Vastseliina Gümnaasium 75

Vastseliina Gümnaasium

Brošüüri valmimisele aitasid kaasa Kertu Torn, Küllike Nagel, Kristi Pettai, Maris Moor.

Brošüüris on kasutatud õpilastöid. Õpilasi juhendasid õpetajad Siiri Toomik, Annela Tohv, Geenart Nagel, Taavi Mölder, Kertu Torn. Vastseliina 2022

Viire Kukk 1947 1948

Georgi Petšnikov 1948 1953

Aino Salve 1953 1956

Aleksander Linask 1956 1958

Vaike Runno 1958 1961

Saima Kera 1961 1963

Jaan Malla 1958 1961

Lembit Kaldamäe 1963 1964 Elsa Hillep 1964 1974

Evi Sõrmus 1974 1980

Ene Külli Lokk 1980 2009 Küllike Nagel õppejuht 2009

Õpetajad juubeliaastal 2022/2023

Siina Kall 1967 Ukraina õpilaste mentorõpetaja Geenart Nagel 1977 joonestamine Ülle Sõna 1977 kehaline kasvatus Valentina Larionova 1981 klassiõpetaja, 5. klassi juhataja Küllike Nagel 1981 õppejuht, matemaatika Annela Tohv 1987 eesti keel ja kirjandus, 8. klassi juhataja Külli Lendsaar 1987 eripedagoog logopeed, eesti keel ja kirjandus 4. klassi juhataja Terje Mägi 1988 klassiõpetaja, 1. klassi juhataja, inglise keel

Lea Lehiste 1989 klassiõpetaja Liia Mark 1997 geograafia, bioloogia Helen Armus 2005 pikapäevarühma õpetaja Ülle Lepp 2009 inglise keel Ülle Orhidejeva 2011 ajalugu, ühiskonnaõpetus, 10. 11. klassi juhataja Tiim Salumägi 2012 haridustehnoloog, matemaatika 6. klassi juhataja, Marika Lepp 2014 füüsika, keemia Elen Tamm 2015 abiõpetaja Siiri Toomik 2015 käsitöö, kunstiõpetus, 9. klassi juhataja Kertu Torn 2015 klassiõpetaja, 2. klassi juhataja Elina Ernits 2016 kehaline kasvatus, inimeseõpetus, 12. klassi juhataja Merle Kons 2016 muusika Elmi Mürkhain 2017 sotsiaalpedagoog Lea Traagel 2018 abiõpetaja Külli Rood 2019 matemaatika Marje Ilves 2020 klassiõpetaja, 3. klassi juhataja

Siiri Laur 2021 inglise keel Maaja Glaser 2021 vene keel, 7. klassi juhataja Taavi Mölder

tehnoloogiaõpetus Indrek Noorsalu

huvijuht, 5. klassi juhataja Kadi Lillmaa

matemaatika

Kooli töötajad juubeliaastal 2022/2023

Liia Leelanss 1993 abiline köögis Valentina Lukk 1993 abikokk Luule Tasso 1996 puhastusteenindaja Maris Moor 2004 sekretär Toomas Piholaan 2004 IT spetsialist

Terje Oppar 2010 peakokk

Arne Leelanss 2012 majandusjuht

Agu Viitkar 2014 majandustööline Margit Rannamägi Viitkar 2017 puhastusteenindaja Riina Kera 2019 tugiisik

Gerli Rikas 2020 kooliraamatukogu töötaja Jana Sarja 2020 tugiisk

Madis Elismäe 2021 tugiisik

Tiina Tuvike 2021 tugiisik

Tiina Lehes 2021 puhastusteenindaja Krista Kuningas 2021 puhastusteenindaja

Aleksander Linask 1947 1958

Väino Vaaks 1947 1948

Keete Raag 1947 1948

Laine Hanimägi 1947 1948

Leonid Erik 1947 1948 1956 1981

Voldemar Madisson 1947 1949

Leo Kallas 1947 1952

Zinaida Hageman 1947 1957

Magdalena Visnapuu 1947 1957

Viire Kukk 1947 1959

Heino Tint 1947 1966

Helju Kukk Müürsepp 1947 Mai Reintam 1947 1948

Heli Kütt 1948

Erika Sillaste 1948 1949

Riko Lepp 1948 1949

Oskar Lendsaar 1948 1949 1965 1968

Jüri Vanatalu 1948 1950

Nikolai Lump 1948 1955

Georgi Petšnikov 1948 1956

Aleksandra Petšnikova 1948 1956 Laine Toots 1949 1988

Valve Sooläte 1949 1952 1959

Hele Krillo 1949

Kalju Kokk 1949

Endla Rikand 1949 1951

Ülo Kera 1949 1953 1961 1968

Saima Kera 1949 1953 1961 1991

Marta Laidvee 1950 1951

Evi Ots 1950 1952

Aino Prees 1951 1992

Alma Veermaa 1951 1952

Zaide Roosa 1951 1953

Paul Vardja 1951 1955

Aino Salve 1951 1956

Ermiine Ludvik 1951 1963

Lembit Palo 1951 1968

Malle Kreutzberg 1952 1954

Alma Päev 1952 1957

Vilma Pild 1952 1960

Lainula Põder 1953

Loreida Arusalu 1953 Pille Sild 1953 1954

Georg Ivandi 1953 1954

Ludmilla Nõmm 1953 1955

Irene Eisen Arus 1953 1956

õpetajad

Helgi Vingisaar 1953 1956

Aime Vahemaa 1953 1956

Alfred Luik 1953 1956

Maimu Aniver 1953 1957

Linda Kurvits 1953 1971

Vaike Runno 1953 1963

Kalju Metsma 1954 1955

Ellen Koch 1954 1957

Endel Undrits 1954 1959

Riina Piirisild 1954 1960

Virve Mangus 1954 1961

Milvi Jõemets 1955 1956

Ulve Kirsisalu 1955 1957

Elfride Umbleja 1955 1962

Ilme Vardja 1955 1963

Aleksei Ivasjuk 1956

Ants Uusler 1956

Lembit Juur 1956 1957

Lea Reichan 1956 1959

Virve Kozlovski 1956 1959

Velda Kõvato Palo 1956 1968

Vladimir Ehaste 1957

Svetlana Daniševskaja 1957

Heino Mihkelson 1957 1959

Alfred Leib 1957 1959

Maie Kõrvel 1957 1959 1961 1989

Helgi Uibo 1957 1961

Eha Jõgi 1957 1961

Silvi Liinamägi 1957 1964

Helga Rand 1957 1967

Liina Melts 1957 1989

Elsa Hillep 1958 1992

Koidula Raigla 1958 1959

Linda Luht 1958 1959

Leida Klink 1958 1960

Evi Toomits 1959 1960

Kalev Pukk 1959 1961

Valli Karu 1959 1962

Jakob Mehik 1959 1965

Johannes Truu 1959 1967

Eugen Hillep 1959 1998

Leida Järveoja Raudik 1960 1961

Silvi Kivirand 1960 1961

Luule Anok 1960 1968

Jüri Kaljusto 1961 1963

Jaan Malla 1961 1970

Juta Külm 1962 1963

Eha Kala 1962 1963

Elviira Omler 1962 1966

Ilme Kaljuvee 1962 1970

Linda Kondratjeva 1963 1965 Karl Ojamets 1963 1965

Roland Olesk 1963 1971

Kersti Mall Saarniit 1963 1972

Reseta Vijar 1963 1987

Anu Kindsigo 1963 2008

Hain Andres Keskküla 1963

Maria Kaldamäe 1963 1964

Aita Kõosaar 1964 1965

Evi Kuhi 1964 1965

Raivo Mändik 1964 1971

Vambola Markna 1964 1995

Albina Nevolnitšenko 1965 1966

Jüri Naarits 1965 1987

Helmi Roos 1965 1966

Margarita Lõtšenko 1966

Ludmilla Tikman 1966 1967

Arvo Pihus 1966 1967

Liivi Viimsalu 1966 1969

Koit Viimsalu 1966 1967

Heljo Saar 1966 1969

Lea Mändik 1966 2007

Linda Potolovskaja 1966 2008

Sirje Pirnipuu Pütsepp 1967 1968

Helgi Hagu 1967 1972

Karin Aarna 1967 1989

Evald Kala 1968 1999

Laine Kunnus 1968 1983

Elle Zirkel Palojärv 1968 1979

Rein Põldoja 1968 1971

Liivi Toomsalu 1968 2021 Juta Salmistu 1969 2003

Mati Jõesaar 1969 2013

Urve Jõesaar 1970 1996

Hele Hussar 1970 1971

Tiiu Leetma 1970 1971

Liidia Puustusmaa 1970 1994

Anne Kobrusepp Ojamäe 1971 1977

Aino Ots Mõttus 1971 1986

Linda Kurg 1971 1976

Harri Kõks 1971 1979

Heinar Pirnpuu 1971

Jonas Kaušpadas 1972 1973

Artur Maasik 1972 1977

Anastasia Mehik 1972 1990 Robert Laanpere 1972

Tiina Vilberg Vent 1974 1975

Liisi Saia 1974 1975

Lia Trumm Vahtra 1975 1976 Valeri Veršinin 1975 1976 Peeter Puusepp 1976 1994

Madis Kivila 1976 1977

Irja Lehtmets 1976 1982

Aive Juhkam Puutka 1976 1987

Ülo Sikk 1977 2010

Eve Kuljus 1977 2022

Väino Suurpere 1978 1981

Leonhard Puksand 1979 1981

Andrus Hiiesalu 1980 1981

Enn Veri 1980 1984

Ene Külli Lokk 1980 2011

Tiit Raud 1981 1997

Johannes Kert 1981 1982

Inga Lebreht 1982 1984

Kalle Mõttus 1982 1984

Uuno Ruus 1983 2016

Esta Salmistu 1984 1985

Heiki Ojala 1984 2001

Tiiu Ojala 1984 2002

Galina Datsko 1986 1987

Riina Siigart 1987 1997

Silli Mai Kendra Kütt 1987 1997

Vilve Vool 1988 1989

Innar Täht 1989

Kaire Jakobson 1989 1994

Eve Kalk 1990 1991

Arvo Sikk 1990 1991

Ülle Liivaoja 1990 2011

Inge Lepp 1991

Maret Lepson 1991 1992

Peep Lill 1992 1994

Vello Niilo 1992 1996

Kadi Kuus 1993

Svetlana Javnašan 1993

Maarika Leitmaa 1995 1997

Signe Einla 1996

Ove Sander 1996

Boriss Kahu 1996 1997

Margus Treumuth 1996 1997

Maive Salakka 1996 2000

Tiina Utsal 1996 1999

Endla Tarro 1997

Jane Kukk 1997 2003

Marju Koomer Kõva 1997 2007

Merike Mändmets 1997 2015

Helju Sarapuu 1997 2015

Viivika Kooser 1998

Reet Ladva 1998 2000

Kersti Kukk 1998 2004

Heli Kukk 1998 2012

Marika Põder 1998 2016

Valve Liiva 2000 2001

Silvi Valge 2000 2001

Lea Niklus 2000 2001

Eve Gross 2000 2017

Aire Allikas 2001 2002

Evi Kambrimäe 2001 2003

Neeme Lumi 2001 2013

Jaak Malkov 2002

Laivi Vodi 2002

Ülle Kuuskla 2002 2003

Ave Mailaan 2002 2006 Agu Vissel 2003 2004

Vambola Viljasoo 2003 2004

Rait Laatsit 2003 2004

Viktor Puolakainen 2004 2011

Elizaveta Gubenko 2004 2014

Epp Jõgiste 2006 2007

Tarvo Planken 2006 2007

Anneli Karu 2006 2010

Irja Helm 2006 2014

Triinu Karu Guerrin 2006 Ene Juhkam 2007 2009 Silver Koit 2007 2008

Liis Lehiste 2007 2017

Lembit Morel 1980 1982 Juhan Härra 2008

Emmanuel Guerrin 2008

Kalev Kleinert 2008 2009

Triin Tiits 2008 2012

Airi Einla 2009 2010

Lauri Tamm 2009 2011

Kristel Rebane 2009 2012

Taavi Pavlov 2010 2012

Annika Laanpere 2013 2015

Tarmo Murel 2013 2014

Antonina Keir 2013 2021

Ly Puhm 2014 2015

Elle Puusepp 2017 2021

Annabel Moltsaar 2018 2020

Anne Raag 2019 2020

Sander Tuul 2021 2022

Marika Lepp 2018 2022

1. lend 1951. a 18 lõpetajat, klassijuhataja Laine Toots Liivia Allikmaa, Olev Bendi, Maimu Erik, Erika Härm, Kalju Kurvits, Liivia Lumi, Helju Maidla, Eva Nanits, Linda Piirmann, Aime Pütsepp, Aino Rebane, Kalju Rohumets, Meida Saarniit, Marnel Sippol, Filaret Talomees, Eleonora Tuul, Emilie Ugur, Lembit Valt.

2. lend 1952. a 13 lõpetajat, klassijuhataja Aleksandra Petšnikova Eugen Hillep, Heli Jupets, Sale Kahar, Rudolf Kallus, Väino Kenk, Helga Kirsimäe, Ilme Orumaa, Ahto Pant, Helju Pilt, Lembit Pilt, Leo Valner, Nikolai Vetemäe, Austra Voss.

3. lend 1953. a 11 lõpetajat, klassijuhaja Saima Kera

Vello Agar, Vaino Hussar, Liidia Kera, Salme Morel, Aleksandra Männik, Hedvig Needo, Pille Sild, Helbe Toom, Maria Tubli, Lea Vaarmets, Silvia Voovere.

4. lend 1954. a 17 lõpetajat, klassijuhataja Nikolai Lump Leida Grüner, Taimi Hakk, Helju Jaaska, Heino Juur, Kalju Kenk, Õie Mee, Õilme Nagel, Lui Niilo, Aadu Ojaperv, Valdeku Pilt, Taimi Sikk, Juta Sareal, Ilme Sander, Reseta Tagel, Tõnu Taim, Leopold Tiisler, Milde Valmar.

5. lend 1955. a 24 lõpetajat, klassijuhataja Malle Kreutzberg Milvi Haabsaar, Maire Härm, Eha Juhkam, Elsa Keel, Helju Kuldnokk, Liivia Majas, Nigul Meremäe, Maria Mikk, Vello Nassar, Ilme Ots, Helju Peterson, Marie Piholaan, Jalo Puustusmaa, Anni Salu, Enno Seim, Lembit Truija, Õie Trummal, Ester Truu, Agnia Tsirel, Olga Tulik, Voldemar Türkson, Loola Verrev, Hilja Viimsalu, Heino Vungi.

6. lend 1956. a 25 lõpetajat, klassijuhataja Laine Toots Elle Albert, Evald Hakk, Lehti Hillep, Hele Hirv, Mart Kadaja, Aino Kallus, Mart Kraav, Tiina Kraav, Luule Kuningas, Valentine Küttis, Valentine Lillemägi, Heili Maret Masik, Lembit Majas, Karl Ojamets, Malle Ots, Milvi Puusepp, Leida Põldsam, Tõnis Rauba, Ilme Ruus, ValveSander, Lea Helle Tombak,Milvi Tsahkna, Osvald Valgemäe, Viljar Viitkin, Mare Voovere.

7. lend 1957. a 20 lõpetajat, klassijuhataja Maimu Ainver Maimu Ago, Erna Ausin, Lembit Bendi, Olev Hummal, Helene Kala, Nikolai Kuuse, Viivu Kõrbe, Leili Lõiv, Mati Majas, Nikolai Mehilane, Heino Mets, Jaan Mõttus, Aino Männik, Ülo Oppar, Aime Palm, Helju Pihus, Valdeko Raudpuu, Mati Tiisler, Heikki Toom, Karl Truu.

8. lend 1958. a 25 lõpetajat, klassijuhataja Ermine Ludvik Viktor Bulin, Helle Haabsaar, Heino Hirv, Aare Hollo, Aive Juhkam , Elvi Kaarma, Asta Kala, Ants Kallas, Leida Kaup, Kalju Kenk, Aini Kera, Maia Madisson, Helju Mõttus, Helju Mängli, Einar Pant, Maimu Pihla, Vello Pilt, Vello Rebane, Paul Roostik, Tiina Roosenthal, Eha Ruusamäe, Maret Saar, Juha Taim, Ülo Tiganik, Ilse Rakler.

9. lend 1959. a 21 lõpetajat, klassijuhataja Laine Toots Viivi Atspool, Tiiu Edula, Olev Haljasorg, Asta Härm, Aime Jeedas, Mati Kenk, Valentine Kuuse, Eha Kõlli, Tiiu Madisson, Maimu Mark, Aino Muiste, Tiiu Randmäe, Ilse Pakler, Kaja Pild, Mare Sari, Juta Sokk, Eha Tammi, Malle Tigasson, Ilse Uibokand, Ivan Uustalu, Valentine Liire.

10. lend 1960. a 27 lõpetajat, klassijuhataja Helgi Uibo

Lembit Atspool, Ants Einola, Loori Haljasmets, Henn Hollo, Lembit Hollo, Toivo Hõrak, Pärja Keldrimägi, Silvia Kivirand, Helbe Kõiv, Milvi Kõosaar, Tõnu Laas, Viivi Laidver, Mati Lehtme, Loit Luik, Uno Olesk, Viivi Ots, Viivi Plaado, Leida Rannula, Eili Seim, Malle Sild, Erich Sniker, Eva Suija, Heino Zekker, Peeter Zeno, Nadežda Zimin, Elmar Truu, Olavi Vananurm.

11. lend 1961. a 14 lõpetajat, klassijuhataja Helga Rand Maia Aassaare, Koit Haugas, Liivia Hirv, Asta Ivask, Ülo Kosarv, Evi Lang, Mare Lumi, Leila Maidla, Voldemar Mõtus, Saima Pehlak, Aino Pütsepp, Helve Siegert, Ahto Madis Suija, Ilme Truup.

12. lend 1962. a 16 lõpetajat, klassijuhataja Elfriede Umbleja Enn Haabsaar, Enn Hussar, Markiina Hämmelberg, Endla Land, Lea Lõiv, Mare Olesk, Viivi Ossip, Vaike Pihus, Helju Põder, Veera Põder, Irja Pärg, Avo Pütsep, Külli Pütsep, Hans Sareal, Hele Soodla, Virve Viimsalu.

13. lend 1963. a 17 lõpetajat, klassijuhataja Laine Toots Ülle Aim, Ene Külli Hallop, Zinaida Hanimägi, Andre Härm, Tõnis Kenk, Egon Lang, Liivi Leeland, Viivi Läve, Elle Morel, Elvi Needo, Taimi Oppar, Enn Pihla, Aave Sokk, Virve Tasso, Inge Teesalu, Helgi Tigasson, Asta Uibokand.

14. lend 1964. a 8 lõpetajat, klassijuhataja Elsa Hillep Külli Adson, Heli Allikmaa, Helve Hussar, Tiiu Pung, Aivi Rihm, Anu Saareleht, Kersti Mall Saarniit, Reet Uibo.

15. lend 1965. a 8 lõpetajat, klassijuhataja Heino Tint Evi Endla, Avo Jupets, Enno Olesk, Aare Pütsepp, Vaino Raasild, Külli Sareal, Kadi Sõrmus, Ene Viitkin. Õhtukeskkoolis 8 lõpetajat: Hilja Aasa,Viiu Adson, Heino Kaljuvee, Aimi Müürsepp, Taimi Olesk, Leili Toom, Oskar Truu, Ene Värss.

16. lend 1966. a 13 lõpetajat, klassijuhataja Velda Palo Varbola Borga, Helga Horn, Külli Kivirand, Marina Kupavtsev, Kalju Kägo, Helli Müürsepp, Agu Orula, Ele Puustusmaa, Mati Purge, Vaike Tasso, Alja Lea Truu, Elve Truup, Mari Kaja Unt

17. lend 1967. a 7 lõpetajat, klassijuhataja Leonid Erik Külli Aasa, Hanno Hinn, Uno Ilm, Varju Keir, Toivo Lang, Viivi Liia Lind, Avo Petri.

18. lend 1968. a 20 lõpetajat, klassijuhataja Laine Toots Heli Adson, Kaja Helm, Enno Keel, Ene Maidla, Heli Makke, Meeli Niilo, Anatoli Nossov, Eve Ojamets, Hele Pihus, Heinar Pirnpuu, Sirje Pirnpuu, Helbe Rikas, Ago Ruus, Elviira Sepp, Lembit Sikk, Anton Solbaja, Raivo Sõna, Liivi Tamm, Evi Temberg, Maie Viitkin.

19. lend 1969. a 10 lõpetajat, klassijuhatajad Juta Külm, Vambola Markna Maire Frey, Helju Hämmelberg, Kaja Jupets, Mati Kauts, Ly Koger, Üllar Kõlli, Konar Küppar, Manivald Päss, Arvo Toots, Ilme Feodorova.

20. lend 1970. a 20 lõpetajat, klassijuhataja Saima Kera

Kersti Agar, Inga Arusalu, Kaia Erik, Sirje Hinn, Ene Kaur, Kadrin Kera, Lea Kivipõld, Roland Kohtla, Lehte Kons, Hele Maasikas, Loreida Mustonen, Riina Pild, Aare Pärg, Ülo Rästa, Luile Saarniit, Mati Sild, Külli Sokk, Siiri Sõrmus, Veera Zilkina, Maia Värss.

21. lend 1971. a 16 lõpetajat, klassijuhataja Laine Toots

Eve Härm, Viigi Härm, Vambola Järvoja, Maila Kosarv, Ülle Kund, Uno Minka, Reet Niidu, Rutt Niidu, Ene Raud, Uuno Ruus, Aleksander Rõõmusoks, Sirje Sarapuu, Hele Sirel, Kaja Sõrmus, Peeter Ugur, Üllar Viitkar.

22. lend 1972. a 15 lõpetajat, klassijuhataja Liina Melts

Heli Härm, Aivar Lai, Jüri Lõokene, Maie Melts, Sirje Melts, Kaie Mets, Nele Niidu, Kaja Niidu, Ülle Ossip, Helga Ruus, Lembit Ruus, Erene Sepp, Vilja Sõnna, Eugen Sõrmus, Hille Vähi.

23. lend 1973. a 16 lõpetajat, klassijuhataja Mati Jõesaar

Malle Endla, Ellen Hani, Hele Horn, Ants Keel, Ene Kranich, Agu Kons, Ingrid Lumi, Mart Mets, Olev Pant, Aino Saarniit, Aime Zirk, Aivar Zahkna, Ilmi Tammet, Ülo Tiigi, Tiiu Toots, Kalev Vähi.

24. lend 1974. a 20 lõpetajat, klassijuhataja Laine Toots

Eva Absolon, Tiina Härmand, Tiina Ilumets, Kaie Kalme, Aivar Kalnapenkis, Ago Keir, Margus Koger, Arne Lillemets, Maria Lillmaa, Ülle Lõhmus, Ellen Moor, Urve Ojamets, Peeter Ruuda, Eda Suurmägi, Heldur Säre, Hillar Tint, Siiri Tirul, Hiie Tiisler, Kaimar Tähe, Peeter Puusepp.

25. lend 1975. a 15 lõpetajat, klassijuhataja Liina Melts

Maret Hussar, Kaja Kalmus, Mati Kangur, Aivar Kelder, Lea Künnapuu, Heidi Laidvee, Aivar Melts, Iri Oras, Maret Rüüberg, Tiiu Sild, Romet Sõnna, Aili Torp, Lia Trumm, Astrid Härsing, Lembit Juur.

26. lend 1976. a 25 lõpetajat, klassijuhataja Mati Jõesaar Hiie Hinn, Küllike Hinn, Eve Hussar, Külli Härm, Tiina Jaanioja, Rutt Kartsepp, Heidi Kunnus, Kaja Luhtmaa, Helle Luik, Aadu Ojamets, Sirje Ojavere, Madis Pant, Erki Pilt, Aivar Pirnpuu, Maie Potsepp, Ülle Prants, Ester Pärts, Riina Rikas, Marian Ruuda, Ülle Saarniit, Ülle Sarapuu, Rita Slabodina, Liivi Pilv, Talvi Luisk, Kalmer Lukk.

