Page 1

Räägime laste kaitsmisest Suurendame vaktsineeritud laste arvu

Kommunikatsioonialane juhis tervishoiutöötajatele – õdedele, arstidele, koolitervishoiutöötajatele

www.terviseamet.ee


M채rts 2014

Paljundamine on lubatud tingimusel, et viidatakse allikatele.


1. osa

Sisukord Sissejuhatus

6

I peatükk Nõuanded vaktsineerijale

11

Lapsevanema nõuanded vaktsineerijale 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 1.7 1.8

2. osa

1.9

Tee ise seda, mida soovitad teistele, ole eeskujuks 14 Tutvusta vaktsineerimata jätmisega seotud riske 14 Räägi lugusid ja jaga teaduslikke fakte 15 Varu aega, et kuulata meie muresid ja rääkida meile võimalikest kõrvaltoimetest ning riskidest 16 Pööra tähelepanu ka juba vaktsineeritud inimestele, nemadki vajavad tunnustamist ning ergutamist 17 Suhtu mõistvalt, kui soovime saada lisainformatsiooni 18 Muuda vaktsineerimine võimalikult mugavaks ja stressivabaks 18 Mõtesta lahti edusammud, teadvusta endale, et mõnel inimesel kulubki otsustamiseks kauem aega 19 Jaga meile vaktsineerimisalast infomaterjali 19

Nõuanded terviseedendaja ja kommunikatsioonispetsialisti vaatepunktist 2.1

13

Keskendu käitumistele ja selle põhjustele, mitte ainult “sõnumitele” 2.2 Loo sõbralik ja mugav keskkond 2.3 Suuna arutelu vaktsiinide ohutuselt nende poolt pakutavale kaitsele

21 22 22 22


4. osa

3. osa

2.4 Tunnusta neid, kes vaktsineerivad, muuda nad rohkem nähtavaks, et vaktsineerimine oleks sotsiaalne norm 24 2.5 Selgita, miks vaktsiinist keeldumine on sotsiaalselt vastuvõetamatu 24 2.6 Veendu, et inimese otsus jääda vaktsiini poolt pakutava kaitseta on tema aktiivne ja teadlik otsus 25 2.7 Kasuta kõiki kanaleid, et rääkida vaktsineerimise vajadusest 25 2.8 Lükka aktiivselt ümber valeinformatsiooni 26

Nõuanded vaktsineerija vaatepunktist

29

3.1 Täienda pidevalt oma teadmisi vaktsiinide osas 3.2 Arenda oma suhtlemissoskust 3.3 Kasuta info edastamiseks ja murede lahendamiseks meeskonnatööd ja abivahendeid 3.4 Hoia oma oskused heal tasemel, et tagada vaktsineerimise turvalisus 3.5 Soovita vanematele usaldusväärseid infoallikaid

30 30 36 37 44

II peatükk Abivahendid huvigruppidega suhtlemiseks

45

Vaktsiinide kaitsva toime esiletõstmine

47

4.1

Vaktsiinid vähendavad kannatusi ja päästavad elusid: tervishoiu edulugu 4.2 Vaktsiinid on ohutud ja tõhusad: haigused, mida nad ennetavad, võivad põhjustada surma või invaliidsust 4.3 Vaktsiinid kaitsevad kõiki 4.4 Vaktsiinide turvalisus Eestis

48 50 52 53


5. osa

4.5 Globaalsed edulood vaktsiinide kohta 4.6 Analüüsime vaktsineerimise mõju maailmas ja leetritesse haigestumist Euroopa Liidus

Abistavad infomaterjalid lapsevanemaga suhtlemisel 5.1 5.2 5.3 5.4

5.5

7. osa

6. osa

Tervishoiutöötaja vaktsineerimiskiri ja deklaratsioon Kuidas vaktsiinid töötavad Vaktsineerimise ajakavad Informatsioon vaktsiinide ja vaktsineerimise ajakavade kohta Vaktsineerimisvisiitide ülevaade 5.5.1 Vastused küsimustele, mis võivad enne vaktsineerimist tekkida 5.5.2 Info lapsevanematele vaktsineerimise kohta 5.5.3 Informatsioon vanematele, kes keelduvad vaktsineerimisest või lükkavad seda edasi 5.5.4 Vaktsineerimisest keeldumise vorm

54 55

57 58 61 63 64 65 65 69 71 75

Korduma kippuvad küsimused lapsevanematega vaktsineerimisest rääkimisel

79

6.1 Autism 6.2 Vaktsiinide rohkus 6.3 Vaktsiinide koostisosad

80 82 84

Internetileheküljed

89

7.1 7.2

Lood 90 Mõned usaldusväärsed infoallikad vaktsineerimise kohta 95 Lisa 1 Metoodika ja lähenemisviis 97


“Leetrite haiguspuhangute ilmnemine Euroopas on märk sellest, et viimaste aastate jooksul ei ole vaktsineerimisprogrammid jõudnud kõikide lasteni. Käesolev ECDC poolt koostatud juhend toetab tervishoiuteenuse pakkujaid kommunikatsioonialaste nõuannete ja abimaterjalidega.” Dr Marc Sprenger, ECDC direktor


6 Sissejuhatus

Tänased vaktsineerimisalased väljakutsed Laste vaktsineerimisel seisavad Euroopal ees tõsised väljakutsed. Vaktsineeritud inimeste arv mõnede ennetatavate haiguste puhul on mitmetes Euroopa Liidu riikides langenud allapoole soovituslikku taset. Taset on vaja hoida, et säilitada nn “rühmaimmuunsust”1 ehk kogukonnaimmuunsust. Vaktsineerimishõlmatuse vähenemise tõttu on mitmes Euroopa riigis tekkinud haigustele vastuvõtlike elanike grupid ning mitmed varem kontrolli all olnud haigused on taas esile kerkinud. Näiteks registreeriti 2011. aastal üle 30 000 leetrite haigusjuhu Euroopa Liidus ja Euroopa Vabakaubanduspiirkonna (EFTA) liikmesriikides. Haigusjuhtudest teavitasid kõik Euroopa riigid, välja arvatud Island ja Küpros. Leetrite haigusjuhtude poolest oli Euroopa läänepoolsem osa 2011. aastal maailmas esirinnas, kusjuures kõige rohkem juhtumeid oli Saksamaal, Prantsusmaal, Belgias, Austrias ja Taanis. Sellist olukorda võib lugeda riikliku tervishoiusüsteemi ebaõnnestumiseks. Leetrid on ennetatav haigus ning Euroopas on vastu võetud otsus selle leviku täielikuks peatamiseks. Leetrid ei ole ohutu haigus! 2011. aastal vajas näiteks Inglismaal haiglaravi iga viies leetritesse haigestunu ning Euroopas suri leetrite tõttu kaheksa last. Leetrite levikut Euroopas soodustab ebaühtlane vaktsineerimisega hõlmatus. Rühmaimmuunsus: Olukord, kus suur osa elanikkonnast on haigusele immuunsed (vaktsineerimise või haiguse läbipõdemise tõttu) ning haiguste levik inimeselt inimesele on ebatõenäoline. Isegi indiviidid, kes ei ole vaktsineeritud (nagu vastsündinud ja krooniliselt haiged) on kaitstud, kuna haigused kogukonnas ei levi. Samuti teatud ka kui kogukonna immuunsus. (www.cdc.gov/vaccines/about/terms/glossary.htm#commimmunity)

1


7 Seetõttu on suured inimrühmad jäänud kaitsmata või on kaitstud ebapiisavalt. Suurem osa Euroopa haigusjuhtudest (>90%) esines laste ja noorukite hulgas, kes olid vaktsineerimata või kelle vaktsineerimiste kohtapuudus info.

Kaitsmata ning vähe kaitstud elanikkonna grupid Viimastest uurimustest on selgunud mitmed ühised jooned, mis iseloomustavad kaitsmata või vähese kaitsega (vaktsineerimata või immuniseerimise pooleli jätnud) elanikkonda. Üldistades võime elanikonna seas rääkida neljast grupist: Kahtlejad – inimesed, kes kahtlevad vaktsiinide ohutuses, ei ole kindlad selle vajalikkuses, kahtlevad protseduurides ega tea täpselt vaktsineerimiste tähtaegu; Ükskõiksed – inimesed, kellele ei ole vaktsineerimine oluline, nad ei mõista vaktsiinidega välditavate haiguste riske; Aktiivsed vastased – inimesed, kellel on isiklikud, kultuurilised või usulised eelarvamused, mis takistavad või keelavad vaktsineerimist. Raskesti ligipääsetavad grupid – inimesed, kellele on teenused halvasti kättesaadavad – probleem on seotud sotsiaalse tõrjutusega, vaesusega; sidusa ja jõuka ühiskonna puhul on teguriteks ka mugavus ning kättesaadavus.


8 Juhendmaterjali fookus, eesmärk ning meetod Käesoleva juhendmaterjali fookus onkäitumispõhisel suhtlusel/ kommunikatsioonil. Juhise eesmärk on esile tuua meetodeid, mis aitavad tervishoiutöötajatel tõsta lapsevanemate motivatsiooni kaitsta oma last vaktsineerimise abil. Käitumise ja mõttemaailma muutuse poole oleks vaja liikuda nende gruppide seas, kus lapsi hetkel ei vaktsineerita või vaktsineeritakse vähe.

Sisendite ja nõuannete kogumine Kogu uurimisprotsessi vältel koguti sisendeid erinevate gruppide “vaktsineerimisteekonna”2 kohta. Oluline on, et koguti nõuandeid, kuidas muuta see “teekond” senisest kergemaks. Kogutud sisendeid kasutati töötamaks välja nõuanded erinevate gruppidega suhtlemiseks. Esialgsed soovitused vaadati üle ning parandati konkreetsetelt huvigruppidelt laekunud tagasiside põhjal. Tänu sellele pakub käesolev juhend juhtumipõhiseid ja eksperthinnangutega varustatud tekstikatkeid. Kogu protsessist kerkis esile kolm põhilist sõnumit tervishoiutöötajatele: a) vaktsineerimisalane suhtlus peaks põhinema kahepoolsel infovahetusel; b) arutelu käigus keskenduge vaktsineerimise positiivsetele külgedele ning toonitage kaitsefunktsiooni, mida vaktsiinid pakuvad; c) muutke vaktsineerimisalase informatsiooni hankimine inimeste jaoks võimalikult lihtsaks, kergesti leitavaks ning arusaadavaks.

2 Sammud, mida inimene läbib, kui ta kogub vaktsiinide kohta infot: kuidas ta saab oma küsimustele vastuseid, kuidas otsustab, kas oma lapsi vaktsineerida, kuidas leiab oma tee tervishoiusüsteemis, küsib nõuandeid arstidelt ja õdedelt, vaktsineerib oma lapsi või mitte ning kuidas tuleb toime vaktsiinide kõrvalmõjudega, ajakavadega jms.


9 Kahepoolne kommunikatsioon Lapsevanemad tõid välja, et tervishoiutöötajad suhtlevad nendega ajapuuduse tõttu sageli ühepoolselt. Lapsevanemad said küll aru tervishoiutöötaja headest kavatsustest, kuid tunnetasid, et infovahetus on sageli ühesuunaline. Perearstidel soovitati pöörata suuremat tähelepanu dialoogile – kahepoolsele vestlusele, kus esmalt kõneldakse patsiendi muredest ja ootustest ning seejärel antakse talle infot lähtuvalt tema vajadustest.

Keskendu vaktsiinide kaitsvale toimele Lapsevanemate murede korral tuleb nende küsimustele loomulikult anda otseseid ning selgelt arusaadavaid vastuseid, kuid huvirühmad toonitasid, et tähelepanu ja põhifookus peaks alati olema vaktsiinide kaitsval ja positiivsel toimel. Lapsevanemad peavad täielikult mõistma, et kui nad lasevad oma lapsi vaktsineerida, on see nende kaitsmiseks, sest meid ümbritsevas keskkonnas on palju raskeid ning ka potentsiaalselt surmavaid haigusi.

Juhendmaterjali ülesehitus Esimene peatükk juhendmaterjalist on pühendatud ECDC poolt kogutud huvigruppidepoolsele tagasisidele ning nõuannetele, kuidas tervishoiuteenuse pakkujad saaksid parandada oma vaktsineerimisteemat puudutavat suhtlusoskust. Nõuandeid pakutakse lapsevanematelt, tervise-edendajatelt ja kommunikatsiooniekspertidelt. Teksti sees on toodud ära vastused3 mõnedele tüüpilisematele küsimustele. 3 Juhul kui pole vastavalt märgitud, on kõik küsimused ja vastused võetud siit: Provider resources for Vaccine Conversations with Parents.


10 Juhendmaterjali teine peatükk sisaldab informatsiooni, mida tervishoiutöötajad saavad kasutada abistava materjalina suheldes lastevanematega, vanavanematega või hooldajatega. Ja lõpuks, käesolevat juhendmaterjali tuleks võtta kui “elavat dokumenti”– nimelt on väga oodatud lugejate tagasiside materjali kasulikkuse ja kasutamisvõimaluste kohta. See aitab meil edaspidi täiendada infomaterjale ja ideesid nii Eestis kui ka Euroopas.


I

peatükk

Nõuanded vaktsineerijale Järgnev peatükk on jagatud kolme ossa:

1. Nõuanded lapsevanema ja hooldaja vaatepunktist. 2. Nõuanded terviseedendaja ja kommunikatsioonispetsialisti vaatepunktist. 3. Nõuandeid vaktsineerija vaatepunktist.


1

osa

Lapsevanema nõuanded vaktsineerijale Kokkuvõte ettepanekutest: 1.1

Toimi ise nii nagu soovitad teistele, ole eeskujuks.

1.2

Tutvusta vaktsineerimata jätmisega seotud riske.

1.3

Räägi lugusid ja tugine tõenduspõhistele faktidele.

1.4

Varu aega, et kuulata meie muresid jarääkida meile võimalikest kõrvaltoimetest ning riskidest.

1.5

Pööra tähelepanu ka juba vaktsineeritud inimestele, nemadki vajavad tunnustamist ning ergutamist.

1.6

Suhtu mõistvalt, kui soovime saada lisainformatsiooni.

1.7 Muuda vaktsineerimine võimalikult turvaliseks ja stressivabaks. 1.8

Mõtesta lahti edusammud, teadvusta endale, et mõnel inimesel kulubki otsustamiseks kauem aega.

1.9

Jaga meile vaktsineerimisalast infomaterjali.


14 Küsimustele, kuidas perearstid saaksid usaldust tekitada ning vaktsiinide kasulikkust ilmestada, andsid lapsevanemad, vanavanemad ja hooldajad järgmisi nõuandeid:

1.1 Tee ise seda, mida soovitad teistele, ole eeskujuks Me ei näe tervishoiutöötajaid ainult info edastajatena, vaid ka oluliste eeskujudena. Et mõjuda meile veenvalt, on oluline, et perearstid ise oleksid vaktsiinide kasulikkuses täiesti veendunud. Kui näeme ja kuuleme, et meie pereõde, arst või teised tervishoiutöötajad ei ole ennast või oma lapsi vaktsineerinud, õõnestab selline suhtumine suurel määral meie kindlustunnet. Mõned meist tunnevad muret ka selle üle, et vakstineerimata tervishoiutöötajad võivad nakatada meid või meie lapsi. On ju perearstidel ja pereõdedel suur kokkupuude kõikvõimalike nakkuskandjatega. Tunneksime end palju kindlamalt, kui käituksite ise samuti nagu soovitate käituda teistel.

1.2 Tutvusta vaktsineerimata jätmisega seotud riske Mõistame, et suurem osa tervishoiutöötajatest (eriti nooremad) ei pruugi olla näinud paljude vaktsiinvälditavate haiguste mõju inimesele, kuna need haigused on juba kadumas või peaaegu kadunud. Siiski palume, et räägiksite meile natuke neist haigustest ja nende mõjust ajaloos. Meid huvitaksid faktid ja statistika, et mõista, kuidas vaktsiinid ja vaktsineerimine on kaasa aidanud nende haiguste vähenemisele meie riigis ja mujal maailmas. Ilma sellise informatsioonita muutub vaktsineerimise otsus pigem küsimuseks vaktsiinide ohutusest, kuigi tegelikult peaks tähelepanu olema suunatud haiguste ennetamisele. Arutlege meiega alati ausalt nende kõrvalmõjude üle, mis on vaktsiinide puhul teada, kuid ei maksa üle tähtsustada vestlust sellel


15 teemal. Vajame kinnitust, et laste kaitsmine vaktsineerimise kaudu on õige otsus, kuna sellest saadavad kasutegurid kaaluvad üles vaktsineerimise riskid ja vaktsineerides sulgeme uksed paljudele ringluses olevatele haigustele. Mis kõige tähtsam – suhtluses tuleks rõhutada, et otsus mitte vaktsineerida on riskantne ning vaktsineerimata olemine on palju ohtlikum kui vaktsineerimine.

1.3 Räägi lugusid ja jaga teaduslikke fakte Meist paljude jaoks on tõsielulised lood olulisemad kui faktid. Tooge näiteid tagajärgedest, mis raskete haigustega kaasnevad. Selgitage meile, et vaktsineerimine kaitseb ja ennetab. Rääkige lugusid omaenda kogemustest nende haiguste tüsistuste ja tõsiduse kohta või viidake juhustele, kus vanemad on otsustanud oma lapsi mitte vaktsineerida ning nende laps on saanud haiguse, mida muidu oleks võinud vältida.4 Arvestage, et me tahaksime kuulda päris lugusid, mitte kuulujutte.

