Page 1

109 maade proletaarlased,iil*lege!

Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee aja/eht

21·1989

. llmub

Neljopaev, 25. moi

oldoobrist 1987

~eDvigateli»

peainsener

VLADIMIR • BERGLEZOV: •

VOIKSIME TEHA ·PEA •.

:KOIKE ...

----NMu.ees

v..,

hldasti

- . . . ,...... muinold ja eltoodo jaMida mole .p611ullllljonci..-Y61. ted be el ole vabnlstama. Eestis on siiskt

ethwotteid. naiHe tehnllisecl v6111181used on vlgagi naitmei!Wgsed, kuicl aiH - · de footlftisv6imsui arvllistades on Yig• vilke. •Maalehe» kOsimustele n6ustus vastama llidutehase •Dvigetel• peainsener VLADIMIR BERGLEZOV.

!Jirt 3. lkl

Kea: «n~ab, et miasik-rootl toob .ruUTe hne jG' TOOMJmannaelu, .see eltdb. Viihefrluti Kodri Otsa puhul. Mist vm-umaa 89 on tumlaud miailu olembest kiill 1'0hkem meelehiirmi. Ei tea EeKimaal iihtki teiat pii:rjattul kauni.tari, keUe kohta 'ftii palju kuu!ujutte lijgt&b. Ata eJu tlcum.u 'ROOf"Ukeselt iikrikuri taiupida;nt141't pmeb jcmtGtuia kndama. Olgu oOi jutt kahe~ tiitrat .LiiscuC. l..iWl Kadril cmgi. Dogi 1'rimega Liisa .•. . Qmajafu clli lila kuakhDWie :teeQ&. et VDrumaa ikaunei-fflQ.t ~eidu ei 1&Cilm&cl,Hiu ~ ~L .. ~iu Livoonialt tuli K-*i juba enne a1gu.tt tulema. Miks? •VW«us polnud ...a. Juhewd niiQj ette, et: miAiko.udaat J)eOb n.utma endole jpa ettea.te tuunte ise .weftQU ja make-ttp'i tehcl. Kohclpeal aelpl', et OHl miUiln'ooni ihaldajaUt o~i:4 julibtn"id ja kOPneetikud k4a.su. Ulejcicinutef.e jdi aeg enne iga tviiljaastet Uialt 1UI)rila.» · ~ri .en1a1 oli Miss Estom4 valimiri txWdaJe.s Wc.s kurb hetk: kUi ·ka'lmitarid 'Tat.s:ulasid. dfinu tutar olek.s iluat .ottu tet•ud. Tema poleks -hobu.si oheliku otau pedanud.•

0ma maokonna

mi..iM pe4b Kadri iisna

tihti

V~'ln44

Tahoo e"e catuma. Kohiub olati ei an;restata uma kui to-

luperenaisega. VIc& mDjukG.I doom oU koguni oruanud, et mi&riau iirateeninu mii.iigu mna oo114isa plRine talu mah4 ja mludku Un.f!Ri•ufdf Vlb'Tu korteT! On. meeldivatki. Kadri voOOi Jkohal ripub pat, milk taga 011 read: «Kadrile, Vclrurmaa COim3eimale neiule. · VGrumaa noormehed T4Uia7UJ.Q.» «Haanjarnaak, iluduakuningannale» Uikitotud kiTjade pakis on ilea jiirgm.iae: •Liaalu Miu V6Tumaa ffitUle ciiiirite Te

viihemalt Nobeli Tahupreem.iat. Ainult Teie mainim.ine aitas mul ~ ·kodWO'ja talu ya.;amille oUuse v!.Utu .. .» Nii et vdhemalt Uk.s pere hakkas Kadri mOjuZ talu pidam.a. (MUs VOI'umaaM KaciTi OtBast kui talu.pe1'eno.isest m5iU lugedo tifnase tehe ll.lehekill-jelt.J

MERIKE PI14

L£MBIT PEEGLI fO'to


-~-

Hr.ll (87( • Meljlple•; 25. . .1 .,..

Maailma pollumajandus llollandls. toldab Db Iarmer ira 112 inim.eH Olid ajad, kus

ole

ek.sllna-

tult miiiirasime. kes on kes. Alles hil'juti tundis iga(i;ks melst end

kunSti asjus ekB-o

Perdina. Ni.W.d on saabunud aeg, lrull kOik on ma:.ianduae 'ja eriti

pOllume:jand:use asElu ise suunab meie pilgud ,pOllumajanduse poole. ~ :toidupoea Ju midagi vaadllta pole. Kui avalikustadatundjad

~

ti

arvud,

haarasid

pa]jud

peast meie teravilliaikaod on -:nilsama .suured nagu sis-

seostetava vilja lmguB.

ost-

nud oleme ega mi5nel aastal .bmi vili&Ummeod miJtjbnit tonnL Niied Siis, kuhu kulub -.Iuuta. mida .oteka eluliselt ~ boopis mujale. Nliteks

--ostmiae1al. VOi moodsa 11eboolmgia cwnandemiaeks. .;ra PaJ_-

.

.- miUeks veeL

'finapieVa

1

Ujadege

!kur&s

Viiksem kul MOSkva obiaat

oma t6llae, pealegi firma patrioot. nil et tema .suust kuulen ma mOndagi ka firma kohta.

... Algas kOik .sellest. et Uks J:tlilul- tildines oma ametist. Ta mOOs vOrgud maha ja hakkas·tegelema ka~ tega, ning edenes ael alal -paremini kui kala<pil:Qgts. See oli meie sajandi kllnnisel ... 1912. aastal hakkas umbes sama as~ llaga t.egelema keegi pagari poeg. 'MOle!riad rajasid oma · -seemnefinna, mille _sihUm sai saagikate, baigust;ele vastu.pidavate ja kliima'kindlate sor-

On iiks lroht, •kus viike lapp maad toidab ira suUTe ihulga in-imeai. See Jmht on Hollandi Kuningriik ehk Madalmaad. Arvestuste klohaselt suudab meie rii§is iJks pOllumlljjandus~a toita 9----.10 inimest,_ ~~ineuhi~· ~~ Itaalias -pisut iile 20, USAs 80, Hollandis 112. Kuidas on see Wndis vOimas kunpanii «BeWimalik? Ja kas me ei saaks l<>•. U{unagi vedasid farmerid sealt ikogemusi laena:ta? Esita!lin need lcllsimused ini- siia ~ saa.rtett. .paatidemesele, kes asja pab'jalikult ga. Niliid -aga, vaadalke, oil tuMeb - meie saatkanna pOI- 'iimberringi kOOglviljaaiad, lum~andusnOunikule Haagis liihidalt Oeldes, polder,» seleNilkolai Ibraglmovile. Esimese ta$ Kindt, kui me finna pealdisimuae l)e&le soovitaStahul- lloone juurde jOudsime. ga aajalikke ,}robtumisi HollanTean, et visad hollandlased di eri paigus, sest oma silm on . vallutavad maad mere1t ;tl(ikkkuningas,. Telsele 'kUsi:musele lhaaval, ehitades tamme ja vas~ aga kindlalt: cSaaks torjudes vett nende taha, ning lkiiU. Jri. peaks.,. Veel andis ta kuttiveerivad siis kuivak:s jiamulle rea arve, osa otsisin ise nud merepilbja. TeaR, et :kolmitmesugustest ldisiraamatu- me aastaktbnneea on kuningtest. Allvan. e't need on viiiirt, riigi <territQOr.imn suurenenud ille 10 pro:tsendi ... et ):a 1~ neid tearks.

::a

KASKA MEIE V(JIKSIME PAKKUDA KONKURENTSI? olija aga Q&kab ·iliiha ka meie p')llumajandtaell kujunenud olukoiTB. juuri. Jille an kiibel viiltje'ndid nagu- .kulaku kui klaSsi lilwideerimlne, sundkollekti~

'JuurdekiJUutused,

I f

voluntarism, 'kaod, ikol-

lekti~&ndilte ma;janduslik Oigusetus: KOik on omavabel seotud. Rahandusm.inisteeriumi instruk:tsioonide ja ATK DuhtnOOridega kli.sist ja jalust seOtud kiilainimene ei saa inaalt kitte ·sec:ta, mida :too anda vOiks. Sullr osa saagist Ui.heb kaotsi !kehval teel p61:lult hoidla.sae Wi lattu. Ja 1innade kOOgivUjabaasidl Kes meist poleks seal abiks ·1dllnud - et madanenut poolmiidanenust eraldada. Ja poed, Jrus ilma tutvuseta suurt midagi enatn osta ei olegi. Muide, kauplustest. NSVL Siaemini.steeritimi viiraked andmed iltlevad, et mullu oli iga viies karluli- ja kapsaki.lo kaupluses kOlbmatu, ebkki se;da pQiiti .m1iiia standardse pibe. Samasugune saatus tabas -28 protsenti tomateid ja Mldtem -'kui kotmandikku popdi veetud viinamar-

j.adest.

Muidugi teeb see meele pahaks. Ja siiSki on Iroige olulisem kasvatada ja sli.ilitada va'alik kogus saaki. Aabitsatode? Olgu peale. Ent keegi ei vaidIe vist vastu, et i.gal pOUumaijandusega 5eiG'tud i.nimesel rippwrid ju veskikividena jalus «suure juhb .Qpetused. - mis sobib kokku sotsialismiga ja mi.s on sotsialismi.le tliiesti vastu~tu. Vaatamata sellele. et «sotsialistli.kud» tOOvonnid viisid Iangusele ja alla.kiigule, karistati nendest kQrvalekaldumist seaduse kogu -b,rmu.sega,. Seepiir.ast, eriti sene Ya.Iguses. etkapraegu ei suuda paljud doobuda pOhimD~tesb · - kOlasid hiljuti tiUesti :revolutsiooniliselt sOnad:- .. KOilk see, mis aitab Iahendada toiUtqn"obleemi, iJroik, mis attab rakendada meie agraarselktoris peituvaid vOimalusi - kOik see on Oige, 1:Dob kasu rahvale ja aotsialismile,,.

Madalmaades elab -(198ft a JOpu &ndinetel) 14 miljonit 806 inimest. Rahvatulu Uhe inimese kohta suurenes 1988. aastal (vOrreldes 1980. aastaga) 7,6 pro~nti. Toiduainete ja muude kaupade tarbimine suurenes samas ajavahemikus 7,4 pro~n­ tL Tunnitasu (ilma maksudeta) Oli :pOllumajanduses rt988. aasta 1qpus 16,1 kuldnat (ametliku kursi jil'gi vOrdub 3 kuldnat ao kopikaga. 2 kuldnat dollariga). TijOniidala -pilWI:us on opOHuma<fanduses 39,6 tundi ·(,1975. a oli kolin tundi -pikem). Haritavat maad on 2 mi1jonit 12 000 ibektarit. Sellest on pi)llukultuuride all 700 000 hektarit, karjamaad on 1 roillion 114 000 ha, 'kOOgi- ja puuvilja kasvatatakse ·101 000 ha avamaal, kasvuhoonete all on 9000 ba. Vabetuli on pOlluma~andusliku toot:m.isega Mivatud 5,7 protsenti rabvasti'kust. Eksporditi 1988. a 204 mi11ardi kuldna eest (s.o. 61 miljardit rubla; vOrdluseks: meie eksporti hinnati mullu 67,2 miljardi rublaga). POlluma~andustooteid vedasid hollandlased 1987. aastal viil)a ·48,3 miljardi ·kuldna eest. Madalmaade pindala (.kaasa arva.tud siseveekogud) on 41500 Jon2. Moskva oblastil - 47 000 km~ (ja Eestil 45 200 -km2 - TOI.k.). ... Meie elu oleks hoopis teine, kui poleks kartnud vOOrast 'kogemust nagu vanapagan paUiku. Ja ~ui seda, mida ise olime leiutanud ja viilja mOelnud, ole'ksime heldemalt teistega ·jaganud, - siis oleks meld endid ka ro'hkem usaldatud. Aga usaldu&, ~rediit Qn suurepiiral'le . asi, millel muide on Wime kehastuda toiduaineteks, kaubaks, hangeteks. Seemnebsvaiaja.*e vliistlus

Robert Ktndt on lkuulsa «Bejozaden» karnpanii (sagedamini · Iibtsalt «Bejo») iiks juhte, vastutab toodangu ekspordi eest Ida-Euroopa maadesse. Ta on noor, liikuv ja silmpaatne. Viiga kiindunud

cMeie firma annab beldelt raha teadusuuringuteks.• riUigib Kindt, klkates uakwnatu kergusega Iahti Wimsa laboratooritn:niukse. llbes llr.a:tsekambris on seemned -pimestava valgUae 'k&es. teistes katlletatakse muude nli:koormuste mOju. cSiin aga paneme proovlle nende vastupanuv6ime igasugwrtele hai.gustele,» jiitkab ta. «Vi1ja arvatud muidugi AIDS.» Aretades soovitud omadustega seemneid eri ]ll)iimat.ingimuste )a pinna9te tarvis, koondab fi:rma sellel toolOigul kOige nHrem jOUde ja vahendeid. Uurlmisosakonna dllhataja sOnutsi on teadustOO tiin3!Piieva seemnekasvatuse alus, jirelikult ka firma vundament. MOOdas on ajad, kus uue sordi aretamisele vOis kulutada 20--30 aastat. Tiiliapieva seernne!ka"sva-tuses Jdiib firmade pingeHne· ja kann vOitlU.s. Tarilija ei ra.huldu enam aellega. mis tootjal olemas on, ta esitab tellimuse, milles loetleb ka seemne soovitudomadused. Finna plliiab nOUdmisi ennetada, luues Uha uusi h'Ubriidsorte. See on Uks pOhjus, miks tal Qnnestub tavaliselt tellija SOPVe kiirmesti tliita. ~uidugi, selleks liiheb vaja selek.tsionii.iiride aas1:alkiimnete ~­ musi. AreiustOOs toetub ju iga jiilreltulija eelkiiilja Irogemustelo. Selleks et saada teatud omadustega seemneid, kultiveeritakse neid firma lEmingU alusel maailm{. eri -paigus ....: Euroopa maades, Uhendriikides, Indias. Metoodi.ka tOOtab muidugi vilja firma ja -peab' ti_~ hedat sidet oma aUettevOtjatega. Varustab neid Hollandis kasvatatud algmaterjaliga. saadud tellimusl kontrollltak~ se viga hoolikalt. Vapralt vastu- pannes jaapanlaste survele, jiiti.b tilluke Holland praegu kOOgiviljaseemnetega mahu IPOOleSt alla ainult Ameerika tlhendriiiki.:. dele. (Jii.rgneb)

KARl ON KOPLIS Baaa)amaal pe&b·oma kunaPs* 18Uala Jtirt Planhot koos abi--

kaasa Maiaga. Talu ll1l1U'IIs on tz ~. Planhofid kasvatavad noorloomi. Selleka on Dad wibatewtl kohaliku MUDiolllie so"hoo&lp lepinp. MaJandilt _estetaQe ftllibd ja mtltlakse mullikateDa tatrasl. Noorloomt on parem Pidada kat pilmabrJa. arn-..-ad pere~ mees ja. pereuaine. Need ei seo Dii Jtiislst.,.jalusl:, hlba-cl robkern. vaN aeca ja v6imaldavad Pikemaid kiill:ecl 'bini. kul pole booaja.tal,d. tlllevad Dad kalaekeat ltaiUadea neUa taanlta tolme. Oma jaoQ peeiaQe ka lambaid. Praea:u on loomad koplil. Jtlri Planhot Ieiab, et talukarja o• kopUs il!:'&ti parem hoida kui ma,tandi oma. Vlimaaest jiiiJ sqeli jirele m • maa.. · ptanholide maadel tebakse Prae&:u ka maaparandust. Ka~ja­ kopleid puhastavad peentkesest vOsa.st loomad be. LEMBJT PEEGLI iotod

TALU LINNAS 24. aprillil vOHis JOgeva rajooni t-.litevkomitee esimees Priit Saksingu juhtimtsel vastu abuse anda kodal1ik Ruudu Truusile, kes e'tab JOgeva linnas, talupidaRi.i-:seks 0, 9 heldarit maad. Et varem ei ole linnata-

ludest midagi kuulnud, ootame rajooni t.!iitevkomitee selgitust, milliSte teene-te eest faolisi talusid jagatakse ja mida sellises talus tootma hakatakse. JOGEV A TALUHIK£ LilT


i

I

I

i

-- - - - - - - - - - - -

!

"'· ll 117). Nol)oplev,ll. 111111

mt

ON'S ,,DVIGA TELIL T" ABI LOOTA? JA!guol ••J Vodob VLADIMIR BEl· LEZOV KOtcepealt tu.tvuRambelul ~ •• lli5aa sellelr&. mlda. tooda11

.OVlcaW•.

d>vigateH• toodang on viiga mitmekillgne. EsmajOOJH!a teeme seadmeid ja aparaate

JreskmasJMtilastuse ministeeriumile, kellele me auume. Nimetada vOiks teadusreaktoreid. keem.iata6stuse tebnoseadmeid, aatomielektrijaama.. de tagavuaosuid, ke.skkonnakait e!!admetest k&kvOimalikke filtreld,. ae&R!.ulgaa suurel

bulpl

aeroeoolfiltreid. otseselt BD1ll'eS valikus

RahvamajanclneeJe

'teenle vip. pumpi, autokraanalic:t SMK7 ja SMK 7M. 'Oka kofmaJMUk meie toodangust Uiheblti o13eselt rahvamajanduse kisutuaee..

Mlda on cDviratel• ...tnud Eesti pilllllllajand118111e? Atradele teeme varuosasid viiendat aastal 1987. aastal m1liisime agrokompleksile 8 autokraanat ja remontisime kolm, kuigi me remondiga ei tegeie. M66dunud aasta1 said pOllumehed meilt 7 autokraanat Veel mO.Usime

nelie lii-

nud aaatal umbea 50 nim.etuat; tehnosisseseadet. sealhulgaa mitmesugusetd

toopinke, kee-

vitu.s&gregaate jmt, mida vajatakse remondikodades. Kaa seUel aasta1 u tea.ta Pillameestep. tlbeat!atld Ja m.JIIt.d ecluphiiiiiJd. pJaa.. aidT Tiinavused IOplikud kogused ei ole veel teada, nii et tiipseid arve ntmetada ei oska. Jii.rgmise aasta plaanid on samutt praegu Hibivaatamisel. Varem olid meil ATKga otsesidetned, kuid niiiid on va.ta-

valt Eesti NSV Ministrite NOukogu mii.iirusele mooduatatud

tOOstuskomitee

komisjon

juurde

pOllumajanduse

abistamiseks ja soovid esitatakse meile Uibi sene komis· joni. Komlsjonil on olnud kaks lstungit, kus on juba ~u vOetud mitmeid otsti.;Jeid. Meile on esitatud kalu -~ekirja, Obes 47 ja teises 3& ninletust noutavaid aeadmeid Vastavalt sellele nimekirjale

teeme jiirgmisel aastal 10 kaheksatomlise tunnitootlikkusega trummelkuivatit, samuti on valminud tehnlline -dokU:mentatsioon hiidrofooride tootmiseks. Hakkame te~ pOllwilajandusele 100 ventilaato-rit aastaa. Fakkusime A TKle tootmiBes Wevate pumpade nimekirja, et nad saaksid sealt valida endale vajalikke. See - liDki vilke au nrmeklrjades e8liat1ult. Mis taklaab ATK iellima.te tiUmW suuremu mah. .T Melle esitatakse vajaminevate seadmete nimekfri, kuid puudub tgasugune tehniline dokumentab.ioon. Seni oleme osa jooniseid ise teinud, kuid meil ei ole pOllumaj.anc:luse asjatundjaid ja 1:00 venib pikale. Ka ATKI ei ole konstruktoreid. Ma ei r.!Uigi siin toojooniste:st, tavaliselt el anta melle ka tehniliai jooniaeid, mille pObjal saaks teba toojnoni"ed T6si, osa seadmeid on IIAidisteDa vaimis tehtud, kuid Deid. peame k<lllapeale

vaatama ja uurima sOitma, masina pObjal jooDised. tege.. ma. ATKst tDodi alia reklaamprospekt ..-Juko:o kiilvikusa ja tahetaJrse. et me aeDe p0hjal kiilviku valmia teeksime.Usun, et WilDe aeda teha, kui saame joonised. V6iksi:me teh,. niliste v6imaluste poolest te-ha ka soome )gwnbaiol millest aunuU juUu ali. kaid siin bakkab meld Dab .... ._ tatsionnile pllrama b 1aatmisv0imsus.

