Page 1

porikuu

2014

Pelgulinna oma leht. Pausidega aastast 1993.

Kohtume Pelgulinna Muhemängudel! 4. oktoobril ootab Pelgulinna rahvas kõiki oma sõpru meeleolukale asumipeole Pelgulinna Gümnaasiumi hoovis Mulla tänava ääres. Pelgulinna Muhemängude kava on hästi tihe ja põnev. Asumipidu saab hoo sisse kell 13 Telliskivi loomelinnakus F-hoone eest, kus Jaak Juske eestvedamisel algab ajaloomatk mööda Telliskivi tänavat Mulla tänavasse. Räägime Telliskivi tänava ajaloost ja kujunemisest. Muhemängude avamine on Pelgulinna Gümnaasiumi hoovis kell 14.00. Samal ajal saab alguse ka laat, kus saab osta, müüa, vahetada ja keha kinnitada. Suures telgis toimub debatt Stroomi metsa tuleviku teemal “Stroomimets või ringliiklus - mis on inimesele südamelähedasem?” Lisaks veel mitmeid põnevaid loenguid ja töötubasid. Lastele on kavas spordivõistlused, kunstikool, sõita saab poniga ja veel mõningad üllatused. Kooli hoovis püsti pandud laval astuvad üles nii kohalikud muusikud, aga ka külalised naaberkonnast ja kaugemaltki. Muhe-

mängud lõpetab kella 20 paiku kooli hoovis algav öökino. Film on veel valimata, võite oma soovidest teatada pelgulinnas@gmail. com või Pelgulinna Facebooki. Muhemänge korraldab Pelgulinna Seltsi rahvas. Kui ligi kolme aasta eest taastasime Pelgulinna asumipeo traditsiooni, oli meid seda korraldamas viis inimest, täna aga juba vähemalt kolm korda rohkem. Kõige toredam on see, et kohalik kogukond on oma kodukandi peo rahvaga täitnud. Eks asumipidude eesmärgiks olegi ju saada paremini tuttavaks naabritega, nautida üheskoos kaunist päeva ja tutvustada meie asumit Pelgulinna sõpradele. Selle aasta mais kogunes Ristiku Põhikooli hoovi Pelgulinna Päevale tublisti üle paari tuhande inimese. Sügisel toimuvat asumipidu võõrustab aga alati teine meie piirkonna kool - Pelgulinna Gümnaasium. Kooli direktor Tõnu Piibur on kevadisel peol sõidutanud rahvast uunikumbussiga Pelgulinna ajalootuuril. Nüüd on ta ise üks Muhemängude eestvedajatest ning kõiki

Pelgulinna Gümnaasiumi võimalusi ja hüvesid saame kasutada peo õnnestumiseks. Eraldi tahan tänada kõiki, kes kevadel tegid rahalise annetuse Pelgulinna Päeva õnnestumiseks. Kuldannetajad, Anne, MikkJaan, Juho - teid ootab üllatus! Lisaks on meid toetanud Laitse Rallipark, Põhja-Tallinna valitsus, Telliskivi Selts ja paljud asutused, kes kõik abistasid meid soodsalt oma vahenditega. Igatahes ootab 4. oktoobril ees üks väga lahe päev. Detailsem kava tegemisel. Ja lugege lehest! Tulge kindlasti kohale! Tulge koos perega, tulge koos sõpradega! Tallinna parim asumipidu on sel päeval Pelgulinnas.

Pille-Maris Arro Pelgulinna Seltsi eestvedaja


Muhemängudel esinejad:

Pelgulinna Muhemängude peaesineja ansambel MOVE MOVE on akustiline ja rock-jazzilik, esitades interpretatsioone heast muusikast. Kuuled teistsuguse tõlgendusega rock’i, mida tavaliselt esitatud! MOVE on täiesti uus kolmeliikmeline kollektiiv, kuid mehed on tuntud oma headuses: Erik Meremaa- Eesti üheks parimaks meeshääleks tituleeritud (House Of Games), tuuritanud nii Euroopa kui USA lavadel; Tamur Marjasoo- legendaarne kitarrist (Gunnar Graps, Shower, Varaan jt); Imre Eenma- Väga hinnatud pillimees nii akadeemilistes kui ka

rock-kollektiivides (Hortus Musicus, ERSO, Seitsmes Meel).

PÄEVAKAVA 13.00 14.00 14.30 16.00 17.00

F-hoone eest algab Jaak Juske ajaloomatk mööda Telliskivi tänavat Muhemängude avamine Pelgulinna Gümnaasiumi hoovis. Laat, töötoad, lastele mängud ja võistlused Debatt “Mis saab Stroomi metsast?”

Kelfiriuse TuleTeatri 5. sünnipäeva meeleolukas tähistamine.

Algab Muhemängude kontsert

Kelfirius TuleTeater

Pelgulinna pikima küpsisetordi

on Eesti suurim ja vanim tuleteater. Praeguseks on see juba nii Eesti kui välismaa artistide ühing. Kelfirius korraldab suvelaagreid, õpitubasid ja tuletantsu trenne. Tuletantsu uus rühm alustab oktoobris ja sellega võib veel ühineda. Koostöös Eesti TuleArtistide liiduga korraldatakse ka igaastaseid TuleArtistide võistlusi. Tulevad võistlused toimuvad 7. veebruaril

ühissöömine

20.00 Öökino

Tule koos pere ja sõpradega! 2

klubis Tapper. Pelgulinna Muhemängudel viib Kelfiriuse TuleTeater läbi põnevat töötuba, mis on kõigile huvilistele tasuta, ning pimeda saabudes üllatatakse külalisi tulise tantsuga. Lisainfot Kelfiriuse TuleTeatri kohta vaata: http://www.kelfirius.com/, www.facebook. com/kelfirius ja www.youtube.com/kelfirius.


