a product message image
{' '} {' '}
Limited time offer
SAVE % on your upgrade

Page 1

TEATAJA IGA LIIGE LOEB! ILMUB AASTAST 1926. VEEBRUAR-MÄRTS 2020

Lahhentagge looja

Maarit Pöör villib Saaremaa pudelisse

lk 10–13

VAATA, MILLISED KAHJULIKUD SEADUSEMUUDATUSED SUUTIS KODA ÄRA HOIDA lk 22–24

EUROOPA ROHELINE KOKKULEPE VÕIB KAHJUSTADA ENERGIAMAHUKATE ETTEVÕTETE KONKURENTSIVÕIMET lk 30–31

EHITUSFIRMAD MUUTUSTE EES: OBJEKTIDEL TULEB HAKATA TÖÖTAJAID REGISTREERIMA lk 32–33

MIKS PANK SINU ETTEVÕTTE KOHTA DETAILSEID KÜSIMUSI ESITAB?


kiir e

se! gis

s o o h k e l a sin j it s

MS Finlandia väljub Tallinnast varahommikul kell 06.00 ja saabub Helsingisse esimese hommikuse laevana kell 08.15. Just õigeks ajaks, et jõuda kella üheksaks koosolekule. Nõupidamisi võib pidada ka merel — värske õhk, teine keskkond ja vaade merele — see kõik annab ühele koosolekule hea mineku. Kui reisite Soome suurema seltskonnaga, siis MS Finlandia koosolekukeskuses leidub just teile sobiliku suurusega ruum, kus nõu pidada. Kui reisite väiksema seltskonnaga või üksi, siis privaatses ja hubases Eckerö Lounges ootab teid mugav istekoht ja maitsvad suupisted. Lisainfo ja broneerimine www.eckeroline.ee


JUHTKIRI

Sisukord 4 Perekond, kes paneb Saaremaa džinnipudelisse 9 Lühidalt 10 Kojal oli mullu veerandsada töövõitu 13 Mis kasu saab koja liikmeks olemisest? 14 Saame tuttavaks! 18 Millised seadusemuudatused meid tänavu ootavad?

20 Uus liige: Recrur muudab värbamise mugavaks 22 Roheliseks muutuv Euroopa 25 Viis soovitust tööalase konflikti vältimiseks 26 Galerii: vaata koja uusi liikmeid 28 RIA ehitab e-riiki koos ettevõtjatega 30 Töötajate reaalajas jälgimine toob ehitusfirmadele 32 34 35 36 38 39 40 42 44 45 46 47

tööd juurde Miks pank ettevõtte kohta detailseid küsimusi esitab? Koda kutsub osalema! Tšehhi, avastamata sihtturg Estonian Plywood koolitas töötajaid töötukassa abiga Miks mitte viiekümnesed? Ettevõtja küsib, jurist vastab Rootsis spunki otsimas Äritegevus ja inimõigused Koda pakub koolitusi rätsepatööna Innovatsioonifoorum MELT ootab! Palju õnne! Enterprise Europe Network

KAANEFOTO Tiina Pitk EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 Faks: 604 0061 E-post ja veeb: koda@koda.ee, www.koda.ee TEATAJA TOIMETUS Kaur Orgusaar Tel: 604 0065 E-post: kaur.orgusaar@koda.ee MAKETT JA KUJUNDUS Menu Meedia Reklaam: Kristiina Rauts-Nõmmik Tel: 511 3302 E-post: kristiina@menuk.ee TRÜKK Kroonpress

TULEB LOOBUDA LAPSEHOIURIIGI ARENDAMISEST

N

üüdsest järgime kojas põhimõtet, et ei räägi lihtsalt sellest, et aruandlust on palju, maksud on kõrged, avalik sektor peaks olema efektiivsem jne. Selle asemel ütleme konkreetselt, et see või teine kohustus on liiast ja siin tuleks tööd korraldada teisiti. Üldistatud ja anonüümne jutt, mida kõikjalt kuuleb, on kindlasti vajalik, kuid ei vii meid lahendustele lähemale. Ja nüüd pealkirjas toodud probleemist. Tasahilju on suurenenud töötajate, tarbijate, reisijate õiguste ja huvide kaitsele suunatud kohustuste maht. See on probleem nii ettevõtjatele, kelle kohustused on suurenenud, ja teisalt ka inimestele, keda n-ö kaitsta soovitakse. Igasugune ülepingutatud ja sageli mittevajalik kaitsmine muudab inimesi mugavamaks, vähendab vastutustunnet oma tegevuse suhtes ning pidurdab ka ettevõtlikkust. Kindlasti on kohustusi, mis on igati põhjendatud, kuid palju ka neid, mis seda ei ole või võiksid olla leebemad. Näiteks töötervisega seotud juhised ja ohutuskaardid. Kui teil on töökohal kuvar, koopiamasin ja veekeetja, siis teate kindlasti, et teil peab olema dokument, mis kehtestab nendega töötamise nõuded. Sama on ka nõudepesuvahendiga. Kui ostad ja kasutad ohtlikku kemikaali, siis selle kohta peab olema töökohal ohutuskaart. Kodus piisab pakendil olevast ohutusteabest, kuid töökohal mitte. Tekib tunne, justkui töötajad oleksid tööle tulles kõik eluks vajalikud teadmised ära unustanud. Olen veendunud, et kui mistahes tavalisest jaekauplusest ostetud tavapärase kodukeemia puhul piisab sellest, et tootele on märgitud kasutamiseks esmatarvilik info, siis ei pea ka tööandja tegelema eraldi kasvatustegevusega. Sarnaselt kodukeemiaga tuleks käituda ka kodu- ja kontoriseadmetega ning käsitööriistadega, sh palju räägitud redeliga. Kui tootja on tootele kaasa pannud ohutus- või kasutusjuhised või piktogrammid, siis sellest piisab. Tööandja kohustus on tagada, et töövahendid oleksid tööks ohutud ja sobivad ning töötajal oleks võimalus nende ohutuks kasutamiseks infot saada, kuid kas on mõistlik nõuda, et tööandja teeb omalt poolt veel juhiseid? See on konkreetne näide ülemäärasest kaitsmisest, mille asjus soovime sotsiaalministeeriumi ja tööinspektsiooniga dialoogis jõuda ettevõtjate kohustuste leevendamiseni. Vastava märgukirja kavatseme lähiajal välja saata. Ideid on veelgi. Kas teate, miks peab prügiveoauto juht oskama eesti keelt või miks on peaaegu igale veinipudelile kirjutatud üsna mitmes keeles, et jook sisaldab sulfiteid?

MAIT PALTS Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor


TEGIJAD

Lahhentagge on Eesti esimene käsitöödžinni tootja, kelle looduslähedased ideed, Saaremaa maitsed ja positiivsest energiast pakatavad tegijad on viinud neid nii Bocuse d’Or’i korraldajate lauale kui ka uudistesse teisel pool maakera.

4

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2020

Fotod: Tiina Pitk

Džinnimeistrid Saaremaalt


TEGIJAD

KAUR ORGUSAAR kaubanduskoja kommunikatsioonijuht

L

ahhentagge destilleerimisvabrik valmistab Saaremaa kadakamarjadest džinne ja toonikuid. Oma jookides kasutavad nad taimi ja koostisosasid, mis on iseloomulikud vaid Saaremaale. Nende joogid sünnivad Lahetaguse mõisa aladel, kus nägi ilmavalgust ka Antarktise mandri avastanud Fabian Gottlieb von Bellingshausen. Teataja uuris, kuidas valmib toonik (suur)linnade jõulukuuskedest ning mil moel jõudsid džinn ja toonik Saaremaalt Euroopa eksporditurgudele. Küsimustele vastasid Lahhentagge loojad Maarit Pöör ja Tarmo Virki. Enne Lahhentagget ja Saaremaale tulekut elasite Soomes. Mis tõi tagasi Eestisse ja Saaremaale? Maarit: Olime Helsingis kokku 20 aastat. Siis tekkis tunne, et lapsele on vaja eestikeelset haridust ja 2011. aastal kolisime tagasi Eestisse. Sellele eelnes ligi kümme aastat oma pesa otsinguid ja kuna Tarmo juured on Saaremaal, siis otsisime seda just Saaremaale.

Kuidas tekkis džinni tootmise idee? Maarit: 2016. aastal otsisin uut suunda, sest olin pikalt olnud pedagoog ja tundus, et oleks vaja teha midagi uut. Sama aasta jaanuaris jalutasin meie külas ning möödusin viinaköögi varemetest, kuhu paistis sel hetkel peale kuuvalgus. Siis sündiski idee, et selle viinaköögi panen ma taas püsti! Sel ajal ei teadnud ma destilleerimisest mitte midagi ning tõenäoliselt ei olnud proovinud ka ühtegi džinni. Kodus tegin oma idee teatavaks ja Tarmo julgustas alustama. Mõni nädal hiljem olime juba Soomes Napue Gini tootjate juures infot kogumas ja nii see asi arenema hakkas. Selleks, et meie džinn muutuks aina paremaks, läksin 2017. aastal Hämeenlinna rakenduslikku kõrgkooli, kus läbisin kahe aastaga alkoholitehno-

5000 eurot algkapitali

Lahhentagge loomiseks said Maarit ja Tarmo oma Saaremaa kodu ühel suvel välja üürides.

loogi eriala. 2018. aastal sain esimese eestlasena sisse maailma hinnatuimasse pruulimise ja destilleerimise ala õpetavasse Heriot-Watti ülikooli Inglismaal. Ettevõtte asutamine ja tootmise alustamine vajab algkapitali. Kust see tuli? Tarmo: 2016. aasta suvel panime oma Saaremaa kodu Airbnb portaali üles ja pakkusime majutusteenust. Suve lõpuks olime kogunud pea 5000 eurot, millest saigi meie algkapital. Traditsioonilises tööstuses investeeritakse tootmisse suurem hulk raha ja hakatakse tootma. Minu kokkupuude start-up-maailmaga on aga õpetanud, et enne, kui hakkad ehitama tehast, tuleb esimese asjana teada saada, kas toode on elujõuline. Kuidas te tooteni jõudsite? Džinne on maailmas palju ja paljud neist justkui võitmatult head või lausa parimad. Maarit: Meie eesmärk on pakkuda kohalikust loodusest tulevaid maitseid. See on kõige alus. Meie džinn on teistsugune – pakume ehtsat Saaremaa džinni, mis tähendab seda, et me üritame Saaremaa sinna sisse panna. Tarmo: Retsepti loomisel nägi Maarit palju vaeva, et meie džinnile omaste koostisosade maitse välja tuleks ja meid eristaks.

Maarit Pöör ja Tarmo Virki on Saaremaal käima tõmmanud unikaalse džinnitootmise, seejuures õppis Maarit destilleerimise tõed nullist selgeks.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2020

5


TEGIJAD

Kas teadsid? h Lahhentagge toodab džinni, h h h h

h

h

toonikut ja alkoholivaba džinni. Ühe pudelitäie tooniku valmistamiseks kulub üle 200 kuuseokka. Eestis on džinnitootjaid ametlikult alla kümne. Lahhentagge džinnitootmisega on seotud 11 ettevõtet. Lahhentagge võitis 2018. aastal kuldmedali International Craft Spirits Excellence Awardsil. Lahhentagge toonik Kuusk ja Kardemon võitis Eesti Toiduliidu Lääne-Eesti parima joogi auhinna. 2018. aastal võideti Turundajate Liidu korraldataval Kuldmuna konkursil hõbemuna eksklusiivpakendite disaini valdkonnas, 2019. aastal Mõttemuna seoses jõulukuusetooniku turunduskampaania eest, mis jõudis sajasse väljaandesse üle kogu maailma ja sai eriti suure tähelepanu Prantsusmaal, Inglismaal, Hiinas ja USA-s.

Maarit: Korjame kohalikust loodusest kokku kuut taime. Meie džinnile iseloomuliku maitse annab Põhjala ingveri sinakatele juurtele omane piprane maitse, mis koos selleriga loob erilise kombinatsiooni. Põhjala ingver on tõeliselt omapärane taim, mille juurte kättesaamiseks tuleb näha väga palju vaeva, sest see armastab kasvada just äärmiselt kivistel randadel ja kinni tallatud kohtades. Arvan, et oleme lõhkunud kümneid labidaid, et seda välja kaevata. Samuti oleme ainsad džinnitootjad maailmas, kes seda taime kasutavad. Tarmo: Kui Maarit enne ütles, et tal ei olnud mingit joogitootmiseks sobilikku tausta, siis tegelikult natuke ikka oli. Tal on suurepärane maitsemeel, ilma milleta tõenäoliselt ühtegi retsepti kokku ei pane, eriti veel olukorras, kus tegu on täiesti unikaalse toote ja maitsega. Kus peaks Lahhentagge olema kümne aasta pärast? Millised on unistused? Maarit: (Ohkab.) Kui seda teaks! Toon kindlasti välja, et me ei tee seda raha pärast – kui raha tahaks teenida, siis võiks ka palgatööd teha. Soovime

6

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2020

Lahhentagge töödetegemistega on seotud ligi kümme aktiivset inimest.

Meie džinn on teistsugune – pakume ehtsat Saaremaa džinni, mis tähendab seda, et me üritame Saaremaa sinna sisse panna. Maarit Pöör pigem luua väärtust, mis kestaks kauem kui meie, ja anda oma panuse Saaremaa kuvandi loomisele terves maailmas. Ilma rahata ei saa, kuid see ei ole eesmärk eraldi. Tarmo: Lähitulevikus plaanime avada ka elamuskeskuse, mis toetaks meie turundus- ja müügitegevusi. Tugineme Inglismaa tootjate kogemustele, kus üle poole kasumist tuleb just sellise keskuse kaudu. 2020. aasta alguses kaasame ka raha, et laiendada tootmist ja teha valmis elamuskeskus.

Mis on ettevõtluses väikeettevõtjale raske? Maarit: Mina olen ettevõtlusele käe andnud! On hetki, mil mõtlen, et enam ei suuda, kuid siis teen edasi ja taipan, et kui on piisavalt kirge, siis ei ole ükski takistus liiga suur. Raskused on erinevad. Alates sellest, et labidas läheb katki ja ingverijuur ei taha maa seest välja tulla, kuni selleni, et toode on valmis, aga pudeleid ei ole. Ettevõtlus on väga põnev ja pakub proovikive, mille nimel tasub pingutada. Kuna see on minu esimene ettevõte, siis on õppimisruumi ja avastada ka veel palju takistusi. Tarmo: Praegu on vist kõige raskem külg logistika. Meil on olnud olukordi, kus tellijale saadetud pudelid on hoolimata hoolikast pakkimisest jõudnud sihtkohta purunenuna ja siis oleme ise sõitnud näiteks Pariisi, et tooted kohale viia. Palju teil praegu inimesi töötab? Tarmo: Ettevõttes on kaks töötajat, Maarit ja müügijuht. Lisaks osaleb tegevustes ligi kümme inimest, kellest igaüks teeb väikest osa, alustades näiteks sotsiaalmeediast ja lõpetades


TEGIJAD

Millistel turgudel te praegu aktiivsed olete? Tarmo: Ekspordime Tšehhi, Soome, Rootsi, Prantsusmaale, Lätti, Leetu ja Saksamaale. Aga ka Eestisse – kuna toodame Saaremaal, siis Mandri-Eesti on samuti justkui välismaa. Praegu tuleb 90% käibest Eestist, sest ekspordiga on seotud palju piiranguid, ennekõike seadusandluses. Tänavu plaanime eksporti kasvatada Soome suunal. Meie tooteid on ka teistes riikides, näiteks on tuttavad maininud, et meie džinni pakutakse Moskvas kinniste uste taga kokteilibaarides, kuigi me ise sinna ei ekspordi. Aga see on kiituseks meie tööle ja maitsvale tootele.

sellega, et üks Orissaare pere aitab meil purustada kuuseoksi. Lisaks on ettevõttega seotud ka 2018. suvel ingelinvestorite ringiga liitunud kümme inimest, kellest üle poole on välismaalt. Maarit: Ka Tarmo osaleb igapäevastes tegevustes ja põhitööd teeme ikka kolmekesi: müügijuht, mina ja Tarmo. Kas Mandri-Eestist ja pealinnast eemal on ettevõtluses mingid eelised? Maarit: Meie jaoks on eelis kindlasti see, et saarel on elu rahulikum. Siin on rahu ja vaikus, mis tasakaalustab, ning me näeme paljusid asju distantsilt, mis võimaldab hinnata asju selgemalt. Aga takistused? Tarmo: Täna ärkasime kell neli hommikul, et tulla Tallinna (koja korraldatud Tšehhi sihtturuseminarile – toim). Maarit: Jah, täna oleks me tahtnud magada seitsmeni, samas igapäevategevusi saarel elamine kindlasti ei sega. Tarmo: Tõsisematest asjadest on see, et Lahetagusel on telefonilevi aeg-ajalt kehv ja juhtub ka olukordi, kus elekter on periooditi ära. Logistika on kindlasti keerulisem, näiteks jõulukuuseokste toomisel, mis tänavu tulid Helsingist ja Loviisast. Kuid need ei ole ületamatud raskused ja oma tegevusi planeerides võtame need alati kohe ka arvesse. Praegu tuleb üle poole Lahhentagge käibest mittealkohoolsetest jookidest, sh toonikust, mida teete jõulukuuskedest. Kust tuli selline idee? Tarmo: Meie džinn on pehme maitsega ja seda on keeruline panna paari klassikalise toonikuga. Mõistsime, et väga hea maitseelamuse pakkumiseks on vaja teistsugust toonikut, mis maitset tõstaks ja rõhutaks. Maarit: Tooniku loomislugu on lihtne. Läksin õue, et leida inspiratsiooni ja juhuslikult sattusin kuuse juurde. Kuusele lisasin kardemoni ning välja tuli väga hea ja sobiv kooslus. Turule tuleku järel märkasime, et inimesed hakkasid seda ka ilma džinnita jooma, mis oli väga positiivne, ning seetõttu muutsime ka brändingut (enne oli Lahjentagge, praegu Estonic Soda), et seda veelgi enam alkoholist eristada. Tarmo: Päris juhuslik see kuusk polnud, see oli meie koduhoovis. Jõulukuuskede idee tuli sellest, et otsisime meetodit, kuidas saada võimalikult palju kuuseoksi ilma puudele haiget tegemata. Kuna jõulude ajal on palju kuuski, mis nagunii maha võetakse või mis satuvad tuleroaks, siis ei olnud palju rohkem vaja pingutada.

Kui keeruline on väikesel luksuskaubabrändil sisse saada meie kohalikesse poekettidesse? Maarit: Me ei kasuta vahendajaid ja tahame otse müüa, sest keegi ei tunne meie toodet nii hästi kui meie ise. Kuid niipalju, kui meid on suuremates kettides näha (nt Selver, Rimi, Kaubamaja, Stockmann ja mõned veel), siis ei ole olnud midagi ülemäära rasket, kuid see ei ole olnud ka eraldi eesmärk neid püüda. Tarmo: Kuna meie tooted on avanud Eestis uued kategooriad (Lahhentagge toodetav Flaneur on Eesti esimene alkoholita džinn, Ösel Dry esimene käsitöödžinn ja Estonic Soda toonik-karastusjook), siis see on andnud ühel poolt vitsa, sest keeruline on tõestada, et turg selliseid tooteid soovib, aga teiselt poolt teinud pai, sest meil on õnnestunud edukalt turule tulla ja tekitada nõudlus.

Olen maitsnud džinne, mis on tehtud näiteks koorikloomadest või lihast või merevetikatest. Tarmo Virki Eelmisel aastal pöördusime Kuressaare linnavalitsuse poole sooviga kasutada linna jõulupuu oksi ning sel aastal kasutame Kuressaare, Pärnu, Helsingi ja Loviisa puid. See on toonud meile väga palju positiivset tagasisidet ning aidanud meil müüa oma tooteid üle terve maailma.

Korraldate Saaremaal ka džinnifestivali. Kuidas see teie tegevustega seostub? Maarit: Festival sündis soovist tuua saarele ja Eestisse maitseelamusi, mis tavaliselt siia ei jõua. See käib käsikäes meie eesmärgiga pakkuda maitseid, mitte niivõrd alkoholi. Samuti annab festival suurepärase võimaluse harida tarbijat ning anda oma panus alkoholikultuuri arengusse. Tarmo: Festivalil on saanud proovida väga erinevaid džinne, millest esialgu isegi unistada ei oska. Olen maitsnud džinne, mis on tehtud näiteks koorikloomadest või lihast või merevetikatest ja väga paljust muust. Iseasi, kas need kõigile maitsevad, kuid elamuse saab siiski.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2020

7


K AUBA NDUSKOJA K E VA DBA LL 2 02 0 4. APRILLIL ALGUSEGA KELL 19.00 HILTON TALLINN PARK HOTELLIS Esinevad Tanel Padar ja Tanja Mihhailova-Saar bändiga, lisaks õhtu jooksul palju üllatusi ja auhindu. Õhtu ametlik järelpidu toimub Olympic Park Casinos. Pileti hind ühele 80 € + km.

Vaata täpsemat infot www.koda.ee Lisainfo ja piletid: Anneli Perne • anneli@koda.ee • 604 0087 * Kaubanduskoda jätab endale õiguse teha programmis muudatusi

KAUBANDUSKOJA KEVADBALLI KOOSTÖÖPARTNERID:


LÜHIDALT

Fotod: Shutterstock

Välistudengite tööaja piiramine on arusaamatu ja vastuvõetamatu

BREXIT – aasta lõpuni toimub kõik vanamoodi 31. jaanuaril 2020 oli Ühendkuningriik viimast päeva Euroopa Liidu liige. Vastavalt väljaastumislepingule hakkas alates 1. veebruarist 2020 kehtima üleminekuperiood, mis kestab käesoleva aasta lõpuni. Üleminekuperioodi jooksul kehtib Ühendkuningriigis jätkuvalt Euroopa Liidu õigus, mis tähendab, et igapäevases elus ei muutu sel ajal mitte midagi. Samaks jäävad reisimise tingimused, kaupade ja postipakkide liikumine EL-i ja Ühendkuningriigi vahel toimub nagu praegu, tolliformaalsustes ei teki mingeid muudatusi, teenuste osutamine jätkub endistviisi. Ainukesed nähtavad muutused toimuvad Brüsselis: näiteks lahkuvad Euroopa Parlamendist Briti saadikud ning asemele tulevad teiste liikmesriikide esindajad. Täpsema info saamiseks üleminekuperioodi kohta vaata välisministeeriumi kodulehelt: http://brexit.mfa.ee.

