Page 1

NR 8 • 20. APRILL 2011

ILMUB AASTAST 1925

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liikmed pikendasid senise juhatuse volituste tähtaega

14. aprillil Tallinnas, Nordic Hotel Forumis toimunud Eesti Kaubandus-Tööstuskoja korralisel üldkoosolekul valiti Kaubanduskoja juhatus ja juhatuse esimees ning kinnitati 2010. aasta majandusaasta aruanne. Üldkoosolekust võtsid osa 214 Kaubanduskoja liikmesettevõtet või nende volitatud esindajat. Kaubanduskoja juhatuse liikmeteks olid Kaubanduskoja liikmed eelnevalt seadnud üles 15 ettevõtjat, kes kuulusid ka seni tegutsenud juhatusse. Kaubanduskoja juhatuse esimehe kohale esitati üks kandidaat – Toomas Luman (Nordic Contractors AS), kes osutus 214 poolthäälega valituks. Toomas Lumanile oli see üheksas kord juhatuse esimeheks valituks osutuda (alates 1995. aastast). Üldkoosolekul päevakorravälise sõnavõtuga esinenud rahandusminister Jürgen Ligi rõhutas Eesti rahandus- ja majanduspoliitika stabiilsuse vajadust. Samuti sõnas minister, et aegade jooksul on Kaubanduskojast riigile ja valitsusele saanud usaldusväärne ja väärtuslik partner. Tutvustades valitsuse tegevuseesmärke, rõhutas Ligi vajadust langetada tulumaksumäär aastaks 2015 käibemaksumääraga samale tasemele, ehk 20 protsendini. Kaubanduskoja juhatuse ametiajaks on neli aastat. Järgmised valimised toimuvad 2015. aasta kevadel.

 E-raha asutuste regulatsioonist LK 7

 Leev Kuum: Eesti majanduse olukord paraneb jätkuvalt LK 8

 Ekspordi Akadeemias räägiti koostöö väärtusest LK 14

 Kasahstan – avastamist väärt kaubanduspartner LK 15


Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 20. aprill 2011

Teejuht

3

Sisukord

Kalender

Juhtkiri

20. aprill

Kvaliteedijuhtimise seminar koostöös Tartu Teaduspargiga Tartu Teaduspargis (Riia 181a, Tartu) Priit Raamat • Tel: 604 0081 • E-post: priit@koda.ee

21. aprill

Investeerimisseminar Peterburis Peterburi kaubanduskojas (46-48 Chaikovskogo, Peterburi) Margus Ilmjärv • Tel: 337 4950 • E-mail: margus@koda.ee

30. aprill

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Kevadball Restoranis Gloria (Müürivahe 2, Tallinn) Annika Eesmaa • Tel: 604 0094 • E-post: annika@koda.ee

2. mai

Välismessikoolitus Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Lidia Friedenthal • Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee

3. mai

Müügivõrgu loomise ja arendamise koolitus Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Haili Kapsi • Tel: 604 0078 • E-post: haili@koda.ee

4. mai

Õppepäev „Kohustuste täitmise tagamine” Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Toomas Hansson • Tel: 744 2196 • E-post: tartu@koda.ee

4. mai

Hommikukohv suursaadikuga: Eesti asjur Afganistanis – Tanel Sepp Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Priit Raamat • Tel: 604 0081 • E-post: priit@koda.ee

5., 6. ja 13. mai

Ekspordiplaani koostamise koolitus Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Lidia Friedenthal • Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee

11.–13. mai

Kontaktkohtumised energia- ja keskkonnasektori ettevõtetele Madriidis – GENERA 2011 Kristy Tättar • Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee

16. mai

Välismessikoolitus Raadimõisa Hotellis (Mõisavärava 1, Vahi küla, Tartumaa) Lidia Friedenthal • Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee

16. mai

Peterburi suunaline äriseminar Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Priit Raamat • Tel: 604 0081 • E-post: priit@koda.ee

18. mai

Õppepäev „Kohustuste täitmise tagamine” Atlantise konverentsikeskuses (Narva mnt 2, Tartu) Toomas Hansson • Tel: 744 2196 • E-post: tartu@koda.ee

18. mai

Õppepäev „Kohustuste täitmise tagamine” Atlantise konverentsikeskuses (Narva mnt 2, Tartu) Toomas Hansson • Tel: 744 2196 • E-post:toomas@koda.ee

18.–19. mai

Kontaktkohtumiste üritus „Unlocking the Potential” Maltal Kristy Tättar • Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee

4. mai

Hommikukohv suursaadikuga: Eesti suursaadik Gruusias – Toomas Lukk Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Priit Raamat • Tel: 604 0081 • E-post: priit@koda.ee

23.–27. mai

Ärivisiit Moldovasse Kristy Tättar • Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee

6. juuni

Välismessikoolitus Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžis (Ringi 35, Pärnu) Lidia Friedenthal • Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee

11. juuni

Kaubanduskoja tenniseturniir Pärnu Kesklinna Tenniseväljakutel (Ringi 14a, Pärnu) Annika Eesmaa • Tel: 604 0094 • E-post: annika@koda.ee

Kaubanduskoja tegevusest majandusja hariduspoliitika kujundamisel

4

Seadusandlus Kas ehitusloa tü histamine on võimalik pärast ehitisele kasutusloa andmist?

5

E-raha asutuste regulatsiooni täiendamine

7

Konjunktuur Eesti majanduse olukord jätkab paranemist: majanduskliima indeks tõusis 6,3 punktile

8

Euroopa uudised Mida teha tuumajäätmetega?

10

Hariduspoliitika Tagasivaade Kaubanduskoja haridusteemalistele tegemistele märtsis 2011

13

Ekspordi Akadeemia 30. märtsil toimunud Ekspordi Akadeemia seminaril räägiti koostöö väärtusest

14

Välissuhted Kasahstani presidendi riigivisiit Eestisse

15

Tagasivaade Eesti ettevõtjatega Norras

16

Hommikukohvil suursaadikuga esines Eesti suursaadik Hispaanias härra Toomas Kahur

18

Teated

19

Uued liikmed

23

Riigihanketeated

Koostööpakkumised

Liikmelt liikmele

24

25

25


4

Juhtkiri

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 20. aprill 2011

Kaubanduskoja tegevusest majandus- ja hariduspoliitika kujundamisel Väljavõte Kaubanduskoja juhatuse esimehe Toomas Lumani kõnest Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse üldkoosolekul 14. aprillil. Toomas Luman Kaubanduskoja juhatuse esimees

T

raditsiooniliselt on kord aas-

torid, mis võimaldavad ettevõtjatel

tevõtjatel lasuvate aruandluskohus-

damisele ja infovahetuse tõhusta-

tas kokkuvõtete ja aruannete

senisest rohkem oma igapäevasele

tuste vähendamise suunas, peab

misele. Senised edukad ideed ja

tegemise aeg ja mul on hea meel

põhitegevusele pühenduda. Olu-

dubleeriva andmekogumise välti-

projektid peavad jätkuma ka tuleva-

näha, et leidub aktiivseid liikmeid,

kord, kus näiteks olulised maksu-

mine olema riigi jätkuv prioriteet.

tel aastatel.

keda huvitab Kaubanduskoja käe-

seadused muutuvad mitu korda

Olukord, kus keskmisel Eestis tegut-

käik.

aastas, ei ole see, mida ettevõtjad

seval ettevõtjal tuleb ligikaudu kord

Oleme tänaseks juba teinud ette-

näha sooviksid. Stabiilsus ei tähen-

nädalas esitada mõnele ametiasu-

paneku ekspordijuhi kutsestandardi

2010 aasta kokkuvõttest on aga

da, et vajalikud muudatused peavad

tusele oma tegevuse kohta arvukalt

koostamiseks, mis oleks üheks nur-

palju olulisem see, millest lähtume

ootama, kuid iga muudatuse vajadus

andmeid tundub ebamõistlikuna.

gakiviks vastava õppekava loomi-

oma tegevuses täna, homme ja üle-

peab olema põhjalikult kaalutud.

Riik vajab otsuste langetamiseks

sel. Need tegevused on käima

homme. On tõsi, et majanduskriis

Mõjude analüüs peab eelnema igale

adekvaatset informatsiooni majan-

lükatud ja vajavad lõpuleviimist. Tä-

on täna leevenemas ja kevadele ko-

eelnõule ning andma vastuse sellele,

duses toimuvast, kuid ka siin tuleb

na tegeleb ekspordi küsimustega

haselt on meeleolud positiivsemad.

milleks muudatus vajalik on, millised

lähtuda proportsionaalsusest. Pea-

enamikes ettevõtetes tegevjuht ise −

Loodan, et see annab ka Eesti et-

on alternatiivsed lahendused ning

me jõudma selleni, et kui riik on kord

lisaks veel personalijuhi, müügijuhi

tevõtjatele energiat ja jõudu aktiivset

kuidas mõjutavad soovitud muuda-

infot küsinud ja seda saanud, ei

ja finantsspetsialisti ülesannetega.

äritegevust jätkata, häid ideid seni-

tused ettevõtjate halduskoormust.

peaks seda kordama.

Äritegevust edasi arendades ollakse

sest hoogsamalt käima lükata ning

Lisaks eelnevale mõjude analüüsile

jätkuvalt Eesti majanduse arengus-

tuleks üha enam tähelepanu pöörata

se panustada.

ka mõjude järelhindamisele.

aga paratamatult silmitsi vajadusega

Eksport

võtta tööle juba vastava valdkonna kvalifitseeritud spetsialist. Täna on

Eelmisel aastal läbiviidud ekspordi-

need võimalused ekspordispetsialistide osas väga piiratud.

Sobiv hetk on siinkohal heita pilk ka

Ettevõtlusvabadus on üks põhiva-

probleemide uuring andis meile hea

nendele põhimõtetele ja teemadele,

badustest, mille garandiks on põhi-

ülevaate nendest nö pudelikaeltest,

mis on järgmiste aastate jooksul

seadus.

peab

mis meie ettevõtteid enim eks-

Kaubanduskoja tegevuses olulised.

olema kujundatud ka õiguskesk-

pordipotentsiaali arendamisel takis-

Oleme jaotanud vastavad prioritee-

kond. Mistahes ettevõtlust piiravate

tavad: vähene koostöö, kvalifitsee-

Ettevõtjatega tööjõuturust rääkides

did neljaks:

meetmete puhul on oluline tagada,

ritud oskustööjõu ja ekspordijuhtide

kuuleme me jätkuvalt, et enim on

 üldine majanduskesk-

et soovitud vahendid selleks oleksid

puudumine ning jätkuvad vajaka-

puudus kvalifitseeritud oskustööta-

proportsionaalsed ja vajalikud. Et-

jäämised teadmistes. Need on

jatest. Ei ole saladuseks, et nii on

 eksport;

tevõtlus areneb kõige edukamalt

teemad, millega Eestis paratamatult

see olnud juba aastaid. Jätkuvalt

 tööjõuturg;

vaba turumajanduse ja ausa kon-

tegeleda tuleb – nii Kaubandus-

näeme, et lisaks tööjõuvajaduse

 hariduspoliitika.

kurentsi tingimustes, kus keelde ja

kojas kui ka ettevõtjaid toetavates

pikaajalisele mudelipõhisele prog-

piiranguid rakendatakse minimaal-

tugistruktuurides. Olulist rolli peavad

noosile, mis keskendub ametikoh-

selt, kuid efektiivselt.

selles täitma ka Eesti majandus-

tadele ja sektoritele, tuleb kesken-

diplomaadid ning -esindajad. Kau-

duda oluliselt rohkem just puudu-

konna stabiilsus;

Esiteks õiguskeskkonna stabiilsus.

Sellest

lähtuvalt

Usume, et just seadusandluse ja

Tööjõuturg

poliitikate stabiilsus, sh eriti maksu-

Kuigi ministeeriumid on astunud

banduskoja roll saab siin olla

olevate kompetentside väljaselgi-

süsteemi stabiilsus on need fak-

viimastel aastatel olulisi samme et-

eelkõige suunatud koostöö eden-

tamisele. See, kui teame, et ette-


Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 20. aprill 2011

Kaubanduskoja üldkoosolekul valiti juhatuse liikmeteks eelnevalt üles seatud 15 ettevõtjat, kes kuulusid ka seni tegutsenud juhatusse ning jätkavad ka järgneva nelja aasta jooksul. Kaubanduskoja juhatuse esimees: • TOOMAS LUMAN, Nordic Contractors AS, juhatuse esimees Kaubanduskoja juhatuse liikmed: • VÄINO KALDOJA, Silberauto AS, juhatuse esimees • VALDO KALM, EMT AS, juhatuse esimees • JUHAN KOLK, Alexela Oil AS, nõukogu liige • GUNNAR KRAFT, Sangar AS, juhatuse esimees • ENN KUNILA, Liviko AS, nõukogu esimees • JÜRI KÄO, NG Investeeringud OÜ, juhatuse esimees • MEELIS MILDER, Baltika AS, juhatuse esimees • TIINA MÕIS, Genteel AS, juhataja • FELIKS MÄGUS, Nordic Hotels OÜ, juhatuse esimees • ENDEL PALLA, Harju Elekter AS, nõukogu esimees • NEINAR SELI, Estiko AS, nõukogu esimees • JAAN TOOTS, Rotermann Grupp OÜ, nõukogu esimees • KOIT UUS, Uuemõisa Invest AS, juhataja • ENN VESKIMÄGI, Standard AS, juhatuse esimees

võtjatel on lähimatel aastatel vaja

teemi ja koolikorraldust korrasta-

1000 inseneri, ei vii meid kuigivõrd

mata on võimatu tõsta Eesti rah-

edasi, sest vaja oleks selgitada välja, milliste kompetentsidega

Seadusandlus

5

Kas ehitusloa tühistamine on võimalik pärast ehitisele kasutusloa andmist? Mart Kägu Poliitikakujundamiseja õigusosakonna jurist

A

eg-ajalt on ikka ette tulnud

varasemalt ehitusloa tühistamist

juhtumeid, kus ehitised on

käsitlenud, kuid seniste Riigikohtu

vusvahelist konkurentsivõimet ja

püstitatud ja pärast ilmnevad prob-

lahendite pinnalt pole väga üheselt

tagada edu tulevikus.

leemid seoses ehituslubade ja ka-

võimalik öelda seda, kas ehitusloa

sutuslubadega, mida väljastavad

tühistamine on võimalik ka pärast

riik või kohalikud omavalitsused.

kasutusloa väljastamist või mitte (vt

peavad need inimesed olema. Vajalik on analüüsida, kas senine

Olen ka varem öelnud, et kooli-

metoodika ning kogutav statistika

lõpetajate teadmiste ja oskuste

on selle eesmärgi saavutamiseks

lähendamine tööturu vajadustele

piisavad ja asjakohased.

eeldab koolitunnis õpitava suuremat sidustamist „päriseluga kõi-

Teiseks oluliseks probleemiks on

kidel haridustasemetel. Samuti ole-

noorte ja tööturule sisenevate ini-

me jätkuvalt veendunud, et põhi-

meste ootuste ja ettevõtjate poolt

kool peab olema kõigile ja kõikjal

reaalselt pakutavate võimaluste

võrdselt kättesaadav ning riiklikult

vahel esinev vastuolu. Vajalik on

juhitud nn võrdsuskooli põhimõttel.

leida viise, kuidas vähendada

nt 3-3-1-33-05, 3-3-1-25-02). Maini-

Ehitusloa tühistamine pole võimalik pärast seda, kui ehitise suhtes on välja antud kasutusluba. Ehitusloa tühistamine on võimalik enne kasutusloa väljastamist.

tud otsusega asuti seisukohale, et ehitusloa tühistamine pole võimalik pärast seda, kui ehitise suhtes on välja antud kasutusluba. Ehitusloa tühistamine on võimalik enne kasutusloa väljastamist.