porikuu

2014

Foto: Nami-Nami retseptikogu

Tuuleviiul

Folkviiuldajate laste ansambel Tuuleviiul sündis rohkem kui viis aastat tagasi Vanalinna Hariduskolleegiumi Muusikakoolis mõttest ja vajadusest õpetada lastele lisaks klassikalisele muusikale ka Eesti oma pärimusmuusikat. Ansamblis Tuuleviiul osaleb üle 30 eesti- ja venekeelse lapse vanuses 3-19 aastat, nii Vanalinna Muusikakoolist kui ka Lasnamäe Muusikakoolist. Enamus neist lastest on alustanud pillimängu õppimist väga varakult – kolme-, nelja-, viie- või kuueaastasena. Esinemas oleme käinud XI Noorte Laulu- ja Tantsupeol, Vanalinna Päevadel, Viru Folgil, Kihnu Viiulifestivalil, Mardilaadal, Märjamaa Folgil, Viljandi Folgil, Hiiu Folgil,

Laste Oma Folgil Järvamaal, Estonia 100 Folgipäeval, rahvusvahelisel festivalil Fiulbaltica 2014 Turus ja Sommelo Festivalil Soomes. Samuti oleme andnud kontserte Lennusadamas, Kloostri Aidas, Viimsi Rannarahva Muuseumis. Üheskoos on esinetud ka teiste muusikutega, näiteks Mari Pokinen, Soome pop-jazz kandlemängija Ida Elina, jt. Ansambel Tuuleviiul andis selle aasta augustikuus välja oma esimese albumi, mis sisaldab pärimuslikke pillilugusid Eestimaa erinevatest paikadest. Salvestis hõlmab viie aasta jooksul õpitud ja esitatud lugusid.

Pelgulinna pikim küpsisetort! Pelgulinna Muhemängudel, 4. oktoobril valmib meile teadaolevalt pikim Pelgulinna küpsisetort, mille kokkupanekul vajame kohalike abi.

Eesti Kunstiakadeemia Kammerkoor dirigentide Kristel Marandi ja Annely Leinbergi juhatusel on humoorikas laululembeline seltskond, mis koosneb Kunstiakadeemia tudengitest ja vilistlastest, aga ka teiste erialade esindajatest, kes pole sugugi vähem loomingulised. Koorielu edeneb tänu selle lendlevale vaimule ning vajadusele musitseerida. Esineme alati Kunstiakadeemia pidulikel

Hea pelgulinlane, kui sa tahad sellest ajaloolisest sündmusest osa võtta, siis võta omavalmistatud küpsisetort Muhemängudele kaasa!

Känd ja käbid Tantsupeol

TANTSURÜHM KÄND JA KÄBID Tantsurühm „Känd ja käbid“ tegutseb alates 1945. aastast. Oma nime sai rühm oma esimese õpetaja Urmo Kännu järgi. Praegu juhendavad rühma noored õpetajad Katrin Krause ja Kadri Aadma. Rühmal on mitu erinevat kava, tantsime nii eesti

folkloorseid tantse kui ka autoritantse, mis osalt on loodud oma rühmaõpetajate poolt. Oleme elurõõmsad ja üle kõige armastame tantsida. Rühmal on õnnestunud osaleda alati ka tantsupidudel, see aasta lausa kahe koosseisuga.

Seejärel ei jää muud üle, kui küpsisetort Muhemängudele kaasa võtta ja anda see infopunkti. Kõikide enne kella 17 kohale toodud küpsisetortidest paneme kokku pika maiuspala, mille hetkelise imetlemise järel kohe ka ära tarvitame. Mmmmm... Muhemängudel maiustamiseni! P.S. Kui midagi jäi segaseks või vajad asjakohast nõu, kirjuta pelgulinnas@gmail.com.

Kaunihäälne Gustav Adolfi Gümniaasiumi õpilane Anna-Liisa Niinemets.

3

sündmustel, esindame Kunstiakadeemiat laulupidudel ning valmistame aastas ette mitu iseseisvat kontserdiprogrammi. EKA Kammerkoor kasvas välja kunagisest Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI) segakoorist, mille dirigent oli, muide, Peep Sarapik, laulupeol kõlava “Ta lendab mesipuu poole” autor.

Kirsi Õis ja Mick Pedaja Pelgulinna Muhemängudel astuvad üles Mick Pedaja ja Kirsi Õis, kes tegutsevad koos ühes armastuse ruumis ja sünergias. Kui Kirsi on laulmisega viimastel aastatel pigem koduseinte vahel tegutsenud, siis Mickul on õigepea ilmumas oma esimene EP “Ärgake”.

SELLEKS TOIMI JÄRGNEVALT: tee tort alusele, mida ei soovi tagasi saada (nt kasuta sobivas mõõdus fooliumi või toidukilega kaetud tugevamat papitükki). Tort tee suurusega 3x4 küpsiseruutu (Selga, Kalev vms) ja kõrguseks kolm kihti. Koostisainete osas ettekirjutusi pole peale selle, et see võiks küpsisetordile kohaselt magus olla. Võid katsetada uut retsepti või jääda oma vana hea töötava versiooni juurde. Ja kindlasti kaunista tort oma parema äranägemise järgi, sest kõige ilusam küpsisetort saab koha peal ka ära märgitud!

EKA kammerkoor

Foto: Sandra Leis

Taliujumine Muhemängudel! Miks ka mitte? Taliujumisse teeb sissejuhatuse Pelgulinna naaber, mitmekordne maailmameister Henri Kaarma, kes tuleb päris isiklikult Pelgulinna Muhemängudele ja jagab ala kohta kogemusi kõigile huvilistele. Henri räägib lühidalt lahti selle, kuidas ta taliujumiseni üldse jõudis ja missugused on tema senised saavutused maailmatasemel:

“Olen ujumisega tegelenud pea kogu elu. Võistlusujumise aastad viisid mind Eesti koondisesse ja tiitlivõistlustele. Pärast aktiivse sportlaskarjääri lõppu avastasin enda jaoks maratonujumise, alates 2006 olen enamasti igal suvel läbinud ühe maratoni ehk üle 25 km pikkuse distantsi. 2007 sügisel alustasin taliujumisega, sellega olen tegelenud 7 talve. Talvel vees käimine meeldis mulle sedavõrd, et kutsusin sõbrad samuti talisuplust harrastama. Koos kutsusime ellu talisuplusfestivali Pirita Open, mis veebruaris toimus juba 5. korda. Tänaseks olen kahekordne taliujumise maailmameister vastupidavusdistantsil (450 m), esimese eestlasena läbisin Ice Mile distantsi ehk 1609 m alla 5 kraadises vees. Huvist piire katsetada, olen taliujumisvõistlusel talvises Siberis läbinud 2400 m, mis on teadaolevalt pikim talvel vees ujutud distants. Taliujumine on viinud mind põnevatesse kohtadesse Beringi väinast kuni liustikujärveni Andides, see on nii keha kui vaimu tugevdav tegevus, mis pakub rohkelt õnnehormoone ja mille abil on võimalik leida sõpru kogu maailmast. Supleme sokid jalast!”


