Issuu on Google+


Adam J. Jackson The Ten Secrets of Abundant Happiness 1998

Raamatu eesti keeles kirjastamise õigus kuulub eranditult kirjastusele ERSEN. Selle raamatu reprodutseerimine, tõlkimine ja levitamine ilma valdaja loata on õigusvastane ja seadusega karistatav. Kaane kujundanud Reet Helm Toimetanud Evi Laido Korrektor Mari Mets

© 1996 by Adam J. Jackson All rights reserved. © 2009 Kirjastus ERSEN B05190409 ISBN 978-9949-12-739-9

Kirjastuse ERSEN kõiki raamatuid võite osta Interneti-poest aadressil www.ersen.ee


Sisukord Tänuavaldused Sissejuhatus Autojuht Kohtumine Esimene saladus – suhtumise vägi Teine saladus – keha vägi Kolmas saladus – hetke vägi Neljas saladus – enesehinnangu vägi Viies saladus – eesmärkide vägi Kuues saladus – huumori vägi Seitsmes saladus – andestuse vägi Kaheksas saladus – andmise vägi Üheksas saladus – suhete vägi Kümnes saladus – usu vägi Järelsõna

9 11 13 16 29 45 62 73 88 98 108 118 128 139 151


Sissejuhatus Sa rändad maailma risti-põiki läbi, otsides õnne, mis on igaühe käeulatuses... HORATIUS

Küsige inimestelt, mida nad elult kõige enam soovivad, ja levinuim vastus, mida kuulete, on järgmine: „Tahan lihtsalt õnnelik olla.” Miks siis on nii, et sedavõrd vähesed on õnnelikud? Miks on ravimitööstuses üheks enim toodetavaks ravimiks antidepressandid? Miks on end õnnelikuks pidavate inimeste hulk niivõrd väike? Ehk oleme õnne otsinud valest kohast? Usun, et meil kõigil on võime õnnelik olla. See ei olene ei raha hulgast, tööst ega elukohast. Hetkeolukorrast sõltumata on teil vägi mitte pelgalt õnnelik olla, vaid külluslikku õnne kogeda. 4


SISSEJUHATUS

Külluslik Õnn pole üksnes masendusest ja kannatustest vaba olemise küsimus, vaid pigem rõõmu, rahulolu ja elu imelisuse tajumine. See ei tähenda, et olete või on soovitatav olla lakkamatus ekstaasiseisundis; pealegi esineb aegu, mil isiklikud tragöödiad ja kaotused meie elu puudutavad ning üsna loomulikult kurbust, leina ja pettumust põhjustavad. Ent on olemas mooduseid, mis võivad aidata meil nende kogemustega toime tulla ja tegelda ning väljakutsed ja raskused eduks muuta. Erinevalt enamikust mõistulugudest põhinevad kõik selle teose tegelased reaalsetel inimestel (välja arvatud vana hiina mees, kelle tegelaskuju on mitmete minu teele sattunud vanade tarkade meeste ja naiste kombinatsioon). Nende nimed ja olukorrad on muidugi muudetud – mis loodetavasti annab loole vaid juurde –, kuid peamine on see, et nad said oma kriisist jagu ja leidsid isikliku õnne, nagu igas peatükis märgitud. Loodan, et nende lood tõstavad teie tuju ja inspireerivad teid nende eeskuju järgima, nii et ka teie saaksite oma elus kogeda Küllusliku Õnne õnnistust. ADAM JACKSON


Autojuht

Kõik sai alguse ühel külmal ja märjal oktoobriõhtul, kui ta oli teel töölt koju. Kell oli kaheksa, juba kolmas kord sel nädalal oli ta pidanud kauemaks kontorisse jääma. Taevas oli olnud terve päev üleni pilves ja just siis, kui noormees oli oma koduteed alustanud, oli Kõigekõrgem otsustanud valla päästa paduvihma valingu. Tema mõttelõnga katkestas raadiost kostuv küsimus. See oli lihtne küsimus, küsimus, mida noormees polnud endale tegelikult kunagi teadlikult esitanud, ja vastused, milleni see viis, muutsid ta rahutuks. See küsimus oli ajendatud üleriigilisest küsitlusest, mille põhjal pidas viiekümnest inimesest vaid üks end õnnelikuks või rahulolevaks ning kümnest inimesest alla ühe suutis meenutada aega – isegi hetke –, mil nad 6


