Issuu on Google+

Eesti Kaubandus Tööstuskoda Nr 19 • 4. november 2008

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja häälekandja, asutatud 1925. aastal

Toomas Luman:

„Ettevõtjate jaoks on kõige olulisem stabiilsus!” 23. oktoobril kogunes Riigikogu majanduskomisjoni initsiatiivil arutama olulise tähtsusega küsimust Eesti ettevõtluskeskkonna arengust. Ettekannetega esinesid Riigikogu majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman ja Tartu Ülikooli majandusprofessor Urmas Varblane. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman oli esimest korda kutsutud esinema Riigikogu täiskogu ette. Oma ettekandes „Eesti ettevõtluskeskkonna areng” rõhutas ta, et kõige olulisem on ettevõtjate jaoks stabiilsus.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman Riigikogu täiskogu ees.

Täna lehes: Luman esmakordselt Riigikogu ees Iga liige loeb!

Seadusandlus | Täiendustest meditsiiniseadmete seaduses | Tarbijaõiguste taseme ühtlustamisest ELis Kutseharidus

| Eesti kutseharidusest

Etikett

| Vastused etiketialastele küsimustele

Innovatsioon

| Innovatsiooni tähendusest

www.koda.ee


Juhtkiri

Kaubanduskoja TEATAJA, teisipäev, 4. november 2008

3

Toomas Luman Kaubanduskoja juhina esimest korda Riigikogu täiskogu ees Algus esikaanel. Kadri Liimal Toimetaja

Lühidalt Väikeettevõtjad ei tule täna toime pidevalt muutuva seadusandluse jälgimise ja täitmisega. ••• Maksusüsteem peab olema läbipaistev, motiveeriv ning kohtlema kõiki võrdselt. ••• Tänane haridussüsteem ei toimi ühtse tervikuna ja ühtse eesmärgi nimel, vaid valmistab ette äärmusi. ••• Eesti majandus ei saa olla konkurentsivõimeline, kui meie noored saavad vaid laiapõhjalise kõrghariduse, aga mitte mingisuguseid tööturul reaalselt rakendatavaid oskusi. ••• Haldusreformi läbiviimine on vajalik. Tänane mudel, kus mõnel puhul on kohalik omavalitsus ise valla kõige suurem tööandja, ei ole lihtsalt jätkusuutlik.

ogu ettevõtlust puudutav seadusandlik keskkond vajab stabiilsust,” ütles Luman. Tema sõnul ei tule väikeettevõtjad täna toime pidevalt muutuva seadusandluse jälgimise ja täitmisega. Lihtsustamine ja aruandluse automatiseerimine on ainsad võimalused selle probleemiga toime tulla. „Kujutage ennast ise ette väikeettevõtja rollis, kes püüab käituda seaduskuulekalt ja heauskselt, aga ta lihtsalt ei ole võimeline kogu selle muutuva mürgliga kursis olema, ja siis ühel kenal päeval saabub maksuhaldur, kes ütleb, et ta on kõik teinud valesti. Ma ei usu, et pärast seda on tal mingit motivatsiooni tegutseda edasi väikeettevõtjana ehk ettevõtjana üldse,” nentis ta.

K

Luman tõi välja, et ettevõtjad peavad üheks tõsisemaks probleemiks maksukoormust ning kritiseeris oma ettekandes teravalt planeeritavaid maksutõususid. „Ükski ettevõtja ei tegele ettevõtlusega ainult selle nimel, et maksta rohkem makse. Seetõttu peab maksusüsteem olema lihtne nii maksumaksjale kui -kogujale. Administreerimiskulu ei tohi ületada laeku-

mist, mis, ma kardan, mõnegi maksuliigi puhul täna nii võib olla, maksusüsteem peab olema läbipaistev, motiveeriv ning kohtlema kõiki võrdselt,” sõnas ta. Teise olulise teemana puudutas Luman oma ettekandes haridusreformi ja haldusreformi. „Meil on vaja heade kutseoskustega töötajaid. Tänane haridussüsteem ei toimi ühtse tervikuna ja ühtse eesmärgi nimel, vaid valmistab ette äärmusi, kandev keskkiht on aga kokku kuivamas. Meil läheb üle 70% noori omandama kõrgharidust. Sellist majandust pole kuskil, kus oleks vaja niipalju akadeemiliselt haritud inimesi. Ja tegelikult need inimesed ei asu tööle oma erialal, vaid õpivad oma esimese tööandja juures. Eesti majandus ei saa olla konkurentsivõimeline, kui meie noored saavad vaid paljukiidetud laiapõhjalise kõrghariduse, aga mitte mingisuguseid tööturul reaalselt rakendatavaid oskusi. Haridussüsteemi vundament mõraneb, praod on sees,” tõdes Luman. Oma ettekandes heitis Luman ette ka seda, et haldusreformist on seni vaid räägitud,

kuid sisuliselt mingit reformi toimunud pole. „Tegutseme täna ennesõjaaegse haldusterritoriaalse jaotuse alusel. Tänane mudel, kus mõnel puhul on kohalik omavalitsus ise valla kõige suurem tööandja, ei ole lihtsalt jätkusuutlik. Hetkel viljeletav vabatahtlik liitumine tähendab ju sisuliselt liitumist häda sunnil. Ma ei kujutaks ette, et ettevõtluses oleks võimalik ilma omaniku kindlakäelise juhtimiseta struktuure liita. Kui riik küsib, siis oleme lahkesti nõus ettevõtjate kogemusi muutuste juhtimisel jagama,” lubas Luman. Toomas Luman tõi oma ettekannet kokku võttes välja konkreetsed ettepanekud, mida Riigikogu võiks ettevõtjate heaks teha: • säilitada majanduskeskkonna üldine stabiilsus; • jätta maksud samale tasemele; • teha ebamugavad hariduskorralduslikud otsused; • läbi viia haldusreform; • analüüsida ja mõõta põhjalikult seadusandlike aktide mõju enne nende ellu viimist.


4

Kaubanduskoja TEATAJA, teisipäev, 4. november 2008

Teejuht

kalender

Sisukord

Juhtkiri

11. november

Ettevõtjate jaoks on kõige olulisem stabiilsus

3

Seminar „Võlgade sissenõudmise ja täitemenetluse sõlmküsimusi” Kati Krass • Tel: 443 0989 • E-post: kati@koda.ee

Seadusandlus

11. november

Euroopa Komisjon soovib tarbijaõiguste taset ü htlustada

5

Täiendused meditsiiniseadme seaduses

7

Ettevõtlik Eesti kutseharidus

12. november

8 13. november

Kaubanduskoja 83. aastapäeva vastuvõtt Eesti Teaduste Akadeemias Piret Salmistu • Tel: 604 0060 • E-post: piret@koda.ee

10 14. november

Innovatsioon Mida mõistad sõna "innovatsioon" all?

Kaubanduskoja juhatuse koosolek Kristina Bondarenko • Tel: 604 0060 • E-post: kristina.bondarenko@koda.ee

Euroopa Liit Eesti juht kindlustas endale koha EL-Hiina ärialase väljaõppe skeemis

Läti firmad otsivad koostöövõimalusi Viive Raid • Tel: 604 0080 • E-post: viive@koda.ee

13. november

Kutseharidus

Rumeenia veinide presentatsioon ja kontaktkohtumised Liina Pello • Tel: 604 0091 • E-post: liina.pello@koda.ee

Seminar „Tehniliste normide teavitamise kohustus Euroopa Liidu siseturul” Kati Vaibla • Tel: 604 0080 • E-post: kati.vaibla@koda.ee

11 17. november

Ärivisiit Bulgaariasse Liina Lainen • Tel: 604 0083, 5300 7085 • E-post: liina@koda.ee

Etikett Kü sija suu pihta ei lööda!

12

25. november

Seminar „Võlgade sissenõudmise ja täitemenetluse sõlmkü simusi” Kati Krass • Tel: 443 0989 • E-post: kati@koda.ee

Rahvusvahelised üritused

13

Koolitus

15

Teated

20

Riigihanketeated • Koostööpakkumised

21

Juubilarid

22

26. november

Seminar „Kliendihaldus ja selle olulisus kaasaegses ettevõttes” Kati Krass • Tel: 443 0989 • E-post: kati@koda.ee

24. november

Seminar „Kuidas jääda ellu majanduslanguse ajal teeviit ettevõtjale” Liina Pello • Tel: 604 0091 • E-post: liina.pello@koda.ee

27. november

Seminar „Sihtturg – Ukraina” Viive Raid • Tel: 604 0080 • E-post: viive@koda.ee

Tähelepanu! Kaubanduskoja telefoninumbrid on muutunud!

Teenuste osakond

Poliitikakujundamise- ja õigusosakond Turundus- ja liikmesuhete osakond Raamatupidamine Kaubanduskoja Tartu esindus Kaubanduskoja Pärnu esindus Kaubanduskoja Kuressaare esindus Kaubanduskoja Jõhvi esindus

Kaubanduskoda Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 Faks: 604 0061 E-post: koda@koda.ee www.koda.ee Tel: 604 0077 • konsultatsioon • päritolusertifikaadid • ATA-Carnet • tollikonsultatsioonid Tel: 604 0080 • äridelegatsioonid • messid • kontaktpäevad Tel: 604 0081 • Kölni messid • Tel: 604 0082 • Stockholmi messid Tel: 604 0082 • koostööpakkumised • raamatukogu Tel: 604 0060 • konsultatsioon • majanduspoliitiline tegevus Tel: 604 0089 • liikmeks astumine • liikmesuhted • avalikud suhted • Tel: 604 0085 Teataja toimetus • toimetaja Kadri Liimal • Tel: 523 6146 • E-post: kadri@koda.ee Tel: 604 0067 Pikk tn 14, 51013 Tartu • Tel: 744 2196 Ringi 35, 80010 Pärnu • Tel: 443 0989 Tallinna 16, 93811 Kuressaare • Tel: 452 4757 Pargi 27-203, 41537 Jõhvi • Tel: 337 4950


Kaubanduskoja TEATAJA, teisipäev, 4. november 2008

Seadusandlus

5

Euroopa Komisjon soovib tarbijaõiguste taset ühtlustada

Mait Palts Poliitikakujundamiseja õigusosakonna juhataja

Lühidalt Uue tarbijaõiguste direktiivi eelnõuga soovitakse kehtestada ühtsed reeglid kõigile 27-le liikmesriigile. ••• Kaubanduskoja seisukoht tuginedes liikmetelt saadud tagasisidele oli poolteist aastat tagasi, et Eestis kehtivatest tarbijaõiguse põhimõtetest karmimaid nõudeid ei ole kindlasti põhjust kogu EL tasemel kehtestada. ••• Tarbija teavitamine on direktiivi eelnõus üks olulisemaid osasid. Seega soovitakse ühtlustada liikmesriikides teabe hulk, mida kaupleja peab tarbijale andma. ••• Ettevõtja seisukohast tuleks lähtuda põhimõttest, et kohustuslikud tarbijaõiguse nõuded rakenduvad kauplejale, kui ta teeb tehingu tarbijaga.