Jaanuari keskel andis koda siseministeeriumile tagasisidet seoses välismaalaste seaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse eelnõuga. Eelnõuga soovitakse piirata kolmandate riikide välisüliõpilaste Eestis töötamist 16 tunnini nädalas ja soovitakse muuta nende võimalusi tulla Eestisse õppima tunduvalt keerulisemaks. Piiratud tööaeg vähendab tööandjate huvi ja võimalusi pakkuda välisüliõpilastele tööd. Selle tulemusena võib välisüliõpilastel väheneda võimalus praktiseerida eesti keelt, õppida tundma Eesti töökultuuri, laiendada oma kontaktvõrgustikku kohalike inimestega ja saada Eestis töötamise kogemust. Riik soovib välismaalaste seaduse muudatused jõustada 2020. aasta 31. juulil.

Tööandja ei peaks tegema kohtutäituri tööd tasuta

Pensionifondide investeeringud Eestisse on aeglustumas 2019. aasta viimases kvartalis tõusis pensionifondide Eestisse investeeritud varade maht tagasihoidliku 0,26 protsendipunkti võrra. Fondide koguväärtus kasvas 217 miljonit eurot, jõudes 4,7 miljardi euroni. Fondid on Eestisse investeerinud 630 miljonit eurot, mis moodustab 13,27% koguinvesteeringutest ja 2019. aastal suurenes Eestisse investeeritud varade maht 87 miljonit eurot. 2019. aasta viimases kvartalis kasvas Eestisse investeeritud varade maht 0,26 protsendipunkti, kuid neljanda kvartali tõus tuleb pärast III kvartali 1,12 protsendipunktilist langust ning viitab investeeringute stabiliseerumisele. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda jälgib ja analüüsib pensionifondide varade investeeringuid Eesti majandusse juba 2016. aasta algusest.

Töötaja töötasu arestimisakti täitmine on keeruline ja kulukas. Kui kohtutäitur saadab tööandjale töötaja palga arestimise akti, peab tööandja hakkama arvutama, kui suur osa töötaja töötasust tuleb kinni pidada, ja tegema ülekande kohtutäituri arvelduskontole. Sisuliselt võib öelda, et tööandja osutab kohtutäiturile arestimisakti alusel võla sissenõudmise tasuta teenust. See on ettevõtja jaoks keeruline ja kulukas, mistõttu tuleks kohustust muuta. Ettevõtjad on seisukohal, et juhul, kui kohtutäiturile on võlgniku pangakontodelt või töötasult laekunud ettenähtust rohkem raha, siis selle tagasisaamine peaks olema praegusest lihtsam ja kiirem. Näiteks kui ettevõtjal arestitakse täitemenetluse alguses korraga kõik pangakontod ja selle tulemusena kantakse kohtutäituri arvele võlgnevusest oluliselt suurem summa, siis selle summa tagasisaamine on praegu ettevõtjale tülikas ja aeganõudev. Enamlaekunud summa tagasisaamiseks tuleb ettevõtjal koostada ja esitada täiturile eraldi avaldus, millele täitur teatud aja jooksul reageerima peab.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2020

9


FOOKUSES

Seadusloomel TULEB PIDEVALT SILMA PEAL HOIDA

Eelmisel aastal töötasid kaubanduskoja juristid läbi üle 5500 lehekülje õigusloomega seotud materjale ning esindasid kirjalikult ettevõtete huve 130 korral. Näiteks siis, kui avaldasime arvamust äriseadustiku muudatuste kohta või juhtisime tähelepanu pankrotiseaduse ligi 150 muudatuse ebavajalikkusele. Lisaks tegime ettepanekuid seniste õigusaktide muutmiseks ja täiendamiseks.

KAUR ORGUSAAR kaubanduskoja kommunikatsioonijuht

P

aljud koja tegevused on pikaajalised ning selleks, et mõjutada seadusloomet, peame mõjutama ühiskonna hoiakuid ning seeläbi ka meie poliitiliste valikute tegijaid. Üheks selliseks teemaks on tööjõud ning sellega seonduv. 2019. aasta teises pooles hoidsime ära välistööjõu piirarvu vähendamise poole võrra ja avaldasime aktiivselt survet tööjõuga seotud murede lahendamiseks, et tagada meie ettevõtete konkurentsivõime ning maksulaekumised Eesti riigile.

Ettevõtjaid kuulatakse aina rohkem

Praegu võime uhkusega öelda, et ettevõtjaid kaasatakse seadusloomesse

10

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2020

MARKO UDRAS kaubanduskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja

11 000 korral küsisime

eelmisel aastal ettevõtjatelt tagasisidet plaanitavate õigusaktide muudatuste kohta. aina enam. See on hea koostöö tulemus ning tunnustus meie liikmete antud tagasiside kvaliteedile. Kokku küsisime eelmisel aastal tagasisidet plaanitavate õigusaktide muudatuste kohta 11 000

korral. Selleks, et õigusloome kvaliteet muutuks veelgi paremaks, osaleme aktiivselt paarikümnes töörühmas, mis tegelevad seadusloomega. Nii saame kindlad olla, et seadusloome on eesmärgipärane ja lahendab probleeme, mitte ei tekita neid juurde. Igapäevane töö bürokraatia vähendamise ja õigusloome kvaliteedi parandamisega jätkub.

PISA tulemused ei too juurde õpetajaid

Jätkuvalt on väga tähtsad ka haridusteemad. Usun, et kõigil meil on uhke rääkida headest PISA testide tulemustest. Ettevõtjatele valmistab praegu muret aga hariduse tulevik. Meie õpetajaskond vananeb kiiresti – näiteks on iga neljas loodusteaduste õpetaja vanem kui 60 aastat. Kutsehariduses on üle poole õpetajatest vanemad kui 60 ja alla 30-aastaseid on vaid 7%. Siin on tähtis meie ühine panus selleks, et õpetajaamet muutuks taas väärtustatud elukutseks. Miks mitte mõelda ka sellele, kuidas saame meie oma kogukonna haridusasutusi teadmistega aidata.


FOOKUSES

2019. AASTA

veerandsada TÖÖVÕITU

Ettevõtjatele kriitiliselt olulisi teemasid oli eelmisel aastal kokku 25. Mitmest neist anname allpool teada, kuid täieliku ülevaate leiad koja kodulehelt https://www.koda.ee/et/meie-arvamus/toovoidud-ja-tegevused-aastal-2019.

2020.

aasta sisserände kvoot ei vähenenud kaks korda tänu kaubanduskoja vastuseisule. h 2019. aasta sügisel tuli siseministeerium välja ettepanekuga, et töötamiseks mõeldud elamisloa kvoot on uuel aastal vaid umbes 650 ja elamisluba töötamiseks antakse üksnes viies valdkonnas: töötlev tööstus, info ja side, veondus ja laondus, haridus ja tervishoid. Muudel juhtudel oleks kvoodi alla mineva elamisloa saamiseks vaja olnud ministri nõusolekut. h Kaubanduskoja ja teiste osapoolte vastuseisu tõttu loobus ministeerium sellest ettepanekust. Valitsus võttis lõpuks vastu otsuse, et 2020. aasta sisserände piirarv on 1314 ehk ühe võrra väiksem kui 2019. aastal. Sisserände piirarvust on broneeritud 56 elamisluba loomingulistele töötajatele, sportlastele, treeneritele ning välislepingu alusel Eestisse tulevatele välismaalastele. Ülejäänud 1258 elamisluba oli võimalik taotleda kõigil välismaalastel.

Eesti ettevõte ei hakka vastutama välismaa renditöötaja tulumaksu tasumise eest h 2019. aasta suvel tuli riik välja

ettepanekuga, et Eesti ettevõte peab tasuma oma välismaalasest renditöötaja töötasult tulumaksu, kui välismaa rendileandja ei ole maksu Eestis tasunud. Koja vastuseisu tõttu loobuti sellest kohustusest ja eelnõu viimase versiooni kohaselt tuleb renditöötaja töötasult Eestis tulumaksu tasuda üksnes renditöötaja tööandjal ehk välismaa ettevõttel.

Jäätmeseaduse eelnõu jäi kaubanduskoja surve tõttu vastu võtmata

h Kaubanduskoda koostöös mitme erialaliiduga oli tugevalt vastu jäätmeseaduse eelnõule, mis oleks suurendanud ettevõtjate kulusid kümnete miljonite eurode võrra aastas. Näiteks sooviti seadusesse lisada nõue, et tootja peab andma teavet selle kohta, kui palju energiat ja materjale kulus toote (näiteks kurgi või jalgratta) valmistamiseks. Eelnõuga sooviti ebamõistlikult laiendada ka pakendiettevõtete vastutust. h Lisaks soovis keskkonnaministeerium seadusesse lisada pakendijäätmete kohtkogumise idee, mille kohaselt tuleks iga maja ja korteriühistu juurde panna pakendikonteiner ning konteineri tühjendamisega seonduvad kulud peaksid kandma ettevõtjad. Riigikogu ei võtnud 2019. aasta kevadel seda eelnõud vastu.

Riik loobus bürokraatlikest nõuetest soolise palgalõhe vähendamiseks

h Koda oli vastu soolise võrdõiguslikkuse seaduse muudatustele, mis oleksid tööandjatele toonud märgatava halduskoormuse tõusu. Näiteks oleksid tööandjad pidanud eelnõu kohaselt vähemalt kord kahe aasta jooksul teavitama töötajaid meeste ja naiste võrdsest kohtlemisest, näiteks nais- ja meestöötajate keskmisest töötasust. Eelnõuga sooviti kehtestada ka loetelu soopõhistest andmetest, mida kõik tööandjad peavad oma töötajate kohta koguma ja säilitama (näiteks andmeid tööle kandideerinud ja tööle võetud naiste ja meeste kohta). Koja ja teiste huvirühmade survel jättis Riigikogu selle eelnõu 2019. aasta kevadel vastu võtmata.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2020

11


FOOKUSES

Arvutitele ja mobiiltelefonidele ei kehtestata täiendavat tasu

h Riigikogu ei võtnud kaubanduskoja ja teiste osapoolte survel 2019. aasta kevadel vastu autoriõiguse seaduse muudatusi, millega sooviti kehtestada arvutitele, televiisoritele, digiboksidele, mobiiltelefonidele ja muudele salvestusseadmetele kuni neljaeurost nn tühja kasseti tasu. Lisaks kulude kasvule oleks muudatus suurendanud ka salvestusseadmete maaletoojate ja müüjate halduskoormust.

Vara päritolu tõendamiskohustust ei panda ettevõtetele

h Riigikogu menetluses oli eelnõu, mis kohustas vara omanikku tõendama, et riigi poolt kinni peetud raha ei ole ebaseadusliku päritoluga. Kui ettevõte ei suuda või ei soovi tõendada oma vara ausat päritolu, lubas eelnõu vara isikult konfiskeerida. Koda toetab eelnõu eesmärki vähendada rahapesujuhtumite esinemise riski, kuid väljapakutud lahendus võib ülemääraselt piirata põhiõiguseid ning suurendada ausate ettevõtete halduskoormust. Riigikogu nõustus meie seisukohtadega ja jättis 2019. aasta kevadel eelnõu vastu võtmata.

Riik ei kehtesta väärtusliku põllumaa omanikele rangeid piiranguid

h Maaeluministeerium soovis väga suures mahus piirata väärtusliku põllumaa omanike õiguseid. Näiteks oli eelnõu kohaselt väärtusliku põllumaa omanikul keelatud kasutada maad ehitustegevuseks, istutada maale puid või põõsaid või lasta maatükil võsastuda. Kaubanduskoda oli eelnõule vastu, sest need piirangud on vastuolus põhiseadusega, riivates ebaproportsionaalselt omandi põhiõigust ning ettevõtlusvabadust. Lisaks on planeerimisseaduses juba praegu olemas võimalused väärtusliku põllumaa kaitseks. Riigikogu võttis kaubanduskoja ja teiste huvirühmade kriitikat kuulda ning jättis maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muudatused 2019. aasta kevadel vastu võtmata.

Börsiettevõtte juhtide tasustamispoliitika reeglid muutusid mõistlikumaks h Riik soovis börsiettevõtete juhtide tasustamispolii-

tika reegleid kohaldada esialgu nii juhatuse kui ka nõukogu liikmetele, kuid koja ettepanekul jäeti nõukogu liikmed seadusest välja. Lisaks võttis Riigikogu arvesse koja ettepanekut, et aktsionäride suunised juhtide tasustamispoliitika kohta on nõukogule soovituslikud, mitte kohustuslikud. Riigikogu toetas ka koja ettepanekut, mille kohaselt tuleb tasustamisaruanne kinnitada majandusaasta aruande lisana, mitte iseseisva aruandena. h Börsiettevõtte juhtkonna tasustamise uusi põhimõtteid tuleb kohaldada 2020. aasta 31. detsembrile järgnevast majandusaastast.


KÜSIME ETTEVÕTJALT

MIS KASU OLETE KOJA LIIKMEKS OLEMISEST SAANUD?

K VAHUR VUKS

NIKOLAI DEGTJARENKO

Bacula AS-i juhatuse liige

NV Trade OÜ juhatuse liige

K

aubanduskoja osutatavad teenused on minu ettevõtet otseselt aidanud. Osalemine koja korraldatud kontaktreisil andis mulle koostööpartnerite võrgustiku, mis heitlikes toorainesituatsioonides on taganud ettevõtte tegevuse jätkusuutlikkuse. On ka valdkondi, kus olen juhtinud koja tähelepanu probleemile. Näiteks Valgevene eksporditollidele, mis mõjutavad otseselt meie ettevõtte kasumlikkust. Üksinda on selliseid probleeme raske lahendada ja tean, et kaubanduskoda arvestab minu ja ka teiste ettevõtete muredega ning lahendab neid aktiivselt.

Osalemine koja korraldatud kontaktreisil andis mulle koostööpartnerite võrgustiku, mis heitlikes toorainesituatsioonides on taganud ettevõtte tegevuse jätkusuutlikkuse. Vahur Vuks

T SIRJE POTISEPP Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja

aubandus-tööstuskoda korraldas suurepärase Gruusia programmi ja ärifoorumi. Koda teeb suurt ja tänuväärset tööd äridiplomaatia vallas. Kaubanduskoja suur eelis on organisatsioonis töötavad inimesed ja see tekitab tahtmise ka edaspidi koja tegemistes kaasa lüüa. Tahaks märkida, et Eesti Kaubandus-Tööstuskoja pakutav ületab oluliselt selle, mida pakuvad sarnased organisatsioonid mujal!

oiduliidu tegutsemise põhimõte on aktiivne ühistegevus, mis on alus edu saavutamiseks seadusloomes ja ärikeskkonna parandamisel. Kaubandus-tööstuskoda just selliseid ühistegevusi võimaldabki, sest koda on Eesti ettevõtluse eestkõneleja ning teeb seda tööd professionaalselt, laiapõhjaliselt ja hästi. Oleme kojaga aastate jooksul teinud koostööd väga erinevates valdkondades, alustades seadusandlusega ning lõpetades ühiste ürituste ja koolitustega ettevõtetele. Kuna kahjuks ei soosi poliitilised soovid ettevõtlust mitte just alati, peame eriti oluliseks koostööd seaduste väljatöötamisel ja muutmisel. Eriti hea koostöönäide on koja eestvedamisel

sündinud heade kauplemistavade väljatöötamine, kuhu kaasati nii põllumajandus-kaubanduskoda, toiduliit kui ka kaupmeeste liit. Kaubanduskoda on ka aktiivne ekspordile kaasaaitaja, korraldades kõrgetasemelisi visiite ja kontaktreise. Kuna toiduliidu üks tähtsamaid ülesandeid on liikmete ekspordile kaasaaitamine, oleme aastaid ka selles valdkonnas koostööd teinud, meie ettevõtted on eri üritustel kaasa löönud ja tulemustega rahule jäänud. Seega oleme teadlikult mõjukaima ettevõtteid esindava organisatsiooni liige ja panustame ise koostööle. Esindame ja kaitseme ju koos Eesti ettevõtete huvisid. Koos oleme tugevamad, et seista soodsa ettevõtluskeskkonna ja ausa konkurentsi eest.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2020

13


KAUBANDUSKODA

Saame tuttavaks! Ehk oled vahel mõelnud, kes oli see järjekindel naine, kes sulle mitu korda helistas ja su ettevõtte lõpuks koja liikmeks värbas? Või kes on need inimesed, kes korraldavad äridelegatsioonide visiite piiri taha, et saaksid uutel turgudel kanda kinnitada? Ja kes seisavad hea selle eest, et ettevõtjate elu kibedaks tegevad rumalused seaduseelnõudest välja rookida?

Teataja tutvustab paarikümmet koja töötajat, kes ettevõtete huvide eest seismisel iga päev eesliinil püsivad ja meie liikmetega suhtlevad. Kokku on meid, koja töötajaid ja Eesti ettevõtluskeskkonna edendajaid, 34 inimest. Selleks, et saaksid meid paremini tundma õppida, palusime koja töötajatel vastata kahele küsimusele: 1. Mida sina oma igapäevatöös ettevõtjate heaks teed? 2. Millised on su töös need hetked, kus tahaksid rõõmsalt hüüda: mul on nii lahe töö!

MAIT PALTS

KAUR ORGUSAAR

peadirektor 1. Aitan ära hoida ja likvideerida väikeseid, suuri ja väga suuri rumalusi, mis ettevõtja elu kibedaks teevad, ning selgitan järjepidevalt nii poliitikutele, ametnikele kui ka noortele, miks ettevõtlus on tähtis ning mida on vaja, et meil oleks rohkem ettevõtjaid ja ettevõtlikke inimesi. 2. Eelkõige siis, kui minu või koja tegevuse tulemusena päriselt midagi ettevõtjate jaoks paremaks muutub või õnnestub mõni arutu idee neutraliseerida. Aga kindlasti ka siis, kui suudame mõne huvitava koolituse või visiidi idee edukalt ellu viia.

kommunikatsioonijuht 1. Mina aitan ettevõtjate muredel (ja ka rõõmudel) avalikkuseni jõuda nii, et igaüks mõistaks paremini ettevõtjate rolli ja panust. 2. Kõige lahedam on see, kui ettevõtjad, kellega kohtun, on täis sära ja entusiasmi ning seda mitte ainult ettevõtet alustades, vaid ka aastaid hiljem. Kui neilt küsida, kas on olnud ka keerulisi aegu, siis vastuseks on „ikka, kuid ettevõtlus ongi üks seiklus“. Mul on lahe töö alati, kui jätkub inimesi, kellel on põnevaid lugusid ja mõtlemapanevaid küsimusi.

POLIITIKAKUJUNDAMISE JA ÕIGUSOSAKOND

14

MARKO UDRAS

REET TEDER

poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja 1. Mina hoian iga päev silma peal sellel, mis toimub ettevõtlusega seotud õigusaktidega. Näiteks kui riik tuleb välja ettevõtete jaoks kahjulike seadusemuudatustega, siis seisan selle eest, et need muudatused ei jõustuks. Lisaks hoian ettevõtteid kursis, milliseid seadusemuudatusi plaanib riik teha ja millised muudatused on kohe jõustumas. 2. Kõige parem tunne tekib siis, kui riik otsustab koja survel loobuda mõnest ebamõistlikust seadusemuudatusest ja ettevõtted hoiavad seetõttu igal aastal kokku miljoneid eurosid.

esindaja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees (EMSK) 1. Minu tööl on kaks suunda. Esiteks seisan hea selle eest, et teiste liikmesriikide esindajad Brüsselis meie ettevõtjatest üle ei sõidaks. Tõstan esile meie ettevõtjate saavutusi ja võimalusi, kaitsen meie positsioone ja nii ettevõtjate kui ka Eesti huvisid. Kuidas? Ettepanekuid esitades, liitlasi leides ja huve kahjustavatele asjadele vastu seistes.Teine suund on meie liikmete pidev kursis hoidmine Brüsselis (EMSK-is) käsitletud olulisematest teemadest ja EL-i uutest algatustest. Teen seda järjepideva artiklite avaldamisega nii meie väljaannetes – Teatajas ja E-Teatajas – kui ka üleriigilises meedias. 2. Parimad hetked on need, kui minu poolt meie ettevõtjate huvides esitatud ettepanekud on EMSK-i täiskogu istungil läbi läinud, eriti maksuvaldkonda käsitlevate arvamuste puhul.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2020


KAUBANDUSKODA KRISTINA JERJOMINA jurist 1. Kokkuvõtlikult öeldes annan nõu, aitan dokumentidega ning vaatan, et riik ettevõtjatele liiga ei teeks. Nõustan, kui ettevõtjal on tekkinud mure või arusaamatus seoses mõne seadusega või hoopis lepinguga. Vajaduse korral vaatan üle või koostan lepingu või muu vajaliku dokumendi, näiteks välispartnerile kinnituse maksuvõla puudumise või vääramatu jõu toimumise kohta. Lisaks jälgin, et ükski riigi algatus ei avaldaks ettevõtetele negatiivset mõju. Selleks analüüsin muudatusettepanekuid, teen neist ettevõtjatele ülevaated, vajaduse korral osalen muudatustega seotud töörühmades ning

koostan muudatuste kohta kaubanduskoja seisukohad ja ettepanekud ministeeriumitele jt riigiasutustele. 2. Mul ongi kogu aeg lahe töö! Eriti head meelt valmistab töö muidugi nendel hetkedel, kui näen, et minu pingutused on andnud tulemusi üksikutele ettevõtetele või ettevõtluskeskkonnale üldisemalt. Näiteks siis, kui mõni ettevõtjatele kasulik muudatus on minu abiga seadusesse jõudnud või mõni halb muudatus välja jäänud.

