Õun on NAGU eestlaNe Õun on nagu eestlane. Igaüks oma nägu. Väike defekt siin ja kriim seal. Plekk ühel ja iluviga teisel põsel. Ajatuultes räsitud, aga ikka alles. Trotsi täis. Aroomist pungil. Ehe. Mitte läikiv välismaine õun. Vaid tahumata, ebastandardne, läbib napilt kvaliteedikontrolli. Kodu mekiga. Mälestusi täis. Õun on eestlase moodi. Mitte kõige esinduslikum. Lihtne. Liiga tavaline. Aga üdini oma. Ellujääja.
An apple is like an Estonian An apple is like an Estonian. Each one is an individual. A little defect here, a scratch there. A stain on one cheek and a blemish on the other. Made ragged by the winds of time, but still there. Defiant. Full of aroma. Genuine. Not a shiny imported apple. Slightly rough, nonconforming, barely qualifying. Homely. Full of memories. An apple is like an Estonian. Not always the most presentable. Simple. Too mundane. But truly its own. A survivor.
N/ W K/
3
2
4
5
P/S
E/M
6
7
T/T
8
K/
9
W
N/
10
T R
/F
T T/
T
R/F
L/S
11
1
S
—
L/
12
P/S
31
T/T
28
T F
E/
R/
M
N/
T/T
17
29
K/W
16
30
E/M
15
K/W
14
N/T
13
18 19 L/
S
20
S P/
21
E/M
22 T/T
23 K/W
24 N/T
25
26
L/
27
P/ S
S
R/F
JAANuar
JANuary
Kõik, mis mul on, olen saanud.
All I have, I have received.
Mitte oma tubli tööga, nagu tahaksin arvata. Mitte oma heade tegudega. Oma kena olemisega. Mõistusega. Õigete otsustega. Võimega omandada. Instinktiga leida. Oma tahtejõuga kaua ja sügavale kaevata. Mitte oma kavaluse või jõuga. Veetlusega. Mitte välja teeninud vaeva ja püüdlustega.
Not through hard work, as much as I would like to think so. Not by my own good deeds. My fine behavior. Not by reason, by making the right decisions, by seizing the moment, or using my instincts. Not by digging deep or by sheer willpower. Not by my cunning or strength. Or charm. Not through many efforts and attempts.
Kõik, mis mul on, olen saanud kingina. Andena. Mitte minu erilisuse pärast, vaid andja rikkalikust headusest.
1.01 uusaasta /New Year’s Day
All I have, I’ve received as a gift. Not for my specialness, but because of the rich generosity of the giver.
Õunasort “Liivi kuldrenett”
E/M
S P/ S
5
6
N/T
7
R/F
8
3
L/
9
S P/ S
10
2
E/
12
T T/
—
11
M
1
R/
F
L/
4
K/W
T/T
K/W
13
14
N/T
15
R/F
K/
27
P/S
W
28
T
N/
L/S
16 17 E/
2
6
18 T T/
19
/T
M
K/
20 W
25
21 N/T
23
22
L/S
R/F
E/
24
T
M
P/S
VEEBRUAR
FEBRUARY
Ühel ööl teatas mustendavast taevast poolik kuu: “Ära arva, et mina olen poolik. Ma ei ole poolik. Ma ei ole kunagi poolik. Mind on tehtud nii, et olen alati täis, isegi kui seda näha pole.” Hakkasin vaatama ja nägin: Minus on emast pool ja isast pool. Minus on Sahara kõrbeõhu pool ja Põhjamere külma tuule pool. Paiskuva rõõmu pool ja rebiva lootusetuse pool. Etteantud religiooni pool ja leitud usu pool. Kollase päiksepaiste pool ja vihmase sügisilma pool. Uudishimuliku lapse pool ja tülpinud vanainimese pool. Vastutustundetu kunstniku pool ja kaine finantsisti pool. Mõistva ema pool ja range isa pool. Veetleva seltsidaami pool ja matsliku külaplika pool. Silmaga nähtava keha pool ja nähtamatu vaimu pool. Ei. Ma ei ole poolik. Ma ei ole kunagi poolik. Mind on tehtud nii, et olen alati täis, isegi kui seda näha ei ole. Mind on täiuslikuks tehtud.