27. lend 1977. a 30 lõpetajat, klassijuhataja Urve Jõesaar Hille Juk, Ojar Kalnapenkis, Ivi Kõlli, Iive Lang, Jüri Lang, Valentina Larionova, Tiina Leosk, Helve Luht, Aili Melts, Asti Olesk, Ene Pant, Ene Piirisild, Maiki Pilv, Andres Puusepp, Georg Ruuda, Aleksandra Smorodina, Anu Toots, Üllar Tähe, Merike Verrev, Ülle Vijar, Mardu Juhkam, Kersti Kikas, Hele Kommer, Maie Korde, Maire Krillo, Uno Pant, Urve Pild, Lea Puksing, Ülle Pärg, Marju Tuurmann.

28. lend 1978. a 56 lõpetajat, klassijuhatajad Linda Potolovskaja ja Liina Melts Reet Eensalu, Hille Erik, Maia Erik, Siiri Ermel, Silver Graf, Helgi Ilves, Rein Ilves, Riina Juk, Tiiu Juur, Merle Jänes, Tiina Kaabel, Kai Kann, Aare Kaur, Margus Kaur, Õie Kaur, Üllar Urmas Kera, Heli Kindsiko, Aivar Kohtla, Rein Kraani, Ain Krillo, Lea Krillo, Helli Kuus, Inga Kuljus, Juku Kõiv, Ene Leosk, Urmas Liiv, Mati Luht, Rita Luik, Ahto Luisk, Aivo Lukk, Külli Luts, Riina Lätte, Liia Lätting, Indrek Lübeck, Rita Mets, Kaja Niilo, Merike Otsa, Inga Palojärv, Eve Pild, Liivia Puusepp, Eve Põld, Ülo Püvi, Evi Raha, Ene Saal, Uulo Sirel, Helve Sulumäe, Evelin Säälits, Hele Ziugand, Siiri Ziugand, Eike Tammet, Liia Tigane, Anu Trumm, Mare Trummal, Kalmer Truup, Urve Tuvi, Pille Ugur, Ülo Tamm. Õhtukeskkoolis 7 lõpetajat: Alli Aasa, Ülle Korving, Evi Nurmetalo, Andres Ots, Liidia Parv, Nelli Sepp, Arvo Taaler.

29. lend 1979. a - 49 lõpetajat, klassijuhatajad Vambola Markna ja Saima Kera Juta Alaniit, Liivia Ilves, Maarika Janter, Heili Järv, Alar Kattai, Tõnu Kattai, Ülle Kattai, Kalev Kommer, Enna Kroosik, Helve Kukk, Riina Leek, Lea Lehtla, Jaanus Lendsaar, Kaia Leosk, Helbe Loigu, Aarne Lumi, Inge Meresaar, Tiiu Ojamets, Margus Olesk, Riina Olesk, Ulvi Ots, Ülle Ots, Marnet Peelo, Andrus Peterson, Eve Pihus, Eda Pild, Ilse Pilt, Pille Riin Pilt, Koidula Pilv, Henn Pruks, Varje Pukk, Tiiu Põld, Rutt Rebane, Rain Rikas, Marina Roost, Ruth Saarniit, Tiiu Sau, Aili Seim, Ivar Säre, Hugo Säre, Reet Sügis, Kalmer Zahkna, Luule Tasso, Lea Teder, Anneli Tigane, Aarne Truu, Juta Udras, Anni Viirlaid, Urmas Vijar.

Õhtukeskkoolis 8 lõpetajat: Asti Aia, Ago Liiv, Ago Raudvassar, Kalju Raudvassar, Asta Kaske, Helju Ots, Liidia Pavlova, Ly Verrev.

30. lend 1980.a 49 lõpetajat , klassijuhatajad Siina Kall ja Liina Melts Ege Glaser, Reet Glaser, Rita Glaser, Maarika Haring, Viive Hummal, Helbe Horn, Kadi Härmand, Riina Juhkam, Urmas Juhkam, Külli Kauts, Külli Kanarik, Ene Kuljus, Merike Kuljus, Urve Kommer, Andres Kõiv, Mervi Lauk, Kaja Lillemets, Lea Lillipuu, Kennu Lõhmus, Väino Lätting, Riia Mets, Jaak Niidu, Tiit Niilo, Ülle Nopri, Üllar Ojasoo, Maarika Olesk, Rutt Olesk, Viive Olesk, Ave Orav, Külli Orava, Liia Paat, Erki Palm, Eve Palm, Malle Pedak, Siiri Peelo, Ilme Plaado, Iige Ruus, Reet Saks, Kaie Sarapuu, Vambola Savi, Ingrid Sillaots, Anatoli Zagorski Svetlana Zaikova, Tiiu Zirk, Merike Tammi, Vainu Tamberg, Tiia Tint, Iivi Tähe, Ülle Vesper.

31. lend 1981.a 47 lõpetajat, klassijuhatajad Mati Jõesaar ja Väino Suurpere Riina Adason, Terje Agar, Kalev Alaniit, Madis Elismäe, Tiiu Glaser, Peeter Hillep, Elle Kalamees, Andres Kaup, Merike Keir, Laine Kodas, Lea Kommer, Lilian Kuuse, Kersti Kõosaar, Kaja Külm, Sirje Künnapuu, Liia Kütte, Viktor Larionov, Leili Lepassaar, Riina Linder, Renita Ludvik, Elmar Luha, Hele Lumi, Urmas Markna, Andrus Nedo, Tea Ojamets, Krista Ojaperv, Luule Olesk, Mati Oppar, Silvi Piir, Hille Potolovskaja, Peep Pruks, Eve Põld, Andrus Rand, Raul Randoja, Avo Raudik, Aita Rebane, Aulis Saarnits, Lily Saarniit, Alvar Soesoo, Viimi Ziugand, Miia Taniel, Andrus Tigane, Reet Viitkin, Irmen Vorotsova, Kalmer Hinn, Sirje Pütsepp, Külli Seim. Õhtukeskkooli 8 lõpetajat: Ilmar Juur, Tamara Kohtla, Vilbert Kuus, Heinar Leelanss, Leo Lillmaa, Kalev Nahksepp, Kaja Toots, Ulvi Ziugand.

32. lend 1982.a 56 lõpetajat, klassijuhatajad Vambola Markna ja Laine Toots Agur Alliksoo, Inge Bendi, Aldur Eensalu, Riina Erik, Tiiu Erik, Taavi Haring, Maarika Hiide, Õnne Hirve, Ülle Hõbesaar, Viivi Jaanioja, Lea Jaaska, Avo Jagomäe, Maia Jänes, Olga Kandle, Margus Keerma, Silli Mai Kendra, Ene Kera, Helle Kikas, Külli Kikas, Kaupo Kindsigo, Urve Kivipõld, Urmas Kommer, Liivi Kopli, Ruta Kuuse, Kalmer Kõlli, Ruta Kõosaar, Heli Land, Aigar Lumi, Uno Lätting, Maimu Melts, Maret Melts, Piret Mägiste, Ene Partsioja, Ruta Paur, Ülle Pedak, Avo Pettai, Tea Raudik, Piret Rist, Aili Ruusamäe, Sunne Ruus, Ene Seim, Silja Zaikova, Ave Teesalu, Erika Tohv, Lily Tõugjas, Indrek Veski, Roman Viilo, Ruta Virk, Luule Kalev, Aidi Krillo, Genadi Orhidejev, Jana Pann, Urmas Ziugand, Merike Ziugand, Külli Traagel, Riima Valentina Truija. Õhtukeskkoolis 11 lõpetajat: Helve Koobakene, Enn Kuljus, Inge Luisk, Jaan Luisk, Andres Nagel, Madis Ojamets, Üllar Põder, Mati Rebane, Evald Täht, Made Täht, Merike Vaher.

33. lend 1983. a 49 lõpetajat, klassijuhatajad Siina Kall ja Liina Melts Andu Adson, Sirje Agar, Andres Avila, Tiina Ernits, Siiri Haga, Ruth Haller, Madis Juhkam, Aime Kalamees, Viivika Kaljumäe, Kaie Kalkun, Tiiu Kallas, Tea Kattai, Meelis Kaupo, Urve Kaur,Erki Keel, Raul Kivilo, Toomas Kinsiver, Raivo Kranich, Kaie Kuusealune, Krista Kunnus, Meelis Kunnus, Tiina Kõiv, Vahur Külm, Kalmer Lehes, Lehar Liivik, Tiia Lõhmus, Anne Markna, Annika Nedo, Liivia Ojasoo, Marina Ojaste, Ain Org, Andres Parv, Raja Peelo, Diana Pihus, Margus Pungits, Aivar Pärnapuu, Riina Rõõmusoks, Vaike Seim, Taima Sepp, Jaanus Solovjev, Aigi Tamm, Ly Teder, Ruta Truija, Margus Truup, Ivi Udras, Ain Udumäe, Reet Vahermets, Kaja Verhogljadova, Koit Üle

34. lend 1984. a 39 lõpetajat, klassijuhatajad Aive Puutka ja Mati Jõesaar

Maia Adson, Ulvi Allik, Helle Andruse, Tiina Hillep, Esper Ilm, Mart Juhkam, Piret Jõesaar, Aili Jääger, Kati Kalde, Are Kattai, Elle Kaur, Kalli Kauts, Aime Kivi, Ülle Kranich, Jaanus Kuiv, Ebe Kukk, Helle Külaots, Rando Lehes, Romet Lepla, Evi Mattis, Liidia Mattis, Rein Org, Ange Partsioja, Elje Piller, Kalle Pilt, Ülle Puustusmaa, Aive Pärnapuu, Hille Rebane, Aare Salmistu, Esta Salmistu, Raivo Semjonov, Rein Sõnna, Anre Zeno, Aivi Tamm, Ülar Truu, Eve Umbleja, Aigar Vaher, Piret Variksaar, Andres Veski.

35. lend 1985. a 34 lõpetajat, klassijuhatajad Elsa Hillep ja Anastasia Mehik Alge Aher, Tiiu Eensalu, Imbi Halmann, Kaja Hirvemäe, Siiri Heliste, Raivo Jänesmägi, Aivar Kallas, Liilia Kallas, Ülar Kalnapenkis, Aare Kanistik, Viivika Kasemaa, Arvi Kodas, Margus Kukk, Mairi Kõrvel, Piia Lehes, Kaja Linnas, Evelin Lokk, Õnne Lokk, Kaja Luha, Külli Maad, Malle Paat, Heiki Palok, Tarmo Piirisild, Riina Potolovskaja, Anneli Raudik, Vaire Rikas, Maria Sarik, Mati Seim, Merje Sillaste, Hiie Sulu, Ie Zeno, Vahur Zuppur, Aivo Teesalu, Esta Variksaar.

36. lend 1986. a 37 lõpetajat, klassijuhatajad Linda Potolovskaja ja Eve Kuljus Ada Alliksoo, Andres Alliksoo, Marko Hinn, Merike Juhkam, Jaana Jõgi, Tiina Jõgi, Jana Kammer, Jaanus Kikkas, Katrin Kindsigo, Karin Kits, Risto Kukk, Eve Mai Kuus, Urmas Lang, Diana Lepp,Marika Liiv,Tiina Lillemets, Ester Luga,Tiit Lõhmus,AiriOjamets, Arno Ojamets, Margit Olesk, Ardi Paur, Piret Pedak, Marje Pungits, Anneli Põder, Marika Sarapuu, Anneli Sikk, Andrus Solom, Helgret Tasso, Terje Temberg, Janek Toots, Tiina Toots, Ülle Truija, Silja Truu, Ülle Uibokand, Maiu Uibopuu, Jaanus Variksaar.

37. lend 1987. a 32 lõpetajat, klassijuhatajad Karin Aarna ja Mati Jõesaar

Aimur Birnbaum, Koidula Hakk, Inge Hummal, Peeter Jagomäe, Tiina Jõgi, Viive Kalev, Liivi Kalk, Rein Kannumäe, Urmas Kiudorv, Ralf Kivilo, Tiia Kodas, Madis Kukumägi, Kalmer Kärblane, Jaana Käämbre, Kuido Külm, Krista Luisk, Heili Mehilane, Raul Nedo, Annika Niidu, Piret Palm, Marko Pann, Helen Pild, Jaanus Puškin, Kairit Puusepp, Liili Põder, Evar Riitsaar, Ive Sander, Selgur Sepp, Antonina Smorodina, Ada Sõna, Maiu Tamm, Alar Utsal.

38. lend 1988. a 28 lõpetajat, klassijuhataja Vambola Markna

Tiiu Adason, Veiko Haller, Tiina Halmann, Elje Helm, Elina Hummal, Pille Juhkam, Tiivi Kartsep, Andrus Kiudorv, Liina Kõva, Anu Liiv, Merle Liivik, Tarvi Mändik, Jana Nassar, Hille Otsatalu, Piia Paat, Ivar Parman, Kersti Prants, Urmas Puusepp, Helge Riitsaar, Ruth Rull, Hille Saarna, Madis Soesoo, Riina Sõnna, Tiia Teras, Kalmer Toom, Urve Uiboleht, Ene Ummelik, Kaire Vuks.

39. lend 1989. a 23 lõpetajat, klassijuhataja Küllike Nagel

Jaanus Aim, Aigi Heero, Margo Hurt, Erik Jõgi, Lauri Kaaristo, Tarmo Kall, Peep Kinsiver, Hille Kriiva, Tea Kund, Merje Laan, Margit Mehilane, Ülvi Mets, Katrin Mägiste, Margus Müürsepp, Anželika Nosova, Annika Nurm, Aili Paat, Pille Piholaan, Toomas Puškin, Anu Reha, Inge Saaremaa, Jaak Turvas, Aire Valt

40. lend 1990. a 14 lõpetajat, klassijuhataja Ülle Sõna Aigi Helm, Angela Jagomäe, Jaana Järv, Pille Kapp, Ülle Kikkas, Inge Laan, Jana Otsatalu, Maiken Plaks, Tiiu Prükk, Jaanika Sarapuu, Anneli Sarik, Kai Sõna, Katrin Tarraste, Annika Variksaar.

41. lend 1991. a 28 lõpetajat, klassijuhataja Tiiu Ojala Tiit Adason, Kadri Hark, Kalle Heero, Heiki Hinn, Anita Hirv, Even Hummal, Rain Helistve, Maris Jõesaar, Tiina Järvepera, Marelle Jõgi, Tõnis Katsep, Kristel Kaselaan, Rain Kivilo, Ille Kunnus, Ülle Kriiva, Kaimar Kõivoste, Kaja Lobin, Tarmo Lõiv, Piia Prants, Laivi Puškina, Maris Puusepp, Pilvi Puustusmaa, Tiiu Reha, Anita Sõrmus, Toomas Sikk, Eve Teder, Toivo Turvas, Roman Võsokovski.

42. lend 1992. a 22 lõpetajat, klassijuhataja Heiki Ojala Mati Ader, Ivar Haabsaar, Erle Helm, Piret Hõim, Mare Jagomäe, Aimar Jõgeva, Heli Kamarin, Triinu Karu, Toomas Kikkas, Aiveli Kinsigo, Margit Kõiv, Margit Lõiv, Marika Nassar, Tuuli Otsaru, Margo Poldov, Margus Puhm, Rutt Riitsaar, Ingrid Rikas, Lyana Sonne, Ülle Valle, Daily Varik, Romet Võsokovski.

43. lend 1993. a 21 lõpetajat, klassijuhataja Mati Jõesaar Monika Einla, Sille Heero, Jaak Helm, Kairit Kais, Rando Kall, Andres Kranich, Kurmet Kuldnokk, Merle Liiv, Ruve Moor, Margus Mägiste, Triinu Mändik, Annely Ots, Aire Pindis, Pille Prants, Tiit Sikk, Silja Soodla, Kalle Sõrmus, Liia Taaler, Margit Tepaskent, Kaire Toots, Taavi Turvas.

44. lend 1994. a 22 lõpetajat, klassijuhataja Linda Potolovskaja Aire Allikas, Margus Frey, Aarne Hallop, Kerti Kaselaan, Janar Kattai, Jandra Keir, Kairi Kodas, Regina Kohtla, Karen Kuldnokk, Terje Kund, Helena Lehes, Veronika Nagel, Margus Parv, Eve Raudvassar, Merle Rebane, Mari Lehes, Janne Sarapuu, Kristel Stratilatova, Moonika Tali, Urmo Udu, Tiina Uibokand, Ester Valgemäe.

45. lend 1995. a 27 lõpetajat, klassijuhataja Urve Jõesaar Hannes Hagu, Meelis Havakats, Elle Helm, Pille Hermann, Marili Hinn, Hele Kamarin, Helle Kamarin, Lehar Kohtla, Terje Kohtla, Liilia Koppel, Anne Mai Kuuse, Anneli Kõiv, Albert Kõivumägi, Piret Lehes, Meelis Lõhmus, Anu Metsaots, Jan Ojala, Marika Ossimova, Maret Parv, Airika Pilt, Sirly Sikk, Taavi Sikk, Merike Slavin, Kristi Tammi, Eve Tõnison, Pilvi Valdmaa, Ere Valgemäe.

46. lend 1996. a 19 lõpetajat, klassijuhataja Siina Kall Annika Ader, Martin Aim, Kadri Borga, Helerin Hermann, Kristi Kauts, Piret Lepson, Teo Niklus, Terje Piiling, Tuuli Pilt, Aili Soidla, Jaak Stratilatov, Tiina Teder, Priit Turvas, Urmo Uiboleht, Mariko Vahtra, Helle Hallop, Margus Kuus, Kaire Tagen, Signe Toots.

47. lend 1997. a 22 lõpetajat, klassijuhataja Eve Kuljus Evelin Aasa, Anu Mai Allikas, Marek Birnbaum, Signe Einla, Vello Hinn, Kaili Härm, Tiit Jagomäe, Kerli Kallas, Maarika Kulešas, Heiki Laasik, Arne Leelanss, Andrus Needo, Enno Olesk, Mait Parv, Ane Purgas, Jana Raudvassar, Ruta Sisas, Kristjan Säre, Egne Sööt, Klaarika Tammi, Annika Toots, Laivi Vodi.

48. lend 1998. a 21 lõpetajat, klassijuhataja Ene Külli Lokk Kairi Aasa, Keiu Einla, Marek Glõsenko, Eleri Jõemets, Karin Jõgeva, Raigo Kiidma, Elar Kutsar, Kristi Kuus, Maris Künnapuu, Õnne Laas, Mirjam Lõhmus, Kaimar Metsik, Mariana Mölder, Marek Ojala, Piret Ojaperv, Veiko Pilve, Ele Prants, Marko Sõna, Mailis Teppo, Tarmo Toomsalu, Annika Trumm.

49. lend 1999. a - 13 lõpetajat, klassijuhataja Mati Jõesaar Triinu Adason, Ahti Einla, Kristel Koger, Krista Kohtla, Martin Morel, Evelin Paap, Marge Piirimägi, Erki Ragul, Pille Sõrmus, Eveli Teesalu, Urmas Umbleja, Kristi Valk, Kätlin Valli.

50. lend 2000.a 21 lõpetajat, klassijuhataja Tiiu Ojala Ilmar Helm, Aimar Hussar, Kadi Jagomäe, Egne Kendra, Kädi Krillo, Elina Kuljus, Kadri Melts, Helbe Ots, Marko Ragul, Argo Raudik, Rando Raudsepp, Kaimar Redi, Tuuli Sikk, Jane Sikka, Aive Soidla, Tiiu Turvas, Ando Tuul, Anneli Uibo, Helle Uibokand, Keithi Valli, Maili Vodi.

51. lend 2001.a 6 lõpetajat, klassijuhataja Eve Kuljus Ave Taaler, Egerd Pajustik, Keio Kõva, Kristel Koobakene, Kersti Kohtla, Signe Keskküla.

52. lend 2002.a 10 lõpetajat, klassijuhataja Mati Jõesaar Margus Juhkam, Eret Klade, Marek Lendsaar, Tanel Lind, Meelis Mark, Priit Ojaperv, Kristi Sikk, Alar Sing, Maija Toomik, Merili Truu.

53. lend 2003.a 19 lõpetajat, klassijuhataja Mati Jõesaar Kristjan Erik, Irja Helm, Rain Kiidma, Tanel Kund, Kristjan Kuus, Marget Lainola, Kati Meister, Yvyan Merzin, Eneli Nagel, Kristiina Normann, Tarmo Parm, Terje Parm, Eveli Puškina, Robert Sikk, Tanel Tähe, Ailen Teemo, Kerli Teesalu, Bruno Zahkna, Ivar Zekker.

54. lend 2004.a 28 lõpetajat, klassijuhataja Eve Gross Ineke Birnbaum, Meelis Juhkam, Kadri Kall, Maigi Kalluste, Siret Keldrimägi,Liisi Kivilätte, Kristjan Koemets, Romer Leeland, Kati Liiv, Siim Lillemets, Tõnis Malkov, Martin Mark, Elle Nagel, Merlis Pajustik, Taavi Pavlov, Priit Pillak, Elen Põld, Liis Sarapuu,Katre Sinisalu, Tagne Tähe, Helen Talupoeg, Toomas Tooding, Remo Toomemägi,Natalja Toomik, Anneriin Truu, Jaanika Urbanik, Mikk Välbe, Liisi Ly Viitkin.

55. lend 2005.a 28 lõpetajat, klassijuhataja Küllike Nagel Sirli Hanni, Mirek Järv, Airi Kalma, Maria Kirch, Marko Kukk, Kristo Kuus, Karel Lendsaar, Ly Liivaoja, Marin Mattis, Tauno Mölder, Kertti Nagel, Kristjan Nagel, Mario Narusk, Merilin Paap, Mario Pajustik, Janar Pilt, Maarja Ploom, Ville Pluum, Diana Raudsepp, Priit Rebane, Tiim Salumägi, Merili Trumm, Jaanus Tuul, Rauno Ulmas, Veikko Vaher, Maarika Vares, Katre Veski, Rommi Viitkin.

56. lend 2006.a 23 lõpetajat, klassijuhataja Mati Jõesaar Maris Juhkam, Villu Kahar, Signe Karu, Helen Kond, Martin Krillo, Marina Kulikova, Priit Kurvits, Kaino Kõva, Teet Lehes, Kaiti Lehiste, Stella Lillemets, Laura Malkov, Kristiina Mark, Oliver Niidu, Maarja Ots, Heiti Post, Madis Põri, Ave Salumets, Martin Sõna, Mari Sõrmus, Triin Tali, Margus Tiigi, Sander Välbe.

57. lend 2007.a 40 lõpetajat, klassijuhatajad Eve Gross ja Viktor Puolakainen Ester Eensalu, Inga Fatejeva, Anu Hussar, Janne Juur, Katrina Kalde, Anti Kaljumäe, Kerti Kera, Imre Kivilo, Rainer Kommer, Kerli Kukk, Jaanika Kulešas, Kadri Laine, Siret Leeland, Piia Liivaoja, Lauri Lumi, Maarek Lumi, Karit Mattis, Katrin Märdimäe, Jane Normann, Marko Oppar, Sven Oru, Raiko Palm, Triin Parm, Ly Puhm, Marian Rand, Kristo Randoja, Elge Raudik, Kristel Rebane, Raido Ruus, Leen Sarapuu, Kärt Säre, Robert Säre,Taivo Tali, Egne Talvik, Erki Talvik, Marju Teder, Diana Teemo, Kristi Trumm, Maarja Tuul, Kerttu Vaher.

