Tallinna Toomkooli aastarõngad 2021

TALLINNA TOOMKOOLI

2021

AASTARÕNGAD

Sisukord Elu õpetab vaid neid, kes sellest õpivad

5

Õpilaste meenutused kooli sündmustest

6

Õppealajuhataja kokkuvõte kooli südmustest sellel õppeaastal Meie kooli õpilaste saavutused Koolielu Iirimaal

8

10

12

Intervjuu lemmikõpetaja Ahtiga

13

Õpetaja Kristin Oidsalu: Teen oma unistuste tööd

14

Ainuke koht, kus edu tuleb enne tööd, on sõnaraamat. Päriselus tuleb ikkagi pingutada Klasside aasta kokkuvõtted 17 1.t kooliaasta 18 Iga algus on uus 1.p klassi aasta kokkuvõte

19

2.t klassi kooliaasta meenutused

20

2.p klassi kooliaasta 21 3.t kooliaasta kaleidoskoop

22

3.p klassi tegemised 23

4.t klass kooliaasta 24 4.p klass

25

5.p klassi tegemised 2020/2021. õppeaastal 26 6.t Tallinna Toomkooli “kroonika”

27

6.p toimetamised sel õppeaastal

28

7.t klassi aasta kokkuvõte

29

8.p tegemised sellel õppeaastal

31

9.t revolutsiooniline digikooliaasta

32

9.p klassi lõpuaasta Tallinna Toomkoolis Naljakaid ütlusi õpetajate suust

33

34

4. klasside KiVa animatsioonide arvustused 35

15

Aastarõngad 2021 Kujundas ja koostas Anna-Kaisa Vita Toimetasid Tiina Lättemäe ja Kadri Liimal Täname 7. klassi õpilasi tekstide loomise eest.

6.t klassi õpilast Mia Johanna Peevi fotode jagamise eest.

Elu õpetab vaid neid, kes sellest õpivad Tallinna Toomkooli direktor Egle Viilma Eelmisel kevadel tsiteerisid paljud, sealhulgas minagi, Henrik Visnapuu luuletust “Sel aasta tuleb kevad teisiti”.

Tänavu võime tõdeda, et sel aastal ei tule ta teisiti ühtigi.

Taas oleme distantsõppel, taas peame palju toredaid kokkusaamisi ja ettevõtmisi ära jätma või edasi lükkama.

Olukord, milles oleme, on paljude jaoks tüütu, masendav, pahameelt tekitav. Tihtilugu, kui meile midagi ei meeldi, hakkame otsima süüdlast, kellele näpuga näidata. Samas näeme, et oleme praegu olukorras, kus justkui süüdlast ei olegi. No kuidas sa näitad näpuga viiruse peale, kuidas sa pahandad temaga? See ongi heaks näiteks, et alati polegi vaja süüdlast otsida. Tuleb olukorraga leppida, tuleb mõelda, mida me ise saame teha, et ennast paremini tunda ja et ka kaaslased meie ümber tunneksid end hoituna.

Erinevad uuringud näitavad, et umbes 30% õppijatele ei sobi distantsõpe. Nad vajavad otsest tuge õpetajalt, nende jaoks on kontaktõpe ainuke või vähemalt parim viis õppimiseks. Teine kolmandik õpilastest ütleb, et nende jaoks ei ole suurt vahet, kas õpitakse kodus või koolis. Nad suudavad kohaneda vastavalt olukorrale.

Kolmas osa, samamoodi umbes 30% õppijatest, ütlevad, et distantsõpe on neile sobiv, nad suudavad ise oma aega planeerida, ise oma õppimist reguleerida ning et nende jaoks võikski selline õppimine jääda. Vaadates Toomkooli õpilasi, tundub, et selline jaotus peab paika. On õpilasi, kes vajavad ka distantsil olles õpetajate pidevat tuge, on neid, kes saavad enam-vähem hakkama, ja kindlasti ka neid, kes just distantsõpet eelistaksid.

Veidi vähem räägitakse meile õpetajatest. Usun, et ka nende seas on neid, kes naudivad praegust olukorda.

Mõnele õpetajale ei meeldi üldse hommikuti vara tõusta ja nüüd, kodus tööd tehes, saab kasvõi tunnikese kauem magada. Kodus õpetades loob see uued võimalused surfata erinevates digi-keskkondades, katsetada erinevaid interaktiivseid meetodeid, pakkuda õpilastele pidevalt uut ja huvitavat. Samas, suur hulk õpetajaid ootab pikisilmi, millal saaks päriselt kooli, päriselt lastega kokku, päriselt õpetada. Ja kindlasti on õpetajate seas ka neid, kes on läbipõlemise äärel, kes on väsinud, kes ei oska antud Foto: Mia Johanna Peev, 6.t

olukorraga hakkama saada. Nad kas löövad käega või vastupidi — hakkavad rapsima, üle muretsema ja üle töötama ja paraku kannatavad siis ka lapsed. Lõputud tunni- või kodutööd kurnavad ka lapsi, tekitavad õpilastes tülgastava tunde, kui õpetaja taas alustab monoloogiga: õppekava tuleb läbida, õpik on veel poole peal, kaks kontrolltööd tuleb kindlasti ära teha. Ning seejärel on kriis, eelkõige psühholoogiline, kerge tulema.

Vikipeedia ütleb meile, et kriis on olukord, mis nõuab muutmist ning võib esineda isiklikul või sotsiaalsel tasandil.

Veebilehelt peaasi.ee võime lisaks lugeda: “Igaühe elus võib ette tulla kriise. Need on lihtsalt elu osa. Inimesed kogevad kriise eri viisidel. Kriisid võivad jätta küll arme, kuid nendest on võimalik üle saada ja nende tagajärgedega elada”.

Tegelikult oleme me kõik kriisis. Isegi kui leidub õpilasi või õpetajaid, kellele distantsõpe sobib, tunnistab neist omakorda suurem osa, et sotsiaalsest suhtlemisest, koosolemisest tunnevad väga paljud puudust. Me ei soovi, et meid sunnitakse (püsi kodus, kanna maski), meile ei meeldi teadmatus (kaua see kõik veel kestab), me soovime lugeda uudistest pigem positiivseid uudiseid (selle tõelises tähenduses).

Keegi tark on lisanud, et kriisist on välja tuldud edukalt, kui sellest on midagi õpitud.

Seepärast loodan, et me kõik oleme neist kahest erilisest kooliaastat midagigi kasulikku omandanud. Olgu selleks aja planeerimine või iseseisev õppimine. Võib-olla on aidanud eemalolek ka paremini hinnata klassikaaslastega koosoldud aega või õpetajate panust õpetamisel.

Loodan väga, et uus kooliaasta saab pärast kosutavat suve tulla rahulikum ja stabiilsem.

Vene kirjanduskriitik Belinski on öelnud: “Elu õpetab vaid neid, kes sellest õpivad.”

Mis siis muud, kui et õppigem igas olukorras ja igast olukorrast!

Õpilaste meenutused kooli sündmustest Liis Lapsanit ja Emma Tammo 7.t klassist Sellel aastal pole me saanud sündmusi suurelt tähistada, aga väikseid rõõmukilde on ikka leidunud. Me soovime neid lugejatega jagades tuua ilusaid mälestusi halli argipäeva.

Stiilinädal Sel aastal toimus stiilinädal 8.-12. veebruaril ja seda korraldasid 7. klassi tüdrukud. Sel aasta tulid korraldajad ideele lasta igal söögivahetunnil sööklas päevale vastavat muusikat. Stiilinädala muusikaline osa tõi tavalistesse söögivahetundidesse natukenegi värvi ja uusi emotsioone. Hiljem öeldi, et nii võiks iga päev olla ja muusika tekitas sööklas hea meeleolu.

Stiilinädala esimese päeva teemaks olid aastaajad. Siis oli kooli peal väga tore näha erinevaid värve ja kostüüme.

Teisipäeval oli teemaks raamatutegelased ja kolmapäeval lapsepõlveiidol. Nendel päevadel oli osavõtjaid vähem, kuid sellegipoolest oli huvitav vaadata nende väheste osavõtjate riietust. Neljapäeval oli elevust tekitav teema — punk. Sellel päeval oli näha kooli peal liikumas nii väikseid kui ka suuri punkareid. Nädala lõpetas sõbrapäev, kui jagati omavahel sõbrapäevakaarte või kingitusi. Selleks päevaks olid paljud õpilased ja õpetajad ehtinud ennast punastesse, roosadesse või südametega riietesse.

Reedel hääletati ka kõige stiilsema õpetaja poolt.

Hääli said mitmed õpetajad, aga võitjaid sai olla ainult üks. Järgmise nädala neljapäeval, vabariigi aastapäeva aktusel, kuulutati välja ja autasustati kõige stiilsemat õpetajat, kelleks oli õpetaja Anna-Kaisa Vita. Õpetajate päev 5. oktoobril oli õpetajate päev. Sel päeval oli meie kooli üheksandal klassil ülesanne anda õpetajatele üheks tunniks natuke puhkust ja õpetada sel ajal väiksemaid klasse ise. See oli väga huvitav vaheldus tavalistele tundidele, sest iga inimese õpetamismeetodid on erinevad. Õpetajate päeva puhul valiti lemmikõpetaja.

Lemmikõpetajaks sai Apteegi koolimajas õpetaja Kristin Oidsalu ja Rüütli majas õpetaja Ahti Saares.

Lisaks lemmikõpetajale autasustati direktor Egle Viilmat toetava kolleegi ja õpetaja Reet Klettenbergi aasta õpetaja tiitliga.

Kooli sünnipäevad Toomkooli 9. sünnipäev. Septembris tähistas Toomkool oma 9. sünnipäeva alates taasavamisest. Selle tähistamiseks oli meil Toomkirikus palvus. Pärast seda läks iga lend koos klassijuhatajatega vanalinna jalutuskäigule. Tee peal ootasid 9. klassi ehk 2. lennu õpilased ja jutustasid lugusid headest aegadest ja huvitavatest sündmustest. Pärast pikka matka toimus ka 5.-8. klassil pildistamine.

Toomkooli 702. sünnipäev Jaanuaris oli meil taas distantsõpe, nii et kõik nautisid päeva kodust. Siiski saatis meile õppealajuhataja, härra

Heiki Haljasorg, Bachi loo, mida preili Liis Lapsaniti (7.t) eksperdiarvamusel esitati siiski elektrikitarril, mitte basskitarril. Peale Bachi kuulamise saime me mängida ka Kahootis mälumängu, milles olid esitatud küsimused Toomkooli kohta. Selle võitjaid autasustati vabariigi aastapäeva palvusel — võitsid nii õpilased kui lapsevanemad.

Vabariigi aastapäev 18. veebruaril tähistasime me Eesti 103. sünnipäeva ühise palvusega Toomkirikus viimaste tundide ajal. Päev hiljem käis terve kool taas matkal. Kõige varem alustasid esimesed klassid (kell 8.30) ja kõige hiljem üheksandikud (kell 11.45). Matk algas Estonia teatri Solarise-poolsel küljel ja lõppes Tallinna Raekoja platsil. Õpetajad Ahti Saares, Heiki Haljasorg, Tiina Kallas ja Kaja Post rääkisid meile tähtsatest ja huvitavatest asjadest, mis olid Eestiga seotud.

Nooremad klassid said pärast matka ja vanemad klassid enne matka käia ka koolimajas söömas.

