Issuu on Google+

I

Afaarahva niidalaleht 22. 1992

llmub oktoobrist 1987

Neljapaev, 28. mai 1992

Toopuudus Piilvamaal POlva tOObilroo juhataja Valve Luude: "Mai alguscks oli mcil tbOtu ab.iraha saajaid 317. Potentsiaalseid tOOtuid, kel jookseb t.OOotsimise viimane kuu, on kirja~ 335. Enim tOOtu abiraha saajaid on P61va alcvis ja vallas, vastavalt 116 ja 37. Verioms on 25, Moostes 21, Rapina val las 20, Kancpis 18. KOrgharidusega inimesi nn ncist ligcmale paarkiimmend, alia 14aa<>taste !a<;t.ega emasid 90. Elukut<;ctest on olukord raRkem autojuhtidcl, keda on sadakorod ja kcl Iahiajal on vii.he lootust maak.onnas erialast t06d leida. Naistest on samas olukou<L) H.lpsjad, karjatalitaja.d, agronuomid, zootchnikud. juuksurid. Aga ka 16-18aas~ascd noored, kes kooli pooleli j.'itnud. Kurinoswn pcitub sellcs, et too kooli pooleli jatnud nooruk hakkab saama niliid kuus 800 rubla tOOtu <:~biraha, aga sama<> saab keskkoolis vOi tehnikumis Oppija vaid 300 rub1a kuus toctust. Minu meelcst pcaksid koo!i lOpetavad noorcd rohkem teadvustama, mi*"1. tasub Oppida, mida mitte. Seda just edasise tOO lcidmise mOues. REIN RAUD\"ERE

Parimad punased Eesti Punase Karja Aretuskeskuses on ritla pandud lilinud aasta parima.d liipsilehmad (nendest, kes j6ud!uskontroliis). Hindamisel vOeti mo6dupuuks piima rasva ja valgu summa kilogrammidcs. Selle jiirgi oli kOige parem Karksi majandi lehm nimega Elling (786 kilogrammi rasva ja valku, 9 815 kg aa<>t:as 305 paevaga. rasvaprotsent 4,57). Esimcscl !iip~il lehmadcst (305 pacva) oli k5ige ctcm Saaremaa taluniku Harri Ouna noor lchm Raster (577 kg rasva ja valku, 8 535 kg aastas, rasvaprotsent 3,66). Eluea toodangu poolc.st on praegu csimcnc 1Ogcva maakonna "Kungla" kolhoosi lehm nr 2 677, kes on 14 korda liipsi! olnud ja sellc ajaga lilpsnud 85,2l0nni piima. KAARELKAAR g

2

••E

•• " 0 0

:oi

>

"Uks sufr;eda. Tuu:p_tf_'irnfY.Js.1 " s~~·~sat) kJt·; i:ao1nna1a uk:':;el. 011. Jtuf'_:,;;.,,; /LJgevat :omveu.Jou va;a~<!> i/if'if_: nci';fdus~ 1 a--,:.-., ...;,. nr~ 1.'"'. S 'i'S',·e€'1.,....· 1:, t-~·.::.~.f ' ' · ' · • c~~ •• \ t'i' .._ . .._,,,·.~-<--::.tn's.:::.rL q,. .. L !r:._;rf Kuid:Js R:Ji\V('i,~:,·: ui:s ,'f--!~:c koc_!} l:_"i(i-.!f'..,- ·''! !/!' 1' ''US ·-::c i--::; ._

J

t

'"-~·$'--'

HU~>l

---~

Mustusrekord? Tapsclt nadal taga~i ~ti VOrus kolumatsipiicva. Kuna juba mitu kuud ei tOOta VOrus Uhtegi sauna ja enne oktoobrit ei lubata ka sooja vett, on enamikul elanikel ihu must. Plakat., mida kandsid polikliiniku naised, andis teada vOrokcste ajaloolisest Sansist j6uda ihumustuse pcK}Iest Guinnessi rckordite raamatusse. Oma taotlustc kinnitamiseks kutsuti kohale Margus Lepa, kes korraldas vabas Ohus IUhikursusc "Kuidas end kratsida". Seejlirel loeti silndinuks uus partei, kratsijate partci. Omctigi !Oppcs k5ik tihishi.iilctega: "Sauna tahan! Sauna tahan~" Maavancmale ja linnapcale saadeti kummalegi kapsapea ja saunaviht., maavanemale lisaks vee! ka tiikikc secpi. REIN RAUDVERE

!iiguc seUestloe /,.-,. 71 "----------------------------------------------------------------"iMI.fMI.?Ta!G,a?LLIMBi!MJERI•Fm~~~-11Ril·l~~.. eqq-~·· ~ ................ .. kacla, oligi k0ik. Niimoodi ali konnaks. Kiisin kartulipancmisvist ka cdaspidi. Siis on Oigc suurcst sOjast kasu karjamaJanmasinaga venna k:i.est, kcs ise iihistu ... " Kill!-killl Mis see traktori peal, klisin, kust ta on? V6ite vee! arvata. Viimast duselc, ja vee! - kui palju vasikaid joodcti siis sc:ldurikiivrist mOOtu vOttis, kui scda ma<;inat korda. Noh? Ei arvanud ii.ra ... ja sec masin ci huvitagi mind R~1ba talus Jarvamaal. Tapsell (Venc). Ki111-kill! Karjakcll kokku keevitama hakkas. Vend Mis ikka, iitlen suure sa!adusc nildal lag-<.~si. l!majaam lub..'b Cn,un, .~st mullc lendab Ohust see ci ole. Mis see on'J Kaks iilleb: "Mittc kusagilt ei vOumd, valja. Sellelc kartulima:o.inalc

I<artulipwzek kellalzelina 'rtmel ll!>lllmikul k5ikc, mis tallubada oli. Scisamc percmchega kartulimaa otsas, vaatame kartulipanekutja loodame salamisi, ct ilmajaam llina petab. Mullu pandi siin kanul veel pcost Yakku, tlinavu on suur sammuke cdas.i astutud, tOO ldi.i.b pooleldi masinajOul. Paris masinaks ei saa . scda pidada, scst masina peal 'istuh kaks naist, kcs mugu lad n3.pu vahelt torussc (umbes nii) JX,etavad, scalt Jangeb kartul vao pOhja ja saab kohe ka mulla peale. Nii olen selle masina :ira nliinud, ilus ja lihtnc teine,

pOuc ilks lmcline hclin. See on, na!!u tiksuk:s kel\, tiklHakk, tikk-takk. Aga ei ole ka, see on rohkcm ikka nii: kill!-kill!kill!-killl... Mis sec on? Arvakc ara. Kolm korda vOitc arvata. OJcks kui karjakell, ja mik.s ka mitte, naabrimehcl paar lehmakcst karjamaal. Oo karjakcll. oo lalrjakell! Millest ncid kelli ka om a! ajal ci tehtud ... Parast sOda tegin kOige lihtsama karjakella gaasitorbiku (V;;n~) ilihjast kestast, IOikasin sellc kesta pooleks, mcisterdasin mutrisL tila killge ja sidusin lehmale

korda vOite vee! arvata.-- Sec masin, mis traktori jarel ja millei kaks naist peal, liigub iisna nobcdasti. Ja pcremehcl on hea mccl, ct kartul saab mulda juba tana Kelle masin see on? Tahaksin Oclda, et natuke ilhistu oma, aga seda Uhistut pole tihclgi paberil, on lihtsalt neli talunikku, kcs suurcmais tOOdes iiht.e IOOnud (neil on kamba. peale kuivati, niidumasin, suurem kultivaator, plaanitsevad kombaini soetada), ja rna nimetan neid praegu lihtsalt vennas-

pari~

om a peaga t.egin ol sast 10puni. Alles hiljem ehmatasin, ct teistcl on pcaacgu lii.pselt sama mOte olnud." Peremees arvab, ct niisugunc venna~kond peah olema, sest igailhcl eraldi pole mOtet soctada kOiki masinaid. Aga need vennad peavad elama ilksmecles, muidu ci tulc teost midagi. Ka seda arvab percmees. Ja muidugi ka: "Praegu aetaksc iilevalt Uhistuid justkui vagisi peale ... Ei sellest tule nahk.a, iihistu kasvab elust, nii on see enne olnud, nii jallb sec

on vennaskonna vend iihc kcllakesc kUige scadnud, iga kill! Utlcb, et just sellel helinahetkcl tulch kartul peost Iahti lasta, siis langeb kartul vakku Uipsclt mOMetud vahemaaga. Nii lihtne. Ja teie ei arvanud ara ... Habi-hlibi!


2

VALLAST

NOPPEID MAAKONNALEHTEDEST

VALDA

Valitsus vastas SAMAL TEEMAL

I\laapOU on tais pOievkivi J6hvis toimus pOlcvkivialanc tcadusscminar. Tcadlased nentisid: ''1990. aastal tarbiti Eestis lihe elaniku kohta ligikaudu 10 ting-

tonni klitust, seda on niisama palju kui Kanadas ja Ameerika

Dhendriikidcs, enl samal ajal ncli kord~ cnam kui Euroopa<;. Suur osa tarbitud klitusest·kulus cksportcnergia tootmiscks. Tiinastes tingimustcs pcamc me vahemalt 30% toodctavast elektrienergiast eksportima, ct tootmine samal t.a.scmcl piisiks, sest Eesti ei saa toota elektrienergiat ilma mct.'l!Ji ja IOhkeainet importimata," kirjut.ab 21. mai "P{lhjarannikus" Kaic Nagehnan. Ta ltlpetab oma Ulevaatc scst

koosviibim iscst sOnadega: "Diskussiooni, millele korraldajad loocsid, ei tekkinudki. VOibolJa ollakse Ida-Virumaal juba liiga harjutud scllcga, et nagunii midagi ei muutu." Jlliib loota, et fialvemaks ei muutu.

Virumaa Fond on teelahkmel Neli aastat tegutsenud Virumaa Fond on ha.tta sattumas. 21. mai "Viru SOnas" annab Hannes Kuusma iilcvaate nOukogu arupidamisesL. "MuremOtted VF saatuse plirast sundisid nOukogu liikmeid liksteisclt kiisima: ons VF kriis majandus!ikku v6i hoopiski pmgrammilist laadi? Paistab, et tegu on nii selle kui teisega. Oma nelja aasta eest piistitatud programmi - olla ecstimeelsete jOududc llrgitajaks ja toctajaks Virumaal -on VF SJurcmas osas iliitnud. Omariiklus on saabunud, olud on muutunud. Annctused VF arvele on Legelikull lakanud, suurfirmadcst LOetajaid on hmnvahc. Juba kliivitunud projcktid jllllvad paljuski katteta, juunis aga hakkavad fondi i.ilalpidamiskulud sO()ma fondi projektideks craldatud raha.'' S<:~mast Jehcst saamc tcada, ct UHinc-Viru maavalitsus on nOus 'nuna Rligavere mOisa munitsipaalomandiks.

"KahjLL_\::S' _pe:.m t.unnistama sedagi, ct 90% sellest dotaLsioonist on tootjatele vtilja maksmata," nentis minister JU arvas_, et ~agi see raha si~::>ki (Vt 26. miirtsi ML "Kuldas kohrue jOuab. Edaspidi tahetakse ille minna valitsus vastab?") pOllumaja.n~usc . su~sideerimi­ sele. MmtsteenumiS tOOtab On tckkinud olukord, k:us pOl- juba grupp inimesi valja selleks lumeestcle toodangu eest ei sobiV'lid vOimalusi. maksta, ncile ollakse vOlgu, saValuuta kohta iitles Aavo' mas aga sunnitakse neid kiHuse MOlder, et seda jagatakse kOikiostmiseks laenu vOtma. VO!gu dele piimatooljatele,· kcdagi ei andmiseks raha jatkub, toodancelistata. gu eest maksmiseks mitte." "Kui seda kasutataksc sihipaJa TOnu Saannan tegi eucparasch, siis valuuta _ldiibe-J·a tuneku anda kiituSe ostmiseks lumaksuga maksustamise e ei protsendita lacnu ncile, kcs on kuulu; kui seda valuutat kasutakartoteegis, kellele ollakse tootakse teisiti, mida ei ole voimadangu eest v6lgu. lik iihest otsast kontrollida, siis Ni.iiid aga Aavo MOlderi s6see Iaheb m~ustamisele." nav6tu juurde. Minister ri'lhutaS, cl pOlluma"On teada, et p('lllumajandus- jandu~isteerium . tegutseb saaduste kogutoodang on vabapOllumaJandusreforml seaduse riigis kahe viimase aastaga olu- Jtlrgi, ja on halb, lcui piiiitak:se lisclt langenud. I kvartalis varuvastandada suur- ning vitiketi piima 73% ja liha 55%, vOrtootmist, era- ning riik.likku refdes eelmisc aasta sama ajatootmist. ga. Ktilmhoonctes on pidcvah "Piiiiame maaelu raskusi ra2000 tonni ringis vOid, 150------ Q.ulikult lahendada," toonitas 330 tonni juustu, umbes 301Xl UNi ehk oma kolleegide ees tonni liha. Tais- ja lahjapiimaminister, Tartumaa.lt valitud toodete tarbimine iihe elaniku rahvasaadik Aavo Molder. Ja kohta on neua kuuga vahcnekolleegidel oli talle palju ki.isinud 31%. Immeste ostulagi on musi. sisuliselt iiletatud juba 7rublase Imelik on see, et kui keegi niima kokkuostuhmnaga," titles mcie hulgast sahii:> meie cue, po!Jumajandusminister. siis hakkab tekkima vastasseis. Ta jai kindlaks, et doteerimiNii seegi koni. Loodame, et ne oh parim lahcndus, mis saipOllu narrimiseni asi siisk.i ei litaS immeste ostuvOime. liihe. Aga ...

Martsi keskel parisid iilcmnOukogu keskfraktsioon ja pOIlumccste kogu valitsuselt aru piimas~dust.e dot~.rimise ning pOllt.:maJanduspoluuka kohta iildse. Kaks kuud hiljem, 13. mail, jOudis pOIJum<}jandusministcr AAVO MOLDER i.ilemnOukogu eue vastama. T~ma csinemise juhatas sisse TONU SAARMAN, kes muu hulgas i.itles: "Ni.iiid on valitsus iscgi aru saaanud, et lausdoleerimine kulumajandust ei ravi, ja on 1. maist osa oma otsustest ttihistanud. Praegu pole teada, kui palju selline doteerimine maksumaksjatele maksma lliks. Pole lea teada, kui palju doteeritud toodangut liik:s crafirmade lattu, kust see jii.iitisena, vOina, juustuna varsti meie voi mOne Leise riigi ostja letile j6uab. Valuuta maksmisc otsus on vee! j6us. See sunnib talupidajaid Ja kOiki teisi pOilumefli tahes-W.htmata mlitima oma toodangut riiklikule t.OOstusele. Kas valuuta maksmise otsus ongi mOeldud riikliku tOOt\eja krutseks? Kas selle otsuse ecsmlirk pole miue taludc kaasa~ mine pangandusc miingudesse?

See mUnus veski ja j~1huiOhn

Taname fellijaid

"Nagu rna R5ika veski ubc <:~vas in, nii olingi nagu vanas arnmu unustatud paigas. KOigcpcalt sec lOhn, magus jahu!Ohn~ Kuulda olid vcskihlia;ed ning sekka mOni kops-kops." Nii alustab oma i.ilevaadct Helgi Ka\dma 21. mai "Sakalas". Ta lisab vee!: "Esimenejahu jahvatati siin tunamulluste jOulude eel. Enne seda kulus puusepp Elmar Aarenil ja vee! mitmel mehcl hulk tOOd, et scisma unustatud kaadervUrk 1aas elu sisse vOtaks ja liikuma hakkaks. Hakkaski. Scllcst detscmbripiievast nimetataksc toonast puuscppa mO\driks ja scllcst ajast peale on vanale veskile tOOd jatkunud." Noh, kui jatkub vesk:ile tOOd, kiill siis jiitkub Jauale lbiba.

• Ajakirjanduslevi" andmeil on tellijate umbkaudne arv juunis vllljaannete kaupa:

"Televisioon"

"MAALEHT" 66300 "Rahva Hiiiil" 57 300 "Meie Meel" 18 000 J"t••

AllAH!

Daam Tongast Dhelc PUrnu neiule tuli kiilla Katalin Barany Tonga KuningriigisL 21. mai "Pamu Postimehcs" usutlcs scda eksootilist kiilalist Enn Hallik. "Meid valitseb maailma suurim ehk paksim kuningas ja tal on tOcsti vOim, mitt.e nagu Rootsis. Kuningalc vaga Iabedal seisab ja omab suurt mi'iju riigis ilks Rootsist tulnud ccstlaste pere. Meie riig;is on kolm keelt - kuninga keel, aadli keel ja lihtinimeste keel. Uks mu s5brannadest on printsess ja temaga kOncldes pean rna kasutama aadli keele sOnu. K5ik tongalased oskavad ka kuninga keelt, aga ei kasuta seda, sest nad ei kohta ju kuningat iga paev," seletas Katalin ja kOneles veidi lea endast ja oma perest. "Mu norrakast isa on meremees, kcs pool aastat sOidus ja teise poole kodus Tonga!. Ta i.itleb, et kOik maailma sadamad on talllibi kaidud peale Tallinna, kuhu ta suveltul\a toodab. lsaisa oli mul un. garlane, sealt ka mu ungari nimi. Emaisa oli jalle inglane, nii et minus on Oige mitu verd ja sugulasi on mul paljudes riikidcs."

Luhidalt AjalchL "OhislOU" piiiiab kcrgendJda tOOoL~ijate ja tbtipakkujate kokkusaamisi. "Scllcks v6tame kuni l I. juunini vastu tOOOtsimiskuulutusi. Arvamc, et ci ole si.innis nOuda sellc eesl raha ncilt, kel puudub rahaallikas. Vouune neid kuulutusi vastu 1 a s u t a . A valdame jooksvatcs lchtedes ja viimasena 13. juuni lehes." Nii seisab 21. mai lehes ja see on jargimist vaariv algatus. 22. mai "Harju Elu" aga annab teada: "14. mai Ohtul peeti Tabasalus isikliku sOiduauto roolis.kinni alkoholijoobes eksministcr Vello Lind, kcs kiiitus politseinikega illirmiselt bravuurselt (vOttis endal kingad jalast ja ki:iskis politseinikel need talle jalga panna ... ). Alles gaasipi.istoli konfiskeerimine ja bte raudu pancminc_vahendas mchc sOjakust. Ekspc:rtiisist purjus asedirektor keeldus." Jah, alles Stx'- oli,_ kui ajakirjanikud minister Lindu intervjuecrisid: tuhandelist!.'<; tiraaZides j5udsid tcma mOLted rahva ette. Kuulsu~ rnfijus ... ? VOi tcgi tajuba varemgi sccsuguseid trikke?

AGNES .lOR GENS

'"Ill"' ''

'

'

.