58. lend 2008. a 35 lõpetajat, klassijuhatajad Heli Kukk ja Liia Mark Kadri Arras, Kadi Arras, Toomas Jagomäe, Maarja Juhkam, Marten Juhkam, Kertu Jõgi, Lauri Kalluste, Ardi Kalma, Kadri Kaupo, Jürgen Kaur, Kristi Kenk, Kadri Kikkas, Rando Kommer, Jürgen Kuljus, Raido Kuus, Janis Kuus, Eger Lepla, Tuuli Lillemäe, Liis Maad, Alo Mõrd, Sirli Nahksepp, Gerda Niilo, Krislin Nõlvak, Tiit Ojamets, Johannes Olesk, Kersti Pettai, Triin Talupoeg, Maaria Teder, Alar Trumm, Teele Tähe, Tõnis Uiboupin, Janar Urbanik, Allan Viilo, Eliis Viljaste, Marju Zekker

59. lend 2009. a 37 lõpetajat, klassijuhatajad

Mati Jõesaar ja Eve Kuljus Eerika Eensalu, Tiina Maarja Einla, Janika Haljas, Signe Hanni, Auri Juhkam, Sigrit Kallas, Kadri Kalluste, Hedi Kaupo, Siim Kera, Rudolf Kirch, Tuulika Kivest, Martin Kivilätte, Kadri Kooser, Tiina Larionova, Taavet Malkov, Tamar Muzakko, Kertu Mäesaar, Triin Mändmets, Katre Nagel, Joosep Narusk, Indrek, Niidu, Sandra Oppar, Tanel Oru, DianaPõri,Siim Rikas,Kaupo Sirel, Mari Liis Tang, Kaja Teder,RaunoTraagel, SanderTuul, Kristjan Utsal, Gerda Vaher, Maarja Valb, Madis Vallimäe, Siret Verrev, Kerli Viiard, Martin Vodi.

60. lend 2010.a 36 lõpetajat, klassijuhatajad Siina Kall ja Eve Gross Alan Alliksoo, Maive Haak, Meriliis Hirvemäe, Carolin Hussar, Eduard Ivanov, Enna Juhkam, Meelis Juhkam, Liisa Juhkam, Kaija Juur, Siim Kala, Anette Kalnapenkis, Ädi Kaupo, Mattis Kivilätte, Maigi Kõrbe, Kaili Kõva, Meeli Lillemäe, Tiina Lõhmus, Norman Malnieks, Mari Mandel, Mario Muzakko, Liisi Nõlvik, Jane Olesk, Allar Olesk, Piret Palgi, Mihkel Kristjan Pant, Ainiki Pisukova, Egle Poll, Kein Puhm, Tanel Purgi, Kai Põlgaste, Renna Randoja, Rauno Ruus, Tamar Teemo, Merit Tonkson, Vardo Valli, Janer Vislap

61. lend 2011.a 33 lõpetajat, klassijuhatajad Küllike Nagel ja Annela Tohv Tauri Alliksoo, Raiko Aste, Kristin Djomina, Rein Hirvemäe, Raul Juur, Laura Kall, Jane Kalnapenkis, Kersti Kaupo, Kristjan Kikkas, Anu Kommer, Merilyn Kund, Jaanika Kund, Armin Kuningas, Maret Laan, Steven Lätt, Annika Malnieks, Mart Mandel, Maarika Märdimäe, Berit Olle, Age Pant, Sander Pild, Preet Pillak, Kristiina Rand, Piret Rebane, Sille Rebane, Lennart Ruuda, Karin Sabalisk, Liina Skuin, Hannes Tasso, Olesja Tusova, Toomas Tuul, Kerstin Uiboupin, Teele Vodi

62. lend 2012.a 28 lõpetajat, klassijuhataja Eve Kuljus Piibe Armus, Siim Arras, Kaisa Heero, Janeli Järvelill, Marek Kaljumäe, Kertu Kund, Rait Kuus, Ove Lillmaaa, Kätlin Link, Merilin Morel, Ellen Ojaots, Henri Ojaperv, Nele Mai Olup, Eerik Paas, Teele Paur, Kristiina Purgi, Leegi Põder, Karl Joan Rahusoov, Espen Saarniit, Liis Sikk, Gerda Sinisalu, Anneli Sügis, Merili Tiigi, Hanna Tohv, Swen Tuvi, Peeter Vodi, Anastassija Zimarina

63. lend 2013.a 21 lõpetajat, klassijuhataja Külli Lendsaar Merlin Adason, Sanny MaryArmus, Ain Bubnovski, Kaili Djomina, Kevin Eerik, Sander Erik, Kevin Gross, Rauno Jallai, Helina Janus, Jaana Kallas, Laura Kivilo, Jaan Kund, Kadri Kõomägi, Rasmus Ojaots, Katre Ojarand, Kädi Piholaan, Birgit Piir, Andra Sarapuu, Getheliis Tambets, Rain Traagel, Kristiine Viiard.

64. lend 2014.a 24 lõpetajat, klassijuhataja Liia Mark Erki Alliksoo, Allan Bubnovski, Anneli Haljas, Merili Haljas, Ardi Kaaristo, Egle Kons, KristoferKorde,KätlinKõva,GerliKund,PriitKunnus,JaanLendsaar,SvenLätt,KätlinNedo, Kristjan Nedo, Helena Ojaperv, Priit Olle, Grete Palgi, Veronica Palm, Madli- Greete Raud, Tea Talupoeg, Ermo Talvik, Liina Tollimägi, Stella Tuvi, Marten Viilo.

65. lend 2015.a 13 lõpetajat, klassijuhataja Küllike Nagel

Laura Bubnovskaja, Mirko Janus, Elina Kambrimäe, Hanna Keir, Henri Keir, Kauno Koltsov, Kaur Lukk, Anne Merzin, Kati Palojärv, Marved Silm, Karmen Škepasts, Kristin Tisler, Markus Valdmaa.

66. lend 2016.a 17 lõpetajat, klassijuhataja Ülle Lepp

Laura Kaiv, Egert Kanep, Kaidi Kaupo, Risto Kikkas, Sigrid Kivilo, Johann Kuldmäe, Marius Paat, Kelli Piholaan, Martin Räim, Krislin Rätt, Liisi Saare, Markus Saarniit, Jane Soesoo, Reelika Taaber, Annika Tiigi, Mariann Toots, Nadežda Toomik.

67. lend 2017.a 13 lõpetajat, klassijuhataja Eve Gross Kertu Armus, Kätlin Jõgiste, Ave Liis Kivest, Kristi Kund, Gaidleen Nedo, Andre Ojala, Karl Markus Parv, Nele Laura Pihla, Triin Nicole Pilt, Miina Prants, Sigrifild Sikk, Annabel Uibo, Marleen Vaiksoo.

68. lend 2018.a 11 lõpetajat, klassijuhataja Annela Tohv Anett Aasa, Erna Marie Ehasalu, Johanna Järg, Kärt Karro, Kati Karu, Reelika Kõlli, Mailis Mikson, Karl Marten Mägi, Karl Ojarand, Marcus Rebane, Artur Vodi.

69. lend 2019.a 7 lõpetajat, klassijuhataja Ülle Orhidejeva Kaia Jõgiste, Kati Jõgiste, Robin Järg, Karli Keir, Randel Rannamägi, Timo Tiisler, Marianne Toots, Eveliis Vaiksoo

70. lend 2020.a 10 lõpetajat, klassijuhataja Ülle Orhidejeva Hanna Haide Helstein, Karolin Jõgeva, Tanel Tom Kons, Kärol Kõomägi, Janeli Luts, Artur Hendrik Mägi, Kevin Palm, Kristo Rull, Elisabeth Toomik, Triinu Tuvike.

71. lend 2021.a 18 lõpetajat, klassijuhataja Ülle Orhidejeva Marta Liina Birnbaum, Rait Haabsaar, Karmen Kauss, Marge Kons, Hans Jürgen Kukk, Armas Kuningas, Hanna Liisa Kunnus, Hanno Laur Kunnus, Katrin Kõiv, Kaisa Langus, Melany Regle Langus, Markus Ojaveer, Mari Ann Paat, Kristel Raat, Grete Liis Räim, Robin Saarniit, Sander Süvaorg, Gerrit Ziugand

72. lend 2022.a 15 lõpetajat, klassijuhataja Elina Ernits Marko Kaselaan, Karl Sander Kostin, Joosep Kund, Gladis Nopason, Priit Ojaots, Karl Erik Oppar, Marleen Paas, Brittany Paat, Alex Erik Pettai, Vanessa Victoria Pilt, Britha Rosenthal, Moonika Savi, Kristofer Tehver, Marek Toomik, Triinu Turvas.

Vastseliina Gümnaasiumi ajaloost

Vastseliina Gümnaasiumi kui keskharidust andva kooli alguseks on aasta 1947, mil MittetäielikVastseliinaKeskkoolmuudetiVastseliinaKeskkooliks. Kooliarengaastatejooksul on olnud suhteliselt rahulik, ilma teravate tõusu ja mõõnaperioodideta. Edasiliikumine on aga alati toimunud, on olnud teatud mõttes proovimist ja katsetamist seoses haridusministeeriumi poolt esitatud nõudmistega, nagu polütehniline tööõpetus, vene keele süvaklassid, 6 aastaste õpetamine, põllumajanduse mehhaniseerimise, piimafarmi laborandi ja masinlüpsimeistri operaatori erialade õpetamine, töö kodundusklassidega, ühiskondliku kasuliku töö (ÜKT) tundide rakendamine õppetöös, valikainete võimaluste suurendamine, infotehnoloogia rakendused õppetöös, eKool, õpetamine gümnaasiumiastmes kolmes suunas… Ja seda on katsetatud ikka selle nimel, et otsida võimalusi oma õpilastele koolist kaasa anda lisaks üldharidusele ning akadeemilistele teadmistele ka eluks vajalikke oskusi.

Järgnevalt kooli tegemistest nende aastate jooksul. Nende 75 aasta jooksul on kooli juhtinud 9 direktorit.

Vastseliina Keskkool aastatel 1947 1954 direktor Aleksander Linask

Mittetäielik Vastseliina Keskkool muudeti 1947. aastal keskkooliks Kooli keskkooliks muutumise tingis elu ise, sest õpilaste kodudes oli hakatud arusaamaharidusevajalikkusest.Kooli esimeseks direktoriks määrati Leningradi Pedagoogilises Instituudis hariduse saanud Aleksander Linask ja õppealajuhatajaks Georgi Petšnikov. Kool töötas pärast sõda 1883. aastal valminud kihelkonnakoolimajas, mida kohalikud elanikudtunnevadvalgekoolimajana. Ruumipuudusening õpilastearvusuurenemisetõttu töötas kool aastatel 1950 1960kahes vahetuses. Õpetajaid oli 48, neist naisi 33 ja mehi 15. Sellel ajal otsustati sageli inimese üle sotsiaalse päritolu järgi. Aeg määras ja dikteeris suuresti inimeste käitumise. Võimalusi ise otsustada oli vähe. Õpilaste arvgi ulatus sinnamaale, et oli paras ühele maakoolile. Õppimistahe oli suur nii õpilastel kui õpetajatel, sest ka õpetajad olid alguses väga erineva ettevalmistusega, ühelgi õpetajatest ei olnud kõrgemat haridust ja seetõttu tuli paljudel õpetajatel kaugõppe teel asuda seda omandama. Esimeste lendude lõpetajad olid peaaegu üheealised õpetajatega, seetõttu olid omavahelised suhted väga head. Vanemate pedagoogide heatahtlik suhtumine ja tähelepanu liitis noored ja vanad õpetajad ning õpilased ühte.

Endine kihelkonnakoolimaja, hilisem „Valge koolimaja“

Koolielu selleaegsetes tingimustes oli küllaltki raske ja keeruline. Töötati kahes vahetuses ja õhtusel vahetusel tuli töötada petrooleumilampide valgusel. 1951. aasta märtsis sai kool elektrivalgustuse. Üha kasvav ja arenev kool põrkas kokku raskustega. Kooli direktor ja õpetajad olid hõivatud väga paljude ühiskondlike kohustustega. Peagi hakkasid õpetajad abiks käima veel ka põllutöödel. Hoolimata raskest ajast valitses koolis loov vaim ja püüd hariduse poole. Vastseliina Keskkooli kolm esimest lendu olid küllaltki edukad. Seda tõestab esimeste lendude lõpetajate tublidus. Nende hulgast on sirgunud filosoofe, ajaloolasi, kultuuritegelasi, õpetajaid ja igati tublisid tööinimesi. Kuid aeg on teinud lõpetajate seas oma töö

Üleminekueksamid toimusid koolis kevaditi ja sügiseti. Võõrkeeltest õpiti saksa keelt. Võimlemissaali ja vajalikku spordiväljakut polnud. Sellest hoolimata suudeti läbi viia kooli , maakonna , rajooni , linna ja isegi vabariiklikke võistlusi. Õpilaste koolist puudumise põhjusteks olid peamiselt haigus, riietuse ja jalatsite puudumine, töö kolhoosis või kodus. Põhjuseta puudumist esines harva. Soov haridust omandada oli suur, kooli tuldi jalgsi, isegi 20 versta kauguselt, või ööbiti nigelas internaadis. Koolis oli raamatukogu, mis mahutas 1225 raamatut. Seega said noored oma kirjanduslikke huve rahuldada, oma silmaringi avardada. Toitlustamist koolis ei olnud, pakuti ainult teed. 1950. aastal ehitati koolimaja vastu üle tee internaadihoone, milles oli kolm tuba magamiseks ja köök. Seal hakkasid elama tüdrukud.

1953. aastal valmis koolile uus 100 kohaline internaadihoone, mis asus Pioneeride tänavas.

Kooli esimene internaadihoone

Uus internaadihoone.

Aleksander Linaski direktoriks oleku ajal pandi alus Vastseliina Keskkooli tegevusele. Tema ajal oli koolis võrdlemisi tugev õpetajate kaader. Direktorina nõudis A. Linask ranget distsipliini. Kooli majanduslik olukord hakkas järk järgult paranema. Tema direktoriks oleku perioodil sai keskhariduse 59 noort.

Vastseliina Keskkooli algus oli hiilgav. Panuse pidid andma kõik õpetajad, õpilased, lapsevanemad. Arvestades selleaegset elu olu oli Vastseliina Keskkooli tekkimine suur samm edasi selle piirkonna arengus.

Vastseliina Keskkooli 1. lend 1951. aastal. Klassijuhataja Laine Toots

1954. aastal määrati koolidirektori kohale Irene Eisen (Arus), sest Aleksander Linaskil puudus kõrgem haridus.

Vastseliina Keskkool aastatel 1956-1963 - direktor Paul Vardja

Paul Vardja tuli Vastseliina Keskkooli tööle 1951. aastal. Õpetajate Seminaris oli ta omandanud algkooliõpetaja kutse ja hiljem lõpetanud Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna. Juulis 1956. aastal edutati Paul Vardja Vastseliina Keskkooli direktoriks. Direktori kohal töötas ta 7 aastat. Seda perioodi mäletavad vilistlased kui aktiivse tegevuse aega. Märksõnadeks olid sport, muusika ja isetegevus. Need olid direktoriarmastatudtegevusedjaseeeijätnudpuudutamatakaõpilasi. Paul Vardja direktoriks oleku ajal töötas koolis 48 õpetajat, neist 36 naist ja 12 meest. Alates aastast 1959 töötas koolis õpilaste koolikooperatiiv. Kooperatiivi esimeheks oli valitud üks õpilane ja hooldajaks õpetaja. Koolis oli müügipunkt, kust sai osta koolitarbeid, saiakesi, sooja toitu jne. Müüjaiks olid õpilased. Saadud kasumi eest korraldati kevadel ekskursioone ja aktiivsematele liikmetele maksti preemiat.

1960/61. õppeaastal kehtestati Vastseliina Keskkoolis, nagu kogu Võru rajooniski, kaheksaklassiline koolikohustus. Koolile rajati küülikufarm, kus küülikute arv ulatus sajani. 1961/62. õppeaastal algas koolis tootmisõpetus. Erialaks valiti põllumajanduse mehhaniseerimine.

1962. aasta suvel hakati Vastseliina sovhoosipoolse majandusliku toetusega Kirikumäe järve äärde ehitama pioneerilaagrite läbiviimiseks köögi ja sööklahoonet. Korrastati järve ümbrus.

1962/63 õppeaastal sisustati Vastseliina Kultuurimajja tootmisõpetuse kabinet. Samal aastal lõpetati õpilaste koolikooperatiivi tegevus, kuna leiti, et tema tegevus pole õpilastele vajalik.

Spordis tegeldi kõige enam suusatamise ja võrkpalliga. Nendel aladel osaleti koolide vabariiklikel võistlustel. Võrkpalliplats tehti metsa ja mängiti isegi talvel. Hiljem ehitati mänguväljakule katus peale.

Vastseliina Keskkool aastatel 1954 1956 direktor Irene Eisen

Keskkooliosas tegutses segakoor, lauldi laule Eesti klassikalisest repertuaarist. Veel tegutseskoolismees janaisansambel.Antikontserte,käidiülevaatustel.Mais1959.a.tulikooli poistekoor ülevabariigilise ülevaatuse võitjaks, järgmisel aastal teiseks.

Kõigest hoolimata vaevas kooli ruumipuudus. Õppimine toimus kahes vahetuses. Töötingimused olid rasked. Puudusid eraldi ruumid õpetajatele ja direktorile. Internaat valge koolimaja vastas ehitati ümber õpetajatele korteriteks. Ehitati välja õppetöökoda metalli ja puidutööks, osteti juurde õmblusmasinaid. Raamatukogugi oli kasvanud suuremaks.

Selleaegseid koolilapsi iseloomustas pärastsõjajärgne rangus ja vähenõudlikkus. Majanduslikult olid inimesed kehval järjel. Noored olid töökad ja tahtsid õppida, olid distsiplineeritud.Õpetajadhindasidõpilastestöökust,suurttahtejõudu.PaulVardjaonise1997. aastal meenutanud: „Selle aja noored olid töökad, moraalselt kindlamad ja puhtamad, kuid tänapäeva noored on avatumad ja laiema silmaringiga. Kui kellel vähegi vaimuandeid oli, siis see jõudis ka edasi.“ Selleaegsetest lõpetajatest olid paljud juhtivatel ametikohtadel. Mitmed töötasid aktsiaseltside, osaühistute eesotsas, olid talunikud, kuid paljud valisid ka haridusalase tegevuse. Ka Vastseliina Keskkoolis hakkas tööle mitmeid selleaegseid lõpetajaid.

Koos üldteadmistega saadi teatud oskused maaeluks ja tööks, sest üheks õppeaineks oli polütehniline tööõpetus. Lisaks sellele oli veel kahenädalane tööpraktika kevadel ja sügisel kolhoosis põllutöödel või karjalaudas. Kõige paremaks näitajaks sel perioodil õppe ja kasvatustöö alal oligi see, et lõpetanute sissesaamine kõrgkoolidesse oli hea.

Kooli tuli rohkem vabadust, kui seda oli Aleksander Linaski ajal. Paul Vardja oli koolijuht, kes oli vastu kõrgemalt poolt tulevatele mõttetutele ettekirjutustele, protsendimaaniale, pedagoogilise süsteemi ummikusse ajamisele. Ta oli vastu koolide bürokratiseerimisele. Tema tegevuse tulemusena elavnes kultuurielu nii koolis kui ka Vastseliina alevikus.

Paul Vardja motoks oli: “Kui põleda, siis nii, et sädemed lendavad mitte vinduda”. Sellest motost juhindus ta kooli juhtimisel kui ka igapäevases elus.

Vastseliina Keskkool aastatel 1963 1965 direktor Elsie Mets

1963. aastal sai uueks Vastseliina Keskkooli direktoriks Elsie Mets. Õpetajaid oli koolis 29. Õpetajate metoodiline töö koolis oli korraldatud ainekomisjonide kaudu. Peamine rõhk pandi individuaalsele tööle. Õpetajate enesetäiendamiseks töötas esteetikaseminar, eestvedajaks direktor Elsie Mets. Seoses Paul Vardja lahkumisega Vastseliinast puudus muusikaõpetaja ja see andis tunda ka õpilaste isetegevuses. Leonid Eriku tööleasumisega muusikaõpetajana olukord lahenes. Koolis tegutsesid ka eelmise direktori ajal loodud töökojad metalli ja puidu töötlemiseks ning õmblustöökoda. IX XI klassi õpilased jaotati erialade järgi: loomakasvataja, mehhanisaator, traktorist

masinist. Lisaks sellele hakati õpetama ka masinaõpetust, mis on tänapäeval võrreldav autoõpetusega. Internaadis ühendati kaks magamistuba, kuhu valmis keemiakabinet. Vastseliina Keskkooli juures avati kaugõppefiliaal, mis andis võimaluse ka töö kõrvalt keskharidust omandada. Raamatukogus hoiul olevate raamatute arv oli kasvanud 3331. Internaadis elas 15. jaanuari 1965. aasta seisuga 102 õpilast, kõigile võimaldati sooja toitu.

Vastseliina Keskkool aastatel 1965 1980 direktor Jüri Naarits

Vastseliina Keskkooli direktori koht jäi 1965. aastal tühjaks. Seejärel pakuti seda kohta Jüri Naaritsale, kes oli omandanud ajalooõpetaja kutse. Pärast pikaajalist kaalumist võttis ta selle koha vastu. 2. septembril 1965.aaastal anti Võru Rajooni RSNTK Haridusosakonna juhataja käskkirjaga nr. 30 Vastseliina Keskkool üle endiselt direktorilt E. Metsalt uuele direktorile Jüri Naaritsale.

See elus palju näinud ja kogenud inimene tegi kohe asja enda jaoks selgeks ühes, nimelt, et kool ei saa areneda, kui õppetöö käib mitmes majas ja õpperuumid ei vasta enam sugugi aja nõuetele, olgugi et kaader oli kõrgema haridusega, staažikas ja enamik õpetajaid väga head ainespetsialistid, kelle nõudlikkust ja jagatud tarkust mäletasid õpilased tänutundes veel kõrgkoolis õppideski.

Koolis oli olukord raskenenud, puudusid mitmed aineõpetajad, ka õppealajuhatajat polnud. Siiski nõustus sellele kohale asuma matemaatikaõpetaja Elsa Hillep, kes jäi peagi dekreetpuhkusele. Teda asendas pensionil olev Aleksander Linask. Teised puuduvad õpetajad leiti endiste kooli kasvandike hulgast. Võib öelda, et Jüri Naarits alustas raskes olukorras, vanu haavu parandades.

Kool oma 300 õpilasega oli õppetööks paigutatud kolme eraldi asuvasse hoonesse keskaste kihelkonnakooli majja ja selle vastas olevasse internaati, alg ja keskkooliklassid alevi teises otsas asuva uue internaadi ruumidesse. Õpetajad ja õpilased pidid nüüd teatud tundideks rändama ühest majast teise. Vastseliina rajooni ühendmisel Võru rajooniga 1959. aasta jaanuaris tegi rajooni likvideerimise komisjon ettepaneku: anda 1953. a. ehitatud rajooni administratiivhoone (praegune hooldekodu) keskkoolile kasutamiseks. See ei leidnud toetust, sest oli alanud internaatkoolide loomise kampaania. Niisuguse suhtumise juures jäid üldhariduslikud kohalikud koolid halvemasse olukorda. Vastseliina Keskkool oli nagu teisejärguliseks tõrjutud õppeasutus.

1966. aastal võeti käsile valge maja kapitaalremont. Vähehaaval uuendati kooli inventari. Muretseti ka pedagoogilise kaadri täiendamise ning tugevdamise eest. Nii võeti kooli tööle noored eriharidusega õpetajad. Õpetajaid oli 22, enamik neist kohalikud. Õppetöö oli vabamaks muutunud, polnud enam ülevalt poolt dikteerimist. Jätkati Paul Vardja poolt asutatud poistekoori traditsioone, puhkpilliorkestri ja laste ning noorte segakoori edasiarendamist muusikaõpetaja Leonid Eriku käe all. Helju Müürsepp alustas rahvatantsu juhendamist.

Pioneeri tänava uus internaadihoone ehitati kapitaalremondi käigus ümber õppehooneks. Sinna paigutati kesk ja vanema astme klassid. Algklassid koos

pikapäevarühmaga viidi tagasi valgesse majja. Vana internaat võeti taas kasutusele. Seega muudeti kooli peahooneks endise valge maja asemel hoopis uus internaadihoone. Kütmisprobleemide tõttu tuli õppetöö aeg ajalt katkestada.

Järgnevatel aastatel hakkas õppetöö kvaliteet märgatavalt paranema, tõusis õppeedukus. Õpilased hakkasid edukalt esinema aineolümpiaadidel. Suurenes kõrgkoolidesse suunduvate abiturientide arv. Keskkooliklasside vahel korraldati kunstilise isetegevuse ülevaatusi konkursse. 1965. 1980. aastatel lõpetanutest suur protsent asus tööle õpetajatena, arstidena, eraettevõtjatena ja muudel märkimisväärsetel kohtadel. Enamik õpilasi said koos keskkooli lõpetamisega ka amatöör autojuhiload.

