Page 1

S I N U

V A S T U P I D A V U S A L A D E

124 lk

A J A K I R I

(3) 43 j u u n i–j u u l i 2016 hind 2,90

Persoonid numbris:

Urmas Sõõrumaa Pavel Loskutov Tiidrek Nurme Sandra Raju Risto Ütsmüts

Saskia alusalu naudib liikumist ja võistlemist Kuidas valmistuda rulluisumaratonideks? / Jooksukool – treenimise põhimõtted / Mis on ujumiskalipso ja millele selle valikul tähelepanu pöörata? / Ööjooks – baltikumi kõige erilisem jooksufestival / Eesti KergejõustikuliiT annab ülevaate algavast välihooajast


JOIN THE FR EE R E VO L U T I O N


UUS REVOLUTSIOONILINE NIKE FREE R N FLYKNIT

2016 JUUNI – JUULI

3


4


väljaandjalt lugejale

REKLAAM ajakiri@jooksja.ee 626 4780 – NORDICOM reklaam@nordicom.ee 5666 7770 – TELLIMINE tellimine@jooksja.ee 626 4780 TELLIMISHINNAD aasta (6 numbrit) 12eur poolaasta (3 numbrit) 6eur www.jooksja.ee esikaanel: Saskia Alusalu foto: Ajakiri Jooksja

So

lm

an

Ma ei tea kas see on juhus või mitte, aga just sel kevadel olen oma meilboksi kirju saades väga paljudel juhtudel saanud kaasa soovi “päikest!”, mida ka loomulikult ikka aeg-ajalt soovitakse, aga mis sel kevadel on ka tõsiselt korralikus mahus kohale jõudnud. Ilmad maikuus on tõesti ilusad olnud ning kõikide rahvaspordiürituste korraldajad võivad igati rahul olla. Hooaeg on hästi käivitunud ning ning loodetavasti jätkub samas rütmis. Kirjutan seda pöördumist Jooksja lugejatele mõned päevad enne Rapla Selveri 4.Suurjooksu toimumist, hoides pöialt, et ka sel päeval ehk 05.juunil meid ilmataat soosib. Aga värske Jooksja numbri saavad sel aastal kõik Rapla jooksul osalejad.

iim

TOIMETUS tegevtoimetaja MARTIN MERI martin@jooksja.ee – toimetaja-sekretär LAURA RAHE laura@jooksja.ee – küljendus Evelin Linholm ajakiri@jooksja.ee – turundus- ja levijuht KÄTLIN SUVISTE katlin@jooksja.ee – väljaandja DONATAS NARMONT donatas@jooksja.ee – trükk AS Printall

:S

kontakt ajakiri@jooksja.ee

to

ajakiri jooksja postiaadress: SÕJAKOOLI 10 TALLINN 11316

Päikselised tervitused kõigile Jooksja sõpradele! Fo

(3) 43 juuni – juuli 2016

Jooksja kaanestaar on seekord Saskia Alusalu, noor ja perspektiivikas kiiruisutaja, kes armastab oma ettevalmistusperioodi raames tegelda ka muude spordialadega, sealhulgas jooksmisega. Saskiast on Jooksjas pikk ja põhjalik lugu, ilmselt saate tema kohta nii mõndagi teada, mida seni veel ei teadnud. Samuti kenad fotod, ka Raplas ja sealse kauni looduse keskel tehtud. Ka Saskial on plaan Rapla Selveri Suurjooksule jooksma tulla ja see oma suvistesse treeningkavadesse mahutada. Tänavune suvi tõotab spordisõbrale tulla eriti põnev- ees on ootamas jalgpalli EM, kergejõustiku EM, loomulikult olümpia, lisaks tennise suure slämmi turniirid ja hulgaliselt muudki. Ning juba mitmendat aastat on spordisõpradel ka endal väga suur valik, kuhu ennast teostama minna- nii jooksu, ratta, triatloni kui muid võistlusi on igas suurusjärgus, distantsidega ja geograafiliselt üle Eesti. Nii et teinekord saab kena puhkuseväljasõidu Lõuna-Eestisse või Saaremaale just väikese spordiharrastusega soovi korral siduda. Ja miks mitte proovida lisaks ka mõnda uut ala, näiteks golfi. Jooksjatele mõeldud jooksugolfist on meil selles numbris väga huvitav artikkel. Soovin kõigile Jooksja lugejatele mõnusat sportlikku suve, põnevaid ja positiivseid elamusi nii omaenda proovile panekutelt kui meie tippudele kaasa elades!

Donatas Narmont

Jooksja väljaandja

koostööpartnerid

www.koolisport.ee

www.jooks.ee

2016 JUUNI – JUULI

5

www.tartumaraton.ee

www.ekjl.ee


su

g

r

u

lf

Ăľ

o

P U ers r o m o a n: s SĂľ

k

m

a a

T K ria u ui tlo ju d n m as : is v k al a id li ps a o t?

lu

o

sa

Jo

u

: ud us g ad in le te r e di u st or iu la Sp een rt G po s

106 n: Al oo a rs ki Pe as S

12

44 82

110


0


S I N U

V A S T U P I D A V U S A L A D E

54

A J A K I R I

Tiidrek Nurme kolm maratoni

50

Jooksulegend

16

Pavel Loskutov

ju

u

li

20

40

Eesti Kergejõustikuliidu

u

n

i

Jooksu ajalugu:

eelvaade välihooajale

5000m ja 10 000m

(3

)

43

ju

56

28

JOOKS

triatlon

Jooksukool:

24

Treenimise põhimõtted ja komponendid

82 Kuidas valida

Ööjooks – Eesti kõige erilisem jooksuvõistlus

jooksja kehalises ettevalmistuses

72

rulluisutamine

82

64

Treenituse ülekanne

86

Kaidi Kivioja

Naisekandmine

88

ujumiskalipsot?

– esimene Eesti naistriatleet olümpial

velo

Marek Lemsalu Tartu Rulluisumaratonil

94

Kuidas valmistuda rulluisumaratonideks?

90

96

Kuidas valida

Sparta

rulluiske?

rattagrupp

98

Moab – maastikuratturite meka


IDEAALNE SÕIDUASEND "LASER" 59 c

MNT

MTB

TT

TRI

Pakett

• ratturi 5 punkti lasermõõtmine • ideaalse sõiduasendi leidmine

"LASER PLUS" 89 c

Pakett

• ratturi 15 punkti lasermõõtmine • ideaalse sõiduasendi leidmine • ratta lasermõõtmine + ratta seadistamine

Eelnevalt palume aeg kokku leppida Tallinn Almare Hawaii almare@hawaii.ee Tel 53 333 396 Tartu Lõunakeskuse Hawaii lounakeskus@hawaii.ee Tel 53 333 603 Mõõtmine ei eelda rattariietes kohaletulekut!

2016 JUUNI – JUULI

9


lühiuudised

karl Patrick Lauk Tour of estonial koondise parim

Tekst ja fotod: Ajakiri Jooksja

Uuendused Tartu Mill triatlonil Tartu Mill triatlonil on sellel aastal mitu lisandust. Eesmärk on tuua triatloni juurde rohkem harrastajaid ning pakkuda osalejatele ja kaasaelajatele mitmekesist programmi. Tartu Mill triatloni sündmused toimuvad 8.-10. juulil, mille põhipäevade programmi toetab Tartu hansapäevade melu 9.-10. juulil. Tartu triatlonifestival saab 5 aastaseks, lisandunud on avaveeujumine, rattasõit ja Saucony linnajooks. Põhitriatlon on ikka olümpiadistantsil, kavas on igamehe võistlus ning laste triatlon. Programmi mitmekesistamine 5. aastapäeva puhul lisab korraldajatele tööd, kui senised kogemused, hea koostöö paljude partneriga ning vabatahtlike töö aitavad pakkuda võimalikult palju osalemise ja kaasaelamise rõõmu.

MP CO

RESSPORT KUTS

UB

30 Juuli 2016.a. Start 11.00 C.R Jakobsoni Talumuuseum, Kurgja

õp

aj

jo

el

et

ok

g il

, sa

Kõi

un

www.mispo.ee

ate

le m

a rat o n i m e d a

õ l,s

õk

10

Prantsusmaa amatöörklubis Team Pro Immo Nicolas Roux pedaaliv Eesti noor rattalootus Karl-Patrick Lauk esindas kodumaisel Tour of Estonial rahvuskoondist. Tuuri avaetapil, mis viis ratturid Tallinnast Tartusse, oli Lauk rahvuskoondise meestest parim, olles üldjärjestuses seitsmes ja kogu tuuri kokkuvõttes 17. Eesti koondise treener, jalgrattalegend Jaan Kirsipuu sõnas võistluseelsel pressikonverentsil, et Eesti koondis läheb mullust võitu kaitsma. Võidust jäädi seekord küll ilma, ent poiste aktiivsuse ja tegutsemisega võis siiski rahule jääda. Karl-Patrick Lauk on üks Eesti hetke lootustandvamaid noorrattureid, tema pürgimusi toetab kütusefirma Jetoil, kelle esindaja Virgo Arge sõnul on nad Karl-Patrickul silma peal hoidnud juba kaua ja on veendunud, et noormees murrab läbi ka maailma absoluutsesse rattaparemikku.

45. jooksu ümber Harku järve võitsid Rauno Laumets ja Kaisa Kukk DFDS Järvejooksude sarja avanud 45. jooksul ümber Harku järve oli kõige kiirem Rauno Laumets ajaga 20.57,4. Teisena lõpetanud Argo Jõesoo kaotas Laumetsale vaid kaheksa sekundiga.  Mullune võitja Sergei Tšerepannikov jäeti ajaga 21.35,2 kolmandaks. Esikuuikusse mahtusid veel Reimo Oja, Kaupo Sasmin ja Tõnu Lillelaid. Naistest kaitses ajaga 24.35,2 eelmise aasta võitu Kaisa Kukk. Teine ja kolmas olid Moonika Pilli (24.44,6) ja Olga Andrejeva (24.53,3). Kokku lõpetas 6,8 km pikkuse Harku järve jooksu 859 jooksjat, mis on 11 % rohkem kui 2015.aastal (775 osavõtjat). Enne põhijooksu toimusid Harku järve rannas lastejooksud, kus jooksurõõmu nautisid 208 väikest jooksusõpra.


lühiuudised

Kodud sportliku eluviisiga inimestele KIIRUSTA! Merimetsa piirkonda on kerkimas unikaalne Kodulahe kvartal. Kui plaanid osta kinnisvara, siis Jooksja soovitab lähemalt uurida Kodulahe kvartalit, mis on loodud mõeldes sportliku eluviisiga inimestele. Rahustav metsajooks, rullitamine mööda promenaadi või merega seotud spordialad. Kodulahe kvartalis on sportimisvõimalused alati kodu ümbruses. Tule avastama WWW.KODULAHE.EE

Marko Albert astus sammu Hawaii Ironmanile lähemale Triatleet Marko Alberti hooaeg sai suurepärase alguse Lõuna-Aafrika Ironmanil, kus ta ajaga 8:18:51 tõusis poodiumi kolmandale astmele. Seejuures vaid viis kilomeetrit enne lõppu lahutas Albertit kolmandast kohast veel enam kui 50 sekundit. Et Lõuna-Aafrika Ironmani näol oli tegemist kõrgema kategooria võistlusega, muutis poodiumikoht Alberti seisu Hawaii kvalifikatsioonireitingus oluliselt roosilisemaks. Edasised võistlusplaanid on väljatöötamisel, kuid praegune seis annab lootust näha Markot sügisel taal Hawaiil maailmameistrivõistluste stardis.

2016 JUUNI – JUULI

11


kaanelugu

„Õppisin, et kui üks päev läheb untsu, siis see ei mõjuta järgmist võistlust.”

12 12


kaanelugu

tekst: Andrus Nilk fotod: Ajakiri Jooksja

Saskia Alusalu: ma ei taha olla ainult pime käsutäitja Saskia Alusalu tõi Eesti pärast poole sajandi pikkust vaheaega kiiruisutamise maailma­k aardile tagasi. Adavere looduslikul jääl uisutama õppinud 22-aastane naine soovib lemmikalaga tegeleda niikaua, kuni see talle rõõmu pakub.

2016 juuni JUUNI – JUULI juuli

13


kaanelugu

Saskia, sa püstitasid märtsis maailmakarikasarja etapil Calgarys Eesti rekordid 500, 1000 ja 3000 meetri distantsil. 1500 ja 5000 meetri rekordeid uuendasid novembris Salt Lake Citys. Kas tulemused vastavad treeningutel nähtud vaevale ja ettevalmistuse tasemele? Märtsikuised rekordid vastavad enam-vähem tehtud tööle. Kuid tahaksin uisutada läbi hooaja ühtlasemalt. Esimest korda osalesin kogu maailmakarikasarjas. Hooaeg oli eelmisest kolm kuud pikem ja pingelisem. Esimese võistluse tegin juba septembris ja viimase märtsis. See oli väga hea ja õpetlik, arenesin väga palju. Mis õppetunde kogesid? Varem oli nii, et kui reedel võistlesin halvasti, siis ei suutnud laupäevalgi hästi uisutada. Mõtlesin kohe, et olen halvas vormis. Kiiruisutamine on tehniline ala ja üks halb võistlus ei tähenda kehva vormi. Kui sa ei suuda mõelda võistluse ajal õigetele tehnilistele elementidele, siis võib lihtsalt tulla halb sooritus. Läksin varem pahatihti närvi ega suutnud mõelda õigetele asjadele. Õppisin, et kui üks päev läheb untsu, siis see ei mõjuta järgmist võistlust. Tuli analüüsida, mis segas ning parandused teha. Kuidas sa ennast analüüsid? Mulle meeldib kirjutada mõtted paberile, mitte arvutisse. Olen proovinud hingamisharjutusi, et mõtlemist paremini kontrollida. Püüan endale sisendada, et kõik on hästi. Samuti püüan lihtsalt rõõmu tunda igast päevast, kus olen terve ja võimeline treenima – tegema seda, mis mulle tõeliselt meeldib. Kui palju sõltub kiiruisutaja tulemus tehnilisest sooritusest ja kui palju kehalisest pingutusest?

Sask ia Alusalu vane m õ d e Sirli Kõrt s: „Tuttavad küsivad vahel, kuidas Saskia suutis Adavere looduslikul jääl uisutama õppides ja treenides jõuda tasemele, mis lubab tal võistelda maailma parimatega kiirel tehisjääl. Ise oleme sellega juba harjunud. Õde on olnud uskumatult tubli ja teinud ise suuri otsuseid. Näiteks 17-aastasena Inzelli uisuakadeemiasse minek oli tema jaoks tõsine väljakutse, ometi suutis ta järsult suurenenud treeningute kõrvalt iseseisvalt õppida ja gümnaasiumi hõbemedaliga lõpetada. Võrreldes teiste maade uisutajatega on Saskial palju raskem, sest ta peab võistlustel üksi toime tulema. Lisaks tuleb suhelda koduste toetajatega. Püüame teda kogu perega abistada, nii nagu oskame ja suudame. Kui Stardipaiga kaudu tema uiskute soetamise projekt lõppes, hakkas hooaeg juba pihta ja välismaalt oli Saskial keeruline asjaajamist korraldada. Suhtlesin siis ise toetajatega. Aitasin siis suhelda toetajatega, et neid tänada. Meie pere liikmed on käinud Saskiale välismaal kaasa elamas. Kodus jälgime tema sõite reaalajas arvutist. Kui võistlus peetakse USA-s, Kanadas ja Jaapanis, siis läheb meil vahel öösiti äratuskellatagi tema sõidu ajaks uni ära.”

14

Kui ma millestki aru ei saa, siis küsin treenerilt ning arutame ja vajaduse korral teeme muudatusi. Arvan, et 60 protsenti tulemusest sõltub vaimsest ettevalmistusest, 30 protsenti tehnikast ja 10 protsenti kehalisest vormist. Kõige rohkem tuleb sooritusele kasuks, kui mõtlen kahele tehnilisele elemendile – mida teen sirgel ja mida kurvis. Kuidas ennast tunnen, sellele ei pööragi tähelepanu. 3000 meetris on olnud kaks väga head võistlust: 2014. aasta lõpul sõitsin Berliinis 4.15 ja tänavu Calgarys 4.13. Siis mõtlesin kogu sõidu just kahele kõige tähtsamale tehnilisele elemendile. Püüan iga kord mõelda nii, aga vahel ei suuda tekitada endas nii-öelda tsoonis oleku tunnet. Kuidas käis ettevalmistus Norra uisuakadeemias, millega möödunud suvel liitusid? Kõik võtsid mind hästi vastu. Tüdrukute tiim jäi minu jaoks jääl veidi aeglaseks. Edaspidi harjutasin koos poistega. Kui treener poistelt küsis, kuidas nad end tunnevad, siis kõlas vastus: „Saskia pole kindlasti väsinud.” Ettevalmistusperiood läks kokkuvõttes väga hästi, aga kui hooaeg algas, siis oli igaüks oma lipu eest väljas. Käisin maailmakarika karussellil üksi, sest meie teised tiimiliikmed sinna ei kvalifitseerunud. Kui nad oleksid saanud, siis nad oleks mind rohkem aidanud. See oli halb õnn. Teiste maade sportlasi abistasid treener, füsioterapeut, uisutehnik. Kui paariline läheb starti ja tema ümber on neli inimest, aga ma istun üksinda, siis see hakkab pisut häirima. Pean endaga tegelema, et ma ei laseks end sellest segada. Sellest, kuidas teised tegutsevad, ei tohiks välja teha! Oluline on teadvustada, mida mul on vaja ja mis mind edasi viib. Vahel saad kokku inimese, treeneri või


kaanelugu

2016 2016 juuni JUUNI – – juuli JUULI

15


kaanelugu

füsioterapeudiga, kes aitab sul sihile jõuda. Aga alati ei lähe kõik sujuvalt. Mina olen vist varsti treenerivahetamise maailmameister. Ma pole neid vahetanud enda algatusel, vaid tiimidesse on tulnud uus juhendaja. Vaid ühel hooajal on mul olnud algusest lõpuni üks treener. Kes sulle treeningukava koostab? Praegu teen kava ise. Olen käinud Eestis treenerikoolitustel, et õppida juurde, mida mul vaja läheb ja mis mind aitab. Näiteks Calgarysse läksin võistlema seepärast, et tundsin, et ma pole veel oma võimeid realiseerinud. Treeningukiiruse järgi sain aru, et olen paremas vormis, kui võistlustulemused olid näidanud. Nüüd tuleb meie tiimi endine Prantsuse koondise treener Tristan Loy. Mulle meeldib, et ta on välismaalane nagu mina. Treeningutel räägiti palju norra keeles ja ma ei saanud aru. Mõnusam on, kui kogu töö käib inglise keeles. Esimene laager prantslase juhendamisel oli mai lõpul Poola olümpiakeskuses Spalas. Tristan Loy treeningute ülesehituses on palju madalat intensiivsust. Võistlushooaja lähenemisel intensiivsus tõuseb. Aga võimalikult vähe tööd on vahepealses tsoonis. Kui hästi oled kehalisi koormusi talunud ja millist varu näed? Varu on nii vastupidavuse kui ka jõu arendamisel. Tunnen, et mind aitavad kõige rohkem uisutamisasendi imitatsiooniharjutused. Minu jaoks on kõige olulisem selles asendis oleku aeg, et oleksin võimeline järjepidevalt töötama.

16

Saskia Alusalu Sündinud 14. aprillil 1994 Pikkus: 176 cm Kaal: 64 kg Hüüdnimi: Sassu Alustas kiiruisutamisega tegelemist 12-aastasena Adaveres Väino Treimani juhendamisel. Aastatel 2011–2015 õppis rahvusvahelise uisuliidu stipendiaadina Saksamaal Inzelli kiiruisuakadeemias. 2015. aasta suvel liitus Norra kiiruisuakadeemiaga. 2013. aastal lõpetas Põltsamaa ühisgümnaasiumi hõbemedaliga. 2010. aastal sai noore sportlase preemia. Eesti rekordid ja 2016. aasta maailma tippmark 500 m 41,78 17.03 2016 Calgary 36,56 1000 m 1.20,59 19.03 2016 Calgary 1.12,18 1500 m 2.02,44 21.11 2015 Salt Lake City 1.50,85 3000 m 4.13,88 18.03 2016 Calgary 3.57,21 5000 m 7.30,81 20.11 2015 Salt Lake City 6.45,04 Paremaid tulemusi tiitlivõistlustel 2015. a MM-il 16-ringilises (6400 m) ühisstardiga sõidus 10. koht. 2014. a MK-etapil 3000 m 10. koht. 2016. a ja 2015. a EM-il väikeses mitmevõistluses 17. koht, 2016. a EM-il 3000 m 15. koht. 2013. a juunioride MK-sarjas ühisstardiga sõidu kokkuvõttes kolmas koht.


2016 JUUNI – JUULI

17


kaanelugu

Harjutan ka jõusaalis, näiteks teen 40-kilose kangiga 30 kükiga seeriaid. Mida lähemal võistlushooajale, seda suurem raskus ja väiksem korduste arv. Kui teen imitatsiooniharjutusi, siis minuti hüppan uisuasendis ja minuti sörgin (seerias kümme kordust, kokku kolm seeriat). Mulle meeldib, et treeningud on mitmekülgsed. Sõidan rattaga 60–120 kilomeetrit. Üle kolme ja poole tunni rattatreening üldjuhul ei kesta, seda pole ilmselt vajagi. 3000 meetrit kestab üle nelja ja 1500 meetrit ainult üle kahe minuti. Aeroobset tööd peab aga kindlasti tegema, et kiiremini taastuda ja alusmüür ehk vastupidavus saaks tugev, muidu kukub maja kokku.

S as ki a ü h e s po n s o r i B r i k e t i p o is id OÜ es i n da j a R i v o Aun p u : Saskiaga koostöö osas võtsime temaga algul ise ühendust. Lugesime, et on selline natuke üksik hunt, kel toetajaga eriti hõisata pole, samas väga kindlate sihtidega ja perspektiivikas noor sportlane. Loodame, et saame anda oma firmaga panuse sellesse, et Saskia potentsiaal täies mahus avaneks ja midagi ei jääks treeningtingimuste taha. Plaanime lähiajal teha Saskiaga koostööd ka oma firma reklaamikampaanias, kus igalt müüdud tootelt läheb kindel osa Saskia toetusfondi. Nii tunnetab ka meie klient ja tarbija, et saab oma panuse andeka sportlase toetusse anda.

Üleminekuperioodil tuleks sportlasel külastada ka arste, et uueks hooajaks valmistumist täiesti tervena alustada. Kui palju oled abi vajanud? Üritan käia arstide juures, et kõik oleks korras. Füsioterapeudil on isegi rohkem tööd, sest mida enam temalt abi saada, seda kasulikum. Kui vigastus on käes, peab juba midagi parandama. Miks rekordid arenevad? Inimesed treenivad targemini ja suuresti on nende tegevusse kaasatud füsioterapeut. Igapäevaselt pole mul võimalik füsioterapeudi abi kasutada. Kodus olen abi saanud Martin Tohtilt Jõgevamaal ja Tartus Tamme Tervisekeskuses Kersti Tootsilt, kelle juures testisin, et kõik lihased oleksid tasakaalus. Põltsamaal käin massaažis Iriina Elmendi juures. Mis seisus alustasid ettevalmistust? Ma ei tundnud pika hooaja järel kehalist väsimust ja olin valmis kasvõi kohe edasi treenima. Lubasin endale ühe nädala täielikku vaimset puhkust. Ei vaadanud elektronkirju ega võtnud telefoni. Käisin Lanzarotel, kus matkasin iga päev mägedes. Tunnen, kuidas sel ettevalmistusperioodil olen tugevam kui eelmisel. Rattaringe läbin varasemast kiiremini, jõusaalis jaksan teha rohkem harjutusi. Olen kindel, et arenen edasi ka uisutamises, tehtud töö ülekandmine jääle võtab lihtsalt veidi rohkem aega. Käsil on mahutreeningud. Olen sõitnud nii maantee- kui ka maastikurattaga ning natuke jooksnud. Jooksu meile palju

18


2016 JUUNI – JUULI


20


kaanelugu

ei soovitata, sest mu jalad on üsna rasked ning koormus mõjub põlvedele ja alaseljale. Samuti rulluisutan, teen imitatsiooni- ja jõuharjutusi. Kas rulluisutamine võib tehnilise erinevuse tõttu kiiruisutajale

harjutusest. Ma ei taha olla ainult pime käsutäitja. Kuid vahel tuleb ka seda teha, mida öeldakse. Mul on kõikide treeneritega tekkinud hea kontakt. Kui ma millestki aru ei saa, siis küsin ja arutame ning vajaduse korral teeme muudatusi.

Kui tahtmist ja võimalusi jätkub, siis vanus lubaks kaasa teha neljas-viies olümpiatsüklis. halvasti mõjuda? Minagi arvasin alguses, et rulluisutamine pole hea. Ükski teine ala peale rulluisutamise ei sarnane kiiruisutamisega, kus tuleb edasiliikumiseks küljele tõugata. Ometi on ka need alad tehniliselt väga erinevad. Rulluisutamises viib iga tõuge sind edasi ja tõugata tuleb sagedamini. Kiiruisutamises on palju olulisem panna tõukesse rohkem jõudu ning ajastus on väga tähtis. Oled ilmselt igalt treenerilt midagi õppinud. Palun kirjelda enda iseseisvamaks muutumist. Mind huvitab treeningute sisu. Inzelli uisuakadeemias tekkis mul alguses mõne treeneriga probleeme. „Miks sa uurid, mida teeme? Kas sa ei usalda mind?” küsis ta. Lõpuks saadi aru, et soovisin teada, mis kasu on konkreetsest

2016JUUNI juuni– –JUULI juuli 2016

Mis distantsid sobivad sinu kehatüübile? Mulle sobib kaks kuni neli minutit kestev töö, mitte sprint ega pikad distantsid. 3000 meetrit on kõige rohkem sobinud. Koolis jooksin 60 meetrit ajaga 8,1, nii et väga uimane sportlane ma pole. Start on mul küll kehv. Päris hea olen hüpetes. Kord tegime üleshüppamise võistluse ja edestasin isegi sprintereid. Harjutustes väljaspool jääd olen meie tiimi norralannadest enamikes treeningutes tugevam, aga jääl veel kõiges mitte. Jääl on mul palju arenguruumi. Olen harjutanud kanadalase, hollandlase ja norralase käe all ning erinevad stiilid on tekitanud veidi segadust. Ma ei usaldanud ennast ega teisi, see lõi pisut pildi sassi. See on olnud hea õppetund oma stiili leidmiseks.

21 21

Kukkumine ja tohutu pettumus – see on osa spordist Saskia Alusalu kirjeldas, mis juhtus temaga maailmameistrivõistlustel Kolomnas ühisstardiga sõidus, kus ta soovis ületada 2015. aasta MM-i kümnendat kohta. Ajastasin tippvormi MM-iks ja tundsin ennast võistluspäeval väga hästi. Alustasin sõitu grupi tagaotsas, sest plaanisin koguda punkte teises vahefinišis. Pärast esimest sprinti hakkasin kohta parandama, et olla valmis ründama teises vahefinišis, aga rüseluses kaasvõistlejatega kukkusin. Sain kohe aru, et mattides mu MM lõppeski. Mõne sekundi möödumisel mõistsin, et õnneks olen terve (ei mingeid lõikehaavu, nagu sain 2014. aastal Inzellis, ega katkisi luid). Ainult marraskil ja põrutada saanud küünarnukk andis veel kaks kuud hiljemgi tunda. Tõusin püsti ja sõitsin edasi, klomp kurgus. Mõtlesin: miks nii juhtus? Ma polnud üldse väsinud. Tunne oli ju nii hea. Mis nüüd saab? Mind valdas tohutu pettumus ja ka hirm, mida ütlevad teised (meedia, uisuliit). Kurvalt ja katkise südamega võtsin uisud jalast ning jalutasin riietusruumi. Seal valitseb alati väga imelik õhkkond: ühed on rõõmust lakke hüppamas ja teised nutavad kasvõi silmad peast välja. Üks Hollandi tüdruk, kellel ebaõnnestus 1500 meetri sõit, küsis, kuidas mul läks. Vastasin, et kukkusin. Seepeale patsutas ta mulle seljale ja ütles: „Next time“ (ingl järgmine kord). Noogutasin. Rattal lõdvestades helistasin emale. Pikalt rääkida ei tahtnud, kuna polnud eriti midagi öelda. Öösel oli raske uinuda, sest mõtlesin, mis oleks võinud teistmoodi minna. Sellised mõtted ei kao ühe, kahe ega isegi kolme ööpäeva möödudes. Oma sportlaskarjääri kõige pikemale, raskemale ja õpetlikumale hooajale tagasi vaadates olen endale kukkumise andestanud ning saan aru, et see kõik on osa spordist.


Saskia Alusalu treening

kaanelugu

Saskia Alusalu kirjeldas 2015. aasta septembrikuist päeva. 6.45 äratus ja hommikusöök. 7.45 jäähalli minek. 8.00–8.45 soojendusjooks, aktiivsed võimlemis- ja venitusharjutused, kiiruisutamise erialaharjutused. 8.45 uisukombinesoon selga ja uisud jalga. 9.00 soojendus kaheksa ringi ehk 3200 meetrit uisutamist. Kolm korda 300 meetrit kiirendusi. Seejärel uisutasin 15 ringi (6000 m) ja 20 ringi (8000 m), puhkepaus kolm minutit. 9.45 jääpuhastuspaus kümme minutit. Võtsin uisud jalast, jooksin lõdvestuseks ja tegin venitusharjutusi ning mõned uisutamistehnika harjutused. 9.55 uisutasin 20 ringi, 15 ringi ja 12 ringi, puhkepaus iga lõigu järel kolm minutit. Kokku läbisin ligikaudu 36 km. 11.00 15 min rattasõitu lõdvestuseks, snäkk. 11.30 jõudsin hotelli, panin treeninguriided kuivama, lõdvestasin end massaažirullil, tegin venitusharjutusi ning pesin. 12.00 lõunasöök. 12.40–13.30 pikutasin, puhkasin ja vastasin meilidele. Täitsin treeningupäevikut ja mõtlesin tehnilisele sooritusele. 13.30 snäkk, kohv. 13.45 panin rattariided selga ja seadsin ratta sõiduvalmis (nt pumpasin kummid täis). 14.00 60 km rattasõitu mägisel teel kuni mäkketõusuni, mõned venitusharjutused, 45 min sõitu mäest üles nii kiiresti ja nii kaugele kui võimalik (maksimaalne pingutus). Kui pilt tagasi tuli, siis sõitsin mäest alla. Väike puhkus, snäkk. 60 km rattasõitu tagasi. 19.00 õhtusöök, pesemine. 20.30 lihaste rullimine, venitusharjutused, treeningupäeviku täitmine. 21.00 snäkk. 21.30 magamaminek.

22

Teie pere on sportlik ja sa liikusid lapsepõlves palju. Kuidas sport su meeli köitis? Vahel olen mõelnud, et tore oleks olnud alustada kiiruisutamisega varem. Samas oli võib-olla hea, et kõik nii läks. Uisutamisega tõsiselt tegelemine on minu valik, aga harrastama hakkasin tänu isale ja Väino Treimanile (Adavere uisu­ staadioni rajaja ning Saskia esimene treener – toim). Tühja koha pealt ei lähe ju laps trenni. Ikka peab vanem teda suunama ja selles peab olema armastust, mitte sundi. Kaks vanemat õde sportisid ees, tahtsin järele jõuda. Olen väga tänulik oma perele nõu ja toetuse eest. Viimasel viiel aastal olen enamiku ajast viibinud välismaal, seega igatsen ema ja isa, õdesid ning õe tütart Mirtelit väga. Ülioluline on teadmine, et pere ootab mind alati koju. Õnneks on olemas Skype ja Facetime, mis koduigatsust leevendavad. Isegi halval päeval suudab Mirtel mind kas või korraks naerma ajada. Minuga samas kortermajas elas palju eakaaslasi. Korraldasime saja ringi jooksu ümber maja. Õde Sandra tegi meile orienteerumisvõistlusi. Ümber aiamaade oli kahekilomeetrine ring, kus sõitsime rattaga ja jooksime võidu. Nautisin väiksena liikumist ning võistlemine oli tähtis. Koos perega suusatasime ja uisutasime. Väino Treimani abikaasa Anar on kehalise kasvatuse õpetaja. Tema innustamisel tegelesime paljude spordialadega – jooksime, hüppasime kaugust ja kõrgust, mängisime võrk-, korv- ja rahvastepalli, tegime akrobaatikat. Jalgpallis olen Eesti B-klassi meister. Isegi ujumises olen võistelnud. Mida pead tegema olümpiakoha teenimiseks? Maailmakarikasarjas on vaja sõita välja vastav koht, mis tagab olümpiapileti. Ületada tuleb ka ajanorm, mis Sotši olümpiaks oli 3000 meetris 4.15. Mulle meeldib väga kiiruisutamine ja loomulikult tahan jõuda olümpiale ning seal hästi võistelda, aga see pole ainus eesmärk. Kui tahtmist ja võimalusi jätkub, siis vanus lubaks kaasa teha neljas-viies olümpiatsüklis. Kiiruisutamine on raske ala nii füüsiliselt kui ka vaimselt, kuid see teeb ala ka huvitavaks. Tahaksin uisutada niikaua, kuni see rõõmu pakub.


kaanelugu

JUUNI – juuli JUULI 2016 juuni

23


treening

Treenituse ülekanne jooksjate kehalises ettevalmistuses Treenituse ülekande probleem jooksja tehnilises ettevalmistuses haakub jooksutehnika õpetamise ja täiustamisega. Nagu ka jooksjate kehaliste võimete treenituse ülekannet puudutavas artiklis (vt Jooksja nr 2/2016), on taas abiks Anatoli Bondartšuki (1999) monograafia põhiseisukohad, kuid lisaks on kasutatud ka teiste autorite vaateid ja uurimistulemusi. tekst: Ants Nurmekivi I fotod: Scanpix

V

äärib rõhutamist, et tehnika ülekanne on enam spetsiifiline kui kehaliste võimete ülekanne, sest tehnika ülekanne on võimalik ainult spetsiaalarendavatelt harjutustelt võistlusharjutustele. Ülekannet soodustavad sellised harjutused, mis on nii sisult kui ka vormilt võimalikult sarnased võistlusharjutustega. Nende sooritamisel töötavad ühed ja samad lihasgrupid või suurem osa nendest, aktiveeruvad sarnased süsteemid ja organid ning toimivad sarnased või lähedased energiatootmise süsteemid.

Kogenud treener oskab juhtida tähelepanu neile tehnikaelementidele, millest sõltub liigutuse edukas sooritamine.

