
5 minute read
Ainuke koht, kus edu tuleb enne tööd, on sõnaraamat. Päriselus tuleb ikkagi pingutada
Intervjuu õpetaja Tiiu Allikmaaga Küsimusi esitasid Karl Hansen Puri ja Rene Vaino 7.p klassist
Millal Teil tekkis huvi loodusteaduste vastu? See huvi oli juba väga varakult, kuigi ma ise ei osanud sellest niimoodi mõelda, et mul on huvi looduse ja loodusteaduste vastu, aga teised panid seda ilmselt tähele. Algklassivanuses hüüti mind maal vanaema juures naljatamisi Farmijuhatajaks, sest hoolitsesin suure vaimustusega kanade ja hanede eest. Tegin maal ka algelisi katseid. Näiteks punusin rohukõrtest linnupesa-kujulisi korvikesi ja sobitasin neid oksaharude vahele, lootuses, et mõni lind selle oma pesaks valib, aga linnud ei võtnud neid kasutusele. Proovisin lilla sireli oksi jätkata valge sireli okste külge ja ka vastupidi. Katsetasin, kas talinisu terad saavad küpseks, kui nisuseemet külvata sügise asemel hoopis varakevadel esimesele lumest vabanenud lapikesele maja lõunapoolse seina ääres. Talinisu on pika kasvuperioodiga, teda peab külvama põllule sügisel, siis ta idaneb, kasvab umbes 10 cm pikkuseks oraseks ja talvitub kevadet oodates lume all, et kohe peale lume sulamist edasi kasvada. Terad said peaaegu küpseks ja oleks saanud ka päris küpseks, aga enne seda oli kukk minu „põllu“ avastanud ja oma kanakarjale pidusöögi korraldanud. Vanemates klassides, kui bioloogiaõpetaja tahtis meile mikroskoobi abil näidata, kuidas konna ujulesta kapillaarveresoontes vere punalibled liiguvad, siis palus õpetaja selle konna just minul tuua. Ütlen igaks juhuks ka, et konn ei saanud vaatluse juures kahjustada, vaatasime tema veresooni läbi ujulesta õhukese naha ja tiigi äärde viisin pärast tagasi täiesti töökorras konna. Eks ma käisin bioloogia olümpiaadidel küll, aga ma käisin ka matemaatika, keemia ja füüsika olümpiaadidel, rahvatantsuringis, matkaringis, muusikakoolis, laulukooris. Suvevaheajad möödusid maal heina tehes, peenraid rohides, loomadega tegeledes. Kooliaeg oli tore ja huvitav ja tihedalt tegevusi täis ja kogu aeg oli tunne, et see kõik kestab veel kaua-kaua. Kui lõpuklass kätte jõudis ja klassijuhataja küsis, kuhu me pärast kooli tööle või õppima kavatseme minna, siis olin küll korraks ehmunud, kuna polnud selle peale üldse mõelnud. Ehmatus läks kiiresti üle, sest selgus, et valikut teha ei ole raske. Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonnale muid konkurente ei olnud.
Advertisement
Milline aine loodusteadustest on Teie lemmikaine? Kindlat lemmikainet ei ole.
Milline on Teie haridus? Diplomil seisab: lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli bioloogia – looduslike ressursside ratsionaalse kasutamise erialal, antud bioloogi, bioloogia- ja keemiaõpetaja kvalifikatsioon.
Kuidas sai Teist just õpetaja ja kui kaua olete õpetajana töötanud? Minu ema oli eesti keele õpetaja ja isa füüsikaõpetaja. Oh neid vihikupakke, mis koolipäevade lõpus koju toodi ja siis õhtutundidel ja nädalavahetustel parandati! Kuigi ma koolipõlves ei mõelnud, kelleks tahan saada, siis selle olin enda arvates ära otsustanud, et õpetajaks küll kunagi ei hakka. Siin on nüüd muigamise koht – ära iial ütle iial. Ülikooli kolmandal kursusel, kui algas spetsialiseerumine erinevatele bioloogia valdkondadele, valisin looduskaitse suuna. Diplomi peal on selle kohta peenem väljend – looduslike ressursside ratsionaalse kasutamise eriala. Pärast lõpetamist läksin tööle Tartus asunud Zooloogia ja Botaanika Instituuti. Praegu sellenimelist instituuti enam ei ole, osa teadlaste töörühmi on viidud üle Tartu Ülikooli ja osa Eesti Maaülikooli alluvusse. Tegin katseid putukate feromoonpüünistega, selle töörühma üks uurimissuundi oli fermoonpüüniste kasutamine
eesmärgiga vähendada taimekaitsemürkide kasutamist. Siis tulid pere ja lapsed. Kui noorim laps sai nii vanaks, et lõppes lapsehoolduspuhkus, elas meie pere juba Haapsalus. Sealt muidugi iga päev Tartusse tööle käia ei saa. Tuligi kasutusele võtta diplomi teine pool – õpetaja. Esimene õppeaasta oli 1999/2000, Haapsalu Sanatoorne Kool ja Haapsalu Õhtukool.
Millises koolis peale Toomkooli Te hetkel veel töötate? Saku Gümnaasiumis.
