Page 1

AASTARAAMAT Y E A R B O O K

2010


SISUKORD SUMMARY 2

Ütled KIK, mõtled KESKKOND

4

Aeg vaadata tagasi, aga ennekõike edasi

6

Loodushoid algab teadmistest

8

Kes teab, see hoolib

10

KIK aastal 2010

12

Hoogsalt paberivaba keskkonnaprogrammi suunas

14

Üllatuste ja keeruliste otsuste aasta

16

Reeglite korrastamise aasta KIKi laenuhalduses

18

Aastal 2010 käivitus edukalt Kyōto saastekvoodi müük

You say EIC and think ENVIRONMENT

Time to look back, time to look ahead

Environmental awareness starts with knowledge If you know, you care EIC in 2010

Towards paper-free environmental program, in full swing Year of surprises and difficult decisions

A year to take another look at the rules in loan administration of EIC Successful start of trading with unused Kyōto emission rights in 2010

20

Looduskaitse

24

Keskkonnajärelevalve, -seire ja hädaolukordadeks valmisolek

26

Nature conservation

Environmental supervision, monitoring and emergency preparedness

Veemajandus

Water management

30

Keskkonnakorraldus ja energeetika

34

Jäätmekäitlus

38

Keskkonnateadlikkus

42

Metsandus

44

Kalandus

46

Maakondlik

50

Finantsaruanded

54

Auditeerija kinnitus

Environmental management and energy Waste management

Environmental awareness Forestry Fishery

Regional

Financial reports

Independent auditor’s report


2

ÜTLED KIK, MÕTLED KESKKOND YOU SAY EIC AND THINK ENVIRONMENT

vii11-aastaseks. Neist nelja ud an sa on us sk ke e ut lähedalt jälgida. Keskkonnainvesteering ukogu esimehena päris nõ d nu stu ne õn ul m asumast aastat on st alles poisiohtu, on ta ole po te sta aa on KIK udu saavad Tuleb tunnistada, et kuigi lisi kohustusi. Just KIKi ka olu ga vä ab id tä ja ev tusena kiirelt aren puhta vee ja õhu ning rik da ga ta le igi kõ e eil m ad avaid teoks projektid, mis aitav elukeskkonna heaks teht eie m ib juh KIK : nu sõ isi kaliku looduse. Ehk te investeeringuid. e 11 estment Centre, has becom EIC, the Environmental Inv nce cha a had e hav I r years years old. For the last fou ivities, as I have been the act the to se clo te qui to be t rd. One has to admit tha head of the Supervisory Boa is it , ood ldh chi ’s years of one although EIC is still in the performing tasks of great and t fas g pin elo dev an an institution that is ts which ensure us all cle helps to implement projec t tha n tio the titu for ins nts the is me importance. EIC is channelling the invest ersity. Which means: EIC water and air and biodiv . benefit of our environment

Jaanus Tamkivi

keskkonnaminister ja KIKi nõukogu esimees 2007. aasta aprillist kuni 2011. aasta aprillini Head of EIC Supervisory Board and Minister of Environment from April 2007 until April 2011


3

K

IKi kaudu rahastavad Eesti keskkonnaprojekte nii Euroopa Liidu fondid kui ka riig isisene keskkonnaprog ramm. 2010. aast al lisandu s KIKi ülesannete hulk a kasv uho one gaa side lubatud heitkog uste ülejääg i (AAUde) müügi kor raldamine ja saadud tulu suunam ine rohelistess e inve steering utesse. See läbi sai Eesti riik tublisti lisavõimalusi, et rajada taastuvenergial põhinev aid koo stoo tmisjaamu, kor rast ada katlamaju, aren dada taastuvenergee tikat ja edendada ene rgiasäästu mitmel muul moel. Ikka puhtama keskkonna nimel.

osa vajalikest õigusaktidest ja jõuti esimeste arvestatavate väljamakseteni. Seega pani 2010. aasta KIKi tublisti proovile, sest tuli luua kõik eeldused, et struktuuriva hendeid edukalt rakendada. Aga KIKi töötajat e elu läheb sama pingelise töö tähe all eda si, sest eurotoetuste väljamaksete tempo suu reneb hüppeliselt just nüüd, 2011. aastal. Tänavune prognoositav väljamaksete summa on 144 miljonit eurot. Võrdlusena tasub mai nida , et 2009. a maksis KIK keskkonnaproje ktidele eurotoetusi 29 miljonit ja 2010. a 43 miljonit eurot.

mis parimatel päevadel ehk aastal 200 7. See näitab, et keerulised ajad majanduses hakkavad läbi saama – nii omavalitsuse d kui ka ettevõtjad julgevad projekte alustada ja leiavad raha omafinantseeringuteks. Selleks, et suurenenud töökoormusega toim e tulla, lihtsustab KIK asjaajamist. Valminud on keskkonnaprogrammi andmebaas KIKAS, mille kaudu on esimene elektrooniline taot lusvoor juba korraldatud – taotlejate jaoks vara semast märksa väiksema närvikuluga ja täie sti paberivabalt. Tuult tiibadesse, KIKAS!

Euroopa Liidu 2007–2013 periood i struktuurivahendite toetuste kasutamise rask uspunkt langes 2010. aastasse, mil valmistati ette suur

2011. aasta tähendab KIKile suurt kasv uaastat veel sellegi poolest, et taotlusvoorude sse esitatavate projektide hulk suureneb, jõudes samale tasemele,

KIK on suutlik ja ainulaadne. KIK suu dab hea seista selle eest, et keskkonnaproje ktide toetamiseks mõeldud raha jagamine oleks korraldatud parimal võimalikul viisi l. Ütled KIK, mõtled KESKKOND.

E

IC is an institution which finances envir onmental projects with grants from both the EU funds and the National Environmental Programm e. In 2010 a new task was added – organising the greenhouse gas emissions quota (AAU) trade and chan nelling the revenue to green investments. This means that Estonia got quite an amount of extra possibilities for build ing combined heat and power plants based on renewable energy, reorganising district heating power plants, developin g renewable energy and fostering energy conservation in various ways. For the benefit of cleaner environment. The majority of tasks using the struc tural aid from the European Union during 2007–2013 were to be completed in 2010, as then most of the neces sary legal acts were worked out and the first remarkab le payments were

done. So, 2010 was quite a touchstone for EIC, as we had to complete the preparatory work for the sucessful use of the structural aid. But intensive work goes on, as the pace of EU payments is increasing considerably just now, in 2011. The payment forecast is 144 mln euros for this year. We might mention that in 2009 EIC made payments for environmental projects for 29 mln euros in total, and 43 mln euros in 2010. The year 2011 brings along a remarkab le growth because the number of projects in the application rounds will grow and reach the level of our best days in 2007. It shows that the complicated times in economy

are almost over, as both the local governments and the enterpreneurs feel they are able to start projects and find money for cost-sharing. In order to cope with the growing work load, EIC is simplifying some of the procedures. KIKAS, the database of the Environmental Prog ramme, is operating already – the first e-applica tion round has been completed. It meant much less strain on the nerves of the applicants and no paper was needed at all. Sail with the wind, KIKAS! EIC is capable and unique. EIC can channel the payments for environmental projects in the best possible way. You say EIC and think ENVIRONMEN T.


4

AEG VAADATA TAGASI, AGA ENNEKÕIKE EDASI TIME TO LOOK BACK, TIME TO LOOK AHEAD

. See kümne aasta vanuseks l sta aa . 10 20 i sa us sk te ke u. Me oleKesk konnainvesteeringu si ning samas ka tulevikk ga ta lk pi ita he et , on u kui on hea positsio esannete rohkuse ja sis ül i ni d: nu tu uu m lju nast on me kümne aastaga pa ksaliikmelisest meeskon he ka st se ike Pis t. es ol nka personali po nisatsioon. See on tähe ga or ga aja öt tö 65 ur meessaanud mõõdukalt su dada süsteemselt oma en ar t us jad va at em ur hoida töötadanud meile su si, luua uusi ameteid ja su ük r be üm a ad a, ld rra konda: ko ärgi poole ei saa püüeld sm ee ise Üh u. im va na jate ühtset meeskon tsus. kui puudub sisemine üh to look in 2010. It is a good time ) had its 10th anniversary (EIC tre and t Cen oun nt am me est the Inv by h The Environmental ing these ten years – bot We have changed a lot dur o a moderately big institu int ped elo dev back and to look ahead. has ht eig of m tea the all e nis sm A . rga nel reo to son per atically: content of tasks and the to develop the team system us it has meant the need a common objective aim to ible oss imp is It tion of 65 employees. For p up the team spirit. kee and s job new ate cre departements, hin the institution. unless there is integrity wit

Kalev Aun juhatuse liige

Member of the Management Board

Andrus Kimber juhatuse liige

Member of the Management Board


5

O

leme seadnud suured sihid, sest riik on usaldanud meile vastutusrikkaid kohustusi, mille täitmine on ülimalt oluline. Me võim e struktuurito etuste väheste s väljama ksete s süüdist ada majanduslangust, kuid see ei aita meil saav utada soovitu d eesmärke. Meil on kohustus mak sta välja suures mahus toetusraha nüüd ja kohe või jääda sellest täielikult ilma . Mõ istagi me ei soovi seda, sest Eesti keskkon d vajab neid inve steering uid ning oma l käel me neid teha ei suuda. KIK on omalt poolt astunud samme tagamak s, et 2011. aast al õnnestub Euroopa Liidu fondide väljamakseid teha kiiremi ni kui möö dunud aast al. 2010 tõi meile ka uue ülesande, mill

est

W

e have aimed high, as the state has trusted us demanding tasks of top priority. We may blame economic recess for too few structural aid payments, but this is of no help if we want to reach our objectives. Our obligation is to pay large amounts of grants and pay them now – or not get the financial support at all. Surely that is not what we wish, as Estonian environm ent needs the investments and we are not able to invest that much ourselves. EIC has taken measures to guarantee that in 2011 the grants from the Europen Union funds will be paid faster than last year. In 2010 we got a new task , which is described in more detail on page s 18–19 of the book . To wit: EIC

saate lähemalt lugeda selle raamatu 18.–19. lehekülj elt. Nimelt sai KIK auv äärs e töö müüa Eesti üleliigs et CO kvo oti ning 2 meie müügimehe d on sellega kiid uväärselt hakkama saanud. Eesti osa kaal 2010. aast a Kyōto heitmek voo di müü gis maailma s oli ligik audu 60 protsen ti. Toredaid saav utusi jääb möö dunud aastasse veelgi ning ühena neist tasu b esile tuua meie suurt sammu pab eriv aba KIKi poole. Pikalt loodud keskkon naprogrammi andmebaas KIK AS sai läinud aasta lõpuks nii hea sse vormi, et 201 1. aasta esimene taotlusvoor toimus juba edukalt e-keskkonna s. Loomulikul t eeldas see paljude inimeste pikka ja ping elist töö d, kuid tulemus on kindlasti sed a väär t. Sama kinnitav ad ka meie taot lejad,

has the honourable task of trading the Estonian CO 2 quot a and our tradesmen have man aged well. The proportion of Estonia in the inter natio nal Kyōto emissions quot a trade was about 60 percent. This is not the only feather in our cap – our big step towards paper-free EIC is also wort h mentioning. The database of the Environmental Prog ramme, KIKAS, was in such a good shape at the end of the year that the first application round of 2011 took place in the e-environment already. Naturally it was the result of hard and time-consuming work , but the result is worth the effort. So claim our appl icants, too – many of them have been waiting for such a possibility for a long time already. The fact that most of the applica-

kellest paljud on sellist võimalust pikisilmi oodanud. Seda tõestab ka asja olu, et digitaalselt allkirjastatud taotluse d hõlmasid esitatud taotlustest enamik u. Tõsi, uus süsteem vajab har jumist ning siss e jäänud veadki tuleb järg nev a aast a jook sul pro grammis parandada . KIK AS ava s aga meie töö s täie sti uue lehe külj e, sest 2011. aast al taotleme pab eriv aba asjaajamist nii meie nõukog us kui ka tege vus es terv ikuna. Töö s on juba järgmine arendusprojekt , mis võimalda b ka struktuurifondide toetusi jagada e-ke skkonna kaudu. Nõnda muutub liht samaks nii taotleja , toetuse saaja kui ka KIK i inimeste töö ning me usume, et kog u keskkond võidab sellest. Pab eriv aba KIK tulg u!

tions were digitally signed should prove it. Although the new system requires time to get used to, and some features in the prog ram need to be improved, the KIKAS database is a fresh page in our work , as in 2011 we aim at paper-fre e operation in our institution and in our activ ities in general. The next project, which will enable us to give EU grants via e-environment, is being develope d already. So the process will be easier for the applicant, the grant recipient and the staff in EIC, and we belie ve our environment will also benefit from it. Let EIC be paper-free!


6

LOODUSHOID ALGAB TEADMISTEST ENVIRONMENTAL AWARENESS STARTS WITH KNOWLEDGE

Mis on KIK?

elarvesse tus, mis vahendab riigie su sa nt na fi on us sk ke i e vesteeringut abiprogrammide rahalis lis v채 g nin e Sihtasutus keskkonnain id nd efo uk ude ja Euroopa Liidu t천 s ka laenu. laekunud keskkonnatas annab samaks otstarbek ja ks ise iim uv ell e tid jek ro vahendeid keskkonnap raha kasutamise skkonnatasudest laekuva ke s ala us ld ha i ium er skkonnaste 06 on KIK tegutsenud ke 20 KIK asutati rahandusmini ist ar nu jaa 1. es at Al 2000. aastal. seaduse alusel 11. mail tasude seaduse alusel. What is the EIC?

ds from that channels the procee ) is a financial institution (EIC ntre iro Cen env o nt int me es est Inv mm ental n support progra The foundation Environm structural funds and foreig EU the m fro ces nan fi environmental fees and loans for this purpose. mental projects and grants nt to the e on 11 May 2000, pursua n of the Ministry of Financ tio to the tra nt inis sua adm pur of es a rat are uary 2006, EIC ope EIC was founded within the ironment Act. Since 1 Jan Env the of on ati loit Exp Use of Proceeds from . Environmental Charges Act


7

KIKi eesmärk on avalike vahendite eesmärgipärane ja sihtotstarbeline kasu tamine keskkonna valdkonnas. KIKi missioon on hoida kogu elukeskk onda, väärtustada puhast loodust ning säästlikku ressursikasutust ja arengut. KIKi visioon on olla juhtiv keskkon naabi ja -investeeringute suunaja ning keskkonnaprojektide arendaja, kogemu kliendikeskne organisatsioon. ste ja oskustega EIC’s objective is the purposeful and expe

dient use of public funds in the area

of the environment. EIC’s mission is to maintain healthy living environment, and to value clean nature and sustainable development. EIC’s vision is to be the leading agen cy for implementing environmental grants and investments and supporter tion with experience and skills. of environmental projects, also a clien

t-centered institu-


8

KES TEAB, SEE HOOLIB IF YOU KNOW, YOU CARE

teeb järelest, korraldab juhtimist ja vu ge te i KIK ab nd va r, ka an on nõukogu, kes u juhib keskkonnaministe og uk nõ g nin et liig KIKi kõrgeim juhtimisorg sa ühek , Erki Nool, üle. Nõukogusse kuulub stal Tõnis Kõiv, Tiit Kuuli aa . 10 20 sid ulu valvet juhatuse tegevuse ku isu se os Maido Männik us Tamkivi. Nõukogu ko mm (kuni 26.09.2010) ja Ta na Tii 2010. aastal seega Jaan a, kn ah Ts s gu ar pido, Tõnu Traks, M Evelin Oras, Toomas Tra (alates 27.09.2010). organises the manageplans the activities and ich wh , ard istry of Bo ry iso erv and it is headed by the Min dy in EIC is the Sup e members on the Board The highest directive bo nin Evelin ol, are No re i The Erk . li, ard Kuu Bo nagement were Tõnis Kõiv, Tiit ard Bo the of ers ment and audit of the Ma mb ce me (sin Maido Männik kivi in 2010. In 2010 the m (until 26.09.2010) and Environment – Jaanus Tam rgus Tsahkna, Tiina Tam Ma ks, Tra u Tõn o, pid Oras, Toomas Tra 27.09.2010).


9

K

IKi igapäevast tegevust korraldab kaheliikmeline juhatus. Kalev Aun koordineerib haldusüksuse, keskkonnaprogramm i, projektiauditi, IT, juriidilise valdkonna ja finantsüksuse tööd, Andrus

E

very day activ ities in EIC are orga nised by the two-member Managem ent Board. Kale v Aun coordinates the administrative unit , the environm ental prog ramme, the proje ct audit, the IT, legal

Kimber struktuuritoetuste ja järelevalve üksuse tööd ning finantsüksuse tööd, mis puudutab laenutegevust ja struktuuritoetuste vahendamist.

and financial unit ; Andrus Kimber coordinate s the unit s of structural aid and supervision, as well as the section of the financial unit concerning loan s and channelli ng structural aid.


10

KIK AASTAL 2010 EIC IN 2010

K oma 10. • 11.05.2010 tähistas KI konverenttegevusaastat keskkonna teadmistest”. siga „Loodushoid algab lvis mulluse hea Konverentsi raames pä Aasta Sipelgas koostööpartneri auhinna ühing . SünniMTÜ Eesti ornitoloogia uus kodulehepäevaks valmis ka KIKi nekõike lähtutud külg, mida luues on en ja soovist avada tavakodaniku huvidest 2011. aastal KIKi tegevust üldsusele. e venekeelne hakkab tööle ka koduleh versioon.

stu nin g • 13 .05 .20 10 võ eti va lis õh u ka its e 05 .06 .20 10 jõu stu s vä s täi en da s sea du se mu ud atu s, mi is 17 rii gil e ikl Ky ōto pr oto ko lli art mü üm ise ja e lub atu d he ite kv oo tid ke em i rak en iss ro he lis e inv est ee rim da mi se õig us ak te.

th brated its 10th year of On May 11 2010, EIC cele “Nature Protection nce fere operation with the con At the event the award for Starts from Awareness”. the Year, was given to the of Ant the a good partner, e cal Society. Our new hom NGO Estonian Ornithologi et me to – y sar the anniver page was also finished for to make the acivities of the interests of citizens and the public. In 2011 the EIC more transparent to e page will be finished. hom the of Russian version

to protect ambient air An amendment of the law 2010, and enforced on h, 13t y was approved on Ma g annex to the law on tradin June 5th, 2010. It was an

keskkonnaministee• 12.07.2010 sõlmisid gu heitekvootirium ja KIK halduslepin se investeerieli dega kauplemise ja roh hta . ko se misskeemi rakendami

jandus- ja kom• 8.10.2010 sõlmisid ma um ning KIK munikatsiooniministeeri investeerimishalduslepingu rohelise hta . skeemi rakendamise ko ümpia hotelli • 14.10.2010 toimus Ol ergiapäev, kus konverentsikeskuses en , majandus- ja keskkonnaministeeriumi steeriumi ning kommunikatsioonimini Eesti energiaKIKi esinejad tutvustasid maatikat ning poliitikat, CO2 müügite eid. Eesti tuuleavanevaid toetusmeetm

e Green Investment Schem quota and applying the l. toco Pro to the Kyō according to Article 17 in Ministry of Env iOn July 12th, 2010, the an administrative ed sign EIC ronment and g and implemendin tra agreement on quota eme. Sch ent estm Inv en Gre ting the

the Ministry of On Octob er 8th , 2010, mmunication s and Co and s air Aff Economic on implementing ent EIC signed an agreem eme. Sch nt me est Inv en the Gre Energy Day took place an 0, 201 h, • On October 14t

of the hotel Oly mpia. in the conference centre Ministry of Env ithe m fro s ter The pre sen Economic Affair s of try ronment, the Minis and EIC gave an and Communications rgy policy, trade ene an oni overview of Est ning suppor t of CO 2 quota and the ope nd Energy Wi an oni Est e Th . me asures of Estoni an iety Soc Associ ation and the t He ating introtric Dis and nts Pla er Pow ctives of their field. duced the future per spe Spain spoke and Par tners from Au stri a hnolog ical tec and ts duc pro ir about the solutions offered .