Koordinatsiooni arendamise tähtsus Jooksja tehniline ettevalmistus ja treenituse ülekanne on otseselt seotud liigutuste koordinatsiooniga, viimane aga tingitud reflekside kujunemisega, nn reflektoorse rõnga ehk ringiga (Bernštein 1947, Anohhin 1968). Tingitud reflektoorset tegevust koordineerib kesknärvisüsteem. Platonov (1987) juhib tähelepanu asjaolule, et inimese tahtelisi liigutusi tuleks treeningupraktika seisukohalt vaadelda kui keerulist protsessi, milles on kaks peamist ringi – välimine, mis on eelistatult üles ehitatud teadvusele, ja sisemine, mis on seotud lihastööga. Seejuures mängivad liigutuste juhtimises olulisemat osa tsentraalsed püühilised mehhanismid, mis peegelduvad liigutuslikus suunises eesseisva tegevuse sooritamiseks. See seostub liigutuse mõttelise küljega ning kindlustab vilumuse kõrge stabiilsuse ja varieerimise võimalused erinevate olukordade kohaselt. Liigutuste juhtimise lahutamatu osa on sisemine tagasiside, milles on vastuvõetavateks elementideks lihaste,

24


treening

liigeste ja kõõluste retseptorid, mis signaliseerivad lihaste seisundi ja kehaasendi muutuse ruumis. Oluline on liigutuste välimise ja sisemise ringi soodne koostöö. Kui lihaste automatiseeritud kontroll on paigas, siis annab see võimaluse liigutuse mõttelises struktuuris enam tähelepanu suunata väiksematele detailidele ja saavutada suuremat täiuslikkust.

saab kujuneda uus täiuslikum tehnikavariant. Seejuures on oluline, et jooksja ise tahab tehnikat muuta ja usub selle kasulikkusesse.

Jooksutehnika õpetamine ja õppimine Jooksutehnika õpetamise protsess saab olla edukas siis, kui selleks on olemas vastavad eeldused ja võimalused. Lisaks treeneri või õpetaja teadlikkusele ja valmisolekule on olulised ka õpilase eeldused (Bogen 1985): kehalise ettevalmistuse tase, koordinatsioonilise ettevalmistuse võimalikult hea tase, psüühiline valmidus, domineeriv tahe õppida, samuti aktiivsus ja teadlikkus. Kehalise ettevalmistuse aluseks on algul üldine kehaline ettevalmistus, hiljem juba mitmekülgne erialane kehaline ettevalmistus. Sisuliselt saab koordinatsiooniliste võimete arendamine alguse varases lapseeas, sest juba siis on selleks head võimalused. Väikelapse igasugune liigutuslik tegevus on ühtlasi peaaju treening. Arengu alus selles eas on tegevuste uudsus ja mitmekülgsus ning mängulisus. Olles lapsepõlves korrapäraselt õppinud uusi liigutusi ja need selgeks saanud, on uute omandamine tulevikus palju kiirem. Üldkoordinatsiooni mõjutab kõige tugevamalt jalgade koordinatsioon. Jooksja seisukohalt on selle efektiivseteks mõjutajateks näiteks jalgpallimäng ja tants ning igasugused kiire rütmi- ja suunamuutusega harjutused. Jooksjate tehnilises ettevalmistuses on valitsev tervikmeetod. Kõrgema kvalifikatsiooniga sportlaste puhul kasutatakse osameetodit põhiliselt selleks, et luua õigeid ettekujutusi ja tunnetusi, kui tahetakse teha vajalikke muudatusi terviktegevuse tehnikas. Võib juhtuda, et õpitakse küll hästi sooritama tehnika üksikuid elemente, kuid ollakse raskustes nende tervikliku sooritamisega. Positiivne treenituse ülekanne on raskendatud seetõttu, et tervikliku liigutuse sooritamisel vajaliku kiirusega on inerts- ja reaktiivjõud tunduvalt erinevamad neist, mis selle osade sooritamisel. Väljapääs on tervik- ja osameetodi individuaalselt sobivas kombineeritud kasutamises. Treeningukoormuste intensiivsuse osa tehnika õpetamisel võib olla erinev. Õpetamise algetapil soovitatakse kasutada väikse ja keskmise intensiivsusega harjutusi. Sellised intensiivsused võimaldavad rohkem tähelepanu koondada ja aitavad paremini tunnetada harjutuste rütmi. Nende toimel ei tohi aga lasta liigselt kinnistuda, sest kõrgemal tasemel jooksja peab olema võimeline kiireks võistlustempoks ja rütmimuutusteks. Erilist tähelepanu soovitatakse pöörata 90-protsendilisele intensiivsusele, mida peetakse kõige paremaks ja veel piisavalt hästi kontrollitavaks. Ülioluline on, et jooksja säilitaks hea tehnika nii väikese, keskmise kui ka maksimaalse lähedase intensiivsusega jooksu juures. Ühtlasi on see kinnituseks tehnika ülekande täiuslikkusele. Koos intensiivsuse muutustega teiseneb ka jooksu rütm. Kuna rütm on jooksja tehnilise meisterlikkuse põhilinem

Väikelapse igasugune liigutuslik tegevus on ühtlasi peaaju treening. Tehnika ülekannet soodustavad harjutused Üldistades võib öelda, et kui harjutuses langevad kokku liigutust kindlustavad põhilised lülid, toimub liigutusvilumuse positiivne ülekanne, kui aga teisejärgulised, siis negatiivne. Järelikult on otstarbekas kasutada põhiliselt spetsiaalarendavaid harjutusi, mis on üldise toimega. Sellisteks on võistlusharjutuste treeninguvormid, näiteks kesk- ja pikamaajooksjatel jooks raskendatud tingimustes – mägisel maastikul, liivas, lumes, mäest üles. Oluline on tehnika õpetamise protsessis jälgida, et kasutatavad harjutused võimalikult täpselt järgiksid üksikute liigutusskaala lülide õiget sisselülitamise järjestust. Tüüpiline viga jooksjatel on jala hoo- ja tõukeliigutuste ebatõhus seostamine ning hilinemine hoojala ettetoomises. Sageli võivad sellised puudujäägid olla nii sissejuurdunud ja püsivad, et neist on väga raske lahti saada. Siiski ei tohiks ära kohkuda sellest, et uus, täiuslikuma tehnika variant võib algul tunduda küllaltki ebamugav ja harjumatu. Vigade põhjus võib olla ka ebapiisavas kehalises ettevalmistuses. Ümberõppimise edukuse eeldus luuakse sel moel, et jooksja esmalt teadvustab ja seejärel ka tunnetab vahet ebaõige ja õige tehnika variandi vahel ning suudab neid erinevusi ohjeldada. Pärast sellist eeltööd võib järjestikuselt sooritada harjutusi, milles vigane ja õige variant vahelduvad algul võrdselt, hiljem on aga aina enam ülekaalus parandatav variant. Lõpuks

2016 JUUNI – JUULI

Sobivad treeninguvormid on jooks mägisel maastikul, liivas, lumes, mäest üles. 25


treening

kriteerium, siis on vaja individuaalse rütmi struktuuri pidevalt täiustada. Bondartšuk (1999) juhib tähelepanu ühele organismi huvitavale iseärasusele – võimele meelde jätta seda liigutuste rütmi, mida on tehnika õpetamise ja täiustamise protsessis kasutatud. Täiusliku jooksurütmi saavutamine on küll tänuväärne, kuid aeganõudev ülesanne.

Lihastunnetuse osa treenituse ülekandes Handverkeri (1996) järgi on keha asendi ja liigutuste regulatsiooni teadlik valdamine seotud liigutuste tunnetusega. Järelikult enne kui muutuda juhitavaks, peab liigutus olema tunnetatav. Levinud sporditehnika õpetamise praktikas võib eristada kahte põhilist lähenemist (Bogen 1985). Esimene põhineb ettenäitamisel, kui tutvustatakse tehnika välist kinemaatilist struktuuri ning täiendatakse seda selgituste ja proovikatsetega. Põhimõtteliselt teistsugune on tee, kus arvestatakse tegevuse dünaamika seaduspärasusi ja kinesteetilist struktuuri. Lisaks ettenäitamisele käsitletakse seal pingutuse tunnetuse selgitusi ja näidatakse võimalusi, kuidas neid tunnetusi leida ja omandada. Kindlasti tuleb siin kasuks, kui treener ise on õpetatava alaga tegelenud ja tal on kõrgelt arenenud lihastunnetus. Väga tabavalt on sportlase osa kohta selles protsessis öelnud kõrgushüppe tipptreener A. Vogul (1993): „Tehnika juhtimine peab minema läbi sportlase tunnetuste ja ainult läbi nende. Muusik arendab pidevalt kuulmist, sportlane peab pidevalt arendama lihastunnetust, et oleks võimalik eristada üliminimaalset tonaalsust lihastevahelises koordinatsioonis. Seetõttu teadvuse sisselülitamine (vaimu ja keha ühtsus), aga mitte mehaaniline arendamine on tehnika täiustamise alus ning seda on vaja õppida kõigil, nii algajatel kui ka meistritel”. Lihastunnetusega on tihedalt seotud kinesteetiline kujutlus, mis põhineb varasemal liigutuslikul kogemusel ja aistingutel. Võib-olla on siin kõige vajalikum liigutuste mehhanismi kirjeldus lihastunnetuse ajal. Kogenud treener või õpetaja oskab juhtida tähelepanu neile tehnikaelementidele, millest sõltub liigutuse edukas sooritamine. Neist omakorda eristatakse selliseid, mis peegeldavad õpitava tegevuse ratsionaalsust tervikuna. Nii näiteks on jooksualadel selleks „tasakaalu kaotuse” või „edasitõmbe” tunnetus, mis sarnaneb tundega laugest nõlvast alla joostes. Ideaalne oleks, kui treener suudaks anda kirjelduse, mida jooksja peab tunnetama, kui tehnikaelemendid ja terviktegevus sooritatakse õigesti. Kindlasti oleks abiks kujundlik liigutuslik suunis ehk tegevuse lihtsustatud põhimõtteline kava. Väga sobiv liigutuslik suunis on Soome spetsialisti Mero (1984) kiirjooksja tehnikale suunatud põhiliste nõuete kogum: 1) puus üles, 2) puus ette, 3) langeta jalga kiiresti alla, 4) „piitsjas” (haarav) pöiatöö ja välkkiire sirgestus, 5) jälgi käsi (nn chin ja pocket).

26

Nendes juhtnöörides sisalduvad tegevuse mõttelised rõhuasetused, mis suunavad jooksja mõttelist liigutustegevust. Mõtteliste rõhuasetuste teadvustamine võimaldab lihtsamalt üle minna pingutuste rõhuasetusele ja nende tunnetamisele. Tõhus vahend tehnika üksikute elementide ja pingutuse tunnetamise omandamiseks on jooksja erialased harjutused ehk drillid. Koos pingutuse varieerimisega õpib jooksja otstarbekamalt ära kasutama inerts- ja reaktiivjõudu, lihaste ja kõõluste elastsust ning parandama liigutuste korrektsiooni tõhusust. Tasub meeles pidada, et jooksjale vajalik pingutuse doseerimise oskus areneb kõige paremini mitmesuguste kontrastsete tegevuste sooritamise tulemusena. Märksõnaks on pingutuse varieerimine.

Jooksutehnika õpetamise algetapil soovitatakse kasutada väikse ja keskmise intensiivsusega harjutusi. Pika treeningupausi kahjulik mõju Unustada ei tohi seda, et lihastunnetuse halvenemine viib alati liigutuste täpsuse ja koordinatsiooni häirumisele (Vovk 2007) ning tõenäoliselt mõjub negatiivselt treenituse ülekandele. Üks põhjus võib olla pikemaajaline treeningupaus, näiteks kolm kuni neli nädalat. Samuti mõjub lihastunnetusele halvasti pikaajaline ja üksluine treening, sest seeläbi kannatavad lihaste ja sidekoeliste elementide (kõõlused, liigesed, sidemed) elastsusomadused ning kaob liigutuste kergus. Lihastunnetuse taastumisele saab kaasa aidata taastumisvahendite otstarbeka ja plaanipärase kasutamisega. Kui tavaliselt kulub lihaste jäikusest taastumiseks ligi nädal, siis sidekoeliste elementide jäikusest taastumiseks võib kuluda kolm kuni neli nädalat. Probleemi teeb keeruliseks asjaolu, et sidekoeliste elementide jäikust üldjuhul ei tunnetata.


jooksja JOOKSUKOOL

jooksukool

Treenimise põhimõtted ja komponendid  Kuidas joosta teadlikumalt? Kuidas üldse jooksutrenni peaks tegema? tekst: Margus Pirksaar fotod: Ajakiri Jooksja, Scanpix

S

ituatsioon 1. Täna autoga töölt koju sõites nägin pargis sportlikku naist jooksmas. See pilt tekitas ka minus huvi joosta. Isu oli nii suur, et haarasin koju minnes esimesena jooksusussid, et proovida oma päeva midagi uut tuua ning päevarutiini murda. Sain sussid jalga ning ka esimesed sammud tehtud, kui pähe kerkib mõte – oi kui äge! Aga kuidas joosta teadlikumalt? Kuidas üldse jooksutrenni peaks tegema? Situatsioon 2. Olen jälginud oma sõbra tegemisi Facebooki kaudu. Ta käib jooksuüritustel ja rühmatrennides. Tundub lahe olevat, sest pildid räägivad enda eest. Tahaks ka, aga kust alustada?

Algus on iseenesest tehtud, sest esimese treeninguni jõuavad paljud just mõtetes. Siiski ei pruugi esimene treening sujuda kõige lihtsamalt. Väsimus ilmneb ootamatult, sest trenni on mindud emotsioonide ajel ning tahtmine joosta, ning mis peamine, kiiresti joosta, on suur. Nii tehakse esimene ja tihtilugu ka määrav viga. Määrav selles mõttes, et esimeses trennis üle pingutades paraku alati teise trenni enam minna ei taheta. Seega, esimene trenn olgu pigem lühike, 20–30 minutit, sest väsimus saabub treeningutega alustajal ootamatult ning seda võiks ennetada.

Kui mõni treening jääb vahele, siis seda kindlasti järele teha ei tohi. Esimesed paar harjutusnädalat on organismile signaaliandjad, et soovime nüüd midagi võrreldes varasema eluga muuta. 28


jooksukool

JOOKSUKOOL

Areng toimub puhkuse ajal Kui treeningutega on juba algust tehtud ning tekib küsimus, et ma olen käinud juba mitu nädalat või isegi paar kuud jooksmas, siis kas ma teen asju ikka õigesti? Treeninguga anname organismile signaali ehk teisisõnu stressifaktori. Nüüd, kui võtame koormuse ära ja taastume trennist, hakkab organism arenema. Treeningu ajal organism ei arene, sest treening on alati kulutava iseloomuga. Vastasel juhul me võiks kõik 24 tundi joosta. Seega on ülitähtis komponent puhkus. Treeningu iseloomust sõltub, millist kohanemisprotsessi me organismilt soovime. Kas tahame olla edukad lühematel või pikematel distantsidel. Või soovime vabaneda liigsest kehakaalust. Sellest olenevalt tuleb valida ka treeningumeetodid. Kui soovime olla edukad lühematel distantsidel, siis on tähelepanu kiiruse arendamisel, sest pikad rahulikud jooksud tapavad kiiruse, kuid arendavad jällegi vastupidavust. Samas, soovides olla edukad just pikematel distantsidel, tuleb tegeleda rohkem rahulike pikemate treeningutega. Kaalu jälgimisel olgu treeningud lühemad ja rahulikud.

Kui palju on siis palju? Siinkohal olgu öeldud, et kui üks kilomeeter või 10 minutit jooksu võrduks nii palju minuteid ja naa palju sekundeid tulemust, oleks spordivõistlused kõik juba paberil tehtud. Iga inimene on individuaalne ja seda tuleks kindlasti silmas pidada, kui hakata tellima valmis treeningukava. Sellel on küll jälgitud proportsionaalsuse põhimõtteid, ja see on üks olulisemaid asju treeningu juures, aga kui palju kellelegi konkreetselt hea on, seda saab öelda ikkagi vastavate teadmistega inimene. Samuti ei tohiks pulsi arvutamisel lähtuda mingitest valemitest, nagu neid ikka aeg-ajalt leiab. Näiteks 220 miinus vanus jne. Eesti meistri tiitli maratonis on näiteks võitnud jooksja, kelle maksimaalne pulss oli 169 lööki minutis, sama tiitli on aga võitnud ka jooksja, kelle maksimaalne pulss oli 216 lööki minutis. Seega, individuaalsus!

2016 JUUNI – JUULI

29


JOOKSUKOOL

jooksukool

Kui ehitad maja, rajad kõigepealt vundamendi. Treeningute puhul on sama põhimõte. Kui soovid olla edukas, peab vundament tugev olema.

Korrapärase treenimise juurde kuulub pärast treeningut ka lihaste venitamine.

30

Näpunäiteid treeninguteks Püüame anda lihtsad näpunäited ja selgitused, kuidas oma treeninguid juhtida. Kes mõni nädal on harjutanud, võiks pöörduda oma tervisliku seisundi kindlaksmääramiseks spordiarsti poole. Tegemist on rutiinse koormustestiga ning et sellist koormustesti sooritada, selleks ei pea olema tippsportlane. Tervisekontrolliks võib soovitada Spordimeditsiini Keskust. Kui ehitad maja, ehitad kõigepealt vundamendi. Treeningute puhul on sama põhimõte. Kui soovid olla edukas, peab vundament tugev olema. Vundamenti ehitatakse aeglaste jooksudega. Aeglane jooks kuulub tavapäraselt pulsivahemikku 115–130. Kogu treeningutest moodustab aeglane jooks protsentuaalselt 80–90% ehk siis enamiku. Juhul kui vundamendi rajamisel ei olda piisavalt kannatlikud, on tagajärjeks tihtilugu kas ületreening või harjutamisest loobumine. Kui vundamenti on loodud piisava kannatlikkusega, on hiljem võimalik kiirete treeningutega lisada juurde korralik arenguredel, mis eelkõige väljendub sooritusvõime kasvus. Algaja puhul on rahulikel jooksudel veel teinegi eesmärk – koormustega kohanemine ja nendest koormustest taastumine. Kui oleme jooksusussid esimest korda jalga pannud, siis tegelikult on organismile esimene treening üsna suur šokk. Esimesed paar harjutusnädalat on organismile signaaliandjad, et soovime nüüd midagi võrreldes varasema eluga muuta. Seega, kannatust! Alles seejärel, kui süda, vereringe, kopsud, maks ja teised jooksule olulised siseorganid, samuti lihased, liigesed ja luustik on treeningutega alustaja tahtmisele järele jõudnud, võib midagi kartmata asuda suurema suutäie kallale ning alustada põhjalikuma kestusjooksu treeninguga. Kohe alguses suuremate või kiiremate treeningute kasutamine on lühinägelik edu ning osutub pigem tervistkahjustavaks ja ebaefektiivseks. Harjutuskordade arv nädalas peaks alguses kindlasti jääma nelja korra juurde. Kui pole varem jooksmisega üldse kokku puutunud, võib alustada ka üle kahe päeva harjutamisega. Jah, kahjuks ei sobi alustada nii, et kohe on iga päev jooksutrenn. Kannatlikkus ja kohanemine on siin märksõnad!


JOOKSUKOOL

jooksukool

Nä d al a treening uk ava nä i d i s es i me s tel h a rj utu s nä d al atel: E: puhkus T: rahulik jooks 20–35 minutit K: puhkus N: rahulik jooks 20–40 minutit R: puhkus L: rahulik jooks 45 minutit P: rahulik jooks 25 minutit

Kui olete nimetatud koormustega hästi toime tulnud, võiks järgneval nädalal suurendada koormusi, liites koormustele 5 minutit. Oluline on silmas pidada, et treeningud ei toimuks kogu aeg ühel kindlal ringil ühe ja sama ajapikkusega. Sellisel juhul jääb harjutamine liiga monotoonseks ning loodetud efekti treeningutega tegelikult ei saavutata, kuigi käiakse regulaarselt trennis. Ka variatiivsus on märksõna! Kuid kindlasti ei saa valem, et iga nädal liidan treeningutele 5 minutit, pikalt jätkuda. Pärast kahte-kolme nädalat harjutamist on soovitatav teha puhkenädal. See ei tähenda, et te absoluutselt ei jookse. Puhkenädal tähendab seda, et naastakse sellesama esimese näidisnädala juurde, kus koormused olid algsed. Kui mõni treening jääb vahele, siis seda kindlasti järele teha ei tohi. Sellisel juhul tuleb korrigeerida treeningukava. Kiiremad treeningud võiks tuua sisse neljandal või viiendal nädalal. Selle aja peale peaks keha ka koormustega toime tulema. Kui ei tule, tasub teha samm tagasi, et saaks jälle kaks sammu edasi liikuda. Kiiremate

Treeningu ajal organism ei arene, sest treening on alati kulutava iseloomuga.

32

treeningute tegemisel võiks algus ja lõpp olla aeglased. Algus on n-ö soojendav ja lõpp taastav. Kindlasti võiks algus ja lõpp olla vähemalt 10 minutit. Kiirem, intensiivsem pingutus võiks algselt olla mitte palju kiirem tavapärasest rahulikust jooksust. Nimelt te alles õpite ennast tundma. Kiirema, intensiivse jooksu pikkus võiks olla 20 minutit. Järgnevatel nädalatel võiksite jällegi lisada 5 minutit pingutusele.

N ä d al a üleseh it us ko or m us eg a h ar j u nu d j o o ks j a le v õ i ks o ll a j ä r g m ine : E: puhkus T: rahulik jooks 30–40 minutit K: puhkus N: rahulik jooks 40–50 minutit R: puhkus L: rahulik jooks 10 minutit + kiire jooks 20 minutit + rahulik jooks 10 minutit P: rahulik jooks 25–35 minutit

Jõutreeningute lülitamine treeningutesse ei pea olema kohe prioriteet. Vastasel juhul võib jälle saada korraga liiga palju. Pigem suunata mõni jooks mägisemale maastikule ning tegelikkuses saab sealtkaudu esialgu jooksjale vajaliku jõuelemendi kätte. Korrapärase treenimise juurde kuulub pärast treeningut ka lihaste venitamine. Mida rohkem me treenime, seda lühemaks jääb lihas. Venitusharjutused vähendavad lihasväsimust ja aitavad taastuda, parandavad liigeste liikuvust, mis on olulised nii sportliku saavutusvõime suurendamiseks kui ka tervise hoidmiseks. Et lihast venitada, peab see olema soe. Seega, parim aeg venitamiseks on pärast kerget jooksu. Märk selgest lihaskangusest on see, et treeningul sai üleliia pingutatud. Siis ei ole kohe soovitatav venitada. Pigem teha kergem treening ning selle järel lihaseid venitada. Trenni tasub kaasa haarata ka vesi ja banaan. Need aitavad kiiremini taastuda. Edu treeningutel!


2016 JUUNI – JUULI

33


treening

Võist l lammutav i kuidas see enda

Treeningud ja võistlused on organismile lammutava iseloomuga. Kuna iga inimene on väga erinev, siis tasub endale selgeks teha, kuidas meie organism juhib neid lammutavaid protsesse. Nii saame just oma jaoks kujundada eduvalemi ning panna võistlemise lammutava iseloomu enda kasuks tööle.

E

siteks alustame selgitusest, mida vajavad lihased, et soorituseks valmis olla? Üldistatult vajavad lihased energiat. Mida kõrgem on energeetiline potentsiaal, seda edukamad oleme. Esmaseks energiaallikaks peetakse süsivesikuid, sest neid kasutavad kõik keharakud ja lisaks suudavad need (eriti lihased) vabastada süsivesikutest energiat ka hapnikuvaeguses. Teiseks energiakandjaks on rasvad, mis sisaldavad küll rohkem energiat ja on piisavalt saadaval, kuid organism vajab neist energia kättesaamiseks hapnikku (O2). Arvestama peab, et kehal kulub süsivesikutega võrreldes rasvadest sama energiakoguse kättesaamiseks hapnikku rohkem. Seega piirab

tekst: Margus Pirksaar fotod: Mallor Malmre

34

k


treening

t lemise v iseloom –­

a

kasuks tööle panna?

keha hapniku transpordivõime rasvade energiaallikana kasutamise suutlikkust.

Valgud kui ehitusmaterjal Valke kasutatakse energiatootmiseks suhteliselt vähe. Neil on energiakandja rolli kõrval olulisemad struktuursed ülesanded, näiteks immuunsüsteemis, lihaste ehituses, hormoonide koosseisus, sidekudedes kollageeni koosseisus jms.

Kuidas toimub energiatootmine? Energiatootmine toimub lihasrakkudes energiaallikate lagundamise kaudu. Rakkudes siirdatakse protsesside vahel

2016 JUUNI – JUULI

35

energiat adenosiintrifosfaadi (ATP) molekulis. ATP-molekuli kolme fosforhappejäägi vahel energiarikastes sidemetes ajutiselt talletunud energiat vabastatakse väikeste kogustena. Loovutades keemilise reaktsiooni käigus (hüdrolüüs) ühe fosforrühma, jääb alles kahe fosforhappejäägiga adenosiindifosfaat (ADP). Kaotades kaks fosfaadirühma, jääb alles adenosiinmonofosfaat (AMP). Selliselt ATP hüdrolüüsi reguleerides kontrollib rakk enda energiaga varustamise protsesse. Anaeroobse läve all mõistetakse suurimat töövõimsust (või liikumiskiirust), mille puhul ATP resüntees saab valdavalt toimuda veel aeroobsete protsesside arvel, hapnikunõudlus ületab vereringe


treening

Viimase aja praktikas populaarse toidulisandina kasutatava kreatiiniga püütaksegi rakus suurendada selle energiakandja lähtevarusid. suutlikkuse kindlustada lihastöö. Vereringe suutlikkus varustada lihast hapnikuga on sõltuvuses VO2 maksimumi väärtusest. VO2 maksimumi saavutamiseks on vajalik töö intensiivsus, mis nõuab anaeroobsete protsesside aktiveerumist, ületades anaeroobse läve taseme. Pikkadel distantsidel saab anaeroobsete protsesside osakaal olla üksnes nii suur, et alles distantsi lõpuks ammendatakse anaeroobne töövõime. Anaeroobsed mehhanismid jaotuvad omakorda vastavalt ATP tekkemehhanismile kaheks: ATP-d taastoodetakse kreatiinfosfaadist (CrP) või glükoosist (glükolüüs). Kreatiinfosfaat (CrP) loovutab oma energiarikka fosfaadi (Pi), mis liidetakse ADP-le, ning moodustub ATP. Reaktsiooni tulemusel vabaneb kreatiinimolekul. Puhkuse jooksul taastatakse kulutatud kreatiinfosfaadi varud, kasutades aeroobselt toidust ammutatud energiat fosfaatrühma liitmiseks kreatiini külge. Viimase aja praktikas populaarse toidulisandina kasutatava kreatiiniga püütaksegi

36

rakus suurendada selle energiakandja lähtevarusid, luues võimaluse ületada taastumise ajal CrP normaalset taset. Oodatav kasu seisneb peamiselt maksimaalset jõudu nõudvate anaeroobsete pingutuste tulemuslikkuses. Kirjeldatud keemilised protsessid (st regulatiivsed ensüümid) asuvad rakuplasmas.

Glükogeenivarud on väärtuslik energiaallikas Rakuplasmas toimuvate reaktsioonide käigus lõhustatakse üks molekul glükoosi ja muudetakse see kaheks molekuliks püroviinamarihappeks (püruvaat). Protsess kulutab esmalt ATP-d, luues eeldused selle hilisemaks taastootmiseks. Seetõttu saab rääkida kasutegurist (tulude ja kulude suhtest). Kümneetapilises ensüümide abil teostatavate reaktsioonide ahelas kasutatakse esmalt ära kaks molekuli ATP-d. Hiljem toodetakse juurde neli molekuli ATP-d, mis teeb glükolüüsi


Enam pole küsimus võistluse lõpetamises, vaid püstitatud eesmärkide ületamises. Forerunner 235, randmelt pulssi lugev GPS-kell, edastab Sulle andmed ja võimaldab nutifunktsioone.1 Sa pead arenema jooksjana ja püsima ühenduses. Vaata lähemalt Garmin.com/forerunner

FORERUNNER ® 235 RANDMELT PULSI LUGEMINE /

Forerunner. Jooksjatele.

NUTITEAVITUSED / MAKSIMAALSE HAPNIKUTARBIMISE HINNANG

Paaristatuna ühilduva telefoniga, vaata Garmin.com/ble.

1

© 2015 Garmin Ltd. or its subsidiaries

2016 JUUNI – JUULI

37


treening

bilansiks – pluss kaks molekuli ATP-d. Kui glükoos pärineb lihases varuks olevast glükoosi polümeerist, nn loomsest tärklisest ehk glükogeenist, kulutatakse esimeste reaktsioonide käigus vaid üks molekul ATP-d ja lõpptulemuseks on kolm kasulikku ATP-molekuli. Tänu sellele on glükogeenivarud sportlase jaoks eriti väärtuslik süsivesikute allikas. Glükogeenivarude täitmiseks kasutatakse nn süsivesikute laadimist. Mõistmaks glükolüüsi asukohta energiatootmises peab paraku minema veelgi detailsemaks. Nimelt tekib lisaks kahele (kolmele) ATP-molekulile ning kahele püruvaadi molekulile glükolüüsi käigus elektrone, mis transporditakse sarnaselt püruvaadiga edasiseks energia vabastamiseks mitokondritesse. Seal saadakse suurim osa ATP taastootmiseks vajaminevast energiast hapniku juuresolekul nn elektronide transpordimehhanismi abil. Elektronide kandjaks rakuplasmas toimuvate glükolüüsi protsesside ja mitokondri vahel on spetsiaalne molekul NAD (nikotiinamiid adeniin dinukleotiid). Elektronidega laetud NAD transpordib ja seejärel

Vereringe suutlikkus varustada lihast hapnikuga on sõltuvuses VO2 maksimumi väärtusest. loovutab oma kandami mitokondrile ning muutub uuesti vabaks elektronide kandjaks. Mitokonder võtab elektrone vastu ainult hapniku saadavuse korral (lõpp-produktiks on H2O). Kuna kõik toidus leiduvad süsivesikud (umbes 60 protsenti päevasest energiast) sisenevad energiatootmisse glükolüüsi mehhanismi kaudu, vajab see kõikides rakkudes ülioluline süsivesikute kasutamise etapp oma toimimiseks pidevalt vabu, st elektrone vastuvõtvaid NADmolekule. Kui rakus napib hapnikku, ei suuda mitokonder piltlikult öeldes piisavas koguses NAD-molekule oma elektronide pagasist vabastada ning glükolüüsi protsess peab leidma muu viisi glükoosi lõhustamisel vabanevate elektronide loovutamiseks. Vastasel juhul glükolüüsi protsess pidurdub koos ATP taastootmise seiskumisega. Loodus on leidnud pea kõikide rakkude jaoks lühiajalise pääsetee, loovutades glükolüüsi protsessis tekkivad elektronid püruvaadi molekulile. Selle tulemusel muutub püruvaat sportlastele tuntud piimhappeks (laktaat). Kompromissi tulemusel saab raku energiatootmine jätkuda, nüüd juba hapnikuvaeses nn anaeroobses režiimis. Iga laktaadimolekuli kohta, mida keha toodab, tekib ka üks hüdrogeeniioon. Hüdrogeeniioonid vähendavad vere pH taset ja teevad lihased happeliseks. See happelisus ärritab lihaste närve ning tekitab valu, raskust ja põletikku, mida 70-ndatel teadlaste leeris tekkinud valearusaama tõttu pannakse ekslikult piimhappe süüks. Tegelikult on laktaat energiaallikas ja „süüdlased” on hoopis hüdrogeeniioonid, mille tulemusel tekib lihasväsimus.

Treenima peaks laktaadist lahtisaamise kiirust, mitte selle tekke ärahoidmist Kergete jooksude ajal keha muudab ja taaskasutab energiaks piimhapet, mis kannab ühtlasi ära hüdrogeeniioonid.

38

Seega laktaadi tootmine ja hüdrogeeniioonide vabanemine püsib võrdlemisi konstantsena joostes aeroobsel kiirusel, ehk kui jooksuks pole eriti palju energiat vaja ja hapniku juurdepääs on piisav. Intensiivsuse tõusul, saavutades energeetilise läve, kus laktaaditootmine hüppeliselt tõuseb ja keha ei suuda seda tagasi energiaks muundada, pole laktaat võimeline kaasa haarama oma hüdrogeeniioone, et vähendada lihasrakkudes hüdrogeenide kontsentratsiooni. Ja nagu sai mainitud, siis hüdrogeen on see, mis lihased kangeks teeb. Seega ei tohiks treeningu eesmärk olla mitte laktaadi tekke vähendamine, vaid see, kuidas õpetada keha piimhapet intensiivsel pingutusel tõhusamalt kasutama. Kui mõttetasandil pole sellel erilist vahet, siis tegelikult muudab see radikaalselt olukorda, kuidas suhtuda kõrge laktaadiga vastupidavustreeningutesse, ja eriti võistlusse, kus nn pääseteed pole.

Piimhape kui hoiatussignaal Lihastes tekkiv happelisus imendub vereringesse, mõjutades ainevahetusprotsesse ning spetsiaalseid kemoretseptoreid. Viimased edastavad kesknärvisüsteemile signaale, mis tajuprotsessis muutuvad valuaistinguks. Selleks piiriks on niigi väheste (~1,5 protsenti kehamassist, jagub ~30 km jooksuks) süsivesikute varude ebaefektiivne kulutamine. Kui füüsilise pingutuse tulemusel suurenenud energiavajadusega rakus ei ole (treeningu tulemusel loodud) piisavalt mitokondreid või hapnikuvarustus saavutab oma lae, saadakse anaeroobselt ühest glükoosimolekulist kõigest 2–3 molekuli ATP-d. Seda on 18 korda vähem võrreldes hapnikurikka (aeroobse) olukorraga, kus mitokondrid suudavad vastu võtta glükolüüsi käigus tekkinud elektronid ja püruvaadi molekulid. Järelikult kulutame anaeroobses töörežiimis tempo säilitamiseks oma süsivesikute varusid 18 korda kiiremini võrreldes treenituma organismiga, kus ei teki sama tempo puhul hapnikupuudust. Seega on piimhape vaid hoiatussignaal raiskavast ainevahetusrežiimist, mitte looduse ebatäiuslikkusest, mis segab sportlasel teisi võitmast. Töötahte jätkudes saabuks kollaps ning süsivesikute langenud tase ei suudaks tagada enam kesknärvisüsteemi funktsioneerimist.


2016 JUUNI – JUULI

39


jooksu ajalugu

Pik ama ajooksjad on rik astanud

spordiajalugu legendaarsete saavutustega 5000 ja 10 000 meetri staadionijooksud on paljude kergejõustikusõprade maiuspala tekst: Toomas Tarm fotod: Scanpix

Kui keskmaajooksud saab ära vaadata peaaegu ühe hingetõmbega, siis pikematel maadel on rohkem aega süveneda. On aega proovida eri taktikaid ja isegi meeskonnatööd. Sellel, kes tahab võita nendel distantsidel tiitlivõistluste medalit, peab olema nii tipptasemel tempo talumise võime kui ka lõpukiirus. Üldjuhul läbivad staierid viimased 400 meetrit 51–52 sekundiga.

