Page 1

S I N U

V A S T U P I D A V U S A L A D E

1 32 lk

A J A K I R I

(4) 44 september 2016 hind 2,90

Persoonid numbris:

Olümpiatriatleet

Kaidi Kivioja Raudmees

Kirill Kotšegarov Sõudja

Tatjana Jaanson

Jalgrattur

Karl-Patrick Lauk -

Jooksja

Priit Lehismets -

Treener

Sandra Raju

Sõudjate suur palgapäev Rios Rio ainus medal tuli Eestile vastupidavusalalt priit pullerits rat tasõitude ohtlikkusest/ Jooksukool – Kiiruslik valmisolek sügishooajaks / Ol av Mets – noorima eestl asena 100 maratoni / Ivo Suur – rat turist triatleediks / Ants Nurmekivi Michael Johnsoni treeningutest / eesti MARATOONARID rio olümpial


2016 september

3


4


väljaandjalt lugejale

an lm So iim

id ja

:S

le

a os

esikaanel: Kaspar Taimsoo, Allar Raja, Andrei Jämsä, Tõnu Endrekson. foto: Tairo Lutter/ Postimees/Scanpix

ul

www.jooksja.ee

s ok jo

TELLIMISHINNAD aasta (6 numbrit) 12eur poolaasta (3 numbrit) 6eur

ri

REKLAAM ajakiri@jooksja.ee 626 4780 – NORDICOM reklaam@nordicom.ee 5666 7770 – TELLIMINE tellimine@jooksja.ee 626 4780

Meie mõnus, aga alati üürikeseks jääv Eestimaa suvi koos jalgpalli EM-i, kergejõustiku EM-i, Rio olümpia ja paljude teiste põnevate spordisündmustega on ajalooks saanud. Elamusi oli meeletult – need, kel avanes suvel võimalus rohkem puhata ja nautida, olid õnnega koos. Ja kui veel selle kõrvale ka ise sporti teha sai, siis mida paremat veel tahta. Ilmast väga pikalt rääkida pole mõtet, tõsiseid spordisõpru ei sega ei lõõskav päike ega vihmasabinad. Nautida tuleb ikka enda sooritust, head vormi ja toredaid konkurente. ve

TOIMETUS tegevtoimetaja MARTIN MERI martin@jooksja.ee – toimetaja-sekretär LAURA RAHE laura@jooksja.ee – küljendus Evelin Linholm ajakiri@jooksja.ee – levijuht MAARJA MÄND tellimine@jooksja.ee – väljaandja DONATAS NARMONT donatas@jooksja.ee – trükk AS Printall

l Se la ap s. t R ma on ta m s ar nu N in as rti at ta on s D nne e

kontakt ajakiri@jooksja.ee

to

ajakiri jooksja postiaadress: SÕJAKOOLI 10 TALLINN 11316

Riost Eestisse, sügisele vastu!

Fo

(4) 44 september 2016

Rio olümpia tõi Eestile ainsa medali just vastupidavusalal, seega pole keeruline põhjendada, miks seekordse Jooksja kaanestaarideks on neli meest, kel suured teod tehtud sõudepaadis lainete ja tuulte meelevallas, visad ja tugevad konkurendid kõrvalradadel ponnistamas. Avame veidi neljapaadi eduloo telgitaguseid ning kuulame asjaosaliste ja nende lähikondsete arvamusi. Samuti anname ülevaate meie perspektiivika noortriatleedi Kaidi Kivioja olümpiadebüüdist ning loomulikult eriti võimsalt Riot väisanud Eesti maratonijooksjate tiimist. Osales tervelt viis maratoonarit, kellest kolmikud Luiged eriti ohtralt rahvusvahelise pressi tähelepanu tõmbasid ja spordi vaatemängulisusest viimast võtsid. Nende treener Harry Lemberg avab Jooksjas pisut tausta, millisteks tulemusteks õed Luiged maratonirajal võiksid tulevikus võimelised olla. Vahetult pärast eelmise Jooksja ilmumist toimus Raplas juba neljandat korda ajakirja Jooksja egiidi all ja kaaskorraldusel Rapla Selveri Suurjooks. Ning igati edukalt – esimest korda ületati põhidistantsidel 1000 lõpetaja piir, koos lastejooksudega oli osalejaid üle 1500. Kõik sujus ka korralduse poole pealt. Jooksjad võtsid väga hästi vastu uue viiekilomeetrise raja Rapla südames, ametlikult sai passistatud kümnekilomeetrine rada ja esimest korda said lõpetajad medali. Kokkuvõttes oli väga tore üritus ilmataadi soosingu ja kaitse all. Selver Eesti Linnajooksude sari, kuhu ka Rapla Selveri Suurjooks kuulub, jõuab oktoobrikuus lõpule Paide-Türi jooksuga ning siis saab ka sarjast kokkuvõtteid teha. Pikk vananaistesuvi (loodetavasti) ja värviline sügis pakuvad meile veel septembris-oktoobris hulgaliselt võimalusi end erinevatel rahvaspordiüritustel proovile panna. Soovin kõigile Jooksja lugejatele ja sõpradele jätkuvalt toredaid sportlikke elamusi, eneseületamist spordiradadel ning õnnelikku elu koduses Eestis!

Donatas Narmont

Jooksja väljaandja

koos tööp artne rid

www.koolisport.ee

www.jooks.ee

2016 september

5

www.tartumaraton.ee

www.ekjl.ee


n

ir ee l r iik rid a u e R m s a a: ju

sp

E R est io i o ma lü ra m ton pi i a joo l k

sj

ad

34

60

A Jo nts h N n ur so m n ek i t iv re i M en i in ch gu a te el st

d

In

s

Sa

io

n: ts oo rs t me Pe ii is Pr e h L

116 R te v ja äe d p u ga Sõ al p

12

20


S I N U

V A S T U P I D A V U S A L A D E

A J A K I R I

42

Kiirustreeningud

b

er

20

16

38

52

s eptem

Jooksukool:

(4

)

44

Treenimise põhimõtted ja komponendid

Marratonimees Olav Mets

JOOKS

28

triatlon

Karl-Robert Saluri

24

94

88

Jooksu ajalugu: takistusjooksud

Ironman 70.3 Otepää

104

velo

100

78

Priit Pullerists maanteesõitude ohtlikkusest

Eestlased tänavusel Hawaii Ironmanil

Kaidi Kivioja olümpiadebüüt

Persoon: KarlPatrick Lauk

82

Raudmees Kirill Kotšegarov

84

Ivo Suur – ratturist triatleediks?

106

Avaveeujumine triatloni ettevalmistuses


2016 september

9


lühiuudised

järvejooksu sarja lõpetas ülemiste järve jooks 44. Ülemiste järve jooksu võitis Heinar Vaine. 13,7 km pikkusel distantsil oli Vaine võiduajaks 46.07. Mullu oli Vaine lõpetanud sama jooksu kolmandana. Teisena, Vainest vaid 11 sekundit tagapool, finišeeris Priit Lehismets (46.18) ning kolmandana Kaupo Sasmin (46.24). Esikolmik jooksis järgmistega võrreldes sisse selge vahe, neljandaks tulnud Dmitri Aristov jäi juba viiendal kilomeetril esikolmikust maha 20 sekundiga, lõpuks kärises vahe 50 sekundile. Aristovi lõpuajaks oli 47.14. Viiendana lõpetas Rauno Laumets (47.31), kellele kuulus Järvejooksu sarja üldvõit. Naistest oli parim üldarvestuses 39. kohal lõpetanud (ja ka Järvejooksude sarja võitnud) Moonika Pilli. Moonika lõpuaeg oli 54.32 (mullu andis tulemus 57.26 naistest alles seitsmenda koha). Naistest olid teine-kolmas Mari Boikov (55.33) ja LiisGrete Arro (55.48). Suhteliselt rahulikus tempos läbis raja ka Rio olümpiamängudel maratonis võistelnud Roman Fosti, kes lõpetas mõnusat ilma nautides 156. kohal.

Esimese Peetri jooksu võitsid Andi Noot ja Liina Tšernov Spordiklubi Jooksupartner eestvedamisel toimus Harjumaal Rae vallas Peetri alevikus esimene Peetri jooks, mille 10 km pikkuse põhidistantsi võitis meestest saarlane Andi Noot ja naistest Liina Tšernov. Tartu Spordiseltsi Kalev esindaja Nooda võiduaeg oli 32.05, läbides kilomeetreid keskmiselt 3.12-ga. „Väga moekas jooksuüritus ja ergutamine. Tantsutüdrukud kogu 10 km vältel, jooks kippus isegi ära ununema,” ütles Noot. Teise koha sai Kaupo Sasmin (Sparta) ajaga 32.21 ja kolmanda koha Mark Abner (Treeningpartner) ajaga 33.12. Naistest võitis jooksu üldarvestuses 10. kohale platseerunud Eesti praegune parim keskmaajooksja Liina Tšernov (SK Jooksupartner) ajaga 35.51. Varem ei ole ta nii pikal distantsil võistelnud. „Hooaja keskel ei saa ma rahvajooksudel osaleda ja hooaja lõpuks on mul parem jalg haige olnud,” lausus Tšernov. Kohe tema järel lõpetas Kaisa Kukk (Treeningpartner), kes kaotas Tšernovile vaid 8 sekundiga. Mõlemad katsid kilomeetreid keskmiselt 3.35-ga. „Eelmise nädala Ööjooksu poolmaraton andis viimasel kilomeetril ikka tunda. Peetri jooksu rada on kiire, kuid võrreldes Rapla Selveri Suurjooksuga on kurve natuke rohkem,” hindas Kukk.

Hawaii Express Gran Fondo Estonia 20. augustil toimus teist korda gran fondo ehk ühine suur rattasõit Tallinn-Tamsalu-Tartu (231 km). Osalejatele pakuti grupisõidu kogemust erinevates temporühmades. Tegu ei ole võistlusega ning esikohti ei jagata. Osalejatele tagati rattaraja turvamine, teenindus rajal, toitlustus ja rattasärk. „Tallinna-Tamsalu-Tartu trass läbi mitme maakonna on ka kogenud harrastajale tõsine ettevõtmine. Eesti iseseisvuse taastamise 25. aastapäeva tähistamine tegi sellest erilise sündmuse,” kommenteeris peakorraldaja Ain-Alar Juhanson. Hawaii Express Gran Fondo Estonia toimub kaks korda aastas: Tartu-Tõrva-Viljandi 30. aprillil ning TallinnTamsalu-Tartu 20. augustil. Lisainfo: granfondoestonia.com.

10


lühiuudised

Pirita Sügisjooks kutsub osalema

Tekst ja fotod: ajakiri Jooksja, erakogu

Iga-aastaste sügisjooksude kalendris on oma kindla koha leidnud Pirita sügisjooks, mis sel aastal toimub juba kuuendat korda pühapäeval, 25. septembril. Sügiskauni Pirita Kloostrimetsa teedel ja radadel saavad jooksurõõmu nautida nii suured kui väikesed jooksusõbrad. 2015. aasta võitu tulevad kaitsma Tõnu Lillelaid ja Kaisa Kukk. Lisaks 6 km pikkusele põhijooksule on kavas ka lastejooksud. Lastele tuleb jooksupisikut edasi andma Tallinna Teletorni maskott ETI ning neil, kel oma distants läbitud, saavad osaleda kunsti- ja meisterdamistelgi tegemistes. Igale sügisjooksu lõpetajale on auhinnaks unikaalne, ainult selleks jooksuks kujundatud medal. Pirita Sügisjooksu toimumist toetavad: Briketipoisid, RIMI, Sportland, Nike, Cido, Barilla, Moqyi Eesti, Kiro­ praktika Kliinik, Tallinna Teletorn, Pirita Seikluspark, Muhu Pagarid, Tallinn Viimsi SPA, Tallinna Linnavalitsus ja Viimsi Vallavalitsus. Soodushinnaga registreerimine Pirita sügisjooksule kestab kuni 11. septembrini. Kohtumiseni Pirita Sügisjooksu stardis! Liikumises on energiat! Lisainfo: www.piritajooks.ee

SEB Tallinna Maratonil valmis äpp! SEB Tallinna Maratoni korraldajad on astunud sammu edasi info jagamisel ning nüüd on osalejatel ja huvilistel võimalus endale alla laadida spetsiaalne nutirakendus Apple’i või Androidi telefoni. Kuna nutitelefonid on muutunud igapäevaelu lahutamatuks osaks, siis uus rakendus võimaldab senisest mugavamat registreerimist läbi mobiili. Samuti saab äpi kaudu näha stardinimekirjasid ning ka tulemusi. SEB Tallinna Maratoni korraldaja Renna Järvalti sõnul on sellised rakendused maailmas suurte maratonide lahutamatuks osaks, aga Eestis on nemad esimesed, kes sellise võimalusega välja tulevad. Uus äpp on tasuta allalaadimiseks saadaval App Store ja Google Play keskkondades alates 1. septembrist.

Sakslane Jan Frodeno purustas täispika triatloni maailmarekordi Ironmani valitsev maailmameister Jan Frodeno sai juulis hakkama pealtnäha võimatuga, purustades legendaarsel Challenge Rothil täispika triatlonidistantsi maailmarekordi. Uus rekord sündis enam kui 200 000 pealtvaataja kaasa­ elamisel numbritega 7 tundi 35 minutit ja 39 sekundit. Juba varakevadel, mil Saksamaa aasta sportlane teatas kodumaisel Challenge Rothil osalemisest, oli kõigile selge, milliste eesmärkidega 2008 Pekingi olümpiavõitja ning nüüdne pikamaatriatloni valitseja starti minna kavatseb. Ülipopulaarne Challenge Roth on tuntud oma kiire raja poolest, millest annab tunnistust fakt, et ka varasem maailmarekord 7:41:33 oli püstitatud justnimelt seal.  Enam kui 200 000 pealtvaataja toel pani 34-aastane Frodeno gaasi põhja kohe võistluse alguses, ujudes 3,8 km 45 minuti ja 22 sekundiga. Rattarajal lisas Tour de France’i stiilis kaasaelamist nautinud sakslane tempot veelgi ning läbis 180 km trassi fenomenaalse 4 tunni ja 8 minutiga. Maratonijooksule kulus lendaval „Frodol“ 2 tundi ja 38 minutit. Näis, et ühtegi rasket hetke Frodenol pika võistluspäeva vältel ei tekkinudki. Isegi kuumades oludes joostud

2016 september

maratoni­distants kulges sakslasel pealtnäha mängeldes. Ainult temale omase stiili ja võiduröögatuse saatel finišijoont ületades näitas kell uskumatuid numbreid 7:35:39. Kaas­maalase Andreas Raelerti senine rekord oli löödud pea kuue minutiga. „Võistlus oli meeletult raske ja tegin füüsiliselt endale palju haiget. Aga keegi ei jaga sulle rekordeid niisama,“ kommenteeris õnnelik, ent kurnatud võidumees finišis. „Hetkel sooviksin ainult tooli, millele istuda.“

11


kaanelugu

Pronksine e h k m i k s s Ăľ u d j a d p e av a d 12 12

p


d

kaanelugu

ühistöö p a a d i g a ko k k u s u l a m a 2016 juuni september september – juuli

13


kaanelugu

Ühine hingamisrütm, kooskõlastatud aerutõmbed ja targad otsused Rio olümpiamängude finaalsõidus tagasid Eesti paarisaerulisele neljapaadile pronksmedali. Tõnu Endrekson, Allar Raja, Andrei Jämsä ja Kaspar Taimsoo räägivad, mis on neid sportlasena tugevaks teinud ja milles peitub arenguvaru. Tõnu ja Andrei, teie esimene olümpia oli 2004. aastal Ateenas. Allar, sa liitusid neljapaadiga aastal 2006 ja kaks aastat hiljem debüteerisid Pekingi olümpial, kus ka sina, Kaspar, said tuleristsed. Mille võrra olete sportlase isiksusena muutunud võrreldes oma esimese olümpiaga? Endrekson: „Isiksusena pole ma muutunud. Stardieelne käitumine ja sisetunne on jäänud sarnaseks. Elupõhimõtted on samad kui 2004. aastal. Küsimus on, kuidas kõike mõtetest läbi lasen. Esimesel olümpial hekseldasin sõitu enne starti põhjalikult peas läbi. Psühholoogilisest suhtumisest hakkab palju pihta, olen rahulikum. Raja: „2006. aastal olin noor uljaspea, kes lõhkus treenida. Pidasin end targaks, kes teab kõike, mulle oli keeruline nõu anda. Olen muutunud tasakaalukamaks, oskan energiat paremini jagada ning kriitilisemalt hinnata

nüansse nii sõidutehnikas kui ka ettevalmistuses. Olen saanud poisikesest poolmeheks ja võib-olla järgmise kümne aasta jooksul saan meheks.” Jämsä: „Vaimne ettevalmistus on muutunud. Mõtted, millega lähen treenima ja võistlema, on selginenud. Olen rahulikum. Ateenas tuli närv sisse juba 24 tundi enne sõitu, ei suutnud mõtteid mujale viia ja sõidu ajaks olin vaimselt väsinud. Nüüd tekib õige Seisund õigel ajal. Tol ajal tundus kaotus vastuvõtmatuna. Mõtlesin isegi: kui ma ei võida olümpiamedalit, on see nagu maailma lõpp. Tahtsin väga olümpiamedalit. Lõpuks sain aru, et kui seda ei saa, siis on kahju, aga see pole maailma lõpp.” Taimsoo: „2008. aastal olin noor mees, kel meri põlvini, tahtsime finaalis sõita. Tulime tagasi üheksanda kohaga, aga ikkagi tahtsime paremini. Kujunenud on arusaam, et olümpia ei

tekst: Andrus Nilk fotod: Scanpix

erine tiitlivõistlustest, kus kõik tipud on kohal. Suhtun võistlusesse rahulikumalt ja tasakaalukamalt. Suudan rohkem keskenduda oma tööle, et proovida esineda edukamalt.” Missuguseid esimeste treenerite juhiseid meeles peate ja järgite? Endrekson: „Sõudeklubi Pärnu on olnud mu teine kodu. Mihkel Leppiku juures kujunesid mu elupõhimõtted. Ta oli teise isa eest. Karm, aga õiglane. Ta ütles nii: paat ise edasi ei liigu, seda viib edasi jõud. Kõik saab alguse füüsisest. Tuleb roppu moodi vaeva näha, niisama ei tule midagi. Kui juba treenida, siis maksimaalselt. Niisama pole mõtet trenni minna. Loomulikult esineb päevi, kui oled väsinud ja loid. Enesetunne võib ka petta. Treenides avastad ühtäkki: oh sa poiss, nii hea on olla! See on põnev ja vaheldusrikas elu.” Raja: „Esimene treener Reet Palm, kes oli ise tippsõudja, tavatses öelda:

Allar Raja valmisolekust olümpiafinaalis suvise seljavigastuse ravimise kiuste Andrei Jämsä: „Allari eneseületamisvõime

annab meile kõigile eeskuju. Ta kannatas, tegi vajaliku töö ära ja paati tagasi istudes tõmbas aere nii nagu varem.” Treener matti Killing sidus neliku tervikuks „Mattil on hea silm, ta teab sõudmisest väga palju,” lausus Allar Raja. „Praegu pole talle Eestis väärilist asendajat. Kuidas ikkagi nelja individualisti ja enda arust kõva meest panna ühe eesmärgi nimel liikuma? Igaühel on seisukoht. Matti on viimasel aastal näidanud tugevat selgroogu ja võtnud vastu õigeid otsuseid. Ka minu suhtes, kuigi olen kogu aeg olnud tema klubi õpilane. Kui selg jäi haigeks, siis oli üks võimalus, et ma ei sõida selles paadis olümpial. Sain aru, et mingil hetkel tuleb teha valik. Samas võisin rahulikult selga ravida ja üksinda väga hästi treenida.”

14


2016 september

15


k a a n e l ukgaua n e l u g u

„Kui läheb raskeks, siis võidab see, kes kannatab rohkem, sest kõigil on meeletult raske. Siis pane aga juurde.” Jämsä: „Mihkel Leppik võis rusikaga lauale lüüa. Tatjana Jaanson oli leebem. Nad nõuavad enam-vähem samasugust suhtumist: sa pead õigel ajal kohal olema ja kohusetundlikult treenima. Ei tekkinud petlikku

arusaama, et võid midagi kergesti saavutada. Tatjana nõudis treeningupäeviku hoolsat täitmist. See polnud kerge, aga jäi külge. Muidu sa ei saa treeninguid analüüsida.” Taimsoo: „Viljandi sõudeklubis ringleb aastakümneid treener Rutt Vaari ütlus: „Paat ei sõida, vaid tüdrukud sõidavad.” Taustast: käisime Tampere regatil võistlemas ja nägime teistel väga häid paate, mida toona oli Eestis üksikuid. Kui ikkagi meie sõudjad võitsid, siis sai selgeks, et tähtis pole paat, vaid sportlane paadis. Tema treenitus ja osavus aere tõmmates. See õpetas suhtuma oma töösse kriitiliselt. Kas sellest on kasu? Kas see aitab arengule kaasa? Kui ühepaadiga treenisin – see tipnes juunioride MM-i pronksiga –, siis jäi kõlama treeneri soovitus: aer kiiremini vette ehk kiire tõmbe algus. Vahel see võistluse ajal

Ka spa r Taimsoo elu k a a s l a n e K airi L e nt siu s: „Kaspari üks tugevamaid külgi on huumorimeel, mis ei kao tal ka pingelise võistluse eelõhtul või stardi ootel. Huumor aitab mõelda ka oluliste sõitude eel, et olenemata tulemustest maailmalõppu veel ei tule! Kasparil on ka väga tugev enesekriitika võime.“

16

ununeb. Oled juba loium ja energiat napib. Kiire tõmbe algus päästab minu meelest selles olukorras ülipalju. Jõud võib juba olla otsakorral, aga tähtis on panna aer kiirelt vette. Hiljem olen ise aru saanud, et see on kõige olulisem.” Mis toetust olete spordimehena saanud lähedastelt inimestelt? Endrekson: „Läksin 1998. aastal Tartu Ülikooli kehakultuuri õppima


kk aa a nn ee l ul u gg uu

Jänes šampanjat ei joo Kui meie sõudekvartett Rio olümpia finaalis poolele maale 1000 meetrile lähenes, arenes paadis vestlus. „Väga hea, Tõnu, pane juurde!” hüüdis Taimsoo. Endrekson vastas: „Mehed, läheme ära!” „Mõtlesin: „Ah sa, raisk, nii vara läheme ära?” rääkis Raja. „See oli taktikaliselt väga õige moment. Saavutasime hea positsiooni, mida viimasel viiesajal meetril tuli hoida. Tõnu on väga julge sõudja. Tal on tugev füüsis, ta teab, mida tahab ning oli varemgi olnud olümpiamedalisõidus.” Endrekson selgitas: „Küljetuul hakkas kaduma ja küljelainetus vähenema, lõpus puhus aga vastutuul. Teadsin, et meil pole nii palju toorest jõudu ja võimsust, et teistega koos lõpus paugutada. Meil tuleb varem ära minna ja peame edumaa saavutama. Sõudsime järgmisel lõigul päris edukalt. Jänes šampanjat ei joo.”

ning samal ajal treenisin. Tulemusi kohe ei tulnud, aga pere toetas ja nii kannatas ülikooli kõrvalt sporti teha. Abikaasa Gretega saime kokku 2004. aastal. Kui elasime kahekesi, oli lihtne. Raskem on siis, kui sünnivad lapsed. Meil on kaks poega, vanem poiss alustab sügisel Toris kooliteed. Naine on käinud kogu aeg tööl ja on tulnud hoolega mõelda, kuidas pereelu korraldada, kui olen treeninglaagrites. Abiks

on minu vanemad ja ämm ning lähedal elav naise ristiisa. Lapsed peavad olema hoitud. Pere on esmajärguline, siis tuleb sport. Kevadel oli väga keeruline, et kindlustada lapseootel abikaasale täielik tugi ja heaolu.” Raja: „Ema on hea vestluspartner. Kui midagi hinge närib, võin talle kõike rääkida, ta ei anna hinnanguid, vaid kuulab. Vanem vend Aigar on hea

kaaslane rattatreeningutel. Abikaasa Kerstin pakub suurt tuge. Ta üritab mittesportlasena mõista, mida sport endast kujutab, ja kui ta midagi ei mõista, siis lepib sellega.” Jämsä: „Kui päevakorda tekkis, kas minna edasi õppima, otsustasin jätkata sõudmisega ja vanemad toetasid. Poiss pole looder, tegeleb kindla asjaga. Mitte ainult ema ja isa vaimne, vaid

Tähetund olümpiapjedestaalil: vasakult Andrei Jämsä, Allar Raja, Tõnu Endrekson ja Kaspar Taimsoo 2016 september

17


kaanelugu

ka rahaline toetus on olnud suur. Esimesed pulsikellad olid hullult kallid. Kui mul olid rasked aastad ja stipendium vähenes, siis aitasid nad samuti väga palju. Toetasid isegi ühepaadi ostmist treeninguteks. Abikaasa Olga pole ise spordiga tegelenud, kuid mõistis kiiresti, mida see nõuab. Ta on hakanud samuti sporti armastama, käib jooksmas. Koju on alati hea minna. Seal ootab armastav inimene.”

A ll ar Raj a ab i kaa sa K er st i n:

Taimsoo: „Mulle kodus spordist ülearu palju ei meeldi arutada. Aga kui vahel harva arutada, siis saan südame puhtaks rääkida. Saan kõike jagada ema ja tüdruksõbraga, kes küll nüansse ei tea, aga ütlevad kõrval-

„Allari kui sportlase tugevaimaks küljeks on ilmselt tema meeletu töötahe ja enesemotiveerimise oskus. Ma ei ole siiani aru saanud, kust tuleb tema võime ennast nii palju sundida ja ületada. Ükski treening ei ole tehtud üle jala. Isegi kui ta on väsinud või ootavad muud kohustused, suudab ta alati enda jaoks leida põhjuse, miks trenn siiski korralikult ära teha. Isiklikult saan Allari puhul kindel olla, et ta annab alati endast parima, et oma tiheda graafiku juures nii minu kui ka nüüd pisikese Ronjaga võimalikult palju aega koos veeta. Meie peres rutiinset kodust elu veel siiani eriti olnud pole. Planeerime ja kooskõlastame oma graafikuid tema spordikava järgi ning võimaluse korral teeb ta enda tegemistes muudatusi, et meiega rohkem koos olla.”

seisja seisukoha. Sageli märkad pindu teise silmas, aga palki enda silmas mitte.” Mille peale võid olla oma kehas alati kindel, et see veab sind välja? Endrekson: „Mul pole üüratu kopsumaht, et teen paar hingetõmmet ja kohe saan rohkesti hapnikku juurde. Kogu keha peab olema ühtlaselt arendatud, iga lüli stabiilselt tugev. Kui selg ei suuda tõmmet hoida, on tugevatest jalgadest vähe abi, siis tõukaksid nagu tühjalt.” Raja: „Võin olla kindel reie nelipealihasele. Jalad peavad vastu ning kui vaja, suudan end süsiks sõita.”

Andr ei J äms ä a bik aa sa Olga: „Oma meest kõrvalt vaadates võin öelda, et tema edu saladuseks on töökus, sihikindlus, eneseusk, suur tahtejõud ning meeletu pühendumus sõudmisele. Andrei on väga tugeva iseloomuga usaldusväärne sõnapidaja mees, kes sõnu tuulde ei loobi ja sama ootab ka teistelt. Võin alati kindel olla, et mida ta mulle lubab, seda ta ka teeb.”

Tõn u endr eksoni a b i kaa sa gre te : „Tõnu on väga kohusetundlik nii sportlase kui ka pereinimesena. Ta ei ole auahne, aga töötab alati sihikindlalt, et saavutada maksimaalne tulemus. Väga suure rutiinitaluvusega ning mis mulle kõige olulisem – väga hooliv oma pere ja kodu suhtes.“

Jämsä: „Terve keha töötab sõudmisel kaasa. Kui tunnen, et jalad on nõrgaks jäänud või selg vajub ära, tuleb teha harjutusi. Kui hakkab võhma väheks jääma, peab treeninguid korrigeerima.” Taimsoo: „Kaine mõistus on minu trump. No matter what – üritan alati jääda rahulikuks. Samamoodi oli kevadel Euroopa meistrivõistlustel Brandenburgis, kus kaks päeva enne starti läks kaks paari aere katki. Muidugi väga halb, aga kirumine ei aidanud. Kaitseväes tuli õppida uute olukordadega kohanema. Iga plaan on kuni esimese kohtumiseni vastasega ideaalne. Teed kõike oma parima äranägemise järgi, kuni midagi muutub. Siis kas lähed endast välja või keskendud rahulikult, et teha muutunud olukorras asju võimalikult hästi ja tõhusalt.”

18


2016 september


maraton

Eesti mar atoonarid Rio olümpial Meeste maratonijooksus võistlesid Rios Roman Fosti ja Tiidrek Nurme, naistest kolmikõed Leila, Lily ja Liina Luik. Fosti sai 155 mehe konkurentsis 61. koha ajaga 2:19.26 ja Nurme 63. koha ajaga 2:20.01. Triost osutus parimaks Lily Luik, kes sai maratonil 97. koha ajaga 2:48.29. Leila Luik jõudis finišisse 114. kohal ajaga 2:54.38. Liina Luik katkestas. tekst: ajakiri Jooksja | fotod: Scanpix

Tooma s Tarm, Ees ti K erg ejõu s tikuliidu kes t us a l a de a l a rü hm a juht:

H

eameel on selle üle, et väikesest Eestist osales olümpiamaratonil viis jooksjat. Võrreldes meid naabrite ja lähiriikidega, siis sama arvuga oli esindatud ka Leedu. Läti ja kõik Põhjamaad olid väiksema esindusega. Maratoninormid on küll kergemad kui staadionijooksudes, kuid eeldavad siiski teatud taset ning tore, et nii paljud meie jooksjad selle künnise ületasid. Selles võrdluses oleme 5-6 aasta taguse ajaga päris palju edenenud. Tulemuslikkuse poolelt ei tulnud küll sellist eneseületust nagu Romanilt ja ka Liinalt mullu Pekingi MM-il. Võrreldes isiklikke rekordeid ja enamiku jooksjate kaotust olümpiarajal oma rekordile, siis nii Roman, Tiidrek kui ka Lily Luik tegid vähemalt rahuldava jooksu ja jooksid oma taseme ära. Võrreldes naabritega, siis naiste poolel tegid nii lätlanna

20

Prokoptšuka kui ka leedulannad suurepärased jooksud ja said kõrged kohad, meie mõlemad mehed võitsid omakorda Leedu jooksjaid. Kõik olümpial osalenud maratoonarid on sellises eas, et võiksid paaril järgneval aastal saavutada maratoonarina oma tipu. Roman on ennast suurvõistlustel tõestanud, temal on kindlasti varu parandada isiklikku rekordit mõnel kiirel linnamaratonil ja siht võiks olla kõrge koht Berliini EM-il. Tiidrek on maratoonarina algaja ja usun, et ka temal on potentsiaali joosta Euroopa tipptasemel. Õdede Luikede osas sõltub kõik sellest, kuidas neil jalahädad treenida lasevad ning kas neil on motivatsiooni ja tahet murda kõrgemale. Sel aastal kippus mõlemast komponendist minu arvates puudu jääma. Loodame, et lisaks nimetatutele näitavad õigeid valikuid ja arengut ka järgmised, näiteks Kaisa Kukk ja Heinar Vaine. Nende eesmärk ja prioriteet peaks kindlasti olema tiitlivõistlustele pääs ja seal hea esinemine aastatel 2017–2020.


Kõik maratoni, poolmaratoni ja 10 km lõpetajad saavad eriti SOODSA reisipakkumise Stockholmi või Helsingisse!

SUPERPAKKUMINE!

Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fond

2016 september

21

Eesti tuleviku heaks


maraton

H a rry Lemb er g, Ta r tu Ülikooli A ka d eem ilis e Sp ord i klubi ju hat u s e es im ees:

L

äbi aegade pole ühelgi OM-il osalenud viis Eesti maratoonarit. See oli suur saavutus ja heaks motivatsiooniks kõikidele Eesti jooksjatele, kes julgevad endale seada suuri eesmärke, et jõuda olümpiamängudele. Rio maratonid näitasid veenvalt, et maratonijooksu populaarsus maailmas aina kasvab, seda kinnitasid osalejate väga suur arv nii naiste (156) kui ka meeste (155) maratonis. Kindlasti mõjutas siinseid maratonitulemusi Rio ajavöönd ja sealne kliima. Olles mõlema jooksu ajal raja ääres sportlasi teenindavas tiimis, julgen väita, et meie jooksjad tegid oma asja hingega ja jätsid rajale kõik, mis antud hetkel kehast võtta oli. Ma usun, et arvestades kujunenud olukorda, ettevalmistust, tervist, jäid kõik meie jooksjad oma esinemisega rahule, peale Liina, kes pidi valudega võideldes maratoni katkestama. Tean, et see otsus oli talle väga valus, kuid ma pidasin seda ainuõigeks selles situatsioonis. Seega peab tema täisolümpiamaraton jääma järgmiseks korraks. Mehed olid oma isiklike rekorditega teises sajas, kuid lõppkohad olid hoopis midagi muud. Rio tingimustes välja joostud ajad eeldavad heades „linnamaratonide” tingimustes tulemusi juba 2.12–2.14 ringis. Seega on meie meestelt juba järgmisel aastal oodata hoopis teisest klassist tulemusi. Kuna maratoni mõistes on tegemist ikkagi noorte meestega, kelle maratonitreeningute akumuleeritud maht veel kuigi suur pole, siis võib optimistlikult vaadata Tokyo OM-i suunas. Samas olen veendunud, et Tiidrek pole veel staadionil oma viimast sõna öelnud. Kahjuks segas õdede ettevalmistust seekord vigastustelaine, eelkõige puudutas see viimases ettevalmistusfaasis Leilat ja Liinat. Kuid nad pole allaandjad ning oma hädade kiuste liikusid nad oma unistuse poole. Lily, kes käis 28. veebruaril operatsioonil, sai tänu sellele suhteliselt hästi teha oma jooksutreeninguid viimased poolteist kuud enne Rio OM-i ning see tagas talle ka õdedest parima esituse Rios. Seda, et optimaalse ettevalmistuse ja

isiklikud rekordid

2 :1 7.5 4 Tiidrek Nurme: 2 :1 7.5 9 Liina Luik: 2 :3 9.42 Lil y Luik: 2 :40.2 5 Leil a Luik: 2 :3 7.1 1 Roman Fosti:

tervetena on õed hoopis teisel tasemel, näitas eelmise aasta Pekingi MM-i maraton, kus Rioga sarnastes tingimustes jooksis Liina oma isikliku rekordi ajaga 2.39.42. See rahvusvahelise meedia pillerkaar, mis õdede ümber alates kevadest lahti läks, on omaette teema, mis vahepeal muutus juba päris naljakaks ja piisavalt koormavaks, kuid tüdrukud olid tublid ja said selle katsumusega hakkama. Ka minu jaoks oli see uus olukord. Rios tuli tegeleda selliste asjadega, millega ma olümpiamängudel pole kunagi varem kokku puutunud ning ma ei osanud arvata, et rahvusvaheline press nii näljane on. Tuli olla parajaks filtriks meedia ja tüdrukute vahel, muidu oleks rahvusvahelised meediakanalid nad lihtsalt ära söönud ja seda sõna otseses mõttes. Kindlasti jäi tüdrukutel hammas verele ja kõik nad tahavad astuda sammu edasi maratonirajal ning rõõmustada Eesti jooksusõpru oma heade tulemustega, aidates sellega kaasa Eesti tuntuse suurenemisele laias maailmas. Kuna mul on teatav ülevaade tüdrukute jooksualastest tegemistest, siis olen veendunud, et oma 10 minutit võiksid nad kindlasti oma senistest tulemustest kärpida. Kuid nagu spordis ikka, tuleb osata terve olla.

22


2016 september

23


Jooksud üle takistuste ja r askel ma astikul Ta k i s t u s - j a k r o s s i j o o k s u l o n ü h i s e i d omadusi – need nõuavad jooksjalt tugevaid jalgu ja head rütmivahetust. 3000 meetri takistusjooksus tuleb seitsmel staadioniringil ületada kokku 35 takistust, sealhulgas seitse korda veetakistus. Krossijooksus pole takistuste, pinnase ja reljeefi suhtes kindlaid nõudeid, rada võib kulgeda nii tasasel mururajal kui ka üsna äärmuslikes tingimustes (poris, liivas, küngastel jms). Murdmaadistantsi pikkus varieerub, üldjuhul on see täiskasvanutel 6–12 kilomeetrit. tekst: Toomas Tarm fotod: Scanpix, internet

24

Olümpiasangarid 3000 meetri takistusjooks oli esimest korda olümpial 1900. aastal Pariisis ja medaleid jagatakse siiani (vaid 1912. aastal Stockholmis ei võisteldud). Distants kõikus alguses 2500 ja 4000 meetri vahel ning takistuseks olid põõsad, kivid, puud jms. Seejärel sai ala praeguse ilme: distantsiks jäi 3000 meetrit ja 400-meetrisel staadioniringil on neli tavalist ja üks veetakistus. Esimeseks takistustespetsist tippmeheks võib pidada kahekordset olümpiavõitjat (1932 ja 1936) Volmari Iso-Hollot Soomest. Takistusjooksus olid edukad ka tema


jooksu ajalugu

kaasmaalased, pikamaamehed Ville Ritola (1924. aastal Pariisis olümpiavõit) ja Paavo Nurmi (1928. aastal Amsterdamis hõbe). Helsingis 1952. aastal toimunud olümpial edestas ameeriklane Horace Ashenfelter unustamatus duellis NSV Liidu jooksjat Vladimir Kazantsevit. Eriliseks tegi vastasseisu asjaolu, et mõlemad olid julgeolekutöötajad. Neli aastat hiljem Melbourne’is võidutses britt Cris Brasher, kes oli kaks aastat varem jänes Roger Bannisterile, esimesena miili alla nelja minuti jooksnud mailerile.

3000 meetri takistusjooks oli esimest korda olümpial 1900. aastal Pariisis ja medaleid jagatakse siiani. 1960.–1970. aastate suured takistusjooksjad olid belglane Gaston Roelans, rootslane Anders Gärderud, esimene keenialasest tippmees Amos Biwott ja mitmekülgne Kip Keino. Üks stabiilsemaid oli poolakas Bronislaw Malinowski, kes teenis 1976. aastal Montrealis Gärderudi järel olümpiahõbeda ja võitis neli aastat hiljem Moskva mängudel. Enne kui takistusjooksu hakkasid valitsema keenialased, krooniti läänesakslane Patriz Ilg 1983. aastal Helsingis esimeseks ja itaallane Francesco Panetta neli aastat hiljem Roomas teiseks maailmameistriks. 1988. aasta Souli olümpial said Keenia jooksjad kaksikvõidu, maailmarekordilähedase ajaga võitis Julius Kariuki. Pärast teda on hiilanud Moses Kiptanui ja Ezekiel Kemboi. Ainsana on keenialasi suutnud ohustada Maroko päritolu Prantsusmaa jooksja Mahiedine Mekhissi Benabbad. Üheksa minuti piiri ründasid mehed enne teist maailmasõda. Esimesena alistas selle rootslane Erik Elmsätter 1944. aastal Stockholmis (8.59,6). Kaheksa minuti lähedale nihutasid rekordi Gärderud ja keenialane Henry Rono, kelle tippaeg 8.05,4 püsis löömatuna 11 aastat. Rono on ainus staier, kelle käes on olnud ühel ajal maailmarekordid neljal distantsil – 3000 meetris, sama pikas takistusjooksus ning 5000 ja 10 000 meetris. 1995. aastal Zürichis jooksis Kiptanui maailmarekordi 7.59,18. Kaheksast minutist kiiremad on olnud 11 takistusemeest, vaid üks on pärit mujalt kui Keeniast – marokolane Brahim Boulami. Maailmarekord 7.53,63 kuulub 2004. aastast Keenias sirgunud Katari esindajale Saif Saeed Saheenile.

