Page 1

Kirev Karlova

Nr. 1 mai 2010


Kirev Karlova

Kireva Karlova esmanumber tervitab kõiki karlovlasi, Karlova sõpru ja külalisi Karlova päevade puhul! Mõnes mõttes on see leht järg kevade hakul ilmunud Kaasava Karlova erilehele, mis paljudesse siinsetesse postkastidesse jõudis, kuigi viimane oli rohkem teema- ja projektipõhine. Kirevast Karlovast võiks kujuneda linnaosa häälekandja. Kui mitte just uudistemagasin (sest 1-2 korda aastas ilmudes ei suuda see olla väga päevakajaline), siis vähemalt toimuva ning möödunu vaatleja ja seletaja. Esimese lehenumbri läbivad jooned on Karlova Seltsi tegemised, Karlova inimesed ja Karlova kodud ning uued paigad. Kireval Karloval on loodetavasti ka ärgitav väljund – tahame olla kogukonna äratajaks (kuke moodi kiredes, kui soovite) ja vajaduse korral karlovlasi ühise asja nimel tegutsema panna. Ilmar Part kirjutab oma kogemustest, kuidas Karlova – Ropka piiril on üht-teist juba ära tehtud. Intervjuu on Enn Praksiga Tähe tänavalt, kes oma pere vajadustest lähtudes disainis imeilusa ja funktsionaalse lastekäru. Vaata läbi Karlova teemaplaneeringu tutvustus - puudutab see ju meid kõiki. Leheveergudelt leiab ka muhedaid vahelugemisi ja praktilisi manitsusi. Ühesõnaga – 20 leheküljele on surutud killuke Karlova kirevusest. Aitähh kõigile, kes aitasid lehte kokku panna! Toimetus Esikaane foto: Esimene auto. Päeva 11 maja umbes aastal 1909 (Kirjandusmuuseumi kogud)

Suur puust linn Toomas Liivamägi Karlova Seltsi juhatuse esimees Kui Tartu on tuntud laulusalmi järgi väike puust linn, siis Karlova on igal juhul SUUR puust linn. Ehitatud põhiosas eelmise sajandivahetuse tööstus- ja ehitusbuumi ajal praktiliselt kümnekonna aasta vältel Karlova ja Piiskopimõisa maadele. Ega tolleaegsetegi ehitusreeglite järgi nii suurt hulka puumaju tohtinuks korraga kokku ehitada, aga linna ehitusreeglid linna taha maale hästi ei ulatunud ja elukohti oli kasvavas linnas hädasti vaja. 1914. aastal oli Karlova eeslinnas 619 maja, üle 10 000 elaniku, 127 poodi, 4 kooli, apteek, postkontor, kirik ja mitu palvemaja - ligi neljandik omaaegsest Tartust. Väga suur osa tollastest hoonetest on peaaegu algsel kujul alles, säilinud hoolimata sõdadest ja tulekahjudest ning tõenäoliselt suuresti tänu kehvadele aegadele. Igal juhul on nii suur hulk ajaloolisi puumaju ühes koos unikaalne mitte ainult Eesti vaid ka Euroopas ja tõenäoliselt maailmaski. Karlova miljöö on väärtus omaette. Suuresti on säilinud kogu omaaegne tervik – puudealleed tänavatel, suured hoovid, kahekordsed puukuurid ja pesuköögid, tornid ning mõned muud algsed kaunistused majadel. Majade ümbrus, hoovid ja tänavad on Karlova miljöö säilimisel sama tähtsad kui

Päeva tänav, Karlova. Foto: Toomas Liivamägi

majad ise. Nii on eraldi kõnniteede ja alleedega Õnne ja Tolstoi tänavad tunduvalt karlovlikumad kui suhteliselt hiljuti korrastatud Eha tänav. Ka Kesk tänava praeguse rekonstrueerimise juures on paraku suuremaks prioriteediks tööde odavus ja jalgrattatee rajamine kui ajaloolise miljöö säilitamine. Linn on elamise jaoks ja muidugi on eluviiside muutudes raske algset tervikut säilitada - kuhu panna auto või mida teha puukuuriga, kui enam puudega ei köeta. Pesukööki saab aiariistade jaoks kuidagi ikka kasutada ja plastikakende ajastu puumajadel hakkab vast ka juba otsa saama. Puudealleed jäävad autodele ja kommunikatsioonidele jalgu, lisaks saab ligi sajaaastaste lehtpuude eluiga lihtsalt otsa. Õnneks on

Supilinna jõeäärse allee taastamine Tartus positiivne pretsedent. Igal juhul on puumajad, suured rohelised õued ja kogu muu säilinud miljöö üks peamisi põhjusi, miks Karlovasse elama tullakse. Karlova on olnud ehitamisest alates peamiselt üürielukohtade linnaosa. Nüüd, elujärje paranedes, tullakse vast esimest korda teadlikult Karlovasse elama ja seda just kirjeldatud elukeskkonna pärast. Üha sagedamini öeldakse “Ma elan Karlovas” pigem uhkusega. Karlova on muutumises, proovigem siis koos teha elukeskkonda paremaks ja samas säilitada ajaloolist väärtuslikku tervikut.


Kirev Karlova

Kodune kohvik Karlovas Kristina Kurm

Kuidas eelmisel aasta ühepäevakohvikuga läks?

Peagi Tähe 20 hoones avataval kohvikul on perenaise Birjo Urbase vanavanaema nimi – Anna Edasi. See kannab endas nii vanavanaema leivalõhna kui edasi andmise ja teistele pakkumise mõtet. Birjo, miks sa selle kohviku teed?

See kohvik on sündinud tänu sellele, et kohviku mõte ei jätnud mind maha. Ma mõtlesin sellest umbes paarkümmend aastat. Lihtsalt nüüd jõudis elukene sinnamaani, et mind koondati ja ma ei tahtnud enam kellegi käe alla minna. Ja Karlova Seltsile oli vaja kodukohta. Siis hakkasingi otsima Karlovasse ruume. Tegelikult oli see väga raske otsus ja tuli läbi pisarate. Mõtlesin algusest peale, et see on hullumeelne mõte. Siin vanas majas tuli igasuguseid üllatusi: üks sein oli täitsa mäda ja tuli uuesti üles ehitada. Kõik on tehtud nullist – vesi, kanalisatsioon, ventilatsioon, elekter. See on pikk-pikk protsess, et me nii kaugele oleme jõudnud. Kuidas siin on lammutatud ja ehitatud ja vahepeal sündis meile veel poeg. Õnneks on Silver selline mees, kes läheb kasvõi läbi seina, kui vaja. Mulle meeldib see, et üks asi on teiseni viinud, üks võimalus teiseni juhatanud. See on julgust juurde andnud ikka edasi rühkida. Sel päeval, kui ma tegin otsuse, et see kohvik siia ikka rajada, helistas mulle üks tuttav ja küsis, kas ma kohvikusse riidekappi tahaksin. Olin mõelnud just nädal varem, et kohvikus võiks olla üks eestiaegne kapp, kuhu saaks riided panna. See kõne oli minu jaoks üks hästi hea märk. Ma vaid mõtlen – ja see kapp tulebki mulle kohale! Loodan kogu südamest, et sellel on iva sees olnud, et seda asja teeme ja nüüd peaaegu finišis oleme. See, et see toimiks ja inimesed selle vastu võtavad, selleks on ka veel palju tööd vaja. Mida kohvikus pakkuma hakatakse? See jääb ikkagi kohvikuks. Pakume kooke, torte, küpsiseid, trühvleid, šokolaadijooki, kohvi, mahla. Lihtne menüü, ei midagi erilist. Kui üldse soolast, siis iga päev üks supp ja üks magustoit. Ja salatid. Alkoholi ei tule. Tahame teha head ja kodust

Kohviku hing ja süda Birjo Urbas. Foto: Silver Urbas asja. Eks see valik kujuneb selle järgi, mida inimene tahab. Ma arvan, et selle kohviku pluss on see, et ma tean, mis on köögis – ma teen nii soolast kui magusat ise. Kõik valmib ja küpsetatakse siin samas. Seda joont ma olen pidanud, et kõik on võiga küpsetatud asjad. Toorained valin võimalikult kvaliteetsed ja head, käin ise turul ning varustan ennast. Kindlasti ei võistle nendega, kes teevad veest ja jahust saiakesi ja müüvad neid hästi odavalt. Ka eritellimusi võib teha. Siin on võimalik pidusid pidada – isegi 40 inimest saab siin laua taha panna. Cateringi teeme ka majast välja. Milline on sinu unistustes ideaalne kohvik? Tudengipõlves käisin ma päris palju kohvikus. Kohvikute juures hindan ma alati seda, mida seal söön. Et see kvaliteet aja jooksul alla ei läheks. Ma tahaks, et siin oleks kodutunne. See on ju üdini pereettevõte. Meil ei tule täisteenindust - iga väikest taldrikut või tassi lauda ei viida. Et see olekski koht, kus inimestel on hea olla. Las inimene tuleb kasvõi kalalt kummisaabastega. Et ta ei mõtleks ukse taga – selline koht, ei tea, kas ma astun sisse. Kui inimene on üks kord käinud, tahaks uuesti tulla. Ülepaisutatud viisakus mulle ei meeldi.

Karlova päevade aegne ühepäevakohvik oli ka vahva kogemus. Me ju alles olime jõudnud lammutamistega ühele poole ja tegime selle koha üheks päevaks ilusaks. Järgmisel päeval astusid inimesed uuesti sisse ja küsisid, miks teil kohvik veel lahti ei ole. See oli üllatavalt vahva päev. Inimesed võtsid koha omaks ja olid õnnelikud, et selline koht siia tuleb.

Praegu inimesed seisavad akna taga ja piiluvad sisse, mõni tuleb ka ukse taha ja vaatab, et veel ikka ei ole päris avatud. On olnud memmesid, kes ütlevad, et juba paarkümmend aastat ootavad, et see kohvik siia tuleks. Tegelikult on see vahva tunne, näed, et kõik juba vaikselt toimib. Ma panin oma vanavanaema, vanaema ja ema pildid juba üles. Selline kodutunne tekib. Kui me ka jõuluõhtul perega siin istusime, siis naabrid mõtlesid, et nad vist elavad seal. Eks me elamegi mõnes mõttes.

Karlova Keskus kohvikuga sama katuse all

Kuna Karlova Selts on seni olnud ilma kindla tegutsemiskohata, otsiti kohta, kus ennast mõnusalt sisse seada. Kui Karlova apteek oma uksed 2008. aasta sügisel sulges, otsustas seltsi juhatus linnaga läbirääkimisi pidada, et leida võimalus ruumid Karlova Keskuseks kujundada. Kuna seltsi juhatuse liikmel Birjol oli senini täitmata eluunistus – rajada oma kohvik - ja apteegiruumid oleks ainuüksi seltsi tegevuseks liiga suured olnud, siis saigi kiiresti ühises tegutsemises kokkuleppele jõutud ning ühiste jõududega maja ka renoveerima asutud. Praeguseks on suuremad ehitustööd tehtud ning seltsi kasutada on kontoriruum. Ülejäänud ruumid kuuluvad kohvikule.