Enn Sellik

20.

sajandi alguses tulid väljapaistvamad pikamaamehed tänapäevase spordi sünnimaalt Suurbritanniast, tuntuim neist oli Alfred Shrubb. Seejärel haarasid pikaks ajaks jämeda otsa endale soomlased Hannes Kolehmainen, Paavo Nurmi ja Ville Ritola. 1930. aastatel võitsid soomlastele medaleid Lauri Lehtinen, Volmari Iso-Hollo, Ilmari Salminen ja Taisto Mäki. Nende eest napsas 1932. aasta Los Angelese olümpial 10 000 meetris kulla Janusz Kusociński. Kahjuks hukkus ta teises maailmasõjas. Pärast teist maailmasõda valitsesid inimveduriks kutsutud tšehh Emil Zatopek, ungarlane Sandor Iharos ning NSV Liidu jooksjad Vladimir Kuts ja Piotr Bolotnikov. 1960. aastatel uuendas maailmarekordeid austraallane Ron Clarke ja esile tõusid aafriklased, kes tegid suure läbimurde 1968. aastal Mexico olümpial. Järgmisel kümnendil oli Euroopa pikamaajooksu

40


jooksu ajalugu

viimane kuldaeg, mida ehtisid Lasse Vireni neli olümpiavõitu. 1980. aastatel esinesid tiitlivõistlustel kõige paremini itaallased Alberto Cova ja Salvatore Antibo. 1988. aasta Souli olümpial algas aafriklaste vääramatu pealetung. Valgetele meestele jäi seejärel üksikuid suuri õnnestumisi. Neli aastat hiljem Barcelonas võitis 5000 meetris olümpiakulla sakslane Dieter Baumann, järgmist mitteaafriklase pikamaamehe olümpiamedalit tuli aga oodata 20 aastat, kui Galen Rupp Ameerika Ühendriikidest teenis Londonis 10 000 meetris hõbeda. Keenia ja Etioopia tipptegijatest on hiilanud Henri Rono, Miruts Yifter, Paul Tergat, Haile Gebrselassie ja Kenenisa Bekele. 2011. aastast alates on valitsenud 13. eluaastast saadik Suurbritannias elanud Somaalia päritolu Mo Farah, kelle kontos on kaks olümpiakulda ja viis MM-tiitlit.

Paavo Nu r m i Mees, kes jooksis Soome maailmakaardile. Nurmi püstitas 1500 meetrist kuni 20 km distantsini 22 maailmarekordit, võitis üheksa olümpiakulda (1920– 1928) ja tegi erakordseid võistlusseeriaid. Näiteks 1925. aasta Ühendriikide turneel startis ta nelja ja poole kuu kestel 55 võistlusel, millest võitis 51.

kui ka 10 000 meetri tippmarki enam kui keegi teine enne ja pärast teda. Olümpial suutis ta võita vaid pronksi 10 000 m jooksus (1964. a Tokyos). Tema suur ebaõnn oli, et Mexico olümpia peeti kõrgmäestikus, kus tal raske mehena tuli kergejalgsete aafriklaste vastu täita võimatu missioon. Clarke’ist sai edukas ärimees ja Gold Coasti linnapea.

L a s se Vi r en Viren ei jooksnud palju rekordeid ja valis võistlusi, kuid oli tippvormis siis, kui kõige enam vaja oli – olümpiamängudel. Ta vormistas kaks kullavõitu nii 1972. aastal Münchenis kui ka 1976. aastal Montrealis targa taktikaga, seejuures polnud ta igal distantsil põhifavoriit.

H a i le Geb r s el a s s ie Rõõmus ja aval etiooplane on kindlamaid soosikuid kõigi aegade parima pikamaajooksja nimetusele. Ta võitis

kaheksal hooajal (1993–2000) kõik 10 000 meetri kaalukaimad tiitlid ja uuendas maailmarekordeid kahest miilist kuni maratonini. Ka 5000 meetris oli ta enamasti võitmatu, kuid tiitlivõistlusel osales sel alal vaid korra (1993. a MM-il) ja pidi siis leppima teise kohaga. Gebrselassie siirdus edukalt maratonile, kus püstitas kaks maailmarekordit.

Piiride murdmine 1940. aastatel jahtisid pikamaamehed 5000 meetris 14 minutit. Edukas oli rootslane Gunder Hägg (1942. a 13.58,2), kes mailerina jooksis nii pikal distantsil harva. Nurmil jäi 30 minuti piiri alistamisest 10 000 meetris 1924. aastal kuus sekundit vajaka, viisteist aastat hiljem tuli sellega toime Mäki (29.52,6). 29 minutist sai kuusteist aastat hiljem jagu Zatopek (28.54,2). Kulus veidi üle kümne aasta, kui Clarke jooksis Oslos fenomenaalse aja 27.39,4, parandades eelmist rekordit 36,2 sekundiga. Oslos murti 1993. aastal ka 27 minuti piir, autor keenialane Yobes Ondieki (26.58,38). 1970. aastate lõpul hakati 5000 meetris ründama 13 minutit. Britt David Moorcroft jõudis ülilähedale (1982. a 13.00,41). Kulus siiski veel

Soomlane jooksis mitu korda ka Eestis. Nurmi pani aluse jooksutreeningule, mille põhialuseid kasutatakse enamvähem siiani. Vähe seltsiva loomuse tõttu kutsuti teda Suureks Vaikijaks. Pärast spordikarjääri oli ta edukas ärimees.

viis aastat, enne kui marokolane Saïd Aouita näitas Roomas tulemust 12.58,39. Viimasel paarikümnel aastal on nii 5000 kui 10 000 meetri jooksus maailmarekordit uuendanud peamiselt etiooplased Gebrselassie ja Bekele (2004. a 12.37,35, 2005. a 26.17,53).

Emil Zat o pe k

Eesti

Zatopek oli inimesena Nurmi vastand – avatud ja sõbralik. Jooksjana oli tšehh aga peaaegu sama legendaarne. Ainsa pikamaamehena on ta võitnud olümpial nii 5000 meetri, 10 000 meetri jooksu kui ka maratoni (1952. aastal Helsingis). Ta piitsutas end ebatavalise koormusega, näiteks läbis intervalltreeningul 60 korda 400 m.

Pikamaajooks on olnud meie kergejõustikus läbi aegade üks paraadalasid ja andnud eeskujusid. Tiitlivõistluste medalit pole eestlased võitnud, maailma tipule on aga lähedale jõudnud Hubert Pärnakivi, Lembit Virkus, Ants Nurmekivi, Enn Sellik ja Toomas Turb. Rekordiarve avas Karl Laurson (5000 m 15.42,0). Järgmise liidri Felix Beldsinsky tippmargid (1929. aastal 15.07,4 ja 32.34,4) püsisid paarkümmend aastat. Eduard Prööm saavutas

Ron Cl a r ke Clarke’il oli rekorditepüstitaja ja piiridemurdja kuulsus. Ta uuendas nii 5000

2016 JUUNI – JUULI

41


jooksu ajalugu

1934. aastal Torino EM-il 5000 meetris kaheksanda koha. 15 minutist 5000 meetris sai esimesena jagu keskmaamees Erich Veetõusme. Kahjuks tõmbas jalavigastus kriipsu peale tema plaanile võtta pikamaadistantsid tõsiselt käsile. Kaks kõva konkurenti ja treeningukaaslast, Virkus ja Pärnakivi, kannustasid rekordjooksudes teineteist. 1960. aastatel uuendas 5000 meetris tippmarki keskmaajooksja Mart Vilt, seejärel mõlemal pikamaadistantsil Ants Nurmekivi. Manfred Tõnissoni õpilased Sellik ja Ülo Kriisa võitsid Iisaku koolipoistena juunioride EM-il medali. Sellik tõusis maailmaklassi, Kriisa lootustandvat jooksukarjääri halvasid aga vigastused. Teeneka Olav Karikose käe all järk-järgult arenenud Toomas Turbi silmapaistvaim etteaste oli 1981. aasta maailmakarikavõistlustel 10 000 meetris (27.54,18 kuues koht). Viimasel kümnendil on pikamaadistantsil ainsana rahvusvahelisele tasemele jõudnud 1500 meetri jooksu

rekordiomanik Tiidrek Nurme. Pärast esiletõusu 5000 meetris (2010. a 13.31,87) pole siiski uut tõusu järgnenud ja Rio olümpianormi täitis Harry Lembergi hoolealune maratonis.

L e mb i t V irku s Virkus paistis silma kompromissitu tempomeistrina, kes jõudis kahel korral (1958, 1959) maailma hooaja edetabeli esikümnesse 10 000 meetris. Tagasihoidliku spurdikiiruse tõttu jäi ta sageli Pärnakivi varju. Tema 20 000 meetri ja tunnijooksu rekordid olid 1960. aastal Zatopeki järel maailmas teised ja siiani ametlikult löömata.

Hu b er t Pärn a ki v i Esimesena 14 minutist jagu saanud Pärnakivi jahtis võite, millele lõid eeldused hea lõpukiirus ja äärmine visadus. Ta jäädvustas oma nime maailma spordiajalukku kahe võimsa etteastega NSV Liidu – Ameerika Ühendriikide maavõistlustel. Ta osales ka 1958. aastal EM-il, aga tippvorm oli

juba möödanik. Saavutuste hulka tuleb lugeda ka Huberti üksteist järjestikust võitu ümber Viljandi jooksul.

An t s Nur m ek iv i Nurmekivi näitas mitu korda Soome pikamaameestele kandu, kuid NSV Liidu ülitugevast kadalipust ei õnnestunud tal tiitlivõistlustele murda. Arengule vajutasid pitseri vigastused.

Enn S e ll i k Sellikut võib pidada meie kõigi aegade parimaks pikamaajooksjaks (13.17,2 ja 27.40,61), kes võistles EM-il (1978. a Prahas 5000 m ja 10 000 m kaheksas koht) ja kahel olümpial (1980. a Moskvas 10 000 m kaheksas koht). Tal oli potentsiaali veelgi enamaks. Reaalsed medalivõimalused hävitas aga eeskätt tollane spordisüsteem, mis koosnes pikkadest laagritest ja tarbetutest katsevõistlustest. Selliku rekordid on siiani ohutus kauguses ja oleksid väga tugevad tulemused ka praegustele Euroopa tippmeestele.

Eesti rekord, selle püstitamise aasta ja samal ajal kehtinud maailmarekord 5000 m

Felix Beldsinsky

15.07,4

Hubert Pärnakivi

13.59,8

Enn Sellik

13.17,2

Kehtiv MR

1929 1958 1976

Kenenisa Bekele, Etioopia

Paavo Nurmi, Soome

14.28,8

Vladimir Kuts, NSV Liit

1 3 . 3 5 ,0

E miel Puttemans, Belgia 1 3 . 1 3 ,0

12.37,35 (2004)

10 000 m Felix Beldsinsky

32.34,4

Lembit Virkus

29.06,4 Enn Sellik

27.40,61

1929 1958 1978

Kehtiv MR Kenenisa

Bekele,

42

Paavo Nurmi

3 0.0 6 , 2

Vladimir Kuts

2 8 . 3 0, 4

Henr y Rono

2 7. 2 2 , 4 7 26.17,53 (2005)


LASTEJOOKSUD Kõigil järvejooksudel kell 11 LASTEJOOKSUD. Osalemine lastele tasuta

2016 JUUNI – JUULI

43


sporditeadus

Mis k a su võib sportl a sele ja treenerile anda

geeniuuring? Geeniuuring annab sportlikest eeldustest selgema pildi ja võimaldab avada treeningus uusi tegevusvõimalusi, mille rakendamine lubab sportlasel jõuda järgmisele arengutasemele.

tekst: Andrus Nilk fotod: Scanpix

K

ui sportlase maksimaalne lane Matsin sportlase ja treeneriga, et hapnikutarbimise võime sportlase kehaliste võimete, etteval­ (VO2 max) on suur, siis mistuse ja võistluste kohta võimalikult kas see tähendab, et tema palju teavet koguda. vastupidavustase vastab juba sünnipä­ „Geenitesti rakenduslik eeldus on see, rastele eeldustele või saaks seda veel et sportlased ja treenerid on ennast harinud, treeninud ja vigu teinud. suurendada? Kui jõutase on kõrge, siis Kuskil on areng ka hästi edenenud, mille põhjal hinnata, kas jõunäitajaid saab veel parandada? Kui kiirusvõimed aga ikka tekib veel küsimusi. Geeni­ on keskpärased, siis kas põhjuseks on uuringu info julgustab samas suunas teadmatus ja oskamatus treenimisel edasi töötama, tegema uuendusi või või seavad pärilikud eeldused kiiruse tõestab, milliste võimete suurt arengut arengule piiri? Vastuseid võib küsida loota ei ole. Kui aga treeneril ja sport­ Tartu teadlaste ja ettevõtjate asutatud lasel ühtegi küsimust pole, siis ausalt laboratooriumist Sports Gene. Geeni­ öeldes ega kulbiga treeningutarkust testid annavad sünnipäraste kehaliste lisada ei saa,” lausus Matsin. Ta tõi eelduste kohta teavet ja võimaldavad näiteks maadleja, kel oleks võimalik hinnata võimete praegust arengutaset. pärast kehakaalu piirmäära tõstmist „Vahel on lihtsustatult öeldud: geeni­ lihasmassi suurendada kümme kilo. test on olümpiavõitja test. Seda test „Kui sportlane on viis kilo lihast kasva­ kindlasti ei ole. See näitab geneeti­ tanud ja sama palju on varuks, siis lisi eeldusi spordiga tegelemiseks,” küsin: „Miks sa siis ei tee seda?“ Lihas lausus Sports Gene arendusjuht, Tartu on kiiruse ja võimsuse alus ja seda just Ülikooli professor Sulev Kõks. maadleja vajab,” tõdes ta. Kõks rääkis, et esimesed geeni­ uuringud maailmas tehti medalioma­ Geenitesti kinnitus: sportlane on õigel teel nikele, siis laiendati testitavate hulka paremaid tulemusi näidanud sportlas­ Sports Gene uuringul on käinud mitu­ tega. Ühtlasi suurenes ka uuritavate kümmend meie tipptegijat, nende seas ka Rio olümpiaks valmistujad. geenide arv. Olümpianormile lähedale jõudnud Sports Gene laboris uuritakse kuut geeni. Sports Gene treeningunõustaja 16-aastase ujumislootuse Kregor Zirki Tõnis Matsin ütles, et need geenid geeniuuring andis kõrge üldskoori – on valitud võimalikult informatiivse 12 võimalikust 10 punkti. tagasiside saamiseks. „Kõik, kes geeni­ „See on supertulemus nende kuue uuringuga tegelevad, kasutavad ja geeni pildis,” sõnas Matsin. „Ma seos­ tunnustavad enamikku neist geeni­ taks üldskooriga sportlase treening­ dest,” lausus ta. võimet, mis on kogu töö kannatami­ Nõustamine on kahepoolne: kõige­ seks ja koormuse mõjust taastumiseks pealt vestleb pikaajaline sporditead­ väga tähtis mõiste. Kui ikka ühe ja

44

teise geeni pealt kogunevad maksi­ maalsed punktid, siis see tähendab, et oled võimeline tegema suure mahuga tööd. See ei käi ainult vastupidavusala sportlase kohta. Ka tippklassi 100 meetri jooksja harjutab mitu tundi järjest, tema pausid on kõrge inten­ siivsuse tõttu pikemad.” Treener Kaja Haljaste sai kinnituse oma veendumusele, et viis-kuus aastat tagasi valitud suund andeka ujuja tree­ nimisel on olnud õige. „Treener Haljaste on ujuja ettevalmis­ tamises suur asjatundja. Ühe genee­ tilise testiga treeneri veendumust väga kõigutada ei saa. Ta on tabanud poisi olemuse ja näeb tal kasvuruumi,” lausus Matsin. Geenitest võib avada võimalusi, mille arvelt võimeid edasi arendada. „Pikka ja kestvat tööd kannatab Kregor hästi ning ta taastub kiiresti. Veidi arenguvaru on jõul ja plahvatuslik­ kusel, mis väljendub lihasekontrakt­ siooni vahetu energia baastootmise kiiruses. Tal on see skoor keskmine. See oli põhiargument, et päris 50 meetri sprinter ta pole,” selgitas Matsin. Maailmaklassi lähedale on Zirk jõudnud 100 m liblikujumises. Ka 200 m distantsil on ta näidanud head taset. Kui ka 50 m liblikujumises on noorujuja rekordeid uuendanud, ongi sprint olnud tema kõrvalala. Treener Haljaste sõnul on aga 15–20-sekundi­ lised kiired lõigud pidevalt hoolealuse treeningukavas, sest kiirust ja plah­ vatuslikkust on vaja ka keskmaadis­ tantsidel.


sporditeadus

2016 JUUNI – JUULI

45


sporditeadus

Nõuanne kehakaalu langetajale

Koostööd sportlastega saab suurendada Labori ja meie sportlaste koostöövõimalusi saaks spordiorganisatsioonide abiga suurendada. „Meie labori võimekus lubaks testida kogu Eesti elanikkonda, jätkub ka töökäsi. Testida võiks kindlasti noorsportlasi, kel on huvi korrapäraselt sporti teha,” lausus Kõks. Matsin lisas: „Olenevalt alast on 10–16 eluaastat paras iga, kus geenitestiga saaks julgustada sportlast, mis tasemele oleks tal võimalik jõuda. Siis saavad ka vanemad otsustada, kas on õige panustada lapse sportlike eesmärkide saavutamisse.” Testima pole hilja minna isegi spordikarjääri haripunktis. Näiteks üle kümne aasta keskmaajooksule keskendunud Roman Fostile andis geeniuuring tõestuse, et tal tasub 30.

Sports Gene uurib ka geene, mis mõjutavad kehakaalu. See võiks abistada kõiki, kes soovivad liikumise ja sportimisega oma kehalist seisundit parandada. „Suurem osa inimesi tahab elada tervena ja kaua. Nende jaoks on see test ülihea,” lausus Sulev Kõks. Jaak Mae rääkis, et kehakaalu mõjutava geeni testimine annab teavet, kui palju peaks kaalu hoidmiseks nädalas liikuma. „Kõige suurem vajadus oleks 12 tundi. Vaid viiest-kuuest tunnist piisab, kui sul on hea ainevahetus. Üldjuhul tuleks liikuda 6–9 tundi nädalas,” sõnas ta. „Ka puhkus on väga oluline – kas üks või kaks päeva nädalas,” lausus Sulev Kõks. „Pigem kaks. Siis jääb treeninguaega veel vähemaks, seetõttu tuleks valida õige ala, kus intensiivsus on kõrgem. Praegu me selliseid soovitusi anda ei suuda, selleks on test liiga üldine.”

Professor Sulev Kõks: „Vahel on lihtsustatult öeldud: geenitest on olümpiavõitja test. Seda test kindlasti ei ole.” eluaastates pühenduda maratonile. „Mahutreening on Romanile hästi mõjunud ja see meeldib talle. Ta on jooksualadel andekas. Iga lubab veel tugevasti treenida ja eeldusi realiseerida. Ta on realist: 2:15 oleks hea, paar minutit alla selle veel parem. Ei tohi end aga vigastada,” rääkis Eesti jooksuparemikku kuulunud Matsin, kes Fosti püüdlustele tuliselt kaasa elab. Olümpiapronks Jaak Mae, kes on Sports Gene turundusjuht, näeb geeniuuringu rolli sportlase innustajana oma võimete lae saavutamiseks. „Kui su geenitesti skoorid on enamasti kaks punkti ja oled veel Eesti tasemel, siis tegelikult võiksid püstitada suuremaid eesmärke kui naabrimehele pähe tegemine,” nentis ta. Geenitestide järgi lastele spordiala soovitamist peetakse küsitavaks. „Inimese psüühika, peretraditsioonid, keskkond, sõbrad ja ühiskondlik hinnang alale mõjutavad, millega inimene tahab tegeleda,” lausus Matsin. „Samuti ei ole informatiivne väikese lapse testimine. Ta pole veel treeninud ega oska ise veel öelda, mida tahab. Geeniproovi võib teha, aga järeldusi teha ja soovitusi anda on vara.”

Ühtki kehalist võimet ei saa alahinnata Kui pallimängija saavutab tänu väga headele erialastele oskustele ja võimetele kiiresti edu, ilma et ta oleks pidanud tegema vajalikul määral aeroobset treeningut, tekib tal pahatihti vale arusaam, et seda pole talle vajagi. „Aeroobne võimekus, mis on üldvastupidavuse, treeningvõime ja kiire taastumise alus nii treeningutel kui ka

Professor Sulev Kõks: „Oluline on hoida inimesi treeningul nii, et kogu karjäär oleks ka jätkusuutlik. Samuti saaksime testida vastuvõtlikkust vigastusele.” 46


sporditeadus

võistlustel, vajab treeningprotsessis erialatreeningu kõrval pidevat tähelepanu,“ tõdes Matsin. „Kui hapniku transport rakku ja mitokondritesse on geneetiliselt keskpäraselt reguleeritud, siis tuleb seda ülitähtsat töövõime lüli vajalikul tasemel hoida ja arendada. Kuigi üldvastupidavus näiteks sulgpallis ja ka teistes pallimängudes oskuste taset ja tulemust otseselt ei mõjuta, sõltuvad treeningvõime ning mänguaegse, mängudevahelise ja treeningtsüklite sisese taastumise kiirus kindlasti selle tasemest. Aju, perifeerse närvisüsteemi ja südamelihase töö on aeroobsest energiatootmisest otseses sõltuvuses ja kogu organismi nii töö- kui ka puhkeperioodil toimuv taastumine on seotud suurenenud hapnikuvajaduse katmisega.” Matsin tõi näiteks sulgpallur Raul Musta, kes tänu aeroobsele tööle mäestikulaagrites võib teha kvaliteetsemat erialast treeningut ja mängu ajal kiiremini taastuda. See

lubab tal ka parandada mängutaset. „Tsiteerin taas Alaveri: treeneril ja sportlasel on kõige tähtsam aru saada, mis on nende alal tulemust mõjutavad tegurid ja tulemuse struktuur,” lausus sporditeadlane. „Kõige tähtsamad tegurid tuleb panna järjekorda. Olen täheldanud, et pallimängijad jooksevad 400-meetriseid lõike, mis arendab küll erialast vastupidavust, kuid samal ajal lõhub aeroobset baasi. 40-minutilise aeglase jooksuga üks-kaks korda nädalas aga aeroobset võimekust ei arenda.”

Sporditeadlane Tõnis Matsin: „Kui treeneril ja sportlasel ühtegi küsimust pole, siis ausalt öeldes ega kulbiga treeningutarkust lisada ei saa.”

Olümpiamedalivõitjate pered – vajalik sihtrühm Tõnis Matsin ütles, et Eesti Olümpiakomiteele võiks huvi pakkuda luua olümpiavõitjate perede geenivaramu. „Uudmäed, Taltsid, Nooled, Kanterid, Nabid, Levandid jne. Veerpalu ja Mae juba käisid oma lastega uuringul. Infot analüüsides saaks leida, mille võrra nad teistest eristuvad. Seda oleks vaja kindlasti teha,” nentis sporditeadlane. Sulev Kõks lisas: „Sport on hästi prognoositav, kõik on teaduspõhine. Saaksime teha Tartu ülikooliga koostöös laiaulatusliku uuringu üle kogu genoomi ja selle informatsiooni digitaalselt talletada. Kui viie aasta pärast teadus areneb, siis info on alles ja saame edasi uurida.”

Mõtet põhjendas Matsin näitega NOS3 ehk lämmastikdioksiidi süntaasi kodeerivast geenist, mis mõjutab veresooni laiendavalt ja reguleerib kudede verevarustust nii skeleti- kui ka südamelihases. „Kui lämmastikdioksiidi ei toodeta piisavalt, on lihaste hapnikuga varustamine kehv. Seda puudujääki saab korvata vaid kapillaarvõrgustiku tihenemisega, mis on võimalik suuremahulise aeroobse tööga,” soovitas ta.

48


sporditeadus

Koordinatsioonigeen veel leidmata Geenitestil käinud pallimängijad on tundnud huvi, kas on võimalik leida pärilikke eeldusi koordinatsiooni arendamisvõimaluste kohta. „Koordinatsiooni kohta pole me veel midagi geneetiliselt põhjendatut leidnud,” lausus Sulev Kõks.

Kui sportlane on järjepideva isikupäraselt sobiva treeninguga ja oma füsioloogilisi varusid kasutades jõudnud tasemele, mis lubab tal konkureerida maailma paremikuga, ei tarvitse koormuse mehaaniline tõstmine arengut mõjutada, sest treening- ja võistlustundide piirmäär on käes. „Sel juhul võib soovitada otsida reserve treeningukvaliteedi parandamiseks, et harjutus või harjutuste seostamine annaksid suurema mõju,” nentis Matsin. Tark treener ütleb:

Sporditeadlane Tõnis Matsin: „40-minutilise aeglase jooksuga üks-kaks korda nädalas aeroobset võimekust ei arenda.” „Sportlane vajab uusi treeningärritajaid. Rein Taaramäe võit rohkete tõusumeetritega Giro etapil võis olla paljudele üllatav. Sportlane selgitas intervjuus, et on viimasel kahel aastal toonud treeningukavasse mitu kuni kuuenädalast treeninglaagrit Hispaanias Sierra-Nevadas 2200 m kõrgusel üle merepinna ja tundis end võidu­ etapil 2000 meetrile jõudes nagu kala vees, mis lubas tal jooksikute grupist lahti rebida.”

paremini ja suudad rohkem kannatada, siis sa lähed starti muu strateegiaga. Üks tennisist võib olla jõuline ja väga osav, aga keskpärase tehnikaga konkurent mängib hästi vastu ja võib võita pikad matšid, kus saab tänu vastupidavusele eelise,” selgitas ta. Kui kuuest geenist ühe skoor on null, siis see ei tähenda, et sportlasel pole puudujääk füsioloogiliselt kompenseeritud, arutles Matsin kaasa. „Kui ta on ikka hea vend, siis on teisi tegureid, mis mõjutavad võimekust,” lausus treeningnõustaja. „Kui üks geeniskoor on maksimumis ja teine miinimumis, saad teha treenimisel eelistusi. Mati (suusatreener Mati Alaver – toim) ütleb, et kui saad tipu lähedal protsendi võrra töövõimet parandada, võid tõusta pjedestaalile. Toon näiteks Rasmus Mägi, kelle 400 meetri tõkkejooksu rekord on 48,54. Mis on üks protsent ajaliselt? 0,48 sekundit. Vanemad on teda targalt treeninud ja oluliselt nõrku külgi Rasmusel pole, tulipunkti tuleb seada just treeningu tugevad küljed, mille arvelt on võimalik edeneda.” Kõks kohtus Ühendriikides spordigeneetikast doktoritööd tegeva mehega, kes lisaks sportliku võimekuse sünnipärastele eeldustele uurib vigastuste geneetilisi mõjutajaid. „Oluline on hoida inimesi treeningul nii, et kogu karjäär oleks ka jätkusuutlik. Kui saad vigastada, jääb karjäär lühemaks. Ka meie saaksime testida vastuvõtlikkust vigastusele,” rääkis tunnustatud teadlane geeniuuringu laiendamise võimalusest. Leidub sportlasi, kelle võistlusvõime ei vasta treeningvõimele. Ühed suudavad end võistluspinge all rohkem kokku võtta, erakordselt palju kannatada ja näidata ootamatult häid tulemusi. Neid iseloomustab kõrge valulävi. „Mae hüppas olümpiapronksi võites ka üle oma varju. See oli erakordselt õnnestunud sooritus,” tõi Matsin näiteks eduka suusamehe suursaavutuse. Kõksi sõnul oleks võimalik kolme kuni viie geeni alusel leida, kui kõrge on inimese valulävi. „Üks-kaks geeni on suurema, teised väiksema efektiga. See geen on seotud ka psüühiliste häiretega. Valulävi tuleneb sellest, et kui kannatada kõvasti, siis mõnel hakkab aju tootma opioide ja mingil hetkel valu kaob ära ning inimene hakkab seda seisundit nautima,” tõdes ta.

Geenitesti arenguvõimalused Kõksi hinnangul on nende kasutatav geeniuuring veidi ühekülgne. „Oleme teinud rahvatesti, seepärast on see test lihtsakoeline,” põhjendas professor. „Laias laastus vaatame, kellel võiks VO2 max suurem olla ja kes võiks VO2 max treeningule hästi reageerida. Teise rühma moodustavad sportlased, kes peaksid hästi reageerima treeningule, mis on suunatud lihasmassi ja plahvatuslikkuse suurendamisele.” Tartu Ülikooli professor lisas, et elu pole mustvalge ja tulemust mõjutavad ka muud komponendid. „Su VO2 max võib olla kehvem, aga kui sa talud valu

2016 JUUNI – JUULI

Sulgpallur Raul Must

49


jooksulegend

Pavel Loskutov tänavusel Viljandi järvejooksul.

50


jooksulegend

Pavel loskutov: olümpiale jõudmine on sportlase suur unistus Norras ehitajana töötav Pavel Loskutov hoiab pöialt viiele Eesti maratonijooksjale, kes stardivad augustis Rio olümpial. tekst: Andrus Nilk I foto: Sportfoto

L

oskutov võistles Atlanta, Sydney, Ateena ja Pekingi olümpial. „Hea, et mitu meie sportlast üritas normi täita, sest olümpial võistlemine on suur unistus. Seal on kõik spordialad koos ja saad elada teistele kaasa,” rääkis 46-aastane Eesti maratonirekordi omanik. Loskutov osutas, et olümpianormid olid meie jooksjatele jõukohasemad kui 15–20 aastat tagasi. „Külli Kaljus jooksis 2000. aastal 2:37.30, millega täitis B-normi, aga Sydneysse ei saanud. Jane Salumäe oli alistanud A-normi 2:35 ning ta pidi samuti sellest jagu saama,” nentis ta. Tiidrek Nurme jõudis olümpiale kolmandal katsel, kui lõpetas aprillis Hamburgis ajaga 2:17.59. „Ma ei tea, kuidas Tiidrek oli treeninud, aga tundub, et ta polnud veebruaris Sevillas tippvormis, sest kui ta oleks olnud tippvormis,

Loskutov võistles sageli staadionil, sest maratonitulemuse parandamiseks tuli tekitada kiirusevaru. „Kui olümpianorm on 2:19, ei pea jooksma kümmet kilomeetrit 29 minutiga,” tõdes ta. „Võib valida, kas keskenduda noorelt maratonile või arendada ennast Tugev alusmüür alguses lühematel distantsidel. Kui 2002. aastal Pariisis püstitatud Eesti tahta aga joosta 2:10, on vaja kindlasti rekordiga 2:08.53 oleks Loskutov ka staadionil kiiresti joosta.” käimasoleva hooaja Euroopa edetaLoskutovil jätkus kannatlikkust laduda järk-järgult vastupidavusele belis kolmandal kohal. „Alguses oli väga kerge, esimene alusmüüri. „Ka talviti kodus jooksin kilomeeter oli alla kolme minuti,” 800 kilomeetrit kuus,” lausus ta. „Kui meenutas ta oma kiireimat maratoni. on võimalus harjutada heades oludes, „Siis vähendasin tempot, jooksin ühtla- siis tuleb seda kasutada. Joostes kiloselt ja tundsin kogu aeg varu. Poole meetreid kogu aeg nelja minutiga ei maa vaheaeg oli 1:04.48, teine pool ole võimalik läbida maratonis kilotuli 1:04.05-ga, sest viimasel viiel meetreid kolme minutiga.” kilomeetril tõstsin pisut tempot. Enam kui pool distantsist jooksin üksinda. Sportlikud lapsed Souli maratonil jooksin teise poole Pärast sportlaskarjääri lõppu töötas isegi 1:03.35-ga.” Loskutov kodulinnas Valgas treenerina ja kehalise kasvatuse õpetajana, kuid selle palga eest oli raske peret ülal pidada. Kolmandat aastat teeb ta LilleIsiklikku hammeri lähedal siseviimistlustöid. Võõrsil töötamise puhul on LoskuPavel Loskutov tovi jaoks kõige raskem perest Sündinud 2. detsembril 1969 eemalolek. Tema peagi 12-aastaseks Tipptulemused: saav tütar Anastassia tegeleb Riho Mere juhendamisel kergejõustikuga, Maraton 2:08.53 (2002) 7-aastane poeg Nikita mängib jalgpalli. 10 000 m 29.14,03 (1999) Kodus käies võttis Loskutov osa 5000 m 13.46,61 (2001) Viljandi järvejooksust, kus ta on mitu korda võitnud. „Norras pole 3000 m takistusi 8.49,71 (1994) ma võistelnud, sest see võtab koos 1500 m 3.48,37 (1997) edasi-tagasi sõiduga aega terve päev,” Saavutusi: rääkis ta. „Kaks korda nädalas jooksen kuni kümme kilomeetrit. Suusatasin, Maratonis 2002. aasta EM-il hõbe samuti proovisin mäesuusatamist. Võitnud Frankfurdis (1999, 2001), Soulis (2003, 2004) Mäest korralikult alla sõitmine andis ja Helsingis (1999) päris suure koormuse.”

2016 JUUNI – JUULI

polnuks 2:19 tema jaoks ületamatu tulemus,” arutles Loskutov. „Kindlasti oli vaja joosta 2:18 graafikus, mida ta ka Hamburgis suutis. Heinar Vaine proovis samuti normist jagu saada, see oli õige otsus.”

51


maraton

SEB Tallinna Mar aton üll atab uuendustega Viimastel aastatel Eesti ja Baltimaade suurima osalejate ar vuga jo oksu- ja rahvaspordisündmust SEB Tallinna Maratoni ootavad käesoleval aastal mõned programmilised muudatused. tekst: Martin Meri foto: Ajakiri Jooksja

S

EB Tallinna Maratoni korraldava Spordiürituste Korraldamise Klubi juhi, jooksu peakorraldaja Mati Lillialliku sõnul on esimeseks muudatuseks jooksufestivali programmi pikenemine seniselt kahel päevalt kolmele. Jooksupidu algab tänavu juba reedel, 9. septembril, mil toimub Nike Noortejooks. Programm jätkub laupäeval 10 km jooksu ja kepikõnniga ning lastejooksudega. Pühapäeval stardivad rajale maratoonarid ja poolmaratonil osalejad. Teine muudatus kätkeb endast raja uuendust. Nimelt läbivad poolmaratoonarid ja maratoonarid rajaringi vastupidises suunas võrreldes möödunud aastatega. Oluliseks muudatuseks on aga hoopis ülimalt osalejaterohke 10 km distantsi täielik rajauuendus. Kui traditsiooniliselt on rada viinud osalejad Russalka monumendist mööda Pirita teele, siis seekord suunduvad jooksjad hoopis Kalamaja poole. Täpne rajakaart jääb praegu veel saladuseks, aga Lillialliku sõnul avaldatakse see peagi ürituse ametlikul kodulehel.

52


2016 JUUNI – JUULI

53


olümpialane

Tiidrek Nurme: minu töö on veel pooleli Rio olümpiamaratoniks valmistuv 30-aastane Tiidrek Nurme usub, et suudab veel staadionilgi hästi joosta.

P

ärast veebruarikuist Sevilla maratoni oli Nurme organism üsna viletsas seisundis, mida näitas ka vereanalüüs. „Eks haamer mõjus organismile päris rängalt ja lihased nõudsid pikka taastumisaega,” nentis Harry Lembergi hoolealune. Treener ei jaganud jooksumehe seisukohta minna kevadel kolmandale maratonile olümpianormi 2:19 püüdma. „Kui Harryga mu olukorra üle arutasime, siis ütles ta: „Mulle ei meeldi, et lähed.” Kuid olin nii palju tööd teinud, kogemus oli olemas ja nüüd oli veel üks võimalus. Töö oli pooleli ja ma ei näinud põhjust, miks pidanuks selle katki jätma. Ka minu Ameerika nõuandja Mark Misch oli Hamburgis jooksmise poolt. Päev enne, kui Harryga veel kord mu valikute üle arutasime, oli ka Paša (Pavel Loskutov − toim) positiivse seisukoha öelnud,” rääkis 30-aastane staier. Mischi soovitust järginud

tekst: Andrus Nilk fotod: Sportfoto

„Teadmine, et teen õiget asja õigel eesmärgil, vabastas mind ülemäärasest psüühilisest pingest.” Nurme jagas energiat säästlikult, tõstis tempot viimasel viiel kilomeetril ja suutis läbida distantsi teise poole esimesest nobedamini. „Kogu jooksu kuulasin oma keha ja hoidsin emotsioone vaos. Pärast lõpetamist lasin rõõmukarjatusega emotsiooni välja,” tõdes Hamburgi maratoni ajaga 2:17.59 lõpetanu.

