Page 1

S I N U

V A S T U P I D A V U S A L A D E

108 lk PERSOONID NUMBRIS:

A J A K I R I

(5) 45 OKTOOBER – NOVEMBER 2016 HIND 2,90

Maratoonar

HEINAR VAINE Maastikurattur

NINO SCHURTER Jooksulegend

REIN TÖLP -

Tantsija-pilatesetreener

HELEN VEIDEBAUM Tõstja

MART SEIM

KSENIJA BALTA: USALDUS RAJAB TEED VÕIDULE

K U I D A S M Õ Õ D I S TATA K S E J O O K S U R A D A S I D ? / Ü L E VA A D E HAWAII IRONMANIST / VENITUS- JA HÜPPEHARJUTUSED JOOKSJALE / JOOKSU AJALUGU: MARATON JA POOLMARATON / E E S T I R A H VA S P O R D I Ü R I T U S T E T U L E V I K / K A L E V I 5 0 M B A S S E I N JÄÄB IKKAGI ALLES


Kas saastad v천i s채채stad loodust? Lisa ainult pelleteid ja k천ik muutub! www.pelletikeskus.ee


väljaandjalt lugejale

TELLIMISHINNAD aasta (6 numbrit) 12eur poolaasta (3 numbrit) 6eur www.jooksja.ee esikaanel:Ksenija Balta foto: ajakiri Jooksja

ki vs ki ur rB to ik

sja

REKLAAM ajakiri@jooksja.ee 626 4780 – NORDICOM reklaam@nordicom.ee 5666 7770 – TELLIMINE tellimine@jooksja.ee 626 4780

ok Jo a ja irj ta ak al aj B si ija ga n ta Kse at , st ilk aa s N . ol ru nt po nd o ja A rm e l: Na its use s Se sitl ata e on D

TOIMETUS tegevtoimetaja MARTIN MERI martin@jooksja.ee – toimetaja-sekretär LAURA RAHE laura@jooksja.ee – küljendus EVELIN LINHOLM ajakiri@jooksja.ee – levijuht MAARJA MÄND tellimine@jooksja.ee – väljaandja DONATAS NARMONT donatas@jooksja.ee – trükk AS Printall

:V

kontakt ajakiri@jooksja.ee

Jooksja uus sügisnumber on mõneti sümboolne – ajakirja kaanel on Ksenija Balta, kes oli Jooksja esikaanel ka seitse ja pool aastat tagasi, 2009. aasta kevadel, kui ilmus esimene Jooksja number. Nii nagu praegu, oli ka siis intervjueerija rollis Andrus Nilk, samuti on samaks jäänud ajakirja väljaandja ja kirjastaja. Mõned asjad siin elus on visad muutuma. Samas on seitse ja pool aastat sportlase jaoks väga pikk aeg, arvestades seda, kui palju aastaid on üldse võimalik tipptasemel üht või teist ala harrastada. Ksenija tee tippspordis pole olnud laudsile, ilma raskuste ja tagasilöökideta, sellegipoolest mahub sinna palju väljapaistvaid saavutusi, mida äsja täiendas Rio olümpialt maailma tippkonkurentsis saadud 6. koht. Kuigi Balta põhialaks on praegu kaugushüpe, on ta enda tugevust näidanud ka sprinterina ning kaugushüppes on hoojooksul väga suur osakaal. Mis aga puudutab vastupidavust, millele ajakiri Jooksja suuresti orienteeritud on, siis on raske üle hinnata, millist vastupidavust, kannatlikkust ja visadust on Ksenijalt nõudnud aeg, et kõik vigastused ja tagasilöögid ületada ning taas maailma tippu tõusta. Kui võrrelda maratonijooksuga, siis teab enamik selle ala harrastajaid – kui surnud punkt on möödas, saabub enamasti teine hingamine, mis on tihtipeale veel võimsam kui see esimene raja algusosas. Hoiame Ksenijale jätkuvalt pöialt ning kõigest täpsemalt saate juba ise Jooksja kaaneloost lugeda.

to

ajakiri jooksja postiaadress: SÕJAKOOLI 10 TALLINN 11316

Värvilised sügistervitused Jooksja lugejatele!

Fo

(5) 45 OKTOOBER – NOVEMBER 2016

Paljud inimesed on sügist nimetanud oma lemmikaastaajaks: palju värve looduses, omamoodi sügisnostalgia ja millegi uue algus. Oktoobris tenniseväljakule minnes vaatad nukralt seda platsi, kust võrk on maha võetud ja talvekorterisse pandud, et maikuus taas välja võtta. Väljak on lehti täis ja seal ulub kõle tuul. Jooksma minna on aga väga mõnus (loomulikult ilma järgi valitud riietusega). Jooksja jaoks on sügis tõesti nagu uus algus: pärast väikest puhkust rahvaspordiürituste lõppemise järel alustada taas vundamendi ladumist uueks aastaks, silme ees eesmärgid ja saavutused, milleni võiks tuleval aastal jõuda. Samuti juba kerge talve ja lume ootus, mõte suusatamisest, mida me ju ainult talvel harrastada saame. Jooksja on selle seitsme ja poole aastaga üllitanud 45 numbrit, esimene väike juubel saabub järgmisel aastal. On ka meil, mille suunas uuel aastal edasi liikuda. Eesmärk pole mitte ainult jätkuvalt ajakirja teha, vaid seda ka järjest paremaks ja huvitavamaks muuta. Loomulikult on teie soovitused ja ettepanekud alati teretulnud. Kena sügise jätku!

Donatas Narmont

Jooksja väljaandja

koos tööp artne rid

www.jooks.ee

2016 OKTOOBER – NOVEMBER

www.koolisport.ee

5

www.tartumaraton.ee

www.ekjl.ee


em

P N ers IN o O on SC : H U

R

TE

M pio A n R ie T SE ine IM :

R

P H ers EI o N on A : R V A

IN

E

A

n: LP oo Ö rs T Pe EIN R

100 T u: AL ug B el JA an NI Ka SE K

12

56 24

72


V A S T U P I D A V U S A L A D E

A J A K I R I

B

ER

20

16

S I N U

HÜPPEHARJUTUSED jooksjale

ER

N

O

V

EM

36

Jooksumaratonide EXPOD

B O O T K O 45 ) (5

58

30

75

MASSAAŽI kasulikkusest

102

VELO

Jooksuankeet: MEELIS KOSKARU

80

KETASPIDURITE kasutamine maanteeratastel

AMSERVI RATTATIIM

92

KUIDAS MÕÕDETAKSE jooksuradasid?

MARATONI AJALUGU

Eesti KESTUSJOOKSU hetkeseis

VENITUSE TÄHTSUS

52

LINNAJOOKSUDE kokkuvõte

22

44

ALBERTO SALAZARI treeningufilosoofia

34

JOOKS

76

40

88

HAWAII IRONMAN

UJUMISE TREENING

UJUMINE

TRIATLON

84

KAIDI KIVIOJA imeline hooaeg

90

KALEVI 50M UJULA jääb alles


9


lühiuudised

Foto: Ahto Jakson

PIRITA SÜGISJOOKSU VÕITSID EKIDENI MEDALIOMANIKUD

Foto: MyFitness

MYFITNESS AVAB NOVEMBRIS PIRITA KESKUSES UUE SPORDIKLUBI JA KORRALDAB FITNESSIPEO! Klubi on mugavas asukohas Pirita piirkonna elanikele ja täiendavaks kvaliteetseks sportimise võimaluseks kõigile neile, kellele uus klubi koju või tööle sõites teele jääb. MyFitness Eesti tegevjuht Tiina Otsa kommenteerib: „Mul on hea meel, et MyFitnessiga oleme lühikese aja jooksul suutnud arendada välja korraliku ja head kvaliteeti pakkuva spordiklubide võrgustiku, mis katab nii professionaalsete sportlaste kui ka harrastajate vajadused. Usun, et MyFitness Pirita klubi lisandudes anname juurde väärtust nii meie praegustele liikmetele kui ka Pirita piirkonna inimestele. Eriti neile, kes miskipärast ei ole veel leidnud põhjust või siis sobivat klubi, kus enda füüsilise heaolu eest hoolitseda.” Treeninguvõimalustest tuleb klubisse suur rühmatreeningute saal ja kvaliteetsete Technogym-seadmetega jõusaal. MyFitness Pirita üheks eripäraks on kindlasti avar terrass, mis on spetsiaalselt sisse seatud välistingimustes treenimiseks. Klubi tunniplaan on mitmekülgne ja pakub erinevaid treeningustiile igale maitsele. Peagi avatava klubi juhataja soovib viia MyFitness Pirita klubi uuele tasemele ning pakkuda lisaks füüsilistele tegevustele ka muid treeningumotivatsiooni tõstvaid üritusi. Uue klubiga liitumine on imelihtne, seda saab teha mugavalt veebis või ka otse klubis kohapeal, kus klienditeenindajad liikmelepingu ja klubi reeglid kõigile lihtsalt lahti seletavad. Tartus, A. Le Coq’i spordihallis toimub tänavu 5. novembril juba kolmandat aastat järjest suur fitnessipidu, kus laval nii MyFitnessi parimad treenerid kui ka külalistreenerid väljastpoolt Eestit. Sind ootavad põnevad uued ja vanad lemmikud, särtsakad treenerid ja positiivsed emotsioonid! Pilet eelregistreerides MyFitnessi liikmele 5 eurot, mitteliikmele 8 eurot. Kohapeal 12 eurot.

10

Tallinnas MTÜ Mähe Seltsi ja spordiklubi Sinimäe korraldatud Pirita sügisjooksu võitis meestest päev varem ekideni Eesti meistrivõistlustel võidukasse Sparta meeskonda kuulunud Roman Hvalõnski ja naistest ekideni Treeningpartneri pronksi naiskonnas jooksnud Kaisa Kukk. Start 6 km pikkusele metsaringile anti Pirita majandusgümnaasiumi lähedalt. Hvalõnski läbis trassi ajaga 18.50. Teise koha sai Leonid Latsepov (Nõmme KJK) 20.02-ga ja kolmanda koha M40 vanuseklassi parim Tarmo Maiste 20.45-ga. Naistest võitis jooksu kolmandat korda järjest Treeningpartneri esindaja Kaisa Kukk, kes tänavu finišeeris ajaga 21.57 üldarvestuses 10. kohal. Teisena lõpetas Laura Maasik (KJK Nõmme) ajaga 22.30. Kolmandaks osutus Liina Kivi (Jooksupartner) 23.36-ga. Kokku osales Pirita sügisjooksul 489 spordihuvilist.

RMK KÕRVEMAA NELIKÜRITUSE VÕITJAD SELGUNUD RMK Kõrvemaa Neliküritus koosnes suusamaratonist, kevadjooksust, triatlonist ja rattamaratonist. Pärast viimast osavõistlust kuulutati välja ka üldvõitjad, kus meeste seas võttis juba viienda järjestikuse võidu Allar Soo, naistest Sille Puhu. Mõlemad võitjad on talendikad multisportlased ja lisaks Neliküritusele tulid nad ka Tartu Maratoni Kuubiku üldvõitjateks.

Fotod: Sportfoto


lühiuudised Foto: Evelyn Saks

VILJANDI LINNAJOOKSU VÕITSID LILY LUIK JA TIIDREK NURME Pika traditsiooniga 61. Viljandi linnajooksu 10,4 km pikkuse põhidistantsi võitsid Rio olümpialased Tiidrek Nurme ja Lily Luik. Sel aastal Tiidrek Nurmet enam rahvajooksudel näha ei saa, sest hooaeg on tema jaoks lõppenud. Nüüd hakkab ta plaane koostama ja tegema ettevalmistusi uueks treeningutsükliks, et kevadel võtta ette poolmaratoni Eesti rekordi alistamine. Poolmaratoni Eesti rekord 1:03.00 kuulub Pavel Loskutovi nimele. „Kevadel tahan joosta kiireid aegu ka staadionil. Koostame kavad, vaatame tiimi üle ning läheme uue hoo ja motivatsiooniga edasi,” sõnas Nurme. Naistest võitis Viljandi linnajooksu üldarvestuses 15. kohal finišeerinud Lily Luik ajaga 38.20. „Jooksin omas tempos ja põhimõtteliselt üksi, sest mehed hoidsid selja taha, keegi ei tahtnud vedama tulla. Sügisel on hea joosta, TOIMUS KOLMAS HEATEGEVUSLIK veidi külm oli, aga muidu tunne hea ja joosta tuli küllaltki TAHTEJÕU TUUR tempokalt. Rahulikult ei tule ükski võistlus,” märkis Luik ajakirja Jooksja Jooksuportaali uudistele. Kolmas Tahtejõu tuur, mille kogu marsruudi pikkus oli ligi Teiseks tuli pika krossi Eesti meister Kaisa Kukk (Tree- 760 kilomeetrit toimus trassil Tallinn- Matsi (Läänemaa) ningpartner) ajaga 39.15. „Treener oli mind kirja pannud - Türi-Alliku - Tallinn. Retke osavõtumaksuga toetati ja tuli joosta. Läksin teise koha peale välja, punnima ei Haapsalu Viigi koolile ratastoolilaste treeninguseadme hakanud. Haige koht jalal andis hommikul tunda. Mõtlesin ostu. Laste velotreeninguseade võimaldab erivajadusveel, kas lähen või mitte, aga arvasin, et mingi koha vast tega õpilaste käsi ja jalgu treenida ratastoolist väljumata ikka saan,” rääkis Kukk. – talviti on see kooli suur murekoht. Tuuril valitsesid Foto: Mallor Malmre rattasõiduks küllaltki keerulised tingimused, aga näiteks esimese aastaga võrreldes, mil oli kohati külma –7 kraadi, olid ilmaolud siiski veidi leebemad. Seekord oli kõige tõsisem olukord laupäeval, kui oli vaid 2 kraadi sooja ja sadas paduvihma - tõeline tahtejõu proovilepanek. Teiste seas osalesid tuuril profirattur Rein Taaramäe ja rokkmuusik Tanel Padar, kes sõitsid kaasa viimase, kolmanda päeva. Kõik kolm päeva ehk kogu tuuri läbis 24 ratturit, nende seas ka üks naine, Karmen Reinpõld.

pressport kuts m ub Co Viljandi Linnajooksu võitja Tiidrek Nurme

UUS RÕIVABRÄND EESTIS – TIERRA

p

lo

le

taja

pe m

di

11

www.mispo.ee

a l,

2016 OKTOOBER – NOVEMBER

2-4 detsember 2016 a. Start Vändra staadioni kõrval.

Med

M AT K a S P O R T k a u p l u s t e valikus on nüüd uus põhjamaine bränd Tierra. Enam kui 30-aastase kogemusega, mägede ja ekstreemihõnguline Tierra hiilgab hea ja läbimõeldud disaini ning vastupidavusega. Rootsi päritolu Tierra kuulub samasse perekonda populaarse Fjällräveniga. Tierra on võitnud südameid kogu maailmas, olles nii seiklejate ja ekstreemsportlaste kui ka Rootsi politsei ja päästeameti kasutuses.

,s

aun

, a f te r p a rt y

i

l ga

e


kkaaaanneesl tuagaur

tekst: Andrus Nilk fotod: ajakiri Jooksja

KSENIJA BALTA: võ i t j a n a p o l e m a ve e l t a g a s i tulnud, aga mul on aega

Rio olümpiamängudel kuuenda koha saanud kaugushüppaja Ksenija Balta vaatab hooajale meelekindlalt tagasi. Ühelgi varasemal aastal pole ta kõigil kolmel rahvusvahelisel tiitli­ võistlusel jõudnud finaali, kuid tänavu läks see korda nii sisemaailmameistrivõistlustel, Euroopa meistrivõistlustel kui ka olümpial. Eesti parima naiskergejõustiklase järg­ mine suur eesmärk koos pikaajalise treeneri ja elukaaslase Andrei Nazaroviga on alistada seitsme meetri joon.

12 12


kkaaaanneesl tuagaur

2016 OKTOOBER – NOVEMBER

13


kaanestaar

Ksenija ja Andrei, mis mõtetega möödunud sügisel olümpiaettevalmistust alustasite? BALTA: „Teadsin, et hüpetega pean alustama tasakesi, seepärast oli pisut keeruline. Eelmisel aastal hüppasin 6.65, mis oli aga tehniliselt kole. Mind segas kõige elementaarsem viga, mida kaugushüppaja teha ei tohi – tõmbasin enne äratõuget õlgu tagasi. Hullemaks läheb siis, kui endale tundub, et teed kõik õigesti.”

Veebruaris võitis Balta Stockholmis tulemusega 6.76, mis oli maailma siseedetabelis 10. tulemus. hüppas 6.89 paku tagant. Bartoletta sai kirja 6.70. Seega ei osanud oodata, et ta võib selliselt tasemelt hüpata finaalis 7.17. See oli nagu pauk luuavarrest.”

NAZAROV: „Me ei oodanud, et tehnikatunnetus viie aastaga nii palju ära kaob. See oli halb üllatus.”

NAZAROV: „Finaali esimesed voorud ei olnud Bartolettal kõige paremad, aga järsku toimus muutus. Kui võimed on olemas, siis võib midagi juhtuda. Ta on kõige kiirem kaugushüppaja.” (100 m 10,78 – toim.)

Mida muutsite ettevalmistuses? NAZAROV: „Riskisime treeningukoormuse tõstmisega, näiteks jõutreeningus ja sprindis. Talvel saavutas Ksenija tänu treeningutele korraks väga hea kiiruse (60 m Eesti rekord 7,29 – toim) ja jõud oli kehas. Siis tekkis üleminekumoment ja välishooaja esimesel poolel tundus, et ettevalmistus oli väheke segamini. Euroopa meistrivõistlused Ksenijal kõige paremini välja ei tulnud, keskendusime peamiselt olümpiale. Hooaja lõpus tuli tal hea vorm.”

BALTA: „Ma pretendeerin oma kiirusega teisele-kolmandale kohale.”

2012. aasta veebruaris opereeris doktor Ilkka Tulikoura Helsingis Ksenija Balta paremat põlve. Kuidas laabus vormi ajastamine Rioks?

Missuguse häälestusega läksid olümpiastaadionile? BALTA: „Mõtlesin, et pean olema täielikult omas mullis ja keskenduma enda tegevusele. Minu rada, hoojooks, äratõuge ja kaugushüppekast. Kõik ülejäänu, mis samal ajal staadionil toimus, ei saanud kordagi segada. Olen harjunud, et inimesed ootavad minult

NAZAROV: „See oli otsimine tundmatuses, sest Ksenija polnud viiel aastal rahvusvahelistel tiitlivõistlustel osalenud. Pidime usaldama sisetunnet, et nii võiks olla õige treenida. Ksenija 36-meetrine hoojooks läks väga kiireks ja head hüpet oli tehniliselt raskem sooritada. EM-i ja olümpia vahel tegime kolm hüppetehnika treeningut.” BALTA: „Proovisin jälle neid harjutusi, mida pärast põlveoperatsiooni polnud seni julgenud teha. Millal siis veel riskida, kui mitte enne olümpiamänge!” NAZAROV: „See polnud üüratu risk, katuselt alla hüppama ei hakanud. Ksenija tegi erialaseid harjutusi, mis teistel kaugushüppajatel korrapäraselt kavas. See parandas hüppetunnetust. 6.65 võid saada ka liiva sisse joostes. 6.80 saavutamiseks pead juba natuke hüppama. 15 sentimeetrit sel tasemel on päris palju. Teised naised on hüppefaasis võimsamad. On näha, et konkurendid on teinud palju erialatreeninguid.” BALTA: „Pakult äratõuge on neil ikka ülihea. Näiteks Španovicil on tunnetus nii käes, et ta võib vist ka varahommikul 6.90 hüpata. Kui nad aga pole supervormis või emotsionaalselt keskendunud, siis ei õnnestu neilgi kõik. Seda oli näha Bartoletta puhul. Ta võitis olümpiakulla isikliku rekordiga 7.17, aga järgmisel võistlusel piirdus 6.46-ga. (Balta edestas Bartolettat pärast olümpiat nii Pariisi kui ka Zürichi Teemantliiga etapil – toim.) Reese sai eelvõistluse esimesel katsel 6.78, rohkemat ta ei vajanud. Samas oli näha, et ameeriklanna suudab kaugemale hüpata. Španovic

14

Ksenija Balta arendab hüppevõimet ka kastilt üles tõugates.


2016 OKTOOBER – NOVEMBER

15


kaanestaar

16


kaanestaar

palju. Ise ootan endalt ju veel rohkem. Kõrvalseisjad peavad silmas reaalsemaid tulemusi kui sportlane ise, kes tahab olla parim. Esimene eesmärk oli saada lõppvõistlusele, teadsin, et pean hüppama vähemalt 6.70. Lõppvõistlusel tahtsin, et kõik tuleks hästi välja. Kiirust arvestades võinuks väga hea õnnestumisega hüpata 6.90. Viiendast kohast kõrgemat poleks ka see andnud. Ootasin natuke rohkem, aga kokkuvõttes olin rahul nii koha kui ka tulemusega.” Kas sisemine tasakaal oli Rios parem kui Euroopa meistrivõistlustel Amsterdamis? BALTA: „Keskendusin mõlemal võistlusel samamoodi. Amsterdamis polnud mul parim vorm, aga medali oleks pidanud ka selles seisundis võtma. Tehnika oli nii õudne! Tuli hüpata vaid natuke paremini ja medal olnuks käes.” NAZAROV: „Amsterdamis olid rasked tingimused, tuul pööras sageli. Ksenijal polnud kõige parem päev võistlemiseks. Oma tulemuse tegi ta ära, kuid edukam võistlus eeldanuks paremat enesetunnet ja tehnilist sooritust.” BALTA: „Enne kvalifikatsiooni jäin natuke tõbiseks. Uinusin lennureisil, konditsioneer puhus ja kurk jäi valusaks.”

Juulis sai Balta Euroopa meistrivõistlustel Amsterdamis tulemusega 6.65 neljanda koha. Pronksiomanik Malaika Mihambo hüppas sama kaugele, kuid sakslanna paremuselt teine katse oli 6.63 eestlanna 6.61 vastu. Telekaamera ette ilmudes ei hoidnud sa pisaraid tagasi. Mille pärast olid kõige rohkem pettunud? BALTA: „Valus oli, sest medal oli nii lähedal ja pjedestaalil on alati tore seista. Kõige rohkem olin pettunud iseendas, sest ei suutnud teha seda, mida Andrei oli soovitanud. Kui sportlane ei tee sooritust tehniliselt õigesti, siis on ka treeneri käed seotud. Oma vigu nägin ka videost. Mõne päeva põdesin, aga nädala pärast tulid Eesti meistrivõistlused ja kaua ei saanud nukrutseda. Tahtsin Kadriorus tehnikat parandada, kodus on abiks ka rahva poolehoid. Joosta jaksasin, aga hüpata mitte. Mind ajas naerma, et jälle ei saanud võistelda normaalselt, taas puhus vastutuul. Enne olümpiat polnud mul ühtegi võistlust heades tingimustes. Oli kas jahe, vihmane või vastutuul. Ka hooaja pikima hüppe (6.79 Rios – toim) ajal puhus väike vastutuul. See näitab aga mu tugevust, et suutsin ka vastutuulega teha hea tulemuse. Varem see ei õnnestunud.” Millal sai selgeks, et kaugushüpe ei tekita enam vaevusi ja põlvevigastus on seljataga? BALTA: „Kui esimene hüpe möödunud suvel Tartus sai tehtud (6.51 – toim), siis oli kõige närvesöövam hetk. Veidi kartsin, kuidas põlv vastu peab. Tegime õige otsuse, et ei hakanud kohe täishooga hüppama. Tänu sellele ei langenud jalale suur pinge. Ega ma väga palju riskidele mõtle. Sport on minu töö, olen selle ameti endale valinud.”

2016 OKTOOBER – NOVEMBER

17

KSENIJA BALTA Sündinud 1. novembril 1986. Saavutused: Kaugushüppes 2009. a Euroopa sisemeister, 2010. a siseMM-il ja 2016. a EM-il 4. koht, 2008. a IAAF-i võistlussarja finaalis 2. koht; seitsmevõistluses 2005. a juunioride EM-il pronks. Eesti rekord: kaugushüpe 6.87 (2009), 100 m 11,35 (2014), 200 m 23,05 (2006), 4 x 100 m 44,75 (2014); siserekord: kaugushüpe 6.87 (2009), 60 m 7,29 (2016), 60 m tj 8,16 (2010). Eesti noorsoo rekord: kaugushüpe 6.80 (2006), 100 m 11,47 (2016), 200 m 23,05 (2006), seitsmevõistlus 6180 (2006). Eesti juunioride rekord: 200 m 24,03 (2005), seitsmevõistlus 5794 (2005); siserekord: viievõistlus 4105 (2005). Isiklikke rekordeid teistel aladel: 400 m 54,98 (2013), 800 m 2.09,80 (2005), 100 m tj 13,89 (2005). Treener: Andrei Nazarov; varem ka Remigija Nazaroviene, Jaan Pelmas, Juhan Toimet, Ester Legonkov. Lõpetas Audentese spordigümnaasiumi ja Nissi põhikooli.


kaanestaar

Kuivõrd oled õppinud oma keha paremini hoidma? BALTA: „Tänavu õppisin õigemat pilti nägema ja end uuesti tundma. Tiitlivõistluste paus oli ju nii pikk, et sel ajal muutusin noorest ja andekast sportlasest vanemaks ja kogenumaks. Vahepealsed etapid, kus sportlane end realiseerib ja tundma õpib, jäid aga vahele. Palju oli muutunud. Olin harjunud tegema harjutusi, mis andsid varem tulemuse, aga enam mitte. See tegi olukorra raskemaks. Tundsin end kohati nagu esimese klassi laps, kes õpib, mis mõjub hästi ja mis mitte. See kõik nõuab aega. Aeg tiksub aga sportlasele halastamatult. Ma ei kulutanud liigeseid ja kõõluseid, kui ei saanud võistelda. Võistlus tekitab suurt stressi, seal tuleb end ju pingutada ribadeks. Pikal võistluspausil oli plusse, aga samas ka miinuseid.” Andrei, kas treeningukava koostamisel kuulad ka hoolealuse seisukohta, kuidas harjutused on mõjunud? NAZAROV: „Ettevalmistus on loominguline protsess. Kogu aeg on tulnud teha treeningukavas muudatusi. Me ei kogu jooksukilometraaži ega hüpete arvu. Mõnel alal on see vajalik, aga tehnilisel alal pigem mitte. Ksenija jälgib enesetunnet.”

KSENIJA BALTA: „Raske on teisi võistlusi võrrelda 2009. aasta sise-EM-iga, kullavõidust rohkemat on ju raske tahta. Kui aga arvestada pikka teekonda, siis Rio jääb Torinost ainult natuke tahapoole.” NAZAROV: „Üldjoontes tean, mida tuleks teha. Aga pole võimalik ette näha, et kui harjutada teistmoodi, siis läheks veel paremini. Peame proovima. Tean, et vaja on teha rohkem erialaseid hüppeharjutusi. Ka jõudu on tarvis, samas kerkib küsimus, kuidas treenida kangiga nii, et mitte muutuda aeglasemaks, vaid et jõud kandub kiirusesse.”

BALTA: „Andrei juhendab nagu kunstnik. Suures plaanis kujutan ette, mis treeningud mind nädala vältel ees ootavad. Kui aga täpset kava ei tea, siis see ei häiri mind. Muidugi ütleb Andrei mitu päeva ette, kui tuleb kaugust hüpata või teha tugev kangitreening, kus tuleb end kokku võtta ja kõvasti pingutada.” Kuidas suutsid pärast operatsiooni end treeningutel kokku võtta, kui oli teada, et võistelda niipea ei saa? BALTA: „Hea küsimus, aga tahaks need teadmised jätta praegu endale. Sellest perioodist rääkides pean hakkama palju asju meelde tuletama ja lappama treeningupäevikuid. See on ka halva üles tõmbamine, mis mulle ei meeldi. See on jäänud seljataha. Lõppeesmärk oli see, kuhu olen praeguseks jõudnud. Edasi läheb samamoodi – hüpata veel kaugemale. See eeldab natuke rohkem õnnestumist.” Talent pole ju kadunud. Mida saate koostööst veel esile tuua? NAZAROV: „Üritame liikuda selles suunas, et Ksenija suudaks ennast realiseerida võimalikult paremini. Võibolla ka järgmistel tiitlivõistlustel hüppavad kolm naist üle seitsme meetri ja tal jääbki teine tiitlivõistluste medal võitmata. Aga võib-olla ühel päeval hüppab ka tema üle 7.10, mida me praegu ei tea.” On hea, et te ei sea endale piire. Ksenija, sa saad 1. novembril alles 30-aastaseks, miski ei tohiks takistada edasi minna! BALTA: „Praegu pole 30 enam tõesti mingi vanus. Varem väsisid sportlased vist psühholoogiliselt rohkem, aga teisalt kulutasid end ka enam. Siis polnud nii head taastumist, toitumist.” Andrei, kui otsid Ksenijale sobivat metoodikat, siis kuidas saad aru, mida ta praegu vajab?

18

Ksenija Balta koos treeneri ja elukaaslase Andrei Nazaroviga.


kaanestaar

Ksenija, kümmekond aastat tagasi olid särtsakas, kiire ja teotahteline andekas sportlane, kes püstitas Eesti rekordeid nii sprindis kui ka kaugushüppes ja palju ei puudunud ka seitsmevõistluse tippmargist. Kuidas mõtestad oma andekust?

AJATELG KSENIJA BALTA TEEKOND 2009–2016 2009

BALTA: „Andekus tähendab füüsilisi võimeid, millest üks tähtsamaid on kiirus. Oluline on ka see, kuidas suudad keskenduda tehnilisele sooritusele. Pean oma liigutusi hästi tunnetama, et füüsilisi võimeid ära kasutada. Tunnetus tuleb mõtlemisest. Usun, et saan tehnika korda. Andekas sportlane peab olema ka hea ülesannete täitja. Ümber on abilised – treener, füsioterapeut, mänedžer. Pean neid usaldama, ei tohi kahelda plaanides. Sportlane peab vähem mõtlema ja rohkem tegutsema, mitte urgitsema, miks treener soovitab harjutada nii, mitte teisiti. Kui usaldad inimest, kellega koos töötad, siis teedki nii, nagu tema tahab. Oled vastuvõtlik tema mõtetele.”

Märtsis võitis Euroopa sisemeistrivõistlustel Torinos Eesti rekordiga (6.87).

NAZAROV: „Andekas inimene peab olema oma valitud tees

2011

Augustis sai maailmameistrivõistlustel Berliinis 8. koha (6.62). Detsembris valiti Eesti parimaks naissportlaseks. 2010 Märtsis sai sisemaailmameistrivõistlustel Dohas 4. koha (6.63). Augustis kordas Tallinnas Eesti rekordit (6.87).

Veebruaris vigastas Tallinnas kaugushüppes paremat põlve (6.73). 2012 Veebruaris opereeris dr Ilkka Tulikoura Helsingis Balta paremat põlve. 2013 Juulis naasis Valmieras võistlusrajale 100 m jooksus (11,66). 2014 Juunis uuendas Tartus 100 m jooksus enda nimel olnud Eesti rekordit (11,35). 2015 Juunis tegi Tartus nelja ja poole aasta järel comeback’i kaugushüppes (6.51). 2016 Veebruaris võitis sisevõistlustel Stockholmis (6.76). Märtsis sai sisemaailmameistrivõistlustel Portlandis 7. koha (6.60). Juulis tuli Euroopa meistrivõistlustel Amsterdamis neljandaks (6.65). Augustis tuli Rio olümpial kuuendaks (6.79).

2016 OKTOOBER – NOVEMBER

19


Ksenija Balta alustas oktoobris mäkkejooksuga valmistumist järgmiseks hooajaks. Mustamäel rühkis tõusul ka Andrei Nazarovi rühmaga liitunud Läti seitsmevõistleja Laura Ikauniece-Admidina, kes sai Rio olümpial neljanda ja aasta varem Pekingi maailmameistrivõistlustel kolmanda koha.

kindel. Ma ei tea ühtegi tugevat sportlast, kes kahtleks eesmärkide realiseeritavuses. Kas Erki Nool kahtles endas? Või Andrus Värnik parimatel hooaegadel?”

tikus on kõik mõõdetav. Enamik sportlasi, kellega Andrei on töötanud, on arenenud. Tema käe all harjutanud kergejõustiklased on võitnud hulga tiitlivõistluste medaleid. Erkiga sai ta kolm, minuga ja Pascaliga (Saksa kümnvõistleja Pascal Behrenbruch tuli 2012 Euroopa meistriks – toim) ühe medali. Remigijat (Remigija Nazaroviene – toim) abistas ta maailmameistrivõistluste pronksi võitmisel.”

Ksenija, kuidas talitsed end olukorras, kui tahaksid treenerile vastu vaielda?

Keda toetajatest soovid nimetada?

BALTA: „Olen saanud oma vitsad kätte. Kui Andrei on näiteks öelnud, et aitab treenimisest, siis olen vastanud: „Teen veel ühe hüppe või jooksu.” Siis on vahel just selle lisahüppe või -jooksu ajal midagi juhtunud. Nii olen tõmmanud meie mõlema tööle vee peale. Andrei näeb lõpetamise vajadust mu liigutustest või olekust. Kui ta aga kahtleb, siis küsib: „Kas oled kindel, et paned kangile suurema raskuse?” Ma ei taha tormata. On vaja pidada meeles, et kui üks jooks jääb jooksmata või suurem raskus üles tõmbamata, ei juhtu midagi. Mõnel teisel päeval, kui oled sooritusvõimes täielikult kindel, suudad endast rohkem anda.”

BALTA: „Ema ja isa. Andrei. Mänedžer Kadri Kallas. Arst Madis Rahu. Kiropraktik Rainer Kägo, füsioterapeudid Indrek Tustit, Risto Jamnes, Lauri Rannama. Sõbrad. Mõned neist on aidanud ka majanduslikult ja käinud arstivisiitidel kaasas. Nad pole kunagi kahelnud, et tulen tippsporti tagasi. See on andnud jõudu. Järelikult nad usuvad, et olen piisavalt tugev inimene, et võitjana välja tulla. Võitjana pole ma veel tagasi tulnud, aga aega on. Samuti on toetanud kergejõustikuliit, Tallinna spordiselts Kalev, kauaaegsed sponsorid Nutrend, Nike ja Sparta. Kõik nad panid õla alla just siis, kui seda kõige enam vajasin. Suur tänu kuulub muidugi doktor Ilkka Tulikourale, kellele tahaks Helsingisse külla minna – seekord nii, et ei pea millegi üle kurtma.” Mis sulle spordis praegu meeldib? BALTA: „Absoluutselt kõik. Mulle meeldib pingutada, võistelda, ennast proovile panna, oma piire nihutada, kogu elustiil. Püstitan treeningutel väikesi eesmärke, mida tahan saavutada. Kõige kõrgemal kohal on suur eesmärk. Mõistagi väsin minagi mingil hetkel, siis muutun tuimemaks ja vahel ka pahuraks. Puhkan paar päeva, tunne läheb heaks ja elevus tuleb tagasi. Selle kõigeta ei kujuta oma elu ette.”

