Page 1

märts 2013

Võlurõpetaja avaldab salanippe

Vestlusring

humanitaarid avardagu töö leidmiseks mõttemaailma

Eksperiment

parima kaasaostetava kohvi otsingul

soodustused

kuidas kavalalt kuu lõpuni ära elada?


arvamus

JUHTKIRI Värske märts Plärts! Astusin väikest Emajõge meenutavasse loiku – juhtum ajab muigama. Meie Eesti kliima! Enamiku aja aastast ei saa siin kindel olla, kas riided, millega hommikul kodust lahkud, kaitsevad õhtuni, ilma et vahepeal ära külmuksin või nagu mina, läbimärjaks saaksin. Tunnen, kuidas soojad päikesekiired paitavad, kui Lossi tänava mäest üles kiirustan. Pärast pikka talve teevad juba esimesed kiired tuju heaks. Kevad on muutuste aeg. Eriti tudengi jaoks. Nii sellele, kes otsustab, et tahab kooliteed veel pikendada ega plaani oma lõputööd kirjutama hakata, kui ka sellele, kes otsib uusi väljakutseid piiri tagant. Igasuguste noorteorganisatsioonide jaoks on käes suur värbamisperiood, et kõik talveunest ärganud tudengipoisid-neiud oma ridadesse saada. Ka Tartu ülikooli üliõpilas­ esindusse algas eelmisel nädalal kandideerimine. Miks mitte proovida, kuidas oleks ülikoolis õppida mitte ainult enese peale mõeldes, vaid esindades kogu tudengkonna huve natuke kõrgemal tasandil? Mina näen igal kuul taas rõõmsaid nägusid, kelle pea on täis põnevaid ideid, mis ainult ootavad paberile panemist. Need peanupud on laua ümber vaid suurest õhinast ja heast tahtest. Pean silmas Tartu Tudengi reportereid, kellega oleme oma niinimetatud ametiaja poole peal. Viimaste kuudega on väljaande lugejate hulk märkimisväärselt kasvanud. Enam ei seisa ajakirjad terve kuu nukralt õppehoonete koridorinurkades – juba esimeste nädalatega on kõikjal tühjus. Seda on hea näha ning meie toimetusele annab see suure motivatsioonilaksu. Aga meiegi ootame oma ridadesse uusi liikmeid, kes tahaks ajakirjanikuna kätt proovida! Julgustuseks võin öelda, et enamik meie toimetuses ei ole erialalt ajakirjandustudengid. Tartu Tudeng saab ainult siis olla põnev, kui me kõik selle nimel vaeva näeme. Seega on praegu viimane aeg oma jalad kõhu alt välja võtta ja tegutsema hakata. Hirm ebaõnnestumise ees on ainult vabandus laiskuseks. Nii nagu kevadiselt märjale ilmale aitavad vastu panna vanad head botikud, tuleks iseendale appi võtta positiivne meel. Kirjutada selles vaimus elu esimene motivatsioonikiri ja tutvuda ka mõne organisatsiooni tegevusega. Või minna suisa tööle. Ilusat väljakutseterohket kevade algust!

Kui pinginaaber on konkurent

Mari-Liis Müürsepp Vikipeedia järgi on konkurents organismidevaheline suhe, mis ilmneb, kui neil on ühised piiratud võimalused. Näiteks sarnased toidubaasid ja/või elupaigad. Ökoloog Georgi Gause arvates ei saa kaks liiki püsivalt sama limiteeriva ressursi pärast konkureerides ühes ja samas ökonišis koos elada. Ka tudengite puhul kehtib Gause reegli paratamatus – konkurentsis nad kas kohanevad või üks osapooltest sureb välja. Nagu kõik teised organismid, peavad ka üliõpilased ressursside pärast võitlema, et mitte «välja surra». Lisapinget tekitavad teisel pool lahinguvälja seisvad kaastudengid, kellest nii mõnigi on meie armsam, õde või parim sõber. Kas nendega heade suhete säilitamine on võimalik üdini konkurentsi täis keskkonnas? Gümnaasiumis aitasid targemad ikka neid, kes õppimisega ise toime ei tulnud. Lahkemad «ajud» tegid vahel isegi enda kontrolltööle lisaks ära kahe-kolme kaasõpilase omad. Kui abipaluja ainus eesmärk oli töö piisavalt heale hindele ära (lasta) teha, võis see süsteem isegi toimida. Mõnikord sai aga abipaluja «ajust» hoopis parema hinde. Nimetagem seda saatuse irooniaks, igatahes pani see päris kehva seisu ülesannete lahendaja, kes ei suutnud usina multitasking’u kõrvalt omaenda tööle piisavalt tähelepanu pöörata. Ülikoolis sõltub hinnetest palju rohkem kui gümnaasiumis. Praktikakohad ja tulevane amet muutuvad kõigi jaoks üha aktuaalsemaks. Kuigi kaaslasi püütakse reeglina ikkagi aidata, on aitamisel ülikoolis kitsamad piirid kui kunagi varem. Palju oleneb abipalve iseloomust. Ilmselt ei keelduks keegi vastamast oma kursusekaaslase küsimusele, kui pikk peab mõni referaat olema või kas loeng toimub. Tundlikumaks läheb asi,

kui küsimused on stiilis: «Mis kolmanda küsimuse vastus on?». Kui kaastudeng palub sul endale oma arvestuslik töö saata või enda eest midagi valmis kirjutada, on tegemist kõige ohtlikuma olukorraga. Kui seda juhtub harva, võib veel silma kinni pigistada ja loota, et karma tasub millalgi teiste aitamise eest. Kui see juhtub aga terve stuudiumi vältel, on lugu halvem. Millalgi saabuvad tulemused. Ja kui korduvalt su abi vajanud sõber teatab uue semestri alguses, et talle on määratud õppetoetus, millest sina võid ainult und näha, siis ei jää üle muud, kui heaks inimeseks olemise tagajärgedega tõtt vaadata. On ka rahast olulisemaid väärtuseid. Nagu tulevik. Siin ilmneb konkurents näiteks arstitudengite puhul, kes vajavad pärast kuuendat õpinguaastat residentuurikohti. Alati on neid, kes pingeritta ei mahu ning praktikast ilma jäävad. Mul on kahtlus, et kui patoloogilise füsioloogia kontrolltöö ajal ilmuks arstitudengi lauale kaasõppuri saadetud paberike ulmeliselt raskete küsimuste ja nende lahendamispalvega, siis jääksid need küsimused vastamata.

Nagu kõik teised organismid, peavad ka üliõpilased ressursside pärast võitlema, et mitte «välja surra». Lohutust pakub teadmine, et looduses Gause reegel alati ei kehti. Niinimetatud planktoni paradoksi kohaselt võivad näiteks pisiorganismid sageli elada ilma, et üks liik teist välja tõrjuks. Loodetavasti võib seda nähtust leida ka ülikoolist. Üks võimalus säilitada kaasõpilastega sõbralikke suhteid ja samas ennast mitte kuidagi halvemasse seisu asetada on abipalujatega koos õppimine. Teistele tarkust jagades õpib inimene ka ise. Nii võidavad kõik. Muidugi jääb alati alles võimalus tunda end vajalikuna ja teiste eest kogu töö ära teha. Sel juhul võiks aga olla aus ja endalt küsida: mis on eneseohverduse hind?

