Page 1

Aastarõngad Tallinna Toomkooli häälekandja kevad 2018


Sisukord Viis oskust: kokkuvõte 2017/18. õppeaastast 4 läbi 1. – 3. klassi õpilaste silmade 5 läbi 4. – 6. klassi õpilaste silmade 13 läbi 7. klassi õpilaste silmade 18 2.t klass Aegviidu matkal

20

Galerii: 2.t klassi haikukirjutamise võistlustööd

21

Kristian Jagor: õpilasfirma tugevdas meie sõprust 24 Uus projekt: Eesti vabariik 100

27

2.p klassi mõtteid Eesti isamaast

28

Uute õpetajate esimene aasta Toomkoolis Kooliuudised

30

35

Tuleviku kool: Muudame koolielu kiusamisest vabaks Võttes kokku ja vaadates ette

37

Kokanurk 39 Soovitused: mida suvel teha?

2

41

36


Hea lugeja! Sinu ees on juba teine koolilehe number. Selle aasta jooksul muutus Tallinna Toomkool rikkamaks ja mitmepalgelisemaks. Nii nagu puud kasvavad aasta-aastalt jämedaks ja tugevamaks, moodustades puu tüves kontsentrilisi ringe ehk aastarõngaid, nii kasvab ka meie taasavatud kool. Iga aasta on omapärane ja võrratu. 2017/2018. õppeaastal keskendusime õpilaste oskuste kujundamisele veel rohkem. Nüüd on kõigil õpilastel võimalus koolielu ise kujundada ja õigus õpilasomavalitsusse valituks osutuda. Õpilaste hääl kõlab koolis tugevamalt ja julgemalt. Usume, et meie õpilased saavad tulevikus koolilehte ise kujundada, muutes seda põnevamaks ja omanäolisemaks. Aitäh õpilastele ja õpetajatele, kes koolilehe koostamisel kaastööd tegid!

2018. aasta numbri koostajad Aljona Suhhomlinova, Anna-Kaisa Vita, Reet Klettenberg


Vi is t: k

ku s

os Ăľte

uv

ok k /18 .Ăľ

17

20

pp

ea ast ast


2017/18. Ăľppe

aasta läbi 1.p

5

klassi silmad

e


2017/18. þppeaasta läbi 1.t klassi silmade

6


2017/18. õppeaasta läbi 2.p klassi silmade 10.08.2017 Tallinna Toomkooli vilistlane Eduard Ahrens sai ausamba 10. augustil 2017 avati eesti uue kirjaviisi looja ja Kuusalu kirikuõpetaja Eduard Ahrensi ausammas. Hommkul toimus kõigepealt mälestushetk Vabadussõja mälestussamba juures. Seejärel peeti vana pastoraadi ees jumalateenistus, kus teenisid kaasa peapiiskop Urmas Viilma, piiskop Tiit Salumäe ja kirikuõpetaja Jaanus Jalakas. Keskpäeval avati Eduard Ahrensi mälestusmärk. Avamisel loeti ette suurannetajate nimed ning sõnavõttudega esinesid Sulev Valdmaa, Aivar Simson, Paul Mänd, Urmas Viilma, Arnold Rüütel, Mati Hint, Martin Noorkõiv ja Urmas Kirtsi. Kõnekoosolekut juhatas Heiki Haljasorg. Esines Rotalia meeskoor. Kõlasid Eesti hümn, laulud „Isamaa“, „Ärkamise aeg“ ja „Me mõtted on priid“. Avamisele järgnesid Kuusalu kiriku aias eine ja vaba suhtlus ning Eduard Ahrensile pühendatud konverents, mille kaaskorraldajad olid Eesti Keele Instituut, Emakeele Selts ja Õpetatud Eesti Selts. Õhtul oli kaunis kontsert Kuusalu kirikus, kus sopran Maria Valdmaa ja organist Saale Fischer haamerklaveril esitasid Ahrensi kaasaegsete Eesti taustaga baltisaksa heliloojate laule. Eduard Ahrensi ausamba püstitamise algataja oli Laurentsiuse Selts ja eriti selle esimees Sulev Valdmaa. Kohal viibisid ka Tallinna Toomkooli direktor Egle Viilma, õpetaja Mai-Liis Mäeväli, lapsevanem ja suurannetaja Indrek Laul, lapsevanem Iris Metsmägi ning mitmed Tallinna Toomkooli õpilased. Tallinna Toomkooli nimi jäädvustati ka Eduard Ahrensi ausamba tänutahvlil. 15.09.2017 Toomkooli 2.t ja 2.p õpilased Tallinna raekojas 15. septembril 2017 külastasid 2.p ja 2.t klassi õpilased Tallinna raekoda ehk endist linnavalitsuse hoonet. Õppekäigul jalutati kodanikesaalis ja raesaalis ning imetleti 17. sajandil Johann Akeni loodud kaheksat lünettmaali: „Saalomoni kohus“, „Kristus Pilaatuse ees“, „Seeba kuninganna Saalomoni ees“, „Kristus teenarirahaga“, „Herodia Ristija Johannese peaga“, „Simson ja Deliila“, „Susanna kohtu ees“ ning „Kristus ja abielurikkuja naine“. Lisaks vaadati piltvaipa kuningas Saalomoni elust ja ladinakeelset teksti raesaali ukse kohal ning uudistati raepinke. Nende pinkide otstel on reljeefid, mis räägivad meile Simsoni võitlusest lõviga, rüütel Tristani armastusest kuninganna Isolde vastu, Aristotelesest ja Phyllisest. Viimane lugu on sellest, kuidas Aleksander Suurde armunud orjatar sundis õpetlast Aristotelest kavalusega oma õigust tunnistama. Ühel raepingil on võimalik leida ka Maarja roos. 13.02.2018 Vastlapäev koos Vanalinna Seltsiga

7

Tallinna Toomkooli 1.t ja 2.p õpilased osalesid Vanalinna Seltsi korraldatud vastlapäeva tähistamisel Tallinna vanalinnas. Üritus algas rongkäiguga Musumäelt Raekoja platsile. Kohale jõudes pandi paika vastlakuusk ning seda kaunistati paberist


roosidega. Kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa rääkis vastlapäeva tähendusest keskja varauusaegseses Tallinnas. Õpetaja Mai-Liis Mäeväli aitas meisterdada paberist roosid ja õpetaja Kaja Post aitas 2.p poistele selgeks õpetada ladinakeelse laulu „Tollite Hostias“. Ürituse peakorraldaja oli Eero Kotli Vanalinna Seltsist. Toomkooli 1.t õpilased Joanna ja Laura andsid ka intervjuu saatele, mida tegi Meelis Rondo Vanalinna Seltsist. Toomkool tänab lapsevanem Erik Matti (1.t Mirteli isa), tänu kellele sai Toomkool sellel üritusel osaleda. 24.02.2018 Toomkool osales Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamisel Toompeal 24. veebruaril 2018. a tähistas Eesti vabariik oma 100. aastapäeva. Tallinna Toomkooli 2.p õpilased koos klassijuhatajaga olid selle päeva auks kirjutanud 14 isamaalist jutukest. 24. veebruari varahommikul aga osalesid paljud Tallinna Toomkooli õpetajad ja lapsevanemad Toompea Pika Hermanni torni sinimustvalge lipu heiskamisel. Koolide lippude rivis seisid kõrvuti Tallinna kahe kõige vanema tegutseva kooli lipud: Tallinna Toomkooli (1319) ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi (1631) lipud. 05.04.2018 Toomkooli 2.p klassi õpilased kohtusid Rootsi suursaadikuga Tallinna Toomkooli 2.p õpilased, klassijuhataja Heiki Haljasorg ja muusikaõpetaja Kaja Post kohtusid Rootsi saatkonnas suursaadik Anders Ljunggreniga. Õpetaja Kaja Post õpetas Toomkooli poistele selgeks Rootsi hümni „Du gamla, Du fria“. Huvitav on veel märkida, et aastatel 1833–1839 elas ja töötas Tallinna Toomkooli vilistlane ja Antarktika avastaja Bellingshausen Pikk tänav 28 majas, kus täna asub Rootsi Kuningriigi Suursaatkond.

