Issuu on Google+


Penelope Ody PRACTICAL CHINESE MEDICINE First published in 2004 by Hamlyn Octopus part of Octopus Publishing Group Ltd 2-4 Heron Quays, Docklands, London E14 4 JP

Raamatu eesti keeles kirjastamise õigus kuulub eranditult kirjastusele ERSEN. Selle raamatu reprodutseerimine, tõlkimine ja levitamine ilma valdaja loata on õigusvastane ja seadusega karistatav.

VÄLJAANDJA MÄRKUS

Selles raamatus sisalduv info ei ole mõeldud arstiabi asendajana. Arstiabi vajavate tervisehäirete korral palume pöörduda arsti või kutselise terapeudi poole.

Jane Lanaway Liz Eddison ILLUSTRATSIOONID Jane Hadfield, Joan Corlass VOLDITUD PABERMAKETID Mark Jamieson MEDITSIINILISED ILLUSTRATSIOONID Mainline Design HIINA KALLIGRAAFIA Stephen Raw KUJUNDAJA

PILDID OTSIS

Toimetanud Urmas Noor Korrektor Mari Mets ©2004 Octopus Publishing Group Ltd All rights reserved. © 2008 Kirjastus ERSEN B10168208 ISBN 978-9949-12-508-1

Kirjastuse ERSEN kõiki raamatuid võite osta Interneti-poest aadressil www.ersen.ee


SISUKORD JUURED, TEOORIA JA DIAGNOOSIMINE

HIINA M E D I T S I I N I A J A L U G U Y I N JA YA N G

6

7

10

VIIE ELE M E N D I T E O O R I A

12

F U -ORG A N I D

18

Z A N G -O R G A N I D

SEITSE E M OT S I O O N I

20

V I R G U TAVA D YA N G - TO I D U D

100

M A I T S VA D TO I D U D

104

32

28 34

TAIMED E K L A S S I K A L I S E D O M A D U S E D HIINA Ü R D I S E G U D E TA RV I TA M I N E

52

55

HIINA Ü R D I D

57

NÕELRAV I P Ä R I TO L U

88

EB AHA R I L I K U D KO O S T I S A I N E D

86

106

S U RU M E T E RV I S E K S

114

SISEMINE TASAKAAL T’AI CHI KAUDU

51

102

110

48

50

99

R AV I VA D R I I S I ROA D

A K U P R E S S U U R KO D U S E S E S M A A B I S

46

RAVIMTA I M E D H I I N A M E D I T S I I N I S

T E RV I S L I K TO I D U S E D E L

44

SISEMIS T E S Ü N D RO O M I D E R AV I

RAVIMEETODID

R A H U S TAVA D Y I N - TO I D U D

TO N I S E E R I VA D V E I N I D

38

SÜNDRO O M I L E I D M I N E

S Ö Ö G E M T E RV I S E K S

36

HIINA D I AG N O S T I K A

VÄLISTE S Ü N D RO O M I D E R AV I

94

98

VÄLISED H A I G U S T E K I TA J A D HIINA H A I G U S Õ P E T U S

MUUD T RADIT SIOONILISED HII NA RAVIMEETODID

92

ENESEABI

22

SEESMIS E D H A I G U S T E K I TA J A D

K Õ RVA - N Õ E L R AV I J A MOKSIBUSTSIOON

90

14

PEAMIS E D KO O S T I S O S A D

MERIDI A A N I D

N Õ E L R AV I K A S U TA M I N E T Ä N A P Ä E VA L

112

116

ELUJÕU HINGUS

126

T ’ A I C H I H A R R A S TA M I N E

132

T ’ A I C H I J A T E RV I S

130 134

SÕNASELETUSI

136

KASULIK KIRJANDUS

139

KASULI KUD AADR ESSID REGISTER

138

140


JUURED, TEOORIA JA DIAGNOOSIMINE


S

HIINA MEDITSIINI AJALUGU arnaselt paljude põliste ravimeetoditega on hiina meditsiini päritolu ajaloohämarusse mattunud; ravimtaimede, arstiteaduse ja ravimeetodite avastamise au omistatakse kolmele legendaarsele keisrile – filosoofist nõelravijale, „jumalikule talupojale” ja kollasele keisrile.