Pelgulinna õlle sünnilugu Kevadel toimunud Pelgulinna päeva raames sai vastu võetud otsus avada meie hoovis Nabermanni hoovikohvik. Kuna minu hobiks on õlle valmistamine ja et natukenegi teistest eristuda, pakkusime lisaks söögile ka omatehtud õlut. Kuna käsitööõlu on tavaliselt tugeva iseloomuga ning iga sort kõigile ei saagi meeldida, siis parimaks lahenduseks oli valmistada mitu erinevat õlut. Õlle keetmisest kuni valmimiseni kulub 3-4 nädalat, seega oma ettevalmistusi alustasin aprilli lõpus. Lisaks tugevalt mõrule India Pale eilile ning mahedale Saazon 3.0 õllele tegi abikaasa ettepaneku valmistada Pelgulinna auks oma õlu, mis oleks suviselt kerge ja värskendav. Sellest suvisest õllest sai paljude lemmik Pelgulinna õlu. Tavaliselt valmistatakse õlled Reinheitsgebot ehk Saksa puhta õlle seaduse järgi, mis lubab pruulimisel kasutada odralinnaseid, humalaid ning vett (1993. aasta täiendusega lubati kasutada ka pärmi, suhkurt ning nisulinnaseid). Pelgulinna õlle puhul otsustasin parema tulemuse nimel vanad seadused hüljata ning kasutasin lisaks tavapärastele koostisainetele ka maisihelbeid ning sidrunikoort. Ühel nädalavahetusel alustasin õlle pruulimist, lisades linnased ning maisi sooja vette, kus toimus meskimine ühe tunni vältel. Pärast meskimist, mille käigus eraldus linnastest suhkur, ajasin saadud magusa vedeliku ehk virde keema. Keedu ajal lisasin erinevaid humalaid, mis andsid õllele iseloomuliku mõrususe ning aroomi. Ka riivitud sidrunikoore lisasin keedu ajal, et kogu väärtuslik mahl virdesse jõuaks. Pärast tunniajast keetu oli väga oluline virre kiiresti maha jahutada, et vältida loodusliku pärmi või bakterite sattumist õllesse. Toatemperatuurini jahtunud virre rändas edasi kääritustünni, kuhu lisasin spetsiaalse pärmi ning käärimine võis alata. Pea kaks nädalat hiljem oli pärm virdes oleva suhkru muundanud alkoholiks ning pärast kiiret mõõtmist oli selge ka valmis õlle kangus – 4,5%. Kogu valminud õlle villisin pudelitesse, kuhu lisasin väikse koguse suhkurt, mis karboniseeris õlle. Pärast esimest maitseproovi jäin pruuli tulemusega rahule ning hakkasin

Pelgulinna õlu

pudelitele silte kujundama. Helekollane silt sai valitud kollase pudelikorgi järgi ja kujundatud meie asumile kohaselt. Paar päeva enne kodukohvikut viisin Pelgulinna õlle jahedasse keldrisse, kus õlu laagerdus ning settis selgemaks. Kohvikutepäeva hommikul ettevalmistusi tehes oli juba selge, et päev tuleb kuum ning suvine. Jahe õlu sobis selleks päevaks nagu rusikas silmaauku. Kohviku jaoks olin valmis saanud kokku kolm erinevat õlut ning ühe siidri. Ootamatult osutus meie väike hoovikohvik väga populaarseks ning sõna Pelgulinna õllest levis juba tänavatel. Pärastlõunaseid külastajaid pidin kahjuks kurvastama uudisega, et selleks päevaks on Pelgulinna õlu otsas. Ka teised õlled ning siider said enneaegselt otsa. See oli ilmselge vihje mulle, et valmistatavad õllekogused on liiga väiksed. Suve jooksul täiendasin oma pruulimise varustust ja järgmised Pelgulinna õlle pruulid valmisid juba kaks korda suuremas potis. Praeguseks on selja taga kolm õnnestunud Pelgulinna õlle pruuli, mille käigus olen retsepti veidi täiustanud. Eesmärgiks olen endale seadnud sel aastal valmistada suuremas pruulikojas vähemalt üks partii Pelgulinna õlut, mis ka avalikesse müügipunktidesse jõuab. Seega Pelgulinna õlle fännidel on, mida oodata, ning huvilistel on võimalik jälgida minu tegemisi Facebook’is ’nanoPruul’ lehel.   Alar Mihhailov

Trummitrupp “Kuku!”

Trummitrupp “Kuku!”

toob Eestisse killukese Aafrikat. Me esitame trummidel Lääne-Aafrika, Guinea, Mali, Burkina Faso - traditsioonilisi rütme. Meie esitatav kaasahaarav ja rütmikas muusika sobib suurepäraselt igas eas inimesele nii kuulamiseks, vaatamiseks kui ka tantsimiseks! Vaata ka: www.facebook.com/kukukuku