Aafriklaste mängumaa Krossijooksu sünnimaaks võib pidada Suurbritanniat, kus murdmaal võisteldi juba 19. sajandi keskel. Murdmaajooks oli olümpiaala möödunud sajandi 20.–30. aastatel, praegu jagatakse medaleid maailma- ja Euroopa meistrivõistlustel. Möödunud sajandi 60. aastatel hakati pidama krossijooksu mitteametlikke MM-võistlusi. Esimene ametlik MM toimus 1973. aastast Belgias Waregemis, kus võitis soomlane Pekka Päivärinta. Alates 2011. aastast peetakse MM-i paaritul aastal vaheldumisi poolmaratoni MM-iga, mis korraldatakse

2016 september

25

paarisaastal. Valgenahalistest on olnud murdmaal kõvemad kahekordsed maailmameistrid John Treacy Iirimaalt ja Craig Virgin USA-st ning kolmekordne võitja Carlos Lopes Portugalist. Huvitav, et nii Treacyl kui ka Lopesil on ette näidata olümpiamedal maratonis, vastavalt hõbe ja kuld 1984. aastal Los Angeleses. Esimese Aafrika jooksjana tuli maailmameistriks etiooplane Mohamed Kedir kaks aastat varem. Aafrika jooksjad haarasid võimu 1980. aastate lõpus, kui neli korda järjest võitis keenialane, 5000 meetri jooksu olümpiavõitja Soulis John Ngugi. Eurooplased pole üldjuhul jõudnud isegi kahekümne parema hulka. Sel põhjusel peetakse alates 1994. aastast detsembri keskel ka krossijooksu EM-i. Üheksakordne võitja on ukrainlane Sergei Lebed. Krossispets Lebed on ka viimane Euroopa jooksja, kes on saanud medali MM-ilt (2001. aastal hõbe).

Säravaid takistusjooksjaid Harukordselt mitmekülgsel Gaston Roelantsil on ette näidata suurepäraseid saavutusi. Ta on 3000 meetri takistusjooksu olümpiavõitja (1964) ja Euroopa meister (1962), kaks korda uuendas väikesekasvuline mees maailmarekordit. Belglane võitis neli korda krossijooksu mitteametliku MM-tiitli, mille vahe oli kümme aastat. Lisaks on Roelantsil maratonis kaks EM-i medalit (1969 hõbe ja 1974 pronks). Veel 40-aastasena jooksis ta 3000 meetri takistusi ajaga 8.41,5. Gärderud oli innukas orienteeruja, kes jooksjana oli üle kümne aasta maailma tipus. Ta nihutas takistusjooksu maailmarekordit neljal korral kokku üle 10 sekundi. Tema tähetund saabus Montreali olümpial, kus ta võitis maailmarekordiga 8.08,02. Korduvalt maailmarekordit rünnanud ja mitmel juhul ka selle püstitanud Kiptanui on kolmekordne maailmameister. Olümpiatel jäi tema laeks hõbe 1996. aastal Atlantast, kus ta alistus kaasmaalasele Joseph Keterile. Kemboi ei jahi tippaegu Teemantliiga etappidel, kuid on tiitlivõistlustel alati raudses vormis ja enamasti


jooksu ajalugu

võitmatu. Keenia koondisse pääsemine ei ole lihtne, üldjuhul seal vanu teeneid ei arvestata ja koondis pannakse alati kokku katsevõistluste põhjal. Maailma paremaid krossijooksjaid on Paul Tergat, kelle kontos on viis järjestikust (1995–1999) maailmameistritiitlit. Lisaks sellele on ta pälvinud medaleid nii staadioni- kui ka maanteejooksus. 10 000 meetri jooksus püstitas ta maailmarekordi. Unustamatud on kaks olümpiafinaaliduelli suure rivaali Haile Gebrselassiega, mis lõppesid etiooplase võiduga. Tergat uuendas maailmarekordit ka maratonis. Bekele on võitnud 11 murdmaajooksu MM-tiitlit. Ta tegi viiel järjestikusel aastal duubli, võites ühel nädalavahetusel nii lühikese (4 km) kui pika (12 km) distantsi. 2008. aastal Pekingis krooniti etiooplane olümpiavõitjaks nii 5000 meetri kui 10 000 meetri jooksus. Ka maratoni on ta kiiresti läbinud, vaid särav võit on puudu.

Toomas Turb on esindanud NSV Liidu koondist murdmaajooksu MM-võistlustel. Meie läbi aegade pikamaamehel on 1978. aastast ette näidata kuues koht. 3000 meetri takistusjooksu Eesti rekorditabel algab aastaga 1946 ja samal aastal selgitati ka esimesed meistrid. Seejärel oli parim takistusjooksja Hubert Pärnakivi, kellele see oli kõrvalala. Ilmar Ruusi nimele kuulub Eesti vanim kergejõustikurekord. Tema 3000 meetri takistusjooksu aeg 8.29,6 on pärit 1971. aastast, siis oli see maailmas 18. tulemus. NSV Liidu meistrivõistlustel jäi Ruusi parimaks saavutuseks hõbemedal. Rekordit on jahtinud veel Mati Uusmaa, Aivar Tsarski ja Kaur Kivistik, aga ikka on veidi puudu jäänud. Uusmaa oli mitmekülgne, terava jalaga ka 1500 meetris ja krossijooksus. 3000 meetri takistusjooksus oli ta seitsmekordne Eesti meister ja kaheksakordne Balti matši võitja. Ta on tulemusega 8.31,19 kõigi aegade edetabelis kolmas. Tsarski eredamateks saavutusteks on kaks NSV Liidu meistrivõistluste hõbedat. Põhialal oli ta viiekordne Eesti meister, rekordiks jäi 8.29,85. Nüüd ootame rekordit Rio olümpial osalenud Kaur Kivistikult, kes on läbinud distantsi ajaga 8.32,23.

Meie tipud Eestlastele on krossijooks hästi sobinud. Enn Sellik ja

rekordite võrdlus Eduar d Küt ner

10.17,6

H uber t Pär na k i v i

8. 54,4

I lm a r Ruus

8.2 9,6

1946 1958 1971

E rik E l msäter Rootsi

8 .5 9,6

J erzy Chromik Poola

8 .3 2 ,0

Kerr y O ’Brien Austraalia

8 .2 2 ,0

2004. aastal püstitas Katari esindaja

Saif Saeed Shaheen maailmarekordi 7.53,63.

26


2016 september

27


persoon

K arl Robert Saluri k annatuste r ada Karl Robert Saluri olümpiadebüüdi Rios rikkus trauma. Ühendriikides tudeeriv 23-aastane mitmevõistleja usub, et edukad etteasted ootavad veel ees. tekst: Andrus Nilk I foto: Scanpix

K

ergejõustikutreener Tõnu Kaukis rääkis kuus aastat tagasi, et tema juurde Audentese gümnaasiumi mitmevõistluse rühma tuli kõva mootori ja kiire taastumisvõimega noormees, kellest võib kasvada hoopis jooksumees. „Enne Audentesesse minekut kogusin kümnevõistluses A-klassi vahenditega 6000 punkti. Järgmisel aastal juba 7270. See oli suur edasiminek. Siis mõtlesin, et võib-olla mitmevõistlus ongi minu jaoks,” lausus Saluri, kes selle summa kogumisel 17-aastasena jooksis 100 meetrit 11,13 ja 400 meetrit 51,44 ning hüppas kaugust 7.08.

Lapsepõlv täis liikumist

Karl Robert Saluri Kümnevõistleja Sündinud: 6. augustil 1993 Pikkus: 178 cm Isiklik rekord: 8108 punkti Saavutusi: 2012 juunioride MM-il 5. koht 2011 juunioride EM-il 8. koht. Treenerid: Georgia ülikoolis Petros Kyprianou, 2009–2013 Audentese spordigümnaasiumis Tõnu Kaukis.

Saluri lapsepõlv möödus Raplamaal Kuimetsas. Hommikul kell üheksa läks kolmelapselise pere noorem poeg õue ja õhtul kell üheksa jõudis tuppa. Päev oli täis liikumist ja kehalist tegevust. Kasvas sitkus ja suurenes vastupidavus. „Üks meie lemmiktegevusi oli see, et keegi mõtles mingi raske ülesande, näiteks ronis teise korruse aknast sisse ning teised poisid pidid siis seda järele tegema. Eks vahel tegime ka koerusi ja eest ära jooksmine andis adrenaliinisüsti,” meenutas ta seiklusi. Rahvajooksude lastevõistluste esikolmikukohad ja auhinnad innus-

28

tasid Karl Robertit järgmine kord kiiremini lippama. Kui Saluri Kose gümnaasiumisse läks, tuntigi teda kui jooksupoissi. „Treener Ando Algre küsis, kas palli oskan visata. Oskasin ja nii alustasin mitmevõistluse treeningutega,” rääkis ta. Harjumaa meistrivõistlustel lõi Saluri kaasa ka võrkpallis ja korvpallis. „Mu isa mängis võrkpalli, mis oli mu esimene lemmikala. Olin sidemängija. Vahel käime Maiceliga oma lõbuks rannavõrkpalli toksimas,” lausus ta. Pöördelise tähendusega olid Salurile 2011. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused Tallinnas, kus ta sai 7453 punktiga kaheksanda koha. „Uskumatult hea oli kodupubliku ees võistelda,” tõdes ta. Tee tippu tundus noormehe ees avatud, murra vaid pühendunult ja visalt harjutades edasi. Siis panid aga vigastused tema kannatuse proovile. Sel aastal oli Saluri enne Rio olümpiat lõpetanud viis mitmevõistlust – talvel kolm seitsmevõistlust ja kevadel kaks kümnevõistlust. Eelnenud neljal aastal (2012–2015), kui üks trauma ajas teist taga, ta nii palju mitmevõistlusi kirja ei saanudki. Parema jala hüppeliigest väänas Saluri 2013. aastal Tamperes noorsoo EM-võistlustel kõrgushüppes. „Olin enne seda treeningul hästi hüpanud. Võib-olla läksin seetõttu liiga suure tahtmisega sooritusele ja panin


Apteegid, www.siidisukk.ee, www.sokid.ee

2016 september

29


persoon

Arenguvaru kümnevõistluses Karl Robert Saluri hindab kümnevõistluse üksikalade tulemusi. 100 m jooks – rekord 10,52 (2016) „Erki Noole tippajast 10,43 tahaks kiiremini joosta. Usun, et see on reaalne.” Kaugushüpe – rekord 7.42 (2016) „Kuigi soovitud tulemust pole veel hüpanud, olen selle alaga kõige rohkem rahul. Kui suudaksin kiirust kasutada, võiksin märksa rohkem hüpata.” Kuulitõuge – 14.42 (2016) „Juunis NCAA meistrivõistlustel ei saanud tehnikale pihta, ometi tegin isikliku rekordi 14.42. Treeningul olen pannud Maiceliga võidu, ta on aga tõuganud peaaegu 15 meetrit.” Kõrgushüpe – 1.86 (2016) „Keeruline ala. Olen hüpanud treeningul lühikeselt hoojooksult sama palju kui võistlustel. Tehnika laguneb võistlusel. Aga küll ka see ala hakkab välja tulema.” 400 m – 47,80 (2016) „Aega 47,80, mille jooksin individuaalvõistlusel, tahaks saada ka kümnevõistluses.” 110 m tõkkejooks – 15,09 (2016) „Sisehooajal parandasin iga võistlusega 60 meetri tõkkedistantsi rekordit. Puusade liikuvust tuleb parandada. 14,50 oleks vaja pidevalt joosta.” Kettaheide – 43.80 (2016) „Töötan selle nimel, et Erkist kaugemale heita (Noole rekord on 45.10 – toim). 45 meetrit võiks saada.” Teivashüpe – 4.95 (2016) „Eestist lahkusin tippmargiga 4.55. Keeruliselt tuleb tulemuse paranemine, aga alla 4.80 enam ei hüppa, kui pole just väga halb ilm. Tehniline tunnetus on hea. Küsimus on selles, kas suudan kiiret jooksu kasutada ja korralikult tõukesse minna.” Odavise – 60.50 (2014) „See on üks lemmikalasid. Esimesel võistlusel aprillis tegin küünarnukile haiget ja kuus nädalat ei saanud õlale harjutusi teha. 60 meetrit peaksin kindlasti viskama. Paigalt suudan visata peaaegu 50 meetrit, nii et tegelikult võiks hooga saada tulemuse üle 65 meetri.” 1500 m – 4.26,69 (2012) „Tuleb panna hambad ristis. Kui oled jooksumees, siis jooksed.”

tõukejala valesti maha. See oli väga ränk trauma, pool aastat oli väga hull seis.” Siis tekkis labajala lodiluus turse ja murrueelne seisund. Soome arst Ilkka Tulikoura soovitas seda kohta opereerida, kuid Saluri pidi viie päeva pärast sõitma Ameerikasse New Orleans’i ülikooli. „Seal öeldi: operatsiooni pole vaja, anna jalale rahu ja seejärel hakkad treenima,” meenutas Saluri. „Tegin treeningutel kõik asjad ära, kuigi jalg oli valus. Kevadel jooksin 100 meetrit ideaalsetes tuuleoludes 10,54. Kümnevõistluses kogusin isikliku rekordi 7471 punkti. Reie tagakülje trauma tõttu ei saanud aga NCAA meistrivõistlustele.”

Arenguhüpe Georgias 2014. aasta sügisel siirdus Saluri Georgia ülikooli, kus ootas ees sõber ja Audentese-aegne treeningukaaslane Uibo. Paraku rist ja viletsus ei lõppenud - pöid valutas. „Kuu aega pidin vigastatud jalga hoidma saapas,” lausus Saluri. „Sel ajal üritasin teha harjutusi jõumasinatega, mis vähendasid koormust haigele piirkonnale. Kui jälle maapinnal treenida proovisin, ei lubanud haige pöid midagi teha. Sama tsükkel vaheldus kolm korda.” Möödunud hooaeg kulus mitmevõistlejal ravile. Suve hakul hakkas ta taas treenima. „Septembri lõpus tõmbasin reie tagaküljelihase ära, see juhtus enda süül. Paranemisele kulus neli nädalat. Kokkuvõttes sain paari eelmise hooajaga võrreldes siiski teha korraliku ettevalmistuse,” sõnas Petros Kyprianou hoolealune. Märtsis püstitas Saluri USA ülikoolide talvisel tšempionaadil seitsmevõistluses isikliku rekordi 5856 punkti. Tema 60 meetri aeg 6,78 on Eesti kõigi aegade edetabelis kolmas. „Teadsin, et olin võimeline jooksma 6,80 algusesse, nii hea tulemus üllatas,” sõnas ta. „Mu start ja sammusagedus on päris head. Georgia ülikoolis on tugev sprinditreener Ken Harnden, kes on juhendanud Walter Dixi (2008. a olümpial 100 ja 200 m pronks – toim) ja belglast Kevin Borleed (2011. a MM-il 400 m pronks – toim). Kaks poissi jooksevad sadat meetrit 10 sekundiga. Pean temaga vahel nõu. Sprindis peab kõik olema täpne. Jooksutehnikast saab väga palju alguse.” Sisehooajal tegi Saluri kahe nädala jooksul kaks seitsmevõistlust. Juba kolm nädalat hiljem startis ta Georgia osariigis Athensis kümnevõistluses, kus täitis 8108 punktiga olümpianormi. Isiklik rekord paranes koguni 637 punktiga. „Suutsin end emotsionaalselt hästi kokku võtta. Toetama olid tulnud ema ja õde, keda ma polnud kaks aastat näinud. Teise päeva tulemused olid päris head, odavise välja arvatud,” lausus Saluri. Pärast lühikest hingetõmbeaega valmistus Saluri NCAA meistrivõistlusteks Eugene’is. Seal hakkas pärast kõrgushüpet vasak jalg tunda andma. Valu trotsides tegi visa sportlane võistluse lõpuni ja sai 7934 punktiga seitsmenda koha. Kodus diagnoositi tal pindluu väsimusmurd, mille nahka läks ettevalmistus olümpiaks. Rios võitles Saluri kahel pikal päeval tahtejõuliselt. Vorm oli raviperioodil haihtunud. 7223 punkti pole mõistagi kõneväärt, ent ta ei andnud alla. Olümpiale jõudes täitus üks tema unistusi. Usk, et suuremad punktisummad ja edukad tiitlivõistlused seisavad ees, mitmevõistlejas vankuma ei löönud.

30


2016 september

31


jooksutalent

Rasmus Kisel otsib Cambridge’is 800 m jooksu valemit Inglismaa Cambridge’i ülikooli füüsikatudeng Rasmus Kisel ihkab tõusta Eesti parimaks 800 m jooksjaks.

K

onkurents meie 800 m jooksus on üsna õhuke ja Urmet Uusorg võib end Eesti rekordiomaniku aujärjel kindlalt tunda. Ka poolmailerite tänavused etteasted pole näidanud, et keegi suudaks järgmisel aastal tema tulemust ohustada. 800 meetri paremikust noorim, 20-aastane Rasmus Kisel haub aga suuri plaane. "Pikem eesmärk on saada 2020. aasta olümpiale. Arvan, et see on realiseeritav, aga eks järgmised aastad näitavad, kuidas arenen," lausus möödunud sügisest Cambridge'i

ülikoolis füüsikat tudeeriv Kisel. Jooksuspordi sünnimaal Inglismaal leidub igal võistlusel küllaldaselt rivaale. Saab õppida nii taktikalisi nüansse kui ka kannatada tempojooksus. "Parim inglane jookseb 1.44, siis tuleb suur hulk mehi, kes saavad aja 1.46 kuni 1.49. See annab mulle võimaluse tugevas konkurentsis areneda," sõnas Kisel. Ülikoolis juhendab 20-aastast eestlast Maurice Benn, kes osales 1968. aastal Mexico olümpial 1500 m distantsil. Keskmaajooksja ettevalmistus on täienenud aeroobsete treeningutega.

tekst: Andrus Nilk foto: Marko Mumm

"Benn ise kutsub end nõuandjaks, aga mulle on ta treeneri eest. Mulle meeldib konkreetse plaani järgi harjutada," sõnas Kisel, keda Audentese spordiklubis juhendas kuus aastat Sven Andresoo.

Tippvorm jäi realiseerimata Jooksjad harjutavad ülikoolistaadionil või jooksevad suurtel muruväljakutel. Saareriigi ilm soosis välitreeninguid, sest õhutemperatuur üldjuhul alla viie kraadi ei langenud. "Eestis harjutasin enamasti üksi, seal jookseme lõike kahe-kolmekesi," lausus

„Esimestel minutitel pärast tugevat lõigutreeningut on paha olla. Aga umbes poole tunni pärast tekib hea tunne ja olen enesega rahul: tehtud!“ 800 meetri jooksu lõpuponnistus Eesti Meistrivõistlustel: Rasmus Kisel (107).

Rasmus Kisel Sündinud 21. juulil 1996 Pikkus 185 cm Kaal 74 kg 800 m jooksu rekord 1.51,21 (2015)

32


jooksutalent

Kisel. "Järgmisel talvel tahaks sõita harjutama halli, mis asub mõnekümne kilomeeri kaugusel. Veidi on vaja teha ka kiiremaid jooksusamme. Lihastele ei mõju pidev külmas treenimine hästi." Õpingute ja sportimise sidumine on Kiselil enda sõnul sujunud. "Sven ütleb ikka, et keskmaajooksja treening võtab päevas keskmiselt tund aega," sõnas tudeng. "Selle aja leiab ikka, kogu aeg õppida ju ei jaksa. Treening pakub õppimisele vaheldust." Jaanuarist märtsi keskpaigani asendas Kisel jalavigastuse tõttu vastupidavuse treeningud vees jooksuga. "Lõigutreeningud said tehtud, aga aeroobne ettevalmistus kannatas," ütles ta. Kevadise ettevalmistuse ajal võistles Kisel mõne korra Inglismaal. Tippvormi tahtis ta saavutada suvel kodus. Eesti meistrivõistlustel võttis ta ette söaka rünnaku võidule. Lõpusirge alguses oli ta väljaspool arvestust kaasa teinud leedulase järel teisel kohal, kuid tagantulijate Raimond Valleri ja Andi Nooda hoog oli suurem ning ette jäi ka Rivar Tipp. "Alustasin õige tempoga, aga teisele

UUS

ringile minnes ees aeglustati," rääkis Kisel. "Jäin karpi, kust oleks pidanud kohe välja tulema. Olin juba sel hooajal teinud vea, et läksin keset kurvi teiste tagant välja ja 300 meetrit enne lõppu juhtima. Ma ei tahtnud seda viga korrata. Korraks kadus rütm, siis liikusin jälle hästi kuni viimasel 40 meetril vajusin ära." "Kisel lootis hooaja parimat tulemust näidata augustis Põhjamaade noorsoo meistrivõistlustel Soomes. "Keegi ei soovinud tempot teha, seega tegin seda ise. Paraku ei vedanud juba langenud vormikõvera ja küllaltki tugeva tuule tõttu lõpuni välja," rääkis keskmaamees, kes seejärel uuendas 400 meetris isiklikku rekordit (49,00). Eelmisel suvel jäi Kiselil napilt vajaka juunioride MM-võistlustele saamisest. Normist 1.51,50 sai ta jagu kaks nädalat pärast võistlust. Järgmisel aastal tahab ta noorsoo EM-võistlustel Poolas jõuda finaali.

Reaalained paeluvad Sportima innustas Kiselit isa. Enne kooli minekut käis ta ujumas. Lapsepõlves osales Rasmus koos isaga rahvajook-

Spordiklubi

Mustamäel Paketid al. 28€ • Jõusaal • Rühmatreeningud • 830 m2 treeningpinda Laki/Tammsaare nurgal, Laki 36 www.gymleco.ee +372 6 366 290 Rühmatreeningutes osalemiseks palume eelnevalt registreerida. 2016 september

33

sudel. 12-aastasena läks ta Andresoo kergejõustikurühma ja tahtis saada kaugushüppajaks. Kui hüppetulemus neli aastat tagasi enam eriti ei paranenud, võttis ta käsile jooksutreeningud. "Kui küsitakse, miks ma jooksen 800 meetrit, siis vastan: "Üle tuhande meetri ma ei jaksa ja siis hakkaks ka jube igav," rääkis Kisel. "Pigem harjutan kaks korda päevas ja jooksen korraga 30-40 minutit, kui jooksen üle tunni. Inglismaal on kilometraaž tõusnud. Lõigud on läinud pikemaks ja nendevahelised pausid lühemaks." Gustav Adolfi gümnaasiumis süvenes Kisel suure huviga reaalainetesse. Ta osales rahvusvahelistel füüsika- ja keemiaolümpiaadidel ning õppis ka iseseisvalt. "Matemaatika- ja füüsikavalemites on elegants. Valemitega on huvitav kirjeldada meie ümber toimuvaid protsesse," selgitas ta õppimishuvi. Nüüd otsib Kisel kõige otstarbekamat valemit 800 meetri läbimisel. "Arusaam, kui palju aeroobne ja anaeroobne osa tulemust mõjutab, on aja jooksul muutunud. Aeroobse mõju tulemusele on varem arvatust suurem," rääkis jooksumees.


persoon

Füsioterapeut

Priit Lehismets maratoniradu vallutamas Mai lõpus Tallinna Kalev/Cramo korvpallimeeskonna Eesti meistritiitlini aidanud füsioterapeut Priit Lehismets paistab heal tasemel silma ka maratonirajal. Suvekuudel Eesti korvpallikoondise füsioterapeudina töötav Lehismets võitis ümber Saadjärve jooksu ja seab sügiseseks eesmärgiks tulla maratonijooksus Eesti meistriks. tekst: Meelis Koskaru fotod: Mallor Malmre, Scanpix

P

riidu võimalused lapsena sporti teha olid head. Ida-Virumaal Vokas mängiti suvisel ajal staadionil jalgpalli, pesapalli ja võrkpalli ning prooviti läbi kõik kergejõustikualad. Talvel suusatati, mängiti jäähokit ja uisutati. Spordihoones mängiti korvpalli ja lauatennist. Väiksena ta isegi kõndis vähem kui jooksis. Kui emal või isal oli poest midagi vaja ja ise ei viitsinud poodi minna, saadeti Priitu ning öeldi alati, et võtame aega, kui kiiresti ta ära käib. Poiss jooksis vanemate õhutusel muidugi alati rekordi. Nii oli ka prügiämbri väljaviimise, vanaema juures käimise või aiast tomati või kurgi toomisega. Jooks oli söögi alla ja peale. Koolis meeldis talle samuti lihtsalt joosta ning ega talle seal vastaseid ei leidunudki.

Motiveerib end pingutama Tõsisemalt soovitas Priidul jooksuga tegelema hakata korvpallitreenerist kehalise kasvatuse õpetaja. Voka ideaalsetel metsaradadel tegeles ta jooksmise kui spordialaga 5. klassist alates ning aasta-aastalt arenedes otsustas Tallinna Spordigümnaasiumisse ehk TSIK-i minna. TSIK-is alustas ta keskmaajooksjana Uno Källe treeningurühmas, kus põhialaks oli 800 m, kuid ise arvab ta praegu, et talle oleks pigem sobinud tegeleda triatloniga. Samal aastal, kui Priit triatloniga tegeles, jooksis ta oma

Samal aastal, kui Priit triatloniga tegeles, jooksis ta oma esimese SEB Tallinna maratoni ajaga 2:36 ilma spetsiaalse ettevalmistuseta.

34


persoon

esimese SEB Tallinna maratoni ajaga 2:36 ilma spetsiaalse ettevalmistuseta. Mõni päev hiljem kutsus Urmas Randma teda trenni ning aastaga paranes maratoniaeg 10 minuti võrra. Töö kõrvalt saab ta suure pühendumisega päris edukalt sporti teha, ainult pikkadel väljasõitudel on see raske – ta peab vara hommikul või hilja õhtul jooksutrenniks valmis olema. Võimaluse korral tuleb joosta kasvõi lennujaamades, sest maratonis on tähtis kilomeetrite kogumine. Kui Kalev/Cramo korvpallimeeskonnaga VTB liigas reisides Venemaa suurtes linnades või külma tõttu joosta ei saa, siis tuleb kasutada teisi variante – otsida linnast ujula või jõusaal, aga trenni peab igal juhul ära tegema, muidu jääb kripeldama. "Mulle meeldib joosta. Ma isegi ei kujuta elu ilma jooksuta enam ette." Kõige enam meeldib Priidule joosta mööda kergliiklusteed, kuna tempojooksu tehes leidub alati aeglasemaid rattureid, kelle taga joosta. See sunnib teda päris tugevalt pingutama, et tempos mitte alla anda. Metsas meeldib talle samuti joosta, aga ta jookseb seal lõike ainult siis, kui treener Urmas on metsas. Neil on Nõmmel oma kilomeetrine ring, kus pehmel pinnasel lõigutrenni teha, kuid mees tunnistab üllatuslikult, et pehme pinnas talle ei sobi, sest tundliku Achilleuse kõõluse tõttu jääb pärast metsatrenni jalg kangeks ning seetõttu eelistab kõvemat pinnast. Ujumist, rattasõitu ja jõusaalitrenni harrastab ta jooksu kõrvale lihtsalt selleks, et teha mitmekülgsemalt trenni. Priit proovib kõik taastavad trennid teha kas rattasadulas või basseinis, aga kindlasti jookseb ta pärast neid trenne peale, et jooksusamm säiliks.

Priit oma suurimate fännidega: poja Oliveri ja tütre Adeelega.

m võistlustempoga ja 200 m lõdvestuseks peale. Rattatrenne teeb ta vähem, kuna võistlushooajal tõmbab rattasõit lihase kinni. Aga kui ta rattatrenni teeb, siis korra nädalas intervalli või pikema 70 km otsa. Ning jookseb pärast rattatrenni veel peale. Praegu keskendub mees aga kindlalt maratonile ja soovib tulevikus joosta 2:19.59! Seejärel ootab unistuste Hawaii Ironman. Treenides ta ei vingu, kui treener mingit hullu treeningumahtu nõuab ning ta pole kunagi öelnud, et miks on nii raske trenn. "Täna on trennis nii, teen

2016 september

Järjekindlus viib sihile Kõik oma tegevused sätib ta tavaliselt jooksu järgi. Näiteks Kalev/Cramo meeskonnaga Venemaal võistlusreisil hommikul trennis füsioterapeudina

®

O

R

T

O

P

E

E

D

I

A

www.gadox.ee

Jalad on meie põhiline alustala igapäevases liikumises. Hoides oma jalalabad terved, ennetad kaasnevaid põlve-, selja- ja liigesevalusid. Jooksmine ühendab paljusid spordialasi. Kokkupuude maaga on intensiivne ning vigastused on kerged tulema. Alates kanna mahapanekust kuni äratõukeni, annab tallatugi jalale unikaalse mugavuse, stabiilsuse ja toetuse. Mis tahes pinnal joostes kaitseb tallatugi vigastuste, põrutuste ja hõõrdumisel tekkivate villide eest. Tallatugi toetab nii piki-kui ristivõlvi ja hoiab hüppeliigest oma õiges asendis. Kui tavaliselt valmistatakse tallatugesid puhtalt meditsiinilistel põhjustel või spordi jaoks (mille eesmärk on eelkõige mugavus), siis meie oleme need kaks asja kombineerinud ning valmistame tallatoed 100% indiviuaalselt inimese jala jäljendit, digitaalse koormustesti tulemust ning jala iseärasusi arvesse võttes.

Treenib ennast säästmata Priit jookseb kõikidel nädalapäevadel ja ujub neli korda nädalas. Esiteks on tal pikk ujumine umbes 4-5 km. Teiseks on ujumislõigud sätitud nii, et 500 m soojenduseks ja 6 x 200 m kiiresti ning 50–100 m vahelõikudena. Seejärel ujub ta veel 10 x 50 m ainult jalgadega töötades või ujub veepalli (ujub pea vee peal) ning trenni lõpus veel 200–300 m lõdvestuseks. Kolmandaks ujub 500 m soojenduseks ja 1500 m labadega töötades, 200 m jalgadega töötades, 500 m tempoga peale ja lõdvestus 200 m. Neljandaks – kiirema tempoga ujumine on tavaliselt laupäeviti, kui parajasti võistlusi ei ole. Siis ujub ta 500 m soojenduseks, 1500–2000

lihtsalt kõik ära, mis treener ütleb!" Isegi treenides ei kontrolli ta oma enesetunnet – ta võib rahulikult pildi tasku joosta, kui vaja. Ja neid trenne on tal ette tulnud küll, kui pärast lõigutrenni ei jaga korraks enam ööd ega mütsi. Päris vigastusteni ta trennis ja võistlustel end tappa siiski ei lase ja mõistab ülekoormuse tähendust.

’’Running’’ mudel on välja töötatud mitmete professionaalsete triatleetide ja jooksjate poolt. See on valmistatud eesmärgiga kaitsta ja toetada jalga jooksmise ajal nii lühikestel kui ka pikkadel distantsidel.

TALLATUGEDE TELLIMINE ETTEREGISTREERIMISEGA Tallinn, Türi 10 C, Tel: 6501 322 · Tartu, Nelgi 13, Tel: 740 0006

35


persoon

tööd tehes on ta olnud hotellist umbes 20 km kaugusel ja pärast korvpallitrenni jooksnud sealt tagasi. Sama on Eestis, kui hommikul tööle tuleb, siis jookseb tööle ja õhtul jookseb tagasi. Niimoodi hoiab aega päris palju kokku. Perekond koos laste ja elukaaslase Mirjam Liimaskiga (Eesti rekordiomanik ja 2005. aasta noorsoo Euroopa meister 100 m tõkkejooksus) toetab Priitu kõvasti ja talle väga meeldib, kui pere võistlustel kaasas käib. Kuidas Priit suudab töö kõrvalt nii heal tasemel maratoni joosta? "Tuleb lihtsalt olla järjekindel – kui on vaja kell viis hommikul trenni minna, siis lähen. Kui on vaja minna kell 23 õhtul, siis samuti. Ja jooksuriided on mul kogu aeg lennureisidel kaasas – mine tea, mis juhtub vahepeal. Võib oodata tunde kuskil, siis on hea riided selga panna ja jooksma minna. "

Priit Lehismets (vasakul) korvpallurite füüsilist vormi tõstmas.

Kuidas korvpallurid Lehismetsa käe all vastupidavust treenivad? Klubihooaja järel puhkavad korvpallikoondislased 3-4 nädalat ja seejärel alustatakse meestega kuni kahekuulist ettevalmistust. Näiteks eelmisel aastal valmistuti Riia EM-i finaalturniiriks kaks kuud. Seekord ilma tiitlivõistluseta valmistutakse lühemalt. Lehismets vastutab koondislaste füüsilise vormi eest. Treeningutel alustatakse tavaliselt rahulike metsajooksudega pehmel pinnasel, tehes täpselt samu asju, mida teevad jooksjad (mäkkejookse nii liivas kui kõvemal pinnasel, pikki spurte, lühikesi spurte, jooksuharjutusi ja hüppeid). Ainult kõike tehakse väiksema koormusega kui jooksjatel. Paljud arvavad, et korvpallurid on laisad ja jooksmas oma suure kasvu tõttu ei käi, kuid Lehismets astub nende kaitseks kindlalt välja. „Hooajaeelsel ettevalmistusel jookseme piisavalt, 8 km trennis ja sellele järgneb veel jõusaal otsa ning ma pean alati arvestama ka sellega, et õhtul on neil veel 2-3 tundi saalitrenn. Kui ei oleks õhtul saalitrenni, siis teeks me ka metsas jookse rohkem.” Keskmiselt jookseb korvpallur 4–6 km mängus lühikeste spurtidena, mida peab tegema 100% pühendumise ja keskendumisega ning kui keegi sul veel küljes ka ripub ja segab, siis ei ole see üldse lihtne! Seega peavad

korvpallikoondislased Lehismetsa teha. Näiteks kossukate jooksu või näpunäidete järgi palju jooksma, et võhma näeb ära, kui teha pärast pikka mängusituatsioonis kergem oleks. saalitrenni 3 x 1 minutit küljejoonest Lehismets on ise teinud mees- küljejooneni jooksu üle 2-minutilise tega saalis trenni kaasa, kui mängis pausiga ja peab jooksma 17 korda edasi-tagasi. Olen proovinud – ei nendega väga heas vormis olles juba kolme minutiga end hingetuks. „Toss tee ära, sest jalg läheb nii kinni, et ei suuda pärast pidurdust enam kiirenoli nii väljas, et jõhker, sest sa ainult spurdid, pidurdad ja uuesti spurdid – dada! Jooksjad võiks proovida pärast see oli väga raske, aga kuna üks mees 1,5-tunnist trenni seda teha, siis saaks sai vigastada ja treener ei tahtnud aimu, mis see on.” pooleli jätta, pandi mind ühte satsi Eesti korvpallikoondise peatreener ning oli tõesti raske ja mängisime annab Priidule tavaliselt pärast soojendust 45 minutit, kus ta teeb ainult ühe korvi all 3-3 vastu.” Sarnaselt Raio Piiroja jalgpallurikar- korvpallispetsiifilisi drille (jooks, jääri lõpuga, kui mees edukalt jooksu- pidurdus, hüpped, jalgadetöö, kaitseja suusarajal harrastajatega võistles, asendid, jooksud tagurpidi, miksides on ka Lehismets kindel, et paljud neid kõiki kokku). Korvpalluritele see korvpalluridki suudavad korvpalluri- muidugi mõista ei meeldi, aga nad karjääri lõppedes jooksjana hakkama teavad, et sellest pingutusest on saada. Nimeliselt toob ta heade kasu. Trenni lõpus tehakse tavaliselt võhmameestena välja Eerik Keeduse kehaharjutusi umbes 10–15 minutit, ja Gregor Arbeti, kes võiks rahulikult kusjuures Priit teeb ise kaasa, kuna 200 või 400 m eesti meestega võidu see on talle endale kasulik ja ta joosta. Tippjooksjatele jääks tõenäo- tunneb raske hetke enda peal ära liselt alla, kuid mitte palju. Korvpalli- – siis peaks ka korvpalluritel raske koondises on muidugi peale Keeduse olema. 12 aastat Kalev/Cramo klubija Arbeti rohkem mehi, kes on kind- meeskonnas ja kuus aastat Eesti korvlasti üle keskmise jooksjad. Lehismets pallikoondisega töötanud Lehismets toob huvitava võrdluse: „Kui jooksja kinnitab, et pallurid on heas füüsituleks korvpallitrenni, ei suudaks ta lises vormis ning soovitab ohkijatel kindlasti trenni lõpuni teha, ja kui ja vingujatel terve päeva palluritega kossukas tuleb jooksjatega trenni, ei trennid kaasa teha, et mõista trennide jõua tema jooksjatega trenni lõpuni olemust. Tööd tehakse pühendunult!

36


EESTI K SSUKOONDISELE!

2016 september

37


jooksja JOOKSUKOOL

jooksukool

Kiiruslik valmisolek sügishooajaks tekst: Margus Pirksaar fotod: Jooksupartner

Järjekordse jooksuürituse järel läheb pilk finišis ikka kellale ja mõeldakse, kas olin eelmisest korrast kiirem või mitte. Inimese loomusesse on kirjutatud sisse ahnus. Seda heas mõttes. Me pole ju rahul sellega, et sel aastal näitame aeglasemaid tulemusi kui eelmisel. Ikka soovitakse kiirem olla. Kust tuleb kiirus ja kuidas seda arendada?

K

ui jooksja on suvepuhkusel olles tegelenud rahulike jooksudega, on tal head eeldused aegu parandada. Rahuliku jooksu maht on igasugune eeldus kiirustreeningutega alustamiseks. Kui seda ei ole, pole asja ka kiiremate treeningute juurde. Peale aeglaste jooksude on vaja teha ka tempojookse või lõigutreeninguid. Kui joosta pidevalt ühtlase kilometraaži ja tempoga kestusjookse, võib arengus tekkida seisak, sest planeeritud kohanemine asendub kohandumisega ehk teisisõnu, organism langeb mugavustsooni. Selleks, et organismi mugavustsooni lõhkuda ning treeningu eesmärk vilja kannaks, tuleb teha tempojookse.

38

Tempoga ei tasu liialdada Tempojooksudeks sobib väga hästi alustuseks mõne lühema distantsi läbimine vallajooksul. Maksimaalne distantsi pikkus võiks jääda 10 km juurde. Kui spetsiaalselt minna jooksma tempokrossi, tuleks seda teha anaeroobse läve juures ehk kindlasti mitte maksimaalselt. Tempokrossil võiks jõu jagamine jääda 75–85% juurde. Suurim viga, mida tihti tehakse, on pulsisageduse arvutamine valemi – 220 miinus vanus – alusel. Inimesed on nii individuaalsed, et selline valem võib ühele isegi sobida, kuid teisele tähendab see sulaselget enesetappu. Seepärast tuleb pigem tunnetada, et jõuvarusid on tempotreeningul kasutatud


jooksukool

Lõigutreeningutel tuleb kasuks fartlek Soovides lõigutreeninguga oma kiiruslikku võimekust suurendada, tuleb kindlasti eelnevalt mõne spetsialistiga nõu pidada. Kui soov on ise hakkama saada, siis lõigutreeningu kiirused jäävad 75–85% juurde. Küsimus on selles, milliseks distantsiks treenitakse ehk kiirus lõigul ja lõigu pikkus sõltuvad ikkagi eesmärgist. Kui väga keeruliseks ei taheta lõigutreeninguga minna, ent soovitakse selline variatiivsus oma treeningukavva kord nädalas lülitada, siis tasub kasutada sellist treeninguelementi nagu fartlek. Fartlek tuleneb rootslaste jooksukoolkonnast ning rootsi keelest tõlgituna tähendab see kiirusmängu. Fartlekil on tekkinud erinevaid variatsioone, ent kui lähtuda siiski sõna otsesest tähendusest, siis mängitaksegi treeningul kiirusega. Tegemist on treeninguvahendiga, mille puhul esmajoones kasutatakse keskmisi ja pikemaid, intensiivsuselt segarežiimi tingimustele vastavaid kiirendusi. Intensiivse fartleki puhul tuleb kiirenduste maht arvata anaeroobsete treeninguvahendite hulka. Põhieesmärk on anda nn kokteil erinevatest tegevustest (kõrge ja madala intensiivsusega) meeldivas looduslikus keskkonnas, võimaluse korral eri pikkusega tõusude ja langustega trassil, tagades nii võimekuse stimulatsiooni kui ka taastava-värskendava toime. Eelkõige tuleks jätta ruumi just fantaasiale ja meelepärasusele. Tegemist on küll raske kvaliteettreeninguga, kuid seejuures tuleb eelkõige säilitada vaimne värskus. See kehtib eriti võistlusperioodi planeeritud fartleki puhul.

