Issuu on Google+

VARGAD HIMUSTAVAD LUMELABIDAID

PUUETEGA INIMESED KIITSID TERVISEKESKUST

KIVIEHITIS, MIS PAISTAB KAUGELE

Politsei soovitab talvekuudel pöörata tähelepanu oma lumelabidatele, et neid ei jäetaks valveta välja. Eriti käib see eramajade ja ridaelamute kohta, kus välja jäetud lumelabidad on varastele kerge saak. / Loe lk 2

Jaanuaris kontrollisid liikumispuuetega inimeste esindajad peatselt avatava Nõmme tervisekeskuse patsiendisõbralikkust ratastooli kasutaja seisukohalt. Kuigi mõningaid märkusi neil oli, oli üldhinnang positiivne. / Loe lk 3

50 aastat tagasi valmis Mustamäe nõlval suusahüppemägi. Esialgse projekti järgi pidi torn tulema monoliitsest raudbetoonist. Torni saamislugu meenutab projekti autor, ehitusinsener Peet Samarütel. / Loe lk 4

Järgmine number ilmub 18. veebruaril 2011

4. veebruar 201 1 • Nõmme Sõnumid nr 3 (387)

LÜHIDALT

Nõmme Kalju plaanib rajada uue kodustaadioni Kerstin Sonts

Seoses päevaste temperatuuride tõusmisega plusskraadideni ning öiste sulamis- ja külmumistsüklite vaheldumisega on alanud intensiivne teekatete lagunemisperiood. Tallinna kommunaalameti lepingupartner Tallinna Teede AS on igal tööpäeval väljas ühe tööbrigaadiga, öösiti töötab kaks meeskonda ja nädalavahetustel on väljas kolm augulappimise brigaadi. Kommunaalameti juhataja asetäitja Tarmo Sule sõnul jõuab üks brigaad vahetuse jooksul remontida 15– 20 löökauku. «Teede lagunemisperioodil tasub liikluses olla eriti tähelepanelik, jälgida ajutisi hoiatavaid liikluskorraldusvahendeid ja vajadusel vähendada sõidukiirust. Praegu on Tallinna tänavatel 1800 ajutist hoiatavat liiklusmärki, mis teavitavad liiklejaid ohtudest teedel. Lompidest läbisõidul tuleb arvestada ohuga, et lombi põhjas võib olla löökauk,» ütles Sulg. Kuna löökaukude remondiga öisel ajal kaasneb ka müra ja tuleb ette liikluse ümbersuunamisi, palutakse linlastelt mõistvat suhtumist ja autojuhtidelt erilist tähelepanu teetöölistest möödasõidul. (NS)

Nõmme linnaosa vanema Rainer Vakra sõnul on kokkuleppe eesmärk kolme osalise sujuv koostöö Euroopa Liidu struktuurfondidelt toetuse taotlemiseks ning rekonstrueeritava staadioni hilisemaks kasutamiseks. «TTÜ staadion asub Nõmme ja Mustamäe piiril. Olemasoleva projekti kohaselt rajatakse sinna jooksurajad, hüppe- ja heitesektorid, jalgpalliplats ja tenniseväljakud. Pealtvaatajaid mahub tribüünidele 2500,» kirjeldas Vakra. Kavandatav staadion saab pärast valmimist Nõmme Kalju kodustaadioniks, praegu täidab seda rolli Nõmmel asuv Hiiu staadion. Nõmme Kalju jalgpalliklubi tegevjuhi Peeter Kusma sõnul on uuel staadionil Hiiu staadioni ees mitu eelist.

Arhitektid Muru ja Pere OÜ

Löökauke parandatakse Tallinnas ööpäev läbi

Mullu 26. novembril allkirjastati Tallinna linna, Tallinna Tehnikaülikooli ja Nõmme jalgpalliklubi Kalju vahel heade kavatsuste kokkulepe, mille kohaselt rekonstrueeritakse Tallinna Tehnikaülikooli staadion aadressil Raja 4a. Rekonstrueeritavast rajatisest saab tulevikus Nõmme Kalju kodustaadion.

Olemasoleva projekti kohaselt rajatakse staadionile jooksurajad, hüppe- ja heitesektorid, jalgpalliplats ja tenniseväljakud. Pealtvaatajaid mahub tribüünidele 2500.

KOMMENTAAR

Jüri Ratas riigikogu aseesimees, Tallinna Tehnikaülikooli doktorand

Kultuurikeskuses tutvustatakse uut liiklusseadust Laupäeval, 5. veebruaril kell 14 algab Nõmme kultuurikeskuses üritus sarjast «Nõmme on minu kodu», kus seekord on teemaks uus liiklusseadus. Uut liiklusseadust tutvustavad vandeadvokaat Indrek Sirk ja maanteeameti nõunik Villu Vane. Üritust korraldab MTÜ Meie Kodu Nõmme. (NS)

«Staadioni käitajana saame eelise staadioni aegade koha pealt, teiseks on staadioni mahutavus üle 2000 inimese ja see annab Kaljule võimaluse mängida Euroliiga mänge kodustaadionil. Parkimisvõimalused ja olmeruumid annavad ka klubile olulise eelise Hiiu staadioni ees ning staadioni projekt näeb ette tulevikus väljaku katmist kilehalliga, mis annab ka talvisel ajal head treenimisvõimalused,» selgitas Kusma, lisades: «Kalju ei lahku tegelikult ka Hiiu staadionilt, sest mõned meie noorterühmad jätkavad treeninguid seal. Usun, et nõmmekate jaoks, kes Kaljule kaasa elavad, ei muutu oluliselt midagi.» Järgmise etapina TTÜ staadioni rekonstrueerimiseks valmistab Nõmme Kalju ette nõuetekohase

Üle kogu Eestimaa on viimase kümne aasta jooksul saanud korda rohkesti vanu ning ehitatud palju uusi spordirajatisi. Kahjuks ei kuulu nende hulka väga väärika asukoha ja soliidse kuuluvusega Tallinna Tehnikaülikooli staadion. Selle ülikooli vilistlasena ja praeguse doktorandina on mul tõsiselt hea meel, et see sporditempel saab lähiajal korda tehtud ja Nõmme Kalju hakkab seal pidama oma kodumänge. Teisalt näitab see seda, et kui on tahe, siis leitakse ka tee. Praegusel juhul omavalitsuse, avalik-õigusliku ülikooli ja kolmanda sektori koostööna. Ehk lühidalt «Mente et Manu».

taotluse Euroopa Liidu struktuurifondidest toetuse saamiseks. Seejärel esitatakse taotlus heaks kiitmiseks Tallinna linnale ja TTÜ-le. Pärast mõlema poole heakskiitu esitab Nõmme Kalju taotluse toetuse saamiseks vastavale valitsuse

Tauno Pääslane

Taotlus Euroopa Liidule

Nõmme linnaosa vanem Rainer Vakra ja jalgpalliklubi Nõmme Kalju tegevjuht Peeter Kusma Tallinna Tehnikaülikooli staadionil.

nimetatud või volitatud rakendusüksusele. Kui taotlus rahuldatakse, võõrandab Tallinna linn hoonestusõiguse Nõmme Kaljule. Kusma sõnul ei saa praegu veel staadioni täpsest valmimistähtajast rääkida.

«Praegu pingutame staadioni ehitamiseks raha leidmiseks. Võimaluste tekkimisel usun, et 2013 võiks isegi reaalne olla. Kui raha kiiremini leiame, suudaks isegi 2012. aasta suveks staadioni valmis ehitada. Raha paneb rattad käima,» selgitas Kusma.


2 4. veebruar 2011

LINNAOSAVANEMA VEERG

Puuetega inimeste liikumisvõimalustest Nõmmel

Margus Trees

T

Lõuna politseijaoskonna vanemkomissar

Terve inimene ei aimagi, kui raske võib olla ratastooliga üles minek kas või ühest trepiastmest.

P

raegu rekonstrueerimise lõppfaasis olevas Nõmme polikliinikus on samuti puuetega inimeste vajadustega arvestatud. Endisesse Nõmme polikliiniku hoonesse polnud ratastooli kasutajatel varem võimalik iseseisvalt pääseda, mis oli hoone otstarvet silmas pidades täiesti uskumatu. Veebruari lõpus avatavas renoveeritud tervisekeskuses on aga ratastooli kasutajale nõuetekohane sissepääs, automaatselt avanevad uksed ning lift läbi nelja korruse. Kuigi kõiki nõudeid oli arvestatud rekonstrueerimise algusest peale, soovisime siiski veenduda, et ratastoolis inimene ikka saab kõiki neid võimalusi mugavalt kasutada. Seetõttu kutsusime liikumispuuetega inimeste esindajad kaks nädalat tagasi maja vaatama, et kontrollida hoone patsiendisõbralikkust ratastooli kasutaja seisukohalt. Nende üldhinnang oli positiivne. Mõned ettepanekud küll olid, kuid need võttis ehitaja kohe arvesse ja on nüüdseks kõik ellu rakendanud. Rainer Vakra, linnaosavanem Nõmme Sõnumid Väljaandja: Nõmme linnaosa valitsus Toimetaja: Jukko Nooni telefon: 645 7344, faks: 645 7340, e-post: jukko.nooni@tallinnlv.ee online: http://nommesonumid.blogspot.com kodulehekülg: www.tallinn.ee/nommesonumid Vabaduse pst 65, Tallinn 11211 Levi: AS Eesti Post Toimetusel on õigus kaastöid nende selguse mõttes toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita.

Kuna on talv ning päevad on lühikesed ja ööd pikad, liiguvad inimesed vähem ringi. Siinkohal soovitame pöörata rohkem tähelepanu oma varale ja eriti lumelabidatele, et neid ei jäetaks valveta välja. Eriti käib see eramajade, nende hoovide ja ridaelamute kohta, kus on pimedal ajal näha rohkesti välja jäetud lumelabidaid, mis on kerge saak varastele. Labidate vargusi on esinenud juba küllaltki palju. Siinjuures tuletaks elanikele meelde, et hoovis olevad tööriistad ja muud esemed tuleks pärast kasutamist kohe ära panna, hoovi väravad kinni hoida ja võimalusel lukustada. Varavastaste kuritegude hulgas on praegu kõige suuremaks probleemiks vargused autodest, kuhu jäetakse väärtuslikke esemeid. Varaste tähelepanu äratavad navigatsiooniseadmed, CD-maki paneelid, sülearvutid, fotoaparaadid, mobiiltelefonid, käekotid – ühesõnaga kõik, mis on vähegi väärtuslik ja nähtaval kohal. Sõiduki küljeklaasi purustamine ja tähelepanu köitnud esemete autost haaramine võtab aega vaid mõne sekundi. Seetõttu tuleks ahvatlevad esemed nähtavalt kohalt ära panna ka siis, kui lähete auto juurest ära kas või mõneks minutiks, näiteks poodi või last lasteaeda viima. Ööseks on soovituslik paigutada sõiduk garaaži, valvega parklasse, hästi valgustatud kohta või valvekaamerate olemasolul nende vaatevälja. Selleks, et vähendada varguse ohvriks langemise riski, saab aga iga linnakodanik ise palju ära teha. Tuleb olla tähelepanelik ning oma varal silm peal hoida. Kui aga keegi peaks langema varguse ohvriks, siis palume sellest kindlasti teatada politsei lühinumbril 110 või pöörduda lähimasse politseijaoskonda.