Näidisküsimus ja -vastus5 – Vaktsiinide suur arv Lapsevanem:“Milleks kõiki neid vaktsiine vaja on? Kas need tõesti toovad kasu?” Tervishoiutöötaja:“Ma tean, et teie ei saanud kõiki neid vaktsiine, kui olite väike. Mina ka ei saanud. Aga me olime mõlemad seetõttu raskete haiguste nagu meningiit ohuväljas. 50 aastat tagasi surid paljud lapsed sellistesse haigustesse nagu difteeria, teetanus ja lastehalvatus. Tänapäeval aga ei näegi me enam neid haigusi, kuna vaktsiinid kaitsevad inimesi. Minu tädi kaotas oma esimese lapse, kuna ta haigestus raseduse ajal punetistesse ja põdes väga raskelt. Kui ta oleks olnud vaktsineeritud, oleks ta praegu õnnelik ema. Meil on põhjust olla õnnelikud, kuna saame vaktsineerimisega oma lapsi ja lähedasi raskete haiguste eest kaitsta. Laste vaktsineerimata jätmine on tõsine ning elu lõpuni kestev risk.”

4

Vaata 7. osa, seal on lingid inimeste lugudele ja tunnistustele.

Näidisküsimused ja vastused esinevad kõikjal juhendis ning nende eesmärk on pakkuda abi lapsevanematega suhtlemisel. 5


16

1.4 Varu aega, et kuulata meie muresid ja rääkida meile võimalikest kõrvaltoimetest ning riskidest Teame, et teie aeg on piiratud, ning mõistame, et iga patsiendiga vaktsineerimisest rääkimiseks aja võtmine võib tekitada pingeid. Siiski tunneme, et kui meie lastel on kätte jõudnud vaktsineerimisaeg, ei ole miski muu olulisem kui see, et teil on meiega rääkimiseks aega, et kuulate meid hoolikalt ning arvestate meie vajaduste ja muredega. Meile on oluline teadmine, et kogu teie tähelepanu on pööratud meile. Palun ärge rääkige selle jutuajamise ajal telefoniga ega klõbistage klaviatuuril, eriti hetkel, kui vajame kinnitust vaktsineerimise ohutuse kohta. Hoidke meiega silmsidet ning peegeldage meie öeldut, et saaksime aru – te kuulate meid. Viis, kuidas te meie muredesse suhtute, on üks tähtsamaid tegureid meie vaktsineerimisotsuse tegemisel. Suurem osa meist on kuulnud hirmulugusid sõpradelt või internetist, näiteks autismi seosest leetrivaktsiiniga jne. Selliseid


17 lugusid toetavad tihtipeale väga mõjuvalt ülesehitatud vaktsineerimisvastased kodulehed, kus pakutakse “teaduslikku” tõestust vaktsineerimise kahjulikkuse kohta. Meil on vaja teie abi, et eristada fakte väljamõeldust. Soovime kuulda ka teie isiklikku kinnitust, et vaktsiinid tõepoolest tagavad kaitse ega tekita suuremaid probleeme. Samuti vajame teie empaatilist kinnitust, et nii nagu meie, nii on ka teie jaoks kõige tähtsamal kohal meie lapse tervis.

Näidisküsimus ja -vastus: leetrivaktsiin ja autism Lapsevanem: “Kõik need inimesed, kes ütlevad, et leetrite vaktsiin põhjustab autismi, on millelegi olulisele jälile saanud.” Tervishoiutöötaja: “Autism on väga mõjuv ja emotsionaalne teema, see on midagi, millest me kõik hoolime. Siiski, ainult ühe arsti poolt välja toodud seos autismi ja leetrite vaktsiini vahel ei ole tõene, tema väited on kindlalt ümber lükatud ning ma võin teile näidata mitmeid uurimusi, mis kõik tõestavad, et leetritevastase vaktsiini ja autismi vahel ei ole mingeid seoseid. Kahjuks piisab ainult kahtluseseemne külvamisest, et hirm kasvama hakkaks, ning meedia poolt tõstatatud skandaalid, kus ei ole vaevutud fakte kontrollima, suurendavad seda veelgi. Kõige olulisem probleem asja juures on tegelikult risk, mis tekib, kui lapsi ei vaktsineerita. Ma sooviksin, et inimesed, keda ei ole vaktsineeritud, kuid kes on haigeks jäänud, oleksid meedias sama selgelt, julgelt ja kõlavalt esindatud.”

1.5 Pööra tähelepanu ka juba vaktsineeritud inimestele, nemadki vajavad tunnustamist ning ergutamist Suurem osa Eestis ja Euroopas elavatest lapsevanematest usuvad ja toetavad vaktsineerimisprogramme. Sellest hoolimata otsustavad mitmed meist vaktsineerimise kasuks asjast tegelikult arusaamata. Hiljuti Hollandis läbi viidud uuring näitas, et 81% sealsetest lapsevanematest ei küsinud vaktsineerimise kohta enne sellega nõustumist ühtegi küsimust. Muidugi on hea, et


18 need vanemad kaitsevad oma lapsi, kuid murelikuks teeb kiire nõusolek, mis viitab, et lapsevanem ei saa piisavalt tähelepanu ega informatsiooni vaktsiinide kohta ning nii on ta halvasti ettevalmistatud meedias levivatele hirmujuttudele ja ülespuhutud skandaalidele. Seega, isegi kui kaitseme oma lapsi vaktsineerimisega, palun tuletage meile meelde hüvesid, mida sellega saavutame, ning kinnitage, et käitume õigesti otsustades oma lapsed vaktsineerida.

1.6 Suhtu mõistvalt, kui soovime saada lisainformatsiooni Tänapäeval tahavad paljud lapsevanemad sinuga, meie perekonna tervise eest hoolitsejaga, koostööd teha. Kui tuleme sinu juurde pika küsimustelehega või informatsiooniga, mille oleme internetist leidnud, siis palun ära võta seda kui meie vähest austust sinu teadmiste vastu. Vastupidi, tunnusta meid, et oleme võtnud aega vaktsiinide kohta lisainfo otsimiseks – see tähendab, et teema huvitab meid. Kui solvud meie küsimuste peale või annad mõista, et need on üleliigsed, võib meievaheline dialoog katkeda ning see mõjutab meie usaldust teie vastu.

1.7 Muuda vaktsineerimine võimalikult mugavaks ja stressivabaks Aita meil muuta vaktsineerima tulek kergemaks ning korraldada nii, et see ei põhjustaks meie lastele palju stressi. Loo mugav ja asjalik õhkkond, sest süstlad ja nõelad mõjuvad paljudele hirmuäratavalt. Selgitage meile, kuidas peaksime oma lapsi hoidma, kuidas ja millal nende tähelepanu mujale juhtima ja millal neid lohutama, et stressi vähendada. Kui teie keskuses on võimalik, oleks hea, kui oleks eraldi ruum emadele, kes tahavad pärast vaktsineerimist oma last rinnaga toita.


19 1.8 Mõtesta lahti edusammud, teadvusta endale, et mõnel inimesel kulubki otsustamiseks kauem aega Edusamm tähendab erinevate inimeste puhul erinevaid asju. See võib tähendada, et nõustutakse lahkesti kohe kõikide teie soovitustega vaktsineerimise kohta või lepitakse kokku sobiv aeg mõneks järgnevaks päevaks. Kui lapsevanem keeldub antud hetkel last vaktsineerimast, võib edusammuks pidada ka seda kui ta nõustub edaspidi arutelu jätkama. Mõnedele meie seast valmistab raskusi silmapilkne otsustamine ning me vajame aega, et põhjalikult järele mõelda. Palun austage meie otsust ja olge valmis meiega uuesti kohtuma. Või pigem kutsuge meid ise tagasi! Loodetavasti on järgmisel korral meie suhtumine juba positiivsem. Kuid ükskõik millise tee ka valite, palun vältige vastandamist – me ei taha tagasi tulla, kui tunnetame, et olete meid kritiseerinud või meie mõtteid halvustavalt vaidlustanud.

1.9 Jaga meile vaktsineerimisalast infomaterjali Palun kasuta sõnavara, mis on meile arusaadav. Proovi vältida liialt tehniliste või erialaste sõnade kasutamist. Isegi kui sa neid kasutad, täpsusta, kas me ikka saame neist ühte moodi aru. Ära eelda, et me tunneme meditsiinilist terminoloogiat. Suureks abiks on kirjaliku materjali pakkumine, olgu see siis infovoldik, plakat või väljatrükitud informatsioon. Needki peaks olema arusaadavas ja selges keeles ning illustratsioonide, lihtsate graafikute ja piltidega varustatud; samuti võiksid need sisaldada viiteid internetilehekülgedele, kust leiaksime lisainfot. Pea meeles, tervisealane kirjandus ei ole ainult meie teadmiste ja oskuste suurendamiseks, vaid ka selleks, et kogu tervisesüsteem tunduks meile sõbralikum ning hetkel, mil vajame abi, seda


20

ka leiaksime. Vaktsineerimise ajakavad on väga keerulised – aidake meil neid meeldetuletuste ja teadetega järgida. Isegi eriti motiveeritud inimesed võivad unustada. Mõned meist hindavad väga kirju, telefonikõnesid, e-maile või SMSe, mis teavitavad lähenevast kohtumisest. Kui oleme vaktsiinidega ennetatavate haiguste osas hästi informeeritud ja teadvustame, kui oluline kaitsev mõju on vaktsiinidel, siis oskame paremini langetada iseenda ja oma pere jaoks õigeid otsuseid. Samuti aitab see meil muutuda oma kogukonnas aktiivseteks vaktsineerimise toetajateks ning nii suudame ka oma lähedastel aidata õigeid otsuseid teha.


21

2

osa

Nõuanded terviseedendaja ja kommunikatsioonispetsialisti vaatepunktist Kokkuvõtted ettepanekutest: 2.1 Keskendu käitumistele ja selle põhjustele, mitte ainult “sõnumitele”. 2.2

Loo sõbralik ja mugav keskkond.

2.3

Suuna arutelu vaktsiinide ohutuselt nende poolt pakutavale kaitsele.

2.4

Tunnusta neid, kes vaktsineerivad, muuda nad rohkem nähtavaks, et vaktsineerimine oleks sotsiaalne norm.

2.5 Selgita, miks vaktsiinist keeldumine on sotsiaalselt vastuvõetamatu. 2.6

Veendu, et inimese otsus jääda vaktsiini poolt pakutava kaitseta on tema aktiivne ja teadlik otsus.

2.7 Kasuta kõiki kanaleid, et rääkida vaktsineerimise olulisusest. 2.8

Lükka aktiivselt ümber valeinformatsioon.


22 2.1 Keskendu käitumistele ja selle põhjustele, mitte ainult “sõnumitele” Tervisealane informatsioon üksi ei ole piisav, et inimesel kujuneksid tervislikud käitumisharjumused. Põhjused, miks inimesed otsustavad vaktsineerimise poolt või vastu, võivad erineda nii grupiti kui ka gruppide siseselt. Sellepärast ongi oluline võtta iga juhtumit erilisena ning pühendada aega, et mõista, kuidas ning miks inimeste arvamused on tekkinud. Nii saad neid paremini aidata. Samuti proovi vähem üldistada erinevate gruppide piires – alati kontrolli, kas sinu oletus nende kohta peab paika, räägi julgelt inimestega. Tervishoiutöötajapoolne suhtlus lapsevanematega hõlmab igakülgset nõustamist, arutelusid, läbrääkimisi, aga ka julgustamist.

2.2 Loo sõbralik ja mugav keskkond On oluline, et keskkond, kus te vaktsineerimisi läbi viite, oleks võimalikult mugav. Tagage, et teie ruumid oleksid sõbralikud ja kergesti ligipääsetavad, looge ümbrus, milles lapsevanemad ja lapsed saaksid end mugavalt tunda. Kuna inimesed üldjuhul ei naudi vaktsineerimist, on mõnede ebamugavust tekitavate asjaolude kõrvaldamisega võimalik vaktsineerijate arvu suurendada.

2.3 Suuna arutelu vaktsiinide ohutuselt nende poolt pakutavale kaitsele Strateegiate raamistik on kommunikatsiooni üks kesksemaid osasid. Meie poolt edasiantava info visuaalne keel ja sõnavalik mõjutavad, kuidas inimesed seda vastu võtavad. Raamistik loob konteksti, mille põhjal vaktsineerimisalased arutelud aset leiavad. Võib öelda, et debatt vaktsineerimise üle raamib seda teemat avalikkuse, meedia ja poliitikute silmis. Raamistik on ülioluline.


23 Näiteks tuleb vaktsineerimisvastaste edu just sellest, et nad on suutnud aktiivset tähelepanu hoida vaktsiinide ohutustemaatikal ning tõmmanud tähelepanu ära sellelt, kui raskeid haigusi vaktsiinid tegelikult ennetavad. Arutelu raamsõnum peaks olema järgmine: vaktsineerides kaitseme oma lapsi raskete haiguste eest. On leitud, et lugude ja piltide kasutamine annab hea võimaluse sõnumi nö ümber-raamimiseks. Isiklikud lood ja jutud aitavad teistel inimestel end teemaga paremini siduda. Lood aitavad meil ümber lükata väiteid, kergendavad sõnumi kohalejõudmist ja selle mõistmist, lood annavad võimaluse teiste inimeste kogemusest õppida. Inimestel on kombeks loo tegelaste näitel muuta oma arvamust või suhtuda leebemalt mõnda keerulisse teemasse, kui nad saavad tegelastega samastuda.

Näidisküsimus ja -vastus: vaktsiinide kõrvalmõjud ja pikaajaline toime Lapsevanem: “Ma kardan vaktsiinidest tulenevaid kõrvalmõjusid. Ma ei taha, et te mu last täna vaktsineerite.” Tervishoiutöötaja: “Ma olen mures, kui teie laps jääb täna vaktsineerimata. Haigused, mida on võimalik vaktsineerimisega ennetada, on tervisele väga ohtlikud. Leetrid, B-hepatiit ja läkaköha on siiani vaktsineerimata laste seas levinud haigused, kusjuures leetrite ja läkaköha juhtumite arv on Euroopas tõusuteel. Vaktsiinidega saame teie last nende haiguste eest kaitsta. Arutame koos vaktsiinide kõrvalmõjude kohta teadaolevat informatsiooni.” Lapsevanem: “Tegelikult te ei teagi, kas vaktsiinidel on pikaajalisi kõrvalmõjusid.” Tervishoiutöötaja: “Meil on vaktsiinide kasutamises aastakümnetepikkune kogemus ning tõesti ei ole mitte mingit tõestusmaterjali selle kohta, et vaktsiinid põhjustaksid pikaajalist kahju. Mõistan teie muret, kuid usun samas siiralt, et oht, millesse asetate oma lapse teda mitte vaktsineerides, on kordades suurem ükskõik millisest kõrvalmõjust. Vaktsiinid tagavad teie lapsele ohutuse täna ning pakuvad kaitset terveks eluks.”


24 2.4 Tunnusta neid, kes vaktsineerivad, muuda nad rohkem nähtavaks, et vaktsineerimine oleks sotsiaalne norm On korduvalt tõestatud, et suurema tõenäosusega võetakse üle sarnaste inimeste käitumist ja joondutakse sarnaste inimeste hulgas levivate tegevustega. Seda nimetatakse sotsiaalseks normimiseks. Laste ja lastevanemate vaktsineerimise staatus ei ole üldjuhul teistele teada. Seega on ülioluline leida võimalusi, kuidas näidata inimestele, et neile sarnased eelistavad vaktsineerimist ning et vaktsineerimine on hea ja õige. Kui me leiame, kuidas seda teha, viib see peagi vaktsineerimise arvukuse tõusule. Sotsiaalne normimine rakendab vaktsineerimisse positiivselt suhtujad kogukonnas vaktsineerimise edendajateks. Üks võimalus, kuidas vaktsineerimisele veelgi suuremat tähelepanu saada, on kasutada tõsiasja, et lastele meeldib märke koguda ja kanda. Sellest tulenevalt võiksime perearstikeskustes ja koolides pärast vaktsineerimist anda igale vaktsineeritud lapsele märgi “Mina olen kaitstud”. Nii näevad seda teised lapsed ja vanemad ning sotsiaalne norm muutub nähtavamaks.

2.5 Selgita, miks vaktsiinist keeldumine on sotsiaalselt vastuvõetamatu Tulemusi annab ka see, kui rõhutada, et vaktsineerimata jätmine ei ole ühiskonnas normaalne käitumine ning sellise käitumisega seatakse ohtu teised inimesed. Tähelepanu võiks pöörata konkreetsetele sihtrühmadele (nt lapsevanematele) või siis suurematele gruppidele (nt meditsiiniõed, arstid, õpetajad, sotsiaaltöötajad jne), kes peaksid end kindlasti vaktsineerima, et kokkupuutes patsientidega mitte haigusi neile edasi kanda. Selline teemapüstitus aitab paremini mõista, miks ikkagi on vaja lapsi vaktsinee-


25 rida. Haiguspuhangu ajal tuleb eriti hoolikalt silma peal hoida vaktsineerimata lastel ja täiskasvanutel, neid ei tohiks sellel ajal koolidesse ega muudesse asutustesse lubada.