8


2017/18. õppeaasta läbi 2.t klassi silmade 1) Etendus „Kunksmoor ja kapten Trumm“ (1. november) Me käisime vaatamas etendust „Kunksmoor ja kapten Trumm“. See oli väga lõbus. Etendus oli natuke igav, aga ka natuke põnev. Kunksmoor oli väga vahva ja naljakas. Mulle meeldis „Kunksmoori ja kapten Trummi“ vaadata. Seal oli väga lahe, vinge, naljakas ja vahva. 2) Bussireis Harju- ja Raplamaa mõisatesse (7. detsember) Me käisime bussireisil ja ma sain teada, et bussireisid on väga vahvad. 3) Näitus „Piparkoogimaania“ (20. detsember) Mulle meeldis, sest seal oli tore. Sain teada, et piparkookidest saab teha erinevaid asju. Näitusel olid väga ilusad piparkoogiehitised. Mulle meeldis see, kuna seal oli kõik piparkoogist. „Piparkoogimaanial“ oli vinge, kuna seal oli minu meelest piparkoogist päris hullumeelseid kujusid tehtud. See oli täiesti pöörane näitus. Seal oli näiteks piparkoogist lamp. Mulle meeldis seal väga. Seal sain ma teada, et piparkookidest saab teha väga ilusaid asju. 4) Jõuluhommik (21. detsember) Jõuluhommik oli väga lahe, sest me esinesime üksteisele ja pärast saime ka kingitusi. Mulle meeldis jõuluhommik, sest siis saime teiste esinemisi vaadata. Jõuluhommik oli väga lõbus, kuna tantsisime, laulsime ning pärast jagasime kinke. 5) Roomajate tund (1. veebruar) Me käisime Rüütli majas roomajate tunnis. Seal sain teada, et kui roomaja nahka vahetab, siis lähevad ta silmad siniseks. Roomajad olid väga armsad. Tunnis pandi mulle madu kaela. Ma tundsin, et mul on kaelakee. See madu oli nii pehme ja siis ma nägin sisalikku. Meile meeldis see, et näidati roomajaid ja üks pandi meile õlale. See

9


oli tore. 6) Õuetunnid veebruaris Me käisime 3 või 4 nädalat loodusõpetuse tunnis õues. See oli tore ja meeldis kõikidele. Aga ükskord unustasin ma õuepüksid koju, see oli väga naljakas. 7) Kunstinäituse külastus „Rõõm linna südames. Maalid Enn Kunila kollektsioonist” (23. märts) Me käisime kunstinäitusel. Käisime raekojas näitusel, kus saime teada värvide saladusi, mis olid väga huvitavad. Meile anti igasuguseid ülesandeid, mis oli tore. Kunstinäitus oli äge. Seal oli nii palju maale. Mulle väga meeldis, et sai ise kunsti teha.

10


2017/ 18. õppeaasta läbi 3.p klassi silmade Sel õppeaastal on kolmandikud põnevates kohtades käinud ja nii mõndagi toredat teinud. Koolitundides on selgeks saanud korrutustabel ja kirjalik liitmine, lahutamine, lisaks raamatute lugemisele oleme kohtunud ka Ilmar Trulliga isiklikult ja kuulanud Piret Pääri põnevaid jutuvestmisi. Oleme uurinud taimi ja loomi, vaadanud mikroskoobi all hallitusseeni ja juuksekarvu, Viimsi looduskeskuses saime palju teada imetajate elust. Poisid on osalenud mitmel koolidevahelises võistlusel nii korvpallis kui ujumises, sest sportlikku meelt ja vaimu meil juba jagub. Kolmandate klasside ujumiskursus on tore vaheldus ja jätk talvisele uisutamisele Harjumäel. Kaunid kunstid on samuti leidnud tee klassitunnist välja, sest Enn Kunila maalide näitus pakkus linnaruumi palju rõõmu, samuti oli ergutav vaheldus noorte Experimenta, kus eakaaslased fantaseerisid värvide vahendite ja tehnikatega. Oleme käinud vaatamas nii mõndagi etendust nii Nukuteatris kui Vaba Laval, kuid suurim väljakutse oli jõulude ajal esitada Jõuluevangeeliumi, kus osalisteks meie parimad näitlejad kolmandatest klassidest. Sellist head energiat ja mõnusat koostööd õpilaste, õpetajate ja vanemate vahel oli rõõm kogeda ja tegutsemislusti jagub kindlasti veel suveni välja. Kolmanda klassi poisid tervitavad ja saadavad kõikidele palju särtsu kevadesse!

11


2017/18. õppeaasta läbi 3.t klassi silmade 1. Õppisime, kuidas olla sõbralik ja öelda häid sõnu. 2. Harjutasime ilusa käekirjaga kirjutamist, et teised meie kirjutatust aru saaksid. 3. Õppisime Eesti looduse kohta: käisime Loodusmuuseumis, tegime projekti Eesti imetajatest, esitlesime oma kaaslasega koos tehtud loodusprojekti teistele klassi tüdrukutele looduse keskel Kallisabas. 4. Saime teaduskatseid tehes teada, et grillvarda saab lükata läbi täispuhutud õhupalli, ilma et see katki läheks, ja et õli on kergem kui vesi. 5. Tähistasime kiusamisvastast valge kaardi päeva kiusamisest rääkides ja valget kaarti tõstes ning kinnitades, et oleme kiusamise vastu.

Õpetaja Kaisa arvab, et 3.t lapsed on andekad, rõõmsad, mänguhimulised ja ilusad tüdrukud, kellega on tore koos koolis käia. :-) 12


2017/18. õppeaasta läbi 4.p klassi silmade Käisime Kiek in de Kökis ning saime teada: kui hull haigus oli katk ning kuidas ta levis; • milline oli arstide riietus ning mida nad kasutasid, et ennast katku eest kaitsta; • kuidas teha lõhnakotikest; • et Kiek in de Kök oli Tallinna linnamüüri kõrgeim torn. Käisime Energia avastuskeskuses ja vaatasime õppefilmi „Kihiline Maa“ ja saime teada: • millest koosneb planeet Maa; • millised on Maa erinevad osad; • et suures ruumis kajab hästi; • et umbes 40 aasta pärast saab nafta otsa. Käisime Tervishoiumuuseumis ja osalesime tunnis „Nähtamatu ja nähtav“ ning saime teada: • kuidas teha pimekirja ja kuidas seda lugeda. Käisime Vabaõhumuuseumis ja osalesime tunnis „Vanaaja koolitund“ ning saime teada: • et vanasti olid reeglid koolis palju karmimad; • et vanasti oli koolis usuõpetusel väga tähtis osa; • et vanasti elasid õpetajad koolimajades ja nad ei olnud abielus; • kuidas oli vanasti koolitund. Käisime Nukuteatris vaatamas etendust „Väike Gavroch“ ning saime teada: • milline oli väikese poisi elu tänavatel ja milline oli elu sõja ajal Prantsusmaal.

13


2017/18. õppeaasta läbi 4.t klassi silmade Meile meeldis: • Matk, sest seal sai vabalt olla, pildistada ja jalutada. Ei olnud giidi, kes käsib ja suunab. • Narnia pidu, sest sai esineda, mõõkadega mängida ja seal olid vahvad mängud. • Tartu, sest külastasime Tagurpidi maja. • Veel meedis Vabaõhumuuseumi külastamine. Ei meeldinud: • Liiga palju kunstimuuseume. • Et peab palju õppima.

Meie aasta piltides

Õppisime palju uusi asju nii koolis kui ka muuseumides ja saime uusi sõpru. 14


2017/18. õppeaasta läbi 5.t klassi silmade • Rahvusooper Estonia projekt „Kuidas mõista balletti?“ näitas meile balletimaailma ja andis tuge balletiõpingutele. • Nukuteatri etendus „Väike Prints“ tuletas meelde elu põhiväärtused. • Just Film „Keemilised“ rääkis meile koolikiusamisest ja enese kehtestamisest. • Niguliste kiriku muuseumi haridusprogramm „Salakäikude avastamine“ andis ajaloolist infot ja põnevust. • Tartu ekskursioon oli meil kõige pikem ja jäi kõigile meelde, sest saime Aura keskuses supelda ja Ahhaa keskuses tutvuda väga huvitavate väljapanekutega. Nüüd me teame, kuidas valmistatakse šokolaadi, ja oskame ise seda teha. • Viimane oli Kunila näitus raekojas, õppisime värvide järgi maale leidma ja Konrad Mäe maali järgi värvima. • Tulekul on veel Spot of Tallinna ekskursioon, kevadel purjekaga Naissaarele minek.