Kirev Karlova

Mis on kasu Karlova Näiteks väärib rõhutamist nõue, et miljööväärtusega ehitisel on keelatud avatäidete (akende, uste) muutmine ja lihtsustamine. Keelatud on plastikust, Reesi Soodla puitalumiiniumist ja muudest tehismaTartu linnavalitsuse kultuuriväärtuste terjalidest akende kasutamine. Akende teenistuse vanemspetsialist ja uste vahetamisel peavad uued olema analoogsed esialgsetega, säilitades konstruktsiooni, materjali, mõõtmed, 2010. a. veebruarikuus jõudis ruudujaotuse, kujunduse ja profiilid. linnavalitsus lõpuks Karlova Lubatud on akna sisemise raami üheteemaplaneeringu kehtestamiseni. kordne klaas vahetada klaaspaketi vasMida see planeering endast tu. Vaid nii on võimalik tagada ajalookujutab ja mis on sellest kasu liste puithoonete ühtne välisilme, mis praegusel juhul tihti rikutakse korterite meil, karlovlastel? kaupa erinevat tüüpi avatäidete paigalKarlova teemaplaneering ehk „Karlo- damisega. va miljööväärtusega ala kaitse- ja kasutustingimused“ on osa Tartu linna üldSarnaselt on kirjeldatud nõudeid väplaneeringust. Selles on kokku lepitud lisviimistluse, ehitiste laiendamise, ja kirja pandud eri osapoolte arusaamad väikevormide, tänavakatendi jm kohta. piirkonna väljanägemise, väärtuste ja Seda, milline maja on miljööväärtusega arendamisvõimaluste kohta. Tingimus- ehitis, milline mitte, saab kontrollida te seadmisel oli eesmärgiks nende väär- teemaplaneeringu kaardilt. Seal on näha tuste säilitamine edasise tegevuse käi- ka piirkonna maakasutus, korruselisus gus. 8 aastase menetlemise tulemusena kvartalite kaupa jm. on nüüd olemas dokument, milles seaLisaks hoonestusele tegeleb teemaplatud tingimusi võib pidada nn ühiskondneering ka liiklusskeemi ja haljastusega. likuks kokkuleppeks. Ka haljastuses lähtutakse puitasumi traViimase avaliku arutelu käigus tehti ditsioonidest. Siin-seal, nt Eha tänaval, linnavalitsusele teemaplaneeringu osas on plaanis taastada või rajada alleesid. 121 kirjalikku ettepanekut nii eraisiku- Peatükis uushaljastuse põhimõtetest ante, firmade kui ka kodanikeühenduste takse aga soovitused valitavate puuliipoolt. Sellest tulenevalt planeeringut kide kohta. Samuti sätestatakse, et kõigi täiendati ja parandati, kuid mõnes küsi- puude, mille tüveümbermõõt on rohmuses jäädigi eriarvamusele (nt haljasa- kem kui 20 cm, maha võtmiseks tuleb la saatus Päeva, Tähe ja Pargi tn vahel) taotleda raieluba. Ka haljastuse kohta ning nende lahendamine on veel ees. saab hea ülevaate kaardilt. Kristina Kurm karlovlane, Säästva Renoveerimise Infokeskuse Tartu Ühenduse liige

Planeeringu 42 leheküljelise seletuskirja kõige praktilisem osa on teine peatükk, mis kirjeldab seda, mida ja kuidas tohib hooneid Karlovas ehitada ja remontida. Kuna suurem osa Karlova maju on miljööväärtusega ehitised (püstitatud enne 1944. aastat, linnaosale iseloomulikud, säilitanud oma ehitusaegse mahu ja dekoorielemendid), siis on tingimused ehitamiseks üsna konkreetsed. Üldine põhimõte on see, et restaureerimisel, ehitamisel ja projekteerimisel peab lähtuma ajaloolistest tavadest ja kasutama ajastuomaseid traditsioonilisi materjale. Tähtis on, et säiliks hoonestusala terviklikkus ning alati eelistataks vana restaureerimist uuega asendamisele.

Planeeringu seletuskirjas on kvartalite kaupa kirjeldatud objekte ja detaile, mis vajavad kindlasti korda tegemist ja säilitamist. Suur osa neist on puukuurid ja pesuköögid, mis kipuvad majadest kergemini lammutusohvriteks sattuma. Samas on seal loetletud üles ka piirkonda sobimatud metallgaraažid vms ehitised, mis tulevikus tuleks teisaldada. Planeeringu pealkiri väljendabki selle kõige olulisemat sisu – Karlova kaitsmise ja kasutamise tingimusi. Need juhised annavad kõigile ülevaate, mida siin teha tohib ja mida mitte. Nii ei teki näiteks Karlovasse kinnisvara soetanud arendajal asjatut lootust ehitada vanade

puitmajade asemele 7korruseliseid büroohooneid. Karlova elanikele on antud juhised maja remondiks ja koduaia ning -hoovi korrastamiseks. Ametnikele annab see võimaluse oma töös edasise kavandamisel ja tingimuste seadmisel toetuda kindlaks määratud ja „ühiskondliku kokkuleppena” saavutatud alustele. Kõige tähtsam on aga see, et kokku on lepitud Karlova väärtustes ja need väärtused on planeeringus must-valgel ka üles loetletud. Nii saame hoida siinset unikaalset miljööd nii enda kui Karlova külaliste jaoks. Muidugi ei ela me muuseumis ja meiegi linnaosa areneb koos ühiskonnaga. Küll aga saame muudatuste tegemisel ja ka ehitustegevuses lähtuda ikkagi nendest väärtustest, mis annavad meie linnaosale näo. Uue ja vana tasakaalustatud kooseksisteerimine tagab nii piirkonna arengu kui ka ajaloolise eripära säilimise. Jah, kahjuks ulatub Karlova miljööväärtusega hoonestusala lõunast ainult Sõbra ja Saekoja tänavani ning idast piirneb Kalevi tänavaga. See ei tähenda siiski, et mujal Karlovas ei peaks ehitamisel ja elukeskkonna kujundamisel lähtuma loodussõbralikkusest, põlvest-põlve edasiantavate väärtuste säilitamisest ja miljöölisest terviklikkusest Planeeringu leiab Tartu linnavalitsuse koduleheküljelt http://info.raad.tartu.ee/webaktid. nsf/web/viited/%C3%9CP-03-001 ja Karlova Seltsi koduleheküljelt.

Väike-Tähe 15 on hea näide renoveerimisest Väike-Tähe 15 maja ja kõrvalhoone ehitamisel oli aluseks 1930. a Arnold Matteuse koostatud projekt. Selles oli ette nähtud lihtsate detailidega krohvitud hoone. Ilmselt ümbrusest mõjutatuna vooderdati maja puitlaudisega ja dekoreeriti uhkete saelõikeornamentidega (analoogselt vastas asuva Väike-Tähe 10 hoonega). Nõukogudeaegse kapitaalremondi käigus asendati välisuksed. Praegused omanikud alustasid akende väljavahetamisest ja uue valtsplekist katuse paigaldamisest. 2009. a jõudsid nad fassaaditöödeni. Kuna laudise vahetamise käigus piirduti vaid olemasolevate


Kirev Karlova

teemaplaneeringust? püstpalkseinte takuga tihendamisega ja tuuletõkke paigaldamisega (vana laudise ja seina vahelisse tühimikku paigaldati osaliselt ka linavilti), ei olnud töödeks tarvis ehitusluba. Värvid valiti vastavalt linna poolt väljastatud värvipassile. Terviklikku üldmuljet rõhutab ka stiilselt rajatud piirdeaed.

uute välisuste valmistamiseks restaureerimistoetust, sest hoone restaureerimisel on omanikud lähtunud miljööala eesmärkidest ning taastanud ajaloolise puitelamu, säilitades ja rõhutades selle väärtusi.

Kõik dekoratiivsed detailid tuli tööde käigus majalt eemaldada, kuid neid õnnestus enamjaolt säilitada ja restaureerida. Kahjustatud osad asendati koopiatega. Kuna ei olnud teada, millised olid kunagised välisuksed, siis uued valmistati ajastuomaseid näiteid ja hoone arhitektuuri silmas pidades. Uue lubikrohvi ja -värvi viimistluse sai ka trepikoda. Linnavalitsus eraldas hoone dekoratiivsete detailide restaureerimiseks ja

Väike-Tähe 15 majarahvas lähtus renoveerimisel Karlova miljööväärtuste säilitamisest. Fotod: Toomas Liivamägi


Kirev Karlova

Küsimustele vastab Supilinna Seltsi pealik Mart Hiob Kuidas Supilinnal läheb? Mis teeb rõõmu, mis kurvastab? Supilinna elul ei ole viga. Möödunud aastal võimust võtnud masu on andnud pigem häid kui halbu tulemusi. Tuntavalt on vähenenud nn arendajate soov lammutada olemasolevaid elamuid ning täis ehitada kvartalisiseseid aedu. Loomulikult tullakse ehitamissooviga tulevikus uuesti välja, kui kinnisvaraturg ennast kogub. Seepärast loodame jõuda Karlovale järgi ning viia lõpuni Supilinna uue teemaplaneeringu koostamise. Siis oleksime uue ehitussurve korral juba palju paremas seisus ning saaksime üleliigset ning sobimatut hoonestamist tõrjuda ametliku dokumendiga.

seotud elanikkond. Annelinnas võime näha ulatuslikku vabaplaneeringu rakendamise näidet. Nii on ka Supilinna ja Karlova küll mõnevõrra sarnase hoonestusega, kuid sellele vaatamata märgatavalt erineva iseloomuga piirkonnad. Sellest tulenevalt on kindlasti suur erinevus ka Karlova ja Supilinna Seltsil. Seepärast ei saa kumbki selts teise teguviisi otseselt üle võtta, vaid tuleb leida oma tee.

mine. Teadmine, et sa ei ole üksi, on väga oluline. Viimasel ajal palju kõneainet pakkunud Emajõe tänava haljastusega seoses jõuti linnavalitsusega kokkuleppele, et sealne allee taastatakse kaherealisena nagu Supilinna üldsus ja rohelised soovisid. Kuidas kommenteerite? Emajõe tn projekti osas kokkuleppe saavutamine on tõepoolest erakordne sündmus. Tegemist oli olukorraga, et linnavalitsus oli juba jõudnud lõpule ehitushanke korraldamisega ning Supilinna Selts ja Eesti Roheline Liikumine avastasid pooljuhuslikult, et projektlahendus ei ole sugugi parim võimalik. Antud projekti puhul ei saa öelda, et linnavalitsus ei oleks soovinud seltsi ja elanike arvamust teada saada - 2008. aastal korraldati projektlahenduse tutvustamiseks koosolek. Kahjuks ei viidud koosolekul tõstatud ettepanekuid projektlahendusse sisse ning sellest jäeti ka teavitamata.

