Tallinna Toomkooli aastarõngad 2021

Ainuke koht, kus edu tuleb enne tööd, on sõnaraamat. Päriselus tuleb ikkagi pingutada Intervjuu õpetaja Tiiu Allikmaaga Küsimusi esitasid Karl Hansen Puri ja Rene Vaino 7.p klassist Millal Teil tekkis huvi loodusteaduste vastu?

See huvi oli juba väga varakult, kuigi ma ise ei osanud sellest niimoodi mõelda, et mul on huvi looduse ja loodusteaduste vastu, aga teised panid seda ilmselt tähele. Algklassivanuses hüüti mind maal vanaema juures naljatamisi Farmijuhatajaks, sest hoolitsesin suure vaimustusega kanade ja hanede eest. Tegin maal ka algelisi katseid. Näiteks punusin rohukõrtest linnupesa-kujulisi korvikesi ja sobitasin neid oksaharude vahele, lootuses, et mõni lind selle oma pesaks valib, aga linnud ei võtnud neid kasutusele. Proovisin lilla sireli oksi jätkata valge sireli okste külge ja ka vastupidi. Katsetasin, kas talinisu terad saavad küpseks, kui nisuseemet külvata sügise asemel hoopis varakevadel esimesele lumest vabanenud lapikesele maja lõunapoolse seina ääres. Talinisu on pika kasvuperioodiga, teda peab külvama põllule sügisel, siis ta idaneb, kasvab umbes 10 cm pikkuseks oraseks ja talvitub kevadet oodates lume all, et kohe peale lume sulamist edasi kasvada. Terad said peaaegu küpseks ja oleks saanud ka päris küpseks, aga enne seda oli kukk minu „põllu“ avastanud ja oma kanakarjale pidusöögi korraldanud. Vanemates klassides, kui bioloogiaõpetaja tahtis meile mikroskoobi abil näidata, kuidas konna ujulesta kapillaarveresoontes vere punalibled liiguvad, siis palus õpetaja selle konna just minul tuua. Ütlen igaks juhuks ka, et konn ei saanud vaatluse juures kahjustada, vaatasime tema veresooni läbi ujulesta õhukese naha ja tiigi äärde viisin pärast tagasi täiesti töökorras konna. Eks ma käisin bioloogia olümpiaadidel küll, aga ma käisin ka matemaatika, keemia ja füüsika olümpiaadidel, rahvatantsuringis, matkaringis, muusikakoolis, laulukooris. Suvevaheajad möödusid maal heina tehes, peenraid rohides, loomadega tegeledes. Kooliaeg oli tore ja huvitav ja tihedalt tegevusi täis ja kogu aeg oli tunne, et see kõik kestab veel kaua-kaua. Kui lõpuklass kätte jõudis ja klassijuhataja küsis, kuhu me pärast kooli tööle või õppima kavatseme minna, siis olin küll korraks ehmunud, kuna polnud selle peale üldse mõelnud. Ehmatus läks kiiresti üle, sest selgus, et valikut teha ei ole raske. Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonnale muid konkurente ei olnud.

Milline aine loodusteadustest on Teie lemmikaine?

Kindlat lemmikainet ei ole.

Milline on Teie haridus?

Diplomil seisab: lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli bioloogia – looduslike ressursside ratsionaalse kasutamise erialal, antud bioloogi, bioloogia- ja keemiaõpetaja kvalifikatsioon.

Kuidas sai Teist just õpetaja ja kui kaua olete õpetajana töötanud?

Minu ema oli eesti keele õpetaja ja isa füüsikaõpetaja. Oh neid vihikupakke, mis koolipäevade lõpus koju toodi ja siis õhtutundidel ja nädalavahetustel parandati! Kuigi ma koolipõlves ei mõelnud, kelleks tahan saada, siis selle olin enda arvates ära otsustanud, et õpetajaks küll kunagi ei hakka. Siin on nüüd muigamise koht – ära iial ütle iial. Ülikooli kolmandal kursusel, kui algas spetsialiseerumine erinevatele bioloogia valdkondadele, valisin looduskaitse suuna. Diplomi peal on selle kohta peenem väljend – looduslike ressursside ratsionaalse kasutamise eriala. Pärast lõpetamist läksin tööle Tartus asunud Zooloogia ja Botaanika Instituuti. Praegu sellenimelist instituuti enam ei ole, osa teadlaste töörühmi on viidud üle Tartu Ülikooli ja osa Eesti Maaülikooli alluvusse. Tegin katseid putukate feromoonpüünistega, selle töörühma üks uurimissuundi oli fermoonpüüniste kasutamine