LIISI HAAS ettevõtlikkuse valdkonna projektijuht 1. Töötan hariduse ja noortevaldkonna teemadega ning püüan hariduses ja ettevõtluses tegutsejaid suuremale koostööle suunata nõnda, et sellest oleks kasu mõlemale poolele. Noorte ettevõtlikkuse, ettevõtlus- ja karjääriõppe edendamine kõigil haridustasemetel, praktilisem ja elulähedasem kooliõpe ning noorte tööeluks ettevalmistamine on vaid mõned märksõnad teemadest. Viin ellu ka kohaliku tasandi ja rahvusvahelise mõjuga koostööprojekte ning organiseerin hariduse ja ettevõtlusvaldkonna koostöösündmusi. 2. Valdkonnas, millega tegelen, on muutused tihti aeglased ja visad tulema, samuti on mõju või tulemuslikkust väga raske mõõta. Rõõmustavadki need hetked, kui näen, et muutused siiski vaikselt toimuvad. Järjest enam mõistetakse ettevõtlikkus- ja ettevõtlusõppe olulisust. Järjest rohkem mõistetakse, et koolid ja ettevõtted peavad omavahel rohkem koostööd tegema, et õpe oleks elulisem, vastaks tööturu vajadustele ning noored suudaksid teha teadlikumaid karjäärivalikuid. Väga palju rõõmu on toonud ka kaubanduskoja algatusele „Tööle kaasa!“ tulnud positiivne tagasiside nii tööandjatelt kui ka koolidelt. See innustab tegutsema!

MERIKE KOPPEL jurist 1. Mina annan juriidilist nõu, koolitan, kuulan ära, „tõlgin“ lepinguid ja seadusi lihtsamasse keelde. Samuti esindan ettevõtteid riigiga suheldes. 2. Õnneks neid hetki on palju. Kui tunnen, et olen saanud kedagi päriselt aidata. Kui näen, et poliitika kujundamine on päriselt võimalik, et see pole lihtsalt abstraktne mõiste.

TEENUSTE OSAKOND PIRET POTISEPP

LEA AASAMAA

teenuste direktor 1. Seisan hea selle eest, et meie klientide päralt oleks võimalikult lai teenuste portfell. Mida see tähendab? Et ettevõtjad saaksid abi neis valdkondades, kus endal teadmisi-oskusi väheks jääb. Olgu see päritolumaa sertifikaatide vormistamine, otsekontaktide leidmine teises riigis või leevenduse saamine töötajate puudusele. 2. Neid hetki on väga palju! #Kojasonlahe all leiab neid ka sotsiaalmeediast. Kõige õnnelikumaks teeb see, kui kliente on saatnud edu – nad on kas tänu vahendatud kontaktile saanud jala ukse vahele välisturul või leidnud oma probleemile lahenduse.

nõunik, Enterprise Europe Networki koordinaator 1. Mina aitan nähtavaks teha välisettevõtjatega koostöö loomist toetavat võrgustikku Enterprise Europe Network (EEN). Kõige nähtavamad väljundid on meie avaldatavad koostööpakkumised, populaarsed messid ja kontaktkohtumised, samuti võimaldame vastuseid saada ettevõtja välisriike puudutavatele küsimustele-probleemidele. Lisaks oleme võrgustiku kaudu kontaktisikuks Euroopa Komisjonile, kui soovitakse kontakti Eesti ettevõtjatega, et kuulda nende kogemusi ja ettepanekuid Eestile praegu või tulevikus kohalduvate EL-i õigusaktide kohta. 2. Mina ja mu kolleegid oleme alati rõõmsad, kui saame päriselt ettevõtja heaks midagi käegakatsutavat ära teha: luua vajaliku otsekontakti, toimetada koolituste kaudu pädevust või teadlikkust tõstva info ettevõttesse või olla mõne keerulise probleemi lahtiharutamisel toeks.

KAIE TROPP eksporditeenuste koordinaator 1. Abistan ettevõtjaid välisturgudele jõudmisel. Korraldan ka välisvisiite, kontaktpäevi ja ekspordikoolitusi. 2. Mind rõõmustavad edukalt korraldatud üritused, mis loovad osalejatele väärtust ja teevad nende päeva positiivsemaks.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2020

15


KAUBANDUSKODA KADRI RAIK

KAIRE LUUK

projektijuht 1. Aitan Eesti ettevõtetel leida välispartnereid ehk siis hoian kätt ja aitan jala ukse vahele. Selleks on võimalusi väga erinevaid ja see sõltub paljudest asjaoludest. Kuid sisu on alati üks – aidata ettevõtted eksportima. 2. Kui ettevõte täiesti iseseisvalt tagasisidet annab – mida juhtub kahjuks harva – ja lausub tänusõnad leitud partneri ja/või sõlmitud lepingu eest. Või kui mõni probleem leidis positiivse lahenduse ehk mõni ettevõte on nüüd lootusrikkam kui enne. On hetki, kus ei suuda ise ka uskuda olukordi, kus lumepalliefektina hakkavad asjad toimima, kus otsitakse ühte ja saadakse midagi hoopis suuremat. Siis olen mõelnud, et vähem eelarvamusi ja rohkem usku!

projektijuht 1. Korraldan ja koordineerin arengukoostöö ja teiste projektide raames Eesti ettevõtjatele kõrgetasemelisi sise- ja välisvisiite, ärifoorumeid, B2B-kohtumisi, kontaktreise, konverentse, koolitusi. 2. Viimati oli juhus, kus tuttav ettevõtja tuli juurde ja ütles et käis ärihommikusöögil 30 teise ettevõtjaga. Üks neist oli maininud, et käis hiljuti arengukoostöö projekti raames toimunud kõrgetasemelisel visiidil. Ta oli siiralt kiitnud koja tööd visiidi väga heal korraldamisel, tihedat ja ettevõtjale kasulikku programmi ning delegatsiooni toredat seltskonda. Sel hetkel tundsin, et soovin rõõmsalt hüüda: mul on nii lahe töö!

MARJU MÄNNIK

ALEKSANDRA KRIVENTSOVA

väliskaubanduse vanemnõunik 1. Aitan kaupadel liikuda. 2. Rõõm on väikestes asjades. Telefonikõne kelleltki uudise või küsimusega, mida ei ole osanud oodata. Kolleegidega selgehäälselt ja rõõmsalt vahetatud „Tere hommikust!“ loob positiivse päeva alguse. Hommikud on üldse toredad – kunagi ei tea päris täpselt, mida põnevat päev endaga kaasa toob. Koostööpartneritega kokkusaamised ja nendega ühise rea ajamine ühe asja nimel on põnev. Mul on põnev ja lahe töö!

väliskaubanduse nõunik 1. Tegelen päritolusertifikaatide väljastamisega, dokumentide kinnitamisega, ATA-märkmike väljastamisega ja Enterprise Europe Networki projekti raames partnerotsinguga nii Eesti ettevõtete päringutega välismaale kui ka vastupidi. 2. Kui saan tagasisidet meie koostööpartneritelt, kelle jaoks olen organiseerinud kontaktpäeva, et kõik kohtumised olid väga huvitavad! Tore, kui klient teavitab, et neil on tekkinud koostöö meie vahendatud kontaktide kaudu.

TURUNDUS- JA LIIKMESUHETE OSAKOND MOONIKA KUKK

ANNELI PERNE

turundusdirektor 1. Juhin osakonna tööd, kus tegeleme liikmete murede ja rõõmudega, korraldame liikmetele üritusi, väljastame liikmetele tunnistusi ja jagame ettevõtlusinfot. Meie osakond hoolitseb selle eest, et info jõuaks liikmeteni, et toimuksid kohtumised, kus saaks kogemusi vahetada teiste ettevõtjatega jpm. Lisaks hoolitsen selle eest, et Eesti ettevõtjad saaksid oma tubli töö eest tunnustatud. 2. Siis, kui näen, et mõnel liikmel läheb hästi, toimus edukas tehing, ettevõte laieneb või saab tunnustatud. Hoiame siin ikka pöidlaid pihus ja rõõmustame kõikide oma liikmete edusammude pärast – justkui oleks tegemist meie enda ettevõtetega.

projektijuht 1. Minu põhitöö on liikmeürituste korraldamine. Suurimad neist on kevadball ja ärihooaja avamine ning spordisõpradele tennise ja golfiturniirid. Meie üritused loovad liikmetele parima võimaluse suhelda omavahel vabas õhkkonnas. Mina olen abiks ka päringute tegemisel liikmeskonnast ja väljastan liikmelisuse tõendeid. Kui soovid kasutada koja logo, siis ka selle info ja juhised saab minu käest. 2. Mulle pakub suurt rõõmu see, kui pikalt planeeritud üritus on edukalt ellu viidud. Aga ka see, kui näen koja üritustel osalejate siirast rõõmu ning ohoo-hetki, kuna soovime pakkuda uusi elamusi.

JANNE-LY PRIKS projektijuht 1. Hoolitsen selle eest, et liikmete andmed oleksid aja- ja asjakohased, et oluline info jõuaks õigete inimesteni. Olen kodalaste IT-abi ja arendan koja kodulehti. 2. Neid hetki on palju. Põhiselt rõõmustan ikka siis, kui liikmed on tänulikud uue aasta liikmemaksu arve eest ning selle tähtajal ja rõõmuga tasuvad. Mul ongi lahe töö, kus on alati midagi uut ja inspireerivat.

16

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2020

MARJU RAAVEL kliendisuhete spetsialist 1. Tutvustan koja tegevusi ja kasu ettevõtjate esindamisel seadusandluses, koolitamisel-nõustamisel, enda nähtavamaks tegemisel ja partnerite leidmisel. 2. Mul on hea meel, kui ettevõtjad märkavad meie tegevusest tulenevat tuge neile ja hindavad seda. Kui soovid liikmelisusest rohkem teada, siis helista mulle!


KAUBANDUSKODA

FINANTS- JA HALDUSOSAKOND

TARTU ESINDUS TOOMAS HANSSON

ENE RAMMO finantsdirektor 1. Olen ettevõtjate esindaja mitmes komisjonis ja töögrupis. Näiteks olen liige raamatupidamise toimkonnas, kes suunab finantsarvestuse- ja aruandlusalast tegevust, töötab välja ja tutvustab toimkonna juhendeid ning annab nende kohta selgitusi ja tõlgendusi. Samuti olen liige raamatupidamise valdkonna kutsekomisjonis, mis hindab raamatupidajate pädevust. Päriselus tähendab see, et saan aruandluse reegeid väga hästi testida eksamil. Tegutsen selle nimel, et ettevõtjate aruandlus oleks lihtne, arusaadav ja läbipaistev ning raamatupidamisega tegelevad töötajad oleksid oma ala spetsialistid. 2. Tulen iga päev tööle rõõmuga, sest töö ise on väga mitmepalgeline ja huvitav. Kui nii ei tunneks, ei käiks siin tööl päevagi.

Tartu esinduse juhataja 1. Vahendan koja teenuseid Tartu ja Lõuna-Eesti ettevõtjatele. Mõningates küsimustes on võimalik Tartus oma jõududega aidata, aga tihti tuleb kaasata Tallinnas töötavaid kolleege. Viimase kolme aasta jooksul on olnud mu erihuvi ärisidemete arendamine Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti ettevõtjate vahel. 2. Kohtan nii tööl kui ka kontorist väljas rohkelt inimesi, keda tunnen tänu kojas töötamisele.

RIINU OTT assistent 1. Tegelen Tartus päritolusertifikaatide väljastamisega ning selle juurde kuuluva nõustamise ja aitamisega, et ettevõtjad saaksid kaupu võimalikult kiiresti eksportida. Samuti on rõhk koolituste korraldamisel, et osalejad saaksid parima võimaliku väärtuspakkumise. 2. Kõige rohkem vau-elamusi olen tundnud koolitustel, kus olen ka ise kuulaja ja kaasamõtleja rollis olnud. Sealsed arutelud ja uued teadmised tekitavad palju uusi ideid ja head energiat. Pidev õppimine ja areng on kojas õnneks paratamatu. Pigem ongi tööst kujunenud elustiil, kus koostöö eri elualade inimestega ja kolleegidega on võtmetähtsusega ning kus probleemid on lahendamiseks, mitte süüdlaste või vabanduste otsimiseks.

PÄRNU ESINDUS TOOMAS KUUDA

KATI KRASS

Pärnu esinduse juhataja 1. Püüan ära tabada, kuidas saaksin oma võimaluste piires olla kojale ja liikmetele kõige vajalikum ning kui see õnnestub, siis kavandatu eeskujulikult ellu viia. 2. Kindlasti siis, kui liikmetelt ja klientidelt tulevad kiitvad tänusõnad või kui ettevõtjad mind kohates tunnustavalt otsa vaatavad ja tere ütlevad. Kui mõni ettevõtja on tänu minu tegemistele saanud abi, mida ta on vajanud ja seeläbi oma kasuminäitajaid suurendanud.

projektijuht 1. Õnn on vahetult meie liikmetega suhelda, pakkudes neile võimalusi ennast harida ja väljastada väliskaubandusdokumente kaupade kiireks liikumiseks. 2. Kõige rohkem meeldivad mulle tänulikud ja rõõmsad kliendid, osa on saanud tänu mu pikale tööstaažile juba päris omainimeseks.

JÕHVI ESINDUS

KURESSAARE ESINDUS

MARGUS ILMJÄRV

SIRJE AEG

Jõhvi esinduse juhataja 1. Tänu minu tööle kohtusid möödunud aastal rohkem kui 30 Eesti ettevõtte esindajad oma võimaliku koostööpartneriga välisriigist! 2. Kõige magusam on see hetk, kui peale mitut kuud ettevalmistust on äridelegatsiooni liikmed nii süvenenud läbirääkimistesse oma tulevaste koostööpartneritega, et nende lauast mööda kõndides ei pane sind keegi tähelegi.

sekretär 1. Saaremaa esinduse igapäevatöö seisneb päritolumaa sertifikaatide vormistamises ja aeg-ajalt mõne huvitava koolituse või seminari organiseerimises. 2. Alati teeb rõõmu positiivne tagasiside.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2020

17


KASULIKKU

Suur ülevaade sel aastal jõustunud õigusaktidest Kaubanduskoda koostas ülevaate ettevõtete jaoks kõige olulisematest seadusemuudatustest, mis jõustusid 1. jaanuaril 2020. Kokku jõustus uue aasta esimesel päeval 160 õigusakti, mida on varasemate aastatega võrreldes märksa vähem.

Fotod: Scanpix

ud stun u õ j stal uda el aa b pöörd e-posti u u ga le aa uste kohta s tide poo m i s . Kü aktide a juris a.ee j s õigu ndusko tid@kod a s kaub ssil juri e r aad

18

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2020


KASULIKKU MARKO UDRAS kaubanduskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja

Gaasiaktsiis suurenes veerandi võrra

Uuest aastast tõusis vedelgaasi ja maagaasi aktsiis 25%. Diiselkütuse ja bensiini aktsiis ei muutunud.

Ühistranspordi piletihinnalt ei pea maksma erisoodustusmaksu

Uuest aastast ei loeta erisoodustuseks seda, kui tööandja hüvitab töötajale elu- ja töökoha vaheliseks transpordiks kasutatud ühistranspordi piletihinna. Näiteks kui inimene elab Keilas ja käib rongiga Tallinnas tööl, siis alates tänavusest aastast on tööandjal võimalus hüvitada töötaja rongipileti hind erisoodustusmaksuta. Seni oli tööandjal võimalus hüvitada töötajale erisoodustusmaksuta ühistranspordi piletihind, kui töötaja elukoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökohast.

Sisserände kvoot vähenes

2020. aasta sisserände piirarv on 1314 ehk ühe võrra väiksem kui eelmisel aastal. Sisserände piirarvust on broneeritud 56 elamisluba loomingulistele töötajatele, sportlastele, treeneritele, kohtunikele ning välislepingu alusel Eestisse tulevatele välismaalastele. Kui välismaalane soovib elamisluba töötamiseks muus valdkonnas või elamisluba ettevõtluseks, siis sellise sisserände piirarv on 1258. Tänaseks on selle aasta kvoot juba täitunud. Algselt tuli siseministeerium välja ettepanekuga, et töötamiseks mõeldud elamisloa kvoot on uuel aastal vaid umbes 650 ning elamisluba töötamiseks antakse vaid viies valdkonnas (töötlev tööstus, info ja side, veondus ja laondus, haridus, tervishoid). Muudel juhtudel oleks kvoodi alla mineva elamisloa saamiseks vaja olnud ministri nõusolekut. Kaubanduskoja ja teiste vastuseisu tõttu loobus ministeerium sellest ettepanekust.

Madalam tulumaks regulaarsetele dividendidele Ettevõtetel on lubatud rakendada madalamat, 14% tulumaksumäära dividendidele. 2020. aastal võib seda rakendada ühele kolmandikule 2018. ja 2019. aastal jaotatud kasumist, millelt

residendist äriühing on maksnud tulumaksu. Kui dividend makstakse välja eraisikule, tuleb äriühingul täiendavalt kinni pidada veel 7% tulumaksu.

Miinimumpalk tõusis 584 euroni

Uuest aastast suurenes miinimumpalk täistööajaga töötamise korral 540 eurolt 584 euroni kuus. Tunnitasu alammäär on alates 1. jaanuarist 3,48 eurot (varem 3,21 eurot).

Vähenes halduskoormus seoses keskkonnalubadega

Jõustusid keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja lisaks veel 14 seaduse muudatused, mille eesmärk on vähendada keskkonnalubade menetlemisega seotud bürokraatiat, suurendada õigusselgust ning võimaldada keskkonnalubade haldamist keskkonnaotsuste

23,84 euroni kasvas tänavu toidujärelevalve toimingute eest võetava tunnitasu määr, varem oli see 12,3 eurot.

infosüsteemis (KOTKAS). Näiteks jäätmeseadusest kadus nõue, et jäätmeluba antakse kuni viieks aastaks.

Kehtestati lahkumismaks

Tänavusest aastast kehtib lahkumismaks ehk tulumaks vara väljaviimisel Eestist. Kui Eesti ettevõte viib vara välisriigis asuvasse püsivasse tegevuskohta, tuleb maksta tulumaksu väljaviidava vara turuväärtuse ja bilansilise maksumuse vahe pealt.

Maksunõustajad said uue kohustuse

Jõustusid maksualase teabevahetuse seaduse muudatused, mille eesmärk on saada teavet riikide maksuseaduste vahelisi lünki kuritarvitavate agressiivsete maksuplaneerimise skeemide kohta. Rahandusministri määrusega on sätestatud loetelu tunnustest, millele vastav skeem tuleb maksuhaldurile esitada. Maksunõustajale (näiteks advokaat, audiitor) on pandud kohustus esitada maksu- ja tolliametile teavet piiriüleste maksuskeemide kohta, millel võib olla oluline mõju maksustamisele, finantskontode alasele teabevahetusele või tegelike kasusaajate tuvastamisele. Teatud juhtudel on teabe esitamise kohustus ka skeemi kasutaval ettevõttel. Seda näiteks juhul, kui skeemi on välja töötanud ettevõte ise. Samuti olukorras, kus advokaat või audiitor ei saa teavet maksu- ja tolliametile esitada, sest teabe esitamisega kaasneks seadusest tuleneva kutsesaladuse hoidmise kohustuse rikkumine.

Kütus peab sisaldama biokütust vähemalt 10% kütuse koguenergiast

Tarbimisse lubatud bensiini, diiselkütuse ja biokütuse koguenergias peab olema biokütuse osakaal vähemalt 10% ja mitte vähem kui 6,4% tarbimisse lubatud kütuse igas liitris. Uus nõue ei jää ilmselt kauaks kehtima, sest valitsus on juba kinnitanud vedelkütuse seaduse muudatused, mille jõustumisel muutub fossiilsele kütusele biokomponendi lisamise kohustus paindlikumaks.

Toidu- ja veterinaarjärelevalve tasud tõusid

1. jaanuarist suurenes toidujärelevalve toimingute eest võetava tunnitasu määr 12,3 eurolt 23,84 euroni. Tõusu peamine põhjus on see, et uuest aastast arvestatakse tasu sisse ka laboratoorsete analüüside kulud. Veterinaarjärelevalve tunnitasu tõusis 12,3 eurolt 14,9 euroni. Uuest aastast peavad ettevõtted tasuma ka söödajärelevalve tasu, mille suurus on 33,7 eurot ühe tunni eest. Söödajärelevalve tasu asendab järelevalvetoimingute tegemise eest seni kogutud riigilõivu.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2020

19


UUS LIIGE

DIGITAALSE VÄRBAMISE EESTVEDAJA Tänapäevases äris võidab see, kes on kiire ja valmis kaasa minema innovaatiliste digilahendustega, et leida ettevõttesse tööle kandideerima sobivaimad inimesed ning meelitada pardale parimad talendid.

Foto: Recrur

Recruri tegevjuht Marit Alaväli soovib Recruri värbamistarkvara müüa ka Eestist väljapoole.

Digilahenduste abil värbamine efektiivsemaks KAUR ORGUSAAR kaubanduskoja kommunikatsioonijuht

K

andidaate on turul piiratud arv ja seega on värbamise jõupositsioonid muutunud. Praegu valivad kandidaadid, kuhu nad tööle soovivad minna. Sellest lähtuvalt peaks värbamine olema pigem efektiivne ja läbipaistev koostöö kolme osalise – kandidaadi, värbaja ja juhi – vahel. Kandidaadi huvi on leida endale sobiv ja ootustele vastav töö, saada tagasisidet ja ülevaadet oma kandideerimiste kohta. Värbaja huvi on leida sobiv kandidaat, kel on vajaminevad oskused ja kogemused, kes sobiks meeskonda ja klapiks juhiga. Juhi huvi on leida meeskonda töötaja, kes on motiveeritud, vajalike oskuste ja kompetentsidega ning täidab edukalt oma ülesandeid.

20

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2020

Organisatsioonile on konkurentsis püsimise eeldus korralik värbamisprotsess ehk tagatuba ning digitaliseeritud protsess osades, kus inimkäel pole otstarbekas sekkuda. Recrur on digitaalse värbamise eestvedaja, kelle eesmärk on tagada h värbajale efektiivsus, h juhile ülevaatlikkus, h kandidaadile läbipaistvus. Recruri digitaalne värbamistarkvara on lihtne ja paindlik, et pakkuda värbajatele ülevaadet kõikidest käimasolevatest või lõppenud konkurssidest, kandidaatidest ja nendega seotud intervjuudest-tagasisidest. Recruri tarkvara abil on värbajatel ja juhtidel pidevalt ülevaade kõikidest konkurssidest vaid mõne klõpsuga. Recrur aitab info haldamise arvelt aega kokku hoida, nii et värbajad saavad keskenduda kandidaatidega suhtlemisele ning nende meelitamisele. Juhtidele pakub Recrur nii ülevaadet kui ka kiiret statistikat,

Recruri tarkvara abil on värbajatel ja juhtidel pidevalt ülevaade kõikidest konkurssidest vaid mõne klõpsuga.