valdatud uue tarbijaõiguste direktiivi eelnõu eripäraks võib lugeda seda, et tavapärasest miinimumtaseme kehtestamisest soovitakse sammu võrra edasi liikuda ja kehtestadagi ühtsed reeglid kõigile 27-le liikmesriigile. Liikmesriigid peaksid direktiivi üle võtma nii nagu see on, rangemate või leebemate tarbijakaitsealaste nõuete kehtestamine ei oleks lubatud. See muudab direktiivi kindlasti olulisemaks, seda eelkõige riikides, kus tarbijakaitse on tagatud EL miinimumist oluliselt kõrgemal tasemel. Eestile kavandatavad muudatused esialgsel hinnangul negatiivset mõju ei tohiks avaldada, kuna meie tarbijaõiguse tase on senistes EL tarbijaõigust puudutavates direktiivides nõutud miinimumtaseme lähedane. Kindlasti tuleb aga direktiivi eelnõud täiendavalt analüüsida, sest praegu on veel võimalik seda muuta. Kõnealuse direktiivi eelnõule eelnes üsna pikk konsulteerimisperiood, mille käigus küsiti ka Kaubanduskoja arvamust. Liikmetelt saadud tagasisidele tuginevad vastused toonastele

A

ettepanekutele esitasime juba üle pooleteise aasta tagasi. Peamiseks seisukohaks oli toona see, et Eestis kehtivatest tarbijaõiguse põhimõtetest karmimaid nõudeid ei ole kindlasti põhjust kogu EL tasemel kehtestada. Vaadates direktiivi eelnõud, võib öelda, et tulemus on üldjoontes sellist seisukohta ka arvestav. Komisjoni ettepaneku eesmärk on vaadata läbi neli kehtivat tarbijate õiguseid puudutavat direktiivi ning koondada need ühtseks tervikuks: direktiiv tarbija kaitsmise kohta väljaspool äriruume sõlmitud lepingute korral, direktiiv ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, direktiiv tarbijate kaitse kohta sidevahendi abil sõlmitud lepingute korral ja direktiiv tarbekaupade müügi ja nendega seotud garantiide teatavate aspektide kohta. Neis neljas kehtivas direktiivis sätestatakse praegu ka peamised tarbijate lepingulised miinimumõigused. Paljud liikmesriigid on neist miinimumnõuetest kehtestanud aga sootuks karmimad nõuded, mistõttu liikmesriikideülesel kauplemisel tuleb ette-

võtjal paratamatult kokku puutuda ka mitmete erinevate nõuetega.

Edaspidi lähtutakse täielikult ühtlustatud lähenemisest Nagu juba öeldud, soovib Euroopa Komisjon oma seekordse ettepanekuga minna kaugemale tavapärasest lähenemisest, mis põhineb minimaalsel ühtlustamisel ja mida järgiti kõigis neljas direktiivis (s.o liikmesriigid võivad säilitada ja võtta vastu rangemaid eeskirju kui neis direktiivides on kehtestatud). Ettepaneku kohaselt lähtutakse edaspidi (direktiivi eelnõus) aga täielikult ühtlustatud lähenemisest (st liikmesriigid ei tohi direktiivis sätestatust erinevaid sätteid säilitada ega vastu võtta). Tarbija on direktiivi eelnõu järgi füüsiline isik, kes tegutseb eesmärgil, mis ei ole seotud tema kaubandus-, majandus-, käsitööndusliku või kutsetegevusega. Sisult sarnane definitsioon sisaldub hetkel ka meil kehtiva võlaõigusseaduse paragrahvis 34.


6

Kaubanduskoja TEATAJA, teisipäev, 4. november 2008

Seadusandlus

Euroopa Komisjoni eesmärk on vaadata läbi neli kehtivat tarbijate õiguseid puudutavat direktiivi ning koondada need ühtseks tervikuks: direktiiv tarbija kaitsmise kohta väljaspool äriruume sõlmitud lepingute korral, direktiiv ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, direktiiv tarbijate kaitse kohta sidevahendi abil sõlmitud lepingute korral ja direktiiv tarbekaupade müügi ja nendega seotud garantiide teatavate aspektide kohta.

Kauplejaks on direktiivi kohaselt füüsiline või juriidiline isik, kes tegutseb eesmärgil, mis on seotud tema kaubandus-, majandus-, käsitööndusliku või kutsetegevusega, ning sellise kaupleja nimel või volitusel tegutsev isik. Võrreldes siinkohal jällegi direktiivi eelnõud kehtiva õigusega, võib öelda, et kaupleja mõiste on praegusega võrreldes mõnevõrra laiem. Ettevõtja seisukohast lähtudes tuleks siiski lähtuda põhimõttest, et kohustuslikud tarbijaõiguse nõuded rakenduvad kauplejale, kui ta teeb tehingu tarbijaga. Direktiivi kohaselt ei ole see aga üheselt selge ning vajaks seetõttu täpsustamist.

Ühtlustatakse teabe hulk, mida kaupleja peab tarbijale andma Tarbija teavitamine on direktiivi eelnõus kahtlemata üks olulisemaid osasid. Seega soovitakse ühtlustada liikmesriikides teabe hulk, mida kaupleja peab tarbijale andma. Enne müügivõi teenuslepingu sõlmimist peab kaupleja esitama tarbijale direktiivi eelnõu kohaselt järgmise teabe, kui selline teave ei ole kontekstist niigi selge: • toote põhiomadused, sidevahendile (millega teavet edas-

• •

tatakse) ja tootele kohases ulatuses; kaupleja aadress ja identifitseerimisandmed, näiteks tema ärinimi, ning vajadusel selle kaupleja aadress ja identifitseerimisandmed, kelle volitusel ta tegutseb; toote või teenuse hind koos maksudega või juhul, kui toote või teenuse olemusest tulenevalt ei ole hinda põhjendatult võimalik eelnevalt arvutada, hinna arvutamise viis ning vajadusel ka täiendavad veo-, tarne- või postikulud või, kui neid kulusid ei ole põhjendatult võimalik eelnevalt arvutada, teave selle kohta, et võidakse nõuda selliste täiendavate kulude tasumist; maksmise, tarne, tellimuse täitmise ja kaebuste lahendamise kord, kui see erineb ametialase hoolikuse nõuetega kehtestatust; lepingust taganemise õigus (kui see on asjakohane); kauba müügijärgse hoolduse ja garantii olemasolu ja tingimused (kui see on asjakohane); lepingu kestus (kui see on asjakohane) või, kui leping on tähtajatu, lepingu lõpetamise tingimused;

• tarbija lepingust tulenevate kohustuste minimaalne kestus (kui see on asjakohane); • asjaolu, et kaupleja nõudel peab tarbija maksma ettemaksu või esitama finantstagatise ning sellise ettemaksu või finantstagatise tingimused.

Tarnet ja riskide üleminekut puudutavad põhimõtted Alati olulisteks ja tihti ka vaidluseid tekitavateks küsimusteks mistahes müüki ja kaupade liikumist puudutavate tehingute puhul on tarne ja riskide üleminek. Direktiivi eelnõu üritab ka siin tarbijamüügiks ühtseid reegleid seada. Kauba kaotsimineku või kahjustumise risk kandub eelnõu järgi üle tarbijale, kui tarbija või tema määratud kolmas isik, on saanud kauba oma valdusse. Seega seondub riski üleminek direktiivi järgi eelkõige kauba valduse üleminekuga. Erandina kandub risk üle tarbijale lepinguosaliste vahel kokkulepitud tarnekuupäeval, kui tarbija või tema määratud kolmas isik (kes pidi kauba vastu võtma), ei ole astunud mõistlikke samme kauba oma valdusse saamiseks. Viimane tähendab eelkõige seda, et risk läheb tarbijale üle siiski

tarnekuupäeval, vaatamata kauba vastuvõtmisest, kui kaupleja on oma kohustused täitnud, kuid tarbija ei võta põhjendamatult kaupa vastu. Täiendavalt puudutab kauba tarnimist ka direktiivi eelnõus sisalduv põhimõte, mille kohaselt, kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti, tarnib kaupleja kauba hiljemalt 30 päeva jooksul alates lepingu sõlmimise päevast. Tegemist on kahtlemata olulise tähtajaga, mis muudab kaupleja ja tarbija vahel sõlmitava lepingu senisest veelgi olulisemaks. Juhul kui tarne on eelduslikult pikema tähtajaga kui üks kuu, tuleks see direktiivi põhimõtteid arvestades kindlasti kirjalikus lepingus fikseerida. Olulisematest teemadest puudutab direktiivi eelnõu veel sidevahendite abil sõlmitavaid lepinguid, tarbija taganemisõigust lepingust, kaupade lepingule mittevastavuse ja garantii küsimusi ning ebaausate lepingutingimuste tühisusega seonduvat.

Kõigil, kellel teema vastu rohkem huvi on võimalik tarbijaõiguste direktiivi eelnõuga Kaubanduskoja kodulehel tutvuda ning arvamust avaldada.


Seadusandlus

Kaubanduskoja TEATAJA, teisipäev, 4. november 2008

Koidu Mölderson Poliitikakujundamiseja õigusosakonna jurist

7

Täiendused meditsiiniseadme seaduses Meditsiiniseadme seaduse muutmise seaduse eelnõu on esitatud e-õiguse vahendusel kõigile huvitatud isikutele kommenteerimiseks.

Lühidalt Eelnõu puudutab peamiselt meditsiiniseadmete levitajaid ja professionaalseid kasutajaid. ••• Laiendatakse meditsiiniseadmetele kohalduvate seaduste ringi – meditsiiniseadmed peavad teatud tingimustel vastama isikukaitsevahenditele või masinatele kehtestatud olulistele tervisekaitse ja ohutuse nõuetele. ••• Laiendatakse meditsiiniseadme seaduse rakendusala, et lisaks inimtervishoiule oleksid hõlmatud ka veterinaarmeditsiinis kasutusel olevad meditsiiniseadmed ning seadust saaks rakendada nii inimese kui ka looma ohutust ning tervise kaitset silmas pidades. ••• Meditsiiniseadme seaduse sätted kohaldatakse meditsiinilisele seadmele, mille sihtotstarve on ravimi manustamine inimesele või loomale. Meditsiiniseadmeks loetakse ka spetsiaalselt tootja poolt inimeste ja loomade puhul diagnostiliseks või ravi eesmärkidel loodud tarkvara.

E

elnõu puudutab eelkõige meditsiiniseadmete levitajaid ja kasutajaid

Lühidalt puudutab nimetatud eelnõu peamiselt meditsiiniseadmete levitajaid (kelleks on iga majandus- või kutsetegevuse käigus toodet turustusahelas pakkuv isik, näiteks isik, kes vastutab meditsiinitoote Eesti turule toomise eest) ja professionaalseid kasutajaid, kellel on edaspidi kohustus teavitada Ravimiametit Eesti turule toodavatest või kasutusele võetavatest meditsiiniseadmetest. Eelnõuga laiendatakse meditsiiniseadmetele kohalduvate seaduste ringi, kuna meditsiiniseadmed peavad teatud tingimustel vastama ka isikukaitsevahenditele või masinatele kehtestatud olulistele tervisekaitse ja ohutuse nõuetele. Samuti laiendatakse meditsiiniseadme seaduse rakendusala, et lisaks inimtervishoius kasutatavatele seadmetele oleksid hõlmatud ka veterinaarmeditsiinis kasutusel olevad meditsiiniseadmed ning seadust saaks rakendada nii inimese kui ka looma ohutust ning tervise kaitset silmas pidades.

mine kas inimesele või loomale, siis loetakse see seade meditsiiniseadmeks ja sellele kohaldatakse meditsiiniseadme seaduse sätteid, samuti kohaldatakse sellistele seadmetele masinaohutuse seaduses sätestatud tervisekaitse ja ohutuse sätteid. Meditsiiniseadmeks loetakse ka spetsiaalselt tootja poolt inimeste ja loomade puhul kas diagnostiliseks või ravieesmärkidel loodud tarkvara. Samas üldistel eesmärkidel loodud tarkvara, kui seda kasutatakse ka seoses tervishoiuga, ei ole meditsiiniseade. Näiteks tootja poolt spetsiaalselt kas inimesel või loomal viljastumise jälgimiseks ja kontrollimiseks mõeldud, samuti kunstliku viljastamise seadmed, kuuluvad meditsiiniseadmete hulka ning Ravimiametil on õigus määratleda Eesti turul olev toode meditsiiniseadmena. Sellist meditsiiniseadme tunnustele vastavat, kuid mitte-meditsiiniseadmena Eesti turul registreeritud toodet käsitleb Ravimiamet edaspidi kui nõuetele mittevastavat meditsiiniseadet ja võib nõuda seadme turult kõrvaldamist.