2.6 Veendu, et inimese otsus jääda vaktsiini poolt pakutava kaitseta on tema aktiivne ja teadlik otsus Paljude vanemate jaoks on otsus oma last mitte vaktsineerida enamasti passiivne, tingitud peamiselt sellest, et vanematel pole aega või ei peeta vaktsineerimist oluliseks. Peaksime aga muutma korraldust, kuidas lapsevanem saab vaktsiinist keelduda. Keeldumine tuleks kinnitada allkirjaga, märkides ka keeldumise põhjuse, sest siis peab inimene rohkem mõtlema, millest ja miks ta keeldub. Nt võib keeldumislehel olla tekst, kus öeldakse, et hetkel on lapsevanem otsustanud oma last mitte kaitsta. See sunnib lapsevanemat aktiivselt oma otsuste tagamaid kaaluma ning lõpetab passiivselt vaktsiinist loobumised. Kui keskendume keeldumislauses määrangule “hetkel”, teab lapsevanem, et ta võib alati ümber mõelda ja tagasi tulla (vaata osasid 5.5.3–4).

2.7 Kasuta kõiki kanaleid, et rääkida vaktsineerimise vajadusest Nii traditsiooniline kui ka uus meedia omavad väga suurt mõju sellele, kuidas inimeste arvamus, käitumine ning valikud vaktsineerimise osas muutuvad. Näiteks suutis Wakefield6 Iirimaa ja

Wakefieldi artiklid MMRi kohta avaldati 1998. aastal ajakirjas The Lancet. Ta tõi seal välja võimaliku seose MMRi vaktsiini, autismi ning seedehäirete vahel. Tema leiud viisid MMRi vaktsiini kasutuse suurele langusele nii Inglismaal kui ka mujal. Mitmete järeltestimiste käigus tõestati, et tema väited olid valed. Wakefieldilt võeti ära õigus meditsiini alal tegutsemiseks ning ajakiri The Lancet vabandas artikli pärast. Kahjuks võttis see mitu aastat aega, mistõttu alusetud kuulujutud MMRi ohtlikkusest liiguvad tänaseni ringi.

6


26 Inglismaa meedias oma MMRi vaktsiinide uuringu tulemusi tutvustades vaktsineerimisaktiivsust kõvasti kahandada, olgugi et tegelikult osutusid tema tulemused valedeks. Viimastel aastatel on meedia hakanud selliseid juhtumeid tasakaalustama ning mängib praegu Euroopas juba suurt rolli vaktsineerimise kaitsva toime selgitamisel: järjepidevalt antakse sõna tervishoiuspetsialistidele ja esitatakse usaldusväärset statistikat näitamaks, mis juhtub, kui inimesed jäävad vaktsineerimata. Meediaga töötamine nõuab aega. Oluline on tegeleda ennetava teavitamisega, et luua ajakirjanikega häid suhteid, mis põhinevad üksteise usaldamisel ning austusel. Meediauuringute kaudu on võimalik analüüsida, kes ja kuidas vastavatel teemadel kirjutab ja millele sealjuures tähelepanu osutab. See omakorda aitab selekteerida need ajakirjanikud ja väljaanded, kellega oleks hõlbus koostööd teha. Peaksime suhtuma igasugusesse kontakti meediaga kui ehituskivisse, millega rajame oma meediasuhtluse võrgustikku.

2.8 Lükka aktiivselt ümber valeinformatsiooni Vaktsineerimise vastased on edukalt kasutanud blogisid ja sotsiaalmeediat, et õhutada vaktsineerimisega seotud hirme ja muresid. Mitmel pool jäävad need lood aga vastuseta. Inglismaal on riiklik tervishoiusüsteem (NHS-UK) oma algatusega tõestanud, kui oluline on aktiivselt ümber lükata vaktsineerimisvastaste negatiivseid ja vääral informatsioonil põhinevaid lugusid. Alati kui kusagil avaldatakse vaktsineerimisalane artikkel (positiivse või negatiivse varjundiga), lisab NHS selle oma kodulehele (www.nhs.uk/Conditions/vaccinations/Pages/vaccinationschedule-age-checklist.aspx) ning teatab avalikkusele eri tõendite ja juhtumite näitel, kas artikkel põhineb tõestel faktidel


27 või mitte. Samuti pakub Inglismaal vaktsineerimisalaseid uudiseid Londoni Hügieeni ja Troopilise Meditsiini Ülikooli lehekülg www.vaccineconfidence.org. (Vaata lisaks osa 7.2) Eestis püüab seda tühimikku täita Terviseameti veebileht www.vaktsineeri.ee.

Infokast 1: Nõuanded lapsevanematele vaktsiinide kohta internetis leiduva info hindamiseks Vaata üle, kelle internetileheküljega on tegu, miks ja kelle poolt see leht on valmistatud, millised organisatsioonid seda toetavad. Jäta meelde, et kui internetileht lõppeb lühendiga .edu, tähendab see, et tegu on kooli või ülikooli lehega. Veel võivad rahvusvahelised internetilehekülgede aadressid lõppeda nii: • .gov (valitsus); • .org (mittetulundusühingud); • .int (rahvusvahelised organisatsioonid); • .com (üldiselt kaubanduslik). Kontrolli, et informatsioon põhineks teaduslikel uuringutel. Usaldusväärselt internetileheküljelt on kergelt leitavad inimeste nimed, kes konkreetse lehe on koostanud ning kes täpselt on läbi viinud seal tutvustatud uuringuid. Viited ja lingid akadeemilistele publikatsioonidele peaksid samuti iga hea vaktsineerimislehekülje tunnuseks olema.


28

Küsimused, mille peale mõelda: • Kas internetileheküljel toodud väited tunduvad liiga head või liiga halvad, et olla tõsi? Tõenäoliselt siis nii ongi. • Kas veebilehekülg põhineb erinevatel vandenõuteooriatel? Kas lehekülg lubab avada “varjatud tõe” vaktsiinidest? Kui jah, siis oleks targem seda lehekülge vältida. • Kas pakutav informatsioon põhineb pigem emotsioonil kui teaduslikel faktidel? Kindlasti arutlege oma perearstiga internetist leitud segaste materjalide üle ning küsige perearstilt tema arvamust.


3

osa

Nõuandeid vaktsineerija vaatepunktist Kokkuvõtted ettepanekutest: 3.1

Täienda pidevalt oma teadmisi vaktsiinide osas.

3.2

Arenda oma suhtlemisoskust.

3.3

Kasuta info edastamiseks ja murede lahendamiseks meeskonnatööd ning abivahendeid.

3.4

Hoia oma oskused heal tasemel, et tagada vaktsineerimise turvalisus ja ohutus.

3.5

Soovita vanematele usaldusväärseid infoallikaid.


30 3.1 Täienda pidevalt oma teadmisi vaktsiinide osas Uuringud on tõestanud, et tervishoiutöötajatel on tavaliselt vaktsiinide osas head üldteadmisedja kindlustunne, kuid kui patsient esitab detailsemaid küsimusi või keerulisi väiteid vaktsiinide koostise, kõrvalmõjude ja vastunäidustuste kohta, siis satuvad paljud töötajad segadusse (vaata vastava sisuga küsimusi ja vastuseid peatükist 6). Sellises olukorras peavad tervishoiutöötajad ise uurima või pöörduma pädevate asutuste poole (Terviseamet, Ravimiamet, Tartu Ülikooli arstiteaduskond), et otsida usaldusväärsetest allikatest asjakohast informatsiooni. Enese pidev vaktsineerimisalane täiendamine peaks olema iga vaktsineerija meditsiinilise hariduse osa. Eestis kehtib nõue (www.riigiteataja.ee/akt/108122011014), et vaktsineerimiste läbiviija täiendab ennast nõuetekohasel täiendõppekursusel iga viie aasta möödudes.

3.2 Arenda oma suhtlemissoskust Nõuanded, mida käesolevas juhendmaterjalis jagame, tutvustavad sulle erinevaid meetodeid suhtlemisoskuse parandamiseks. Kõikide soovituste aluskiviks on soovitus suhelda lapsevanematega kannatlikult ja näidata üles empaatiat. Mitmed perearstid peavad vestluste arendamisel abipakkuvaks CASE-lähenemist (vaata infokast 2).


31 Infokast 2: CASE-lähenemine Allikas: Allison Singer, Autismi Teadusfond – vaata www.autismsciencefoundation.org

Corroborate: (kinnita)

teadvusta endale patsiendi muresid ning leia nendest midagi, millega nõustud. See loob suhtlemisele hea alguse;

About Me: (minust)

tutvusta, mida oled sina teinud, et harida ennast vaktsiinide teemal. Sellega kinnitad oma kompetentsust;

Science: (teadusest)

selgita teaduslikke lähtekohti;

Explain/Advise: (selgitus, nõuanne)

anna patsiendile tõenduspõhiseid nõuandeid.

CASE-lähenemise kasutamine Lapsevanem: “Sooviksin vaktsineerimiskalendris eri vaktsiinide vaheaegu pikendada või mõnda vaktsineerimist edasi lükata, et see ei koormaks liiga palju mu lapse immuunsüsteemi.” Perearst: • Kinnita: “On tõsi, et lapsed saavad tänapäeval rohkem vaktsiine kui varasematel aegadel.” • Minust: “Meie perearstikeskus järgib riiklikus vaktsineerimisprogrammis


32 soovitatud graafikut, kuna see on välja töötatud hoolikalt, lapsi ning haiguste levikuid arvestades. Riiklikus immuniseerimiskomisjonis vaadati see graafik just üle ja sealt anti tagasiside tervishoiutöötajatele, mis ütles, et graafiku järgimine on lapse jaoks kõige turvalisem ja vähem stressitekitav.” • Teadus: “Kuigi tänapäeval saavad lapsed rohkem vaktsiine kui varem, sisaldavad vaktsiinid vähem võõrvalke kui varasematel aegadel, kuna tehnoloogia areng on aidanud meil luua vaktsiine, mis koosnevad ainult kindlatest immuunsust esilekutsuvatest antigeenidest. Lisaks on vaktsiini toime lapse immuunsüsteemile väga väike võrreldes selle antigeense toimega, millega tegeleb lapse organism iga päev. Isegi keskkõrvapõletik on suurem immunoloogiline stress.” • Selgitus: “ Soovime, et kõik meie nimistusse kuuluvad lapsed oleksid vaktsineeritud, et neil oleks parim võimalus elada kaitstuna pikk ja õnnelik elu.” Sul on vaja mõista lapsevanemate teadmisi vaktsiinide kohta ning tegureid, mis tingivad nende ettekujutused, käitumise ning valikud. Selle arusaamise põhjal saad anda neile sobilikku infot ning luua usaldav ja austav suhe. Nii saad lapsevanemale sobivalt asju selgitada ning anda arusaadavaid/selgeid vastuseid tema küsimustele ning kuulata ja arvestada tema vajadustega. Pea meeles, et mitte kõik vanemad ei soovi vaktsiinide kohta ühepalju meditsiinilist või teaduslikku infot. Lähtudes iga lapsevanema infovajadusest (vaata Infokast 3), saad sa nendega hõlpsamalt suhelda ning oma aega kokku hoida.


33

Infokast 3: Suhtlemine kahtlejatega, ükskõiksetega, vaktsineerimisvastastega ning raskesti ligipääsetavate gruppidega – nõuanded vestlusteks. Kohandatud: www.wdghu.org, Canada, 2005

1. Kuula, hinda, liigita. • Määra vanemate tähtsamad probleemid, et saaksid pakkuda neile asjakohast informatsiooni, argumente ja põhjendusi. • Panusta vestlusesse piisavalt aega, et see oleks tulemuslik. • Hinda, kas lapsevanem ikka otsib nõu. Väldi aja raiskamist ja jõupingutusi nende peale, kes seda tegelikult ei vaja.

Kategooria

Tunnused

Positiivse lõpptulemuse (vaktsineerimise) tõenäosus

Kahtlejad Informeerimata

Teised inimesed on talle öelnud, Kõrge. et vaktsineerimine on halb, kuid ta otsib veel informatsiooni ja tahab näha loo teist külge.

Valesti informeeritud

Kogu tema informatsioon on pärit (sotsiaal)meediast; ta ei tea loo teist poolt.

Võib aeglaselt muuta oma arvamust ning aeg-ajalt soovida vaktsineerimiskuupäeva edasi lükata.

Suure lugemuse ning avatud meelega

On teadlik vaktsineerimisvastaste levitatavast infost ning on seda ka lugenud. Temal oleks vaja abi vaktsineerimisvastaste argumentide ümberlükkamisel ning vigase loogika väljatoomisel.

Pead olema valmis vanemaga suhtlemiseks, üldiselt nad ikkagi nõustuvad vaktsineerimisega. Esialgu võib alustada paari vaktsiiniga ning siis ajapikku lisada nimekirja ka teised.


34 Kategooria

Tunnused

Positiivse lõpptulemuse (vaktsineerimise) tõenäosus

ÜKSKÕIkSED Informeerimata

Ta lihtsalt ei tea haiguseid, mille vastu on võimalik vaktsineerida.

Kõrge.

Teadlik, kuid omakasupüüdlik

Muretseb vaktsiinide ohutuse pärast. On kuulnud kogukonnaimmuunsusest ning loodab, et see kaitsebki tema vakstineerimata last.

Pead olema valmis suhtlemiseks, üldiselt nad ikkagi nõustuvad vaktsineerimisega. Esialgu võib alustada paari vaktsiiniga ning siis ajapikku lisada nimekirja ka teised.

Suure lugemuse ning avatud meelega

On teadlik vaktsineerimisvastaste levitatavast infost ning on seda ka lugenud. Temal oleks vaja abi vaktsineerimisvastaste argumentide ümberlükkamisel ning vigase loogika väljatoomisel.

Pead olema valmis vanemaga suhtlemiseks, üldiselt nad ikkagi nõustuvad vaktsineerimisega. Esialgu võib alustada paari vaktsiiniga ning siis ajapikku lisada nimekirja ka teised.

AKTiivSED VAKTSINEERIMISVASTASED Veendunud ja sellega rahul

Nad on veendunud, et vaktsineerimine on halb ning nad on rahul oma otsusega mitte vaktsineerida Nad tulevad sinu juurde muudel põhjustel kui oma last vaktsineerima

Edu on harv, kuid arutelu võib suunata neid oma otsuste üle järele mõtlema. Pikad vestlused on harva produktiivsed.

Pühendunud vaktsiinidevastane ja selle propageerija

Juurdunud oma vaktsiinidevastases arvamuses. Eesmärgiks vaktsineerimiste peatamine.

Selle kategooria patsiendid on oma arvamustes väga veendunud ning nad ei hinda vaktsiine, pikad vestlused ei ole tõenäoliselt produktiivsed.

RASKESTI LIGIPÄÄSETAVad Grupid Sotsiaalselt tõrjutud

Suur hulk erinevaid sotsiaalseid tegureid kujundavad inimeste vaktsiinialaseid arvamusi ja valikuid.

Peate olema sotsiaalselt ja kultuuriliselt väga tundlik, arvestama seda nii strateegiate kasutamisel (planeerimisest vaktsineerimiseni). Erinevate religioossete või rahvusgruppidega suheldes võib abiks olla kogukonna tähtsamate liikmetega suhtlemine.

Töö ja aja poolest survestatud

Nad sooviksid vaktsineerida, kuid keskuse lahtiolekuajad, koht jm ei ole sobilikud.

Selle grupiga tegelemiseks võiksite vaktsineerimisaegade kokkuleppimisel olla paindlikumad


35

2. Tunnusta õigustatud probleeme. • Teadvusta, et vaktsineerimisega võib kaasneda kõrvalmõjusid ning keegi ei eita seda. • Rõhuta, et suur osa vaktsineerimise kõrvalmõjudest on leebed ning kestavad vähe aega (nt süstekoha valulikkus). Aruta patsiendiga ka vähem tõenäolisi ning tõsisemaid kõrvalmõjusid (nt palavikukrambid) ning selgita, et nendel ei ole püsivaid tagajärgi. Mitte mingil juhul ära jäta tähelepanuta väga haruldasi ja tõsiseid kõrvalmõjusid, nagu nt anafülaksia. 3. Loo informatsioonile kontekst. • Jaga lapsevanematele võrdlevat infot vaktsiiniga ja vaktsiinvälditavate haigustega kaasnevate ohtude kohta. • Aruta, milline on tõenäosus, et laps saab haiguse, mille vastu ta vaktsineeritud ei ole. • Tutvusta, mis on juhtunud riikides, kus vaktsineerimistega hõlmatus vähenes ning vaktsiinvälditavad haigused hakkasid taas levima. 4. Lükka ümber valeinformatsiooni. • Ole kursis väidetega, mida vaktsineerimisvastased levitavad. Ole valmis eksiarvamusi parandama. • Külasta vaktsineerimisvastaste kodulehekülgi ning analüüsi seal kasutatavaid taktikaid.


36

• Otsi vastused patsientide küsimustele. Jaga neile usaldusväärsetest allikatest pärinevat infot. 5. Taga aja- ning asjakohane info kõigile soovijatele. • Vasta väärale informatsioonile ja taga kohe usaldusväärsem info haiguste elimineerimisest, vähenenud surmajuhtudest ja poolelijäänud vaktsiineerimisprogrammi mõjudest. • Paku lapsevanematele tervisealaseid infolehti, kus on kirjas asjakohased viited artiklitele, raamatutele ja internetilehekülgedele. 6. Hari lapsevanemaid võimalike tagajärgede osas. • Veendu, et lapsevanemad mõistavad vaktsineerimata jätmise tagajärgi ning haigustega kaasnevaid ohtusid. Tihtipeale muretsevad nad vaktsineerimisega kaasnevate ohtude pärast, kuid ignoreerivad ohte, mida toob endaga kaasa vaktsineerimata jätmine. 7. Anna selgeid soovitusi. • Avalda oma arvamus ja soovitused selgesõnaliselt.