Mis hoiab sind sihipäraselt pingutamas? BALTA: „Tuleb olla kindel oma valikutes, usaldada treenerit ja füsioterapeuti – see ongi edu võti. Kergejõus-

20


2016 OKTOOBER

21


MEIE KESTUSJOOKSU SEIS: Liina Tšernov

kellele saame loota järgmisel hooajal? Tuleval aastal on Eesti nn suure koondise olulisim etteaste Euroopa võistkondlikud meistri­ võistlused. Meie esiliiga võistlus toimub jaanipäeva paiku Soomes Vaasas. Teine suure koondise võistlus on traditsiooniliselt Balti maavõistlus. Tippudele on tähtsaim start MM Londonis. Ülejärgmisel suvel on peamine eesmärk hea esinemine EM-il Berliinis. Just Berliini EM võiks kujuneda mitmele meie praegusele kestusjooksuliidrile võistluseks, kus teha nn elu tulemus. Olgu selleks siis finaalipääs staadionil või esikümnekoht maratonis. tekst: Toomas Tarm | fotod: Scanpix, Sportfoto

Naisjooksjate väljavaated Naiste poolel on meil olukord „õhuke” ja mahajäämus lähinaabritega nähtavaim. Kui liidrid on audis, siis oleme koondisevõistlustel kohe raskes seisus, sest vääriline asendus puudub. Mullune hooaeg jäi vahele Liina Tšernovil, tänavune Jekaterina Patjukil. Loodetavasti leiab meie keskmaajooksu esinumber Liina Tšernov veel vähemalt paar aastat motivatsiooni ja tahet püüda kõige kõrgemaid eesmärke. Samuti usun, et eesmärgipäraselt ja pühendunult harjutav Kelly Nevolihhin suudab teha arenguhüppe ja Liina tasemele lähemale jõuda. Noorematest on perspektiivi selle hooaja kannavigastusega vahele jätma pidanud Elery Zadonskil. Nende areng ja panus on oluline, kui tahame olla eelmainitud koondisevõistlustel konkurentsis. Ka nooremates vanuseklassides on mõned perspektiivikad

tüdrukud, kuid nemad veel lähiaastatel naiste konkurentsis meid palju aidata ei saa, jääb loota, et nende areng ja treeningutahe säilivad. Kahjuks olid sel hooajal täielikult pildilt maas veel mullu lootust andnud keskmaaneiud Birgit Pihelgas ja Katrin Kütt, aga ehk siiski kuuleme veel neist. Pikematele staadionidistantsidele spetsialiseerunud naisi meil sisuliselt polegi, eriti keeruline on seis takistusjooksus, kus Jekaterina Patjuk on olnud vääramatu liider aastaid, kuid tagala on olematu. Usutavasti on Katja pärast sunnitud vahehooaega järgmisel aastal rivis ja pikematel distantsidel koondist aitamas. Egle-Helene Ervin on lisaks temale üks vähestest, kes tahab staadionil joosta, ent ta peab kõvasti tööd tegema ning oma taset parandama. Kui arvestada, et VEM-il on kolm pikamaadistantsi, siis on seis habras.

22

Maratonis on praegu rohkem küsimusi kui vastuseid, eeskätt õdede Luikede osas: kas neil on tahet, motivatsiooni ja eeskätt tervist püüelda tipu suunas? Treener Harry Lembergi sõnul on neil veel kõvasti arenguvaru ja võimeid joosta aeg 2:30 lähedale. Selles pole põhjust kahelda, kuid küsimus on, kas need tulemused ka realiseeruvad. Loodetavasti on õdede fookus vähemalt kuni Berliini EM-ini tippspordil. Tuleva aasta MM-norm on täidetud Leila Luigel. Järgmiste maratoonarite – Kaisa Kuke, Mari Boikovi ja vastse Eesti meistri Moonika Pilli – puhul oleneb sellest, kas neil õnnestub oma tulemusi 5–10 minutit parandada. See pole sugugi lihtne. Naiste maratoni tiitlivõistluste norm 2:45 on joostav, kui mitte öelda suhteliselt lihtne, ja see peaks kõikidele eelmainitud jooksjatele olema suureks motivaatoriks.


maraton

Perspektiivikad meesjooksjad Meeste keskmaal on viimaste hooaegade liidrid olnud Raimond Valler ja Andi Noot. Mõlemad on veel suhteliselt noored ja arenguvõimelised, kuid Euroopas konkureerimiseks oleks kindlasti edasist arengut vaja. 800 m distantsil pole meil viimasel kümnendil olnud parimad ajad. Raimondi hooaeg ei läinud plaanitult, loodetavalt õnnestub järgmine hooaeg paremini ning tulemused stabiliseeruvad alla 1:50 taset. Noorematest meestest ootaks edasist arengut Inglismaal Oxfordis õppivalt ja treenivalt Rasmus Kiselilt, ka tema peaks selle meie jooksjatele viimasel ajal maagilise piiri tuleval hooajal alistama. 1500 m on olnud viimastel aastatel meie staadionidistantside nn paraadala, kus mitu korralikul tasemel meest. Andi Nooda kannul on olnud teiseks numbriks Allar Lamp – ka tema hooaeg ei läinud pärast paljulubavaid kevadisi jookse päris oodatult. Noorematest on arengut näidanud veel juunioriklassi kuuluv Deniss Šalkauskas, kelle üheks eesmärgiks on tuleval aastal pääs omavanuste EM-ile. Meeste pikemates maades on sarnane seis naistega – vajalikul tasemel staadionispetse sisuliselt pole, kastanid peavad tulest välja tooma põhialana muude distant-

Raimond Valler ja Andi Noot.

Maratonis on nii Tiidrek Nurmel kui Roman Fostil eeldusi olla Euroopa tipu lähedal, mõlemad sihivad kindlasti kõrget kohta ülejärgmise aasta Berliini EM-il. side mehed. VEM-i silmas pidades on õnneks nii Andi Noot kui Allar Lamp võimelised jooksma korralikult 3000 m. Tiidrek Nurme plaanib joosta kevadsuvel staadionijookse ja vajaduse korral tulla koondisele appi 5000 meetris. On veel selle aasta kolmekordne Eesti meister Keio Kits, kel on võimeid, aga valikud ja panus koondisele olenevad tal paljuski jalgade seisukorrast. Õnneks on meil Kaur Kivistiku näol olemas korralikul tasemel takistusjooksja, ent kui temaga peaks midagi juhtuma, siis on taga tükk tühja maad. Loodetavasti läheneb Kaurile lähiaastatel praegu sõjaväes teeniv Karl Mäe. Ka Deniss Šalkauskas on 1500 m kõrval jooksnud korralikult takistusi. Mõlemale nooremale mehele võiks olla tuleval aastal eesmärk 9 minuti piiri alistamine. Maratonis on nii Tiidrek Nurmel kui Roman Fostil eeldusi olla Euroopa tipu lähedal, mõlemad sihivad kindlasti kõrget kohta ülejärgmise aasta Berliini EM-il. Järgmise aasta MM on heaks soojenduseks ja taseme kontrolliks, Nurmel on sinna pääse olemas, Fosti läheb seda üritama. Noorematest on lootused eelkõige Heinar Vainel, kes ründab kevadel loodetavasti edukalt MM-normi 2:19. Praegu tagalas palju rohkem tiitlivõistluste tasemel mehi ei paista. Kokkuvõetult võib öelda, et meil on jooksjaid, kellele võime loota, aga pink on suhteliselt lühike. Oleme omasuguste riikide seas igati konkurentsivõimelised, kui kõik tipud on terved ja rivis, ent juba paari jooksja äralangemisel tekivad suured probleemid. Järgmise aasta eesmärgid oleksid maksimaalne komplekteeritus VEM-iks ja 3–5 jooksja pääs MM-ile, ülejärgmisel suvel peaks Berliini EM-ile pääsema rohkem meie kestusjooksjaid. Eelkõige Kivistikult, Fostilt ja Nurmelt on alust oodata ka kõrgeid kohti.

Egle-Helene Ervin ja Kelly Nevolihhin.

2016 OKTOOBER – NOVEMBER

23


persoon

tekst: Meelis Koskaru fotod: Scanpix, Sportfoto

24

24


persoon

Värske Eesti meister maratonijooksus Heinar Vaine jõudis tänavu kevadel Keenia jooksulaagri järgselt väga heasse vormi ning oli Rotterdamis valmis võitlema Rio olümpianormi vääriliselt. Kahjuks aga tabas teda vaid kolm päeva enne jooksu haigusvimm, mistõttu oli ta distantsi lõpuosas sunnitud tempole järele andma ja leppima ajaga 2:29.15.

V

õimalused taas olümpianormi rünnata jäid järjest kasinamaks ning kaks nädalat hiljem Varssavis joostud 2:31.37 kulges sama stsenaariumi järgi. Selge tagasilöök valmistas küll pettumuse, kuid kes teab, milleks see kõik noorele ja ambitsioonikale mehele võis kasuks tulla, et kõik veel seekord ideaalselt ei õnnestunud. SEB Tallinna Maratonil näitas Ants Kuusiku õpilane kodumaistele konkurentidele enesekindlalt kandu ja võitis isikliku rekordiga 2:23.18 teist korda Eesti meistritiitli.

Sportlaseks kujunemine Maaülikooli õpingute kõrvalt nimetab 23-aastane Vaine jooksmist enda suurimaks hobiks. Lisaks jooksmisele harrastab ta ujumist, jalgrattasõitu, motokrossi, kanuusõitu. Võimaluse korral tegeleb ka paintball’i, lumesaanisõidu, suusatamise, uisutamise ja kiikinguga. Eestimaa talvest pole ta kahjuks paar aastat osa saanud, sest harjutab sel ajal treeninglaagris Keenias. Talle pakuvad suurt huvi ka loodusteadused, eriti geograafia ja bioloogia. Iseäranis põnevad on majandus- ja loodusgeograafia. Tänavune Keenia jooksulaagri ülesehitus Nyahururus oli selline, et raskete neljanädalaste treeningutsüklite vahel turgutas ta end vaimselt mitmepäevaste seiklusrohkete Mombasa ning Eldoreti ja Kisumu väljasõitudega. Lapsepõlves tegeles Vaine aktiivselt hoovispordiga. Kuigi ta elas väga hajusalt asustatud piirkonnas Viljandimaal, otsis ta üle jõe asunud naabritega alati sportlikke väljakutseid. Ei saanud ka jõgi takistuseks, sest Heinari isa ehitas jõest ülesaamiseks köiega tõmmatava lifti. Mängiti igasugu sõjamänge, ehitati metsaonne, sõideti autodega põllurallit. „Mina jään kahjuks juba sellesse põlvkonda, kellel tekkis ka arvuti taga logelemise võimalus. Koolispordis oligi seis pigem halb. Puudusid tõsised spordifanaatikud ja asjatundjad. Sellest saan muidugi alles tagantjärele aru,

2016 OKTOOBER – NOVEMBER

kui oluline on suunamine. Oleks minu treeneri Ants Kuusiku sugune kehalise kasvatuse õpetaja mul juba tookord olnud, siis oleksin spordi juurde tõsisemalt jäänud alates esimesest klassist,” lausus Vaine.

HEINAR VAINE Sündinud: 22.01.1993 Tegevusala: ehitusinseneriõppe viimase (viienda) aasta tudeng Eesti Maaülikoolis Saavutused: kahekordne Eesti meister maratonijooksus (2014, 2016) Rekordid: maratonijooksus 2:23.18, poolmaratonis 1:08.30, 10 km – 31.59 Nooruki teadlikum sporditee jätkus jalgrattaspordiga. Alguse sai see kindlasti kodust. See pakkus nii füüsilist pingutust kui ka adrenaliini. Mängukaaslaseks oli siis tavaliselt Heinarist vaid aasta noorem vend. Tõsisema spordipisiku sai ta 2004. aastal, kui osales ühel jalgrattavõistlusel, kus õnnestus võita. Alates 2005. aasta sügisest alustas ta korrapäraste rattatreeningutega. Peale selle tuli iga päev maalt linna trenni sõita. Kuni põhikooli lõpuni oli rutiiniks, et kokku kulus koolist trenni minekule, trennile, lisatoimingutele ja koju tagasisõiduks ligi neli tundi. Lisaks olid nädalavahetused sisustatud rattavõistlustega. Ajaliselt oli koormus suurem kui täisajaga töölkäimise korral.

„Kasvasin pikemaks ja siis muutus sõidutehnika kehvemaks ning ma ei suutnud enam rattaspordis hästi konkureerida." 25

Jalgrattateedelt jooksuradadele Jalgrattaspordiga tegi Heinar lõpparve 2010. aastal. Selleks ajaks oli ta juba viis aastat vastupidavust kogunud. Loobumise põhjus oli probleem lihastega – tuharalihas ei kannatanud rattasadulas koormust ning hakkas valutama. Kui seda häda poleks ilmnenud, oleks ta kindlasti ratturina edasi pressinud, kuna mees pole allaandja tüüpi. Keerulised ja ohtlikud rajad olid lemmikud – seal tundis ta ennast hästi. „Kuna kasvasin pikemaks, siis muutus ka tehnika kehvemaks ning ma ei suutnud enam oma lemmikalal hästi konkureerida," lausus ta. „Tundsin, et minu vähesed eeldused olid muutunud täiesti olematuteks. Jalgrattaspordis karastusin nagu teras. Tunnen, et see polnud raisatud aeg. Pigem oli see investeering minu edasisse sporditeekonda. Siinkohal avaldan ka tänu oma esimesele treenerile Marek Johansonile, kes mind viis aastat tõsiselt treenis.”

Sihid silme ees Jooksmisega alustas Vaine 2010. aasta. Esmalt oli eesmärk saavutada omas vanuseklassis individuaalne Eesti meistri medal. See jäi rattaspordis pigem kaugeks unistuseks. Aga jooksmises suutis ta juba teisel aastal omas vanuseklassis mitu medalit võita. Just pikamaajooksus tundis noormees, et tal on mõningad eeldused olemas – kõhn kehaehitus ja vastupidavus. Talendiks ta ennast ei pea, kuid suurimaks trumbiks nimetab ta töökust. Jooksukarjääris algas suur arenguhüpe 2012. aasta Berliini maratonil, kui Heinar püstitas ajaga 2:38.28 juunioride Eesti rekordi. 2014. aastal Eesti meistriks tulles oli Vaine tulemus 2:23:36 nii teiste kui endagi jaoks suur üllatus. Just pärast seda võistlust hakkas ta mõtlema veidi kõrgematest eesmärkidest, kuni rahvusvaheliste tiitlivõistlusteni välja. Sporditegemise juures on tervislikkus Heinarile oluline, aga see pole


persoon

tema jaoks motivatsiooniks, vaid pigem tuleb jälgida, et endale liiga ei teeks. Võistluslikkus lisab põnevust.. Eneseületus on kindlasti ülim, mida sportlane suudab saavutada. „Maratoni puhul on just eneseületus see, mis mind võlub. Ei ole midagi paremat, kui seada endale raske eesmärk ja see ületada. Ülim tunne on realiseerida ennast sada protsenti ja öelda – ma andsin endast kõik – siin on minu võimete piir! See ongi see, mis on meie võimuses. Keegi meist ei tea, kus see piir päris täpselt asub, aga sellepärast me proovimegi kompida, kus on see võimaliku ja võimatu piir. Sporti näen ma pigem investeeringuna tulevikku. Kindlasti pole see tervisesport, mida tippsportlased teevad. Aga samas on see kindlasti parem kui ebatervislik eluviis. Ise ma ei pea ennast ei tippsportlaseks ega ka tervisesportlaseks, vaid olen kuskil seal vahepeal,” lausus Vaine. Joostes püüab Heinar end välja lülitada ning oma pead mitte koormata. Jooksmine peab olema nauditav. Samas teinekord ta siiski analüüsib erinevaid probleeme ning jõuab

TREENINGUPLAAN TREENINGLAAGRIS KEENIAS (2350 M) EESTIS H: tempokross + jh Õ: taastav jooks

H: pikad lõigud (3 + 2 + 3) Õ: taastav jooks

H: lühikesed ekstensiivsed lõigud H: ujumine Õ: rahulik jooks 20 x 200 m + jh Õ: taastav jooks Rahulik jooks + 5 x 100 m

Rahulik jooks

H: mäkkejooksud 8 x 1 min + jh Õ: taastav jooks

H: jõusaal Õ: rahulik jooks

H: pikk jooks Õ: taastav jooks

Rahulik jooks

Rahulik jooks H: maastikujooks + 5 x 100 m Õ: taastav jooks

Pikk jooks

Puhkepäev

Puhkepäev

Nädala kilometraaž: 144 km (laagri mahukaim nädal)

Nädala kilometraaž: 112 km (Eestis mahukaim nädal)

Jh – jooksuharjutused. Taastav, rahulik ja pikk jooks on tavaliselt 11, 22 või 33 km ringil. Laagris on treening loomulikult palju kvaliteetsem. Seal saab täielikult spordile pühenduda ning lisaks treeningule on piisavalt aega jooksuharjutusteks, vahurulliga lihashoolduseks ja venitusteks. Eestis üritab Heinar koormust jalgadele hajutada eelkõige jõusaali ja ujumistreeningutega. Kodus olles jääb keskmine kuukilometraaž alla 400 kilomeetri. Laagris olles aga jääb see 550 kilomeetri juurde.

26


2016 OKTOOBER – NOVEMBER

27


persoon

arvelt tempo langemine. Igaüks valiks esimese variandi, just sellise, nagu Heinar koges. „Vahet pole, kas joosta maratoni 2:20-ga või nelja tunniga," arutles Vaine. „Teinekord võib puuduliku treeninguga olla neljatunnine pingutus palju suurem kannatuste rada. Samas kui poleks seda valu ja kannatamist, ei pruugiks paljud maratoni ette võttagi. Valu ja kannatus on kohustuslikud, kui soovid ülimat saavutust ehk siis eneseületust. Maraton on piisavalt kurnav, et organismi jõuvarud tühjeneksid ning sellist juubeldamist nagu on võimalik teha 100 meetri jooksus, ei suuda keegi pärast maratoni finišijoone ületamist korraldada. Sageli küsitakse, et kuidas sa viitsid joosta? Selles pole küsimus! Küsimuse keerukus on selles, kui tahad, aga erinevatel põhjustel ei saa joosta. See on jooksja jaoks pigem karistuseks, kui joosta ei saa. Mina olen tihti endale mõtestanud selle niimoodi, et kui ma ei saa joosta vigastuse tõttu, siis järelikult ongi mul vaja jooksuisu taastada. Ja siis pärast mõelda, kui mõnus tegevus jooksmine on.” Vaine rääkis, et Eesti jooksjad on jätnud talle sügava mulje. Eelkõige mõtteviisilt ja teistesse suhtumise poolest. Pigem hoitakse üksmeelselt kokku. „See on täiesti tavaline, et inimesed otsivad endale väljakutseid. Sagedane maratonide läbimine endale jõukohase tempoga ei ole midagi valet, vaid pigem on see enesedistsipliini tugevdav ja silmaringi avardav tegevus. Teha seda, mis sul tõeliselt meeldib ning näha samal ajal maailma on kindlasti vägagi huvitav," nentis ta. „Eesmärk on pääseda 2018. aastal Berliini Euroopa meistrivõistlustele," tunnistas Vaine. „Tahan end ka järgmisel aastal Eesti meistrivõistlustel Tallinnas ületada. Muidugi unistan pääseda olümpiamängudele, aga kas see kunagi ka tegelikkuseks saab, näitab aeg,” lausus maratoonar.

M EELIS ATONE N, TO ETAJ A: "Heinar on väga põhjalik inimene. Ta teeb endale asjad detailideni selgeks. Kindlasti aitab selline omadus tal oma sportlikku tegevust hästi analüüsida ja võimaldab ka tulevikuks õigeid järeldusi teha. Ehkki ta on noor, maratoni jaoks väga noor, alles 23-aastane, on ta juba kolm aastat näidanud taset 2:23-2:24 juures, mis lubab unistada järgmisele tasemele, tiitlivõistluste normi tasemele jõudmisest. Ja eks see, ka olümpiale jõudmine ja seal hea jooksu jooksmine võikski olla eesmärk. Sel kevadel tuli Heinar Keenia laagrist ja oli väga heas vormis. Kahjuks tuli külmetus ja see ei lasknud vormi realiseerida. Heinar üritas paarinädalase vahega uuesti ja nagu karta, ega see head tulemust ei andnud. Aga see näitas, et mehes on hirmus tahe ja küll selline tahe toob ka tulemuse. Oma sügisese Tallinna maratoni tulemusega näitas ta, et töö ei olnud tühja läinud, ning järgmisel aastal võime oodata uuele tasemele jõudmist."

ka huvitavate järeldusteni või lihtsalt tulevad head mõtted. Kindlasti on pärast jooksmist mõttetegevus palju efektiivsem. Radadest valib ta 90 protsendil juhtudest mõne tuttava tee just sel kaalutlusel, et joostes end välja lülitada. Kodukandis on tal ringid pikkusega 11, 22 ja 33 km. „Nendel ringidel suudan oma aju nii välja lülitada, et kunagi pole seal tüütu ega raske. Minu lemmiktrenn ongi 22 kilomeetrit, seda küll harilikult ainult korra nädalas,” lausus ta.

Unistab jõuda olümpiale Esimesel maratonil valdas Vainet aukartus selle pika distantsi ees. Ta koges tunnet, mida tähendab emotsiooni najal joosta. Juhul kui suudad mingit eesmärki ületada ja see laeb organismi energiat niimoodi täis, et viimasel 10 kilomeetril tempo hoopis kasvab. Vastupidine efekt „haamri saamisele”. Teine variant on energia otsasaamine ja motivatsiooni

TR EENER ANT S K U U SI K "Minu koostöö Heinar Vainega algas 2010. aastal, kui õpilane jalgrattatreeningute lõppedes jooksutreeneri üles otsis. Heinar on vaimselt väga tugev ja kannatab pika treeninglaagri rutiini hästi. Ta saab aru jooksufilosoofiast ja suudab maapoisina oma andekust realiseerida. Tähtis on see, et õpilasel silmad säravad!”

28


SINU DIGIPOOD

Uus on kohal! • Unusta tüütu pulsivöö! Charge 2 mõõdab pulssi otse Su käelt. • Võimaldab määrata sobiva pulsivahemiku. Kui pulss on liiga kiire või liiga aeglane, annab seade Sulle sellest teada. • Mõõdab su pulssi ka siis kui sa trenni ei tee. See aitab Sul analüüsida oma üldist vormi. samme, läbitud distantsi, • Logib Sinu samme põletatud kaloreid, läbitud korruseid ja aktiivseid minuteid. • Logib terve öö Sinu und, et hommikul saaksid analüüsida, kuidas sa magasid. Lisaks äratab sind vaikse vibratsiooniga. • Salvestab Sinu telefoni GPS-i abil täpse treeningteekonna ja laseb Sul seda hiljem analüüsida. • Aitab Sul lõdvestuda hingamisharjutustega, mis on sünkroniseeritud Sinu pulsiga. • Kõnede ja sõnumite märguanded otse Sinu randmel. • Saad endale seada eesmärke ja Charge 2 tuletab sulle meelde, et sa neid ka täidaksid.

hind 149.99 NUTIKAS AKTIIVSUSMONITOR

Fitbit Flex

hind 79.99

Fitbit Charge

hind 99.99

Fitbit Charge HR

hind 119.99

Fitbit Alta

hind 149.99

Fitbit Blaze

hind 219.99

Fitbit Surge

hind 239.99

TALLINN: Viru keskus (6 668 160), Kristiine keskus (6 668 116), Rocca Al Mare keskus (6 668 155), Ülemiste keskus (6 668 159), Järve keskus (6 668 154), Lasnamäe Centrum (6 668 128), Mustika keskus (6 668 151), Tallinna lennujaam(58 550 484); TARTU: Tasku keskus (666 8163), Lõunakeskus (62016 668 153), kaubanduskeskus Eeden (6 668 164); JÕHVI: kaubanduskeskus Tsentraal (6 668 168); KURESSAARE: Auriga keskus (6 668 117); NARVA: Fama keskus (6 668 169); PAIDE: Paide Maksimarket (6 668 124); OKTOOBER – NOVEMBER 29 PÄRNU: Kaubamajakas (6 668 152); RAKVERE: Põhjakeskus (6 668 177); RAPLA: Rappeli keskus (6 668 174); VALGA: Valga Maxima (6 668 121); VILJANDI: Viljandi Centrum (6 668 166); VÕRU: Kagukeskus (6 668 173).


MARATONIJOOKS – kergejõustikuprogrammi üks alustalasid

Maratonijooks on kavas olnud alates esimestest olümpiamängudest Ateenas. Ala ajalugu algab veel veidi varasemast ajast ning distantsid kõikusid 39–42 km vahemikus. Ka esimesed olümpiamaratonid joosti erinevatel distantsidel. Alles alates Pariisi OM-ist 1924. aastal jäi distantsiks praegune 42 195 meetrit. tekst: Toomas Tarm | fotod: Scanpix

K

ui vanasti joosti maratonidistantsi peamiselt edasi-tagasi marsruudil (näiteks linnast välja ja tagasi), siis tänapäeval toimub enamik maratone ringil. Massimaratonidel on distants tavaliselt ühel, harva ka kahel ringil. Suurvõistlustel, kus osalejaid sadakond, on tavalisim 10 km ring, mida läbitakse neli korda. Maratonijooks on ala, kus tiitlivõistluste kõrval on pea sama suure prestiižiga tuntumad linnamaratonid. Kuigi Bostoni maratoni peetakse aastast 1897 ja tuleval aastal toimub see 121. korda, siis suurema hoo said linnamaratonid sisse möödunud sajandi

70. aastatel. Vi i m a s t e l a a s t a k ü m n e t e l o n toimunud plahvatuslik areng nii maratoni läbijate hulgas kui ka korraldatavate linnamaratonide arvus. Oma nn visiitkaart on peaaegu kõigil maailma suurlinnadel, neist tuntumad ja mainekamad Bostoni, Londoni, Berliini, Tokyo ja New Yorgi maratonid. Väga kiireid aegu joostakse ka Dubai, Chicago, Pariisi ja Rotterdami maratonidel. Euroopa vanim siiani toimuv maraton ei olegi tuntud suurlinnamaraton, vaid Slovakkia Košice maraton, mis toimub alates 1924. aastast. Lisaks maratonile joostakse maanteel ka lühemaid distantse, edetabe-

30

leid peetakse 10 km ja poolmaratonis. Poolmaratonis toimuvad üle aasta MM-võistlused ja sel aastal võisteldi esimest korda poolmaratonis ka suvisel EM-il.

Maratonidistantsi pikkus Alguses oli distantsi pikkus standardiseerimata, kõikudes tavaliselt 39 ja 42 km vahel. Selline arvati olevat iidne distants, mille läbis Kreeka sõdur Pheidippides. Esimesel Bostoni maratonil, mis toimus aasta pärast esimest olümpiamaratoni, 19. aprillil 1897, oli distantsi pikkus 24,5 miili (ligikaudu 39,5 km). 1908. aasta OM-il soovis kuningapere, et start antaks


jooksu ajalugu

Windsori lossi eest, mis asus linnast väljas. Olümpiastaadioni väravani oli sealt täpselt 26 miili. Kui lisati 385 jardi finišeerimaks kuningalooži ees, saadigi praegune maratonidistants. Alates aastast 1924 sai just see distants maratonidistantsiks, kui nii Bostoni linnamaraton kui ka Pariisi OM joosti täpselt sellise pikkusega. Kui pikka aega oli maraton küll prestiižikas, ent siiski üks kergejõustikualadest, siis viimastel kümnenditel on see tõusnud erilisse staatusesse. Seda nii läbijate hulga kui ka tippjooksjate tähelepanu ja teenitava auhinnaraha poolest. Ala pikk ajalugu on näinud mitmeid legende, kellest viie lühitutvustused on allpool. Lisaks neile võib mainida ajaloost esimest olümpiavõitjat Ateena mängudel Spyridon Louisi ning soomlasi Hannes Kolehmainenit ja Albin Stenroosi. Pärast teist maailmasõda paistis silma britt Jim Peters, kel olümpiaedu küll puudub, kuid kes jooksis esimesena aja alla 2:20 ja uuendas neljal korral maailmarekordit. Aastaid kuulus maailma jooksutippu prantslane Alain Mimoun, kes pärast mitmeid ebaõnnestumisi pani juba eaka sportlasena karjäärile kuldse punkti Melbourne’i OM-i kullavõiduga. Sama tegi ligi kolmkümmend aastat hiljem Portugali staier Carlos Lopes. Enne Aafrika jooksjate võimutsemist on eurooplastest viimased olümpiavõitjad itaallased Gelindo Bordin (Soulis 1988) ja Stefano Baldini (Ateenas 2004). Viimasel 25 aastal on maratoni kõrvale kerkinud ka poolmaratoni distants. Sarnaselt maratoniga on enamikul suurlinnadel veel oma poolmaraton, üldjuhul erineval ajal, kuid mõnikord toimuvad need võistlused ka koos. Euroopa kiiremad ja tugevamad poolmaratonid on Berliini, Lissaboni, Haagi ja Milano poolmaratonid. Lisaks toimuvad alates 1992. aastast poolmaratoni MM-võistlused. Edukamad poolmaratoonarid on olnud keenialane Paul Tergat ja Eritrea jooksja Zersenay Tadese, kelle käes on ka kehtiv maailmarekord (59.23, joostud Lissabonis 2010. aastal). Viimase paari aasta edukaim on olnud keenialane Geoffrey Kipsang Kamworor, kes võitnud kaks viimast MM-tiitlit.

Ala legendid

ABEBE BI KI L A Maratoni ajaloos ei saa kindlasti mööda Etioopia jooksjast Abebe Bikilast, kes

2016 OKTOOBER – NOVEMBER

oli esimene Aafrika suurjooksja. Oma esimese olümpiakulla võitis ta Rooma OM-il paljajalu tundmatu suurusena, teise Tokyos juba suurfavoriidina jooksusussides. Tema ande avastas Soome treener Onni Niskanen, kes palgati Etioopiasse treenima tulevasi jooksutalente. Ainus kord, kui Bikila oma karjääri tipul maratoni ei võitnud, oli 1963. aasta Bostoni maraton, kus ta jäi viiendaks. 1969. aastal sattus Bikila autoavariisse, invaliidistus ning suri neli aastat hiljem 41-aastasena.

FRA N K S H O R T E R Ameeriklasel on olümpiavõit ja -hõbe (vastavalt Müncheni ja Montreali mängudelt), samuti võitis ta neli korda järjest Fukuoka maratoni, mida peeti tol ajal kõrgeima tasemega linnamaratoniks maailmas. Ta kuulus kümmekond aastat maailma tippu, lisaks maratonile ka 10 000 m distantsil. Enda sõnul jooksis Shorter 10 aasta jooksul (aastatel 1968–1978) iga päev keskmiselt 32 km.

BI L L RODGERS Rodgersit peetakse USA-st alguse saanud jooksubuumi „peasüüdlaseks”. Ta oli noorteklassis keskpärane jooksja ja seejärel pidas mitmeaastase pausi, alustades uuesti jooksutreeninguid pärast seda, kui ta mootorratas ära varastati. Rodgersil ei ole olümpiamedalit, kuid ta valitses 70. aastatel tuntumaid linnamaratone. On võitnud nii Bostoni kui ka New Yorgi maratoni neljal korral, lisaks korra Fukuokas. Üheksat suurmaratoni võitu võib pidada omamoodi rekordiks, mida hiljem ei ole keegi suutnud ületada.

W IL S O N K I P S A N G KIP R OT I CH Viimasel paarikümnel aastal on Aafrikast, eelkõige Keeniast ja Etioopiast esile kerkinud mitmeid suuri maratonijooksjaid. Üheks stabiilsemaks tippmeheks on olnud Wilson Kipsang Kiprotich. Suurvõistlustel ta palju startinud ei ole, taskus on Londoni OM-i pronksmedal, mis oli tol hetkel pettumus. Kuid ta jooksis kuuel aastal järjest alla täielikku tipptaset tähistava 2:05 ning on olnud viimastel aastatel

31

kõige kindlam suurtel linnamaratonidel. Võitnud muuhulgas kahel korral Frankfurdi ja Londoni ning korra Berliini ja New Yorgi maratonid.

E L IU D K I P CH O GE 2003. aasta Pariisi maailmameister 5000 m jooksus siirdus staadionilt maratonile 2012. aastal ning on olnud sealtpeale peaaegu võitmatu, kuigi on osalenud kõige suurematel ja konkurentsitihedamatel maratonidel. Oma seitsmest maratonist on ta võitnud kuus, sealhulgas kahel korral Londoni ning korra Berliini ja Chicago maratonid, senise karjääri tipphetkena võitis ta Rio OM-il kulla. Ta on maailma kõigi aegade kolmanda aja omanik, kevadel Londonis joostud 2:03.05 jääb Dennis Kimetto maailmarekordile alla 8 sekundiga.


jooksu ajalugu

Maraton Eestis Eesti maratoniajalugu on veidi üle saja aasta pikkune, esimene teadaolev maratonijooks korraldati Tallinnas 1913. aastal. Enne teist maailmasõda olid kahekordsed olümpiamehed Jüri Lossmann ja Elmar Reimann. Pärast sõda osales kahtedel olümpiamängudel väliseestlane Arnold Vaide. Nõukogude Liidu koondisse ükski Eesti maratonijooksja ei pääsenud, tugevas sisekonkurentsis saavutas parimaid kohti 60ndatel Rein Leinus. Eesti taasiseseisvumise järel on lisaks medalimees Loskutovile tiitlivõistlustel osalenud Toomas Tarm, Kaupo Sabre, Margus Pirksaar ning pärast vahepealset mõõnaperioodi nüüd esile kerkinud Roman Fosti ja Tiidrek Nurme, kelle paremad maratonid on loodetavalt veel ees. Poolmaratoni MM-il on osalenud samuti mitmeid Eesti jooksjaid, kuid väga kõrged kohad seni puuduvad.

Kui pikka aega oli maraton küll prestiižikas, ent siiski üks kergejõustikualadest, siis viimastel kümnenditel on see tõusnud erilisse staatusesse. PAVE L LO S K U T OV Pavel on teine tiitlivõistluste medaliomanik maratonis Jüri Lossmanni järel, saades 82 aastat hiljem Münchenis EM-hõbeda. Pavel püsis oma pika karjääri jooksul tippkonkurentsis 4-5 aastat, võites lisaks EM-hõbedale väga mainekad Frankfurdi ja Souli linnamaratonid kahel korral. Lisaks viis Eesti rekordi maailmaklassi, joostes 2002. aasta kevadel Pariisi maratonil aja 2:08.53. Viimasel 10 aastal on väga vähesed sünnipärased eurooplased olnud kiiremad.

Eesti maratonitipud

JÜRI LO SSM AN N Meie ainus jooksu olümpiamedaliomanik ja kogu Eesti kergejõustiku algperioodi täht Lossmann oli aastatel 1920–1924 vaieldamatult maailma paremaid maratonijooksjaid, kinnitades seda staatust Amsterdami OM-i hõbeda ja Göteborgi mängude (võrreldav tänapäeva MM-iga) võiduga 1923. aastal. Kahjuks ei olnud tollal võistluskalender nii tihe kui tänapäeval, muidu oleks Jüril olnud suuri saavutusi kindlasti enamgi.