'

'

-

'

'

'

'

'

200106 TALLINN 100MPUIESTEE 16 FAX 45 29 02

117 500

"Maalehe" toimetus

Kas viieks piievaks piimata? MOOdunud nadalal olid pOllilmajandusministeeriumi sunres saalis koos EPK, piima- ja taluliidu ning ministeeriumi juhid. Kohal.9li ka mitu maarahva valitud UNi saadikut. Arutati plillumajandussaaduste dotecnmist ja subsidecrimisl. Peamiselt r'dllgiti siiski piima hinnast. Tootjatc ja ministeeriumi-suhetes nahti selget pOOret iiksteisemOisunise paranemise suunas. Ka piima dot.ecrimise tarVilikkuses oflakse iihel mcclel. TOsi, piima tegeliku. om~hinn.a suhtes llihcvad tootJUte JU mtnistccriumi rehkendused rriOnev6rra lahku. Kuid mitte oluliselL Piima tootjahinna t.eevad kal· lim~k~ ka praegus~ni oma~!inna kukll Jstuvad sotstaalsfilii.n kulutused. Vallad on vee! vaesed ja pole voimclised neid kulusid ISC kandma. Selle.. ki.isimuse peab la~endama ~· .Aavo f-10lder m.metas too.ums~/a solstaalsfaan lahutamJst po lumajandusreformi tiheks pOhiCcs· m1irgiks. Raha ringlcb Ecsti riigis eriskummaliselt. POllumefled ei suuda oma v~lgu maksta, neil pole rnha kOig.: hiidaplirasematc kulutustc tcgcmiseks. Piimaja lihakombi\',;;<~_Liid on pOilu·

PEATOIM'OTAJA OLEV ANlON , 45 35 21

meestele vOlgu. Ministeeriumist Ulekantud miljonid piima doteerimiseks pole suures osas majanditesse jlludnud. Pankade tegevus on vlUjunud kontrolli alt. Kaubandus on omakorda tMtlejatele v61gu. Rafianduspeensustes asjatWldmatulc inimesele tundub seesugune ring kuradirattana: kOige igapaevasem ldiik piimapoodi kergendab rahak.otti sadakonna rubla vfura, aga kaubandus on sellesama miiiidud kauba eest t&itlejatele vO!gu. ~aha ju isecnesest ei. haihtu, tlmselt tccb raha kusagtl kellelegi niha. St;lle~ sco~cs O;eldi ~iiris halvasu EestJ Klituse kohta. lroonitseti ka riigikontrolli iile ja. tehti iihei~Ol;telisi. vihjeid, m1ks kontrollunme et andvat tulemusi. Vist ei teata, et EV Riigikontroll ei ole' omaaegse rahvakontrolli l'ligusjllrglane ni!J.g ~I puud.~b. i.ildse k!rristamtse Otg~s: Rugtkontr<?lh NOukogu tegt Juba 14. mrul otsuse anda kontrollimisel kogutud mahukas mar.erjal pmkuratuuri. EK kahllastc arvete konttollimiseks vOcti iihendus ka Moskvaga. Ehk on niiiid lootust, et toimub piima ja diisliki.ituse hindade teistpidi lihtlustumine ja

MAJANDUSTOIMETUS4507 07 POLIITIKATOIMETUS 45 18 77 KODU· JA KULTUURITOIMETUS 45 35 18

kiituse hind langeb piima hinna

tasemele. Pra~ne piima hind on jliudnud piirini, k:Ust edaspidine kallinemine kllib OStJal lihtsalt iile /·liu.Tiinavu nelJa kuu jooksu os'leti piima J3 Ciimasaadusi kOigest 52% selest kogusest, mis miiU:di maha aasta tagasi sama aja jooksul. Konkreetselt pakuti piima kokkuostQhinnaks koos Ootatsiooniga 10, 12, 14 ja 15 rubla. JOOUetati ja peale jlli 12 rbl/kg. Niisugust kokkuostuhinda nO uti 1. juunisl Selle kai~ise tecb keerukaks, et omahmna Icalk:uJatsioonid ei ok tehtud -piima toounisekohtakarjam~opul..

Koosoleku lOpuks esttall ulnmaatum: kui valitsus l. juuniks pol~ asj_a ~stanud, ~lduvad majandid vne piieva looksul piima miiiimasl Piimaboikoli otsust veel IOplikult ei tehtud, kuigi hlialetamisel oli enamus sellepoolt.Elame-naeme. VOLU SILLET P.S. Kiisisin tuttavaltlda-Virumaa mehelt, mis juhtub, kui lapsed jruivad t<k.sti viiek.s paevaks pumata. Ta vastas: "Meie lamdis on asi selge - tullakse tanavale punaste lippudega."

K\!l,ILUTUSTE KONTOR TOOP Kl10·16TEL4S 17 19 TOOMPUlESTEE 16

HlND3 RSC. nRAAZ 115 500 INOEKS 69784

KU_U L U T US J v6ETAKSEVASTU_ TAATU, K00Tfll.16, "RUMOR': .VJLJANC,I, TALLINNA TN 11. "PELE": V6RU. LINDA 1A, "V{)fiO": PARNU, R0UTi..l34, "SEL •: ,. K·JARVE, NARVA M~T26·1~. _KF 'EVEKA& IVILIN": RAKVERE, TALLINNA TN 26, "VlRUMAA TEATAJA": HMPSALU, SAUE'S·S, '~IIEELU'. Telllmuse nr ~


~-------------------------------------------------------

---·~-"W

--

3

HETKESEIS

Kuhu kadus lubatud viiiketraktor? Lahimineviku Oks igihaljaid teemasld on o!-

nud pOIIumasinate ja nende varuosade tootmise organiseerimine Eestl masinatOOstuses. Ehkki Eestimaa on vaike, ei ole pOIIumehel ja masinaehitajal Onnes-

ANTS KASESALU

tunud jutte selgeks raaklda. Osapoolte vahel on korraldatud mitmeld kohtumlsl, sealhulgas ka "Maalehe" tolmetuses (vt 7. ja 14. nov ML ) Viimane teadaolev selleteemaline kohtumine oli 19. veetr ruaril tOOstusministeerlumis. Mida arvataksc prac 6 .:scsl olukorrast ASis Eesli Talleks, lliis on Eesti suurimaid masinaehitusfirmasid? Kilsimustele vastas peadireklOr MIHKEL RENSER koos oma meeskon-

naga. Hr Treierit ei ole enam "Talleksis". Mis on saanud tema poolt eesti rahvale lubatud vaiketn:!dori:>t? '"Lubatud vaiketraktori tootmine eeldas riiklikke kapitaalmahutusi ja ka toodangu doLeerimist riigi poolt, st rahva rahakotist. Praeguses olukorras, mil toimub iileminek turumajandusele j~ ajalehed '?n ~s traktorimiiiifp kuulutust, et ole perspektnvne sellist v~iketraktorit toota. Ta on kallis, omahinnalt ligilahedane "Belarussi" hinnale (ainuiiksi importmootor maksab 1000 dollarit). Praegu on esimesest vaiketraktori partii.'>l (13 tk) 3 valmimas ja Hihevad pO!Iumehele P:TOOvimiseks. KOrge hinna ja vi.itkese vOimsuse t6ttu n~eme tcma reaalsc ostjana Eesti metsamehi. Masina mOOuned ja vastav jarelkaru on sobivad tOOks metsas. Maailmas tehakse traktoreid vaga palju, scaljuures seeriatoodanguna."Talleks" kui uustulnuk ci suuda nendega vOistelda ei kvaliteedis ega hinnas. Kui leidub valisfirma, kes tahab hakata meil traktorit kokku panema, siis kaalume kooslOOvOi-

Kongress iirkas malusi t(Jsi:-.clt. Masinaehitajatel on raskusi Venemaaga kauplemisel. Mida realiseerib "Tallek.<;i" miiiigiosakond Balti ja Ees1i turul? Praegu mtitime varuosasid, buldoosereid r 25le ja T 40lc, traktorit MTZ 82 koos "farmeri" buldooscri ja haakeseadmega, haakel.::.nkse sOiduautodeb. Traktorid saame otse Minskist. Kahjuks ei ole need masinad alati nOuetekohaselt komplekteeritud. Selleks et ostja saaks kline korraliku p61lutehnika, ~ "Talleks" tegema suuri hsakulutusi. Soovi korral paigaldame traktorile hiidromehaanilise ldiiguvahendaja, mis suurcndab veojl"ludu 1,4 tonnilt kuni 3 tonnini. Valmistame frontaallOstukiL MTZ 821e, tagumist koppa MTZ!e ja T 25fe, turbapressimismasmaid, jiirelveetavaid greidereid, suhkrupeedi vaheltharijaid ja muudki. KoostOOs Soome firmaga teeme virtsalaoturi detaile ja hakkame seda ka kokku panema. Tulevikus hakkame tootma iihckopalist, vahetatavate 100seadmetcga ekskavaatorit "Belaruss" -traktori taha ja traktori jarelkl:irusid. Suudame valmistada igasugust tchnikat, kuid peamc arvestama pOllumehe ostuv5imc-

Kas ''E.;:,t:i Tnllel.:s" on huvitatud pOilutehnikale varuosade valmistamisest? On ktill. Oieme seda kuulutanud. ka ajakirjanduses. Valmistame tagavaraosi Saksastja Venemaalt pili"it tehnikale. KOike ei ole mouekas teha, kuna ml"lningatc kecruliste detailidc omahind tOuseks vllikeste koguste tOttu kOrgeks. Te\limu:.i on tulnud vahe.Isegi hiidraulikaseadmete peale, mida otsitakse praegu tik:utulega taga. Suuremad varuosade partiid on Hlinud erafrrmadele ning eraisikutele. Tundub, et varuosade probleem ei ole majandijuhtide jaoks eriti hull. Lihtsam on vist OOuda riigi kaest.. Ka Iiitude mehed soovivad vaid juhtida mingeid programme. Konkreetsete lepingute sOimimiseks ei ole keegi neist "Eesti Talleksisse" pOOrdunud. Meil ongi plaanis avada oma kauplus, kus saaksime tellimusi vastu vOtta ja oma toodangut miltia. Kui kOrgemad mehed saa-daksid oma vaiksemaid mehi tihedamini meie juurde, siis saaks nii mOndagi vajalikku 1ira teha. HARRYTAMM

ga.

Hiidavajalikud varud on olemas Pt1llumajandusministeeriu- It' mahutada ei ole. Kuidas mi osakonnajuhataja asetait· varustatakse neid? ja Jaa:n Viik, kas p611umehel Talunikud saavad kiitUSL kas teiste tarbijatega samade\ tingion kevadroodeks kiitust piisa· valt? mustel bensiinijaamadest vOi Sellist puudust, et kellelgi ke- sOlmivad otse naftabaasidcga vadt.OOd tegemata jlliiks, olla ·Ci lepingu suuremale ktilusekagutohiks. "Eesti Ktituse" naftasele. Sellisel juhul saavad nad baasides on hadavajalikud ben- kiituse hulgihinnaga, mis on siini ja diislikiituse varud ole- jaehinnast veidi madalam. Kui mas. Kes t.Ocsti hatta ji\llb, vOib villjaostetud kogu'st kuhugi panotse sinna pOOrduda. na ei ole, vl"livad nad sclle ji:itta ' Majandid on saanuchar-em _, ·naftabaasi hoiu!e. Parem vOioma naftab~asidesse, kiihl~ malus on siis:ki leppida.·k6kk:u varuda. Suuremat osal ·tah1n•· kohaliku majandiga ja paiguta-kest aga suuri v8:rusid kUsafi? '. 'da ki'iUJ.sn~ajandi n~tabaasi~ '

..:.;~

:

.~ .·_".

Kas kiituste hinnad vi1ivad muutuda? Meil on hind kiilmutatud, Venemaal aga tOuS:Cb see pidevalt. SeetOttu vl"lib oodata ka meil hindade tOusu. Nii ongi soovitaV juba praegu eelolevale siigisele ja· talvele mOelda ning varuda selleks ajaks k5ikv5imalikku ahjuktitusL Alates kivis6est ja IOpetades vedelkillustega.. Kui rublasid veel jiitkub, t;isuks mOelda .ka benstini ja ':'diisl~tus~ varUde soeramisek.. ·• >.'.~•. : ~

KALEVTURK ":)-'..

Eesti Kongressi IX istungj!irgul 24. mail juhtus IOpuks see, mida vOis amrnugi oodata. Grupp saadikmd, kcs moodustas saadikurtihma "Restitutsioon", esitas eelnOu, milles nenditi, et OtemnOukogu on rikkunud Eesti Kongressiga sOlmitud poliitiJisc kokkuleppe pahialuseid, tunnistades migrandid EV seaduslikeks alahsteks elanikeks ja ldiivitades ne1lc kodak~dsuse andmise prq~sessi. ~eis tingimustes tiihendaks uue pOhLSeaduse ja t.eistc UN pooh rahvahaaletusele pandavate cnepanekute vastuv5unine kChtivast 1938. a p6hiseadusest mOOda mmnes seda et EV kodanikud tunnistavad ONi volitusi ajutise parlamcndina ja loobuvad EV taastamisest Oigusliku jarjepidevuse alusel, ~.tihistades kehtiva pOhiseaduse j~ sellel raJaneva 5iguskorra. Uhtlasi n{lustuksid kodanikud (UlemnOukogu ettepanekul!) uue riigi loomisega ENSV jiirglasena, kelle elanikel oleks vaieldamatu Oigus selle riigi kodakondsusele. ~ rahvahaa.\etust ja uues riigis kehtima ~va uue pOhisead~ vast~­ vOunist ei saaks Oigusjargsetri.iki taastada ka enam valitav Rngikogu. Sellest UUuu&.:s tehti celnOus Kongressile euepanek loobuda uuc pOhiseaduse rahvahaaletuse toetamisest, erule kui on vahUid kehtiva pOhiseaduse ja kodakondsusseaduse alusel seaduslik parlament - Riigivolikogu, kellele tuleb anda Taastava Kogu volitused. See tahendab, et Riigivolikogul on Oigus otsustada kOik p6hiseadusliku korra taastamise ki.isimused, kui tanane olukord ei v5imalda pOhiseaduslikest protseduuridesl liiht-tiihclt kinni pidada. . . .. . Kuna uue pOhiseaduse rah~usest loobumme Ja Rilgi-vo~ogu vahmine,nOuaks- kui Ulemn{lukogu sellest keeldub - UNi viivitamatut laiaJisaatmist (selle kohta toimub praegu rahvakiisitlus), jrutks riik ajutiselt seadusandliku vOimuta ja tekik:s ktisimus, kes valimised liibi viib, siis tehti eelnOus ka kompromisseuepanek: vOlta 28. juWii rahvahMietusel uus (!0hiseadus vastu ajwise pOhiseadusena, peatades ajutiselt 1938.a pObiseaduse toime. Ajutise pl)hiseaduse alusel valitavat Riigikogu v5iks kohuSlada iihe aasta jooksul beaks kiitma ja rahvahMietuscle esitama lOplikult kehtestatava pOhiseaduse eelnOu. Eesti Komiree juhtkond, kes on asunud uue pOhiseaduse tin~a_IQJ vasmvOtmist nO~~vaJe jiiigale eositsiOC?nile (just sam_uu lctu UlemnOOkogu!), puiidis teha kOik, et esltatud eelnou IStungjl!rgul sisuliselt mine arutada, "kuna ktisimus on kord juba otsustatud"! Kongressi jubatajal (Mart Laar) Onncstus saavutada, et haillte vahekorraga 118:81 (28 crapooletut) otsustati eelnOu mitte paevakorda vOtta. Kui aga eelnOu seisukohti s.··uti esit:a-~ taie~duste~ EK ·.~ es.itatud eeln~ '~igi u valirrustest Ja pOh!Seadus/llcu mgiVOliDU taastumsest juur e, kuhu nad SISgliselt kuuluvad (see eelnOu ise piirdus deklaratsiooniga, et UN teatud otsused on "Oigustiibised"!), siis iiritas Kongressi juhatus ka seda ieati-takistada See tekitas IOpuks nii ligedaid proteste, et saal valjus juhataja kontrolli alt, n6uti tema kOrvaldamistja istung wli katkestada:. Parast vaheaega, kui meeled olid veidi rahunenud ja selgus, et polnud enam kvoorumit, jatkati siiski tOOd koosolekuna. Nlii.id vabamas i)hkk:onnas toimunud sOnavOUudes kuuldus teravat kriitikat Eesti Komitee juhtkonna pihta. mis vliljendus kOige sclgemini Hando R:.:.:meli sOnades, et Kongressil on vaja uuesti kokku tulia ja valida uus juhUwnd. Kongressi jlitkam!St peeti k.indlasti vajalikuks, jAttes arvestusest valja need paljud saadikud, kes pikemat aega siistemaatiliselt istungjarkudest osa ei ole vOtnud. On taiesti ilmne, et Eesti Komitee juhtkonna seisukohal uue pOhiseaduse rahvahaaletuse kiisimuses ei ole saadikutc piisavat tiksmeelsct toetust, rru!.kimata sellest, mida vOiksid arvata hfi:lleOiguslikud kodanikud. POhjus on scllcs. et ci Tahvale q::;1 ka P.aljudele poJii~ikute~~gi . lildse selgc, mtlhsed rugiOiguslikud ja rahvusvahelis-6igusl!kud, aga ka praktilised tagajarjed oleksid uue pOhiseaduse vastuvOtmisel praeguses olukorms. See on objektiivne klisimus, mis nouab ranget ja as!· atoodlikku kasitlemist, mitte- li evoolavaid emotsioone.

JX*

HARA!.D- TILLEMANN _.


r

4

,

MAJAP(DUS

SAMAL TEEMAL

Vihkamine •

••

ez vzz

Asja:..t_ sc!gema illevaale- ~~ m iscks tuleks alustada ajaloost. 1965. aasta 15. aprillil vOtsid EKE Vabariikliku NOukogu volinikud vasto otsuse moodustada EKE slisteemis projekteerimise biiroo. Hiljem kujunes biiroost Projekteerimise Instituut "EKE Projekt". Kuna btiroo moodustamiseks mingisugust algkapitali ei ol-

nud, loodi see tegelikult alles

1966. a septcmbris. Biiroo toomine sai vOimalikuks ainult seetOttu, et nii otsl!Stas grupp julgeid inimesi, kes alustasid kOike oma isiklilccst materiaal-

kuhugi

vuse m6ningane kahjum. Projckteerijaile normaalsete tMtingimuste loomiscks oli seejarel vaja ehitada ja laiendada tootmisruulne. Esmalt tuli selleks koguda vahendeid. Tollal kehtis EKE VN otsus, mille kohaselt projekt.ccrijaile vhljamakstava tMtasu suurus vOis olla kuni 40% projelcteerimist.OOde maksumuscsL Instituudi juhtkond koos tOOtajaskormaga otsustas aga vajalik:e vahenditc saamiseks vahendada lOOtasu osakaalu ligemale kaks korda. Nii suurendati tMtajate palkade arvel kasumit, millest sai ehita-

kaks korda suu:-ema !!~:mmtiivi­ ga). Olalpidamiscks kanti kuni 1991. aastani tile 2,7 miljonil rubla ning maksmist jatkataksc pracgugi. Lisaks andis instituut aastatel 1967-1985 tasuta riigile ja EKE sUsteemi ettevOtetele tile varasid 2,25 miljoni rubla vrutrtuses. Kuna instituut asutati administratiivkorras ning ilma algkapitalita, siis on loomulik, et tMkollektiivi loodud vara kuulub osakutena sellest tootmisprotsessist osa vOlnud tMtajaile, SeetOttu on taiesti arusaama-

.

Scda artiklit ajcndas kirjutar.la hr M.Saldre kirjutis 23. aprilli "Maalehes" nr 17 "Kelle huve siis kailSCb Talunike Liit?". Olen ;:tCms, et viimane aasta on toonud talumajandusse suuri muutusi. Pracgu, kui kOik lalud siplevad olelusvOitluscs, pole aeg eraldada Uksteiscst suur- ja vtiikctalusid. Meie iilesannc on taastada .Eesti-

maa talud, mcil pole vOimalik luua kohc toounistalusid ega ka spctsialiseeritud talusid. See ootab alles ees. Praegu on Taluliit kohustatud lcaitsma kOigi talupidajatc huve. See aga ei tiihenda sugugi, et ETKL on muutunud mingiks tscntraliseeritud organisatsiooniks. Ma ci nfie mingit pOhjust, et talud ei vOiks omavahel i.ihinedcs moodustada scllsc ja i.ihistuid. See ju peabkl nii olema. Ei nfie rna ka mingit surmapattu ega Taluliidu lOhcnemist selles, et Antsla mebed moo<!uslasid oma SOltumatutc Talude Ohenduse. Niien selles vaid mcic talumajanGusc iihte arenguetappi. Pcab ainult silmas pidama, ct loodud i.ihendus tooks kasu oma liikmetcle, et scda ei tchtai<:s teistc talude arve:. Tii1ti Vii sclliste i.ihenduste loomise ajendiks i.iksteise mittemOistmine, lihL~alt ci taheta leida i.ihiseid huvisid ja kokku_puutepunkte. Olen alati juhtinud t.ahclcpanu asjaolule, ct taluliitude juhid koos volikogudcga peavad olema vaga mOistvad. vCJimcliscd eraldama head kurjast, nagema talude tulevikku. Olen t.iiiclikult nOus hr M.Saldrega, et keegi ei sunni kedagi vtiglsi i.ihincma Taluliiuuga, kui ta scda ei taha, ja ta peab sellest olencmata kilttc saama tcmale riigi tscntralisceritud fondidcst craldatud vahendid. 6ige on ka see, et ETKL ei ole pracgu veel isemajanda\' organisatsioon, kuid riigi osa peab siin aasta-aastalt vahenema. Taluliidud peavad lira teenima oma liikmete usaldusc, sunrendades abi ja teenuseid neile. NOus ci ole rna hr Saldrega sclles, ct konsulent- vOi nOuandeteenistus peaks olema taluliitudest eraldatud. Siis peaksime hakkama uuesti lOhkuma juba olemasolevat stisteemi, scst praegu tOOtab taluliitude juures tile viieki.imne inimese, meil on oma keskused Viljandis ja Janedal. Lahcndamist vajab aga konsulentide tOOtasu, nii nagu sec on naabcnnaadcs. Talunikul o\gu. Oigus ja vOimalus valida nouandjat, kuid scllisel juhul peab ta tasuma ka osa konsulendi LOOtasust. Hr M.Saldre, tildkogul ci olnud mingeid oponentc ega tehtud mingeid ettevalmistusi Tcie ri.indamiscks. See. et sOILumatu talulii~u loomisl scrvccriti kohaliku llihtsusega konfliktina, on redaktsioonikomisjoni otsus. Ja kui olla aus, siis lahkarvamused saidki algusc Voru Taluliidu juhtkonna ja Teie suhctesl. Et arutamine oli emotsioonikas, see riliitab rahva huvi asja vastu, scsl Tcid tuntakse 1-.a VOrumaalt kaugcmal. ETKL ei hoia ka ki.ii.intc ja hammastega kinni Talufondist, mille kaudu tulcvad riiklikud vahendid. Neid vOiks ka kuidagi teisunoodi jagada, kuid igal juhul pcavad sell est osa vouna talunikud ise. Nii et ETKL tocta.b Teie ettevOtmist tingimuscl, et sellest oleks kasu Antslale, VOrumaale ja kogu Eestilc. Talunike vahel peab valil'\Cma sOprus ja iiksLciscmOisLminc. Ainult nii saame minna cdasi. Vihkamine ja Oelus ei vii kuhugi. ELDUR PARDER, ETKL esimees

Maikuu

TALU? MAA..