1970. aastatel selgus, et senini ettevõetu ei lahenda ikkagi kasvava ja areneva kooli ruumivajadusi. Nüüd töötas kool juba viies hoones, kahte neist renditi. Nii tõstis J. Naarits 1972/73. õppeaasta aastavahetusel üles uue koolimaja ehitamise hädavajalikkuse. Alles nüüd, 15 e aasta möödumisel taotluse esmakordsest esitamisest, hakati abi otsima vabariigi haridusministeeriumi poolt. 1974. aasta hilissuvel ilmusid ehitusplatsile ehitajad. 1.september 1975 avati uus koolimaja.

Avamistseremooniale oli tulnud üle 1000 inimese. Koolimajas oli jäetud siiski palju tegemata (siseujula, lükandvahesein aula ja võimla vahel, vestibüülide puitparkett.) Nüüd jäi koolist eraldi vaid internaat. Uue koolimaja kõrvale männimetsa rajati liikluslinnak.

Uus koolimaja 1975. aastal.

Jüri Naaritsa direktoriks oleku ajal, 1970. aastatel tugevnes riigi hariduselus tsensuur ja poliitiline diktaat. Õppetöös oli endiselt tähtsal kohal polütehniline tööõpetus, mille raames õpetati poistele põllumajanduse mehhaniseerimist ja tüdrukutele piimafarmi lüpsimeistri laborandi eriala.Seeei olnudainult kooli valik,vaid tulenes selleaegsest riigi hariduspoliitikast, mis seostati nn üldisele keskharidusele üleminekuga ja üldhariduslike koolide õppekasvatustöö ühendamisega kohaliku paikkonna elu ja tootmistegevusega. Lastevanemate sooviks oli, et kooli lõpetades saaks õpilane ka autojuhiload. Rohkem probleeme oli tüdrukutega, kellele ei meeldinud pakutav eriala. Saadud oskusi ei kasutatud. Värsked lüpsimeistrid-laborandid, kes kõrgkooli sisse ei saanud või tehnikumis õpinguid ei jätkanud, asusid tööle kaubandusse või

mujale teenindus ning tootmissfääri. Sel perioodil alustati vastukaaluks põllumajandusele tööd vene keele süvaõppe klassidega. Seal hakkasid õppima põhiliselt ärksama vaimuga tütarlapsed. Oli aeg, kus tunniplaanis oli keskkooliklassidel 11 tundi vene keelt ja samapalju põllumajandustunde. Olgu võrdlevalt öeldud, et momendil on gümnaasiumi riiklikus õppeplaanis ainult 6 tundi võõrkeeltele (3 tundi A ja 3 tundi B võõrkeelele). Veel tuleb ära mainida seda, et kool pidi oma tegevuses juhinduma NLKP ideoloogiast. Nii programmide kui ka õppeplaanide järgi tuli palju aega kulutada nõukogude korra ja valitseva partei poliitika õpetamisele, eriti ajaloos ja ühiskonnaõpetuses. Kahtlemata jäi selle tõttu ühtteist vajalikku õpetamata maailma üldkultuurist. Möödunud sajandi kuuekümnendatel ja seitsmekümnendate algusaastail oli parteipoliitika tunduvalt nõrgem, kui seitsmekümnendate teisel poolel. Väga suurt rolli mängis koolis õppeedukuse protsent. Pioneeri ja komsomolitööl oli suur osa koolide paremusritta seadmisel. Praktiliselt kogu töö ja elu oli üles ehitatud võistlemisele, peaaegu igal alal toimusid nn sotsialistlikud võistlused. Viisteist aastat Vastseliina Keskkooli juhtinud Jüri Naaritsa tööaastad olid tegevusrohked.

Vastseliina Keskkool aastatel 1980 1994 direktor Peeter Puusepp

1980/81. õppeaastal õppis Vastseliina Keskkoolis 445 õpilast. Sel aastal toimusid olulised muutused kooli pedagoogilise kollektiivi koosseisus. Direktori kohale määrati Eesti Põllumajanduse Akadeemia põllumajanduse insener mehhaaniku diplomiga lõpetanud Peeter Puusepp, õppealajuhatajaks sai Ene-Külli Lokk ja klassivälise töö organisaatoriks Enn Veri. Direktor Peeter Puusepa tööperioodi iseloomustab veelgi suurema osatähtsuse pööramine põllumajanduserialadele ja üldse koolielu maalähedasemaks muutmisele.

Õppetöö aluseks koolis oli üldharu õppeplaan. Vaba ja valikainete tundide arvelt õpetati poistele põllumajanduse mehhaniseerimist ja tüdrukutele kodundust ja käsitööd. Kõik, kes soovisid, said keskkoolis edasi õppida. 28. märtsil 1981. aastal tähistati kooli 250. aastapäeva. 1983/84. õppeaastal osaleti Eesti Televisiooni poolt korraldatud koolidevahelises telemängus “Turniir”. Vastseliina Keskkool saavutas vabariigis esimese koha ja see oli suureks tunnustuseks väikesele maakoolile. Oma ajalooteadmistega hiilgas 9. klassi noormees Leo Kunnas. 1984/85. õppeaastal saavutati samal võistlustel teine koht. Need saavutused olid õpilaste ja õpetajate hea koostöö tulemus. 1983. aastal rajati kooli ajaloomuuseum. Tähtsal kohal olid koolielus pioneeri ja komsomolitöö. Hulgaliselt loodi koolis huviringe, milles õpilased võisid oma vaba aega sisustada. 1. septembril 1984. aastal alustas tööd 6 aastaste laste ettevalmistusklass. Kuueaastaste laste koolikohustuse nõue kaotati 1987. aastal. 1987. aastast alates hakati põllumajanduse mehhaniseerimist õpetama viilhalli ehitatud õppeklassides. 1988. aastal muudeti vabariigis keskkooliharidus 12 klassiliseks.

1989. aastal anti koolidele võimalus valida kolme õppeplaani vahel: reaal , humanitaar või üldharu plaan. Kooli õppenõukogu otsustas jätkata tööd üldharu alusel. Lõpetati töö vene keele eriklassidega ja õppeplaani ilmusid vaba ja valikainete tunnid. Samal aastal alustati arvutiõpetusega vaba ja valikainete tundide arvelt. Mindi üle 5 päevasele töönädalale. 1991/92. õppeaastal algas pidev õpilasvahetus Soome Vabariigis Valkeakoskis asuva Naaka kooliga. Samal ajal said alguse Vastseliina valla sidemed Rootsi Kuningriigi Årjängi Kommuuniga. 1992 .aastal avanes kahel meie kooli õpilasel võimalus õppida kaks nädalat Rootsis. Sel perioodil hoogustus koolis kodu uurimuslik tegevus. Alates 1991. aastast on igal aastal Eesti Vabariigi sünnipäeva eel kujunenud traditsiooniks kooli kodu uurimispäevad. Traditsiooniliseks ürituseks olid alati vastlapäevad, abiturientide nääriballid. Igal aastal on olnud rebaste pidu, kus 11. klass “ristib” uusi kümnendikke. On toimunud ka misteri , pop poisi ja tüdruku valimised.

Peeter Puusepp direktorina pööras suurt tähelepanu kooli majandusliku tegevuse arendamisele, uute õppeplaanide koostamisele ja kutseõpetusele.

Vastseliina Keskkool aastatel 1994 2001 direktor Heiki Ojala

1994. aasta augustis valiti Heiki Ojala Vastseliina Keskkooli direktorikohale.HeikiOjalaonlõpetanudTartuRiiklikuÜlikooli psühholoogia eriala. Direktorina asus Heiki Ojala läbi viima muudatusikoolielus.Taseadisomatööseesmärgiksakadeemilise tööõhkkonna loomise. Tema põhimõtteks oli, et kool peab saama avatud maailma, see tähendab, et meie õpilasel peab olema võimalus minna mitte ainult reisile välismaale, vaid ka õppima ja ennast harima. Esialgu jätkati keskkooliklassides vaba ja valiktundide jaotamist ka kutseõppele. Kuna Eesti Vabariik lõpetas kutseõppe finantseerimise ja muudeti oluliselt õpetajatele palga maksmise printsiipe, st. mindi ülenn.pearahasüsteemile,otsustasVastseliinaKeskkooli õppenõukogu1997.aastal liita keskkooliklassid ning vaba ja valikainete tundide arvelt suurendati võõrkeelte ja informaatika tundide arvu nädalas.

Tähtsamad ettevõtmised Heiki Ojala direktoriks oleku ajal:

 Töötati välja kooli põhikiri, muudeti sisekorraeeskirju ja kodukorda.

 Tihenes koostöö Naaka kooliga Soomes.

 1993. aastal loodi Vastseliina Keskkooli juurde täiskasvanute täiendõppeks Vastseliina Vabaharidusselts. Seal oli võimalik täiendada end keelte alal, õppida tundma arvutit, saada teadmisi käsitöö ja puidutöö alal. Tegevus toimub õhtuti, töövälisel ajal.

 1994. aastal otsustas Vastseliina vald võtta Maailmapangalt laenu ja selle rahaga ehitati Vastseliina Keskkoolile kaasaegne katlamaja.

 1996. aastal sai koolimaja A korpus uue plekk katuse.

 1996. aasta sügisel ehitati kooli söökla ühte ossa kohvik.

 1996. aasta novembris külastas meie kooli delegatsioon Saksa Liitvabariigi Koblenzi Gümnaasiumi.

 1996/1997. aastal uuendati Vastseliina Keskkooli muuseumi.

 1997. aasta sügisel ehitati endisesse bioloogiaklassi, raamatukogu kõrvale, lugemissaal.

 1996/1997. õppeaastal sai kool internetiühenduse, juurde muretseti uusi arvuteid.

 1997. aasta kevadel sooritasid abituriendid esmakordselt riiklikke eksameid. Kohustuslik oli kolme riigieksami sooritamine.

 1997.aastajuuniskäivitusõpilasvahetuseprojekt Taaniga.Selleraameskülastas 20 õpilast Taanit ja taanlased meie kooli.

 Vastavalt Eesti Vabariigi Põhikooli ja Gümnaasiumiseadusele nimetati Vastseliina Keskkool 1. septembril 1998. aastal ümber Vastseliina Gümnaasiumiks.Valmisidkoolilippjalogo. Avatudraamatlogolsümboliseerib tarkust ja teadmisi. Päikesekiired inimesi, kes on avatud uutele teadmistele ja oskustele ning on valmis neid ka teistega jagama.

 2000/2001. õppeaastal vähenes oluliselt 1. klassi astujate arv. Koolis avati vaid üks 1. klass 26 õpilasega. Selline langustendents jäi püsima aastateks saavutades madalaima taseme 2006/07. õppeaastal, mil 1. klassi astujaid oli vaid 9 õpilast.

Vastseliina Gümnaasium aastatel 2001 2013 - direktor Neeme Lumi

Neeme Lumi lõpetas 1997. aastal Tallinna Pedagoogikaülikooli füüsika erialal gümnaasiumi füüsikaõpetaja diplomiga. Tema pedagoogikarjäär algas kohe pärast ülikooli lõpetamist 1997. aasta septembris Mikitamäe Põhikoolis Põlvamaal. Selles koolis töötas ta neli aastat. Esimesel aastal matemaatika , füüsika ja informaatikaõpetajana. Teisel aastal tegutses õppealajuhatajana ning kaks viimast aastat oli juba koolijuhi rollis. VastselinnaGümnaasiumidirektorinaasusNeemeLumitööle2011. aasta sügisel.

25. septembril 2015. aastal kaitses Neeme Lumi Tallinna Ülikoolis filosoofiadoktori kraadi teemal “Värvilise müra indutseeritud üleminekud mittelineaarsetes populatsiooni kasvumudelites”.

2001/ 2002. õa.

Kooliaasta alguseks paigaldati koolihoone peasissekäigule uued uksed. Töötati välja uus tunnustamise kord. Õppeaasta lõpus korraldas Vastseliina vallavalitsus esimest korda vastuvõtu tublidele õppuritele. Üritus muutus ilusaks traditsiooniks.

Veebruaris 2002 toimus koolis inspekteerimine. Järelevalve andis kooli õppe kasvatustööle hea hinnangu. Olulise puudusena nimetati kooli tegevuse vähest analüüsi kooli enda poolt.

 2002/ 2003. õa Õppeaasta alguses valmistus kogu koolipere gümnaasiumi 55. aastapäeva tähistamiseks. Juubelipidu toimus 26. oktoobril 2002. Ainus, mis pidulikkust oluliselt vähendas, oli kooli sünge ja remonti ootav aula. Tõsi, selleks ajaks oli aula võimla etapiviisiline renoveerimine alanud. Kooli juubeliks valmis aula võimla viilkatus. Parema infovahetuse eesmärgil viidi õppeaasta algusest kooli tööplaani sisse õpetajate esmaspäevased infopooltunnid, millele järgnes klassijuhataja tund. 2002. aasta detsembris kinnitati õppenõukogus kooli õppekava, milles fikseeriti kooli missioon, visioon, õppe kasvatustöö üldeesmärgid ja õppekorraldus. Uues õppekavas toodi esile järgmised uuendused:

 õpetada tööõpetust 4. klassist alates poistele ja tüdrukutele eraldi;

 arvutiõpetus viia sisse I ja II kooliastme kõikides klassides;

 kõigil 11. klassi õpilastel tuleb koostada kas kodu uurimuslik töö või ainealane uurimistöö;

 iga aastane kodu uurimiskonverents nimetada ümber õpilaskonverentsiks (oli toimunud ajalooõpetaja vahetus ning uurimistööde valdkond täienes);

 õppeaasta lõpus tuleb kõigil õpetajatel koostada oma töö analüüs.

Vastseliina Vallavalitsuse tublimate õppurite vastuvõtt 2004. aastal.

Hasartmängumaksu nõukogust saadi projekti kaudu 212 000 krooni aula võimla tualett ja pesuruumide renoveerimiseks. Kokku kulus nimetatud töödeks 300 000 krooni. Tööd said tehtud III õppeveerandi alguseks jaanuaris 2003. Vastseliina tööle asudes oli direktoril tõsiseks väljakutseks koolihoone renoveerimine. Veerandsada aastat oli piisav selleks, et ilmneksid nõukogudeaegse ehituse kitsaskohad. Pilt oli trööstitu.Kooliaulastuli hoidapõrandalämbreid, etkogudalaesttilkuvatvihmavett. Õppeaasta teisel poolel, 2003. aasta alguses muutus võimla sedavõrd ohtlikuks, et õppetöö ruumis tuli kooli juhtkonnal keelata, sest lagunev betoon ei hoidnud enam kinni laevalgusteid. Aktiivselt asuti otsima parimat lahendust aula võimla renoveerimise rahastamiseks. 2003. aasta kevad jääb ajalukku väga heade riigieksamitulemustega vabariigis.

2003/ 2004. õa Kooliaasta algas paralleelselt aula võimla ehitustöödega. Esimese koolina maakonnas anti Vastseliina Gümnaasiumile raha vabariiklikust programmist „21. sajandi kool“. See võimaldas aula võimla täielikult renoveerida. 19. detsembril 2003 toimus kompleksi pidulik avamine. Koolipere oli tulemusega väga rahul.

Renoveeritud aula võimla avamine 19. detsembril 2003. aastal.

Uuenduseks õppetöös sai pidada uue valikaine riigikaitseõpetuse sissetoomist gümnaasiumiastmesse. Riigikaitseõpetuse tundide läbiviimine sai teoks tänu koostööle Kuperjanovi jalaväepataljoniga.

20. oktoobril 2003 avas kool uue kodulehekülje Internetis. Muutus kodulehekülje kujundus ja sisu. Uut kodulehte oli palju lihtsam hallata: muuta sisu, lisada uut informatsiooni nii sõnas kui pildis.

2004/ 2005. õa

Sel õppeaastal avati taas kord gümnaasiumiosas kaks 10. klassi. Paralleelklasside avamine oli kindlasti märk sellest, et lapsevanemad usaldavad kodugümnaasiumi ja on rahul siin pakutava haridusega.

Õppeaasta esimeses õppenõukogus otsustati alustada kooli uue arengukava koostamist. Põhjalik dokument, mille loomisesse oli kaasatud kogu koolipere, valmis märtsiks 2005.

Sel õppeaastal alustasid klassijuhatajad arenguvestluste läbiviimistega. Õppekavasse lisandusid uued valikained: majandusõpetus ja tantsuajalugu.

2004. aasta sügisel käivitus järjekordne 3 aastane Comeniuse koostööprojekt, milles osales 6 kooli: Vastseliina Gümnaasium ja üks kool Belgiast, Prantsusmaalt, Poolast ja kaks kooli Saksamaalt. Tegemist oli õppekasvatustööd arendava projektiga. Meie õpilased ja õpetajad osalesid kõigis partnerriikides toimunud töökoosolekutel.

Avanenud on uued võimalused välissuhtluseks Comeniuse projekti raames. September 2004 Belgias.

Jõuluaega tähistati ühise piduliku koolilõunaga, mis kujunes samuti ilusaks traditsiooniks.

Jätkuvalt oli probleemiks koolihoone vilets seis. Amortiseerunud küttesüsteemi ja vanade akende tõttu oli koolimaja temperatuur sageli lubatust madalam. Ühel koolimaja osal puudus viilkatus. Koolihoone remondi jätkamiseks otsiti erinevaid rahastamisvõimalusi. Koostati koolihoone renoveerimisprojekt. Toimusid mitmed töökoosolekud arhitektuuribüroo, vallavalitsuse ja kooli esindajate vahel. Renoveerimisprojekti üheks lähteülesandeks oli muusikakooli toomine gümnaasiumihoonesse. Projekti koostamine oli huvitav protsess, sest arutluseallolimituerinevattööversiooni.Ühemõttelennunaolipaberilejoonestatudisegikooli oma observatoorium. Lõplik lahendus valmis vahetult enne koolihoone renoveerimist 2008. aasta alguses.

2005/ 2006. õa Kool alustas sisehindamisprotsessiga. Koostati ja kinnitati sisehindamise läbiviimise kord. Moodustati töörühmad 6 erineva valdkonna töö analüüsimiseks. Kevadel 2006 kanti õppenõukogus ette kolme erineva valdkonna tulemused: „Õpetamine, kasvatamine, õppimine“, „Personalijuhtimine“ ja „Õpikeskkonna kujundamine“. See oli esimene suurem ettevõtmine oma töö analüüsimisel ja hindamisel. Eneseanalüüsi käigus üles kerkinud probleemid võeti arvesse järgmise õppeaasta üldtööplaani koostamisel.

Haridus ja teadusministri määrusega muudeti sel aastal gümnaasiumi lõpueksamite läbiviimise korda: gümnaasiumi koolieksami võis sooritada valikainetes, mida oli õpitud vähemalt 105 õppetundi. Seda aluseks võttes otsustas õppenõukogu lugeda gümnaasiumilõpetajal sooritatuks koolieksam arvutiõpetuses kui õpilane on läbinud edukalt AO eksami (Arvutikasutaja oskustunnistus, rahvusvaheliselt Computer Driving Licence) 3 moodulit : Microsoft Word, Microsoft Excel, Microsoft PowerPoint.

Kevadel 2006 vahetati vanad puitaknad plastik akende vastu. Samal ajal ehitati viilkatus hoone administratsiooniosale ja fuajeele. 2006. aasta suvel renoveeriti osaliselt kooli katlamaja.

Kõigi koolimaja akende väljavahetamine. Suvi 2006.

2006/ 2007. õa

Gümnaasiumi õpekavasse lisandus uus valikaine: prantsuse keel.

Comeniuse projekti raames saabus 27. septembril 2006 meie kooli 20 õpilast ja 18 õpetajat Belgiast, Saksamaalt, Prantsusmaalt ja Poolast. Vahetult enne Comeniuse- nädalat sai kooliesine parkla asfaltkatte. Renoveerimise käigus suurendati parklat, savine pinnas asendati liivatäite ja killustikuga.

Comeniuse projektikohtumine Vastseliinas. September 2006.

Õppeaasta riiklikuks prioriteediks oli õppenõukogu töö analüüsimine ja hindamine.

Koostati kooli õppenõukogu reglement, mis kinnitati kevadel 2007. Koolisiseselt oli üheks prioriteediks ainekomisjonide töö analüüsimine. Komisjonide esimehed esitasid õppeaasta lõpus õppenõukogus töö kokkuvõtte.

Suvel 2007 jätkus koolihoone renoveerimine: uuendati kooli küttesüsteem. Vahetati ära kogu keskküttetorustik ja radiaatorid. Välja vahetati kooli vanad välisuksed.

 2007/ 2008. õa Õppeaasta riiklikuks prioriteediks seati õpilaste õpijõudluse toetamiseks ja väljalangevuse ennetamiseks rakendatavate meetmete mõjususe hindamine. Vastseliina Gümnaasium oli ministeeriumi poolt koostatud valimis, kedatuldi nimetatudprioriteedi raames inspekteerima. Järelevalve viidi läbi jaanuaris 2008. Ettekirjutusi koolile ei tehtud.

Kooliaasta alguses valmistuti kooli 60. juubelipeoks. Juubelile pühendatult anti välja kooli esimene almanahh.

Kooli 60. juubelipidu 2007. aastal

Kooli üldtööplaani võeti ülesanne teha ettevalmistused eKooliga (elektroonne päevikute süsteem) liitumiseks alates 2008/09. õppeaastast. Märtsis 2008 toimus õpetajatele vastav koolitus.

Vaatamata sellele, et viimase viie aastaga oli koolihoonesse investeeritud ligikaudu 5 miljonit krooni, oli lahendamata hulk probleeme:  ettekirjutus päästeteenistuselt: puudus automaatne tuletõrjesignalisatsioon, tuletõkkeuksed trepikodades ja avariivalgustus;  ettekirjutus tervisekaitsetalituselt seoses ebapiisava valgustusega osades klassiruumides;  uute plastik akendega tõttu tekkis vajadus tõhusama ventilatsioonisüsteemi järele;  muusikakool ootas lahendust oma ruumide küsimusele.

KOIT kava (kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste kava) kaudu oli avanenud järjekordne maakondlik taotlusvoor Euroopa Liidu rahadele. EAS (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus) eraldas läbi KOIT kava kooli renoveerimiseks kokku 10,7 miljonit krooni, millele tuli omavalitsusel lisada omaosalus 2,6 miljonit krooni. Vastseliina Gümnaasiumile raha eraldamise kasuks rääkisid kolm olulist argumenti:  jätkusuutlik kool,  muusikakooli toomine gümnaasiumihoonesse (ruumide otstarbekas kasutamine),  kohaliku omavalitsuse valmidus renoveerida taotletava rahasummaga kogu koolihoone (seda võimaldasid eelnevatel aastatel tehtud mahukad investeeringud).

Suuremahulised ehitustööd algasid suvel 2008.

2008/ 2009. õa

Õppeaasta algas väga keerulistes tingimustes: koolimajas jätkus remont, valmis oli vaid üks korrus. Nii toimus õppetöö esimese veerandi jooksul neljas erinevas majas I klass lasteaia majas, II-VI klass muusikakoolis, VII-IX klass Viitka koolimajas ja gümnaasiumiaste rahvamajas.

Sellest õppeaastast läks klassipäevikute pidamine paberkandjal üle eKooli süsteemile. Alternatiivseõppimiskohanaavati 26.septembril 2008 koolimajatagaõuesõppeklass. Iga klassi õpilased istutasid ümbritsevale alale oma puu või põõsa. Õuesõppeklassi rajamist finantseeris Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) projekti kaudu, mille kirjutasid kooli õpetajad.