Fartleki programmid Fartleki pikkus võib ulatuda 45 minutist kuni 1:25-ni. Eelkõige kasutatakse vahelduvat maastikku või vetruvat pinnast. Grupi puhul on tähtis, et harjutaksid koos võrdsete võimetega jooksjad. Kindlasti tuleb jälgida, et treeningul tarbitaks piisavalt vedelikku.

2016 september

A-v ers io o n I osa a) aeglases tempos jooks 1–2 km b) kõnd ja kerge jooks vaheldumisi jooksja erialaste harjutustega (põlve- ja sääretõste, sammhüpped ja hüplemised jalalt jalale ning ühel jalal jms) Selle osa eesmärk on stimuleerida sportlase närvisüsteemi ilma pingeta. II osa a) jooks 1-2 km vastavalt jooksja enesetundele b) 400 m intervallsprint (50 m tugevalt + 50 m kergelt jne) c) 5 minutit venitusharjutusi nii paigal kui ka liikumisel d) 5 x 100 m allamäge jooks kiirenevalt (taastumiseks aeglane sörk tagasi üles) e) 10 minutit kerget jooksu ja kõndi koos lihaste lõdvestusharjutustega f) sammhüpped tõusul 5 x 80 m (taastumiseks kõnd) Selle osa eesmärk on kiirusvõimete ja lihaselastsuse arendamine. III osa Lõikude läbimine kiires tempos, kusjuures lõikude pikkus järk-järgult väheneb. Näiteks: 3 min kiires tempos (SLS 170) 3 min aeglases tempos (SLS 140) 2 min kiires tempos (SLS 170) 2 min aeglases tempos (SLS 140) 1,5 min kiires tempos (SLS 180) 1,5 min aeglases tempos (SLS 130) 1 min kiires tempos (SLS 180) 1 min aeglases tempos (SLS 130) 30 sek kiires tempos (SLS 190) 30 sek aeglases tempos (SLS 130) Treenituse tõustes kasutada järjest raskemaid tõusude ja langustega või liivase pinnasega trasse. IV osa a) aeglane jooks 2 km b) 10 min venitus- ja lõdvestusharjutusi nii paigal kui ka liikumisel c) aeglane jooks 8–14 km

39

JOOKSUKOOL

75% juures. Kahju on sellest, et enamik inimesi ikkagi liialdab tempoga, seepärast manitsen veel kord – palun hoidke pigem tagasi, et endale liiga ei teeks!


JOOKSUKOOL

jooksukool

B-v ers io o n aeglane soojendusjooks tempokam jooks ~1 km kerge sörk / taastav jooks tempokamad pikad lõigud 400–800 m-ni, korduste arv 2–4 kerge sörk / taastav jooks tempokamad lühikesed lõigud 60–200 m, korduste arv 2–6 kerge sörk / taastav jooks tempokas jooks ~1 km (püüda joosta samasse rütmi kui esimene) aeglane lõdvestusjooks

Pärast treeningut peab säilima värskus Fartleki programme korratakse kogu treeningu vältel olenevalt ettevalmistusest ja treeningu kestusest mitu korda. Rootslastest autorid leiavad, et pärast sellist treeningut peab säilima värskus. Kui tunned end treeningu lõpus läbi olevat, siis oli fartleki maht liiast ja järgmisel korral võta julgelt samm koormuse osas tagasi. Fartleki puhul tuleks intensiivse pingutuse planeerimisel alustada kindlasti vähimast, sest tugeval kiirel treeningul on ikkagi organismi lammutav iseloom. Tihti jääb isegi puhkuse kasutamise korral jalalihaste seisund varjatuks, sest need lihased saavad kõige suurema koormuse. Selgete väsimusmärkide (jalad on kinni) ilmnemine treeningu teisel poolel näitab jalgade alataastumist. Uuringud on näidanud, et tugevast treeningust taastumiseks kulub 5–8 päeva. Järgmisel intensiivsel treeningul jälgi kindlasti enesetunnet! Kui eesmärk on võistlustel võimeid realiseerida, on oluline teada, et viimase tugeva treeningu võib teha nädal enne võistlust. Siis võib loota, et ei taastu mitte ainult organismi ja lihaste energeetilised varud, vaid ka lihasraku ultrastruktuursed elemendid. Olukord on muidugi keerulisem, kui varasemad treeningud ja võistlused on toimunud alataastumise foonil. Ei tohiks unustada, et areng toimub puhates, mitte treenides. Treeningul on lammutav iseloom, puhkusel ülesehitav. Treenida tuleks alati eesmärgiga saavutada vähimaga maksimaalne tulemus.

40

C-v ers io o n Kui fartlekki minnakse jooksma vähemalt kolmekesi, siis jagatakse ära, kes millises järjekorras jooksu dikteerib. Igale jooksjale antakse kolm minutit „oma strateegia” läbiviimiseks. Selle formaadi puhul ei tohi teised jooksjad esimesest jooksjast maha jääda. Oma strateegiat jooksja ei avalikusta. Paus olenevalt jooksjate tasemest üks kuni kolm minutit. Näide: Priit, Tiit ja Peeter otsustavad koos teha fartlekki. Lepitakse kokku, et esimesena dikteerib mängu Priit, teisena Tiit ja kolmandana Peeter. Tehakse koos kerge soojendussörk. Ja Priit alustab. Oma plaanist, millal ta jookseb ja millise tempoga, ta Tiidule ja Peetrile ei räägi. Ta otsustas, et esimesed lõigud on keskmisest pikemad. Kujunesid umbes 750-meetristeks. Priit jõudis kolme minuti jooksul teha kaks kiirendust. Nüüd on vahepaus üks minut ja siis on kord Tiidu käes. Tiit üllatas teisi lühikeste lõikudega. Ta jõudis teha 80-meetriseid lõike kümme korda. Teised ei tohtinud siinjuures Tiidust sammugi maha jääda. Paus üks minut sörkimist ja kord on Peetri käes. Peeter alustas raevukalt ning otsustas küll väikse kümnesekundilise vahepausiga kasutada oma kolm minutit tervelt ära kiireks jooksuks. Küsimus – mitu korda jõudis igaüks 55-minutilise fartleki puhul olla „diktaator”? See versioon eeldab ühtlase tasemega treeningukaaslasi.

D-v ers io o n kerge jooks 5–10 min ühtlases tugevamas tempos jooks 3–7 min kiire kõnd või sörk 5 min kerge vahelduv jooks (kiirendusi 50–60 m ulatuses); joostakse kerge väsimuseni kerge jooks, kusjuures aeg-ajalt lülitatakse sisse kolme-neljasammulisi kiirendusi; kiirendused tehakse järsult, nagu tahaks võistlusel kaaslasest mööduda j o o k s t õ u s u d e l 1 5 0 – 2 0 0 m ulatuses täiskiirusega suhteliselt kiires tempos jooks ühe minuti vältel (võimete prooviks, järgneb mäkkejooksule)

v


Wris Reisibüroo ja Jooksupartneri koostöös on võimalik taas osaleda iga maratoonari unistustejooksul

New York City maratonil! Maratonipaketi hind on 1695 eurot. Maratonipakett sisaldab: *Majutust koos hommikusöögiga 2-kohalises toas hotellis Sheraton Lincoln Harbor vahemikus 04.-08.11.2016 *Stardikohta NYC maratonil *Transfeeri hotellist maratoni starti Lisatasu eest: - lennud sihtkohta ja tagasi (näiteks Finnairi suurepäraste ühendustega vahemaandumisega Helsingis) - lisaööd kohapeal - reisikindlustus Tegutse kohe ja küsi pakkumist: Wrisi reisikonsultandilt 6 129 130 või tellimus@wris.ee


jooks

mill al, miks , milleks? Kiiruse arendamiseks on erinevaid viise, mis kõik lähtuvad ühest eesmärgist – võita. Võidu eesmärk saab olla distantsipõhine, seega tuleb rõhku panna sellele, millisele distantsile millist kiirust arendada. tekst: Margus Pirksaar I fotod: Jooksupartner

K

Kiiruslikku töövõimet mõjutavad tegurid

iiruslikud võimed on viidud vastupidavusaladel nii kõrgele tasemele, et kas jooksed viimast 400 meetrit kümnes tuhandes meetris või tuhande viiesajas, määrab võitja see, kes on teravaim viimasel 50–80 meetril. Ehk teisisõnu – treeningu eesmärk on viia üha kaugemale väsimuse teke, et suuta olulisel hetkel arendada maksimaalkiiruse lähedast kiirust. Seda saab teha atleet, kes on kõige värskem.

Intensiivse distantsitreeningu rusikareegel on järgmine: mida lähemale võistlusele, seda lühemaks lähevad lõigud, kõrgemaks intensiivsus ning lühemaks puhkepausid. Eelkõige on see selgitatav sellega, et väga intensiivsete lõikude kasutamisega kasvab organismi töövõime ehk maakeeli jõuate vormi tippu. Teisalt toob vormi tippu jõudmine kaasa ka väga kiire taastumise. Kui eesmärk on lävekiirust säilitada, siis pole vajadust intensiivsust tõsta. Siiski jälgitakse tipptasandil juba mitte ainult pulsisageduse kukkumist, vaid mõõdetakse laktaadi kontsentratsiooni veres. Enamasti ei lange pulsi- ja laktaadikõver kokku. Laboratoorsetes tingimustes on koormustesti läbinud

Võistluskiirused: 1500 m 3000 m 5000 m 10 000 m ½ maraton maraton

2.18/km 2.27/km 2.31/km 2.38/km 2.47/km 2.54/km

Pekingi OM-il 2008. aastal läbiti 1500 m ja 5000 m ning 10 000 m viimane ring 53 sekundiga. Et pilt kiirusest veel karmimaks muuta, siis maratonijooksu maailmarekordi löömiseks tuleb naistel läbida kilomeetreid 3.11-ga ning meestel 2.53-ga. Selliste kiirusteni jõudmiseks on eelkõige vaja: a) viia aeroobne vastupidavus aeroobse baasi loomise etapil võimalikult kõrgeks, b arendada aeroobset baasvastupidavust küllaldaselt ka põhivõistluste eelsel ja võistlusetapil, c) jälgida, et distantsitreeningu etapil oleks kiirusliku vastupidavuse treening mõõdukalt tõusev, d) viia kiiruslik jõuvastupidavus pikamaajooksjal ligilähedale sprinteri omale.

42


jooks

Treeningu eesm채rk on viia 체ha kaugemale v채simuse teke, et suuta olulisel hetkel arendada maksimaalkiiruse l채hedast kiirust.

2016 september september

43


jooks

kesk- ja pikamaajooksja töövõime jooks püramiid (nurmekivi, 1994) Kiirus

Kiirusjõud

Kiirusvastupidavus

Võistluskiirus

Baasvastupidavus

Maksimaaljõud Lokaalne lihasvastupidavus

Vastupidavus

Jõud

Jõuvastupidavus

sportlase laktaadinäitajad olnud üleval, kuigi pulss näitab samal hetkel taastusfooni. Seetõttu peetakse primaarseks siiski laktaadi kontsentratsiooni veres. Samuti sõltub intensiivse pingutuse foon organismi võimest toimetada laguproduktide ja rakukahjustustega. Siin tuleb jällegi mängu südamelöögisagedus. Kuna sama tasemega sportlaste puhul võib kohata erinevat maksimaalset südamelöögisagedust, ei tohiks kunagi võrrelda südamelöögisagedust tehtud intensiivse tööga, vaid aluseks peab olema kiiruslikul treeningul anaeroobse läve näit. Eesti jooksuprofessori Ants Nurmekivi püramiid iseloomustab väga hästi kiiruslikku töövõimet mõjutavaid tegureid (vaata joonist). Lõikude läbimise kiirus sõltub paljudest teguritest: treenituse tase, ilmastikuolud, raja seisund jne. Üldjuhistena võiks välja tuua, et lühemad lõigud läbitakse keskmise võistluskiirusega eelkõige distantsialadel, pikemad aeglasemalt ja ligilähedaselt maratoni tempole. Levinumad on kalkulatsioonitabelid, kus tõstetakse kuude kaupa kiirusi ning lühendatakse lõigu pikkusi. Kui soovime saada kiireks jooksjaks, peame tegelema ikkagi kiirusega. See on omakorda seotud laialdaselt aeroobse tööga.

Kiirusvõimete arendamine Keskendume nüüd kiiruse arendamisele. Praktikas kasutatakse lõike 50 meetrist kuni isegi viie ja seitsme kilomeetrini välja. Teine variatsioon on ajaline, mida üldjoontes kasutatakse vähem (näiteks 3 x 5 minutit). Kirjandusest võime leida kiiruse arendamiseks ühesuguste lõikude läbimist (näiteks 5 x 200 m) ja erinevaid distantse (näiteks 200-300-400-300200 m või 3 x 600 m + 4 x 200 m).

Intensiivne intervalljooks ja kordusjooks on põhilised anaeroobsed laktaatsed treeninguvahendid.

44


䴀夀䈀伀䐀夀⸀攀攀

吀攀爀瘀椀猀 ⴀ 吀爀攀攀渀椀渀最 ⴀ 吀漀椀琀甀洀椀渀攀

2016 september

45


jooks

Leidub ka praktikuid, kes kasutavad mõlema kombinatsiooni. Intensiivne intervalljooks ja kordusjooks on põhilised anaeroobsed laktaatsed treeninguvahendid. Vere laktaadisisaldust võib nimetatud lõikude intensiivse läbimise järel mõõta isegi kuni 20 mmol/l, pulsisagedus jääb 97 protsendi juurde maksimumist. Olenevalt treenitusest ja eesmärgist on antud lõikude pikkus korrelatsioonis kiirusvastupidavuse ja spetsiifilise võistluskiiruse arendamisega. Mida noorem on organism, seda ettevaatlikumalt tuleks seda töörežiimi kasutada. Kõikide lõikude läbimise summaarne toimeaeg ei tohiks ületada 5-6 minutit. Vastasel juhul võib treening muutuda liiga kulutavaks ning taastumisaeg ja positiivse superkompensatsiooni mehhanism liiga pikaks. Treeningu efektiivsus avaldub eelkõige organismi võimes taluda paremini laktaatseid protsesse võistlussituatsioonis. Juhin veel kord tähelepanu sellele, et tegu on tugeva organismi lammutava treeninguga ehk kasutamise eelduseks on väga hea aeroobne võimekus ning jõuja kiirusomadused. Vormikõvera kõige teravama tipu lihvimiseks tuleb eelkõige ikkagi kasutada 50–400 m lõike. Lõikude mahu (kordusarvude) + pikkuse + intensiivsuse puhul on esmalt kasutusel anaeroobne alaktaatne energia taastootmise viis. Laktaatne süsteem ehk glükolüüs vajab võimsuse tõstmiseks sissetöötamisperioodi ja aeroobne energiatootmine on kõige inertsem. Kreatiinfosfaat annab stardikiirenduse energia. Näiteks 100 m jooksja tühjendab kreatiinfosfaadi varud ligikaudu 8 sekundiga, kuid pehmema stardikiirendusega 800 m distantsijooksja kasutab seda energiat 2–3 korda pikemal ajavahemikul (15–25 sek). Kreatiinfosfaadi süsteem lubab kõige võimsamat energiatootmist ja kiiruse sisselülitamist. Küsimus on vaid selles, kuidas suudame seda võimekust endas treenida.

tiinfosfaadi varud on ammendunud. Nimetatud süsteem on nüüd peamine energiaallikas, mida tegelikult kõik distantsijooksjad arendavad. Küll väiksema võimsusega kui kreatiinfosfaadi süsteem, kuid energeetilise süsteemi kohaselt kõige kõrgemal kohal tulemuse näitamise struktuuris. Laktaatse süsteemi energiatootmist toetab aeroobne energiatootmine, mis tegelikult on kui kogu protsessi tugi. Nii kreatiin- kui ka laktaatne energeetiline süsteem on sisuliselt otseses toitumises aeroobse energiatootmisega. Eriti kulutava (väga kõrge mahu, intensiivsuse ja korduste arvuga) kiirustreeningu n-ö töövõime languse saba võib tegelikkuses kuuluda juba energeetiliselt aeroobse energiatootmise süsteemi. Sellest annab meile ilmekalt märku töövõime vähenemine laktaadi maksimaalse kontsentratsiooni saavutamisel veres. Mida parem on aeroobne töövõime, seda suuremat kiirust suudetakse säilitada ning seda enam suudab aeroobne energiatootmine toetada hääbuvat glükolüüsi. Mida pikem distants, seda suuremat osa arendatavast võimsusest kaetakse aeroobse energiatootmise arvelt. Treeningutel peame siiski keskenduma laktaatse energiasüsteemi arendamisele, kuna see on ühendavaks sillaks kreatiinfosfaadi ja aeroobse energiasüsteemi vahel.

Intensiivse distantsitreeningu rusikareegel on järgmine: mida lähemale võistlusele, seda lühemaks lähevad lõigud, kõrgemaks intensiivsus ning lühemaks puhkepausid. Laktaatse energeetilise süsteemi eripäraks on võimsuse kahanemine kestval sisselülitamisel. Mida kestvam glükolüütiline pingutus, seda madalamat võimsust saab kasutada. Laktaadi tõus inhibeerib lihaskontraktsiooni. Laktaadi liigne tõus peatab lõpuks energia taastootmise. Mida kiirem on jooks laktaadi tekketsoonis (silmas on peetud piiri 4 mmol), seda rohkem laktaati lihastes tekib ja seda kiiremini süsteem ammendub. Peab olema väga täpne kiirusevaliku suhtes mahu ja ajaga, et jõuaks glükolüüsi kasutades vajaliku aja pingutada. On olemas individuaalne kriitiline punkt laktaadi produktsioonis, mille ületamine viib teravale kiiruse vähenemisele lõigu läbimisel. Sellise olukorra teket ei tohiks tegelikkuses endale lõigutreeningul lubada. Kiirusvõimete arendamisel tuleb lähtuda eeltoodud energiatootmise põhimõtetest ja sportlase individuaalsest võimekusest energeetilise süsteemi taastumisel. Suhtarvudest ühe või teise energeetilise süsteemi kestvuseks saame rääkida ikkagi absoluutkiiruste puhul, mitte aja suhtes läbitud vahemaaga. Näiteks 200 m lõigukiiruse arvutuskäik eeldab maksimaalkiiruse aluseks olevat protsentuaalset suhet treeninglõigu läbimisel 82–88 protsendiga, korduste arv sealjuures sõltub taastumisest / energeetilisest taastootmisest just täpselt konkreetse sportlase puhul (iga sportlane on individuaalne). Seega jõuame jällegi tagasi aeroobse võimekuse baastaseme juurde.

Laktaatne süsteem energiatootmisel Pikemal distantsil kui 100 m on siiski tähtsuselt teisel kohal laktaatne süsteem, millel juba sissejuhatuses peatusime. Laktaatne süsteem energiatootmisel rakendub maksimumvõimsusel just selleks ajaks, kui krea-

46


varustus

Suunto Spartan – uus tippklassi GPS pulsikell Soome spordiinstrumentide tootja Suunto tõi turule oma uusima GPS pulsikella. Suuntole omaselt tuldi välja tõelise tippklassi tootega, mis üllatab kasutajaid oma funktsionaalsuse ja koostekvaliteediga. tekst: ajakiri Jooksja | fotod: Suunto

S

uunto fännide kauaoodatud uus põlvkond GPS pulsikellasid on lõpuks kohal. Juba mõnda aega on oodatud järglast populaarsetele Ambit-seeria kelladele ning uus Spartan ongi vastus nendele

ootustele. Lisaks uuele kellale uuendas Suunto äsja ka oma veebirakendust Movescount.

Uudne ja eriline Spartan Kõik Suunto Spartan-seeria kellad on Soomes käsitsi kokku pandud ning mõeldud kestma ja vastu pidama igasugustes tingimustes. Kella karbist välja võttes selle välimus ja pelgalt silmaga aimatav koostekvaliteet vastupidavuse osas mingeid kahtlusi ei ärata. Tõeline premium-klassi toode neile, kes hindavad kvaliteeti, omapära ja massist eristumist. Spartan Ultral on selge ja kriimustuskindel safiirkristallklaas ja kõrgema kategooria titaanist valmistatud korpusevõru, kell ise on paigutatud klaasfiibriga tugevdatud polüamiidist kesta. Jääb mulje, et see tõesti kannatab kõikvõimalikke tingimusi ja sellega võib igal pool ja igal ajal olla.

juurde. Lisaks lugematutele treeninguvõimalustele ja informatsioonile on kellas ka aktiivsusmonitor, mis jälgib igapäevast aktiivsust sammude ja kulutatud kalorite põhjal. Moodsale tippkellale kohaselt ei puudu ka bluetooth-ühendus nutitelefoniga. Kella ekraanil on võimalik näha teavitusi ja kõneinfot, sellekohaseid funktsioone on sügiseste tarkvarauuendustega veel juurde lisandumas.

Mitmekülgne sisu Spartanil on puutetundlik värviline ekraan – seda pole ühelgi teisel Suunto kellal varem olnud. Sensoritest on olemas GPS, baromeeter, kiirendusandur ja bluetoothühendus. Mainimist väärt on ka aku kestus. Tootja lubab treeningrežiimil 26 tundi tööaega ja Jooksja katsetuste kohaselt peab see lubadus paika. Kell toetab mitme spordiala režiimi, võimaldades treeningu ajal spordiala vahetada. Sisse on laetud 80 erinevat spordiala ja neid lisandub tarkvarauuendustega

Tootja lubab treeningrežiimil 26 tundi tööaega ja Jooksja katsetuste kohaselt peab see lubadus paika. Võrdlus konkurentidega Spartaniga on Suunto astunud suure sammu edasi. Ühendriikide gigandil Garminil on vastus juba olemas oma tippmudelite näol. Milline tuleb aga Suunto kodumaise konkurendi Polari vastus, selgub ilmselt lähitulevikus. Suunto üheks subjektiivseks plussiks võib lugeda selle, et kell on kujult traditsiooniliselt ümmargune ning jätab väga soliidse ja hinnalise mulje. Kell, mida saab kanda igal pool – olenemata tegevusest.

2016 september

47


treening

Sparta jooksutreener Toomas Tarm (vasakul) juhendab Aleksnder Kulešovi.

l aiendab ha aret – uued treeningurühmad venelastele ja ülekaalulistele tekst: Sparta I fotod: Mati Hiis

Sparta spordiklubi avab sügisel Tallinnas kaks uut treeningurühma: vene keelt kõnelevale elanikkonnale Lasnamäel ja ülekaalulistele oma keskuses Pärnu maanteel.

A

leksander Kulešovil polnud kolm aastat tagasi spordiga mingit seost. Ta käis trükikojas tööl ja vabal ajal jõi sõpradega õlut. Rasvavolt kehal aga kasvas. Siis otsustas ta enda eest hoolitsemise käsile võtta. Ta valis Sparta spordiklubi, kus ootas ees üks pealinna paremaid jõusaale. Samuti oli talle soovitatud ratturite teeningurühma. Kuigi 37-aastase mehe kodu Pirital asub kesklinnast üsna kaugel, hakkas ta Sparta spordiklubi liikmeks. „Rattatreeningud hakkasid väga meeldima,” ütles Kulešov. „Iseseisvalt alustasin ka jooksmisega. Nüüd annab mulle nõu Sparta treener Ahto Tatter.”

Kiire areng Sõbrad ei uskunud, et Kulešov suudab läbida maratoni. „Võtsin selle suure vihaga ette ja olen enda üle uhke, et hakkama sain,” lausus ta. Pärast aastapikkust harjutamist läbis Kulešov maratoni ajaga 3:10. Eelmisel

suvel näitas juba tulemust 2:50. Tänavusel Narva Energiajooksul püstitas ta poolmaratonis isikliku rekordi 1:16.37. „Eelmisel aastal jooksin 1900 kilomeetrit,” rääkis Kulešov. „Alates veebruarist olen harjutanud kaks korda päevas ja ilmselt tuleb sel aastal kokku 3000 kilomeetrit. Vigastusi pole olnud, järgin treeningutel tervet mõistust. Kõige tähtsam on tahtmine. Kui tahad täita mingi eesmärgi, pead harjutama heade treenerite juures.” Vahel sörgib Kulešov koos abikaasa Annaga, kes on osalenud laskespordi Euroopa meistrivõistlustel. „Kahetsen, et nii hilja spordi juurde jõudsin. Soovitajaid ei leidunud ja kehalise kasvatuse tund tõuget ei andnud,” lausus 37-aastane tallinlane. Sparta jooksurühm alustab treenimist Lasnamäel Pae järve ääres, kuhu on tehtud pehme kattega tervisespordirada ja kergliiklustee. „Inimestele tuleks tuua ere näide, et spordiga saab parandada kehalist

48

Jooksurühm alustab Lasnamäel Spordiklubi Sparta avab septembris Tallinnas harrastusjooksjate treeningurühma, mis on eeskätt mõeldud Lasnamäel ja kesklinnas elavatele vene keelt kõnelevatele inimestele. Treeningud toimuvad kolmapäeviti algusega kell 18 ning esimene kord on 14. septembril. Kogunetakse Lasnamäe linnavalitsuse parklas. Juhendaja on üks Eesti paremaid pikamaajooksjaid Olga Andrejeva. Septembrikuised treeningud on tasuta. „Ootan treeningutele nii vene kui ka eesti keelt kõnelevaid inimesi, kes tahavad jooksmist harjutada. Soovin luua jooksurühma, kus on sõbralik ja lahe õhkkond,” ütles Andrejeva.


2016 september

49


treening

seisundit ja ka teatud edu saavutada. Kõige olulisem on uskuda oma jõusse,” lausus Kulešov, kes enda eeskujuga algajaid innustab. „Mu elu on muutunud organiseeritumaks, tunnen selle üle rõõmu,” sõnas Kulešov. „Nüüd võin öelda, et olen midagi elus saavutanud, varem polnud see võimalik. Sport on toonud mu ellu palju eredaid hetki. Olen tutvunud toredate inimestega, kes teavad, mida elus soovivad.”

Kirjanik otsib spordist liitlast Kirjanik Sass Henno avastas ühel hetkel, et „peeglist vaatab vastu mingi 33-aastane 130-kilone vend, mis on ikka üsna rõve vaatepilt”. Lapsepõlves oli ta lauatennises NSV Liidu meistriks tulnud isa innustusel toksinud pingpongi. Seejärel õppis ta vennaga mitu aastat võitluskunste ja osales ka võistlustel. „Venna jalaluumurru tõttu jättis

Spa rta jook s utr een er Toomas Tar m : „Spordiga korrapäraselt tegelevate inimeste hulk Eestis on üllatavalt väike. Üritustel teeb kaasa üks ja sama seltskond. Üks põhjusi, miks algajad ja ülekaalulised inimesed ei tule meie gruppidesse, võib olla kartus, et siin on kõik profid. Ülekaaluliste grupile pakuks alguses toitumisnõustamist ja lihtsalt jalutaksime metsas. Eesmärgiks võiks võtta joosta aasta pärast 10 kilomeetrit.”

meie lahingpaar trenni pooleks aastaks katki,” meenutas Henno, kel tekkis sportimises ligi kümneaastane paus. Vahel sõitis Henno talviti lumelauga ja suvel rattaga ning tegi Pirital jooksuringi. Veendes samal ajal ennast, et kehaline seisund pole hull. „Kaine mõistus ütles pigem, et kulla mees, sa sured üsna ruttu infarkti, kui sama hedonistlikul kursil edasi kruiisid,” lausus Henno. Siis viis turundustöö teda juhuslikult kokku Sparta inimestega, kellelt ta „nüüd seda ellujäämisele suunatud mõtteviisi õppida” proovib. Kui Spartas arutati, et võiks teha üle sajakilostele eraldi jooksutreeningurühma, ütles Henno, et on kohe käpp. Henno on seadnud eesmärgiks kaaluda alla saja kilo. Alates märtsist on ta alla võtnud 15 kilo. „See oleks mu 191 cm pikkuse kohta päris hea tulemus,” lausus kirjanik, kes tunneb juba vajadust ka elustiili muuta. „Sest ma ei saa elu lõpuni sellele panustada, et sündides kaasa tulnud geneetiline pagas igast olukorrast välja tassib,” vaagis Henno. „Siiamaani olen olnud iseenda kõige suurem vaenlane, sest kui nüüd nõmedalt aus olen, siis mu

S pa rta jo o k s utreen er A h to Tatte r : „Vene inimesi võiks rahvasporti rohkem kaasata. Olga Andrejeva, kel on fitnessitreeneri tunnistus, juba juhendab harrastajaid. Ta sobib hästi vene keelt kõnelevaid inimesi juhendama.”

elus on paraku kõige armsamad asjad olnud logelemine, alkohol ja süsivesikud. Nagu Eesti meestel sageli ikka. Aga ma saan üsna hästi aru, et siit edasi minekuks on vaja need vanad suhted ära lõpetada, et midagi uut ja tervemat saaks asemele tulla.” Henno tunnistas, et emotsionaalse laenguta ei suuda ta elus midagi teha. „Vahel lähen saali isegi selle mõttega, et nüüd saan mõne sõbra soovitatud DJ seti läbi kuulata või mõne tuttava uue plaadi materjali kuulda või poolteist tundi mingeid Eesti tundmatuid räppareid analüüsida,” lausus Sparta personaaltreeneri Marek Morozovi kava järgi harjutav kirjamees.

Sass Henno kutsub ülekaalulisi inimesi Spartasse treenima.

50


2016 september

51

IcepeakSports www.icepeak.fi


maratonikoguja

37-aastane Olav Mets: noorim

100 maratoni jooksnud eestlane! tekst: Meelis Koskaru | foto: Sportfoto

Rootsis AXA Fjällmaratonil 6. augustil oma 100. maratoni jooksnud Olav Metsast sai noorim eestlane, kes selle tähiseni jõudnud. Varem selles valdkonnas noorima eestlase tiitlit kandnud maratonijooksja oli 1972. aastal sündinud Ergo Meier ning enne Olavit võttis nädalaks noorima tiitli enda valdusesse 1973. aastal sündinud Viia Kaldam.

15. veebruaril 1979 ilmavalgust näinud Olav on 37-aastasena noorim maratonikoguja, kelle jooksjakarjääri alguseks võib nimetada aega pärast kõndima hakkamist. Tehnilise spetsialistina turvaettevõttes töötav Olav jõudis keskkoolis äratundmiseni, et sprint pole tema ala, vaid pikemad jooksudistantsid. Ülikooli ajal õppis ta pikka ja rahulikku jooksu kasutama asjade selgeks mõtlemiseks. Võistlusrajale ärgitas teda legendaarne rekordimees Rein Pärn, kellega Olav sai aastal 2001 tuttavaks töö kaudu. Aastal 2003 osales Olav esimest korda ümber Viljandi järve jooksul ja 2004. aastast algas tema ajaarvamine pool- ja täismaratonidel.

Sihikindlus aitab unistusi täide viia

Pikamaajooks on elustiil Pikamaajooks on Olavi jaoks eluviis, filosoofia ja vahend halbade emotsioonide maandamiseks. Tervis siiski eelkõige. Regulaarselt jooksmisharrastusega tegelema hakates lahendas ta paar olulist terviseriski. Vähetähtis pole ka kollektsioneerimise hasart. Olav peab arvestust jooksude arvu, joostud riikide, ekstreemmaratonide ja linnade üle, kus sõidavad trollibussid. Radadest eelistab ta looduslikke. Loodus on Olavi jaoks kõige loomupärasem ja stressivabam keskkond. „Mõnes linnas võib olla huvitav jooksu ajal ringi vaadata, arhitektuur on kah huvipakkuv, aga ikkagi elutu. Looduses on mugavam. Seal on dünaamika, voolavus ning loodusradadel kulgedes tekib kuuluvuse tunne.” Olaviga sportlikust vormist rääkides arvab ta, et tema puhul mängib suuremat rolli pigem mentaalne vorm.

„Reeglina mõeldakse vormis olemise all pigem füüsilisi parameetreid: ideaalset kaalu ja füüsilist vastupidavust. Ega need pole minugi jaoks tähtsusetud, aga vorm on esimeses järjekorras peas. Füüsilises mõttes kuulun ma nii-öelda raskekaalu jooksjate kategooriasse. Aga minu jaoks pole vormi siis, kui ise endasse ei usu. Tõeliselt heas vormis endas ei kahelda,” räägib Olav.

Maraton on elamus! Jätkame teekonda...

52

Oma esimese maratoni jooksis Olav 2004. aasta augustikuus Helsingis Masokistin Unelma nimelisel üritusel. Selleks ajaks oli ta vaid korra osalenud poolmaratoni distantsil ning usk ja kindel soov 42,195 km läbida olid olemas. „Võtsin põhimõtteks, et rooman kasvõi kõhunaha marraskile, aga üle finišijoone ma jõuan! Roomamiseks ei läinud, kuid sain mitmed esimesed valusad õppetunnid valest taktikast. Samas esimest korda maratoni finišijoont ületades oli ka ainukordne sooritusest tulev rahulolu- ja õnnetunne. Ka pärast sadat maratoni on väike hirm rajale minna – mõte „miks küll mina sellise jamaga tegelema pean” on tavaline. Stardipauguga see aga kaob. Kari läheb liikvele. Hasart. Tahtmine anda endast parim.” Kõige tähtsam – mida tähendab Olavile 100 maratoni läbimine? „100


maratonikoguja

maratoni on üks kauaoodatud verstapost. Kui ma kunagi maratone jooksma hakkasin, oli esimene mõte, et jooksen seda maratonidistantsi niikaua, kuni saan sama stardinumbri, millega varem juba läbitud. Eneselegi ootamatult oli see hetk varsti käes. Siis oli eesmärgiks joosta 35. sünnipäeval 35. maraton. See küll ei õnnestunud. Tolleks ajaks oli hoog nii sees, et sellel sünnipäeval jooksin juba 50. maratoni! Edasi on nüüd 100 lihtsalt ilus number, mida taga ajada. Oma sajandast olen pikka aega mõelnud. Kui 50. maratoni tegin eriliseks joostes 500 meetri sügavusel maa all, siis on olnud palju versioone ehk ideid ka 100. maratoni eriliseks tegemisel: joosta vee all või vee peal või äkki pea alaspidi? Aga otsustasin vallutada koos sajandaga uue riigi ja jõuda ümmarguse numbrini jooksuüritusel, millest mitu aastat unistatud: tahtsin seda tähistada KeskRootsi kõrgematel tippudel.” Olavi unistus sai väga raskel ja mudasel rajal teoks ajaga 7:30.29!

Elamused esikohal Millised on Olavi edukamad marat o n i d ? Te m a s õ n u l o n e d u k a d kõik maratonid, mis on lõpetatud. Parimad tulemused on joostud Eestis kergetel radadel. Aga see on tema jaoks rohkem statistika. „Väärtustan elamusi ja ühe elamusterohkemana meenub Thy Traili maraton Taanis. Korraldajad plaanisid üritust kohalikuna ja juhendid olid kohalikus keeles. Olavit aitas Google. Kummalise netitõlkega sai Olav teada, et kohal on „prügikühvel, mis liigub tagasi maraton kaugusel” ja veel muudki. Igatahes stardikoha leidis ta üles ja ainsa välismaalasena jooksis liivase, kiviklibuse, mudase ja külmast veest koosneva raja läbi. Kohati pidi käpuli liivadüünidest üles ronima ja pehmel liival või kiviklibus jooksma. Loodus oli ilus, seltskond rajal ning raja ääres oli sõbralik ja entusiastlik. Maratonituristina on Olav külastanud veel mitmeid huvitavaid paiku. Kuna tema üks eesmärke on koguda maratone linnadest, kus sõidavad trollibussid, siis oli tal kindel eesmärk joosta Krimmi poolsaarel Simferoopolis. Aastal 2011 püüdiski ta sinna osalema sõita. Ühe Venemaa jooksuklubi kalendrist leidis ta kuupäeva ja tiguposti aadressi. Kuna muud kontakti ei

2016 SEPTEMBER

53

olnud, saatis Olav paberil venekeelse kirja teele. Ehkki kahtlus oli, kas ta niimoodi mingi vastuse üldse saab, oli siiski mõne aja pärast kiri võistlusjuhendiga postkastis. „Reis oli seiklusrikas ja põnev, kuid jooksuüritus veel eriliselt meeldejääv. Saabusin Kiievist Simferoopolisse rongiga. Trollibussiga seiklesin võistlusjuhendis kirjeldatu järgi täitsa õigesse kohta. Kurja ametnikunäoga tädi küsis osalustasu 10 grivnat ehk umbes ühe euro ja pani mind järgmiseks hommikuks starti kirja. Võistlushommik oli oktoobrikuust hoolimata umbne ja palav. Aga ilm on ilm – millal see enne jooksmist takistanud on? Võistluskeskus ise ei tundunud just üleliia rahvastatud. Selguski, et rahvusvahelisel Simferoopoli maratonil startis 22 jooksjat Ukrainast, kaks Venemaalt ja üks Eestist ehk mina. Niisiis tänu

Ka pärast sadat maratoni on väike hirm rajale minna ja mõte „miks küll mina sellise jamaga tegelema pean” on tavaline. minule tõsiselt „meždunarodnõi”, nagu ürituse nimes uhkelt kirjas. Rada kulges linnast välja edasi-tagasi suure magistraali servas. Kerge ei olnud. Maastik oli künklik, sooja 28 kraadi ja taevas pilvitu, joogiks 5 km tagant vesi või magus must tee. Aeg oli natuke üle nelja ja poole tunni. Mitte parima lähedalegi, kuid see enesega rahulolu ei vähendanud. Aga see ei olnud veel kõik! Olin ammu kodus, kui ühtäkki jõudis mu postkasti taas üks suur ümbrik Ukrainast. Avades selgus, et mulle oli järele saadetud lausa olümpiarõngastega ehitud diplom ja kiri: „Saavutasite oma vanuseklassis esikoha!”. Kirja vahel oli grivnades veidi üle 10 euro väärtuses auhinnaraha. Need grivnad on mul nüüd mälestuseks aukohal. Jah, sellised kogemused ja tunnustus just igal pool ei vedele.” Maraton on elamus! Jätkame teekonda...


Eripakkumine

Hotell Saaremaa Thalasso Spa-lt Saaremaa kolme päeva jooksul osalejatele! Kahene standardtuba 59 eur öö koos hommikusöögiga Kolmene tuba 79 eur öö koos hommikusöögiga Neljane tuba 99 eur öö koos hommikusöögiga

99 eur kaks ööd koos hommikusöögiga 149 eur kaks ööd koos hommikusöögiga 189 eur kaks ööd koos hommikusöögiga

Hinna sees ka Thalasso saunakompleksi külastus reedel ja laupäeval pärast jooksu lõppu.

Kolm ööd ööbijale poole tunnine pea- ja õlavöötme massaaž tasuta. Kõik muud hoolitsused, ka tailannade poolt tehtavad, jooksjatele

30% soodsamad! Info ja broneerimine: Märgusõna „Jooksja“ Hotell Saaremaa Thalasso Spa Mändjala, Lääne-Saare vald Tel: 454 4100, 505 8272 www.saarehotell.ee

54


2016 september

55


Jooksupäeva lõpetas Karl Madise kontsert.

tekst: Ajakiri Jooksja fotod: Siim Solman

Kiiruisutaja Saskia Alusalu läbis 5 km distantsi.

10 km startijad.