TOIMETUS Foto: Andres Raudjalg

Keili Sükijainen, peatoimetaja 2

Peatoimetaja: Keili Sükijainen Keeletoimetajad: Maiu Nurka, Merle Must Reporterid: Kristiine Kurema, Merilin Sarapuu, Aksel Lõbu, Merle Must, Mari-Liis Müürsepp, Anu Sildnik, Merlin Vettik, Kätlin Õun Küljendaja: Mark Šandali

Fotograaf: Maris Savik Vastutav väljaandja: Sander Sõõrumaa Tiraaž: 2000 Trükk: AS Ecoprint Facebook: www.facebook.com/tartu.tudeng Kodulehekülg: www.tyye.ee/tartutudeng


Uue Photopointi Facebooki kampaania kohta kehtib Märt Treieri tsitaat: «Sõna «TASUTA» ütleb rohkem kui tuhat Raffaellot!»  Siim Uhtjärv, geenitehnoloogia

Illustratsioon: Aksel Lõbu

Kõrgharidusreform – mida uut toob see Tartu ülikooli? Merilin Sarapuu Tänavused Tartu ülikooli sisseastujad ei pea kartma kohtade märgatavat vähenemist, küll aga suhtuma tähelepanelikult õppetoetustesse, mida hakatakse jagama kogu perekonna tulusid arvesse võttes. Õppetoetuse määrab sissetulek Uutele sisseastujatele rakendub sügisest vajaduspõhine õppetoetus summas 75–220 eurot. Toetus sõltub sellest, kui suur on sissetulek pereliikme kohta. Kui see ületab 280 eurot, siis tudeng toetust ei saa. «Hinded ei lähe arvesse, kuid see toetus on mõeldud neile, kes pühenduvad täiel määral õpingutele,» lausub haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna peaspetsialist Janne Pukk. Pukk nendib, et toetuse saamiseks tuleb õppida täiskoormusega. Kui tasuta õppima asunud tudeng ei täida õppekava täiskoormusega ehk 60 EAP-d aastas, võib ülikool nõuda hüvitist tegemata jäänud ainepunktide eest. Kuni 24. eluaastani arvestatakse üliõpilase sissetulekut perekonna järgi, pärast seda moodustab tudeng omaette leibkonna ja võib saada toetust 220 eurot kuus, sõltumata tema vanemate palgast. See vanus on Puki sõnul paika pandud eeldusel, et selleks ajaks on tudeng lõpetanud bakalaureuse- ja magistriõpingud. Vajaduspõhise toetuse saamiseks pole määratud vanuse ülempiiri. «Toetust makstakse

õpingute perioodil nominaalaja vältel,» lausub Pukk. Tudengid, kes vajaduspõhist toetust ei saa, võivad sellegipoolest kandideerida õppetulemustel põhinevale stipendiumile. Puki sõnul hakkavad seda saama väga heade õpitulemustega tudengid, kuid nende hulk on veel lahtine. «Kuna stipendiumijagamise põhimõtteid töötatakse veel välja, on hetkel vara kinnitada, kas hakatakse arvestama ka eriala, just prioriteetseid valdkondi, või mitte.» Vastuvõtt oluliselt ei vähene Tartu ülikooli vastuvõtu peaspetsialist Kaja Karo toob esile, et ka pärast reformi toimub vastuvõtt paremusjärjestuse alusel, lävendipõhiselt ning eritingimustel. «Loodus- ja tehnoloogia-, matemaatika-informaatika- ja majandusteaduskonnas on vastuvõtuks kehtestatud lävendid,» ütleb ta. Eritingimuste alla loetleb Karo näiteks eduka esinemise olümpiaadidel või akadeemilise testi väga hea soorituse. Peaspetsialisti sõnul võtab Tartu ülikool sel aastal, võrreldes eelmisega, vastu umbes viis protsenti vähem tudengeid. Seevastu on tasuta kohti bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe peale kokku ligi 40 protsenti rohkem. Praegu õppivatele tudengitele kehtib nii vastuvõtul kui ka toetuste jagamisel endine süsteem 2015/2016 õppeaasta lõpuni või ajani, mil nad uuesti sisse astuvad, kas siis teisele erialale või järgmisele astmele. Karo sõnul ei saa praegu

Tartu Ülikool

Karjääripäev

tasulisel kohal õppivad üliõpilased õpinguid katkestada, et jätkata sama õppekava tasuta kohal. Tudengid on segaduses Tartu ülikooli üliõpilasesinduse avaliku poliitika spetsialist Laura Kalda arvab, et toetuste muutumine hakkab üliõpilaste hulgas segadust tekitama. Samuti on arusaamatusi vastutusvaldkondade jaotumisega ülikoolide vahel. Kalda selgitusel on levima hakanud arusaam, et kindlaid erialasid jäävadki õpetama ainult konkreetsed ülikoolid, näiteks õigusteadust TÜ või tehnikaerialasid TTÜ. See aga ei vasta tema sõnul tõele. «Kuigi vastutusvaldkonnad seavad kindlale ülikoolile konkreetsete erialade õpetamise kohustuse, ei tähenda see sugugi seda, et teised ülikoolid ei võiks seda samuti teha,» ütleb Kalda. Tartu ülikoolil ei ole lähitulevikus plaanis õppekavagruppe kaotada, lisab ta. Kalda sõnul ajavad tudengeid segadusse ka avatud ülikooliga seotud muudatused. Näiteks vähenes tema väitel eelmise aastaga võrreldes õppekavade arv eelkõige just bakalaureuseõppekavades, kuhu avatud ülikoolis kuulutati vastuvõtuks välja umbes poole vähem kohti. Avatud ülikooli õppekavadel saab aga jätkuvalt õppida nii täis- kui osakoormusega, lisab Kalda. Selleks kehtivad samasugused tingimused kui statsionaaris: täiskoormusega saab õppida tasuta, kuid osakoormusega tudeerival tudengil tuleb maksta.

16.aprill Dorpati Konverentsikeskuses kell 14-19.00 Rohkem infot: http://www.tyye.ee/et/careerday

3


persoon

Kristi Kallus Tartu ülikooli klassiõpetaja eriala viienda aasta tudeng Kristi Kallus usub, et ära saab elada igasuguse palgaga – tuleb vaid osata õigesti majandada. Tekst: Kristiine Kurema  Foto: Maris Savik Põlise tartlasena pole Kristile Tallinn kunagi meeldinud, kuid sel sügisel kolis ta pealinna, et asuda Viimsi keskkooli esimese klassi õpetajaks. Töökoha saamine polnud talle probleem. Leidnud tööpakkumise, kogus ta end hetke ja otsustas kandideerida. Tulevikus loodab Kristi siiski Tartus õpetaja ametikoha saada. Pedagoogi tööst unistas Kristi juba väiksena ning eriti innustavalt mõjusid talle tema kooliaja algklasside õpetajad. Mitte mingil juhul ei tahaks ta olla õpetaja, kes võtab lastelt motivatsiooni õppida. Kristi tõdeb uhkusega, et tema klassi lapsed kipuvad isegi haigetena kooli. Kristi arvates on ideaalne õpetaja piisavalt konkreetne ja sihikindel, samas julgustav ja motiveeriv. Üle kõige hindab aga Kristi usaldusväärsust. Ta on oma õpilastega suutnud luua vastastikku toimiva usaldussuhte. Klassis ei saa tema sõnul toimuda kiusamisi või muid pahategusid, ilma et ta neist teada saaks: lapsed räägivad oma klassijuhatajale kõigest. Õpetajapraktika ajal tuli Kristil seista ka neljanda ja kuuenda klassi ees. «Jalad värisesid ikka mõlemal korral,» tõdeb ta. Praegu, klassijuhatajana tundub talle, et ülikooli õppekavas jääb eeskätt vajaka õpetusest, kuidas suhelda erinevate inimestega. See, kuidas end kehtestada, tuleb igal noorel õpetajal ise välja mõelda.