Asjaolud ja kohtumenetlus I ja II astme kohtutes

täna esinevat vastuolu noorte

Eestis on tööpuuduse tase täna

haridusvalikute ja palgaootuste

jätkuvalt kõrge. Tegemist on tõsise

Eelkõige seonduvad probleemid

Antud lahendis olid asjaolud lühi-

ning ettevõtjate vajaduste ja või-

probleemiga, millega tuleb tege-

ehitise vastavusega ehitusloas

dalt järgmised. Kohalik omavalitsus

maluste vahel. Üks on selge −

leda, kuid mööda ei tohi vaadata

märgitule ja hoone kasutamisega

kehtestas 2006. a ettevõtjale A ku-

noored peavad saama senisest

sellestki, et ka tulevased tööturule

selleks mitte ettenähtud otstar-

uluva järveäärse kinnistu suhtes

rohkem infot tööjaotusest ühis-

sisenejad peavad saama haridus-

beks. Kui juba püstitatud ehitise

detailplaneeringu, mis lubas kin-

konnas täna ja tulevikus. Vajalik

süsteemist kaasa sellised osku-

puhul puudub ehitusluba või see

nistule ehitada paadikuurina kasu-

on suurendada noorte teadlikkust

sed, mis muudavad nad tööturul

tühistatakse, siis kaasneb sellega

tatava ehitise. Kohalik omavalitsus

ettevõtlusest, tootmisest ja töö-

rakendatavaks.

suure tõenäosusega ehitise lam-

väljastas 2006. aastal ka vastava

mutamine. Seega pole ehitusloa

ehitusloa ning 2008. aastal anti ehi-

Olen veendunud, et Koda osaleb

olemasolu ja kehtivus teisejärgu-

tisele kasutusluba. Kasutusluba

Kõike eelmainitut peab ilmtingi-

jätkuvalt aktiivselt karjäärinõusta-

lise tähendusega. Kuid mis aja

väljastati korraldusega, milles oli

mata toetama ka kaasaegne ning

missüsteemi ellurakendamisel ja

jooksul saab üldse toimuda ehi-

märgitud ehitise (paadikuuri) kasu-

stabiilne õiguskeskkond ja vaja-

ettevõtlushariduse edendamisel.

tusloa tühistamine?

tusotstarbeks kuur, saun, garaaž,

turust tervikuna.

dusel ka maksupoliitika.

suvila, aiamaja (reaalselt olid seal Siinkohal loodan ma kõigi teie

Sellele küsimusele vastas Riigiko-

saun, elu- ja puhkeruumid). Paadi-

panusele ettevõtjate hääle kuul-

hus eelmise aasta lõpus tehtud la-

kuur ise moodustas reaalselt ehi-

davakstegemisel. Tänasel üldko-

hendis (3-3-1-63-10), kus selgitati

tisest kõigest ca 20%. Seega oli

Neljandaks oluliseks teemaks on

gul osalemine seda tahet ka kin-

täpsemalt, millal on võimalik ehi-

korraldus vastuolus detailplanee-

hariduspoliitika. Ilma haridussüs-

nitab.

tusluba tühistada. Riigikohus on ka

ringuga. Keskkonnainspektsioon

Hariduspoliitika


6

Seadusandlus

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 20. aprill 2011

esitas 2008. aastal protesti vastava

tusloa väljastamist, mistõttu rikuks

sisuliselt ehitise valmimine. Ehitus-

se olukorra saavutamiseks, mis

detailplaneeringu, ehitusloa ja kasu-

kasutusloa tühistamine õiguspärase

loa õiguslik toime ammendub see-

võib tähendada ka ehitise ümber-

tusloa tühistamiseks. Protestis juhiti

ootuse põhimõtet. Keskkonnains-

tõttu ehitisele kasutusloa väljastami-

ehitamist või isegi lammutamist.

tähelepanu asjaolule, et detailpla-

pektsioon esitas seepeale apellat-

sega. Ehitisele antud ehitusluba

neeringuga lubati paadikuur ehitada

siooni, milles leidis, et kohtu seisu-

kehtib kuni ehitisele kasutusloa and-

Mis puutub nö paadikuurile antud

osaliselt järve kallasrajale, mis on

koht, mille kohaselt detailplanee-

miseni, pärast kasutusloa andmist

kasutusloasse, siis see oli Riigikoh-

vastuolus nii looduskaitseseaduse

ringu ja ehitusloa tühistamine pole

kaotab ehitusluba kehtivuse. Pärast

tu hinnangul antud õigusvastaselt,

kui ka veeseadusega. Lisaks eeltoo-

võimalik pärast kasutusloa väljas-

ehitisele kasutusloa andmist ei ole

sest eelkirjeldatud ehitise (hoones

dule asub nö paadikuur järveäärses

tamist, on väär.

võimalik ehitise nõuetelevastavust

oli saun ja eluruumid) püstitamine

vaidlustada ehitusloa peale protesti

ehituskeeluvööndisse on keelatud.

ehituskeeluvööndis, kuhu oleks lubatud ehitada küll paadikuur, ent mitte

Ringkonnakohtu otsus oligi vastu-

või tühistamiskaebuse esitamise teel.

Riigikohus rõhutas ka seda, et vaa-

hoone, mille kasutusotstarve paadi-

pidine halduskohtu otsusele ning

Samuti ei saa haldusorgan enam

tamata asjaolule, et protest esitati

kuurina on ilmselgelt teisejärguline.

eelviidatud detailplaneering, ehitus-

ehitusluba tühistada.

Keskkonnainspektsiooni poolt ca üheksa kuud pärast kasutusloa väl-

ja kasutusluba tühistati. Seepeale Halduskohus leidis, et detailplanee-

kaebaski ettevõte A otsuse edasi

Riigikohus selgitas täpsustavalt, et

jastamist pole põhjendatud õigus-

ringut, ehitusluba ega kasutusluba

Riigikohtusse.

kasutusloa andmisel ei kontrolli hal-

pärase ootuse põhimõttele tugi-

pole võimalik tühistada. Haldusko-

dusorgan mitte üksnes ehitise vas-

nedes jätta kasutusluba jõusse.

hus tugines oma otsuses eelkõige

tavust ehitusprojektile, vaid ka ehiti-

Seda just põhjusel, et kinnisvara-

se nõuetelevastavust laiemalt. See-

arendusega tegelev ettevõte pidi

haldusmenetluse seaduse § 61 lõi-

Riigikohtu seisukoht

kele 2, mis ütleb, et haldusakt kehtib

Riigikohus märkis oma lahendis es-

ga tuleb haldusorganil juhul, kui

mõistma ehituskeeluvööndisse ehi-

kuni/.../haldusaktiga antud õiguse

malt detailplaneeringu kohta, et de-

kasutusloa menetluses ilmneb, et

tamist lubava ehitusloa õigusvasta-

lõpliku realiseerimiseni või kohus-

tailplaneering ei kaota kehtivust

ehitusluba on välja antud õigusvas-

sust.

tuse täitmiseni/.../. Eeltoodust tule-

sellega kavandatu elluviimisel. Vii-

taselt, kaaluda ehitusloa kehtetuks

nevalt oli kohus seisukohal, et kuna

mast seetõttu, et detailplaneerin-

tunnistamise või muutmise vaja-

Kokkuvõttes asus Riigikohus niisiis

detailplaneeringuga

guga

dust.

seisukohale, et kui ehitisele on väl-

kavandatud

määratletud

ehitusõiguse

jastatud kasutusluba, siis ehitusluba

paadikuurile on antud ehitusluba,

tingimused kehtivad võimalike pla-

kuur on lõpuni valmis ehitatud ning

neeringualale püstitatavate ehitiste

Käesolevas asjas oli aga ehitisele

pole enam võimalik tühistada. Ehi-

sellele on antud ka kasutusluba, on

suhtes üldiselt, mitte üksnes ehitiste

juba väljastatud kasutusluba, mis-

tusloa tühistamine on võimalik enne

detailplaneering selles osas reali-

esmakordsel püstitamisel. Seetõttu

tõttu oli ehitusluba oma kehtivuse

kasutusloa väljastamist.

seeritud ning kaotanud oma kehti-

ei mõjuta ehituslubade väljastamine

kaotanud ning selle tühistamine koh-

vuse. Ehitusloa tühistamise võima-

detailplaneeringu regulatsiooni keh-

tu poolt ei olnuks enam võimalik.

Tuleb mainida, et antud Riigikohtu

tust selgitas kohus analoogselt −

tivust. Seega on detailplaneeringu

Riigikohus selgitas, et selleks, et

otsuse suhtes esitati ka üks eriarva-

paadikuuri valmimisega (sellele oli

kehtestamise otsuse tühistamine

vaidlustada halduskohtus juba val-

mus, mis juhib tähelepanu sellele, et

antud kasutusluba) kaotas kehtivu-

võimalik (ei kohaldu haldusmenet-

minud ehitise, millele on antud ka-

kõnealuse Riigikohtu otsuse koha-

se ka ehitusluba. Kasutusloa puhul

luse § 61 lg 2).

sutusluba, õiguspärasust, tuleb

selt muutub tegelikult väga küsi-

esitada kaebus ehitise kasutusloa

tavaks lammutusettekirjutuse tege-

selgitas kohus, et kuivõrd ehitusluba ei saa tühistada, siis ei saa ka kasu-

Ehitusloa tühistatavuse osas selgi-

tühistamiseks. Kasutusloa tühis-

mise võimalikkus kasutusloa saa-

tusluba tühistada ning pealegi esi-

tas Riigikohus järgmist. Kasutusloa

tamise korral tuleb haldusorganil

nud ehitise suhtes, mille püstitami-

tati protest ca 9 kuud pärast kasu-

andmisega ehitisele fikseeritakse

teha isikule ettekirjutus õiguspära-

sel on rikutud ehitusluba.

Kasutusloa andmisega ehitisele fikseeritakse sisuliselt ehitise valmimine. Ehitusloa õiguslik toime ammendub seetõttu ehitisele kasutusloa väljastamisega. Riigikohus selgitas, et selleks, et vaidlustada halduskohtus juba valminud ehitise, millele on antud kasutusluba, õiguspärasust, tuleb esitada kaebus ehitise kasutusloa tühistamiseks.


Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 20. aprill 2011

Seadusandlus

7

E-raha asutuste regulatsiooni täiendamine Rahandusministeeriumi poolt on muutmisel makseasutuste ja e-raha asutuste seadus, põhirõhuga uuendada e-raha asutuste regulatsiooni.

Koidu Mölderson Poliitikakujundamiseja õigusosakonna jurist

E

elnõu seletuskirjas on toodud

 täpsustatakse e-raha väljastami-

tatavate teenuste ringi, nt võib e-

Teatavad erandid (ei pea rakenda-

lühidalt, mille osas peamised

se ja tagastamise (tagasivõt-

raha asutus edaspidi väljastada

ma rangeid e-raha asutustele keht-

muudatused tulevad:

mise) aluseid, mille kohaselt on

laenu enda vahendite arvelt, ehkki

estatud

 ühtlustatakse e-raha asutuste

tarbijal senisest suurem õigus

laenu ei tohi endiselt anda nendest

jagunemise, kontrolli jms nõudeid)

ning muude e-raha väljastajate

igal ajahetkel vahetada e-raha

vahenditest, mis on saadud e-raha

e-raha teenuste osutajatele on sä-

(nt isikud, kes väljastavad e-

tagasi reaalseks rahaks.

vastu antud klientide rahast.

testatud eelnõuga neile äriühingu-

tegevusloa,

ühinemise-

tele, kelle väljastatud e-raha sead-

raha, kuid võimaldavad selle ka-

E-raha asutuseks võib edaspidi olla mistahes äriühing, kelle püsiv tegevus on enda nimel e-raha väljastamine – st, et antakse võimalus ka e-raha asutamine muu äriühingu vormis.

Endiselt jääb kehtima põhimõte, et

mele

e-rahana ei käsitata selliseid ette-

summa on 150 eurot ühe kalendri-

maksega maksevahendeid, mis on

aasta kohta, seda juhul, kui kesk-

välja töötatud konkreetsete kaupade/

mine väljastatud e-raha maht (s.o

teenuste jaoks ja mida kasutatakse

väljastatud e-rahaga seotud rahal-

maksevahendina üksnes piiratud

iste kohustuste keskmine üldsum-

viisil, nt ostes kaupu või teenuseid

ma iga kalendripäeva lõpus eelneva

ainult selle kaupleja kaupluses või

kuue kalendrikuu jooksul) ei ole

kauplusteketis või ka spetsiaalse va-

suurem kui 500 000 eurot. Selline

liku kaupade või teenuste ostmi-

äriühing peab asuma Eestis, ei või

ulatuses vahendeid, mida saab

seks, olenemata müügipunkti geo-

asutada filiaali välisriigis ega osu-

kasutada makseteks erinevate

Kehtiv seadus piirab väga olulises

graafilisest asukohast. Sama kehtib

tada piiriüleseid teenuseid.

toodete ja teenuste tarbimisel.

ulatuses seda, kes võib olla e-raha

ka e-raha väljastajaga sõlmitud

E-raha definitsiooni alla läheb nii

asutus ja milliste tegevustega võib

kaubanduslepingu alusel teenuse-

Hetkel on eelnõu seletuskirjas muu-

e-raha, mis hoitakse nö makse-

e-raha asutus tegeleda. Kui kehtiva

pakkujate piiratud võrgus või piiratud

datuste jõustumise tähtajaks 30. aprill

terminalides maksehoidja valdu-

seaduse kohaselt on õigus e-raha

valiku kaupade või teenuste oman-

ning juba tegutsevatele ettevõtetele

ses (ettemakstud kaardid või

asutuseks olla vaid aktsiaseltsidel,

damiseks (näiteks kaupluste klien-

oma tegevuse seadusega kooskõlla

elektroonilised kanalid) või on

kelle peamine ja püsiv tegevus on

dikaardid, tanklakaardid, liikme-

viimiseks antakse lühike ülemineku-

talletatud serverisse (võrgustiku

e-raha väljastamine ning keelatud

kaardid, ühistranspordikaardid, toi-

periood, mis saab eeldatavalt olema

või tarkvara lahendusel põhinev

laenu andmine, siis eelnõuga on

dutalongid ja teenuskaardid jmt

oktoobri lõpp 2011; ettevõtetele, kes

e-raha);

sutamist piiratud ulatuses) tegevusele seatud nõuded, seda põhjusel, et need omavad oma tegevuses sarnast iseloomu;  lihtsustatakse ning muudetakse neutraalsemaks e-raha definitsiooni, mis peaks katma rohkem olukordi, kus teenusepakkuja (eraha asutus või krediidiasutus) emiteerib ettemakstud väärtuse

salvestatav

maksimaalne

laiendatud e-raha asutuste definit-

teenusepakkujate võrgustike jaoks

tegutsevad § 12 toodud erandi alusel,

 kehtestatakse uus liberaalsem

siooni. E-raha asutuseks on, eelnõu

väljatöötatud kaardid). Kui selline

kohaldatakse üleminekuaega kuni

usaldatavusnõuete raamistik e-

kohaselt, mistahes äriühing, kelle

sihtotstarbeline maksevahend muu-

järgmise aasta aprilli lõpuni.

raha asutustele, mille kohaselt

püsiv tegevus on enda nimel e-raha

tub nö laialt kasutatavaks makseva-

alandatakse eelkõige kapitali

väljastamine – see tähendab, et an-

hendiks, mida tunnustavad e-raha

nõuet 1 miljonilt eurolt 350 000

takse võimalus ka e-raha asutamine

väljastajaga lepinguliselt mitte seo-

eurole selleks, et võimaldada

muu äriühingu, näiteks osaühingu,

tud kolmandad isikud, tuleb sellise

turule pääseda ka väiksematel

vormis. Muudatustega ei piiritleta

e-raha väljastaja tegevus viia koos-

teenusepakkujatel;

enam e-raha asutuste poolt osu-

kõlla käesoleva eelnõu sätetega.

Täpsemalt saab eelnõu ja seletuskirjaga tutvuda meie kodulehel ning oodatud on ka kommentaarid ja ettepanekud e-postiaadressile koidu@koda.ee.


8

Konjunktuur

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 20. aprill 2011

Eesti majanduse olukord jätkab paranemist: majanduskliima indeks tõusis 6,3 punktile Leev Kuum Eesti Konjunktuuriinstituudi juhtivteadur

E

Majanduse seisundit hinnati esmakordselt kaheaastase vaheaja järel, rahuldavaks.

Konjunktuuriinstituudi

Ekspertide hinnangud majanduse

kriisi ajal sisemajanduse kogupro-

(EKI) ekspertide paneeli märt-

üldolukorra kohta jagunesid märtsis

duktist kiiremini (ligi poole võrra) ja

2011 järgmiselt (%):

nende taastumine on toimunud aeg-

esti

sikuu hinnangutest nähtub, et ma-

lasemalt. Suuresti on selle põhju-

janduse üldolukord on eelmise vaatlusega (detsember 2010) võr-

 Olukord on hea –

seks äriettevõtete madal kasumlik-

reldes taas sammu võrra paranenud.

17% ekspertidest

kus ja sellest tulenev kapitali puudus.

Mis veelgi olulisem – majanduse

 Olukord on rahuldav –

seisundit hinnati esmakordselt ka-

66% ekspertidest

Investeeringute olukorda hindasid

heaastase vaheaja järel, rahulda-

 Olukord on halb –

eksperdid märtsis 2,8 punktiga, mis

vaks. Majandusolukorra jätkuvat

17% ekspertidest

on sama kui 2010. a detsembris.

paranemist EKI ekspertide grupp

Ekspertide individuaalsed vastused

 Koondhinnang – 5,0 punkti ¹

üsna üksmeelselt ka detsembris

jagunevad järgmiselt (%):

prognoosis (detsembris olid sellel

Investeeringute olukorda hindas eks-

arvamusel 67% ekspertidest). Siis

pertide grupp märtsis oluliselt halve-

panustati eelkõige töötlevale töös-

maks majanduse üldolukorrast − nii

tusele, mis juba aasta tagasi sai eks-

on see olnud kogu kriisiperioodi

pordi toel „tuule tiibadesse”.

jooksul. Investeeringud vähenesid

 Olukord on hea – 17% ekspertidest  Olukord on rahuldav – 11% ekspertidest

Eesti majandusolukord ja prognoos 6 kuu pärast Kogu majandus Hea Parem

9 8 7 6

Rahuldav Sama

5 4 3 2

Halb Halvem

1 1994

1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010


Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 20. aprill 2011

Konjunktuur

9

Kaubanduskoda koostöös Raadio Kukuga kutsub kuulama saadet

MAJANDUSRUUM kolmapäeviti kell 11.00–12.00, kordusena kolmapäeva õhtul kell 20.00–21.00 Raadio Kuku ja Kaubanduskoja koostöös valmiv saade „Majandusruum” toob kuulajani majanduse aktuaalsed teemad ning kõike huvitavat, mis Eesti majanduses toimub. Saatejuht on Vallo Toomet.