Distantsõpe Distantsõppenädalaid on olnud sel aastal väga palju.

Aasta alguses olid igal nädalal kaugõppepäevad. Need distantsõppepäevad keelati lõpuks ära. Edasi oli meie koolis mitmel korral distantsõppenädalad, sest koroona tungis meie kooli ustest sisse.

Jõulud sai peetud ja uus aasta turvaliselt kodus vastu võetud. Pärast talvevaheaja lõppu jätkus distantsõpe.

Jaanuari lõpupoole saime uuesti kooli minna, aga see lõbu ei kestnud pikalt. Distantsõpe jätkus 2. veebruaril, kuid lühikeseks ajaks, sest 8. veebruaril saime uuesti kooli. Sel ajal saime me isegi kaks nädalat koolis käia. Seejärel algas koolivaheaeg ja pärast seda jätkus distantsõpe.

Need kaugõppenädalad on olnud paljude jaoks väga rasked, aga ühtse kooliperena oleme saanud hakkama ka kõige raskemates olukordades.

Need ajad jätkuvad, aga me saame üksteise toega hakkama ning tuleme sellest välja.

Soovime kõigile jõudu ja jaksu igasse päeva!

Foto: Mia Johanna Peev, 6.t

Õpetajate päev Foto: Brigitta Krieger, 6.t

Stiilinädal Rüütli koolimajas

Vabariigi aastapäev 8.p klass Kuberneri aias

Õppealajuhataja kokkuvõte kooli südmustest sellel õppeaastal Heiki Haljasorg 19.02.2021 Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Toomkoolis Reedel tähistasime kooliperega Eesti sünnipäeva pisut ebatavalisel moel. Võtsime ette rännaku ja peatusime meie vabariigi väljakuulutamisega seotud tähtsate paikade juures. Õpetaja Ahti Saares tervitas meid Estonia ja Eesti Panga juures. Toompea lossi, Kuberneri aia ja Pika Hermanni torni juures tervitas meid õpetaja Heiki Haljasorg. Seejärel suundusime Vabaduse väljakule, kus põnevat infot vabariigi väljakuulutamisest jagas õpetaja Tiina Kallas. Sellest, et Tallinna raekoja ees lauldi Eesti hümni “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” 25. veebruaril 1918, pajatas ringkäigu lõpuks õpetaja Kaja Post. Hoolimata sellest, et ilm oli krõbedalt külm, nautis kogu koolipere sedalaadi sünnipäevapidu väga! Ürituse korraldaja oli Heiki Haljasorg ning tal oli palju abilisi.

11.01.2021 Toomkooli sünnipäev Tähistasime Tallinna Toomkooli esmamainimise 702. aastapäeva. See oli 3. jaanuaril 1319, kui Taani kuningas Erik VI Menved andis loa kooli tegutsemiseks. Kuigi 5.-8. klass oli sel nädalal veel kodus, said kõik sünnipäevarõõmust osa: kes kirikus olles, kes palvust ekraanilt vaadates. Aitäh kaplan Arhole südamliku palvuse eest. Lisaks koolijuhile tervitas meid ka lapsevanem ja Riigikogu liige Monika Helme julgustava kõnega. Kõik palvusel kõnelejad tõid välja, et lisaks õpikutarkusele vajame ka hingeharidust.

Ja loomulikult kõlas sünnipäeva puhul ka Toomkooli laul õpetaja Mai-Liisi, Heiki, Kaisa ja Egle eestvedamisel. Kes soovis, sai kaasagi laulda! Palju õnne ja õnnistust, armas Toomkooli pere!

16.10.2020 Adam Johann von Krusenstern 250 Tänavu sügisel tähistame admiral Adam Johann von Krusensterni 250. sünniaastapäeva. Tema viimases elukohas, Kiltsi mõisas, peeti kuulsa maadeuurija ja admirali mälestuskonverents, kus pidas ettekande ka

meie õppealajuhataja Heiki Haljasorg. Toomkirikus, kus on admiral Krusensterni ja tema abikaasa Julie von Taube viimane puhkepaik, süüdati mälestusküünlad ja asetati lilled.

Tallinna Toomkooli vilistlasele, maadeuurijale ja meresõitjale admiral Krusensternile süüdati mälestusküünlad Toomkooli õpilaste, Eesti Vabariigi kultuuriministri, Eesti Eruohvitseride Kogu, Peterburi Seltsingu, Peterburi Jaani Kiriku Fondi ja jahtlaeva Admiral Bellingshauseni poolt. Toomkooli esindasid Toomkirikus õp Ahti Saares ning 9.p õpilased Mikk ja Albert. Mälestuspalve pidas koguduse õpetaja Arho Tuhkru.

15.10.2020 Miia Saar tõi 3. koha Tallinna koolide neljandate klasside ettelugemisvõistluselt.

15. oktoobril oli Tallinna koolide neljandate klasside ettelugemisvõistlus, mis toimus Eesti Lastekirjanduse Keskuses. Meie kooli esindas Miia Saar, kes võitis 3. koha.

09.10.2020 Tallinna Toomkooli aasta õpetaja ja toetava kolleegi valimine Sel aastal valiti Tallinna Toomkooli aasta õpetajaks Reet Klettenberg ning aasta toetavaks kolleegiks Egle Viilma.

05.10.2020 Tallinna Toomkooli õpetajate päev Tänavu tuli õpetajate päev Toomkoolis pisut teisiti. Esimest korda taasavatud Toomkooli ajaloos anti üle kaks tunnustust meie õpetajatele. Aasta lemmikõpetaja tiitli sai algkoolis õpetaja Kristin Oidsalu ja põhikoolis õpetaja Ahti Saares.

05.10.2020 EELK teeneterist endisele Toomkooli lapsevanemale Sel aastal anti 14 EELK teeneteristi III järgu ordenit, ning nende seas tunnustati ka Toomkooli taasavamise ja arengu toetajat, endist lapsevanemat Peep Mühlsi. Lisaks tuli ilmsiks, et EELK 2019. aasta sündmuseks on kuulutatud “Toomkool 700”, mille peakorraldaja oli endine Tallinna Toomkooli lapsevanem Peep Mühls.

Foto: Mia Johanna Peev, 6.t

16.08.2020 Tallinna Toomkooli kabeli pühitsemine 16. augustil pühitses EELK peapiiskop Urmas Viilma Tallinna Toomkooli Apteegi tänava maja kabeli. Ajalooliselt on tegemist vana keskaegse võlvitud keldriga, mis sai pärast põhjalikku restaureerimist pühitsetud askeetlikuks ja minimalistlikuks kabeliks. Kabelit hakatakse kasutama Tallinna Toomkooli algkooli õpilaste ja õpetajate vaikse ruumi ja palvepaigana. See on nagu koolis asuv “üksildane paik”, kuhu ka Jeesus aeg-ajalt oma Isaga kõnelema läks.

Kabel sai koolimaja hoovialusesse kasutamata ja räämas keldrisse rajatud tänu Tallinna linna toetusele. Kooli kabeliruumi rajamine oli üks “Tallinna Toomkool 700” juubeliaasta projektidest, mille valmimine koroonaviiruse tõttu ka pool aastat edasi lükkus.

22.08.2020 Raamat Tallinna Toomkoolist valiti ajalookirjanduse aastapreemia nominendiks Ajalookirjanduse aastapreemia kandidaadiks esitati kokku 17 eelmisel, 2019. aastal, ilmunud eestikeelset raamatut.

Nende seas tunnustati nominendina ühe sisukama ja kaunima teosena ka Priit Rohtmetsa koostatud raamatut „Kaheksanda sajandi lävepakul. Tallinna Toomkool 1319– 2019.“ Seekordse ajalookirjanduse aastapreemia pälvis Epi Tohvri monograafia Tartu keiserliku ülikooli esimesest rektorist ja ülikooli asutamisdokumendi koostajast Georges Frédéric Parrot’st.

15.05.2020 8.p õpilane Karl Otto Burghardt sai Eesti Vabariigi presidendi raamatupreemia Tallinna Toomkooli 8.p õpilane Karl Otto Burghardt saavutas oma uurimistööga “Johannes Burchart VIII (von Belavary de Sycava) elulugu” Eesti Vabariigi presidendi raamatupreemia. Palju õnne Ottole ning temale isa-emale!

Karl Otto Burghardt tegi oma uurimistöö arhiivimaterjalide põhjal. Tal tekkis oma uurimistöö teema vastu huvi juba esimeses klassis. Oma töö jaoks luges ta kõigepealt taustainfot (algul omal käel ja hiljem Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu Balti osakonnast), siis tutvus XIX sajandi alguse arhiividokumentidega Tallinna Linnaarhiivis ning transkribeeris kaks saksakeelset käsikirjalist teksti elektrooniliseks tekstiks ning siis tõlkis need kaks dokumenti saksa keelest eesti keelde. Karl Otto

Tallinna Toomkooli kabeli pühitsemine

Burghardtil oli teemaks raeapteeker Johannes Burchart VIII elulugu, kes õppis ka Tallinna Toomkoolis. 21. ajaloo-alaste uurimistööde võistluse Vabariigi Presidendi auhindadele teema oli “Eesti maailmas. Maailm Eestis” 2019.-2020. aastal.

08.04.2020 Tallinna Toomkool sai I-III kooliastmele tähtajatu koolitusloa.

Hoolimata keerulisest ajast on Toomkooli perel põhjust rõõmustada! Saabus haridus- ja teadusminister Mailis Repsi käskkiri, millega ta annab meie kooli III kooliastmele tähtajatu tegevusloa! Sellega seoses on Toomkooli kõigile (I-III) kooliastmetele antud tähtajatu tegevusluba. Teekond selleni ei ole kõige lihtsam olnud, aga tänu igale õpilasele, perele, õpetajale, kolleegiumi ja SA nõukogu liikmele, kes kooli heasse käekäiku on panustanud, on see ometi teostunud. Suurim tänu kuulub aga Taevaisale!

TEADETEHVEL Meie kooli õpilaste saavutused Tallinna Toomkooli õpilaste saavustused 2020/ 2021. õppeaastal 3.p klass Ramon Mägi osaleb regulaarselt Mõttespordi olümpiaadil malemänguvõistlusel, viimati saavutas ta 237 osaleja seast 26. koha. Lisaks on ta oma koolis tubli raamatulugeja ja peastarvutaja.

Kaarel Uueni on osalenud Just Filmi 2020 lastežüriis, oma koolis on ta ka erinevatest kunsti- ja loovprojektidest usin osavõtja.

4.t klass Miia Saar — üleriigilise lugemisvõistluse Tallinna vooru 3. koht.

5.p klass 03.10.2020 Hugo Tressum-Gramond saavutas 3. oktoobril 2020 koos tantsupartneriga Tallinna lahtistel meistrivõistlustel Ladina-Ameerika tantsudes 1. koha ja Eesti meistrivõistlustel standardtantsudes 4. koha.

5.t klass Helena Kull: saavutas konkursil ,,Parim noor instrumentalist 2021” klaveri kategoorias Tallinna voorus 1. koha ja ülevabariigilises voorus 2. koha.

Reelika Hermann: võitis sellel õppeaastal maadlusvõistlustel ,,Voorema mängud’’ esimese koha, Eesti Maadlusliidu laste seeriavõistlusel naistemaadluses esimese koha, 16. Vigala Lahtisel Matil naistemaadluses 3. koha, 10. Gustav Vahari memoriaalil naistemaadluses 2. koha.