LIIDSED ALGED Ammusel ajal, kaugel maal, maailma alguse aegu elas esimene võimas keiser, Fuxi, kes andis hiinlastele kõikehõlmava filosoofia loodusnähtuste tõlgendamiseks ja mõistmiseks, ning kes väidetavalt meisterdas esimesed ravinõelad. Fuxile järgnes Shenlong, „jumalik talupoeg”, kes esmalt õpetas inimkonnale viljakasvatust ning isiklikult maitses sadu taimi, et nende raviomadusi kindlaks teha. Kolmas valitseja oli Huangdi, kollane keiser, universumi ülemvalitseja, kes võttis tarvitusele muusika, meditsiini, matemaatika, kirjakunsti ning relvad. Rahvapärimus pajatab, et need legendaarsed isikud elasid umbes 4000–2500 eKr – ja kuigi ei ole võimalik tõestada, et nad tõepoolest olemas olid, säilitasid ning korrastasid järgnevad põlvkonnad nende õpetused. Fuxi ba gua kolmmärgid on „Yijingi” aluseks, mida kasutatakse siiani teejuhina ennustamises ning otsuste vastuvõtmisel. Shenlongi „Ban cao jing” („Jumaliku talupoja klassikaline rohuraamat”) on esimene paljude kuulsate hiina ravimtaimi tutvustavate kogumike hulgas, mida tsiteeritakse tänini, samas kui Huangdi „Nei jing su wen” („Sisehaiguste kaanon”) – sisaldab

kõnelusi haigustest ja diagnoosimisest tema hingekarjase Wu Pengiga – oli mitme põlvkonna vältel hiina arstide põhiõpikuks. Teadlaste arvates pärinevad need teosed umbkaudu aastaist 400–500 eKr, kuid põhinevad muidugi palju vanematel traditsioonidel. Seal väljapakutud ravimid ja ravitehnikad on siiani kasutusel: Shenlongi „Rohuraamat” soovitab hiina kikkaputkejuurt (dang gui) menstruaaltsükli reguleerimiseks, ning harilikku efedrat (ma huang) astma raviks. Tänapäeval kasutavad arstid paljude respiratoorsete haiguste raviks efedriini, mida algselt ekstraheeriti tollest taimest.

TAOISTLIKUD JUURED Noil päevil oli Hiina põhiliselt taoistlikku usku. Taoism on filosoofia, mis soovitab vooruslikku eluviisi jõukuse, pikaealisuse ning surematuse saavutamiseks.

Ravimid peavad yin’i ja

yang’iga kooskõlas olema,

nagu ema ja laps või vennad omavahel.

S HEN L ONG B EN C AO J ING

7

Voorus tähendas loodusega kooskõlas olemist ning kõigega harmoonias elamist. Nimetatud tihe side loodusega on oluline joon, mis läbib hiina lähenemist tervisele ja meditsiinile, ning mis on selgelt nähtav viie elemendi mudelis (vt lk 12–13) ja yin’i ning yang’i olulises mõjus (vt lk 10–11). Nagu läänes, nii polnud ka Hiinas tol ajal õiget arusaama inimese anatoomiast ega füsioloogiast, ning väga vähe kasutati meie mõistes kirurgiat. Arstide kasutuses olid ainult välised märgid, mille abil üritati keha sisemisi mehhanisme mõista, tohtritel ei olnud aimugi mikroorganismidest haiguste põhjustajaina. Vastupidi, taoistliku õpetuse järgi seostati haigusi ning tervist keskkonnaga – üsna sarnaselt Hippokratesega, kes tegutses läänes umbes samal ajal – ning nähti haigusi välispidiste kahjulike mõjude ning sisemiste ebakõladena mööda kanaleid ehk meridiaane voolavas energias (umbes nagu meie veresoontevõrgustik), mis arvati kehas olevat. Neljandal sajandil eKr oli Qin Yueren – tuntud ka kui Bian Que – esimene, kes visandas neli diagnostilist meetodit, mida kõik hiina ravitsejad tänapäevani kasutavad.


JU U R E D, T EO O R I A JA D I AG N O O S I M I N E

VIIS

RAV I T S E J ATA S E T

Umbes 3000 aastat eKr eristasid

hiinlased viit järku tohtritel, kes oskasid inimest tervikuna ravitseda – alates hingelisest tasakaalutusest

kuni igapäevaste füüsiliste hädadeni.