UUED LIIKMED et seeläbi paremaid otsuseid teha ja olla värbamisprotsessi kaasatud. Kandidaadile annab värbamistarkvara võimaluse lihtsasti kandideerida ning mis peamine, saada tagasisidet ja ülevaadet oma kandideerimiste kohta.

Kogu info saab koondada ühte kohta

„Recruri innovatiivse värbamistarkvara idee sündis meie endi vajadustest. Meil oli korraga käimas mitu konkurssi, kuid puudus tööriist kandidaatide ja kogu värbamisprotsessi haldamiseks,“ selgitas Marit Alaväli. „Info oli laiali Excelis, väljaprinditud paberitel ja värbajate peas. Kuni Recruri loomiseni polnud ühtset keskkonda, kus infot talletada ning kuhu kõikidel juhtidel oleks ligipääs ja ülevaade ettevõttes toimuvast. Praeguseks on meil pidevalt arenev digitaalne lahendus, mida on lihtne kasutada ja kohandada vastavalt ettevõtete vajadustele.“ Eesti Kaubandus-Tööstuskojaga liitumise kaudu loodab Recrur leida uusi koostööpartnereid, keda digitaalses värbamises aidata, ning saada kontakti ettevõtetega, kelle nõul ja abil eksportima hakata. „Praegu astume Recruriga järgmiseid samme ekspordi suunal. Oleme fookusesse võtnud Baltimaad, kuid paari aasta pärast loodame kätt proovida juba mõnel suuremal turul,“ sõnas Recruri tegevjuht Marit Alaväli.

HARJUMAA ANNA BOGDANOVA FIE

Vabakutseline tõlk ja giid.

BESTWAY GRUPP OÜ

Logistika ja ekspedeerimine.

CAD4WOOD OÜ

Projekteerimis- ja tootmistarkvarad (CAD/CAM) puidu- ja mööblitööstusele, akna- ja uksetööstusele. Laserprojektsiooni lahendused maja-, puidu-, betooni- ja metallitööstusele.

CR CONSTRUCTION OÜ Ehituse peatöövõtt.

EESTI CONSULTING OÜ

Raamatupidamine, maksu- ja krüptoraha tehingute nõustamine.

MEESKONNATREENINGUTE AGENTUUR OÜ Koolitused.

SECURITY SOFTWARE OÜ Infoturve.

SKANDI SISUSTUS OÜ

Sisustuskaupade müük, sh tapeedid, mööbel, vaibad, valgustid, sisustusaksessuaarid.

SUMAR TOOLS OÜ

Laserkeevitus. Termotöötlus. Stantside valmistamine ja remont. Survevaluvormide projekteerimine ja valmistamine, hooldus ja remont. Plastmassi survevalu vormide testimine.

TERASVAI OÜ

ELME METALL OÜ

Metallide ja metallimaakide hulgimüük.

Vaiatööd. Kruvivaiade ja terasvaiade valmistamine, müük ja paigaldus.Vundamendi-, betoonijm müüritööd.

EQUIP HORECA OÜ

TIMBER SALES GROUP OÜ

Suurköögiseadmete hulgimüük.

ESTONIAN MEAT HOUSE OÜ

Liha- ja lihatoodete hulgimüük.

EXOVE OÜ

Visuaalselt atraktiivsete, kasutajasõbralike ja sujuvalt töötavate digitaalsete lahenduste kavandamine ja loomine.

EXPRESS SHIPPING SERVICE OÜ Veoste ekspedeerimine.

Puidu hulgi- ja jaemüük.

WEBHELP OÜ

Kõnekeskuste tegevus, telemarketing.

PÄRNUMAA KIVITARE OÜ

Üldehitus, klaasitööd.

TOPPI PLAST OÜ

FORESTWAY OÜ

Termoplastist torude, voolikute, plastkatete, polüfunktsionaalsete kaablite tootmine.

GAZNET OÜ

Toidukaupade ja jookide jaemüük.

Puidu ja puittoodete kokkuost Eestist, Lätist, Soomest ja nende eksport Egiptusesse. Autogaasiseadmete paigaldus, diiselgaasiseadmete tootmine ja arendus, mobiilsed surugaasilahendused.

VÄNDRA TARBIJATE ÜHISTU TuÜ

SAAREMAA VALJALA SEEMNEKESKUS OÜ

GODUNOFF OÜ

Söödakultuuri- ja heintaime kasvatus.

HANSAASSETS OÜ

TARTUMAA

Sae- ja küttematerjalide vahendus. Kinnisvara rentimine ja investeeringud.

HEGELMANN TRANSPORTE OÜ Veoste ekspedeerimine. Kaubalao teenused.

HÜPOTEEKLAEN AS

RAMMI KOOLITUS OÜ

Tööohutuskoolitused (tõstukijuht, tellingupaigaldaja, troppija, asbestitöö jms).

Laenude andmine kinnisvara tagatisel tarbijatele ja ettevõtetele.

VALGAMAA

IUTECREDIT EUROPE AS

Mootorsõidukite müük, hooldus ja varuosade müük.

Valdusettevõte, mis on spetsialiseerunud tarbimislaenude andmisele oma sajaprotsendilises omanduses olevate tütarettevõtete kaudu.

KLAUBERG ADVOKAADIBÜROO OÜ Advokaadibüroode tegevus.

LEGART GRUPP OÜ

Puidu, ehitusmaterjalide ja sanitaarseadmete hulgimüük.

KEIL M.A. OÜ

VILJANDIMAA GENOKE TRADING OÜ

Passiivsete tulekaitsematerjalide hulgimüük.

ON24 AS

E-kaubandus.

LUCAS MARINE OÜ

Üld- ja eriotstarbeliste masinate ja seadmete hulgimüük.

MCF GROUP ESTONIA OÜ OÜ

Baltikumi suurima andmekeskuse ehitaja.

Detsembris ja jaanuaris lisandunud uute liikmete nimekirja näeb www.koda.ee.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2020

21


POLIITIKA

Roheliseks

MUUTUV EUROOPA REET TEDER kaubanduskoja esindaja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees

T

egemist on (leppe sõnutsi) uue majanduskasvu strateegiaga, mille eesmärk on muuta Euroopa Liit (EL) õiglaseks ja jõukaks ning nüüdisaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus 2050. aastaks ei ole enam kasvuhoonegaaside netoheidet ja kus majanduskasv on ressursikasutusest lahutatud. Samuti on selle eesmärk kaitsta, säilitada ja suurendada EL-i looduskapitali ning kaitsta kodanike tervist ja heaolu keskkonnaga seotud ohtude ja mõjude eest. Kuna lepe on tõepoolest laiaulatuslik ja kõikehõlmav, siis kõikide selle

Euroopa Komisjoni teatis „Euroopa roheline kokkulepe“ on Brüsselile omases kõrgelennulises stiilis ja suuri sõnu kasutades koostatud strateegiadokument, milles esitatakse kliimaneutraalsuse saavutamiseks, metsade ja ookeanide saastamise ja hävingu peatamiseks ning Euroopa majanduse ümberkujundamiseks peamiste poliitikasuundade ja -meetmete esialgne tegevuskava. aspektide käsitlemine nõuaks kogu Teataja ruumi ja enamgi veel. Alljärgnevalt toon välja ja tutvustan just neid valdkondi, kus plaanid on tähtaegadega seotud.

Kõrgemad kliimaeesmärgid

Juba varem on välja hõigatud, et EL-i kliimaneutraalsus tuleb saavutada aastaks 2050. Käsitletav lepe näeb ette, et Euroopa Komisjon (edaspidi: komisjon) esitab 2020. aasta märtsiks ettepaneku esimese Euroopa kliimaseaduse kohta. Selles soovitakse sätestada 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärk EL-i õiguses ja tagada, et kõik sektorid täidaksid oma osa. 2020. aasta suveks

esitab komisjon kava, millega seatakse eesmärk vähendada 2030. aastaks EL-i kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 50% võrreldes 1990. aasta tasemega ja liikuda 55% suunas. Selleks vaatab komisjon 2021. aasta juuniks läbi kõik kliimapoliitika vahendid, mida vajaduse korral muudetakse. See hõlmab heitkogustega kauplemise süsteemi, sh selle võimalikku laiendamist uutele sektoritele, liikmesriikide eesmärke vähendada süsteemi mittekuuluvates sektorites heitkoguseid ning maakasutust, maakasutuse muutust ja metsandust käsitlevat määrust. Soovitakse tagada tõhus CO2-heite maksustamine kogu majanduses.

75%

ja rohkemgi moodustab energia tootmine ja kasutamine EL-i kasvuhoonegaaside heitest.

Fotod: Shutterstock

40%

22

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2020

meie energiatarbimisest kulub hoonetele.


POLIITIKA Energia

Esikohale tuleb seada energiatõhusus. Tuleb luua elektrienergiasektor, mis põhineb suures osas taastuvatel energiaallikatel, ja lisaks lõpetada lühikese aja jooksul järk-järgult söe kasutamine ning vähendada gaasi süsinikuheidet. Oluline on tagada, et Euroopa energiaturg oleks täielikult integreeritud, omavaheliste ühendustega varustatud ja digiteeritud, järgides samas tehnoloogilise neutraalsuse põhimõtet. Üleminek puhtale energiale peaks kaasama tarbijaid ja tooma neile kasu. Tähtis on suurendada avamere tuuleenergia tootmist, tuginedes liikmesriikide piirkondlikule koostööle. Komisjon esitab 2020. aasta keskpaigaks meetmed aruka integreerimise saavutamiseks. Hõlbustatakse gaasisektori süsinikuheite vähendamist, milleks muuhulgas suurendatakse toetust vähese süsinikuheitega gaaside väljaarendamisele, töötatakse välja tulevikku suunatud vähese süsinikuheitega gaasituru korraldus ning võetakse meetmeid seoses energiasektorist pärit metaaniheitega.

Ringmajandus

Komisjon võtab 2020. aasta märtsis vastu EL-i tööstusstrateegia, et tulla toime kahekordse ülesandega – rohelise üleminekuga ja digiüleminekuga. Ringmajanduse tegevuskavaga soovitakse toetada kõigi toodete ringluspõhist kavandamist ühisest metoodikast ja põhimõtetest lähtudes. Selles seatakse ringlusse võtus esikohale materjalide vähendamine ja korduskasutamine.

12% ulatuses kasutab Euroopa tööstus ainult ringlusse võetud materjale.

Koja seisukohad Energiaintensiivsete ettevõtete konkurentsivõime võib väheneda h Roheleppe ühe ohuna näeme, et see võib kahjustada mõne tööstussektori konkurentsivõimet, eelkõige energiaintensiivsete ettevõtete puhul. Kuigi Euroopa Komisjon plaanib teha ettepaneku süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kohta teatavates sektorites, et vähendada kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu, siis tagab see lahendus võrdse konkurentsikeskkonna vaid EL-i turul. Energia maksustamise muudatused võivad toimuda ilma Eesti nõusolekuta h Komisjon teeb roheleppes ettepaneku läbi vaadata energia maksustamise direktiiv ning lubada Euroopa Parlamendil ja Nõukogul võtta ses valdkonnas vastu ettepanekuid kvalifitseeritud häälteenamusega, mitte ühehäälselt. Koja hinnangul ei ole uus kord Eesti riigi huvides. On oluline, et EL-i maksupoliitiliste otsuste vastuvõtmisel säiliks senine väikeriikide häält austav ühehäälsuse põhimõte. Jäätmete ekspordi keelustamine ei pruugi olla põhjendatud h Roheleppes on toodud välja komisjoni seisukoht, et EL peaks lõpetama jäätmete ekspordi väljapoole EL-i. On küsitav, kas see ikka on mõistlik. Enne otsuse tegemist peab olema kõikide jäätmeliikide puhul tagatud võimalus, et neid on võimalik EL-is mõistlike kuludega käidelda.

Edendatakse uusi ärimudeleid ja kehtestatakse miinimumnõuded, et hoida ära keskkonnakahjulike toodete laskmist EL-i turule. Tugevdatakse ka laiendatud tootjavastutust. Kui ringmajanduse tegevuskava puudutab kõiki sektoreid, siis peamised jõupingutused keskendatakse eelkõige ressursimahukatele sektoritele, nagu tekstiili-, ehitus-, elektroonikaja plastisektor. Plasti puhul soovib komisjon võidelda tahtlikult lisatud

mikroplasti ja plasti tahtmatu keskkonda sattumise vastu, näiteks tekstiili ja rehvide kulumise tõttu. Komisjon töötab välja nõuded, millega tagatakse, et kõik EL-i turul olevad pakendid on 2030. aastaks majanduslikult tasuval viisil taaskasutatavad ja ringlusse võetavad. Samuti töötatakse välja biolagunevat ja bioressursipõhist plasti käsitlev õigusraamistik. Ellu viiakse ühekordselt kasutatavat plasti käsitlevad meetmed.

25% meie kasvuhoonegaaside heitest tekitab transport.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2020

23


POLIITIKA Kestlikul tootepoliitikal on ka potentsiaal jäätmeid märkimisväärselt vähendada. Kui jäätmete tekkimist ei ole võimalik ära hoida, tuleb nende majanduslik väärtus taastada ning vältida või minimeerida nende mõju keskkonnale ja kliimamuutustele. Selleks on vaja uusi õigusakte, sealhulgas ülepakendamise ja jäätmetekke vastaseid eesmärke ja meetmeid. Ringmajanduse tegevuskavas analüüsitakse ka nn parandamisõiguse vajadust ja piiratakse seadmete, eelkõige elektroonikaseadmete kavandatud vananemist. Komisjon kaalub õiguslikke nõudeid, et edendada teiseste toorainete turgu kohustusliku ringlusse võetud koostise kehtestamisega (nt pakendite, sõidukite, ehitusmaterjalide ja patareide puhul). Jäätmekäitluse lihtsustamiseks kodanike jaoks ja ettevõtjatele puhtamate teiseste toorainete tagamiseks esitab komisjon ettepaneku jäätmete liigiti kogumise EL-i mudeli kohta – EL peaks lõpetama oma jäätmete ekspordi väljaspoole EL-i ning vaatab seetõttu läbi jäätmesaadetisi ja ebaseaduslikku eksporti käsitlevad eeskirjad.

Tööstus

EL-i tööstus vajab nn kliima- ja ressursivaldkonna eestvedajaid, et välja töötada peamistes tööstussektorites läbimurdetehnoloogia esimesed kaubanduslikud rakendused. Prioriteetsed valdkonnad on muuhulgas puhas vesinik, kütuseelemendid jm alternatiivkütused, energia salvesta-

mine ning süsinikdioksiidi kogumine, säilitamine ja kasutamine. Oluline on edendada uusi koostöövorme tööstusega ja investeeringuid strateegilistesse väärtusahelatesse. Euroopa Komisjon jätkab akude strateegilise tegevuskava rakendamist ja toetab Euroopa akuliitu. Komisjon esitab 2020. aasta oktoobris õigusakti ettepaneku, et tagada ohutu, ringluspõhine ja kestlik väärtusahel kõigi akude jaoks, sh elektrisõidukite kasvava turu varustamiseks.

Ehitus

Hoonete ehitamine, kasutamine ja renoveerimine nõuab märkimisväärses koguses energiat ja mineraalseid tooraineid (nt liiv, kruus, tsement). Kogu tarbitavas energias on hoonete osakaal 40%. Praegu on hoonefondi renoveerimise aastane määr liikmesriikides 0,4–1,2%. See peab vähemalt kahekordistuma. Komisjon teeb ettepaneku töötada tänavu koos sidusrühmadega välja uus renoveerimisalgatus.

Transport

Kliimaneutraalsuse saavutamiseks tuleb transpordist pärinevat heidet vähendada 2050. aastaks 90%. See puudutab kõiki transpordiliike. Kasutajate praeguste liikumisharjumuste asemele tuleb pakkuda taskukohasemaid, paremini juurdepääsetavaid, tervislikumaid ja puhtamaid alternatiive. Seda ülesannet ja kõiki heiteallikaid käsitletakse komisjoni tänavu vastu võetavas säästva ja aruka liikuvuse strateegias.

5 aasta pärast oodatakse Euroopa teedele 13 miljonit heiteta ja vähese heitega sõidukit, mis vajavad miljon laadimisjaama ja tanklat.

24

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2020

Oluline osa praegu 75% ulatuses mööda maanteed toimuvast sisemaisest kaubaveost peaks minema üle raudteele ja siseveeteedele. Selleks on vaja meetmeid nende paremaks haldamiseks ja läbilaskevõime suurendamiseks, mille kohta teeb komisjon ettepaneku 2021. aastal. Fossiilkütuste kasutamise toetamine peab lõppema ning energia maksustamise direktiivi läbivaatamise raames uurib komisjon põhjalikult praegusi maksuvabastusi (sh lennuki- ja laevakütuste puhul). Samuti teeb komisjon ettepaneku kaasata Euroopa heitkogustega kauplemisse ka merendussektor ja vähendada lennuettevõtjatele tasuta eraldatavaid EL-i heitkogustega kauplemise süsteemi lubatud heitkoguse ühikuid. EL peaks samal ajal kiirendama säästvate alternatiivsete transpordikütuste tootmist ja kasutuselevõttu. 2025. aastal on Euroopa teedele oodatava 13 miljoni heiteta ja vähese heitega sõiduki jaoks vaja ligikaudu miljonit avalikku laadimisjaama ja tanklat. Nende paigaldamise toetuseks käivitab komisjon võimalikult kiiresti uue rahastamiskonkursi.

Metsad ja keskkond

Kliimaneutraalsuse ja tervisliku keskkonna saavutamiseks peab EL-i metsade kvaliteet paranema ja nende pindala suurenema. Mürgivaba keskkonna loomiseks tuleb kasutada rohkem meetmeid nii reostuse tekke vältimiseks kui ka selle likvideerimiseks ja kahju heastamiseks. Komisjon võtab 2021. aastal vastu õhku, vett ja pinnast hõlmava nullsaaste saavutamise tegevuskava. Kuidas ja milliste vahendite arvelt seda kõike ja enamgi veel on võimalik saavutada, sellest aga juba edaspidi.


5

KOGEMUS

SOOVITUST, KUIDAS ENNETADA TÖÖALASE KONFLIKTI LÕKKELE LÖÖMIST

Meeskondade väärtus seisneb sageli selles, et need koosnevad erinevate arusaamade ja ootustega inimestest. Nii on aeg-ajalt tekkivad pinged ühest küljest normaalne ja paratamatu nähtus. Teisalt kaasneb aga iga kolleegide vahel tekkinud pingega oht, et see kasvab üle suuremaks konfliktiks, mis mõjub negatiivselt kogu kollektiivile.

MEELI MIIDLA-VANATALU tööinspektsiooni peadirektori asetäitja

Tööinspektsioonile jõudvate kaebuste, nõu ja abi saamiseks esitatud küsimuste ning töövaidluskomisjonile lahendamiseks jõudnud kaasusi vaadates saab järeldada, et iga teine vaidlus algab tühisest ebakõlast või vääriti mõistmisest tööandja esindaja ja töötaja vahel. Neid konflikte ja vaidlusi on võimalik ennetada ning vahel saab ka lihtsate vahenditega eskaleerunud probleemile pidurit tõmmata.

1. Räägi avatult oma ootustest.

Seda peaks tegema nii töötaja kui ka tööandja esindaja ning mitte ainult tööle asumisel, vaid kindlasti järjepidevalt kogu töösuhte kestel, eriti siis, kui kasvõi hetkeks tundub, et koostöö ei toimi ootuspäraselt.

2. Pane kirja konkreetsed ja võimalikult lihtsad juhised.

Nii töötaja kui ka juhi informeerimiseks, kuidas konfliktiolukorras käituda ning keda teavitada ja kaasata, et probleem lahendada. Mõtle läbi, kes oleks organisatsioonis neutraalne inimene, kes konfliktiolukorras osapooli vahendaks (nt personalispetsialist), või tuleks igal juhul kaasata (sisse osta) organisatsiooniväline spetsialist, kes osalisi toetab ning on meeskonnale abiks. Hea oleks anda juhised nii töökonflikti lahendamiseks kui ka nendeks puhkudeks, kui vaidlus on juba eskaleerunud ähvarduste ja nõueteni ehk esimestest juhistest ei ole abi olnud või ei ole neid järgitud.

3. Vormista kokkulepped kirjalikult (järgi ka töölepingu seaduse nõudeid).

Kui töösuhte pooled peavad mingis küsimuses läbirääkimisi ning jõuavad kokkuleppele, siis on alati kasulik need

kokkulepped kirjalikult kinnitada, sest hiljem võivad pooled suuliselt sõlmitud kokkulepete sisu mäletada hämmastavalt erinevalt. Kui allkirjastatud kokkulepet ei sünni, siis oleks vähemalt hea teisele poolele e-kiri saata, et üle korrata, milles kokku lepiti, ning täpsustada, kas teine poolt kinnitab kirja saatja arusaama.

4. Anna tagasisidet kohe, kui märkad, et töösuhe ei kulge sinu ootustele vastavalt.

Küsi julgelt, milliseid lahendusi teine pool näeb. Paku ka ise lahendus välja ning otsi ühisosa, mille pinnalt edasi liikuda. Kahjuks hakkab just töövaidlustest silma, et nii tööandja kui ka töötaja on olnud pikka aega teise suhtes rahulolematu. Aga kuna mõlemad on kaua eelistanud seisukohta „ah, las ta olla, mõni teine kord ütlen“, siis lõpuks koguneb probleeme nii palju, et päästa ei anna enam midagi. Lõpuks öeldakse välja kõik korraga ja seda on teisele poolele liiga palju.

5. Otsusta, kas näed edasise koostöö võimalust või mitte.

Kaalu ametliku kompromissettepaneku tegemist teisele poolele või lepitusmenetlusse asumist professionaalse lepitaja abil. EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2020

25


GALERII

Kutsusime uued liikmed külla

Kaubanduskoda võõrustab uusi liikmeid tavaliselt neli korda aastas, tänavune esimene üritus toimus jaanuari lõpus.

Tekst: Kaur Orgusaar Fotod: kaubanduskoda

22. jaanuaril kutsusime kaubanduskotta viimastel kuudel koja liikmeks astunud ettevõtete esindajad, et anda neile üle liikmetunnistused ja omavahel pisut paremini tuttavaks saada. Uute liikmete vastuvõtt on traditsiooniline tutvumisüritus, kus viime ettevõtjad kurssi koja tööde ja tegemistega. Lisaks räägime sellest, kuidas saab iga liige liikmestaatust enda huvides tööle panna. Samuti võib kohvi ja suupistete kõrval vahetada mõtteid teiste liikmesfirmade juhtide ja kaubanduskoja töötajatega.

