Page 53

RIIGI KINNISVARA AS Riigi Kinnisvara AS (RKAS) on 2001. aastal riigi kinnisvara senisest tõhusamaks haldamiseks loodud Eesti vabariigile kuuluv 114,7 miljoni euro suuruse aktsiakapitaliga kinnisvaraarenduse ja -haldusega tegelev ettevõte, mille aktsiad kuuluvad 100% riigile. Aktsiaid valitseb rahandusministeerium. Ettevõttel on kuueliikmeline nõukogu, kuhu kuuluvad Taavi Rõivas, Arto Aas, Tarmo Porgand, Meelis Niinepuu, Kalev Kukk ja Arnout D. Lugtmeijer. Võiks küll arvata, et mis Riigi Kinnisvaral muutuvas majanduskeskkonnas viga – riik on omanik ja hätta ei jäta. Tegelikult see asi ikka päris nii ei ole. Meil on üldkoosolek väga

RKASis töötab 126 põhikohaga töötajat.

resoluutse rahandusministri Jürgen Ligi isikus, meil on nõukogu, audiitor, kes lähtub hinnangus ikkagi tulenevalt meie ärivormist, st eraõiguslikust äriühingust, reaalsest elust ja konkreetsest eelarvest. Mõni aasta tagasi tuli olukorras, kus ka meie müügikäive ja teenuste mahud vähenesid, meil kõvasti kokku tõmmata eelkõige inimeste pealt: palga- ja tegevuskulud, üldhalduskulud. Me ei tegutsenud teistmoodi kui ükskõik milline teine Eesti ettevõtlusmaastikul tegutsev äriühing. Nõukogus on meil nii poliitikud kui majandusinimesed ja nemad ikkagi lähtuvad sellest, et kui meil pole lihtne, ei saa ka teil lihtne olla. Aitasime riiki ehk paljusid ministeeriume

RKASi gruppi kuulub kaks tütarettevõtet: OÜ Hooldus Pluss jätkab ja arendab edasi kinnisvara korrashoiu tagamise teenust tehnohoolduse, heakorra ja väikesemahuliste ehitusremonditööde vallas; Erika Neli AS tegeleb kinnisvara väljaüürimisega.

sellega, et proovisime vähendada nende kulu ehk üüri ja need summad olid päris suured. Riik annab meile üle nii mittevajalikku kui ka vajalikku kinnisvara – nii palju, kui me riigile mittevajalikku vara ära müüme, saame investeeringuteks raha juurde. Tasapisi näeme kasvu, ent ma olen nõus sellega, et ega need masu sõrad veel kadunud pole. Eesti majandus on tervikuna küll taastumas, aga küsimärke on endiselt palju. Ja kui need küsimärgid tulevad Euroopast, võimenduvad need ka Eestis. Olen seda meelt, et ei maksa tekitada uusi buume. See puudutab ka riike. Ehitasime omal ajal hulga uusi koolimajasid, kuid praegu on ülal suur küsimus, kui palju lapsi tegelikult on täna ja homme – kui palju meil koolimaju vaja on. Ka mina olen selle ettevõtte juhina pigem konservatiivse lähenemise poolt. Peame mõtlema hästi ratsionaalset: kui palju on vaja koolimaju, politseijaoskondi, tuletõrjedepoosid jne.

RIIGI KINNISVARA ASi tulemused 2011 (tuh eur)

Need ei ole lihtsad küsimused, nendega on seotud ka inimesed. Arenguvõimalusi meil siiski on, 2007. aastal määras riik oma kinnisvarastrateegia, millest

Müügitulu

me lähtume. Ja meie portfell läheneb suures plaanis ruutmeetrile. Aktiivset pinda on ca

Müügitulu muutus (2010=100)

500 000 ruutmeetrit, osa on teatavasti arenduses. Meil on ka ajalooline Patarei merekind-

Puhaskasum

37 215 113,8% 6742

lus, mis ei tooda meile midagi. Nii et portfell on keeruline. Puhaskasumi muutus (2010=100) Ent tegelikult oleme viimase pooleteist aastaga pinna ja võimekuse mõttes kahekordis-

Omakapitali tootlikkus

60,1% 5,0%

tunud. On olnud muidugi ka tagasilööke, ent kui kasv jätkub sama tempoga, siis saavutame lähiaastail mitmekordse kasvu. See on seadnud meid keerulisse olukorda – kust leida personal või kuidas organisatsioon oleks korraldatud selliselt, et suudaksime tagada jätkusuutlikkuse. Ent tuleviku vaade on sellegipoolest konservatiivselt optimistlik. G

Ettevõtluse auhind •

53

• Konkurentsivõime edetabel

Tootlikkus 1 töötaja kohta

380

Investeeringud

9909

Koht üldtabelis

22

Eesti Parimad Ettevõtted 2012  

Eesti Parimad Ettevõtted 2012

Advertisement