Page 1

Kaubanduskoja

TEATAJA Eesti Kaubandus-Tööstuskoja häälekandja, asutatud 1925. aastal

Nr 19 • 6. november 2006

JUHTKIRI: KUTSEKOJA LEND

TÄNA LEHES:

19. oktoobril toimus Tallinna Lennujaama Vanas Terminalis Kutsekoja (Kutsekvalifikatsiooni Sihtasutuse) pidulik vastuvõtt, millega tähistati viie aasta möödumist Kutsekoja asutamisest ja kahe aasta möödumist Euroopa Sotsiaalfondi kutsete süsteemi väljaarendamise projekti algusest. Kutsekoja töö olulisust Eesti ühiskonnas ja rahvusvahelistes suhetes illustreeris Inglise kuninganna Elisabeth II peo alguseks ajastatud saabumine Tallinna. Kutsekoda sai küll viieaastaseks, kuid tema eellugu ulatub ligi kümne aasta taha. 1997. aastal andis Vabariigi Valitus oma otsusega rohelise tee kutsete süsteemi väljatöötamiseks Eestis ning 1998. aasta märtsis alustas Eesti Kaubandus-Tööstuskoja rüpes tööd viieliikmeline kutsereformigrupp. Kaubanduskoda oli kutsete süsteemi sünnikodu, kust 2001. aasta oktoobris mindi Kutsekoja katuse alla juba kindlal jalal ja tublide tulemustega.

Struktuurivahendite planeerimisest Seotud isikute vaheliste tehingute tegemise reeglitest Keskkonnastrateegiast 2030 Turuülevaade kui abivahend Tulevastest Euroopa ettevõtjatest Hiina-EL vahelistest suhetest Hollandi firmade kontaktpäev 8. novembril 17 riigihanketeadet ja 38 uut koostööpakkumist

Iga liige LOEB!


www.koda.ee

2

Juhtkiri

Kutsekoja lend

SIRJE MURRE

Kutsekoja juhataja Tel: 6791 702 E-post: sirje.murre@kutsekoda.ee

19. OKTOOBRIL TOIMUS TALLINNA LENNUJAAMA VANAS TERMINALIS KUTSEKOJA (KUTSEKVALIFIKATSIOONI SIHTASUTUSE) PIDULIK VASTUVÕTT, MILLEGA TÄHISTATI VIIE AASTA MÖÖDUMIST KUTSEKOJA ASUTAMISEST JA KAHE AASTA MÖÖDUMIST EUROOPA SOTSIAALFONDI (ESF) KUTSETE SÜSTEEMI

HELI ORUAAS Kutseregistri juhataja Tel: 6791 714 E-post: Heli.oruaas@kutsekoda.ee

VÄLJAARENDAMISE PROJEKTI ALGUSEST. KUTSEKOJA TÖÖ OLULISUST EESTI ÜHISKONNAS JA RAHVUSVAHELISTES SUHETES ILLUSTREERIS INGLISE KUNINGANNA ELISABETH II PEO ALGUSEKS AJASTATUD SAABUMINE TALLINNA.

S

ünnipäevalapsi oli tervitama tulnud sadakond koostööpartnerit, nende seas Erkki Piisang Haridus- ja Teadusministeeriumist, Janno Järve ja Katrin Höövelson Sotsiaalministeeriumist, Kutsekoja Nõukogu esimees Tarmo Kriis Eesti Tööandjate Keskliidust ning Siim Raie, Tiia Randma ja Mait Palts Eesti Kaubandus-Tööstuskojast (pildil). Kutsekoja juures tegutsevate kõikide kutsenõukogude nimel tervitas pidulisi Toomas Undusk. Sõna ütlesid sekka ka Kersti Põldemaa Tallinna Sotsiaaltöö Keskusest ja Jaan Oruaas Eesti Infotehnoloogia Seltsist. Õhtu avas Kutsekoja loo jutustamisega Kutsekoja juhataja Sirje Murre ning ülevaate sellest, mida on eurorahadega tehtud ja mida veel saavutada tahtetakse, andis ESF-i projekti juht Maaja-Katrin Kerem. Pildiliku selguse Kutsekoja ajaloost ja tehtud töödest ning tegemistest andis kogu peo vältel esitatud esitlusprogramm. Kutsekoda sai küll viie aastaseks, kuid tema eellugu ulatub ligi kümne aasta taha. 1997. aastal andis Vabariigi Valitus oma otsusega rohelise tee kutsete süsteemi väljatöötamiseks Eestis ning 1998. aasta märtsis alustas Eesti Kaubandus-Tööstuskoja rüpes tööd viieliikmeline kutsereformigrupp. Kaubanduskoda oli kutsete süsteemi sünnikodu, kust 2001. aasta oktoobris mindi Kutsekoja katuse alla juba kindlal jalal ja tublide tulemustega.

Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 6. november 2006


www.koda.ee

Juhtkiri

Õiguslikuks aluseks kutsete süsteemi arendamisel ja rakendamisel on kutseseadus. Eesti kutsete süsteemis koostatakse kutsestandardeid viiel kutsetasemel, kutsestandardid on aluseks kutseomistamisele. Kutseomistamine ja riiklike kutsetunnistuste väljastamine tugineb tööandjate kaasatusel ja tunnustusel ning kutseeksamid on kinnitamas kohta haridussüsteemis. Kutsete süsteemi arengule on lennuka hoo andnud alates 2005. aastast Euroopa Sotsiaalfondi toel läbiviidav projekt. Projekti üldeesmärk on, et Eesti riigis toimib jätkusuutlik kutsete süsteem, mis tagab töötajate elukestva õppe – kutsealase väljaõppe ja täiend- ning ümberõppe – vastavuse tööturu vajadustele ning kutsekvalifikatsioonide rahvusvahelise võrreldavuse. Projekti raames on kahe aastaga välja töötatud 72 uut ja uuendatud 78 kutsestandardit; koostatud 38 kutsetunnistuse lisa ja laiendatud koostöövõrgustikku 18 uue Kutset Omistav Organi võrra ning välja töötatud 52 kutseeksami ja 16 täiendkoolituse materjalid, millest 22 kutseeksamit ja 8 täiendkoolitust on nende alusel ka läbi viidud. Hoogsa arendustöö tulemusena on juba valminud 10 pilootkutsestandardi pealt koorunud uus kutsestandardi vorm, mille väljatöötamise vajaduse tingis soov kutsestandardeid ühtlustada ning paremini ja läbimõeldumalt struktureerida. Kutsestandard kirjeldab eelkõige väljundit – mida inimene ühel või teisel kutsetasemel peab oskama teha, millega hakkama peab saama. Kirjeldatud lähenemisviis kindlustab selle, et kutsestandardis on kirjas reaalses tööelus tegutsemiseks vajaminevad oskused. Kompetentside määratlemine kutsestandardites aitab kaasa ka pädevuspõhiste õppekavade arendamisele, millega täna tegeletakse nii kutse- kui kõrghariduse tasemel. See suund tuleneb otseselt hariduse valdkonda puudutavatest Euroopa Liidu initsiatiividest. Tänaseks on kokku välja töötatud 624 kutsestandardit erinevatel kutsetasemetel ning kutseomistamist korraldab 77 Kutset Omistavat Organit. Välja on

3

antud üle 16 800 kutsetunnistuse, ligi pooled neist on I taseme kutsetunnistused, kõige vähem on välja antud V ehk kõige kõrgema taseme kutsetunnistusi, kuid aastatega on kasvanud ka kõrgematele tasemetele tehtavate kutseeksamite arv. Kõige jõudsamalt edeneb kutseomistamine Õigus- ja Sisekaitse Kutsenõukogu (Eesti Turvaettevõtete Liit), Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu (Sihtasutus Raudteekutsed), Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu (Eesti Ehitusettevõtjate Liit) ning Kultuuri Kutsenõukogu (Eesti Olümpiakomitee) all tegutsevatel kutseomistamisega tegelevatel organisatsioonidel.

Kutsete süsteemi arendamise üheks oluliseks põhimõtteks on sotsiaalpartnerite kaasamine. Tööturu osapooled – tööandja, töötaja ja riik – on kutsete süsteemi rakendamisel peamised osalised ja otsustajad. Kokkulepped sünnivad erinevate osapoolte vahelises koostöös ning keskkonda selleks pakub Kutsekoda. Kutsete süsteem on terviklik ja selle põhimõttelised alused ühtsed kõikide valdkondade jaoks. Kutsekoja areng on olnud kiire. Liikumist tänasesse päeva ei iseloomusta sõna kõnd, vaid pigem lend. Ja selle kinnituseks palus Kutsekoda oma armsad koostööpartnerid just lennujaama, kus vahemaandumise üürikesed hetked veeta

Kutsete süsteemi arengule on lennuka hoo andnud alates 2005. aastast Euroopa Sotsiaalfondi toel läbiviidav projekt. Projekti üldeesmärk on, et Eesti riigis toimib jätkusuutlik kutsete süsteem, mis tagab töötajate elukestva õppe – kutsealase väljaõppe ja täiend- ning ümberõppe – vastavuse tööturu vajadustele ning kutsekvalifikatsioonide rahvusvahelise võrreldavuse. Kutsekoda on tuntust ja tunnustust kogunud ka rahvusvahelises ulatuses. Kutsekoda on asunud eksperdi rolli, andes edasi oma kogemust riikidele, kes alles alustavad rahvuslike kutsete süsteemi loomist. Viimasel ajal on sel eesmärgil Kutsekoda külastanud delegatsioonid Lätist, Kesk-Aasiast, Kosovost ja Horvaatiast. Hoogsalt jätkub koostöö Euroopa Liidu liikmesriikidega kvalifikatsioonide ühtse kirjeldamise ja võrreldavuse tagamiseks Euroopa Komisjoni poolt väljatöötatud Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku kontekstis. Alates 1. maist 2005 töötab Kutsekoja juures Eesti Europassi Keskus, mis tegeleb Europassi dokumentide tutvustamisega ja nende kasutamisele võtmisele innustamisega. Europass pakub inimestele uue võimaluse oma oskusi paremini väljendada ning teha need kõikjal Euroopas üheselt mõistetavaks.

Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 6. november 2006

koos. Vana Terminali akende all seisnud kuninganna Elisabeth II lennuk ei olnudki nii juhuslik. Teatavasti on Eesti kutsete süsteem lähedane brittide omale – eks kuninganna tuli vaatama, kuidas meil läheb, kuidas oleme edenenud. Ja tal ei tulnud pettuda. Tänutäheks oma külalistele oli sünnipäevalapsel varuks üllatus – laul Kutsepuu (viis Heini Vaikmaa, sõnad Kutsekoda), mis kohapeal Kutsekoja tütarlaste ansambli poolt hoogsalt ja helistikus püsides ette kanti. Kutsekoja lugu läheb edasi. Ja ikka koos oma ustavate ja töökate partneritega.

Kutsekoda tänab!


www.koda.ee

4

Teejuht

KALENDER

SISUKORD

8. nov

JUHTKIRI LK 2-3

Kutsekoja lend

Anneli Valge Tel: 646 0244 • E-post: anneli@koda.ee

MUUDATUSED SEADUSANDLUSES LK 5-6 LK 6-7

Neljast kolm ehk uudiseid struktuurivahendite planeerimisest Täpsustuvad seotud isikute vaheliste tehingute tegemise reeglid Keskkonnastrateegia 2030 on valmis!

9. nov 10.00-14.00

LK 8 LK 8-9 15. nov

ÄRIEETIKA Eesti ettevõtete ühiskondlik vastutus Empteezy Baltic OÜ – õpetab ettevõtjaid loodust hoidma TNT Express Worldwide Eesti AS – saadetiste vedu üle maailma

LK 10 LK 11 LK 12

10.00-16.00

LK 13

9.30-15.15

Gateway to Japan: Viimane võimalus osaleda ehitussektori taotlusvoorus Hiina Rahvavabariik, suhted Euroopa Liiduga

Seminar Tallinnas: Ehitamise rakendusküsimused Toomas Hansson Tel: 774 2196 • E-post: toomas@koda.ee

16. nov

EUROOPA LIIT

Paarisseminari 2. osa: Ülevaade maksukorraldusest ning päevakajalised maksuküsimused Merle Eller Tel: 646 0244 • E-post: merle@koda.ee

MAJANDUSPOLIITIKA Turuülevaade kui asjalik abivahend

Hollandi firmade kontaktpäev

Seminar: Make Trade Simple – väliskaubandus lihtsaks! Lidia Friedenthal Tel: 644 3067 • E-post: lidia@koda.ee

LK 14-15

HARIDUSPOLIITIKA Kust tulevad Euroopa homsed ettevõtjad?

LK 16-17

22. nov 10.00-16.00

LIIKME INTERVJUU INCOGNITO loob elevust

LK 18-19

RAHVUSVAHELISED ÜRITUSED RESÜMEE RIIGIHANKETEATED KOOSTÖÖPAKKUMISED UUED LIIKMED

LK 20-22 LK 23 LK 24 LK 25 LK 26

Seminar Pärnus: Ehitamise rakendusküsimused Tartu Ülikooli Pärnu Kolledz˘is (Ringi tn 35) Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Pärnu esindus Tel: 433 0989 • E-post: kati@koda.ee

30. nov 9.30

Seminar: Sihtturg-Ukraina Viive Raid Tel: 646 0244 • E-post: viive@koda.ee

Teie Kaubanduskoda Eesti Kaubandus-Tööstuskoda • Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 646 0244 • Faks: 646 0245 • E-post: koda@koda.ee • www.koda.ee Teenuste osakond Tel: 644 3067 • konsultatsioon • päritolusertifikaadid • ATA-Carnet • tollikonsultatsioonid Tel: 443 0989 • äridelegatsioonid • messid • kontaktpäevad • Kölni ja Stockholmi messiesindused Eestis Tel: 644 8079 • Euroinfo keskus • koostööpakkumised • raamatukogu Poliitikakujundamise- ja õigusosakond Tel: 646 0244 • konsultatsioon • majanduspoliitiline tegevus Turundus- ja liikmesuhete osakond Tel: 646 0244 • liikmeks astumine • liikmeüritused • Teataja • internet • avalikud suhted • Tel: 644 4368 • liikmesuhted Raamatupidamine Tel: 644 1897 Kaubanduskoja Tartu esindus Lai 6, 51005 Tartu • Tel: 744 2196 Kaubanduskoja Pärnu esindus Ringi 35, 80012 Pärnu • Tel: 443 0989 Kaubanduskoja Kuressaare esindus Tallinna 16, 93811 Kuressaare • Tel: 452 4757 Kaubanduskoja Jõhvi esindus Pargi 27-203, 41537 Jõhvi • Tel: 337 4950

Toimetaja: Kadri Liimal E-post: kadri@koda.ee Küljendus: Disainikorp Trükk: Iloprint Tiraaz¯: 5000

Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 6. november 2006


www.koda.ee

Muudatused seadusandluses

Vabandame! Eelmise numbri Teataja artiklisse „Autoritasust ja sellega kaasnevatest maksudest“ on kahetsusväärselt sattunud ebatäpsus. Nimelt on alajaotuse „Tulumaksu kinnipidamine“ all lause:

“Residendist füüsilisele isikule väljamakstavalt litsentsitasult arvatakse enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha töötuskindlustuse seaduse § 42 lg 1 punkti 1 kohaselt kinnipeetud töötuskindlustusmakse ja kogumispensionide seaduse § 11 lg 1 punktide 1 ja 2

Neljast kolm ehk uudiseid struktuurivahendite planeerimisest

5

kohaselt kinnipeetud kohustusliku kogumispensioni makse.” Tegelikult nimetatud makseid litsentsitasult arvestada ei tule. Tegemist oli tähelepanematusest tingitud apsakaga. Vabandame lugejate ees!