Mõtteid vahetavad kaubanduskoja eksporditeenuste koordinaator Kaie Tropp ning Marko Laving (Heavy Industry Estonia) ja Argo Tõruke (Irontec).

Pärast liikmetunnistuste kätteandmist jätkus õhtu vaba vestlusega: laua taga on koha sisse võtnud Larissa Pavlova (ATCG Tõlkebüroo OÜ) ja Valeria Jakobson (Tyrefit OÜ).

26

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2020


GALERII

Uus koja liige on ka Diamond Sky, mis korraldab muu hulgas lende Ruhnu saarele. Pildil Diamond Sky tegevjuhi asetäitja Karl Koort.

Mait Palts annab liikmetunnistuse üle MPharma OÜ juhatajale Monika Timbergile. Margus Tammaru Meeskonnatreeningute Agentuurist võtab vastu koja liikmetunnistuse.

Koja liikmetunnistuse võttis vastu Ardo Kaurit, kes on elektrijalgrattaid tootva ettevõtte Ampler Bikes asutaja ja tegevjuht ning sai mullu ka aasta noore ettevõtja tiitli.

Värsked liikmed: JJ-Entertainmenti juhatuse liige Joel Juht (vasakpoolsel fotol) ja UpSteami turundusjuht Siim Pukk.

Ärihoonete ehitamisega tegelev CR Construction liitus kojaga, tunnistuse võttis vastu turundus- ja müügijuht Triin Lükk.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2020

27


KOGEMUS Riigi Infosüsteemi Amet ehk RIA on riiklik kompetentsikeskus, mis hoiab oma kindlates kätes peamisi Eesti e-riigi alustalasid. Suuresti tänu elektroonilisele identiteedile, X-teele ja riigivõrgule saame rääkida Eestist kui digiühiskonnast. Kuna digiriik ei ole ega saa kunagi lõplikult valmis, on RIA visioon luua ja kaitsta maailma parimat digitaalset ühiskonda.

Riigi Infosüsteemi Amet teeb rohkem, kui välja paistab MARGUS NOORMAA Riigi Infosüsteemi Ameti peadirektor

R

IA eesmärk on pakkuda elanikele ja asutustele mugavaid teenuseid, kasvatades ühtlasi e-riigi tõhusust ja usaldusväärsust. Arendame ja haldame nii organisatsioonide vahelist turvalist andmete vahetamist, riigi infosüsteemi, elektroonilist identiteeti kui ka riigi internetivõrgu toimimist ja kaitset. Lisaks tegeleme e-valimiste süsteemi ja riigiportaali eesti.ee edasiarendamisega. Meie õlul on ka elektrooniline identiteet, seetõttu pakume abivajajatele ID-kaardi kasutajatoe teenust. Eestis on elektroonilises kasutuses umbes 800 000 ID-kaarti, kokku on väljastatud üle 1,3 miljoni kaardi.

E-riigi kiirtee

X-tee on justkui e-riigi kiirtee, mis on ühtlasi juba aastaid Eesti IT-valdkonna

28

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2020

üks tuntumaid ekspordiartikleid. Süsteem võimaldab partneritel silmapilkselt ja turvaliselt andmeid vahetada. On riike, kus kas juba kasutatakse sama tarkvara või soovitakse selle kasutuselevõtmiseks esimesi samme astuda. X-teega on praeguseks ühinenud 2735 teenust ning üle 470 ettevõtte ja asutuse. Alates 2015. aastast on Eesti ja Soome üheskoos arendanud rahvusvahelist tehnoloogiat nimega X-Road, mille tuumtarkvara koos partneritega järjest täiustatakse. Selleks loodud MTÜ-ga NIIS (Nordic Institute of Interoperability Solutions) liitub juba 2020. aastal Island ning partnerina on kaasatud Fääri saared. NIIS-i eesmärkide nimistusse kuulub lähiaastatel oma liikmete arvu kasvatamine ja seega on oodata veelgi laiemat X-Roadi kasutust Euroopas.

Küberruumi valvur

Väga suur ja tõsine RIA vastutusvaldkond on riigi infosüsteemi turvalisuse tagamine ehk Eesti riigi küberturbe kindlustamine. RIA-s asuv riigi küberintsidentide osakond (CERT-EE) peab olema võimeline netikurjategijatest kogu aeg sammukese ees olema.

CERT-EE on otsekui Eesti küberruumi valvur, mis tuvastab, jälgib ja lahendab riigi arvutivõrkudes toimuvaid küberintsidente. Lisaks on see kontaktpunkt kõigile (eraisikud, ettevõtted, asutused), kes virtuaalmaailmas hätta satuvad, ning seda ilma igasuguste pausideta. RIA küberturbe töömesilased töötavad 24/7. Tänapäeva küberintsident ei tähenda enam seda, et kasutaja ei saa külastada harjumuspäraseid veebilehti, vaid juhtumid võivad halvata kogu riiki. Kui ettevõte avastab kahtlase veebilehe, saab pahavarakahtlusega e-kirja või satub küberrünnaku alla, tuleks sellest kohe teada anda e-kirjaga aadressile cert@cert.ee.

E nagu eksport

E-Eesti hea maine on avanud rahvusvahelisi uksi paljudele meie ettevõte-

2735 teenust pakutakse praegu X-tee vahendusel.


KOGEMUS

Foto: Urmas Luik / Scanpix

Eesti digiriik on üles ehitatud tihedas koostöös erasektoriga ning selline mudel jätkub ka edaspidi.

Reageerige kohe! Kui avastate kahtlase veebilehe, saate pahavarakahtlusega e-kirja või satute küberrünnaku alla, andke sellest kohe teada e-kirjaga aadressile cert@cert.ee.

Foto: Shutterstock

Tänapäeval pole küsimus selles, kas ettevõtet tabab küberrünnak, vaid millal see juhtub. Veidi üle kahe aasta tagasi sattus Ehituse ABC poekett rahvusvahelise küberrünnaku ohvriks, mistõttu tuli ettevõttel kõik kauplused mitmeks päevaks sulgeda. RIA soovitab rünnetest kohe neile teada anda.

tele. Jõudumööda püüab ka RIA kaasa aidata, et välisturgudest huvitatud ettevõtjad mujal riikides jala ukse vahele saaksid. Peamine, mida selleks teha saame, on väliskülalistele siin e-riigi põhikomponentide tutvustamine ning maailmas suurüritustel esinemine. Võimaluse korral püüame vastu võtta külalisi, kes mõnest RIA töövaldkonnast täpsemalt teada soovivad. 2019. aastal külastas RIA-t 150 välisdelegatsiooni eri riikidest üle maailma. Mullu võtsime kõige enam külalisi vastu Saksamaalt, Jaapanist ja Ameerika Ühendriikidest. Eksootilisemad riigid RIA-s olid Austraalia, Tai, Brunei, Omaan, Ruanda, Brasiilia, Saudi Araabia jne. Kõige populaarsemad teemad, mis väliskülalisi huvitasid, olid X-tee andmevahetusplatvorm, elektrooniline identiteet, digiallkiri ja küberturbe tagamine riigis. Lisaküsimusi esitati tihti andmekaitse kohta. Peamine, millest riigid puudust tunnevad, on asutuste vaheline turvaline andmete vahetus, mis teeb inimeste elu lihtsamaks. X-tee kood on avatud ja soovijatele vabalt kättesaadav, kuid selle kasutuselevõtul on igati loogiline uurida täiendavalt Eesti ja Soome kogemust.

E-riiki ehitame ettevõtjatega

Rõhutame kõigile oma külalistele, et Eesti digiriik on üles ehitatud tihedas koostöös erasektoriga ning selline mudel jätkub ka edaspidi. RIA korraldab riigihankeid, mille käigus leitakse partner, kellega koos järgmine arendus või komponent valmib. Ettevõtjatele on uste avanemisel kindlasti abiks RIA ekspertide esinemised maailma eri paigus. Kutseid tuleb üsna palju, mis näitab suurt huvi e-Eesti kogemuste ja arengu vastu. Eesti riigi (kõrgete) ametnike pildil olek ja nähtavus eri riikides toimuvate konverentside või seminaride suurtel lavadel aitab ettevõtetel partnereid leida ning edasi areneda. Soovime, et Eestist tuule tiibadesse saanud ettevõtted, kes meie digiriiki on üles ehitanud, ka mujal edukad oleksid ning meie kogemust jagaksid, olgu valitsustele või erasektori partneritele. Teame, et vajaduse korral abistavad nad oma kogemustega ka Eestit.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2020

29


KASULIKKU

Ehitustel tahetakse

KOHUSTUSLIKUKS MUUTA TÖÖTAJATE REGISTREERIMINE

Koda toetab Eesti Ehitusettevõtjate Liidu ettepanekut

MERIKE KOPPEL kaubanduskoja jurist

M

uudatus aitaks võidelda ümbrikupalga maksmise ja võõrtööjõu ebaseadusliku kasutamise vastu ning suurendaks maksutulu hinnanguliselt 5,7 miljonit eurot aastas. Kaubanduskoda toetab registreerimissüsteemi rakendamist, kuid mitte ministeeriumi väljapakutud viisil.

Eelnõu eesmärk on järelevalve tõhustamine

Rahandusministeerium on välja töötanud seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse, mis kohustaks peatöövõtjaid alates 2021. aastast ehitusobjektidel kasutusele võtma töötajate elektroonilised registreerimisseadmed, mis kellaaja täpsusega jälgiksid, kes objektil viibib. Elektroonilise registreerimissüsteemi loomine aitaks tõhustada

30

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2020

tööjõumaksude, tööjõu kasutamisega seotud nõuete ja välistööjõu alast järelevalvet. Andmete koondamine ühte keskkonda vähendaks ka kõikide asjasse puutuvate järelevalveasutuste töökoormust ja dubleerivaid tegevusi. Samuti tekib registri rakendumisel reaalajas ülevaade ehitusobjekti töövõtuahelast, tööd võimaldavatest ja tööd tegevatest inimestest ning nende tegelikust tööajast. Seega tekiks peatöövõtjatel kohustus seada suurematele ehitusobjektidele üles pääslad, kus iga objektile sisenev töötaja ennast elektrooniliselt registreerib. Samuti tekiks peatöövõtjal kohustus juba eelnevalt registrisse kanda kõik oma töötajad ja alltöövõtjad. Alltöövõtjatel tekiks omakorda kohustus registreerida oma töötajad ning alltöövõtjad jne. Inimesi saaks ka ehitusprotsessi käigus lisada.

Koda pooldab Eesti Ehitusettevõtjate Liidu ettepanekut nn töötaja kaardi nõude rakendamise kohta, millega töötamise registri (TÖR) ja töötaja kaardi sidumine võimaldaks loobuda objektipõhisest töötajate registreerimisest. Seega vähendaks töötaja kaart oluliselt ettevõtjate halduskoormust. Peatöövõtja fikseerib eelnevalt üksnes alltöövõtjate (ettevõtjate) andmed ja objektil võivad viibida üksnes töötajad, kes on TÖR-is vastava ettevõttega (peatöövõtjaga või deklareeritud alltöövõtjaga) seotud. Kui läbipääsusüsteem tuvastab, et töötajaga seotud ettevõte ei ole objektile deklareeritud ettevõtete nimekirjas, siis töötaja objektile ei pääse. Maksukorralduse seaduse muutmise seaduseelnõu plaanitakse kooskõlastamiseks esitada 2020. aasta esimeses kvartalis. Seadusena soovitakse muudatused jõustada 2021. aasta alguses.

Foto: Andras Kralla / Scanpix

Maksu- ja tolliameti hinnangul on ehitussektori probleem ümbrikupalkade maksmine ja käibe varjamine. Probleemi lahendamiseks soovib rahandusministeerium kehtestada täiendava meetme, mis näeb ette ehitusobjektil nii pea- kui ka alltöövõtjate töötajate elektroonilise registreerimise.


KASULIKKU Elektrooniline registreerimissüsteem võimaldaks tööinspektsioonil hõlpsamini jälgida töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmist ning politsei- ja piirivalveamet saaks paremini jälgida välismaalaste Eestis viibimist. Samuti oleks maksu- ja tolliametil võimalik andmeid kasutada riskianalüüsides ja vastuolude puhul alustada maksukontrolli. Elektroonilise registreerimise tulemusel suureneks oodatav maksutulu maksuameti hinnangul ligikaudu 5,7 miljonit eurot aastas. Oodatav mõju põhineb eeldusel, et väheneb registreerimata tööjõu kasutamise osakaal ning suureneb töötajate arv, kellele makstud töötasu ja maksud deklareeritakse ning kellele makstakse vähemalt ehitussektori keskmist töötasu.

Ettevõtjate halduskoormus suureneb oluliselt

Ehitusettevõtjate koormamine kohustusega töötajaid ehitusobjektidel registreerida suurendab nende halduskoormust ja piirab põhiseaduse paragrahvis 31 sätestatud ettevõtlusvabadust. Seadusemuudatuse jõustudes peaks peatöövõtja organiseerima ehitusobjektil registreerimissüsteemi, mis võimaldaks ehitusobjektile sisenevate ja sealt väljuvate inimeste elektroonilist registreerimist. See muudaks järelevalve riigiasutuste jaoks mugavamaks,

reaalajas jälgimist võimaldav süsteem on kooskõlas põhiseadusega.

Lähinaabrite praktika arvestab objekti hinnaga

Süsteemi muutmise eesmärgil on analüüsitud sarnaseid protsesse lähiriikides, kus on kehtestatud nõue registreerida suurematel ehitusobjektidel viibivad töötajad ja nende tööaeg. Soomes, Lätis ja Rootsis on ehitusobjektil viibivate töötajate registreerimise kohustus üldjuhul seotud ehitatava objekti maksumusega. Väiksema mahuga ehitusobjektid on neis riikides registreerimissüsteemi kasutamise nõudest vabastatud. Piirmäär, millest alates tuleb töötajad ehitusobjektil registreerida, erineb riigiti palju ja on tavaliselt seotud ehitatava objekti maksumusega. Soomes tuleb töötajad ehitusobjektil registreerida, kui ehitatava objekti ehituslepingu maksumus on suurem kui 15 000 eurot, Rootsis suurem kui 180 000 Rootsi krooni (umbes 17 000 eurot) ja Lätis suurem kui 1 000 000 eurot, mida on plaanis vähendada 350 000 euroni. Nagu öeldud, on Soomes, Rootsis ja Lätis kehtestatud nõue registreerida suurematel ehitusobjektidel töötajad ja nende tööaeg. Soome sellekohane regulatsioon ei sätesta, et ehitusobjektil kasutatav registreerimissüsteem

1000 euroni kuus pluss 3 eurot iga töötaja pealt

võib ulatuda ehitusfirma kulu seoses töötajate elektroonilise registreerimisega objektil. kuid sellega suureneks oluliselt ettevõtjate halduskoormus, kasvaksid kulud ning riivataks põhjendamatult töötajate privaatsusõigust. Süsteemi kasutamine tooks peatöövõtjale kaasa kulud, mida peaks kandma ettevõte ise. Maksu- ja tolliameti hinnangul oleks see kuni 1000 eurot kuus, millele lisanduks kolm eurot inimese kohta. Lisaks peaksid riigiasutused uue süsteemi rakendamisel tegema IT-investeeringuid, et andmed oma süsteemidega siduda. Esialgse hinnangu kohaselt võiks nende maksumus olla kuni 1,2 miljonit eurot. Koja hinnangul on kontroll vajalik ja paljudes ehitusettevõtetes see praegu toimib. Kuid kirjeldatud, reaalajas jälgimist võimaldav registreerimissüsteem ei ole sellisel kujul mõistlik, sest taotletud eesmärke on võimalik saavutada ka inimesi vähem koormaval viisil. Lisaks tuleb analüüsida, kas inimeste

peab olema elektrooniline, kuid muul viisil nõutud info kogumine ning edastamine on praktikas niivõrd aeganõudev ja tülikas, et valdavalt kasutatakse elektroonilisi süsteeme. Andmete edastamiseks on jäetud ettevõtjatele erinevaid võimalusi ja kanaleid. Seetõttu on andmete automatiseeritud kontroll raskendatud ja järelevalve vajab rohkem inimressurssi. Ka andmete kvaliteet ei ole samal põhjusel kõige parem, vabateksti väljadele kantud teavet on eri andmebaaside vahel raske kokku viia. Lätis kogutakse ehitusettevõtjate ja nende töötajate andmed elektrooniliselt, kuid puudub standardiseeritud isikutuvastuse nõue. Igal ehitusobjektil võib olla oma kaart, nutirakendus või muu vahend. Lätis puudub ka keskne register, kuhu andmeid koondada. See on plaanis kasutusele võtta järgmisel aastal.

Kas teadsid? Olulisemad registreerimiskohustusega ehitusobjektide kriteeriumid h Elektrooniline läbipääsusüsteem tuleks paigaldada ehitusobjektile enne ehitustööde alustamist juhul, kui tööde eeldatav kestus ületab 30 tööpäeva ja ehitusobjektil töötab samal ajal vähemalt 20 inimest või eeldatav töömaht ületab 500 inimtööpäeva. h Kohustatud isikuks oleks Eesti residendist ja mitteresidendist juriidiline ja füüsiline isik, samuti FIE, kes pakub ehitusel vajaminevaid teenuseid. h Register loodaks maksu- ja tolliameti peetava maksukohustuslaste registri alamregistrina. h Ühtse kaardistandardi kasutamine võimaldab ettevõtjatel kasutada läbipääsukaarte sõltumata teenusepakkujast ja läbipääsusüsteemist. h Lisaks kaardile võib läbipääsuvõtmena täiendavalt kasutada nt Eesti ID-kaarti, koodi, mobiiltelefonirakendust, mobiilinumbrit (helistamine), sõrmejälge või mõnda muud tehnilist lahendust, mis võimaldab inimeste sisenemise ja väljumise elektroonselt registreerida. h Ehitusnõuete määruses sätestatud tingimustele vastavatel ehitusobjektidel, mida ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik piirestada (nt teede- ja trassiehitus jne), registreeritaks inimesi samadel alustel nagu piirestatud ehitusobjektidel. h Iga ettevõtja peaks ise kandma andmed oma töötajate ja alltöövõtjate kohta registrisse. h Registreerimiskohustuse täitmata jätmisel või selle mittenõuetekohasel täitmisel oleks täidetud ka maksukorralduse seaduse paragrahvis 154 sätestatud väärteo koosseis ning maksuhalduril on võimalus alustada registreerimiskohustust eiranud või selle oluliste puudustega täitnud juriidilise või füüsilise isiku suhtes väärteomenetlust.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2020

31


KASULIKKU

MIKS PANK ETTEVÕTTE KOHTA DETAILSEID

küsimusi esitab? Viimased viis aastat on majanduskeskkonda märkimisväärselt muutnud. Seda keskkonda on kujundanud 2014. aastast kehtestatud sanktsioonid Venemaa paljude isikute ja ärisektorite suhtes, rahapesuskandaalid Eestis ja välismaal, terroriaktid Euroopas ning järelevalveasutuste tehtud trahvid ja finantsasutuste likvideerimine.

S

ee on muutnud ka ettevõtjate ja pankade suhteid, sh ettevõtja võimalusi avada arvelduskonto ja teha makseid. Maksete vahendamisest on saanud panganduse kõige riskantsem teenus, mida ei olda valmis enam kõigile pakkuma. Sellest artiklist leiate nõuandeid, mida saab seaduskuulekas ettevõtja teha selleks, et suhe pangaga ei katkeks.

Ole avatud ja tee pangaga koostööd

Seadused nõuavad pangalt seda, et pank tunneks oma klienti. Pank peab aru saama ja oskama vajaduse korral selgitada, kust pärineb kliendi vara, kuidas kliendi äri käib ja kes on kliendi põhilised partnerid. Praktikas puutub pank ikka ja jälle kokku klientidega, kes ei soovi pangale infot anda. Või kui annavad, siis ebapiisavalt või edastavad hoopis valeinfot. Kõik need kliendid

32

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2020

TOOMAS TUULING Coop Panga rahapesu tõkestamise juht

kaotavad varem või hiljem võimaluse pangas arveldada, sest klient ei anna pangale võimalust kliendi ärist aru saada. Kui pank ei saa kliendi ärist aru, siis ei ole tal võimalik täita seaduse nõudeid ning saada kinnitust selle kohta, et klient vastab panga riskiisule. Riskiisu tähendab seda, et pank paneb paika, milliseid riske ja mis ulatuses ta soovib võtta ning mida vältida. Rahapesu vastast võitlust ei ole võimalik pidada, kui pangal ei ole igakülgset ja kvaliteetset infot. Peamine infoallikas on panga jaoks klient. Kui klient koostööd ei tee, siis ei ole võimalik head klienti halvast eristada. Nii võivad kahjuks ka seaduskuulekad

ettevõtjad sattuda panga seest panga ukse taha.

Tunne oma partnereid

Ettevõtja võib kaotada panga usalduse seetõttu, et ei ole kursis oma partnerite taustaga või ei pea seda piisavalt oluliseks. Ettevõtjale võib saada saatuslikuks, kui tema põhilise partneri suhtes on kehtestatud rahvusvahelised sanktsioonid või partner on välisriigi riikliku taustaga isik või ta on kuidagi seotud mõne meediast läbi käinud negatiivse looga. Sama kehtib ka inimeste kohta, kes on ettevõtte juhatuses, nõukogus või omanikeringis. Näiteks väikeinvestori seos mõne ebasoovitava riigiga võib põhjustada probleeme, eriti siis, kui ei olda valmis või võimelised pangale kindlust andma, et tegelikku riski see asjaolu või isik pangale ei kujuta.

Ole valmis selgitama vara päritolu

Seadus nõuab, et pank teaks ja saaks aru, kust pärineb tema kliendi raha, et välistada raha teenimist ebaseaduslikul teel. Mida keerulisem on kliendi taust, seda suuremat riski ta panga jaoks kujutab. Pank on kohustatud mõistma nii seda, kuidas klient on olemasoleva vara teeninud, kui teatud olukordades ka seda, kust konkreetses tehingus


Pank peab aru saama ja oskama vajaduse korral selgitada, kust pärineb kliendi vara, kuidas kliendi äri käib ja kes on kliendi põhilised partnerid. kasutatud vahendid pärinevad. Enim tekitab ettevõtjates pahameelt see, kui pank küsib küsimusi ka siis, kui ettevõtja võtab pangast välja iseenda raha sularahas. Selgitan – pank küsitleb ettevõtjat selleks, et välistada raha kasutamist näiteks altkäemaksude andmiseks. Panka ei nähta enam kui vaid rahapesutõkestajat, vaid pangalt oodatakse finantskuritegevuse tõkestamist laiemalt. Praktikas tekitab pangale enim peavalu see, kui kaugele peab pank raha päritolu väljaselgitamisega minema kliendi puhul, kes on oma vara teeninud näiteks 20 aastat tagasi. Siin satuvad keerulisse olukorda paljud välisriikidest pärit investorid. Samas kui klient on võimeline selgitama seda, kuidas, miks, kellega ja millal, siis peaks ka see protsess ladusamalt kulgema.