Õuesõppeklassi avamine 26. septembril 2008. aastal

Õppeaasta IIõppeveerand algasuhkelt japidulikult. Koolimajaoli renoveeritud. Igaklass koos klassijuhatajaga lõikas läbi oma lindiosa ja pääs kaunisse klassiruumi oli avatud. Renoveerimise käigus muutus oluliselt kooli ruumilahendus. Maja 4. korrusele kolis muusikakool. Avaramad ruumid sai poiste tehnoloogiaõpetuse klass. Tütarlapsed said endale kauaoodatud kodunduse klassi. Uues kohas paiknev arvutiklass muutus avaramaks. Neljandale korrusele ehitati omapärane kunstiklass. Administratsiooni korrusele loodi tööruumid logopeedile ja sotsiaalpedagoogile. Välja vahetati kogu elektrisüsteem ja valgustus (sh avariivalgustus). Igasse klassiruumi installeeriti arvutivõrk. Paigaldati koolikellasüsteem, valvesüsteem ja automaatne tuletõrjesignalisatsioon. Päästeameti nõuetele vastavalt paigaldati trepikodadesse tuletõkkeuksed. Välja vahetati kogu vee ja kanalisatsioonisüsteem. Klassiruumid varustati sooja ja külma veega. Osaliselt uuendati klassiruumide mööblit. Kaheksa klassiruumi (6 ainekabinetti, kodunduse ja arvuti klass) said täiesti uue sisustuse. Teistesse ruumidesse paigutati uued kapid ja humanitaarabi korras saadud ning vahetult enne kooli taasavamist taastatud lauad ja toolid. Arvutiklassi renditi kolmeks aastaks 20 uut arvutit.

Soetati esimene puutetundlik interaktiivne tahvel. Vanad arvutid paigutati ainekabinettidesse. Riiklikust programmist „Sülearvuti õpetajale” sai meie kool 9 uut sülearvutit. Seitsmesse klassiruumi seati üles dataprojektorid. Saavutati olukord, kus igas klassiruumis on arvuti ja internetiühendus. See oli ka üheks eelduseks eKoolile üleminekul.

Renoveeritud koolihoone pidulik avamine 3. novembril 2008. aastal.

Uue arvutiklassi sisustamise järel rakendus gümnaasiumiastmes uus valikaine disain ja tehnoloogia. Kevadel 2009 korraldas kool lahtiste uste päeva piirkonna koolide 9. klassi õpilastele, eesmärgiga tutvustada õppimisvõimalusi meie gümnaasiumis.

 2009/ 2010. õa Sellelgi õppeaastal õpilaste arv vähenes. Viimase kümne aasta jooksul oli õpilaste üldarv koolis langenud 400 õpilaselt 290 õpilaseni. Gümnaasiumi õppekavasse lisanduvad valikainetena kodundus (sai võimalikuks tänu rajatud klassile), joonestamine ja kunstiajalugu ning meediaõpetus. Pärast 5 aastast perioodi, mil igal aastal avati gümnaasiumiosas kaks 10. klassi, moodustatakse taas vaid üks 10. klass 31 õpilasega. Koolil oli siiski rahalisi võimalusi, et õpetada 10. klassis enamik aineid kahes rühmas, tagamaks õpetamise paremat kvaliteeti. Õppeaasta üldtööplaani võeti suuremate töölõikudena sisse uue arengukava koostamine aastateks 2010 2015 ja kooli sisehindamine. Õppeaasta alguses, 10. septembril toimusid Vastseliina Gümnaasiumi staadionil Kagu Nurga koolide antiikolümpiamängud. Osalesid Vastseliina Gümnaasium, Vastseliina Internaatkool, Meremäe Obinitsa Põhikool ja Misso Keskkool. Kavas oli kilbijooks, noolevise, vibulaskmine, kettavise, raskustega kaugushüpe, sumomaadlus ning kaarikusõit. Päeva lõpus esinesansambel Zorbas. Tegevustjätkuskõigilehuvilistele.Koolimajaeessaitehatõukerattaga vigursõitu ning staadionil oli tihe võistlus lendavate taldrikute viskamisel rõngasse.

Hetki antiikolümpiamängude avamiselt.

Sel õppeaastal toimusid muudatused kooli personalis ja ametikohtades. Koondati kaks ametikohta: õppemeister ja söökla juhataja. Söökla juhataja senised kohustused jagunesid kooli koka ja majandusjuhataja vahel. Õppemeistri koha kadumise tingis autokooli tegevusloa lõppemine.

2010/ 2011. õa Seda õppeaastat jäi iseloomustama koolipere õhinat täis töö. Suured renoveerimistööd olid selja taga ning enam sai keskenduda koolielu sisulisele tegevusele. Õpetajad korraldasid entusiastlikult ainepäevi. Meie kord oli taas võõrustada häid sõpru Soomest Naaka koolist. Meeldejääv oli gümnasistidele mõeldud jõulueelne tantsuõhtu, mis oli ilus väljund tantsuajaloo valikkursusele. Gümnaasiumi lõpetas üks abiturient kuldmedaliga ning kaks hõbemedaliga. Õppeaastat läbivalt loodi uut kooli õppekava. Eriti aktuaalne oli see gümnaasiumi osas, sest riik oli seadnud eesmärgi gümnaasiumivõrku optimeerida ning ühe hoovana kirjutati riiklikusse õppekavasse nõue, et gümnaasiumis peab olema vähemalt kolm õppesuunda. Meie sõnastasime oma gümnaasiumi suunad vastavalt: loodus reaalsuund, sotsiaalsuund ning kooli eripärast tulenevad kaks suunda muusikaline või spordialane suund. Lisaks uuendati kooli põhimäärust ning kodukorda.

Jätkuna eelmisel õppeaastal alustatud antiikolümpiamängudele korraldati Kagu Nurga Koolide Taliolümpamängud.

Rõõmu tõi meie kooli tantsutrupi „Exit“ esinemine võistlusel „Koolitants 2011“. Oma tantsuga „Nälg“ saavutasid nad showtantsude kategoorias 10. 12. klasside arvestuses laureaaditiitli.

Koolitants 2011 laureaat Vastseliina tantsutrupp “Exit”. Tants „Nälg” 10. 12. klasside showtantsude kategoorias.

Õppeaasta tähtsündmuseks võis pidada kindlasti Keeletegu 2010 vabariiklikku tänuüritust 14. märtsil 2011. Pidulikust aktusest võttis osa president Toomas Hendrik Ilves.

Vabariiklik üritus „Keeletegu 2010“ Vastseliinas 14. märtsil 2011

2011/2012. õa

Selle kooliaasta algus oli taas mõnevõrra teistsugune, sest kool õnnestus liita maakonna nende väheste objektide nimekirja, millele eraldati vajalikud summad hoonete soojustamiseks üleriigilisest saastekvootide müügi tulust. Võrumaa Teataja kirjutas: “Vastseliina gümnaasium on üks neist ligi 30 objektist Võrumaal, mis muudetakse soojapidavamaks saastekvootide müügiga kaasneva täiendava rahasüsti toel”. Kool sai soojustatud ning kauni kaasaegse ilme 2011. aasta detsembris. Kogu projekti korraldas koostöös valla ja kooliga Riigi Kinnisvara AS.

Uue kauni välisilme saanud koolimaja. Foto september 2012.

Koolielu sisulise poole pealt pöörati suuremat tähelepanu õpilaste edasijõudmise ja õpijõudluse toetamisele. Õppetöös mitterahuldavalt edasijõudvatele õpilastele rakendati kohustuslikke konsultatsioonitundide. Gümnaasiumi lõpetas üks abiturient hõbemedaliga.

Uus õppekava rakendus iga kooliastme esimeses klassis. Jätkus järgmiste klasside ainekavade väljatöötamine. Õppenõukogu tööplaani oli võetud punkt analüüsida uue õppekava rakendamist. Vabariigis võeti vastu suund põhikooli ja gümnaasiumiosa lahutamiseks nn torukoolide kaotamine. See tekitas teadmatust kooliperes.

Oli edukas olümpiaadide ja konkursside aasta. Maakondlikel aineolümpiaadidel osales 80 õpilast ning esikolmiku kohti saavutati 19 korral. Tublid olid ka meie uurimistööde koostajad. Vabariiklikult ajaloo-alaste uurimistööde konkursil saavutati II koht ning kaks eripreemiat ja kolm raamatupreemiat. Vabariiklikult võistluselt „Noored ja taskuraha“ 2 3. koht; Eesti Tervishoiumuuseumi võitluselt I koht.

Õppeaasta lõpus, aprillis 2012 võõrustati uue Comeniuse projekti raames õpilasi ja õpetajaid Inglismaalt, Taanist, Ungarist, Hispaaniast, Rumeeniast ja Belgiast. Projekt kestis 3 aastat 2011 2013 ja seostus teemaga: Healthy Lifestyles: Inside Out and Outside In.

Comeniuse projektikohtumine Vastseliinas.Aprill 2012

2012/2013. õa Õppeaasta algusesse jäi meeldejääv kooli 65. juubelipidu.

kooli endisi ja praegusi õpetajaid kooli juubelipeol.

Koolielu kulges töiselt ja argiselt. Koolis moodustai 3. klassi juurde õpiraskustega õpilaste klass. Medaliste perre lisandus 1 kuldmedalist ja kaks hõbemedalisti. Kogu koolipere töötas pühendunult ja südamega. Viidi läbi sisehindamine, mille aktiga jäi väga rahule HTM i komisjon.

Tublilt osaleti aineolümpiaadidel. 101 st õpilasest saavutas esikolmikukohti 14 õpilast. Vabariiklikult ajalooalaste uurimistööde võistluselt toodi ära 3 raamatupreemiat. Spordimuuseumi võistluselt said tunnuste kolm uurimistööde autorit, koju toodi ka parima õpilasuurimuse tiitel. Forseliuse Selts tunnustas Suure Kuldtukatiga ühte õpilast, Ignatsi Jaagu medaliga ühte õpetajat ning kolme õpilast Forseliuse Seltsi tänukirjaga.

Kevadel hakati otsima koolile uut juhti, sest direktor Neeme Lumi jätkas oma kraadiõpinguid Tallinna Ülikoolis.

Mais toimus südamlik kevadkontsert. Juuni alguses toimus Londonis eduka Comeniuse projekti lõppkohtumine.

Vastseliina Gümnaasium alates aastast 2013 direktor Kristi Pettai

1998. aastal lõpetas Tallinna Pedagoogikaülikooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja eriala.

1998 2008 töötas Võrusoo Põhikooli/Võru I Põhikooli eesti keele ja kirjanduse õpetajana. 2008 2013 töötas Sõmerpalu Põhikooli direktorina.

2013 … on Võrumaa Koolijuhtide Ühenduse esimees ja Eesti Koolijuhtide Ühenduse esindajatekogu liige.

2013. aasta 1. septembrist asus Kristi Pettai Vastseliina gümnaasiumit juhtima. Tema tööaastaid võib tähistada märksõnadega koostöö ja õpetajate professionaalse arengu toetaja.

2013/2014. õa

Õppeaasta alguses koolis 222 õpilast (14 klassikomplekti), neist gümnaasiumis 62 õpilast ja põhikoolis 160 õpilast.

Sel õppeaastal oli kõikides klassides rakendunud uus õppekava. Kevadel pidid kõik abituriendid sooritama kolm kohustuslikku riigieksamit: eesti keel, matemaatika (kitsas või lai kursus) ning võõrkeel. Õppeaineid lõimiv kohustuslik koolieksam gümnaasiumi lõpus tunnistati kehtetuks; meil sooritasid abituriendid koolieksami vabalt valitud aines, mis polnud eksamiaine. Riigieksami sooritatuse lävendiks sai 1 (1%) punkt, põhikooli lõpueksamil ja koolieksamil 50% maksimaalsest tulemusest. Rakendunud oli kohustuslik uurimistöö koostamine gümnaasiumis ja loovtöö tegemine III kooliastmes. Kaotati kohustuslik kolme suuna õpetamine gümnaasiumis. Gümnaasiumi valikainetest lisandus „Võrukeelne kirjandus“ koostöös Võro Instituudiga. Tähelepanu all oli HEV õpilaste õppe korraldamine võrgustikutöös.

Õpetajate täiendkoolitusel oli põhirõhk koolisisestel koolitustel: meeskonnatöö, digitahvli kasutamine õppetöös, arvutikoolitused. Koolimeeskonnale toimusid supervisioonid.

Algas koostöö Petseri Lingvistilise Gümnaasiumi, Tamme Gümnaasiumi ning Narva Keeltelütseumiga. Lõuna-Eesti pilootprojekti vene keele õppe kaasajastamiseks raames toimus õpilas ja õpetajatevahetus Petseri Lingvistlise Gümnaasiumiga. Jätkus koostöö Naaka kooliga: Soome õpilased väisasid Vastseliina.

Algas uue kodulehekülje loomine, mis valmis järgmiseks õppeaastaks. Märksõnaks sai koolielu tutvustamine sotsiaalmeedia kanalite kaudu. Tööd alustas robootikaring.

Oli edukas olümpiaadide aasta. Selgusid Vastseliina õpilaste väga head tulemused rahvusvahelises PISA 2012 uuringus. Õpilaste ja nende juhendajate tublid saavutused vabariiklikul uurimistööde konkursil „Pärand on pärandus“ Vabariigi Presidendi auhindadele (gümnaasiumis I ja III koht ning põhikooliastmes 5. koht).

Tähtsaks peeti eesti keele ja kirjanduse väärtustamist, korraldati keelelaagreid ja kohtumisi kirjanikega.

2014/2015. õa

Koolis oli 12 klassikomplekti, kus õppis 215 õpilast, neist gümnaasiumis 44 õpilast ja põhikoolis 171 õpilast.

Sel õppeaastal oli vabariigis prioriteediks õpilase individuaalsete vajaduste ning võimetega arvestamine õppe ja kasvatustegevuses. Lähtuvalt sellest pööras kool oma töös tähelepanu paindlikkusele ja valikuvõimalustele õppetöös, arvestades õpilase individuaalsust. Koolis töötas kaks abiõpetajat ning üks tugiisik. Samuti oli eesmärgiks efektiivsete infotehnoloogia- ja koostööoskuste arendamine koolimeeskonnas.

Väga edukas olümpiaadide ja võistluste aasta. Meie õpilased olid 28 korral maakonnas aineolümpiaadidel esikolmikus (12 korral saavutati I koht), lisaks osaleti vabariiklikel võistlustel. Parimateks tulemusteks olid vabariikliku bioloogiaolümpiaadi II koht ning „Kirjandusraal 2015“ II ja III koht. Vabariiklikul õpilasleiutajate võistlusel saavutati kaks III preemiat, meie kooli tuli vabariiklik tunnustus „Noor käsitöömeister“. Vabariiklikul uurimistööde konkursil „Eesti II maailmasõjas“ Vabariigi Presidendi auhindadele saavutati I koht. Tublilt esinesid ka väikesed kodu uurijad. Õpilastele hakati hommikuti koolis pakkuma hommikuputru. Tähtsaks peeti koolitoidu kvaliteeti ja tervislikkust, ka toidu välja panemine taldrikul oli oluline. Toidusaal muudeti hubasemaks.

õa

1. klassis võeti kasutusele kujundav hindamine numbrilise hindamise asemel ning valikainena hakati esimeses klassis õpetama mängulist inglise keelt. Gümnaasiumis lisandus valikainete hulka kaks kursust: „Eesti kultuurilugu. Koos musitseerimine“. Toimusid esmakordselt vabariiklikud elektroonsed tasemetööd. Koolistaadioni renoveerimise raames rajati täismõõtmetes jalgpalliväljak. Esmakordselt toimus kevadel kogukondlik perepäev, mis saavutas suure populaarsuse.

Praktilist vene keelt õppivad abituriendid sooritasid oma keelepraktika Petseri Lingvistilises Gümnaasiumis. Alustati õpilaste tunnustamishommikutega. Maakondlikel

olümpiaadidel olid õpilased 17 korral esikolmikus, esimene koht saavutati 10. korral. Vabariiklikul bioloogiaolümpiaadil saavutati 4. koht ning Vabariigi Presidendi auhindadele korraldatud vabariiklikul uurimistööde võistlusel „Eesti asi“ saavutati 4. koht. Vabariiklikul saksakeelsete e-õppemängude konkursil Vendade Grimmide muinasjuttude ainetel saavutati kaks teist kohta ning võistlusel „Kirjandusraal 2016“ kaks kolmandat kohta.

Kaks õpilast lõpetas gümnaasiumi hõbemedaliga. Kõikide ainete riigieksamite tulemused olid kõrgemad vabariigi ja maakonna keskmisest.

Jätkus koolimööbli uuendamine, õppeklasside vajalike õppevahenditega varustamine, osteti uus printer paljundus. Suunati täiendavat ressurssi õpetajate koolitusse, sest järjest enam kasvas erivajadustega õpilaste arv ja õpetajad vajasid sellelaadset koolitust. 2016. aastal toimus kooli katlamaja ühendamine alevi tsentraalkatlamajaga.

2016/2017. õa

Õppeaasta algul õppis koolis 212 õpilast, neist gümnaasiumiastmes 37, põhikoolis 175. Koolis rakendusid kaasava hariduse põhimõtted. Õpilastega töötas 2 tugiisikut. Õppetöös võeti kasutusele trimestrid. Gümnaasiumiõpilaste vähesuse tõttu õpetati osa valikaineid gümnaasiumiüleselt.

Viidi läbi sisehindamine. Õppetöös rakendusid e õppe ja iseseisva õppimise päevad. Kooli eesmärgiks oli parendada kooli kodu kogukonna koostööd. Seepärast korraldati ühised mõttetalgud „Kogukond kooli“ ning viidi läbi kõiki osapooli hõlmavad rahuloluküsitlused.

Hetk mõttetalgutest „Kogukond kooli“.

Täiendati kooli valvesüsteemi, uuendati köögi ventilatsiooni, remonditi pikapäeva rühmaruum ning riietusruumid võimla juures. Koolile osteti uus 8 kohaline kooliauto, uuendati koolimööblit, ventilatsiooni suurhooldus, keldrikorruse ruumide varustamine automaatse

tulekahjusignalisatsiooniga. Söökla tagaruumides ehitati nõuetekohane elektrisüsteem ja parendati ventilatsiooni. Uuendati söökla inventari. Uue arvutiklassi soetamine kapitalirendiga. 2016. aastal tehti staadionil pinnaprofiili ja murukamara parandustöid.

1. septembril 2016. aastal kingiti 1. klassi õpilastele koolituleku puhul kooli logoga koolivest.

Toimusid 1. 5. klassi lõimingupäev, lõimitud gümnaasiumiosa tantsuõpetuse ja kirjanduse tunnid Vastseliina Piiskopilinnuses, noortekohtumised „Eluks valmis“ koos Narva Keeltelütseumiga, kogukonnapäev, kogu kooli õuesõppepäev. Maakondlikel olümpiaadidel saavutati 16 korral esikolmiku koht. Rahvusvahelises PISA 2015 uuringus olid meie kooli tulemused paremad vabariigi ning maakonna tulemustest.

Toimus sisehoovi ümberkujundamine projekt „Lapsed koolihoovi liikuma ja õppima”.

Lapsed õues õppimas.

Kuidas leida muutavas haridussüsteemis parimad lahendused, mis tagavad õpilase, õpetaja, kooli töötajate edukuse ning teisalt kõigi osapoolte rahulolu? See oli küsimus, mis tõusis järjest enam fookusesse. Kristi Pettai läbis SA Innove korraldatud mentorite väljaõppe programmi. Coachiv mentorlus sai Kristi Pettaile oma igapäevatöö osaks.

Oluline oli juhtimiskultuur, mis toetas iga indiviidi arengut, kus koostöös ja dialoogis leitakse parimad lahendused. Eesti haridus ja kool oli muutuste teel: fookuses oli planeerimis hindamis ja analüüsimisoskus, kus leiti üheskoos üles arenguvajadused ja võimalused. Kõikidest olukordadest kõige innustavam oli see, kui terve organisatsioon joondus ühise missiooni nimel ning inimeste kired ja eesmärgid olid ühtsed. Sellist olukorda ei ole lihtne saavutada. Organisatsioonis oli kasutatud mitu aastat supervisiooni, mis aitasid liikmetel paremini mõista ennast: missugused on nende väärtused ja kas need väärtused ja eesmärgid

ühtivad organisatsiooni omadega. Oskuslikult märgati, tunnustati inimeste töösaavutusi, sest see lõi vastastikuse usalduslikkuse ja turvatunde. Rajatud oli koostööl põhinev kultuur, mis oli tähelepanuväärne näide, et võimalik oli inimesi panna ühist visiooni järgima. See julgustas inimesi võtma vastutust õppetöö juhina.

 2017/2018. õa

Õppeaastat alustasime 231 õpilasega, neist gümnaasiumiastmes 37, põhikoolis 194. Koolis töötas juba neli tugiisikut, üks õpiraskustega õpilaste klass ning ühe klassi juurde oli moodustatud väiksem õpperühm. Hariduslike erivajadustega õpilasi oli juba koolis 35,1%. See kõik oli tingitud kaasava hariduse rakendumisest. 2017 sõlmiti logopeediga üks ühine tööleping, kus on fikseeritud tema tööülesanded nii Vastseliina gümnaasiumis kui ka Vastseliina lasteaias. Sel õppeaastal toimusid kohaliku omavalitsuse valimised ning muutus koolipidaja. Vastseliina gümnaasiumist sai Võru valla kool. Enne valimisi toimus aga oktoobri algul gümnaasiumi 70. juubelipidu.

Täiendkoolitustel pöörati tähelepanu õpetajate sisekoolituste kogemuspõhise õppe tõhustamisele ning haridustehnoloogi IKT alased koolitustele õpetajate digipädevuse arendamisel. Laienes loov ja uurimistööde juhendajate ring ning uue vallaga kaasajastus tunnustamissüsteem.

Sellesse õppeaastasse jäi ka Eesti Vabariigi 100. sünnipäev. Kool tähistas seda tähtpäeva ürituste sarjaga. Sügisel istutati kooli lipumasti juurde 100 valget tulpi koos siniste hüatsintidega, toimus pidulik kontsertaktus ning Ivo Linna kontsert kogu kooliperele, XI minikonverents ning XVI õpilaskonverents, mälumäng kogu koolile „Eesti Vabariik 100“.

Vastseliina Gümnaasium 70 kontsert aktus

Eesti Vabariigi sünnipäevale pühendatud pidulik kontsertaktus. Kevadise õiteilu ootuses.

Koolimeeskond tutvustus hariduslike erivajadusetega õpilaste õppe korraldust koolis HTM i infopäeval ning koolituspäeval Narva Keeletelütseumi õpetajatele. Koostöös Petseri Lingvistilise Gümnaasiumiga osaleti konverentsil „Kultuuridevaheline dialoog”.

Konverents „Kultuuridevaheline dialoog“ Petseris

Märtsis külastas kooli haridusminister Mailis Reps.

Haridusminister Mailis Repsi külaskäik kooli.

Renoveeriti spordiväljak, mille käigus valmis täismõõtmetes jalgpallistaadion. Toimus ülekoolilise wifi võrgustiku väljaarendamine, valvekaamerate süsteemi laiendamine, koolimööbli jätkuv uuendamine ning kooli keldrikorruse renoveerimine.

Kooli aulasse osteti uued toolid, õppetöö kaasajastamiseks osteti 24 tahvelarvutit, 2 robootikakomplekti EV3 ning 15 ozobot robotit.

Õpilased osalesid 11 korral maakondlikel aineolümpiaadidel ning 10 korral oldi esikolmikus. Vabariiklikul ajalooalaste uurimistööde võistlusel saavutati 5. koht ning väikeste kodu uurijate võistlusel peapreemia.

2018/2019. õa

Sel õppeaastal oli märgatav õpilaste arvu tõus, õppeaastat alustati 260 õpilasega, neist gümnaasiumiastmes 40 ja põhikoolis 220. Gümnaasiumi lõpetas ainult 7 õpilast, neist 1 kuld ning 1 hõbemedaliga.

Tugiisik oli määratud juba 8 õpilasele, kaks õpilast oli koduõppel. Koolis asusid tööle psühholoog 0,4 kohaga ning kevadel kooliõde.

Toimusid meeskonnakoolitused, õpetajad läbisid veebipõhiseid koolitusi. Koolipersonal jagas oma kogemusi nii koolisiseselt kui ka väliselt, oma parimat praktikat tutvustati Petseri Lingvistilises Gümnaasiumis, kus anti samuti sealsetele õpilastele eesti keele tunde.