 Olukord on halb –

 Olukord on halb –

72% ekspertidest

33% ekspertidest

 Koondhinnang – 2,8 punkti

see ühendab endas riigi hetkeolu-

 Olukord on siis parem –

korra hinnangu lähema 6 kuu aren-

67% ekspertidest

 Koondhinnang – 3,7 punkti

guväljavaadetega. Märtsis tõusis

 Olukord on umbes sama –

Eesti majanduskliima indeks 6,3

33% ekspertidest Eratarbimise olukord on investee-

Eratarbimine, mis vähenes veel ka

ringute omast mõnevõrra parem

2010. aastal (-1,9%) peaks käesol-

ning siin võib rääkida ka teatud

eval aastal mõnevõrra kasvama ja

progressist viimastel vaatlustel: sep-

seda tänu tööhõive paranemisele ja

tembris 2,7 punkti, detsembris 3,4

mõningasele palgatõusule.

punktile, mis on selgelt üle rahul-

 Olukord on siis halvem –

dava taseme (5,0 punkti). Võrdlu-

0% ekspertidest

seks olgu märgitud, et sama me-

 Ootused kokku – 7,7 punkti

toodika alusel arvutatud EL-27 riikiPositiivsete ootuste kinnituseks võib

de keskmine majanduskliima näitaja

öelda, et 2010. aasta IV kvartalis

oli k.a jaanuaris 5,6 punkti. Seejuu-

Ekspertide hinnangud märtsis jagu-

Majanduse edasiste väljavaadete

kasvas SKP 6,7% ja tööstustoodang

res Soome 5,9 punkti, Rootsi 7,2

nesid järgmiselt (%):

osas näitas märtsi küsitlus, et EKI

suurenes 34,7% (aasta varasemaga

punkti, Saksamaa 7,1 punkti, Läti

ekspertide paneel on tervikuna seda

võrreldes).

5,0 punkti ja Leedu 5,5 punkti.

punkti ja märtsis (2011) 3,7 punkti.

meelt, et positiivsed muutused jätku-

 Olukord on hea – 0% ekspertidest  Olukord on rahuldav – 67% ekspertidest

vad eeloleval 6 kuul. Täpsemalt hin-

Rahvusvaheliselt on riigi majandu-

dasid eksperdid majanduse üldolu-

solukorra kõige kaalukamaks näita-

hea – 9 punkti, rahuldav 5 – punkti,

korda 6 kuu pärast järgmiselt (%):

jaks majanduskliima indeks kuna

halb – 1 punkt.

¹ Punktid on tuletatud hinnangutest:

Eesti majandusolukord ja prognoos 6 kuu pärast Investeeringud Hea Parem

9 8 7 6

Rahuldav Sama

5 4 3 2

Halb Halvem

1 1994

1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010


10

Euroopa uudised

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 20. aprill 2011

Mida teha tuumajäätmetega? 2008. aasta aruande andmetel on ELis 143 töötavat tuumaelektrijaama (reaktorit) − Belgias 7, Bulgaarias 2, Hispaanias 8, Hollandis 1, Prantsusmaal 58, Rootsis 10, Rumeenias 2, Saksamaal 17, Slovakkias 4, Sloveenias 1, Soomes 4, Tšehhis 6, Ungaris 4 ja Suurbritannias 19. Lisaks sellele on mitmeid suletud jaamu ning muid tuumarajatisi, nt rajatised kasutatud tuumakütuse ümbertöötlemiseks, mis toodavad radioaktiivseid jäätmeid. Reet Teder Kaubanduskoja esindaja EMSKs

I

gal aastal toodab Euroopa Liit

kõrge radioaktiivsusega jäätmete

lakse ühel meelel selles, et ajutine

suure tõenäosusega ka jätkub, liht-

keskmiselt 280 kuupmeetrit kõr-

hulk aastatel 2000-2005 keskmiselt

pikaajaline ladustamine on sobilik

sustatult öeldes selle üle, kas jäät-

ge radioaktiivsusega jäätmeid, st

1,5% aastas ning vanade elektrijaa-

mis tahes lahenduse esimeses eta-

mete ladustamisel tuleb eelistada

tuumalõhustumissaadusi ja kasu-

made sulgemine suurendab seda

pis. Aga praegused hoiustamisviisid

põhjalikku matmist ja ülipikaajalist

tatud tuumakütust. Need on ülira-

veelgi. 2004. aasta lõpu seisuga

ei ole pikas perspektiivis jätkusuut-

kindlust ja ohutust või tulevikus

dioaktiivsed, sisaldavad pikaajalisi

ladustati Euroopas hinnanguliselt

likud. Praegu ei ole ELis ikka veel

juurdepääsetavat kasutamist või-

radionukliide ja eritavad märkimis-

220 000 m3 pikaajalisi madala ja

kõrge radioaktiivsusega tuumajäät-

maldavat ladustamist. Esimene viis

väärselt kuumust. Sellised jäätmed

keskmise radioaktiivsusega jäät-

mete lõpphoiustamisrajatisi, ehkki

tähendaks, et radioaktiivsed jäät-

moodustavad ca 10% toodetud ra-

meid, 7000 m3 kõrge radioaktiivsu-

Rootsi, Soome ja Prantsusmaa ka-

med ei kujutaks endast ohtu ka siis,

dioaktiivsetest jäätmetest ja sisal-

sega jäätmeid ning 38 000 tonni

vatsevad sellised rajatised töökorda

kui isegi igasugune teadmine nen-

davad 99% kogu radioaktiivsusest.

kasutatud tuumkütustest saadud

seada 2025. aastaks.

dest ja nende asukohast on kadu-

Lisaks toodetakse ELis 3600 tonni

raskemetalle. Tegelikult veelgi roh-

kasutatud tuumakütusest saadud

kem, sest arvestada tuleb esiteks ka

Kui arvestada veel, et ka riikides, kus

pidevat teadmist eeldusel, et neid

raskemetalle ning 5100 kuupmeetrit

nö mõistelist nüanssi. Nimelt ei

seni puudub eelnev tuumaenergia

jäätmeid osatakse tulevikus hästi

pikaealisi radioaktiivseid jäätmeid,

määratleta osades riikides nagu

tootmiskogemus plaanitakse ehita-

kasutada.

mille lõppladustamise meetodeid ei

Suurbritannia ja Prantsusmaa kasu-

da tuumaelektrijaamu, siis on selge,

ole veel välja töötatud. Samuti suu-

tatud tuumakütust ja ümbertöödel-

et tuumajäätmete teema on üliolu-

Lisaks vajavad selgeid lahendusi ka

reneb ka madala radioaktiivsusega

dud plutooniumi ja uraani tuuma-

line. Küsitlused on näidanud, et 93%

praegused probleemid. Näiteks kes

jäätmete hulk, millest suur osa lõpp-

jäätmena. Seda põhjusel, et kasu-

Euroopa kodanikest peavad radio-

kannab radioaktiivsete jäätmete

ladustatakse tavapärasel viisil.

tatud tuumakütus on ringlussevõt-

aktiivsete jäätmete käitlemise prob-

käitlemise kulud. Direktiivi eelnõu

miseks sobiv materjal ja ümber-

leemi lahendamist äärmiselt vajali-

kohaselt lähtutakse ka siin põhi-

töödeldud uraani ja plutooniumi

kuks ning ei soovi seda jätta tulevas-

mõttest „saastaja maksab”. Samuti

saab kasutada uue kütuse tootmi-

te põlvede hooleks. Seega tuleb la-

ka jäätmekaubandus. Direktiivi eel-

seks. Teiseks – kõik need andmed

hendus või lahendused välja töö-

nõus nähakse ette radioaktiivsete

puudutavad tsiviilotstarbelist tuuma-

tada.

jäätmete lõppladustamine samas

Igal aastal toodab Euroopa Liit keskmiselt 280 kuupmeetrit kõrge radioaktiivsusega jäätmeid.

nud. Teine viis seevastu hoiaks tallel

liikmesriigis, kus need on tekkinud,

kasutust. Lisandub ju veel militaarvaldkond, milles toimuva kohta

Euroopa Komisjon on lõpuks kon-

kui liikmesriigid ei ole sõlminud lepin-

üldine avalik teave puudub. Kõik

sulteerimiseks saatnud direktiivi ka-

gut ühes liikmesriigis asuva lõpp-

Radioaktiivsed jäätmed tekivad ka-

see kokku tähendab, et tuumajäät-

sutatud tuumakütuse ja radioak-

ladustamiskoha kasutamise kohta.

sutatud tuumakütuse ümbertöötle-

meid on rohkem.

tiivsete jäätmete käitlemise kohta.

St liikmesriikides tekkinud radioak-

See on olnud koostamisjärgus üle

tiivseid jäätmeid tuleks käidelda üksnes ELis. Kuid see ei välista ka-

misel, koheseks lõppladustamiseks mõeldud kasutatud tuumakütusest,

Esimene äriettevõttest tuumaelektri-

kümne aasta. Sellega soovitakse

tuumaelektrijaamade

tavapärase

jaam hakkas Euroopa Liidus tööle

rahvusvaheliselt kokkulepitud ohu-

sutatud tuumakütuse ümbertööta-

töö ja sulgemise käigus. Tuuma-

54 aastat tagasi. Kogu selle aja

tusnormid muuta ELis õiguslikult

misel tekkivate ümbertöötatud jäät-

elektrijaamades toodetava elektri-

jooksul on pidevalt arutletud jäät-

siduvaks ja täitmisele kuuluvaks.

mete tagasiviimist päritoluriikidesse

hulga suurenemise tõttu suurenes

mete käitlemise teemal. Üldiselt ol-

Põhimõtteline debatt on käinud, ja

väljaspool ELi. Mis ilmselt tähendab


Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 20. aprill 2011

aktiivse radioaktiivsete jäätmete veo jätkumist Läänemerel. Liikmesriigid on kohustatud nelja aasta jooksul käesoleva direktiivi vastuvõtmisest koostama ja esitama riiklikud programmid, kus teavi-

Euroopa uudised

Euroopa Komisjon kavatseb tulevikus suurendada liikuvust, ent saastada vähem

tatakse jäätmete hetkeasukohast ning esitatakse kavad nende käitlemiseks ja lõppladustamiseks. Juriidiliselt siduv ja jõustatav raamistik tagab, et kõik liikmesriigid kohaldavad Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri raames välja töötatud ühiseid norme kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise kõikidesl etappides kuni lõppladustamiseni välja.

Euroopa Komisjon võttis 28.03. 2011 vastu ulatusliku strateegia „Transport 2050”, mis aitab suurendada liikuvust, kõrvaldades peamised takistused võtmetähtsusega valdkondades, ning hoogustada majanduskasvu ja suurendada tööhõivet. Samas vähendab see märkimisväärselt Euroopa sõltuvust imporditud naftast, samuti CO2-heidet transpordi vald-

Riigid peavad koostama programmid, mis hõlmaksid ülevaadet radioaktiivsetest jäätmetest, käitlemisplaane tekkimisest kuni lõppladustamiseni, plaane lõppladustamisrajatise sulgemise järgseks ajaks, teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse kirjeldust, rakendamise ajalist raamistikku ja tähiseid, lõppladustamise lahenduste rakendamiseks vajalike tegevuste kirjeldust, kulude hinnangut ja valitud rahastamiskavade kirjeldust. Direktiivis ei eelistata ühtegi lõppladustamisvormi.

konnas: 2050. aastaks 60%. Nende eesmärkide saavutamiseks on vaja ümber kujundada Euroopa praegune transpordisüsteem. Peamised eesmärgid 2050. aastaks on lõpetada tavakütusega autode kasutamine linnades, kasutada

puudutanud pigem tuumajaama poolt- ja vastuargumente. Paratamatult puudutab radioaktiivsete jäätmete küsimus ka meid. Niisiis, mida me eelistame?

Käesolev kirjutis on koostatud EMSKs toimunud arutelu ja EMSK arvamuse eelnõu „Ettepanek: nõukogu direktiiv kasutatud tuumakütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise kohta” põhjal.

nadevahelised ja pikamaaveod.

järelevalve ning pangad muutuma

Linnatranspordil seisab ees suur

tugevamaks ja maksevõimetute fi-

muutus – üleminek keskkonna-

nantseerimisasutuste kriiside la-

säästlikumate autode ja puhtama

hendamise süsteem tulemusliku-

kütuse kasutamisele. 50% autoka-

maks. Täna algatatud konsultat-

sutajatest lõpetab 2030. aastaks

siooni raames keskendutakse sel-

tavakütusega autode kasutamise

lele, kuidas äriühingud (mitte ainult

ning 2050. aastaks lõpetatakse

finantseerimisasutused)

praegu

nende kasutamine linnades täieli-

töötavad. Mitmed uurimused osu-

kult. Linnadevahelises transpordis

tavad, et paljusid äriühingute üld-

peaks keskpika (al 300 km) vahe-

juhtimise valdkondi on võimalik

maa puhul 50% reisijate- ja kauba-

parandada. Koostatava rohelise

veost toimuma maanteede asemel

raamatu eesmärk on seega alga-

raud- või veeteedel. Kuigi pika-

tada üldine mõttevahetus mitmel

maareisidel ja mandritevahelises

olulisel teemal.

kaubaveos on endiselt ülekaalus

Esitatud küsimustes käsitletakse

lennu- ja laevareisid, suurendavad

seda, kuidas sooline ning kutse-

uued mootorid, kütused ja liiklus-

alaste taustade, oskuste ja rah-

korraldussüsteemid tõhusust ja

vuste mitmekesisus võiks suuren-

vähendavad heidet. Väikese CO2-

dada äriühingu nõukogu tulemus-

sisaldusega kütuse osakaal len-

likku toimimist ning uuritakse, kui-

nunduses peab 2050. aastaks

das paremini kaasata aktsionäre ja

suurenema 40%-ni. Väga oluline

osanikke äriühingu üldjuhtimise

on ka intelligentsete maismaa- ja

küsimustesse. Samuti uuritakse,

veetranspordi juhtimissüsteemide

kas on vaja aktsionäride tuvasta-

kasutusele võtmine.

mist, st mehhanismi, mis võimal-

lennunduses 40% ulatuses vähese

dab emitentidel näha, kes tema

CO2-heitega keskkonnasäästlikke

aktsionärid on, ning vaadeldakse

kütuseid, vähendada meretranspordi heidet vähemalt 40% ning minna linnadevahelisel reisijate- ja kaubaveol keskmise pikkusega vahemaa puhul 50% ulatuses üle maanteetranspordilt raudtee- ja veetranspordile. Kõik see aitab sa-

Seni Eestis toimunud debatt on

11

jandi

keskpaigaks

Euroopa Komisjon uurib võimalusi äriühingute üldjuhtimise parandamiseks

vähendada

võimalusi anda investoritele ja avalikkusele asjakohasemat teavet. Kehtivate

eeskirjade

kohaselt

peaksid äriühingud, kes ei järgi äriühingu üldjuhtimise siseriiklikke soovitusi, selgitama, miks nad seda ei tee, kuid väga sageli selgitustest keeldutakse. Rohelises

transpordist tulenevat heidet 60%.

Finantskriisi üks õppetunde on, et

raamatus küsitakse, kas nende

Eesmärk on luua Euroopa ühtne

äriühingute üldjuhtimine ei ole ol-

selgituste kohta peaks olema ük-

transpordipiirkond, kus on suurem

nud piisavalt tulemuslik. Euroopa

sikasjalikumad eeskirjad ning kas

konkurents ja täielikult integreeri-

Komisjon algatas täna sel teemal

järelevalveorganitel peaks olema

tud transpordivõrk, mis ühendab

avaliku konsultatsiooni, kutsudes

rohkem sõnaõigust seoses äri-

erinevaid transpordiliike ning või-

üldsust arutlema selle üle, kuidas

ühingute aruannetega äriühingu

maldab täielikult muuta reisijate ja

laiendada äriühingute nõukogude

üldjuhtimise kohta.

kauba transpordiviisi. Selleks on

pädevust ja parandada nende

Konsultatsioon kestab 22. juulini.

tegevuskavas esitatud 40 konk-

toimimist ning paremini kaasata

Komisjon analüüsib hoolikalt kon-

reetset algatust järgmiseks aasta-

aktsionäre ja osanikke juhtimis-

sultatsiooni vastuseid ning esitab

kümneks.

tegevusse. Tähtaeg küsimustele

sügisel aruande tagasiside kohta,

Tegevuskavas püstitatakse erine-

vastamiseks on 22. juuli.

mille põhjal otsustatakse, kas on

vad eesmärgid eri liiki vedude

Kriisist õppimise tulemusena peaks

vaja selles valdkonnas vastu võtta

jaoks, milleks on linnasisesed, lin-

paranema finantseerimisasutuste

uusi eeskirju.