!'7 .•••.•

• ub tutvumiseks pOIIumajandusrelormi komisjon: p6him<iiH ~se, uhls.-r.;:,Jan:. varas t65osakute arvutamise juhendi ja juheno'. testi Vabariigi osa kind· laksmaaramisel-.s majandi varas. • Eesti Agrobiokeskus pakub loomade viirllshaiguste ti5~eks "MCtksoferooni" ja mahep61\unduse viljelejatele taimekaitsevahendit"Estalde". • Kaatel Kesslertutvustab !ina agrotehnikat ja Karl Kaarli hernekasvatust. • Loomapidajatele kirjutab Tiiu Laht veiste leukoosist. • Kes vajavad puitu, peaksid tutvurha viimasel ajal valja antud metsandusalasle mii.iirus\e jajuhenditega. • Aiapidajatele on m5eldud "Eesti Maaehitusprojektts" valminud mittek5etava kasvuhoone projekt. "Talu Maad" Jevitatakse Ajakirjanduslevi ja ETK maakaupluste kaudu, samuti on ajaleht miiiigU "Maalehe" kuulutuste kontoris Tal!lnnas, Toompuiestee 16. '1alu Maad" vOib tel!ida koju ka posti teE!I. Selleks pa!ume saata rahakaardi ja tiilendava kirja (kirjas aadress, soovitud lehenumQrid ja rahasnmma) aadressil: EE01n6 Ta!linn, Toompuiestee 16, aj2le~t ''Tal:~ Maa". "Talu Maa" miirtsi-, apri!li- ja maikuu number maksab 3 rubla, 3 rubla on ka saatekulu.

"Talu Maa" toimetus

::-: ....~;

~

Nel)apii.ev, 23. m.:i 1992

0 mastatakse Pean vajalikuks ja lausa oma ~ohuseks astuda viilja seuise ja kavatsetava ebaiiigluse vastu Projekteerimise lnstituudi "EKE Projekt" suhtes. sctest vahenditest ning kodustes tin)!imustes. /\lOne aja piirast Onnestus i.iiirida Tallinna linnalt ajutiscd ruumid Pikal t.iinaval. TOele au andes iitJeme, et biiroo sai EKElt 7 tubal rublillacnu, mis tagastati juba jargmiscl aastal. Tegevu.se laiendamiseks olid olulised tetvishoiuministeeriomi poolt tile ~tud hooned Tarto maanteel. Uleandmi.se tingimuseks oli, et Hiiule projekteeritaks ja chitataks uus naha- ja suguhaigustc haigla. Projekteerimispotentsiaal oli meil olemas, puudus aga ehitusvfiirnsus. Kuna EKE VN kceldus haigla chitamist vOunast oma organisatsioonide plaanidesse ja varustamast ressurssidega, tuli ka chitamine koos kaasncvate probleemidega vOtta projcktiorganisatsiooni kanda. Loomu!ikult jiii projekleerimistegcvuse arve\e ka ehitustege-

tu praeguse 00 EKE juhlkonna .seisukoht, et instituudi t~:ajate igasugune osavou nendc endi loodud vara crastamisest on viilistatud ja kogu erastamine peab toimuma 00 EKE juhtkonna kaudu vtli nende poolt. Sellistele seisukohtadelc on jOutud tagaselja, ilma instJtuudJ praeguste ja endiste lb(itajatc arvamust lira kuulmata. See on kOige otsesem vMra vara

da uued toounishooned Tanus, Viljandis, Piimus ja Tallinnas ning osta tootmishoone Paides. Imponscadmeid hangiti Saksa DVst bartcrtehingutega llibi NSVL "Litsentsintorgi". Ka omastamine. clamispinda soetati instituudi Kui olla Oiglane, kuulub kasumisL "EKE Projekti" t.09.tajatele KOige selle aluseks oli insti- - Oigus olla osanik nii OU EKEs tuu.di tMtajate intellektuaalne kui ka teistes EKE-organisatpOhikapital ning aktiivne t.Mpasioonides vastavalt sinna i.ileao~ nus. tud vahenditele ja varadele. Kui Instituudi tegevuse laiendaaga rillikida tOOtajate palkade misega paranesid ka majandusarvelloodud varade vliljaosunilikud ruiitajad, mis vtlimaldas sest ja kui neid peab tOesti ostmeie vabariigi ptl:llumajanduslima, siis sciieks peaks olema kele majanditele tehtavate proikka esmaoigus just instituudi jekt.eerimistOOde hinnakirjalist tOOtajail, mitte kellelgi teisel. maksumust alandada 10% vfulnstituudi nonnaalse tegevuse ra. jiitkamiseks ja tOOtajaskonna Kuna instituut sai nonnaalsct kaasamiseks erastamisprotseskasumit, vOttis EKE VN juhasis oleks vaja seaduse Oiglast ja tus vastu otsusc kasumi osali- kiiret sekkumist. seks i.ilckandmiscks EKE VabaENDEL KRAAVING, riikliku NOukogu illalpidamisPI "EKE Projekti" esimene kulude kaueks (teiste EKE-ordirektor ganisatsioonidega vOrrcldes

••••••••••••••••••

Enneolematult esinduslik Sel nactalal said- Tallinnas kokku POhjamaade ja- Balti riikide maa-ametitc juhid ja spetsiatistid. Kuigi Norras on amctkonna nimi Statens Kartverk, Rootsis Lantmiiteri"erket, Taanis Kort- og Matrikelstyrelse ja Soomcs Maanmittaushallitus (maa mOOtmine ja kaardistamine), tehakse sisuliselt iihesugust tMd. Liitis ja Leedus on aga geodeesia ja katastereri ametkondade pactevuses. Nii ulatuslikku mhvusvahclist maakorraldusalast kokkutulckut, kus on csindatud pcaaegu kOik Uiiincmcrc-iliirscd riigid, ci ole Ecstis kunagi olnud. Kiill on aga koos ldiinud POhjamaade NOukogu, ke!le liikmetest jiii Tallinna tulemata Island. Omamoodi siimboolne on seegi, et POhjamaade esindaJad pi-

dasid oma istungi Eestis ja ristiga lippude hulgas oli ka meie trilc.oloor. N5upidamistel pOllumajandusministceriumis, maa-ametis ja hotcllis "Sport" said sOna k5~k osalejariigid. Arotati maamOOdu ja kaardistamisega scotud spetsiifilisi probleeme, peamiselt aga Pfihjamaade ja Baltikumi edasise koostM vOimalusi. Ingliskeelsed kOned tOlgiti vene keelde. Nn rahvusvahelise suhtlcmise keel ci hairinud m5tete vahetamisclliitlaste ja Ieedulastega kedagi, kuigi "rahvusvaheline" suhtlemine niiiteks Eesti politseiga ajab meil tavaliselt karvad tuni.

VALOUR TELLISKIVI


5

MAJANDUS

Randlased hiidas uute sadamatega (ML 29. aug, 17. okt, 14. nov 1991,13. veebr 1992)

ii!Z!!c-i':d!ii!<

lil<.ck ~·ol1kogudele, looduskaitsoor[rancile ja ka OlemnOukogulc lRiigikogule).

ULEMNQUKOGU JATTIS END MAN GUST VALJA Hiljaaegu oli sadamate kiisimuses veel teincgi nOupidamine. ScdapuhkU EV DlemnOukogu looduskaitse- ja riigikaitsekomisjonil. Arutati cndisc N Liidu s6javiieorganisatsioo; nidc kaasamist iseseisva Ecsti

Saadikute ecs sOna saanud "GT Projekti" juht Margo Pur-

* Kas valitsus kavandab Kunda sadamat fosforiidi valjaveoks?

ru titles igatahes, ct mitte i.ihtegi polkovniklit neil tOOl ci ole. Rohkem kui pool aa<;tat tagasi vilitis ta allakirjutanule vastupi-

* Kas Olemnoukogu soosib Vene sojavaelaste imbumist Eesti firmadesse?

dist(vtML 17. okt 1991). Moni ime siis, kui sclline de-

Mef.:.:, Uiiinc-Virunwa kalurid, saades teada Kunda lahele plaanitam sadama paiknemisk.ohtaLic eucpanekutest, peame neid rannarahva huvisid eiravarcks. Nii Kunda lahe idakilldale (Unemiie variant) kui liiiineka.ldale (Loode variam) ehitatav sadam tekiwks k.orvamatut kahju kflhalikule kalandusele fa Linnustikulc. Me niieme gigantsc sadama kiire projekteerimispluani WRa ·il.iforiidi viiljareasadama rajamist ja runneme W'ffl'l/ tulencvat ohtu kogu iim.hritsevaie keskk.onn.ale. ,\f,· n6uame Kunda lahefe saLiama rajamise,fosforiidi ka£'vandamiskavade ja Kunda tsemenditehasega seotu kohe avalikustamL1·t. Samas teem"e ettepaneku taastada ajalooline Kunda (Lontova) sadam kui keskkonda ·viihem kahjustav. (Uitinc-Virumaa Rannakalurite Scltsi Volikogu kirjasl)

Alustuseks: Kunda lahtc rajatava sadama tellija on "Eest.i Tsemem", esialgsed mercuuringud tegi Pctcrburis paiknev s/o 54 034. liiinud kolmapaevaks kutsusid Uiline-Viru maa\'ancm Lembit Kaljuvcc ja kcskkonnanOunik Taimi Parve sadama rajamisega scotud asjaosalised ja kalurite csindajad maavalitsus,e. Sadama ntitidsc pcaprojekteerija "Eesti Projckti" pcainsener Ants KJil, gcoloogid Kaarel Orviku ja Jaan Luu ning Taimi Parve pflhjendasid LoodGsadama variandi kasuks otsustamist, lnetudes ka Kcskkonnaministccriumi nOuniku Veljo Ranniku ja omiwloogide arvamustelc. Teatav<J.sti ei ole ilhtegi sadamat v5imalik chitada ilma keskkonda kahjustamata, sadamakoht tuleb valida kaalutlustcl. mille puhul kala- ja Jooduikahjud oleksid v5imalikult vaikcscd. Kuna Loodcsadama ja Toolse poolsaarc vahcl ci ole haruldasi linnuliikc, mille kaotamist mleks karta, ning Loodesadam jilliks Toolse jOe suudmest 1,5-1.7 kmja Kunda jOe suudmest I ,5-2 km kaugusclc, pectakse seda kOige otstarbekamaks sadamakohaks. Letipea (Unemiie) variant ei sobi, scst Uti~ neeme all on lindudc tlihtsaim pesitsus- ja riindcpiirkoml, pealegi on kavas rajada sinna linnukaitse- ning L<~tipea

randa puhkeala (teatavasti soovitas N Liidu s/o 54 034 aga sadamakohana just Let.ipead). Tcadlaste hinnanguil ei sobi ka vana Kunda (Lontova) sadam, mida kalurid soovitasid, scst Kunda nagu k:a Toolse jOes pcsitsevad Eestis haruldascd silm ja 16he.. Samuti olevat Kundassc suure sadama raj aminc ohtlik, arvestadcs hoovuste liikumist. Kalurite arvates on aga Loodesadama puhul ohus lahcduses olev Piihakari, kus samuti pesitsevad haruldased linnuliigid. on kalakoelmud ja hilljeste lesitsusala. Samuti panevat Loodcsadam kinni it.he liikumistcc PUhakarist K1mda jOe poole. Vana Kunda sadama taaswmisc vastu on aga ka Kunda linnapca Anne Tasuja, scst scalnc liivarand on kundalaste ainuke puhkckoht. Nii Kunda kui ka Letipea sadam ulatuksid ka .talunike maadclc, riivates sccg<Jmaaumanike huve. Kuigi kohalolijad, ka kalurid, olid iihisel arvamusel, et sadamat on vaja, ka tOOhOive seisukohast, millclc viitas Viru-Nigula vallavanem Ain Tiivas, seadis ajakirjanik Ott Kool selle vajalikkusc siiski kahtluse alia, kuna tcgu on ainulaadsc POhja....:Ecsti merclahega. NOupidami~el otsustati, et alles piirast paariaastasi pOhjalikke mereuuringuid ja ka tehnilis-majanduslikke arvestusi on selge, kas sadam iildse

"GT Projekti" kaitseks astus viilja Eesti Mereturismi AssotsiaLSiooni president Suk" Roosma, kcs ootamawtt vaitis, ct "GT Projekl'' ci olegi projclct-, vaid chitusorganisatsioon. Selline vaide on aarmiselt hll.mmastav, eriti kui mvestada, et "GT Projekti" kaitsjad, nendc seas ka Sulev Roosma, on t.Ostnud leda seni csile just seet6uu, et ainukese orgauisatsioonina ·Eestis suudab "GT Projekt" nii sadamaid projcktecrida kui ka ehitada. Muidugi on jaetud seejuures targu lisamala, et see suutlikkus tuleb koostOOst Petcrburi s/o 54 034 ja Balti S5jamerelaevastiku ehitusvalitsuscga.

ra.iatakse. Mis puutub reostusse, siis juhtisid teadla<>ed tiihclcpanu sellclc, et mujal maailmas on sadamad viiga kalarikkad 'paigad. Ka meil peaks olema vOimalik lilitne tchnoloogia najal rajada puhas sadam. Samuti Onncstuks sailitada Pilhakari. VOimalik, et ilma avalikkuse sekkumiseta Kunda tscmcnditehas juba rajakski Peterburi sOjavJelastc abiga sadamat. Et see nii ci ole, tuleb paljus Uina· da keskkonnanOunik Taimi Parvel Fosroriidiohtu tunneb aga ka Uiiine-Viru maavolikogu.l99l.a dctscmbris oli Eesti Vabariigi valitsus pOOnlunud L.aanc-Virumaa ornavalitsusasutuste tcadmata tihc rahvusvaheliselt tumud USA konsultatsioonifirma poole, ct saada hinnangut Toolse fosforiidimaardla evitamise vOimaluste kohta. Ka akadecmik Mihkcl Veidcrrna on avaldanud arv<Jmust (EV Ehitusministeeriumis 19.03.92}, ct Toolse maardlas tuleb koos tsemendtlubjakivi viiljami~ega cvitada ka fosforii· dikaevandaminc. Seoses sellcga otsustas Llliine-Viru maavolikogu 22. aprillil keelata maakonnas maavaradc viiliuuringud, mis on valdades ja maakonnas kooskOlastamata, ja fosfori.idi kaevandamise. ·Ev Olemn6ukogulc tehti euepanek anda maavaradc kaevandamisJubade kooskOiastaminc koha-

Vabariigi sadamate uurimisse, projekteerimissc ja chitamisse. Kohale paluwd EV ehitusminisr.ri esimcnc asetaitja Unno Kala Oigustas ASile GT Projekt tegevuslitscnt~i andmist Tema sOnul oli litsentsikomisjon toetunud keskkonnaministeeriumi Okoloogilise ekspertiisi positiivsclc hinnangulc KOiguste sadama projekti kohta. Ometi ei saa isegi kOige parema ta.hunisc korral sellest ekspertiisarvamusest positiivset otsust viilja lugcda. Ka keskkonnaministeeriumist ehitusministceriumi litsent<>ikomisjonile saadetud kirjad r'dii.givad muud. Ometi lit~~elli.:> "GT Projektilc" anti, ehkki kahe eritingimuscga: projektid peavad olema varustatud keskkonnakaitse osaga ja projektccrimisel tulcb juhinduda sadamatc mjamisc ajutisest korrast (kchtestatud 1. apr 1991). Kumbagi nOuet "GT Projekt" ~c'lll t:iiwud ci ole. Ka kcskkonnaministeeriumi Okoloogilisc ekspertiisi osakonna juhataja Olavi Tammcmae mOOnis rahvasaadikuile, et litsents on antud liiga kergekiicliselt, ja kuna "GT Projekti" lObdes pliudub praktiliseh kcskkonnakaitsc osa, mis ntiitab selle firma ebapadevust, tulcks litsents lira vOlta. Scda scisuk:ohta vJ!jendab ka minister TOnis Kaasikukiri 13. maist1992EV DN riigikait~ckomisjoni esimehelc ja EV Ehitusministeeriumile.