Kooli delegatsioon Petseri Lingvistilise Gümnaasiumi juubelil.

Toimusid arenguvestlusedjakovisioonidkooli õpetajate,tugiisikute jakooli personaliga. Kooli I korrusel remonditi WC ruumide ja ehitati inva WC. 2018. aasta sügisel alustati staadioni renoveerimisega, hakati ehitama multifunktsionaalset spordiväljakut.

Teostati Vastseliina Gümnaasiumi spordisaali põranda lihvimine, lakkimine ja markeerimine. Võtsime osa Euroopa Regionaalarengu Fondi taotlusvoorust „Väikelahendused HEV õpilaste integreerimiseks tavakoolidesse” Toetuse andmise eesmärgiks oli suurendada üldhariduskoolide valmisolekut rakendada kaasava hariduse põhimõtteid, mille kohaselt üldjuhul õpib haridusliku erivajadusega õpilane elukohajärgses koolis ning võimalusel tavaklassis osaliselt või täielikult. Europrojekt toetas kooli kinnistul ning hoonetes kaasava hariduse põhimõtete rakendamiseks vajalike ehitustööde tegemist. Ehitasime inva WC ja tegime I korruse WC ruumides remondi. Õpilasel osalesid laulupeol „Minu arm“ ning Tartu võimlemispeol „Vaba päev“. Toimus juba traditsiooniks saanud kogukondlik karjääripäev, XII minikonverents ning XVII õpilaskonverents, Võru valla koolide teadusfestival ning maakondlik 1. 3. klasside teadmuspäev ja Võru valla koolide teadusfestival.

Hetk kogukondliku karjääripäeva õpitoast.

Võru valla koolide teadusfestival.

Maikuus toimus „Ajarännak“, kus õpilased rändasid ajas tagasi 150 aastat ning valmistusid minema esimesele laulupeole Tartusse.

Ajarännak.

Klassiõpetajad liitusid VEPAprogrammiga. Õpilased osalesid 9 aineolümpiaadil ning esikolmikus oldi 11 korral. Vabariiklikul võistlusel „100 sammu inseneerias“ saavutati I koht, õpilasleiutajate riiklikul konkursil III koht, 20. ajalooalaste uurimistööde konkursil „Vabadus“ saadi I ja III koht.

 2019/2020. õa 2019 valmis kooli uus arengukava, mis kehtib 2024. aastani. Õppeaasta algul oli koolis 265 õpilast, neist gümnaasiumiastmes 52 ning põhikoolis 214 õpilast. Üks õpilane oli koduõppel ning 7 õpilasel oli tugiisik. Kahe klassi juurde oli moodustatud väiksem õpperühm. Õppeaasta jooksul toimus IKT vahendite täiendav soetamine uuendamine ja e õppe võimaluste täiendamine; uue arvutiklassi soetamine; A3 värvilise printer koopiamasina ostmine; teostati elektritööd, mille käigus vahetati evakuatsioonivalgustus; soojustati kooli pööning ning teostati ventilatsiooniseadmete remont; uuendati jätkuvalt ühe klassi mööbel. Koolisöökla sai uue pliidi.

Õppeaasta oli eriline seoses COVID 19 lainega. 12. märtsil 2020 mindi kogu vabariigis üle distantsõppele: nii kestis see 12 nädalat, koolimaja uksed olid suletud. Kõik oli uus kohanema pidid nii õpilased, õpetajad ja koolitöötajad. Otsiti võimalusi videotundideks, muretseti juurde dokumendi ja videokaameraid. Toimusid iganädalased veebikoosolekud, kus õpetajad jagasid oma kogemusi. Distantsõppe tingimustes ei saadud osaleda enam aineolümpiaadidel ning spordivõistlustel. Siiski olid meie õpilased e võimalusi kautades osalenud 10 aineolümpiaadil ning 13 õpilast saavutanud koha esikolmikus. Vabariiklikult

Võistluse „100 sammu inseneerias“ võistkond.

ajalooalaste uurimistööde võistluselt toodi ära kolm raamatupreemiat ning väikeste kodu uurijate võistluselt võidutöö. Rahvusvahelises PISA 2018 uuringus olid meie õpilaste tulemused kõigis valdkondades paremad vabariigi omast, maakonnas oldi paremad loodusteadustes ning funktsionaalses lugemisoskuses ning matemaatika tulemus oli kahe punkti võrra madalam.

Sel õppeaastal ei pidanud põhikoolilõpetajad sooritama põhikooli lõpueksameid ning gümnaasiumieksamid eesti keel ja matemaatika olid vabatahtlikud. Nii eesti keeles, kitsas kui kalaias matemaatikas olidmeieõpilastetulemusedparemad vabariigi keskmisest. Kolm õpilast sooritas rahvusvahelise inglise keele eksami C1 tasemele.

2020/2021. õa

Õppeaasta algul oli koolis 274 õpilast, neist gümnaasiumiastmes 50 ning põhikoolis 224. Kahe klassi juurde olid moodustatud väiksemad õpperühmad. Töötati põhimõttel, et kool on avatud kogukonnale, mida seovad ühtsed väärtused ja üksteist toetav koostöö; eesmärgiks huvigruppide kaasatus õppija ja kooli arengusse.

Eelmine õppeaasta oli esitanud väljakutse kogu õpilasperele. Juba sügisel tehti kokkuvõtteid möödunud aasta õnnestumistest ja ebaõnnestumistest distantsõppel. Õpetajad õppisidkogemustest,teisteleõpetajateleantivideotundeninganalüüsitiühiselt.Sedakõikeläks jälle peagi vaja.

Õppeaasta algas piduliku sündmusega: avati multifunktsionaalne väljak.

Multifunktsionaalse

COVID 19 levikust tingituna olid õpilased jälle vabariigis veebruarist alates distantsõppel. Erinevalt möödunud õppeaastast toimus koolis õppetöö hariduslike erivajadustega õpilastele. Sellest tingituna ei toimunud traditsioonilist õpilaskonverentsi, uurimistööde esitlemine toimus kevadel. Siiski koostati distantsõppe tingimustes uurimistööd ning osaleti edukalt vabariiklikel võistlustel.

Koroonalaine leviku tingimustes said õpilased vähem osaleda maakondlikel olümpiaadidel ja spordivõistlustel. Maakondlikel olümpiaadidel saavutati esikolmiku kohti 10 korral. Vabariiklikult Hullu Teadlase konkursilt tõid esimese klassi õpilased ära teise koha ja teise klassi õpilased esimese koha, noorte kodu uurijate konkursilt peapreemiad ning meie õpilase võidutöö järgi valmistati olümpiameeskonnale maskotid „Eesti ilves“.

Kevadel sooritasid õpilased jälle kohustuslikud põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamid. Head meelt võis tunda matemaatika ja inglise keele riigieksamite tulemuste üle. Lisaks sooritas 3 õpilast rahvusvahelise inglise keele eksami C1 tasemele.

1.

õpilased vabariiklikul Hullu Teadlase festivalil.

Franka Gelencser maskotte üle andmas Eesti olümpiakoondislastele.

Kõikides koolides üle Eesti arendati ja suunatakse digipööret tervikuna: tähelepanu all oli koolide IT taristute uuendamine, nutikate seadmete hankimine, e õppevara loomine ja kasutajate digipädevuste arendamine. Oluliseks eesmärgiks oli ka Vastseliina Gümnaasiumis järgnevatel aastatel IT õppe juurutamine ning sellest lähtuvalt toetati muutuvat digikultuuri õpikäsitust, arendati koolisiseselt digitaalseid õppematerjale ja kujundati seeläbi õpilaste iseseisvatõppimist. Fookusesoliõppijatejaõpetajatedigipädevustearendamineläbikoostöise õppimise. Suuremat tähelepanu pöörati IKT vahendite kasutamisele HEV õpilaste õpianalüüsis, et võimestada õppimist ja õpetamist. Sellest tulenevalt pöörati Vastseliina Gümnaasiumis tähelepanu IKT vahendite olemasolule ja tõrgeteta toimimisele. Õppevahendite soetamisel lähtuti nutikatest lahendustest, mis võimaldasid arendada õpilaste digipädevust. Kaasava hariduse süsteemsele rakendamisele koolis pöörati tähelepanu läbi õpetajakoolitusete ja õppimist innustava ja ettevõtlikkust toetava koolikeskkonna parendamise.

Tähtsaks oli saanud rääkimine vaimsest tervisest nii õpilaste kui ka kooli töötajate vaatest. Siin oli abiks meil kooliõde ja kooli psühholoog, kes regulaarselt viisid läbi sisekoolitusi, lisaks toimusid veel kliinilise psühholoogi koolitused.

 2021/2022. õa Õppeaasta alguses oli koolis 274 õpilast, neist gümnaasiumiastmes 42 ja põhikoolis 232. Kolme klassi juurde oli moodustatud väiksem õpperühm. Gümnaasiumiõpilaste arv on langustrendis ning 10. klassi astujate lõpueksamite tulemused on muutunud kesisemaks. Koostöös Vastseliina Noortekeskusega avati 9. september 2021 kooli juures välijõuväljak.

Koostöine õppimine.

Välijõuväljaku avamine 9. septembril 2021. aastal.

Jubaseptembrikuus esineskoolis haigestumisi koroonasse.Koolidesalgas haigetekiireks väljaselgitamiseks kiirtestimine kaks korda nädalas. Eesmärgiks oli vältida distantsõpet ning hoida kool avatuna. Tekkinud olukorras tuli õpetajatel rakendada hübriidõpet osa õpilasi klassist oli koolis kontaktõppel ning samal ajal teine osa õpilasi kodus videotunnis. Õpilasi oli pidevalt eneseisolatsioonis. See oli uudne olukord, mis vajas kohanemist ja õppimist. Septembris algas haigestumine ka koolipersonali hulgas. Õppetöö vajas pidevat ümberkorraldamist. Kabinetsüsteem muudeti ümber koduklasside süsteemiks. Õppeaastale vajutas pitseri alanud sõda Ukrainas. Juba märtsikuus saabusid kooli esimesed õpilased Ukrainast. Sel õppeaastal õppisid nad distantsõppel oma kodukoolis. Meie koolis toimusid Ukraina õpiastele eesti keele tunnid ning toetati õpilaste kohanemist uue keskkonnaga.

Ukraina õpilased eesti keelt õppimas. 2022

Distantsõpe kahel järjestikusel õppeaastal oli jätnud jälje õpitulemustele. Sügisel selgitati Vabariiklike tasemetöödega välja tekkinud õpilüngad ning igapäevases õppetöös püüti neid likvideerida.

Õppeaasta jooksul osales koolimeeskond vallaülesel õppekavaarenduslikus projektis „Lasteaia ning põhikooli kuni II kooliastmeni lõimitud õppe metoodilise raamistiku koosloome pilootprojekt Võru valla haridusasutustes“ . Kool liitus „Liikuma kutsuva kooli“ projektiga.

Kõik liikuma! Koostöine õppimine õpime visualiseerima

Täienduskoolitustel oli pearõhk pööratud HEV teemadele ning coachivale mentorlusele. 2022. aasta kevadel toimus personalile õppereis Euroopa Parlamenti Brüsselis. Ukraina õpilastele emakeeles õppe organiseerimisel algas koostöö Edumus kooliga. Gümnaasiumiosale võimaldati läbida veebipõhine finantskirjaoskuse kursus. Lastevanematele toimus esimest korda virtuaalne lastevanemate üldkoosolek. Koosolek õnnestus ning osavõtt sellest oli üllatavalt suur.

Enamus maakondlikest olümpiaadidest toimus kodukoolis ning veebipõhiselt. Eneseisolatsiooni ja haigestumise korral ei olnud õpilasel võimalik osaleda konkursil. Siiski jõudsid meie õpilased üheksal korral maakonnas esikolmikusse. Vabariiklikul Hullu Teadlase VII teaduskonverentsil saavutasid I kooliastme õpilased esimese ja teise koha. Vabariiklikult noorte kodu uurijate võistluselt toodi koju neli peapreemiat, vabariiklikul 23. ajalooalaste uurimistööde võistlustel saavutati II koht (esimest kohta ei antudki välja) ning kolm eripreemiat. Vabariiklikul matemaatikavõistlusel saavutas I klass esimese koha. Gümnaasiumi lõpetas 15 õpilast, neist kuus õpilast sooritas rahvusvahelise inglise keele eksami C1 tasemele.

Kool on aastate jooksul olnud meie ümbruskonnale hariduse lätteks. Vastseliina Gümnaasiumi ajalukku on kirjutatud 75 tegusat õppeaastat, kuid haridust on Vastseliina mail antud juba ammu. 2000. aasta veebruaris avati kooli juures Vastseliina hariduselu 275. aastapäevale pühendatud hariduskivi, millele on raiutud tekst: „KOOL HARIDUSE JÄRJEPIDEVUSE KANDJA. ANNO 2000“. Selgub, et kooliharidust on Vastseliinas antud juba varemgi. 1998. aasta suvel, hariduskonverentsiks valmistudes leidis tollane ajalooõpetaja Tiiu Ojala Läti Ajalooarhiivist dokumendi, kus 1725. aasta 17. jaanuaril toimunud kirikuvisitatsiooni protokollis on kirjas, et Vastseliinas oli koolmeistriks Martin Melhson ja köstriks Jahn Kersten. Järelikult on olemas kindlad andmed, et juba 1725. aastal töötas Vastseliinas kool.

Seega võime aastal 2025 tähistada Vastseliina hariduselu 300. aastapäeva. Koostas Küllike Nagel Vastseliina Gümnaasiumi õppejuht

Õpilaste uurimistöödest aastatel 2013 2022

Kooliharidust on Vastseliinas antud ligi kolmsada aastat ning Vastseliina Gümnaasium on juba 75 aastane. Sellest üle kolmkümne aasta on koolis tegeldud uurimusliku õppega. Kodu uurimine ja õpilasuurimused on meie koolis au sees. Kodu uurimine ja õpilasuurimused on meie koolile andnud oma näo. Meie kooli järjepidev kodulooalaste uurimistööde koostamine algas üle 35 aasta, konverentse hakati korraldama mõni aasta hiljem. Selle algatajaks oli tollane ajaloo jaühiskonnaõpetuseõpetajaTiiu Ojala.Esimenekodu uurimiskonverents toimus koolis 1990.aastal. Temaeestvõtmisel toimuski meiekoolis 13kodu uurimiskonverentsi.Ajas muutus uurimistöödetemaatikaningniitoimuskiedasi18õpilaskonverentsi,kusõpilasedon koostanud uurimusi erinevatest valdkondadest erinevate aineõpetajate juhendamisel. Kahel viimasel õppeaastal ei ole tavapärast õpilaskonverentsi toimunud, kuid uurimistööde esitlemine on toimunud väiksema auditooriumi ees. Keskkooli õpilaste kõrval teevad oma miniuurimusi ka algklasside õpilased. Nii toimus möödunud õppeaastal juba XIII minikonverents „Meenutusi kooliajast“.

Õpilaste uurimistööde temaatika on laialdane ning ajas muutuv, nende tööd on erineva kaalu ja sisukusega, kuid protsess ise pärimuse jäädvustamine on märkimisväärne. Õpilased uurivad veel mitte nii lihvitult, kuid siiski ausalt teemasid, mida armutu aja kulgemine võib lasta kaotsi minna.

VastseliinaGümnaasiumi ajalooalaste õpilasuurimusteedulugu on aukartust äratav. Meie kooli õpetajad on alati püüdnud õpilaste töid viia välja erinevatele võistlustele, sest pole ju mõtet töid kirjutada niisama lauasahtlisse. Õpilaste uurimistööd on leidnud tunnustust erinevatel konkurssidel ja võistlustel. Eriti edukad on olnud meie kooli õpilased Eesti Ajaloo ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi poolt Eesti Vabariigi Presidendi auhindadele korraldatud uurimistööde võistlustel läbi kahekümne kolme aasta.

Nende kahekümne kolme aasta jooksul on meie õpilased sellelt võistluselt toonud ära 12 esikolmiku kohta ning 4. 6. koha kuuel korral ja 68 korral on töö saanud presidendi tänukirja ja raamatupreemia.

Esikolmiku koha ja rahalise preemia on saanud järgmised õpilased: Kertti Nagel (2000), Gady Künnapuu (2000), Marko Ragul (2000), Eneli Nagel (2001), Mikk Välbe ja Siim Lillemets (2003), Rauno Jallai (2012), Hanna Keir (2014), Anneli Haljas (2014), Sigrid Kivilo (2015), Triinu Tuvike (2019), Kärol Kõomägi (2019) ning Viola Varik (2022).

Viimasel viiel aastal on õpilaste tulemused järgmised.

2017/ 2018. õppeaastal toimus 19. ajaloo alaste uurimistööde võistlus Vabariigi Presidendi auhindadele „100 aastat Eesti riiki“. Meie kooli õpilastest saavutas auhinnalise 5. koha Kaia Jõgiste oma uurimistööga „Vastseliina metsavendluse lugu Saika ja Puutlipalu näitel“. Presidendi tänukirja ning raamatupreemia pälvisid Robin Järg tööga „100 aasta mõjukamad inimesed Vastseliinas“; Deivi Zeerus tööga „Käekiri enne ja nüüd” ja Gerda Loviise Telk „Minu vanavanaisa Aleksei Aav”.

2018/2019. õppeaasta 20. ajaloo alaste uurimistööde võistlusel Vabariigi Presidendi auhindadele „Vabadus“ saavutas I koha Triinu Tuvike tööga „Tuletõrjespordist Vastseliina tuletõrjesportlaste näitel“. Triinu töö pälvis ka Eesti Spordi ja Olümpiamuuseumi eripreemia. III koht sai Kärol Kõomägi tööga „Võim ja vabadus Setomaal Seto kuningriigis ülemsootskade näitel“. Raamatupreemia pälvis Janeli Luts tööga „Eesti ajaloo kajastusi leheveergudel läbi vabaduse spektri“.

21. ajaloo alaste uurimistööde võistluselt Vabariigi Presidendi auhindadele „Eesti Maailmas. Maailm Eestis“ 2019/2020. õppeaastal pälvisid raamatupreemia Linda Toom tööga „Valu täis elu perekond Jessi näitel“, Kristel Raat tööga „Eesti maailmale, maailm Eestile. Ansambel Trad. Attack! näitel“ ning Melany Regle Langus tööga „Noorsootöö valdkonna vabatahtlike tööst vabatahtlike näitel Eestis ja Eestist“ 2020/2021. õppeaasta 22. ajaloo alaste uurimistööde võistluselt Vabariigi Presidendi auhindadele „Murrang“ toodi ära neli raamatupreemiat:

Ada Teresa Birnbaum ja Viktoria Tusov „Prügi ja selle sorteerimisest Vastseliina Gümnaasiumi õpetajatele koostatud küsimustiku näitel“;

Grete-Liis Räim „Pendelränne Vastseliina Gümnaasiumi õpilaste ja nende vanemate näitel“;

Triinu Turvas „Inimese elutähtpäevadega seotud kombed läbi aegade seto kombestiku näitel“;

Brittany Paat „Esivanemate jälgedel kolme põlvkonna rajad“. 2021/2022. õppeaasta kujunes jälle meie õpilastele edukaks. 23. ajaloo alaste uurimistööde võistlusel Vabariigi Presidendi auhindadele „Aja märgid inimene, aeg, koht“ saavutati taas auhinnaline II koht (I koht jäeti välja andmata). Selle sai Viola Varik oma tööga „Minu kodutalu ja selle omanikud tsaariajast tänapäevani“. Raamatupreemiad said Marleen Paas tööga „Minu vanavanaema Enda Pildi perekonna küüditamise lugu“ ning Kertu Turvas oma loovtööga „Vanik seto neiu peakate“. Viola töö pälvis lisaks Tallinna

Linnamuuseumi eripreemia ning Marleeni töö Eesti Mälu Instituudi eripreemia. Rainer Viikmani töö „Küberturvalisus ja küberhügieen. Küberturvalisuse teadmistest Vastseliina Gümnaasiumi õpilaste näitel“ pälvis Okupatsioonide ja vabaduse muuseumi VABAMU eripreemia.

Paidel on lisaks rallile ja rahvajooksule, teatrile ja arvamusfestivalile ka äge konkurss, mis paneb Eesti 3. 6. klasside õpilased juba 12. aastat järjest koduloouurimusi tegema ning Eesti ajalugu talletama. Ka meie õpilased on igal aastal võistlusel osalenud. Sellel võistlusel ei jagata numbrilisi kohti, kuid kuulutatakse välja võidutööd ehk peapreemiad. Lisaks jagatakse hulgaliselt eripreemiaid. Nii kogunetakse iga aasta septembris Paidesse kokkuvõtteid tegema. Väikeste kodu uurijate tööd on unikaalsed, sest need on käsitsi kirjutatud ning igale õpilasele omase kujundusega.

Eestimaa 100. sünnipäevale pühendatud võistlusele „Meie pere 100 aastat tagasi“ 2017/2018. õppeaastal saadeti vabariigis täpselt 100 tööd. 5.-6. klasside õpilaste arvestuses saavutas peapreemia Linda Toom, kes pälvis lisaks ka Järvamaa muuseumi eripreemia. 2018/2019. õppeaasta võistluselt „Naer on terviseks“ tõi ära peapreemia Kristelle Torn, kessailisakskaajakirjaHeaLapspreemianingSAAjakeskusWittenstein/Järvamaamuuseumi eripreemia. Ajakirja Hea Laps preemiad said veel Kerret Keldrimägi ning Robin Aasa.

Viola Varik, Rainer Viikman, Marleen Paas ja Kertu Turvas. Tartu, mai 2022

2019/2020. õppeaastal kirjutasid väikesed kodu uurijad vabariiklikule võistlusele kodu uurimustööteemal„Meiekandikeeljakombed“. Üldvõitjaksosutus KristelleTorn,kespälvis veel ka ajakirja Hea Laps preemia.

2020/2021. õppeaasta võistluselt „Meie pere vanad asjad“ said üldvõitja tiitlid Mariin Kooser, Karl Markus Kuus, Helena Lõiv ja Jete Jessica Pilt Ajakirja Hea Laps preemiad said Jete Jessica Pilt ning Tanel Tuvike ja Järvamaa Muuseumi preemiad Tanel Tuvike, Jaagup Ots ning Samuel Künnapuu.

2021/2022. õppeaasta teemaks oli „Terves kehas terve vaim“. Meie kooli õpilastest saavutasid võidutööd Tanel Tuvike ja Samuel Künnapuu. Karte Parmani ja Helena Lõivu ühistöö Vastseliina Gümnaasiumi spordinädalate tähistamisest läbi aastate pälvis žüriilt eripreemia.

Vastseliina Gümnaasiumi väikesed kodu uurijad Paides. September 2022.

Aastatepikkune uurimistööde koostamise kogemus näitab, et kodu uurijate järelkasv tunneb huvi oma juurte vastu ning väärtustab eri põlvkondade vahelist sidet. Kõigi tööde koostamise taga on suunajatena juhendajad. Aitäh teile tehtud töö ja vaeva eest!

Tänaste õpilaste uurimistööd võivad olla aastakümnete pärast tulevastele uurijatele väga oluliseks teabeallikaks. Oma uurimistöid koostades on Vastseliina gümnaasiumi õpilased andnud suure panuse meie kooli, kodukoha ja valla ajalukku.

Küllike Nagel Vastseliina Gümnaasiumi õppejuht

Vastseliina Gümnaasiumis toimus suurejooneline kogukondlik karjääripäev ehk kaks koolipäeva korraga

Lastekaitsepäeva, 1. juuni hommik algas Vastseliina Gümnaasiumis teistmoodi: klasside ees ei seisnud õpilastele tuttavad klassi ja aineõpetajad. Selle päeva õpetajad ja esinejad olid erinevatelt elualadelt koolis jätkub taas kogukondliku karjääripäeva traditsioon. Õppetundides said õpilased kuulda, näha, tunda ja teada erinevatelt elualadelt. VG direktriss Kristi Pettai selgitas, et külaliste läbi viidud teistsugune õppimine avardab õpilaste silmaringi, tekitab uusi mõtteid, suurendab õpilaste unistusi ja paneb nende mõtted ootamatus suunas liikuma.