16


2017/18. õppeaasta läbi 6.p ja 6.t klassi silmade Ühel pimedal novembriõhtul, kui hingedeaegne õhk oli ringiliikuvatest vaimudest tiine, korraldasime isadele vahva õhtu õuduslugudega. Õhtu ettevalmistused algasid juba varakult erinevate jubedate Bretooni ja muude rahvajuttude lugemise ja valimisega. Kui olime lood välja valinud, jagunesime nelja rühma ning õppisime valitud lugu jutustama, lisasime detaile ja draamaelemente, mõtlesime välja kujunduse ja liikumised koolimajas. Seejärel oligi käes aeg lavale astuda ja isadele õpetlikke ning õudseid lugusid vesta. Hämara õhtuse koolimaja ruumist ruumi liikusime laterna valgel, õhustik oli tulvil põnevust ja ehk kõhedustki. Aga et kõik lood lõppesid siiski enam-vähem õnnelikult või vähemalt õpetlikult ning esitused õnnestusid vaatamata väikesele rambipalavikule siiski suurepäraselt, siis jäi kõigile asjaosalistele ühiselt veedetud ja läbielatud jutuõhtust hea mulje. Lõpuks aga ootas isasid ja lapsi emade kaetud kohvi- ja koogilaud. Vaevalt olime isadepäeva etteastega õnnelikult ühele poole saanud, kui häälestasime end jõulutekstide lainele. Koostasime luuletustest, lauludest, muusikast ja jutukestest koosneva kava, millega tahtsime luua jõulumeeleolu Eakate hooldekodus. Laulude õppimisel oli meile suureks abiks õpetaja Mari. Kui kava oli mitu korda läbi proovitud, esitasime seda ka teistele klassidele, et katsetada, kuidas on teiste ees päriselt kogu kava ette kanda. Ettevalmistuste juurde kuulus ka piparkookide küpsetamine ja kaunistamine, et lisaks kavale oleks kaasa võtta ka suhupistetavat külakosti. Lõpuks hooldekodus lauldes ja lugedes oli tunne juba täitsa tugev. Kuulajad olid tänulikud ja meie saime osa andmisrõõmust. Veebruar möödus Eesti 100. sünnipäeva tähe all. Otsustasime väärikat juubelisünnipäeva tähistada nii, nagu Eestis ikka suuri sünnipäevi peetakse: pika laua

17


taga üheskoos lauldes ja kringlit süües. Laulude vahel esitasid õpilased ja õpetajad lühikesi lauakõnesid Eesti kümnest kümnendist. Meeleolu oli igati pidupäevaline ja rõõmus. Märtsis kujunes kuuendike üheks vahvamaks ettevõtmiseks Läänemere-teemalise lasteraamatu kirjutamine loodusõpetuse tunnis. Eesmärgiks oli materjali omandamine jutustamise kaudu. Selleks, et osata Läänemerest rääkida noorematele klassidele arusaadavalt, tuli teha tööd õpikuga, otsida lisateavet ja sõnastada kohati keeruline tekst lastepäraselt. Saime teha rühmatööd, peatükke ja vastutust omavahel jagada, kuid paar õpilast eelistas kirjutada kogu raamatu üksi. Kõike seda tegime arvutis, õppides tundma ka tekstitöötluse võimalusi. Samuti lisasime tekstile illustratsioone fotode, jooniste, kaartide ja isetehtud joonistuste näol. Töö tulemuseks olid igati vahvad ja ka lugemiselamust pakkuvad raamatud, mille kingime noorematele klassidele kevadel temaatilise ürituse käigus. Veel ootab meid maikuus ees emadepäeva tähistamine, mis peaks tulema vähemalt sama vahva kui isadele korraldatud jutuvestmisõhtu. Nüüd me oskame: kirjutada raamatut, taltsutada kolmnurki, eesti keele käändeid, kasutada arvutit ja teha esitlusi. Oleme saanud jagada ja tunda andmisrõõmu.

18


2017/18. õppeaasta läbi 7.p klassi silmade

Nüüd me oskame: 1. võrkpalli mängida; 2. katseid teha; 3. suuskade ja lumelauaga sõita; 4. hinnata kunstiteoseid ja spekuleerida nende üle; 5. Eesti ajaloost palju rääkida.

19


2017/18. õppeaasta läbi 7.t klassi silmade

Nüüd oskame matemaatikas: y=a – pöördvõrdeline funktsioon x y=ax+b – lineaarfunktsioon y=ax – võrdeline funktsioon

Nüüd oskame vene keeles: õnnitleda ja õnne soovida.

Nüüd oskame saksa keeles: Nom, Akk, Dat, Gen käändeid kasutada

Nüüd oskame eesti keeles: astmevaheldust (laadivaheldust, vältevaheldust) määrata

Nüüd oskame tööõpetuses särki õmmelda.

Nüüd teame, et kovalentset sidet moodustavad aatomid jagavad elektroni.

20


2.t klass Aegviidu matkal Helena Kull: Me käisime klassiga Aegviidus. Aegviidus saime palju teada. Ja kui me rabasse asusime, nägime lume peal kassi ja rebase jälgi. Nägime veel põdra näritud puud. Ja kõige lõpus me pidime üles otsima väikese riidest kotikese. Ekke leidis selle. Seal sees olid rosinad ja pähklid. Me pidime neid sööma peopesalt, nagu oleksime metskitsed. Kõige lõpuks läksime sööma. Igaühel oli oma toit kaasas. Ühes lauas sai palju nalja ja seal istusin mina. Meie laud oli kõige naerurikkam. Ja siis asusime rongiga koduteele.

Maria Isabel Kasepuu: Me hakkasime Anniga rongi minema. Õnneks saime istekohad. Mulle see ekskursioon meeldis, aga kõik väsisid ära. Kui me kohale jõudsime, ootas meid üks naine, kes oli meie ekskursioonijuht. Poiste klass oli ka kaasas. Me läksime Aegviidu loodusmajja. Seal rääkisime loomadest, vaatasime pilte, nägime loomade pealuid. Peale seda läksime metsa matkale. Me olime mängult metskitsed!

Iti Nuume: Me käisime Aegviidu loodusmajas. Seal rääkisime loomadest ja viisime lindudele süüa. Meile anti paari peale töölehed ja üks mõistatus oli: „Ulub, ulub, aga hunt ei ole.“ Selle vastus oli isane metskits ehk sokk.

21


Galerii: 2.t klassi haikukirjutamise võistlustööd

22


23


24


Kristian Jagor: õpilasfirma tugevdas meie sõprust Liisa Siinmaa ja Lily Kristiine Jagor (7.t)

Vahetult enne Eesti vabariigi 100. aastapäevale pühendatud aktust kutsusime Toomkooli meie klassiõe venna Kristian Jagorit, kellelt uurisime, millega ta tegeles oma gümnaasiumi õpingute ajal ja missugused kogemused olid tema jaoks kõige tähtsamad. Millega tegeleb Junior Achievement Alumni? Junior Achievement Alumni on õpilasfirma programm. See on õpilasfirma vilistlasliikmete loodud organisatsioon, mis tahab anda tagasi organisatsioonis töötavatele inimestele ja õpilastele, kes hakkavad õpilasfirmasid tegema, enda kogemusi ja teadmisi. Igas tunnis ei ole hea, kui õpetaja on klassi ees, vaid kui sul on hoopis mõni vanem õpilane või keegi teine. Miks loodi J.A. Alumni? Õpilased (nii nagu ka mina), kes on läbinud ära õpilasfirma programmi ja on teinud aasta aega firmat. Õpilased, kes tahtsid anda enda panuse tulevaste õpilaste jaoks. Alumni on mõeldud just neile, kes otsustavad oma õpilasfirmat luua. Kui palju on seal liikmeid? Alumnil on liikmeid umbes 200. Aga mitu Alumnit on üle Euroopa? Kuna Alumni on ülemaailmne organisatsioon, siis igas riigis on eraldi Alumni osa. Eestis kutsutakse seda Junior Achievement Alumni Estonia. Ja siis Junior Achievement Latvia, Lithuania ja mida iganes. Nendes riikides tahetakse 2018. aastaga jõuda ühe miljoni Alumnini, kes on läbinud õpilasfirma programmi ja tahavad muuta maailma läbi enda vaatevinkli. Ehk põhimõtteliselt nii palju kui Eestis on eestlasi? Noh, seda üritame saavutada selle aasta lõpuks. Missuguseid kogemusi said selle õpilasfirma programmi läbimisel? Kuna õpilasfirmas töötab kõik nagu päris firmas, siis kindlasti sain kogemusi, kuidas luua firma ja kuidas toodet arendada. Mina olin tootmise juht ja me tootsime 3Dprinteriga juhtmekaitsmeid. Ma sain teadmisi 3D printimisest, materjalidest, kindlasti ma sain ka teadmisi turundusest (kuidas oma toodet müüa). Igal laadal tuli kogemus 25