REET TEDER Poliitikadirektor

EL JÄRGMISE FINANTSPERIOODI RAHADE, ST STRUKTUURIVAHENDITE KASUTAMISE PLANEERIMISEL, MILLE KÄIGUS SENINI ON KOOSTATUD (JA VABARIIGI VALITSUSE POOLT MAIS KA HEAKS KIIDETUD) RIIKLIK STRUKTUURIVAHENDITE KASUTAMISE STRATEEGIA 2007-2013 NING ESIALGSELT 4 RAKENDUSKAVA (OP-d), ON TOIMUNUD OLULINE MUUDATUS.

E

sialgse nelja OP, mida varem Teataja veergudel meie liikmetele tutvustatud asemele tuleb kolm OP-d (rakenduskava). Tuletagem meelde – OP ehk rakenduskava on dokument, milles määratletakse konkreetsemalt just struktuurivahenditest rahastatavad tegevused ning nende rahastamise mahud. Need neli OP-d olid: • Inimressursi arendamise rakenduskava – põhikoostaja Haridus- ja Teadusministeerium; • Elukeskkonna arendamise rakenduskava – põhikoostaja Keskkonnaministeerium; • Hariduse, teadus- ja arendustegevuse ning tervishoiu- ja hoolekande infrastruktuuri arendamise rakenduskava – põhikoostaja Haridus- ja Teadusministeerium; • Ettevõtluse, infoühiskonna, transpordi ja energeetika infrastruktuuri arendamise rakenduskava – põhikoostaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Eraldi OP-na kaob senine Hariduse, teadus- ja arendustegevuse ning tervishoiu- ja hoolekande infrastruktuuri arendamise rakenduskava. Selle tegevused ja kavandatud vahendid viiakse osaliselt Inimressursi arendamise ja osaliselt Elukeskkonna arendamise OP alla. Põhjus – suuresti ilmselt Euroopa Komisjoni esindajate märkused (sama sisaldus ka Eesti partnerite antud tagasisides) erinevates rakenduskavades tegevuste dubleerimise ja paralleelse arendamise kohta. Tulevikus muudab aga see (OP-de arvu vähendamine) ka rakendamise paindlikumaks. EL-s ei ole kehtestatud protseduure vahendite ümbertõstmiseks erinevate OP-de vahel, OP siseselt on võimalik vahendite ümbertõstmine ühe fondi piires aga liikmesriigi pädevuses. Esialgu on aktuaalne mitte rahade ümbertõstmine, vaid planeerimine. Praegu on kõikide OP-de kohta esitatud partnerite kommentaarid avalikustatud

Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 6. november 2006

Rahandusministeeriumi (RaM) kodulehel. Paljudega nendest, samuti Euroopa Komisjoni märkustega, on arvestatud ja rakenduskavade uued versioonid lubati avalikustada 6. novembril Rahandusministeeriumi kodulehel. Siis on huvilistel uuesti võimalik omi ettepanekuid või kommentaare asjaomastele ministeeriumidele kuni novembri lõpuni esitada. Kui partnerite kommentaaridega rakenduskava koostaja võib, kuid ei pea arvestama, siis OP koostamiste protsessis on veel üks olulise sisendi andja, kelle märkustesse tuleb koostajatel vägagi tõsiselt suhtuda – neid kas arvesse võtta või põhjendada, miks ei ole võimalik arvestada. Siinkohal pean silmas rakenduskava strateegilise keskkonnamõju hindamist ja sellekohast raportit. Rakenduskavade keskkonnamõju strateegilise hindamise info on samuti üleval RaM kodulehel. Hindajaks on AS Maves. Jätkub lk 6


www.koda.ee

6

Muudatused seadusandluses

Algus lk 5

Kuivõrd meie liikmesettevõtetele on kõige olulisem Ettevõtluse, infoühiskonna, transpordi ja energeetika infrastruktuuri arendamise rakenduskava, siis järgnevalt tutvustan väikest väljavõtet hindamise vahearuandest, osa, mis käsitleb soovitusi ettevõtluse arendamise kohta. Väljavõte Keskkonnamõju strateegilise hindamise vahearuandest (tekst kursiivis): Ettevõtluse arendamine • mitte toetada ressursi- ja jäätmemahuka ettevõtluse arendamist (eelkõige maavarade kasutamise laienemisel põhinevat ettevõtlust); • mitte toetada ettevõtteid, kes ei täida keskkonnanõudeid (ka pärast projekti elluviimist); • mitte toetada ettevõtteid, kelle tegevuse tulemuseks (sealhulgas koosmõjus) on keskkonna reostumine või loodusvarade ekstensiivne kasutamine (keskkonnanormide ületamine); • ettevõtluse arengut kaitsealadel ja väärtuslikel maastikel toetada ainult vastavate teemaplaneeringute olemasolul; • võtta kasutusele jäätmaad või mahajäetud tööstusalad tööstus- ja teadusparkide rajamiseks (näiteks Tallinna ümbruses Maardu ja Männiku piirkond); • turismi kui areneva ettevõtlusvormi keskkonnaalane toetamine – juhendid, hea keskkonnatava, maastike taluvus; • läbi tuleb mõelda loodusturismi arendamine, koostades asjakohased juhised ja planeeringud: osades piirkondades on koormus liiga suur, suur osa potentsiaali kasutamata; • loomemajanduse arendamisel valida välisüritusteks kohad, kus on võimalik kasutada ühistransporti Neisse märkustesse tuleb väga tõsiselt suhtuda. Milline aga Ettevõtluse, infoühiskonna, transpordi ja energeetika infrastruktuuri arendamise OP, samuti ülejäänud kahe rakenduskava korrigeeritud versioon saab olema, on meil kõigil võimalik alates 6. novembrist veenduda. Omalt poolt kinnitan, et hoiame sellel jätkuvalt silma peal ja seisame selle eest, et ettevõtetel tootlikkuse tõusu võimaldavad tegevused (eriti toetus tehnoloogia soetamiseks) toetatavate tegevustena OP-s jätkuvalt sisalduksid.

S

ee Tulumaksuseaduse säte (§ 50 lg 4 – 01.07.07 jõustuvas redaktsioonis) peaks vähem või rohkem tuttav olema kõigile, kes on kokku puutunud ühte kontserni kuuluvate ettevõtete vahel tehingute tegemisega. Täiendavaks selgituseks olgu öeldud, et seotud isikute mõiste on avatud Tulumaksuseaduse paragrahvis 8, mille kohaselt on isikud seotud näiteks siis, kui isikule kuulub üle 10% teise juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist või kui nad kuuluvad ühte kontserni äriseadustiku § 6 tähenduses. Seotud isikute vahel tehtud tehingu väärtus (siirdehind) peab olema vastavuses omavahel mitteseotud isikute vahel sarnastel tingimustel tehtava sarnase tehingu väärtusega ehk tehingu turuväärtusega. Kuidas aga teada saada, kas planeeritav või tehtud tehing vastab sellistele tingimustele? Selleks on ka praegu olemas rahandusministri määrusega kinnitatud tehingu väärtuse määramise meetodid, kuid erinevatel põhjustel on peetud vajalikuks välja töötada senisest täpsemad reeglid ning eristada ka nõudeid, mis kehtivad väiksematele või suurtele kontsernidele. Eelnõuga sätestatakse seega kindlad reeglid, millest tuleb lähtuda siirdehindade määramisel ning need reeglid on kohaldamiseks nii maksuhalduritele kui ka maksumaksjatele. Siirdehinna turuväärtuse määramise meetodeid on eelnõus välja toodud viis: • võrreldava hinna meetod • edasimüügi hinna meetod • kulupõhine meetod • jagatud kasumi meetod • tehingupõhine tootluse meetod Kõik meetodit on üle võetud OECD sellekohasest juhendist „Juhised siirdehinna turuväärtuse kindlaksmääramiseks hargmaistele ettevõtjatele ja maksuhalduritele”. Vastav juhendmaterjal on tõlgitud eesti keelde ning eelnõule lisatud seletuskirjas öeldule tuginedes tehakse kättesaadavaks maksuhalduri internetileheküljel. Nimetatud juhendile, kui abimaterjalile määruse kohaldamisel, on viidatud ka eelnõu enda tekstis.

Millist meetodit peaks aga tehingu tegemisel ja võrreldava hinna leidmisel arvesse võtma, sõltub loomulikult paljudest asjaoludest. Sätestatud on õigus valida siirdehinna määramiseks määruse väline meetod, kuid sellisel puhul tuleb meetodi valikut kindlasti põhjendada. Abiks meetodi valikul ning nende mõistmisel on nii eelmainitud juhendmaterjal kui kindlasti ka seesama määruse eelnõule lisatud seletuskiri. Määrusega sätestatakse muuhulgas kulude jagamise kokkuleppe põhimõtted ja dokumenteerimise nõuded. Ka need nõuded laienevad kõikidele seotud ettevõtetele sõltumata kontserni suurusest. Kulude jagamise kokkulepe on raamistik teatud situatsioonis tekkivate kulude omavaheliseks jagamiseks ja ühisel tegutsemisel omavaheliste suhete määratlemiseks. Määruses on sätestatud kriteeriumid, mille puhul kulude jaotamise kokkulepped turuväärtusele vastavateks loetakse. Näiteks tuleks kulude jagamise kokkulepe sõlmida siis, kui tütarettevõte tellib ja maksab tarkvara arendamise teenuse eest, kuid pärast on selle tarkvara kasutajateks nii emaettevõte kui ehk hulk teisi tütarettevõtteid. Et olla vastavuses turuväärtuse põhimõttega peavad iga tehingust kasu saava isiku poolt kantavad kulud olema võrreldavad samadel tingimustel sõltumatute ettevõtjate poolt kantud kuludega. Samuti peab iga lepinguosalise osa üldistest kuludest olema proportsioonis konkreetse osaniku osaga teenitud tulust, kusjuures proportsiooni määramisel on oluline hinnata nii osapoolte poolt tehtavaid sissemakseid kui tulusust, mida sõlmitavast lepingust loodetakse saada. Lisaks eelmainitud dokumenteerimisnõuetele nõuab uus määrus suurkontsernidelt veelgi põhjalikumat arvestuse pidamist. Detailse dokumenteerimiskohustuse tekkimise kriteeriumideks on määruses töötajate arv 250 või rohkem, majandusaasta käive 50 miljonit eurot või rohkem ning bilansimaht 43 miljonit eurot või rohkem. Nii töötajate arvu, käivet kui bilansimahtu arvestatakse konsoli-

Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 6. november 2006


www.koda.ee

Muudatused seadusandluses

7

Täpsustuvad seotud isikute vaheliste tehingute tegemise reeglid KUI RESIDENDIST JURIIDILISE ISIKU JA TEMAGA SEOTUD ISIKU VAHEL TEHTUD TEHINGU VÄÄRTUS ON ERINEV OMAVAHEL MITTESEOTUD ISIKUTE VAHEL TEHTAVATE SARNASTE TEHINGUTE VÄÄRTUSEST, VÕIB MAKSUHALDUR TULUMAKSU MÄÄRAMISEL KASUTADA TEHINGUTE VÄÄRTUSI, MIDA RAKENDAVAD

MAIT PALTS

SARNASTES TINGIMUSTES MITTESEOTUD ISESEISVAD ISIKUD.

Poliitikakujundamise- ja õigusosakonna jurist

deeritult ning kõik kolm kriteeriumi on eraldi vaadeldavad, mistõttu toob juba ühe kriteeriumi täitumine kaasa seotud isikutega tehtavate tehingute detailse dokumenteerimiskohustuse. Lisaks suurtele, laienevad detailse dokumenteerimise nõuded äriühingutele, mille tegevuse suhtes on avalik huvi suurem – residendist krediidiasutused, kindlustusseltsid ja väärtpaberibörsil noteeritud äriühingud. Samuti peab dokumenteerimine olema detailsem seotud isikute vahelistel tehingutel, kus

tehingu üheks osapooleks on madala maksumääraga territooriumil asuv isik.

kontsernile kuuluva mittemateriaalse vara ülevaadet jne.

Kirjeldatud ettevõtted peavad seega koostama seotud isikutega tehingute kohta üsna detailse dokumentatsiooni, mis koosneb kahest põhiosast: põhitoimik ja riigiomased dokumendid. Põhitoimik on eelkõige dokumentide kogum, mis sisaldab ühtlustatud teavet kõigi kontsernis asuvate liikmete kohta, näiteks kontserni äritegevuse ülevaadet, kontsernisiseste omandisuhete kirjeldust,

Riigiomased dokumendid sisaldavad seevastu konkreetse maksumaksja poolt tehtavate kontrollitud tehingutega seotud teavet. Selleks on muuhulgas maksumaksja poolt tehtud kontrollitud tehingute kirjeldus, kontrollitud tehingute ja võrreldavate tehingute analüüs, selgitused siirdehindade määramise meetodite või meetodite valimise põhjuste ja kasutamise viiside kohta. Mistahes dokumentatsiooni koostamise osas on eelnõu puhul rõhutatud, et dokumentatsioonis sisalduv teave peab olema piisavalt põhjalik võimaldamaks maksuhalduril veenduda, et maksumaksjal oli põhjust uskuda siirdehinna vastamisele turuväärtusele. Lihtsamalt öelduna peaks see tähendama, et lihtsamate tehingute puhul võib piisav olla vähem pabereid ning keerukamate puhul rohkem.

Seotud isikute vahel tehtud tehingu väärtus peab olema vastavuses omavahel mitteseotud isikute vahel sarnastel tingimustel tehtava sarnase tehingu väärtusega ehk tehingu turuväärtusega.

Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 6. november 2006

Hetkel on kõigil huvilistel võimalik eelnõu ja seletuskirja tekstiga tutvuda koja kodulehel, majanduspoliitika aktuaalsete teemade rubriigis. Nagu ülal öeldud võib loota, et juhendmaterjal määruse rakendamiseks määruse jõustumise ajal ehk 2007. aasta algusest on ka Maksuja Tolliameti koduleheküljel internetis kõigile kättesaadav.


www.koda.ee

8

Muudatused seadusandluses • Majanduspoliitika

Keskkonnastrateegia 2030 on valmis! OLEN TEATAJA LUGEJAID KA VAREM KURSIS HOIDNUD KESKKONNASTRATEEGIA 2030 DOKUMENDI KOOSTAMISE KÄIGUGA. MUL ON AU KUULUDA STRATEEGIA JUHTKOMITEESSE NING 27. OKTOOBRIL TOIMUS JÄRJEKORDNE KOOSOLEK, KUS PÕHIMÕTTELISELT KIIDETI KESKKONNASTRATEEGIA 2030 HEAKS. ARTIKLI ILMUMISE AJALPEAKS DOKUMENT VALMIS KUJUL OLEMA KA JUBA MINISTEERIUMIDEVAHELISEL KOOSKÕLASTUSRINGIL E-ÕIGUSES.

URMAS MÄNNA Poliitikakujundamise- ja õigusosakonna jurist

V

eel käesoleva aasta jooksul loodetakse strateegia Vabariigi Valitsusele kooskõlastamisele saata. Strateegiadokumendid on üleval Kaubanduskoja kodulehel, nii et kõigil huvilistel on nendega võimalik seal tutvuda. Alljärgnevalt teen lühikese kokkuvõtte selle kohta, mida Keskkonnastrateegia 2030 dokument sisaldab. • Strateegia esimese osa hõlmab sissejuhatav tekst. • Strateegia teises osas on toodud välja keskkonna valdkonna suundumusi näitavad trendid nii Eestis kui olulisemad suundumused Euroopas ja mujal maailmas. Põhjalik ülevaade valdkondade praegusest olukorrast ja suundumustest on esitatud lisana. • Kolmas peatükk keskendub visioonile ja erinevatele stsenaariumidele. Selles kirjeldatakse avatud foorumil osavõtnute poolt genereeritud unelmpilti (visioon) Eestist aastal 2030. Stsenaariumid on koostatud visioonist tuletatud, keskkonna arengu seisukohast olulistest teemadest ja liikumapanevatest jõududest lähtudes. • Neljandas peatükis on praeguse olukorra analüüsi põhjal välja toodud

iga valdkonna kõige olulisemad probleemid ning nendest lähtudes esitatud strateegilisi otsuseid nõudvad alternatiivid. • Viiendas peatükis on toodud eesmärgid, nende mõõdikud ning eesmärkide elluviimiseks valitud tegevussuunad. • Strateegia kuuendas peatükis on analüüsitud oluliste strateegiadokumentide mõjusid keskkonnastrateegia eesmärkidele. Keskkonnastrateegia 2030 on kavandatud raamdokumendiks, mille ülevaatamine toimub seitsmeaastase perioodi tagant. Kuivõrd 25-aastane perspektiiv nõuab suuremat üldistatuse taset, koostatakse keskkonnastrateegia elluviimiseks detailsem rakenduskava ehk keskkonnategevuskava seitmeks aastaks. See sisaldab endas juba konkreetsete tegevuste loetelu, mille kaudu strateegias püstitatud eesmärkideni jõuda. Samuti on seal loetelu asutustest, mis erinevaid protsesse juhtima ja koordineerima hakkavad ning tegevuste maksumus (finantsplaan).