Millbae olek8 kujUllebud olakornwd vlljapl.laT

POUumajanduse abistUnise komisjonf teisel istungil j6ud-

sime jiireldusele. et on vaja minclsugust konstrueertrnlsbiirood. mls oleks vMmeline vajalikud dokumendid kiiresti viilja tolitama. Asi pole ainult «Dvigatells:o, ka teised Wi!stusettevotted. vajavacf jooniseid. Ukski tehas ei vOta tellimusi ilma nendeta vastu ja vaidlused Ding kauplemine vOib venida lOputult. Kat Y6iaQae nilflld need ntmekirjad uueatt e«e,. Biis mllUst osa llitn lllmetalhaft. viiks d)yjpie).a valmistada! Olen veendunud, et telmillste vOimaluste poolest vOiksi-

Elime1ed mete ~dikud jlmdsid Moskva.re piiha.piieva hommikul, mina jjOOdrin liia esfn4IP(ietla hommtkui. Moskva v4ttil meid va.rtu Uma poolest ;ahedal:t, cooja oii ainult 6 krocdi, aoa see .ei tiihenda, et kOQit elu riht ;ooe olekl. TegemUt oa vGQa pa;u. Iga piiev i.ltume .taadikutega tool, peame ftllU. wtido edui teho. Vajalikud tOOgnqrid oa kokku pa.ndud ja 'ti50tatJad. llf.mlcvas on ka -.aodikute 7dubi, kus ,faadikud Satw4d ~ pid(ula. Moskva ICIOdtkud tm ~Woosti tOOd teinud. Tana hom.mikul .'(kolmapiieoo hommikul - toim.etus} ei ole ved kongressi >materjale kiier, nii .ei oakagi Oelda, mis tiip&elt 46Qma lhckk4b- Ka pii.evakord ei ol-e praeguuks ved teada. M.eie aTVatU on

Rahvasaedik TOOM.t.S VA.REK Mostvost V6- kill- Ita 6iglosle

e

bltluosluhlndade nbnel.

klnge rtihtsam, et saatkrime

lifE p4evakorda rvlSUa, ·samuti lfRP kiUimued. T"41141eZ elindajate oalhtpidamUel peavod need «.;ad ael.gelu saama.

me

teha

nendest

vibemalt

90%. Arvestades aga

tehase

koorm.usl. on praktilisi v6Jmalui!i vihem. lima tebaae ibnberseadistamiseta saame ji.rgmisel

aastal teha ii!he kuni rubla eest. Tehasele jiiiivad ju kOik sentsed tellimused, kuigi toodang muutub i.ga aastaga teadusmahukamaks. Mllliaeks kujunelt kle110le..aaata-7 1988. aastal valmist:a5ime pQllumehele toodangu_t Qhe miljoni 69 tubande rubla ee.st. ~rvan.._ et sellel aastal ei tule

pooltelse- miljoni_

Kelle .UUV118es oleb ptellla

Parem.T

cDvl~

.tab;.

v-arem,

(armeeas8- e1

6iawJtab euDaSt

ainult

8eni.

IMEaee'

mei-

4

seUukotitT

«Dvip,tellp

...

' -•

._

pale .OW ....._,. See oli ja_ pjdin 8ldlele aD-. MlDa_ isikUkolt Diius ei ole, liellt _ . . _ tuJeb tiita. Kuid peab - - aru ka meie kol-Jektii\rllt. aest tlhtaeg eesti bele Gppimiseks on liia Ulbilre ja tingimusi keeJe ~ miseks ei l)lnud loodud. Olete e1an.a . . . kolmkfllm==,f ~ Su: babte eatl ~ Saan ana ~ ll®adest. kuid riA-he+· pole praktikat. Seal pall: GIDad ~ earti _ . _ ....... Jtnni mli&IIIIIUd . . . . aprillini ma 1reeleoekusele ~u pOOrata ei osanud, Sest iPl pool, kuhu vene keelell ~ vastaU .amu beJeL ltui kee-p t&.tf wne keelt ei osanud, -•~ · ...._ Y8brmdasin- ja Iiiksime tatiku. a.rr - · Olen n6us. et -eesti keelt on -.,..,_ J1e1i ,. 7 57 vaja. kuid selline n6ue tuleb n. -.RJr*•Dit esitada kobe iDimese siiatule...._ _ . _ ....., b IIUUkuL On vaja teha nit, et k.eele· f8lll osa toodanpat ja fllime.. oskamine muutuks 1n1mese siaefti oa ....W..9al& pldl a.- semiseks vajaduseks. Vliline ,...u.- -Ku e1 ...._ . . . _ aund vOib oDa ainult esma-"&eltu uuma 1ll&lell te1ae1 seks toukeks keele 6ppimisel.. pa1pa. kaa toorame Ja ta-rbtSoo•lte ehk vee1 midap UI

.,....Iii•• -...

.aca

-

jad IihenuLif

S!inkohal peab meenutama tehaBe ajalugu. «Dvi&ateh asutati 1898. aast.al ja hakkas tootma raudteevaguneid Kas need olid ainult Eesti tarbeks ja kust oli pirlt metall? KindIasti mitte Eestist. K.uldaa on IMd tlllirietaT Nagu paljudes teisteski ettev6tete&, Jleid et jitku. Oleme palga taSemelt Tallinna taOstusettevotete bulgu 13. kctlal, t60 intensiivsuselt aga teiaed v6i kolmandad. Tti6distsip1Un on meil range, ka see lllinnu-

Vliga tormiline oli teisipiietottu. Samuti oli lkriiti.kat peavane parteigrupi koosolek, mill prokurOri tegevute kohta. kestis iihest viieni ;a kut -vOtKaik:s korda on meie saaditia rona 27 rahvaMJ«dikut. Rekud kiinud Li.idu hinnakomigistreeritud tJli orohkem, kuid • tee eslmehe juures &iglaste kahjuks '1Wik ei piUisenud kllnepulti, lfte7Jde cea1 ka Eesti. Kiill aga .eainesid utti :Ja Leedu saadikud. Eesti esinda.;atest sai ainult Rein otlalon Oelda repliitri. Annm, -et paTteigrupi kOCISQl.ekut .oli vaja eelkOil}e Gorbatlovile, ku sai seUe 'kiii-

mellt noori

Ma ei , nlie Moskva 'ja Tal- le. nii venelasi kui eestlasi arlinna hllrokraatide vabel olu- rnee :eest pakku. Ntlild ei ole list vahet. Bilrokraadid ei ·ole • kit seda soodustust ja noori masina~ituseS asjatundjad, luleb t66Ie vihem. kuid piillavad dikteerida oma Palja- k&D.u • Celd:laaud rumalaid m6tteid. Seda tnitte teba.ses 'Je\rbltad ~ ainult mulle, vaid kogu kol- Wkumlaed. Ku oa1ete aea~ Iektiivile. m1s on palju binn- dell? sam, TOO tulemustest SO!tub Mina olen ainult lmlmllu ju- palk ja inimeste heaolu. nistliku partei liige,_ Teiste-Nil et igal juhul pe&b tehas liikumiste peale ei jitlW. libtolema iseseisvam. salt aega, toodki on We pea,. Milllne ou sliski tete lsUdik Keeleaeadue ' ' p f ..._

Kui «Dvigatel:o tootab edasi Viibem. sama nomenklatuuriga, on miPooltelst miUollit rubla, nisteerlumi aUuvuses· parem. mille eeat te v6ite piillUJDeeSt· Teeme vaga erilisi: tooteid, aidalta, et ole juat mar summille on vii.lja totitanud minisma. MiDiBeJ. Juhul v6ilu ,.. teeriumi instituudid ja orgaaumma muuiud& niiteka kilDt. nlaatsioonid. Selliste seadmete neb mi(JcmibT valmiatam.isel on otsesidemed Ainult siia, kui tehas iimber llhtsalt hadavajalikud Otseeiprofileerida. Aga meie too- demete kadumisel libeb rudang on viga eripalgeline, kes keks meil · ja nende1 aeltsi.hakkaks sUs meie seniseid meestel. kes aauvad TonmpeaL tooteid valmistama? Kui aga ~ tebas Saan aru, et see on viga Umber seadistada niitekB pOltahtis kiisimus, sest iga piiev . IuttiOmaainate valm1stamiseka, tahame poes-t osta p6llum8.- , on mul lihtsam .aita kOsimusjandussaadusi. Vaja on ·tliieli- .,<. W Iahendamiceb Toompealr;. ~ timber aeadistada t:ervea· kui teha ~ tebased Komisjonis oli juttu II6He MoUvaae. Tartu iebasest «VOih. X.. 1ehaa kuatab kobalik~ ku ..,rainetT "Oksikutele tehastele mid~ Peale vee jll elektri prakti- ~a anda on pooUk abinOu JB u.ett mitte ~

kuoi pole .......u-·a..t ..,_ ~ .. ,.Lei ~ ~ lml .,....... Wftl!' 1 sust. loote ala.t liJpaai ...._ mistegemist. ·vaja on i~ erinevate tehaste koopereeiJImist. See on . minu aiilav veendumus. MinU arvates peaks selliaeid tehaseid olema Eestis 3-4 ~~~ kuni kahe tubande t6i:itaJaga. Kuldq te aohtute Pooldan. Me kOik, eestJased ia venelased, tahame paremini eiada. Olen stin elanud ja toOtanud peaaegu 29 aastat ja olen kursil!l probleemidega. mis on slin illes kerkinud. Peale IME teist teed ei ole. Tehas jiiiib esia)gu ministeeriumi alluvusse, edasise kmta ma midagi tlelda ei oska. Seda peab otaustmna Eesti valitsus kooskOlas Liidu v~litsusega..

kui

VOetud.' tuU

hindade kehtestalniseks. Tahame saada oma pOllumajandussaaduste ees-t sama hinda, mis on kehtestatud Leningradi ja Pibkva oblastls. Hinnakomitee on seisukohal, et Leningradi oblasti hinnad luleb meiega viirdsustada. Seeses sellega gus 1.1levaate valit1evast meeloodame saada Leningradi oblasti- saadilruid oma liitlasteks leolutt ja olukorraat. hindade asjus. Pihkva oblastist O"Idse tundub mulle, et parseni juttu ei ole, nii et sUn on kOi:k lahtine. Praegu koostame teid on -riin liia.U !('SUe tlJMetud, kuigi parteilaate protsent MihhaU BronSteini abiga mirrahvasaadikute hulgas on viiga gukirja RliZkovUe, et saaksime klh"ge. lkkagi 6iglased hinnad. Et tahame .cada toetuat oma Mitmeid sdtt~imehi on siin IMEle, on meil i{lfll 6htu1 ftoh-tugevasti kriti:ft!eritud. Nende tumiaed IJIE t111tt1utamilelu. Peab iitlema, et meie 'VIIItu vaseas Lomall:init, Ikeda tahetaklitseb auur huvi. !Kuioi kOik se panna ioodavo konditut~ oa vGtltt&d kaasa 1neil .riooni{I'TUpi .erimehe Ueolul!e. tmltu-voetud JME dokumente, KlJige enam oli vastuvQiteid -tema lfdWge vanuae (63 <UUtat) ei piUa nrist ja >Siift ei ole ka.

sadaT

_

On vaja tOMada, mitte teia-

te peale nApuga niUdata, MiB puutub aga pOilumajandusse, siis lihtsalt oleme kohustatud teda aitama, kogu t&!stus peab aitama pOllumajandust. Pfiiiame igati arvestada pOI.lumajanduse soove, kuigi m6nikord oleme sunnitud mitmesugustel p6hjufiel ka ara fitlema, Siiski olen veendunud, et leiame Iahenduse ka kOigeraskematele kfulimustele. KALEV ":r'URK

-

mingeid paUundamiavrumalusi. Eelti NSV Miniltrite N6uko{lu erimee• Indrek Toome organiseeril m:ilild .3000 .ebemplari ENSV 0lem.ti6Ukogu mcter;alide triikkitl'lise_ .ja hom.me-iilehomme peokatd need kohale

-....

Veidi muret teeb •ee, et Lii-

du~~eiole

veef elumi.rki andnud. OleR ju valitud rahvaiOGdifcukl just kolhooside

3lJu:kogv.

poolt.

()m(.wahel oleme JcilU ·kokk1J aoawud ja roe.telnud, ikuid ametUkku kokkuaao.~ seni veel olnud -ei O_le. Sa.mas ft6r~ val on or-gontseerunud j"Kba

arhitektide Uit ja lkinolfit. KuiQi ,k(Jik ii ole ami liiinud tiip;sett nii, OOgU mrie .IOQvime, 011 Uldine meeleolu hea, olem.t"" optfmistid :ja loodame kts&Qe· paremat.

lcongreu .~stab, Oe!do. Arvon, etOO.hem:dt idbnme pdevo..

Kui kaua

on veel

!VG7'll


rI

'

Mr. Ji-(lrJe M.ilj._l••· JJ. _. i._

il1Vi1NUT/T AIANIJUSE UMBER Just Dii kaua lcelltis ATK par-teiJromitee laiendatud istuDg:i. esime8e plevakorrapunkti arutetu. kwl oli kline an koondise •Eestl AiandUII» peadirektori .kommunist Rein Aariku isiklik pa.nus elanlke paremas~~e varustamiflae puu- ja JcOOgivllj-

nine aeda tMdelda

--

10 tubat Kanadast plrit beertngatiinni ongj, M\U'JDllDSJdBt

Rakendatud.

slaeostetud tnten'siivtebDoloo-

liiaid · mablapresslmiseka

isONAVOTUS'r

maasik.almsvatUBeJ,

MOOdunud aasta] v6eti. elanike paremaks varustamiseks t6siseid meetmeid. TiiieDdavate aedviljakoguste vannniseks koduvabariigis tiis\eti kokkuostuhiDda- ja anti majandeile lisajOU.OOta kartulite ja kMgivllja eest. Elanikelt on varutud kMgivilja Jrokkuleppehindadega. Talvel tihenes koostOO ETKVLi Uuna-Eesti varujategL . LiBaks varuti aiasaadusi ka viiljastpoolt Eestit, sealhulgas Poolast ja.Uneartst. Poola8t on t saadud 800 tonni lrartuleid. Tiiesti uut moodi on tulnud toota4a iileliidulistel puu- ja kOOgivilja laatadel Kut varem piisaa ainult Iepingutele allakirjutamisest, ldlsiti nUiid lga

............... _

MIKS MA El LIITU MAALIIDUGA Olin otseos.liseks Eesti Maapoieval 7. mail Tilriu •Vanemuisen, Ohena.Eesti Maaliitu loonud 667st SMdikust, valitun~saedetun. sin,. iihe valla vastse museltsi poolt. S..lsamas ja veel hiljfml koduski lekkis asja kohta hulk tavatuid motteid, mida niiiid avaldada tahaks. EttavOimlna isa

oli minu mealesl

maarahvale trise hidap&-.

See annab 111,1e tohusa toe maaelu mOistuseparaseks ar~amlseks, oma Oiguste kaitsmiseks i• eneseviirikuse taastemiselts. Meapaevalist. rneeleoiu o\i Ulev, esj-alik, loov. Mina ega, olgugi tulnuna- maar.hva saaJt, hakkasin iihe enam end tundma seal sulis vOOrane,

valessa kohta sattununa.. Ausameelselt kiitsin heaks k6ik iihildokull*ldid: Eesti MN!iidu programmi, pOhikirja,. dekl.-at~id. OliIRIUfeS vihemuses soovisln iihenduwle Eati Maarahva U1Ciu nim&. Al;uUndinud Maaliidu tegevuspOhimOfted on rnulle viga siimp..u.d. leklsin rna, b.tid 51-bki ei saa ma temaga liituda. Ta •i ole lninu, mu arnetialli, rm; kodukiila inimestale mOeldud - see oli rm; turb 10demus: saolist W.kudes. KOigis YasiuvO.tud dokurnentides, kOigis Kin.w~ rligiti otsesinu kiill ...,ehvast, kuld sisulise rnOttesuunaga pOllumaiandusele, ~ sell.te. Oli sOn.vilkMhdi -ap.tajaffit, -ar'$1ideft, -~. veld korra pika pleva joob&H kuuldus Gfte m&he suuJf m6i5fet ......ts.nejendu5•. MandMttomisjoni ~ jirgi oil del~ hu&g.s PMM19U kolmv-and kolhoo51de ja sovhooside inimesi. Oli veel niiteb 7 talunikku, 6 tervishoiUIIMefi esindajm, 21 hariduM, spordi ;. kultuuri aiel tMta;.t, S bubenduse ja tee....-us. lniMUi, 2 Vaimuliktu jne. Kuid ei einsatli •tse&nMJtl Ka5 . . . . _.. sll1 l6elfl hulga need k6ige v~uli­ semed, ~. lokn.dl V6i on Moskvast tulnud lll6ni uus dftlttiiv ..._ a.kl peab ftifMtemegi _._.ahvab ;.

-afw•

lllitt. ..,.... - · .... hulbf

kauba eest vastukaupa. Viiet,eistiilkmeUne grupP tegi Moskvas t&dst t60d Iepingute .sfilmtmlsekB. Seda, et kOOgiviljakogused vihenenud oleO. viita ei saa. KaUbandUIIOrga.nisatsioonid

on

mOOdunud aastaga v6rreldes rohkem pua- ja JrOacivllja libi milOnud, ~ulps kartulit 4000 tonni enam.. ' Petpsi ii3rest pQOtakse varuda rohlrem kurki ja sibuiat

--"andid.

~ iuhid

mitpevad iilesaluleteSiiski on neode teentuast

vastandavad

koondisele.

~

"Ohistu

ni!tajad on liiinud. alla. varaiast. kOOgivjlja on -Hipiu ··rajooni ma.Jandid ille 3bO tonni vihem. mOUnud. KOik tecelepole • vad iihistu tegemi.sega. kellel-

Kulgi elanUre hldapirane varustamine alasaad.Ustega on t'Uuldatud, on ml1med asjad

tecemata.

Viljav6tteid ·Rein Aaliku

Kurldde

bapendamiseks soblVad k6ice paremiDi plasl:maslanumad.

ja

tiiuslUdru-

seni pOle suudetUd viia majaD.duslikku 'iuhtimist. Vaja on diferen&eerttud m'aksenormatilve, et iga kultuuri kasvatamine tapJcs samalt pinnalt sam:a

tulu. Beni on sortiment viihe, nenud. sest k6ike ei ole majanduslikult otstarbekas kasvatada. _·Edasi peatus aruandja selle aasta olukorral. Majanduslepingud on sfilmitud kOikide ATKdega, mille tulemusel on ri:lklikust tellimusest tilidetud IJfJ---70%. Kaubabaasi4ega -on kokkulepe tiiiendavate kontraheerimislepl.ngute sOJmjmlseks. Vastavalt Iepingutele kavatsevad majandid vihendada avam••kOOgivilja pinda; 460 hektari v6rra., kuid saqial ajal Planeeritakse '1,8 tuhande ton-ni suurust enamsaakj Katmikala kOOgiVUja pbmeeritak:se 1400 tonni eelmi8e auta tegelilrust vihem.

MWled. ijldj...,at huVi pak..

lru~d

KOSDIUSED JA VASTUS!ID

Kuidas suhtub koondise jubtkond aiandus\ihistusse? See on teretulnud nlihtus, et

gi pole aega' tootmisele tibelepanu pijijrata. K~

on koondises Jcaad-

riga?

Kabe asedirektori Ding tootmiSosakonna juhataja koht on tiitmata. Siiski on pUsavalt rahvast olemas. tegemata pole midagl jiiinud. Kas varu:mi8siistee rahul..

dab?

tuteks

N6ukogude Wim.Ule

nimda

rohkem

vastutust. Nii.OdSeks on vilja k-d:junenud nii, et tiitevkomiteed fiPnades. vastutavad, aga n6utakse Aarikult, TOnspojalt. OTSUS

otsuse

projektis

heakskiitvat punkti,

oll ette~

viis

neid ei 10etud. Rein Aariku too hinuatl posttiivseks, illejiinud punkte tuleb tlUendada ja pa~- Ehk pidanuksid kom-' muni$ti.d, kes vaJmistasid · ette otsuse projekti, olema SUSki kriitrnsemad ja enesekriitiUSemad. Seni on pooled ATK. DlU'tei.komitee koosolekud klsiUenud Rein Aariku ja aianduse kiisimust. Vaja oleks inimeSe1 Jasta tood teha. VOi ...

PEETEB PIIR

KAMAZid PEA VAD SOITMA KAMAZ on ilus ja suur auto, aga kas ta just p6IIumebele kOige paremini sobib, on kahtlane. Siiski on ta iib viibestest diiaelkDtusel tootavatest autodest ja selli.sena Gn ta meie bmsiinivaesel ajal p5Uumajanduses asendamatu. Harju rajooni majandeil ongi neid Jrokku 120 ringis, Mis lligub, see ktilub, ku!uvad KAMAZidki ning vajavad aeg-ajalt tebnilist hooldamist ja remonti. Kuna ma.jandeil ei ole otstarbekas oma paari masina teenindamiseks eri too-- kodasid ja spetsialiste illeval pidada, tegeleb nende teenindamlse ]a remondiga juba Ji.gi Deli aastat AVRE ehk -Harju EPl' ju\ll'eli asuv Autovedude _ ja Remondi Eksperimentaalbaas. Sam8 kaua piisivad ka Jahkhe!id teenint:!Na ja tee-

n!ndatava vahel.

-~~~~~~

Omaette kohal asuvad raskused, mille k6rvaldamine ei 9llltu 6ieti. kummastki. Masinad tulevad. -tehasest pooltoodetena ja vajavad enne ltiiikuandmiat fublisti kobe!nda-

mtst.