Meditsiinilise seadme mõiste

Tootja vastutus laieneb tootja volitatud esindajale

Kui turule lastakse selline meditsiiniline seade, mille sihtotstarve on ravimi manusta-

Täpsustatud on ka tootja vastutuse sätteid. Üldiselt reguleerivad tootja vastutust toote ja

teenuse ohutuse seadus ning ka toote nõuetele vastavuse tõendamise seadus. Edaspidi laieneb aga tootja vastutus ka tootja volitatud esindajale ja igale muule isikule, kes toote oma nime all turule laseb. Seaduses sätestatud tootja kohustused, mida tootja peab täitma, kehtivad ka edaspidi isiku suhtes, kes paneb kokku, pakendab, töötleb, uuendab või märgistab ühe või mitu valmistoodet või määrab neile kui meditsiiniseadmetele sihtotstarbe ning laseb need meditsiiniseadmed oma nime all turule. Tootja vastutus ei laiene isikule, kes paneb kokku juba turul olevaid meditsiiniseadmeid või kohandab neid kindla patsiendi tarvis. Iga majanduse- või kutsetegevuse käigus toodet turustusahelas pakkuv isik ehk meditsiiniseadme levitaja, kelle tegevus otse ei mõjuta toote ohutust, on oluline tootja ja kasutaja vaheline lüli ohtlikuks osutunud toote tarbijalt tagasikutsumise/küsimise korral ning vastutab samuti Eesti siseturule levitatava meditsiiniseadme pakendi märgistuse ja eestikeelse kasutusjuhendi ajakohastamise eest.

Meditsiiniseadme kliinilise uuringu tegemiseks annab loa Ravimiamet Lisaks on kliinilise uuringu regulatsiooni täiendatud sättega,


8

Seadusandlus • Kutseharidus

mille kohaselt meditsiiniseadme kliinilist uuringut tuleb teha vastavalt 18. ülemaailmsel meditsiiniassambleel (World Medical Assembly) Helsingis 1964. aastal vastu võetud Helsingi deklaratsioonile ja selle viimati muudetud sõnastusele, mida on ülemaailmsel meditsiiniassambleel mitmel korral täiendatud ning loa meditsiiniseadme kliinilise uuringu tegemiseks annab Ravimiamet, kuid ainult veterinaarmeditsiinis kasutatava meditsiiniseadme puhul kooskõlastatakse selle seadme kliiniliseks uuringuks loa andmine Põllumajandusministeeriumiga. Eelnõuga on kavas muuta ka sunniraha ning trahvi määra 50 000 kroonini, mis seaduselooja sõnul on tingitud üldise majanduskeskkonna paranemisest, ettevõtete käibe kasvust ning inflatsioonist. Leiame, et toodud sunnirahade ja trahvimäärade tõstmise põhjendused vajaksid seaduseloojate poolt üle vaatamist ja täiendamist. Lisaks seoses teatavate elavhõbedat sisaldavate mõõteseadmete turustamise piirangutega, mis tulenevad Euroopa Liidus rakendatud direktiividest, ei tohi alates 3. aprillist 2009. aastal turustada elavhõbedat sisaldavaid tavakasutajatele mõeldud mõõtefunktsiooniga meditsiiniseadmeid (näiteks meditsiinilisi termomeetreid).

Lisame eelnõu lingi ka meie kodulehele, mille kaudu on võimalik tutvuda nii eelnõuga kui ka eelnõu juurde kuuluva seletuskirjaga ning soovi korral esitada oma kommentaare ja märkusi.

Kaubanduskoja TEATAJA, teisipäev, 4. november 2008

Ettevõtlik Eesti kutseharidus Hiljuti Pärnus toimunud juhtimiskonverentsil tegi üks esinejatest üleskutse asendada senine Eesti kuvand „Welcome to Estonia” uuega – „Ettevõtlik Eesti”. Tiia Randma Haridusnõunik

Oleks uhke küll, kui maailmas tuntaks Eestit kui väikest, aga ettevõtlikku riiki! On selline eesmärk teostatav või vaid üksikute soovunelm? Kui palju täna koolipingis panustatakse homsetesse ettevõtjatesse?

lljärgnev ülevaade käsitleb ainult kutseharidust ja on kokkuvõte üleeuroopalise uuringu „Ettevõtlusõpe kutsehariduses” koostamise käigus läbi viidud küsitlusest. Küsitleti Eesti kutseõppeasutuste juhte ja õpetajaid ning haridusametnikke.

A

Kõik kutseõppurid saavad ettevõtlusalased algteadmised Kutseõppurite suunamist ja toetamist ettevõtlusega alustama on sihiteadlikult väärtustatud mitmete projektide toel alates 2000. aastast. Valminud on mitmeid õppematerjale ja käsiraamatuid õpetajale ning korraldatud on ka õpetajate täiendkoolitusi. Alates 2006. aastast on valdkondade riiklikes õppekavades kehtestatud kutseõppes kõikidel erialadel majanduse- ja ettevõtlusõppe baasmoodul 40 õppetunni mahus kohustuslikuna, kuid enamasti on ettevõtlusõpet rohkem, kõigi erialade vastav keskmine näitaja on 80 õppe-

tundi. Samas on hulgaliselt õppevaldkondi, kus ettevõtlusõppe maht on 120 tundi ja rohkem, näiteks põllumajandus ja aiandus, turism, majutus- ja toitlustusteenindus, kaubandus, tarbekunst ja käsitöö jt. Erinevate erialade õppekavades on ettevõtlusõppe sisu põhiosas sama, kuid nii suurema õppemahu osa kui ka ülesanded annavad võimaluse kohandada ja sidustada teemat erialaga.

Levinuim õppemeetod on loenguvorm Kõige efektiivsemaks õppemeetodiks ettevõtlusõppes hinnatakse ülekaalukalt projekti- ja rühmatöö meetodit, samuti ühiseid arutelusid. Samas kasutatakse koolides ettevõtlusõppes kõige enam loenguvormi. Kõige efektiivsemateks õppemeetoditeks hinnatud projektitöö meetodit ja ühiseid arutelusid kasutatakse vähem. Peaaegu olematu on õpilasfirmade ja arvuti-

mängude/simulatsioonide kasutamine õppemeetodina.

Õpetaja vajaks rohkem praktilist kogemust ettevõttes Enamik koolijuhte leiab, et õpetajate ettevalmistus ja kompetentsus on hea. Samas lisati, et üldistada on keeruline, sest koolides on nii suurepäraseid kui tagasihoidliku ettevalmistusega õpetajaid. Õpetajate kõige tugevamaks küljeks hinnati erialaseid teadmisi ning puudujäägiks praktilist kogemust ettevõttes.

ETTEVÕTJATEGA KOOSTÖÖ SUURIMAKS TAKISTUSEKS ON AJANAPPUS Vaid 15% kutseõppeasutustest kaasab ettevõtjaid ettevõtlusõppesse regulaarselt, pooled koolid kaasavad ettevõtjaid aeg-ajalt ning kümnendik teeb seda juhuslikult. Ettevõtjate kaasamist peavad pooled vastajatest tülikaks, kuid teostatavaks. Kolmandik koolidest hindab ettevõtjate kaasamist


Kutseharidus

Kaubanduskoja TEATAJA, teisipäev, 4. november 2008

9

Kõige efektiivsemaks õppemeetodiks ettevõtlusõppes hinnatakse ülekaalukalt projektija rühmatöö meetodit, samuti ühiseid arutelusid. Samas kasutatakse koolides ettevõtlusõppes kõige enam loenguvormi.

ettevõtlusõppesse keeruliseks. Ainult väike osa (7%) vastajatest leiab, et ettevõtjate leidmine on lihtne. Samas ei pea mitte ükski vastanud koolijuhtidest ettevõtjate kaasamist ettevõtlusõppesse lootusetuks ettevõtmiseks. Põhilise koostöö takistusena märgivad peaaegu kõik vastajad ajanappuse. Koostöö takistusena on märgitud ka vähest oskust ettevõtjate kaasamisel ja ühiste eesmärkide seadmisel. Heade koostöönäidetena on nimetatud: • oma kooli (ja eriala) lõpetajad, kes on vahepeal ka kõrgkooli lõpetanud ja on ettevõtjad-praktikud, tulevad lugema erialaseid loenguid; • ettevõtluskeskuse spetsialistid või ka panganduse eksperdid käivad vastavat teemat lugemas; • maaturismi eriala õpetavadki ettevõtjad maaturismi valdkonnast; • õpetajal endal on varasem ettevõtja-kogemus; • ettevõtjad on kutsutud kooli õpilastele esinema, toimuvad

meistriklassid, ettevõtjad juhendavad kursusetöid ja on kaasatud praktilise nõustajana projektide jms analüüsimisel; • lõputöö (äriplaani) juhendajad ja hindajad on ettevõtjad; • regulaarselt (1-2 korda aastas) toimuvad tööturu seminarid, kus ettevõtjad tulevad kooli ja pakuvad tööd, õpilased tööjõudu; • meistriklassid, mille puhul õppijad lähevad ettevõttesse ning õpe toimub seal juhtumianalüüsina.

Koostööd kohaliku kogukonnaga õppurite ettevõtlikkuse kujundamisel hinnatakse keskmisest paremaks Koostööd kohaliku kogukonnaga hindab 75% koolidest rahuldavaks või heaks. Samas ei pea ükski kool suhteid kohaliku kogukonnaga ei suurepäraseks ega ka nõrgaks. Heade koostöönäidetena on nimetatud: • ühine sporditöö ja spordirajatiste uuendamine (näiteks matkarada);

• ühine infrastruktuuri kasutamine, üritused kohaliku piirkonna jaoks; • ettevõtlusnädala ürituste korraldamine koostöös kohaliku omavalitsusega; • kooli vilistlased, kes on nüüd juba nii omavalitsustes kui ka ettevõtetes juhtivatel kohtadel, teevad heameelega kooliga koostööd.

Eesmärk – ettevõtlik Eesti Ettevõtlusõppe tugevateks külgedeks kutseõppes hinnatakse eakohaste ja mina-põhiste õppematerjalide, videomängu/ simulatsiooni ning õpetaja käsiraamatu olemasolu põhikoolijärgsetele kutseõppuritele. Tänu arendusprojektidele on SA Innove eestvedamisel edenemas õpetajate vaheline koostöö ja ettevõtlusõppe teemasid käsitletakse riikliku õppekava rakendamiseks korraldatavatel täienduskoolitustel. Arenguruumi nähakse eelkõige efektiivsete õppemeeto-

dite laiemas kasutuses ning noorte ettevõtlikkuse kui hoiaku eesmärgipärasel kujundamisel juba enne kutseõpet – põhikoolis. Ideaalina on eesmärgiks seatud olukord, kus ettevõtlikkuse kujundamine ja ettevõtlusõpe on läbiva teemana sidustatud erinevate ainete tundidesse nii üldhariduses kui ka kutseõppes. Lõpetuseks – kutseõppeasutustes tänatoimuvad arengud annavad julgust väita, et „Ettevõtlik Eesti” on teostatav eesmärk.