11

energia assotsiatsioon ning Eesti jõuj aamade ja kaugkütte ühing andsid ülev aate oma tegevusala tulevikuperspektiivi dest. Partnerid Austriast ja Hispaaniast tutvustasid nende pakutavaid tooteid ja tehn oloogilisi lahendusi. • Novembris ja detsembris korrald ati igas Eesti maakonnas keskkonnaprogramm i uut andmebaasi KIK AS tutvustavad koolitused koostöös AS-iga BCS Koolitu s. • 28.11.–04.12.2010 viibis KIKis Bul gaaria delegatsioon, et tutvuda Eesti kogemu sega Euroopa Liidu keskkonnatoetus te vahendamisel. Delegatsioon, keda juhtis aseminister Ivelina Vasileva, koosne s 15

liikmest, kelle hulgas olid Bulgaaria keskkonnaministeeriumi eksperdid, parl amendisaadikud ja kohalike omavali tsuste esindaja . Külalistele selgitati EL fond ide toetuste vahendusmehhanisme (pro jektide valik, elluviimine, järelevalve, rikkumised) ning nad kohtusid toetuse saajatega ja tutvusid KIKi kui organisatsiooni toimimismehhanismidega.

• KIK vahendas 2010. aastal välisabi koos kaasfinantseeringuga kokku 74 miljoni euro eest, mis on samal tase mel kui 2009. aastal. Vahendatud välisabi maht vähenes seejuures 2010. aastal 1,2 miljoni euro võrra ehk 2% ja kaasfinantseeringu maht kasvas 2,8 miljoni euro võrra ehk 25%.

• 08.12.2010 võeti vastu keskkonnatasude seaduse muudatus, millega muudeti KIKi nõukogu liikmete määramise korda. • KIKi bilansimaht suurenes 2010.

In November and December the train ing courses to introduce KIKAS, the new database of the environmental programme, were organised in coop eration with AS BCS Koolitus. From November 28th to December 4th, 2010, a delegation from Bulgaria visited EIC to get acquainted with the Estonian experience in channelli ng environmental support from the European Union. The delegation was headed by the vice minister Ivelin a Vasileva and there were 15 members, including Bulg arian experts from the the Ministry of Environment, members of the

aastal võrreldes eelmise aastaga 38,4 miljoni euro võrra ehk 34%. Keskko nnatasude seadusest tulenevate vahend ite tekkepõhine tulude maht vähenes 13,2 miljoni euro võrra ehk 11% võrrelde s 2009. aastaga , ennekõike vähenenud saastetasu ja keskkonnale tekitatud kahjude hüvitamise tõttu.

parliament and representatives of the local municipalities. The guests were explained how the grants from the EU funds are administrated (the choice of projects, implementation, monitoring, breaches) and how EIC as an institution operates. The deleg ation also met with some grant recipients. •

On December 8th, 2010, an amendmen t to the Environmental Charges Act was passed, whic h amended the law of appointing new members to the Board of EIC.

The volume of the balance of EIC incre

ased 34% (by

38,4 mln euros) as compared to the previous year. Actual revenues according to the Envi ronmental Charges Act decreased 11% or by 13,2 mln euros as compared to 2009, first and foremost due to decreased pollution fees and fees for damage done to the environment. •

In 2010 EIC channelled foreign aid, including the cofinancing, for 74 mln euros, which is about the same level as in 2009. The foreign aid channelle d by EIC decreased by 1,2 mln euros in 2010, which is 2%, and the amount of co-financing rose by 2,8 mln euros, which is 25%.


12

HOOGSALT PABERIVABA KESKKONNAPROGRAMMI SUUNAS TOWARDS PAPER-FREE ENVIRONMENTAL PROGRAMME

ktiivsus sitiivne aasta. Taotlemisa po le se su ük i m am gr ro ap alt suuremas 2010. aasta oli keskkonn projekte toetati tunduv g nin es en ur su v ar e id ja rahastatud projekt i mahus kui 2009. aastal.

M

me öö du nu d aa sta l pö ör asi om a nu pa ele täh t ur en dis elt su ajate inf ortao tle jat e ja toe tus esa ele . M itm esu gu sei d me eri mi sel e ja ko oli tus aa eg u kõ iki de s ma ainf op äe vi ko rra ldati pe d oli ko kk u üle 39 0. ko nd ad es nin g os ale jai äe va de , ku s tut vu sPe ale tav ap ära ste inf op ast am ise tin gimus i, tas im e tao tle mi se ja rah ak on da de s aa sta esi tle sim e kõ iki de s ma mi an dm eb aa si lõp us ke skk on napr og ram

tel os ale s ko kk u lig KI KA S. Ne nd el ko oli tus 50 0 ini me st. ebaas valmis ja seda Aasta lõpuks oligi andm ukuse ja keerukuse katsetati usinalt. Töömah mimise lõpptähtaeg val tõttu lükkus andmebaasi plaanitust edasi, kuid ja kasutuselevõtt esialgu toimus juba KIKASes. 2011. aasta esimene voor on seda kindlasti väärt. Aega võttis, aga tulemus d koostööpartnerid. Sama kinnitavad ka palju

appincrease in the number of mmes Unit. There was an gra bly Pro era al sid ent con nm o iro als s Env sful for the t for projects wa The year 2010 was succes ced. The financial suppor nan fi re we ich wh ts jec of pro lications and the number 9. 200 in n tha ger big database was

L

ing gre at attention ast year we went on pay g our applicants and to informing and trainin informatory day s were s iou Var . nts grant recipie par ticis reg ion with over 390 org ani sed in almost all day s for ry ato rm reg ular info pants. In addition to the financing , and g lyin app of s ent explaining the requirem AS in nment al dat aba se KIK we pre sented the env iro out 500 people Ab r. yea the of end all the reg ion s at the nts . par ticipated in the eve

At the end of the year the the impleready and being tested. As abase was dat new the of tion nta me plicated, it labour-intensive and com dline, but did not meet the initial dea carried out s wa 1 201 in nd rou the first k time, but too It . ady in the KIKAS alre sure. Several for it th wor is lt resu the ed that. partners have also confirm

Heiko Põdersalu üksuse juht Head of Unit


13

Läinud aastal tegime ka suuremaid sisu lisi muudatusi. Nimelt korraldasime ümber kesk konnateadlikkuse maakondlike taotluste hind amise. KIKil on alates 2006. aastast olnud igas maakonnas oma esindus ning otsustasime and a taotluste hindamise korralduse nende hoo lde. KIKi maakondlikud spetsialistid ise siiski taotluste hindamises ei osale, seda teevad end istviisi keskkonnateadlikkuse asjatundjatest loodud maakondlikud töörühmad. 2010. aastal korraldasime hulganisti kohapealseid

Last year we made some major chan ges in our work as well: we reorganised the asses sment of environmental awareness aid applicati ons on the regional level. Since 2006 EIC has had repre sentatives in each region and we decided to delegate the assessment of aid applications to them. The actual proc ess of assessment does not involve the regional specialist s of EIC, however, but is still carried out by work grou ps on regional level consisting of specialists of environm ental awareness. In 2010 we organised numerous local post-grant assessments to monitor the purposefu l use of investments

kontrolle, mille eesmärk oli teha kind laks, kas aastatel 2007–2009 tehtud investeering uid on kasutatud nii, nagu lubatud. Kokku vaad ati üle 317 projekti, millest 201 olid ehituslik ud ja ülejäänud mitteehituslikud projektid. Teh tud investeeringuid on valdavalt kasutatud sihip äraselt, kuid mõningatel juhtudel ei olnud dok umentide hoidmise ja teavitamise kohustu st täpselt täidetud, samuti ei ole mõned valminud objektid kõigiti täitnud oma kavandatud otstarve t. Probleemide lahendamiseks suhtlem e aktiivselt toetuse saajatega ja proovime leida mõl emat poolt rahuldavaid lahendusi. Ühtlasi

from 2007–2009. 317 proje cts were visited, 201 of them were building obje cts and others were non- construction obje cts. Most of the inve stments were purp oseful, although in some case s the rules of storing the documents and notif ication were not followed exactly and some finished obje cts did not fully meet the planned purp oses. We communic ate actively with the grant recipients to solve the prob lems and try to find solutions which are suitable for both parties. At the same time the inve stments for proje cts to be carried out in 2010 were checked, such audits were done in 385 case s.

kontrolliti 2010. aastal elluviidavate proj ektide investeeringute tarvitust, selliseid kon trolle tehti 385 korral. Üldjoontes oli 2010. aasta meile väga hea, kuid meepotis on siiski mõned tõrvatilgad. Ehkki taotlemisaktiivsus on suurenenud ning koos sellega ka rahaeraldused, on projekti de elluviimine mõnevõrra aeglustunud. Ilmselge põhjus on majanduslangus. Enamik projekte nõuab toetusesaaja omaosalust ning see sai mitmel juhul komistuskiviks. Loodame, et kui majandus taastub, siis paraneb ka taotlejate suu tlikkus.

Gen erall y the year 2010 was very good for us, but ther e still was a fly in the oint men t. Alth ough the num ber of appl icati ons has incre ased and the amo unt of mon ey alloc ated as well , the impl emen tatio n of proj ects has slow ed dow n to some exte nt. The obvi ous reas on is the econ omic rece ssion . Mos t proj ects requ ire cost- shar ing by the gran t recip ient, whic h has been the stum bling bloc k in seve ral case s. Let us hope the econ omic reco very will brin g forth the impr oved abili ty of appl ican ts.

Keskkonnaprogrammide rahastam

Financing of environmental program

ine 2010. aastal

mes in 2010

Programm

Program

Veemajandus / Water management Keskkonnakorraldus / Environmental man agement Metsandus / Forestry Looduskaitse / Nature protection Keskkonnateadlikkus / Environmental awar eness Jäätmekäitlus / Waste management LIFE ja INTERREG / LIFE and INTERREG Kalandus / Fishery Maakondlik / Regional KOKKU

TOTAL

Projekte Projects

124 78 54 70 460 15 27 34 100 962

Maksumus Cost

EUR

20 715 759 5 668 446 4 251 962 4 166 676 3 656 423 2 133 726 2 023 235 1 464 114 639 922 44 720 263

5 mln

10 mln

15 mln

20 mln


14

ÜLLATUSTE JA KEERULISTE OTSUSTE AASTA YEAR OF SURPRISES AND DIFFICULT DECISIONS

0

Projektide rahastamine aastal 201 Financing of projects in 2010

Valdkonnad

Projekte

Maksumus

14

42 060 mln

Fields

1

28 121 mln

13

21 231 mln

10

9 671 mln

54

6 078 mln

1

4 665 mln

7

2 919 mln

1

2 345 mln

1

1 705 mln

1

1 661 mln

1

1 590 mln

21

*

125

122 050 mln

damine

ÜF veemajanduse infrastruktuuri aren CF development of the infrastructure of

water

supply systems and water management

isoleku tagamise ERF keskkonna-hädaolukordadeks valm infrastruktuuri arendamine nmental emergency preparedness ensuring enviro ERDF development of the infrastructure for

ri arendamine

ERF keskkonnahariduse infrastruktuu

ation infrastructure ERDF development of environmental educ

kasutusse suunamise

ÜF jäätmete kogumise, sortimise ja taas arendamine

g and recycling

CF development of waste collection, sortin

ERF looduse mitmekesisuse säilitamine ERDF preservation of natural diversity

liikide tegevuskavade koostamine ERF kaitsealade kaitsekorralduskavade ja and species protection action plans ction areas

ERDF management plans for nature prote

eprügilate sulgemine

ÜF nõuetele mittevastavate tavajäätm

rdous waste landfills

CF closure of non-conforming non-haza

ERF keskkonnajärelevalve arendamine ERDF development of environmental super

vision

ÜF tõkestusrajatiste inventariseerimine

vooluveekogudel

ol structures on watercourses CF compiling inventories of water contr

ERF keskkonnaseire arendamine

itoring

ERDF development of environmental mon

ste ladestusala laiendamine ÜF ladestusalaga jäätmekäitluskesku e treatment centres with landfill areas

CF extension of the landfill areas of wast

kasutamine energia tootmiseks RIS taastuvenergiaallikate laialdasem ks ning kaugküttevõrkude parendamise generation of energy and reconstrucsources for the GIS extended use of renewable energy tion of district heating networks

KOKKU TOTAL

Cost

Projects

EUR

Andrus Pirso üksuse juht Head of Unit

ingu järgi avalik

* Toetuse summa ei ole RIS müügilep

nt of the grant is not public * According to the GIS contract the amou


15

2010. aasta oli struktuuritoetuste üks usele erakordselt kiire aasta, sest toetus te eraldamine jõudis haripunkti: toimus hulganisti taotlusvoore ning kinnitati mitu inve steeringute kava. Kõige enam taotleti toetust loo duskaitse ja keskkonnahariduse vald kon nas, kuid rohkesti loodeti saada kaasabi ka voo luveekogude taastamise ning joogija reoveevarustuse projektide jaoks. Üllatuslikult tunti mõnevõrra jahedamat huvi jäät mekäitluse meetmete vastu, nii on endiselt vabu rahalisi vahendeid nii prügilate sulgem ise kui ka jäätmete taaskasutamise valdkonna tarbeks. Loodetavasti ilmutavad taotlej ad 2011. aastal suuremat aktiivsust.

Ü

ks põhimuresid oli projektide elluviimise aeglus ning mahajäämus võrrelde s taotluse rahuldamise otsustes kinnitatu d kavadega. Oma osa oli siin kindlasti majanduslangusel, mis ühelt poolt raskendas toet usesaajatel omaosaluse leidmist ning teiselt poo lt tingis ehitussektoris terava konkurentsi, kus töö saamine kujunes ellujäämise eelduseks ning ehituste kvaliteet jättis sageli soovida. Seetõttu esita ti toetusesaajate hangete kohta hulganisti vaid eid ja kahjuks oli ka probleemseid partnereid. Üks esmatähtsaid probleeme on see, kuidas tagada Eestile keskkonnavaldkonna arendam iseks eralda-

Funktsioonide lahususe printsiipi alus eks võttes tud EL struktuuritoetuse õigeaegne ärak lood i 2009. aasta lõpus järelevalve üksus, asutamine. mille Selleks oleme välja töötanud korra, mill peaülesanne on kontrollida toetuses e põhjal aajate tehtud seirame projektide püsimist ajakavas kulude abikõlblikkust ehk vaadata läbi . Muu hulgas makseid näeb kord ette sanktsioonid rahastam ja teha projektide paikvaatlusi. Lisandv iskava mitteäärtusena järgivatele toetusesaajatele. Õigusrikku saab struktuuritoetuste üksus järeleva ja mõjutalve üksuse mise vahendeid on mitu: näiteks võib kaudu tagasisidet oma tööle. Ühtlasi projektijuhi korraldab kulu abikõlbmatuks tunnistada, aga võib üksu s töötajate ja toetusesaajate harimiseks juhtuda mitka seda, et rahastamisotsus tunnistat mesuguseid koolitusi. akse osaliselt või tervikuna kehtetuks. Korra kehtesta mine ja rakendamine jääb 2011. aasta algusess 2011. aastal loodame kõige muu kõrv e. al hoogsalt arendada toetuse andmist ja kasutam ist kajastavat Üksuse ja organisatsiooni sees jätkus infosüsteemi, et saaksime samamoodi juba 2009. kui keskaastal alanud kahe struktuuritoetustega kon naprogrammi puhul üle minna elektroo tegeleva nsele üksuse liitmine ja arendamine ühtselt taotlemisele ja asjaajamisele. toimivaks

The year 2010 was extremely busy for the Structural Funds Unit, as the process of allocating grants was at its peak – seve rounds were carried out and a number ral of investment schemes were authorise d. The number of applications was high the field of nature protection and envir est in onmental education, a lot of support was also expected for restoring watercourses, water and wastewater managing proje cts. Somewhat surprisingly there was less interest in waste management, so applicable financial aid for closing landfills and recycling is still available. We hope there will be more applicants in 2011. ne of the main concerns was the slow process environment related field s, and to of implementing projects and lagging do that in time . behind To ensure that , we have worked out the fixed time schedules, which had a system to been monitor that the projects stick to confirmed in the grant approval. The the scheeconomic dule s. There are also sanction s for recession has taken its toll for sure – the grant it comprecipients who do not follow the fina licated cost-sharing for the grant recip ncing ients, scheme. There are several means but also created severe competition in to influ ence the the offender: for example the expe construction industry. It was vital to nses of the just project leader may be decl ared non get the contracts, but the quality of cons -elig ible , tor the whole grant approval (or a ruction was often not up to the standard part of it) s. may be conf irme d non-elig ible . The On account of this, the grant recipients reguwere lation will be approve d at the begi filed numerous challenges and unfortun nning of ately 201 1. some partners were problematic, too.

O

One of the prioritie s is to utili se the structural aid allo cate d to Estonia for developing

struktuuritoetuse üksuseks. Kasutus ele võeti uus protseduur ning spetsialiseerituse suu rendamiseks jaotati projektikoordinaatorid nelj a valdkondlikku rühma: veemajandus, jäät mekäitlus, elusloodus ja energeetika. Et rühmad e tegevust paremini korraldada, loodi ka neli juht ivkoordinaatori ametikohta. Juhtivkoordinaat orite ülesanne on lisaks projektidele vastutad a oma valdkonna kui terviku koordineerimis e eest.

Within our institution the formatio n of a new Structural Funds Unit was carried on (started in 2009 already), to merge the two prev ious units into

a coherent body in the field of structur al aid. A new procedure was worked out and the project coordinators were divided into four specific groups: water management, waste management, nature and energetics. Four posts of Executive Coordinator s were created to coordinate the activities of the grou ps. The Executive Coordinators are not only responsible for the projects, but also for coordinating their field as a whole. According to the principle of separatio n of functions, an Supervisory unit was established at the end of 2009. Their main task is to check the eligibility of the expenses of the grant recipients, i.e check the payments and carr y out on-site monitoring. As an extra benefit, the Structural Funds Unit gets feedback through the Supervisory Unit. The unit also orga nises different training events to educate the grant recipients. In 2011 we hope to develop the data base for allocating and utilising support grants, so that we could replace paperwork with electronic applicati ons and processing.


16

REEGLITE KORRASTAMISE AASTA KIKi LAENUHALDUSES A YEAR TO TAKE ANOTHER LOOK AT THE RULES IN LOAN ADMINISTRATION OF EIC

sest lite korrastamise aasta, eg re ö ns se vu ge te nu i lae bivaid juMöödunud aasta oli KIK l on tarvis mahtudele so rra ko se vu ge te nu lae a ja järjest suurenev tsis nõukogu heakskiidu är m i sa na di en m ku do printsiibid hiseid. Esimese olulise stab KIKi laenuandmise te sä is m , ka iti oli ip iid ed allkirjad KIKi kr ja piirangud.

by EIC, as the total rules in organising loans the t ou t sor to neer yea the Last year was administrating them are d suitable directions for an g win rch gro Ma is in ns ard loa Bo of volume and signed by the cument to be approved loans ded. The first relevant do ples and restrictions to the nci pri the es vid pro ich wh , licy po was our credit given by EIC.