Nr 22 {244}

---------·-·-

magoogitsemine mhvasaadikuile tile mOistuse ktiis ja nad otsusta~id jiitta kogu asja Ehitusministecriumi litsentsikomisjonilc ja Keskkonnaministeeriu.mile edasi purclda. Hoolimala sellesl, ct s.a 23. apr DN riigikaitsekomisjoni kirjas EV valitsuscle, Keskkonnaministeeriumilc ja Ehirusministeeriumile on selgelt oeldud: "Riigikaitsekomisjoni arvates on komi..<>jonile esitatud materjalid piisavaks aluseks, et IOpctada projcki:organisatsiooni "GT Projekt" tcgutsemine Ecsti Vabariigis." TOsi, sellele kirjalc alia kirjutanud riigikaitsekomisjoni esimccs Enn Tupp klmcali1~..::~ ilhisistungis ci osalcnud. Kahe komisjom LihiSL\Iun)!i tulemusena otsustasid rah\·asaadikud teha Eesti looduskaitsc pcainspektorile illesandeks anda saadikuile iilevaadc, kas ja kuidas "GT Projekt" on seni loodust kahjustanud Niimoodi siis reageeriti ka ehitusministcr Olari Taali kirjale EV riigikaitsekomisjonile (8. mai 92), milles on OCldud: "EV Ehitusministeerium on seisllkohal, ct vajadusel tuJeks vastu vOlta poliitiline otsus suhtumisest Ida ja Lilline cttevOtetesse ning nende tlitarfinnadesse, ja EV DlemnOukogul kehtestada vastav suhtlemiskord, seejuures ka nendc Eesti Vabariigis registrecritud finnadega, kus vOivad tOOtada cndised NA vOi KGB tOOtajad. Seni Vabariigi Valitsuse litscntseerimist korraldavates mlliirustcs neid probleeme ei ole ldisitletud ja litsent~e valjastalakse nimetamisvaarsete piiraitguteta." UN riigikait~ekomisjoni liikmed ei nainud sellcs aga midagi kummalist, et iscseisva Ecsti riigi sadamaid rajavad endise N Liidu sOjavaelased. Sclk ascmel, et pilikia kaitsta meic uma tOOjOudu, leiti, et asja pcab lahendama konkurents. Seni on Pcterburi sOjavaelastc eelis meic mereuurijate, projckteerijatc ja ehitajate ees olnud nende odavam ktitus ja tehnika. TOi:ide halb kvalitcct, millele viitas Saaremaa sadam ate osas ka 1liri PO!d, ci nai olulinc olevat. OlemnOukogu ja valitsus soosivad endiselt N Liidu sOjavJelasi. MERIKEPITK

