Issuu on Google+

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA

TEATAJA NR 22 • 16. DETSEMBER 2009

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA HÄÄLEKANDJA, ASUTATUD 1925. AASTAL

TÄNA LEHES:  Välismaalaste seaduse muudatustest  Maksukohustusest saneerimisseaduses

 Eurokodade majandusuuringu ülevaade  Venemaa-Kasahstani-Valgevene tolliliidu ühistest välistollitariifidest

Iga liige loeb! | www.koda.ee

 Tagasivaade õppeja ärivisiidile Pariisis  Innovatsiooniaasta teeb kokkuvõtteid


Juhtkiri

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 16. detsember 2009

SIIM RAIE Peadirektor

3

Majanduskriis annab palju tööd Kevadel tähistasime 20 aasta möödumist Kaubanduskoja tegevuse taasalustamisest. Nüüd, aasta viimastel päevadel kokkuvõtteid tehes tuleb tunnistada, et esmakordselt 20 aasta jooksul vähenes Kaubanduskoja liikmeskond. Kriisi mõju on tuntav ning väljaarvatavate liikmete arv on senisest pea kaks korda kõrgem. Samas oleme rõõmsad, et uute liikmete juurdekasv on traditsioonilises tempos ning meie liikmeskonda on lisandunud üle 300 ettevõtte.

K

itsamad olud majanduses on

Majanduskriis on sundinud väga

ettevõtjaid ka harinud. Erinevaid

ka veel projektid nagu Pärnumaa

mõjutanud väga palju ka

paljusid ettevõtteid oma tegevust

seminare korraldasime kokku üle

puiduklastri arendamine ja Pärnu

käesoleva aasta tegevusi. Seda nii

ümber korraldama, uusi turge ja

100, mis toimusid nii Tallinnas, Tar-

kompetentsikeskus. Jõhvi esinduse

ettevõtjate huvide kaitsel kui ka

kliente otsima ja see on loomulikult

tus, Haapsalus, Pärnus, Kuressaa-

tegevusest jäävad sel aastal meelde

teenustes. Erinevaid majandustege-

toonud hulga liikmeid ka meie juurde.

res, Narvas ja Jõhvis. Toimusid

ühised projektid Leningradi oblasti

vust reguleerivaid dokumente (mää-

2009. aastal organiseerisime kokku

Poola, Leedu, Ukraina, Saksamaa,

ja Ukraina partneritega, aga ka Ida-

ruste, seaduste muudatused või

15 ettevõtjate visiiti erinevatele tur-

Moldova, Soome, Venemaa ja Gruu-

Virumaa ettevõtlusvõimaluste tut-

tervikeelnõud, poliitikadokumentide

gudele, sealhulgas ka mitu presidenti,

sia sihturuseminarid. Välishangete,

vustamine Soomes. Üha tihedam on

eelnõud ning mõned EL dokumentide

peaministrit ja välisministrit saatvat

riigihangete, kartellidevastase võit-

regiooni õppeastutuste ja ette-

eelnõud), millega oleme tegelenud,

äridelegatsiooni. Sügisesest kalend-

luse, saneerimisseaduse, struktuu-

võtete vaheline koostöö — TTÜ

on 99. Loomulikult on neid rohkemgi,

rist on edukate näidetena tuua pea-

rifondide seminarid, ehitusmater-

Narva Kolledž, TÜ Virumaa Kolledž,

kuid nende 99 kohta oleme ettevõt-

ministri Kasahstani ja välisministri

jalide ja tollialane infopäev ning

TTÜ Majanduskoolituskeskus ja

jate seisukoha kujundanud. Antud

Valgevene visiidid, millel osalenute

intellektuaalse omandi seminar.

Tallinna Tehnikakõrgkool on püüd-

teemad on nii Teatajas kui ka meie

tagaside oli väga positiivne. Eestis

Eriti menukaks osutusid kõik uue

nud meie kaudu teadmisi ettevõte-

kodulehel pidevat kajastust leidnud.

võtsime vastu 7 välisdelegatsiooni:

töölepinguseaduse seminarid. Selle-

tesse tuua.

Tadžiki, Läti, Gruusia, Hiina, Soome,

teemalisi seminare korraldasime

Olulisematest teemades jäävad aasta

Rootsi ja Hispaania, kellele valmis-

koostöös sotsiaalministeeriumiga,

Alates maist oleme koolitanud liik-

algusesse loomulikult arutelud uue

tasime ette kontaktkohtumised meie

Heli Raidve Tööõigusabi ja advo-

mesettevõtete töötajad ID-kaarti ja

töölepinguseaduse üle ja selle nn vi-

ettevõtjatega.

kaadibüroo Raidla Lejins & Nor-

digitaalse allkirja võimalusi kasu-

cousiga kokku 17, kus osales ca 1400

tama. Oleme käinud pea 100 ette-

inimest.

võttes arvutiklassiga kohal. Ette-

gade parandus öötöö ja tööaja regulatsiooni osas. Loodan, et paljud oma

Ka tavapäraste infopäringute ja

tööd ümberkorraldavad firmad on

koostööotsijate arv on kasvanud

selle seaduse positiivset mõju tund-

hüppeliselt. Enterprise Europe Net-

Koostöös

korraldasime

tasuta, sest suurema osa kuludest

nud. Jätkuvalt on läbi aasta olnud

worki kuulumine on olnud heaks või-

Ekspordi Akadeemia, eksporditurun-

katab EL Regionaalarengu Fond.

olulised mitmed maksuseadused ja

maluseks liikmete pakkumisi väga

duse ja messikoolitused, mis osu-

Võimaluste tutvustamise käigus

muudatused. Nii maksude kui ka rii-

laialdaselt levitada. 2009. aastal

tusid väga menukaks. 2009. aastal

pakub erakordselt suurt huvi Ärire-

gihangete teema jätkub kindlasti

korraldasime kaks messi ühisstendi

kinnitasime veidi üle 9500 serti-

gistri uuenenud majandusaasta

2010. aastal. Samuti jätkuvad alus-

— septembris Tampere Alihankinta

fikaadi ja väliskaubandusdokumen-

aruande esitamise portaal. 2010.

tatud kodifitseerimisprotsessid —

messil, (9 ettevõtet ja 72 m2) ja no-

di. Üldine majanduslik seisukord

aasta alguseks on koolitustele re-

majandushaldusõigus, sotsiaalõigus,

vembris Elmia allhankemessil (6 et-

kajastub ka meie tulemustes, välja-

gistreerunud juba üle 3000 inimese.

keskkonnaõigus ja ilmselt ka ehitus-

tevõtet ja 73,5 m2). Oktoobri alguses

antud väliskaubandusdokumentide

õigus.

toimus ülimenukas ettevõtjatele

arv on võrreldav 2006. aasta tule-

Ja see pole veel kõik. Tulemuste

mõeldud toetuste teabemess koos-

mustega.

kokkulugemine alles kestab, kuid

Dialoog riigiga haridusküsimustes

töös EASiga Tallinna Lauluväljakul,

jätkub nii nagu ka 2009. aastal — väga

kus osales ca 700 inimest.

võtjatele on see koolitus täiesti EASiga

seegi lühiülevaade annab põhjust Ka regionaalsete esinduste tegevus

loota, et oleme suurele hulgale liik-

on olnud viljakas. Pärnumaa esindus

metest suutnud kasulikud olla ja

ja ettevõtliku hoiaku süstimine

Visiitidele ja muudele kontaktiva-

üksi korraldas juba 19 koolitust ligi

aidanud paljudel majanduskriisiga

haridusellu.

hendustele lisaks oleme paljusid

tuhande osalejaga. Neile lisaks aga

toime tulla.

aktiivne ettevõtlusõppe edendamine


4

Teejuht

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 16. detsember 2009

Sisukord

Kalender

Juhtkiri

12. jaanuar

Majanduskriis annab palju tööd

Infotund Signe Ratsoga „Venemaa, Valgevene ja Kasahstani tolliliidu moodustamine”

3

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Lidia Friedenthal • Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee

Seadusandlus Välismaalaste seaduses kavandatakse taas muudatusi

5

Kas maksukohustust on saneerimismenetluses võimalik ü mber kujundada?

6

Koja gallupid

7

Marju Männik • Tel: 604 0079 • E-post: marju.mannik@koda.ee Seminar: „Tasude arvutamine uue töölepingu seaduse alusel” 19. jaanuar

Atlantise Konverentsikeskuses (Narva mnt 2, Tartu)

26. jaanuar

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Toomas Hansson • Tel: 744 2196 • E-post tartu@koda.ee „2009. majandusaasta aruande esitamine Äriregistrile”

Euroopa Liit Euroopa väikeettevõtluse akt: aasta hiljem

8

Eurokodade majandusuuring: Äriväljavaated aastaks 2010 on madalad, kuid realistlikud

9

Euroopa Uudised

10

19. jaanuar

Lääne-Virumaal Vinnis (Sõpruse 16)

20. jaanuar

Tallinnas Eesti Rahvusraamatukogus (Tõnismägi 2)

22. jaanuar

Türil (Viljandi mnt 13b)

2. veebruar

Kuressaares (Tallinna 6)

3. veebruar

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)

9. veebruar

Seminar Tartus (Narva mnt 2) Seminar on tasuta. Vajalik eelregistreerimine aadressil: www.bcs.ee/~koolitus/kaubanduskoda/registreerumine.php

Ettevõtlusõpe Ettevõtlusõppe Mõttekoda

12

20. jaanuar

Infopäev „Kõik, mida on vaja teada taimede ja taimsete saaduste ekspordist ja impordist”

Välisministeerium 1. jaanuaril 2010 jõustuvad Venemaa-Kasahstani-Valgevene tolliliidu ü hised välistollitariifid

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Lidia Friedenthal • Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee

13

Marju Männik • Tel: 604 0079 • E-post: marju.mannik@koda.ee 21. jaanuar

Seminar „Võlgade sissenõudmise kolm viisi” Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Tagasivaade Pariisis äri arendamas ja messe kü lastamas

14

Juhtimisveerg

15

Kati Krass • Tel: 443 0989 • E-post: kati@koda.ee Messikoolitus

Uskuge, aasta 2009 on olnud meie kõigi jaoks kingitus

2. veebruar

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)

9. märts

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)

13. aprill

Raadimõisa hotellis (Mõisavärava 1, Tartu) Liis Lehesalu • Tel: 604 0081 • E-post: liis@koda.ee

Innovatsiooniveerg Innovatsiooniaasta hakkab kokkuvõtteid tegema

Venekeelne seminar „Ettevõtluskeskkond Venemaal” 16

11. veebruar

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)

12. veebruar

Kaubanduskoja Jõhvi esinduses (Pargi 27)

Viive Raid • Tel: 604 0092 • E-post: viive@koda.ee

Etikett Tähtsad pisiasjad — aksessuaarid

17

Teated

18

Riigihanketeated • Koostööpakkumised

23

Liikmelt liikmele

24

Uued liikmed

25

Margus Ilmjärv • Tel: 337 4950 • E-post: margus@koda.ee 2010. a aprillini

„Mentoripõhine e-õpe” — tasuta ID-kaardi koolitus Toimumiskoht ja aeg vastavalt tellija soovile. Läbiviija BCS Koolitus. Piret Elm • Tel: 699 8155 • E-post: piret.elm@bcs.ee Piret Salmistu • Tel: 604 0060 • E-post: piret@koda.ee


Seadusandlus

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 16. detsember 2009

5

Välismaalaste seaduses kavandatakse taas muudatusi Välismaalaste seadust on viimastel aastatel seoses välismaalaste lühiajalise töötamise võimaldamisega mitmel korral muudetud. Astutud sammud on olnud eelkõige süsteemi lihtsustavad ja bürokraatiat vähendavad. Samuti on lähtutud põhimõttest, et elamisluba töötamiseks peaks olema võimalik saada vaid juhul, MAIT PALTS Poliitikakujundamise- ja õigusosakonna juhataja

kui välismaalt tuleva töötaja näol on tegemist kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistiga või on teada, et välismaalasel on oskused, mida siinsetel töötajatel ei ole.

T

arbetu bürokraatia vähen-

seadusega, mis lubab vana seadu-

Kuigi direktiivi ülevõtmise tähtaeg

damine on olnud kindlasti

sega võrreldes enam paindlikkust.

on alles 2011. aasta juunis, on selge, et seadusloome protsessi tava-

põhjendatud ning võrreldes mõne aasta taguse ajaga on seda vähe-

Täiendavalt tuleneb välismaalaste

pärast pikkust arvestades on põh-

maks jäänud. Samas kuuleb ka täna

seaduse muutmise/täiendamise va-

just ka muudatuste kavandamisega

signaale, et kohti, mis vajaksid

jadus ka ühest selle kevade Euroopa

alustada lähimas tulevikus.

kaasajastamist on jätkuvalt. Samuti

Nõukogu direktiivist (2009/ 50/EÜ),

on viimasel ajal kritiseeritud nn

mis käsitleb kolmandate riikide ko-

Nii direktiivi ülevõtmiseks kui ka

palgakriteeriumit. Selle järgi on

danike kõrget kvalifikatsiooni nõud-

praktikas välismaalaste seadusest

tööandja kohustatud maksma välis-

va töö eesmärgil riiki sisenemise ja

(seoses töölubadega ja töötamise

maalasele lühiajalise töötamise

seal elamise tingimusi. Tegemist on

registreerimisega) tõusetunud prob-

korral tasu, mille suurus on vähe-

nn Euroopa Liidu sinise kaardiga,

leemide lahendamiseks on Sisemi-

mis peaks soodustama väga kõrgelt

nisteerium kutsunud hiljuti kokku

kvalifitseeritud töötajate võimalusi

töörühma. Töörühma on kaasatud

Euroopa Liitu ühtsetel alustel tööle

ka Kaubanduskoja esindaja.