Ülevaade käsitleb ainult kutseharidust ja on kokkuvõte üle-euroopalise uuringu „Ettevõtlusõpe kutsehariduses” koostamise käigus läbi viidud küsitlusest. Küsitleti Eesti kutseõppeasutuste juhte ja õpetajaid ning haridusametnikke.


10

Kaubanduskoja TEATAJA, teisipäev, 4. november 2008

Euroopa Liit

Lea Aasamaa Enterprise Europe Network koordinaator

Eesti juht kindlustas endale koha EL-Hiina ärialase väljaõppe skeemis METP, EL-Hiina ettevõtete juhtide vahetuse ja väljaõppe programmi, sügis 2008. perioodi osalejad on valitud. Algas taotluste periood 2009. aastaks.

Lisainfo EL-Hiina ettevõtete juhtide vahetuse ja väljaõppe programm (METP) on Euroopa Komisjoni ja Hiina Rahvavabariigi Valitsuse vaheline neljaaastane koostööprojekt. EL ja Hiina vaheliste pidevalt arenevate suhete kontekstis on käesoleva mittetulundusprogrammi eesmärgiks tagada majandusalase asjatundlikkuse tugevnemist Euroopa ja Hiina inimressursside arendamise kaudu. METP on oma eesmärgiks seadnud õpetada välja ja toetada majanduslikult 200 Hiina majandusjuhi internatuuri Euroopa Liidus ja 200 Euroopa majandusjuhi väljaõpet Hiinas. Programmi viib ellu Hiina Rahvusvahelise Kaubanduse Arengunõukogu aastatel 2006 kuni 2010 ning selle Euroopa Komisjoni ja Hiina valitsuse poolne kogumaht on 23 miljonit eurot.

äesoleva aasta augustikuus, kaks kuud enne ELHiina ettevõtete juhtide vahetuse ja väljaõppe programmi (METP) kolmanda vooru algust valiti grupp EL liikmesriikide ettevõtete juhte SinoEuroopa komisjoni poolt Hiina ekspertide väljaõppe saamiseks. Ka üks juht Eestist on suutnud endale kindlustada koha selles suure konkurentsiga 10-kuulises programmis, mis pakub keele süvaõpet ja praktilisi kogemusi Hiinas. Anne Hermlin, kes töötab reisijuhina, ootab juba METP kogemust: „Olen väga õnnelik, et suutsin komisjoni oma äriplaaniga veenda. Alates oktoobrist sukeldun ma hiina keelde ja kultuuri ning mulle avaneb võimalus saada vahetuid teadmisi äri tegemisest Hiina moodi. Minu eesmärgiks on saada järgmise 10 kuuga piisavalt kompetentseks, et Hiinas probleemideta äritegevusega tegeleda.”

K

METP eesmärk ja taotlemisperioodid

Lea Aasamaa Eesti Kaubandus-Tööstuskoja nõunik Enterprise Europe Network koordinaator Tel: 604 0090 E-post: lea@koda.ee

EK poolt rahastatav kümnekuuline programm pakub ELi ettevõtetele ja eriti väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele võimalust õpetada välja oma töötajaid kvalifitseeritud Hiina turu ekspertideks. Ees-

märgiks on, et nimetatud eksperdid kasutaksid oma värskelt omandatud oskusi ja sidemeid Hiinaga seotud ettevõtluse elluviimisel. Taotlemisperiood METP 2009. aasta programmiks algas käesoleval kuul. METP pikaajaliseks eesmärgiks on EL suhteid Hiinaga tugevdada ja muuta need jätkusuutlikuks vahetuse ja majanduskoostöö kaudu. Meeskonna juht Pekingis Stefan Hell: „Vaatamata tugevale ülevaatele, mida Hiina on saanud seoses Pekingi Olümpiamängudega, on riik ja selle ärikultuur siiski enamikele Euroopa ettevõtete juhtidele tundmatu. Hiinas edukas olemise eelduseks on majanduse, kultuuri ja ärieetika põhjalik tundmine ja seda pakubki METP taotlejatele. Samal ajal tegutseb programm platvormina, kus eurooplased ja hiinlased kohtuvad ja loovad pikaajalisi suhteid, mis on Hiinas eduka majandustegevuse põhialuseks.”

Programmis osalemise tingimused Peale kohapeal viibimise organisatsiooniliste kulude katab EK ka õppemaksu. METP tagab osalejatele igakuise elamistoetuse (umbes 1000 eurot). Kõik

programmi läbinud saavad ametliku diplomi, millele kirjutab alla EL suursaadik Hiinas. METP on Euroopa Komisjoni ja Hiina valitsuse neljaaastane initsiatiiv ning see on jagatud neljaks vastuvõtuks, millest igaüks kestab kümme kuud. Kolmas vastuvõtt algab 2008. aasta oktoobris. Taotluse esitamise tähtaeg neljandaks vastuvõtuks on 4. jaanuar 2009. Hiina keelt ei pea taotlejad oskama või kui, siis ainult väga vähesel määral. Taotlejad võivad olla vanuses 26-40 eluaastat ja peavad omama vähemalt viieaastast töökogemust. Kandidaadid peavad esitama oma Hiinas viibimise kohta ka veenva äriplaani. Taotlejad, kelle äriplaanid läbivad Euroopa ja Hiina poolsete teostatavuse hindamiskomisjonide sõelad, saavad 2009. aastal kutse personaalse intervjuu läbiviimiseks hindamiskeskuses Brüsselis või Pekingis.


Kaubanduskoja TEATAJA, teisipäev, 4. november 2008

Innovatsiooniveerg

11

Mida mõistad sõna "innovatsioon" all? Viimasel ajal, eriti just praeguses keerulises majandusolukorras, otsitakse aina rohkem uusi mõtteid, ideid ja lahendusi, mis aitaks ettevõtetel hakkama saada raskel ajal ning tagaks eelise konkurentide ees. Üha enam räägitakse, et tuleb olla innovaatiline leidmaks uusi lahendusi, tooteid ning teenuseid. Tekib küsimus – mis see innovatsioon üleüldse on ja kuidas olla innovaatiline?

Innovatsiooniveerg: toote- ja teenuseuuenduste kajastaja Innovatsiooniveerg valmib koostöös innovatsioonikeskusega

INNOEUROPE.

Keskus on on loodud selleks, et pakkuda ettevõtete toodete/teenuste ja protsesside arendajatele ideid ning inspiratsiooni oluliste uuenduste algatamiseks ja teostamiseks.

Rubriigis

edastatakse teavet uute toodete ja teenuste ning ärimudelite kohta Eestist, kuid ka laiast maailmast. Innovatsiooniveerg on infoallikas kõigile neile, kes soovivad

teada

saada,

mida uut ja põnevat toodete/teenuste

arendajad

Eestis teevad, ning avastada võimalusi, kuidas oma töös uuendusi ellu viia.

Loe uudiseid www.innoeurope.eu

Eeva Kauba InnoEstonia juht

nnovatsioon on väga lai mõiste ning paljudele jääb see võõraks ja mõistetamatuks ning Eestis läbiviidud uuringudki näitavad, et tihti ollakse juba innovatsiooni kui sõna suhtes tõrjuvad. Arvatakse, et tegemist on millegi liiga teadusliku või siis keerulise tipptehnoloogiaga, mille kasutamiseni tavalises Eesti ettevõttes ei jõuta.

I

Innovatsioonikeskus InnoEurope küsis kolmelt maailmas tunnustatud oma ala professionaalilt lühikest ja kokkuvõtvat vastust küsimusele „Mida mõistad sõna „innovatsioon” all?” Marko Torkelli Lappeenranta Tehnikaülikooli tehnoloogia- ja äriinnovatsiooni professor Innovatsioon on leiutis, mis muudab ja teeb meie elu lihtsamaks ning loob juurde heaolu. Tihti saab seda mõõta rahalises väärtuses, kuid mitte alati. Mõ-

ned sotsiaalsed innovatsioonid ei ole küll otseselt mõõdetavad, kuid aitavad inimesi siiski, muutes nende elu lihtsamaks. Andrew Grill mobiilireklaami- ning turunduse evangelist Innovatsiooni toetab uudne mõtlemine ja innovatsioon väljendub hästi ütlustes: teeme seda paremini, teeme seda teisiti, teeme seda omal moel. Innovatsioon ja loomingulisus saavad harva alguse „tavalistelt” ärimeestelt. Pigem tekib see seal, kus ei kardeta eksperimenteerida, kus julgetakse kahelda status quo´s ja küsimuse „mis oleks kui...?” asemel öeldakse „miks mitte?”. Franz Leberl Microsoft Virtual Earth endine direktor Nõustun innovatsiooni defineerides Wikipedia seletusega ja näen seda kui protsessi alates idee tekkimisest ja arenemisest, kuni selle rakendamiseni.

Märksõnaks on siin „rakendamine” ning olulisel kohal on ka edu. Ideid on maailmas alati palju, kuid ainult mõnest neist saavad tooted ja edukad on sealhulgas need, millega innoveeritakse. Antud küsimusele vastanud Marko Torkelli, Andrew Grill ja Franz Leberl, kes esinevad ka konverentsil INNOESTONIA 2008, leiavad, et innovatsioon ei ole ilmtingimata midagi elukauget ja kättesaamatut ning innovatsiooni puhul võib olla tegu lihtsate inimlähedaste lahendustega.

Lähemalt innovatsiooni teemadel saab kuulda juba 13.-14. novembril käesoleval aastal, kui toimub III Innovatsiooni Aastakonverents INNOESTONIA 2008.


12

Kaubanduskoja TEATAJA, teisipäev, 4. november 2008

Etikett

Küsija suu pihta ei lööda! Seekordses veerus keskendume Teie poolt esitatud etiketialastele küsimustele ning alljärgnevalt leiategi neile valiku vastused.