7.t klass Hanna-Reeli Kukk saavutas 3. oktoobril 2020 võistlusel Sulesellid 4. koha.

Anette Gloria Heinsaar saavutas tenniseturniiril Türgis 5. koha.

Hele-Riin Raun pälvis konkursi “Noor helilooja 2021” nooremas vanusegrupis LHV tulevikulootuse nimelise II preemia helitööga “Ühe lehe lugu”.

Ursula Melsas osales ansambliga “Võlukeeled” online-konkursil “International Youth Music Competition Nouvelles Etoiles” ja saavutas 1. koha.

8.p klass Sulev Jaaniste osales informaatikaviktoriinil Kobras ja jagas I voorus 4. kohta.

Foto: Mia Johanna Peev, 6.t

Koolielu Iirimaal Iris Eha Kaunissaare, 7.t Ma kolisin Iirimaale peaaegu poolteist aastat tagasi oma ema töö tõttu. Ma jään siia kolmeks aastaks, seega on mul veel siin natuke alla kahe aasta jäänud.

Ma õpin Sandford Parki koolis teisel õppeaastal, mis on põhimõtteliselt kaheksas klass. Õppeaastaid on kuus, igas aastas on kolm paralleelklassi ning klassides on poisid ja tüdrukud koos. Minu klassis on 24 last. Esimesed kolm aastat on tavaline kool, aga neljas aasta on vaheaasta, kus tehakse vähem tööd ning on rohkem ekskursioone ja lõbu.

Vaheaastal toimub ka palju uusi tegevusi nagu draama- ja filmiõpe, ööbimisega matkad, grupitööd jne. Siis on ka kaks lõpuaastat ehk seeniortsükkel.

Mul on ka palju uusi tunde, nagu näiteks prantsuse keel, geograafia ja teadus. Me pidime teisel aastal valima neljast ainest kaks, mida me jätkata soovime. Valik oli äri ja kunsti vahel ning muusika ja hispaania keele vahel. Mina jätkan kunsti ja muusikaga.

Tunnid kestavad 40 minutit ja vahetund on iga kolme tunni tagant. Kool algab 8.40 ja esimene vahetund on 10.40 ning kestab 20 minutit. Siis on veel kolm tundi ja teine vahetund algab 13.00. See on söögivahetund, mis kestab 40 minutit.

Järgneb veel 3 tundi ja tunnid lõppevad 15.40. Pärast tunde on treening, mille sa ise valinud oled, nagu näiteks hoki, korvpall, ragbi, sulgpall, jooksmine või muu. Mina mängin hokit ja jooksen.

Lõunasöök on tavaliselt päris hea, sest on suhteliselt suur valik asju. On alati lihaga toit, ilma lihata valik (taimetoitlastele), panini, erinevad salatid, alati magustoit (jogurt, puuviljasalat, kook või sõõrik) ja söögi kõrvale saab alati võtta vähemalt ühte sorti kartulit (ka näiteks lasanje juurde). Reedeti on kõige parem lõuna, sest siis saab friikartuleid koos karriga, mis kõlab imelikult, aga on väga maitsev. Toidu võib kodunt ka kaasa võtta, sest söögi Foto: The Irish Times

eest tasutakse spetsiaalse kaardiga kohapeal, nii et kui sa süüa ei taha, siis raha ei lähe su arvelt maha. Ma võtan paar korda nädalas kaasa enda lõuna ja paar korda söön koolis. On üks päev, mil lõunat ei saa, mis on kolmapäev, sest siis onlühem koolipäev. Kool lõpeb kell 13.00, just enne lõunasööki.

Meil on ka väga range koolivorminõue, millest on kohustuslik kinni pidada või sind saadetakse koju. Koolivorm koosneb valgest triiksärgist, kampsunist, lipsust, põlvikutest ja seelikust või pükstest. Nooremal kooliastmel (esimene kuni kolmas aasta) on halli värvi koolivorm ja vanemal kooliastmel (neljas kuni kuues aasta) on musta värvi koolivorm, mis on minu meelest palju ilusam. Meil on ka kooli spordiriietus, mis on kas lühikesed püksid, hokiseelik, retuusid või dressipüksid ja polosärk või tavaline särk. Seal juures on ka pusa ja jope. Õpetajad on enamasti toredad, aga on üks õpetaja, keda kõik kardavad. Ta on iiri keele õpetaja ja ta on päris kuri. Õnneks mina ja veel mõned lapsed on iiri keelest vabastatud, sest me pole Iirimaalt pärit ja teised on õppinud iiri keelt juba aastaid, nii et meie jääks väga maha. Need lapsed, kes iiri keelt ei õpi, lähevad tavaliselt inglise keele järeleaitamistundi, aga õpetajad arvasid, et minu inglise keel on piisavalt hea, nii et ma ei pea selles tunnis käima. Ma istun iiri keele tunnis ja kuulan muusikat või teen kodutöid.

Kõikidel klassis on eksamid kaks korda aastas: on jõulueksamid ja suveeksamid. Kõige tähtsamad eksamid on kolmandal ja kuuendal aastal. Õppeaastal muid hindeid ei pandagi, aga aine aastahinne tuleb eksamite põhjal, kuid võetakse arvesse, kui hästi sa tunnis osaled.

Kokkuvõttes on Iirimaal kool päris erinev Eesti koolist ja mul läks mitu kuud, et kohaneda. Õnneks olid minu Toomkoolist saadud teadmised abiks õppimisel ja nüüdseks on mul koolis mõned head sõbrad.

Intervjuu lemmikõpetaja Ahtiga Küsimusi esitasid Marta Kitter ja Kirke Kaldoja 7.t klassist Sellel sügisel valiti Tallinna Toomkoolis lemmikõpetajat.

Rüütli maja õpilaste lemmikuks osutus õpetaja Ahti.

Uurisime temalt natuke õpetajaks olemise ja õpilaste kohta.

Miks olete õpetaja just meie koolis?

Sest see on lihtsalt hea ja tore kool. Siin on hea töökliima, tublid ja töökad õpilased ning toetavad kolleegid.

Miks õpetate saksa keelt ja inglise keelt?

Sest seda sai omal ajal ülikoolis õpitud. Hiljem õppisin juurde veel ajalugu ja annan nüüd natukene ajalootunde ka.

Miks Te valisite õpetajaameti?

Sellele küsimusele ei oskagi päris head vastust anda.

Lihtsalt kuidagi elus kujunes nii, et läksin ülikooli just saksa keelt õppima. Ja nii saigi minust õpetaja.

Mida saaksid teha õpilased, et õpetajal oleks lihtsam õpetada?

Ole tunnis hoolas, keskendu tööle ja tee õpetajaga koostööd.

Tema suudab sind aidata, kui midagi jääb arusaamatuks või on raske. Sageli teebki mõne teema raskeks just see, et tunnis ei ole õpetaja selgitusi piisava hoolega kuulatud, tähele pandud ja kaasa mõeldud.

Milline on tubli õpilane ja kas õpetajatel on lemmikõpilasi/-klasse?

Tubli õpilane on eelkõige see, kes püüab oma õppimisega hakkama saada ja küsib, kui millestki aru ei saa, ehk nagu eelmises vastuses ütlesin, teeb õpetajaga koostööd.

Lemmikklasse ja lemmikõpilasi otseselt mul ei ole ja eks sellega ole nii, nagu üldse inimestevaheliste suhetega.

Mõne inimesega saad paremini läbi, mõne teisega on suhtlemine pisut tagasihoidlikum. Üldiselt pean aga ise oma läbisaamist õpilastega heaks, koostöö on sujunud päris kenasti.

Mis on kõige raskem õpetajatöö juures?

Mis on kõige raskem õpetajatöös — seda ei oskagi nii üheselt öelda. Vahest raskeks läheb siis, kui õpilane ei taha õppida ehk kui ta ei saa aru ja ei tee ka ise selleks mitte midagi, et aru saada. Ei lase end aidata. Siis läheb keeruliseks ja see on kõige kurvem.

Milline on lemmikõpetaja?

Milline on lemmikõpetaja ühele või teisele õpilasele — ma arvan, et seda tuleb ikka nende endi käest küsida.

Õpetaja Ahti Toomkooli 1. lennuga näitusel

Õpetaja Kristin Oidsalu: Teen oma unistuste tööd Küsimused esitasid: Karl Hansen Puri ja Nikita Kurbatov 7.p klassist Kuidas sai Teist just õpetaja ja kui kaua olete õpetajana töötanud?

Minust sai õpetaja nii, et saatsin VHK-sse kirja, et sooviksin tulla ajalugu õpetama, aga alustasin hoopis inglise keele õpetajana. See oli aastal 2007. Vahepeal olin lastega kodune. Õpetajana olen töötanud kümme aastat.

Millises koolis peale Toomkooli Te hetkel veel töötate?

Hetkel töötan ainult Toomkoolis.

Mis teeb õpetajast hea õpetaja? Õpetajast teeb hea õpetaja see, kui tal silm särab ja ta tuleb igal hommikul rõõmuga tööle, lisaks empaatia. Neid pean kõige olulisemaks, kuigi hea õpetaja omadusi on veel ja veel.

Missugune on Teie unistuste töö?

Mul on tunne, et teen oma unistuste tööd. Peaasi, et suhelda saaks! :-) Miks Te tahate õpetada? Mis Teile meeldib õpetamise juures? Õpetamise juures meeldivad lapsed, eduelamused, kolleegid. See hea tunne, kui olen mingi raskema olukorra suutnud lahendada. See võib kõlada imelikult, aga mulle meeldib töid parandada.

Mis Teile õpetamise juures ei meeldi?

Esimene asi, mis mulle pähe tuli, mis ei meeldi õpetamise juures, on Zoomi-tunnid. Kuid olen kohanenud.

Kui kaua võtab aega, et õppida inglise keelt soravalt rääkima?

Sister Mary inglise keele programmi omandamisel võib mõni õpilane juba 2. klassi lõpus soravalt rääkida. Enamik õpilasi saab suuliselt ennast väga hästi väljendada 4. klassis.

Mis keeli oskate rääkida?

Oskan eesti keelt ja inglise keelt. Vene keele kursuseid olen väga palju läbinud, kuid praktika puudub.

Kui tihti käite reisimas ingliskeelsetes riikides?

Enne koroonat käisin reisimas vähemalt kaks korda aastas.

Ingliskeelsetes maadest olen käinud Inglismaal, Ameerikas.

Mis hobidega tegelete vabal ajal?

Pusin heegeldada, teen Jaapani piltmõistatusi, mängin tennist. Koroonaajaga lisandus iga päev 10 000 sammu.

Mis on Teie lemmiktoit ja kas teile meeldib süüa teha?

Lemmiktoit. Mmm... kala. Kui reisilt tulen, siis teen alati kartuliputru hakklihaga. Mulle ei meeldi süüa teha, aga mu poeg on öelnud, et mul tulevad hästi välja laste toidud.

Mis on Teie jaoks parim osa päevast?

Päeva parim osa on õhtul magama minna tundega, et olen olnud asjalik või midagi head teinud ja järgmiseks päevaks on palju plaane.

Ainuke koht, kus edu tuleb enne tööd, on sõnaraamat. Päriselus tuleb ikkagi pingutada Intervjuu õpetaja Tiiu Allikmaaga Küsimusi esitasid Karl Hansen Puri ja Rene Vaino 7.p klassist Millal Teil tekkis huvi loodusteaduste vastu?