Välismaalaste seaduse muutmise vajadus tuleneb ka Euroopa Nõukogu direktiivist, mis puudutab nn Euroopa Liidu sinist kaarti. See peaks soodustama väga kõrgelt kvalifitseeritud töötajate võimalusi Euroopa Liitu ühtsetel alustel tööle tulla ja siin töötada.

tulla ja siin töötada. Lisaks paljudele kriteeriumitele, mis on seatud sinise kaardi saamisel eeltingimusteks, kehtib direktiivi kohaselt siin ka põhimõte, et sellise töötaja aasta brutopalk, mis tuleneb töölepingus või siduvas tööpakkumises täpsustatud kuu- või aastapalgast, ei tohi

malt võrdne Statistikaameti poolt

olla väiksem kui vähemalt 1,5-

viimati avaldatud Eesti aasta

kordne keskmine brutopalk riigis

keskmise palga ja koefitsiendi 1,24

aastas. Lisaks otsestele kriteeriu-

korrutisega. Ühest küljest on siin

mitele sinise kaardi saamisel näeb

probleeme statistika avaldamise

direktiiv ette loomulikult ka hulga

operatiivsusega — viivitus võib olla

teisi tingimusi, mis võivad tõenäo-

kuni poolteist aastat. Praegusel ajal,

liselt tingida välismaalaste seaduse

kus keskmine palk on muutumas

mõningase muutmise, nt kuidas

iga kuu, ei pruugi selline lahendus

käituda olukordades kui sinise

ennast õigustada. Samuti ei pruugi

kaardi omanik on jäänud ajutisel

kõik paari aasta tagused muuda-

töötuks või kui ta soovib siirduda

tused olla kooskõlas uue töölepingu

tööle ühest liikmesriigist teise jne.

Kuna mistahes seadusemuudatuste kavandamine saab siiski tugineda võimalike probleemide põhjalikule kaardistamisele ja alles seejärel lahendusvariantide otsimisele, ootame võimalike probleemkohtade osas ka Koja liikmete tagasisidet. Juhul, kui olete hiljuti puutunud kokku probleemidega, mis seotud just välismaalaste seaduses sisalduva regulatsiooniga välismaalaste töötamise osas, palume sellest ka meile teada anda. Parim viis selleks on saata probleemi lühikirjeldus meile e-postiaadressil mait@koda.ee.


6

Seadusandlus

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 16. detsember 2009

Kas maksukohustust on saneerimismenetluses võimalik ümber kujundada? Ettevõtte saneerimise all mõistetakse abinõude kompleksi rakendamist ettevõtte majanduslike raskuste ületamiseks, tema likviidsuse taastamiseks, MART KÄGU

kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks.

Poliitikakujundamise- ja õigusosakonna jurist

Vastavate abinõude kompleksi saab kuuluda ka nõuete ümberkujundamine.

Lühidalt: Nõude ümberkujundamise all mõistetakse: kohustuse täitmise tähtaja pikendamist; rahalise nõude täitmist osamaksetega; võlasumma vähendamist; kohustuse asendamist juriidilise isiku osa või aktsiaga. Saneerimisseaduses välistatakse üksnes töölepingu alusel tekkinud nõuete ümberkujundamine, siis pole välistatud maksunõude ümberkujundamine. Riigikohus selgitas, et põhjendamatu oleks olukord, kus pankrotiseaduse alusel ühingu päästmisel kompromissiga või ühingu pankrotistumise korral on maksuhalduri nõudeid vähendada võimalik, kuid saneerimismenetluses ühingu tervendamisel tuleks maksuhalduri nõudeid käsitada teiste ümberkujundatavate nõuetega võrreldes eelisseisundis olevatena.

H

iljuti tegigi Riigikohus asjas

väljendatud keeld puudub, leidis

Riigikohus ei nõustunud eeltoodud

3-2-1-122-09 olulise otsuse

antud kohtuasjas ka ettevõtja, kes

MTA tõlgendusega, juhtides tähe-

seoses nõuete ümberkujundami-

saneerimisavalduse esitas, et mak-

lepanu sellele, et saneerimisseadus

sega saneerimismenetluses. Täpse-

sukohustus on saneerimismenet-

toob

malt vastas Riigikohus küsimusele,

luses ümberkujundatav.

nõuete ümberkujundamise viisidest

mitteammendava

loetelu

ning välistatakse üksnes töölepingu

kas saneerimismenetluses on võimalik ümber kujundada ka maksu-

Maksu- ja Tolliamet (MTA) oli vastu-

alusel tekkinud nõuete ümberku-

kohustust, st kas maksukohustust

pidisel seisukohal, tuginedes sea-

jundamine.

on võimalik vähendada, ajatada jne.

duse tõlgendamisel maksumenet-

seaduses sõnastatakse ammen-

Sellele küsimusele vastamiseks tõl-

luses kehtivale põhimõttele, mille

davalt, millist nõuet ei saa saneer-

gendas Riigikohus nii maksukorral-

kohaselt „kõik, mis ei ole seadusega

imismenetluses ümber kujundada.

duse seaduse kui saneerimissea-

lubatud, on keelatud”. MTA leidis, et

Kuivõrd saneerimisseaduses välis-

duse sätteid ning selgitas üldise-

maksuhaldur ei saa sõlmida kokku-

tatakse üksnes töölepingu alusel

malt saneerimismenetluse eesmär-

leppeid maksude kui avalik-õigus-

tekkinud

ki ja iseloomu.

like kohustuste vähendamise või

damine, siis pole välistatud mak-

maksmata jätmise kohta, sest sel-

sunõude

Saneerimisseadus sätestab mitte-

liste kokkulepete lubamine seaks

Sellest tulenevalt juhtis Riigikohus

ammendava loetelu (st et peale

ohtu maksumaksjate võrdse koht-

tähelepanu asjaolule, et kuna mak-

seaduses loetletud viiside võib olla

lemise ja ühetaolise maksustamise

sunõue on ümberkujundatav, siis on

veel ka teisi viise) sellest, mida

põhimõtte. MTA märkis täiendavalt,

ka maksuhaldur maksunõude osas

üldse mõistetakse nõude ümberku-

et tsiviilõigusliku lepingu (nt lae-

võlausaldaja ja kohaldamisele kuu-

jundamise all. Selle all mõistetakse

nuleping, üürileping jms) pooled või-

luvad võlausaldajat puudutavad sa-

eelkõige: kohustuse täitmise täht-

vad oma äranägemise järgi kujun-

neerimisseaduse sätted.

aja pikendamist; rahalise nõude

dada omavahelisi õigussuhteid, kuid

täitmist osamaksetega; võlasumma

nad ei saa oma äranägemise järgi

Riigikohus selgitas täiendavalt, et

vähendamist; kohustuse asenda-

kujundada oma maksukohustusi.

põhjendamatu oleks olukord, kus

mist juriidilise isiku osa või aktsiaga.

MTA oli lõppkokkuvõttes seisuko-

pankrotiseaduse

Saneerimisseaduses öeldakse muu

hal, et maksuvõla võib kustutada

päästmisel kompromissiga või ühin-

hulgas sõnaselgelt, et töölepingu

ainult maksukorralduse seaduses

gu pankrotistumise korral on mak-

alusel tekkinud nõuet ei saa ümber

(MKS § 114) nimetatud juhtudel, st

suhalduri nõudeid vähendada või-

kujundada, kuid otsest ümberku-

pankrotimenetluses kompromissi

malik, kuid saneerimismenetluses

jundamise keeldu saneerimissea-

tegemiseks või maksukohustuslase

ühingu tervendamisel tuleks mak-

dusest maksukohustuse suhtes ei

põhjendatud taotlusel, kui maksu-

suhalduri nõudeid käsitada teiste

tulene. Selle tõttu, et maksukohus-

võla sissenõudmine on lootusetu või

ümberkujundatavate nõuetega võr-

tuse suhtes analoogne selgelt

ebaõige.

reldes eelisseisundis olevatena.

See

nõuete

tähendab,

et

ümberkujun-

ümberkujundamine.

alusel

ühingu


Seadusandlus

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 16. detsember 2009

Seoses maksuhalduri väitega, et

est tekkinud maksuvõlad, tähen-

maksukorralduse seadus ei näe ette

daks keeld maksuvõlga ümber

saneerimismenetluse puhul võima-

kujundada, et sisuliselt kaob ära

lust maksukohustus ümber kujun-

võimalus saneerimismenetluse toi-

dada, ütles Riigikohus, et saneeri-

minguid edukalt teha.”

7

Koja gallupid Täname kõiki ja palume oma liikmetel ka edaspidi

misseadus on maksukorralduse seaduse suhtes eriseadus ja ka hili-

Eeltoodu alusel saab kokkuvõtlikult

meie küsitlustele Kaubanduskoja veebilehel aktiivselt

sem seadus ning kui maksunõue ei

öelda, et käesoleva artikli pealkirjas

vastata. Teie vastuste põhjal saame kujundada

oleks ümberkujundatav, tooks see

püstitatud küsimuse vastus on

oma arvamused ja ettepanekud, mille edastame

endaga kaasa maksunõude eelis-

jaatav — maksukohustust on või-

tamise teistele nõuetele, millega

malik Riigikohtu tõlgenduse koha-

kaasneks võlausaldajate võrdse

selt saneerimismenetluses ümber

kohtlemise põhimõtte rikkumine.

kujundada.

seadusandjale. Teie arvamusest sõltub palju!

Riigikohus märkis täiendavalt, et maksukorralduse seaduses võimal-

Kindlasti võib öelda, et tegemist ei

Millisel kujul pooldate eluasemelaenude intresside

datakse ka ilma pankroti- ja sanee-

ole vaid konkreetset vaidlust puu-

tulumaksu tagastamist?

rimismenetluseta maksukohustuse

dutava lahendiga. Antud kohtula-

täitmise tähtaega pikendada ning

hendi mõjud on selgelt laiemad ja

võlasummat vähendada. Seega ei

Kaubanduskoja hinnangul positiiv-

piira otsese sätte puudumine mak-

sed, arendamaks kogu saneerimis-

sukorralduse seaduses maksuvõla

menetlust ettevõtjatele positiivses

ümberkujundamist.

suunas. Maksunõuete erinev käsit-

Tulumaksu tagastamine peaks säilima praegusel kujul — 30% Tagastamine peaks olema võimalik vaid ühe eluasemega seoses — 46%

lemine teiste võlausaldajate nõue-

„Maksunõuete eelistamine viiks olukorrani, kus ettevõtte tervendamine saneerimismenetluse abil oleks sisuliselt võimatu ning tervendatava ettevõtte ettevõtja suhtes tuleks algatada pankrotimenetlus. Kuna majanduslikes raskustes oleval ettevõttel võivad olla maksukohustusest tekkinud maksuvõlad, tähendaks keeld maksuvõlga ümber kujundada, et sisuliselt kaob ära võimalus saneerimismenetluse toiminguid edukalt teha.”

test

saneerimismenetluses

on

Tagastamisel peaks kehtestama põhjendatud ülempiiri — 12%

paljudel juhtudel tekitanud praktikas küsimuse, kas üldse on mõtet

Tulumaksu tagastamise peaks lõpetama — 12%

saneerida. Maksuvõlgnevuste saneerimise problemaatilisust puudutati põgusalt ka tänavu sügisel

(Vastajaid 52)

Stockholmis peetud väikeettevõtlust puudutaval konverentsil, kus teiste liikmesriikide esindajad tutvustasid muu hulgas initsiatiive, mida ettevõtete tervendamisel on astutud. Ka seal leidsid enamik arutelul osalenuist, et saneerimise käigus ei tohiks võlausaldajaid põh-

Kas peate õigeks sellise kahjuhüvitise väljamõistmise võimalust, mille eesmärgiks oleks mõjutada kahju tekitajat veel toimumata rikkumistest hoiduma?

jendamatult erinevalt kohelda ning maksuvõlga tuleks käsitleda sarnaselt teiste võlgadega.

Arvestades seda et, saneerimis-

Jah, see täidaks preventiivset eesmärki — 16% Jah, kui on tõenäoline, et see hoiab rikkumise ära — 37%

seaduse eesmärk on tagada võlausaldajate huvide parem kaitse, kui

Ei, kahju saab nõuda ikkagi alles siis, kui see on tekkinud — 47%

see oleks pankroti korral, sedastas Riigikohus järgmist: „Maksunõuete

Ei oska öelda — 0%

eelistamine viiks olukorrani, kus ettevõtte tervendamine saneerimismenetluse abil oleks sisuliselt võimatu ning tervendatava ettevõtte ettevõtja suhtes tuleks algatada pankrotimenetlus. Kuna majanduslikes raskustes oleval ettevõttel võivad olla maksukohustus-

(Vastajaid 19)

Kõnealuse Riigikohtu lahendiga on lähemalt võimalik tutvuda Riigikohtu kodulehel aadressil: http://www.riigikohus.ee/?id=11 &tekst=RK/3-2-1-122-09.


8

Euroopa Liit

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 16. detsember 2009

Euroopa väikeettevõtluse akt: aasta hiljem Väikeettevõtluse akt (ingl k: Small Business Act), mis jõustus 2008. aastal, sisaldab kümmet printsiipi, mille eesmärk on parandada ELi väikeettevõtjate jaoks ärikliimat ja kergendada nende halduskoormust. Kolmeks prioriteetseks valdkonnaks olid väikeettevõtete kapitalile juurdepääsu lihtsustamine, administratiivse koormuse vähendamine JULIA MALEV Poliitikakujundamiseja õigusosakonna nõunik

ja tugimeetmed (välis-)turgudele sisenemiseks. Kuigi dokument sisaldab konkreetseid algatusi ja soovitusi, peab mainima, et tegemist on siiski deklaratiivse dokumendiga.

A

Hilinenud maksed

Juurdepääs turgudele

dade ühing) initsiatiivil uuring, mis

60% vastanutest kinnitab, et valit-

Kolmandik kaubanduskodadest ar-

keskendus kohalike kaubandusko-

sus tegeleb hilinenud maksete

vab, et nende valitsus ei rakenda

dade hinnangule väikeettevõtluse

probleemiga (küsimus puudutas nii

siseturu toimimise seisukohalt olu-

akti

regionaal-

riigiasutuste kui eraettevõtete võl-

list teenuste direktiivi 28. detsemb-

sel tasandil. Uuringu kokkuvõttest

gasid), kuigi 45% tõdes, et hetkel ei

riks 2009 täismahus, mis tähendab,

selgub, et paljud riigid on akti

näe veel reaalseid tulemusi. 67%

et teenuste liikumist pärsivad tõk-

eesmärke täitma asunud päris üht-

kaubanduskodadest hindab, et nen-

ked püsivad ka edaspidi.

lane see siiski ei ole.

de valitsuse meetmed ei ole koos-

asta hiljem valmis Eurochambresi (Euroopa kaubandusko-

rakendamisele

Alljärgnevalt ülevaade ka peamiste

kõlas hilinenud maksete direktiivi

Kuigi uuring näitab, et enamus va-

uue versiooniga.

litsusi on tutvustanud meetmeid,

valdkondade lõikes.

mille eesmärk on aidata kaasa

Regulatiivne keskkond Juurdepääs kapitalile

VKEde osalemisele riigihangetes, kuid nende reaalne mõju on olnud

75% EL kaubanduskodadest kin-

kaubanduskodade hinnangul ena-

94% valitsustest on juurutanud

nitab, et valitsus viib läbi mõju

masti mõõdukas.

lisatoetusmeetmeid VKEde (väike-

analüüsi (kuidas mõjutab uus

ning keskmise suurusega ettevõt-

seadus VKEde olukorda) enne uue

Kuigi 12 kuud tagasi kõik valitsused

ted) jaoks (fondid, laenugarantiid,

seaduse vastuvõtmist. Siiski nn

on tunnistanud väikeettevõtluse

väikelaenud, ekspordi garantiid jne).