12

Euroopa uudised

Euroopa Komisjon tegutseb selle nimel, et lennureisijate õigused ei jääks ainult paberile Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas tegi 11. aprillil teatavaks meetmed, mille eesmärk on selgitada lennureisijate õigusi käsitlevate õigusaktide jõustamist, et tarbijad saaksid oma õigusi paremini kasutada ja tunneksid ennast kindlamini. Asepresident teatas ka kavatsusest alustada sidusrühmadega dialoogi lennureisijate õigusi käsitleva määruse (EÜ) nr 261/2004 läbivaatamiseks, et tuua selgust eelkõige sellistesse olulistesse küsimustesse nagu vastutuse piiramine erakorraliste asjaolude puhul, hüvitiste

piirmäärad,

reisiteekonna

muutmine jm valupunktid, mis hõlmavad ka reisijate kaitset pagasi käitlemise häirete ja lennuplaani muutmise korral. Euroopa Komisjoni transpordivaldkonna eest vastutav asepresident Siim Kallas märkis: „Üldiselt tähen-

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 20. aprill 2011

kuute kohaldamisaastat ning ka-

sele abisummat suurendada. Viiest

Seepärast esitas Euroopa Komis-

vatseb võtta reisijate õiguste pare-

suurimast abiandjast maailmas on

jon sel nädalal romasid käsitlevate

maks kohaldamiseks üleeuroopa-

kolm ELi liikmesriigid: Prantsus-

riiklike

lisi meetmeid. Kõigepealt suuren-

maa, Saksamaa ja Ühendkuning-

Euroopa raamistiku.

datakse riiklike täitevasutuste võrgu

riik. ELi kogurahvatulust moodus-

Raamistik keskendub neljale sam-

volitusi (et võtta vajaduse korral

tab arenguabi kokku 0,43%. Aren-

bale: juurdepääs haridusele, töö-

vastu otsuseid reisijate õigustega

guvolinik Andris Piebalgs ütles,

kohtadele, tervishoiule ja eluase-

seotud küsimuste ning nende

et kuigi EL hoidis 2010. aastal

mele. Liikmesriigid peaksid määra-

ühise tõlgendamise ja jõustamise

oma liidrikohta abiandjana maa-

ma kindlaks riiklikud romade inte-

kohta). Samuti antakse välja riiklike

ilmas, moodustab abieelarve en-

gratsiooni

täitevasutuste tõlgendussuunised

diselt alla 1% riikide kogurahva-

oma territooriumil asuvale roma

piiratud liikumisvõimega reisijaid

tulust. Kui EL tahab täita oma 2015.

elanikkonna suurusele ja valdkon-

käsitleva

ning

aastaks seatud eesmärgi tõsta

nas seni tehtud tööle.

luuakse uus foorum, mille kaudu

ametlikku arenguabi 0,7%-ni kogu-

„Hoolimata osade riikide poliitikute

saada tarbijatelt, vabaühendustelt

rahvatulust, tuleb abieelarvet suu-

headest kavatsustest on enamiku

ja lennundussektoris osalejalt taga-

rendada.

romade elus viimastel aastatel vä-

sisidet kõikide reisijate õigustega

Voliniku sõnul on abi tark inves-

he muutunud,” ütles komisjoni ase-

seotud teemade kohta.

teering tulevikku. Kaasava majan-

president Viviane Reding. „Liikmes-

Lennureisijate õigusi käsitleva mää-

duskasvu ja säästva arengu eden

riikide ühine ülesanne on lõpetada

ruse läbivaatamist silmas pidades

damine partnerriikides on mõlema

romade tõrjutus – koolides, töö-

alustab komisjon 2011. aastal mõ-

poole huvides. Piebalgsi hinnangul

kohtadel, tervishoius ja seoses elu-

juhinnangu koostamist ning avalik-

pole tõhus abi ainult kinni rahas

asemega. Kõige olulisem on minu

kusega konsulteerimist küsimustes,

ning tänavu esitab Euroopa Ko-

jaoks liikmesriikide abi selle taga-

mis hõlmavad vastutuse selget jao-

misjon ettepanekud selle kohta,

misel, et kõik roma lapsed lõpetak-

tumist erakorraliste asjaolude puhul,

kuidas tulevikus arengupoliitikat

sid

hüvitiste proportsionaalsust, reisi-

paremini suunata, koostööd paran-

Reding.

teekonna muutmist ning muid täien-

dada ja abi kohapealset mõju suu-

Romad elavad Euroopas märga-

davat arutelu nõudvaid küsimusi,

rendada.

tavalt halvemates sotsiaal-majan-

määruse

kohta

nagu reisijate õigused pagasi kaot-

davad reisijate õigustega seotud ELi õigusaktid tohutut edasiminekut ning on loonud reisijatele nn turvavõrgu, piiranud oluliselt teatavate äritavade kasutamist ning suurendanud reisijate õigusi kogu lennundussektoris. Kuid esimese kuue aasta jooksul on saadud ka hulgaliselt kogemusi ja tuvastatud

Euroopa Liit andis 2010. aastal rekordsummas arenguabi; eesmärki siiski ei täitnud

eesmärgid

vähemalt

vastavalt

põhikooli,”

ütles

duslikes tingimustes kui enamik

simineku ja lendude ümbersuunamise korral.

integratsioonistrateegiate

elanikkonnast. Kuues ELi riigis läbi

Euroopa Liidu liikmesriikidelt oodatakse romade lõimimise strateegiat

viidud uurimuse põhjal selgus, et üksnes 42% roma lastest lõpetavad põhikooli, samas kui ELi keskmine on 97,5%. Keskkoolihariduse puhul on romade osalus hinnanguliselt vaid 10%. Tööturul on romade tööhõive määr

Euroopa 10–12 miljonit roma kan-

madalam

natavad diskrimineerimise ja tõrju-

määr kõrgem. Eluasemete puhul

ja

diskrimineerimise

tuse all ning nende õigusi eira-

puudub neil tihti juurdepääs põhi-

tada. Järgmine oluline samm on

Euroopa Liidu poolt antav arengu-

takse, samal ajal kaotavad valit-

teenustele, nagu kraanivesi või

tõhustada õigusaktide jõustamist,

abi suurenes möödunud aastal 4,5

sused sissetulekus ja tootlikkuses,

elekter. Samuti on romade puhul

sest paberile pandud õigustest ei

miljardit eurot, ulatudes kokku 53,8

sest võimalikud anded võivad

täheldatav suur erinevus tervises:

piisa – neid tuleb ka tegelikkuses

miljardi euroni. See teeb EList suu-

minna kaotsi. Romade – Euroopa

romade oodatav eluiga on 10 aas-

rakendada.”

rima arenguabi andja, mille panus

suurima etnilise vähemuse – parem

tat väiksem kui ELi keskmine mees-

Euroopa Komisjon on analüüsinud

üleilmsest abist moodustab üle

majanduslik ja sotsiaalne integrat-

te 76 ja naiste 82 eluaastat.

lennureisijate õigusi käsitleva mää-

poole. Kuigi EL ei suutnud täita

sioon on vältimatu, kuid et sellel

Liikmesriigid peavad esitama riik-

ruse ja piiratud liikumisvõimega

2010. aastaks seatud eesmärki,

oleks tulemusi, on kõigil tasanditel

likud romasid käsitlevad stratee-

reisijaid käsitleva määruse esimest

suudeti vaatamata majanduslangu-

vaja tegeleda tõrjutuse põhjustega.

giad 2011. aasta lõpuks.

valdkondi, mida on võimalik täius-


Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 20. aprill 2011

Hariduspoliitika

13

Tagasivaade Kaubanduskoja haridusteemalistele tegemistele märtsis 2011

Tiia Randma Haridusnõunik

1. märtsil toimus Kutsekojas 8-ast-

2. märtsil toimus kutseõppeasutuse

sorite koolitusel, et võtta osa ra-

23. märtsil toimus Eesti Kõrghari-

melise Euroopa Kvalifikatsiooniraa-

seaduse (KÕS) muutmise töörühma

kenduskõrgkoolide kvaliteedijuhti-

duse Kvaliteedi Agentuuris kutse-

mistiku

koosolek Väike-Maarja Õppekesku-

mise protsessis kooli välishinda-

õppeasutuste akrediteerimise juht-

jana.

rühma koosolek. Anti ülevaade käi-

rakendamise

juhtrühma Carita

ses, kus arutelu põhirõhk oli KÕSi

Blomqvist (Finnish National Board

muutmisega kaasnevate teiste sea-

of Education), Baiba Ramina (Aca-

duste ja seletuskirja arutelul.

koosolek.

Väliseksperdid

demic Information Centre of Latvia)

masolevast pilootvoorust. Pilootvoor 15. märtsil toimus Riigikantselei

viiakse läbi ehituse ja toitlustuse-

eestvõttel aruteluseminar poliitika-

hotellinduse

õppekavarühmades

ja Margaret Cameron (Scottish

3. märtsil toimus Tallinnas SA Innove

dokumendi „Eesti 2020” põhitee-

ning selles osalevad kõik kutse-

Credit and Qualifications Frame-

poolt korraldatud infopäev „Tööjõu-

made tutvustamiseks.

õppeasutused, kus õppekava paku-

work Partnership) tegid ettekande

ja koolitusvajadus“. Andres Pung

oma riikide sidumisprotsessist ning

(Haridus- ja Teadusministeeriumi

16. märtsil osales haridusnõunik In-

tulemus on koolile õppe läbiviimise

tegid ettepanekuid Eesti raporti

kutse- ja täiskasvanuosakonna juha-

fotehnoloogia ja Telekommunikat-

õiguse andmine või mitteandmine.

täiendamiseks. Eesti jaoks on jätku-

taja) tegi ülevaate Brugge kommüni-

siooni Liidu (ITL) ja Kutsekoja

Ajakava kohaselt tehakse vastavad

valt probleemiks üldhariduse tase-

keest Eesti kontekstis ning Jaanika

korraldatud konverentsil „IT-spet-

otsused maikuu lõpuks.

mete asetus. Kutsekoja juhatuse

Meriküll (Eesti Pank; Tartu Ülikool)

sialistid 2013 – Eesti konkurentsi- ja

liikme Olav Aarna sõnul pole seni

rääkis tööjõu nõudlusest ja tööjõuva-

ekspordivõime allikas”. Konverent-

28. märtsil toimus kutseõppeasu-

õiguslikku alust, mis seoks üldhari-

jaduse prognoosimisest ning kooli-

sil tutvustati IKT kutsestandardite

tuse seaduse muutmise töörühma

duse EKRiga. Ikka veel arutletakse

tusvajadusest. Kristel Jalak (Develop

väljatöötamise

ja

koosolek Tallinna Teeninduskoolis,

selle üle, kas keskharidus peaks

Design) tutvustas värsket uuringut

kavandati koostööd nii kogu IKT

kus põhiteemaks oli kutseharidusstandardi eelnõu arutelu.

takse. Akrediteerimisprotsessi lõpp-

hetkeseisust

olema kolmas või neljas tase. Eks-

tööjõu vajadusest Eesti põllumajan-

sektori kui ka konkreetsete õppe-

pertide analüüsist selgub, et kesk-

dus-, toidu- ja metsandussektoris.

asutuste ja õppekavade tasemel.

hariduse võiks paigutada neljandale

Päeva võttis kokku Maris Lauri

Päeva ülevaade ja esitlused on

31. märtsil esines haridusnõunik

tasemele. Nii on ka paljudes muu-

(Swedbank) poolt juhitud paneel-

kättesaadavad

Pärnus toimunud ümarlaual. Pärnu

des Euroopa riikides. Samuti otsus-

diskussioon teemal „Prognoos ja

(www.itl.ee).

tati, et lähiajal on vaja kindlale ot-

reaalsus - kas igavene vastuolu?“

ITLi

veebilehel

Kutsehariduskeskuses

kohtusid

kolm Pärnumaa gümnaasiumi, Tartu 17. märtsil toimus Eesti Kutseõppe

Ülikooli Pärnu Kolledž ja Mainori

8. märtsil toimus Heateo SA Noored

Edendamise Ühingu juhatuse koos-

Kõrgkool, et arutleda selle üle, mil-

1. märtsil toimus ka Kutsekoja ESF

kooli programmi eesvedamisel aru-

olek. Tehti kokkuvõtteid talvesemi-

lisel viisil oleks Pärnumaal ühiste

programmi „Kutsete süsteemi aren-

telu „Tagasi kooli” programmi raames

nari korraldusest ja kavandati järg-

jõududega kõige otstarbekam güm-

damine“ juhtrühma koosolek. Aru-

loodud andmebaasi laiendamisvõi-

nevaid tegevusi. Kaubanduskoda

naasiumi astme valikainena ettevõt-

tati Kutsekoja 2011. aasta tegevusi,

malustest. Olemasolev andmebaas

algatab arutelu erinevate asjasse-

lusõpet edaspidi pakkuda.

kutsete süsteemi osapoolte (kut-

on hea baas koolide ja ettevõtlike ini-

puutuvate ministeeriumide vahel

senõukogud ja kutsekomisjonid)

meste kokkuviimise tõhustamiseks.

kutseõppes praktilise tööna valmi-

susele jõuda.

vate toodete ja teenuste ning ma-

ülesandeid muutuvas õigusruumis ja võimalikku tulevast tegevusvald-

9.-10. märtsil osales haridusnõunik

jandustegevust reguleeriva õigus-

kondade jaotust.

SA Archimedes korraldatud asses-

ruumi sidustamiseks.

Nagu ikka, on kõik Koja liikmed oodatud kõikidel haridusteemadel kaasa rääkima!


14

Ekspordi Akadeemia

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 20. aprill 2011

30. märtsil toimunud Ekspordi Akadeemia seminaril räägiti koostöö väärtusest

Peter Gornischeff Teenuste direktor

E

ASi teadmiste ja oskuste aren-

kuludest vaid kõrgema lisandväär-

ettevõtet ning tõdes, et koostöö võib

guprogrammi raames läbivii-

tusega tootmisest.

toetuda ja toimida ka üksnes usaldusel, omamata ainsatki kirjalikku

dava Ekspordi Akadeemia hooaja viimase seminari teema oli „Efektiivse

Teises ettekandes andsid Ott Lumi

lepingut. Sellist ettevõtet nimetatak-

koostöö kasumlikkus” − kuidas koos-

ja Andreas Kaju (Meta Advisory

se Imaginary Organization’iks ehk

töö ja partnerluse abil tegevust ka-

Group) ülevaate, miks ja kuidas

IOks. Dan Berglund juhib ettevõttet,

sumlikumaks muuta.

suhelda otsustajatega avalikus sek-

kus on rakendatud IO põhimõtteid.

toris. Ettevõtlus sõltub väga palju

Kümne aastaga on eksport kasva-

Esimeseks esinejaks oli Koja Pärnu

avaliku sektori tegevusest/tegevuse-

nud nullist 12 miljoni euroni, ettevõte

esinduse direktor Toomas Kuuda,

tusest. Partnerlus ja suhtlemine ava-

müüb kogu maailmas ning käive on

kes rääkis klastritest nii teoreetilisest

liku sektoriga peab põhinema pika-

16 miljonit eurot, kusjuures kasumi-

vaatenurgast kui praktilistest koge-

ajalisel plaanil. Igas riigis kehtivad

marginaal on 35%. Ettevõtte kasum

mustest

puiduklastri

omad reeglid selles osas, kuidas su-

töötaja kohta on Rootsi kõrgeim. IO

vedamisel. Kuuda juhtis tähelepanu

helda avaliku sektori esindajatega.

on süsteem, milles ettevõte määrab

sellele, et klastrit ei saa luua for-

Euroopa Liit on unikaalne, kuna on

väärtused, protsessid, aga part-

maalselt, vaid ainult eeldusel, et et-

ise loonud mehhanismid, mille abil

nerid, kes protsesse läbi viivad

tevõtjad seda ise tahavad. Klastri-

huvigruppidel on võimalik oma huve

tegutsevad väljaspool ettevõtte ju-

vormis koostöö üheks tähtsaks

ise otse kanaliseerida.

riidilist keha. Tegevusmudel annab

Pärnumaa

võimaluse väiksematel ettevõtetel

eesmärgiks on konkurentsivõime

Seminari peaesineja Dan Berglund (Smart Media Solutions) esitles oma ettevõtet ning tõdes, et koostöö võib toetuda ja toimida ka üksnes usaldusel, omamata ainsatki kirjalikku lepingut.

kasvatamine, kuna klastri majan-

Seminari peaesineja Dan Berglund

kiiresti tegutseda ja kasvada ilma

duslik edu ei tulene madalamatest

(Smart Media Solutions) esitles oma

investeeringuteta, kuna kulusid ja


Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 20. aprill 2011

tulusid jagatakse partneritega. Tänu IO süsteemile on Smart Media Solutions (SMS) suutnud kasvada

Marina Kaljurand Eesti suursaadik Kasahstanis

laenu võtmata. IO juhtimisel on tähtis tugev visioon, väärtushinnan-

Välissuhted

15

Kasahstani presidendi riigivisiit Eestisse

gud ning jätkusuutlik strateegia. Suhted peavad olema loodud win-

20. aprillil külastab Eestit riigivisiidiga Kasahstani

win põhimõttel ja tegevuse vundamendiks on usaldus. Võrgustikku

president Nursultan Nazarbajev – riigijuht, kes on

juhtival isikul on ülitähtis funktsioon.

olnud Kasahstani eesotsas üle 20 aasta ning kes

SMS on oma valdkonnas (multi-

sai aprilli alguses toimunud presidendivalimistel

meedia kinnitusvahendid) valinud tippsegmendi ja nende tooted mak-

rahvalt mandaadi järgmiseks ametiajaks. Viimati

savad ca 5 korda rohkem kui tu-

külastas president Nazarbajev Eestit 1994. aastal.

geva brändita konkurentide omad. SMS on enda võrgustikku liitnud maailmatasemel partnereid nii disainis, logistikas kui ka tootmises.