3.3 Kasuta info edastamiseks ja murede lahendamiseks meeskonnatööd ja abivahendeid Kõige enam toovad vaktsineerijad vestluste läbiviimise takistusena välja ajapuudust. Abi on nii arstide, õdede kui ka ämmaemandate kaasamisest nõustamistöösse. Mitmel pool korraldatakse lapsevanematele vestlusringe perekoolides.


37 Mõnedes perearstikeskustes on info leitav ka ooteruumi infolehtedelt või plakatitelt.

3.4 Hoia oma oskused heal tasemel, et tagada vaktsineerimise turvalisus Inimesed ei suhtu vaktsiinidesse nagu ravimitesse. Kui ravimid on üldiselt liigitatud mitmesuguste haiguste või organsüsteemide kaupa (nt südame-, neeru-, nahahaiguste ravimid), siis vaktsiinid liigitatakse ühisesse “ohutuskategooriasse”. Kui on probleeme ühe vaktsiiniga, vaadatakse kõikide vaktsiinide suunas kahtleva pilguga. Sellest tulenevalt on vaktsiinide turvalisus ülioluline. Me kõik peame hoidma oma vaktsiinide-alaseid teadmisi ja oskusi võimalikult kõrgel tasemel. Sellesse materjali on lisatud hulk erinevaid enesekontrolli teste just selleks, et tervishoiutöötajad saaksid oma oskusi ise hinnata ning leida üles täiendamist vajavad nõrgad kohad. (Vt Infokaste 4 ja 5)

Infokast 4: Vaktsineerimisoskuste enesekontrolli test – tervishoiutöötaja enesehindamine Võetud üle ECDC-ilt, kes võttis selle nimestiku omakorda üle California Tervise Instituudi Vaktsineerimisosakonnast www.cdph.ca.gov/programs/immunize/Pages/Default.aspx

Oskuste kontrollnimestik on koostatud vaktsiinidega kokkupuutuvatele tervishoiutöötajatele. Vaata üle kõik allpool asuvad pädevusalad ning loe läbi nendega seotud kliinilised oskused, tehnikad ja protseduurid. Hinda ennast tabeli parempoolses osas. Kui tegid linnukese kasti “vajan veel harjutamist”, pane kohe paika ka tegevuskava, mille järgi harjutama hakkad. Kui paned linnukese kasti “vastan või ületan nõudeid”, siis tunnistad, et töötad oodatud tasemel või ületad seda oma kompententsi poolest.


38

Hinnang Pädevus

Kliinilised oskused, tehnikad ja protseduurid

A. 1. Tervitab patsienti/perekonda, vastab Patsiendi/ küsimustele, seletab kuidas ja kust lapsevanema lisainformatsiooni hankida. harimine 2. Selgitab, milliseid vaktsiine ja kuidas manustatakse. 3. Kohandab end keeleliselt patsiendi tasemele, et muuta nende külastus mugavamaks ning tagada neile protseduurist arusaamine. 4. Kontrollib, kas lapsevanemad/ patsiendid ikka teavad, milliseid vaktsiine manustatakse, kas neil ikka oli aega selle kohta lugeda ning ärgitab küsimusi küsima. 5. Tutvustab vastunäidustusi. 6. Selgitab, kuidas teha vaktsineerimisprotseduur lapse jaoks võimalikult mugavaks ning kuidas leevendada kõrvaltoimeid (palavik, süstikoha valulikkus), küsib tekkinud küsimuste kohta. B. Meditsiinilised protokollid

1. Teab, kust leida tegevusjuhendid (nt vaktsineerimiseks, esmaabi andmiseks, aruandluseks). 2. Teab, kus asub adrenaliin, selle manustamise tehnoloogiat ning kliinilist näidustust kasutamiseks 3. On käinud viimase viie aasta jooksul immuniseerimisalasel täiendõppekoolitusel. 4. Teab, kuida käituda meditsiinilise kokkupuutejuhtumi (nõelatorke) korral www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/ Tervishoid/tootervis/THT_kutsealaste_ kokkupuutejuhtumite_kasitlemine.pdf

Vajan veel Vastan harjuta- või ületan mist nõudeid


39

Hinnang Pädevus C. Vaktsiiniga tegelemine

Kliinilised oskused, tehnikad ja protseduurid 1. Kontrollib vaktsiinide kehtivusaegu. Kontrollib enne vaktsiini süstimist kehtivusaegu veelkord. 2. Aseptilised tehnikad on tema jaoks olulised. 3. Loeb alati tähelepanelikult vaktsiinide kasutamisjuhendit. 4. Käitleb kasutatud süstlad ja tarvikud korrektselt. 5. On teadlik vaktsiinide nõuetekohasest käitlemisest, nt hoiab MMRi vaktsiini valguse kätte sattumast ning kontrollib külmkapi temperatuuri.

D. Vaktsineerimine

1. Peseb käed ning kasutab ühekordseid kindaid. 2. Selgitab lapsevanemale/patsiendile enne vaktsineerimist, kuhu vaktsiini manustatakse. 3. Paneb patsiendi sobivasse asendisse või laseb lapsevanemal last kinni hoida; teab, kuhu millist vaktsiini süstima peab. 4. Vaatab süstimiskohas naha üle. Puhast nahka EI pea puhastama. Silmaga nähtav mustus tuleks maha pesta vee ja seebiga. Kui kasutatakse alkoholi või muid desinfitseerivaid vahendeid, tuleb kindlasti oodata, et need nahalt ära kuivaks, kuna need võivad mõjutada vaktsiini toimet. 5. Fikseerib jäseme mittedomineeriva käega; hoiab nõela nahast paari sentimeetri kaugusel ning sisestab selle kiiresti õige nurga all (45º nahaaluse süste jaoks või 90º lihasesisese süste jaoks).

Vajan veel Vastan harjuta- või ületan mist nõudeid


40

Hinnang Pädevus

Kliinilised oskused, tehnikad ja protseduurid 6. Süstib vaktsiini ühtlase survega, tõmbab nõela välja sisestamisnurga all. 7. Vajutab kuiva tutikuga õrnalt mitme sekundi jooksul süstikohale. 8. Eraldab nõela ja süstla teravate asjade konteinerisse. Teab, kuidas käidelda elusvaktsiini flakooni. 9. Teeb kõik, et patsiendil oleks enne protseduuri, protseduuri ajal ja pärast protseduuri võimalikult mugav olla. 10. Jälgib pärast vaktsineerimist patsienti ja uurib, kas kehal esineb vaktsiinile tavapärasest erinevaid reaktsioone. Kui esineb kõrvalmõjusid, annab nõu, kuidas nendega tegeleda.

E. 1. Dokumenteerib korrektselt iga Protseduuri patsiendi paberkandjal oleva dokumenteeimmuniseerimispassi: paneb sinna rimine lapse vanuse, vaktsiini manustamise aja, manustatud vaktsiini täpse nimetuse, partii numbri ja kehtivusaja ning enda nime. 2. Annab igasugusest ebatavalisest kõrvalmõjust teada Ravimiametile. 3. Sisestab patsiendi vaktsineerimisandmed elektroonilisse andmebaasi või paberkandjal olevasse andmebaasi ja patsiendi terviseakaardile. 4. Tuletab patsiendile meelde, et ta hoiaks immuniseerimispassi kindlas kohas ja selle alati vaktsineerima tulles kaasa võtaks.

Vajan veel Vastan harjuta- või ületan mist nõudeid


41

Mõned soovitused oma oskuste edendamiseks: a. Vaata videot vaktsineerimistehnikatest. www.youtube.com/results?search_query=immunization+techniques&sm=1 b. Vaata üle vaktsineerimisjuhendid. c. Vaata juhendeid, õpikuid, plakateid ja muid tegevuskavu. d. Vaata üle pakendite infolehed. e. Vaata üle vaktsiinikäsitlemise juhendid või videomaterjalid. f. Jälgi, kuidas teised töötajad patsientidega käituvad. g. Loe vaktsineerimisinfot. h. Õpi kogenud kolleegidelt. i. Mängi teiste töötajatega erinevaid rolle läbi – proovige omavahel patsiendi-arsti/õe rolle. j. Võta osa koolitustest. k. Võta osa tervishoiutöötajatele mõeldud nõustamise ja suhtlemise alastest koolitustest. Muud:


42

Infokast 5: Vaktsiini manustamine Võetud lehelt: www.immunize.org/catg.d/p3085.pdf augustis 2012. aastal. Me täname Immunization Action Coalition.

Vaktsiinid Haemophilus influenzae b A-hepatiit, olenevalt vaktsiinist B-hepatiit (HepB) Inimese papilloomiviirus (HPV) Gripp, inaktiveeritud Leetrid, mumps, punetised (MMR)

Annus

Koht

0,5 ml

Lihas

≥16 a: 0,5 või 1,0 ml ≤ 16 a: 0,5 ml

Lihas

≤15 a: 0,5 ml ≥16 a: 1,0 ml

Lihas

0,5 ml

Lihas

6–35 kuud: 0,25 ml ≥3 a: 0,5 ml

Lihas

0,5 ml

Naha alla

Meningokokk, konjugeeritud

0,5 ml

Lihas

Meningokokk, polüsahariid

0,5 ml

Naha alla

Pneumokokk, konjugeeritud

0,5 ml

Lihas

Pneumokokk, polüsahariid

0,5 ml

Lihas/Naha alla

Poliomüeliit, inaktiveeritud (IPV)

0,5 ml

Lihas/Naha alla

Rotaviirus

1,5 ml

Suu

Tuulerõuged

0,5 ml

Naha alla

≥50 a: 0,65 ml

Naha alla

0,5 ml

Lihas

Vöötohatis Difteeria, teetanus, läkaköha (DTaP, DT, Tdap, Td) DTaP+HepB+IPV

0,5 ml

Lihas

DTaP+Hib+IPV

0,5 ml

Lihas

DTaP+HepB+Hib+IPV

0,5 ml

Lihas

MMR+tuulerõuged

≤12 a: 0,5 ml

Naha alla

HepA+HepB

≤15 a: 0,5 ml ≥16 a: 1,0 ml

Lihas

1–11(15) a: 0,25 ml ≥12(16) a: 0,5 ml

Lihas

Puukentsefaliit


43

Vaktsiinide manustamise viisid: 1. Suu kaudu ehk peroraalne manustamine Suu kaudu manustatakse rotaviirusnakkuse, poliomüeliidi, kõhutüüfuse ja koolera suukaudseid vaktsiine. Suukaudsete vaktsiinide manustamise iseärasus on see, et juhul, kui vaktsineeritav isik sülitab või oksendab vaktsiini välja, tuleb vaktsineerimist korrata. Rotaviiruse vaktsiini manustamist ei korrata regurgitatsiooni korral. 2. Lihasesse ehk intramuskulaarne süstimine Vaktsiini süstimisel lihasesse on oluline valida sobiva pikkusega süstlanõel just lihaskoesse jõudmiseks ning nahaalusesse koesse süstimise ja närvide, veresoonte, luude vigastamise vältimiseks. Lihasesse süstimisel läbistatakse nahk nõelaga 90º nurga all. Nõela pikkuse valik sõltub vaktsineeritava inimese vanusest ja kehamassist. Õige nõela sügavuse valimisel ei ole soovitatav süstlakolviga aspireerida, sest see põhjustab vaktsineeritavale asjatut valu. 3. Naha alla ehk subkutaanne süstimine Nahaalune süst tehakse 45º nurga all. 4. Naha sisse ehk intradermaalne süstimine Pärisnaha sisse süstitakse BCG, pärisrõugete ja intradermaalset gripivaktsiini. 5. Ninaõõnde ehk intranasaalne manustamine Ninaõõnde (mõlemasse sõõrmesse) pihustatakse gripi nõrgestatud elusvaktsiini. Juhul, kui pärast vaktsiini manustamist hakkab inimene köhima või aevastama, vaktsineerimist ei korrata.


44 3.5 Soovita vanematele usaldusväärseid infoallikaid Lapsevanemad peavad teadma, kust nad usaldusväärset infot leiavad. Vastasel juhul hakkavad nad ise infot otsima ning on üsna suur tõenäosus, et satuvad objektiivsete internetilehekülgede asemel vaktsineerimisvastaste lehekülgedele (vt osa 7.2).


II

peatükk

Abivahendid huvigruppidega suhtlemiseks Järgnev peatükk on jagatud nelja ossa:

4. Vaktsiinide kaitsva toime esiletõstmine. 5. Lapsevanemaga suhtlemist toetav infomaterjal. 6. Korduvalt küsitud küsimused – lapsevanemaga vaktsineerimisest rääkimine. 7. Internetileheküljed.


Juhendmaterjali selle osa eesmärgiks on anda tervishoiutöötajale toetuspunkt suhtlemiseks lapsevanemate ja meediaga. Sellel peatükil on neli osa. Neljandas osas on infotabelid ja graafikud, mis aitavad sul vaktsiinide kaitsvat toimet esile tõsta. Viiendas osas on mõned näited patsientidele antavatest infolehtedest, mis aitavad perearsti pakutud informatsiooni kinnitada. Samuti on seal vaktsiinist keeldumise avalduse näidised. Kuues osa pakub lahendusi, kuidas vastata kordumakippuvatele küsimustele. Seitsmendast osast leiad internetilinke juttudele ja veel mõnedele viidetele, mida sa võid hiljem julgelt patsientidele usaldusväärsete allikatena soovitada.


4

osa

Vaktsiinide kaitsva toime esiletõstmine Ettepanekud kokkuvõtvalt: 4.1

Vaktsiinid vähendavad kannatusi ja päästavad elusid: tervishoiu edulugu

4.2

Vaktsiinid on ohutud ja tõhusad: haigused, mida nad ennetavad, võivad põhjustada surma või rasket halvatust

4.3

Vaktsiinid kaitsevad kõiki

4.4

Vaktsiinide turvalisus Eestis

4.5

Rahvusvahelised edulood vaktsiinide kohta

4.6

Analüüsime vaktsiinikasutust – leetrid Euroopa Liidus 2011. aastal


48 4.1 Vaktsiinid vähendavad kannatusi ja päästavad elusid: tervishoiu edulugu Statistikast näeme, kuidas vaktsiinvälditavate haiguste arv on pärast vaktsiinide kasutuselevõtmist drastiliselt kahanenud. Vaccines work! CDC statistics demonstrate dramatic declines in

vaccine-preventable diseases when compared with the pre-vaccine era Tabelis on USA statistika vaktsiinvälditavatest haigustest enne ja pärast vaktsiinide kasutuselevõttu (2011. a). Disease

Pre-Vaccine Era Estimated Annual Morbidity*

Most Recent Reports or Estimates†of U.S. Cases

Percent Decrease

Diphtheria

21,053

1†

>99%

H. influenzae (invasive, <5 years of age)

20,000

30‡

>99%

117,333

2,890§

98%

66,232

18,800§

72%

530,217

55†

>99%

Hepatitis A Hepatitis B (acute) Measles Mumps

162,344

229†

>99%

Pertussis

200,752

48,277†

76%

Pneumococcal disease (invasive, <5 years of age)

16,069

Polio (paralytic)

16,316

1,800‡‡ 0† 1,250††

89% 100%

Rotavirus (hospitalizations, <3 years of age)

62,500**

Rubella

47,745

9†

152

3†

98%

29,005

0†

100%

37†

94%

Congenital Rubella Syndrome Smallpox Tetanus

580

Varicella

4,085,120

216,511§§

98% >99%

95%

*CDC. JAMA November 14, 2007; 298(18):2155–63. CDC. MMWR August 23, 2013; 62(33):669–82. ‡ An additional 13 cases of Hib are estimated to have occurred among the 201 reports of Hib (<5 years) with unknown serotype. § CDC. Viral Hepatitis Surveillance—United States, 2011. **CDC. MMWR, February 6, 2009; 58(RR-2):1–25. †† CDC. New Vaccine Surveillance Network, 2012 unpublished data. ‡‡ CDC Active Bacterial Core Surveillance provisional report, 2012. §§ CDC. Varicella Program, 2012 unpublished data. †

Allikas on pärit: www.immunize.org/catg.d/p4037.pdf, võetud 2012. aasta augustis.

Haigestumine ja surmajuhud vaktsiinvälditavatesse haigustesse Ameerika Ühendriikides aastatel 1950–2011 Technical content reviewed by the Centers for Disease Control and Prevention

www.immunize.org/catg.d/p4037.pdf • Item #P4037 (12/13)

http://www.cdc.gov/vaccines/pubs/pinkbook/downloads/appendices/G/cases&deaths.pdf

Immunization Action Coalition • 1573 Selby Ave. • St. Paul, MN 55104 • (651) 647-9009 • www.immunize.org • www.vaccineinformation.org


49 “See, et laste suremus on 1990. aastatest vähenenud üle poole võrra, on suuresti vaktsiinide teene.” Dr Margaret Chan, Maailma Terviseorganisatsiooni juht

Järgmises tabelis on Eesti statistika, ühel pool vaktsiinvälditavaid haigusi põdenud inimeste arv enne, teisel pool pärast vaktsiinide kasutamisele võtmist (2013. a). Kõrgeim haigestumine

Arv

Vaktsineerimise algus

Haigusjuhte 2013.a.