Karl Kerdt

uleb tunnistada, et liikumispuudega inimeste elu Nõmmel ei ole just kergete killast. Trükkides portaali liikumisvabadus.invainfo.ee märksõna «Nõmme», saame näha liikumispuudega inimeste kaardistatud Nõmme objekte ning nende ligipääsetavuse kirjeldust puuetega inimestele. Sealt vastu vaatav pilt ei ole just kõige rõõmsam. 25st kaardistatud objektist puudub ratastooliga ligipääs kaheksal, mille hulka kuuluvad apteegid, kirikud, OÜ Meditiim Nõmme kliinik, aga ka Nõmme linnaosa valitsuse hoone. Terve inimene ei aimagi, kui raske võib olla ratastooliga üles minek kas või ühest trepiastmest või kuidas trepikäsipuude puudumine muudab ka pikemal kaldteel liikumise raskeks. Rääkimata terve inimese jaoks iseenesest mõistetavatest tegevustest nagu uste avamine või tualetis käimine. Nõmme linnaosa valitsus sai õppetunni kätte Nõmme turu rekonstrueerimise järel, kui selgus, et ratastoolis ja ka lapsevankriga ei olnud võimalik siseneda turukioskitesse. Tegemist oli projekteerimisel tekkinud veaga, mis avastati alles siis, kui turg juba avatud oli. Kahetsusega peab tõdema, et nii turu projekteerimise kui ka ehituse juures viibisid terved inimesed, kes lähenesid projektile vaid oma vaatenurgast ning ei osanud probleemi aimata. Loomulikult sai kohe pärast vea avastamist see ka parandatud. Ratastooli ja lapsevankriga sisenemiseks said 18 uue turukioski sissepääsud sobivad kalded. Sellest õppetunnist alates on Nõmme linnaosa valitsus võtnud oma kohuseks kooskõlastada kõik uued või rekonstrueeritavad ühiskondlikud hooned ka liikumispuuetega inimestega.

Vargad himustavad kõige enam lumelabidaid

Laokile jäetud lumelabidad on varastele kerge saak. Foto on lavastatud.

PIIRKONNAKONSTAABLITE VASTUVÕTUAJAD Nõmme konstaablijaoskonna piirkonnakonstaablite vastuvõtuajad (vastuvõtt Rahumäe tee 6):

2. piirkond (Pääsküla):

1. piirkond (Nõmme):

3. piirkond (Männiku):

N kl 10–11 Komissar Priidu Vaiksaar, tel 612 5833 Vanemkonstaabel Janika Pilv, tel 612 5734

K kl 10–11 Konstaabel Paul Pihelgas, tel 612 5739 Konstaabel Jaanus Murakas, tel 612 5732

T kl 10–11 Vanemkomissar Triin Uudeväli, tel 612 5831 Vanemkonstaabel Sirli Laks, tel 612 5831

Miks on vajalikud infopäevad tööotsijatele? Eha Võrk Tallinna abilinnapea Töötukassa andmetel on aasta algusest tõusnud registreeritud töötute üldarv, mis jätkab kasvamist. Seega on nii Eestis tervikuna kui Tallinnas endiselt üheks põletavamaks probleemiks töötus. Tallinn on abipaketi raames ulatanud töötutele abikäe – loonud nii sotsiaalseid töökohti oma allasutustes kui toetanud sotsiaalsete töökohtade loomist erasektoris, korraldanud tööbörse ja -messe jms ning linn jätkab tööpuuduse leevendamisega teise abipaketi meetmete läbi. Ka tasuta toimuvad infopäevad on üheks abipaketi osaks, kus oma ala spetsialistid annavad töö-

otsijatele praktilisi näpunäiteid ja kogemusi. 18. veebruaril toimub Mustamäel Kaja kultuurikeskuses infopäev, kus antakse nõu edukast tööotsingust. Käsitleme strateegiat, kuidas tööd otsida edukamalt ja tulemuslikult – millised isikuomadused aitavad elus edasi liikuda; väärtustest, hoiakutest ja motivatsioonist ning tööturuteenustest – kuidas töötukassa toetab tööotsingut, millised teenused aitavad otseselt kaasa töö leidmisele, millised mõjutavad töö leidmise tulemusi. Seekordne infopäev on väga praktiline. Tulemuslikust tööotsingust räägivad ja annavad nõu inimesed, kes on ise tööotsijad olnud. Nõu annab bussijuht, kes alustas sotsiaalsel töökohal reisisaatjana ning pärast koolituste läbimist töötab nüüd

INFOPÄEV

Infopäev tööotsijale 18. veebruaril kella 13–15 toimub Mustamäel Kaja kultuurikeskuses (Vilde tee 118) infopäev tööotsijale «Kuidas jõuda unistuste töökohani?». Infopäev on tasuta. Info www. tallinn.ee/too.

autobussikoondises bussijuhina. Samuti arutatakse, kuidas saadakse töötust ettevõtjaks – infot jagavad endised tööotsijad, kes pärast koondamisteate saamist alustasid oma ettevõttega. Kohapeal toimub võlanõustamine, tööõigusalane ja ettevõtlusalane nõustamine. Infopäev on tasuta ja toimub sünkroontõlge ka vene keelde. Tulge osalema!


4. veebruar 2011

Peeter Mardna hinnangul on meditsiini seisukohalt meie ühiskonna peamine probleem selles, et inimesed ei väärtusta küllaldaselt oma tervist ega tee suurt midagi selle hoidmiseks. «Terviseprobleemid kerkivad üles alles siis, kui tervist enam ei ole. Siis on tihtipeale hilja või väga raske seda taastada. Meie kallid kaaskodanikud peaksid aru saama, et maailmas on ainult kaks tõelist väärtust, mis on tõelised väärtused – üks neist on tervis ja teine on aeg –, ja kumbagi neist ei saa mitte mingisuguse raha eest osta, nende eest peab seisma,» rääkis Mardna. Doktor Mardna on veendunud, et tervishoid ja rahva tervis toetuvad sümboolselt kolmele sambale. «Rahva tervise aluseks on, et inimesed teevad kõik endast oleneva, millega säilitada oma tervis; riik peab kaasa aitama, et inimestel on võimalik oma tervise eest hoolitseda ja tervete eluviisidega elada; meditsiini poole pealt on kõige aluseks hästitoimiv esimese arstiabi liin, mis meil on perearstisüsteem, see peaks toimima hästi ja vastama inimeste soovidele,» selgitas ta.

Vastutajat ei ole Mardna sõnul on küsimus selles, et meid ümbritsevates riikides on esmane perearstisüsteem omavalitsuste vastutada ja nende tagada. Omavalitsustel on tervisekeskused, sinna palgatakse inimesed. «Kui vaadata neid suuri kampaaniaid, millega meie tohtreid kutsutakse nii Soome, Norrasse kui Rootsi, siis kellelegi ei pakuta võimalust hakata seal tööle ettevõtjana. Tööd pakutakse tervisekeskustes, mis kuuluvad omavalitsustele. Arst teeb ainult arstitööd ja saab seal väärilist

Mihkel Maripuu/Postimees/Scanpix

Kuu lõpus valmib Nõmme tervisekeskus, kus alustab tööd Tallinna esimene munitsipaalne perearstikeskus. Kohalike omavalitsuste halduses olevate perearstikeskuste loomise vajadusest on doktor Peeter Mardna rääkinud juba aastaid. Tervishoiusüsteemi pärast südant valutav Peeter Mardna on tunnustatud arst, kes viimased kümme aastat on töötanud Eesti terviseameti järelevalve osakonnas ning ühtlasi on ta ka arstiabi kvaliteedi eksperdikomisjoni aseesimees.

Peeter Mardna on mures, et inimesed ei väärtusta küllaldaselt oma tervist. palka, mis meie palgaga võrreldes on vähemalt neljakordne. Millegipärast meie lugupeetud perearstid, kes siin tahavad kangesti olla ettevõtjad, lähevad nendesse riikidesse tööle töövõtjatena. Mina ei vaidlusta, et perearstisüsteem ei võiks toimida mitme eksisteerimise vormina: et on ettevõtlusena või riigi või omavalitsuse tagatud,» selgitas Mardna. Tänu muudatusele seaduses (tervishoiuteenuste korraldamise seadus) on nüüd kohalikel omavalitsustel võimalus pidada perearsti praksist. See omakorda muudab olukorda, kus erinevalt ettevõtja soovist tekib teenuse osutamise eest vastutaja. «Praegusel juhul perearstisüsteemi toimimise eest vastutajat tegelikult ei ole. Vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seadusele on maavanemal kohustus mõnes piirkonnas perearsti nimistule perearsti leidmiseks korraldada konkurss. Tal ei ole kohustust tagada seal piirkonnas perearstiteenust. Aga kui konkurss ebaõnnestub, mis meil on nüüd mitmekümnel korral juhtunud? Ja kui arsti

sinna ei saa, ei ole seaduses ühelegi instantsile ette nähtud kohustust tagada selles piirkonnas esimese liini arstiabi. On konkurss, konkurss kukub läbi, aga mis edasi saab? Muidugi lubab seadus sel juhul perearste toetada ja paljudel juhtudel väikestes maaomavalitsustes seda ka tehakse, aga kohustust ei ole. Samas on aasta-aastalt vähendatud omavalitsuste tulubaasi, neil ei ole reeglina võimalust seda teha. Tervishoid ei ole perpetuum mobile, mis töötab materiaalse toeta,» on Mardna murelik.