VKE-testi (maksumus-kasu ana-

olulist rolli majanduses ning on

87% vastanutest arvab, et valit-

lüüs VKEde seisukohalt) on inte-

lubanud saavutada väikeettevõtluse

sused on julgustanud pankasid

greerinud ainult pool riikidest ning

akti eesmärke, siis mõned liikmes-

mitte piirama juurdepääsu kapi-

89% valitsustest ei kaasa prot-

riigid ei täitnud neid lubadusi ning

talile, mis on äärmiselt oluline

sessi ettevõtjate esindusorgani-

aasta hiljem ei ole akti potentsiaal

VKEde jaoks eriti majanduskriisi

satsioone.

rakendatud täismahus.

antud meetmete mõju. Mõned

Kõik liikmesriigid on seadnud ees-

Eesti ettevõtluspoliitikat vaadates

kaubanduskojad viitasid tõsiasjale,

märgiks vähendada administratiiv-

võib öelda, et teatud arenguid akti

et paljud VKEd ei tea nendele suu-

set koormust VKEde jaoks, mis

eesmärkide saavutamisel on toi-

natud meetmete olemasolust või ei

peaks olema kooskõlas EL üldise

munud ning alustatud on mitmeid

kasuta neid, kuna nende finants-

eesmärgiga vähendada koormust

protsesse, mille eesmärgiks nt hal-

vahendite taotlemise/kasutamise-

aastaks 2012 25%. Üle 40% vasta-

duskoormuse vähendamine. Neid

ga kaasnev administratiivne koor-

nutest kinnitab, et nende valitsuse

oleme ka Kaubanduskoja poolt igati

mus on liiga suur.

eesmärk ei vasta EL omale.

toetanud.

olukorras. Siiski enamus ei tunne

Taustainformatsiooni Euroopa väikeettevõtluse akti kohta leiab siit: http://www .euractiv.com/en/enterprise-jobs/small-businessact-year/article-183039.


Euroopa Liit

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 16. detsember 2009

9

Eurokodade majandusuuring: Äriväljavaated aastaks 2010 on madalad, kuid realistlikud Ettevõtted Euroopas plaanivad 2010. aastal investeerida ja tööle võtta vähem, kui mingil muul ajal möödunud kümnendi jooksul. Käibe- ja ekspordiennustused on samuti madalaimal tasemel alates 2000. aastast, samas kui ettevõtted ei oota tuleval aastal mingeid muudatusi siseturu müüginumbrites.

Majandusnäitajad aastatel 2000–2010 2000

50

2001 40

2002 2003

Bilansinumbrid

30

2004 20

2005 2006

10

2007 0

2008 2009

-10 Ettevõtluskindlus

Kogukäive

K Arnaldo Abruzzini: „Ettevõtted kardavad investeerida ühtainukestki senti. Nad ei näe, et siseturu müük suureneks, nad kannatavad ebasoodsate vahetuskursside käes, mis takistavad nende eksporti ja selle tulemusena ei taha nad investeerida ega töötajaid juurde palgata. Neid fakte arvestades on enneaegne öelda, et hullem on juba selja taga.”

Siseturu müük

Ekspordimüük

Tööhõive

Investeeringud

2010

õige hiljutisema Eurocham-

suureneks, nad kannatavad eba-

taha laenu anda. Pangad peavad mi-

bresi Majandusuuringu tule-

soodsate vahetuskursside käes, mis

nema tagasi oma põhimissiooni juur-

muste kohaselt, milles küsitleti üle

takistavad nende eksporti ja selle

de, milleks on raha laenamine ette-

69 000 erinevas suuruses ja erine-

tulemusena ei taha nad investee-

võtetele. Kui seda ei juhtu, on paljud

vate sektorite ettevõtet 27 riigis

rida ega töötajaid juurde palgata.

väikeettevõtted Euroopas sunnitud

[Kõik ELi liikmesriigid (välja arvatud

Neid fakte arvestades on enneaegne

oma tegevuse lõpetama, ja sellel on

Iirimaa ja Leedu) + Horvaatia ja

öelda, et hullem on juba selja taga.”

traagilised tagajärjed Euroopa ma-

Türgi], kannatavad ettevõtted endi-

Kõige selle taustal soovitas Abruz-

janduse jaoks,” ütles Abruzzini.

selt kriisi tagajärgede käes ja taas-

zini kolmapäeval kohtunud majan-

tumist pole veel aimata. Ainuke

dus- ja rahandusministrite nõukogul

näitaja, mis on võrreldes eelmise

(ECOFIN) tungivalt lõpetada muret-

aastaga paranenud, on ettevõtlus-

semine pankade pärast, mida aidati

kindlus, tõenäoliselt „asjad võivad

hädast välja ilma igasuguse garan-

ainult paremaks minna” hoiaku tõt-

tiita, et nad seda raha tagasi äri-

tu. On siiski ebatõenäoline, et tege-

tsüklisse pumpaksid; ja hakata

vused seda optimismi kinnitaksid.

muretsema

Arnaldo Abruzzini, Eurochambresi

pärast, eriti väikeettevõtete pärast.

peasekretär, selgitas: „Ettevõtted

„Väikeettevõtteid pigistavad nende

kardavad investeerida ühtainukestki

kliendid, kes nõuavad pikemaid

senti. Nad ei näe, et siseturu müük

maksetähtaegu ning pangad, kes ei

pankade

klientide

Eurochambresi Majandusuuringu 2010 võib alla laadida aadressilt www.eurochambres.eu/ content/default.asp?PageID= 1&DocID=2103.


10

Euroopa uudised

2020. aasta strateegia muudab ELi turu senisest arukamaks Euroopa Komisjon (EK) avaldas avaliku konsultatsioonidokumendi ELi 2020. aasta strateegia kohta, mille abil soovitakse viia ELi majandus pilvituma tuleviku poole. „ELi 2020. aasta strateegia eesmärk on saavutada senisest keskkonnasäästlikum ja sotsiaalselt solidaarne majanduskasv,” märkis EK president José Manuel Barroso oma poliitilistes suunistes. Uue strateegia aluseks on Lissaboni strateegia saavutused ja selle rakendamisest saadud koge-

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 16. detsember 2009

ja juurdub tarbijate eraelu puutu-

elukestvas õppes, kooli pooleli jät-

Nüüd peavad ELi liikmesriigid taga-

matuse põhimõte nende suhetes

nud õpilaste osakaalu vähendamine

ma, et telekommunikatsiooni regu-

telekommunikatsioonioperaatorite-

ja keskhariduse omandanud noorte

leerivad asutused saaksid need num-

ga. Strasbourgis toimunud täiskogu

arvu suurendamine. Üks võrdlusnäi-

brid eraldada alates 15. aprillist 2010.

istungil kiitis Euroopa Parlament

taja on 2000. aastaga võrreldes ise-

erakondadeülese valdava enamuse

gi halvenenud: 15-aastaste lugemis-

häältega ametlikult heaks ELi tele-

oskus. Aruandes „Haridus ja koolitus

kommunikatsiooni reformipaketi,

2010” järeldatakse, et paljud riigid

mille kohta komisjon oli teinud et-

lähtuvad koolireformide puhul Eu-

tepaneku novembris 2007 (IP/07/

roopa põhipädevuste raamistikust.

1677). Tarbijatel tekib nüüd hulk uusi

EK usub, et 1. detsembril jõustunud

õigusi, näiteks õigus vahetada tava-

Lissaboni leping toob kodanikele

või mobiiltelefonioperaatorit ühe tööpäeva jooksul ja samas säilitada oma telefoninumber, õigus olla tellitud teenustest paremini informeeritud ning õigus saada telekommunikatsioonioperaatorilt teada, kui nende andmekaitse-eeskirju on rikutud.

mused. Konsultatsioonidokumendis tutvustatakse tulevikukava, mille kohaselt keskendub ELi 2020. aasta strateegia kriisist taastumise kindlustamisele, tulevikus samalaadse kriisi ärahoidmisele ning kolmele temaatilisele eesmärgile: teadmiste alusel väärtuste loomine, inimeste kaasamine osalusühiskonnas ning

Jõustus Lissaboni leping

Loomisel on üleeuroopalised abitelefonid kuriteoohvritele ja arstinõuande vajajatele

märkimisväärset kasu ning lubab ELil täielikult keskenduda majandus- ja finantskriisist väljumisele. EK president José Manuel Barroso ütles: „Olen rõõmus, et meil on nüüd tegutsemiseks õiged institutsioonid ja stabiilne periood — nii saame suunata kogu energia asjadesse, mis lähevad korda meie kodanikele.” Lissa-

Haridusreform ELis: saavutatud on juba palju, kuid palju on ka veel teha

EK võttis 30. novembril vastu otsuse,

boni leping täiendab praegusi ELi ja

et reserveerib kõigis liikmesmaades

Euroopa Ühenduse lepinguid, kuid ei

telefoninumbrid 116 006 ja 116 117

asenda neid. Leping tagab, et Euroo-

vastavalt kuriteoohvritele ja arsti-

pa kodanikud saavad Euroopa küsi-

nõuande valveteenuse vajajatele. EK

mustes kaasa rääkida. Inimeste

infoühiskonna ja meedia voliniku

põhiõigused sätestatakse hartas,

Viviane Redingu sõnul võib Euroopa

mis saab samaväärse õigusliku jõu

piires olla samadest numbritest

ELi lepingutega. Paremad võimalu-

Haridusreform liigub edasi liiga aeg-

suurt kasu, sest kodunt eemal olles

sed kodanike ootustele vastamiseks

laselt,

majanduskriis

on inimesed palju kaitsetumad. Tele-

avanevad näiteks energeetika, klii-

muudab haridus- ja koolitussüs-

foninumbril 116 006 hakatakse abi

mamuutuse, piiriülese kuritegevuse

teemi sihipäraste investeeringute

pakkuma kuriteo ohvriks langenute-

ning immigratsiooni valdkondades.

tegemise veelgi tähtsamaks, sest

le — inimene saab sel numbril helis-

Ka võimaldab uus leping paremini

vaja on lahendada peamised majan-

tades teada, millised on tema

esindada Euroopat rahvusvahelisel

duslikud ja sotsiaalsed probleemid.

õigused ja kuidas neid kasutada,

areenil ja ajada ühtset välispoliitikat

Sellised on peamised järeldused

pakutakse ka emotsionaalset tuge ja

— selleks on loodud Euroopa Ülem-

kahes haridusreformi edusamme ja

juhatatakse edasi teiste abiorgani-

kogu eesistuja ja nn välisministri

Euroopa koostööd käsitlevas aruan-

satsioonide juurde. Samuti saab he-

ametikohad. Lissaboni leppe koha-

des, mis EKle esitati. EK aasta-

listaja ühest kohast kätte kogu info

selt on Euroopa Parlamendil ja liik-

aruandes vaadeldakse, mida on

politseitoimingute ning hüvitise ja

mesriikide parlamentidel nüüd ELi

liikmesriigid hariduse ja koolituse

kindlustuse võimaluste kohta. Ars-

otsustusprotsessis palju suurem

valdkonnas teinud 2010. aastaks

tinõuande valveteenuse telefoni-

sõnaõigus. Kodanikel avaneb aga

seatud viie põhieesmärgi suunas.

numbril 116 117 helistades saab abi-

võimalus mõjutada kavandatavaid

Vaatamata tehtud edusammudele

vajaja arstilt nõu küsida siis, kui ta ei

õigusakte ning inimesed saavad õi-

on 2010. aasta viiest eesmärgist

vaja mitte kiirabi, vaid tavalist arsti-

guse teada, mida nende ministrid

nelja saavutamine ebatõenäoline.

abi. Abitelefoni loomisel peetakse sil-

ELis asju ajades otsustavad. Leping

500 miljonil ELi kodanikul on tarbi-

Saavutatakse ainult üks eesmärk,

mas eriti neid inimesi, kes vajavad abi

ajakohastab ka ELi institutsioone.

jatena peagi rohkem valikuvõimalusi

milleks on matemaatika, teaduse ja

väljaspool tööaega, nädalavahetusel

Muu hulgas paraneb ELi suutlikkus

tänu

konkurentsile

tehnoloogia eriala lõpetanute arvu

või pühade ajal. Eesmärgiks on ühen-

kuritegevuse, terrorismi ja inim-

Euroopa telekommunikatsioonitu-

suurendamine. Edasiminekust hoo-

dada helistaja professionaalse dis-

kaubandusega võitlemisel, sest kii-

rul, samuti paraneb interneti lai-

limata ei saavutatud järgmist kolme

petšeri või meditsiinitöötajaga, kes

reneb otsuste tegemine avaliku

ribaühenduste levik kogu Euroopas

eesmärki: täiskasvanute osalemine

saaks telefoni teel anda abi või nõu.

korraga seotud küsimustes.

konkurentsivõimelise, sidusa ja keskkonnasäästlikuma majanduse loomine. Vastused konsulteerimisele tuleb esitada 15. jaanuariks 2010. Seejärel esitab uus komisjon kevadisele Euroopa Ülemkogule üksikasjaliku ettepaneku.

