Page 52

Paha orelipoiss Cameron Carpenter Tekst: Anne Prommik Foto: Heiko Laschitzki Ronkmust hari, Swarowski kividega kingad, läbitungiv pilk ja kuratlik talent. Ta näeb välja nagu queer-rokkstaar, aga ta on esimene Grammy auhinna pälvinud orelivirtuoos maailmas. Organist, kes ei usu jumalat. Ta usub, et suudab orelit mängides inimeste elu muuta. „Langenud ingel, kes annab orelile tagasi tema patud,” kirjutas Cameron Carpenteri kohta Die Zeit. Lisaks kompromissitult isikupärasele interpretatsioonile on pälvinud nii hullunud vaimustust kui sügavat pahameelt ka pill, millel ta mängib. Euroopa kirikute väärika ajalooga tippinstrumentidele eelistab ta digitaalset (!) pilli, mis temaga koos veoautosse pakituna mööda ilma rändab. Carpenteri enda juhiste järgi valmistatud reisiorel International Touring Organ katab kogu lava ja kaalub terve tonni ning selle kokkupanek võtab nelja inimese, sh ühe inseneri abil aega kaks tundi.

Carpenteri suurim soov on tirida see võimas „sädelev emotsioonimasin” hämaratest kirikutest välja rahva sekka. Aga orelit ei avastanud poiss sugugi mitte kirikust, vaid laste entsüklopeediast. Ta polnud kuulnud, kuidas see hiiglaslik instrument kõlab, aga otsustas hetkega, et tema hakkab seda mängima – pildi järgi. „Teadsin alati, et tahan saada muusikuks ja mängida orelit,” on mees öelnud. Esimest korda sai ta päris orelit puudutada nelja-aastaselt kirikus, kus tema vanemad olid abiellunud. „See oli niisugune tunne, nagu oleksin saanud puudutada aega,” meenutab Carpenter, kes on orelile truuks jäänud varasest east saadik. Carpenter leiab, et artistina, kes võtab inimestelt esinemiste eest raha, ei saa tal olla ükskõik sellest, kuidas ta välja näeb, mistõttu paneb ta suurt rõhku välimusele. Oma sädelevad esinemiskostüümid disainib artist ise, nimetades seda viisiks välja elada oma obsessiiv-kompulsiivseid jooni. „Mul pole mitte mingit ohtu hulluks minna, sest ma olen peast täiesti segane,” naerab Carpenter süüdimatult. Cameroni lemmikdisainer on muuseas Karl Lagerfeld, kes on aegade jooksul suutnud oma tegemistega tekitada samuti hulga elavaid diskussioone. Carpenter paistab tegevat kõike teisiti. Näiteks on tal igasuguste klassikakontsertide reeglite vastaselt kombeks tervitada oma kontsertide publikut uksel. Joviaalselt jalutab ta rahvasummas, andes kavadele autogramme. Tõtt-öelda ei olegi tal sageli trükitud kava – rokkstaariliku vabadusega eelistab ta esitada seda, mis parasjagu pähe tuleb, sest spontaanselt sündiv interpretatsioon kõnetab tema sõnul alati enam kui rangelt planeeritud kava. Kuigi praegu on Cameron Carpenter rokkstaarist organist, on ta öelnud, et sooviks olla vagabund, kes rändab seljakotiga ringi. Kui noormees peaks ühel hetkel aga esinemise lõpetama, ei sooviks ta töötada klassikalise muusika maailmas, kuid võiks olla ehk müügiagent või mänedžer, samuti kujutaks mees end ette sõjaväes. Cameron Carpenteri põneva isiksuse ja fantastilise andega saad ise tutvuda juba 20. aprillil kell 19 Vanemuise kontserdimajas.

52

Moekuulutaja kevad 2017