Jooksu pesa

Rattarahva pesa Telliskivis Mitu aastat unistusi, otsinguid, pettumusi ja rõõmu realiseerus sellel suvel Telliskivi Loomelinnakus aadressil Telliskivi 60A. Väljast veel veidi risuses, ent seest mõnusalt koduses ning skandinaavialikult klaaris atmosfääris avas oma uksed Eesti esimene rattastuudio, mis kannab lustlikku nime Jooks. Jooksmisega pole stuudiol midagi pistmist, küll aga leiab sealt kvaliteetse kulgemisega rattajookse. Tore sõnamäng oligi see, mis intrigeeris stuudio rajajaid sellist nime valima. Jooks on ratastesse südame põhjani armunud sõpruskonna mõttelennu tulem. Omanikeringist leiad noored mehed, kelle osalusel on sündinud mitmed Eesti rattakultuuri jaoks olulised ettevõtmised, näiteks velokultuuri erinevate tahkudega tegelev Tallinn Bicycle Week, legendaarne öösõitude sari Tour d’ÖÖ ning ratturite huvide eest seisev Eesti Linnaratturite Liit. Suuri rattaspordikaupa pakkuvaid poode on Eestis teadagi mitmeid. Jooksu meeskond tundis aga oma tegemiste käigus puudust kohast, mille fookus oleks just kvaliteetsetel linnaratastel – on ju linnakeskkond ja rattad meeste suurimaks kireks. Enda tarbeks hakati otsima velosid veebiavarustest, käidi lähiriikide kauplustes ning loomulikult lasti end hammustada rataste restaureerimise ning ehitamise pisikust. Saadud infot jagati tuttavatega ning kui mobiilid rattahuviliste kõnedest juba kuumasid ning huvilisi järjest juurdegi tekkis, pandi idanema idee rattastuudiost, mis pakuks Eesti ning lähiriikide rattafännidele kvaliteetseid ning kauni disainiga linnarattaid ning tarvikuid. Jooks on tuntud Soome linnarattabrändi Pelago uhke esindaja Eestis, valikus on lisaks elegantsed naiste- ja meesterattad Creme’lt, efektsed fixie’d Pure Fixilt, rätsepatööna valmivad velod Eesti kaubamärgilt Anthony Clay Bicycles, sadulad pika ajalooga tarvikutebrändilt Brooks, stiilsed kiivrid Bernilt, maailmas turvalisuse poolest hinnatud lukud brändidelt Hiplok ja Kryptonite, tuled ja tarvikud kaubamärkidelt Knog, Bookman, Copenhagen Parts, Brick Lane Bikes ja palju muud. Rattarah-

4

va järelkasvule pakub Jooks uhkeid Early Rideri jooksurattaid ja lahedaid kiivreid Taani brändilt Crazy Safety. Loomulikult on Jooksus ka rattateenindus, mille valitsejaks osav mehhaanik. Ega Jooksu loojadki suuda käsi tavotist puhtana hoida. Tõeline rattafänn lihtsalt peab aeg-ajalt näpud rattale külge panema ja midagi putitama. Sügistalvine hooaeg toob endaga rattaehitamise töötubasid, loenguid ja muud põnevat, mille käigus Jooksu noorhärrad ning sõbrad jagavad oma teadmisi ning annavad võimaluse näiteks pika arvuti taga veedetud tööpäeva lõpus mõnusalt mutrivõtme järele haarata ning enda unelmate velo kokku komplekteerida. Ja ära arva, et rattatuunimise valdkond vaid meeste päralt on! Jooksu puhul pole vähemtähtis ka fakt, et tegemist on omamoodi rattakultuuri klubiga, mis on ka armastatud ürituse Tour d’ÖÖ, festivali Tallinn Bicycle Week ning vastloodud Eesti Linnaratturite Liidu koduks ning rattaürituste organiseerimise peakontoriks. Antud ettevõtmistega seoses on Jooks avatud

kõikvõimalikele ideedele, mis võiksid rattaklubi tegevusega seostuda. Võta kindlasti ühendust! Ettepanekuid oodatakse Jooksu Facebooki leheküljele, mis on lühikese ajaga kogunud üle 1330 fänni. Kui viimastelt küsida, mida nad Jooksu juures hindavad, siis satub vastuste hulka kindlasti nii stuudio atmosfäär, sisekujundus kui asutajate entusiasm, ettevõtlikkus ja kirg, mis kogu tegevusest läbi kumab. Jooksu muhedat mõtteviisi ja klubitegevust toetab stuudio tore kohvikunurgake, kus saab nautida maitsvaid kohvijooke, sügisilmadega soojendavaid teesid ning kui Jooksu liitlased on usinad olnud, siis vahetevahel isegi mõnda magusat maiust või koogikest. Loomulikult saab kõike seda ka kaasa osta, kui vaja kuskile kiiresti edasi tuhiseda. Jooks on sügishooajal avatud teisipäevast reedeni kell 14.00-19.00, laupäeval kell 10.00-16.00, pühapäeval ning esmaspäeval on kauplus suletud. Lisainfot leiad Jooksu kohta www.jooks. cc ja Facebookist, kus toimub pidevalt midagi põnevat.

Jooksu pesa


porikuu

Maisi putka

Kohalike südamed ja maitsemeeled võitnud Maisi putka Kindlasti on paljud pelgulinlased juba märganud, et Kolde ja Ristiku tänava ristis, Maisi bussipeatuse juures olev kiosk on uuele elule löönud. Hommikuti kandub maitsekalt heleroheliseks võõbatud putkast hurmavat värske saia lõhna üle unise Pelgulinna armsate majade, mis meelitab ligi tööle kiirustavaid kohalikke. Lisaks maitsvatele ja otse ahjust tulnud saiakestele pakutakse Maisi putkas ka kvaliteetset kohvi, mis on osadele vaat’ et olulisem veel kui hommikune maitsev amps. Kuidas see tänuväärt ettevõtmine alguse sai ning mida on vaja kohalike elanike südamete võitmiseks, räägib Maisi putka perenaine Age Minka. Kuidas tekkis idee avada Pelgulinnas oma kiosk? Olen Pelgulinnas praeguseks elanud ainult kaks aastat, aga kohe, kui siia kolisin, torkas silma see õnnetu kiosk siin keset Pelgulinna. See oli väga halvas korras ja kohalike seas ka üsna kehva mainega koht, kuna siin liikus kahtlane kontingent. Tekkis mõte proovida teha sellest midagi, millest on Pelgulinnas puudust tuntud. Sain küll eelmiste omanikega kaubale ja ostsin kioski, kuid nagu ikka, nõudis uue asja käima saamine palju tööd. Prooviküpsetamise tegime Maisi putkas kevadisel Pelgulinna päeval, 24. mail, kuid päris avatud oleme alates käesoleva