sellest, kuidas ma müün enda toodet, kuidas ma tutvustan seda ja kuidas ma panen lõpuks enda toodet ostma. Kas soovitad läbida õpilasfirma programmi ka teistel? Miks? Õpilasfirma programm on enamasti mõeldud 12. klassi õpilastele. Kindlasti võib seda 10., 11. või 9. klassis läbida. Aga viimast kaks aastat olen ma soovitanud seda kõikidele: „Võtke sellest ka osa!“. See on asi, mida iga päev ei saa teha. Õpilasfirma programm on nagu päris firma loomine. Ainult, et päris firma loomisel sul tulevad väljaminekud, sa pead maksma makse... selle jätab õpilasfirma programm täiesti vahele. Sa ei pea maksma riigile makse sellega, mida sa teenid. Sa võid raha ka aasta lõpus välja võtta. Siis, kui õpilasfirma lõpetab tegevuse. Ja millega teie Alumni lähiajal tegeleb? Alumnil on tulemas Eesti parimate õpilasfirmade võistlus, mis toimub mai kuus Tartu kunstimajas. Alumni võtab sellest vabatahtlikult osa ja aitab võistlust korraldada. Edasi on suvel juuni esimesel või teisel nädalal mentorite metsakool, kus võetakse kokku selle aasta õpilased, kes on õpilasfirma programmi läbinud. Need viiakse kurssi, mis on Alumni, kuidas Alumni tegeleb kõigi nende asjadega. Läbime erinevaid koolitusi, teeme läbi erinevaid koolitusi õpilastega, kes lõpuks võivad nende koolituste järgi ka nooremaid õpilasi õpetama hakata. Kas teil on oma särgid või tunnusmärgid? Õpilasfirma inimesed on kogu aeg tegevuses. Alumnis kasutatakse enamasti vabatahtlikke. Meil on särgid, mille peal on Junior Achievement Estonia. Peab olema märk, et inimene on vabatahtlik. Selle mõtte taga on „Tegutsen targalt, mõtlen kiiresti“. Aga mis oli teie toode, mida te tegite õpilasfirmas? Minu õpilasfirma keskendus Apple´i telefonide juhtmekaitsmete tootmisele. Me tootsime neid 3D-printeriga ja müüsime neid. Pidime tundma õppima 3D printimistehnikat. Printer prindib 3D-mudeli järgi. Siis paned selle printima, kuna kasutasime kooli printerit. Pidime mõtlema sellele, mis tundides panna ta printima, kui olime arvutiklassis. Vahepeal tootis printer vigaseid tooteid, mida ei saanud kasutada... Teoreetiliselt mõtlesime, et kui Apple´i juhtmed murduvad ära, siis oma tootega ennetame seda probleemi. Viimasena palume anda soovitusi, kuidas oma firmat alustada?

26

See on hästi lai küsimus. Firmat on hea alustada siis, kui teed seda kellegagi koos. Üksinda hakata firmat vedama on päris keeruline. Kõik algab sellest, et sul on vaja ideed. Sul on vaja mõelda, kuidas sa seda teha tahad. Ära mõtle kohe, kus sa müüd, kuidas sa turundad seda, kuidas sa toodad enda toodet. Pakendamine on samuti oluline. Kui sa tead, kuidas sa oma firmas käitud, siis lõpuks pead võtma ennast kätte ja kirjutama enda firma pikka dokumenti. Pärast sa paned algkapitali oma firmasse sisse ja siis sa võid tegutsema hakata. Sul on oma pangakonto ja mis iganes. Firmat ei saa


ju pidada enda rahakoti pealt. Mina alustasin firmat koos oma kolme klassivennaga, kellega sain hästi läbi. Me olime sõbrad ja tegime asju koos. Õpilasfirma programmi käigus saad aru inimeste ärilisest vaistust ja tuleviku eelistustest. Iga inimene ei sobi tegevjuhiks, iga inimene ei tegele hästi tootmise või disainiga. Vahel vahetasime neid rolle, kes mida teeb. Lõpuks lõpetasime oma õpilasfirma edukalt ära. Täna oleme õnnelikud, et me tegime seda. Õpilasfirma tugevdas meie sõprust veel rohkem.

27


Uus projekt: Eesti vabariik 100 Nagu eelmise aasta häälekandjas juba kirjutasime, sünnivad head mõtted sageli liikudes ja koos mõeldes ning rääkides. Kui saabus aeg hakata mõtlema Eesti sünnipäeva tähistamisele, mõtlesime õpetaja Margetiga sellele, mis teeb ühe sünnipäevapeo tõeliselt mõnusaks, ja et parimad mälestused juubelitest hõlmasid pikki laudu ja ühislaulmist, tekkiski idee teha sama ka koolis. Kui ürituse kontseptsioon oli paigas, jäi üle vaid ideed teistele esitleda. Kuna kollektiiv on meil tegutsemisvalmis ja avatud, läks mõte käiku ja kõik andsid oma panuse: kes kirjutas kõnesid, kes õpetas laule, kes juhendas mööblitassijaid ja lauakatjaid, kes mõtles välja ja valmistas dekoratsioonid saali kaunistamiseks. Pidupäeval saabusid klassid kenasti sätitud saali ja said pärast kätlemistseremooniat laudade ääres istet võtta. Seejärel esitati kordamööda kõnesid iga aastakümne kohta ning lauldi kõnede vahele toredaid laule. Pidu oli väga meeleolukas ja meeldis sünnipäevalistele väga.

Kaasa laulda ja kõnede tekstidega võib tutvuda siin:

28


2.p klassi mõtteid Eesti isamaast Kirjutatud 26.01.2018 JUSS ELMI: Mulle meeldib suvel Saaremaale sõita. Kuressaares meeldib mulle kõik. Mulle meeldib Eesti loodus, aga inimesed võiksid vähem prügi maha visata. Kõige rohkem meeldib Saaremaa. KRISTJAN SIIMON HANNUS: Eesti on väga ilus riik. Ja Eestimaal on linnad, näiteks Tallinn. Seal on vanalinn. Eesti rahvuslind on suitsupääsuke, Eesti rahvuslill on rukkilill, Eesti rahvuskivi on paekivi. Ja linna piires on teletorn. JAN JAAKSOO: Eestis on väga ilus loodus ja head inimesed. Mulle meeldib Eestis päevitada. Eesti rahvuslind on suitsupääsuke. Mulle meeldib, et Eesti saab 100aastaseks. Eesti rahvuskivi on paekivi. Eesti rahvuskala on räim. Eesti sai vabaks 1918. aastal. JUSTUS JANKE: Minu isamaa on ilus, metsine ja Euroopa pisike osa. Ma olen siin sündinud ja jään siia surmani. Eesti rahvuslik kala, lind ja lill on räim, suitsupääsuke, paekivi ja rukkilill. EKKE KASK: Minul on nii hea asi, mis ma arvan, et igal Eesti lapsel ei ole – kaks vanaisa. Mulle meeldib ema isa sellepärast, et ta teeb häid nalju, mis on väga, väga naljakad. Tema on teinud mulle jalgpalliväljaku. Isa isa meeldib mulle, kuna tal on kanad ja kaks kukke. Minu lemmikasi Eesti juures on see, et lapsi, kellel on vähk või ei ole perekonda, Eesti inimesed aitavad. Mulle meeldib Peipsi järv, kuna seal saab suvel hästi ujuda. Kõik teavad, et see on Eesti suurim järv ja see asub peaaegu Venemaal. Minu lemmikkingitus Eesti puhul on see, et ma sain laulda presidendile Kadrioru lossis. STEPAN KURBATOV: Ma olen õnnelik, et Eestis pole tornaadosid. Mulle meeldib oma kodu, sest see on lahe. Ja pääsukesed Eestis on nii armsad. Mulle meeldib siin kool, loodus, maja, loomad, kodu, saared ja sõbrad. Kõige rohkem meeldivad Eestis mulle lõbustuspargid. SIIMON LIIVIK: Eesti saab varsti sajaaastaseks. Mulle meeldib Eestis elada, kuna siin on ilus lumi. Talvel saab siis lumememme teha, uisutada, lumesõda pidada ja kelgutada. Kevadel saab õues jälle palli mängida ja maakodusse sõita. Seal on kevadel väga ilus. Suvel saab ujuda ja liivalosse teha. Minu maakodu lähedal on mõnus liivarand, mis mulle väga meeldib. Sügisel saab käia metsas seenel ja marjul. Eestis on väga palju metsi. Ma elan Eesti pealinnas Tallinnas. Mul on siin palju sõpru, nendega saab koos mängida nerfide ja legodega. Mina ja minu sõbrad õpime Tallinna Toomkoolis. See on Eesti kõige vanem kool. Meie kool läheb 24. veebruaril, Eesti sünnipäeval Toompeale lippu heiskama. Mina loodan, et Eesti riik elaks miljardeid aastaid ja et keegi meie isamaad ära ei hävitaks. Ma tahan, et kõigil, kes elavad Eestis, oleks siin hea elada. 29