Arst peaks eelkõige tegema arstitööd «Meil on päris palju piirkondi, kus perearstinimistu on alla tuhande inimese. Aga nimistu, mis on alla tuhande inimese, ei suuda finantsiliselt tagada süsteemi toimimist. Kõik käib pearaha järgi. Sellise finantseerimisega ei ole võimalik baaskulutusi katta,» lisas ta. Paljudele praegustele meditsiinisüsteemi tabanud probleemidele juhtis Peeter Mardna tähelepanu juba 2004. aastal presidendi teadus-

nõukogus tehtud ettekandes. «Praegu oleme tupikus ja otsime paaniliselt väljapääsu, miks ei võinud seda juba kuus-seitse aastat tagasi rahulikult teha?» küsib Mardna. Munitsipaalperearstikeskuste loomine on üks lahendus tekkinud olukorda parandada. «Munitsipaalperearstikeskuses teeb arst ainult arstitööd, muud probleemid on tema eest lahendatud. Nõmmel võetakse sinna samasse hoonesse juurde ka eriarstid ja seal on patsiendi esmaseks uurimiseks vajalikud vahendid. Inimene saab abi ja oma probleemile lahenduse ühest kohast ja tõenäoliselt väiksema visiitidel käimise arvuga. Nii mitmedki praktiseerivad perearstid on sellise munitsipaalperearstikeskuse vastu, kuid eks see vastuseis ole tingitud ühe konkurendi juurdetulekust,» arvab Mardna.

Äri ja aade Mardna hinnangul on perearstisüsteemis on üks terav küsimus veel – aade ja äri. «Tervishoiuasutuste kvaliteeti kiputakse hindama kasumlikkuse järgi. Kui vaadata Meditsiiniuudiste portaali, siis on esikohal üks perearstikeskus, kus töötab kolm arsti, mis eelmisel aastal on nii hästi töötanud, et on välja saanud võtta 1,8 miljonit krooni dividende. Kui keskmises perearstinimistus on 1200–1300 inimest, siis haigekassa maksab kolme arsti peale 210 908 eurot (3,3 miljonit krooni). Kui sellele 1,8 miljonile lisaks arvestada arstide ja õdede palgad ning kommunaalkulud, siis kui palju jääb arstiabi osutamiseks raha järele? Kui me palgad ja dividendid maha võtame, siis tervishoiuteenuse osutamine ei maksa mitte midagi,» on Mardna nõutu. «Kuid see tuuakse statistikas tervishoiu toimimise osas parimaks näiteks. Inimene on vahend, kelle kaudu saadakse haigekassast raha kätte. Kes on aateline ja missioonitundega, ei kasuta neid võimalusi ära, kuid neile, kelle esmane soov on teenida ja ise hästi elada, annab see süsteem võimaluse seda ära kasutada. Selle üle tuleks kellelegi näpuga näitamata avalikult arutada. Kas sellist süsteemi on vaja, et Eesti ühiskonnal oleks hea tervis, hea toimetulek, või on seda vaja selleks, et selle teenuse osutajad ülihästi elaksid?»

Nõmme tervisekeskus sai liikumispuuetega inimestelt kiita Jukko Nooni Jaanuari lõpus külastasid peatselt avatavat valmivat Nõmme tervisekeskuse hoonet (Jaama 11) Auli Lõoke Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidust, Arko Vool Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühingust ja Tiia Tiik Tallinna Puuetega Inimeste Kojast, et kontrollida hoone patsiendisõbralikkust ratastooli kasutaja seisukohalt. Kuigi mõningaid märkusi ja kommentaare neil oli, oli üldhinnang positiivne. Auli Lõokese hinnangul on see Eesti väga harukordne, et enne hoone valmimist nende arvamust küsitakse ning majas liikumist

Arko Vool.

proovima kutsutakse. «Üldmulje majast on suurepärane, siiski mõningaid märkusi meil on, kuid tuleb muidugi arvestada ka seda, et tööd on veel pooleli,» lisas ta. Sama meelt oli ka Arko Vool, kes testis ratastoolis majja sissepääsu, lifti, invatualetti ja kabinettide uste laiusi. «Üldhindeks panen ma viie miinuse, suurim probleem on kaldtee pisut liiga suur kalle, mis oli kohati ligi kaks kraadi normist kõrgem, samuti käsipuu kõrgus välisukse juures,» rääkis Vool. Nõmme linnaosa vanema Rainer Vakra sõnul ei olnud ratastooli kasutajatel varem võimalik en-

dises Nõmme polikliiniku hoones iseseisvalt hakkama saada. «Sissepääs oli mitme astmega trepist ja kolmekorruselisel majal polnud lifti. See tegi polikliiniku külastamise liikumispuuetega inimestele, aga ka eakatele ja lapsevankriga külastajatele vägagi raskeks,» rääkis Vakra. Ehitaja arvestab tehtud märkustega ning vahetult enne hoone üleandmist tulevad liikumispuudega inimesed majas liikumist korra veel proovima. Nõmme tervisekeskust renoveerib Fund Ehitus OÜ. Ehitaja annab hoone Lääne-Tallinna keskhaiglale üle 28. veebruaril.

Kaupo Kikkas

Jukko Nooni

LÜHIDALT

Mitu kooriühingu aastapreemiat tuli Nõmmele Laupäeval, 29. jaanuaril kuulutati Estonia kontserdisaalis Eesti Kooriühingu galakontserdil välja koori- ja puhkpillimuusika aastapreemiad. Pole just sageli juhtunud, et aastapreemia saavad nii dirigent kui tema koor. Seekord aga tunnistati aasta dirigendiks 2010 Tallinna muusikakeskkooli õpetaja ja koorijuht Ingrid Kõrvits (pildil) ning aasta kooriks 2010 Tallinna muusikakeskkooli noortekoor. Sama kooslus (ehkki tollal kandis praegune noortekoor veel TMKK lastekoori nimetust) võitis 2005. aastal esimese ja seni ainsa Eesti koorina Euroopa Ringhäälingute Liidu koorikonkursi grand prix’. Kuid järgnevad aastad on nii kontserdikui ka konkursilavadel edu järjest juurde toonud – nii saadi ka 2010. aastal grand prix Pärnu rahvusvahelisel koorifestivalil ning esikoht ja parima dirigendi eripreemia rahvusvahelisel koorifestivalil «Heart of Europe» Saksamaal. Kooriühingu koostööpreemia läks TMKK-s õppivale noorele solistile Heldur Harry Põldale. Noore koorijuhi preemia sai Rahumäe põhikooli muusikaõpetaja Janne Fridolin. (NS)

Kalev Tomingas

Tervishoid ei ole perpetuum mobile

3

Heljo Männi juubelisünnipäev Nõmme raamatukogus Tuntud ja armastatud kirjanikul Heljo Männil, kelle kodu asub Nõmmel, on 11. veebruaril 85. juubelisünnipäev. Selle puhul toimub neljapäeval, 10. veebruaril kell 12 Nõmme raamatukogus (Raudtee 68) kohtumine kirjanikuga. Sünnipäevapeol esitavad Estonia teatri näitlejad katkendi Tõnis Kõrvitsa ja Heljo Männi lastemuusikalist «Mõmmi jõuluaabits», mille on lavastanud Ivo Eensalu. Juubeli puhuks korraldatud Nõmme koolide omaloominguvõistlusest osavõtjad loevad luuletusi ja lugusid. Tutvustatakse ka kirjaniku tähtpäevaks TEA Kirjastuses välja antud lasteluuleraamatut «Laululadu» ning kirjastuselt Tammerraamat ilmunud mälestusteraamatut «Nõgesed ja nartsissid». Samal päeval alates kella 10st müüakse raamatukogus Heljo Männi teoseid soodushinnaga ning neisse on võimalik ka autogramm saada. (NS)

Nõmme mälumängurid Tallinna Televisioonis Reedel, 4. veebruaril kell 21 saab Tallinna Televisioonis näha mälumängu «Kes seljatab Tallinna?». Saates võistlevad omavahel Nõmme linnaosa, Tabivere valla ja Põlva linna esindajad. Nõmme linnaosa võistkonnas on linnaosavanem Rainer Vakra, Kivimäe põhikooli ajalooõpetaja Margus Pillau ning ajaloolane Leho Lõhmus. Saate kordust saab näha pühapäeval, 6. veebruaril kell 12.15 Tallinna Televisioonis. (NS)


4 4. veebruar 2011

LÜHIDALT

Kiviehitis, mis paistab kaugele Peet Samarütel

22. ja 23. jaanuaril peeti Malemajas Eesti pisikadettide (kuni 10-aastased) meistrivõistlused kabes. Mõlemas kabeliigis võitsid meistritiitli noored nõmmelased. 64-ruudulises kabes võitis tütarlastest esikoha Maria Jõesoo, kes alistas kõik üheksa vastast. Poistest tuli esmakordselt meistriks 8-aastane Antanas Zamulskis 16 punktiga 18st. Punktiga jäi maha kogenum klubikaaslane Andreas Jürgenson, kes sai hõbemedali. Ka rahvusvahelises kabes ei olnud Maria Jõesool võrdset vastast ja ta tuli täiseduga (14 punkti 14st) meistriks. Poistest pani 100-ruudulisel laual oma kogemused maksma Andreas Jürgenson, kes sai esikoha 12 punktiga. Antanas Zamulskis kogus punkti vähem ja jagas 2.–3. kohta. Koefitsient andis talle pronksmedali. (NS)

Nõmme kergejõustikuklubi lahtised meistrivõistlused Kolmapäeval, 19. jaanuaril toimusid Tallinna spordihallis Nõmme kergejõustikuklubi lahtised meistrivõistlused. Kõige rohkem sportlasi osales naiste ja meeste jooksudes. Paremate tulemuste eest hoolitsesid järgmised sportlased: Merilyn Uudmäe võitis kaugushüppes tulemusega 5.77 ja tuli ühtlasi ka Nõmme meistriks, Grete Sadeiko kõrgushüppes tulemusega 1.70, Gert Glükmann 200 m jooksus ajaga 22,78, kahekordseks võitjaks tuli Dane Must: 60 m jooksus ajaga 8,00 ja 200 m jooksus ajaga 25,86, Liina Tsernov 1000 m jooksus ajaga 2.51,42 Pildil naiste kaugushüppe võitjad: I Merilyn Uudmäe (Nõmme KJK), II Kreet Kangur (KJK Hiiker) ja III Keidy Treier (SK Fortis). (NS)

Uus näitus Nõmme muuseumis Kolmapäeval avati Nõmme muuseumis Nõmme kultuurikeskuse kunstiringi näitus, kus on eksponeeritud suur ühistöö «Minemine» (juhendaja Tiiu Mölder). See on kui eestimaine palverännak, kui jõuluõhtul või vana-aastaõhtul püüame ikka lähedaste ja armsate inimesteni jõuda. Näitus on avatud veebruari lõpuni. (NS)

VIGADE PARANDUS Eelmises Nõmme Sõnumite numbris (21. jaanuar 2011) oli lk 4 ilmunud loo «Raamatuesitlus Ralf Parve juures» juures sattunud ekslikult pildi allkirjaks: «Kirjanik Ülo Tuulik ja Jaak Urmet». Tegelikult olid pildil Ralf Parve ja Jaak Urmet. Vabandage!