Tõnis Virovere finantsüksuse juht

Head of Financial Unit


17

K

rediidipoliitikaga kehtestas nõuSellega aga reeglite korrastus ei lõpp ekogu muu hulgas laenude andmise nud: 2010. aastal ajakohastasime laen ude otsustustasandid, mille kohaselt haldamise protseduuri krediidianalü üsi osa. nõukogu otsustab KIKi omavahend itest See tulenes ennekõike vajadusest hall antavad laenud ja juhatus otsustab ata krediidi- laenuportfelliga seotud riske meie nüüdsest liini kaudu antavad laenud. Sellise tööjaomärksa suurema portfellimahu korr al. Juhatuse tingis asjaolu, et krediidiliinilaen ud tus kinnitas uue laenuhalduse protsedu antakse Ühtekuuluvusfondist rahastat uri avate 2011. aasta alguses. veemajandusprojektide omafinantsee ringu jaoks ning toetuse andmise otsustab samuti Kuigi eelmisel aasta korrasta ti reegleid juhatus. Nii tagatakse otsustamise paindmitmel korral, ei saa kindlasti väita, nagu likkus. olnuks varasemad reeglid sobimatud. Hindasime 2010. aastal laenunõuete kval Mõned kuud hiljem, mullu juunis, kinn iteeti itas kahel korral, analüüsides KIKi laenukli KIKi nõukogu krediidikomitee regleme enndi tide finantsolukorda, keskkonnategevu muutuse, mis viis reglemendi kooskõl st ja la üldist jätkusuutlikkust. Analüüsi uuenenud krediidipoliitikaga. põhjal otsustati, et 2010. aasta

T

he document also settled the levels of decision – the Supervisory Board is authorise d to decide upon the loans from our own funds, while the Management Board decides upon the loans via the credit line. Such division of tasks was needed, because the credit line loans are given for costsharing of water management projects that are financ ed from the Cohesion Fund, and the Management Boar d is authorised to decide on these grants as well. Th us the flexibility of decisions is guaranteed. A couple of months later, last June, the EIC Supervisory Board confirmed the changes in the rules and regulations of the Credit Committee, which updated the rules and regulations to the new credit polic y.

But this was not all: in 2010 we also updated the credit analyses part of the procedure of administering loans. The need arose from the need to administrate the loan risks of our much bulkier loan portfolio. The new loan administration procedure was confirmed by the Man agement Board at the beginning of 2011. Although the rules were updated for several time s last year, the old ones can not be considere d inappropriate. In 2010 we assessed the qual ity of loan claims twice by analysing the financial situa tion, environmental activ ities and general susta inability of the loan clients of EIC. The conclusion of the analyses showed that there were no bad loan s and no major

lõpu seisuga on kõik KIKi laenunõude d toimivad ning suuremaid riske ei ole. KIKi laenuintresside tase on samalaa dne kommer tspankade omaga, kuid laen uandjana teeb meid atraktiivseks kommer tspankadest pikem taga simakseperi ood ja paindlik mak sepuhkuse kasutam ise võimalus . Selle võimaluse on KIK loonud seetõttu, et keskkonnaprojektide tasu vus aeg on pikem. 2010. aasta lõpuks ulatus keskkonnase ktori laenude kogumaht õiglases väär tuses 23 miljoni euroni, sh lühiajalised nõu ded, kokku 1,4 miljonit eurot, ja pikaajali sed nõuded, kokku 21,6 miljonit eurot. risks at the end of 2010. The level of loan interests is comparable to that of commercial banks, but we are more attractive to clients due to our longe r refund period and flexible system of loan grace periods. This possibility by EIC is justified, beca use the payback period of environmental investments is longer. By the end of 2010 the total sum of loan s in their fair value was up to 23 mln euros, including short-term claims of 1.4 mln euros and long-term claims in the amount of about 21.6 mln euros.


18

AASTAL 2010 KÄIVITUS EDUKALT KYŌTO SAASTEKVOODI MÜÜK SUCCESSFUL START OF TRADING WITH UNUSED KYŌTO EMISSION RIGHTS IN 2010

ni umbes 3,6 miljardit kroo l sta aa . 10 20 iti en te t kvoodi müügis iseks. Riigi kasutamata saaste ike projektide rahastam stl ää as nn ko sk ke ud at on suun oonegaasi(230 miljonit eurot), mis 012 vähendada kasvuh –2 08 20 l te sta aa l sti Ee te leb valitud 1990. a heitkogus Kyōto protokolli järgi tu ks sta aa as Ba . rra võ 8% võrreldes tarbe de heidet 1990. aastaga ruktureerimise, sh energia rst be üm e us nd aja m s Eesti tulemusel kasvutasemega võrreldes on allikate tarvituselevõtu te va tu as ta ja e et tm koee vähenemise, säästum ōto protokolliga seatud Ky on a eg Se d. nu ne he uresti vä vaba riikliku hoonegaaside heide su turul pakkuda müügiks l se eli ah ev kid rii ib võ ga sti (AAUd), hetkearvestuse hustus täidetud ning Ee id iku üh se gu ko ud at saastekvoodi ulatuses lub perioodil 2008–2012. umbes 85 miljonit AAUd plus EUR) from the sale of sur 3,6 billion EEK (230 million t ly ou nd ab frie ned ally ear ia ent on nm Est iro In 2010 to finance env ich has been channelled enwh gre hts the rig cut on to issi s ha em ia to on Kyō 012 Est Kyōto Protocol in 2008–2 gases has projects. According to the emission of greenhouse The . els lev 0 199 the m fro 8% by tructuring s res on to issi e em du house gas year levels in 1990 as compared to the base efficiency bly rgy era ene sid e con rov sed imp rea dec ption, steps taken to sum con rgy and ene ng uci ful mitment has been filled of economy (incl. red s the Kyōto Protocol com Thu 85 t s). ou rce ab sou of le Us) ab ew (AA and use of ren Amount Units ission rights or Assigned em d use un the de tra y Estonia ma 8–2012 period. million AAUs for the 200

Hannu Lamp

heitkoguste müügijuht Emissions Trading Manager


19

A

AUsid müüakse rohelise investeerimisskeemi kaudu (RIS, inglise keeles Green Investment Scheme). Müügitulu tuleb suunata ostjaga kok kuleppel investeeringutesse, mis reaalselt aitavad vähendada CO emissiooni. Samuti peavad 2 need investeeringud üldjuhul olema teostatud 2012. aasta lõpuks, mil lõpeb Kyōto protokolli aruandluse periood. Riigikantselei juhatusel loodi 2009. aastal töörühm, mis koordineerib õigusraa mistiku

T

he AAUs are traded via the Green Inves tment Scheme (GIS). Following agreement with the buyer the sales revenue has to be chan nelled into investments which actually help to reduce the CO 2 emissions. As a rule the investments have to be made by the end of 2012 which is the end of the compliance period of the Kyōto Protocol. In 2009 an interministerial working group was established by the State Chancellary to deve lop suitable GIS projects and programs and to coord inate the preparation

ettevalmistamist ja koostöös ministee riumidega otsib ja valmistab ette sobivaid projekte ja programme. Samuti võe ti tööle spetsiaalne müügimeeskond, mis läks 2010. aastal keskkonnaministeerium ist KIKi haldusalasse. Eduka ettevalmistu s- ja müügitöö tulemusel sai Vabariigi Vali tsus 2010. aastal heaks kiita Kyōto saastekv oodi müügitehinguid kokku umbes 3,6 milj ardi krooni väärtuses. Eesti osakaal 2010. aastal Kyōto saastekvoodi müügis maailma s oli avalike andmete põhjal ligikaudu 60% . See of the legal framework. In addition a special sales team was employed which was in year 2010 transferred from the Ministry of Environment to EIC. As a result of successful preparatory and sales work the Eston ian Government could approve the sale of unused Kyōto emission rights in the total amount of more than 3.6 billon EEK (230 million EUR). This following public data form ed about 60% of the AAU trade in the World in 2010. More than half of the revenue from the sale of AAUs has been channelled to improve the energ y efficiency of

Programm

Vastutav ministeerium ja rakendusasutus

Programme

Ministry in charge and the implementing body

Taastuvenergial põhinevate koostootmis jaamade rajamine, KKM, KIK katlamajade rekonstrueerimine, energia sääst kaugküttevõrgus

Establishment of renewable energy based combined heat and power plants, boilerhouse reconstruction, saving energ y in district heating networks

Tuuleelektri osakaalu suurendamine

MKM, KIK

Increasing the proportion of wind electr

icity

Ökonoomsed bussid maakonnaliinide

le

Economical buses for county bus lines

Ministry of Economic Affairs and Communications, EIC

MKM, Maanteeamet

Ministry of Economic Affairs and Communications, Road Administration

Energiasääst kortermajades

Energy efficiency improvement in apar

Ministry of the Environment, EIC

tement buildings

Energiasääst riigi- ja kohalike omavalit

suse hoonetes

Energy efficiency improvement in publi c sector (state and local government owned) buildings

MKM, KredEx

Ministry of Economic Affairs and Communications, KredEx

RM, Riigi Kinnisvara Ministry of Finance, State Real Estate

on tunnustus nii kvootide müügiga tegelnud inimestele kui ka ministeeriumide koo stöös ettevalmistatud meetmete tõhususe le. Üle poole saastekvoodi müügitulust on suunatud kortermajade ning riigi- ja koh alike omavalitsuste hoonete energiasäästliku maks muutmisse. Samuti toetatakse väikeste koostootmisjaamade ehitamist, reno veeritakse katlamaju ja kaugküttevõrku, rajatakse tuuleparke ning soetatakse uusi öko noomseid busse maakonnaliinidele. apartement buildings and state and local government owned buildings. Also the construction of small combined heat and power plants, renovation of boilerhouses and district heating networks, establishment of wind farms and procurement of economical buses for rural lines are supported.

RIS lepingupartner

Tehingu maht

GIS contract partner

Transaction amount

Austria (2 lepingut)

2,9 mln AAUd (41 projekti)

Austria (2 contracts)

Hispaania

Spain

Hispaania

Spain

Luksemburg

Luxembourg

2.9 mln AAUs (41 projects)

23 mln EUR

23 mln EUR

21 mln EUR

21 mln EUR

30 mln EUR

30 mln EUR

Jaapani korporatsioonid 21,8 mln AAU d (9 lepingut) (318 objekti)

Japanese corporations (9 contracts)

21.8 mln AAUs (318 facilities)


20

E S T I A K S U D O LO

tion Nature Conserva

keskkonnaprogram i ni li tu si du al er sest raha tud ud voorule kinnita lu pingeline aasta, at ul m av i s ol ak as lis i nn sa l ko ld hu Viimase pu si viivad Looduskaitse va aalarengu Fondist. mistu. Neid tegevu on ni gi e st Re a vu ge op te ro te Eu ka is mist kui ka k riigi jaoks olul dest otsustest oli eh lju va pa ka a at te im gu ol rin ho ee , aamet. Tõsi t lumeka esimene invest gistalv harjumatul keskus ja keskkonn e sü is a m st da aa . an 10 aj 20 m i sa ol elt on sulaellu riigimet ratu takistus. Nim id niipea, kui lumi ku a, at m ta üks mõneti tavapä pe lõ id ljud tööd jä tehtud. rohke, mistõttu pa kõik plaanitu saab ng ni s vu ge te ub nud, jätk

the Environmental allocated from both re we ts an gr t also the first as , ar the open round, bu had a busy ye d we ha n ly tio on ec t the ot no pr ter re e implemented by t Fund. The lat In the area of natu try. The activities ar gional Developmen un Re co a an e s pe th r wa ro fo Eu t ere e th an th ions made, tivities relev Programme and ised – the list of ac the number of decis or ite th re sp fo au de s ere r, wa th ve , e we ow em sn Ho Board. ount of investment sch the Environmental with an unusal am s gement Centre and 10 started very early 20 everything that wa of d er an nt ain wi e ag th rt , State Forest Mana ely sta ll m wi Na s n. itie tio tiv uc ac str e elts, th cted ob somewhat unexpe soon as the snow m completed; but as be t no uld co rk wo much mpleted. planned will be co


21

R ein Lemb er

Abruka maastikke kujundavad šoti veised

Looma tuleb osata aidata Eestis on palju looduslikke alasid ja suur elurikkus. Ikka juhtub, et mõni siinsetest elukates t satub hätta ning abivalmis inimene tahaks loomale appi minna, ent puuduvad teadmised, kuidas seda teha. Väljaõpet metsloomade abistamise kohta pole meil senini pakutud. Eesti maaülikooli avatud ülikooli raam es korraldati KIKi toetusel 2010. aastal koostöös Viin i veterinaarmeditsiini ülikooli, Tallinna loom aaia ja Nigula loomade taastuskeskusega viiepäevane koolitus, mille käigus said kursuslased teadmisi õigusaktidest ning sellest, kuidas metslooma olukorda õigesti hinnata, kuidas teda kohelda, mill istel juhtudel on vaja metslooma aidata ning kuidas seda teha . Praktikapäeval õpiti ka seda, kuidas viga saanud metsloomi ja -linde ohutult käsitseda, püüda ja tran sportida. Lisaks tunnustatud spetsiali stidele andsid koolitusse oma panuse paljud Tallinna loomaaia asuk ad: maod, kitsed, pisinärilised ja rööv linnud. Praeguse ajani on loomade abistamise koguraskus lasunud Nigula metsloomad e taastuskeskusel. Nüüd on keskkonnaametil plaanis luua üleeestiline võrgustik, et pakkuda kiiremat abi ja hajutada ühe inimese töökoormust. Kavas on rajada taastusk eskused Tallinna ja Tartu lähedale, koo stööd kavandatakse ka Elistvere loomapargi ja Saku loomaklii nikuga Keilas.

Sirje Pär ismaa

Väike Abruka saar on mõneti otsekui miniatuurne Eestimaa. Nagu kogu riigis, nii on ka Abruka maastikke oluliselt mõjutanud inimtegevus – ja seejärel selle lakkamine. Põllud võsastuvad, rannaniidud ja karjamaad soostuvad, vohab pilliroog , inimesed on läinud mujale paremat elu otsima. Pärast aastatepikkusi entusiastlikke jõupingutusi saare loodushoiutöödel selgus, et ainu üksi inimeste ja masinate jõust ei piisa, et Abruka mitmekesine loodus ja pärandmaastikud säiliksid . ERFi toetusel toodi Abrukale nüüd uued peremehed – šoti mägiveised, kelle ülesanne on kord majja lüüa ehk rannaniidud ja teised väär iselupaigad taastada ning need korras hoida. MTÜ Abbro juhitud projekti käigus on ehitatud ka laut -söödahoidla ning kilomeetrite viisi karjakopleid. Karmide oludega harjunud mägiveis ed tunnevad end saarel igati mugaval t. Võime loota, et kasvav kari aitab teha seda, mida inimesed ja masinad ei ole suutnud: hoida saar e maastikud avatud ning taasluua soodsad tingimused paljude le liikidele ja kooslustele.

Abruka landscapes are shaped by Highland cattle The little Abruka Island is like miniature Estonia. As in the whole country, the landscapes of Abruka have been influenced by human activity – and the lack of it. Coppice replaces the fields, coastal meadows and pastures get swampy, reed grows high and people have left the island to look for better life elsew here. After years of enthusiastic efforts at Abruka it was realised that the power of people and machinery is not enough to preserve the varied wildl ife and heritage landscapes. ERDF support brought new settlers to Abruka, the Highland cattle from Scotl and, whose task is now to take the lead – to restore and maintain the coastal meadows and other key bioto pes. The MTÜ Abbro has initiated a project to build a barn-fodder storage and establish kilometres of pastu res. The cattle – used to rough condition s – feel quite comfortable on the island. There is hope that the growing herd helps to do what the people and machinery were not able to: keep the landscapes open and re-create favorable conditions for several speci es and habitats.

You have to know how to help an anim

al

There are many wildlife areas in Eston ia and the country is rich in biodiversity. Now and then we find a smaller or bigger wild animal in trouble – and one would like to help, but most of us have no knowledge about how to do that. Up to now there has been no train ing on how to help wild animals. The Open University of the Estonian University of Life Sciences, with the support from EIC and in cooperation with the University of Veterinary Med icine in Vienna, the Tallinn Zoo and the Nigula Reha bilitation Centre for animals organised a five-day training session in 2010. The participants learned about the legisl ation, about how to assess the condition of the animal, how to treat the animal, about when it is necessary to help the animal and how to do it. Also how to handle, catch and transport an injured animal or bird safely. In addi tion to well-known specialists, many inhabitants from the Tallinn Zoo gave their contribution: snakes, goats and small rodents also participated. Until now the Nigula Rehabilitation Centre has been the only one to help animals. The Environm ental Board plans to establish a network all over Eston ia to ensure faster help as well as to relieve the workload of just one person. Rehabilitation centres will be establishe d near Tallinn and Tartu, while cooperation is plan ned with the Elistvere Animal Park and Saku Veterinary Clinic in Keila.


22

de rahastamine ti k je ro p e s it a k s Loodu n projects ature conservatio Financing of n

Alamprogramm

Projekte

Maksumus

54

6 078 351

1

4 665 550

Subprogram

ERF

isuse säilitamine looduse mitmekes diversity

ERDF preserving bio

ja itsekorralduskavade ERF kaitsealade ka e koostamine and liikide tegevuskavad ture protection areas plans for na ERDF management tion plans species protection ac

kaitse elluviimine

Loodus

e conservation Implementing natur

uri arendamine itselise infrastruktu

Looduska

ture conservation

Infrastructure of na

damine Looduskaitse aren nservation co e tur na of nt me velop De

KOKKU TOTAL

Projects

Cost

EUR

39

2 638 347

16

948 183

15

580 146

125

14Â 910 577


Talust saab looduskool

Sohu rajati voolutõke Poruni jõgi saab alguse Gorodenka ojast ja voolab läbi Puhatu looduskaitseala Nar va jõkke. Puhatu LKA on loodud Puhatu soo stiku ja sealsete kaitsealuste liikide kaitseks ning see hõlmab ka Poruni jõe ürgoru oma eripärase taimestiku ja loomastikuga. Poruni jões elavad ja koevad kaitsealused liigid tõugjas ja vingerjas, tava lisematest kalaliikidest elavad seal haug, latikas, ahven, särg, säinas ja linask. Jõe kaldal kasvab kait sealune Poruni ürgmets. 1960.–1970. aastatel tehti Gorodenka oja piirkonnas palju metsakuivendus töid, mille tagajärjel rikuti Poruni jõe veerežiim ja elupaigad. Hulk kaitstavaid liike satt us ohtu, sest madalveeajal vesi enam Poruni jõkke ei voo lanud. KIKi ja Norra finantsmehhanismi toel on nüüd Gorodenka oja ja Poruni jõe lahkmele rajatud paisregulaator ehk voolutõke. Kuival ajal suunab see osa vett Poruni jõkk e ning aitab taastada Poruni jõe looduslikku veerežiimi ja ühtlasi hoida haruldaste kalaliikide elupaiku.

