Page 36

5 nippi,

kuidas võidelda kevadväsimusega Tekst: Kerli Valge, Apotheka Foto: Shutterstock

Kui kuulud nende hulka, kellel on hommikuti raske voodist tõusta, kes on terve päeva unised ja jõuetud ning kelle energiavarud pidevalt otsakorral, siis võib sul olla kevadväsimus. Kuigi meditsiiniliselt sellist diagnoosi nagu kevadväsimus ei eksisteeri, siis mida kauem on kestnud pime aeg, seda rohkem tuleb ka apteekidesse väsimuse üle kurtvaid inimesi. Kindlasti on oma roll pikal ja valgusevaesel talvel, mis pärsib D-vitamiini tootmist organismis. Väsimus võib olla tingitud ka keha kohanemisest uute ilmastikuoludega. Abi võib olla järgnevatest soovitustest.

1. Vaata oma menüü üle!

Vitamiinipuudus ja nigel ühekülgne toitumine on tihtipeale kroonilise väsimuse põhisüüdlaseks. Kas sööd piisavalt värsket puu- ja juurvilja? Värsked viljad sisaldavad rikkalikult vitamiine, mineraalaineid ning fütoühendeid. Lihtne soovitus on tarbida iga päev vähemalt viis portsjonit puu- ja köögivilju. Jah, vähemalt viis portsjonit iga päev! Väsimuse ja stressi vastu aitab hästi võidelda C-vitamiin, mida leiab tsitruselistest, kiivist, paprikast ja marjadest. Kusjuures kapsas, sibul, porgand, naeris ja peet on meie ainsad kohalikud köögiviljad, mis säilivad toorelt üle talve ega kaota sealjuures oma vitamiine. Sama oluline kui toit, on ka vedelikutarbimine, sest vee joomine aitab vabaneda kehasse kogunenud mürkidest. Iga päev tuleks juua vähemalt 6–8 klaasitäit vett.

2. Tee vitamiinikuur!

Eesti hämaras kliimas on vaja aasta ringi võtta juurde D-vitamiini, seda eriti päikesevaestel kuudel. Kevadväsimuse korral aitavad hästi ka C-vitamiini preparaadid, B-grupi vitamiinid, eriti vitamiin B1, letsitiini sisaldavad toidulisandid, rauapreparaadid, ternespiimakapslid, Q-10 preparaadid ja kalamaksaõli. Kõik need tooted vähendavad väsimust ja stressi, annavad energiat ning tõstavad töövõimet. Mida täpselt võtma peaks, aitab välja selgitada apteeker. Näiteks närvisüsteemi normaalse talitluse toetamiseks sobivad hästi B-grupi vitamiinid. Selle grupi vitamiine leidub ka näiteks pärmis, munas, maksas, kaunviljades ja pähklites. Väsimuse ja kurnatusega võitlemisel saab abi ka koeensüüm Q10-t sisaldavatest kapslitest, mis aitavad taastada nii füüsilise kui ka vaimse energia jõuvarusid ja seda juba paari nädalaga. Väga oluline roll stressiga võitlemisel on  magneesiumil, mis aitab närvilisuse ja unehäirete korral, leevendab lihaskrampe ja teisi lihaskonna probleeme. Magneesium toimib paremini, kui seda manustatakse koos

36

vitamiin B6-ga. Asendamatud on ka oomega-3-rasvhapped, mis aitavad stressihormoone kontrolli all hoida. Need on vajalikud nii kasvavale organismile kui ka eakatele, avaldades positiivset mõju näiteks südamele, mälule, nahale, liigestele, silmadele ja immuunsüsteemile.

3. Puhkus on hädavajalik!

Need, kel tervis korras ja kes on talvel kas või nädala puhanud, tavaliselt kevadväsimuse käes ei vaevle. Väga tähtis osa on ka korralikul unel: oluline on piisavalt magada ja lõõgastuda. Kevadel on veel eriti tähtis leida tasakaal töö ja puhkuse vahel. Kui praegu vähegi päeval päikest paistab, tasub iga kiir kinni püüda – päike ja värskes õhus liikumine toob hea tuju ja annab energiat!

4. Füüsiline koormus

Suurendades füüsilist koormust, kasvab ka energiatase, ehk kes palju teeb, see palju jõuab! Õues võiks iga päev liikuda vähemalt pool tundi, veel parem oleks iga päev kõndida vähemalt 10 000 sammu. See on piisav, et aktiveerida lihaste tööd ja vereringet. Kevadväsimus on oma olemuselt eelkõige ajuväsimus, kui aga lihased ja vereringe töötavad, kaob ka ajuväsimus kiiremini.

5. Iluhoolitsused pakuvad poputust

Stressirohkel ajal tuleb võtta aega ainult enda jaoks. Olgu see siis kallima või sõbrannaga spaasse minek, massaaž või mõni mõnus iluhoolitsus – rahulikust lõõgastumisest ja aja maha võtmisest on igal juhul abi. Seda eriti just keskkonnas, kus telefoni ei saa kasutada. Aega saab maha võtta ka kodustes tingimustes rahuliku muusika, vanni, mõnusa näo- ja juuksemaski abil. Tasub proovida!

Kuidas end kevadel turgutada? • Viibi palju värskes õhus. • Toitu mitmekesiselt, söö piisavalt marju, puu- ja juurvilju. • Joo piisavalt vedelikku. • Söö rohkem kala- ja linnuliha. • Ole aktiivne, alusta aeroobse treeninguga. • Puhka piisavalt. • Väldi soolaseid ja rasvaseid toite. • Vähenda suhkru tarbimist. • Piira alkoholi tarvitamist. • Loobu suitsetamisest.

Moekuulutaja kevad 2017  
Advertisement