REIN L EINUS Omal ajal tasemel maratoonar, kel Nõukogude Liidu toonasest kõvatasemelisest maratoonarite seltskonnast koondisse ja rahvusvahelisele areenile murda ei õnnestunud. Leinus oli Elmot Heido õpilane ning Pärnakivi ja Virkuse sõber ja treeningukaaslane. Ta oli puhas maratoonar, kellel olid kesised kiiruslikud võimed ja keskpärased tulemused lühematel distantsidel. Leinus parandas Eesti rekordit üle 10 minuti, viies selle 2:20.03-ni, mis rekordi püstitamise ajal 1968. aastal oli maailmaklassi lähedane tulemus. Parimaks saavutuseks jäi Nõukogude Liidu rahvaste spartakiaadi 5. koht 1963. aastal.

Harry Lemberg ja Pavel Loskutov.

32


®

O

R

T

O

P

E

E

D

I

A

Jalad on meie põhiline alustala igapäevases liikumises. Hoides oma jalalabad terved, ennetad kaasnevaid põlve-, selja- ja liigesevalusid. Jooksmine ühendab paljusid spordialasi. Kokkupuude maaga on intensiivne ning vigastused on kerged tulema. Alates kanna mahapanekust kuni äratõukeni, annab Sidas-e tallatugi jalale unikaalse mugavuse, stabiilsuse ja toetuse. Mis tahes pinnal joostes kaitseb tallatugi vigastuste, põrutuste ja hõõrdumisel tekkivate villide eest. Tallatugi toetab nii piki-kui ristivõlvi ja hoiab hüppeliigest õiges asendis. Kui tavaliselt valmistatakse tallatugesid puhtalt meditsiinilistel põhjustel või spordi jaoks (mille eesmärk on eelkõige mugavus), siis meie oleme need kaks asja kombineerinud ning valmistame tallatoed 100% indiviuaalselt inimese jala jäljendit, digitaalse koormustesti tulemust ning jala iseärasusi arvesse võttes. ’’Running’’ mudel on välja töötatud mitmete professionaalsete triatleetide ja jooksjate poolt. See on valmistatud eesmärgiga kaitsta ja toetada jalga jooksmise ajal nii lühikestel kui ka pikkadel distantsidel.

SEISUSKÄNNER Skänneruuringu süsteem on kiireim viis teha digitaalne analüüs kliendi jalgade seisukorrast. Kõrgresolutsiooniga skänner võimaldab eri värvikammade abil tuvastada jala probleemseid piirkondi. Lisaks võimalus muuta pilt 3D-sse, mis jala kuju eripära arvesse võttes on abiks individuaalsete tallatugede valmistamisel. AS Gadox Türi tn. 10C Tallinn Tel: 6 501 322 Fax: 6 501 323 E-post:info@gadox.ee E-R 2016 9.00-16.00 OKTOOBER – NOVEMBER

TALLATOED Individuaalsete tallatugede valmistamine diagnostika alusel etteregistreerimisega: Türi 10c, Tallinn Eelregistreerimine: tel 650 1322 E–R 9.00 – 16.00

www.gadox.ee

33


jooks

EESTI LINNAJOOKSUDE SARJA VÕITSID

K AISA KUKK JA ARGO JÕESOO Selver Eesti Linnajooksude sarjas läbisid kokku üle saja kilomeetri ja said auhinnaks Nike’i jalatsid 360 jooksusõpra. tekst: ajakiri Jooksja fotod: Maarja Trauss, Scanpix

P

aide-Türi rahvajooksuga lõppenud linnajooksude sarjas tehtud uuenduse, mis seadis eelduse üldarvestusse saamiseks saja kilomeetri läbimise, võtsid hästi vastu nii meie tippude tagala kindlustajad kui ka harrastajad. „Inimeste arv, kes kogu sarja kõikidel etappidel osalesid, suurenes eelmise aastaga võrreldes kaks korda. Kokku tuli üle 42 000 osaluskorra, mis on uus sarja rekord Eestis,” lausus Mati Lilliallik Spordiürituste Korraldamise Klubist, kelle egiidi all peeti kolm etappi. Seitsme etapi kokkuvõttes pälvisid esikoha Kaisa Kukk Treeningpartnerist ja Argo Jõesoo maaülikoolist. Üldarvestuses jõudis auhinnasaajate hulka kõige enam Treeningpartneri esindajaid – neli meest ja kolm naist. „Kes siis veel jooksu propageerib kui mitte meie paremik,” sõnas Treeningpartneri juhendaja Urmas Randma. „Hindan ka seda, et sarjas lõid kaasa meie liidrid, kellele oli tähtsaim valmistumine rahvusvahelisteks tiitlivõistlusteks. Avaldasin olümpialasele Tiidrek Nurmele selle eest tunnustust.” Kukk võitis seitsmest etapist kolm – Rapla Selveri Suurjooksu, Narva Energiajooksu ja Eesti Ööjooksu Rakveres. Teise punktisumma kogunud Moonika Pilli pälvis esimest korda Eesti meistri tiitli maratonis. „Olen õpilastele öelnud, et võistlemise ja treenimise vahel tuleb leida kuldne kesktee,” rääkis Randma. „Linnajooksude sarja etapid täidavad tugeva treeningu eesmärki. Kui sportlane end tühjaks tõmbab, ei jaksa ta järgneval nädalal korralikult treenida. Ülesanne on minimaalse jõukuluga saavutada maksimaalselt hea tulemus. Näiteks kui keegi õdedest Luikedest kaasa tegi, soovitasin Kaisal lasta neil minna oma tempoga ja jälgida, et ülejäänud jääksid seljataha.” Randma meelest ei tasu jooksja võistlushasarti pidurdada, kui talle meeldib teistega koos pingutada. „Kaisa võistles eelmisel hooajal 56 korda ja novembris püstitas Valencias maratonil isikliku rekordi 2:45.29. Kui ta oleks end sagedase võistlemisega tühjaks tõmmanud, poleks ta hilissügisel parimasse vormi tõusnud. Heale etteastele panid aluse treeningud,” lausus Randma. Pikkade distantside kokkuvõttes ehk kuldraja arvestuses olid parimad Indrek Ilumäe ja Kaisa Kukk. Kokku tegi kõigil seitsmel etapil kaasa 423 harrastajat, kes teenisid linnajooksude sarja medali.

Argo Jõesoo SEB Tallinna maratonil.

SELVER EESTI LINNAJOOKSUDE SARI MEHED 1. Argo Jõesoo, EMÜ 2. Jaanus Kallaste, Treeningpartner 3. Marti Medar, Treeningpartner 4. Indrek Ilumäe, Treeningpartner 5. Veiko Sulev, Läänemaa KJK 6. Kait Vahter, Treeningpartner

35 28 17 10 8 4

NAISED 1. Kaisa Kukk, Treeningpartner/Diadora 2. Moonika Pilli, Jooksupartner 3. Astrid Mai Barsegjan, Treeningpartner/Diadora 4. Liina Kivi, Jooksupartner 5. Jana Treier, Sparta 6. Klarika Kuusk, Treeningpartner

73 54 33 33 23 10

Kaisa Kukk võidukana Paide-Türi rahvajooksu finišis.

34


Enam pole küsimus võistluse lõpetamises, vaid püstitatud eesmärkide ületamises. Forerunner 235, randmelt pulssi lugev GPS-kell, edastab Sulle andmed ja võimaldab nutifunktsioone.1 Sa pead arenema jooksjana ja püsima ühenduses. Vaata lähemalt Garmin.com/forerunner

FORERUNNER ® 235 RANDMELT PULSI LUGEMINE /

Forerunner. Jooksjatele.

NUTITEAVITUSED / MAKSIMAALSE HAPNIKUTARBIMISE HINNANG

Paaristatuna ühilduva telefoniga, vaata Garmin.com/ble.

1

© 2015 Garmin Ltd. or its subsidiaries

2016 OKTOOBER – NOVEMBER

35


persoon

ALBERTO SAL AZARI TREENERIFILOSOOFIA L ÄTE: ENDA TIPPTASE , ÕPITU JA K ATSETATU Alberto Salazar kuulus möödunud sajandi 80. aastatel maratonijooksus tippklassi ja juhendab praegu olümpiamängude medaliomanikke. Tema treenerifilosoofia kujunemisest annab ülevaate John Brantiga kahasse kirjutatud raamat „14 minutes. A Running Legend’s Life and Death and Life”. Mõneti kummaline pealkiri on seotud Salazari treeneritööaegse infarkti üleelamise ja 14-minutilise kliinilises surmas viibimisega. tekst: Ants Nurmekivi I fotod: Scanpix

Alberto Salazar oma õpilaste Galen Ruppi ja Mohamed Farahiga.

36


persoon

S

alazari treenerifilosoofia kujunemist on kõige rohkem mõjutanud tema kui jooksja individuaalse meisterlikkuse kõrge tase, suurepärased treenerid ning edukas treenerikarjäär. Alberto ise jõudis pikamaajooksjana maailmarekordite künnisele. Kui maailmarekord 10 000 meetris oli 27.22,4 ja 5000 meetris 13.06,20, oli ta jooksnud 27.25 ja 13.11. Maratonis ületas tema 1981. aastal New Yorgis joostud 2:08.13 toonase maailma tipptulemuse. Suurepärased kordaminekud olid võidud nii New Yorgi kui ka Bostoni maratonil. Võimekust ülipikamaajooksjana näitas esikoht Comrade’i maratonil (87 km) Lõuna-Aafrika Vabariigis. Salazar kirjutab: „Jooks on nii teadus kui ka kunst ja ma töötasin mõlema valdkonnaga koos, rakendades kõike, mida õppisin kõigilt oma treeneritelt ja mentoritelt”. Sellised legendaarsed treenerid nagu Bill Bowerman ja Bill Dellinger (Hubert Pärnakivi kõva konkurent – toim) ei tõstnud keskpunkti teaduslikke aspekte, vaid lähenesid treenimisele peamiselt vaistlikult, kuigi füsioloogiliselt õigesti. Treener Bill Squires nägi juba Salazari esimestel treeningutel, et tal on läbilöögieeldused pikkadel distantsidel ning seetõttu kavandas treeninguid pikaajaliselt. „Ära isegi mõtle maratonist enne kolledži lõpetamist,” lausus Squires. „Alles siis, kui organism on lisaks põhikiiruse saavutamisele tugevnenud ja küpsenud, võib suurendada mahtu.”

Vastupidisele arusaamisele jõudis ta aga pärast nõupidamist USA parimate keskmaa- ja kiirjooksutreeneritega, teiste seas üheksakordse olümpiavõitja Carl Lewise treeneri Tom Telleziga. Nad jagasid seisukohta, et olenemata distantsi pikkusest on kiire jooks alati kiire jooks. Sprindi ja pikamaajooksu optimaalsel tehnikal on rohkem sarnasusi kui erinevusi. Mõeldes enda suhteliselt kohmakale jooksustiilile, küsis Salazar, kui palju oleks ta jooksnud paremaid tulemusi siis, kui oleks juba treenimise algusjärgus pööranud suuremat tähelepanu jõu, kiirusliku osavuse ja koordinatsiooni arendamisele. Teisi jooksjaid juhendama asudes võttis Salazar aluseks põhimõtte, et esmalt vajab sportlane ettevalmistuse alusmüüri, alles hiljem saab temast arendada pikamaajooksja. Ilmselt toetus ta Bowermani põhimõttele, kus esiplaanil oli sportlase isiksus, alles seejärel sport. Salazar asus propageerima süsteemi SAQ (lühend ingliskeelsetest sõnadest speed, agility, quickness), mis lahti mõtestatuna on kiiruse, kiirusliku osavuse ja plahvatuslikkuse terviklik arendamine. See programm sisaldas kaks-kolm korda nädalas spetsiifilisi

ALBERTO SALAZAR Sündinud: 7. augustil 1958 Isiklikud rekordid: 5000 m 13.11,26, 10 000 m 27.25,61, maraton 2:08.13 Saavutused: kolm esikohta New Yorgi maratonil (1980, 1981, 1982) ja üks Bostoni maratonil (1982) Paremaid õpilasi: Mohamed Farah (neljakordne olümpiavõitja ja viiekordne maailmameister 5000 m, 10 000 m), Galen Rupp (olümpiahõbe 10 000 m ja olümpiapronks maratonis), Matthew Centrowitz (olümpiakuld, MM-i hõbe ja pronks 1500 m)

Laitmatu jooksutehnika õpetaja

harjutusi vastavalt sportlase füsioloogiale, temperamendile ja eesmärkidele. Ta katsetas neid harjutusi edukalt, kui treenis oma lapsi, kes olid rahvusliku tasemega sportlased. Tema esimesed paremad õpilased Kara ja Adam Goucher näitasid rahvusvahelise taseme tulemusi. Kogetu andis Salazarile julguse alustada Nike Oregon Project’i, mida toetas Nike’i president Tom Clarke. Muidugi ei toetanud rikas spordivarustuse firma vaid moraalselt, vaid ka rahaliselt. Projekti edukaks teostamiseks olid väga head eeldused ja olud. Koos sooviti tõestada, et USA jooksjad suudavad konkureerida aafriklastega ja miks mitte taas võita kõige prestiižikamat Bostoni maratoni.

Esmalt tundus see Salazarile hea mõttena, kuid ta ei mõistnud seda täielikult. Alles USA tippmaratoonar, Bostoni ja New Yorgi maratoni mitmekordne võitja Bill Rodgers andis talle õige arusaamise maratonist kui jooksja, „kes hõljus rajal hingematvalt kerge sammuga”. Teda hämmastas ka etiooplase Haile Gebrselassie jooksusammu efektiivsus, võimsus ja graatsilisus. Siit tekkis tal kirglik huvi jooksutehnika biomehaaniliste põhimõtete vastu. Seda enam, et laialt oli levinud seisukoht, et pikamaajooksjatele ongi iseloomulik omapärane jooksutehnika, mis erineb kardinaalselt sprinteri omast ning treeninguga ei suudeta seda muuta.

2016 OKTOOBER – NOVEMBER

Erilisest jalgpallipoisist sai tippstaier Salazari eesmärkide täitumise parim kinnitus on Galen Rupp, kes alustas tema käe all treenimist 14-aastasena. Portlandi linnakese jalgpallitreener palus kord tema kui jooksutreeneri abi, et parandada jalgpallurite vastupidavust. Alberto soovitas neil pallitreeningu lõpus kahe miili

37


persoon

(3200 meetri) läbimise asemel kasutada ekstensiivset intervalljooksu 10–12 korda 200 meetrit. Jälgides üht sellist harjutuskorda, ei suutnud ta oma silmi uskuda – üks nooruk jooksis lõike 30–31 sekundiga ja edestas kaaslasi suure edumaaga. Salazar ütles ametikaaslasele, kas ajavõtt on vale või distants lühem. Jalgpallitreener vastas, et kõik on õige, kuid poiss on eriline. Kõhn, blond poiss oli Rupp. Salazarile jäi kohe silma Galeni voolav ja pingevaba jooksusamm. Ta sai teada, et nooruki ema oli Oregoni osariigi keskkoolide krossijooksu kahekordne tšempion – järelikult olid head geenid. Galen jõudis harjutada Salazari näpunäidete järgi neli nädalat, kui saavutas USA noorte murdmaajooksu meistrivõistlustel 13–14-aastaste seas teise koha. Järelikult oli poisis tõesti midagi erilist. Salazar mõistis, et Ruppi arenguvõimalused on piiritud. Sama tunne tekkis tal 1975. aastal, kui nägi Rodgersi võitu Bostoni maratonil. Alberto mõistis, et Ruppi eelduste realiseerimiseks oli teda vaja abistada hoopis uuel tasemel võrreldes sellega, mida ta ise jooksutreeningute alguses tegi. 30 aastat varem oli võimalik vankumatu tahtejõu ja lõputute kvaliteetsete miilipikkuste lõikude jooksmisega tõusta tippu. Terav konkurents maailma paremikus nõuab aga tunduvalt paremaid kiirusvõimeid ja head jooksutehnikat. Treener oli kindel, et kui Galen saab sportliku treeningu alusmüüri, mis põhineb SAQ-il, võib temast ühel heal päeval kujuneda jooksja, kes edestab aafriklasi. Salazar nägi Galenis võitlejahingega sportlast, kes on võimeline õppima kaotustest, taluma tagasilööke ja vältima vigastusi. Ennast ja Ruppi võrreldes leidis treener, et noormehel oli loomulik talent – ta oli kiirem ja võimsam, mis pani aluse efektiivsemale ja elastsemale jooksusammule.

Salazari õpilane Matthew Centrowitz üllatas Rio olümpiamängudel 1500 meetri jooksus, kui võitis ajaga 3.50,00 kuldmedali.

38

Õpilased olümpiapjedestaalil Salazari treeningumetoodika edukuse parim tõestus on Ruppi 10 000 m jooksu isiklik rekord 26.44,36. Temast sai teine valgenahaline staier, kes näidanud aega alla 27 minuti. Hea näitaja oli ka see, et Galenil pole kümneaastase jooksjakarjääri ajal olnud ühtki tõsist vigastust. Suurepärane poolmaratoni tulemus 1:00.30 lõi eelduse edukaks maratoni läbimiseks, mida Rupp Rio olümpial ka tõestas. Tasuks pronksmedal. Salazar avaldas raamatu 2012. aastal, seetõttu on seal vähem juttu Mohamed Farahist, pikamaajooksu supertähest, kes võitis Rios teist korda olümpiakulla nii 5000 m kui ka 10 000 m jooksus. Samasuguse vägiteoga sai hakkama soomlane Lasse Viren, kes võitis mõlemad pikamaadistantsid 1972. ja 1976. aasta olümpial. Samuti on Farah viiekordne maailmameister ja 1500 m jooksus püstitas ta Euroopa rekordi 3.28,83. Salazari õpilastest krooniti Rios 1500 m jooksus olümpiavõitjaks Matthew Centrowitz. Temagi paistab silma laitmatu jooksutehnikaga, mida treeneri tähelepanu all hoolsalt treenitud.


PANE OMA MUGAVUS PROOVILE! XTR ALUSPESU TÖÖTAMISEKS JA SPORTIMISEKS

KLIENDI KOMMENTAAR:

ehall/must Värvus: tum

Uue põlvko nna sooja aluspesu lo on kasutatu omisel d parimaid materjale ja uusimat tehnoloog iat. Soe alu hoiab sind spesu kuiva ja vä rskena, on ning juhib mugav higi ja niisku se kehapin eemale. Pa nalt kub kaitse t, isoleerib ja ventilee rib just õig e id kehapiir Materjal: kondi. kõrgtehno loogiline AVS kanga s (56% po lüamiid, 40% polü propüleen , 4% elast 200 g/m²) aan, .

Olen maratone jooksnud 34 aastat! Uskuge mind – selle aja vältel olen kasutanud väga erinevat spordivarustust. Snickers Workwear pesukomplekt ei tundunud mulle esmalt just enesestmõistetav valik, kuid piisavalt huvitav, et proovida. Minu kogemus ütleb, et see aluspesu on seljas oluliselt mõnusam, kui tuntud spordibrändide tehniline pesu: ülimalt pehme, mugav ja ihusõbralik. Märja nahaga oli Snickersi pesuga lausa jahutav allatuult joosta. Lisaks funktsionaalsusele on pesu minu meelest ka väga kena disainiga. Vaid üks küsimus, miks on pesu nimetus Snickers WORKwear, mitte aga Snickers SPORTSwear, mida see minu hinnangul küll 100% väärt oleks.

Snickers Workwear pikkade varrukatega soe alussärk art 9430/0418

HIND

64 €

Snickers Workwear lühikeste varrukatega soe alussärk art 9432/0418

HIND

54 €

Snickers Workwear pikad aluspüksid

SEB Tallinna Maraton (42,2 km) 2011 - 20. koht, 2012 - 22. koht

art 9431/0418

HIND

58 €

Pärnu Kahe Staadioni jooks (7,6 km) 2011 – VI koht, 2012 – III koht

Snickers Workwear XTR bokserid

38. Saaremaa Kolme Päeva Jooks (42,2 km) - 16. koht Raasiku Rahvajooks (5,8 km) 2014 – I koht, 2010 - I koht

art 9433/0418

HIND

31 €

6. Mispo Talvemaraton 2015 – I koht

OSTAD KOMPLEKTI, (särk + püksid) saad

TASUTA

Urmas Põldre (50)

SNICKERS WORKWEAR

Isiklik rekord maratonis: 2:25.39

TALVEKINDAD art 9578/0448 (väärtus 37 €)

Hinnad sisaldavad käibemaksu 20% ja kehtivad kuni 31.12.2016 või kuni kaupa jätkub!

TAMREX OHUTUSE OÜ

Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.ee

2016 OKTOOBER – NOVEMBER

TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35

TARTU Aardla 114, Ringtee 37a

PÄRNU Riia mnt 169a, Savi 3

RAKVERE Pikk 2

39

VILJANDI Riia mnt 42a

JÕHVI Tartu mnt 30

VÕRU Piiri 2

VALGA Vabaduse 39

NARVA Maslovi 1

HAAPSALU Ehitajate tee

PAIDE Pikk 2

JÕGEVA Tallinna mnt 7

TÜRI Türi-Alliku


treening

JOOKSJA

tekst: Margus Pirksaar fotod: Mati Hiis

Jõuvastupidavuse suurendamiseks pööratakse tähelepanu nende lihasgruppide arendamisele, millel on jooksu ajal suurim koormus. Sellised lihasgrupid on jooksjal puusa-, põlve- ja hüppeliigese sirutajad ning painutajalihased. Selja- ja kõhulihaste areng on oluline kehaasendi säilitamiseks.

K

iirel jooksjal peab olema tugev pöid, sest esimene kiiruslik edasiminek toimub pöia abil. Kui muude lihaste arendamine on soovituslik, siis pöia arendamine on kohustuslik! Tähtis on teada, et pöid ei vii ainult keha edasi, vaid sellel on kanda ka amortisatsiooni roll. Mida suurem on harjutuse sooritamise maht, seda rohkem arendame jõuvastupidavust ning mida lühem ja intensiivsem on harjutus, seda rohkem liigub tasakaal spordiala spetsiifilisele jõule.

Reaktiivne võime Närvi-lihasaparaadi spetsiifilist võimet avaldada võimsat liigutuslikku pingutust kohe pärast lihase intensiivset mehaanilist venitust nimetatakse reaktiivseks võimeks. Hüpete puhul on tegu just reaktiivse energia rakendumise, eraldumise ja võime arendamisega ning seetõttu on hüpped jooksja treeningukavas tähtsal kohal. Hüppe sooritamisel on tähtis roll pöial, seepärast on oluline pöörata tähelepanu neile tingimustele, mis eelnevad pingutuse avaldumisele pöialihastes. Pingutusele, mis nõuab kontsentreeritud jõu

2

1

40


treening

HÜPPEHARJUTUSED avaldamist, eelneb lihaste optimaalne kontraheerumine. Järelikult peaks hüppe sooritusel enne äratõuget olema pöid kontraheeritud seisus, et saavutada kiiret äratõuget. Kuna pöid on alajäsemete liigutusahela distaalseim lüli ja kõige kiiremaid liigutusi on võimalik sooritada pöiaga, siis peaks tugev pöid tagama kiire sooritusvõime sammusageduse kujundamisel.

Hüppetreeningu taust „Plüomeetria” on termin, mida kasutati esimest korda Nõuko-

gude Liidus väljatöötatud plahvatuslike hüppeharjutuste kohta. Sõna tuleb kreeka keelest (plio / plythein + metric) ja tähendab otsetõlkes „suurendama mõõdet”. Nüüd on ingliskeelne termin „plyometrics” või lühidalt „plyos” peamiselt kasutusel igasuguse oma keharaskusega hüppeharjutuse kirjeldamiseks, kuid minevikus viitas see väga spetsiifilisele hüppetreeningule. Õige hüppetreening kasutab ära lihaste protsessi, mida kutsutakse lihase lühendamise tsükliks. See lubab lihastel ja kõõlustel murdosa sekundiks salvestada energiat ning

3

4 2016 OKTOOBER – NOVEMBER

41


treening

HARJUTUSED PILTIDEL

1. Kahel jalal edasi hüplemine.

Hüppa edasi, võib liikuda ka üle väikeste objektide, näiteks üle koonuste.

2. Ühel jalal edasi hüplemine. Nagu eelmine, kuid ühel jalal.

3. Raketihüpe.

Hüppa vertikaalselt, kasutades põlve painutamist maast äratõukeks, samamoodi nagu hüppaks korvpalli korvirõnga puudutamiseks.

4. Kastile üleshüpped.

Seistes kasti ees, tõuka maast ära kahe jalaga ning maandu kastil kahe jalaga. Astu kastilt maha tasakesi.

5. Sulghüpe.

Hüppa vertikaalselt lukustatud põlvedega, kasutades maast äratõukeks säärelihast.

seejärel selle vabastada, et aidata kaasa tugevale äratõukele maapinnalt. Lihase lühendamise tsükkel võimaldab hüpata kõrgemale just pärast hoovõttu, selle asemel et hüpata paigalseisust ehk surnud punktist. Lihase lühendamise tsüklil on tähtis roll pikamaajooksu ökonoomsuse seisukohast, sest mida suurema hulga löögienergiat me tagasi saame, seda vähem n-ö uut energiat peame igal sammul kulutama. Siiski on lihase lühendamise tsükli puhul oluline meeles pidada, et see sõltub ajast. Lihase lühendamise tsükkel töötab kõige paremini siis, kui kokkupuude maaga on piiratud kuni mõne sekundi kümnendikuni, seega aeglased hüpped pole päriselt plüomeetrilised. Hüppetreening on kujundatud nii, et lihastest saaks tagasi maksimaalse jõu ja energia. Iga plüomeetriline treening tuleb teha puhanuna. See tähendab, et plüomeetria ei ole seisundi parandamise vahend. Väsinuna ülearu hüppetreeninguid tehes pärsitakse lihase võimet tagastada maksimaalselt energiat ning see vähendab treeningu mõju. Pole olemas sellist asja nagu „plüomeetriline ringtreening”, kuigi plüomeetria harjutustega sarnaseid harjutusi saab edukalt kasutada ka ringtreeningul.

6. Käärihüpe.

Hüppa vertikaalselt, üks jalg ees ja teine taga, õhku ning vaheta õhus jalgade asendit selliselt, et maandud teine jalg ees.

7. Põrgatamine.

Liigu jalad koos hüpates edasi maksimaalse lihasjõu abil, püüa hüpata hästi kõrgele, ja mis veel olulisem, vähenda võimalikult palju maaga kokkupuute aega.

VEEL HARJUTUSI Küljele hüpe. Hüppa jalad koos üle väikese objekti küljelt küljele. Küljele hüplemine. Sarnaneb küljele hüppega, kuid hüpatakse vaid ühele jalale – paremale poole pane maha parem jalg, seejärel tõuka ära, vaheta õhus jalga ja maandu vasakule poole vasakule jalale.

Kastile ülesasted. Seistes kasti ees, tõuka maast ära ühe jalaga ning maandu kastile teise jalaga, seejärel too teine jalg juurde. Astu kastilt tasakesi maha.

Kahel jalal tagasipõrge madalal kastil. Seisa madalal kastil, hüppa maha ning põrka kohe tagasi kasti peale. Kui ei õnnestu piisavalt kiiresti kastile tagasi hüpata (~0,2 sekundit), siis vali madalam kast.

Kõrge keksimine. Liigu keksides edasi maksimaalse lihasjõu abil, püüa hüpata hästi kõrgele ja vähenda võimalikult palju maaga kokkupuute aega.

Ühe jalaga hüpped rattaga. Hüppa ühel jalal liikudes edasi ning tee selle jalaga, millel hüppad, õhus olles „rattaliigutust” (tõmmates kanna tagasi vastu tuharat ning tuues põlve uuesti ette, nagu joostes).

5

Sügavushüpped. Seisa kõrgel kastil, hüppa sellelt maha ning pärast maaga kokkupuudet hüppa kohe üles nii kõrgele kui suudad, maandudes taas maas. Kui su vertikaalne hüpe sügavushüppel ei ületa tavalist vertikaalset maast hüpet, siis vali madalam kast.

42


treening

Hüppeharjutuste planeerimine Hästi läbi mõeldud hüppeharjutuste treeninguprogramm peab arvestama mitut tegurit. Esiteks peab see olema progresseeruv, nii üldise mahu kui ka harjutuste intensiivsuse osas. Mahtu saab jälgida lihtsalt, lugedes kokku igapäevased hüpped ehk kokkupuuted maaga. Tehes näiteks 2 x 10 raketihüpet, on see number 20. Ei tohi unustada, et ühe jalaga tehtavad hüpped tuleb lugeda topelt, sest neid tuleb teha mõlemale jalale. Soovitatakse kokku lugeda ka pikkushüpped (hüpped horisontaalselt edasi liikudes) ja sügavushüpped (kastilt maha hüpped). Distantsi mõõdetakse meetrites, seega tuleks üks hüppemeeter lugeda üheks plüomeetriliseks kontaktiks. Hüppeharjutuste intensiivsus – löögikoormuse hulk harjutuses – on rohkem subjektiivne, kuid on lihtne hinnata, et näiteks sulghüpe on vähem intensiivne kui sügavushüpe. Suurendada tuleb nii kokkupuutemahtu kui ka harjutuste intensiivsust. Sügavushüpete ja sammhüpetega ei saa alustada kohe esimesel päeval. Teiseks, harjutused peavad olema spetsiifilised just pikamaajooksuks. Jooksjate põhiharjutused peaks olema sammhüpete ja maksimaalselt kõrgusesse hüpete erinevad variandid, sest need sarnanevad kõige rohkem tegeliku jooksusammuga. Kolmandaks on treeningu abivahendid. On väga häid hüppeharjutusi, näiteks hüpped treppidel või mäkkehüpped, mis siiski ei pruugi alati igas olukorras kättesaadavad olla. Näiteks kui treeningud on siseruumides, ei ole võimalik mäkkehüppeid teha. Filosoofiliselt lähenedes on kokkuvõttes oluline lihtsus. Plüomeetriaharjutusi kirjeldavates raamatutes on palju teineteisega sarnanevaid harjutusi. Pigem peaks tegema suurema korduste arvuga sarnaseid lihtsaid harjutusi kui vähema korduste arvuga rohkelt erinevaid harjutusi.

6

2016 OKTOOBER – NOVEMBER

43

7


JOOKSJA JOOKSUKOOL

jooksukool

LIHASTE VENITAMINE tekst: Margus Pirksaar fotod: Mati Hiis

Parim asi, mida mõistliku treeningu, normaalse toitumise ja piisava puhkuse kõrval oma lihaste heaks teha saab, on venitamine. Pärast treeningut venitusharjutused tegelikult lihast elastsemaks ei muuda, vaid aitavad seda rahustada ning lihase koormusest välja tuua (vähendada lihasstressi). Venitamisel paraneb lihase verevarustus, mis on oluline pärast koormust taastumisel. Selleks, et lihast elastsemaks saada, on vaja kord nädalas siiski eraldi venitustreeningut.

V

enitus on tegevus, mille käigus avaldatakse tugevat pinget eesmärgiga pikendada ja tugevdada lihast. Tihti kasutatakse liigese liikuvuse ulatuse suurendamiseks ka välist abi. Venitamine koos aeroobsete harjutuste ja jõutreeninguga on tähtis osa treeninguprogrammis. Venitusharjutusi tuleb teha nii pärast soojendust kui ka lõdvestuse järgselt. Venitused on dünaamilised või staatilised. Dünaamilised venitused mõjutavad dünaamilist painduvust ja staatilised mõjutavad staatilist painduvust ning mõningal määral ka dünaamilist painduvust. Staatilisi venitusi ei soovitata teha vahetult enne treeningu algust, sest see vähendab lihase ja kõõluse ühenduskoha jäikust, mistõttu kulub enam aega lihase kontraheerumiseks (kokkutõmbeks).

VE NITU S ED JAG U NEVA D: ballistiline venitus, dünaamiline venitus, aktiivne venitus, passiivne venitus, staatiline venitus, isomeetriline venitus, PNF-venitus.

Ballistiline venitus Ballistilise venituse käigus proovitakse keha või kehaosa viia hetkeliselt kaugemale selle normaalsest liikuvu-

44

sest. Siia kuulub näiteks hoogne ettekummarduste seeria. Selline venitus ei ole väga kasulik, kuna lihas ei suuda lühiajaliselt vastavas venitusasendis lõõgastuda ning võib tekitada vigastuse. Vastupidi venitusele võib see tekitada hoopis lihaspingeid. Seega tuleb ballistiliste venitustega olla väga ettevaatlik.

Dünaamiline venitus Dünaamiline venitus on defineeritud kui venitus, mis hõlmab keha liikuvaid osi, mille liikuvust ja liigutuste kiirust järk-järgult tõstetakse. Dünaamilisi venitusi tuntakse soojendusharjutustena (põlve- ja sääretõstejooks jms). Dünaamilised venitused peaksid eelnema igale sportlikule tegevusele ja olema vastavuses alaga, millega hakatakse tegelema. Eesmärk on tekitada kehas tunnetus, milliseks tegevuseks peab ta valmis olema. Erinevalt ballistilistest venitustest on liigutused kontrollitud ja eesmärgiks ei ole äkiline liikuvuspiiri ületamine. Dünaamilised venitused võivad olla ohtlikud, kui neile ei eelne korralikku soojendust, millega kaasneks üldine kehatemperatuuri tõus, mis tagab sidemete, kõõluste ja lihaste elastsuse. Dünaamiline venitus parandab painduvust ning on kasulik soojendusel. Dünaamilist venitust tehakse seeriatena, kus ühes seerias on 8–12 kordust.

Aktiivne venitus Aktiivne venitus on defineeritud ka kui stato-aktiivne venitus. Siin võetakse


2016 OKTOOBER – NOVEMBER

45

JOOKSUKOOL

Säärelihase ja reie tagakülje venitus.


JOOKSUKOOL

jooksukool

PNF-VENITUS E REEG LI D Passiivset venitust hoitakse 30 sekundit. Staatilise venituse efektiivne kestus on kaks korda 30 sekundit, paus 30 sekundit. Isomeetrilist venitust hoitakse 7–15 sekundit. Ideaalis ei tehta seda tihedamalt kui kord 36 tunni jooksul. Iga treening peaks lõppema venitusega. Venitus on vastunäidustatud kahjustatud lihasele. Hea lihasvenitus ei ületa kunagi valu piiri.

sisse venitusasend ja hoitakse seda ilma kõrvalise abita (kasutades selleks vaid iseenda agonistlihaseid). Näiteks tõstetakse jalg nii kõrgele kui võimalik ja hoitakse seda üleval niikaua kui võimalik. Aktiivne venitus parandab painduvust ja tugevdab agonistlihaseid. Aktiivseid venitusi on raske teha ja neid hoitakse tavaliselt 10–15 sekundit.