Kogukondliku karjääripäeva peakorraldaja on alates 2016. aastast kooli huvijuht ja klassiõpetaja Kertu Torn. Tema eestvedamisel kutsuti kooli rekordarv teokaid külalisesinejaid, kes tutvustavad end kooli Facebook´i lehel nii: loomahullust naine, muutuste juhtija, julgeolekuekspert, küünetehnik, rahvusvahelise taustaga raamatupidaja ja fitness treener, pedagoogika arhiivimuuseumi direktor, noored tai poksi tšempionid, lauamängusõltlased, turundaja, õmbleja, jalgrattasportlane, kes oli ka 1976. aasta olümpiavõitja, vabakutseline visuaalefektide loovtehnik, mixologist, Eesti naiste jäähokikoondise väravavaht, turundusspetsialist, noortemeelne projektijuht, õpilasnõustaja. Niisugune koolipäeva kaleidoskoop kestis 6 7 õppetundi.

Külalisõpetajate tundides osalenute muljed on mitmekesised. 3. klassi õpilased tõdesid peale olümpiavõitja Aavo Pikkuusiga kohtumist, et spordis on ikka rohkem võita kui kaotada ning 2. klassi õpilased teavad nüüd kindlalt, et suitsetamine on kahjulik, kuna kasv võib kinni jääda ja 8. klassi õpilased said teada, et Aavo Pikkuus on sõitnud jalgrattaga nii palju kilomeetreid, et neist saaks kokku viis ringi ümber maakera.

Teadustoast äsja tulnud 2. klassi Keio teadis, et füüsika on see, milles toimuvad keemilised protsessid. Seal toodeti elektrit toorest kartulist nii, et väike pirnike põlema süttis. Julged soovijad ja proovijad said ise ka särtsu tunda.

4. klass teadustoas

Nelja romaani autori, Postimehe uuriva toimetuse juhi, Sisekaitseakadeemia õppejõu Erki Koorti käest kuulsid noored, et vanasõna „Rääkimine hõbe, vaikimine kuld“ tuleks kahtluse alla seada: kui inimene ei räägi, siis ei tea keegi, kui tark ta on. Abiturient Marek nentis, et kui tahad eelist saada, siis tuleb rääkida, mitte vaikida. Keskkooliõpilaste ja põhikoolilõpetajate sümpaatia pälvis meie kooli vilistlane, ajalooõpetaja Toomas Tuul, kes on õpilaste sõnul energiline naljakas, noortemeelne. Toomaselt õppisid nad seda, et vaid hinded ei tee veel inimesest seda, kes ta tegelikult on, et asju tuleks rahulikult võtta ning vähem muretseda tulemuste pärast, et ka gümnaasiumi lõpus on veel täiesti normaalne, kui inimene ei tea, mida teha. Birjo sai teada, et ka eksida on hea; Ronja, et on hea pidada erinevaid ameteid ning Marta sai julgust õppida ja proovida erinevaid ameteid. Abiturient Priit arvas, et endine koolikaaslane vabakutseline visuaalefektide loovtehnik, väikeettevõtja ja õpetaja Egert Kanep on „lagi vend“, kes töötab meeletult palju tehes väga põnevat tööd. Turunduse kohta sai Priit Erki Tammlehelt teada, et sel alal on üsna kerge elatist teenida, on võimalus ka kaugtöö tegemiseks. Kõikide vaatajate tähelepanu pälvisid Birgit Paltsmari tõukoerad. 3. klassi õpilased teavad nüüd, et koera tuleb õpetada nagu last ja kui kingid koerale südame, siis ta kingib sulle südame vastu ja ei ole rumalat koera, vaid võib olla rumal omanik. 2. klassi õpilased nägid koerte käitumises tõelist sõnakuulelikkust.

„Lauamänguhullud“ Eret Klade ja Heldi Eimann tutvustasid oma hobi, mis on märgatavalt parem ja kasulikum kui nutisõltuvus. Tervislikust eluviisist teavad 8. klassi õpilased nüüd seda, et unepuudus võib isegi vähki tekitada, et hügieen ning uni on kõigile

Vilistlane Toomas Tuul

Birgit Paltsmar tõukoeri tutvustamas

üliolulised. Kerily Joakit, Londonis pangandussektoris töötanud inimene, julgustas noori välismaale minema.

Kooli vilistlane ja jäähokitreener Triinu Tuvike nimetab end hunt kriimsilmaks, kellel on nii palju ameteid. Triinu õpetas 2. ja 3. klassi õpilastele suurelt unistamist. Ta ise tegi seda ja nüüd on ta Eesti koondise väravavaht ja hiljuti võitsid nad MM il kuldmedali. Triinu on näide sellest, et väikesest Vastseliinast pärit tüdruk võib tippu jõuda.

Agaseepolnud veel kõik. Ah,et mis õhtul toimus? Nii palju põnevat! Meeleolukaks vahepalaks oli kontsert kooliõuel koostöös meie rahvamaja ja muusikakooliga, esinesid muusikud, lauljad ja neidude rahvatantsurühm. Kell 17 said huvilised jälgida politsei ja piirivalveameti demonstratsioon esinemist ja kell 18 toimus esimene täiskasvanute laulukoori proov.

3. klassi õpilased vilistlase Triinu Tuvikesega Kogukondliku karjääripäeva kontsert

Avatud olid kohvikud ja müügipunktid, kooliõuel küpsetasid naiskodukaitsjad pannkooke. Rahvuseepose ideest kantud kohvikus pakkusid 7. klassi õpilased omavalmistatud eriti põnevate nimedega võluroogi nagu Kalevipoja Lennuk, Sarviku Sarved, Kalevipoja Lauad, Siili Kasukas, Jõukasvataja Märjuke, Jõukahandaja Märjuke, Põrgupiiga Ahvatlus, Linda Nutukivi ja Vana Kalevi Muskel. Vali vastavalt vajadusele! Vastseliina kogukonna rahval ja kõikidel külalistel oli võimalus kella poole viiest seitsmeni õhtul igaühele sobival ajal tasuta tegeleda kõige huvipakkuvaga: laskmine, orienteerumine, näputöö, loovustuba, liikumismängud, jalgpall, judo, kulonite töötuba, projekti

„Kliimamuutused taldrikul“ töötuba, juurviljadest kaunistuste töötuba, uisutamine, Off road auto, koolivormilaat, näomaalingud, spirograafia, puidunurk, ponisõit või soetadaoma pere garderoobi või kööki midagi meelepärast.

Meie kooli õpilastel oli kohustuslik ise valitud kuues töötoas osalemine ja selle eest kaelakaardile märgikeste kogumine. Kella seitsmeks olid kõigil õpilastel kuus ja enam märki kaelakaardil. Selleeestsaivalvelauast allkirjavastukõrrejoogi. Viimaselpooltunnilkaelakaarditagastanutelt küsisin enim meeldinud töötoa kohta: õpilased nimetasid orienteerumist, laskmist, näputööd, pallidega robootikat, Off road autosõitu, jalgpalli, klaasi ja puiduringi.

7. klassi kirjanduslik kohvik

Kooliümbruses ja majas ringi liikudes võis näha usinalt askeldavaid igas vanuses inimesi, lustlikku koostegutsemist, kohtumisi vilistlaste ja vanade tuttavatega. Hea oli tunda, et kogukondliku karjääripäeva traditsioon Vastseliina Gümnaasiumis jätkab elujõuliselt oma võidukäiku. Ja huvilisi jätkub. Õpilaste muljeid kogusid 1. 4. klassi klassiõpetajad ning õpilased Vanessa Victoria Pilt, Sandra Rikas, Feliks Meister, Reimo Oppar, Ciara Simson, Teele Lõiv, Janerin Viikman; üles kirjutas Külli Lendsaar

Off road autosõit

Valik Õpilastöödest

Lind ora otsas Kaia Jõgiste

Sada pikka ja rasket aastat tagasi tabas tillukest Kagu Eestit suur ikaldus, põllumaad andsid vähe saaki, koduloomad surid teadmata haigusesse ning nende hõrk liha läks raisku. Viimaseshädaspöördutivanajaväetikülatargapoole,kellest muidueritilugueipeetud. Targa õpetuste kohaselt pidid kõik, kes ikalduse küüsist pääseda tahtsid, minema oktoobrikuu ühel lõpupäeval, täiskuul, Vastseliina, Obinitsa jaLepassaare külla viivate teede ristumiskohale ning võtma kaasa väikese ohvri, kelleks oli lind ora otsas. Veel pidi igaüks võtma kaasa kas midagi ise valmistatut või oma kasvatatut. Sellel aastal oli täiskuu kahekümne kaheksanda oktoobri ööl. Nii koguneski terve Vastseliina ümbruse rahvas sellel kuupäeval ristteele, kõigil ühes midagi oma valmistatut ning tiivuline orgi otsas. Kui siis kokku saadi ja kaugemalt tulnud rahvaste kaupu silmitseti, tuli kohe tahtmine neid enda kaupade vastu vahetada ja nii tehtigi. Terve päev kaubeldi kõiksugu esemete, juurviljade ja omavalmistatud toitudega.

Õhtul hilja, kui kuu sügiseses taevas juba kõrgel eredalt säras ning kell kohe-kohe keskööd näitama hakkas, olid rahval kaubad ja muljed vahetatud ning hakati kodu poole sättima. Kaupu kokku pannes märkas rahvas, et kõik tiivulised olid orade otsast kadunud. Seda peeti Jumala teoks ning rahvas uskus, et järgmisel aastal ei ole enam oodata ikaldust. Peeti meeles ka külatarga sõnu, et ikalduse ja näljahäda ärahoidmiseks peavad inimesed kokku hoidma ja üksteist aitama kaupade tegemisel, ostmisel ja müümisel.

Inimestele hakkas aga kaubavahetamine nii meeldima, et iga aasta kahekümne kaheksandal oktoobril koguneti taas ristteele, peeti laata, müüdi oma kaupa, vaadati ja osteti teiste tooteid ning võeti ikka ka lind ora otsas kaasa. Selle järgi pandi ka laadale nimi Lindora laat.

Veel tänapäevalgi võib näha mõne Lindora laadamüüja leti juures ora, mille otsas õnnetult üks suleline kunagi otsa leidis.

Tervislikem kogu maal

Karl Ojarand

Kolme maa ja mere taga, kaugel Aedviljamaal suures lossis murdis lord Kapsas oma pead. Tal oli olemas kõik, mida üks tavaline aedvili soovis: suur mõis basseiniga, mida täitis kurgimahl, tulipunased Tomat teenijannad, kes täitsid kõik tema soovid ja pehme brokkolist voodi. Sellest kõigest ei olnud lord Kapsale küll, ta soovis austatuimat tiitlit aedvilja ajaloos, see oli KÕIGE TERVISLIKUM AEDVILI.

Iga päev pärast hommikusööki läks ta oma salajasse tuppa ja küsis: „Peeglike, Peeglike seina peal, kes on tervislikuim aedvili kogu maal?“

„Teie, Kapsas, olete küll väga tervislik, kuid Porgand seitse maa ja mere tagant on palju tervislikum kui teie, ta sisaldab rohkesti A vitamiine,“ vastas peegel. Kõik aususe normid ammu unustanud Kapsas läks apteeki A vitamiine ostma. Ta võttis kolm vitamiini tabletti ja tundis, kuidas ta tervislikumaks muutus.

Lord Kapsa imestus oli suur, kui järgmisel päeval taas esitatud küsimuse vastus oli: „Teie, Kapsas, olete küll väga tervislik, kuid Porgand seitse maa ja mere tagant on palju tervislikum kui teie, ta sisaldab rohkesti suhkrut, mis annab talle hea maitse.“ Kapsas kiirustas poodi, et suhkrut osta, sest iga aedvili peab ka maitsev olema. Ta loobus lõuna ja õhtusöögist, selle asemel sõi ta suhkrut. Järgmine päev ta ärkas reipalt ja ta tundis, et tema võib olla maailma tervislikuim aedvili kogu maal.

Ilmselt olid suhkur ja vitamiinid halvasti mõjunud, sest peegli ees seistes tundis ta end halvasti. „Peeglike, Peeglike seina peal, kes on tervislikuim aedvili kogu maal?“ kõlas järjekordselt tema suust.

„Teie, Kapsas, olete küll väga tervislik, kuid Porgand seitse maa ja mere tagant on palju tervislikum kui teie, ta sisaldab rohkelt vett, mis on organismile hädavajalik,“ vastas peegel arvatavalt.

Kapsasvihastasniitohutult,ethakkasvettmeeletuteskogustesjooma.Tamuutusjärjest suuremaks ja suuremaks, laiemaks ja laiemaks, kuni lõpuks plahvatas. Terve loss oli veega üle ujutatud ja kapsalehti korjati nädalaid. Lossi turvameeste, Punapeetide sõnutsi tingis Kapsa plahvatuse suur kadedus ja viha Porgandi vastu.

Aastaid hiljem lossis liikudes pole seal suurt midagi muutunud: peegel seinal lausub ikka, et Porgand on kauneim kogu maal, tulipunased teenijannad täidavad igat sinu soovi ja

Punapeedid turvavad lossis korda. Ainult valitseja on vahetunud, selleks on tervislikkuse jumalanna Porgand. Kuni Porgand pole mahlaks tehtud, elab ta seal õnnelikult elu lõpuni.

„Eile ja täna“, autor Vanessa Victoria Pilt

Klaasimaal, autor Mirjam Kuldmäe

Päike ja Kuu

Joosep Ivask

Mitte väga palju aega tagasi juhtunud kord selline lugu: päike ja kuu läinud tülli. Eks nad vahel ikka kiskunud ja midagi erilist selles sündmuses polekski ehk olnud, kui see tüli ainult nii paljudele süütutele hingedele kurja poleks teinud. Aga et kõik ausalt ära rääkida, nagu oli, pean alustama hommikust, mil tüli alguse sai.

Hommik oli suurepärane. Õhk oli soe. Pilved magasid alles magusasti taevaserval. Päike aga oli juba üleval. Oli teine õige edeva iseloomuga ning tahtis end igast küljest, igal võimalikul ajal, igal pool näidata. Kogu see edvistamine käis vanale ja targale Kuule närvidele, kuid nagu auväärsele ja haritud kuule kohane, ei olnud ta siiamaani oma pahameelt välja näidanud.

Sel hommikul aga, kui päikeendjällegi möödasinetavat taevalaotust veeretasjahüüdis: „Hei, hei! Vaadake siia! Vaadake minu graatsilist veeremist. Minu suurepärast figuuri!” sai Kuul mõõt nii täis, et ta kaotas oma tavalise rahu ja kogu oma eneseväärikust unustades käratas Päikesele: „No mis asja sa piiksud alalõpmata! Ei mina, inimesed all maa peal ega pilvedki saa sinu pärast rahus olla. Ole nüüd mõistlik ja jäta see eputamine. Küll sind märgatakse ka ilma selle komejandita.”

Ent Päike ei teinud Kuud kuulmagi, turtsatas vaid nipsakalt: „Häh, sina, vanatoi, oled lihtsalt kade, et ei ole sama särav, sama suursugune, sama kaunis ning tark kui mina”

Kuu kostis selle peale rahulikult: „Kallis Päike! Ei saa välistada, et sa oled tõesti väga särav, kuid sinu sõnad teevad sind kaugelt suuremaks kui sa tegelikult oled.”

Oi kuidas Päike selle peale vihastas. Ta vihastas nii, nagu selles aina vihasemaks muutuvas maailmas mitte ka kõige vihasem hing oma vihaseimal päeval veel vihastanud ei olnud ja ta põrutas Kuule: „Ah nii arvad sa minust! Sina nurjatu. Ma veel näitan sulle, milleks ma võimeline olen.”

Ja oh häda. Päike võttis kätte ja säras kogu jõust kohe terve nädala jutti. Vaesel Kuul ei jäänud muud üle kui abitult pealt vaadata, kuidas inimesed suures lõõsas ägasid, kuidas taimed kõrbesid ja kuidas ojad ning allikad kuivasid.

Autor Marta Liina Birnbaum

Lõpuks ärkasid pilvepoisid ja nähes, et päike on hulluks läinud, tormasid maailma päästma.

Ühed sõudsid end Päikesele ette nii, et enam ükski kiir maapinnani ei jõudnud, teised hakkasid usinalt närbund maailma kastma.

Mõned päevad hiljem, kui Päike oli maha rahunenud, küsis Kuu ta käest: „Noh, kõige ilusam ja targem, kas häbi ka on?”

Päike ainult mühatas, pani päikseprillid ette ja veeres eemale.

Autor Marta Liina Birnbaum

"Šamaanitants", autor Marta Liina Birnbaum

Helekollane tulp ja päevaliblikas

Joel Kuldmäe

Kasvas kord ühel kevadsuvel ühe suursuguse maja aias, ühe rikka ja tigeda mehe hoolitsetud peenral üks isekas helekollane tulp. Lill kasvas suure peenra keskel ja võttis enda alla kõige suurema kobestatud maajupi ning kõrgus iga aasta kõigist naaberlilledest õiejagu kõrgemale.

Kasvas ta küll peenral ühes teiste tulpidega, kuid neist ta lugu ei pidanud ega välja suurt ei teinud. Tema arvates olid teisedtulbid ka inetut punast värvi ja ei tootnudnii rohkesti nektarit kui seda suutis tema. Nektar meelitas kohale aga liblikad, kes enamikele tulpidele rõõmu tegid ja keda igat moodi just enda kroonlehele oodati.

Peenra kõige paremaks tulbiks pidas helekollane tulp ennast ka sellepärast, et tema oli istutatud sellele peenrale kõigist kõige varem ja kõigist kõige ilusamana. See tulp oli just kui peremehe teisik, ta oli kalk kõigi vastu, kes teda kõnetada julgesid ning pidas ennast igas asjas paremaks.

Ajal, mil liblikad, hakkasid ühe enam aias tulpe tolmeldamas käima, otsustas helekollane tulp erititigedaks hakata. Nimelt oli viimasel ajal oli tema õiel käinud väga tihti üks väike päevaliblikas, kuid see ei meeldinud helekollasele tulbile sugugi, et liblikas teda nõnda palju ära kasutab. Ta mõistis, et liblikale niisama nektarit andes ei saa ta mingit kasu ja tundis ennast alandavalt, kuid see ei sobinud kuidagi tema olemusega ning ta tundis soovi päevaliblikale tagasi teha. Iga kord kui päevaliblikas tema õiele maandus, raputas ta liblika minema või hoidis teda mõnda aega kroonlehes tuuseldades kinni. Kui ahastunud päevaliblikas küsis helekollaselt tulbilt ,,Miks teed sa mulle nõnda, kaunis tulp, mis olen mina sulle halba teinud?'', siis järgnes sellele kõigest väike rahulolematu mühatus. Päevaliblikas oli üritanud juba nädalaid ja päevi ikka tulbiga ühele meelele saada ning temaga vestelda, kuid üleolev tulp ei pidanud vajalikuks enda suursugust häält teiste jaoks kasutada. Möödus veel päevi, nädalaid, möödus ka terve kuu, helekollane tulp oli endiselt nõnda tige ja südametu, et ei lasknud enda juurde seda pisikest päevaliblikat ega kedagi teist. Terve selle aja vältel käisid liblikad teiste, lahkemate tulpide kroonlehtedes nektarit võtmas ja tänasid alati tulpe. Nüüd oli aga käes aeg, mil punaste tulpide nektar oli otsas ja ainus koht peenral, kus seda veel oli, paiknes selle üleoleva helekollase tulbi kroonlehes ning seda oli liblikatel pisut veel hädasti vaja. Küll üritasid teda kõik liblikad ümber veenda ja pakkusid talle vahetuskaubaks parimaid asju aias, kuid õelust täis tulp eipannud neid justkui tähelegi.

Kui päevaliblikal viimane häda käes oli, kutsus ta isaliblika probleemi lahendama. Üritades helekollase tulbiga sõbralikult kontakti luua, äsas tulp isaliblikale oma kroonlehega, millepealetatohutultvihastas.Isaliblikaslendaskiirugakõrgeletaevasse,peaaegupilvepiirini. Väike päevaliblikas jälgis kõike üllatusega pealt. Siis aga pööras isaliblikas enda ümber ning laskus tohutul kiirusel aeda, just sellele peenrale, kus kasvas helekollane tulp, ning möödus temast nii, et liblika terav tiib läbis ta varre ning tulp kukkus poolest kehast maha. Nii jäi see kalk helekollane tulp kobestatud mullale lebama koos oma õienektari ja uhkusega ning see muld,kustalebas,sisaldabtänagiveelkõiketemaau,uhkustjarikkust,midataloliküllaldaselt, kuid mille jagamiseks oli ta liiga ahne.

9. klasside tüdrukute ühistööd

Männipuidust riidekapp

Risto Kikkas

Kord elas Eestimaal kena härrasmees, kellel oli kapis erinevaid peakatteid. Need elasid männipuust riidekapis oma toredat seltsielu. Igal keskööl algas neil aktiivne keskustelu, kus kiideldi oma käekäigu üle, tehti koos selfisid ja levitati neid sotsiaalmeedias. Kõige väärikam nende hulgast oli soliidses eas tumehall kaabu, kellel oli seljataga värvikas elu. Tema ja teiste peakatete elust väärib nii mõnigi seik üles kirjutamist.

Aastaid tagasi alustas üks kena noormees oma töökarjääri põllumehena. Tema tööpäevad olid pikad ja möödusid enamasti õues olles. Kuna ilmaolud on Eestimaal olnud alati väga vahelduvad, oli noormees sunnitud endale muretsema peakatte. Esimeseks mütsiks tema kollektsioonis sai nokats. Nokatsil õnnestus aga õige pea mullakamara sügavustesse kaduda ning peale seda tuli noorhärra männipuidust riidekappi erinevaid nokatseid, sonisid, tutimütse. Kui päeval seiklesid mütsid koos omanikuga erinevates olukordades, siis õhtuti kohtusid nad kõik riidekapis, kus keskööl algas seltsielu.

Punane nokats üritas pidevalt kiidelda oma vägitegudest, mis ta põllul korda oli saatnud. Nokatsil oli suur kollektsioon selfisid erinevate maakividega, mida tema peremees oli põllu äärde vedanud. Eriti uhke pilt oli maakividest tehtud kiviaia peal, kus mütsi punane värv kiirgas kõigile vastu. See pilt oli Facebookis kogunud sadu laikisid, mille üle oli nokats eriti uhke.

Tumeroheline soni aga pajatas lugusid toredatest linnaskäikudest, kus ta oli kohtunud uhkete kaabuneiudega. Nii mõnegi pildi peal oli tal kõrval uhkete sulgede või lilledega uhkeldavad kaabuneiud. Neid fotosid oli peakatete omanik ka tuuninud, tänu millele oli tumeroheline soni mõne pildi peal tundmatuseni muutunud. Kesköistel riidekapi kokkusaamistel oli soni alati üks peamisi jutuvestjaid, kes pajatas oma ringkäikudest linna ning oma seiklustest linnatänavatel.

Noorhärra oli oma mütside üle väga uhke, ta hoolitses nende eest kenasti: pesi, tuulutas, silitas ja kandis neid rõõmuga. Aeg möödus ja ühel Rootsi reisil märkas juba väärikamas eas mütsideomanik vägasoliidset ningstiilset kaabut. Kohe sai seekenapeakatetemalemmikuks! Kaabu muutis mehe väärikamaks, ligitõmbavamaks, meelitas ligi teisi kaabusid: värvilisi, lillelisi kaabupreilid. Ka elustiil oli mehel muutunud, ta käis tihti õppereisdele ja jagas oma põllumehe kogemusi Euroopa erinevates riikides. Nüüdsest sai kaabu kõige tähtsamaks peakatteks. Sonid, nokatsid ja tutimütsid ei pääsenud enam kuigi tihti riidekapist välja, nad

veetsid aina rohkem oma päevi ainult kapipimeduses. Kesköistel kokkusaamistel meenutasid kõik oma kunagisi seiklusi, ainult tumehall kaabu tõi värskeid uudiseid laiast maailmast.