kehalise kasvatuse tundi minnes ei tahtnud lapsed kuidagi end vaikseks sundida. Kristi avaldas sel hetkel lastele saladuse. Nimelt on ta lisaks õpetajale ka võlur, kes oskab salaplakse teha. Kui plaks kõlab, jääb kõik vaikseks. Kolme sekundi pärast lubaski Kristi oma salaplaksu käiku lasta. Plaks kõlas ja lapsed jäid tõesti tasa. «Nad uskusidki, et ma olen võlur,» ütles Kristi. Taolised õnnestumised on küll väikesed, aga igale noorele õpetajale väga tähenduslikud võidud. Kahjuks on Kristil ette tulnud ka olukordi, kus ta on päris nõutuks jäänud. Näiteks, mida peaks õpetaja tegema, kui ühel lapsel on kombeks endast välja minnes lüüa nii õpetajat kui ka klassikaaslasi. Viimsi keskkool on noorele õpetajale oma esimeste kogemuste ammutamiseks igati hea õppeasutus. Nimelt on seal välja töötatud mentorisüsteem, mis tähendab, et iga esimest aastat koolis töötav õpetaja saab endale kõrvale kogenuma kolleegi.

Õpetaja on võlur Pedagoog ei suhtle ainult lastega, vaid ka lastevanemate ja kolleegidega. Mitmed emad-isad on arenguvestluste käigus Kristile tunnistanud, et esialgu suhtusid nad nõnda noorde õpetajasse pigem negatiivselt. Teised jälle olid rahul. Nad uskusid, et noor õpetaja on uuendusmeelsem ja näeb koolielu värskema pilguga. Et korvata oma õppekava puudujääke, võttis Kristi lisaaineid psühholoogiast. Sellegipoolest ei suju suhtlus alati lepase reega. Kui tudengist klassijuhataja näiteks püüab vanematele selgitada, et lapsel on probleeme, millega tuleks tegeleda, on paratamatu, et noore õpetajanna sõnadesse suhtutakse umbusuga. Lisaks usaldusele peab õpetaja teenima ära oma õpilaste austuse. Kristil on näiteks omad salanipid, millega laste tähelepanu võita. Kord

Kristi nõuandja on klassiõpetaja Taimi Pärnpuu, kes jagab talle töös näpunäiteid ning annab tagasisidet. Säärane tugisüsteem aitab noorel õpetajal end enesekindlamalt tunda. Ülejäänud pedagoogide suhtumine noortesse õpetajatesse jaguneb Kristi sõnul kaheks. «On arusaadav, et meil pole veel kogemusi ja selle tõttu ehk ei võta mõned meid päris võrdväärsetena». Nooruse kasuks kõneleb aga kindlasti see, et lastega on lihtsam kontakti saada. Kristile tundub, et õpetaja elukutse pole ühiskonnas väga väärtustatud. Ta usub, et paljud ei teagi, milline koormus õpetajal tegelikult on. Vaatamata sellele, et Kristi on esimese klassi õpetaja, kipub tema tööpäev ikka õhtusse minema. Koolitundidele järgneb pikapäevarühm, kus klassiõpetaja peab tund aega lastega veetma,

4

Negatiivsed lood ei hirmutanud Kristit. Tema tahtis ikka õpetajaks saada.

ning seejärel tuleb töid parandada ja järgmise päeva tunnid ette valmistada. Mõned õpetajad eelistavad seda kõike koolis teha, aga Kristi tahab enne tunnikeseks koolimelust pausi võtta. Selleks sobib hästi sõit kodu poole, kuhu jõudnuna on jälle jaksu edasi töötada. Kristile meeldib väljakutseid vastu võtta. Ka Tallinna kolimine sai otsustatud peaaegu et päevapealt. Elus tuleb igasugu asju proovida, ainult nii saab teada, mis sobib ja millega enam kunagi tegeleda ei sooviks. Nii innustab ta oma õpilasigi ikka katsetama ja proovima. Kartulikoori ei söö Eesti Vabariigi sünnipäeva aegu arutles Kristi oma esimese klassi lastega, kuidas hoida eestlasi Eestis. Pealtnäha keeruline teema, millega ajaleheveergudel maadlevad kõiksugu spetsialistid, osutus lastele põnevaks mõtiskluseks. Jutu käigus tuli näiteks välja, kelle onu või tädi on välismaal tööl. «Kui meelitada lapsi mõtlema kastist väljapoole, tuleb neil palju häid ideid.» Õpilasi tuleb vaid julgustada arutlema ja seoseid looma. Seda on nüüd ka uue õppekava järgi parem teha, sest ained on integreeritud – see aitab lastel tajuda seost erinevate õppeainete vahel. Õpetajate streigi ajal oli meedias palju juttu sellest, kuidas selle ameti esindajad ei ela kuidagi oma palgaga ära. Kes soovitas noortel õpetajannadel endale rikas mees otsida, teine kurtis, et sööma peab lausa kartulikoori. Kristi soovitaks nendel inimestel end majandusainetega täiendada, sest iga inimene peaks suutma oma palgaga toime tulla. Kristi igatahes ei kurda – üüri maksab ta ära, sööb normaalselt ning aega ja raha jääb ka väljas käimiseks. «Aegajalt luban endale ikka kinos- või teatriskäigu,» kinnitab ta. Enne erialavalikut kuuldud negatiivsed lood Kristit ei hirmutanud – tema tahtis ikka õpetajaks saada. Praegu on ta igati rahul ja näeb end ka kümne aasta pärast samas ametis. Oma valiku plussiks peab ta mitmekesisust. Kristi usub, et õpetajal ei saa oma tööst tüdimust tekkida, sest kunagi ei tea, milliseks päev võib kujuneda.


5


ülikool

«Tulin ülikooli haritud õpetajaks saama.»

«Ülikoolis peaks kõik midagi praktilist tegema.»

«Äkki pole mei töökohti veel o

Annely Tank

Martin Noorkõiv

Andreas Ragen Aya

TÜ eesti ja soome-ugri keeleteadus, tulevane õpetaja

TÜ majandus, Teaduse ja Kultuuri Sihtasutuse Domus Dorpatensis tegevjuht

TÜ arvutitehnika, Teadusbus konna liige, osalenud saates

Töö leidmisel abistab eelkõige ettevõtlikkus Tartu Tudeng kogus vestlusringi erineva taustaga üliõpilased, kes leidsid lõpuks, et tööle saamine on võimalik kõigil aladel, ka sügavas humanitaarias. Selleks tuleb aga ise teada, mis eesmärgiga ülikooli tullakse, kasutada ära kõiki vabatahtlikkuse ja praktikavõimalusi ning valida eeskätt südamelähedane amet. Merle Must, Aksel Lõbu Mis on teie arust ülikoolis õppimise eesmärk? Urve: Ma arvan, et mind ei ole arendanud niivõrd mu õppekava, vaid iga õppejõud, tema maailmavaade, ellusuhtumine, kogemused. Ülikooliaeg on ka prooviperiood enne päris tööd, sest eksimused on lubatud. Priit: Ülikoolist ei tule konkreetseid teadmisi, mida saaksin terve elu rakendada, vaid suur hulk erinevaid mõttemustreid. Annely: Ülikooli tuleb minna eelkõige eriala õppima. See on ka elukool, arenemine inimesena. Tekib suhtlusvõrgustik ja alguse võivad saada paljud olulised asjad: erialale lisaks on korporatsioonid, huvirühmad, tantsurühmad. Deivi: Ülikool peaks andma laiema mõtlemisperspektiivi, pinnase ning tahte ja julguse unistada, mitte rõhuma kraadile, akadeemilisusele. Ka reaalala inimene peaks saama kas või algelise humanitaarbaasi, sest humanitaariast oleme alguse saanud ja seal ka lõpetame. Martin: Ülikool ei anna midagi, sealt saab midagi võtta: täpselt nii palju, kui panustad, nii palju saad vastu. Ülikoolis on inimesed, kellelt saab akadeemilisi teadmisi, kuid nende võtmise eeldus on see, et teame, mida tahame. Seega on ülikoolil väärtus ainult nende jaoks, kes seda