Tallinna Autoremondi Katsetehases remonditakse kligukaste, kuid seda tehakse nil balvasti, et osa Iangeb kohe rlvist vilja. Samad sOnad k.iiivad. Leedus remonditud mootorite kohta. Valmistajatebasest aaa~ pabatuJ-ti varuosi, miS RaJ. oute mastnate kokkupanekul on tunnlatatud praagiks. Eks kabu siis nendega korralikku remonti teba! 12. mall tulid A VRE juhtkonna ja Harju rajooni kolbooslde-sovbooside (lutomajandite juhid taas kokku, et asjad selgemaks riikida.lUUigiU paiju, ltuicf .eteeksrtliikimi..,..t;

-~U&el

K6ige edaSiviivam :00te oli aee. et -AVRE direldor 'Ain Pnutgel 8ooritas rimondi kiiJriJs' esflekerkiVate probleevu -~ Neljil 'aasta - mide korral koi;J;e tema .,oote joo)rsUl pole .auudetud bankiJJ6l;nluda, mitte otaida abi kol-

silfidlBtatala!e KAMAZide re• tboDdi -'dbeses :h\1\!itatuses', 166de ven~ ja tOO·hal-

olevat.

'tuDdu3 ast

inimese, &lis KAMAZidega tegeleb 7-8 inimesest koosnev brigaad. Aastas S:nnab see brlgaad toodangut 174 tuhande rubla eest. Mllline on aga

tiipne kasum KAMAZide remondi ja teenindamise eest, direktor Oelda osanUd. Mingi viike kasum pidi silski olema. Senise arvestussfisteemi

ei

jargi mOOdetakse A VRE

-~rogu­

tulemusi kahjumiga, sest tootmiskasumile lisatakse osa EPT

elamu-komntunaalmajanduse

kahiumist, rni.s ·muudab nul-

-

liks kogu tootmistegevuse. Ja tegelikul.t ei olegi sellest midagi hullu, sest A VRE ef ·ule

Kas ei tuJe just slit otstda mad,lakvaJiiMdrnse raaondl tap.j;Jlihja? Parem WI balYem tOOkorraldua e1 muuda EPT allasutuse Uldises aeisus murt midagi,, milleka Ills ~ 8mine kisumajanduae sDs-

teem on lagunenud, uut, turumajaodust veei el ole. Seldsed ~ katsuVIM! - . kuWaa vee peale JUda. Kust

leida -lliM veel aep. KAMAZide te•uwJDe piibenduda7 'Cks ma.jaoctimees arvas. et eca t'Dne mida&1 muutu, kui lipaks .a\) 8elgeks,. mida A'l'K&a ter--

mandate t.ikute ltaudu. Pa:raku et lruuinud aelgitust, mis PUuduat tuntabe.. Harju rajoosiis ilt:ka&i on INDdinud kasulds ~. mitu stendi .oJ.emas;' - tam,a kolaanda~ WOMe- abi. _yiktma'«tev~. ku1d })Ole vaevutud ~ l.oomulikult lubati 'ka olulrorAVRE ebakindlust muren.-_ liibiriikimilf! 12 nende. Uiiri~ da paralidada. SUuremale osa- . dab JeeA et Ain Prange} on llliRks vOi ~ Sa- 1e iilest&ltetud kiisimustele ei ainUlt dlrektori kohulletiitja,. tnuti oleks Wimalik mitmeid paistnud koo&Oleku ~ seda juba pool aastat. Kuigi ~- millest puudust .usJd nain8it lahendUst. Teadmajandite_ pootelf er kostnud ·.tuntabe. 1llsta valmistad;i :tamad -aga Utlesid, et majandi- tema vastu iihtegj paha a&;La~ kokkule;Jpehindad Jmopemeeste Pretensioonid. olid eelon kohusetiitja sUski IDldagi ratlivideL Ka sella pole RDi nevateet arvamusteavatdustest muud kui direktor. tehtud. tunduvalt tagasihoidlikumad. . Lahttteks ilii siisld. mid& wA VRE sOUdistab omakorda Ju siis polnud motet asjatult ha KAMAZidega. JAtta nad majandeid, et seal ei osata suud pruukida .•. seina liiirde paremaid aegu suurte masinatega" korralikult Kas on v6imalik olukorda ootama, katsuda ajada liibi Umber kiia, juhtide- kvalifiparandada? vanal kombel vOi . . . mooduskataioon on madal ja oma viPiirast koosolekut direktoritada niii.teks oma kooperatiivgade k6rvaldamise asemel siiiiga vesteldes selgus, et kui ne remondi- ja hooldualroda? distatakse teisi, KAL&V TIJJU< A VR.Es to6tab kokku Ule 200 da

kiltuHptu::qpade

lteDdi.

kuigi

~tellest

remondi pidevalt


5

141.11 (171 • NeljopleY.JS.- , _

ehk 1200 dollarit. Sellest 18-

Probenti aaab kibb~~:tzl llige rahas esmaste tarbevajad\iste-

·Azenaut modustatakse ar-

mutult. ADa 8000 q ,_piima aDdvad. lebmad ~tabe iuba· karjUt rilja, kiib pidev

rabuldami•b. (llejilnu Iliheb iihi!jlra...,.;... -_··sene eest ~i"'

kihbtdz oma._ -~le tasu.ta _,.._......., __ ,.• ldiik _. __ ... _ _._ bo~ ....... ; . ~.... ..... na juurde kuuluva, riided. toivatsJcend.ast tuuakae USAst, Canadaat. Sabamaa Liitvaba- duained,. Iaateie hariduse, rUgist. Kui tabad kiiret ·arentranspordi, komandeeringud, gut. tuleb lrusk:iJ. ka IOlvu ka vililmaaaGkhid. On pu-•tud ~ karja kiireminl vahe- edasi anmdada. meilgi tOU:.vat

auu.-

_.. . .,.

.Juba kolm-neli aastat taga-

Bi riigiti, et Iisraeus saadakse 7000 kg lebma kohta.. Palju

t&!ati. eriti kui arvestada Jruuma Jdiimat ia migiat maastikku. Lehmi oll tollal 50 tuhande ringis. NilOd kas vtn ira usu oma llilmi $. kWvu! Jrednn!ne pijmatootJ•ng lebma kohta oli mullu 9200 lrg ja lebmi pole mttte vihemaks jiinud. vald nende arv on 120 tuhandeni kasvanud. See 011 Iisraeli fenomen t&rta korraga nil Iehmade arvu kul ka

piimafooclangut. T&ri. nii suure vAljaUlpslga lebm. tahab b palju j6usOOta, vibemalt 50 proUenti. kogu a06daat. Karl on 1iiesti baruldane.... da tarja -sa1 ka naba. Si5nn1kumajandua melle midaCl -uut ei paklnmwl Kuna Jdlima _. kuum ja lnllv, aaab fanld.t 11hi puhta jalaga. . I,ihemeU; tutvusiJDe Jin!IUl:asw:attme&L VM1d"4 "* tau,. et TNLVa ja BanDa ~ tebtav on II!IN!Dmata.,...,.. bloilertte bav•'•""ne. De ja tMtlemiDe klib Iilraelll

/ISRAEL KOKKUH0/0 JA SARAV MOISTUS lrftl•. . .lpe~--..

- Jlilllld :11' ·«<n ka suuri pGlde, 18-ZO-

daPUiatab.&ebtn•Jia..

1'ad, lllis . . . . .. . . . . prep-p='ale 011 )Uaad · Mel• le ldJudRb

bektarilili. 1\ohkem on neid Go1ani k&gustiku juures. 111gedea on p5lde vibe ja ~

~ Oil paJju. paljad . . )l:a

ja

n.n.eu.

hlb. rr.l, J-,te w..d. . . . . jUD.ull, paraka . . . aende •aJjetesae ildca eelarvaa LIP nbQIQvd ja eJID&IIi ...........- . ef; llil IIIIa .... olla b ...... ~tide ltekku-

rii......._ Stin on pGbUtaeJt

on lamba.-

IIBraeiW 'riilr b mbdMer vm.,.. LO LINNU JldUie, U. ldljlltl.

..........

ja'lilli . . . . . . . . . . .

·.sfiit aai WimaUkuks tanu meie' Kultuurifondile. kes selle koos. Besti. .Juudi .seJtajp 0~

Pool gruppi kooSkultuurit'8hvut, pimumeePest .U peale minu veel Richard. ""Martinson Ranna aovboosist,' ·AntB .Xlisper TaUtnna niicUBiinnuvabrikuat ja Do:.. riai Gavronski ~. cPandiveze-. ltalrst.Nt meld kokku oHcL ltui8i meld lliiiJeo. tatl turimligru,pib. ollme rahkem turhmUe teed raja¥ deleptsiooo,. esbDene t.ollDe tervest NUukocucJe Uidust.•

nes

II1Ja.e ... tlldaniUet clgati ...me. Meie sealoleku ajal _tihistatl pidulikult !israeli taasloomise 41. aastapieva. VOib ainult i........,., kui kaugele nii lfihikese ajap

on j6utud.

1948. aastal, kVi ORo otsu:.. sega juudi riik tetitt. elas sHn vaid pool miljonit juuti. T-anase)ts on see arv tousnud 3,9 ~Ujonini. 'Oldse on Iisraelis t.lani,kke 4.5 miljonit. Territoorium,. kuhu kOik peavad iira mahtuma, on kooS vallutatud aladega 20 tuh.1t km2 , seega viiiksem kui pool Eestit. Ainult Iisrael on pikergune, pOhjast IOunasse annali sOita.

ja

~ Jresldronnap nil kokku kasvanud, et eL n6ustu mitte miDgl b.inna eest kiila linDa

.)a tiMeac1a.. Soev saada iiePinld pBU

...ue

..... ,. • • lad. mell.. Ertnevus Oil vaid IAibeties tarbijaga. ()st.. Ja ei pea ostma korraga terve1 kana. x:e. umastab Jelsa. ·kes koiba. llel sabaotaa - kaDad Gil tillrP:IclabMI ja lceaastl pa-kitud. hind v..,vd dirt&..._ Lil:* ... ,.I • . . _ palja Ja BmmJihasl II 'alrP Juca. n.aeu. tubit:abe ..... Obe elauiku. 1lohta me 40 ka Uha. pooi aeJ1est on UnmtlJha •

·--JD. --- . . . _

Kill! ... t llhC' b loa1

1ft

M ai--

c.Jaa. minCit :lllladust seUest et tehtud. NUsutus on laben-

datud tlied .tambivabalt · ja

!ll6lstua vUri&elt. KUl meil on 1ldtine teooria ja praJd:i.ka. et vibmutuaega tuleb Jmrraga anda Yibemalt 10 mm JJademeld .us seal saa~ baJdcama' mlnimaabete Ja::Jcu.tega - tunlds 2 liitdt ft'tt tga ioolarYa meetri peale. KIICU .a.teemi alueb on umba 6be ~ jlmedune toru. ads pannabe ridade va-bele m.ba. SeDe toru sees on viikesed avad. mille kaudu Yeli ltultuurldele tllgub. £t tUknUsutus t&aeteta toimiks, 8elleks on pfildude senras veepubast•,.......,med Tot'Udes8e suunatavas \>ees ei tobi olla juudi

Uht4!gi Hivatera. Vett on lisrae& vibe ja veel kuJla hind. Niisutuseks saadakae .eda pOblliselt .fordani JOest. fihest jirvest ja seda putnbatakse kuni 3 km s{lga-

on

vustest puurkaeVudest. Kasvatatakse

maisi,

pika-

kiulist uuuvilla ja teisi kultuure. Palju nieb ltsraelis apelsini-, sidruni.. ja &m•aedu. kOOgiviljapfilde.•

vatajad Oil paikled,. kariu:sed · .......... Ter.wiljUasliiaavad oma Jlli,japeaJ,iae karjaga kogu aeg mlgades ringi. Eemalt vaadates on Jlliied pruWiid, elutud. Kits ja tam.. mas ap. oma rohuh"ble leiab.•

kOmmuuni ~ ja seni 4,aa nad Oil; ka • tnimese kallal murt tOlld ietplris edukalt.

nud. Lapsigi kaSvatatakse komm.uuni vaimus, viiga noore1t bakatakae eiama vanematest ezaldi.

Ei makSa arvata, et ainult kommuunidest. maa Iroosnebki.

On b. eraomandust ja sene tuU..id pooldajaid.•

Ku aalie Jlllle. lids ... tap1ltld DaraeiDe ali kiln areaCU.'l

cPiiildllin

8l!lla

aei&Uaele

jOuda kaik ueed JJAend. Jllil. .a~/ o11me. KfWeln Ddlt en-

diJt. mil Gil ldiiee robbm .Wta•••l, ... ;.di slrav lOOtstua. iri ja ettevfttlikkua WI rikkad rahvusJraalll•sed i1Je: ma•Dma, kes bliBtl Jmkku

botavad Ja

ma.ta

GIDll

toet.a.d.

J'1111:1 bldleAruteludest

tul1 vilja., -- WIIJap k6ik kokku..

~

Elan1ke arvu tormiUne kasV on JraMJ.......t.a tDonud Iiarae-·

lDe t&laeid ' probleeme, aeda • euam. et iuute on kok:Jru tulnud. 8Zlt maatt. kusjuures ipfib m1 kaaE toonud ka Mile

mu. oma~ Kuid prvbleemideat OQ tile saadud tinu ette-

__

vitJikkuaele ja tarkuaele. Elu ao IisraeUs edQi liinud.»

lllia

d'alju on kommuune. mts keeles k6lab kibbutz. Obea aellises kJhdme ka meie, plris. pOhjapiiri Ores.. Komneode

muunls toiitab lfgi 3110 inimast, kitBelmrjamaad. , seda loeti optimaal•ks suuruKar:iuaed on beduiinld,. kes on aeka. Vastavalt asukobale ja

bolilvus oa

RlleR

Apml.:

................... '"I

. .. . . . , )1. . . . . . . . . . . maade

maidab

a..

,

saab lldlelt aiUIJUBt

d.AbirliAklmised olid noorte spetsialistide vahetamise asjus..

Umbes 1.5 noort aastas Wilts

kl1a lisraelis sealset tookorraldust vaatamas. Nemad'omaIaoduslilrele i.seirasusteJ.e totkorda &iin. Uhis!irmadest ja mub ~ Tegel-. kaubavahetusest on vara riiii.da.kse seUea. :mia on tuiu.sam. Tehnika on JJ~ihf]iselt USA pi.ldda. peaiegi on mei.l vii.be • ritolu _Ja :maalhxl;liboaemeJ ·. Kommuuni Ju.litlminl!···kiib da, mis neid huvitada Wiks ja v6bDalllrult demokraatllltult, tnida nad Jihemalt kii.tte ei valitud on smkmeHne sekretariaat. Perekonna · kf'Skmine

.....

kuusi&Betulek on 2400 seeklit


--~

r

I

I I

Nr. lt (87) • Helfaplev, ]5• .,.; 1989'

JMJKJIJE . m3

-

-

Maabilansi arvude pOhjal OQ praegusest Eestimaa pindalaSt (4 521500 iha) metsamaad 1 922.100 ha , ehk 42,5%. Sellest

on mOi.stetavalt IOviosa metsaga kaetud, s.o puistute all 1 814 100 ha, mis '' moodustab vabarligi

pindalast~40,I

%-.

Vii-

mane arv ongi meie metsasuse niitajana illdlevinud. Taolist metsasust peab Oigek.s lta IME agraarprog. rammi )mondlrontseptsioon, taotledes kujunenud nurtsasuse siilitamist Olmloogi.}is-majaDdua)ikest ·

seisukohtadest

lihtudes:

-Maabllansist iibe 4,4%

Ieiame

veel -arvu - 196 789 ~ ebk vabarii.gi pindalast on ja pOOsastaimestikuga Neid maid Pulstutele Hi-

puitalad. tes saaksime Eestlmaa metslisuseks jtiba 44,5%. Need v6sad on aga pOhjustanud' mOneti eksiarvamusi. ArvatakBe (vt ML &. aprillist 1989 cKui

:saomaniku majapidamise korraldam~ks oli see hiidatarvilik, kui mets oli raievanuses v01 tema edaspidine JBial- , hoidmine olnuks kahjulik. ~as meie tulevases metsaseaduses vOi taludele antud maade kasutamise eeskirjades samalaadsed piirangud met• sade kasutamiseks saavad kehtestatud, on vara Oelda. O'ks on kinde!, et ka talumetsade majandamisel peavad kehtima normatiivid ja ees-

kirjad nagu

ri.i.gi-, kolhoosi-

ja sovhoosimetsadeski. Talude oma mets on vajalik. Mitte iiksnes toasoojaks vOi karjakOOgi tarvi.s. Karjakoplid, kOOgi.vilja- ja marjaa-iad n!ng 6ued n6uavad teibaid, latte ja poste. Talus pole midagi. peale hakata, kui seal puudub Iauajupp vilja- vOi kartuli.salve tegemiseks, loomaaediku ja seakiina valmistamiseks. Kuigipalju peaks oma metsast ka saepalke saa-

sellel maalahmakal kasvav taimestik paberite j.iirgi ja tegellkkuses moodustabki Uhe osa ·i!lalm.iirgitud 40,1 %st metsarriaast. Nii see pole. Looduses on arvatavasti raske vaihet teha. missugune vOsa v6i metsatukk on see Oige metsamaa ja missugune puit- ja pOOsastaimestikuga ala. Ja.ii.b ainult konstateerida, et 4,4% meie Eestimaa maastikust on ihooldamata seisundis, Oigemini ralsus. Need on enamasti kunagiste Eesti talude karja- ja heinamaad, ka pijllulapid ja sooservad. 40 aastat on teinud sellest maakeeli alav.ii.iirtusliku vOsa. Oks osa taolisi maid on aegapidi jOudnud l.iibi kolhooside-sovhooside maade iimberjaotamise riikliku metsafondi koosseisu, et neid seal intensiivsema majandamisega kujundada v.ii.iirtuslikumaks metsaks. MQnede maatiikkide suhtes on tehtud taotlusi tagastada nad pijllumaade koosseisu - puidu hankimiseks. Statistika jirgi. oli 1939. a pOI.IumajantJusloenduse andmeil Eesti taludest (139 991 talu) 33%1 ka metsa. MOeldud on pOlis- eihk kadastrimetsa. Kokku - 189 346 ha ehk 5,2% Mtiti W,lude iildpindalast. Lisaks oli, nagu ni.ifidki, eraldi arvel 170·836 ha heina- ja karjametsa Ding 370 869 ha peamiselt lepikuid ehk v&ametsa. Seega oli talus keskmiselt pijl:ismet:Sa 1,35-. ha. Koos heina.:., karja- ja vi'isametsaga aga tinglikult 5,2 ha. Sama loenduse jlirgi oli kes.kmisekstalu suuruseks 2.3 ha, Arvestati, et sellise talu jaoks on kUllalt 2-3 ha-st metsp.st. kui selle koosseisus on nii vanu kui noori puis-tuid. Metsaseaduse 1934. aasta _iiirgi v6is tolleaegne · metsahoiukomitee Iubada "Uhekorraga kuni 50 ba suurusega era~des raiuda kuni 1/4 metsa puutagav:arast, kui met-

TASSi

toto

ma. Kui talu rajatakse boonetest tfibjale maaie ja dlitada tuleb elamu ja k6rvalhooned, on nibtavasti k6l.ge otstarbekam eraldada talumeihele otse valmi.spa]ke metsaturustusest. See loob kiire ebitamise vOimaluse ja vildib liigse tOO jalalt melBa raiumise n§.oL Pealegi el ole tiheski puistus palgid pilSti kui plliatsid, vaid

TALULE TALUMETS! ·seda Wsa ees ei oleks ... •), et

Kilmned sOjas hukkunud eestlaste, venelaste, grusiinlaste ja abha•side nimed on -raiutud mustale marmortahvlile. A.ga k6rval on mllestusklvi, mis tihistab tOO aashl mOiidumist Sule¥1 kiila rejamisesf A.bhHslas.

tmamasti, sOltuvalt parasjagu raielangi asukohast, tuleb raiuda lisaks palkidele mitte_vajalikku peenemat metsa ja lehtpuid. Puidu ostuks peaks j.iitkuma raha lubatud pangalaenust. Asi nOuab valitsuse poolt praeguste puiduressursside otsustavat iimberjagamist, kuigi esialgu vOib-olla rnitte eritl suurtes kogustes. "" _

Seega tuleks tathdele t.iihtajatuks kasutamiseks metsa eraldada eesk.iitt endistest talumetsadest ja liialdamata suuruses. NOuavad ju ka tuleVased talumetsad hooldus- ja taastamistoid. I..oota, et metsast vOib saada h6lptulu, on ekslik. Seda ei soodusta juba praegune lhinnapoliitika. Pealegi on metsatoO veel riingem pOllutOOst. Looduskaitse ja Metsama.ianduse Komitee on j6udnud seisukOO.ale, et rii.gimetsafondi ·maadel tuleb taastada ja vajaduse korral asutada uusi metsavahtide, metsnike, alaliste metsatooliste ja ka teiste metsatoOtajate pal.gatalusid Meenutame, et peale 1949_ a sundkollektiviseerimist asuti armutult 1934. aasta Metsaseadusega riigimetsateenistujaile neile metsateenistuses olemise ajaks lubatud maade kasutamise i'iigust .iira vOtma ja nende· maid eraldama- nii kolhooskle-sovhooside kiilge kui ka otse metsastamiseks.. Kui praegus~ rohkem kui 2200 mets;J.vabist-metsnikust pooledki asuks . palgatalus maid harima ja loomi kasvatama (viimast paljud ka teevad), oleks toidulisa meie rahvale .iiraarvamata suur, Vastava seaduse eelnOu koostamine on ki:iimas ja Ioodetava.sti valitsus toetab seda.