• Mõttetark: ülimuslik arst, kes

oskas hinge ravitseda ning inimest

õigesse tulevikusuunda juhatada. • Toiduarst: kohaldas ka ravi

taimedega (toit ning ravimtaimed on tihedalt omavahel seotud).

• Üldmeditsiiniarst: kasutas

nõelravi, punktimassaaži, massaaži, moksibustsiooni ning ploomiõienõelravi.

• Kirurg: tegeles murtud luude parandamisega.

• Loomaarst: sobis suurepäraselt

koeri ja hobuseid tohterdama, kuid ei ravinud kunagi inimesi.

ERINEVAD RAVIMOODUSED Kuigi suurem osa varaseimast teadaolevast hiina meditsiinist on ravimtaimedega seotud, on teada, et muud ravimeetodid, näiteks nõelravi, on sama kaua kasutusel olnud. Hani dünastia (206 eKr – 220 pKr) hauakambritest on leitud kuldseid ja hõbedasi nõelu ning Nei Jing kirjeldab erinevaid energiakanaleid ehk meridiaane, mida nende ravimeetodite juures kasutatakse. Esimesed PA R E M A L

Hiina ürdisegud on alati sisaldanud enam kui lihtsalt taimi. Ravimenetluse hulka kuulusid mineraalitõmmised ja loomsed koostisained, samuti pildil kujutatud tindikalaluu ja merekarbid.

8

teadaolevad andmed nõelravi kasutamise kohta pärinevad vähemalt 1500 aastat eKr, paljud detailsed kirjutised on säilinud esimesest sajandist meie aja järgi. Muud tervishoiutoimingud on pärit umbes samast ajajärgust: siidimaalid Hani hauakambritest 2. saj eKr kujutavad võimlemisliigutusi, mis on kaunis sarnased tänapäeval tuntud t’ai chi harjutustega (vt lk 130–135). Üks teine ürik, tuntud „Zhuangzi” nime all, pärit umbes 300. aastast eKr, käsitleb üksikasjalikult korrapäraste hingamisharjutuste ergutavat efekti, mida võib pidada qigong’i kirjelduseks (vt lk 126–129).

HUVITAVATE AJAJÄRKUDE VÄLTIMINE Muistsed hiinlased leidsid, et vaheldust ning elumuutusi tuleks vältida. Nende vanasõna „et sa elaksid huvitaval ajal” on needus, mitte õnnistus. Niisiis kulges hiina kultuur 5000 aasta jooksul üsna ühesugust mustrit mööda, ilma dramaatiliste muutusteta, mis läänemaailma raputasid – ei mingeid erilisi muutusi religioonis ega barbaarseid röövvallutajaid, kes kehtiva ühiskonnakorra kukutaksid, ei erilist avastuskihku ega kaubitsemissoovi kindlaksmääratud riigipiirest väljaspool – ülimalt hierarhiline ning traditsioone austav ühiskond püsis ning arendas tasapisi edasi iidsete, legendaarsete esiisade uskumusi ning kombeid.

ERINEVAD RAVIMTAIMED Hiina meditsiinis kasutuselolevate taimede hulk kasvas pidevalt: 361 taime Shenlongi rohuraamatus, 730 Tao Honjingi 6. sajandist pärit uusväljaandes, 744 nimetust Su Jingi toimetatud kolmandas versioonis aastast 659 pKr, ning 1746 ürti Tang ShenWei kirjutatud „Zheng lei ben caos” aastast 1082. Rohuraamatutes leidub lisaks taimedele muudki. Hiinlased on oma ravimites alati mineraalitõmmiseid ja loomseid koostisaineid kasutanud. 1578. aastaks, kui rohuteadlane Li Shi Zhen (1518–1583) avaldas „Raviainete kogumiku” („Ben cao gang mu”), oli pidevas kasutuses 1892 juurvilja, looma ning mineraali. Li Shi Zhen, kes kirjutas ka põhjapaneva traktaadi pulsidiagnostikast, kirjeldas 11 096 ürdiretsepti haigusnähtude raviks. 17. ja 18. sajandil järgnes meditsiinitekstide tulv, näiteks „Yizong jinijan” („Meditsiini kuldne peegel”), mis on Hiina meditsiinikoolides siiani kasutusel. Kõik järgisid kollase keisri kehtestatud põhimõtteid ning kajastasid viie elemendi ning taoistliku õpetuse yin-yang teooriaid.