Nimelt külastas kaabu palju erinevaid riike,kohtus värvikatepeakateteganingtihtipeale olid tal pikad jutuajamised võõrapäraste turbanite, muhvide, vormimütside või läkiläkidega. Kui ta oma armsasse männipuidust riidekappi sattus, lobises ta rõõmuga oma kohtumistest ka oma kaaslastele. Tasapisi hakkas riidekappi ilmuma säravamaid peakatteid, mis muutsid elu riidekapis elavamaks. Tumehall kaabu oli endale suurlinnast toreda tumelilla kaabuneiu leidnud. Järjest tihedamini kohtusid nad armsas koduses riidekapis ja tõid elevust ka teiste ellu. Härrasmees oli taas jõudnud oma tegemistega tagasi oma kodutallu: uuendanud traktoriparki, suurendanud põllumaad, puhastanud oma metsa.

Elu oli muutunud paiksemaks ka tumehallil ja tumelillal kaabul. Lisaks ilmus riidekappi vahvaid rätikuid, peapaelu ja pehmeid tutimütse. Punane nokats leidis ennast järjest rohkem kollase pearäti seltsis. Nad jalutasid sageli mööda sellest maakiviaiast, mille abil punane nokats oli kunagi Facebookis kõvasti laike kogunud. Ka soni leidis endale vahva bareti, kellega koos käidi kinos ja külas teistel riidekappidel. Kaabud aga olid muutunud väga paikseks, järjest harvem tulid nad armsast riidekapist välja. Nad olid rõõmsad ning õnnelikud, kuulasid teiste peakatete vahvaid lugusid, kohtusid uute toredate mütsidega. Männipuidust riidekapp on toredaks kokkusaamiskohaks veel tänagi paljudele toredatele nokatsitele, sonidele, kaabudele, rätikutele.

4. klassi poiste valmistatud autod

„Lõikelauad“ Janek Põldar

Ühe kella lugu

Lauri Lehiste

Ühe päevi näinud ja vaikse kirjandusklassi seina peal hoidis pisikesest söevärvi naelaotsast kinni vapper, distsiplineeritud, auväärses eas olev hõbekarvaline ajanäitaja. Päevast päeva seisis ta kindlalt oma tööpostil nagu ajateenija ning täitis oma ülesannet. Ta oli juba väiksest peale seda ametit pidanud ja kuigi see tundus talle endalegi päris imelikuna, siis jätkas ta kindlameelselt oma ülesannet nagu kratt, kes on pandud leivast redelit tegema. Erinevalt kratist ta muidugi ei plahvatanud, vaid sahmerdas omaette rahulikult.

Tema ülesandeks oli nimelt kõva häälega öelda “Tik tok, tik tok” ning seda ööpäevaringselt. Kuna ta töötas nagu loom, siis ei olnud tal aega kellegagi rääkida. Seepärast ei teadnud keegi ka, mida ta tunneb ja tiksujal polnud ühtegi sõpra.

Ma tõesti ei mõista, mida see ÕS vaatab mind sellise näoga ta tahaks minuga vestelda. Ta ju teab, et mul ei ole selle jaoks aega. Tema saab tõesti endale palju puhkepause lubada, kuid minule sellist privileegi ei ole. Mulle ei sobi selline tühikargajalik eluviis. Tegelikult tahtsin ka mina nooremana puhata ja elu nautida, kuid ajaratta edasiveeremisel olen leppinud tõsiasjaga, et ma ei saa ilma oma tiksumiseta elada. Puhata saan ma alles siis, kui elujõud minu hinges kustub ning ma oma ameti maha panen.

Ega ma tegelikult oma elu üle ei kurda, sest pidevalt tööd tehes olen saanud ma vaadata, kuidas elavad teised. Võin julgelt väita, et vaimsel tasemel olen ma umbes samasugusel elu mõistmisel nagu dalai laama. Parim asi minu töö juures on see, et kõik kirjanduse klassis käivad õpilased vaatavad mind. Tõsi küll, enamasti on nende pilgud ärritunud, unised või tüdinenud. Karjääri algusaastatel oli seda päris raske mõista. Arvasin kaunis pikalt, et asi on minu teistsuguses välimuses. Nägin välja nagu iidsest ajast inimeste uskumus maakerast, ehk siis ma olen lapik ja ringjas. Ajapikku mõistsin aga fakti, et lastel polnud minuga mingit kana kitkuda. Asi oli hoopis selles, et neile oleks meeldinud, kui mu osuti oleks jooksnud nagu gepard, oma saaki püüdes.Teisalt soovis mõni õpilane kontrolltööde ajal, et ma veniks nagu kuum juust pitsa peal.

Vahepeal võttis kohe mõnda õnnetusehunnikut vaadates pisara silma. Kuna ma olen oma tegemistes väga punktuaalne, siis segas mind pikalt ka asjaolu, et ma olin pidevalt umbes kaks minutit ajast maas. Aastaid tagasi lootsin ma uljalt, et kui ma kogu oma tahtmise ja jõu kokku võtan, siis suudan ma need minutid tagasi teha. Arvasin, et kui sisendan endale, et ma

suudan kiiremini tiksuda,siis saabseekatõeks. Punnitasin, mis ma punnitasin, asja sellest ei saanud. Sellegipoolest olin kindel, et asi on minus ja ma lihtsalt ei pinguta piisavalt.

Seda kõike uskusin ma päevani, mil minuga juhtus midagi eriskummalist. Oli õhtune aeg ning kõik olid juba koju läinud. Mina tegin nagu ikka tasapisi oma rutiinset tööd kui korraga nagu välk selgest taevast viskasin ma pildi tasku. Ärgates oli aga kõik endine. Olin oma endise koha peal ning tiksusin vaikselt. Vaadates aga kalendrit, sain aru, et olin 13 päeva koomas olnud. Ega ma ei tea siiamaani, mis mul täpselt juhtus, aga tänu tänapäevasele imelisele ja kiiresti reageerivale arstiabile, olen ma siiski elus.

Peale sellist surmalähedast kogemust jõudsin tõdemuseni, et elu ei saa võtta garanteeritult ning seepärast lahkusin ma ka töölt ja hakkasin keskenduma vaid elamisele. Materiaalse poole pealt oli asi köömes, sest elades aastaid küllalt minimalistlikult, oli mul kogunenud suur hulk sääste. Varsti peale ameti maha panemist leidsin ma endale kauni, heleroosade osutitega ja hea huumorisoonega kellapreili, kellega koos hakkasime elama ühe raugastunud kellakollektsionääri juures Ruhnul.

Seal saime me omas tempos tiksuda.

Õpilaste maalitud seinamaaling kooli garderoobis

Sügis ürgmetsas Hanna Moor

On sombune sügisilm. Kogu mets kajab kummalistest häältest: kirju lehevaip krabiseb salapäraselt taevavee langedes, kasukata puuhiiglased lõdisevad sügiseselt karedate tuuleiilide käes ning ka metsalaulikud vaid ümisevad kurvalt oma pesadel. Isegi keskpäeval varjavad iidsed laaneelanikud kogu päevavalguse.

Vesihallist taevast vihisevad maa poole rammusad vihmapiisad, mis toovad veidi kosutust suvegajanuseks muutunudojanirele.Keset metsaasub väike lagendik, justkui muistne pühapaik. Välja keskel kõrgub kivimürakas, mille on ajahammas üsna siledaks lihvinud. Rahnu põhjapoolset külge soojendab paks sügavroheline samblatekk. Mõned puude vahel looklevad metsarajad ning pooleldi järatud puukoored annavad aimu metsaelukate olemasolust, kuid ka nemad on rõske ilma eest oma koobastesse peitu pugenud.

Kui oja on elujõu tagasi saanud, keerab ilmataat veekraanid kinni. Koos viimse taevapisara langemisega sööstavad oma pesadest välja sulekuues lauljad, et taas oma häälepaelad üles soojendada. Üle taevalaotuse võtab võimsust sillerdav päike, kuid ainult mõned kiired julgevad tungida läbi tihedate võrade, mida võimsad puujurakad on mitmete aastakümnete jooksul järjest kõrgemale taeva poole venitanud. Ka üksikud kiired, mis maapinnale jõuavad, muudavad põlislaane justkui muinasjutumetsaks. Kogu metsaalune lööb järsku särama, iga veepiisk sädeleb silmipimestavalt.

Lummav vaatepilt, mida võiks imetleda terve igaviku, ei püsi aga kaua, sest päev on juba õhtusse veerenud ning ka päike heidab tumeda metsapiiri taha puhkama. Öötunni lähenedes vajub ürgmets taas sügavasse unne.

Autor Marta Liina Birnbaum

Tahan kuulda

Marta Liina Birnbaum

Ma tahan kuulda sõnu vahakarva paberil. Ma tahan kuulda valu verevail väljakuil valküüride vabameelseil hüüdel

selle vaikset sosinat raadikul. Tahan kuulda lume langemise heli vaiksel hommikul.

Tahan kuulda tuletaelast alguse saand leegitseva lõkke vaikset varjatud juttu olemata aegadest. Taevakivi siuhkava saba helendava vöödi juttu ununud ajaloost.

Tahan kuulda maailma enese juttu ammumöödund päevadest. Ajalõimede voolusest, mis muistseYdgrassilli kombel maailmu seovad.

lauglevat vahkjat verisulis kulli hüüdmas oma verinoorel häälel vaarikpunaste väljade kohal. Kui muistne väejuht oma sõdureil kui muistne kapten oma madrusteil. Ma tahan kuulda kuis päike silitab kuldjat rukkipõldu ja lumekarva lambad oma nõekarva sõrgadega ojakallast sõtkuvad. Jõenümfide laulu voolavast lumeveest ja seisvatest soolaugastest. Ma tahan kuulda drüaadide laulu metsasüdames ja saatüri paaniflöödi kõla. Tahan kuulda nereiidide laulu ookeanil,mis sireeni kombel meelitab. Tahan kuulda mäehaldjate vaikset laulu udusel hommikul kaljude endi tasast üminat. Tahan kuulda mägede juurte salajutte möödunud aastatest. Tahan kuulda tuule möirgavat laulu,

Tahan kuulda sest kõigest ja enamast veel ning kuulda, et ise olen tema jaoks kaunimgi veel

Tahan kuulda…

Melany-Regle Langus

Tahan kuulda padižahhi kombel panegüürikat sellist mis poleks rummibaaba ega pamflett vaid pigem pieteetlik leebivalt loodud aabest Olid kui taevamanna aam mind purjutamas kes tekitab düsfaagiat ning daltonismi tahan kuulda kuis mind nähes oled halvatud ning sind tabanud abaasia seda kuuldes oleksin kui õnnekas õile mu kõhtu tabaks taevakivisadu ning naiivikust aabitsajünger must taas saaks tahan kuulda kuis õudkallist kahoori sa mulle aadri laskmisel tooks ning märuli ajal mu üsas sa mu kätt hoiaks tahan kuulda kuis sa mind eal ei nörrita vaid mu tuju aina tõstad tahan, et kuuleksin end olevat su jaspis kelleta elada ei saaks kui aadamaviinata..

Eesti keele ülistuslaul

Aabetest koosneb iga su sõna bilabiaalid ning akronüümid afiks, sufiks ja prefiks palindroomid

see kõik teeb nii kauniks ning ilukõlaliseks sind japs, vanka ei inglismann sind mõista ainult meie aru saame sõnadega mängida võime vahel oleme kahkvel kas see või teine alati ei leia seda õiget kui puudub keelevaist siis võime jääda nolens kidakeelseks keegi meist pole oskur oled unikaalne ja uvulaarne erinevad keeleuuendused ja keelehoole et oleksid uudsem sa välismaine ehholaalia sind rikkuda ei või iga keel sulle on agens aktivaatoriks sellel noored adjöö need välismaised väljendid puhas olgu eesti keel kaapjalg ning panegüürika sinu auks

Katrin Kõiv

Küsimused

Marta Liina Birnbaum

Millest hoolib küll üks keel?

Mis paenab teda? Julgustab?

Kas hoolib ta oodidest, paleedest või lilledest?

Jadeiidist sõrmuseist, värssidest või poeemidest?

Hoolib ta poeedi unetuist öist või taiduri vaevast?

Kas lohutab teda moosekantide hääl ja kurblik serenaad?

Köidab teda aristokraadi lihvitud kõnemaneer?

Lauliku unelev jutt?

Või hoopis lihtsamast rahvast hoolib ta?

Talupoja lihtsatest lugudest, karjuse üksikuist viisidest.

Kas paenab teda kerjuste hääl või jultunud sõim?

Häirib teda madruse kõnepruuk?

Kas võõraste sõnade tundmatu kõla meelitab teda või kurvastab?

Mida küll hindab üks keel?

Kas lihvituse kaugust või kohmakuse sooja lähedust?

Argiste sõnade levinud tuttavlikkust või hoolega valitud kõnede keerukaid silpe?

Muistseteis raamatuis luuravaid sõnu, mis ammu unustusse vajunud või uusi ja paeluvaid väljendeid?

Kuidas küll köita üht keelt?

Pidevalt muutuvat ajaloos kestvat?

Ei hooli ta lilledest, värssidest.

Ei hooli ta jumalaist, ei deemoneist. Ei paku tal huvi seisused, tiitlid.

Võid laulda tal kokku ajaloo, lummata metsad ja kõrged mäed. Kuid keel on kui tuul pidevalt muutuv. Kui meri, mis tõuseb ja mõõnab, armastab ja nutab. Ei tema südant liiguta sureliku meel Ei ajatut kõiguta viiv igaviku teel.

Trivides kui ajujää sa leiad oma koha, koha, kus oled oodatud kus oled igavene. Mida oled uljalt uhetjoomi kandnud kokku kogun ma mürinaadil sinu õrnvalgelt jäiseid õisi

Ma võtan su ilmamaale kaasa valvan ja kaitsen sind südames hoian koos me kulgeme kaugele kaugemale kui silmapiiril näha.

Krete Rutov

Toots rahvuskangelaseks!

Rait Kuus

Meil on rahvuseepoese kangelane Kalevipoeg ja meil on Joosep Toots. Miks puudub aga Tootsil tiitel, nagu on seda „kangelane” või „meister” või „meie parim”? Parimal juhul on tema tiitliks „Lutsu armastatud teoste üks tegelasi.” See tundub olevat ülekohtune, kuna Kalevipoeg oli hiiglane, kes paistis silma oma vägitegude ning orgude,nõgudejajärvede tekkeloolisemagamisega.Tegemist on ilmselgefiktsiooniga. Samal ajal aga Toots, lihast ja luust poiss, kellega saavad kõik end mõneti samastada. Seega oleks Toots meie enda kangelne, keegi kelles me näeme tükike ennast ja leiame võimaluse end samuti kangelasena tunda.

Kui Kalevipoeg hulljulgelt mõõgaga venelaste vastu võitles, siis Joosep saatis vägitegusid korda võitluses saksa poistega, võttes kasutusele Kalevipoja mõõga asemel geniaalse kuumaks aetud ahjuroobi, mis lisaks oma headele kõrvetamisoskustele, osutus ka hoopis turvalisemaks, kuna ei niitnud lõpuks tema enda jalgu maha. „Õppind mehed õppind riistad.”

Võiks ju siis öelda, mis vahet neil kahel kangelasel on, Toots on vaid kangelane väikse poisi kehastuses tooduna lähiminevikku. Vaata et Toots oli isegi parem kangelane, ei läinud ta Kalevipoja kombel päid nagu loogu niitma, vaid tekitas kõigest ehmatuse ja põletusarmi, mis terveks eluks jäi saksa poistele juhtunut meenutama. Ta ei olnud nii julm ja just sellist positiivsemat eeskuju meil ongi tänapäeva vägivaldsete mängude ja ebasobivate iidolite taustal vaja. Ja niikuinii ei lähe ju ükski nooruk kuuma ahjuroobigaõpetajaid tagant udjama,lapsed ei teagi enam, mis ahjuroopon, javähesed, kes seda elu sees näinud on, ei oskaks seda sõjariista kasutadagi. Jah, unustuste hõlma lähevad need vanad head sõjariistad.

Võiks öelda, et Tootsi järgselt andmed ahjuroobiga sõdijate kohta puuduvad, samas kui neid karme mõõgamehi on olnud nii enne Kalevipoega kui ka pärast Kalevipoega. Seega ma leian, Toots on turvaline kangelane, kes sobib nii suurtele kui väikestele.

Tootsile loob kangelasena hea kuvandi ka see, et sellal, kui Kalevipoeg sehkendas võõraste naistega Soomemaal, tantsutas Toots oma ja kodumaist Teelet. Siit

kangelase hea sõnum: „Eelista eestimaist.” Seega lisaks sellele, et Toots oli geniaalne, oli ta ka natsionaalne.

Ja veel ka ratsionaalne, sest ta võttis eeskujuks õpetaja Lauri öeldu, mis peaks olema meie kõigi ratsionaalsete õpilaste motoks: „Kui ei jõua kõike õppida, õpi pool.” Nojah, ta jättis hoopis kõik õppimata.

Tegemist on igati sobiliku kangelase kandidaadiga ja eks meil ole ruumi veel küllaldaselt nende kangelaste mahutamiseks. Parem siis juba need välismaised pakukaanid ja märulimehed (actionman) asendada ühe kodumaise Tootsiga. Aga kui nüüd jutt kokku võtta, siis, kui räimest sai Eesti rahvuskala, saagu Tootsist rahvuskangelane nr. 2

Autor Vanessa Victoria Pilt

„Rahvariietes tantsijad“ klassi ühistöö

Yini teekond

Krete Rutov

Elas kord üks tüdruk Yin, Shanghai ta armas kodulinn, turvaline, pillav elu meeldis neiule see melu. Pelutas vaid mure väike sudu taha varjus päike. Sõidukite toss ja kära rikkusid ta une ära. Ühel päeval raadiost kuulis küllalt ehmatavat uudist värisema hakkab maa evakueerugu, kes saab! Yini pere uhkes majas polnud hirmu tunda vaja. Ometi ka rikkad nägid võimas Loodusel on vägi!

Neidis taipas kohe, et vaja tuua peoga vett. Seda liiki isendeid veeilmas järel väheseid. Inimeste süül ja toel nad hukkunud on mitmel moel.

Nüüd ahmis õhku Seiji delfiin eemal kerkis laineviir.

Kõik pühkis teelt orkaani jõud. Yin tardus, vaatas, silmis õud. Nüüd märku andis päästet' loom “Sa haara uimest,” näitas koon.

Purustused, rusud teel viisid Yini rannale. Ookean mühas, vesi kees, kaldaliival hingas veel noor delfiin, kes lainerajus lähenevat lõppu tajus.

Prügisaared mereveeshäbitunne südames. Liigpalju on tarbitud looduse vara, plastikujäätmed ei lagune ära,

vaid reostavad vett ja mulda ja õhku, jõudes ka loomade lindude kõhtu.

Külmast kange, näljast väsind valjust tormituulest räsind laskis paar end laineil kanda, kuni lõpuks jõuti randa.

Saar, mis kaugel inimsilmast justkui pärit teisest ilmast. Delfiin võis tüdruku saarele viia küll lopsakas loodus pakub tal süüa.

Targa looma juhatusel valmis sõiduk iidsel moel. Reisimoon sai rikkalik, meresõit ees ootas pikk.

Kohtas Yin üht konnapoega, kes nii hirmus kurva moega kurtis: “Mul ei ole kodu, võssa kasvanud on lodu.”

Tütarlaps siis töötas, rassis, tiigi mudast tühjaks tassis. Rõõmsalt krooksus konnasugu: “Jälle on meil koht, kus kudu helmelintidena pillub laiali me liigikillud!”

Yin torget tundis südamesvõiks näha ka teist inimest! Kahepaikne andis nõu: “Kui ei käi sul üle jõu, meisterdada puine paat, lahkuda siis saarelt saad. Hoovus viib sind ära siit, sinna, kus su koduriik.”

Laisalt lainetavas vees liugles paat ja neiu ees koletis kui kõrge mägi kerkis lainevahust läbi.

Tardus hirmust väike Yin “Kas nüüd surema pean siin?!”

Samas kuulis tasast häält:

“Tean, et osavad su käed. Ole hea ja aita pisut, puhasta mind võrgurisust. Tea, et olen hiidkalmaar, liiga tegi kalatraal.”

Tüdruk looma lahkelt aitas, õrnalt hiigelpeadki paitas.

Olend haaras paadist kinni, ennast hoida palus Yinil.

Hirmsa hooga läksid teele, otse kauge mandri poole. Mitu päikest nähti ära, viimaks sulgus vetevärav.

Sõber suur jäi seljataha, tüdruk istus rannas maha. Teadmatus ta hinge valdas see pole koht, kus seiklus algas! Hindas ümbrust, kiikas ilma, kas mõnd inimest ei silma.

Leidis küla, madalad hurtsikud, sealsamas jäätme ja sõnnikuhunnikud. Räbalais rahval võõras keel, nukraks ja süngeks läks Yini meel. Kuuldes üht häält ta elavnes taas liiva sees luik oli kummuli maas: “Tiivad on määrdunud reostunud vees, kaua ei püsi mul hing enam sees.” Neiu puhtaks pesi suled. Kutsus: “Kas ehk sina tuled kaaslaseks mu rännakul?” Malbelt lausus luik:”Hea küll!

Võin su võtta oma selga, kui sa kõrgust vaid ei pelga. Lendame nii üle maa, palju ülalt näha saad.”

Helkis pisar Yini laugel, kui ta silmas kõrgelt kaugelt inimesi janus näljas, ümber lageraieväljad, kaevanduste tühermaad, hiigelkorstnad tossavad, mürgitatud põllud laiad, rängad sõja tallermaad... Heitus noorukene neidis, käte varju silmad peitis.

Autor Marta Liina Birnbaum

Kindel soov nüüd neius tärkas, ühel hommikul, kui ärkas, linnu kõrva sosistas: “Palun otsi mulle koduks koht, kus säilind elusloodus!”

Kord juhtus nii, et näpus pang Yini juurde astus Yang. Kristalse veega allikal nii kohtas neiu kallimat, kes silmadesse sära tõi nüüd Yini süda talle lõi.

Kaua kestis nende lend, kuni alla suundus lind. Näitas:”Siin on minu pesa.” Keset Rootsi künkaid, kesa, imekauni järve ääres iidse põlismetsa veeres leidis rahu hing ja keha, tekkis soov siin tare teha.

Keset puhaskarget loodust oma käega kodu loodud, rajati ka põllukene, et saaks süüa oma pere.

Tööd sai tehtud vara hilja, aga kõik see kandis vilja. Päris tööd ja päris elu, sekka laul ning mängumelu...

Jumalikkust täis said päevad, mitmed põlved ilu näevad. Kui ei ole surnud nad, ikka rõõmsalt elavad.

Autor Vanessa Victoria Pilt

Gümnaasiumiõpilaste nägemused Gustav Klimti maalist "Adele Bloch-Bauer I"

Picassost inspireeritud maskid

Klaasist alused

Klaasist alused

Kui õppetöö kolis koju, arvutisse ja internetti…

Henri Treimann

Anete Tuul

Ronja Reimets

Kristiina Feodorov

Krete Rutov

Liis Post

Ranek Haabsaar

Sandra Rikas

„Keegi

„Minu

„Minu üks päev koroona ajal“ Kristelle Torn

„Ühes pundisl“ Ronja Reimets

Koroona

Reiko Kallas

Karantiini rutiin“ Eliisa Marta Tammeleht

„Mina distantsõppel“ Ville Liping

„Bakter kopsus“ Andro Piirisild„Tegevused eriolukorra ajal“ Gerda Karoliina Kuus

Autor Tanel Tuvike Autor Samuel Künnapuu

Autor Samuel Künnapuu

Õues on tore õppida nii kodus kui koolis!

Fotokollaaž „Minu aialoomad“ Gustav Kõva

Fotokollaaž „Minu maakunst“ Katre Parman

„Värvid koolimaja ümber“ Lenna Piholaan

„Hoian klassikaaslasi peo peal“

11. klass joonistamas Ekke Moori rada

klass võililledest parte tegemas

Labürintorienteerumine spordinädalal 2022, autor Rain Traagel

Vastseliina Gümnaasium, 27. september 2022. Autor Rain Traagel