L I S A T E AV E
Kui metsloom ei karda inimest, võib olla tegu: väga noore loomaga, kes ei oska veel inimese ees
hirmu tunda; haige või vigastatud metsloomaga, kes ei suuda
põgeneda-varjuda või ei ole võimeline endale ohtu teadvustama; harjunud (habituated) metsloomaga, kes määratleb ennast liigiliselt korrektselt, kuid ei pelga teisi liike, keda ta tavapäraselt peaks kartma (inimesi, koeri jne); vermitud (imprinted) metsloomaga, kes määratleb ennast liigiliselt mõne teise liigi esindajaks (inimeseks, koeraks jne). Allikas: Eestimaa looduse fond ELF
Marutaud paneb ettearvamatult käituma Levinuim haigus, mis võtab loomadelt ettevaatlikkuse ja muudab nad agressiivseks, on metsamarutaud. Marutaudi võivad nakatuda kõik lihasööjad loomad ja koduloomad, kes omakorda da võivad tõveviiruse hammustuse e kaudu edasi anda inimesele. ele. Hiiumaa veterinaarkeskuse se juhataja Jüri Lauter rääkis, s, et marutaudis looma käitumine on liigile mitteomane. „Haige loom ei pelga inimest st ja võib eriti lapsele tunduu-
PIXABAY.COM
Siis õnnestus tal haarata puuoks ja see karule ninasõõrmetesse torgata, mille peale karu eemaldus.
Suurtest m metsloomad dest märksa o ohtlikum on ü üks pisike p putukas – p puuk
Pisike, kuid ohtlik puuk Suurtest metsloomadest märksa ohtlikum on pisike putukas – puuk. Kui puukentsefaliiti esineb Eestis harilikult vaid aasta soojematel kuudel, siis puukborrelioosi avastavad arstid inimestel aasta ringi. Terviseameti ülevaatest selgub, et tänavu 8. augustiks oli puukide levitatavasse borrelioosi nakatunud 428 inimest ja puukentsefaliiti 23 inimest. Esimene nakatumine puukentsefaliiti registreeriti maikuus, juulis oli juba 13 haigusjuhtumit. Borrelioosi nakatumise kõrgaeg saabus samuti kesksuvel, kuid ka jaanuarist märtsini haigestus iga kuu üle 30 inimese. Kui entsefaliiti haigestumist saab ära hoida vaktsineerimisega, siis borrelioosi vastu pole ravimitööstus seni vaktsiini leidnud. Puukentsefaliidi vastu spetsiifi list ravi pole, kuid haiguse läbipõdenud omandavad eluaegse immuunsuse. Terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri selgitas, et puukentsefaliidi viirus jõuab inimese organismi kiiresti pärast hammustust. Seevastu borreeliabakteriga nakatumiseks kulub enamasti kaks ööpäeva, kuni haigustekitajad nahka imendunud puugilt inimesele üle kanduvad. Borrelioosi tundemärgid ilmnevad veelgi hiljem – ühe kuni nelja nädala pärast. Puugiohtlik aeg kestab tavaliselt aprillist oktoobrini, kuid pehme talv võib seda pikendada. Puuk muutub aktiivseks, kui maapinna temperatuur on 5–7 kraadi. 6 | 2016
MEDITSIIN
da sõbralik,“ ütles ta. Esmapilgul rahulik käitumine võib aga muutuda agressiivseks. „Arvamusel, et marutaudis looma välimus on alati hirmuäratav, et tema karv on pulstunud ja suust tilgub sülge, ei ole alust,“ lisas Lauter. Metsloomadest esineb marutaudi enim rebasel ja kährikul, koduloomadest koeral ja kassil. Lauter lisas, et nakkust võib saada ka hundilt, ilveselt, nahkhiirelt, metskitselt, oravalt, hamstrilt, veiselt ja teisteltki loomadelt. Ka linnud on haigusele vastuvõtlikud, kuid haigestuvad harva. Lauter soovitas metslooma sõbralikkuses alati kahelda ja selgitada seda ka lastele. „Sellisest loomast tuleb eemalduda,“ on tema nõuanne. Eestis pole marutaudi enam mitu aastat diagnoositud tänu metsloomade vaktsineerimisele, mida praegu tehakse ainult riigi piirialadel. Samas on jätkuvalt kohustuslik vaktsineerida koerad ja kassid vastu iga marutaudi vas aasta järel. kahe aast „Marutaudirisk „Marut praegu on p väike, aga vä mitte m olematu,“ o ütles Jüri Lauter.
43