Tiina Tšatšua EBSi õppejõud

M

ida tuleb panna tähele visiitkaardi vormistamisel? Sisulist ja vormilist kvaliteeti. Visiitkaart peab andma teada, kellega ja millise asutuse esindajaga on tegemist ja kuidas teda leida. Kaart peab olema korrektses eesti keeles ja vormistatud lihtsasti loetavas kirjas. Välditakse liigseid värve ja efektitsemist. Juhul, kui olete ametis mitmes firmas, siis peavad teil olema ka erinevad visiitkaardid. Ei ole hea toon kirjutada kaardi ühele küljele, et olete AS JUSS juhataja ja tagaküljele, et olete vallavolikogu liige. Erinevad ametid tähendavad erinevaid kohustusi ja vastutust ning erinevaid kaarte. Mis vahe on ameti- ja ärikaardil? Polegi vahet, heal lapsel mitu nime. Visiitkaardid jagunevad vastavalt kasutuse eesmärgile: ameti- ehk ärikaardiks ja nimeehk lihtkaardiks. Neist nii esimene kui teine on kasutusel ametialases tegevuses. Kas tervitamisel sobib suudelda daami kätt? Olge lahke, kui daam on sellega nõus. Silmas tuleb pidada, et enne peab keegi olema teid

Ootan Teie küsimusi e-postiaadressil tiina@goodwin.ee.

daamile esitlenud või siis olete teinud seda ise. Sellele järgnevalt vaadake daamile silma ja püüdke aru saada, kas talle võib meeldida selline tähelepanu. Nõusoleku saanud, jälgige, et pintsakunööp oleks suletud ja kummarduge daami käeni. Huuled peatatakse hetk enne käeni jõudmist. Oskus jätta õhkõrn vahe daami käe ja oma huulte vahele teebki mehest härrasmehe. Arusaamatuste vältimiseks tasuks enne veenduda selleski, et daami saatjal pole teie tegevuse vastu midagi. Kas minna peole üksi või kahekesi? Juhul, kui kutsel on vaid ühe inimese nimi, siis tuleb minna kindlasti üksi. Juhul, kui teid on kutsutud kahekesi, võite minna samuti üksi, pahaks ei pane seda keegi. Mida tähendab, kui kutsel on inimese nime asemel vaid tema amet. Näiteks Lp. Hr. Nõukogu esimees? Kas kutsuja ei viitsinud täpsustada nime? Ametiisikute kokkusaamisel ehk nn ametlikul vastuvõtul on kujunenud tavaks, et kutsele kirjutatakse ametinimetus. Nimi lisatakse vaid siis, kui sama ameti pidajaid on rohkem kui

üks. Sellise pöördumisega antakse teada, et oodatakse vaid ametiisikut ja tegemist on tööalase kokkusaamisega, mis toimub vabamas õhkkonnas. Mida tähendab kutsel märge avec? Näiteks Hr. Suursaar avec? Avec tähendab prantsuse keeles koos. Sisuliselt tähendab see märge kutset kahele. Sellise kutse saaja võib aga rahulikult minna ka üksi. Ma ei ole abielus, kellega lubab etikett minna peole, kui mul on kutse kahele? Etikett pole kett ja lubab lahkelt kõike, mis jääb hea kasvatuse piiridesse, ei lähe pererahva soovidega vastuollu ja tekitab teis rahulolu. Seega võtke kaasa inimene, kellega koosolemisest tunnete rõõmu ja kelle seltskonda te naudite. Loomulikult on kaaslase valikul arukas pidada meeles, et ka temal peab olema seltskonnas huvitav. Teie vastutate oma kaaslase eest ja olete kohustatud talle teatama, millised on tavad, mida selles seltskonnas peaks silmas pidama. Mida tähendab märge „pidulik” rõivastuse kohta?

Meestel on kõige lihtsam panna selga tume ülikond: mustal, tumesinisel või tumehallil põhjal. Suvisel ajal sobib ka helehall, beež. Daam valib oma riietuse härra järgi. Silmas võiks pidada vaid seda, et külalised ei oleks uhkemad kui pererahvas. Kuidas mõista ülemust, kes kutsub asutuse väga tähtsate klientide vastuvõtule ainult osa maja töötajatest? Tegemist on ilmselgelt ametliku vastuvõtuga, millel on tööalane eesmärk. Kui teie majast on kutsutud vaid turundus-, suhtekorraldus-, müügi-, klienditeeninduse või mõne teise osakonna töötajad, siis nende töö on selgitada ürituse raames külalistele, et parim firma ja parim toode tuleb teie majast. Raamatupidaja või mõni muu olulist ametit pidav ametiisik ei peagi olema kliendisuhete spetsialist. Lihtsalt võileibu sööma ei kutsuta sellisele peole kedagi. Sõna „pidu” on siinkohal isegi pisut kohatu, kuna oma maja inimesed teevad tööd. Küll aga eksib see juht, kes jätab osa inimesi oma asutuse töötajate peole kutsumata või kutsub mõned abikaasaga ning teised üksi. Sellist käitumist ei peeta sobilikuks.


Rahvusvahelised üritused

Kaubanduskoja TEATAJA, teisipäev, 4. november 2008

13

Elmia 11.–14. novembrini Jönköpingis 11.–14.

novembrini

toimub

Rootsis

Jönköpingi linnas iga-aastane allhankemess Elmia Subcontractor, mis on suurim sellelaadne mess Põhja-Euroopas. Mess hõlmab masina-, metalli-, plastmassitööstust, elektroonikat jpm. Messil on esindatud järgmised valdkonnad:

• seadmed ja tööriistad;

EST 2008: Ökoturism

• tootmismeetodid ja töötlemine;

Ökoturismi valdkonna kontaktkohtumised 20.–22. novembrini Shanghais

• toormaterjalid ja pooltooted; • tooted ja komponendid;

• teenused ja organisatsioonid. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda organiseerib 2008. aastal Elmia allhankemessil

Projekti toetab EU – Asia Invest Programm, mille ülesandeks on toetada ELi ja Aasia vahelist koostööd ning suurendada kahe regiooni kaubavahetust ja investeeringute mahtu.

Eesti ettevõtjate hallis B03:18 ühisstendi, mille suurus on 84 m². Registreerimine on lõppenud.

Üritusel saab koguda teavet sihtturgude kohta ning arendada koostööd ökoturismi valdkonnas tegutsevate Aasia ettevõtjatega. Kohtumised toimuvad messi China International Travel Mart (vt ka: www.citm.com.cn) raames 20. ja 21. novembril.

Kokku registreerus seitse ettevõtjat.

Projektis võivad osaleda reisikorraldajad, teenusepakkujad ja konsultatsioonifirmad, varustuse tarnijad, hotellide ehitajad ning säästvate transpordilahenduste pakkujad, kes on seotud öko- ja säästva turismiga jne. Täpsem info www.italasia.it/est2008.

Lisainfo: Liis Liivoja Tel: 604 0081 • E-post: liis@koda.ee www.elmia.se/subcontractor

Lisainfo: Liis Liivoja Tel: 604 0081 • E-post: liis@koda.ee

Ukraina suursaatkond Eestis Ukraina suursaatkonnas Eestis asus 1. oktoobril tööle Ukraina Suursaatkonna koosseisus oleva Kaubandus-majandusmissiooni juhataja Pjotr Kutsenko, kelle ülesandeks on osutada kaasabi Ukraina ja Eesti Vabariigi vaheliste kaubandus-majandussuhete arengule. Eesti organisatsioonid ja ettevõtted võivad leida endale kasulikku infot Ukraina seadusandlusest, statistikast, tollikorraldusest ja näitustegevusest järgmistelt aadressidelt Internetis: • • • • •

Ukraina Kaubandus-Tööstuskoda – www.ucci.org.ua Rahvuslik kompleks “Expocenter” (näitused ja messid) – www.expocenter.com.ua Ukraina Riiklik Statistikakomitee – www.ukrstat.gov.ua Ukraina Riiklik Tolliteenistus – www.customs.gov.ua Ukraina Ülemraada – www.rada.gov.ua

Pjotr Kutsenko Ukraina Suursaatkonna Kaubandus-majandusmissiooni juhataja Tel: 6015815 E-post: ukrtem.eesti@mail.ee


14

Kaubanduskoja TEATAJA, teisipäev, 4. november 2008

Rahvusvahelised üritused

Balti Arengufoorumi Tippkohtumine 2008

Baltic Development Forum Summit 2008 30. november – 2. detsember Kopenhaagen-Malmö Olete oodatud Balti Arengufoorumi 10. aastapäeva tippkohtumisele, mis sel aastal toimub Kopenhaagenis ja Malmös 30. novembrist kuni 2. detsembrini. Tippkohtumine käsitleb hetkel aktuaalseid teemasid: globaalse finantsilise ja poliitilise rahutuse piirkondlikke mõjusid; tõhusamat regionaalset lähenemisviisi energia- ja kliimaküsimustele; panust ELi Läänemere piirkonna strateegiasse ning tööturu ja spetsialistide vajadusega seotud piirkondlikke aspekte. Tippkohtumise teemad • Energia ja kliima Euroopa on hetkel veel kaugel sellest, et pakkuda integreeritud ja konkurentsivõimelist energiaturgu. Balti Arengufoorum püüab Euroopa energia- ja kliimaeesmärkide täitmisele koos huvigruppidega energiasektorist piirkondlikult kaasa aidata. Tippkohtumisel tutvustatakse ja arutatakse piirkondliku energiakoostöö parandamiseks vajalikke tegureid.

Ärivisiit Bulgaariasse 17.–21. novembril Eesti Kaubandus-Tööstuskoda koostöös Eesti Saatkonnaga Bulgaarias korraldab seoses välisminister Urmas Paeti külastusega Bulgaa-

• ELi Läänemere piirkonna strateegia Euroopa Läänemere piirkonna strateegia on antud piirkonna jaoks kõige olulisem ja konkreetsem samm pärast ELi laienemist 2004. aastal. Balti Arengufoorumi tippkohtumisel käsitletakse lisaks strateegilist sisendit, mida esitletakse juunis 2009.

riasse ärivisiidi, mis leiab aset 17.–21. novembril. Väljalend Tallinnast on 17. novembril kell 15.20, tagasi

jõuame

21. novembril kell 14.35, kasutame lendu Tallinn-Praha-Sofia-PrahaTallinn. Visiidi raames osaleme 18. novembril Sofia Kaubanduskojas toimuval Eesti-Bulgaaria majandus- ja kaubandussuhete seminaril,

• Tööturg ja spetsialistid Balti regiooni piirkond toimib majanduslikult hästi, kuid elutähtis tingimus majanduse edasiselt seisukohalt on parandada tööturustruktuure ja soodustada spetsialistide tekkimist. Tippkohtumine jätkab teemaga, kuidas piirkonna konkurentsivõimet tõsta tööjõu mobiilsuse suurendamisega, innovatsioonisüsteemide täiustamisega ja tööjõu vaba liikumise põhimõtte jälgimisega ELis. Øresundi piirkond on üks näide edukast piirideülesest tööturuintegratsioonist.

kohtume kohalike ettevõtjatega ja osaleme kontaktkohtumistel. Samuti külastame 19.–20. novembril Bulgaaria sadamalinna Burgast, kasutades lendu Sofia-Varna-Sofia ning bussitransfeeri Varnast Burgasesse, kus korraldame ärifoorumi ja kontaktkohtumised ning tutvume vaatamisväärsustega. Visiidi maksumus on orienteeruvalt 16 500 krooni, millele lisandub osaliselt käibemaks, (lõplik hind sõltub lennupiletite broneerimise hetkest). Kõikidel üritustel ja vastuvõttudel osalemine ning muud kulutused on

Kaubanduskoja liikmetel on võimalik osaleda Balti Arengufoorumi tippkohtumisel soodustingimustel. Konverentsi maksumus on 500 eurot (lisanduvad majutuskulud ja lennupiletid).

hinna sees. Jääme ootama Teie osalemissoove!

Lisateave:

Kristina Bondarenko

Lisainfo ja registreerimine:

Tel: 604 0060 • E-post: kristina.bondarenko@koda.ee www.bdforum.org

E-post: liina@koda.ee • Tel: 530 07085 • 606 0083

Liina Lainen


Kaubanduskoja TEATAJA, teisipäev, 4. november 2008

Rahvusvahelised üritused

15

Kingissepa alustavate ettevõtjate delegatsioon Jõhvis 3. detsembril kell 15.30-16.30 toimuvad Kaubanduskoja Jõhvi esinduses (Pargi 27, I korruse saal) kontaktkohtumised Kingissepa regiooni alustavate ettevõtjatega. Kogemusi vahetama ja ärikontakte sõlmima on oodatud reklaami, disaini, toitlustamise, sotsiaaltöö ja õmbluse valdkonna ettevõtjad Virumaalt, aga ka mujalt Eestist.