Maraton kui suur tundmatus Tuleristsed olümpial sai Nurme 2008. aastal Pekingis, kus uuendas 1500 meetri eeljooksus endale kuulunud Eesti rekordit (3.38,59). Londoni olümpiale ta ei pääsenud. „Küsimus pole niivõrd olümpiamängudes,” hindas ta kordaminekut. „Üks asi oli, et eesmärk õnnestus täita. Olen kristlane ja üritan vaadata tegemisi

54

perspektiivis, kas teen midagi iseendale, teistele inimestele või jumalale. Ma ei mõelnud Hamburgis, kas täidan normi ja mis tulemuse saan. Mõtlesin, et see, mis minus on, tuleb välja panna, ja jumal teab, milleks see vajalik on. Mul õnnestus hoida fookus jumalal, mitte iseendal ja tulemusel. Seetõttu suutsin kõik hirmud seljatada. See tegigi mind rõõmsaks. Valencias ja Sevillas üritasin startida sama mõtteviisiga, aga see ei tule iga kord välja.” Nurme alustas maratonitreeninguid möödunud sügisel. Ta mõistis, et 5000 meetri jooksu olümpianormi 13.25 alistamine nõuab erakordset õnnestumist. Novembris Valencias debüteeris ta 42,195 kilomeetri pikkusel distantsil veendumusega, et suudab joosta sel ajal


olümpialane

kehtinud olümpianormist 2:17 kiiremini. „Mõnedki staadionijooksjad olid debüütmaratonil näidanud aega 2:12−2:15,” rääkis Nurme. „Eks minagi mõtlesin: olen neid rajal võitnud, teen mõned pikad jooksud ja miks peaksin olema neist maratonis aeglasem. Treeningud läksid hästi ja polnud põhjust eeldada, et ei jaksa tempot lõpuni kannatada.” Uustulnuka teadmatus ja ebakindlus mõjutasid jõujaotust ja taktikat. Kogemus poolmaratonidelt, kus ta oli näidanud kolm aastat tagasi aega 1:03.13, polnud kaks korda pikema maa arukaks läbimiseks piisav.

Isiklikku

Tiidrek Nurme Sündinud 18. novembril 1985 Tulemusi: 1500 m 3.38,59 (2008, Eesti rekord) 1 miil 3.59,74 (2011, ER) 2000 m 5.06,02 (2008, ER) 3000 m 7.48,24 (2014, ER) 5000 m 13.31,87 (2010) Poolmaraton 1:03.13 (2013) Maraton 2:17.59 (2016)

„Pärast maratoni lõpetamist lasin rõõmukarjatusega emotsiooni välja.”

Vormi timmimine Ameerika Ühendriikides

„Sügisel olin kõige paremas maratonivormis,” ütles Nurme. „Kui peaksin spetsialistidele plaani näitama, siis võiks vist öelda, et see oli 2:10 plaan. Valencias oli energiatarbimine vale. Võtsin geeli sisse, aga see mõjus organismile nii raskelt, et midagi polnud enam teha. Kõige kehvem vorm oli Sevillas (2:29.15). Hamburgi eel treenisin varuga ja puhkasin rohkem. Võistlesin samuti varuga. Tempo valik, keha tunnetamine, joomine rajal − kõik läks paremini kui kahel esimesel maratonil.”

Tugevast ponnistusest Hamburgis taastus Nurme hästi ja juba viis päeva hiljem oli verenäit korras. „Mõni on imestanud, et kas mul villand pole saanud,” vaagis ta oma arenguvõimalusi. „Mulle meeldib treenida ja võistelda. Tervis on korras, kohalikul tasemel võidan ja vahel täidan ka rahvusvaheliste tiitlivõistluste normi. Mu töö on veel pooleli, enne ei saa sportimist lõpetada, kui see on tehtud. Loodan, et töö ei saa suvega tehtud ja see jätkub.” Pärast Narva Energiajooksu poolmaratoni, kus selgub Eesti meister, sõidab Nurme pooleteiseks kuuks harjutama Ameerika Ühendriikidesse Coloradosse. „Seal on ees Mark Misch ja vaimulik mentor Brad Bartz. Seal on ettevalmistuseks kõik tingimused − rajad 2000 meetrit üle merepinna. Loodan, et see on mu perele ja mu ettevalmistuseks parim paik,” tõdes ta. Ameerika Ühendriikidest lendab Nurme 1. augustil Brasiiliasse, kus kohaneb kolm nädalat kliimaolude ja eluoluga. Vaimulik mentor Brad Bartz tuletas Nurmele meelde tema paari aasta tagust ütlust: „Kui soovin Rios joosta, siis see on maraton.” „See pole olnud varuvõimalus, vaid oluline variant,” nentis Nurme. „Piletid on olemas, norm on täidetud, aga ma ei tea, mis elu võib tuua. Lõppude lõpuks oleneb kõik jumala armust.”

Kõige eest tänulik Algselt kavatses Nurme aprillikuiseks etteasteks valmistuda kodus, et treeningute kõrvalt õppida. Ent jahedad ilmad panid valikut muutma. „Sain aru, et olümpianormi täitmiseks pole võimalik Eestis kvaliteetselt harjutada. Jätsin kooliasjad pooleli ja sõitsin Portugali,” sõnas Nurme, kes kolm päeva enne treeninglaagrisse minekut ütles kodus abikaasale ja lastele: „Kõik tulete kaasa”. „Jumal on andnud mulle pere ja mu kohustus on lähedaste eest hoolt kanda,” tõdes poegade Jakobi ja Ruubeni isa. „Langetasin õigeid otsuseid. Teadmine, et teen õiget asja õigel eesmärgil, vabastas mind ülemäärasest psüühilisest pingest. Kui ka pisara poetasin, siis pigem just selle, mitte olümpiale saamise pärast.”

2016 JUUNI – JUULI

Kristlasena tajus Nurme, et teda hoiti. „Näen selles, et saan üldse oma anniga tegeleda, jumala soosingut,” nentis ta. „Ma ei tea, miks pidin olümpiale saama, aga tean, et jumal lasi sel juhtuda. Elan päev korraga ja püüan treeningul anda endast parima. Hoian silmad lahti, et näha, kus saan olla abiks. Südames tuleb olla tänulik ja uhkust ei tohi tunda.” Staadionihooajast otsustas Nurme loobuda, vastasel juhul ei jääks maratoni mahutööks aega ega energiat. „Kaalusin startida juuni alguses 10 000 meetris, kuid andsin endale aru, et maratonist oli vaja nii kehaliselt kui ka emotsionaalselt välja tulla ning ka isiklik elu ootas korraldamist,” lausus ta. Jooksumees võttis mais käsile kehakultuuristuudiumi Tartu ülikoolis, mida oli edasi lükanud. „Üritan ained ära vastata, et sügiseks jääks ainult lõputöö,” rääkis ta.

55


EKJL

Eesti kergejõustiku välihooaja eelva ade 2016 tekst: EKJL, Marko Aleksejev | fotod: EKJL

Üle poole tuhande koondislase

Eesti kergejõustiklased osalevad Balti maavõistlustel (MV) ja Balti ning Põhja- ja Baltimaade ühistel maavõistlustel. Noorte Balti maavõistluste koondised komplekteeritakse suures osas vanuserühma Eesti MV kohtade alusel, põhimõttel, et Balti MV kavas olevate alade kaks parimat pääsevad koondisesse. Nii saavad ambitsioonikamad Eesti noortemeistrid endale üsna pea pärast riigi meistrivõistlusi järgmise tasandi väljundi Balti MV kujul. Balti maavõistlus on küll pisike, kuid siiski omamoodi tiitlivõistluste minimudel. Võisteldakse pigem koondise eest, mitte ainult enda eest. Kantakse koondise vormi. Võistluse juurde käib kohanemine lähetuse elementidega, reisimine, majutus-

tingimused, toitlustus. Koondise ridades tekivad (olenevalt sportlasest) vahel liigse isikliku vastutustunde kammitsad või ülemäärasest enesetõestamise soovist tulenev läbipõlemine. Parimatel juhtudel tekib aga vajalik täiendav impulss suuremast väljakutsest. Igal juhul võisteldakse maavõistlustel tihtipeale endast tugevamate või võrdväärsete konkurentidega, millest sünnib hoopis teistsugune pinge võrreldes võistlusega, kus saab mugavalt kodus tuttavate ja sõpradega sektorit jagada. See kõik seab ka vajaduse tõsisemalt kaaluda jooksutempot kestusjooksudes. Sprindialade esindajata stardipakkude taga seisab piltlikult öeldes kogu koondis, hüppealadel tuleb valida vastutustundlikult ja samas piisavalt enesekindlalt algkõrgus, samuti otsustada vajaduse korral kõrguste vahelejätmine. Siin saavad sportlased esimesed koondise karastused, tulevad esimesed vihjed, kes on naturaalsed tiitlivõistluste tüübid ehk kellel just sellistel võistlustel tuleb kõige paremini välja ning

Balti MV

Sportlased/treenerid*

Staatus

Koht

Balti noorte talvised mitmevõistluse MV

16 + 8

toimunud, LTU

võit

Balti talvised U18 MV

40 + 10

toimunud, LAT

3.

Balti noorte käimise MV

16 + 3

toimunud, LAT

2.

Balti heitealade MV

32 + 8

toimunud, LTU

võit

Balti noorte mitmevõistluse MV

16 + 8

toimunud, LAT

võit

Balti MV / Läti presidendi KV

70 + 10

10.–11.06, LAT

Balti U16 MV

40 + 8

28.07, EST

Balti U18 MV

40 + 8

22.–23.07, LTU

Balti U20 MV

40 + 8

28.07, EST

2016. aastal lähetab Eesti Kergejõustikuliit maa-, karika- ja tiitlivõistlustele kokku üle poole tuhande sportlase, treeneri ja abipersonali liikme.

1. Enne OM-i Nuustakule

kellel vastupidi, on vaja pikemalt ja teadlikult teha tiitlivõistluste rütmiga kohanemise treeninguid.

Kes on tegelikult Liivimaa parim kergejõustiklane ehk jagamisel on 166 Balti meistritiitlit 2016. aastal jagatakse Balti maavõistlustel esimest korda võitjatele välja Balti meistri medalid. Kokku jagatakse sel hooajal Balti meistritiitleid eri vanuserühmades ja aladel 166. Hooaja jooksul peetakse kergejõustikus üheksa Balti maavõistlust (MV) eri vanuse- ja alarühmadele. Eesti, Läti ja Leedu kergejõustiku alaliidud korraldavad roteeruvas korras maavõistlusi U16, U18 ja U20 vanuserühmadele. Lisaks toimub täiskasvanute täismahus Balti MV Läti presidendi karikavõistluste nime all. See võistlus peetakse traditsiooniliselt Lätis Valmieras. Alarühmade lõikes eraldi toimuvad lisaks Balti noorte käimise MV, Balti noorte mitmevõistluse MV ja Balti heitealade MV.

*Sportlaste ja treenerite arv on tinglik, sest lubatud on ka väljaspool koondise punktiarvestust võistlejad ning lisaks koondise treeneritele saavad ka teised treenerid omal käel osaleda.

56


25. JUUNI 2016 LÕPETAJATELE CRAFTI SÄRK JA UHKE MEDAL! INFO JA REGISTREERIMINE www.stamina.ee/kovamees

2016 JUUNI – JUULI

57


kergejõustik

Kokku osaleb Balti MV-del hooaja jooksul ligi 300 sportlast ja sadakond treenerit. Suurima osa hooaja koondiste suurusest kannavad seega just Balti maavõistlused. Balti MV on ambitsioonikale sportlasele esimene tõsisem koondise-

väljund. Eesti võõrustab sel hooajal 28. juulil Rakveres Balti U16 ja U20 vanuseklassi maavõistlusi. Lisaks kolme Balti riigi vahel toimuvatele maavõistlustele osalevad Eesti kergejõustiklased

igal aastal ka Eesti, Soome, Rootsi mitmevõistluse maavõistlusel, samuti Läti, Leedu, Eesti ja Rootsi vahelisel käimise maavõistlusel ning kord kahe aasta jooksul U23 vanuseklassi Põhja- ja Baltimaade maavõistlusel.

Maavõistlus Sportlased/treenerid Staatus

Koht

EST-LAT-LTU-SWE käimise MV

6 + 2

võit

EST-FIN-SWE mitmevõistluse MV

9 + 6

U23 Põhja- ja Baltimaade MV

otsustatakse kandepinna järgi

toimunud

Noorte tiitlivõistlused 2016 – fookus meistriks kasvamisel 14.–17. juuli U18 EM Gruusia, Tbilisi

EESMÄRGID Noorte tiitlivõistluse lähetuse peamine eesmärk on luua noores sportlases arusaam tiitlivõistluste ettevalmistuse eripäradest ja seaduspärasustest. Noorte vanuseklassi tiitlivõistlusele kvalifitseerunul on oma edasise sportlaskarjääri huvides neil võistlustel oluline õppida kohanema koondise lähetuse iseärasuste ja kodukorraga. Tal tuleb õppida kohanema tiitlivõistluste stardiks vajaliku vahetu ettevalmistusega (kohapealne eelnevate päevade treening, võistluseelne warm up, call room’i protseduurid, piiratud soojenduskatsete arv). Samuti peab ta õppima ära tundma maksimumsooritust segavaid tegureid tiitlivõistlustel ning mõistma oma tugevusi, mille abil lahendada olukorrad enda kasuks. Noorte tiitlivõistluste fookus ei ole niivõrd saavutusel, kuivõrd just oluliste elementidega hakkamasaamisel ja segavate tegurite teadvustamisel. Keskendutakse meistriks kasvamisele, et praeguste U18 ja U20 koondislaste motivatsioon ja areng kestaks täiskasvanute tippsporti jõudmiseks õige ajani. Medalite võitmist ei pane seejuures muidugi keegi pahaks.

Võistlema pääseb igal alal kuni kolm normatiivi täitnud sportlast ühest riigist.

24. mai seisuga on Eestil normitäitjaid 10

5 (3 noormeest, 2 neidu) normitäitjat on mitmevõistluses, 3 (1 + 2) hüppealadel, 1 (0 + 1) heitealadel ning 1 (1 + 0) tõkkejooksus. Eeldatavalt võib koondis kasvada ligikaudu 15-liikmeliseks.

19.–24. juuli juunioride MM, Poola, Bydgoszcz Võistlema pääseb igal alal kuni kaks normitäitnud sportlast ühest riigist.

24. mai seisuga on Eestil 8 normitäitjat

3

(2 + 1 heitealadel), 3 (2 + 1) hüppealadel ja 2 (2 + 0) mitmevõistluses.

58


74 €

6904/8704

6103/0404

3923/1804

6905/8704

81 €

95 €

98 €

TAMREX OHUTUSE OÜ

art 8015/1704

Kui ostad 100 € eest Snickers Workwear tavahinnaga tooteid, anname sulle pusa art 8015/1704

TASUTA

Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.ee

2016 JUUNI – JUULI

TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35

TAVAHIND

SNICKERS Workwear A.I.S fliisist Body Mapping

81 €

SNICKERS Workwear FlexiWork ripptaskutega piraadipüksid. Keha järgiva disainiga uue põlvkonna tööpüksid. Kaasaegne lõige - eelpainutatud põlved ja veniv Cordura® kiil jalgevahel. 100% Cordura® tugevdusega põlvekaitse taskud ja sääreotsad. Funktsionaalsed taskud ees, taga ja külgedel. Materjal: kerge, hingav, veniv Cordura®: 88% Cordura®, 12% elastaan, 270 g/m². Rip-stop kangas: 65% polüester, 35% puuvill, 200 g/m². Polüamiidist tugevdused: 100% Cordura®.

96 €

6101/0404

Kaasaegne töömees vajab kaasaegset töörõivast. SNICKERS Workwear New Generation tööpükstel on suuremat liikumisvabadust andvad materjalid ja mugavam lõige. Tule proovi uusi suviseid tööpükse LITE Work ja FLEXI Work.

Kampaania kehtib kuni 31.08.2016, või kuni tasuta pusasid (art 8015/1704) jätkub ja ainult Snickers Workwear tavahinnaga toodete ostu puhul!

65 €

“FLEXI Work” - lühikesed tööpüksid. “LITE Work” - lühikesed tööpüksid. “LITE Work” - lühikesed tööpüksid. Materjal: 88% Cordura®, 12% elastaan, Materjal: 77% polüester, 23% puuvill, Materjal: 77% polüester, 23% puuvill, 20% ja kehtivad kuni230 31.07.2015 või kuni tugevdused: kaupa jätkub! 230 g/m².käibemaksu Polüamiidist tugevdused: g/m². Polüamiidist 270 g/m². Rip-stop kangas: 65% Hinnad sisaldavad 100% Cordura®. 100% Cordura®. polüester, 35% puuvill, 200 g/m².

6102/2004

Püsivalt lahe!

TARTU Aardla 114, Ringtee 37a

PÄRNU Riia mnt 169a, Savi 3

RAKVERE Pikk 2

59 JÕHVI

VILJANDI Riia mnt 42a

Tartu mnt 30

VÕRU Piiri 2

VALGA Vabaduse 39

NARVA Maslovi 1

HAAPSALU Ehitajate tee

PAIDE Pikk 2

JÕGEVA Tallinna mnt 7

TÜRI Türi-Alliku


kergejõustik

Euroopa meistrivõistluste koondises on kogemusi küllaga

6.–10. juuli, Holland, Amsterdam

Võistlema pääseb igal alal kuni kolm sportlast ühest riigist. Euroopa MV kvalifitseerumisperioodiks on vahemik 1. jaanuar 2015 – 26. juuni 2016. 2016. aasta 24. mai seisuga on Eesti sportlastest normatiivi alistanud 21 Eesti kergejõustiklast.

MEHED Ala Norm Nimi Kval. tulemus 200 m

20,95

Marek Niit

20,88

400 m

46,70

Marek Niit

46,10

51,00 400 m tj

Rasmus Mägi Jaak-Heinrich Jagor

48,65 49,37

3000 m tak

8.37,50

Kaur Kivistik

8.32,23

Kuulitõuge

19.75

Raigo Toompuu

19.82

Kettaheide 63.00

Martin Kupper Gerd Kanter

66.67 66.02

Odavise 79.00

Magnus Kirt Tanel Laanmäe Risto Mätas

86.65 83.82 82.06

10-võistlus

Maicel Uibo*

8356

Karl Robert Saluri*

8108

Janek Õiglane

7945

7800

Maicel Uibo

Janek Õiglane Ksenija Balta

NAISED Ala Norm Nimi Kval. tulemus 100 m

11,50

Ksenija Balta

11,36

200 m

23,60

Maris Mägi

23,60

400 m tj

57,90

Maris Mägi

57,58

Kõrgushüpe

1.90

Eleriin Haas

1.91

Kaugushüpe

6.55

Ksenija Balta

6.76

Kuulitõuge

16.20

Kätlin Piirimäe

16.77

Odavise

57.50

Liina Laasma

63.65

7-võistlus

5900

Grit Šadeiko

6214

Mari Klaup

6023

* Uibo ja Saluri on teatanud, et seotuse tõttu USA üliõpilasspordiga nemad Amsterdamis ei osale.

Grit Šadeiko

** EM-i poolmaratonis ametlikke normatiive ei ole, sportlaste lähetamise otsustavad riikide alaliidud.

Eleriin Haas

EESMÄRGID Kõigil ülaltoodud Amsterdami EM-iks valmistuvatel sportlastel on olemas varasem täiskasvanute tiitlivõistluse kogemus. Enamik on juba saanud nii EM- kui ka MM-võistluste karastuse. Seetõttu võib meie EM-i koondise põhituumiku kohta öelda, et seal on peaaegu täiskoosseis sportlasi, kelle õige koht on Amsterdamis finaalvõistlusel kõrges konkurentsis. 2014. aasta Zürichi EM-i kaks medalit võiks olla hea orientiir. Lisaks on EM-i normatiivini iga hetk küündimas veel väiksem hulk sportlasi, kelle jaoks Amsterdami võistlus on EM-i debüüt ning kellele spordisõbrad seetõttu nii kõrgeid nõudmisi veel ei saa esitada. Eesti kergejõustiku rekordkoondis EM-il pärineb viimatiselt 2014. aasta Zürichi EM-i päevilt, kui meie trikoloori all võistles 30 sportlast.

60


kergejõustik

Olümpiamängudele rekordkoondisega Kergejõustik, 12.–21. august, Brasiilia, Rio

Igal kergejõustikualal saab koondist esindada kuni kolm normi täitnud sportlast. Eesti kergejõustiku seni läbi aegade suurim olümpiakoondis pärineb 2004. aasta Ateena olümpiamängudelt, kus kokku osales 15 kergejõustiklast. 24. mai seisuga, poolteist kuud enne Rio OM-i kvalifitseerumisperioodi lõppu, on olümpiamängudele juba kvalifitseerunute arv samuti 15 sportlast.

MEHED Ala Norm Nimi Kval. tulemus 400m tj 49,40

Rasmus Mägi Jaak-Heinrich Jagor

48,65 49,37

maraton 2:19.00 Tiidrek Nurme Roman Fosti

2:17.59 2015 MM 20. koht*

kettaheide

65.00 Gerd Kanter

66.02

odavise 83.00 Magnus Kirt Tanel Laanmäe

86.65 83.82

10-v 8100

8356 8108

Maicel Uibo Karl Robert Saluri

Rasmus Mägi

NAISED Ala Norm Nimi Kval. tulemus maraton 2:45.00

Liina Luik Lily Luik Leila Luik

2:3942 2:40.22 2:42.11

kaugushüpe

6.70

Ksenija Balta

6.76

odavise

62.00

Liina Laasma

63.65

7-v

6200 Grit Šadeiko

6213

* Maratonijooksus said 2015. aasta MM-i top 20 sportlased OM-ile wild card’i ehk on kvalifitseerunud otse ka juhul, kui normatiiv pole täidetud.

Uuendatud OM-i kvalifitseerumissüsteemi kohaselt pääsevad kergejõustiklased mängudele normi täitmisega või reitingutabeli alusel. Igale kergejõustikualale on kehtestatud nõutav minimaalne osalejate arv. Kui kvalifitseerumisperioodil normitäitjaid vastavalt soovitud osalejate arvule ei täitu, pääseb puuduv arv sportlasi OM-ile kutsetega tulemuste reitingutabeli alusel. Mai lõpu seisuga mahub Eesti sportlastest selle reitingutabeli alusel OM-ile kvalifitseerujate hulka veel kettaheitja Martin Kupper, kes hoiab selles tabelis 32. positsiooni 32 osalema pääseja seas. 3000 m takistusjooksja Kaur Kivistik

2016 JUUNI – JUULI

61

on reitingutabelis 43. ning tema alal pääseb OM-ile osalema 45 sportlast. Peale normitäitjate ja praegu reitingu alusel koondise kohast kinnihoidjate on Eesti kergejõustiklaste ridades veel kümmekond sportlast, kelle hulgast võib suure tõenäosusega meie OM-i koondisesse lisa tulla. Viieteistkümnest nüüdseks normi täitnud sportlasest viis on varem olümpiamängudel osalenud.

eesmärk Rio olümpial Medalivõit.


jooksuvõistlus

Kuigi tõenäoliselt ei leidu Eestimaal jooksu- või liikumishuvilist, kes ei oleks ise osalenud või kasvõi kuulnud Eesti Ööjooksust Rakveres, tuleb küsida, miks ja kuidas selline sündmus on loodud ning millise ime läbi on sellises mastaabis suursündmust võimalik korraldada suurlinnadest väljas, 15 900 elanikuga Rakveres? Uurime seda Eesti Ööjooksu ellukutsujalt ja peakorraldajalt Marko Tormilt. tekst: Martin Meri I fotod: Ain Liiva

E

ks see olegi veidi uskumatu, et alles kuuendat aastat ööjooksu korraldades on osalejate huvi sedavõrd suur. Alustasime ju 2010. aastal ettevalmistusi pelgalt tahtest midagi suurt kodulinnas ära teha. Kaks aastat varem Helsingis läbitud esimene maratonidistants ja järgnenud aastal Stockholmis väljakutse kordamine tekitas meeletu tahtmise tuua Rakveresse samapalju rõõmu sütitava elamuse. Võimaluse sadadel kui mitte tuhandetel minusugustel ennast ületada ja teha seda kodulinnas. Juba teisel korraldusaastal oli Rakveres stardijoonel enam kui 6300 osalejat. Oskan siin välja tuua vaid kolm peamist põhjust: meie toetajad, vabatahtlikud ning Rakvere linna ja

lähiümbruse kaasaelajad. Kõik tahtsid, et maakonnas ja linnas midagi ägedat toimuks ning see on osalejaid veennud. Iga ööjooksja on nende aastate jooksul näinud, et Rakveres tehakse kõik ainult osaleja heaks ja talle elamuse tagamiseks.

Loobusin 2011. aastal Rakvere linna abilinnapea kohast ja pea kaks aastat tegelesin hommikust õhtuni ainult ööjooksu arendamisega. Oleme aktiivsete inimestena soovinud teha jooksusündmust, mis innustab ja pakub elamust. Tundub, et sellise ootusega inimesi on veel ning ööjooks ongi omaks võetud. Ka sel aastal on tõenäoline umbes 8000 osaleja kogunemine Rakveresse 13-14 riigist. See on tunnustus kõikidele panustajatele.

64 64


jooksuvõistlus

Võin kinnitada, et osaleja jaoks tuleb kuues Eesti Ööjooks kõige mugavam, rajum ja elamuslikum.

Eesti Ööjooksul on sel aastal suured muutused – 10 km on taas ühel ringil ning võistluskavva on naasnud ka poolmaraton. Mõlemad muutused on jooksja jaoks positiivsed, kuid tähendavad korraldajatele kindlasti palju lisatööd. Olete nendeks muutusteks valmis? Võin kinnitada, et osaleja jaoks tuleb kuues Eesti Ööjooks kõige mugavam, rajum ja elamuslikum. Naljaga pooleks võib öelda, et pidime neli aastat ootama, et teatud Rakvere tänavalõigud saaks remonditud, uue katte ja tänapäevase välisvalgustuse. Oleme selle pärast teinud suisa vaheaasta poolmaratonis ja nüüd siis täie hooga uuesti. Trassid ei ole seniste ööjooksude lõikes kõige kiiremad, kuid kindlasti kõige vaatemängulisemad ja piisavalt turvalised. Samuti on

Ööjooksu meeskond korraldamas heategevuslikku Rakvere Kevadjooksu.

2016 juuni juuli JUUNI – JUULI

65

arvestatud külaliste parkimiskorraldusega – rohkem parkimiskohti on kesklinna alale lähemal, kust saab hiljem suuremate takistusteta linnast väljuda. Nii 5 km lustijooks kui ka 10 km ja poolmaraton on taas uutel radadel. Radade muutmine, uute passide vormistamine ja mõõdistustööd on loomulikult väga ajamahukas ja kallis lõbu korraldajale ning uus olukord kogu korraldusmeeskonnale. Teeme seda siiski siirast tahtest osalejatele elamust tagada ning Rakvere linna tutvustada. Meie missioon on pakkuda liikumiselamust ning jätkame inimestele selle võimaluse andmist senisel edu toonud viisil. Eesti Ööjooks on Baltikumi kõige erilisem jooksuüritus – tõeline liikumisfestival tuhandetele aktiivsetele inimestele Eestist ja välismaalt. Tahame, et Rakverest lahkutaks pärast ööjooksu võimsate emotsioonidega. Marathon100 lugejad valisid Eesti ilusaimaks jooksumedaliks 2015. aasta ööjooksu medali. Milline tänavune medal tuleb? Medalid on juba tellitud ja ka sel aastal saame tunnustada meie medali kujunduse autorit, kelleks on Rakvere oma


jooksuvõistlus

disainer Priit Verlin. Eelmisel aastal alustatud 10 km lõpetajate tunnustamine medaliga saab jätku ka sel aastal. Nii poolmaratoni kui ka 10 km lõpetajad pälvivad ööjooksu finišis teenitult Eesti ühe kaunima medali.

Juba teisel korraldusaastal oli Rakveres stardijoonel enam kui 6300 osalejat. Milline on uus poolmaratoni rada ja kas lisaks linnajooksule omasele asfaltkattele ka silmailu pakutakse? Poolmaratoni rada on meie rajameistrite hinnangul senise kuue aasta kõige rõõmupakkuvam. Ajalooline ja paljudele tuttav Pikk tänav, urbanistlik keskväljak, renoveeritud Rägavere tee ja Võidu tänav, müstiliselt mõjuv Kastani puiestee ja kaunis küünlasäras teatripark. Lisaks erilised vaated tuld sülgavale Tarvale, võimas linnus ja loomulikult Eesti parimad kaasaelajad ergutamas Rakvere ööjooksust osavõtjaid kahel 10-kilomeetrisel ringil.   Õhtuhämaruses jooksmine on kahtlemata erinev võrreldes päevavalguses toimuvate jooksuvõistlustega. Mida soovitate jooksjale, kel varasem

hämaras jooksmise kogemus puudub? Olla eelarvamustevaba, tulla varakult Rakveresse kohale ning nautida kõike, mida laupäeval toimuval ööjooksul pakkuda on. Kell 17.30 algavad Mõmmijooksud, kell 15 alustab sporditurg Keskväljakul jpm. Stardikoridori saab siseneda alates kella 21-st. See on tuhandetele suve suurim ja erilisim elamus. Taas on võimalus osaleda ööjooksu raames ka Oriflame’i kostüümijooksul. Kindlasti soovitame osalussoovi korral registreeruda enne juuni lõppu – see tagab märksa soodsama osalemisvõimaluse. Viimane võimalus registreerida on 7. augustil, kui osaluskohti selleks ajaks veel järel on.   Mida tähendab ööjooksu korraldamine sinule ja su meeskonnale? Omal ajal on tulnud väga paljust loobuda. Palgalisest tööst ning tollal tundus, et ka karjäärist. Loobusin 2011. aastal Rakvere linna abilinnapea kohast ja pea kaks aastat tegelesin hommikust õhtuni ainult ööjooksu arendamisega. Toetajate leidmise, turunduse ja radade kujundamisega, meeskonna otsimise ja innustamisega, muude strateegiliste arengutega jne. Müüsin krundi Saaremaal, et teha esimest veebilehte ja tagastasime abikaasaga liisingufirmale mõlemad pere sõidukid. Selline aeg oli. Aga elu on näidanud, et kui millessegi väga usud, siiralt tahad ja suudad ka abilisi kaasata, siis on ka võimatud eesmärgid saavutatavad. Olen tõeliselt õnnistatud heade inimestega enda ümber. Tänan neid kõiki, nii toetajaid kui ka vabatahtlikke abilisi ja tiimiliikmeid.   Mida peaks teadma jooksja, kes pole varem ööjooksul osalenud? Elamus asub: www.ööjooks.ee. Kindlusta endale ja oma lähedastele suvine kingitus!

66


NUTIKAS SPORDIKELL

PUREPULSE™ PULSIMÕÕTJA Innovaatiline ja ülimalt täpne PurePulse™ pulsimõõtja töötab otse sinu käelt ilma tülika pulsivööta.

TARGAD TEADAANDED Teavitab sissetulevatest kõnedest, sõnumitest ja kalendris olevatest sündmustest.

TREENINGUD OTSE EKRAANILT Sisaldab endas Fitstari rakendust, mis kuvab sulle erinevad vormis püsimiseks vajalikud treeningud õigel ajal otse käekella.

TERVE PÄEVA AKTIIVSUS Jälgib samme, distantsi, põletatud kaloreid, ronitud korruseid, aktiivseid minuteid ja und.

GPS Aitab sul täpselt jälgida tempot, ringiaegu, distantsi, kõrgusi jne. PUUTETUNDLIK EKRAAN Kõrge resolutsiooniga värviline puutetundlik ekraan.

MUUSIKA JUHTIMINE Vaheta laule, muuda helitaset, seiska/käivita muusikat otse käekellalt. VAHETATAVAD RIHMAD Palju erinevaid ja lihtsasti vahetatavaid rihmasid sportimiseks, pidulikuks koosviibimiseks ja kõigeks muuks.

2016 JUUNI – JUULI 67 Vaata lähemalt www.fitbit.ee või tule lähimasse KLICK´i poodi.


jooksuvõistlus

DFDS JÄRVEJOOKSUD PAKUVAD VÄRVIK AID EMOTSIOONE tekst: Ajakiri Jooksa | foto: Scanpix

2016. aastal 15 aasta juubelit tähistavasse DFDS Järvejooksude sarja kuulub neli üsna erineva reljeefi ja pikkusega järvejooksu, mis pakuvad tõsistele jooksuharrastajatele hea võimaluse koos motivatsiooniga suvekuudel sihipäraselt harjutada ja koguda võistluskilomeetreid, et sügisel julgelt juba täismaratonil osaleda. DFDS Järvejooksude sari alustas mai lõpus 45. jooksuga ümber Harku järve, kus võidurõõmu nautisid Rauno Laumets ja Kaisa Kukk. Muudetud 6,8 km pikkusel rajal osales 859 jooksu- ja kõnnisõpra, mis on 11 protsenti rohkem kui eelmisel aastal.

Pühajärve jooks toob retrohõngu 2. juulil jätkub sari Otepääl, kus juba 35. korda joostakse Otepää kuppelmaastikul 10,7 km pikkune ring ümber Pühajärve, mis on Otepää piirkonna suurim ja kauneim järv. 2016. aastal tähistab Otepää suurt juubelit, sest 900 aastat tagasi mainiti Otepääd esimest korda ja seda Novgorodi kroonikates. Kuna juubeliaasta kulmineerub juuli esimesel

nädalavahetusel, siis on Pühajärve jooks ka üks selle programmi tähtsündmustest. Lisaks jooksule ümber Pühajärve on Otepää 900 aasta juubeli tähtsündmuseks ka 1.–2. juulil Pühajärvel toimuv suur muusikafestival Retrobest, mis annab jooksule samuti retromõõtme. Korraldajad ootavad jooksule osalema retro jooksuriietes ning ajastu hõngu kajastavate jooksjate vahel loositakse erinevaid auhindu.

Sportlik nädalavahetus Lisaks retro- ja jooksurõõmule on võimalus Pühajärvel veeta ka väga sportlik nädalavahetus, sest peale Pühajärve jooksu on soovijatel võimalus pühapäeval osaleda Pühajärve pargi­ triatlonil ja laupäeva õhtul elada kaasa aerutajate regatile Pühajärvel. Pühajärve Rahvatriatlon koosneb kolmest üksteisele järgnevast vastupidavusalast: ujumisest, rattasõidust ja jooksmisest. Avaalale 150 m ujumisele Pühajärves järgneb kaks 4,5 km rattaringi. Kõigile sobiva triatloni lõpetab 2,5 km jooks Pühajärve pargis.  