Vähenemise %

Difteeria

1945

4 398

1949

0

100%

Teetanus

1939

10

1951

1

90%

Läkaköha

1958

6 196

1957

55

99%

Poliomüeliit

1958

986

1958

0

100%

Leetrid

1965

22 850

1967

2

>99%

Mumps

1968

13 186

1981

12

>99%

Punetised

1993

23 446

1993

2

>99%

Tuberkuloos

1948

6 948

1948

226

96%

B-hepatiit

1972

270

2003

11

96%

Haemophilus influenzae b septitseemia

2004

5

2005

1

80%

Pärisrõuged

1920

435

1920

0

100%

Haigus


50 4.2 Vaktsiinid on ohutud ja tõhusad: haigused, mida nad ennetavad, võivad põhjustada surma või invaliidsust Haigusnähud

Vaktsiini kõrvalmõjud

Difteeria

Haigus

Kurguvalu, hingamistakistus, tugev nõrkus, närvikahjustused, südamepuudulikkus. Surmaga lõpeb 10% haigusjuhtudest.

DTaP vaktsiin: 40% imikutel esineb süstekoha reaktsioone (punetus või valulikus), 30%-l peavalu ja väsimus.Turse risk suureneb 4–6 eluaastal.

Teetanus

Toksiin mõjutab närvilõpmeid, mis tekitab väga valusaid lihastõmblusi ja krampe. Haigustekitaja eoseid leidub kõikjal pinnases.

Sama mis DTaP-al. Süstekoha punetust ja valulikkust esineb sagedamine täiskasvanutel korduvvaktsineerimisel..

Läkaköha

3–6 nädalat kestvad raskekujulised köhahood, imikutel kopsupõletik, hingamisseisakud, krambid. Iga neljasajas haigestunud imik saab ajukahjustuse või sureb.

Sama mis DTaP-al. Ajukahjustuse riski ei ole.

Lastehalvatus

Lihastehalvatus tabab ühte sajast haigestunud inimesest. Rasketel juhtudel lõpeb haigus surmaga.

IPV: Seda manustatakse koos DTaP-ga (vaata ülevalt selle kõrvalmõjusid).

Haemophilus influenza b nakkus

5% hemofiilusmeningiidi juhtudest lõpeb surmaga, 10–15% ajukahjustuse või kuulmiskaotusega.

Hib: Seda manustatakse koos DTaP-ga (vaata ülevalt selle kõrvalmõjusid).

Leetrid

Raskekujuline bronhiit, kõrge palavik, 7–14päeva püsiv lööve, üks tuhandest lapsest sureb ja üks tuhandest lapsest põeb läbi entsefaliidi.

Manustatakse koos mumpsi ja punetiste vaktsiiniga (MMR). 5–10%-l tekib palavik 8–10 päeva pärast vaktsineerimist või lööve. Entsefaliidi tekke risk on 1 juht miljoni vaktsiiniannuse kohat. Trombotsütopeenia 1:24 000.

Mumps

Palavik, süljenäärmete turse. Subkliiniline kulg umbes pooltel juhtudest. Entsefaliidi oht 0,02–0,3% juhtudest. Kuulmise kaotamine 1: 20 000.

Vaata MMRivaktsiini kõrvalnähte ülevalpool.


51

Haigus

Haigusnähud

Vaktsiini kõrvalmõjud

Punetised

Palavik, lümfisõlmede suurenemine, lööve. Subkliiniline kulg umbes 60% juhtudest. Kui lapseootel nainenakatub haigusesse esimesel trimestril, on suur tõenäosus,et lootel esineb tõsiseid kahjustusi.

Vaata MMR vaktsiini kõrvalnähte ülevalpool.

Pneumokokknakkus

Raske infektsioon võib põhjustada surma; 15–20% meningiidihaigetest esineb ajukahjustus või kuulmise kaotus.

Vähene süstekoha punetus, turse ja valulikkus umbes 15% juhtudest.

Hepatiit-B

Surmajuhtude põhjuseks on kroonilise infektsiooni tüsistused (tsirroos ja maksavähk) või tõsise kuluga äge haigus. Krooniline infektsioon kujuneb välja ligikaudu 90% imikueas nakatunutest, 30% 1–4-aasta vanuses nakatunutest ja kuni 5% täiskasvanueas nakatunutest. 2002. aastal suri üle maailma ligikaudu 600 000 inimest B-hepatiidi tagajärjel.

Süstekoha nõrk punetus, turse ja valulikkus.

Meningokokknakkus

Surmaga lõpeb 10% juhtudest, 10 %-l haigetest tekib ajukahjustus, kuulmiskaotus, jäseme amputatsioon või nahakahjustus.

Umbes 15%-l juhtudest tekib süstekoha punetus, turse ja valulikkus.

Hepatiit-A

Surmajuhte esineb harva, umbes 1,5% üle 60 aasta vanuste seas.

Süstekoha punetus, turse ja valulikkus.

Inimese papilloomviirusnakkus (HPV)

Võib põhjustada emakakaelavähki ja muid vähivorme. Algne HPVinfektsioon on asümptoomne. Enam kui 90% juhtudest kaob infektsioon spontaanselt, ülejäänud juhtudel kujuneb krooniline nakkus, nendest 10–12% areneb 20–30 aasta jooksul vähk.

Süstikoht võib muutuda veidi punaseks ja valulikuks.

Rotaviirus

Imiku surma põhjuseks võib olla suur vedelikupuudus, mille kutsub esile tugev kõhulahtisus. Üle maailma hospitaliseeritakse üle 2 miljoni lapse aastas rotaviirusnakkuse tõttu.

Olulisi kõrvalnähte ei ole. Harva on kõrvaltoimetena esinenud kerged isemööduvad ülemiste hingamisteede ja seedetrakti haigusnähud, haruharva soolesopistus.


52 4.3 Vaktsiinid kaitsevad kõiki Kogukonnaimmuunsus Kogukonnaimmuunsus viitab olukorrale, kus piisavalt suur osa ühiskonnast on haigustekitaja vastu immuunsed (olgu see siis vaktsiinide või haiguste läbipõdemise tõttu) ja haiguste levik inimeselt inimesele on seetõttu ebatõenäoline. Isegi inimesed, kes ei ole vaktsineeritud (nagu näiteks vastsündinud või krooniliselt haiged), on ikkagi kogukonna poolt mingil määral kaitstud, kuna haiguste leviku tõenäosus on väike. www.cdc.gov/vaccines/about/terms/glossary.htm#commimmunity

Joonis 1 – Kui kogukonnas on piisav arv inimesi vaktsineeritud (rohelised näod), kaitsevad nad ka neid, kes ei ole vaktsineeritud (lillad näod) nende eest, kes on juba nakatunud (punane nägu).


53 Joonis 2 – Kui koos on suur hulk immuniseerimata inimesi, siis kogukonnaimmuunsus ei tööta.

4.4 Vaktsiinide turvalisus Eestis •

Vaktsiinide müügile lubamisele eelneb põhjalik kontroll. Enne müügiloa saamist tuleb esitada täielikud andmed vaktsiini efektiivsuse, ohutuse ja kvaliteedi kohta, sh vaktsiini tootmise täpne kirjeldus.

• Ravimi ohutus peab olema tõestatud loomkatsete ning inimuuringute abil. Ravimi toimivuse üle otsustatakse ravimiga läbiviidud kliiniliste (ehk inim-) uuringute alusel. • Kvaliteedi tagamiseks kehtib vaktsiinidele lisaks nõue, et kõiki toodetud partiisid peab enne müügile lubamist kontrollima tootja riigi ravimiameti labor. •

Turuletuleku järgselt kogutakse süstemaatiliselt andmeid vaktsiinide kõrvaltoimete kohta ning hinnatakse nende põhjal riski-kasu suhet. Vaktsiinist saadav kasu peab alati ületama võimalikud riskid.


54 Ettevaatusprintsiibid: Vaktsiinivastase liikumise vastuseks töötavad nüüd vaktsineerimist haldavad asutused ettevaatusprintsiibi alusel. Selle printsiibi eesmärgiks on elimineerida kõik riskid – olgu need reaalsed või lihtsalt tajutavad. Ettevaatusprintsiip ütleb, et kui on väikenegi võimalus, et vaktsiin ohustab inimese tervist, võidakse ette võtta kaitsemeetmeid, seda isegi juhul, kui pole veel esile tõusnud ühtegi suuremat probleemi. Üks näide ettevaatusprintsiibi rakendamisekohta on tiomersaali eemaldamine vaktsiinidest. Vanemate usalduse suurendamiseks eemaldati tiomersaal kõikidest ühedoosilistest vaktsiinidest, kuigi teaduslikud andmed näitasid, et seda ei oleks olnud vaja teha. Iroonia seisneb selles, et taolisi muutusi viiakse läbi ajal, mil vaktsiinid on oma turvalisuse poolest parimal tasemel, arvestades kõrgemaid nõudeid ja keerulist vaktsiinide valmistamise protsessi.

4.5 Globaalsed edulood vaktsiinide kohta • Esimene haigus, mis tänu vaktsineerimisele täielikult kadus, on rõuged. Alates 1979. aastast ei ole maailmas olnud ühtegi rõugete haigusjuhtu. Tänapäeval enam lapsi rõugete vastu ei vaktsineerita. • Suuremalt jaolt on maailmast kadunud ka lastehalvatus. WHO hinnangul on alates ülemaailmse lastehalvatuse vastu vaktsineerimisega alustamisest 1988. aastal päästetud sellest haigusest umbes viis miljonit inimest.


55 Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on poliomüeliidi juhtude arv tänu vaktsineerimisele vähenenud 350 000 haigusjuhult 1988. aastal 404 haigusjuhuni 2013. aastal. Lastehalvatustõve ehk poliomüeliidi alalise levikuga maadeks olid 2014. aastal Afganistan, Pakistan ja Nigeeria. 2013. aastal esinesid poliomüeliidipuhangud Somaalias, Etioopias, Kamerunis ja Süürias. Lõplikult ei ole suudetud metsikute polioviiruste levikut siiski peatada, sest igal aastal haigestub maailmas poliomüeliiti sadu inimesi: 2010. a – 1352, 2011. a – 650, 2012. a – 223 ja 2013. a – 404 inimest. WHO Euroopa regioonis oli viimaste aastate suurim puhang 460 haigusjuhuga 2010. aastal Tadžikistanis. Peamisteks poliomüeliidi jätkuva leviku põhjusteks on riikide suutmatus piisavalt vaktsineerida elanikke, inimeste suur liikuvus ning polioviiruse sissetoomine riiki reisijate, immigrantide ja sõjapõgenike poolt.

4.6 Analüüsime vaktsineerimise mõju maailmas ja leetritesse haigestumist Euroopa Liidus Kui langeb vaktsineeritute arv, suureneb haigestunute oma! • Difteeria endises Nõukogude Liidus: Hilistel 1980ndatel, kui lagunes endiste Nõukogude Liidu liikmesriikide tervishoiusüsteem, oli ka vaktsiine vähem saada, mistõttu langes laste vaktsineerimiste arv. Peagi tõi see kaasa difteeriaepideemia rohkem kui 150 000 juhuga, endise Nõukogude Liidu liikmesriikides suri selle tagajärjel umbes 4000 inimest. Meie naabrite lätlaste juures haigestus sel perioodil difteeriasse 759 last ja registreeriti 62 surmajuhtu. Alles ulatusliku vaktsineerimiskampaaniaga suudeti epideemia peatada.


56 • Läkaköha Jaapanis: 1970. aastal vähendas negatiivne meediakajastus oluliselt läkaköha vastu vaktsineerimiste arvu. Kolm aastat enne vaktsineerimise lõpetamist registreeriti aastas umbes 400 haigusjuhtu ja sellega seoses 10 surma. Kolm aastat pärast drastilist vaktsineerimisega hõlmatuse langust registreeriti aastas 13 000 haigusjuhtu ning 113 surmajuhtu. Vaktsineerimist alustati uuesti 1980. aastate alguses. Euroopas levivad jälle leetrid – paljude lastevanemate keeldumine või lapse vaktsineerimata jätmine MMR vaktsiiniga on viinud vaktsineerimata laste arvu tõusule, mis on loonud hea võimaluse leetrite tagasitulekuks. 2011. aastal teatati 29 Euroopa riigis 30 567 leetrite haigusjuhust, see oli neljakordne kasv võrreldes 2009. aastaga, kus haigusjuhte oli ainult 7175. Ainult kaks riiki olid Euroopas leetritevabad: Island ja Küpros.


57

5

osa

Abistavad infomaterjalid lapsevanemaga suhtlemisel 5.1

Tervishoiutöötaja vaktsineerimiskiri ja deklaratsioon.

5.2

Kuidas vaktsiinid töötavad.

5.3

Vaktsineerimise ajakavad.

5.4 Informatsioon vaktsiinide ja vaktsineerimise ajakavade kohta. 5.5

Vaktsineerimisvisiitide ülevaade.

5.5.1 Vastused küsimustele, mis võivad enne vaktsineerimist tekkida. 5.5.2 Info lapsevanematele vaktsineerimisprogrammi kohta. 5.5.3 Informatsioon vanematele, kes keelduvad vaktsiinist või lükkavad seda edasi.

5.5.4 Vaktsiinist keeldumise avaldus.


58 5.1 Tervishoiutöötaja vaktsineerimiskiri ja deklaratsioon Mõned tervishoiutöötajad on oma keskustes jaganud järgnevat vaktsineerimiskirja ja deklaratsiooni:

Kiri lapsevanematele Ole kaitstud ja kaitse – see on meie nõuanne! Ma usun kindlalt vaktsiinide tõhususse ja sellesse, et nad suudavad ennetada väga raskeid haiguseid ning päästa elusid. Ma usun kindlalt meie vaktsiinide turvalisusesse. Ma usun kindlalt, et kõik lapsed ja noorukid peaksid saama kõik neile määratud vaktsiinid just immuniseerimskavas määratud ajal. Ma usun kindlalt, et laste ja noorukite vaktsineerimine on kõige olulisem tervist edendav tegu, mida tervishoiutöötajad saavad teile pakkuda. Vaktsiinid, mida soovitame, ja ajakavad, millal neid peaks lastele manustama, on välja töötatud tuhandete teadlaste poolt aastatepikkuste uuringute alusel ning miljonite laste vaktsineerimisandmete analüüsimise teel. Olles seda kõike öelnud, mõistan ma, et alati on ja jääb olema lapsevanemaid, kelle tunded vaktsineerimise osas on kahetised. Lapsevanematena tahame oma lastele parimat ning süstida nendele vaktsiine, mis võivad omada mõningal määral kõrvalmõjusid, võib tunduda hirmutav. Tegelikult on vaktsiinid oma edu ohvrid. Just seetõttu, et vaktsiinid on haiguste ennetamisel nii head tööd teinud, oleme me hakanud esitama küsimusi, kas


59 inimesi ikka peaks vaktsineerima. Tänu vaktsiinidele ei ole paljud teist kunagi näinud last, kes kannatab lastehalvatuse, teetanuse, läkaköha või meningiidi all. Samuti ei tea te tõenäoliselt kedagi, kelle laps oleks mõnda sellisesse haigusesse surnud. Selline edu võib muuta meid enesega rahulolevaks või isegi laisaks. Kui aga selline suhtumine muutub üldlevinuks, ootavad meid ees traagilised tulemused. Ma ei tutvusta neid fakte sulle selleks, et sind ehmatada või millekski sundida, ma tahan lihtsalt rõhutada seda, kui oluline on sinu lapse vaktsineerimine. Ma mõistan, et see otsus võib mõnele lapsevanemale tekitada palju emotsioone. Ma teen kõik, mida suudan, et teid veenda, et meie poolt pakutava vaktsineerimise ajakava järgi lapse vaktsineerimine on õige tegu. Siiski, kui teil on kahtlusi, palun rääkige neist mulle enne visiiti. Mõnel juhul saan ma vaktsineerimise ajakava lapsevanema soovi korral muuta. Kaaluge see siiski läbi, kuna vaktsiinidega viivitamine läheb vastuollu ekspertide soovitusega ning sellega riskite oma lapse tervisega. Meditsiinilise kõrgharidusega professionaalina leian, et laste vaktsineerimine meie poolt pakutava kalenderplaani alusel praegu saadaolevate vaktsiinidega on kõige õigem tegu, mida saame oma laste ja noorukite heaks teha. Tänan, et võtsite aega meie seisukohtadega tutvumiseks. Kui teil tekkis küsimusi või mõtteid, võite neid lahkelt minuga jagada.

Meie vaktsineerimisalane deklaratsioon Meie oleme kindlad vaktsiinide võimes hoida ära raskeid haigusi ja päästa elusid. Meie oleme kindlad vaktsiinide ohutuses.