HEIMAR MELSAS: Minu lemmiklill on rukkilill, sest sinine värv on minu lemmikvärv. Ma olen väga õnnelik, et Eestis pole näiteks maavärinaid, tornaadosid, veekeeriseid ega muid ohtlikke asju. Mulle väga meeldib, et Eestis on väga head ja lahked inimesed. MARTIN MININ: Mulle meeldib Eestis see, et siin on palju järvi ja randu. Veel mulle meeldib see, et siin on rannad ja ilusad linnud nagu kuldnokk, lõoke ja leevike. PÄRTEL ORUSALU: Ma olen sündinud Eestis. Suitsupääsuke on Eesti lind. Kui ma väikene olin, siis ma käisin koeraga viljapõldudel jooksmas. Ma olen käinud paljudel Eesti saartel. Eestis saab väga palju magada. Ma olen rõõmus, et ma sain nii toreda kooli. Mul on väga tore vanaema, kes õppis linde. Ta teab palju ägedaid kohti. NATHAN ADONIS ERGAV ROOS. Kui ma alguses arvasin, et on imelik kutsuda riiki isamaaks, siis tegelikult see polegi imelik. Küllap kunagi ammu tuli hästi palju inimesi siia ja küllap generatsioonid hakkasid kutsuma seda isamaaks. Meie riik on turvaline. Teised riigid ei tunne meid eriti ja selle tõttu ei lähe me kellegagi konflikti ja sellepärast ongi meil turvaline. Ei ole ka midagi ohtlikku, näiteks ohtlikke loomi. Kahjuks ei ole meie riigis palju loomi, aga minu arust oleks huvitavam, kui meil oleks rohkem erinevaid loomi. Meie riik on tore. RALF ROOTS: Isamaa on igale inimesele väga armas. Suituspääsuke on väga armas, aga mõnele ei meeldi. Väiksena käisin ma väga palju rannas. Muidugi käin praegu ka. Ma käin suvilas ja põllul. Minu sõbrad on mulle väga kallid. Tartus mulle väga meeldib, kuna seal on mul väga palju sugulasi. Siin Eestis on head õpetajad. Mulle meeldib tere öelda. MICHAEL TŠERENKOV: Eestimaa on väga ilus maa. Eesti mets on väga roheline. Eesti rahvuslind on suitsupääsuke. Mulle meeldib Eesti, sest see on mu kodumaa. Eesti suurim järv on Peipsi järv. Eesti Vabariik sündis 1918. aastal. HEIKI HALJASORG. Eesti on väga ilus maa. Ei ole paremat maad maailmas kui meie isamaa ja ilusamat keelt kui meie emakeel. Meie loodus on väga ilus: palju saari, võluv pankrannik, väikesed armsad jõed, järved ja rabad. Eestis on ka ilus arhitektuur: Tallinna vanalinn, Kuressaare piiskopilinnus, Vastseliina piiskopilinnus, Toolse ordulinnus, Saaremaa kirikud ning Pirita ja Padise klooster. Lisaks on veel tore Vabaõhumuuseum Tallinnas kaunite taluhoonete, saunade, tuulikute, koolimaja, kiigeplatsi ja kabeliga. Aga Eesti on ka innovaatiline. Meil on e-valitsus, e-valimised, e-päevikud, e-tuludeklaratsioon, digiretseptid ja digiallkirjad. Ja see on suur ime, et nii väikesel eesti rahval on oma riik ning me rahvas oskab lugeda ja kirjutada ning peab haridusest lugu. Tänu olgu Loojale selle eest, et meie riik saab 100-aastaseks ning et lehvib sinimustvalge lipp. Elagu Eesti ja saagu meie riik kord ka 1000-aastaseks!

30


Uute õpetajate esimene aasta Toomkoolis Liisa Maria Kull (7.t)

Kaisa Marran

Kristina Ambros

3.t klassijuhataja

kooli psühholoog

Lidia Uuselu matemaatika, 5.t klassijuhataja 31

Tähti Siinmaa eesti keel, 1.p klassijuhataja


Kuidas sattusite Toomkooli? Kaisa: Minu kaks nooremat last õpivad siin ja olen selle kooliga lapsevanemana juba 5 aastat seotud olnud. Mulle on alati meeldinud noori õpetada. Kui tekkis võimalus Toomkooli õpetajaks tulla, võtsin sellest kohe kinni. Kristina: Peale lapsehoolduspuhkust olin otsimas uusi erialaseid väljakutseid. Toomkooli töökuulutust nähes tundsin, et see võiks olla see kool, kus end erialaselt proovile panna, ning otsustasin kandideerida. Mind paelusid Toomkooli juures kooli väärtused ja olemus: väike koolipere ja kokkuhoidev kogukond. Lidia: Toomkooli sattusin kuulutuse peale. Tähti: Õpetajana sattusin ma esimest korda Toomkooli 5 aastat tagasi, kui olin siin praktikal. Lapsevanemana oli mul kontakt kooliga juba varasem. Milline oli teie esmane mulje Toomkoolist Kaisa: Toomkool on väike ja armas kool, kus lähtutakse kristlikest põhimõtetest ja see on tänapäeva hullumeelses maailmas hea võimalus põhiväärtusi hoida. Kristina: Esimene mulje oli ja on siiani hea. Vastuvõtt oli soe terve koolipere poolt. Väga hindan seda, et omavaheline suhtlus mistahes küsimustes on tihe ja kui ka probleeme ette tuleb, siis nendega tegeletakse kohe. Lidia: Toomkool on väike kool, kus õpilased on väga hoitud ja õpetajad saavad suurepäraselt omavahel läbi. Tähti: Esimene mulje oli see, et kool seisab traditsiooniliste väärtuste eest ning siin on ühtehoidev õpetajaskond. Kus ja kellena olete varem töötanud? Mille poolest erineb Toomkool teie eelmisest töökohast? Kaisa: Ma olen 23 aastat põhimõtteliselt õpetajana töötanud, kuid õpetanud erinevas vanuses inimestele ennekõike liikumisoskusi. Olen ka juba alates Tallinna Ülikooli viimasest kursusest õpetajaid ja treenereid koolitanud. Mul on senimaani oma Pilatese stuudio ja juhendan seal teiste seas näiteks Eesti noori tippsportlasi, kes pürgivad kõrgete tulemuste saavutamise poole. Minu stuudio erineb koolikeskkonnast väga selle poolest, et seal pühendutakse individuaalselt iseenda tundma õppimisele. Koolis on aga suurem rõhk uute teadmiste omandamisel, grupis käituma õppimisel ja enda sobitamisel etteantud keskkonda. Olles õppinud ennast tundma, on palju lihtsam tajuda ka oma kohta suuremas rühmas. Kristina: Enne lapsega koju jäämist töötasin Tallinna Lastekodus sotsiaaltöötajapsühholoogina. Asenduskodu elu on hoopis teine kui kooli oma. Mured ja rõõmud on mõlemas kohas mõneti erinevad, kuid samas on ka ühist, mis neid kahte kohta seob – lapsed. See on ka põhjus, miks koolitöö valisin, soovin panustada ja tööd teha eelkõige lastega. 32