aasta juunist. Suvekuudel töötasime suure kuumuse tõttu kuni lõunani, kuid alates septembrist on Maisi putka avatud esmaspäevast reedeni kella 7-17ni. Kas Maisi putka läbis ka nimekonkursi? Otseselt mitte. Maisi nimi tuleb lähedal asuvast samanimelisest tänavast ja bussipeatustest. Kuna me ei taha muutuda R-kioskiks või tavaliseks hamburgeriputkaks, siis tegutseme praegu selles suunas, et arendada välja oma tooteid. Näiteks on meil plaan hakata siin pakkuma kuumi maisitõlvikuid, mida saab otse tänaval süüa. See on kindlasti tervislikum kui näiteks hotdog. Samas on see välismaal laialt tuntud tänavatoit, mida meil saab ehk ainult laatadelt. Omast kogemusest tean, et soojad maisitõlvikud maitsevad ka lastele väga. Lastele on tulevikus plaanis pakkuda ka plaksumaisi, mis jällegi sobitub hästi meie kontseptsiooniga.

Pauligi kohvi, mis muide on läbinud edukalt ka Swissoteli pimetesti. Oleme oma sortimenti jõudu mööda laiendamas. Praegu suudame varajasel hommikutunnil pakkuda nelja-viit erinevat pirukat/ saiakest. Loodame, et peatselt lisandub ka salatite valik. Tekkinud püsiklientidel on väga erinevad lemmikud ja eelistused, mistõttu nuputame, kuidas neile veel rohkem vastu tulla. Mitmekesisemaks tootevalikuks tuleb leida nõksud, kuidas väikest ruumi maksimaalselt ära kasutada. Üheks oluliseks suunaks Maisi putkas on ka kohalike tegijate tunnustamine ja koostööpartnerite leidmine. Näiteks on meil müügil kohaliku leivategija Kaisa küpsetatud leivad. Kaisa leib on väga oodatud - kui seda müügil pole või on otsa saanud, siis kohe küsitakse, millal värsket leiba jälle osta saab. Lisaks teeme aktiivset koostööd Pelgulinna Seltsiga. Näiteks müüme riidest Pelgulinna kotte, mille tulu läheb seltsi toetuseks. Võib öelda, et Maisi putkast on kujunenud justkui infopunkt, kus kohalikud saavad teada seltsi tegevusest ning selts minu kaudu seda, mida pelgulinlased seltsilt ootavad. Kuidas on kohalikud elanikud sinu putka vastu võtnud? Üle ootuste on vastuvõtt kohalike elanike seas olnud äärmiselt toetav ja positiivne. Ollakse tänulikud selle eest, et üks räämas ehitis on saanud uue hingamise. Mõni klient on öelnud, et kui muidu saiakesi eriti ei armasta, siis Maisi putkast ostab ikka – peaasi et me siia püsima jääksime. Rõõm on olnud saada tagasisidet sellistelt klientidelt, kes on alguses putkast kindlameelselt ainult mööda käinud, lõpuks sooja saia lõhnale siiski alla andnud ning oma prooviostu ikka ära teinud. Seejärel

Mis teeb Maisi putka eriliseks? Peamine mõte on pakkuda värskeid, otse ahjust tulnud pagaritooteid, mida on hea, tööle või kooli minnes tee pealt kaasa haarata. Saiakeste juurde pakume ka kvaliteetset

Põlisasukad

2014

Hea ja parem! on nad juba päev hiljem kotitäie saiakestega lahkunud, kuna ka kõik kolleegid on hommikusest värskest saiast vaimustuses olnud. On tore, kui kliendid pole oma kiitusega kitsid ning tunnustavad tehtut. Mulle väga meeldib, et tuntakse siirast huvi meie tegevuse vastu, räägitakse kohalikest murekohtadest, rõõmudest ning enda mälestustest seoses Pelgulinnaga. Arvan, et kui teed oma tööd rõõmu ja lustiga, siis peegeldub see ka külastajatelt tagasi. Isegi hommikul kell neli ärkamine pole enam raske, kuna tööle tulen hea meelega. Kus kandis ise oled üles kasvanud? Olen lapsepõlve veetnud Kalamajas, Vabriku tänaval. Tänu sellele, et tol ajal kulges Volta tehase juurest üle kaubajaama raudtee jalakäijate sild, laienes meie mängu- ja avastamispiirkond ka Pelgulinna. Seetõttu on see kant mulle tegelikult juba lapsepõlvest tuttav. Ja veel üks huvitav seik, mis ilmnes, kui Maisi putka avamiseks valmistusime. Sain nimelt teada, et läbi aegade on samal kohal olnud kas ajalehe- või kaljaputka. Ning mingil perioodil, kui minu isa veel poisikesena Ristiku koolis käis, oli minu vanaema Marta kioskis müüjaks olnud. Tema käest olla lapsed siis enne ja pärast kooli neid sinise paberiga iiriskomme ostmas käinud. Võib-olla siis vanaema Marta, kes mind lapsena kasvatas, sealt ülevalt suunaski selle pisut hulljulge

ettevõtmisega alustama! Kuhu Maisi putka lähitulevikus plaanib areneda? Tänu varasemale ettevõtluskogemusele ja headele koostöökontaktidele on plaan lisaks toidu- ja joogipoolisele pakkuda ka tarvikuid, mis sobituvad meie tootesortimendiga. Praegu on meil näiteks müügil korduvkasutatavad joogitopsid ja -pudelid. Miks peab oma hommikukohvi papptopsist jooma, kui sa võid tulla siia igal hommikul oma topsiga ja selle värske kohviga täita lasta? Samuti on meil sellised unikaalsed tooted nagu maisikahvlid. Neid on mugav kasutada maisitõlvikute näpu vahelt söömiseks. Samuti on siit võimalik osta Piprapoe maitseaineid, sest nende kvaliteeti ma usaldan ja julgen teistelegi soovitada. Hea meelega teeksin kohalike ettevõtjatega tihedamat koostööd, praegu on suhtlus peamiselt suuliselt levinud. Kuigi mu tütred käivad kioskisse abiks, on arendustegevusega tegelemiseks seni jäänud kasinalt aega. Kindlasti mõtleme rohkem tervislike vahepalade peale ning uurime võimalusi gluteenivabade pagaritoodete pakkumiseks. Kuna Maisi putka on väga populaarne Pelgulinna koerte seas, siis plaanime mõne „Tarabella maiuse“ nende meeleheaks müügile panna. Seni on mõni lahke koeraomanik oma truud sõpra liha- või viineripirukaga kostitama pidanud.

