__MAIN_TEXT__

Page 8

Üks mälukild sõjaaegsest Pelgulinnast – toidust, kaubavahetusest ja õige pisut ka aiandusest Sündisin Alberti, ehk nüüdsel Roo tänaval. Sel ajal oli see ka kõige äärmine tänav Pelgulinnas, üsna hiljuti valminud. Sõja ajal asus teispool praegust Sõle tänavat tühermaa, mingis osas ka prügimägi, kuid mingis osas mitte. Mets asus kaugemal, Stromka pool. Mingil ajal anti inimestele sealt kasutada väiksed põllulapikesed. Ei tea kuidas, mille alusel või kellele neid jagati või kas inimesed võtsid need ise kasutusele, kuid minu isal ja tädil, kes elas meiega koos, oli kahe peale kokku aiamaalapp, kust me saime küllalt suure osa oma talvisest kartuli, porgandi ja kapsavarust. Sõja ajal kasvatati meie naabruses ka hoovides, niipalju kui võimalik köögivilju, kuid vaatamata sellele säilitati ka iluaed. Meil oli lehtla ja suur lillepeenar, õunapuualuseid ja muud vabamat pinda sai kasutada siis porgandite või kapsaste jaoks - häda sunnil, kuid jah, isegi sõja ajal olid lilled ja iluaed olemas. Lehtlas oli laud ja istumiseks pingid. Praeguse polikliiniku kohal oli saviauk.

Lihtsam oli siin oma jõudude ja Tallinna lähedaste taludega seftides toime tulla.

See oli vett täis ja meie mängukoht oli seal kõrval, kuhu ka meie tähtsalt oma enda väikese porgandipeenra tegime. Laste asi. Saviauk oli ka seal kus praegu Roo tn 10. Tasapisi neid täideti. Lapsepõlvest ja sõja ajast ma ei mäleta, et oleksin tundnud nälga. Tädi töötas raudteel, Tallinn-Väikses, pumbajaamas selle inimesena, kes veduritele vett küttis. Tänu sellele tööle, tekkisid ta vagunisaatjatega head suhted, kontaktid ja vagunisaatjad omakorda toimetasid linnast välja jäävatest peatustest, sealsete talunike käest kartulit ja muud toitu. Isal olid kontaktid Valingul paari talumehega ja sealt tõi isa peamiselt piima. Kusagil hullumaja kandis või Stromka lähedal oli üks väike talu. Lehma seal ei peetud, küll olid aga kitsed. Sellel ajal oli eestis hästi palju tuberkuloosi. Minu tädi põdes tuberkuloosi ja minu õdedel olid hästi nõrgad kopsud. Mina olin hästi terve laps, tahtsin ka haige olla, aga vat ei jäänud. Arstid soovitasid kopsude tugevdamiseks kitsepiima, ütlesid, et see on väga hea ravim kopsuhaiguste vastu. Eriti lastele. Sellest hullumaja või Hipodroomi kandis asunud talust käisimegi emaga piima toomas, mida me lapsed pidime kopsuraviks jooma. Üks inimene Roo tänaval pidas samuti kitse, aga miks me tema juurest piima ei toonud, ei tea - ilmselt oli tal seda liiga vähe. Minu vanemad on pärit Hiiumaalt. Ka sõja ajal olime suveti ikka Hiiumaal, kuid talve toiduvarusi me sealt kaasa ei toonud lihtsalt see toomine oli niivõrd keeruline.

Järgmisse Pelgulinna lehe numbrisse on oodatud teie kõigi mälestused (sh pildid) nii vanemast kui uuemast ajast e-posti aadressile: marispille.arro@ gmail.com või tavalisse, ilusasse Pelgulinna maja postkasti aadressile: MTÜ Pelgulinna Selts Pelgulinn Õle 34 või Õle 1