M argit S äre

Alam-Pedja looduskaitsealal asuv Palu põhja looduskool on hea peatuspaik igas van uses loodushuvilisele. Looduskoolis peetaks e aasta ringi mitmesuguseid looduslaagreid, õpp epäevi ja seminare. Populaarseks on muutunu d talgulaagrid looduskooli ja looduse aitamiseks. Eestimaa looduse fondile ja MTÜ-le looduskaitseühing Kotkas kuuluva vana talu kompleksi renoveerimist looduskooliks alustati KIKi toetusel 2005. aastal. Vajadust mööda on hoonet pidevalt täiustatud ning KIK on olnu d seejuures hea ja püsiv partner. Viimase uuendusena on KIKi toetusel rajatud maja pööningukorrus. Lavatsit ega lisaruum annab võimaluse loodushuviliste rüh mal ööbida koolihoone teisel korrusel . Ruumi seintel on Palupõhja ümbruse loodusest insp ireeritud maalingud, toa kütab soojaks ökonoomne malmkamin, üles on seatud kangast eljed ning korrastatud on ka väiksem pööninguosa õppeja töövahendite (binoklid, kahvad, õng ed, tööriistad, päästevahendid jmt) hoidmiseks. Projekti käigus paigaldati looduskooli õuesõp peklassi katusele ka päikesepaneelid . Küm nest paneelist koosnev väike elektrijaam toodab 1 kW elektrienergiat, mille pealt saav ad lisavoolu väliduši soojaveeboiler ja teised looduskooli seadmed. See aitab kooli tunduvalt energiasäästlikumalt majandada.

R ober t O etjen

23

A farm becomes a nature school The Palupõhja Nature School at the Alam -Pedja Nature Reserve is a good place to take time out for every person interested in wildlife, regardless of their age. There are various camps, training days and seminars all year round. Events to help the Nature School and wildlife have become popular. The renovation of an old farm complex belonging to the Estonian Fund for Nature and the Lood uskaitseühing Kotkas (Association of Nature Conservation) begun in 2005, with the support from EIC. The building has been ‘updated’ for some time already and EIC has been a good and reliable partner. The last project involved construction work in the attic. The extra room with bunk beds is suitable for a group of wildlife enthusiasts to stay overnight. The pain tings on the walls are inspired by the wildlife around Palu põhja. The room is heated by an economical cast iron firepla ce, the floor loom has been set up and the smaller room in the attick has been organised and used as a store-room for study and practice aids (binoculars, net bags, fishing rods, tools, emergency equipment etc.). The solar panels on the roof of the outdoor learning classroom are also part of the project. It is a little ten-panel power plant, which produces 1 kW of extra electricity for the boiler heating water for the outdoor shower, and other gadgets in the Nature School. It helps to save energy considerably.

A water control structure in the bog The Poruni River starts at the Gorodenk a Rivulet and flows into the Narva River through the Puha tu Nature Reserve. Puhatu Nature Reserve was established to protect the Puhatu bog and the protected species of the area. It comprises the Poruni River primeval valley speci fic flora and fauna. The Poruni River is habitat for the prote cted fish species asp and mud loach, who also spawn there , as well as the more common fish like pike, freshwater bream , perch, roach, ide and tench. Poruni primeval forest grow s right on the banks of the river.

In 1960–1970 extensive forest drainage was carried out in the Gorodenka Rivulet area and the process ruined the water system in the Poruni River and its habitats. Numerous protected species were in danger, as there was no water flow into the Poruni River during drier perio ds. Thanks to the financial aid from EIC and Norway, there is a water control structure at the confluenc e of the Gorodenka Rivulet and the Poruni River now. In dry season it keeps some water in the Poruni River, thus helpi ng to maintain the natural water regime and preserve the habitat of the protected fish.


24

IS M L A V A J E IR E S , E V JÄRELEVAL S K E D A D R O K U L O A D Ä H OLEK gency preparedness er

Supervisory, monitoring and em

Euroopa ja hüdroloogia instituut täiustavad a ogi rolo teo me ti Ees g nin n sioo Keskkonnainspekt hea seisundi alvet. Tõhus järelevalve on keskkonna lev järe ja et seir l toe di Fon ngu are oma teRegionaal esi, kes loodusest ei hooli ja sellele inim l vee a ikk ub leid aku par t ses , hoidmisel väga oluline rohkem me oma ka korralik seiresüsteem, sest mida line olu on i ood am Sam . vad tee a gevusega liig me. ume, seda paremini me seda mõista kog ku stik me and ta koh nna kko kes ological Institute are the Estonian Meteorological and Hydr The Environmental Inspectorate and European Regional the from ng systems with the support improving their surveying and monitori environmental good ing tain main for is really important Development Fund. Good monitoring and harm it with their ls who do not care about environment conditions, as there still are individua we have about environdata e m is also important, as the mor activities. A contemporary survey syste ment, the better we understand it.

Järelevalve, seire ja hädaolukorda deks valmisoleku projektide rahastam ine Financing of supervisory, monitoring and emergency prepa

redness projects

Alamprogramm

Subprogram

Projekte

ERF keskkonna-hädaolukordadeks valm isoleku tagamise infrastruktuuri arendamine

Projects

Maksumus Cost

EUR

1

28 121 125

ERF keskkonnajärelevalve arendamine

1

2 345 525

ERF keskkonnaseire arendamine

1

1 661 703

3

32 128 353

ERDF development of the infrastructure for ensuring environmental emergency preparedness ERDF development of environmental super vision

ERDF developing environmental supervision

KOKKU

TOTAL


25

Eestist saab moodsate seirejaam

adega riik

Estonia will have modern monitori ng stations M ar ko Usler

Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituut (EMHI) on alates 2000. aastast projektipõhiselt pidevalt oma seirejaamad e võrku ajakohastanud. EMHI, ERFi ja KIKi koostöös on nüüdseks saanud ajakoha se mõõtetehnika üle 90% kogu seirevõ rgust ning EMHI edastatud andmed on keskkonnaseires rahvusvahelisel tasa ndil üheselt mõistetavad. Väga oluline osa seirevõrgust on rann ikumerejaamad, mis mõõdavad veet aset, veetemperatuuri, tuule suunda ja kiiru st, õhurõhku ning õhutemperatuuri. Kog utud andmete põhjal koostatakse mer eilmateateid ja antakse tormihoiatus i, samuti saab EMHI kodulehe kaudu igaüks ise vaadata näiteks meretaseme tõus u just teda huvitavas rannikupiirkonnas. Kok ku on Eesti rannikul 18 moodsat rannikujaama. Sisemaal seirab EMHI vooluvetevõrku. 51 hüdromeetriajaamast koosneva võrg ustiku abil mõõdetakse vee vooluhulka, ühtlasi saadakse teavet veetaseme ja -temperatuuri, suvisel ajal taimkatte ja talvel jääkatte paksuse kohta. Kõnesoleva projekti raames moderniseeriti või täiendati uue apar atuuriga ühtekokku 29 jaama, soetati kaasaskantavad vooluhulgamõõturid ning paigalda ti kolm mõõturit, uuendati Peipsi akva tooriumi vaatluste seadmed ning ajakohastat i soovaatluskompleks. Koostöös Tart u linnavalitsusega paigaldati 2010. aasta lõpuks Tartu kesklinna Emajõe kaldapealsele Kaarsilla lähedale veemõõtetorn-infotabloo, mis näitab linnarahvale reaalajas auto maatjaama mõõdetavat õhutemperatuuri ning Emajõe veetaset ja veetemperatuuri. Atmosfäärinähtusi seiravad meteoro loogiajaamad on samuti saanud nüü disaegsed seadmed. Tööle on pandud 11 pilvekõ rgusmõõtjat ehk tseilomeetrit, mis mõõ davad pilvede kõrgust neli korda minutis ning edastavad info iga tunni tagant serv erile. Tseilomeeter määrab ka pilvede hulga, ent pilvede liigi määravad endiselt inim esed. Ühtlasi on paigaldatud 5 lumekõrgusmõõturi t, 18 sademetemõõturit, 3 UV-kiirg use mõõturit ning 3 päikesepaiste kestuse mõõturi t.

Estonian Meteorological and Hydrologi cal Institute (EMHI) has been updating their netw ork of monitoring stations since 2000. Thanks to the cooperation of EMHI, ERDF and EIC, more than 90% of the monitoring network operates with updated measuring instruments and the data from EMHI is acceptable and understandable in international environmental monitoring. The coastal sea stations play an impo rtant role in overall monitoring – the stations monitor the sea level, water temperature, wind direc tion and speed, air pressure and air temperatu re. Based on the data derived, marine forecasts are drawn and storm alerts are given. It is also possi ble to see the rise of the sea level, for example, in a certain region – on the EMHI home page. All in all there are 18 modern coastal stations in Estonia. In the mainland EMHI monitors the watercourses. A network of 51 hydrometric stations monitors the volumetric flow rate and at the same time gets information about the water level and temperature, the flora or thickness of ice, depe nding on the season. The aim of the project was to equip or modernise 29 stations in total. Porta ble devices for measuring volumetric flow rate were purchased and three instruments mounted, the devices for monitoring the Peipsi water area and a wetland monitoring complex were updated. Coop eration with the Tartu municipality resulted in the water level measurement information facili ty near Kaarsild Bridge on the bank of the River Emajõgi – people can see the current air temperatu re and the water level and temperature in Ema jõgi. The meteorological stations monitorin g atmospheric data also received updated instr uments. 11 ceilometres are in operation to deter mine the height of the cloud base in every fifteen seconds and forward the information to the serve r once an hour. The ceilometer determines the amount of clouds, but the type of clouds still remains to be detemined by people. In addition, 5 snow meas uring censors, 18 rain gauges, 3 UV-detectors and 3 devices for measuring sunlight hours have been installed.


26

S U D N A J A M E VE

ent Water managem

t ning meil on hea es st lu ot ta ud at st reoosa KIKi raha ad endiselt suure . Lisaks 63 joogi- ja av ee lm iv hõ og jo tid a ek ht oj pu pr e toetust stimaalastel Joogi- ja reovee luvusfondist, said uu ua nii paljudele ee ek tu ht d Ü nu ka i da ai ku e t is em stal meel, et ol skkonnaprogramm äkimata. 2010. aa rä ke i st ni te i at gu st rin ha uu ra , a ise projektid te mõjust veeprojektile, mid ogude tervendam eruvad suurtootja ek rie ve va ja ad se tu em os te e re ill rojekti, m i. Kõik need ka paljud jääk uannet ja neli tööp ventariseerimisen ar in gu se rin tlu äi uu uk st ik ei lit nn valmis ne le loomafarmide sõ puhtusele. põhja- ja pinnavee isil kaasa meie vee vi el is te i võ el üh tegevused aitavad ojects, and we are and waste water pr ion to still drinking water e ar EIC Estonians. In addit by ed nc ailable for so many plications fina av ap Fund, ter n aid wa sio of y ble he rit ta Co e ajo po th m The ogramme and th making clean Pr wi l lp ta he en m to le on nciab vir na En en fi both the supported glad to have be projects financed by research work were d ter an wa s ste the die wa m bo d fro ter an ry wa e themes va ilitation of the 63 water al waste and rehab ur work projects. Th fo idu l as res Al ll s. on we rm as cts fa , oje in ted g pr l severa processin were comple entories of manure n research reports inv tee e ur th fo to 10 ter 20 wa In ce y. all surfa tors on ground and being clean. effect of major opera ntribute to our water co r, he ot e th or y one wa these activities, in


27

si

Läänesaarte koostöö puhta vee ja

Fresh water in the Winter Capital O tepää Veev är k

Ei lähe ühtegi aastat, mil mõnes suu remas ja väiksemas Eesti linnas ei puuritaks, kaevataks ega askeldataks torudega. Puhas joog ivesi muutub Eesti inimestele üha kättesaa davamaks. Hiljuti sai ka talvepealinn Ote pää uuendatud veevärgi. Kahe aastaga kaeti kogu linna reoveekogumisala uue torustikuga . Uued torud toovad nüüd puhast vett kodudesse ja viivad reovett kodudest vast rajatud reoveep umplatesse ning rekonstrueeritud reoveep uhastitesse. Kõik Otepää linna elanikud võiv ad nüüd soovi korral liituda ühisveevärgi ja kanalisatsioonivõrguga. AS Otepää Veevärgi projekt on Eur oopa Liidu Ühtekuuluvusfondi prae guse rahastusperioodi (2007–2013) veemajanduse infrastr uktuuri valdkonna esimene lõpetatu d projekt, mis annab head eeskuju kõigile teistele linnade le.

keskkonna nimel

Seitseteist omavalitsust, neli saart ja üks projekt. 88 km veetorusid ja 87 km kanalisatsio onitorusid, 29 joogivee puurkaevu ja 27 reoveepu hastit ning 100 kanalisatsioonipumplat. Kokku ligi 30 miljonit eurot ja palju toetajaid, olulisim neis t Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond. Kõik algas juba 2003. aastal. Tol korr al ei kujutanud keegi ette, et Läänesaarte alam vesikonna vee- ja kanalisatsioonivõrgu rajamin e võtab aega seitse aastat! Seda väga mastaapset veem ajandusprojekti vedasid sõbralikult kahe kange saare pealinna vee-ettevõtted, AS Kuressa are Veevärk ja AS Kärdla Veevärk, ent projekti olid hõlmatud ka väiksemad sõsarad Muh u ja Ruhnu. 2010. aastal rajati viimasena uus reov eepuhasti Kuressaarde ja kogu Saare maa konda hõlmav kaugvalvekeskus. Uus reoveepuhasti kasu tab moodsat mudatöötlustehnoloogiat : met aantankis paikneb koostootmisjaam, mis toodab reoveest soojust ja elektrit. Kaugvalvekeskusesse aga jõuab andmeside ja SMS-avariiteated 147 objektilt . Läänesaarte elanike rõõmuks tuleb nüü d kraanist puhast joogivett; nõnda on säästetud ka keskkonda, sealhulgas meie õrnukest Lää nemerd.

Each year one of the smaller or bigger towns in Estonia witnesses some major construction work – boring, digging, building water pipelines. Drin king water of good quality is becoming more and more avail able to people in Estonia. Recently our Winter Capi tal Otepää got a reconstructed water supply network. In two years the whole watershed received a new sewe rage. New pipelines bring clean water to the homes and take wastewater to the brand-new pumping stations and reconstructed sewage treatment plants. Every resid ent in Otepää may now join the common water supply and the sewage system. The project by AS Otepää Veevärk is the first completed project under the European Union Cohe sion Fund for the current financial period (2007–2013) concerning water management infrastructure, which sets a good example to all other towns.

Cooperation on the islands for pure water and clean environment Vahu r Tar k mees

Talvepealinnas voolab värske ve

Seventeen municipalities, four islands and one project. 88 km of water pipes and 87 km of sewage pipes, 29 bore wells for drinking water and 27 sewage treat ment plants and 100 sewage pumping stations. The total: almo st 30 million euros and several supporters, the most relev ant of them being the European Union Cohesion Fund. It all started already in 2003. No-one could imagine then that the construction of water and sewa ge networks will take as long as seven years! The impressive ly large-scale water management project was headed by the water management institutions of two tough islands: AS Kure ssaare Veevärk and AS Kärdla Veevärk, but the smaller sister s Muhu and Ruhnu island were also involved. In 2010 the last sewage treatment plant was built in Kuressaare, as well as the distant contr ol centre for the whole Saare County. The new water treat ment plant uses modern technology for sludge treatment : the combined heat and power plant in the methane tank produces heat and electricity from the waste water. The dista nt control centre receives data and SMS notices on failur es and emergancies from the 147 facilities. There is clean tapwater on the western islands now to the joy of the residents and environment – also our sensitive Baltic Sea has been spared.


28

de rahastamine ti k je ro p e s u d n Veemaja ement projects er manag Financing of wat

Projekte

Maksumus

14

42 060 682

47

10 047 121

42

6 384 846

e

15

1 982 602

e e inventariseerimin ÜF tõkestusrajatist on vooluveekogudel ter control structures

1

1 705 280

Alamprogramm Subprogram

damine infrastruktuuri aren ply ÜF veemajanduse cture of water sup the infrastru CF Development of management systems and water

Reoveekäitlus

Cost

Projects

ent

Waste water treatm

Joogiveevarustus ply

Drinking water sup

min damine ja korrasta Veekogude terven dies maintenance of Rehabilitation and

water bo

tories of wa

CF compiling inven watercourses

Jääkreostus

Residual pollution

Mittetehnilised tööd Non-technical work

KOKKU TOTAL

EUR

8

1 313 604

12

987 586

139

64 481 720


29

Vanast naftareostusest lahti Endiste tootmishoonete territoorium idel ja nende pinnases võib peidus olla mitmesugust reostust, mis tuleb uuel omanikul kõrvaldada. Nii juhtus ka Tartu puidutöötlusfirma AS Lemeksiga, kes 2009. aastal erastas Tartus Betooni tänaval kinnistu , kaasavaraks sai aga endise ehitusmaterjalide teha se katlamaja kütteõlihoidla, viis õlimahutit ja kogu ümbruse jääkreostuse: vedelat ja püdelat õli sisal davad jäätmed ning saastunud pinnase. KIK tuli ettevõttele appi ning otsustas rahastada jääkreostuse tõrjet. AS RagnSells eem aldas ligi 800 tonni õli sisaldavaid jäätmeid ja 375 tonni saastunud pinnast ning tühjendas ja pesi mahutid , siis aga selgus, et see pole kõik. Reo stus oli märksa ulatuslikum, kui esialgu arvati: poole meetri sügavusel oli peidus veel üks tugevalt naftasaadustega reostunud pinnasekiht. Jätkuprojekti käigus eemaldati veel ligi sada tonni pinnast. Tulemuseks on 1000 m2 korrastatud ala ja puhas pinnas.

Varstu on saanud kaks kaunist ve esilma

The soil and grounds of derelict industrial buildings may hide various types of pollution that the new owner has to have removed. That was the case with a wood processing company in Tartu, AS Lemeks, which privatised a registered immovab le in Tartu, Betooni street, and also got something “extra” – a former storing facility for fuel oil, five oil tanks and residue pollution on the grounds: liquid and thickened oil waste and contaminated soil. EIC gave a helping hand and decided to finance the remediation of pollution. AS RagnSells cleaned up almost 800 tons of waste containing oil and 375 tons of contaminated soil and emptied and washed the containers, but then it appeared that was still not all. The pollution was much deeper than expec ted: there was one more layer of soil, half a metr e deep and considerably contaminated. Around a hundred tons of soil were cleaned as a follow-up proje ct. As a result, the company now has 1000 m2 of clean ed-up area and clean soil.

Varstu has got two wonderful wat er bodies Ahti Külao ts

Varstu aleviku kaks veesilma – Raudsep a ojal asuv Varstu järv, mis on paisu abil rajatud vana veskijärv ning teisel pool maanteed asuv Roobior u lump, kunagine väetiseturba karjäär – olid kinn i kasvamas ega pakkunud enam silmailu ega ujumisvõ imalusi. Varstu vallavalitsus otsustas KIKi abiga veek ogude potentsiaali ära kasutada ning mõlemad sane erida: puhastada pillirohust ja süvendada, et saada valla keskusesse kaunid veesilmad. 2009. aasta novembris lasti järv kuivaks. Esialgu oli plaanis muda ja setted välja pumbata , kuid ilmataat pakkus hoopis kiirema ja odavama võim aluse: mitu kuud püsinud madala temperatuuri tõttu sai järvepõhja setetest puhastada hoo pis ekskavaatoriga. Nii sai järve põhi setetest täiesti puhtaks . 2010. aasta maikuuks oli järve 4,05 hekt ari suurune veepeegli ala ja 2,4 hektari suurune kaldaala juba puhas ja korras – tunduvalt varem, kui algul planeeritud. Järve kaldale on rajatud rannavõrkpal liplats ja turvaline supluskoht, 2011. aastal plaanitakse rajada laste ujumiskoht ja mänguväljak.