Euroopa Parlament kiitis heaks telekommunikatsioonituru põhjalikud reformid

suuremale

kusjuures


Euroopa uudised

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 16. detsember 2009

Euroopa Komisjon hoiatab ohtlike jõuluvalgustite eest

11

kontrollitud toodetest. Umbes 41%

mingit laadi kutsealases koolituses

oma kodudest lahkuma. Ka rahaline

ohtlikuks osutunud toodetest oli

peaaegu üheksa õpetajat kümnest

kahju on suur: katastroofid lähevad

pärit Hiinast. Tarbijad peavad olema

ja rohkem kui pooled leiavad, et

Euroopale igal aastal maksma

valvsad ja järgima ettevaatusabi-

koolitusi võiks olla rohkem. Aru-

umbes 15 miljardit eurot. See foo-

nõusid. Komisjon soovitab osta jõu-

anne põhineb selle aasta rahvusva-

rum aitab otsida lahendusi, et

EK aruande kohaselt kujutab 30%

luvalgustid mainekatelt müüjatelt,

helisel õpetamist ja õppimist

vähendada inimestele sündivat

jõuluvalgustitest endast otsest

kelle puhul peaks olema tagatud

käsitlenud uuringul (TALIS), mis

kahju ja ka rahalisi kulutusi suur-

elektrilöögi- ja tuleohtu. EK tarbi-

peamiste ohutusnõuete täitmine.

korraldati 23 osalenud riigis, ning

õnnetustele.”

jakaitse volinik Meglena Kuneva

Kodust lahkudes või öösiti tuleb

see pakub esimest korda rahvusva-

rõhutab vajadust tagada tarbijatele

jõuluvalgustid kustutada. Kui val-

heliselt võrreldavaid andmeid õpe-

kindlus, et jõulukaunistused ei

guskettide

tajate erialase enesetäiendamise

ohusta nende tervist. „Jõuluoste

kahtlustada mõnd elektriga seotud

tehes soovivad inimesed näha sood-

või mehaanilist probleemi, tuleks

said pakkumisi ja laia valikut, ent

need poodi tagasi viia ja esitada

seda ei tohi saavutada ohutuse hin-

kaebus.

puhul

on

põhjust

naga,” ütles Kuneva. Aruande kohaselt avastati tõsiseid rikkumisi 30% uuritud valguskettide puhul. Tõsised rikkumised tähendavad, et toode ei ole vastavuses tehniliste ohutusnõuetega. Näiteks võivad vigaste juhtmete kinnituskohtade

Kas Euroopa õpetajate koolitusvõimalused on piisavad?

tõttu juhtmed lahti tulla ja põhjus-

võimaluste kohta.

Euroopa otsib võimalusi katastroofidega toimetulemiseks

Eurobaromeeter: Kliimamuutused maailma ees seisvate probleemide seas olulisuselt teisel kohal Eurobaromeetri uuringu kohaselt

Brüsselis toimus kolmas kodaniku-

on eurooplased kliima muutumise

kaitse foorum, kus üle 500 koda-

pärast mures. 47% küsitlusele vas-

nikukaitsetöötaja arutas, kuidas

tanuist pidas kliima muutumist

tada elektrilööke, liiga peenikesed

Majanduskoostöö ja Arengu Orga-

saaksid ELi liikmesriigid suurendada

üheks kahest maailma kõige tõ-

juhtmed võivad aga kaasa tuua

nisatsioon ja EK uues aruandes

oma vastupanuvõimet katastroofi-

sisemast probleemist. Veelgi täht-

ülekuumenemise ja tuleohu. Kui val-

„Õpetajate erialane enesetäien-

dele. Foorumi avas EK keskkon-

samaks peeti vaesuse küsimust,

gusti isolatsioon ja konstruktsioon

damine: Euroopa rahvusvahelises

navolinik Stavros Dimas, kelle sõnul

mida pidas olulisimaks probleemiks

on vigased, võib kasutajat samuti

võrdluses” jõutakse järeldusele, et

peab Euroopa tegema kõik võima-

69% vastanuist. Uuringu kohaselt

ohustada elektrilöök. Mõned val-

õpetajad vajavad tõhusat taga-

liku, et katastroofe ennetada ja olla

leiab pea kaks kolmandikku ko-

gusketid ei läbinud edukalt peaaegu

sisidet oma töö kohta selleks, et

valmis tagajärgede likvideerimiseks.

danikest, et kliimamuutustega

ühtki tehnilist katset. Rikkumiste

koolitusvõimalusi täielikult ära ka-

„Igal aastal hukkuvad tuhanded ini-

võitlemine avaldab Euroopa majan-

tase erines liikmesriigiti. Kui Ungaris

sutada. Eduka erialase enesetäien-

mesed ja väga paljude igapäevaelu

dusele positiivset mõju. Samas

leiti 96% valguskettide puhul, et

damise võtmeteguriteks on samas

on pikaks ajaks häiritud,” rääkis

arvas enamik, et ei tööstus, koda-

need on tarbijatele ohtlikud, siis

ka mitmekülgsed koolituskoge-

Dimas. „Ainuüksi mullu oli pea 20

nikud ega võimukandjad pole klii-

Madalmaades kontrollitud valgus-

mused ning parem töökeskkond

miljonit inimest kogu maailmas

mamuutusega võitlemiseks and-

kettide puhul oli probleeme 56%

koolides. Aruande kohaselt osalevad

sunnitud loodusõnnetuste tõttu

nud endast parimat.

Kaubanduskoda koostöös Raadio Kukuga kutsuvad kuulama saadet

MAJANDUSRUUM kolmapäeviti kell 11.00–12.00, kordusena kolmapäeva õhtul kell 20.00–21.00

Raadio Kuku ja Kaubanduskoja koostöös valmiv saade „Majandusruum” toob kuulajani majanduse aktuaalsed teemad ning kõike huvitavat, mis Eesti majanduses toimub. Saatejuht on Vallo Toomet. Saateid on tagantjärele võimalik kuulata Raadio Kuku arhiivist http://akamai.tehnokratt.net/tehnokratt/arhivaar/majandusruum/.


12

Ettevõtlusõpe

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 16. detsember 2009

Ettevõtlusõppe Mõttekoda Ühiskond kestab ja areneb tänu inimestele, kes julgevad unistada ning tahavad ja suudavad oma ideid tegudeks muuta. Selleks on vaja loovust, uuenduslikkust ja riskijulgust, aga samuti teadmisi ja oskusi, et oma eesmärkide saavutamiseks tegevusi ja ressursse kavandada ning juhtida. Sellised inimesed saavad hakkama nii enda kui ka kogukonna elu korraldamisega, oskavad töötajana oskuslikumalt märgata ja haarata võimalustest ning just selliste inimeste eestvedamisel luuakse TIIA RANDMA

ühiskonnas lisaväärtus, olgu siis ärilistes või sotsiaalsetes ettevõtmistes.

Haridusnõunik

E

esti senise majanduskasvu

jundamine kui ka ettevõtlusalaste

enamasti toimetab igaüks omaette.

ning selle töö käegakatsutav väljund

allikad on ammendunud.

teadmiste ja oskuste arendamine:

Seetõttu oleme jõudnud arusaa-

on 2010. aasta kevadeks valmiv

Edasine edukus sõltub sellest, kui

isikuomadused ja hoiakud, mis

misele, et mõistlik on jõud ühen-

„Ettevõtlusõppe edendamise kava”,

kiirelt me suudame selle tead-

suurendavad indiviidi võimekust

dada.

kus sõnastatakse ettevõtlusõppe ja

misega leppida, uusi võimalusi mär-

võimaluste märkamisel ja nende

gata ning need realiseerida. Selle

realiseerimisel: see on vunda-

Koja eestvedamisel on Ettevõtlus-

tud mõisted ning ettevõtlusõppe

sihi valguses on ettevõtliku meele-

ment, baas järgnevaks;

õppe Mõttekotta koondunud lai ring

olemus, kirjeldatakse tänased prob-

laadi ja ettevõtlusalaste teadmiste

teadmised ja oskused, mida on

ettevõtlusõppe alal tegutsejaid,

leemid ja esitatakse neile lahendu-

tähtsust raske üle hinnata.

vaja ideede edukaks teostami-

ülikoolidest kuni ettevõtlike noorte

sed ning lepitakse kokku rollijaotus

seks — mida, millal ja kuidas

organisatsioonideni. Mõttekoja te-

ning erinevate osapoolte tegevused

teha?

gevuse eesmärk on, et Eestis mõis-

lähitulevikus.

Sõnal „ettevõtlus” on hariduslikus

ettevõtlikkuse edendamisega seo-

tetakse ettevõtliku hoiaku kujunda-

kontekstis tavakõnest kasutatavast mõistest laiem tähendus. See

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on

mise olulisust nii riigi, regiooni kui ka

Ettevõtlusõppe edendamise kava

hõlmab nii majanduslikke, sotsiaal-

veendunud ettevõtlusõppe vaja-

indiviidi tasandil ning haridussüs-

väljatöötamist toetab Ettevõtluse

seid kui ka kultuurilisi vaatenurki.

likkuses. Oleme aastate jooksul

teemis on loodud sidustatud ja

Arendamise Sihtasutus ja see on

Selliselt sõnastatuna on ka ette-

teinud koostööd erinevate partne-

struktureeritud võimalused ettevõt-

üks osa 2007. aasta oktoobris

võtlusõppe eesmärk märksa laiem

ritega algatades või toetades eri-

liku hoiaku kujundamiseks ning et-

Majandus- ja Kommunikatsiooni-

kui nn „ettevõtjate taastootmine”.

nevaid ettevõtlusõpet edendavaid

tevõtlusalaste teadmiste ja oskuste

ministeeriumi ja Haridus- ja Teadus-

projekte. Senisest tegevusest on

omandamiseks. Mõttekoja hetke-

ministeeriumi vahel sõlmitud sama-

Ettevõtlusõppe eesmärk on tagada

selgeks saanud, et Eestis on palju

fookus on üldhariduse riikliku

teemalise ühisdeklaratsiooni raken-

nii isikuomaduste ja hoiakute ku-

ühes suunas mõtlevaid inimesi, aga

õppekava raames koolides toimuval

damisest.

Mõttekoja hetkefookus on üldhariduse riikliku õppekava raames koolides toimuval ning selle töö käegakatsutav väljund on 2010. aasta kevadeks valmiv „Ettevõtlusõppe edendamise kava”, kus sõnastatakse ettevõtlusõppe ja ettevõtlikkuse edendamisega seotud mõisted ning ettevõtlusõppe olemus.


Välisministeerium

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 16. detsember 2009

MOONIKA ROSME Väliskaubanduse büroo Välisministeerium Kontakt: E-post: moonika.rosme@mfa.ee Tel: 637 7200

Venemaa, Kasahstan ja Valgevene võtsid käesoleva aasta 27. novembril vastu otsuse kehtestada ühised välistollitariifid, mis jõustuvad juba 1. jaanuaril 2010.

13

1. jaanuaril 2010 jõustuvad Venemaa-Kasahstani-Valgevene tolliliidu ühised välistollitariifid

V

iimastel kuudel on kõiki välis-

piimatooted, kalad ja vähilaadsed,

ekspordihuvide hulka kuuluvaid

kaubandusega seotuid, en-

liha ja rupskid, alkohol jm.

kaubagruppe nagu maismaatranspordivahendid ja nende osad, kalad

nekõike aga kindlasti eksportivaid ettevõtjaid, huvitanud Venemaa–

Samuti tõusevad märkimisväärselt

ja vähilaadsed, toiduainete toot-

Kasahstani–Valgevene tolliliidu moo-

siiani kolmest riigist liberaalseima –

mise jäägid ja jäätmed, tööstuslikult

dustamisega kaasnev. Teatavasti

Kasahstani — tollimaksud. Samas

toodetud loomasöödad ning plastid

võtsid need riigid käesoleva aasta

on teada, et teatud tariifide tõst-

ja plasttooted.

27. novembril vastu otsuse kehtes-

misele kehtestatakse Kasahstani

tada ühised välistollitariifid, mis

puhul üleminekuperioodid. Kehti-

Pikemalt käsitletakse tolliliidu te-

jõustuvad juba 1. jaanuaril 2010.

mahakkavad muudatused mõjuta-

maatikat 12. jaanuaril Eesti Kauban-

vad suurt osa põllumajandus- ning

dus-Tööstuskoja korraldataval info-

Ühiste välistollitariifide määrad, mis

tööstussektorist. Enim tõusevad

tunnil, kus Venemaa-Valgevene-

hetkel on olemas vaid vene keeles,

tollimaksud ravimite, kosmeetika,

Kasahstani tolliliidu moodustami-

on kättesaadavad järgmiselt lingilt:

plastmassi, raua- ja terasetoodete,

sest ja selle mõjudest Euroopa Liidu

http://www.tsouz.ru/db/ettr/tnved

mehhaaniliste- ja elektritoodete

ekspordile ja impordile räägib Euroo-

/Pages/default.aspx. Pole välista-

ning autode osas. Eesti ettevõtjate

pa Komisjoni kaubandusdirektoraa-

tud, et enne uute tollimäärade keh-

peamised ekspordihuvid Kasahstani

di direktor Signe Ratso. Sellele

timahakkamist esitatud loendit veel

suunal on valmistoidukaubad ja

kohtumisele on oodatud kõik Eesti

korrigeeritakse, kuid need muuda-

joogid, puit ja puidutooted ning

ettevõtjad, kes omavad kaubandus-

tused ei ole tõenäoliselt suured.

masinad ja seadmed, samuti piim ja

suhteid kolme tolliliidu riigiga. Täp-

piimatooted, kalad ja vähilaadsed,

sem info ürituse kohta on saadaval

Uued ühised tariifimäärad põhi-

molluskid ja muud veeselgrootud

Koja veebilehel www.koda.ee.

nevad hetkel enamasti Venemaa

ning lihast, kalast ja vähilaadsetest

poolt

valmistatud tooted, mida tollimak-

kohaldatavatel

tariifidel.

Samas kasvavad Venemaa tollimak-

sutõus samuti puudutab.

sud paljude tariifiridade osas võrreldes 2007. aastaga, mil Venemaa

Tulenevalt asjaolust, et Valgevene

asus kehtestama kõrgendatud aju-

tollimaksud on juba enne ühiste

tisi tollimakse. Muudatused mõju-

välistollitariifide jõustumist suhte-

tavad enim elusloomade, sõidukite

liselt kõrged, võib öelda, et Valgeve-

ja kombainide ning raua- ja terase-

nesse eksportimisel on tollitariifide

toodete sektorit, samuti mitmeid

tõus ehk märgatav pisut väiksemal

teisi kaubagruppe, mille osas on

määral. Peamiselt puudutab tolli-

Eesti ettevõtjatel olulised ekspordi-

maksutõus auto- ja tekstiilisektorit,

huvid: masinad ja seadmed, piim ja

samuti mitmeid Eesti ettevõtjate

Tolliliidu teemal saab soovi korral lisainfot Välisministeeriumi väliskaubanduse büroost. Samuti sisaldab lisainfot tolliliidu komisjoni koduleht: http://tsouz.ru/db/ettr/Pages/ default .aspx.


14

Tagasivaade

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 16. detsember 2009

Pariisis äri arendamas ja messe külastamas 17.-20. novembril külastasid peamiselt IT- ja tehnoloogiapõhised ettevõtted BDA OÜ ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poolt organiseeritud õppe- ja ärivisiidi käigus Pariisi.

PETER GORNISCHEFF Teenuste direktor

Visiidil osalesid Artec Group OÜ, AS E-Arsenal, E-Governance Laboratory OÜ, Fortestar OÜ, Galvi Linda AS, IB Krates OÜ, Nordic Sonar ja EDI Mobile Systems OÜ.