Nimi ja plaanitav tegevus

Potentsiaalsed partnerid

Kohtumise eesmärk

Aleksandra Varakina

Reklaamifirmad ja meenete valmistajad;

Klientide ja tarnijate leidmine,

Disaini-, reklaami- ja fotostuudio;

kulumaterjalide tarnijad reklaamitoodete ja

kogemuste vahetamine

piltide müük

meenete valmistamiseks; reklaami ja meenete potentsiaalsed tellijad.

Lidia Voronova

Firmad, kes pakuvad vabaaja veetmist koos lastega

Kogemuste vahetamine

Pererestoran (puhkus koos lastega)

(restoranid, lastetoad, mänguplatsid).

Julia Darovskaja

Sotsiaalorganisatsioonid, psühholoogid-konsultandid,

Klientide leidmine,

Treeningukeskus (sotsiaaltöö)

kõrge korporatiivse kultuuriga firmad.

ühisprojektide teostamine

Nadežda Luptova

Erinevate rõivaste õmblusateljeed, kangaste ja

Klientide ja tarnijate leidmine,

Naiste õmblusateljee

manuste tarnijad, igapäevaste ja korporatiivsete

kogemuste vahetamine

rõivaste potentsiaalsed tellijad. Olga Titoikina

Usaldustelefon, psühholoogid-konsultandid,

Kogemuste vahetamine,

Usaldustelefon, personaliagentuur,

vabaaja veetmise keskused.

klientide vahetamine

Puhastus- ja koristusteenust osutavad ettevõtted.

Soovib koolitust

vabaaja veetmise keskus Jelena Grigorjeva Puhastusteenused

Lisainfo ja registreerimine: margus Ilmjärv • Kaubanduskoja Jõhvi esindus • Tel: 337 4950 • E-post: margus@koda.ee

Kontaktpäev 12. novembril Kaubanduskojas:

Läti firmad otsivad koostöövõimalusi! 12. novembril on Kaubanduskoja II korruse saalis algusega kell 10.00 võimalik kohtuda Läti firmadega, kes otsivad Eestis koostöövõimalusi: • L4 SIA (www.L4.lv). Veevärgi- ja kanalisatsioonivõrkude projekteerimine, tehniline järelevalve, konsultatsioonid. Teede, sildade, tunnelite projekteerimine ja nende tehnilise olukorra hindamine, geotehnilised uuringud. Liiklusohutuse projektid. • Lipo SIA (www.lipocandy.com). Želeekommide, marmelaadi ning mänguasjade-kujuliste kommide valmistamine. Otsivad võimalusi oma toote müümiseks Eestis. Kohtumised firmadega on tasuta. Rohkem infot on võimalik saada Kaubanduskoja Teenuste osakonnast. Palume eelnevalt registreeruda!

Lisainfo ja registreerimine: Viive Raid • Tel: 604 0092 • E-post: viive@koda.ee


16

Rahvusvahelised üritused • Koolitus

Kaubanduskoja TEATAJA, teisipäev, 4. november 2008

Kordusseminar

Kuidas määrata firma väärtust? 2. detsember Seminar toimub 2. detsembril kell 10.00–16.00 Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Talinn). Selgitusi jagab ja küsimustele vastab Rita Ilisson, finantsanalüütik ja konsultant, Raamatupidamise Toimkonna esimees 1993–2001, raamatu „Finantsanalüüs ja planeerimine” autor. Käsitlemisele tulevad järgmised teemad:

Seminar:

Sihtturg – Ukraina

27. novembril Kaubanduskojas

Hea raamatupidamistava ja äriseadustiku seosed • Äriseadustiku sätete seosed ühinemiste ja kontserni arvestusega • Ostuanalüüs – õiglane väärtus

27. novembril algusega kell 9.30 toimub Kaubanduskojas II korruse saalis järjekordne sihtturuseminar Ukrainast. Seminari korraldavad Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Suursaatkond Kiievis, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja Ukraina Suursaatkond Tallinnas. Päevajuht on Margus Solnson, majandusnõunik Eesti saatkonnas Kiievis.

(harilik väärtus) – mõõdetuna turuväärtuse, puhastulu, kulumeetodi või diskonteeritud rahavoogude baasil • Soetatud varade ja kohustuste hindamine IFRS 3 „Äriühendus” alusel

9.35

Avasõnad

9.40

Poliitiline olukord Ukrainas – valimiste ootuses, äri ja poliitika seostest

• Firmaväärtuse määratlemine

• Jaan Hein, Eesti suursaadik Ukrainas

• IAS 36 „Vara väärtuse langus”

• Pavlo Kirjakov, Ukraina suursaadik Eestis 9.50

Äriühendused

ja vara väärtuse testi teostamine

Ukraina majanduse olukord rahvusvahelise majanduskriisi taustal

• Rahavoogusid genereeriva üksuse väärtus

• Rahvusvaheliste pankade esindajad Ukrainas

• Kaasatavad rahavood, diskonteerimismäär

• Ukraina esindaja (Ukraina Keskpank)

ja eeldatav kasv

10.15

Arutelu

10.30

Ukraina põllumajandusest – 2008. aastal kõige kiiremini kasvanud sektor

• Ettevõtte väärtus

• Ukraina kaubandusesindaja Pjotr Kutsenko

• Vabad rahavood 1 – vabad rahavood varadelt

• Ettevõtja kogemus

• Vabad rahavood 2 – vabad rahavood

10.50

Kohvipaus

11.20

Eesti ärist Ukrainas – riigi võimalused ettevõtete ja ettevõtjate toetamisel

Ettevõtte väärtus

omanikele • Fama-French lähenemine:

• Denis Priimägi, EASi esinduse direktor Ukrainas • Margus Solnson, Eesti Vabariigi Suursaatkonna Kiievis majandusnõunik 11.45

Ettevõtete töökogemustest Ukrainas

omakapitali hind = ettevõtte investeeringute sisemine intressimäär • Võrdlusmeetod, finantssuhtarvud, CAPM, EVA, EBITDA, NOPAT ja NOPLAT

• Eesti ettevõtete esindajad 12.35

Küsimused saalile ja seminari lõpetamine

Osalustasu on Kaubanduskoja liikmetele 800 krooni, mitteliikmetele 1600 krooni (lisandub käibemaks).

Osavõtutasu on 300 krooni, hinnale lisandub käibemaks. Palume seminarile eelnevalt

Hinnas sisalduvad materjalid ning lõuna ja kohvi-

registreeruda! Registreerumistähtaeg on 24. november.

pausid.

Info ja registreerimine:

Toomas Hansson Lisainfo ja registreerimine: Viive Raid • Tel: 604 0092 • E-post: viive@koda.ee

Tel: 744 2196 E-post:toomas@koda.ee


Koolitus

Kaubanduskoja TEATAJA, teisipäev, 4. november 2008

17

Seminar 14. novembril kell 10.00 Eesti Kaubandus-Tööstuskojas:

Messikoolitused:

Tehniliste normide teavitamise kohustus Euroopa Liidu siseturul

Tulemuslik messiturundus – töö enne messi, messi ajal ja peale messi!

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) koostöös Eesti KaubandusTööstuskojaga (Koda) kutsuvad osalema infopäeval, kus tutvustatakse võimalust kaasa rääkida ELi liikmesriikides algatatud tehniliste normide eelnõude kujundamisel. Lisaks kommenteerimisele võimaldab see Eesti tootjal ennast kurssi viia lähiajal jõustuvate tehniliste normidega just temale olulistes sihttururiikides. Infopäev toimub 14. novembril kell 10.00–14.00 Eesti Kaubandus-Tööstuskojas, Toom-Kooli 17. Infopäeval esinevad Christos Kyriatzis ja Bernd Hartung Euroopa Komisjonist ning Karl Stern MKMst. Euroopa Liidu siseturu üheks eeliseks on kaupade vaba liikumine liikmesriikide vahel. Seda vabadust võivad aga takistada liikmesriikide poolt kehtestatud tehnilised kaubandustõkked. Valitsuste eesmärk on erinevate tehniliste kaubandustõkete kehtestamisel kaitsta oma tarbijat võimalike ohtude eest, mida turul pakutavad tooted võivad tekitada. Samal ajal kui tarbija kaitstus on tagatud, võib kehtestatav norm saada tõkkeks kaupade vabale liikumisele ning takistada näiteks Eesti ettevõtjal teise liikmesriigi turule oma kaupu müümast. Infopäeval tulebki lähemalt juttu ELi poolt seatud kohustusest teavitada Euroopa Komisjoni ja liikmesriike kõigist siseriiklike õigusaktide eelnõudest, mis sisaldavad tehnilist normi. Kaubanduskoja kodulehel on Eesti ettevõtjatel avaldatud tehnilise normi eelnõude osas reaalne võimalus oma arvamus või kommentaarid Kaubanduskojale esitada, kes omakorda edastab need MKMi asjakohasele kontaktpunktile (www.koda.ee Majanduspoliitika, Tehniliste normide eelnõud). Päevakava • Direktiiv 98/34 ja siseturg – tehnilistest normidest teavitamise eesmärgid • Teavitamise protseduurist täpsemalt • Teavitamise ajastamine ja Komisjonile edastatav dokumentatsioon • Teavitamise puudumisega seotud õiguslikud tagajärjed • Protseduuri tulemused (ja statistika) • Teavitamisprotseduuri tutvustamine TBT lepingu raames ja selle seosed 98/34 teavitamisprotseduuriga • Teavitamisprotseduuri nägemus ja korraldus Eestis (küsimused ja vastused) • Kokkuvõte Seminaril osalemine on tasuta. Palume eelnevalt registreeruda!

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega messikoolitused suuremates Eesti linnades. Esimesed koolitused leiavad aset detsembris 2008. 9. detsembril kell 9.00–17.00 Eesti Kaubandus-Tööstuskojas, Toom-Kooli 17, Tallinn (eestikeelne) 10. detsembril kell 9.00–17.00 Eesti Kaubandus-Tööstuskojas, Toom-Kooli 17, Tallinn (venekeelne) 11. detsembril kell 9.00–17.00 Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž, Ringi 35, Pärnu (eestikeelne) Tooteid ja teenuseid ning nende omadusi peab klientidele järjest rohkem ja täpsemalt selgitama, kuna valik, mis turule jõuab, on väga mitmekesine ja muudab otsuse langetamise kliendile raskeks. Üha tiheneva konkurentsi tingimustes hakkavad äris järjest enam tähtsust omama isiklikud suhted. Nende arendamiseks pole paremat kohta kui messid või näitused, kus on võimalik suhelda ja otsest kontakti saavutada potentsiaalse või ammuse äripartneriga. Et messil osalemine oleks edukas, vastaks ettevõtte ootustele ja tagaks tehtava investeeringu tasuvuse, tuleb kindlasti pikalt ja põhjalikult planeerida messil osalemist, realiseerida messil püstitatud eesmärgid ning teha sihikindlalt järeltööd saadud kontaktidega peale messi. Antud koolituse käigus antakse põhjalik ülevaade kõikidest etappidest ning jagatakse kasulikke näpunäiteid. Seminaril leiavad käsitlust järgmised teemad: • Messi valik – konkurentsieelis, sihtturg • Messi ettevalmistus – eesmärgid, messiboksi planeerimine, meeskond, eelarve, logistika, ühisstendid, kliendisuhted, messiturundus • Messiboks – messiboksis osalemine, töökorraldus, klientidega suhtlemine, mida teha, mida mitte • Järeltöö pärast messi – tulemuste analüüs, edasised sammud Messikoolitused viib läbi Jakob Saks, kes on pikaajalise praktilise kogemusega eksportöör, tunnustatud koolitaja ja konsultant. Viimase kuue aasta jooksul on ta organiseerinud erinevatele ettevõtjatele messistende mitmel rahvusvahelisel messil aastas (sh Aasia, Euroopa, Põhja-Ameerika). Tal on 11 aastat ekspordijuhtimise kogemust (sh 5 aastat töötades väljaspool Eestit) ning magistrikraad Copenhagen Business School’ist. Osalustasu koolitusel on 300 krooni päev (hind sisaldab käibemaksu). Palume eelnevalt registreeruda.