e Neljapaev, 28. mai 1992

~~~-,

I


6

POLIITIKA Ecsti Akadccmilisel Oigusteaduse Se!tsii oli juba kolm aastat tagasi selge, ct isescisvumisteele asunud Ecstil on vaja uut pOhiscadusl. Et kOik n.O Oigeks ajaks valmis oleks, asusid seltsi cgiidi all tOOie Edgar Ta\vik ja Jiiri Kaljuvee. Esimcsena nimctatu oli mcie

i.iks prominenLSemaid riigiO-iguslasi, kes ligi 6() aastat on tegelnud pOhiscaduslikc kiisimunega, analiliisinud kOiki si.isteeme ja Opetanud iiliOpilastclc riigiOigusL Edgar Talvik tOOtas juba J936.a liibi Eesti Vabariigi toonasc konstitutsioonilise arcngu problecmid. 1990. a alguscks said E. Talvik ja J. Kaljuvce. valmis Ec§ti Vabariigi uue pOhiseadusc cclnOu. Scda arutati Ak:adecmilisc Oigustcadusc Seltsi koosolekuil ning ajakiri "F.esti Jurisl'' andis oma veerud cclnOutcksti avaldamiseks (1990, nr 3). Oigustcadlaste ja tcgcvjuristidc iildine arvamus oli tiksmeelne: cdasiseks avalikuks arutcluks on koostatud soliidne alus. Projckti aruttet1gi avalikult nii "Eesti Juristi" kui ka muudc villjaanncte veergudcl, samuti Eesli Raadios. Euevalmistuscd oodatavaks "lligeks ajaks" olid juristidel kllige tillnsama dokumcndi osas tchtud. KOik Iahtekohad tildkontsept..~ioonist kuni tiksikute peatiikkidcni analtiiisiti kriililiseltli:ibi ning tulemus kinnistati Eesti lligustcadlastc pJcva121. iuunill991 vasmvOctud resolutsioonis, millcs muu hulgas fikseeriti: teha poliitilistele jOududele cttepanek liihtul!a uue pOhiseaduse eelnOu villjatOOtamiscl Eesti Akadcemilise Oigust.eadusc SeHsi poolt esitalUd ja "Ecsti Juristis" nr 3, 1990

Ve·el kord pohiseaduse •

QS]US Minu arvates on DlemnOukogu ja POhiseaduse Assamblee pOhiseaduse eelniiu . asjus toiminud ilma enesekriiiikataja asjatundmatult. aYaldatud eelnOU variandist ning selle kont..<>epwaalsetestlahendus!CSL

KIRJAD

Peale seda, kui OiemnOukogu

ti.i.hisras EV fwdanike isikutunni.stused, jiiltes mind ilma EV kodakondsusest, hakkasin huvi tundma, kuidas saada jiille EV kodanikuks. Liiksin VOru passi/auda ja mulle selgitati heas ees/1 keeles, kuidas see kiiib.. et "Oiendi kriminaalka· r~latuse lwhta annab Politseiamet''. Piirisin, kas on vaja mingit ankeeti ziiita selle kohta, millega rna olen Eesti!,· elades tegeinud, voi eluloukirjeldust. 6eldi. "Pole vaja." }a kodus, ruja i.i.le rahulilullt jiirele mOle/des, tuJeb viilja, et mina EV lwdakondsust ikkagi ei saa, kU!la Poliiseiameti Oiend tuleb selline: "Aastatel 1941-1952 pidanud relvastatud vOitlust NOukogude v&imu vastu; 1952-1967 kandnud kari.stust Gulagis; 1968-1981 pagendatud ENS\'-st. No kuidas sa ikkagi liihed sellise Oiendiga taotlema EV kodakondsust kui "otkaz" on elle teada. Aga kudas on food meie kari.sra-

jate, ki.i.iiditajate ja repressurijate· ga? KOik nad saaksid EV kodakotuisuse, Julj nad sedo. sooviksidl Ei nOuUI. nendelt ju se.da, millega nad Eestis on tegelnud! )a Polilseiamet annaks neile tt"Jendi vOi Oiendi kmistamaluse kohta! fa. nUiid mi1 kii.sin Jeilt, {hemn.Oukogu saadilaui, kes 1e panite kehti1na sellise kodakondsuse rakendu.wtsuse, kes te hiiiiletasil.e EV i.sikulunnistuste tiihistami.se, 50 aasJat Eesti eest vi>i"rlelnud vini.seestla.fte EV kodakondsusest ilmajiilmise: NOukogJUle Liidust tu/mui represseerijalele ja kolonistid£/e EV kodakondsuse andnUse poolt: Ka.~ Ieie kandideerile ka Riigikogusse? Kuida.~ ise hindate omo. 01-~u.srid?

. Valimiste eel

m Nr22(2~)_eNeljapiev,28.

mai 1992

K/RJAD,

Eesti Vabariigi kodakondsus represseerijatele?

20. augustil 199 l, tlipselt kaks kuud plirast EA6Si plieva, saabUsA.KilRMANN ki see oodatud Oige aeg ning jurislid tundsid heameeh·, et nad ohd MOnistest 'oma rahva ja riigi heaks eucntigelikult tMd teinud. Kuid ... - Edasi toimus midagi arusaamatul. Eesti poliitikas j!iid rahvale ootamatult kandvaks need jOud, kes arvasid kOige Oigemaks seUise tee, kus seltskond riigiOiguscst viiga kaugel scisvaid isikuid hakkab omaenda tarkuses pllhisca.9nsc projekti koostama! · Riilim rahvdSaadikuid UNis plitidis ometi dilela.ntismiteelc asumist vlliirala. 3. septembril 1991 esitati otsuse prdjekt, milles oli muu hulgas kirjas: "Pghiseaduse eclnOu vliljatOOtamiseks moodustada Eesli Vabariigi UlemnOukogu otsusega 6. septembriks 1991 25-30liikmelinc juristide tOOrlihm rahvusvahelisell tunnuslatud AsUtava Kogu poo/t 1919.a spetsialistide osavOtul. TOOriihmal csitada I.oktoobril 1991 Eesti oktoobris vastuvOetud MaaseaVabariigi pOhiseaduse eelnou rahvaarutelule koos selle ltibivaata- dus rajas Eesti pOllumajandusmisega 1. novembriks 1991 kOigi tasandite omavalitsusorgancis ja likule arenemisele uued avarad Eesti Kongressis ... " KOik oleks arcne!)ud loogiliselljajuristid olid sihtjooned. Ennustati kiUl p61selliseks lahenduseks valmis. Kuid UlemnOukogus otsuscprojekt lumajandusele suurt langust, Iabi ei Iainud. tegeliku.lt j6udis meie pOllJJ.mllNiisiis, Oigusteadlased hcide[j kOrvale. Ees6s plHises vOidule tea- jandus hoopis kOrgemale" arelud_-tuntUd pOhimOte: iga kOOgitiidruk peab oskama riiki valitseda\ nemistasemele. Niliid, kus on Oigusteadlaste seisukohti.-hinnanguid Qn tOrjutud siiani. Viima- v~tu v6etud omandireformi tist, vee! aprillis esitatud riigi- ja rahvusvahelise Oiguse eks~rlko­ seadus, ·ei leia see vee[ mingit misjoni viiga pOhjalikku arvamusl ci peetud DlemnOukogus isegi rakendust. amtelu vlliiriliseks. Puudub peremehetunne ning Niisiis, Oigusteadlaste pOhiscaduse eclnou, ka vaikese Oi"gUseks- suhtumine t06sse. TalJJ.mlljanpertide riihma (nn JUri Raidla tOOrilhm) euepanekufl POhiseaduse dust peab riik rohkem aitama. Assamblee projekti parandamisc kohta, on suures osas ase\atud Tuleb taastada kii.lad ja tuua riiulile, rahvalc aga tahctakse anda hlUilctamiseks isetcgcvuslik. pO- elu sinna tagasi. Kui Eesti p6lhiscaduse projekt, mille iseloomulikuks tunnuseks on "li'irjuv suh- lumajandus pankrotti liiheb, on tumine mhvasse ja vahetusse demokraati.asse" (tsitaat riigi- ja rah- see suur rahvuslik tragOOdia. vusvaheli.<>e Oiguse ekspertkomisjoni hinnangust 16. aprillil) ... Varsti on valimised. Tahah Kas ummik.<>eis? Ei, on olcmas lli.iesti mOistlik valjapalis. Uhinen loota, et · Eestis leidub vee! til.lclikult 7. aprilli "Rahva Haaks" Lii Toomi tehtud ettcpanekuga: mehi, kes valutavad sUdant avaldada rahvale tutvumiscks ka iligustcadlastc viimisllewd f?9hi- meie p()llwrwianduse piira..H. scadusc celnOu ja panna rahvahtiilletusclc m5lcmad. "Ei" vOi 'jah'' kes suudaksid selle al/aki1tku titlemisc asemel laskcm rahval valida kahe eelnOu vahel. Kumma , pidurdada. Ega seegi haih mr)te mhvas hcaks kiidab, see s.aab pOhiseaduscks. Niiviisi kOrvaldak:si- ole, et Eesti ·vajab presidemi me samuti ohu, ct Pi'lhiseaduse Assamblee eelnOu vllib rahvahaiilc- (3.mai Hommiku TV). 1/iirra tusel Jabi kukkuda ning ccsti mhvas jruib ajutiselt ildca pOhiseadu- Savisaar pakkus viilja oma kansesl ilma. Kahe eelnOu puhul scda ci juhtu, tiks eelnOudcst vOidab didaadi Endel Lippmaa. igaljuhulja Eesti Vabariik saab pOhiseaduse. Miks ka mille, hiirra Lippmaa Kahe variandi vahel valides saaks rahvas tOepoolest ise otsusta- on tark ja arukas mees, kii.llap da, millinc vi'lim jaua endale, mi!line aga delegeerida riigi juhtor- v6iks ta ofla lw. P6/lumeeste ganitcle ja kuidas need organid omavahel harmooniliselt t:06lc pan- Kogu.~ auesimeheks nagu Kon'sna. tantin Piits Eesti Vabariigi ajal.

H.PDTSEPP, Akadeemilise Oigusseltsi Iiige

JUTA RUUS JOgevamaalt

Vend otsib venna sopru Minu vend JORJ LAAR (1924-1959) arreteeriti 1945. aasta suvel Paides. Esialgu viibis laagris Murmanski /w.ndis, seejiire/ Siberis, TaiSetis. I 955. aasta suvel on ta pildistatud koos ko/me saatusekaaslasega TSuk§a..:.nimelise j6e iiiires. Tahaksin viiga teada, kes nood kolm meest olid. Samuti tahaksin teada-lunda kOiki, kes temaga koos orjasid. OC!Jan kirju aadressil Paldiski, Ossipovi 13-23. Tiinanjuba elte! HANS LAAR

Nagu halvas muinasjutus Oli kord wiiketalu. Pinnas oli kehvav6itu, p6l/utiikid olid eraldi, ometi olid harillid. Peres oli 9 inimest, k6ik olid sOOnuJ. ja riietatud sellestsamast maatUkist. See oli vanaisa-vanaema pere. Kasvas uuesti 5 last, kellest iiks olen mina. Aga siis... ema kilii.ditati kolme noorema lapsega. V6eti iira /Wik. Moodustati kolhoos. Meie isamajas v6ttis v6imu v6sa ja umbrohi. Er!f!ised haritud p6llud kasvasid metsa. Majast on jtiiinuJ. varemed. Ule neljakilmne pika aasta on eruiine keskmiselt 9-liikmeline pere sellest talumaast siiOmata, sest seda lihtsalt pole haritud. 18. aprillil k.a, isa surma-aastapiievaks sfiii./asime meie, kokkutulnud lapsed, kes olude sunnil on oma uued kodud loonud mujale, viimastest isamaja varemetest tule, valutu/e, lootuses, et need vaiusad leegid tungiks iga praeguse eestimaalase sii.damesse ja p6letaks sinna teadmise., et n:wad ei tohi narrida. Narritud maa ji"ltab nii.lga. Aga ni"l.ljas me juba olemegi. Mida edasi teha? Millest uuesti alata? Kas meie rahvas saab iildse veel kunagi elada enda tehtud tOOst ja oma maast? VOi jii.ii.me igavesli, ki:ied pika!, lootma vaiisabile? L.KARUS Jisakult

Kr:s opetas kiiiiditatule keelt? Kall on meil 6itsengu nimeltalud hiivitatud, kii.ll kultuuri nimel haritlasi Siberisse veetud, kill/ s6pruse nimel paberlik asjaajamine v60rasse keelde pandud. On aeg sellele valele, orjusele ja diskrimineerimiselejulgelt vastu astuda, tulgu mis tuleb. Keele 6ppimisega on nii: kes tahab meie riigi kodanikuks, hoolitsegu ise keele 6ppimise eest. Kes 6petas ldiaditatu/e keelt? Minu teada mitte keegi. Ometi see, kes j6udis oma kodumaale, oskas "piiiistjate" keelt. Meie riik aga kulutagu eesti keele 6petamisele suuri summasid! Mulgieit

Vanamemmel on majandusest oige arusaamine Vanamemmel on peeMamaal paar vagu kartuleid ja aianurgas kuudis kolm kana. Kas ta ei tea, et suurfarmis toodetud produktid on odavamad? Ma 6ige liihenja iii/en tal/e ... "Pojake, niikaua kui mul vee[ /died ja jalad lii-guvad, pole mul vaja kopikatki kulutada kartulitele, piimati/gale ja munadele." Iseenesestm6istetavalt on importsuhkur odavam kui meie karmis kliimas kasvatatavast suhkrupeedist toodetav sUhkur, aga meil ei ole j!~ piisavalt raha selle odava suhkru (ja rapsiO/i, nisujnlzu, import6lle, ja kes teab vee/ millise odava kauba) ostmiseks. Me peame ise kasvatama ja t06tlema kOik, mis meil on vOimalik ise toota ja valmistada, sest neid teisi tooteid, mida meil endal pole v6imalik valmistada, on Uleliigagi palju. fa mille arvelt me peaksime t60ta jiiiivatele pOllumeestele toetust maksma? 0. KULL l;laapsatuSt

Munamiie vaatetornist Rein Raudvere artikkel "Munamiie torni Baltikumi kiJrgeim restoran" teeb meele murelikuks. Kes on kordki Munamiie IWrgelt vaateplatvormilt kaugu.~esse vaadanud, veendub: Eestimaa on tOesti kaunis. Praegu ekskursi.oone sinna ei koffaldata. Turismiga tegelejad L6una-Eesti ilu imet/erna ei kutsu. Rahvuslikkus pole enam kuigi paslik. K6ik peab olema rafineeriz.ud. Niliki siis koovad bii.rokraatia t6ugu iimblikud me torni Umber v6rku. P6lise maarahva salude, p6ldude ja nurmenukuvtiljade file saab Mljuma peente napside ja sigaretisuitsu hOng. Ja lapsed, kes peaksid piirima Eesti Vabariigi, vaatavad pealt kuf viiljat6ugatud. JUTAKUNGLA Tallinnast


VALLAST Hiljmi tilllislll.s N armee Ptirnu len.nuvaepolk oma 40ndat siinnipaeva ja Whetas kiillakutscid siia ja "sinna. Et kutse peole said ka Pfunu linna juhid, siis seisti dilemma ces: kill; istuda okupatsiooniarmee ohvitseridega iihte joomalauda voi suruda end as maha see mehinc soov. Poliitiliselt peeti Oigemaks saata ohvitscridcle lihtsalt lillepott. NOndajuhwski, etlinnavalit~u­ ses teatakse tiipsclt, millised Iiiled ehtisid polgukomandl'lr A.Duginctsi ja tcma ohvitserkonna pidulikku sOOmaaega, kuid ei teat! suurt midagi scilest, mis Loimub Pfunu sOjavliclcnnuvii.ljal. Veidi informeeritumad pcaksid olema inimesed Parnu maakonnavalitsuscst, kuna Sauga vallavalitsus, kes pretendeerih suurele osalc lennuvaljaalusest maast, on saalnud sinna mitu olukorda kirjeldavat ·kirja. Paraku on need siiamaani vastuset.:'l, nagu Vilidab Sauga vallavanem Margus Murulauk. l.iiksime N armee P'drnu polgu lennuviiljale nagu Hiinuks me, mehcd, "naisle paradiisi" varakcvadiscl Parnu plaaZil: silmad maas ja arcvus hinges aga kui seal akki keegi siiski on? EnL ei olnud seaJ peale meie endi kcdagi. Lennuvali on vaiknc ja valveJa, ei inimcsi ega masinaid, ei mingit liikumist kiimnetessc hektaritessc kiii.i.ndival lagedal v~ljal. Ainult tuul vallatles kOrgetc klingastena kcrkiv;:1te angaaride vahel, puhus sisse nende avali ustcst j~1 miingis maandumisrajal tcab milliselt seinah sinna sattunud \'~ir\'itriikis Leniniga ... Anga<.lrid on tilhjad. Aga need on ka rtiibtatud. Maha on monteerimd valgustid, Iahti rebitud juhtmestik, lira vJi.dud clektrikilbid, puruks pekstud elcktriseadmete lillituspancelid ... Kahekilmnenda sajandi hunnid on Ule kl:linud ka lennuvalja vaikesest kasannust. Sinna on jaanud Uksnes see, mis kuhugi ci kOlba. Sojavaelaste poolt on rahaks tehtud kOik, mis vahegi raha maksab. J1irele on jaanud tiksnes praht ja "s5jasaladused". Lcnnuvalja abiruumide p(lrandad on tllis seal vcdelcvaid lennupaevikuid, filmilindilc jillidvustatud lennugraaftkuid, lennukite ja ncnde ilksikosade tehnilisi kirjeldusi ja jooniseid. Siinkohal tasub mecnutada, et EV on kuulutanud kOik EV territooriumil asuvad N armee varad enda omandiks ja keelab sOimida sOjavilega ostutehinguid, Jhvardades N armccll ostetud varad konfiske¢rida kui EV varad. Aga Ohtuti sOidavad sfJjavaelased Ptirnus ringi ja pakuvad milligiks kompressorcid, Lrellc, trcipinke, clcktrimootoreid, mooLoriosi, kcevitusseadmeid, juhCl, ktituscid... ostul chin g u i d sOlmimata.

7

VALDA

Ostame ise omaenda vara. • •

sed l.Ocpoolest endale hlidavajalikku soodsalt soetada. Niiiid em Jlih.eb kOik omasoodu, lohutuseks vaid, et see, mis transpordilennuki pardal Ohku ei lOuse, jaab Eesti la1upoja majapidamisse ja meie ettevOtlike linlaste garaaZi. lhkasime nii vliga end mOnel majoril tile kuulata lasta, et sOitsime kutsumata kiilalistena ka sidevl:i.elaste juurde, kes Eestist lahkumise miirke veel ei ilmuta. Seisime vaeosa Ouel, kuhu tagaaia kaudu astumist keegi ei seganud, Ou oli tulvil • IOssis, roostes ja ka lausa puruks pekstud tehnikat K!Opsutasime fotoaparaate . "KOik, mis paigast liigutatav, on siin mtiiia, oleks vaid ostjaid," kinnitas meile ilks sObralik kapten. Olen n.liinud. m(}ne kehvakese kolhoosi remonditOOkoda, seal

Taevas Piirnu kolwl onjuba mOnda aega harjumatult vaikne. Lakmrud on N armee lennuviiepolgu hiivitajate madallennud iile linna. Dha harvem{ni tOusevad Piimu sOjaviielennUI'iiljalt Ohku rasked transpordileti•Wkid. Sauga abirallal'WWma Villem Raidmetsa kiisimusele - "Millal hiivitajad Piirnust lahkuvad?~'- vastanud ilks le11nuViilja ohvitseridest: "Kui kuuled lennukit Piirnu kohal Ohus, siis tea, et see enam siin ei maa~Jdu." Ou's nad niiiid kOik Ohku tfiusnudja liiinud?

HENN SOODLA fotod

Taipasime vaprale lennuvaelakOik sclle N annee valvata? Ja rol!J Ptirnu sOjaviielennuv.li.ljal sele teatada, et tulime talt i.iht seda iscgi siis, kui need varad (erinevalt Tartust) ei ole olnud seal vedelcvat rauala~u ara ost- . olid juba tegelikult armee poolt mingisugusl. Ka valvet siia rna: ma, mille peale mces lccbus silmahajaetud ... Kes peab varade hajaavatc varade tile mitre. manlihtavalt. eest hca seisma peale omaniku Maju lahkuva sOjavae lerritoo"Tulf'. homme, siis on mcic enda? riumilt k.amakse ara lausa kivikomandOr kah siin," sOna<o lcnParnu lennuvaepolgu komanhaaval. Teisalt vajaks linn ja nuvtieohvitser sootuk's rahunedtlr A. Duginel<; titles tihes inmaakond paljugi sellest, mis nult. Ktisisime luha veidi ringi tcrvjuus: "Arvan, et meie poolt N armed mtitigiks pakkuda, vaadata- ehk hakkab vee! mioli viisakas mahajaiivat vara eskas vOi ktitusemahuteid, autodagi ostuvii3rset silma. malt linnale pakkuda, mine sid. Kuid linnapea ei saa ju "Davai.'" Iubas vappcr lennuscda iirimccstelc maha mlitia. minoa viicossa, linnakassa \·;icohYitscr rOOmsali (:nne kiruMtli.ijaks on Vcncmaa YaliL<>us, kacnlas, ega ka maavancm. • mist: "Miks pagana· parast tc miuc mcic. Tcame, ct EV SC<lNad ei saa seda teha isegi siis, siin jupikaupa ostmas kilitc! duscd ci luba sclliscid tehinkui vtieosa komandOr, kcl voli VOtke kogu sec vtirk korraga ja guid, aga me oleme Venemaa kilwscmahutit miiUa, kohal on. Lennuviiljalt sOit.sime vaeosviige minema.'' jurisdiktsiooni all ja kui osta ei Sest ei saa ju oSla EV omandiks sa, mis asub Olsc linna ki.ilje all. Ktii me oma ringldiigult N art.ahcta, vOime ise puhta tilli kuulutatud vara! K.uid me ei Meie teed t5kestas lukustaLud teha." , mce ladudesse (ei ainsatk.i lukhooli ka oma vara kaitsmisest. raudv11.rav. Aga et vilhitorn oli ku, ainult ripakil uksed) tagasl Ja nOnda mtiUbk.i Venemaa vatiih.i ja vOrkaias kiilalislahke jOudsime, laadis meie tuttav ohlitsus okupatsiooniannee ~udu Puhta lOO nad ka ·wevad. hobusesuurune auk, mai"ssisime vitser valgcle "Moskvit~ile" Ohku tOusevad transpordilenEV kodanikele EV vara Ja EV sissc. Tundsime end scllelgi kaupa peale. Nii me teda lahkuon kinnitanud oma otsustavust ()ukid ja a.inult Taara taevas ja territooriumil omapai, kuni see vara EV kodanikelt konfismeie poole ,hakkas sOitma iiks . de_s pildistasimegi. Muidugi Jennuvaeolivitser maa peal.t.ca~ valge, "Moskvit:S" ja jooksma ohd need "MoskvitSi"-mehed vad, mis .on nende pardal: kas keerida. Miks ei ko'nf.ISkWi EV 1 .tOOlised ostjad. tegelikkuses seda : N 8rrn~? kecgi lennu\P.Ieohvitser. EV omandiks kuulutatu.d ,sOja~ "Mis te siit otsite?., TMkis ' Ntiiid mOden endamisi: kui vlievara _:vOi v~jasp<)Ol o~ POlek& 'EV vMrarmee SiSjavlieEV N am1ee siin paikneVad va•. trnataeda kokkukahnlatud· kon~ '" vWasid omaks kuulutmud, v6iohvitser klileg~J vehkides, nagu rad ·omuks kuulutas,__ ~as ta jlittis" terbam'? TsiViilVOimude··· kont~ "f!Uksid .kohalikUd, ~valitsu-, kavatseks Ia kohe lendu tOusta.

