Jääb mulje, et tollele meredessandile ei taibanud ükski mees kompassi ühes võtta ja võib-olla ei olnud kaartegi. Vägisi tekib võrdlus samal suvel Eesti põhjarannikul maandunud Erna luuregrupiga, kus samuti selgus, et maandunud meestel pole kaarte, kompasse ega toiduvaru. See viib mõttele, et sellised eriväeosad ja luuregrupid tõmbavad oma ohvitserkonda seiklejaid, kellel on kainest planeerimisest väike ettekujutus.
Külaskäigud noorusmaadele Aga see selleks. Gunnar Werg tegi sõja läbi oma parema äratundmise ja õiglustunde järgi. Sõja lõpul tuli muidugi kogu Wergide perekonnal ajalukku kaduvalt Warthelandilt lääne põgeneda.
See õnnestuski, mis oli tollal suur vedamine, sest sõjakeerises kaotas elu 3,2 miljonit Saksa tsiviilelanikku, lisaks 2,1 miljonit inimest sõjajärgse ümberasustamise käigus. Koos 4 miljoni langenud sõduriga tegi see saksa rahva kaotuseks kokku 9,3 miljonit. Seda on väga palju.
P
„Vaimustuse tiivul“ lõpuosas on ilma olulise vaimustuseta kirjeldus autori ja ta pere seiklustest sõja lõpul ja sõjajärgsel Saksamaal. Aga erakordselt huvitav on seegi. Raamatu lõpus kirjutab autor oma rahuaegseist noorusmaade külastustest. Poolas käib ta kunagises Warthelandis, teda lastakse seal igale poole, kuhu ta soovib minna. Nõukogude Eestis aga selgub, et peale Tallinna ei või välismaalane ilma eriloata (ega nuhita sabas) naljalt kuhugi liikuda. Vägisi viib see võrdlus tõdemusele, kui vale oli meie valitsejate hääletu alistumine aastail 1939−1940. Ka idavaenlasele kaotatud sõda oleks meile alles jätnud riigi, mis oleks muidugi muudetud sotsialistlikuks. Kuid ei oleks tekkinud meie tänapäevast demograafilist situatsiooni, mis jääb meile kivina kaela võib-olla aegade lõpuni.
atareid, mille kaitsel oli sadu punaväelasi, pidi ründama 50 plaaneril maandunud sakslast.
Meelelahutus
kagunurgal asuv Kübassaare rannapatarei oli üldse selle väeosa esimene lahinguretk. Ja see kukkus mürinal kokku planeerijate ning korraldajate hämmastava juhmuse tõttu. Patareid, mille kaitsel oli sadu punaväelasi, pidi ründama 50 plaaneril maandunud sakslast, kes pealegi maandusid vales kohas. Neile saadeti abiks 60 meest aeglastes kalapaatides, mis suurtükitule alla jäänult kähku otsad ümber pöörasid.
Kevad Sinimägedes V aivara Sinimägede muuseum kutsub külla, et tutvustada Eesti sõjaajalugu. Meie muuseumi väljapanek kajastab eeskätt 1944. aasta lahinguid Narva rindel ja Sinimägedes. Meie piirkonnas on sõdu peetud ja lahinguid löödud ka varasemates sõdades. Maastikul on säilinud rajatisi Põhjasõja, Esimese maailmasõja, Eesti Vabariigi, Teise maailmasõja ja Nõukogude Liidu aegadest. Muuseumi töötajad on hariduselt ajaloolased ja tegutsevad lisaks muuseumi väljapaneku tutvustamisele ka giididena Sinimägedes ja militaarajaloo objektide poolest rikkas lähiümbruskonnas. Meil on võimalik suurelt ekraanilt vaadata dokumentaalkaadreid sõjast ja soovi korral lasta märki laskeimitaatoriks muudetud autentsest kuulipildujast MG-42. Asume Ida-Virumaal Vaivara vallas Sinimäe alevikus Roheline 19c ja 19d. Oleme avatud aasta läbi teisipäevast laupäevani kell 10—17, suvekuudel juunis, juulis ja augustis ka pühapäeviti kell 10—16. Külastussoovi korral palume eelnevalt registreeruda muuseumi telefonil 392 4634 või meilitsi sven.udam@vaivara.ee.
VAATA LISA: www.muuseum.vaivaravald.ee www.turism.vaivaravald.ee Kaitse Kodu! 3/2014
45