Neljandal R apl a S püstitati osa

S

elver Linnajooksude sarja kuuluval IV Rapla Selveri Suurjooksul püstitati tänavu osalejate rekord, kui finišijoone ületas 1189 jooksjat. 10 km distantsil osales eelmise aasta võitja Ibrahim Wachira Mukunga, kes ka sellel aastal võidutses ajaga 30:25. Teise koha omaniku Argo Jõesoo aeg 31:34, kolmas koht kuulus Jaanus Kallastele (31:41). Naiste 10 km võidutses Kaisa Kukk isikliku rekordiga 35.23, parandades oma maanteejooksu tippmarki 20 sekundiga. "Hea ilm soosis aega, tuul ka väga ei häirinud. Isiklikku rekordit mul plaanis küll polnud. Mõtlesin koha peale joosta," rääkis Kukk. Ta jooksis enesetunde järgi, kuid võimsa arenguhüppe teinud klubikaaslase Mari Boikovi tõttu pidi mitu korda üle õla tagasi vaatama.

Rapla vallavanem Ilvi Pere (vasakul) oli kohal ja läbis koos sõbrannaga 5 km distantsi.

Tema klubikaaslane Treeningpartnerist Mari Boikov parandas oma tippmarki koguni ühe minuti ja 17 sekundiga, lõpetades jooksu teisena ajaga 35.48. "Algul jäin küll pundist

maha, aga viimase kahe-kolme kilomeetriga võtsin järgi. Väga hea rada, ei ole nii palju pöördeid kui Tartus. Eks ilm ka soosis. Ise lootsin alla 37 minutiga joosta. Finišisirgel vaatasin

Rapla Selveri Suurjooksu korraldusmeeskond tänab kõiki koostööpartnereid,

54

k


???

Tiidrek Nurme ja Keio Kits enne 5 km starti.

Rõõmsad lõpetajad.

a Selveri Suurjooksul

a lejate rekord

d,

kella, et tuleb alla 36. Olen väga rahul. Kui distants oleks pikem olnud, oleksin Kaisa kätte saanud," ütles Boikov. Kolmanda koha sai Raplas Grete Tõnne (37:07). 5 km distantsil olid Raplas kiireimad Tiidrek Nurme, kes võiduajaga 14:39 edestas vaid kahe sekundiga Keio Kitse. "Vaheldusrikas rada. Kuni neljanda kilomeetrini jooksime koos, siis kiirendas Keio, aga võtsin ta kinni. Väga huvitav ja põnev lahing. Tegemist oli mees-mehe vastu võitlusega ning kiirused üsna suured. Keio näitas väga head vormi, ise ei tahtnud alla ka jääda," ütles Nurme. Neile järgnes Olavi Allase (17:30). Naistest oli parim Birgit Pihelgas täpselt 19 minutiga. Järgnesid Kristel Metsla 19.29-ga ja Eveli Kurg 19.54-ga. Kokku oli lõpetajaid kahe distantsi peale 1189, mis on eelmise aastaga võrreldes 250 võrra rohkem. Lisaks

läbis koos Pipi ning Selveri Tibuga lastejooksu ligi 400 last. Ilmaolud Raplas olid jooksmiseks igati head, sobiv temperatuur ja päikesepaiste, mis vaheldus väikese vihma-

kes andsid omapoolse panuse jooksuürituse õnnestumiseks.

2016 september

55

hooga ning pakkus jooksjatele mõnusat jahutust. 5 km raja läbisid ka jooksu patroonid Miss Raplamaa Nele Randpere ja Risto Ütsmüts. Võistluspäeva lõpetas Karl Madise kontsert.


varustus

Cr af t Cover seeria jooksuriided kaitsevad jooksjaid külma, märja ja tuule eest Craft on tippsportlaste abil välja töötatud rõivabränd Skandinaaviast, mis on valmistanud funktsionaalseid ja kõrgeimatele nõudmistele vastavaid spordiriideid juba üle 40 aasta. Sellesügisene kollektsiooniuuendus, Cover-tooteseeria, on mõeldud pühendunud ja aktiivsetele jooksjatele, kes soovivad sügisese märja ja tuulise ilmaga joostes olla kindlad, et nende riietus on kvaliteetne ja ilmstikukindel.

tekst: ajakiri Jooksja | fotod: tootja

C

over tooteperekonda kuuluvad spetsiaalsed tuule- ja ilmastikukindlad fliisid ja püksid. Tooted on disainitud andmaks sooja ja kaitsmaks kandjat tuule eest. Kasutusel on spetsiaalne Crafti poolt välja töötatud VENTAIR X Windi kangas, mis on äärmiselt hingav, hoiab samas sooja ning on tuule- ja ilmastikukindel. Nii püksid kui fliisid on ergonoomilised ja disainitud just jooksjaid silmas pidades, et oleks tagatud liigutusvabadus. Cover-seeria kollektsioon saabub müügile Rademari kauplustesse üle Eesti.

Pika ajalooga spordirõivaste tootja Läbi aegade on Crafti rõivaste saladuseks olnud kolmekihiline rõivastumise põhimõte, mis tähendab riietuse jaotamist kolme kihti niiviisi, et igal kihil on oma ülesanne ja funktsioon. Firma ajalugu räägib, et kõik sai alguse soovist parandada sportlaste tulemuslikkust. Nimelt on

58

teada fakt, et sportlase keha hakkab kiiresti jahtuma, kui sellega kokku puutuvad riided on märjad. Jahtumine viib omakorda energiakaoni ja ühes sellega langeb ka tulemuslikkus. Vastupidavusalades nagu murdmaasuusatamine, jooks ja rattasõit, on kehatemperatuuri säilitamine ja reguleerimine äärmiselt oluline, et tagada parim tulemus. Craft ongi spetsialiseerunud peamiselt neile kolmele spordialale: suusatamine, jooksmine ja rattasõit. Craft esindab kindlaid väärtusi ja on keskendunud rõivaste funktsionaalsusele – tänu sellele aktsepteeritakse Crafti toodangut nii eliitsportlaste kui ka kõige nõudlikumate harrastajate seas.


2016 september

59


jooks

Olümpiamängud – see on nõiduslik sündmus.

sportlane vastutab ande eest, mis talle on antud Michael Johnson on ainsa jooksjana võitnud samal olümpial nii 200 m kui ka 400 m distantsil ning olnud samal ajal mõlemal alal maailmarekordiomanik. Jooksuprofessor Ants Nurmekivi valis Ühendriikide sprinteri mõtteid treeningutesse ja sporti suhtumise kohta. tekst: Ants Nurmekivi | fotod: Scanpix

400 meetri jooksjal on vaja nii tehnikat kui ka võimeid. Johnsoni arvates on algajale sportlasele peamine kehaliste võimete arendamise aeg 12.–15. eluaasta. Just selles eas toimuvad sportlase keha põhilised looduslikud muutused ja ta saab aluse edasiseks kehaliseks arenguks. Paljud lapsevanemad ja treenerid arvavad, et sel eluetapil on noorsportlasel vaja keskenduda tulemuste parandamisele, pidades kehaliste võimete arendamist vähem tähtsaks. Nende meelest on sünnipärane kiirus ja jõud noortel niigi olemas. See on eksitus, mis ei luba sportlastel hiljem oma potentsiaali täielikult realiseerida.

Õigete oskuste õppimine Rääkides mitmekordsest olümpiavõitjast Nadia Comanecist, tuletab Johnson meelde Rumeenia riistvõimleja treeneri Bela Karoly sõnu: „Nadia lihtsalt ei tea, kuidas valesti sooritada võimlemisliigutusi. Sest teda ei oldud selleks õpetatud!” Paljude asjatundjate arvates oli Johnsoni samm liiga lühike ja põlvetõste madal. Tegelikult osutus see väide täpse biomehaanilise analüüsi põhjal

Kogu sportliku karjääri ajal olin mõtetes jooksurajal. 60

valeks. Tema sammu pikkus ja põlvetõste olid täiesti normaalsed. Püstine kehaasend lubas toefaasis arendada jalalihastele suuremat survet ja parandada võimsust. Ent võimsus – see on kiirus. Lisaks aitas püstine kehaasend lühendada sammutsükli aega, sest sai kiiremini tõukejalga uueks sammuks ette tuua.. Sprinteri ettevalmistuses on tähtis osa jõul ja võimsusel. 400 m jooksus on alati kõige raskemad viimased 100 meetrit. Seepärast on selles distantsiosas väga tähtis hea tehnika. Johnson püüdis minimeerida sammu pikkuse ja sageduse vahet esimese 200 meetri ja väsimuse faasi ajal. Parim võimalus kõrge tasemega


jooks

tehnika säilitamiseks on ülakeha võimsuse arendamine. Paljud jooksjad ei mõista, mis seos on käte jõu ja sprindijooksu vahel või õlgade jõu ja sammusageduse vahel. Tegelikult just käte töö mängib juhtivat osa jalgade liigutustes. Ja kui viimasel 100 meetril ei tööta käed väsimuse tõttu vajalikus rütmis, siis jalad, mis on niigi rasked, vastavad sellele muutusele. Probleemi lahendab ülakeha jõu arendamine. Ühed neist lihastest vastavad käte jõule ja kiirusele, teised aga toetavad neid põhilihaseid.

Mida rohkem sportlane teab oma treeninguprogrammist ja sellest, kuidas see võib teda aidata, seda paremini saab treenida. Tähtis on ka sportlase intellektuaalne tegevus, mis aitab tal vaimselt areneda. Selle saavutamiseks on vaja mõtelda. On vaja täielikult valmis olla nii vaimselt kui ka kehaliselt.

Edu saavutamiseks on vaja talenti, kõva tööd ja eneseusku. Täielik keskendumine Suured sportlased ja olümpiavõitjad üldjuhul ei tunne huvi, kuidas treenivad teised sportlased. Nad keskenduvad täielikult enda ettevalmistusele, kulutades selleks kogu oma aja ja energia. Kui pühenduda tegevusele täielikult, siis ülejäänu jääb teie elus tagaplaanile. Ideaalse seose tulemuse saavutamisel tagavad kehalised võimed ja suur töö. Aga lisaks sellele on vaja ka motivatsiooni, mis sunnib ennast ohverdama oma tegevusele. Kümnevõistleja Daley Thompson on tõdenud: „Ma ei arvanud kunagi, et ma ennast millekski ohverdan. Kõik toimus automaatselt. Tahtsin treenida ja võistelda, et näidata paremaid tulemusi.”

Johnson rääkis: „Ma otsisin täiuslikkust igas oma jooksus. Mul oli abiks spetsiaalne häälseadeldis, mis signaliseeris pidevalt infot lõikude läbimise ühtlase kiiruse kohta. Mulle oli tähtis, et lõigu esimene pool oli täpselt planeeritud kiirusega ning kui edestasin helisignaali, siis võisin enne finišit veidi lõdvestuda ja pisut kiirust vähendada. Ehitasin enda jooksu nii üles, et iga jooksu osa oleks õiges vastavuses helisignaaliga.” Sisuliselt oli tegemist ideaalse jooksurütmi saavutamise ja hoidmisega. Kui ujujalt Mark Spitzilt küsiti, mis saavutusi peab ta kõige olulisemateks, vastas ta, et seitset kuldmedalit 1972. aasta Müncheni olümpiamängudelt. Reporter vastas aga ise, et kõige tähtsamad olid siiski viimased kakskümmend finaali, kus ta püstitas 19 maailmarekordit.

Pärast suurest spordist lahkumist lõi Johnson Dallases treeningkeskuse Michael Johnson Perfomance. Selle tegevuse eesmärk oli muuta treeningukavad tõhusaks. Nad töötasid välja treeningprotsessi nn mõistliku lähenemise programmi ja veendusid, et selle abil arenesid sportlased tunduvalt kiiremini.

2016 september

61

Michael Johnson USA kiirjooksja Sündinud 17. septembril 1967

185 cm Kaal 79 kg

Pikkus

O l ümpiakul l ad

1992 – 4 x 400 m 1996 – 200 m, 400 m 2000 – 400 m Maail mameistritiitl id

1991 – 200 m 1993 – 400 m, 4 x 400 m 1995 – 200 m, 400 m, 4 x 400 m 1997 – 400 m 1999 – 400 m Maail marekordid

19,32 1996 Atlanta Püsis 13 aastat, kuni Usain Bolt jooksis Berliinis MM-võistlustel 19,19.

43,18

1999 Sevilla

Püsis 17 aastat, kuni Wayde van Niekerk jooksis Rio olümpial aja 43,03.


jooks

Johnson tunnistas: „Mind kohutas üks asi – kui ma ei olnud võistluseks küllaldaselt valmis, tundsin ennast ebakindlalt ega suutnud mõtelda positiivselt. Ettevalmistus – see on kõik. Tunnetasin seda kogu aeg. Kui läksin staadionirajale, tahtsin tunnetada, et olen täielikult valmis: „Tean, et olen valmis, sest tegin kõik, mis oli minu võimuses.” Kui olin enesekindel, siis tuli vaid joosta – tulgu mis tuleb.

Vaimne ettevalmistus Spordis ei piisa üksnes ettevalmistusest. Väga tähtsad on ka stardiks keskendumine ja ettevalmistuse täideviimine. Mõtlesin kõikvõimalikele jooksustsenaariumidele ja ehitasin oma plaanid vastavalt sellele üles. Eeldasin, et jooksu ajal võivad tekkida ettenägematud olukorrad ja mõtlesin, kuidas nendega hakkama saada, et kontrollida jooksu.” Edu saavutamiseks on vaja talenti, kõva tööd ja eneseusku. Jutt on reaalsest usust, mida kinnitavad faktid. „Ma sain aru, et võin saada olümpiavõitjaks vaid siis, kui näitasin endale, et võin

joosta sama kiiresti kui need jooksjad, kes võidavad olümpiamedaleid,” tõdes Johnson. Usain Bolt uskus alati endasse, sest ta tõestas iseendale, kui kiiresti ta jookseb. Kuid see ei tähenda, et olümpiavõitjad kunagi ei kahtle. Tegelikult esitavad nad endale palju rohkem küsimusi kui tavalised sportlased. Neis on ka suur osa skeptitsismi, kuid seejuures saavad nad aru, et kahtlused võivad neil aidata saavutada häid tulemusi. Mõtteline ettevalmistus – see ei ole ainult vaimne vastupidavus, mis on teile vajalik selleks, et toime tulla moraalse survega võistluste ajal. See sisaldab ka teadmisi kõigi oma ala peensuste kohta, mis on vajalikud konkreetse alaga tegelemiseks, õigeks ettevalmistuseks ja soorituseks. See on tegelikult väga raske, seda enam, et juhendeid ei leidu. Olümpiatasemel, kus kõik sportlased on väga andekad, võib iga väiksemgi täiustus anda suurt kasu. Edu võti on teie tegevuse tõhusus. "Hakkasin ennast kui sportlast tundma õppima juba ülikoolis õppides,” rääkis Johnson. „Sageli vaatasin ja analüüsisin kõigi oma võistluste videosalvestusi. Pidasin hädavajalikuks põhjalikult tundma õppida seda, kuidas juhtisin oma jooksu stardist kuni finišini. Püüdsin alati videomakile võtta suurvõistluste teleülekandeid. Enda treeningkeskuses kasutasin arvutiprogramme, mis võimaldavad sportlase liigutusi üles kirjutada sagedusega 1000 kaadrit sekundis.”

Kannatlik töötamine Johnson rääkis: „Juba sportlaskarjääri alguses määrasin enda jaoks põhilise strateegia nii 200 m kui ka 400 m läbimiseks. Mitme aasta vältel kasutasin neid strateegiaid, püüdes pidevalt teha muudatusi, et parandada tulemusi. Vahel andsid muudatused tulemusi, vahel mitte. Muudatusi tehes tuli endale aru anda, millega riskisin.” Selgus, et isikliku tipptulemuse paranemine oli küllaltki aeglane protsess. Näiteks juba 1990. aastal jooksis Johnson 200 meetrit 19,90 ja kaks aastat hiljem 19,79, kuid alles 1996. aastal 19,32 (maailmarekord, mille 2009. aastal lõi ajaga 19,19 üle Usain Bolt – toim). Edu tagas jooksustrateegia ja suured muudatused treeningukavas. Johnsoni areng 400 meetris: 1990 – 44,29, 1991 – 44,21, 1992 – 43,98, 1995 MM-il 43,39, 1999 MM-il – 43,18 (maailmarekord, mille Rio olümpial ületas Wayde van Niekerk – toim). Alates 2004. aastast treenis ta koos Clyde Hartiga Ateena olümpiavõitjat Jeremy Warineri, kel jäi maailmarekordist puudu 27 sajandikku. Johnsoni arvates mitte keegi maailmas ei vallanud 400 m jooksu treeningprotsessi saladusi nii hästi kui Wariner. (Kahjuks ei olnud tal nii head põhikiirust kui Johnsonil, kuid tal oli haruldane kiiruslik vastupidavus ja jooksurütm – autor.) Olümpiasportlased planeerivad pidevalt mõtetes ja kujutavad ka ette enda parimat võistlust. Lihtsalt öeldes – nad elavad spordile. Just seda on vaja, et tulla olümpiavõitjaks. „Kogu sportliku karjääri ajal olin ma mõtetes jooksurajal,” rääkis Johnson. „See ongi positiivne strateegiline mõtlemine, mis tegelikult toimib. Näiteks 200 m jooks on nii tehniline ala, et selle strateegia peab olema paigas enne püstolipauku. 400 m jooks nõuab täiesti teistsugust lähenemist. Kõik minu muudatused selle ala juures põhinesid sellel, kuidas

2016 JUUNI – JUULI

62


Ära enam oota!

art 1219/0400 art 1219/5804

SNICKERS Workwear kapuutsiga Soft Shell Moodsat, sportlikku ja nägusat jakki võib kanda aastaringselt. Tuule- ja veekindel ent hingav jakk on valmistatud pehmest ja elastsest 3-kihilisest Soft Shell materjalist. Materjal: 100% polüester, 285 g/m². Värv: 0400 - must, 5804 - digiprint

HIND

124.2 €

TAVAHIND 138 €

–10%

Selleks aastaks sai suvi läbi ja soojad ilmad on eilne päev. Vee- ja tuulekindel kapuutsiga Soft Shell laseb õues toimetamist nautida ka sügisel. IGA ILMAGA!

01.09–31.10.2016

“FLEXI Work” liikumist nõudva töö jaoks. Loodud mugavust tagama. Elastsest, tugevast ja ülimalt mugavast Cordura® kangast. Materjal: kerge, veniv Cordura®: ® 88% Cordura , 12% elastaan, 270 g/m². Rip-stop kangas: 65% polüester, 35% puuvill, 200 g/m². Tugevdused: 100% Cordura®.

6902/0404

6902/8704

119.- 119.Hinnad sisaldavad käibemaksu 20% ja kehtivad kuni 31.10.2016 või kuni kaupa jätkub!

TAMREX OHUTUSE OÜ TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35

Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.ee TARTU Aardla 114, Ringtee 37a

PÄRNU Riia mnt 169a, Savi 3

RAKVERE Pikk 2

VILJANDI Riia mnt 42a

JÕHVI Tartu mnt 30

VÕRU Piiri 2

VALGA Vabaduse 39

NARVA Maslovi 1

HAAPSALU Ehitajate tee

PAIDE Pikk 2

JÕGEVA Tallinna mnt 7

TÜRI Türi-Alliku


jooksid teised sportlased, aga ka sellel, kuidas mina jooksin iga kindlat distantsi osa. Igal juhul oli mul äärmiselt oluline juba enne starti läbi mõelda erinevad potentsiaalsed variandid.”

Hirmu alistamine Paljud sportlased püüavad endale sisendada, et võit või kaotus neile põhimõtteliselt midagi ei maksa. See on aga suur viga. Treener Clyde Hart rääkis alati: "Ei tohi karta kaotada vastastele. Tuleb karta kaotada enda hirmule." Johnson järeldas sellest: "Ta püüdis mulle sisendada, et vastased on samasugused luust ja lihast inimesed nagu mina. Pole mingit põhjust neid karta. Kui nad võivad võita täna, siis tuleb ise olla homme parem." Paljud sportlased mõtlevad liiga palju oma vastastele. See võtab palju aega ja segab keskendumist. Muidugi peate neid tundma, kuid te ei pea mõtlema, kuidas nad hakkavad teiega konkureerima ja veelgi enam – ennast nendega võrdlema. Vastaseid tuleb tundma õppida enne starti. Tunda nende tugevaid ja nõrku külgi, stiili ja strateegiat, isegi miimikat ja žestikulatsiooni. Muidugi peab

tundma nende tulemusi. Vastaste tundmine andis mulle treeningute ajal täieliku enesekindluse. Mõeldes vastastest ei tohi te endas tekitada mitte mingit negatiivset energiat. Selle asemel et mõelda vastastest, mõtlesin ainult sellest, mida pean ise tegema. Võime keskenduda oli minu iseloomu olulisemaid omadusi, mis aitas mul saavutada edu olümpiamängudel.

korras peaks sportlane võtma endale vastutuse ning püüdma hinnata oma edu ja kaotusi sisemise mõõdupuuga. Selle asemel näitavad nad aga näpuga teiste poole, süüdistades neid enda ebaedus. Olen kindel, et paljud andekad sportlased ei ole suutnud oma potentsiaali avada just sellise suhtumise tõttu. Olulist osa sportlikus edus täidavad treeningukaaslased. Nad jagavad

„Ei tohi karta kaotada vastastele. Tuleb karta kaotada enda hirmule.” Suured sportlased, kes kogevad tohutuid kehalisi koormusi nii treeningutel kui ka võistlustel, mõtlevad peamiselt enda töö tõhususele. Nad püüavad mitte kõrvale kalduda, ja kui see siiski on juhtunud, reageerivad momentaanselt, tehes vajalikke parandusi. Selle oskuse saavutamiseks peavad nad ennast treenima. Iga sportlane peab püüdma saavutada täieliku keskendumise oskust. Sageli süüdistavad sportlased kaotuses treenerit. Kuid esmajärje-

64

teiega treeningute raskust, loovad soodsat meeleolu treeningutel ja aitavad kinni pidada lõiguaegadest. Olen absoluutselt veendunud, et sportlasel on hädavajalik aru saada – ta ise vastutab ande eest, mis talle on kasutada antud. Mitte keegi peale teie enda ei saa seda kasutada. Võidutunne – see on uskumatu kogemus. Olümpiamängud – see on nõiduslik sündmus. Unistamine sinna jõudmisest ja seal heast esinemisest teebki olümpia nii eriliseks.


Füsioterapeut Reigo Jörsi aitab inimesed liikuma Lääne-Tallinna Keskhaigla neuroloogiaosakonnas ning Nõmme Kalju meeskonnas füsioterapeudina töötava REIGO JÖRSI arvates joonistub eesti inimeste liikumisharjumustes välja kaks vastanduvat poolt: ühed, kelle hädad saavadki alguse vähesest liikumisest ning teised, kes pingutavad tervisespordiga üle ja sealt hargnevad omakorda tervisemured. Tõsiasi, et eesti inimesed ei liiguta end piisavalt, ilmneb ka 2014. aastal tehtud Tervisearengu Instituudi uuringust – umbes kolmandik inimestest harrastavad tervisesporti mõned korrad aastas või üldse mitte. TREENI PÄEVA JOOKSUL Lääne-Tallinna Keskhaiglas on Reigo tööks füsioterapeudina eelkõige hinnata, milline patsiendi seisund on ning lähtuvalt sellest alustada esmast taastusravi. Reigo sõnul ei pea kehaline aktiivsus seisnema ainult trenni minekus. Oluline on päeva jooksul võimalikult palju liikuda, näiteks autosõidu asemel kõndida ning lifti asemel kasutada treppe. “Kõik sellised lihtsad asjad, millest tegelikult väga palju räägitud on, aga mis ikka ja jälle inimeste kõrvust mööda kipuvad minema,” sõnab ta. Reigo ise armastab metsatreeninguid. Looduskauneid liikumis- ja spordiradu on meil tõesti rohkelt ning juba see võiks olla motivatsioon koduseinte vahelt väljaajamiseks. Spordipisikust pole Reigo tänaseni lahti saanud. Enamjaolt käib ta jooksmas, vahepeal jõusaalis ning talvel suusatamas. “Ma tunnen, et kui päev, kaks-kolm midagi ei tee, on kuidagi rusutud olek. Kui ennast liigutan, on kohe ergas tunne!” ABIKS JALGPALLURITELE Ka Nõmme Kalju jalgpallimeeskonna juures on Reigo igapäevane abiline: teibib, masseerib, määrib soojaks, teeb eriprogrammi all olijatega harjutusi ning annab muid näpunäiteid. Kuna meeskonnas on mängijaid alates 17- kuni 35-aastasteni, on ka staažid ja tervisemured erinevad. Profijalgpallurite peamised vaevused on jalalihastega seotud üle-

koormusprobleemid ja sidemete – enamjaolt põlve või hüppeliigese vigastused. Sel hooajal katsetab Reigo nende Nõmme Kalju mängijate peal, kellel esineb erinevates liigestes jäikust, FLEXISEQ Active geeli. FLEXISEQ Active on eelkõige mõeldud pikaajaliselt spordiga tegelenud inimestele, aga ka neile, kel võib-olla pikem treeningpaus sisse jäänud. Geel “õlitab” ja kaitseb liigeseid, toetab nende elastust ning samas leevendab ka valu ja liigese jäikust. FLEXISEQ ACTIVE GEELI NANOSTRUKTUURSED MIKROKAPSLID SEQUESSOME TECHNOLOGY® sisaldavad looduslikke inimorganismis olevaid molekule, mida nimetatakse fosfolipiidideks. Mikrokapslid tungivad läbi naha ja ühilduvad vahetult kõhre pinna-

ga, vähendades liigesepindade hõõrdumist, leevendades valulikkust. Geeli kasutamine on täiesti ohutu, kuna selle koostises ei ole farmatseutiliselt aktiivseid aineid, mis võiksid erinevate ravimite koosmõjul probleeme tekitada. Meditsiiniliste uuringute käigus ei ole täheldatud ühtegi kõrvalmõju, väljaarvatud harvaesinev mõõdukas nahaärritus. Määrides geeli mis tahes problemaatilistele liigestele, satuvad selles sisalduvad fosolipiidid rakuvaheliste kanalite kaudu liigesekapslis olevasse liigesevõidesse. See “määrib” kõhre ja hoiab ära selle kulumise. 2-4 päeva pärast geeli kasutamist aitab selle toime vähendada mõõdukat kuni keskmist valu ja liigese jäikust. Pikemaajalise kasutamise järel parandab geel kõhre seisundit ja vähendab osteoartriidi sümptomeid.

Flexiseq ACTIVE • “Määrib” ja kaitseb liigeseid • Leevendab valu ja toetab liigeste elastsust • Ohutu, ei põhjusta süsteemseid kõrvaltoimeid • Tõhusus on kontrollitud kliiniliste uuringutega* *Allikas: Kneer W. Et al J Pain Res 2013; 6:743-7

Nanotehnoloogia täna – liikumisvabadus homme!

Flexiseq ACTIVE Euroapteegis

22,30 €

Enne kasutamist lugege kasutusjuhendit, küsimuste korral pöörduge arsti või apteekri poole. Lisateavet leiate: www.flexiseq.ee 2016 september

65


We Run Tallinn pildipäevik We Run Tallinn 5K toimub 9.sept algusega Vabaduse Väljakult / weruntln.ee

66


Fotodel: Getter Jaani, Rainer Olbri (Metsakutsu), Rauno Sappinen (jalgpallur), Liisa Leetma (blogija, meigikunstnik). Fotod: Oliver Moosus

2016 september

Uus jooksukollektsioon nßßd Nike esinduskauplustes 67


laskesuusatamine

NAISED JA RELVAD – EES TI NAISL A SKESUUSATAJATEL ON SIRGUM A S VÄ ÄRILINE JÄRELK A S V Kes arvab, et naised ja relvad kokku ei sobi, peaks huviga jälgima Eesti naislaskesuusatajate käekäiku ja arengut. Eesti naiste koondisele on sirgumas väärikas järelkasv meie noorte andekate laskesuusatüdrukute hulgast, kellest Meril Beilmanni ja Tuuli Toomingaga Jooksja vahendusel ka lähemalt tutvust teeme. tekst: Greete Kempel / Meelis Koskaru | fotod: Hendrik Osula, Mallor Malmre

M

eril ja Tuuli jõudsid spordi juurde juba päris noores eas, samas aga tunnistavad mõlemad, et laskesuusatamisega hakkasid nad tegelema võrdlemisi hilja. Kindlasti on siin oma osa ka sellel, et relvatreeningutega saabki alustada küllaltki hilises eas. Nimelt peab väikesekaliibrilise sportrelva käsitsemiseks olema vähemalt 12-aastane, kuid mitte ainult see polnud põhjus. „Mina alustasin üldse ujumistrennist, kuid siis sattusin ema eeskujul suusatrenni. Ema rääkis imelugusid sellest, kuidas tema omal ajal suusatrennis käis ja käisin siis emale peale, et ta mind ka sinna viiks,” jagab Tuuli lapsepõlvemälestusi. „Ema siis helistaski ühte klubisse, aga tuli välja, et nemad tegelesid suusahüpetega, kuid tol ajal tüdrukud seda ala ei teinud ning sinna mind vastu ei võetud, anti hoopis Aita Pääsukese kontaktid. Nii ma 13 aastat tagasi suusatamise juurde jõudsingi,” pajatab Tuuli. Murdmaasuusatamist jõudis ta aga teha 6-7 aastat, sest siis märkas teda teenekas laskesuusatreener Tõnu Pääsuke, kes noorukesele Tuulile esimest korda relva kätte andis. „Ma olin tegelikult juba varem laskesuusatamise peale mõelnud, aga mind hoidis tagasi hirm püssipaugu ees,” sõnas Tuuli ja lisas: „Sportrelvast lastes sain kohe aru, et midagi hirmutavat selles pole.”

68

Meril alustas oma teekonda sarnaselt Tuuliga ning enne laskesuusatamisele pühendumist tegeles ka muude aladega. „Olen tegelikult väikesest peale olnud aktiivne ja mulle on alati meeldinud tegeleda erinevate spordialadega. Proovisin kätt ujumises, lauatennises, käisin perega matkamas ja suusatamas,” räägib Meril, lisades, et suusatamise juurde jäi ta pidama 10-aastaselt. „Kuna treeningud olid nii mitmekülgsed ja mängulised, hõlmates erinevaid alasid, jäingi sinna pidama. Kui nägin, et suusatamises tulemused üha paranesid, siis tekkis tahtmine proovida ka laskesuusatamist ning 14-aastaselt tegingi selle alaga algust. Saan puhta südamega öelda, et laskesuusatamine võlus mind kohe esimesest treeningust alates!” Kui Merili süda on sellest ajast kuulunud jäägitult biatlonile, siis Tuuli flirtis vahepeal ka hoopis muude


laskesuusatamine

tegemistega. „Alguses mul polnudki üldse soovi tippsportlaseks saada. Tegin trenni rohkem nalja pärast ja sain treeneritelt tihti riielda, et miks ma korralikult trenni ei tee,” muigab ta. „Aga mulle selline tuim treenimine üldse ei meeldi ja kilomeetrite kogumise asemel tegime sõbrannadega kõike muud toredat. Vahepeal avastasin enda jaoks hoopis ratsutamise ja tead, see meeldis mulle palju rohkem kui suusatamine!” Nii tegeleski Tuuli vahelduva eduga suusatamise ja ratsutamisega paralleelselt kolm aastat. „Aga siis mingil hetkel läks meie perel rahaliselt raskeks ja pidin valima, kumma ala juurde jään. Valisin õnneks laskesuusatamise ja olen oma valikuga väga rahul,” kinnitab 21-aastane laskesuusataja.

Kas see relvadega mängimine rohkem meeste ala pole? Tippsport on armutu igal juhul, ent kuivõrd muudab asjaolusid keerukamaks see, et sportlane on naine, mitte

2016 september

mees? Seda eriti sellise ala puhul nagu laskesuusatamine, milles, pange tähele, lubati naised esimest korda olümpiale alles 1992. aastal! Kuid sellegipoolest ei taha kumbki sportlane nõustuda väitega, et laskesuusatamine on meeste ala. „Mina arvan, et meie alal ei ole küll vahet, kas oled nais- või meessportlane. Ainuke, mida võib märgata, on see, et võrreldes meestega pööratakse naissportlaste välimusele rohkem tähelepanu, kuid eks see on nii igal alal.” Tuuli hinnangul peab tippsportlasena tihti oma välimuse ära unustama. „Olgem ausad, see on üsna kole vaatepilt, kui annad endast maksimumi, oled näost punane ja tatt ripub suust välja, samal ajal kui ise nagu gorilla tõusust üles rühid. Sinikatest, armidest ja murtud küüntest ei tasu üldse rääkida!” Samas tuleb sellest lihtsalt üle olla ja mitte lasta end heidutada. „Tegelikult on põhiküsimus ju selles, et teha õigel ajal õigeid otsuseid ning osata jagada end spordi ja muude tegemiste vahel nii, et endal silm ikka edasi säraks,” lisab Meril.

69

Kusjuures millegipärast on nii, et naiste lasketabavus kipub meeste omast hoopistükkis parem olema. „See näitab ju ideaalselt, et laskesuusatamine ei ole konkreetselt meeste või naiste ala,” kinnitab Tuuli. Samas aga meenub Merilile selle jutu peale humoorikas seik arstikabinetist. „Kui läksin relvaloa jaoks arstitõendit taotlema, siis arst imestas küll, et nii noor neiu ja taotleb relvaluba,” muigab ta.

Juuniorikarjääri lõpp ja sammud tugevama „mina” suunas Tihtipeale võib üleminek juunioride vanuseklassist täiskasvanute omasse olla keeruline. Kasvab avalikkuse tähelepanu, sportlaselt hakatakse üha enam ootama häid tulemusi, rääkimata sellest, et võistlusradadel ollakse nüüdsest ühel pulgal maailmatippude ja olümpiavõitjatega, kellel on märksa rohkem kogemusi. Kas see kõik hirmutav pole? „Mind see ei hirmuta, see on asjade loomulik kulg, millega tuleb kaasa minna. Olen ju varem ka


laskesuusatamine

naisteklassis võistelnud ja toonud IBU karikasarja võistluselt koju 13. koha. See on selge, et paari aasta jooksul ei tasu loota kõrgeid kohti, aga usun, et hea vormiga olen võimeline üllatama varem, kui võiks oodata. Ma juba ootan, et saaks konkurentidele vastu astuda,” sõnab Tuuli silmade särades, kuid lisab siis mõtlikult, et kehv on hoopis see, kui mõne aasta pärast ei ole oodatud edasiminekut tulnud. „Kui oled ikka aastaid võistelnud ja ikka oled tagaotsas, siis usun, et see võib küll motivatsiooni maha võtta. Aga kuna ma pole suures plaanis absoluutselt huvitatud sellest, et käin olümpial kogemusi hankimas, siis ma praegu ette ei muretse. Ma tahan tulla olümpiavõitjaks ja et seda saavutada, ei saa jääda sõitma tagumiste kohtade peale.” Sportlased on kahtlemata vaprad ja eks õige sportlane peabki südame teinekord kõvaks tegema. Nagu Tuuligi, ei karda Meril samuti vanuseklassi muutumist ning on uue ees pigem põnevil. „Usun, et tuleb ise valmis olla ja mitte lasta end heidutada esimestest tagasilöökidest. Võibolla keerulisemaks teeb selle perioodi see, et tajud teiste ootusi, kuid oled veel samas noor ja nii-öelda roheline. Tuleb endale selgeks teha, et tulemusi ei saa oodata liiga ruttu ja tööd on veel palju. Olümpiavõitjaks ju päris üleöö ei saa, seda eriti laskesuusatamises, kus võistluskogemus on tähtis,” sõnab Meril.

ANKEET Nimi: Tuuli Tomingas Sünnipäev: 04.01.1995 Hobid: matkamine, lumelauasõit, fotograafia Suurimad saavutused: Juunioride EM-i sprindidistantsi kuld ja segateatevõistluse pronks (2014); noorte MM-i 5. koht individuaaldistantsil ja 4. koht teatesõidus (2014) Rekordid või muu statistika, mida võiks esile tõsta: olen Euroopa meister Lõpeta lause „Minu jaoks on oluline...”: olla õnnelik ja armastatud ning tunda rõõmu igast päevast.

ANKEET Nimi: Meril Beilmann Sünnipäev: 12.06.1995 Hobid: erinevad sportlikud tegevused, lugemine Suurimad saavutused: sprindietapi 6. koht noorte MM-il (2014), segateatevõistluse 4. koht noorte MM-il (2014), segateatevõistluse 3. koht juunioride MM-il (2014), 15 km individuaaldistantsi 46. koht täiskasvanute MM-il (2016) Rekordid või muu statistika, mida võiks esile tõsta: sajaprotsendiline lasketäpsus karjääri esimesel täiskasvanute MM-il Lõpeta lause „Minu jaoks on oluline...”: tegeleda elus asjadega, mis mulle meeldivad ja mis teevad mind õnnelikuks ning nautida protsessi ennast.

70


spordikeskus

Kirega neile, kes on kõige kirglikumad Kääriku Spordikeskus üritab esikümnekohad nelja aasta pärast medaliteks vormida tekst: Kristjan Karis, SA Tehvandi Spordikeskus

Olümpia on läbi – elagu uus olümpiatsükkel! Sport on pidevas liikumises, pidevas arengus suuremate eesmärkide poole. Olümpiarõngaste all andsid sportlased endast kõik. Atleedid näitasid meile kirge, eneseületusi ja emotsioone nii pettumustest kui ka saavutustest.

E

elnevat nägid nii need, kes tundsid pea kohal Rio kuuma päikest, kui ka need, kes mõnevõrra vihmases kodus meedia vahendusel tegevusi jälgisid. Pierre de Coubertini vaim elab edasi! See vaim elab ka mujal. See elab meie olümpialastes, meie tuleviku olümpialastes ja nendes, kes liikumisharrastust kõrgelt hindavad ning annavad edasi oma lastele, sõpradele ja tuttavatele. Coubertini vaim elab ka keskustes, kus ta spordirajatiste kasutamise kaudu kõige paremini väljendub. See on ka põhjus, miks keskused peavad olema pidevas liikumises, arengus ning suunduma suuremate eesmärkide poole.

Kääriku arendamise esimene etapp läbitud Nüüdseks juba neli aastat tagasi sai sihtasutus Tehvandi Spordikeskus olümpia ettevalmistuskeskusena endale ülesande ja privileegi arendada välja uus olümpia ettevalmistuskeskus Kääriku Spordikeskuse kujul. Juba praegu kasutasid meie teenuseid nii Käärikul kui ka Tehvandil Rio olümpialased kergejõustiku heitealade ja vehklejate leerist. Peame endale ausalt tunnistama, et veel ei ole need tingimused sellised, millega meie vägevaimad peaksid leppima, eelkõige aga spordikeskus ei tohiks mitte mingil juhul leppida. Ka meil tuleb üles näidata kirge, eneseületusi

72

ja emotsioone nii pettumustest kui ka saavutustest. Mis on siis see, mida oleme saavutanud ja ehk veel olulisem – kuhu tahame jõuda? Koostöös Eesti Olümpiakomitee, Tartu Ülikooli ja Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumiga on läbitud pikk planeerimisprotsess, kus on kehtestatud arengukavad ja detailplaneeringud ning valminud on kogu Kääriku Spordikeskuse eelprojektide mahukas kogum. Viimase juurde on loodud ka visuaalne nägemus Kääriku Spordikeskusest aastal 2020. Sisuliselt on keskuse arendamise esimene etapp juba läbitud – valgustatud väliväljakute ala on spordisõpradele valmis – tennis, korvpall, võrkpall,


spordikeskus

käsipall, erinevad rannaspordi alad. Veel sel aastal alustame sportlasmajutuse väljaehitamisega vanade ajahambast puretud laagrimajutuse hoonete asemele. Üks olümpiaettevalmistuskeskus on täiuslik vaid oma komplekssuses, mis eeldab spordirajatisi, toitlustust, majutust ja veel palju muid lisateenuseid spordimeditsiinist ja

maksta, oleks alternatiiv vaid erasektori ülim metseenlus. Tuleb Kääriku vaimset isa Fred Kudut tunnustada. Suuremas osas viime ellu tema 70 aasta tagust visiooni. Peame seda vaid tegema selliselt, et tulemused sobiksid kokku tänapäevaste treeningumetoodikate, tingimuste ja vajadustega, et oleks võimalik treenerite soovitu siduda parimaga, mida sporditeadustel,

Spordis peitub kirg ja samasuguse kirega peame ka pakkuma oma külastajale parimat, mis võimalik. -teadusest loengusaalideni. Praegu alustame sealt, kus valu on kõige suurem – koos modernse ja hubase sportlasmajutushoonega lahendame ära ka põhilised kommunikatsioone puudutavad küsimused – ükski tulevane olümpialane, laagris viibija või sportlik sõpruskond ei pea taluma keskust külastades külma dušivett või elektrikatkestusi.

