Page 1

kirjanike aed


29. jaanuar 1956, kirjutab Elo Tuglas Eile peeti minu 60ndat sünnipäeva. Oli rohkesti inimesi ja palju lilli. Vanda ja Hans Kruus tõid hiigelsuure lillekorvi. … Horma toodud kallad olid nii suured, et pidasin neid kunstlikeks … Lilli oli kõikjal. Neid oli pandud ka kirjakasti, akende vahele ja ukselingi külge. Kes need salajased austajad olid? Elo Tuglas ”Elukiri 1952–1958” Tallinn, 2009


Artur Adson ”Oma maja asemal” /.../ Nink mis ülemb: siiä tulep sulle Kodu põline (nink mulle esi ka) Peräst pikki rähmeldüsi, hulle Vintsütüsi, tulep rahu perismaa! Artur Adson luulekogu ”Rahumäe kannel” Eesti Kirjanike Kooperatiiv Lund, 1973


Marie Underi kiri Ants Orasele Vahime võõrastes aedades puhkevaid tulpe ja hüatsinte ning mõtleme oma Rahumäe aiale, kus nüüd jalutab Tuglas. Sirje Kiin ”Marie Under” Tänapäev Tallinn, 2009


17. aprill 1958, kirjutab Elo Tuglas Tukkel tegi sel aastal esimest korda aias tuld. Ta põletas rooside katteks olnud kuuseoksi. Neid jätkub talle veel mitmeks korraks. Meie naaber aga raputab pead: seda materjali võiks ahjukütteks kasutada! Kuid seal ongi vahe praktilise mõtte ja romantilise tulearmastuse vahel… Elo Tuglas ”Elukiri” Faatum Tallinn, 1993


10. mai 1959, kirjutab Friedebert Tuglas Lõpetati kiviktaimla ehitamine. Palju lilli ja roose istutatud. Priimulad, arabised ja tsillad täisõites. Kristi Metste ”Friedebert Tuglas Eluloolisi märkmeid II” Virgela Tartu, 1997


Friedebert Tuglase ”Felix Ormussonist” Ma uurin iga kasteheina kõrt kui kõrget laevamasti, mu süda läheb iga lehekese vastu soojaks, mu silm tervitab neid intiimse hellusega. Ja ma tunnen, kuis mu juuksed mulla rõskusest niiskeks saavad, ning ma rõõmustan oma ühtsuse üle suure loodusega. FriedebertTuglas ”Felix Ormusson” Tartu, 1937


Tuglase kiri Underile ja Adsonile Eneste meeleolu tõstmiseks hakkasime erilise innuga aia eest hoolitsema, vedasime siia palju koormaid huumust ja kiviktaimlate materjaliks ostsime igal kevadel aiandeist uusi taimi, vahel ka kõige haruldasemaid. Roose üksi oli sada põõsast. Artur Adson ”Marie Underi eluraamat” Lund, 1974


15. august 1952, kirjutab Elo Tuglas Ma töötan jälle aias ja Kiti kõnnib mul jalus. Mu tervis on päris hea. Suudan isegi voolikutega lillepeenraid kasta. Seejuures tuleb Muia mulle appi oma muret kurtma. Nii käime kogu aia läbi – mina, kastes janunevaid taimi, ning tema, tilgutades oma hädasid sinna juurde. Elo Tuglas ”Elukiri” Faatum Tallinn, 1993


Marie Under ”Loojang” Kuis hõõgub aia lai ja valge müür: külm kivi nagu pehme roosa samet, ja punapõskselt seisvad vanad tammed. Kui kuldne tekk sääl kuusemetsa viir. /.../ Marie Under ”Kogutud luuletused” Rootsi, 1958


Friedebert Tuglase ”Feliks Ormussonist” Milleks unistada, kui ilmnegi rahuldab. Milleks fantaseerida, kui realiteetki täiust sisaldab. Friedebert Tuglas ”Feliks Ormusson” Tartu, 1937


26. november 1957, kirjutab Elo Tuglas Olen üllatatud Tukla huvist aia vastu. Näis ikka nii, nagu täidaksid ainult trükitähed, korrektuurid ja raamatud ta elu. Nüüd on ta hommikust õhtuni aias, plaanitseb ja ehitab kiviktaimlaid, hoolimata hilissügisest. Ei tea kunagi, mis inimeses õieti peitub. Kahju, et ta Tartus seda huvi ei tundnud! Elo Tuglas ”Elukiri” Faatum Tallinn, 1993


Marie Under ”Nägemus” /.../ M a o l e n kodus. Enam miskist muust ei mõtle unne vajuv harras meel. Ma uinun nagu varjat jõulupuust, mis särab unelmaisse veel ja veel. Mari Under luulekogu ”Mu süda laulab” Eesti Raamat Tallinn, 1994


Friedebert

1980)

(1883– Marie Under

0)

Elo Tuglas (1896–197

Artur Adson (1889–197

7)

Tuglas (188

6–1971)


Kirjanike aed  

kirjanike aia kalender

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you