One night a half moon told me from the sky: “Don’t you think that I am half. I am not half. I have never been half. I was made to be full, even if you can’t see it.” I looked into it and saw: I had half of my mother and half of my father in me. There is half of the warm desert air and half of the Nordic breeze in me. Half thriving joy and half ragged hopelessness. Half birth religion and half newly found faith. Half golden sunshine and half colorless rainy weather. Half curious child and half harried old man. Half irresponsible artist and half clear-headed financier. Half caring mother and half strict father. Half amusing socialite and half clumsy country girl. Half visible body and half invisible soul. No. I am not half. I am never half. I was made to be full, even when you can’t see it.
24.02 iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev / Independence Day, anniversary of the Republic of Estonia
Õunasort “Valge klaarõun”
E/M S P/
6
5
N/T
7
R/F
L/S
8
9
2
P/ S
10
E/
R/
K/W
3
S
F
L/
4
T/T
M
1
11
—
T T/
12
K/W
13
31 30
29 28
N/
T
L/S
P/S
17
R/F
R/F
P/S
15 16
L/S
N/T
14 M T T/
W K/
E/
27
18 19 K/
20 W
21
N/
T
22 R/F
25
23 L/S
24
E/
26
T/ T
M
P/S
MÄRTS
MARCH
Ema seletab tütrele:
A mother tells her daughter:
“Kord on tähtis. Et tuba korda saada, pane kõik asjad kastidesse. Võta valgete asjade jaoks üks kast. Mustad asjad pane teise kasti. Värviliste jaoks võta kolmas.”
“Put all of your things into boxes. Set aside one box for white things. Another for black things. A third one for colorful things. In that way your room will be in order.”
Tüdruk harjutab. Õpib. Kasvab. Tema vilumus täieneb. Kergusega sorteerib ta kõik enda ümber kolme kasti. Valged. Mustad. Värvilised. Valged. Mustad. Värvilised.
The girl practices. Learns. Grows. Her skills improve. She easily sorts everything around her into three boxes. White. Black. Colors. White. Black. Colors.
Ühel päeval leiab tüdruk oma toast mustvalgevärvilise. Kuhu kasti see käib? On must. On valge. On värviline. Hetkega saab tüdrukust täiskasvanu. Ta mõistab. Asju on rohkem, kui kolme kasti mahub. Iga asja jaoks ei olegi kasti. Ja tuba ei saa kunagi päriselt korda.
One day the girl finds something that is black, white, and colorful. Into what box should it go? It’s black. It’s white. It’s colorful. At this moment, the girl becomes an adult. She understands. Not everything fits neatly into three boxes. There isn’t a box for everything. And one’s room can never be fully in order.
Õunasort “Sõstraroosa”
N
K/
3
6
P/S
7
E/M T/ T
8
9
K/
10
W
/T
E/
4
W
2
5
L/S
N
M
T T/
/T
R/F
1
11 F
—
R/
12
L/S
13
T/T
30 29
T/T
16
K/
S P/
W
28
E/M
15
E/M
P/S
14
17
L
/S
19
T
R/
2
N/
7
18 F L/
20 S
21
P/S
22 E/M
23 T/T
24
25
N/
26
R/
F
T
K/W
APRILL
APRIL
Ma tahan sulle öelda head. Aga ma ei saa. Mulle tundub, et sa pole minuga piisavalt hea.
I want to say something nice. But I can’t. I feel that you don’t treat me well enough.
Ma tahan su tuleku üle rõõmustada. Aga ma ei saa. Kardan su rahulolematuid märkusi.
