Issuu on Google+


Barbara Delinsky The Dream Comes True 2009

Kõik selle raamatu kopeerimise ja igal moel levitamise õigused kuuluvad Harlequin Enterprises II B. V./S.à.r.l.-le. Kaanekujundus pärineb Harlequin Enterprises II B. V./S.à.r.l.-lt ja kõik selle levitamise õigused on seadusega kaitstud. See teos on väljamõeldis. Selles esinevad nimed, tegelaskujud, paigad ja sündmused on kas autori kujutluse vili või väljamõeldis. Mis tahes sarnasus tegelike elus või surnud isikute, äriettevõtete, sündmuste või paikadega on täiesti juhuslik. Toimetanud Evelin Piip Korrektor Inna Viires © 1990 by Barbara Delinsky © 2009 Kirjastus ERSEN ® ja TM ����������������������������������������������������� litsentseeritud�������������������������������������� kaubamärgid kuuluvad Harlequin Enterprises Limitedile. Kaubamärgid, mis on tähistatud märgiga ®, on registreeritud Eestis ja/või Siseturu Harmoniseerimise Ametis või mõnes muus riigis. B10202109 ISBN 978-9949-12-844-0

Kirjastuse ERSEN kõiki raamatuid võite osta interneti-poest aadressil www.ersen.ee


Esimene peatükk Gordon���������������������������������������������������� Hale’i panga��������������������������������������� �������������������������������������������� juhatusetoa suure laua ümber istus ka��� heksa inimest. Need mehed ja naised, kes olid finantseerinud üksikvalduses olnud kinnistule ehitatavaid eksklusiivseid kortermaju, moodustasid Crosslyn Rise’i konsortsiumi. Kaheksast inimesest seitse näisid olevat varahommikuse koosoleku kulgemisega täiesti rahul. Ainult Nina Stone oli pahur. Nina vihkas koosolekuid, eriti neid, kus istuti suure laua ümber ja vaieldi tülgastuseni. Muidugi kuulusid vaidlused demokraatia põhimõtete juurde, seda teadis Nina väga hästi, ja konsortsiumi liikmena, kes on paigutanud ettevõttesse tubli osa oma säästudest, oli tal Crosslyn Rise’i asjade kohta oma sõna öelda. Kõikidel eelmiste kuude koosolekutel oli ta meelsasti osalenud. Aga tänane oli erinev. Tänane arutelu oli täpselt tema rida. Ta tundis oma ala. Kui kaasinvestorid ei taha nüüd, kui aeg on käes, võtta kuulda ta professionaalset nõuannet, siis mille pagana pärast ta üldse siin oma aega raiskab? 3


Barbara Delinsky Nina eriala oli kinnisvara. Ta oli Crosslyn Rise’i maakler ja tema vastutas korterite müümise ja üürimise eest. Praegu oli mai keskpaik, ettevalmistused olid kestnud kaheksa kuud ja nüüd olid nad valmis turule minema. “Ma arvan ikkagi,” ütles Nina kolmandat korda poole tunni jooksul, “et viis ja pool on liiga madal hind. Ainult asukoha tõttu võime küsida kuus või seitse. Milline teine kompleks asub Bostonist neljakümne minuti tee kaugusel, niitude ja puude keskel ning mere lähedal? Millises teises kompleksis on terviseklubi, nõupidamisruumid ja isegi külalistetoad, mida külla tulnud sõpradele ja sugulastele välja üürida? Milline teine kompleks veel pakub merelõbusid ja poode?” “Mitte ükski,” nõustus Carter Malloy,” vähemalt selles kandis mitte.” Carter oli projekti arhitekt ja konsortsiumi mitteametlik juht. Möödunud sügisel oli ta abiellunud Jessica Crosslyniga, kes istus praegu tema kõrval. Jessica vanemad olid olnud Rise’i esialgsed omanikud. “Aga kinnisvaraturg on madalseisus. Me ei saa kortereid üle hinnata, sest siis jääksid need aastateks tühjaks.” “Need ei jää tühjaks,” kinnitas Nina. “Uskuge mind. Ma tean turuseisu. Need ostetakse ära.” Jessica polnud selles veendunud. “Kas sa ei öelnud, et kalli kinnisvara müük on langenud?” “Jajah, aga see oli üle aasta tagasi, kui te tahtsite müüa tervet Rise’i ühele ostjale. Tookord oli multimiljonilisi tehinguid raske sõlmida. Nüüd on see kergem, ja veel kergem suurusjärgus, millest me praegu räägime.” Nina vaatas lauasistujatele enesekindlalt otsa. “Teie maaklerina soovitan ma hindu kuuest poolest seitsme pooleni, olenevalt kinnisvara suurusest. Viimaste kuude müügi põhjal võin ma kindlalt öelda, et me saame selle hinna.” 4