E

nne ärivisiiti lihviti kuu aja

tete näitusmessi „@ enterprise”, kus

ja teised potentsiaalsed koostöö-

prantsuse kosmose ja aeronau-

partnerid Prantsusmaalt.

tikahiiu

jooksul oma oskusi koolitus-

iga ettevõtte tutvustuse ja kontaktid

tel, mille käigus läbiti teemad

võis mälupulgale alla laadida selle-

„Rahvusvahelistumise strateegiad”,

sama ettevõte stendi juures.

„Finantseerimise

võimalustest

Thalesi

messistendile.

Ühtlasi oli võimalik külastada alterTeisel päeval külastas delegatsioon

natiivseid messe Pariisis. Toimu-

militaar- ja politseiteemalist messi

mas oli allhangete teemaline mess

müügini”, „Ettevõtte esitlemine” ja

Esimese päeva õhtul toimus Eesti

MiliPol. Messi käigus oli varasemalt

Midest 2009 ning IT- ja elektroo-

konsultatsioon „Taktikaline plaan”.

Suursaadiku Margus Rava vastuvõtt

kokku lepitud kontaktkohtumised

niliste kaartide teemaline mess

Koolituste läbiviijateks olid tuntud

Eesti Saatkonnas. Vastuvõtu alguses

messil osalevate ettevõtetega. Tei-

CARTES & d’ IDentification 2009.

ettevõtluskoolitajad Yrjo Ojasaar,

said visiidil osalevate ettevõtete

se päeva õhtul toimus õhtusöök

Karl Lohk ja Ardo Reinsalu.

esindajad igaüks paariminutilise aja

restoranis Vaudeville. Õhtusöögi

Visiidi õnnestumisega seoses tä-

oma ettevõtte esitluseks, mis oli hea

külaliseks

Väljaots

name Eesti Vabariigi suursaadikut

Visiidi esimesel päeval rääkisid

praktika varasematel koolitustel

(L'Oréal Group, Georgio Armani

Prantsusmaal Margus Rava, majan-

Pariisi Kaubandus-Tööstuskoja esin-

omandatud teadmiste raendamiseks.

üksus), kes rääkis eestlase koge-

dusnõunikku Tiiu Viljasaart ning

daja Sebastian Saillard ja Prantsuse

Esitlustele järgnes networking-üritus.

musest Prantsuse firmas.

Eesti ettevõtjat Pariisis Viljar Lokki.

energeetikahiiu EDF strateegiadirek-

Vastvõtule olid lisaks Pariisi õppe-

tor Olivier Petros prantsuse majan-

visiidil osalejatele kutsutud Pariisi

Messikülastus jätkus kolmandal

Visiidi ja seonduvate tegevuste ellu-

dusest ja äritavadest. Kaubandus-

Kaubandus-Tööstuskoda, Thales,

päeval. Selle raames toimus eel-

viimist finantseeris 75% ulatuses

kojas külastati prantsuse IT-ettevõ-

MBDA, EADS, IBT Partners, MEDEF

nevalt kokkulepitud ekskursioon

Euroopa Sotsiaalfond.

oli

Urmas


Juhtimisveerg

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 16. detsember 2009

15

Uskuge, aasta 2009 on olnud meie kõigi jaoks kingitus „Tule sealt ülevalt ära inimeste sekka, siis sa seda lolli juttu ei räägi!” pahvatas vihaselt üks tuttav, kui ütlesin, et aasta 2009 on olnud meie majanduse jaoks kingitus. Tal oli jumala õigus nõnda öelda. Tema äri on jaekaubandus — valdkond, mis lisaks kõvale obadusele kiratseb veel ilmselt ka terve 2010. aasta. TAIVO PAJU Juhtimisajakirja Director peatoimetaja

A

ga samas tunnistas ta ise,

halva ja veel halvema, pankroti vahel.

Majanduslangus on kaasa aidanud veel ühele uuele nähtusele: meie

kuidas just ostjad headel

aegadel tema müüjad tuksi keera-

Teiseks on andnud see aasta koge-

IT-firmad, kes on olnud Eestis alati

sid. „Ära seleta, anna kaup siia, mul

muse paljudele, et kui kuidagi ei saa,

verised konkurendid, on õppinud

on täna veel vaja uus auto ja uus

siis kuidagi ikka saab. Ning saab just

piiri taga koostööd tegema. See on

maja osta!” Nõnda kaobki igasugu-

oma inimesi kaasa tõmmates. Skan-

hädavajalik eeldus, et me IT-riigina

ne soov kedagi hästi teenindada.

skas panid kõik juhid pead kokku ja

üldse püsima jääks, sest väiksed

nüüd on neil olemas uued sihid. Elio-

firmad ei jõuaks ühekaupa üldse

Tänavuse kriisiaasta suurim väärtus

nis töötati välja uued väärtused

pildile. IT-spetsid ja ametnikud on

ongi selles, et see keerab meie

nõnda, et absoluutselt iga inimene

teinud aasta jooksul kõva lobitööd,

mõtteviisi taas läände, mõistliku-

firmas sai oma sõna kaasa öelda. Ei

et Eestisse tuleks esimene üle-

maks ja konservatiivsemaks. Lae-

ole kõikjal nii, et kokkulepped ei kehti,

euroopaline

name vähem ja ostes mõtleme

töötajatega enam ei räägita ning

Euroopa IT-agentuur, juhul kui see

rohkem. Vahepeal liikusime täiega

pikaajalisi plaane ei tehta. Kolmas ko-

lähiaastail luuakse. Muidugi ei

itta: uhked majad, suured autod,

gemus: taas sai kinnitust teadmine,

muutu me päevapealt Põhjamaade

kuldsed kingad...

et muutused ei tulegi lihtsalt. Ma ise

Silicon Valleyks, aga paiknemine

ei juurelnud varasematel aastatel

maailma IT–inimeste ja ideede liiku-

Tõsi, meil on hulga pankrotti läinud

kaugeltki nii palju selle üle, kes on mu

mise ristteel ei saa kuidagi kahjuks

firmasid ja ringvõlgnevusi. Ja nülitud

kunde ja miks ta peaks mu kaupa

tulla. Tuleb pöialt hoida.

palgad, koondamised ning 100 000

ostma. Tean, et ma ei ole siin üksi —

töötut (ehkki sama palju oli neid ka

oma tooteid ja teenuseid vaatavad

Ning last but not least. Ma ei saa

aastal 2001). Ettevõtjate meeleolu

paljud ümber, ja kaugeltki mitte

jätta ütlemata, mida Leev Kuum

pole praegu tõepoolest suurem asi.

ainult erasektoris. Neljandaks: ammu

konjunktuuriinstituudis igakuisel

Aga vaatame tänasest kaugemale.

ei ole nii hoolega raha loetud.

juhtide küsitlusel välja on selgi-

Ma arvan, et kogemuse eest, mida

Eesti peale kokku on see tohutu jõud,

haarav, meie tegelik elu on kirju

meie juhid on viimase aasta-poo-

mis lihtsalt peab varem või hiljem väl-

nagu lapitekk. Aasta pärast kriisi on

leteisega saanud, oleme me tänu-

jenduma paremas konkurentsivõi-

seis selline, et pooltel firmadel läheb

likud veel aastaid, kui mitte aasta-

mes ja suuremas ekspordis. Ning

kas sama hästi või koguni paremini

kümneid. Esiteks on see olnud kõva

vaatamata Urmas Sõõrumaa pessi-

kui varem. Ja nende hulk on asunud

trenn raskete, mõnikord ka ränkade

mismile on tema tagasitulek tur-

tasapisi kasvama. Kas meie klaas on

otsuste tegemisel. Lugege kas või

vaärisse mõneti märgilise tähendu-

siis ikkagi pooltühi või pooltäis?

sellestsamast Directorist, kuidas

sega. Kas rantjee olla pole enam popp

pärast 15aastast pidevat tõusu oli

või sunnib tegutsema elu, vahet

Head aasta lõppu ja jõudu uueks aas-

Bermeti metallifirma omanikul valida

pole — igal juhul on see Eestile hea.

taks meile kõigile!

agentuur,

nimelt

tanud. Kriis ei ole üldine ja kõiki


16

Innovatsiooniveerg

TIIU ALLIKMÄE Teenuste direktor

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 16. detsember 2009

Innovatsiooniaasta hakkab kokkuvõtteid tegema Üks aasta on möödunud väga kiiresti – innovatsiooniaasta hakkab kokkuvõtteid tegema. 17. detsembril kogunetaksegi Swisshoteli Innovatsiooniaasta finaalkonverentsile, kus vaadatakse aastale tagasi ja visioneeritakse innovatsiooni rolli, kasu ning tuleviku üle Eestis ja maailmas.

Innovatsiooniaasta projekti viis ellu EASi poolt valitud konsortsium, OÜ Summiti juht Urmas Kõivu juhtimisel. Meeskonda kuulusid strateeg Raul Rebane, uuringusuuna juht Aune Past, kommunikatsioonijuht Aive Levandi, meediasuhete eest vastutav Tiiu Allikmäe, reklaamiagentuuri Dreamers juht Katrin Kull, meediaplaneerimise juht Hanno Kindel, partnersuhete juht Piret Potisepp ja veebitoimetaja Aivar Hannolainen. Kaasalööjaid oli palju ja tublisid partnereid üle 200.

O

ma mõtteid innovatsioonist

palluritega, kes ise reaalselt inno-

Peamiseks innovatsiooniaasta tule-

jagavad

Vabariigi

vatsiooni teevad,” ütles Innovat-

museks ongi, et inimesed ei karda

President ja Innovatsoooniaasta

siooniaasta strateegiajuht Raul

enam innovatsiooni. Aasta alguses

patroon Toomas Hendrik Ilves,

Rebane.

käivitatud innovatsiooniaasta kes-

Eesti

kusena

Microsofti EMEA regiooni (Euroopa,

töötanud

veebilehte

Lähis-Ida ja Aafrika piirkonna) pre-

Innovatsiooniteemaatikat on aasta

www.in.ee on külastatud ligi miljon

sident Vahe Torossian, ministrid ja

jooksul käsitletud rohkem kui 5000

korda, mis tõstab in.ee veebilehe

Eesti edukamate innovatsioonide

artiklis, raadio- ja telesaates, lisaks

populaarsuselt üheks esimeseks

loojad.

hulganisti artikleid valdkondlikes

avaliku sektori hallatavaks kodule-

uudiskirjades. Innovatsiooniaasta

heks. In.ee-st kujunes ka omamoodi

Innovatsiooniaasta eesmärk oli

meeskond saatis välja üle 100

ettevõtete suhtluspaik — veebileht

muuta

pressiteate,

Innovatsiooniaastal

leidis seni täitmata niši: ka ette-

Eesti avalikkusele vähem tehno-

toimus ca 250 üritust, milles osales

võtetel on ootus suhtlusele, tun-

kraatlikuks ja inimlähedasemaks, et

ca 53 000 inimest. Ettevõtteid,

nustusele ja tähelepanule. Uudised,

inimesed saaksid uuendusi oma

tooteid ja tegevusi on hakatud tun-

mis meedia uudiskünnist ei ületa,

igapäevaelus kasutada. „Innovat-

nustama „Kõige innovaatilisema”

kuid on kitsamatele sihtrühmadele

sioon on nagu jalgpall — Innovat-

tiitlitega, märgatakse ja järgitakse

olulised, leidsid oma väljundi in.ee-s.

siooniaasta tõi rahva tribüünile ja

uutmoodi tegemisi. „Uus on IN”

Veebileht mängis keskset rolli kogu

näitas, kuidas jalgpalli mängitakse.

märki kannab 75 toodet peaaegu

aastat katvas teadlikkuse tõstmise

Edasi tuleb hakata tegelema jalg-

igast eluvaldkonnast.

programmis, mille eesmärk on

innovatsioonitemaatika


Etikett

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 16. detsember 2009

17

Tähtsad pisiasjad – aksessuaarid

inspireerida inimesi uuendusmeel-

dusi. Muutused kevadega on ilmsed

susele ning pakkuda võimalikult

kõigis kolmes vanusegrupis. Töö-

palju sellesuunalist infot koos sot-

ealiste inimeste puhul on korrelat-

siaalse võrgustikuga. Lehel saab

sioon muutuste ja haridustaseme

näidata enda poolehoidu ja kuulu-

vahel. Need, kes on innovatsioonist

vust innovaatilise mõtteviisi pool-

huvitatud, tajuvad innovatsiooni

dajate hulka, leida ärikontakte

veelgi lähedasemana ja oskavad

ning saada infot uudistest ning

näha seoseid innovatsiooni ja argi-

KRISTINA HERODES

toetusvõimalustest oma idee ellu-

elu vahel. Vähemharitud inimesed

viimiseks. Uuendajate kohtumis-

näevad innovatsiooni ikka riigi ja

Tallinna Kaubamaja loovjuht

paigas www.in.ee on tänase

teadlaste tegevusena. See on ka

seisuga end registreerinud ligi

loomulik, sest innovatsioonis osale-

3000 ettevõtlikku inimest ja ligi

missoov seostub teatud tingi-

1000 organisatsiooni, elavalt aru-

mustega. „Uuringu tulemused on

tatakse blogis innovatsiooni eri

trendenäitavad, mitte kohaldata-

aspektide üle ja pakutakse ning

vad kogu Eesti elanikkonnale. Uuri-

kommenteeritakse ideid. „Elav

tud on haridustsaavaid noori

arutelu viib mõtteid edasi ideedest

(üliõpilased) nende vanemaid ja

teostuseni, mis ongi innovatsioon,

vanavanemaid,” ütles Aune Past.