Esialgse projekti järgi pidi hüppetorn tulema monoliitsest raudbetoonist, kuid selle tegemine käis ehitajatele üle jõu. ehitamiseks ette nähtud silikaatkivi Mark 200. Sellist kõrge margiga kivi toodeti sel ajal üldiselt vähe, tavaliselt olid kasutuses M150 ja M100. Kui kallurauto kivid Mustamäel maha kallutas, kostis vaid hele kõlin ning ükski kivi ei läinud katki. Sageli hakkavad kivimüürid 15või 20-aastaselt pragunema, kuid suusahüppemäe müüridesse ei ole 50 aastaga tekkinud ühtegi pragu.

Müüritis on armeeritud ning igas nurgas on kaheksa 20 mm läbimõõduga varrast. Suusahüppemäe avavõistlused peeti 1961. aastal. Lindi lõikas läbi Tallinna täitevkomitee esimees Johannes Undusk. Võistlustel osales ka praegune hüppemäe peremees Indrek Possul. Hüppemäge on praeguseks palju täiendatud ning ka hüppepikkused on 60 meetri lähedal.

Jukko Nooni

Pisikadettide meistrid Nõmmelt

1958. aasta kevadel tegin TPI diplomiprojektina Mustamäele monoliitsest raudbetoonist 60 m suusahüppemäe. Juhendajaks oli dots Soonurm. Kaitsmisi oli tulnud kuulama ka akadeemik Maddison, kes projektile kohe tähelepanu pööras. Peatselt sai valminud projektist teada Tallinna täitevkomitee spordijuht hr Mikk, kes mu enda juurde kutsus. Kohtumisele olid tulnud ka remondi- ja ehitusvalitsuse juhid. Arutluse käigus selgus, et monoliitsest raudbetoonist suusahüppetorni tegemine käib ehitajatele siiski üle jõu ning pärast mitmeid nõupidamisi otsustati teha tornid hoopis terastermidega ühendatud silikaatkividest. Tegin uue projekti ning näitasin seda ka professor Laulule, kes arvas, et õigem oleks ehitada tornid siiski raudbetoonist. Kevadel algas ehitamine. Hr Mikk tegi väga aktiivselt koostööd ning kivitorne ladusid neli pikakasvulist Peipsi äärest tulnud ehitajat – elukutselised korstnaladujad. Ehitajad vaatasid joonised läbi, said kõigest kohe aru ning lisaküsimusi ei olnudki vaja. Mina töötasin sel ajal Männiku tehases TKO juhina. Projektis oli

Peet Samarütli erakogu

50 aastat tagasi, 1961. aastal valmis Mustamäe nõlval suusahüppemägi. Torni saamislugu meenutab projekti autor, ehitusinsener Peet Samarütel.

Tallinna koolinoored meisterdavad lasteaedadele lindude söögimajad Eesti Tööõpetajate Selts ja Lehola keskkonnahariduskeskus algatasid projekti «Lindude söögimaja igasse Tallinna lasteaeda». Projekti toetavad Puuinfo ja Tallinna keskkonnaamet. Nõmme koolidest osalevad projektis Nõmme põhikool, Nõmme gümnaasium ja Kivimäe põhikool. Projektijuht Jürgo Nooni sõnul meisterdavad kaheteistkümne Tallinna kooli õpilased töö- ja tehnoloogiaõpetuse tundide raames järgmise kolme nädala jooksul lindude söögimaju, mis kingitakse pärast Tallinna lasteaedadele. «Iga osalev kool valmistab vastavalt etteantud tingimustele kümmekond

söögimaja. Vajaliku materjaliga varustas koolid Puuinfo, keskkonnaamet kingib lasteaedadele lindude söötmiseks sobiva toidu,» tutvustas Nooni projekti. Märt Riistop Puuinfost kinnitas, et sellist mõtet ei olnud raske Puuinfo toetajatele maha müüa. «Tegemist on väga meeldiva algatusega ning Puuinfo lööb selles hea meelega kaasa,» rääkis ta. 17. veebruaril toimub Tallinna Ristiku põhikoolis keskkonnapäev lasteaedadele, mille raames harrastusornitoloog Peep Veedla räägib lindude söötmisest ning igale lasteaiale antakse üle söögimaja ja vajalik linnutoit. (NS)

Nõmmel määratakse kinnisvara müügihinnad enamjaolt emotsioonide põhjal Uus Maa kinnisvarabüroo maakler

Nõmme eramute hinnad saab jagada kolme gruppi:

Kinnisvaraturg on viimase paari aasta jooksul leidmas õiget tasakaalupunkti ning tõusmas on majandus ja sellega koos ka kinnisvara üldine hinnatase. Nõmme peamisteks müügiartikliteks on maad ja majad. Maa-ameti statistika andmetest on näha, et eramute ost-müük kahel viimasel aastal on samal tasemel. Seevastu korteriomanditega tehti 2010. aasta viimases kvartalis 92 ostu-müügitehingut, mis on 16 protsenti enam kui 2009. aasta samal perioodil.

• nõukogudeaegsed eramud, 640– 770 eurot/m² (10 000 – 12 000 krooni/m²) • renoveeritud eestiaegsed eramud, u 1025 eurot/m² (16 000 krooni/m²) • uued ehitised, keskmiselt alates 1280 eurot/m² (20 000 krooni/ m²). Ridaelamute ja paarismajade ruutmeetrihind jääb keskmiselt 770–960 euro piiridesse (12 000 – 15 000 krooni). Krunte ostetakse vähe, kuna pangad ei soovi laenu anda ini-

Kertu Kesselman,

mesele, kes ostab krundi, kuid kohe ehitama ei hakka. Hinnad väga ilusa haljastusega krundil suurusega u 1500 m², kus olemas ka kõik vajalikud kommunikatsioonid, on keskmiselt 64 eurot/m² (1000 krooni/m²). Keskmises seisukorras ja väiksematel kruntidel on ruutmeetrihinnaks 45–55 eurot (700–860 krooni). Tänavu on pakkumises kõige enam nõukogudeaegseid eramuid, mille müügihind on 20-30 protsenti kõrgem kui tegelik tehinguhind. 2011. aastal suuri muutusi turul näha ei ole – hea objekti puhul on nõudlus suur, hinnaklas-

sid jäävad 2010. aastaga sarnaseks. Nõmme kinnisvaraturul on tunda, et paljud inimesed on müügi puhul kinni emotsioonides, mis ei lase teha turuolukorrale vastavaid tehinguid ehk määrata õiget tehinguhinda. Oma osa ebareaalse hinna määramisel mängivad endiselt kinnisvaraportaalides üleval olevad kuni 30 protsenti turuhinnast ehk tegelikust müügihinnast ülehinnatud müügiobjektid. Kordamine on tarkuse ema – Nõmmele kinnisvara ostev inimene hindab Nõmme mainele väärilisi objekte, mis asuvad vaiksetel kõrvaltänavatel kõrgete mändide all.


4. veebruar 2011

5

Raoul Üksvärav TTÜ emeriitprofessor

Põhjuse alljärgneva kirjapanemiseks andis Nõmme Sõnumites 12. novembril 2010 ilmunud kirjutis «Nõmme koolipoiss suures sõjas», mille sisuks Harry Udu elukäik. Kirjutises esitatu lõpetas mind 63 aastat vaevanud ning aeg-ajalt üles kerkinud küsimuse: «Mis sellest poisist sai?» Vahekord Harry Uduga ei kujutanud enamat kui kahe korvpallipoisi tutvust. Esindasime eri meeskondi, koolitee oli tema läbinud Tallinnas, mina Viljandis; ei olnud meie vahel mänguväliseid kokkusaamisi, kõnelemata tihedast kokkupuutumisest või sõprussidemest. Seetõttu jääb allpool esitatava jutuajamise teke ning minu sellesse pühendamine millekski mõistatuslikuks, omamoodi müsteeriumiks. Neist asjust küll mõeldi, kuid kavatsusisse, kui neid oli, pühendati üksikuid väga lähedasi ja eriti usaldusväärseid inimesi. Tema soomepoisi-tagapõhjast polnud mul aimugi – sellest siis ei räägitud. Juhtus see Eesti korvpalli esivõistluste aegu juulis või augustis 1947. aastal tolleaegse spordiseltsi Spartak korvpalliväljaku ääres Wismari tänava alguses (kuhu hiljem ehitati toona nn kainestusmaja), mille taga paiknes jalgpalliväljak.

Kes parasjagu mängisid, kuidas me sattusime kõrvuti istuma, millest sai jutuajamine alguse ning millest üldisemalt rääkisime, ei meenu. Küll aga ilus päikesepaisteline suvepäev ja tema sõnum, et ta läheb ära. Väljendiks võis olla «hüppab ära» või midagi sarnast, kuid kuidagi ei meenu, et ta oleks kasutanud väljendit «põgenen». Vahetult pärast sõda levis igasuguseid väljaütlemisi ja kuulujutte, alates nn valge laeva tulekust kuni Trumani eesti soost põlvnemiseni, mistõttu niisugune väljaütlemine oli suur üllatus. Milleks pidada, kuidas võtta? Miks ta mind nii palju usaldab, et sellest igapidi ohtlikust asjast mulle räägib? Kuidagiviisi ei meenu ka, kas niisuguse väljaütlemise peale vaatasin talle ainult küsivalt otsa või esitasin mõnesuguse asja täpsustamist nõudva küsimuse. Igatahes ta selgitas, et sõidab Karjalasse (st Karjala ANSVsse) ning sealt ta juba teab, kus kohast ja kuidas üle piiri Soome saab. Üksikasju ta ei paljastanud ega olnud sünnis ka minul neid küsida. Oli paigaks mõni sõjaajast tuntud lahingukoht või mõni muu ning mis kombel piir ületati, teab ainult tema. Juhul ka, kui ta ise on sellest kellelegi hiljem rääkinud või kuskil kirjutanud. Või vastaks, kui ta veel elus on? Ükskõik, mida mina arvan, ei ole see enamat kui spekulatsioon. Kõige

tähtsam – see plaan viidi täide, õnnestus! See ei olnud meeleheitel inimese äkkotsus, vaid aruka, igati aruka inimese põhjalikult läbimõeldud ja ellu viidud kava. Hilisemast ei meenu temaga vahetult seonduvast ühtegi seika. Võis olla mõni tervitus, kuid mingit jutuajamist kindlasti mitte. Tallinn on suur ja lai. Mõne aja pärast siiski märkasin, et teda ei ole. Sellest hetkest alates kaasnes juhtunu meenutamisega alati kaks küsimust: õnnestus või nabiti kinni? Viimasel juhul kadusid inimesed sageli ka nagu vits vette. Hiljem kerkis veel murettegev küsimus: kas oli tegemist provokatsiooniga? Nii mitmedki hästi tuntud ja toredad inimesed osutusid julgeolekuorganite agentideks, kuid kelle poolt kuulud õnnetust siiski kaasa ei toonud, vähemalt isiklikult. Harry Udu «äraminekust» lähedased teadsid, kuid neis ringkondades, kus mina liikusin, juttu sellest polnud, arutelust rääkimata. See oli ajastu, kus suu hoiti rohkem kinni kui lahti. Arvestades keeluala ja piiritsooni läbimist, kus kohalike elanike hulgas informaatorid, piiritõkete ületamist, alates traataiast signalisatsioonivahenditeni, piiri jälgivaid piirivalvureid ja koeri, tuleb Harry Udu kordasaadetut lugeda kangelasteoks. Silmas pidades, et Soome jõudnu saadeti NSV Liitu tagasi.