Fred Kudu visiooni elluviimine tänapäevases vormis Edasised tegevused sõltuvad suuresti otsustest, mis langetatakse pealinnas. Aastani 2020 on prioriteedid paika pandud ning rahastamiskavad edastatud. Ümmarguselt 12 miljonit eurot on suur raha ja otse loomulikult mängib siin riigi osakaal põhirolli. Tagamaks selle, et keskust oleks võimalik kasutada ka sellise tasu eest, mida meie spordiklubid suudaksid

2016 september

IT-lahendustel ja spordimeditsiinil pakkuda on. Erinevus Kudu nägemusega seisneb vaid selles, et ujulat me veel Käärikule ei raja (kui välja arvata renoveeritav väliujula), aga muidu täidame 80% spordialade vajaduse aastaks 2020.

Pallimängude hall ja võitlusspordi alade spordihoone Tuleb midagi uut ja parandame olemasolevat. Alustame uuega, kui prioriteetide esireas loome Käärikule valgustatud ja täismõõtmetes kunstmuru jalgpalliväljaku ja anname ka pallimängude aladele uue kolme väljakuga halli. Olemasoleva spordihoone saali näiteks täismõõtmetes korvpalliväljak ära ei mahu. Pallimängude halli loome sellisena, et põrandakatete vahetamisega on seal võimalik harrastada lugematul hulgal erinevaid saalialasid vehklemisest lauatenniseni.

73

Viimased uusarendused loovad ka võimaluse erinevate spordialade harrastamiseks ajal, kui sügisvihmad või kevadine lörts välitingimustes sportimise spetsiifilistele aladele võimatuks muudab. Üks suurematest arendustest on kindlasti kergejõustikustaadioni ehitus koos treenerite hoone, varjualuste, eraldi heitealade staadioni ja välijõusaaliga. Staadioni keskele mahub ilusti ära ka naturaalse muruga jalgpalliväljak. Olemasoleva Kääriku spordihoone muudame selliste alade nagu tõstmine, poks, judo, maadlus, taekwondo jms vajaduste rahuldamiseks. Neid spordialasid meie juures veel professionaalselt harrastada ei saanud. Samas hakkab paiknema ka spordimeditsiinikeskus ruumidega nii vigastuste ennetuseks, taastumiseks, füsioteraapiaks kui ka sporditeadustele analüütilisemalt lähenemisele. Toitlustushoone ja konverentsikeskus vajab vaid mõningast parendamist ning säilitab oma funktsioonid. Spordis peitub kirg ja samasuguse kirega peame ka pakkuma oma külastajale parimat, mis võimalik. Keskus, mis sobib olümpiaettevalmistuskeskuseks, sobib kindlasti ka neile, kes armastavad sporti. Kuigi enamjagu praegustest klientidest on meil organiseeritud ja saavutusspordile suunatud laagrite läbiviijad, siis üha enam on rõõm näha ka sportlikke sõprus- või perekondi, kes Kääriku sportlikku mitmekesisust, loodust ja eraldatust aktiivselt naudivad. Teeme kirega seda, mida kirglikud spordisõbrad meilt enim ootavad!


Tartu Maraton

Allar Soo liigub Kuubiku üldvõidu suunas tekst: Ants Põldoja I fotod: Sportfoto

Pärast seda, kui Tartu Maratoni Kuubiku sarja tiitlikaitsja Kert Keskpaik sai oma lemmikalal rulluisumaratonis alles üheksanda koha, on hooaja esikoha suunas liikumas senine kahekordne (2013 ja 2014) üldvõitja Allar Soo.

K

uubiku sarja liider on praegu Margus Pedaste 2847 punktiga, ent paraku pole tabel ülevaatlik. Enamik favoriite ei kuulugi 50 parema sekka, sest nad lihtsalt on kolmest alast läbi teinud kaks. Kuna aga kaks on jäänud ja arvesse läheb neli, mõistab iga matemaatikat tundev inimene, et praegu annab üldseisu suhtes objektiivsema pildi hoopis kahe parema etapi summa. Selle põhjal on liider rattur Vahur Valvas, kes rulluisumaratonil sai kõrge 13. koha. Kuid Valvas ütles ajakirjale Jooksja, et tema ei pretendeeri üldvõidule, sest ei osale Tartu Linnamaratonil. „Ma ei teadnudki, et olen kahe etapi arvestuses esimene,” tunnistas Valvas, kes ka jooksumaratonist osa ei võtnud. „See ei tähenda, et ma üldse joosta ei suudaks, aga linnamaratoni ajal on mulle olulisemad rattavõistlused.” Seda, millise üldkoha ta võinuks maratoni läbimise korral saada, Valvas spekuleerima ei hakanud.

Tartu Maratoni Kuubik Üldseis kolme etapi järel:

1 Margus Pedaste 2 8 47 2. Jaanus Undrest 2 8 43 3. Janek Vana 2 8 2 4 4. Hannes Veide 2 8 2 1 5. Illar Lood 2817 6. Kevo Jürmann 2 774

Üldseis kahe parema etapi põhjal:

1. Vahur Valvas 198 1 2. Allar Soo 197 7 3. Kert Keskpaik 196 4 4. Sander Linnus 194 4 5. Aimar Hussar 194 3 6. Taavi Nassar 194 1 7. Hannes Veide 1938 8. Margus Pedaste 1937

Keskpaik: enam pole mõtet üritada Soo on enda ja rivaalide punkte võrrelnud ning arvab ka ise, et võit peaks koju tulema. „Kui teen kahel viimasel alal oma tulemused ära, ei tohiks teised ohustada,” kinnitab ta. Mullune võitja Keskpaik kaotab küll Soole ainult 13 punktiga, kuid ta ei näe lootust üldvõiduks ning seetõttu ei kavatse Kuubiku

„Usun, et Linnus ja Hussar hakkavad teisele kohale konkureerima.”

10. juubelit tähistanud Tartu Rulluisumaratonist võttis tänavu osa ligi 1700 rulluisusõpra.

74


Tartu Maraton

sarja lõpuni teha. „Valmistun septembri lõpus toimuvaks Berliini Rulluisumaratoniks ning seetõttu Tartu Maratoni sarja üritused plaanidesse ei mahu,” tunnistas Keskpaik. „Mis ma ikka üritan, kui pole eluski maratoni läbi jooksnud. Minu šanssidele andis hoobi juba suusamaratoni ärajäämine.” Eelmisel aastal teenis Keskpaik rulluisumaratoni võiduga 1100 punkti ja sillutas sellega tee üldvõidule. Hiljem selgus, et ka teisest kohast (1049 punkti) oleks piisanud. „Jah, kui oleksin ka tänavu kahe parema hulka jõudnud, võinuksin vähemalt üritada sarja lõpuni teha. Kuid praeguses seisus pole mõtet, keskendun parem rulluisutamisele,” sõnas Keskpaik. Samas jäi Keskpaik rulluisumaratoni tulemustega selles mõttes rahule, et esikoht jäi Eestisse: võitis kiiruisutaja Marten Liiv Keskpaiga klubikaaslase Kaspar Kaljuvee ees. Suur grupp, kuhu kuulusid parimad välismaalased ja teiste hulgas ka Keskpaik, lõpetas 50 sekundit hiljem. „Selline oligi taktika, et lätlased, venelased ja Venezuela mees jälgisid rohkem mind ning Lauri Koorti, aga magasid Liivi ja Kaljuvee spurdi maha. Tavaliselt ongi nii, et kui keegi tuleb grupi tagant ja hakkab spurtima, siis kohe kaasa ei minda – jälgitakse ikka neid, kes kogu aeg ees liiguvad,” selgitas Keskpaik. „Ega meie seepeale gruppi päris pidurdama ei hakanud – see polegi võimalik, sest rada on lai –, aga vähemalt ei teinud katset tempot tõsta. Ka välismaalased passisid, ja nii jäidki Eesti mehed ette.” Kuigi kolmas koht oli veel saadaval, tunnistas Keskpaik, et tal head spurdijalga seekord ei olnud. Tõenäoliselt jäänuks kolmandast kohast ka Kuubiku üldvõidu üritamiseks väheks. „Aga eestlaste võit rulluisumaratonil on siiski märksa tähtsam sündmus kui minu tiitli kaitsmine Kuubiku sarjas,” nentis Keskpaik.

„Ma ei teadnudki, et olen kahe etapi arvestuses esimene.”

Sander Linnus mängust väljas? Soo arvates olid pärast Keskpaiga lootuste luhtumist tema peamised rivaalid Sander Linnus ja Aimar Hussar, ent praeguseks on vahe nendega üle 30 punkti. „Vahe tuli sisse rattaralliga, kus nad kõvasti tagasi andsid,” kommenteeris Soo. Mullu kaotas Linnus üldarvestuses teise koha Soole vaid poole punktiga ning edestas rivaali ka linnamaratonil, aga mitte piisavalt. „Mullu jooksin maratoni 2:54-ga. Kuna tänavu on edu suurem, peaks sellest piisama, aga võimeid arvestades tahaksin siiski alla 2:50 joosta,” ütles Soo. Kui Linnus teda ka siis võidab, ei tohiks sellest ikkagi piisata, sest rattamaratonil ta Soost parem pole. „Minu eesmärk on rattamaratonil jõuda 30 parema sekka, ent üldvõidu mõttes peaks ka 40. kohast aitama,” on Soo punkte täpselt arvestanud. „Usun, et Linnus ja Hussar hakkavad teisele kohale konkureerima.” Sool on tänavu üks tähtis võit juba käes: ta sai esikoha Kõrvemaa triatlonil, edestades seal ka oma vana rivaali Tartu Maratoni sarjas Rait Pallot. „Mitmel aastal tekkis mul Kõrvemaa triatlonil alati mingeid probleeme, aga tänavu läks kõik hästi. Sain lõpuks selle võidu kätte,” rõõmustas Soo. Mis aga puutub Tartu Maratoni sarja mitmekordsesse võitjasse Pallosse, siis temal on sel hooajal kirjas vaid üks etapp (jooksumaraton) ning seega ei ole temalgi enam kokkuvõttes lootusi. Naiste arvestuses on Reeda Tuula liikumas järjekordse üldvõidu suunas, ent Sille Puhu, kes küll rulluisumaratonil ei osalenud, püsib talle ohtlikult konkurentsis. Kahe parema tulemuse põhjal on Puhul 1884 ja Tuulal 1826 punkti. Ent Puhul ei ole enam varu ühelgi alal ebaõnnestuda.

2016 august – september

75

Allar Soo Tartu Jooksumaratonil.


Tartu Teate Rattamaraton toob peretiimid rajale Klubi Tartu Maraton pakub igal hooajal midagi uut. Kui mullu oli selleks kahe võistluse lisandumine ja Kuubiku sarja moodustamine, siis tänavu lisandus üks uus ala – Tartu Teate Rattamaraton, mis toimub 11. septembril.

E

estis täiesti omanäoline ja ainulaadne rattamaraton toimub Elva-Otepää trassil ehk pahupidi pööratud maratonirajal. Suusamaratonil oli oma analoog teatemaratoni kujul juba varem olemas, nüüd toimub uus võistlus ka rattamaratoni raames ning jällegi nädal enne põhivõistlust. Osalema on oodatud kolmeliikmelised tiimid, kes läbivad kas 22, 37 või 30 km pikkuse etapi. Kuna radade raskusaste ja pikkus on erinev, saab iga tiim valida kolmele liikmele jõukohase ja meelepärase raja. „Tartu Teate Rattamaratoni idee on

ühendada sõpruskonnad, perekonnad, töökollektiivid, põlvkonnad ja mis iganes muud harmooniliselt koos väntavad seltskonnad ning korraldada neile nädal enne maastikuratturite aasta tippsündmust üks põnev ja ainulaadse formaadiga seltskondlik rattamaratoni sissejuhatus,” kommenteeris Klubi Tartu Maratoni uut üritust võistluste direktor Indrek Kelk. Rada on sellevõrra raskem, et Elvast Otepääle on tõuse rohkem kui laskumisi. Peep Orlovski, kes on osalenud nii rattarallil, rattamaratonil kui ka jooksumaratonil, lausus, et teistpidi rada on küll raskem, kuna on peami-

76

tekst: Ants Põldoja fotod: Sportfoto

selt tõusvas joones, kuid siiski kõigile sõidetav. „Arvan, et teatemaratoniks on selline lähenemine ideaalne, Otepäält Elvasse olekski liiga lihtne, eriti siis, kui pead ainult 30 km sõitma,” lausus Orlovski, kes kavatseb koos vendadega ühtse perekonnatiimi moodustada.

Kolme põlvkonnaga ratast sõitma Priit Tiks (37) tuleb esimesele Tartu Teate Rattamaratonile võistkonnas koos 13-aastase poja Parvini ja 73-aastase vanaonu Leo Tiksiga. Just vanaonu sportlik eeskuju andis Priidule idee sellise tiimi koostamiseks. „Ta on kogu


Tartu Maraton

elu olnud väga sportlik inimene. Ise olen Saaremaalt pärit, aga tema elas Põltsamaal. Sellele vaatamata saabus ta mõnikord suvel meile külla, olles terve teekonna läbinud rattaga,” imetles Priit Tiks. „Üks minu unistus on olla selles vanuses sama sportlik nagu vanaonu praegu.” Priidu sõnul ei pretendeeri nende kolme põlvkonna võistkond Tartu Teate Rattamaratonil kõrgele kohale. „Kui oleks veel meiesuguseid võistkondi, saaks ehk kellegagi võrrelda. Aga esimesel etapil läheb mu poeg täismeestega jõudu katsuma ja vaevalt meil lootusi on. Kuid polegi tähtis, sest niikuinii on see üks vahva võistlus ja tore sündmus. Kui on ka ilus ilm, siis lausa fantastiline,” ütles Priit. Pereisa ise läbib pikima etapi (37 km), aga vanaonu lõpetab Otepää küngaste vahel 30-kilomeetrise rattasõiduga. „Meil on vähemalt suurte kogemustega ankrumees,” kiitis Priit. Samas märkis Priit, et ega ükski meeskonnaliige niisama ratast väntama ei lähe. „Spordimehe elu on juba selline, et kui stardikäsklus kõlab, läheb andmiseks. Ikka üritan anda endast

Koos jooksurajal: Parvin ja Priit Tiks.

2016 september september

77

parimat ega hoia liialt tagasi. Samas olen oma silmaga näinud, kuidas mõni jooksja lõpu eel kokku variseb. Tervise­ sporti ei saa ka nii teha, et üle pingutad ja eluga riskid,” hoiatas Priit ning lisas, et tema tiimis valib igaüks jõukohase tempo.

Lühematel distantsidel koos lastega Priit on Tartu Maratoni üritustel pidevalt kaasa teinud, näiteks rattamaratonilt on tal viie järjestikuse pika distantsi läbimise eest omandatud Hõbemärk. „Kuna ise olen metsalembeline inimene, siis on Tartu Maratoni sarjas mu lemmikud need võistlused, mis toimuvad maastikul: suusamaraton, jooksumaraton ja rattamaraton,” ütles Priit. Elu kõige pikema võistluse tegi Priit kunagi Rootsis, kus läbis rattasõidu ümber Vetterni järve. See distants oli 300 kilomeetrit pikk. „Eks ma selle sõidu põhjal tean hästi, kuidas ka vaimselt niisuguseks pingutuseks valmistuda,” ütles ta. Tänavu osaleb Priit lühematel distantsidel, kuid sellel on oma kindel põhjus. „Minu lapsed, 16-aastane tütar ja 13-aastane poeg, on saanud parajasti nii suureks, et enam lastevõistlustel kaasa ei tee, kuid kõige pikemate distantside jaoks pole nad ilmselt veel valmis. Nii läbin tänavu poole pikkusega rajad koos nendega. Et pisut neid ka õpetada, kuidas naeratus näol lõpuni vastu pidada,” selgitas Priit. Tartu Maratoni üritused pole ainsad, mida Priit Tiks koos lastega on läbinud – käidud on näiteks ka ööjooksul, ümber Viljandi järve jooksul ja Saaremaa kolme päeva jooksul. „Kuid ühes asjas tõstaksin Tartu Maratoni ürituste korraldajaid esile – on sümpaatne, et nad teevad alla 18-aastastele hinnasoodustusi. Sellise sammuga innustatakse noort põlvkonda liikumisharrastuse juurde. Muidu läheks kolmekesi osavõtt ikka päris kalliks,” rääkis Priit. „Tartu Maratoni radade läbimisest on saanud meie pere traditsioon nagu jõulud ja jaanipäev.” Priit ei ole pidanud kunagi lapsi tagant sundima, et nad jooksuüritustest osa võtaksid. „Väiksena tegid nad alati kaasa laste jooksudel või rattasõitudel. Siis nad võrdlesid minuga, kellel on rohkem medaleid. Ja nii see tasapisi on läinud, et nad on jõudnud pikematele distantsidele ning ka medaleid on neil juba rohkem,” rääkis Priit.


velo

Karl Patrick Lauk: mulle ei meeldi kaotada Aasta jooksul 20 000 – 25 000 kilomeetrit rattasadulas veetev Saaremaalt pärit Karl Patrick Lauk liigub oma isa, endise võidusõitja Andres Laugu jälgedes. Ääretult suure võidutahtega noormees on juba mehetegusid teinud nii kodus kui välismaal. Selle hooaja on Karl Patrick sõitnud Prantsusmaal Pro Immo Nicolas Roux’ klubis, kus enda rolli näeb noormees võitjana. Räägi päris algusest, kuidas rattaspordi juurde jõudsid? Rattasõiduga hakkasin tegelema kuueaastaselt – sügisel läksin trenni ja uue aasta alguses sain seitse. Rattaspordi juurde jõudsin üpriski loomulikul teel. Isa oli mul ka rattur ja kuna muud alad eriti huvi ei pakkunud, siis saigi rattasport minu valikuks. Naljakal viisil miskipärast käisin ma aasta aega breiktantsus, kus ma tegelikult õppisin ära vaid pea peal seismise. See tuli aga edaspidi kehalise kasvatuse tunnis vägagi kasuks – tiritamme tegemisel olin oma klassis meistertegelinski. Siit tarkusetera: kõik on millekski kasulik. Proovisin ka jalgpalli, aga pärast esimest korda tagasi ei viitsinud minna, ei pakkunud seda emotsiooni. Sügisel läksin kooli ja sain oma spordiala otsingutel tuttavaks rattagrupiga. Hakkasin pärast igat koolipäeva septembrist saati Bivarixi rattapoes mõõtmas käima, kas ulatan ühe väikese maanteerattaga sõitma. Mäletan seda päeva väga hästi, kui Riho Räim ütles, et kui selle sadula sulle raami külge kuidagi kinni paneme, siis ulatad sõitma küll. See oli päev, kui läksin rattatrenni. Milline rattur sa noorena olid? Üle ma teistest kindlasti polnud ja alul ma väga palju ei võistelnudki, kuna olin üpris kämbu ja läksin nii noorelt trenni. Alguses polnud asi isegi raske trenni tegemises. Mul

Vanus: 19 Klubi: Team Pro Immo Nicolas Roux Elukoht Prantsusmaal: Aubiere Parimad tulemused: Kirjutan siia ainult ühe tulemuse, mis mulle väga meeldib. See ei ole kindlasti minu kõige perspektiivikam võit ja profiks see mind ei vii. Aga minu jaoks on see väga oluline võit ja selleks on Lauri Ausi memoriaali võit.

78

tekst: Velo foto: erakogu

Nüüd saan isa nõust ja toest aru, kui olen vitsad kätte saanud.

on väga hea treener Indrek Rannama, kes ei suunanud meid kohe rattaga sõitma. Esimesel trenniaastal alustasin talvega. Punt oli meil vinge ja neist on kujunenud minu parimad sõbrad. Treener õpetas selgeks suusatamise ning käisime saalis palli mängimas ja tegime matkatrenne. Kuna aga energiat oli kogu aeg küllaga üle, uhasin päevad otsa midagi teha, kas suurtega koos trenni või muid füüsilisi tegevusi. Olen alati olnud grupi pesamuna, seega enese kehtestamine suurematele on alati vajanud pingutust. Kuidas kooli ja õppimise kõrvalt trenniga hakkama said? Põhikoolis oli vanus selline, et treeningud ei olnud nii pikad, et poleks jõudnud ära teha. Eks ma tahtsin rohkem teha, aga hoiti tagasi, öeldi, et vanemas eas jõuad rohkem rühkida küll. Pärast põhikooli läksin edasi õppima


velo

Otepääle Audentese Spordikooli. Seal läks trennitegemine tõsisemaks ja mahud kasvasid. Valik sai selline tehtud, kuna teadsin juba ammu, et tahan selle spordiga kaugele jõuda ja see kool võimaldas mulle hea edasise arengu. Kooliga sain see aasta ühele poole ja nüüd keskendun täielikult spordile. Kes on sind sportlasteel kõige rohkem toetanud ja innustanud? Kindlasti kogu minu perekond. Kõik inimesed, kes on seotud Viikingi rattaklubiga ning minu sõbrad, tiimikaaslased ja treenerid. Lisaks minu sponsorid Jetoilist. Ka Etixxi sporditoit pani see aasta minu tegemistele õla alla, samuti Eesti Rattakoondis. Minu treenerid ja juhendajad on teinud minust selle, kes ma praegu olen. Ja ma olen neile selle eest väga tänulik. Need inimesed ei ole muutunud. Siiamaani nad toetavad ja nõustavad mind igas minu elu aspektis. Nad on inimesed, kes on mulle alati olemas. Ilma nendeta ei oleks ma siin, kus ma olen. Kui palju kuulad oma isa nõuandeid? Sellega on ikka ja alati selline naljakas

V i r go Ar G e, Jeto i l I es i nda j a , Ka rl-Patri c k L au gu to e ta ja : Tahtsime toetada mõnda noorsportlast, kes oleks U18 vanuses. Valik langes Karl Patrickule, kuna räägiti, et tegemist on andeka noorratturiga. Meie koostöö on praeguseks olnud kolme aasta pikkune ehk kogu U18 vanuse periood. Oleme jälginud tema arengut terve perioodi vältel ja oleme sellega väga rahul. Tegu on väga tubli, ambitsioonika ja treeningule pühendunud ratturiga.

lugu, et isa annab alati nõu ja õpetab. Kuid olen piisavalt põikpäine ning muidugi mõista on vaja kõike risti vastupidi teha ja omad vitsad kätte saada, selle asemel et kuulata kogenumate sõnu. Aga ju see on lihtsalt minu viis isa nõu omandamisel. Olles vitsad kätte saanud, saan alles isa nõust ja toest aru. Millised võidusõidud sulle kõige paremini sobivad ja miks? Kuna olen veel nii noor, ei tea ma täpselt, mis mulle kõige paremini sobib. Avastan alles maailma. Mägironijat minust ei saa, kuna olen suurte lihaste ja jässaka kehaehitusega. Olen pigem agressiivse iseloomuga sprinteritüüpi rattur. Seega

tulevikus võivad minu leivanumbriks kujuneda kevadised munakivi klassikud ja lühemad velotuurid. Mis on see jõud, mis sunnib sind iga päev igasuguse ilmaga ratta selga istuma ja trenni tegema? Armastus rattaspordi vastu. See on üks julm ala, millega tegeleda, aga ma ei suuda üheski muus spordialas leida seda ilu, mida näen rattaspordis. Kindlasti ka tahe saada tugevamaks ja targemaks, et võita võidusõite. Milliste mõtetega tavaliselt starti lähed? Võidusõidud, mida tavaliselt sõidan,

Suur-Jõe 47 korterelamul on parim asukoht Pärnu linnas - rahulik ja looduskaunis piirkond Pärnu jõe ääres. Tule vaatama! Lisainfo: www.jaansoni.ee 2016 september

79

Müügiinfo: Eve-Mai Kiisler + 372 5688 4100


velo

olen võimeline võitma. Seega iga sõit on oluline ja tahan alati võita, mulle ei meeldi kaotada. Kuid mida vanemaks saad, seda vähem võidad, seega igast sõidust proovin alati ka õppida ja selle abil edasi areneda. Võidusõit ei ole koht, kus treenida. See on koht, kus oma treenitus ja intelligents tuleb maksma panna, et saavutada see, milleks me seda kõike teeme – võita võidusõit ja täita oma unistused. Kuidas hooaeg Pro Immo Nicolas Roux’ klubis läinud on? Pro Immo Nicolas Roux’ klubisse sain veidi tänu oma eelmise aasta tulemustele ning sügisel sõitsin nendega koos mõningaid võidusõite ja näitasin ennast. Kuid peamine abi tuli ei kelleltki muult kui minu tiimikaaslastelt Mikult ja Puntsolt ning väga healt sõbralt Martinilt, tänu kellele ma üldse siia sügisel sõitma sain ja tänu kelle sõnadele mind siia tiimi võeti. Tuhat tänu selle eest! Siin pole ma tegelikult kooli lõpetamise tõttu kaua olnud. Aasta alguses olin siin veebruaris ja märtsis. Sain mõned head tulemused, kuid ei miskit erilist. Tagasi tulin siia juuli algusest ja olen saanud sisse tiba teise hingamise. Olen saavutanud juba kolm võitu ja paar poodiumit veel lisaks. Parim tulemus tiimi eest on viimane võit nimega La Machine. Millised on sinu eesmärgid veel käimasolevaks hooajaks ja mida plaanid järgmiseks?

Karl Patrick Lauk

Tava l ine pä ev:

Ärkan, möödan pulssi. Jalutan kööki ja teen kohe müsli või pudru. Kui ees ootab väga raske trenn, lisan ka omleti. 10–11 lähen trenni. Pärast trenni pesen (vahel venitan ja rullin). Lõunasöök. Lebotan natuke. Tegelen ettejuhtuvate asjadega (loen raamatut, passin arvutis, vaatan võidusõite, käin poes/linnas jne). Õhtusöök. TV, keeleõpe, Skype sõpradega. Magama. paelaga kaelas ning kolm ringi enne lõppu juhtus väike intsident ja kukkusin. Leidsin end asfaldilt ning sõit tuli pooleli jätta. Sellest sõidust õppisin, et vahet pole, kes mida räägib enne starti sõidu kohta. Igat võidusõitu on raske võita ja ühtegi stardis olevat võidusõitjat ei tohi alahinnata. Kuidas hooajavälisel ajal trenni teed?

Eesmärkideks on kindlasti EM ja hooaja viimane sõit MM Qataris. Lisaks on veel tiimi eest paar päris head võidusõitu, kus võita tahan, üks nendest hakkab juba sellel nädalavahetusel. Elan praegu käimasolevas hooajas ning üritan oma olukorrast võtta maksimumi ja võita nii palju kui võimalik. Hooajale vaatan tagasi hooaja lõpus, kuid ega miski ei saa kripeldama jääda. Tuleb vaid kaotustest õppust võtta, et tulevikus parem olla. Millised on tulevikuplaanid kaugemas plaanis? Perspektiivis tahan kindlasti saada profiks, selles pole kahtlustki. Sealt edasine samm on aina areneda ja võita alguses väiksemaid võidusõite ja edasi suurte võitudeni. Kui ei suuda võita väikseid võidusõite, ega siis ei võida ka suuri sõite. Sinu elu kõige raskem sõit ja sõit, millega oled kõige enam rahule jäänud? Minu elu kõige raskem võidusõit oli eelmisel aastal Jersey saarel toimunud saartemängude kriteeriumi sõit. Mikult sain info, et tase pole eriti tugev ja pole vaja pabistada, seega alahindasime konkurente rängalt. Terve sõit oli hing

Rene Mandri, endine profirattur, U23 koondise peatreener

Hooaeg on veebruari keskpaigast oktoobri keskpaigani. Teise poole oktoobrist ja natuke ka novembrist ratast ei puutu. Tegelen nende asjadega, millega muul ajal tegeleda ei saa. Käin sõpradega mõned korrad ööklubis ja veedan rattaspordist väljaspool olevate sõpradega aega. Tahaks minna Norrasse uuesti lumelauda sõitma. Midagi plaanin kindlasti veel. Kogun ka natuke lisakilosid. Novembris hakkan vaikselt uuesti trenni tegema ja hooajaks valmistuma, siis teen igasuguseid erinevaid asju ja sõidan ka natuke rattaga. Detsembris hakkab juba eesti koondise laager Hispaanias ja jõuluks saab korraks koju. Jaanuaris on teine laager ja veebruaris olen juba tiimiga ning hakkabki uus hooaeg pihta. Millega oma vaba aega tavaliselt sisustad? Kui tihti hooaja jooksul Eestis käid? Vaba aega sisustan igasuguste tegevustega – loen raamatut, räägin sõpradega, pesen ratast, teen süüa, käin poes, koristan elamist, õpin prantsuse keelt, veedan tiimikaaslastega aega, käin linnas kohvi joomas või jäätist söömas, vaatan telekat või arvutist filme, unistan niisama, vahel käime ka tiimikaaslase juures grillimas. Sel aastal olin Eestis seoses kooli lõpetamisega poole aprillist ning mai ja juuni. Järgmisel aastal tulen tõenäoliselt meistrivõistluste ajal, lisaks mõned juhureisid ning ega rohkem ei satugi. Enamiku aja olen välismaal. Kuid kunagi ei tea, mis saatus toob. Äkki külastan rohkem. Ütle mõni hea soovitus noorele ratturile. Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus. Keskendu sellele, mida teed ja ära lase teistel end heidutada. Naudi elu, proovi uusi asju ja avasta maailma.

Tegemist on töötahet täis noore mehega, kes on valmis kasvõi seinast läbi minema, et tippu jõuda. Kogu tema sportliku isekuse juures on ta tegelikult hea kuulaja ning suudab vigadest õppida ja teha õigeid järeldusi. Kui Karl Patricku tervis vastu peab, siis temas on kindlasti väga hea võidusõitja potentsiaali, ainuüksi areng sellel aastal on olnud muljet avaldav.

Soovid kedagi tänada? Soovin tänada kõiki, kes on ja on olnud toeks, et minu unistused saaksid teoks. Neid inimesi on ikka tegelikult päris suur hulk. Aitäh neile kõigile!

80


Eesti jalgrattasporti ja

Karl Patrick Lauku toetab Jetoil AS

2016 JUUNI – JUULI

101


velo

Mitte miski, tunnistas ta mulle, ei tõmba teda enam suure massi keskele võidu kihutama.

Ohud on kasvanud üle pea Maanteevõistluse korraldajad peavad hakkama rohkem mõtlema sellele, kuidas muuta sõite vähem riskantseks, sest paljud on hirmust kukkumise ees juba võistlemisest loobunud.

K

ui miski seob mind Hollandi profiratturi Steven Kruijswijkiga, kes oli maikuus väga lähedal Giro d’Italia võitmisele, siis igatahes mitte see, et kuskil terendaks võit mullegi. Olgem realistid: seda minu vanuses, 51-selt, juba ei juhtu. Temaga seob mind sootuks valusam saatus. Igatahes võin Kruijswijkile öelda, nagu ütles USA president Bill Clinton 1992. aastal ühele aidsi-aktivistile: „I feel your pain.” („Ma tunnen su valu.”) Ja valus, pole kahtlust, Kruijswijkil oli, kui ta põrutas augusti lõpus alanud Vueltal, Hispaania velotuuri viiendal etapil kaks kilomeetrit enne lõpujoont linnatänaval vastu vöökõrgust parkimispiirde ülesannet täitvat jämedat metallposti ning lendas suurelt hoolt õlg ees asfaldile. Misjärel jäi kõnnitee serva lamama. Enam-vähem samamoodi, küll teistsugusel põhjusel – tavaline rattur tuli ootamatult kurvis vastu – maandusin kuu aega varem treeningsõidul Tartust

Valka piirilinnas vihmast märjale asfaldile. Vasak õlg võttis kogu löögi enda peale. Sealsamas lähedal, kahesaja meetri kaugusel Valga haiglas tehtud röntgenipilt näitas rangluu ja kahe roide murdu. Pole küll ehk kohane võrrelda, aga Kruijswijk pääses minust kergemini: tal purunes vaid rangluu, roided jäid terveks. Aga valus – nii murtud luust kui luhtunud lootustest Vueltal – oli tal kindla peale.

tekst: Priit Pullerits, Postimees fotod: Scanpix

mingit võimalust takistust näha. Ilmselt ei saanud ta esimese hetkega isegi aru, mille vastu ta põrutas.

Gladiaatorite ala Jalgratta maanteesõit on iseenesest suurepärane, vaimustav sport, millest, nagu kirjutas augusti lõpus isegi suurleht New York Times, on Ameerikas saanud aktiivsete ettevõtlike meeste uus meelisala. Kahjuks on maanteesõi-

Tegelikult on olukord maanteevõistlustel muutunud kogunisti sedavõrd heidutavaks, et korraldajad peavad mõtlema, kuidas võidusõite ohutumaks muuta. Enda traumas saan süüdistada ennekõike iseennast, aga Kruijswijki juhtumi puhul tahaks hüüda: kes küll oli see vastutustundetu idioot, kes jättis jämeda metallposti sõiduteele püsti, ratturitele ette?! Õnnetuse videos on selgelt näha, et tihedas grupis sõitnud Kruijswijkil polnud

82

dust, kui vaadata, mis toimub viimasel ajal selle vilunuimate, professionaalsete harrastajate seas, saanud ka nüüdisaja surmapõlguritest gladiaatorite ala. Sellal kui paljude teiste riskantsete spordialade edendajad on pannud võistlejate turvalisuse suurendamisele tohutut rõhku – meenutage


velo

kasvõi seda, kui palju võidusõitjaid sai vormel-1 sarjas surma 1970.–1980. aastatel ja kui vähe on neid hukkunud sel sajandil –, näib rattasõidus kõik minevat senist ohtlikku, võib-olla koguni hullemat rada. Naaseme veel kord rangluumurruga Kruijswijki manu Girol. Võib-olla mäletate, kuidas Colle Dell’Agnello laskumisel tuli laveerida suurte lumevallide vahel, kuidas Kruijswijk ei võtnud kurvi välja ja lendas pea ees üle leistangi. Ime, et ta kaela ei murdnud. Aga sinna kadus tema Giro võit. Pärast tegid arstid haiglas kindlaks, et ta oli kukkudes murdnud roide. Samal etapil kukkus Venemaa esindaja, tuuri üldarvestuse viies Ilnur Zakarin, Rein Taaramäe meeskonnakaaslane, laskumisel nii õnnetult, et murdis rangluu ja abaluu. Mõistagi polnud temast enam Giro jätkajat. Rio olümpia grupisõidus, tundub, et olnuks suurem tõenäosus kivirahe alt vigastusteta pääseda, kui sealsel ohtlikul rajal tervena lõpuni jõuda. Meeste sõidus sai kurviline, suurte äärekividega rada saatuslikuks ka kogenud ässadele – itaallasele Vincenzo Nibalile ja austraallasele Richie Portele. Porte murdis abaluu ja Nibali koguni kahest kohast vasaku rangluu. Naiste grupisõidu lõpulaskumine pani selle tunnistajail – ja neid oli miljoneid, sest telekaamera tõi kogu tragöödia otsepildis koju kätte – küllap vere õudusest tarretama.

Ehmatavad juhtumid Võistluse liider Annemiek van Vleuten sai kümmekond kilomeetrit enne lõppu lähima jälitaja ees kümnesekundilise edu, aga jäi siis järsus kurvis jänni, põrkas vastu tee kõrget betoonäärt ning jäi, keha kõverdunud ja lõtv, pea rentslis lebama. „Ma arvasin, et ta on surnud,” ütles hiljem temast mööda sõitnud teine hollandlanna Anna van der Breggen, kes tuli olümpiavõitjaks. Nii hull lugu siiski polnud, aga karm sellegipoolest: arstid diagnoosisid van Vleutenil peapõrutuse ja kolme selgroolüli mõra. Seda dramaatiliste traumade loetelu võiks Jooksja ajakirja lõpuni jätkata, ja küllap tuleks lehekülgi puudugi. Kahjuks ei pea näiteid ehmatavate õnnetuste kohta otsima ainult välismaistest võidusõitudest. Neid leiab rohkesti ka Eesti maanteevõistlus-

2016 september

telt. Palju rohkem, kui enamik tahaks. Seetõttu, tean, pole sugugi vähe neid, kes maanteesõitudel osalemisest sootuks loobunud. Näiteks Tartu A&T Spordi kaupluse mehaanik, kes viimastel aastatel mu rattaid remontinud ja timminud. Ta on noor mees, napilt üle kolmekümne, aga on elu jooksul kukkunud asfaldile maandudes suust välja kaks hammast, lõhkunud küünarnuki nii, et luuots paistab, ning rangluu koguni sedavõrd tõsiselt, et pidi kolm kuud kandma kätt kaelas liikumatuna. Mitte miski, tunnistas ta mulle, ei tõmba teda enam suure massi keskele võidu kihutama.

Jalgratta maanteesõit on iseenesest suurepärane, vaimustav sport, millest, nagu kirjutas augusti lõpus isegi suurleht New York Times, on Ameerikas saanud aktiivsete ettevõtlike meeste uus meelisala. Võistlejaid jääb vähemaks Mis seal salata, minugi kolmest viimasest maanteevõistlusest kahe saldo on n-ö negatiivne. Selle suve hakul kukkusin Tartu rattarallil kaks kilomeetrit enne finišit kümnemehelisse

83

külakuhja ning mullu suve lõpul Võru rattarallil remondis oleval viaduktil eeslamaja otsa. Mõlemal juhul sõitsin küll lõpuni, kuid Võru võistluse mats osutus nii kõvaks, et pärast tuli talv läbi näha füsioterapeudi juhendamisel vaeva õlaliigese liikuvuse taastamise nimel. Ükskõik, mis on Eesti maanteesõitudel kukkumiste põhjused – diapasoon võib ulatuda lihtsast ebaõnnest lohakuse ja mõtlematu tegutsemiseni –, on kõik harrastusratturid neid aastate jooksul näinud niivõrd palju (ja üha rohkem lisandub ka neid, kes on kukkumisi omal nahal tunda saanud), et vaevalt tuleb enam keegi starti kukkumisohtu pelgamata. Tegelikult on olukord maanteevõistlustel muutunud kogunisti sedavõrd heidutavaks, et korraldajad peavad mõtlema, kuidas võidusõite ohutumaks muuta. Sest fakt on see, et viimastel aastatel näitab maanteesõitudel osalejate arv selget kahanemist. Peapõhjus on ilmne: hirm kukkumiste ees. Ei salga, et mul oleks kahju, kui maanteesõit, mis on Eestis saanud paljulubavaks üldrahvalikuks spordialaks, kuivab järgnevatel aastatel kokku tagasihoidlikuks nišialaks, kus starti tulevad veel vaid need, kes on nooruslikult hulljulged või teinud rattasõidust endale pooleldi elukutse. Seniste dramaatiliste juhtumite jätkudes ja kuhjudes, kui turvalisuse nimel midagi ette ei võeta, on küll arukam jätta maanteesõit pigem pelgalt treeningmooduseks.


velo

Ivo Suur – ratturist triatleediks Ivo Suur on eelkõige tuntud ratturina, kes on terava jalaga nii maantee- kui ka maastikusõitudel. Mitmed ratturid on ennegi triatloniga flirtinud, tehes kaasa mõnel lühemal etapil või suurematel triatlonivõistlustel võistkonna koosseisus. Ivo Suure seljataha jääb aga hoopis väga särav triatlonihooaeg. tekst: Martin Meri | fotod: Sportfoto

T

ulemustest võiks eraldi välja tuua Tartu Milli triatloni teist kohta (parim eestlane!), Eesti meistrivõistluste hõbedat (profitriatleet Aleksandr Latini järel) ja Otepää Ironman 70.3 raames peetud Eesti meistritiitlit poolpikal distantsil. Triatlonitulemuste vahele veel ka eraldistardi Eesti meistrivõistluste pronksmedal. Märkimist väärib ka fakt, et triatlonivõistlustel jättis Ivo seljataha sisuliselt kõik Eesti senised tippharrastajad ja poolprofid, kusjuures olümpiadistantsil Eesti meistrivõistlustel hõbedat võites edestas ta rattaetapil koguni Aleksandr Latinit ennast. Uurisime Ivolt, kuidas on võimalik ratturil niivõrd edukalt triatlonis esineda ja mis on mehe tulevikuplaanid.