H I I NA M E D I TS I I N I A JA LU GU

Ü L E VA L Teejoomine pärineb Hiinas maaharija Shenlongi aegadest, kes tuvastas taimede raviomadused.

RAHVAPÄRIMUS Kollase keisri teooriad ning Li Shi Zheni tuhanded ravimid moodustavad ainult ühe suuna hiina meditsiinis, mis oli põhiliselt kasutusel ainult rikastes valitsevates klassides. Hiina rahvameditsiin – nagu igasugune rahvameditsiin – oli palju lihtsakoelisem, perekonna ravivõtteid pärandati põlvest põlve ning õpiti rändarstidelt, kellest igaüks keskendus ühele kindlale oskusele ning rändas mööda kaugeid külateid – justnagu keskaegses Euroopaski. Neid rändarste kutsuti kellatohtriteks kella järgi, mida nad tavaliselt linna jõudes helistasid. Nad kasutasid kohapeal saadaolevaid taimi, mis sageli erinesid klassikalises rohuraamatus loetletutest. Nagu rahvaravitsejad ikka, kasutasid nad tervendamise eesmärgil šamanismi, ravimtaimi ning rituaale.

SAABUVAD EUROOPLASED Hiinas väljakujunenud rahumeelset asjade seisu õõnestas tasapisi eurooplaste saabumine, kui Hiina oma uksed läänemaailmale avas. Alates 18. sajandist tõid misjonärid sisse lisaks ristiusule ka lääne meditsiini. Lüngad hiinlaste teadmistes anatoomiast ning füsioloogiast tulid halastamatult ilmsiks. Näiteks kinnitas surnute lahkamine lõpuks, et kopsudes ei ole 24 auku, mis hingamist reguleerivad, ning et südamel ei ole mälu ning mõtlemisega eriti midagi pistmist, ning et sellega tegeleb üksnes hoopis siiani kahe silma vahele jäetud organ nimega aju. Peagi hakkasid hiina arstid välismaal tudeerimas käima – neist esimene, Huang Kuan, saabus Edinburghi ülikooli 1860. aastail – ja juba 1890. aastail avati Hongkongis Lääne meditsiini kolledž. Hiina esimese vabariigi väljakuulutamise ajaks 1912. aastal üritasid valitsuse ministrid aktiivselt traditsioonilist meditsiini läänelike meetodite kasuks alla suruda. Samal ajal kui kellatohtrid Hiina maaregioonides edasi tegutsesid, keelati traditsioonilised meditsiinikoolid ära ning klassikalised meditsiiniõpikud nimetati ebateaduslikeks ning heideti kõrvale. Traditsioonilist meditsiini hoidsid põhiliselt elus emigreerunud hiinlased Singapuris, Californias, Hongkongis ning hiinalinnades üle kogu maailma.

Ze xie (konnarohi)

MUUTUS NING TAASELUSTAMINE 1949. aastal muutus kõik. Kommunistid haarasid võimu ning avalikkuse tervishoiu parandamine sai üheks peaeesmärgiks. Rajati uusi traditsioonilise hiina meditsiini koole koos niinimetatud paljasjalgsete tohtrite võrgustikuga, kes olid koolitatud tervishoiu põhialustes ning asusid innukalt maaregioonide algelisi tervishoiupunkte täiustama. Uued farmakoloogiatehased, mis rajati käsimüügiravimite masstootmiseks, äratasid taas ellu ka endisaegsed ravimiretseptid. Tänapäeval on traditsiooniline meditsiin vabalt kättesaadav kogu Hiinas ning paljud värskelt kutsetõendi kätte saanud hiina arstid suunduvad läände, et toita Euroopas ning PõhjaAmeerikas üha kasvavat huvi nende ravimite suhtes. Samal ajal paiskavad lääne ravimifirmad klassikalisi hiina rohuretsepte suurtes kogustes masstoodangusse. SELLEL LEHEKÜLJEL Paljud tuntud aiataimed on olulised ravimtaimed.

Bai shao (valge pojeng)

Xin yi hua (magnoolia)

9


Praktiline hiina meditsiin