I want to rejoice when you come. But I can’t. I am afraid of your dissatisfied comments.
Ma tahan sinuga rääkida kõigest. Aga ma ei saa. Pelgan su õpetlikku suunamist.
I want to tell you everything. But I can’t. I dread your preachy guidance.
Ma tahan sinuga naerda. Aga ma ei saa. Võtad kõike nii tõsiselt.
I want to laugh with you. But I can’t. You take everything so seriously.
Ma tahan lõpetada etteheited. Aga ma ei saa. Sest oled ekslik hingeline.
I want to stop complaining. But I can’t. You’re an imperfect person.
Ma tahan sulle öelda head. Aga... ma saan. Sest ma näen, et hoopis mina pole sinuga piisavalt hea. Olen samasugune ekslik hingeline.
I want to say something nice. But … I can. When I see that actually I don’t treat you well enough. I’m just as imperfect a person.
19.04 suur reede / Good Friday 21.04 ülestõusmispühade 1. püha / Easter Sunday
Õunasort “Juulikuine”
P/S
L/S F R/
6
7
K/W
8
N/
9
T
R/
10
F
1
L/
S P/
1
1
K/
2
3
T/T
S
W
N
/T
4
5
E/M
—
12 E/M
13
31
R/F
K/W
17
29
N/T
30
K/W
R/F
15
16
N/T
T/T
14 S
T T/
L/
28
18
E
/M
P/ S
27
19 E/
20 M
21
T/T
22 K/W
24
23
R/F
N/T
25
26
P/ S
L/S
MAI
MAy
Õunapuu on õites.
The apple tree is blossoming.
Sammaldunud puu on ilmale toonud tuhat roosat tütart. Haprad. Vallatud. Kihistavad.
This mossy tree has brought to life a thousand pink daughters. Fragile. Cheerful. Giggling.
Õnnest oimetud õied matavad halli võra. Katavad oma elujanuga kinni väsinud kortsulise tüvenaha. Siluvad kühmudest valusad liigesed. Peidavad küüruvajunud puufiguuri. Varjavad päevinäinud läiketa juukseoksad.
These blessed blossoms crowd out the gray. Cover tired wrinkles with their lust for life. Smooth the bumps of painful joints. Conceal worn, unpolished branches.
Ma vaatan, kuidas hall kattub roosaga. Tume asendub helgega. Kivistunust saab habras. Kühmulisest saab sile. Süda on õites. Hallist sünnib roosa.
1.05 kevadpüha / Spring Day
I watch how the pink overtakes the gray. Dark gives way to light. Petrified becomes fragile. Bumpy becomes smooth. The heart is in bloom. Gray gives birth to pink.
Õunasort “Suislepp”
E/
3
4
K/W
N/T
5
6
R/F
7
L/S
8
P/ S
9
10
2
E/
M
K/
—
11
1
T T/
L/
S
S P/
M
T/T
W
12
30
L/S
29
R/F
15
P/S
14
28 27
M
N/
E/
T
R/F
P/S
16
L/S
N/T
13 17 T/ T
K/
19 W
20
N/
T
21 R/F
22 L/S
23
24
25
2
/W
6
18
K
T/ T
E/M
P/S
JUUNI
JUNE
Ma lähen su juurest ära. Sest sa pole nagu mina.
I’m leaving you. Because you’re not like me.
Sa ei mõtle nagu mina. Ei ütle nagu mina. Ei tee nagu mina. Sa võiksid olla nagu mina. Nii oleks lihtne su juures olla.
You don’t think like me. You don’t speak like me. You don’t do as I do. You could be like me. Then it would be easy to be by your side.
Ei pea rääkima, sest mõtleme nagu mina. Toimetame vaidlemata, sest teeme nagu mina. Ei tülitse, sest näeme nagu mina. Mõistame, sest tunneme nagu mina. Armastame, sest oleme lähedal nagu mina.