See huvi oli juba väga varakult, kuigi ma ise ei osanud sellest niimoodi mõelda, et mul on huvi looduse ja loodusteaduste vastu, aga teised panid seda ilmselt tähele. Algklassivanuses hüüti mind maal vanaema juures naljatamisi Farmijuhatajaks, sest hoolitsesin suure vaimustusega kanade ja hanede eest. Tegin maal ka algelisi katseid. Näiteks punusin rohukõrtest linnupesa-kujulisi korvikesi ja sobitasin neid oksaharude vahele, lootuses, et mõni lind selle oma pesaks valib, aga linnud ei võtnud neid kasutusele. Proovisin lilla sireli oksi jätkata valge sireli okste külge ja ka vastupidi. Katsetasin, kas talinisu terad saavad küpseks, kui nisuseemet külvata sügise asemel hoopis varakevadel esimesele lumest vabanenud lapikesele maja lõunapoolse seina ääres. Talinisu on pika kasvuperioodiga, teda peab külvama põllule sügisel, siis ta idaneb, kasvab umbes 10 cm pikkuseks oraseks ja talvitub kevadet oodates lume all, et kohe peale lume sulamist edasi kasvada. Terad said peaaegu küpseks ja oleks saanud ka päris küpseks, aga enne seda oli kukk minu „põllu“ avastanud ja oma kanakarjale pidusöögi korraldanud. Vanemates klassides, kui bioloogiaõpetaja tahtis meile mikroskoobi abil näidata, kuidas konna ujulesta kapillaarveresoontes vere punalibled liiguvad, siis palus õpetaja selle konna just minul tuua. Ütlen igaks juhuks ka, et konn ei saanud vaatluse juures kahjustada, vaatasime tema veresooni läbi ujulesta õhukese naha ja tiigi äärde viisin pärast tagasi täiesti töökorras konna. Eks ma käisin bioloogia olümpiaadidel küll, aga ma käisin ka matemaatika, keemia ja füüsika olümpiaadidel, rahvatantsuringis, matkaringis, muusikakoolis, laulukooris. Suvevaheajad möödusid maal heina tehes, peenraid rohides, loomadega tegeledes. Kooliaeg oli tore ja huvitav ja tihedalt tegevusi täis ja kogu aeg oli tunne, et see kõik kestab veel kaua-kaua. Kui lõpuklass kätte jõudis ja klassijuhataja küsis, kuhu me pärast kooli tööle või õppima kavatseme minna, siis olin küll korraks ehmunud, kuna polnud selle peale üldse mõelnud. Ehmatus läks kiiresti üle, sest selgus, et valikut teha ei ole raske. Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonnale muid konkurente ei olnud.

Milline aine loodusteadustest on Teie lemmikaine?

Kindlat lemmikainet ei ole.

Milline on Teie haridus?

Diplomil seisab: lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli bioloogia – looduslike ressursside ratsionaalse kasutamise erialal, antud bioloogi, bioloogia- ja keemiaõpetaja kvalifikatsioon.

Kuidas sai Teist just õpetaja ja kui kaua olete õpetajana töötanud?

Minu ema oli eesti keele õpetaja ja isa füüsikaõpetaja. Oh neid vihikupakke, mis koolipäevade lõpus koju toodi ja siis õhtutundidel ja nädalavahetustel parandati! Kuigi ma koolipõlves ei mõelnud, kelleks tahan saada, siis selle olin enda arvates ära otsustanud, et õpetajaks küll kunagi ei hakka. Siin on nüüd muigamise koht – ära iial ütle iial. Ülikooli kolmandal kursusel, kui algas spetsialiseerumine erinevatele bioloogia valdkondadele, valisin looduskaitse suuna. Diplomi peal on selle kohta peenem väljend – looduslike ressursside ratsionaalse kasutamise eriala. Pärast lõpetamist läksin tööle Tartus asunud Zooloogia ja Botaanika Instituuti. Praegu sellenimelist instituuti enam ei ole, osa teadlaste töörühmi on viidud üle Tartu Ülikooli ja osa Eesti Maaülikooli alluvusse. Tegin katseid putukate feromoonpüünistega, selle töörühma üks uurimissuundi oli fermoonpüüniste kasutamine

eesmärgiga vähendada taimekaitsemürkide kasutamist. Siis tulid pere ja lapsed. Kui noorim laps sai nii vanaks, et lõppes lapsehoolduspuhkus, elas meie pere juba Haapsalus. Sealt muidugi iga päev Tartusse tööle käia ei saa.

Tuligi kasutusele võtta diplomi teine pool – õpetaja. Esimene õppeaasta oli 1999/2000, Haapsalu Sanatoorne Kool ja Haapsalu Õhtukool.

Millises koolis peale Toomkooli Te hetkel veel töötate?

Saku Gümnaasiumis.

Mitmes koolis olete kokku töötanud?

Saku Gümnaasiumis töötamise ajal olen korraga mõnda aega õpetanud ka kahes väikeses maakoolis, koos Toomkooliga saab kokku 6 kooli.

Mis teeb õpetajast hea õpetaja?

Keegi kuskil on öelnud, et kui õpetaja armastab õpilasi ja oma ainet, siis on kõik parimas korras. Minu meelest nii ongi.

Naljasoont võiks ka olla, sellest on palju abi. Ja muidugi kannatlikkus, kannatlikkus...

Missugune on Teie unistuste töö?

Kui tunned, et sellest tööst on kasu.

Miks Te tahate õpetada? Mis Teile meeldib õpetamise juures?

Mulle meeldib tutvustada loodust ja looduses toimuvaid protsesse. Kui kunagi mõtlesin, et tahan looduskaitse valdkonnas töötades teha midagi looduse heaks, siis looduse heaks saab palju ära teha ka loodusaineid õpetades.

Kui inimene tunneb taimi ja loomi, siis ta loodetavasti käitub taimede ja loomade ja ka nende kodupaiga (looduse) suhtes mõistlikumalt. Ja oskab ka ise looduses olla ilma ennast ohtu panemata. Kuidas teha välimuse järgi vahet nastikul ja rästikul? Ikka aeg-ajalt juhtub, et saan vastuseks sellise pakkumise, et rästiku hammustus on mürgine, aga nastiku hammustus ei ole. Iseenesest ju õige, aga kas peab laskma endale hambad sisse lüüa, kui peale vaadates on palju ohutum aru saada, kes on kes. Seitsmenda klassi õpilased ütlevad nüüd kooris, et nastiku pea külgedel on kollased/heledad laigud, aga rästikul neid ei ole ja et rästiku kuulsat siksakki tema selja peal ei tarvitse näha olla, kui rästik on ise üleni tume. Keemia on ka vägagi seotud nii looduse kui inimese kaitsmisega. Mitmed koduriiulitel olevad puhastusvahendid on palju kangemad ja ohtlikumad kui need lahused, mis õpilastele koolikatsetes kasutada antakse.

Koolikeemia tundides on võimalus sellele tähelepanu juhtida ja ehk jääb meelde seegi, et kemikaalide sattumisel nahale või riietele tuleb aine kohe veega maha loputada, selle asemel et näpud riiete külge puhtaks pühkida. Õpilastega suhtlemine on tore. Erinevad ja põnevad isiksused.

Mis Teile õpetamise juures ei meeldi?

On päris palju paberimajandust, mis õpetamise seisukohast ei tundu vajalik. Aga küllap mingi muu asutuse töö jaoks on need õpetajate ja kooli poolt tekitatud tekstid ikkagi vajalikud.

Ei meeldi, kui tuleb tegeleda lapsevanematega, kes enda meelest oma last kaitsevad, aga tegelikult lapse tuleviku ära rikuvad. Väga ilmekas näide, mis on päriselt juhtunud ja praegu edasi kestev lugu: oli kokku kutsutud ümarlaud, et arutada 5. klassi õpilase mitterahuldavat edasijõudmist ja pidevat tundidest puudumist, mida vanemad alati leidlikult ära põhjendasid. Ema küsis, et miks laps peab koolis käima, kui ta ei taha. Õpetajad selgitasid, et koolis tuleb ikkagi käia ja omandada põhiteadmised, muidu on hiljem täiskasvanuna raske tööd leida. Selle peale ema teatas: „Minu laps ei peagi tööle minema!“ Praeguseks on see õpilane jõudnud täiskasvanuikka ja ta istubki kodus, seejuures tema vajadused on nüüd suured ja nõudmised on kõrged.

Ainuke koht, kus edu tuleb enne tööd, on sõnaraamat. Päriselus tuleb millegi saavutamiseks ikkagi mingil määral pingutada (õppida, harjutada, treenida).

Mis loomaliigist olete kõige rohkem huvitatud?

Loomad on igaüks omamoodi lahedad. Ühed loomad on siiski natuke lemmikumad küll – minu lapsepõlvesõbrad haned. Kui hallhaned oma kevadisel ja sügisesel rännakul üle lendavad ja oma tüüpilist hanehäält teevad, see oleks nagu tervitus lapsepõlvemaalt, sest koduhaned „räägivad“ samas keeles.

Ei tohi ära unustada, et eluslooduse tähtis osa on ka taimed, nendes on samuti palju ilu ja salapära.

Kas Teil on koduloomi?

Kena hall kass, kes tahab mind igas tegevuses aidata.

Milliste hobidega tegelete vabal ajal?

Laulan gospelkooris, jalutan looduses, meeldib vaadata loodus- ja reisifilme, sooja aastaaja nädalavahetustel tegelen maal aiatöödega. Olen aastaid tegelenud rahvatantsuga, ütlen vahel, et mul on rahvatantsu veregrupp. Praegu rahvatantsuga ei tegele, põlv on valus.

Mis on Teie päeva parim osa?

Tsiteerides tundmatut autorit: „Minu lemmikaastaaeg on reede õhtu.“

K

e d i s las

d e tt võ u k k o k ta s a a

1.t kooliaasta

1.t kooliaasta

1. klassi tüdrukud alustasid 1. septembril 2020 oma kooliteed Tallinna Toomkooli 10. lennu õpilastena. Kirikus sammusime altariruumi istuma ja aabitsat kätte saama 9. klassi tüdrukute käekõrval.

Kohe kooliaasta alguses saime kuulda ka 9. klassi poiste ja tüdrukute koolilugusid, mida nad jutustasid vanalinnas neis paigus, mis on meie kooliga seotud. Seistes ja lugusid kuulates hakkas lõpuks pisut jahe, aga lood olid väga huvitavad. Selle jalutuskäiguga tähistasime kooli taasavamise aastapäeva.

Talvel käisime samuti mööda linna, aga siis oli selle põhjuseks hoopis Eesti 103. sünnipäev ja õpetajad rääkisid jutte Eesti riigi sündimisest.

Sügisel käisime ka koos poiste ja 3. klassiga väljasõidul Kloogarannas. Avastasime, et õppida saab ka õues. Jahtisime aardeid, tegime looduslike vahenditega kunsti, liikusime ja tundsime mõnu suviselt soojast sügispäevast.

Sügisel saime esimest korda proovida distantsõpet ning mõistsime, et kõige parem ja lõbusam on õppida koolis koos teiste laste ja õpetajatega. Kui vahepeal kooli saime, käisime Estonias balletitunnis, Fotografiskas näitusel ja Keskraamatukogus.

Talvel saime folklooritunnis Raekoja platsi kuuselabürindis peitust mängida ja lindudele tehtud rasvapallide kahanemist jälgida.

Veebruaris tekitas elevust stiilinädal, sest siis sai ägedaid riideid kanda.