Lisainformatsioon ja registreerimine:

Kati Vaibla Tel: 604 0080 E-post: kati.vaibla@koda.ee

Lisainformatsioon ja registreerimine: Liis Liivoja • Tel: 604 0081 • E-post: liis@koda.ee


„Kuidas olla oma töös

loov ja innovaatiline?"

Koolitussari

„Ettevõtluse eduks“ Eesti Kaubandus-Tööstuskoja eestvedamisel koostöös Eesti Panga, Arengufondi, Eesti Konjunktuuriinstituudi, Tartu Ülikooli Ettevõtluskeskusega ja SA Innove, algab üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste majandusõpetajatele suunatud koolitussari „Ettevõtluse eduks“. Koolituspäeva esimeses pooles uurime viimaseid arenguid majanduses. Esinevad asjatundjad Eesti Arengufondist, Eesti Pangast, Eesti Konjunktuuriinstituudist. Koolituspäeva teine pool on praktilisema suunitlusega – „Kuidas olla oma töös loov ja innovaatiline?" – erinevate projektide raames valminud õppematerjale, uusi õppemeetodeid jne. tutvustavad Tartu Ülikooli Ettevõtlusekeskus ja SA Innove.

Koolitussarja toetab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

KOOLITUSPÄEVAD TOIMUVAD:

REGISTREERIMINE:

19. novembril kell 10.00 – 17.00 Haapsalu Kutsehariduskeskuses, Ehitajate tee 3 Uuemõisas;

www.koda.ee

20. novembril kell 10.00 – 17.00 Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Niidupargi 8,12.

E-post: tiia@koda.ee LISAINFO: Tiia Randma

KOOLITUSPÄEVA OSALUSTASU:

Tel: 604 0065

150 krooni (+km). Hind sisaldab toitlustamist.

E-post: tiia@koda.ee


Koolitus

Kaubanduskoja TEATAJA, teisipäev, 4. november 2008

19

Kuidas jääda ellu majanduslanguse ajal – teeviit ettevõtjale Seminar toimub 24. novembril Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Seminar on suunatud eelkõige ettevõtete tegevjuhtidele, arendusjuhtidele, finantsjuhtidele ja personalijuhtidele, et kolleegide kogemuste põhjal saada kasulikku infot ja praktilisi näiteid oma ettevõtte tugevdamiseks praeguse majanduslanguse ajal. Seminaril räägitakse milline on lähituleviku majandusprognoos, kuidas vältida raskustesse sattumist ja „jääda ellu” ning milliseid vigu on võimalik vältida. Kuidas suurendada ettevõtte konkurentsivõimet, optimiseerida ressursse ja restruktureerida ettevõtet? Päevakava: • Ülevaade Soomes 1990. aastatel toimunud „lama” ehk majanduslanguse kohta

TAISTO KANGAS Helsinki Majandusülikooli professor, endine pangajuht Taisto Kangas töötas aastatel 1964–1970 Oulu Investeerimispanga kontorijuhina. 1970–1974 jätkas ta sama panga kommunikatsiooni- ja turundusjuhina ning Oulu piirkonnapanga kommunikatsiooni- ja turundusjuhi ülesannetes aastatel 1974–1981. 1981–1992 jätkas ta karjääri Oulu Panga juhina, aastatel 1992–1993 Soome Investeerimispanga osakonnajuhina, Soome Ühispanga Kempelee filiaalijuhi kohusetäitjana 1995–1998. 1997–1998 oli ta Merita-Nordpanga Oulu-Höyhty tegevjuht. Tema doktoritöö teemaks oli: ”Soome panganduskriisi piirkondlik ulatus”. Oma väitekirjas tunnistas ta, et Soome Pank (Keskpank) oli süüdi 1990. aastatel toimunud Soome üleriigilise majanduslanguse süvenemises. Praegu töötab Taisto Kangas Helsinki Majanduskooli organisatsiooni ja juhtimise õppetooli teadurina.

• Soome „lama” olulisemad probleemid; • Kriisi sisu: valitsuse, pangandussektori, tarbijate ja meedia olulisemad tegevused ja vead Taisto Kangas • Ülevaade Eesti majandusolukorrast eile, täna ja homme Leev Kuum • Soome „lama” perioodi ja Eesti praeguse majandusolukorra võrdanalüüs ja ühised jooned Taisto Kangas ja Leev Kuum • Tegutsemise strateegiad ja juhtimisvõtted ettevõtjale (praktilised sammud/protseduurid enne kriisi, kriisi ajal, peale kriisi) Taisto Kangas • Praktilised näited personali restruktureerimisest ja ettevõtte tugevdamisest liitmise teel (Maksu- ja Tolliameti liitmise näitel). Praktilised soovitused ressursside optimiseerimiseks. Aivar Rehe • Kaks näidet: • Ettevõte, kes „jäi ellu” • Ettevõte, kes „ei jäänud ellu” Taisto Kangas

AIVAR REHE Sampo panga juhatuse esimees ja Eesti Pangaliidu juhatuse esimees, Aasta Ärimees 2007 Aivar Rehe on lõpetanud Tallinna Polütehnilise Instituudi majandusteaduskonna tööstuse juhtimise ja planeerimise eriala. Ta on töötanud Eesti Hoiupanga ning Hansapanga juhatuses. Aastail 2004–2006 töötas Aivar Rehe Eesti Maksu- ja Tolliameti peadirektorina, mille eest omistati talle aastal 2007 Valgetähe III klassi teenetemärk. Alates 2006. aastast töötab Aivar Rehe Sampo Panga juhatuse esimehena ning mais 2008 nimetati ta Eesti Pangaliidu juhatuse esimeheks. EBSi Nõukoda valis Sampo Panga juhatuse esimehe ja Eesti Pangaliidu juhatuse esimehe Aivar Rehe Aasta Ärimeheks 2007.

LEEV KUUM Eesti Konjunktuuriinstituudi juhtivteadur Leev Kuum on lõpetanud Tallinna Polütehnilise Instituudi majandusteaduskonna kaubanduse erialal, 1963–1966 õppis Moskva Plehhanovi-nimelise rahvamajanduse instituudi aspirantuuris. Leev Kuum on Eesti Konjunktuuriinstituudis majandusanalüüsiga tegelenud juba 40 aastat. Leev Kuum on avaldanud 3 majandusalast monograafiat ning üle 50 erialase teadusliku artikli. Ta on tunnustatud õppejõud ja hinnatud majandusanalüütik, kelle peamistest uuringuteemadest Eesti Konjunktuuriinstituudis peab kindlasti mainima Ettevõtte konkurentsivõime hindamise metoodika väljatöötamist ja edasiarendamist, Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime uurimist jakonkurentsivõime Aastaraamatu koostamist ning muidugi Eesti majandusarengu prognoose.

Seminari osalustasu on Kaubanduskoja liikmetele 750 krooni ja mitteliikmetele 1500 krooni. Hinnale lisandub käibemaks. Lisainformatsioon ja registreerimine: Liina Pello • Tel: 604 0091 • E-post: liina.pello@koda.ee


20

Teated

Kaubanduskoja TEATAJA, teisipäev, 4. november 2008

Kaubanduskoda pakub ruume ürituste korraldamiseks Kaubanduskoja esinduslikes ruumides, aadressil Toom-Kooli 17 on võimalik läbi viia koosolekuid, esitlusi või seminare. Valida on viie erineva suuruse ja funktsionaalsusega ruumi vahel.

Väikest keldrisaali, mis mahutab kuni 16 kohta võib kasutada koosolekute ning väiksemate koolituste korraldamiseks.

Nõukogu saali (I korrusel) mahub ovaalse laua (paigutust muuta ei saa) ümber istuma 18 inimest. Sobib suurepäraselt koosolekute ning seminaride läbiviimiseks.

Kamina- ja klaassaalis on 25 kohta, koos laudadega 16 kohta. Kamina- ja klaassaali üüritakse välja ainult koos. Lisaks on võimalik kasutada sisehoovi.

Konverentsisaal (II korrusel) mahutab kuni 50 kohta ning annab mitmeid erinevaid võimalusi toolide-laudade paigutamiseks. Parim koht koolituste, koosolekute ja presentatsioonide läbiviimiseks. Saalis on konditsioneer.

Kõikide saalide puhul on võimalik kasutada grafoprojektorit ja pabertahvlit. Nõukogu-, konverentsi- ja kaminasaalis on olemas wifi.

Suurde keldrisaali on võimalik paigutada kuni 40 istekohta ning tühjana mahutab see pea kaks korda rohkem inimesi. Sobilik väga pidulikeks sündmusteks, vastuvõttudeks ning seminarideks.

Lisatasu eest saab kasutada laptopi ja dataprojektorit. Samuti on võimalik korraldada kohvipause koos suupistete ja karastusjookidega. Saalid tuleks broneerida vähemalt 10 päeva enne ruumide kasutamist.

Hind liikmele

Hind mitteliikmele

Tööpäeval 9.00-17.00

300/tund

600/tund

Väljaspool tööaega

600/tund

1200/tund

1 päev (9.00-17.00)

1920/päev

3840/päev

2 päeva (9.00-17.00)

1680/päev

3360/päev

3 või enam päeva (9.00-17.00)

1440/päev

2880/päev

Tööpäeval 9.00-17.00

400/tund

800/tund

Väljaspool tööaega

800/tund

1600/tund

1 päev (9.00-17.00)

2560/päev

5120/päev

2 päeva (9.00-17.00)

2240/päev

4480/päev

3 või enam päeva (9.00-17.00)

1920/päev

3840/päev

100/tund

125/tund

50/tund

75/tund

1kr/lk

2kr/lk

Väike keldrisaal (15 kohta)

Kamina- ja klaassaal (25 kohta), konverentsisaal (60 kohta), nõukogu saal (18 kohta), suur keldrisaal (40 kohta)

Tehnika rent ja paljundamine Dataprojektor Laptop Paljundus

Lisainformatsioon ja broneerimine: ENE KLEMENT Tel: 604 0060 E-post: koda@koda.ee

Broneerimiseks võite ära täita tellimislehe, mille leiate Kaubanduskoja kodulehelt teenuste rubriigist, ruumide üürimise alt: http://www.koda.ee/?id=1142