Jür i Külvi k

Getting rid of old oil pollution

The two water bodies in Varstu – Vars tu Lake at the watermill dam on the Raudsepa rivulet, and Roobioru Lake, a former peat strip mine – had become eutrophic and were no good for views or swimming. With the help of EIC, the Varstu rural municipality decided to clean both of them: to remove the reed and to dredge the lakes in order to have spectacular water bodies in the centre of the rural municipality. In November 2009 the lake was drain ed. The initial plan was to pump out the mud and sediments, but a faster and cheaper option was provided: as cold weather set in for several mon ths, it was possible to bulldoze the sediments. So the bottom of the lake was cleaned really thoro ughly. By May 2010 the 4.05 ha of water surface and 2.4 ha of shore area was nice and clean – whic h was considerably earlier than planned. On the shore there are a beach volle yball court and a safe swimming area ; a children’s swim ming area and a playground are planned to be built in 2011.


30

S U D L A R R O K A N N KESKKO t JA ENERGEETIEnKviA ronmental managemen

and energy

hulgas , sest saime endale muu as nn ko ld va ika et ge er põnev just en id samal aastal 2010. aasta oli KIKi jaoks i. Ka esimesed otsused sa em ke iss im er te es inv e ga sõlrohelis saa me CO2 kvoodi ostja ei at m ühe uue toetusskeemi – m su ha ra ste su aprogrammi lvis 21 projekti. Ot ümmargune. Keskkonn tehtud ning toetuse pä ja s ilu on a m m su e i se öelda, kuid elt kasulikku infomaterjal lis lga hu lja mitud kokkuleppe järgi vä ti an t, gu muu hulgas 14 uurin projektide raames tehti stu. täiustada oma mõõterii l te us ut as gu rin uu i at ning aid Green support scheme called the of energy, as we got a new eal the eld rev fi not the in can EIC We for t. g por tin ally exi ts were eligible for sup jec pro 21 The year 2010 was especi and en nd tak o is a nice and rou sum. first decisions were als er of the CO2 quota, but it buy the Investment Scheme. The h wit ent informatieem agr confidentiality ried out, numerous useful total sum according to the o 14 researches were car als e ments. mm tru gra ins g Pro rin al asu ent Environm to update their me nts gra ed eiv rec Within the projects of the ns tio titu ed and some research ins ve materials were publish


31

Kogu Tamsalu saab nüüd põhusooj a

Turbaväljast sai mustikapõld Mustikas on selline universaalne mar i, mis küllap maitseb igale inimesele. Ehkki kõige magusam mari kasvab metsas, on mus tika kultuursordid metsamarjast suu remad ning võimaldavad pakkuda marju ka neil e, kes ise metsa ei jõua. Mustikaid ei ole ju kunagi liiga palju! Mustikakasvatus omakorda loob maale töökohti; ühtlasi on hoolitsetud põllud alati kenad vaadata. Rohusöötade Tootmise OÜ hakkas Hiie aiandustalus kultuurmustikaid kasvatama 2003. aastal. RMK andis rendile mõned mah ajäetud freesturbaväljad ning töö võis alata. Olukorrast võitsid nii inimesed kui ka lood us, sest mahajäetud ja taimestamata turbaväljad kujutavad endast keskkonnale suurt ohtu: sealt lendub tohututes koguste s CO2 kasvuhoonegaasina atmosfääri. Seega tule ks kõik ammendatud turbaväljad taim estada, ent sobivad vaid mulla madalat pH-d kan natavad kultuurid, näiteks mustikad. Peagi selgus, et turbavälju kimbutavad üleujutused. Kuna väli on magistraalkr aavide kaudu seotud Emajõega, siis jõe veetaseme tõusu korral ujutati üle ka enamik turbaväljast. Ujutatud aladel taimed kiratsesid ega andnud saaki. KIKi toetusel süvendati 2,36 km kuiv enduskraave, ehitati lüüsid veetaseme reguleerimiseks ning koristati 45 hektari suuruselt turbaväljalt kännud. Töö tehti rasketes tingimustes , näiteks ekskavaatoriga liikumiseks kasutati palkidest ehitatud parv e, mida töö edenedes edasi tõsteti. Järgmistel aastatel on loota veelgi suu remat saaki. Hea uudis on ka see, et kokkuleppel võib ise marju korjama minna: vaata http://hiietalu. blogspot.com/.

Jevge ni Tšer nomo rov

Tamsalu on umbes kahe ja poole tuha nde elanikuga linnake Virumaal. Linna küttesüsteemi muudab eripäraseks asja olu, et toasooja toodetakse põhust. Põhuka tla ja -hoidla ehitust on KIK toetanud juba varasematel aastatel, mil ühtlasti reno veeriti ligemale pooled linnakese kaugkü ttesüsteemi soojustorustikest. Ent poo led torustikud olid renoveerimata ning nende soojakadu oli lekete tõttu suur. 2010. aastal renoveeris Tamsalu soo jaettevõte AS Tamsalu Kalor Euroop a Regionaalarengu Fondi (ERFi) toetusel Tamsalu ülejäänud soojustorustiku kogupikkusega 2,2 km. Katlamajja paigaldati sagedus muunduriga tsirkulatsioonipump, mill e tulemusena vähenes elektrienergia kulu, samuti CO heide atmosfääri. Oluline on mär kida, et soojusenergia hind Tamsalus seetõttu ei tõus 2 nud.

Tamsalu gets heat from straw Tamsalu is a little town in the Viru County with about two and a half thousand resid ents. The district heating system is unusual, because heat is produced from straw. EIC supported the mounting of a straw boiler and straw storage some years ago already, when almost half of the district heating pipel ines were renovated. But half of them remained as they had been and the heat loss due to leaks was big. In 2010 Tamsalu heating institution AS Tamsalu Kalor renovated the rest of the pipel ines, 2.2 km, with the support from European Regional Development Fund. A circulation pump controlled by a frequency converter was installed, which reduced the need for electricity, also the CO emission to atmosphere. At 2 the same time, the price of electricity for the residents in Tamsalu did not rise.

Turf field became a bilberry field Bilberry is a berry everyone probably likes. Although the sweetest bilberries are found in the forest, the cultivars have bigger berries and are available if you can’t go to the woods. There is no such thing as too many bilberries! Bilberry fields create jobs in the country, and the fields are pleasing to the eye. The Rohusöötade Tootmise OÜ started growing bilberries in the Hiie gardening farm in 2003 . RMK rented them some unused turf fields and the activities could start. Both people and the environment benefi ted, as the unused bare turf fields are a remarkable haza rd as a source of great amounts of CO emitted into the atmo sphere. Therefore new 2 greenery should be planted on all the turf fields that are not used any more. However, not everything will grow there due to the low pH of the soil. Which is just what bilberries like. Soon it appeared there are floods on the turf fields. As the field is connected to the River Emajõgi through a network of ditches, the rise of water level in the Emajõgi flooded the fields. And the floods did not facilitate the growth of the plants. With support from EIC, 2.36 km of drain age ditches were dredged, sluices were built to regulate the water level and tree stumps were removed from 45 ha of the area. The conditions were hard – for example a log raft was used to move the excavator. The next years look promising, more bilberry harvest is expected. More good news is that it is possible to go there and pick the berries yourself: see http://hiie talu.blogspot.com/


rgeetika e n e ja e s u ld a rr o Keskkonnak tamine projektide rahas ergy projects d en l management an

ronmenta Financing of envi

Alamprogramm

Projekte

Maksumus

43

3 392 005

Subprogram

e ergeetika negatiivs Välisõhukaitse ja en hendamine keskkonnamõju vä d reduction of negative nt air an Protection of ambie ct of energy industry pa im l nta me on vir en

EUR

Cost

Projects

13

1 769 831

22

506 610

21 sutallikate laialdasem ka RIS taastuvenergiaa rvõ iseks ning kaugkütte mine energia tootm ks generakude parendamise ergy sources for the

*

Tehnika

Technology

Maapõu

Earth crust

s renewable en GIS extended use of onstruction of district heating network tion of energy and rec

KOKKU TOTAL

* Toetuse summa ei

* According to the GIS

99

5 668 447 gu järgi avalik

ole RIS müügilepin

t of the grant is contract the amoun

not public


33

Eesti maaülikool katsetab biogaa si

Kullipilk kaevandamisele

How much do we actually know abou t the process of complicated technological applicati ons becoming everyday gadgets? Our scientists are studying and testing various interesting gadgets, but what can guarantee of their real operation? The Estonian University of Life Scien ces is implementing an experimental project in the field of producing biogas. A lab for biogas testing equipment was planned and built with the support from EIC. Three fully automatic biogas test facilities were mounted right there . The lab is fully equipped to study the innovative ways of applying the extra gadgets of fermenters and auto matics, in cooperation with other universities and enter prises. The testing equipment is a link between lab tests and industrial facilities and enables to test how the industrial biogas plants might work with different subst rates (industrial by-products, sorted agricultural wast e, energy plants) and different work regimes and how much biogas could be produced. The extremely complicated technologi cal project involves complicated equipment, industrial auto matics, control systems and data acquisition systems. The test equipment enables to work out energy producing solutions suitable for Estonia, we hope.

Bird’s eye view on mining M aa-am et

2010. aasta lõpuks oli Eestis antud üle 500 maavara kaevandamise loa. Keskkonnakaitse seisukohalt on tähtis, et kaevandajad peaksid kinni kaevandamisloas esitatud nõuetest ja mahtudest. Majanduslikust aspektist on tähtis, et kaevandamislub ade omanikud esitaksid kaevandatud maavarade mahu kohta korrektsed aruanded õigel ajal. On olnu d juhtumeid, kus andmed esitatakse ebatäpselt või ettenähtust hilisemal ajal või ei ole mõõdistamisi teht ud õigel ajal. Seetõttu peab riik tugevdama kontroll i nii kaevandajate tegevuse kui ka mõõdistamise kval iteedi üle. Eestis uudse moodusena hakkas maa -amet koostöös KIKiga 2009. aastal kon trollima kaevandamistegevust õhust. Üle kaevandusalade lendavatelt lennukitelt tehakse laserska neer imisi ja aeropilte, mille andmete abil saab kontrollida, kas kaevandamisel on kinni peetud mäe eral dise piiridest nii sügavuti kui ka pindalaliselt. Mitme ülelennu korral arvutatakse kahe lenn u vahe lisel ajal karjäärist välja veetud materjali maht ja võrr eldakse saadud andmeid kaevandaja esita tud aruannetega. Tulemused edastatakse keskkonnam inisteeriumile, keskkonnaametile ja kesk kon nain spektsioonile. Süsteemne, suuremahuline ja järjepide v kontroll mõjutab kindlasti maavara kaev and avai tavaid ettevõtteid oma tegevust kesk d ja kasukonnasäästlikumaks muutma.

Elis Vollm er

Kui palju me õieti teame sellest, kuid as keerulised tehnoloogilised rakendused igapäeva ellu jõuavad? Teadlased uurivad ja katsetavad labo rites igasuguseid huvitavaid seadmeid, ent kuidas teha kindlaks, kas need tegelikult töötavad? Eesti maaülikoolis viiakse ellu just selli st rakenduslikku uurimisprojekti biogaasi tootmis e tehnoloogia vallas. KIKi toel projekteeriti ja ehit ati biogaasi katseseadmete labor. Kolm täisautom aatset biogaasi katseseadet monteeriti ise kok ku ning laboris saab nüüd koostöös teiste ülikoolide ja ettevõtetega uurida uudseid võimalusi, kuid as rakendada kääritite lisaseadmeid ja automaatika t. Labori katseseadmed on vahelüli laborikatsete ja suurte tööstusseadmete vahel ning võimalda vad järele proovida, kuidas võiksid töös tuses kasutatavad biogaasijaamad töötada eri substraatid e (tööstuslikud kõrvalsaadused, sord itud põllumajandusjäätmed, energiakultuurid) ja töörežiim ide korral ning kui palju biogaasi toot a. Ülikeeruline tehnoloogiline projekt hõlmab keerukaid seadmeid, tööstusa utomaatikat ning juhtimis- ja andmehõivesüsteemi program me. Prooviseadmete abil saab loodetav asti välja töötada just Eesti jaoks sobivad energiatootmis e võimalused.

Estonian University of Life Sciences is testing biogas

At the end of 2010, more than 500 extra ction permits had been given in Estonia. It is very important that the requirements and volumes in the extraction permits are fulfilled and followed. Economically it is important that the owners of extraction permits submit accurate reports abou t the resources that have been mined, and that the reports are submitted in time. There have been cases when the data are prese nted incorrectly or not in due time, or the measuring proce ss has not been done in time. Therefore the state has to be more strict both about the mining operators and the measuring . A new method for that in Estonia is aerial audit, carried out by the Land Board and EIC since 2009 . Laser scanning data and aerophotos taken from planes enab le to make sure that the borders of the mining area have not been surpassed neither in depth nor in territory. If several flights are done, the volume of the material transported away from the quarry is counted by comparing the data of the two flights , and the data are compared to the reports submitted by the quar ry operator. The results are given to the Ministry of the Envi ronment, the Environmental Board and the Environmental Inspe ctorate. Systematic, voluminous and consistent check is sure to have impact on the mining operators and the companies who use the mineral resources, leading to more environm ent-friendly activities.


34

JÄÄTMEK ÄITLUS

Waste management

usseid tuli nii Ühtekuuluv tsu so stu ha ra st se , sta endada a jaoks oli 2010 tihe aa Väätsa prügila plaan lai e us et Jäätmekäitluse valdkonn to i ÜF i sa ks ite aprogrammist. Nä e ladestusala ning küm its se i sa ks ise m fondist kui ka keskkonn sta rra ko aprogt prügila sulgemiseks ja kke projekte. Keskkonn sli du en uu oma ladestusala. Toetus ga vä ka on idi üle 40 sideed, mille hulgas ikajäätmeid, mis teeb ve on ro me jäätmete taaskasutu kt ele i nn to 59 u kk aga näiteks ko rammi toetusel koguti kohta. grammi iga Eesti elaniku isions came both from busy one, as financing dec lly rea a s plan wa 0 201 r yea nagement the for example, supported the For the area of waste ma mme. The Cohesion Fund, gra en to Pro giv al re we ent lls nm dfi iro lan Env g for closing and cappin nts the Cohesion Fund and the Gra ll. dfi lan The tsa ts. jec Vää a in the innovative pro to expand the storage are , some of which are very ste wa g sin ste, reu wa for nic as ide ctro ele g 59 tons of seven storage sites and ten ong other things, collectin am , ted por sup e mm gra Environmental Pro person in Estonia. than 40 grams per each which makes a little more


35

ondatud üheks

Väike Koonga vald Loode-Pärnumaa l võttis sügaval masuajal ette ja tegi Ühteku uluvusfondi abiga ära suure töö: sulg es kaks prügilat ning korrastas kolmanda. Ehk ki Linnumänniku ja Mutsu prügila olid juba varem suletud, viisid inimesed sinn a endiselt prügi, hoolimata keelavatest silti dest ja trahviähvardustest. Kohad olid ju rääm as ja näisid prügipaigaks sobivat. Otsustavaks sai asjaolu, et ministri määruse kohaselt tuleb kõik suletud prü gilad ka korrastada. Sulgemisprojekti koo stanud AS Kobras leidis hea lahendu se ning vedas kõik Linnumänniku ja Mutsu prügilas olnu d jäätmed kokku Koonga prügilasse. Nii säästeti prügila kattematerjalide ja prügilate järelhoolduse pealt hulk aega, raha ja materjale. Teisaldatud prügilate alused maad kaet i pinnasega ja külvati sinna kena mur ukate. Koonga prügila korrastati nüüdisnõuete järg i: prügi tihendati, lendpraht ja muud jäätmed korjati kokku, prügikeha kaeti osaliselt katt ekihtidega, rajati gaasiväljutuskohad, piirdekraavid ja juurdepääsuteed. Tööd said tehtud Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toel .

Ka maal peab saama prügi sortida

One landfill in Koonga – instead of

three dumpsites

The little Koonga rural municipality in the north-western part of the Pärnu County decided to complete a huge task right in the middle of the deep economic recession: they closed two dumpsites and reorganised the third one with the help of the Cohesion Fund. Although the Linnumänniku and Mutsu landfills had been closed down, people still took their garbage there, despite the prohibiting signs and threats of fines. The sites were underutilised and looked suitable for dumping trash. The decisive factor was the minister’s decre e about the need to redevelop landfills after closure. AS Kobr as, which had drawn the closure project, found a good solut ion and transported all the garbage and waste from Linnumän niku and Mutsu to the Koonga landfill. Thus time, money and materials were saved from the cap and post-closure maintenan ce. The ground under the former dumpsites was filled with soil and nice lawn was seeded. The Koonga land fill was reorganised to meet the current requirements: the wast e was compacted, litter and garbage collected and partly capp ed with special layers; gas venting, border ditches and access road s were established. All this was done with the aid from the Euro pean Union Cohesion Fund.

It has to be possible to sort garbage in rural areas as well M ik k Lõhm us

Seaduse järgi peavad kõik Eesti inim esed saama oma pakendijäätmed ja ohtlikud jäätmed tasuta ja mugavalt ära anda. Mugavus on muidugi suhteline, sest on üsna ilmne, et hajaasustusega piirkond ades ei tehta iga maja kõrvale jäätmejaam a, ja seda pole vajagi. Siiski peab ka maainim esel olema võimalus prügi sortida. Koh aliku omavalitsuse toetus on siin mää rava tähtsusega. Saue vald on näidanud head eeskuju ja rajanud KIKi abiga oma valla maapiirk ondade elanikele varikatustega jäätmem ajad, et jäätmete sortimist soodustada. Kok ku on nüüd vallas kümme sellist väik est, 14 m² suurust majakest, igaühes eraldi konteinerid paberi ja papi, pakendijäätmete ja pata reid e jaoks. Jäätmemajad on ettenägelikult projekte eritud nii, et need mahutavad kuni kuu s kon teinerit ja kaks patareikasti. Saue vald on nutikalt ära tabanud, et mida hoolikamalt jäätmeid sordime ja taaskasutusse võtame, seda vähem jääb neid segaolm ejäätmete konteinerisse ning seda väh em peame jäätmete äraveo eest maksma. Tähelep anuväärne on ka see, et küladesse raja tud jäätmemajad asuvad valdavalt eramaadel ja toimivad naabrivalve põhimõttel.

Neem e R einap

Koonga kandi kolm prügilat on ko

According to the law, all residents of Eston ia must have the possibility to dispose of their packaging waste and hazardeous waste conveniently and free of charg e. Convenience can not be measured on absolute scale s, of course, as it is quite obvious that in low-density areas it is not possible to build a recycling centre near each hous e – and that is not necessary, either. Nevertheless, village people have to have the possibility to sort their domestic wast e, too. Support by the local rural municipality is of decis ive importance here. The Saue rural municipality has set a good example and constructed sheltered waste disposal facili ties for their residents. There are 10 small sheltered waste disposals now, 14 m² each, with separate containers for paper and cardboard, packaging waste and batte ries. The waste shelters have been planned with foresi ght – for up to six containers and two battery boxes. The Saue rural municipality has realis ed: the more we sort and recycle waste, the less mixed mun icipal waste there will be and the less we have to pay for transporting them. It is also remarkable that the waste shelte rs are mostly on private land and operate on neighbour hood watch principle.