Telliskivi Kirbuturug on tegutsenud juba viis aastat ja vahvaid kirbutajaid on nende aastate jooksul järjest juurde tulnud. Juba varavalges nad askeldavad ja sekeldavad, laotavad oma parimad palad lettidele, rõõmsalt tervitatakse külastajaid ja iga hetkega muutub mõnus sumin aina suuremaks. Veel hetk tagasi võõras on muutunud tuttavaks ja juttu jätkub kauemaks. Tekib tunne, nagu oleksid sattunud suguvõsakokkutulekule. Ikka ja jälle kuuleb hüüatusi : “Oi, tere! Pole sind ammu näinud ja vaat’, kus kohtume!” Kui sa veel ei teadnud, siis Telliskivi Kirbuturg ongi üks suur kokkusaamise, tutvumise, kauplemise, jutupuhumise ja üleüldse parim paik, kus oma laupäevasid veeta! Telliskivi Kirbuturg asub Telliskivi Loomelinnakus (Telliskivi 60A, Tallinn) ja on avatud igal laupäeval (v.a. pühad) kell 10-15 www.kirbuturg24.ee https://www.facebook.com/telliskivikirbuturg

Kirbuturg

5


Pelgulinna kogudusel on tütar!

Pelgulinna kirik seisab rahulikul paarismajadega ääristatud Preesi tänaval juba 1939. aastast alates. Neljandal advendipühapäeval piiskop Hugo Bernhard Rahamägi poolt pühitsetud ja arhitekt Eugen Sachariase poolt projekteeritud sakraalhoones tegutseb väike, aga sihikindel ja aktiivne EELK Peeteli kogudus, mille asutamisest

kõige isiklikumad ja sügavamad on need Tampere kogudustega ning eriti Tampere Harju kogudusega. Tänavu korraldas toimkond koos Harju kogudusega nädalase ringreisi Põhja-Soomes ning septembri keskel külastasid Helbe Vallikivi ja Merle Allikvee koos koguduse õpetajaga Tamperet, et tänada pikaajalise sõpruse ja toetuse eest. On ju Tamperes aastaid olnud regulaarsed Peeteli päevad, tulukontserdid ja korjandused, mis on oluliselt aidanud taastada Pelgulinna kirikut. Avo Üprus andis sümboolse kingitusena üle õpetaja Veli Pekka Järvinenile Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku laualipu ning tänas soome sõpru EELK Konsistooriumi nimel. Lisaks kogudusetööle on Üprus konsistooriumi diakoonia- ja ühiskonnatöö juht ning täitis kevadeni ka Tallinna Linnavolikogu liikme kohustusi. Vastuvõtjateks-võõrustajateks olid Risto ja Elisabet Itametsa, kelle kodus Vallikivi ja Allikvee ka öömaja sai. Õpetaja Üprus peatus Tampere piiril asuvas luterlikus matka- ja koolituskeskuses, mida Risto Itametsa üle kolmekümne aasta juhtinud on. Lisaks välissuhete arenemisele, muusika- ja lastetööle ning regulaarsetele Jumalateenistustele on aga Peeteli kogudus vastu võtnud ühe uue väljakutse. Ajal, mil vanas

tamise Ühing „Ohvriabi“ ning MTÜ Peeteli Kiriku Sotsiaalkeskus. „Peeteli mudel on väärt, et seda laiemalt kasutusele võtta,“ ütleb õpetaja Üprus. Septembri jooksul ühendatakse hoone gaasikütte võrku ning lõpetatakse keldrikorruse väljaehitus. Harkujärve kirikust saab kogukonnakeskus, mis pakub lisaks tavapärastele sakraalteenustele ja jumalateenistustele ka vabaajateenuseid naabruskonna elanikele, seltsidele ja teistele partneritele. Oma peamise partnerina näeb Harkujärve kiriku teenuste juht Karmen Kuill siiski saja meetri kaugusel asuvat Harkujärve Põhikooli: „Lastele tuleb luua vaba aja veetmise võimalused, anda vajadusel õpiabi ning toetada igati nende loovust soodsa arengukeskkonna väljakujundamise kaudu.“ Alasniidu Seltsi esindaja Erik Sandla sõnul puuduvad piirkonna seltsidel praegu tegutsemisruumid, kirikusse rajatav kogukonnakeskus aitab seda probleemi lahendada. Õpetaja Üprus peab oluliseks kirikus antavat hingeharidust, loodab, et Peeteli koguduse tütarkogudus Harkujärvel võib olla piirkonnale tervendavaks ja ergutavaks arengumootoriks. „Seda on kirikud ja kloostrid ajalooliselt olnud,“ lõpetab ta vestluse, kutsudes intervjueerijat kiriku pühitsemise teenistusele 28.

