GENERAL STAFF OF THE ARMED FORCES OF UKRAINE
NÄHtamatud diViisid Kaotusterohked frontaalrünnakud, miinidele sõitmine, kohalike elanike röövimised, vägistamised ja tapmised – ei midagi uut nõukogudeaegsest sõjapidamisest saati.
S
Tekst: major RENE TOOMSE, PhD, Kaitseliidu kooli pealik
uured süsteemid on visad muutuma või neid ei tahetagi muuta, sest nii on asjad toiminud juba kaua. Milleks riskida ja teha teisiti, kuidagi humaansemalt? Keti lõdvemaks laskmisega saadi valus õppetund 1980ndate lõpus, kui kogu suurel liitriigil lubati pisut ise mõtlema hakata – kiiresti saabus sajandi „suurim geopoliitiline kataklüsm (suur katastroof)“. Võtab aastakümneid, et see Gorbatšovi tehtud jama jälle korda teha. Ei mingit vabadust, ei mingit isemõtlemist, ei mingit uutmist enam. Tagasi nõukogude liitu. Allolev kirjeldus Nõukogude armeest ja selles toimivatest süsteemidest on tegelikult kokkuvõtvalt välja toodud oma aja Viktor Suvorovi (tegeliku
40
4/2023
nimega Vladimir Rezun, endine Nõukogude sõjaväeluure vanemohvitser, kes 1978 hüppas üle Inglismaale) raamatust „Nõukogude armees“ („Inside the Soviet Army“, 1982). Kuigi võiks arvata, et näiteks 50 aastaga muutub nii mõndagi, ei anna Vene süsteemi põhimõtted ja tegevusviisid täna Ukrainas selliseks arvamiseks alust. Suvorovi kirjelduste väärtus seisneb just selles, et aitavad mõista teatud põhjusi, miks venelased just nii teevad, ja samas annavad mõtteainet või tunnetust, kuidas nad edasi käituvad. Miks lähevad Vene sõdurid massidena otsetule alla surma, miks nad loomastuvad, vägistavad ja tapavad tsiviilisikuid? Miks nad massina vastu ei hakka, vaid annavad aina värsket biomassi sõja hakkliha-
masinasse? Kuidas neil laskemoon ja sõjaraud otsa ei saa? Alljärgnevast saab ehk tunnetust.
AJATEENISTUS
Iga meeskodanik oli Nõukogude Liidus teenistuskohustuslane 35 aastat (eluea vahemikus 17–50). Kõrvale viilida said vaid eliidi võsukesed. Igal aastal võeti kahel korral ajateenistusse vähemalt 18aastaseks saanud noormehed. Kõik noormehed jagati hoolikalt valitud kategooriatesse, mis tingis nende teenistuse väeliigi ja geograafilise koha. Selles valikus oli suur roll KGB taustakontrollil. Liiduvabariikide mehed saadeti tavaliselt oma kodupaigast eemale, et