Oled pigem ratturina tuntud, aga see hooaeg üllatasid triatlonipublikut oma suurepäraste etteastetega nii Tartu Milli triatlonil, EMV-l Tallinna triatlonil kui ka IM 70.3 Otepääl, näidates selga suurele osale Eesti tõsistele harrastajatele ja „poolproffidele”. Kust tuli mõte triatlonit proovida? Mõte triatlonit proovida tekkis kuskil 2014. aasta kevadel-suvel. Paar sõpratuttavat teadsid, et vaikselt mõlgutan selles suunas mõtteid, aga midagi konkreetset polnud. Ühel õhtusel koosviibimisel tegi sõber Priit Raudsepp konkreetse ettepaneku: osale TriSmile 111 võistlusel, meie katame kulud, sina tõmba ainult särk selga. Mõeldud – tehtud! Võistluseks erilist ettevalmistust ei teinud. Paaril korral

käisin ujumas ja tegin mõned jooksutiirud (tõsi, talvel tegin vähesel määral ujumist ja jooksmist lihtsalt rattatreeningutele vahelduseks). Endalegi üllatuseks ujusin suhteliselt normaalselt, rattas tegin oma ära, aga jooksus hävisin totaalselt! Ilmselt toitusin ratta peal natuke valesti ning lisaks oli tollal väga kuum ilm ning kõige koosmõjul olin jooksudistantsiks tühi kui katkine rattakumm. Sees jäi kripeldama, sest teadsin, et olen suuteline paremaks. Võtsin eesmärgiks, et uuel aastal uue hooga. Ometigi läks ka uuel aastal nõnda, et rattasõidu kõrvalt väga midagi muud teha ei jõudnud. Umbes kuu aega enne augustis toimunud võistlust hakkasin jooksmas käima ja ujusin mõned korrad. Siiski oli 2015. aasta võistlus teistsugune, sest teadsin, mis mind ees ootab. Tol korral suutsin enda vormi realiseerida ja tulemuseks 4. koht. Süües kasvab isu! 2016. aasta plaan oli osaleda Otepää Ironman 70.3 ja ideaalis ühel võistlusel enne seda, et testida seisundit ja vormi. Tulemused räägivad enda eest! Tubli tööga on kõik võimalik. Usun, et lisaks triatlonipublikule (märkuseks, et triatlonirahvas on väga vinge ning huvitav on järjest uute inimestega tuttavaks saada) suutsin natuke üllatada ka iseennast. Kas selleaastane triatlonidel osalemine oli sinu jaoks pigem seiklus või võtadki nüüd ala tõsisemalt ette? Kui poleks tulnud nii motiveerivaid resultaate, siis oleks see ilmselt jäänud seikluseks. Nüüd võin öelda, et uuest hooajast näeb mind triatlonidel kindlasti rohkem. Rattasporti täielikult

84

ei hülga, jätkan võistlemist maastikurattal, kuid maanteel peetavatest võidukihutamistest loobun. Mis on eesmärgid triatlonis? Kas plaanid täispika distantsi ette võtta? Sul oleks potentsiaali ka Hawaiil oma vanuserühmas korralik tulemus teha, kas sellele oled mõelnud? Põhjus, miks mulle triatlon meeldib, on see, et ma näen siin võimalusi arenguks. Rattaspordis on mingi tase saavutatud, kuid jooksmises ja ujumises olen kindlasti suuteline ennast veelgi parandama. Uueks hooajaks veel eesmärke pole seadnud, kuid üks on kindel, et vähemalt korra sooviksin esimesena lõpulinti oma pea kohale tõsta! Pühajärvel tulin küll Eesti meistriks, kuid linti sai tõsta siiski vaid kõige tugevam ehk siis üldvõitja. Samuti sooviks vähemalt ühel korral osaleda mõnel Eestist väljaspool peetaval Ironmani sarja võistlusel. Tunnistan, et täispikk distants tundub minu jaoks täielik ulme. Kuid siiski tuleb see kunagi ära teha. Kardan, et see juhtub juba järgmisel aastal, ent kõik sõltub sellest, kuidas talvised-kevadised treeningud sujuvad. Üks on kindel: niisama läbi tegema ma seda minna ei soovi, pigem ikka maksimaalse resultaadi peale. Hawaiile otseselt mõelnud ei ole, kuid usun, et tubli tööga oleksin tõesti suuteline sinna oma vanuserühmas koha teenima. Kuid kohateenimine on üks ning sinna sõitmine ja võistlemine on teine asi. Praegu võtan sammu korraga ja üritan seda teekonda nautida. Mismoodi rattur triatloniks treenib? Tihti on ratturitel raske jooksma


velo

hakata. Sul tuleb jooks pealtnäha väga lihtsalt ja ka ajad on korralikud. Usun, et olen kehatüübilt triatloniks üsna sobiv, võib-olla isegi sobivam kui puhtalt jalgratturiks. Mul ei ole hiiglaslikke sprindijalgu, kuid samas pole ma ka kiitsakas mägironija. Seega jooksmine ei tohiks väga suur probleem olla. Kuid muidugi omaette ooper on kiiresti joosta. Selleks tuleb ikkagi natuke treenida ja lihasmälu tekitada. Minu jooksumahud on väga kesised. Ilmselt enamik triatleete imestab selle jutu peale. Keskmiselt olen jooksmas käinud 1-2 korda nädalas 45–60 min. Sisimas ma tean, et peaksin rohkem jooksma, kuid rattavõistlusi silmas pidades on see kahjuks võimatu. Kuna võistluskalender on väga tihe, siis pean hoolikalt valima, millal jooksmas käia, et rattavõistlusteks jalad värsked oleks. Jooksuajad näitavad, et olen ka väga väikeste mahtude pealt võimeline kiiresti jooksma ning see on väikestviisi üllatus minu enesegi jaoks. Lisaks rattasõidule ja jooksmisele peab triatleet oskama ka ujuda. Just ujumise kohta on minult küsitud kõige rohkem. Oled sa kunagi ujumistrennis käinud? Palju sa treenid jne? Alati ütlen, et ujumistrennis pole kunagi käinud. Keegi mind õpetanud pole, tasapisi harin ennast ise. Kui vaadata tagasi lõppevale hooajale, siis võin öelda, et keskmiselt käisin ujumas kord nädalas tunni korraga. Tipud on öelnud, et arenemiseks on seda vähe ja neil on täitsa õigus! Kuna ma ei teadnud, milleks ma täpselt võimeline olen, kui palju mul aega ja tahtmist on, siis võtsin esialgu eesmärgiks lihtsalt korra ujumas käia, hoida kasvõi mingisugust tunnetust ja saada natukenegi ökonoomsemaks. Uueks hooajaks valmistumisel saab ujumine kindlasti rohkem tähelepanu. Milline on sinu varasem sporditaust? Oled rattur, aga kas enne seda tegelesid äkki ujumise või jooksmisega? Enamik lapsepõlvest veetsin hommikust õhtuni väljas. Tegin seda, mida lapsed ikka teevad. Usun, et see aitas kindlasti kaasa organismi arengule. Samuti sai umbes kahe aasta jagu tehtud kergejõustikku, talvel suusatasin, suvel mängisin ka võrkpalli. Mitmekülgsus on arendanud erine-

2016 september

vaid tahkusid. Esimene spordiala, millega täieliku armastusega tegelema hakkasin, oli kindlasti maastikurattasõit, mille juurde tõi mind isa. Milline on sinu aastane treeningmaht? Olen alati olnud suhtumisega, et kvaliteet on tähtsam kui kvantiteet. Viimased aastad olen treeninud töö ja osaliselt ülikooli kõrvalt,

85

mis tähendab, et pean väga täpselt mõtlema, millal ja mida ma teha saan. Eelmise aasta treeningmaht oli 470 h ja 10 800 km ratast. Seda kõike ilma kevadise treeninglaagrita. Kuna ujumise ja jooksukilomeetrite maht oli olematu, siis neid pole ma üldse kokku arvutanud. Sel hooajal olen ujumisele kulutanud 40 h, jooksmisele 390 km, rattale 7800 km. Nagu näha, siis mahud ei ole üldse suured.


velo

Järgmiseks hooajaks valmistumisel teen omad korrektiivid ning kindlasti pean natuke mahtu tõstma, sest vastasel korral täispikka distantsi ära ei tee.

Ivo Suur Sündinud: 16.09.1989 Pikkus: 190 cm

Millist ala kolmest pead raskeimaks? Ilmselgelt on trumbiks rattasõit, aga kumb on keerulisem ratturi jaoks, kas jooks või ujumine?

Kaal: 76 kg

Arvan, et raskeim osa on siiski jooksmine, kuid hea vormi korral võib ka selle natukene meeldivamaks muuta. Jooksus midagi keerulist pole, sa kas jõuad või mitte. Minu jaoks on võtmekoht ujumine. See on mingis mõttes nagu suusatamine. Sul võib jõudu olla, ent kui tehnika on nõrk, siis need varud lähevad kahjuks kaotsi. Õige tehnika omandamine ja ökonoomsuse parandamine on see, mida pean ujumise juures parandama. Arvan, et siin midagi keerulist pole, pigem tuleb leida õige inimene, kes oskaks aidata ja potentsiaali õigesse kohta suunata.

Parimad tulemused: 2016. a Triatloni poolpika distantsi Eesti meistrivõistluste 1. koht Eesti meistrivõistluste individuaalses temposõidus 3. koht Triatloni olümpiadistantsi Eesti meistrivõistluste 2. koht Tartu Milli linnatriatloni olümpiadistantsi 2. koht Estonian Cupi Lähte etapi 2. koht 2015. a Filter maanteekarikasaja üldvõitja Filter tempokarikasarja üldvõitja 2014. a Tartu Rattaralli 2. koht Estonian Cupi üldarvestuse 3. koht Filter temposarja üldvõitja 2013. a Tartu Rattamaratoni 4. koht Eesti meistrivõistluste grupisõidus 3. koht Eesti meistrivõistluste XCO (maastikukross) 3. koht

86


Tule metsa, spordi mõnuga!

Laupäeval, 24. septembril 2016

Soodusregistreerimine 20. septembrini!

40 ja 18 km, lastesõidud Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuses Info ja registreerimine:

www.jooks.ee

alejad viib kõik os

soodsalt e merereisil

! Helsingisse

PROGRAMM

10.00 11.30 12.00 12.45 14.15 16.00

Võistluskeskuse avamine RMK lastesõidud 40 km START 18 km START Autasustamine Finiši sulgemine

RMK Kõrvemaa Rattamaratoni korraldab MTÜ Spordiürituste Korraldamise Klubi, Pärnu mnt 142a, 11317 Tallinn, tel 654 8462, jooks@jooks.ee


triatlon

Kuue tunni piir oli minu jaoks utoopiline unistus, mis siiski realiseerus reaalsuseks.  tanel Padar 88 88


triatlon

Möödunud sügisel teatati uhkusega, et Ironmani sari laieneb Eestisse. Nüüdseks on võistlus peetud ja esimesel Eestis peetud rahvusvahelisel Ironman 70.3 Otepää triatlonil läks rajale 456 sportlast ja 66 meeskonda Eestist ning 24 välisriigist. Kiireim naine Verena Walter Saksamaalt lõpetas võistluse ajaga 4 tundi ja 36 minutit ning kiireim mees Viktor Zyemtsev Ukrainast 4 tunni ja 3 minutiga. Eesti meestest finišeeris esimesena Ivo Suur ning naistest Alma Sarapuu. tekst: ajakiri Jooksja I fotod: Rando Kall

V

õistluste peakorraldaja Ain-Alar Juhansoni sõnul tehti koos Eesti ja paljude teiste riikide triatlonisõpradega, sponsorite ja vabatahtlike ühistööna Otepääl ajalugu, sest esimene Ironmani sarja triatlonivõistlus Eestis ja Baltimaades oli rahvarohke ning möödus edukalt. Poolpikk triatlon algas hommikul kl 10 Pühajärves ujumisega (1,9 km), sellele järgnenud 90 km rattarada tegi kaks ringi Pühajärve ja Kanepi vahel. Võistluse lõpetas 21,1 km jooks ümber Pühajärve. Kokku läbisid triatleedid 70,3 miili ehk pool täispika triatloni distantsist. Kogu käesoleva aasta triatloni nimel tihedalt treeninud rokkmuusik Tanel Padar sai 449 mehe seas 267. koha. Lõpuaeg 5:46 vastab hästi tema treeneri ja võistluste korraldaja Ain-Alar Juhansoni hinnangule jaanuarist, et Padar suudab teha pooltriatloni läbi lühema ajaga kui 6 tundi. „Tanel on väga tublilt treeninud ja meie eesmärk sai ilusti täidetud, sest ta on olnud suurepärane eeskuju. Hea meel on teatada, et ta on andnud ka märku plaanist triatlonitreeninguid jätkata,” ütles Juhanson.

A in-Al ar Juhanson, Ironman 70.3 Ot e pää peako rralda j a, Kale v Kruusi t re ener : Olin meeldivalt üllatunud mõlema mehe järjekindlusest treeningutel ja kogu protsessis üldse kuni 6. augusti võistluseni välja. Kartus, et algne huvi ja hoog võib kaduda, ei saanud tõeks ning sageli küsiti pigem minult uute ja järgmiste etappide plaane ehk soov treenida ja kavadest kinnipidamine oli kindel. Valgas suure kuumusega oli esimene triatlon pärast jaanipäeva paras katsumus, aga sellele järgnes juba uue hooga ja teistes tingimustes Tartu Milli triatlon juuli alguses, kus nii Tanel kui ka Kalev tegid samal, olümpiadistantsil, väga palju paremaid aegu igal alal ja küllap see innustas neid. Heameelt valmistab see, et mõlemad mehed on lubanud treeningutega jätkata ning juba on selge, et Tanel ja Kalev on olnud suureks eeskujuks paljudele, kes on ennast või oma võistkonna juba 5. augustiks 2017 kirja pannud.

2016 september

89

K ale v K ru u s , T V 3 s po rd i repo r t e r , I ro n ma n 7 0. 3 Ot e pä ä pat roon: Eesmärk oli rada läbida alla 7 tunni ja see õnnestus. Jooksu pean tagantjärele kõige keerulisemaks ja seal näen varu. Treeningutega jätkan, pausi pole tekkinud ning aastal 2017 loodan oma aega parandada. Enesetunne ja saadud emotsioon on äärmiselt positiivne ning olen väga motiveeritud treeninguid jätkama. Eeskuju nakatas ka sõpru, kes on lubanud näiteks vähemasti ühe võistkonna teha ning osalevad samuti järgmisel aastal. Kristo Reinsalu ja SiS olid palju abiks, näiteks võistluse ajal joomine ja toitumine said paika. Alguses kogused ehmatasid, kuid kõik toimis. Pärast võistlust taastumise üks tore seik oli see, et järgmisel öösel läks varahommikul kõht tühjaks, kuigi just pidasin oma sünnipäeva. Ujumine avavees vajab veel harjutamist, sest marsruut polnud kõige otsem ning lisameetreid kogunes omajagu. Ujumise-, ratta- ja jooksupartneritele ütlen suur tänu – varustuse taha ei jäänud midagi, kõik oli suurepärane, professionaalne. Kvaliteetse varustuse iga on pikk ning trenne jätkates saab kõike kenasti kasutada.”


triatlon

Hea varustus tagab triatlonis edu Ironman 70.3 Otepää hea eeskuju patroonideks olid terve aasta vältel tutnud telereporter Kalev Kruus ja rokkmuusik Tanel Padar. Toome lugejateni Kalevi ja Taneli muljed ja mõtted triatloni kohta. Miks nad otustasid väljakutse ette võtta ja kas näeme neid spordiradadel ka tuleval aastal?

KALEV KRUUS

Mis olid sinu ootused triatloniprojekti sisenemisel ja kuidas need täitusid? Minu ootused olid, et ma saan ennast lõpuks eesmärgipõhiselt liigutama hakata ja need ootused täitusid täielikult. Alates jaanuarist kuni 6. augustini tegin u 170 treeningut ja paar väiksemat võistlust. Kaotasin oma kehakaalust ligikaudu 10 kg ja kogu enesetunne on muutunud oivaliseks. Ka Ironmani läbimine ajaga 6,27 oli täpselt selline nagu plaanitud. Kas järgmisel aastal on plaan „uuele ringile” minna ja taas triatlonivõistlustel osaleda? Absoluutselt. Treeninguplaanid on Aini-Alaril jätkuvalt alles ja suured tänud talle selle eest. Ehk ma liigutan end edasi! Korra piilusin juba ka selleaastast võistluskalendrit, aga seal polnud enam kahjuks midagi. Kindlasti teen kõik endast oleneva, et ka järgmisel aastal stardis olla nii lühematel distantsidel kui ka pikal Otepää Ironmanil. Vaikselt mõtlen, et oleks tore need 27 minutit sealt 6 tunni tagant ära kaotada. Kuidas õigustas end toetajate antud varustus? Siin pole midagi öelda. Nii ostetud kui saadud varustus asjatundjate soovitusel oli ideaalne. Kindlasti on veel peenemaid ja uhkemaid asju olemas, aga mulle sellest kõigest absoluutselt piisas ja piisab. Ma ei oska mitte ühtegi halba sõna öelda. Kuidas jalgrattaga kohanemine oli? Kas sõiduasend sai kiirelt paika ja pikkadest trennidest selg/ käed/kael kangeks ei jäänud? Eks me kõik oleme ju rattaga lapsepõlves kõvasti agu andnud, aga päris kindlasti on maanteerattaga liikluses sõitmine midagi, millega harjumine

TANEL PADAR võtab aega. Ma polnud klippidega Mis olid sinu ootused triatlovarem sõitnud ja nagu ikka, siis alguses niprojekti sisenemisel ja kuidas natuke juhtub. Mind hoiatati ka, et paar need täitusid? maokat paned nagunii. Ja täpselt kaks Kuna mul oli triatlon juba aastaid korda ma oma hajameelsusest ka mõttes mõlkunud, siis paljude asjade käpuli käisin. Õnneks ei saanud ratas kokkulangemisel sai see plaan lõpuks ega ise viga, lihtsalt ennast ajas väga ellu kutsutud ja ka ära tehtud. Ausalt naerma see olukord. Kuna sõitma öeldes ei olnud mul mingeid üldisehakkasin varakevadel, siis alguses oli maid ootusi. Pigem tahtsin esitada natuke segadust, kuidas riietuda. endale väljakutse ja sain selle ülesanMul olid paar aastat tagasi väga dega ka hakkama. Kuue tunni piir oli tõsised probleemid seljaga ja pisut minu jaoks utoopiline unistus, mis siiski kartsin, kuidas kolm tundi ratta seljas realiseerus reaalsuseks. Seega ületasin mõjub, aga ei midagi. Huvitav oli, et endale püstitatud eesmärgi tervelt 14 väike sõrm vasakul käel kippus treeminutiga. ningute lõpus välja surema. Kui ilmad läksid soojemaks, kadus ka see probKas järgmisel aastal on plaan leem. „uuele ringile” minna ja taas triatKokkuvõttes ei ole paremat asja, kui lonivõistlustel osaleda? varahommikul Allan Orase loodud Järgmisel aastal olen kindlasti stardis ja rattariided selga panna ja Scott istusooviga oma aega parandada. Tean, et mise alla võtta ning sõita päeva alusjuba nii mõnigi on endale eesmärgiks tuseks 60–70 km ja laupäeviti kuni seadnud järgmisel aastal minu selle100 km. Oivaline, ma ütlen, see on aastast aega üle lüüa. Seega ei saa ka oivaline värk. mina seda käed taskus pealt vaadata. Mulle tõesti meeldib triatlon ja see on Mismoodi iseloomustad ASICS-i ka peamine põhjus jätkamiseks. jooksutosse. Kas treeningute/ võistluste käigus jäid jalad terveks ja ville ei tekkinud? Nendest tossudest olen varem juba kirjutanud ja rääkinud kui imeasjadest. Mina, kes ma joosta ei oska ega jaksa, sain ja saan nendega ikkagi liigutud. Kui on mingid tossud, mida jalas justkui ei tunne, siis need on ASICS-i omad. Mul pole võib-olla kõikide teistega võrdlusmomenti, aga ma ei tunne ka, et seda vajaks. Mitte ühtegi villi, mitte ühtegi hõõrumist. Olen nüüdseks läbinud kahe paariga kokku üle 400 km. Minu jooksustiil on üsna õudne, muu hulgas tähendab see seda, et lohistan jalgu mööda maad ilmselt rohkem kui tossutootja oma arendustööl ette nägi. Aga vaatamata sellele ei ole ma märganud veel mingeid kulumise jälgi. Müstilised asjad.

90

Kuidas õigustas end toetajate antud varustus? Varustusega jäin ülimalt rahule. Lisaks varustusele sain ka palju head nõu ja igakülgset abi ettevalmistusperioodil. Kuidas jalgrattaga kohanemine oli? Kuna rattasport oli minu jaoks täiesti uus, nagu ka jooksmine ja ujumine, siis kohanemine võttis loomulikult aega. Aga kolmest alast on just ratas mulle kõige südamelähedasem. Kas sõiduasend sai kiirelt paika ja pikkadest trennidest selg/käed/ kael kangeks ei jäänud? Eks alul ikka jäi kogu keha kangeks ja valu sai ka tunda. Aga see oli vaid alguses nii. Harjusin suhteliselt kiiresti ja saime sõiduasendi väga heaks. Võistlustel sõitsid spetsiaalse


Rahvusvaheline triatlonifestival Otepääl 4.-6. august 2017

5. august 2017

REGISTREERIMINE AVATUD! Parim hind kuni 15. sept www.ironman.com/otepaa70.3 IM703Otepaa


triatlon

temporattaga. Kui palju sul sellega kohanemiseks aega jäi ja kas tunnetasid ka vahet võrreldes tavalise maanteerattaga? Temporattaga tegin esimese sõidu Milli triatlonil ja enne IM-i tuli kokku kilomeetreid vast 100. Aga kohanesin kiiresti ja kui aus olla, siis tagasi maantekale minna oli natuke veider. Automaatselt tahaks ennast rattale laotada. Mismoodi iseloomustad ASICS-i jooksutosse. Kas treeningute/ võistluste käigus jäid jalad terveks ja ville ei tekkinud? ASICS-i jooksuvarustus on olnud täielik tipptase. Varem oli minu jaoks olemas kahte tüüpi tosse: vabaajatoss ja sporditoss. Nüüd ei kujuta ettegi, et võiks üldtreeningutossuga jooksma minna. Treeninguks kasutan natuke pehmemat jalatsit kui võistlusel. Jalad jäid terveks. Alguses pelgasin spetsiaalse triatlonitossuga ilma sokita joosta, kuna kartsin ville ja hõõrdumist. Aga ei midagi ebameeldivat.

Priit Salumäe,

Hawaii Express, Ironman 70.3 toetaja ja Taneli ning Kalevi rattasponsor: Mis oli Hawaii Expressi ootus nimetatud projekti sisenemisel ja kuidas see täitus? Hawaii Express oli Ironman 70.3 Otepää rattapartner. See tähendab, et vastutasime ja hoolitsesime kõige eest, mis puudutab ratast. Alustades sellest, et komplekteerisime väljamaalt saabunute jalgrattad ning lõpetades kohapealse tehnilise abi ja varuosadega nii võistluseelsetel päevadel kui ka võistluspäeval. Kas julgesite arvata, et projekt ja selles osalevad patroonpersoonid niivõrd palju meediakajastust saavad? Millest see tuleneda võis? Ikka julgesime. Tegemist oli ju Eestimaa mõistes väga tuntud isikutega. Mõlemad mehed tegid oma elus ikka vägeva kannapöörde. Öelda korraga ei nikotiinile ja alkoholile ning samas alustada suhteliselt raskete vastupidavusala treeningutega, sellise kombo jaoks peab ikka väga palju tahtejõudu olema.

Kuidas õigustasid end Hawaii poolt Padarile ja Kruusile pakutud rattad? Millist tagasisidet nende tiimilt saite? Ettevalmistuses sai kasutatud fatbike’i, cyclo-krossi-, maantee- ja lõpuks ka spetsiaalset triatloniratast. Kui üdini aus olla, siis need mehed oleks oma kangelasteod ka suurusjärgu võrra madalamate tehniliste näitajatega ratastel kenasti ära teinud. Poolpikk triatlon sai edukalt läbitud, see on saavutus, aga pigem on meil hea meel, et mõlemad mehed ei võtnud seda kui ühekordset mõeldud-tehtud-projekti, vaid astmelauaks edaspidisele sportimise ja tervisliku eluviisiga jätkamisele. Mõlemad mehed treenivad usinasti plaani järgi edasi. Pisik sees, sõrm antud, küll need täispikad ka lähiaastatel tulevad. Kusjuures, Padar on juba vahepeal ka ühe eraldistardi võidusõidu teinud, hilise harrastaja jaoks hirmuäratava 37+ km/h keskmise kiirusega. Hawaii nimega maastikurattasari hakkab ka peagi sel aastal lõpule jõudma, kuidas rahule jääte? Maastikurattasarjaga oleme üldjoontes rahul. Kindlasti jätkame ka 2017. aastal panustamist.

kute lippu – näitas selgelt, et kui sisu ei ole siis naljalt ei roki. Kas julgesite arvate, et projekt ja selles osalevad “patroonpersoonid” niivõrd palju meediakajastust saavad? Millest see tuleneda võis? Julgesime ikka. Mõlemad on ju omal alal vägagi tuntud mehed ja tõid üritusele juurde nö. inimliku mõõdu mis pani ka triatlonist kaugel seisvaid inimesi kaasa elama. Lisaks on mõlemad muhedad „sellid“ ja meediakajastus ei olnud ainult „ higi, veri , pisarad“ vaid asjalik ja julgustav. Tanel muidugi oma auraga on klass omaette. Tegelikult olen veendunud, et nende eeskuju pani nii mõnegi mehe või naise tegema otsuseid mida nad seni ei ole julgenud teha. Seega võiks iga inimene mõelda: AEGA ON, et alustad oma teed. Järgmine aastal samal ajal. Kuidas õigustasid end ASICSi poolt Padarile ja Kruusile pakutud treening- ja võistlusjalanõud? Millist tagasiside ses osas nende tiimilt saite?

Kalev küll kohe alguses mainis naljaga pooleks, et jalatsid tunduvad väga mugavad, aga ega tema tea, võibolla nad kõik on sellised kuna ei ole Aivo Liiv, ASICS kunagi suur spetsialist sel alal olnud. esindaja Eestis, Aga eks tulevik näitab kas teistsuguIronman 70.3 Otepää seid jalatseid kasutades ta tunneb toetaja, Taneli ja Kalevi vahet või mitte. Ise loodame muidugi, jooksuvarustuse et tunneb ja ta jääb Asicsile truuks ka sponsor: edaspidi. Kokkuvõttes oli mõlema Mis oli ASICSi ootus nimetatud mehe tagasiside väga positiivne ja projekti sisenemisel ja kuidas see usun valitud jalatsid tegid tõepoolest täitus? selle raske katsumuse natukenegi kiiremaks ja mugavamaks – ning Hindasime väga Taneli ja Kalevi julgust üldse selline ettevõtmine ette võtta. treeningud turvalisemaks. Mõlemad See ei ole asi kus vihaga mõtlen, et kasutasid baastreeninguteks natuke teen ära ja teengi. Peab olema julgust, pehmemaid ja tugevamaid jalatseid otsustavust ja distsipliini oma elurütmi ning võistlemiseks treening-võistlusmingiks ajaks selgelt muuta. Julgen jalatseid mitte puhtaid võistlusjalatseid väita, et mõlemad mehed tegelikult – ( Tanel Noosa TRI ja Kalev DS-Trainer ületasid meie ootusi. Tanel läbis võist- 21 )seda selleks, et ka järgmine päev luse ka lisaks väga hea inimese tunne oleks. Tanel sai veel päris võistluse eel proovida kõige ajaga ja usun tõstis kõvasti ka üldi- uuema tehnoloogiaga Gel Dynaflight s e l t m u u s i - jalatseid mis veel kohe võistlustulle ei jõudnud, aga usume, et kiiremad ringid on veel ees… Uks uude avarasse maailma on igal juhul meestel lahti tehtud. Tegu, mis kindlasti saadab mehi positiivses mõttes kogu elu.

92


triatlon

Kirill Kotšegarov: triatlon pole minu jaoks pelgalt sport, see on elustiil! Möödunud hooaja lõpus Ameerika Ühendriikides oma karjääri teise Ironmani võitnud ja suvel juulis võitude nimekirja kolmanda – Ironman UK võidu lisanud Kirill Kotšegarov astus see aasta võistlustulle selge plaaniga pigistada endast välja maksimum ja kvalifitseeruda Hawaii Ironmani maailmameistrivõistlustele. Nüüdseks võib öelda, et see eesmärk on täitunud ja praegu on kõik pilgud oktoobrikuisel MM-il. tekst: Martin Meri fotod: Mallor Malmre, Jaanus Ree / Red Bull content pool

K

otšegarovi sporditee sai alguse ujujana viiendas klassis, kui vanemad ta pinginaabri eeskujul ujumistrenni panid. Ujumises tal tiitlid ja medalid noorteklassis puuduvad. „Ühel hetkel tundsin, et lagi on saavutatud ja ma ei arenenud edasi,” rääkis Kirill. Kuna talle meeldis rattaga sõita ja joosta ning oli loodud hea vastupidavuse baas, siis hakkas ta otsima ujumise asemel uut väljundit. Kotšegarovi meenutuste kohaselt tegi ta oma esimese triatloni 9. klassis Sinimäel, mis ka kohe võita õnnestus. Võiks arvata, et ujumistrenni tõttu tegi ta vahe konkurentidega sisse esimese alaga, aga kõigile üllatuseks oli hoopis ujumine see, kus ta tollastest konkurentidest maha jäi. Kaasvõistlejad õnnestus kätte saada rattasõidu ja jooksu vältel. Sinimäelt saadud positiivne emotsioon ja edukas esmatutvus triatloniga

panidki noormehe ala vahetama ning alguse sai triatleedi karjäär. 21CC Triatloniklubist profitriatleediks Triatloniga tegelema hakates astus Kirill Tallinnas tegutseva 21CC Triatloniklubi ridadesse, kus tema esimeseks treeneriks sai Dea Oja, kelle käe all sai treenitud kaks aastat. Treeningutel jäi andekas noormees silma Jüri Käenile, kelle nimekaim, õpilane Marko Albert samuti samas klubis treenis. Edasi jätkusid treeningud Käeni juhtnööride järgi ja nende koostöö kestab siiani. Just Jüri Käen on mees, keda Kirill äärmiselt kõrgelt hindab. Aastal 2009 võitis Kotšegarov kõigest 25-aastasena Ironman Florida, pannes kogu maailma pikamaatriatloni kulme kergitama. Järgnes leping USA klubi Timex Multisport Team’iga ning alguse sai porfessionaalse triatleedi karjäär, mis kestab siiamaani.

94

Kirill, võitsid pikamaatriatloni mõistes väga noores vanuses (25-aastaselt) Ironmani. Millal või miks sündis otsus mitte pürgida ITU karussellis olümpiadistantsil kõrgemate eesmärkide poole? „Olümpiatriatlon ja sprint nõuavad esiteks väga suurt kiirust ja teiseks peab olema suurepärane ujuja, et rattasõiduks tugevasse gruppi saada (olümpia- ja sprinditriatlonis on rattasõidus tuulessõit lubatud), et siis jooksus maksimum võtta. Ujumine on mul hoolimata ujumistaustast siiani nõrgim ala ja mul on kiiruslik n-ö piir ees. Küll aga avalduvad minu tugevused pikal maal, kus suudan kaua aega head kiirust hoida nii rattas kui jooksus. Ning kuna tuulessõit pikamaatriatlonis on keelatud, siis saavad ka nõrgemad ujujad tugeva rattasõiduga ujumises kaotatut tasa teha. Treener Jüriga saigi vastu võetud


triatlon

otsus, et keskendume Ironmanidele ning seni on otsus end igati õigustanud. Triatlon eeldab aastaringset ujumist ja rattasõitu ning enamik võistlusi on soojemates tingimustes juba kasvõi seetõttu, et ujuda tuleb avavees. See kõik eeldab ka treenimist vastavates oludes. Milline on professionaalse triatleedi tüüpiline aasta? Üldiselt lähen talvel aasta algul kuhugi soojemasse kliimasse treenima. Hispaaniasse Kanaari saartele näiteks. Mai-juuni-juuli-august olen üldiselt Eestis, aga see oleneb võistlustest. Augustis lendan sügisestele võistlustele ja neile eelnevasse treeninglaagrisse. See aasta on suurim sündmus oktoobris toimuv Hawaii Ironman. Aasta lõpus on puhkus, kus treenin vähem ja puhkan vaimu, et järgnevat aastat alustada.

42,5 km/h

– Ki r i lli ke skmin e kiir us Ir o n man i 180 km rattad ista n tsil

2:50

– Ki r i lli kiire im marat o n Iron man i se e s

1100 tund i

tr ee n ib K irill a ast as Mis sulle triatloni juures meeldib? Mis on pikemaajaline eesmärk? Triatlon ei ole minu jaoks pelgalt sport, see on elustiil! Olen 24 tundi triatloni lainel ning kogu aja ja elu planeerimine käib treeningute järgi. Rääkides eesmärkidest, siis üheks eesmärgiks on läbida Ironman ajaga alla 8 tunni. Kuid põhieesmärk on siiski Hawaii Ironman ja seal endast maksimumi pigistamine. Ajalised eesmärgid lükkan Hawaii nimel edasi. Tahan triatlonis oma piire leida ja ühtlasi näha, mida ma suudan. Praegu tunnen, et pole täit potentsiaali veel saavutanud, seega motivatsioon on äärmiselt kõrge. Kuidas hindad koostööd Jüri Käeniga? Ei kujutaks ette paremat treenerit kui Jüri. Ta on äärmiselt pühendunud inimene ja minu jaoks enam kui treener. Jüriga on pigem sõprus ja usaldussuhe ja ma väga austan teda. Ta on treenerina igati professionaalne ja pühendunud ning treenitavatel on tema suhtes austus ja usaldus, mis ongi eduks vajalik. Milline on selleaastane ettevalmistus Hawaii Ironmaniks? Veedan neli nädalat enne Hawaii starti mägedes Ühendriikides ja kaks nädalat varem lendan Hawaiile, et kohalike oludega tutvuda ning kliimaga harjuda. Hooaja algul lootsin

2016 september

95 95

Kirill Kotšegarov Sündinud: 05.09.1986 Pikkus: 191 cm Kaal: 80 kg Parimad saavutused: paljukordne Eesti meister, kolmekordne Ironmani võitja, olnud viis korda Ironmani poodiumil.


triatlon

teha vaid ühe Ironmani ja sellega tagada pääsme Hawaiile, aga eksimine jooksurajal jättis mu poodiumilt välja ja pidime treeneriga võistlusplaane korrigeerima. Tõeline õnnestumine oli juulikuine Ironman UK, kus tundsin end väga kindlalt. Jooksurajal oli jalg äärmiselt kerge ja võit tuli kindlalt, võiks isegi öelda, et kergelt. Jäin võistlusega äärmiselt rahule ja kõige krooniks tagasin ka pääsme Hawaiile. Vanasti said profid Hawaiile kvalifitseeruda sisuliselt ühe võistlusega – saavutasid mingil Ironmanil koha esikolmikus, -kuuikus või -kaheksas ja olidki pääsme teeninud. Viimastel aastatel on kvalifitseerumine oluliselt keerulisem. Kuidas kvalifikatsiooniprotsessi kommenteerid? Hawaiile kvalifitseerumine on karm. Selleks tuleb koguda punkte ja jooksva edetabeli 50 paremat saavad pääsme Hawaiile. Punktide kogumine on keeruline, sest eri võistlustel on erinev kaal ja saadav maksimaalne punktisaak. Punktide kogumiseks peab pidevalt võistlema, aga võistlused on pikad ja kurnavad ning tihti võib sportlastel juhtuda, et kvalifikatsiooni korral on raske Hawaiis vormis olla, kuna eelnevalt on end nii-öelda tühjaks võisteldud.

Treen er J ü r i K äen : Minu 10-aastane koostöö Kirilliga on olnud põnev ja sündmusterohke, meile mõlemale hariv ja edasiviiv nii isiksustena kui ka sportlase ja treenerina. Nagu elus ikka, on just rasked hetked need, mis inimvaimu eksamineerivad ja arendavad ning meid oma seniste valikute õigsuse üle mõtlema panevad. Mul on hea meel, et Kirill on nende aastate jooksul enda võimetesse üha rohkem uskuma hakanud, ennast eesmärgikindlalt arendanud ja rasketest olukordadest väljudes iseennast võites ka edu saavutanud.

Treener Jüriga saigi vastu võetud otsus, et keskendume Ironmanidele ning seni on otsus end igati õigustanud.

Treeningumaht aastas: 1100 tundi, sealhulgas 700 km ujumist, 16 000 km ratast, 2700 km jooksu. Lisaks 100 tundi jõusaali ja erinevaid jooksuharjutusi.

Pä eva k ava: Koormustsükli „klassikaline” esmaspäev: 07:00 äratus, 10 min joogat 08:00 ratas 100 km 12:00 lõuna ja puhkus 14:00 ujumine 5 km 16:00 teine lõuna ja puhkus 18:00 jooks 15 km 20:00 õhtusöök 21:00 vaba aeg 23:00 magama

96


SUUNTO SPARTAN ON KOHAL PROGRESS BEYOND LOGIC

Lae alla tasuta Suunto Movescount App – suunto.com/movescountapp

Mõistus ütleb meile, et me ei peaks siin olema. Ei ole loogiline astuda välja kui kõik alles magavad. Kaks minutit kiiremini ei ole realistlik. Mõistus ütleb meile, et me peaksime puhkama kui oleme väsinud ja andma alla kui on valus. Kuid meie otsustame seda ignoreerida, sest me ei ole loomult loogilised. Me oleme loogikast üle. www.suunto.com/Spartan

Saadaval HAWAII EXPRESS ja MATKaSPORT kauplustes.


triatlon

Rääkides eesmärkidest, siis üheks sihiks on läbida Ironman ajaga alla 8 tunni.