Autojuht

olid tõeliselt õnnelikud.Tegu oli lihtsa, otsekohese küsimusega, mille raadiosaatejuht kuulajatele esitas: „Kas sa oled õnnelik?” Küsimus pani noormehe järsku oma elu üle mõtteid mõlgutama. Tal ei puudunud midagi kõneväärset: tema tervis oli üsna korras, tal oli hea töö, kuidagimoodi õnnestus tal oma arved alati ära maksta ja aeg-ajalt pani ta väiksemate luksusesemete ostmiseks natuke raha kõrvale.Tal oli lai sõprade ring ja armastav perekond. Kuid sellele vaatamata tundis ta end seesmiselt tühjana, elus pettununa. Midagi puudus; ta ei teadnud, mis see oli, ta teadis ainult seda, et midagi oli tema elust puudu. Ta võinuks oma elu kirjeldamiseks kasutada igasuguseid sõnu, kuid „õnn” nende hulka kindlasti ei kuulunud. Thoreau ütles: „Enamik inimesi elab oma elu vaikses meeleheites,” ja noormehe arvates kirjeldas see täiuslikult tema enda olemasolu. Iga päev tundus algusest lõpuni olevat suur võitlus; ühest päevast kandusid järgmisesse samad või sarnased pettumused ja needsamad stressid. Paratamatult valdas teda tunne, et tema elu oli muutunud lõputuks, üksluiseks nõiaringiks. Mis oli juhtunud kõigi tema poisipõlve lootuste ja unistustega? Kuhu olid kadunud lapsepõlvest tuntud kirg ja rõõm? Millal oli sellest kõigest säärane katsumus saanud? Ta oli kuskilt lugenud, et mõned religioonifilosoofiad nimetavad elu pidevaks võitluseks, kuid ta ei suut7


Küllusliku õnne kümme saladust

nud sellega leppida. „Elus peab kindlasti olema midagi enamat,” ütles ta endamisi. Ta tundis, et on segaduses, eksinud, otsekui hiiglaslikus labürindis lõksus, teadmata, kuidas ta sinna oli sattunud ja kuidas välja pääseda. Sel hetkel katkestati noormehe mõtted, ent seekord oli süüdlaseks auto kapoti alt kerkiv suits. „Pagan võtaks! Kogu aeg mingi jama,” pomises ta endamisi, autot kiirtee äärde lükates. Autost väljunud ja kapotikaane mootori vaatamiseks üles tõstnud, tulvas talle näkku läbilõikav aur, mis ta peaaegu tagasi paiskas. Ta tiris jope üle pea, kaitsmaks end tuule ja vihma eest, ning kõmpis kössis asendis poolteist kilomeetrit mööda kiirteed lähima telefonini ja helistas avariiteenistusse. Operaator teatas, et mehaanik jõuab kohale umbes tunni aja pärast. Tal ei jäänud muud üle, kui auto juurde naasta ja oodata. Tema peas kajas küsimus: „Mis on selle kõige mõte? Mis on mõte?” Muidugi jäi küsimus vastuseta.Ta ei lootnudki vastust. Ainus, mida ta kuulis, oli mööduva liikluse müra. Ja nõnda, külmetav, väsinud ja hädine, vantsis noormees roidunult auto juurde tagasi. Tal polnud aimugi, et see sündmus pidi tähistama ühe kõige põhjalikuma muutuse algust tema elus. Oleks ta järgnevast teadlik olnud, oleks ta kahtlemata – ja seda ta hiljem ka vabalt tunnistas – naeratanud ja kogenud Küllusliku Õnne tunnet.


Kohtumine

Autole lähemale jõudes märkas noormees üht meest selle vastu nõjatumas. Kummalise välimusega tegelast, valgetes tunkedes vana hiina meest, helekollane pesapallimüts peas. Ta oli lahke, kurrulise näo ja pikkade, lehvivate juustega väikesekasvuline mees, kuid noormehes äratasid kõige enam tähelepanu tema väga sügavad, tumepruunid, naeratavad silmad. Suu naerul, jälgis vanamees lähenevat noormeest. „Kas pole imeline torm?” ütles ta. „Külm, märg ja haletsusväärne, kui te minu arvamust küsite,” pomises noormees. Kuid eakas hiinlane jätkas, laskmata end noormehe pominatest kohutada. „Kas tajud energiat? Kas tun9