Mitmes koolis olete kokku töötanud? Saku Gümnaasiumis töötamise ajal olen korraga mõnda aega õpetanud ka kahes väikeses maakoolis, koos Toomkooliga saab kokku 6 kooli.
Mis teeb õpetajast hea õpetaja? Keegi kuskil on öelnud, et kui õpetaja armastab õpilasi ja oma ainet, siis on kõik parimas korras. Minu meelest nii ongi. Naljasoont võiks ka olla, sellest on palju abi. Ja muidugi kannatlikkus, kannatlikkus...
Missugune on Teie unistuste töö? Kui tunned, et sellest tööst on kasu.
Miks Te tahate õpetada? Mis Teile meeldib õpetamise juures? Mulle meeldib tutvustada loodust ja looduses toimuvaid protsesse. Kui kunagi mõtlesin, et tahan looduskaitse valdkonnas töötades teha midagi looduse heaks, siis looduse heaks saab palju ära teha ka loodusaineid õpetades. Kui inimene tunneb taimi ja loomi, siis ta loodetavasti käitub taimede ja loomade ja ka nende kodupaiga (looduse) suhtes mõistlikumalt. Ja oskab ka ise looduses olla ilma ennast ohtu panemata. Kuidas teha välimuse järgi vahet nastikul ja rästikul? Ikka aeg-ajalt juhtub, et saan vastuseks sellise pakkumise, et rästiku hammustus on mürgine, aga nastiku hammustus ei ole. Iseenesest ju õige, aga kas peab laskma endale hambad sisse lüüa, kui peale vaadates on palju ohutum aru saada, kes on kes. Seitsmenda klassi õpilased ütlevad nüüd kooris, et nastiku pea külgedel on kollased/heledad laigud, aga rästikul neid ei ole ja et rästiku kuulsat siksakki tema selja peal ei tarvitse näha olla, kui rästik on ise üleni tume. Keemia on ka vägagi seotud nii looduse kui inimese kaitsmisega. Mitmed koduriiulitel olevad puhastusvahendid on palju kangemad ja ohtlikumad kui need lahused, mis õpilastele koolikatsetes kasutada antakse. Koolikeemia tundides on võimalus sellele tähelepanu juhtida ja ehk jääb meelde seegi, et kemikaalide sattumisel nahale või riietele tuleb aine kohe veega maha loputada, selle asemel et näpud riiete külge puhtaks pühkida. Õpilastega suhtlemine on tore. Erinevad ja põnevad isiksused.
Mis Teile õpetamise juures ei meeldi? On päris palju paberimajandust, mis õpetamise seisukohast ei tundu vajalik. Aga küllap mingi muu asutuse töö jaoks on need õpetajate ja kooli poolt tekitatud tekstid ikkagi vajalikud. Ei meeldi, kui tuleb tegeleda lapsevanematega, kes enda meelest oma last kaitsevad, aga tegelikult lapse tuleviku ära rikuvad. Väga ilmekas näide, mis on päriselt juhtunud ja praegu edasi kestev lugu: oli kokku kutsutud ümarlaud, et arutada 5. klassi õpilase mitterahuldavat edasijõudmist ja pidevat tundidest puudumist, mida vanemad alati leidlikult ära põhjendasid. Ema küsis, et miks laps peab koolis käima, kui ta ei taha. Õpetajad selgitasid, et koolis tuleb ikkagi käia ja omandada põhiteadmised, muidu on hiljem täiskasvanuna raske tööd leida. Selle peale ema teatas: „Minu laps ei peagi tööle minema!“ Praeguseks on see õpilane jõudnud täiskasvanuikka ja ta istubki kodus, seejuures tema vajadused on nüüd suured ja nõudmised on kõrged. Ainuke koht, kus edu tuleb enne tööd, on sõnaraamat. Päriselus tuleb millegi saavutamiseks ikkagi mingil määral pingutada (õppida, harjutada, treenida).
Mis loomaliigist olete kõige rohkem huvitatud? Loomad on igaüks omamoodi lahedad. Ühed loomad on siiski natuke lemmikumad küll – minu lapsepõlvesõbrad haned. Kui hallhaned oma kevadisel ja sügisesel rännakul üle lendavad ja oma tüüpilist hanehäält teevad, see oleks nagu tervitus lapsepõlvemaalt, sest koduhaned „räägivad“ samas keeles. Ei tohi ära unustada, et eluslooduse tähtis osa on ka taimed, nendes on samuti palju ilu ja salapära.
Kas Teil on koduloomi? Kena hall kass, kes tahab mind igas tegevuses aidata.
Milliste hobidega tegelete vabal ajal? Laulan gospelkooris, jalutan looduses, meeldib vaadata loodus- ja reisifilme, sooja aastaaja nädalavahetustel tegelen maal aiatöödega. Olen aastaid tegelenud rahvatantsuga, ütlen vahel, et mul on rahvatantsu veregrupp. Praegu rahvatantsuga ei tegele, põlv on valus.
Mis on Teie päeva parim osa? Tsiteerides tundmatut autorit: „Minu lemmikaastaaeg on reede õhtu.“