Passiivne venitus Passiivne venitus on defineeritud kui lõdvestatud venitus. Siin võetakse sisse venitusasend ja hoitakse seda asendit mõne oma teise kehaosa abiga. Aeglane, lõdvestunud venitus on hea spasmide leevendamisel pärast vigastust. Samuti sobib selline venitus hästi lõdvestuseks pärast intensiivset treeningut, vähendades nii lihasväsimust kui ka -valulikkust.

koos sooritatavatel venitustel, mis koosnevad enamasti lihase kokkutõmbest, lõdvestamisest ja venitusest, on eelkõige siiski kiire lühiajaline lihast elastsemaks muutev mõju. PNF kujutab endast venitust, kus lihast venitatakse passiivselt, seejärel tekitatakse isomeetriline kontraktsioon vastupanuga venitatud asendis ja siis venitatakse uuesti passiivselt, viies liigese uude suurenenud liikumisega asendisse. Isomeetrilist kontraktsiooni kasutatakse kas siis agonistlihastel või mõningatel juhtudel ka antagonistlihastel.

Isomeetriline ehk staatiline venitus Staatilise venituse puhul avaldab venitatav vastupanu. Isomeetriline venitus on kõige kiirem moodus arendamaks stato-passiivset painduvust. See venitusliik on palju efektiivsem kui passiivne või dünaamiline venitus eraldi. Samuti aitab selline venitus arendada pinges lihases suuremat jõudu ning vähendada valu, mis muidu venitamisel tekib. Isomeetrilist venitust ei tohiks teha rohkem kui korra päevas ja ideaaljuhul korra 36 tunni jooksul. Venitus peaks kestma 7–15 sekundit ja pärast seda peaks järgnema lõdvestus vähemalt 20 sekundit.

PNF-venitus PNF-venitus kujutab endast venitust, kus lihas viiakse venitusasendisse ning hoitakse seal mõnda aega. Sellele järgneb venitatava vastusurve venitusele (venitatava lihase pingutus), pingutusele järgneb hetkeline lõdvestus ning seejärel viiakse lihas uude venituse lõppasendisse ja hoitakse seal taas. See on kõige kiirem moodus tõstmaks lihase stato-passiivset venivust. See ei ole otseselt venitusliik, vaid pigem tehnika, mis on kombinatsioon passiivsest ja isomeetrilisest venitusest, et saada maksimaalset staatilist painduvust. PNF-venitustel võib olla maksimaaljõudu arendav efekt. Neil peamiselt partneriga

46

Külje venitus.


varustus

ACLIMA MERIINOVILL ANE PESU HOIAB HÄSTI SOOJA Aclima on 1939. asutatud Norra ettevõte, kes valmistab sooja aluspesu igas vanuses inimestele igasugustes oludes kasutamiseks. Ettevõtte moto on hoida meid soojas ja kuivana, et saaksime olenemata ilmast olla väljas ja nautida loodust. Suur osa Aclima tooteid on valmistatud kvaliteetsest meriinovillast. tekst: ajakiri Jooksja I fotod: Aclima

M

e r i i n ov i l l o n o m a pehmuse ja puhtuse poolest maailma tunnustatumaid villasorte, mida saadakse erilistelt meriinolammastelt. Tänu oma looduslikele eelistele ja kvaliteetsetele omadustele, nagu õhu läbilaskvus ja samas suur soojapidavus, on meriinovilla ajalooliselt kasutatud aasta ringi. Villal on unikaalne omadus talvel sooja hoida ja palava ilmaga õhku läbi lasta ning kandja keha jahutada.

Meriinovillast spordipesu eelised Hingavus – meriinovillakiul on eriline omadus imada suures koguses niiskust, samal ajal aurustades seda õhku, hoides nahka värske ja kuivana pika aja jooksul.

Temperatuuri reguleerimine – meriinovill hoiab optimaalset temperatuuri tänu kangakiu omadusele tekitada palju väikseid isoleerivaid „õhumulle”. Lõhna isoleerimine – meriinovilla hingavus aitab vähendada higieritust ja sellest tulenevat lõhna, hoides kandja naha kuivema ja puhtamana. Villakiud on sellise struktuuriga, et ei võta eriti mustust ega lõhna külge. Pehmus ja peenekoelisus – meriinovill on kvaliteetne, pehme kiuga ja peenekoeline, mis teeb sellest väga mugava ja luksusliku materjali. Elastsus – meriinovill on tänu looduslikult unikaalsele struktuurile elastne ega kortsu. Mikroskoopilisel

tasandil on meriinovilla kiud nagu väikesed vedrud, mis venitamise või kortsumise järel võtavad oma algse loomuliku kuju. See aitab meriinovillast kangal säilitada kõrget kvaliteeti. UV-kiirguse kaitse ja tulekindlus – meriinovill pakub looduslikku kaitset ultraviolettkiirte eest ning on tulekindel. Lisaks salvestab see teiste kangastega võrreldes vähem staatilist elektrit.

ACLIMA MERIINOVILLAST SPORDIPESU Eestis saab Aclima spordipesu osta MATKaSPORT kauplustest üle Eesti. Valikus on nii pükse, erineva varrukapikkusega särke kui ka kõrge kaelusega polosid. Tooted on valmistatud esmaklassilisest meriinovillast ja vastavad kõrgeimatele nõudmistele.

48


treening

TREENING JOOKSJA ÜLEMINEKUPERIOODIL kahe hooaja vahel Kätte on jõudnud aeg, mil teha kokkuvõte lõppevast hooajast ning seada eesmärgid uueks hooajaks. Tasub tähelepanu pöörata olulistele tegevustele, millega hooaja lõppedes ja uue hooaja ootuses arvestada. tekst: Ahto Tatter, Sparta jooksutreener I fotod: ajakiri Jooksja

T

reeningu- ja võistlusperioodile peaks kindlasti järgnema puhkeperiood, mille jooksul on treeningukoormus tavapärasest oluliselt väiksem. Hoiduda tuleks liiga kurnavast tegevusest (võistlused ja intensiivsed treeningud). Keeruline on see nendele harrastajatele, kes suvel jooksevad ja talvel suusatavad.

Puhkus on kõige olulisem Kevadel (märtsis) lõpeb suusataja hooaeg siis, kui jooksja ettevalmistus hooajaks on täies hoos. Jooksja hooaeg lõpeb sügisel (oktoobris-novembris) siis, kui suusataja ettevalmistus talvehooajaks on täies hoos. Puhkuseta sellist tsüklit kaua vastu ei pea. Variant oleks hooaeg nii kevadel kui sügisel lõpetada paar nädalat varem,

et jääks aega ka taastumiseks. Korralik treenitus paari nädalaga ei kao. Puhkusest on rohkem võita, kui väsimusega edasi treenides. Puhkeperioodi eesmärgiks on keha ja organismi taastumine, sealhulgas

Puhkeperioodi eesmärgiks on keha ja organismi taastumine, sealhulgas jooksjale väga suure tähtsusega südameveresoonkonna, hingamiselundkonna ja tugiliikumisaparaadi taastumine. 50

jooksjale väga suure tähtsusega südame-veresoonkonna, hingamiselundkonna ja tugiliikumisaparaadi taastumine. Mida kurnavam ja võistlustihedam on olnud hooaeg, seda rohkem ja pikemalt võiks puhata. Tavapärane puhkeja üleminekuperiood võiks olla 3-4 nädalat. Passiivne või aktiivne puhkus? Soovitus: üks nädal passiivset puhkust (jooksuvaba) ning edasi aeroobsed treeningud ja üldkehaline ettevalmistus. Nn üleminekuperioodil on parim aeg teha alternatiivset treeningut, milleks sobivad ujumine, rattasõit, sõudeergomeeter (ka teised ergomeetrid) ja vastupidavussuunitlusega rühmatreeningud (Spartas IntervallVentti). USA tuntud jooksutreeneri A. Salazari jooksjad (M. Farah, G. Rupp jt) kasu-


treening

Terviseuuring, koormustest Enne uueks hooajaks täiemahuliste treeningutega alustamist tasub käia tervisekontrollis ja läbida koormustest. Tervisekontroll annab kindluse, et tervis on korras ja treeningutega võib jätkata piiranguteta, seda küll mõistlikkuse printsiipi järgides. Koormustesti käigus selguvad aeroobne ja anaeroobne intensiivsustsoon, mis on olulised treeningkiiruste määramisel. Arenguspiraalil edasi liikudes peaksid aeroobne ja anaeroobne lävekiirus tõusma. Esmased soovitused saab kohapeal spordiarstilt. Täpsemate treeningkiiruste ja soovituste saamiseks on soovitav pöörduda atesteeritud treeneri poole.

Möödunud treeningu-võistlushooaja analüüs ja uute sihtide seadmine Analüüs on vajalik, et õppida oma vigadest ja õnnestumistest. Mõistes, miks osa võistlusi õnnestusid ja osa mitte ning millised treeningud eelnesid ja töötasid hea vormi ning heade tulemuste saavutamisel, annab edaspidiseks vajaliku kogemuse vigadest hoidumiseks. Eesmärgid uueks hooajaks võiksid olla saavutatavad ja pakkuda väljakutse.

Aeroobne töö on treeningute alus. ningute alus. Asjata ei nimetata seda jooksja treeningute vundamendiks. Just sellele vundamendile rajatakse kogu edasine treeningtöö. Aeroobne töö parandab verevarustust (kapillaaride arv suureneb) ning selle kaudu jõuab lihastesse rohkem energiat ja lagundatakse kiiremini jääkaineid. Lisaks jooksutreeningutele tuleks tähelepanu pöörata ka tugiliikumisaparaadi tugevdamisele. Selleks sobivad hästi jooksu-hüppeharjutused ja jooksja erialased jõuharjutused. Lihasvastupidavuse, lihaste jõu ja elastsuse parandamine tõstavad jooksja sooritusvõimet. Esimesel etapil on oluline tähelepanu pöörata terve keha lihasvastupidavuse arendamisele (Spartas oma keharaskusega IntervallVentti). Üldkehaline ettevalmistus võiks sisaldada ka alternatiivseid aeroobse suunitlusega tegevusi. Selleks sobivad matkamine, ujumine, rattasõit ja talvel ka suusatamine.

Treeningvarustuse täiendamine

tavad pärast võistlusperioodi puhkeperioodi nii, et kaks esimest nädalat on jooksuvabad ja kaks järgmist nädalat aeroobsed jooksutreeningud. Puhkeperioodi lõpuks võiks tekkida treeningunälg, mis aitaks vastu pidada pika talveperioodi.

Vigastuste ja haiguste väljaravimine Kui hooaja jooksul on hakanud kimbutama pisivigastused, mis segavad jooksmist, siis on just üleminekuperiood see aeg, millal tegeleda raviga. Kõige levinumad on kannakõõluse ja luuümbrise põletikud, lihastraumad, põlvevalud jms. See ei puuduta ainult jooksja erialaseid vigastusi, vaid ka tervist üldisemalt: hammaste ja kurgumandlite kontroll jms.

2016 OKTOOBER – NOVEMBER

Üleminekuperioodil tuleks kriitiliselt üle vaadata treeningvarustus. Alustama peaks jooksja jaoks kõige olulisemast, jooksujalatsitest. Sageli on jalatsid vastupidavamad kui nende mõistlik kasutusaeg. Olenevalt jalatsist on nende kasutusaeg kuni 1000 km. Sealt edasi väheneb jalatsi amortiseeriv mõju ja tagajärjeks võib olla ülekoormustrauma. Talveperioodiks võiks valida ilmastikukindlama ja parema haarduvusega jooksujalatsid. Külmemal perioodil leiavad oma koha ka müts ja kindad ning kvaliteetsed tuulejakk ja püksid.

Uue hooaja ette­ valmistuse algus Ettevalmistusperiood võiks alata aeroobse suunitlusega järk-järgult pikeneva kestusega kergetest jooksudest ja fartlek’idest. Aeroobne töö on tree-

51

Enne uueks hooajaks täiemahuliste treeningutega alustamist tasub käia tervisekontrollis ja läbida koormustest.


maratonid

TALLINNA MAR ATON SÄR AB EUROOPA MAR ATONIDE EXPO-DEL SEB Tallinna Maraton osales 2016. aastal EAS-i välisraha toel neljas Euroopa pealinnas toimunud maratoni EXPO-l: Riias, Stockholmis, Helsingis ja Berliinis. Tallinna maratoni EXPO-tiim on kaheliikmeline ning võimeline suhtlema seitsmes keeles.

I

ga maratoni eel toimub väiksemat või suuremat sorti EXPO, kus võetakse välja võistlusnumbrid, ostetakse maratoniga seotud suveniire ja muud nänni. EXPO-l saab soetada erinevat spordi- ja jooksuvarustust, spordigeele ning nautida pasta-party’t. Siinkirjutaja sõitis Riia EXPO-le juba kolmandat korda. Teistel maratoni EXPO-del on varemgi kohal käidud, kuid Euroopa suurimal maratonil Berliinis osaleti esimest korda. Tiivustatuna järjekordsest kordaläinud Tallinna maratonist, kus 2016. aastal oli programm muutunud kolmepäevaseks, 10 km distantsi joosti uuel rajal ning poolmaratoni ja maratoni joosti vastupidises suunas, suundus EXPO-tiim septembri lõpus Berliini, et esmakordselt võtta osa Euroopa suurimast jooksupeost.

Suurejooneline Berliini maraton Berliini maraton kuulub maailma maratonide nn kuldliigasse (World Marathon Majors, kuhu kuuluvad Tokyo, London, Boston, Berliin, Chicago, New York City). Berliini maratoni stardis oli seekord ligikaudu 45 000 jooksjat, sh 110 eestlast. Nii suure maratoni organiseerimine eeldab väga head korraldust ning suured olid meie ootused ka maratoni EXPO suhtes. EXPO-l oli väljas ligikaudu 230 eksponenti spordiriiete ja -varustuse, spaa ja heaolu ning spordimeditsiini valdkonnast. Lisaks neile ka mitukümmend maratonikorraldajat nii

tekst: Kärt Radik fotod: erakogu

Iga maratoni eel toimub väiksemat või suuremat sorti EXPO, kus võetakse välja võistlusnumbrid, ostetakse maratoniga seotud suveniire ja muud nänni. EXPO-l saab soetada erinevat spordi- ja jooksuvarustust, spordigeele ning nautida pasta-party’t. Saksamaalt kui mujalt maailmast. Ookeanitaguseid ja Aasia maratone esindasid paljud Saksamaa reisikorraldajad, kes olid keskendunud just maratoniturismile. Meie lähinaabritest olid kohal Riia, Helsingi ja Stockholmi maratonid ning messil olid meie naabriteks Luxemburgi ja Ibiza maraton.

SEB Tallinna Maratoni tuntus ja saatkonna abikäsi Kui eelmisel aastal osales SEB Tallinna Maratonil 49 riiki, siis sel aastal tõusis arv juba 54-ni. EXPO-kogemusele tuginedes võib öelda, et meie maraton on tuntud ja hinnatud väismaratoonarite seas just oma täpse korralduse, rajateeninduse, ilusate särkide ning rikkaliku toitlustuse poolest

Eestlased Berliini maratonil: Daana Suun (vasakult), Merit Kopli, Sven Nuutmann, Ene Veiksaar, Renna Järvalt, Kärt Radik, Tarmo Hõbe ja Nele Laev.

52


maratonid

pärast maratoni, mida mujal eriti ei kohta. Oleme erilised ka selle poolest, et meil on maratoonarite numbritel lisaks nimele ka riigilipp ning sõna otseses mõttes kaalukad medalid. Paljude Saksa maratoniturismi korraldajate kataloogides on Tallinna maraton nüüdseks esindatud. Tallinna maratoni igikestvaks trumbiks on ka päikesepaisteline ilm, mille peale võiks kihlveokontorites juba panustada. Berliini maratoni EXPO-l tuli meile appi Eesti saatkond, kes varustas maratoniboksi Eesti-teemaliste stendide, kataloogide ja kaartidega, sest lisaks maratoni tutvustamisele tuli paljudele näidata ka Eesti asukohta. Tallinna maratoni boksist käis kolme EXPO-päevaga läbi jooksjaid enam kui sajast riigist. Vähemalt kolmandik oli Tallinna maratonist midagi kuulnud. Kaugematest riikidest kohtasime jooksjaid Guatemalast, Brasiiliast, Argentiinast, Austraaliast, Uus-Meremaalt, LAV-ist, Indoneesiast, Hiinast, Hongkongist jm. Need, kes on Tallinna maratonil osalenud, juba teavad, milline on meie tase ning see info levib suust suhu. Kohalolek teistel Euroopa maratonide EXPO-del on selge märk, et meiega võib arvestada.

Tallinn kandideerib 2018. aasta maratonikongressi korraldajaks Tallinna maraton kuulub rahvusvahelisse maratoni- ja pikamaajooksude liitu AIMS, kus on üle 300 maratoni üle maailma. Kongress toimub iga kahe aasta tagant. Seal saavad korraldajad kokku ja jagavad kogemusi, muljeid,

2016 OKTOOBER

53

Loo autor Kärt Radik ja saksa maratonikaksikute Hanna ja Lisa Hahner mänedžer Thomas Dold.

näpunäiteid. Teemasid on seinast seina: alates turvamisest ja dopingust ning lõpetades sellega, millal oleks õige aeg suurüritus mõne looduskatastroofi tõttu tühistada, nagu lumesadu Jaapanis või põlengud Singapuris. Kuna aastal 2018 saab Eesti Vabariik 100-aastaseks, siis oleks selleks igati sobiv aeg. Taotlus on saadetud ning hääletamine toimub 13. novembril Ateenas. Igal liikmesriigil on üks hääl. Eesti rõhub muuhulgas sellele, et tulge ja vaadake maad, kus kolmikud olümpial jooksid! Kongressi toimumine oleks ka parimaks kingituseks Eesti Vabariigi suureks juubeliks. Teiste riikide näitel võib öelda, et hüppeliselt kasvab nii välisosalejate kui ka turistide arv. Eestil on võimekus vastu võtta veelgi rohkem maratonituriste kui seni. Kongressi korraldamise kulud on korraldajamaa kanda, kuid tagasi toob see mitu korda rohkem. Maratonikorraldajad loodavad, et riik tuleb siin appi. Tallinna maratonil on olemas väga head koostööpartnerid – EAS, kultuuriministeerium, Tallinna linn, Kergejõustikuliit jt. Aetakse ju ühist asja!


TALVINE JOOKSUPÄEVIK Talvel jooksmine on põnev, aga ka jahedavõitu seiklus.

Kuigi paljusid jooksjaid hoiavad külmad päevad, pikad ööd ja ettearvamatu ilm toas, näeme meie neid kui osa elamusest. Selleks, et jooksjaid halva ilma eest kaitsta, pakub Nike talvise jooksu jaoks loodud varustust, kus leidub soojusthoidvaid ja niiskuskindlaid helkurelementidega riideid ja jalanõusid.


NIKE SHIELD KOLLEKTSIOONI LEIAD ESINDUSKAUPLUSTEST VIRUST JA ÃœLEMISTEST.


persoon

tekst: Andrus Nilk fotod: Gunnar Vaidla, erakogu

Meie kõigi aegade edukamaid keskmaajooksjaid, 11. oktoobril 75-aastaseks saanud Rein Tölp ühendas endas talendi, õige treeningu ja tugeva iseloomu.

REIN TÖLP murdis maailmaklassi lastehalvatuse kiuste

S

ihvakas pikkade jalgadega mees jookseb tugeva pöiatõukega sujuval sammul mööda söerada. Kiikab kurvis viivuks üle õla, et siis jätta konkurendid seljataha. Nii tegi Rein Tölp, kelle 1964. aastal püstitatud 800 m Eesti rekord 1.47,7 püsis ligi 21 hooaega, korduvalt. Treener Olav Karikosk täiendas eduka õpilase taktikaarsenali. Ta suutis ise kiiret tempot arendada, passis kavalalt liidri tuules, kust võidukäigu sisse lülitas. Samuti oskas ta jooksjaterivi keskelt rünnata ja maldas nõrgemate järel sörkida, et mitte asjatult energiat kulutada.

Olümpiakoht võeti käest Tölp võitis NSV Liidu meistrivõistlustel kulla, hõbeda ja kaks pronksi. Ta jõudis 1964. aasta Tokyo olümpial ja kaks aastat hiljem Euroopa meistrivõistlustel Budapestis poolfinaali. Võimed lubanuksid osaleda ka Mexico olümpial, ent suurriigi koondise koostamisel puudus pahatihti loogika ja lugupidamine oma sportlaste vastu. „Pärast Tokyo olümpiat võtsid venelased vastu otsuse, et meister sõidab raudselt järgmistele mängudele - nad tahtsid järgida USA-d, kus tšempionaadi kolm paremat said olümpiale” rääkis Tölp. „Valmistusime Karikosega meistrivõistlusteks, elasin ainult selle nimel. Ma ei käinud koondise laagrites. Samas olin endas täiesti kindel. Teadsin: kui võidan, siis sõidan olümpiale. Võitsin ära. Tutkit! See oli õudne läbielamine - järgmist võimalust ei saanud tulla. ” Keskmäestikus Tsaghkadzoris peetud 1968. aasta tšempionaadiks harjutades ujus Tölp ka 50–75-meetriseid lõike vee all, mis õpetas kannatama hapnikuvõlga. Spordiarst Tiiu Olm soovitas noorukile, et hingepeetusel ujumine muudab

56

vere koostist. „Liidu koondise arstid olid minu olümpiale saatmise poolt,” meenutas Tölp. „Mu verenäitajad olid paremad kui mägedes harjutanud koondismeestel. Keegi ei uskunud, et vee all ujumine võis aidata.” Ujumist kui ravimit haigustest räsitud organismi kosutamiseks soovitasid arstid Tölbile juba lapsepõlves. Friedel Raudsepa käe all basseinis treenides rajas koolipoiss vastupidavuse alusmüüri, millele kerkis jooksuettevalmistuse kõrge torn. Ujumisel oli tähtis roll ka siis, kui jalavigastus ei lubanud 1963. aastal joosta. „Kuivaga muutuvad Kääriku savipinnasega teed kõvaks ja mul tekkis luuümbrise põletik. Sel ajal oli aga ujumine kergejõustiklasele surmapatt. Doktor Olm tuli mind kaitsma. Ainsana ei soovitatud rinnuliujumist, sest see mõjus halvasti jalgade tööle,” tõdes Tölp. Maailma parimate jooksjate ettevalmistust põhjalikult uurinud Karikosk teadis, et mitmekülgne treening vähendab luude ja liigeste ülekoormuse ohtu. Ujumine arendas ka lõdvestumisoskust, mis oli üks Tölbi jooksustiili trumpe ja

TERVENEMINE NAGU IME Kolme-neljasena haigestus Tölp lastehalvatusse. „Tervenemine oli ime,” tõdes ta. „Venelased tulid just Tallinna. Ema viis mind haiglasse, kus oli venelannast arst. Tänu temale toodi mind haigusest välja. Hiljem, kui sageli haigestusin, ütles meie pere arst Lilli Lembit: „Kui tahad saada terveks, siis hakka sporti tegema.” Ta hoolitses mu eest suure südamega. Järsku tundsingi, et liikumine on suur rõõm.”


persoon

USK KAITSEINGLISSE

võimaldas lõpumeetritel kiirendada. „Jooksin lendlähtest 9,9 sekundiga. Öeldi, et madalstardist teinuks see 10,8. Aga mul oli kehv start, nii et jooksin 11,1. Pidin startima ettevaatlikult, sest parem kehapool keeldus läbipõetud lastehalvatuse tõttu ülierutusseisundis töötamast,” nentis ta.

Töö Eesti pensionäride ühenduste liidu tegevjuhina hoiab Tölpi erksana. Energiat taastab ta aga suvekodus Pärnumaal Liivi lahe ääres Varblas. „Usun, et igal inimesel on kaitseingel. See on aidanud hinges edasi. Ise olen tahtejõuga aidanud kaasa. Sporti tehes kandsin alati kaasas väikest musta kassi.”

Peeter Varrak kui eeskuju ja konkurent 800 m on erakordselt nõudlik ala, mida iseloomustab ka maailmarekordi areng viimasel poolel sajandil. Kahekordse olümpiavõitja Peter Snelli 1962. aastal püstitatud tippmark 1.44,3 on siiani väga kõva tulemus. Tallinna Polütehnikumi kehalise kasvatuse õpetajana kergejõustikurühma kokku võtnud Karikose eredamaid talente oli Peeter Varrak, kes lippas 1962. aastal esimese eestlasena 800 m alla 1.50– 1.49,1. „Peeter oli iidol, vaatasin talle alt üles,” lausus Tölp.

„See tulemus lõi ennast ka pahviks,” sõnas Tölp. „Vaata, kui palju parandasin hooajaga isiklikku tippmarki – üle kahe sekundi. Rääkisime Vadimiga (Vadim Mihhailov – toim) Liidu koondise treeneritele: „Kui te ei vii meid välismaale võistlema, siis tooge tugevaid konkurente siia”. „Ainus koht, kuhu toodi, olid Znamenskite mälestusvõistlused. Tõsi, ka maavõistlustel olid kõvad vastased. Otsustasime treeneriga, et minu põhiülesanne on edestada teist Liidu koondislast,” ütles Tölp. Karikosk oli Reinule rohkem kui isa eest. Tundis huvi, kuidas noorukil koolis läheb ja innustas Tallinna pedagoogilist instituuti lõpetama. „Ta ei tõstnud häält, aga tegi sulle selgeks, kui midagi oli jama,” sõnas Tölp. „Üks sõber tahtis kangesti minuga koos treenida. Kari ütles: „Vali, kas lähed temaga koos metsa jooksma või treenid nagu vaja. Iga treening tuleb korralikult enda sisse viia”.

Tölbile kuuluv Eesti meistrivõistluste rekord 1.48,8 on püsinud 51 aastat.

Rein Tölp on Eesti meistriks tulnud ka 400 m tõkkejooksus.

Andekas sprinter Toomas Kitsing (18-aastasena Eesti rekord 10,6) oli loo peategelasele rääkinud: „Kari ütles sind nähes: „Sellest poisist teen mehe.” Me vaatasime – nagu mingi ämblik.” Kui Tölp 17-aastasena Karikose rühmaga liitus, oli ta 186 cm pikkune ja kaalus alla 70 kilo. Kahe ja poole aasta pärast võitis ta esimese Eesti meistri tiitli (Varrak ei osalenud) ja juba 1963. aastal lõi treeningukaaslase rekordi üle. Ta jooksis rahvaste spartakiaadil Moskvas poolfinaalis soolojooksuna 1.49,1 ja seejärel finaalis 1.47,9, alistudes rinnajagu EM-võistluste hõbedamehele Valeri Bulõševile.

1968. aasta NSV Liidu meistrivõistlustel võitsid Tölp ja Laine Erik kulla, Tõnis Matsin ja Endel Pärn said viienda koha. 2016 OKTOOBER – NOVEMBER

Tölp otsis ka ise ahnelt uusi ärritajaid. Samblikul, lumes, raudteeliipritel ja paljajalu staadionimurul jooksmine treenis lihaste ja kõõluste elastsust ning lõdvestumisoskust. Treener hindas otsivat vaimu: mida Rein ees tegi, hakkasid teised järele tegema. „Mu parem kehapool oli läbipõetud lastehalvatuse tõttu nõrgem, paljuski seetõttu ei saanud suure mahuga treenida ja pidin leidma lisaharjutusi, mis pole kellelegi praegugi keelatud,” lausus Tölp. „Kui kord jooksjatele esinesin, siis tuli välja, et nende nädalakilometraaž oli suurem kui minul ühes kuus. Üks asi on kvantiteet, teine aga kvaliteet. Olin kiire, mahuga oleksin ennast tapnud. See juhtuski siis, kui mahtu tõstsime. Alles hooaja lõpul sain aru, et see ei sobinud mulle.” 1966. aastal Dnepropetrovskis jõudis Tölp 600 m kohale ajaga 1.17,6. See tõotas silmapaistvat rekordiuuendust, võibolla aega alla 1.46. „Kohe kui vaheaega kuulsin, panin juurde,” meenutas ta. „Kari olevat tribüünil hämmeldunud: „Mis ta ometi teeb?” Kukkusin lõpuruudustikus, tõusin püsti ja sammusin finišisse. Ikka sain veel aja 1.52,6. Liiga pika spurdi tegin ka 1965. aastal Almatõs, kus võinuks tulla meistriks, ent sain pronksi.” Keskmaajooksus käib armutu heitlus parema koha eest. „Mul oli tugev keskendumisvõime,” lausus Tölp. „Läksin täesti endasse, eriti suurvõistlustel. Igaühest ei tule tippsportlast. Eelduse loob, et oled valinud õige ala. Sul on õige treener, kellega saavutad täieliku kooskõla. Ja oled tugeva iseloomuga ja staadionil egoistlik, aga mitte tavaelus arrogantne.”

57


jooksurajad

JOOKSUVÕISTLUSTE RAJAMÕÕTMISE TAGAMA AD Pärast SEB Tallinna Maratoni räägiti mitmetes spordiringkondades maratonidistantsi pikkuse teemal. Teadupärast peetakse klassikalise maratonidistantsi pikkuseks 42,195 km. Tehniliste vahenditega varustatud jooksjad mõõtsid SEB Tallinna Maratonil trassi pikkuseks aga mõnisada meetrit rohkem. Artiklis saavad sõna rajameister Andres Nirk ja GPS-seadmega SEB Tallinna Maratonil isikliku rekordi jooksnud Janek Oblikas. tekst: Meelis Koskaru | foto: Siim Solman

P

ärast SEB Tallinna Maratoni räägiti mitmetes spordiringkondades maratonidistantsi pikkuse teemal. Teadupärast peetakse klassikalise maratonidistantsi pikkuseks 42,195 km. Tehniliste vahenditega varustatud jooksjad mõõtsid SEB Tallinna Maratonil trassi pikkuseks aga mõnisada meetrit rohkem. Artiklis saavad sõna rajameister Andres Nirk ja GPS-seadmega SEB Tallinna Maratonil isikliku rekordi jooksnud Janek Oblikas. Rajamõõtja Andres Nirk leiab, et Tallinna maratoni raja puhul ei tohiks niivõrd kriitiline olla, kuna spordikellade GPS ei näita ideaaltrajektoori mööda mõõdetud mahamärgitud joont. See sõltub kurvide tähistamisest, kas tähistatakse kurvi sise- või väliskülg. Väliskülje tähistamisel ei ole suurt mõtet, sest kiputakse lõikama sisekurvi. Oma osa mängib kiiremate jooksjate puhul ka aeglasematest jooksjatest möödumine. Juhul kui jooksjad mõõtsid spordikella järgi distantsi, siis said nad kõik erineva tulemuse, sest igaüks jookseb eri trajektoori mööda. Andres Nirk tehnilisi abivahendeid ei kasuta ja leiab, et sellel mõõtmisel pole tema jaoks harrastajatasemel ka mingit mõtet, kui maraton ajaga 3:30 läbida. Niikuinii läbitakse ideaaltrajektoorist veidi pikem distants. Paljude jooksjate GPS mõõtis Tallinna maratonil küll läbitud maa, kuid mitte lühemat rajajoont pidi, mis on rajameistri mõõdetud. Kui GPS-iga varustatud spordikellaga joosta staadionil, siis ei näita GPS mitte kunagi distantsi pikkuseks ringide arvu järgi vastavat distantsi, vaid rohkem. Seda kinnitab ka rajameister Andres Nirk.

Rapla Selveri Suurjooksu 10 km rada sai sellel aastal ametlikult üle mõõdetud ja passistatud.

Rahvusvahelise litsentsiga rajamõõtja Kergejõustikutreener ja sporditegelane Andres Nirk on treeninud selliseid tuntud sportlasi nagu Aivar Tsarski, Taivo Mägi, Ille Kukk, Katrin Rehemaa, Veljo Lamp ja Marko Metsala. Aastast 2004 on tal Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu rajamõõtmislitsents. Täpsemalt on ta aastast 2004 rahvusvahelise kergejõustikuliidu C-kategooria litsentsiga rajamõõtja ja 2010. aastast B-kategooria litsentsiga rajamõõtja. B-kategooria saamiseks oli vaja teha ühine mõõtmine A-kategooria mõõtjaga. 2010. aastal külastas AIMS-i peasekretär ja A-kategooria mõõtja Hugh Jones SEB Tallinna Maratoni ning koos mõõdeti üle eelnevalt mõõdetud ja passistatud rada. Jones sai raja pikkuseks 42 203,3 meetrit, Nirgi tulemus oli 42 189,65 m. Need mõlemad tulemused mahuvad lubatud vea piiridesse. Pärast seda võistlust omistati talle B-kategooria rajamõõtja litsents. Kusjuures sellise tasemega rajamõõtjaid

58


jooksurajad

lähiregioonis peaaegu polegi. „Balti riikides ei ole tõesti teisi rahvusvahelise A- või B-kategooria kvalifikatsiooniga rajamõõtjaid peale minu. Venemaal on kaks B-kategooria mõõtjat ning Soomes kaks A-kategooria ja kaks B-kategooria mõõtjat. IAAF-i võistlusmäärustikus on raja mõõtmise kohta punktid 240 ja 260’8. Rahvusvahelise IAAF/AIMS-i sertifikaadi saamiseks tuleb kõikidest IAAFi määrustest täpselt kinni pidada,” ütleb Nirk. Nirk on passistanud ligikaudu 15 IAAF/AIMS-i sertifikaadiga rada ja lisaks 70–80 kohaliku tähtsusega rada. Rahvusvahelistest võistlustest võib välja tuua näiteks Ergo White Nights maratoni 2014. aastal (Peterburi, Venemaa), Bank Sovetski Gatchina poolmaratoni 2013. aastal (Gatchina, Venemaa), Golden Ring Yaroslavli maratoni 2015. aastal (Jaroslavl, Venemaa) ja Kaunase maratoni 2015. aastal (Kaunas, Leedu).

Mõõtmiseks vajalikud abivahendid Mõõtmiseks läheb vaja jalgratast, mille esirattale kinnitatakse Jones/ Oerthi patenteeritud mõõdik. Enne ja pärast mõõtmist tuleb ratas kalibreerida. Arvesse tuleb muu hulgas võtta rehvirõhku, õhutemperatuuri, kummide reaktsiooni teekatte muutusele ja kummide profiili – liiga laiad või liialt kitsad rehvid mõõtmiseks ei sobi. Kalibreerimisraja mõõtmiseks kasutatakse metallist mõõdulinti (30 m, 50 m või 100 m), mille on valmistanud tuntud tootja ning millel on välja toodud ka mõõtmiseks sobiv temperatuur ja tõmbetugevus. Mõõtmisprotseduuri on kõige parem teha ikkagi kuiva ilmaga. Ka vihmase ilmaga saab mõõta, aga siis tuleb jällegi ratast uuesti vihmase ilmaga kalibreerida. Veel läheb vaja väikest termomeetrit, mis annab infot temperatuurimuutuste kohta. Lisaks dünamomeetrit lindi tõmbetugevuse määramiseks, taskukalkulaatorit arvutusteks (mälus tuleb hoida mõõdetud raja pikkust ja kalkulaator ei tohi töötada ainult päikesepatarei abil) ning märkmikku, pliiatsit ja pastakat. Samuti tuleb kaasa võtta värvilised kriidid/rasvapliiatsid märgi tegemiseks ja aerosoolvärv märgistuse rajale märkimiseks ning naelad ja haamer vahepunktide märkimiseks.