68

DFDS Järvejooksude sarja pikad lõpuetapid Sarja teises pooles on kaks sarja pikemat jooksu. Kolmandat aastat sarja kuuluv ja ühtlasi pikim, 17,5 km pikkune Suvejooks ümber Saadjärve pakub 31. juulil lisaks jooksurõõmule ka võimalust tutvuda Jääaja keskuse ja Vudila mängumaaga. Traditsiooniliselt lõpetab DFDS Järvejooksude sarja 44. jooks ümber Ülemiste järve. 27. augustil on kõigil soovijatel unikaalne võimalus joosta või kõndida 14 km ring ümber Tallinna joogivee reservuaari ja tutvuda Tallinna veepuhastusjaamaga. Järvejooksudele on oodatud ka pere nooremad liikmed, sest igal jooksul on kavas lastejooksud. Koos lastejooksude ja muu programmiga on sarja etapid kujunemas mõnusaks peresündmuseks, kus erinevas vanuses jooksuharrastajad saavad ühiselt sportlikult aega veeta. Rohkem infot DFDS Järvejooksude kohta www.stamina.ee/jarvejooks


jooksuvõistlus

MyFitness Viimsi jooks Tänavuse Viimsi jooksu korraldas esimest korda MyFitnessi spordiklubide kett, kelle jaoks oli see esimeseks katseks jooksuvõistlust läbi viia. Kolmel distantsil osales kokku 411 jooksjat, sealhulgas maratonis 36, poolmaratonis 144 ja 10 km 231. Uurisime jooksu korraldajalt Rein Kahrolt, kuidas sujus tänavune jooks ja mida uut toob järgmine aasta. tekst: Martin Meri | foto: MyFitness

MyFitness korraldas tänavu Viimsi jooksu esimest korda. Kuidas jäite üritusega rahule? Korraldustiim jäi oma esimese jooksuüritusega väga rahule. Ilm oli ilus, rada korras ja tehnilisi probleeme ei esinenud. Kindlasti olid mõned kitsaskohad, millele järgmisel aastal tähelepanu pöörata. Milliseid väärtuslikke kogemusi võtate kaasa järgmise aasta jooksu korraldamiseks? Uusi kogemusi oli palju ja nendest väärtuslikumaid on raske esile tuua. Kõige väärtuslikum kogemus on ehk see, et hea asi sünnib sellest, kui sul on hea tiim. Tahan siinkohal tänada kõiki. kes vähemal või suuremal

2016 2016 JUUNI juuni – – JUULI juuli

määral abiks olid. Eriti suureks abiks olid oma kogemuste pagasiga Riina Altpere ja Viimsi Rattaklubi eesotsas Siiri Visnapuuga, kes aitasid rada ja jooksjaid turvata.

on oodatust 5 kraadi soojem. Ka seekord kujunes jooks päris palavaks ja mingites rajalõikudes tekkis täielik tuulevaikus, mis tähendas jooksjate jaoks suuremat vedelikukaotust.

Millised olid tänavuse ürituse vajakajäämised korraldaja silme läbi?

Mida põnevat Viimsi jooksul järgmisel aastal oodata on?

Oleme saanud konstruktiivset tagasisidet raja loetavuse kohta jooksja seisukohalt. Kuigi rada oli lihtne, siis mõned suunavad viidad oleks võinud ehk rohkem olla. Joogipunktide paigutus ja seal pakutavad joogid on omaette teadus. Kahjuks on ilm teinekord ettearvamatu. Joogipunktid pannakse paika pika ilmaprognoosi põhjal ja samal päeval on raske midagi ümber paigutada, kui näiteks ilm

Järgmisel aastal tuleme välja täiesti uute distantsidega. Mitte enam standardsed 10 km, poolmaraton ja maraton, vaid midagi huvitavamat, et igaüks leiaks endale jõukohase distantsi. Rajakaardid paneme lukku juuli lõpuks ja siis saab juba ka järgmise aasta jooksule registreeruma hakata. Toome ka laste ja koolinoorte distantsidesse veidi elevust ning pinget juurde.

69


jooksuvõistlus

SEB Maijooksu võitis Liina Tšernov tekst: Spordiürituste Korraldamise Klubi I fotod: Heiki Rebane

21.

mail Tallinna Lauluväljakul juba kahekümne üheksandat korda toimunud SEB Maijooksu võitis Liina Tšernov spordiklubist Jooksupartner, läbides seitsmekilomeetri pikkuse raja 23 minuti ja 35 sekundiga. Teise koha võitis Liina Luik Tartu Ülikooli Akadeemilisest Spordiklubist, kes jäi võitjast maha vaid üheksa sekundiga. Kolmandaks tuli Kaisa Kukk klubist Treeningpartner ajaga 24.36. Traditsioonilisest kevadisest tervisespordipeost sai osa üle kolmeteistkümne tuhande erinevas vanuses liikumisharrastaja. Seekordsel Maijooksul oli esindatud üle 400 ettevõtte ja kollektiivi. Suurima ettevõtte karika sai seekord Rimi Eesti AS, kes oli väljas koguni 223 liikumisest lugupidava töötajaga. Maijooks pakkus lisaks naistele mõeldud jooksu- ja käimisrajale ning Draakoni lastejooksudele mitmekülgset tegevust ka meestele - avatud oli Tallink Meestehoid, kus jagus põnevat tegevust terveks päevaks. Särtsaka kavaga esinesid Brasiilia akrobaadid ja kevadkontserdil astus üles Jüri Pootsmann.

Suurima ettevõtte karika sai seekord Rimi Eesti AS.

70


jooksuvõistlus

Eakaim daam tänavusel Maijooksul oli 84-aastane Lia.

28 osavõtjat tähistasid Maijooksul oma sünnipäeva.

9 osalejat olid Mai-nimelised ning kõige rohkem, 210, oli osalejate seas Katrini nimelisi.

Maijooksu kolmekümnes juubelijooks toimub 20. mail 2017. aastal.

Puhka jalga!

Märksõnaga “Jooksja” iga 500 € tellimusega TASUTA kaasa 2,5m surfilipp!

Hoolitseme, et sinu reklaam välja paistaks, Sina saad rahulikult trenni teha! Täispuhutavad reklaamid Prinditud mööbel Reklaamseinad Surfilipud Telgid

71

Kontakt: Rudolf Mannov • rudolf@adgorilla.ee • +372 56 272 311 • www.adgorilla.ee

2016 JUUNI – JUULI


naisekandmine

tekst: Meelis Koskaru fotod: Ajakiri Jooksja

Eesti esivõistluste taasloomise ootuses Pikka aega, aastatel 1998–2008, on naisekandmise MM-il saatnud eestlasi tiitliedu. Viimastel aastatel selles valdkonnas edu pole saavutatud, sest Eesti esivõistlusi Väike-Maarjas enam ei korraldata. Viimased eestlastest maailmameistrid on aastast 2008 selle kirjatüki kangelased Alar ja Kristi Voogla. Aastatel 2009–2011 jäid nad õige napilt võitjatele alla ja seejärel on Soomes Sonkajärvil edu saatnud korraldajaid soomlasi, kes ka samas kohas 1992. aastast alates naisekandmisvõistlusele aluse panid ning 1996. aastal maailmameistreid selgitama asusid.

72


naisekandmine

N

aisekandmisvõistlus põhineb ühel 19. sajandi Sonkajärvi ajaloolisel pärimusel, mille kohaselt võttis kohalik röövlipealik Ronkainen sealses piirkonnas pahandusi tekitades oma bandesse vaid selliseid mehi, kes oma mehisust raskel võistlusrajal naise röövimisega tõendasid. Tookord oli naaberküladest naise röövimine levinud komme. Kuna Väike-Maarja on Sonkajärvi valla sõprusvald, paluti Soome esivõistlustele osalema ka võistlejaid Eestist. 1997. aastal lähetas vallavalitsus Sonkajärvile kolm paari. Väike-Maarja võistlejail läks seal hästi ning siis tuli mõte korraldada sama laadi võistlused ka Eestis.

Eestlaste kuulsusrikas lähiminevik 1998. aasta 23. juunil toimusidki Väike-Maarjas esimesed Eesti esivõistlused naisekandmises. Võistlusel osales 27 paari. Väike-Maarja vald omandas MM-i korraldajatelt kaubamärgi kasutamise ainuõiguse Eestis ning võistlused korraldati ametlike Eesti esivõistlustena. Võistluse kolmel paremal paaril oli õigus osa võtta juulikuus Soomes Sonkajärvil naisekandmise MM-ist, kus Väike-Maarja võistluse parimad, Imre Ambos – Annela Ojaste, tulid 1998–1999 kahel aastal järjest maailmameistriteks. Sellest ajast alates võitsid eestlased kuni 2008. aastani kõik naisekandmise MM-tiitlid. Edukad olid: Margo Uusorg viis korda Birgit Ullrichi, Egle Solli ja Sandra Kullasega, Madis Uusorg Inga Klausoniga kahel korral ning Meelis Tammre Anne Zilberbergiga. Kord õnnestus paljude hõbemedalite kõrval võita tiitel Alar ja Kristi Vooglal (tol ajal neiupõlvenimega Viltrop). Kui üheksakümnendatel võitsid Jouni ja Tiina Jussila Soomest, siis 2009–2013 tulid maailmameistriteks nende kaasmaalased Taisto Miettinen ja Kristiina Haapanen ning 2014–2015 Ville Parviainen vastavalt Janette Oksmani ja Sari Viljaneniga.

Eestlastel oma stiil Naisekandmise maailmarekord kuulub 2000. aastast tulemusega 55,5 sekundit mitmekordsetele maailmameistritele Margo Uusorule ja Birgit Ullrichile ning nad on kantud Guinnessi rekordite raamatusse. Huvitav on märkida, et eestlastele on omistatud ka omalaadne kandmisviis Estonian-style, kus naine on kandamina mehe õlgadel, jalad seongus jooksu suunas ja pea mehe seljakohal allapoole rippu. Sellist stiili kasutavad ka Alar ja Kristi.

2016 JUUNI – JUULI

73

Reeglitest niipalju, et võistlusrada on 253,5 meetrit pikk ning koosneb liiva-, muru- ja asfaltosast. Rajal on üks kuni meetrisügavune veetakistus ja kaks kuiva takistust ning kantav peab olema vähemalt 17-aastane ja kaaluma vähemalt 49 kilogrammi. Kui naine kaalub vähem, siis koormatakse ta seljakotiga niimoodi, et kogukaal oleks 49 kilo. Reglementeeritud on ka see, et kõik osalejad peavad võistlust nautima, kantava mahapillamise korral lisatakse ajale 15 sekundit, ainus lubatud lisavarustus on kandjale vöö, start

Üks reegelgi on ju kindlalt paigas, et üritus peab positiivne olema ja seda see Alari ning Kristi arvates ongi. antakse paarikaupa, iga osavõtja võib end ise kindlustada, kui ta seda vajalikuks peab, võistlejad peavad arvestama korraldajate juhistega ja MM-il on ainult üks võistluskategooria: võitjaks osutub võistkond, kes raja kõige kiiremini läbib!

Võistluspisik saabus esimeste medalitega Naisekandmisvõistluse avastasid nad Alari sõnul kodukülas korvpalli mängides, kui üks vanem kutt liivakott seljas ringi jooksis. Kotikandja vastanud kossumeestele, et läheb niimoodi harjutades naisekandmisvõistlusele. Kui Alar samal suvel perega Väike-Maarjasse tuttavatele külla läks, mindi ka naisekandmist vaatama. Kuna võistlus talle meeldis, lubas ta endale, et kui 18 saab, siis osaleb ka. Kaks aastat ooteaega ning seejärel oligi Alar naisekandmiseks valmis. Kui ta keskkooli 12. klassis 18 sai, kutsus


naisekandmine

„Naisekandmine on justkui takistusjooksu ja 400 m jooksu ristand.”

on vaja tugevat võitlejahinge, kuna pulss on ca 1 minut punases. Julgust ja väikest riski tuleb võtta tõketel. Kuna lihtsalt üle astudes kaotab palju aega, on vaja hüpata neist üle. Vaja on ka väga head naist, kes on võimalikult mugav: nagu ranits kandjal seljas. Ei tohi palju kõikuda, kuna see ajab jooksurütmi segamini. Jooksuasend on nn Eesti stiilis. Üks raskemaid ja strateegilisemaid kohti on takistused. Veetakistus on ca 10 m pikk ja 1–1,5 m sügav. Kiireks läbimiseks on vaja pikka hüpet ja kiiret väljumist. Selle õnnestumises on suur roll naisel, et ta suudaks end hüppe ajal mehe küljes kinni hoida, et mehe käed samal ajal vabad oleksid. Ja kui on sügavam vesi, siis ka adrenaliini ajal kuskil 10 sekundit pea vee all olema. Kuivamaa tõkked on ca 1 m kõrged ja neid saab kõige kiiremini ületada nn takistusjooksu stiiliga. Kiire jooksuga, kergelt üks jalg peale ja hüppega üle.” Alari ja Kristi eesmärk on alati võita ja palju nalja saada, kuna naisekandmine on ka lausa reeglipäraselt naljaAlar Voogla võistlus. Üks reegelgi on ju kindlalt paigas, et Sündinud 13.02.1987 üritus peab positiivne olema ning seda see Alari ja Kristi arvates ongi. Alalt ootavad Kristi Voogla nad Eestis taaskorraldamist, et see Sündinud 27.01.1989 uuesti tegevusse võetakse. „Kui Alar tegeleb investeerimise ja seda korraldada suuremates ettevõtlusega müügi- ja juhtimisalal linnades, siis kindlasti oleks ning Kristi reklaamijuhina meediaettevõttes. Nende hobideks see väga menukas. Nagu on seda on sellised isiklikku arengut näiteks Kõva Mehe jooks, kuhu ma ise toetavad tegevused nagu lugemine, see aasta esimest korda lähen.” koolitused, audiomaterjalid,

Alar väikest kasvu klassiõe Jaana Abneri endaga kaasa võistlema. Esimesel korral saavutati sprindis hõbe ja põhidistantsil pronks ning nii see pisik sisse jäigi. investeerimine, jalutamine Praegu Eestis võistlusi ei toimu tervisespordina ning spordialadest Teisel aastal aga kukuti viimasel takistusel. Järgnevatel aastatel osaleti jooks, jalgpall, discgolf ja golf. Väike-Maarja vallavalitsuse avaliku teabe ja sporjuba oma abikaasa Kristiga. diosakonna juhataja Ilve Tobrelutsu sõnul on alates 2014. aastast naisekandmise võistluse ärajäämise põhjuUute kodumaiste seks nii võistlejate kui ka publiku huvi langus. Nappinud võistluste ootel on kindlasti ka võistluse mõnuga võtmise oskust, kuna Alari ja Kristi praegune spordielu on eestlased on hakanud liiga tõsiselt sporti tegema ja nauding selline, et Alar püüab käia töö ja muude naisekandmisest on tagaplaanile jäänud. On otsustatud, et tegemiste kõrvalt jalgpallitrennis Eesti esivõistluste puudumisel esindavad meid Sonkajärvil ja jooksmas ning talvel ka jõusaalis. naisekandmise MM-il kõik aastad naisekandmise karussellil Vajadus ja eesmärk on 2–4 korda püsinud viljandlased Janno ja Anu Sild. nädalas end higistamiseni treenida. Kristi käib valdavalt jooksmas. Naisekandmisele nad täielikult ei keskendu, Julia Garanža, AS LHV Varahaldus kuna Eestis on võistluse korraldakommunikatsioonija turundusjuht: mine kahjuks teadmata ajaks peatatud. Kui uuesti korraldatakse, siis Alar ja Kristi arvatavasti osalevad. Võistlust kirjeldavad nad ise niimoodi: „Naise„Alar on üks kogenumaid LHV pensionifondide turustajaid, kes on tegekandmine on justkui takistusjooksu lenud LHV pensionifondide müügi ja tutvustamisega üle viie aasta. See ja 400 m jooksu ristand. Selleks, et on töö, mis nõuab tegijalt täpsust, põhjalikke teadmisi pensionisüsteemi naisekandmises edukas olla, on vaja nii toimimisest, aga ka majandusest laiemalt. Samuti eeldab see väga head sprinterlikku kui ka vastupidavuslikku suhtlusoskust ja pingetaluvust. Nii töös kui spordis on kasuks vastupidavus, kiirust, kuna rada on natuke üle 200 m tulemustele orienteeritus, aga ka täpsus. Ilmselt ei ole liialdus öelda, et ka pikk. Kergejõustikus on lähim ala 400 Alari valitud spordialas on kõik need omadused võtmetähtsusega. Oma m tõkkejooks. Usun, et Rasmus Mägi iseäralikku spordiharrastust ei ole Alar kolleegide seas ise kunagi laialt oleks kindlasti väga edukas selles ning reklaaminud, küll aga on ta valmis sellest pikalt ja põnevalt rääkima siis, maailmarekordi, mis kuulub Margo kui küsijal endal on piisavalt huvi. Loodetavasti jääb naisekandmine kui Uusorule, võiks ta ületada. Aga eduks spordiala siiski Eesti spordimaastikul püsima.”

74


2016 JUUNI – JUULI

75


varustus

Pol ari treeningprogr ammid annavad jooksule sisu Spordikellad on seni olnud instrumendid, mis annavad erinevat reaalajas infot: milline on südamelöögisagedus, tempo, läbitud distants, kiirus, kõrgus merepinnast. Polar on astunud sammu edasi ja arendanud välja tarkvara, mis teeb kellast sinu personaalse treeneri. tekst: Martin Meri foto: Polar

L

isaks treeningute planeerimisele on uuendusena mõned mugavad ja kasulikud funktsioonid. Ühena uutest võimalustest saab jälgida oma jooksuefektiivsust ja arengut läbi Polar Running Indexi näitaja. Teisena on nüüd võimalik saada aimu oma liikumiskiirusest ja läbitud vahemaast ka sisetingimustes, kus GPS ei tööta.

Polar Running Index

Kadentsi ehk sammusageduse mõõtmine randmelt

Tegemist on niinimetatud jooksuindeksiga, mis näitab, kuidas treeningud mõjutavad jooksu efektiivsust ja arengut. Näitaja kalkuleeritakse jooksutempo ja südamelöögisageduse omavahelisel kombineerimisel. Indeks ennustab maksimaalset aeroobset võimekust –jooksukiirus, mil saavutatakse maksimaalne hapnikutarbimine. Jooksuindeksi pikemaajaline jälgimine ja analüüs võimaldab näha oma arengut ning tarkvara suudab selle põhjal ennustada kasutaja eeldatavaid parimaid tulemusi erinevatel jooksudistantsidel, võttes aluseks pika aja jooksul välja kujunenud keskmise indeksi väärtuse.

Uuendusena on Polari toodetel võimalik saada ülevaade sammusagedusest ilma lisaseadmeteta. Sisseehitatud kiirendusanduri abil suudab kell tuvastada lisaks sammusagedusele ka eeldatava liikumiskiiruse ja mõõta distantsi isegi sisetingimustes, kus GPS-signaali ei ole.

Polari Running Events Programs Tarkvara aitab sul seada personaalseid eesmärke, koostades just sulle ja su eesmärgile vastava treeningprogrammi. Jälgides jooksvalt arengut, kohandab tarkvara vastavalt sinu näitajatele treeningukava. Kavast saab mugava ülevaate arvutis Polar Flow veebikeskkonnas, kell randmel on aga info edastaja treeningul. Tarkvara koostab, annab soovitusi treeningu kestuse ja intensiivsuse kohta. Lisaks peab ta arvestust planeeritud ja tegelikult sooritatud treeningute kohta.

76


®

O

R

T

O

P

E

E

D

I

A

Jalad on meie põhiline alustala igapäevases liikumises. Hoides oma jalalabad terved, ennetad kaasnevaid põlve-, selja- ja liigesevalusid. Jooksmine ühendab paljusid spordialasi. Kokkupuude maaga on intensiivne ning vigastused on kerged tulema. Alates kanna mahapanekust kuni äratõukeni, annab Sidas-e tallatugi jalale unikaalse mugavuse, stabiilsuse ja toetuse. Mis tahes pinnal joostes kaitseb tallatugi vigastuste, põrutuste ja hõõrdumisel tekkivate villide eest. Tallatugi toetab nii piki-kui ristivõlvi ja hoiab hüppeliigest õiges asendis. Kui tavaliselt valmistatakse tallatugesid puhtalt meditsiinilistel põhjustel või spordi jaoks (mille eesmärk on eelkõige mugavus), siis meie oleme need kaks asja kombineerinud ning valmistame tallatoed 100% indiviuaalselt inimese jala jäljendit, digitaalse koormustesti tulemust ning jala iseärasusi arvesse võttes. ’’Running’’ mudel on välja töötatud mitmete professionaalsete triatleetide ja jooksjate poolt. See on valmistatud eesmärgiga kaitsta ja toetada jalga jooksmise ajal nii lühikestel kui ka pikkadel distantsidel.

SEISUSKÄNNER Skänneruuringu süsteem on kiireim viis teha digitaalne analüüs kliendi jalgade seisukorrast. Kõrgresolutsiooniga skänner võimaldab eri värvikammade abil tuvastada jala probleemseid piirkondi. Lisaks võimalus muuta pilt 3D-sse, mis jala kuju eripära arvesse võttes on abiks individuaalsete tallatugede valmistamisel. AS Gadox Türi tn. 10C Tallinn Tel: 6 501 322 Fax: 6 501 323 E-post:info@gadox.ee E-R 9.00-16.00

TALLATOED Individuaalsete tallatugede valmistamine diagnostika alusel etteregistreerimisega: Türi 10c, Tallinn Eelregistreerimine: tel 650 1322 E–R 9.00 – 16.00

www.gadox.ee


tuleviku tegija

4

täiskasvanute Eesti rekordit 50 m ujulas kuulub 16-aastase Kregor Zirki nimele.

Kaja Haljaste oma õpilasest

Kregor Zirkist: kange iseloomuga poiss!

17-aastaseks saav ujumislo otu s Kre go r Zirk o n ületanud ka oma treeneri Kaja Haljaste ootusi. Nüüd jälgib juhendaja suure huviga õpilase käekäiku Inglismaal Plymouthi kolledžis, kus on olümpiavõitjate ja maailmameistrite sepikoda. tekst: Andrus Nilk fotod: Raigo Pajula/EOK, Õhtuleht/Scanpix

Kaja, millal andsid Kregor Zirki isiksuseomadused ja kehalised võimed teile lootust, et temast võib kasvada heal tasemel sportlane? Kregor paistis silma kehaliste eeldustega, tal olid head jalad. Ta oli küll keskmist kasvu, mitte sihvakas nagu ujujad üldjuhul. Ja pigem oli ta pehmeke kui kleenuke. On räägitud, et algõpetuse esimesel aastal ta suurde basseini ei hüpanudki. Teised läksid vette ja tema käis ümber basseini. Laskesuusatamisega tegelenud Kunnar Zirk vedas aga poega treeningutele, kuni ujumine hakkas lapsele meeldima. Ta oli eakaaslastega võisteldes kohe edukas. Mis on aidanud Kregoril oma sünnipäraseid eeldusi hästi arendada? Tal on hea veetunnetus ja ta oskab püsida kõrgel veepinnal. Tõmbepikkust on vaja õpetada ja treenida, aga tal tuleb see suhteliselt loomulikult.

78

Ta paistab välja laisa ujujana. Nähes, kui aeglaseid liigutusi ta teeb, aga kui kiired ajad selle tagajärjel tulevad, tundub, et need ei käi omavahel kokku. Kregor on hea koordinatsiooni ja tehnikatunnetusega, tehnilisi põhielemente on olnud võimalik kiiresti parandada. Vaid rinnuliujumisviis pole noormehele kunagi meeldinud, sest tema jalaliigeste liikuvus on konnaujumise jaoks natuke vilets. Palusin Kregori tehnikat filmida Tartus loenguid pidanud leedulasel Gennadijus Sokolovasel, kes töötas kaks olümpiatsüklit USA koondise juures füsioloogina. Temalt saadud tagasiside polnud paha. Geenitestides tuli välja, et Kregori taastumisvõime on väga kiire. Ta tegi Eesti meistrivõistlustel kolmel aastal palju starte ja tõesti pidas viimase etteasteni hästi vastu, seejuures suutis ujuda korralikke isiklikke rekordeid. Tema koormustaluvus võrreldes


tuleviku tegija

rühmakaaslastega on olnud parem. Eelmisel aastal, kui noormees harjutas veel minu käe all, treenis ta eakaaslastest 10–20 protsenti rohkem. Lisaks ujusime hommikuti teistest eraldi.

Koolis head ja väga head hinded Kregor Zirk lõpetas möödunud kevadel Tartu Kivilinna gümnaasiumi põhikooli neljade-viitega. „Ta oskab keskenduda ja õpib kiiresti. Ütles isegi, et mida vähem koolis käis, seda paremad hinded olid. Treeningule tuli kasuks, et pärast kooli magas ta tihti tunnikese. Ta teadvustab, et puhkus on arenguks vajalik,” rääkis treener Kaja Haljaste. Nagu enamik noori, on ka Kregorile meeldinud arvuti ees istuda. „Eks ta on sellega ka patustanud ja vahele jäänud, aga laias laastus on ta olnud väga teadlik sportlane. Isa on olnud suur tugi. Eri valdkondade spetsialistid on käinud klubis rääkimas nii söömisest kui ka puhkuse ja treenimise tasakaalust,” sõnas treener Haljaste.

Mille põhjal otsustasite, et noormehel tuleb lisaks harjutada? Kõhutunde järgi. Kasutan väga palju raamatutarkust, kuigi ainult sellest muidugi ei piisa. Siht oli silme ees. Käisime Plymouthi kolledži olude ja treeningutega kahe nädala jooksul tutvumas. Mõistsin, et seal ellu jäämiseks oli vaja talle suurem põhi alla teha. Polnud mõtet minna sinna surema. Saime Aura keskusega erikokkuleppe alustada paaril hommikul nädalas treenimist kell 5.50. Kuna teisi kaasa ei lubatud, siis oli see hullem kui vangla – sportlane ja treener kahekesi. Kui basseinis on juba kaks ujujat, läheb nii sportlastel kui ka treeneril palju lõbusamaks. Millal Kregor välja näitas või ütles, et tahab ujumisega tõsiselt tegeleda? Ta on lapsest saadik olnud võidujanuline ja eneseteadlik. Kui ta oli esimest aastat minu rühmas, vanust 11 aastat, hüppas ta batuudikeskuse ääre vastu kannaluu katki. Kaks nädalat ei saanud ta üldse ujuda. Siis ostsime Soomest jalakatte, mis lubas kahe nädala jooksul treenida päevas 45 minutit. Aga päev enne võistlust polnud selge, kas ta on üldse võimeline stardihüpet sooritama. Katsetasime eri stardivariante, et ta pukilt hüpates jalale liiga ei teeks. Soovitasin Kregoril kuulata enesetunnet. Ta otsustas ise, et tahab võistelda ja järgmisel päeval võitis kaks medalit. Tal on väga hea kokkuvõtmise võime ja vaimne valmisolek soorituseks. Allaandmist pole ma tema puhul märganud.

Mis põhimõtetest olete Kregori treeninguid kavandades lähtunud? Ma pole õpilase madala pulsiga treenimist kartnud. Oma poja (Alar Lodi – toim) näide oli ees. Ta hoidis end pigem treeningul tagasi kui pingutas väga tugevasti, ometi ujus päris korralikke tulemusi ja tuli kaks korda Eesti meistriks kompleksujumises, kui Martti Aljand ja Martin Liivamägi ei startinud. Olen seda meelt, et lastel tuleb arendada laiaulatuslikku võimete põhja, treenida mitmekülgselt ja tegeleda eri spordialadega. Laagrites olen palganud teiste erialade spetsialiste, kes on viinud läbi jooga-, pilatese- või spinningutunde. Kregor on käinud aastaid koos isaga triatlonivõistlustel, mis on olnud vajalik suveharrastus sportliku tee sillutamisel. 2009. aastal tegime triatlonilaagri Võrus Kuperjanovi pataljonis ja võistlesime Kubija järve ääres. Olles jäänud vist neljandaks, läks 10-aastane Kregor väga vihaseks ja tõotas, et ei tee enam kunagi triatloni. Ta on tulnud sel alal omavanuste seas Eesti meistriks ja võitnud karikasarjas. Rattasõidus on

Treener võitleb nagu emalõvi Kaja Haljaste pidas Kregor Zirki siirdumist Inglismaale Plymouthi kolledžisse loomulikuks arenguetapiks. Seal on suurem konkurents ja tippu pürgimiseks paremad harjutamisolud. „Tartus Aura keskuses käib võitlus iga millimeetri pärast,” sõnas Haljaste. „Vahel enam lihtsalt ei jõua võidelda nagu emalõvi.”

2016 JUUNI – JUULI

79

tal hea jalg, aga jooksus jääb pisut pöid pehmeks. Öeldakse, et hea ujuja tunneb ära halva jooksu järgi. Kõik saab alguse tahtmisest. Kui usinalt Kregor on harjutanud? Kui Pavel Narõškin tuli minu rühma, käisime temaga hommikuti ujumas. Kregoril ma ei lubanud siis hommikuti treenida, aga ta läks teistel päevadel salaja üksinda basseini. Kui sellest teada sain, kutsusin ta meiega koos harjutama. Ta tahtmine oli suur. Kregor pidas ka intensiivsematel treeningutel hästi vastu. Kuigi vahel vandus omaette, ei jätnud neid pooleli. Polnud ka haruldane, kui ta ujus palju madalama pulsiga, kui mõne treeningharjutuse puhul eeldasin. Ise võttis hoogu tagasi. Spordiarsti haridusega ujumistreener Hilju Lillo ütleb ikka, et andekad tunnevad enda läve ära. Kas Kregori tulemused on vastanud treeningukoormusele? Kohati on tema tulemused olnud isegi oodatust paremad. Suviti jätsin ta juuliks omapäi. Lootsin, et koos sportliku isaga ta vahel ka ujub. Siis selgus, et ta osales ainult pikkadel avaveeujumise võistlustel. Arstlik dispanseering näitas, et ta tegi südamele väheke liiga. Ohumärk tekkis siis, kui pulss tõusis treeningul liiga kõrgeks. Terve aasta harjutas ta aeroobse koormusega. Teised treenerid, kellega koos Kregor noortekoondise paaripäevastes laagrites käis, olid veidi pahased, et ta ainult loivas. Ometi tema tulemused paranesid. Aeroobne treening arendab noori hästi. Üks meie ujumise suur häda on


tuleviku tegija

võib-olla see, et liiga varajases eas hakatakse treenima liiga intensiivselt. Raske on ka leida töökaid ja motiveeritud lapsi, kes oleksid nõus suuremahulist aeroobset tööd tegema. Kregoriga pole probleeme tekkinud. Kuigi ta on intervjuudes öelnud, et vahel on hommikuti raske vette hüpata, pole ta seda välja näidanud. Kus ta oma arenguetapil asub? Mida saaks treeningutes lisada? Lõuna-Aafrika laagris sealsete treenerite materjale lugedes jäi silma, et jõusaali võiks minna alates 18. eluaastast. Peamiselt on Kregor teinud jõutreeningut oma keha raskusega. Inglismaal on ta harjutanud ka jõusaalis ja treeningute intensiivsus on suurenenud. Kas selleks on liiga vara või paras aeg, näitab aeg, natuke olen teda ka manitsenud. Süvalihaste harjutusi ja vastupidavuse treenimist ei tohi unarusse jätta. Ta väitis, et on iseseisvalt üht-teist juurde teinud. Inglismaale tahtis Kregor väga ise minna. Võtsin Plymouthi kolledži ujumisklubi peatreeneri John Ruddiga ühendust ja ta oli nõus teda võtma. Ma ei julgeks aga soovitada teistel eestlastel minna sinna nii varases nooruses.

Kregor Zirk Sündinud 3. juulil 1999 Treenerid Eestis Kaja Haljaste, Inglismaal John Rudd. Varem juhendasid teda Irina Pani, Jaana Abner ja Triin Rask.

Saavutusi 2015. a Euroopa noorte olümpiapäevade kuld 100 m liblikujumises, mitmekordne Eesti meister, tulnud ka triatlonis Eesti noortemeistriks.

Eesti rekord 50 m ujulas 50 m liblikat 24,21 30.03.2016 Stockholm 100 m liblikat 53,23 31.03.2016 Stockholm 800 m 8.23,12 5.03.2015 Tallinn 1500 m 16.11,75 3.05.2015 Riia

Juunioride rekord 50 m ujulas 200 m vabalt 1.50,70 17.05.2016 London 400 m vabalt 4.02,68 6.03.2015 Tallinn

Isiklikud tippmargid 100 m vabalt 51,11 (Eesti kõigi aegade 8.) 200 m liblikat 2.03,42 (Eesti kõigi aegade 2.)

Miks? Uue keskkonnaga harjumine tekitas Kregorile alguses kerge šoki, sest siin oli ta hoitud ja kaitstud. Siiani on ta seal väga hästi toime tulnud. Vomaxi spordiarst Anatoli Landõr on öelnud, et tal on Plymouthi treeningutel ellu jäämiseks tugev põhi all. Oleme käinud kolm-neli korda aastas dispanseeringus. Ta on olnud kogu aeg arstide kontrolli all. See on vajalik investeering. Hea, et arstid on öelnud samu asju, mida mina olen rääkinud. Kregor on tahtnud ju astuda edasi kiiremini ja pikema sammuga. Arenemiseks tuleb varuda aega ja kiirustada ei tohi. Kuidas Kregor oskab ja suudab eri olukordades ja tingimustes hakkama saada? Noorteolümpial Tbilisis ujus ta 29-kraadises vees ja 42-kraadises palavuses 100 meetrit liblikat 54,04 (Eesti juunioride ja noorte rekord – toim). 200 meetri liblik­ ujumises pääses ta viimasena finaali. 100 liblika kuld oli juba taskus, olud olid rasked ja arvasin, et ta ei taha rohkem startida. Ometi parandas ta finaalis kolme sekundiga eelujumise aega. Keegi ei uskunud, et ta võiks medalile pretendeerida, aga vaid 11 sajandikuga jäi ta pjedestaalilt välja. Tugeva iseloomuga poiss.

Kaja Haljaste ja Kregor Zirk Eesti Olümpiakomitee järelkasvuprojekti „Märka järgnevat põlvkonda“ esitlusel.

Treener Kaja Haljaste: „Ma ei lubanud Kregoril alguses hommikuti treenida, aga ta läks salaja üksinda basseini.” 8080


2016 JUUNI – JUULI

81


s tõrui a d tml o i nne

Ujumisk alipso annab avavees enesekindluse Triatlon koosneb kolmest alast ja vajab ka vastavat varustust. Alaga tegelema hakates on jalgratta kõrval teiseks suurimaks väljaminekuks ujumiskalipso. Kuna kalipso valimine on keerukam kui poest T-särgi ostmine, siis selgitame, mille poolest kalipsod erinevad ja milleks neid üldse vaja läheb.

I

nimesele, kes on vähese ujumiskogemusega algaja triatleet, on esmane soovitus: kui plaanid triatlonis võistelda ja avavees treenida, siis kalipso on kohustuslik varustuselement! Samamoodi nagu maanteeratas või ujumisprillid. On neid, kes väidavad, et saab ka ilma, kuid on päevselge, et mugavam, parem ja tõhusam on kasutada varustust, mis annab sulle spordist parema elamuse. Hea ujumiskalipso annab kätele, rindkerele ja jalgadele liikumisvabaduse ja samal ajal tagab kehale ujuvuse. Kui ujuvus on parem, siis edasiliikumine on kiirem ja energia kokkuhoid suurem.