Rein-Aksel Orase erakogu

Lõpetatud lugu?

Harry Udu 1943. aastal.

Nõmme noortekeskuste klubid ootavad noori klubidesse Pääsküla noortekeskus Tantsuring «Cool Girls» tegutseb neljapäeviti kell 16.30 ning klubisse on oodatud kõik 9–13-aastased aktiivsed tüdrukud. Tegemist on tantsulise treeninguga, kus õpitakse aeroobika põhisamme ning tehakse tutvust erinevate tantsustiilidega. Samuti pööratakse tähelepanu tervislikule toitumisele ja eluviisile. Kuutasu on 3,50 eurot ning vajalik on Tallinna noortekeskuste kaart. Dj-klubi «Ravecast» eesmärk on pakkuda noortele võimalust ennast arendada: praktiseerida, õppida tundma DJ-seadmeid ja laiendada silmaringi elektroonilise tantsumuusika maastikul. Klubi toimub esmaspäeviti ja kolmapäeviti alates kella 16st ning klubisse on oodatud 13–26-aastased DJ-nduse huvilised noored. Osalustasu on 19 eurot kuus. Päästeklubisse on oodatud 8–12aastased noored, osalemise eelduseks on ujumisoskus. Klubi toimub kolmapäeviti kell 16 ning on osa-

lejatele tasuta. Tutvutakse päästealaga – tuleohutuse, veeohutuse, liiklusohutuse, esmaabi ja olmeohutusega. Kord kuus külastatakse ujulat, kus toimub praktiline veeohutust käsitlev tund. Klubi viiakse läbi koostöös Nõmme päästekomandoga. Lisaks eelmainitud klubidele ootab Tallinna Noorsootöö Keskuse vabatahtlike klubi oma ridadesse uusi 15–26-aastaseid vabatahtlikke. Vabatahtlikkus annab noorele võimaluse saada uusi kogemusi, õppida tundma iseennast ning näha ja abistada teisi. Klubi tegevusvaldkond on väga lai. Noored on pakkunud abi erinevate tegevuste näol Tallinna puuetega noorte keskusele Juks, Tallinna invaspordi ühingule, Iru hooldekodule, Tallinna lastehaiglale, Tallinna loomade varjupaigale jne. Samuti on kaasa löödud erinevate noorteürituste läbiviimisel. Igal sügisel toimuvad vabatahtlikele ka koolitused, kus omandatakse tegevuste jaoks uusi oskusi ja teadmisi.

Kõikidesse klubidesse on vajalik eelregistreerimine. Kohtade arv on piiratud! Info: paaskyla@taninfo.ee, tel 677 5232, 5556 7780

Männiku noortekeskus Voolimis- ja keraamikaring «Täitsa savi!». Erinevatest savidest, plastiliinist, kipsist, polümeersavist ja kipsmarliribadest vormuvad usinate käte ja loova pilgu all pisiplastika, reljeefid, maskid, ehted ja omanäolised tarbeesemed. Kõrgkuumussavist keraamika paneme pärast kuivamist eelpõletuseks ahju ning omaette põnevaks tööks on seejärel glasuurimine ja värvide sobitamine. Klubi on mõeldud kuni 14-aastastele keraamikahuvilistele noortele. Ringi tegevus neljapäeviti kella 16–18. Osalustasu Tallinna noortekeskuste kaardiga 3,80 eurot, ilma 7 eurot kuus. NB! Võimalus on ka oma kodus tehtud töid põletama tulla. Ühe ahjutäie keraamika põletus maksab 4,80 eurot. Loovusstuudio «Lõbusad meisterdused» on mõeldud kõikidele noor-

tele, kes tunnevad huvi kunsti ja meisterdamise vastu. Loovstuudios on noortel võimalus õppida erinevaid põnevaid meisterdamise nippe ja tehnikaid. Lähenetakse loovalt traditsioonilistele meisterdamisvahenditele ja -viisidele, kuid leitakse ka rakendus asjadele, millest seda oodata ei oskaks. Klubi tegevus teisipäeviti kella 16–17.30 ja sinna on oodatud igas vanuses meisterdamishuvilised. Osalustasu Tallinna noortekeskuste kaardiga 2,55 eurot/kuu, 0,60 eurot üks kord, ilma kaardita 0,95 eurot kord. Siidimaalistuudio «Männiku siiditsunft». Siiditsunfti töö käigus valmistatakse kaarte, vitraaže ja siidimaale, millele valmistatakse ka ise raamid. Stuudiot juhendab Olga Ignatova, kellel on pikaajaline töökogemus nii kunsti vallas kui ka noortega. Valminud töödest korraldatakse sageli näitusi nii Männiku noortekeskuses kui ka väljaspool. Siidimaalistuudio tegevus toimub laupäeviti alates kella 12st. Juhendamine on vene keeles.

KUIV KÜTTEPUU

40 L VÕRGUS, soodsamalt on mitte kuiv puu 40L võrgus aeda/ varjualla kuivama, lahtine lõhutud puu, 40cm; 50cm; 60cm,koos tasuta kohaletoomisega (otse tootjalt, ilma küttelao juurdehindluseta). Turbabrikett 11kg. KONTAKT   

Fekaalivedu Tel 5625 1678, 677 8705 Hinnad alates 20 eurost. OÜ Magicstyle

Juhul kui kasutatakse oma materjale, on kuutasu noortekeskuse kaardi omanikele 6,45 eurot, ilma kaardita on kuu maksumus 9,45 eurot. Neile, kes soovivad siidimaalimisel kasutada noortekeskuse materjale, on tasu 44,70 eurot. Kitarriõpe. Õpetajaks on Viktor Harrik, kes on laialdaste kogemustega kitarrimänguõpetaja noortele, kuid samal ajal ka muusik. Viktor oskab tunde anda nii eesti kui vene keeles ning noored saavad ise õpitavate lugude valimisel sõna kaasa rääkida. Tunnid toimuvad õpetajaga kokkuleppel. Oodatud on noored kuni 26. eluaastani, eelnev kitarrimänguoskus pole määrav. Maksumus noortekeskuse kaardiga 19,15 eurot kuus, üks kord 4,75 eurot. Kõikidesse klubidesse on vajalik eelregistreerimine! Info: manniku@taninfo.ee, tel 639 5559, 5556 7781

Fekaalivedu Tel 5625 6258 OÜ Fekalist


6 4. veebruar 2011 VABA AEG

NĂľmme kultuurikeskus

KUULUTUSED Pääskßla filiaal Suvila 1, tel 677 8011 4.02 kl 14 seltskondlik pärastlþuna. Kßlaliseks on ansambel Vanad Viisid Mustamäelt. 15.02 kl 14 laulame koos Ede Markusega. Sihi 26, tel 672 3125 ja 672 3126, www.nommesots.ee

6.02 kl 19 tantsuþhtu ansambliga KännuKUKKbänd. Pilet 4 eurot. 13.02 kl 18 valentinipäeva tantsud ladina-ameerika rßtmides Horre Zeiger Bigbandi saatel, laulavad Astra Pþder, Sßnne Valtri, Mihkel Sepp ja ansambel Vivere. Piletid eelmßßgist 5 eurot / soodus 4 eurot. Samal päeval kþigile 6 eurot. 20.02 kl 19 Veedame þhtu tantsides: täna þpime aeglast valssi, plaadimuusikat valivad Kulno ja Monika, ßllatusesinejad, avatud on kohvik. Pilet 3 eurot. 24.02 kl 15 Eesti Vabariigi 93. aastapäeva kontsertaktus, esineb tßtarlastekoor Ellerhein, dirigent Tiia Loitme. Tasuta! Turu plats 2, tel 6770 891, post@nommekultuur.ee, www.nommekultuur.ee.

Avatud E 12–19, T–R 10–19 Ootame mängima ja meisterdama lapsi ja lapsevanemaid igas vanuses! Teisipäeviti algusega 10.15 toimub nukuvalmistamise kursus lapsevanematele Neljapäeviti algusega 11.00 saavad vanemad koos mudilastega maalida Reedeti algusega 17.00 toimub meisterdamine kooliealistele. Rahumäe jaamahoones Pärnu mnt 288b, tel 615 7157

NĂľmme muuseum

NĂľmme Rahu kogudus

Pßsiekspositsioon Nþmme ajaloost. Pilet 1,28 eurot; þpilased, ßliþpilased ja pensionärid 0,64 eurot, perepilet (2 täiskasvanut ja kuni 2 last) 2,24 eurot. Jaama 18, tel 670 0202. T–R 10–17, L 10–16.

Nþmme Rahu kirik Vþsu 5 5.02 kl 11 80-klubi. 6.02 kl 10.30 jumalateenistus. 13.02 kl 10.30 jumalateenistus. 20.02 kl 10.30 jumalateenistus. Lastele pßhapäevakooli tunnid jumalateenistuse ajal. Segakoori proov E kl 17.30, meeskoori proov E kl 19, kammerkoori proov P kl 13. Hingehoiu valve igal kolmapäeval kl 11–14 Nþmme Rahu kantseleis. AA (Anonßßmsed Alkohoolikud) Rahu rßhm Nþmme Rahu kogudusemajas igal P, K ja R kl 18. Koguduse raamatukogu avatud igal pßhapäeval 9–10.15. Koguduse kantselei avatud E, R 9–14, K 14–18, pßhapäeval tund enne ja pärast jumalateenistust. Jumalateenistuse raadioßlekanded Nþmme Rahu kirikust igal pßhapäeval kl 17 Pereraadios lainepikkusel 89,6 MHz. Koguduse aadress: Vþsu 5, tel 670 1679, 509 0011; nomme.rahu@eelk.ee; www.nommerahu.ee

Noortekeskused Pääskßla noortekeskus Noortekeskus on avatud E–R 14–20, L–P suletud. Pääskßla noortekeskuse ekstreemhall T–R 14–19.30, L 12–18.30 (T, N BMX ja tþukerattad; K, R, L rula, rulluisk; P rendipäev). Rännaku pst 1, tel 677 5232, 5556 7780, paaskyla@taninfo.ee, www.taninfo.ee/paaskyla.