Kui kedagi ei ole unustatud de· abll sain killlaltki olulist teavet 856. t:OOpataljoni kohta. kus teenis ka minu i.sa. Mitmes kirjas teatati, et iilh.t Ust-Pinegast viil:juvat teed kutsutakse rahvasuus siiamaani Eesti teeks. Selle aluse rajaSid lHL aasta s6giaeJ. oma m~ joul Iabidate, ltiisikiirude ja Uksikute hobuveokite abll nOOred eesti_ mehed. Tee Uldpi1dtus oli ligi 180 km. . Kui pa]ju oli. se11e tee rajamise~. tiXipataljone? Kui palju eestlasi? Veel ei tea. Seal olnUd ka poolakaid jt rabvusltakver~ mall 1eob &OOpaialtest mebi. jonJdes olnute . ~ek. J4iks rajati see tee? Kellele Koosbhtd OD aaJreet ja oocla- oU seda vaja? Nil kiisisid satakae lpsupBI: bdot; MGpMaldu, kui mitte tuhandeid kordi joais olaud meeBte saatuse I.iibimirjad, porised ja kiilmekobta aadreaiJ. zenos ltak- tavad toopataljoni mebed vere rajooD., VlnDI alev:tk," 1941. aasta siigisel. Nelle tunAugust Kondoja. Leian, et dus, et teevad mOttetut toOd. Rakvere rajoonJ veteranide K.obalikud vasta.si.d mulle, et a.Igatust peaksld toettama. kiil- sellel teel v6is olla ainult sOkide rajooDide toa- ja. &ijaveialine otstarve, juhuks kui teranide nllalr.O«Ud. Selles rinne jOudnuks sinpamaale. v6iksid osaleda ka kodu-uuri- P6liselanikud kasutasid liikumisega tegelevad. inin1esed miseks peamiselt Pinega jOge. (pensionirid, kooli6pilased. jt). NUU.dseks on osa sellest teest On ju k6ik toopataljonis vii- taas metsa kasvanud, osale tebinud, eriti aga seal surnud, gid sapOOrid hiljem. juba tnasamuti stalinismi ohvrid. sinate ji'iul korraliku tannni Kirjutades tOOpataljoni peale, mis 80ndatel aastatel meeste elust, lootsin aktiivse- kaeti mustkattega. MOnda 16ile vastukajale, et siis Uhisel ku kasutatakse Praegugi tan6ul ja jOul midagi ette v6tta. valise l'll.ullateena. POOrdusin ka Arhangelski obtlhel minu kirjasi'ibral OnIastilehe vahendusel Verbnja- nestus .oma rajooni si'ijakoja-Toima ja Holmogori rajoomissariaadis kohalike sOjavenilehe poole. Algul mind ei teranide saatust uurides maha mi'iistetud, kuid piirast selgi- kirju~a~. kaks e;f!Stlastest toOpataljoni _ mEi(l~ rtimEikirja. tust ilmus ·mOlemas rajoonilehes siiski li.ihike teade ja mulNeed olid koostatud_ 1942. aas~ le kidutas kummastki rajoota kevadel. kui mehi saadeti nist pool tosinat inimest. NenUuralite taiha Eesti v.iieosade Rohkem kui aasta on mOOdunud ajast. mil «Maalehes• l).iigi allakirjutanu sulest ilmavai.gust toopataljoni meeste _ raskele saatusele piihendatiJ.d· lugu. Slunal. teemaJ. on seejlirel mitmel korral ltirjutatud «Rabva BiileP, rajoonilehtedes jm. Senlloettitest k6ige rOOmustavam oli Vinni mehe August Kondoja oma («RH• 12.03.89), kus anti teada, et Rakvere rajooni sOjaveteranide eezotviiotaillsel alustati tMpataljoni~ milestuste kogumist ja et 1.-4. juuJU saab

ENN ESKfr

KOKKUTULEK U. juunil t.ell i_7.00 toimub Tahkuranna koollmajas endiste poliitvangide Steplagi

{Kengiiri) veteranide kokkutuJek 16kketule iires. Toimub kill veteranide iihingu lipU 6nnistamine ja Ohingu p6flilr:irja kinnHamine. Ootame kohtumisele k6iki endisi Steplagi asukaid fa nende perekonna liikmeid, keda samutl vlntsutatl mOOda Siberit. Meld seob iihine saatus. Ootame k61kl, kes meid solldaarsusest toetasid teistes laagritfi:s. Laagri kohale helsatakse taas must lipp punase rlstlga - cMeid varitseb bldaoht». KihutuskOnesid ei peeta, mlilestime kOos· lange_npld~ Kusa v6tfa telgid Ja magamiskotid. Halve .ilm/.1 ·puhul 'lelame, ka ulll iill varju.. Meid ei varustata. -V6tame kaasa lelvakotid! · Veteranide Ohin_gu asutava kogu Juhatus.Tallinn 200090 Peapostkontor p/k 3436 teave: Keila, Koidu 50:..-'1, KeUer, En del tel .f 57 .f.f, t601 0 26 06 Tallinn. Plirnus, Leo Sipelgas, H~rJu t7 A, Juhan Lumiste, tel tOOI4 17 63 Tallinnas, Gunnart Jetsmann, Mooni tOS-.fB. lOE lABI lA ANNA SOBRALE EDASII

FELIKS NOMMSALU, ENSV Looduskaitsekomitee esh:nebe I asetiitja

fonneerimispaika. See Ieilf viib v.iigisi m6ttele, et Artlangelski oblasti rajoonides (Holmogori, Pinega, VerhnjajaToima jt) sOjakomissariaatides on varjul rohkemgi meie __ meeste rasket saatust kajastavaid materjale. Soovitasin kohaliku ajalehetoimetusel tungtda nende arhiivide saladustesse, kuid neiIe vastati eitavalt. 1~6-1941. aasta kurbade siindmuste 50. aastapiiev pole enam -kaugel. Loota, et ainult tOOpa~joni meeste miDestuste varal suudame viDja selgitada koga sene trago&lia, oleks palju tahta, Ajaloolased on Iubanud tOOpataljonide meeste saatust uurima hakata. Kuid miks oil k6rvaltvaatajaks j!Uinud tOOja &Ojaveteranide nOukogu? Kuulub ju selle }uhtkonda hulk teenekaid ja kOrges aukraadis s6javeterane, kellel peaks piisavalt kogem~i olema, kuidas p.ii.iiseda armee arhiividesse. Kas ka vabariiklik sOjakomissariaat kui 1941. aasta sOjakomissa.riaadi 6igusj.iirglane ei pCaks osa v6tma toopataljoni meeste kurva saatuse selgitamisest ja nende sUUtUlt hukkunute malestuse jii.iidvustamisest? Arvan, et peaks. Milts pole seda tehtud? Aeg n6uab tegustd. Tuhandete (>W00-10000) 1:60pataljOnides lbukkunud noorte eesti. meeste kurb saatus nOuab seda. Sedil. peame tegema meie, eestimaalased.

.


' Mr. 11 (171. MeiJaplev, 15. malltll

KAS KODANIKE KOMITEEDEGA VOIILMA

VAAT

MILL/HE. POMM

• Mida arvavad lugejad. Ea..a...&

.ai.Qaaabtb

pldava

8arald TillemaJllli. ja Ra.hvarlnde tlhe ltidrl, NSV Uidu t1lemn6ukoru saadiku Marju Laurilltint avallk ldrjavahetus mete lebl!lf (vt ML nr U, IS ja_ .1.1) kuiaonud iDbnesi kaa• a mMJ._.., ja loom.Uiilr.ulf; sUs ka oma anramwtl vilja title- . Et kilk ldrjad lehie et

...._ galjlld anuaaneavai. . _ . . . . . . . . . Ira n.tein)

a..ua.e ..-c -..aa.. vua. ~

saacu.

vOkime:

....

eriaevate vaadete bD.d-

jad.

Lp cMaalebe• rabvu!

Tiname teid, et te (ometi

kord!) s&lndasite avaldada ujaliku artikli, mis puudutab meie kOige tllhtsamat - Eesti

tuh!!orildm • .rust nli mMleme ka meie" - paljud 20--30 vabel otevad noored eestlaaed, kes me el kuulu Qhegt Uikumise

pi-rast seada maailm uuesti viitsUUkuga pommi otsa. · ~lline perspektilv ei meelita Uiinemaailma. AutoiUili .JtlBJ J'OON.&S Virust

cSOltumatu:o Harald Tillemanni cAvalik kiri pi5liim5ttelistes kiisimustes Marju Lau~ ristiililP on Eestis eestlaste ja muUlaste vabeliat rabvuslikku vaenu 6butav artlkkel Demagooaibedes: cEesti territooriumil tuleb taastada rahvusriik eesti rahva vaba tabteavalduse alusel, tanase tahteavalduse alusel:o - sellega eeldab autor tiinases Eestis elava 0,6 milioni muulase i!iigusetust inimeStena osaleda sellise ot·

vuslikele huvidele ~b kOige ldndlaJha't kaitset pakkuda ainult ornariikluse taastamine eesti rahva vaba tabteav~ldu­ se alusel.:. Selle iibe lause pubul tekib kaks kiisii:nust: 1) mida m6eldakse omariikluse taastamise all ja 2) kuidas leiab aset eesti rahva vaba tahteavaldus. Et omariildus sai meU alguse 24. veebruarU una. a., siis ,saame antud juhul otMriikluse taastamise all mi!iista ainult Eesti Vabariigi taastamist de facto. De jure ei ole- -Eesti Vabariik kunagi lakanud olemast ehk teiste sOnadega, Eesti omariiklus, Eesti suveriinsus ei ole li!ippenud. N6ukogude Liit rikkus rabvusvahelist i!iigust, ent OigusrikkuMine ei ole suuteli-

lik valiril-ISsecldus, valida uus ENSV UlemnOuk:Ogu, miUel . vaatu vMta ENSV referendumiseadus. Edasi selgub, et kOige sell(! sihiks ongi enesemaiiramise referendum. Referel;ldum on rahvakfisitlus. millranii.se reterendum oleks siis kUSimuses, kas eesti rabvas' soovib suveriUinsust vOi mitte. Me teame ilma kiisimatagi, et ta seda soovib. Kui see soov oleks formaalselt kindlaks tehtud, siis vW.b ta aluseks -saada uuele suverWinsuse deklaratsioonile, lisaks aellele, mis '16. novembril 1988 iuba vastu vOeti. 16. novembri dekIaratsioon on praegu ainult paberil ja ka temale jirgnevad deklaratsiooftid vOivad jliiida ainult deklaratsiooni-

En•-

d..,.

Iseseisvuse taaatarnJpks et piisa deklaratsioonidest. vaid asja peab enda kBie '¥6tma rabva poolt valitav uua. tiieline ja tAievoliline ............ .:.. gan - Eestl Ta•asutav Kocu.. See Wtaks vutu uue Eestl'-Vabariigi pi!ibiseaduse la kuulutaks viilja uue Eesti sOjav.li.e loomise. Tiliesti v6ib nOustuda ~ risliDl rii:lil!8a. et ..... . .

koosseisu. Ei tohi praegu vOtta vastu mingit Eesti NSV kOdakondsust, tuleb taastada Eesti va- · bariik:! Tahame oma riiki, me ei armas.ta jagada oma kodu, me tabame, et me kodu oleks meie ldndlus. Tabame Eesti kongre.ssi ja initmeparteisiisteemi. Tahame oma kodu! Oleme niSus. nii palju aastaid kui vaja, elama kitsalt ja veeigi viletsamalt "(materiaalses rmttes) kui pr.aegu, kui ainult saaks OMA EESTI! KOike seda tabaksime edasi Oelda ka Marju Laui'istinile!

~;;P;;-~;:

Tinades lD.itme ooore pMlinna pere nimel L. SAKKOS

• • • LP. hirra Harald Tlllemann!

lepingu

allf~volinik

• • •

mOi.sta.

""'·

Loot&' ·t8iineriikide viii 'ORO toetusele on naiivne. On olemas ju rahvusvahelised lepped pirast II maailmasOda v!ilja kujunenud piiride kohta ja \ii.Aneriigid ei soovigi suhete teravd<J.mist NSV Liiduga, Kolme Liiiinemere-liiirse pi$irl'igi

---dla

tee.

HEINO OTSMAA, advvkaat,

Teadmata Teie sotsiaal.Set seisundit ja Uhiskondlikku positsiooni meie Uhiskonnas, peab Utlema, et Te ei ole teadlik meie reakodanike tegelikust olukorras\ ja Uldse elust ~ilqaal VOibolla aga olete vlj.~tJane, sellisel juhul vOib kuidagi Teie mOtteid Te niiete Eestimaal suveriianse rahvusriigi taastamist Eesti Kongressi (Rabvuskongressi) otsuate alusel, ku:s kodanikud valivad uue parlamendi. Eelnevalt tuleb muidugi kehtestada Eestimaal kodakondsus, Ui.btudes kindlalt rahvusest. Kes kOll kehtestab meil Eestimaal kOdakondsuse Teie poolt pakutud printsiipidel? Julgen viiita, et Te olete utopist! ENSV UlemnOukogu ja rahvakohtud on ju meie endi poolt valitud, anes isja valisime ise Otn<J.d saadikud NSVL UJ.emnOukogusse ja seda oleme teinud kehtiva valimisseaduse pijhjaL Eelnevat kebtetukS tunnistada pole mitte mingisugust alust. Seepiira:>t on ka kodanike komiteede moodustamine Ule Eestiihaa ebareaalne. Oletagem hiipoteetiliselt, et organiseeruvad kodanike komi,teed, kuid Eesti Kongressini ei jOuta. sest sellel ptotsessil ei !asta viiljud<J. kontrolli alt. Ja kordub Karabahhia 1988 vOi Gr1,1usia praegused siindmu-

- .. ...

lbli 1gdenile .... T!ftd ja ..... ~-.... Jriili. . . . .awdhdntee. llfU1dugl, Taasasutav Kogu oleks narem. Aga kui selleiJt ei tule lllid8&i vllja? Siis v6ika J'.esti ~ teda asendada, nii nagu 191'1. aastal Eesti Maapli.ev tii.itis asutava kogu fwtktsioone. Kuigi Eesti Maapli.ev sattus paratamatUlt ja kiiresti vastuollu olemasoleva Wimusfisteemjga, viis tema tee silski tseseisvuaele. See ei olnud liidu-

ne tOppu tegema meie suveriinsusele, meie rahvusriigile. Eesti Vabariik eksisteerib de jure ka praegu, seevastu niisugune moodustis nagu Eesti NSV juriidiliselt ei eksisteeri ega pole kunagi eksisteerinud. Lauristini artiklist ji:ireldub et ka tema on sellel seisu~hal, sest miks muidu riiglb ta uue rahvusrii.gi loamise vajadusest. -Aga kas on siiski niisugust vajadust? Siin tekib uus kilsimus: miks lucia uus rahvusriik, kui meil rahvusriik on juba · 'l'l aastat olemas. Missugused oleksid selle uue rahvusriigi juriidilised tag_ajirjed? Ise kilsin, ise vastan. Uks vOimalik ·tagajiirg on, et Moskva saab siis teha Ameerika Uhendriikidele ja teistele Iiineriikidele ettepaneku loobuda Eesti Vabariigi diplomaatilisest tunnustamisest. VOibolla see ongt uue rabvusriigi Ioomise eesmti.rk. • • • Lauristin kirjeldab, missugune on see tee, mis viib uuele Esimesel pilgul nti.ib. et hiirra rahvusriigile (seda -teed DimeH. Tillemanni ja proua M. tab ta narlamentaarseks). OleLauristini vaadetes suuri pOvat vaja arendada ja laiend<J.• himi!ittelisi erinevusl polegi da seniseid autonoomseid OivOi, nagu Lauristin iitleb: «Olen paljude Teie m5tetega gusi (s. t saada minglsugune uutonoomia _i:mpeerluml koostiiielikult piiri. .. tiiiesti nOus seisua), votta vastu demokraatka senega, et eesti rahva rah-

suse tegemisel. Praktiliselt tlihendaks H. Tillemanni rahvusrii.gi taastami.se teostamine Eestis tina elava 0,9 mjljoni eestlase tahteavalduse alusel ni!iuet kiiiiditada Eest1st venemaale pool miljonit inimeSt. H. T. seda loomulikult ei kirjuta, sest siis poleks artikkel Umunud. Paraku eeldab H. T. idee teostus just Eestis muulastest labtisaamist. selle eelduseta olelcs H. T. arttkkel alusetu lora. Tinase elu reaalsused Eestis on: 1. EKP aktaiate kurss Iangeb pidevalt; parteidistsiPliini mOiste ei aja enam naermagi. 2. Majanduse seisukord halveneb sOnategijate klira kOve_nedes. Tegeliku tOO tegijatele puuduP: nn IME kontseptsioonis peatiikk ~Stiimulid:o. Ebameeldiv, kuid faktid! BV1 800

Tu/ekahju pahjilsed teada

l&dd tagasi, 18. mai iibtul 1ekkis tulekahju _Vm-dl 5. ftsklmolis, 1tus- paraQati oli alauud 'killa.s olnud Soomekoolilaste ,.kontserl Riigitakse, et oli pandud pomm., rHPtakse isegi ohvritest. r.ii&i_takse •.. Kuidu oli a8 I 3 !ilmll, ..._ ~e~~~- pe' - ? iUMIJR . . ajlll JliDallll rilliluld Viljuldl Idle e&lhDI• osakonnajuhatajal Aime KiviBtiku1. Tema all soomlastele t6Jgilla. . cVitjlllldi 5. , , "'-'M o1i Jlimld IIIMalal _... ana sOp. . . •4twt Potvoo8t kaks muu_..........,. 62 5. ja 6. klassi -ipilut ja 10 Opetajat. 'Elati llodUdes. AraaOklneelaeJe Obtule lrella kuueks oli lawandatud soOme koolilaste kontsert. Teise laulu ~al 5eldi. et ltotidoris on sultsu. POles lklassiruom, !kus. olid Soome poiste vabetu&riided ja asjad. Klaui sisustus, samuti IP(>iste kraam suuremalt jaolt ttavis. Poisid piris paljaks siiski ei .jiiiinud, enamik asju oli neil meie- Opilaste kodudes. Lastega midagi ei Juhtunud, ka tull ei lliinud mU'jale. Oldi hiimmastunud,. et tuli nli kii-rert:i ~. Kobe tekkisid mitmed verBioonid: pommipanek, vargus,_ tahtli'k sfiiitamine jne. Klassitoa uksi polnud ~ . jOutud lukustada. kWla oSa, ~psi ali iisja edasi-tagasi' llikunUd, oli -just alanud kotltsert. , Klassi almad utksid katki uli:se avamisel. tekJdnud JMklainest; ikui mindi omal tiel_ kustutama. Va.rgusele riilib vastu 'ka asjaolu, et hiljem lieiti- pOlenud vahetusriided .ja raba. TuU oU a.Iguse saanud 1agumille pi:Dgi pealt alma juurest, seep Oli k.ri ele-ktriiUtiis- vilisbrtud. Nil viH :te!isiti. - _ia(illjus }iii mOistatuslibb. ataslati uurimis't.

Pollitika olevat VOimaluste kunst. Nagu iga kunst, Moab ka pollitika inimeselt, kes sellega tegeleb, teatud vOimeid. Armeenias ja Gruusias on tankid timivail. Ka meie interlased -on seda tgatsenud. Minu meelest tanu Marju Lauristinile ja Rabvarindele oleme saavutanud suurt poliitilist tunnustust edtimeelsete Jnimeste hu)gas, nil meil kui viilismaal, ilma suuremate vabe-· juhtumlsteta mOOdunud aasta jooksul~ Lubage kiisida. mida on slis selle aastaga lira teinud MB.JUS ON TEADA sOltumatud ees.ti rahva autorfteedi tostmiseks maailma silMidagi fUdoomulikku slin· n:;Us. Leian, ~ RAMi _pOistekoor muidugi oUa- ei saam"' Omeon l)S.lju rohkem ira teinud. ti ]iiiib sqeli Mllj+l pdtkuSattumatuSe vastu ei ole ju del pijbjuS l!ejdmata Tuli lluskellelgi rnidagi. Paljud arentutab tihti jlljed. u~ad ei gUmaad- on sOitumatuse saaOiget niidioiSL Seekord vutanud. Teed sene juurde aga lela ausus Widule, kuigi On: olnud erinevad. Minu isa, pli&ses vOinuks ka. . . ., kes vi!ittis osa Vabaduss6jast, Vahetult lehe ilmumise eel naeris Iuuletuse file: cKaunis teatas.Aime Kivistiki.on surra; kui oled veel •Helistasid Opeta.]ad· Soonoor ...:o Kui kuuten meie.W- rnest. Nad olid poisid, pib:ku musiaste jutte, iuleb see lu~­ vOtnud ning nood olid illesletus mulle -ikka meelde. Oieme Uiga viiike rahvas, et tunnistanud, et olid. ~iruU­ jOuga midagi saavutada. Ainult miS natuke lOket teinull'. Oli,d kaine poUitilise tarirusega Wi- aerosooli lauale pihustanud,. -p(ilema pannud ja siisiirakusme midagi saavutada. MOOdunud valiniised, .. -riiita- tutanud. Ju oli estnema minnes li.kll:i kil.re hakanud ning sid. kellele kuulub rahv&. uilaldus. Usun kainelt mOtlevaisse tuli jiii kuskile peitu. Aeropoliitilruisse. Arvan, et rUihta- soolid, tuleohtlikud nagu nad on, kii.rendasid ka , tule levivasti on ka aarmuslikke liikukut. miSl vaja. See altab meie eduPoisikeste temp, aga ausus meielsetel poijitillstel j6ududel maksab ka midagi.:o konsolideli!ruda. FEUKSM0 OB,

---

REIN RAUDVEBE'.