Milleks kalipso? Soojus – neopreen või kumm hoiab keha ligi õhukese veekihi, mida keha soojendab. Niiviisi on keha soojas ja alajahtumine saabub tunduvalt hiljem (normaaloludes ei saabugi). Ujuvus – kalipso hoiab ujuja pinnal, mis tagab ohutuse ja võimaldab murevabamalt ka kaldast kaugemal ujuda (kuid tegemist pole siiski päästevahendiga!). Kiirus – suurem voolujoonelisus, väiksem veetakistus, parem kehaasend vees ja tõhusam edasiliikumine annavad kokku 10 protsenti ja enam ajavõitu olümpiadistantsi ujumises (1,5 km) ning veelgi suuremat ajalist võitu pikematel maadel. Energia ja jõuvarude kokkuhoid – ujumises on oluline end järelejäänud aladeks hoida. On ütlus, et triatloni ujumisega ei võideta, küll aga kaotatakse!

82

tekst: Martin Meri fotod: Zone3


s tõrui a d tml o i nne

Ujumiskalipsode liigid Toodetakse peamiselt kolme liiki kalipsosid:

1.

Maailmas ja ka Eesti tingimustes levinuim

2.

(99 protsenti) variant.

vabaks. Sobib soojemasse kliimasse. Enamasti on

Pikkade varrukate ja säärtega kalipso

Varrukateta kalipso

Jalad on kaetud, kuid selline kalipso jätab käed ja õlad varrukateta kalipsode mudelivalik palju väiksem ja ka hinnavahe eelmisega võrreldes ei ole kuigi suur.

3.

Lühike kalipso Ilma varrukateta ja põlveni ulatuva jalaosaga. Sobib sooja kliimasse, kus sisuliselt kalipsot üldse vaja poleks. Mudelivalik äärmiselt väike ja Euroopas ka väga vähe levinud. Sellise lõikega kalipsot asendab nn swimskin, kuid nendest toodetest räägime tulevikus.

2016 JUUNI – JUULI

83


u nn e t rj iuam t li o

KALIPSO valiK Kalipso valikul tuleb meeles pidada, et ujumiseks kasutatav kalipso erineb surfi- ja sukeldumiskalipsodest. Peamiseks erinevuseks on kasutuseesmärk: mitteujumiseks mõeldud kalipsode ülesanne on hoida sooja. Disaini ja konstruktsiooni poolest meenutavad need natuke käsna, sest peavad hoidma veekihti keha lähedal, et see soojeneks kehasoojuse mõjul. Selliste kalipsodega ujumine on justkui riietes ujumine – raske, aeglane ja energiat nõudev. Ujumiseks mõeldud kalipsod on valmistatud kummi-neopreeni segust. Neopreen/kumm on omakorda kaetud spetsiaalse libeda pinnakattega, mis on hüdrofoobne ehk vett tõrjuv. Tänu sellisele pinnakattele on ujumiskalipsode välispind vees libe ja tagab madala veetakistuse. Ujumiskalipso koosneb eri paksusega paneelidest, mis on mõeldud katma erinevaid kehaosi. Sel viisil tagatakse parem ujuvus kohtades, kus on seda enim vaja – puusade kohal ja reitel. Samuti võimaldab paneelide kasutus tagada elastsuse näiteks rindkere ja õlgade-käte piirkonnas. Just paneelide asetuse ja sellega tekitatud ujuvuse alusel jagatakse kalipsod peamiselt kahte rühma: neutraalse ja balansseeritud ujuvusega. • Neutraalse ujuvusega kalipsod on kogu keha ulatuses enam-vähem sarnase paksusega ja

nende kõik paneelid on võrdse ujuvusega. Sellised kalipsod on üleni õhukesest neopreenist (seega ka elastsed ja pakuvad suurt liigutusvabadust) ning sobivad headele ujujatele, kes suudavad vees ise oma kehaasendit horisontaalsena hoida. • Balansseeritud ujuvusega kalipsodel on puusade ja reite peal üsna paksud paneelid (3–5 mm), mis tagavad alakehale parema ujuvuse ja seeläbi ka parema kehaasendi vees. Sobib enamikule triatleetidele ja keskmistele ning vähese ujumiskogemusega kasutajatele. Need kalipsod on küll alakehast paksud ja ka jäigemad, kuid ülakeha – rindkere ning õladkäed on siiski õhukesest ja elastsest materjalist. Üldiselt saab öelda, et pea kõik kalipsotootjad valmistavad kolmes hinnakategoorias mudeleid: • soodsad ja lihtsad algajatele (170– 220 eurot); • keskklassi kalipsod nõudlikumale või edasijõudnud ujujale/triatleedile (250–400 eurot); • tippmudelid, kus on kasutatud parimaid materjale ja lahendusi. Sobivad väga nõudlikele ja võistlevatele ujujatele/triatleetidele (400–1000 eurot). Mudelid erinevad üksteisest peamiselt materjalide ja pinnatöötluse poolest. Rusikareegel on, et mida kallim hind, seda elastsem ja vett tõrjuvam (aga ka õrnem) materjal.

Kui vaadata hinnaskaala keskmist ja alumist otsa, siis seal on kasutatavate materjalide elastsuses tuntav vahe, kuid vastupidavuse vahe pole märgatav. Tippklassi ja keskklassi materjalidel on samuti tuntav elastsuse vahe, kuid paraku on tippmaterjalid ka palju õrnemad ja nõuavad hoolsamat käsitlemist kalipso selga panemisel ja seljast ära võtmisel. Elastsem materjal hoiab paremini keha ligi ja väsitab vähem võrreldes jäigema materjaliga. Kalipso ostmisel tuleks kindlasti seda eelnevalt selga proovida, kuna tootjate suurustabelid ei vasta paraku alati reaalsusele, mistõttu tabeli järgi õige suurus võib osutuda liiga väikseks (harva suureks). Samuti erinevad suurustabelid tootjate lõikes – mõnel vastab see rohkem tegelikkusele, mõnel vähem.

Kalipso eest hoolitsemine Tihti küsitakse kalipso eluea kohta. See sõltub suurel määral kasutaja hoolsusest ja sellest, kuidas kalipsot kasutatakse. Vees ujudes kalipso ei kulu, vaid selga panemisel ja seljast ära võtmisel ning kuivatamisel ja säilitamisel. Hooletult riietudes võib kalipso kasvõi esimesel korral katki venitada, küüntega augu sisse teha vms. Seega sõltub kalipso eluiga eelkõige kasutajast. Normaalse kasutamise korral on elueaks 3–6 hooaega.

Mõned soovitused: • kalipsot selga pannes väldi ühes kohast tugevat tõmbamist ning jälgi, et sa ei suruks sõrmeküüsi neopreeni sisse • kalipsot seljast võttes ära tee seda kruusa peal ja jalgadega kalipso peale astudes • pärast ujumist loputa kalipsot kraani/duši all • kuivama pannes ära kasuta traadist riidepuud, samuti ära riputa kalipsot üle peenikese pesunööri • kuivama pannes riputa kalipso üle mitme nööri, säilitades tasapinnalist asendit • ära kuivata kalipsot otsese päikese käes • väldi kõrgeid temperatuure (saun, autosalong kuuma suveilmaga, radiaator) • ära hoiusta kalipsot riidepuul, vaid hoia kokkurullituna sahtlis/riiulil • väldi kalipso pidevat ühest ja samast kohast kokkuvoltimist: kui tahad kalipsot kotti panna, siis rulli see kokku • väldi kokkupuudet kemikaalidega (välja arvatud spetsiaalsed pesu- või parandusvahendid) • osta oma esimene kalipso kogenud müüja käest, kes oskab aidata valimisel ja selgaproovimisel ning õige suuruse leidmisel

84


triatlon

K aidi Kivioja pääses esimese naistriatleedina olümpiamängudele Rahvusvaheline Triatloni Liit kinnitas viimaste aastate Eesti parima naistriatleedi Kaidi Kivioja Rio suveolümpiale pääsenud triatleetide nimekirja. Varasemalt on Eestit olümpiamängude triatlonivõistlusel esindanud vaid Marko Albert, seda Ateenas ja Pekingis. tekst: Martin Meri I foto: erakogu

H

ooaega alustades püsis Kaidil vaid õrn lootus Riosse kvalifitseerumiseks. Nüüd aga, hooaja keskpunktis, mil olümpianimekiri lukku löödud, on see reaalsus, et Eesti naistriatleet on mainekas olümpialaste seltskonnas ja suurimaks sihiks 20. august, mil antakse start olümpiatriatlonile. Stabiilse ja tulemuste poolest tõusvas joones liikunud Kivioja saatus selgus pärast kvalifikatsiooniperioodi viimast võistlust Jaapanis Yokohama MM-etapil. Palju segadust tekitanud kvalifikatsioonisüsteemi kohaselt sai Kivioja olümpiapääsme tänu maailmareitingu alusel jagatavale new flag’i kohale, millele võivad kandideerida üksnes nende riikide triatleedid, kes olümpiareitingu järgi polnud veel Rio kohta lunastanud. Yokohama MM-etapi järgselt oli Kivioja formaalselt küll new flag’i kohalt välja langenud, ent kindlatele andmetele tuginedes püsis elus siiski lootus, et olümpiareitingu põhjal kvalifitseerunute arvu suurendatakse kahe sportlase võrra. Eestlanna õnneks nii juhtuski ning seni new flag’i kohal püsinud endine maailmameister ja Londoni olümpia hõbemedalist Lisa Norden tõusis tagasi olümpiatabelisse, jättes sellega new flag’i koha Kiviojale.

ma olen seda teekonda nautinud ning endast alati maksimumi andnud,” kommenteeris Kivioja. Tänavusel hooajal on 23-aastane Rakvere neiu teinud tõepoolest märkimisväärse arengu. Lisaks esikümnekohtadele MK- ja MM-etappidel on ta paari kuuga tõusnud maailmareitingus 56. ning tugevamatest tugevamate MM-sarjas 42. kohale. Praegune seis annab igatahes julgust, et pelgalt tagumise otsa statisti rolli ei jää Kivioja ka juba eelseisvatel Rio mängudel.

„Kui aus olla, ei arvanud ma hooaja alguses, et olen kolm kuud hiljem sellises positsioonis nagu praegu,” tunnistab Kivioja, olles olümpiapääsme nimel alates märtsist võistelnud ja treeninud nii Austraalias, Lõuna-Aafrika Vabariigis, Mehhikos kui ka Jaapanis. „Ma teadsin, et võimalus olümpiale pääseda on olemas ja sellepärast see pikk reis ju ette võetud saigi, aga millegipärast tundus see mulle ikkagi rohkem unistuse kui reaalsusena.” Viimased üheksa aastat on Kivioja treeninud Margus Tamme plaanide ja juhiste järgi, millele on olulist lisaväärtust andnud ka osalemised ITU Development team’i treeningurühmades. Pikaajaline töö on Kivioja sõnul hakanud nüüd vilja kandma.

Vanust arvestades maailma tipus Kui jätkub tööd, tahet ja tervist, on Kivioja tulevikuperspektiivid triatlonimaailmas läbi lüüa kindlasti arvestatavad. Praegu on temavanuseid või nooremaid naisi maailmareitingus eespool üksnes neli ja neistki parim sisuliselt käeulatuses, 40. kohal. Just järgmised kaks olümpiatsüklit peaks Kaidi olema triatloni mõistes parimas eas. Rio olümpia triatlonivõistluse naiste start antakse 20. augustil Fort Copacabanas, kohaliku aja järgi kell 11. Olümpiadistantsi pikkuseks on 1,5 km ujumist, 40 km rattasõitu ja 10 km jooksu.

Peamine siht Tokyo OM 2020 „Minu põhiline siht on Tokyo 2020, kus ma tahaksin juba kõrgemasse mängu sekkuda. Praegu olen õnnelik, et mulle sai osaks võimalus kvalifitseeruda ja

86


a j a j o i Kaidi Kiv i n i t a L r d n a s k e Al n o k i l a v

pringstore.ee


T a r t u Mvaerlaot o n

Marek Lemsalu kutsus rulluisumar atoni starti k a l auljannast tütre Liisi Tartu Maratoni Kuubiku sarja neljandal (tänavuse hooaja kolmandal) alal, rulluisumaratonis on pärast sportlaskarjääri lõppu pidevalt kaasa teinud Eesti jalgpallikoondise endine raudvara Marek Lemsalu. Mullu kutsus ta starti ka Superstaari saate võitjast tütre Liisi, kellega koos ta distantsi läbis ning sama ajaga ka lõpetas. tekst: Ants Põldoja I fotod: Tartu Maraton

T

artu Maratoni Kuubiku sarja neljandal (tänavuse hooaja kolmandal) alal, rulluisumaratonis on pärast sportlaskarjääri lõppu pidevalt kaasa teinud Eesti jalgpallikoondise endine raudvara Marek Lemsalu. Mullu kutsus ta starti ka Superstaari saate võitjast tütre Liisi, kellega koos ta distantsi läbis ning sama ajaga ka lõpetas. Kui Lemsalu 2008. aastal jalgpallile punkti pani, ei tulnud kõne allagi, et ta võinuks jalad seinale visata ja puhkama hakata. Pärast tippsporti ei saa koormusi kohe alla lasta. Nii hakkas eksjalgpallur tegelema vastupidavusaladega, mille seast tõusis esile rulluisutamine.

„Harrastusspordis on rulluisutamine mulle kõige südamelähedasem ala,” tunnistas Lemsalu. „Kui hakkasin seda proovima, siis kuidagi see kohe sobis. Enne veel, kui tõsisemalt jalgpalliga tegelema hakkasin, mängisin Pärnus talviti ka hokit ja suusatasin. Ilmselt tuli sealt tasakaal ja uisutamisoskus, kuigi rulluisutamist hokiga päris võrrelda ei saa.” Natuke õppis Lemsalu rulluisutehnikat ka alaliidu peasekretärilt Jaanus Ritsonilt, kes on eksjalgpalluri hea sõber. Lemsalu kuulub rulluisuklubisse ABEC, kelle liikmetega koos on ta samuti harjutanud ja tehnilises mõttes arenenud.

88

Kolmanda koha diplom Berliinist Kuna hasart oli endiselt suur, siis hakkas Lemsalu tihedalt võistlustel osalema. „Kui oled suure spordiga lõpetanud, siis esimestel aastatel tekib ka muudel aladel võimalus end proovile panna. Algul lähevad tulemused isegi paremaks ja tekib kõva hasart. Siis aga teed tänu spordist omandatud võhmale oma margid ära ja pärast seda hakkad veidi tagasi tõmbama. Viimasel paaril aastal pole ma enam kõiki võistlusi täisjõuga pannud,” rääkis Lemsalu. Kaks hooaega osales Lemsalu aktiivselt Rullituuril, kuid 2011. aastal tuli mehel puusaprobleemide tõttu minna


Tartu Maraton

operatsioonile. „Jalgpalli pole ma sel põhjusel üldse mänginud, kuid vastupidavusalasid saab ikka teha. Kui aga algul tegin hooaja jooksul kaasa 6-7 rulluisuvõistlust, siis viimasel ajal kaks kuni neli,” arvutas Lemsalu. Lemsalu on kaks korda osa võtnud Berliini Rulluisumaratonist, kus ta 2014. aastal tuli harrastajate grupis kahekümnendaks ja tänu M40 klassi kolmandale kohale teenis isegi diplomi. „Ilmselt ma harrastajana päris tippu ei kuulu, ent Berliinis asetati mind Tartu Rulluisumaratoni tulemuste põhjal harrastajate A-gruppi ehk tugevaimasse seltskonda,” rääkis Lemsalu.

Aastal 2013 edestas Lemsalu Sandrat kahe sekundiga, aga järgmisel hooajal kaotas neljaga.

Tartu Maratoni Kuubik kui hooaja kõrgpunkt Samuti Pärnust pärit Lemsalu koondisekaaslane Raio Piiroja on harrastussporti sisenenud veel suurema „pauguga” ning üllatanud oma heade suusa- ja jooksumaratoni tulemustega. „Oijah, Piirojale ma suusatamises muidugi konkurentsi ei paku,” ütles Lemsalu, kes 2013. aastal lõpetas Tartu Maratoni 670. kohaga. „Kuid mullusel Tartu Rattamaratonil kaotasin talle

Lemsalu on kaks korda osa võtnud Berliini Rulluisumaratonist, kus ta 2014. aastal tuli harrastajate grupis kahekümnendaks ja tänu M40 klassi kolmandale kohale teenis isegi diplomi. Tartu Rulluisumaratonil on Lemsalu regulaarselt pääsenud esisajasse ning võitjale enamasti vähem kui 10 minutit kaotanud – näiteks 2013. aastal sai ta 63. koha, jäädes esikoha omanikule alla kaheksa minutiga. Lemsalu sõnul võiks see vahe isegi väiksem olla, aga Tartu sõidu spetsiifika erineb pisut Berliini võistluse omast. „Berliinis stardib kogu eliitseltskond, ka parimad naised, omaette. Seal grupis, kuhu mina kuulusin, oli väga palju sama tasemega sõitjaid ja kergem tempot hoida. Tartus püüad algul peagrupis püsida, aga siis lähevad parimad paratamatult eest ning jääd üsna väiksesse punti, kus lahtised tuuleolud hakkavad mõjuma,” selgitas Lemsalu. Lemsalu lisab võistlemise kohta veel, et kahel korral on ta Tartus lõpetanud samas grupis Sandra Alusaluga, Jooksja kunagise kaanestaari ja Eesti parima kiiruisutaja Saskia Alusalu õega.

2016 JUUNI – JUULI

vähem kui minutiga, ehkki sel oli ka oma põhjus – Raio oli just enne seda läbinud oma esimese täispika maratoni ning sai seetõttu lõpus haamri. Ta peaks ikka rattasõidus olema ka minust tugevam. Ent vähemalt rulluisutamises ta mulle vastu ei saa!” Tartu Maratoni Kuubiku aladest on jooks ainus, millega Lemsalu üldse ei tegele. „Olen harrastusspordis valinud need alad, kus mingi vahend on jala all,” muigas Lemsalu, kes seetõttu ei saa ka sarja üldarvestuses kõrget kohta püüda. „Raiol on kindlasti head võimalused korralik tulemus teha, aga mina peaksin siis ka rattaralli kavva võtma, et üldse neli ala läbida.” Samas märkis Lemsalu, et Tartu Maratoni sarja võistlused on talle harrastusspordis ühed tähtsamad. „Ütleksin nii, et need kolm, millest osa võtnud olen, on hooaja kõrghetked,” sõnas Lemsalu. „Need on hästi korral-

89

datud üritused ja seal valitseb meeldiv melu. Ilmadega on ka seni vedanud, kui mitte lugeda, et talvel on suusamaraton nüüd kaks korda ära jäänud.”

„Liis pidas ülihästi vastu!” ,Lemsalu lauljannast tütar Liis on isa sõnul sportlik. „Seda fakti ilmselt paljud teavad, et kui olin profina Norras, mängis temagi seal jalgpalli,” ütles Lemsalu. „Ka Liisi ema oli omal ajal sportlane, päris hea vehkleja. Seega head geenid!” Liisi osalemine mullusel Tartu Rulluisumaratonil sai suvel otsustatud. „Võtsin ise aastat 2015 nagu vaheaastat, et saaks võistlusel tütart ergutada. Startisime viimasest reast ja võtsime hoo vaikselt üles. Veel paar minu klubi meest olid pundis, nendega siis sõitsime rohkem tšillimise mõttes. Peaasi oli kontrollida, et Liisil oleks sõidu ajal inimese nägu peas – et üle ei pingutaks,” meenutas Lemsalu. Isa sõnul osteti Liisile rulluisud 2013. aastal ning vaikselt on ta õhtuti sõitnud, kuid mitte liiga tihti. „Ta ei ole selline väga suur huviline ning mullu suvel oli ta enne võistlust vaid 20 kilomeetri jagu treeninud. Ja siis kohe 42 km distantsile peale! Ning veel palava ilmaga!” õhkas Lemsalu. „Ise ta tuli üsna bravuurikalt ja ütles, et küll ma ära teen, aga mina pisut pelgasin. Kuid ta oli väga tubli, pidas ülihästi vastu!” Isa ja tütar lõpetasid võrdse ajaga 1:51.43 neljanda saja lõpus. Tänavusel rulluisumaratonil on Liisil võimalus see mark üle lüüa, Marek sai 2014. aastal, kui esimest korda 42 km distantsil võisteldi, 33 minuti võrra parema aja. „Liis ütles, et tema kavatseb kindlasti tänavu Pärnu rulluisusõidul osaleda, kuid me veel ei tea, kuidas Tartu võistluse aeg klapib. Vahel juhtub, et mõned tööasjad või reisid on vahele tulnud. Igatahes esialgse plaani kohaselt võtame ka tänavu osa,” sõnas Lemsalu.


rulluisutamine

Õigesti valitud rulluisud tagavad sõidunaudingu Rulluisutamise puhul on varustusel oluline roll, et saada sellest alast täit naudingut. Niisama kodutänaval ukerdamiseks sobivad igasugused uisud, kuid väiksemagi treenimis- või võistlemissoovi korral tuleks uiskude valikule põhjalikumat tähelepanu pöörata. tekst: Martin Meri I fotod: Bont

R

ulluisud koosnevad neljast peamisest komponendist: rattad, laagrid, raam ja saabas. Üldiselt kehtib põhimõte, et mida suuremad rattad, seda suuremat kiirust on nendega võimalik arendada. Selle põhimõtte järgi on toimunud ka rulluiskude areng. Aastal 1998 oli võistlus- ja treeninguiskudel neli ratast diameetriga 80 mm, viis aastat hiljem kasvas rataste diameeter 100 mm ja veelgi hiljem juba 110

mm-ni. 2014. aastal hakkasid aga radadele ilmuma juba täiesti uudsed kolmerattalised uisud, kus rataste diameeter oli kasvanud juba koguni 125 mm-ni.

Suuremad rattad toovad suurema kiiruse Küsisime Tartu Rulluisumaratoni kolmekordselt võitjalt Kert Keskpaigalt, kas rataste diameetri kasv on põhjustanud ka märgatavat kiiruse kasvu? „Vahe, mis on tekkinud üleminekul 110 mm ratastelt 125 mm peale, on märgatav kiiruse kasv. Oma isikliku kogemuse põhjal võin välja tuua näite tippkiiruse paranemisest 3,5 km/h. Mõõtsin enda tippkiiruseks 125 mm uiskudega 56,6 km/h Lillepi kergliiklustee sirgel. Samas kohas samadel tingimustel oli 110 mm ratastega kiirus mitme pügala võrra madalam.” Keskpaiga sõnul on maratoni keskmine kiirus olenevalt uisutajast tõusnud 1,52,5 km/h, mis ajaliselt tähendab maratonil minutitepikkust võitu. Et uutest 125 mm ratastega uiskudest täit mõnu kätte saada, on oluline ideaalse sobivusega saabas.

Mõõtsin enda tippkiiruseks 125 mm uiskudega 56,6 km/h. 90


rulluisutamine

Saapaid on kolme tüüpi Saapaid on kolme tüüpi vastavalt nende kõrgusele: kõrge, poolkõrge ja madal. Neist esimesed, kõrged saapad, sobivad algajatele ja neile, kes pole üldse uisutanud ning kel on nõrk hüppeliiges. Mitmekordse Eesti meistri ja paljude rulluisumaratonide võitja Kert Keskpaiga sõnul tasub neil, kel on varasem sporditaust, alustada rulluisutamist kas poolkõrge või madala saapaga uiskudega, sest kõrge saabas seab arengule liigsed piirangud. Head tehnikat, mis tagab nauditava kiiruse, saab teha poolkõrgete ja madalate saabastega uiskudega. Poolkõrged saapad sobivad enamikule harrastajatele, kui aga on soov võistelda, tasub vaadata madala saapa poole. Juhul kui on tahe võtta uisutamist mõnusa kehalise koormusena, aga siiski säilib soov tunda mõnu õigest tehnikast ja kiirusest, siis poolkõrge saabas täidab seda rolli suurepäraselt. Madalad saapad tagavad suurima sõiduelamuse, olles kiireim variant ja kõikide tugevate harrastajate ning proffide valik. Millegipärast on levinud müüt, et madal saabas ei hoia jalga. Keskpaiga sõnul on tegemist vale arusaamaga. Rulluisu madala saapa puhul on kand fikseeritud ja saabas ise toetab hüppeliigest.

Mille järgi saabast ja rulluiske valida?

Jala järgi valmistatud kipsivorm.

Kõige lihtsam on valida kõrge saapaosaga rulluiske. Piisab, kui minna spordipoodi ja eelarvesse mahtuvad uisud ära osta.

Sport on harrastus, kindlustus on proff

Vigastuste eest pole keegi kaitstud. Harrastussportlase kindlustus aitab treeningul või võistlustel saadud vigastustega seotud kulusid katta. Kindlustus katab ravikulud, mida haigekassa ei hüvita. Päevaraha hüvitis säilitab harjumuspärase sissetuleku. Küsi personaalset pakkumist!

Teenust osutab ERGO Insurance SE. Tutvu tingimustega www.ergo.ee, vajaduse korral pea nõu ERGO spetsialistiga.


rulluisutamine

125 mm ratastega madala saapaga rulluisud.

Hea uisusaabas on jäik ja istub tihedalt ümber pahkluu. Kõige olulisem uiskude juures on, et kand oleks fikseeritud ja kasutaja tunnetaks uisuraami ning seeläbi ka tasakaalupunkti. Raam peaks paiknema otse uisusaapa all. Selle tagamiseks on oluline, et ostetaval uisusaapal oleks võimalus raami külgsuunas reguleerida.

Kuna uisutunnetus algab saapast, siis just seetõttu on enamik madalaid uisusaapaid ühel või teisel moel kasutaja jala järgi vormitavad. Kõige ideaalsemad saapad saab kipsi järgi eritellimusel valmistades. Selline meetod on küll tavameetodist veidi kallim, kuid sellega tagatakse just sinu jala eripäradele vastav saabas. Teine ja soodsam variant on soetada sellised uisud, mis on kuumutamise järgselt jala järgi vormitavad. Näiteks uisutootja Bont saapad on valmistatud kõrgtehnoloogilisest süsinikkiust, mille süsinikukihtide vahel on vaigukihid, mis muudavad saapad ahjus kuumutades (75–80 kraadi juures) pehmeks ja võimaldavad neid kasutaja kuju järgi sobivaks vormida. Kert Keskpaiga sõnul on rulluisusaabaste vastupidavus keskmiselt 7000 – 12 000 km, misjärel võiks saapad uute vastu välja vahetada. Rulluiskude soetamisel tasuks hoolega läbi mõelda, milleks plaanitakse uiske kasutada ja millised on ambitsioonid. Suur ahvatlus on soetada soodsaimad kõrge saapaga uisud, aga seda viga teha ei soovita. Näitena toob Kert Keskpaik välja oma personaalse kogemuse. „Ostsin rulluisutamisega alustades esimesel aastal kokku kolm paari uiske. Alustasin kõrgest saapast, kuid kohe mõistsin, et soovin enamat. Liikusin poolkõrgele saapale ja lõpuks jõudsin tõdemusele, et ainuõige valik on madala saapaga uisud. Oma kogemuse põhjal soovitan igaühele, kel vähegi ambitsiooni treenida ja võistelda, valida madala saapaga uisud.”

Kert Keskpaiga sõnul on rulluisusaabaste vastupidavus keskmiselt .7000 – 12 000 km Kes soovib aga madala saapaga uiske, peab leidma endale ideaalselt sobivad saapad, sest saabastest sõltub uisutunnetus, millest omakorda saab alguse kogu rulluisutamise tehnika. Just maksimaalse uisutunnetuse nimel ei kanna profirulluisutajaid uisusaapa sees ka sokke – paljajalu on tunnetus kõige naturaalsem. Harrastajad kannavad saapa pikema eluea tagamiseks siiski sokke, kuid valitakse võimalikult õhukesed niinimetatud kannasokid.

92


2016 JUUNI – JUULI

93


Rulluisutamine

Kuidas treenida

rulluisumar atonideks? Jooksu-, suusa- ja jalgrattamaratonidele lisaks on harrastussportlaste seas populaarsed ka rulluisumaratonid. Rulluisutamine on vastupidavusaladest üks tehnilisemaid, kus koguni ligi pool sooritusest moodustab liigutustehnika. Uurisime Eesti parimalt kiirrulluisutajalt Kert Keskpaigalt, kuidas tavaline harrastaja rulluisumaratonideks treenima peaks.

tekst: Martin Meri fotod: Sportfoto

E

siteks tuleb alustada sellest, et pikamaarulluisutamine on samasugune vastupidavusala nagu jooks, suusatamine või jalgrattasõit ning selle treeningu põhialused on seega samad üldtuntud printsiibid, mis kehtivad kõigi vastupidavust nõudvate alade kohta.

Võistluse kestus piirdub pooleteise tunniga Kestuselt on rulluisumaraton teistest aladest lühem. Kui jooksumaratonil peetakse tugevaks harrastajaks kolme tunni või vähemaga lõpetavat jooksjat, suusamaratonidel on keskmise harrastaja lõpuaeg samuti kahe ja enama tunni juures, siis rulluisumaratonidel (pikkus 42 km) sõidavad tipud distantsi läbi ühe tunni ja mõne minutiga ning keskmiste harrastajate lõpuaeg jääb ühe tunni ja 25 minuti kanti.

Kevadine ettevalmistus on oluline

Kui tahad suvel hea olla, siis suur ettevalmistus tehakse ära talvel. 94

Keskpaik soovitab harrastajatel, kes soovivad suvistel maratonidel sõitu nautida ja naabrist paremad olla, pöörata tähelepanu kevadisele ettevalmistusele. „Oluline on hakata kevadest rullikilomeetreid koguma. Sõiduja uisutunnetus saabub 300–500 km sõiduga. Sellise kilometraaži juures harjuvad lihased ja keha rulluisuliigutustega,” sõnab Keskpaik. „Sel perioodil peaks olema eesmärgiks puhtalt kilomeetrite ja mahu kogumine. Vahel võib rutiini peletamiseks teha sõidu ajal lühemaid kiirendusi, aga valdavalt peaks kogu treening olema rahulik kulgemine aeroobses tsoonis,” ütleb Keskpaik, kes ise


Ru ll ibuss õpetab uisutama Rullibuss on uus ja seninägematu lähenemine rulluisutamisele kui liikumisharrastusele, mis üha rohkem inimesi oma võludega köidab. Idee on pakkuda rullisõpradele parimat võimalikku oskusteavet koos kõige sinna juurde kuuluvaga, mis puudutab rulluisutamist. Meie liikuva minimarket-uisukaravani tugevaima küljena tooksimegi välja inimesed, kes pühendunult on valmis nõustama ja aitama uisutajaid algajast professionaalini. Seda nii varustuse valimisel kui ka sellega sõitmisel. Rullibussiga koos on võimalik: õppida rulluisutamist; meid külla kutsuda korraldamaks algõpet ja koolitust seltskonnale, olenemata tasemest ja varustuse olemasolust; rentida rulluisuvarustust;

Tehnika õppimiseks küsi nõu asjatundjatelt

lasta hooldada rulluiske;

Omal käel saab tehnikat õppida küll, aga parimaks viisiks on küsida nõu oma ala asjatundjatelt. Ühe võimalusena saavad soovijad rulluisukoolitust Rullibussist, kus jagatakse osalejad vastavalt tasemele gruppidesse ning igal grupil on oma treener, kes jälgib ja annab näpunäiteid. Kert Keskpaik toob näitena välja ühe oma õpilase, kes 52 aasta vanuselt tegi läbi arengu, kus tema keskmine kiirus tänu järjepidevale koolitusele ja tehnika parandamisele tõusis kahe aasta jooksul 7 km/h (23—>30 km/h).

leida lahendus jalale liiga tegevatele rullidele; soetada uut varustust; soojendada võistlusrulluiske; tellida jalavormi järgi tehtavaid võistlusrulluiske. Oleme valmis abistama kõigega, mida on meie võimuses mõjutada. Meile meeldivad kõik head inimesed ja rullisõbrad, kelle jaoks me ka pidevalt paremaks tahame muutuda.

sõidab kevaditi 800 km ringis. „Kes soovib suvistel maratonidel heas hoos olla, peaks ka talvel ettevalmistust tõsiselt võtma. Eestis on see võimalik vaid joostes ja suusatades. Ideaalseim on muidugi sõita jää peal, aga ka neid võimalusi napib,” annab Keskpaik soovitusi ja mainib, et ise üritab ta talvel sõita jääl niipalju, kui olud võimaldavad.

Sõidutehnika on määrava tähtsusega Nagu eelnevalt mainitud, on rulluisutamise puhul äärmiselt tähtis õige tehnika. Viimase aja rulluiskude trende ja arenguid arvesse võttes on tehnika veelgi tähtsamaks muutunud. Kuna rulluisurattad on aja jooksul läinud diameetrilt suuremaks (90—> 100—>110—>125 mm), siis muutub järjest olulisemaks tasakaal ja tasakaalu hoidmise võime. Suure ratta hea veeremise tõttu on oluliseks muutunud pikk tõuge, mis omakorda eeldab head tasakaalu ja uisutunnetust. Tasakaalutunnetuse saamiseks tuleb läbida rohkelt treeningukilomeetreid, aga teha ka erinevaid tasakaaluharjutusi – näiteks ühel jalal sõitu. Tasakaalutunnetuse põhjal saab edasi arendada ülejäänud tehnikat. Nädalas korra-kaks on kasulik teha uiskudel tehnika-tasakaalu harjutusi. Rulluisutamine on vastupidavusaladest üks tehnilisemaid. Seetõttu on soovitatav käia vähemalt korra rulluisukoolitusel, kus näidatakse ja õpetatakse põhitõdesid.

2016 JUUNI – JUULI

95 95

T reeni ngu näda l a näidi s ( s uv ine k ava j u u n ist septemb rini) E: puhkus. T: rahulik sõit 60–75 min, pulss 130–145 l/min, aeroobne tsoon. K: 12–16 x 200 m täiskiirusel. Oluline on saada liigutused kiireks, max sprint. Treeni järgmiselt: 20 min soojendus; kiirendused nii, et neljastes plokkides iga 200 vahel 2 min puhkus ja iga neljase ploki vahel 5 min puhkust / rahulikku kulgemist: lõppu 10 min rahulikku kulgemist. Tähtis on, et oleksid terav. Kui teravus kaob, siis tuleb lõpetada. N: 45 min rullidel järgmiselt: 15 min soojendus; 4 min järgmiselt: 20 sek täiega, 10 sek rahulikult; (tabatha); lõppu 25 min rahulik kulgemine. R: rahulik sõit jalgrattal 1:15.1:45 pulsiga 120–130. L: 20 min soojendus; 20 min täiega / min rahulik; 20 min rahulikku sõitu. P: pikk rahulik jalgrattasõit*. *Võimaluste järgi vahemikus veebruarist kuni maini pikad treeningud samuti uiskudel ja vähem jalgrattal. Sel perioodil on ka intensiivsus väiksem.


sparta

Sparta r at tatreeningutel rõõmustatakse edusammude üle Harrastusratturil avaneb võimalus ennast proovile panna kasvõi igal nädalavahetusel, võistlusi jagub nii maastikul kui ka maanteel. Sparta rattatreenerid Allan Aulik ja Priit Prous selgitavad, kuidas leida võistluste ja treeningute vahel tasakaal. tekst: Andrus Nilk I foto: Ajakiri Jooksja

V

õistlus kulutab ja treening arendab,” osutas Allan Aulik põhitõele, mida suvist ettevalmistust kavandades on arukas silmas pidada. Kahel päeval nädalas toimuvatel Sparta rattatreeningutel pööratakse põhitähelepanu tehniliste oskuste õppimisele, kehaliste võimete arendamisele ja puudujääkide kõrvaldamisele. „Igal treeningul on alati eesmärk, lihtsalt aja täisveeremist pole,” rääkis Priit Prous. „Näiteks sõidame teisipäevasel tehnikatreeningul juurikatel ja mätastel, et õppida ratast valitsema. Tõusudel puhata ei saa, aga tehnikaharjutuses võid vahepeal panna jala maha ja koormus on paras.”