Artiklis on kasutatud käsiraamatut „Etikett tööl ja kodus” (autorid Tiina Tšatšua, Mari Lukas ja Kristina Herodes)

A

ksessuaaride kasutamisel

ja kvaliteet määrab, kui elegantse

on mood ammu loobunud

ja väärikana mõjub tervik. Head

selgitas Innovatsiooniaasta ellu-

„Ei ole enam nii, et innovatsioon on

kutsuja EASi innovatsioonidivisjoni

vaid IT ja kauge ning kättesaamatu.

klassikalistest stiilireeglitest. Näi-

kingad on stiili vundament. Jalat-

juht Ilmar Pralla. „Eestlaste hulgas

Igast veidigi teistmoodi mõttest

teks kingad ja kott ei pea olema

sid peavad olema kvaliteetsed,

on levinud arvamus, et kui mul on

võib sündida tegu ja siit edasi tulu

ühte tooni, ehted ei pea moodus-

laitmatult korras, puhtad ja para-

ideid, siis ma olengi innovaatiline.

tegutsejale,” lisas innovatsiooni-

tama omavahel komplekti, lisandi

jad. Meeste töökingadeks sobivad

Tegelikult on innovatsioon aga

aasta juht Urmas Kõiv. Innovatsioo-

värvitoon ei pea mujal riietuses

lihtsad kingad. Kontorisse ei sobi

oma idee edukas elluviimine, selles

niaasta tulemuste põhjalik uuring

korduma. Ainus andestamatu viga

peenel nahktallal peokingad ega

osas soovisimegi inimesi julgus-

valmib jaanuariks.

on kanda halvasti hooldatud kingi.

tugeva roomiktalla või silmatorkavalt sportliku tallaga jalatsid.

tada, raskel ajal vajavad inimesed Aksessuaarid:

Suvel on küll mugav kanda san-

hakkamasaamiseks impulssi uut-

Innovatsiooniaasta ärgitas inimesi

moodi tegutsemiseks,” lisas ta.

uuendusmeelsusele ja selle init-

Määravad stiili. Kingad, kotid,

daale, kuid need ei lisa kandjale

siaatoriteks olid EAS ja Majandus-

vööd, peakatted, ehted, sallid,

väärikust. Mõistlikum on eelistada

„Innovatsiooni mõiste oli veel eel-

Kommunikatsiooniministeerium

kindad annavad tervikule ise-

kergeid suvekingi.

mise

ja

ning patrooniks Eesti Vabariigi

loomu.

bürokraatlik. Hea meel on näha, et

President Toomas Hendrik Ilves.

Väljendavad staatust. Käekel-

Naistele sobivad kindla kontsa ja

aasta algusega võrreldes on vähe-

Innovatsiooniaasta projekti viis

lad, juveelid, kirjutusvahendid,

suletud ninalõikega kvaliteetsed

tuntud mõistest saanud igapäe-

ellu EASi poolt valitud konsort-

portfellid on aastakümneid väl-

kingad. Disainis tasub vältida kõike

vane kõneaine,” ütles innovat-

sium, OÜ Summiti juht Urmas

jendanud eeskätt staatust.

väljakutsuvat ja tasakaalutut,

siooniaasta uuringute juht Aune

Kõivu juhtimisel. Meeskonda kuu-

Määravad pidulikkuse astme.

näiteks koomilisi kaunistusi ja

Past. Ühiskonna hoiakute muut-

lusid

Rebane,

Sama kleit või tume ülikond

taldu. Seevastu maitsekad kaunis-

mine võtab aega vähemalt 3-5

uuringusuuna juht Aune Past,

võib olla argine, kui seda kan-

tused, efektsed nahad, värvitoonid

aastat, kuid oktoobris läbi viidud

kommunikatsioonijuht Aive Le-

takse töiste tänavakingadega,

ja töötlused, teravad ninad, kõrged

lühiuuring näitas, et Eesti ini-

vandi, meediasuhete eest vastutav

aga pidulik, kui seda kantakse

kontsad — kõik on lubatud.

mesed on hakanud innovatsiooni

Tiiu Allikmäe, reklaamiagentuuri

luksuslike nahktallal kinga-

pidama inimlähedaseks ja prak-

Dreamers juht Katrin Kull, meedia-

dega.

Kott on teinud viimasel ajal läbi

tiliseks teemaks.

planeerimise juht Hanno Kindel,

Võtavad vähe ruumi ja toovad

kõige suuremaid muutusi. Paljudes

partnersuhete juht Piret Potisepp

garderoobi palju vaheldust.

ametites saab hakkama pisikese

ja veebitoimetaja Aivar Hanno-

Sallid või lipsud mahuvad

mälupulga ja mobiiltelefoniga, mis

vad innovatsiooni kui teadlikku tar-

lainen. Kaasalööjaid oli palju ja tub-

väikesele pinnale, kuid panevad

täidab ka ajaplaneerija-märkmiku

bimist ja ökoloogilist mõtlemist,

lisid partnereid üle 200.

elama kapitäie kostüüme.

funktsiooni.

aasta

lõpus

kauge

Oluline on märgata, et noored taju-

strateeg

Raul

Dokumendimapid

pole enam igapäevased akses-

taaskasutuse võimaldamist. Töömeeskond

Aksessuaaridega saab anda huvi-

suaarid. Meeste lemmikuks on

tavad targa innovatsiooni vajadust,

soovib kõigile innovatsioonimeel-

tava ilme ka kõige lihtsamale

kujunemas kvaliteetsed ja hea

et ei tehtaks läbimõtlemata uuen-

suse jätkumist ka uuel aastal!

kostüümile. Just lisandite sobivus

disainiga

ealised ja vanem põlvkond rõhu-

Innovatsiooniaasta

sülearvutikotid,

mis


18

Etikett

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 16. detsember 2009

mahutavad piltlikult öeldes kogu

Värvid. Vaid tühine värvitriip või

Kõige lihtsam moodus liita

sülekontori. Äridaam võiks eelis-

toonivahe prilliraamil mõjutab

lisandid ja rõivad omavahel ter-

tada meisterlikku teostust. Hea

tugevalt silmade ja naha tooni.

vikuks on luua esemete vahel

kvaliteet paistab kaugele ja korra-

Õige värv paneb näo särama,

värvisild ehk üks korduv värvi-

lik kott on investeering aastateks.

valesti valitud toon muudab

toon, mis seob omavahel kahte

tuhmiks.

või enamat sama värvi eset.

Sallid ja lipsud on töö juures pari-

Prillide laius näol. Prillide välis-

Näiteks: ehted kleidi mustri-

mad lisandid, millega rõhutada

serv ja näoovaal võiksid jääda

värviga, kott kingadega vms.

oma isikupära ja lisada rõivastele

umbes ühele joonele. Pisut

Stiilisilla loomiseks piisab ka-

uusi

värviaktsente.

põsejoonest kaugemale ulatu-

hest samas stiilis elemendist.

Õigesti valitud toon muudab ini-

vad raamid teevad näo kõhne-

Neid võib olla rohkem, kuni sel-

mese jume värskemaks. Isiku-

maks. Liiga kitsad raamid

leni välja, et esemed on valitud

pärased ehted kaunistavad nii

loovad

samas stiilis. Praegu on rohkem

meest kui naist. Kuldreegel soo-

põskedest.

levinud stiilide isikupärane se-

vitab vältida kõike, mis koliseb,

Kulmujoon ja prillide ülemine

gamine.

liigselt domineerib või on nähtavalt

äär. Kulmukaar peaks raami

Kontseptuaalseid seoseid kasu-

võlts. Tööellu ei sobi ka hiigel-

tagant välja paistma või jääma

tatakse palju moelavastustes.

suured kõrvarõngad, suled, etno-

samale joonele.

Lisandid rõhutavad kindlat sõ-

käsitöö, kassikuld.

Nina ja silla toetuspunkt. Lisaks

numit: rasked metallehted an-

huvitavaid

mulje

paksematest

ilule peavad prillid mugavalt

navad mis tahes rõivastele

Prillid võivad olla märkamatud või

püsima. Pikema nina teeb lühe-

juurde mässumeelsust ja punki,

ekstravagantsed, kuid need on osa

maks, kui paksem ühendussild

daamilik pärlikee tähendab aga

näojoontest. Hästi valitud prilli-

paikneb madalamal klaaside

ajatut elegantsi.

raamid kaunistavad kandjat. Mida

vahel. Lühike nina tundub

Tervik on ühtne nii värvilt, vor-

pidada silmas prillide valikul?

pikem, kui sild on võimalikult

mikeelelt kui stiililt. Tervikuna

Üldilme. Arvestage näo pro-

õhuke ja kõrgel. Tugeva, kas või

võib vaadelda kostüümi, aga ka

portsioone, prillid peaksid ole-

osalise raamijoonisega prillid

omavahel sobivaid aksessuaa-

ma kooskõlas näo suurusega.

tõmbavad ninalt tähelepanu

re. Näiteks sobib ansambel

Prillivalikuga saab tasakaalus-

ära. Suurema nina omanikud

valgest käekotist ja kingadest

tada või võimendada näo

võiksid suhtuda ülipeentesse

pea igat värvi kleidi või kostüü-

nurgelisi või ümaraid jooni.

metallraamidesse ettevaatli-

miga.

Vastanditest tasub hoiduda.

kult. Paljudel inimestel on nina

Kontrasti põhimõttel lisatud ak-

Kandiliste prillidega ei sobi

veidi asümmeetriline. Padja-

sessuaarid tõusevad enamasti

pehmed põsed, ümar lõug,

kestega silda on kõige hõlpsam

esile aktsendina.

kaarjad kulmud ja ümmar-

mugavalt paika sättida.

Taotluslikud

gused silmad. Stiil. Kas valida ekstravagantsem disain või klassikalisem

vastandid

ehk

moehuligaansused on praegu-

Kombineerimise kavalusi

sel ajal täiesti lubatud. Näiteks võib koos korraliku kostüümiga

mudel, sõltub garderoobist ja

Rõivaste ja lisandite sobitamiseks

kanda sportlikke jalatseid või

elustiilist.

on mitmesuguseid tehnikaid:

lapselikku ehet.

Infotund Signe Ratsoga

„Venemaa, Valgevene ja Kasahstani tolliliidu moodustamine” 12. jaanuaril Kaubanduskojas

12. jaanuaril kell 14.00–16.00 esineb Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) Euroopa Komisjoni Kaubandusdirektoraadi

direktor

Signe

Ratso. Kõne all on üliaktuaalne teema Venemaa, Valgevene ja Kasahstani tolliliidu moodustamisest ja selle mõjudest Euroopa Liidu ekspordile ja impordile. Uus tolliliit peaks osaliselt rakenduma juba 1. jaanuarist 2010. Samuti räägitakse uue tolliliidu mõjust Venemaa liitumisele Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (World Trade Organisation – WTO). Oodatud on osalema kõik Eesti ettevõtjad, kes omavad väliskaubandusalaseid suhteid eelpoolnimetatud riikidega, sest jutuks tulevad ka tollimaksud ja muu väliskaubandusega seonduv. NB! Üritus on osalejatele tasuta. Vajalik eelnev registreerimine.

Isikupärased ehted kaunistavad nii meest kui naist. Kuldreegel soovitab vältida kõike, mis koliseb, liigselt domineerib või on nähtavalt võlts. Tööellu ei sobi ka hiigelsuured kõrvarõngad, suled, etnokäsitöö, kassikuld.

Lisainfo ja registreerimine: LIDIA FRIEDENTHAL Tel: 604 0077 E-post: lidia@koda.ee

MARJU MÄNNIK Tel: 604 0079 E-post: marju.mannik@koda.ee


Teated

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 16. detsember 2009

Seminar

Seminar

„Võlgade sissenõudmise kolm viisi” 21. jaanuaril Kaubanduskojas Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab koostöös Advokaadibürooga Tamme & Otsmann 21.

„Tasude arvutamine uue töölepinguseaduse alusel”

jaanuaril 2010 kell 10.00–15.30 Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) seminari võlgade sissenõudmise viisidest: läbirääkimised, täitemenetlus, pankrot. Viimase kahe aastaga on makseprobleemidega Eesti ettevõtete arv järsult kasvanud. Ettevõtete ja eraisikute krediidikäitumise halvenemine on karm reaalsus ning oma majandustegevuses peab

19. jaanuaril Tartus kell 11.00-15.00 Atlantise konverentsikeskuses (Narva mnt 2)

igaüks mõtlema, kuidas tagada võlgade tulemuslik sissenõudmine. Probleemseid võlgnikke on pea kõigil, kuid ometi on osad ettevõtjad võlgade sissenõudmisel tulemuslikumad kui teised.

26. jaanuaril Tallinnas

Millised on eduka võlanõudmise saladused, milliste võlgadega tasub tegelda ise ning milliste

kell 11.00-15.00 Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17)

nõuetega on targem pöörduda spetsialisti poole. Nendes küsimustes jagavad koolitusel kogemusi oma ala tipptegijad.

SEMINARI PÄEVAKAVA 10.00-11.30

Lektor on E-Audit OÜ audiitor Ellen Tohvri.

Võlgade sissenõudmine läbirääkimiste teel — Villu Otsmann, Advokaadibüroo Tamme & Otsmann partner ning keerulistele võlanõuete ning vaidluste lahendamisele spetsialiseerunud vandeadvokaat. Millal tegeleda võlgnikuga ise ja millal „kutsuda abiväge“?

Käsitlemisele tulevad teemad Keskmise töötasu arvutamise vajadus ja erinevad juhud.

Läbirääkimiste ettevalmistus, ajastus, teostus. Toimetulek „raske“ võlgnikuga. Kuidas tagada võlgnikuga saavutatud kokkuleppe täitmine?

Keskmise töötasu arvutamise aluseks olev Vabariigi Valitsuse määrus ja selle olulisemad muudatused.

11.30-11.50

Kohvipaus

11.50-13.20

Võlgade sissenõudmine täitemenetluses —

erireeglid, keskmine tööpäevatasu ja

Elin Vilippus, Tallinna kohtutäitur, Kohtutäiturite Täiskogu juhatuse liige.

selle teisendamine).

Keskmise töötasu arvutamine (üld- ja

Milliseid nõudeid/lahendeid saab täitemenetluse kaudu sisse nõuda?

Keskmise kalendripäevatasu arvuta-

Täitemenetluse olulised tähtajad ja põhitoimingud.

mine (puhkusetasu maksmiseks, ka-

Nõuete konkurents täitemenetluses ning täitmise võimalik

sutamata puhkuse hüvitise maksmi-

üleminek pankrotimenetluseks.

seks, töövõimetushüvitise maksmi-

13.20–14.00

Lõuna

seks).

14.00–15.30

Võlgade sissenõudmine pankrotimenetluses —

Keskmise tööpäevatasu arvutamine

Martin Krupp, pankrotihaldur, kes viimase 12 aasta jooksul läbi viinud

(töötaja koolitusel viibimisel, raseda ja

ca 500 pankroti- ja likvideerimismenetlust.

rinnaga toitva ema töötasu säilita-

Millal on mõtet pankrotimenetlust kasutada?

miseks, töötavatel õppuritel õppe-

Pankrotimenetluse algatamisega seotud probleemid, ajutise halduri

puhkuse ajal).

määramine, menetluse raugemine ning pankrotihalduri kinnitamine jne. Nõuete kaitsmine ning teised olulisemad tähtajad ning põhitoimingud

Seminari osalustasu Kaubanduskoja liik-

pankrotimenetluses.

metele on 500 krooni, mitteliikmetele 1000 krooni (hindadele lisandub käibemaks). Hinnas sisalduvad materjalid ning

Seminari osavõtutasu Kaubanduskoja liikmetele on 550, mitteliikmetele 1100 krooni, hindadele

lõuna ja kohvipaus.

lisandub käibemaks. Hinnas sisalduvad teabematerjalid, kohvipaus ja lõuna.