2016 OKTOOBER – NOVEMBER

Varustuses peavad olema veel kleeplint, taskulamp mõõdiku lugemiseks, mutrivõti, pump, tagavara õhukumm ning lõiketangid ja traat. Ohutuse tagavad helkurvest, kiiver ja jalgrattatuled. Vöökotis tasub hoida kiiresti vajaminevat inventari. Raja profiilile kehtib reegel, et stardi ja finiši kõrguste vahe ei tohi olla rohkem kui üks meeter ühe kilomeetri kohta. Mõõtjatele jagatud juhend nõuab, et kaasas oleks ka šokolaaditahvel ja mahl. Söök ja jook on vajalikud, et hoida vedelikuja veresuhkrutaset, kuna mõõtmine võib kesta kuni kuus tundi.

Rajamõõtmise protsess Võistluste peakorraldaja peab kõigepealt saama ning rajameistrile esitama liikluspolitsei ja territooriumi valdaja loa. Lisaks esitab peakorraldaja esialgse rajakaardi, kuhu on võimalik teha parandusi. Kui tegemist on rahvusvahelise võistlusega, siis tuleb esitada avaldus AIMS-i peasekretärile Hugh Jonesile ning tema määrab rajamõõtja, kuupäeva ja aja. Arvesse tuleb võtta nii raja laiust kui ka profiili – on väga suur vahe, kas neljarealisel teel on jooksmiseks kasutada kaks või neli rada. Mõõtmine toimub tavaliselt öösel, sest siis on liiklus kõige väiksem. Ohutuse tagamiseks kaasatakse ka liikluspolitsei, kuna rada mõõdetakse lühimat trajektoori pidi. Pöördekohtades tuleb ära märkida täpne pöördepunkt alalise objekti suhtes. Sageli tuleb pöördepunkti kirjeldada kanalisatsioonikaevude, majanurkade jms objektide kaudu, mida pole väga lihtne muuta. Näiteks tänavavalgustipost ei ole selleks parim variant, sest valgustiposte vahetatakse ja nende asukoht võib üsna kergesti muutuda. Enne mõõtmist tuleb läbi teha kalibreerimise protseduur ja seejärel asuda kohe mõõtma. Rada tuleb mõõta kalibreeritud rattaga ning teha vajalikud muudatused esialgsele trassile. Vahetult pärast mõõtmist tuleb jalgratas uuesti kalibreerida. Kõik passistatud rajad tuleb rajamõõtjal mõõteriistaga varustatud jalgrattal ise läbi sõita.

Dokumentatsioon rajamõõtmise kohta Pärast mõõtmist vormistatakse mõõtmistulemustest rajapass. Väiksemate jooksude pass saadetakse Eesti Kergejõustikuliitu ning rahvusvaheliste

59

võistluste pass AIMS-i peasekretärile. AIMS-i sekretärile esitatakse: • valdus võistluspassi sertifitseerimiseks ja jooksu läbiviimiseks • mõõtmistulemused • ülevaade mõõtmisprotseduurist • informatsioon kalibreerimispassist • protokoll metall-lindiga mõõdetud kalibreerimisraja kohta • protokoll jalgratta kalibreerimise kohta • mõõtmisraja protokoll • raja trassi kaart Pärast raja passistamist kehtib pass viis aastat ainult juhul, kui raja trassile ei tehta ühtegi muudatust. Võistlusraja mõõtmine on kindlate reeglitega protseduur, mille täitmisel võib ka professionaalidel tekkida teatav „lubatud mõõteviga” – üks meeter ühe läbitud kilomeetri kohta. Kõik abivahendid on head ligikaudse tulemuse saamiseks, aga mitte võistlustrassi pikkuse täpseks mõõtmiseks. Sellel on mitu põhjust: esiteks ei ole ilmselt ühegi jooksja tegelik trajektoor sama, mis mõõdetud ideaaltrajektoor. Teiseks ei ole tavakasutuses olevad GPS-mõõtjad piisavalt täpsed. Kolmandaks kaasneb iga mõõtmisprotseduuri ja -seadmega mõõteviga, mida harrastajal on raske hinnata. Võite proovida 400 m staadionil joosta viis ringi ja vaadata, kas mõõtmistulemus on täpselt 2000 m.

Miks siis ikkagi paljude SEB Tallinna Maratonil osalenute GPS-kellad näitasid pikemat distantsi? Rada pole ju nii käänuline, et võimaldaks maratonirajal Meriväljale ja tagasi palju tiirutada. Teemat on varem korduvalt uuritud, mistõttu on üldiselt teada, kui palju keskmine GPS-iga varustatud kell tavaliselt eksib. Marathon100.com eestvedaja Janek Oblikas, kes jooksis SEB Tallinna Maratonil isikliku rekordi 3:29.51, mõõtis sama GPS-kellaga erinevatel rahvusvahelistel maratonidel järgmised distantsipikkused: Tallinn 42,59, Riia 42,65, Helsingi 42,54, Hamburg 42,57, Istanbul 42,56, Pariis 42,72, Stockholm 43,03. Seega ilmselgelt näha, et GPS- kella ei saa 100% etaloniks võtta ja jätkem professionaalne rajamõõtmine ikkagi litsenseeritud rajamõõtjate ülesandeks.


kuubik

ALLAR SOO KOLMAS ÜLDVÕIT, NAISTEST VÕITIS ESIMEST KORDA SILLE PUHU tekst: Ants Põldoja I fotod: Sportfoto

Tartu Maratoni Kuubiku sari lõppes 1. oktoobril Tartu Linnamaratoniga, mis kindlustas esikoha neile, kes juba enne viimast etappi olid selged liidrid. Nii teenis Allar Soo kolmanda ja Sille Puhu esimese võidu üldarvestuses.

T

eatavasti toimub Kuubiku süsteemis üldarvestus (kuuest paremast etapist neli lähevad kirja) alles teist aastat. Erinevus mullusega oli siiski kardinaalne, sest tänavu jäi ära suusamaraton, mille toimumine oleks kindlasti kaardipakki seganud ja võib-olla isegi meeste osas uue võitja toonud.

Suusamaratoni toimumine parandanuks Linnuse šansse? Enne, kui minna väite tõestuse juurde, tuleb tunnistada, et tegemist on spekulatsiooniga. Sest kui suusamaratoni punktid olnuksid teada, võinuks ka Soo kaht viimast ala tõsisemalt võtta ja rohkem pingutada. Praegu ta juba teadis, et ei pea Tartu Linnamaratoni liiga kiiresti jooksma ning tema 12,5-minutiline ja kümne kohaga kaotus Sander Linnusele ei tähendanud midagi. Nüüd aga matemaatika juurde. Kuna suusamaraton annab lõpptulemusele koefitsiendi 1,05, siis läheb see ala kindlasti ka nelja parema hulka kirja. Kuna Linnuse ja Soo ülejäänud alade kolm paremat tulemust andsid kokku vastavalt 2978 ja 2969 punkti, siis võinuks Linnus suusamaratonis kaotada Soole 9 punktiga. Mullu oli aga suusamaratonis Soo edu Linnuse ees 4,3 punkti. Seega annab selline matemaatika Linnusele 4,7-punktilise võidu! Praegu sai otsustavaks Tartu Rattaralli, kus Linnus kaotas rivaalile 31 punktiga. Kui suusamaraton toimunuks, poleks aga Linnusel Tartu Rattaralli tulemus arvesse läinud ning ülejäänud kolme alaga olnuks tal rohkem punkte, nagu eespool mainitud. Aga kordan uuesti: Soo oleks sel juhul seisu teadnud ja võibolla Tartu Linnamaratonil rohkem pingutanud. Kuid vähemalt võiduvõimaluse röövis halb talveilm või kehv ilmaennustus (sest võistluspäeval oli lund parajalt) Linnuselt kindlasti. Suusamaratoni toimumine andnuks ilmselt ka tiitlikaitsja Kert Keskpaigale rohkem motivatsiooni ja vähemalt koha esikuuikus pidanuks ta kindlasti saama isegi oma trumpala Tartu Rulluisumaratoni tänavuse suhtelise ebaõnnestumise taustal. Praegu oli aga nii, et enamikul esikümnesse pääsenutel ei läinud rulluisumaraton üldse arvesse. On vaid kolm meest, kes tänu sellele alale kõrgemale kohale tulid – Illar Lood ja Margus Pedaste poleks ilma rulluisutamiseta tulnud esikuuikusse

60

Allar Soo

Kuubiku üldarvestuses on palju võistlejaid, kel kirjas kaks väga head tulemust. Enamasti on need ratturid või jooksjad, kelle jaoks on sarjas kaks etappi.


2016 OKTOOBER – NOVEMBER

61


kuubik

ega Janek Vana esikümnesse. Ja veel viimane matemaatiline fakt. Kuubiku üldarvestuses on palju võistlejaid, kel kirjas kaks väga head tulemust. Enamasti on need ratturid või jooksjad, kelle jaoks on sarjas kaks etappi. Siiski võib oletada, et järsku olnuks mõni neist tugev ka suusatamises ja sel juhul võinuks ta kõrvalalal kaasategemise korral kõrget üldkohta püüda.

tavam, et ta tuli ka üldarvestuses seitsmendaks. Lõpuks oli Puhu edu tiitlikaitsja Reeda Tuula ees 220 punkti. Kuid siingi muutnuks suusamaratoni toimumine ilmselt punktiseisu tunduvalt (praegu Tuula isegi loobus Tartu Linnamaratonist, kus ta mullu Puhut kolme minutiga edestas). Siiski pole Puhu esikohta ka matemaatilise spekulatsiooniga võimalik väärata, küll olnuks vahe ilmselt palju väiksem. Viljandimaalt pärit Puhu näol on tegemist puhta harrastajaga, varajase nooruse spordikogemus tal puudub. „Olin vist 21- või 22-aastane, kui esimest korda ratta stardijoonele lükkasin. See juhtus ühel kohalikul võistlusel,” meenutas Puhu. „Algul olingi rohkem maastikurattasõitja, aga viimasel ajal olen jooksus isegi tugevamaks läinud kui rattasõidus.” Puhu lõpetas näiteks linnamaratoni 3:11.26-ga, olles mullusest viis minutit kiirem. „Ma ei ole jooksu eraldi treeninud, pigem on tulemuste paranemine tulnud üldise vastupidavuse arendamise arvel,” sõnas Kuubiku sarja võitja. Tänavu on Puhu võitnud ka muid üle-eestilisi harrastusvõistlusi, näiteks sai ta esikoha RMK Kõrvemaa triatlonil, kus meeste seas oli parim Soo. Puhu nimi figureerib paljude võistluste paremikus. „Ei ole lugenud, kui palju starte suve jooksul tuleb. Igal nädalavahetusel ma ei võistelnud, pigem püüdsin sel hooajal kvaliteedile rõhuda,” ütles ta.

Soo pidi üldvõidu nimel kõvasti pingutama Soo tunnistas, et viimasel alal Tartu Linnamaratonis läks tal raskeks. „Lootsin paremat aega kui 2:54.58 (mullu läbis Soo sama distantsi 19 sekundit kiiremini – toim), aga juba 15 kilomeetri läbimise järel tekkis kõhus valu. Lõpp läks üsna hulluks. Oli päris kõva pingutus, et jooks lõpuni teha,” rääkis Soo. Nii et esikoht sattus isegi reaalselt ohtu? „Nii ja naa,” vastas Soo. „Üldiselt ma ikka kontrollisin olukorda. Ainult kerge üllatus oli, et eest kukkus paar tugevat jooksjat ära ja Sander tõusis kuuendaks. Ta sai rohkem punkte kui ma uskusin.” Arvutust, et suusamaratoni toimumise korral pidanuks Linnus rohkem punkte saama, ei pidanud Soo oluliseks. „Selline matemaatika on rohkem statistikute ja teoreetikute jaoks. Pealegi me ei ta, millise tulemuse tänavune suusamaraton andnuks, kui see oleks peetud,” märkis Soo. „Esikohavõimalus jäi sisuliselt kevadise kahe ala taha,” ütles teise koha saanud Linnus. „Vigastasin kevadel kätt ja tegelikult võtsin kipsi maha alles nädal enne Tartu Rattarallit.” Seda, et suusamaratoni toimumise korral võinuks ta Sood edestada, polnud Linnus ise arvutanud. „Igatahes on see huvitav arvutus. Loodame siis, et järgmisel aastal suusamaraton toimub. Kuigi selle ärajäämine on harrastussportlasele igal juhul kurb sündmus – olenemata sellest kuidas see üldarvestuses kellelegi mõjub.” Kõva tulemus Tartu Linnamaratonil oli Linnusele endalegi üllatus. „Läksin rohkem oma jooksu tegema, üldarvestuse võit oli juba teisejärguline, sest vahe oli ikkagi liiga suur. Nii head aega ise ei oodanud,” märkis Linnus, kes lõpetas kuuenda koha ja ajaga 2:42.22.

Sille Puhu: jooksus läksin tänavu palju tugevamaks Naiste tänavuse esikohaomaniku Sille Puhu võidu juures on kõige hämmas-

Sille Puhu

TARTU MARATONI KUUBIK 2016

JM

RR

Allar Soo 991 985 Sander Linnus 990 954 Aimar Hussar 994 949 Illar Lood 931 951 Margus Pedaste 966 910 Kaidar Hussar 969 880 Sille Puhu 956 927 Janek Vana 899 967 Jevgeni Nikolajevski 942 897 Mait Miller 929 933

RUM

RM

LM Üldpunktid *

– 993 983

3954

344 989 999

3933

– 984

981

3909

933 986 839 3803 969 893 938 – 969

3786

951

3770

– 917 958

3759

957 921

775 3745

828 946 946

3733

– 932 933

3728

– 917 958

3759

NAISTE ESIKOLMIK

Sille Puhu Reeda Tuula Tea Pärnik

956 927 949 856 936 817

877 856

3539

– 867 826

3448

* Lühendite tähendus: JM – Jooksumaraton, RR – Rattaralli, RUM – Rulluisumaraton, RM – Rattamaraton, LM – Linnamaraton. NB! Summa ei klapi, sest pole lisatud komakohti, sinises tulemused ei läinud arvesse.

62


myfitness.ee

Alates oktoobrist kõigis MyFitness klubides

4 tiimikaaslast 8 treeningut nädalas 3 kuud Peaauhind 2500 € väärtuses treeningvarustust Sportlandilt!

2016 OKTOOBER – NOVEMBER

63


arvamus

KUHU K ADUSID SAJAD HARRASTAJAD? Vastupidavusalade paljud menukad tippvõistlused Eestis tegid tänavu vähikäiku. Nende lõpuprotokollid on märgatavalt lühemad kui mullu. Huvitav, milles on põhjus?

T

artu rattamaratonil juhtus tänavu midagi ootamatut. Ega seda stardis, võistlusrajal ja finišis näinudki. See selgus hiljem, kui protokolle uurida. Ja noist tuleb välja, et viimasel kaheksal aastal pole Tartu rattamaratoni pikka ja lühikest distantsi lõpetanud kunagi nii vähe osalejaid nagu tänavu, vastavalt 2652 ja 1777. Võib-olla ei vääriks need kaks arvu iseenesest suuremat tähelepanu, ent kui lisada kontekst ehk piiluda lähimöödanikku, muutub ootamatus ainult suuremaks. Nimelt näitavad kiretud protokollid must valgel, et viimastel aastatel on Tartu rattamaratonil nii pika kui lühikese maa lõpetajate arv pidevalt vähenenud. Seda esiteks. Ja teiseks: tänavu oli lõpetajate arvu kahanemine eriti reljeefne – võrreldes eelmise aastaga tervelt 564 võrra. See on kõvasti rohkem kui kümme protsenti. Ehk teisisõnu: nii suur vähenemine ei saa olla juhuslik. Kohe kindlasti ei saa midagi ajada ilma süüks. Rattamaratoni päeval ja sellele eelnenud nädalal valitses ilus, valdavalt päikeseline ja vihmatu sügisilm. Isegi 2010. aastal, kurikuulsal 13. Tartu rattamaratonil, mis toimus vihmas, jahedas ja poris, sai tulemuse kirja ligi kakssada sõitjat rohkem kui tänavustes ideaalsetes, soojades ja kuivades oludes.

64

tekst: Priit Pullerits fotod: Scanpix

Niisiis, kas äkki on võimalik, et sel sügisel Tartu rattamaratonist osavõtnute kahanenud arv räägib mingist suuremast ja kõnekast ilmingust? Sportlikust hasardist uurisin ka teiste Klubi Tartu Maraton korraldatavate suurürituste osalejate statistikat. Sellepärast, et tegemist on ikkagi Eesti populaarsemate ja igati professionaalselt korraldatud võistlustega, kus on välistatud, et inimeste kaasalöömist mõjutaks organisaatorite küündimatus ja käpardlikkus. Indrek Kelgu juhitav kontor korraldab Eesti massispordi tippüritusi. Aga ka sellepärast, et Klubi Tartu Maraton ürituste kohta leidub usaldusväärset statistikat.

Oletatavasti kärbib paljude, eeskätt võimalike nn uustulnukate motivatsiooni ka tõsiasi, et rahvaja harrastussport on muutunud heidutavalt professionaalseks.


arvamus

Viimasel kaheksal aastal pole Tartu rattamaratoni pikka ja lühikest distantsi lõpetanud kunagi nii vähe osalejaid nagu tänavu. lusi. Tõepoolest, näiteks kevadise Jõgeva rattaralli andmed kinnitavad, et nii see ilmselt ongi. Esimesel Jõgeva rattarallil kolm aastat tagasi sai pikal maal tulemuse kirja 128 ja lühemal maal 79 ratturit. Ent tänavu olid protokollid justkui äravahetatud: pika maa võistluse lõpetas 56 ja lühema maa võidusõidu 132 ratturit. Paraku ei kehti Klubi Tartu Maraton võistluste puhul oletus, et pikkadel distantsidel osalejate arv on teinud vähikäiku seetõttu, et paljud on „kolinud” üle lühematele distantsidele. Näiteks Tartu rattamaratoni lühemal, 40 km distantsil oli tänavu lõpetajaid 172 võrra vähem kui mullu ja 229 võrra vähem kui tunamullu. Kuskilt ei paista, et lühemad võistlused oleks muutunud menukamaks. Ka Tartu rattarallil, rulluisumaratonil ja jooksumaratonil oli lühemal maal tänavu lõpetajaid vähem kui aasta tagasi. Ent osalejate arvu kasvatamisega on kimpus ka teised, näiteks RMK Kõrvemaa nelikürituste sarja organiseeriv Spordiürituste Korraldamise Klubi. Nende rattamaratonil on samuti pikal ja lühikesel distantsil osalejate arv neli aastat järjest kukkunud, tänavu eriti tugevasti, mulluselt 818-lt 651-le. Veelgi suuremate sammudega on vähenenud Kõrvemaa kevadjooksu lõpetanute hulk: tunamullu oli neid 1582, mullu 1477 ja tänavu 1303. Isegi viimastel hooaegadel üle Eesti populaarsust kogunud triatloni edukalt läbitegijate arv oli Kõrvemaal tänavu väiksem kui mitmel eelneval aastal.

Müütiline oletus Tunnistan, et mu üllatus vaid suurenes, kui avastasin, et ka Tartu rattaralli, rulluisu- ja jooksumaraton on kõik kaotanud osalejaid, ja mitte vähe. (Jätsin arvestamata lasteüritustest osavõtjad.) Tartu jooksumaratoni pika ja lühikese võistlusmaa lõpetas tänavu 735 inimest vähem kui neli aastat tagasi – kahanemine üle 20 protsendi. Tartu rattaralli pika ja lühikese distantsi läbis tänavu 383 inimest vähem kui viis aastat tagasi – kahanemine ligi kümme protsenti. Rulluisumaratoni hiilgeaeg jääb 2009. aastasse, mil kahel distantsil sai tulemuse kirja 1281 sõitjat. Tänavu oli distantse kolm, aga lõpetajaid kokku 927 – kahanemine ligi 30 protsenti. (Jätsin arvestusest välja suusamaratoni, mille pidamist häirivad heitlikud talved, ja linnamaratoni, mis toimus tänavu alles viiendat korda ehk on liiga uus võistlus, et nii väheste kordade põhjal midagi põhjapanevat järeldada.) Olen sageli kuulnud väidet, et pikkadel distantsidel on osalejate arv vähenenud seetõttu, et paljud on hakanud eelistama lühikese maa võist-

2016 OKTOOBER – NOVEMBER

Hinnad teevad rallit Pahatihti sõltub elus väga palju rahast. Spordiüritustel osalemine pole aga sugugi odav lõbu. Vastupidi, see läheb järjest kallimaks. Näiteks Tartu rattamaratoni osavõtutasud on viimasel kahel korral võrreldes 2014. aasta tasudega tõusnud kahes esimeses registreerimisvoorus viis eurot ning viimases registreerimisvoorus koguni kümme eurot aasta kohta. Et asi oleks selgem, las räägivad arvud, õigemini – eurod. Niisiis: Tartu rattamaratoni osalustasud 2014– 2016 esimeses ja teises voorus ning viimasel nädalal (pikk distants / lühike distants): 2014. aastal 30/20 – 40/25 – 60/40 2015. aastal 35/25 – 45/35 – 70/50 2016. aastal 40/30 – 50/40 – 80/60 Samal ajal on võistlusi pidevalt juurde tulnud. Kui pikka aega oli Eestis üks üleriigiline maastikurattasari, siis nüüd on neid kaks. Lisaks kohalikud sarjad, maantee- ja temposõidusarjad. Viis aastat tagasi mahtus Eesti rattaspordi kalendrisse 131 võistlust, mullu juba 174, aga tänavu kogunisti 217. Igasugu jooksuvõistlusi ei jõua ilmselt keegi kokku lugedagi. Lisaks on saanud triatlonist, mida veel eelmisel kümnendil pidas enamik jõukohaseks üksnes superinimestele, Ain-Alar Juhansoni ja paari teise entusiasti eestvedamisel justkui uus moeala, mida iga endast lugupidav harrastussportlane peaks suvel vähemalt kaks-kolm korda läbi tegema.

65


arvamus

Selleks, et kõigile traditsioonidega mõõduvõtmistele jaguks uute ürituste lisandudes endistviisi arvukalt osalejaid, peaks vastupidavusalade harrastajate arv Eestis muudkui kasvama, ja jõudsalt. See on vähetõenäoline. Samuti peaks märkimisväärselt paranema seniste stammosalejate taastumisvõime, et iga nädalavahetuse kahe-kolme tunni pikkusest pingutusest n-ö välja tulla, ja nii kuust kuusse. Ka see ei ole kuigi tõenäoline. Sedasi lõikabki võistluste arvu suurenemine seniste suurte menuvõistluste osalejaskonda pidevalt väiksemaks.

Hirmutav professionaalsus Arvatavasti on nn vanad võistlused minetanud paljude jaoks ka oma uudsuse. Ehk teisisõnu: inimestel on ilmselt tekkinud ajapikku tüdimus ja küllastumus. Sest tõepoolest, kui palju sa ikka viitsid ühte ja sama rada aastast aastasse enam-vähem samade meeste vastu võidu joosta või võidu sõita? Eriti siis, kui sa auhinnalisele kohale nagunii ei pretendeeri ega küüni, kui oled saavutanud pikki aastaid tehtud treeningutega oma suutlikkuse lae ning tulemused enam paremaks ei lähe. Siis on küllap kerge tulema otsus, et osa võetud juba küll, äkki võib mõne aasta vahele jätta. Pealegi, mis on senistele innukatele osalejatele präänikuks, mis ahvatleks neid jätkama? Diplom ja medal? Neid on enamikul karbid ja sahtlid nagunii pilgeni täis. Kümne korra osalusmärk? Võib-olla, aga kui see käes, siis mis järgmiseks? Oletatavasti kärbib paljude, eeskätt võimalike nn uustulnukate motivatsiooni ka tõsiasi, et rahva- ja harrastussport on muutunud heidutavalt professionaalseks. Eriti ilmekalt paistab see välja rattavõistlustel, kus vähem kui tuhandeeurose sõiduvahendi seljas kedagi naljalt ei kohta, ja kus normiks on saanud hooajaeelsed kevadised mitmenädalased rattalaagrid Hispaanias ja Itaalias. Selge see, et leidub vähe neid, kes söandavad sellises seltskonnas kollanoka ehk debütandina joonele asuda. Pigem jäävad nad enda lõbuks metsa alla sõitma või silkama. Nõnda muutub uute osalejate starti meelitamine võistluste korraldajaile paratamatult üha raskemaks.

Nurjunud algus Kõige selle taustal jääb siiski veel üks võimalus, mis võiks aidata vähemasti Klubi Tartu Maratonil osalejate arvu kahanemisse selgust tuua. Üks teooria kõlab nimelt, et Tartu rattamaratoni osalejate suur kadu on seotud Tartu suusamaratoni ärajäämisega. Kuna varasemat neliküritust

66

asendava kuubiku algus jäi tegemata, on osal inimestel vähem motivatsiooni järgmistel võistlustel starti tulla. Tõepoolest, ei saa välistada, et suusamaratoni ärajäämine võis edasiseks vajutada oma pitseri. Eelmisel, 2015. aastal suusamaraton toimus, ning võrreldes 2014. aastaga, mil suusamaratoni ei toimunud, suurenes mullu rattarallil ja jooksumaratonil osalejate arv vastavalt 107 ja 103 võrra (olgugi et lühikesel maal osalejate arvu kasvu tõttu). Tõsi, sügisesel rattamaratonil osalejate arv vähenes, kuid mitte palju, kõigest 78 võrra.

Seega kinnitavad kiretud arvud, et mingi mõju suusamaratoni toimumisel või ärajäämisel teistest aladest osavõtule siiski on. 2014. aastal, nagu mainisin, jäi suusamaraton ära ning eelnimetatud kahel ratta- ja ühel jooksualal oli osalejate arvu vähenemine võrreldes 2013. aastaga, mil suusamaraton toimus, järgmine: rattamaratonil –23, rattarallil –250 ja jooksumaratonil –228 (pikal distantsil vastavalt –48, –116 ja –165). Seega kinnitavad kiretud arvud, et mingi mõju suusamaratoni toimumisel või ärajäämisel teistest aladest osavõtule siiski on. Aga ikkagi ei seleta tänavu veebruaris heitliku ilma tõttu pidamata jäänud Tartu suusamaraton lõpuni ja ammendavalt kollossaalset, lausa rekordilist osalejate arvu vähenemist teistel Tartu Maratoni Kuubiku sarja aladel. Siin on mõtteainet kõigile, kes hakkavad edaspidi vastupidavusalade harrastajate võistluskalendrit täitma.


arvamus

K AS R AHVASPORDIÜRITUSTE OSALEJASKOND SUURENEB VÕI VÄHENEB? tekst: ajakiri Jooksja I fotod: Scanpix

Aastatuhande alguses jõudsalt suurenenud rahvaspordiürituste osalejaskond on viimastel aastatel jäänud laias laastus samale tasemele. Mis suunas võivad toimuda muutused lähitulevikus? Selle üle arutlevad kindla turuniši leidnud ürituste korraldajad.

MATI LILLIALLIK, SPORDIÜRITUSTE KORRALDAMISE KLUBI JUHATAJA Viimastel aastatel on osalejate trend olnud selline, et suureneb pikkadest distantsidest osavõtt (42 ja 21km) ja kahaneb 10km osalejate arv. Tõusva trendiga on ka laste ja noortejooksudest osavõtt. Kui vaadata kõiki SEB Tallinna Maratonil osalejaid kokku viimaste aastate võrdluses, siis võib rääkida pigem stabiilsest osalejate hulgast, mis sõltuvalt aastast kasvab või kahaneb 10% piires.

TALLINNA SÜGISJOOKS/ SEB TALLINNA MARATON 2000–2016 25000 20562

20000

17890

18785

19559 18732

18781

15000 12409 12249

10000 7205

8474 8135

8561

5058

5000 1869 1930

0

2408 2856

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

Stabiliseerumine või mõningane langustrend on ilmselt tingitud erinevate uute jooksuürituste lisandumisest – rahvasportlastel on suurem valikuvõimalus, aga igale poole paratamatult ei jõua. Konkurentsi tihenemine tuleb kindlasti kasuks, sest korraldajad peavad pingutama, et pildil püsida – paraneb ürituste korralduslik tase ja sellest võidavad eelkõige harrastajad. Eesti maratonidel on kindlasti üheks põhjuseks, miks osavõtjaskond enam pikkade hüpetega ei suurene see, et sellisel raskel alal nagu maratonijooks osaletakse suhteliselt harva ja juba käidud maratonile ei pruugita igal aastal jõuda – valikuvõimalusi maailmas on ju rikkalikult – ja piirid on meil ju avatud:) Ma arvan, et harrastajate hulk püsib stabiilsena või mõnevõrra suureneb, sest spordiharrastus (sh jooksmine) on üldiselt trendikas tegevus. Samas usun, et lähiaastatel osavõtjaskond hüppeliselt enam ühelgi üritusel suureneda ei pruugi. Kindlasti korrastub ka paari aasta jooksul ürituste kalender – ühepäevaliblikad kaovad ära ja elujõulised üritused koguvad lojaalseid osalejaid ning nende osalejaskond võib kasvada edasi.

2016 OKTOOBER – NOVEMBER

67

URMO RAIEND, SPORDIKLUBI STAMINA JUHT Järvejooksudel on osalejate arv viimastel aastatel püsinud stabiilsena, igal aastal paaril jooksul vs eelmise aastaga kasvab, paaril jooksul tiba väheneb. Samas sarja kõigil jooksudel osalenut arv näitab kasvu. On kindel stabiilne osavõtjaskond ning igal aastal osa langeb ära ja osa tuleb juurde. Kindlasti mängib olulist rolli uute ürituste lisandumine. Aktiivsete harrastajate arv väga ei suurene ja nii peavad erinevad üritused omavahel ka osalejate pärast konkureerima. Leian, et korraldajatel ei peaks olema kinnisideeks uute osalejate rekordite püstitamine. Pigem võiks eesmärgiks olla positiivsete emotsioonide pakkumine läbi hästi korraldatud rahvaspordiürituste.


Tartu Maraton

K l u b i Ta r t u M a r a t o n j u h t I n d r e k K e l k :

OSAVÕTJATE ARVU VÄHENEMISEL ON KOLM PÕHJUST tekst: Ants Põldoja I fotod: Scanpix, Sportfoto

Tartu Maratoni ürituste hooaeg polnud tänavu just roosiline – esmajoones muidugi suusamaratoni ärajäämine objektiivsetel, aga seekord pisut ka subjektiivsetel põhjustel. Peavõistluse ärajäämine oli üks põhjustest, miks Kuubiku sarja teistest etappidest osavõtt lahjemaks jäi.

M

eie ajalugu näitab, et kui suusamaraton ei toimu (mis on eelarveliselt alati raske löök), siis tegelikult on sel mõju ka teistele aladele. Osalejate arv vähenes peaaegu kõigil üritustel, ainult Tartu Linnamaraton säilitas mulluse taseme,” tunnistas Klubi Tartu Maraton juhatuse esimees Indrek Kelk, kelle intervjuuga ka jätkame.

Suusamaratoni puhul jääb ilmselt kripeldama, et ilma poolest võinuks see toimuda, aga otsus oli varem tehtud. Jah, ilmaolud olid sellised, et lühendatud sõidu oleks lõpuks saanud teha. Aga osalejate küsitlus näitas, et mingil väiksemal ringil sõitmine kõne alla ei tulnud. Ajaks, mil lumi maha tuli ja teoreetiline võimalus tekkis, oli ärajäämine juba välja kuulutatud ja nii suure ürituse puhul tagasikäiku enam tõmmata ei saanud. See on õpetlik juhtum mitte ainult korraldajatele, vaid ka osalejatele. Kui teeme viimase hetke backup-variandi ettepaneku, siis mitte selleks, et enda elu kergemaks teha, vaid jätta võimalus ümber mängida, kui loodus eirab ilmaennustajate plaane. Aga osalejate tuge paraku polnud. Olete varem ajakirjale Jooksja rääkinud, et ka aastal 2017 on vajaduse korral plaan B olemas. Lähema kuu jooksul kavatseme Tehvandi spordikeskusega arutada, milline on neil kunstlume baasil valmistatud radade võimalus, et seal häda korral Tartu Maraton läbi viia. Eeloleval

talvel on Tehvandil siiski keeruline, sest kunstlume tootmine läheb ilmselt mitme maailmakarika etapi ja laskesuusavõistluste korraldamiseks, kuid neil radadel ei saa me maratoni läbi viia. Kui peaks olema alternatiiv, et mõni lihtsam kunstlumerada oleks seal valmis, siis on võimalik teha. Kas viimasel ajal levinud kuulujutt, et kui Tartu Maratonil korraldada lausdopingukontroll, jääks umbes 10 protsenti harrastajaid keelatud ainetega vahele, tundub teile tõenäoline? Seda ma kindlasti ei usu. Arvan, et isegi üks protsent on liialdus. Mina ei tea oma tutvusringkonnast kedagi, kes manustaks mingeid keelatud aineid. Kui mõni seda teebki, siis siiralt teadmatusest. Lauskontrolli ei peaks tegema sportlaste seas, vaid seal, kus selliseid aineid turustatakse, näiteks jõusaalides või spordiklubides, kes seda laadi ainetega kauplevad. Kui rahvasportlasteni sellised ained jõuavad, siis mitte dopingulaboritest nagu profispordis, vaid laiatarbekaubana, mis on teatud raviks suunatud. Kindlasti ei mõtle harrastajad neid manustades, et nad sooritusvõimet parandavad.

Kui riigi ja avaliku sektori toetus on suurem, maksavad nad osa võistleja hinnast kinni. 68

Kas lisaks Tartu Maratoni ärajäämisele saab nimetada teisi põhjuseid, miks osalejate arv teie üritustel vähenes? Meie saame oma ürituste puhul rääkida kolmest tegurist. Suusamaratoni ärajäämine ei mõjuta ilmselt teiste suviseid üritusi, aga meie võistlustele ja talvisele Estoloppeti sarjale mõjub. Teine põhjus on igasuguste spordi- ja kultuuriürituste arvu järsk kasv Eestis. Inimesi, nädalavahetusi ja vabu päevi jääb väheks, et kõiki neid täita. Kui kasvab ürituste arv, aga inimesi juurde ei tule, siis olemasolevate ürituste osalejate arv väheneb. Nii lihtne see ongi. Kolmas põhjus on ikkagi väike hinnatõus, mis meil sel aastal oli. Tundub, et siin peitub vastuolu: kui pakutavate ürituste arv suureneb, siis üldist hinnatõusu olla ei tohiks. Konkurents peaks ju tekitama vajaduse hindu alla lasta? Osaleja muidugi võrdleb hinda, et Tartu Jooksumaratonil on selline, aga näiteks Ülemiste järve jooksul selline. Ja ütleb, et näe, Tartus on kallim. Aga tegelikult erineb ka sisu, mida osalejale pakutakse. Loodan, et järgmistel aastatel hakkavad osalejad kaaluma, mida nad oma raha eest saavad. Et kui Tartu Jooksumaraton või Linnamaraton on viie euro võrra kallim, siis see pole ülekohus, vaid tähendab seda, et rajal on vaheajapunktid, kus saab aegu teada, rajal ja finišis korralik toitlustamine ning tähistus. Et väärtustataks kvaliteeti. Praegu on sama asi piimapaki ostmise puhul. Hinda võrreldakse, aga kas pakis on liiter või pool liitrit piima, seda enam ei mõelda.