Ootame oma liikmetelt tagasisidet keskkonnategevuskava sisu kohta. Järgmine juhtkomitee koosolek on planeeritud novembri lõppu ning selleks ajaks on hea teada teie arvamusi ja ettepanekuid.

I

ga ettevõtte juht teab, et turumajanduse olukorras sõltub ettevõtte toodete müügiedu hinnast võrrelduna konkurentidega ning toodete omadustest. Sellepärast on vajalik oma konkurentide tegemistel silma pidevalt peal hoida. Kuna aga konkurente ja tooteid on enamasti palju, siis pahatihti piirdutakse võrdlemisi põgusa ja ebakorrapärase info kogumisega. Näiteks käiakse konkurendi mõne toote hinda poes „piilumas“ ja sellega asi piirdubki. Konkurentidest kui sellistest on tavaliselt ettevõtetel info siiski olemas. Teatakse, kes on suuremad konkurendid ning milliseid kaubamärke nad esindavad. Peensusteni aga kahjuks tihti ei laskuta. Loomulikult ei tähenda see seda, et ei oleks ettevõtteid, kellel on täielik ülevaade oma konkurentidest, nende toodete hindadest ning omadustest ning seda pidevalt ei täiendataks. Ettevõttele kõige mugavamaks konkurentide kohta info kogumiseks viisiks on tellida turuülevaade ettevõttest väljastpoolt. Kindlasti tuleb sellisel juhul ennem turuülevaate koostajaga kokku leppida, millist infot ettevõttel peamiselt vaja on, sest turuülevaate koostaja nägemus vajalikust infost võib tellija ettevõtte juhtide omast suuresti erineda. Pettumuste vältimiseks tuleb turuülevaate kõik punktid enne koostamise alustamist üle vaadata. Kuna inimeste arusaam turuülevaadete koostamisest võib erineda, siis toon siinkohal välja oma nägemuse, milline üks turuülevaade võiks olla ning seda väikese näite varal. Näitlikuks ettevõtteks võib võtta jaekaubandusettevõtte, mille tegevusala on elektroonika jaemüük. Neil on üks pood, mis asub Tallinnas ning tegu ei ole väga suure ettevõttega. Logistiliselt on poe asukoht üpris hea, nimelt kesklinnas ning kaupu müüakse keskmisest natukene kõrgemate hindadega. Elektroonika jaeturul on olukord võrdlemisi konkurentsitihe. On väga mitmed rahvusvahelised ning tugevad ketid ning ka väiksemaid elektroonikakauplusi. Lisaks kauplevad väiksemal määral kõnealuste tooteartiklitega veel ka suured jaekaubandusketid, mis peamiselt on spetsialiseerunud

Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 6. november 2006


www.koda.ee

Majanduspoliitika

9

Turuülevaade kui asjalik abivahend ETTEVÕTTE ARENGU SEISUKOHALT ON KRIITILISE TÄHTSUSEGA TEAVE, KUS SELLE ETTEVÕTTE TOOTED TURUL ASUVAD. KAS OLLAKSE OMA TOODETEGA JUBA SUVERÄÄNSEL JUHTPOSITSIOONIL VÕI ON KONKURENDID VEEL KAUGEL EES NING NEID TULEB ALLES PÜÜDMA HAKATA.

ALAR SÜNT Poliitikakujundamise- ja õigusosakonna nõunik

toidukaupade müügile. Sellise ettevõtte jaoks turuülevaade võiks koosneda järgmistest osadest. Turuülevaate osad on kõik väga tähtsad, ning selle tõttu ei ole nad kindlasse järjekorda seatud. Kindlasti oleks kõigepealt vaja teada, kui suur on terve elektroonikatoodete turg kokku. Kui suured on peamiste konkurentide käibed ja kõikide puhtalt elektroonikakaupu müüvate ettevõtete käive kokku? Selle kaudu saab arvestada ligikaudse ettevõtte turuosa, mis annab vajalikku infot edasiarenemisvõimalustest. Samuti annab palju infot konkurentide kasumite teadmine.

Nagu eespool juba mainitud on kõik turuülevaate osad ühtviisi tähtsad. Loomulikult on igal ettevõttel oma turust teatud ülevaade olemas ning selle tõttu saadakse ka erinevatest turuülevaate osadest erineval hulgal vajalikku infot. Järjekordseks turuülevaate osaks on toodete kirjeldamine ja võrdlus. Seda nii konkurentide tooteid jälgides kui ka ettevõtte enda toodete häid ja vähem häid omadusi vaadeldes. Mõnikord on tark tegu ka enda tooted kriitilisema pilgu alla võtta. Väga tähtis on võrrelda toodete omadusi konkurentide toodete omadustega ning kõige parem oleks, kui seda teeks keegi kõrvalseisev inimene, sest temal ei pruugi olla niipalju eelarvamusi.

Üheks ettevõtetele vajalikumaks infoks on teadmine, kes on tegelikult nende konkurendid. See turuülevaate osa koosneb mitmetest erinevatest osadest. Siin peaks olema välja toodud konkurentide loetelu, nende iseloomustused, tugevad ja nõrgad küljed ning kaupluste asukohad ja asukohtade iseloomustus. Konkurentide puhul tuleb tõmmata selge piir, kes on otsesed ja kes kaudsed konkurendid. Selle puhul tuleb silmas pidada, kas konkurent müüb täpselt samu kaupu või on tal ainult mõni sama kaubaartikkel. Kas konkurendi toodete hinnapoliitika on suunatud hinnatundlikumale või hoopis ostujõulisemale kliendile? Samuti võib veel konkurente määrata kaupluste asukohtade ja mitmete muude tunnuste alusel.

Võib ka juhtuda et konkurentide toodetel on lihtsalt niipalju rohkem lisavõimalusi või on nad vastupidavamad, kuid hinnapoliitika on mõlemal sama ja selle tõttu müüb konkurent oma tooteid tunduvalt rohkem. Siinkohal tuleks detailselt välja tuua tähtsamate toodete hinnad võrdluses kõikide teiste konkurentidega. Konkurentide punktis oli tegemist konkurentide üldise hinnapoliitika iseloomustamise ja võrdlemisega. Toodete koha pealt oleks vajalik veel välja tuua ka need tooted, mis ei ole otseselt samade omadustega, kuid võivad mõningates olukordades neid tooteid asendada ehk siis asendustooted. Veel võiks märkida ära info, kuidas asetsevad konkurentide tooted müügisaalides. Millistel riiulitel

Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 6. november 2006

ning kus kohas riiulitel täpsemalt. Väga tähtis on see info hulgikaubandusettevõtetele, sest klientidel on lihtsam märgata endale silmakõrgusel olevaid tooteid ja nendel riiulitel, mis jäävad tema „teekonnale“. Elektroonikatoodetega tegelevale firmale on väga tähtis teada ka seda, kas konkurendid omavad näiteks oma e-poodi ning kui omavad, siis kuidas on see üles ehitatud ning milliseid tooteid seal müüakse. Turunduse punktis tuleb tähelepanu pöörata kõikidele võimalikele reklaamimise viisidele, mida konkurendid kasutavad ning kuidas nad seda teevad. Igal ettevõttel on turuülevaatest saadavast infost erinevad vajadused. Selle pärast tuleb ka iga turuülevaade koostada lähtuvalt ettevõtte vajadustest ning soovidest pöörates mõnele punktile kõrgendatud tähelepanu ja mõnele mitte nii huvipakkuvale vähem. Ka on kindlasti veel mitmeid punkte, mida eelpool kirjeldatud näites välja toodud ei ole, sest ettevõtted ja tegevusvaldkonnad on erinevad. Turuülevaadetest saadav teave aitab aga kindlasti lihtsustada pikaajaliste strateegiate loomist ning anda infot kiireks reageerimiseks.

Täiendavat infot Kaubanduskoja poolt pakutavast turuülevaadete teenusest on võimalik leida koja kodulehel aadressilt http://www.koda.ee/?id=8472.


www.koda.ee

10 Ärieetika

Eesti ettevõtete ühiskondlik vastutus

T

änasesse Teatajasse valisime näideteks kaks väikest Eesti ettevõtet. Esimene neist Empteezy Baltic on 2-töötajaga osaühing, mille tegevusalaks on absorbentide, plastikust õlitünnialuste ja tulekindlate kappide ning tuleohtlike vedelike turvakannude müük. Oma väikeses kontoris Maardus nuputatakse iga päev, kuidas muuta Eesti ettevõtjate harjumusi, et nad mõtleksid keskkonnaprobleemidele juba enne nende tekkimist. Ettevõtte osanikud Tiina ja Peter Cheney märgivad, et ega see lihtne ei ole. See, mis Euroopa kolleegide klientide juures on juba enesestmõistetav, tundub Eesti ettevõtjatele veel uue ja teisejärgulisena. Teine ettevõte, kelle tegevusi seekord tutvustame, on AS TNT Express Worldwide Eesti. Kullerteenuseid pakkuva ettevõttena on see kindlasti meile rohkem tuntud, kuid oma 52 töötajaga ei ole seegi ettevõte väga suur. Seevastu põhimõtted, eesmärgid ja juba elluviidud tegevused on eeskujuks ka kõige suurematele. Juba Euroopa Kvaliteediauhinna konkursil finaali jõudmine kahel aastal, on kõnekas fakt! Ettevõtte juht Asko Talu on ise ühiskondlikult aktiivne inimene ja suhtub ka oma töötajate algatustesse väga soosivalt.

Küsitluse läbiviimiseks saime toetust Balti-Ameerika Partnerlusprogrammilt, mida finantseerivad ühiselt Ameerika Ühendriikide Rahvusvahelise Abi Agentuur ja Avatud Ühiskonna Instituut.

Ootan Teie ettepanekuid ja “vihjeid” eeskujulike ettevõtete kohta: Tel: 646 0244 • E-post: merle@koda.ee Kõiki valminud artikleid saate vaadata Kaubanduskoja kodulehel www.koda.ee rubriigist Ärieetika, teema “Eesti ettevõtjate näiteid” all.

MERLE ELLER Poliitikakujundamise- ja õigusosakonna projektijuht

Lisaks oma põhitegevusele vastutustundlikud ettevõtted: • võtavad eesmärgiks olla head äripartnerid, • panustavad oma töötajate rahulolusse, • edendavad kohalikku või Eesti elu, • lahendavad keskkonnaprobleeme, • arendavad mõnda eluvaldkonda (kultuur, sport vm).

Hetkel on Kaubanduskoja ideega, hakata Eestis enam propageerima ärieetikat ja vastutustundlikku ettevõtlust, ühinenud 67 ettevõtet, kelle positiivseid algatusi ja tegevusi me sel ärihooajal Teataja vahendusel teile ka tutvustame. • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • •

ÅF-Estivo AS A. Le Coq Tartu Õlletehas AS ABB AS Advokaadibüroo Kadak & Partnerid OÜ Advokaadibüroo Sorainen Law Offices OÜ Arctic Finland House OÜ Astlanda Hotelli AS Baltiklaas AS Bossa Teeninduse AS Bussireisid OÜ Coca-Cola HBC Eesti AS Det Norske Veritas Eesti OÜ Dimela AS Eesti Gaas AS Eesti Ehitus AS Eesti Energia AS Elcoteq Tallinn AS Empteezy Baltic OÜ EMT AS Estiko-Plastar AS Estko AS Frens AS Geometria OÜ

• • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • •

Hansab AS Hansapank AS Hobbiton OÜ IB Krates OÜ In Nomine OÜ Jaanioja Mõis OÜ K & M Projektbüroo OÜ Kaefer Isolatsioonitehnika OÜ Kalev Vesi OÜ Kliko OÜ Krimelte OÜ Lennuliiklusteeninduse AS Lincona Konsult AS Lindström AS maxit Estonia AS NT Logistika AS Peri AS Põltsamaa Felix AS Ragn-Sells AS Rakvere Lihakombinaat AS Rautakesko AS Saku Õlletehase AS Salvest AS Sampo Pank AS Schöttli Keskkonnatehnika AS Zebra Infosüsteemid AS Tallinna Kaubamaja AS Tarkon AS Tavid AS Tartu Maja Betoontooted AS Teede REV-2 AS TNT Express Worldwide Eesti AS Triip AS Uvic AS VarmaPartner OÜ Vastus OÜ Veetka Talu Metsamoori Perepark Viking Window AS Viru Kalatööstuse OÜ VKG Oil AS Wõro Kommerts AS Ühendus Humana Estonia Ühinenud Ajakirjad AS YIT Ehitus AS

Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 6. november 2006


www.koda.ee

Ärieetika

11

Empteezy Baltic OÜ – õpetab ettevõtjaid loodust hoidma

M

issioon hoida loodust Empteezy Baltic OÜ kuulub Empteezy Gruppi, kes on juhtiv absorbentide ning plastaluste valmistaja Euroopas ning on tegutsenud juba 20 aastat. Empteezy Baltic-u tegutsemise peamine põhimõte on looduse jm keskkonna säästmine ning missiooniks on õpetada ettevõtteid Eesti loodust hoidma. Eesmärk on tegevusega nii kaugele jõuda, et firmad panustaks õli- ja kemikaalide lekete ennetamisele. Samuti soovitakse Eesti ettevõtted ülejäänud Euroopaga keskkonnaalaselt samale tasemele viia. Tõdetakse siiski, et praegu veel kahjuks väga paljusid ettevõtteid see teema ei huvita.

Väike ühtne kollektiiv Kuna ettevõttes töötab ainult kaks inimest, on lihtne olla teadlik üksteise väärtustest ja suhtumistest ja kõiges alati kokkuleppele jõuda. Samuti saab töötingimustes olla paindlik, näiteks soovi korral võib alati töötada kodus. Ettevõtte kulul toimuvad täiendkoolitused. Keskkonna säästmine Eestis ei ole veel enesestmõistetav, et keskkonna kaitsmiseks on tarvis kulutusi teha. Empteezy Baltic on võtnud omale eesmärgiks ettevõtteid teavitada, kuidas mujal maailmas keskkonda kaitstakse. Ka probleemid, mida ühiskonnal aidatakse lahendada, on seotud ettevõtte igapäevase tööga. Eestis on palju probleeme

MERLE ELLER Poliitikakujundamise- ja õigusosakonna projektijuht

seotud just õlileketega ja kemikaalide loodusesse laskmisega. Harjumusi on aga raske muuta. Kõik tooted, mida müüakse, on keskkonnasõbralikud ja vajalikud keskkonna säästmiseks. Kuna tegeletakse ainult müügi ja konsultatsiooniga, siis ettevõtte enda tegevus loodusele erilist „koormat” ei põhjusta. Küll aga aidatakse omalt poolt loodushoiule kaasa kontoris prügi sorteerimisega. Kuna ettevõte on väike ja ei ole eriti kaua tegutsenud, siis suuri heategevuslikke ega sponsorlusprojekte ei ole veel võimalik ellu viia, kuid töötajad on vabatahtlikena osalenud õlireostuste likvideerimisel. Selline vabatahtlik tegevus on väga tervitatav.