60 Meie oleme kindlad, et kõik lapsed ja noorukid peavad saama vaktsiine vastavalt riiklikult kinnitatud vaktsineerimiskavale. Meie oleme kindlad, tuginedes olemasolevale kirjandusele, tõendusmaterjalidele ja tehtud ning käimasolevatele uuringutele, et vaktsiinid ei põhjusta autismi ega teisi arenguhäireid. Jättes oma lapse vaktsineerimata, kasutab lapsevanem ära tuhandeid teisi vaktsineeritud lapsi, sest tänu neile on teie lapsel väiksem oht haigestuda ohtlikesse nakkushaigustesse. Me ei teavita teid nendest faktidest selleks, et teid hirmutada või millekski sundida. Me rõhutame laste vaktsineerimise olulisust. Teame, et mõnedele vanematele võib see otsus olla raske. Teeme kõik, et teile selgitada vaktsineerimise vajalikkust ja vaktsineerimiskava õigsust. Vaktsineerimise edasilükkamine või vaktsiinide “hajutamine” lapse „kaitsmise“ eesmärgil on vastuolus ekspertide soovitustega ning võib põhjustada teie lapse rasket haigestumist ning isegi surma. Meie perearstikeskuse eesmärgiks on kaitsta kõiki lapsi, ka neid, kes oma vanuse tõttu on veel vaktsineerimata ja võivad haigestuda meie ooteruumis vaktsineerimata inimeste poolt toodud raskesse VAKTSIINVÄLDITAVASSE haigusesse. Kui te meie selgitustest hoolimata leiate, et olete põhimõtteliselt lapse vaktsineerimise vastu, palume teil võimalusel leida endale teine tervishoiuteenuse pakkuja, kes jagab teie vaateid. Meil nende nimekirja ei ole ja me ei toeta sellist suhtumist.


61 5.2 Kuidas vaktsiinid töötavad Immuunsüsteem Iga päev rünnatakse inimese keha bakterite, viiruste ja muude antigeenidega. Kui inimene on nakatunud haigustekitajaga, hakkab immuunsüsteem tekitajaga võitlema. Protsessi käigus toodab keha antikehasid, mis hakkavad konkreetse antigeeniga võitlema. Antikehad muudavad antigeenid organismile kahjutuks. Järgmine kord, kui inimene puutub kokku sama antigeeniga, tunneb organism need kohe ära ja hakkab kiiresti välja töötama vajalikke antikehasid, mis muudavad antigeenid kahjutuks enne, kui haigustunnused jõuavad välja kujuneda. See ongi immuunsus. 1. Passiivne immuunsus • Üldiselt kestab ainult paar nädalat või kuud. • Pakub kaitset lühikeseks ajaks. Näited passiivsest immuunsusest on: • Immuunsus, mille saavad imikud oma emalt raseduse viimase kahe kuu jooksul, kui ema antikehad kanduvad platsenta kaudu üle lapsele. • Veretoodete (nt immunoglobuliinide) süstimine kehasse on ka mitmete haiguste profülaktilises ravis kasutuses, näiteks B-hepatiidi, marutaudi, teetanuse ja tuulerõugete puhul. Ääremärkus: Rinnaga toitmisel on väga palju kasutegureid, imikute puhul on ka teada, et see suurendab mõne vaktsiini kaitsvat toimet. Peab aga meeles hoidma, et rinnapiim ei paku piisavat kaitset vaktsiinvälditavate haiguste eest.


62 2. Aktiivne immuunsus • Üldiselt kestab mitmeid aastaid, sageli terve elu. • Immuunsüsteemi stimuleeritakse tootma spetsiaalsetele antigeenidele antikehi ja kujundama rakulist immuunsust. Vaktsiinid suhtlevad immuunsusüsteemiga samamoodi nagu loomulikul teel saadud nakkused, kuid vaktsiinide puhul ei taba inimest haigusega kaasnevad võimalikud ohud.

On kahte tüüpi vaktsiine: Mida sarnasem on vaktsiin ja keha reaktsioon loomulikul teel saadud haigustele, seda efektiivsem on immuunsüsteemi vastus. Nõrgestatud elusvaktsiin • Luuakse laboratoorselt haigusttekitava bakteri või viiruse nõrgestamise teel. • On võimeline paljunema ja immuunsust kujundama, kuid üldiselt haigustunnuseid ei tekita (näiteks MMRi, kollapalaviku ja tuulerõugete vaktsiinid). Inaktiveeritud vaktsiinid • Sisaldavad surmatud bakterirakke või viiruseid (täisrakulised vaktsiinid) või murdosa nende valkudest või polüsahhariididest (komponentvaktsiinid). • Mõned vaktsiinid sisaldavad toksoide (inaktiveeritud bakteriaalseid toksiine), nagu näiteks teetanusevaktsiin.


63 • Polüsahhariidvaktsiinid on tehtud bakteri rakuseinast. • Konjugeeritud polüsahhariidvaktsiinides on polüsahhariid seotud valgulise komponendiga ning seetõttu kujundavad nad tugevama immuunsuse.

5.3 Vaktsineerimise ajakavad Vaktsiinide manustamiseks on riikides erinevad graafikud. Altpoolt leiad lihtsa ja kokkuvõtliku tabeli – Eestis kasutatava vaktsineerimiskava. Vanus/Vaktsiin

BCG

HepB

dT

IPV

Sünnijärgselt

Ja

Ja

Rota

DTaP

dTap

1 kuu

Ja

Hib

2 kuud

Ja

3 kuud

Ja

Ja¹

Ja¹

Ja¹

4,5 kuud

Ja*

Ja¹

Ja¹

Ja¹

Ja

¹

Ja

Ja¹

2 aastat

Ja¹

Ja¹

Ja¹

6–7 aastat

Ja

Ja

6 kuud

Ja

¹

1 aasta

12 aastat

Ja

2

Ja**

≥25 aastat (iga 10 a järel)

 

2

13 aastat 15–16 aastat

MMR

Ja

Ja Ja

* Ainult rotaviirusnakkuse viievalentse vaktsiini kasutamise korral, kalendris alates juulist 2014. ** 1995.–2003. a sündinud ja eelnevalt B-viirushepatiidi vastu vaktsineerimata lapsed vaktsineeritakse intervalliga 1 kuu esimese ja teise doosi ning intervalliga 5 kuud teise ja kolmanda vaktsiinidoosi vahel ¹ DTaP-IPV-Hib liitvaktsiin ² DTaP-IPV liitvaktsiin


64 5.4 Informatsioon vaktsiinide ja vaktsineerimise ajakavade kohta Erinevates riikides ja asutustes on vaktsiinide kohta välja töötatud lai hulk erinevaid infomaterjale, internetilehekülgi, ajakava formaate, meeldetuletusi. Kasulikud lingid Eestis on näiteks: 1. Terviseameti veebileht www.vaktsineeri.ee 2. Infektsioonhaiguste seltsi veebileht www.vaktsiin.ee 3. Vaktsineerimiskalender: www.vaktsineeri.ee/laste-vaktsineerimine/vaktsineerimiskalender.html 4. ECDC vaktsineerimisinfo, sh erinevate Euroopa piirkondade immuniseerimiskavad: vaccine-schedule.ecdc.europa.eu/Pages/ Scheduler.aspx 5. UK vaktsineerimiskäsiraamat: www.gov.uk/government/collections/immunisation-against-infectious-disease-the-green-book 6. Mitmesugused infomaterjalid ja abivahendid, alates prinditavatest infolehtedest lõpetades telefonirakendustega (CDC): www.cdc.gov/vaccines/schedules/easy-to-read/child.html 7. Vahend lapsevanemale informatsiooni hankimiseks, USA-s tegutseva MTÜ andmete põhjal tehtud veebileht: www.vaccineinformation.org/


65 5.5 Vaktsineerimisvisiitide ülevaade Materjalid, mida võib enne vaktsineerimist lapsevanematele jagada, on kõik järgnevas osas.

5.5.1 Vastused küsimustele, mis võivad enne vaktsineerimist tekkida Kas mu last peaks täna vaktsineerima? Küsimus: Mis siis saab, kui mu laps on haige? Vastus: Vaktsineerimise edasilükkamiseks on väga vähe meditsiinilisi põhjuseid. Lapsed ja imikud, kellel on väike köha või külmetus või kes saavad hetkel antibiootikume, on igati sobilikud vaktsineerimiseks. Kui aga teie lapsel on kõrge palavik, peab vaktsineerimisega ootama, kuni see alaneb. Kui te muretsete, kas teie last võib vaktsineerida, siis rääkige sellest oma pereõe või arstiga, enne kui langetate iseseisvalt otsuse vaktsineerimise edasilükkamise kohta. K: Mis saab siis,kui mu laps on enneaegne, kaalus sündides väga vähe või oli kollase nahatooniga? V: Üldiselt vaktsineeritakse enneaegseid lapsi nii nagu teisi lapsi. On oluline, et enneaegseid lapsi kaitstakse vaktsiinidega, kuna nad on mõnedele nakkustele vastuvõtlikumad. Kui teie lapsel oli sündides väga madal kehakaal, peaksite tema vaktsineerimist arutama oma perearstiga. Sünnijärgne kollasus vaktsineerimist ei takista. K: Mis saab siis, kui mu lapsel on mõni krooniline haigus? V: On väga oluline vaktsineerida krooniliste haigustega lapsi,


66 sest nende puhul on palju suurem tõenäosus erinevate nakkushaiguste korral raskete tüsistuste tekkimiseks.

Tähelepanelik tuleb olla siis, kui krooniline haigus või selle ravi põhjustab immuunpuudulikkust. Vaktsineerimisvajadus tuleb läbi mõelda juhtudel, kui lapsel on vähk või mõni imuunsüsteemi kahjustav haigus või ta saab nakkuskaitset nõrgestavat ravi. Arutage seda kindlasti oma perearstiga.

Lastele, kellele on tehtud vereülekanne või kes on saanud muid verepreparaate, ei tohiks teha MMR vaktsiini enne, kui nende manustamisest on möödunud vähemalt kolm kuud.

K: Mis siis, kui mu lapsel on astma, atoopiline dermatiit või heinapalavik? V: Lapsed, kellel on astma, heinapalavik või muud allergiad, peaksid kõik olema vaktsineeritud, isegi kui neil on tõsine munaallergia (näiteks nõgestõve või tugeva paikse turse teke).

Lapsi, kes saavad inhaleeritavaid steroide, peaks vaktsineerima nagu teisi lapsi. Kui teil on küsimusi, võtke ühendust arsti või pereõega, kes vaktsineerimisega tegelevad.

K: Kas mu lapsele võib manustada MMR vaktsiini ja teisi vaktsiine, kui ta on munaallergia? V: MMR-vaktsiini võib manustada lastele, kellel on munade vastu allergia. Samuti ei ole piisav põhjus MMR-vaktsiinist hoidumiseks see, kui teie lapsele ei meeldi munad või kui pärast munade söömist tekib kõhulahtisus või kõhuvalu. Kui teil on veel küsimusi, rääkige vaktsineerimisega tegeleva arsti või pereõega.


67 K: Mida teha, kui mu lapsel on epilepsia või tal on olnud palavikukrambid? V: Lapsi, kellel on epilepsia, peaks vaktsineerima siis, kui nende seisund on stabiilne. Mõnel lapsel tekivad krambid, kui tal on kõrge palavik. Kui lapsel tekib pärast vaktsiini saamist kõrge palavik (39,5°C ja rohkem), anna talle paratsetamooli või ibuprofeeni. Lapsi, kelle suguvõsas on esinenud palavikukrampe, peaks vaktsineerima tavalisel moel. K: Mida teha, kui mu lapsel on just olnud või on plaanis operatsioon ? V: Ärge lükake vaktsineerimist edasi, kui teie lapsel on olnud operatsioon või see on peagi tulemas. Samuti ei ole hiljutine vaktsineerimine põhjus operatsiooni edasilükkamiseks. K: Mis saab siis, kui mu laps on juba läbi põdenud mõne vaktsiinide poolt ennetatava haiguse? V: Te peaksite laskma oma last ikkagi vaktsineerida, isegi kui ta on selle haiguse, mille vastu teda vaktsineerida tahetakse (näiteks läkaköha),juba läbi põdenud. On oluline, et teie laps oleks kõikide vaktsiinide poolt pakutavate haiguste eest kaitstud. See on eriti oluline alla kaheaastaste laste puhul. K: Kas mu last võib vaktsineerida, kui ta on lähedases kontaktis inimesega, kes on rase? V: Jah. Ei ole ühtegi põhjust, miks ei peaks vaktsineerima last, kes on lähedases kontaktis kellegagi, kes on rase. Tegelikult võib lapse vaktsineerimine ema hoopis mõnede ringlevate haiguste, nt punetiste eest kaitsta.


68 K: Kas mõnedel lastel on rohkem vaktsiine vaja kui teistel? V: Jah. Lapsed, kellel on eemaldatud põrn või kellel on tsüstiline fibroos, immuunpuudulikkus, krooniline südame-, kopsu-, maksa- või neeruhaigus või diabeet, on mõnedele infektsioonidele vastuvõtlikumad. Kui teie lapsel on mõni krooniline haigus, küsige oma arsti käest, kas teda peaks vaktsineerima näiteks gripi vastu.

Kui te reisite välisriiki, pidage meeles, et peate üle kontrollima, kas teie lapsele oleks mõnda spetsiifilist reisivaktsiini vaja.

Laste vaktsineerimine nakkushaiguste vastu on puhta joogivee tagamise kõrval päästnud rohkem elusid kui ükskõik missugune teine rahvatervisealane ettevõtmine.

(Kohandatud ECDC poolt HSE Riikliku Immuneerimisameti materjalist: www.immunisation.ie/en/Downloads/NewmaterialsApril2011/PDFFile_16756_en.pdf)

K: Miks vaktsineeritakse B-hepatiidi vastu imikuid? V: B-hepatiiti põhjustav viirus levib eelkõige vere kaudu. Kui ema on nakatunud, võib laps B-hepatiidi nakkuse saada sünnituse ajal. B-hepatiidi viirus levib ka väga väikeste verekogustega ning kuivanud vere kaudu. Lapseeas nakatudes on oluliselt suurem oht haiguse krooniliseks kuluks: kui laps nakatub sünnituse ajal, tekib krooniline maksakahjustus peaaegu kõigil, kui laps nakatub väikelapseeas, siis kolmandikul lastest. Imikueas manustatud B-hepatiidi vaktsiin kujundab väga pikaajalise, tõenäoliselt eluaegse immuunsuse.


69 5.5.2 Info lapsevanematele vaktsineerimise kohta Perearstikeskuse külastamine enne vaktsineerimist, vaktsiineerimispäeval ja peale vaktsineerimist A. Enne vaktsineerima minekut A.1 Võtke kaasa lapse vaktsineerimispass, et arst või õde saaks sinna õigel ajal õigeid märkmeid teha selle kohta, mis vaktsiine laps saab. Kui ta saab vaktsiini esimest korda, siis küsige tervishoiutöötaja käest talle vaktsineerimispass. Pass osutub hädavajalikuks , kui on vaja täpselt teada, milliseid vaktsiine ja millal teie laps saanud on. Infot lapse vaktsineerimise kohta on võimalik kanda ka elektroonilisse registrisse. A.2 Olge valmis vastama küsimustele allergiate, immuunsüsteemi probleemide või varasemate vaktsineerimiste kohta. B. Vaktsineerimispäeval B.1 Teie perearst või pereõde küsib teilt küsimusi (või annab täitmiseks väikese küsimustiku), et teha kindlaks, kas teie laps on terve ja võib saada plaanitud vaktsiine. Kui teie lapsel on palavik, peaksite olema valmis vaktsineerimise edasilükkamiseks, kuni ta paraneb. B.2 Teie perearst ja pereõde annavad teile meelsasti informatsiooni iga vaktsiini kohta, mida teie lapsele manustatakse peale selle selgitavad nad vaktsineerimise hüvesid ja võimalikke kõrvaltoimeid. Küsi julgelt alati, kui soovid täiendavat informatsiooni! B.3 Teie perearst ja pereõde soovitavad, kuidas hoida last nii, et vaktsineerimine oleks talle võimalikult turvaline.


70 B.4 Mitmed arstid soovivad last pärast vaktsineerimist umbes 15–20 minutit oma perearstikeskuses jälgida veendumaks, et vaktsiinile ei järgne allergilist reaktsiooni. B.5 Tehke kindlaks, et iga vaktsiin, mis teie lapsele manustatakse, pannakse kirja lapse vaktsineerimispassi ja et te olete teadlikud, millal on järgmise vaktsineerimise aeg. C. Pärast vaktsiineerimist C.1 Mõnikord on lapsel pärast vaktsineerimist käsi või jalg (süsti kohalt) veidi valulik ning võib tõusta ka väike palavik. Võite anda oma lapsele valuvaigisteid (paratsetamooli või ibuprofeeni), et alandada palavikku ja leevendada valu, mida ta pärast vaktsineerimist tunneb. Palaviku alandamiseks võiksite talle ka rohkem vedelikku anda. Samuti võib abi olla märjast ja külmast rätikust valulikul kohal. C.2 Tõsised reaktsioonid vaktsiinile tekivad väga harva. Pöörduge viivitamatult arsti poole, kui teie beebi: – nutab rohkem kui kolm tundi järjest; – tundub jõuetu ega reageeri teie tegevusele; – tekivad (palaviku)krambid; – ilmutab tõsise allergilise reaktsiooni märke (väga ebatõenäoline), sealhulgas raskused hingamisel, uimasus, kurgu paistetus, palavik, kiire südametöö, kähe hääl, raskused hingamisel; – kui te olete mures, kuna teie beebi näib tavalisest erinevana.