maas roostetavai rauda ja vaevu hingedel rippuvaid garaaliuksi, kuid sellist korra\agedust kui scl\cl N armee vl:i.eosa Ouel, polnud rna varem kohanud. Astnsin sissc ka kasannusse ja panin tOsiselt imeks, kohates rapascs kMgis paari elusat sOOmpoissi - nad ei olnudki ta.lvel lim ktilmunud. See kasarm meenutas Kihnu vana sigalat, kusL tuleb tahtmine viilja kiirustada hirmust jilll.da koos pfusastega sisselangeva katuse alia. Pakkosin sOdurpoistele suitsu. Poisid olid hindadega Uldjoontes kursis: suure raudbetoonpaneeli mfitivat ohvitserid. 1000 rbl tiikk, kaks traktorit (T 150) ootavad ostjat, 30 000 tiikk ... , ainult fihel olla mootor kokku jooksnud, teisel aga kardaan pooleks. Uudistasime parasjagu seal Hihedal tOOtavat saevesk.it, mille olla rentinud iiks akt:siaselts ja kus nligimc tMtamas slldureiJ, kui meie poole tOttas kuri major ja nOudis mcilt NOukogude passe. Uma tahtmist mitte saades, kuulutas major meid valismaalasteks ja Iubas konfiskeerida fotoaparaadi. Ta toimetas meid ruurni, mille! polnud uknaid. TII.nu sellele seigale onncstus meil pool tundi hil~ kohmda vee! mevuka alampolkovnikuga, kelle ees-- ja isanimi jaigi meil kuulmata. "Plirasl seda silti SIOi. streljat budu," titles· too raevukas alampolkovnik ja osutas maas vcdelevale sildile, millel annee- ja ka maakeeli sona "Keelutsoon.., "algab minuterritoorium ja siin kehtivad minu seadused. Me ,@lime siia veel

kaW!Ics." 'Kui 'jaaniki:um kasannus .lira,' eiv~;

·

TONUKA,NN


Kuuseisud juunis

I. 06.57 e 2. 14.58 Vahk 4. 16.35 LOvi

18.50 KaJjukits 18. 06.19 Veevalaja 20. 19.00 Kalad 23. 07.03 Jlliir 11.11() 25. 16.28 SOnn 27. 22.14 Kaksikud 30. 00.42 Vahk

6. 18.28 Ncitsi 7. 23.47() 8. 21.33 Kaalud II. 02.27 Skorpion

sadu socwitusi 88

ja on

13. 09.29 Arnbur

15. 07.50 0

15.18.

Niiskuse suhtes on spinal n6udlik. Valgusc suhtcs criti nOudlik ei ole.

VarJUS kasvades koguncb aga lehtedessc rohkem nitraate. Eelistab keskmisc raskusega kuni raskepoolset, huumus- ja toitainctcrikast neutmal5et (pH 6,5-7 ,5) mu]da. Liiv-, soo- ja raske savimuld ei ole spinati kasvatamiscks kohased. Spinat sobib hiisti ccl-,jiirel- v6i vahekultuuriks. EcJkulruurina vOib tcda kasvatada soojanOudlike (acduba, kurk, to-

mat) v6i muudd pOhjustel hiljem

kawukoh~le

istulatavalc (kcskvalmiv

Ka sli.iliva, maalripintslid. elastsena, kui neid hoida piimakotis, mille pOhjas on tilk vcu. Kotisuu siduda kinni ja kott riputada Liles.

Loo-

o&.I¥,jlJql,,r,d~f7t~f,.qa.I)

Maja VOi korteri ost: 4.(16.35sl), 5., 1"1., 12., 18., 19., 20.{19.00ni), 25.(16.28st), 26., 27. Suuremale seadmele ja mehhanismide ost: 1., 6.(18.28ni), 7., 12., 15., 17., 21., 22., 26., 30. As!a!di-, betooni-, tsemendhOOd: 4.(16.35st), 5., 6.(18.28ni), 18., 19., 20.(19.ooni), 25.(16.28st), 26., 27. varvimistOOO: 18., 19., 20.(19.oooi), 25.{16.28st), 26., 27. Sindel-- ja laastkatuse IOOmine: 18., 19., 20 (19.00ni), 25. (1628st), 26., 27. Vaiade, postide maassepanek: 18., 19., 20.(19.00nij, 25. (16.28st),2 6., 27. Eh!tamise alustamine: 19., 20.(19.ooni), 25. (16.28st), 27. Kuululused, rek!aam: 2.{14.58st), 13., 14., 15., 20., 26., 27., 30. Orgaaniline vaetamine: 20.(19.00st), 21., 22., 30.(15.18ni). Anorgaaniline vilelamine: 2.(14.58st}. 3., 4., 11 .. 12. Umbrohll- ja putukat5rje: 18., 19., 20.(19.00ni), 23., 24., 25.(1628nij, 28., 29. Hek1 pl.igamine kasvu aeg!ustamiseks: 18., 19., 20.(19.00ni), 23., 24., 25.(16.28ni), 28., 29. VOsa raiumine: 23., 24., 25.(1628fli), 28., 29. Kalastamir.e, kiittimine: i ., 2.(14.58sl}, 3., 4.{16.35ni), 11., 12., 15.(18.50ni), 20.(19.00sl), 21., 22., 23., 30. 01eettoidu varumine: 6.{18.28st), 7., 8. t:ooduslike ravim~e varumine: 11., 12. Mooside keetmine·tS., 19 .. 20.(19.00ni), 25.(16.2851), 26., 27. Ka3.rrtamine, hapendamine. konserveerimine: 20.(19.00st), 21., 22., 30.(15.18ni). Olle pruulimine: 20.(19.00st), 21., 22., 30.(15.18ni). Veini kaar~amine: 20.(19.00st), 22., 25.(16.2851), 27. Ravikuuri a!ustamine: 2.(14.58sl}, 3., 4., 5., 6.(18.28ni), 9., 10., 11., 12., 16., 17., 18., 19 .. 20.(19.00ni), 23., 24., 25.,26., 27., 30. Su!tsetamiseslloobumise alustamine: 17., 23., 24., 25.(16.28oi), 28. Hammaste plombeerimine ja proteesimine: 18., 20.(19.00ni), 25.{16.28st), 26., 27. Hamba eemaldamioo: 1., 2.(14.58ni), 6.(18.28st), 7., 8., 14. Juuste IOikamine kasvu kii"eodamiseks: 2.(14.5Bsl.), 3., 4.(16.35ni), 11., t2.,30.(15.18st). Juuste IOikamine kasvu tihendamiseks: 15. MeelelahUiused, IObustused: 2., 5., 6.{18.28ni), 9., 13., 20.(19.00ni), 28.,29. Ettevaalust mehhanismide, gaasi-, ele!driseadmete ja kemikaalidega: 17.,24. Mnte kanda esimest korda uusi riideid ja ehleid: 11., 12. NB! Ettevaatust liik!uses, mehhanismide, gaasi- jaeleklriseadmete, lule, tu!irelvade, IOhkeainete, terariistade ja kemikaalidega: 3., 10., 18. Ettevaaluslliik!uses, tule, tulirelvade, IOhkeainete, terariistadega: 4., 26. Kuritegevuse suurenemise oht: 14. OOsel.

pcakapsas, \illkapsas) taimcdc eeL Jiirelkul!uuriks sobib ta varakult kUI-

vatavatdc vOi isrutatavatclc kultuuridele (rcdis, nuikapsas, varajane pcakapsas, pckingi kapsas, varajane kartul jt), mis vabastavad maa hil-

jemalt augusti alguJ. Vahekulluurina sobib porgandi, peterselli, pastinaagi, aedhcme ridadc vahele, mis kaua tiirkavad v6i nendclc jactud kasvuruumi algul taie!ikult ei kasuta. Ktilvikurras peaks spinal jlirgncma sOnnikut saanud kultuurile. Viirskc sOnnikuga v:ictal.ud maal halveneb spinati maitse. Eelviljana ei sobi sOOgipeet, lchtpccl, mustjuur, ka mille spinaL Spinal vajab rohkcstl lfunmastikku. Tugcval fosforiga viietamiscl vii.hench oblikhappc sisaldus lchtcdcs. K.loori suhtcs ci ole spinal tundlik. Varajascks saagiks kiilvata spinat kcvadc\ csimesel vOimalusel (aprilli IOpul, mai algul) vOi hilissligiscl. T6usmed !lmuvad olenevalt mulla tempcratuurist ja niiskusest 8-14 piicv~ piirast kUlvi, tii.tk:unise k.ii.re,ldamiscks v0ib seenmeid kiilvi eel 1-:1 piieva vc.cs leotada. Kiilvata 20-·:L2l em reavahedega, scenwndamis~ligavu~ 2-3 em. Scemct kulub 3--4 gtn/· Hasti va:raJ:L~C saagi saamiseks vOib spinatit ktilvata ka hi!Jt siigisel (novembri algul).Kiilviscnorm vema sdjuhul nwrem- 5 g/m . Kiilvata tuulcvarjulisse kohta. Viiga kasulik on kalla !..i..ilviread 2-3 em paksusc kOdusOnniku, turba viii komposti kihiga. Stigisesest kiilvist vOib saaki saada 7-lOpaeva varem kcvadclklilvatust. Siigiseseks saagiks (septembris-<Jktoohris) vOib spina tit kiilvata juuli !Opul, augusti algul. Et spinal on kiilmakindel taim ning talub isegi miinus 9-\ 0" C kiilma, vilib Ia !chcroseti faasis !umikattc all ka talvituda. Sccga tuleb k6nc alia kiilv ka sep!cmbris. Spinati kasvuacgnc hooldamlne on vOrdlemisi lihtnl· ega ntma p.alju tOOd. Maa hoida umbmhupuhas ja mullapind kobc. Umbrohutt>rjcga ol!a hoolikas t6usmctc jiirgus, hiljem varjavad spinati lehed wnbrohtu juba lisna t6husalt. Spinatit harilikult ci harvendata ja paras taimcdc vahekaugus rcas (5-I 0 em) reguleeritakse kiilvisenorrniga. Kui aga kiilv on liiga tihc ja harvcndamine yajalik, tcha seda spin.atitaimede 3-4 lchc jii.rgus. Kuival ajaltulcb tingimata kasta, lahjcmal mu!lal teha seda a:rnmouniumsalpc.ctri v6i karbamiidi 0,3---0,5 %lise lahuscga. Saald vbii> koristada iiksikuid lchti noppidcs vt1i kogu taimc ii.ra IOigatcs. Parim acg koriswmiscks on, kui taimel on 6--7 hii.sti arencnud lchte, kuid tairn ei ole vc.cl putkunud. Kevadcl kulub se!leks tiirkarniscst arvatcs 35-40 paeva. Ntx>rcmad lehed sisaldavad viihem oblikllapct ja robkern Cvitamiini. Kui lchcd on koristatud kuiva ilmaga, vf>ih ncid jahedas kcldris vt"ii kiilmikus ka m6nc plicva siiil itada. Marjad lehcd ei sii.ili.

KADUNEWAPAEV ON 2S.JUUNI. EDDAja EDUARD PAUKSONijargi

SO(JGIPEET SOiigipcct on hii~ti siiiliv kOOgivili, mida saab tarvitada peaaegu aast.aringsclt. Toiduks tarvitataksc nii j1mrvilja kui ka noori lehti. Maitsvamad ja vii.lirtuslikumad on viiiksemad, mille ille 10 em labimtXidugajuurviljad. Need" on kuivainc- ja suhkrurikkamad ning ncid on hi"1lpsam kceta. Noori lehti kasutataksc suppide ja salatile valmistmnisel. Rohkcst1 sisaldab juurvili suhkruid (km1i 12o/t..), nuurcd lchcd ka mii.rkimisviiiirsch Cvitamiini. Juun·iljas leidub mmncid immorganismile vajalikkc mineraalaineid, celk.Oigc kaaliumi- ja [osforiiihcndeid. l'eeti soovitatakse rohkcsti siiiia verer6hu alandamiseks, vereloome ~timulcc­ rimiscks. aincvahemsc parandamiscks rasvumisc puhul Ja vee! Usna mitnwtc te:v!sehilirete korr~l. Toorest pcedimahl:' on ralwameditsiinis ammustcst acgadesl ka.~lllatud kOhtu lahtislava, pOlctikuvastase ja ,,aluvaigislava vahcndin,l, ~vovitat:ikse k.a pcu l'l'rc~;omnc alcr.Jsklcroosi ja siidamc riitmihairete puhul, vlilispidiscl! soodustab haavade kinnikasva-

m

Loomaliha

Scallha

LnmbalUm Sultsuslnk Suttsuvorst 160 VOl 150 Piim (I) 14.50 Kanamunad (l.k) 3.50 Kartul 1-3.00 20.00 Kapsas 10.00 Porgand Pcet .9.00 Kaallkas 10.00 Sllml 19.00 Sibu\apealsed 50.00 KiHislauk 200 Hapukapsas 25.00 Hapukurk 45.00 Mcsl 310 6unad 60.00 Kurk 43.00 Tomat 110 r~cdL<> 60.00 Till 110 10.00 V:irskc r:ilm 26 mal 1992

Nr22 (244)e Neljap8ev,28. mai 1992

120 72.00

90.00 70.00

80.00 72.50 70.00 160 150

87.50 85.00 80.00

3.00 11.00 10.00 8.00 6.00 7.0D 35.00 !00

2.90

65.00 55.00 130

120

67.50 55.00

87.50 75.00 75.00

120

140

!50 2.90 10.00 15.00 8.00 5.00 5.00 50.00 15.00 50.00

115 50.00 100 11.00

.s.oo 10.00 8.00 7.00 3.00 'S.OO

12.00 12.00 300 75.00 55.00

12.00 2000

50.00 200

45.00

13.00 3.00 10.00 7.00 5.00 6.00 5.00 40.00 100 120 15.00 20.00 300

10.00 2.75 11.50 9.00 5.00 4.00 4.00 30.00 30.00 120 13.50

35.00 140 65.00

35.00 130 35.00 30.00 14.00

160

18.00

3.50 13.00 15.00 10.00 30.00 50.00 10.00 20.00

45.00 45.00

65.00 55.00 120 115 140 12.00 3.00 10.00 5.00 5.00 5.00 5.00 20.00 30.00 140 6.00 15.00 250 25.00 30.00 80.00 30.00

57.50 55.00 !00 120 !50 12.00 2.70 8.00 5.00 5.00 4.00 3.50 50.00 30.00 !00 10.00 15.00 190 38.00 150 40.00 70.00

8.00 Konjunktuurllnsl irnut


TARGU

Kiilvioiievad juunis 1.E

2.T 3.K 4.N 5.R

61 7P S.E 9.T 10.K

11.N 12.R 13.L 14.P 15.E 16.T 17.K 18.N

JUUr; lsrfrrUSAJA ALGUS, maavanna kalduvus juur 12ni,18st Ois, maav<irina kalduvus Ois 17ni, 00K0LMAOHT, aikese~ne

----leht17st lehl21 ni, 22st viii, tormi- ja maavarinasoodumus

viii, iiikeseline viii, liikluskriitiline juur, 66K0LMAOHT, vukaaniline kalduvus juur juur18ni, 19st0is Ois, vulkaanilinesoodumus leht4st leht, ISTUTUSAJA LOPP, ~iklusllriililine viii 22sl, liikluskriitiline viii, liikluskriili!ine viii, vulkaani~ne kalduvus viii viii Ois Ois 6is 12ni, 13st leht; ~ikluskriiUine, vulkaani~ne leht, vulkaaniline kalduvus leht leht14ni, 15st vii viii, vulkaaniline kalduvus viii 14ni, 15stjuur

19.R 20.l 21.P 22.E 23.T 24.K 25.N 26.R 27.L 28.P juur, tormine 29.E juur 22ni, ISTliTUSAJA ALGUS 30.1 Ois 19st Niiske ja jahe ilm piisib jullni Ieise dekaadini. 4_ ja 8.-10. on veel jatle. claid 01d. 18. 2!ates on loot a tiiehsl suveil~'!. 18.-20. orr ebahanlikulf soe.

MARIAjaMATTHIAS THUN

9

TALITA

LOODUS A/TAB

Srlges toidulrwaf NOGilSEVORM (" Yhleishyviin"- suvetoitude vOistluselt) 200 g nOgeseid pesta, knpatada soolaga maitscstalUd vees ja peenestada. TassiWs odratangc kccta vccs vffi kooritud piima.o;; pehmeks. Jahtunud pudrussc scgada nOgesed. 1(1 kl kuiviku- vOi leivajahu, klopitud mona, soola, veidi sqhkruL ning r-dSV"d. Kiipsetada vonnis. NOGESE-REDISERULLID C Yhteishyviin" suvetoitude vOistluselt) NOgcscd pecncslada ja kupatada soolaga maitsestamd vccs. Jahtut;~ult scgada koos jahu, kccdetud kartulitc. kooritud piima ja munaga ning valmistada laigcn. Kiipsetada soured Ohukesed pamk:oogid. Rediscd kccta soolaga maitsestamd vees. keerata pannkookidessc ja siiiia kuum.:ah. Sobivad sulavOi, hapukoore, paksu kohupiinia •<'li Jle!ipiimaga. LEILITIIGI

Meie bioloogiline kelt 1

lga lund oopaevas mOjutab inimest nii kehaliselt kui vaimsclt. Nliileks ci tonne keegi end Ohtul sama reipana kui hommikul. Ning seejuures pole Uldsc t.Jjhtsust, kas ollakse varane vOi hiline arkaja. Ni.isiis alustagem hommikust.

KELL 4. Kcha saab portsjoni stressihonnooni ~ kortisooni nccrupealistest: otsekui oleks magamise ajal patarcid tiihjenenud. See portsjon on vajalik selleks, et olek:sime argates tOOvOimelised. Pardku pOhjustab see aktiivsuseslist iihtlasi ka mOnede baiguste agcnemist. Varastel hommikutundidel on eriti suur siidameinfarkti oht. Vaevusi esiueb ka 8stmahaigetel- sellel tunnil on bronhid ahenennd. KELL 5. Neerupealiste koorest saadav kortisooni kogus on kuus korda suurem kui paeval. Erinevatel kellaaegadel toimi vad ravimid erinevaiL Seepirast arvestavad kronobioloogiat tundvad arstid hormoonide loomulikku eritnsr'iitmi ja kirjutavad varasleks hommikutundideks vilja suuri ravim.iannuseid. Recgel: kolm konla paevas on ammu vananenud. KELL 6. Kortisoon lOimib kehasisese aratuskellana. JQivitub ainevahetus. Veres suureneb suhkru ja aminohapete sisaldus. Nii valmistalakse eue tOOlc asumiseks vajalik energia. KELL 7. Arkamiscle ja duSSi allldiimisele jfu"gneb eine.Unune· nod reegel- hommikul sOO kOVasti !-on taao;; moes.Toitlustusspctsialistid margivad, et hommikucinc ajal peab inimene sa;:una vahcma1t 2000 kilokalorit, et saledaks ja.Ada. Sarna pomjon Ohtul aga pOhjnstab rasvumisc. Asi on selles, et hommikutundidest kuni IOunasOOgini muudavad seedeelundid sUsivesikud energiaks, Ohtul aga rasvadeks. KF:L.L 8. Nafumcd toodavad suurc hulga hormoonc. Enamik inimcsi on tee! tOOkohta. Ent argiaskelduscd pole nei"d vccl jatigiluil hOivanud. Meditsiini scisulcohast on huvipakkuv see. et reumahai· getel IOhuvad kondid just sci ajal valutada,_ sest valuaistingud on blHDmikul eriti teravad. Halb nudis suitsetajatele: hommikune sigarett ahenda,b suuresti veresooni. KELL 9. Kellele on ette nahtud siistid, tehku see protseduur bommikul, et ei tOuseks palavik ega tekiks turseid.Organism paneb hasti vastu rOntgenikiirituscle. Loomkatsed on tOestanud, el colid, kes said scllel kellaaja1 suuri kiiritusdoosc, elasid veel120·pficva Rotid. kes said sama suure kiiritusdoosi kell i.ihcksa Ohtul, hukk:usid 13 tunni piDasL

I

·KELL 10. Kehatcmperatuur saavutab mak:simumi ning scllcga seoses lu suurima LOOvOime. Eriti aktih-ne on liihim31u (piisimaIu mOjutavad- p3rastl0unased tunnid). Kella iiheksa paiku loetud tckst jillib meelde parcmini kui see, mida locti kcll 15. Ent ta kustub ka malust kiiresti (umbes nadalajooksul), mida aga ei saa Oclda piirastiOunascl aja1 loetud teksti kohta Hi ina teaduscmched juhivad Uihelepanu asjaolule, et sel kellaaja1 saavad inimesc paremJX>Olsed jasemcd snore energiahulga. EnnelOunane ldiepigistus on palju tugevam ja encrgilisem kui para.o;;tiOunanc. (jargnch! Psiihholoogja raviarst M. FILONOY

Kas apteek avitab? Ecstlaste suhtelisclt Korgc haridus1.asc, kchvavOitu kliima ja iilisuur tahunine ikka ja alali lli<kl tcha on tcinud mcie maast p~ug:.L kus apteegirav:m~id on juba ammu palju iw.sut.atud. Kui me N Li idu vennalikJ..-u pcrrt.'. kuulusime, kus ravimcid vasl.avalt clanikc arvule jagati, olimc al:ui suurcs kitsikuses. Mo~;kva amctnikc pahe ei mahtunud, et Ecstis 2-3 korcla rohkem ravimcid kasutati kUJ NLt:-. l..cskmiscll. Raske oli, aga toimc tulimc. KOige vahem pQOrati tahelepanu aptcckidcle. Madalamat palka kui apteeke.r ci saanud kogu suurel Yencmaal mine kccgi. Kui iildine laguneminc algas, andis esimescna jarele kOigc nOrgcm li.ili. Ravimitcga varustam inc muutus liha juhuslikumaks. Vcnc farmaatsiatOOstus jai prdktiliselt scisma. Yaljast ostmlscks puudus raha. Tcgelik olukord siiski paris lnotusclu vcel ei ole. Enamik-

meic haiglaid, kus rohuteadlased tasa-wrgu asju on ajanud, suudab olcmasolcvate varudega vastu pidada aas1a IOpuni. Thsi, valuvaigistit..:. aslrnaravi vahenditc ja vee! mOncde ravimiLCga on scis vtlga hal b. Kuid aegajalt siiski midagi saamc, ka rahvusvahclise abi komts tuleb iiht~teisL Paar kontcir,crit vOi autolllit mOne nadala ragant on tanuviliirt abi, kuid Ecsti vajab ravimeid iga pti..:v paar vaguni-

tii.iL Selleparast tulcb olemasolevaid varusid kokkuhoidlikult kasutada nii kodus, haiglas kui ka aptecgis. Ega iga pisihada puhul prnegi vaja lablette neelata. Tthti saab abi soojast piimast vOi kuumast wesl Ka arstidcl tuleks aptccgist jarele uurida, milliseid mvimeirl vee! saada on ja millcga mida asendada. Saata haige otsima ravimit, mida cnam ammu Eestimaal pole. on lausa kurilegu. Ecs on kcvad ja suvi. Ei lOpe

l.EIIBIT PEEGU folo

majandusraskused sellega, kui loomad viirskclc rohule paascvad. Ka ravimeid tuleb cndalc ise kmjala ja kuivatada. See pole ra•-kc ega kc.cruline. Lapsedki suudavad aidata. Meie looc.ius on piisav-.Ut .rika.o;; ja suhtelisclt puhas. Ravimtaimcd ja taimsed m.vimid on ka jOukalCs maadcs pracgu vaga populaarsed. Pole IOOla, et ka ncid meile abi komlS saalma hakatak~. Rasketel ja segas~l aq!~t<kl lcidub ikka neid. kes so,.:.ts..:-;1 veest kalu piifiavad. Ka r"d\' •mt.aimedest ja nende kasutamiscst on ilmunud raskc ntha eest mUiigile Opetusi, mis kriitikat ci kannata. Mida millcks, kuidas ja kunas korjata. sclle kohla jagavad teavet kOik aptccgid. Kes cnda tcadmistcs kinde! ei ole, saab sealt alati vahcma II head nOuja OpctusL Ja seda tasulal

N00D SAKSA FIRMA •GARDENA~ ESMAKLASSILISED AIATOORIISTAD KA EESTIS! "GARDENA" TAGAB

SA~SA

K6RGE

~LASS

I JA TEIE RAHULOLU

OSTA MEILT: -a:u.runt JdukJd ~kaataJs~ja v3@ta~Jsprttsld

-kastaJavoolikud ja nende otstkud nlng klambrJd ~kaataJsvoolJku vanker -vJbQutuassRdmed -tOOkindad- ja palju,palju muud

TULE JA TUTVU ~GARDENA" KAUBAGA HEIE JAEKOOGI KAUPLUSTES. ' VOIMALI~ TELLIDA KA KATALOOGl ALUSEL.

OTSIHE KAUPMEHI EESTIMAA ERINEVATEST PAIKADEST, KES SOOVIKSID MUUA MEIE POOLT MAALETOODUD A I A N D U S T A R B E I D

KAWO S0ERDE

Nr22 (244} e Neljapaev, 28. mai 1992

Jrul&


10

K 0

D U

ruumi teha Lub&ti Endlile mOni paev puhkust, et appi saaks minoa. Kodu likvideerima! Kui 1.a jallc Aegviidus tagasi oli, siis saadeti koos teiste sOduritega taas sinnakanti, et ilks maja ara vedada. Endel v6eti kaasa, kohalik mccs, tunneb kaarti, teised olid vOOrad. Kuid aravcdamisele kuuluvas majas elas vee! vanamemm sees, pliidil kees parajasti supikatel. Ei raatsitud memme lOunat rikkuda. Lammutati hoopis teine tfihi elamu naabrusest. Aga tuli paksu pahandust. Jargmiscl paeval saabus Matrossovi polk just selle maja jii.rele, mille Endel eelmise l6una paiku minema vedanud oli.

Varsti tuli perenaine Mare koju. VA!NO MERESMAA fotod

Kallebarda metsavaht Kaks koeht ka- Bim ja Bella.