Treenida eri radadel Sparta harrastusratturid jaotuvad kolme gruppi. Igaüks saab konkreetse treeningu sisu ja enesetunde järgi valida, kellega koos harjutada. „Gruppi võib vahetada ka treeningu ajal, kui inimene väsib ja tahab sõita rahulikumalt. Samas võib liituda ka

tugevamate grupiga, kus tempo on kiirem,” lausus Prous. Koormuse hindamiseks küsib treener harrastajatelt pulsinäitu. „Maanteel on lihtsam sobivat tempot valida. Metsas, kus tempo muutub, on raskem jälgida, kas mõni peab liiga palju pingutama. Naised pelgavad vahel öelda, kui raskeks läheb. Mõnele võib tempo olla kiire ja teisele aeglane, aga püüan leida kuldse kesktee. Mida paremini harrastajaid tundma õpin, seda täpsemaid soovitusi saan anda,” rääkis Prous. Pärast nädalavahetuse võistlust on kavas tehnilisem ja väiksema intensiivsusega treening. „Mida sagedamini tehnilisel rajal harjutada, seda kergemaks seal sõitmine ajapikku muutub,” nentis Aulik. „Kui oskusi napib, siis läheb raskeks ja pulss tõuseb kõrgele. On aga oskusi piisavalt, võid sõita ka madala pulsiga kiiresti.” Neljapäevastel maanteetreeningutel õpitakse grupis sõitmise oskusi ja reegleid. Enne Tartu rattarallit harjutati meeskonnasõitu ja nn karussellisõitu. „Karussellis vahetub liider lühikese

96

aja järel, meeskonnasõidus veab üks rattur pikemalt,” selgitas Prous. „Sõitsime normaalse hooga, et kõik saaksid rahulikult õppida. Õpetame tuulessõitu, kohavalikut ja kurvide võtmist. Sa pole rajal üksi ja teiste läheduses sõitmisega tuleb harjutada.” Võistluseks valmistumisel arvestatakse ka rajaprofiili. Kui ees seisab võistlemine tasasel teel, siis tehakse kiirendusi. Lõuna-Eesti kuppelmaastiku jõuproovi eel on kavas jõuharjutused tõusudel. „Soovitan maastikusõiduhuvilistel ka maanteel treenida, see teeb sõidu mitmekülgsemaks ja pakub emotsionaalset vaheldust,” lausus Proos. „Samamoodi on maanteesõidu eelistajad tulnud metsa harjutama.” Prous ise treenis kujunemiseas nii maanteel, maastikul kui ka trekil, mis aitas tal valida meelepärasem ratas ja rada. „Inimest ei saa kohe suruda raamidesse, vaid ta peaks proovima eri võistlusi, et leida, mis rohkem meeldib,” lausus ta. „Ohutum on treeninguid alustada maastikul. Saad koor-


sparta

muse kätte, aga kiirus on väiksem kui maanteel. Maanteel sõitmine võib olla ohtlik, kui inimene ei ole grupisõidu reeglitega harjunud.”

Võistlus lisab indu Aulik rääkis, et osal inimestel on raske leida motivatsiooni treenimiseks, kuid võistelda neile meeldib. Siis soovitab ta harrastajal registreerida end võistlussarjas, milles osalemine distsiplineerib selleks ka valmistuma. „Kui inimene stardib esimesele võistlusele puuduliku treenitusega, annab ta endale finišis aru: „Läks raskeks, natuke peab ka treenima.” Siis tekib tal motivatsioon harjutada,” lausus Aulik. Kui sageli oleks mõistlik ja kasulik võistelda? „Ideaalses kavas peaks olema 80 protsenti treeninguid ja 20 protsenti võistlusi. See kehtib aga tippspordis,” tõdes Aulik ja rääkis, et mõni läheb võistlust rahuliku tempoga nautima, teine pingutab peaaegu maksimaalse pulsiga, kasvõi veri ninast väljas. Samas leidub ka inimesi, keda võistlemine üldse ei huvita.

Uustulnukad on oodatud Harrastajad on pärast võistlusi küsinud: „Miks jaksasin tasasel sirgel sõita, aga tõusudel mitte?” „Sel juhul vastupidavust ilmselt jagub, aga mäest üles vändates napib jalges jõudu,” selgitas Prous. „Võib juhtuda ka vastupidi: kulutades kogu energia tõusul ära, ei jätku energiat tempo kannatamiseks sirgel. Selle puudujäägi kõrvaldamiseks sõidame tõusust üles ja paneme hooga edasi, et harjuda kannatama.”

[

[>>

„Näiteks tuli inimene ostma head ratast, et üksinda metsas sõita. Võistelnud oli ta juba piisavalt. Peamine on sporti nautida,” lausus Aulik. Kes aga tahab maikuust septembri lõpuni peaaegu igal nädalavahetusel võistelda, sõitku argipäeviti taastava tempoga. „Kui mõnel nädalal võistlust pole, siis võib selle asemel teha pika treeningu madala pulsiga,” soovitasid Sparta treenerid. Prous tõi enda näite: „Mulle jäi Tartu rattaralli 130 kilomeetrist väheks ja sõitsin rahulikult Põltsamaale ning sain 200 kilomeetrit täis.”

Sparta ratturid sõidavad paarikilomeetrisel ringil ajavõtu peale. „Seal on tõus, tehniline laskumine ja muud üksikasjad,” kirjeldas treener Priit Prous. „Mõne aja pärast sama ringi uuesti läbides saab igaüks oma aega võrrelda.”

Vahel korraldavad treenerid vahefinišitega treeningu. „Kes tunneb jõudu, võib kohe kiirust tõsta. Teine eelistab hoida energiat lõpu jaoks, kui läheb kassi-hiire mänguks,” rääkis Prous. Algajate rühma treeningu sisu vali vad Sparta treenerid väiksemate oskustega ratturite järgi. Uustulnukad, kes on pidevalt gruppi oodatud, arenevad silmanähtava tempoga. „Nad saavad juba treeningu lõpus aru, kui palju on juurde õppinud,” sõnas Aulik. Usinale harjutajale mõjub iga väikegi edusamm innustavalt.

Marcel KITTEL Etixx-Quickstep

SPORDITOIT.ee

Eesti suurim sporditoidu veebipood

>> Tellimus üle 30€ = TASUTA transport >> Kaup kätte 48h’ga - Sinu valitud pakiautomaati >> Iga nädal üks suurepärane ERIPAKKUMINE >> Turvaline ja mugav maksevõimalus (Maksekeskus.ee) >> Kõik tooted ja brändid ühest kohast, soodsalt!

Suurepärane uus energiageel Belgia ravimifirma poolt >> Guaraana >> Tauriin >> Kofeiin >> Ženšenn >> 29,7g süsivesikuid

1 geel - 2,79€ / karp 12tk - 29.70€ 2016 JUUNI – JUULI

Kuidas mõõta arengut treeningul?

97


velo

Rattaga metsikus paradiisis

Kilomeetrid ei loe mägisel maastikul iseenesest midagi. 98


velo

Ameerika maastikuratturite pealinna ümbrusest oleks ka Eesti rattaentusiastidel palju õppida, kuidas arendada siinmail välja kohalikud maastikusõidu mekad. tekst ja fotod: Priit Pullerits

A

ega hakkas lõpuks nappima. Olin hommikust peale viibinud väljas, sõitnud rattaga kivisel Vaseahelikul korduvalt üles ja alla, läbinud mitmeid paeluvate nimedega singleid, nagu Alaska ja Homer, UFO ja EKG, Mega Steps ja Baby Steps, et jõuda lõpuks Klondike’i järsakuteni. Need on kõrged, punast, pruuni ja halli värvi dramaatilised liivakivikõrgendikud, kust avaneb üüratu vaade Soolaorgu ja Looduskaarte rahvusparki ning La Sali mägede lumistele tippudele. Lühidalt: see on vaade ja elamus, mille nimel tasub üksjagu raske teekond rattaga ette võtta. Kuna olin päeva jooksul kulutanud tükk aega Vaseahelikul väntamisele, tuli Klondike’i järsakutelt alla naasmisega pisut kiirustada. Olin küll ja küll lugenud hoiatusi, et õhtupimedusse ei maksa jääda. Moabi ümbruse rattarajad Colorado platool on niigi tehniliselt keerulised ning hämaras sõitmisega kaasneks suur kukkumisoht. Lisaks on pimedas äärmiselt kerge ära eksida. Ma polnud kohanud juba kolm tundi ainsatki hingelist – kui nende sekka mitte arvata jäneseid, kes õhtupoolikul, päevase palavuse vähenedes ilmselt rohkem liikvele läksid ning siis, kui oma rattaga neile ootamatult lähenesin, kidura taimestiku vahel valge taguotsa välkudes jalgadele valu andsid.

Moabi ümbruse rattarajad on tehtud nii lollikindlaks seepärast, et kohalikud inimesed tahavad, et rattafanaatikud seal sõitmas käiksid ning sedasi 5000 elanikuga linnakese elu ja ärisid toetaksid. Olin oma kolmenädalase Moabi (Utah osariik) rattaseikluse pikkadeks, 7–9-tunnisteks päevadeks ratta seljas enda arust korralikult valmistunud. Pakkisin igal hommikul seljakotti dressipluusi ja vihmakile, banaane ja batoone, rääkimata varurehvist ja mutrivõtmeist. Joogipudeleid võtsin kaasa koguni neli. Ja loomulikult ei unustanud kunagi maha vee- ja rebenemiskindlale paberile trükitud rattateede topograafilist kaarti, mille olin ostnud Moabis 12 dollari eest. Lisaks pistsin alati kotti ka tütre kingitud taskuteatmiku „Mountain Biking Moab Pocket Guide” (pühendusega: „Põnevat ja ohutut seiklemist!”). Mõned küll imestavad, milleks paberkaart, kui nüüdisajal on saadaval GPS-seade ja muud tehnoloogilised imevidinad. Aga sellepärast, et tehnoloogiast võib saada inimkonna suurim vaenlane. Neli aastat tagasi eelmisel Moabi rattaseiklusel nägin, kuidas sõbra GPS-seade ootamatult üles ütles ega ärganudki enam ellu. Ka aku võib pika päeva peale tühjaks saada. Ja kui kukud, võib seade puruneda, nagu purunes üks

2016 JUUNI – JUULI

99


i n s p i r e e rvi edleos l i i k u m a

mu rattakompuuter kahest, kui ratas oli paar päeva varem rajasildi najalt lihtsalt pikali prantsatanud.

Ärevust tekitav lõige Niisiis, aeg oli paberkaart seljakoti tagataskust välja tõmmata ja uurida, kas leidub mõni otsetee, mis aitaks pikka teekonda tagasi rendiauto juurde kärpida. Sinna polnud teab mis palju maad, ehk kilomeetrit kümme, võib-olla tosin. Aga kilomeetrid ei loe mägisel maastikul iseenesest midagi. Arvudes ei pruugi neid olla palju, ent kui sõitma hakkad, võid avastada, et kilomeetri peale kulub vaat et veerand tundi. Jah, otsetee leidub, näitas kaart. Klondike’i kõrgendikelt alla sõites peaks üks kõrvaltee võimaldama ajavõitu. Otsustasin valida selle. Ja nii ma vastu õhtut ärevasse olukorda sattusingi. Too tee ei olnud tähistatud rattateena, pigem mingi ebamäärase rajana. Aga see viis otse nende singliteni, mida mööda pidi jõudma mu pargitud rendiautoni viiva Dino-Flow nimelise rattarajani Vaseaheliku edelapoolsel küljel. Tol otseteel märkasin liivastel kohtadel algul selgeid rattajälgi, mis kinnitasid, et siit on teisedki varem sõitnud. Järeldasin, et päris suvaline see rada olla ei saa. Aga mida kaugemale sõitsin, seda vähem märgatavaks varasemad jäljed muutusid. Kuni ühel hetkel jälgi enam peaaegu polnudki. Mõne aja pärast jõudsin hiiglaslikule slickrock’i ehk halli liivakivi väljale, milles jooksid pikisuunas ligi meetrised sügavikud, ja seal polnud enam üldse aru saada, kuhu minna. Püüdsin hoida kaardil näidatud suunda, ent samas jälgisin ka loodust, et juhul kui ringi keeran, oskaks ikkagi tagasi minna. Ma ei võta kunagi selliseid olukordi kergelt, et küll kuidagi kuhugi ikka välja jõuab. Metsikus looduses võib naiivsest optimismist lähtumine tuua kaasa fataalseid tagajärgi.

Raske on eksida Võtsin taas kaardi välja ning uurisin seda ja juurdlesin, kuidas talitada. Kõigist kolmest küljest, näitas kaart, peaks varem või hiljem mingi tee vastu tulema. Väike pabin hinges, otsustasin mööda konarlikku ja jäljetut slickrock’i ettevaatlikult edasi sõita. Rahustasin end, et päevavalgust veel jagub, küll see annab ootamatusteks ajalist reservi.

Rajalt eksida on peaaegu võimatu, kui hoiad silmad lahti. Kaart tasus end ära. Lõpuks jõudsingi ühele liivasele teele ning seal taas kaarti uurides peilisin välja, milline kolmest läheduses hargnevast teest viib mind tagasi mu rendiauto suunas. Olin pääsenud. Tõele au andes olin ise süüdi, et end õhtu eel improviseerides ja ökonoomitada püüdes ärevasse olukorda ajasin. Tegelikult on Moabi rattarajad suurepäraselt tähistatud. Lõpuks on Moab ikkagi vähemasti Ameerika, kui mitte kogu maailma maastikuratturite meka ja paradiis, et mitte öelda veelgi uhkemalt – pealinn. Enamik sealsetest kümnetest ja kümnetest radadest moodustavad üksteisega seotud ja põimunud võrgustikke, näiteks Amasa Back, Klonzo Trails, Moab Brands, Magnificent 7, Intrepid, Navajo Rocks, Whole Enchilada. Iga võrgustiku alguses asub autoparkla, kus on suurel infotahvlil näidatud sealt lähtuv radade süsteem. Lisaks on rajad tähistatud infotahvlitel raskusastmega, et saaksid aegsasti aimu, kui suure füüsilise pingutuse ning tehniliste oskuste pagasiga tasub valikut tehes arvestada. Enamik võrgustikke, v.a näiteks kurikuulus Whole Enchilada, on kujundatud nii, et algus- ja lõpp-punkt asuvad samas kohas. See ei oleks ju

100

sõitjasõbralik, kui algus on näiteks Otepääl ja lõpp Elvas – siis tuleb tulla sama marsruuti pidi tagasi või vändata mööda tuima maanteed. Kõik Moabi ümbruse rattarajad on maha märgitud väga selgelt. Neid piiravad külgedelt suured kuivanud oksad või teistest eristuvad kivimürakad, lisaks on slickrock’ile ja rajale jäävatele kividele tõmmatud värvilised jutid. Igas võrgustikus on iga rada tähistatud oma värviga, näiteks DinoFlow roosaga. Lisaks juhatavad teed eelmiste ratturite sisse sõidetud jäljed. Rajalt eksida on peaaegu võimatu, kui hoiad silmad lahti. Igas radade ristumise kohas – Klondike Bluffsi võrgustikus leidub radu ligi 20 – on püsti viidad, mis näitavad, millise nimega rada kuhu suundub, ning lisaks on tahvel kaardiga, millel näidatud sinu asukoht. Sisuliselt tähendab see, et sõitma võid tulla ilma kaardita (juhul kui ei hakka ise otseteid leiutama). Ja enamik vist tulebki, sest ma ei näinud kolme nädala kestel seal kedagi, kes oleks võtnud kotist või taskust kaardi ning uurinuks seda. Moabi ümbruse rattarajad on tehtud nii lollikindlaks seepärast, et kohalikud inimesed tahavad, et rattafanaatikud seal sõitmas käiksid ning sedasi 5000 elanikuga linnakese elu ja ärisid toetaksid. Mõelge ise, kes tuleks Moabi rattaga sõitma, kui läheks liikvele kuuldused, et seal on rajad nii segased ja halvasti tähistatud, et kogu aeg võid ära eksida?


Eesti jalgrattasporti ja

Karl Patrick Lauku toetab Jetoil AS

2016 JUUNI – JUULI

101


kasulikku

Spordihooajaks k a alu harr astussportl ase kindlustust tekst: Annika Mällo, ERGO isikukindlustuse grupi juht I foto: Scanpix

H

arrastussport on Eestis üha enam populaarsust kogumas. Isegi vihmaste ilmadega näeb nii linnatänavatel kui ka metsaradadel jooksjaid, rattureid ja kepikõndijaid. Suvi on täis mitmesuguseid spordivõistlusi ja -sarju, kus harrastajad tihtipeale oma võimeid üle hindavad. Võistlushasart ja pingutus toovad kahjuks endaga kaasa mitmesuguseid õnnetusi. Rattaspordis, kus kiirus ja kukkumise risk on suurem, tuleb ette nii peatraumasid, luumurde kui ka kriimustusi, venitusi ja rebestusi. Jooksjad jälle kipuvad võistlustuhinas tegema liiga hüppeliigesele. Sportima minnes enamasti õnnetustele ei mõelda. Seega ongi ootamatu, kui vigastus sunnib aega maha võtma või tervise taastamiseks isegi pikemaks perioodiks igapäevastest töökohustustest kõrvale jääma. Kui plaanid osaleda mõnel rahvaspordi- või muul võistlusel, siis tasub soetada õnnetusjuhtumikindlustus koos spordi lisakaitsega ehk teisisõnu harrastussportlase kindlustus. See kehtib ööpäev läbi – nii treeningul kui võistlusel, aga ka lihtsalt igapäevatoimetusi tehes. Näiteks trepil komistades või vannitoas märjal põrandal libastudes.

Harrastussportlase kindlustust on enim (75 protsenti) vajalikuks pidanud mehed. Samas on mehi harrastussportlaste hulgas ka rohkem ning nad kipuvad oma sportlikku võitlusvaimu enam proovile panema. Nii on vigastused kergemad tulema ja vajadus riske maandada suurem. Kindlustus aitab tasuda õnnetusjärgsed ravikulud, mida haigekassa ei hüvita. Näiteks kui vajad taastusravi või selliseid abivahendeid

nagu kõnnirobot, liigesetugi või muud sarnast. Samuti tasutakse õnnetuses viga saanud hammaste ravikulud. Kindlustuse abiga saad säilitada harjumuspärase sissetuleku. Korvatakse saamata jäänud osa palgast, mida haigekassa ega tööandja ei maksa. Traagilisema õnnetuse puhul, mis toob kaasa püsiva tervisekahjustuse, aitab saadav hüvitis uue olukorraga paremini kohaneda.

H a r r a s t u s s p o r t l a s e h i n n a n ä ide Aastane spordi lisakaitsega õnnetusjuhtumikindlustuse leping 25-aastasele: Jooksja

Rattasportlane

püsiva puude hüvitis

50 000 eurot

50 000 eurot

Surmahüvitis

20 000 eurot

20 000 eurot

Ravikulu

10 000 eurot

10 000 eurot

Igakuine makse

ca 7 eurot

ca 12 eurot

+ päevaraha lisakaitse

+ päevaraha lisakaitse

ca 11 eurot

ca 18 eurot

igakuine makse

102


triatlon

Artrosportkliinik aitab harrastusjooksjaid vigastuste ravimisel Artrosportkliinik on aastast 1998 tegutsev ortopeediakliinik, mis on orienteeritud tugiliikumisaparaadi (luud, lihased, liigesed) vigastuste ravimisele. Aastate jooksul on meie juurest abi saanud hulgaliselt tippsportlasi, aga ka palju tavaharrastajaid ja pea kõikide eluvaldkondade esindajaid. Tendinoos. Kui kannakõõlus on hommikuti valulik ja jäik ning lisaks muutub pingutuse järgselt väga valulikuks, on pigem tegemist tendinoosiga ehk kõõlusesisese ülepingest tekkinud muutusega. Kui vaevused süvenevad ja püsivad konservatiivsest ravist hoolimata, on ilmselt vajalik kirurgiline sekkumine. Kõõluserebend – tekib tavaliselt ootamatult ning tihti järsul pingutusel. Rebendi teket võib mõnel juhul ka kuulda olla. Ravi on kas kirurgiline või immobiliseeriv (kipslahase abil).

tekst: Lauri Maisvee foto: Scanpix

A

rtrosportkliinikusse on koondunud mitmed Eesti juhtivad ortopeedid – Eesti artroskoopilise kirurgia rajaja dr Kaidu Meitern, Eesti kõige pikaajalisemate kogemustega spordiarst ortopeed dr Eldur Annus, hinnatud ja aktiivsemaid artroskoopia ja sporditraumatoloogia spetsialiste ortopeed dr Kaspar Rõivassepp (ühtlasi Eesti jalgpallikoondise arst), suurte kogemustega ortopeed dr Tauno Kalvet, laia profiiliga hinnatud ortopeed dr Meelis Sula, käekirurgiale spetsialiseerunud dr Kristo Kask ja dr Villem Teder ning Soomes väljaõppe saanud ortopeed dr Raigo Norit. Artrosportkliinik on Eesti Haigekassa lepingupartner ortopeedilises päevakirurgias. Jooksuharrastajate potentsiaalsed ortopeedilise arstiabi valdkonda kuuluvad terviseprobleemid võivad olla erinevatel põhjustel tekkinud seljaja alaselja valusündroomid, puusa- ja põlvehaigused, samuti sääre- ja labajala haigusseisundid. Allpool on mõned näited erinevatest võimalikest probleemidest.

Põlveliigese kõhre kulumishaigus gonartroos Tüüpilised kaebused põlveliigese artroosi korral on pingutusaegne põlvevalu, paistetus ja põlve naksumine või krudin kükitades või trepil astudes. Kulunud liigest täielikult parandada praeguste teadmiste ja võimaluste juures ei osata, samuti pole loodus ühtki taastumisprotsessi selleks välja mõelnud. Ravi eesmärk on kaebuste leevenda-

2016 JUUNI – JUULI

Hüppeliigese haigusseisundid Osteoartroos – kõhre kulumishaigus. Deformatsioonid – traumajärgsed, reumatoidartriitilised. Sagedasti on sellistel juhtudel vajalik kirurgiline sekkumine. mine, näiteks füsioteraapia ja ravimitega (muu hulgas liigesesisesed ravimi manustamised). Teatud juhtudel on näidustatud artroskoopiline, nn puhastuslõikus, mille puhul kulunud liigesepinnad tasandatakse. Kui kaebused on väga suured ja elukvaliteet häiritud, tuleb kõne alla liigese proteesimine.

Meniskivigastus Põlveliigese sidemete vigastused (eesmise ja tagumise ristatisideme ning külgsidemete vigastused). Valik­ ravi on kirurgiline – artroskoopiline operatsioon, vajadusel sidemete taastamisega.

Kannakõõluse haigusseisundid Peritendiniit – kui tekib pingutusjärgne (näiteks pikema jooksutreeningu järel) kannakõõluse ümbruse turse, on tõenäoliselt tegemist kõõlust ümbritsevate kudede põletikuga. Ravi on enamasti mittekirurgiline.

103

Labajala haigusseisundid Degeneratiivsed labajaladeformatsioonid (osteoartrootilised, reumatoid­ artriitilised)

Luukasvised Plantaarfastsiit (valu kannale toetamisel). Varvaste kuju ja asendi muutused: haamervarvas, küünisvarvas, vasarvarvas, kangestunud suurvarvas (hallux rigidus), väljapöörd-suurvarvas (hallux valgus). Kirurgiline ravi on tihti peamine raviviis. Artrosportkliiniku sõbralikud ja asjatundlikud ortopeedid konsulteerivad harrastus- ja tegevsportlasi kõikmõeldavate tugi- ja liikumisaparaadi probleemide korral, meie juurde on oodatud kõik hüppeliigese, sääre-, põlve- ja õlaprobleemide ning -vigastustega patsiendid.


varustus

valmistab sokke nii lastele kui sportlastele

Eelista eestlaste valmistatud spordisokke! tekst: Meelis Koskaru fotod: Ajakiri Jooksja

S

urvepõlvikute ja spordisokkide tootmises kasutatakse värvitud, kvaliteetseid naturaalseid lõngu koos sünteetilistega, millega kindlustatakse toodete optimaalne kvaliteet, hügieenilisus, kulumiskindlus ja elastsus. Eestis on Bohaco spordisokid ja põlvikud müügil Rademari spordipoodides, märtsikuust alates ka Selveris. Bohaco meditsiiniliste survepõlvikute edasimüüjad on mitmed suuremad apteegid: Apotheka ja Medapta OÜ, Ülikooli Apteegid. Tasub jälgida toodetele märgitud eriomadusi: „Dry energy” toodetes on kasutatud kiude drirelease with fresh guard, mis juhivad niiskuse nahapinnalt soki välispinnale, millelt niiskus kiiresti aurustub ja hoiab naha kuivana; „Fresh guard” on lõhna neutraliseerija, elimineerib lõhna tekitavad bakterid, blokeerides ja peatades nende kinnistumist. „Dry energy” suurendab kehas hapnikutaset, seega jõuad rohkem. Tootel asuv märge „Meryl skinlife” on bakteriostaatiline kiud, mis hoiab looduslikku tasakaalu nahal, olenemata tegevusest. „Coolmax” imab niiskuse naha pinnalt ja juhib selle toote välispinnale. Reval Sock Company panustab uute, funktsionaalsete omadustega toodete väljatöötamisse, näiteks erineva survega põlvikud ja massaažiefektiga

2015. aasta aprillis asutatud Eesti ettevõte Reval Sock Company jätkab varem Soome rõivatootjale Nanso Group OY kuulunud ettevõtte tööd. Reval Sock Company on Skandinaavias ja Baltikumis moodsaimate seadmetega vabrikuid. Rapla Suurjooksul toetab ettevõte tublisid jooksjaid 200 Bohaco sokipaariga. Eesmärk on jõuda Eesti harrastajateni, kasutades väljendit „Eelista eestimaist”. põlvikud. Ettevõte lähtub oma arendustegevuses eri valdkondades tegutsevate inimeste vajadustest. Spetsiifilised tooted on loodud sõjaväelastele, jahimeestele ning spordiga tegelejatele nii sisehallides kui ka välistingimustes. Testrühmaks on olnud Eesti Suusakoondis, Tallinna Ülikooli korvpallinaiskond ja Rapla Korvpallikool.

Survepõlvikud vähendavad lihaskrampide tekkimise võimalust ja kiirendavad taastumist pärast füüsilist pingutust. Survepõlvikud pole mõeldud mitte ainult sportlastele, vaid profülaktilises mõttes ka neile, kelle tegevusala toob kaasa pikaajalise seismise või istumise. Bohaco survepõlvikud vähendavad lihaskrampide tekkimise võimalust ja kiirendavad taastumist pärast füüsilist pingutust. Tootesari Bohaco Support and Travel parandab jalgade vereringet ning vähendab seismisest ja istumisest tekkivat jalgade turset, tehes kestvad reisid mugavamaks. Seda sarja soovitab Reval Sock Company ka golfimängijatele, kes oma

104

spordiala spetsiifika tõttu peavad pikka aega jalgadel püsima. Bohaco tootesarja meditsiiniliste survepõlvikute eesmärk on parandada kerge paistetuse või väsinud jalgade verevarustust. Bohaco Ergonomic Sport Systemi toodetes on erineva paksuse ja surveastmega tsoonid, mis toetavad jalga ja leevendavad põrutust. Talla ja kanna piirkonnas on paks ja pehme froteekude, mis pehmendab kõvakattega teel joostes lööke tallale. Pöiaosa on hõredam, mis võimaldab niiskusel soki välispinnale liikuda. Tähtis on nende toodete puhul rõhutada, et sokkide ninaosa on õmbluseta, vältides võimalikku hõõrdumist ja villide teket sportimise ajal. Bohaco Sport Ergonomic Systemi sarja kuuluvad sporditooted on välja töötatud spordialade spetsiifikat arvestades ning need sobivad suurepäraselt pallimängudeks, jooksmiseks, rattasõiduks ja rulluisutamiseks. Sääreta sokke võib kasutada saalitreeningutel, näiteks tennises ja aeroobikas ning ka välistingimustes joostes ja jalgrattaga sõites. Säärega sokke soovitatakse kasutada saalis võrk- ja korvpalluritel. Põlvikud on mõeldud suusatajatele ja pikamaajooksjatele välistingimustes, samuti uisutajatele, matkajatele ja ratturitele.


Apteegid, www.siidisukk.ee, www.sokid.ee

2016 JUUNI – JUULI

105


jooksugolf

Jooksugolf või inglise keelest otse tõlgituna kiirusgolf on üsna uus ala, MM-võistlusi on seni peetud neli aastat. Tänavu korraldab Niitvälja Golfiklubi selle tegevjuhi Kristo Tohveri initsiatiivil esimesed jooksugolfi võistlused Eestis. tekst: Ants Põldoja fotod: Niitvälja Golf

106


jooksugolf

O

lgu see ala siis selles loos nimetatud eestipäraselt jooksugolfiks, kui juba kirjutame sellest ajakirjas Jooksja. Igatahes mees, kes läheb ajalukku jooksugolfi loojana, oli samuti kõva jooksja – 1983. aasta MM-võistluste 1500 m hõbe Steve Scott. 1982. aasta detsembris läbis Scott golfiväljaku 18 rada 29 ja poole minutiga, tehes selle ajaga 95 lööki. See tulemus löökide ja jooksuaja summana oleks ka praegu MM-il parimate seas.

MM-võistlused andsid alale uue hingamise Tohveri sõnul ei saanud ala siiski pärast Scotti algatust hoogu sisse. „Siin-seal prooviti jooksugolfi, kuid uue hingamise sai hübriidala 2012. aastal, kui Brandon Dunesi väljakul hakati pidama MM-võistlusi. Auhinnafond oli esimesel korral 50 000 dollarit ning eriti tähtis oli fakt, et CBS andis jooksugolfile pooletunnise eetriaja vahetult enne golfi Mastersit,” teadis Tohver. Esimesel korral veel tugevaid golfareid jooksmine ei paelunud, kuid samas tegid kaasa mitmed tuntud staierid, näiteks Keenia päritolu ameeriklane Bernard Lagat (1500 ja 5000 m maailmameister 2007 ja 1500 m Ateena

Marko Kaljuveer ja Erki Nool jooksugolfi sprindis Jooksugolfi on TV3 „Seitsmeste uudiste” golfiminutites propageerima asunud ka alaliidu president Marko Kaljuveer, kes Niitvälja Par-20 väljaku Par-3 rajal võistleb mõne tuntud sportlasega. Näiteks alistas Kaljuveer Erki Noole, nende tulemused olid vastavalt 1.05 ja 1.15. „Mina tegin viis lööki, aga Erki rohkem, tulemuse otsustas just löökide arv. Kui pead rohkem lööma, siis kulub ka aega. Ehkki ühe raja jooksugolfis on eduks tähtsaim siiski avalöögi täpsus,” leidis Kaljuveer. „Muidugi on see saade mõeldud rohkem show’na, sest pikemat mahtu ei saa uudistes lubada,” lisas Kaljuveer. „Kuid jooksugolfi näitamine on üks võimalus ka tervikuna golfi populariseerida. Eestlastele on see ala veel võõras, aga jooksugolf näib noortepärasem ja popim.” Kaljuveer arvas, et suure väljaku jooksugolfis ta siiski ei osale. „Olen sporti tehes olnud pigem sprinteri tüüpi. Pikemad maad ei sobi, lisandunud vanus ja kaal hakkavad ka häirima.”

Chicagos peetud võistlusel piirdus Smith ainult 65 (!!) löögiga ja läbis väljaku 44.06-ga. Jooksugolfi ametlikel võistlustel on lubatud distantsile kaasa võtta kuni kuus keppi. „On ka neid, kes võtavad ainult kaks keppi, ühe kummassegi kätte. Tavaliselt on need raud-6 pikemate löökide sooritamiseks ja kohustusliku elemendina putter lähimänguks. Kes võtavad rohkem, siis neile on keppide hoidmiseks mõeldud ümmarguse toru sarnane kott, mida on mugavam seljas kanda ja sellega joosta,” rääkis Tohver. Osa jooksugolfi reegleid erinevad päris golfi omast. „Kui lööd jooksugolfis palli auti ega leia seda üles, siis ei pea

„Kuid kindel on see, et jooksugolf ei hakka asendama jooksmist või golfi, vaid pakub lisaväärtust mõlemale.” olümpiahõbe) või uusmeremaalane Nick Willis (1500 m Pekingi olümpiahõbe). „Olukorda muutis Eri Crumi kaasalöömine alates 2013. aasta MM-ist. Tema jõudis paremate sekka golfarite poolelt – oli ülikooli ajal Tiger Woodsi meeskonnakaaslane,” sõnas Tohver. Crum tuli 2013 hõbedale ja 2014 kullale. Maailmameistriks tulles ei olnud Crum parim jooksus ega ka golfis, kuid stabiilsus tagas võidu. Teine maailmameister (2013 ja 2015) Ben Hogan on pigem tuntud kõva jooksjana, kuid mullu tegi MM-i teisel päeval ka hea golfitulemuse (78 lööki). Mis puutub Lagatisse, siis tema oli 2013. aasta MM-il heale jooksuajale vaatamata viimane ... Jooksugolfi maailmarekord kuulub aga Christopher Smithile tulemusega 109:06.

2016 JUUNI – JUULI

enam algsesse löögikohta tagasi minema. Kukutad palli maha selles kohas, kust ta auti läks ja lisatakse üks trahvilöök. See on paindlik reegel, muidu tekiks teistega võrreldes liiga suur ajakaotus,” selgitas Tohver.

Lisaväärtus jooksjaile ja golfaritele Oleme Jooksjas juba sellest kirjutanud, et põhitöö kõrvalt jalgpallikohtunikuna tegutsev Tohver teeb tihti ka jooksutrenni ning seetõttu on jooksugolf talle üpris südamelähedane. „Tükk aega olen tahtnud sellist ala korraldada. Kuna tänavu on meil toetajana pundis ka Nike, siis jooksuga seotud üritus sobib eriti hästi,” sõnas Tohver. Tohveri arvates ei pruugi huvi kohe algul olla suur. „Ala peab alles populaarsust koguma,” leidis Tohver. „Kuigi meil on palju endisi sportlasi, kes golfi mängivad – neile võiks idee meeldida. Ja kõik need harrastajad, kes golfi tehes tunnevad puudust füüsilisest lisakoormusest. Üks pluss on ka selles, et jooksugolfi teed läbi 50 minutiga ega pea olema neli tundi väljakul. Näiteks ise olen mitu korda tundnud, et kahes ametis töötades pole mul golfi täisringiks vahel aega.”