Õnnetus ei hüüa tulles • Absorbendid • Absorbendikomplektid • Õlitünnide plastalused • Tulekindlad kapid tuleohtlike vedelike jaoks • Turvakannud tuleohtlike vedelike jaoks • Plastist kütusepaagid • Plastpaagid kasutataud õli jaoks • Välituhatoosid • Restkaevukattematid Listeave: Tel: 600 3655 Faks: 600 3665 E-post: info@empteezybaltic.ee www.empteezybaltic.ee

Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 6. november 2006


www.koda.ee

12 Ärieetika

TNT Express Worldwide Eesti AS – saadetiste vedu üle maailma

S

oov ületada ootusi

Ettevõtte missioon on klientide ootuste ületamine nende saadetiste veol üle maailma. Oma klientidele soovitakse luua lisaväärtust, pakkudes kõige usaldusväärsemaid ja asjatundlikumaid transpordi- ning logistikalahendusi. Samuti olla suunanäitajateks oma tegevusvaldkonnas, panustades töötajate arengusse, luues väärtust omanikele ja jagades vastutust maailma paremaks muutmisel. TNT Eesti peamine eesmärk on olla usaldusväärseim, kiireim ja edukaim kiirkuller. Usaldusväärsust mõõdetakse huvigruppide rahulolu ja klientide arvuga, kiirust teenuse tasemega ekspordil ja impordil ning edukust käibe ja kasumiga. Sõnastatud on neli ettevõtte põhiväärtust: tulemustele orienteeritus, head suhted, pidev areng ja tasakaal. Ettevõtte tegevuse aluseks on organisatsioonilise täiuslikkuse põhimõtted (EFQM mudel), mille aluseks on töötamise viis, kus arvestatakse erinevate huvipooltega ja tegutsetakse erinevate huvipoolte tasakaalustatud rahulolu tõstmiseks, et tagada pikaajaline edukus. Välja on töötatud ka oma ettevõtte „hea käitumise tavad” ja töötajad käituvad nendele vastavalt. Ettevõte oli Eesti Juhtimiskvaliteedi Auhinna võitja 2003. aastal, Euroopa Kvaliteediauhinna finalist 2005. ja 2006. aastal. Töötajate rahulolu Otsuseid tehes arvestatakse alati oma ettevõtte töötajate huvidega, sest juhtkonna arvates ongi töötajad ju ettevõte ja kui huvid lähevad vastuollu, siis ei ole tegevusel mõtet. Töötajate rahuloluküsitlusi on läbi viidud alates 1999. aas-

tast, nende tulemustega arvestatakse tõsiselt ja tegutsetakse selles suunas, et rahulolu jätkuvalt tõuseks. Ettevõtte töötajad saavad vastavalt vajadusele töötada osalise töökoormusega. Kõigile töötajatele on ettevõtte poolt tervisetoetus 2000 krooni kvartalis, lõunasöögi toetus, lapse sünnitoetus. Loomulikult pakutakse vastavalt vajadusele ettevõtte poolt täienduskoolitust ja korraldatakse vabaaja- ja terviseüritusi. Erivajadustega inimesi hetkel ei tööta, kuid põhimõtteliselt on see võimalik.

MERLE ELLER Poliitikakujundamise- ja õigusosakonna projektijuht

probleemide lahendamisel väga soosivalt. Näiteks on käidud kollektiiviga Aegviidus metsa istutamas ning Võsu randa ja Matsalu Rahvusparki koristamas. Ettevõte on sponsoreerinud oma teenustega Eesti jaoks olulisi ning huvitavaid kultuuriprojekte, näiteks “Lennuki” ümabermaailma purjetamist, “Rolling Estonians” reisi ümber maailma ja Pimedate Ööde Filmifestivali. Toetuse protsent kasumist on olnud aastate lõikes erinev. Keskkonda säästev

Toetus ühiskonnale Ettevõte asub lennujaama piirkonnas ja lennujaamaga on välja kujunenud töine partnerlussuhe. Näiteks ollakse aktiivsed lennujaamale tagasi- ja edasiside andmises. Ettevõtte töötajad teevad aktiivselt koostööd Eesti Kvaliteediühinguga. Töötajad panustavad ühingu töösse oma oskustega, ettevõte on toetanud rahaliselt nii ühingu tegevust kui kvaliteedikonverentside korraldamisi. Samuti osaletakse aktiivselt personalijuhtimise ühingu PARE töös. Alates 2000. aastast on toetatud Haiba Lastekodu. Korraldatud on erinevaid ühiseid ettevõtmisi koos ettevõtte töötajate laste ja lastekodu lastega, ka on tehtud erinevaid rahalisi annetusi. Ettevõttes on väga positiivselt vastu võetud töötaja sünnipäeva puhul lillede saamise asendamine lillede raha (300 krooni) annetamine Haiba Lastekodule. Viimasel kolmel aastal on osa võetud kevadisest heategevuslikust jalutuskäigust Walk the World, mille eesmärk on näljahäda leevendamine maailmas. Ettevõtte juhid suhtuvad oma töötajate vabatahtlikena osalemises ühiskondlike

Ettevõte tegutseb teadlikult suunal, et tegevus muutuks järjest keskkonnasõbralikumaks. Tegevus vastab ISO 14001 rahvusvahelistele nõuetele. Näiteks kasutatakse ettevõttes kahepoolseid printereid ja koopiamasinad, mis tagab paberi säästlikuma kasutamise. Samuti sorteeritakse jäätmeid, tarbitakse säästlikult energiat ja vett. Ettevõtte juhtkond on valmis ka tulevikus muudatusi tegema, et ettevõtte kahjulikku mõju keskkonnale vähendada, samuti veelgi investeerima keskkonnasõbralikumatesse tehnoloogiatesse. Ettevõttes on välja töötatud süsteem oma töötajatelt vanapaberi kogumiseks, mida tehakse juba neli viimast aastat ja mis on töötajate poolt väga positiivselt vastu võetud ja kasutust leidnud.

Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 6. november 2006


www.koda.ee

Euroopa Liit

13

Gateway to Japan: Viimane võimalus osaleda ehitussektori taotlusvoorus

TAAVI SOORM Euroinfo keskuse nõunik Lisainfo: Tel: 646 0244 E-post: taavi@koda.ee

OLEME JUBA MITMES VARASEMAS TEATAJAS KIRJELDANUD VÕIMALUST OSALEDA EUROOPA KOMISJONI JAAPANISUUNALISES PROGRAMMIS GATEWAY TO JAPAN. ALATES JUUNIKUUST ON AVATUD EHITUSMATERJALIDE SEKTOR, MILLES OSALEMINE VÕIKS HUVI PAKKUDA KA LAIEMALE ETTEVÕTJASKONNALE. GATEWAY PROGRAMMI KESKMEKS ON JAAPANIS TOIMUV NÄDALANE MESSI- JA KOHTUMISTE PROGRAMM.

A

lustuseks võiks siiski rääkida Jaapani turust. Jaapan on Eesti ettevõtjatele siiani veel üsna avastamata maa – selleks on ka palju põhjuseid: suur vahemaa, keelebarjäär, võõras ärikultuur jne. Palju räägitakse ka raskustest kontaktide loomisel ja äri alustamisel. Samas on palju põhjuseid, miks endale selline raske ülesanne - kord juba ennast sissetöötanuna on tegemist äärmiselt usaldusväärse ettevõtluskeskkonnaga. Lepingud on vettpidavad ja neist peetakse kinni. Jaapani turg toimib Aasias kui kvaliteedimärk – ettevõte, mis suudab eksportida Jaapanisse, on usaldusväärne partner kogu Aasias. Eelpool mainitud raskustest aitab mitmeti üle saada Gateway programm: • toetus nii logistika, eelinfo, briifingute, osalise finantseerimise jms näol, • koha peal valdkonnast huvitatud Jaapani ettevõtjad, • ühine osalemine EL lipu all (siinkohal on kindlasti oluline mainida fakti, et Euroopa Liit on antud hetkel Jaapanis erilise tähelepanu all, omades kohalikul turul suurt respekti). Ehitusmaterjalide sektor (Ehitusmaterjalide minimess toimub 16. – 20. aprillil 2007) Gateway pikendatud 3+ programmi raames kuuluvad ehitusmaterjalide sektori alla järgmised tooted:

• Ehitusmaterjalid: ehitus- ja sisustusmaterjalid, viimistlusmaterjalid (klaas, metall, puu, plastik, keraamika, kivi) ning taaskasutamist võimaldavad materjalid. • Ehituselemendid: plaadid, seinad, põrandad, aknad, katused, aknad, vannitoad, köögid. • Kommunikatsioonisüsteemid: elekter, gaas, päikesenergia, koduautomaatika, turvasüsteemid. Välistused: sisutuselemendid, mis kuulusid siseinterjööri sektori alla (nüüdseks suletud), ehitustööriistad ja masinad; kinnitusmaterjalid (segud, liimid); puitkonstruktsioonid (valmismajad, kergehitised jne). Taotluste täitmine ja esitamine Taotluse esitamise tähtaeg on 17. november 2006 Taotluse täitmine ei ole keeruline, küll aga on selles teatud punkte, mille lahtikirjutamisel võib osutuda vajalikuks eelnev konsultatsioon programmi koordinaatoriga ning kelle kaudu saab kontrollida ka nn “lahtiseid otsi” programmi üldkoordinaatoritega Brüsselis. Projektide kirjutamine on ettevõtjaile EAS programmide kaudu üldjuhul tuttav ning agaramatel firmadel on saadud erinevate tegevuste finantseerimiseks kindlasti mitmeid positiivseid otsuseid. Kogemustele baseerudes on teada ka see,

Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 6. november 2006

et iga projektiga on üksjagu tööd, enne kui lõplik taotlus esitamiseks valmis saab. Osaleda soovijad saavad esialgse sooviavaldus täita interneti kaudu kodulehel www.gatewaytojapan.org, kuid võimalik on saata sellekohane kiri ka otse allakirjutanule, et taotlusvormi meili teel saada. Lähiajal on kogu programmiga seonduv informatsioon ning taotluse vorm saadaval ka koja kodulehel. Milline taotlus on edukas? Edukas taotlus eeldab osalevalt ettevõttelt kolme peamist tingimust, mis peavad olema täidetud: • programmi nõuetele vastav toode • eelnev ekspordialane kogemus • motivatsioon Kõik kolm punkti on Jaapani programmis osalemiseks vajalikud. Taotluse kirjalik täitmine on osalt kindlasti sõnastamise kunst, kuid ka siin on teatavad reeglid, mida ettevõtjal enne kirjutama asumist teada tuleb. Seepärast on igati mõistlik huvi korral kokku leppida kohtumine koordinaatoriga, et koos üle vaadata nii toode kui kogu programm etappide kaupa. Peamine on siiski kogu taotluse juures põhjendus argumendile – miks valida teiste hulgast just Sinu ettevõte?


www.koda.ee

14 Euroopa Liit

Hiina Rahvavabariik, suhted Euroopa Liiduga PEALINN:

PEKING

RIIGIKEELED:

MANDARIINI, HIINA

PRESIDENT:

HU JINTAO

PINDALA:

9 596 960 km2

SELLEST VEEGA KAETUD:

2,8%

RAHVASTIK (2005):

1 315 844 000

KRISTINA TSHISTOVA

SKP (2005):

8 859 TRILJON $

SKP (PER CAPITA):

7 204 $

Kaubanduskoja esindaja Brüsselis

K

äesoleval aastal on Eesti Kaubandus-Tööstuskoja tegevus Hiina suunal oluliselt tihenenud. Oktoobri lõpus toimus Kaubanduskojas Hiina seminar ning samuti on sellel sügisel kahel korral Eesti ettevõtjad Hiinasse minemas. Lisaks nendele tegevustele toimub aga koostöö tihenemine ka Euroopa ja Hiina suunal. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esindajana Brüsselis olen liige Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees, kust samuti läheb novembrikuus delegatsioon Hiina Rahvavabariiki. Kuivõrd suhted Hiinaga pakuvad huvi paljudele ettevõtetele, teen siinkohal lühiülevaate viimasest Euroopa Komisjoni kommunikatsioonidokumendist

Hiina-Euroopa Liidu suhete alal, kus on esile toodud paljud probleemvaldkonnad. EL üldisemalt on hakanud tunnetama Hiina võimsust ning kasvu. Hiina on viimase aastakümnega jõudnud tagasi maailma poliitilisele areenile. Tegemist on hetkel maailmas suuruselt neljanda majandusega ning kolmanda eksportööriga. EL suudab omakorda Hiinale pakkuda suurt ning jõukat tarbijate hulka, arenenud tehnoloogiaid ning oskuseid. EL tegeleb aktiivselt tänase globaliseerunud maailma probleemide ennetamisega – olgu need seotud keskkonna, energia, migratsiooni või turvalisusega. EL on hetkel ka suurim arenguabi andja

Hiina on viimase aastakümnega jõudnud tagasi maailma poliitilisele areenile. Tegemist on hetkel maailmas suuruselt neljanda majandusega ning kolmanda eksportööriga.

maailmas (arvestades kokku EL ning liikmesriikide endi panused). EL-i ning Hiina vaheline strateegiline koostöö sai alguse 2003. aastal vastava lepingu allakirjutamisel. Leping sätestab eelkõige kaubandus ning majandusliku partnerlussuhte alused ning põhimõtted. Samal ajal on EL hakanud üha enam aru saama, et Euroopa turu sulgemine Hiina kaupadele ei ole lahendus, vastupidi, EL peaks pigem mõjutama Hiinat ka oma turgu EL pakkujatele avama. Hiina hiljutine majanduskasv on tulenenud eelkõige riigi sisemisest stabiilsusest. Alates 1980. aastast on Hiina majanduskasv olnud keskmiselt 9% aastas. Selline majanduskasv on kaasa toonud maailma järseima languse vaeste inimeste arvus, samuti jõuka keskklassi kasvu ning haridustaseme tõusu. Siiski peab EL oluliseks viidata mõningatele väljakutsetele, mida taoline majanduskasv on kaasa toonud: • jõukuse vahe riigis kasvab, samuti on Hiina rahvastik nii regionaalselt kui ka sooliselt tasakaalust väljas. Hiina rahvastik vananeb väga kiiresti. • Hiina vajab üha enam energiat ning tooraineid – hetkel on Hiina maailmas suuruselt teine energiatarbija. Hiina Rahvavabariigi valistus on küll võtnud suuna reformidele, ent on teatud valdkondi, kus on veel palju ära teha – olgu siinkohal nimetatud kohtusüsteemi

Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 6. november 2006


www.koda.ee

Euroopa Liit

15

ülesehitamine, kodanikuühiskonna areng või täieliku pressivabaduse tagamine. Hiina soovib üles ehitada oma rahvusvahelist imagot – 2008. aasta olümpiamängud Pekingis või 2010. aasta EXPO Shanghais on selle suurepäraseks näiteks. Lisaks eelpool mainitud valdkondadele toob EL Hiina probleemidena välja veel inimõiguste kaitse probleemid ning vastutustundliku valitsuse ülesehitamise vajaduse. Euroopa Komisjon on plaaninud lähiajal Pekingis luua Euroopa Keskuse, mille eesmärk on abistada Euroopa väikese ning keskmise suurusega ettevõtjaid Hiina turule sisenemisel. Samuti on plaanis mitmete ELHiina partnerlusprogrammide alustamist - ettevõtte juhtide koolitus Hiinas jms (sarnane idee hetkel toimiva Gateway to Japan programmiga, vt lk 13). EL ja Hiina vaheliste diskussioonide põhiliseks murelapseks aga on endiselt kaubandusega seotud teemad. EL on Hiina suurim kaubanduspartner, moodustades 19% Hiina väliskaubandusest. Hiina ei täida endiselt Maailma kaubandusorganisatsiooni (WTO) nõudeid ning tema kasvavat eksporti peetakse seetõttu ohuks. Hiina on lubanud avada oma riigihanke turu Euroopa pakkujatele 2008. aastal. Suuri probleeme on ka intellektuaalse omandi vallas, samuti piiratakse Euroopa ettevõtete investeerimist sealsetesse telekomi ja finantsteenuste firmadesse. Probleemiks on ka muust maailmas täiesti erinevad toodete standardid, mis reaalsuses tekitab paljudele ettevõtetele turule sisenemise barjääri. Põhiliseks võimaluseks, kuidas tihendada sidemeid EL-i ning Hiina vahel, peab EL eelkõige inimestevahelise suhtluse toetamist. Olgu see siis kas kodanikuühiskonnavaheliste organisatsioonide kohtumise, vahetusüliõpilaste ning õppejõudude või hoopis vastastikuse turismi edendamise vallas. Probleemvaldkondi Hiina-EL suhetes on mitmeid, ent hetkel on mõlema poolel olemas soov omavahelisi suhteid arendada. Sama suunda jätkab ka Kaubanduskoda.

