õiguslikult reguleeritud struktuuriga tegutsev, üleriigilise laia liikmeskonnaga, rahvusvaheliselt aktiivne ja oma traditsioonidega organisatsioon.
MÕTE
Eeskujuks Soome? Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste (õigusteaduse) magistrandi AvePirjo Paluvere ettekanne puudutas kohtumenetluse erisusi erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal ning põhines Eesti ja Soome käsitluste võrdleval analüüsil. Soome Valmisolekuseaduses tunnistatakse, et „eriolukorras vajaminevad meetmed peavad põhinema õigusaktidel, mis on eelnevalt ettevalmistatud normaaloludes”. Sellega tagatakse piisav võime reageerida erakorralistes olukordades ja võtta kasutusele vajalikud meetmed. Samas kindlustatakse, et vajaminevad abinõud ei ole ülepingutatud ega riiva ebamõistlikult laialdaselt põhiõigusi. Põhimõtteliselt ei tohi Soomes isikute põhiõigusi normaaloludega võrreldes piirata rohkem kui vaja, kuid teisalt tuleb eriolukorras kriisi eskaleerumise peatamiseks ja ennetamiseks asetada esikohale riigi turvalisuse ja riigikaitse huvid. Õigusemõistmise korralduses on Soomes välja töötatud spetsiaalsed mehhanismid, tulemaks toime erinevates erakorralistes olukordades. Lähtudes Valmisolekuseadusest peab kõikidel ametkondadel olema välja töötatud erakorralises olukorras toimimise situatsiooniplaan, et asjaoludest olenemata oleks tagatud parim võimalik juhtimine ja strateegia. Justiitsministeeriumi eesmärk on anda ja tagada õiguskindlus, et kohtupidamine oleks seadusjärgne ja toimuks viivitusteta. Riigiprokurör võib konkreetselt määrata, milline kuritegu on prioriteet, ja määrata prokuröri sellega tegelema. Sõja või sõja ohu ajal võib asutada sõjakohtu või organiseerida piirkonniti kohtuid töötama tavapärasest erineva tava järgi. Sõjakohus käsitleb kriminaalasju üldiste esimese astme kohtute asemel, kui see on vajalik õiguspärasuse eesmärgipäraseks tagamiseks.
Soome eeskujul võiksid ka Eestis olla sõjakohtud tavakohtute juures, kus mõned kohtunikud saavad eraldi väljaõppe ning vajadusel menetlevad sõjaväelastega seotud süütegusid oma igapäevase kohtunikutööna
Sõjaväelaste süütegude kohtumenetlust Soomes reguleerib sõjaväelaste kuritegude kohtumenetluse seadus ja sõjaväelaste kuritegude menetlemise määrus. Seaduses on nimetatud 15 esimese astme kohut, kes Soomes käsitlevad sõjaväelaste toimepandud kuritegusid. Kohtunikule lisaks osalevad ka eraldi nimetatud sõjajõudude esindajad. Kohtute sõjajõudude esindajad määrab teise astme kohus kaheks aastaks. Sõjajõudude esindajalt nõutakse head mainet, laitmatut reputatsiooni, seaduse tundmist ja huvi seadusandluse vastu. Kõrgema ohvitseri auastet omava isiku kriminaalasjas on esimeseks kohtuastmeks Helsingis asuv apellatsioonikohus. Sõjaväelaste süütegude menetlused on kohtutes kiirkorras käsitletavad juhtumid. Kui tsiviilkohtud ei saa sõjaajal oma ülesandeid täita, võib luua sõjakohtuid. Kui piirkon-
Eriolukorras vajaminevad meetmed peavad põhinema õigusaktidel, mis on eelnevalt ettevalmistatud normaaloludes. 14
7 | 2016
nas ei ole ühtegi töötavat tsiviilkohut, siis saab sõjakohtu alla anda ka tsiviilisikuid. Ettekandja arvates saaks Soome sõjaväelaste süütegude menetlemise süsteem olla eeskujuks ka Eestile. Soome eeskujul võiks Eestis olla sõjakohtud tavakohtute juures, kus mõned kohtunikud saaksid eraldi väljaõppe ning vajadusel menetleksid sõjaväelastega seotud süütegusid oma igapäevase kohtunikutöö osana. Samad kohtunikud hakkaksid neid süütegusid menetlema ka sõjaseisukorra ajal. Kaitseväelaste toimepandud süütegude menetlemisel kohtus võiks eriväljaõppe saanud kohtuniku kõrval osaleda ka kõrgema auastmega kaitseväelased. Loomulikult ei tohiks ka Eestis mõista kaitseväelast süüdi ainult kohtuistungil osalevad kaitseväelased.
Soome sõjakohtu eripärad Soome Lääne-Uudenmaa ringkonnakohtu kohtuniku Klaus Ekelundi ettekanne käsitles Soome kohtusüsteemi ülesehitust ning kohtumenetlust rahu- ja sõjaajal ning seoses militaarpersonaliga (sõjaväelastega).