6

teavad. Nii on suur roll juba gümnaasiumil, kus inimesed võiksid analüüsida, kes nad on ja mida nad teha tahavad. Kuidas leida enda jaoks sobiv eriala? A: Esmalt saab see teadmine alguse kodust. Aga siis juba koolist. Õpetajatel on oluline roll näha, kuhu laps oma huvidega kaldub, ja suunata teda sinna juba enne viimast keskkooliaastat. Andreas: Teaduse populariseerimine on väga oluline: kui sobitasin algkoolis kokku kaks juhet, pirni ja aku ning pirn läks põlema, mõtlesin, et äge! – mulle meeldib elektroonika. Keskkoolis sain kokku panna teised komponendid, öelda, et mulle meeldib elektroonika väga. M: Lisaks oleks oluline see, kui keskkoolis saaks praktikas proovida, mis tunne on teha näiteks turundust, teadust või ajakirjanikutööd. Või korraldada teatrietendust. P: See võimalus on olemas. See on inimese enda asi, põhiroll on initsiatiivil. Martin: Aga kui sul ei ole seda? D: Siis tuleb teha kõike võimalikult hästi, sest seda märgatakse. Tasub juba esimesel kursusel teha n-ö viisaastakuplaan, üritada tööturu suundi ette näha. Olla paindlik. Pole mõtet ajada ainult oma joru. Tasub võtta vastu kõiki pakutavaid võimalusi, et avardada oma

mõttemaailma ja kõrvaldada kõik takistused töölesaamise ees. A: Ka iga õppejõu asi peaks olema mind motiveerida. Mitte lihtsalt tulla ja pidada 1,5 tundi loengut ja ära kõndida, vaid samuti olla initsiatiivikas. M: Ülikoolis peaks kõik tudengid kas või kohustuslikult midagi praktilist tegema, et see oleks esimeseks sammuks töö leidmisel. Aksel: See haakub ka ülikooli praktika­teemaga. A: Meie erialal on nüüd erialapraktika. Kuidas me selle pärast sõdisime … U: Minu kursusel, kuhu astus sisse 28 inimest, kellest mitte keegi kolmandal aastal ei lõpeta, ei oleks peale kahe-kolme inimese nõus keegi erialasele praktikale minema. Usuteaduse õppijad tegelevad kõrvalt kõige muuga. Eriala pigem täiendab meid. Ja reaalne kõrgharidus algab magistrist. Paljud lähevad tekstidega tegelema, tõlkima, kuid bakalaureuse ajal ei hakka ju sanskriti keelt tõlkima. P: Mina läksin vabatahtlikult IT-ettevõttesse kaheks kuuks praktikale ja minu ettevõtlikkust tasustati töölepinguga. Pead andma enne, kui võtta saad. Ometi oli eelmise detsembri lõpus 5000


«Kas keegi Tartus omab ja saab laenata kruvikeerajat, millega iPhone’ 4 tagakaant kinni hoidvaid kruvisid lahti keerata?»  Kristjan Lukk, ajakirjandus

ie tuleviku­ olemaski?»

«Filoloogid võivad leida töö ka IT-ettevõttes.»

«Kas meil on tegelikult vaja järelmaksuga diivanit?»

al

Priit Kuuseorg

Urve Miller

TÜ majandus, JCI (Ettevõtlike Noorte Koja) Toomemäe liige, IT-firma CGI turundusspetsialist

TÜ usu- ja teatriteadus, teatrifestivali Monomaffia korraldusmeeskonna liige, Tartu Indie Festi korraldaja

ssi meess «Rakett69»

töötut, kel on bakalaureuse-, magistri- või doktorikraad. D: Eks oma osa on ka ebaõnnel. Näiteks polnud sel alal parasjagu pärast lõpetamist piisavalt töökohti. Andreas: Kui lähed ülikooli, siis äkki valiksid eriala, kus on töökohti. D: Sel juhul tuleb vastavalt soovidele ka ootused ümber korraldada, sest kui soovidki päevast päeva kirjutada, tuleb elada tagasihoidlikult. Mina tahan aga endale midagi aeg-ajalt lubada. Andreas: Mina ei näe 5000 kõrgharitud töötu juures probleemi. Minu kodumaal Keenias on palju slumme, igas mitu miljonit inimest, kes on töötud ja kel pole võimalustki kõrghariduseks. Kui inimene aga lõpetab bakalaureuse ning ta ei soovi edasi õppida, kuid ei saa ka erialast tööd. Kuidas ta peaks edasi toimima? A: Ta võiks alguses aja maha võtta, et endas selgusele jõuda. Tegin seda ise, kui läksin sügisel Erasmusega Ungarisse õppima. P: Ei saa finišisse joosta, kui ei tea, kus see asub. Kui oled kolm aastat ühes suunas jooksnud ja avastad, et rada saab otsa, siis pead seisma jääma ning ringi vaatama, et kuhu jooksid ja millises suunas peaks edasi minema. A: Võib-olla aitaks ülikooli nõustamiskeskus, kust sai abi minu tuttav. Ta lõpetas magistrantuuri ning astus pärast nõustamist kutsehariduskeskusesse. Ja on juba aasta aega õnnelik juuksur. M: Kui tööd ei leia, on palju võimalusi vabatahtlikuna tegutseda. Leida nii seoseid selle vahel, mida tööturg nõuab ja mida oled õppinud. Sellised organisatsioonid nagu Domus, AIESEC … P: JCI.

U: Ma olen teadnud algusest peale, et ma tahan tegeleda festivalide korraldamisega. Alustasin vabatahtlikku tegevust pärast põhikooli, olen seda praeguseks nii palju teinud, et nüüd hakkab mulle sealt poolt tulema tööpakkumisi. Priit: Kes on vabatahtlik olnud? (Kõik tõstavad käe.) Mida peab töökoht teile pakkuma? A: Taevake, naudingut, kirge, emotsiooni, iga päev midagi uut. P: Nagu Steve Jobs ütles: kui sa lähed igal hommikul tööle tahtmisega, siis teed õigesti; kui sa ei taha seda teha, siis oled vales kohas. U: Mulle meenus kursavenna ütlus, et ikka püsib igatsus järelmaksuga diivani järele. Kas meil on seda vaja tegelikult? Aga mis te arvate, kas pärast lõpetamist peaks ootama erialast tööpakkumist või nõustuma ka mitteerialase ametiga? P: Tegelikult saab filoloogiatki kasutada kas või IT-ettevõttes, kus on kindlasti projektide juurde vaja keeleliselt pädevaid inimesi. Andreas: Tunnen paljusid inimesi, kes on õppinud mingit eriala ja teevad nüüd hoopis midagi

muud, näiteks töötab sotsiaalpsühholoogia lõpetanu pilvetehnoloogiafirmas. D: Mina olen nõus minema mitteerialasele tööle, kui minu taust sellele vastab. Aksel: Martin, sina oled piisavalt CV-sid näinud. Kui muidu ametikohale sobiv inimene on ülikooli lõpetamise järel kaks aastat teenindajana töötanud, siis mis tunde see sinus tekitab? M: Näen aastas umbes 100–150 CV-d ja vägaväga paljud bakalaureuse või magistri lõpetanud on teinud kaks kuni viis aastat klienditeenindajana tööd. P: Parem kui mitte midagi. M: Jah, ma näen ka neid magistri lõpetajaid, kes pole pärast mitte midagi teinud. Kõik need juhtumid tekitavad mõtte, et jumal tänatud, et see inimene siin on – saame teda aidata. Teemasse panustas ka Deivi Tuppits, TÜ teatriteaduse magistritudeng, kes oli vestlusringi toimumisajal hõivatud. Deivi on avaldanud teatrikriitikat ja tegeleb praegu Uue Teatri lavastuse «Autori surm» turunduse ja meediakajastusega.