Tartu Maraton

Nii et kinnitate omalt poolt, et kvaliteet on Tartu Maratoni ürituste kaubamärk? Kindlasti. Oleme püüdnud vahel lausa veri ninast väljas hoida seda kvaliteeti ja traditsiooni ning kogu lähenemist, mis meil aastaid olnud. Ja seda ka raskematel aegadel. Näitena võib tuua, et Tallinna Maratoni 10 km distantsi lõpetaja ei saa medalit, toitlustamist ja kõiki hüvesid, mis Tartu Maratonil on isegi lühikestel distantsidel osalejatele elementaarne. Samas on neil hinnaerinevus distantside vahel küllaltki väike. Kõiki selliseid asjaolusid peaks arvestama. Ja muidugi on küsimus selles, kuivõrd saab hinda langetada. Halb, et ma jälle Tallinna Maratoni näiteks toon, aga kui Tallinna linn toetab seda üritust 60 000 – 65 000 euroga, siis samas mastaabis oleks meil suusamaraton, mida Tartu toetab 30 000 euroga. Kellelegi pole saladus, et viimased kaks aastat oleme ilma peatoetaja SEB-ta, oluline kaasfinantseering on vähenenud. Kui riigi ja avaliku sektori toetus on suurem, maksavad nad osa võistleja hinnast kinni. Vanast rasvast võib korraldaja hinna püsimisel ka kahjumiga töötada, aga kaugemas perspektiivis kindlasti mitte.

Klubi Tartu Maraton juhatuse esimees Indrek Kelk.

Olete varemgi rääkinud, et spordiürituste korraldamine pole kasumlik ettevõtmine. Ilmselt ei anna ka kokku tõmmata inimeste arvu või muu rentaabluse arvel?

Kui kasvab ürituste arv, aga inimesi juurde ei tule, siis olemasolevate ürituste osalejate arv väheneb.

Palju ei saa kokku tõmmata, sest siis kannatab kvaliteet mitte ainult osalejate, vaid ka korralduslike partnerite jaoks. Praegu on meil konkurentidega võrreldes suurem meeskond aasta ringi palgal ja sellest võiksid kulud olla suuremad, aga ettevalmistustöö käib ka aasta läbi. Meeskonna kasv on põhjustatud sellest, et meil on odavam võtta palgale inimene, kes teeb ära vajalikud asjad, kui osta teenuseid väljast sisse. Mõneti on suur töötajate arv hoopis vaesuse märk. Konkurentsi tihedust mõjutab ka ürituste toimumise aeg. Seni olete teinud oma võistlusi kevade/suve ja suve/sügise üleminekul ning vältinud südasuve. On see teadlik valik või aja jooksul kujunenud tava? Mõlemat moodi: teadlikult kujundatud juba aastaid tagasi. Püüame

2016 OKTOOBER – NOVEMBER

69


Tartu Maraton

Hetk Tartu Rulluisumaratonilt.

käituda selles mõttes vastutustundlikult, et meie üritused toimuvad paika loksunud aegadel. Kui hakata ümber paigutama, siis see avaldaks mõju paljudele teistele üritustele – näiteks Tartu Rattaralli viimine maist juulisse võiks tähendada muutusi kogu Eesti rattavõistluste kalendris. Ei näe ka selliseks muutuseks põhjust, sest suviste puhkuste ajal on suurte ürituste läbiviimine keerulisem. Näiteks õpilaskonnaga seotud organisatsioonide kaasamine korraldamisse. Tartu suusamaratonil ilmselt pole mõjuvõimsat rivaali, aga suvistel üritustel kindlasti. Just mainitud Tallinna Maraton on kindlasti üks, mis Tartu Maratoni sügisese poole võistlusi mõjutab. Või on ka tekkinud teisi suuri konkurente, kes teilt osalejaid ära tõmbavad? Tallinna Maraton kindlasti. Kui seda võistlust poleks, siis arvatavasti oleks Tartu Linnamaraton Eesti suurim linnajooks. Aga 1980-ndate lõpu või 90-ndate alguse ajast, mil ainult Tartu Maratoniga seotud üritused laiutasid Eesti turul, ei tasu enam unistada. Ei saa ju vaadata viltu neile, kes võistlusi korraldada tahavad. Aga konkurents muidugi on ja Tallinna Maraton ilmselt tõmbab võimalikke osalejaid ära ka meie sügiseselt rattasõidult. Ka Paide-Türi rahvajooks toimub Tartu Linnamaratoniga samal nädalavahetusel. See on kindlasti probleem mõlema jaoks. Oleks hea, kui suudaksime kompromissi leida. 2017. aastal on Paide-Türi jooks 1. ja Tartu Linnama-

raton 7. oktoobril, siis ei ole nädalavahetuse konflikti (kuu esimene pühapäev ja laupäev sattusid erinevatele nädalavahetustele – toim). Mõlemad hoiavad omast kinni, aga meil on ka objektiivsed põhjused, miks ei saa nädal varem või hiljem teha. Tallinlastest korraldajad on ikka Lõuna-Eestisse tulnud, näiteks Pühajärvele. Kas Tartu Maratonil pole plaanis geograafiliselt haaret laiendada? Muidugi poleks meil takistusi korraldada üritusi Põhja-Eestis ja Tallinnas või miks mitte Riias ja Stockholmis. Kuid me ei näe selleks jõudlust ega nišši. Ettepanekuid on tehtud, et Tallinnas või mujal teha. Aga nagu rääkisime, on turg nii üleküllastunud, et uue ja suure asjaga välja tulemiseks peab olema väga hea ja kordumatu idee. Pisikesi üritusi maakondadesse tegema minna pole mõtet, selleks leidub kohapeal inimesi. Mullu korraldas Klubi Tartu Maraton jalgratta maanteesõidu U23 klassi EM-võistlusi. Kas selliseid üritusi on veel plaanis? Lähiajal mitte. Eelmise aasta värsked haavad pole veel kinni kasvanud, et oleks motivatsiooni ja finantskindlust midagi sellist teha. Positiivse poole pealt tahaks rõhutada, et ajakirjas Jooksja on paljud harrastajad kiitnud Tartu Maratoni üritusi isegi suunavaid küsimusi esitamata. Kuivõrd olete ise kiitusi kuulnud ja võib-olla sellest meelitatud? Teeme igasuguseid küsitlusi ja saame

70

tagasisidet, sealhulgas positiivset. Aga eks ole tõsiasi, et meil tähendab kiitmine seda, kui ürituse kohta midagi halvasti ei öelda. Kõva häälega positiivse esiletoomist esineb harva. Seda võiks rohkem olla, annaks korraldajale emotsionaalset tuge. Teeme rõõmuga, kõigile on see nii töö kui ka hobi, aga spordiürituste korraldamisega leib lauale ei tule. Õhinapõhiselt mingi üritus nädalavahetusel läbi viia tundub imelihtne, aga aastakümneid seda teha on keeruline. Kuubiku sari tõi taas võitjaks tugeva harrastaja Allar Soo, naiste konkurentsis oli Sille Puhu näol uus võitja. Võib-olla sooviksite, et oma ala tipud tugevamini üldvõidu eest võitleksid? Erinevate alade tipud läbi hooaja väga ei konkureeri, ainult Kert Keskpaik rulluisutajana püsis eesotsas teatud aja. Üksikult vaadates on iga etapi tase sedavõrd kõrge, et ainult Eesti absoluutses tipus olles saad koguda boonuspunkte. Aga sel juhul on sinu võistluskalender juba nii spetsiifiline, et jooksjale rattasõit või ratturile jooksmine sinna sisse ei mahu. Tippsuusataja puhul võiks ju eeldada, et kui lund pole, saaks trenni mõttes muid alasid teha. Aga praegu on nad tihti juba suve lõpul liustikul harjutamas ja talveks valmistumas. Naiste heitlus läks tihedamaks. Tuleb tunnistada, et suusamaratoni toimumine oleks Reeda Tuula võidu kaitsmise võimalusi suurendanud, aga eks tingimused on kõigile ühesugused. Niisugune see sari ongi: pakub põnevust, kes kuskil oma trumbi välja mängib.


2016 OKTOOBER – NOVEMBER

71


velo

72 72


velo

Nino Schurter kuulub maailma parimate tippmaastikuratturite hulka. Lisaks lõppenud hooaja olümpiavõidule on mehe auhinnafondis ka kuus maailmameistritiitlit ja neli võitu maailmakarikasarja üldkokkuvõttes. tekst: velo | fotod: NSRacing, Scanpix

S

churter on võitnud mägirattakrossi maailmameistrivõistlused aastatel 2009, 2012, 2013, 2015, 2016 ning U23 vanuseklassis aastal 2008. Lisaks on mehe auhinnafondis rattakrossi maailmakarikasarja üldvõidud aastatel 2010, 2012, 2013 ja 2015. Olümpiamängudelt on Schurter teeninud kõik kolm eri värvi medalit.

Sportlastee algus Nino sündis väikeses mägikülas Lugnezi orus Šeitsis. Noorena veetis ta palju aega oma vanemate ning vanema venna ja õega looduses. „Meile meeldis olla aktiivne ning kõik meie koolipäevad jätkusid alati õues sportlike tegevustega.” Järjest enam paelus Ninot jalgrattasõit looduses. Pärast Swisspower Cupi võistlussarja asutamist 1999 osales ta pea igal kohalikul sõidul.

2003. aastal sõlmis Schurter lepingu Thomas Frischneti profiklubiga. Elukutseliseks maastikuratturiks sai Nino 2007. aastal Scott-Odlo MTB meeskonnaga lepingu sõlmimisel.

Vastupidavuse treenimine on profiratturi alustalaks Vastupidavuse treenimine on iga professionaalse jalgratturi alustalaks. Profiratturid veedavad tunde ja tunde distsiplineeritult jalgratta sadulas. Kui vaadata asja ainult maastikuratta ja nimelt rattakrossi vaatenurgast, siis muutuvad ka treeningud võrreldes maanteeproffide ettevalmistusega teistsuguseks. Tänapäeva sportlased treenivad lühemalt, sagedamini ning mis peamine – efektiivsemalt. Selline trenniviis tähendab, et ühe pika trenni asemel tehakse päevas mitu lühemat ja intensiivsemat treeningut. Schurteri sõnul on maailmameistrile

Sellised järsud laskumised rattarajal vajavad erakordset rattavalitsemisoskust.

2016 OKTOOBER

73 73

ja olümpiavõitjale pikad trennid küll olulised, ent kuna rattakross on ülimalt intensiivne, siis hea tulemuse saavutamisel mängivad suurt rolli intensiivsed, valusad ja lühemad treeningud.

Efektiivsem treeninguplaan Tähtsa osa Nino Schurteri treeningutest määrab aastane treeningumaht. Pärast 2012. aasta olümpiamängudele järgnenud hooaegu on Nino aastane treeningumaht olnud ligikaudu 950 tundi. Need tunnimäärad jäävad küll proffide tavapärasele (umbes 1000 tundi aastas) veidi alla, kuid see näitab, et Schurteri treeninguplaan on efektiivsem. Treeningutest 85 protsenti moodustab vastupidavuse ning 15 protsenti jõutreening. Kõik treeningharjutused on seotud koordinatsiooni ja tasakaaluharjutustega. Igat harjutust tehes annab sportlane endast maksimumi. Nino sõnul ei ole oluline


velo

harjutuste kestus või kordade arv, vaid see, et iga liigutus teha võimalikult kvaliteetselt, andes endast maksimumi. Keskmiselt teeb Nino nädalas 12 trenni ning võtab ühe puhkepäeva. Igast treeningust moodustab 25 protsenti kõrge intensiivsusega töö. Suur osakaal vastupidavustreeningutel on Nino programmis intensiivsetel jooksuharjutustel, mida ta teeb kaks korda nädalas. Kõik saaliharjutused on seostatud tasakaaluharjutustega, et need parandaksid lisaks füüsilisele vormile ka tehnilisi oskusi.

ANDMED: Nimi: Nino Schurter Meeskond: Scott-Odlo MTB Racing Team Sünnikoht: Chur, Šveits Sünniaeg: 13.05.1986 Elukutse: profijalgrattur, multimeedia disainer Pikkus: 173 cm

Tähtis on tõsta erialast võimekust Sõitjate jaoks on alati eesmärk suunata treeningud parandamaks just nende erialast võimekust. Mägirattakrossi sõitjate treeningud erinevad paljuski maanteeratturite treeningutest. Peamine eesmärk on maksimeerida jõudu lühikestel lõikudel. See tuleneb rattakrossi eripäradest, kus rajal on mitmeid järske tõuse ja pinnaselõike, kus ratta veeremiseks tuleb rakendada lühikese aja jooksul kogu võimalik jõud. Intervalltreeningud võimaldavad kehal kohaneda olukorraga, kus pika aja jooksul säilib raske koormuse juures sprindivõime. Selle tulemuse saavutamiseks peab sportlane suurendama oma hapnikutarbimise võimet. Intervalltreeningud aitavad vaimselt aru saada ja kehal ette valmistada, kui ebameeldiv tunne on hapnikupuuduses sõita ning kui raske on kannatada. Kõige suurem erinevus tavapärase ja Nino kasutatava treeninguplaani juures ongi treeningute hulk. See tähendab, et ühe pika treeningu asemel tehakse mitmeid lühikesi kogu päeva vältel.

Kaal: 67 kg Puhkeasendi pulss: 45 lööki minutis Maksimaalne pulss: 199 lööki minutis Tugevused: downhill, kiire startija, pingetaluvus Nõrkused: liigne kannatlikkus

Jõu- ja koordinatsiooniharjutused ühendatud Jõusaaliharjutuste hulka kuuluvad Nino treeningukavas kõikvõimalikud koordinatsiooniharjutused. Schurter on öelnud, et rattu-

Neli aastat tagasi Londoni olümpial teiseks jäänud Schurter võitis tänavu Rio olümpiamängudel kuldmedali.

74

rina vajad samal ajal nii jõudu kui ka head koordinatsiooni. Seetõttu on tema saalitreeningutel kõik jõuharjutused põimitud koordinatsiooniharjutustega. Nino treener Nicolas Siegenthaler tegi ratturile 30-minutilise treeningringi üheksa eri harjutusega. Kõik harjutused nõuavad nii jõudu, koordinatsiooni kui ka tasakaalu. Nino sõnul on saalitreeningutel tema eesmärgiks kõige raskemate harjutuste puhul siduda need kõik rattasõidul vajalike liigutustega. Taastumis- ja lõdvestusharjutuste puhul püüab ta alati teha neid võimalikult sarnaselt rattasõidul taastumisega. Ta ei lõdvestu täielikult, vaid teeb seda näiteks tasakaalupallil püsti seistes, kujutades endale ette pikka laskumist rattasadulas.


velo

KETASPIDUR MA ANTEERATTAL Peagi möödub 20 aastat ajast, kui maastiku­ratastel asendati tavalised V-pidurid ketaspiduritega. Koos tehnoloogia arenguga tungivad ketaspidurid järjest enam ka kõvakattega teedele. tekst ja fotod: VELO

M

aanteerattal on ketaspiduri eeliseks lühem pidurdusmaa, mis omakorda tähendab, et sõitja saab siseneda kurvi suurema kiirusega ning alustada pidurdust hiljem kui tavapiduritega. Teiseks eeliseks on see, et hüdrauliliste ketaspidurite puhul peab sõitja rakendama pidurihoovale vähem jõudu – teisisõnu, pidurite vajutamine on märksa kergem. Kolmandaks eeliseks võib pidada ketaspiduri töökindlust ning piduriklotside pikemat eluiga. Ketaspiduritega ratta piduriklotside eluiga peetakse ligi seitse korda pikemaks kui tavalistel klotsidel. Lisaks ei kuluta pidurdamine jalgratta velge nagu tavapidurite puhul, vaid hõõrdumine toimub piduriklotside ja piduriketta vahel. Üldjuhul on ratta velg tehtud võimalikult kergest materjalist. Peaaegu kulumatu piduriketta puhul on võimalik toota veelgi kergemat velge.

Ketaspiduri kasutamise miinused Miinuspoolelt tekivad ketaspiduri kasutamisel probleemid ratta vahetamisega – kui osa sõitjaid sõidab kettaga, osa ilma ning ka ketta suurused võivad erineda, siis rehvi

2016 OKTOOBER – NOVEMBER

purunemisel peaks neutraalabi autos olema kõikvõimalike ketaste variatsioonidega tagavarajooksud. Veelgi olulisemaks miinuseks on oht kukkumise korral – kuna piduriketta servad on teravad, võib nende otsa kukkumine tekitada tõsiseid vigastusi. Edco tehase aerodünaamikaeksperdi Paul Lew sõnade kohaselt hakatakse maanteejalgratastel uuesti ketaspidureid testima 2017. aasta hooajal. Testid katkestati 2016. aasta hooajal ohutuse huvides. 2016. aasta hooaja alguses lubati profiklubidel kasutada ketaspiduritega rattaid, kuid Movistari ratturi Fran Ventoso Paris-Roubaix’ sõidul toimunud kukkumise tagajärjel saadud vigastuste tõttu peatati ketaspidurite kasutamise luba viivitamatult.

Ketaspidurite testimine Sel hooajal on samuti tegu testimisega ning ametlikku otsust ei tehta enne, kui testiperioodist on möödunud aasta. Küsimus tõstatati, kuna vajab veel uurimist, kas ketaspiduri tõttu on toimunud mõni kukkumine ning mis tähtsaim, kas piduriketas on tekitanud mõnele sõitjale vigastusi. Kas testiperiood lõpeb sama kiirelt nagu eelmisel hooajal? Sellele küsimusele konkreetset vastust ei ole. Selle hooaja Fran Ventose kukkumise põhjal on tehtud palju uuringuid, kuid siiani pole ühest vastust, et jalavigastuse põhjustas piduriketas – paljude ekspertide arvates oli vigastuse tekitajaks hammasratas. Ühest küljest on ketaspiduritega ratas sõitjatele kindlasti ohutum, kuna ketaspidur annab sõitjale suurema kindluse, et pidurit vajutades see iga ilmaga toimib. Kindlasti toob uue süsteemi lubamine turule uusi tootjaid, kes pidurisüsteemi veel paremaks arendavad. Teisalt aga võib piduriketas tekitada sõitjatele kukkudes raskeid

75

KAS MAANTEERATAS VÕIKS OLLA KETASPIDURITEGA? VELOLE VASTAB JALGRATTUR JOONAS MAANURM Arvan, et ei peaks. Esiteks on rataste jooksud erinevad ja selle jaoks, et neid vahetada saaks, peaks kõigile üks standard olema. Kettad on eri mõõdus ja asukohad samuti erinevad. Seda saaks küll sättida, et pidur oleks näiteks lingist reguleeritav, aga enne tuleks see valmis teha. Teiseks on ketas terav ja kukkumisi on palju. Noored sõitjad on uljad ning sõita enamik ei oska, seega on suur oht saada raskeid lõikehaavadega vigastusi. Kolmandaks põhjuseks on see, et ketaspidur pidurdab liiga järsult. Rajal libisemise oht on suur, mida ei saa võrrelda maastikuratta või cyclocross’i rattaga, kuna sel alal on mustriga rehvid ja väiksemad kiirused. Pidurite tõhusust ei ole vaja tõsta, vaja on tõsta sõitja IQ-taset. Ei tasu kihutada seal, kus seda teha ei saa! Kui teha ketastele ohutust tagavad katted peale, siis miks mitte kasutada, aga kettad on vaja enne ühtse standardi järgi valmis teha nii, et neutraalabi saab need jooksud kõigile alla panna. Ketaspiduri kasutuselevõtt on esialgu siiski oskamatute sõitjate ja tootjate surve, aga katetega ma seda juba aktsepteeriksin.

vigastusi. Keeruline on hinnata, kui palju kukkumisi ketaspiduri puudumine põhjustab ning veel raskem on välja arvestada, kui suur on tõenäosus, et piduriketas võib kukkumisel sõitjale ohtlikke vigastusi tekitada. Seejuures ongi kõige õigem teha testiperiood, mille jooksul tootjad pidurisüsteeme ohutumaks muuta saavad.


velo

HAWAII EXPRESSI RATTAMARATONIDE SARI PAELUB AMSERVI TÖÖTAJAID Rattamaratonide sari Hawaii Express Estonian Cup on Amservi töötajate seas eriti populaarne ning toonud harrastusspordi juurde vähemalt viis uut huvilist. Kuid sellel võistlusel ja ettevõttel on ka majanduslik seos: Opeli kaubamärgi kaudu toetab Amserv rattamaratoni sarja. tekst: Ants Põldoja fotod: Sportfoto

K

uidas koostöö alguse sai ja milliseid soodustusi mõlemad pooled pakuvad, sellest tuleb juttu artikli lisaloos. Enne aga pajatavad Tallinna Sõpruse Amservi Opeli müügisalongi ärikliendi müügijuht Urmas Brück ja kasutatud autode müügijuht Ain Rätsep oma tegemistest rattamaratoni sarjas ja üldse harrastussportlasena.

Erinevad rajad ja profiilid

Ain Rätsep septembris toimunud Kalevipoja Rattamaratonil.

Ain Rätsep ütleb algatuseks, et rattasõit on talle alati meeldinud ning ta tegeles sellega enne ja tegeleks ka nüüd olenemata sellest, kas Opel või Amserv võistlust toetab. „Olen ise seda sarja viis aastat sõitnud ja huvi on suhteliselt suur. Iseenesest on sari väga positiivne ja mitmekülgne, toimub üle Eesti erinevates paikades ning rajad on eri profiiliga ja looduslikult vaheldusrikkad. Sellest tulenev erinev sõidumaneer ning osavõtjate suur hulk teeb Hawaii Expressi sarjast teretulnud ürituse,” rääkis Rätsep. Estonian Cup pole ainus rattavõistlus, millel Rätsep kaasa teeb. „On ka konkureerivaid maastikurattasarju. Kahjuks ei jõua ega soovi neist kõigist osa võtta, sest perele peab ka vaba aega jääma. Kui vähegi kannatab, olen siiski valinud teistest sarjadest sõite juurde, sest uued kohad ja profiilid teevad võistluse huvitavamaks,” ütles Rätsep, kes ka Tartu Maratoni Kuubiku sarja rattasõitudel osaleb. Kooli ajal mängis Rätsep Jõgeva tiimis Eesti noorte meistrivõistluste tasemel käsipalli, edasi on aga tegelenud peamiselt harrastusspordiga. Kui Jooksja eelmises numbris rääkis Amserv Auto AS-i juhatuse esimees Margus Nõmmik, kuidas purjetamisvõistlused teda tööle innustavad ja uusi ideid annavad, siis Rätsep nõustub selle väitega täielikult. „Kindlasti lisab sporditegemine tööindu. Oled ikkagi laetud

76


velo

positiivse energiaga ja tekib selline jõud, et annab juurde mitte ainult töö- vaid ka pereelule. Inimesed peaksid sporti palju rohkem tegema!” rõhutas Rätsep. Ka Rätsepa sõnul pole Amservis kunagi probleemi, kui mõni võistlus tööajale langeb, ehkki rattamaratonid toimuvad enamasti nädalavahetusel. „Amservis hinnatakse sporti – kui keegi peab võistluse pärast paar tundi vähem tööl olema, siis pole see mingi probleem,” tõdes ta.

Maastikusõit paneb proovile

Urmas Brück naudib rattasõite eelkõige Lõuna-Eesti maastikel.

LEPING TÕI SPORDIHARRASTAJAID JUURDE Opel on nüüd jalgrattaspordile käe alla pannud kaks hooaega. „Eks kõik asjad saavad alguse sellest, et keegi kedagi tunneb. Meie poole pöördus üks Amservi klientidest ning ka Opel ise otsis parajasti uusi lahendusi ja väljundeid. Et kuidas rohkem silma paista, sest Opel on nii Eestis kui Euroopas oma automudelitega tugevalt tõusmas ja otsiti aktiivsetest ringkondadest väljundit. Põhimõtteliselt selle info järgi viisime osapooled kokku. Kuna olen ise aastaid jalgrattasarju sõitnud, siis teadsin, et seal on aktiivsed ja terved inimesed – see sobis Opelile ja käed saidki löödud,” selgitas Urmas Brück, kuidas sai teoks toetusleping Amservi ja Hawaii Expressi vahel. Opel on rattamaratoni etappidel väljas oma telgi ja näidisautodega ning Brück räägib seal tihti ka ise huvilistega juttu. „Ainulaadne on see, et igal etapil loositakse ühele osalejale Opeli kasutusõigus nädalavahetuseks. Õnnelik võitja saab valida ka endale meelepärase mudeli. Samuti on sarjast osavõtjail võimalus ennast registreerida Opeli partneriprogrammi, mis garanteerib uue auto ostu puhul oluliselt soodsama hinna,” tõi Brück välja, kuidas on leping kasulik nii harrastajaile kui ka toetajale. Amservist saab igal etapil mõni võistleja kaasa teha osavõtumaksuta. „Kui näiteks Ain ja Lauri Lissmann on meil tublid klubisõitjad, kes ei lähe rajale soodustuse pärast, siis teatud hulga inimesi on selline variant välja meelitanud. Puhtalt viis uut harrastussportlast on meie ettevõttes juurde tulnud tänu sellele, et Opel sarja spondeerib,” rõhutas Brück.

2016 OKTOOBER – NOVEMBER

Urmas Brück on samuti juba maast madalast spordimees. Algul tegeles ta ujumise ja moodsa viievõistlusega, aga viimased paarkümmend aastat on teda paelunud rattasport. „1997. aastal sai ostetud esimene lääne maastikuratas. Ja kui uued sarjad hakkasid peale, sai kohe algusest neid sõidetud,” meenutas Brück. „Ühest küljest arendas võhma ja võimaldas looduses liikuda, aga pakkus ka head seltskonda, kui koos töökaaslastega sai võisteldud.” Brück sõitis kunagi Keilast rattaga tööle, siis tegi veel kolleegidega trenni otsa ja väntas koju tagasi. „Kui tulin hommikul rattaga tööle, pidin endale piduri peale tõmbama, sest vaatad, et kõik teised on seal uimased, ei saa nende eest oma mõtete ja tegevusega eest ära joosta,” naeris Brück. „Igatahes andis laengu terveks päevaks.” Kuigi Brück sõidab ka maanteerattaga Tartu Rattarallit, meeldib maastikusõit talle rohkem. „Tore, et Tõnissaar on Estonian Cupi sarjas otsinud uusi radu ja profiile,” kiitis Brück. „Kui sõidad igal aastal samades kohtades, muutub asi veidi rutiinseks. Loodusest lähtuvalt meeldivad mulle rohkem Lõuna-Eesti etapid – paneb sind proovile, isegi laskumistel ei saa puhata.” Kuid Brück ei ole harrastajana ainult rattur. „Viimasel ajal on murdmaasuusatamine olnud isegi hingelähedasem. Paraku sõltub see ala ilmaoludest ning rattaga on aasta jooksul võimalik kauem sõita,” märkis Brück, kes on mitu hooaega läbinud Tartu Maratoni nelikürituse. „Nüüd see muutus küll Kuubikuks, aga minu jaoks mitte – võtan ikka osa neljast varasemast alast, aga rulluisku pole sõitnud ega linnamaratoni jooksnud.”

Võimalus võrrelda tulemusi kolleegidega Spordi mõju tööle hindab positiivselt ka Brück. „On oluline, et inimene oleks töökohas loov. Pea tuleb pingetest puhtaks saada. Sportlik harrastus, kus pead oma tähelepanu mujale viima, puhastab kõige paremini. Et uut pähe saada, pead sealt midagi vana kustutama,” arutles Brück. Põnev on ka see, et tänu paljude Amservi töötajate osalemisele rattavõistlustel saab esmaspäeviti nädalavahetuse tulemusi arutada. „Selline muljete vahetus seob kolleege. Teisest küljest aitavad spordiüritused luua ka uusi sidemeid teiste ringkondade ja huvitavate inimestega,” märkis Brück. Kui paljud kolleegid sõidavad enam-vähem võrdsel tasemel, on huvitav seegi, kes nüüd kellele pähe tegi. „Aini (Rätsep – toim) karjääri on olnud huvitav jälgida. Kui ta tuli meie ettevõttesse, käisime esimest korda koos sõitmas, aga nüüd on ta kõik rivaalid seljatanud. Ta teeb profitasemel trenni, suhtumine on paigas,” kiitis Brück kolleegi, kes ise oli oma saavutustest rääkides tagasihoidlik. Brücki sõnul on Rätsep pääsenud Tartu Maratoni sarja rattasõitudel esisaja lõppu ning Hawaii Expressi sarjas küündinud 50 parema sekka.

77


Erakordne võimalus ette tellida kõiki 2017 SCOTT high-end rattaid

-20% Ettetellimisel soodushind

Valikus 200+ tippmudelit

www.hawaii.ee facebook.com/hawaiiexpress

Ettetellimust saad vormistada kõikides HAWAII kauplustes üle Eesti!

TALLINN Hawaii Express Pirita Pirita tee 102, tel 53 443 777 Hawaii Express Al Mare Paldiski mnt 96, tel 53 333 396 Hawaii Express Järve Pärnu mnt 186, tel 53 333 566 Hawaii Express Kristiine Endla 45, tel 53 333 665 VIIMSI Hawaii Express Randvere tee 6, tel 53 333 266 TARTU Hawaii Express Zeppelin Turu 14, tel 53 333 502 Hawaii Express Lõunakeskus Ringtee 73, tel 53 333 603 PÄRNU Hawaii Express Lai 10, tel 5197 4010 RAKVERE Hawaii Express Laada 14, tel 53 333 721 VILJANDI Hawaii Express Tallinna mnt 41, tel 53 333 591 HAAPSALU Hawaii Express Tallinna mnt 1, tel 53 333 149 OTEPÄÄ Hawaii Express Tartu mnt 1a, tel 53 333 629 VÕRU Hawaii Express Lembitu 4, tel 53 333 617 JÕHVI Hawaii Express Lille 3, tel 332 5759 PAIDE Hawaii Express Rüütli 10, tel 385 1541 NARVA Hawaii Express Linda 1, tel 356 9422 KURESSAARE Hawaii Express Tallinna 58, tel 453 3042


Sinule sobiv mudel õiges suuruses!