Aslusimc Kallcbarda mcL<;a\'ahi t'iue

~issc.

Endcl Ramie oli kodus, ·tuli kohc varavalc vastu. Kak!i koeru ka ~ Bim ja Bella. Koerad

olid suured, kuid sObmlikud, Nenile nimcd jaid kohc meeJde. Oueaia taga maantce tiiires

jooksid lambad ringi. Kas nad mmema ci lahe? Ei nad llihc kuhugi, vastab percmees. Kas

nad niimoodi auto alia ei v5i jiliida? Kaks tiikki on jaanud ktill selle kolmekUmne nclja aasta jooksul, mis rna siin arnetit pidanud, vastab metsavaht rahulikult. Ku~gi Oues on viiga ilus ilm, kuLSus peremccs wppa. Tal oli kullakallil tbOpii.eval aega, et j uttu puhuda, tlmdus, ct ta isegi tahab dillkida. Miks tal aega, see selgus peagi. Tuli vill ja, ta on martsikuust saadik pcnsionar, ehkki ise alles TliisjOus mees, vaid 6laastane. Ja ilma ti:X'lta ci oskagi elada. Nagu

suurcm OSi.t ccstlastest. Aga niisunmc oli iilcmusle tahe, riigim~tsandusc~ Jabiviidavate muudatustc tulcmus. Nii et endine tubli mctsavaht peab praegu aru, mis elukescga i.ildse peale hakata, kaed ri.ipes ei tahaks ju kuigi kaua ismda. Endel Raude on neliki.immcnd nell mlstat rabanud mctsatbOd teha, viimased 34 Loksa metskonna Kallebarda mctsavahina. Ennem oli metsaraiduriks muja1. Varsti tuli koju ka perenaine Mare, kes tOOtab keskkooli sOOklas, ning lauale tekkis kohvikann ning muud head~pare­ mat. Endcl on piliit Surust, seega aladclt, mis viimasc ajani N Liidu sOjavae poltigooni al\olnud. Ise oli ta parajasti rahvuskorpuses acga teenimas (SOndate aastate a1gul)_, kui tuli kiire kii.sk ncnde pcrelgi Surust ara kolida, et -Vcne sOjavlicle

Niisugune on see ecsti rahva saatus olnud. Aga kodukohta pole unustatud. Surulased kogunevad tiinavugi jane i.ihtekokku Suru mi"lisajuures. Milline see clu muidu Loksa alcvi kiilje all on? Hullemaks lainud, vastalaksc. Peksmised, vargused. Endalgi viidi just s:ija kUmne meeui pikkune saekaabel ara, leidsin metsast hiljem vaid kesta, siidamik vlllja rebitud. MOOdUnud aastal kliisid aga seavargad, seletavad perenaine-peremees Uibisegi. Nemad tulid ?mneks varem kui tavaliselt koju, sauusid peale, muidu oleks seast ilma olnud. Nagid, keegi auto otse lauda ette aja~ nud, pagasiruum lahti, Oiendab seal meesterahvas, nende siga, umbes 50-60kilonc loom silles, jalad ilusasti kOiega k5hu alia kinni tammatud, tassib muudkui notsut autosse. Kui pererahvas kurjustama hakkas, viskas mees sea vastu lahtmist p06sasse, sOitis ruttu minema. Aga k6it maha ei unustanud, jOudis kaasa krahmata. Meie

H etki muutuvast ajast Elan maal. TOOtan koolis. Valut<m siidant Eestimaa luleviku ptirastja tahabin Leieni tuua

p.w 'lllla

arvamu~l.

. Kilmme a<ISlliL tal!asi ci mfJelnud rna criti mcic ;naa potiitilisc vOi majandusliku olukorra i.iic, aga ilks asi, mis juhtumisi meelde tuli, on see, et sObranna isa ldiis parteikonvcrentsidel ning sai scalt defitsiitseid kaupu osta. Eks me, plikad, omavahel siis arutanud, kuidas suureks saades ka htisti clama hakkame ja laolistel koosolekutel end !Ounamaa puuvilju tllis pu· gime. Teisalt meenuvad rahva seas 'liikunud naljad. saitdikute -tile, kel!e!e pakuti \ips.ist asen·-' dusk:i\tt. mis ka siis· pooJthrulfeannaks, kui mees· _ise tukkuma on jaanud. Aimasime Uiiskasva- ,

nuid jii.rclc siit~ ja scaltpoolt Lundus see tookord: saad auraha ning saimc oma koduse kasvarinda ja hakkad sclle andjal tusc, kcs kommunistlikuma. \.:c,., kummardama. Poiss, kcs mu isam:1ali~c suunit]u<;cg<L Eg-<1 kOrvalt meile anwd hca haridurnc lapscpOh· Onnctu o!nud. kas ~c c.cst ministrile c..-::sLikcelse Uivoi sclleparast, ct llhenda\·aid nukfmc pidUs (venc -keeles kiivabu pii.evi jagati iga paari aasla deti parteid ja valitsust muidugi takka ~ riigijuhtido surma purohkem), sOitis paan p'deva p~hul ~ voi siis selletOttu, et va~ rast sOjavlikke aega teenima. Enne k5rgkooli sisscastwnisek:limiste plleval naidati klubis tasameid! Sec tundus absurdne, suta iga~ugu hiiid filme, mis olid maalapsc jaoks omamoodi jill raske kivina stidamele. Miks si.indmusja meelitasid ligi. topiti mundrisse, saadeti kaugeViis aastat tagasi oli mul vOile, alhuati rangele distsipliinile, malus osa v6tta parimate kooli~ JOigali ara k6ik. vflima1used lOpetajate vastuvOtust Toomilma mingi va1ikuta ka priimuspeaL lstusime paarisajakcsi-pa- tel? , rasl pidutikko. -IOunasOOki suu· Ma Ci saanud olla tanulik rii~ res saalis ja- klisimc jargemOO-- gile, kes ei -arvestar.ud rriuda baridusmi~. proua-GretS- :, ealcaaslastega, ei arvestanud kina ldlesJ. medalikesi va~tti inim~stega·. · _ - --. . , :- y~ . ~idUiik,-aga_.ptsut'tottcr' fituliseJ sUVet_OJ~n.k-Ulal~ks_ '

<

;

muidugi kirjutasime autonumb~ ri iiles, kuigi see oli tagurpidi keeratud, er raskem lugeda oleks. PoliL,.eile teatasime. Po~ litsei leidiski varga kl!.ttc. Oli keegi milSman, vist tileajateenija. Noh, cks kut<;uti siis meidki politseissc, varas oli seletuskirja kirjulanud, anti seda lugeda. Ja mis ta selles siis kirjut.as? Kirjutas - et olla meie hea tmtav, sOber, tulnud klilla, meid kodus pole, vaadanud - siga Iahti prutsenud, jalulab metsa poole, tema pili.idnud ldirsakandja kinni, toonud koju lagasi, meie niiiid si.itidistavat teda varguses, aga pidavat hoopis heateo eest kiitmal Vaata et ise vee! kinni ei llthe valesiii.idiswse plirast! Niii.idseks on kiill see meie "sOber" siinse tolmu jalgelt pi.ihkinud, Loksalt lahkunud. Otse alma taga mtihiseb mets. Vahtkond oli muidugi suur, i.itleb metsavaht, tile 2000 hek:tari. Kui siia tulin, oli alia neljasaja. Aga suurendati pidevalt. Ega ei jfudnudki seda paris korda teha. Ei prutsenud igale poole ligigi. Vana tuulemurdu

jai vee! maha. Kas siinkandis kasvab ka suuripuid? Ei! Rannas ei kasva miDmid pikaks, llihevad mule ldi.es jfutdrikeks. Valgej5e ffietskonnas, seal oli tiks suur llaab, sai kasisacga veel maha viktud, Ule -9 meelri kiittepuid andis vaija, jamedad oksad olid ka teisel. Siin aga on Uks vi'Hmas kuusk kiill. Peaks oma 4,8 tihu vaija andma Aga see selsab vee! pilsti. Siis rilllldsime vee! Eesti kroonist, viinahindadest, meenutasime Mare silnnikodu Vihasoo Ristil ja lliksime lahket pererahvast Uinades IOpuk:s laiali. sest tegelikult ootas meid ki''liki kusagil rni"mi pooleliolev

tOO ... Kas metsavahil ka palju kiitot? Ei! Metsavaht on kiibnas. Lasti pensionile. Vana "Dru!ba"~saagigi ei jaetud malestuseks. JAAN KRUUSV ALL

Kadriorus harm Ri.ii.itli juures. kilib mOnel kummalisi teid pidi. Seekord tehnikwni 16petajana. MOni rliagib, et tahaks endisi aegu tagasi. Et siis, kui Stalin Pidulik oli. lkkagi Eesti Vabavee! valitseks, ei julgeks keegi riigis, koolid ll!.bi, teed iaia viihemalt varastada ... Mainib, maailma avatud. Muudkui mine... Lbpetajad olid cluet BreZnevi ajal oli kOike saada, rOOmsad ning vastuvOtu vilil.rilija nutab taga odavaid kaupu, sed. THnusOnu Oeldi sel paeval mida Gorbat:Wvi-aeg vccl tumainult cc~ti kccles ja ccsti mecle paisa1.ajOudis. Nil tiihise asja les. Olin tlnnelik, et meie poisse peale ei tule, et selle ascmelc, ei nopi cnam NOukogude annee mis· tollal kulutati, ei suudetud oma jiiil.a si:ile1usse, et nad saauut muretseda. vad koh~ lennata nii kOrgele, Ega uut moodi mOtlemist kunagu tiivad kannavad: Siis oli sagilt ()ppida ei saa, ka valuuta paikest ja vabadust nl'lnda pa1ju eest mine. See tuleb iseseisvalt kui tarvis ... omandada. Oigupoolest on-vaja Kiillap on k6il oma lendudelt minna ta.as -nende tOdede juurmaa peale tagasi j6udnud. Tade, mis esiisadel elada aitasid hes-tahtmala tuleb tunnistada KOik areneb aga vaga visalt ja saamatusl ise ol,la, oma protr -siida valutab; tajudes m~tteleemidega' ise toime tuBa. Aga . m8ailma piiratust -enda Umber · t-ihk sa:ab ka selles vaesuSes ke-. meie Uinase& paevas. vadkiUv -tehtudja saak kas':vata--tud. Maam~hel:niipalju,etteWt~ EPPJALkKAS mlsl i~Qai',Qn, ega ta WOdega Laine-Virumaalt

Mtta .jill· Ain.olt,

ll10tlemin6


--------

K

0

0

11

L

Rakveres, vaiksel rohelussc pcitunud TMstuse tiinaval seisab vana. koolimaja. Suur ja sObralik puumaja, ehitatud cnne

viimast sOda. Tanaval uitajalc v5ib jlliida mulje, et slin on pa-

remad ajad mOOdas. Ent kes selle maJa uusi peremehi tunneb, see teab, et lugu on vastupidi. Siin koolimajas on alanud uus elu ja ees ootab pOnev tule-

v.ik. Selles majas Opivad Rakverc Vabakooli Seltsi AJgkooli lapsed, kes mOOdunud nadalal 10-

pelaS.id esimesc kooliaasta. Nende klassitoal on roosad sei- · nad, klihmudt( ja mtihnadega vaga vana, 'ent uueks varvitud

roosa })(~rand j·a helcroosad kar-

dinad. Seinte on laste tchtud pildid, laes omavalmistatud paberlinnud. Nagides ripuvad omalehtud kiiSitOOkoLid, omaniku nimi, pltikc ja lained peale Ommeldud. Siin on lambavillaga Ul.idetud heegeldatud kanad,

n5elapadjad, kootud flOOdikotid ja muudki veel, mis aasta jooksul tehtud. Ning suur hulk pilte, mis k6nelevad Opetajale lapse maailmast, tema tseloomust ja arengust sOgisest kevadeni. Izaohel on oma laud ja tool mng ki'lik istuvad nltoga klassi keskele. Keskel on suur vaip, millcl.P~ris palju tcgevust tmmub. Uks nurk klassts on teistsugune kui teised. Siin On Iilii, kive, muru lillepotis ja kOOnal. Nagu vahelduvad aastaajad ).a looduse ilu, nii vahelduvad hiled ja muu selles nurgas. Kord on see _jOulu-, kord paikese--, sligisel k.iipsete aiasaaduste altar. See on nurk., mis elab kaasa aasta ri.itmile. On algamas viimanc koolipiiev. Nagu igal hommikul, ootavac!-. Opetajad klassis laps~. Iga tul~;~at. teretatakse ldi.ttptdl. Ta on st~n tga p~ev oodatud. OpetaJa Eve alustab paeva OMdivitsiga. Koos Opetajaga lauldakse, ja liigutaksc klassis ring:i. Kui on joostud, ki'lnnitud ia buldud,jiirgneb Opctaja Ave fnuinasjutt. See kuulatud, hakatakse pilti joonistama. Igaliks tecb seda nit, nagu tema fantaasia ja temperament juhivad. Qpetajatele on iga laps tsiksus. 1ll.lle kOnnitakse ta:uldes klassis ringi ja tullakse keskele vaibalc kokku. Algab mOistatuse.

Elas kord ••• oli k-ord .•• iga paev toob ·1ue muinasjutu.

!VIe kasvame taeva poole mfulg. Siis saab vaibast saar, kus ilmberringi laiub vesi. Kui rahmeldatud on nii palju. kuis siida soovib, istutakse vaibale, ~s laps siliitab killinla ja OpetaJa Eve raagib muinasjuttu. Kui lugu li:ibi, on vahetund !dies. SMgiaeg algab vaikusega.

IG1sku andmata vOi keelamata., vaid silmadega k6neldes oota-

vad ""'""'jad

kannalillrul~

kOik jaH"Wd vaiksclcs.

lwni

Siis Siiil-

dawkse kiiiinal, v<lelalcse ldllest kinni ja tllnatakse SOOgi eesL Selles koolis on sMmine rituaal ja toidusse suhtutakse austusega. Lauakultuur ja korrektn:e •sOOmine on siin pidevaja aeganfiudva kasvatuse tulemus.

Armas piike, armas maa, J3tku Ieiba. VAINO MERESMAA folod

lga vabakool Eestis on alustanud oma rada. Raskeks pahk.lik:s Iroigile on Opetajate valik, nende oskused, tOOtahe, suutlikkus ja entusiasm. Vabakooli i'lpetaja peab kogu aeg tMd tegema ka iseendaga. Ta ei vOi vili>ida ega saa endale hoolimatust lubada. Rakvere vabakoolis on prae. gu Vai~ 25 last ja 4 Opetajat. See on JU alles a!~~; Aga ki'l1ge algus oli nii. Anne NOgu oli pionterimaja dicektor. 1 cma kais loengutel ja tutvus erinevate pedagoogikatega. Siis otsustas rtihm entusiaste Rakveres hakata tegelema altematiivse pedagoogikaga. Alustati vanast pioneerimajast, roiliest ehJtati antroposoofilistc pOhimOtete ill.nd uut tiii.ipi lastcaed - Kaui"i Koot. (See kool v1111rib omaette tutvustamist) Anu ja Eve·olid seal mullu 6aastaste kasvatajad. Stigisel alustasid nad oma lastega koolis. Eve: "Otsisime eneseteostust. Opime kogu aeg juurde. Meil on head suhted Rootsi Jarna Steiner SemiMriga ja tihedad sidemed ~oomlas­ tega. Seda tililpi Icoolid hoiavad iile maailma kOkku. Meie vasto tuntakse suurt huvi ja meid abistatakse. 1-2 korda aastas on hea pliiiseda sinna keskkonda, kus samas laadis on aastaid tcgutsetud." Aline: "VOtame huviga vasto

seda. millega mujal tegeldakse, ja vaatame, mis se1lest melle sobib. Oma kultuuri, Iooduse ja aialoo!<a peab alati arveslliDia.

Mcie fooli erineb teistest Stefoer--koolidest selle poolest, et me seome oma Ope-

tuse eesti rahvalaulude ja - mllngudega." Koolil on haridusministeeriumi litsents, mis annab Oiguse pidada seda kooli ja anda bari· dust ning tMtada oma prog· rammi jHrgi. Mida tahendab vabadus too-

l.

?

"·Eve: Vabadus uthendab vaba-

dust 6petaja tOOs. Laps saab siin oma teadmised vabamalt kui tavakoolis. Vabadus on ka kooli juhtimises. Meie kooli ju· hib amult kolleegium, see on Uhiskondlik omavalitsus. Anu: Vabadus koolis tll.hendab, et laps kuulab vabatahtlikult Opetajat. Anne: Ja lapsevanem viib vabatahtlikult oma lapse sinna kooli. Pedagoogiline tOO on korraldatud nii, et lapse! on huvi Oppida, ta tahab Opetust vastu vOtta. Ja O~tajal peab olema autoriteett.Vllgivallaga tegutseminc on sellise kooli surm. Anu: Lapse areng peab kulge'lla tcma vOimete kaudu, tsp. set peab olema valikuvOimalusi. Seeparast loodame, et tekib ka teis1 altematiivkoole. Meie eripl!raks on lastevanemate suur osa kooli k.l!.ekaigus, nende kaasaiMmine kOiges. Eve: Tavakoolis langeks mOni nOrk laps kiiresti sttessi, meil on tal rohkem aega arene. da Paljud iapsOO on elanud mustvalges tohib-ei tohi maailmas. IG!.sit:OO, fJMdimang, joonistamine ....... kOik on aidanud neil vlirvide maailma sisse elada. ,_ Nad on Oppinud enda

Nr ?2 (244)

iimber vHrve ruigema. Anne: Mcie koolis -kaivad lapsed. kelle vanemad ei tahtnud panna neid suurde kooli. Nad usaldavad Opetajaid ja oma lapsi. Ning lastel oii rOOm iga pll.ev kooli tulia. Kaks aastat enne kooli oli lastel vOimalus 1asteaias: sellesse OfK;tllslaadi sisse elada ja vanematel aega mOelda. Seejilrel alustati kooli jwres eelkooliga, mis oli juba esimese kooliaasta euevalmistus nii lastele kui ka vanematele. Rakvere vabakool jawmebki 3 etappi: Kauri kool vaikestele, aastane eelk:ool ja selle jll.rel

Iklass.

Eve: Oleme enamasti harjunud, et kohe peab ntlemusi n!gema,. Meil on tulemused aastatepikkuse tM viii. See, mida laps siit koolist kaasa saab, jMb temasse eluks ajaks, iik:skOik, m!.:; elukutse ta valib. Meie eesmfu'k ei ole teda kaitsta elu eest.Me ci tee !..st eluvOOraks ja . pole ohtu, et ta eluga toime ei tule. Meil vaid -voimendub elu teine, mitte-materiaalne kiilg ... Suurt rMmu teeb see, kui naed, et oled edasi lainud, miQagi saavutanud. Ja samas on tunne, et edasimineku vOimalusi on veel palju. Kogu aeg pead ole· rna valmis enda kallal tOOt:Ima. AvastamisrOOm ja I.abi~lamis­ rMm annavad j6udu. Onnelikuks teeb, et on lapsi ja kestab vanemate usaldus. Lahk.usin koolist tundega, et olen saanud vaid veidi aimu, millist tahtsat tOOd teevad Rakveres noored Opetajad Eve Tervinsky, Ave Saluri ja Anu Kor· sar. Mi'lnikord vi'livad nad vist end tOOie unustadagi vOi, nagu nad ise litlesid, kaotada ennast tOOsse, et end 1eida.

ANNIKA POLDRE

e Neljap.iiev, 28•.mai 1992

w_-


r '

MASSEY FERGUSON

TRAKTORID

'! '

'

! '

''

' '

--,,~"-•' '"~'~"~~--~~' ,,~ -~,

"' -,

·~ --'~

•' ,_,

~~

'•-• • ' • J . - ' - .. ~~~

~''' C•<.-•~~ ~--

__.

o··----.,

• voimas ja vastupidav mootor • okonoomne • kerge ja mugav juhtimine • igale sobiv kaigukast · • efektiivne hOdraulika • suures valikus erinsvaid mudeleid - 47 kuni 200 hj

I

I ADRAD 1 mudel AA •sahkade arv 3, 4 voi 5 •lihtne ja tookindel ehitus •kivideta pollule

mudel AT •sahkade arv 2 kuni 5 •automaatne kivikaitse •kivistele poldudele

'

i !

--1

!

Oled sino kolhoosist, oled sino talust voi lihtsalt tehnikast huvitatud - oled oodatud kulaline ja meeldiv partner pollutehnika noitusel AGRI 92'. 11. - 14. juunil TOri I. Massey-Fergusoni importija Eestis on AS AUTRA , Tallinn, Heino 33, tel 49 41 40. '

g

Nr 22 (244)-e Neljapiiev, 28. mai 1992


13 MILLAL HAKKAB MOISTUS ULE HINDADE KAIMA? MARGO VAINO

mingad, . ploomid; 6unasordid hakkamiseks veel paari piieva. on paljudel sed tublisti pikcnenud (nii a lid kastani v6rsed Tanavune soodne kartulipaneku aeg langes gate 6itsemisega- secga varrurahva soovttusega. Loodust tiihelepanelikult jalgivad inimesed miirkava(j, et sa rna liiki 6unapuudest Iah!1vad m6ned lehte ja hakkavad 6itsema 10-12 paeva hiljem. Uldjuhul on siis tegcmist veesoonele istutatud 6unapuuga. Kui m6ni k:irsi-, ploomi- v6i 6unapuu vireleb tugevalt lehteminekuga, on otstarbekas seeveel juuni algullimber istutada 6igesse kobta. Ka Piibli Lauluraamat (1.3.) viitab, · ct puud sobib istutada veesoone k6rvale. Juuni algul ootan OOklilmi (3.--6. juuni), mis eriti tugevad ei tohiks olla. P6hiline osa viljapuid peaks OOkiilmadest paasema. Kahjustamata jiiiivad ka pohlad ja mustikad, scega ootan head pohla- ja mushka-aastat. Juunis sooja ja sademeid lile keskmise ei tule, rohkem on pilvetagust pi:iikest. Sajusem kipub olema juuni csimene pool, kakskolrn .paeva on vihmasem kil enne jaani!aupaeva. Jaanilaupaeva 6htu peaks olema kuiv. Teravili v6rsub juunis hiisti. Niiskusc puudust ei peaks olema . Hein kasvab hiisti. Kuiva he ina v6ib tegema hakata 17. juunist.

Ji)RI JA MARl

Kui Tallinnas kella kiisida, siis iitleb Ulemn6uimgu iiht ja

Mari kuulas tUkk aega raadiot ja iitlcs: "Ei tea, miks koorilaulu enam ei Jasta." "Jsej·u Jubasime koori siiiia," kostis Uri.

komitee teist, volikogudcst saad sa sada crincvilt vastust ning konsultandilt SOOlchckiiljclisc ettekande.

A ITSKOK

-

OLEN KO!ts.E

E.ESTLANE, ~RTUL.I­

KOOR/ &06NUD .. . ....

ENNOKALDE

- -

-

ANTS KASESALlLaulame neid laule j3lle 0Ni saalis kiirab saadik, saadik sec on ttihtsust tais. Palju tiihtsust alia langcs,

VIKTOR HOGORAU

Akadeemiline P61Iumajanduse Selts ja Eesti Agraar6konomistide Assotsiatsioon

korraldavad 3. juunil k.a algusega kl 10.30 Eesti P611umajandusulikooli aulas {Tartu, Riia 12) '."·

l?.(llju rohkem alles j3i.

lltlc saadtk, mu saadik, m:is sind UNi kiill t6i?

Due, saadik, mu saadik,

'

,- .

kas sa lahkuda v6id?

MARGO VAlKO

)WlllAS EESTI TALU ROOVLITE EEST KAITSTA'?

Oodatud on k6ik asjasthuvitatud!

Kasta hancsulg piima sisse, kirjuta puhta paberilehc

peale EESTI POLITSEI. Lase kuuma triikraoaga ii:le, kiill sa siis naed! -

Kutteks iira anda suur puidust MAJA Tallinn as. T66p Tin tel44 9917.

.

Kiire-loieriilt l kg Somm Jorh Aadniel Kiire nimclinc p6lluvirtsahvti auraha loterii loosis viilja J kg Soome suhkrut. Loostrattassc liiksid k6ik ettepanekud ja an'arnused Kiire-auraha kandidaadi asjus.