Lisainfo ja registreerimine: KATI KRASS Tel: 443 0989 • E-post: kati@koda.ee

Lisainfo ja registreerimine: TOOMAS HANSSON Tel: 744 2169 E-post: toomas.hansson@koda.ee

19


20

Teated

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 16. detsember 2009

Infopäev

Messikoolitus Tallinnas ja Tartus

„Kõik, mis on vaja teada taimede ja taimsete saaduste ekspordist ja impordist”

Tulemuslik messiturundus —

20. jaanuaril Kaubanduskojas

töö enne messi, messi ajal ja pärast messi! Tallinnas 2. veebruaril ja 9. märtsil kell 9.00–17.00 Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17) Tartus 13. aprillil kell 9.00–17.00 Raadimõisa hotellis (Mõisavärava 1)

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab 20. jaanuaril kell 10.00–14.30 koostöös loodava Põllumajandusametiga Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17,

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab koolituse koostöös Ettevõtluse

Tallinn) infopäeva taimede ja taimsete saaduste ekspordist ja impordist.

Arendamise Sihtasutusega. Koolituste korraldamist rahastab EASi Tead-

Infopäeval käsitletakse mitmeid päevakajalisi teemasid taimede ja taim-

miste ja oskuste arenguprogrammi raames Euroopa Sotsiaalfond. Mes-

sete saaduste ekspordi ning impordi valdkonnast. Antakse ülevaade muu-

sikoolitused viib läbi Jakob Saks, kes on pikaajalise praktilise koge-

datustest Euroopa Liidu seadusandluses, mis on seotud puidust

musega eksportöör, tunnustatud koolitaja ja konsultant. Viimase 6 aasta

pakkematerjali (kaubaalused, tugipostid, pakkekastid jne) sissetoomisega

jooksul on ta organiseerinud erinevatele ettevõtjatele messistende 2-4

ELi. Peatutakse probleemiks kujunenud pakkematerjalide veol Portugalist

rahvusvahelisel messil aastas (sh Aasia, Euroopa, Põhja-Ameerika). Tal

teistesse EL riikidesse.

on 11 aastat ekspordi juhtimise kogemust (sh 5 aastat töötades väl-

Infopäeval tutvustatakse 1. jaanuaril 2010 tööd alustavat Põllumajan-

jaspool Eestit) ning magistrikraad Copenhagen Business Schoolist.

dusametit. Uus amet luuakse Taimetoodangu Inspektsiooni, piirkondlike

Tooteid ja teenuseid ning nende omadusi peab klientidele järjest

maaparandusbüroode ning Maaparanduse Ehitusjärelevalve- ja Eksper-

rohkem ja täpsemalt selgitama, kuna valik mis turule jõuab on väga

tiisibüroo ümberkorraldamise tulemusena.

mitmekesine ja muudab otsuse langetamise kliendile väga raskeks.

Lektorid on peadirektori asetäitja Raina Mõttus, taimetervise osakonna juhataja Riina Koidumaa, taimetervise osakonna juhataja asetäitja Ülle Metsman, taimetervise osakonna peaspetsialist Tea Tasa. Infopäeva kava 9.45–10.00

Registreerimine

10.00–10.30

Vastloodud Põllumajandusameti tutvustus — Raina Mõttus

10.30–11.00

Taimede ja taimsete saaduste impordist — Riina Koidumaa

11.00–11.30

Taimede ja taimsete saaduste ekspordist — Riina Koidumaa

11.30–11.45

Kohvipaus

11.45–12.15

Rahvusvaheline Fütosanitaarmeetmete Standard ISPM 15 — Ülle Metsman

12.15–12.45

EL sisesed nõuded puidust pakkematerjalile, männilaguussi monitooringu läbiviimisest — Ülle Metsman

12.45–13.45

Puidutöötlemisettevõtete (kuivatid, pakkematerjalide tootjad ) tunnustamisest Eestis — Tea Tasa

Seminari osalustasu on Kaubanduskoja liikmetele 350 ja mitteliikmetele

Üha tiheneva konkurentsi tingimustes hakkavad äris järjest enam tähtsust omama isiklikud suhted. Ja nende arendamiseks pole paremat kohta kui messid või näitused, kus on võimalik suhelda ja otsest kontakti saavutada potentsiaalse või ammuse äripartneriga. Et messil osalemine oleks edukas, vastaks ettevõtte ootustele ja tagaks tehtava investeeringu tasuvuse, tuleb kindlasti pikalt ja põhjalikult planeerida messil osalemist, realiseerida messil püstitatud eesmärgid ning teha sihikindlalt järeltööd saadud kontaktidega peale messi. Antud koolituse käigus antakse põhjalik ülevaade kõikidest etappidest ning jagatakse kasulikke näpunäiteid. Seminaril leiavad käsitlust järgmised teemad: konkurentsieelis, sihtturg, messi valik; messi ettevalmistus — eesmärgid, messiboksi planeerimine, meeskond, eelarve, logistika, ühisstendid, kliendisuhted, messiturundus; messiboksis — messiboksis osalemine, töökorraldus, klientidega suhtlemine, mida teha, mida mitte; järeltöö pärast messi — tulemuste analüüs, edasised sammud. Koolituse osalustasu on 300 krooni. Huvi korral palume eelnevalt registreeruda!

700 krooni (lisandub käibemaks). Hinnas sisalduvad infopäeva materjalid ja kohvipaus.

Lisainfo ja registreerimine: LIDIA FRIEDENTHAL • Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee MARJU MÄNNIK • Tel: 604 0079 • E-post: marju.mannik@koda.ee

Lisainfo ja registreerimine: LIIS LEHESALU Tel: 604 0081 • E-post: liis@koda.ee


Teated

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 16. detsember 2009

Venekeelne seminar

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda koostöös EASi ja

registrisse kandmine; kasumimaksud;

„Ettevõtluskeskkond Venemaal”

rahvusvahelise konsultatsioonikompaniiga G.S.L.

maksude planeerimine — lubatud piir).

11. veebruaril Tallinnas (Toom-Kooli 17)

Law & Consulting korraldab venekeelse seminar

12.00

Lõuna

ettevõtluskeskkonnast Venemaal. Lektor on GSL

12.45

Tolliaspekt (regulatsiooni põhimõtted;

21

tollirežiimide liigid. Ekspordi-impordi

Law & Consulting jurist Sergei Panuško.

regulatsioon; tolliorganite ja -maakleri9.30

Osavõtjate registreerimine, hommikukohv

10.00

12. veebruaril Jõhvis (Pargi 27)

tega koostööküsimused). 13.20

(juriidilise isiku loomine — näidisalgoritm;

-kontroll (investeeringud: õiguslikud

JL loomise protseduur, sh põhikirjakapitali

garantiid ja võimalused; õigusregulat-

tasumine; muudatused Vene seadu-

siooni aktuaalsed probleemid Vene

sandluses OÜ osas; töösuhete regulat-

Föderatsioonis; välismajandustegevus:

sioon — mõningad iseärasused; litsent-

panga- ja valuutaregulatsioonid), 11.00

Korporatiivne aspekt. Muud aspektid

Investeeringud, valuutaregulatsioonid ja

Maksuaspekt (välismaiste ettevõtjate juuresoleku vormid Vene Föderatsioonis;

seerimine). 14.15

Vastused küsimustele, kokkuvõtete tegemine.

föderaalne maksusüsteem; alalise esinduse loomine; mitteresidentide maksu-

Osalustasu on 600 krooni (lisandub käibemaks).

Info ja registreerimine: Tallinnas — VIIVE RAID • Tel: 604 0092 • E-post: viive@koda.ee • Jõhvis — MARGUS ILMJÄRV • Tel: 337 4950 • E-post: margus@koda.ee


Riigihanketeated • Koostööpakkumised

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 16. detsember 2009

23

Riigihanketeated: EESTI

vahetatava

veokonteinersüs-

Isikuhooldustoodete hange. Täht-

GRUUSIA

Lõuna-Eesti kutsekooli lihatöös-

teemi konteinerist, mis komp-

aeg 15.01.2010.

Erastamispakkumine suurima

tusseadmete hange. Tähtaeg

lekteeritakse inimeste majutami-

Kood 2645

Tbilisi haigla (vabariiklik haigla)

26.01.2010. Kood 2637

seks koos vajaliku varustusega).

Käsitöö- ja kunstitarvete hange

kohta. Tähtaeg 15.02.2010.

Virumaal vee- ja kanalisatsioo-

Eelteade. Kood 2641

koolidele. Tähtaeg 15.01.2010.

Kood 2636

nitorustike

Elektroonilise

Kood 2646

rekonstrueerimise

raporteerimise

projekteerimis- ja ehitustööde

süsteemi ostmise hange. Täht-

hange. Tähtaeg 21.01.2010.

aeg 18.01.2010. Kood 2642

Kood 2638

Reostustõrje vahendite hooldus-

Ostetakse mitmesuguseid ravi-

Energiapuidu hakkimise ja hakk-

ja puhastusseadmete ning abi-

meid. Tähtaeg 20.01.2010.

puidu veo hange. Tähtaeg 20.01.

vahendite konteineri hange.

Kood 2647

2010. Kood 2639

Tähtaeg 22.12.2009. Kood 2643

Täpsem info: LEA AASAMAA Tel: 604 0090 • E-post: lea@koda.ee

MAKEDOONIA

Kõrgkooli labori sisustuse hange (laborimööbel jm varustus). Täht-

LÄTI

SOOME

Riigihange Makedoonia teede

Vaata kõiki kehtivaid hanketeateid Koja veebilehelt www.koda.ee  teenused  valik riigihanketeateid.

aeg 25.01.2010. Kood 2640

Endoskoopia- ja endokirurgia-

ehituseks, ümberehituseks ja

Eriotstarbeliste teisaldatavate

seadmete hange. Tähtaeg 31.12.

hooldustöödeks. Tähtaeg 14.01.

konteinerite hange (koosneb

2009. Kood 2644

2010. Kood 2635

Iisraeli määrdeainete tootja otsib

Luksemburgi vineerist ja tera-

Leedu ettevõte, mis toodab kau-

vahendajat, nt autoosade müü-

sest tööstuslike pakkelahen-

baaluseid (wet wooden pallets),

Austraalia valitsus otsib kontakte

jat, kes võiks hakata edasimüü-

duste tootja otsib esindajat.

otsib vahendajat.

erinevate e-äri kogemusega et-

jaks.

Kood 2009-12-03-004

Kood 2009-11-24-024

tevõtetega Eestist, et arendada

Kood 2009-11-16-024

Luksemburgi energiatootmisele

Saksa veepõhiste värvide tootja

vastavaid teenuseid Austraalias.

Serbia siidkanga tootja otsib

spetsialiseerunud tehnikaette-

otsib äripartnereid Euroopas.

edasimüüjat ja on huvitatud

võte otsib vahendajat, et müüa

Koos 2009-11-24-004

frantsiisitüüpi koostööst.

automatiseerumise teenuseid

Itaalia veinitootja otsib koostööd

Kood 2009-11-10-026

energiaturul.

veinide ekspordiga tegeleva fir-

Vene kindlustusettevõte otsib

Kood 2009-12-03-003

maga ning pakub võimalust

kontakti teiste sama valdkonna

Armeenia šokolaaditootja otsib

ühisosaluseks.

ettevõtetega, et pakkuda ühi-

vahendajat.

Kood 2009-11-23-027

selt kindlustusteenuseid Vene-

Kood 2009-11-30-026

Bulgaaria põllumajanduse ja

maal.

Leedu brändiriiete, pesu ja kos-

viinamarjaistandustega tegelev

Kood 2009-11-19-001

meetika müüja otsib usaldus-

ettevõte otsib partnerit, et ühi-

Tšehhi sisseehitatud mõõte-

väärset varustajat.

selt luua veinikeldreid.

seadmete, kaugjuhtimis- ja jäl-

Kood 2009-11-27-028

Kood 2009-11-23-026

gimissüsteemide arendaja otsib

Saksa määrdeainete, mootori-

Itaalia naha- ja karusnahatoode-

vahendajat, pakub end allhan-

õlide jm autotööstuse keemia

te tootmisele, parandamisele ja

gete teostajaks ning konsul-

vahendaja otsib esindajat pika-

puhastamisele spetsialiseeru-

tandiks.

ajaliseks koostööks ja pakub

nud ettevõte otsib oma tee-

Kood 2009-11-24-007

frantsiisivõimalust.

nustele vahendajat, pakub end

Hispaania prügi ümbertöötlemi-

Kood 2009-11-26-053

allhanketööde teostajaks ning

sega tegelev ettevõte otsib va-

Hispaania ettevõte, mis toodab

on huvitatud ühisettevõtlusest.

hendajat keskkonnasõbralikult ja

professionaalsetele maalritele

Kood 2009-11-23-004

puidu ümbertöötlemise teel too-

plastikmaske, otsib kogemuste-

Prantsuse ettevõte otsib Eestist

detud pinkidele, lillepottidele,

ga esindajat oma toodetele

väikeste teraselementide tootjat

piiretele jmt.

Euroopa Liidus.

(mõõtudega ca 25-45 mm).

Kood 2009-11-18-007

Kood 2009-11-25-036

Kood 2009-12-08-001

Koostööpakkumised: TEADE

Täpsem info: ANNIKA METSALA Tel: 604 0091 E-post: annika.metsala@koda.ee

Vaata lisainfot Koja tasuta partnerotsinguteenustest ja koostööpakkumiste loetelu veebilehelt www.koda.ee  teenused  koostööpakkumised ja infoteenused (ülevaade partnerotsinguteenustest)  viimased koostööpakkumised (loetelu pakkumistest).