Lidia: Olen töötanud 15 aastat Saku Gümnaasiumis arvuti- ja matemaatikaõpetajana. Kool on väga suur ja seetõttu ei ole võimalik tähelepanu niipalju õpilastele jagada. Tähti: Mul on olnud elus mitmeid eriilmelisi töökohti. Tartu Ülikoolis germanistika eriala lõpetanuna oli pikalt minu töö seotud saksa keelega (ekskursioonid, raamatute tõlkimine, saksakeelne klienditeenindus, keeletunnid). Lapsi olen õpetanud Kadrioru kunstimuuseumis, Sikupilli keskkoolis ja Kadrioru Saksa gümnaasiumis. Just Kadrioru lossis töötades leidsin oma kutsumuse õpetajana. Kuidas erineb Toomkool koolist, kus teie kunagi käisite? Kaisa: Mina käisin 9. klassini suures Keila 1. Keskkoolis, kus olid pikad laiad koridorid, suured klassiruumid, palju paralleelklasse, 30 õpilast klassis, vähe õpetajate tähelepanu igale õpilasele, enda sisemine võitlus koolis hakkama saamiseks. Keskkoolis käisin ma aga Tallinna Muusikakeskkoolis, kus harjutasin palju klaverit, laulsin koorides ning sain kooridega palju reisida, muidugi õppisin ka üldaineid. Muusikakeskkool erines Keila koolist palju ja nüüd Toomkoolis on veel rahulikum ja mõnusam olla. Kristina: Tegelikult võib öelda, et minu lapsepõlve kool ja Toomkool on täitsa sarnased. Kasvasin üles ja käisin koolis Haapsalus. Sealne väiksemat sorti algkool oli samuti hubane, koduse olemisega ja kokkuhoidev. Lidia: Kuna käisin Pärnu 4. Keskkoolis muusika eriklassis, siis olen õppinud klaverit ja laulmist väga põhjalikult. Pärnu 4. Keskkool oli väga suur, umbes 1300 õpilast. Suhtlesime rohkem muusika eriklasside õpilastega, esinedes koos aktustel ja kontsertidel. Tähti: Võrreldes minu lapsepõlvekooliga on Toomkoolis klassid väiksemad ja õpilased sõbralikumad. Minu ajal oli koolikiusamist hästi palju. Tollal olid õpilased oma muredega üksi jäetud, sest õpetaja ülesanne oli ainet õpetada, mitte lastevaheliste suhetega tegeleda. Loomulikult on ka õppematerjalid huvitavamad ja meetodid mitmekesisemad. Toomkoolis ei ole lahendamatuid olukordi – kõigega tegeletakse, kõik on võimalik läbi arutada, asju ei jäeta õhku. Milline oli teie lemmikaine koolis ja mis huvitab teid praegu (millega tegelete vabal ajal)? Kaisa: Mulle meeldis läbi kooliaja eesti keel. Mulle meeldib kirjutada. Olen pidanud mitut blogi, kirjutanud erialaartikleid, osalenud luulekonkursil, loen raamatuid. Muidugi tegelen ma ka vaimsete praktikatega, st mediteerin, teen Pilatese harjutusi, mis õpetavad keskenduma ja tugevdavad mu keha ning meelt. Kristina: Minu lemmikained koolis olid inglise keel, bioloogia ja ajalugu. Keeletaju oli mul hea, bioloogia ja ajalugu olid lihtsalt huvitavad. Vabal ajal veedan võimalikult palju aega koos oma perega. Käime palju maakodus, kus toimetame igal aastaajal vastavalt vajadusele – kasvatame kartulit, köögivilju, hoiame maakodu korras. Tegevust leidub maal alati ja see on ka hea viis linnaolust natuke puhata. Värske õhk, kevadine linnulaul ja talviti lumerohkus (seal on alati külmem ja lumisem) mõjuvad 33


meie perele hästi! Lidia: Vabal ajal käin Saku Gosplis laulmas ja esinemas nendega. Veel võtan osa mälumänguvõistlusest Saku–Kiili valla ühistööst. Tähti: Minu lemmikaine oli saksa keel. Aga vaba ajaga on nii, et seda nagu ei olegi. On tööaeg ja pereaeg. Milline õhkkond on Toomkoolis? Kaisa: Minu arvates on Toomkoolis hea õhkkond ja seda saame kõik koos muuta veel paremaks, sõbralikumaks, toetavamaks. Kindlasti aitab sellele kaasa KiVa programmiga liitumine, mida Toomkool on juba teinud. Kiusamisvaba kooli saavutamiseks ja üksteise paremaks mõistmiseks alustame 2018. aasta sügisest koolis KiVa tundidega. Olen uhke, et kuulun Toomkooli KiVa meeskonda. Kristina: Seda tajusin juba esimesel päeval, õhkkond on soe! Siiras huvi, pühendumus enda töös, soov pakkuda parimat haridust. Need on märksõnad, mis minu arvates Toomkooli ja siinset õhkkonda iseloomustavad. Tähti: Toomkoolis on sõbralik õhkkond. Kas olete juba ära harjunud? Kaisa: Jah, mulle meeldib Toomkooli kollektiiv ja siia oli lihtne sulanduda. Muidugi käivad Toomkoolis väga toredad lapsed äärmiselt toredatest peredest ja see teeb mind rõõmsaks. Kristina: Julgen öelda, et jah! Loomulikult on veel palju õppimist ja vahel kipun klasside leidmisel laste abi paluma, aga üldine enesetunne on hea. Lidia: Eks harjumine Toomkooliga võtab veel aega. Aga üldjoontes õpilased arendavad mind jõudsasti. Tähti: Mulle tundub küll nii. Mida olete õppinud esimese aasta jooksul Toomkoolis? Kaisa: Olen õppinud, et ka vanemas eas on võimalik edukalt ametit ja töökohta vahetada ning seda tehes võid eest leida toreda toetava meeskonna. Kristina: Liitusin Toomkooliga 2018. aasta jaanuaris. Selle paari kuu jooksul olen õppinud, et ole avatud ja positiivse meelega. Püüa alati mõista kõiki osapooli, meil kõigil on alati oma lugu, mis meid saadab, meie eluteed mõjutab. Inimesed on kõik erinevad ja julgen öelda, et ka erilised! Tähti: Olen õppinud, et muredest ja rõõmudest tuleb rääkida – mitte ainult kolleegidega, vaid ka juhtkonna ja lapsevanematega.

34


Mida teha ja kuhu minna suvel? Kaisa: Suvel tuleb palju Eestimaal ringi käia ja sõita. Eesti loodus on imekaunis. Aga kaugemale sõites on tore võtta ette pere autoreis Euroopas, sest EL-i piires on lihtne reisida ja perega pikemat aega väikeses autosalongis koos viibides võib üksteise kohta nii mõndagi teada saada ning enda kohta uut õppida. Kristina: Suvel plaanin koos perega minna väikesele Eesti ringreisile, külastada põnevaid üritusi ja nautida Eestimaa loodust ja suve, täpselt nii päikselist ja vihmast, kui see tuleb. Tuleb ainult vastav riietus valida. :) Lidia: Suvel on mul planeeritud puhata juunis San Franciscos ja augustis külastada Saku Gospliga Norra kogudusi. Tähti: Suvel tuleb minna suvilasse, metsa maasikale-mustikale-seenele, randa ujuma ja võtta ette kõik need raamatud, mille lugemiseni talvel ajapuudusel ei jõutud. Mida sooviksite veel lisada? Kaisa: Lisaksin veel, et Toomkool on väärtus Eesti haridusmaastikul, mida saame koos hoida ja kasvatada. Head mõtted ja nendest kasvavad head asjad leiavad alati oma koha sinu ümber. Ära pelga olla sina ise, Toomkooli õpilane oma heade ja mitte nii heade omaduste, oskuste ja teadmistega. Selleks me koolis käimegi, et parem inimene, kaaslane ja Eesti kodanik olla. Kristina: Soovin meie Toomkooli perele, nii lastele, vanematele kui ka õpetajatele ilusat kevade algust! Püüdke igas päevas leida üles see miski, mis rõõmu teeb. Hinnake enda lähedasi, pidage neid meeles ja veetke koos palju aega. Märgake enda ümber häid tegusid ja inimesi, öelge seda neile. Heal sõnal on suur jõud! Tähti: Kes vaatab, see näeb.