Koolitus 16. novembril

Make Trade Simple – väliskaubandus lihtsaks! Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17, Tallinn) korraldab 16. novembril kell 9.3015.15 seminari „Make Trade Simple – väliskaubandus lihtsaks!” Make Trade Simple on Rahvusvahelise Kaubanduskoja (ICC) algatus lepingukultuuri parendamiseks rahvusvahelises kaubanduses. Eesmärk on luua olukord, kus väliskaubanduses osaleja (trader) ise suudaks lihtsate vahenditega koostada ja sõlmida siduvaid (vajadusel vahekohtukõlbulikke) lepinguid. Selleks on vaja kasutada ICC tüüplepinguid. Lisaks tuleb orienteeruda tarneklauslites (Incoterms) ning makseviisides ja hea tulemus ongi saavutatav. Seminari eesmärk on praktiline koolitus väliskaubanduses osalejale ehk õpetus sellest, kuidas lihtsate vahenditega sõlmida siduvaid väliskaubandustehinguid. Lektor on Tiit Tammemägi, Ph.D, EMI EWT juhataja ja lektor, Rahvusvahelise Kaubanduskoja kaubandusõiguse ja –praktika komisjoni liige, Incoterms 1990 ja 2000 eestindaja. 9.15

Osavõtjate registreerimine

9.30

Tüüplepingud väliskaubanduses, nende head ja vead. ICC tüüp-kaubamüügilepingu ülesehitus: eri- ja üldtingimused. Kuidas tüüplepingut kasutada?

11.00

Kohvipaus

11.15

EL-s kõige levinum lepingute sõlmimise viis – väliskaubanduslepingute sõlmimine oferti (pakkumuse) ja aktsepti (nõustumuse) vormis

12.00

Lõuna

12.30

Tarneklauslid “Incoterms”. Millist tarneklauslit valida? Makseviisid ja –vormid väliskaubanduses. Ettemaks, kohemakse, kommertskrediit. Avatud nõue, inkasso, akreditiiv.

14.00

Kohvipaus

14.15

E-lepingute praktiline sõlmimine: ICC – Paction

Osavõtutasu on Kaubanduskoja liikmele 750 krooni, mitteliikmele 1500 krooni. Hinnas sisalduvad teabematerjalid, lõuna ja kohvipaus. Info ja registreerimine:

LIDIA FRIEDENTHAL, Tel: 644 3067 • E-post: lidia@koda.ee

Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 6. november 2006


www.koda.ee

16 Hariduspoliitika

Kust tulevad Euroopa homsed ettevõtjad? EUROOPA KOMISJONI ETTEVÕTLUSE JA TÖÖSTUSE PEADIREKTORAADI KORRALDUSEL TOIMUS OSLOS 33 RIIGI OSAVÕTUL ETTEVÕTLUSHARIDUSALANE KONVERENTS.

TIIA RANDMA Haridusnõunik

K

orraldajate esindajana alustas Maive Rute oma avaettekannet ühelt Euroopas tuntud professorilt kuuldud looga: Esinedes ameerika tudengitele, tõstatas professor küsimuse: „Mida oleks vaja teha, et selliseid majanduse edasiviijaid nagu Bill Gates, oleks rohkem?“. Noorte hulgas tekkis elav arutelu ja pakuti välja mitmeid uusi ja põnevaid lahendusi. Sama küsimuse esitas professor mõni aeg hiljem Prantsusmaal töötades sealsetele tudengitele. Auditooriumis valitses vaikus. Lõpuks küsis arglik hääl vaikselt: „Kas siis nii rikas olla nagu Bill Gates, polegi piinlik?“. See lugu iseloomustab väga hästi vana ja uue maailma noorte erinevat suhtumist ettevõtlusesse. Ka Eestis määratlevad tänased gümnaasiuminoored ennast tulevikus pigem palgatöötajana. Uuringute põhjal on neist ainult 8% mõelnud tulevikus oma ettevõtte asutamisele. Samas on just ettevõtlus innovatsiooni, konkurentsivõime ja majanduskasvu oluline ajendaja. Euroopa Komisjon määratles ettevõtluse kui eurooplaste olulise võtmekompetentsi juba 2000. aastal. Ettevõtliku ellusuhtumise ja ettevõtlusoskuste edendamine hariduse kaudu on seatud Euroopa Liidu poliitilise tegevuskava keskmesse. Mida selle all mõeldakse? Ettevõtlus on dünaami-

line ja sotsiaalne protsess, kus üksikisikud, kas siis üksi või üheskoos, määratlevad uuendusvõimalused ja tegutsevad sihipäraselt nende elluviimise eesmärgil, olgu siis sotsiaalses, kultuurilises või ärilises kontekstis. Ettevõtluskompetents aitab muuta ideed tegelikkuseks, seda nii üksikisiku, kohaliku kogukonna

Euroopa mandril on tulevaste ettevõtlike inimeste teadlikul kasvatamisel kõige rohkem ära teinud norralased. Nende ettevõtlushariduse riiklik strateegia, plaanipärane ettevõtluskoolitus kõikidel haridustasemetel ning haridus- ja majandusministeeriumi hea koostöö leidsid konverentsil erinevate esinejate poolt korduvalt äramärkimist. Samuti tegeletakse nii Norras, Rootsis kui mitmel pool mujal süsteemselt õpetajate sellealase koolitusega. Ettevõtluskoolituses käsitlevad põhiteemad Rootsi üldhariduskoolide erinevatel tasemetel Alusharidus • Eelduste arengu toetamine • Eneseväärikuse, mina-pildi ja enesekindluse kujundamine Põhiharidus • Loovusele ärgitamine • Avastusõpe • Probleemide lahendamine • Meeskonnatöö

kui ka ettevõtte tasandil. Kusjuures ettevõtluskompetentsi all mõistetakse nii ettevõtlikkuse kui hoiaku, kuhu kuuluvad loovuse, uuenduslikkuse ja riskijulguse, arendamist kui ka konkreetsete, (äri)ideede realiseerimiseks vajalike oskuste õpetamist.

Gümnaasiumiharidus • Koostöö koolide vahel • Koostöö kohaliku ärimaailmaga • Konkreetsed teadmised ja oskused (äri)idee elluviimiseks (projektijuhtimine, äriplaan vms. töövahend) • Õpilasfirmad

Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 6. november 2006


www.koda.ee

Hariduspoliitika • Kaubanduskoda – 81

• ettevõtlikkust ja ettevõtlusõpet mõistetakse ühiskonnas laiemalt kui ainult nn äriplaani-õpetus; • ettevõtlushariduse edendamise üldstrateegiat arendab valitsus, kusjuures hea koostöö majandusja hariduspoliitika kujundajate vahel on kriitilise tähtsusega; • haridusametnikud tunnustavad ja mõistavad ettevõtluskoolituse olulisust, rakendavad vastavad teemad ametlikult erinevate haridustasemete riiklikesse õppekavadesse, julgustavad ja juhendavad koole nende programmide kasutuselevõtul ning toetavad koolide sellealaseid tegevusi; • arengute kavandamisel toetutakse olemasolevate võrgustikele, neid süstematiseerides ja sidustades; • õpetajatel on võimalik saada eriettevalmistust nii esma- kui ka täiendõppes; • koostöö haridusasutuste ja kohaliku kogukonna, sh. ärimaailma vahel on sisuline ja regulaarne. Rohkem kui kolmesaja konverentsil osalenu hulgas oli ainult üks esindaja Eestist – allakirjutanu. Selleks, et ettevõtlusõppes ka Eestis uuele arusaamisele tõuseks, edastab Kaubanduskoda kõik eelloetletud ettepanekud, samuti kõik jagatud materjalid ja info nii Haridus- ja Teadusministeeriumile kui ka Riiklikule Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusele ja teeb kõik endastoleneva, et Eestis oleks ettevõtjaid ka aastal 2050. Ettevõtlusvaimu ja ettevõtlikkuse kasvule ühiskonnas saab aga kaasa aidata ka iga ettevõte ise, kasvõi pakkudes koostööd ja abi selgitustööks enda või oma lapse kodukoolis.

10. novembril täitub Eesti Kaubandus-Tööstuskojal 81. tegevusaasta ja selle künnisel on sobiv meenutada Kaubanduskoja ühe looja ja kauaaegse presidendi Joakim Puhki mõtteavaldusi:

„On väljaspool igasugust kahtlust, et majandusringkondade rikkalikud kogemused ja teadmised on varad, mida riigi majanduse ülesehitamisel kasutamata ei saa jätta. Kogemused näitavad, et selle juhtmõtte tähele panemata jätmine on seotud sageli parandamatute kahjudega.” „Eesti rahvas ei ole kunagi istunud linnuna oksal ega pannud oma varanduslikke lootusi riigi peale. Laske tal vabalt tegutseda kõigil majanduslikel aladel. Ärge sundige talle peale ametlike kahtlast tarkust, ärge kitsendage ta kainet initsiatiivi ja ettevõtlikust.”

On hea meel, et Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liikmete ringis on üle 3400 ettevõtte, mis on enam kui 11% Eestis tegutsevatest ettevõtetest kõikidelt tegevusaladelt ning mis annavad 47% Eesti ettevõtete kogu netokäibest ja 45% summaarsest puhaskasumist.

Kaubanduskoja liikmed Eesti majanduses Kaubanduskoja liikmed Kõik ettevõtted

412

194 47%

Netokäibed kokku (mld EEK)

211

99 47%

Omakapitalid kokku (mld EEK)

39

18 45%

Krediidiinfo (2004. majandusaasta andmete põhjal)

Konverentsi ettekannete ja töötubade arutelusid kokku võttes tõdeti, et enamikes Euroopa riikides on vaja uue ettevõtjate põlvkonna kasvatamiseks tegeleda sihiteadlikumalt ettevõtluskoolitusega. Ettevõtlusvaimu kasvatamiseks hariduse kaudu on vaja, et:

17

Puhaskasum kokku (mld EEK)

Täname Kaubanduskoja liikmeid selle väärtusliku panuse eest! Koos on kergem meie ühiseid huve kaitsta, meie hääl on paremini kuuldav. Sellist rikkalikku kogemuste- ja teadmistepagasit ei saa alahinnata ega tähelepanuta jätta.

Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 6. november 2006

Kaubanduskoda soovib kõigile liikmetele jõudu ja edu ning jätkuvat meeldivat koostööd!


www.koda.ee

18 Liikme intervjuu

INCOGNITO loob elevust HEA RUUM OÜ, MIS PAKUB EESTIMAIST KODUMÖÖBLISARJA INCOGNITO, ON KAUBANDUSKOJA LIIGE OLNUD 2005. AASTA KEVADEST.

OÜ Hea Ruum tegevjuhti

LAURA VAHURIT intervjueeris toimetaja

KADRI LIIMAL

M

iks otsustasite Kaubanduskojaga liituda?

Põhjus, miks Kaubanduskojaga liitusime on, et Eesti firmad, nagu meie, on peamiselt väikesed ning vajavad organisatsiooni, mis neid toetaks ja vajadusel ka aitaks. Lisaks annab see meie ettevõttele teatud usaldusväärsuse. Kaubanduskoda aitab kommunikeerida, et teeme õigeid asju õigete vahenditega, et oleme tunnustatud ja tuntud, et meil on olemas kliendid, kellele suudame pakkuda seda, mida nad soovivad ja vajavad. Kuigi hetkel pakume oma toodangut peamiselt Eesti turul, on tulevikuplaanid seotud ennekõike ekspordiga ning selles küsimuses saab Kaubanduskoda meid kindlasti aidata. INCOGNITO on 100% Eestimaine mööblisari, mis täieneb ja uueneb pidevalt nii tootevaliku kui materjalide poolest. Kaua olete mööblisarjaga turul olnud ning millised on uudistooted? INCOGNITO tootesari sai alguse vajadusest pakkuda inimestele kodumaist mööblit, mis neile meeldiks, millel oleks lai tootevalik ning taskukohane hind. Tootesari kui selline on olemas nüüdseks ca 4-5 aastat. Aktiivselt turul aga oleme neli aastat. Oleme läbi aastate toodangus püüdnud säilitada selget klassikalist suunda ja põhjamaist joont. INCOGNITO mööbliesemetel on lihtsad, puhtad ja

selged vormid, mille eeliseks on see, et neid on üksteisega kerge kokku sobitada ning mille puhul on väga lihtne interjööri väikeste aksessuaride või vaipadekardinate jm tekstiilidega muuta. See omakorda pakub võimalusi sisustada väga erinevate funktsioonidega ruume. Sel aastal tulime taas välja uute mööbliesemetega. Kui viimastel aastatel on toodangus olnud raamvoodid peatsiga, siis nüüd on raamita peatsiga voodi. Lisaks sellele on väga populaarseks osutunud tv-alused (nii ratastega kui ilma). Veel on uued vaheriiuliga diivanilauad ja suur põrandapeegel ning naisklientidele peaks erilist rõõmu valmistama uus tualettlaud koos peegliga, millel on nüüd ka kapike asjade hoimiseks. Uuenenud on ka spoonide valik. Lisaks tavapärastele klassikalistele spoonidele (wenge, tamm, saar) lisandusid eksklusiivsed ja trendikad eebenipuu, zebrano ning palisander. Viimast saab tellida läikiva lakiga, mille tulemus on eriti luksuslik. INCOGNITO uuendustega saab lähemalt tutvuda meie kodulehel www.incognitofurniture.com. Olete spetsialiseerunud pigem kodumööblile. Kas Teie tootevalikust leiab midagi sobivat ka kontorisse? Kui paindlikud Te olete? Kontoritesse tellimiseks on viimasel ajal väga populaarsed meie poolt paku-

tavad toolid ja lauad. Tellitud on just diivanilaudu ja mööblit puhkeruumidesse. Firmad tellivad meilt meelsasti, kuna hinna ja kvaliteedi suhe meie toodete puhul on hästi paigas. Meie tootmine on paindlik ja kiire. Kuna kõik kodud vajavad personaalset lähenemist, siis siinkohal oleme oma klientidele alati vastu tulnud, tehes mööblit ka tellija soovitud mõõtude järgi. Loomulikult kajastub eritellimus alati toote hinnas, kuid kallis see ei ole. Vaid pisut kallim, kuna eritellimuse puhul on tegemist unikaalesemega ning meie mööbel valmistatakse käsitööna. Samuti täidame tellimused väga kiiresti, kuna kogu tootmine asub Eestis. Tarneaeg tellimuse esitamisest kuni kauba kätte saamiseni on ca 4-4,5 nädalat, mis on Eesti mastaabis väga lühike aeg. Milline on Teie klient? Oleme seda proovinud enda jaoks välja selgitada. Meie klient on Eesti rahvusest, pigem naine kui mees, kuigi viimasel ajal on ka mehed mööbli tellimisega rohkem tegelema hakanud. Vanuserühm on 26-40 aastat ehk siis nooremapoolne inimene, kes oma esimest kodu või esimest maja või uut kodu sisustama hakkab. Tavaliselt sisustatakse terve tuba korraga – kas siis terve elu-, magamis- või söögituba või esik. Samuti tellitakse eritellimusel oma pesuruumidesse mööblit – valamukapid vms.

Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 6. november 2006


www.koda.ee

Liikme intervjuu • Koolitus

19

Nii tootevaliku kui värvuse poolest leidub meie toodete hulgast esemeid igale maitsele. Hea, kui klient teab, mida ta tahab, siis suudame talle seda ka pakkuda. Meie tootmine on lihtsalt nii paindlik. Seda probleemi meil pole, et nõudlikke kliente peaksime ära saatma, pigem vastupidi - me just ootame nõudlikke kliente, kes on meile väljakutseks! Samuti teeme koostööd paljude sisekujundajatega, kes teevad juba kliendiga töö ära ja siis suunavad edasi kas meie või teiste tootjate juurde. Tavaliselt teavad sisekujundaja juurest tulnud kliendid täpselt, mida tahavad ja oskavad näha lahenduste võimalikult erinevaid külgi. Samas on ka selliseid kliente, kes tulevad meie juurde kontorisse ning alles siin, katalooge ja näidiseid vaadates ja vesteldes, sünnivad esimesed mõtted ja joonised. Teil on hetkel käimas sügisene sooduskampaania püsiklientidele. Milles see seisneb? Idee kampaania tegemiseks tuli sellest, et Eestis algas disainiaasta. Meie, kui Eestimaine mööblidisainifirma, tahtsime oma klientidele rõhutada, et alati ei pea disain oleme kauge, kättesaamatu ja kallis, vaid pigem seda, et Eesti disainmööbel on olemas, seda saab, see on väga kliendikeskne ning seda on võimalik saada ka väga taskukohase hinnaga. Kampaania ongi üles ehitatud nii, et mida suurem on ostusumma, seda suurem on allahindlus. Kampaania on küll püsiklientidele mõeldud, kuid iga uus klient saab samuti meie püsikliendiks astuda, täites vastavasisulise vormi meie kodulehel. Kanname oma püsikliendile iga kuu kontole n-ö virtuaalset raha, mille kogunemisel on tal võimalik erinevaid soodustusi saada. Kliendid on käesoleva kampaaniaga väga rahul ja rõõmsad olnud. Kindlasti on meil oma klientide jaoks uue aasta alguses veelgi häid üllatusi varuks.

Seminar Pärnus 22. novembril:

EHITAMISE RAKENDUSKÜSIMUSED Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Pärnu esindus korraldab kolmapäeval, 22. novembril Tartu Ülikooli Pärnu Kolledz ˘is, Ringi tn 35, kell 10.00–16.00 seminari “Ehitamise rakendusküsimused”. Koolitusel käsitletakse planeerimise, projekteerimise ja ehitamise aktuaalseid ning enim vaidlusi tekitanud küsimusi. Sihtgrupiks on ehitiste tellijad, kinnisvaraarendajad, ehitusettevõtjad, kohalikud omavalitsused ja teised selle valdkonnaga tegelevad isikud. Lektor on Tuulikki Laesson, Laesson & Partnerid OÜ, ehitusseaduse kaasautor ja ehitusõiguse ekspert Käsitlemisele tulevad järgmised teemad: • Ehitisele esitatavad üldised nõuded • Ehitise omaniku õigused ja kohustused • Ehitusprojekt ja detailplaneering või projekteerimistingimused, sh mahud ja kõrgused • Ehitusprojekti etapid • Ehitusloa taotlemisel esitatav ehitusprojekt • Ehitusprojekti muudatused, täiendused ja täpsustused • Keskkonnamõjude hindamine • Ehitamisele esitatavad üldised nõuded • Kohaliku omavalitsuse õigused ja kohustused planeerimisel ja ehitamisel, sh uute ehitusalade tekke piiramise võimalustest ning detailplaneeringu algatamisest keeldumine • Omaniku, ehitaja, projekteerija ja omanikujärelevalve vastutus • Riiklik järelevalve – sunni- ja veenmisvahendid • Avaliku võimu vastutus; kas ja kuidas on võimalik esitada nõudeid avaliku võimu vastu? • Küsimused-vastused Osalemistasu on Kaubanduskoja 700 liikmetele ja 1400 mitteliikmetele. Hinnas sisalduvad jaotusmaterjalid, lõuna ja kohvipausid.

Info ja registreerimine: KATI KRASS, Tel: 443 0989 • E-post: kati@koda.ee

Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 6. november 2006


www.koda.ee

20 Koolitus • Rahvusvahelised üritused

9. novembril kell 10.00-14.00 Kaubanduskojas paarisseminari

RAHVUSVAHELISTE ÜRITUSTE KALENDER

Ülevaade maksukorraldusest ja päevakajalised maksuküsimused

NOVEMBER 6.-12. novembril äridelegatsioon EU-China Partenariaadil Hiinas, Chengdus 8. novembril Hollandi firmade kontaktpäev

II osa

14.-17. novembril Eesti ühisstend ELMIA messil Lektor on Maret Ambur (Raidla & Partnerid)

30. novembril Seminar: Sihtturg-Ukraina

Päevakajalised maksuküsimused: • kinnisvaratehingutega seotud maksuküsimused: käibemaks kruntide, uusehitiste ja renoveeritud ehitiste müügil, tulumaks kinnisasja võõrandamisel; • maksukohustus erisoodustustelt: tööandja optsioonid, sõiduautode kasutamisega seotud küsimused; • siirdehindade maksuregulatsioon, 01.01.2007 jõustuvad tulumaksuseaduse muudatused; • jt päevakajalised maksuküsimused. Osalemistasu koos käibemaksuga on Kaubanduskoja liikmele 550 krooni ja mitteliikmele 1100 krooni. Hinnad sisaldavad jaotusmaterjale ja kohvipause.

Lisainfo ja registreerimine:

MERLE ELLER Poliitikakujundamise- ja õigusosakonna projektijuht Tel: 646 0244 E-post: merle@koda.ee

EL-Hiina kontaktmess Chengdus 9.-10. novembril 2006 Tihendamaks koostööd Euroopa riikidega, korraldatakse Hiina Rahvusvahelise Kaubanduse Nõukogu (China Council for the Promotion of International Trade – CCPIT) eestvedamisel 9.-10. novembril 2006. Chengdus (Edela-Hiinas) rahvusvaheline kontaktmess EU-CHINA Partenariat, millel osaleb 500 firmat Hiinast ja kuhu oodatakse 400 firmat kõigist 25-st Euroopa Liidu liikmesriigist. Kaubanduskojal pani kokku Eesti ettevõtete delegatsioon kontaktmessil osalemiseks. Üritusel on võimalik luua kontakte nii Hiina firmadega kui ka teiste EL liikmesriikide külastusfirmadega. Hiina firmad otsivad erinevaid koostöövõimalusi alustades toodangu müügist kuni ühisfirma loomiseni. Rohkem infot ürituse ja registreerunud Hiina firmade kohta vt www.euchinapartenariat.com. Kohtumiste ajagraafikud määratakse spetsiaalse arvutiprogrammi abil, mis eeldab, et kõik üritusel osalejad kantakse oma profiilide ja kohtumissoovidega ühtsesse elektroonilisse andmebaasi. Selleks vajaliku ankeedi saate Kaubanduskojast. Hiina firmad on koondatud 8 erineva valdkonna alla: • Põllumajandus ja põllumajandustoodang (ka biotehnoloogia) • Turism (restoranid, ostukeskused, suveniirid, rahvusparkide kinnisvara arendamine) • Tervishoid (ravimid, meditsiiniseadmed ja-instrumendid) • Keskkonnatehnoloogia ja -teenused • Erinevad masinad, ehitusmasinad, tööriistad • Ehitus- ja masinatööstus • Infotehnoloogia, arvuti- ja tarkvaratööstus • Elektroonikakomponendid

Lisainfo:

LEA AASAMAA, Tel: 644 8079 • E-post: lea@koda.ee

Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 6. november 2006


www.koda.ee

Rahvusvahelised üritused

HOLLANDI FIRMADE KONTAKTPÄEV 8. novembril 2006 8. novembril tuleb Eestisse Hollandi äridelegatsioon, millega seoses korraldab Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (Toom-Kooli 17) kontaktpäeva, kus on võimalik kohtuda järgmiste Hollandi ettevõtetega: • Waste to Energy BV: Jäätmekäitlus. Firma kogub ja töötleb jäätmeid: vaibad, kasu-

• •

tatud autorehvid, puit, ehitus ja lõhkamisjäätmed, tööstuslikud jäätmed, biomass ja mittebiomass. Põhiliselt kõrge kütteväärtusega jäätmed. www.waste-to-energy.nl Brink Climate Systems BV: Toodab, arendab ja turustab õhkkütte- ja ventilatsioonisüsteeme. Firma kuulub Saksa Centrotec organisatsiooni ja on Euroopa turu liider balansseeritud ventilatsiooni valdkonnas. www.brinkclimatesystems.nl Gereedschapmakerij Mutsaers BV: On spetsialiseerunud plastmassi survevalu meetodil õhukese seinaga ja tehniliste toodete valuvormide tootmisele. Eriliste tootmisvõtete kasutamine võimaldab Mutsaers´il välja töötada väga laias valikus vorme. www.mutsaers.nl EMR BV: Tegutseb bioenergia sektoris, autotööstuses ja (kütuse) keemiatööstuses. EMR pakub oma kogemusi. Firma esindab WABIO® Bio-energy kontseptsiooni Belgias, Hollandis, Luksemburgis ja Prantsusmaal. www.emr.nl Drenth Holland BV: Toodab tehnilisi kangaid (metalltraadist, plastikust või mõlema segu), masinakatteid ja filtrikangaid erinevaks tööstuslikuks kasutamiseks. www.drenth-holland.com Flame Guard BV: Toodab laias valikus mittemürgiseid, keskkonna- ja kasutajasõbralikke tuletõkkeid (puidu, juhtmete, tekstiilide, paberi ja dekoratsioonide jaoks), tulekustutusvahendeid jm. www.flameguard.nl J.Kwaspen BV: Meesterõivaste tootja, kes on põhiliselt spetsialiseerunud pükste (muu hulgas jahimeeste ja spordipüksid) tootmisele. Tootmine Lätis, Rumeenias, Hiinas ja Bangladeshis. www.kwaspen.nl Nunner BV: Logistika ja transpordi ettevõte. Eestis huvitab just maanteetransport, mis tegeleb pakitud toodete vedamisega (toiduained, barrelid, kotid, väetised jne. Firma korraldab ise kõik vajalikud paberid sh tolliprotseduurid. www.nunner.nl Rotra Forwarding BV: Pakub logistikateenust – õhu- ja meretransport, kaasaarvatud tolliprotseduurid, ümberpakkimine, sildistamine ja kohale toimetamine; maismaatransport nii renditud kui oma transpordiga; kemikaalide transport õhu kaudu jne. www.rotra.nl Wynmalen & Hausmann: Kasutatud ehitusmasinate müüja (mullatöö-, tee-ehitusja materjalikäsitlusmasinad). www.wynmalenhausmann.nl Ruma Rubber BV: Firma on spetsialiseerunud rullide (uued ja kasutatud) katmisele (kummist ja polüuretaanist) ning valmisrullide tootmisele nii terase-, paberi- kui ka trükitööstusele. Firma soovib Eestist leida kontakte terasetootjate ja -töötlejatega. www.ruma.nl Cu4PS: Firma disainib, rakendab ja kontrollib IT võrke. Cu4PS loob virtuaalseid töökeskkondi, kus tehnika, teenus ja võimalused on üksteisega kooskõlas. Samuti pakub firma uudset siseruumides suusatamise kontseptsiooni (indoor ski concept). www.cu4ps.com

Vestlused toimuvad inglise keeles. Üritus on Eesti ettevõtetele tasuta. Lisainfo ja registreerimine: ANNELI VALGE, Tel: 646 0244 • E-post: anneli@koda.ee

Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 6. november 2006

21


www.koda.ee

22 Rahvusvahelised üritused

Seminar: SIHTTURG – UKRAINA 30. novembril Kaubanduskojas Eesti Suursaatkond Kiievis, Ukraina Suursaatkond Tallinnas ja Eesti KaubandusTööstuskoda korraldavad 30. novembril algusega kell 9.30 Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17) seminari Sihtturg – Ukraina. Seminari toimumist toetab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS). Moderaator on Margus Solnson. Päevakava 9.30 Tervitussõnad, Ukraina suursaadik Eestis Pavel Kirjakov 9.40 Ukraina majandus-kaubandusülevaade, Margus Solnson, Eesti Saatkond Ukrainas 10.10 Ukraina poliitiline ja majanduslik olukord, Maksim Kravchuk, Ukraina Saatkond Eestis 10.40 Tootmisvõimalustest Ukrainas. Allhanked ja investeeringud, Margus Solnson ja Maksim Kravchuk 11.00 Tööjõu liikumisest Eesti ja Ukraina vahel 11.00 Kohvipaus 11.30 Ehitusmaterjalide müük Ukraina turule 10 aasta vältel, Jaanus Paeväli, AS Krimelte kommertsdirektor 11.55 Investeerimisprojektid Ukraina turul alates 1995. aastast, Rain Eisler, DeCo direktor 12.20 Turismiärist Eesti–Ukraina suunal, Marianne Sibul, RKRV Reisid juht 12.40 EAS esindaja Kiievis tutvustus 12.50 Küsimused-vastused 13.00 Lõuna Osavõtutasu Kaubanduskoja liikmele 472 krooni ja mitteliikmele 944 krooni.

14.-17. novembril 2006 toimub Jönköpingis iga-aastane allahankemess ELMIA Subcontractor, mis on suurim sedalaadi mess Põhja-Euroopas. Nimetatud mess hõlmab nii masina-, metalli- ja plastmassitööstust kui ka elektroonikat jm. Eelmisel aastal osales kokku 17 500 ruutmeetri suurusel messipinnal 1200 eksponenti 31-st riigist ning 15 716 külastajat. Numbrid näitavad tõusutendentsi. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda organiseerib ELMIA allhankemessil Eesti ettevõtjate ühisstendi. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus toetab osaliselt ühisstendi ekspositsioonipinna, stendi kujunduse ja ülesehituse organiseerimist. Tallinna Ettevõtlusametiga koostöös plaanime messi raames korraldada Eestit tutvustava seminari. Registreerime osalemiseks 2006. aasta Elmia allhankemessil Eesti ühisstendil on lõppenud!