_j


·•

LOODUSLIKUD' VAETISED

L/LLELAADALE MOELDES Laat oli nJb1rem. aia.nduS- kui lillelaat. Ll1li •oli tuoduvalt vi.. hem ~ k66givilju ja puid-P6i'iBaid. ~ti- ja bplataimemiliijaJI oli aega iPvleda ja teisi utadistada,_ . ElulODpde ja teiste l!aanide mtiOjail oJi I!Simise Ia•dapieva &.tub osa aorte juba obas. Okaspuid jitkus,. nil hUlga lrui . vaHku J!1001esL Sarna bjnnqa vOis lllUlda ni.i 20 em kui ka 50 em ~ IBtilru,. Kiiresti IIlli otsa m•as!Jcatabnede Jmonm. ilU ,........test hakkas telki iile!l _paftema ja teiJle a(iit;is liD 11m. kaU8Uidl UT,t .. b:lormat 'kiOma.

nru---

dctnrtRIU-·· I

7

11-1%-

I j& nteaeedlnll

.KES SOOVIBr SEE PROOVIB jlmedateb ja tugevateb iUDc kasvatada wuri

suudavad

mucuiaid. kuDa ka:rt1&J. on sel-

liDe taim. mi& vajab oma idanemiaeb ja arenemiaeksvana kartulr toiduvaru mullaa vaid niikaua. kuni auudab· ajada juured mulda ja idu mullast vilja pi.ikesevalgust-

~!d ~ teist p8eva roos:imiiiijad lroju Wmid' umbes 1000 tUblaga, maa.ikataimemiiQja Dga, toogivilja taimemOiifad. ~blaga, pUsikute mililja 'lOOga, viljapuu

Eebniae1 Ia8dai

-~~·

... .TiUl~u.:r- ..:il~- oma kassa 5tunnise miifigi j:iirel olevat lnit-~ ~~. J'IU.bla. thivilun."d li.igutustega §ailOldmlliijad iitle8id endid esmakordselt ·vlilju olevat. ega oska ilimatagi. missugune vOib kassa tUlia. (Andmed pirinevad nende endi suust.)

ja

-axrlust

saama..

U5lguna

mahapa,ndud kartul annabselle ajaga endut jiiigitult kOik tugeyate varte kasvatamiaeb. lruid terves kartulis jiib toitu veel paljude kirat-

-

aemajAivate

varte viljaaja-

Lisatiiiina tuleb kartuli Uiikudena mahapanekul seemnemugulad l6ikudeks tiikeldada .. Seda to6cl vMb ka kuni nii.dalaPievad varem ira teha. tahenevad 16ilteptnnad Obu ldies. Vaetiseks olen kasutanud vaid sOnni.kut.• Omalt poolt lisan veel. et taadi kuvatatud kartulid polnucl lrun.agi sinised ega seest tilbjad.

SU.

...........

~

BODC:lnlr MulnsWikaltae SeltaUe.

"

RU

.,

...

'

...... ..... .......

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _•_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ j

Iauba ni-tup

-,-,-------.___!~l"JL_'tu!l5..

5-00

Sealih& Iaiaaliha r'lliu.k\11_1"- __

.,,..,

" - " " - - ,(tt)

...........,

Yklll<e kapBI!I";

~--

S:ibul

·.

-·.....

_l;l_ibl,!l.aphllfl'Jeli.lii'ifl].~

......

Seller~

P.1~,

0.80

0~70-

4.00 0.12 0-50

'-00 1.1)0-

-1_.00

,_,. '-"" ,_,., ,_oo '-"" ,,oo

pet£'rFe11

'l'i1l Yiirsk:.., 1tur1<

,_, ....... ....,. l!abarber Salat

•-oo •-oo •-oo

'f·OI? 6.00

').00

3-00

3-00

2.00

5~00

-6.00.

4-.'oo 8~00

10.00 15.00

.... 00 2.00 10.00

•-oo '-50 4.00

10.01) 15.00 15.00

2.50 10.00 4,00

'-"' ~-09

>0-00 18.00 3-00 8.00 3-00

o.w 3-00

4.00

0.12 Oo55

'-"" '-"'

0.'!?

o.ro

0~60

'•"'

o.oo

'-""

3-00

0,80 3-00

?._op

....oo

1.. ~-

_,>.00.

?-00

.•• 00

,l::oooo--

,~00

'-00 2.00 3-00

1::'-.00

w.oo

•-50 ,_,.

2-50 -5.00

8.00 5-00 3-50 6.00 2.00

,_,.

'·"'

10.00 2-00 8.00 2-00

_,.50

o.56

0.-:1,:> 0.<>0

__ 0~50 1.po

0,'>0

8,00 4.00

v~tlil""

•-oo

0.50 0.'>0

2.00

,_,. ,_,. ,_,.

6.00

,_oo

______

--------------

3-50

0.15-

2.00

KaaU..k~

4.00

..oo 0.13 >,00

"'=

~·IU"'II'· ___________________

Yiljandi

4-~00

3·50

~00- ·-

2.00

2-00

-'

'-00

.• 5-.00 10.00

4.00

3-50 2.00

•• oo

KonJunktuuriinatituut

2.00

,_,. ,_,.

10.00 3-00 10.00

10•00

0-7<>

2-00

·s.oo s.oo 8.00 3·50 0.50

3-00 10.00-

'-50 0.70 2-50


~-

r

I

i

-------------------

Hr. lt

9

1871e Meljoplev,lS.- t -

Asfaldi-ldvit6rvapaber

se tinutatud

looak~

naeltega {barili-

kud raudnaelad IO!Atetawdl ntiskele eeinale. Siis tebabe vedelalt kivlt6rvast ia peenikaest lubjast paras kliister. miiritabe ~ k6ik praod ia Jlihekeled ldnni ntn.c t:&nma:tabe bariUku .tahuk.Uistriga, mUleJe veidi J)Ubastamabi taroentiint :luurde Usatud. taDeet peate. Ka -k6ia niiskem sein muutub se1 teet Jruivaks..

MIDA TEHA VOILILLEST

fteslem oo aaav.....- ahju ·vifia1'i••...... iiJdlallt .ooiene-

Niiskesse sahvrisse pannakse tiikk luPia - ja sahver muutub kuivaks. cTaniUk klisiraamat k6lclle» Tar&u, 1933

......................

--.

- . jl.n Jo ......

KODUOU Talu suuruseks on 40-50 ba. sellest kartuli-sOOdaiuurvilia all- 2-3 ha. muu on mitmesu-

R:used rohu- ja. bejnamaad 'OleiiAnud sOOdad osteta.kse kooDereeritult teisteSt taludest vOi ETKVLi siisteemist. Aastane oiimatoodana: lebmakohta - 6000 kg, kartuli saagilrus 250-300 ts{ha. Taluga tuleb toime 3-4 inimest. Talu koosneb elamust, ga-

raaiist-tOOkoiast

(~aloogne

eelmise labendusega), kasvuhoonest ja laudast. Laut on m6e1dud puhaslaudana ja seal on kolmes reas 60 Iooma. Neist liiPSilehmi 40 ja nOQrloomi nin£ vuikaid 20. S60dad tuuakse !rontaallaadurtga si:iOdakiiku ia antakse loomadele ette k.iisitsi. SOnnik eemaldatakse laudast kraaptranstJOri:OOri v& frontaallaaLOPStakse. kannu,

durtp..

AHJUDehk

·rege rauta suve/

OObANpelltb.

Kiilm 1118i Jo tliclob teldfid

mlst.-

_ -----... ,.,

Allla.

kuid edaSi. libeb Piim piimaruum.i transporttorustiJr.u kaudu. PHmaruumi jaoks- on Pinda 36 m 2• La\lda, ~UIIel I8IQa katuse all 01l»' kaetud slinniku-alla~ ,·- tei-

ses otsas oil kiiiin mahtuvusega 9[)

t. Pool Jdifb:d

pbmast on

Braldi .mev mulde:s brtuliboidia an_... tfiUpi. ads eeJmWes Jahenduses. Ouel on samuti pOihltijOmasinate ja vAetiste kuur. POllutaOdeb on talus 2 traktorit fT-25 ja IIT3-tii\iPi}, peale seUe iiks veoauto. ventileert\aV.

Talu ~ oletatavasti aastas andiQB. 36--35 tub rbl kasumit. Taluhoonete Ugikaudne maksumus on 90-~ tub rbl.

.......

'USPLII[ATSIOON

·-

z Garaai-1AiiU11a

.. Laat • •e~se~e 5 Kadad Biima1kuhoidJa (t--1 kug v"an.)

&Beinak&6at01t 7 -.nutihoiCU. (llnlldn:) 5t t· I POII.utoiriildade ja vietiste

.... .....

2.

_.

... .. -- -

••

--

••

u

I varia!¢; ~ 9ldDa sisevooder On suurlesl teDi&-EhituSnonnid 2. M. 05-11· teSt. Seina' kogupaksus' 17 c:m. Iubavad slePe Jl'{kkuse'r• 0.4 m. KiiJ&nride RiDte siselloOCb" A. VeUi rP""""v'N aillld dO l !eiH!!tewt. Seina JwnblllpiW . . . . . . . Plbus 15 em. EsiseJna mitte · - 7 • :ia • .,. 7 ia -.Me1

I

-

7

Fl

. . .

)[au-

. . . ..,.,.... . . . _ . olema

lr.urstDatiL mitte IIDrstna talieni. Peale«i on IOOVitav lron¢eD

ehitada ......................... rilibujoO-

tes Uusamle tuule nest.. 'Obelonusel· ' netes Wib bntna

boD-

J:Joonesir~

se osa 1aduda savisegUL Tiistellistest viilisvoodriea abjude omaJ. Jmel JadnmiseJcs nakun vilia Jaskuvate ViOrtdega tel'molllt&il ahiu. Antud konstroJrtsi_oo iUlnD pObi)lsl idea31se ,ahju reegJeid,. Need

--...... .... -

0~

- tagama· bea tiimbe. kui 100:ri:stiku Jrotrupi]drus on uool

file

lllalna

~):.

- suHPra...tde lillrmrri.. kiirus lmlru sfkl u• uJatuses neab olema UhUtme WI 'Veidi~

ahiu ~ .:JOienema viliskonstrull:tsiooniP. vfneJdes aeglapeab

................ n

variant (sooiusmabluvus

riilr:sem).

Tagumjse seina si-

revoodriks viike tellis. Ule-iiiinud seiDad on sisevoOdrita. niilrem on 13 em uaksuseviJisvooclrjga ahi. I variant. . Seina paksused 19-17-12: 'tm. II variant.. Seina paksused 17-13---12 em. Samott-tellistest rilisvood-

rit on soovitatav laduda ~­ ti. Vooderdus valida iilaltoodud nBidete ja materjalide varal soovitud soojusmabtu~ vuse jiirgi Seinte paksuseks soovitan 11-14---12 em. Sisewooderduse seosladumine ei ole oluline maler·jallde ~ samasu-

--

PUITAUN

Bematt- abiu viHspiud ~ ..oJenema UJd'laseJt; - ahlu peab saama )liDbedada ahiu lae awamisel · Sel1ine ab1 tuJeb para-tama-

tul\iabtub """"' ja st soojeueb ~

lllllloiil 'q-.

RAVI.MTAI.MED JA·;,ij~::. TAEVA TAHED -:. 2.

1

'


---·-·

~

----- - - - - - - - -

Hr. 2t 1171

VEEI.. t1KS t1us- · IWTSE Rahvusvaheu.ed suhted Nfil,l::

-=~=:eo:j:r:

nil. nagu iilaltPoolt kasti. On aeg bakata rUklma nii. naau asi on. Et aga objektiivse pildi looiatele ei saaks

c

rUg(tud

teba

ettebel.teld

au\~

JdHgepealt kacuda materjali. JrGcuda niipalju kui~b

llee vGib!teadlaBte suud lukku J,jjQQ ja oleks. ka tMdeldav

statistiliaelt. Statistiliae i6ep oil bllrokraat bar:lunud arves-

-. NUsHs

kuulutame villa tinauAeva-milestuste koeumise. lldUest ootame mateliaH nhYUStevaheliste suhete kohta eriti kusaia. aga ka mineviku Eestis. Teretulnud on andmed ia meenutused nil rah-

e .....,..,•. n.- •-

tnus see JoolmlP. aest ma ei tahtnud niiha in.lniesi ootama.s. Sel ajal polnud veet konteinereid. suhkur ja kuivained olid kOik 50kilostes kottides ja kastides (iile i5ue laos). KOilt oli vaja koha1e kanda, ae&lsama.. taa.ra vastu v6tta ja jAlle vii& tUe Ouelattu. ' Linnas Jdiies kadestan ma alati Unna kau~jaid NeD OD meestMline, kes- kl'iik ette kannab ja ti*jad kastid Ara viib. See on 6ige mUiija, Kuid lrui pead olenla korraga juhataja, koriataja,. laot:Mtaja, lukksepp-ltil.tja, P11UIIePP, psiibboloo& arveametnik ja .mi& kOik ~1, siis .. , JleiJ. oll keskus 3:i km kaugusel ja lrui ubelukk. lib rikki,. sHs oli .vOimatu saada abi aea1t, ning kui el taha 60 Ulbi istuda valve. Ube peal, tuleb osata ka seda t6iid ~ Pirast seda. kut pensioni]e Jiin. Pole keegt minult k6llinud,. et kuidas mul ka lilleb. See t:lbendab seda. et lwi oled caa ~lutaa teinud. siis pole sind enaua vaja. K&vaJ lrolhoc.il kuulen, kuidaa seal on. Tasuta puud, pf.blde a.jal alatj nbalinetoetus, jOululal ldDgitus. Kuid enamik oo. unutatnd. ~a kui niiiid kuulen, et see II!IOOd.ustus puudutab limlarahvlld. siill tundub, et plidagi on koledaati viltu. VOib-olla oo. Dii aellepirast. et need tnimellled. kes :seadusi ja ettepaoekuid otsustavad, on kiiik tavaliselt Jinnast ja ei tunne Oieti maarahva elu.· Bliilitakse palju llnna ja maarahva iibtlusest, kui.gj_ seda kunagi ei saa, .sest maatM on ja jUb alatt raskemaks ja ka mustemaka. MQle}ge selle- peale, Ires te llefldui ja mUru8i teete, ja pilfldkeOigluae poole•.

~ plngestatud

Pfirkondadest (Kirde..Eesti jm) kui ka .-lt. kua alulrmd. rahuli-

T.t\LUNIMELISED KtiLAMD.ESTISED

L6una-Besti im). Olelrs hea. kui vanemad inilllii!lled paneksid vOrdluseks ldr:la tihelepanekuid ka ise.seisva Eesti vOi veel varase-wast aiast. Ei maksa karta 1n,aa &ured.

..aubiektiivsust vOi lllgset emot-

. :siDnaalsust.. Emotsioonid on "rU&Isus. meie psiliiblllne teflPUkkns Kui teie saadetistes saavad domineerima ebameel-

-aivad

Uus on unustatud vana. Pildil on .k;a.Jcs Valaa rajoollis PatkOlu rekonstruee-rltud maja. Endise m6isatalli teci ei'Aik:lab ja pidude korraldamise kobaks TOrva aovhoali. kena lasteaia-.Jakooli kohendasid aga Valga KEKi ebitusmehed. MOlema4 bOoned sobivad loodusesse hii&ti.

kogemused, - sUs on see

kOiJre viihem teie sllil. Oleks ,muldugl hea, lrui Ielaksite ··ruu.teld ka meeldivatest kontakl;idest. UbesOnan.. kirjutaIW sellest. inis siidamesse on

liinud. TeadusHku analiiiisi tarbeks on sageli olulised just nn Disiasiad: kui on tegemist niiiteks olmekonfliktiga.s.Us pijiidke rneenutada selle tioseid asjaolusid, mille pOhJuseks suhUejate erinev rahvUs (~~ -- ku~tuuritlliip) ja mltte nnv&d isiklfkud omadused. 'Oldse on meenu~uste. ·-jnii meeld1vate 1rui masendavate ka anekd<Mitlike . U line Ul mii.t'kida l~~ 1 .. __ . es j -•t okau u..._.e;l aeg a IL\11-1 · Lootnulikult on praeguses -Eesti$ kontakti p6bitiiU.biks eesti-vene. aga huvi pakub mater.ial ka teistsW!:UBte su·-itete kohta. Samuti olelne ·-v~aa Uinulikud saadetiste eest, mis kirieldavad eri rahvaste suhtlemist viljaspool Eestit. Tde .-detbi. ..clatabe. ..._ "rhnekattae 8eiWs n~~ pk

::'L

StJIJRED AVASTUSED el\IIK.KA

LIBTSAD Kiriutan sene loo neUe. kes hiirteaa badas (saavad avastatut ehk tOrjeks bautada). Mim.1 naabriks on noorpaar. Noorik viskas pr(lglkuti, prah-~ ti. biir- iiii oma viljahfippamiBeJ(a natuke hiljaks., tekkel vaius kinni ja saba iii vabele. Noorik meest apPi bfliidma, naised kardavad iu hiiri. Aga et mehel oil paruja«u auto kallal teaemlst; ails Uiks aega. Kui ta 16~ tuli. bakkas tal hiirest luile: c~iPUb' liin pea alaspldi. veri vajub pihe, liheb Iolliks! Las loomake Uiheb!a .Ja J)iistiski saba Iahti. Aaa sellest ajast on hiired kadunud.