Tee oma kontrollistruktuur korda

Ettevõtjad kasutavad keerulisemaid omandistruktuure mitmesugustel põhjustel. Mida keerulisem on struktuur, seda suurem on panga jaoks risk, et ta

ei saa aru, kuidas ettevõtet juhitakse ja kes on tegelikud kasusaajad. Keerulise struktuuri puhul tekib risk, et eri pangad tõlgendavad seda, kes on tegelik kasusaaja, erinevalt. Plaanitavaid seadusemuudatusi silmas pidades võib see tekitada probleemi, kus äriregistris on ühed andmed ja pangal teised. See võib tekitada ettevõtjale pangaga suhtlemisel raskusi. Kui ettevõttel on keeruline struktuur, siis tasub dokumendid korras hoida ja olla valmis selgituseks. Enamasti tekib keeruliste omandistruktuuride puhul see probleem, et ettevõtjal ei ole dokumendid korras ning ta ei ole võimeline pangale dokumentaalselt tõendama paberil näidatud struktuuri.

Seose puudumine Eestiga

Enamikus Eestis tegutsevates pankades ei saa enam ettevõttele kontot avada või kontol tehinguid teha, kui ettevõtte äri ei ole tugevalt seotud Eestiga. Ei piisa sellest, kui välismaalasel on Eesti ettevõte, samuti ei pruugi piisata sellest, kui eestlasel on Eesti ettevõte, kuid kogu äri käib väljaspool Eestit. See on

nii seetõttu, et nimetatud äri on pangal raskem kontrollida ning tekib küsimus, miks selle ettevõtja konto on Eestis ning kas see põhjus on arusaadav ja pangale ka vastuvõetav. Olukorra on tekitanud asjaolu, et eri jurisdiktsioonides kasutatakse kontosid seadusliku äri ajamise kõrval ka ebaseadusliku tegevuse jälgede segamiseks ning uurimiste takistamiseks.

Foto: Shutterstock

KASULIKKU

Ole teadlik endaga kaasnevatest riskidest

Lõpetuseks üks tähtsamatest reeglitest. Kui ettevõtjal on vaja panka veenda, et ta on seaduskuulekas ja vastab panga riskiisule, on ettevõtjal oluline asetada end n-ö panga rolli ehk mõista, kuidas vaatab teda pank. Kui ettevõtja on hästi kursis asjaoludega, mis tema riski panga silmis suurendavad, ning on võimeline dokumentide ja professionaalse käitumisega panka enda seaduskuulekuses veenma, siis on ka riskantsemal ettevõtjal võimalik paindliku pangaga asju ajada. Lisaks riski suurendavate asjaolude teadmisele tuleb kasuks ka arusaam, millised on ettevõtja riski maandavad asjaolud. Selleks võib olla näiteks suure usaldusväärse partneri olemasolu, kuna see aitab vähendada ettevõtja tegevuse näilisuse riski. Lõpuks ei tohi siiski unustada, et pank soovib väga kliendisuhet luua. Reeglid on lihtsalt karmiks muutunud ja pankadele pole eksimisruumi antud.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2020

33


KODA KUTSUB OSALEMA JUHTIDE KLUBI

Miks sotsiaalmeedia kampaaniad ei tööta? 11. märts 2020

Seekord on vaatluse all sotsiaalmeedia turundus. Kuidas aru saada, et Facebooki reklaamid või loovkampaaniad ei toimi, ja kuidas neid vigu vältida? Räägime ka influencer’itest ja loosikampaaniate ülesehitusest. Esineja on agentuuri NOH Production asutaja Birgit Karus.

Koht: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Toom-Kooli 17, Tallinn Hind: liikmele 29 € + km, mitteliikmele 59 € + km Info: Piret Potisepp, piret@koda.ee, 604 0092

ÜRITUSED

Hommikukohv Hispaania suursaadikuga 10. märts 2020 Kutsume kõiki Hispaania turust huvitatud või seal juba tegutsevaid ettevõtjaid kohtumisele Eesti suursaadikuga Hispaanias pr Mariin Ratnikuga. Suursaadik teeb ülevaate Eesti ettevõtjate võimalustest Hispaania turul ning tutvustab saatkonna pakutavat tuge ettevõtetele.

KOOLITUSED

Kuidas kasutada LinkedIn’i ärikontaktide saamiseks eksporditurgudel? 1. aprill 2020 Praktilises töötoas näitab kogenud koolitaja Indrek Põldvee, kuidas LinkedIn enda ja oma ettevõtte jaoks tööle panna. Töötoa fookuses on sisenemine eksporditurgudele. Saad selgeks, kuidas kasutada LinkedIn’i tulemuslikult uute kontaktide loomiseks välisriikides, milliseid interaktiivseid tööriistu on võimalik kasutada, kuidas oma profiili täiendada ja korrastada ning kuidas võõrale kontaktile LinkedIn’is edukalt läheneda.

Koht: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Toom-Kooli 17, Tallinn Hind: soodushind kuni 13. märtsini liikmele 69 € + km, mitteliikmele 149 € + km. Alates 14. märtsist liikmele 79 € + km, mitteliikmele 159 € + km Info: Kaire Luuk, kaire@koda.ee, 604 0083

Koht: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Toom-Kooli 17, Tallinn Hind: liikmele 20 € + km, mitteliikmele 40 € + km Info: Kaie Tropp, kaie@koda.ee, 604 0093

MUUD SÜNDMUSED

Välisvärbamise kohtumine Creditstaris

4. märts 2020

7. aprill 2020 Kutsume juhte ja personalitöötajaid osa saama ettevõtete kogemustest välisvärbamisel. Seekord külastame finantseerimisettevõtet Creditstar. Creditstaris on 31 eri rahvusest töötajat, mis viitab sellele, et nad on rahvusvahelised mitte üksnes oma äritegevuses, vaid ka meeskonna loomisel.

Koht: Credistar Groupi peakontor, Lõõtsa 5, Tallinn Hind: 15 € + km Info: Piret Potisepp, piret@koda.ee, 604 0092

Inspiratsioonihommik: Kas vanus on vaid number? Oled oodatud mitmekesisuse teemale keskenduvale inspiratsioonihommikule, kus püüame leida vastuse küsimusele, kas ja mida saab tööandja ära teha vanemaealiste kaasamiseks töökohale. Samuti saad osa parimatest praktikatest, mis Eesti ettevõtetes toiminud.

Koht: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Toom-Kooli 17, Tallinn Hind: koja ja PARE liikmele 29 € + km, mitteliikmele 59 € + km Info: Piret Potisepp, piret@koda.ee, 604 0092

Kõikidele sündmustele tuleb eelnevalt registreeruda! Vaata kõiki järgmisi sündmuseid www.koda.ee/sundmused.


SIHTTURG

TŠEHHI EESTI ETTEVÕTJATE

vaateväljas

Eesti ja Tšehhi olid 1990. aastate alguses üsna sarnases olukorras. Vana majandussüsteem lagunes kiiresti ja oli vaja teha uudseid tulevikku suunatud otsuseid. Mõlemad riigid võtsid suuna avatud majandusele. Kui Eestis olid esimesed suuremad välisinvestorid Soomest ja Rootsist, siis Tšehhis täitsid sama rolli Saksamaa ja Austria. Seetõttu on veidi erinev ka kahe riigi ärikeskkond. Põhja-Balti riikide ühine äriseminar Põhjala regiooni innovaatiliste lahenduste tutvustamiseks.

EVA-MARIA LIIMETS Tšehhi suursaadik

Kümme miljonit potentsiaalset klienti eestlastele

Tšehhid näevad end atraktiivse äritegevuskohana eelkõige tänu asukohale, soodsatele palkadele, tööjõukvaliteedile, stabiilsele poliitilisele olukorrale ja kõrgele elukvaliteedile. Kui Eesti ettevõtja jaoks on koduse turu väiksuse tõttu eluliselt oluline jõuda välisturule, siis kümnemiljonilise elanikkonnaga Tšehhi ettevõtja jaoks võib ka siseturg olla piisav, mis ei motiveeri nii palju uusi lahendusi ega kontakte otsima. Asukoha poolest võib tinglikult Tšehhi siseturu alla liita ka osa Slovakkiat, Poolat, Austriat ja Saksamaad. See on üks põhjus, miks Eesti ettevõtjad võiksid Tšehhi oma vaateväljas hoida. Tšehhi kasuks räägib ka asjaolu, et keskmine töötunni hind on seal ligi kolm korda väiksem kui Austrias ja Saksamaal.

Tšehhid kiidavad Eesti ärikeskkonda

Eestit teatakse Tšehhis kui innovaatilist ja digitaalsete lahendustega silmapaistvat väikeriiki, kellel on hea maine. Eesti e-residendi kaardi on endale soetanud ligi 400 tšehhi. Paljud Eestis tegutsevad Tšehhi ettevõtjad kiidavad meie ärikeskkonda ja see on tekitanud tšehhide seas suuremat huvi koostööks Eesti

Foto: erakogu

S

aksa välisinvesteeringud moodustavad Tšehhis 41,9% kõigist välisinvesteeringutest. Ülekaalukas osa välisinvesteeringuist on suunatud autoja metallitööstusesse ehk sektoritesse, millele Tšehhi majandus suuresti tugineb. Ühtlasi on see asjaolu, mis mõjutab ka poliitilisi otsuseid.

ettevõtjatega. Tšehhi näeb Eesti suunas ekspordivõimalusi transporditööstuses, infrastruktuuri arenduses, energeetika-, aga ka keraamika- ja klaasitööstuses. Levinud on tšehhide tähelepanekud, kus tunnustatakse Eestit e-tervishoiu teenustes maailmaliidrina. Eestlastel tasub siiski silmas pidada, et samaväärseid digitaalseid suhtlemisvõimalusi kodaniku ja riigi vahel Tšehhis kasutada veel ei saa. Maailmapanga äritegevuse lihtsuse indeksi järgi reastub Tšehhi 35. kohale Poola järel, seevastu Eesti on 16. kohal. See olukord on aga muutumas. Kui Tšehhi tulevased valitsused hoiavad praegust ambitsioonikat digitaliseerimise kurssi, võime eeldada, et Tšehhi jõuab digiteenuste kasutamises peagi Euroopa keskmiste sekka.

Paberid e-lahendustest tähtsamad

Tšehhi parlament võttis 2018. aastal vastu mitu seadust e-teenuste arendamiseks. Selle tulemusel on laienenud võimalused ka ettevõtetele. Populaarseimad on teenused, mis põhinevad eri

riiklikest registritest väljavõtete saamisel. Seni nõutakse äri ajamisel Tšehhis dokumente enamasti veel paberil ja need peavad olema nõuetekohaselt tõlgitud tšehhi keelde. Paljudes riigiasutustes on asju ajades vajalik mõni kohapealne esindaja. Tšehhi turule tulles tuleb ka silmas pidada, et vähemalt lähiaastatel ei ole neil kavas eurotsooniga ühineda. Viimase paari aasta jooksul on rahvusvaluuta kroon (CZK) euro suhtes järk-järgult tugevnenud. Kuigi keskmine palk on Eestiga võrreldes veidi väiksem, kompenseerib seda toiduainete ja tarbekaupade madalam hinnatase. Kontaktide loomise kõige efektiivsem viis on isiklike suhete kaudu. Samas tuleb jälgida, et koostööpartneri või kontaktisiku lahkumisel side ei katkeks. Temperamendilt on tšehhid rohkem eestlaste tüüpi, mitte lõunamaiselt avatud, seetõttu on usalduslike suhete loomine äripartneriga kõige olulisem. Eesti suursaatkond Prahas vastab Eesti ettevõtjate päringuile ka Horvaatia ja Sloveenia turu teemal.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2020

35


KOGEMUS

TÖÖTAJATE LEIDMINE JA KOOLITAMINE ON KULUKAS – UURI, KUIDAS SAAB APPI TULLA TÖÖTUKASSA Vajadus eri ametite ja oskustega töötajate järele muutub ettevõtetes pidevalt. Uued töökohad nõuavad teistsuguseid oskusi kui varem omandatud. Kas mäletate veel 30 aasta tagust raamatupidaja töölauda? Väärikal kohal lebas seal arvelaud, mille kasutamist koolis õpetati – tänaseks täiesti kasutu oskus.

T

öö iseloom on hakanud muutuma. Selleks, et majandus areneks, tuleb üle vaadata töösuhted ja töökorraldus ning kokku viia töötajate vajadus ja oskused. Töötajad peavad olema valmis kohanema ja uusi oskusi õppima ning tööandjad peavad leppima olukorraga, kus „valmis“ töötaja leidmine on aina keerulisem.

RIINA KURG töötukassa teenusejuht

Mullu sügisel avas Estonian Plywood Jõgevamaal Viruveres vineeritehase, kus sai tööd 150 inimest. Neist veidi üle saja koolitati välja töötukassa abiga. Foto: Estonian Plywood

Kuna töötukassa pakutava koolitustoetuse määrad on piisavalt ahvatlevad, siis on mõistlik leida need paar päeva, et teemasse süveneda ja projekt käima saada. Estonian Plywood

36

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2020

Töötajate leidmiseks on mitu võimalust. Kõige lihtsam on panna töökuulutus töötukassa portaali. Tööpakkumise sisestamise käigus näeb tööandja kohe, kui palju on tema tööpakkumisele töötukassa andmebaasis sobivaid kandidaate. Töötukassa andmebaasis on üle 30 000 CV. Kui sobivate oskustega töötajaid siiski ei leita, siis tuleks mõelda, kuidas sellised inimesed


KOGEMUS ettevõtte vajadustele vastavalt välja koolitada.

Koolitustoetuse abil töötajaid värbama

Töötukassa toetab koolitustoetuse kaudu töötajate värbamist ametitesse, mis lähiaastatel on kasvava tähtsusega ning kus sobiva ettevalmistusega töötajaid napib. Siinjuures teeb töötukassa koostööd kutsekojaga, kes koostab valdkondlikke ülevaateid tööjõu- ja oskuste vajadustest (nn OSKA uuringud). Koolitustoetust saavad taotleda tööandjad, kes on sellistele ametitele töötukassa portaalis tööpakkumise avaldamisega töötajaid otsinud, kuid pole vajalike oskustega inimesi siiski leidnud. Seda võimalust on näiteks kasutanud Jõgevamaal asuv spooni- ja vineeritööstus Estonian Plywood AS. Ettevõte loodi juulis 2017. Esimese vineeriplaadi valmimiseni kulus umbes kaks aastat.

103 töötajat koolitas Estonian

Plywood mullu töötukassa abiga.

Selle aja sisse mahtus tehase ehitus koos selle juurde käiva projekteerimisega ning personali-, ostu-, müügi-, kvaliteedi- jt projektide elluviimine. Praegu ollakse ehitustegevuse ja seadmete paigaldamisega lõpusirgel ning keskendutakse töötajate väljaõppele ja tehase tootmisvõimsuse kasvatamisele. Töötajaid on praegu umbes 150.

Vineeritehas sai üle 100 töötaja koolitatud

Estonian Plywood värbas oma vineeritehasesse tootmistöötajaid ja tootmisseadmete tehnikuid. Töötukassa toetas Estonian Plywoodi möödunud aastal kokku 103 töötaja koolitamisel. Koostöö töötukassaga algas ühest telefonikõnest – töötukassa spetsialist võttis ettevõttega ühendust ja tutvustas koolitustoetuse võimalusi. Ettevõtte juhid rõhutavad, et just koostöö oma piirkonna tööandjate konsultandiga on võti, mis aitab läbi nii mõnestki esmapilgul ehmatavana tundunud bürokraatiatõkkest. „Kõige mugavam oli toetust taotleda e-keskkonnas ja kui tuligi ette tehnilisi tõrkeid, siis tulid töötukassa spetsialistid alati appi ja aitasid takistustest edasi liikuda. Meeldiv üllatus oli töötukassa hindamiskomisjoni menetlus- ja otsustuskiirus,“ võtavad ettevõtte juhid kokku oma kogemuse ja lisavad: „Soovitame kindlasti süveneda toetusvõimalustesse ja vestelda avameelselt oma piirkonna tööandjate konsultandiga, kes aitab vajalikud ettevalmistused taotluseks teha ning toetab ka hiljem aruandluse juures. Kuna töötukassa pakutava koolitustoetuse määrad on piisavalt ahvatlevad, siis on mõistlik leida need paar päeva, et teemasse süveneda ja projekt käima saada.“

Spetsiaalselt ettevõttele loodud koolituskava

Tallinna Tehnikaülikool koostas ettevõtte töötajatele spetsiaalselt neile mõeldud koolituse õppekava „Vineeritootmise baaskoolitus“. Kuus koolitusgruppi on töötukassa toel koolitused juba saanud ja teadmiste kontrolli läbinud. Kuna enamik töötajatest ei ole varem spooni- ja vineeritootmisega kokku puutunud, siis baaskoolitus võimaldab igal töötajal näha ka suuremat pilti ning oluliselt kiiremini tööle hakata. Kuna täienduskoolitust finantseerib tehase käivitamise faasis osaliselt riik, siis see jätab ettevõttele ressurssi uute koolitustegevuste kavandamiseks ja täiendõppe tellimiseks. Koostöös töötukassaga on Estonian Plywoodil tulevikus plaanis oma tootmismeeskondadele teha koos

karjäärinõustajaga grupinõustamisi, mille käigus saavad meeskonnaliikmed üksteisega paremini tuttavaks, selgemaks saavad organisatsiooni väärtused ja kaardistatakse hetkeolukord – mis on hästi, millised on töötajate ootused ning mis vajab muutust isiklikul, meeskonna ja organisatsiooni tasandil.

Kelle koolituse eest ja kui palju töötukassa maksab? Töötukassalt saab töötajate värbamiseks koolitustoetust taotleda sellistesse ametitesse värbamisel, mis on kasvava tähtsusega ja kus sobiva ettevalmistusega töötajaid napib. Toetuse saamiseks peab tööandja otsima sobivaid kandidaate esmalt töötukassa kaudu ja avaldama töökuulutuse töötukassa kodulehel. Kui see ei anna tulemusi, võib värvata ka muude kanalite kaudu. h Toetatakse värvatud töötajate väljaõpet, mille puhul tuleb töötajat koolitada vähemalt 80 akadeemilise tunni ulatuses. Koolitused peavad toimuma ühe aasta jooksul. h Tööandjale kompenseeritakse töötajate koolituskulu, palgakulu koolitusel osaletud aja eest (tunnitöötasu alammääras) ning hüvitatakse töötaja koolitusel osalemisega tööandjale tekkinud sõidukulud. Ühe töötaja kohta üldjuhul kuni 50% eespool nimetatud kuludest, kuid mitte üle 1250 euro. Kui uus töötaja leitakse töötukassas registreeritud töötute seast, hüvitatakse 100% koolitusega seotud kuludest, kuid mitte üle 2500 euro töötaja kohta. h Töötajaga tuleb sõlmida tähtajatu või vähemalt kuuekuuline tööleping. Koolitustoetuse avaldus tuleb esitada enne koolituse algust. h Otsus toetuse saamise kohta tuleb kolme-nelja nädala jooksul. Esialgu kannab tööandja kõik koolitusega seotud kulud ise. Koolitustoetust makstakse tööandjale kuluaruande alusel. Täpsemad tingimused koolitustoetuse taotlemiseks leiate töötukassa kodulehelt rubriigist „Tööta ja õpi“.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2020

37


TÖÖJÕUD

Miks mitte viiekümnesed? Foto: Shutterstock

„Viiekümnene on Eesti personalijuhtide arvates muldvana ja peaks töö otsimise asemel omale hauaplatsi soetama. Juba 45-seid loetakse pensionieelikuteks ja väga meelsasti jäetakse sellised kõrvale,“ kirjutab Delfi kommentaator. Teine lisab: „Kui oled 50+, siis saad tööle vaid kas koristajana, turvamehena või Maximas kassapidajana.“ Seekord on netikommentaaridel iva sees – vanuseline tõrjumine on probleem, mis on visa kaduma.

LIINA RAJAVEER Eesti Inimõiguste Keskuse mitmekesisuse ja kaasatuse valdkonna juht

K

uigi Eestis on vanemaealiste tööhõive tõusvas trendis ja ületab tublisti Euroopa Liidu keskmist, näitavad numbrid siiski üht: vanus on tööturul kõige levinum takistus. Selle tunnetamine algab juba 40. eluaastates ja suureneb seejärel sedamööda, kuidas kasvab vanus. 50–59-aastaste vanusegrupis hindab oma vanust olulisimaks takistuseks töö saamisel 83%, üle 60-aastaste seas juba üle 90%.1

Pooled elanikud on varsti üle 50-aastased

Teemast on viimastel aastatel palju räägitud, sellesisuliste kampaaniate eest on jagatud auhindu, ent suurt edenemist ühiskondlikes hoiakutes pole märgata. Kuigi tööjõupuudus on pannud ettevõtteid vaadet laiendama, otsitakse värbamisel sageli siiski ideaalinimest, kes oleks „õiges“ vanuses ja kõigi vajalike oskustega. Samal ajal aga rahvastik vananeb, seega ka tööjõud – kui praegu on elanikkonnas üle 50-aastaseid 39%, siis 2050. aastal juba 47% ehk peaaegu pool rahvastikust.2 Meil ei ole aega jääda ootama hoiakute

1

38

Vanus pole puudus, vaid kasutamata võimalus

Hea näide on mitmekesisuse kokkuleppega liitunud organisatsioonid, kellest paljud on võtnud fookusesse just vanuselise mitmekesisuse ja jagavad võrgustikus oma kogemusi. Selgub, et eelarvamused pääsevad mõjule juba värbamisprotsessis – kui kogenumad töötajad intervjuulegi ei jõua, tuleks värbamine kriitilise pilguga üle vaadata. Lisaks võiks läbi mõelda töökorralduse: ei peaks eeldama, et vanemaealine vajab lihtsamaid ülesandeid, ent vajaduse

korral võiks pakkuda ka osaajaga tööd. Vanemat töötajat ei tohiks ära unustada ka koolitamisel. Maailmas tehtud uuringud näitavad, et tööandjad rahastavad pigem nooremate kui vanemate töötajate koolitamist, eeldades, et noortesse investeerimine tasub end paremini ära. Sageli aga püsivad ühe tööandja juures kauem just üle 50-aastased töötajad, nii et ressursse tasuks suunata ka kogenuma töötaja arendamisesse. Stereotüübid ütlevad üht, igapäevane kogemus on sageli aga vastupidine. Üle 50-aastaste inimeste kogemused on praegu tööturul veel täies mahus kasutamata võimalus, millest nutikas tööandja peaks kindlasti kinni haarama.