Lisainfo:

LIIS LIIVOJA Info ja eelregistreerimine: VIIVE RAID, Tel: 646 0244 • E-post: viive@koda.ee

Tel: 644 3859 • E-post: liis@koda.ee www.elmia.se/subcontractor/ www.koda.ee

Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 6. november 2006


www.koda.ee

Resümee

ä‡ÎẨ‡¸ ÏÂʉÛ̇Ó‰Ì˚ı ÏÂÓÔËflÚËÈ Ç ÌÓfl· • ë 6 ÔÓ 12 ÌÓfl·fl – ·ËÁÌÂÒ-‰Â΄‡ˆËfl ̇ Ô‡ÚÌÂˇÚ Öë-äËÚ‡È ‚ äËڇ • 8 ÌÓfl·fl – ÍÓÌÚ‡ÍÚÌ˚È ‰Â̸ „Óη̉ÒÍËı ÙËÏ • ë 14 ÔÓ 17 ÌÓfl·fl – Ó·˘ËÈ ÒÚẨ ùÒÚÓÌËË Ì‡ flχÍ ELMIA • 30 ÌÓfl·fl – ÒÂÏË̇ «ñÂ΂ÓÈ ˚ÌÓÍ – ìÍ‡Ë̇»

äÓÌÚ‡ÍÚ̇fl flχ͇ Öë-äËÚ‡È 9 Ë 10 ÌÓfl·fl 2006 „. ‚ ó˝Ì‰Û Ç ˆÂÎflı ·ÓΠÚÂÒÌÓ„Ó ÒÓÚÛ‰Ì˘ÂÒÚ‚‡ Ò Â‚ÓÔÂÈÒÍËÏË „ÓÒÛ‰‡ÒÚ‚‡ÏË ÔÓ‰ ˝„ˉÓÈ ëÓ‚ÂÚ‡ ÏÂʉÛ̇Ó‰ÌÓÈ ÚÓ„Ó‚ÎË äËÚ‡fl (China Council for the Promotion of International Trade – CCPIT) 9 Ë 10 ÌÓfl·fl 2006 „. ‚ „ÓӉ ó˝Ì‰Û (á‡Ô‡‰Ì˚È äËÚ‡È) ·Û‰ÂÚ Ó„‡ÌËÁÓ‚‡Ì‡ ÏÂʉÛ̇Ӊ̇fl ÍÓÌÚ‡ÍÚ̇fl flχ͇ EUCHINA Partenariat, ‚ ÍÓÚÓÓÈ ÔËÏÛÚ Û˜‡ÒÚË 500 ÍËÚ‡ÈÒÍËı ÙËÏ Ë ÓÊˉ‡ÂÚÒfl ÔËÂÁ‰ 400 ÙËÏ ËÁ ‚ÒÂı 25 „ÓÒÛ‰‡ÒÚ‚-˜ÎÂÌÓ‚ Ö‚ÓÔÂÈÒÍÓ„Ó ÒÓ˛Á‡. íÓ„Ó‚ÓÈ Ô‡Î‡Ú Ô‰ÓÒÚ‡‚ÎÂ̇ ‚ÓÁÏÓÊÌÓÒÚ¸ ÒÓÒÚ‡‚ËÚ¸ ‰Â΄‡ˆË˛ ˝ÒÚÓÌÒÍËı Ô‰ÔËÌËχÚÂÎÂÈ ‰Îfl Û˜‡ÒÚËfl ‚ ÍÓÌÚ‡ÍÚÌÓÈ flχÍÂ. ÇÓÁÏÓÊÌÓÒÚ¸ Û˜‡ÒÚËfl Ô‰ÓÒÚ‡‚ÎflÂÚÒfl Ì ·ÓΠ10 ̇¯ËÏ Ô‰ÔËflÚËflÏ, ÔÂʉ ‚ÒÂ„Ó Ï‡Î˚Ï Ë Ò‰ÌËÏ. ç‡ flχÍ ÏÓÊÌÓ ÛÒÚ‡ÌÓ‚ËÚ¸ ÍÓÌÚ‡ÍÚ˚ Í‡Í Ò ÍËÚ‡ÈÒÍËÏË ÙËχÏË, Ú‡Í Ë Ò ÙËχÏË, ÔË·˚‚‡˛˘ËÏË ËÁ „ÓÒÛ‰‡ÒÚ‚-˜ÎÂÌÓ‚ Öë. É‡ÙËÍ ‚ÒÚ˜ ÒÓÒÚ‡‚ÎflÂÚÒfl ÍÓÏÔ¸˛ÚÂÓÏ ÔÓ ÒÔˆˇθÌÓÈ ÔÓ„‡ÏÏÂ, ÍÓÚÓ‡fl Ô‰ÛÒχÚË‚‡ÂÚ, ˜ÚÓ ‚Ò ۘ‡ÒÚÌËÍË ÏÂÓÔËflÚËfl ·Û‰ÛÚ Á‡ÌÂÒÂÌ˚ ÔÓ Ò‚ÓËÏ ÔÓÙËÎflÏ Ë ÔÓÊ·ÌËflÏ ‚ÒÚ˜ ‚ ‰ËÌÛ˛ ˝ÎÂÍÚÓÌÌÛ˛ ·‡ÁÛ ‰‡ÌÌ˚ı. çÂÓ·ıÓ‰ËÏÛ˛ ‰Îfl ˝ÚÓ„Ó ‡ÌÍÂÚÛ ÏÓÊÌÓ ÔÓÎÛ˜ËÚ¸ Û Ì‡Ò. äËÚ‡ÈÒÍË ÙËÏ˚ Ò„ÛÔÔËÓ‚‡Ì˚ ÔÓ 8 ‡Á΢Ì˚Ï ÓÚ‡ÒÎflÏ: • ëÂθÒÍÓ ıÓÁflÈÒÚ‚Ó Ë ÒÂθıÓÁÔÓ‰Û͈Ëfl (‚ Ú.˜. ·ËÓÚÂıÌÓÎÓ„Ëfl) • íÛËÁÏ (‚ Ú.˜. ÂÒÚÓ‡Ì˚, ÚÓ„Ó‚˚ ˆÂÌÚ˚, ÒÛ‚ÂÌË˚, ‡Á‚ËÚˠ̉‚ËÊËÏÓÒÚË Ì‡ˆËÓ̇θÌ˚ı Ô‡ÍÓ‚)

23

• á‰‡‚ÓÓı‡ÌÂÌË (ÎÂ͇ÒÚ‚‡, ωˈËÌÒÍÓ ӷÓÛ‰Ó‚‡ÌËÂ Ë ËÌÒÚÛÏÂÌÚ˚) • íÂıÌÓÎÓ„Ëfl ÓÍÛʇ˛˘ÂÈ Ò‰˚, ÛÒÎÛ„Ë ‚ ˝ÚÓÈ Ó·Î‡ÒÚË • ê‡Á΢Ì˚ χ¯ËÌ˚, ÒÚÓËÚÂθÌ˚ χ¯ËÌ˚, ËÌÒÚÛÏÂÌÚ˚ • ëÚÓËÚÂθ̇fl Ë̉ÛÒÚËfl Ë Ï‡¯ËÌÓÒÚÓÂÌË • àÌÙÓχˆËÓÌÌ˚ ÚÂıÌÓÎÓ„ËË, ˝ÎÂÍÚÓÌ̇fl ÔÓÏ˚¯ÎÂÌÌÓÒÚ¸ Ë ÔÓ„‡ÏÏÌÓ ӷÂÒÔ˜ÂÌË • äÓÏÔÓÌÂÌÚ˚ ˝ÎÂÍÚÓÌËÍË äËÚ‡ÈÒÍË ÙËÏ˚ ˢÛÚ ‡Á΢Ì˚ ‚ÓÁÏÓÊÌÓÒÚË ‰Îfl ÒÓÚÛ‰Ì˘ÂÒÚ‚‡, ̇˜Ë̇fl Ò ÔÓ‰‡ÊË Ò‚ÓÂÈ ÔÓ‰Û͈ËË ‰Ó ÒÓÁ‰‡ÌËfl ÒÓ‚ÏÂÒÚÌ˚ı Ô‰ÔËflÚËÈ. ÅÓθ¯Â ËÌÙÓχˆËË Ó ÏÂÓÔËflÚËË Ë Á‡„ËÒÚËÓ‚‡‚¯ËıÒfl ÍËÚ‡ÈÒÍËı ÙËχı ÏÓÊÌÓ Ì‡ÈÚË Ì‡ Ò‡ÈÚ www.euchinapartenariat.com ã˝‡ ć҇χ‡ íÂÎ. 644 8079, ˝Î. ÔÓ˜Ú‡: lea@koda.ee.

ELMIA Subcontractor ë 14 ÔÓ 17 ÌÓfl·fl 2006 „. ë 14 ÔÓ 17 ÌÓfl·fl 2006 „. ‚ âÂ̘ÂÔËÌ„Â ÒÓÒÚÓËÚÒfl ÂÊ„Ӊ̇fl ÒÛ·ÔÓ‰fl‰Ì‡fl flχ͇ ELMIA (www.elmia.se/subcontractor/), ÍÓÚÓ‡fl fl‚ÎflÂÚÒfl ÍÛÔÌÂȯÂÈ ÔÓ‰Ó·ÌÓÈ flχÍÓÈ ‚ ë‚ÂÌÓÈ Ö‚ÓÔÂ. Ç 2006 „Ó‰Û ùÒÚÓÌÒ͇fl íÓ„Ó‚Ó-ÔÓÏ˚¯ÎÂÌ̇fl ԇ·ڇ Ó„‡ÌËÁÛÂÚ Ì‡ ÒÛ·ÔÓ‰fl‰ÌÓÈ flχÍ ELMIA, ‚ Ô‡‚ËθÓÌ «Ç» Ó·˘ËÈ ÒÚẨ ˝ÒÚÓÌÒÍËı Ô‰ÔËÌËχÚÂÎÂÈ Ì‡ ÔÎÓ˘‡‰Ë 77 Ï2. ñÂ΂ÓÈ ÙÓ̉ ‡Á‚ËÚËfl Ô‰ÔËÌËχÚÂθÒÚ‚‡ ˜‡ÒÚ˘ÌÓ ÒÛ·ÒˉËÛÂÚ ˝ÍÒÔÓÁËˆË˛ ‚ ˜‡ÒÚË ÔÎÓ˘‡‰Ë, ÒÚÓËÚÂθÒÚ‚‡ Ë ÓÙÓÏÎÂÌËfl ÒÚẨ‡. Ç ÒÓÚÛ‰Ì˘ÂÒÚ‚Â Ò ÑÂÔ‡Ú‡ÏÂÌÚÓÏ Ô‰ÔËÌËχÚÂθÒÚ‚‡ ‚ ‡Ï͇ı ‚˚ÒÚ‡‚ÍË Ï˚ Ô·ÌËÛÂÏ Ó„‡ÌËÁÓ‚‡Ú¸ ÒÂÏË̇, ÍÓÚÓ˚È Ô‰ÒÚ‡‚ËÚ ùÒÚÓÌ˲. ÅÓΠÔÓ‰Ó·ÌÛ˛ ËÌÙÓχˆË˛ Ó ÒÂÏË̇ ‚˚ ÒÏÓÊÂÚ ‚ ÒÍÓÓÏ ‚ÂÏÂÌË Ì‡ÈÚË Ì‡ ̇¯ÂÏ Ò‡ÈÚÂ. ê„ËÒÚ‡ˆËfl Û˜‡ÒÚÌËÍÓ‚ ‰ËÌÓ„Ó ˝ÒÚÓÌÒÍÓ„Ó ÒÚẨ‡ ̇ ÒÛ·ÔÓ‰fl‰ÌÓÈ flχÍ Elmia ‚ 2006 „Ó‰Û Á‡ÍÓ̘Â̇! ãËÈÁ ãËÈ‚Ófl íÂÎ. 644 3859, ˝-ÔÓ˜Ú‡: liis@koda.ee

Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 6. november 2006

ëÂÏË̇: «ñÂ΂ÓÈ ˚ÌÓÍ – ìÍ‡Ë̇» èÓÒÓθÒÚ‚Ó ùÒÚÓÌËË ‚ äË‚Â, ÔÓÒÓθÒÚ‚Ó ìÍ‡ËÌ˚ ‚ í‡ÎÎËÌÌÂ Ë ùÒÚÓÌÒ͇fl ÚÓ„Ó‚Ó-ÔÓÏ˚¯ÎÂÌ̇fl ԇ·ڇ Ó„‡ÌËÁÛ˛Ú 30 ÌÓfl·fl ‚ íÓ„Ó‚ÓÈ Ô‡Î‡Ú (íÓÓÏ-äÓÓÎË, 17) ÒÂÏË̇ «ñÂ΂ÓÈ ˚ÌÓÍ – ìÍ‡Ë̇», ̇˜‡ÎÓ ‚ 9.30. ëÂÏË̇ ÔÓ‰‰ÂÊË‚‡ÂÚ ñÂ΂ÓÈ ÙÓ̉ ‡Á‚ËÚËfl Ô‰ÔËÌËχÚÂθÒÚ‚‡ (EAS). åÓ‰Â‡ÚÓ – å‡„ÛÒ ëÓÎÌÒÓÌ èÓ‚ÂÒÚ͇ ‰Ìfl 9.30 èË‚ÂÚÒÚ‚ÂÌÌÓ ÒÎÓ‚Ó – ÔÓÒÓÎ ìÍ‡ËÌ˚ ‚ ùÒÚÓÌËË è‡‚ÂÎ äËflÍÓ‚ 9.40 é·ÁÓ ˝ÍÓÌÓÏËÍË Ë ÚÓ„Ó‚ÎË ìÍ‡ËÌ˚ – å‡„ÛÒ ëÓÎÌÒÓÌ, ÔÓÒÓθÒÚ‚Ó ùÒÚÓÌËË ‚ ìÍ‡ËÌ 10.10 èÓÎËÚ˘ÂÒÍÓÂ Ë ˝ÍÓÌÓÏ˘ÂÒÍÓ ÔÓÎÓÊÂÌË ‚ ìÍ‡ËÌ – å‡ÍÒËÏ ä‡‚˜ÛÍ, ÔÓÒÓθÒÚ‚Ó ìÍ‡ËÌ˚ ‚ ùÒÚÓÌËË 10.40 èÓËÁ‚Ó‰ÒÚ‚ÂÌÌ˚ ‚ÓÁÏÓÊÌÓÒÚË ‚ ìÍ‡ËÌÂ Ë ËÌ‚ÂÒÚˈËË – å‡„ÛÒ ëÓÎÌÒÓÌ Ë å‡ÍÒËÏ ä‡‚˜ÛÍ 11.00 é ÔÂ‰‚ËÊÂÌËË ‡·Ó˜ÂÈ ÒËÎ˚ ÏÂÊ‰Û ùÒÚÓÌËÂÈ Ë ìÍ‡ËÌÓÈ 11.00 èÂÂ˚‚ ̇ ÍÓÙ 11.30 èÓ‰‡Ê‡ ÒÚÓËÚÂθÌ˚ı χÚÂˇÎÓ‚ ̇ ÛÍ‡ËÌÒÍÓÏ ˚ÌÍ ‚ Ú˜ÂÌË 10 ÎÂÚ – ü‡ÌÛÒ è‡˝‚flÎË, ÍÓÏÏÂ˜ÂÒÍËÈ ‰ËÂÍÚÓ AS Krimelte 11.55 àÌ‚ÂÒÚˈËÓÌÌ˚ ÔÓÂÍÚ˚ ̇ ÛÍ‡ËÌÒÍÓÏ ˚ÌÍ ̇˜Ë̇fl Ò 1995 „Ó‰‡ – ê‡ÈÌ ùÈÒÎÂ, ‰ËÂÍÚÓ DeCo 12.20. íÛËÒÚ˘ÂÒÍËÈ ·ËÁÌÂÒ: ùÒÚÓÌËflìÍ‡Ë̇ – å‡ˇÌÌ ëË·ÛÎ, ÛÍÓ‚Ó‰ËÚÂθ RKRV Reisid 12.40 á̇ÍÓÏÒÚ‚Ó Ò Ô‰ÒÚ‡‚ËÚÂÎÂÏ EAS ‚ äË‚ 12.50 ÇÓÔÓÒ˚ Ë ÓÚ‚ÂÚ˚ 13.00 é·Â‰ è·ڇ Á‡ Û˜‡ÒÚË ‰Îfl ˜ÎÂ̇ íÓ„Ó‚ÓÈ Ô‡Î‡Ú˚ – 472 ÍÓÌ , ‰Îfl Ì ˜ÎÂ̇ – 944 ÍÓÌ. èÓÒËÏ Ô‰‚‡ËÚÂθÌÓ Á‡„ËÒÚËÓ‚‡Ú¸Òfl! ÇËÈ‚Â ê‡È‰ íÂÎ: 6460 244, ˝Î. ÔÓ˜Ú‡: viive@koda.ee


www.koda.ee

24 Riigihanketeated

Eesti • Käsi-GPS seadmete ostmine, millega tagatakse täpne asukoha määramine ja liikumine maastikul. Tähtaeg pakkumiste esitamiseks 29.11.2006. Kood 1270 • Ostetakse kaheksa komplekti laevade sildumise põrkeseadmeid. Tähtaeg pakkumiste esitamiseks 13.11.2006. Kood 1271 • Riigihange Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktide nõuetele vastava elektroonilise nakkushaiguste seiresüsteemi loomiseks (sh varase hoiatamise ja reageerimise süsteemi loomine, kasutajate koolitus ning juhendmaterjalide koostamine). Pakkumiste esitamise tähtaeg 15.11.2006. Kood 1272 • Hankepakkumine, mis puudutab hooldekodu klientide elu- ja tegevusruumide ning teenindavate ruumide renoveerimist. Tähtaeg 30.11.2006. Kood 1273 • Hange viie pargis asuva tiigi (2 on loodustekkelised ja 3 inimtekkelised) ökoloogilise seisundi parandamiseks (sh muda väljavedu, kallaste puhastamine ning planeerimine). Tähtaeg 17.11.2006. Kood 1274 • Kuivainete ostmine kinnipidamisasutusele (kokku ca 450 tonni toiduaineid). Tähtaeg 21.11.2006. Kood 1275 • Mitmesuguse mööbli ja sisseseade ostmine ametiasutusele (sh kontorimööbel, pehmemööbel, metallkapid, nagid, tööriiete kapid, söökla lauad, toolid, riietekuivatuskapp, arhiiviriiulid jne). Tähtaeg 13.11.2006. Kood 1276 Soome • Alla rahvusvahelise piirmäära hanketeade: ostetakse basseinikemikaale (allaskemikaalit, kiuaskivet). Tähtaeg pakkumiste esitamiseks 22.11.2006. Kood 1277 • Alla rahvusvahelise piirmäära hanketeade: ostetakse tulekustutus- ja päästetarvikuid. Tähtaeg pakkumiste esitamiseks 15.11.2006. Kood 1278

