Väljaõpe
KARRI KAAS
Major Laanisto õpetab riigikaitset juba 1998. aastast
Riigikaitseõpetuse ainekavas on laagril kindel ülesanne. Lisaks laagrirutiini tundmisele peavad noored oskama lahendada ülesandeid, mille olemus nõuab keha ja mõistuse tiheda koostöö rakendamist praktikas. Kuid enne seda kõike võetakse kerge hommikueine, et keha ja mõistus üldse koostöövõimelised oleksid. Tummine puder sobib sellisel hommikul kõige paremini, kuigi mõnigi näoilme kõneleb hoopis millestki muust. Ometi süüakse kõik kausid simesed enam-vähem tühjaks, sest laagsõjalise rilisteni on jõudnud teadmine, et kasvatuse mets pole koht peenutsemiseks ja õpetuse tunning pelgalt kaunist loodusest ja nid anti 1927. linnulaulust kõhtu täis ei saa.
E
aasta oktoobris. Kõhutäide on oluline, sest järgmiseks on plaanis väike sõjalissportlik võistlus, milles õpilased riigikaitsetundides omandatud teadmistes ja oskustes üksteiselt mõõtu saavad võtta. See näitab instruktoritele ja õpetajatele kenasti ära, millele edaspidi rohkem tähelepanu pöörata. Kuigi riigikaitseõpetus on pikkade traditsioonidega õppeaine, ei tähenda see, et poleks kuhugi areneda. Kindlasti on.
Traditsioonidest tänapäeva Riigikaitseõpetust õpiti Eesti koolides juba enne Teist maailmasõda, ülevaate selle õppeaine ajaloost annab kaitseministeeriumi koduleht. Noorte riigikaitseline ettevalmistus algas ka sel ajal gümnaasiumiastmes, kuid toona oli sihiks anda lõpetajatele ettevalmistus, mis vastab noorsõduri kahekuulisele õppekavale. Esimesed sõjalise kasvatuse ja õpetuse tunnid anti 1927. aasta oktoobris. Esimestel aastatel seisti silmitsi mitme majandusprobleemiga, sest soetada tuli kogu õpetamiseks vajalik inventar. Kui koolidel oli peamiseks probKaitse Kodu! 4/2012
leemiks sobilike ruumide leidmine ja relvade paigutamine kindlatesse hoiukohtadesse, siis lastele valmistas muret talviseks väliõppuseks vajalike rõivaste ja jalanõude hankimine. 1930. aastal nimetati sõjaline kasvatus ja õpetus ümber riigikaitseliseks kasvatuseks ja õpetuseks ning 1934. aasta sügisest laienes riigikaitseline ettevalmistus mõned klassid madalamale. Ka õppetöö mahtu suurendati ühelt nädalatunnilt kahele. 1933. aastal valmis esimene riigikaitseõpetuse õpik. Nõukogude okupatsiooni ajal õpetati koolides sõjalist algõpetust, millel oli nüüdisaja demokraatlikku ühiskonda sobiva riigikaitseõpetusega vähe ühist. Pärast taasiseseisvumist hakati riigikaitseõpetust koolides uuesti õpetama valikainena 1997. aastal, kuid siis peamiselt entusiastlike õpetajate initsiatiivil. Sihipärane tegevus riigikaitseõpetuse tutvustamiigi pooled sel koolides ja selle toetamine riigikaitkaitseministeeriumi poolt algas seõpe2000ndatel. Kaitseministri ning haridus- ja teadusministri tajatest on 22. mail 2008 allkirjastatud kaitseliitlased. riigikaitseõpetuse arendamise tegevusprogrammis aastateks 2008–2013 võeti eesmärgiks luua soodsad tingimused riigikaitseõpetuse jõudmiseks võimalikult paljudesse koolidesse.
L
Seaduse jõuga valikaineks muutus riigikaitseõpetus 2010. aastal, kui võeti vastu uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus. Seal nähti ette, et kui on piisaval ja mõistlikul hulgal noori riigikaitsehuvilisi, peab kool riigikaitseõpetust ka võimaldama. Uue gümnaasiumi riikliku õppekavaga suurendati ka riigikaitseõpetuse tundide arvu: senise 35 tunni asemel on nüüd 70 tundi, mis tähendab, et 19