MOUNTAIN SCALE RC 700 Scale RC 700 SL Scale RC 700 Ultimate Scale RC 700 World Cup Scale RC 700 Pro SCALE 700 Scale 700 Scale 710 Scale 720 Scale 730 Scale 735 Scale 740 Scale 745 Scale 750 Scale 760 Scale 765 Scale 770 SCALE RC 900 Scale RC 900 SL Scale RC 900 Ultimate Scale RC 900 World Cup Scale RC 900 Pro SCALE 900 Scale 900 Scale 910 Scale 920 Scale 930 Scale 935 Scale 940 Scale 945 Scale 950 Scale 960 Scale 965 Scale 970 SCALE 700 PLUS Scale 710 Plus Scale 720 Plus Scale 730 Plus FAT BIKE Big Jon SPARK RC 700 Spark RC 700 SL Spark RC 700 Ultimate Spark RC 700 World Cup Spark RC 700 Pro SPARK 700 Spark 700 Ultimate Spark 700 Premium Spark 700 Spark 710 Spark 720 Spark 730 Spark 740 Spark 745 Spark 750 Spark 760 SPARK RC 900 Spark RC 900 SL Spark RC 900 Ultimate Spark RC 900 World Cup Spark RC 900 Pro SPARK 900 Spark 900 Ultimate Spark 900 Premium Spark 900 Spark 910 Spark 920 Spark 930 Spark 940 Spark 945 Spark 950 Spark 960

8 990 6 790 5 490 4 290

7 192 5 432 4 392 3 432

6 490 3 690 3 190 2 690 2 190 1 990 1 690 1 490 1 290 1 090 999

5 192 2 952 2 552 2 152 1 752 1 592 1 352 1 192 1 032 872 799

8 990 6 790 5 490 4 290

7 192 5 432 4 392 3 432

6 490 3 690 3 190 2 690 2 190 1 990 1 690 1 490 1 290 1 090 999

5 192 2 952 2 552 2 152 1 752 1 592 1 352 1 192 1 032 872 799

2 490 1 790 1 390

1 992 1 432 1 112

1 390

1 112

9 990 7 990 6 490 4 990

7 992 6 392 5 192 3 992

8 990 8 290 5 490 4 790 4 290 3 690 3 490 2 990 2 690 1 990

7 192 6 632 4 392 3 832 3 432 2 952 2 792 2 392 2 152 1 592

9 990 7 990 6 490 4 990

7 992 6 392 5 192 3 992

8 990 8 290 5 490 4 790 4 290 3 690 3 490 2 990 2 690 1 990

7 192 6 632 4 392 3 832 3 432 2 952 2 792 2 392 2 152 1 592

SPARK 700 PLUS Spark 700 Plus Tuned Spark 710 Plus Spark 720 Plus Spark 730 Plus GENIUS 700 Genius 700 Premium Genius 710 Genius 720 Genius 730 Genius 740 Genius 750 GENIUS 900 Genius 920 Genius 940 GENIUS 700 PLUS Genius 700 Plus Tuned Genius 710 Plus Genius 720 Plus GENIUS LT 700 PLUS Genius LT 700 Plus Tuned Genius LT 710 Plus Genius LT 720 Plus PROGRESSIVE Gambler 710 Gambler 720 Gambler 730 VOLTAGE Voltage FR 710 Voltage FR 720 Voltage FR 730 Voltage YZ 0.1 Voltage YZ 0.2 ROAD PLASMA Plasma Premium Plasma RC Plasma 10 Plasma 20 FOIL Foil Premium Foil RC Foil 10 Foil 20 Foil 30 ADDICT Addict SL Addict Premium disc Di2 Addict RC Di2 Addict 10 Addict 15 Di2 Addict 20 disc Addict 20 Addict 30 disc Addict 30 SOLACE Solace Premium disc Solace 10 disc Solace 10 Solace 20 disc Solace 20 Solace 30 FB disc Solace 30 CR1 CR1 10 CR1 20 CR1 30 GRAVEL Addict Gravel 10 disc Addict Gravel 20 disc Speedster Gravel 10 disc Speedster Gravel 20 disc

7 990 4 990 3 490 2 490

6 392 3 992 2 792 1 992

7 990 5 290 4 390 3 790 2 790 2 290

6 392 4 232 3 512 3 032 2 232 1 832

4 290 3 432 2 790 2 232 7 990 6 392 5 290 4 232 3 290 2 632 7 990 6 392 5 290 4 232 3 490 2 792 6 990 5 592 4 290 3 432 3 490 2 792 4 290 2 690 2 190 1 590 799

3 432 2 152 1 752 1 272 639

11 990 6 990 3 690 3 290

9 592 5 592 2 952 2 632

10 990 6 490 4 490 3 490 2 790

8 792 5 192 3 592 2 792 2 232

9 990 8 990 8 790 4 690 3 790 3 590 2 890 2 790 2 390

7 992 7 192 7 032 3 752 3 032 2 872 2 312 2 232 1 912

7 990 3 390 2 990 2 590 2 290 2 190 1 990

6 392 2 712 2 392 2 072 1 832 1 752 1 592

2 290 1 832 1 890 1 512 1 490 1 192 5 990 4 792 3 790 3 032 1 590 1 272 1 190 952

SPEEDSTER Speedster 10 disc Speedster 10 Speedster 10 Speedster 20 Speedster 20 Speedster 30 Speedster 40 (CD16) Speedster 40 (24) Speedster 40 FB (24) Speedster 50 CYCLOCROSS Addict CX 10 disc Addict CX 20 disc Speedster CX 10 disc Speedster CX 20 disc

1 490 1 192 1 090 872 999 799 1 190 952 999 799 899 719 799 639 799 639 699 559 699 559 5 990 4 792 3 290 2 632 1 490 1 192 1 090 872

WOMEN CONTESSA SCALE 700 Contessa Scale RC 700 5 490 Contessa Scale 700 3 490 Contessa Scale 710 1 290 Contessa Scale 720 999 Contessa Scale 730 899 Contessa Scale 740 799 CONTESSA SCALE 900 Contessa Scale 900 3 790 Contessa Scale 910 1 290 Contessa Scale 920 999 Contessa Scale 930 899 Contessa Scale 940 799 CONTESSA SCALE 700 PLUS Contessa Scale 710 Plus 1 990 CONTESSA SPARK 700 Contessa Spark RC 700 6 490 Contessa Spark 700 4 790 Contessa Spark 710 3 990 Contessa Spark 720 3 490 Contessa Spark 730 1 990 CONTESSA SPARK 700 PLUS Contessa Spark 710 Plus 4 790 Contessa Spark 720 Plus 2 990 CONTESSA GENIUS 700 Contessa Genius 700 5 290 Contessa Genius 710 3 990 CONTESSA GENIUS 700 PLUS Contessa Genius 710 Plus 3 290 CONTESSA ROAD Contessa Solace 15 disc 3 490 Contessa Solace 25 disc 2 690 Contessa Solace 35 1 990 Contessa Speedster 15 1 290 Contessa Speedster 25 1 090 Contessa Speedster 35 899 Contessa Speedster 45 799 E-BIKE E-SPARK 700 PLUS E-Spark 700 Plus Tuned E-Spark 710 Plus E-Spark 720 Plus E-GENIUS 700 PLUS E-Genius 700 Plus Tuned E-Genius 710 Plus E-Genius 720 Plus E-Genius 730 Plus E-GENIUS 900 E-Genius 910 E-Genius 920 E-SCALE 700 PLUS E-Scale 700 Plus Ultimate E-Scale 710 Plus E-Scale 720 Plus

4 392 2 792 1 032 799 719 639 3 032 1 032 799 719 639 1 592 5 192 3 832 3 192 2 792 1 592 3 832 2 392 4 232 3 192 2 632 2 792 2 152 1 592 1 032 872 719 639

6 990 5 592 5 690 4 552 4 490 3 592 6 190 5 290 4 490 3 990

4 952 4 232 3 592 3 192

4 490 3 592 3 990 3 192 4 990 3 992 3 990 3 192 3 390 2 712

€ E-SCALE 700 E-Scale 710 3 790 E-Scale 720 3 290 E-Scale 730 2 990 E-SCALE 900 E-Scale 910 3 790 E-Scale 920 3 290 E-Scale 930 2 990 E-ASPECT 700 E-Aspect 710 3 990 E-Aspect 720 3 190 E-ASPECT 900 E-Aspect 910 3 990 E-Aspect 920 3 190 E-CONTESSA E-Contessa Spark 710 Plus 5 790 E-Contessa Genius 720 Plus 4 490 E-Contessa Scale 720 Plus 3 390 E-Contessa Scale 730 2 990 E-SILENCE E-Silence Evo 4 290 E-Silence 10 3 690 E-Silence 20 3 290 E-Silence Speed 10 3 690 E-Silence Speed 20 3 290 E-SUB E-Sub Sport 10 Men 3 190 E-Sub Sport 10 Lady 3 190 E-Sub Sport 20 Men 2 990 E-Sub Sport 20 Lady 2 990 E-Sub Tour Men 2 490 E-Sub Tour Lady 2 490 E-Sub Tour Unisex 2 490 E-Sub Active Unisex dark green 2 290 E-Sub Active Unisex black 2 290 FRAMES MTB Frame Scale RC 700 SL (HMX SL) 3 999 Frame Scale RC 700 World Cup (HMX) 2 499 Frame Scale 710 (HMF) 1 799 Frame Scale RC 900 SL (HMX SL) 3 999 Frame Scale RC 900 World Cup (HMX) 2 499 Frame Scale 910 (HMF) 1 799 FULLSUSPENSION FRAME SETS Frame+Fork Spark RC 700 SL (HMX SL) 5 999 Frame+Fork Spark RC 700 World Cup (HMX) 4 999 Frame+Fork Spark 700 Ultimate (HMX) 4 999 Frame+Fork Spark RC 900 SL (HMX SL) 5 999 Frame+Fork Spark RC 900 World Cup (HMX) 4 999 Frame+Fork Spark 900 Ultimate (HMX) 4 999 Frame+Fork Spark 700 Plus Tuned (HMX) 4 999 Frame+Fork Genius 700 Plus T. (HMX-Alu) 4 599 Frame+Fo. Genius LT 700 Plus T.(HMX-Alu) 5 199 Frame set Gambler 710 2 999 FRAME SETS ROAD Frame set Plasma RC (HMX) mech/Di2 5 999 Frame set Foil Premium (HMX) mech/Di2 3 999 Frame set Foil RC (HMX) mech/Di2 3 999 Frame set Foil Rio edition (HMX)mech/Di2 3 999 Frame set Foil 10 (HMF) mech/Di2 2 499 Frame set Addict Pr. disc (HMX) mech/Di2 3 299 Frame set Addict RC Di2 (HMX) 3 199 Frame set Addict RC (HMX) 3 199 Frame set Addict 10 (HMF) 2 299 Frame set Addict 20 disc (HMF) mech/Di2 2 399 Frame set Addict CX 10 disc (HMX)me/Di2 3 299 Frame set Addict Gravel20 d. (HMF)me/Di2 2 499

€ 3 032 2 632 2 392 3 032 2 632 2 392 3 192 2 552 3 192 2 552 4 632 3 592 2 712 2 392 3 432 2 952 2 632 2 952 2 632 2 552 2 552 2 392 2 392 1 992 1 992 1 992 1 832 1 832 3 199 1 999 1 439 3 199 1 999 1 439 4 799 3 999 3 999 4 799 3 999 3 999 3 999 3 679 4 159 2 399 4 799 3 199 3 199 3 199 1 999 2 639 2 559 2 559 1 839 1 919 2 639 1 999

Ettetellimist saate vormistada kuni 31.10.2016 kõikides Hawaii Expressi kauplustes!


triatlon

MARKO ALBERT TEGI HAWAIIL EESTLASTE TIPPTULEMUSE Selle aasta pikamaatriatloni suursündmusel, legendaarsel Hawaii Ironmanil, pistsid maailma eliidiga rinda raudmehed Marko Albert ja Kirill Kotšegarov. Lisaks kahele mainitud profisportlasele oli 1600 harrastaja seas koguni viis südikat eestlast, kel eelnevalt MM-pääse lunastatud: Valdur Jaht, Marek Antoniak, Heiko Sepp, Alo Alunurm ja Rait Pallo. tekst: Martin Meri I fotod: Martin Meri, Mallor Malmre

V

õistluse võitis sakslasest tiitlikaitsja ja pikamaatriatloni praegune suurim staar Jan Frodeno, eestlastest parima tulemuse tegi Hawaiil kogenum Marko Albert, jõudes ajaga 8:28:20 finišisse 14. mehena. Legendaarsel täispika triatloni MM-il viiendat korda osalenud Alberti lõppaeg on parim, mille Eesti triatleet eales Hawaiil saavutanud, olgugi et koha poolest suutis Albert 2011. aastal ühe positsiooni võrra kõrgemal lõpetada. Endast seitse aastat nooremat ja 22. lõpetanud Kotšegarovit edestas Albert ligi 10 minutiga. Päev algas Alberti kui triatlonieliidi ühe parema ujuja jaoks suurepäraselt. 3,8 km ujumisringilt suundus eestlane ühes tiitlikaitsja Jan Frodeno ja inglase Harry Wiltshire’ga vahetusalasse esimesena, kulutades Vaikse ookeani lainetes aega 48 minutit ja 4 sekundit.

M AR KO ALBER T Kuidas jäid võistlusega üldiselt rahule?

on, kunagi ei lähe kõik sada protsenti täppi.

Ikka jäin rahule, sest finišis ei oleks soovinud joosta meetritki rohkem. Jah, sisemiselt jäi veel varu, aga selline Ironmani võistlemine juba

Osaalade kaupa, mis õnnestus, mis mitte?

Mis oli seekordse hea lõppaja põhjus? Kas hea vorm või soodsad ilmastikuolud? Tugev konkurents, mis tõstis keskmist kiirust oluliselt. Olud ei olnud lihtsad, nagu alati, visati nii mõnigi takistus teele.

Jaan Kop p e l, Eu ronicsi j uht, M arko A l berti sp o nso r: Tunnen Markot juba väga pikka aega, siis kui Uno Loop veel Eesti triatlonis vägesid juhtis. Marko näol on tegemist sportlasega suure algustähe ja hüüumärgiga, ma võin alati kindel olla, et ta teeb kõik selleks, et spordis maksimaalse resultaadini jõuda. Ma usaldan teda täielikult ja usun, et oma viimast sõna pole ta veel kindlasti öelnud. Kindlasti kuuleme temast veel, kuni ta ise on veendunud, et kõik, mida tema võimed triatlonis saavutada lubavad, on saavutatud.

Ujumine/ratas õnnestusid ilusti, jooksin ka oma keskmise taseme ära, aga kokkuvõttes jäi sellest väheseks, et üritada oma unistust täita.

Kuidas hindad taset pikamaatriatlonis praegu versus viis aastat tagasi? Tase on tõusnud märgatavalt ja võistlused on aina tihedamad, kus mõni minut võib otsustada kõik.

EESTLASTE TULEMUSED HAWAII IRONMANIL Marko Al bert 8 :2 8 :2 0 Ki r il l Kotšegarov 8 :3 8 :0 0 Va l dur J aht 1 0 :0 7 :0 3 Ra it Pal l o 1 0 :0 9 :3 1 H eiko S epp 1 0 :3 8 :3 8 Marek Antoniak 1 0 :4 7 :2 2 A lo Al unurm 1 0 :5 0 :5 5 80


4.-6. AUGUST 2017

RAHVUSVAHELINE TRIATLONIFESTIVAL OTEPÄÄL

5. AUGUST 2017

REGISTREERIMINE AVATUD! Eesti parimad ettevõtted on esindatud 1.9KM Ujumist 90KM Rattasõitu 21.1KM Jooksu IM703Otepaa

Pane ennast kirja või registreeri oma võistkond!

www.ironman.com/otepaa70.3


triatlon

Kotšegarov jõudis vahetusalasse enam kui kuus minutit liidritest hiljem. Rattadistantsi esimene pool kulges mõlemale eestlasele soodsates tingimustes. Kahekümnemeheline liidergrupp, õigemini rivi, mille esimeses pooles pedaalis ka Albert, ei kruvinud tempot ülearu kõrgeks, mis võimaldas tagant tulevatel meestel ujumises kaotatut tagasi teha. Eriti hästi tulid ülesandega toime ülitugevate ratturitena tuntud austerlane Michael Weiss ja tunamullune maailmameister sakslane Sebastian Kienle, kes poole maa järel juba ise võistlust dikteerima asusid. Edasi rivi küll kohati lagunes, ent 180 km rattasõidu lõppedes olid esimesed kaheksa sportlast ikkagi minimaalsete vahedega maratonijooksule liikumas. Tõsi, Albertit nende hulgas enam ei olnud, ent 11-ndana jooksma pääsenud eestlasel polnud ei positsiooni ega nelja ja poole minutilise kaotuse pärast põhjust palju nuriseda. Jooksu alguses oli kohe selge, et taas pääseb Hawaiil maksvusele sakslaste võim ja tugevus. Esimestena jooksurajale suundunud Frodeno ja Kienle vahetasid teineteisega paar sõna, muigasid, ning peagi oli jälitajate ees enam kui kaheminutiline edu sisse tehtud. Albert tõusis jooksu alguses kohe üheksandaks, ent Hawaii kuumus ühes tugevamate konkurentidega tõukasid ta tasahaaval esikümnest välja. Rattarajalt 30-ndana saabunud Kotšegarov parandas küll hoolega kohta, ent hea sõber ja kaaskannataja jäi sedapuhku kättesaamatuks. Esimest korda Hawaiil finišeerinud Kirill sai lõppajaga 8:38:00 kirja 22. koha, samas kui ajaliselt karjääri parima Hawaii tulemusega lõpetanud Albert oli 14. Maailma parima raudmehe väljaselgitamisel üllatusi ei sündinud. Alates 10. jooksukilomeetrist ennast Kienlest lahti rebinud Frodeno jooksis 42,2 km maratoni ajaga 2:45:34 ning triumfeeris teist aastat järjest Hawaii Ironmani võitjana. Lõppresultaadina läksid sakslasele kirja numbrid 8:06:30. Naiste võit läks teist aastat järjest Daniela Ryfile, kes triumfeeris uue rajarekordiga 8:46:46. Šveitslannale järgnesid Mirinda Carfrae ja Heather Jackson, põhjanaabrid soomlased said rõõmustada Kaisa Lehtoneni kõrge viienda koha üle.

RA I T PALLO Kuidas jäid võistlusega üldiselt rahule? Üldiselt jäin rahule. Lootsin küll aega alla 10 tunni, kuid 10.09.31 oli minu jaoks ka korralik aeg. Seda enam, et enne võistlust olin ligikaudu neli nädalat põlvevaluga kimpus. Osaalade kaupa, mis õnnestus, mis mitte? Ujumisega jäin enam-vähem rahule. Ujujatele kaotasin muidugi kalendriga, aga see-eest olin värske ja valmis korralikuks rattasõiduks. Rattasõidust oligi 2/3 päris hea, arvasin, et aeg tuleb veidi üle viie tunni. Reaalsus oli aga see, et viimased 60 km puhus vinge vastutuul, mis kustutas päris ära. Jooksu kartsin, sest juba rattasõidu lõpus vaevlesin krampides. Leidsin siiski jooksutempo, millega suutsin end ühest joogipunktist teise kulgema motiveerida. Jää, Gatorade ja vesi olid muidugi suureks abiks. Kokkuvõttes õnnestus jooksus enam-vähem tulemus ära teha.

Mis teeb Hawaiil võistlemise raskeks, on see ilm (kuumus) või tiitlivõistlusega kaasnev pinge? Kindlasti kuumus ja õhuniiskus: +36 kraadi, 90-protsendine õhuniiskus ja lagipähe paistev päike ei ole väga maitsev kokteil. Võistluspinget ma nii väga isegi ei tundnud. Loomulikult oli vahva, kui kuuekordne võitja Mark Allen tegi pasta party’l powertalk’i. Siis tundus täiesti ebareaalne, et olin sinna sattunud. Milles näed reservi tulevikus? Reservi on kõiges – lihtsaim neist on pikem aklimatiseerumine. Jõudsime Konasse kuus päeva enne võistlust. Kõik tegijad rääkisid, et kaks nädalat on absoluutne miinimum. Kas näed ennast tulevikus veel Hawaiil osalemas? Praegu ei oska öelda. Aga never say never!

K I R I LL KOT ŠEGAR OV Hawaii Ironmani karjääri esimene finiš tõi 22. koha. Kuidas jäid võistlusega kokkuvõttes rahule? Üldiselt jään rahule. Kuna MM-i tase on tublisti tõusnud, siis saavutatud 22. kohta hindan üpris kõrgelt. Kahjuks ei tahtnud lihased seekord hästi töötada. „Mootor” oleks enamaks suuteline. Kuna juuli keskel pidin Hawaii kvalifikatsiooniks tegema ühe Ironmani veel, siis ettevalmistus Hawaiiks polnud nii põhjalik ja pikk, kui oleksin soovinud. Siiski suutsin vältida vigastusi ning kõik vajalik sai tehtud. Tunnen ennast tugevamana kui mullu, ent varu on veel palju. Osaalade kaupa, mis õnnestus, mis mitte? Ujumine oli minu kohta tavaline, kiire-

82

mini poleks suutnud. Sain ilusti gruppi, kus ka lõpuni ujusin ilma liigse energiakuluta. Ratta alguses hakkasin tundma probleeme lihastes, aga sain end tööle ja lõpuks olen rattaga rahul, sest tagapool enamiku ajast üksi või kahekesi pusides sain liidergrupiga siiski lähedase aja. Jooksuga rahule jääda ei saa, jätkusid lihasprobleemid, mis ei lubanud maksimaalselt lõpuni pingutada. Kuna viimasel kahel edukal Ironmanil olin suuteline jooksma 2:50 maratoni, oleks soovinud siingi joosta alla kolme tunni. Milles näed reservi tulevikus? Tuleb tõsta üldist taset ja hoiduda vigastustest. S i i s t u l e v a d l o o d etavasti ka säravamad tulemused.


Sa oled võimekam kui arvad! TOMTOM TOUCH mitte lihtsalt tavaline aktiivsusmonitor Kehamassi koostise analüüs kasvõi igal ajahetkel 24 tunnine pulsimõõtja mugavalt otse randmel Jälgi oma aktiivsust 24/7 Spordialast sõltumata on tulemused alati selgelt Sinuga Nutitelefoni sissetulevad kõned ja tekstisõnumid märguandena ekraanil Vaadake oma tulemusi ja statistikat MySports rakenduse abil

2016 OKTOOBER – NOVEMBER

83


triatlon

KAIDI KIVIOJA: KVALIFITSEERUMINE OLÜMPIALE OLI ELU UNISTUSE TÄITUMINE Kui aastaid on Eesti triatloni lippu kõrgel hoidnud peamiselt meestriatleedid eesotsas Marko Albertiga, siis tänu Kaidi Kiviojale sai Eesti triatlon ajaloo esimese naistriatleedi, kes olümpiamängudele kvalifitseerunud. Lisaks tegudele välismaal pakkus Kaidi ka kodupublikule emotsiooni, kui võitis Tartus haaravas lõpuheitluses Euroopa karikaetapi. tekst: Martin Meri I fotod: Scanpix Seljataga on imeline hooaeg. Millega ise kõige rohkem rahul oled? Kas on see Riosse kvalifitseerumine või hoopis Tartu ETU Cupi võit?

tuse täitumine, aga kvalifitseerumine olümpiale oli kahtlemata eluunistuse täitumine. Selleks, et seda saavutada, pidin ennast tugevalt ületama – see on miski, mille üle võin uhke olla.

Märgatavalt tõusis mu enesekindlus ja eneseusk. Ma ei läinud enam starti mõtetega, et teised on minust nagunii palju tugevamad, vaid läksin võistlema teistega võrdsena.

Suutsin sel aastal spordifännidele kindlasti palju häid emotsioone pakkuda, seega võib hooajaga väga rahule jääda. Tartu Euroopa karikaetapi võit oli samuti suur kordaminek ja ühe unis-

Mis oli sel hooajal teisiti võrreldes eelnevate hooaegadega? Kas tundsid, et enda tase on märkimisväärselt tõusnud?

Millise osaala arenguga oled eriti rahul? Milles näed reservi?

84

Kõige suurema edasimineku tegin kindlasti ujumises, aga reservi on veel küll.


triatlon

Sama on ka rattas ja jooksus. See ongi üks triatloni võludest, et seal on nii palju erinevaid nüansse ning alati on midagi arendada ja milleski paremaks saada. Kuidas näeb välja järgmise aasta võistluskalender? Kas Eestis ka võistled? Milline võistlus on peamine eesmärk? Järgmise hooaja eesmärk on oma taset igal alal tõsta, aga säilitada koht esiviiekümne seas ITU punktitabelis. Plaanid on veel natuke lahtised, võistluskalender on tihe ja valikuvõimalus väga paljude võistluste vahel. Pean ära otsustama, kas keskenduda WTS-sarjale ja proovida vajalik arv võistlusi kokku saada (viis etappi üheksast pluss grand final) või on selleks veel ikkagi vara ja keskenduda maailmakarika etappidele. Kui viibin parasjagu Eestis ja treeninguplaanidesse sobib, siis tahaksin kindlasti ka mõne Eesti võistluse kaasa teha. Kas ettevalmistus jätkub sarnase mustri järgi nagu varasematel aastatel? Pean silmas treeninglaagreid ja asukohti. Treenisid ju mullu ITU järelkasvutiimis, kas programm jätkub ka sel aastal? Võimalik, et alustan hooaega natuke hiljem, et treeninguperiood oleks pikem, saavutamaks ujumises edasiminekut. Seega Austraaliasse ei ole veel plaanis minna. Aga kui peaks tulema mõni hea pakkumine nagu varasematel aastatel, siis

86

ma kindlasti ei välista seda. Praegu on plaanis alustada ettevalmistusega koos Hansuga (Hans Korman – toim) Hispaanias Kanaari saartel ja seejärel Marguse (treener Margus Tamm – toim) grupiga Benidormis.

See ongi üks triatloni võludest, et seal on nii palju erinevaid nüansse ning alati on midagi arendada ja milleski paremaks saada. Keda näed kodustest konkurentidest kõige tugevamana? Tore on näha, et Alma Sarapuu endiselt noorematele neidudele tugevat konkurentsi pakub ja sunnib neid rohkem pingutama. Loodan, et tüdrukud saavad järgmisel aastal rohkem rahvusvaheliste võistluste kogemusi ja tihedamas konkurentsis võistelda. See on kindasti vajalik ja edasiviiv jõud.


ujumine

UJUMINE AITAB JOOKSJAL PÕHIALAL PAREMAKS SA ADA Järjest enam on ujulates näha regulaarselt harjutavaid harrastusujujaid. Ujumisoskus on eluks vajalik oskus, mida peaks oskama iga inimene. Kui mõni aeg tagasi tegelesid ujumisega regulaarselt vaid ujujad või ujumisega seotud inimesed, siis praeguse nn harrastusspordi buumi ajal on tee ujulasse leidnud ka paljud teiste alade esindajad: jooksjad, jalgratturid, suusatajad, triatleedid, kes kõik harrastavad ujumist lisaks on meelisalale. tekst: Martin Meri | foto: www.triathlete.com

88


ujumine

K

ui jooksmine on pigem põrutava iseloomuga ala, siis ujumine säästab liigeseid ja võimaldab jooksulihastel puhata, andes organismile tervikuna siiski märkimisväärse koormuse. Seda kasutatakse sageli treeningutejärgsel taastumisel ja taastusravi eesmärgil. Ujumisel tekkiv veevool on masseeriva toimega ning leevendab jooksmisest tekkinud põrutustest ja seljavaludest põhjustatud vaevusi. Joostes saavad koormuse nii jalalihased kui ka liigesed, ujudes saab aga lihaseid taastada ja organismile tervikuna koormust anda, et taastumist veelgi kiirendada. Eriti sobilik on ujuda näiteks pärast pikka jooksutrenni järgmisel päeval või kasutada seda nädala algul pärast kurnavaid nädalavahetuse treeninguid.

Arendab hingamiselundkonda Ujumine on üldfüüsiliselt arendav tegevus, mis koormab kogu keha, kusjuures jooksjale kui vastupidavusalaga tegelejale on tähtis just hingamiselundite treenimine. Ilmade jahenedes on ujulad rahvaga täitunud ja basseinis jätkub igale rajale ujujaid-treenijaid, mis näitab ala populaarsust. Jooksmise, nagu tegelikult ka iga teise ala puhul, on oluline arendada keha ja organismi tervikuna. Paraku saavad joostes suuremat koormust eelkõige jalad – sääred ja reied. Jõutreeningutel rõhutatakse ka kerelihaste treenimise vajalikkust korrektsema jooksutehnika hoidmiseks. Üldiselt on üsnagi soovitatav lülitada vähemalt sügistalvisel ajal oma treeninguplaani jooksude, jõu- ja erialase kehalise ettevalmistuse kõrvale ka ujumistreeningud. Jooksutreeninguga võrreldes on kalorite kulu ühes tunnis sama, kuid tänu tugevamale termoregulatsioonile on vees energiakulu 20–100 protsenti suurem. Kuna hingamine ei ole vaba, vaid toimub kindlatel hetkedel ja määratud rütmis, siis loob see hea võimaluse arendada ja treenida oma hingamiselundkonda ning kasvatada kopsumahtu. Kopsumaht on omakorda jooksja võimekusega tihedalt seotud – mida suurem on kopsumaht, seda paremad on eeldused lihaste varustamiseks hapnikuga ehk vastupidavusaladega tegelemiseks. 2016 OKTOOBER – NOVEMBER

UJUMISTREENINGUTE NÄPUNÄITEID JOOKSJATELE

Veega harjumine Kui ujumisest on olnud pikk paus, siis esimestel kordadel võiks alustada lihtsalt ujumisest, proovides läbida peatumata esialgu näiteks 10 basseinipikkust. Eesmärk on harjuda veega ja suuta läbida peatumata 1-2 km (25 m basseini 40–80 basseinipikkust) rahulikus tempos.

Vesijooks Vesijooks on põnev vaheldus traditsioonilisele ujumisele. Abivahendina võib kasutada spetsiaalset vööd, mis tõstab veesolija veepinnale püstiasendisse ilma, et oleks vaja teha liigseid liigutusi. Tänu veetakistusele tuleb vees liigutuste tegemiseks näha suuremat vaeva kui kuival maal, koormamata samas liigeseid. On öeldud, et pool tundi vees jooksmist võrdub ligikaudu kahe tunni sama intensiivse jooksuga kuival maal. Vesijooks arendab aeroobset töövõimet, suurendab lihasjõudu ja vähendab lihaspingeid, parandab südame-veresoonkonna tööd ning kiirendab ainevahetust. Vesijooks sobib eriti hästi ülekaalulistele, liigesevalude käes kannatajatele ning taastusraviks.

Vesijooksu harjutused Kiiruslik vastupidavus: 3 x 5 min 10 km võistluspingutusega. Rahulik sörk korduste vahel. Kiirus: 6 x 2 min 5 km võistluspingutusega, 1 min sörki korduste vahel. Sprindid: 10 x 60 sek 1 km jooksu võistluspingutusega (tugev pingutus). Rahulik sörk 30 sek korduste vahel.

Intervalltreening Sarnaselt jooksmisega võib ka ujudes teha kõrgema intensiivsusega intervalltreeninguid. Sprindi 25 m (üks basseinipikkus) täiskiirusel, seejärel puhka 30 sekundit. Korda harjutust 4–6 korda. Aja möödudes võib sprindidistantsi pikendada 50 meetrini, jättes korduste arvu samaks. Lõpetuseks uju rahulikult rinnuli (konna) 1-2 basseiniotsa.

Vastupidavuse arendamine Eesmärgiks parandada hingamiselundkonda, kopsumahtu ja lihaste vastupidavust. Uju kiiremas tempos 100–200 m, puhka üks minut ning korda 6–8 korda. Alusta 100 m ujumisest ning aja möödudes suurenda distantsi 200 meetrini.

89


ujumine

Augustis lõi meedias laineid uudis, et sportlastele oluline Kalevi 50-meetrine bassein võib kaduda ja pärast Kalev Spa veekeskuse remonti jääb alles vaid veekeskuse osa 25-meetrise basseiniga. Ajakiri Jooksja uuris välja, milline tulevik siis Kalev Spad ees ootab.

KALEVI 50-MEETRINE U JÄ ÄB ALLES KA PÄRAST

K

alev Spa 50-meetrine bassein on Tallinna ainus olümpiamõõdus bassein. Teine sama pikk ujula on Tartus Aura veekeskuses. „Kui praegu on pikkade basseinide puudus selline probleem, millega kannatab elada, siis Kalevi 50-meetrise basseini kadumisel muutuks olukord kriitiliseks,” ütles ujumisliidu president Karol Kovanen. Tema sõnul on tippujumise seisukohast tegemist n-ö elu ja surma küsimusega, sest kui Tallinnast kaob pikk bassein, tuleks ujujate regulaarseid treeninglaagreid korraldada naaberriikides Riias või Helsingis. Sõita võiks ju ka Tartusse, kuid juba praegu on Aura veekeskuse võime ujujaid teenindada peaaegu ammendatud ja suurt hulka uusi ujujaid sinna juurde ei mahuks.

50-meetrise basseini olulisus ujujatele Ujumises peetakse tiitlivõistlusi nii suures (50-meetrises) kui ka väikeses (25-meetrises) basseinis, aga olümpial ujutakse vaid suures ujulas. Seega on lühiraja tiitlivõistlused ilmselgelt väiksema kaaluga kui pika raja võistlused. Võistlusteks valmistumisel on elementaarne harjutada samasuguse pikkusega basseinis, kus toimuvad võistlused. Arvestades, et Eestis on neid vaid kaks, siis ühe kadumine või isegi ajutine remontiminek põhjustab ujujatele ettevalmistuse planeerimises probleeme.

Kas suuri ujulaid lisandub veel? Praegu on teada, et aastaks 2018 planeeritakse Tallinna Tondiraba spordikeskusesse 50-meetrist basseini, aga selle täpne valmimisaeg pole veel teada. Ülejäänud Eesti kohta suurte basseinide planeerimise info puudub, aga kui meil on ka tulevikus senise kahe ujula asemel kolm, siis on see juba suur edasiminek ja mõjub Eesti ujumisele ainult positiivselt.

90 90


ujumine tekst: Martin Meri fotod: Scanpix, Kalev Spa

E UJULA

T REMONTI ME E L I E E L MAA , KA LEV S PA TU RU N D U S JU H T: Millal Kalev Spa remonti läheb ja millal see taas­ avatakse? Kas nüüdseks on täiesti selge, et suur bassein jääb ka pärast remonti alles? Võime kinnitada, et 50-meetrine bassein jääb alles, kuid täpseid kuupäevi meist mitteolenevatel põhjustel anda ei saa. Meie plaanitud ja väga soovitud aeg oleks juuni, juuli ja august 2017. Ehitaja ütleb kindlasti oma aja ja kinnituse saame alles siis, kui ehitushange on lõppenud. Kuna remont on suuremahuline, siis võib juhtuda, et remondiks kulub rohkem aega kui kolm kuud. Kokku investeerib Kalev Spa veekeskuse renoveerimistöödesse ligikaudu kaks miljonit eurot, mille eest saavad uue ilme riietus- ja duširuumid, laiendatakse lõõgastusala, lisatakse atraktsioone veekeskusesse ja palju muud. Mis tingib remontimineku? Kas selleks on soov hotelli/veekeskust laiendada või muuta hoonet n-ö tõhusamaks? Remontimineku esmane põhjus on klientide ehk meie külaliste heaolu parendamine. Ajad ei ole enam sellised nagu 10 aastat tagasi ning inimeste soovid on muutunud. Suhtleme aktiivselt oma külastajatega ning saame tagasisidet muutuste vajalikkuse kohta. Lisaks vajavad remonti pesu- ja riietusruumid. Uues veekeskuses peaks tegevust ja lõõgastust olema harrastusujujatele, peredele (ka väikelastele), eraldi vaikne ala puhkajatele ning palju muud põnevat.

2016 OKTOOBER 2016 OKTOOBER – NOVEMBER – NOVEMBER

91

On selge, et hotell ja veekeskus toovad ettevõt­ tele peamise tulu. Millise kulu aga moodustab just suure basseini käigushoidmine? Kui palju kasutust 50-meetrine bassein üldse leiab? Kas ujumisklubid on enamiku ajast rajad bronee­ rinud või on basseini n-ö täitumus pigem madal ja samal ajal on veekeskuse alal ruumi­ puudus? Kalev Spad külastatakse umbes 30 000 korda kuus, sellest vähem kui 40 protsenti moodustavad trennides ja ujumiskoolides käijad. Seega piltlikult öeldes võimaldavad harrastajad ja spaakülastajad hoida meil Eesti spordi jaoks olulist 50-meetrist ujulat avatuna ka edaspidi. Üksnes ujumisbasseinid on Eestis vaid koolides ja neid rahastab omavalitsus, nii et piletitulust pole vaja neil kõiki ujula kulusid katta. Kalev Spa 50-meetrine bassein on aktiivselt kasutuses ja pigem võime öelda, et nõudlus on suur. Radade broneerimine uude hooaega algab meil juba varakult ja mingil määral on pärastlõunasel ajal radade defitsiit. Alati jätame broneerimata kaks rada, et harrastusujujal oleks samuti võimalik trenni teha. Veekeskuse alal ruumipuudust pole, meie külastajad on vaid soovinud lisaatraktsioone ja mõnusat lõõgastusala, mille nad pärast remonti loodetavasti ka saavad.


kasulikku

MASSA A ŽI K ASULIKKUS SPORTL ASELE Tänapäeva sportlase ettevalmistussüsteemis ei olene sportlik tulemus ainult õigest treeningumetoodikast, vaid ka järgnevast taastumisest. Iga sportlane teab, et pärast treeningut on vaja taastada vedelikukaotus (vesi, elektrolüüdid) ja energiadepood (süsivesikud, valgud, vitamiinid jms) ning tegeleda lihashooldusega. tekst: Anneli Albert I fotod: erakogu

L

ihashooldus hõlmab tänapäeval erinevaid taastumisvahendeid ja -protseduure, mis kõik täidavad ühtset eesmärki – kiirendada ja tõhustada taastumisprotsesse meie tugi-liikumisaparaadis. Taastumisprotsesside kiirusest ja põhjalikkusest oleneb, kuivõrd puhanult alustab sportlane järgmist treeningut. Pärast koormust annab keha ise meile märku taastumisvahendite kasutuselevõtuks: tekib raskus ja valulik tunne lihastes. See on märk sellest, et organism ei suuda treeningu põhjustatud mõjuga kohaneda. Kataboolsed ehk lagundavad protsessid domineerivad anaboolsete ehk ülesehituslike protsesside üle. Sellises seisus ei ole võimalik treeningukoormust tõsta, kuna see viiks pikapeale meie keha ülekoormuse seisundisse. Üheks võimaluseks on siin katkestada treeningud ja puhata, teiseks tõhustada taastumisprotsesse, et viia anaboolsed ja kataboolsed protsessid tasakaalu ning seeläbi parandada treeningu kvaliteeti ja tõsta treenitust.

Spordimassaaži eripärad Üks lihashoolduse protseduure on spordimassaaž. See on sporditreeningu süsteemi koostisosa, mida rakendatakse sportlase füüsilise täiustamise eesmärgil. Spordimassaaži puhul on tähtis lihas-liigesesüsteemi funktsionaalsuse tõstmine optimaalsele tasemele. Spordimassaaž peab olema piisavalt tugev ja sügav, et avaldada mõju enim töös olnud koormatud lihastele. Kindlasti tuleb spordimassaaži tehes arvestada sportlaste iseärasustega ja spordiala spetsiifikaga.