24

Liikmelt liikmele

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 16. detsember 2009

Teil on võimalus leida koostööpartnereid ning uusi kliente teiste Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liikmete hulgast ning teha oma toodete või teenuste sooduspakkumisi. Koostöösoov või sooduspakkumine peab sisaldama järgmisi andmeid: sooduspakkumist/koostöösoovi, tegevusvaldkonda, firma nime, kontaktandmeid, aadressi, telefoninumbrit, e-postiaadressi, kontaktisiku andmeid ning pakkumise kehtivusaega. Sooduspakkumise tingimuseks on selle kehtimine kõigile Kaubanduskoja liikmetele. NB! Avaldame ainult Eesti KaubandusTööstuskoja liikmete pakkumisi. Lugege koostööpakkumisi nüüd ka Kaubanduskoja veebilehel Teenused – Koostööpakkumised ja info – Liikmelt liikmele aadressil http://www.koda.ee/?id=46026. Lisainfo: KADRI LIIMAL • Tel: 523 6146 • E-post: kadri@koda.ee

OÜ CAWELL

soojuspumpade tootmiseks Eestis. Otsime rii-

müügisaal ja 100 m2 bürooruume. Samas

Pakume Kaubanduskoja liikmetele 7 päeva

gis ning väljaspool riiki partnereid koostööks

hoones saadaval ka erinevate suurustega

reklaamipinda väljaandes Coffee News täiesti

ülalmainitud ja piirnevates tootmisvaldkon-

laopindu hinnaga 20 kr/m2. Vahendustasuta!

tasuta, maksta tuleks vaid disainerile reklaami

dades ning kaupade ja teenuste eksportimiseks.

Huvi korral annan meeleldi lisainfot ja korraldan

kujunduse eest 390 krooni (hinnale lisandub

Lisainfo: Sergey Orlov

objekti külastuse!

käibemaks). Tavaliselt maksab ühenädalane

Tel: 5399 9658 • E-post: ferritkt@gmail.com

Lisainfo: Olga Aus

reklaam Coffee Newsis rohkem kui 1000 krooni.

Tel: 5663 8136 • E-post: olgaaus@hot.ee

Reklaam oleks üleval 7 päeva ja ca 80 söögiko-

CHINEST GROUP OÜ

has Tallinna kesklinnas ning jõuab mitmete

Chinest Group on kaubandusesindus, mis osu-

OÜ MGT-BAAS

tuhandete lugejateni, nii eesti kui ka vene keeles!

tab teenust Euroopa ettevõtetele. Meilt saab

Eesti firma, kelle omandis on haldus-, olme- ja

Coffee News on kord nädalas ilmuv väljaanne,

abi seoses Hiina partnerite hindamise ja va-

laohoonete kompleks, mida varem kasutati

mida jagatakse tasuta rohkem kui 80 restora-

likuga, kvaliteedikontrolli teostamisega ning

külmkambritena (üldpind 1500 m²), otsib part-

nis ja kohvikus Tallinna kesklinnas ning selle

lepingute sõlmimise või juriidiliste probleemide

nereid tööstusliku tootmise organiseerimiseks

läheduses. Coffee News on suurim kohvikute ja

lahendamisega. Pakume ka ettevõtte asuta-

või annab need ruumid üürile. On olemas

restoranide ajaleht maailmas ja seda rohkem

misteenust Hiinas. Kaubanduskoja liikmetele

autode ja raudtee estakaadid. 800 m kaugusel

kui 50 erinevas riigis. Reklaamitellija eeliseks on

esimene konsultatsioon tasuta! Pakkumise

asub meresadam ja 25 km kaugusel Venemaa

hind, mida võib endale lubada, sest reklaam

kehtivusaeg 31.12.2009.

piir. Firma pakub laiaulatuslikke tolli- ning

maksab vähem kui teistes trükimeediaväljaan-

Lisainfo: Priit Martinson

logistikateenuseid erinevate kaupade tarvis.

netes. Kohvikutes ja restoranides käijad on

Tel: 619 1619 • E-post: info@chinest.eu

Asub Sillamäe sadamaterritooriumi lähedal. Lisainfo:

kõige suuremad tarbijad ning kohalik lugejaskond on kõige potentsiaalsem tulevane klient.

AS ESFIL TEHNO

Kõigile võrdne reklaampind (50x75mm). Rek-

Eesti üliefektiivsete polümeermaterjalist mikro-

laamid Coffee Newsis ei ole väga suured, aga

ja nanokiudsete respiraatorite, analüüsilintide,

ETL-BALTIC GROUP OÜ

nad ei paista väikestena, kuna teised reklaamid

separatsioonimaterjalide ja muude toodete toot-

ETL-Baltic Group pakub raamatupidamis-

väljaandes on sama suurusega. Lisaks saate ka

ja otsib pikaajalist koostööd kogu maailmas.

teenust ning konsultatsiooniteenuseid raa-

kujunduse jätta meie hooleks.

Lisainfo:

matupidamise, maksunduse, töö- ja äriõiguse

Lisainfo: Annika Soomre

Tatjana Kuzmina

valdkonnas. Oleme osa ETList (European Tax

Tel: 636 1182 • GSM: 512 5977

Tel: 552 7387 • E-post: esfiltehno@gmail.com

and Law Group), mis on 30aastane audiitor- ja

E-post: Annika@coffeenews.ee

www.esfiltehno.ee

raamatupidamisteenuseid ning maksu- ja

Tel: 392 4166, 392 4492 • Faks: 392 4164

www.coffeenews.ee

ärikonsultatsioone pakkuv kontsern ning mille OÜ ARAGORN

koosseisu kuulub üle 650 büroo Saksamaal,

FERRIT KT OÜ

OÜ Aragorn annab üürile hea ligipääsetavusega

Prantsusmaal, Ühendkuningriigis, Hollandis,

OÜ Ferrit KT-l on ettevõttel on tegevuseload

kaubanduspinna, mis sobib ka teenindus- või

Austrias, Poolas, Hispaanias, Ungaris ja Tšeh-

gaasi- (A klass) ja ehitusetööde teostamise

kaupluse- ja laopinnaks. Pakume Eesti Kauban-

his. Koostöös ETL kontserni nõustajate ja part-

valdkondades. Uuringutest projektini, projektist

dus-Tööstuskoja liikmetele soodushinda —

neritega pakume ettevõtjatele ja ettevõtetele

finantseerimiseni, finantseerimisest ehituseni

60 kr/m2 eest. Üürihinnale ei lisandu käibe-

teenuseid Eestis ning Leedus ja selle aasta lõ-

ja objekti ekspluatatsiooni üleandmine. Teos-

maks. Tallinnas, Sirbi ühistranspordipeatuse va-

pust ka Lätis. Kaubanduskoja liikmed, kes sõl-

tame remonditöid, monteerimist ja tehnoloo-

hetus läheduses (Kopli tn 100c) asuv müügisaal

mivad meiega raamatupidamisteenuse lepingu

giaseadmete seadistamist. Meie alltöövõtjad

jääb rahvarohkesse kohta, hoonel on suured

2009. aasta jooksul saavad esimese kuu raa-

täidavad elektriremondi- ja monteerimistööd

vitriinaknad. Olemas estakaad. Renoveeritud

matupidamisteenust 50% soodsamalt!

mistahes keerukuse tasemel (üle 20 kv).

ruumid asuvad esimesel korrusel ja kokku on

Lisainfo: Krista Mulenok

Käesoleval ajal koostavad meie kaastöötajad

300 m2 pinda, mida on võimalik rentida nii

Tel: 622 18887 • GSM: 511 8080

äriplaani uute arvutuslike iseloomustustega

2

osadena kui ka terves mahus. 200 m — suur

E-post: info@etlbaltic.ee7 • www.etlbaltic.eu


Uued liikmed

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 16. detsember 2009

25

Tallinn ja Harjumaa AADERSELL OÜ

5554 8466

www.aadersell.ee

Palkmajade müük, erinevad ehitustööd, majade püstitus.

ALDIREKT OÜ

5567 3866

www.soluvi.com

Programmeerimine, arvutite tarkvara arendus ja müük.

www.avaeksperdid.ee

Aknakatete, markiiside ja turvakardinate tootmine ja müük.

AVAEKSPERDID OÜ

652 0250

BETAFISH OÜ

634 2834

BR CARGO OÜ

5858 6324

Tollimaakler teenused.

CONTROLLER SERVICES OÜ

5646 0504

Raamatupidamisteenused.

Mereproduktide eksport.

COPYMAX OÜ

681 8311

www.copymax.ee

Koopiamasinate, printerite ja fakside kulumaterjalide eksport-import.

ELKORAL OÜ

604 4922

www.elkoral.ee

Elektritööd, trafode müük, projekteerimine.

ELSAMAR OÜ

656 5412

www.elsamar.ee

Kala ja kalatoodete eksport ja import.

ETL-BALTIC GROUP OÜ

622 1888

www.etlbaltic.ee

Konsultatsiooniteenused raamatupidamise, maksunduse, töö- ja äriõiguse valdkonnas.

EU GIG OÜ

682 5615

www.eugig.eu

Elektriisolaatorite import-eksport.

FINROPORT PLUSS OÜ

646 1061

www.finroport.ee

Kontoritehnika eksport-import.

FIRMUS ELEKTER OÜ

655 4454

www.firmuselekter.ee

Elektritööd, käitlemine.

HANSAPAKEND OÜ

666 0444

www.hansapakend.ee

Pakkeseadmete ja pakkematerjalide hulgimüük, tööstuslike liimide ja liimiseadmete müük, markeerimisseadmete müük, tööstuslike värvide müük.

HARDBOARD EXPERT OÜ

676 6400

www.hardboardexpert.com

Ehitusmaterjalide hulgimüük. Toidu- ja tööstuskaupade jaeja hulgikaubandus. Puidust toodete (puitkiudplaatide) eksport ja import.

HORIZON TISSUE OÜ

608 5086

www.daisy.horizon.ee

Pehmepaberitoodete tootmine ja müük.

JUKU INVEST OÜ

507 7564

KANDUR AS

620 0701

KRETUM OÜ

5626 7104

LATVERA OÜ

522 4407

LIIDUKIVI OÜ

671 7703

Kinnisvarahaldus tasu eest või lepingu alusel. Metsa-, saematerjali ja vineertoodete eksport/import. www.kone.ee

Liftide, eskalaatorite ja automaatuste müük, paigaldus, hooldus.

www.tastyday.ee

Kalatoodete hulgimüük. Kinnisvaraarendus, ost-müük.

www.liidukivi.ee

Graniidist ja marmorist interjöörid, eksterjöörid (kaminad, köögid, baarid, sise- ja välistrepid jne) ja sepised.

5565 4133

www.ajakirjanikud.ee

Suhtekorraldusteenused, infoteenused, keeleline toimetamine.

NAVIGAATOR OÜ

639 6606

www.navigator-est.ee

Piimatoodete hulgimüük, sh kuivpiim.

NONGROTO OÜ

651 3646

www.nongroto.ee

Vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitus, santehnilised sisetööd, kaugsoojustrasside ja küttesüsteemide ehitus, ökosüsteemide SAVA müük ja paigaldus, Quick-Lock ja Therm-Line süsteemide müük ja paigaldus.

PANDIVERE VILLAVABRIK OÜ

510 1681

PRO LAB PRODUCTIONS OÜ

517 4638

PROTOBIOS OÜ

620 2222

RIITSINUS OÜ

678 2523

MEEDIAKONTAKTIDE OÜ

Tekstiilikiudude ja lambavilla töötlemine. www.prolab.ee

Videoproduktsioon, videotehniliste lahenduste teostus, saadete, reklaamide, filmide valmistamine, ürituste videotehniline teenindamine, videotehnika rent. Biomeditsiiniline teadus-arendustegevus.

www.laheotsa.ee

Kartuli- ja köögiviljakasvatus, kartuli- ja köögivilja töötlemine ning pakendamine.


26

Uued liikmed

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 16. detsember 2009

ZEPTER EESTI OÜ

630 9131

www.zepter.ee

Jaemüük – raviaparatuuri ja majapidamistarbed, tolmuimejad, õhupuhastid, metallnõud.

TOP TEXTILE OÜ

650 5928

www.akardin.ee

Kardinate ja kodutekstiili, töörõivaste tootmine.

WEBMEDIA GROUP AS

610 1990

www.webmedia.ee

Tarkvara tootmine ja arendamine.

VIRU KESKUS AS

610 1400

www.virukeskus.com

Kinnisvarahaldus.

WÄRTSILÄ BLRT ESTONIA OÜ

610 2241

www.wartsila.ee

Laeva- ja rasketehnika hooldus ja remont.

Ida-Virumaa KEKKI KINNISVARA & ÕIGUSBÜROO OÜ

711 4244

Õigusabiteenus, kinnisvara maakleri vahendustegevus, enda või renditud kinnisvara üürile andmine ja käitlus.

Jõgevamaa PÕLTSAMAA GRANIIT OÜ

775 5207

www.poltsamaagraniit.ee

Killustiku tootmine, müük.

329 3997

www.erfrees.ee

Mööbli, uste ja treppide valmistamine (köögimööbel, elu- ja ühiskondlike ruumide mööbel).

Lääne-Virumaa ER FREES OÜ

Raplamaa SAARIOINEN EESTI OÜ

484 1040

Toiduainete, taimetoidu ja väetiste tootmine ja müük. Linnu-, taime-, kala- ja karusloomakasvatus ning toodete ja saaduste müük. Toitlustamine. Väliskaubanduslik tegevus.

Tartumaa KONETEX OÜ

731 0223

www.konetex.ee

Määrdeainete ja mootoriõlide hulgimüük.

PLASTRUM OÜ

514 0521

www.plastrum.ee

Trükiga kilepakendite import, vahendustegevus tootjalt kliendini, agentuur euroopa kiletootjatele, kujundustööd.

Kaubanduskoda Eesti Kaubandus-Tööstuskoda • Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 • Faks: 604 0061 • E-post: koda@koda.ee • www.koda.ee Teenuste osakond

Poliitikakujundamise- ja õigusosakond Turundus- ja liikmesuhete osakond Raamatupidamine Kaubanduskoja Tartu esindus Kaubanduskoja Pärnu esindus Kaubanduskoja Kuressaare esindus Kaubanduskoja Jõhvi esindus

Tel: 604 0077 • konsultatsioon • päritolusertifikaadid • ATA-Carnet • tollikonsultatsioonid Tel: 604 0080 • äridelegatsioonid • messid • kontaktpäevad Tel: 604 0082 • Stockholmi messid Tel: 604 0082 • koostööpakkumised Tel: 604 0060 • konsultatsioon • majanduspoliitiline tegevus Tel: 604 0089 • liikmeks astumine • liikmesuhted • avalikud suhted • Tel: 604 0085 Teataja toimetus • toimetaja Kadri Liimal • Tel: 523 6146 • E-post: kadri@koda.ee Tel: 604 0067 Pikk tn 14, 51013 Tartu • Tel: 744 2196 Ringi 35, 80010 Pärnu • Tel: 443 0989 Tallinna 16, 93811 Kuressaare • Tel: 452 4757 Pargi 27-203, 41537 Jõhvi • Tel: 337 4950



Teataja 22_2009