Kui rääkida Supilinna Seltsi kogemusest, siis oluline märksõna on siin järjepidevus. Selts ei pea tegutsema väga aktiivselt. Ei ole oluline, et iga päev toimuks mõni sündmus või oleks lehes mõni uudis. Pigem võib liigne tormakus eestvedajad väsitada. Tegemist Mis puudutab igapäevast olemist, siis möö- on ikkagi vabatahtliku tööga, mis ei tohi dunud aastal korraldas linnavalitsus Supilin- muuta võimatuks ei palgatööd ega isikliknas kahe tänavajupi katmise nn vaese mehe ku elu. Kõige parem variant on ühendada asfaldiga. Kevadel lume sulades tuli aga välja, oma hobi ehk töö seltsis oma erialaga. Selliet asfaltkattes on sellised augud, et liiklemine selt saaks tabada mitu kärbest ühe hoobiga. on sama keeruline, kui enne katte paigalda- Enamikul meist ei ole see paraku võimalik. mist. Saime ehk järjekordse kinnituse tõsi- Seepärast lähtume põhimõttest, et igaüks Kui selts ja roheline liikumine küsimuse asjale, et kui midagi teha, siis parimal viisil. teeb seda, mis talle huvi pakub ning mida ajakirjanduse ning avaliku allkirjade koguPooles vinnas lahendused vaid suurendavad on rõõm ette võtta. Veidi suurem pingutus mise abil tõstatasid, oli esialgne reaktsioon rahulolematust. Selle tõttu toetab Supilinna linnaosapäevade ajal võib ehk esile tuua ka linnavalitsuse poolt ettearvatavalt tõrjuv. Selts jätkuvalt tänavate korrastamist vasta- väikese tüdimuse, kuid õnneks juhtub seda Avaldati artikkel, milles kaitsti oma lahenvalt muinsuskaitse eritingimustele, kus tä- vaid üks kord aastas. dust ning ka ametnikud navakattematerjalid ning tänavajaotus on Seltside koostöö Kõige parem variant on ühendaei olnud huvitatud kõigi määratud lähtuvalt sobivusest Supilinna võiks toimuda meid da oma hobi ehk töö seltsis oma asjassepuutuvate otsuste keskkonda. Eelkõige ootaksime jalgsikäigu ühendavate põhimõ- erialaga. ümbervaatamisest. Siisning rattateede korrastamist. Sõidutee võiks tete selgitamisel ning ki suutsime istuda ühise ehk isegi oodata. meie väärtushinnangute levitamisel. Oleme laua taha, arutada läbi erinevad variandid Vaatamata masule ning ehitusmahtude ju mõlemad säästlikult ning kultuuritundli- ning lõpuks ka kokkuleppele jõuda. Siinvähenemisele valisime siiski ka seekord Su- kult mõtlevad inimesed, kes soovivad anda kohal peab eelkõige ehk kiitma värsket pilinna Parima Maja. Valituks osutus Kroo- panuse oma koduümbruse, aga laiemalt ka abilinnapead Raimond Tamme, kes osales nuaia 34, mis on restaureeritud äärmiselt kogu ajaloolise keskkonna teadvustamisel töökoosolekutel ning oli valmis muudetud tundlikult säilitades isegi ajaloolise fassaa- ja väärtustamisel. Oluline roll koostöös on lahendust kaitsma nii linnavalitsusesiseselt dilaudise. Täiendavalt märgiti ära Tähtvere ka teineteise tunnustamine ning innusta- kui ka vajalikes asutustes. Seltsi poolt tuli loomulikult samuti tugevalt te38 hoone, mille uuendamisel on gutseda mitmel rindel. Muuhulgas kasutatud hoonele omast eriti laia korraldas selts tööjooniste jooksva laudist ning krohvipind on jäetud muutmise, et mitte jääda ootama iseloomuliku, lainelise viimistluseprojekteerija tööjärjekorras. Proga. Võiks öelda, et mõlemad majad jekti lõpliku lahenduse määramine on heaks eeskujuks nii Supilinna, ja vormistamine jäi aga siiski algse aga ka Karlova tulevastele restauprojekteerija kanda. reerijatele. Hetkel ei ole lõplikku otsust veel paigas, nii et me ei tea, kas muudeMida võiks Karlova Selts Supitud lahendus ka ellu viiakse. Loodalinna Seltsilt kui “vanemalt venme siiski kogu südamest, et Emajõe nalt” õppida? Millist koostööd tänava juhtum läheb ajalukku, kui võiksid linnaosaseltsid teha? näide eeskujulikust koostööst valitKui vaatame Tartu linnaosasuse ja valitsetavate vahel. sid, siis kõigil neil on oma nägu. Lisainfo: Supilinna Selts Tammelinn oma küllaltki vanade www.supilinn.ee ühepereelamutega esindab väljaKroonuaia tn 34 – Supilinna parim maja 2010. kujunenud majaomanike rajooni. Tähtveret iseloomustab ülikooliga Foto autor: Mart Hiob Küsitles toimetus


Kirev Karlova

Karlovasse käru järele

Anneli Miljan

Karlovas elav ja tegutsev ettevõtja Enn Praks on missiooniga mees – tema disainitud ja valmistatud mänguasjael olgu küljes ehe Eesti hõng, et need oleksid eksimatult äratuntavad ka mujal maailmas. Praksi esimene toode on vineerist mängukäru, mis on ühtaegu nii kaunis kui praktiline ja mis peaasi – sellega mängides võib üles kasvada õige mitu põlvkonda lapsi. „Kogu asi sai alguse 2007. aasta suvel kui lähenes poja 3. sünnipäev ja ma tagajärjetult mööda poode kammisin, et talle mõni tore kingitus leida,“ räägib Praks. „Ja siis ma lihtsalt vihastasin – kõik kohad on täis mõttetuid plastmassist vidinaid Made in China, millest lapsel oleks rõõmu ehk vaid paariks päevaks ning mis seejärel kohe tükkideks Lapsed Karlovas. Foto: Renee Altrov lagunevad. Ei jäänudki muud üle kui ostsin ehituspoest väikesed rattad ning meisterda- jaoks olulised aga mul on neli last ning kui sin vineerist käru juurde.“ päeva lõpus selgub, et olen neid tuues ja Mänguasi sai niivõrd vahva, et kõik kül- viies maha sõitnud ligi 200 kilomeetrit, siis latulnud sõbrad tahtsid tuleb muutus ette võtoma lastele samasuguta,“ selgitab Praks oma seid. Nii tekkiski idee Tartusse naasmise takärusid tootma hakata. gamaid. Elupaigana Praks disainis, mõõtis, tuligi kõne alla ainult ehitas ja mõõtis veel Tartu ja Karlova, sest ning sai kaubale firmasee läheb Praksi ja ta ga Manverk, kes käru pere vajaduste ning detaile tootma nõustus. elulaadiga kõige rohKäru külgedele trükikem kokku. „Ka terve ti ettevõttes Kolm Lõvi ülikooliaja elasin just kaunis rahvuslik siidiKarlovas, eks siin ole trükis muster. Esimene ka veidi nostalgiat,“ arpartii kärusid valmis vab ta. 2008. aasta sügiseks. Nüüd on Praks kodu Praeguseks on need lähedale, Tähe ja Eha müügil isegi Norras. tänava nurgale ka väiTartu Ülikoolis hookese stuudio soetanud pis klassiõpetajaks õpning just siin tema pinud Enn Praks kolis eestipärased lelud Karlovasse tagasi mõne hinge sisse saavadki. aasta eest, olles enne Enn Praks. Foto: Ivika Hiis Käru on alles esimene seda kümme aastat veetpääsuke – tegelikult nud koos perega Aegviiplaanib Praks umbes du lähedal Pillapalus, kuhu nad abikaasaga kolmest-neljast praktilisest mänguasjast kohaliku omavalitsuse soovil väikese nel- koosnevat sarja, mis pakuks väikesele inijaklassilise algkooli rajasid. Kui see laste- mesele nii mängu- kui töörõõmu. „Ma karpuuduses mõned aastad hiljem kinni pandi, dan, et alahindame oma lapsi liialt,“ räägib ostis Praks koos äripartneriga maja ära ja ta. „Ikka arvme, et laste mänguasjades võib tegi sinna hoopis koolituskeskuse. Praegu- kvaliteedis alla anda ja tegelikult lahendaseks on Pillapalu Koolitusstuudio populaa- me hetkelisi emotsioone ja olukordi odavarne nii ministeeriumide kui ettevõtete hul- te ning anonüümsete leludega. See on viga, gas, kes sinna koolitusi ja seminare pidama sest lapsed on tegelikult palju targemad ja sõidavad. „Maaelu ja kaunis loodus on minu võimekamad kui me arvame. Selle käruga

saab vedada asju, juurikaid või teisi lapsi. Ise olen oma poisid koos kärudega poodi kaasa võtnud – laome toidu sinna sisse, ei pea poekäruga jändama ja tõsist tööd tegevatel kuttidel ei tule meeldegi issi käest kassa juures kommi nuruda.“ Kõige rohkem masendabki Ennu just selle tohutu koguse plastmassi hulk, mida kaupmehed meile mänguasjade näol kuskilt Hiinast või Indiast sisse veavad. „Jah, see tuleb kordades odavam aga tekitab meile, siia Eestimaale, tohututes kogustes prügi ja mittelagunevad jäätmeid, mida meie lapsed tulevikus koristama peavad,“ ütleb ta. „Selles mõttes on mul küll oma missioon – ma ei taha, et minu mänguasjadest jääks praht maha. Puidust ja vineerist mänguasjad ei ole keskkonnale ohtlikud ega rända prügimäele, vaid leiavad kindlasti taaskasutust.“ Nüüdisajal oleme me harjunud, et kõik on asendatav. Kui mänguasi läheb katki, siis saab ju kohe uue osta. Kui paljud meist aga mõtlevad selle peale, et ehk oleks meie lastelastel vahva teada, millega meie omal ajal mängisime? Meie vanavanematest on ju igas peres midagi säilinud – plekist auto või väike puuhobune. Kui mitu plastiklelu, millega meie lapsed praegu mängivad, kestavad nii kaua, et meie lastelastele rõõmu pakkuda? Enn Praksi väljamõeldud mängukäru saab pärandada isalt-emalt järeltulevale põlvkonnale ja ilmselt ka nende lastele. Kellel huvi, tulgu Karlovasse. Lisainfo: www.rahvusmeened.ee või www.hoo.ee


Kirev Karlova

Peagi vilgub Karlova kunstimajakas! Piret Paluteder Tartu Kunstikool Tasapisi koorub ehituskilesse pakitud hoone Eha tänaval. Nähtavale on tulnud uhke klaastorn. Kõnniteid kaetakse punakate kividega. See on Tartu Kunstikooli ja Tartu Kõrgema Kunstikooli uus õppehoone.

ununema vanad traditsioonid... Tartu Kunstikooli õpetajate hulgas on isikupärased tegevkunstnikud nagu Helle Vahersalu, Enn Tegova, Udo Vool, Kalli Kalde, Kaupo Paabo, Peeter Krosmann, Marina Aleksejeva, Olivia Osik, Imbi Kruuv jt. Nende arvates on õpingute aluseks mõtlemisoskuse arendamine. Kõiges on oluline püsida inimlike mõõtmete juures. Kool ise püsib ka inimlike mõõtmete juu-