Männiku noortekeskus Noortekeskus on avatud E–R 14–20, L–P suletud. Männiku tee 96, tel 639 5559, 5556 7781, manniku@taninfo.ee, www.taninfo.ee/manniku.

NĂľmme noortemaja Nurme 40, tel 670 1230, Mai 23, tel 645 7369, nnm@nnm.edu.ee, www.nnm.ee

Nþmme loodusmaja Klassid koos þpetajatega on loodusmajja oodatud aasta läbi kþigil koolipäevadel, vajalik eelregistreerimine nommeloodusmaja@gmail.com vþi 5563 9249. Õie 14, tel 658 5881, loodusmaja@nnm.edu.ee

Nþmme spordikeskus Välibasseinid, rannajalgpall, rannavþrkpall, piknikuplats, tßnnisaunad, bangalo, seminariruum kasutamise vþimalus. Kohvik avatud 10–20. Jþusaal avatud E–P 8–22, tel 671 8541 (spordikeskuse infotelefon) ja 552 4408 (jþusaali treener). Saunapäevad uues majas E–N 17–21 (soome saun), R 17– 20 (aurusaun), L–P 12–18. N 17–21, P 12–18 (tßnnisaun). Nþmme seikluspark avatud iga päev, rajale minek 10–19. Tel 608 8029, info@nommeseikluspark.ee. Avatud iga päev 8–22. Kßlmallika 15a, tel 671 8541. www.sportkeskus.ee

Nþmme sotsiaalkeskus Peamaja Sihi 26, tel 672 3125 Avatud on maaliringi tÜÜde näitus. 9.02 kl 13 kultuuriklubi. 23.02 kl 12 Eesti Vabariigi sßnnipäeva kontsertaktus Nþmme kultuurikeskuses sotsiaalkeskuse liikmetele. Info telefonil 672 3125. 16.02 juuksur. 18.02 pedikßßr. Kþik teenused eelregistreerimisega.

Silva Baar Pakume vþimalusi sßnnipäevade, perekondlike ja kollektiivsete pidude, juubelite ja pulmade pidamiseks.

Raudtee 64 Tel 5817 3979

Olete oodatud 5. veebruaril kell 14.00 Nþmme kultuurikeskusesse (Turu plats 2), kus jätkame loengutega sarjas

KUIDAS LIIKLUSES ELLU JĂ„Ă„DA? Esinevad:

Indrek Sirk, vandeadvokaat Villu Vane, Maanteeameti nĂľunik Rainer Vakra, NĂľmme linnaosa vanem AvasĂľnad Ăźtleb riigikogu aseesimees JĂźri Ratas. Korraldaja MTĂœ Meie kodu NĂľmme.

OOTAME AKTIIVSET OSAVĂ•TTU!

Rahumäe mängujaam

Nþmme baptistikogudus 6.02 kl 11 jumalateenistus, jutlustab Taavo Lige. 13.02 kl 11 jumalateenistus, jutlustab Mari Vahermägi. 13.02 kl 18 piiblitund: Heebrea kiri, lektor Taavo Lige. 20.02 kl 11 jumalateenistus, jutlustab Anton Tuul. Palvekoosolek K kell 11 ja 20.30. Laste pßhapäevakool P kell 11. Kasutatud riiete pood avatud K kl 13–17 ja L 9–13, noorte info www.n2.ee, koguduse televeeb www.tv.nbk.ee. Esita palvesoovid ja vaata lisaks www.nbk.ee. Puuvilja 4, 670 1155, nbk@nbk.ee, www.nbk.ee.

Nþmme Vabaduse baptistikogudus Jumalateenistus pßhapäeviti kell 11 Vabaduse pst 156. Mþtuse 21, Tallinn 10620, tel 672 7554 (þhtuti), leinus@uninet.ee

Oleviste koguduse Pääskßla misjonimaja Jumalateenistus pßhapäeviti kell 12. Suvila 37 / Rohula 44, paaskyla@oleviste.ee

Seitsmenda Päeva adventistide reformi kogudus Laupäeviti kell 10 jumalateenistus (piiblikool, jutlus). Tähe 12, tel 657 2468

Otse ja omadega ßle nädala pßhapäeviti kell 11 Nþmme Raadios 99,3 MHz Aruteludes osalevad endine Tallinna linnapea Jßri Ratas ja Nþmme linnaosa vanem Rainer Vakra. Lisaks neile on igas saates ka erinev kßlaline. Saatejuht on Enn Eesmaa.

Järgmine saade on eetris 13. veebruaril.

Nþmmehaldjad tulevad appi: puude langetamine, katuste puhastamine, purikate eemaldamine, lume tþrjumine, aastaringne majahaldjateenus. Talvised tÜÜd Nþmme aedades! Tel 5569 8908, haldjad@nommehaldjad.ee, www. nommehaldjad.ee.

Viime tasuta ära teie vanad kodumasinad ja vanaraua (pliidid, pesumasinad, radiaatorid, vannid, torud jne). Demonteerime. Hoolsad tÜÜmehed. Tel 5593 9504. Restaureerin puitantiikmÜÜblit. Tel 5568 3629

Teen pisiremonttÜid kodudes. Lume äravedu väikeveokiTel 5809 9079, 657 6286. ga 10 m³ käsitsilaadimisega, hind 60 kr/m³. Lume koristaKunstiþpetajast loominguline mine katustelt, jääpurikate eelapsehoidja hoiab lapsi mþ- maldamine. Tel 506 3500. nel päeval nädalas. Tel 5804 KorstnapßhkimistÜÜd, kßtte9758, 635 6593, Mall. kollete ja korstnate ehitus ja Katuste, hoovi lumekoristami- remont kvalifitseeritud meistne! Head hinnad! Helistada tel rilt 7 päeva nädalas. Asun 5557 0302, 5840 9059, e- Nþmmel. Tel 5372 4993, epost: leika456@gmail.com. post lumeinfo@hot.ee. Alpinist eemaldab katuselt lume (nii viil- kui lamekatused), katuste pisiremont. Ohtlike okste eemaldus ja muud (kþrg)tÜÜd kÜitega. Tel 5390 3811.

Lumekoristus katustelt, hoovidest, tänavalt. Jää eemaldamine katustelt. Lume äravedu 100 kr 1 m³. Tel 5347 6867.

Veo- ja tþsteteenus madelautoga, kandevþime 12 tonEramajade lamekatuste pu- ni, kasti pikkus 7,4 m, kraahastamine lumest. Tel 526 na noole pikkus 8 m. FIE Linnar Kärner Veoteenused, tel 1716, Riido. 506 7945. Lumetþrje eramute lamekatustelt. Tel 5347 1778, Ja- MootorsaetÜÜd: eramutele ja teistele objektidele ohtu valmisnari. tavate puude langetamine, sa21. jaanuaril kadus Nþmmel muti puude kujundamine, oks1-aastane isane siiami kass. te lþikus. Tel 5561 4664. Kþik teated on oodatud. Tel Koristan tasuta vanarauda: 517 5763. pliidid, pesumasinad, vannid, 10. veebruaril alustab tege- radiaatorid, autoakud, moovust klubi Loodusega käsi- torid, torud jne. Tulen ka väikäes, mis toimub Nþmme kestele kogustele järele. Tel kultuurikeskuse (Turu plats 5346 8430. 2) teise korruse seminariruumis algusega kell 18.30. Oo- Katuse puhastamine lumest tame huvilisi. Info www.viva- ja jääpurikatest. Tel 5801 6373. san-europe.com. Toruabi teatab! Kßlmunud torude sulatus, trafoga, puhuritega, auruga. Universaalne ja kiire koduabi. Kþikvþimalikud pisitÜÜd nii sees kui väljas, remont, restaureerimine, tasuNoor lapseootel pere soovib ta konsultatsioon. Tel 5595 ßßrida heas seisukorras ka- 8871. hetoalise korteri Nþmme piirkonnas. Pakkuda telefonil Raamatud, mida teil vaja pole, viime tasuta jalust ära. Sobi5606 6061. vad kþik raamatud, igas seisuOtsin abilist, kes vþtaks pere- korras ja keeles. Tee riiulitele mehe äraolekul hoida sþbrali- ruumi. Tel 5346 8430. ku retriiveri. Tasu kokkuleppel. PottsepatÜÜd: glasuurahjud, Tel 651 6124. plekkahjud, tellisahjud, kamiLþhutud kßttepuud. Segapuu nad, pliidid. Glasuurahju kapi35 eurot/rm, lepp 35 eurot/ taalremont. Tel 5648 3792, rm, must lepp 38 eurot/rm. www.robert.ee. Kuiv okaspuu 39 eurot/rm. Hind koos veoga. Tel 5648 Liuguksed ja riidekapid. Abi riidekapi vþi garderoobi projek6058. teerimisel tasuta. Parimad Arvutite mßßk ja remont. Prin- hinnad. Tel 522 1151, www. terite mßßk, remont ja tooneri- nagusul.ee. te täitmine. Koolitus. ViiruseOstan eestiaegset ja talutþrje. Tel 506 3783, Kalle. mÜÜblit + tarbeesemed, maaKatusetÜÜd – lume ja jää kah- lid, nþud, mßndid, hþbe-ja kuljustuste parandamine. Tel desemed, hambakuld, lukud, 5645 7155, Jaanus. lingid, aknakremoonid jpm. Noor kohusetundlik ja korralik Vþivad vajada restaureerinelja lapsega pere soovib ßß- mist. Ostan maja vþi korteri rida 3-4-toalise korteri vþi ma- tßhjaks enne 1950. a valmisjaosa Nþmmel (märtsist kuni tatud esemetest. Kuulutus ei juunini 2011). Tasu kokkulep- aegu! Tel 5559 9930.