K

asahstanist räägitakse järjest

ne reform, mis muudab Kasahstani

enam kui Kesk-Aasia poliitili-

energiaressursside ja maavarade

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommu-

sest liidrist ja majandusvedurist,

eksportijast konkurentsivõimeliseks,

nikatsiooni Liidust, kes rääkis koos-

Euroopa Liit valmistab ette man-

kaasaegseks ja innovatiivseks ma-

tööst Eesti IKT klastris. Klastri aren-

daati läbirääkimiste alustamiseks

janduseks. Muuhulgas püstitati järg-

damise protsessis tuleb arvestada et

uue partnerlus- ja koostööleppe

mised konkreetsed eesmärgid:

see võtab aega. Klaster tekib ise,

osas, 2010. aastal oli Kasahstan

 SKT 50% tõus võrreldes 2008.

seda ei saa luua, vaid klastrite teket

OSCE eesistuja – olles seejuures

saab toetada. Ta tõi välja, et võrreldes

esimene endine NSVL liiduvabariik,

aastaga 2006 on aasta 2011 muu-

kes selle õiguse sai. Lisaks sellele

tunud – esiteks koostööd on rohkem

on Kasahstanil head suhted kõigi

nii sektori sees kui sektorite vahel,

oma olulisemate partneritega –

teiseks ollakse juba valmis tegelema

lisaks Euroopa Liidule ka Venemaa,

ka teemadega, mis ei too kohest rik-

Hiina ja USAga.

Viimane külalisesineja oli Jüri Jõema

aastaga;  tööjõu tootlikkuse tõus 50%-100% erinevates tööstusharudes;  tõsta nafta ja gaasi eksporti 40% võrra;  vähendada energeetika osakaalu 10% võrra SKTst võrreldes 2008. aastaga;

kust vaid mis loovad parema majanKasahstan on seadnud endale väga

 tõsta innovatiivsete ettevõtete

ambitsioonikad eesmärgid. 2010. a

arvu 10% võrra võrreldes 2010.

Seminari viimases osas tegime

võeti vastu majanduse mitmekesis-

aastaga.

kokkuvõte Ekspordi Akadeemia

tamise ja tööstuse arendamise viie

hooajast ja rääkisime võimalikest

aasta programm, mille eesmärgiks

Seepärast on igati kohane rääkida

tulevikutegevustest. Kõlama jäi, et

on Kasahstani majanduse struktuur-

Eesti ja Kasahstani kahepoolsetest

duskeskkonna mitme aasta pärast.

auditoorium soovib kuulata eelkõige teiste ettevõtjate kogemusi. Ekspordi Akadeemia võiks ühtlasi olla kanaliks ettepanekute tegemisel avalikule sektorile. Kindlasti püüame neid ettepanekud võtta arvesse järgmise Ekspordi Akadeemia hooaja käigus, aga ka jooksvalt Koja edasises tegevuses. Täname kõiki Ekspordi Akadeemia toetajaid ja tegevustes kaasalööjaid!

Ekspordi Akadeemia korraldamist kaasrahastatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondist.

Marina Kaljurand on Eesti Vabariigi esimene suursaadik Kasahstanis ning ta resideerib Tallinnas.


16

Välissuhted

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 20. aprill 2011

suhetest ning eelkõige majandus-

kõige transport ja logistika, IKT ja

Kasahstanis pr Bibigül Balpykiga.

suhetest. Kõrgetasemelised visii-

e-teenused, energeetika, aga ka

Tema abiga on nii mitmedki Eesti

E

did ja kohtumised ei mõjuta ma-

põllumajandus, toiduainetetöös-

ettevõtted leidnud endale Kasah-

suursaadik

jandussuhted üleöö ega suurenda

tus, kergetööstus jne.

stanis koostööpartnerid või kasu-

Saadiku sõnum oli lihtne ja ettevõt-

likud kontaktid. President Nazar-

jaid motiveeriv − ekspordimahud

imeväel kaubavahetust, küll aga

simest päeva alustasime äriseminariga, mille avas Eesti Norras

Arti

Hilpus.

on need üheks sammuks, mida riik

Samas tuleb tunnistada, et riik

bajevi visiidi ajal kirjutatakse alla

Norra suunal näitavad kasvuten-

saab teha majandussuhete eden-

saab luua eksportimiseks ja in-

KTK koostöölepingule Atameke-

dentsi ja kvaliteetsetele toodetele on

damiseks. Rõhutab ju riigivisiit

vesteerimiseks soodsa keskkon-

niga. Valmistatakse ette koostöö-

turul nii nõudlust kui ostujõudu.

lisaks suhete (välis)poliitilisele täht-

na, aga ei saa sundida eksportima

lepingut EAS ja Kasahstani riikliku

susele ka mõlema riigi soovi aren-

või investeerima. Tänaseks on

ekspordi- ja investeerimisagentuuri

Ettevõtjatele meeldis väga Kodu-

dada majandus- ja kaubandus-

Eesti ja Kasahstani vahel sõlmitud

KAZNEX INVEST vahel. Kõik see

maja müügi- ja turundusdirektor

suhteid.

vastastikune topeltmaksustamise

peaks aitama ettevõtjaid, kes on

Andrus Leppiku ettekanne − Kodu-

vältimise leping, riigivisiidi ajal kir-

huvitatud ettevõtlusest ja/või in-

maja on eksportinud edukalt Norra

Riigivisiit on hinnang riikidevahelis-

jutatakse alla vastastikusele inves-

vesteeringutest Kasahstanis.

turule juba 13,5 aastat, sealsele

tele suhetele ning tunnistus selle

teeringute kaitse lepingule, riikide-

kohta, et suhted väärivad tõstmist

vahelised poliitilised suhted on

Kolmapäeva, 20. aprilli hommikul

toodangust. Kodumaja põhikliendid

uuele tasemele. Kasahstani presi-

head ja mõlemad riigid soovivad

maandub Tallinna lennujaamas

on peatöövõtjad ja kinnisvaraaren-

dendi visiidile eelnesid mitmed väik-

arendada majandussuhteid. Sel-

Kasahstani presidendi erilennuk

dajad.

semad sammud, alustades mitte-

lega peaksid olema loodud riigi-

ning algab Kasahstani presidendi

lüüakse Norra turul läbi hea kvali-

resideeriva suursaadiku nimetami-

poolsed eeldused ning edaspidine

Nursultan

riigivisiit

teediga − Eesti ettevõtjad pakuvad

sest Kasahstani (2007), peaministri

sõltub väga palju ettevõtjatest.

Eestisse. Loodan ja usun, et see

kvaliteetsele tootele juurde head

visiit saab olema välispoliitiliselt olu-

teenindust, koduturul tegutsevad

ja teda saatva äridelegatsiooni

turule müüakse 76,4% ettevõtte

Nazarbajevi

Andrus

Leppiku

sõnul

visiidist Astanasse (2009), Eesti ja

Kasahstan peaks olema Eesti et-

line ning majandussuhteid eden-

norralased kipuvad selles osas

Kasahstani valitsustevahelise ko-

tevõtjatele perspektiivikas ja huvi-

dav. Kasahstan, mida iseloomus-

sageli laisad olema. Lisaks tuntud

misjoni loomisest ja tööle asumi-

tav riik ja viimased aastad on

tab soodne geograafiline asukoht

müügi põhitõdedele pidas Leppik

sest (2010, 2011) ja lõpetades

näidanud, et järjest enam seda ta

ja sajanditepikkune transiidikori-

välisturgudel edukaks toimetami-

vastastikuse otsusega avada mõ-

ka on. Nii laiemas mõttes kui

doriks olemine ning mis ühendab

seks oluliseks suhtlemist välissaat-

lemas pealinnas alalised diplo-

ostjate poolest, kes vaatamata sel-

endas idamaist tarkust ja läänelikku

kondade, aukonsulite ja erialaliitu-

maatilised esindused (2011).

lele, et Kasahstani turul ei ole vii-

moderniseerimist – tasub avasta-

dega. Hästi müüvad juba teostatud

masel paarikümnel aastal õieti

mist ning on väärt saama Eestile

projektid − see on küll aeganõudev,

Täna tuleb tunnistada, et Eesti ja

Eesti kaupu olnud, mäletavad siia-

olulisemaks kaubanduspartneriks,

aga usaldusväärne. Samuti peab

Kasahstani majandussuhted on

ni Eestis toodetud piima- ja liha-

kui ta täna on.

ettevõtte koduleht olema kindlasti

väga tagasihoidlikud, vastastiku-

toodete, kommide ja konservide

sed investeeringud väikesed ja tu-

maitset. Endiselt on külakostina

Kasahhi vanasõna ütleb, et hobust

on ka kohapealse esindaja leidmi-

rism pea olematu. 2010. aastal

hinnas „Vana Tallinn” ja erinevad

ei saa hinnata enne, kui ta on sa-

ne, kes tunneks sealset kultuuri ja

moodustas kaubavahetus Kasah-

Eestis toodetud viinad.

duldatud ja inimest ei saa hinnata

äritavasid.

kohalikus keeles ning suureks abiks

enne, kui ta on rääkinud. Samuti

staniga ainult 0,5% Eesti kogukaubavahetusest. Kuigi kaubava-

Eesti toodete propageerimisele ja

võib öelda, et Kasahstani kohta ei

Konsultatsioonifirma Northern Part-

hetus on viimastel aastatel tasapisi

ettevõtjate abistamisele aitab olu-

saa anda hinnangut enne, kui ei

ners esindajad Lars Gunnar Lillek-

suurenenud, on olemasolev suur

liselt kaasa saatkonna avamine

ole seal käidud ning tutvutud nii

lev ja Jørgen Svendgård tutvus-

potentsiaal siiani kasutamata ja

Astanas käesoleva aasta septem-

riigi poliitilise ja majanduse oluko-

tasid ettevõtte alustamise protse-

arenguruumi piisavalt. Seda tõdes

bris ja Astanas resideeriva saadiku

rraga kui ka elu-olu ja kultuuriga.

duure Norras ja sealset maksu-

ka Kasahstani riikliku majandus-

ametisse nimetamine. Kusjuures

Edukat Kasahstani avastamist ja

süsteemi. Heaoluriigi Norra majan-

palati Atamekeni juhtkond visiidi ajal

saatkonna ja saadiku tegevuspiir-

julget majandustegevust Kasah-

dus baseerub peamiselt naftal,

Eestisse 2010. aasta augustis.

konnaks saavad lisaks Kasah-

stanis!

gaasil ja kalandusel. Norra tööpuu-

stanile ka Türkmenistan, Tadžiki-

dus püsib stabiilselt madala 3%

Valitsustevahelise komisjoni töö

stan ja Kõrgõzstan. Alates maist

käigus on arutatud majandus-

on Eesti kodanikele ja ettevõtjatele

suhete tänast seisu ja analüüsitud,

abiks ja toeks Välisministeeriumi

millised võiksid olla vastastikku hu-

poolt lähetatav diplomaat, kes

vitavad ning perspektiivsed koos-

hakkab kuni saatkonna avamiseni

töövaldkonnad. Pooled jõudsid

töötama aukonsulaadi ruumides.

Inflatsioon:

vastastikusele arusaamisele, et

Mitmetel Eesti ettevõtjad on juba

nendeks valdkondadeks on eel-

teinud koostööd Eesti aukonsuliga

Otsesed välisinvesteeringud:

juures. Välisfirmade jaoks atrakStatistika (2010) Elanikkond: SKT: SKT per capita: Töötus:

15,7 miljonit 177,4 mld USD 11,315 USD 6,6% 17,2% 14,5 mld USD

tiivsete sektoritena tõi Northern Partners välja järgmised valdkonnad: ehitus (eramud/korterid ja äripinnad), teede ja raudteede ehitus, mööbel

ja

sisekujundustooted

ning tööjõud tervishoius (õed, arstid, hooldusõed).


Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 20. aprill 2011

Tagasivaade

17

Eesti ettevõtjatega Norras Viibisin 4.-7. aprillini Kaubanduskoja esindajana koos kümne Eesti ettevõtjaga ärivisiidil Norras. Delegatsiooni kuulusid ettevõtjad puidu, metalli, klaasi ja valgustuse valdkondadest, kusjuures kõige suurem oli ehitusettevõtete osakaal – kokku kolm.

Marju Naar Teenuste osakonna projektijuht

Pärast äriseminari jätkasime kontak-

traditsioonilisse

tkohtumistega Eesti ja Norra ettevõt-

Stortorvet Gjæstgiver.

Norra

restorani

jate vahel, mis oli meie ettevõtjate

et jõulisest müügikampaaniast ja

Õhtu kulmineerus suursaadiku vas-

reklaamist ei piisa, vajalik on ka

tuvõtuga Eesti saatkonnas Oslos.

põhjalik analüüs. Prognosesente-

Kõik ettevõtjad said ennast ja oma

jaoks visiidi tähtsaim osa. Kontakt-

Teisel päeval külastasime Norra fir-

res AS andmebaasid võimaldavad

ettevõtet saadikule lühidalt tutvus-

kohtumised organiseeris Norra kon-

masid, mis sobisid tegevuse poo-

võtta välja statistikat maakondade

tada.

sultatsioonifirma Norway Business

lest Eesti delegatsiooni kuuluvate

ja isegi väikeste omavalitsusük-

House, mida esindas Erling Behrens.

firmade profiiliga. Firmakülastused

suste kaupa.

Norway Business House oli Eesti et-

organiseeris samuti Norway Busi-

tevõtjate profiilid ja kodulehed põhja-

ness House. Esimeseks võõrusta-

Teise külastuse tegime Põhjamaade

likult läbi töötanud ning selle tulemu-

jaks oli Prognosesenteres AS, mille

suurimasse ehitusettevõttesse NCC

Ettevõtjad hindasid visiiti korda-

sena oli kõikidel ettevõtetel kaks koh-

põhitegevusala on ehitus- ja kinnis-

AB. Ettevõte annab tööd 18 000 töö-

läinuks. Kaubanduskoja poolt tänan

tumist, kahel firmal lausa kolm.

varasektori analüüside ja prognoo-

tajale, tegutsetakse Põhjamaades,

Eesti saatkonda Oslos, EASi ja Nor-

side teostamine Norras, Rootsis ja

Balti riikides, Saksamaal ja Vene-

way Business House’i, tänu kellele

Pärast kontaktkohtumisi mindi Norra

Taanis. Väga huvitav ja kasulik oli

maal. NCC teeb palju rahvusvahe-

kujunes see üritus sisukaks ja loo-

ettevõtjate ja Eesti saatkonna esin-

see eelkõige meie ehitusettevõt-

list koostööd, seda kontseptsiooni

detavasti produktiivseks ka pikas

dajatega

jatele. Külastuse tulemusena tõdeti,

tutvustati ka Eesti ettevõtjatele.

perspektiivis.

networking-õhtusöögile

All vasakul Tõnu Järv (Foreco Homes and Houses), loo autor, Ulvar Zeider (Andrese Klaas), Erno Niemien (Saides Narva) ja Rasmus Eesmaa (Rasmar Ehitus). Üleval vasakul Gerd Veelma (Andrese Klaas), Ürjo Jõks (Hektor Light), Vallo Visnapuu (Pärnu Puiduklaster), German Berlov (Terasman) ja Aare Roosalu (RPM Grupp).

Viimasel päeval külastasime Oslo Ehitusmessi, mis toimus Lillestrømis.


18

Tagasivaade

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 20. aprill 2011

Hommikukohvil suursaadikuga esines Eesti suursaadik Hispaanias härra Toomas Kahur Järjekordsel hommikukohvil suursaadikuga rääkis Eesti suursaadik Hispaanias härra Toomas Kahur oma sihtriigist ning selle iseärasustest ning võimalustest eestlastele tema pilgu läbi. Priit Raamat Teenuste osakonna projektijuht

E

ttekande alguses käsitles

Ärikultuur sarnaneb suuresti ka

on otsus kaotada hoiukassad 2011.

ei tööta ennast surnuks. Samas on

härra suursaadik müüte ja

muule – kellaaegu ja arvete täht-

aasta lõpuks ning moodustada nen-

erinevatel piirkondadel erinev kin-

stereotüüpe, mis ei vasta tõele.

aegadest kinnipidamist peetakse

de baasil pangad. Seetõttu tuleb sil-

nistunud töökultuur, mistõttu tuleb

Laialdselt levinud arusaam His-

oluliseks. Hispaanlased kiidavad

mas pidada, et niinimetatud uued ja

iga olukorda vaadelda konkreetses

paania mañana-suhtumisest ei ole

eestlaste korrektsust, arvete õige-

vanad pangad on erinevad, sest

kontekstis ning võtta asju täpselt nii

otseselt tõsi vaid pigem Ernest

aegset tasumist ja negatiivset hoia-

nende käitumine nii laenu kui muu

nagu nad on. Tegevuste jätmine vii-

Hemingway

tuntuks

kut mustade tehingute osas. His-

finantseerimise, aga ka tingimuste

masele hetkele on Hispaanias tava-

saanud arusaam − mañana tä-

paanlaste käitumine selles on sar-

osas võib olla väga erinev. See on

line nähtus, kuid imepärasel kombel

hendab nii homset kui ka hom-

nane eestlastega ning oma partne-

üks asjaolusid, millele ettevõtjad, ka

saab kõik alati õigel ajal valmis.

mikut. Vastupidiselt stereotüübile

ritelt oodatakse samasugust käitu-

kohalikud, peaksid tähelepanu pöö-

on hispaanlane töökas − tööpäev

mist. Praktilise näpunäitena soovi-

rama.

algab eraettevõtetes kell seitse ja

tas suursaadik pärast tähtsa e-kirja

lõpeb kell kaheksa. Sinna vahele

saatmist üle helistada ja teisele poo-

Mida tuleks pidada silmas ärisuhtlu-

mida ise avada ei õnnestugi ning ka

mahub ka pikk lõunapaus, mis

lele oma kirjast märku anda.

ses hispaanlastega? Selles osas tõi

bürokraatiamaailm võib Hispaanias

härra suursaadik välja paar olulist

hirmuäratav olla. Saatkonna kontak-

kirjutistest

algab päeval kell kaks ja kestab

Suursaadik õhutas ettevõtjaid kasutama saatkonna abi, sest on uksi,

orienteeruvalt kella viieni. Pikk lõu-

Härra suursaadik käsitles ka majan-

aspekti, mille seas üks olulisimaid

tid ning võimalused võivad olla Eesti

napaus on ka peamiste ärilõunate

duskriisi Hispaanias. Kriisi kui sellist

on silmast silma kohtumine. Tele-

ettevõtjatele sellisel juhul väga väär-

toimumisajaks.

ei tunnistatud tükk aega, mistõttu

fonivestlus ei saa iial olla nii konk-

tuslikud. Saatkonna poole tuleks jul-

vastava reaktsiooniga jäädi väga hil-

reetne kui kohtumine vastava inime-

gelt pöörduda juba oma plaanide

Ärimaailmas kehtivad samasugu-

jaks. Paljud reformid on kriisi leeven-

sega. Hispaanlastele meeldib palju

algfaasis, nii on kõige lihtsam edasi

sed sotsiaalsed reeglid nagu era-

damiseks kiirustades läbi viidud –

suhelda ning oluline osa selles on

minna. Tihti aitab see säästa ka

eluski. Nagu igas riigis, ei meeldi ka

riigiametnike palgad on külmutatud,

small talkil. Eestlasele omane põh-

raha ja aega.