No need to talk, because we would think like me. No arguments, because we would do things my way. No fights, because we would see things my way. We would understand each other, because we would feel like I do. If you were like me we could love each other.
Ma ei lähe su juurest ära. Sest sa ei mõtle nagu mina. Ei ütle nagu mina. Ei tee nagu mina. Ma ei taha, et sa oled mina. Sa oled sina. Nii on parem su juures olla. Meil on, millest rääkida, sest sa mõtled nagu sina. Ja mina mõtlen nagu mina. Me avastame toimetusteks uusi viise, sest sa teed nagu sina. Ja mina nagu mina. Meil on põhjust uudishimuks, sest sa näed nagu sina ja mina näen nagu mina. Me tunneme kaasa, sest sa tunned nagu sina. Ja mina nagu mina. Me armastame, sest andestad sina. Andestan mina. Ma lähen enda juurest ära, et tulla sulle lähemale. Sina lähed enda juurest ära, et tulla mulle lähemale. Siis oled sina natuke rohkem mina. Ja mina natuke rohkem sina. Nii on hea teineteise juures olla.
9.06 nelipühade 1. Püha / Pentecost 23.06 võidupüha / Victory Day 24.06 jaanipäev / Midsummer Day
I’m not leaving you. Because you don’t think like me. You don’t speak like me. You don’t do as I do. I don’t want you to be me. You are you. It’s better to be by your side this way. We have something to talk about because you think like you. And I think like me. We discover new ways, because you do things your way, and I do them my way. We have reasons to be curious, because you see things your way and I see them my way. We have compassion, because you feel like you do. And I feel like I do. We love each other, because you forgive me. And I forgive you. I’m leaving my side to be closer to you. You leave your side to get closer to me. In that way, you’re a little bit me, and I’m a little bit you. We love each other.
Õunasort “Paide taliõun”
T N/
K/
6
P/S E/M
7
8
9
T/ T
2
K/
10
W
/T
11
1
E/
3
5
L/S
N
M
T T/
4
W
R/F
F
—
R/
12
L/S T/T
31 30
16
29
T/T
E/M
15
E/M
P/S
14
K/W
13
K/
17
28
W
N/
S P/
18
2
9 L/
20 S
/S
R/
F
7
T
1
21
S P/
22 E/M
23 T/T
24
25 N/
26
R/
L
F
T
K/W
JUULI
JULY
Soe õhk. Silmapiiril seisvad pilvetutid. Taevakõrgustes lugusid jutustav lõoke. Valge tolmutee. Kollased põllud, mille keskel rohetab metsasaar. Koht Eesti südames.
Warm air. Clouds on the horizon. A sky-high lark telling stories. A white dusty road. A yellow field, at the center of which is an island of green forest. A place in the heart of Estonia.
Kahlan läbi viljapõllu üksikule saarele, kuhu ei vii rada ega teed. Aga mina lähen. Valu südames.
I wade through the field of grain to the lonely island. No road or path leading to it. But I go. With a pain in my heart.
Palgijäänuste vahel küürutab sammaldunud õunapuu. Hapu vinn oksal. Pisike. Plekiline. Kriibitud. Ühe hammustusega olen otse õuna südames.
Among the the rotting logs stands a mossy apple tree. Mottled fruit on its branch. Tiny. Spotty. Scratched up. With one bite I am already in the heart of the apple.
Kuulen ta südamelööke. Haistan ta kurbust. Näen sinna peidetud mälestusi. Ajast, kui õunapuu ei küürutanud üksikul saarel, vaid laotas oma andvad käed üle mu vanaema taluhoovi. Elu ja toimetuste südames.
I hear its heartbreak. Smell its sadness. See its hidden memories. Of the time when the apple tree didn’t lurk in this remote forest island, but raised its giving arms over my grandmother’s barnyard. At the heart of life.
Soe õhk. Silmapiiril seisvad pilvetutid. Taevakõrgustes jutustav lõoke. Valge tolmutee. Kollased põllud. Hunnik mälestusi. Koht minu südames.