Kaubanduskoja TEATAJA, teisipäev, 4. november 2008

Hanketeated • Koostööpakkumised

RIIGIHANKETEATED

21

KOOSTÖÖPAKKUMISED • Tuletõrjejaama metallehitustöö-

Soome

Ühendkuningriik

• Ukraina

põllumajandussead-

• Hange jalatsite, sh ka kaitse-

• Hange raudteerööbaste hool-

de hange. Tähtaeg 19.11.2008

jalatsite ostmiseks. Tähtaeg

dusteenuste osutamiseks. Täht-

• Tuletõrjejaama sektsioonivära-

otsib edasimüüjat. Kood 12115

18.11.2008. Kood 2155

aeg 28.11.2008. Kood 2164

vate hange. Tähtaeg 19.11.2008

• Valgevene taimse ja loomse ras-

mete ning varuosade tootja

kardinaseinte

va baasil toodetud toiduainete

kaupu (originaalkeeles: Suun

pindamine. Tähtaeg 19.11.2008

(sinep, majonees, kastmed jne)

aparatuuri, turbogeneraatora-

terveydenhuollon tarveaineet,

• Otsitakse programmijuhi assis-

gregaatide,

oikomishoidon tuotteet ja hk-

tenti. Tähtaeg 02.12.2008*

• Hange turbiinide rootorite, auru-

• Ostetakse hambaravi tarbe-

turbiingeneraatori ja seonduva turbogeneraatori

juhtaparatuuri,

auruturbiinide

instrumentit). Tähtaeg taotluste

ning selle osade, generaatorite,

esitamiseks 21.11.2008.

generaatorseadmete,

Kood 2165

mootorite,

elektri-

generaatorite

ja

• Hange päästeautode ostmiseks.

transformaatorite, turbogene-

Tähtaeg 08.12.2008. Kood 2166

raatorite, magnetite ostmiseks. Tähtaeg taotluste esitamiseks 20.11.2008. Kood 2156 • Hange sisetelevisiooni aparatuuri, sisetelevisioonisüsteemi teenuste, suletud seiresüstee-

• Ostetakse mänguväljakute tarvikuid ning linnamööblit. Tähtaeg 18.11.2008. Kood 2167 • Ostetakse trafosid. Tähtaeg 12.11.2008. Kood 2168

luste esitamiseks 01.12.2008. Kood 2157

• Hange tuuleturbiinide ja tuuleturbiinide generaatorite ostmi-

• Ostetakse köisronimise varustust. Tähtaeg taotluste esitamiseks 01.12.2008. Kood 2158 • Elektersideseadmete ja -tarvi-

tapeetimistööde ning hoonete Tähtaeg 04.12.2008. Kood 2170

haagiste

ostmiseks.

Tähtaeg 28.11.2008. Kood 2160

teostamiseks.

projektiraames. Tähtaeg 30.10.

insulating material for buildings

2008

and packages of polystyrene)

• Tugiteenuste hange DCIS programmi integratsiooni läbiviimisel.

• NATO rahvusvahelise hanke-

toetamine (Virginia, USA). Tähtaeg 24.11.2008 • Arvuti andmebaasi väljaarendamine. Tähtaeg 24.11.2008

• Hange muruniidukite, traktorite, käies juhitavate põllutöötraktorite ostmiseks. Tähtaeg on 11.12.2008. Kood 2173

Kood 2161 • Ostetakse looduslikku liiva. Täht-

koos-tööd ettevõtetega samast valdkonnast. Kood 12119

sib taaskasutatud materjalidest detaile (originaalkeeles: bladeshaped profiles of different sections sizes made of recycled rubber and plastic). Kood 12120 • Kreeka haiglavarustuse tootja otsib edasimüüjaid. Kood 12121 • Prantsuse piimatoodete hulgimüüja otsib jaemüüjaid. Kood 12122 • Prantsuse ettevõte pakub tõlke-

Kood 2171

Tähtaeg 11.12.2008. Kood 2172

Kood 12118

• Prantsuse linnamööbli tootja ot-

24.11.2008

vina). Tähtaeg 24.11.2008

• Hange spordivahendite, spordi-

tootja otsib edasimüüjaid.

• Leedu logistikaettevõte otsib

Tähtaeg 24.11.2008

tamiseks on 11.12.2008.

Reverse Osmosis Water Treat-

• Ostetakse mappe (originaalkee-

jalide (originaalkeeles: thermo-

nuste hange (Bosnia, Herzego-

veetmise varustuse ostmiseks.

Tähtaeg 06.11.2008.

tamise hange NAEW&C Force

vikuid. Tähtaeg pakkumiste esi-

meid (originaalkeeles: Supply of

new hospital in Saint Andrews).

• Leedu soojustisoleerivate mater-

• Meditsiinilise evakueerimise tee-

kaupade ja -varustuse, vaba aja

water to Renal Dialysis Unit in

• Äriprotsesside ülevaate koos-

• Ostetakse mänguväljakute tar-

• Ostetakse veepuhastussead-

ment Plant to supply treated

õlide tootjaga. Kood 12117

NATO infoturbe akrediteerimise

Provision of Telemedicine Equip-

• Hange

Tähtaeg 15.11.2008

Kood 2169

värvimistööde

Kood 2159

vastastikust koostööd eeterlike

konkursi eelteade. Hanke sisu –

kute tarne (originaalkeeles: The ment). Tähtaeg 17.11.2008.

hange Papa õhubaasis, Ungari.

seks. Tähtaeg 09.12.2008.

• Hange värvkatte uuendustööde,

Kood 12116 • Armeenia alustav ettevõte otsib

neerimise (C4I) hange. Tähtaeg

Rootsi

tootjat otsib välisinvestorit.

• Ehitus- ja renoveerimisteenuste

• Küberkaitse programmi koordi-

mide, sisetelevisiooni kaamerate ostmiseks. Tähtaeg taot-

• Tuletõrjejaama

teenuseid (translation, interpretGruusia

ing, language training, transcrip-

• Samtskhe-Javakheti maantee

tion, voice-over, subtitling in all

rekonstrueerimise hange Gruu-

languages and all fields).

sias.

Kood 12123

• Alhalkhalaki raudteesõlme ja

• Inglismaa ettevõte otsib puuküt-

-jaama väljaehitamise hange.

tel katlamajde (originaalkeeles:

Hanke dokumente väljastatakse

automatically fed wood chip

Gruusias ajavahemikul 23. ok-

boilers) tootjat. Kood 12124

toober – 24. november 2008.

aeg 14.11.2008. Kood 2174

les: Case Note Folders). Tähtaeg 01.12.2008. Kood 2162 • Hange voodipesu ja haiglapesu ostmiseks. Tähtaeg taotluste

NATO • Itaalia infosüsteemide hange

esitamiseks 07.01.2009.

(Information Systems). Tähtaeg

Kood 2163

27.11.2008

Täpsem info:

Lea Aasamaa Tel: 604 0090 • E-post: lea@koda.ee

Täpsem info:

Julia Malev Tel: 604 0082 • E-post: julia@koda.ee


22

Kaubanduskoja TEATAJA, teisipäev, 4. november 2008

Juubilarid

ÕNNITLEME NOVEMBRIKUU JUUBILARE! 30 TARTU NÄITUSED AS liige alates 1988

25

GEOMARK AS liige alates 1997

SANSERV AS liige alates 2002

INGRID PROOSI ÕIGUSBÜROO OÜ liige alates 1999

SISUSTAJA AS liige alates 1998

INVARU OÜ liige alates 1997

TALBOKS AS liige alates 1998

KAARE VARA OÜ liige alates 2005

15

KLOTAX OÜ liige alates 2000

BEVI EST OÜ liige alates 1998

KOSE MÖÖBEL AS liige alates 1997

CARGO HANDLING AS liige alates 2000

UNIPLAST OÜ liige alates 1998 VIKING MOTORS AS liige alates 1997 VIP REISID OÜ liige alates 2001 VÄNDRA SAETERITUS AS liige alates 1998

FLEXOIL OÜ liige alates 2008 FORWARD BÜROO OÜ liige alates 1999 KESKPUNKT OÜ liige alates 2002 KOOPIA NIINI & RAUAM OÜ liige alates 2003 MARDULA OÜ liige alates 2007

LAERTES OÜ liige alates 1998

10

LEMEKS AS liige alates 1996

EESTI TOIDUAINETÖÖSTUSE LIIT liige alates 1990

ASPER BIOTECH AS liige alates 2000

LOODUSTOODE OÜ liige alates 1997

ATI GRUPP OÜ liige alates 2002

ERIFOON OÜ liige alates 2001

OILTANKING TALLINN AS liige alates 1997

BALTI LOGISTIKA AS liige alates 1999

FASTWAY AS liige alates 1997

OLLMANN GRUPP OÜ liige alates 1999

BALTIC INTERTEX OÜ liige alates 2003

FERTILITAS AS liige alates 2002

PEPSICO EESTI AS liige alates 1995

DEFORE OÜ liige alates 1996

GASPRE OÜ liige alates 2001

RIMI EESTI FOOD AS liige alates 2001

DEMIDOV INDUSTRIES AS liige alates 2001

CORTEX EESTI AS liige alates 2002

EESTI ILUTULESTIKUD OÜ liige alates 2000

MEL-LEA OÜ liige alates 2008 SAAJOS AS liige alates 1999 SANDOVAL OÜ liige alates 2008 STONERIDGE ELECTRONICS AS liige alates 2003 UKRAMET OÜ liige alates 1999 YIT EHITUS AS liige alates 1995

Kaubanduskoda koostöös Raadio Kukuga kutsuvad kuulama saadet

MAJANDUSRUUM kolmapäeviti kell 11.00–12.00, kordusena kolmapäeva õhtul kell 20.00–21.00

Kuku raadio ja Kaubanduskoja koostöös valmiv saade „Majandusruum” toob kuulajani majanduse aktuaalsed teemad. Saade on eetris kolmapäeviti kell 11.00−12.00, õhtul kell 20.00−21.00 ja kolmapäeva ööl vastu neljapäeva kell 03.00−04.00. Saatejuht on Vallo Toomet. Saateid on tagantjärele võimalik kuulata ka KUKU raadio arhiivist http://podcast.kuku.ee/saated/majandusruum/. Toimunud saadete kohta vaata lisaks Kaubanduskoja kodulehelt http://www.koda.ee/?id=6957.


Eksport on Eesti majanduse tulevik.

ESTONIAN EXPORT DIRECTORY 2009. AASTA VÄLJAANDE KOOSTAMINE KESTAB 7. NOVEMBRINI.

KASUTA VÕIMALUST LEIDA UUSI KONTAKTE JA PARTNEREID NING AVALDA SELLES OMA ETTEVÕTTE ANDMED.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda annab 2009. aastal Estonian Export Directory't välja juba 14. korda. See on ettevõtjate töövahend, mis aitab Eesti firmadel oma kaupu ja teenuseid välisturgudele viia ja mujalt maailmast partnereid leida. Mahukas väljaanne tutvustab Eestit mujal maailmas, sest isaks ettevõtete kataloogile sisaldab ekspordikataloog "Estonian Export Directory" ka üldinfot Eesti majanduse kohta, statistikat ning kasulikku materjali neile, kes soovivad Eestit ettevõtlust alustada. Kogu see teave on raamatus nii inglise, saksa kui ka prantsuse keeles. Väljaanne saab olema ka CD-l ja internetis. 2008. aasta raamat ja CD on tasuta saadaval Kaubanduskojas ning internetis www.estonianexport.ee. Küsi telefonil 604 0060 või koda@koda.ee.

Küsi infot reklaami ja andmete avaldamise kohta Kaubanduskoja koostööpartnerilt: Infoatlas AS – Tel: 626 6988 Lisainfo väljaande kohta: Piret Salmistu • Tel: 604 0060 • E-post: piret@koda.ee



Teataja 19_2008