Urve, sina oled olnud vabatahtlik mitmetel teatrifestivalidel. Kuidas on see aidanud sul teatriteadusega teisiti suhestuda?

7


eksperiment

Kümme iseäralikku Suur kohvitest Maitsev kohv võib olla odav, kallis kohv aga tõsiste puudustega. Reastasime kaasahaaratava kohvi pakkujad maitse järgi, et loengusse joostes ei peaks kaua kohvipoodi valima.

€ 1.90

I

€ 1.20

II

III

Chocolaterie Pierre + parim hinna ja kvaliteedi suhe - pikk järjekord

Kätlin Õun Märtsikuu esimesel koolinädalal võisid pea kõik vastu kõndivad tuttavad näha mind, kohvitops käes, rõõmsalt kooli poole vantsimas. Viis päeva ning kümme kesklinna kohvikut, kust endale kiirelt üks meeliergastav kohvitops kaasa haarata. Olgu öeldud, et tellin viimast alati koos koorega, mis muudab mind küllaltki nõudlikuks kohvinautlejaks. Nädala algus kulgeb nii toredalt, et märkamatult saab ühest kohvist teine ning teisest kolmas. Esimesena sean sammud Pierre’i, kust tavaliselt olen harjunud hoopis kakaod ostma. Kuuldes vahva kübaraga teenindajalt hinda (1.90 eurot), kohkun veidi – tellisin ju ometi väikse topsi! Siiski lisab müüja, et saan viis protsenti soodustust, kuna mul on ISIC-u tudengikaart.

€ 1.05

Meat Market

+ ISICu soodustus - kõige kallim

€ 1.25

€ 1.20

Kohvipaus

+ meeldiv teenindus - topsil pole kaant

Kiirustan, et viimaseid hilinemissekundeid päästa ja jõuangi enne loengut Suudlevate Tudengite ukse ette. Järjekorda küll pole, kuid ka kellaseier läheneb ohtliku kiirusega õhtutundidele. Kallan kohvi sisse koort, panen topsile kaane peale, maksan euro viiskümmend ning lendan taas. Joogil on tugev järelmaitse, kuid maitseomadus pole ebameeldiv. Vastupidi, püsin erksana terve pika loengu. Teisel päeval keerlevad mu mõtted küllaltki tugevalt toidu ümber, seega suunan need Raekoja nurgal asuvasse pagaripoodi. Kaardimaksete harrastajana pettun, sest pean selle võimaluse puudumise tõttu jooksma lähima sularahaautomaadini. Järgmine ohver on Lõvisüdame kohvik, mille järjekorras seistes otsustan end nutitelefoni rakenduse Foursquare’iga kohvikusse sisse registreerida. Ekraanile ilmub teade, et saan

+ kõige odavam - masinakohv ja iseteenindus

Coffee In + kliendikaardiga soodustus - raekojast kaugeim

tänu sellele kogu arve pealt viis protsenti soodustust. Rõõmustan. Ning saan positiivseid maitseelamusi ka hea aroomiga kohvist. Kolmandal päeval astun sisse Wernerisse, kus pea alati on väike järjekord. See mind siiski ei morjenda, sest leti all vaatavad vastu vahvalt kaunistatud koogikesed, mida pingsalt uudistama asun. Mulle meeldib, et saan valida koore ja piima vahel, sest koor muudab kohvi pehmeks ja annab maheda maitse, piim pigem lahjendab üldisi maitseomadusi. Kohvipausis on iseteenindus, kuid ka hind on kõige soodsam. Lisaks on eriti lahe, et ka joogi maitse on väga hea ja täidlane, võrreldes näiteks mõne seni proovitud kallima kohviga. Neljas päev osutub üsna humoorikaks, sest mõlemad kohad, nii TÜ kohvik kui ka Meat Market pakuvad kaaneta kohvitopsi. Vaatamata

Kus on Tartu tudengil kõige soo Aksel Lõbu Ajal, mil üüri- ja kommunaalhinnad ronivad raevukalt ülespoole ja toidukorv kallineb, vaatavad kõik järjest rohkem sooduspakkumisi. Letile libistatavast vahutavast märjukesest suus «sahtlite korrastamiseni» – kõik üritavad kindlale sihtrühmale suunatud soodustustega enda juurde meelitada. Olete kunagi kuulnud ütlust «tudeng põline rikas»? Tartu Tudeng ka ei ole. Ometigi tahaks ülikoolikogemuse alla peale tudeerimise ja spetsiifiliste jahutoodete järamise veel midagi märkida. Lisaks võivad iga hetk tekkida ka väga pragmaatilised ja planeerimata kulutused, näiteks mis puudutab tervist või garderoobi. Teeb meele mõruks küll, kui saapasse igal sammul lund pääseb. Tartu Tudeng otsis välja mõned Tartus tudengitele kehtivad soodustused, mis aitavad ehk tudeerijatel oma

8

tengelpunga veidikenegi säästa. Kui õpilane gümnaasiumist ülikooli jõuab, ei hüvita haigekassa talle enam hambaravi. Iuridicumi lähedal paiknev E-hambaravi pakub aga ISIC kaardi omanikele hammaste raviks 40-protsentilist allahindlust. Kes aga tahab haigusi ennetada, saab seda teha Tartu ülikooli spordiklubis. Nimelt on seal TÜ tudengile kella kaheksast hommikul üheni päeval kergejõustikuhalli kasutamine tasuta. Ujumissõpradel on võimalik aga tööpäevahommikuti, lõunal ja hilisõhtul käia Aura keskuse ujulas 3 euro eest. Pärast tõsist tervisesporti kulub kindlasti ära üks eine – kehakinnitamine ja kurgu niisutamine on ometi eluliselt olulised tegevused. Lokaal Sumin annab nii menüüst kui ka joogikaardilt tellitava hinnale 15 protsenti alla. Pappa ja Peetri Pizzas võib tudeng pitsat süüa 15

protsenti soodsamalt. Paljud Tartu söögikohad, näiteks Gaudeamus TÜ raamatukogus, pakuvad ISIC või NPNK kaardi ettenäitamisel allahindlust 10 protsenti. Kes Tartu kohalikust mitmekesisest kiirtoidukultuurist ära tüdineb, sel on võimalik saada McDonaldsist suure einega kaasa tasuta magustoit. Aeg-ajalt peab tudeng ka oma välimuse eest hoolitsema. Ilusalong Estee pakub oma tooteid ja teenuseid Tartu ülikooli tudengitele 10 protsenti odavamalt ning Salon+ juuksurisalongis kehtib esmaspäeviti 30-protsendiline soodustus. Erinevad prillipoed pakuvad aga 10–15-protsendilist soodustust nii raamide kui ka klaaside ostult. Photopointis on ISIC kaardi omanikele kliendikaardiga võrdsustatud soodustusi, NPNK kaardi omanikele on aga teatud