Tule inspiratsioonihommikule „Kas vanus on vaid number?“ Eesti Kaubandus-Tööstuskoda koostöös Eesti Personalijuhtimise Ühinguga, Kanada saatkonnaga Eestis ning mitmekesisuse kokkuleppe võrgustikuga korraldab mitmekesisuse teemale keskenduva inspiratsioonihommiku. Püüame leida vastuse küsimusele, kas ja mida saab tööandja ära teha vanemaealiste kaasamiseks töökohale. Samuti saab osa parimatest praktikatest, mis Eesti ettevõtetes toiminud. Aeg: 4. märts 2020 Koht: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Toom-Kooli 17, Tallinn Hind: kaubanduskoja ja PARE liikmele 29 € + km, mitteliikmele 59 € + km Registreerumine: koja kodulehel Info: Piret Potisepp, piret@koda.ee, 604 0092

Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi 2019. aasta augustis tehtud tööturu-uuring, millele viitas Iris Pettai Eesti Inimõiguste keskuse podcasti'i peatükis

„Vanuseline tõrjutus“. 2

omasoodu muutumist, vanemaealiste väärtustamise poole tuleb astuda jõulisi samme ja tööandjad võiksid olla siin suunanäitajad.

Statistikaameti rahvastikuprognoos.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2020


ETTEVÕTJA KÜSIB „Ettevõtja küsib“ on Teataja regulaarne rubriik, kus ettevõtjad saavad vastuse oma küsimustele. Küsimused saate esitada aadressil juristid@koda.ee.

KRISTINA JERJOMINA kaubanduskoja jurist

Miks lasteaed ei aktsepteeri

KORISTUSTEENUSE EEST PDF-ARVET?

Vale formaat võib tasumise tähtaega pikendada

Kui avaliku sektori üksusele saadetakse arve ekslikult vales formaadis, siis seda ei maksta. Näiteks kui ettevõte osutab Rõõmutarekese lasteaiale koristamise teenust ja esitab selle eest arve e-kirjaga PDF-vormingus, siis lasteaed ei aktsepteeri seda arvet ning ettevõtjal tuleb koostada ja saata uus arve. Eksimusest teada saamine, uue arve koostamine ja edastamine võtab aega ning seetõttu võib pikeneda ka kauba või teenuse eest tasumine.

E-arve tuleb saata ka mõnele äriühingule

Seadus näeb ette, et e-arve esitamine on kohustuslik, kui klient on avaliku sektori üksus. Vahel võib aga ekslikult jääda arusaam, et lepingupartner on eraettevõte ning arve vorming pole oluline. Tuleb aga tähele panna, et e-arvete saatmine ei ole kohustuslik üksnes siis, kui teenust või kaupa müüakse konkreetselt mõnele ministeeriumile, valla- või linnavalitsusele. Avaliku sektori üksused on ka näiteks lasteaiad ja koolid, samuti riigi- ja kohaliku omavalitsuse sihtasutused ja mittetulundusühingud, näiteks spordikoolid, teatrid, huvikeskused. Samuti on sellised üksused riigi ja kohaliku omavalitsuse äriühingud, näiteks Ida-Tallinna Keskhaigla AS, Estonia Spa Hotels AS jm. Riigi Teatajas on olemas konkreetne nimekiri, kust ettevõtja saab kontrollida, kas tegemist on avaliku

sektori üksusega või mitte, ning vastavalt sellele otsustada, kas e-arve saatmine on kohustuslik. Selline nimekiri on rahandusministri määruse „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“ lisas 2 „Tehingupartnerite koodid“.

Teenusepakkuja valikul tuleb olla tähelepanelik

Seadus näeb e-arvele ette vormingu ja tehnilised nõuded. E-arveid võib saata tasuta läbi spetsiaalse riikliku e-arveldaja infosüsteemi, kuid kui arveid väljastatakse suuremates kogustes, siis on ilmselt mõistlikum arendada oma raamatupidamissüsteemi ja valida vastav teenuseosutaja (e-arve operaator). Seejuures tulebki kontrollida, kas konkreetse teenusepakkuja vahendusel väljastatavad arved vastavad seaduses sätestatud nõuetele ja kas tegemist on turvalise teenusega.

Kas teadsid? h E-arve on digitaalne arve, mis liigub infosüsteemide vahel, näiteks ettevõtte äritarkvarast riigiasutuse tarkvarasse. E-posti teel saadetav arve ei ole e-arve. h Riigi Teatajast leiab nimekirja, kust ettevõtja saab kontrollida, kas tegemist on avaliku sektori üksusega või mitte, ning vastavalt sellele otsustada, kas e-arve saatmine on kohustuslik.

Foto: Shutterstock

E

elmisest aastast jõustus seadusemuudatus, millega läks riigi raamatupidamine täielikult üle e-arvetele. See tähendab, et nüüd saab avalikule sektorile teenuse osutamise või kauba müügi eest saata ainult e-arveid ja paberil ega muul kujul arveid enam ei aktsepteerita.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2020

39


KOGEMUS

ROOTSI KUI TÖÖANDJA BRÄNDINGU KASVULAVA start-up

K

ahte päeva mahutasime seitsme väga põneva ettevõtte külastused. Ukse Rootsi tööellu avas Eesti Vabariigi saatkonna külastus, kus meie 17-pealist seltskonda võõrustas Eesti suursaadik Rootsis Margus Kolga ja majandusekspert Tiiu Mõtus. Rootsi töökultuuri iseloomustavate märksõnadena jäid kõlama konsensus (mis tagab otsuste tugevuse ja kvaliteedi), paindlikkus (mis võib tähendada kell neli töölt lahkumist ja kuni südaööni kodus töölainel surfamist) ja Ficka (mis kohvipausi kujul annab võimaluse läbirääkimisi ja arvamusi kaaluda). Tööandja bränding pole lisatöö Rootsi SEB Pangas võttis meid vastu tööandja brändingu ja talendiosakonna juht Sam Joukhadar, kes usub, et tööandja bränding ei ole ainult personalivaldkonna teema, vaid see on keskastmejuhi oluline tööriist. Tema silmis on tööandja bränding osa tööst, mitte lisatöö. 15% reegel Epicenter on uute äride kasvulava ning seda põnevat maailma avas meile innovatsiooni ja start-upmõtteviisi eestvedaja Mart Maasik, kes tutvustas 15% reeglit: kui suudad nakatada 10–15% inimestest, saad kokku kriitilise massi, kes aitab muutusi ellu viia. See reegel kehtib suurepäraselt ka tööandja saadikute aktiveerimisel. Superlaheda start-up’i PLEO esindaja, energiapomm Jessie Scheepers tõdes, et tööandja bränding algab seest – fookus on sisemisel tööandja lubadusel ja sellest kujuneb väline kuvand. Tööandja brändingu tuum on oma loo leidmine ja selle jutustamine. „We want to be a company that tells stories,“ ütles Scheepers PLEO kohta. Teist päeva alustame inseneribüroo

40

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2020

Möödunud aasta novembri alguses toimus kolmas Instari ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja eestvedamisel korraldatud personalijuhtide reis Stockholmi. Eesmärk oli püüda leida see „spunk“, mis muudab Rootsi tööandjad atraktiivseks mitte ainult kohalikul, vaid ka rahvusvahelisel tasandil. seda edukamad olete just pikas perspektiivis suurepäraste töötajate leidmisel. KERSTI VANNAS INSTAR EBC tegevjuht

SWECO külastusega, mida tutvustas karismaatiline Mikael Landberg järgmiselt: „SWECO on Rootsi vanim garaažiettevõte (start-up’id saavad sageli alguse garaažides), kus töötab umbes 18 000 inimest.“ Sell, show, do, repeat Sweco tööandja brändingut iseloomustab põhimõte: müü, näita, tee ja korda. Ehk selleks, et tööandja brändinguga tegeleda, on vaja pidevalt uusi ideid maha müüa, näidata nende kasu, seejärel need ideed ellu viia ja siis taas kõike algusest peale uue ideega korrata! Selleks, et tööandja bränding tööle saada, on vaja juhtidele müüa see miski (what) ja teistele töötajatele selle miski elluviimine (how). Järgnes Telia külastus, kus meid võõrustas nende brändingu strateegia ja tööandja brändingu juht Eva-Lotta Göthe. Telia esindas parimat tööandja brändingu rakendamise praktikat. Tööandja bränding algab ärivajaduse, sihtrühmade ja tööturu konkurentide määratlemisega. Rootsi õppereisile pani punkti põneva värbamisplatvormi Teamtailori külastus, kus meid võttis vastu firma kaasasutaja Erik Andersson. Teamtailor sai alguse ideest, et töötajad võiksid saada jagada kuulutusi ja sisu. Inimeste värbamine on kulukas ja kulud peavad olema numbriliselt tõestatavad. Application tracking is not only about numbers, but it is also about creating a relationship. Seega, mida enam tähenduslikke suhteid suudate luua potentsiaalsete kandidaatidega,

Kõik algab juhtidest Kokkuvõtteks võib öelda, et Rootsis tegeletakse tööandja brändinguga sisulisel tasemel ja seda toetab juhtide tasemel juurdunud arusaam teema strateegilisest olulisusest jätkusuutliku äri tagamisel. Tööandja brändi juhitakse teadlikult ja süsteemselt ning ka vastutus on selles suhtes selgelt määratletud. Ametinimetused, nagu tööandja brändingu juht ja tööandja brändingu spetsialist, on Rootsis täiesti tavalised. Tööandja bränding pole pelgalt tehniline harjutus, vaid see on organisatsiooni oma loo leidmine ja selle järjepidev jutustamine. Stockholm oli kõigi osalejate hinnangul tööandja brändingu parimate praktikate kants ning need kaks päeva inspireerivas keskkonnas möödusid märkamatult. Ega kolmas tööandja brändingu õppevisiit ilma neljandata jää ning 2020. aastal ootab meid ees pindalalt väike, kuid sisult mõjuvõimas Holland. Kuulutame registreerumise välja siis, kui kava paigas, seega hoidke meie uudistel silma peal!

Tule meiega! Kutsume Sind kohtuma ja kogemusi vahetama personalivaldkonna professionaalidega. 12. märtsil alustame kahepäevast väljasõitu Tartusse, kus kohtume nii suurte kui ka väikeste tegijatega, keda kõiki ühendab kirg inimeste arendamise ja personalitöö vastu. Vaata lähemalt ja registreeru: www.koda.ee/et/sundmused.


made in estonia EKSPORDIKONVERENTS 2020

18.03.2020 Swissôtel Tallinn, Tornimäe 3

Ootame Teid Made in Estonia ekspordikonverentsile, mis toimub 18. märtsil Tallinnas Swissôtelis! Tänavusel ekspordikonverentsil jagavad oma kogemust hinnastamisest Eesti eksportöörid ning fookuses on storytelling. Pärast konverentsi on Teil võimalus kohtuda ja küsida nõu EAS-i ekspordinõunikelt. Rohkem infot ja registreerimine:

EKSPORDIKONVERENTS.EE

Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fond

Eesti tuleviku heaks


EUROOPA UUDISED

Äritegevus ja inimõigused Lisaks Euroopa Liidule ja selle institutsioonidele on maailmas ka teisi olulisi organisatsioone, kelle vastuvõetud otsused võivad meid rohkemal või vähemal määral mõjutama hakata. Üheks selliseks on ÜRO.

REET TEDER kaubanduskoja esindaja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees

Kas teadsid? ÜRO Inimõiguste Nõukogu valitsustevahelise avatud töörühma koostatava inimõiguste ja äritegevuse lepingu läbirääkimistel Euroopa Komisjon ei osale. Euroopa Parlament on siiski avaldanud seisukohad selle kohta, mida kõnealune siduv leping peaks sisaldama.

Ü

RO-s on tööorganeid, mis tegelevad erinevate teemade ja küsimustega. Üks sellistest on ÜRO Peaassamblee loodud ÜRO Inimõiguste Nõukogu valitsustevaheline avatud töörühm, milles käsitletakse rahvusvahelisi ettevõtteid ja teisi äriettevõtteid seoses inimõigustega (OEIGWG). Seal on käimas läbirääkimised süsteemi üle, millega reguleeritaks juriidilise isiku vastutust inimõiguste rikkumise eest.

Uus leping mõjutab kõiki maailma ettevõtjaid

Töörühma ülesanne on koostada rahvusvaheline õiguslikult siduv leping, milles reguleeritakse rahvusvahelise inimõigusi käsitleva õiguse alusel rahvusvaheliste ettevõtjate ja teiste ettevõtjate tegevust. Sellise akti koostamise vajadust toetasid just paljud arenguriigid. Praegu on töö eelnõu staadiumis. Kui algselt oli dokument kavandatud ainult rahvusvahelisi suurkorporat-

42

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2020

sioone silmas pidades, siis praeguseks on selle tulevast kohustuslikku mõjuala laiendatud ja see hõlmab kõiki ettevõtteid, sõltumata nende suurusest. Ilmselt on paljudel meist isegi kummaline mõista sellise lepingu vajalikkust, sest inimõiguste järgimine on sedavõrd loomulik ja iseenesestmõistetav, et seda justkui ei peaks enam eraldi reguleerima. Paraku see aga igal pool nii ei ole. Lepingu üle peetavate arutelude käigus on ettevõtjate esindajad rõhutanud, kui oluline on see, et kogu maailmas kehtiksid inimõigused kõigile töötajatele ning Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) standardeid ning töötervishoiu ja tööohutuse

eeskirju rakendataks tõhusalt. Ettevõtja sotsiaalset vastutust käsitlevad aruanded pole turundusvahend, vaid viis näidata võetud vastutust. Enamik ettevõtjaid, eriti Euroopa Liidus, kaitsevad ja arvestavad inimõigusi. Sellegipoolest toob ILO statistika kohaselt sunniviisiline töö kogu maailmas ehitus-, tootmis-, kaevandus-, kommunaal- ja põllumajandussektoris 43 miljardit USA dollarit kasumit nendele ettevõtjatele, kes ei järgi oma väärtusahelas inimõigusi piisavalt. Vaatamata sellele, et inimõiguste järgimist peetakse loomulikuks ja vajalikuks, on seda valdkonda käsitleva, praegu koostamisel oleva ja tulevikus

43 miljardit dollarit aastakasumit teenivad alamakstud või tasuta töötavate inimeste arvelt ehitus-, tootmis-, kaevandus-, kommunaal- ja põllumajandusettevõtted kogu maailmas.


EUROOPA UUDISED siduva dokumendi suhtes päris mitu riiki mõnevõrra kahtleval seisukohal. Eelkõige arvestades seda, et üpris innukalt rõhutavad ÜRO-s selle dokumendi vajalikkust just need riigid, kus inimõiguste järgimine ei ole pehmelt öeldes just esmane prioriteet.

Kes inimõiguste rikkumise korral vastutab?

Mis dokumendi teksti puutub, siis seal on ebaselgust palju. Kõigepealt on selle dokumendi eelnõus inimõigused määratletud väga üldiselt, samuti on ebaselge, kes inimõiguste rikkumiste korral üldse vastutab: kas emaettevõtja või üks selle tütarettevõtjatest või tarnijatest, ning seda ka juhul, kui ettevõtjad asuvad eri riikides. Näiteks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on seisukohal, et tulevases lepingus sätestatavad siduvad eeskirjad ei tohi tekitada olukordi, kus vastutustundlikult tegutsevate ettevõtjate vastu algatatakse põhjendamatuid kohtuvaidlusi. Selgesti tuleb määratleda, millises ulatuses muudab siduv õigusakt ettevõtjad rikkumiste eest vastutavaks. Tuleb selgitada hoolsuskohustuse ja vastutuse seoseid, sealhulgas esitades selged ja praktilised sätted, kuidas

tulevast hoolsuskohustust, mis hõlmab pidevat järelevalvet tarneahelas ja vastutust, saab täita. Seda eriti juhtudel, kui ettevõtja peab tagama hoopis muus riigis asuva tarnija poolt inimõiguste järgimise.

Kohtualluvuse küsimus peab selge olema

Kui hagejatel on võimalik kohtualluvust valida, siis millistel alustel? Tavaliselt kehtib Euroopa kohtute kohtualluvus Euroopa kostjatele. See tähendab, et Euroopa kohtusse võib esitada hagi Euroopas asuva ettevõtja vastu, kuid kahju tekkimise riigis asuvate tütarettevõtjate vastu tavaliselt mitte. Tarneahela tarnijad ja vahendajad asuvad sellisest Euroopa ettevõtjast õiguslikult veelgi kaugemal. Samas tuleb äritegevusega seotud inimõiguste rikkumiste ohvritele tagada juurdepääs õiglasele kohtumõistmisele, kohtutele ja ametiasutustele – see on nende inimõigus. Praegu on selle dokumendi eelnõus ebaselgust ja ebamäärasust veel palju ning suure tõenäosusega lähiajal selle allakirjutamiseni ei jõuta. Siiski tuleb riikidel (sh Eestil) arvestada, et vastu tuleb võtta õigusaktid äritegevuse ja inimõigustega seotud kohustusliku hoolsuskohustuse tagamiseks.

Euroopa Parlamendi seisukohad h lepingu aluseks peaks olema ÜRO juhtpõhimõtete raamistik,

h määratlema peab kohustusliku

h

h h

h

hoolsuskohustuse sisu rahvusvahelistele ettevõtjatele ja muudele ettevõtjatele, kaasa arvatud nende tütarettevõtjatele, tunnistada tuleb riikide territooriumiväliseid inimõiguste alaseid kohustusi ja vastu võtta asjakohased reguleerivad meetmed, õigus on ettevõtjaid kriminaalvastutusele võtta, tuleb luua riikidevahelised koordineerimis- ja koostöö -mehhanismid piiriüleste juhtumite uurimiseks, menetlemiseks ning nende kohta tehtud otsuste täitmise tagamiseks, tuleb luua rahvusvahelised kohtulikud ja kohtuvälised järelevalve- ja jõustamismehhanismid.


KOOLITUS RÄTSEPATÖÖNA Kaubanduskoda korraldab aastas üle 130 eri koolituse. Kas teadsid, et pakume võimalust korraldada ka sisekoolitusi?

PIRET POTISEPP kaubanduskoja teenuste direktor

H

Möödunud sügisel tegime Aatriumi Sisustuskaubamaja äid koolitusi ja seminare on keeruline leida müügimeeskonnale storytelling’u koolituse. Aatriumi kaupning veel keerulisem on pakkuda head koolitust luse juhataja Maria Välja sõnas kogemuse kohta järgmist: tervele meeskonnale, kui soovid arendada kind„Müügimeeskonna tagasiside koolitusele oli positiivne. laid kompetentse. Kaubanduskoda on valmis Käsitlesime müügi tegemist oma loo jutustamise kaudu. tegema kõiki oma avalikult pakutavaid koolitusi Müügiinimestele tulevad alati kasuks nipid, mis aitavad ka ettevõttesisese rühmakoolitusena. Sel juhul kohandame müüki kasvatada. Koolitusele sooviteemad just sinu ettevõtte vajadusi ja tan tulla avatud meeltega. Meeldis, valdkonda arvestades. et koolitajad olid väga paindlikud ja Kaubanduskojas sisekoolitusi arvestasid osalejate kommentaaridega tehes oleme avastanud veel ühe – kõik osalejad olid kaasatud ja koohuvitava nüansi – kui enamik koolilitajad kohandasid koolitust jooksvalt tusel osalejatest on meist kuulnud, vastavalt saadud infole. Samuti olid siis koja ajaloolisse majja Toompeal praktilised näited igati asjakohased.“ on sattunud vähesed. Tavapärasest teistsuguses keskkonnas viibimine annab aga tõuke uute ideede tekkeks. Kas ei leia seniste Maria Välja, Aatriumi

Meeldis, et koolitajad olid väga paindlikud ja arvestasid osalejate kommentaaridega.

Senised sisekoolitused on olnud väga edukad

Sisustuskaubamaja juhataja

Üha enam pöörduvad meie poole personali- ja koolitusjuhid, kes uurivad näiteks võimalust ingliskeelse koolituse tegemiseks eesti keeles. Nii ongi välja kujunenud praktika, et oleme rahvusvaheliste koolitajatega sõlminud kokkulepped nende koolitusmeetodite kasutamiseks ja läbiviimiseks eesti keeles. Näiteks lugude jutustamise (storytelling) töötoas kasutame Singapuri treeneri Yasmine Khateri materjale, enesejuhtimisele keskenduvas töötoas Loreta Pivoriunaite omi.

koolituste hulgast sobivat?

Kui sinu soovitud sisekoolitus on seotud ettevõtlusteemadega, siis saame teha koolituse rätsepatööna ja käsitleda väga mitmesuguseid teemasid. Meil on kogenud juristid, kes tegelevad iga päev õigusküsimustega ning on valmis sinugi meeskonda selles valdkonnas koolitama. Meie väliskaubandus- ja ekspordinõunikud oskavad lihtsalt seletada ka kõige keerulisemaid väliskaubandusprobleeme ning jagavad nõuandeid visiitidel käitumise ja uute kontaktide saamise kohta. Küsi julgelt ja võta ühendust piret@koda.ee.


SÜNDMUS

Kas innovatsioon päästab maailma?