Amelii: Minule meeldis, et me läksime Kloogaranda. Oli lõbus sõita rongiga.

Tore oli mängida koos õpetajatega.

Unistan sellistest reisidest veel.

Oleme oma esimesel kooliaastal palju lugenud, arvutanud ja tähti harjutanud. Õppida on tore!

Silke: Sügisel käisime klassiga Kloogarannas. Päike paistis. Saime sõbraks kolmanda klassi lastega.

Rannas oli võistlus, kes teeb kõige kõrgema torni. Siis tegime oma lemmikõpetajast liivast pildi.

Sõime rannas. Seejärel sõitsime rongiga kooli.

Ellen: Mulle meeldis Kloogarannas, sest seal oli palju huvitavaid tegevusi.

Iga algus on uus 1.p klassi aasta kokkuvõte Algas koolilapse elu. 1. septembril koguneti Toomkiriku vapiruumi ja tehti esimesed tutvused. Sealt edasi juba pidulik aktus, rongkäik ja klassijuhatajatund. Esimeseks tähtsaks kirjatööks oma nime tahvlile kirjutamine.

Koolisügis tõi endaga paljugi põnevat. Jalutuskäik Toomkooli radadel koos 9. klassi meenutustega, meeleolukas matka- ja mängupäev Kloogarannas, lustlik sügisnunnude näitus, spordipäev täis kirge ja emotsioone. Selle kõrvale ka lugemist, kirjutamist, arvutamist, maalimist ning laulmist.

Isadepäevaks valmisid uhked portreed ja ühiste jõupingutustega sai kokku pandud novembrikuine stend.

Kunstiga kohtusime väljaspool klassiruumigi. Oktoobri keskel tutvusime näitekunstiga, vaadates lavastust „Irikkiri“. Põnevaid ulmelisi fotosid uurisime ja jäljendasime Fotografiskas novembri keskpaigas ja veebruaris vaatlesime fotonäitust Vabaduse väljaku tunnelis.

Mitmel korral oli võimalik panna proovile oma teadmisi – nuputamisnädalal, Toomkooli sünnipäeva viktoriinis, emakeelenädalal. Uusi teadmisi Eesti Vabariigi sünni kohta koguti jalutuskäigul läbi vanalinna, saatjaiks imeline talveilm ja teadmistest tulvil õpetajad.

Emotsioone on jagunud igasse koolipäeva. Neid on olnud nii rõõmsaid, kui vahel ka kurvaks tegevaid. Ise sai tehtud jõulurõõm, kus koostöös emadega valmistas iga laps kaaslasele helkiva kingituse. Sõbrapäeva postkastist sai iga poiss mõne toreda kaardi.

Kevade tulles jäime üksteisest veidi kaugele ja koolimajas polnud enam võimalik kohtuda, kuid Zoomi vahendusel saime igal hommikul üksteisele tere öelda ja kaaslasi kaeda. Seegi on uueks kogemuseks.

2.t klassi kooliaasta meenutused Oma teise õppeaasta jooksul jõudsime teha päris palju põnevaid asju. Mõni ikka natuke vahvam kui teine ja ikka natuke toredam eelmisest.

Teises klassis õpib 10 tüdrukut ja kõigil on oma põnev maailm, mis avastamist väärt. Koos loome aga Tallinna Toomkooli mõnusa ja toimiva klassikultuuri.

Sügisel käisime klassiga Estona teatris “Pähklipurejat” vaatamas. See oli paljudel kordi nähtud, kuid kõik tulid rõõmuga kaasa, sest ilu on nautimiseks ja tüdrukutele ballett meeldib.

Seenenäitus on kui meie koduõuele toodud imeline sügisene aardekast, mida lausa peab uudistama.

Ikka ja alati leidub uut ja avastaimisväärset, ka sel aastal leiti metsasügavustest suurem murumuna kui eelmisel aastal.

Selle aasta talvemõnusid käisime koos klassiga päris mitmel korral nautimas. Võtsime kelgud kaasa ja lumi lendas, lumi keerles, vanalinna kõrgemad nõlvad said läikima löödud. Ikka said tüdrukud poistest pikema liu ja siis jälle vastupidi. Oh seda rõõmu ja punaseks värvunud palgeid. Seejuures juhtus ikka, et mõni kelk kusagile ohtlikult kaugele alla libises või kambakesti külakuhja maanduti. Lumiseid sõite pakkus tänavune talv õnneks nii kelgumäel kui uisuplatsil.

Palju põnevust pakkus stiilinädal. Tüdrukud said koostööd teha ja paarilisega samastuda või oma lemmiktegelaseks kehastuda, oli värve, materjale ja innukat avastamisrõõmu, leidus klassikat ja fantaasiat, ikka igaühele omaselt midagi.

Jõudsime enne distantsõppele jäämist ka ühe lustaka klassiõhtu maha pidada. Võtsime poisid kampa ja tegime erinevaid mänge ja nalja sai palju. Tegime viktoriini ja proovisime kaaslast silmapilgutamise kaudu ära arvata. Seda vürtsitatud energiat ja sädinat tahaks veelgi kogeda!

Ja siis kolis meie Apteegi tänava koolimaja Rüütli koolimajja ja meie lastel oli jälle põnev. Küll ainult väga lühikeseks ajaks, aga siiski saime selgeks selle maja eripärad, isegi selle, et uks võib lihtsalt ise kinni minna ja lahti tuleb see mitme mehega murda. Meie uues klassis olid ka salakapid ja sinna mahtus peitu pugema.

Oleme saanud targemaks ka siis, kui õpetaja on köögilaua taga ja õpilased oma kodudes ülesandeid lahendavad, sest teises klassis on põnev!

2.p klassi kooliaasta Hoolimata sellest, et oleme koroona tõttu pidanud sel aastal palju koduõppel olema, on 2.p klassil olnud vahva aasta ning oleme saanud palju põnevat koos teha.

Käisime õppekäikudel vanalinnas – Toomkooliga ja Eesti vabariigi sünniga seotud olulistes paikades, tutvusime Loodusmuuseumis seeneriigi ja taimeriigiga, käisime Piparkoogimaania näitusel piparkooke küpsetamas, teatris etendust vaatamas, sportisime nii koolikaaslastega kui isadega koos, lisaks uisutasime, kelgutasime. Tähistasime sünnipäevi ja pidasime tüdrukutega koos Toomkooli sünnipäeva, vastlapäeva ning tegime ühise vahva klassiõhtu, jne. On olnud keeruline aasta, kuid samas väga tore ja sündmusterohke. Mina olen tänulik! Aitäh, poisid!

Aitäh, emad-isad-vanaemad-vanaisad! Aitäh, armsad kolleegid! Õpetaja Kadri Mulle meeldis kõige rohkem Ekke ema töö juures Rahvusarhiivis. Mulle ja teistele poistele meeldis väga vana liftiga sõita. See oli väga lõbus. Seal oli palju pabereid ja raamatuid. Mulle jäi meelde üks väga suur, paks raamat.

Rahvusarhiiv on seest ja väljast ilus, suur ja huvitav hoone.

Ma ei olnud seal varem käinud. Minu teine lemmiküritus oli Piparkoogimaania näitus. Piparkooke oli väga tore küpsetada. Lõpus oli viktoriin, mille Jaak võitis. Sinna võiksime järgmisel aastal ka minna!

Miikael Haljasorg Meie isad käisid isadepäeval koos meiega sportimas.

Käisime seenenäitusel ja piparkooke tegemas. Meil oli ka klassiõhtu ja tore õppekäik vanalinnas. Käisime loodusmuuseumis, seal räägiti nahkhiirtest ja oli väga lahe.

Toomkooli sünnipäeval käisime kelgutamas ja pärast sõime torti.

Mattias Robin Schmidt

Koolis on tore, igatsesin väga sõpru. Käisime klassiga ekskursioonil. Tutvusime Toomkooli jaoks oluliste paikadega. Sügisel korjasime pargis puulehti ja õppisime ka puid tundma. Väga huvitav oli Loodusmuuseumis.

Seenenäitusel nägime palju huvitavaid seeni. Toomkooli sünnipäeval tegime küpsisetorti. Koos tüdrukutega oli vahva vastlapäev. Eesti Vabariigi sünnipäeval käisime ringkäigul vanalinnas. Mulle meeldib minu klass ja meil on väga hea õpetaja Kadri.

Aleksander Kirs Mulle on meelde jäänud isadepäeva sportimine. Samuti jäi mulle meelde, kuidas me Piparkoogimaanias käisime ja tüdrukutega koos klassiõhtut pidasime. Veel on jäänud meelde õppekäik vanalinna, kus õpetajad rääkisid erinevaid jutte. Isadepäeval käisid isad meiega koos sportimas, tegime koos toredaid võistluseid. Toomkooli sünnipäeval käisime kelgutamas, pärast sõime torti ja puuviljavardaid.

See oli väga tore koolipäev.

Markus Kristjan Schmidt

3.t kooliaasta kaleidoskoop

KODUÕPE

3. klassi kooliaasta möödus kui kaunis kaleidoskoobi mustrijada. Nii nagu kaleidoskoobis moodustuvad ootamatud kaunid mustrid, nii vaheldus ka meil kontaktõpe koduõppega, lähikontaktis viibimine taaskohtumisega koolis ja virtuaalne naeratus sooja kallistusega klassiruumis. õp Marget

HÜBRIIDÕPE

3.T KOOLIAASTA KALEIDOSKOOP

Mulle meeldis väga sügisene spordipäev. Seal tegime erinevaid harjutusi, võistlesime jooksmises, köietõmbes. Köietõmbamine on väga lõbus ja saab palju nalja, seal on hästi oluline koostöö. Vahva on klassikaaslastega olla õues, teha sporti. Tähtis on osavõtt, mitte võit.

Sära Lee Mulle meeldis jõuluhommik, mis sel korral toimus detsembri asemel hoopis jaanuaris. Jaanuaris toimus see sellepärast, et detsembris olime kogu klassiga karantiinis. Jõuluhommik meeldis mulle, kuna mulle meeldib väga mängida oma sõpradega. Me mängisime toolimängu, kus kõik lapsed istuvad ringis toolidel ja õpetaja paneb muusika mängima ning kõik kõnnivad toolide ümber ringis. Kui õpetaja paneb muusika seisma, peavad kõik seisma jääma ning endale tooli leidma. Toole on ühe Minu lemmiktegevus eelmisel aastal oli võrra vähem kui ringis käivaid osalejaid. See, kes endale tooli ei leia, jääb Fotografiskas käik. Me vaatasime seal mängust eemale. Lisaks toolimängule mängisime veel teisi väga põnevaid Erik Johansoni näitust. Pidime sealt mänge. Kurb oli ainult, et see õhtu nii kiiresti läbi sai, aga sellegipoolest oli valima enda jaoks kõige kallima pildi mul seal väga tore.

Ella ja siis tegema sellest loo ning vastama veidi küsimustele. Seal olid väga Minu lemmiktegevus sellel silmapaistvad fotod. Ma isegi ei oska õpeaastal oli Kloogarannas näidet mõnest fotost tuua, sest tema matkamine. Me saime olla fotod on imelised ja kirjeldamatud! seal oma esimese klassi Mõned fotod panid mõtisklema paarilistega. See oli nii tore, looduse, emotsioonide ja elu üle. et mulle on see praeguseni Muidugi oli veel toredaid sündmusi väga hästi meelde jäänud. eelmisel aastal nagu klassiõhtud, Lõpupoole pidi meie klass ekskursioonid ja etendused, aga minu otsima enda paarilistele jaoks oli just Fotografiska külastus kõige silmapaistvam ja põnevam! paar rannaasja mälestuseks.