Tartu Kunstikoolil on olnud aegade jooksul mitmeid kodusid. Praeguseks on meie käsutuses Eha 41 maja teine, kolmas ja neljas korrus. Me hoiame selles oma tarkust ja traditsioone, ilumeelt ja eripära, loominguvabadust ja elamusi. Meie maja sees on inimesed, kes õpivad ja töötavad. Seal on uued ja asjalikud ruumid ja väga head tööriistad. Ideed liiguvad vabalt eri seltskondade ja rahvuste vahel. Seal algab ja areneb maailma esteetiline mõistmine. Seal on loomisrõõmu.   Tartu Kunstikool on vanim kunstialast kutseharidust andev kool Eestis. Kool tegutseb juba aastast 1951. Oma pea 60-aastase ajalooga (väärikas vanus juba!) oleme kujunenud kunstivaldkonna koolituskeskuseks, kus õpet pakutakse nii põhi- ja keskkooli lõpetajatele kui ka täiskasvanutele.   Hetkel on võimalik õppida kahel erialal – kujundusgraafiku ja deko- Eha tänava õppehoone. Foto: Tartu Kunstikool raator-stilisti erialal. Lihtsamalt öeldes tulevad Tartu Kunstikoolist keskeriha- res, on väike ja hubane, praegu on meil pisut ridusega kujundajad, kes aitavad kaasa nu- üle 100 õpilase. Kõik tunnevad kõiki veidi tikama ja nauditavama keskkonna loomisel. rohkem kui vaid nägupidi. Hea „sa oled Kujundajate erialastest oskustest sõltub, kambas!“ tunne. milline visuaalne keskkond meid ümbritKarlova elanikud on juba harjunud kunstiseb, millist veebi kasutame, millise raamatu õpilastega, kellel kaenla all maalid või pabekätte võtame, millises ruumis viibime. rirullid ja kes käivad teistmoodi riides. KarKooli eripäraks on väga hea kunstialane lovat võiks nimetada õigusega loovaks linnabaasharidus. Selle üle oleme kõige uhkemad. osaks, seal elavad ja töötavad meistrid ning Käeline areng on vajalik mõttetöö arendami- seal sünnib kunst. Kui Supilinn on nähtus, seks, käelist oskust nõudvad üldkunstiained siis Karlova on teos. Et Karlovast täielikumat meie koolist ei kao. Arvutiajastul kipuvad pilti saada, siis tuleb ronida mööda keerdt-

reppi kunstikooli klaastorni, kus avaneb võrreldamatu vaade tornikestega puumajadele ja kevadistele õrnrohelistele aedadele. Karlova päevade ajal on kõigil linnaosa elanikel võimalus seda teha. Ka muul ajal saab olema põhjust meile sisse astuda. Tulevikus on plaanis pakkuda kunstiteenuseid (ilukirjutaja jne) ning õpilaste tehtud töid. Tartu Kunstikooli uue õppehoone ava-

misüritused toimuvad 9.-11. septembril, kuhu samuti on karlovlased oodatud. Siis on plaanis kunsti-kutsealase hariduse ümarlaud, lõbus ja värviline rongkäik, foto-, joonistus- ja maalinäitused. Avamisüritused lõpetab muusika- ja valgusetendus klaastornis. Oleme Karlova majakas, mis valgustab linnaosa kunsti- ja loominguvallas. Lisainfo: Tartu Kunstikool www.art.tartu.ee/kunstikool

Koostöö Lina tänava haiglakompleksi kaitseks Veebruarikuus protestisid Karlova Selts, Säästva Renoveerimise Infokeskus, Supilinna Selts Eesti Roheline Liikumine, Eesti Maastikuarhitektide Liit ja Eesti Muinsuskaitse Selts Lina tänava endiste haiglahoonete lammutamise vastu. Hooned on ajalooliselt ja linnaehituslikult väärtuslikud ning neid peab hoolimatu ümberehitamise ja hävingu eest kaitsma. Protestijad juhivad tähelepanu, et linnavalitsuse ja Lina kvartali omanikfirma Aurorette põhimõtteline kokkulepe lugeda haiglalin-

nakus säilitamisväärseks vaid kaks hoonet seitsmest tähendab alpi möödavaatamist Tartu linna üldplaneeringust ning ehitusmäärusest. Sellest lähtudes tegid nad linnavolikogule ettepaneku jätta Lina kvartali detailplaneering algatamata ja planeeringu lähteülesanne kinnitamata. Volikogu otsustas 18. veebruari istungil siiski lähteülesande kinnitada. Ühendused kavatsevad planeeringu edasise menetlemise käigus oma seisukohti jätkuvalt kaitsta.


Kirev Karlova

Tartu Kõrgem Kunstikool – loovuse kants Karlovas Maarja Aeltermann Tartu Kõrgem Kunstikool Karlova linnaosa kulunud puumajad ning rohelusega ääristatud kitsad tänavad on ideaalmaastik loovusele. Iga karlovlane on näinud hommikuti Tähe tänava suunas voorivad jalakäijaid ja jalgrattureid, kellest nii mõnelgi on värskelt kuivanud lõuend kaenla all. Tartu Kõrgem Kunstikool seisab hea selle eest, et Lõuna-Eesti kunstnike kogukond jõudsalt kasvaks. Kuid kunst ei tähista Tartu Kõrgemas Kunstikoolis vaid lõuendeid. Seitsmes osakonnas on võimalik lisaks maali ja maalingute restaureerimise erialale õppida ka fotograafiat, mööbli disaini ja restaureerimist,

meedia- ja reklaamikunsti, tekstiili, skulptuuri ning nahadisaini ja restaureerimist. Tänavu tähistab Tartu Kõrgem Kunstikool oma esimest ümmargust juubelit – 10 aastat rakenduslikku kunstikõrgharidust. Üheks saavutuseks on kindlasti uus õppehoone Eha tänaval, mida jagame vennalikult Tartu Kunstikooliga. Uus hoone võimaldab nüüd meedia- ja reklaamikunsti osakonnas levivatel ideedel kiiremini digitaalseks vormuda ning annab skulptuuriosakonnale paremad tingimused, et töödelda kipsi ja kivi. Aga kümne aasta suurim saavutus on loomulikult seitsme eduka eriala väljatöötamine - kooli lõpetanud kunstnikud ja restauraatorid saavad kaasa oskused lüüa läbi nii Eesti kui Euroopa tööturul.

Karlova päevadel näeb Tartu Kõrgema Kunstikooli tudengeid tänavatel ja laadal. Mitmed noored peavad aga lõbustused ohverdama ning kasutama seda aega oma lõputööde viimistlemiseks. Tulemusi saab linnarahva rõõmuks juunikuu keskpaigast näha Tartu Kõrgema Kunstikooli galeriis Noorus (Riia 11), mis asukohaga...noh... peaaegu Karlovas on. Ja kel on huvi tulla vaatama, mida kolmes õppehoones täpselt tehakse ning omab soovi ka ise õppima tulla, siis 2. juunil on lahtiste uste päev, kuhu külalised igati oodatud on. Lisainfo: Tartu Kõrgem Kunstikool www.artcol.ee

Tartu Kõrgema Kunstikooli nahadisaini osakond. Foto: Malev Toom

Loomemajanduskeskuse uksed on lahti Ave Anniste Ilmselt on iga tähelepanelik karlovlane tänaseks juba tähele pannud, et aadressil Kalevi 13 asuvas majas midagi justnagu toimuks. Mõni on saanud ehk mahti sissegi astuda. Ja tõepoolest – pikalt tühjalt seisnud hoone on elu täis. Mida selles kollases majas ja majataguses suures aias siis õigupoolest tehakse? Õige vastuseni jõudmiseks tuleb alustada sellest, et Tartus on sarnaselt paljude teiste maailma linnadega hakatud pöörama rohkem tähelepanu valdkonnale, mida Eestis kutsutakse loomemajanduseks. Loomemajandust peetakse hetkel mitmetes riikides kõige kiiremini kasvavaks majandussektoriks, mistõttu räägitakse selle valdkonna arendamise olulisusest mitte ainult Tartus, vaid ka rahvusvahelisel tasandil. Mis siis ikkagi on loomemajandus? 14. mail 2009 asutas Tartu linn sihtasutuse nimega Tartu Loomemajanduskeskus, mille eesmärgiks on järk-järgult edasi arenedes muutuda kohaks, mis katusorganisatsioonina koordineerib loomemajandust mitte ainult Tartus, vaid kogu Lõuna-Eestis; jagab loomemajandusalast infot; viib läbi erialast

täiendust pakkuvaid ja muid koolitusi ning pakub loovettevõtjatele juriidilist ja majandusalast nõustamist ning inkubatsiooniteenust. Keskus asub aadressidel Kalevi 13, 15 ja 17, mis võetakse kasutusele järk-järgult. Hetkel on hoonetest kasutusel ainult Kalevi 13, kus 2009. augustis avati loomeinkubaator. Loomeinkubaatoriks nimetatakse kohta, mis pakub algajatele loomeettevõtjatele soodsatel tingimustel üüritavaid ruume, koolitusi, ärikonsultatsioone Loov galerii galerist Helen Puistaja. Foto: Piret Lain ja muid tugiteenuseid eesmärgiga dentidele. Teises hoones leiavad endale koha aidata kaasa sellele, et tärkavad loomeettevõtluse alged paari aasta jooksul kammersaal, loomemajanduskeskuse töötugevateks ja iseseisvateks taimedeks saak- tajate tööruumid ja inkubantide tegevuseks ette nähtud büroo- ja ateljeeruumid. sid kasvada. Pargialal on plaanis koostöös Tartu Praeguseks on kollases majas Kalevi 13 endale kodu leidnud paar fotostuudiot ja Kunstnike Liiduga välja arendada skulpkunstigaleriid, keraamikakoda, graafilise tuuride aed, taastada purskkaev ning rajada disaini ettevõte ja Tartu noorte kunstni- pargi tagumise ossa, põlispuude varju, kõlake teoste müügiga tegelev pood, rääkimata koda kontsertide ja festivalide korraldamimoekunstnikust, kultuuri- ja elamusturis- seks. Pargiala ideelahendused töötavad välja Tartu Kõrgema Kunstikooli tudengid. miarendajatest ja lahedast kohvikust. Tartu Loomemajanduskeskuse uksed on Aadressidel Kalevi 15 ja 17 asuvad hooned kõigile avatud ja üks pilk räägib kindlasti kavatseme avada 2011. aastal. Esimesse on plaanitud rajada büroo- ja ateljeeruumid rohkem kui tuhat sõna. Tulge külla! Lisainfo: Tartu Loomemajanduskeskus loomeettevõtjatele ning nii Eesti kui väliswww.lmk.ee maa kunstnikest ja ettevõtjatest külalisresi-


Kirev Karlova

Põline karlovlane Anneli Miljan

Nimi: Aleksandr Baškov Vanus: 75 Amet: endokrinoloog, praegu pensionär Hobid: fotograafia, raamatud ja vanad head asjad, mis töötavad (näiteks 100-aastane kirjutusmasin, lindilaiusega 35 mm, millega ikka veel trükkida saab) Karlovlane alates: 1967 No mis see elu ikka on läinud – keskkool, ülikooli raviteaduskond, töö Pärnus, aspirantuur Moskvas, töö Tartus. Pensionil olen 1997. aastast. Ma olen Tartus sündinud, alguses elasime Aleksandri tänaval, hiljem juba Tähtveres. Siin Aida tänaval elan alates kuuekümne seitsmendast aastast aga kuna minu proua on mu klassivenna õde, siis siin sisse-välja käinud olen ma ikka alates viiekümnendatest. Jah, nii see elu läheb. Teate, mulle meeldivad vanad asjad. Näiteks meeldib mulle kirjutada täitesulepeaga, mitte pastakaga. Mul on selline tüüpiline arsti käekiri ja tindisulepeaga kirjutades on sellest veel enamvähem võimalik aru saada. Kõige parem on muidugi tavaline sulepea, mille tindi sisse sai kasta. Seal ei saanud kiirustada, pidi korralikult tegema. No kui ma tegelesin tõlketööga, siis ma muidugi kasutasin kompuutrit. Seal on kerge parandada. Ja fotondusega on samamoodi – kasutan siiani filmi, digikaamerat mul pole. Mul on kaamera 13x18 plaatidele, ka ligi 100 aastat vana aga töötas hästi. Nüüd viimasel ajal on objektiiviga häda olnud, ongi teine meistri juures praavitamisel. Mul on vannitoas pimik ka. Siinsamas Kalevi 30 elas omal ajal professor Puusepp, kelle järgi Maarjamõisas nüüd terve tänav on nimetatud. Siin oli ilus aed, maja kõrval olid jaapani sirelid. Oli ürdipeenar, jalutustee, lehtla, kus peeti palju peeneid vastuvõtte, purskkaev. Professor ostis selle maja veidi enne 1930. aastat. Tal oli üks kabinet külaliste vastuvõtuks ja siis teine, kus ta kirjatööd tegi ja kangeid sigareid suitsetas, need talle meeldisid. Puusepa tütre lapsehoidja oli üks läti tüdruk. Ma mäletan, ta rääkis päris hästi eest keelt, aktsendiga küll. Neil oli selline vana taksikoer ka. Ja kord ütles see tüdruk penile: „Ma Teile juba ütlesin – minge kotile!“ Väga inglisepäraselt kukkus välja. Taks läkski, nina norus.