• Alla rahvusvahelise piirmäära hanketeade: hange tuletõrjevoolikute ostmiseks. Tähtaeg 15.11.2006. Kood 1279 • Alla rahvusvahelise piirmäära hanketeade: ostetakse jõulukuuski erinevates pikkustes (1,5 m 20 tk, 2 m 55 tk, 2,5 m 125 tk, 3 m 20 tk, 4 m 50 tk). Tähtaeg 10.11.2006. Kood 1280 • Alla rahvusvahelise piirmäära hanketeade: Ostetakse väike tuulegeneraator (wind turbine 0,75 - 2 kW including the mast, control unit 24 V DC). Tähtaeg 17.11.2006. Kood 1281 • Alla rahvusvahelise piirmäära hanketeade: Ostetakse efektiivseid päikeseenergia paneele ja lisaseadmeid (PV-panels with total power rating 7,2 kW and module efficiency 16,5% at STC). Tähtaeg 17.11.2006. Kood 1282 • Ostetakse kaitseriideid köögi- ja koristuspersonalile ning hooldustöödele. Sama hanke raames ostetakse ka tööriideid välis- ja laotöötajatele. Pakkumisi võib esitada erinevatele osadele. Tähtaeg 17.11.2006. Kood 1283 • Hange kontorimööbli, metallist raamatukappide ja puidust kontoririiulite ostmiseks. Tähtaeg 19.12.2006. Kood 1284 • Ostetakse pinge tüürseadmed (Static Var Compensator (SVC) of Kangasala Substation as a turnkey basis. The SVC shall be connected to the 400 kV main grid via dedicated transformer. The SVC shall be capable to operate continously in the range of -200... +240 Mvar). Pakkumisi võib esitada inglise või soome keeles. Läbirääkimistega menetlus. Tähtaeg osalemistaotluste esitamiseks 09.11.2006. Kood 1285 • Hange allveekaabli ostmiseks (tehnilised näitajad 3x35 mm2, 20 kV, pikkus 8 200 m (+/- 10 %). Tähtaeg pakkumiste esitamiseks 19.12.2006. Kood 1286

Lisainfo:

LEA AASAMAA Euroinfo keskuse nõunik Tel: 644 8079 • E-post: lea@koda.ee

Lp ettevõtja! a Soovite leida uusi äripartnereid Euroopast? a Euroopa 1000 miljardi euro suurune riigihangete turg tundub Teile atraktiivne? a Omate eelnevaid positiivseid kogemusi avalikule sektorile teenuste ja kaupade müümisel/ tarnimisel ning soovite ettevõtte tegevushaaret laiendada? a Otsite Euroopast allhankevõimalusi? Infot võimalike partnerite kohta pakuvad kohustuslikus korras avaldatavad teated hanke võitjate kohta? a Te ei soovi kulutada aega otsimaks iga päev enam kui 600 avaldatava hanketeate seas? Ent Te pole kindel, kas leidub piisavalt huvitavaid pakkumisi just Teie ettevõtte jaoks, et selle turuga pidevalt kursis püsida? Ära koba pimeduses, vaid küsi järele! Nüüd ainulaadne võimalus tellida endale tasuta taustauuring hiljuti avaldatud hanketeadete kohta, just sind huvitavas riigis ja valdkonnas!

Soovid leida uusi äripartnereid Euroopast?

Selleks võta ühendust Euroinfo keskusega!

Ning küsi taustauuringut avaldatud riigihangete kohta Euroopas – huvipakkuvas valdkonnas ja regioonis!

Lisainfo:

LEA AASAMAA E-post: lea@koda.ee Tel: 644 8079

Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 6. november 2006


www.koda.ee

Koostööpakkumised

25

• Prantsuse isoleerpaela tootja otsib edasimüüjat oma toodetele ning tooraine tarnijat. Kood: 11417

• Leedu metallkarkasside ja -konstruktsioonide tootja otsib kaubanduslikku ja tehnilist koostööd. Kood 11431

• India aksessuaaritootja (ehted, rätikud, sarongid, poolvääriskivid) pakub oma tooteid. Kood: 11418

• Ts˘ehhi autokeemia, õlide ja määrdeainete tootja otsib edasimüüjat. Kood 11432

• Norra nahaparkimisettevõte otsib tehnoloogilist koostööd – eriti just parkimisel tekkivate mürgiste jääkide käitlemise alal. Kood: 11419

• Belgia plasttoodete ettevõte soovib sõlmida koostöölepingut transpordiettevõttega. Kood 11433

• Sloveenia mööblitootja (hotellid, bürood, restoranid) otsib tehnoloogilist- ja tootmiskoostööd. Kood: 11420 • Ts˘ehhi ettevõte, mis tegeleb trafode, survepoolide ja mähiste tootmisega, otsib edasimüüjaid. Kood: 11421

• Kreeka ehetetootja otsib esindajat ja edasimüüjat Kood 11434 • Portugali ettevõte otsib edasimüüjat Hiinast imporditud dekoratiivkivile (marmor ja graniit). Kood 11435

• Saksa elektroonikatootja (MP3/MP4, DVD-mängijad) otsib edasimüüjaid. Kood 11449

• Leedu ettevõte otsib kontakte klaasnõude tootjatega. Kood 11436

• Sveitsi ettevõte otsib oma toodetele (teemant- ja karbiidtäppistööriistad) esindajat Eestis. Kood 11450

• Valgevene puuviljapüree tootja otsib edasimüüjat. Kood 11437

• Suurbritannia teaduslike instrumentide tootja otsib allhangete läbiviijat. Kood: 11423

• Austria ettevõte otsib edasimüüjat kasutatud saeveski- ja puutöömasinatele. Kood 11438

• Saksa kodutarvete tootja (esindus Leedus) otsib oma toodetele edasimüüjat. Kood: 11424

• Austria laminaatpõrandate tootmise ja edasimüügiga tegelev ettevõte pakub vastastikust esindatust. Kood 11439

• Poola pehmemööbli tootja otsib edasimüüjat. Kood 11425

• Rootsi surveanumate tootja otsib kontakte sarnaseid surveanumaid tootvate ettevõtetega EL-i uutes liikmesmaades. Kood 11440

• Itaalia röstitud espressokohviubade tootja otsib edasimüüjat. Kood 11427 • Ungari ettevõte, mis tegeleb off-road sõidukite tootmise ja metallitöödega, otsib tehnilist koostööd. Kood 11428

• Poola ärikonsultatsioonifirma pakub oma teenuseid – turuanalüüs, partneriotsing, ettevõtte esindamine Poolas. Kood 11447 • Poola elektritarvete tootja otsib edasimüüjat (kaitsekilbid, kaablid pistikud jne). Ettevõttel oma transport. Miinimumtellimus 1000 EUR. Kood 11448

• Läti tarkvaraettevõte otsib kaubanduslikku ja tehnilist koostööd. Kood: 11422

• Itaalia ettevõte, mis tegeleb soojaseadmete tootmisega, otsib edasimüüjaid. Kood 11426

• USA päritolu ettevõte (esindusega Riias) otsib edasimüüjaid oma toodetele - vannitoakeraamika, kraanid, segistid jne. Kood 11446

• Saksa ehitusettevõtja (tuleohutus, mürakaitse) otsib koostööd samal alal tegutsevate ettevõtetega. Kood 11441 • Itaalia naturaalkosmeetika tootja otsib edasimüüjaid. Kood 11442 • Itaalia turvaklaasi tootja otsib edasimüüjaid. Kood 11443

• Poola lõiketööriistade ja lõikemaatriksite tootja otsib kaubanduslikku ja tehnilist koostööd. Kood 11429

• Prantsuse ettevõtja pakub allhanget boileritootjale. Kood 11444

• Rootsi ettevõte, mis tegeleb mööbli disainimise, tootmise ja edasimüügiga, otsib vastastikuseid tootmislepinguid. Kood 11430

• Poola IT-ettevõte otsib levitajat fotogramm-meetria tarkvarale. Ettevõttel peaks olema antud alal varasem kogemus. Kood 11445

Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 6. november 2006

• Leedu ettevõte, mis tegeleb PVC- ja alumiiniumakende ja uste tootmise ning palkmajade impordi ja ekspordiga, otsib edasimüüjat. Kood 11451 • Taani ettevõte soovib leida kogemustega autode järelkärude tootjat ning edasimüüjat. Kood 11452 • Suurbritannia ettevõte, mis tegeleb elektrooniliste lukkude ja seifide tootmisega, otsib lehtmetalli tarnijat. Kood 11453 • Taani lasteriiete disainer otsib riidetootmisega tegelevat ettevõtet. Kood 11454

Täpsem info: • Ida-Eesti firmad Margus Ilmjärv Tel: 337 4950, E-post: idaviru@koda.ee • Pärnu ja Pärnumaa firmad Toomas Kuuda Tel: 443 0989, E-post: parnu@koda.ee • Tartu ja Lõuna-Eesti firmad Toomas Hansson Tel: 744 2196, E-post: tartu@koda.ee • Ülejäänud piirkonnad Taavi Soorm Tel: 646 0244, E-post: taavi@koda.ee


www.koda.ee

26 Uued liikmed

Tegevliikmetena on Kaubanduskojaga liitunud järgmised firmad: Tartu

736 6752

Tallinn Tallinn Jõhvi

606 2391 610 2511 332 4048

Hiiu maakond

505 4755

ELWO AS

Pärnu

443 3925

EUROTEAM DECO OÜ FAUSTO AS FLORTO OÜ GOHOTELS OÜ KARMIS-IISAKU OÜ

Tallinn Tartu Tartu Tallinn Iisaku

561 733 736 631 332

52367 6777 7615 0100 7218

LIIVI KAUBAMAJA AS MAXKINNISVARA OÜ OTTENDER PLUS AS PÕLVA MAAPARANDUS AS

Tallinn Pärnu Rapla Põlva

660 447 489 799

1572 0541 0666 5865

ALUOJA OÜ ARBALT OÜ AREFONTE CHEMICALS GRUPP OÜ ARMAPRO OÜ DAGO EHITUS OÜ

ROYAL CAPITAL OÜ TILDE EESTI OÜ VIRU RMT OÜ

Maardu Tallinn

627 6150 650 9420

Kohtla-Järve

334 2573

Hulgikaubandus - aiatööriistad, mitteelektrilised tööriistad, majapidamiskaubad. Autotransport, logistika. Naftakeemia, plastiku ja kauts˘uki müük. Remonttööd soojuselektrijaamades, torusüsteemide paigaldus, katlatööd. Ehitamine, ehitusjuhtimine, omanikujärelvalve, santehnilised tööd, viimistlustööd, restaureerimine. Tööriistade- ja mehhanismide rentimine. Elektri- ja nõrkvoolu rajatised, üldehitus- ja elektrisidetööd, küttekaablid. Tehnilise kontrolli teostamine, elektripaigaldiste projekteerimine. Jae- ja hulgikaubandus. Äripindade rentimine, kinnisvaraarendus. Tarbekeemiatoodete jae- ja hulgimüük. Hotelli-, restorani- ja puhkemajanduse korraldamine ja sellega seonduv. Üldehitus, metallkonstruktsioonide valmistamine ja paigaldus, puidutöötlemine (hööveldatud ja saematerjal), tisleritööd, elektritööd. Toitlustamine, jaekaubandus. Kinnisvara arendamine. Kodumasinate ja olmeelektroonika jaekaubandus. Maaparandus, turbatootmine, happeliste muldade lupjamine. Transporditeenused. Eksport (vanapaber). Arvutite jt seadmete tarkvara lokaliseerimine ja IT-alane tõlge. Videoteenused üle Interneti, www.tv.ee Metalltoodete ja metallkonstruktsioonide tootmine, tõstmistööde teostamine ja tõsteseadmete remont, automaatikasüsteemide ja tehnoloogiliste protsesside juhtimissüsteemide projekteerimine, montaaz˘ ning teenindamine. Ventilatsiooniseadmete ja isolatsiooniseadmete projekteerimine, valmistamine, montaaz˘ ja hooldus.

Eesti majanduse hetkeseis ja väljavaated Eesti Kaubandus-Tööstuskoda kutsub Teid 7. detsembril kell 9.00–11.00 Pärnusse (Scandic Rannahotelli, Ranna pst 5) Ärihommikusöögile, kus Pärnumaa ettevõtjate ja avaliku sektori juhtidega kohtub SEB Eesti Ühispanga majandusanalüütik Hardo Pajula. Hommikusöögi hind on Kaubanduskoja liikmele 120 krooni, mitteliikmele 240 krooni. Info ja registreerimine: Kaubanduskoja Pärnu esindus • Tel: 443 0989 • E-post: kati@koda.ee

Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 6. november 2006


ESTONIAN EXPORT DIRECTORY 2007 ESTONIAN EXPORTERS & IMPORTERS EXPORTATEURS & IMPORTATEURS ESTONIENS EXPORTEURE & IMPORTEURE ESTLANDS

WWW.ESTONIANEXPORT.EE

Estonian Chamber of Commerce and Industry

Reklaamimüük 2007. aasta tähtsaimasse väljaandesse Estonian Export Directory lõppeb kahe nädala pärast! Käesoleva aasta detsembris ilmub juba kaheteistkümnendat korda väljaanne „Estonian Export Directory” – tõsiseltvõetav töövahend ettevõtjate jaoks. Kataloogi eesmärk on kaasa aidata Eesti firmade toodete ja teenuste jõudmisele välisturgudele ning partnerite leidmisele mujalt maailmast. Lisaks ettevõtete kataloogile sisaldab väljaanne ka üldinfot Eesti majanduse kohta, statistikat ja messikalendrit – see info jõuab lugejateni kolmes keeles – inglise, saksa ja prantsuse. Osalema on oodatud kõik Eesti ettevõtted, kes on huvitatud oma kaupade ja teenuste pakkumisest või tahavad laieneda eksporditurgudele.

Info kataloogi reklaamimüügi kohta: Infoatlas AS, tel: 626 6988

Teataja 19_200  

Struktuurivahendite planeerimisest Tulevastest Euroopa ettevõtjatest Seotud isikute vaheliste tehingute tegemise reeglitest 17 riigihanketea...