71 5.5.3 Informatsioon vanematele, kes keelduvad vaktsineerimisest või lükkavad seda edasi Näidisküsimused ja -vastused: vaktsineerimise edasilükkamine Lapsevanem: “Kas vaktsineerimise edasilükkamine on hea mõte?” Tervishoiutöötaja: “Vaktsineerimise edasilükkamisega te pikendate aega, millal teie laps on haigustele vastuvõtlik. Mõned haigused, nagu näiteks läkaköha, esinevad siiani üsna sageli. Vaktsineerimisega viivitamine või selle edasilükkamine ainult pikendab aega, mil lapsed on ringlevatele nakkushaiguste tekitajatele vastuvõtlikud. Vaktsineerimiskava nõuete eiramine (vaktsineerimisest keeldumine, vaktsineerimiste edasilükkamine jne) tekitab mitmeid probleeme. Imikud on selle tõttu pikema aja jooksul haigustele vastuvõtlikud. Vaktsineerimiskava on häiritud ja edaspidi on ümberkujundatud graafikus üsna keeruline leida vaktsineerimisele õiget aega. Lapse vaktsineerimise aeg on välja arvestatud selle järgi, millal lapsel on kõige suurem risk haigestuda ning millal vaktsiin kõige efektiivsemat kaitset pakub. Samuti nõuab vaktsineerimiskava muutmine perearsti lisakülastusi. Uuringud, mis mõõdavad kortisooli (stresshormooni)taset, on kindlaks teinud, et laste jaoks ei tekita kahe süsti korraga saamine rohkem stressi kui ühe süsti saamine. Seega hoopis visiidi kordade suurendamine suurendab teie lapse stressisituatsioonide arvu.”

Vaktsineerimise edasilükkamine või vaktsiinidest keeldumine – ohud ja vastutus Võttes vastu otsuse vaktsiinidest keelduda või vaktsineerimisi edasi lükata, võtate endale suure vastutuse nii oma lapse kui ka teiste inimeste tervise ees. Vaktsineerimata lapsed võivad olla riskiks inimestele, kellel on niigi suurem soodumus haigustesse nakatumiseks. Üks grupp, kellel on suurem oht nakatuda vaktsiinvälditavatesse haigustesse, on imikud, kes pole vaktsineerimiseks veel piisavalt


72 vanad. Näiteks leetrite vaktsiini ei soovitata lastele, kes on nooremad kui 9 kuud. Teise kõrge haigestumisriskiga gruppi kuuluvad inimesed, kelle immuunsüsteem on nõrgem muude varem põetud haiguste tõttu, ja need, kes võtavad teatud ravimeid (näiteks osad vähihaiged, immuunsüsteemi haiguste põdejad või doonororgani saajad).

Palun järgige neid juhiseid, et kaitsta oma last, perekonda ja teisi • Hoidke vaktsineerimispass kohas, kust selle kergelt leiate, nii saate suurema vaevata kiiresti öelda, milliseid vaktsiine te laps on saanud ning milliseid ta veel saanud ei ole. • Iga kord, kui teie laps on haige ning te helistate arstile, kutsute kiirabi, külastate erakorralise meditsiini osakonda või arsti ükskõik millises kliinikus, peate te meditsiinipersonali teavitama kui teie laps ei ole saanud kõiki vaktsiine, mis tema vanuses lastele peaks olema teostatud. Teie last raviv arst saab sellisel juhul arvestada, et teie lapsel võib olla mõni vaktsiinvälditav haigus, nagu leetrid, mumps, läkaköha või difteeria. Kõik need haigused on tänaseni olemas ning arst vajab kogu infot, et ta pimesi neid haigusi ei välistaks. Kui teie laps on tõesti nakatunud mõnda vaktsiinvälditavasse haigusesse, peab haigla personal seda kindlasti teadma, et nad saaksid koheselt kasutusele võtta vajalikud abinõud, nagu näiteks lapse isoleerimine, vältimaks haiguse levimist teistele ohustatud inimestele. • Informeerige oma lapse kooli, lastehoiuasutust ja teisi tema eest hoolitsejaid tema vaktsineerimiste kohta. Pidage meeles, et vaktsineerimata lapsed võivad saada nakkuse ka inimestelt, kelle puhul haigusnähud ei avaldu (ei paista välja).


73 Teil ei ole võimalik aru saada, kes on nakkusohtlik. Kui teid ümbritsevas kogukonnas on liikvel vaktsiinvälditavaid haiguseid, ei ole veel ehk hilja oma last vaktsineerida. Uurige täpsemalt oma perearstilt. Kui teie kogukonnas on registreeritud mõned vaktsiinvälditava haiguse juhud (mõnikord piisab ka ainult ühest juhtumist), siis võidakse teilt paluda, et te oma lapse koolist, lastehoiust või mõnest muust korraldatud tegevusest (nt spordiringist) teatud perioodil eemal hoiaksite. Teie kool või muu lastekollektiiv annab teada, millal on ohutu laps jälle teiste juurde lubada. Olge valmis hoidma oma last kodus mitme päeva või isegi nädalate jooksul.

Kui te teate, et teie laps on kokkupuutunud haigustega, mille vastu teda ei ole vaktsineeritud, kuid mis on vaktsiinidega ennetatavad, siis: • Tehke endale selgeks haiguse varased sümptomid. • Varajaste sümptomite ilmnemisel otsige kohe arstiabi. • VÄGA TÄHTIS: andke oma arstidele, meditsiinilisele personalile ja kiirabile teada, et teie laps ei ole graafikujärgselt vaktsineeritud, enne kui nad astuvad kontakti teie, teie pereliikme või haige lapsega. Nad peavad teadma, et teie lapsel võib olla mõni vaktsiinvälditav haigus, et nad saaksid teda võimalikult kiiresti ja õigete vahenditega ravima hakata. Samuti saab meditsiiniline personal tarvitusele võtta ettevaatusabinõud, et haigus ei kanduks edasi teistele kaitseta inimestele – selleks peavad nad teadma, millise haigusega võib tegu olla. • Järgige soovitusi oma haigestunud lapse isoleerimiseks teistest inimestest, kaasaarvatud pereliikmed. Eriti peaksite aga jälgima seda väikelaste ja nõrgenenud immuunsüsteemiga inimeste puhul.


74 • Olge teadlik, et mõnede vaktsiinvälditavate haiguste puhul on olemas ravimeid ka neile, kellel seda haigust veel ei ole, kuid kes on haiguskandjaga kokku puutunud. • Küsige tervishoiutöötajalt, millised on erinevad moodused, kuidas saate kaitsta oma peret, lapsi ja kõiki teisi, kes võivad teie lapsega kokku puutuda. Olge valmis, et teie perega võib ühendust võtta ka mõne riikliku institutsiooni esindaja, kui teatakse, et teie kogukonnas on haiguspuhanguid.

Kui te reisite koos oma lapsega: • Vaadake üle Maailma Terviserganisatsiooni reisimisalane infoleht (www.who.int/topics/travel) või Terviseameti veebil olev vastav infoleht (www.terviseamet.ee/nakkushaigused/ reisimine-ja-tervis/soovitused.html), et enne reisile minekut teaksite, mis vaktsiine kindlates piirkondades haiguste kaitseks vaja on. Haigused, mille vastu vaktsiinid kaitsevad, on mõnes riigis üsna tavalised. • Kui te teate, et teil või teie lapsel on mõni vaktsiinvälditav haigus, püüdke hoiduda selle levitamisest teistele inimestele. Ärge võtke ette reise kui olete haige, sest nii kannate nakkust edasi, olgu see siis lennukis, rongis või bussis. Kuni arst ei ole teile öelnud, et teie või teie laps ei ole enam nakkusohtlik, peaksite jääma paigale. Mõningatel juhtudel võivad tervishoiuspetsialistid tõkestada teie reisimist, kuna olete võimalikud haiguskandjad.

Kontrollige omaenda vaktsineeritust: • Veenduge, et olete ise vaktsineeritud. Kui te ei ole vaktsineeritud, võite sellega ohtu seada oma lapse.


75 5.5.4 Vaktsineerimisest keeldumise vorm Kõiki lapsevanemaid ja patsiente peaks teavitama vaktsineerimise headest külgedest ja riskidest. Hoolimata tervishoiutöötajate parimatest püüdlustest vaktsiinide tähtsuse ja turvalisuse selgitamisel, on ikkagi mõned perekonnad, kes keelduvad oma laste vaktsineerimisest. Kogu vestlus vanematega, kes keelduvad ühest või enamast soovitatud vaktsiinist, tuleks dokumenteerida ning kinnitada, et te olete neile vajalikku informatsiooni pakkunud. Lase lapsevanematel kirjutada alla vaktsiinidest loobumise vormile ning hoia seda vormi patsiendi tervisekaardis. Igal järgneval kohtumisel tõstata uuesti tegemata jäänud vaktsiinide teema, korda üle vaktsineerimise eelised ning head küljed ning tuleta lapsevanemale meelde ohte, mis kaasnevad lapse vaktsineerimata jätmisega. Allolevat vormi võid kasutada kui näidist, et selle alusel luua endale sobivaim, võid seda muuta ja paljundada nii, kuidas soovid.

Vaktsineerimisest keeldumise avaldus Lapse nimi: Lapse isikukood: Lapsevanema/eestkostja nimi: Minu lapse tervise eest hoolitsev perearst on soovitanud talle (lapse nimi üleval) järgnevaid vaktsiine: Soovitatud 

B-hepatiidi vaktsiin

 Difteeria, teetanuse, läkaköha (DTaP or Tdap) vaktsiin

Keeldun 


76 Soovitatud 

Keeldun

Haemophilus influenzae tüüp b (Hib) vaktsiin

 Tuberkuloosivaktsiin

 

Inaktiveeritud poliomüeliidi (IPV) vaktsiin

Leetrite, punetiste ja mumpsi (MMR) vaktsiin

Rotaviiruse vaktsiin

Mul on olnud võimalus arutada vaktsineerimisi oma lapse perearsti või pereõe või kooli tervishoiutöötajaga, kes on vastanud kõikidele küsimustele, mis mul vaktsiinide kohta tekkinud on. Ma mõistan järgnevat: • soovitatud vaktsiinide eesmärk ja vajadus; • soovitatud vaktsiinide ohud ja kasutegurid; • kui mu last ei vaktsineerita meditsiiniliselt aktsepteeritud graafiku alusel, võivad tagajärgedeks olla: − needsamad haigused, mida vaktsiinid peaksid ennetama. Nende haiguste tulemused võivad olla mõned järgnevatest: erinevat tüüpi vähivormid, kopsupõletik, hospitaliseerimist nõudvad kõrvalmõjud, surm, ajukahjustus, halvatus, meningiit, krambid ja kuulmise kaotus. Teised rasked pikaajalised ja vaktsiinidega ennetatavat haigused võivad samuti mu last tabada; − haiguste edasikandumine teistele inimestele; − pean oma lapse koolist või lasteaiast haiguspuhangute ajaks ära võtma;


77 − lapse haigestumisel mistahes haigusesse pean alati teada andma, et mu last ei ole riikliku vaktsineerimiskalendri kohaselt vaktsineeritud; • minu lapse vaktsineerija soovitas manustada vaktsiine vastavalt Eestis kehtivale immuniseerimiskavale. Arvestades kõike eeltoodut olen ma siiski otsustanud sel korral oma lapsele soovitatud vaktsiinidest keelduda. Ma tean, et lapse vaktsineerimata jätmine võib seada ohtu peale tema enda ka kõik teised, kellega ta kokku puutub. Ma tean ka, et võin igal ajal ühendust võtta oma lapse tervishoiutöötajaga ning alati mõelda ümber vaktsineerimise kasuks. Ma kinnitan, et olen selle dokumendi otsast lõpuni läbi lugenud ning saan sellest aru. Lapsevanema/hooldaja allkiri: Kuupäev: Tunnistaja: Kuupäev: Mul oli võimalus arutleda oma otsuse üle laps vaktsineerimata jätta ning ma olen otsustanud siiski soovitatud vaktsiine mitte kasutada.

Lapsevanema allkiri ____________________ Kuupäev __________


“Tervishoiutöötajate kohus on pakkuda lapsevanematele tasakaalus ja tõenduspõhist informatsiooni, mis aitab neil vaktsineerimisega seotud otsuseid vastu võtta.” Dr Marc Sprenger, ECDC peadirektor


79

6

osa

Korduma kippuvad k체simused lapsevanematega vaktsineerimisest r채채kimisel 6.1

Autism.

6.2

Vaktsiinide rohkus.

6.3

Vaktsiinide koostisosad.


80 6.1 Autism Mõned lapsevanemad muretsevad, et nende lapse autismi võib olla põhjustanud vaktsiin. Nende mure aluseks on kaks võimalikku tegurit: leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiin (MMR) ja säilitusainet tiomersaali sisaldanud vaktsiinid. K: Mis on autismi sümptomid? V: Autismi sümptomid ilmnevad tavaliselt esimestel eluaastatel. Autistlikel lastel võib esineda raskusi vanemate, õdede-vendade ja teiste inimestega suhtlemisel, neil võib olla keeruline kohaneda elumuutustega ning nad vajavad pidevat ja tugevat rutiini. Neil on korduvad käitumismustrid, nagu näiteks käte raputamine või kiigutamine, nad võivad olla ebatavaliselt haaratud teatud tegevusest või mänguasjadest ning sageli on nad ülitundlikud erinevate häälte ja helide suhtes. Autismispektrihäired varieeruvad tüübi ja tunnuste raskusastmete järgi, seega kaks autistlikku last ei pruugi olla sugugi üksteisele sarnased. K: Mis põhjustab autismi? V: Kindlat põhjust või põhjuseid, mis autismi tekitaksid, pole teada.

Üks on aga kindel: autismispektrihäired on tugevalt geenides. Uurijad on selle välja selgitanud kaksikuid uurides. Nad leidsid, et kui ühel identsetest kaksikutest on autism, siis tõenäosus, et ka teine on autistlik, on enam kui 90%. Kui aga ühel kahemunakaksikutest on autism, siis tõenäosus, et ka teine kaksik on autistlik, väiksem kui 10%. Kuna identsed kaksikud omavad identseid geene ja kahemunakaksikud mitte, tõestavad need uurimused autismi geneetilist päritolu.


81 Hiljuti on uurijad avastanud mõned kindlad geenid, mis autismi põhjustavad. Mõned lapsevanemad juurdlevad, kas keskkonnategurid – kõik peale geneetiliste faktorite – võivad põhjustada autismi. See on võimalik. Näiteks on uurjad leidnud, et talidomiid, rahusti, võib põhjustada lapsel autismi, kui ema tarvitab seda varases rasedusjärgus. Samuti on leitud, et kui rase naine on nakatunud punetistesse raseduse esimestel kuudel, on tema lapsel suurem tõenäosus sündida autismispektri häirega. K: Kas MMR vaktsiin põhjustab autismi? V: Ei.

1998. aastal püstitas Briti uurija nimega Andrew Wakefield hüpoteesi, et MMR vaktsiin võib põhjustada autismi. Meditsiiniajakirjas The Lancet ilmusid ta lood kaheksast lapsest, kellel ilmnesid autism ja seedehäired kohe varsti pärast MMR vaktsiini saamist. Et kindlaks teha, kas Wakefieldi kahtlus on õige, korraldasid teadlaseid uuringuid, kus võrdlesid sadu tuhandeid MMR vaktsiini saanud lapsi lastega, kes olid vaktsineerimata. Nad leidsid, et risk autismi tekkeks oli mõlemas grupis ühesuurune – MMR vaktsiin ei põhjustanud autismi ning uurija oli esitanud valesti tõlgendatud andmeid.

K: Kas tiomersaal põhjustab autismi? V: Ei. Mitmed uuringud on näidanud, et vaktsiinid, mis sisaldavad tiomersaali, ei põhjusta autismi. Tiomersaal on elavhõbedat sisaldav säilitusaine, mida kasutati vaktsiinides, et ennetada nende saastumist.

1999. aastal tegid mitmed arstide erialaühendused USAs ettepaneku eemaldada ettevaatusabinõuna vaktsiinidest


82 tiomersaal. Kahjuks hirmutas selline järsk tiomersaali eedaldamine peaaegu kõikidest vaktsiinidest (välja arvatud mõnest mitmeannuselisest preparaadist) väga paljusid lapsevanemaid. Ka arstid olid soovitusest segaduses. Alates tiomersaali eemaldamisest on viidud läbi mitmeid uurimusi, et välja selgitada, kas tiomersaal põhjustab autismi. Sadu tuhandeid lapsi, kes on saanud tiomersaali sisaldavaid vaktsiine võrreldi lastega, kes said samu vaktsiine ilma tiomersaalita. Tulemused olid selged: autismi risk oli mõlemas grupis ühesuurune.

Eestis on ainuke tiomersaali sisaldav vaktsiin difteeriateetanuse DT-vaktsiin, mida kasutatakse vaid neil juhtudel, kui lapsevanem keeldub või mingitel põhjustel ei saa last vaktsineerida läkaköha vastu, see tähendab, et last ei saa vaktsineerida vaktsineerimiskalendris oleva difteeriateetanuse-läkaköha-polio ja Hib liitvaktsiiniga. Sel juhul tehakse lapsele ühe süsti asemel mitu süsti erinevate vaktsiinidega ja neist üks on mitmeannuseline DT-vaktsiin.

Mitte ükski teine Eesis kasutatav vaktsiin tiomersaali ei sisalda.

6.2 Vaktsiinide rohkus Paljud lapsevanemad kahtlevad, kas lastele on ikka ohutu nii palju vaktsiine manustada, kuna nende lapsed võivad saada kuni 10 süsti selleks ajaks, kui nad on kaheaastased. K: Kas lapsed saavad liiga palju vaktsiine liiga vara? V: Vastsündinute ja imikute immuunsüsteem tegeleb nagunii korraga väga paljude väljakutsetega.