Kohtume MELT-il! Lev Tolstoi on öelnud: „Kõik mõtlevad maailma muutmisele, aga keegi ei mõtle enda muutmisele.“ Seega on muutuste võti ainult meis endis. Kui tarbime ning toodame mõistlikult ja säästvalt, haldame ning kasutame ressursse otstarbekalt, suudame üheskoos uuendustele tõhusalt kaasa aidata. Ootame ettevõtjaid ja ettevõtlushuvilisi juba viiendat korda toimuvale innovatsioonifoorumile MELT. Foorumil astuvad üles loomemajanduse mõjuisikud ja ettevõt-

jad, kes osalejaid püstitatud teemadesse kaasavad. Arutleme teemadel, kuidas teha traditsioonilisi asju uutmoodi, millist kasu me saame ringmajandusest ja millist rolli mängib loomemajandus innovatiivsete lahenduste leidmisel. Lisaks programmile on avatud ettevõtete showcase-ala, kus saab tutvuda mitmesuguste uudsete säästvate lahendustega. Kui ka sinu ettevõttel on selline lahendus ja soov seda tutvustada, siis võta ühendust eve.karner@tallinnlv.ee.

Innovatsioonifoorum MELT on Tallinna Ettevõtlusameti ja Tallinna Loomeinkubaatori korraldatud igakevadine tulevikku vaatav inspiratsioonikonverents, mis toimub 7. aprillil 2020 Tallinna Kultuurikatlas. Vaata lisaks: www.melt.ee.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2020

45


JUUBILARID

PALJU ÕNNE! A. LE COQ AS 19. sajandi esimestel aastatel alustas Tartus tööd mitu pisikest eraõllevabrikut. Eesti vanima järjepidevalt tegutseva õlletehase A. Le Coq’i otsesed eelkäijad Tartus on B. J. Hesse (1800) ja J. R. Schrammi (1826) õllevabrikud. Nendest ettevõtetest kujunes aja jooksul suurettevõte AS Tivoli, millele uus omanik andis 1913. aastal nime AS A. Le Coq. Iseseisvas Eesti Vabariigis alustas AS A. Le Coq’i Tartu õlletehas uuesti tööd 1921. aastal. 1940. aastal natsionaliseeriti teiste suurettevõtete seas ka A. Le Coq’i ja Livonia õlletehased. Jaanuaris 1941 nimetati riigistatud ettevõte Tartu Õlletehaseks. Järgnenud aastakümnetel tegutseti riikliku tootmisplaani alusel. Koostöös üleliiduliste keskasutustega töötati Tartus välja hulk tehnoloogilisi uuendusi, mida hiljem rakendati teistes õlletehastes üle kogu NSV Liidu. Tunnustusena sai 1973. aastal ettevõtte nimeks Tartu Eksperimentaalõlletehas. 1995. aasta märtsis ostis Tartu Õlletehase aktsiapaki Eesti farmaatsiafirma Magnum Medicali tütarettevõte AS Magnum Konsuumer. 1996. aasta juunis ostis Soome õlletootja Olvi Oyj 15% AS-i Tartu Õlletehas aktsiatest ja aasta hiljem omandas ettevõtte täielikult. 1999. aastal võeti taas kasutusele A. Le Coq’i kaubamärk, mida hakkasid esimesena kandma õlled Premium, Porter ja Pilsner ning mineraalvesi Vichy.

46

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2020

200

SAKU ÕLLETEHASE AS

130

HKSCAN ESTONIA AS

110 NORDKALK AS

75

SKANO FURNITURE FACTORY OÜ

70

KEEMIAKAUBANDUS AS

30

SAKU AB AS SWEDEST MOTEL GROUP AS TATOLI AS VEVASI OÜ BESTNET ASOTTO BOCK ESTONIA AS

25

AHJUTARVE OÜ BERNER EESTI OÜ DAVA FOODS ESTONIA AS EUROPARTS AUTODET AS KONWELL ES OÜ LUMINOR LIISING AS MALMOND OÜ PIDURIMEISTRI OÜ PROFEXPO OÜ PUMEKO AS PÄRNU REISIBÜROO OÜ SAURIX PETROLEUM AS TIETO ESTONIA AS TOOM TEKSTIIL AS TORNATOR EESTI OÜ TRADILO OÜ AMADEUS EESTI AS DISAINIBÜROO REMLINGER OÜ EESTI LOGISTIKA JA EKSPEDEERIMISE ASSOTSIATSIOON MTÜ ESTONIA SPA HOTELS AS FILMIMEES OÜ KEILA TRANS AS MILSTRAND AS TERAMET AS UPONOR EESTI OÜ

Foto: Shutterstock

220


Hea teada

Intellektuaalomandi õigused on ettevõtete üks põhivarasid, kuid sageli alahinnatakse nende olulisust ja sedagi, kui vara peaks nende teemadega tegelema. Tõhusa intellektuaalomandi strateegia olemasolu on Euroopa ettevõtete jaoks ülioluline, et ohutult siseneda uutele turgudele ja saavutada rahvusvahelistumisel edu.

E

uroopa Komisjon on loonud Kagu-Aasia intellektuaalomandi õiguste kasutajatoe, et pakkuda Euroopa Liidu ettevõtetele teavet tõhusa intellektuaalomandi strateegia väljatöötamiseks ja rakendamiseks Kagu-Aasia regiooni kümnes riigis. Need on ASEAN-i riigid ehk Brunei Darussalam, Kambodža, Indoneesia, Laos, Malaisia, Myanmar, Filipiinid, Singapur, Tai Kuningriik ja Vietnam.

Esimesena registreerija saab õigused

Kõige levinumad intellektuaalomandi kaitsega seotud küsimused on seotud kaubamärgi registreerimise ja kaitsega. Kagu-Aasia regioonis toimib intellektuaalomandi õiguste kaitse ja kaubamärkide kaitse nn esimese esitaja põhimõttel. See tähendab, et esimesena vastavas jurisdiktsioonis intellektuaalomandi kaitse taotluse esitanud isik omab pärast taotluse rahuldamist õiguseid registreeritud intellektuaalomandile. Pahauskselt registreerimine pole haruldane: kolmas isik võib võõra kaubamärgi registreerida enne päris omanikku ja saadagi kaubamärgi sea-

MARTA BETTINAZZI Kagu-Aasia intellektuaalomandi õiguste kasutajatoe nõunik

duslikuks omanikuks. Sellel võib olla tegelikule omanikule erinevaid tagajärgi – alates maine kahjustamisest kuni täieliku väljajätmiseni selle riigi turult. Seega on Kagu-Aasias kaubamärgi registreerimine intellektuaalomandi õiguste kaitsmisel väga oluline samm ning on tähtis registreerida intellektuaalomand esimesel võimalusel, soovitatavalt enne turule sisenemist. Kaubamärkide riigipõhised registreerimise kulud pole regioonis eriti suured, ulatudes olenevalt riigist 50–350 euroni põhitaotluse kohta. Kui soovitakse rakendada kaitset mitmes riigis korraga, võiks kasutada rahvusvaheliste lepingutega loodud lihtsustavaid võimalusi (huvi korral saab kasutajatugi pakkuda täiendavat teavet).

Foto: Shutterstock

Intellektuaalomandi õiguste kaitse Kagu-Aasia riikides

Kagu-Aasia intellektuaalomandi õiguste kasutajatoe koduleht pakub palju praktilist teavet. Näiteks leiab sealt infot riikide kaupa www.southeastasiaiprhelpdesk.eu/country-guides, aga ka spetsiifilisi juhendeid intellektuaalomandi tüüpide ja eri tööstussektorite kohta. Kasutajatoe e-posti aadressile question@southeastasiaiprhelpdesk.eu kirjutades saab oma küsimusele vastuse kolme tööpäeva jooksul.

Veel üks levinud probleem on seotud leiutise patenteerimisega, kuna tihti ei teata seda, et patendid on rangelt territoriaalsed. Seega kui patenteeritakse leiutis ühes riigis, ei saa sama leiutist enam teises patenteerida. Üldreeglile on siiski erandid, millest kõige olulisem on Pariisi konventsioon. See näeb ette alates esimese esitamise kuupäevast üheaastase ajavahemiku, mille jooksul saab patenditaotluse esitada teistes riikides. Olemas on ka Patent Cooperation Treaty (PCT) süsteem, mis võimaldab alustada registreerimise rahvusvahelist etappi ja annab lõpliku otsuse langetamiseks, kuhu täpselt oma leiutisele patent registreerida, aega juurde.

Igas riigis erinevad reeglid

Piirkonnast huvitatud ettevõttel tasub tähele panna, et igal Kagu-Aasia piirkonna riigil on intellektuaalomandi õiguste kaitsmiseks oma õigusraamistik. Mõnel on juba üsna ulatuslik intellektuaalomandi raamistik, teistel tuleb seda veel kohandada rahvusvaheliste standarditega. Siinkohal on kindlasti abi kasutajatoest, mis aitab keerulistes õigusaktides ja praktikates orienteeruda.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2020

47


MESSID HANNOVERI TÖÖSTUSMESS JA KOHTUMISED 20.–24. aprillil 2020 Hannoveris Üks suurimaid tööstusmesse Hannoveri messid kutsub osalema, et saaksite end kurssi viia valdkonna arengutega, tutvuda uhiuute toodetega ja luua uusi kasulikke rahvusvahelisi ärikontakte. Messi ametlik partnerriik on Indoneesia, keda põhjalikult tutvustatakse. Lisaks messile leiab aset ka kohtumisüritus, kus toimub palju töötubasid ja konverents. Peamised teemad: h tööstus 4.0 h teadus- ja arendustegevus h tööstusautomaatika h logistika h IT h energia ja keskkonnatehnoloogiad Registreerimine B2B-üritusele maksab 75 eurot. Lisainfo: www.b2fair.com/hannovermesse2020/Home/Index/1

TERVISHOIU JA MEDITSIINITEHNOLOOGIA VALDKONNA VISIIT SINGAPURI JA INDONEESIASSE SÜGISEL 2020 EU Gateway | Business Avenues korraldavad Euroopa Liidu kaasrahastusel kuni 50 valitud Euroopa ettevõttele külastusvisiidi. Pakutakse põhjalikku ettevalmistavat programmi Singapuri ja Indoneesia turgudele sisenemiseks ning nädalast kohapealset programmi Singapuris ja Indoneesias (sh Medical Fair Asia 2020 külastus). EL toetab osalevate ettevõtete nädalast majutust (kuni 1000 eurot) ja programmi raames pakutavaid individuaalseid tugiteenuseid nendele turgudele sisenemise ettevalmistamiseks (kuni 1000 eurot). Registreerimine kuni 30. aprillini 2020. Lisainfo: www.eu-gateway.eu/sites/default/files/collections/document/file/eu-gateway-business-avenues-hmt-south-east-asia-2020. pdf Kandideerimisprotsessi tugi: coaching.network@eu-gateway.eu

VAASA ENERGIANÄDAL: FOORUMID, KONTAKTKOHTUMISED 16.–19. märtsil 2020 Vaasas Olete oodatud osalema juba üheksandat korda Soomes toimuvale rahvusvahelisele Vaasa energianädalale, kus saavad kokku energiavaldkonna ettevõtted, et suhelda ja äri teha. Nädala vältel toimub palju huvitavaid üritusi ja foorumeid nii avaliku kui ka erasektori ekspertidele. Peamised teemad: h energeetika, eriti tuul, päike ja gaas h digitaliseerimine h akud ja ladustamine h ringmajandus h tuleviku targad linnad h energiaregulatsioon h ettevõtlus ja innovatsioon Energianädala B2B-kohtumisüritus toimub 17.–19. märtsil ja võimaldab osalejatel individuaalselt kohtuda ning vestelda võimaliku koostöö üle. Kohtumisüritusele registreerimine on avatud aadressil: https://energyweek-matchmaking.b2match.io. Lisainfo: www.energyweek.fi

PÕHJAMAADE ELEKTRISÕIDUKITE KONVERENTS JA KOHTUMISED NORRAS 23.–24. aprillil 2020 Oslos Elektrisõidukite konverentsi peateema on „Sisenemine elektriajastusse”. Peamised teemad: h Elektrisõidukite poliitikad kogu maailmas. Millised on riiklikud ja piirkondlikud Euroopa poliitilised meetmed ja kas need toimivad? h Homne energia. Kas transpordisektori elektrifitseerimine on probleem või võimalus kiirendada taastuvenergiale üleminekut? h Akude tehnoloogia ja maht. Kuidas muuta elektrisõidukite akud odavamaks, kergemaks, tõhusamaks ja keskkonnasõbralikumaks? h Masstootmine. Kas rahvusvahelised autotootjad on valmis piisavalt kiiresti ümber joonduma või võtavad uustulnukad üle elektriautode turu? Konverentsi raames toimuvale kohtumisüritusele oodatakse kõiki ettevõtted, kes on huvitatud elektrisõidukite tehnoloogiast, toodetest või osadest või pakuvad neid. Kohtumisüritusel osalemine on tasuta ja võimaldab põhiüritusel osaleda 20% allahindlusega. Registreerimine: https://matchmaking-nordic-ev-summit-2020.b2match.io Lisainfo: https://nordicevs.no

48

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2020


KOOSTÖÖPAKKUMISED LOGISTIKA Venemaa puidutööstusettevõte otsib logistikasektorist koostööpartnerit, kes oleks huvitatud Tverist pärit hööveldatud okaspuulaudade veost. Tulevase koostööpartneri masinapargis peavad olema sobilikud autod. KOOD: BRRU20191209003 Hispaania ettevõte on töötanud välja kultuuri- ja loomemajandusele suunatud ja kohandatud tarkvara ning otsib rahvusvahelist logistikaoperaatorit, kes on suuteline tagama õrnade kunstiteoste pakendamise ja kohaletoimetamise 33 riiki, sh näiteks USA, Kanada, Hongkong, Singapur, India, Austraalia, Uus-Meremaa. KOOD: BRES2019121100

TEKSTIIL JA RÕIVATÖÖSTUS Rootsi pruutkleitide ja õhtukleitide tootja otsib kogenud rõivatootjat, kes pakub rätsepateenust. Rõivatootjal peab olema nn haute couture’i kogemus ja ta peab oskama käsitseda erinevaid kangaid, näiteks pits, tüll, satiin, organza jne.

FARMAATSIA, KOSMEETIKA JA MEDITSIIN Saksa ülikooli teadusinstituut otsib põletikuvastaste ühendite arendajaid, et testida nende raku- ja ex vivo koemudelit võimalike inhibiitorite väljatöötamiseks ja testimiseks. Arendajad võiksid olla keemialaborid või farmakoloogilised ettevõtted, kellel on teadmisi ravimite ühendite väljatöötamisel, võimaluse korral eriti connexin hemichannels -inhibiitorite vallas. KOOD: TRDE20200109002 Rootsi ettevõte otsib ilma säilitusaineteta looduslike päikesekaitsetoodete (SPF-faktoriga) tootjat Poolas, Leedus, Eestis või Lätis. Tootja peab pakkuma ka kliendi valitud pakkelahendust ehk pakendama kosmeetikatooteid 60 ml ja 100 ml plasttuubidesse. KOOD: BRSE20190319001 Türgi dermatoloogilis-kosmeetiliste vahendite tootja otsib toorainete tarnijaid (näiteks säilitusained, eeterlikud õlid jne). KOOD: BRTR20191118001

EHITUSMATERJALID JA MÖÖBEL Ukraina lakkide ja värvide hulgimüüja pakub tootjatele kaubandusvahendaja teenuseid. KOOD: BRUA20190306003 Prantsuse müra- ja soojusisolatsiooniga tegelev väikeettevõte otsib klaas- ja kivivillatootjaid tarnijalepingu alusel. KOOD: BRFR20191125001 Soome disainer, kes pakub multifunktsionaalset uuenduslikku mööblit (nt laudvoodi, ilma et see mugavust mõjutaks), otsib tootjat, kellel oleks mitmekülgse mööbli tootmise kogemus ning uuenduslikud CNC-masinad. Toode on valmistatud kärgstruktuuriga MDF-ist, mõni osa on valmistatud metallist. Valmismööbel on värvitud ja/või spooniga viimistletud. KOOD: BRFI20190312001

TOIDUAINETÖÖSTUS JA PAKENDID Poola ettevõte, kes tegeleb looduslike biojookide (speltakohv, tšiiaseemnekohv, ökoloogiline taimne teraviljakohv, lahustuv rohelise tee või šokolaadimaitseline kohv) ja küpsiste (tammetõruküpsis nõgeseseemnetega, köömnetega, aniisi või meega) tootmisega, otsib edasimüüjaid.

Venemaa ametirõivaste ja vabaajariiete tootmisega tegelev ettevõte otsib kangatarnijaid.

Professionaalsete kosmeetikavahendite turustamisega tegelev Venemaa ettevõte pakub teenuseid kosmeetikatootjatele, kes soovivad siseneda Venemaa turule.

KOOD: BRRU20171221029

KOOD: BRRU20191209001

Rootsi imetamisriiete tootja otsib beeži ja musta värvi 7 mm läbimõõduga trukkide tootjat.

Rumeenia loodusliku kosmeetika tootja otsib looduslike õlide ja võiete tarnijaid.

Itaalia mandlite ja aprikoosituumade/ -kivide töötlemisele spetsialiseerunud ettevõte otsib edasimüüjaid, kellel on juba välja kujunenud koostöö pagariäride ja laboritega.

KOOD: BRSE20191125001

KOOD: BRRO20191125001

KOOD: BOIT20191218002

KOOD: BRSE20191211001

KOOD: BOPL20191122001

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2020

49


Horvaatia alkohoolsete jookide ja likööride tootja otsib klaas- ja keraamiliste pakendite ning plekkpurkide tootjaid.

inseneri-, tööstus- ja põllumajandustehnika seadmete ning lahenduste pakkujatele, kes on huvitatud äri laiendamisest Poola turule.

KOOD: BRHR20200116001

KOOD: BRPL20191209001

MASINATÖÖSTUS JA ENERGEETIKA Ukraina lennundusettevõte otsib tööstuspartnereid ning teadus- ja arendusinstituute, et tehnilise koostöölepingu alusel osta või laenata 3D-printimistehnoloogia, et see võimaldaks tehnoloogiasiirde tulemusel toota õhusõidukite osi ja agregaate.

KOOD: BRRO20191204001

KOOD: TRUA20191206001

IKT

Bulgaaria leiutaja, kes on loonud uuendusliku masina, mida kasutatakse terase/metallide keevitamiseks, soovib ühisettevõtte loomise koostööleppe alusel leida masinatele tootja, kasutades selleks arendatud tehnoloogiat ja oskusteavet.

Hollandi juhtiv IT-ettevõte otsib Euroopast uuenduslikke väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid ning idufirmasid, kes pakuvad lahendusi digitaalse kirjaoskuse täiustamiseks hariduses. Koostööd pakutakse teadusuuringute või tehnilise koostöölepingu raames.

KOOD: TOBG20190808002 Poola ettevõte otsib poolautomaatsete big-bag-kottide tühjendamis- ja laadimisseadme tootjat. Seade peab taluma ühe tonni raskust big-bagkotti, sell peab olema vints ning võimalus kasutada vintsita (kahveltõstukiga) laadimist. KOOD: BRPL20191128001 Poola ettevõte pakub kaubandusagendi teenuseid kõrgtehnoloogia-,

50

Rumeenia ettevõte pakub turustamisteenuseid taastuvate energiaallikate tootjatele, kes saavad pakkuda järgmisi tooteid: fotogalvaanilised süsteemid/paigalduskomplektid, fotogalvaanilised paneelid, fotogalvaanilised valgustuspostid, tuuleturbiinid.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA I 1 / 2020

KOOD: TRNL20200107001 Läti elektroonika- ja IKT-ettevõte pakub seafarmidesse diagnostilise lahendusega kaamerapilti, mis aitab tuvastada nii haigeid põrsaid kui ka mõõta looma kaalu, kasutades termopildistamist ja arvuti teel tuvastamist. Huvilistega otsitakse kommertskoostööd. KOOD: TOLV20191217001

MUU Suurbritannia vaipade ja vaipkatete tootja otsib edasimüüjaid. KOOD: BOUK20191212001 Venemaa ettevõte, kes tegeleb väetise müügiga, soovib laiendada oma tootevalikut ning otsib väetiste tootjaid. Ettevõte soovib leida koostööpartnerit, kes suudaks pakkuda regulaarset ja õigeaegset tarnet. KOOD: BRRU20191209002 Taaskasutusega tegelev Kreeka ettevõte otsib tehnoloogilist koostööd, et leida lahendus, kuidas klaastaaralt eemaldada sildid ja jääkliim. KOOD: TRGR20200116001 Suurbritannia polümeerkatetega tegelev ettevõte soovib teha koostööd, et arendada uusi tooteid tehnilise koostöö lepingu alusel või ühisettevõtte alusel töötada välja uusi ja uuenduslikke pinnakattelahendusi. KOOD: TRUK20200110001 Huvi korral otsi täiendavaid koostööpakkumisi aadressil www.enterpriseeurope.ee, lisades lehe keskel asetsevasse koostööpakkumiste andmebaasi huvipakkuvaid filtreid. LISAINFO: Aleksandra Kriventsova, aleksandra@koda.ee, 604 0079


Töö pole kunagi nii hea välja näinud. Tere tulemast kaasaegsesse töökeskkonda! Uude V-klassi, mis vaatab tänu oma intelligentsetele juhiabisüsteemidele ning 360° kaamerale alati turvaliselt Sinu eest ja Sinu järele. Tänu oma suurepärasele manööverdusvõimele ei ole ükski parkimiskoht liiga kitsas, kuigi oma ruumikuselt ja paindlike istmesüsteemide mugavuselt on tegu absoluutse suurteosega. Tee oma käik uue V-klassiga, alustades liikumist www.mercedes-benz.ee lehelt. Keskmine kütusekulu 5,9–6,8 l/100 km ja CO2-emissioon 155–184 g/km.

Silberauto Eesti AS esindused: Tallinn, Järvevana tee 11, tel 626 6000 Maardu, Fosforiidi 16, tel 611 9700 Tartu, Ringtee 61, tel 730 0720 Pärnu, Riia mnt 231a, tel 445 1990 Rakvere, Haljala tee 1, tel 660 0152. Mercedes-Benz peaesindus Eestis Veho Baltics OÜ: Tallinn, Järvevana tee 11 www.mercedes-benz.ee


Isteratas 495.Ilma km-ta

Evolutsioon Fenomen #118. Söö, maga ja hangi toitu. Inimeste põhivajadused ei ole aastatuhandete jooksul muutunud. Õnneks on evolutsioon teinud oma töö teistes valdkondades. Näiteks andnud meile võimalused, mille abil saab igaüks püsida aktiivsena ka kontorilaua taga. Parem enesetunne igasse tööpäeva - vaata lisaks ajtooted.ee

Teataja veebruar-märts 2020  

Advertisement
Advertisement
Advertisement