36

astamine h ra e d ti k je ro p e Jäätmekäitlus te management projects Financing of was

Alamprogramm

Projekte

Maksumus

10

9 671 253

7

2 919 520

7

1 631 695

1

1 590 031

Subprogram

ise, sortimise ja ÜF jäätmete kogum ise arendamine am taaskasutusse suun ment of waste collection, d develop CF management an sorting and recycling

astavate ÜF nõuetele mittev te sulgemine tavajäätmeprügila ing non-hazardous landfills omply CF closure of non-c

ine Tavajäätmete käitlemnagemnt ste ma

Non-hazardous wa

tmekäitluskeskuste ÜF ladestusalaga jää mine t centres ladestusala laienda as of waste treatmen landfill are CF extension of the as are ll dfi lan with

itlemine Ohtlike jäätmete kä nagement

Hazardous waste ma

KOKKU TOTAL

Cost

Projects

EUR

8

502 031

33

16 314 530


Võhma on saanud moodsa jäätmejaama

Ohtlikud jäätmed kodudest ei lõpe Kui Muhamed ei lähe mäe juurde, siis tuleb mägi Muhamedi juurde. See ütlus iseloomu stab suurepäraselt Hiiumaa omavalitsuste liidu proj ekti, mis pakub inimestele võimalust ohtlikud jäätmed suisa oma kodus tasuta ära anda. Ehkki ohtlike jäätmete kogumispunktid on Hiiumaal olemas, ei ole igal inimesel autot, et oma jäätmekraam sinna viia. Nii tulebki jäätmering inim esele koju. Kevadised ohtlike jäätmete kogumisringid on inimeste seas hästi teada ja isegi populaarsed: juba kevade hakul hakatakse küsima, kas sel aastal tehakse jäätmeringe ja vahetult enne neid on telefon eelregistreerimisest lausa punane. Igas omavalitsuses sõidab OÜ Hiiu Aut otransi kogumismasin kevadistel laup äevadel külast külla ja võtab vastu kasutusest järele jäänud värve, ravimeid, akusid, väetisi jt. ohtl ikke jäätmeid. Igal aastal arvatakse, et ega seekord enam nii palju jäätmeid ei kogune ega jõuta ära ime stad a, kust endiselt tulevad need nõukogudeaegsed värvid, väetised , ravimid jms. Kasutuselt kõrvaldatud ohtlikud jäätm ed transporditakse mandrile, kus nee d kahjutustatakse.

Anu Pielb erg

Iga väiksemagi asula pingutused lahe ndada jäätmeprobleemi aitavad saavutada puhtam a Eesti. Seetõttu on KIK püüdnud võimalikult palju toet ada kohalike jäätmejaamade rajamist. Jäätmekäitluses on äärmiselt oluline ka eri poolte koostöö ning seetõttu väärib erilist tunn ustust KeskEestis tegutsev MTÜ Kesk-Eesti jäätm ehoolduskeskus. Selle ettevõtte on loonud 24 kohalikk u omavalitsust, eesmärk on pakkuda keskkonnahoidlikku jäätmehooldusteenust. MTÜ eestvõttel on liitunud omavalitsuste piirkonda rajatud juba 8 jäätmejaama ja 22 keskkonnajaama. Värskeim neist on Võhma linna jäätmejaam – detailpla neeringu ja projekti alusel spetsiaalselt rajatud ja tehniliselt varu statud jäätmekäitluskoht. Jäätmejaam as saab ära anda vanapaberit ja pappi, pakendijäätmeid, ohtlikke jäätm eid, olmeelektroonikat, ehitus- ja suur emõõtmelisi jäätmeid (nt taaskasutuskõlblikku mööblit) ning vanu rehve. Peale mugavuse on jäätmejaam kohalike le elanikele ka kasulik: taaskasutatavaid jäätmeid saab üle anda tasuta ja nii vähenevad kulutused jäätm ekäitlusele.

Evely n K aldaä är

37

A contemporary recycling centre in

Võhma

The efforts of any small town on better solutions for waste problems help to make Estonia cleaner. Therefore EIC has tried to support establishing local waste centres as much as possible. Cooperation of different partners is espec ially important in organising recycling waste, so the NGO KeskEesti Jäätmehoolduskeskus (Waste Management Centre) is worth recognition. The institution is a joint effort of 24 local municipalities, with the aim to provide environmentally friendly waste manageme nt service. The initiative by the NGO has established 8 waste recyc ling centres and 22 environmental centres in the district of the municipalities which have cooperated. The most recent addit ion is the recycling centre at Võhma – a special recycling facility with suitable technical equipment, detailed planning and design. Th e recycling centre accepts paper and cardboard, package waste, haza rdous waste, household electronics, construction and bulky waste (e.g reusable furniture) and used tires. Besides being convenient, the recycling centre is also profitable for the local residents: reusable waste can be disposed of free of charge, which lowers the costs on waste manageme nt.

There is no end to hazardous househo ld

waste

If Mohammad will not go to the moun tain, the mountain must come to Mohammad. The saying chara cterises the project by Hiiumaa local municipalities, which provides people the opportunity to dispose of hazardous waste right at home and free of charge. Although there are recycling centres for hazardous waste at Hiiumaa, they are not available for all house holds, as not everyone has a car to take the waste there. So the waste -disposal-round comes home instead. The traditional collecting rounds of hazardous waste are well-known and popular amon g people – as soon as spring comes, they ask if it is organised again and the phone is hotred with pre-registrations for disposal. In spring a waste disposal vehicle from OÜ Hiiu Autotrans drives from village to village on Saturdays and collects leftover paint, pharmaceuticals, batteries, fertilisers and other hazardous waste. Each year the total amount of waste is expected to be smaller than the previous year, and each spring there is much wondering about where the paint, fertilisers, pharmaceutica ls etc. that date back to the Soviet times, come from. The hazardous waste is transported to the mainland and utilised.


38

S U K K I L D A E T A N KESKKON nmental awareness Enviro

pulaarsemaks stis iga aastaga järjest po Ee ks ne õn on is m , konnand valdko d aastal saime peale kesk nu du Keskkonnateadlikkus on öö m g nin KIK ka lles on mänginud gionaalarengu Fondist. Re a op ro Eu i kt muutunud. Oma osa se oje pr t ur teadmisi i toetada ka 13 su programmi 460 projekt lapsi ja ka täiskasvanuid lk hu ab sa jal na e id kt mi proje udu, siis ERFi Kui keskkonnaprogram ürituste kui ka trükiste ka te us ug es itm m nii a ht ge, mis annavad hariduste looduse ja keskkonna ko eid on ho pe õp a id er ve või reno l peetud toel plaanitakse ehitada sime ka oma sünnipäeva de tõ e m gu na i Ni e. us vusele oma kodu ja kesk asti teadmistest! : loodushoid algab kindl sil nt re ve on ak nn ko sk ke h year. EIC has re popular in Estonia eac has become more and mo ich gramme, wh a Pro al are ent an is nm s iro nes Environmental aware y the 460 projects of Env onl not t por sup gramme ld Pro cou t year we Environmental played its role in it and las al Development Fund. The ion Reg an and ope nts Eur eve s the iou m ts fro and adults via var but also 13 major projec environment to children cational and e edu dlif of s wil tre ut cen abo for dge gs or renovate buildin projects give knowle ct stru con to p care hel F al ent ERD nts from rsary: environm publications, and the gra conference on our annive al ent nm iro env the in activities. As we concluded starts with knowledge!


39

Jänku-Juss õpib Pokumaal loodus

t tundma

Pokumaa eestvedajatel oli juba amm u soov kutsuda populaarse lasteportaali multifilmikangelane Jänk u-Juss Pokumaale külla. Tänu KIKi toetusele sai see unistus teoks. Projekti käigus on valminud kaks multifilmi sellest, kuidas Jänku-Juss käib koos oma perega Pokumaa loodusradadel ja õpib seal tundma niid u- ja metsataimi, alustades muidugi pokudest. Kolmandas multifilmis õpib Jänku-Ju ss looduses lahtiste silmadega ringi käima – just nii, nag u on kujutanud Edgar Valter oma raamatus „Kuidas õppida vaatama”. Kõigil neil mängulistel radadel saab ka Pokuma al rännata. Multifilmid koos inglis-, vene- ja võrukeelsete tõlg etega on kättesaadavad veebis www.pokumaa.ee ja www.lastekas .ee ning on avaldatud ka DVDdel, mis jagati Ida-Virumaa, Võr u-, Valga- ja Põlvamaa lasteaedadele ning Pokumaa külastaja tele. Peale selle on valminud multifilme toet avad värviraamatud, mida saab samuti veebist alla laadida, Pokumaa taimi tutvustav brošüür Edgar Valteri illustratsioonidega ning veebipõhine pokupusle.

Konnapilk loob uue perspektiivi Kui laps ei taha hästi loodusesse tulla, tuleb ta üle kavaldada: tänapäeva arvutiajastu noored kasutavad kindlasti meelsasti Peipsi koostöökeskuse koostatud multimeediaprogrammi „Konnapilgul mööda Emajõge”. Õppeprogramm sobib nii kooli aineprogrammi kui ka vaatamiseks näiteks mõnes looduskeskuses. Eesti tipploodusfotograafide Arne Aderi ja Urmas Tartese fotod lubavad heita pilgu Emajõe põnevale veeja luhaelustikule. Paljudele võib olla üllatav, kui erilaadne on eri aegadel Emajõe ja tema luhtade ilme . See oleneb aastaajast, aga ka sellest, kuidas teda vaadata: kas seista, ronida puu otsa, laskuda kük akile või kõhuli. Ühest ja samast Ema jõest saab palju põnevam paik , kui taipame teda silmata maaja veelähedase konnapilguga. Iseäranis köitvad on arvukad makrovõ tted, mis võimaldavad tutvuda selliste liikidega, mida me tavaliselt ei näe. Ka vee-alune maailm – nii jõepõhi kui ka üleujutatud luhad – saab piltide kaudu palju tuttavamaks. Kui tutvus sõlmitud, siis areneb see ehk edasi sõpruseks ning laps läheb juba ise selle uue tuttavaga loodusesse kohtuma – oma silm on ju kuningas!

Jänku-Juss (Bunny Peter) and wild life at Pokumaa Pokumaa leaders wanted to invite the popular cartoon character, Bunny Peter from a kids’ porta l, to the theme park long ago already. Thanks to the financial support from EIC the dream came true. Two cartoons were made first: Bunny Peter and his family visiti ng Pokumaa nature trails and getting to know the meadow and forest plants – first and foremost the pokus, of cours e, the greater tussock sedges. In the third cartoon Bunny Peter learn s to observe nature on a hiking path – just like in Edgar Valte r’s book “How to Learn to See”. All the entertaining trails are there, at Pokumaa, for everyone to explore. Th e cartoons (with translations into English, Russian and southern Estonian Võru dialect) are available at www.poku maa.ee and www.lastekas.ee and have been publi shed on DVDs, which were distributed to the kindergard ens in IdaVirumaa, Võrumaa, Valgamaa and Põlvamaa, also the visitors to Pokumaa. Downloadable colouring books on the same subject and a booklet on the plants at Pokumaa with illustrations by Edgar Valter have been published, and a web-based pokupuzzle is also available.

New perspective through the eyes

of a frog

If a child is not willing to come into the open air, they have to be outsmarted: the youth of the comp uter age will surely use the multimedia programme “Through the Eyes of Frogs along the River Emajõgi”, created by the Peipsi Center for Transboundary Cooperation. The progr amme is a complementary study aid for schools and also suitable for watching in wildlife centres. The photos by Estonian best nature phot ographers Arne Ader and Urmas Tartes give us a chance to get a glimpse of the aquatic and river meadow wildlife in the Emajõgi River and its water meadows. It may come as a surprise how varied the river and meadows are. It depends on the season, but also on how you look: whether you stand, climb a tree, squat or lie on your stomach. One and the same Ema jõgi will be much more exiting when we realise we could get a different look through the eyes of a frog, close to the ground and water. The numerous macro-shots which give us a glimpse at some species we do not usually see, are espec ially fascinating. Also the underwater world – both the river bed and the flooded river meadows – will become much more familiar thanks to the photos. Once the child has seen that, the next step might be taking more interest and outdoors the child goes, to meet the new friends in the wildlife – it is best to see it with your own eyes!


40

hastamine ra e d ti k je ro p e s u likk eness projects Keskkonnatead ar aw l ta en m n ro f envi Financing o

Projekte

Maksumus

13

21 231 237

95

1 897 898

89

1 137 458

272

594 671

ness Environmental aware

2

26 396

ational cooperation

471

24 887 660

Subprogram

endamine e infrastruktuuri ar

idus ERF keskkonnahar rastructure of environmental education inf the nt me op ERDF devel avitustegevused, ust suurendavad te ikk dl ea at nn ko sk Ke aniad awareness uuringud ja kampa rease environmental to inc d campaigns aimed Activities, research an

lik aktiivõpe Keskkonnaharidus mental education on vir en in Active learning ogramm use maakondlik pr Keskkonnateadlikk regional programme ostöö

Rahvusvaheline ko Intern

KOKKU TOTAL

Cost

Projects

Alamprogramm

EUR


41

Virumaal mindi õue õppima

Outdoor learning in Virumaa

Igapäevase koolitöö käigus omanda tud faktilised teadmised on kindlasti vajalikud, ent sageli on keerulisemaid asju raske tegeliku eluga seostada. Eriti puudutab see reaalteadusi ja keskkon naharidust. Sestap on väga tervitatavad kõik alga tused, mis toovad noored tegeliku elu juurde. Üks võimalus on õuesõpe, mis on Eestis päris kenasti edenenud. Koostöös KIKi ja teiste abilistega korr aldati Eesti gümnaasiumide õpilastele 2010. aast a oktoobrikuus Eesti looduskaitseseltsi (ELKS) Jõhv i osakonna algatusel õuesõppe-matkapäevad IdaVirumaal Kohtla-Nõmmel. Igale rüh male pakuti põnevat tegevust viieks-kuueks tunniks: jalgs imatk ja seiklusrada rekultiveeritud põlevkivikaevandusaladel, maasturimatk Aidu karjääris ning ekskursioon Kohtla kaevandusp arki-muuseumisse ja ELKSi loodustuppa. Maavarade kaevandamisele keskend unud õuesõppe-matkapäevadel said õppurid lisateadmisi mitmest ainevaldkonnast: eelkõige loodusgeograafia, keemia ja majand usgeograafia, ent seoseid oli ka bioloogia, füüsika, ökoloogia ja matemaatikaga. Õppepäevadel osales kokku 272 õpil ast ja 15 õpetajat Eesti eri koolidest.

Teha ise, hästi ja loodushoidlikul

t

Do it yourself, do it well and do it environmentally friendly K aidi-M ar i Lipin g

Säästev renoveerimine muutub Eest is üha populaarsemaks. Oma osa on siin mui dugi masul, ent ilmselt veelgi tähtsam on isetegemisrõõm ja arusaam sellest, et meie endi tervis sõltub väga palju sellest, millistes oludes me elame. MTÜ Siksali arendusselts Võrumaal korraldas huvilistele koolitussarja loodussä ästlikest restaureerimistehnikatest. Kah epäevasel välisviimistluse koolitusel tutvuti välisviimistluseks sobivate materjalide ja töövõtetega ning prooviti neid laastuka tuse ja puidu töötlemisel. Teisel, sam uti kahepäevasel koolitusel uuriti siseviimistluseks sobivaid materjale ja töövõtteid ning nee dki prooviti praktikas järele. Kolmandal, kolmepäe vasel koolitusel said huvilised teada ja kats etada, kuidas restaureerida puitesemeid: uksi, akn aid, treppe ja mööblit. Kohapeal said koo litat avad küsida nõu ekspertidelt, samuti võis soovi korral kaasa võtta näiteks kordategemi st vaja va akna või pisema mööblieseme, millele anti uus välimus. Et innustada ka teisi renoveerimishuv ilisi tegutsema, koostati õppematerja lid veebi panekuks. Kokku valmis kolme koolitusteema kohta 25 töölehte, mida saab aadressi lt www.siksali.ee.

Factual knowledge gained in everyday classes is necessary, but often it is hard for stude nts to realise the practical side of more complicated thing s. It is especially true about the Sciences and environm ental education. Therefore all the initiatives which bring the youth close to real life are very welcome. One optio n is outdoor education, which has become quite popular in Estonia. The students of Estonian upper secon dary schools were organised outdoor learning hiking even ts in KohtlaNõmme, Ida-Virumaa. The initiative came from the Jõhvi branch of the Estonian Nature Protection Society (ELKS) and was supported by the EIC and other helpers. Each group was engaged in exiting activ ities for five or six hours: a hiking tour and an adve nture trail on the recultivated oil shale mining areas, an off-road trip in the Aidu strip mine and an excursion to the Kohtla mining park-museum and the wildlife info-room of ELKS. The outdoor education days focused on mining mineral resources, but several other fields were integrated : first and foremost natural geography , chemistry and economic geography, also biology, phys ics, ecology and mathematics. Alltogether 272 students and 15 teach ers from different schools all over Estonia participated in the project.

Sustainable and economical renovatio n is becoming more and more popular in Estonia. Economic recess has had its role for sure, but probably the joy of doing it yourself is even more important – and the unde rstanding that our health depends much on our living cond itions. The non-profit organisation Siksali in Võrumaa organised a training program on nature-fri endly restoration techniques. Two days were spent on exterior finishing materials and skills, practical tasks involved processing shingle roofs and wood. On the secon d two-day training session interior finishing materials were dealt with, and the practical skills were trained as well. On the third, three-day training session, the participan ts got knowledge and skills about restoring wooden objec ts: doors, windows, staircases, furniture. The experts were there to answer the possible questions. The participants could take along a smaller object in need of renovation – like a window or a smaller piece of furniture – which was given a new look. Web-based study materials were prep ared to inspire other interested people to get their hand s on the tasks. 25 worksheets on the subject were comp leted, available at www.siksali.ee .


42

M E TS A N D U S

Forestry

keskenka jahindusprogramm, ub ul ku a all ille m , m m abil muu hulmetsandusprogra tele. Nii korraldati KIKi Keskkonnaprogrammi us rim uu ng ni le ise ksa rim imeste ha eminari ning ilmus kahe ss du in jah dus möödunud aastal in s vii t, gu rin uu gas üheksa metsandus trükist. which also includes the ironmental Programme, Env the of e mm ch. EIC gra pro ry The forest ing people and on resear mme, focused on educat gra pro ns. tio ent lica em pub nag ht ma e eig gam inars and earches, five hunting sem supported nine forestry res

Metsandusprojektide rahastamin Financing of forestry projects Alamprogramm

Subprogram

Metsandus

Forestry

Jahindus

Game management

KOKKU

TOTAL

e Projekte Projects

Maksumus Cost

EUR

40

3 993 157

14

258 804

54

4 251 962


Laseriga metsi mõõtma Mets on Eesti kuld. Seda ei saa majand ada uisapäisa. Olulised majandamisotsused peavad tugi nema meie teadmistele oma metsade seisundist. Metsa inventeerimine on aga töömahukas ja kulukas ning seet õttu on otsitud teisi võimalusi, et aega ja raha kokku hoid a. Lahenduseks võivad saada kaugseirevahendid, mida eriti Skandinaavia maades on tugevasti arendatud. Üks paljulub avamaid tehnoloogiaid on laserskaneerimine koos digitaalse aeropildistamise ja maapealse mõõdistamisega. Mitu uur ingut on näidanud, et paljusid metsa iseloomustavaid tunn useid, nagu puude keskmine kõrgus, rinnaspindalade summa ja tagavara, saab laserskaneerimisega hõlpsasti mõõta. Keskkonnateabe keskuse, maa-ameti, Metsabüroo OÜ, Soome firma Blom Kartta OY ja KIKi koostöös katsetati, kas laserskaneerimist saak s kasutada ka Eesti metsade inventee rimisel. Katsealaks valiti 22 500 hektari suurune metsane piirkond Aeg viidu ümbruses. Võrreldes laserand metest tuletatud metsa tunnuseid kasvava metsa tegelike näitajat ega, selgus, et tulemus on piisavalt hea selleks, et jätkata meetodi arendamist. Praegu ongi koostöös Eest i maaülikooli teaduritega käsil projekt, mille raames töötatakse välja Eesti jaoks sobiv laserskaneerim isel põhinev metsade inventeerimise metoodika.