Küllusliku õnne kümme saladust

ned värske õhu lõhna? Kas see ei tekita sinus imepärast tunnet?” „Ei ütleks,” mõtles noormees, kuid hoidis suu kinni.Ta silmitses veidrat vanameest lähemalt.Torm oli vaibunud ainult umbes minut enne seda, kui ta auto juurde jõudis, ja endiselt tibutas vihma, kuid vanamees oli täiesti kuiv. Tema peal polnud vihmapiiskagi. Aga enne, kui noormees jõudis midagi öelda, võttis vanamees jutuotsa üles. „Niisiis, mis värk on?” küsis ta. „Mis mõttes? Mulle öeldi, et abi saabub umbes tunni aja pärast,” vastas noormees. „Noh, elu on täis üllatusi,” ütles vanamees laialt naeratades. „Nii et milles probleem?” „Ma ei tea, mis viga,” selgitas noormees. „Sõidu ajal hakkas kapoti alt suitsu tõusma ja mootor suri välja.” „Hea küll, vaatame järele,” tähendas vanamees, kääris käised üles, läks auto esiotsa juurde ja asus mootorit uurima. Mõne minuti pärast tõstis vanamees pilgu ja pöördus naeratades noormehe poole. „Ära tee nii murelikku nägu. Ei midagi, mida pole võimalik parandada,” lausus ta. „Jumal tänatud,” sõnas noormees kergendatult ohates. „See võib sulle maksma minna mõni tuhat naela... aga on täiesti parandatav!” ütles vanamees. „Oi, ei. Te teete nalja!” hüüatas noormees. 10


Kohtumine

Vanamees patsutas nooremehe käsivarrele ja puhkes naerma. „Loomulikult.” Mees keeras end mutrivõtit võtma, ent noormehe pilku kohates peatus viivuks ja pöördus siis mootori poole tagasi. „Võta teadmiseks, et seda ei pruugi kunagi juhtuda.” „Mida?” „Mis iganes sulle muret valmistab.” „Miski ei valmista mulle muret,” ütles noormees. „Ah nii. Siis on hästi,” märkis vanamees ning, võtnud kruvikeeraja, hakkas mingit viisi vilistama, jätkates samal ajal auto kallal kõpitsemist. „Tundub, et teil oli hea päev,” nentis noormees. „Muidugi. Kui saad nii vanaks kui mina,” rääkis vanamees, „on iga päev, mil sa maa peal viibid, hea!” Ta pöördus näoga noormehe poole. „Kui sa minu arvamust teada tahad, siis elu on lihtsalt liiga lühike ja väärtuslik, et seda õnnetu olemisele raisata. Kas teadsid, et keskmine eluiga on 76 eluaastat? See teeb kokku 3952 nädalat! Ja neist 1317 veedad sa magades. See jätab sulle elamiseks 2635 nädalat ehk 63 240 tundi! Kui vana sa oled?” küsis vanamees. „Kolmkümmend kolm.” „See tähendab, et kui sul veab ja sa elad nii kaua kui keskmine inimene, on sul jäänud elada veel ainult umbes 1114 nädalat!” „Kui ergutav mõte!” ütles noormees häbitult sarkastilise tooniga. 11


Küllusliku õnne kümme saladust

„See vaid näitab, et su aeg on hinnaline, liialt hinnaline, et seda end õnnetuna tundmisele raista. Elu on mõeldud elamiseks; iga päev peaks olema rõõm, mitte võitlus. See peaks sarnanema jalutuskäiguga üle põllu päikesepaistelisel päeval, mitte lakkamatust tormist läbi rühmamisega.” Noormees tajus, kuidas judinad jooksid mööda selgroogu ja kuklakarvad tõusid püsti. Kuidas see vanamees teadis, mida ta tunneb? Ta püüdis end rahustada, et tegu on vaid kokkusattumusega, ja pealegi ei võinud vanamees ju tema mõtteid teada. „Mind paneb alati üllatama, et niivõrd paljud otsustavad õnnetud olla,” märkis vanamees, asudes uuesti mootori kallale. Noormees nõjatus vastu auto külge. „Mida te silmas peate?” päris ta. „Inimesed ei otsusta õnnetud olla. Kõik sõltub olukorrast, neid teeb õnnelikuks või õnnetuks see, mis nendega juhtub.” „Sul võib muidugi õigus olla. Aga kui su õnne määravad ära üksnes sinu olukorrad, miks on siis nii, et mõni teine inimene, kes elab läbi samasuguseid traagilisi või rõõmsaid sündmusi, reageerib ja tunneb end selles suhtes täiesti teisiti? Tundsin kunagi kahte meest, kes mõlemad said samas autoavariis tõsiselt viga. Üht valdas masendus, teine aga oli silmanähtavalt rõõmsameelne.” „Miks nad nii erinevalt reageerisid?” tahtis noormees teada. „Masenduses mees oli kibestunud ja küsis korduvalt: „Miks see pidi minuga juhtuma?” samas kui 12


Küllusliku õnne 10 saladust / Adam J. Jackson