Warm air. Clouds on the horizon. A sky-high, talking lark. A white dusty road. Yellow fields. A pile of memories. A place in my heart.
Õunasort “Paide taliõun”
E/M
T/T
5
6
P/S L
3
4
7
N/T
R/
8
9
L/
10
S
N
2
F
S P/
/T
F R/
/S
K/W
E/
—
1
11 M
12
31 30 29
E/
19 M
T T/
27
P/ S
K/
W
L/
28
L/S
N/T
R/F
K/W R/F
14 S 15 1 6 1 7
N/T
T/T
13 18
26
20
T T/
21
K/W
22 N/T
24
23
L/S
R/F
E/
M
25
P/S
AUGust
AUGust
Küünitan end varvastele. Üle sadade võõraste peade näen teda lõpuks tulemas. Tunnen ta ära. Peale kõiki neid aastaid. Ma pole unustanud ainustki ta sünnimärki. Kuidas ma saaksin.
I stand on tiptoe. Among hundreds of strangers I finally see him coming. I recognize him right away. After all these years. I haven’t forgotten one of his birthmarks. How could I?
Hakkan kiire sammuga tema poole liikuma. Kätega ootajate vahel teed tehes. Sagivatest inimestest saavad hallid sambad, keda läbi pisarate vaevalt eraldada suudan. Lennujaama katkematu jutumüra muutub mu kõrvus ühtlaseks merekohinaks. Süda peksab. Jalad ei kuula sõna. Jooksen.
I start to move quickly towards him. Pushing through the crowds. The bustling people become gray figures whom I can barely distinguish through the tears in my eyes. The unrelenting din of the airport meshes in my ears into a sea-like drone. My heart beats. My feet won’t listen. I run.
Ta jääb seisma. Pilk maas. Julgemata edasi astuda või minu poole vaadata. Tunnen, kuidas ta ihu on täis hirmu hukkamõistu ees. Tal on häbi meie vahel olnust. Piinlik oma inetu mineku pärast.
He stops. Looks down. Unable to move forward or look in my direction. Fear and embarrassment seizing him. Shame about what became of us. For the ugly way he left. I drape myself like a protective scarf around him. Push his shaggy head against my warm chest.
Ma heidan end nagu sooja kaitsva salli tema ümber. Pigistan ta habetunud pea vastu oma sooja rinda. Mind embab temast imbuv võõras lõhn. Segu suure ilma kirbetest aroomidest. Raha. Segaste suhete. Pettumuse. Kaotuste. Tülpimuse. Peksasaamise lõhn. Mind ei huvita, mis oli. Ma ei mäleta, millisel moel või miks ta läks. Soojendan teda oma pisaratega. Minus ei ole hukkamõistu ta mineku pärast. Ainult rõõm tuleku üle. “Isa...” sosistab ta tuttav hääl ebalevalt.
I am enveloped in his foreign smell. A mixture of the bitter aromas of the world. Money. Messy relationships. Disappointment. Loss. Weariness. The smell of being beaten. I’m not interested in what has been. I don’t remember in what fashion or why he left. There is no condemnation in me about how he left. Only joy over his return. “Father,” he says in a hesitant, familiar voice.
“Poeg...” korisen ma katkendlikult ja surun ta sügavalt vastu oma rinda. Ma ei loe aastaid, kui ta kadunud oli. Aegu, mil ma teda surnuks pidasin.
“Son,” I answer in a tear-broken tone. I pull him deeper into my embrace. I don’t count the years he was lost. The time when I considered him dead.
Kuidas ma saaksin. Ma tunnen ju igat tema sünnimärki.
How could I? I know every one of his birthmarks.