107


jooksugolf

Niitvälja plaan on selline, et kõigil suvekuudel (juuni, juuli, august) korraldatakse üks jooksugolfi võistlus Par-20 väljakul, kus on viis rada. Tohveri arvutuste kohaselt peaks seal tulemus jääma 15 minuti kanti, sest parimad läbivad jooksugolfis raja küll kahe ja poole minutiga, aga keskmine on pigem kolm minutit. „Sügisel, ilmselt septembri lõpus või oktoobri algul, oleks eesmärk korraldada esimesed Eesti meistrivõistlused juba 18-rajalisel väljakul,” lisas Tohver. Kuigi Niitvälja radade tundmine – pole ju aega griini kaldeid lugeda ega raja trajektoori hoolikalt jälgida – peaks tulema jooksugolfi osalistele kasuks, usub Tohver, et esialgu on eelis siiski neil, kes kiiremini jooksevad. „Maailmas mängitakse ju kiirusest hoolimata päris häid tulemusi. Mõned on öelnud, et nad ei löögi kiirustades halvemini, sest muretsemiseks pole aega ning pinget ei teki. Neile on endilegi olnud üllatus, et nii hästi mängivad,” sõnas Tohver. Muidugi pole jooksugolf sarnane pikamaajooksjate tavatreeninguga. „Ta sarnaneb natuke intervalltreeninguga, mida kohtunikuna ise ka teen,“ ütles Tohver. „Võib-olla on ala kõige sobivam keskmaajooksjaile. Kuid ekstreemsport ju tänapäeval levib, inimesed teevad üha uusi spordialasid. Kui mõni jooksja on golfist huvitatud, siis selline ala meelitab teda ehk rohkemgi. Kuid kindel on see, et jooksugolf ei hakka asendama jooksmist või golfi, vaid pakub lisaväärtust mõlemale.”

Kristo Tohveri esimene jooksugolfi test Laupäeva, 28. mai varahommikul proovis Kristo Tohver enne teiste golfarite saabumist väljakule esimest korda jooksugolfi ning sai päris korraliku tulemuse: aeg 57.06 ja 92 lööki, kokku 149.06. Selle summa järgi võib näha, et MM-il oleks Tohver nii mõndagi võistlejat edestanud. Millised on muljed? Tohver: „Tundub, et kümme minutit kiiremini joosta poleks probleem, aga tegin esimese korra tõttu mõningaid vigu. Juba esimese draivi järel ma ei leidnud palli, sest oma rumalusest ei jälginud lennu trajektoori. Edaspidi olin hoolikam. Teine viga oli selles, et lõin palju palle üle griini – jooksugolfis on kasulikum, kui löök jääb pigem lühikeseks, siis pole nii palju vaja joosta. Edaspidi peab ka mõtlema sellele, kus tiid hoida. Taskust ei saanud seda jooksu pealt kiirelt kätte. Natuke võttis ka aega, et riisusin takistusi ja parandasin löögijälge, jooksugolfi võistlustel osalised ise seda ei tee. Sealt võidaks ka umbes poolteist minutit. Löögid õnnestusid päris hästi, suuri probleeme polnud. Sel aastal olen tavalises golfis ainult korra saanud 92st parema tulemuse. Ka pikad putid olid korralikud, aga lühikestel eksisin liiga palju – siin mõjus kiirustamine kõige rohkem. Samuti läks lõpp raskeks, näiteks 15. rajal tegin üheksa lööki. Mis mind üllatas, et löögid tulid isegi tavapärasest pikemad. Kokku läbisin 8,19 kilomeetrit, jalgpallikohtunikuna tuleb mul 90 minutiga umbes 10 kilomeetrit, seega oli jooksugolfis kiirus suurem. Samas on jalgpallis vaja teha rohkem spurte, siin on aga pikemad ühtlase tempoga lõigud. Jooksugolf siiski kohtunikule vajalikku trenni päriselt ei asenda, ent nii oli hea võimalus saada üks golfiring kiiresti kirja. Sõitsin Tallinnast välja kell 6.20 ja tagasi kodus juba 9.15, ka saunas käidud!

108


Niitvälja – Eesti golfi kodu! Võta aega endale! Alusta golfimänguga see suvi. Golfimängijaks saamise teekonda nimetame Niitväljal Roheliseks Rajaks. See on lähenemine, mille oleme kokku pannud 23aastase kogemuse põhjal ja mille võtmesõna on personaalsus. Rohelisel Rajal olles tegeleme iga inimesega eraldi ja aitame kokku panna just Sulle parima ning mõistlikuima teekonna.

Kõik saab alguse kolmepäevasest Green Cardi kursusest ja selle hind 2016. aastal on kõigest 99 €.

Vaata täpsemalt www.niitvaljagolf.ee Registreerumiseks võta ühendust info@niitvaljagolf.ee või telefonil 678 0454


inspireerides liikuma

AJAST EES MEES, KELLE NIMI JÄ ÄB L ÄBI AJA K AJAMA Urmas Sõõrumaa on erakordne mees, kelle elu on paljuski põneva ja filosoofilise filmi sarnane. Ta on üles ehitanud paljud toimivad edukad ärid ja ettevõtted – realiseerinud oma täispotentsiaali nii ettevõtjana, mehena kui ka suure algustähega inimesena. Urmas on arvestanud elu jooksul energeetikamaailma ja erinevate idamaiste õpetustega, kuid viimastel aastatel on läinud üha sügavamale hinge arengu teele. Nii kuuluvad tema elu loomulike osade juurde ka omaenda miksitud ja ellu kutsutud liikumise praktikad, taoism ja palju muud vaimset. tekst: Regina Herodes fotod: Mati Hiis

110


inspireerides liikuma

Kuidas alustad oma päeva? Nagu tänagi, ärkan tavaliselt kella 6 paiku ja teen tund kuni kaks hommikuvõimlemist. See on mu enda koostatud kompleks, kus on harjutusi erinevatest joogaliikidest ja taoismist, kasutan ka viie tiibetlase harjutusi, hingamisharjutusi. Kõige selle eesmärk on end päevaks ette valmistada, energiad liikuma saada ja pumbad tööle panna, oma organid ära häälestada. Nii toimus ka täna hommikul tund. Mul on Rotermanni kvartalis kuus kuni 100-ruutmeetrist saali, kuhu loon Tao keskuse, mis alustab tööd 7.30 hommikuvõimlemisega. Huvilised on oodatud osa võtma. Inimese keha on üks antenn siin energiauniversumis ja selleks, et see antenn oleks puhas – et suudaks ümbrusest aru saada ja ümbrusega ühendust luua –, sellele ongi kõik need hommikused harjutused suunatud. Käin ka energiakeskuste, tšakrate kohad läbi: teeme siia juurde ka väikese füüsilise pingutuse. Kindlasti on füüsilisel pingutusel ka oma energiaprogramm juures – sa lõdvestud ja lased energiat sinna voolata. Seejärel käin veel tšakrad häälega läbi, kuni üles välja. Hommikune harjutuste kompleks lõpeb häälestamise ning meelte ettevalmistamisega eesolevaks päevaks. Näiteks soovid iseendale head harmoonilist olekut ja ka oma päevale, oma ülesannetele ning lähedastele. Oletame, et sul on mõni koosolek ees või mõni muu oluline teema, sa võid anda sellele kohtumisele väikese ülesande, teema, mida on vaja lahendada. Nii visualiseerid selle päeva endale ka ette. Mis on sinu jaoks liikumine? Minu jaoks on elu ise liikumine, kuid toon välja kaks aspekti. Esimene on töökus. Kui tahad heaks tennisemängijaks saada, siis on vaja teha tuhandeid lööke – on vaja harjutada ja olla järjepidev. Kui soovin olla kasvõi hea tervisega, pean tegema kõikidele oma liigestele, lihastele ning kõõlustele täpselt samasuguseid treeninguid ja iga päev, muidu pikalt inimene hea ei ole! Teiseks on oluline siseorganite seisund. Loomulikult on igasugune liikumine hea. Teadupoolest asuvad inimesel ju kaks kolmandikku keharaskusest ja kõik elutähtsad organid sisemise kausi (puusapiirkonna) peal ja kuni inimene liigub trepist üles või muul viisil, siis ta tegelikult liigutab ka oma siseorganeid, kuhu sisse talletuvad kõik negatiivsed emotsioonid ja kõik muud energiad. Siseorganid on üksteise otsas hunnikus, nii et igasugune liikumine on neile väga hea. Minu üks hommikusi harjutusi on ka väike siseorganite massaaž, mille käigus hingad oma siseorganite ümber energiapadja. Nii saad tulemuse, et iga organ istub oma energiapadjal, et organid ei ole kokku surutud. Igasugune liikumine teenib natukene sama eesmärki, et siseorganid vähemalt omavahel liiguksid.

lääne taoismi kõige tuntum edendaja ja taoismi meister ning tema ütleb, et sisemine teadvus on võrdeline välise avardumisega, et kui sul sees teadmist ei ole, miks sa midagi teed või kuidas sa seda teed, kui sa tegemise juurde ei pane seda teadmist, siis sa ka väljapoole ei avardu ega oma eesmärki ei täida. Oled olnud pikalt Olümpiakomitee täitevkomitee liige, nüüd ka värske Eesti Olümpiakomitee president. Kuidas näed enda missiooni presidendina? Siiani oli Olümpiakomitee presidendi roll üle tähtsustatud, nii välispidiselt kui ka sisemiselt. Kes on Olümpiakomitee president? President on tegelikult juhtimist korraldava organi (mida nimetatakse täitevkomiteeks) koosoleku juht. Nagu äris on nõukogu esimees. Eestis oli tekkinud presidendile liiga suur vastutus ja ülejäänud 17-l täitevkomitee liikmel praktiliselt mingit kandvat rolli ei olnud. Minu eesmärk on see, et kõik täitevkomitee liikmed saavad oma rolli, oma vastutusvaldkonna ning on kogu spordirahva ja ühiskonna jaoks nähtavad, aktiivsed, tuntud ja kättesaadavad. See roll läheb kokku minu mentaliteediga, mida mina teen: ma ehitan, ma loon, ma rajan midagi, mis suure tõenäosusega ei räägi minust reaalajas, vaid hoopis hiljem, nagu kasvõi Rotermanni kvartalisse ehitatud majad, Tennisekeskus ja palju muud. Usun, et ka see, mida me olümpiakomitees loodetavasti järgmistel aastatel korda saadame, on samuti miski, millest räägitakse hiljem! Palun jaga oma jooksmise lugu. Olen keskmaajooksu tüüp. Olen 800 m jooksnud ajaga 1,56; 1000 m 2,32-ga ja 3 km 8,44-ga. 10 km on minu maksimum, edasi las tulevad teised mehed ja teine taktika. Olen käitunud nagu keskmaajooksja, töötades kõikides organisatsioonides, mida olen üles ehitanud või juhtinud. Näiteks olen

Mis sinu hinge liigutab? Kõik positiivsed asjad liigutavad hinge, kindlasti ka negatiivsed. Sel perioodil on märksõnadeks nauding iseenda olemusest ja tegemistest. Olen mõnusalt heas vormis ja naudin täiega tegelikult oma sisemist harmooniat, see kõik liigutab hinge. Üks tehnika, mida paljud kasutavad, on positiivsete mõtete väljaütlemine; näiteks ütled – olen noor, terve, tugev, täis elujõudu, õnne ja rõõmu –, kuid see töötab vaid juhul, kui paned sinna juurde ka energiaprogrammi. Mantak Chia on minu praegune suurim eeskuju,

2016 JUUNI – JUULI

111 111


inspireerides liikuma

Suurettevõtjate Liidu president olnud viis aastat, Eesti Energia Nõukogu esimees viis aastat, olin Tennise Liidu juht täpselt kuus aastat, mitte 20 ja rohkem, mida elus tihti kohata võib. Millised on sulle olulised liikumise võtmesõnad ja harrastused? Mul on emapiimaga kaasa tulnud suur tahtmine alati liikuda. Väikse poisina näiteks jooksin ema töö juurde tema jalgratta kõrval kaasa. Ma ise ka ei teadnud toona, miks ma seda teen, aga tagantjärele võtan selle perioodi kokku, et tahtsin millegipärast kõvemaks meheks saada. Toona ma küll ei teadnud, mis see kõva mees tähendab, aga ma sellegipoolest pingutasin, et vägevamaks sirguda. Elasime maal ja kui olin 12–14-aastane, siis suusatasin kella 22 paiku igal õhtul kuuvalgel põllul, kuhu olin teinud omale suusaringi. Kujutage ette, mis peab ühe väikse poisi peas toimuma maal, et ta midagi sellist ette võtab – mingi suur sisemine stiimul pidi mul kustutada peas olema. Hiljem elus on tulnud kõik juba puhtalt naudingu võtmes ja hingele. Mingist hetkest tahtsin olla lihtsalt kõva mees, ühel hetkel tundsin, et mu võidud on võetud ja jääb nauding ning võite mul enam vaja ei ole. Kui meenutada oma liikumise teekonda, siis oma esimese väikese medali võitsin orienteerumises, siis tulin Tallinna Ehitusmehaanika Tehnikumi ja hakkasin tegelema atleetvõimlemisega, kus olin ühtedel Tallinna juunioride meistrivõistlustel koolivenna Toomas Annuse järel teine. Edasi hakkasin tegelema poksiga, kus olen tulnud Tallinna Kalevi koosseisus võistkondlikult Eesti noorte meistriks. Järgmine ala, millega päris tõsiselt tegelema hakkasin, oli karate, tegin seda 6–7 aastat. Sain karatega Vene sõjaväes spordiroodu ja olin ka Eesti juunioride koondises. Spordiroodu valimine näitab teatud taset. 1982. aastal keelati spordiroodus karate ära ja mulle öeldi, et kui tahad siin jätkata, siis jooksed, suusatad ja lased. Loomulikult olin nõus ja hakkasin tegelema igasuguste mitmevõistlustega. Olen mitu korda Eestis võitnud ära automitmevõistluse samuti olen ka võitnud erinevaid teenistuslikke mitmevõistlusi, mille hulka kuulusid vigursõidud, jooksud, laskmised, ujumised, igasuguste takistusribade läbimised. Mulle istusid eriti osavusjooksud – koos laskmisega jooksud. Näiteks olen NSV Liidu meistrivõistluselt jooksnud kaks aastat järjest välja parima aja distsipliinis, kus 1500 m oli koos laskmisega (tuli joosta 500 m ja seejärel lasta viis lasku püstolist ja nii vaheldumisi kuni distantsi lõpuni), aga kahjuks tegin mõlemal korral ühe möödalasu ja jagasin seega 7.–8. kohta. Eestis automitmevõistlejate seas kaotas järgmine mees mulle 1500 meetris minutiga. Lisaks olen tulnud ka oma vanuserühmas 1980. aastate alguses tantsimises kaks korda Eesti meistriks. Olen elus palju asju teinud kellelegi tõestamise pärast ja olen järginud alateadlikult amburi instinkti – ambur laseb noole valgesse seina, joonistab ringi ümber ja tõestab kõigile ära, et oli 10. Nii olen minagi võtnud endale elus erinevatel põhjustel eri eesmärke – võtnud ette ulmelisi asju ja need ära teinud, hiljem mõelnud, kas seda kõike nii väga vaja oligi, sest kõik need tegemised on seotud igasuguste loobumistega ja nad on teatud hinnaga. Ma alustasin ettevõtja teekonda turvateenuse osutamisega ja võtsin ära 70% Eesti turust, 50% Läti turust ja 50% Leedu turust. Sellist asja polnud teinud enne keegi ega tee mitte keegi teine ka. Ja praegu mul seda ettevõtet ei ole, kuid see toimis

112112


2016 JUUNI – JUULI

113


inspireerides liikuma

ja see oli 15 aastat totaalset pühendumist, kuid kas sedagi oli tegelikult vaja? Praegu olen seisukohal, et ei pea mitte midagi tahtejõuga tegema ja kui mingi asi ei edene, siis minu praegune elufilosoofia ütleb: lase sel minna, lase see lahti ja kui tagasi tuleb, siis on see sulle loodud. Loomulikult peab ka tööd tegema, kuid jälgima ka märke. Inimene on täpselt nii rikas, kui paljudest asjadest ta suudab loobuda. Lahti lastud asjade hulk on rikkuse mõõdupuu. Oled ka taoismi teel, palun ava selle teekonna lugu. Mulle on taoism hingelähedane. Tao on tee, igaühel on oma tee, see tähendab, et on nii palju taoistlikke filosoofiaid, kui palju on taoiste. Filosoofia on täpselt nii palju filosoofia, kui palju keegi seda omaks võtab. Ma ei jookse ühelegi meistrile pimesi järele – pean kõikidest tarkadest ja kogenud inimestest lugu, kuid võtan täpselt nii palju kellegi õpetusest endasse, kui palju suudan seda sisemiselt omaks võtta. Minu taoismi tee filosoofia ei kordu kindlasti mitte kellegi teise teega – kõikide taoistide tee on erinev. Mu sisetunne on mu suurim teejuht minu teekonnal. Oled töötanud ka eriteenistuses. Milline näeb välja sealne füüsiline ja vaimne ettevalmistus? Minu töö oli seotud riigijuhtide ja riigi külaliste julgeoleku tagamisega. Loomulikult on eriteenistuses oluline nii füüsiline kui ka vaimne ettevalmistus. Kuna mina tegutsesin otseselt inimeste julgeoleku tagamisega, siis õppisin selgeks ihukaitsjale vajalikud teadmised ja oskused – kuidas võib ründaja psühholoogiliselt käituda. Ka märkamise oskus tuli kasuks: 360 kraadi asju jälgida, meeles hoida ja tähelepanuväärseid asju märgata. Oled teinud ajalugu Eesti turvamaailmas. Ka nendes valdkondades peab olema nii suurepärane füüsiline kui ka vaimne vorm. Tol ajal tegid trenni koos töötajatega? Olen tõepoolest kõikides kollektiivides, kus töötanud olen või mida olen loonud (eriti turvateeninduse kontekstis), pannud inimesed liikuma ja trenni tegema. Seda mitmel põhjusel: esiteks selleks, et nad oleks tervemad ja rõõmsamad, teiseks seetõttu, et kollektiivne liikumine ühendab inimesi. Kollek-

tiivis liikumine on olnud mu prioriteet, tegin ja teen siiani kõike ise kaasa. Kõiki oma sünnipäevi olen seni tähistanud mitte söögi- ja joogipeona, vaid 1–2-päevalise spordipeona. Alustasin erinevatest aladest – saalihoki, korvpall, mitmevõistlused –, kuni jõudsin tenniseturniirideni. Ka eelmist sünnipäeva tähistasin suurejoonilise tenniseturniiriga (US Open), mis kestis mitu päeva ja kus oli külalisi 3–4 riigist. US Open on toimunud minu sünnipäeval juba 25 aastat. Lisaks paljudele teistele ettevõtmistele oled olnud Eesti Tennise Liidu president, ka Tondi Tennisekeskus OÜ nõukogu liige, kümmekond aastat on olnud võrkpall suuresti sinu toetatud, oled olnud AS-i Audentes nõukogu liige, Eesti Autospordi Liidu juhatuse liige. Palun jaga oma missiooni nende märksõnade kontekstis. Kõik need teemad on mulle tõsiselt korda läinud. Olen tõesti väga palju võrkpalli panustanud ja pean sügavalt lugu nii võrkpalluritest ja võrkpallist kui ka nende suhtumisest minusse. Mul on võrkpalliseltskonnast tulnud kümneid toetuseavaldusi EOK valimiste ajal, just tõeliste võrkpalliinimeste poolt. Kuigi ma pole ise võrkpalli mänginud, läheb see mulle siiani väga korda – see on üks paremini organiseerunud alaliite. Tenniseteema sai Eestis minu eestvedamisel uue jõu sisse, minu seal oldud kuue aasta jooksul praktiliselt mitmekordistus harrastajate ja väljakute hulk, vaatamata kriisiajale 2007–2013. Audentese puhul tahtis saatus nii, et mina sattusin sinna, kui see oli hinge vaakumas: riigi poolt rahastamisega oli raskusi, õpilased läksid ära, hooned ja spordirajatised olid vanad ja väsinud. Mul õnnestus tolleaegsele haridusministrile Tõnis Lukasele selgeks teha, et on mõistlik Audentes ära päästa ja kirjutasime riigiga alla lepingu 20 aastaks, kus ma koos Rain Lõhmuse ja Heldur Meeritsaga tegin mõningate aastate jooksul sinna päris suure investeeringu ja uuendasin täielikult eelkõige spordirajatised, koolihoone ja ühiselamud. Nüüd ei pea nad häbenema ühegi külalise ees, pigem on põhjust uhkust tunda. Olümpiakomitee on minu praegune missioon! Pead lugu ka astroloogiast ja idamaistest õpetustest, kuidas need sind elus on toetanud? Palun too mõni näide. Hiina astroloogia põhineb looduse stiihiatel, vanavanemate ja vanemate energiatel. Tänapäeval on olemas mitmed head

114


inspireerides liikuma

arvutiprogrammid. Aeg-ajalt ikka löön programmi lahti ja tõden, et see toimib – leiad ennast näiteks mõni päev situatsioonist, kui inimesed käituvad agressiivselt, avades päeva mõjud näen, et tule element ongi sellel päeval domineeriv. Aeg-ajalt koostan mõne inimese kohta maagilise ruudu Hiina astroloogia järgi, mis väga hästi iseloomustab inimesi. Minu enda lühike iseloomustus maagilise ruudu põhjal on järgmine: olen intelligentne, jalgadega maa peal, topeltnutikusega, topelttahtmisega. Mul on suur tarkuse ja kavaluse number – oskan malekäike, näen ka nurga taha. Olen uurinud sadu sportlasi ja rikkurite edetabeleid: paljusid minu aja inimesi iseloomustab mitme 5 topeltolek, st nad on eesmärgi saavutanud tahtejõu ajel. Kuidas leiad endas motivatsiooni niivõrd töökas olla ja suuri vankreid vedada? Mis on sinu fenomen? Kui vaatan oma lääne horoskoopi, siis sealtki tuleb välja, et olen loodud looma. Astroloogias on kirjas asjad, mis viitavad sellele, millega elus tegelen. Olen loodud looma asju, mis elavad kauem kui ma ise. Olen see, kes olen. Õppima peab: saad alati targemaks, aga meistrid sünnivad. Kust ammutad hingejõudu? Eluks on üldse jõudu vaja. Küllaltki palju on see sündides kaasa tulnud, aga kindlasti annab seda juurde ka igapäevane käitumine: kuidas sa toitud, mõtled ja kuidas teistesse suhtud, peegeldab kindlasti tagasi. Mulle tundub, et ma jagan, kust seda jõudu saab. Jaga palun oma vaimse hingearengu teekonda. Mis on olnud sinu suurimad taipamised, õppetunnid senises elus, kes on sind inimesena mõjutanud? Kõige tähtsam on see, kellena ma sündinud olen. Kui linna õppima tulin, sai oluliseks isikuks mu enda vend, kes sügaval Vene ajal juba tegeles idamaiste teemadega, näiteks akupunktuuriga ning tal oli ka kodus palju kirjandust. Siis hakkasin karatega tegelema – mu tolleaegsed treenerid polnud ainult sportlased, vaid tundsid huvi ka idamaiste filosoofiate vastu. Hiljem sattusin kokku Rein Weberiga, kellele olen väga tänulik, seejärel juba algas koostöö Mantak Chiaga ja teiste õpetajatega ning see tee jätkub. Suure osa oma elust jooksin kellegi teise jaoks, mingite

2016 JUUNI – JUULI

asjade tõestamise nimel, nüüd aga juba üsna mitu aastat on mulle selge, et kõige tähtsam olen mina ise ja kui ma iseendast lugu ei pea ja endaga ei arvesta, on kõik muu mingil hetkel väga tühine. Mõtlen seda suures kategoorias. Taipasin, et kui mind homme ei ole, ei juhtu maailmas sellest mitte midagi. Selle tõestuseks oli see, kui istusin Tais kolm nädalat pimeruumis ja arvasin, et ilma minuta jäävad paljud asjad seisma ega toimi, arvasin, et keegi minust hirmsasti puudust tunneb. Ent kui kolme nädala pärast välja tulin ja I-Padi lahti lõin, selgus, et mitte midagi polnud vahepeal maailmas juhtunud, nii et panin selle praktiliselt kolme minuti pärast kinni tagasi. Kogemus pimeruumis andis suures plaanis arusaama oma organismi olemusest ja elust üldse, oma kohast suures maailmas. Istusime, mediteerisime, võimlesime ja kuulasime loenguid, see oli restart kõikidel tasanditel: füüsilisel, psüühilisel ja spirituaalsel tasandil. See aeg, mil me elame ja infot hangime, on üürike ja teatud mõttes suhteline ning siin pole aastatel ega minutitel vahet. Ent infoväli, millest me, kes rohkem, kes vähem arvame end aru saavat, on imeline. Usun, et saatus on meile väga suurel määral kaasa antud. Mida soovid Eestimaa liikumissõpradele ja ajakiri Jooksja lugejatele? Olen terve oma teadliku elu üle mitmekümne aasta tegelenud sportimisega, juhtinud ja üles ehitanud mitmekümne aasta jooksul spordiorganisatsioone ja ka praegu olen võtnud EOK presidendina eesmärgiks, et Eestis võiks olla süsteemselt sporti harrastavaid inimesi vähemalt kolm korda rohkem kui praegu: kõike selleks, et füüsilise liikumise kaudu puudutada ka oma psüühilist ja mentaalset poolt. Kui inimene paneb tossud jalga ja läheb jooksma või harrastab mõnda muud spordiala, siis suure tõenäosusega ta ka mõtleb oma psüühilise oleku peale ja hakkab vaatama, mida ta sööb, kuidas magab või kuidas oma emotsioonidega talitab. Mulle tundub, et suuremal massil on lihtsam tulla füüsilise tegevuse kaudu vaimsuse poole, mitte vastupidi. Kui inimene teeb oma metsajooksu ära ja tunneb end kohe paremini, siis sellest saab igaüks aru. Kui keegi viitsib esimese sammu ära teha, on positiivsetele muutustele tee „lahti”. Soovin kõikidele motivatsiooni, et teha see esimene samm ära. Ja kui midagi teete, siis tehke seda 21 korda järjest, siis muutute edaspidi sellest sõltuvaks.

115


116


tšempioni eine

san d r a

r aju :

tantsin, liigun, elan Sandra Raju, kes on Baltikumi ainuke Nike master-trainer ehk treenerite treener ja suur spordisõber, jagas seekord Jooksja lugejatele oma lemmikretsepte. Sandra puhul tahaksid ilmselt paljud teada, mis on tema elurõõmu ja energia saladus. Kahtlemata on üks aktiivse eluviisi alustala läbimõeldud, s.t kerge ja maitsev menüü. Eriti just pajaroa söömise järel on meie köögitoimkonda kaasatud testijate tagasiside: „Kuule, see on ju uskumatult hea” ehk kummutatud sai stereotüüp, et tervislik toit maitseb kesiselt.

tekst ja fotod: Helen Sulg fotod: Helen Sulg, Andrei Ozdoba

Hommikusmuuti • • • • • • • •

peotäis spinatit 1 suurem banaan (kooritud ja külmutatud) 1/2 avokaadot 1/2 mangot 2 datlit paar mündilehte 2 tl tšiiaseemneid vett või NOA Relax & Focus rabarberijooki

Valmis ta mine: Pane koostisosad kannmikserisse ja püreeri 1–2 minutit, kuni segu muutub kreemjaks.

Sandr a kommenta ar: Kannmikserid on erinevad. Mina kasutan NutriBulletit ja pean ütlema, et minu „smuutinduse” kogemuse juures on see parim masin, mida ma kasutanud olen! Smuutide tekstuur on nii mõnus ja kreemine – mitte ükski teine kannmikser pole nii head smuutit mul varem teinud. Rabarberijooki müüakse näiteks Kaubamajas, CitySpas, Spartas.

2016 JUUNI – JUULI

117


tšempioni eine

Bataadi-kanapada (2–4 inimesele) • • • • • • • • • • • • •

200 g kanafileed pool suvikõrvitsat 3 porgandit 1 väiksem või pool suuremat bataati (ehk maguskartulit) 1 suur sibul 4–6 päikese­ kuivatatud tomatit pöidlasuurune tükk ingverit 1 punane tšilli või tšillipulbrit 2–3 küüslauguküünt 2–3 tl karripulbrit 2 sl köögiviljapuljongi segu 1 purk kookospiima 2 sl oliiviõli praadimiseks

Tšempioni õhtusalat

Valmis ta mine: Kuumuta pannil oliiviõli ning prae kanafilee 6–7 minutit kõrgel kuumusel kuldseks. Tõsta hetkeks kõrvale. Haki kõik ülejäänud koostisained ning pane erinevatesse anumatesse (sellega väldid, et midagi hiljem praadimise ajal põhja kõrvetad). Kõigepealt prae pannil porgandid, siis lisa bataat, sibul, ingver, küüslauk ja seemnetest puhastatud tšillikaun (või -pulber). Lisa köögiviljadele Santa Maria maitseaineid ja sega läbi, tõsta kana juurviljasegu hulka ning prae veel paar minutit. Lisa kookospiim. Lase roal paariks minutiks keema tõusta, keera kuumus maha ja lase kaane all 15–20 minutit rahulikul tulel podiseda või pane keskmise kuumusega ahju. Lõpuks lisa kuubikuteks lõigatud suvikõrvits (liiga vara lisades läheb pudruks).

Sandr a kommenta ar: Kui kasutad esimest korda purgis olevat piima, siis ära ehmu – vedelik peabki olema põhjas ja peal valge mass, see lahustub kokkupuutel vee ja kuumusega. Karridest on mu lemmik Santa Maria Indian Mango. Mulle meeldib, kui toorained on erineva tekstuuriga – seepärast lisan suvikõrvitsa lõpus, see annab natuke „krõmpsu” juurde. Juurviljadest võid kasutada näiteks lillkapsast, kõrvitsat ja kaalikat, aga miks mitte ka brokolit või porrut.

• • • • • •

rohelist salatit (vastavalt maitsele ja kapis leiduvale) 2–3 sl hummust 1 keedetud muna kodujuustu, kana või kala (valikuline) palsamiäädika kastet soovi korral soola ja pipart

Valmis ta mine:

Hummuse jaoks: • • • • • • • • •

2 x 400 g purki kikerherneid 4 tl tahhiinit (või seesamiseemneid ja -õli) 2 küüslauguküünt (hakitud) 1 tl soola (soovitavalt meresoola) 6 tl õli 3–4 tl värskelt pressitud sidrunimahla paprikat / päikesekuivatatud tomateid (soovi korral) koriandrit või peterselli (maitse asi, ise panen alati) pipart

Hummuse puhul on kaks tähtsat nippi: oluline on omavahel segada/blenderdada tahhiini ja sidrunimahl ning alles seejärel lisada kõik ülejäänud koostisosad. Eriti kreemise hummuse saad, kui puhastad purgi kikerherneid kestadest – tulemus on mahe ja kreemjas. Lao taldrikule roheline, selle peale muna ja hummus ning lõpuks palsamiäädikas. Olenevalt päeva treeningust lisa valgulaadne komponent – kodujuust, kana või kala.

Sandr a kommenta ar: Üldiselt on nii, et hommikusöögi valiku teen olenevalt treeningust: mõnikord eelistan kodujuustu-jogurtit müsliga, mis on ka enda valmistatud. Selleks röstin meega pähklid-seemned (mandlid, Kreeka pähklid jm), seejärel eraldi kaera- ja rukkihelbed ning lisan maitse järgi kaneeli, rosinaid, kuivatatud marju. Röstin müslit ahjus 15 minutit ja jätan seejärel pliidile kuivama (kohe purki pannes muutuks tulemus nätskeks). Vahepaladeks tarbin kas proteiinibatooni või pähkleid. Lõuna on tugevam ja õhtul jälle kergem eine – roheline salat mingi toekama lisandiga.

118


2016 JUUNI – JUULI

119


ankeet

Risto Ütsmüts: järjepidevus on parem ka kõige paremast plaanist Risto Ütsmüts on Rapla Vesiroosi gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja, kes jooksu ja jooksmisega seotud varasest lapsepõlvest saati. Noorena kergejõustikuga tegelenud ja kokku Eesti meistrivõistlustelt erinevates vanuseklassides üle 60 medali saanud, püstitab ta veel praegugi seenioride klassis Eesti rekordeid, võttes mullu oma nimele M45 klassi rekordi 800 m jooksus. tekst ja foto: Ajakiri Jooksja Millal ja kuidas avastasid enda jaoks jooksmise? Avastasin enda jaoks jooksmise juba 9-10-aastaselt, kui oma kaks aastat vanemast vennast kiirem olin. Kui palju/tihti jooksed? Praegu, 48-aastaselt jooksen kevadel-suvel 5-6 korda nädalas 10–15 km korraga, talvisel ajal 2-3 korda nädalas enesetunde järgi. Kus põhiliselt jooksed? Võimaluse korral metsas, kuid kodukohas olen sunnitud jooksma ka kruusal ja asfaldil. Soovitan muidugi metsaalust – säästab kõõluseid ja liigeseid. Kas eelistad jooksmist üksi või seltskonnas? Jooksen 95 protsenti treeningutest üksi, ent kui on võimalus, ei ütle ära ka heast kaaslasest. Kuidas suhtud muusika kuulamisse jooksu ajal? Ei kuula ega poolda seda – tähelepanu hajub. Mida pead tähtsaks varustuse puhul? Varustus peab olema mugav ja ilmastikukindel. Esmatähtsad on muidugi korralikud jooksujalatsid. Harrastajatele soovitan jaheda ilmaga (külmem kui pluss 7-8 kraadi) kindlasti mütsi ja kindaid. Milline on raskeim kogetud hetk seoses jooksmisega? 16-aastaselt ENSV koolinoorte spartakiaadi 2000 m takistusjooksu viimane ring. Aasta oli siis 1984. Mis on sinu jooksumantra, moto? Millest ammutad motivatsiooni? Terves kehas terve vaim. Motivatsiooni annabki see, et tunnen, et jooksmine annab mulle tervise ja hea enesetunde. Mida soovitad teistele harrastajatele? Järjepidevus on parem ka kõige paremast plaanist. Treenige niipalju, kui vajalik, mitte niipalju, kui võimalik.

120


Mere ja metsaga ümbritsetud korterid Tallinnas, Merimetsa piirkonnas 2017 suvel valmiv esimene Kodulahe kvartali maja on luksuslik valik just spordisõpradele. Rannapromenaad ja pikad metsarajad loovad võimaluse sportlikuks ajaviiteks kodu ümbruses. Lisaks ümbritsevatele teedele hakatakse suvel ehitama kergliiklusteed, mis ühendab Stroomi ranna Nõmme metsaga. Tule avastama! 2016 JUUNI – JUULI

121 WWW.KODULAHE.EE


ristsõna

Lahenda ristsõna ja võida auhind Kirjuta siia lahendus (tekib õige lahendamise korral mummudesse)

Ees- ja perekonnanimi, kontakttelefon, e-post

Õige vastus saada ajakirja toimetusse 1. juuliks 2016: Ajakiri Jooksja, Sõjakooli 10, Tallinn 11316 või saada õige vastus e-posti teel laura@jooksja.ee. Kõigi õigesti vastanute vahel läheb loosi: elulooraaamat “Kaidu Meitern – ühe maapoisi lugu“. Eelmise ristsõna võitja on ULVI LOONURM. Võtame võitjaga ühendust. Eelmise numbri ristsõna õige lahendus oli: JANE SALUMÄE ja ÕILME VÕRO.

122


Peagi kohal. 45 kauplust üle Eesti.

2016 JUUNI – JUULI

123


124

Jooksja (43) Nr 3, 2016  
Jooksja (43) Nr 3, 2016  
Advertisement