Saara Mina leidsin endale ka paar rannaasja. Enne seda saime teha liiva peale enda õpetajate portreed. Ma väga loodan, et kunagi saame me uuesti nii toredal matkal käia.

Zara

DISTANTSÕPE

3.p klassi tegemised Õppeaasta on olnud tormiline ja seda seetõttu, et kunagi ei teadnud hommikul kooli minnes, kas saab ikka selle koolipäeva lõpuni mööda saata või peab juba paari tunni pärast kogu oma vara selga võtma ja koduõppele suunduma.

Eks see tekitas omajagu põnevust ja lõpuks oldi sellega juba justkui harjunud. Ka mitmed planeeritud põnevad õppekäigud ja üritused on tulnud selle koroonaajastu tõttu tühistada. Siiski oleme üht-teist esimesel poolaastal teha jõudnud.

Kooliaasta algas põneva väljasõiduga Kloogaranda. Sinna sõideti rongiga ja kaaslasteks veel 3. klassi tüdrukud ning esimesed klassid, kellest on saanud meie väikesed sõbrad. Rongisõidu ajal said poisid ära räägitud kõik kalamehejutud ja veel palju muudki. Päev möödus rannas õppides, mängides ja lõbutsedes. Sügiskuu kinkis sellele õppepäevale kaasa tõelise rannailma. Õppepäeval olid kaasas mõned lapsevanemad, kellest üks ütles, et selle reisigrupiga on ta alati valmis liituma. Päev lõppes õpetajate portreede valmistamisega looduslikest vahenditest.

Portreel peaksid olema õpetaja Kristiina ja Tuuli.

Tõsisem ettevõtmine koos meie klassi tüdrukutega oli jõuluevangeeliumi lavastamine. Planeerisime seda ikka ju Toomkirikus lavastamiseks, kuid ettenägelikult filmisime lavastuse varakult üles ja kogu koolipere sai siiski hoolimata piirangutest osa traditsioonilisest jõuluevangeeliumist.

Samal ajal, kui Raekoja platsil filmiti “Apteeker Melchiori” filmi, lavastasime meie Apteegi tänaval Jeesuse sünni lugu.

Jõudsime kõige kiuste, aga rangelt piiranguid järgides, käia veel arhitektuurimuuseumis, kus nägime kuulsaid ja põnevaid kunagi Eestis olnud ja ka praeguseid hoonete mudeleid. Selle muuseumitunniga korrati üle kogu geomeetria, otsimismänguga otsiti mudelitelt erilisi tunnuseid ja lõpuks valmistati ette teemakohaseid näidendeid. Seda muuseumit soovitame kõigile.

Merisead on nii nunnud Kaarel Uueni Lahedad mu merisead, nad ei ole päris sead, ruigavad ja piiksuvad, aga liha neist ei saa.

Merd nad millekski ei pea.

Vesi on vaid joogiks hea.

Neid pesta olen proovinud, kuid sellest nad ei hoolinud.

Hüpata ei oska nemad, aga kiirelt põgenevad, eriti kui õue saavad.

Suvel nemad suvitavad.

Neil on õues oma maja.

Mere ääres nagu vaja.

Valjult nemad piiksuvad, kui poest koju tuleb kraam.

Kurki söövad üle kõige, salat nende söök on õige.

Talvel aga heinakoorem asendab kõik värske-toore.

On viies pereliige parim Tinky Winki HD Uueni Tali.

Ja kuues pereliige tubli, tema nimeks lihtsalt Pugi.

Mõlemaid ma armastan ja kurki neile annan ka.

Mulle meeldivad mu merisead, Nad on NII NUNNUD, kas sa tead?

Meie kooliaasta 4.t klass

Rosanna: 2020/21. õppeaasta jääb meelde kindlasti sellega, et saime õppida nii kontaktõppel koolis kui ka distantsõppel kodus. Osalesime Zoomi-tundides ja esitasime internetis iseseisvaid töid.

Eriliselt jäi meelde selle õppeaasta ilus ja lumerohke talv. Kehalise tunnid uisuplatsil ja lõbusad liulaskmised kelgumäel koos klassiga.

Kõige meeldejäävam sündmus oli minu jaoks ikkagi Narnialugude teemaline klassiõhtu Rüütli tänava koolimajas. Me esitasime eelnevalt harjutatud näidendeid ja mängisime traditsioonilisi klassiõhtumänge nagu muusikaline toolidemäng, silmade pilgutamine ja peitus. Peale selle oli klassiõhtul veel väga maitsvate toitudega kaetud laud ning meil olid seljas ägedad Narnia-teemalised kostüümid.

sündmus oli see, et meie klassi tuli õppima uus klassiõde, Emili. Apteegi maja keldris sai valmis uus kabel, kus hakati hommikupalvuseid läbi viima. Mulle meeldib ka stiilinädal, mis on muutunud traditsiooniks. See on hea vaheldus koolivormi kandmisele. Vahva on ka see, et õpetajad võtavad sellest osa.

Miia: Meil oli keeltenädal, kus laulsime ingliskeelset laulu Londoni sillast videosilla teel.

Me käisime ka Fotografiskas, kus vaatasime Erik Johanssoni näitust „Ääretagused paigad“. See näitus oli väga tore. Meil oli giid, kes tutvustas neid pilte. Meile tutvustati neid pilte, et saaksime aru, mida Erik mõtleb.

Mia Maria: Me käisime koos klassiga vastlaliugu laskmas.

Marianne: Me olime väga suure osa kooliaastast distantsõppel, sest oli ja praegugi on koroonaviiruse kriis.

Mõnedele õpilastele sobis distantsõpe imeliselt, teised tahtsid jälle kooli.

Emili: Me käisime teatris “Pähklipurejat” ja “Lohe needust” vaatamas.

Ida: Me tegime imetoreda klassiõhtu, kus me tegime üksteisele kinke, mängisime toolimängu ja tegime viktoriini.

Eleanor: Meil oli stiilinädal. Me panime end iga päev erinevates teemades riietesse. Mulle meeldis kõige rohkem “Kaks tilka vett”. Seal pidid sa kellegagi koos samu riideid kandma.

Mirtel: Me käisime vastlapäeva rongkäigul. Me tegime tordi, sest meie kool sai 703 aastaseks. Käisime ka Fotografiskas.

Vanessa: Meil oli koolis nunnunäitus, kuhu sai meisterdada puu- või juurviljadest nunnu looma või mingi põneva asja.

Laura: Sügisel 2020 tulime neljandasse klassi. Rõõmus

Märtsi alguses kolisid kõik algklassilapsed Rüütli majja, kus tavaliselt õpivad 5.-9. klass, kes olid siis distantsõppel.

Rüütli majas me saime aga väga vähe käia, sest siis avastati COVID-19 ühel meie õpetajal ja mõne päeva pärast oli terve koolipere jälle kodus.

4.p klass K L A S SI E K SKU R SI O O N Sellele aastale andis stardipaugu klassiekskursioon.

Käisime Imavere piimandusmuuseumis ekskursioonil ja kohukesi valmistamas. Oi, need maitsesid hästi! Seejärel tutvusime Elistveres jaanalindude, emude, nandude, kuningfaasani, viirpapagoide, kanaarilindude, jäneste, merisigade ja paljude teiste loomade-lindudega.

klassis 4. teha jõudsime klassiõhtut. kaks meisterdamise Toimusid klassiõhtu ja Narnia pidu.

Veski spordibaasis saime järves ujuda, kala püüda, mängida, matkata ja saunas käia.

Järgmisel hommikul ootasid meid Otepää seikluspark ja AHHAA keskus.

Vahva oli!

(Pildistas Tõnis Teras)

Imavere piimandusmuuseumis

Viktoriin päevasündmuste teemal

Õhtupoolik Veski spordibaasis

5.p klassi tegemised 2020/2021. õppeaastal Heiki Haljasorg, Tiina Kallas Aprill 2020 — Suurbritannia saatkonna külastus ja kohtumine Suurbritannia suursaadikuga jäi COVID-19 tõttu ära Juuni 2020 — õppekäik Saaremaale jäi COVID-19 tõttu ära Septembris 2020 — 5.t klassi uueks klassijuhataja sai Tiina Kallas. Senine klassijuhataja Tuuli Urb sai uue, 1.p klassi. 5.p klassijuhatajana jätkas Heiki Haljasorg.

Oktoobris 2020 — küberväejuhatuse avatud külastuspäev jäi COVID-19 tõttu ära Oktoobris 2020 — projektipäev muuseumis "Päev ajakirjanikuna" 5.t klassil Oktoobris 2020 — RMK matkaraja retk Nõval Novembris 2020 — nukuteatris näidend "Momo" jäi COVID-19 tõttu ära Novembris 2020 — 5.p ja 5.t klassiõhtu Rüütli koolimaja aulas toimus (lisatud foto) Detsember 2020 — 5.p õpilased kirjutasid kaks KiVa näitemängu "Koolikiusamise vastu" ja "Eneseväärikusest" Detsember 2020 — jõuluõhtu küünlavalgel Kolga mõisas koos saksakeelsete lauludega jäi COVID-19 tõttu ära Veebruar 2021 — vastlapäeva tähistamine koos Vanalinna Seltsiga (vastlakuuse toomine, liulaskmine, laulmine, hernesupp, kiluvõileib, vastlakuklid, hoki) Veebruar 2021 — Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine õppekäiguga "Eesti Vabariigi loomise radadel". Üritus oli kogu koolile, aga ürituse korraldamise eest vastutasid 5.t ja 5.p klassijuhatajad Tiina Kallas ja Heiki Haljasorg Märtsis 2021 — Vana-Egiptuse näituse külastamine KUMU-s jäi COVID-19 tõttu ära

6.t Tallinna Toomkooli “kroonika” Mulle jäi sellest aastast meelde kord, kui käisime klassiga matkal RMK looduskeskuses Nõval. Sinna sõitsime 3 erineva autoga. Matkasime paar kilomeetrid läbi metsa, vihmase ja külma ilmaga, kuid oli ikka tore ja meeldejääv sündmus.

Ise käisin oma tantsutrenniga võistlusel nimega “Koolitants” ja käisin viiuliga mõnel esinemisel.

Hanna Ehandi

Minul jäi sellest aastat meelde päev, kui läksime klassiga õhtul Vanakale vastlaliugu laskma. Kohal oli peaaegu terve meie klass, osad vanemad ning kohale olid tulnud ka vanad klassiõed ja meie eelmine klassijuhataja. Oli üks vahvamaid päevi üldse, kuid muidugi oli ka õnnetusi, näiteks mina lendasin tuubiga mäel asuvalt künkalt ja murdsin randmeluu.

Ise saavutasin sellel õppeaastal 1. koha nuputamisvõistlusel, 1. koha 6T/P arvestuses Tallinna Toomkooli mälumängus ning 1. koha õigekirjavõistlusel. Sain ka uue kogemuse, osaledes selleaastasel e-etteütlusel.

