Joonis 1. Kaitseliidu usaldusväärsus aastatel 2000–2014: eestija muukeelsete elanike hinnangute võrdlus (täielikult ja pigem usaldajate %, N = kõik vastajad) 100
Kõik Eestlased
80
Mitte-eestlased
60
40
20
0 01/2000 05/2000 10/2000 02/2001 06/2001 10/2001 03/2002 06/2002 10/2002 02/2003 06/2003 10/2003 02/2004 06/2004 10/2004 03/2005 06/2005 11/2005 05/2006 09/2006 12/2006 06/2007 01/2008 08/2008 01/2009 05/2009 01/2010 09/2010 08/2011 10/2011 03/2012 10/2012 03/2013 10/2013 03/2014 11/2014
Joonis 2. Eesti julgeoleku tagatised (kuni kolm olulisimat): eesti- ja muukeelsete elanike hinnangute võrdlus (%, N = kõik vastajad) Kuulumine NATOsse
PÕHITEEMA
Nüüd on olukord mõnevõrra teine. Venemaa katsed legitimeerida kallaletungi naabrile ei kanna vilja. Seekord rikkus Moskva lisaks rahvusvahelisele õigusele endale aastate eest võetud kohustust tagada tuumarelvast loobunud Ukraina piiride puutumatus. Nii leiamegi end aasta hiljem hoopis teistsuguses julgeolekuolukorras: meie valmidusaste, plaanid ja tegutsemine on oluliselt muutunud. Harjutamise iseloom on oluliselt teistsugune kui varem ja riigikaitse ühiskondlik kuvand samuti. Või kui palju on õieti avalik arvamus riigikaitset muutunud? Viimane kaitseministeeriumi tellimusel Turu-uuringute ASi meeskonna tehtud uuring annab sellest põhjaliku pildi. Küsitlused on tehtud läinud aasta novembris ja sellele eelnenud uuring möödunud aasta märtsis. Seega peegeldab järgnev kokkuvõte just perioodi, mil Venemaa kallaletung Ukrainale on avaldanud mõju avalikule arvamusele. Selgub, et totaalselt pole aastaga maailmapilti pahupidi pööratud, kuigi on märgata huvitavaid suundumusi. Eesti ajaloolise kogemuse õppetunnid on enamjaolt kooskõlas tänapäeva rahvusvahelise olukorraga. NATO on enamiku silmis endiselt peamine julgeolekugarant. Siin on muidugi oluline vahe eesti- ja venekeelse inforuumi vahel: venelased enamjaolt NATOst lugu ei pea ja hindavad kõige tähtsamaks sõbralikke suhteid Venemaaga. Selles suhtes pole vaatamata ulatuslikule Vene propagandale ka muukeelsele inimesele tarvis selgitada, kes mängib Eesti julgeoleku mõjutamisel olulist rolli. Lihtsalt eesmärgi saavutamiseks vahendite valik on erinev: eestlased panustavad rohkem rahvusvahelisele heidutusele, samas kui venelased peavad reaalseks arendada häid suhteid Moskvaga. Jälgides venekeelset meediapilti, oleks imelik eeldada ka oluliselt teistsugust tulemust. Vaadates seda, kui paljud peavad vajalikuks relvastatud vastupanu osutamist kallaletungi korral Eestile,
Eesti iseseisva kaitsevõime arendamine Koostöö ja head suhted Venemaaga Balti riikide kaitsealane koostöö Kuulumine Euroopa Liitu Koostöö ja head suhted USAga Kaitsealane koostöö Põhjamaadega Kuulumine OSCEsse Kuulumine ÜROsse
Kõik
Osalemine rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel
Eestlased Mitte-eestlased
Ei oska öelda 0
15
30
45
60
75
90
Joonis 3. Kallaletungi korral kaitsetegevuses osalemiseks valmis olevate elanike osa: eesti- ja muukeelsete elanike võrdlus aastatel 2000–2014 (kindlasti ja tõenäoliselt osalemiseks valmis olijate %, N = kõik vastajad) 100
80
60
40 Eestlased 20
Mitte-eestlased (kodanikud) Mitte-eestlased (mittekodanikud)
0 01/2000 05/2000 10/2000 02/2001 06/2001 10/2001 03/2002 06/2002 10/2002 02/2003 06/2003 10/2003 02/2004 06/2004 10/2004 03/2005 06/2005 11/2005 05/2006 09/2006 12/2006 06/2007 01/2008 08/2008 01/2009 05/2009 01/2010 09/2010 08/2011 10/2011 03/2012 10/2012 03/2013 10/2013 03/2014 11/2014
Avalik arvamus ja riigikaitse
3 | 2015
15