Hispaanias kohalikele teatud tee-

pensioniiga soovitakse tõsta 67 elu-

jamaine konkreetsus tuleb tihti kõ-

mad, mille ülesvõtmine võib kind-

aastani jms. Kõigil neil otsustel on

vale jätta. Lisaks meeldib hispaan-

lana tundunud kokkuleppe lihtsalt

tegelik mõju ka ärikliimale, mis on

lasele kui võõramaalane teab mõnd

nurjata. Näiteks tuleks ettevaatlik

tähtis kõigile Hispaanias töötavatele

kohalikku viisakusväljendit – see su-

olla Franco perioodi ja kodusõja

või seal tegevuse alustamist kaalu-

latab jää koheselt. Kuid hispaan-

teemadega. Targem on lasta his-

vatele välisfirmadele.

lastega suheldes on kõige olulisemaks kannatlikkus, kannatlikkus ja

paanlastel rääkida ja sel teemal oma arvamust mitte avaldama ha-

Olulist rolli Hispaania ärisektoris

veelkord kannatlikkus. Tuleb teada, et

kata kuna tegemist on, ka ärisituat-

mängivad ka pangad ja hoiukas-

kõik juhtub omal ajal või veidi hiljem.

sioonis, väga emotsionaalse küsi-

sad.

musega. Teiseks keeruliseks tee-

kontrolli kohalik omavalitsus ning

Töökultuur on asi, mis ühendab his-

maks, mida tasuks pigem vältida,

hoiukassal on kohustus investeerida

paanlasi. Toomas Kahuri sõnade

on baskide ja kataloonlaste ise-

kasum

sotsiaalsfääri

kohaselt töötab hispaanlane selleks,

seisvuspüüded.

(pargid, mänguväljakud jne). Tehtud

et elada, mitte vastupidi – inimesed

Hoiukassade

kohalikku

üle

teostab

Hommikukohv suursaadikuga on kutsutud ellu koostöös Välisministeeriumiga, et huvilistel oleks võimalik suursaadikutega kohtuda ning ka suursaadikutel saada vahetut kontakti ärisektori inimestega. Paaritunnisel koosviibimisel vabamas õhkkonnas kohvitassi taga annab suursaadik ülevaate oma sihtriigi ärikultuurist, suhtlemisest, bürokraatiast, kogemusest jne.


Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 20. aprill 2011

Teated

Seminari eelteade:

Hongkong — Eesti ettevõtete värav Aasiasse Eesti Kaubandus-Tööstuskoda koostöös Välisministeeriumi, EASi, ja Hongkongi Londonis asuva majandus- ja kaubandusesindusega

Ärivisiit Moldovasse 23.-27. mai

korraldab 2. juunil Hongkongi majandust ja koostöövõimalusi tutvustava äriseminari. Progamm valmib lähipäevil ja sellega saab tutvuda Koja kodulehel „Koolituste ja ürituste” alajaotuses.

Eesti Kaubandus-Tööstuskojal on koostöös Välisministeeriumi, EASi ja kohapealsete koostööpartneritega ettevalmistamisel ärivisiit Moldovasse 23.-26. mail. Oma osalemisest palume teatada hiljemalt 21. aprillil. Esialgne programm: Esmaspäev, 23. mai

Lisainfo ja registreerumine: KRISTY TÄTTAR • Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee

Lend Tallinn – Riia – Chisinau (Air Baltic). Majutumine hotelli „Dacia”. Linnaekskursioon. Kohtumine ja õhtusöök suursaadik Jaan Heinaga, saatkonna asejuhi Mati Murdi ja Eesti aukonsuliga Moldovas Igor Goncearoviga. Teisipäev, 24. mai Äriseminar Moldova Kaubanduskojas. Individuaalsed kontaktkohtumised Moldova Kaubanduskojas. Firma/organisatsiooni külastus. Kolmapäev, 25. mai Osalemine Moldova Messikeskuses korraldataval „XI Forum of Small and

Neljapäev, 26. mai

Peterburi suunaline äriseminar

Firma/organisatsiooni külastus või soovi korral – vaba programm. Lend

16. mail Kaubanduskojas

Medium Enterprises”. Firma/organisatsiooni külastus. Ekskursioon veinikeldrisse ja õhtusöök.

Chisinau – Riia – Tallinn (Air Baltic). Osalemispaketi hind on 425,80 eurot/6662,32 krooni (ei sisalda lennupileti maksumust) ja osalemispaketti kuulub:  3 ööd majutust hotellis „Dacia”;  korralduskulud Moldovas (äriseminari, individuaalsete

kontaktkohtumiste ja ettevõtete/organisatsioonide külastuste korraldus, osalemine foorumil);  kohalik transport Moldovas;  linnaekskursioon 23. mail ja ekskursioon veinikeldrisse 25. mail.

15.-17. maini toimuvad järjekordsed „Peterburi Kohtumised” Tallinnas, seekord juba üheteistkümnendat korda. Traditsiooniliste „Peterburi Kohtumiste” raames korraldavad Kaubanduskoda ja Tallinna Linnavalitsus kahe linna ettevõtjate äriseminari esmaspäeval, 16. mail kell 10.00 Eesti Kaubandus-Tööstuskoja suures saalis (Toom-Kooli 17, Tallinn). Äriseminaril tutvustatakse mõlema linna ettevõtluskeskkonda, kuulatakse ettekandeid ettevõtjatele huvipakkuvatel teemadel ning vaetakse ärisidemete tihendamise võimalusi. Äriseminarile järgnevalt on võimalus luua kontakte ja kohtuda Peterburi ettevõtjatega. Kutsume äriseminaril

Kõik ettepanekud ja soovitused programmi osas on teretulnud!

osalema Eesti ettevõtjaid, kes omavad ärisidemeid Peterburi ettevõtjatega, soovivad neid luua või on huvitatud tutvumisest ettevõtluse arendamise võimalustega Peterburis. Osavõtutasu liikmele 15 eurot/234,7 krooni, mitteliikmele 30 eurot/469,4 krooni. Hindadele lisandub käibemaks. Registreerimine kuni 12. maini.

Lisainfo ja registreerumine: KRISTY TÄTTAR Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee

Lisainfo ja registreerumine: PRIIT RAAMAT • Tel: 604 0081 • E-post: priit@koda.ee

19


20

Teated

Kontaktkohtumised energia- ja keskkonnasektori ettevõtetele –

GENERA 2011

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 20. aprill 2011

Seminar:

Kohustuste täitmise tagamine 4. mail Tallinnas, 18. mail Tartus

11.-13. mail Madriidis Võlgnevused on tänases majandusolukorras kujunenud Eesti Kaubandus-Tööstuskojal on hea meel kutsuda huvilisi külastama 11.-13. maini Madriidis toimuvat rahvusvahelist energia- ja keskkonnateemalist messi GENERA 2011 ning osalema messiga paralleelselt korraldatavatel ekskursioonidel ja kontaktkohtu-

kahjuks tõsiseks äritegevust häirivaks probleemiks ning seetõttu on oluline tunda ja kasutada õiguslikke vahendeid, mis võimaldavad riske vähendada.

miste üritusel. Kogu paketi eesmärgiks on anda taastuvenergia- ja keskkonnasektorites

Teie abistamiseks nendes küsimustes korraldame koostöös

tegutsevatele ettevõtetele, uurimisinstituutidele, ülikoolidele jt organisatsioonidele või-

Advokaadibürooga VARUL 4. mail Eesti Kaubandus-Töös-

malus omavahel kohtuda, kontakte sõlmida ning ideid vahetada. Registreerunud osa-

tuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) ja 18. mail Atlantise kon-

lejatele on messikülastus, ekskursioonid ja eelkorraldatud kontaktkohtumised tasuta,

verentsikeskuses (Narva mnt 2, Tartu) erinevaid kohustuste

osaleja kanda jäävad komandeeringukulud (transport Madriidi, majutus, päevarahad jm).

täitmise tagamise võimalusi tutvustava õppepäeva.

Kuidas osaleda?

Päevakava:

 Registreerida ettevõte ürituse kodulehel (www.bioenergy-match.eu) hiljemalt 20. aprillil.  Tutvuda online-kataloogi kaudu teiste registreerunud osalejatega.

10.00

Kohustuste täitmise tagamise vajadus

–10.30

ja erinevad võimalused (Tallinnas: Martin Tamme, mag.iur.,

 Peale registreerumist valida välja firmad/organisatsioonid, millega oleks huvi

vandeadvokaat, partner;

kohtuda ning anda seejärel oma kohtumissoovist teada hiljemalt 29. aprilliks.

Tartus: Paul Varul, PhD, vandeadvokaat, partner)

 Individuaalsed kohtumiste ajakavad saadetakse osalejatele umbes nädal enne messi.  Soovi korral aitame reisipaketti koostada.

10.30

Hüpoteek

–11.30

(Tallinnas: Martin Tamme, mag.iur., vandeadvokaat, partner; Tartus: Leonid Tolstov, vandeadvokaat, partner)

Projekti taustast 2nd Generation BioMatch on Euroopa Liidu poolt rahastatud algatus bioenergia sek-

11.30

Kohvipaus

tori ettevõtete konkurentsivõime suurendamiseks. Projekti kuulub neli suurt kontakt-

11.45

Õiguste pantimine, sh finantstagatis

kohtumiste üritust, mis toimusid/toimuvad paralleelselt erinevate erialamessidega.

–12.45

(Tallinnas: Marko Kairjak, LL.M., vandeadvokaat; Tartus: Leonid Tolstov, vandeadvokaat, partner)

Lisandväärtusena toimub erialamesside raames eraldi korraldatud kontaktkohtumiste üritus 9 riigi ettevõtjatele, mida Eesti poolt korraldab Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Lisaks Eestile osalevad üritusel ettevõtjad Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast, Lätist, Rootsist, Soomest, Suurbritanniast ja Taanist. Ürituse raames on huvilistel võimalik kohtuda

12.45

Lõuna

13.30

Käendus

–14.30

ligi 600 ettevõtte, organisatsiooni ja uurimisinstituudiga, mille tegevusaladeks on valdkonnad biomassist bioenergiani. Messil stendiga esindatud osalejate kõrval on võimalik kohtuda ka registreerunud külastajatega. Miks osaleda? Lisaks erialamessi külastamisele ja selle eksponentidega tutvumisele annab kontaktkohtumiste üritus suurepärase võimaluse väikese aja- ja rahakuluga kohtuda võtme-

(Tallinnas: Ants Mailend, LL.M., vandeadvokaat, partner; Tartus: Peeter Viirsalu, MA, vandeadvokaat)

14.30

Omandireservatsioon, tagasiloovutamine,

–15.30

liising, faktooring (Tallinnas: Tarmo Peterson, LL.M., vandeadvokaat; Tartus: Rait Ratasepp, MA, vandeadvokaadi abi)

otsustajatega ning luua uusi kontakte (võimalus kohtuda personaalselt eelnevalt kodulehel välja valitud ettevõtete esindajatega). Samuti on see tasuta turunduskanal

Osalemistasu on Kaubanduskoja liikmetele 55 eurot/860,56

oma ettevõtte/organisatsiooni tutvustamiseks ja arendamiseks. Kasutage suurepärast

krooni ja mitteliikmetele 80 eurot/1251,73 krooni, hinnale

võimalust tutvustada oma ettevõtet, tooteid ja tegemisi ning luua uusi kontakte Madriidis!

lisandub käibemaks. Hinnas sisalduvad jaotusmaterjalid, lõuna ja kohvipausid.

Lisainfo ja registreerumine: TOOMAS HANSSON Lisainfo ja registreerumine: KRISTY TÄTTAR • Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee

Tel: 744 2196 • E-post: toomas@koda.ee


Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 20. aprill 2011

Estonian Export Directory ilmus juba kuueteistkümnendat korda

Teated

Kontaktkohtumiste üritus

Unlocking the Potential 18.-19. mail Maltal

See praktiline töövahend sisaldab ligi tuhande Eesti ettevõtte andmeid, kes soovivad oma kaupu ja teenuseid välisturgudele viia ja mujalt maailmast partnereid leida. Mahukas väljaanne tutvustab Eestit mujal maailmas, sest lisaks ettevõtete kataloogile sisaldab see ka üldinfot Eesti majanduse kohta, statistikat ning huvitavat ja kasulikku materjali neile, kes soovivad Eestis ettevõtlust alustada. Kogu teave on raamatus inglise, saksa ja prantsuse keeles.

Eesti ja Malta majandussidemed ja kaubavahetus on senini jäänud tagasihoidlikuks. 2008. aastal oli Eesti ja Malta vahelise kaubavahetuse kogukäive 1112 tuhat eurot ning Malta oli Eesti 89. kaubanduspartner. 2009. aastaga kasvas Malta tähtsus Eesti kaubanduspartnerina, tõustes 69. kaubavahetuspartneriks kogukäibega 3208 tuhat eurot. 2010. a. toimus väike tagasilangus – 9 kuu seisuga on Malta Eesti 76. kaubavahetuspartner. Kogukäive 2457 tuhat eurot moodustab alla 1% kogu Eesti kaubavahetusest.

Küsi tasuta raamatut ja CD-d

Eesti peamised ekspordiartiklid Maltale on loomsed ja mineraalsed tooted ning

Eesti Kaubandus-Tööstuskojast

laevade varustamine, peamised impordiartiklid Maltalt on masinad, seadmed,

telefonil 604 0060 või e-postiaadressil koda@koda.ee

metallid, metalli- ja keemiatooted. Mõned Malta tööstussektorid nagu IT ja

Väljaanne on saadaval ka CD-l ning veebiaadressil:

kommunikatsioon, farmaatsia ning aviatsioon on viimastel aastatel kiiresti rahvus-

www.estonianexport.ee Koostööpartner: Ekspress Hotline AS • Tel: 626 6910

vahelist tunnustust kogunud. Tõestuseks on see, et suurenev arv tuntud rahvusvahelisi operaatoreid on avastanud Malta pakutavaid tugevusi ja eeliseid ning on edukalt Malta turul kanda kinnitanud.

Lisainfo väljaande kohta: Piret Salmistu • Tel: 604 0060 • E-post: piret@koda.ee

Praeguseks hetkeks on üritusele registreerunud ligi 70 Malta ettevõtet/organisatsiooni järgmistelt tegevusaladelt:  Taastuv energia ja keskkond  Toiduainetetööstus

Sloveenia-Eesti ärifoorum ning kontaktkohtumised Sloveenia ettevõtjatega 6. mail Tallinnas

 Koolitusteenused  Konsultatsiooniteenused  Loometööstus ja visuaalne kunst Maltal on nendes sektorites palju suurepäraseid spetsialiste, kes soovivad leida kontakte teiste riikide kolleegidega, vahetada ideid ja leida koostöövõimalusi. Lisaks Malta ettevõtetele/organisatsioonidele osaleb kontaktkohtumiste üritusel

5.-6. mail külastab Eestit suur, 28-liikmeline Sloveenia ettevõt-

kolleege ka Austriast, Bulgaariast, Hispaaniast, Islandilt, Itaaliast, Pakistanist,

jate äridelegatsioon. Seoses sellega korraldab Kaubandus-

Kreekast, Liibüast, Luksemburgist, Norrast, Poolast, Rootsist, Saksamaalt,

koda 6. mail Sloveenia-Eesti ärifoorumi ning kontaktkohtu-

Suurbritanniast, Türgist ja Venemaalt.

mised Sloveenia ettevõtjatega. Äridelegatsioonis on esindatud väga erinevad sektorid: pangandus ja kindlustus, elektroonika,

Juba registreerunud osalejatega saab tutvuda ja lisainformatsiooni ürituse kohta

energeetika, ehitus ja ehitusmaterjalid, IT ja telekommunikat-

leiab kodulehelt: www.maltab2b.eu.

sioon, toiduainetööstus, turism, projekteerimine jne. Eesti ettevõtetele on osalemine tasuta (Net4Biz projekti raames toetab projekti Kuna äridelegatsioon on väga suur, palume selle liikmetega

Euroopa Komisjon), enda katta jäävad komandeeringukulud (sõit sinna, maju-

tutvuda Kaubanduskoja kodulehel: www.koda.ee/koolitused

tus, päevarahad). Soovi korral aitame reisipaketi koostamisel.