Võistlustele mineku reisikohvri sisu: rata s 2 komplekti jookse (treening- ja võistlusjooksud) 2 kiivrit (treening- ja võistluskiiver) 2 paari rattakingi (treening- ja võistluskingad) 3 komplekti rattariideid 1 komplekt sooje/vihmakindlaid rattariideid 3 paari tosse (mahujooksuks, tempojooksuks ja võistlusjalanõud) 3 komplekti lühikesi jooksuriideid 1 komplekt pikki jooksuriideid vähemalt 5 paari sokke 2 paari kompressioonpõlvikuid

Milliste eesmärkidega Hawaii starti lähed? Kui ollakse Hawaiil esimest korda, siis minnakse sinna eelkõige kogemust saama. Rääkides ajalistest või kohalistest eesmärkidest, siis heal päeval võiks kaotus võitjale kujuneda ligikaudu 15–20 minutit, mis annaks koha vahemikus 15–20. Üldiselt jääksingi rahule kohaga kahekümne sees. Olen realist ja annan endale aru, et esikümme on minu jaoks veel liiga vara. Millist ala enda nõrgimaks/tugevaimaks pead? Rattasõidus oled suurepäraseid aegasid näidanud, kas see on sinu trumpala? Nagu ka varem mainisin, siis ujumine on minu nõrgim külg. Aga mis puudutab ülejäänud kahte ala, siis tegelikult tunnen end neis võrdselt. Minu parim rattaaeg Ironmani sees on olnud 4 h 14 min, mis annab 180 km keskmiseks kiiruseks 42,5 km/h. Jooksumaratoni kiireim aeg täispika triatloni sees on olnud 2:50. Tänavusel Hawaii Ironmanil saavad Eesti poolehoidjad muu hulgas üle mitme aasta näha kahe Eesti tipu – Marko ja sinu – omavahelist mõõduvõttu. Tõsi, et viimati olime Markoga koos stardijoonel 2011. aastal Võrus Eesti meistrivõistlustel olümpiadistantsil. Toona võitis Marko. Ironmanil pole me kunagi samal võistlusel olnud, seega oktoobrikuine Hawaii on tõesti esimene kord. Kuna Marko on maailma pikamaatriatleetide seas üks kiiremaid ujujaid, siis jään kohe esimese alaga tagaajaja rolli. Rattas ja jooksus eraldi Markot püüdma ei lähe, vaid teen oma võistlust.

u ju mi skalips o ujumisriided ja -vahendid (prillid, müts) 2 komplekti võistlusriideid (triatlonikombe) massaažirull vabaajarõivad sporditoidud ja toidulisandid

Tõeline õnnestumine oli juulikuine Ironman UK, kus tundsin end väga kindlalt. 98


varustus

Pringstore spordipood – ainus ujumisele spetsialiseerunud spordipood Eestis Ujumine on eestlaste üks lemmikharrastusi, millest annavad tunnistust sügisest kevadeni huvilistega täidetud basseinid. Lisaks terviseujujatele ja suplejatele mõõdavad basseinis kilomeetreid ka triatleedid. Kust aga soetada sobilikke ujumisprille? Kust küsida nõu ujumistarvikute kohta? Mida üldse ujumises tehnika ja vastupidavuse arendamiseks vaja läheb? tekst: Ajakiri Jooksja I foto: Pringstore

E

estis aastaid tegutsenud ve e b i p o o d P r i n g s t o r e . ee avas augusti lõpus ka „pärispoe”, kus kohapeal on saadaval vabariigi suurim valik ujumistarbeid, alates ujumismütsidest ja -prillidest ning lõpetades keeruliste, spetsiaalsete ujumistehnikat korrigeerivate tugede ja labadeni. Müüjate professionaalsus, personaalne teenindus ja äärmiselt lai kaubavalik tagavad selle, et iga klient leiab omale soovitud varustuse.

Personaalne lahendus igale kliendile „Meie poe teeb eriliseks see, et me pole keskendunud ühe brändi müümisele, vaid soovime pakkuda klientidele vaid parimat, kvaliteetseimat ja funkt-

2016 september

sionaalseimat varustust olenemata brändist,” ütleb Pringstore esindaja Mallor Malmre. Igale kliendile pakutakse personaalset teenindust. Näiteks ujumisprille on valikus üle 50 eri mudeli, lisaks veel värvi- ja klaasivalik teatud mudelite puhul. Nii suur valik tagab selle, et igaüks leiab just talle sobivad prillid, mis ei lase vett sisse ja sobituvad näokujuga. Võistlusujujatele on olemas rikkalik valik võistlusprille, mida tavakaubandusest ei leia. Ujumistarvikutest on olemas väga suur valik poisid, laudasid, labasid ja lestasid – igaühel oma spetsiifika ja suunitlus. Koostöös kliendiga valitakse oskusteavet kasutades välja vajadustele vastav varustus. Nii näiteks on Pringstore spordipoes saadaval üle viie erineva tüübi treenimiseks mõeldud

99

lestasid, kõiki suurusvahemikus 35–48. Lisaks enam kui kaheksa erinevat ujumispoid – ikka kõik selleks, et ükski klient ei lahkuks soovitud varustuseta. Kes ujumisega tõsisemalt tegeleb või plaanib tegelema hakata, sellele leiab Pringstore spordipoe valikust ka tipptasemel võistlusteks mõeldud ujumispüksid või trikood – just sellised, mida võis äsja lõppenud Rio olümpiamängudel tippujujaid kandmas näha. Lisaks ujumisvarustusele on saadaval suur valik triatlonivarustust: ujumiskalipsod, neopreenriided, triatlonikombed ja triatloniks mõeldud lisavarustus. Olles CEP kompressioontoodete maaletooja Baltikumis, on kohapeal ka täiskollektsioon CEP kompressioontooteid.


triatlon

K aidi Kivioja olümpiadebüüt Olümpiamängude triatlonivõistlusel on Eestit varem esindanud vaid Marko Albert – Ateenas ja Pekingis. Ühena noorematest Rio de Janeiro olümpia naiste triatlonivõistlusel startinud naistest sai Kaidi Kivioja 55 osaleja hulgas 44. koha. 23-aastane Kivioja sai motivatsiooni jätkata veel 2-3 olümpiatsüklit. Pärast finišit kinnitas ta eelnevalt öeldut: „Minu põhiline siht on Tokyo 2020, kus ma tahaksin juba kõrgemasse mängu sekkuda”. tekst: Martin Meri I fotod: erakogu

Kaidi koos treeneri Margus Tammega

100


triatlon

T

änavust hooaega alustades püsis Kaidil vaid õhkõrn lootus olümpiale kvalifitseeruda. Lisaks esikümnekohtadele MK- ja MM-etappidel tõusis ta paari kuuga maailmareitingus 56. ning tugevamatest tugevamate MM-sarjas 42. kohale. Hooaeg kulges stabiilselt ja tulemuste poolest tõusvas joones ning olümpiat silmas pidades selgus lõplik kvalifitseerumine alles pärast kvalifikatsiooniperioodi viimast võistlust Jaapanis Yokohama MM-etapil. Kirsiks tordil ja kodupubliku suureks rõõmuks võitis Kaidi ka Tartus peetud Euroopa karikaetapi. Ja nii saigi 20. augustil teoks olümpiaunistus, mil ta teise eestlasena ja esimese Eesti naisena Rios maailma absoluutse paremikuga koos stardijoonele asus.

Treen er M ar gu s Tamm : Jäin Kaidi võistlusega rahule. Kogu olümpiaettevalmistus sujus suuremate probleemideta ja kõik vajalikud treeningud said tehtud. Olümpiarada oli profiililt raske ja tingimused põhjamaa inimesele keerulised (palav ilm). Sellele vaatamata suutis Kaidi end maksimaalselt pingutada ja suuri äravajumisi ei olnud. Saime Riost väärt kogemuse ja edasi töötame järgmise olümpia suunas. Tööd tuleb teha selle nimel, et ujumiskiirust tõsta.

Võitis suurfavoriit Ameerika Ühendriikidest 1,5-kilomeetrise ujumise järel oli Kivioja 44. kohal, ent kuna ta jäi rattasõiduks väikesesse gruppi (alguses neli, hiljem kuus võistlejat), siis hakkas vahe eespool liikuvate gruppidega kärisema. 10-kilomeetrisele jooksuetapile siirdudes oli vahe liidriga 5.34. Finišis kaotas eestlanna distantsi 1:56,16-ga läbinud ameeriklannast ala viimaste aastate absoluutsele valitsejale, võidunaisele Gwen Jorgensenile 9.26. Hõbeda sai Londoni olümpiavõitja Nicola Hug Spirig Šveitsist ning pronksi tugeva lõpu teinud ja sellega oma kaasmaalast edestanud Vicky Holland Suurbritanniast.

Hooaeg jätkub Juba hooaja algul sai treeneriga eesmärk võetud, et osaletakse ka U23 vanuseklassi maailmameistrivõistlustel Mehhikos, kus Kaidi saab omaealiste seas end tõsiselt proovile panna (Rios oli ta osalenud naiste seas üks nooremaid), seega puhkuseks pole mahti ka pärast olümpiat.

2016 september

Kuidas jäid võistlusega rahule? See oli kindlasti üks raskemaid võistlusi, mis ma teinud olen. Kui panna 55 tippvormis naist stardijoonele, kelle kõigi taktika on ujumises ja rattas Gwen Jorgensenist (võitja – toim) lahti saada, siis ei hoita kuskil tagasi. Ujumisega jäin ma rahule, minut kaotust liidrile on minu kohta vähe ja minu seljataha jäid veel minuti kaugusele sellised naised, kes tavaliselt on minust kiiremad. Edasi kahjuks nii hästi enam ei läinud. Rattasõidus oli liiga väike grupp, meie koostöö ei sujunud samuti eriti hästi ja vahe esimestega kärises väga suureks.

101


triatlon

kust seda leida. Järgmise hooaja alguses tahaksin kindlasti keskenduda veel rohkem ujumisele, et astuda järgmine samm edasi. Kuidas ise tunned, kas maailma tipud on tasemelt kaugel või ühel heal päeval suudad kõiki võita? Nagu olümpia näitas, siis sel päeval, mis tõesti loeb, olen ma neist veel kaugel. Aga ma liigun järjekindlalt neile lähemale. Sprindidistantsis olen konkurentsivõimelisem esikümne kohtade eest võitlemiseks, aga olümpiadistantsil jääb veel kiiruslikust vastupidavusest puudu. Kui on raske ujumine, ei ole mu rattasõit nii hea, eriti kannatab distantsi esimene pool. Kui on raske rattasõit, siis pole ka jooks hea.

Kõige vastupidavamad eestlannad Rios.

Jooks valmistas kõige suurema pettumuse, sest treeningud näitasid, et vorm on hea. Ilmselt võttis see rattarada minust kõik, aga ma tõesti ei andnud kordagi alla ning olen selle üle uhke. Milles näed oma arenguvaru? Tunnen, et ma ei ole veel ühelgi alal oma võimete piiri lähedal. Kõige rohkem varu on ujumises just tehnika arvelt, aga kindlasti ka rattas ja jooksus. Kas treeningutesse tuleb ka mingeid muutusi või tajute treeneriga, et olete õigel teel? Olen eri perioodidel liitunud erinevate treeningurühmadega ja sellest on mulle olnud palju kasu. Aga ma sooviksin rohkem stabiilsust. Praegu veel ei ole ühtegi konkreetset ideed,

Sinu hooaega võib juba kordaläinuks nimetada kasvõi Riosse kvalifitseerumise poolest. Aga osaled veel U23 MM-il. Millised on eesmärgid sellel võistlusel? Kuna see on mu viimane aasta U23 klassis, tahaksin kindlasti osaleda ja näha, kus ma omavanuste seas olen. Hooaeg on olnud pikk ja edukas, aga tahaksin selle hea tulemusega lõpetada. Eesmärgiks võiks olla teha sarnane ujumine nagu olümpial, sõita ratast väga tugevalt ja jõuda esimesse gruppi ning joosta oma võimetele vastavalt ehk umbes 2-3 minutit kiiremini kui olümpial. Kui selline stsenaarium peaks täituma, olen ma rahul vaatamata tulemusele.

Ur m as J õ geva , Vä rs ka V es i AS ju h atu s e es i mees, K a i d i K i v i o ja to eta ja : Värska Vesi AS on Kaidi Kivioja toetaja alates käesolevast hooajast. Koostöö sai alguse Kaidi initsiatiivil. Kui ta esmakohtumisel mainis, et soovib jõuda Rio olümpiale, siis pidasime seda „suurelt mõtlemiseks” – nüüdseks on ajalugu tehtud ja Rio tõsiasi.Ootame Kaidilt edukat järgmist olümpiatsüklit ja oma võimete täit realiseerimist ning toetajana hoiame pöialt, et sportlast vigastused ei kimbutaks.

102


triatlon

Eesti r audmehed Hawaii Ironmanil Tänavu 8. oktoobril toimub järjekordne pikamaatriatloni aasta tippsündmus – Hawaii Ironman –, kus selgitatakse välja traditsiooniliselt ka ala maailmameistrid. Kui ülejäänud Ironmani sarja võistlustele võib end igaüks kirja panna, siis Hawaii stardikoht tuleb välja teenida. Selleks tuleb mõnel Ironmanil saavutada piisavalt kõrge koht, mis tagab MM-pääsme (harrastajate puhul) või koguda hooajal kvalifikatsioonipunkte (profid). Seekordne võistlus on Eestile eriline, sest eestlasi on stardis koguni kuus.

tekst: Martin Meri | foto: Mallor Malmre

P

roffide seas asub starti üle mitme aasta kaks eestlast – Marko Albert ja Kirill Kotšegarov –, kes mõlemad on aasta jooksul Ironmani sarja osavõistlustel näidanud stabiilselt häid ja suurepäraseid tulemusi, mis on taganud kvalifitseerumiseks piisaval arvul punkte. Kirilli saldos on kaks Ironmani võitu: 2015. aasta novembris toimunud Chattanooga ja juulikuine Ironman UK. Markol tagasid kvalifitseerumise Lõuna-Aafrika Vabariigi Ironmani (kontinendi meistrivõistlused) kolmas koht ja neljas koht Euroopa meistrivõistlustel Frankfurdis. Kodustel poolehoidjatel on harukordne võimalus näha esimest korda kaht Eesti tipptriatleeti ühel võistlusel. Viimati olid Marko ja Kirill ühisel stardijoonel 2012. aasta kodustel meistrivõistlustel olümpiadistantsil. Lisaks proffidele on Eestis tegutsemas ka aktiivsed ja entusiastlikud harrastajad, kes raske ala tõsiselt ette on võtnud. Seekord on unistuste pääsme Hawaiile taganud koguni neli raudmeest: veebruarikuise Jooksja kaanestaar Rait Pallo, ekstreemtriatlonidel tuntust kogunud Heiko Sepp, Alo Alunurm ja Marek Antoniak. Rait Pallo tagas Hawaii pääsme mais peetud Ironman Nice’il, saavutades ajaga 9 tundi 36 minutit vanusegrupis M40-44 7. koha. Heiko Sepp kvalifitseerus Ironman Lanzarote kaudu, võideldes ränkraskel rajal välja aja alla 10 tunni (9 h 58 min) ja vanuseklassis M30-34 5. koha. Kõige värskemad kvalifitseerujad on Alo Alunurm ja Marek Antoniak, kes augustis samal nädalavahetusel peetud Kopenhaageni ja Kalmari Ironmanil suutsid oma hea vormi realiseerida ja võivad rahulikult oktoobriks valmistuma hakata. Eestlaste parim tulemus Hawaii Ironmanilt pärineb Ain-Alar Juhansonilt (2008. a) ja Marko Albertilt (2011. a), kes mõlemad on saavutanud 13. koha. Harrastajatest on parimat aega näidanud Indrek Teppo, kes 2013. aastal sai ajaga 9:21.13 üldjärjestuses 154. koha.

R ait pal lo

(pildil ) :

“Võistlust võitma ma Hawaile ei lähe, see on selge. Küll aga tahaks ületada iseennast ja oma eestimaalastest konkurente, oleme kõik üsna võrdsel tasemel ja enam-vähem üheealised ka. Üldkohta on raske ennustada, aga ajaliselt tahaks teha alla 10 tunni, siis jääksin küll rahule”

104


Ujumis... prillid mĂźtsid pĂźksid trikood abivahendid treeningvahendid

pringstore.ee


triatlon

Triatlonis peetakse ujumised avaveekogudes. Kui enamik aast ast tule b tre e n i d a basseinis, siis suvel on hea võimalus ujuda ka avavees. Linnal ähe dase d jär ve d pakuvad selleks suurepärase võimaluse ja nii ongi juba mitmel aastal Tallinna ja lähiümbruse triatleetide ning avavees ujuda armast av ate i n i m e s te ü h e k s meelispaigaks kujunenud Männikul Trapi teel asuv järveke, mis kunagi täitis liivakarjääri ülesannet.

tekst: Martin Meri fotod: Mallor Malmre

Avavees treeningurühmaga ujudes

valmistud tõhusamalt triatloniks

A

lgajatel on tihti küsimus, kus treenida? Avavees üksi ujumine on vahest veidi hirmutav ja sõprututtavaid pole alati kaasa võimalik võtta. Samuti mõjub motivatsioonile paremini, kui on kaaslased, kellega ujuda ja treenida. Kiiremad motiveerivad aeglasemaid ja omasuguste seltsis on alati julgem ujuda. Lisaks liiguvad entusiastide seas ka väärt info ja nõuanded. Juunist augustini kogunes pea igal nädalapäeval Trapi teele hulk harrastajaid, kel kõigil üks eesmärk ‒ ujuda avavees, parandades seeläbi oma vormi triatloni esimesel ala. Igaühel oma tempo ja distants. Organiseeritud kogunemised leidsid aset kolmapäeviti kell 18 ja 18:30, mil koguneti kaldal ja seejärel oli võimalik koos kaaslastega grupis kulgeda. Eri gruppidel on erinev tempo ja nii võis igaüks leida omale sobiliku tasemega kaaslased, kellega koos turvaliselt järveringe mõõta. Ujutavad distantsid ulatusid olenevalt tasemest ja soovist mõnesajast meetrist kümne kilomeetrini.

Nippe ja nõuandeid jagasid spetsialistid Et ujumine poleks vaid tuim kühveldamine, siis külastasid kogunemisi ka tunnustatud treenerid ja spetsialistid. Nii näiteks oli kohal Eesti tugevamaid harrastustriatleete Priit Ailt, kes algajatele hüva nõu jagas, kuidas kõige õigemini kalipsot selga tõmmata, kuidas startida ja millele avavees ujudes tähelepanu pöörata. Praktiliste harjutuste abil said huvilised proovida suuna peale ujumist, harju-

106

tada veest startimist ja läbi mängida olukorda, kus ujumisetapp saab läbi ja veest on vaja kiirelt ratta peale liikuda. Kes soovis, sai alati ka pärast ujumist ratta- või jooksutrenni teha, et niiviisi triatloniks veelgi paremini valmis olla ja harjutada üleminekut ühelt alalt teisele.

Proovile sai end panna ka võistlusolukorras Triatloniks valmistudes on oluline eelnevalt treeningul n-ö läbi mängida


triatlon

kõik alad ja harjutada peensusteni nüansse, kuidas kõige kiiremini läbida vahetusalad. Lisaks sellele, et keha peab kiirelt ümber harjuma ujumiselt rattale minnes ja rattalt jooksule, on äärmiselt tähtis läbi mõelda ka vahetusala läbimise rutiin. Võistlusolukorras, kus pulss on üleval ja fookus ainult kiiresti edasiliikumisel, kipub tihti ununema vahetusala, mida nimetatakse ka triatloni neljandaks alaks. Seal võidetavad sekundid ja minutid võivad teinekord osutuda äärmiselt olulisteks. Üksi treenides on keeruline kolme ala järjest teha, sest pole kedagi, kes valvaks ratast ja jooksuasju, siis sai iga soovija ühel kolmapäeval läbi mängida lisaks tavapärasele treeningule ka võistluse simulatsioon. Pärast mõningat ujumist said harjutada vahetusalades tegutsemist ning proovida enne „päris” triatloni starti, kuidas on teha kõiki kolme ala järjest. Kohapeal said algajad kogenumatelt nõuandeid, kuidas kiiremini tegutseda ja millises järjekorras tegutseda, et vahetusala läbimine oleks kiirem ja optimaalsem.

Ot t Pä r n a , h a rra s tu s tri at l e e t ja SC ULT.com s po rd i va b ata h t l ik e li i ku mi s e ees t v eda j a : Trapis ujumine on minu jaoks super avastus. Seltsis on segasem ja vastastikune motivatsioon innustab trenni minema. Selles osas on FB grupp kindlasti kuldaväärt abimees trennimineku kohta info hankimisel ja jagamisel. Avavees ujudes on ka palju lihtsam pikemaid trenne teha. Samuti on pikki lõike ujudes parem teadlikult tehnikat arendada. Näiteks vaatad veebist krooli käetõmbe näpunäiteid ja proovid vees järele teha. Pikkade ringide ujumine aitab ka oma kiiruse edenemisest head ülevaadet saada. Seega, soovitan kindlasti! Boonuseks lisab emotsiooni kõrvalolevas Wakesurfi pargis iga ilmaga toimuv melu.

Tel: 520 6772

hostel.justrest@gmail.com

2016 september

107


persoon

Esimese naisena Tallinnast Helsingisse sõudnud 49-aastane Tatjana Jaanson sai 82-kilomeetrisel mereretkel kinnitust, et vastupidavust võib ka selles vanuses parandada.

tekst: Andrus Nilk fotod: erakogu

e l a m u s r e t k s õ u d e p a a d i l Ta l l i n n a s t Helsingisse

Tatjana, mida nii pikk sõuderetk sinu elus muutis? Huvitav ja hariv kogemus. Sain oma keha suhtes palju targemaks. Inimene ei seisa paigal, tema füsioloogiline seisund muutub pidevalt. On ju teada, et aeroobne töö on nii kehalisele kui ka vaimsele poolele hea, aga et on nii hea ... olen väga rahul. Tunnen end suurepäraselt. Kas aastapikkune ettevalmistus ja 82-kilomeetrine pingutus on juba toonud ka nihkeid elukvaliteedis? Aasta-poolteist tagasi täheldasin, et minu füsioloogilised võimed on taandarenenud. Nüüd tunnen, et tänu üle Soome lahe sõudmiseks valmistumisele saavutasin taseme, mida on vaja lihtsalt hoida. Püüan seda taset võimalikult kaua säilitada, mis peakski tagama hea elukvaliteedi ja töövõime. Kui tegin eelmise aasta märtsis Spordmedis pedagoogilise ja füsioloogilise testi, olin rahvusvahelise mõõdupuu järgi oma vanuse kohta heas vormis. Sügisel võitsin oma vanuseklassis Šveitsis Armada Cupil üheksakilomeetrise sõidu. Tänavu kevadel tegin uue koormustesti, kus selgus, et mu näitajad, näiteks hapnikutarbimise võime, on veel paranenud. See andis kinnitust, et vanus vastupidavustaseme tõstmist ei sega.

Mis sind ajendas end erakordses katsumuses proovile panema, kuigi olid juba heas kehalises seisundis? Kui eelmise aasta 31. augustil sõudsin proovitreeningul 80 kilomeetrit, oli keskmine pulss 129. Läbisin distantsi suure varuga. Jälgisin, et enesetunne oleks kogu aeg hea ja ma ei pingutaks üle. Siis olin kindel, et Tallinnast Helsingisse sõudmine on jõukohane. Minu koormus oli juba liialdus, eks ma olen hasartne inimene. Su teekond kestis üheksa ja pool tundi. Mida iseloomulikku võid välja tuua? Kuna startisin öösel, siis esimesel neljal tunnil polnud mul võimalik pulsomeetrit vaadata, sest sel pole valgustust. Neli tundi sõitsin planeeritust pisut suurema pulsisagedusega. Enesetunne oli hea, tempo püsis aeroobses tsoonis. Eks mul tekkis ka eufooria. Nautisin merevärve, kuupaistet, laine loksumist, koidukuma, paadi liikumist, enese liigutamist, kogu seisundit. Millal tekkisid rasked momendid? Väsimus vähehaaval kogunes, kuid funktsionaalselt ja vaimselt polnud raske. Raskeid hetki muidugi esines,

108

siis kosusin, aga vaevaliseks liikumine ei läinud. Sõitsin enam-vähem ühtlaselt kaheksa pool kuni üheksa kilomeetrit tunnis. Kuuendal sõidutunnil tundsin väsimust ja tempo langes seitsme kilomeetrini tunnis. Viimasel kümnel kilomeetril suutsin jälle hoogu lisada. Öösel puhus küljetuul, mis jahutas ja oli mõnus. Tõsi, küljetuule tõttu tekkis paremas õlas raske tunne, aga õige tehnikaga sõudes see segama ei hakanud. Riided kippusid hõõruma ja hommikuse päikesetõusu ajal hakkas palav. Otsustasin, et ei vaheta riideid, sest kaotanuksin aega. Kergem on kogu aeg liikuda. Kui peopesades tekkisid vesivillid, panin kindad kätte. Hommikul tekkis ka silmades liiva. See on sama tunne nagu autoga sõites, kui silmad väsivad. Autot juhtides kaob vahel pilt ära, sõudes seda polnud. Olin moraalselt valmis kauem sõudma. Me ei osanud ilma ette aimata, õnneks oli tuuletugevus vaid kaks-kolm meetrit sekundis. Kuidas suutsid treeneritöö kõrvalt motivatsiooni hoida? Kui olen püstitanud eesmärgi, siis tahan selle täitmisele pühenduda. Tegin endale plaani, kui palju päevas treenida ja mida konkreetselt teha. Samas olin koormuse valikul paindlik.


Enam pole küsimus võistluse lõpetamises, vaid püstitatud eesmärkide ületamises. Forerunner 235, randmelt pulssi lugev GPS-kell, edastab Sulle andmed ja võimaldab nutifunktsioone.1 Sa pead arenema jooksjana ja püsima ühenduses. Vaata lähemalt Garmin.com/forerunner Forerunner. Jooksjatele.

FORERUNNER ® 235 RANDMELT PULSI LUGEMINE / NUTITEAVITUSED / MAKSIMAALSE HAPNIKUTARBIMISE HINNANG

Paaristatuna ühilduva telefoniga, vaata Garmin.com/ble.

1

© 2015 Garmin Ltd. or its subsidiaries


persoon

Mõnel nädalal olid muud üritused, siis harjutasin vähem. Kui kohustusi oli vähem, võisin treenida rohkem. Kuulasin kogu aeg enesetunnet. Võisin ka vee pealt tagasi tulla, kui ma end hästi ei tundnud. Siis läksin sörkima või rattaga sõitma. Võistlusnädalal kavatsesin harjutada väiksema koormusega. Ometi tuli kuue päeva jooksul koos lastetreeningutega üheksa tundi treeninguid. Mõtlesin, et see oli natuke liiast. Kuna aga treenin stabiilselt, siis tunnen end kas veidi värskema või veidi väsinumana. Ma ei vaja terve nädal leiva luusse laskmist ja diivanil istumist, mõõdukas liigutamine on parem. Sa kuulusid NSV Liidu koondisse. Kuidas võrdled enda praegust töövõimet ja enesetundmise oskust sellega, mis oli nooruses? Raske on praegust seisundit noorusaja omaga võrrelda, aga võib-olla olen isegi parem. Kui nooruses pidime sõudma 50 kilomeetrit, siis see oli piin ja kannatus ning nõudis suurt eneseületamist. See oli ka sportlikus arengujärgus loomulik. Vastupidavusharjutused sobivad mulle rohkem, olen staieri tüüpi. Naudin pikka rahulikku

treeningut nii kehaliselt kui ka vaimselt. Vahel tegin kiiremaid tempolõike, mis pakkusid vaheldust ja aitasid organismil aeroobsest koormusest paremini välja puhata. Kord nädalas on kasulik teha jõutreeningut. Teen harjutusi väikese raskusega mõõduka korduste arvuga. Järgmisel päeval on lihased võib-olla tsipake valulikud, kuid ma pole neid lõhkunud. Järgisin ka toitumiskava. Toidutaluvuse selgeks tegemiseks andsin vereproovi. Kehakaal vähenes aastaga kaheksa kilo võrra. Kellelt said ettevalmistuse ajal toetust ja tagasisidet? Moraalset tuge pakkusid mitu inimest. Masseerija Ulvi Veiden tegi mu keha ja vaimu eest hoolitsemisel suurt tööd. Merike Lilleorg on ikka hea vestluskaaslane isiklikes küsimustes. Samuti toetasid Jüri (endine abikaasa Jüri Jaanson – toim) venna perekond, Aivar Haller ja Jaan Tults. Kui tekib küsimus, siis nende abil otsin vastuseid. Vahel võib kõrvalseisja, kes sind kaua tunneb, nõu anda. Aga ükskõik missugusele probleemile peab inimene ise leidma vastuse.

Tatjana Jaanson Sõudetreener Sündinud 23. novembril 1966 Moskvas. Alustas sõudmisega 16-aastasena Moskvas (neiupõlvenimega Borissova). Saavutusi: 1990. aasta Hea Tahte mängudel roolijata kahepaadil kuld, 1989. aasta universiaadil paarisaerulisel neljapaadil hõbe, NSV Liidu meistrivõistluste kuld, hõbe” ja pronks. Oli abielus kahekordse olümpiahõbeda omaniku Jüri Jaansoniga (keda ka treenis), neil on tütred Anita ja Greta. On juhendanud Rio olümpia pronksiomanikke Tõnu Endreksoni ja Andrei Jämsät. Lõpetanud Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna.

110

Tatjana Jaansoni projek t „Minu Everest” S õ id u v a h en d : meresõudepaadi Liteboat, mida aitas Prantsusmaalt tuua Jaansoni kunagine õpilane, Tallinna sõudeklubi peatreener Aleksei Lipintsov.

S a at j a d m ereret ke l : Tallinna Vabatahtliku Merepäästeühingu (SAR) kaater, kus olid pinnaltpäästja-parameedik Deniss Pervunin, René Allik ja Annika Malva; Nord Saili jaht Queen Ann – kapten Lauri Kurvits, madrus Liina Kurvits; saatjaskond – tütar Anita Jaanson, kes oli ka projektijuht, ning Chad Palmer.

To et a j a d : masseerija Ulvi Veiden; ehitusettevõte YIT ja selle juhatuse liige Toomas Rapp; taastusvahendeid Eestisse tarniv Squeezy ja Anu Koppa.

Nõustajad: Aivar Haller, Jaan Tults, Erki Jaanson, Kristina Uus, Merike Lilleorg, Marianna Nõmmik. E esm ä rk: soetada Pärnu sõudeklubi noortele uusi paate. Selle heaks saab teha ülekande Pärnu sõudeklubi arveldusarvele EE892200221019956199. Makse selgituseks tuleb märkida „Minu Everest”.


Kas saastad v천i s채채stad loodust? Lisa ainult pelleteid ja k천ik muutub! www.pelletikeskus.ee


purjetamine

See foto ilmus välismaises purjetamisajakirjas ning kohe esiplaanil on näha ka Margus Nõmmikut spinnakeri üles vinnamas. „Töökaaslased ütlesid fotot nähes, et kes see muu ikka Toyota lippu kõrgel hoiab kui sina,” naeris Nõmmik.

Amserv Toyota Sailing Team on praegu üks Eesti edukamaid ORC II grupi avamerepurjetamise võistkondi. Ajakiri Jooksja tundis huvi, kuivõrd on avamerepurjetamise puhul tegemist vastupidavusalaga ning kas kasuks tulevad ka jooksutreeningud. Kõigepealt siiski purjejahi ajaloost ja tegemistest. tekst: Ants Põldoja fotod: Max Ranchi ja Piret Salmistu

E

nne kohtumist jahi meeskonna liikme, Amserv Auto AS-i juhatuse esimehe Margus Nõmmikuga, kujutasin ette, et tunnustatud autofirma ostis purjeka, moodustas tiimi ja sõidab nüüd mööda merd. Tegelikult tuli Amserv mängu hoopis hiljem.

Facebooki postitus sai tõukeks „Kõigepealt oli jaht Bossanova, mille meeskonda ma õnnega pooleks ja tänu Facebookile sattusin,” pajatas Nõmmik. „2014. aasta suvel märkasin nüüdse meeskonnakaaslase FB postitust, et otsitakse abilisi Helsingi-Tallinna regatile. Andsin endast märku ja kuigi ma sellele regatile ei pääsenud, kutsuti mind Kalevi Jahtklubi kolmapäevakute võistlussarjast osa võtma. Ilmselt ma midagi vussi ei keeranud ja sain kolmapäevakutel hooaja lõpuni purjetada.

Järgmise hooaja algul helistas aga jahi kapten Margus ja kutsus mind juba täieõiguslikuks võistkonnaliikmeks.” Muidugi ei pakkunud Nõmmik ennast „tühjalt kohalt” – ta oli lapsepõlves purjetamisega tegelenud. „Viieaastasena sattusin vaatama Moskva olümpia purjeregati avamist ja ala hakkas kohe meeldima. Kui vanus lubas, läksin Piritale purjetamistrenni. Sõitsin Optimisti ja Kadetiga, kuid mõne aja pärast siiski loobusin, mida ma praegu kahetsen. Hiljem tekkis huvi purjelaua ja lohesurfi vastu – olen ka neid alasid harrastanud,” selgitas Nõmmik. Kuna 2015. aasta oli edukas ning Bossanova saavutas mitmes koduses sarjas poodiumikoha ning kirsiks tordil oli avamerepurjetamise EM-võistlused Pärnus, kus saavutati suurepärane 5. koht, otsustati veel tõsisemalt asjale pihta anda. Selleks oli aga tarvis toetajat, kelleks saigi Amserv ja Toyota.

112

„Mis saab olla parem, kui ühendada töö ja hobi ning hoida Toyota lipp kõrgustes ka väljaspool kontorit. Nii sai alguse Amserv Toyota Sailing Team,” lisas Nõmmik. Jaht sai täiesti uue kujunduse ning purjedel on nüüd Amservi ja spinnakeril suur Toyota logo. Lisaks kannab jaht nime Amserv. Tänu sellele kujundusele näeb jaht atraktiivsem välja ning isegi välismaa fotograafid on purjetamisajakirjas Amservi purjekast pilte avaldanud.

Draama Muhu Väina regatil Avamerepurjetamise hooaeg algab Eestis 1. mail ja lõpeb oktoobri keskel. See sisaldab nii lühirajasõite kui ka pikemaid etappe ning mitmepäevaseid regatte, millest tuntuim on ilmselt Muhu Väina regatt. „Kuulume kindlasti paremiku hulka ning meie eesmärk on kõigil võistlustel ja sarjades jõuda esikolmikusse,” märkis Nõmmik.


purjetamine

Mullu arvutas Nõmmik merel oldud ajaks 158 tundi ja 32 minutit ning pani selle kirja ka oma Facebooki postitusse. „Selle peale sain ülemuselt meili, et kas peab mu töölepingu ümber vaatama,” naeris Nõmmik. „See oli muidugi huumoriga öeldud, sest tegelikult elab juhtkond meile kaasa. Nad on ise mereinimesed ning võimaluse korral ka merel kaasa elamas. Ise tunnen, et kuigi mõni võistlus toimub tööajast, tuleb see tegelikult kasuks – kolmapäevaku järel olen vahel õhtul istunud arvuti taha ja väga head ideed tulevad pähe pärast merelkäiku.” Muhu Väina regati ajaks võttis Nõmmik puhkuse. Kahjuks lõppes meeskonna sõit dramaatiliselt – viimase etapi teise lühirajasõidu käigus sõitis teine jaht Amservile külje pealt sisse ja kahjustas purjekat sedavõrd, et võistlust ei saanud lõpuni teha. „Kohtunikud lugesid teise jahi kokkupõrke süüdlaseks ja sama mõistis ka nende kapten. Reeglites olid selleks puhuks kompensatsioonipunktid, mille alusel saime kolmanda koha, kuigi ilma õnnetuseta olnuks teine koht käeulatuses. Pääsesime poodiumile, aga mõru maik jäi suhu, kui nii suur töö oli tehtud.” Tänavuse hooaja sõidab Amserv esialgse paranduse järel lõpuni, kuid põhjalikum remont tehakse jahile talvel.

Füüsiline koormus purjetamises Mis puutub avamerepurjetamise füüsilisse koormusse, siis Nõmmiku sõnul on see üsna suur, kuigi sõltub ka merel valitsevatest oludest ja etapi kestusest. „Minu positsioon jahis on teine vöörimees ja mast,” tutvustas Nõmmik. „Kohati on vööris suurem pinge, aga jahis tagapool on roolimehel ja soodimeestel see-eest vaimne ja füüsiline pinge pidevam. Ees on vaja teatud hetkedel rohkem jõudu ja kiirust, kuid see pole järjepidev.” Hea näitena tõi Nõmmik Muhu Väina regati eelviimase etapi Kärdlast Tallinna, mis kestis 14,5 tundi ja suur osa sõidust toimus öösel. „Vaiksema ilmaga saab pool võist-

Amservi meeskond: Eero

esimene vöörimees ja vööri töö korraldamine

Margus N.

teine vöörimees ja mast

Kristiina

kolmas vöör ja luugitööd

Lauri

klahvid ja floateri ülesanded

Külliki

Lauluga starti! Margus Nõmmiku sõnul on teised võistkonnad Amservi imetlenud, et kust see tiim võtab sellise isu ja energia, et kogu aeg paistab välja elurõõm ja starti tullakse lauluga. „Meil on selline tava, et kui enne võistlust merele sõidame, mängib jahil muusika ja me ise tantsime selle saatel,” rääkis Nõmmik. Jahi tunnuslaul on telesaatest „Laula mu laulu”, Tõnis Mägi esituses „Keerlen ja pöörlen ning kätel sind kannan”. „See pala käivitab meid ning nii on saanud tavaks, et iga Facebooki postituse lõpetame ka selle laulu sõnadega. Mäletan, et EM-võistlustel mängisime itaallasest peakohtuniku jahi juurest mööda seilates Itaalia muusikat. Aga kohe, kui kõlab kapteni käsklus: purjed üles! – siis algab sport.” Nõmmik lisas, et merel ei ole mingeid tiitleid. Jahti juhib kapten ning sellel, et tema on sponsori esindaja, pole mingit tähtsust. Teisiti ei saagi, sest muidu pole meeskonnana võimalik nii edukalt purjetada.

konda vahepeal magada, aga siis oli tuuline ja tuli ennast kogu aeg ärksana hoida. Kuid võistlusmoment lööb adrenaliini nii üles, et maale jõudes enam und ei tulnudki,” meenutas Nõmmik. Selle etapi Amserv võitis. „Tuleb meelde, et kui olime Pärnus EM-võistlustel, saabus ka minu proua kohale ja küsis imestunult, et kus on teil jahis päevitustoolid,” jätkas Nõmmik. „Nojah, harrastuspurjetamisel on need omal kohal, aga võistluspurjetamisel mitte. Siiski pean tunnistama, et vaatamata füüsilisele koormusele ma ettevalmistuseks jooksu- või mõnda muud vastupidavustrenni ei tee. Kuid eks olen vabal ajal ka üsna liikuv inimene ning kui aega jääb, käin vahel surfamas.” Nõmmik lisas, et Amservi jahi soodimehed Olari ja Martin ikkagi teevad pidevalt jooksutrenni. „Kui järgmise võistluspäeva hommikul meie veel ringutame, saabuvad nad tagasi jahi juurde ja teatavad, et neil juba kümnekilomeetrine jooksuring tehtud. Üks meestest käis ka poolpikal triatlonil ja tegi Tanel Padarile ära,” naeris Nõmmik. Küllaltki palju füüsilist jõudu ja vastupidavust nõudvad on mitmepäevased lühiraja võistlused nagu Baltic Offshore Week ehk BOW, Seiko Cupi karikavõistlused jne, kus mõni võistluspäev kestab hommikust õhtuni ja sisaldab mitut sõitu. Amservi peamine eesmärk järgmisel hooajal on Gdanskis peetavad EM-võistlused, kuhu meeskond sõidab otse Riiast, kus lõpeb 2017. aasta Muhu Väina regatt.

klahvid

Olari

soodimees

Martin

soodimees

Margus

roolimees ja kapten

Mati

grootsoot ja roolimees

Ela kaasa ja ole meie tegemistega kursis Facebookis/Instagramis: Amserv Toyota Sailing Team

113


varustus

Beureri ak tiivsusmonitor on kui isiklik igapäevane motivaator Aktiivsusmonitorid on saanud paljude spordisõprade ja tervisliku eluviisi viljelejate igapäevaosaks, olles randmel ning kuvades lihtsat ja ülevaatlikku infot kasutaja päevase aktiivsuse kohta.

A

ktiivsusmonitor toimib suurepärase isikliku liikumismotivaatorina. Kui päevase aktiivsuse eesmärk ei saa täidetud, siis tasub võtta ette täiendav jalutuskäik näiteks poodi, rulluisutama või jooksma.

Aktiivsusmonitor paneb liikuma Kontoritöötajatel on tihti tööpäevad väga istuva loomuga ja liigutakse vähe. Aktiivsusmonitor paneb inimesi rohkem liikuma ja mõtlema, kuidas oma päevane aktiivsuseesmärk täis saada. Nii on nutikateks lahendusteks näiteks eskalaatorile või liftile trepi eelistamine, tööpäeva jooksul lõunal lühikese jalutuskäigu tegemine, auto parkimine parkla tagumisse nurka, võimalikult kaugele peauksest. Ikka kõik selleks, et päeva lõpuks oleks võmalikult palju ringi liigutud.