KALEVA-IitJIA.S'P M60dunud aastal asutati Tartus Elias L6nmoti Selts. JDill· on aeadnud ilbeks pObiOlesandeb cJtalevala» eepcwca ......,_ uutimise. Seltsile on tulnud teate1d Sonme..t- Seal, P&.j&Soome viiQlinna Kuhmo lAhedaJ on praegu vilja ebitamilel Kaleva-killa Nhiebituseka kujuneb vana ehitl.wtava matkiV Kalevala-botell, Dlllle ilbel korrusel on dtalevala• tutvustav l viUjapanek. Hotelli iimbrusse, Lammasjtirve kaldaile on plaanls rajada Ilmarise sepipada - iiks «ltalevala• tegelaste tOOga. seotud patkU, Samat'~takse Jrunstnike AkBeU Gallen-Kaltela AitJo..talu ja v. . hiitt, kus Elias LiSnnrot pani kirja esimesi ttctu tahvuseepose ainetel, Kuhmo libistele rajatava Kalevala-killa maksumuseks on arvestatud 33 miljonit marka. Aastas UDJmarguselt 80 tuhande matkaja huvides rajatakse veel spordiplatse ja motell. Kaleva-kUla peab pOhjalikult tutvustama IIOOIDlasliJdrust ja 't:ema juuri una maa kauge minevikuga. KUi meilgi v6tta kisile selline Kalevi(poja)-kiila rajamine? Vaevalt leidub praegu suuri SUJJUD.a.sid ettevOtmiBe realiseerimiseks, kuid mOtteid mOJgutada J¥ vOiks. Killadea leidub mahajletud talusid ja terveid endisi mOisakeskusi. Ent kuhu meil Kaleva-killa rajadll? Vl'ittes lllht:i Helmut Joonuksi raamatu cKalevjpoja paigad• (Tin. 1982) tundub et see kUla vMks pai]meda idapoolsetel aladel Sobiks vist v8.na --vll'1DIIlla ailda, kwl asub Fr. R. Kreutzwaldi sfinnikodu. Koige lobkem muiBtendite iiksikobjeltte asub A.8samatla killas. Kuidas kiila rajada? Nii.iteks- Kubmosse ehitatava}e antakse selllne kallak. et seal oleks eraldi vaatamisainet ka lastele et nendepiraselt selgitada d{alevala• kultuurivaramu vnrtU.si. Kaleva-killa vOiks viilja arendada looduae Opperaja pijhi_.. motte1, mille iib ob-jekt on kortalikult vilja ehitatUd Eestimaa talu, kua on muistendit mOI.Sta aitavad objektid ning ka niituseruumid Kalevipoja materjalidega. AlLYl LA.UIUNGSON

j

·

·

PANI MOTLEMA SONA «LINNAS» Pole teile kunagi kirjutanud.

lruid lruulates

raadiost -saadet

-.-Antenn•. Ilks aiida kuidagi ·vaga Jrurvaks. Nimelt oU

teemalrs.

sotl(liaalhooldua ja seal kOlas lauae: d:taa- oleks VOimalik pension.ii.ridel taauta affit linnas. &ellt paljudea maades- on- see V6i~datud.• Mind pani mOtlema sOns. •linnas:•: Aca ·nsaat? Ikka J& jille on eaiplaanil linnarabvas· kuigi maat on too- palju ra,s.. kem ja elutingimused kebvemad' ning seet3ttu pensionlle jUdes kindlasti ka tervis viletsam. Ma ei mOista kWdaa aaakl iildse vahet teba linDa ja maa vanade vabel. ' . - Olen peaaegu eluaeg tii6tanUd. let.i taga, bis1:i viikesea 1rus polnud iseteenindam.ia ja kOik vajalik i..oimesele tuit men tuua lgalt poult kaupma)t kitte. ftahvardlketel pievade! ~-

po;.,

Minu ees laual 011 ilks kctltutucu. ,Ma arvaD., et -=e BObilts: .kiill, rohkem lebe Daljanurka, kui aelle tqa poii!Q ipirns&fltuaecl VOl talu saatus. JM9. aastaJ. kilikl.itati. Belllt . - - : Sl""beriaae :kales inimest 5CI&llsbme. Ltiu.- Ja 14'.,.._ llllaa. MOlemad - tidi ja lietutu oU4 _,.....,......, ei. lllpli. co meest,. keDe aii:ild olelts tulDud hn•siM lliiDa suri bual. maaJ. U... kdle. -Liilla tegi suutiile Ieiva eest t6lld. kuni lra tema :ramm. lOIJpes. V""ot:sime"WhivOOra vanakese endi juurde ja jag&siine tel:rlaga. mis men endil oiL, Enne meie vahanemtst; vabanea palvekirja alUset 'Liisa. ja meilt aaadud rahaJrcJpikaga si5ithl ta EestisR. Siin Ilks', ta iie toita Ja lllllUa,. ae.t llehtlVa ~ jirfi polnud. ta veel aup.lJu em. tiiiW tebwd. et pemioaj ....... Oma kodumajad olld asaliBelt juba. vari8enud, lruulusi.d kolbooeile ja polnud OJgust neid parandada.. Esimese otsuse -alusel oleka Jrolboos ~u btivitama. 2:1. IIII!Ptembril 1985 teatas Eesti· NSV' lEnh.n. haaejale, et tal 011. liieu. caa vara taaas1. saada. llqeja :P6iinlu*l vua V. KiDirisaepa nimelise kolhoosi ~ kuid majBnd 1reeldus aeda tegemast.. . TelDe lrobtuotlnu jirgmisest aastast leiab taas, et hagj_ kuulub rabuJdarnJsele vastavalt vara iileskirju"l:aln.iR aJrtile (nr 15, 21. ~ IMI, ira viid.i nad 25. mirtsil). Nii kuuluski hagejale tqas18 "t' de .-e natuke muu vara kOhta puudus:id ju ancbned Kui Jriiik asjaa~ aetud, tuli rahandusosakonnal. maksta kolm nabla. ~ aai aga nl'iuda vaid U rubla ja 32.50 rubla riiKi-lOivuks.. KOik. Niisugune si1s oli kohtuot.sus, m.ia: pidi korvama. ek8likult; ira viidud inimese varanduse. See oli aelle eltt ja talu lugu. Ka ei. tea, kui- palju on niisugusetd luguaid ja aiiraseid vanmeid Saanmaa1 )a kogu Eestis. Teen dga.va Jrummarduse-neue. bs vaatamata oiDU)e bakkavad 1egema talusid. vanad «milestusmargld•, mida Dimeta.takse veei vaid endiste talunimede jJirgi, on ju veel aiiiDe ees. Ma viga tahan, et taluni-kud, killla tulnud _uued tntnnd Opivad ira varemete ntmed ja kannawd neid pOlvest :P61ve edasi. TllluvareJ:md. - need ot~ suure illelrohtu jiljed, neid ei tc:Jbi Iruaaci- 1IDUatada. VILIU. snUt .......

n&.._

«AMETitJDING» VOl AMETitJDING? KOigepealt ~- Vene keeles tihendab aee eriataliit, inllisekeetes tB6liit, aak&lastel t60nduA:last ja IJOOID].aatel ametillitu, mis nagu eesti keeleski viiljendab sama (sarnast) t66d tegtjate-

iihendust. Mika lils meie cametiilbingua (panen meelega jutumirkides--o · se) a~ganisatsioon paneb ilhte punkti -ltipsja,- raamatupida.)a. traktOriSti, vetarsti., elektriku, treiali ja autojuhi? Kas. mitte seepirast, et neil on ilbine. direktor? Sellises «ametiUhingus•_ on ju iga mees oma jQUreg• ilbi. :Mmu arvates on -~ilbJ. . . . ~ _.Uu lru.tS.u-tud- iltka sarnaseUSii tegijate ~endamiSeb, ef' ~ paremald tj)ijtingimusi ja vahetada tolikogemusi.. Kui juba bakata ametiiihingukf reorganiseerima~ tu1ekll seda teba nn. et IME a;ial mitte jilleiimber teha. Olgu iP eriala.taatajatel oma ametiiib.ing nagu mujal maailmas. MOned Ornad katsed on juba tehtud .{inlenerid, talupidajad). Need iihingud vOiksid vabatahtlikult iihineda maakonDa, linna VOl vabariigi tasandil. Ainult Dii. muutub ameti.Uh.ing tOOliste buvide t:Oeliaeks kaits-jab.


llr.llfet). Neljoj>ieY, 1$.11101 198f

Kadri

vanaisa

oli iilev.irki meet~. Kasvatas kaktusi - ·tal oli suurtoas file 60 kaktuseliigi; kiipsetas kirsipirukat - vapaisa piparkookide pirast oli Kadri lapsena-6ega lausa kakelnud; heegeldas voodilinapitse. tikkis monOgramme ja _kudus kangaste)gedel Vanaisa Pauli ema oli jiiiin.ud pjmedaks ja nii pidi poeg ka nametOOd iira Oppima. Kui vanaisal killallsi ltiiis .ja seda. jubtus- tlhti :,.,:..., viis. ta vOOra kiiigepealt oma ·ouDa~ Otsa Paulil oli 87 liuna-puud. millest praegu on jiirel .32. lisaks veel hUlk ploomipuid. -ja pirne.. Karjatee Air oli tal k:lnse tiis istutatUd. Sel ajal, kui

vaoalsa )[OJaUsega

aiQ Jatutas, pidj tiitrel v6i minial ~ kes naiBhingedest parajasti Puspuril oli - soe toit . valmis saama. Vanaisa tegi ka 'oivalist ploomi- ja kirsiveini, ainult et ise ta seda ei pruukinud. Vanaisa oli rahutu bing, ei mallanud kaua istuda ega juttu puhuda. «Mul ei ole aig:u. tUii taht tetii,:. vabaiidanud ta. Puspuri on kuulunud Kadri esivanematele aegade himarUsest.. Kadri on uurinud oma sugupuud ja peab end Puspu-

ri Alatalu,s ilheksandaks pOlveks. 1876. aastal osteti talu mOisnikult pirislOOJ. Praeguseni siillnud hoonetest on aga osa veelgi varem ebitatud viljaait ja kOigused (rehealune) 1850., d.umaja 1865. aastal. Kui Kadri iile poOlteise -aas-

ta

tagasi PUSJ)urile ttili, ei mOelnud ta, et jiUib. VanaJsa oli ~uaeda vUdud {augustis saa)> sellest juba viis a&!!tat) ning majapidamine oli vaja - enne vOOrastele miillinist korda teha. Alles Puspuril toimetades mffist:is Kadri, et just -see on kobt, mida ta on otsinud.

luhus on miinginud mu elus stuul osa.

Kui V6ru muusikakoolis ftiiOti Oppinud tiidruk oleks Tallinna otsa-nim, muusikakooll sisse saanucJ. v6i. -kui vahemasti muuaikakallli.kuga klass Tartus, kus muusikat ei Opitud, poleks talle vastWneelseks muutunud, vaevalt -Kadri siis praegu Puspuril olek:s. OkrJ lapsest saati harjruuul

o~mtt ~ev.

mulle ei meeldi jdreleoaloe ega lwolitsus. Kabeteist-~lt:

igatses Kadrt linna. tolmuste

ma8.nteede j§.rele.

seal

>

niis

peituvat vabadus, sOituroatus. Et see nil pole, oli talle selge juba enhe Puspurile tulekut.

Mulle el meeldi istuda kusagil Uhiselamutoas ja oodata printsi. kes Mik kiitte taoks. Tahan olla ise millekski suuteline. Kadrl on remontinud peaaegu iiksi ma-ja, krohvinud ise pliiditruubi. ~ Tii.iskuu/Stid teevad ~dri rOlhutuks. Tiiiskuu00d1 kui uni ei tule, on unistamiseks. .Ja pikad talve6htud; mil ses Haanjamaa killas oeab sageli istu·m8. J)cirooleUmilambi valgel. Nell Ohtutel on Kadri uurinud ehitusalast kirjandust, ka Eestl-aegset - vanaisa kogust. Ja nU ~ -_ta iauda; karjakOOgi, kiiiini ja, lll&linateruumi projekti ise: KOik kaarja hoonena iihe katuse alla, et poleks mitme maja .vabel jooksmisi;. Vana laut j.!Ui.b' alles, teised hooned saavad samasugused kaarjad puna.sest tellisest aknad ja uksed. cv6rukivb tehas kinkis VOrumaa misSile 3000 kivi; mil-· lest Kadti tahab IadUda keldri ja lauda siSeVooderdise. Va.J.japoole tuleb Aseri tellis ja katusele Leedu kivid - miUema , saamisel on lubanud aidata komsotnOli rajoonikomitee. Vnnctament peab olema aga maakivist nap taluboonetel mulstegi.

Mulle on soovitatud ehitada need hooned Norva plokisl. KuUl ma talum Oigesti ja Msti td4. Atinu majad jQiiwld lG mu lastele. Uuttlu olgfl. ~ riiWfti ;. ltliiUI petm _ , _ liia: S«Jl totUIUSides.

Kadri kavatseb hakata pida-

ma emiseid ja miUima pOrsaid (pnegu on tal kaks si,ga ja neli Iammast). K8drue meeldib kiUl .pUmakari rohkem,- kuid sene soetamiseks ori. yaja palju raha. •Meil aga raba ei ole,:. iitles Kadri ema. d{adri peab liibi ·ajama piskuga.:. Komsomolikom.itee Iubas kui ta saab talupaberid vormistatud asutada Kadri fondi. Kadri on ju ikkagi VO-

rumaa misS! Sliani on ka hii.id abilisi, veel rohkem ·abi lubajaid jiitkunud. Arvukatest VOrumaa mis$i Itaema tul:•1utest on Kadril kOjge rohkem abi olnud kahest EPA noormehest, kes ilma pikema jututa aitasid tal kasvuhoone piisti Hl.O.a. Suvel on lubatud tulla ka heinale. Esimest kevadet pani Kadri oma talus kartuli maha. Prae. gu ldiib tal palgivedu, suur osa kevadtoode ajast on kulunudki ehitusmaterjalide muretsemtsele. Ema ja isa el.avad Puspurilt kuue kilomeetri kaugusel. Ema muretseb kooli pooleli_j§.tmise -piir.ast. Kadri llipetab praegu Ohtukeskkooli. Tiitar peaks talu asernel hoopis edasi OpPima. «Olen m6elnud see on minu siiii, et ta nii iseseiSev on. Opetajaameti kOrvalt pole olnud mul oma tUtarde jaoks aega Meie, lipetajad, ei tohtinud koolis i,segi Oelda, kui meil b;apsed ha1ged olid. Oppealajuhataja istus sUs koollpiieva t6puni $U tundides. See oli sellirie aeg.:o Mliningat lohutust pakub emale tiidi Aale,, vanaisa 84aa$1se ~tiitre <ieldu. Tiidi Aale, kes koolilipetajana on eluaeg ktUge rii.ngemaks- patuks pidanUd haridustee pooleUjitml$t. leiab nfiiid, et K.adri toimis 6igestl. Oma ~kspidamisi Umber hindama pant teda usk, et Kadri piistab Puspuri talu. d(.adri teeb k6~ ihu ja hingega. Nagu vanaisa. Tal on samasugune kohutav karakter,» iitleb eq~.a. Tea:elikult kavatseb Kadri

edaspldi kfill i5ppima minoa. Arbitolrtuuri. Kui rna mlltlen. end ajas tagasi, siis olen teinud varemgi enne Puspurile tulekut - mlfjude plaane ja vislUI4eid.. Nftd teen ,_ Jlllljfl. si~•IRIIII bi

Xuoagi. tuleb vist ka mehe-le m.tnna. miffieb Ke.dri. Sest kui ta Opib, peab keegi set ajal_ ka talu pldama ·

Ema peab min.d ullikeseks. Mul ei ole aga aega oodota. NeljakUmne viiese!t on juba hil-

Kadri loodab kooli I5petada - lrui ta sinna siase saab kolmekiimneselt. Siis, v9i paar· aastat varem, on ka Oi.ge aeg esimese lapse siinnitamiseks,

Melle~ minek el ok rel&ele ·mi~ uJ:, et lw,.miJ:ul Ui/lefl ja Olttul tuletl.. See on suur risk - luzs -iiiiib tema minu tahtele alla vOi miiiG lema onuJle. Minu ja mu J:one k6rgkooli minekUt ta- mehe ruigetfUIS itllust peaks iihhab Kadri aga viie-kuue aas- ·te langema. See on suur juhus. taga talu korda teba. kui see nit oleks..

_......,...

ja. Ka uus elumoja tuleb ehita-

da. Vana ei pea enam kaua uas-

tu. Ma ei saa teha vabaiJhumuuseumi. mul on t•aja siin elada. Kadrt maja peab sulama Ioodusega iihte, mattuma rohelusse, nii et polek11 miirgata, kus lOpeb ilks ja algab teine. 1974. -.sta 28. septembri «Noorte Utes:. kirjutas Rein POder Kaaii vanatsast )a majast ning aia&t: «Ligi saja-aastase talumaja teine ots kaob lira roheluse sisse, nii et teki.b v6Its mulie, nagu sulaka: see iiirk-j8.rgult aiaks endaks ille.:.

Jse oma maja ma veel projekieerido ei oska. Aga rna ei taha endale karpmoja, minu maja: peab olema vOlvkaartega, romantiline. l(ujutan selle Umber inglise stii/is parki. Puspurt talu ongi ju parktalu. tl'hegi teise siinse talu timber pole ni.i palju pi)lispuid.

Selleks ajaks on nlli.ne emolluseks kilps. Tal on siis palju rohkem oma tapsele anda. YwWmal emal peaksid ka targemad lapsed olema. Kadri plaanid VOivad Ules-ti tunduda eluvOOrad. Kadriga riiiiki.des veenab ta aga oma oiemusega, oma usuga. Kadri u~o~ub, et tahtejOud on see, miS teeb kOlk stin maises ilmas vOi.rnalikuks. Keset Puspuri. talu Oue Seisab ~saja, aga vOibolla ka k-olmesaja~stane tarnm.. Ehk annab ~&(!:rile j&udu ja tabet teadmine - sene on kasVama pannud ta esiisa.


r 2J.... tQ9

Roheline rinrie

11111/1/J

0

SOOVITUSI·

nneJ&mb•M.* Ja

Eesll

~

...... ........."'eire= teceww _......._... dJa -·•a..t.

-·~pHil-teadtl--

.-ctvn'=h;. ~

Ja

• tiMNall •M*MM NeDde 111ite . . . _ . ....__ nhtillilllie ~ JDalJaae: tabll toldab loom& ja

............. -............... ............................ .......... kuldMewtU....a..

...... Ja- lei

..

...

riD,

;"

·¢

... -

..........,

......

I_

I

a

Swull ._.,_ ..,.,. Yl mai-

--...... JayUr--e Ia __...... teem&.

del. •

'F

. . . .

•. . . . lllellde

......

-

DIHaBI,

ja.

lll1lld:ade

~

c--

,..

pnfiDiil. J T

• • =ld

Terehlaad.

...1

---~~-· tat-

111

II

-

~!''

_j

I

:PI.. ' t 7

....

.......

. . . . . . , . , ,. . . . . .

... ,,,

..

811a

lilla

ja

......

--................ ........................ ..................... __ ,. __ ..... ................. ---....

t

nJooDi ..........

..

.&jln"ln.._ keele .._

. . . . .,

........ , . _ Pill....a.le Ia ,.. .......... jiS nfI

MULDja looduskaitsekuu 1989 m......, 't

-v

ja

...... bwJI

I

. . _

.._

.-..

.........

<

--

r•••t•towl

au·..-

muUa

~

..... Soda tuuakse -~ ja 'Mustamie llivadele, mle paele, kus esjn eB st heidetud suitauotIBSt 8ftnnib tuli ja tuhk. Ddmese argWw katsenl muJla-.

x.......

vabri1at Jcqniwl on j6utud seDJ. vaid TalJinnas, mujal aetakR stiaDl kujdagimoodi lii.bi. Samal aJ-1 Oil beitvete pubasb,&sseadme jilkmuda endiaelt JrOnekaks probJeemiks lnitmeski linDar8 vOi alevia,. kuigl just see vOib at- -la viga beaks -toormeka muUa tootmiael. 'Obtlaai. lahenekll otstarbekalt tiWkas keskkonnakaitse ·Jrilsimus..

jabWl- . . . . . . . . . . . . . . . . .

,..,u rr )ATRI de.._ r··· rhc h1JrreJa4etuta

a

VaJallk

llloonW

..

-

. . . .

lllaliDIIepada&. .....

.......tad

utme ............

.a...tb. U.I)Oitide .._ d! a.biL

ja

.ne-

bela-

r.a..e..at#-·

• ~ kor-............Je. ~ ....._ lldaplaaakle lrMt•p-'"Je kw~ 'VU&aftH llhll. . _ ~ Ja lunl-W I '% h;

•=+•. brak

bauct··d-. .......

-

Kill a' 1 •• Pf'OJekteed,, 'I: Old . . . . ja . . _

.a. blldlt tut.Jmr. jiirist ...... "tad Jacane-

mara

I

+n l&ZJ..-iti,.

0

I

77' ••

....

I

I


--------~--

·,

.i~-~~fl'

·~

Mr. lt (i7J elleljaplev; JS .... ttlf

.................. .,.._..,

...,~ -

be

Triikivabadust ei ole olemas. kui puuduvad parimaH triiklkojad, parimad hooDed ajakir,i~ jao):a,_ tDIPkkl...

Di<l,

ja .. -

Da afandamiae,

et . . -

kantseleilik-biirobaatlikku juhtim.lsmC!etodis, sUs. nagu seda on niidanud Jcerge- Ding toiduainetetiiOstuae ettevOtete lO!>d. pesitseb see obtlik bai~ ki)igis to6stwlbarudes. pidUrdadetl' nende a'i-enemist. Kui seda haigust ei likvideerita, s1is bakkab tO&rtus Ionkama mOlema ~- Me oleme oma Wilstuae arenemise taseme m0ttes eesrindlikest

ja ·taarahva

--

a..... vi1cleWa eneaekriltib;;;::~la~bulamiae vuta.T ei n, iitlka-Ioosunglt 1

I

aa 'll6tta kui J:Dida&i ajuUst ja kiiJf'"ll4ih+MohN8.t. Sellepii.rast pole SUCQl i5igus neil

et •JutlDe ;.._

'd lla anavad

tua. mood. mis peeb vanti kaduma samuti, nqa tavaliElt

fsemajandamt-

tasu balba organi8eerimiaae ja

aeks tliiWsk1aBsi jaoks. Kodanluse jaoks ei ole meil tril~

aelbli

mahajiimine:

se juurutamille aial.. lkka -veel 1tkvideerimata balb t66 Ja watasu organjseerimine, ildldiku ' vastutuae puudumine · tMs. vOrdsuatamibe t6&tasu- dsteemis. Mia pUutub 1il6 ja tao-

=a=tusea.~tJ!":~~ eae8elniitWi ...

UI()}I3H37

taCiiltule

----·

~

tened virviajakir)andn-W vajalikud 'V81Rikud. hiicluuured- paleed )r 4ekute j.,q - IWiJt .ee ja p8lju muud, mia on tileliJrult .tMJtaJrJassi

Jroba-Jjku

simUIE.. Jitkuv

libi' ~ ...

081d.amine

ka

arenemise k•muftle- Tliestl lubarnatu subtumiDe taodan- ·_gu kvaliteedi plll'8lllllamiN kfi- ' .