/?id=14969, kus on avatud ka registreerumine. Osalemine on tasuta, kuid registreerumine on kohustuslik. Registreerumise viimane kuupäev on 2. mai.

Lisainfo ja registreerumine: EVA MARAN Tel: 604 0083 E-post: eva@koda.ee

Lisainfo ja registreerumine: KRISTY TÄTTAR Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee

21


22

Teated

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 20. aprill 2011

Firmade kontaktkohtumised „Baltic Business Arena” 16.-17. juunil Stockholmis ICSB – International Council for Small Business korraldab Rootsis Stockholmis 15.-18. juunil oma 56. aastakonverentsi ning kohale oodatakse ligi 1000 väikese ja keskmise suurusega ettevõtte juhti üle 70 riigist. Konverentsi erilise osana korraldakse 16.-17. juunini esmakord-

Hommikukohv suursaadikuga:

selt kontaktkohtumised ettevõtjaile „Baltic Business Arena”, kus osalejad saavad võimaluse ka omavahel kohtuda ja koostöövõimalusi arutada. Osaleda võivad nii ostjad, kes otsivad uusi innovaatilisi tooteid/teenuseid; toodete/teenuste – uute lahenduste pakkujad; uurimisinstituudid, kes soovivad partneritega mõtteid ja ideid vahetada; finantsinstituudid. Osalema oodatakse järgmiste tegevuslade esindajaid:  Clean-Tech (jäätmekäitlus, taaskasutus, vesi ja kanalisatsioon, keskkütte- ja

Eesti asjur Afganistanis – Tanel Sepp 4. mail Kaubanduskojas

jahutusseadmed, energiasäästlikkus jmt ning sellealane konsultatsioon ja teenused)  Taastuvenergia (bio-, päikese-, tuule- ja hüdroenergia, biokütused; teenused)  Säästlik ehitus (ehitusmaterjalid ja -tehnoloogiad, passiivmajad jpm)  Life Sciences (meditsiini- ja biotehnoloogia, tervishoid, farmaatsia jne)  Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad (roheline IT, uued meediad, mobiilsed teenused,

kodulahendused jpm)

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab mais koostöös Välisministeeriumiga kaks lühiseminari „Hommikukohv suursaadikuga”. Neist esimesel, 4. mail, esineb Eesti asjur Afganistanis Tanel Sepp.

10 osaleva Eesti ettevõtte osalemistasu tasub SIDA (Swedish International Development Cooperation Agency), lisaks antakse ka reisitoetust umbes 200 euro ulatuses. Ürituse osalemistasu 2900 Rootsi krooni sisaldab järgmist:

Käsitletavad teemad:  Afganistani olukord ning võimalused,  tähelepanekud ja märkused ettevõtjatele,  võimalik abi suhtlemisel ning kokkuviimistel,

 kontaktkohtumiste korraldamine kahel päeval;

 kultuurilised iseärasused ning bürokraatia.

 osaleva ettevõtte andmete kandmine online-kataloogi ja levitamine teistele osalejatele;  osalemine spetsiaalsetes töötubades;

Kõige olulisemateks küsimusteks on võima-

 lõunasöögid 16. ja 17. juunil;

likud suunad ärikeskkonnas ning erinevad

 kohvi ja suupisted kohtumiste toimumise ajal;

võimalused ettevõtjatele täiesti uue sihtriigi

 osalemine 16. juunil õhtusel networking-üritusel.

avastamiseks.

Toetuse saamiseks peab osaleja täitma kõiki alljärgnevaid tingimusi:

Lühiseminari „Hommikukohv suursaadikuga” osalustasu Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liik-

 ettevõte peab olema Eestis registreeritud;

mele on 9,59 eurot/150 krooni ja mitteliikmele

 osaleja on väike- või keskmise suurusega ettevõte;

19,17 eurot/300 krooni (lisandub käibemaks).

 ettevõte tegutseb ühes ja/või mitmes ülalnimetatud sektoris;

Vajalik eelregistreerimine hiljemalt 2. mail.

 osaleja on alustav ettevõte või soovib tutvustada oma uut teenust/toodet/tehnoloogiat

või soovib leida uusi innovaatilisi lahendusi/tooteid.

Järgmine lühiseminar sarjast „Hommikukohv suursaadikuga”, kus oma kogemusi ja mõtteid

Detailne informatsioon ürituse kohta ja registreerumine osalemiseks: www.b2match.eu/

jagab Eesti suursaadik Gruusias Toomas Lukk,

balticbusiness. Registreerimisankeedi saab täita ka paberil. Täidetud ankeedi palume saata

toimub 19. mail.

kas faksi või e-posti teel. Registreerimistähtaeg 9. mai.

Lisainfo ja registreerumine: KRISTY TÄTTAR Tel: 604 0093 Faks: 604 0061 E-post: kristy@koda.ee

Lisainfo ja registreerumine: PRIIT RAAMAT Tel: 604 0081 E-post: priit@koda.ee


Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 20. aprill 2011

Uued liikmed

23

Harjumaa ja Tallinn ADVOKAADIBÜROO BERGMANN OÜ

www.abergmann.ee

ALTENBERG REVAL AS ARUUT OÜ

www.aruut.ee

BALTI TOODE OÜ BMC TECHNICS OÜ

Kinnisvara arendus ja rent.

608 0505

Garderoobide ja nende uste tootmine. Eritetellimusel mööblitootmine, klaaslahendused, mööblidisain.

www.baltitoode.ee

5850 1235

Keevistraadi müük. Seltskonnamängude Baila ja Afterparty müük. Konteinerite müük.

5332 3491

Metallitöötlusseadmete import, paigaldus, hooldus ja koolitus nendega töötamiseks.

5554 5405

Peenete ja ülipeenete pulbrite ja nende segude tootmiseks vajaminevate tehniliste seadmete väljatöötamine.

5303 9750

Lepingute ja dokumentide koostamine ja vormistamine. Andmetöötlus.

www.dokud.ee

EASTESSVE TRADING OÜ EESTI FINANTSTEENUSTE AGENTUUR OÜ

Õigusabi.

627 9370

www.bmctechnics.eu

DISAM-E OÜ DOKUD OÜ

632 2232

www.efta.ee

508 4409

Kinnitusvahendite hulgimüük.

682 7800

Finantsjuhtimine, raamatupidamine, maksunõustamine, juriidiline nõustamine.

EXPERT ADVICE OÜ

www.expertadvice.ee

5559 7928

Terasest ja alumiiniumist konstruktsioonide valmistamine. Roostevaba terase töötlemine.

FRED & EMMA PLAYGROUNDS OÜ

www.fredemma.com

661 1265

Laste mänguväljakute ja spordivahendite tootmine ja paigaldus. Haljastustööd.

INGLI PAI OÜ

5566 7004

Loodusliku kosmeetika tootmine ja turustamine. Aroomteraapia ja tervisenõustamise alased loengud.

INRESTAURAATOR PROJEKT OÜ

655 2599

Arhitektuurne projekteerimine. Projekteerimise peatöövõtt, sisekujundusprojektide koostamine.

KOLM ÕDE OÜ LINUS MEDICAL OÜ LUMERANTA OÜ MEDIA MENU INTERNATIONAL AS MULTIPIPE OÜ NORDIC HOUSES OÜ

NURMAK OÜ OPTIM TECHNOLOGY OÜ ROHE GROUP OÜ SAKSA AUTOMAATIKA OÜ

630 6300

Majutus. Toitlustus.

661 9855

Meditsiiniseadmete, kirurgiriistade ja ortopeediliste abivahendite hulgimüük. Meditsiini- ja ortopeediakaupade jaemüük.

5667 4345

Erinevate puhastusmasinate müük, -hooldus, -remont, -rent. Puhastusmasinate kulutarvikute ja varuosade müük.

www.mediamenu.ee

669 1880

Interneti- ja mobiilse reklaami valmistamine.

www.multipipe.eu

512 2510

Metallist ja plastmassist torude hulgimüük. Torufitingute hulgimüük.

www.nordichouses.eu

602 5300

Kokkupandavate puitehitiste ja nende elementide tootmine. Elamute ja mitteeluhoonete ehitus. Arhitekti ja insenerialased tegevused ja nendega seotud tehniline nõustamine.

www.nurmak.ee

626 7872

Üldehitus. Ehitusjuhtimine.

www.optim.ee

686 1390

Internetiturundus, otsingumootorite optimeerimine.

www.rohegroup.ee

506 2778

Internetikaubandus, looduskosmeetika ja 100% looduslike toodete jae- ja hulgimüük.

www.linusmedical.com www.puhastusmasinad.ee

www.saksa-automaatika.ee

605 2526

Tööstusautomaatika projektide teostamine. Ehitusautomaatikatööd.

www.talentor.ee

640 3200

Personaliotsing. Töölepingute jms dokumentatsiooni vormistamine. Tööandja esindamine töövaidlustes. koondamisnõustamine.Töövahendus. Karjäärinõustamine. Teavitamine tööturu olukorrast.

5691 5374

Puu- ja köögivilja hulgimüük. Müüdavate kaupade ladustamine, komplekteerimine ja klientidele kohalevedu.

www.ttk-tallinn.ee

554 4445

Metallilõike tööriistade ja nende lisatarvikute müük.

www.airtours.ee

627 6050

Reisibüroo. Konverentsikorraldus.

BALT-KOMZ-SERVICE AS

www.bks.ee

392 4562

Kuivatusseadmete tootmine mitmesugustele materjalidele. Vaakumkuivatid toiduainetele ja puidule. Mittestandardsete seadmete väljatöötamine ja valmistamine.

FFC LOGISTICS OÜ

www.ffcl.eu

337 2000

Rahvusvahelised autoveod. Ekspedeerimine. Laoteenused. Tolliagentuur.

www.merit.ee

776 8361

Majandustarkvara tootmine ja müük, raamatupidamisprogrammi Merit Aktiva ja palgaprogrammi Merit Palk tootmine.

www.agroproff.ee

325 8965

Põllumajandustehnika ja nende varuosade müük. Põllumajandusmasinate hooldus ja remont.

www.balmec.com

509 0834

Metsamasinate varuosade tootmine, hüdrosilindrite remont ja valmistamine. Treimis-freesimistööd.

5664 1729

Klaas-alumiinium lahenduste projekteerimine, tootmine, müük ning paigaldus. Ehitusmaterjalide vahendus.

TALENTOR ESTONIA / IN RE OÜ

TIE GROUP OÜ TÖÖSTUSTARVIKUTE KESKUS OÜ VIRONE REISIBÜROO AS

Ida-Virumaa

Jõgevamaa MERIT TARKVARA AS

Lääne-Virumaa AGROPROFF OÜ

Pärnumaa BALMEC FOREST OÜ

Tartumaa ALUTEC GROUP OÜ

www.alutec.ee

MARTELLA OÜ MONARO GROUP OÜ

503 1578

Metsasaaduste (seened, marjad) hulgimüük.

www.monaro.eu

733 1330

Ehitus. Ehituskaupade import ja hulgimüük.

www.mapomets.ee

505 0375

Metsamajandus, metsavarumine, metsamajandust abistavad tegevused, puidukaubandus, metsa ja põllumaa ost.

www.protex.no

767 9490

Trikotaažist toodete tootmine meestele ja naistele. Vormirõivaste ja pealisriiete tootmine meestele ja naistele. Mööblitööstuses pehmele mööblile kinnitatavate toodete tootmine.

www.moisaturism.ee

511 1099

Katusorganisatsioon kohalikele omavalitsustele mõisakoolide haldajana ja nende piirkonnas ettevõtjate ja organisatsioonide koolitamine ja esindamine.

524 0635

Puidu vahendamine.

550 5279

Ruumide üürileandmine. Ehitusjuhtimine. Omanikujärelvalve.

Valgamaa MAPOMETS OÜ PROTEX BALTI AS

Viljandimaa EESTI MÕISAKOOLIDE ÜHENDUS MTÜ PLASTO EESTI OÜ

Võrumaa KAMEL AS


24

Riigihanketeated

Teade liikmesettevõtete juhtidele

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 20. aprill 2011

Riigihanketeated 1) graafiline kujundus,

NATO ja OSCE

tk). Tähtaeg pakkumiste esitami-

trükiteenused;

seks 13.05.2011. Kood 4179

2) digitaaltrüki- ja

IT ja seadmed  Teenuste ostmise hange IT-infra-

 Radarmärgi parandustööd, märk

kopeerimisteenused;

asub meres, 5 km kaugusel sada-

struktuuride arendamiseks Afgan-

3) reklaammaterjalide tarnimine;

mast. Tähtaeg 12.05.2011.

istanis (riistvara, insenertehnilised

4) fotograafiateenused.

Kood 4182

teenused, tarkvara jm tugiteenu-

Teade avaldatud 12.04.2011.

sed). Tähtaeg osalustaotluste esitamiseks 06.05.2011. Kood 4166

Kood 4173

Transporditeenus

 Eelteade tehniliste eeskirjade tõlki-

 Taksoteenuste osutamise hange

 Printerite hange. Tähtaeg pakku-

miseks (kuni nelja-aastase lepingu

Heinäveden vallas (sotsiaalhoole-

Tuletame Teile meelde, et Kau-

miste esitamiseks 09.05.2011.

sõlmimiseks). Tõlgitavate doku-

kanne ja puuetega inimeste toe-

banduskoja liikmemaksu tasu-

Kood 4167

mentide

tus). Tähtaeg 13.05.2011.

lehekülgede

koguarv

mise tähtaeg oli käesoleva

 Hooldusteenuste hange automa-

2010. aastal ca 31 000 lehekülge

aasta 15. märts. Täna on Koja

tiseeritud IT-seadmetele Itaalias

aastas. Teenuste laad hõlmab järg-

liikmeskonnas 3165 liiget ja

(automated information system).

mist: ülimalt tehnilised tekstid; töö-

Tarned: puhastussüsteem,

2011. aasta liikmemaksu on

Tähtaeg osalustaotluste esitami-

tamine lühikeste ja väga rangete

laste mänguväljak,

tasunud 65% liikmetest.

seks 11.05.2011. Kood 4168

tähtaegadega; suur ja kõikuv maht.

kütusetõrjeseadmed,

Hankemenetluse kavandatud al-

turundusmeened

tiliste andmete haldamiseks, ana-

guskuupäev 01.09.2011.

 Ostetakse laborikasutuseks Sol-

lüüsiks ning majanduslike ja graa-

Kood 4176

 OSCE IT tarkvara hange: statisKaubanduskoja liikmetel on mitmete õiguste kõrval kaks peamist põhikirjajärgset kohustust Kaubanduskoja ehk teiste liikmete ees – liikmemaksu õigeaegne tasumine ning oma ettevõtte kohta tões-

filiste modelleerimiste teostami-

Kood 4180

vent puhastussüsteem (Solvent purification system). Tähtaeg 12.05.

seks. Tähtaeg pakkumiste esita-

Ehitusteenus

miseks 02.05.2011. Kood 4169

 Ehitustööde hange. Euroopa Parla-

 Ostetakse mänguväljaku tarbeid

2011. Kood 4181

mendi presidendi ja peasekretäri

kolme sihtkohta: liivakastid, roni-

EUROOPA LIIDU

büroode seadmestamise tööde

miskonstruktsioonid, kiiged. Täht-

INSTITUTSIOONID

teostamiseks. Pakkumiste esitami-

te andmete esitamine. Just

ne 23.05.2011. Kood 4172

aeg 10.05.2011. Kood 4183  Hangitakse

naftatõrjeseadmeid

kehtivate andmete edastamine

Konsultatsiooniteenused, trüki-

parandab kindlasti mõlema-

ja kujundusteenused, tõlketeenused

Mööbel

suunalist kiiret infovahetust.

 Teenused Euroopa Koolitusfondi

 Eelteade (avaldatud 12.04.2011)

Väga oluline on Koja poolt õige

Ukraina projektitegevuste tugitee-

büroomööbli hankimise ja seondu-

 Kõrgkool soovib osta logodega va-

info edastamine koostööpart-

nuste osutamiseks. Tähtaeg pak-

vate teenuste kohta. Hankija Euro-

rustatud turundusmeeneid ja -kin-

nereid otsivatele ettevõtjatele

kumiste esitamiseks 24.05.2011.

just asukohaga Haagis.

gitusi. Tähtaeg 03.05.2011.

(aadress, telefoni- ja faksi-

Kood 4170

Kood 4175

Kood 4185

(päästeametile, politseile, turvatöö-

number, e-postiaadress). Sa-

 Turvalisuse ja ohutusega seotud

muti ootame operatiivset infot

nõustamisteenuste osutamine Eu-

Reisiteenuste ostmine

likvideerimiste, ühinemiste ja

rojusti uute ruumide jaoks. Teade

raamlepinguna

muude muudatuste kohta.

avaldatud 12.04.2011.

