Page 1

Kollektiivsed töösuhted Sissejuhatus


Ajalugu • Ametiühingud - ‘A trade union … is a continuous association of wage earners for the purpose of maintaining or improving the conditions of their employment’ (Webb & Webb 1894) – Keelatud kuni 19. sajandini – Gildide järeltulijad – tööjõupakkumise kontroll koolituse reguleerimise abil – Laialdast töötajaskond hõlmavad – tööjõupakkumise kontroll võimalikult laialdase töötajaskonna hõlmamise abil

• Alternatiivsed töötajate esindusvormid – – – – –

20. sajandi alguses Sotsiaalse rahu tagamine Ametiühingute tekke vältimine Moodsad personalijuhtimise meetodid Kapitalistliku korra säilitamine


Kollektiivsed töösuhted puudutavad väheseid

5,8

0%

94,2

20%

40% Kollektiivleping

Allikas: Statistikaamet on-line andmebaas

60%

80%

Kollektiivlepingut ei ole

100%


Tööandjate gruppides on olukord erinev 250 ja enam töötajat

39,1

50-249 töötajat 10-49 töötajt

60,9

12,6

87,4

6,4

93,6

Riigi- ja KOV asutused

15,3

84,7

MTÜ-d ja SA-d

16,1

83,9

Äriühingud 4,2 0%

95,8 20%

Kollektiivleping

Allikas: Statistikaamet on-line andmebaas

40%

60%

Ei ole kollektiivlepingut

80%

100%


TÜÜtajatest laieneb kollektiivleping ligi kolmandikule

32,7

0%

20%

61,9

40%

Kollektiivleping

Allikas: Statistikaamet on-line andmebaas

60% Ei ole kollektiivlepingut

5,4

80% Ei tea

100%


Ametiühingutes on töötajaid ligi kümnendik 18 16 14 12 10 8 6 4 2 0 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 I 2009 II 2009 2009 III IV

Allikas: Eesti Tööjõu-uuring, autori arvutused


Ametiühingu mitu nägu • Monopoolne jõud – Palkade tõstmine konkurentsitasemest kõrgemale – Kogutoodangu vähenemine streikide tõttu

– Ametiühingu eesmärk on ainult lisandväärtuse ümberjagamine Allikas: Freeman, Medoff 1979

• Töötajate hääl – Väiksem tööjõu voolavus – Tootmise efektiivsuse tõstmine – Moraali ja koostöö suurendamine

– Töötaja valik: lahkumine või “hääl” – “Hääl” avalik hüvis


Töötajate kaasamine ja kollektiivsed töösuhted Kaudne kaasamine

Probleemilahendus

Läbirääkimised

Ühised eesmärgid

Lahknevad eesmärgid

Informeerimine

Vetoõigus

Ettepanekute tegemine

Kaasotsustamisõigus

Konsulteerimine

Kollektiivsed läbirääkimised

Allikas: Terry 1999, Kallaste ja Jaakson 2005 vahendusel


Töötajate kaasamisel on erinevad vormid Töötajate mõju otsusele Enne otsustamist ei anta infot, infot jagatakse pärast otsuste tegemist Töötajaid informeeritakse enne otsuse langetamist Enne otsuse tegemist küsitakse töötajate arvamust Otsuse tegemisel võetakse arvesse töötajate arvamust. Ei ole kohustust teha nii nagu töötajad tahavad, kuid sel juhul põhjendatakse töötajatele, miks nende arvamusega ei arvestatud. Töötajatel on vetoõigus otsusele Otsuse langetavad töötajad Allikas: Kallaste ja Jaakson 2005 vahendusel

Kaasamise vorm Informeerimine

Konsulteerimine

Kaasotsustamine


Õiguslik raamistik • Kollektiivlepingu seadus (RTI 1993, 20, 353) • Kollektiivse töötüli lahendamise seadus (RTI 1993, 26, 442) • Ametiühingute seadus (RTI 2000, 57, 372) • Töötajate usaldusisiku seadus (RTI, 2007, 2, 6) • Riikliku lepitaja põhimäärus • Kollektiivse töötüli lepitaja põhimäärus (RTI, 1994, 3, 19)


Kollektiivlepingud • Kollektiivleping – töösuhete kollektiivne reguleerimine • Osapooled: – Tööandja – töötajate ühing või liit, volitatud isik – Tööandjate (omavalitusüksuste) ühing või liit – töötajate ühing või liit – Tööandjate keskliit - töötajate keskliit - (Valitsus)

• Survemehhanism – Streik


Kaasamine • Kohustuslik informeerimine ja konsulteerimine • Informeerimine õigeaegselt info jagamine • Konsulteerimine töötajatelt arvamuse küsimine ja vastuste andmine – dialoog • Teemad: – Tööandja struktuur ja koosseis – Töökorraldus – Töölepingulised suhted – Majandusaasta aruanne (ainult informeerimine)

Kollektiivsed töösuhted - 1 ümarlaud  

Sissejuhatus kollektiivsete töösuhete ümarlaudadele.

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you