Luua kooli noored on Euroopa pa

rimad saemehed

Laser scanning to catalogue forests Forests are Estonian gold. Forests cann ot be managed in haste. Relevant management decisions have to be based on what we know about the actual state of our forests. Forest surveys are very labour-intensive and costly, therefore other options have been considered to save time and money. Long-distance survey devices, which have been developed in the Scandinavian countries first and foremost, may be a solution to the problem. One of the most promising technologies is laser scanning with digital aerop hotos and ground measuring. Numerous studies have show n that several characteristics of forests, like the avera ge tree height, also the total sum and volume of basal areas can easily be measured with laser scanning. The Center of Environmental Informati on, the Land Board, Metsabüroo OÜ, the Finnish company Blom Kartta OY and EIC cooperated to find out if laser scann ing could be used for Estonian forest survey as well. A 22 500 ha woodland area near Aegviidu was selected as the test site. After comparing the laser data to the real chara cteristics of forests, it appeared that the results were good enou gh to go on with developing the method. Therefore the Estonian University of Life Sciences is working on a project for developing a method of surveying forests, which is based on laser scanning and is suitable specifically for Estonia.

Students from Luua forestry school are the best sawmen in Europe K reede ra Arula

Euroopa ja Baltimaade metsanduslik el kutsevõistlustel on pikad traditsioonid. Baltimaade kuts evõistlused said alguse 1964. aastal, Euroopa metsanduskoolid e vahelised kutsevõistlused Europea korraldati esimest kord a 2002. aastal Austrias. 2010. aastal peeti Europea Luksemburg is, osales 60 võistlejat 15 riigist. Metsameeste võistlus koosneb kahest osast: raievõistlus ja metsanduslik kutsealavõistlus. Saevõist lusspordis on omakorda viis ala: saeketi vahetus, kombine eritud järkamine, täpsussaagimine, langetamine ja laasimin e; arvestust peetakse nii individuaalselt kui ka meeskondlik ult. Sellisele tipptegijate võistlusele ei saa ükski riik ega mees mütsiga lööma min na. Luua metsanduskool korraldas kõigepealt kooli eelvõistlused, kus osales 123 õpilast, ning seejärel kõv a koormusega ettevalmistuslaagri kümnele õpilasele ja seitsmele juhendajale. Võimalus esindada oma riiki rahvusvahelistel võistlustel motiveerib õpilasi väga, sest laagritö ö oli ränkraske ja soov võistelda häst i kod uma istel eelvõistlustel suur. Eesti esindusvõistkonda valiti välja neli parimat. 2010. aasta Europea võistlused olid Eest i võistkonnale väga edukad. Luua met sanduskooli õppurid said saevõistluses esimese koha ja koos kuts ealavõistlusega pälvisid nad kokkuvõtte s kolmanda koha.

Ülo Viilup

43

The European and Baltic logging cham pionships have long traditions. The Baltic logging competitio ns started in 1964, the first logging competitions for European forestry schools – the Europea – were organised in Austria in 2002. In 2010 the Europea was held in Luxemburg, with 60 participants from 15 countries. The logging competiton consists of two parts: felling and forestry. The sawing disciplines have five events: fitting another chain, bucking by combined cuts, precision buck ing, felling and limbing; scores are measured both for indiv idual competitors and for teams. No country or participant can go to such an event without serious preparation. The Luua Forestry School started with qualification competitions at school for 123 students, followed by a prep-camp for ten students and seven tutors, and this was surely no walk in the forest. A chance to represent their country in international competitions is very moti vating for students, as the preparation in the camp was hard and the wish to be good in the qualification competitions at home was really strong. Four best ones were chosen to the Eston ian national team. The Europea 2010 competitions were a great success for the Estonian team. The students from Luua were the first in the sawing disciplines and when points of other events were added, their total result was the third place.


44

K AL ANDUS

Fishery

i landusvaldkonna projekt ka 34 l sta aa d nu du öö mist toetati m tel. Nii KIKi keskkonnaprogram ud ka varasematel aasta at et to on a id m s, vu ge line te e, angerjaid, ning jätkus nii mõnigi olu ioonidel, asustati jõevähk iss m FO NA ine m ale os te sai toetust Eesti esindaja guid. e ning tehti olulisi uurin aim kim as lin ja ha ko i-, haug and several activifishery projects last year 34 ted por sup e mm gra rs. Support was allocated The EIC Environmental Pro the agenda in recent yea on n bee e and hav ich wh juvenile eel, pike, pikeperch ties were carried on, NAFO missions; crayfish, on . ves out ati ent ried res car s rep wa an to the Estoni l relevant research bodies. Additionally, severa tench released into water

Kalandusprojektide rahastamine Financing of fishery projects Alamprogramm

Subprogram

Kalandusvaldkonna teadusuuringud

Projekte Projects

Maksumus Cost

EUR

12

771 986

Kalavarude kaitse ja järelevalve

8

352 886

Kalavarude taastootmine

3

185 866

11

153 376

34

1 464 113

Fishery research

Conservation and control of fish resources

Regeneration of fish resources

Kalandusvaldkonna arendusprojektid

Fishery development projects

KOKKU

TOTAL


45

Mobiiliga kalale Kalapüügi populaarsus on Eestis viim astel aastatel jõudsalt kasvanud. Praegu on harrastuspüügiõiguse alusel püüdjaid hinnanguliselt 50 000 ning kalastuskaar te väljastatakse veel ligemale 9000. Harrastuskalapüügi lihtsustamiseks on keskkon naministeeriumis töötatud välja võim alus maksta kalastusloa eest mobiiltelefon iga. Nõnda saab püügiõiguse eest tasuda kas või veekogu kaldal või suvilas ning inte rnetti või pangakontorit polegi vaja. Maksjal tuleb mobiiltelefonil valida lühi number 1312, harrastuskalapüügi õigu se perioodi kestust kinnitav kood ja isikukood või selle puudumisel isikukoodi vormingu s sünniaeg (nt välismaalastele). Pärast mobiilmakse ga tasumist saab helistaja lühisõnumig a kinnituse tasu maksmise ning püügiõiguse algu s- ja lõpuaja kohta. Püügiõigus hakkab kehtima kaks tundi pärast makse sooritamist ja tõen dada saab seda isikut tõendava dokume ndiga. Ka inspektoril on lihtne makse laekumist kontrollida: piisab vaid, kui sisestada isiku kood internetitoega mobiiltelefoni või spetsiaalsess e kontrollaparaati. Samuti saab nii kesk konnainspektsioon kui ka kalastaja ise püügiõi guse kehtivust jälgida interneti kaudu. Mobiilmakse teenus, mida KIK on jätku projektina juba mitu aastat rahastada aidanud, on kalastajate mugavust oluliselt suurend anud, kasvanud on ka seaduslikult kala stavate isikute arv: 2010. aastal kasutati mobiilmakse t 17 501 korda. Teenuse suurt potentsi aali tunnustas riigikantselei juba 2008. aastal, mil mob iilmakse teenus pälvis aasta parima aval iku teenuse tiitli. Sellega asi ei piirdu: alates 2011. aasta algusest saab harrastuspüügiõigust soet ada ka internetiportaali www.pilet.ee, infoliini ja käsi müügipunktide kaudu üle Eesti. Üksiti koonduvad kõikide maksekanalite andmed ühtsesse makse- ja kontrollisüsteemi. Alates 01.0 7.2011 laieneb see teenus ka kalastuskaartide le. Enam lihtsamaks minna ei saa.

Fishing with a mobile phone Fishing has become more and more popular in Estonia. There are around 50 000 hobby fisherm en who have the right to fish for recreation and in addition 9000 fishing cards were given for the activity. To make life easie r for recreational fishermen, the Ministry of the Environm ent has enabled paying for a fishing permit with the mobile phone. So it is possible to pay for the right to fish right on the riverbank or in the summer cottage and one does not need the internet or a bank office. The payer has to dial the short num ber 1312, insert the code confirming the period of hobby fishing and the personal code or the time of birth formatted as a perso nal code (e.g for foreigners). When the mobile payment is completed, the caller receives an SMS with a confirmat ion and the beginning and end of the fishing permit. Two hour s after the payment the fishing permit will take effect and can be proved by an identity document. It is easy for an inspe ctor to check the payment as well – one has to insert the personal code to an internet-supported mobile phone or a special device. Both the Environmental Inspectorate and the fisherman can make sure the fishing permit is valid via the internet. The mobile fishing permit service that EIC has helped to finance as an ongoing project, has mad e paying remarkably more convenient for recreational fisherm en. The number of law-abiding fishermen has also grow n: 17 501 mobile payments were made in 2010. The high potential of the service was approved by the State Chanceller y in 2008 already, when it was awarded the title of the best public service of the year.

But that is not all: since 2011 the right to fish for recreation can be obtained via the internet porta l www.pilet.ee, the info-line and selling counters all over Estonia. At the same time data from all the payment chan nels are transferred to a single payment and check system. On July 1st, 2011 it will also apply to the fishing cards. Life can not be any simpler.


46

MAAKONDLIK

Regional

jääb , mille maksumus te ek oj pr , ud an toetused ba tavaks sa s 2009. aastaga on rahastati, nagu ju t de is el m rr m Võ ra d. og si pr ra t d piirmää tähendab Maakondlikus rusega kehtestatu suurenenud. See ää lk m hu i tr de is ti in ek am oj pr nn e arenalla kesk ko d ning taotluste ja likud maakondlik ja nu va tu as on ta is le m , de te ti projek projek ning toetavad siiski väga olulisi mise seisukohalt it tä e ad av palju pisikesi, kuid sk vu ega seotud tege avutamist. gukavade ja nend de eesmärkide sa da on dk al av nn ko eri kesk e the limits set by th es projects below nc na fi e aid t m m or ra pp og su nal pr 2009, the practice the regio re it with the year According to good t. When we compa en ased. Which means m re on inc vir s En ha of r ste ber of projects m nu e th decree of the Mini d lopment and an ain ry for regional deve rted to grow ag ssa sta ce s ne ha e ent ar cts oje ich pr wh , to ojects g the aims in differ all, but relevant pr cts support achievin oje pr as ll we have many sm we as , egrated with them operation plans int s. ea environmental ar


Vastseliina linnuse ümbrus ja mõisapark saavad uue ilme 1342. aastaga dateeritud Vastseliina piiskopilinnuse kompleks paikneb igati soodsas asuk ohas: Piusa jõe ürgoru maastikukaitsealal Setomaa ja Haanja vahel. Seega on seal suurepärased eeldused luua turistidele ainulaadne paik tutvumaks paljude vaat amisväärsustega: nii ajaloo-, arhitektuuri-, arheoloogia, kultuuri- kui ka looduspärandiga, mis moodustavad kena terviku. Kompleksi kuuluvad linnusevaremed, peatselt taasavatav Piiri kõrts, külastus keskus-muuseum, sepikoda ja suur mõisapark. Koostöös KIKiga on Vastseliina piisk opilinnuse sihtasutus juba aastaid kom pleksi arendanud, eelkõige hooldanud ja hoidnud korras mõisaparki ja infrastruktuuri. 2010. aast al pani KIK õla alla kolmele projektile, millest tähtsaim on mõisapargi ja linnuse ümbruse taastam iskava koostamine. Selleks valmis kaks olulist dokumenti: Vana-Vastseliina mõisapargi ja piiskopil innuse dendroloogiline uuring ning pargi haljastuse rekonstr ueerimisprojekt. Plaanis on puhastada nõlvad ja matkarajad võsast, avada vaated, parandada üle Pius a viivad sillad, kujundada park ja selle haljastus tervikuna.

Türi valla väikesed sammud suur e eesmärgi nimel

The surroundings of Vastseliina stro nghold and the manor park will be refreshed The complex of Vastseliina stronghold , which dates back to 1342, is located in a favorable region – in the Piusa River Primeval Valley Nature Reser ve betw een Setomaa and Haanja. This means that the region has really good conditions for creating a unique opportunity for tourists to get acquainted with numerous sights – the histo rical, architectural, archeological, cultural and natural heritage forms a compact unit. The complex consists of the ruins of the stronghold, the Piiri kõrts (old ethnographic pub), the visitor centre-museum, the blacksmith’s and a big manor park . The Vastseliina bishop’s stronghold foun dation in cooperation with EIC has been developing the comp lex for years. First and foremost the manor park and infra structure have been taken care of. In 2010 EIC supported three projects. The most relevant is the program for the manor park and stronghold. Two documents were prepared for that: the dendrological study of the Vana-Vastseliina manor park and the bishop’s stronghold, and the reconstruction plan of the park. The slopes and hiking trails will be clear ed of coppice, the views will be opened, the bridges across the Piusa River repaired, the park and greenery re-designed.

Türi rural municipality is taking sma ll steps, but aiming high Ur ve M eer its

Väike, aga tubli – sellest tõdemusest on juba mõnda aega juhindunud Türi vallavalitsus, kes on aast aid innukalt kasutanud KIKi maakondliku programmi rahalisi vahe ndeid, et viia ellu veemajandusprojekte valla pisemates asustusü ksustes. 2010. aastal saadi KIKilt tuge kolmele väikeprojektile. Väike Metsaküla oli pidevalt hädas halv a veega. Puurkaevu korrastamine ei aidanud, ent nüüd on joog iveetorustik rekonstrueeritud ja puhas vesi olemas. Kirna küla s rajati ajakohane puurkaev, kuid seetõttu alanes tugevalt vesi van as puurkaevus. Türi vallavalitsus ühendas kaks eraldi olnud joog iveesüsteemi osa ja nüüd on kõigil, nii vanal kui ka uuel külaosal kvaliteetne joogivesi. Taikse külas rekonstrueeriti reoveepu hasti ning ühendati sellega ka aastaid ilma kanalisatsioonitorustiku ta olnud majapidamised. Ühel pool maanteed said inimesed kasu tada kõiki hüvesid, teisel pool teed olid majadel siiani kogumi skaevud. Projekti tulemusena said peaaegu kõik majapidamised võimaluse liituda ühiskanalisatsiooniga ning sulgeda lekkivad kogumiskaevud. Türi valla väikesed, ent olulised sammud on vallaelanike jaoks määrava tähtsuse ga. Alati pole vaja suurt raha: piisab heast algatusest, pide vast tööst ja väikestest projektidest, et inimestel oleks maal hea elada.

I var Traag el

47

Small, but efficient – this has been the motto for the Türi rural municipality, which has used the fund ing from the EIC program of regional development to implement water management projects in smaller villages of the rural mun icipality. In 2010 support from EIC was obtained for three smal l projects. The little village of Metsaküla had been having trouble with water quality. It was not enough to overhaul the bored well – now the potable water pipelines have also been reconstructed and the water is clean. A contemporary well was bored in the Kirna village, but due to that the water level in the old bored well receded considerably. Türi rural municipality joined the two separated parts of potable water systems and now there is water of good quality for both the old and the new part of the village. In the Taikse village a sewage purificatio n system was reconstructed and some households connected to it which had been without a sewage system for years. On one side of the road the households could use all the facilities, on the other there were still individual collectors for waste water. Thanks to the project almost all the households could connect to the comm on sewage system and close down the leaking individual collectors. The small, but significant steps taken by the Türi rural municipality are of great importance for the resid ents. It is not always just “big money” that is needed – sometimes good initiative, ongoing work and small projects will suffice to make life better in rural areas.


48

gramm Maakondlikpproro gram Regional

Maakond Region

Pärnumaa Lääne-Virumaa Harjumaa Võrumaa Järvamaa Põlvamaa Tartumaa Hiiumaa Jõgevamaa Ida-Virumaa Saaremaa Viljandimaa Valgamaa Raplamaa Läänemaa KOKKU TOTAL

Projekte

Maksumus Cost

Projects

EUR

12 14 13 6 5 7 7 4 5 5 6 6 5 3 2

93 302 82 813 75 136 59 536 56 945 56 671 38 802 32 594 30 676 28 037 27 306 25 332 15 543 11 714 5 514

100

639 922


Signaalvähk luubi all Signaalvähk on Ameerikast pärit võõ rliik , kes on Euroopasse sisse toodud ennekõike inimese kasu silmas pidades; nüüd on ta siin laial t levinud. Praegu on paljud maad selle võõrliigiga häd as ja kahetsevad tehtut. Meie jõgesid ja järvi asustavale jõev ähile on see tulnukliik äärmiselt ohtlik, sest levitab vähikatku. Ise ta kuigi kergesti haigeks ei jää. Eestist leiti esimene isend 2008. aastal Jägala jõgikonnas asuvast Mustjõest. KIKi rahastatud ja keskkonnaameti juhitud projekti käigus tahetigi selgitada signaalvähi levikut ja arvukust Mustjões, neid võimalikult palju välja püüda ning koostada võõrliigi leviku tõkestamise kava. Samal ajal avastati Saaremaal signaalv ähki Riksu ojast. Kohe muudeti proj ekti lähteülesannet ja laiendati uuringuid ka Riksu oja leiu kohale. Tekkinud olukord oli eriti ohtl ik, sest meie väärtuslikum jõevähi asurkond asub just Saarema al ja võimalik katkupuhang võinuks hävitada kõik vähid. Peagi selgus, et Riksu ojas on kanda kinnitan ud elujõuline signaalvähipopulatsioon , seda siiski üsna lühikeses jõelõigus. Riksu ojast püüti 68 ja Mu stjõest 5 signaalvähki. Mõlemast leiu kohast oli jõevähk kadunud. Ehkki leitud isenditel vähikatku ei tuva statud, ei ole oht möödas, sest osa väh ke jäi kindlasti tabamata. Projekt pälvis suurt avalikku tähelepa nu. Järgmiste sammudena on plaanis teavitada üldsust signaalvähi asustamise ohtudest, püüda leid a uusi populatsioone ning suurendada vähikatku diagnoosivõimekust Eestis.

eemal hoida

Vihterpalu jõestikus asuv Piirsalu jõgi koos Kaldamäe oja ja Kõrtsiojaga on jõe- ja merifore lli lastetoad, olulised kudeojad. Forellidele meeldivad puhtad ja korras lastetoad, ent looduses on eelkõige kobraste tegevuse tõttu kogunenud ojadele mitmesugust prahti. Nii tuli inimestel kaladele appi minna. KIKi toetusel ja MTÜ Trullingu eestvedamisel oli Piirsalu jõgi juba paar aastat tagasi rändetõketes t puhastatud. 2010. aastal tehti korda ka Kaldamä e oja ja Kõrtsioja: esimene kogu pikkuses, teine alates suudmest kuni maanteesillani. Peamised lõhilaste ränd etakistused on koprapaisud ning sängi kukkunud puu dest ja risust kuhjunud ummistused. Ühtlasi tuli hoolikalt puhastada lõhilaste kudelõi gud, kuhu aja jooksul oli kuhjunud setet. Selle jaoks pesti ja rehi tseti umbes poolelt kilomeetrilt välja võimalikult palju klibu ja kruusa. Varasem kogemus Piirsalu jõel kinnitas, et selliselt puhastatud kud epadjad on lõhilastele väga meeltmööda. Ka Piirsalu jõgi vaadati projekti käig us uuesti üle, et anda hinnang kahe aasta tagusele tööle. Seirepüügid näitasid ilmekalt, et rakenda tud abinõud – kudelõikude puhasta mine, rändetõkete kaotamine ning kopra arvukuse piiramine – on olnud tulemuslikud: Piirsalu on üks Läänemaa taastootlikumaid forellijõgesid.