-,..-·.aJ--j-XlfCe

metsat66Btn... alal -' Mittekallaldane tihdepanu

gei kbamat.t- kuni k01ge laiaufatua1ttprmate,lJI, mis b61l01mld -~ 'inillll:al tll61iMJeniat. kui Jh,ll,idub k01ge dQI.

tusening

kui

4valilwd-'oi'&Jq~ieatskJonid"·kOi-·

laiaM...... lr.ooeolekut:e

laiatari:Jekaupade toof:nU8e

arendamise eest nii brget66s-

LEHEKULG tehniliste

nonnide viljendua

ae1le8t kOr&est mida vOib ancia ainult BOt.siallsm. ja mida e1 saa anda kapitaliSin.. MeU OD. slllki •eel ~ mts& pltandunad , puudad. Kuldu ..U nittek$ llhendada riDamonopol1 ja vfitlusi Oil niidjaekJ;

tMvilJakuaest.

~-...w,

Arvan. et neid on illdse raske iiheQdada. Siin on kahtlemata vastuolu. "OJ.~ oleks

JOSSIF STALIN, rahvasle juht

kaob jga mood l!:i saa eitMia,.

et enesekrlitika tapjlrjel

Oil

meie ajaklrjand~ muutuDud elavamaka ja elulisem•ks. meie ajalehetOOliste niisugused viesalgad aga, nagu seda on tM1is- ja maakirjasaatjate orpnisat:BiooDi bllldtavad

·- juba. muutuma

via

~

poliitiliaeb jOuka. Edasi tuleb mirldda, et needld ajalehed.

kelle1 Oldiselt ei puudu oskus' arvu.stada, - needki kalduvad mOnikord kriitikale kriitika pirast, muutes kriitika .spordiks, mis taotleb sensatsiooni. Arvustage meie iilesehitustOO puudusi.- aga irge diskrediteerige enesekriiti.-

Ojgesti

lse •

ISe

Wusamise t66riisl:aks.. Xu .U. *k8ti. e1 told ial'a lll00du8&avad peaaQa represatoonJd, ·ja kat repnnioonld ei IRIOftDCI, llils ei ole b pealetuql. Ku Me oa iip? Muidugi f!i ole see Oige. Repressioonid on sotsialistliJrus iilesehitust01:16 pealetungj_ vajalik element, kuid mltte peamine, vaid abielement. Te vOite arreteerida ja viilja saata kiimneid ja sadu tuhandeid kulakuid, kui te aga iiheaegselt sellega ei tee kOike vajalikku llellek.s, et kiirendada uute majandusvormide iiles-

ehitamist. et arnda(la endised. kapitalisWkud wrmid

majandusvormidega. et lOhkuda ja likvidtlerida kiUa k.apitalistlike elementide majandusliku olemasolu ja arenemise tootm1sallikad. - ails kulaklua elustub ikkagi ja bakkab kasvama.

uute

..........

llobiliaeerida balbde

l'eltuliJall. oleka v61maUk- i'ahultkult ahju- peal ladda ja valmis otBuseid miiluda. ~uid me v6tme ja peame Diiudma

1

~

vat alBatud ja ' ' 1 ;wt meie '"Utafte ja WIJI'"IMI_ .;. n+'e b4iiokntllllll ..au, mis JMJiab n.ka an me~e lrlrras )leituvaid bilidlllfkke re•rw -ega lUe · aeid. .Ira bBatada; orPQUeerida. bulkade 'l!QietJ"•I ja: ~ 166-

-

Viliaku:ae

lilltlilcn

tlist:miEka.