Beurer AS81 aktiivsussensor Kõikvõimalike spordikellade ja aktiivsussensorite valik kauplustes on tohutu, kuid hea motiveerija rolliga saab hakkama ka kõige lihtsam aktiivsusmonitor. Nendele, kes soovivad jälgida päeva jooksul läbitud distantsi, tehtud samme ja põletatud kaloreid, on ideaalsed Beureri värvilised aktiivsusmonitorid. Need on väga hea hinna ja kvaliteedi suhtega ning ühilduvad telefoniga nutirakenduse kaudu. Beureri AS81 aktiivsussensor jälgib lakkamatult kasutaja füüsilist aktiivsust ja une kvaliteeti. Funktsioonidest on olemas sammulugemine, distants, kalorikulu, tegevuse kestus ja igapäevase eesmärgi

114

tekst: ajakiri Jooksja fotod: Beurer

saavutamine, samuti jälgib aktiivsussensor unes tehtavaid liigutusi ning une kestust ja kvaliteeti. Mälumaht on 30 päeva ja 7 ööd. Suurelt ja selgelt OLED-ekraanilt näed igal hetkel ülevaadet päevas tehtud sammudest – nii tead alati, kui palju tuleb veel eesmärgi täitmiseks liikuda.

Beurer BodyShape’i nutirakendus Seade on ühenduses Beurer BodyShape’i nutirakendusega ja nii on kogu statistika alati mugavalt kaasas. Beurer BodyShape’i äpp pakub mugavat toitumise jälgimist ilma kaloreid lugemata ning lisaks erinevaid treeningukavasid nii algajatele kui ka edasijõudnutele. Uus Beurer BodyShape’i rakendus nutitelefonidele aitab igaühel hõlpsalt kaalu langetada ning oma keha paremasse vormi viia. BodyShape on ka sinu personaalne treener, aidates sul uusi kehalisi harjutusi õppida.


inspireerides liikuma

tekst: Regina Herodes fotod: Jake Farra, Andrei Ozdoba, Laura Strandberg, Lauri Ajando

Sandra Raju on kaunis temperamentne naine, kes julgeb olla tema ise: väljendada oma arvamust, liikuda unistuste suunas, särada heleda tähena ja elada kogu hingest. Ta on palju aastaid olnud tegev liikumisvallas ning jätab kõikjale, kuhu ta läheb, ereda jälje. Nii on tema isiksus inspireerinud paljusid mugavustsoonist välja tulema ja oma südamesoovide täitumise suunas tegutsema – mitte homme, vaid kohe, sest edasi lükates võib täisväärtuslik elu unistuseks jäädagi.

Inspireeriv tulesäde

Sandra Raju – hoolivas vabaabielus jooksmisega 116


inspireerides liikuma

Oled Võrust pärit. Lõuna-Eesti inimesed on sageli tugeva iseloomuga, heas mõttes tegijad. Mida sa Võrumaalt enda eluteele kaasa said? Olen alati olnud Lõuna-Eesti fänn ning armastan oma kodukanti jäägitult. Maaelu kiituseks on mul palju häid sõnu. Leian, et nendel lastel, kes on pidanud kallite lelude asemel mulla, puukeppide ja mädanenud kartulitega mängima, on eelised edaspidi paremini hakkama saada. Paremini on muidugi suhteline väide, kuid usun, et võin väita – nad on sitkemad. Võrumaa andis kaasa uudishimu ja soovi maailma avastada, sest mulle tundus alati, et Rõuge jääb mulle liiga väikeseks. Nüüd, kui olen elanud eri riikides üle maailma, reisinud keskmisest rohkem, mõistan hästi, kui hea meil Eestis on. Armastan oma kodumaad ning näen oma elu mingit etappi ette kindlasti ka Lõuna-Eestis. Sa oled Baltikumi Nike peatreener ehk siis koolitad teisi treenereid – palun räägi, mida see sulle õpetanud on ja mida pakub? Nike on üks müstiline organisatsioon. Kohati ma ei adu, kui suure institutsiooniga tegelikult tegu on. Vaatan mõningaid nende reklaame ja mõistan üllatusega, et appi – ma ju teen nende samade inimestega koostööd! Töötamine Nikega on andnud mulle meeletult enesekindlust ja tõestanud, et kui

Kui sa kedagi armastad, lase ta lahti – kui ta tuleb tagasi, on ta sinu, kui mitte, siis pidigi nii minema. Tehke sel aastal veel midagi hullu – midagi sellist, millele olete pikka aega mõelnud, aga mida pole julgenud ette võtta.

sa midagi väga tahad, siis ei saa jääda lihtsalt käed rüpes ootama, vaja on ise tegutseda. Aastaid tagasi ei osanud ma isegi oodata ja loota, et minust saab kunagi Nike Master Trainer. Meid on üle maailma kokku umbes 70 ning need on need treenerid, kel on õigus koolitada teisi Nike treenereid, õpetamaks Nike Training Club’i tunde. Vahetevahel kipun ära unustama, kes on minu välismaised kolleegid, aga kui endale meelde tuletan, siis see paneb mind omakorda rohkem pingutama – sellised tiitlid ei kuku lihtsalt niisama sülle ning võivad samamoodi väga kiirelt käest kaduda. Treenerina pead end kogu aeg täiendkoolitama, harima, harjutama oma kunsti, ümber õppima, sõnu sööma, vigu tunnistama, oma aastaid püsinud veendumusi muutma, sest teadus räägib sulle ühel hetkel vastu. Oled olnud treener pikki aastaid, praegu oled tegev MyFitnessis ja Tallinna Tehnikaülikoolis. Mida see sulle annab? Sellest aastast olen tõesti jälle tegev Tallinna Tehnikaülikoolis, kus asusin tööle spordivaldkonna projektijuhina. TTÜ-s on toimumas suured strukturaalsed muudatused ning seoses sellega on tarvis reformida ka kehalise kasvatuse õppekava – sellega mina nüüd tegelengi. Väga põnev positsioon – palju väljakutseid, rõõmu, vahetevahel ka kirumist ning toredaid inimesi. Kõike seinast seina ja see mulle meeldibki, et vahest saab kuuma sauna ja siis peale külma dušši – selline poolik, mugavalt leige situatsioon ei ole mulle kunagi sümpatiseerinud. MyFitnessis teen Nike Training Club’i ehk NTC

2016 september

117


inspireerides liikuma

treeninguid, kuid olen trennide andmisega natuke maha rahunenud ning nii hullu enam ei pane kui vanasti. Keha vajab puhkust ja vaim rahunemist – ei väsi kordamast, et puhkus on tugevatele! Palun räägi oma õpingutest, kas jätkad septembrist kooliteed? Olen lõpetanud Tallinna Ülikooli rekreatsioonikorralduse bakalaureuseõppes ning läbinud aasta sama kooli kehakultuuri magistriõppest. Kahjuks jäi aastaid tagasi nii prioriteetide muutuse kui ka ajapuuduse tõttu kool pooleli, ent otsin aktiivselt võimalusi oma õpinguid lõpuni viia välismaal – näis, kuidas see lugu ühel päeval finišisse jõuab. Üldiselt hoian end ala arenguga kursis koolituste ja töötubade abil nii Eestis kui ka väljaspool. Sulle meeldivad trummid ja rütmid, ava palun seda teemat veidi. Tantsija ja treenerina olen harjunud iga päev muusika sees olema, see paneb mu elama ja raputab välja negatiivsed emotsioonid. Rütmiline vibe on minu töövahend ning ma ei kujutaks ettegi päeva, kus ma ei istuks arvuti taga või autoroolis ning ei kuulaks muusikat – see on mu elu lahutamatu osa nii tööl kui vabal ajal. Muusika kuulamine on üks asi, aga miskipärast on mind alati paelunud trummid ja nendega on mul oma plaan. Eks te kunagi Instagramist näete. Osalesid Tartu Milli triatlonil, kus on 1,5 km ujumist, 40 km ratast ja 10 km jooksu. Palun jaga oma muljeid. Tartu Mill oli lihtne võistlus võrreldes Otepääl toimunud poolpika Ironmaniga, kus distantsid olid vastavalt 1,9 km ujumist, 90 km ratast ja 21,1 km jooksu. Mõlemad rajad olid valusad, kui nii võib öelda, mõlema ajal oli mingil hetkel tunne, et enam ei jõua ja tahaks maha istuda ning natuke pikemalt puhata. Poolelijätmise mõtet polnud kummagi ajal, kuid raske oli küll. Samas, see ei saanud nii hull olla, kuna hakkan varsti valmistuma juba järgmiseks hooajaks. Milline on sinu suhe jooksmisega? Meil on selline hooliv vabaabielu – armastame teineteist väga, aga pole olnud valmis end veel kogu ihu ja

Tee seda täie hingega või üldse mitte!

hingega siduma. Küll aga tunnen ise, et liigume stabiilse kiirusega tõsisema paarisuhte suunas. Ise loodan, et äkki uuel aastal tuleb sealt ka kihlasõrmus, sest lapsed (panime neile nimeks Ujumine ja Rattasõit) on end peres juba kenasti sisse seadnud. Elame, näeme – armastus on ilus tunne ja see võib imesid korda saata. Sina ja tants? Tehtud ning väga oluline etapp minu karjääris – see oli minu elu suur osa pea 11 aastat, kuid tundsin, et oli tarvis edasi liikuda mitte paremate, vaid uuemate väljakutsete poole. Kui sa ühel hetkel tunned, et tegevus, mis on pakkunud sulle nii pikka aega meeletut põnevust ja pinget, seda enam samal viisil ei tee, siis tuleb ette võtta otsus – kas suruda peale ja loota, et ehk läheb asi paremaks, või anda endale asu, et see etapp su elus on läbitud ning lasta nöörist lahti. Ilus ütlus on, et kui sa kedagi armastad, lase ta lahti – kui ta tuleb tagasi, on ta sinu, kui mitte, siis pidigi nii minema. Kust ammutad hingejõudu? Otsin veel seda peamist allikat – praegu haaran siit ja sealt. Kuidas taastud tagasilöökidest? Olen vist nii meeletult positiivse ellusuhtumisega, et mul polegi väga tagasilööke, või kui on, siis ma lihtsalt lasen need endast mööda – nagu seal „Matrixi” filmis, kui Neo aegluubis kuulide eest põikles. Olen sellele ka varem mõelnud, et miks mul küll on nii lihtne raskus-

118

test üle olla – ma küll põen, aga mitte kaua. Pole seda põhjust endas veel siiani täielikult avastanud, aga mulle tundub, et ma ei võta elu liiga tõsiselt. Ma tunnetan hetki, kus tuleb olla asjalik ja ametlik, kuid suurema osa ajast olen sellegipoolest omas elemendis – nii raju ja vaba hingega, kui olla kannatab. Kui ma sellega ümbritsevatele inimestele liiga ei tee, siis ma usun, et selles positiivsuses pole midagi halba. Eks see veidi väsitab ka, aga ma olen taaslaetav Duracell, veidi teistsugune ja võib-olla mitte nii klassikaliselt eestlaslik, aga see olengi mina ning praegu veel maha rahuneda ei plaani. On sul oma moto? Mu motod varieeruvad olenevalt situatsioonist ehk siis neid on palju. Üks on küll rohkem külge jäänud – tee seda täie hingega või üldse mitte (do it with passion or not at all). Mis sind liikuma inspireerib, kust ammutad motivatsiooni? Motivatsioon tuleb igast inimesest enesest – seda on raske kunstlikult tekitada, sest otsuse teha või mitte teha võtab vastu inimene ise. Kõige rohkem motiveerib kindel eesmärk. Minu puhul on selleks sportlikus mõttes triatlon ning kitsamalt võttes oli pikka aega üks konkreetne võistlus. Kui mul oli ees siht läbida Otepää Ironman 70.3, siis käis kogu treeningutegevus (ja võib öelda ka, et terve elu) just selle nimel. Mul oli väga konkreetne siht, mille nimel tööd teha ja ma tundsin ise, kuidas see mind


PUREPULSE™ PULSIMÕÕTJA Innovaatiline ja ülimalt täpne PurePulse™ pulsimõõtja töötab otse sinu käelt ilma tülika pulsivööta.

NUTIKAS SPORDIKELL

TREENINGUD OTSE EKRAANILT Sisaldab endas Fitstari rakendust, mis kuvab sulle erinevad vormis püsimiseks vajalikud treeningud õigel ajal otse käekella. TERVE PÄEVA AKTIIVSUS Jälgib samme, distantsi, põletatud kaloreid, ronitud korruseid, aktiivseid minuteid ja und. GPS Aitab sul täpselt jälgida tempot, ringiaegu, distantsi, kõrgusi jne.

tasuta äpp Motivatsioon igas seadmes!

PUUTETUNDLIK EKRAAN Kõrge resolutsiooniga värviline puutetundlik ekraan.

MOTIVATSIOON Sea endale eesmärgid ning püüa neid täita. Saavutatud eesmärgid annavad sulle erinevaid aumärke. Need motiveerivad sind rohkem ja rohkem liigutama. ANALÜÜS Jälgi, kuidas oled päeva jooksul edenenud ja kui palju oled oma eesmärkidest ees või taga. KOKKUVÕTTED Võta tulemused kokku nädala, kuu või aasta lõikes ning võrdle erinevaid perioode. LOGIMINE Märgi üles oma söögi- ja joogikorrad, et kehakaalu paremini kontrolli all hoida.

TARGAD TEADAANDED Teavitab sissetulevatest kõnedest, sõnumitest ja kalendris olevatest sündmustest.

VÕISTLUSMOMENT Võrdle oma tulemusi sõpradega ning korralda põnevaid väljakutseid. Tulemused laetakse automaatselt rakendusse ning pidevalt võistlejatele näha. UNI Kui kannad seadet ka magades, saad analüüsida oma unekvaliteeti – kaua ja kuidas magasid.

Vaata lähemalt www.fitbit.ee või tule lähimasse KLICK´i poodi.

MUUSIKA JUHTIMINE Vaheta laule, muuda helitaset, seiska/käivita muusikat otse käekellalt. VAHETATAVAD RIHMAD Palju erinevaid ja lihtsasti vahetatavaid rihmasid sportimiseks, pidulikuks koosviibimiseks ja kõigeks muuks.


inspireerides liikuma

nii sportlikult kui ka emotsionaalselt edasi viis – ülihea tunne on näha omaenda arengut! Mul oli enne triatloniotsust elus huvitav periood – olin just Ameerikast tagasi tulnud ning ei osanud otsustada, millele keskenduda ja siis ühtäkki tuli kuskilt ilmutus, et nüüd on õige aeg hakata end füüsiliselt proovile panema. Mulle pakub väga suurt huvi inimese füsioloogia ja psühholoogia sidusus ning tahtsin selle koosluse võlud ja valud omal käel ära proovida – triatlon on piisav väljakutse, et end mitmekülgselt proovile panna. Suures pildis soovitan kõigile – sättige endale eesmärk ning hakake selle nimel tööd tegema.
 Kas sul on eeskujusid? Püüan olla parem kui olin eile ehk siis peamine eeskuju tahaks olla endale ise. Olen piisavalt isepäine, et abiratasteta teekond ette võtta ning leida jõud enda seest. Üldiselt jälgin eeskujudena edukaid eestlasi üle maailma, kes

ning eeldavad, et treenivad õigesti. Ülimalt hea ütlus on: „Assumption is the mother of all screw-ups” (tegelikult kasutati seal üht teist sõna, aga ma veidike muutsin). See on väga tobe, kui pelgalt hirmu pärast küsida endale kasu asemel haiget teed. Treenerid ongi selleks, et sportlasi aidata – avage suu ja küsige julgelt. Uskuge mind, see on ka treenerile suur tunnustus ja kompliment, kui küsitakse nõu ning ta saab oma teadmisi teistega jagada. Milline on sinu suurim kordaminek liikumisvallas? Kümme aastat treeneritööd ning kõik need inimesed, kes on end minu trennidesse usaldanud – iga inimene on minu kordaminek ja suur saavutus. Mis on sinu senine suurim õppetund elus? Neid on olnud palju, aga üks olulisemaid on see, et kui soovid olla õnnelik,

kambakesi koos on alati lihtsam. Paljud ümbritsevad ennast sügisel ja talvel rõõmsate inimeste ja erksate värvidega ning söövad värvilisi puu- ja juurvilju, et vaimselt vormis püsida. Mis on sinu nipid ja saladused, et ka pimedal ajal eredalt särada? Teen kõiki neid asju ning lisaks sellele püüan leida endale erinevaid väljakutseid, mis vere vemmeldama panevad – olgu siis tööalased või sportlikud saavutused, eraelulised nüansid või mida iganes. Minu poole pöördub alati palju inimesi lausega „Appi, kuidas sa küll nii palju jõuad”. See on mulle alati väga suur kompliment, aga ma tahan öelda – ka mina olen täiesti tavaline inimene. Oleme kõik ühest materjalist, meil on samasugused arenguvõimalused ja ühine tegutsemisvabadus. Ma pole imeinimene, olen eestlane nagu iga teine, kuid ma pingutan ja astun alati selle lisasammu, mida paljud

Meil on selline hooliv vabaabielu – armastame teineteist väga, aga pole olnud valmis end veel kogu ihu ja hingega siduma. pole vaid materiaalselt kindlustatud, vaid kel on elus suurem visioon – neid, kel on missioon oma tegemistega elu paremaks muuta. Kes tahab inspiratsiooni, siis kuulake sellist podcast’i nagu „Globaalsed eestlased” – minule pakkusid eriti hea elamuse Hardi Meybaumi ja Sten Tamkivi intervjuud. Olen tsitaatide inimene ning hindan seda, et saan teiste väljaütlemiste kaudu oma mõtetele kinnitust. Jaga palun mõni oma suur või väike liikumisunistus, mida plaanid korda saata. Minu lapsepõlveunistus oli olla mingil alal Eesti meister – saavutasime TTÜ tantsutüdrukutega viis aastat järjest Eesti meistrivõistlustel esikoha ning olen sellega oma eesmärgi täitnud. Näis, kas ma midagi ka individuaalselt suudan korda saata, eesmärk on igal juhul olemas. Palun jaga treeneri vaatevinklist, milliseid vigu sinu arvates paljud treeningutel teevad? Inimesed ei julge abi või nõu küsida

siis see nõuab mingil määral kannatamist ja teadmist, et kõike korraga ei saa. Me kõik tahame olla õnnelikud ja heades suhetes, aga me ei taha selle nimel teha oma elus kompromisse, ei taha oma uskumustes järele anda. Me kõik tahame suurepärast töökohta, aga vähesed on nõus selle saavutamise nimel tegema pikki töönädalaid. Inimesed tahavad vinget figuuri, kuid pole nõus treenima ega oma toitumist muutma. Kõik, mis väärib tiitlit „õnn”, nõuab meilt mingis vormis kannatamist. Arvan, et inimesed on kohati ärahellitatud, arvavad, et edu tuleb lihtsalt kätte – teed oma firma, paned selle hästi tööle, oled miljonär ja käid iga päev jahiga sõitmas. See ei käi nii. Olen oma elus tööd rabanud nagu hull, kuid mul pole paati, aga see-eest on mul palju häid sõpru ja toredaid tuttavaid. Minu fookus on sellisel õnnel ning just fookuse leidmine on üks olulisemaid õppetunde. Leia enda jaoks see asi, mis ajab sind positiivselt hulluks, mis paneb su silmad särama ning keskendu sellele täiel rinnal. Õpi neid raskeid aegu tundma ning tee need oma sõbraks –

120

ei tee. Lisasamm õiges suunas ning kohati üle selle piiri on hea valik, sest seal pole tavaliselt palju rahvast ning saad segamatult tegutseda. Millised on sinu sügisesoovid ajakirja Jooksja lugejatele? Tehke sel aastal veel midagi hullu – midagi sellist, millele olete pikka aega mõelnud, aga mida pole julgenud ette võtta. Päriselt ka. Mõtle korraks minuga kaasa – mida sa oled alati teha tahtnud, aga mingil põhjusel pole ette võtnud? Lauluväljaku kaarelt alla hüpata, minna kokanduskursustele, kutsuda välja see noormees, keda sa ülepäeviti seal kohvikus kohtad… Tunduvad kreisid ideed? Aga kuidas oleks, kui lõpuks ometi lähed reisile, alustad treeningutega või lõpetad aastaid kestnud ebaterve suhte? Mõtle korraks sellele, et sina oled oma elus esimesel kohal, sest kui sa iseennast ei armasta, siis ei saa ka keegi teine sind armastada. Hooli endast ja patsuta kordki elus endale rinnale ning ütle „hea töö”. Aga enne tuleb see patsutus välja teenida. Hakkame tegutsema?


®

O

R

T

O

P

E

E

D

I

A

Jalad on meie põhiline alustala igapäevases liikumises. Hoides oma jalalabad terved, ennetad kaasnevaid põlve-, selja- ja liigesevalusid. Jooksmine ühendab paljusid spordialasi. Kokkupuude maaga on intensiivne ning vigastused on kerged tulema. Alates kanna mahapanekust kuni äratõukeni, annab Sidas-e tallatugi jalale unikaalse mugavuse, stabiilsuse ja toetuse. Mis tahes pinnal joostes kaitseb tallatugi vigastuste, põrutuste ja hõõrdumisel tekkivate villide eest. Tallatugi toetab nii piki-kui ristivõlvi ja hoiab hüppeliigest õiges asendis. Kui tavaliselt valmistatakse tallatugesid puhtalt meditsiinilistel põhjustel või spordi jaoks (mille eesmärk on eelkõige mugavus), siis meie oleme need kaks asja kombineerinud ning valmistame tallatoed 100% indiviuaalselt inimese jala jäljendit, digitaalse koormustesti tulemust ning jala iseärasusi arvesse võttes. ’’Running’’ mudel on välja töötatud mitmete professionaalsete triatleetide ja jooksjate poolt. See on valmistatud eesmärgiga kaitsta ja toetada jalga jooksmise ajal nii lühikestel kui ka pikkadel distantsidel.

SEISUSKÄNNER Skänneruuringu süsteem on kiireim viis teha digitaalne analüüs kliendi jalgade seisukorrast. Kõrgresolutsiooniga skänner võimaldab eri värvikammade abil tuvastada jala probleemseid piirkondi. Lisaks võimalus muuta pilt 3D-sse, mis jala kuju eripära arvesse võttes on abiks individuaalsete tallatugede valmistamisel. AS Gadox Türi tn. 10C Tallinn Tel: 6 501 322 Fax: 6 501 323 E-post:info@gadox.ee E-R 9.00-16.00

TALLATOED Individuaalsete tallatugede valmistamine diagnostika alusel etteregistreerimisega: Türi 10c, Tallinn Eelregistreerimine: tel 650 1322 E–R 9.00 – 16.00

www.gadox.ee


spordiklubi

MYFITNESSI KETT LAIENEB HOOGSALT MyFitness spordiklubide kett on viimasel ajal avanud mitu uut klubi, laiendanud oma teenuste spektrit ja kinnistanud juhtpositsiooni Eesti spordiklubide turul. Jooksja küsimustele klubi arengu kohta vastasid MyFitnessi turundusjuht Marika Mäsak ja juhatuse esimees Erkki Torn.

tekst: ajakiri Jooksja I fotod: Sportfoto, Laura Kallasvee Kuidas on tänavune aasta MyFitnessi jaoks seni kulgenud, kas prognoosid ja eesmärgid klubide külastatavuse, klubiliikmete arvu jm osas saavad aasta lõpuks täidetud? Aasta on kulgenud töiselt. Oleme sellel aastal avanud MyFitness Mustamäe ja MyFitness Kärberi klubid ning lähema üheksa kuu jooksul on plaanis avada veel MyFitness Pirita, MyFitness Ülemiste City ja MyFitness Balti Jaama klubid. Eriline rõõm on teatada, et MyFitness Ülemiste City klubisse tuleb ka korralik 25-meetrine kolme rajaga ujumisbassein. Teame, et meie liikmed ootavad väga lisaks Rocca al Mare ujulale veel ühte ujulaga spordiklubi ja meil on väga hea meel see projekt ellu viia. Käesoleva aasta jooksul on avatud/avamisel mitu uut klubi. Kas selle on tinginud nõudluse suurenemine, nende piirkondade vähene katvus või miski muu? Soovime, et kõigil oleks võimalikult lihtne tulla ja sportida oma kodu ja/ või töökoha lähedal. Heameel on tõdeda, et eestlaste elustiil on muutunud tervislikumaks, treeningutest on saanud elustiili osa ning ka paljud seni spordist kaugel olevad inimesed leiavad tee MyFitnessi klubidesse. Millised on olulisemad uuendused klubide teenustes, valikuvõimalustes? Meie tunniplaan on väga mitmekesine, alustades rahulikest body/mindtreeningutest kuni jõu- ja tantsutreeninguteni välja. Seega leiab endale sobiva treeningu nii päris algaja kui ka kogenud treenija. Täiesti uue tootena tõime sügisel turule trenni- ja toitumisnõustamise, mida soovitame just algajale treenijale. Seal saab suurepärase ülevaate enda

Marika Mäsak

hetkevormist, senisest toitumisest ja nõuandeid, kuidas menüüd muuta tervislikumaks ning siduda enda igapäevaste tegemistega eesmärgipärased ja efektiivsed treeningud. Rühmatreeningutest on sügisel algamas MyFitnessi enda kontsepttreeningud MyFit Body ja MyFit Abs, millest esimene on üldfüüsiline treening, kus kasutatakse spetsiaalselt slider-treeningvahendit, millega saab efektiivselt kogu kehale koormust anda. MyFit Abs on 30-minutiline kerelihaste treening, hõlmates 360 kraadi vöökohta. Tunniplaani on lisandunud ka Total Body HIIT – kõrge pulsisagedusega palju kaloreid kulutav üldfüüsiline treening, saavutamaks väga head vormi. Käesoleval aastal tulime välja uue MyFitnessi mobiilirakendusega, mis on nüüd tunduvalt moodsam ja uute mugavate lahendustega. Septembris üllatame uuenduskuuri läbinud veebilehega. Oleme ka täiustanud laste- ja noortetreeningute valikut. Mis oli MyFitnessi põhiline eesmärk rahvajooksude korraldusega liitudes? Kuidas jäite nüüd juba veidi aega hiljem tagasi vaadates rahule oma Viimsi jooksuga?

122

Erkki Torn

Oleme tegelenud ürituste korraldusega juba mitmeid aastaid, kuid need on olnud pigem seotud rühmatreeningute ja spordilaagritega. Viimsi jooksuga jäime rahule – anname endale aru, et oleme selles osas alles tegevuse alguses ning õpime kogemusest. Osales ligi 1000 jooksusõpra, väga hästi võeti vastu lastejooksude programm ning usume, et viisime jooksu korralduslikult uuele tasemele.   Kas teile on aastatega selgeks saanud, mis on põhiline, mis inimese spordiklubisse toob? Kindlasti ei ole tänapäeva spordiklubi enam koht, kus treenivad ainult spordifanaatikud või professionaalid. Meil jätkub treeninguid nii päris algajatele kui ka juba teadlikumatele treenijatele, meie personaaltreenerid on abiks inimeste soovitud vormi saavutamisel või toitumiskavade koostamisel. Näiteks sel sügisel alguse saav MyTeam Challenge on tõepoolest samm edasi muutmaks spordiklubi veelgi sotsiaalsemaks keskkonnaks – kutsume liikmeid üles moodustama tiime, et koos treenida ja tiimide vahel võisteldes toredaid auhindu võita. MyFitnessiga tasub liituda!


Alates oktoobrist kõigis klubides:

myfitness.ee

Registreeri oma tiim alates 12. septembrist! Lisainfo veebist ja MyFitness klubidest.

Kodu lähedal

Leia lähim, otsi kodulehelt!

Liitumisel kaasa kingitus!

2016 september

123


tšempioni eine

K a t r i n a

L e h i s :

kuninglikult ja kergelt! Haapsalust pärit noor epeekuninganna Katrina Lehis on seekordsete Jooksja retseptide jagaja. Kahe aasta eest võitis Katrina maailma juunioride seas kulla, aasta eest tõi ta juba aga meile täiskasvanute Euroopa meistrivõistlustelt naiskondliku hõbeda. Tema modellimõõtu keha (pikkus 185 cm, kaal 65 kg) ja samas suurepärased sporditulemused panevad küsima – mida ta sööb? tekst ja fotod: Helen Sulg

Hommikune neljaviljapuder (kahele) • • • •

5 dl vett või piima 2,5 dl neljaviljahelbeid soola, suhkrut moosi

Valmis ta mine Lisa neljaviljahelbed keevasse vette või piima. Keeda aeg-ajalt segades 2-3 minutit. Seejärel hauta kaane all 2 minutit. Maitsesta suhkru ja soolaga. Serveeri moosi või värskete marjadega.

K atrina kommenta ar: Hommikusöögiks eelistan neljaviljaputru, sest see on väga toitev ja kõht ei lähe kiiresti tühjaks. Seda meeldib mulle väga süüa näiteks maasikamoosi või marjadega. Hommiku- ja õhtusööki söön tavaliselt koos oma elukaaslasega – nii palju kui see on võimalik. Hommikusööki harvemini, kuna tema ärkab tihti varem, aga õhtusöögi üritame ikka koos söömiseks planeerida.

Sportlase kiire kana-fetasalat Valmis ta mine Lõigu kanafilee väikesteks tükkideks, maitsesta soola ja pipraga ning prae kuldseks. Valmista salatipõhi: vali enda maitseeelistusele vastav roheline salat (eriti proteiinirikas on spinat), lõigu sinna peale tomat, kurk ja feta juust. Lisa kanafilee ja vala peale kaste ning ongi valmis!

• • • • • •

K atrina kommenta ar:

• • • •

Lihtne-kiire valmistada ja kõhu saab ka täis! Pärast trenni on pealegi kasulik liha süüa. Lõunatan enamasti ikka üksinda, mõnikord käin ka sõbrannadega kusagil väljas söömas. Õhtusöökidest on tegelikult minu vaieldamatu lemmik vana hea jõulupraad – korralik tükk liha, praekapsas ja kartul kastmega. Muidugi väga tihti seda ei tee.

124

300 g kanafileed väike pakk feta juustu rohelist segasalatit kurki tomatit 0,5 tl soola ja pipart kana maitsestamiseks 4 sl oliiviõli 1 tl mett poole sidruni mahl 0,5 tl soola


tšempioni eine

Pavlova kook Beseepõhi: • 6 toasooja munavalget • 0,25 tl soola • 300 g suhkrut • 1 sl kartulitärklist • 1 tl vanilliekstrakti • 2 tl valget veiniäädikat või sidrunimahla Serveerimiseks: • 2 dl vahukoort • 200 g kreemjat kohupiima või toorjuustu • 1 tl vanilliekstrakti või 3 sl suhkrut • 1 l marju sõltuvalt maitse-eelistustest (klassikaline versioon maasikatega, kuid sobivad ka mustikad, kiivi, granaatõun)

Valmis ta mine

K atrina kommenta ar:

Kuumuta ahi 160 kraadini, joonista küpsetuspaberile 28-sentimeetrine rõngas ja tõsta see ahjuplaadile. Klopi munavalged soolaga tugevaks vahuks, lisa suhkur jagude kaupa ning vahusta, kuni saad tugeva vahu. Puista segusse maisitärklis, veiniäädikas ja vanilliekstrakt ning sega ettevaatlikult. Tõsta vaht küpsetuspaberile joonistatud rõngale nii, et servad oleksid kõrgemad ning kook keskelt siledam ja madalam. Tõsta segu koos ahjuplaadiga ahju ning alanda kohe ahju kuumust 110 kraadile. Küpseta 1,5 tundi (besee peab olema kuivanud ja küps). Keera ahi kinni, jäta ahjuuks praokile ning lase koogil ahjus jahtuda. Libista jahtunud koogipõhi ettevaatlikult tordialusele. Vahusta vahukoor suhkruga tugevaks vahuks ning sega seejärel hulka kohupiim (või toorjuust), lisa vanilliseemned või -ekstrakt. Tõsta kreem tordi keskele, kaunistamiseks lõigu maasikad (või koori kiivid ja lõika viiludeks). Serveeri kook maitseomaduste säilimiseks kohe. Tordile võid puistata ka hakitud ja väheses suhkrus kuumal pannil karamellistatud pistaatsiapähkleid.

Lemmikkook on kindlasti Pavlova! Paras pomm küll, aga ma ei keela endale midagi, nii et see on kahtlemata parim. Pavlovani leidsin tee, kui ema viis meid ühe koolilõpetamise puhul Beatrice’i kodukohvikusse Mull. Seal puutusin sellega esimest korda kokku ja pärast seda on kook mu vaieldamatu lemmik. Leidsin internetist Nami-Nami portaalist ka retsepti ning nüüd teen seda ise. Õhtuti teeme teinekord magustoiduks kas smuutit või jäätisekokteili. Smuutisse panen tavaliselt banaani, piima ja mustikaid. Jäätisekokteili teeme ploomimahlaga.

Vahepalaks söön nektariini või õuna, sest olen suur puuviljade fänn. Päeva jooksul näksin tihti puuvilju ja üritan ka palju vett juua.

2016 september

125


ankeet

Kenneth Raisma – tipptasemel tennisist, kes naudib jooksmist tekst ja foto: Ajakiri Jooksja

Kenneth Raisma on 17-aastane noor Eesti tennise tulevikutegija. Noormees hoiab end põhiala tarbeks jooksmisega vormis ja tunneb rõõmu liikumisest vabas õhus.

Jooksma hakkasin / avastasin jooksuspordi ... rohkem tennise nimel, kuna jooksmine parandab vastupidavust ning on väga hea põhja ladumiseks. Jooksen ... 2-3 korda nädalas. Jooksukohtadest … naudin kõige rohkem metsas jooksmist. Kui ilm vähegi lubab, lähen õue jooksma, mitte jõusaali lindi peale. Joostes … tunnen end väga hästi. Kuulan muusikat ja aeg lendab.

Varustuse puhul ... on kõige tähtsam, et tossud oleksid mugavad ja hästi jala järgi. Spordiriietusel minu jaoks väga suurt vahet pole. Rõõmu tunnen ... siis, kui lähen metsa jooksma ja näen, et peale mind on veel teisigi tublisid inimesi, kes viitsivad ennast liigutada ning jooksmisega tegeleda. Raskeim kogetud hetk jooksuspordis ... paar aastat tagasi Rapla 5 km jooksul, kus lõpusirgel soovis üks neiu mööda joosta ja ma kuidagi ei tahtnud sellel juhtuda lasta ning siis pingutasin nii kõvasti, et pärast oli väga paha olla. Minu jooksumoto ... on jooksmist nautida. Kuna ma ei tee jooksusporti tipptasemel, siis ei pea mul ka pärast igat jooksu veremaitse suus olema. Soovitan teistele ... jooksmist väga, kuna see on hea viis enda treenimiseks ja samas viib mõtted argielust eemale.

126


2016 september

127


elukeskkond

Kodust otse jooksurajale Juba eelmises numbris soovitas Jooksja uurida Kodulahe kvartalit, mis on suurepärane elukoht sportlastele. Selles numbris räägib ajakiri täpsemalt põhjustest, miks just see piirkond niivõrd palju meeldib. tekst: Ajakiri Jooksja

K

odulahe on Merimetsa piirkonda kerkiv mere ja parkmetsaga ümbritsetud kvartal, mis asub Rocca al Mare ja Stroomi ranna vahel ning kus esimene maja valmib juba 2017. aasta suvel. Roheline Stroomi maa-ala on viimasel viiel aastal jõudsalt arenenud ja pakub järjest moodsamat elukeskkonda. Suurima tõuke selleks on andnud Rocca al Mare ja Pelgulinna vahele rajatud rannapromenaad, aga ka Stroomi rannaala ning Merimetsa korrastamine. Nii on linnamürast omajagu eemale tekkinud väga ainulaadne kombinatsioon kergliiklusteest ja terviserajaga metsast, millega omakorda piirneb suurepärane park ja Tallinna puhtaim Stroomi supelrand mitmete mänguväljakute, pallimänguväljakute ja välikohvikute ning muu rannamõnude nautimiseks vajalikuga.

asused ja juurikad ning raja äärde tehakse venitussein ja pannakse uued viidad. Rada ise kaetakse multšiga. Käivitatud on ka projekt, mis avardab Stroomi kandi elanike liikumis- ja vaba aja veetmise võimalusi. Rajamisel on kergliiklustee, mis liidab ühte võrgustikku Nõmme, Mustamäe ja Õismäe kergliiklusteed ning Harku metsa ja Nõmme terviserajad. Kõik see kokku pakub piiramatuid ja turvalisi võimalusi liikumisharrastustega tegelemiseks ning looduse nautimiseks nii jalutajatele, jooksjatele, jalgrattasõpradele kui ka rulluisutajatele ja murdmaasuusatajatele, kes suvehooajal treenivad.

Kodulahe toetab tervislikku elustiili Piirkonda rajatav Kodulahe kvartal on loodud rahuldama nende inimeste igapäevaseid vajadusi, kellele on olulised looduslähedane elu, sportimisvõimalused ja kaunid vaated, kuid samas ka transpordivõimaluste, kaupluste, lasteasutuste ja kesklinna lähedus. Arhitektid on arvestades suurepärast looduskeskkonda püüdnud projektiga saavutada parimaid päikesevalguse tingimusi ja vaateid. Merelähedus ning ümbritsev rohelus tekitasid soovi pakkuda igale korterile avarat rõdu või terrassi, kus vaadet ja puhast mereõhku nautida. Samuti on kõrged nõudmised esitatud akustikale, viimistlusmaterjalide kvaliteedile ja energiatõhususele.

Vali oma rada

Kaunis keskkonnas maksad ainult tarbitu eest

Merimetsa roheala, mille näol on tegemist ulatusliku ja liigirikka rohealaga Tallinna südames, pakub mitmekülgseid võimalusi sportimiseks. Metsas on terviserada, mille uuendamisega Tallinna linn hoogsalt tegeleb – kaotatakse jooksmist segavad ebatas-

Lähtuvalt keskkonnast on Kodulahe kvartali prioriteetideks taastuvenergia kasutamine ja säästvad energialahendused. Kuna energiatõhusus ja tulevaste korteriomanike kulud on uusarenduse puhul oluline teema, siis peab rajatav hoone täitma B-energiaklassi nõudeid. Vesipõrandaküte on selleks mugav ja energiasäästlik lahendus. Lisaks kaugküttele varustavad hoonet õhk-vesisoojuspumbad ja katusel asuvad päikesepatareid. Kulud eluasemele olid juba Kodulahe projekteerimisel väga oluliseks lähtepunktiks. Arendaja kirjutas varakult lähteülesandesse energiatõhususe nõuded ja alternatiivenergia rakendamise soovid. Tulemuseks on uusarenduse hästi soojustatud seinad, kolmekordse paketiga puitaknad, päikeseenergia kasutamine, korteripõhine soojustagastusega ventilatsioonisüsteem ja mugav küttekulu mõõtmine kauglugemisega soojusmõõtjatega. Tule avastama ja vaata lähemalt www.kodulahe.ee.

128


Müügiinfo: +372 564 0565


ristsõna

Lahenda ristsõna ja võida auhind Kirjuta siia lahendus (tekib õige lahendamise korral mummudesse)

Ees- ja perekonnanimi, kontakttelefon, e-post

Õige vastus saada ajakirja toimetusse 31. septembriks 2016: Ajakiri Jooksja, Sõjakooli 10, Tallinn 11316 või e-posti aadressil laura@jooksja.ee. Kõigi õigesti vastanute vahel läheb loosi elulooraamat „Kaidu Meitern – ühe maapoisi lugu“. Eelmise ristsõna võitja on PIRET PAUN. Võtame võitjaga ühendust. Eelmise numbri ristsõna õige lahendus oli: KAIDI KIVIOJA ja MAREK LEMSALU.

130


Peagi kohal. 45 kauplust Ăźle Eesti.

2016 september

131


SINU PARIM JOOKSUKAASLANE. UUS NIKE+ RUN CLUB NÜÜD VÄLJAS.

Jälgi enda arengut ja motiveeri end Nike+ Run Club rakenduse abil. Lae rakendus App Store’ist või Google Playst. 132

Jooksja (44) Nr 4, 2016  
Jooksja (44) Nr 4, 2016  
Advertisement