Mu kõige eredam mälestus lapsepõlvest on vist 1940. aasta kevadest kui üle Tartu lendas tsepeliin. Isa ütles, et Postimehes olla öeldud, millal lennumasinat näha saab. Ja täpselt ettenähtud ajal ta ilmuski, see hõbedaselt helkiv suur sigar. Aeglaselt läks. Päike just loojus. See oli mulle elamus kogu eluks. Teine suur elamus oli see, kui naabripoiss ragulkaga Kalevi tänava tütarlaste gümnaasiumi akna puruks viskas. See oli ka päris vahva. Tsaariajal, nii poolteistsada aastat tagasi, asus Kalevi tänava alguses doktor Moieri maja. Moier oli kuulus selle poolest, et ta oli väga hea kirurg, kunstiinimene, mängis suurepäraselt klaverit, isegi kontserte andis. Tema juures käis intelligents koos, põhiliselt aadlikud. Doktori naine oli Maria Protassova – vene luuletaja Žukovski suur ar- Aleksandr Baškov vestmas Karlova-lugusid. mastus. Hiljem, kui Žukovs- Foto: Anneli Miljan ki oli juba tsaari laste kasvataja, käis ta vahel ikka siin Tartus. Muide, oli nagu etendus. Kõigepealt läks ta lavale Moieri majas käis ka teine vene luuletaja, ja küttis leili nii kuumaks, et kõik sealt paJazõkov, kes oli Puškini sõber ja seal hauti gesid. Puhkepauside ajal aga rääkis profesplaani, kuidas Puškin Venemaalt põgenema sor anekdoote, üks ropum kui teine. Ta ei aidata. Too siiski loobus sellest. korranud ennast iialgi. Ja nii see aeg lendas, Veel üks huvitav maja on see praegune õllekest ka joodi – pärast oli meestel kodus Loomemajanduskeskus. Seal oli vanasti ka tükk seletamist, et miks ikka nii kaua saurahvamaja – Ressurss. Seal armastasid iga- nas käidi ja poollääbakil koju ilmuti. sugused üliõpilaskorporatsioonid ja –seltsid Veel üks huvitav kuju oli Bulgarin. Teoma üritusi pidada. Tihti juhtus, et pärast male kuulus siin Karlovas väga palju maad. mõningat vägijookidega liialdamist läks Tema esiisa oli see kuulus Faddej Bulgarin, neil omavahel ütlemiseks ja siis mindi tänakes kemples Puškiniga. Faddej üks parimaid vale ning löödi lamenti, st veidikene peksti sõpru oli vene kirjanik Gribojedov, kes teda üksteist. Siis ilmus politsei ja tudengid plaigal moel kaitses ja aitas. Too olevat olnud gasid üle plangu. Teine vahva juhtum oli isegi nii sõbralik, et olla Bulgarinile laejälle Tähe tänaval, kus peeti üht poissmeesnanud ka oma naist. Nii head sõbrad olid. tepidu ning ülemeelikus tujus vahetati ära Kusjuures naisel polevat selle vastu midagi kõik ümberkaudsete äride sildid. Seal, kus olnud ka. oli „Günekoloog“, seisis nüüd „Lihunik“ ja No vot, ja sellele Karlova Bulgarinile kuuvastupidi. Hommikuks oli segadus suur. lus Salme tänava alguses olev Karlova mõis. Väga põnevad kohad olid ka saunad – Temaga juhtus see, et ta ühel olengul oli ta üks Jõe ja teine Pargi tänaval. Seal Pargi rumalast peast öelnud midagi halvasti bursaunas käimine oli justkui riitus. Seal joodi šide kohta. Ja need siis tulid tema mõisa juurõlut, vahel kangematki. Seal armastas alade ning korraldasid talle kassikontserdi – ti käia üks kuulus nahaarst, kelle nimi mul pannide, kulpide ja kastrulitega. Bulgarin kohe ei meenu, üks baltisakslane. Vot tema siis vabandas nende ees ilusti. käis korra nädalas, neljapäeviti, saunas. See Vot nii olid lood Karlovas.


Kirev Karlova

Taga-Karlova on elamiseks mõnus Anu Jõesaar Side tänava elanik Põlise tartlasena arvasin kümne aasta eest, et olen Karlovas ja Ropkas juba kõike näinud. Ometi tabas mind uue kodu otsingute ajal täieliku üllatusena, et siin leidub sellise nimega tänav nagu Side. Kohe selgus, et mu abikaasale oli Side tänav lausa nostalgiliselt tuttav: see oli tema lasteaiatee bussipeatusest kammivabriku lasteaeda ehk tänasesse Arsise kooli ja Tähe noortekeskusesse. Meie praegusest kodumajast ei mäleta mees midagi. Seevastu mäletasid seda maja paljud meie vanemate ealised inimesed. Ei kerkinud ju 1950-1960ndate vahetusel linna just palju uusi eramaju. Meile on jutustatud siin peetud uhketest pidudest. Küllap moodustas ühendatud elu- ja söögituba koos avara verandaga toonases kitsas ajas ruumika peopaiga. Tänapäeval tundub see suurema pere jaoks lihtsalt normaalse suurusega eluruum. Säilinud majaraamat tõendab, et sõjajärgses korterikriisis vaevleva Tartu “individuaalelamutes” oli kohustus majutada üürilisi. Meie kõige väiksem tuba on Mati Undi nimeline – olen kirjanikult endaltki kinnitust saanud, et siin ta kooli ajal tõesti peavarju leidis. Aga see pole kollase kassi maja. Meie pere armus sellesse majja kohe. Meid võlusid maja ilusad proportsioonid ja väga hea, igati tänapäevase ruumikavaga ning ilmakaari arvestav arhitektilahendus.

Meie kodumaja enne krohvimist, arvatavasti aastal 1959 või 1960. Foto: Erakogu

Ja muidugi päikseline veranda. Kuigi välimuselt kuulub maja pigem Tammelinna või Tähtverre, meeldib meile elada just sellises armsas ja kesklinnale lähedases agulis nagu Karlova. See ongi meie silmis Taga-Karlova eelis – siin leidub rohkem maju, mis sobivad elamiseks ühele perele, kuid elukeskkonnaks on ikkagi õdus ja hästi sisseelatud Karlova. Oleme hakanud nostalgilist võlu nägema ka nõuka-aja vildakas ehitustöös ja kehvavõitu materjalides, millest on püütud võtta

parim. Näiteks trepiastmetel olid alles rõngakesed (punase?) vaiba varraste kinnitamiseks. Keldris on sisseehitatud ja tõenäoliselt töökorras kalasuitsutusahi. Torumehed imetlesid maja küttesüsteemi, mis algselt töötas ilma pumbata, st kuum vesi ringles jämedates torudes iseenda soojuse ja raskuse mõjul. See tundub juba sarnase tehnikaimena nagu Peterhofi purskkaevud! Võtab veel aega, kuni me maja päris korda saame, aga püüame seda teha eelmiste heade peremeeste vääriliselt.

Hariduse Tugiteenuste Keskus kolis Tähe tänavale Eneken Juurmann 26. märtsil 2010. aastal avati Tähe 56 esimesel korrusel Hariduse Tugiteenuste Keskuse uued ruumid. Tegemist on Tartu linna hallatava asutusega, mis loodi selle aasta alguses Kroonuaia kooli juures tegutsenud Nõustamis- ja Õpiabikeskuse baasil. Nõustamis- ja Õpiabikeskus on Tartu koolilastele pakkunud hariduse tugiteenuseid juba üle kümne aasta. Alates 2008. aastast hakati teenuseid pakkuma ka lasteaiaealistele lastele ja nende vanematele ning 2009. aastast riikliku õppenõustamissüsteemi arendamise programmi raames ka Tartu maakonna elanikele. Seoses laienenud sihtgrupi ja teenuste arvu kasvuga jäid endised ruumid Kroonuaia koolis kitsaks. Tartu linn andis keskuse kasutusse äritegevusest tühjaks jäänud Tähe 56 esimese korruse ruumid ning need renoveeriti Norra ja Euroopa majanduspiirkonna finantsmehhanismide toel projekti „Tartumaal avalike hariduse tugiteenuste arendamine – TAHTA” raames. Uues keskuses on pinda ca 300 ruutmeetrit. Endise kolme kabineti asemel on nüüd keskuse kasutuses kaheksa nõustamiseks

sobilikku ruumi ja lektoorium koolituste korraldamiseks. Suurde fuajeesse tuleb avalik internetipunkt, kus lapsevanemad, kellel puudub arvuti kasutamise võimalus, saavad külastada e-kooli ja teha teisi vajalikke toiminguid. Keskuses töötavad psühholoogid, eripedagoogid, logopeedid, karjäärinõustaja ning sotsiaaltöötaja. Kõikidel spetsialistidel on pikaajaline kogemus arenguliste või hariduslike erivajadustega laste aitamisel (haridusliku erivajaduse alla liigitatakse nii eriline andekus kui ka õpi- või käitumisraskused, terviserikked, puuded kui ka pikaajaline koolist eemal viibimine). Keskuse juhatajaks on Ana Kontor, kes on õpiraskustega lapsi aidanud üle 35 aasta, koostanud mitmeid õppematerjale laste jõukohaseks õpetamiseks ning koolitab õpetajaid ja koolide tugispetsialiste. Keskusesse võivad oma muredega pöörduda nii lapsed ise, lapsevanemad, õpetajad kui ka kõik teised lastega tegelevad spetsialistid. Keskuse spetsialistid pakuvad psühholoogi-

list, eripedagoogilist, sotsiaalpedagoogilist, logopeedilist ning karjääriplaneerimise alast nõustamisteenust. Kõik keskuse poolt osutatavad teenused on klientide jaoks tasuta. Keskuse tegevuse üheks suuremaks eesmärgiks on põhikoolist väljalangevuse vähendamine. Selleks on oluline tekkivaid probleeme juba varakult märgata ja last toetama asuda. Hariduse Tugiteenuste Keskuse ülesandeks on last, lapsevanemat ja kooli selles protsessis toetada. Lapsevanem võiks kaaluda keskusesse pöördumist, kui tema lapsel on tekkinud õpiraskused, käitumis- või suhtlusprobleemid ning vanem soovib nõu ja abi, kuidas oma last kodus toetada ning teada saada, milliseid võimalusi tema lapse toetamiseks pakub haridussüsteem. Hariduse Tugiteenuste Keskuse uksed on avatud esmaspäevast reedeni kell 9.00-18.00. Vastuvõtule saab registreeruda telefonil 746 1000. Lisainfo: www.tartu.ee/tahta


Kirev Karlova

Ühe Õnne tänava korteri õnnelik pääsemine Liina Jürgen

Endise karlovlasena kirjutan sellest, kuidas ma renoveerisin oma Õnne tänava elamist, mis eelmisel aastal valiti kodukonkursil Eesti kaunimate kodude hulka. Kui ma esimest korda sellesse korterisse astusin, siis võlus mind kolmest ilmakaarest tubadesse paistev valgus ning loomulikult aadress – Õnne 33. Optimistina arvasin, et kodu saab valmis kolme suvekuuga, kuid paraku läks pea aasta kauem. Kuna see uhke saja-aastane maja on muinsuskaitse all, siis tuli erilise hoolega suhtuda kõigesse, mis alles. Ükshaaval said lahti võetud põrandaliistud ning uste ja akende piirdelauad. Kärsahais ei tahtnud korterist kuidagi kaduda, sest lisaks liistudele tuli paks värvikiht eemaldada ka saepuruplaatide alt välja tulnud vanadelt põrandalaudadelt. Kõige vaevarikkamaks osutus akende taastamine, sest need olid väga halvas seisus. Õnneks leidsime maja siseõuel asunud ja tänaseks juba lammutatud hoovimajast suure koguse vanu aknaid, kust saime akende taastamiseks vajalikke detaile. Tuleb tunnistada, et päris mitmel korral valdas mind lootusetus – tundus, et see vaid kahetoaline korter ei saa kunagi valmis. Kui remonditüdimus eriti suureks läks, siis käisin külas naabripoisil, kes alustas kodu renoveerimist minuga samal ajal. Nähes, et temal pole tööind veel raugenud, sain ka mina innustust juurde. Meie kodu ehteks sai magamistoa lagi, millelt paistab täies uhkuses maja pikk elulugu. Sellelt said eemaldatud lahtised värvi- ja pahtlikihid ning järele jäi kirju ja kordumatu muster. Vanemad külalised küsivad tavaliselt taktitundeliselt, et kas jaks sai enne remondi lõppu otsa, et lagi värvimata jäi. Mulle aga just nii meeldibki!

