Page 1

Arvuti mäluühikud Bait 1B- 8 b bitti Kilobait KB – 1024 B Megabait (mb) 1 mb 1024 KB Gigabait (GB)1GB 1024 MB Tera 1000 GB 1TB 1024 GB


Ahja 26.sept 2013 Tere, kallis õpetaja ! Ma polegi Sulle vist kunagi “päris” kirja saatnud,aga nüüd tuli lihtsalt isu saata päris kiri. Mul läheb koolis päris hästi, ainult vene keel on läinud halvasti. Mulle meeldib ikkagi veel loodus. Aga paar korda olen istunud trellide taga aga pole hullu. Istusin vanglas ja seal oli väga lõbus. Ma ei tahtnud sealt ära tulla, kuid mind visati minema seal. Olin väga kurb. Järgmised 4 nädalat istusin haiglas, kuna jäin auto alla. Siis kui ma auto alla jäin siis see tundus väga lõbus. Haiglas polnud nii lõbus kui vanglas. Haiglas ei saanud hästi süüa. Kaks korda päevas manna putru ja kuiva leiba. Kui sain haiglast välja siis mõtlesin, et peaksin kooli minema. Aga sain teada, et mind sinna enam ei oodata. Ma olin väga kurb. Edasi ka väga hästi ei läinud, olin veel paar korda haiglas. Õpetaja kuidas Sinul läheb? Ootan sinu kirja!

Tervitades Karl


Sügis on jahe aastaaeg, mis on väljendunud eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikas ja arktilistel aladel. Sügisele on iseloomulikud õhutemperatuuri langus, sajab vihma ja vahel ka lund ning veekogudel tekib jääkate. Igapäevaelus arvestatakse sügiskuudeks põhjapoolkeral september, oktoober ja november; lõunapoolkeral on sügiskuud märts, aprill ja mai. Sügise algus on vastavalt 1. september või 1. märts. Astronoomiline sügis algab põhjapoolkeral sügisesel pööripäeval ja lõunapoolkeral kevadisel pööripäeval. Meteoroloogiline sügis algab keskmise päeva õhutemperatuuri üleminekul alla +10°C. Fenoloogiline sügis algab 60% vegetatsioonperioodi üleminekul arvestades suve algusest. Sügisene aed ei jää troostitult tühjaks, kui seal kasvab hortensiaid. Nende kohevat õievahtu jätkub kuni lume tulekuni. Targad käsiraamatud ja kogenud aednikud soovitavad aia rajamist alustada puude-põõsaste istutamisega. Kasvades kujundavad just nemad liigendatud, privaatse ja hubase aiaruumi. Tänu puittaimede turbele tekib soojemaid aianurki, mis sobivad külmaõrnadele taimedele. Paraku on inimene kärsitu olevus ja tahab näha õitsvat aeda enda ümber kohe. Nii alustataksegi ikka ja jälle lillepeenardest. Kahjuks saab nende värviküllust imetleda vaid hilissuveni. Sügise lähenedes muutub üksnes lilledega sisustatud aed tühjaks. Suvikud on oma elu ära elanud, püsikud seavad end puhkama. Pruunistuvad taimevaibad ja tühi mullapind süvendavad sügisnukrust. ELAMUSED Aed peaks pakkuma elamusi aga aasta ringi. Just puud ja põõsad toovad sügisesse aeda värve. Suurde aeda mahub neid palju, väikese võimalused on piiratumad, kuid vähemalt üks põõsas võiks seal ikka olla – selleks tasub valida talve tulekuni õitsev hortensia. Põõsad või madalad puud Hortensiate (Hydrangea) umbes 35-liigiline perekond kuulub hortensialiste sugukonda. Lähisugulased on ebajasmiinid ja deutsiad. Looduslikult kasvab hortensia Põhja- ja LõunaAmeerikas ning Ida-Aasias, peamiselt Hiinas ja Jaapanis, mõne liigi koduks on ka Kuriilid ja Lõuna-Sahhalin. Hortensiad on heitlehised või igihaljad põõsad või madalad puud, leidub ka ronijaid. Nende suured vastakud tumerohelised lehed on enamasti hambulise servaga. Valged, roosad, punased, rohekad või sinakad õied on koondunud suurtesse kännas- või pöörisõisikutesse. Enamasti on õisiku keskosas väikesed kahesugulised viljuvad õied, äärtel aga viljatud, tihti ilma tolmukateta suurte kroonjate tupplehtedega õied, mida rahvas kutsub liblikateks. Nimi pandi ilusale õitsejale Rooma keisri Karl Heinrich von Nassau-Siegeni õe, printsess Hortensia auks.


Euroopasse jõudis hortensia tänu inglise botaanikule Joseph Banksile, kes tõi taimed kaasa 1789. a Hiina ekspeditsioonilt. Hilissuvel ja sügisel rikkalikult õitsev põõsas tekitas suurt vaimustust ning muutus Inglismaal kiiresti väga populaarseks. 1820. aastal kasvatati teda juba kogu Euroopas, üsna pea algas ka sordiaretus. SÜGIS METSAS Päevad lühenevad, ilmad külmenevad. Loodus valmistub talve tulekuks. Sügiseses metsas hakkavad silma mitmesugused muutused: õitest on arenenud viljad, puulehed kolletuvad ja taimed hakkavad närbuma. Sooja ja vihmase suve järel on metsa alla ilmunud rohkesti seeni. Juba tükk aega enne külmade tulekut on alanud ettevalmistused talveks ka loomariigis. Olenevalt toitumisharjumustest, keha suurusest ja elupaigast on nad valinud erinevad viisid kuidas ebasoodsad ajad kõige väiksemate kadudega üle elada: kes rändab raskete olude eest ära, kes sätib end magama, kes seisab talvega silmitsi. MÜRGISED JA SÖÖDAVAD VILJAD Sügiseks arenevad taimedel õitest viljad. Viljade mitmekesisus on väga suur. Nad erinevad üksteisest värvuse, kuju, suuruse ja veel paljude teiste tunnuste poolest, kuid neil kõigil on sama otstarve – vili aitab kaitsta ja levitada selle sees asuvaid seemneid. Seemned on vajalikud taimede paljunemiseks. Pojukesed kooruvad 13…15 päeva pärast. Poegade toitmisega on ametis samuti mõlemad vanemad, kes tegelevad sellega varavalgest videvikuni. Alguses tassitakse neile väikesi putukaid, mõne päeva pärast juba röövikuid ja vihmausse. Täiskasvanud kuldnokad tarvitavad ka taimset toitu - seemneid ja pungi. Noored lendavad pesast välja juba 20 elupäeval ning liituvad teiste pesakondadega ja vanalindudega. Algab hulguelu põldudel ja luhtadel, kuid juba juuli lõpul seavad osad kuldnokad ennast rännuteele. Osad jäävad aga paigale kuni oktoobrini.

Arvuti tööd 1 veerandil  
Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you