20.08 Eesti taasiseseisvumispäev / Restoration of Independence Day
Õunasort “Pärnu tuviõun” ehk “Trebuu” või “Lambanina”
T/T
3
2
4
N/T
R/F
L/S
5
6
7
P/S
8 9
E/
M
10
P/ S
M E/
K/W
T/ T
N/
—
W
1
K/
11
T
12
30
28
29
P/S
27 N
2
8
/T
K/
W
6
T/ T
R/
F
E/M
16
L/S
L/S
15
E/M
14
P/S
R/F
13 17
1
N/
19 T
20
R/
F
21 L/S
22 P/S
23
24
25
K/
W
T/T
E/M
SEPTEMBER
SEPTEMBER
Päng... välisuks.
Bang ... the front door.
Põmm… koolikott.
Boom ... the school bag.
“Emme! Süüa!”
“Mommy! I’m hungry!”
Poiss istub kaetud laua taha. Pistab suhu lusikatäie hõrku kindlustunnet. Kugistab kannatamatult arusaamu. Raputab peale õiget ja valet. Ampsab mahlast hoolt. Võtab suutäie maailmavaateid veendumuste kastmes. Segab sisse julgust. Maitseb vastutust. Lonksab vahele huumorit. Pistab hammaste vahele toitvat järjepidevust. Krõmpsutab mõnuga värsket usku ja usaldust. Vahepeal vürtsitab sööki siirusega. Mekib siis küpset erinevustega leppimist. Pureb tihket arvamuste erisust. Neelab otsuste tugevust. Mälub tulist hinnangute küsitavust. Ahmib suhu haput “mina” tähtsusetust. Limpsab truudust. Näksab kõrvale täisteradega kombeid. Kraabib taldrikult teiste jaoks olemas olemist. Joob peale selgeid suhteid. Ja nõjatub korraks seljatoele.
The boy sits at the table. Takes a spoonful of delicious security. Gobbles up understanding. Adds right and wrong. Bites into some juicy consideration. Takes a mouthful of worldview with the sauce of convictions. Stirs in courage. Tastes responsibility. Sips some humor. Gnaws on nourishing continuity. Pleasantly munches fresh faith and trust. Spices up the food with sincerity. Swallows the ripe differences of thoughts. Takes in the diversity of opinions. Gulps down the strength of decisions. Attacks the questionable judgments. Grasps the sourness of self-absorption. Licks fidelity. Nibbles good manners. Scrapes the plate from being there for others. Drinks up the clear relationships.
“Aitäh, emme. Kõht on täis.”
“Thanks, Mommy. I’m full.”
Päng... välisuks.
Bang ... the front door.
Then leans back for a second.
Õunasort “Antonovka”
R/ T N/
5
4
3
P/S
6
E/M
7
T/T
8
K/W
9
N/
10
2
T
11
R/
F L/
T/ T
W K/
F
L/S
1
S
13
S P/
—
12 K/W
30
31
T/T
16
N/T
15
T/T
29
N/T
17
K/W
E/M
14
28
F
L/
E/
M
R/
18 19
S
S P/
20 21
E/
M
22 T/T
23 K/W
24 N/T
25
26 L/
27
P/ S
S
R/F
OKTOOBER
OCTOBER
Mats, põt, põt, põt, põt, põt.
Smack. Thump, thump, thump, thump, thump.
Üle õhtupimeda tänava veereb mu tossuninani õun. Teisel pool tänavat seisab õunapuu. Sügis on talt lehed seljast võtnud. Jätnud ta alasti kellegi hooviväravasse valvesse. Punased õunad nagu kõrvarõngad, rippumas riieteta kehal. Sõnatu karjega heidab ta minu suunas oma õuna. Justkui appihüüdja keset tühja merd. Abipalve peidetud punapõselise vilja sisse.
Across a night-darkened street, an apple rolls to the tip of my shoe. An apple tree stands across the street. Autumn has taken her leaves. Left her nude to guard the gate to somebody’s yard. Red apples dangle like earrings from her naked body. With a wordless cry, she tosses an apple in my direction. A hidden message in the red-cheeked fruit. Like a call for help from the middle of an empty sea. I should pick it up. Find the key to the message written between its seeds. To listen. To take interest. To care. But I don’t even stop.