35


Kooliuudised 05.10.2017 Direktor Egle Viilma valiti Tallinna aasta haridusjuhiks 5. oktoobril 2017 toimus õpetajate päeva puhul Tallinna raekojas parimate haridusjuhtide ja õpetajate vastuvõtt. Tallinna 2017. aasta haridusjuhiks valiti Tallinna Toomkooli direktor Egle Viilma. Ta on Tallinna Toomkooli üks taasasutajatest ning on teinud sellest ühe Eesti parima kooli. Palju õnne! (2.p klass)

01.02.2018 Maod Toomkoolis 1. veebruaril toimus Tallinna Toomkooli aulas madude üritus. Üritusest võtsid osa kõik Toomkooli õpilased ja õpetajad. Madudeuurija tutvustas erinevaid maoliike ja rääkis nende eluviisist. Tal oli kaasas 4–5 erinevat elavat madu, keda sai ka katsuda. Ühte maoliiki oli võimalik endale ka ümber kaela panna. Üritus oli tore ja hariv. Sarnaseid kohtumisi võiks edaspidi koolis veel korraldada. (1.p klass)

36


Tuleviku kool: Muudame koolielu kiusamisest vabaks Egle Viilma Tallinna Toomkooli direktor Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt on iga kooli kohustus tagada kõikidele õpilastele turvaline koolikeskkond, kus heade sotsiaalsete ja emotsionaalsete oskustega täiskasvanuteks areneda. Veel soojemalt ja selgemalt on samad põhimõtted kirjas ka meie kooli visioonis ja missioonis: Tallinna Toomkooli eesmärgiks on kristlikele väärtustele ja kultuurile toetuva kaasaegse heatasemelise üldhariduse andmine õpilasesõbralikus ja õpetajat väärtustavas keskkonnas, luues eeldused vaba tervikliku isiksuse kujunemisele. Eesmärgi saavutamisel toetatakse läbi õppe- ja kasvatusprotsessi iga õpilase arengut koostöös kooli ja koduga. Oleme alati püüdnud aidata ja mõista õpilast ja vastu võtta otsuseid, mis kõiki osapooli toetaks ja aitaks. Mõnikord on see õnnestunud paremini, aga kindlasti on olnud ka õppimise kohti. Aina rohkem räägitakse meie ühiskonnas kiusamisest, nii füüsilises kui ka vaimses mõttes, selle mittetolereerimisest ning sellega toimetulekust. Just seetõttu leiab ka meie väike, kuid jõudsalt kasvav kool, et kasutusele tuleks võtta meetmeid, et kiusamist ennetada ja vähendada. SA Kiusamisvaba Kool on juba viiendat aastat pakkunud Eesti koolidele teadus- ja tõenduspõhist ennetusprogrammi KiVa. See annab koolidele väga selged, konkreetsed ja toimivad juhised ja tööriistad, kuidas kiusamist ennetada ja vähendada ning kuidas toimida siis, kui sellised juhtumid esile kerkivad nii, et need leiaksid lahenduse. Ennetustegevuse oluline osa on tunniplaanis sisalduvad KiVa-tunnid, milles tegeletakse õpilaste väärtushinnangute ja grupinormide kujundamisega selliseks, et kiusamine ei oleks laste endi poolt aktsepteeritud. 2017/ 2018. õppeaastal kasutas KiVa programmi juba pea 50 kooli. Meil on hea meel, et alates uuest õppeaastast alustame KiVa programmiga ka Tallinna Toomkoolis. Esimesed sammud on selleks ka juba astutud: koolituse on läbinud koolijuht ning meie kooli KiVa meeskond, kelleks on lisaks direktorile õpetajad Kaisa Marran, Mari Loit ja psühholoog Kristina Ambros. Juba uue kooliaasta eel, 21. ja 22. augustil toimub põhjalik koolitus kogu koolipersonalile ning septembri esimesel poolel koolitus ka lapsevanematele. Ennetusprogramm KiVa töötab kõige tõhusamalt just siis, kui kogu koolipere sellesse täie tõsidusega suhtub ja oma panuse annab. Seniks aga saavad huvilised sellest suurepärasest programmist lugeda kodulehelt http://kiusamisvaba.ee. Kiusamist saab ja tuleb ennetada! 37


Võttes kokku ja vaadates ette Egle Viilma direktor Seistes suve ukselävel, on paras hetk võtta kokku 2017/18. õppeaasta ja vaadata, mida toob uus. 2011. aastal taas avatud Tallinna Toomkool on iga aastaga kasvanud. Sel õppeaastal avasime III kooliastme. Meie esimese lennu tüdrukud ja poisid on sirgunud juba väga asjalikeks neidudeks-noormeesteks, kes kevadel lõpetavad 7. klassi. Seega võime kinnitada, et taas avatud Toomkooli põhikooli osa on õppekavakohaselt valmis ja nüüd tuleb vaid kasvada ja areneda. Just „kasvamine ja arenemine“ ongi järgmised märksõnad, mis seda kooliaastat iseloomustavad. Sel õppeaastal viisime läbi lastevanemate ja õpetajate eestvedamisel rahuloluküsitluse nii õpilaste, õpetajate kui ka lapsevanemate seas. Suur rõõm on kogeda, et meie vanemad, õpetajad ja lapsed on valdavalt koolieluga rahul. Hea meel on, et rahuloluküsitluse läbiviimine oli vaid üks töörühma ülesannetest. Suuremaks eesmärgiks oli ära kaardistada need küsimused, millega tulevikus võimaluste korral tegeleda, et meie kool veelgi enam muutuks kaasaegseks, õpilasesõbralikuks, samas kristlikele väärtusele ja traditsioonidele püsima jäädes. Kuna kool kasvab, oleme pidevalt olnud ruumikitsikuses. Ka selles osas tõi lõppev kooliaasta omal kombel lahenduse. Meie II ja III kooliastme õpilased said lisaruume Rüütli tänaval (endises Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi hoones). Nii nimetamegi kahte koolimaja tänavate järgi. Väga kõrge rendihind ja vana hoone probleemid toovad meile igapäevaseid väljakutseid, kuid ühiste jõududega oleme need vastu võtnud ja seljatanud. Kindlasti jääb seda aastat markeerima ka Eesti Vabariigi 100. sünnipäev, mille kulminatsiooniks olid pidulikud aktused. Kui nooremad õpilased olid õpetajate abiga ette valmistanud imeilusad laulud-luuletused, siis II ja III kooliaste pidas maha ühe klassikalise „juubilari sünnipäevapeo“: ühekoos lauldi, peeti kõnesid ja söödi pika laua taga kringlit. Lõbusale meeleolule lisaks olid mõlemad üritused täidetud isamaalise sisuga. Koostöö lapsevanematega on meie koolile alati oluline olnud ja lisaks eelpool kõneldud rahuloluküsitlusele ja sellele kaasnevale seminarile said emad-isad taas appi tulla advendilaada korraldamisele. Uued ja avaramad ruumid Rüütli tänaval andsid senisest veelgi paremad tingimused mitmete töötubade läbiviimiseks, kohvikumelu või õnneloosi nautimiseks. Suur rõõm oli töögrupis näha „vanasid tegijaid“ ja „uustulijaid“ ning nende omavahelist koostööd ja sulandumist.