 Reisibüroo valimine (3+1 aastat).

Kood 4171

Kood 4184

Kõnealune leping on seotud Eu-

 Hangitakse uuring: ELi metsade

roopa Investeerimispanga person-

mõju ilmastikumustritele (millises

ali mis tahes isiku reisivajadustega

ulatuses mõjutab metsaga kaetus

katmisega, hõlmates Luxembour-

hüdroloogilise tsükli atmosfääriosa,

gis asuvaid peakortereid ning kõiki

metsaga kaetusest ELi ilmastikule

selle välismaal asuvaid büroosid.

Küsimuste korral palun võtke

ja kliimale (tuuled, sademete mus-

Osalustaotluse esitamise tähtaeg

alati meiega ühendust!

trid, temperatuurierinevused, päik-

30.04.2011. Kood 4177

Täname kõiki oma liikmekohustusi täitnud liikmeid!

tajatele). Tähtaeg on 12.05.2011.

sekiirgus) tuleneva mõju hindamisele ja kõnealuste näitajate eel-

SOOME

datavale muutumisele tulevikus).

Lisainfo: JANNE-LY PRIKS Tel: 604 0086 E-post: janne-ly@koda.ee

Pakkumiste esitamise tähtaeg on

Ehitus- ja hooldustööd

23.05.2011. Kood 4174

 Ehitustöö sildade ehitamiseks met-

 Eelteade raamlepingu sõlmimiseks järgmiste

toodete

hankimiseks

nelja osana (pakkumisi võib esitada erinevatele osadele):

sateedele metsaautode jaoks. Tähtaeg 27.05.2011. Kood 4178  Vihmaveekaevude liivapesade tüh-

Täpsem info: LEA AASAMAA

jendusteenuse tellimine (ca 1000

Tel: 604 0090 • E-post: lea@koda.ee


Koostööpakkumised • Liikmelt liikmele

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 20. aprill 2011

Koostööpakkumised

25

Liikmelt liikmele

 Poola tekstiiltoodete tootja otsib

 Türgi konsultatsiooniettevõte (kor-

edasimüüjaid. Toodete sortimenti

raldab üritusi/ärireise Türgi investo-

kuuluvad eelkõige sokid ja suka-

ritele ja ettevõtjatele) otsib kontakte

püksid. Hetkel tooted müügil pea-

heade sidemetega professionaal-

miselt kohalikul turul.

sete

Kood 2011-04-01-025

Kesk- ja Ida-Euroopas (sh väljas-

konsultatsiooniettevõtetega

pool ELi, Venemaal), kes suudaksid  Rumeenia kaevandusettevõte otsib

pakkuda vajalikke ettevõtluse tugi-

koostööpartnereid ja edasimüüjaid

ja konsultatsiooniteenuseid Türgi

oma toodetele. Toodete sortimenti

klientidele teenusepakkuja sihtriigis.

kuuluvad kivitooted: kruus, liiv, tse-

Kood 2011-03-31-019

Teil on võimalus leida koostööpartnereid ning uusi kliente teiste Kaubanduskoja liikmete hulgast. Koostöösoov või soodupakkumine peab sisaldama: sooduspakkumist/koostöösoovi, tegevusvaldkonda, firma nime, kontaktandmeid, aadressi, telefoninumbrit, e-postiaadressi, kontaktisiku andmeid ning pakkumise kehtivusaega. Sooduspakkumise tingimuseks on selle kehtimine kõigile liikmetele. Lisainfo: KAIDI TALSEN • Tel: 604 0085 • E-post: kaidi@koda.ee

Hansa Konverentsid OÜ

ment ning need on sobilikud nii  Poola ettevõte otsib edasimüüjaid

Hansa Konverentsid pakub kõigile liikmete võimalust tulla 40% sood-

projektide jaoks.

oma kergmetalli survevalu masina-

samalt meie uue tuleohutuse seaduse teemalisele koolitusele „Tule-

Kood 2011-04-01-012

tele (magneesium ja alumiinium).

ohutuse seaduse rakendamine töökohal tuleohutuse korraldamisel”.

Pakutakse edasimüügiks ka kerge-

Liikmetele kehtib suurepärane soodushind 84 eurot (koolituse tegelik

metalli survevalu valmisliine (külm/

hind on 140 eurot). Koolitused toimuvad: 5. mail Tartus (eesti keeles),

teenuseid: installatsiooni- ja re-

soe kamber).

13. mail Tallinnas (vene keeles) ja 26. mail Tallinnas (eesti keeles). Vali

monditeenuseid kütte-, kanalisat-

Kood 2011-03-31-013

endale sobivaim ja registreeri koolitusele!

tsiviil-, tööstus- kui muude ehitus-

 Rumeenia ettevõte pakub allhanke-

siooni-, ventilatsiooniprojektidele. Kood 2011-04-01-010

 Poola ettevõte pakub allhanketee-

Lisainfo:

nust kergemetalli survevalu teenus-

Heve-Riin Klaus

 Slovakkia ettevõte otsib edasimüü-

tele (külm/soe kamber). Ettevõtte

Tel: 682 5539

jaid oma toodetavatele kütuse-

on spetsialiseerunud auto jt surve-

E-post: hansa@hansakonverentsid.ee

mahutitele (mootorsõidukitele ka-

valu osade tootmisele.

www.hansakonverentsid.ee

sutamiseks avalikel maanteedel,

Kood 2011-03-31-011

mahutid kiire sulgemismeetodiga), treileritele ja pooltreileritele. Lisaks

 Saksamaa internetiturnduse tark-

pakub ettevõte nimetatud toodete

varalahenduste tootja sõiduautode

hooldusteenuseid ning tööstuslikku

edasimüüjatele otsib tehnilise tõl-

lakkimisteenust mootorsõidukitele

keteenuse

ja treileritele.

Euroopa keeltes (ka hiina keel).

Kood 2011-04-01-001

Kood 2011-03-29-015

pakkujaid

põhilistes

1Office Eesti OÜ 1Office Eesti OÜ avas Tallinnas Foorumi ärimaja teisel korrusel (Narva mnt 5) uue büroohotelli. Ootame Koja liikmeid tutvuma meie 2- ja 3kohaliste möbleeritud bürootubadega, mida teenindavad vastuvõtusekretärid. Koja liikmetele büroohotelli teenus esimesel lepingukuul 50% soodsamalt.

 Saksa ettevõte, mis on tegev infra-

 Poola kivist, graniidist jm mater-

puna küttesüsteemide valdkonnas

jalidest köögi tööpindade tootja

otsib

otsib oma toodetele edasimüüjaid

edasimüüjat

mõeldud

madratsitele

soojusmattidele,

mis

hoiavad ära hallituse ja tolmules-

Lisainfo: Ivar Veskioja E-post: ivar@1office.ee Tel: 5111234

ja koostööpartnereid. Kood 2011-03-29-004

tade leviku ja vähendavad seeläbi allergia teket. Kasutusvaldkond varieerub haiglatest ja hotellidest

Soovite alanud aastal leida uusi äripartnereid Euroopast?

kuni kodudes kasutatavate madratsite korrashoiu ja eluea pikendamiseni. Prototüüpi pakutakse ka koostöös edasiarendamiseks.

Euroopa miljardite eurode suurune riigihangete turg tundub Teile

Kood 2011-03-31-034

atraktiivne? Proovi nüüd riigihangete monitooringu teenust 40%  Läti

puidutöötlusettevõte

otsib

edasimüüjaid oma puidust aiamööblile. Kood 2011-03-31-022  Poola ettevõte otsib edasimüüjaid unikaalsele orgaanilisele väetisele. Kood 2011-03-31-014

Koostööpakkumiste põhjalikumad kirjeldused nüüd nähtavad Koja kodulehel http://www.koda.ee /koostoopakkumised.

Täpsem info: ANNIKA METSALA Tel: 604 0091 E-post: annika.metsala@koda.ee

odavamalt ja tutvu igapäevaselt kümnete riigihangetega üle Euroopa! Hind aprilli lõpuni 28,76 eurot/450 krooni kuu, infot edastame igal tööpäeval.

* Tavahind ühe kuu kohta Kaubanduskoja liikmele 47,93 eurot (750 krooni), mitteliikmele 95,87 eurot (1500 krooni).


26

Teated

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 20. aprill 2011

Kaubanduskoja

TENNISETURNIIR 11. juunil Pärnus

11. juunil algusega kell 10.00 toimub Pärnu Kesklinna Tenniseväljakutel (Ringi 14a) traditsiooniline Kaubanduskoja Tenniseturniir. Võistlus viiakse läbi lihtsas „iga mehe paarismängu” süsteemis. Võistluskaaslased ja turniiritabel loositakse kohapeal kõigi juuresolekul, tugevusgrupid moodustatakse eelregistreerunud mängijate seniste tennisetulemuste põhjal Eesti Tenniseliidu eksperdi ja harrastusliigade korraldaja Toomas Kuuma poolt. Kaubanduskoja rändkarikas ootab uusi Tenniseturniiri võitjaid! Eelmisel aastal toimunud turniiri võitsid Raivo Hellerma (Stora Enso Eesti AS) ja Kalle Pedak (Hedman Partners Attorneys-at-Law). Turniiril osalemiseks eeldame eelnevat võistluskogemust. Registreerunutele saadetakse täpsem ülevaade turniiri süsteemi ja ürituse enda kohta. Osalemistasu võistlejatele on 22 eurot/359,85 krooni (lisandub käibemaks). Arve saadetakse registreerumisel. Registreerumistähtaeg on 3. juuni.

Ootame Kaubanduskoja liikmeid koos perekondade ja kolleegidega nautima meeldejäävat võistlust ja ettevõtlike inimeste seltskonda. Info ja registreerimine: ANNIKA EESMAA Tel: 604 0094 E-post: annika@koda.ee

Koostöösoovid: PIRET SALMISTU Tel: 604 0060 E-post: piret@koda.ee

Kaubanduskoda Eesti Kaubandus-Tööstuskoda • Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 • Faks: 604 0061 • E-post: koda@koda.ee • www.koda.ee

Teenuste osakond

Raamatupidamine Kaubanduskoja Tartu esindus Kaubanduskoja Pärnu esindus Kaubanduskoja Kuressaare esindus

Tel: 604 0077 • konsultatsioon • päritolusertifikaadid • ATA-Carnet • tollikonsultatsioonid Tel: 604 0080 • äridelegatsioonid • messid • kontaktpäevad Tel: 604 0082 • koostööpakkumised Tel: 604 0060 • konsultatsioon • majanduspoliitiline tegevus Tel: 604 0089 • liikmeks astumine • Tel: 604 0086 • liikmesuhted Tel: 604 0088• avalikud suhted Teataja toimetus • toimetaja Kaidi Talsen • Tel: 604 0085 • E-post: kaidi@koda.ee Tel: 604 0067 Pikk tn 14, 51013 Tartu • Tel: 744 2196 Ringi 35, 80010 Pärnu • Tel: 443 0989 Tallinna 16, 93811 Kuressaare • Tel: 452 4757

Kaubanduskoja Jõhvi esindus

Pargi 27-203, 41537 Jõhvi • Tel: 337 4950

Poliitikakujundamise- ja õigusosakond Turundus- ja liikmesuhete osakond


Eksportööride koolitused 2010—2011 Ärihooajal 2010-2011 jätkab Kaubanduskoda juba heaks tavaks kujunenud ekspordivaldkonna koolituste korraldamist. Ajavahemikus september 2010 kuni juuni 2011 viiakse läbi koolitusprojekt „Ekspordivaldkonna koolitused 2010”. Ekspordivaldkonna koolitused on suunatud väikese ja keskmise suurusega tegutsevatele eksportööridele. Koolitusteemasid on neli, millest mahukaim on kolmepäevane Ekspordiplaani koostamise koolitus. Osalejatele jagavad teadmisi kogemustega lektorid: Juhan Bernadt, Yrjo Ojasaar ja Jakob Saks. Kaasatud on praktikud ettevõtetest.

• Juhan Bernadt on ligi 30 aastat tegelenud rahvusvahelise müügi-, turunduse- ja brändijuhtimisega nii suurettevõtetes kui väiksemates arenevates ettevõtetesüle maailma. Viiastel aastatel on ta tegelenud ettevõtete konsulteerimisega ning ekspordi- ja turunduskoolituste läbiviimisega Eestis.

EKSPORDIPLAANI KOOSTAMISE KOOLITUS Eesmärk on anda eksportööridele teadmised ja praktilised juhised oma ettevõtte ekspordistrateegia kujundamiseks ja konkurentsivõime tõstmiseks ning ekspordiplaani iseseisvaks koostamiseks ja selle efektiivseks elluviimiseks. Koolituse viivad läbi Juhan Bernadt ja Yrjo Ojasaar. Tallinn • Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17) • 5., 6., 13. mai

• Yrjö Ojasaar omandas õigusalase hariduse Ameerika Ühendriikides, kus praktiseeris advokaadina ning seejärel tehnoloogiaettevõttes partnerina. Tema tänane tegevus on seotud ettevõtetele era- ja riikliku riskikapitali kaasamise, rahvusvaheliste strateegiliste partnerite leidmise ning intellektuaalse omandi kaitsmise ja arendamisega. Hetkel töötab Yrjö Ojasaar OÜs Advokaadibüroo Luiga Hääl Mody Boreniuse, kus ta nõustab innovaatilisi firmasid. • Jakob Saks on pikaajalise rahvusvahelise kogemusega ekspordijuht. Lisaks on ta aastaid tegelenud ettevõtete konsulteerimise ja koolitamisega, viinud läbi arvukaid ekspordija messikoolitusi, töötubasid ning õppereise. Ta on edukalt aidanud uutele turgudele nii Eesti, Taani kui ka Hispaania ettevõtteid. Jakob Saks on koolitus- ja konsultatsioonifirma Vihje OÜ tegevjuht ja omanik.

VÄLISMESSIKOOLITUS Eesmärk on luua eeldused ettevõtete ekspordimahtude ja konkurentsivõime suurendamiseks välisturgudel läbi teadliku tegevuse messidel. Koolituse viib läbi Jakob Saks. Tallinn • Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17) • 2. mai Tartu • Raadimõisa Hotellis (Mõisavärava 1, Vahi küla, Tartumaa) • 16. mai Pärnu • Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž (Ringi 35) • 6. juuni

MÜÜGIVÕRGU ARENDAMISE JA LOOMISE KOOLITUS Eesmärk on jagada ettevõtjatele praktilisi teadmisi, kuidas arendada ja hallata müügikanaleid sihtturgudel: moodustada vajalikku kontaktvõrgustikku, arendada müügivõrku ning kuidas seda saavutada ka piiratud eelarvega. Koolituse viib läbi Jakob Saks. Tallinn • Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17) • 3. mai • 7. juuni Võru • Mainori Kõrgkooli Võru õppekeskus (Kreutzwaldi 34) • 4. mai Tartu • Raadimõisa Hotellis (Mõisavärava 1, Vahi küla, Tartumaa) • 18. mai

Lisainfo ja registreerumine: Lidia Friedenthal • Tel 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee Haili Kapsi • Tel 604 0078 • E-post: haili@koda.ee Registreerumine Kaubanduskoja kodulehe www.koda.ee kaudu. Osalustasu 19,17 eurot/300 krooni üks päev (sisaldab käibemaksu). Osalustasu sisaldab toitlustamist ja seminarimaterjale.

TURU-UURINGUTE KOOLITUS Eesmärk anda lihtsaid, praktilisi ja reaalses elus kasutatavaid teadmisi info hankimise kohta. Aidata mõista ettevõtte infovajadusi ning anda teadmised ja oskused, kuidas piiratud eelarve puhul need vajadused rahuldada ning turu-uuringute läbiviimisega ise hakkama saada. Koolituse viib läbi Jakob Saks. Tartu • Raadimõisa Hotellis (Mõisavärava 1, Vahi küla, Tartumaa) • 17. mai Tallinn • Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17) • 8. juuni

„Ekspordivaldkonna koolitused 2010” sarja läbiviimist kaasrahastab Euroopa Liidu sotsiaalfond.


Κaubanduskoja Κevadball 30. aprillil kell 19.00 restoranis Gloria, Tallinnas

Hea Kaubanduskoja liikmesettevõtte juht! Kalendrikevad on käes ja küllap jõuab ka päriskevad peatselt meieni. Igal juhul toimub Kaubanduskoja traditsiooniline kevadball ka sel aastal – juba viieteistkümnendat korda! Olete oodatud laupäeval, 30. aprillil kell 19.00 restorani Gloria (Müürivahe 2, Tallinn), et veeta pidulik ja meeleolukas õhtu koos teiste Kaubanduskoja liikmesettevõtete esindajatega. Tantsuks mängib ansambel James World Project. Solistidena astuvad üles James Werts, Marilin Kongo ja Anneliis Kits. Veinikeldris loovad meeleolu kitarriduo Aldo Järve ja Jüri Vaino. Kauni kevadise portreefoto jäädvustab teist fotograaf Toomas Tuul. Lisaks palju üllatusi. Õhtut juhib Marko Reikop.

Kutse hind on 64 eurot/1001,38 krooni. Hinnale lisandub käibemaks. Kutse kehtib kahele. Info ja registreerimine: Annika Eesmaa • Tel: 604 0060 • E-post: annika@koda.ee Koostöövõimalused: Piret Salmistu • Tel: 604 0060 • E-post: piret@koda.ee


Teataja  

Kaubanduskoja Teataja nr 8

Advertisement
Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you