«Miks keegi mulle ei öelnud, et ma oma Junk meili vaataks!!?!?!? Peaaegu oleksid Angelina Jolie ja Reese Witherspooni kirjad kaotsi läinud…»  Mihkel Tamm, ajakirjandus

kohvielamust € 1.50

€ 1.50 € 1.30

€ 1.30 € 1.10

Suudlevad tudengid + pole järjekorda - ei pakutud tudengisoodustust

Kapriis + rohkem kui pool topsi - liiga kange

sellele, et Meat Marketi kohv on senitestituist üks maitsvamaid, on kaaneta kohvitopsiga jää ja lume keskel mäest üles rühkimine kaunikesti problemaatiline. Enne jõuab päike pikutama minna, kui mina oma topsiga kooli tagasi jõuan. Kätte on jõudnud kohvieksperimendi viimane päev. Kapriisis juubeldan rohkem kui pooltäis topsiku üle. Lisan küll rohkem piima, kuid see ei muuda maitset lahjemaks. Coffee In on asukoha poolest ilmselt õppeasutustest kaugeim punkt, kuid ideaalne neile, kes liiguvad Raekoja platsi suunas. On selge, et kohvikuid on Tartu kesklinnas rohkelt. Tartu Tudeng soovitab üliõpilasel kiireks kohvipausiks külastada kindlasti Wernerit ning Kohvipausi ning kui jääb aega üle lõunakski, siis võib sammud seada ka Suudlevatesse Tudengitesse.

Lõvisüdame kohvik + Foursquare soodustus - väikesed pakikoored

Ülikooli kohvik + hea asukoht - topsil pole kaant

Pagaripood + saab osta saiakesi - kaardiga ei saa maksta

Martin McDonagh

lavastaja Tanel Jonas kunstnik Iir Hermeliin osades Riho Kütsar, Andres Mähar, Karol Kuntsel, Kristiina-Hortensia Port

odsam? arvutitarvikud viiendiku võrra soodsamad. Ei saa välistada ka veidi tõsisemat meelelahutust. Sarja Lonely Planet reisijuhid on ISIC kaardi omanikule nii paberkandjal kui ka e-raamatuna 30 protsenti soodsamad. Vanemuine müüb tudengitele teatripileteid eelmüügist kuni 30 protsenti odavamalt. Ning vabade kohtade olemasolul saab osta tund aega enne etendust kella kuue pileti, hind jääb vahemikku 3,5–6,5 eurot. Kui õhtuse teatritüki järel jalad kojuminekuks liiga väsinud on , viib Takso Üks tudengi soovitud kohta 10 protsenti odavama sõidutasu eest. Soodustusi on veelgi – tuleb osata neid märgata ja võimalusi kasutada. Ära ei tohiks siiski unustada, et mitte iga soodushind ei tähenda, et müüdav ka tegelikult soodne pakkumine oleks. Aga kui osav olla, võib olemasoleva raha eest saadavat väärtust edukalt suurendada.

esietendus 9. veebruaril Sadamateatris vanemuine.ee

9


soovitus Näitusesoovitus

Tartu kõrgema kunstikooli ühisnäitus «Õppereis» Kätlin Õun Tartu galeriis Noorus avati 5. märtsil Tartu kõrgema kunstikooli tekstiili- ja mööbliosakonna ühisnäitus «Õppereis», kuhu ka Tartu Tudeng uudishimulikult sisse põikas. Autorinäituste puhul köidab vaatajat üldiselt ühtne läbiv joon ning teosest teosesse pinget tekitav emotsioon. Tihtipeale väljendab see visuaalide kaudu autori mentaalset seisundit või räägib mõnd erakordset lugu. Ühisnäituste ja koostööprojektidega tekib alati küsimus, kuidas on erineva tausta ja mõttemaailmaga autorid suutnud oma ideed tervikuks koondada. Selle küsimuse saatel uudistasin ka «Õppereisi» disainiobjekte, mis valmisid Tartu kõrgema kunstikooli 25 tudengi koostööl. Näitus on ideeliselt jaotatud kaheks. Esimese osa moodustavad esimese ja teise kursuse tudengite mitmekülgse otstarbega kujundatud taburetid ning väiksemas vormis praktilised disainiobjektid. Lisaks on näitusel telgedel kootud sisustustekstiile. Teine pool väljapanekust on kahe osakonna, kolmanda ja neljanda kursuse tudengite koostööprojekt «8:TOOL», millele

asetub ka ekspositsiooni põhirõhk. Praktilisus on kõiki näitusel esindatud objekte läbiv märksõna. Igapäevaselt kasutatavatele asjadele on väga leidlikult avastatud nõksuga eesmärk. Silma jäi näiteks painutatud vineerist nagi (autor Kadri Nutt). Nagi muudab eripäraseks eeskätt tema multifunktsionaalsus: sellele on võimalik riputada nii üleriideid kui ka väiksemaid esemeid, nagu kindaid ja võtmeid. Rainer Klementi lehvikut meenutav ühesugustest moodulitest vaagen on samuti eriti nutikas majapidamistarvik. Kairi Lentsiuse ülisuur kott-tool «Circles» mahutab endasse aga kindlasti rohkem kui ühe inimese. Vaipade ja patjade näol välja toodud sisustustekstiilid on lahendatud erinevate vormide, mustrite ning materjalidega. Kui eelnevalt kirjeldatud disaintarvikud paistavad silma nutikate lahenduste poolest, siis tekstiilidest joonistub autorite käekiri rohkem välja. Kõige kauem jäi mu pilk pidama Mari Kõrgesaare tööle «Shibori». Autori kollase ja musta värvikombinatsiooniga vaip peegeldab justkui

mingisugust sisemist pinget, mida on võimatu ignoreerida. Nagu nimigi ütleb, koosneb «8:TOOL» kaheksast tooli prototüübist, milles on kombineeritud tekstiil, metall ning puit. Kasutatavad kangad on valminud digitaalsetel žakaartelgedel. Kõik toolid seisavad täiesti eraldi disainielementidena, mis võluvad kompromissitu minimalistliku joonega. Olgugi et kangad püüavad vaataja tähelepanu visuaalselt rikaste mustritega, nii et puhtalt vaatemäng ise on niivõrd huvitav. «Õppereisi» eesmärk on osutada näitusel osalenud disainerite arenemisele nelja aasta jooksul: kuidas muutub ülesannete keerukuse aste ning mil määral on teisenenud või arenenud nende käekiri. Minu jaoks oli õppereis justkui ränne ühest ajastust teise – retro versus kaasaegne disain. See on lisaks praktilisusele teine aspekt, mis kõigist näituse objektidest läbi jookseb. Ja ühtlasi annab aimu, kuidas ühisprojekti autorite ideed on kokku sulandatud. Näitus «Õppereis» on avatud 23. märtsini ja kõigile külastajatele tasuta.

muusika muusika muusika muusika muusika muusika muusika Tartu Ülikooli

Sümfoonia­ orkester Muusikakollektiivi eesmärk on pakkuda Tartu ülikoolis erinevatel aladel õppivatele tudengitele professionaalse muusiku Lauri Sirbi juhendamisel muusikalist väljundit, aga ka meelelahutust kuulajatele. Sügiskontserdile kogunes rahvusromantismi ja filmimuusika palu kuulama igatahes suur rahvahulk. Meeldiv oli tõdeda, et kollektiiv tuleb võrdselt hästi toime nii põhjamaade heliloojate sümfooniliste vormide kui ka 20. sajandi Hollywoodi muusikaga. Loomulikult pole harrastajate orkestris kõik pillirühmad samaväärselt kaetud. Viimastel esinemistel pole see aga mingit halba mõju avaldanud, vaid orkester paistab väga terviklik. Siiski võiks esile tõsta puupuhkpille, mis täiendavad võimsat keelpillisektsiooni hästi. Sümfooniaorkestri kontserdid on selgelt suunatud muusikahuvilisele üliõpilasele, kuulajatelt ei nõuta ka sissepääsutasu.