Ülal: Kui remondist villand sai, võttis Liina elutoas päikest Fotod: erakogu Paremal: Elutuba pärast remondi lõppu. All: Kodu ehteks kujunes magamistoa lagi, millelt paistab maja väärikas ajalugu.

Rohkem pildimaterjali ja jutte leiate Liina kodu taastamisest tema remondiblogist: http://remont-midameenutada.blogspot.com


Kirev Karlova

Minu kodu-uurimise lugu Marge Teder Eha 26/28 elanik Mina alustasin maja ajaloo uurimisega isegi varem, kui mainitud projekt alguse sai. Nimelt pärast kodu soetamist Karlovasse 2004. aasta lõpus sain pärandina eelmiselt korteriomanikult kaasa ka hoonetekogumi esialgsete jooniste koopiad. Kuna maja kunagine välimus oli erinevalt praegusest niivõrd kaunis, ei saanudki selle juures muud ideed tulla, kui renoveerida nii originaalilähedaselt kui võimalik. Sealt sai tegelikult alguse ka minu huvi maja ajaloo, selle välise ilme ja endiste elanike vastu. Niisiis sattus majaloo projekt minu ette just sobival ajal. Palju kasu oli ka koolitustest, kuidas uurimist alustada ja mil moel arhiive kasutada. Minu jaoks on tegelikult samavõrra oluline ja huvitav nii maja joonis või pilt ajaloost, kui ka jutustus või kellegi mälestused maja ehitanud või seal elanud inimese elukäigust. Mina soovitan maja ajaloo uurimisest huvitatuil olla avatud igale võimalusele, sest kunagi ei oska aimata, millal sa võid endale huvipakkuva info otsa sattuda. Mina uurisin muuhulgas ka netis leiduvaid fotokogusid ning avastasin ühelt pildilt meie maja katuse koos sellel algselt olnud torniga, mis sealt aga aastakümneid puudu oli. Nüüd on torn juba pooleldi taastatud. Sellistest vanadest fotodest võib saada ka omal moel tõestusmaterjal, kui senine info on kaheldava väärtusega. Vajalikku teavet võib otsija saada ka lihtsalt vanemate linnaosa elanikega rääkides, kindlasti keegi mäletab midagi.

Peale selle, et maja ajaloo uurimine aitab meil hoone väärikat ja põnevat minevikku mäletada, on see eelkõige aga suureks abiks renoveerimisel. Miljööväärtuslik renoveerimine pole minu arust

Eha 26/28 eestvaade

inimeste kiusamiseks välja mõeldud ega ka linnuke kuskil linnaametniku kaustas, vaid kõigepealt siiski õigesti ja kaunilt teostatud, miljööd arvestav ja hoonete esialgset kuju toetav remont. Selliselt renoveeritud hooned pole väärtus mitte ainult seal elavate inimeste jaoks, vaid annavad palju juurde nii linnaosale, linnale kui riigile. Rääkimata sellest, et need teevad rõõmsaks iga karlovlase meele. Seda teavad kõik, et renoveerimine pole odav. Mina ja õnneks ka minu maja teised elanikud on seda meelt, et kui teha, siis üks kord ja võimalikult hästi. Suur osa tööd on juba tehtud (osa sellest on ka väljast näha, osa mitte), aga teha on siiski veel palju. Loodetavasti jõuame ka meie tasapisi oma majakompleksi vääriliselt ennistada ning seda oma algses ilus teistele karlovlastele ja Tartu külalistele näidata.

Eha 26/28 maja lugu on kirja pandud Karlova majalugude kogumise projekti raames. Teiste valminud Karlova majalududega ning juhistega uute lugude kokkupanekuks saate tutvuda veebilehel www. karlova.ee. Kutsume karlovlasi üles oma maja ajalugu jäädvustama ning palume tulemust ka Karlova Seltsiga jagada!

Uuritakse Karlova hoonete seenkahjustusi Mais ja juunis vaadatakse seenkahjustuste riskiastme määramiseks Karlovas ja Supilinnas tasuta üle umbes 50 hoonet. Esialgne ülevaatus hõlmab hoone visuaalset ülevaatamist, probleemsete kohtade ülespildistamist ning nõuandeid edasiseks. Ülevaatusi teostavad Eesti Maaülikooli puitkonstruktsioonide lektor Kalle Pilt koos abilistega Sihtasutusest Eesti Mükoloogia Uuringutekeskus. Ülevaatused toimuvad tasuta, neile saab registreerida Karlova Seltsi vahendusel (www.karlova.ee). Registreerimiseks teatada objekti aadress, telefoninumber ning tellija e-postiaadress (võimalusel). Ülevaatuse täpse aja suhtes võetakse ühendust. Ülevaatusi finantseerivad Eesti Maaülikool Maaehituse osakond (www.mi.emu.ee), Puleium OÜ (www.majavamm.ee) ja Eesti Mükoloogia Uuringutekeskus SA (www.mycology.ee). Lisainfo: karlovaselts@gmail.com


Kirev Karlova

Varakevadine üritustesari Kaasav Karlova Aune Valk Käesoleva aasta märtsis-aprillis toimus Karlova Seltsi eestvõttel Karlova koolides, tänavatel ja Karlova keskuses rida üritusi, mille läbivateks märksõnadeks olid erinevused ja sallivus. Üritused toimusid Tolerantse Tartu projekti raames eesmärgiga panna meid kõiki enam märkama nii enda kõrval elavat eestlast kui teisest kultuurist pärit inimest ja neist hoolima. Sallivus algab teadmisest ja huvist selle vastu, mis erineb ning sallimatuse mittesallimisest. Eestis peetakse sallivuseks sageli ka ükskõiksust. Me pole üleliia lahked ei kiituse ega laitusega ning nii jätame märkamata ja sekkumata ka seal, kus seda kindlasti teha oleks vaja. Just sallimatuse erinevaid vorme ning nendega toimetulekut kajastasid Karlova koolide õpilased oma sketšides – kolmes koolis toimunud võistlustel “Salli mind!” osales kokku üle 20 kahe- kuni kümneliikmelise võistkonna. Parimad said auhinnaks teatrikülastuse ja ekskursiooni ning iga kooli võitjameeskond esines Tolerantse Tartu lõppkonverentsil. Lisaks võistlusele külastasid koole Tartu ülikoolide välisüliõpilased ning rääkisid õppimisest ja koolis käimisest teises kultuuris, välismaalasena Eestis elamisest, erinevustest ja sallivusest. Karlova Keskuses toimus kaks avalikku ruumi suunatud töötuba: tänavakunsti töötuba, mis keskendus stencil art’i ehk trafaretikunsti õpetamisele ja mille tulemusi on võimalik uudistada Sõbra tänava mänguväljaku plangul ning Loesje töötuba, kus genereeriti ühiselt sallivuse teemalisi sõnumeid, mis hiljem ka Karlova tänavatele jõudsid. Lisaks eelnimetatutele toimusid kolme kultuuri tutvustavad aruteluõhtud, Tähe 20 Anna Edasi kohvikus, kus Tartus elavad soomlased, ungarlased ja grusiinid rääkisid oma kultuurist ja köögist ning Eestis elamise rõõmudest ja muredest. Ka esimene Karlova ajaleht sai teoks just antud projekti raames - enamikku Karlova majadest jõudis Kaasava Karlova Erileht märtsi keskpaigas. Foto: Sirla

Karlova lillerohkeks! Karlova Selts otsib partnerit, kes on huvitatud koostööst Karlova miljöösse sobiva erikujundusega pidust lillekastide / lillekastiümbriste ning postkastide valmistamisel. Kui jagad arusaama, et Karlovast võiks 2/3 aastast saada “lillekastilinnaosa” ning soovid kaasa rääkida sobiva(t)e kujunduslahendus(t)e loomisel või on Sul tahtmine ja võimalus kaste valmistama hakata, võta ühendust projekti koordinaatori Raivo Valkiga: raivo.valk@ut.ee, tel. 527 8074. Karlova Selts ootab uusi liikmeid! Täida liikmeksastumise avaldus seltsi koduleheküljel www.karlova.ee ja saada aadressile karlovaselts@gmail.com või pöördu Karlova Keskusesse (Tähe 20). Küsimuste korral helista telefonil 527 8074 (Raivo Valk).


Kirev Karlova

Kohalikud algatused Ropka pargi lähistelt Ilmar Part

Karlova seltsi liige Ilmar Part kirjutab, kuidas Ropka kandi rahvas Karlova elu-olu paremaks muudab. Karlova vajas oma suusarada Pikk, mõnus, lumine talv tekitas ka meie pere laiskurites tahtmise suusad alla suruda ja talverõõme nautima minna. Siin, Karlova ja Ropka piiril, jäid aga kõik linna sisseaetud rajad kaugele (Tähtvere, Anne kanal, Ihaste, Variku mets). Et pärast tööpäeva natuke pulssi tõsta ja sõõmu värsket õhku hingata, oleks üsna jabur suusad kaenlasse võtta või autosse toppida ja teisele poole linna sõita, seda enam, et lumeolud olid ju samad igal pool.

Loodame, et oleme sellega pannud aluse traditsioonile, mille jätkamise eest linnavalitsus ise järgnevatel aastatel hoolt kannab. Oma kogemusest võin öelda, et Ropka pargi suusaradu kasutasid paljud rõõmsate nägudega inimesed. Nende hulgas ka vanemaealisem rahvas, kes tõenäoliselt ei oleks saanud ega tahtnud kodust kaugele sõita, selleks et väikest suusatiiru teha.