Signal Lobster under the magnifying

glass

Signal lobster is an introduced species from America. It has been brought to Europe for the benefit of peop le first and foremost, and has now spread widely here. Numerous coun tries have found out that the species has brought trouble, and regre t now what has been done. The introduced species is extremely dang erous to the river lobster in our rivers and lakes, as it spreads lobst er plague. The signal lobster itself does not catch the disease easily. The first specimen in Estonia was found in the Mustjõe River, Jägala River basin, in 2008. The Environmental Board headed a EIC-funded proje ct to find out how widely spread and numerous the signal lobst er is in Mustjõe; the aim was to catch as many of them as possible and draw up a plan to stop the spread of the introduced species. At the same time the signal lobster was found in the Riksu Rivulet, Saaremaa. The initial task of the proje ct was modified at once and the research was widened to the Riksu Rivul et site. The new development was especially dangerous, as our most valuable population of river lobster is in Saaremaa and a possible outbreak of plague might have destroyed it entirely. Soon it appeared, that a viable signal lobster population had settled down in the Riksu Rivul et – fortunately the part of the rivulet that they had occupied was not long. 68 signal lobsters were caught from the Riksu Rivulet and 5 from the Mustjõe River. In both sites the river lobster had disappeared. Although the caught specimens did not carry lobster plague, it is too early to dismiss the danger, as it was surely not possible to catch all the lobsters. The project was under heightened publi c attention. The next steps include a public information campaign about the dangers of introducing the signal lobster, attempts to disco ver new populations and to increase the capability to diagnose lobst er plague in Estonia.

No beavers in the salmon nursery Gusta v Laur ingso n

Lõhilaste lastetoast tuleb kobras

M argo Hur t

49

The Piirsalu River, the Kaldamäe Rivu let and the Kõrtsioja Rivulet in the Vihterpalu river basin are relev ant spawn rivulets, as they are nurseries for river and sea trout. The trout loves clean and neat nurseries, but various debri have piled up in the rivulets mainly because of beavers.

So people had to lend a helping hand to the fish. A couple of years ago the Piirsalu River had been cleared of obstacles that get in the way of fish migration – the activities were financ ed by EIC and spearheaded by MTÜ Trulling. In 2010 the Kaldamä e rivulet and the Kõrtsioja Rivulet were also cleared: the first one in full length, the other from the estuary to the road bridge. The main obstacles for the salmons’ migration are beaver dams and blockages of fallen trees and branches. At the same time the spawn sections of the river had to be cleaned, as sediments were to be removed. So as much pebbles and gravel as possible were raked out from about half a kilometre of the rivulet. The earlier experience was positive about the salmons approving spawn patches, which had been cleared for them . The Piirsalu River was also re-examin ed within the project, in order to assess the results of the work that had been done two years ago. Survey catches show conclusively that the measures taken – cleaning the spawn sites, removing migration obsta cles and reducing the number of beavers – have been effective: the Piirsalu Rivulet has become one of the most reproductive trout river s.


50 BILANSS / BALANCE SHEET

TULEMIARUANNE / INCOME STATEMENT

tuh kroonides / EEK in thousands

tuh kroonides / EEK in thousands

Kirje nimetus Entry

Korrigeeritud 31.12.2010

Adjusted

31.12.2009

VARAD Käibevara

Raha ja pangakontod

820 211

838 865

Lühiajalised finantsinvesteeringud

681 901

354 839

Nõuded riigile keskkonnatasude seaduse alusel

176 558

169 580

Muud nõuded ja ettemaksed

357 274

249 703

2 035 944

1 612 986

Tax receivables

Other receivables and prepayments

Käibevara kokku Total current assents

Materiaalne põhivara

Property, plant and equipment

Immateriaalne põhivara Intangible assets

Põhivara kokku

Total non-current assents

VARAD KOKKU TOTAL ASSETS

949 840

966 252

Tulud loodusvaradelt

253 812

240 945

Muud tulud keskkonnakasutusest

417 126

554 107

100

67 302

1 620 878

1 828 606

-374 590

-585 399

-1 158 917

-1 135 107

Tööjõukulud

-33 191

-28 400

Majandamiskulud

-12 799

-10 116

8 842

76

-1 570 655

-1 758 946

50 223

69 660

Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt

8 410

22 906

5 336

4 234

Revenue from natural resources Revenue from environmental fees

Maksud kaupadelt ja teenustelt Taxes from goods and services

Kokku tegevustulud Total operating revenue

Tegevuskulud

Antud sihtfinantseerimise kulud

Non-current assets Long-term loan receivables

Saadud sihtfinantseerimine

Tegevustulud

Operating expenses

Põhivara

Laenunõuete pikaajaline osa

2009

Government Grants received

Current assets

Short-term financial investments

2010

Entry

Operating revenue

ASSETS

Cash and bank accounts

Kirje nimetus

337 492 1 314 3 581 342 387 2 378 331

162 199 1 394 450 164 043 1 777 029

Expenses of domestic grant financed projects

Antud välisabi kulud

Expenses of foreign grant financed projects Personnel expenses Operating expenses

Nõuete ümberhindluse kulud Total operating expenses

Kokku tegevuskulud Total operating expenses

KOHUSTUSED

Aruandeperioodi tegevustulem

LIABILITIES

Return from operations

Lühiajalised kohustused Current liabilities

Finantstulud ja -kulud

Võlad hankijatele

1 061

709

Võlad töövõtjatele

3 211

2 897

Muud kohustused ja ettemaksed

773 185

236 518

Muud finantstulud ja -kulud

Lühiajalised kohustused kokku

777 457

240 124

Kokku finantstulud ja -kulud

13 746

27 140

Kohustused kokku

777 457

240 124

Aruandeperioodi tulem

63 969

96 800

Accounts payable

Payables to employees

Other liabilities and prepayments received Total current liabilities Total liabilities NET ASSETS

23 296 1 513 609

23 296 1 416 809

63 969

96 800

Netovara kokku

1 600 874

1 536 905

KOHUSTUSED JA NETOVARA KOKKU

2 378 331

1 777 029

Accumulated surplus

Aruandeperioodi tulem

Net surplus for the financial year Total net assets

TOTAL LIABILITIES AND NET ASSETS

Income from deposits and securities

Other financial income and expenses Total financial income and expenses Net surplus for the financial year

NETOVARA Sihtkapital Foundation Akumuleeritud ülejääk

Financial income and expenses


51

ANTUD SIHTFINANTSEERIMISE KULUD KESKKONNAKAITSEVALDKONDADELE STATEMENT OF EXPENSES OF GRANT FINANCED PROJECTS tuh kroonides / EEK in thousands Kirje nimetus Entry

1.

2010

1.1. Veemajandus / Water protection 1.2. Jäätmekäitlus / Waste management

12 992 4 346

0 0

1.3. 1.4. 1.5. 1.6.

Looduskaitse / Nature protection Metsandus / Forestry Keskkonnakorraldus / Environmental management Keskkonnateadlikkus / Environmental awareness

6 706 1 696 10 959 7 701

0 0 0 0

1.7. Kalandus / Fishery 1.8. Maakondlik / County Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2010

5 649 3 088 53 137

0 0 0

Veemajandus / Water protection Jäätmekäitlus / Waste management Looduskaitse / Nature protection Metsandus / Forestry Keskkonnakorraldus / Environmental management Keskkonnateadlikkus / Environmental awareness Kalandus / Fishery Maakondlik / County Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2009 Total expenses of grant financed projects 2009

3.

80 015 17 988 13 255 12 969 29 340 15 794 15 751 6 305 191 374

31 751 5 974 14 558 3 997 11 321 11 687 6 859 17 86 164

Veemajandus / Water protection Jäätmekäitlus / Waste management Looduskaitse / Nature protection Metsandus / Forestry Keskkonnakorraldus / Environmental management Keskkonnateadlikkus / Environmental awareness Kalandus / Fishery Maakondlik / County Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2008 Total expenses of grant financed projects 2008

* Tagastatud toetusesaaja ja KIKi vahelisel kokkuleppel ** Tagasi nõutud kodumaine sihtfinantseerimine

4.1. 4.2. 4.3. 4.4. 4.5. 4.6. 4.7. 4.8.

0 931 1 163 -45 115 0 60 0 2 224

25 479 24 131 10 760 11 508 6 106 8 720 779 1 481 88 964

1 756 429 31 60 2 276

1 998 868 412 -91 3 187

0 90 90

103 -96 7

0 0

114 114

-17 -17

-22 -22

374 590

585 392

0

7

374 590

585 399

Sihtfinantseeritud keskkonnakaitsevaldkonnad 2007 Veemajandus / Water protection Jäätmekäitlus / Waste management Looduskaitse / Nature protection Metsandus* / Forestry* Keskkonnakorraldus / Environmental management Keskkonnateadlikkus / Environmental awareness Kalandus** / Fishery** Maakondlik / County Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2007 Total expenses of grant financed projects 2007

5. 5.1. 5.2. 5.3. 5.4.

Sihtfinantseeritud keskkonnakaitsevaldkonnad 2006 Veemajandus / Water protection Looduskaitse / Nature protection Keskkonnateadlikkus / Environmental awareness Kalandus / Fishery Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2006 Total expenses of grant financed projects 2006

6.

Sihtfinantseeritud keskkonnakaitsevaldkonnad 2005 Expenses of grant financed projects 2005

6.1. 6.2.

Jäätmekäitlus / Waste management Kalandus** / Fishery** Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2005 Total expenses of grant financed projects 2005

7.

Sihtfinantseeritud keskkonnakaitsevaldkonnad 2008

Sihtfinantseeritud keskkonnakaitsevaldkonnad 2004 Expenses of grant financed projects 2004

Expenses of grant financed projects 2008

3.1. 3.2. 3.3. 3.4. 3.5. 3.6. 3.7. 3.8.

2009

Expenses of grant financed projects 2006

Sihtfinantseeritud keskkonnakaitsevaldkonnad 2009 Expenses of grant financed projects 2009

2.1. 2.2. 2.3. 2.4. 2.5. 2.6. 2.7. 2.8.

2010

Expenses of grant financed projects 2007

Expenses of grant financed projects 2010

2.

Entry

4.

Sihtfinantseeritud keskkonnakaitsevaldkonnad 2010

Total expenses of grant financed projects 2010

Kirje nimetus

2009

7.1. 38 913 11 441 10 672 43 877 10 175 9 297 672 459 125 506

174 665 71 864 33 330 28 085 51 575 19 863 21 536 6 060 406 978

Jäätmekäitlus / Waste management Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2004 Total expenses of grant financed projects 2004

8.

Sihtfinantseeritud keskkonnakaitsevaldkonnad 2002 Expenses of grant financed projects 2004

8.1.

Veemajandus* / Water protection* Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2002 Total expenses of grant financed projects 2002

Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2002–2010 Total expenses of grant financed projects 2002 – 2010

9.1.

Sihtfinantseerimine põhivara soetuseks / põhivara üleandmine

Grants for aquisition of property, plant and equipment

Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad Total


52 ANTUD VÄLISABI KULUD PROJEKTIDELE STATEMENT OF EXPENSES OF FOREIGN GRANT FINANCED PROJECTS tuh kroonides / EEK in thousands Kirje nimetus Entry

1.

2010

Kirje nimetus

2009

(Fond / Fond – rahastusotsus / measure)

Entry

2.

Välisabi vahendamine põhivara soetuseks

Intermediation of foreign grants for aquisition of property, plant and equipment

1.1.

(ÜF / CF – 2004/EE/16/C/PE/007)

Emajõe ja Võhandu jõe valgala veemajandusprojekt

234 091

378 180

(ÜF / CF – 2004/EE/16/C/PE/005)

Läänesaarte alamvesikonna vee- ja kanalisatsiooni­ süsteem

29 442

150 108

2.1.

(ÜF / CF – 2004/EE/16/C/PE/004)

Matsalu alamvesikonna vee- ja kanalisatsiooni­ rajatiste rekonstrueerimine ja laiendamine

1 760

84 822

2.2.

(ÜF / CF – 2004/EE/16/C/PE/003)

Pärnu ja Paide veekorraldus

0

48 786

Pärnu/Paide Water Management

1.5.

(ÜF / CF – 2004/EE/16/C/PE/002)

Viimsi veekorraldus

29 191

54 013

Viimsi Water and Sewerage Project

1.6.

(ÜF / CF – 2002/EE/16/P/PE/013)

Kohtla-Järve regionaalne reoveekäitlussüsteem

58 309

79 854

Kohtla-Järve Area Sewage Treatment System

1.7.

(ÜF periood 2007–2013 / CF period 2007–2013)

Projektid*

396 855

56 564

Projects*

1.8.

(ERF periood 2007–2013 / ERDF period 2007–2013)

Projektid*

91 386

78 168

7 105

0

848 139

930 495

Projects*

1.9.

(Roheline investeerimisskeem / Green Investment Scheme )

Projektid* Projects*

Kokku välisabi vahendamine põhivara soetuseks Total intermediation of foreign grants for aquisition of property, plant and equipment

(ÜF / CF – 2004/EE/16/C/PE/007)

Emajõe ja Võhandu jõe valgala veemajandusprojekt

49 467

(ÜF / CF – 2004/EE/16/C/PE/005)

Läänesaarte alamvesikonna vee- ja kanalisatsioonisüsteem

78 005

32 440

-761

71 026

0

4 707

3 430

9 800

6 995

0

368

2 122

212 202

169 562

Läänesaarte Sub-River Basin Water and Sewage Systems

2.3.

Expansion and Rehabilitation of Water and Sewage Systems in Matsalu Sub-River Basin District

1.4.

124 165

Välisabi kaasfinantseerimine põhivara soetuseks

Emajõgi and Võhandu Catchment Area Water Management

Läänesaarte Sub-River Basin Water and Sewage Systems

1.3.

2009

Co-financing of foreign grants for aquisition of property, plant and equipment

Emajõgi and Võhandu Catchment Area Water Management

1.2.

2010

(Fond / Fond – rahastusotsus / measure)

(ÜF / CF – 2004/EE/16/C/PE/004)

Matsalu alamvesikonna vee- ja kanalisatsiooni­ rajatiste rekonstrueerimine ja laiendamine**

Expansion and Rehabilitation of Water and Sewage Systems in Matsalu Sub-River Basin District**

2.4.

(ÜF / CF – 2004/EE/16/C/PE/003)

Pärnu ja Paide veekorraldus Pärnu/Paide Water Management

2.5.

(ÜF / CF – 2002/EE/16/P/PE/013)

Kohtla-Järve regionaalne reoveekäitlussüsteem Kohtla-Järve Area Sewage Treatment System

2.6.

(ÜF / CF – 2004/EE/16/P/PE/002)

Viimsi veekorraldus

Viimsi Water and Sewerage Project

2.7.

(LIFE)

Projektid* Projects*

Kokku välisabi kaasfinantseerimine põhivara soetuseks

Total co-financing of foreign grants for aquisition of property, plant and equipment


53 Kirje nimetus Entry

3.

2010

Kirje nimetus

2009

Entry

4.

(Fond / Fond – rahastusotsus / measure)

Narva tuhavälja nr 2 sulgemine (ÜF / CF – 2003/EE/16/P/PE/012)

TA projektide ettevalmistamisel

0

-72

4.1.

(ÜF / CF – 2003/EE/16/P/PE/012)

TA projektide ettevalmistamisel

(ÜF / CF – 2003/EE/16/P/PE/012)

Tuhaärastuse ja tuhaväljade renoveerimine

6 279

45

4 716

0

Technical Assistance for Renovation of Oil-Shale Ash Removal in Narva

3.2.2.

(ÜF / CF – 2003/EE/16/P/PE/012)

Majandus- ja finantsanalüüsi koostamine

1 525

45

TA for FMA

3.2.3.

(ÜF / CF – 2003/EE/16/P/PE/012)

Ametnike koolitamiseks

4.1.1.

38

(ERF periood 2004–2006 / ERDF period 2004–2006)

Projektid*

4.1.2.

(ÜF periood 2007–2013 / CF period 2007–2013)

Projektid*

4.1.3.

0

(ERF periood 2007–2013 / ERDF period 2007–2013)

Projektid*

0

82

Total intermediation of foreign grants for operating expenses

(ÜF / CF – 2003/EE/16/P/PE/012)

Majandus- ja finantsanalüüsi koostamine

279

9

(ÜF / CF – 2003/EE/16/P/PE/012)

TA poolkoksi ja tööstusjäätmete prügilate sulgemise ettevalmistamiseks Kohtla-Järvel ja Kiviõlis

3 470

3 534

4.2.

(ERF / ERDF)

Projektid*

0

124

5 201

3 451

9 212

7 703

Projects*

67 109

8 227

4.3.

(LIFE, INTERREG)

Projektid* Projects*

15 976

19 065

Kokku välisabi kaasfinantseerimine tegevuskuludeks

Total co-financing of foreign grants for operating expenses

Projects*

Kokku välisabi vahendamine tegevuskuludeks

585

TA for Kohtla-Järve and Kiviõli, Closure of Industrial Waste and Semi-coke Landfills

Projects*

3.5.

Põltsamaa ja Pedja jõe piirkonna veemajandusprojektide ettevalmistamiseks

TA for FMA

Projects*

3.4.

(ÜF / CF – 2003/EE/16/P/PE/012)

TA for Põltsamaa -Pedja Water Management

TA for Ex-ante Control of the Project, Training on the Implementation of CF projects

3.3.

262

Technical Assistance for projects preparation

Technical Assistance for projects preparation

3.2.1.

4 128

Co-financing of foreign grants for operating expenses

Narva Closure of Ash Field No 2

3.2.

4 011

Välisabi kaasfinantseerimine tegevuskuludeks

Intermediation of foreign grants for operating expenses (ÜF / CF – 2002/EE/16/P/PE/010)

2009

(Fond / Fond – rahastusotsus / measure)

Välisabi vahendamine tegevuskuludeks 3.1.

2010

89 364

27 347

Kokku antud välisabi kulud projektidele Total expenses of foreign grant finances projects

1 158 917 1 135 107

* Kajastatud koondina * Reflected in summary

** Enammakstud KIKi kaasfinantseerimise hüvitamine Ühtekuuluvusfondist ** Reimbursement of overpaid EIC co-financing from the Cohesion Fund


54


55


SA Keskkonnainvesteer ingute Keskus Narva mnt 7A, VI korrus, 10117 Tallinn tel 627 4171, faks 627 41 70 info@kik.ee www.kik.ee Tekstid ja toimetamine: Fotod: Kujundus: Trükk: Tallinn 2011

MTÜ Loodusajakiri Ingmar Muusikus, Maarik a Kõrm, KIK ja projektid e teostajad Raul Kask Ecoprint

KIKi aastaraamat 2010  

KIKi aastaraamat 2010

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you