10

Eesti Maaülikooli

Meeskoor Gaudeamus ansambel

Maaülikooli meeskoori ansambel koosneb eranditult inimestest, kelle eesmärk on propageerida meestelaulu. Nad laulavad nii saatega kui ka saateta lugusid, peaasi, et muusikapalad oleksid head. Kollektiiv teeb seda ka segakoori HaleBopp Singersi eesotsas seisva Lauri Breede juhendamisel. Esiletõstmist väärib ansambli bassirühm. Madalamad hääled on iga hea vokaalansambli selgroog ja Eesti Maaülikooli meeskoori ansamblil on sellega väga hästi läinud. Kindel bass võimaldab teistelgi häälerühmadel paremini tegutseda. Ansambel on osa võtnud mitmetest võistulaulmistest ja saavutanud seal auhinnalisi kohti. Kuna lähenemas on meeskoori 55. aastapäev, seisab ka ansamblil ees mitmeid esinemisi. Polüfoonilist meestelaulu armastavale inimesele on need kindlasti heaks hingekosutuseks.

Tartu

Üliõpilas­ segakoor Üliõpilassegakoor on üks vanematest Eestis järjepidevalt tegutsevatest kooridest, mis asutati juba 1905. aastal. Praegu on selle juhiks dirigent Küllike Joosing. Tähelepanu väärib nende julgus püüelda mitmekesise kõla poole ja juba soov laulda nii kirikumuusikat kui ka popvorme väärib imetlust. Koosseisu kuulub mitmete Tartu kõrgkoolide tudengeid ja vilistlasi. Seal on laulnud näiteks president Arnold Rüütel ja Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen. Tugevaimaks küljeks on just ühine vaim ja lähedane suhtlus ka väljaspool kooritegevust. Suureks plussiks laulude sõnumi edastamisel on liikmete akadeemiline haridus. Muusikapalu ei esita see koor kindlasti mitte ainult laulmise pärast. Üliõpilassegakoor osales hiljuti üle pika aja taas kooride võistulaulmisel ja kevadel on sel ees mitmeid avalikke esinemisi. Johannes Vedru, noor muusik ja laulukirjutaja


a

Üliõpilasesindajaid saab õppeinfosüsteemis valida 27. märtsist kuni 2. aprillini.

Esindamisest:

mis, miks ja kuidas? Kaspar Kruup, TÜÜE aseesimees Varsti on käes igakevadised üliõpilasesinduse valimised. Koos sellega saabuvad ka kõlavad hüüdlaused nagu «Soovin igakülgselt oma kaasüliõpilaste huvisid esindada!». Tudeng kuuleb neid ja otsustab, kas ta oma huvide igakülgse esindamise õigust kellelegi delegeerib või mitte, ning keegi osutub lõpuks ikka valituks. Kuid kui palju mõtlevad selle protsessi käigus nii valijad kui ka valitavad sellele, mis töö see esindamine üldse on? Ühest üliõpilasest on vähe Üks üliõpilane on ülikoolis mööduv nähtus. Kuidas pistab tema, üks tudeng tuhandetest, rinda ligi 400-aastase institutsiooniga, kui ta tunneb, et siin on midagi viltu? Kuidas mäletab tema, eilne rebane, mida on teinud üliõpilased enne teda? Kuidas teab tema, homne lõpetaja, mida otsustavad teha üliõpilased pärast tema lahkumist? Kuidas ühinevad nemad, üle linna ja valdkondade laiali pillutatud tudengid selleks, et ülikooli mingis ühtselt kokku lepitud suunas nügida? Vastus neile küsimustele on lihtne – nad moodustavad üliõpilaskonna ning valivad endale esinduse. Üliõpilaskonna võim Üliõpilaskonda kuuluvad kõik üliõpilased. See on mass, mis moodustub 17 000 inimesest. On selge, et sellisel inimhulgal on keeruline end spontaanselt mingiks ühistegevuseks organiseerida või ühiste seisukohtadeni jõuda. Kui kõikide üliõpilaste rahvakogunemist on võimalik veel kuidagi ette kujutada (öölaulupidu), siis sellistel kokkutulekutel otsusteni jõudmine

on juba ulmeline. Selleks on igal üliõpilasel õigus usaldada enda hääl kellelegi, kes seda olulistes küsimustes targalt kasutab. Teiste sõnadega – et üliõpilaskonna hääl oleks selgelt kuuldav, valib ta endale üliõpilasesinduse. Mis on esindamine? Esindamine on privileeg ja kohustus, vastutus ja võimalus. Esindajastaatusega kaasnev eesõigus tähendab seda, et sinu käes on sadade või tuhandete inimeste usaldus. Sinu kohustus on nende ees aru anda, nende muresid kuulata, nende kaitseks sõna võtta ning nende seisukohti ja ettepanekuid kogu esindusele heakskiitmiseks tuua. Kui üliõpilase ja ülikooli vahel peaks tekkima konflikt, on sul võimalus kutsuda ellu kogu oma mandaadi jõud ning astuda vastu millele iganes. Sest sinu taga seisab mitte ainult 100, vaid kuni 3000 inimest. Kui ka sellest ei peaks piisama, on sul võimalus pöörduda esinduse poole, et paluda kogu 18 000 toetust ja kaitset, et mingis küsimuses jääks õigus üliõpilasele. Sul lasub aga vastutus, et sa seda võimalust vääriti ei kasutaks ega unarusse jätaks. Miks esindada? Me esindame, sest me oleme valitud. Kui need poleks meie, siis oleks siin keegi teine. Alati leidub neid, kes arvavad, et saaks paremini. Et üliõpilaseks olemine on midagi, mille väärtust tuleb kaitsta. Kuid tahtest üksi ei piisa,

sest üliõpilaste hääleta ei ole neil õigust teha seda, mida meie sel aastal teinud oleme. Nad ei saaks avaldada seisukohti õppetoetuste süsteemi ja uute õppemaksude kohta ning luua üliõpilaskogude võrgustikku. Samuti kirjutada esinduse arengukava ning kujundada sellest professionaalset organisatsiooni, mis suudaks teavitada üliõpilasi nende õigustest ja tagada nende õiguste kaitse. Organisatsiooni, mis oleks võimeline tegutsema tudengite huvidest lähtuvalt. Andes üliõpilasesindajatele hääle, muutub see võimalikuks. Esindajate töö on tagada, et üliõpilaskonna häälel oleks kõla. Et see lausuks targalt ja valjult, ning et neid sõnu ei unustataks.

Arstiüliõpilased innustavad lapsi koolilõunat sööma Merlin Vettik Tartu ülikooli meditsiinitudengid hakkavad projekti “Terve koolitoit? Iga päev” käigus pidama koolilastele loenguid, et suurendada nende teadlikkust tervislikust toitumisest. Projekt sai alguse juba sügisel, kui Tartu ülikooli Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi (EAÜS) rahvatervise töögrupiga võttis ühendust Eesti suurimaid koolitoitlustajaid Baltic Restaurants Estonia, et motiveerida koos lapsi koolis lõunat sööma. Niisiis töötasid nad välja kontseptsiooni, mille järgi hakkavad tudengid andma 12 Eesti koolis loenguid kuuenda kuni kaheksanda klassi õpilastele. Kokku osaleb erinevatelt kursustelt 27 arstitudengit, kes moodustasid viis töögruppi.