Ületamatud trepid

Teine algatus sündis põhjusel, et inimesed lõpuks tüdinesid ootamast, millal saab Tähe tänava ja sadamaraudtee ristumise treppidest lapsevankriga normaalselt liikuda. Trepid ise ei ole pikad, aga nende juures puuduvad kaldteed või relsid. Pole ka ülekäigurada, et teisele poole tänavat saada (kus kõnniteel treppe pole). Treppide kõrvale on mitu generatsiooni lapsevanemaid sisse Sõbrad Jalaka tänavalt olid juba haka- tallanud kitsukesed porirajad, kust jalgratnud suusatamas käima taga saab veel Ropka pargis, mis on üles ja alla, aga siitkandi inimeste jaoks lapsevank riga Võid olla üsna kindel, et on veel ainus suurem avalik roliikuja peab elu kümneid või sadu inimesi, kes on heala. Nad kurtsid aga, eest võimlema, mõelnud sama moodi et ainult suuskadega et vanker püsti sissesõidetud radadel jääks. kipuvad suusakepid Kahjuks tundub, vaatamata sellele, et paksu tallamata lumme takerduma. Olime Tartu on end kuulutanud lapsesõbralikuks ise ka oma aia taga Sadamaraudtee ääres linnaks, pole teedeehitusrahade jagamisel edasi tagasi mõne harjutustiiru teinud, aga siiamaani lastevanemate ega ka ratastoosee jupp Tähe ja Võru tänava vahel jäi üsna lis liikuvate inimeste liikumisvajadused lühikeseks. piisavalt tähelepanu pälvinud. Erinevates Kuigi suusaradade sisseajamise tehnoloo- seltskondades seda probleemi arutades süngiast ei teadnud me midagi, tundus, et ega dis mõte ise linnale abikäsi pakkuda, seda see ülemäära keeruline olla saa. Haarasin enam, et probleemi füüsiline lahendus ei telefoni ja hakkasin uurima. Kõigepealt tundu ülemäära keeruline olevat - paarselgus, et linnal ei ole selleks oma tehnikat kümmend inimest päevaks labidatega tööega ka eelarves raha - andsid aga nõu suu- le, mõni koorem killustikku ja freespuru ja saraja marsruudi planeerimise kohta. Läbi oleks asi korras. Kuigi talgutööna neid asju mitme inimese sain lõpuks kätte Tähtve- kahjuks ei lahendata, otsustasime siiski leire spordipargi rajameistri, kel nii tehnika da võimalikult palju inimesi, kes oleks nõus kui ka tahtmine olemas. Juba mõne päeva füüsiliselt, rahaliselt või vaimselt selle probpärast oli rajameister koos buraani ja jäl- leemi lahendamisele kaasa aitama. jekelguga kohal, vaja vaid ette näidata, kus Meie pöördumist Tartu linnale toetasid rada võiks kulgeda - isegi pargis pesitsevale lapsevanemad ja kasvatajad kõrvalolevast lasteaiale sai ovaal uuesti sisse sõidetud. Ralasteaiast, kohalikud ettevõtjad, liikumishaliselt panid õla alla viis inimest Karlovast puuetega inimesed, Karlova Seltsi liikmed, ja Ropkast (siinkohal suur tänu neile!). Kui ja paljud veel kokku 145 inimest. Nendest mõne aja pärast oli vaja radu uuendada, siis suur osa olid nõus ka oma abi pakkuma. hoolitses selle eest juba Tartu linnavalitsuse Nüüdseks on pöördumine ja allkirjad abisporditeenistus.

linnapea Margus Hansonile üle antud ja ootame lootusrikkalt tema vastust.

Unistamisest ja algatusjulgusest On olemas loendamatu hulk pisiasju, mis määravad meie füüsilise elukeskkonna kvaliteedi - liiklusturvalisus, kõnniteede kvaliteet, parkimiskorraldus, äärekivid ja trepid, tänavahaljastus, puhtus ja heakord, pargid, istmepingid, ligipääs rohealadele, mänguruum lastele, kohalikud poed ja muud teenused jne. Sellest omakorda sõltub paljuski, mis tundega me oma koduuksest linnaruumi välja astume. Kas astume vaenulikku ja ebaturvalisse ruumi, kus peame ellujäämise eest võitlema ja igal sammul ohtude ja ebamugavuste suhtes valvel olema. Või astume oma kodutänavale teades, et siin on turvaline paik, kus minu ja mu pere vajadustega on arvestatud. Kvaliteetne linnaruum on üks eeldus sellise kodutunde tekkimiseks, mis seob inimesi ühe linna või linnajaoga pikaks ajaks või kasvõi terveks eluks. Aga oma elukeskkonna pisiasju teavad ikka kõige paremini need, kes seal elavad, mitte linnaametnikud või poliitikud. Seetõttu pole mõtet oodata, et küll keegi kunagi selle või teise asja korda ajab, vaid mõistlik on ise kohe sekkuda ja tegutseda. Kui leidub mingi asi, mis sind närvi ajab või mida sinu arvates oleks väga vaja, siis võid olla üsna kindel, et on veel kümneid või sadu inimesi, kes on mõelnud sama moodi. On vaja lihtsalt pealehakkamist, et need inimesed üles leida ja jõud ühendada. Minu üks unistusi on leida võimalus linna isetekkinud roheliste liikumisradade ühendamiseks. Need rajad kulgevad näiteks pikki raudteeäärseid ja jõekaldaid. Nii tekiks linna sees autoliiklusest eraldatud roheliste liikumiskoridoride võrgustik, mida inimesed saaksid kasutada nii igapäevaseks liikumiseks, kui ka suviseks ja talviseks tervisespordiks. Sadamaraudtee on üks selline liikumiskoridor, mis võiks tulevikus pakkuda turvalist ja meeldivat keskkonda liikumiseks kesklinna, Ropka pargi ja Tamme staadioni vahel. Ootan selles osas kaasamõtlejaid ja häid ideid. Kaasamõtlejad on oodatud kirjutama aadressil ilmarpart@gmail.com


Kirev Karlova

Miks arvame, et meie kodud on ohutud? Erki Remmelkoor Lõuna-Eesti Päästekeskus ennetustöö büroo juhataja

Ennekõike seepärast, et kodu on keskkond, kus oleme harjunud olema. Harjumused muudavad meid tähelepanematuks ja hooletuks. Lisaks saadab meid usk, et minuga ju tuleõnnetust ei juhtu. Millele tuleb tähelepanu pöörata? Hoolitse, et kütteseadmed, korstnad ja lõõrid oleksid töökorras ja puhastatud ning kontrollitud vähemalt kord aastas. Samuti jälgi kütteseadme kasutamisel, et selle lähiümbruses ei oleks süttivaid esemeid. Väldi elektrijuhtmete ja pistikute ülekoormamist, samuti kontrolli nende korrasolekut ning veendu, et neil ei oleks põletusjälgi. Asenda kulunud juhtmed, pistikupesad ja lülitid uute Sel talvel sattus Eha tänaval tuleroaks kahekorruseline puukuur. vastu! Lülita välja elektriseadmed, mida pa- Tükike miljööd on jälle hävinud. Foto: erakogu rasjagu ei kasuta. Kui hoolid endast ja oma lähedastest, ära suitseta siseruumides. Siga- tuleks koju muretseda esmased tulekustu- järgitavad ohutuseeskirjad. Kutsun karlovret kustuta alati tuhatoosi. tusvahendid, pulberkustuti ja/või kustutus- lasi juba kevadel kutsuma korstnapühkijat Veendu, et kardinad ei saa tuulega sattuda tekk, et tulekahju avastamisel oleks võima- küttesüsteeme puhastama ning kontrollima. Kütteseadmete ohutusest saab rohkem lik kiiresti tegutseda ja tule levik peatada. lahtise tule või kuumade pindade lähedale. teavet päästeteenistuse kodulehelt www. Parim on töökorras suitsuandur! Kütteseadmete hooletuse ohud rescue.ee/1667 Suitsuandur peaks olema kindlasti igas Aastaringse puiduga kütmise korral tuPäästeala infotelefonilt 1524 saab infot magamistoas, kuid ka elutoas ning korido- leb kütteseadet ja lõõre puhastada kaks korstnapühkijate ja pottsepa teenuse kohris. Suitsuanduri töökorda peab kontrollima korda aastas. Hooajaliselt kasutatavaid üks ta. Samuti leiab piirkonna korstnapühkijate paar korda kuus testimisnupu abil. kord enne kütteperioodi algust ja gaasiküt- kontakte Eesti Korstnapühkijate Koja koduMinu kodus tuleõnnetust ei juhtu teseadmeid üks kord aastas. Ka ventilat- lehelt www.korsten.ee. Pooled tulekahjud puhkevad kodudes. sioonilõõre ja -korstnaid tuleb puhastada Suvi tuleb - grilli ohutult! Ometi ei taha inimesed seda uskuda. Tu- vähemalt kord aastas. Sobivaima hooldusGrillimisel tuleb järgida samu ohutuslekahjuoht ei lähtu mitte ainult ahiküt- sageduse kütteseadmete hoolduseks määrab nõudeid, mis lõkke tegemisel. Arvestama test või muust lahtise tule allikast, vaid ka korstnapühkijast spetsialist. Hooldustöödel peab ilmastikuolusid, tuule tugevust ja elektriseadmetest ja hooletusest. Hoone si- tuleb kontrollida veel seda, ega korsten ei suunda. Elumajale lähemal kui 5 meetrit seruumide tulekahju saab üldjuhul alguse ole pigitunud, kas tahmaluugid on kindlalt grilli kasutada ei tohi ja päästeteenistuse väikestest tulekolletest ning areneb sood- kinni jms. Need on lihtsalt arusaadavad ja inspektoritel on õigus selle eest satel tingimustel umbes 5 minutiga elanikke trahvida. Kui aga griltäispõlengu faasi. Sisetingimustes limine võetakse ette hoonetest toimub põlemine hapnikuvaeKarlova päevadel seatakse üles Lõuna-Eesti ohutus kauguses või looduses, ses keskkonnas, mille tulemusena Päästekeskuse teabetelk. siis peab grillahju kasutama ained ei põle lõpuni ja nii tekib Demonstreeritakse köögipliidilt alguse saanud vastavalt ettevalmistatud kohas, ohtralt mürkgaase. Nendest enam tule jõudu. Tutvustatakse päästetehnikat, nõu kus sädemete ja tule levik on piituntud on vingugaas. Gaas levib annavad korstnapühkijad ja päästespetsialistid. ratud. Grillahi tuleb paigutada kiiresti. Sageli tapab inimese tuleTartu Tuletõrjeühingu vabatahtlikud selgitavad mittepõlevale aluspinnale. Olukahju ajal mitte otseselt tuli, vaid suitsuanduri tööpõhimõtet, samuti on võimalik line on, et ahi peab kasutamise hapnikuvaese põlemise tagajärjel soetada tulekustutus- ja ohutusvahendeid. ajal olema järelevalve all ja pätekkinud mürkgaas. Suitsuandur Kell 14.00-15-00 on huvilised kutsutud rast tuleb kütusel täielikult ära annab häire põlengu algjärgus, mil lavatagusesse parklasse jälgima näitlikku õppust põleda lasta või põlemisjäägid pääsemine ja tule kustutamine on “Inimese päästmine avariilisest autost”. veega kustutada. veel inimesele jõukohane. Samuti www.rescue.ee/louna


Kirev Karlova

Õnne tänava leiunurk – Romia Vintage Evelin Donner, Romia Vintage, Õnne 43 Londonis elades, käisime sageli sõpradega kurikuulsas Camden Townis. Seal on uskumatul hulgal erinevaid poekesi ja kohvikuid. Poepidamine on enamiku jaoks rohkem kui lihtsalt äriline ettevõtmine. See on pigem elustiil. Laupäeviti tulvab sinna kirju rahvahulk, kes naudib sealset melu ja vaba õhkkonda. Too linnaosa on nagu protestiavaldus kesklinna suurtele ja masstoodangule orienteeritud kaubamajadele. Midagi sealsest emotsioonist jäi minusse kummitama. Hakkasin unistama sellest, et Tartus oleks üks kena ja omapärane pood, kus saaks müüa kõike, mis ainult pähe tuleb.

on ise nii läbi imbunud nostalgilisusest, siis sai pood nimeks Romia Vintage. See sõna (vintage) on selgelt üsna pretensioonikas, aga ma lihtsalt ei suutnud seda kasutamata jätta. Püüan hoida siin poes atmosfääri, mis seda õigustaks. Tahaks, et Karlova muutuks kunagi linnaosaks, mis on sama kuulus ja pöörane nagu Camden Town. Potensiaali siin ju on. Karlova on kesklinnale piisavalt lähedal, siin on kunstikool ja palju sobilikke tänavaäärseid äripindu. Pea iga maja esimesel korrusel võiks olla midagi, mis inimesi kohale meelitab - kohvikuid, antiigipoode, vaikseid raamatupoode või teemaju. Praegu on Karlova kahjuks veel lihtsalt üks ilus, vaik-

Karlova Seltsi kroonika – olulisemad sündmused viimasest poolaastast November Isadepäev koostöös Tartu Lille majaga. Karlova teemaplaneeringu arutelud ja ettepanekute tegemine. Detsember Heategevuskontsert koostöös Salemi kirikuga Tartu Kristliku Noortekodu heaks. Veebruar Seltside ühispöördumine Lina tn haiglakompleksi kaitseks. Jätkuvad talgu- ja muus vormis remonditööd seltsiruumi ja kohviku Anna Edasi avamiseks, et selts saaks oma kodu ning värske saia lõhn Tähe tänava pärisosaks. Aitäh kõigile töö tegijatele ja annetajatele! Märts Kaasava Karlova üritustesari Karlova koolides, tänavatel ja Karlova Keskuses, et me kultuuride ja inimeste erinevuste tähendust paremini hinnata mõistaksime, üksteist enam märkaksime ning hooliksime. Lisaks said märtsis Karlova arvukad ahjukütjad osaleda ahjude kütmise ja hooldamise koolitusel.