ElektritÜÜd pädevusega elektrikult. Materjalid soodsalt. Ärge tapke ennast elektriga, lubage end aidata spetsialistil. Tel 5665 1156.

pel. Tel 516 6996, helina.ou- Ostame kasutatud raamatuid napuu@gmail.com. (valikuliselt, kþige vanematest Lumekoristus viilkatustega uuemateni), vanu postkaarte ja mänguasju, vanemat eesti eramutelt. Tel 5453 5251. kunsti (maalid, graafika). VajaKßttepuud: lepp 32 eurot/rm, dusel tuleme kohale. Raamakask 40 eurot/rm. Transport tukoi, Harju 1. Tel 683 7714, alates 10 ruumist tasuta. Tel 511 5525. 506 2645. Ehitus- ja remonditÜÜd, siseviiLume ja jää eemaldamine la- mistlus, terrassid, sauna puimekatustelt ja rennidest. Lu- tosad jms. Tel 5664 6709. me eemaldamine ohtlikelt puudelt. Järgime ohutusnþu- Kasutatud autode kokkuost, aastavahemikus 1988– deid! Tel 5678 8609. 2005. Kþik automargid. TuleVäiketraktoriga lume ja prßgi me kohale ka puhkepäevadel. koristamine, transport ja la- Sobiva pakkumise korral vordustamine. Murdunud puude mistamine ja maksmine kohaja okste likvideerimine. Aeda- peal. Tel 5819 0200, e-post de ja väravate remont ja val- rain30@hot.ee. mistamine. ElektritÜÜd. Asume Kivimäel. Tel 502 6161. Rasvapþletusaeroobika ja lihastreening täiskasvanuteKoguja ostab Eesti, Vene, Bal- le (sobib igas eas naistele) tikumi vanaraha, autasusid, Rahumäe pþhikoolis ja tantfotosid, postkaarte. Pakkuda sutrennid noortele Nþmme vþib kþike vana. Huvitava ese- ujulas. Kuumaks al 12,8 eume eest hea hind, milles vþi- rot/kuu vþi 4,5 eurot/kord. te ise veenduda. Kuulutus ei Treener Evelin Kärner. Info tel aegu. Iga päev kl 11–21. Tel 5648 8781 vþi www.hot.ee/ aeroobikastuudio. 5595 5996, 657 0263.

Kþige soodsamad kßttepuud! Lepp, sanglepp, kuusk, kask. Toome puud Harjumaal tasuta koju! Tellimiseks helista 600 0136, 520 0093 vþi täida tellimisleht internetis www. puu24.ee.

Ostan vanu maale, mßnte, postkaarte, mÜÜblit, hþbedat, nþusid jne. Tel nr 5829 9810.

Mßßa 3-toal täielikult renoveeritud, oma aiaga majaosa Nþmmel. Hind 109 900 EUR. Ostan vanu esemeid: mÜÜblit, Info tel 506 5814. raamatuid, nþusid, portsela- Poolteist nädalat tagasi kani, mänguasju, vask- ja pronk- dus Hiiul 10-kuune isane valsesemeid, tÜÜriistu, kalandu- ge-kollase-oranŞi kirju kass. se ja jahindusega seonduvat, Reageerib nimele Vedur. Inlampe, postkaarte, kuld- ja hþ- fot kassi kohta ootame tel bemßnte, pilte/maale jne. Vþi- 5666 6670 vad olla ka osadena. Pakkuda Santehnilised tÜÜd: liitumivþib kþike, mis tundub vana. ne ßhisveevärgi ja kanalisatTulen vaatama, raha kohe. Tel sioonisßsteemidega, sisetÜÜd. 5198 3307. Lumekoristus, kiviparketi paiMßßa televiisor SKYWORTH. galdus, kopp-laaduri rent, autoveod kuni 15 t kalluriga. Tel Hind 63 eurot. Asub Männi5850 4300. kul. Tel 5662 6951. Mßßa puitbrikett, turbabrikett, Puhastame lumest teie þued, kivisßsi, puitgraanul, tel 637 platsid, lame- ja viilkatused. 9411, 5692 4924, www.leiHind alates 5 eurot tund. Ai- librikett.ee. tame lume äraveol. Tel 5697 1079, e-post ehilam@hot.ee. Lumetþrje eritehnikaga, katustelt lume ja jääpurikate Lume- ja jääkoristus katus- eemaldamine. Ohtlike puutelt. Vajadusel ehitusplekkse- de langetamine. Tel 5698 patÜÜd. Tel 507 2145. 1497.

Kaitseväe Männiku harjutusvälja kasutusgraafik 7.02 8.02 9.02 10.02 11.02 12.02 13.02 14.02 15.02 16.02 17.02 18.02

8–17 9–00 9–17 00–00 9–17 00–00 9–18.30 00–00 9–17 00–17 9–23 6–15 9–17 8–17 8–17 9–17 9–17 9–17 10–15 8.15–17

Laskeharjutus Väliharjutus Laskeharjutus Väliharjutus Laskeharjutus Väliharjutus Laskeharjutus Väliharjutus Laskeharjutus Väliharjutus Väliharjutus Väliharjutus Laskeharjutus Laskeharjutus Laskeharjutus Väliharjutus Laskeharjutus Väliharjutus Laskeharjutus Väliharjutus

Laskeharjutus: kasutatakse tulirelvasid. Väliharjutus: kasutatakse paukpadruneid, lþhkepakette ja teisi imitatsioonivahendeid. Vþidakse kasutada transpordivahendeid. NB! Vastavalt vajadusele teeb päästeamet harjutusväljal demineerimistÜid. Lisainfo tel 503 4102, manniku@mil.ee Internetis: harjutusvali.mil.ee

TERVISEPĂ„EV

Dr. Merike Martinson kutsub Teid traditsioonilisele tervisepäevale , mis toimub 12. veebruar 2011 kell 14.30 – 18.00 Nþmme Kultuurikeskuses ( Turu plats 2) Tulge oma tervist kontrollima ! Vþimalik kontrollida tervisenäitajaid Kohest nþu saab sisehaiguste arstilt ja lastearstilt Degusteeritakse tervislikke ja maitsvaid Malle ja Maria tervislikke salateid Tutvustame kþigile vajalikku koduapteeki Tervisepäevast on lubanud osa vþtta Riigikogusse kandideerivad Keskerakonna Mustamäe ja Nþmme piirkonna kandidaadid. Tulge – arutame ja räägime tänastest olulistest kßsimustest. Need on meile ßhiselt tähtsad !

7XOJHPHLH NXUVXVWHOH y)¯/0##5+7/+ 4++)+'-5#/+6'-5 y2¨*+-11.+.¨27 '-5#/+6'-5 Y}LNXLVRRYLWH

y/#6'/##6+-#,•4'.' #+6#/+5670&' 6CNNKPPC6GJPKMCĂ—NKMQQNKGGNĂ?RRGQUCMQPF (KLWDMDWHWHH7$//,11  ZZZWWXHHHHORSH HHORSH#WWXHH


4. veebruar 2011

7

NĂľmme bussiliiklusest Andres Klemet Kuigi NĂľmme Ăźhistranspordiga seostub suuresti rong, on Ăźht-teist huvitavat meenutada ka bussiliiklusega seoses. Vaatamata autobusside vajalikkusele leidus ka Eestimaal liiga konservatiivselt ja bussivaenulikult meelestatud saksu, kes kirusid bussidega seoses pĂľrgulikku mĂźra, tänavate lĂľhkumist, paha haisu. Eks omaaegsed bussid olid ka ÂŤmetsikudÂť, mis olevat ÂŤkihutanudÂť nii, et majad olid teise korruseni täis pritsitud. 88 aastat on mÜÜdunud Tallinna kĂľiki piirkondi Ăźhendava bussiliikluse loomisest, mis seostub ka NĂľmmega. 25. mail 1922 sai ettevĂľtja Fromhold Kangro linnavalitsuselt loa avada viis bussiliini. Ăœheks liiniks oli Pärnu maantee – Tondi – NĂľmme. Kui 1933. aastaks oli Vabaduse puiestee ehitusega jĂľutud Hiiu tänavani, avati Hiiult Tallinna poole suunduv ametlik bussiliin. Peatus-

teks olid Hiiu, Kaare, Nurme, Valdeku, Haava, Näituse ja Liiva. Hiljem pikenes liin Jannseni tänavani. Sþidupileti hind oli 20 senti, kuupileti hind 7 krooni ja 50 senti. 1933. aastast korraldati suviti bussisþite ka Nþmmelt Stroomi randa. Hiljem, 1938. aastast, kui olid valminud Mustamäe basseinid koos kohviku ja supelhoonega, pandi suveperioodiks käiku bussiliin, millega sai sþita Vabaduse puiesteelt Mustamäe basseini juurde. Teatavasti on nimetatud populaarne keskus tänini ßmberehitatuna toimiv. Kuulu järgi olevat ka 1930ndail saanud Vabaduse puiesteed läbiva bussiga sþita isegi otse Piritale. 1937. aastal sþitsid Hiiu-NþmmePelgulinna bussid marsruudil Hiiu – Vana-Mustamäe – Sinika – Kadaka tee – Mustamäe tee – Seewald – Pelgurand. Pääskßla ja kesklinna ßhendav bussiliin nr 18 alustas tegevust

aastal 1954. Esialgu aga see nþmmelastele tuntud bussiliin veel Pääskßlani ei ulatunud, lþpetades Jannseni peatuses. Ent 50ndate lþpus, 60ndate esimesel poolel kujunes see marsruut þige pikaks, sþites kesklinnast läbi minnes veel tagatipuks Pelgulinna. Vabaduse puiesteel olid pea kþik bussipeatused veidi nihkes, nii et peatusepostid seisid enne ristteed. Nþmme keskuse kandis olid ootekohad praegusega vþrreldes veidi teises kohas: ßks neist asus praeguse Nþmme pubi ukse lähedal, teine aga ßsna vana apteegi ukse juures. Nßßdsete reisisaatjate asemel tegutsesid tol ajal konduktorid, kes pakkusid igale bussi astujale pileteid. Keritav piletirull rippus rinnal. Sþiduhinna suurus sþltus sþidu pikkusest. Kui Nþmmelt kesklinna maksis pilet umbes 20 kopikat, siis näiteks ßhe peatuse ulatuses sþitmisel maksis lastepilet näiteks 1 kopika. Hiljem asenda-



  

 

  

   

KUIV KĂœTTEPUU VĂ•RKKOTIS (30; 40; 50 cm) Pakitud KODUSĂ•NNIK 40L/kott TURBABRIKETT 11kg PUITBRIKETT 10kg Kviitung. Vedu iga päev. Tel: 6541100, 52 388 52 TAMMARU FARM www.tg.ee Tallinna ladu NĂľmmel

KAMINAPUUD (kask, lepp) TURBABRIKETT PUITLAASTBRIKETT MĂ„NNIKLOTS (alusel, vĂľrgus) KĂœTTEGRAANUL PRUUNSĂ–E BRIKETT (Saksamaalt)

Kalmistu tee 22, Tallinn Tel 655 7760 Mob 5347 1188

TÜÜpäeval 9-18 Laupäeval 10-14 www.kuttekeskus.ee

NĂľmme elanikele transport tasuta!

sid konduktoreid automaadid, kust sai pileti välja keerata. Mida keegi rahakasti sisse viskas, jäi tema enda sßdametunnistusele. Keegi olevat vanaraha sisse pildunud. Pärast automaate teab bussiajalugu rääkida kompostriajastust. Ekspressbuss nr 14 alustas sþitmist umbes 1967. Ajalehereklaam peibutas sel puhul mugavate Laztßßpi autobussidega, mis olid kuuekßmnendatel nþmmelastele juba 33. ja teiste liinidega seoses juba tuttavad. Need sþidukid lþhnasid paljude jaoks peibutavalt, kuigi kuulu järgi vþis bensiinilþhn mþningaid reisijaid aga pelutada. Lazi ßlaosas ilutsesid romantiliselt sinised klaasaknad. 18. liinil vþisime sþita pikkade punaste Ikarus-bussidega, mis parematel tundidel vþisid tagantpoolt ßsna kuumaks minna, tekitades sauna eesruumi illusiooni. Kßlmal ajal oli see sþitjatele ßsna lohutav. Tagamootoriga Ikarus-bussi on nimetatud sigarikujuliseks.