Projekti juhi, viienda kursuse meditsiinitudengi Martin Reimi sõnul on nende eesmärk anda lastele edasi baasteadmised tervisliku toitumise kohta. Kuigi koolilaps ei tee veel ise toitumisvalikuid, vaid sõltub vanematest ja koolist, võiks ta juba varakult selle kohta informatsiooni vastu võtta ning hakata oma valikuid kujundama. Samuti loodab Reim, et lapsed viivad loengus omandatu koju kaasa. Üliõpilased said programmi koostamiseks vabad käed. Ühise taustinfo põhjal tegid kõik grupid erinevaid programme ja lähenemisvõtteid kasutades oma esitluse, millega nad õpilasi tervislikust toitumisest teavitavad. Tudengid seadsid sihiks anda edasi olulist informatsiooni ja pakkuda sealjuures ka meelelahutust. Ühtlasi ootasid nad ära heakskiidu mitmelt professionaalilt, nende hulgas ka meditsiinilise biokeemia

professorilt Mihkel Zilmerilt. «Kõik loengud tulevad väga interaktiivsed, kuna meeskonnad on lähtunud elulistest näidetest,» ütleb Reim. Tema sõnul on just tudengid projekti võti, sest noorte inimestena ei mõju nad lastele niivõrd õpetajatena. Seetõttu esitavad lapsed loodetavasti julgemalt küsimusi ja alustavad diskussiooni. Vestluse käigus toovad tudengid näiteid, uurivad õpilaste igapäevaelu kohta ja räägivad, mida võiks süüa. Esimesed loengud on kavandatud märtsi keskpaika, igasse kooli läheb rääkima üks tudengite grupp. Kokku on plaanis külastada umbes 1200–1400 õpilast üle terve Eesti. Reim leiab, et projektil on potentsiaali jätkuda veel aastaid. Ta loodab, et erinevad noored mistahes elualadelt leiaksid tee, kuidas laiemale kogukonnale midagi tagasi anda.

11


intervjuu

Üks Mari-Liis,

mitu nägu! Anu Sildnik Istume lokaalis Nälg. Kell lõi äsja kümme õhtul. Kompanjonideks on sõbranna Liisu ja ruumi äsja tuisanud intervjueeritav Mari-Liis Mägi. Pidu kogub juba hoogu, ruum on täitunud noortega ja DJ on puldis koha sisse võtnud. Kes oled, kust tuled, kuhu lähed? Olen Mari-Liis Mägi (23), tulen kodust ja olen teel teadmata kohta. Kui sügavamaks minna, siis ilmselt olen teel õnne poole ja tulen pimedast kohast, sest olin ju kunagi loode. Kuidas ja mida sattusid Tartu ülikooli õppima? 2008. aastal lõpetasin Jõhvi gümnaasiumi ja tulin õppima Tartu ülikooli teatriteadust, mis polnud paraku mu esimene valik. Soovisin õppida hoopis lavakunstikoolis dramaturgiks, jõudsin katsetel teise vooru. Sel aastal võttis kursust vastu Elmo Nüganen. Praegu imestan, et minusugune 18-aastane naga nii kaugele edasi pääses. Mõni kandideerijatest, näiteks Paavo Piik ja Diana Leesalu, oli juba raamatuid välja andnud. Mentaliteet ja arengutase oli teine. Jumal tänatud, et ma sinna sisse ei saanud, sest kes teab, mis minust siis oleks saanud. Kuidas sai teatriteadlasest Eesti Maaülikooli spordiklubi aeroobikatreener? Trennitüdrukuna mõtlesin, et mõttetu on spordiklubidele maksta. Otstarbekam on treeneriamet ise selgeks õppida ja teha sporti tasuta. Peamine on selle juures vaimu turgutav emotsionaalne laeng. Inimesed on pärast trenni rõõmsad ja tulevad tänama. Sel hetkel tunnen, et olen maailma parandanud. Treenerist drakadeemik? Drakadeemia (näidendi- ja arvustusekirjutamise erakool) tuli enne treenerikoolitust. Seega olin drakadeemik enne, kui minust sai treener. Ehk olekski õigem öelda, et drakadeemik ma olen ja treeneritöö on midagi, mida teen. Kuidas kulges tee teatriteadlasest psühholoogiks? Teatriteadust õppides võtsin psühholoogia kõrvalerialaks ja olen nüüd psühholoogia instituudis magistrant. Ülikoolis olen poole kohaga sotsiaalpsühholoogia õppejõud. See on ülilahe aine! Meie uurimisrühm vaatleb üliõpilaste enesekohaseid hoiakuid – õpimotivatsiooni,

12

enesehinnangut jmt. Neile asjadele pole mu meelest piisavalt tähelepanu pööratud, vaatamata sellele, et enesekohastel hoiakutel on suur mõju õpilase üleüldisele heaolule. Mida arvad praegusest kõrgharidusega töötu teemast, mis meedias on palju kajastust saanud? Kole lugu. Inimene ei saa eeldada, et kui ülikoolist diplomi kätte saab ja sealt ära kõnnib, et hakatakse kohe selle eest raha maksma. Enne õppima minemist tuleks perspektiivid paika panna, et kui õpituga ei anna raha teenida, siis tuleb midagi muud kõrvale otsida. Muidugi suur süü lasub ülikoolidel ja õppeasutustel. Miks nad koolitavad inimesi välja, teades, et nad ei pruugi tööd leida? Kuidas sa kõige jaoks aega leiad? Ma olen see, mida teen. Räägitakse, et on vaja puhata, aega iseenda jaoks. Aga see, mida teen, ongi ju aeg minu enda jaoks. Tunnistan, et olen veidi maniakaalne. Paaniline tegutsemistuhin pole just tervislik, aga mõnu, mida tegutsemisest saan, kaalub üles kogu väsimuse ja perioodilised nutunurgakesed. Mis sind inspireerib? Ma ei tea, kas usun üldse sellisesse asja nagu inspiratsioon. See ei tule jumalast. Kirjutamine on minu jaoks teadvustatud süstemaatiline protsess – kui mõtlen, et hakkan kirjutama, siis teengi seda. Ma ei usu väga sellesse nii-öelda kirjanikublokki. Kui kirjutamine miskipärast seisma jääb, siis on asi suhtumises või viitsimises. See pole nii, et istun veiniklaasi taga, mõtlen, et elu on nii tühi; nüsin veene ja olen põgenenud vaimsuse torni. Elan kõleda katuse all ja nutan, et keegi mind ei armasta. See ei anna mulle midagi. Mis sind naerma ajab? Sisuliselt kõik, rõvedad naljad, aga ka terav iroonia. Ja muidugi see, kui ise mingi idiootsusega hakkama saan. Kaubahallis oli näiteks degusteerimine. Koduteel jalutasin sealt läbi ja vaatasin: «Oo, veinipood!». Palusin, et müüja soovitaks mõnda head tummist punast veini. Saingi ühe ja läksin maksma. Tuli välja, et kaardiga ei saa tasuda. Läksin raha välja võtma ja tulin tagasi. Käis kõva laks. Täpselt nagu filmis! Ilmselgelt olid ukseava ja seinaklaas liiga lähestikku. Müüja ütles, et aga neil on väga puhtad klaasid.

Tartu Tudeng märts 2013  

Tartu Tudeng märts 2013

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you