Foto: Riina Laurson

Eelmise aasta kevadel hakkasin otsima ruume, kuhu selline poeke sobiks. Ma kujutasin alati ette, et see peaks olema Karlovas. Muidugi olid mul omad kahtlused käidavuse osas aga kui ma neid Õnne tänava ruume nägin, siis ei kuulanud ma enam ühtegi vastuväidet, vaid rentisin ruumid ja tegin südasuvel poeukse lahti. Kuna ma armastan asju, millel on möödaniku hõngu ja Karlova

Aprill ne linnaosa ja nendel pisikestel äridel on raske püsima jääda. Suurte ostukeskuste ja kaubamajadega on hetkel raske konkureerida aga ma loodan, et Karlova ärkab peagi uuele elule ja sellest saab mõnus koht nädalavahetuste veetmiseks. Lisainfo: Taaskasutuspood Romia www.romia.ee

Kesk tänaval valmib kergliiklustee Aprilli keskel alustati Tartu kesklinna Ropka linnaosaga ühendava kergliiklustee viimase lõigu ehitusega. Teetööd käivad praegu Kesk tänaval ja Võru tänaval raudteest Aardla tänavani. Lisaks jalgratta- ja kõnniteede rajamisele ehitatakse välja uus tänavavalgustus. Võru-suunaline kergliiklustee, mis algab Riia mäelt ning kulgeb piki Tähe tänavat Koidu tänava kaudu Kesk tänavale, sealt edasi Tehase tänavale ning siis Võru tänava kaudu linnast välja, saab täies pikkuses valmis tänavu suve keskpaigaks. Töö kogumaksumus on 11 miljonit krooni.

Talgud koostöös Tartu Linnavalitsusega Tartu Loomemajanduskeskuse taguste nõlvade korrastamiseks. Karlova päevade ettevalmistamine. Koostöövõimaluste arutelu Tartu Kunstikooliga. Külas sõpradel Supilinnas Supilinna päevadel. Mai Metsaistutustalgud. Karlova päevad 12. - 16. maini, et saaksime üksteisest, karlovlaste põnevatest tegemistest ning kevadest rõõmu tunda. Vaata kava lehelt www.karlova.ee ning tule osalema koos sõprade või perega!


Kirev Karlova

Peeter Krossmann


Kirev Karlova

Killukesi Tähe 20 apteegihoone ajaloost Juugendlik-heimatlike sugemetega romantilise elamuapteegihoone on projekteerinud Tartu arhitekt Anatoli Podcekajev. Karlova apteek projekteeriti ja ehitati aastatel 1924–1929. Osadel andmetel koliti majja juba 1926. aasta septembris. Apteegi omanikuks oli proviisor A. Imelik, kes mürgitas end 1940. aasta jõulude ajal. Majas oli kaks korterit ning apteek ühe suure ja kahe väiksema ruumiga. Apteek, kandes aastate jooksul küll erinevaid nimesid (Karlova apteek nr. 5, apteek nr 141, Tähe apteek, Karlova apteek), oli selles majas tervelt 82 aastat.

Rukki-mustikakook kohviku Anna Edasi menüüst Birjo Urbase selgitustega Põhi: 600 gr võid 280 gr suhkrut 600 gr jahu 1,5 tl küpsetuspulbrit (1 muna) Täidis: 800 gr – 1 kg mustikaid 100 gr suhkrut Kate: 200 gr rukkijahu 200 gr nisujahu 200 gr võid 100-200 gr suhkrut 1 tl küpsetuspulbrit

Tähe 20 aastal 2006. Foto: Kerly Ilves

Kogused vastavad ühele tavalisele elektripliidi koogiplaaditäiele. Kui meil kohvikus toimus „Kaasava Karlova“ projekti raames Soome õhtu, siis ma otsisin lisaks karjala pirukatele sinna midagi magusat. Leidsime ühe vana retsepti, kus oli rukkijahust mustikakook. Mul on lapsepõlvest meeles, et kui vanaema mind metsa mustikale saatis, andis ta alati ikka võileiva kaasa. Hakkasin mõtlema, et tegelikult tõesti rukkijahu sobib mustikaga. See on nii teistsugune ja samas hästi lihtne kook. Mulle väga meeldib. Ma natuke tegin selle retsepti ümber, et see oleks lihtsamini tehtav. Pakkusime seda juba Supilinna päevadel ja tahaksime hakata seda ka kohvikus pakkuma. Löö või kergelt vahule, lisa suhkur, sega hulka rukkijahu. Sobib nii liht- kui kroovjahu – mida tumedam jahu, seda tumedam tuleb kook. Võib lisada ka ühe muna, muna hoiab kooki rohkem koos. Pane taigen ühtlase kihina märgade kätega küpsetuspaberiga kaetud plaadile. Siis pane sinna südamest mustikaid ja natuke suhkrut. Mustikate peale puista puru jahust võist, suhkrust ja küpsetuspulbrist. Seda ei tohi sõtkuda nagu muretaigent, vaid just nimelt pudistada. Küpseta kõrgel temperatuuril (umbes 200 kraadi) umbes tund aega. Rukkijahu asjad vajavad suuremat kuumust ja pikemat ahjus olemist. Selline lihtne kook, mida sobib hästi süüa vaniljejäätisega ja vähe maitsestatud vahukoorega.


Kirev Karlova

Karlova päevade kava: Kolmapäeval, 12.mail Neljapäeval, 13.mail Reedel, 14.mail

18.00 18.00 17.00 19.00

Karlova ekskursioon Karlova ajalooõhtu Akende ja uste restaureerimine Puitfassaadi renoveerimine

Tähe 20 eest Tähe 20 Tähe 20 Tähe 20

Laupäeval, 15. mail

10.45-11.30 Sõidutab Lodi huvilisi ja Supilinna esindajaid Lodjakoja juurest Karlovasse 11.30-12.00 Rongkäik läbi Karlova - Sõpruse sild, Jõe, Tolstoi, Tähe, Karlova päev (Tähe 4 juures)

Karlova päev TÜ füüsikahoone (Tähe 4) ja Päeva tänava vahelisel alal 12.00-12.10 12.10-12.40 12.40-12.55 12.55-13.10 13.10-13.20 13.20-13.35 13.35-14.05 14.05-15.00 15.00-16.00 16.00-16.30 16.30-17.00 17.00-17.15

Karlova päevade avasõnad Sassi ja Karoliine lasteaia laulu- ja tantsulapsed Tartu Erakooli laululapsed Tähe noorteklubi tantsutrupid „Starlife“ – tants “Fame” ja Star-girls“ tants „Jõuluime kogu eluks“ Karlova gümnaasiumi tantsutrupp Koidu Noortekeskuse tutvustus - Moeshow Ansambel Emaj - jazzilik meeleolumuusika Elleri Muusikakooli noortelt Kaie Mikheim - torupill, Asso Int - Eesti lõõts Kirjanike vesltusring Kauksi Ülle, Karl-Martin Sinijärv, (:) kivisildnik Ansambel tsem-broge-metal noortebänd Tartu I Muusikakooli pop-jazz ansambel, juhendaja Andres Vago PÄEVADE LÕPETAMINE

20.00

Filmiõhtu (multifilmid suurtele ja väikestele)

Tähe 20

MUUD TEGEVUSED 12.00-17.00 Täheka Elurõõmu telk - näomaalingud, batuut, õhupallid, Elava päeviku töötuba, lauajalgpall 12.00-17.00 Ungari muinasjutud ja mängud lastele 12.00-17.00 Tartu kunstikoolide tudengite maalimine Tähe tänaval 12.00-17.00 Tartu Erakool - Teeme koos - õpituba kogu perele, kosmoseklubi robotiklubi 12.00-17.00 Koidu Keskuse puutöö õpituba - “Lapsepõlve puust lelud” 12.00-17.00 L  õuna-Eesti Päästekeskuse põnevad juhtumised - Vaatame, kuidas autot lahti lõigatakse ning õpime kasutama tulekustutit. Kunstikooli Eha tänava uues majas 12.00-16.00 - Avatud uste aeg - võimalik tutvuda majaga ning osa võtta töötubadest: 13.00 ja 15.30 Võimalik külastada kunstikooli maja uut klaastorni 16.00 Suur kunstioksjon - võta osa ja võid saada unikaalse kunstiteose omanikuks Kohvik Karlova (Kalevi 13) kutsub maitsvaid kingitusi meisterdama. Õpituba magusamaiastele teemal “Minu pere ja muud loomad”. Tule pere või sõpradega voolima ja maalima lõbusaid, vahvaid ja vallatuid MARTSIPANILOOMI. Idee ja teostus teilt, materjal ja mõnus olemine meilt. Kohtumispaik LAUPÄEVAL 15.05.2010, 12.00-16.00 Kalevi 13. Tartu Loomemajanduskeskus. NB! Õpituba kestab kuni materjali jätkub.Kerli Pajusaar, Sille Seer, tel. 5663 7226, kohvik.karlova@gmail.com Pühapäeval, 16.mail

12.00 Lõunatund kirjandusega “Karlova - kirjaniku kodu”. Esinevad Aado Lintrop, Jaan Malin, Anti Saar ja Sven Vabar Tähe 20 15. - 16. mail avatud Anna Edasi kohvik Karlova Keskuses (Tähe 20) Koostööpartnerid:

Tartu I Muusikakool Lille Maja Karlova Gümnaasium MTÜ Tartu Koidu Keskus MTÜ Tähe Laste- ja Noortekeskus Lasteaed “Karoliine” Lasteaed “Sass”

Kirev Karlova

Tartu Kunstikool Tartu Kõrgem Kunstikool Tartu Erakool Tartu Salemi Baptistikogudus Tartu Ülikool Tartu Loomemajanduskeskus Tartu Tuletõrjeühing

Väljaandja: Karlova Selts Toimetus: Kristina Kurm, Ahto Külvet Kujundus: Liina Tuuling

Lõuna-Eesti Päästekeskus Säästva Renoveerimise Infokeskuse Tartu Ühendus Ungari Kultuuriselts OÜ Anna Edasi Supilinna Selts OÜ Heliart Üritust toetab Tartu Linnavalitsus

Kirev Karlova I  

"Kirev Karlova" on päris esimene oma Karlova linnaosa häälekandja.

Kirev Karlova I  

"Kirev Karlova" on päris esimene oma Karlova linnaosa häälekandja.

Advertisement