38


Lõppeva kooliaasta sisse mahtus ka mitmeid traditsioonilisi ettevõtmisi: emakeele-, teadus- ja võõrkeelenädal, spordipäevad ja õppekäigud, vaimulikud hommikupalvused ja pühade pidamised kodukirikus. Kool on justkui väike mudel ühiskonnast. Kui maailmas on rahu, tunnetame seda ka õpilaste ja perede keskel, ja vastupidi, ühiskonna närvilisus kandub ka koolimaja seinte vahele. Inimesed otsivad ja enamasti leiavad selle õige (kooli või koha ühiskonnas) ja parim on, kui abivajaja oskab ka seda küsida. Nii oleme sel kooliaastal kohtunud umbes tosina perega, kes soovivad oma tütre või poja just meie kooli tuua. Põhjusi võib olla erinevaid, aga enamasti tuuakse välja väikesed klassid, sõbralik koolikeskkond ja traditsiooniline kasvatusmeetod. Hinnatakse korrast kinni pidamist, tugevat metoodikat ja samas paindlikkust. Need on meie kooli alustalad, mida me kindlasti muutma ei hakka, ja nii saavad ka pered kergemini otsuse vastu võtta, kas meie kool sobib nende lapsele või mitte. Kui aga pisut uude kooliaastasse piiluda, siis tooksin välja esialgu vaid kolm märksõna. Need on juubeliaasta, KiVa ja laulupidu. Nimelt ei saa Eesti sünnipäevaga veel juubelid otsa ja 2019. aasta jaanuaris tähistame Tallinna Toomkooli 700. aastapäeva! Selleks, et juubelit väärikalt pidada, olen moodustanud juubelitoimkonna, kes kaasates lapsi ja vanemaid, soovivad kokku panna suurepärase juubeliaasta kalendri, mis on täis pikitud konverentse ja raamatuesitlusi, pidutordi söömisi ja õppepäevi lastele. Kõik mõtted ja ideed, kuidas kooli juubelit tähistada, on teretulnud. Tallinna Toomkooli juubeliaasta tähistamine kestab 1. septebrist 2018 kuni 31. detsembrini 2019. Meie suurepärased laululapsed on laulupeol esinenud juba kahel korral. Selle taga on suur töö ja pingutus nii õpetajate kui ka laste poolt, aga tulemus on alati olnud nauditav. Ka juubelilaulupeo tarvis käivad juba ettevalmistused. Kui mõni õpilane on seni veel kahelnud, kas liituda meie kooli kooriga või mitte, siis sel suvel tuleks positiivne otsus vastu võtta ja sügisest kooriga liituda. Kohusetundlik proovides kohal käimine ja innukas laulmine annavad eelduse, et pääseme ka sel korral laulukaare alla, et laulda suust ja südamest vabale Eestile ja rahvale. Ja lõpetuseks: kui oskame analüüsida eelkõige enese käitumist, teeme teisele seda, mida soovime, et meilegi tehakse, ning aitame abivajajat, kasvab meie kool, riik ja kogu ühiskond paremaks, tervemaks, tugevamaks. Kõike seda julgustab ja õpetab tegema ka KiVa programm, millega uuest õppeaastast liitume. „Jumal on armastus ja kes püsib armastuses, püsib Jumalas ja Jumal püsib temas.“ -1Jh 4:16

Olge hoitud!

39


Kokanurk 7.t klass jagab meiega kolme maitsvat retsepti. Proovige ise järele teha! 1. Mango-jogurtijäätis

Vaja läheb: • 700 ml paksemat jogurtit (kui võimalik, eelista Kreeka jogurtit, mis on hästi paks ja kreemine) • 1 dl suhkrut • 450 g mangopüreed (East End on konkurentsitult parim) • 1 laimi mahl ja riivitud koort

Tegemine: 1. Sega jogurt suhkru ja mangopüreega. 2. Lisa värskelt pressitud laimimahl.

2. Maitsvad vahvlid

3. Kalla jäätisenõusse ja lase umbes 1 tund sügavkülmas jahtuda. 4. Kalla segu jäätisemasinasse ning valmista jäätis lähtudes masina tööjuhendist. 5. Jäätisemasina puudumisel vahusta käsimiksriga jäätisemassi iga poole tunni tagant 3–4 korda.

Vaja läheb: • 200 g võid • 3 muna • 250 g suhkrut • 1 tl vanillsuhkrut • 130 g jahu • 140 g tärklist • 150 ml vett

40


Tegemine:

3. Arbuusi-laimilimonaad

1. Sulata või ja jahuta. 2. Sega hulka munad, suhkur, Vaja läheb: vanillsuhkur, jahu, tärklis ja vesi. • 8 dl arbuusi 3. Kuumuta vahvliküpsetaja ja küpseta viljaliha õhukesed krõbedad vahvlid. (suhteliselt kokkusurutult) • 2 laimi (ja soovi korral koor, et saada kangemat maitset) • Soovi korral maitse järgi suhkrut • Hiljem gaseeritud vett vahekorras 2 osa vett ja 3 osa arbuusilaimimahla

Tegemine: 1. Pane arbuusi viljaliha blenderkannu, lisa väiksemateks tükkideks lõigatud laim ja püreesta, kuni segu on ühtlane ja ilma tükkideta. 2. Pane külmkappi ja lase nii kaua seista, kuni mahl on külm. 3. Serveerimiseks vala klaasi 3 osa arbuusimahla ja 2 osa mulliga vett. Ja ongi limonaad valmis.

41


Soovitused: mida suvel teha? Anna Roosiaas (7.t) Tere, armsad sõbrad! Ma soovin jagada teile põnevat infot selle kohta, mida teha siis, kui kätte jõuab kaua oodatud suvevaheaeg.

Kohe koolivaheaja alguses toimub Tallinnas Tänavakultuuri laager, kuhu on kutsutud osalema noored vanuses 7–15 aastat. Tänavakultuuri linnalaager toimub kahes vahetuses: esimene vahetus 13.–15.06.18 ning teine 18.–20.06.2018. Linnalaagris on võimalus valida kaheksa eriti põneva tiimi vahel: mustkunstitiim, robootikatiim, komöödiatiim, fototiim, graffi titiim, seiklustiim, loovustiim ja tänavatantsutiim. Iga päev saab linnalaagris süüa praadi ning ooteks on saiake, et jätkuks energiat terveks päevaks. Lisaks Tänavakultuuri laagrile toimub augustikuus põnev noortelaager Augustitreff (täpsemalt siis 06.–10.augustini), kuhu on oodatud osalema 7–15aastesed noored üle kogu Eesti. Augustitreff toimub sel aastal Vanamõisa Vabaõhukeskuses ning lapsi on seal ees ootamas unustamatu meelelahutusprogramm koos erinevate õpetlike töötubade ja viie vahva teemapäevaga, milleks on meisterdamise päev, loomade päev, seikluste päev, spordipäev ja showpäev. Väga head infot aitab erinevate vaheajategevuste kohta leida ka Tallinna noorteinfo Facebook’i lehekülg, millega ma soovitan teil kõigil liituda. Lisaks sellele leiab sealt põnevat lugemist ka tervisliku toitumise, sotsiaalmeedia ja teiste põnevate ning sind huvitada võivate teemade kohta. Vahelduseks tavapärasele rütmile ning laagrielule on tore veeta ka lihtsalt aega koos pere ja sõpradega ning avastada üheskoos Eestimaa põnevaid ja kauneid paiku. Kindlasti oleks väärt ettevõtmiseks ekskursioon Taevaskojas jõelaevaga Lonny või käia ära näiteks Järva-Jaani vanatehnika varjupaigas või hoopiski mängida disc-golfi Paluküla pargis Raplamaal. Väga põnev koht avastamiseks on ka Lontova Seikluspark Kunda lähedal või miks mitte võtta hoopiski ette Sibulatee tuur Tartumaal. Kellel aga huvi tehnika vastu, võib minna ja proovida huvilende puri- ning mootorlennukitega Ridali lennuklubis Põlvamaal. Kes aga soovib saada adrenaliinirohket kogemust, on 42


oodatud professionaalse rallipiloodi ning Eesti kuuekordse meistri Einar Laipaiki kaardilugejaks LaitseRally pargis. Need, kes ei suuda aga kuidagi oma mobiiltelefoni suvel käest panna, on väga oodatud külastama Kõrvemaal asuvat mobiilse orienteerumise püsirada. Igatahes tegevust jätkub...

Lõpetuseks soovin ma aga meile kõigile südamele panna, et me võtaksime kõige enam aega üksteise ja oma lähedaste jaoks, selleks et lihtsalt rääkida, koos olla, süüa, naerda, hoolida – olla üksteisega!

Sooja ja päikselise suve ootuses!

43

Profile for kaisa.vita

Aastarõngad  

Tallinna Toomkooli häälekandja kevad 2018

Aastarõngad  

Tallinna Toomkooli häälekandja kevad 2018

Advertisement