Peaksin ta üles korjama. Lugema ta seemnete vahele kirjutatud sõnumit. Kuulda võtma. Kaasa mõtlema. Huvituma. Hoolima. Vaevuma. Aga mina ei vaevu. Ma isegi ei peatu. Põt, põt, põt, põt, põt käib südamest läbi. Mats. Jõuab sõnum mulle kohale. Peatun. On minu asi märgata. Kuulda võtta. Vaevuda. Sest hoolimine on peatumine kiirel, ootamatul ja sobimatul ajal.
Thump, thump, thump, thump, thump resounds in my heart. Smack. Then the message arrives. I stop. It’s in my hand to read. To listen. To tend to it. Because caring means giving attention even when busy. At unexpected and unsuitable times.
Õunasort “Komsomolka”
E/M
S P/ S
5
K/W
6
N/T
7
R/F
L/
8
9
3
R/
S P/ S
10
E/
2
F
L/
4
T/T
1
M
11
—
T T/
12
K/W
13
T N/
28
P/S
17
29
L/S
30
R/F
L/S
15 16
R/F
N/T
14 E/
27
18 T T/
19
W K/
M
K/
20 W
21
N/
T
22 R/F
23 L/S
24
25
E/
26
T/ T
M
P/S
NOVember
NOVember
Vaatan selja taha. Seal seisab ema. Käed toetatud minu õlgadele, andes olemiseks kindlust. Ka tema taga seisab ema. Natukene minu ema moodi. Ainult vana. Käed minu ema õlgadel, et anda tuge. Seisame, kes ees, kes taga, nagu pärlid nööril. Tihedasti kokku seotud. Kõik üksteise moodi. Peegeldame endas seda, kes me selja taga. Üksteise vastu klõbiseme, nagu mängiksime telefonimängu. Mööda jada.
I look behind. My mother stands there. Hands on my shoulders, providing support. Behind her also stands a mother. A bit like my own mother. Only older. Hands on my mother’s shoulders, to provide support. There we
Käed kindlalt eesoleva õlgadel. Täpselt nagu pärlikett, mis pärandatud vanavanaemalt.
stand, one in front of the other, like pearls on a string. Tied tightly. Each one like the other. We mirror the one who has our back. We hold on to each other like we are playing the telephone game. Down the line. Hands fixed on shoulders. Just like a pearl necklace handed down from a great-grandmother.
Õunasort “Krameri tuviõun”
T/T
3
M
2
4
N/T
5
R/F
L/S
6
7
P/S
8
E/
9
M
10
P/ S
E/
K/W
T/ T
1
K/
31
T/T
30 28
27
E/M
2 N
/T
20
R/
F
21 L/S
22 P/S
23
24
K/
W
T/T
E/M 24.12 jõululaupäev / Christmas Eve 25.12 esimene jõulupüha / Christmas Day 26.12 teine jõulupüha / 2nd Day of Christmas
T
Rassin. Mul on vaja kohale jõuda. Isegi kui mind keelatakse. Eksitatakse. Surutakse maadligi. Hoitakse kinni. Olgu ma pime. Keeletu. Jõuta. Ma tulen. Ükspuha kuidas. Mul on vaja kohale jõuda, sest sina oled lubanud mind oodata. Seal, kus pole vaeva, tuisku ja lund.
N/
25
Püsin vaevu püsti. Kompan teed. Olen nõrkenud. Nägemise kaotanud. Allaandmise piiril. Aga rassin edasi. Mul on vaja kohale jõuda.
19
Lumi ja tuul ei luba mul minna. Nad peidavad tee. Külvavad hangesid, et mind rajalt kõrvale heita. Tahavad, et kaotaksin sihi. Annaksin alla. Eksiksin ära. Nikastaksin jala ja jäätuksin.