SPORDIMASSAAŽI EESMÄRGID:

• • • •

suurendada sooritusvõimet vähendada valu ennetada vigastuste teket lühendada vigastustest taastumist

Füsioloogiline mõju Massaaž mõjutab südame-veresoonkonda. Selle toimel veresooned laienevad, mis soodustab nende tõhusamat talitlust, et suurendada tsirkulatsiooni. Massaaži abil parandatakse venoosse vere tagasivoolu südame suunas. See omakorda aitab viia hapniku- ja toitaineterikka vere kudedesse laiali. Tänu lõõgastunud asendile massaaži ajal ja ka pärast massaaži alaneb südame löögisagedus. Massaaž mõjutab kõige rohkem müofastsiaalset süsteemi. Vere aktiivsem tsirkulatsioon aitab

92

Tänu lõõgastunud asendile massaaži ajal ja ka pärast massaaži alaneb südame löögisagedus.


kasulikku

alandada lihaspinget ja -valu, tagades seeläbi kiirema taastumise. Tänu lõõgastunud lihastele suureneb liikumisulatus ja painduvus. McMasteri ülikooli uurimis- ja vananemisuuringute instituudis Buck Ontarios 2012. aastal tehtud uuringust selgus, et massaaž vähendab põletikku ja soodustab uute mitokondrite kasvu rakus pärast pingutavat füüsilist koormust. Seega massaaž aitab vähendada valu, ehitada lihaseid ning soodustab nende taastumist. 2014. aastal avaldati ajakirjas „Journal of Athletic Training” Edith Cowani ülikooli teadlaste tehtud uuringu tulemused. Õlavarre kakspealihasele tehti ekstsentrilisi harjutusi. Kolm tundi hiljem tehtud massaaž näitas, et masseeritud käest võetud veri sisaldas märkimisväärselt vähem kreatiinkinaasi kui masseerimata käe veri. Kreatiinkinaas iseloomustab hästi lihasseisundit ning on just tippspordis sageli kasutusel. Kreatiinkinaas on rakuensüüm, mis osaleb aktiivselt raku energeetikas. Normaalselt on kreatiinkinaasi veres vaid väikeses koguses, sisaldus suureneb koormusest tingitult ja lihaskahjustuse korral. See ongi aluseks kreatiinkinaasi määramisele. Intensiivse või harjumatu koormuse mõju ei tarvitse kohe avalduda kreatiinkinaasi tõusus. Kuna kreatiinkinaasi transport organismis toimub lümfiteede kaudu, toimuvad muutused veres alles 6–8 tunni pärast. Kreatiinkinaasi sisaldus langeb aeglaselt. Tuleb arvestada, et sportlaste koormustaluvus on erinev. Sportlaste kreatiinkinaasi väärtus on puhkeolekus kõrgem kui mittesportlastel, see pole kliinilise tähendusega.

KREATIINKINAASI NORMAALVÄÄRTUSED ON SPORDIS: • naistel 120 U/l, • meestel 200 U/l.

Treening peab põhjustama lühiaegse vere kreatiinkinaasi sisalduse tõusu, aga mitte kestva. Kestev tõus võib olla kahjustatud lihasestruktuuri näitaja, millega kaasnevad enamasti energeetilised vaegnähud. Kestvus ei ole iseenesest veel kõrge kreatiinkinaasi põhjuseks, enamasti tõuseb veresisaldus just ekstsentriliste koormuste korral. Mõõdukad koormused põhjustavad kreatiinkinaasi tõusu siis, kui need on sportlasele harju-

2016 OKTOOBER – NOVEMBER

KAS LIHASTELE MÕJUB PAREMINI JÕU­TREENING VÕI MASSAAŽ? M A R T I N I LV E S , E E S T I M A S S A A Ž I- J A T E R A A P I AKOOLI DIREKTOR: Loodus on seadnud asjad nii, et kui inimene oma lihaseid ei koorma, asenduvad lihaskoed side- ja rasvkoega. Vormis hoitud tugevad lihased, mis kinnituvad luudele, on organismile märk, et ka luu peab olema tugev ning nõnda säilib luu normaalne struktuur. Füüsiline koormus – kas trenn või füüsiline töö – ja massaaž on aga üksteist toetavad ning täiendavad tegevused. Mõlema tulemusel vallanduvad organismis erilised ained – endorfiinid, mis tekitavad inimesel õnne- ja heaolutunde. Seega võib öelda, et nii treening kui massaaž hoiavad inimese lisaks füüsilisele ka vaimses toonuses.

matud, näiteks jalgratturil pärast pikka pausi taas jooksma minnes.

Psühholoogiline mõju Spordis, eriti aga tippspordis ei piisa ainult suurepärasest füüsilisest vormist, vaja on ka väga tugevat vaimset vormi. Eriti nendel spordialadel, kus on oluline

93

taktikaline käitumine. Psühholoogilise mõju kasulikkus seisneb selles, et massaažiga vähenevad stressitase, pinge ja ärevus. Kõik see toimub närvisüsteemi kaudu. Lõõgastustunne massaažilaual aktiveerib parasümpaatilist närvisüsteemi, mis on seotud puhkeseisundiga. Pärast massaaži on sportlane rahulikum ja stressitase langenud. Organismis on suurenenud dopamiini ja serotoniini tase ning vähenenud on kortisooli hulk, mis on otseselt seotud stressiga. Sellises lõõgastunud, alanenud pinge seisundis on hea keskenduda, minnes tegema mistahes spordiala. Vajaduse korral tuleb aga stimuleerida sümpaatilist närvisüsteemi, mis on seotud ärkvelolekuga. Alati tuleb silmas pidada, et seisundi muutmisel tuleb teada sportlase iseärasusi ja spordiala spetsiifikat.

PÕHILISED SPORDIMASSAAŽI VORMID

• TAASTAV – kiirendab sportlase füüsilist ja vaimset taastumist pärast pingelist treeningut. • PARANDAV, RAVIV – leevendab sportlase kergemaid vigastusi ja jõuetust. • REHABILITATSIOON – soodustab raskematest vigastustest taastumist. • SÄILITAV – kiirendab sportlase taastumist pingelistest harjutustest, parandab alanenud töövõime seisundit ja aitab säilitada optimaalset tervislikku seisundit. • VÕISTLUSPUHUNE – aitab sportlasel valmistuda või taastuda spetsiaalselt võistlustingimustes, mis jaotatakse eraldi kolmeks: • VÕISTLUSEELNE – sportlase füüsiline ja vaimne ettevalmistus spetsiifiliseks sportlikuks tegevuseks, • VÕISTLUSAEGNE – taastamine eelnenud pingutusest ja ettevalmistus järgnevaks, • VÕISTLUSJÄRGNE – aitab sportlasel võistlusest taastuda.

Allikad • Jalak, R., Annus, L., Rannama, L., Eller, A. (2004) „Spordimeditsiin treenerile” • Benjamin, P. J. (2005) „Understanding Sports Massage” • Jalak, R., Rannama, L. (2007) „Treenerite tasemekoolitus. Spordiüldained III tase”


inspireerides liikuma

Tegelikult on oluline just siin ja praegu ning see, mis on juba olemas.

JULGUS ELADA

SÜDAMEST Helen Veidebaum on müstiline ja särav tantsijanna, kes on töötanud aastaid Rahvusooper Estonias. Nüüdseks on Helen Tallinna Balletikoolis noorte tantsulootuste juhendaja, töötab pilatese treenerina ning õpetab Kaie Kõrbi balletistuudios. Helen on liikumismaailmas inimesi inspireerinud oma erakordse tunnetuse ja vaimsusega lavalaudadel, õpetajana treeningtundides, sügava ja põneva elutarga isiksuse ning imetabase kaunitarina. Heleni peres kasvab poeg Karl-Oskar. 94

tekst: Regina Herodes fotod: Mati Hiis


inspireerides liikuma

Mis on elu mõte? Sellele ei saa üheselt vastata, eks nii palju kui on erinevaid elusid, on ka igal elul oma mõte. Oluline on seda oma südames teada ja hoida. Elus tuleb ette hetki, mil mõte oleks justkui kadunud ja ringi hõljub tühjus. Usun, et sellised hetked ei ole tegelikult tühjad, vaid toimub areng uuele tasandile. Elu mõte on elu ise. Ela ja tunne rõõmu igast hetkest, milles viibid. Eks minulgi kipub see aeg ajalt meelest minema ja siis leian end mõttelt, et homme... või siis, kui... Tegelikult on oluline just siin ja praegu ning just see, mis on juba olemas.

Kriitika on suur abimees arenguteel ja eksimine hea võimalus õppimiseks. Mis on su elu suurim õppetund? Minu elus on olnud mitmeid õppetunde. Milline neist kõige suurem on, seda ei oskagi öelda. Kindlasti on need mõjutanud minu isiksuse arengut ja kujunemist. Üks neist on kindlasti jõudmine arusaamisele, et kriitika on suur abimees arenguteel ja eksimine hea võimalus õppimiseks. Kui oled otse koolipingist tööle asunud, võib tunduda loomulik, et sinu tegemistel hoitakse silm peal ja keegi osutab kohtadele, mis vajaksid parandamist. Hiljem mõistad, et see on suur õnn, kui keegi annab sulle märku, mida ja kuidas parandada võiks. Kriitika on nagu uks, millest läbi minnes võid liikuda järgmisele tasemele või näha asju/tegevusi uues valguses. Olen äärmiselt tänulik kõikidele oma õpetajatele, kellega mul on olnud võimalus kokku puutuda. Õnneks leidub ka praegu minu kõrval nõuandjaid. Minagi tegutsen nüüd õpetajana nii klassikalise tantsu vallas kui ka pilatese instruktorina. Püüan oma õpilasteni viia arusaamist, et olen kõigest suunanäitaja ja võimaluste tutvustaja, valikud peab igaüks ise tegema, mida minu õpetusest endaga võtta ja mida mitte. Muret teeb, et märkan ikka veel enda ümber palju edukultust ja eksimishirmu. Eksimine ei ole läbikukkumine, vaid väärtus, mis õpetab ja aitab edasi. Mulle meeldib kõnekäänd: „Mis halvasti, see uuesti”. Kas su elus on olnud teemasid, millest on raske lahti lasta ja kuidas oled seda siiski teinud? Jaga palun mõni nipp. Hirm, selle äratundmine ja sellest lahti laskmine. Ega ma pole hirmust jagu saanud, tegelen sellega ikka ja jälle. Parim abimees on mulle siiani olnud mediteerimine ja enesega sügava kontakti hoidmine. Sinu sees elab justkui tulesäde. Kas jääd kunagi paigale ka või tantsid veel saja-aastaselt? Ma arvan, et tantsin ka saja-aastaselt, vähemalt hinges tantsin! Sellega on nii, et kui sind on puudutanud tantsujumalanna, siis hakkad iseenesest tantsima, kui miski sind käivitab. Seetõttu tunnen ka vastupandamatut soovi aidata edasi noori inimesi, kes tunnevad samasugust kirge tantsu vastu. Oled pilatese treener, palun ava, mida pilates sulle pakub

2016 OKTOOBER – NOVEMBER

95

ja mida võiksid teised harrastajad sellest leida? Pilates on kompleksne treeningusüsteem, mis haarab nii keha kui ka vaimu. Mulle pakub see head võimalust hoida oma keha võimalikult tundliku ja erksana, tõsta energiataset ja keskendumisvõimet. Pilates on suurepärane treening, millega parandada rühiprobleeme ja seeläbi ka elukvaliteeti. Paraku ei pööra me igapäevaelus eriti tähelepanu sellele, kuidas kehahoiak mõjutab organismi elutegevust ja liikumismustrit. Pilates on treeningusüsteem, mis tugevdab tugilihaseid ja parandab hingamisharjumusi, võimaldab tõhustada keskendumisvõimet, koordinatsiooni ning muuta liikumist optimaalsemaks. Mida annab sulle töö lastega? Mäletan selgelt, kuidas ma lapsena põlesin soovist tantsida. Tunnen suurt rõõmu, et saan nüüd julgustada, toetada ja arendada samasuguse sädemega lapsi ja noori. Annan suurima heameelega edasi kogemusi ja oskusi, mida olen tantsijana omandanud, et väikesed unistused saaksid suureks.


inspireerides liikuma

Kuuldavasti oled leidnud viisi, kuidas jääda igavesti nooreks. Palun räägi sellest lähemalt.

Palun kirjelda ideaalset tantsupartnerit.

Ajahamba vastu ei saa ikka tegelikult keegi ja minulgi pole mingit imenippi. Siiski olen märganud, et inimesed, kes liiguvad palju, näevad nooremad välja. See pole ka imekspandav, sest palju liikudes on lihased toonuses ning ainevahetus ja verevarustus aktiivne. Kindlasti on olulisel kohal ka õige hingamine ning piisav vedelikutarbimine, et niisutada keha.

Ideaalne tantsupartner on tähelepanelik, arvestav ja koostööaldis. Kõige olulisem on kontakt ja arusaamine, et hea tulemus sõltub mõlemast osapoolest. Sageli langevad paarid teineteise süüdistamise lõksu ning unustavad omapoolse vastutuse.

Mida sulle professionaalne tantsijatee pakkus? Mis on sinu jaoks eredamad hetked tagantjärele?

Milline on sinu jaoks liikumine, mis su hinge liigutab?

Olen palju mõelnud selle üle, kas ja milleks on vaja tantsu ja tantsuteatrit. See on kaduv kunstiliik, mida ei saa katsuda ja mida on peaaegu võimatu säilitada, nii et midagi kaduma ei läheks. Tänapäeval on küll foto- ja videojäädvustus, kuid see kunstiliik elab siiski hetkes. Nii pildilt kui videost läheb alati midagi kaduma, näiteks atmosfäär, emotsioon. Kuid ikkagi inimesed tantsivad ja armastavad tantsu vaadata, sest see muudab meid paremaks, sisemiselt ilusamaks, suuremeelsemaks ning mis kõige olulisem – toob hinge rahu ja lootust. Professionaalse tantsija elu on pakkunud mulle täielikku eneseteostust: viia kokku kaunis muusika ja liikumine, saavutada meisterlikkus, kus keha suudab täide viia soovitud liigutusi. See on pakkunud hingematvalt ülevaid hetki, kui koostöös tantsupartneri ja muusikutega on õnnestunud liigutada pealtvaatajate hinge nii, et publik tõuseb etenduse lõppedes oma kohtadelt aplodeerimiseks. Need on olnud hetked, kui on lihtsalt ilus!

Liikumine on minu jaoks eelkõige tants, mis kätkeb endas kõikide kehaosade mõtestatud koostööd. Olen aeg-ajalt avastanud, et vaatan ka sporti ühe tantsuvormina. Mulle meeldib vaadata sportlaste sooritusi – kuidas nad ennast liigutavad, millised kehaosad liiguvad sünkroonis ja millisel hetkel; mida nad peavad tegema, et tulla toime oma ülesandega. Minu sügavaks liigutajaks on muusika. Kui olen leidnud oma meeleolule vastava meloodia, tekib tunne nagu taevas avarduks ja piirid kaoks. Sellel hetkel mõeldud mõtted on enamasti väga viljakad ja vaimselt edasiviivad. Kuulates meloodiat, mis mind inspireerib, suudan vaevu püsida ühel kohal. Südamest kisub liikuma! Olen väga õnnelik,

Inimesed, kes liiguvad palju, näevad nooremad välja.

96


KODU EI OLE AINULT KORTER VOI MAJA. KODU VAJAB INIMESI. LAPSED ON SOS KODUDES OLEMAS. MONI KASS KA. AGA LAPSI ON NII PALJU, ET VANEMATEST JAAB PUUDU. EHK TAHAD SINA MEILE APPI TULLA?

OTSIME EMA JA/VOI ISA )

TUGA

UUS NE J O R A K

MIDA EMA PEAB TEGEMA?

(MA

MILLINE ISA PEAKS OLEMA?

KASUKS TULEB

MIDA SOS LASTEKULA EMADELE JA ISADELE PAKUB?

2016 OKTOOBER – NOVEMBER

97


inspireerides liikuma

Millised on sinu liikumissoovitused ajakirja Jooksja lugejatele?

kui saan lisada oma lemmikmeloodiale ka omatehtud liigutused ehk luua koreograafiat. Mõnikord on õnnestunud seda ka teistele näidata. Palun jaga mõni nipp, kuidas heas vormis püsida. Tee iga päev natuke trenni, siis kujuneb sellest loomulik osa päevast. On väga oluline, et inimesed liigutaksid ennast ka tööpäeva keskel. Olles pika päeva veetnud peamiselt istudes, suunduvad paljud liikumisvaeguses spordiklubidesse, adumata, et nende lihased ei ole valmis treeninguks ja nad on veelgi rohkem avatud traumadele. Selle vältimiseks tuleks teadlikult leida aega, et end liigutada. Minu asutatud ettevõte StudioMove tegeleb pilatese võtmes võimlemispauside korraldamisega ja mul on väga hea meel, et paljud ettevõtted on mõistnud liikumisvajaduse olulisust ning võimaldanud oma töötajatel liikumispause pidada.

Liikumine on minu jaoks eelkõige tants, mis kätkeb endas kõikide kehaosade mõtestatud koostööd. Kuidas võita iseennast ja leida endas sihikindlust? Peab olema piisavalt suur tahe, siis ei ole raske olla sihikindel. Kui tahet ei ole, siis on keeruline oma eesmärkidest kinni pidada. Et iseennast võita, peaks tegelema oma tahtega ja küsima endalt, kui väga ma tahan seda eesmärki saavutada. Kui selle põhjendamisega tekib probleeme, tuleks leida teine eesmärk. Teinekord võib aga olla teemaks liiga suur tahe ja siis tuleb tegeleda hoopis kaotusoskusega. Kas iseloom on inimese saatus? Iseloom võib kindlasti kujundada saatust. Usun, et mõnda iseloomuomadust on inimene ise suuteline muutma, kui ta seda piisavalt soovib. Nii võib saada tahtejõuetust sihikindel ja katkestajast järjepidev inimene. Küsimus on – kas ja kuidas ta selleni jõuab?

98

Kuna jooksmine on pidev ühetaoliste liigutuste jada, mis annab küllaltki suure koormuse nii liigestele kui alaseljale, soovitaksin kindlasti teha juurde teisi treeningustiile. Heaks võimaluseks on pilates. See treening ei koorma liigeseid, küll aga tugevdab kerelihaseid, mis aitavad vähendada koormust lülisambale. Pilatese harjutusvara võimaldab ühelt poolt tugevdada süvalihaseid ning parandada painduvust ja liigesliikuvust. Vabamad liigesed võimaldavad joostes sujuvamat liikumist. Pilates aitab parandada liigesjoondatust, mis vähendab jooksjatel traumaohtu. Iga ebakõla jooksja lihastasakaalus võib endaga kaasa tuua valu ja vigastusi. Jooksjad kipuvad olema küllaltki tugevate sääremarjade, reie nelipealihaste ja puusa painutajatega ning sellest tingitult esineb tihti reie sidekirme pingutaja jäikust põlve välisküljel. Pilates aitab taastada lihastasakaalu, tugevdades reie lähendajaid ja tuharalihaseid, et võtta koormust vähemaks jala ees- ja välisküljelt. Kui tugevdada lisaks ka kõhu-, puusavöötme- ja seljalihaseid, aitab see säilitada paremat stabiilsust ning liigesjoondatust kogu jooksu vältel. See võimaldab parandada tehnikat ning liikumine muutub ökonoomsemaks. See oli minu visioon jooksjatele läbi pilatese prisma. Loomulikult pakuvad ka paljud teised treeningustiilid suurepärast võimalust mitmekesistada oma treeningurutiini. Seega on minu suurim soovitus ja soov lugejatele – treenige mitmekülgselt ja targalt ning püsige terved!


Foto: shutterstock

PROMO

Aeg nõuab uusi ja täiustatud toite Tekst: Teele Teder, toitumisnõustaja

Innovaatilisus ja teadus ronivad üha jõulisemalt ka toidumaailma. Tegemist pole enam kauge tulevikuga, vaid nende märksõnade vilju saame igapäevaselt noppida kasvõi näiteks kaubanduskeskuse juustuletist. Kõik soovivad olla terved ja elada kaua, vähesed teavad aga, et tervelt 80% meie immuunsussüsteemist sõltub sellest, mis olukorras on meie seedimine. See on suur number ja sellepärast tasub toitumisele ka erilist rõhku panna ning kasutada ära kõiki võimalusi seedesüsteemi toetamiseks. Kindlasti tuleb arvestada sellega, et mida steriilsem on inimese elukeskkond ning mida vähem on otsesel ja kaudsel teel võimalik seedekulgla mikrobiootat ehk mikrobiokooslust rikastada, seda nõrgem on ka organismi bioloogiline kaitsevõimekus. Head ja halvad bakterid peaksid meie seedesüsteemis olema omavahel tasakaalus, kuid antibiootikumide tarvitamine, stress, toitumisharjumused ja elustiil rikuvad tihti selle hapra tasakaalu, mille tagajärjel võivad hakata vohama nii halvad bakterid kui ka pärmseen. Üks võimalusi olukorda parandada on tarvitada tervisele soodsate bakteritega rikastatud toiduaineid.

2016 OKTOOBER

AMMUNE TEADMINE UUES KASUTUSES

Juba ammu leiti, et seedekulglasse sattunud piimhappebakterid mõjuvad tervisele hästi. Vanasti piisas hapupiimast või muudest hapnenud toiduainetest, et varustada meie seedesüsteemi teatud koguse tervisele soodsate bakteritega. Põhjalikumalt uuris elusbaktereid sisaldavate hapendatud piimajookide mõju Ilja Metchnikoff, kelle 1903. aastal ilmunud tööst selgus, et piimhappebakteritega toiduained aitavad organismi soolestikust kõrvaldada toksiine tootvaid tõvestavaid baktereid ja seeläbi pikendada eluiga. Nüüdisajal on aga elukeskkonna muutunud tingimused ning eeskätt bakteritsiidsete ühendite rohkus tekitanud olukorra, kus kõikidel inimestel ei ole seedekulglas tagatud küllaldane mikroobikoosluste arvuline ja liigiline tasakaal. Mahukate uuringutega on jõutud tõdemusele, et toidu- ja joogipoolist tuleks rikastada probiootiliste bakteritüvedega. Tänaseks on paljudes teadusajakirjades ilmunud juba ligi 8000 teadustööd probiootiliste tüvede tervisele soodsa mõju kohta. Probiootilised tooted aitavad lisaks seedesüsteemi korrashoiule kaasa ka vitamiinide kvaliteetsele sünteesile, hoida ja taastada organismi hormonaalset tasakaalu, vältida erinevate allergiate tekkimist ning kaitsta haigusi tekitavate mikroobide liigse paljunemise ning limaskesta kahjustumise eest. Probiootilisi tooteid leiab poodides peamiselt piimatoodete letist. Neid üles leida pole keeruline, sest probiootilised omadused on alati pakendil välja toodud. Üks sellistest mida tasub teistest esile tõsta on näiteks rahvusvaheliselt palju tunnustusi pälvinud ja suurt huvi tekitanud leiutis, Lactobacillus plantarum Tensia bakter, mida leiab Epiima Harmony juustusarjast ning mille töötasid Eesti teadlased välja aastatepikkustes teadusuuringutes. Tänaseks läbiviidud mitmed uuringud on näidanud, et selle bakteri igapäevane tarbimine mõjub lisaks eelnevale kasulikult ka südame ja veresoonkonnale, reguleerides vererõhku.


tšempioni eine

M A R T

S E I M :

kaloririkas ja maitsev omalooming Mida sööb Eestimaa tugevaim mees, kes suudab tõugata korraga õhku 250 kg? Mart Seim on 25-aastane tõstja, kes vallutanud maailma tipu. Näiteks on tema käes raskustega kükkide tippmark – 10 kordust, turjal 320 kg. Seim tõi Rio olümpiamängudelt tõstmise üliraskekaalus 7. koha ja kandis meie lippu. Loodetavasti jagub suuri tegusid ka tulevikuks, kümne tuhande liikmeline jälgijaskond Instagramis on igatahes ootel. tekst ja fotod: Helen Sulg

Täisteraleivad munavõiga • • • • • • • •

4 keedetud muna 1 tükk hakitud ja praetud kanafileed (soovi korral ka peekonit või sinki) ½ paprikat ½ kurki 1 tomat 2 sl võid soola (soovi korral teisi maitseaineid) teraviljasepik või täisterasai

VALMIS TAMINE

MARDI KOMMENTA AR:

Lisa neljaviljahelbed keevasse vette või piima. Keeda aeg-ajalt segades 2-3 minutit. Seejärel hauta kaane all 2 minutit. Maitsesta suhkru ja soolaga. Serveeri moosi või värskete marjadega.

Sportlase elu on kiire, söök peab olema lihtne valmistada ning samas tervislik ja toitev. Teen tihti võide valmis juba õhtul, et hommikul oleks mugav võtta. Võileiva kõrvale söön 1-2 pakki kodujuustu või kohupiima. Hommikueine juurde joon smuutit ja teed – mu suur lemmik on piparmünt. Suhkrut ma seejuures peaaegu üldse ei tarbi. Just hiljuti vaatasin, et kahe aasta jooksul olen suhkrut ostnud vaid ühe kilose paki.

Rammumehe smuuti VALMIS TA MINE Pane koostisosad kannmikserisse ja püreeri. Joo kohe.

M ARDI KOMMENTA AR: Nii pole kohvi vajagi, saan oma energia smuutist ja hommikusöögist kätte.

100

• • • •

200 g mustikaid või teisi marju 400 g suure valgusisaldusega kohupiima 300–500 ml piima soovi korral mett


tšempioni eine

Toitev pasta • • • • • • •

450 g väherasvast veisehakkliha 300 g kukeseeni 200 g peekonit 1 sibul 1 klaas piima 1 sl jahu täisterapennet

VALMIS TAMINE Prae peekon, sibul ja seened ning pane kaussi, seejärel prae eraldi hakkliha ja lisa teistele tahketele kastme koostisosadele. Pane pannile killuke võid ja prae selles kergelt helepruuniks jahu, lisa vaikselt toasoe piim, hakkliha, sink, seened ja sibul ning kuumuta, kuni kaste on parajalt paks. Keeda oma maitse-eelistuse järgi valitud (täistera)pasta al dente, kurna ning lisa kaste.

M ARDI KOMMENTA AR: Üldjuhul on mu lõuna- ja õhtusöök sarnased – pasta erinevate lisanditega. Viimasel ajal olen palju teinud veisehakkliha seente ja peekoniga, see on väherasvane ja kõrge valgusisaldusega. Pastakastme teen tavalise piima ja (täistera)jahuga. Pasta kõrvale teen kerge salati – tomat, kurk, paprika, Jamie Olivier’ õli, pisut soola, vahel ka jalapenot.

T ŠEMPIONI KÜTUS Üritan hoida joont, et vähemalt pool päevasest kaloraažist saan päristoidust, teise osa proteiinijookidest. Kokku söön päevas vähemalt 400 g valku. Kaloreid ei loe, ent kui kunagi seda tegin, oli arvestuslik ööpäevane kogus 5000–6000 kalorit. Söön korraliku hommikueine, lõuna- ja õhtusöögi, vahepalasid palju pole – proteiinijoogid asendavad neid. Enamasti on need joogid nii magusad, et saan ka magusaisu rahuldatud, näiteks šokolaadi pole ammu ostnud ja kodus

midagi magusat eriti ei tee. Kohupiimale maasikad-mustikad sisse ja see ongi maiuse eest. Proteiinijooke joon päevas keskmiselt kolm – üks hommikusöögi juurde (v.a kui hommikusöök on kohupiimaga), teine õhtul enne magamaminekut ja kolmas päeval, võimalikult kohe pärast trenni. Trenne on mul nädalas 9-10, põhiliselt jõusaalis kangidega ja masinatel, hea ilmaga ka metsas, hüpped treppidel ning kividega jännid-loopimised.

101


ankeet

MEELIS KOSKARU: sõna „katkestama” ei kuulu minu sõnavarasse tekst: ajakiri Jooksja foto: Sportfoto

Seekordses jooksja ankeedis toome lugejateni Jooksja püsiautori ja hobimaratoonari Meelis Koskaru mõtted. Olles värskelt läbinud oma sajanda maratoni, on Meelis suurepärane sihikindluse eeskuju kõigile jooksjatele. Jooksma hakkasin / avastasin jooksuspordi ... isa ja ema legendi järgi enne aastaseks saamist sünnikodus Vaimastveres, kui upitasin end ühes toanurgas jalgele, võtsin jooksuhoo sisse ja kukkusin teises toanurgas pikali. Tuleb välja, et kõndima pole ma õppinudki ning sealt beebipõlvest saigi alguse mu jooksjakarjäär. Tõsisemalt rääkides meenuvad hilisemad eluhetked koolipõlvest, kui iseseisvalt jalgpallitrenni kõrvalt jooksmas käisin ja seda jooksunaudingut siiani hoidnud olen. Jooksen …tavaliselt enesetunde järgi nädala sees üle päeva või kahe päeva tagant 13 km pikkuseid rahulikke jooksuotsi ja nädalavahetustel 21 km distantse ajaliselt vastavalt 1:10 ja 1:50. Seda muidugi siis, kui nädalavahetusel maratone ei jookse, seega väga harva. Jooksukohtadest … eelistan vahelduva maastikuga radu. Võib olla ka asfaltkattega rada, kuid sellisel juhul annavad vaimujõudu näiteks merevaated või muud looduskaunid kohad käänulistel metsaradadel. Otsin põnevust. Näiteks selle aasta jaanuari lõpus ja veebruari alguses kasutasin odavate Ryanairi piletitega võimalust joosta Marrakechi maratonil Marokos ning ega ma siis maratonijärgselt loorberitele puhkama jäänud – jooksin päikesetõusu ajal Erg Chebbi kõrgetel kõrbeluidetel ja Todra kuru kaljuseinte vahel. Uued jooksuseiklused on alati väärtus omaette. Joostes … mõtlen erinevatest argimuredest ja kui lahendused on leitud, siis jätkub aega ka unistustele. Varustuse puhul … on mulle kõige olulisemad jalanõud. Kuna olen jooksnud 100 maratoni ja lugematu arv lühemaid distantse ilma märkimisväärsete vaevusteta, siis tunduvad valikud õiged. Ka riietust olen püüdnud jälgida, et mingi tegur võistluse ajal ei segaks. Kindlasti väldin igasuguseid tehnilisi abivahendeid muusika kuulamiseks või pulsimõõtmiseks, tehes end jooksu ajal võimalikult kergeks. Rõõmu tunnen … elutervest suhtumisest sporditegemisse. Harrastades jooksualasid, mängides jalg- ja korvpalli, vaadates tiitlivõistlusi või Eesti sportlaste tegemisi, lugedes spordiraamatuid, tunnen tõesti rõõmu eestlaste mitmekülgsusest ja meid ümbritsevast spordiharrastajate seltskonnast. Raskeim kogetud hetk jooksuspordis ... on olnud võistlus- ja trenniväline tegur, kui korvpallimängus hüppeliigese väänamise järel olin sunnitud mitu kuud jooksupausi pidama ja jooksuvormi taastamine pikki kuid aega nõudis. Tahad joosta, aga ei saa – see on valus. Minu jooksumoto ... on joosta ise ja tunda rõõmu ka teiste jooksulustist. Sõna „katkestama” ei kuulu minu sõnavarasse. Soovitan teistele ... elutervet jooksurõõmu. Igal aastal võiks olla erinev eesmärk, mida püüda – kasvõi isiklik rekord mõnel distantsil või midagi hoopis teistsugust. Näiteks läbida esimest korda maraton. Või siis sajas maraton. Liikuda, liikuda ja veel kord liikuda, hoides lihased toonuses ja pea selge.

102


spordimeedia

VÄLISMAISED SPORDIAJAKIRJAD EESTIS Eesti on liiga väike riik, et igal alal oleks oma spetsiifiline ajakiri. Spordifännide rõõmuks on meie kaubandusvõrgus saadaval maailmakuulsad ajakirjad väga erinevate alade ja hobide kohta, kust huvilised saavad ammutada tarkusi ja olla kursis oma ala viimaste trendidega. tekst: ajakiri Jooksja

L

ehepunkt toob meile müügile ligi 800 erinevat väljaannet. Teemade ring on lai – spordist moe ja käsitööni. Ajakirju on sortimendis kaheksas eri keeles. Vastupidavussportlaste meelisajakirjadest võib välja tuua maailmakuulsa jooksjatele mõeldud Runner’s Worldi ja ratturitele orienteeritud Pro Cyclingu. Seega saavad kahe suurima vastupidavusala harrastajad lisaks koduamaisele ajakirjale Jooksja lugeda ja end kurssi viia ka maailmas toimuvaga.

Runner’s World Runner’s World on üle maailma tuntud oma haaravate persoonilugude poolest. Ajakirjast saab lugeda ka maailma tippude treeningunõuandeid, analüüsitakse vigastuste teket ning antakse soovitusi ja näpunäiteid, kuidas neid vältida. Ei puudu ka uusimate jooksuvarustuse trendide tutvustused ja kasutajate ülevaated, regulaarselt tehakse varustuse teste ning koostatakse pingeridu koos ostusoovitustega. Tegemist on paljudes eri keeltes ilmuva väljaandega, mis on kättesaadav ülemaailmselt, kajastades nii regionaalseid uudiseid kui ka ülemaailmseid teemasid.

Pro Cycling Maanteeratturite lemmikajakiri, mis pakub entusiastidele haaravaid lugusid ala tipptegijatest ning nende treeningutest ja mõtetest. Põhjaliku analüüsi ja kajastuse saavad kõik jalgrattamaailma suurtuurid eesotsas legendaarse Tour de France’iga, samuti antakse treeningunippe. Kuna rattasport on teatud mõttes tehnikasport, siis oma osa on ka varustusel. Antakse põhjalik ülevaade uutest suundadest jalgrattamaailmas, sellest, mida panna selga ja pähe ning kuidas valida oma varustus selliselt, et võimeid maksimaalselt realiseerida.

Kuidas tellida? Lehepunkt on tegutsenud 20 aastat ja nende partneriteks on kõik jaeketid ning suur hulk raamatukogusid ja koole. Kõik importajakirjad on koju tellitavad Apollo e-poe kaudu ja kojuvedu on kliendile tasuta.

104


spordimeedia

2016 OKTOOBER – NOVEMBER

105


ristsõna

LAHENDA RISTSÕNA JA VÕIDA AUHIND Kirjuta siia lahendus (tekib õige lahendamise korral mummudesse)

Ees- ja perekonnanimi, kontakttelefon, e-post

Õige vastus saada ajakirja toimetusse 18. novembriks 2016: Ajakiri Jooksja, Sõjakooli 10, Tallinn 11316 või e-posti aadressil laura@jooksja.ee. Kõigi õigesti vastanute vahel läheb loosi elulooraamat „KAIDU MEITERN – ÜHE MAAPOISI LUGU“. Eelmise ristsõna võitja on PAUL KOLL A. Võtame võitjaga ühendust. Eelmise numbri ristsõna õige lahendus oli: SHAUNAE MILLER ja CHRISTOPHER FROOME.

106


Peagi kohal. 45 kauplust üle Eesti.

2016 OKTOOBER – NOVEMBER

107


SINU PARIM JOOKSUKAASLANE. UUS NIKE+ RUN CLUB NÜÜD VÄLJAS.

Jälgi enda arengut ja motiveeri end Nike+ Run Club rakenduse abil. Lae rakendus App Store’ist või Google Playst.

Jooksja (45) Nr 5, 2016  
Jooksja (45) Nr 5, 2016  
Advertisement