Brigitta Krieger

Mulle jäi sellest kooliaastast meelde samuti uude kooli tulek. Mul pole kunagi varem olnud nii toredat ja armsat klassi. Ma arvan, et seda kooliaastat iseloomustab kõige paremini sõna “mitmekülgne”. See aasta on kõiki meid kindlasti palju arendanud ning ma arvan, et täpselt sellisena see meelde jääbki. Üks tore sündmus sellest kooliaastast on kindlasti meie jõuluhommik, mis toimus veebruaris. Ma saavutasin õigekirjavõistlusel 3. koha ning tänu sellele saadeti mind ka e-etteütlust kirjutama.

Kirke-Riin Laugen

Mulle jäi sellest kooliaastast hästi meelde, kui meil oli klassihommik enne Eesti vabariigi aastapäevale pühendatud ringkäiku.

Meie klassihommik kulges kiiresti ja väga huvitavalt. Me mängisime ajalehemängu, mida me teeme vist igal aastal. Lasime veel arvutist suure ekraani peale karaoket ning laulsime kaasa. Kõik võtsid midagi süüa kaasa ja pärast ikka sõime ära ka. See oli minu tore mälestus sellest aastast.

Säde Vaher

Mulle jäi sellest aastast hästi meelde, kui septembri esimeses pooles toimus meil spordipäev. Ise ei saanud kahjuks luumurru tõttu osaleda, aga oli ka väga põnev vaadata teisi osalemas, olla kohtunik ja ülesandeid teistele selgitada. Üldse oleme sel aastal palju põnevaid tegevusi klassiga teinud.

Sel õppeaastal saavutasin ma nuputamisvõistluse 1. koha, õigekirjavõistluse 2. koha ning väljaspool kooli olen klaveri ja ukulelega kontsertidel esinenud.

Paula Jürimäe

6.p toimetamised sel õppeaastal Kooliaasta alguses vaatasime noorsooteatris etendust “Vapruse värinad”. Oktoobris sõitsime Soomaale, kus Ingatsi matkarajal uurisime koos matkajuhiga raba tekkimist ja taimi, kes seal kasvavad. Sügisene raba oli kaunilt värviküllane, kus olid salapärased laukad ja kõrvulukustav vaikus. Meile avanes suurepärane võimalus sammuda räätsadel mööda õõtsuvat raba. Pärast matka istusime lõkke ääres, grillisime vorste ja olime mõnusad.

Tagasiteel põikasime läbi Varbola linnuse, kus on iidsete müüride keskele püsti pandud kiviheitemasin ja puhastatud vana kaev.

JUST fimifestivali raames vaatasime kaht linateost: “Puude varjatud elu” ja “Üks kõigi eest”. Filmigurmaanidena võitsime kotitäie pannkooke ja meie kinokülastus lõppes ohjeldamatu pannkookide vitsutamisega.

Talvel imetlesime Christian Ackermanni skulptuure Niguliste kirikus. Giid Mia avas meile sajandite tagust elu Tallinnas ja kuulsa skulptori rolli kohalikus kunstielus. Ise voolisime putosid jahu- ja soolataignast.

Need on meie klassi ühised ettevõtmised sel õppeaastal.

Karikatuuri autor: Benjamin Kaptein

Postimees Juunior Mattias Altmanis

Nädal aega tagasi käisid Toomkooli 6.p klassi poisid Soomaal matkamas.

Kui nad tagasi jõudsid, küsisime neilt paar küsimust, et ka rohkem Soomaast teada saada.

Reporter: Kus täpsemalt asub Soomaa?

Hans: Mulle tundus, et kusagil Viljandi ja Pärnu vahel.

Reporter: Kuidas meeldis teile Soomaa?

Hans: Suurem osa oli igav, kuid mulle meeldis räätsadega kõndimine.

Reporter: Kas te rändasite seal giidiga või üksi?

Hans: Giidiga.

Reporter: Kas oli tore sõpradega aega veeta ja vorste grillida?

Hans: Jaaaaaa, väga tore.

Reporter: Kas soovitaksite teistel ka sinna minna?

Hans: Kui neile loodus meeldib, siis soovitan küll.

Saime intervjuust aru, et matkal oli väga tore.

Poisid väitsid ka, et Soomaa on väga ilus ja seda peaks kohe kindlasti külastama, isegi kui sind loodus nii palju ei huvita, tunduks Soomaa sulle ikkagi ilus.

Meie aasta kokkuvõte, 7.t klass Hanna-Reeli Kukk, 7.t Sellel aastal käisime me Mektorys. Seal osalesime töötoas “3D-mudeldamine virtuaalreaalsuses”. Saime katsetada virtuaalset kujundamist. Õppisime palju uusi lahendusi virtuaalsest ruumikujundusest.

Jõulupidu pidasime me sel aastal hoopis jaanuaris. Kõik pidid midagi tegema, et oma kink välja lunastada, enamik lugesid luuletusi, üks mängis klaverit, isegi õpetaja AnnaKaisa teenis kingi välja kukerpalliga ja õpetaja Lauri tegi kätekõverdusi.

Pärast sügist spordipäeva läksime me disc golfi- ja vabaajakeskusesse disc golfi harjutama ja huvitava spordialaga tutvuma.

Emma Loora Link, 7.t “Rasvarinne” Käisime klassiga sügisel Sõpruse kinos vaatamas filmi ”Rasvarinne”, see rääkis ülekaalulistest naistest ning nende igapäevaelust. Minu arvates kõige parem mälestus sellest käigust oli see, et terve saal oli täiesti tühi ning me saime nautida klassiga täielikku privaatsust.

“Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal” Käisime klassiga suhteliselt õppeaasta alguses teatris ning üks mälestus selle külastusega oli, kui hommikul tekkis paanika sellest, et õpetaja AnnaKaisa oli haigeks jäänud eelmisel õhtul. Terve klass paanitses, kuid olukord lahenes kiiresti ning meie klassiõe isa tuli meiega kaasa. Etendus oli põnev ja toredalt lahendatud, aga vahepeal sattusin ma korduvalt segadusse, sest see jäi mõnes kohas segaseks. ”Minu elu koomikuna” Käisime 8. klassiga koos Apollos vaatamas PÖFFi filmi ,,Minu elu koomikuna’’. Film rääkis koomiku lapsepõlvest, tema valedest otsustest lapsena, sõprusest, armastusest jne. See oli väga emotsionaalne ning üsnagi raske film, kuid sellest õppis väga palju.

Mina isiklikult igatsen väga klassiga erinevates kohtades käimist.

7.p aasta Selle kooliaasta märksõna on paljudel olnud distantsõpe, nii ka meil. September algas ju sellise kooliskäimise graafikuga, et kord nädalas pidi iga lend kodus õppima.

Kodus õppimine poistele üldiselt meeldis, kuna siis sai paljuski aega Zoomi-tundide ümber ise planeerida. Siis jäi rohkem aega enda meelistegevusteks. Kellel kuidas see ajaplaneerimine välja tuli, teab iga poiss ise. Üks poiss tõi ka välja selle, et distantsõppelt naastes pidid kõik Rüütli tänava õpilased kandma maske. Seda kogu koolipäeva jooksul. See asjaolu sundis poisse ka vahetundidel rohkem õue, et saaks värskes õhus olla.

Lisaks mahtus kooliaasta sisse ka üks klassiõhtu, kus poisid said kõik koos arvutimängu mängida. Tore oli ka tüdrukuteklassiga ühine jõulukinkide vahetamine, kui jõuludest oli juba omajagu aega möödas. Veel mainisid poisid ülekoolilistest üritusest stiilinädalat ja õpetaja Ahti tavapärasest erinevat pintsakut. Äramainimist leidis ka sügisene spordipäev.

Kokkuvõttes on see aasta olnud kindlasti eelnevatest erinev, aga teistmoodi ei ole alati halb, vaid võimalus uute olukordadega toime tulla.

8.p tegemised sellel õppeaastal Johannes Mattias Toome ja Sulev Jaaniste Kuigi oleme sel õppeaastal olnud päris palju distantsõppel, on üht-teist jõudnud koolielus juhtuda.

Esimene ja kõige suurem sündmus oli see, et klassiga liitus kaks uut õpilast: Roger ja Tambet. Nüüd on meid klassis kokku 10 noormeest.

13. oktoobril käisime 8.p-ga noorsooteatris vaatamas näidendit “Vapruse värinad”, mis rääkis hirmudest ülesaamisest ja vapruse kogumisest. Samasse kuusse mahtus ka õppekäik tervishoiumuuseumi.

Sügisel jõudsime enne distantsõpet ära vaadata veel ühe PÖFFi filmi - “Minu elu koomikuna”. Kooli jõulud jäid ära.

18. veebruaril käisime Niguliste kirikus Ackermanniteemalisel näitusel. Ackermann oli Eesti barokiajastu andekaim puunikerdaja, kelle töökojas valmisid aastatel 1680–1710 peaaegu kõik Eesti tähelepanuväärsemad kirikute sisustuselemendid. Toimus ka õppemäng, mille käigus pidi leidma kujudelt nendel kujutatud tegelastega seostuvaid atribuute ja need üles joonistama. Pärast ekskursiooni oli võimalik soolataignast kujukesi voolida.

Samal päeval toimus ka Eesti iseseisvuspäeva puhul jalutuskäik. See sai alguse Estonia teatri eest, kus õpetaja Ahti Saares rääkis meile ajaloost, mis viis Eesti iseseisvuseni.

Seejärel läksime Kuberneri aeda, kus härra Haljasorg rääkis tähtsamatest inimestest, kes olid iseseisvumisega seotud.

Pärast seda läbisime Vabaduse väljaku, kus õpetaja Tiina Kallas rääkis meile eelnimetatud platsi ajaloost. Lõpuks jõudsime Raekoja platsile, kus õpetaja Kaja Post rääkis meile Eesti hümnist ning selle täpsemast päritolust.

Ja nii suundusime kõik taas üksmeelselt distantsõppele, lootuses kunagi veel kooli naasta ja ehk isegi Hiiumaale kevadekskursioonile pääseda. Elame, näeme.

9.t revolutsiooniline digikooliaasta Elise Britta Aidla

Alles see oli, kui 2020. aasta septembris 9.t revolutsiooniline üheskoos oma põhikooli viimast aastat digikooliaasta alustasime. Värviliste lehtede keskel tundsime end rõõmsana, et saame taas sõbralikus saginas meie armsas vanalinna koolimajas tundidega alustada. See õppeaasta on tõesti möödumas kiiresti. Kurb tõdeda, et suurema osa sellest oleme pidanud hoiduma kontaktist teiste inimestega, olles igaüks omaette distantsõppel. Kuid ega sellepärast meil 9. klass käimata ole jäänud, ikka on loodud mälestusi ja need on väärt mäletamist.

Meie lõpuaasta algas rahulikult, kuid mitte tavapäraselt. 2020. aasta kevadest olid veel kõigil eredad mälestused koroonaviiruse tõttu kehtestatud piirangutest. Need puudutasid Eestis kõiki. Keegi meist ei oodanud, et uus õppeaasta kordab möödunud kevade katsumusi. Esmalt veetsime iga nädal ühe päeva koduõppel, mis andis hea võimaluse õpilastel vastavalt oma vajadustele ja oskustele õppimisega omas tempos toimetada. Kuid üsna pea tuli otsus, et jätkame kooliskäimist traditsioonilise 5-päevase nädalaga. Selline pidev koolielu ja koduõppe vahet rallimine tekitas ebaharilikkuse tunde. Sagedase üksiolemise pärast hakati koolimajas ühiselt veedetud aega veel rohkem nautima ja head seltskonda ei võetud enam nii iseenesestmõistetavana. Tuleb tunnistada, et kodu ja kooli vahet käimist ning reeglite kiiret muutmist leevendasid meie kallid ja abivalmid pereliikmed ning armastavad lemmikloomad.