Unelm täitub “Mis müük see oli?” kostis John Sawyeri vaikne hääl teisest lauaotsast. Nina suunas pilgu temale, nagu oli teinud suurema osa viimasest tunnist. Kõikidest kohalviibijatest häiris John teda kõige rohkem, ja seda mitte mehe väljakasvanud koolipoisi välimuse pärast – ümmargused traatraamidega prillid, natuke sassis pruunid juuksed, jämedast puuvillast küünarnukilappidega bleiser ja lahtise kaelusega särk. Ninat ärritas see, et John toppis oma nina sinna, kuhu tal polnud asja. John oli raamatukaupmees, mitte ärimees. Ta ei teadnud tuhkagi kinnisvarast, ja kuigi Nina pidi tunnistama, et tavaliselt käitus John tagasihoidlikumalt, siis täna küll mitte. Oma tüütul ja mõtlikul moel rääkis ta vastu peaaegu igale sõnale, mida Nina ütles. “Kolm neist müüdi kaheksaga, üks üheksaga ning ühe eest maksti üle miljoni,” ütles Nina Johnile. “Selliste eest nagu meie omad?” küsis John leebelt. Nina ei pilgutanud silmagi. “Ei. Kinnisvarad olid väga erinevad, aga oluline on see, et esiteks on meie omad nõutavas kohas ja teiseks on seal raha, mida kulutada.” “Aga kes seda kulutavad?” küsis John venitades, mis oli ta rääkimisviisile omane. “Muidugi võivad superrikkad seda kulutada, aga nemad ei hakka sinna kolima. Nad ei taha elada korteris, kui neil on võimalik osta kümne aakri suurune maavaldus. Minu arvates peame me orienteeruma keskealistele, kelle lapsed on pesast välja lennanud ja kes otsivad midagi tagasihoidlikumat. Säärastel inimestel pole seitset- või kaheksatsada dollarit välja käia. Nad on äsja pääsenud ülikooli õppemaksudest.” “See on asja üks külg,” ütles Nina. “Teine külg on see, et neil on nüüd raha, mida varem polnud, kuna nüüd pole 5


Barbara Delinsky enam õlgadel lasuvaid õppemakse. Ja nad tahavad seda kulutada. Nad on senini ohverdanud kõik laste kasvatamiseks. Nüüd tahavad nad endale ka midagi. Seepärast ongi Crosslyn Rise’i kontseptsioon nii suurepärane. See on mõeldud funktsionaalselt mõtlevatele inimestele, kes on karjääri tipul ega oota veel pensionipõlve. Neil on raha. Nad tahavad seda kulutada.” “Aga poodnikud?” “Mis nendega on?” “Neil pole raha, mida kulutada. Kui sa ajad korterite hinnad nii kõrgeks, tõusevad seetõttu ka üürihinnad, mis tõrjuvad enamiku kohalikest kaupmeestest eemale.” “See ei pruugi nii olla.” “Kas sa teed neile hinnaalandust?” “Üür ei pea olema nii kõrge.” “See ei saa olla ligilähedaseltki nii kõrge...” Nina silmad välkusid. “Või sa ei koli sisse?” “Ma poleks võimeline sinna kolima,” vastas John rahulikult. Projekti ehitaja Gideon Lowe vaatas kella ja nõjatus äkitselt ettepoole. “Ma ei tea, kuidas teiega on, semud, aga kell on juba üheksa. Minu parim osa päevast hakkab otsa saama.” Ta naeratas Ninale ja Johnile. “Ehk jääksite teie siia, vaidleksite oma vaidlemised lõpuni ja annaksite meile järgmise nädala koosolekul tulemusest teada?” Ninale ettepanek ei meeldinud, eriti seetõttu, et ta kahtlustas, et Gideon kibeles rohkem näha oma naist kui töömehi. Seda ei saa talle pahaks panna, sest Gideon polnud olnud veel kuu aegagi abielus ja oli ilmselt kõrvuni armunud. Tema abikaasa Christine oli Crosslyn Rise’i sisekujundaja. Ta meeldis Ninale väga. 6