Benno Hansen

Benno Hansen – Pelgulinnas elanud kuulus ooperilaulja

Avo Üprus Peeteli kiriku õpetaja ja Tampere koguduse õpetaja Velli-Pekka Jarinen möödus tänavu 87 aastat. 23. aprillil 1927 oli Tallinna Linnamisjoni majas Kentmanni tänaval kogunenud 90 inimest, et asutada oma kogudus. Koguduse õpetajaks valiti Hermann Hansson ja nõukogusse 12 meest. Ajaleht Eesti Kirik kirjutas samal aastal: „Peeteli kogudus on üks uus kogudus ja väike, kuid see energia ja see üksmeel, mis selle koguduse juhtide ja koguduse liikmete juures ilmsiks tuleb, laseb eeldada, et see väike üksmeelne pere võib palju korda saata ja suureks pereks võrsuda.“ Sama lause on asjakohane ka täna. Peeteli koguduse laste- ja noortetööst on kirjutatud palju. Samuti puudustkannatavatele peredele osutatavast abist. Vähem teatakse praostkonna esinduskooride hulka kuuluvast kammerkoorist ning tantsurühmast. Nii koori kui tantsijaid juhivad oma koguduse liikmed Eve Padar ja Lehti Kostabi. Lisaks on koguduses ka matka- ja huvitegevuste juhid ning välissuhete toimkond. Välissuhted on laialdased, aga

Mandri-Euroopas ja Põhjalas on kirikuliikmete arv vähenemas ning kirikuhooneid on võetud kasutusele sobimatul otstarbel, müüdud elu- või äriruumideks, tahab Peeteli kogudus toetada uue luterliku koguduse loomist Harku vallas. Taasiseseisvumisaja alguses filantroop Aino Järvesoo poolt finantseeritud kirik oli küll aastaid Eesti Episkopaal Karismaatilise Kiriku omandis, ent viimastel aastatel osaliselt välja renditud EELK Konsistooriumi diakooniaprojektidele. Diakooniatalitus avas kirikuhoones laste päevahoiu, nii nagu seda oli tehtud juba 1939. aastal Peeteli kirikus ning täiustas hoiuteenust, lisades sellele perenõustamise. Tänavu sügisel alustas tööd laste ja noorte päevakeskus, mille töötajad teevad tihedat koostööd Harku Noortekeskuse ja Igale Lapsele Pere MTÜga. Mõlemad nimetatud saavad ka peavarju kiriku soklikorrusele rajatud ruumides. Taas analoogia Peeteli kogudusega, kelle majas on aastaid tegutsenud Kuriteoohvrite Toe-

septembri õhtul kell 17.00. Kiriku pühitseb EELK peapiiskop Andres Põder, kaastegev on Suurupi seltsi Meretule naiskoor. Harkujärvel rajatava kogukonnakiriku päevakeskuse esimesel tegevusaastal toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapitali Vabaühenduste Fond seda ettevõtmist ligi 30 000 euroga. Harku vallavalitsus on omakorda toetanud kiriku soojustamist 10 000 ja Kultuuriministeerium 15 000 euroga. Annetusi on teinud sadakond inimest ja organisatsiooni, kelle nimed leiab aadressilt www.inglitiib.eu. Hea tegu leiab alati tuge. Avo Üprus

6

Pelgulinnas elas aastaid legendaarne ooperilaulja Benno Hansen. Kohalikel inimestel on Hansenist rida toredaid lugusid rääkida. Benno, ristinimega Bernhard Heinrich Hansen sündis 1891. aastal Tallinnas. Tema lapsepõlveaastad möödusid Juuru vallamajas, kus isa töötas vallakirjutajana. Tulevase ooperilaulja isa oli hea muusikamees ja kohaliku kultuurielu aktiivsemaid organiseerijaid. Aastatel 1899-1902 õppis Hansen Juuru kihelkonnakoolis. 1906. aastal siirdus perekond Tallinna. Teatritegemist alustas Petrogradis Marinski teatris, kus tol ajal esines maailmakuulus Fjodor Šaljapin. 1912. aastal tuli Hansen Estonia teatrisse, kus oli ooperi- ja operetisolistiks mõneaastase vahega kuni surmani. Tema kohta tavatseti öelda : ”Bass jumala armust”. Isegi Rootsi kuningas olevat tahtnud Hansenit esinemist kuulata. Ooperilaulja teatas aga, et kui kuningas tahab teda kuulata, siis tulgu Eestisse. 1930. aastal kolis Hansen Pelgulinna mõned aastad varem ehitatud Oma Kolde majja Ristiku 58, kus elas kuni surmani 1952. aastal. Majal on täna mälestustahvel.

Heina tänavas elava Saima Kallau sõnul oli Hansen tõeline härrasmees, kes käis ringi kõvakübaraga. Laulja armastanud käia Ristiku ja Õle nurgamajas asunud poes. Napsu käis aga mees võtmas Paldiski maantee alguses asunud kõrtsis, samuti Ristiku ja Timuti tänava nurgamaja õllekas. Seejuures olevat Hansen iseendaga võidelnud, kõndides alguses kõrtsist mööda, siis aga keerates otsa ümber ja läinud ikkagi kõrtsi, samal ajal poolvaljusti öeldes: “Ma ju läksin esialgu mööda.” Pärast sõda käis temaga Pelgulinna kõrtsis mõned korrad ka Raimond Valgre. Võeti napsu ja tehti laulu. Kord küsis keegi Hansenilt, et ega joomine tema häält riku. Mees vastanud: “Head häält joomine ei riku, kehv hääl on aga juba niikuinii sitt.” Õle tänaval elav Pille-Maris Arro meenutas, kuidas Hansen sõja ajal talvel saaniga mööda Õle tänavat sõitis, laulis, tänavaristidel mänginud lapsi peale võttis ja neid siis järgmise ristini sõidutas. Jaak Juske Heina tänavast


porikuu individuaaltunnis oma lauluhäält treenida kogenud õpetaja Per Eeljõe käe all.

Pelgulinna Rahvamaja tervitab Pelgulinna Rahvamajas on käima läinud tegus sügishooaeg. Pealtnäha pisikeses, aga sisult suures majas tegutseb 30 huviringi eri vanusest inimestele. Oleme õnnelikud ja uhked, et rahvamaja ringe juhendavad oma ala professionaalsed tegijad.

Pelgulina seltsidaamid

Kolmapäeviti, lõuna ajal (kl 11.30-13.00) on kõigil meeldiv võimalus tegeleda meditatiivse ning lõõgastava hiina tervisevõimlemise Qigongiga, juhendab vanameister Mart Parmas. Väikeseid laululapsi (vanuses 1-3a) ootame teisipäeva hommikuti kl 11.00 Muusikatuppa laulma, tantsima ja mängima koos juhendaja Inga Rannaga.