Möödunud kooliaasta kõige meeldejäävamad hetked olid kindlasti need koolipäevad, kus osa klassist liitus arvutiekraani abil nende õnnetukestega, kes olid veel kodus eneseisolatsioonis. Hästi on mul meeles tore kogemus, mida jagasime kõik koos ühiselt terve kooliperega ja lastevanematega tol korral, kui laulsime palvusel tuntud Leopoldi „Sõbralaulu“. Hoolimata keerulisest ajast, hoidsime koolis ühiselt kinni traditsioonidest ja pühadest, mis kõigile olulised.

Meie lennu suurim tänu ja kiitus lähevad nendele kallitele õpetajatele, kes sellel pöörasel ajal suutsid ikkagi säilitada rahulikku ja mõistvat meelt ning jätkata õppetegevusega. Tänu nendele saame meie, üheksandikud, võimaluse jätkata oma haridusteed neis koolides, kus soovime. Just tänu oma õpetajatele teeme seda rahuliku südamega, kuna teame, et kõik vajalik on omandatud ja selge. Seega, kolmekordne tänu Tallinna Toomkooli õpetajatele, meie kallile klassijuhatajale Reedale ja koolidirektorile Eglele selle eest, et oleme digiõppepioneeridena kenasti hakkama saanud.

Tagasi vaadates meie 2020/2021. õppeaastale, saame vaid ühtaegu nii nukrustunde kui helgusega nentida – nüüd on see peaaegu möödas.

Siiski on kõige meeldejäävam osa alles ees. Tulemas on põnevad koolikatsed e-keskkondades ning lõpueksamid, mis meie üheksandale klassile tõesti kriipsu alla tõmbavad.

Hoiame pöidlaid, et lõpupidu saame tähistada kõik koos magusa tordi ja ühiste naeru täis hetkedega, mida veel aastakümneid tagantjärele meenutada.

9.p klassi lõpuaasta Tallinna Toomkoolis Kooliaasta algas aktus-palvusega Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus. Esimese klassi õpilased — põnevust täis, ootusärevate pilkutega, hoides kinni väärika lõpuklassi noormeeste käest.

Oskar Altrov: „Imelik mõelda ... esimene klass. Meie tulime samamoodi 9 aastat tagasi siia kirikusse, sära silmis, kõik uus.

Nüüd oleme 9 aastat hiljem nagu „vanad kalad.”

Sügis algas suhteliselt rahulikult, kõik mõtlesid õppimisele ja trennidele, muusikakoolile jne.

8. septembril toimus taasavatud Tallinna Toomkooli sünnipäeva tähistamine, kus kõik meie noormehed said meenutada oma kooliaega. Vahva traditsioon, mis võiks jäädagi osaks meie koolist. Olla keegi vanem, kogenum, jagada noorematele õpetussõnu. See roll jätkus, kohtudes 8. klassi õpilastega, kellele anti edasi kogemusi seoses loovtöö kirjutamise ja kaitsmisega.

Lõpuklassile on viimane aasta siin koolis kindlasti rohkesti pinevust tekitanud. Mõelge — viimane aasta, mis meist saab?

Milline kool valida ja kuidas sinna sisse saada? Mis seal katsetel siis küsitakse? Ja nii edasi.

Oktoober algas ootamatult jälle distantsõppele minemisega, kuigi enne jõudsid noormehed mõõtu võtta spordipäeval. Oli pingutamisi, õnnestumisi ja ebaõnnestumisi nagu spordis ikka. Vahva, lõbus päev oli.

Vahepeal kiikasime jälle kooli, et näha teineteist silmast silma. 18. novembril kohtusid õpilased jälle staadionil ning seekord koos isadega. Trenn soojendusega, teatevõistlused ning jalgpallimatš valvsa õpetaja Lauri silme all. Aitäh vapratele isadele, kes ei jäänud milleski poistele alla!

Kurvastus, esimest korda jõulude tähistamine distantsilt! Uskumatu! Saime hakkama, kuid igatsesime kõik kooli jõuluüritusi.

11. jaanuaril tagasi kooli. Kõik on veidi häiritud, küsimused õhus — kui kauaks?

9. klass sukeldub õppimistesse, sest katsed on tulemas. Tuleb teha kolmanda eksami valik. Õpilastel palutakse klassi jääda, kuidas see peaks võimalik olema?

Hoiame omavahel optimismi, visates nalja igal esimesel võimalusel. Muusika on praegusi 9. klassi noormehi ja neidusid ikka ühendanud. Uutest reeglitest tingitud vähene liikumine pani noormehi esmalt mööbeldama ja siis avastati tüdrukute klassis süntesaator, mis lihtsalt vaikselt tassiti oma klassi. Mis sellele järgnes? Neiud andsid vastulöögi ja pärast tunde viidi jälle pill oma kohale tagasi. Sellist vaikset süntesaatori liikumist võis näha lausa paar nädalat, kuid vähemalt tõestasid nii neiud kui noormehed oma jäägitut armastust muusika vastu.

Kui oli näha, et muusikaga ei saa kogu klass tegeleda, otsustasid noormehed korraldada malemängus väikese turniiri.

Muusikaharrastajad valisid sobiliku muusika, malemäng võis alata, korraga isegi mitme laua taga ning vaatajaskonnaga.

Rahu tuli klassi!

Eesti Vabariigi aastapäev. Lumine külm ilm.

Tänu vahvatele organiseerijatele oli väga huvitav silmaringi laiendav päev.

Ja jälle koju arvutite taha. Katsed, vestlused.

Hakkame valmistuma eksamiteks, kuid suvi on lähedal.

Veel veidike pingutamist, pidulik lõpetamine ning pesast väljalend.

Ei, siiski unistame väikesest reisist või matkast.

Aasta on olnud kõigile täis muutusi ja leppimisi, kuid huvitav ja põnev.

Kallid koolikaaslased, elule värvi lisavad õpetajad ning armas koolimaja!

Naljakaid ütlusi õpetajate suust 5.-9. klassi õpilastelt kokku kogunud Anette Gloria Heinsar ja Lucia Lass 7.t klassist 2020/21. õppeaastal on õpilastel meelde jäänud õpetajatega seotud huvitavad ja naljakad tsitaadid või momendid. Jagame neid hea meelega ka teiega! Õpetaja Olga: “Tõelised kunstnikud!” Õpetaja Olga: “Mina tulin siia kooli ja arvasin, et see on kristlik kool, kuid leidsin palju deemoneid!” Õpetaja Olga: “Poisid, tulge kapist välja! On vene keele aeg!” Õpetaja Olga: “Vene keelt tuleb õppida rõõmu ja armastusega.” Õpetaja Tiiu Allikmaa: ”Ainuke koht, kus edu tuleb enne tööd, on sõnaraamat. Päriselus tuleb millegi saavutamiseks ikkagi mingil määral pingutada (õppida, harjutada, treenida).” Õpetaja Tiiu Allikmaa: “Te ka panete tähele, et vahel kempsus käite?”

(Keegi teeb tunnis midagi valesti) Õpetaja Tiina Kallas: “OEH!” Õpetaja Kaja Post: “Kas te hilinete? Ma ei taha kuulda.” Õpetaja Tiina Siedermann: “Ärme tee seda ülesannet, see on nõme.

(Liigub järgmise ülesande juurde) “See on ka nõme, ärme seda ka tee.” Õpetaja Heiki Kahootid Vastusevariant 1: “mingi muu vastus” Vastusevariant 2: “mingi muu vastus” Vastusevariant 3: “mingi muu vastus” Vastusevariant 4: “varanduslik tsensus” Õpilane esitab peatüki kokkuvõtet Õpetaja Heiki: “Okei, aitab, istu, viis.” Õpilane: “Ma pole veel poolt tekstigi ära rääkinud???” Õpetaja Heiki: “ISTU, viis.” Õpetaja Ahti Saares: “Mis te undate seal õues, ma üritan poisse õpetada!” Õpetaja Olga: “Kas need on laimid või laimad?” Õpilane: “Laimid.” Õpetaja Olga: “Ahah, et siis laimad, jah.”

Foto: Mia Johanna Peev, 6.t

4. klasside KiVa animatsioonide arvustused Emil Halttunen, 7.p Tallinna Toomkooli 4. klassid tegid Kiva-teemalised animatsioonid. Animatsioonid valmisid õpetaja Anna-Kaisa juhendamisel. Neljandate klasside animatsioonid olid kõik väga huvitavad ja erinevad.

KiVa on koolidele suunatud kiusamise vähendamise programm, mis sisaldab tegevusi ja juhendeid nii kiusamise ennetamiseks kui kiusujuhtumite lahendamiseks.

Neljandates klassides tegid poisid ja tüdrukud eraldi animatsioonid. Nii tüdrukud kui poisid tegid mõlemad kolm animatsiooni. Kõikidel animatsioonidel olid erinevad olukorrad, aga iga animatsiooni lõpuks lõpetavad kiusajad kiusamise. Tüdrukute klassi animatsioon “Bully” on lugu, kus vanemate klasside õpilased kiusavad neist nooremat õpilast. Noorema õpilase klassivend läheb direktori juurde ja räägib kiusamisest. Direktor kuulab õpilase jutu ära ja otsustab minna rääkima vanemate õpilastega, et kiusamine pole hea. Pärast seda lõpetavad vanemad õpilased kiusamise ära.

Kõik animatsioonid on erinevad, aga omamoodi head. Osal on lood head, aga kvaliteet ei ole hea. Osal on vastupidi, et lugu ei ole väga hea, aga kvaliteet on hea. Soovitaksin järgmine kord teha animatsiooni kiirust aeglasemaks, et saaks juhtuvast paremini aru.

Marius Wolff, 7.p 4.t ja 4.p poisid ja tüdrukud tegid lühikesed animatsioonid, mis räägivad koolikiusamisest. Mitmest heast tööst valisin ma arvustada 4.p poiste töö, kuna see meeldis mulle kõige rohkem.

Ma leian, et selle animatsiooni tegid väga andekad õpilased.

Tegevus toimub koolialal. Kasutatud on palju erinevaid huvitavaid filmitehnikaid.

Animatsioon räägib koolikiusamisest, kuidas ühed kurjad poisid kiusavad koolihoovis väiksemat poissi. Üks teine väike poiss näeb, kuidas suured poisid väiksemat kiusavad.

Ta läheb õpetaja juurde ja räägib ära, et õues suured poisid kiusavad väiksemat poissi. Õpetaja saab pahaseks ja läheb teeb kiusamisele lõpu peale. Mõlemad väikesed poisid saavad sõpradeks ja hakkavad palli mängima. Animatsiooni lõpetab lause: “Kiusajad ei võida kunagi”.

Tegelased on õpetaja ja õpilased. Animatsiooni muudavad lummavaks paljud eriefektid ja head heliefektid.

Animatsioonides tahetakse edasi öelda sõnumit, et kiusata ei tohi kunagi.

Ma leian, et kõik animatsioonid on omamoodi väga hästi tehtud ning neile annavad palju juurde eriefektid. 4. klassi õpilastel on õnnestunud teha väga head animatsioonid, arvestades seda, et nad esimest korda enda elus animatsioone tegid.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et mulle väga meeldisid kõik animatsioonid ning soovitan neid vaadata ka teistel.