~

. ..... JtUtel ..... -........ *' ,........,. •ne.t. et Asl aJgaS

partei

.asu. arendama 'laialdut ebleJJekdttikat. koondades hulksde tibelepanu meie iilesebt-

~~~ asutuste puudustele. Juba XV

_irongresS(I kuulutati. vilja enesekriitika k5vendamise vajadus. Teatavasti leidis partei iileskutse kOige elavamat vas-tukaja WOlisklassi ja talurah~

hulgas_

Edasi organiJJeeris

pa,rtei ~rikutes

j&

mele aja

teba.stes

laiaJdaae SIJI:sialistliku vOistluse ja massilise tG6vaimua-

-----··-- ·-· bamoocJl maha JUnod.

..._

lliilllll:l.

u''"-.

vMIJ

............... -.........h

......... <

llilpAru&f

Sellepirast, et 1a v6ib anda kOrKemaid 186eeakuJusid, Jrorgemat t00vil;Jaku8t b l kapitalisUik ma~ Selleparast, et ta vOib anda Ubiskonnale robkem saad.Wii ja vOib teha fihiSkonna rikkamaks kui kapitalistlik majandu.ailsteem. StahhaaDovllk liikumine kui uute. kOrgemate

~lenln­

lutelt. et 1184 ei piirduJm: marksismi iDrsikutl! ~ ~ -et Dlld tungibid nWbismi -....e. et nad l;piklid at testatpa iDeie8iJtsiallStlflru ,- rligl icDPmust: et nad llipuks .,.,_,Delle k:oeemustele toetudes ja markslsrni si5ust Jihtu~ marbismi fllqilg,jfl IDcUsi teeJre ~mat:-

IIOtsia-

arellda-

ei see-

lrald Us ole· meU ka riicl k8· dm'IUiel tel"em.ist sam&r~aruse cva&tuoluli&Wiel'a• , .• Me oleme riigi vii.ljasuremi,se poolt. Ja iihtlasi me olemeproletaria.adi diktatuuri tugevdamise poolt; mis on kiUgevOimsarn ja kOige viigevam vOim kOigist seni olemasolnud riigivOimudest.. RiigivOimu illim arendamine selleks, et valmistada ette tingimusi riigivQimu vii.ljasuretanllseks, nilsugune on marksistlik vormel Kas see on «vastuoluline•?- Jah, «vastuoluline". Kuid see on eluline vastuolulisus ja see kajastab Wei miii.ral Marxi dialektikat. Mlda field& kokku•6tieb? Oleks naeruvllirt nOuda, et marksismi klassilrud oleksid meie jaoks vlUja WOtanud vaJmis labendused k61.gile teoreetilistele kilsimustele, mis Voivad tekkida Ital iikRJrul JIUiai 50--100 ·aasta plrast, et meil.- ~ klas&tkUte jl-

t1U~Cimi~Je~

hlf

Ei saa oDa kabUust,

kallak rahvuakilsim.uses. mida pealegi varjatakse intemataionallsrnl. maskiga ja Leninl nimega, on suurvene natsionalismi k6ige rafineeritum ja selle tottu k~ige ohtlikum liik. VOib hiiida iJnelikuDa. et meie. kes me pooldame rahvusJike.

ilmas.

kl..ta? M6ned RI*simehed. &n:avad,o et BOtslallsml peale-

,......

in~~

kultuuride fill~ tuJe.... Vikwr iiheD ~ (Dii vormilt kui. a:lsalt) kUituorib,. Ohefibiae kedep., oleme iib.tlasi rahVUSlike Jrultuuride Oitsengu pooldajad kliesolevai momendil. proletariaadi diktaJuuri ajajirpl.. Kuid selles ei ale midq1 imelikku. Rahvuslikele lrultuuridele tuleb anda Wimalus a~neda ja hoogu vOtta, ilmutades kOiki oma vOimeid, et luua ting~used nende iihtesulamiseks iiheks iihiseks kultuuriks ilhe iibise ~lega perioodil, kus sotsiali.sm on vOi.tnud kogu maa-

ka-loosnnglt ega muutke seda meie majandusmeeste ja igasuguste muude tMtajate

---~ ... ~ Dillie ~

•··

vikus llbeb :ineil korda- viinamonopoli tlldse kaotada, vihendada piirituse tootmlsttehniliseks otsiarbeks vajali.ku mliDimumii,ti }a bUjem viina miiiiki Uldse likvideerida. As- rahVU8111bted! Leala at-- . et rahVIUUk ........... Jarahvasllkud vabeseiDad bo................ ajal, - kas ei Jlnldu .ues&, et oa aq tebaJapp NSV Llidu. rahvaale rabvuallte l8eirasuMe a.rnstamille polHUkale Ja- fUe mlnna u.._Ueerllnille JtOllitlkale .....

ilma viinata parem, on pabe. Kuid . oleks tulnUd ajutleelt aattuda kapltalistide- '¥61aorjuae., mi8 -on veel lhiUl"eiQ. pabe. Sellemuidugi

sest' vUn

pirast

ma eelistan. riiksernat

pahet. Loof;Mida praegu viinast tibendab loobuda aellest.

tulu8t. kuajuures pole nUngit alust viita. et allrtJholism jiib vibemaks, aest talupoeg hakkab i.se viina ajaaaa, mi:irgi:tades enaaat puskariga. Praegu seiSab meie- poliitika senes, et viina tootmist jiirk-jiirgult v.iihendada. Ma arvan, et tule-

-·....,·ja . . . . . . . . . tegema.

••

. Me tugume indUftt'taliaeeri:-niiae teed n:tOOda t.lie aUruga -.otai81imti poctle, ilttes 3elja-. , taba: melemaha)iHIIinafe. ..«venle» Ja kui me paneme NOu)rogudeliidu autole ntng traktorile, - katsugu siil meile jlrele jOuda auvB.Iirt kapitallstid, kes

hooplevad oma «tsivtlisatsioontga •• Me veel vaataine, missugused maad tuleb siis «&nata .. mahajiiinute ja missugused ·eesrindl.al\e hulka.


f

··-----14

Hr. lt (871

e Heljopieo, l5. mal t98!1'

••••••••••••••••

ERIN0UPIDAMINE

OTSUSTAS

1-. maib - miletatavasti IOppes slis •Naeri• huuntorivOisilus - oft po,st"tolllllllusse too~ucf kiimneld ja kiim· neid aurahadele pretendeerivaid naljaiUgusld ja -pllte. 111rii kobuslusles tegutsev troika (A. Veetomm. T.. Lehl'" ja M.. Juur) alustas viivitamatult Ni6d, -nlng niiOd vOime aval.ustada b 61glase. edasltaebllmlsele m1tte kuuluva karml otsuse, mlllele flrU (6udls plrast ella siidaOOI alanud ja tina koldikul 16ppenucl erin6upida. mist klnnlste uste taga; MHsiis: - 50 rbl saab m -KXNDLER humoreski dttina igatahes toetan» eed; - .0 rbl saab ALDO ROOMERE tOslelulise loo •Eiu

naiu anekdoot. eest; -

38 tbl saab- MAURI RA.US

helises»

2X VILLEM

Ergutuspreemlatega a 10 rbl ergutas !Urll Jirgmisi kirlamehl: ~gus Malste I•Eesli tdanovi seHs loodud•), lngvar Luhaill' (epigrammid) ja Georg Reinaste I•AHih abl eestl>oJ. Karikaturistldest said au ;a raha omanikeks kodapikud: INDREK TEGELMA.NN - preetnia 30 rbl, VlLLEM LOIGOM - preemia 10 rbl, A.LDO ROOMERE -

LOIGOM

humoreski •Uksekell

eest.

AANNk8t

preemia 10 rbl.

Tlnarae kOill:i, kes osa vOtsid; Onnilleme kOiki. kes vOHsid! ·

26.-28. MAIN/ TALLINNAS JA TABASALUS

t

Oles astuvad ka viis bigbandi Soomest ning ·parimad lauljad. Kontserdid toimuvad •Estonia• kontserdisaalis 26. mail keU·19, 21. mail kelt IS ja 19 ning 28. maif JteH 13 TABASALUS. Pi~smete

UlcsilcmUUk 23. maist filharmoonia

kas ....

sas.

Ra/f R. Parve jutustusi kodumaa ajaloost

KULDHORD- MEIE UHINE 'KOilU.w

0TUPI -MAAEHITUSPROJEKTI» TARTU OSAKOND

(Batu-lchaani lciine lcohtumisel Kiievi feoda<tlalrtiiviga} Austatud baskakid, armsad mis seisneb mustmullavOOndi ajasid laiall Moskva Ivan Kav8ike- ja suurviirstid, bojaa- muutmises stepivOOndiks. lita drufinnikud. Tiinu sellele rid, druiinnikud, meie palju- Seoses stepivOOnd.i viljaku- Iaekusid maksud Kuldbordi rahvilselise Kuldhordi vasaljundamisega on a.ga paevakor- pealinna Sarai-Batusse ·Gigelid! da t6usnud kiitteprobleemid. aegselt. Oleme kogunenud piduliku- Metsanappuse ja talvekillmaLisaks on Uksikutes viirsti.- ., le huraalile U:ihistamaks pidu- de olukorras t\Beb hoogsalt riikides Biivenenud ebaterved, likult Kuldhordi loomise 10. hakata arendarrilf·.- hobusekas-' nostalgilised meeleolud, kus aastapiieva. . vatust, sest il.ii saattle kuivameenutatakse Kuldhordi-eel-~ Praegu on meile enneolema- tatud sOnnikust kiillaldasel ja seid nn vabade viirstiriikide tult suure ·praktilise tiihtsuserahuldaval miiiral kiittema- aegu. Kuid aja.J.ooratast ei Onga minu vaimse ja tiiiisili~ terjaJ.i. nestu tagasi pOOrata. Ajalugu ~isa, teie juib.i ja Opetaja Uutmoodi oleme jOudnud ei tunne iihtegi selleta(llist Tliingis-kihaani Opetus, et . edendada ka meie majandust, juhtumit. Olete te kuulhud. khaanid peavad elama elu arendades kOikjal kUmOssi- et keegi piiiiaks taastada keskel, tundma seda Ui.bilOhki tootmist ja .siirdudes pOlluha- Kartaagot? ning oskama igal hetkel eksirimiselt r-tindkarja.kasvatusele Seeparast rOhutan rna veelmatult kindlaka mAirata ini- nfti.g ulukite kollektiivaele meste meeleo1.u, nende tege- kiittimisele. Piistitatud plaa-· kord tiiie printsipiaalsusega: Ukke vajadusi, piiiidlusi ja nide edukas .tii.itmine viib iiksnes tugev Kuldhord. tagab .mOtteid. meid uutele, helgetele raja- Oitsengu ja toelise suveriianJa Wepoolest! Kuldhordi sujoontele. .Siirik:Qhal tahaksin suse l§bi aastatuhandete kOi> hete.s viirstiriikidega oleme rClhutada meie suure juhi ja g:ile viirstiriik:idele. Elagu KUldhordi vennalike me viirarilatult liihtunud tiiin- Opetaja Tillngis-khaani va~­ giskhaanltkust pOhimOttest: matut motet; ocTugev Kuld- rahva.ste hiil.li kiiguiav suur «Sinu om.a on minu ja minu hord, tugevad viirstiriigidh mongoli rahvas! Hoidkem oma pole sinu;o. Seda Oilsat Progressiivseid tOOmeetO- kOrgel Kuldhordi odadele kinjaotusprintsiipi oleme me ellu deid on omandanud Kuldhor- nitatud ruugeid hobuses:a.OOviinud Kuldhordi olemasolu di vabatahtlikult .astunud sjd! Au Kuldhordile! ElJ;~.gU esim~est pievade.st alates. viirstiriikide kii.Sit60lised. T§ingis-khaan - suur juht ja Kuldhordi peamiseks ja ot- Hoogsalt areneb batukhaanllk Opetaja. mele vOitude innussQSta~aks liikunaapanevaks liikumine «Pigem rohk.em kui taja !ling sepi.Staja! Edasi, jOUks Qli suur MongooUa stestepiavarustesse! paremini!'" pirahvas, selle eesrindlik, kOiSuurt tiihelepanu on Kuld(Tormillsed mOirg~ mis ge feodaalsem ja organiseeri- hord pOOranud ka impeeriupaisuv~d ulgumiseks. KOik tum. klass., kes rohkem · kui ml sotsiaal-majandusll.kule kargavad hobustele}. teised klassid oli huvitatud ning kultuurilisele arengule. feodalismi IOplikust vOidust. Meenutagem ka.svOi UlussiAsjaolu, et . hordid eesotsas khaanide Suurhuraali VaneTSingis-khaaniga juhtisid rah- matekogu poolt vastuvOetud vahulkade vOitlust, oli Kuld- otsust, mille alusel aastaks 1-.ordi kiire vOidu otsustavaks 1300. kindlustatakse iga peretingimuseks. VOit ajaloolise!i kond oma jurtaga. lahingus Kalka jOel 1223. aas·T8nasel pidulikul Kuldhortal pani aluse uuele ·ajastule di aastapiieval ei saa rna mOOiniql.konna aialoos. da minoa ka mOnedest muretMeie suure kodumaa tekitavatest probleemidest. Kuldhordi - avarad stepid on Nagu me hEisti teame, piiiidi.s kujundanud meie avarat hin- grupp ekstremistlikke ja lihisgeelu. Seep§ra.st ongl mul eri- konnavastaseid elemente korline heameel rOhutada, et raldada i Tverill korratusi, siinmail on asutud ellu viima keeldudes Kuldhordile makse meie tarka p(ihiprogrammi, maksmast. Tekkinud riisina JUSS POlO

_Tartu._;ROOmu tee 16. telefon 3 6181

Annab majanditele, Uhistutele ja talunikele konsultatsiooni, teostab uurimisi ja vaJmistab proje.kte loomakasvatushoonete (veiselaudad, sigalad, sOOda- ja sOnnikuhoidlad} ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks.

MAHTRA RV METSAMAJAND,

1

korraldab 26.-31. mail PARGITUD METSLOOMAHAHIU.DE SUURMOOGI. Ulu)cinahad on erlti sobivad huvitava interjOOri kujundamiseks jahimajadesse, saunlldwse, suYilatesse, aaridesse ja pUhieruuffiidesSe, neTst vOib valmista--da omaparast mOOblit. vaipu ja katteid. Kiirustage, asutused ja. organisatsioonid, koopera-· fiivid ja eraisikudl Valik on suur ja hinnad so-· bi~ad._

Meie ·aadress on Rapla raj, Hageri sjk. Jnfot saab telefonidel 3 61 30 vOi 3 6t 86.

Seoses koostOOs Soome ttrmaca «PARTQa automati.seeritud raudbetoontoodete teba,e ebitamlsep. vajab Tamsalu Ehitu.sma&erjalide Tehas PEA 1 N SEN E Rl . Soovitav soome -keele oskus. Korteritingunused vastavalt soovile. Hea iihenqus Tallinnaga. Niiht.av Soome televisioon. Aadress: Rakvere rajooli, Tamsalu,.- Paide mnt. telefon 9 44 09

••••••••••••••••

,


Hr. 21 (81)

e Heljaphv, 15. mol1989

815

•••••••••••••••••••••••• Rakvete -raj. UHTHA KOLHOOS

kutsub tOOie

kogemusfega

SEAKASVATUSE ZOOTEHHIKU.

Samas pakume noorlele perekondadele teenimisvOimalust, kui -nad on nOus t00tama seafarmis talitajana ja traktoristina, ·IUpsifarmis IUpsjana, karjak.una vOi fraktoristina pOIIutOOdel. Elamiseks pakume majandi keskuses mugavustega kortereid. Kool ja lasfeaed kohapeal. Info tel Rakvere 3 23 33 vOi 435 02. Postiaadress: 2021"12 Rakvere raj. _Uhtna sjk.

cTea.til.takse, ei Eesti NSV Ulemkohtu krlminaala.sja.de kohtukolleerium

on 15. sep-

tembril 16petanud krbniDa&;lasia Theodor P.ooll suhtes· kuriteokOOMeisu puudumise ti'ittu ja re~billteetis iema.• («Edasl•, 7, dets, 1.$88.)

~i

RAUA

53525

Pirila lillekasvetuse nlidlssovltoosi _ vajatakse tOOie kraanajuhti, kraanale KC 3575 A. Teated tel 23 20 46.

52115

RAKVERE PIIMATOODETE KOMBIHAAT votab toOia separeerijana pn~

.pe~c

sialisti. Antakse korter. Info: Rakvere Tiigi 3, tel 43689, '43482 vOI 43342.

t:esti Vabariigi pOUumajBDdust iseloomustas talude kiireareng ja jOUkuse kasv. fdeie talupoja tookus, arukus ja armastus oma -kodu vastu aitasid liihikese ajaga taestada ~ laostunud pOllumajanduse. IseseisvuSe ~ ati l!lali ~­ majandus Liiiine-Euroopa p6lluma~ liiindi - - . oJid ka objektiivaed pOb.,j.-d.. Cllime ju b - . - . . tibBialt aeotud idamaise ~ aba mfiimi"ke el buvitBnud eesti 1alupoja elujarje ~- Iseseisvuses arenes -kOik. 10 aas_ta,ga iiletasld talud ·omaaegsete mO:isate too~ !de:il kujunes euroopalik pOllumajand~ultuur. meie pOOumajandustoodang vOistles edukalt ~ Selle aja aeea Juri:i.--balk biid ja rica hiid talusid. Net'41e taladlt ..._ lwallllb ..._.jiiDdase ajaloos esikoht Tctri ...,... PT ' j& ........_ Selle Mil peiemeel oli. -TREODOR

-. SeoseS tomrfli~ -~-!O;r~~-1"'

misega vOib PAJUSI

r

r

KOTKA -pievad EESTI NAITUSEL

28; -19. mai 1989. a.

Osalevad ll Soome firmat nevatelt tegevusaladelt.

K()L.:

ia organisatsiooni eri-

Samas sOimivad Kotka ia Kymen UUini ettevotjad koostOOiepinguid. EESTI HAITUSE II ja Ill pavilion, Pirita ftoe 28. ~Nuus avatud tell t t-t9.

E".n; Aii,7UJ',

VERIOIIA SOVHOOS

ootab tOOie peeveterinaararsti, liipsjaid, mehhanisaatoreid, suurfarmi juhatajat ja seemendustehnikut. Perekonnal omaette elumaja vOimalus. lnformatsioon kohapeal vOi telefonil 94269 ja-94249.

Lp tootjadl

Kvaliteetsef toidubrtulit ning virsket ostavad puu· la kOOgiviljabaasid: Tallinnas tel 510241; 513740 _Tartus tel 742 05 Narvas tel 2 16 32 Kohtla-Jarvel tel 4 50 54 P.iirnus' tel 2 11 73 Rakveres tel 4 25 59

kOOgivilja

__ .

Hinnad kokkuleppel.

KUTSEKESKKOOL NR 45 pakub toOd briga!:ldile, ke;s- on vOim-eline tegema santehnikar;tGid Oppehoone soojustamiseks. Vajame, ka restauraatoreid

suveperioocUks vaita m5isaboone restaureerimisel. Info tel VOr•!-53391, 53338.

.......

;;:::· ·••,~-:;_;:.;

11005 mOOa lanclval>olt p1:1ekivi -killustikltu. -Frakt- moiaalt .siooniK-5-20; 20--70 ja pijllud. duma karjamajandusele. O-S mm. KOvadus:. mark. Mart Pool oli Oige eesti ta1upoeg, kes mOistis, et teaduse600, kuuluvus: mark U-1, abita ei saa pOllumajandust edendada ja 'ta pani oma -p:Oj.;i • Riia Poliitehnilisse Instituuti pOllumajandust Oppima. InstituuU-11. di IOpetas 'lbeodor Pool 1914. aastal esimese jiirgu Opetatud Hind kokkuleppel. agronoomi diplomiga. Kui juba Mart Pooli pereme!heks oleku Tellimusega pOOrduda ajal kuulus Piistaoja oli iimbruskonna paremate talude huigas, kolhoosi juhatusse aadres- sils poeg viis talu mOne aa.staga Eesti parimaks: 1928. aastasil: JOgeva rajoon, Pajusi w..se YiiiBOuses tali Pllstaoja. Eestis e s i k o b a I e, seUe · eest sjk., Pajusi k.olhoos. Tef kUaPtl riicl___... auhtnd (kDlvaja kg.ju), Theodor Pool pidas Piistaoja 'l:alu4fte:sti Vabariigi ajal. Ta oli loov toomees, riiakis 50232 vOi 50217. saksa, vene, '111glise, !IOODlE!, rootsi, taani ja hollandi keelt.

.IA.R.VA KOLHOOS

ETKVL POLTSAMAA POLLUMAJJ.MDUS· KOMBIHAAT

pakub fOOd veterinaararstile. Sarnas vajatakse· trakto-risti ja sOOtjat-karjakut ning uude ehitatavasse konservitehasesse seadmete remondiinseneri. Perekonnal korterivOimalus. Teateid saab kohapeal vOi tel 51909, 510()9, 51703.

~OER.lfS

ootab tOOie juriBU. autoelektrlkut ja liipsjat.

Info kohapeal Telefon- Paide 5 43 22.

Asutus vahetab Uue fUrgooni YAZ-7to1A GAZ-24 vOi V AZtiiiipl- auto vastu. Info: Tartu, tel 3 21 42, 3 21 41.

Nende maade pollumajandust kiiis ta kohapeal tundma Oppimas. KOike uut ja eesrindlikku, mida ta pidas sobivaks rakendada meie oludes. katsetas ta oma talus ja kohandas kohalikele tingimutitele. See, mida Cart Koberl .Jakobson kavaU!es oma Kurcja. t&lllll l.rkamisajal, ~ 1e(l Theodor Pool Plista.ojal Eesti Vabarllci ajal. ~oja tahtsust tostab veel see, et 'I1b.eodor Pooli palJude ifr]utiste kaudu said Piistaoja tOO- ja uurimi.stulemused kiittesaadavaks kogo. Eesti agronoQmidele ja talupidajatele, pOllumajanduskoolide ja iilikooli Oppejijududeleja Oppijate-le. Tiheodor Pool avaldas ille 300 kirjutise, need on enan:iasti kOik algupiirased ja ei ole oma aktuaalsust kaotanud ka tanaseks. Piistaoja talu tunti ka viilismaal. 1939. aastal kirjutas Rootsi pOllumeeste ajakirjas «Lantm.anlletb pikema artik:li PiistaojaSt maailmamainega Ioori'lakasvatusteadlane Nils Hansson. Piistaoja oli Eestis eestvedajaks kultuurkarjamaade rajami$Eil ja kasutamisel. Tiinaseni on siilinud 1915. aastal rajatud vasikakoppel. Kultuurkarjamaade loomine, hooldaroine ja karjatamille sisaldavad bulga agr-o- ja wotehnilisi tarkusi, nendest tarkustest annavad selge Ulevaate Theodor Pooli koostatud hea raamat «Karjakoplid• ja mitukiimmend artiklit ajakirjades. 1918. aastal hakatakse Piistaojal tnrudrenaaiiga maad kuive_ndama. 20 aasta jooksul kuivendatakse nil 63 '"hektarit. Viiijade kujundamiBel pOOratakse tahelepanu maastiku arhitektuurile ja Ioodusliku tasakaalu siiilitamisele. TOOd kiidab tosiasi set ajal ehitatud drenaaZisiisteemid iliOtavad Iaitmatult veel praegugi. . . 1922. aastal ehitatakse Piistaojal Eesti esimene s1Iohmdla. Siin uuriti pOhjalikult sileerimist ja silo sOOtmist. Katsetati maisi ja piieval-ille kaSvatamist. Juba 1920ndatel aastatel_ selgitas Theodor Pool. et Kanada varased maisisordid ei va)mi meil kiillaldaselt. Piistaojal kiiidi Oppimas kOike, mi,a .. siloga seatud . .. Tulukas pHm.atootmine oli Ee.!lti$ kiillaltki raske, eriti 1930ndate majanduskriisi aastate atgu-ses. Piimasaaduste hinnad maaibnaturul Iangesid, see piiras jOusi:ll:lda ostmist ning sundis sum-emat tiihelepanu pOOrama omatoodetud sOOtadele. Uks mille vastu taludes huvi tunti, oli sOOdajuurvili. Aga juu:Vili osutus tasuvaks vaid suurte saakide pub':l-1. Niisu~ne juurviljakasvatus nOudis teadmist ja oskusi, m1~a· tay::'-l''><>lt talupidajal ei olnud. Theodor Pool tutvus Taar-i ;wi;v.!Jaka<>-

e

e

e e


I,

'

I ~

l

'

k-

~

I

----~---

-~--

----~---~----------~~-~----------

-~------

Hr.111871

e Heljoplev, 15. malt9119

vatUBega ja PUstao'Ja. pOllult tuli 800--700 tsentnerit hektarill V-iUnase 50-60 aasta. JoQksul ef ole meil olnud uudlseid juurvilj8. bari,miaes. ¥illiseid kOplaid ja k5plamise vOtteid kasutada, aeda vOib TheodOr Pooli teadmistest appida praegugj. veel. .... -Aastaid. ~ud Ul.Jrimjae Ra katsetamisega 161 Th.eodor Pool PUstaoi&l'~ -~rjlf -_ pOhisiWidalise. s06tm1Stiiiibi.. Omas ajaa· 011-"see mu.sterta6 ja mustersaatmine. Liipsikarja pOhiline sOOt dli suVel kUltuurkarjamaarobi, talvel valgurikas hein. silo, juUrvili ja· kartul. 19M/35, karjakontrollaasta - aruimetel oli Piisliaojal- 29,6 aastalebma. p-timatoodanc 5137 q-, pUmarasVaiRIII ~'11%-, j6ua61Cla ~ B~Wktaraisloonia ainult 16,6,., Piistaoja]. ~ pOhi eestt m\U!lakirju _karja aretustOOle. una. aastal alustati plaanipirast O:retustOOd mustakirju kar- . ;aga. 'Dheodor PoOl oli histi kursis LiUine-Euroopas ja USAs kasutatavate aretusv6tete ja -Opetusega-. 20 aastaga viis ta oma karja kOtgaretualn\l!ja tasemele. Piistaoja karja iseloomustas suur piirrultoodan&.··..tlltrl biimatav oli kOrge piimarasvasus. Karl oli nus. tugeva keht~l~Wtusega ja hea terv:isega. Karja aretuses ei aetud taga rekordtoodanguid. Karja toodangutase SOItus tilielikult turu konjunktuurist ja majanduslikust: tasuvu-

e

-

P:Ustaojalt miliidi t6uloomi -meie vabariigi taludesse ja ka Ni5ukogude Liitu.- Plistaojalt ostetud Ioomade alusel aretati NSV Liidus turitud «Bor.skaja Ferma,. sovhoosi kart (Gorki oblastis). Piistaoja paistis sUma taluWO ratsionaliseerilnise ja mehhalliseerilnlseta. nil US8teti tooviljakust ja kergetldati kehalist 1. t6Bd. 1930ndatel aa&tatel moderniseeriti liipsikarjalaut Inglis- I· maa ja USA .eeskuJul. Lauta tuli automaatjootmine, 1938. aastal Eesti estmene liipsima:si:n (nil- Iaudas kui ka karjamaal). Rein laaditi lakka kull-telferiga, osteti vilja16ilrusmasin-isesiduja, sOnniJrulaoti, elektrikariu.s jne. .Traktorit PUstaojai ei olnud. 'l,'heodor Pool .nflkendas, et _bobuste 'too on traktori Antsla kunagise kodumajan- 1\ipsja ja pariln kokk. Pildi1 omast odavam. Raskematel t66del tarvitati mitmehobuserakenduskooli I lennu l6petamisest on vOitjad Kuressaare ja KoBe dit. Kui .liiks tarvia traktorit. telltti see masinaiihistust. on mOOdaa 60 aastat. Antsla kutsekeskkoolist. ptaeguses kutsekeskkoolis iO!iati. Vabariigl 16puaastateks oli Piistaoja tipp-topp talu, petab 4. lend. Liipsjate Witjflkarik,as liks eriti piimakarja pOOlest. 1940. aastab oU kogu talu maa Hiljuti peeti koolis vabarii.gl saarlaste Wistkonnale - Vllvl (129 ha) kultuurseisus. sellest oli pOldu 75 ha ja ktiltuurkarjakutseJreskkoolide IV kutseVallik, Mal Kuvis ja Terje maad 29 ba. Liipsikarjas oli 30 lebma. DOOrloomi peeti viibe, meisl:erllkkuse Wistlused. Sel- Talp. Nende kokad Agriessa 15---17. TOuvaslkad miiildi eruunaatt nildala vanuselt, sigu ja gitati, kes on osavam liipsj.apaliDde peetl ainult -oma majapidamiaes, TOObobuaeld oli fiheksa. Pelt ja Katre Nurm olid kol~ raacli kokkupanija, piUim rnandad. Bead IBilki saadi p6Jlult: hein «) 1s/b8, Jrartul Ole 300 tsjba, ten.vili 30--25 tslba (aid•kaalWI). 1938/39 majaudusaastal oU ,,._ _ _ _ _ _ _;..._,_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _, talu rabaline siaetulek. %7 167 krooni,. sellest andia veiaekasva- 11 ~ 12 300 kr ja taimekasvatus 9300 kr. Taimekasvatuae aisaetulekutest andis suure osa nisu. Talu puhaskaSu oli 45'1'1 lo'Ooni. Aktiva kapitall protsent oli 6,33 (majanduskriisi aastail aga ti:Wttas kahjumiga isegi Plistaoja). Selles llihikeses 1oos ei saa kirjutada kOike, mida tegt 'l'heodor Pool 20 aasta joobul.. S11Ui tuleb wet. nimetada noor-karjakasvattise, tera\rilja kiilviDormide, I"UUre&e savimuldacle harimise, pOUumajandustike ehitiste, pi)UutOOUste olmeja palgatingimuste parandamise Ding veel ll'litmete teiste pOilu- · majandusprobleemide uurinUst ja publitaeerimist. Taqa Ja d b ..... pM111JDebe ill PIWaoJal Jipe&ail 1t. jna-llll 1H1. a. "l''leodor Pool kiUldHati- 8Jhriaae. T--. 111111D&PAe• · -vab on m&rdtud Z5. oktoober Uti. a. 'l'heodor Pool oti 111i1 51a....... Piira$t ldliiditamist miUlrati Piistaoja hooldlljaka :r:dpr X... vaUik (tootas siin 39 autat). Edgar KeevaWkul Onnestus sfijakeerises piista Piistaoja kari, ta arendas edasi 11leodor Pooli poolelijiiiinud t66d. lM'l. aastal moodustati PUstaoja katsetatust Eesti · Loomakasvatuse Instituudi ;E'iistaoja kataejaam, kus veiste sMtmist, t6uaretust ja noOrkarjakuvatust hakkasld uurima _ teaduslikud tootajad. 1901 nimetati Piistaoja katsejaam Vindra katsejaamaks (Piistaoja kui endise ~urtalu nimetus ei sobinud n6uk0gude kateeasutusele, ka Piistaoja nimi ei k6lanud vene keeles kuigi kena.sti). Et sliilitada Piistaoja nimi, anti -19'15, a . Vindra katsejaama maa-alale Piistaoja kii1a nimi. Vindra katsejaama pindala suurendati korduvalt kataejaamaga piimevate vOsastunud maade arvet. kus kohe ka maaparandus tehti.· 1970. a oli katsejaamal maad 1067 iha, ~llest pOllumajanduslikku maad 522 ha. Ehitati juurde uusi tootmisTulge kodukUia juubelile! hooneid ja elwnaju. Lehmade arv suurendati 2fie. -KatsejaaMiiiia IAWA 350 (heas s6!dUtnast kujundati intensiivse veisekasvatuse tooUiisiiksus-.- siin TAna-va aa1t 'tN ....- Hekorras) 1988. a viiljalase. Tulia liipstqd piim 9li Eestimaa majanditega VOrreldes troige odavam IIhtme 1dWJwnna P...a1e Haapsalu, Jalaka 86, Laimets. ja tOOkulu piimatootmisel k6ige viiksem.. Ka taimekasvatuses .... tiiJIII&kordaest lramlrtisaadi SUU!j saake ·Viikese tookuluga, P6llud asusid tootmistir)MAnas Koos ljgiMiitia 200 I sooJaveepaa.k. mbeld hoonete Nihedal. trBDSJIOrdikulud olld viiikesed. _Majandi renkaudu 500 Harju- ja Virumaa 'rei Tallinn 42 43 36. Meister. taablpa oli 12D-140%. Toodang saadi om:a toodetud sOOtadega. kfilaga on Taani. Preestrid ja MOnel aastal mood~ ostusOOt ainult 5% karja sOOdakulust. ·mungad 12Ut a. Taani HindaVa:betan maakodu (50 km TalSama1 ajal millis majand tunduvalt ~- taimekasvatusmisraamatu.sae kirja pllDDud linnast. mansardkorrus pooli- ka 1'1 adramaa SUUl"WWl! Pasaadusi, kui _jOustiOta juurde ostetl Kuni _viindra kaise$ovkult vftl]a ehitatud, hea looboosi moodustamiseni 19'18. a piiais Viindra katsejaama talurasmie killa. 1688. a. koosta-mapidamise viilinalus, kontakt miljM t66de korraldamisel ja inimestevahelisel suhtlemisel. tud maamootja :I. Holmbergi majandiga vajalik), maja vasTolleaegne loomakasvatusinstituudi juhtkond arvas, et. Vindkaardil oli Parasmiiel 21 petu Tallinnas. Juurde pakkuda ret. praegu on. neid samas 20. ra katsejaama toot:mine ei vasta sotsialistliku suurtootmise 2toal korter, garaa! MustanOuetele, et viiikeses majandis on lliga lihtne saada hiid mamiel. Teat 200001 nOudmiseni. janduslikke tuleo;tusi. :Ia kui stis Edgar Keevallik pensionile M. Meier. 'liiks, tehti ~ direktorile :Iilri Kulbinile filesandeks luua Vindra katsejaamast ja Selja kolhoosiit ilks suurmajand. MaVahetada tugevajOuline sOidujandi juhtimfue jiii endise kolhoosi keskusesse Seljale. Piistaauto J&relhaapa •Husqvamaoo oja iii tead1,rsliku too paigaks.- Omaette karjana jii pilsima ka v6i •Partnerb vastu. Pirnu 10. mall vaJoa VliUila kol~ Piiataoja karl (Piistaoja karjal on olnud juhthr osa eesti bOOill Kam &z koos br~ tel Ohtuti 2 13 16. R. Noormaa. mustakirju karja aretuses). bamildikoonnap. libl SaarAlates 1987. a tootab Piistaoja taluaeftSes liipsikarjalaudas Vahetada 3toal korte.. P1irnu lase -tllaveskl taJtnnlsllla suuretoodangulistele lehmadele jOusOOda sOOtmisel lrompuuterkesklinuas (38 m! elamisp, Pi-rlijOkke, kuUuures osa siisteem. 1988. a Oli PiisU.oJa 211 lebma- keakmine tooda&C ahikiite. vann, gaas, kelder} koorma.st viis vool miaema. 6'184 Q pUma, paremaci lebmad ltipsid It 100-15 000 kg plima. • korteriga Tallinnas. 200006 v eflld.tammis&; peaaegu kunl Theodor Pooli viimane teadaolev soov Eestimaa pinnal o1i Tallinn, Mooni 1D-1. K. KuPirlljh sanbumiselll (lt hoidke Piistaoja karja! See lause oU kusagU Virumaal loomakm) MusU6kke mrid prakvagunist viilja visatud kirjas. Seda soovi on ka seni suudetud tiliselt k6ik jieforellid,suur tiiita. Vahetan GAZ Z1 osad GAZ M hulk haugisid ja teisl kalu. MANIVALD METSAALT, osade vastu. Kirj Haapsalu, Raske on praecu hilmaia. Vindr-. katsejaama Juhtivteadu-r OObiku 5 vOi hel toole 5 50 40. Honorar Eesti Kultuurifondi Oks. ·

e

e

Parimate kokkade kaJikaS: on koselaste Aet Qrase ja LW.: Rebase kiies. V6istlmnnM on vee1 KrLstUna Nu-., ia AD--ge~a BuntseL VMrustajad ~ katse-kesJrkooi!;st jlid lmlmandalrs

1lVD 'I'OOTSEI< .JUD&N PALU

Jdli

-._.,_ ....... _ lWB!

cle Ja pllsnte lsi ,

' -

net--.

rv-ueel--

EMMO Ol<ll

TXRillftANUI ~

1. juunist v6etabe

taas- lrod•nlkelt vasto kuu-o

luttisi drlaalehes• avaldamiseks EKP Keskkomttee kuulutuste osakonnas Piirnu mnt 87a.

PARASMAE RAHVAS!

MITMESUGUST

MOOdunud aastal mMdus Parasmiie esimesest kaardistamisest 300 aastat. MMemat Juubellt t:ibWatakae la-ultAe'n1. 27. mall ~­ aeca rara..~e~, VUna talus. AICUII keD 11. Eslueb JOeUiht-

me segalmor. Kiila bskele ohvriJP.vi juurde istntataJr..miilestustamm. Obtuse miJes.. tuslOkke ilmber saavad kukku mitme pOlvkonna p8J'IIIIIDiielaoed KOa&&I.DAV KOMIBION

VAET/SEKOORMAGA UBI SILLA

•.

,...,

lrabJu. JDil; tekltaU Jie ..aJa -tauaale ~ lllillesj suunati sOltab jie

'rODoonle

-Jalralac1t:Ca ~ aq• .Juardlas lnaehllle klip aajaelode illtttelra vllja.-

tekitafnd kahju b-.-.ttaml~ seks p~ aDea klib- Ja selkga tepleb Vkv ~ duBkaitse Valltaus.

GEORG LINTS

[-:_____

111MaaJiexi,. (•CeJUoCKaJl

raaeTa»)-

r~.,..

~ KU 3cTORilH

HRJJ:eKc 69784

Toimefuse aadress: 200106 Tallinn, Gagarini pst 16 I:. konus Toimetuse illdtelefon Toimetaja asetiiitja

45-35 21 4529 02

Sekretariaat Majanduselu Uhiskounaelu Maakodu Kultuur

4528 96 45 0'1 0'1 4518 '17 453518

ja aiandus

45 38 61

•Maaleht• ilmub kord alidalas neljapieval. Uksiknumbri bind 10 kop. Kuulutuste osakond Pirnu mnt 67a avatud toeiplleviU kl 8.3D-16.00 telelonid 68 13 25, 68 13 26 Tiraai Z25 000. 234.5878810

MB-02125

EKP Keskkomttee KirJa.stus, Tallinn, Piruu

nm,.

6'1-A

Tellimist- nr. 2258

Maaleht  

Maaleht nr. 21, 25. mai 1989

Advertisement