W
8
Tuul on vastu. Kahe tugeva käega surub ta mind tagasi. Võitlen. Tunnen, kuidas selg higiseks tõmbub. Lihased pingutusest tulitavad. Kurk hingeldamisest valutab. Silmad on vaevapisarais. Raevukas tuul sisiseb läbi kapuutsi. Ütleb, et ma ei tohi minna. Aga ma lähen, sest mul on vaja kohale jõuda.
K/
Silmad vidukil pressin end läbi peksva lume. Sadu on kustutanud silmapiiri. Jäised räitsakad on kokku kleepinud mu ripsmed. Nõelterav lumi tagunud tundetuks põsed. Keset valget maastikku olen pime. Lumi võtab mu nägemise ja keelab edasi minna. Aga ma lähen. Sest mul on vaja kohale jõuda.
1
6
T/ T
R/
17
F
P/S
29
L/S
15
16
L/S
14
E/M
R/F
13
P/S
T
12
N/
—
W
11
DETSEMBER
DECEMBER Eyes closed to slits, I press through a driving snow. White snowfall blocks my sight. Icy sleet sticks to my eyelashes. Snowflakes sting my snow-beaten cheeks. In the middle of a white landscape, I’m blinded. The snow has robbed me of my sight. Forbids me to go on. But I keep on going, because I need to get there. The wind is against me. With two strong arms it forces me back. I struggle. Feel the sweat on my back. My muscles are sore from the struggle. Throat hurts from gasping. A raging wind says that I am not allowed to go on. But I keep on going, because I need to get there. The snow and the wind won’t let me. They are blocking the way with snow drifts to force me off my path. They want me to give up. To lose my way. Want me to sprain my ankle and freeze. I am drained. Almost blind. At the verge of giving up. But I lumber forward. I need to get there. I trample. I have to get there. Even if I’m forbidden, misled, held back. Blind. Speechless. Faint. I’m coming. No matter what. I need to get there, because you promised to wait for me. There, where there’s no pain, blizzard, or snow.
Õunasort “Liivi sibulõun”
See kalender on sulle, kui sa armastad Eestit. Kui armastad selle maa rahvast või kasvõi ainult ühte eestlast. See kalender on sulle, kui sa eestlast või eestlase maad veel armastada ei tea. Räägin sulle mõned lühikesed lood, mis ehk aitavad selle väikese maa rahvast paremini mõista. See kalender on sulle, kui sa ei oska eestlase keelt, sest kõik on inglise keeles. Kui sa oskad eesti keelt, siis on kalender sulle, sest kogu jutt on ka koduses keeles. See kalender on sulle, kui armastad õunu ja kasvõi natuke kunsti. Kõik pildid kalendris on maalitud tavalistest Eestis kasvanud õuntest. See kalender on sulle, kui pärast aastat temaga oma seinal tundub sulle, et õun on eestlase moodi. See kalender on pühendatud EV100-le ja valminud KÜSK-i toel.
This calendar is for you, if you love Estonia.
Maalid, lühilood ja idee / Paintings, Stories and Idea
Kamille Saabre www.KamilleSaabre.com
If you love the people of this country, or even just one Estonian. This calendar is for you, if you have not heard of this land or its people. I'm going to tell you some short stories that will help you connect with both.
Kujundus / Design Külli Tõnisson Tõlge / Translation into English Justin Petrone Keeletoimetus / Editing Leelo Laurits
This calendar is for you, if you do not speak Estonian, since everything is in English. If you speak Estonian, then the calendar is for you too, because the whole thing is also in your native tongue. This calendar is for you, if you love apples and just a little bit of art. All of the pictures in the calendar were painted using ordinary Estonian apples. This calendar is for you if, after hanging a year on your wall, you also start to think that an apple is like an Estonian. This calendar is dedicated to the Estonian centennial and published with the help of the National Foundation of Civil Society in Estonia.
9 789949 620852