Lisaks traditsioonilistele ringidele on alustamas ka uusi ringe: 1. oktoobril koguneb ukulele ansambel, mida hakkab juhendama Joosep Sang. Kel huvi, jõuab veel lisanduda!

Väga atraktiivsed on rahvamaja mustlastantsu ning kõhutantsu ringid, kuhu ootame lisanduma huvilisi. Juhendavad Liina Remmelg ning Kirsi-Mari Lepik.

Peale pisikest pausi tegutseb taas vokaalstuudio Bel Canto, kus on võimalik

Veel on üksikud vabad kohad masintikkimise kursusele. Registreerime osalisi ka

2014

ilukirja kursusele, mida juhendab Pelgulinna Gümnaasiumi kunstiõpetaja Jüri Mäemat ning 2015. aasta jaanuaris alustavale masinkudumise kursusele. 7. novembril kl 18.15 ootame peresid mardipäeva kombestikku tutvustavasse õpituppa. 21. detsembril kl 12.00 toimub traditsiooniline Toomapäeva perehommik koos Pelgulinna Päntuga, kes on taas üle 8 aasta kohal, et lastega mängida ja möllata! Eelmainitud üritused on külastajate jaoks tasuta, ürituste toimumist toetab PõhjaTallinna Valitsus. Et olla kursis rahvamaja tegemistega, külasta meie kodulehte: www.pelgulinn56.ee. Kohtumiseni rahvamajas!

Pelgulinna seltsidaamid Tervisliku toitumise ja värske õhu päeval Naissaarel koos sõpradega

Eesti keele seletav sõnaraamat annab sõnale “seltsidaam” tähenduse: “SELTSIDAAM – rikkale või kõrgemast seisusest naisele seltsiks olev daam. Kuninganna oma seltsidaamidega. Oli rikastes perekondades seltsidaamiks.”

Telliskivi 56, 10611 Tallinn tel/faks (0) 6733 965 e-post:pelgulinn56@hot.ee reg nr 75016148 a/a 10220015470013 Eesti Ühispank

Pelgulinna seltsi seltsidaamidele on nende tegevuse sisusuks erinevatel põhjustel üksindust tundvatele inimestele seltsi pakkumine. Igal seltsidaamil on oma ainulaadne elukäik, millest ta ammutab abistaja tööks vajalikke kogemusi. Kõik nad on vanuses 65 kuni lõpmatus. Nad väsivad nagu meie kõik ja vajavad lühema- või pikemaajalist puhkust. Soovime neile tervist ja jõudu eelolevaks aastaks!

Detsembrimäss ja verine mees Tänavu 1. detsembril möödub 90 aastat kommunistide riigipöördekatsest. Noorel Eesti Vabariigil õnnestus toona püsima jääda. Mässu korraldamisel oli oma roll ka Pelgulinnal. Keset nõukogude aega 1964. aasta 1. detsembril avati Pelgulinnas Telliskivi 21 puumajal pidulikult mälestustahvel. Nimelt oli seal tegutsenud õli- ja värvivabriku Extraktor kontoris asunud 40 aastat varem riigipöörajate staap pärast seda, kui neil Tõnismäelt lahkuda tuli. Tänaseks on see vana puumaja juba ammu lammutatud. Selle kohal on nüüd parkimisplats Telliskivi ja Ristiku tänava nurgal. Kolde puiesteel elav Piret Mäeniit on aga meenutanud, et tema vanaema Ell elas 1924. aastal Grigori (tänane Õle) 31 majas. Kui Ell 1. detsembri hommikul tööle hakkas minema, leidis ta oma maja trepikojast haavatud mehe. Too palus end võimudele mitte üles anda. Ell ütles, et ei taha politseiga sehkeldusi ja lubas mehel end mitte rohkem kui pool päeva keldris korda seada. Ell avas mehele keldri ukse ja läks ise vanalinna tööle. Kui ta pärastlõunal tagasi jõudis, oli haavatud mees kadunud, kuid verd oli keldris mitmel pool.

Mälestustahvel Telliskivi 21

Jaak Juske Heina tänavast

7


Mees, kes Sa unistad aastaringsest festivalimeeleolust - aeg on tegutseda!

Telliskivi 56

Ringid ja kursused 2014-2015

Tule laulma,

UUE MAAILMA SEGAKOOR ootab just Sind !!! Kirjuta meile:

Pelgulinna Rahvamaja

koor@uusmaailm.ee

Tule ise ja võta sõbrad kaasa ;)

 Vello Vaheri võimlemine väikelastega  Beebifolk ja Lastefolk  Noorte soololaul  Laste kunstistuudio  Laste muusikatuba  Showtantsutrupp Desiré (tüdrukutele vanuses 14-18a)  Showtantsutrupp Desire´ väikestele tüdrukutele  Klaveriõpe  Kitarriõpe õp. Peep Ojaveski  Kitarriõpe õp. Tiit Kõrvits  Kõhutants  Mustlastants  Naisravatantsurühm  Segarahvatantsurühm Tontar

 Segarahvatantsurühm Kelmiküla  Tantsumemmed  Seenioritants  Eakate võimlemine  Nipiring  Õmblemine  Masintikkimine  Masinkudumine  Vokaalstuudio Bel Canto  Katariina Energiatreening  Shindo treening  Qigong-Hiina tervisevõimlemine  Pelgulinna Folklooriklubi  Ilukirja kursus  UUS! Ukuleleansambel täiskasvanutele

Info ja registreerimine: tel 6733 965, 53303390 pelgulinn56@gmail.com, www.pelgulinn56.ee

TÄNAME PELGULINNA MUHEMÄNGUDE TOETAJAID:

Pelgulinna Gümnaasium

Pelgulinna Muhemängude kulusid ja kirju saab aidata katta, annetades Pelgulinna Seltsi arvele: SEB 10052031153003, MTÜ Pelgulinna Selts Tallinn , Õle 1 www.pelgulinna selts.ee Kontakt: Pille-Maris Arro tel: 5163235 Ajalehe trükkis AS Printall; tiraaž: 1500

8

Pelgulinn sügis 2014  

Pelgulinna ajaleht

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you