Soome ja Eesti Digitaal-TV (Zoom-TV) antennide paigaldus ja mßßk, digiboxide mßßk ja häälestus, SAT-TV paigaldus, Digi-TV vastuvþtuks antennisßsteemi ßmberseadistamine ßhistutes, eramutes, suvilates, TV signaali mþþtmine. Garantii.

Tellimine ja info tel 5108742. Kogemustega antennipaigaldajad. KĂľrgkvaliteetne digipilt ja heli.

Kßttekauplus Männiku tee 106B • Turbabrikett • Puitbrikett • Pellet • Halupuu – lepp • Kßttepind Tellimine tel 657 7778, 513 7737

VESI JA KANALISATSIOON

Tel 600 6170, GSM 51 45 279 www.canker.ee, e-post: canker@canker.ee

24h info/transport

58 160 000 Pärnu mnt 40, Tallinn

Projekteerime/ehitame vee- ja kanalisatsioonitorustikke tänava liitumispunktist elamuni MINIEKSKAVAATOR Veemþþdusþlmede ja vesiklosettide ehitus. Ummistuste ja lekete kþrvaldamine. Torude sulatamine, vahetamine ja soojustamine. HINNAD MÕÕDUKAD! Tondi 78, Tallinn; plus.element@mail.ee Tel/fax 6 825 565, 50 55 989

NĂ•MME SPORDIKLUBI SPORDIKOOLIS KĂźlmallika 15 A

SAAVAD KOOLIEALISED LAPSED TEGELDA alljärgnevate aladega

www.kesklinnamatusebyroo.eee www.kesklinnamatusebyroo.e SĂ„Ă„STA KUNI 70% KĂœTTEKULUDELT!

ViiekĂźmnendail ja kuuekĂźmnendate alguses vĂľimutsesid 18. liinil punased ZIS-bussid. KuuekĂźmnendate esimesel poolel oli Pärnu maanteel aga 10. ja 4. liinil näha peamiselt Zil-liinibusse. KuuekĂźmnendate esimesel poolel vĂľisid nĂľmmelased kiigata Männikult Kadaka puiesteele veerevat liinibussi nr 11. Marsruuti muutev, kuid ikkagi ainult NĂľmmega piirduv liinibuss sĂľitis Vabaduse puiesteelt Pärnu maanteele Valdeku tänavat pidi ja tagasi Ă•ie tänava kaudu. Ăœks 11. liini peatus asus kunagise Valdeku sauna juures, nii et bussiga sai sĂľita populaarsesse sauna, mis peibutas nĂľmmekaid Valdeku ja Ravila tänava nurgal. Liinibuss nr 33 alustas Mustamäe elamurajooni ehitusega seoses oma sĂľite aastal 1962. Liin on käigus seniajani umbes samasugusena, varasemal ajal sĂľitis see kĂźll Kopli trammide lĂľpp-peatuseni. järgneb

KergejĂľustik Tennis Korvpall(poisid) Suusatamine Laskesuusatamine KahevĂľistlus Ujumine Lauatennis

kontakttel 6770908 kontakttel 6572488 kontakttel 6718544 kontakttel 6718544 kontakttel 6718544 kontakttel 5015110 kontakttel 6574654 kontakttel 55579902

MITSUBISHI Ă•HKSOOJUSPUMBAD KOOS PAIGALDUSEGA ALATES 850 eurot

Klubi liikmeskonda kuulub ßle tuhande Tallinna noore kes tahavad tegelda spordiga. Suvel ootab klubi liikmeid spordilaager Haanjas Kurgjärvel

lisainfo tel 666 1355 www.kodukliima.ee

TULE KA SINA MEIE KLUBISSE NOOR SPORDIHUVILINE

Riiete, vaipade ja pehme mÜÜbli keemiline puhastus. Transport tasuta. Tel 5591 7562, 551 6821

2WVLQNOLHQWLGHOH 0$-8MD .257(5(,' 1ÂŻ00(/ .XL7HLOY}LWHDWHNHOOHOROHNV /XJXSLGDPLVHJD /LLYL/LOOLPlJL SDNNXGDPÂ Â NLNLQQLVYDUD 7HO SDOXQY}WNHPLQXJDÂ KHQGXVW OLLYLOLOOLPlJL#UHPD[HH

Hea tallinlane! Kui Teil on kĂźsimusi vĂľi probleem, mille lahendamisele saan kaasa aidata, ootan Teid Riigikogusse, Lossi plats 1A. Helistage telefonil 6 316 577 vĂľi kirjutage maret.maripuu@riigikogu.ee ja lepime kohtumise kokku.

Teie

Maret Maripuu


8 4. veebruar 2011

Reumatoloogia Rehabilitatsiooniteenus*** Taastusravi - järelravi * (vesi-, elektri-, liikumis-,tegevus-, muda-, parafiinravi, ravimassaaz, paikne AS Fertilitas ja AS Viimsi Haigla aadressil külmaravi) Kaluri tee 5a Viimsi Päevakirurgia: Nina-kõrva- kurgukirurgia * Üldkirurgia Konsultatsiooni võimalused Endokrinoloogia Uroloogia polikliinikus Plastikakirurgia Ortopeedia Registratuur Viimsis 6059600, Sünnitusabi – haiglaga on võimalik tutNaha - ja suguhaigused 6059601, 6059023 * vuda iga kuu esimesel neljapäeval kell Hambaravi** Günekoloogia – sünnitusabi 16.00 Psühholoogia Lastehaigused Diagnostika: Logopeed Nina-kõrva – kurgu haigused * Röntgen –ja ultraheliuuringud, koorÜldkirurgia - proktoloogia Rasedusaegne jälgimine – mus Uroloogia ämmaemandate vastuvõtud EKG, rütmihäirete ja vererõhu holterOrtopeedia uuringud, spiromeetria, varane nahaPerekool Neuroloogia * kasvajate avastamine e. SIA –skooHaiglaravivõimalused Kardioloogia * pia, erinevad endoskoopilised uurinKopsuhaigused – allergoloogia * (valvetelefon 6059605, 6059010) gud, allergoloogilised, laboratoorsed Günekoloogia – sünnitusabi * Psühhiaatria testid jm Taastusravi * Plastikakirurgia Vaktsineerimine – lapsed ja emakaOnkoloogia - mammoloogia Sisehaigused * kaela vähi vastu

Trummi 16b, tel. 6522 706, E-R 10-19, L 10-15 www.stardipaik.ee

SUUSKADE JA LUMELAUDADE MÜÜK JA HOOLDUS Rossignol murdmaasuusad ja saapad K2 lumelauad, mäesuusad ja saapad Alpina murdmaasuusasaapad Toko määrded ja suusahooldustarvikud Start määrded ja suusahooldustarvikud Rukka spordipesu ja suusariided

Selle reklaami ettenäitamisel soodustus 10%

* teenindatakse järjekorra alusel ka EHK lepingu alusel Viimsis Polikliinilised filiaalid Tallinnas Kaupmehe 4 **teenindatakse järjekorra alusel ka EHK lepingu alusel (tel 660 4072, 646 3539) ja Viimsis ja Kaupmehe filiaalis. A. H. Tammsaare tee 47 III korrus (tel 664 6444) *** teenindatakse sotsiaalkindlustusameti saatekirja alusel Täiendav info www.fertilitas.ee

Meid kliendid soovitavad!

Müües oma korteri meie kaudu, saate

TASUTA kolimise, hindamise, energiamärgise, remondi või ehituskvaliteedi kontrolli*

Ave Klaser

Silva Rahnel

+372 5557 0055 ave.klaser@uusmaa.ee

+372 502 5181 silva.rahnel@uusmaa.ee

Leiad meid:

MEIE LEIAME OSTJA!

Vaata parimaid pakkumisi: www.1partner.ee

Nõmme Sõõrikukohvikus on ka peosaal, kus on võimalik korraldada erinevaid üritusi!

Angela Virak

Olmer Õigus

56 640 991 66 84 700

56 560 460 66 84 700

OST MÜÜK ÜÜR HINDAMINE INVESTEERIMINE

Nõmme Sõõrikukohvikus sooduspakkumine: Ostes täidisega pannkoogi, pakume omalt poolt TASUTA TASSI LIPTONI TEED! Jaama12 Tallinn ,tel 670 0006 www.soorikukohvik.ee

www.twitter.com/uusmaaburoo

*täpsem info kodulehel

5.-12. VEEBRUAR

2=3 Ostes 2 paari jalatseid, saad 3-nda (odavaima) tasuta!

Jalatsipood Vabaduse pst. 195 E-R 10-18 L 10-15 6 777 195

PÕHJA-EESTI KÜTTEPUU OÜ • Küttepuud lahtiselt • Küttepuud konteinerites • Kaminapuud kottides Kohale toomine Tallinnas ja 30km Tallinna piirist tasuta. Kõik pikkused ja puuliigid. Tel: 5333 4347; 501 9454 www.tulepuu.ee

NÕMME SUUSAKOOL OOTAB UUSI ÕPILASI MURDMAASUUSATREENINGUTELE TREENINGTUNNID TOIMUVAD NÕMME-HARKU TERVISERADADEL Treeningtundide ajad: E-17.00, N-17.00, L-11.00; tutvumistreeningud suusakooli aadressil: TORNI tn. 13, TALLINN-NÕMME meie weebikodu WWW.NOMMESUUSAKOOL.EE lisainfo telefonil: +372 5223303


4.02.11