Loosi6nn naefatas A. VAHTF.RILE Laiinc-Virumaalt, kcllclc liihctamc Soorne suhkrukoti. Eripreemia teravmcclscima ettepaneku eest saab MARl ANDRENSON P;irnumaaH-

~uh!trut

sellek:s on sam uti Soome suhkrukott. V6itjate suu rnagusaks! Aitiih k6igilc osalejaile!

Ohistu "PURJlA• korraldab alates 10. maist Eesti krooni eelse

KAUPADE SUURMUUGI.

"NAERIS" P~kume

Hinnad alandatud 20%. jargmisi kaupu (ka Ulekanderublade eest}

:J SOIDUA_UTO HAAGISED

~Njamiga•;

.J KESKKUITEKATLAD KS 6 12,5; 0 KOMBAINIMOOTORID SMD 18, 21, 22; 0 ROOSTEVABAO KRAANIKAI,lSID (koos segistiga); 0 FRONTAALLAADURID TO JOSTESILINDRID, SIDURID; U Rootsi VESIEMULSIOONVARVID (5 toonQ.

Samas vahetame U SOO-Jiitrit "Ziguli" OLI 2000 liitri BENSIINI Al92 v6i Al93

vastu. Info telefonidel:

INFLATSTOONIRUBLA

'

TARl\10 VAARMETS

(8 248} 5 54 90, (8 248) 5 55 84. (8 248) 5 63 86.

Firma TEVE mOOb nii Olekandega kui ka sularaha eest mesilasmOrgi kogumise ELEKTRISTIMULAATOREID MYAK01. E-Rk19-16 tel 53 24 8-2.

Nr22 (244)

MUUA finna "Kockums" renoveeritud PALGIKOORIJA "Cambi 70 66".

Vdil11JUS

25 000 m aastas. Palgi vastuvOtt kuni 070cm. Tel 58 62 63.

e Neljapaev,28. mai 1992

.m


r

'

if4

TEA

TED MUQa pakendis

Valga EPT Kaubanduskontor asukohaga Tsirguliinas mUUb,soodsate hindadega

Firmad & eraisikud! Suurte tookogemustega 00 ESMAR ehitusettevote

NIITJA-MULJUJA E 303,

teeb korda teie KATUSED.

SILOKOMBAINI E 281, DESINFEKTSIOONIAGREGAADI "Sterimos", VALISMAISEID MOOTORIOLISID. Valga tel

"VIkero"-BAARITOOLID

Ehitame uusi ja remondime vanu. Kasutame Soome firma "KERAMA" ruberoiditaolist katusekattematerjali. Garantii 10 aastat.

Hind kokkuleppel.

9 42 72.

Tel 77 08 00, 77 02 33.

(40 1k). TOOpkl8-17 tel7214 84.

AASMAE AGROFIRMA vOtab tOOie kogemustega LOPSJA. Perekonnale Uhepereelamu. Tallinnast 28. km Parnu mnt Harutee peatus. Tulia isikllkult kohale.

Tel 74 7110, 74 71 22.

ASMERKEN

Pane tiihele!

miiiib rublade eest 35 tm HAAVAPLANKU, 15 tm HAAVA VOODRILAUDA, 15 tm TAMMEPLANKU.

ASAKONE muub ulekanderublade

alates septembrist i 992. Korter kOigi mug majas.

IMPORTSEEMET. Hind soodne!

M6DRIKU UHISTU

Te144 20 74.

LUKKSEPPI ja KEEVITAJAID,

. "Scania L 36 11 (diisel, 15-20 1/100 km, present) libisdiduga 50 000--60 000 km, vOimalik ka hulgimUUk.

+ varuosad.

Auto on laup 6.0&. Tallinna autoturul Kadaka t ja pUhap 7.06. maaliinide bussijaama esises parklas

1<19-13.

Info tel 42 17 82.

Lp tiinane ja endine KAMBJA KOLHOOSI TOOTAJA!

.

.

6PETAJALE

vajab farml sigalasse traktoristi- ja gaasikatlakOtja (!aberitega

Muiia 6tonnine VEOAUTO

.

bioloogia-geograaflakeemia

ja sularaha eest uliheade kvaliteedi· niiitajatega pakendatud

Tel2114 39.

Kokkuleppel tehnohooldus

Rapla maakonna

KODILA PCHIKOOL pakubtOOd

S600AKOKKA.

Tehas "METALLIST" pakub talupidajatele

Tel4 71 33,4 7343 vOi tulia ISbiraAkimistele

kaherealist KARTULIPANEMISAGREGAATI

AUTOHOOLDEJAAM

(hind

8300 rbl)

ja TRAKTORI RIPPBETOONISEGISTIT (hind 41 932 rbl). EE0014 Tallinn, Leningradi mnt 53, tel 21 02 68, 21 12 58.

.

.

Valga EPT teeb javmth1b

auto IZ 2715 TAGAUKSI. Tel413 28.

TALl KOLHOOS vajab kiirestl

SEEMENOUSTEHMIKUT. Parnu mk,

tel (8 244) 9 16 46 .

Ole hea ja tule 30. mall kl 11 Kamb1a spordl-

hoonesse ning aita otsustada meie majandi edasine saatus.

Aktsiaselts valmistab kokkuleppel tellijaga

TOOosaku pirijaks saad, kui oled talunik vOi hakkad talu pidama ja seda tOendab elukoha omavalitsus. Kambja sovhoos, Kambja vallavalitsus

RISTPALGIST AIAMAJU-SUVILAID. Tasu sularahas v6i Olekandega.

Praegu miiiigil oleva maja

(2 tuba, pikkus 4,5 m, laius 2,2 m) asukoht on Vorus, Kubija tee 15,

T6RMA KARUSLOOMAKASVANOUS mOOb enampakkumisel

AUTOBUSSI LAZ, FURGOOMAUTO "Eraz", TRAKTORID MTZ 50 ja T 25,

AURUKATLA E 1/9, autobus~i

RAF

TOORIKKERE. Pakkumised ja Info Rakvere tel 4 so 06, 4 !i7 29.

ehitusmaterjalide kaupluse juures. Tel

7 15 63, 2 37 32.

raadiUses. Tasumlsel variandid.

Miiiigiks on traktorid MTZ-82 ja TALLEKSI p(illumajandustehnika. Inlo telefonil 49 82 10

Ostan MAAMAJA v61 VUNOAMENDI Talllnnast 60 km

TOOp ki1G-17.

sass.

Tiihelepanu asutused, ettevotted ja eraisikud! AS AGAR pakub teenuseid e TORUSTIKU VAHETUS, eVENTIIUDE, SIIBRITE ja ARMATUURI REMONT.

MOua uus K 700. Tanu te17 S3 66, 71542,71791.

ASTORMAL Teie teenistuses kOrge kval.ifikatsiooniga torulukk· ~ santehnikUd'JO\. Wt~·elektrlkeevltajad•.T06 ldife ja l<orraUI<. · ·

Tel 60 7015,60 7016-

>· .

.QS!ab

·sutirteskogustes . OKASPUUPALKt soodSahlnn8111'-:

TOOp kl 9-12, 13--16 tel 55 71 !i7.


OST

MUUK

15

VAHETUS

MOOa ALAUSVOOLU ELEKTROOD 0 4 (Hehhl) ;a ELEKTRIJ6UJAAM 10 kW koos kaheteljelise

haaglsega. TOOpkl9-17 tel (242) 4 36 51,

MOUa 1,Skuune lohmvaslkas ja odavalt uus botoonisogistJ. Hol!st peale kl 18 Tlnto1421367.

Vahellharimiskvl!ivaator KOP 4,2 vahet Tartu rootomiiduki vastu. Helist Ohtutt piirast kl21 tel (247) 6 31 '3-4.

MUOa v6i vahot suhkru vastu lohmvaslkas, h6bodano om kollikutslkas, saksa lambakoer ja loovutamlsoga noor kolli. EEl190 Lihufa, T66stuso 2-9 vOi tel (247} 7 8382,7 85 29.

MUiia haas korras traktor T 40AM (kolmnl.lrk) valuuta east. Rapla tel s sa 25.

Miiiia viiga hea mustavalgekirju noor lehm. "Maalehl", kood 771 MiiUa t6utunnistusega suure valge puudli kutsikad. Kuressaars tel 5 51 09. Kask.

RendlettevOte "ERA" pakub jargmisi

MAJAO

teenuseid: ELEKTRIMASINATE REMONT, ELEKTRIKILPIDE VALMISTAMINE, SE~DMEST AM_!~- ja KAIVITAMISTOOD tellija vOi ettevOtte materjaliga. Tel 47 30 34.

HIND VAGA 5SOODNE! Telefon 3 _9 6 2 2

Jarvamaa JARVA KOLHOOS mUUb tori ja eesti tOugu NOORHOBUSEID, Tel542 01.

Olen buvitatud

Maaa

KASE-SAEMATERJALIST.

avariiiAbiteinud JERAZ 7628 (199Q,a), vOib ka tagavaraosadeks. 6htutl tel 53 01 53.

Variandid: vahetus sae, muude tiiOriistade ja masinate vasto vOi ost. VOimalik ka koostOO metsa omanikuga. Soovin leida pikemaajalistja usaldusvUiirset partnerit. irhendust saab kl 8-22 Tin tel 49 63 45, Soome tel 8 10358-63 33136, faks 8 1035863 2315585.

AS OLEANDRA miiiib

ONISU,

0 NISUJAHU, k/s, I s, OSUHKRUT,

Ettev6te vahetab uue M 2141 uue "Niva" vastu. J6geva tel213 47,.2 27 56. MOOa VIILHALL 24x36m, Annarhe rendlle MONTAAZIKRAANA RDK. Tartu tel 7 53 66, 71542,71791, ASMENDELS ostab SULARAHA, Tel453456,

OTAIMEOLI, 0 FOTOAPARAATE

"Zenit" ET, 122. Tasu ka iilekandega.

1<19-16 tel 44 90 29.

KOSE EPT m u u b alandatud hindadega

0 BETOONTOOTEID-

iile 30 nimetuse. Hlnnaniiteld sularahas: vundamendiplokk FS 3 vundamendiplokk FS 4 vundamendiplokk FS 5 Kaubale lisatakse kiibemaks

442.513.532.50. 10%.

0 VAGUNEIAMUID,

0 KARBIITI. , Ostame

0 MALMil\1URDU.

Info ja

MUUa SULARAHA, Tel5568 81. MOOme ostjale soodsalt kokkuleppehlnnaga kvaliteetseid MAGASINIGA MESIT ARUSID, Tel (8 230) 9 67 89, VE ROSMET, JOgeva maakonna "KUNGLA" KOLHOOS pakubtOOd kogemustega GAASIELEKTRIKEEVITAJALE, Tel4 31 51.

LOOMAD. MUUa neli tOupaberitega (al r) paari· tusaa;ist mustaklrjut mullikat. VDimali· kud vahatusvarlandld. Vahet sOidukor· ras "Niva" (81) ja 21013" (80) uue 21ne 21 09 vastu. ''Maalohl'', kood 767. MUC.a lehm. Tal (8 241) 2 18 50.

'1•

M(iiia majast Viljandi linnas, vaba elamispinnaga. "Maalehl", kood 770. Ostan 3toal koop korterl v.a Lasnam<'ie.Tei43381D.

(5000 S)

Miiiia maamaja kOrvalhoonetega, aed, J6geva liihedal. V6imalikud variandid. Teal Dhtuti peale ki 17 tel (8 237} 2 17 80. Kirj JOgeva, Kingu 12. JUri Rahno:.t MUUa talumaja koos kOrvalhoonetaga (Jaut, saun, garaaf jm) Tamealus. Tasu kokkuleppel. Rakvere tel 3 07 63. E.Frank. Osten suvila v6i talukoha Piirnu kendis. VOimalikud variandld. Kl 8-22 tel 49 63 45.

SOIOUK/0 • MUiia soodsalt heas korras "Opal Ra-kotd" 2,0 I (1980). Tel4338 10.

MULia viiga heas korras VAZ 21061 (moOt<Jr 03). liibisOit 69 000 km. Hind 7000 FIMi ja U 407 komp mootor (passiga), sOilnud 10QO km. pakkumisad alates 1000 FIMi. Ohtuti kl 1851 Rapla tel (8 248) 4 5417. Vahel vOI mUiin 'A VIII F 21' (40 000 km) uue lfllkt<Jri MlZ 82 vastu. Tel 49 00 38, MUU211 vihest rem vajavad 'Willise" sil· lad vO-I vahet "MoskvitSi' t211gasiUa vastu. Tel (8 241)6 34 36. MUU11 M 20 "Pobeda' j211 suur pesurull. Kuulutuse ilmumisejirgsel3. pieval kl 18-20 T11rtu tel {8 234) 7 26 50. Miiiill QAZ24 {1980.11). Pimu tsl2 17 21. MUC.a GAZ 69 vOi v11het ehltusmaterjale vOi MTZ mootorl vastu. Tel (248) 2 12 77. MUC.a GAZ 24 koos rohkete varuosadeg211 (mootor, plekid jms). Tel {245) 5 97

,,

V211het ZIL 131L {3000 km) ratastraktori vastu. Rilkvere tel {232) 4 1461. AS miiUb pldev211lt kllsutatud diisel pa· kiautosid. Praegu niiiteks 'Toyota Hi211· ce" {1980, 1981,1982, 1983) eri mudelid, ka iahlise kastlgalsuzu 11211n (1986) jne. NBJ See kuulutus el vanane. Kl 8--10, 20---22tsl 59 73 as vOi kirj Peapostkgnlof', pk 304. Twl.

MUW. u - sOiduauto M 412. Tel 51 39

85, MUU211 GAZ 52 kap tern mootorlg211 (labi· sOli 100 km). TOOp kl9-13tel60 15 86. Allan. MUiia 2 'Renault 1s.:n.." (U79), Uks Ia· gav211raondeks. Pirnu tel S 12 21. UUiia "Super-Maz-54323" (1991, a.) + pooljiirelha&gis (1985. a.), present ja "Niva" {1989. a. Is. 8500 km). Tel 55 9S

"'·

Miilla heas selsukorras sOiduauto "Morrie Mavlna" (diisel. 1,5 I, 81.a); "Jawa 638'" ja 08-09 spOilerid. Tel (244) 60650,41031.

MC.Ua KRAZ 250 (92. a) vOI vahet 2 "Fotd Transltl~ vastu. 'rei sg 66 91, 453431. MUUa GAZ24 (must). EE0001 a.-11. 3775. Vahet V.q2106 ratastraktori vaStu. Tel 47 73 86. Ullar. MUC.a M 2140/54 {1984.a), K120-22 tel 4318 47. Vahet sOidukorras VAZ'2101 korrallku alatraktori ja haakeriietade vastu. "Maalaht", kood 768. MC.i:la VAZ 2102 Uaan 1986). Tel (8 241) 556 48. Vahet VAZ 2100 tOOkorras traktori T 25, T 40AM vOi MT2; SO, 52 vastu. K121st Rakvare tell 41 38. Vahet VAZ 2108 melsamaterjall vastu vDi mUUa. Samas vahst vOI mUUa 2 kiilmkappl "Saratov" llhe sagavkutmlku vDi metsamatsrjali vastu. hluti Viljandi lal5 76 22. Vahet GAZ 66 "Moskvlt§ 401" vastu. Tin ta12;3 113 77 \'61 Muhu S-139-.

Soovin korras ratastraktorit koos haaksriistadega. Tasumisel v6imaHkud mitmed variandid. ("'Panasonic" teler, kaugjllht, orig pakand, VAZ 2101 jm). "Maalrohl", kood 768. Ostan traktori JUMZ 6 rippmehhanismi kronstaini, 16slsv611i ja hoovad. Harju mk, Vaida.I.Roosmann. Miiiia haas tOOkorras MTZ 50 vOi vahet korraliku diiselkaubabussi vOi VAZ 2109 vastu. 6hluti te175 21 58 vOi HarJU, Kose 5 21 53.

MITMESUGUST MUiia GAZ 53 sildadeg211 alusra211m, SOt mahutl, punktkeevltusseade, "Ford Transit" Oll8deks, 1 tonn D,9m'm klitm· valtsplekld. Viljandi tel s 11 OS. MiiU11 kap rem mootor D so, M1Z s21e uued eslkummld (velgedega) jm 0$1 ja VAZ OSJe komplekt ukseplekke. •Maaleht"' kood 772. MUlia Poole telgid ia kummlpaadid. Tel (8 247) s 73 89. MUC.a 100tlltr1ne autoklaav. Pirnu, pk 121, kood MSS. Miiiia silmiiStatud ka.svuhoonsrooside islikuld. Pirnu, pk 121, kood MS6. Miiii11 2leljellced Ohkpidu~a, p00nongug211jai0ste5ilindriglltlllklori jirelhallglsed, kandel0uga 4,5 tonni. Rapla 'lei {248) s 64 77. Ostan soodsall van11aegseid postkaar· w, ehteid vms. KIB-10, 20-22 tet 59 73 85, 44 75 43. Pllr. Valmistame saekaatreid. Info OY METALLILEIKKAUS AB, 29570 SOOrmarkku, Suomi. Telja laks 35839770442. Miiiia mggtorsaag "Drulba" ja muruQiicluk vall.lutas. Mootor teiaaldatav. Ohluti Tin tel3410 21. Uus haamerveski DKM S vahet teravillaldllviku vastu \'61 mllUa valuuta eest. Varlandid. Ohtutl tsl74 97 59. K&-gl)aridusega kogemuatega loomaanrt otsib tODd (vOib ka. seemendustehnikuna). Soovitav Tartu Umbruses vOI mujal LOUna..festls. Tartu tel7 99 01.

26a naine soovib elamisPinda meal Uksiku naisterahva vOi pere juures. NOUs abistama vOi mahutama kapitali minglsq ettevOtmisse. Tartu, KUU\ri 16, liood 1370. MO!la uus pllmajahutl SM 1250. Tal (8 22) 77 0770. Ostan "'Simo E" ja suurl kasepalka. Kl

8-22 ta149 63 45. Oslan vanaaegq mootorratta "Rudge~ voi "BSA". E£0001 a/k 3775. Ostan Alutaguse rahvarlidect: "Maateht", kood 769. AS miiUb suure koguq valuutat. Tel 432916. AS oetab I!JitSugusl suJaraha ja Crleka.ndorublasid. E-A kl 9--17. Tel 432916. AS vahel Ulakanderublssid sularaha6 ja vastupidl. E-R kl9-17tal43 29 16. MUUa heina$0emel. Tasumlqt variandid. Vahet DT 75 adw MlZ 3h01malise adraga vOi mUUa. Toi (8 248) 7 46 49. Miiiia kollasl, orantl, pcvuni ja mhmes toonis rohellst Olivirvi. Hind 45 rbllkg. K17-1D tal (8 232) 4 14 06. MUUa paneele, vundamendlplokke, "Moskviti 412''. Nidala jooilsui kl 20------22 te172 32 89. MiiUa sOOdaja.huvel;ki, rehvld 175180 Ft13,01 ~mesiuks ja e1 pliit"LOsva" (uued). Ohtutltel (248) 212"74. MUUa S tm Ohukuiva ka.Misuda, libimOOI: 3 em. Hind 120 FIMI tihu. Till 55 56 88. Msts. Vahet uu!ll 3m3 kiituse mahutl plastikP,!I;Idi vastu. "Bella\" miHo pakkuda. 'Maaleht'•, kood 766. MiiOa Tallinnas: qar..af (PiiskC.Ias); mootorratas 12: 'Pisneta 5" (uus), 5rublane juubeliraha, 100 mm torud (300 m). Moskvas uued VAZ 21061, 2106, 21063 (autojuhld olemas). Kirj vene kselss EE0009, Tallinn, Pirnu mnt 4530-40. Trohskl. MiiUa 4reallne ka.rtulimuldaja. J;lrva· maa, Lehtsa, Jootme. Utkin. Osten seemnekartulil. Tsatada kogus ja hind. TaUinn, Sakals 17-3. MUUa minnipalke 0 20 16,7 tm. voru tel71339.

TRAKTOR/0

MUC.a viii vahet RS 09 kartulivotuma· sin i 2k_al jahfpUssi vastu. Samas '(ahet 2;1L·k!Uitlr T-4q vOi M1Z 82 vastu. Ohtu• ~i-tel (1l i;lO} 9"96 10, 9 97 07.

Vahet tOutunnistusega paarituseal!ne mumkas etemiidi vastu vOI mUUa. OhIUII.Pilide 1416 4312. KuUamiie. Vahet kan mullikat kaaru:li vOi 30 tm kasepaberipuu + kOmpenS Vaslu. J<> gava tel 3 47 00. Karu..

Vahet traktor,T 74, rjp~Uateem, but' dOOsef, '-gavaraosad T25 VOlT 16 v-as-tu." K-08--'-22 Piimu tel444~3.

MiiU211 2 lehma (poeg juuni IOpul Ieist korda). Tel (244).9 13 29.

MUiioi u_u_s va"alucckaarutfT.!i (8 2<qL7 15'50.··-- -·---- '-- • -- ·

!

Nr

_.vahet'ka$Ut teieviisor "-'lhl" C 281 0 61 PALJSECAM vid~sendi-vOi al,c,ar·, dioni ~·we:ltmefsler'' ao~bassl {uus).jli· -hipUssi val jahikarabiini::Vastu cvOi_ mUUa. Varlandid_. J,i\i,i .tel<nr, l~;-.J_ lehr:,kood579. •-· ·

~ (2~) Nelj~pa~v. 2~,mai~~~~iJJ~~ •


'.·•

T E

A

T E

D r•·····•••••••···••••••••····••••••••···•••••••·•••••••······~

Austatud Kalevi ja Kuperjanovi pataljoni veteranid! Taasloodavate vi.eosade juhtkond palub teid pataljonide ajaloo tiiendamiseks kiiresti teatada aadresil: EE0100 Tallinn, Narva mnt 8, Kaitsej6udude Peastaap.

TALLINNA RAHVUSVAHELINE ARIINFORMATSIOONI BORS

mi.iub v6i vahetab

:

P6LTSAMAA PllMAOSAiJI-IlNG

~

JUUS';~rh~~TRIT

;

vahpivass:d::.~xg:~·l:s~stutsehhi.

:

Teated teJS·12 53,516 75.

Tel49 66 42.

•• •...........ll!ll"·"······

VAATE.

~/s\/:Ru

Majanditele, pOUumeestele ja aiapidajatele. Tallinn-Saue, P3rnasnfu 11, tel 59 61 57. Miiiik nii sularabas kui pangaiilekandega. MiilrGIL: traktorid, pOllutoOriistad, tOOriietus,jalatsid, veerelaagrid, autodeja traktorite varuosad, tUOriistad, kile1 aiatooriistadja muu kaup.

TERE TULEMAST! TA_LUTEHN!KA

T?iSI't:~:~!lJ!llJIIIIIIT _-,,,_<

Esmaspi:ieviti kl10-13 tel 42 74 so:r.~ Tallinn, Tartu mnt 16, korpus C, tuba 4.

"'"

Vahetada IZ 2715 011 (vl1986) VAZ2101 vastu. V6ib vajada

remonti.

Lp TALUNIKUD! Riigimetsamaade

TALLINNA TALITUS korraldab 12. juunil k.a kl10

Tallinna Metsamajandi saalis Viljandi mnt 16

METSAOKSJONI.

Mliligile tulevad Jiigala metskonnas 1 lageraie ja 2 hooldusraie ja Vihterpalu metskonnas 1 lageraie ja 4 hooldusraielanki. Oksjonil mUUdava metsa kogus on

1-650 tm. Raielankidega saab tutvuda 1. ja 2. juunil Jiigala metskonnas ja 3. ja 4. juunil Vihterpalu metskonnas. Tutvumiseks kogunemine on kOikidel kuupaevadel kl 10 vastava metskonna kantselei juures.

AS Viru Talutehnikasse Kadrinas saabusid muugile:

MUUme ja remondime

ELEKTRIKARJUSTE IMPULSSGENERAATOREID.

300 I 400 I 6001 kultivaatorid (S-pii) siloloikurid 2- ja 3h61malised adrad soiduauto Volvo 343 "Ford Transit" kandejouga 1,5 t haamerveskid liipsiagregaadid kasutatud "Husqvarna" saed ja nende abivahendid 200 I vaadid

Generaatorite toide vooluv6rgust v6i patareidest. Tasumine sularahas v6i Ulekandega Tallinn, Pi.rnu mnt 134. TOOpaevadel kl9--17 tel 55 04 75, 55 08 08.

KURAU '<AS\,,,·-

Jiitkame tellimuste vastuv6ttu igasugusele talutehnikale.

Talitusest tel

Firma ostab pidevaH

PABERIPUUD. Tasumine koheselt

Tin tel 44 86 82.

ASJAMPART mUUb soodsa hinnaga

·VAZ 2108,2109 VEWED, S00TEK00NLAD, M 2715 KUMMID koos VELGEDEGA. 6htuti tel 77 03 75.

-·--

ADAVERE RIIGIMAJAND palub seoses t06osakute arvestamisega teatada enda asukoht kOigil majandi pensionaridel, kes on lahkunud majandi territooriumilt elama mujale. Teateid ootame hiljemalt 15. juuniks 1992 aadressil EE2354 J6geva mk, Adavere riigimajand.

Hommikuti kl 9-12 T1n tel 53 so 36.

piimajahutid

lnfot saab Riigimetsamaade Tallinna 51 32 56.

:

SUURMUUK SAUEL.

Tel74 48 13,74 5617.

SUGAWEEPUMBAD 4", 6" ... PUMBAD ja LISASEADMED, U PAIGALDUS ja HOOLDUS, 0 KONSULTATSIOON.

~

29. ja 30. mail kella 9-17

Ostame 2001iitriseid

Q

'···········------···········································..1

... .........

SUVILAKRUNDI vastu TRAKTORI T 25A (kabiiniga) ja kokkupandava SUVILA "Simo E".

ahlt-,;}~:i~ ~

-

AG Rl92'

LAULUV.I\LJAKULE

RAHVUSVAHELINE POLLUMAJANDUSNAITUS TURI11 ... 14.6.1992 INFO TALLINNA TELEFONIL 527-207

AS pakub

ELEKTRIVALGUSTEID: KM 24150, KM 24250, AK2470, AK 12 551 ja s6iduauto VAZ ESILATERNA PlANE. ' Minimaalne tellimus

1000 tk. Info ja tellimine t06p8evadelkl 10--12 tel44 57 39.

AS mOOb

NURGADIIVANEID '"Eva 1" OLekandega ja sularaha eest.

Tel 5863 24. MUUa uued IZ 2715 "pirukas" ja

PESUMASINAD ·v;atka automaat" Uksikult v6i hulgi, ~Oik rublade eest. Ohtuti tel 55 22 76.

-

r------------------------------------,•·············· .. AktsiaseHs mUUb Sveitsi firma "Heiniger" AUTOSID

LAMBAPUGAMISMASINAD

TOYOTA HIACE DIESEL

buss 1982,

CHRYSLER TALBOT POLSKI FIAT (kastiga)

1979,

1987,

Voimalus ka EP kursiga voi iilekandega voi vahetada EHITUSMATERJALI vastu.

Info:

kl10-12

tel49 89 65,

kl18-20

tel 59 61 74.

nOOd ka Eestis! Firma garanteerib tOOkindh.ise ja hoolduse. Saadavalka hobuste ja lehmade

PUGAMISMASINAD.

Hind s6:tub masina professionaalsuse astmest. Tartu, Postimaja, pk 181. Tel 313 24, faks 3 29 97.

L----------------------------------...J ••••••••••..-••


Maaleht