Kaugemal, Haabersti või Kakumäe kandis olid suuremad talud. Sealkandi talunikud käisid Pelgulinnas toiduaineid pakkumas. Mälu järgi toimus see nii, et enne käisid talunikud Pelgulinnas, leppisid inimestega kokku, mida tarvis ja teisel päeval tõid kohale - jagati vankrite pealt, käidi majast majasse, kaubaks piim, kartulid ja muu, mida talus kasvatati. Raha omavahelisteks arveldusteks eriti ei kasutatud - kaubavahetus oli peamine. Linnas oli lihtsam hankida linu, suhkrut, soola, igatsugu “poekraami” - midagi ikka liikus, kuigi sõja aeg. Inimestel oli muidugi ka sõjaeelsest ajast varusi, mida sai nüüd käiku lasta. Külainimestel oli aga pakkuda toiduaineid, maal muud kaupa vist ei liikunud üldse. Nii see kaubavahetus siis käis. Eks seda soola ja suhkrut muidugi naljalt ka ei sanud, kuid samas selliseid suhkrusabasid kui pärast sõda, sõjaajast küll ei mäleta - pool kilo anti inimese peale, ega rohkem mitte. Kaks päeva seisid sabas, lapsed olid väga suured asja- ja abimehed - suhkrupakke anti käest kätte, jube tähtis oli seal osaline olla. Pood töötas sõja ajal muidugi ka, aga mida seal täpsemalt müüdi ei teagi. Üks asus samas kohas kus praegu Pelgulinna pood ja oli olemas ka siiani töötav väike pood Roo ja Härjapea nurgal. Poodnik oli mu ristiema. Lisaks peeti vastavalt võimalustele ka Pelgulinnas loomi - meil oli keldris põrsas ja kanad. Üle tänava majaomanik pidas põrsast ja kanu hoovi ehitatud aedikus. Hiljem saime ka meie oma majaomanikuga kokkuleppele ja saime ka ise

aediku õue teha - muidugi sai majaomanik siis seatapu ajal seast manti, aga see oli arusaadav ja liha said ka naabrid. Nii, et munad ja soolapekk oli ikka ka omast käest võtta. Kala, peamiselt silku, toodi ikka Kalarannast, Stroomi pool kalamehed ei käinud, sadamat ei olnud. Kuid kala väga palju meil ei söödud või saadud. Märtsipommitamise ajal, kui venelased praeguse Elioni maja asukohas olnud sakslaste sidekeskust puruks tahtsid pommitada, sai pihta ka meie aiamaa teispool praegust Sõlet. Mäletan, et si-

dekeskuse juures olid sakslaste õhutõrje kahurid - igavesed jurakad! Aga meil, lastel oli aiamaale sadanud pommidest vaid hea meel - plahvatused paiskasid kaalid ja porgandid otse treppi, ei pidanudki jalga aiamaal käimisega kulutama. Roo tänav muidu pommitamises kannatada ei saanud, küll aga Mulla tänaval see osa, kus praegu Gümnaasium ja Mööblimaja. Peale sõda koristati rusud ära ja sinna asemele tekkis turuplats. Tiiu-Malle Telliskivi tänavalt

Mälumäng: 1. Mis asi on Pel-Ra-Ko? 2. Miks on Pelgulinnas Härjapea tänav? 3. Mis asus 19. sajandil Kopli kaubajaama kohal? 4. Kus tänavas peeti 2012. aastal Pelgulinna Naabrite päeva? 5. Millega on läinud Pelgulinna ajalukku Albert Kooba? Vastused palume saata 1. novembriks aadressile pelgulinnas@gmail.com või Pelgulinna Seltsi aadressile Õle 1, Tallinn. Võitjad kuulutame välja Pelgulinna lehe järgmises numbris.

Pelgulinna ajaleht ilmub tänu toredatele Pelgulinna inimestele ning Pelgulinna ja Telliskivi Seltsi tegelinskitele.

Pelgulinna Mahemängude kulusid ja kirju saab aidata katta, annetades Pelgulinna Seltsi arvele: SEB 10052031153003, MTÜ Pelgulinna Selts Tallinn , Õle 1 www.pelgulinna selts.ee Kontakt: Pille-Maris Arro tel: 5163235

TÄNAME PELGULINNA PÄEVA TOETAJAID:

Pelgulinna Gümnaasium Projekti rahastab regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital

North Star Rental Ajalehe trükkis AS Printall; tiraaž: 1500

8

Profile for Jube Juss

Pelgulinn II  

Pelgulinn II  

Profile for jubejuss
Advertisement