83

Emaüsk on bakterite- ja viirustevaba, aga kohe pärast sündi satub lapse immuunsüsteem kokkupuutesse väga paljude erinevate antigeenidega. Vastsündinu organism on selleks valmis. Näiteks hakkavad sünnihetkest alates tuhanded bakterid elama lapse nahal, soolestikus ja muudel limaskestadel. Kiire immuunvastusega tagatakse, et need bakterid ei pääse vereringesse ega põhjusta tõsiseid haigusi. Tegelikult on beebid võimelised miljonite erinevate viiruste ja bakteritega võitlema, sest neil on kehas ringlemas miljoneid immuunrakke. Sellest tulenevalt võime öelda, et vaktsiinid, mida lastele esimese kahe aasta jooksul manustatakse, mõjuvad nende kehadele kui veepiisad ookeanile. Laste immuunsüsteem saab vaktsiinidega väga edukalt hakkama, nagu ka teiste antigeenidega, millega vältimatult igapäev kokku puututakse.


84 6.3

Vaktsiinide koostisosad

Mõned lapsevanemad on mures vaktsiinide koostisosade,eriti alumiiniumi, elavhõbeda ja antibiootikumide pärast. Sellegi poolest võivad lapsevanemad olla kindlad, et kõik vaktsiinide koostisosad on vajalikud ning abiainete kogused vaktsiinides on väga väikesed. Vaktsiini koostisosad

Funktsioon

Säilitusained

Ennetavad saastumist bakterite või seentega (näiteks: fenool, fenoksüetanool, tiomersaal [vaata lõiku tiomersaali ja elavhõbeda kohta]).

Adjuvandid

Stimuleerivad antikehade teket haiguste tõrjeks ja aitavad teisi vaktsiini komponente nende toimes. Näiteks võidakse adjuvante lisada aitamaks indutseerida varasemat, tugevamat või püsivamat immuunvastust (näiteks: alumiiniumi soolad, alumiiniumhüdroksiid, alumiiniumfosfaat, kaaliumalumiiniumsulfaat [maarjas]).

Lisaained

Säilitavad vaktsiini stabiilsuse ebasoodsates tingimustes, näiteks kuiv-külmutus, kuumus, valgus, happelisus ja niiskus. Aitavad ennetada imuunogeenide kleepumist viaali seintele (näiteks suhkrud [glükoos, laktoos], aminohapped [glütsiin, glutamiinhappe naatriumi sool], ja proteiinid [želatiin, inimese seerumi albumiin]).

Inaktiveerivad ained

Eraldavad patogeeni immunogeensuse virulentsusest, eemaldades bakteriaalsete toksiinide kahjulikud toimed või kõrvaldades viiruste replitseerumisvõime (formaldehüüd, beetapropiolaktaan, glutaaraldehüüd).

Antibiootikumid

Väldivad bakteriaalset saastumist vaktsiini tootmisprotsessi käigus (näiteks: neomütsiin, polümüksiin).

Rakuline jääkmaterjal

Munavalgud – leitud jääkkogustena vaktsiinides, mis on toodetud kanamunades (gripivaktsiin, kollapalaviku vaktsiin) või paljundatud kanaembrüotes (MMR vaktsiin). Pärmivalgud – leitud jääkkogustena hepatiit B vaktsiinis, mida toodetakse transfekteerides pärmseene rakke geeniga, mis kodeerivad hepatiit B pinnaantigeeni.


85 K: Miks oli vaktsiinides elavhõbedat? V: Elavhõbedat kasutati säilitusainena eelkõige mitmeannuselistes preparaatides.

Säilitusained hoiavad ära vaktsiini kokkupuute bakteritega. 20. sajandi alguses olid enamik vaktsiine pakendatud pudelikestesse , mis sisaldasid mitut doosi. Tollased arstid ja pereõed võtsid anumast vajaliku doosi ning panid vaktsiinianuma tagasi külmikusse. Kahjuks sattusid mõnel juhul bakterid viaali ning tekitasid süstikoha mädanikke või vereringeinfektsioone, mis mõnikord lõppesid surmaga. Säilitusaine, mis lisati vaktsiinide koostisesse möödunud sajandi 30. aastatel, lahendas selle probleemi.

Kõige levinum säilitusaine oli tiomersaal, elavhõbedat sisaldav ühend. Mida rohkem vaktsiine tehti, seda suuremaid tiomersaali koguseid lapsed said. 1990. aastate lõpus nõudsid Ameerika Lastearstide akadeemia ning Rahvatervise teenistus, et elavhõbe vaktsiinidest eemaldataks. See pidi tegema “turvalise vaktsiini turvalisemaks”. Ühtegi tõendit, mis väidaks, et tiomersaal oleks kahjulik, ei olnud, sooviti lihtsalt olla ettevaatlik . Kahjuks muutis nende ettevaatus lapsevanemad väga ärevaks ja nad hakkasid kahtlustama, et vaktsiinides sisalduv elavhõbe võib põhjustada märkamatuid autismi või elavhõbedamürgituse ilminguid. Neist muredest tingituna tegid teadlased palju uuringuid, mis kõik näitasid, et varasemalt lastele vaktsiinidega annustatud elavhõbedakogus ei saa kahju põhjustada.

Veel enamgi – kuna elavhõbe on looduses esinev element, mida leidub nii maakoores, mullas kui ka vees, siis puutume me kõik sellega väikeses koguses kokku. Muuseas, vastsündinu, keda toidetakse vaid rinnapiimaga, neelab alla aasta jooksul kaks korda rohkem elavhõbedat, kui seda oli tollastes vaktsiinides.


86 K: Kas vaktsiinides on abiaineid? V: Mitmed vaktsiinid sisaldavad väikeseid koguseid antibiootikume.

Antibiootikume kasutatakse vaktsiini tootmise ajal vältimaks saastumist bakterite või seentega. Vähene kogus antibiootikume on ka praegustes vaktsiinides. Ometi ei ole vaktsiinides sisalduvad antibiootikumid (neomütsiin või polümüksiin) need, mida lastele harilikult antakse. Seega lapsed, kellel on allergiad tuntumate antibiootikumide suhtes (nagu penitsilliin, amoksitsilliin), võivad siiski vaktsiine saada.

K: Miks on vaktsiinides alumiiniumi? V: Alumiiniumit kasutatakse vaktsiinides adjuvandina.

Adjuvandid suurendavad immuunsüsteemi vastuvõtlikkust, aidates väiksematel kogustel ja väiksemal hulgal kordusdoosidel mõjuda. Adjuvante, täpsemalt alumiiniumisoolasid kasutati esimest korda vaktsiinides USAs 1930. aastatel. Mõned inimesed tunnevad huvi, kas alumiinium vaktsiinides on ohtlik. Faktid on rahustavad.

Esmalt, alumiinium on meid ümbritsevas keskkonnas kogu aeg olemas: õhus, mida hingame, vees, mida joome ning toidus, mida sööme, on alati alumiiniumi. Teiseks, alumiinumi kogus vaktsiinides on väga väike. Näiteks elu esimese kuue kuu jooksul saab laps 4 milligrammi alumiiniumi juhul, kui talle manustatakse kõik soovitatud vaktsiinid. Sellesama kuue kuu jooksul saab ta aga 10 milligrammi alumiiniumi emapiimast; kui last toidetakse piimaseguga, siis 40 milligrammi, ning kui piimasegu on tehtud sojabaasil, siis koguni 120 milligrammi.


87 K: Miks on vaktsiinides formaldehüüdi? V: Formaldehüüde kasutatakse mõnede vaktsiinide tootmisprotsessis viiruste inaktiveerimiseks (lastehalvatus ja A-hepatiit) või bakteriaalsete mürkide inaktiveerimiseks (difteeria ja teetanus). Kuigi enamik formaldehüüde puhastatakse välja, siis väike kogus ikkagi säilib. Tähtis on mõista, et formaldehüüd on valgu ja DNA sünteesi kõrvalprodukt, seega seda leidub meie vereringes pidevalt, küll väga väikestes kogustes. Siiski on veres leiduva formaldehüüdi kogus kümme korda suurem kui ükskõik millises vaktsiinis. K: Kas vaktsiinide koostisosad põhjustavad allergiat? V: Allergiat võivad põhjustada munavalgud, antibiootikumid ja pärmirakud, mis on samuti mõnede vaktsiinide koostises.

Kuna gripi ja kollapalaviku vaktsiinid kasvatatakse munades, on lõpp-produkti koostises munavalke, mis harva põhjustavad allergilisi reaktsioone inimestel, kes on muna vastu allergilised. Munaallergiaga inimesed võivad vaktsiini saada vaid eritingimustel ning seda korrektse meditsiinilise järelvalve all.

Selleks, et vältida vaktsiini kokkupuudet bakteritega, kasutatakse vaktsiinides antibiootikume. Inimesed ei ole tavaliselt allergilised nendele antibiootikumidele, mida vaktsiinides kaustatakse (neomütsiin, polümüksiin).

Mõned viirusvaktsiinid on toodetud pagaripärmi rakkude abil (B-hepatiidi vaktsiin ja papilloomiviiruse vaktsiin (Gardasil, Eestis Silgard)). Kuigi vaktsiin puhastatakse pärmirakkudest, võib sinna jääda siiski 1 kuni 5 miljondikku grammi pagaripärmi. Hea uudis on see, et inimesed, kes on allergilised saiatoodetele, ei ole allergilised pärmile – seega on risk pärmiallergiale vaid teoreetiline.


7

osa

Internetilehek체ljed 7.1 Lood. 7.2

Nimekiri t천enditel p천hinevatel informatsiooni pakkuvatel (valitud) allikatel vaktsiinide ja immuniseerimise kohta.


90 7.1 Lood a. Video-avaldused Nastasia lugu – ECDC/Euronews Nastasia on läbi teinud imelise paranemise. Alles aasta tagasi oli ta koomas pärast leetritesse nakatumist. See 16-aastane tüdruk, kes elab Prantsusmaal Valences, hakkas ühtäkki kurtma kurguvalu , tema kehale ilmusid punased täpid ning tal tõusis kõrge palavik. Pärast nädalast 41-kraadise palavikuga võitlemist suunati ta rhaiglasse ning tal diagnoositi leetrid. www.euronews.com/2012/03/26/eliminating-measles-personal-stories/


91 Saa pildist aru – CDC video Pärast rääkimist mitmete lapsevanematega üle kogu riigi, pani CDC kokku järgmise väikese video, et aidata vastata laste vaktsineerimisega kaasnevatele küsimustele. www.cdc.gov/CDCTV/GetThePicture


92 Mumps – NHS video Viimastel aastatel oleme õpilaste seas näinud üsna palju mumpsihaigusjuhte. 2011. aastal haigestus Inglismaal 10 396 inimest. Koolilõpetajad ja teised noorukid peaksid olema teadlikumad sellest, mille vastu neid vaktsineeritud on. Dr Rupal Shah tutvustab videos mumpsi sümptomeid ning selgitab, kuidas seda ravida. Samuti rõhutab ta vaktsineerimise olulisust. www.nhs.uk/Planners/vaccinations/Pages/Mumpsalert.aspx


93 Racheli lugu – NHS video Racheli tütar Lola haigestus kolmeaastasena leetritesse. Selles videos kirjeldab Rachel Lola sümptomeid, seda, kuidas tal leetrid diagnoositi ning millist ravi ta sai. www.nhs.uk/Video/Pages/measles-rachel.aspx

b. Kirjalikud avaldused Charlotte’i lugu – NHS Charlotte Sangeri kaheaastane tütar Harriet sai MMR vaktsiini 2008. aastal. Charlotte, 32-aastane kirjanik ja toimetaja NHSis, jagab mõtteid ja tundeid, mis teda sel ajal valdasid. Harriet oli saanud juba viisikvaktsiini ja meningiidi vaktsiini, kui ta oli alles kaheaastane. Nende vaktsiinide saamine oli justkui automaatne samm, mille peale ma palju ei mõelnud. Kui aga saabus tema esimene sünnipäev ja sellega ka aeg saada MMR-i süst, tundsin ma, et pea käib ringi. Sama tundsid ka paljud mu sõbrad, kelle lapsed olid sama vanad. Selleks ajaks olid küll kõik 1990. aastatel levinud hirmujutud sellest, et MMR vaktsiin põhjustab autismi, ümber lükatud ja loogiline pool minust tunnistas, et vaktsiinid on turvalised ja toovad


94 palju kasu, aga emana tiirlesid mu peas siiski mõned kahtlused. Ma tean, et mu mõtetel ei olnud meditsiinilist alust, aga olin siiski väga ettevaatlik jätkamise osas. Otsus, kas Harriet saab MMR süsti või mitte, oli ju minu õlgadel ning ma tundsin väga suurt vastutust, et leida see kõige õigem teguviis. Üks mu sõber oli uurinud, kuidas saaks leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiine eraldi süstidena manustada, aga ta lisas ka, et see on kallis ning tähendaks erakliinikusse sõitmist, pealegi tuleks kahe MMR süsti asemel teha kuus süsti. See ja fakt, et ma teadsin, et üksikud süstid ei oleks olnud turvalisemad kui kõik koos, välistas selle võimaluse. Ma proovisin ka ise natuke uurida vaktsiinide positiivseid ja negatiivseid külgi. See minu väike uurimus kinnitas, et MMR-vaktsiin on ohutu ning sellel puuduvad igasugused seosed autismiga. Ma rääkisin ka oma arstist sõbraga ning siis veel ühe pereõega Nad mõlemad rahustasid mind MMR vaktsiini osas ning kinnitasid, et sellest saadavad hüved kaaluvad üles kõik vaktsiinide võimalikud kõrvalmõjud. Põhjus, miks ma lõpuks Harrietiga MMRi vaktsineerimisele läksin, oli see, et ma ei tahtnud, et ta nakatuks mumpsi või leetritesse või punetistesse. Ma tean, et need haigused võivad olla lapsele väga rasked ja põhjustada eluaegseid tüsistusi. Kui olin otsustanud minna vaktsineerimistega edasi, ei vaadanud ma enam kordagi tagasi. Tõenäoliselt hoidsin Harrietil paar päeva pärast vaktsineerimist rohkem silma peal, aga midagi erilist ei märganud ning unustasin selle peagi. Hiljutise leetrite haiguspuhangute tõusu taustal oli mul väga hea meel, et Harriet sai oma MMR vaktsiini õigel ajal ja ta on selle haiguse eest kaitstud. Kindlasti lähen temaga ka teist vaktsiinisüsti saama. Allikas: www.immunize.org/catg.d/p4060.pdf Augustis 2012.


95 7.2 Mõned usaldusväärsed infoallikad vaktsineerimise kohta Terviseameti koduleht: www.terviseamet.ee Sotsiaalministeerium: www.sm.ee Ravimiamet: www.sam.ee Eesti Infektsioonhaiguste Seltsi veebileht: www.vaktsiin.ee Terviseameti poolt loodud veebileht: www.vaktsineeri.ee 100 lehekülge immuniseerimise kohta, mis põhinevad teaduslikel andmetel: onlinenursepractitionerprograms.com/vaccineimmunization/#general Otsige materjalide leidmisel abi Fondist Tervis Internetis7 (www.hon.ch) ja WHO poolt heaks kiidetud kodulehekülgede seast: www.who.int/immunization_safety/safety_quality/approved_vaccine_safety_websites/en/ „Vaktsiinisüstist on abi“ Sotsiaalministeerium 2010 www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Kasulikku/Nakkushaigused/vaktsiinisustistonabi.pdf „Vaktsiinid ja vaktsineerimine.Vaktsineerija käsiraamat“ Kuulo Kutsar. Tallinn 2013 www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Nakkushaigused/meedikutele/Raamat_VaktsiinidJaVaktsineerimine.pdf „Saatuslikud valikud“ Paul A. Offit, Eesti Loodusfoto 2012 Fond Tervis Internetis (Healt On Net) propageerib ja suunab inimestele usaldusväärset allikmaterjali, mida on võimalik internetist leida. See MTÜ loodi juba 1995. aastal, internetilehekülg kuulub ÜRO alla. Juba 15 aastat on koduleht keskendunud kodanikele tervishoiu alase info jagamisele ning seisnud hea selle eest, et jagatav info vastaks kõigile eetilistele standartitele.

7


97 Lisa 1 Metoodika ja lähenemisviis • ECDC kommunikatsiooniteemalise materjali “Let’s talk about protection” tõlge ja kohandamine Eesti oludest ja tervishoiu vajadustest lähtuvalt. • Fookusgrupi läbiviimine tervishoiutöötajate seas. • ECDC poolt ettevalmistatud küsimustiku põhjal tagasiside kogumine lapsevanematelt. • Materjali kohandamine ja toimetamine vastavalt saadud tagasisidele.

Toimetuskolleegium: Marje Oona – perearst Iris Koort – perearst Katrin Poom – pereõde Kadri Ridaste – pereõde Valentina Hazinskaja – SA Tallinna Koolitervishoid, õendusjuht Natalja Pasieko – SA Tallinna Koolitervishoid, kooliõde Katrin Kiisk – Ravimiameti peadirektori asetäitja Kuulo Kutsar – Terviseameti epidemioloogianõunik Irina Filippova – Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Iiris Saluri – Terviseameti avalike suhete juht Ülla-Karin Nurm – Nakkushaiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) vanemekspert


98 Viited: ECDC poolt koostatud originaalmaterjal: http://ecdc.europa.eu/en/healthtopics/immunisation/ comms-aid/Pages/protection.aspx


Räägime laste vaktsineerimisest  

Kommunikatsioonijuhis tervishoiutöötajatele. ECDC ja Terviseamet