Unelm täitub Aga töö on töö. Ninat ei vaimustanud mõte John Sawyeriga vaidlema jääda, ta tahtis, et inimesed teeksid otsuse praegu. Ta ütles nii meeldiva häälega, kui nördimus võimaldas: “Minu arvates peab see olema komitee ühine otsus. Härra Sawyer on ainult üks...” “Üks,” katkestas Carter teda, “kellel on õigus rääkida rahast võib-olla rohkem kui meil teistel. Tema on üks võimalikest poepidajatest.” Jessica nõustus. “Võib-olla on Gideonil õigus. Kui te jääte kahekesi kemplema ja saavutate enne järgmist nädalat mingi kompromissi, säästate te meie kõigi aega. Praegu on meil kiire. Carteril on pool kümme Bostonis kokkusaamine ja minul Cambridge’is.” Laua ümbert kostis heakskiitvat pominat, seejärel toolijalgade kriiksumist poonitud tammeparketil. “Aga ma tahtsin brošüürid trükki anda,” ütles Nina koos teistega püsti tõustes kannatamatult. “Mul on vaja selleks hinna­ infot.” Carter klõpsas oma diplomaadikohvri lukud kinni. “Me teeme lõpliku otsuse järgmisel nädalal.” Siis küsis ta Johnilt: “Kas sa räägid Ninaga?” Nina vaatas Johni. Teda ei üllatanud raasugi, et mees ikka veel istus. Konsortsium oli käinud koos vähemalt tosin korda pärast selle moodustamist ja Nina polnud kordagi näinud, et John oleks kiirustanud. Ta rääkis aeglaselt. Ta liikus aeglaselt. Kui Nina poleks teda paremini tundnud, võinuks arvata, et Johnil polegi muud teha, kui logeleda niisama ja kui tuju tuleb, kasta pelargoone väikeses viktoriaanlikus majas asuva poe aknakastides. Aga Nina teadis asjade seisu. Ta teadis, et John Sawyeril on raamatupoes abiks ainult üks inimene, keskealine naine, kelle 7


Barbara Delinsky nimi on Minna Larken ja kes istub kassas, kui John on oma pojaga. Nina teadis ka seda, et poiss on nelja-aastane, tõsise olekuga ja et tal on probleeme kuulmisega. Ninal oli nii isast kui ka pojast kahju. Aga see ei teinud teda kannatlikumaks. Töö ja nimi tahtsid tegemist, raha ootas teenimist ning Johni aeglus ja muretus käisid Ninale närvidele. Nagu võis arvata, võttis Johni vastus Carterile jupp aega. Lõpuks ta ütles: “Ma usun, et me leiame selleks aega.” Nina sundis end naeratama, sasis oma tumedaid poisipeaks lõigatud juukseid ja lausus, lootes et see kõlab viisakalt, kuid vabandavalt: “See nädal on väga tihe. Täna ja homme on mul üks tutvustus teise järel ja neljapäevast pühapäevani seminar.” “Siis jääb üle esmaspäev,” ütles Carter optimistlikult. “Esmaspäev sobib suurepäraselt.” Ta võttis Jessical piha ümbert kinni ja suunas teda ukse poole. “Carter!” hüüdis Nina talle järele, kuid Carter ei vastanud. “Jessica!” “Ma räägin sinuga hiljem,” hüüdis Jessica üle õla ja oligi läinud nagu kõik teisedki peale Johni. Nördinud Nina heitis mehele lootusetu pilgu. John naaldus, liigutused mõõdetud, toolileenile. “Kui see sind lohutab, siis meeldib mulle see mõte sama vähe kui sinule.” Nina ei teadnud, kas solvuda või mitte. “Miks siis?” “Sest sa kiirustad alati. Sa ajad mind närvi.” Nina oli solvunud, ning seetõttu jättis ta oma tavalise taktitunde ja vastas: “Siis me oleme tasa, sest sina ajad oma aeglusega mind närvi.” Aga teised ootasid neilt mingit otsust ja Nina ei saanud neid alt vedada. Nende hulgas oli mitu tähtsat inimest. Ja edaspidise töö õnnestumiseks oli vaja tähtsatele inimestele mõju avaldada. 8


Unelm täitub