Page 1

eesti vastupidavusalade ajakiri

Hind 39 kr / 2,49 eur

Nr 5 (9) 2010

Spordiklubi

Sparta

aitab suusatalveks valmistuda

Stamina

tervisejooksu 천nnelikud v천itjad

SEB Tallinna maraton vallandas jooksubuumi

Anu-Mall Naarits

kinkis

pisipojale vahva lastejooksu

Kuidas valida sobivat

jooksuriietust?

Kergej천ustikusuve

tipptegijad

Tiidrek minu Nurme: parimad

ajad on ees!


Meie armastame jalgpalli! Sergei Zenjov, Sergei Pareiko, Ragnar Klavan Eesti koondise jalgpallurid

Triobet – Eesti Jalgpalli Liidu suursponsor ja pßhendunud Eesti spordielu toetaja


lugejale

Väljaandjalt

Jooksja 5/2010

eesti vastupidavusalade ajakiri

Kahe hooaja piirimail

Nr 5 (9) 2010 Ajakiri Jooksja postiaadress: Ahtri 6A Tallinn 10151 Kontakt: ajakiri@jooksja.ee kontakttelefon: 660 0277 Toimetus: Peatoimetaja: Andrus Nilk andrus@jooksja.ee andrusnilk@hot.ee Toimetaja-sekretär: Heili Horn heili@jooksja.ee Disainer: Maia Vaab maia@jooksja.ee Väljaandja: Donatas Narmont donatas@jooksja.ee Trükk: AS Printall Reklaam ja tellimine: ajakiri@jooksja.ee kontakttelefon: 626 4782 Tellimishinnad: aasta (6 numbrit) - 174 kr poolaasta (3 numbrit) - 99 kr Koduleht: www.jooksja.ee

Head Jooksja lugejad!

J

ooksja oktoobrikuu number ilmub ajal, mil kena soe suvi on möödas, väljas lõõtsub tuul, sajab vihma ja lörtsi ning temperatuur on ehk veel napilt plusspoolel. Jooksud, rattasõidud ja muud rahvaspordiüritused on oma välishooajale joone alla tõmmanud, lume tuleku ja talviste mõnusate suusasõitudeni on veel aega. Ehk teisiti öeldes on selline pime ja kole aeg, millest ülesaamise võimalikest võimalustest üks parimaid on loomulikult sportimine! Jooksja võtab oma käesolevas numbris kokku lõppenud tiheda hilissuve ja sügishooaja, samas vaatame aga lähitulevikku ja anname nõu, kuidas uueks hooajaks valmistudes treeningutega edasi minna. Jooksja kaanestaar on seekord Tiidrek Nurme. Lisaks erinevatele treeningunõuannetele annab tunnustatud spordiarst Mihkel Mardna muu hulgas nõu, millal tasub kasutada spordijooki ja millal energiajooki. Mis veel jookidesse puutub, siis tulevikus püüame vastuse leida ka sellele, kas mõõdukas kogus õlut või veini on rahvasportlasele kahjulik või pigem kasulik? Kas vastab tõele, et mõõduka tarbimise korral saab õllest kasulikke vitamiine ja punaveinist kasulikke komponente? Samuti tahame tulevikus käsitleda pikemalt erinevate vitamiinide ja taastumisvahendite teemat. Eks paljud tõsised harrastusspordifanaatikud tunnistavad, et treeniks veelgi rohkem, kui

Saaremaa Kolmepäeva jooksul veel lund maas ei olnud. Varsti peavad aga kõik jooksjad sellega arvestama.

vaid treeningutest taastuks. Vanuse lisandudes on aga just see üks tõsisemaid probleeme. Jooksja vahendusel kohtume teiega, head lugejad, sel aastal veel korra, detsembris. Seniks kosutavat puhkust lõppenud hooajast, aga samas ka indu ja tahtejõudu uuteks mõõduvõtmisteks ning eneseületamisteks valmistudes! Kena päikselist sügist, Donatas Narmont Jooksja väljaandja

Koostööpartnerid: Esikaanel: Tiidrek Nurme Foto: Ove Maidla

www.ekjl.ee

www.stamina.ee

MTÜ Spordiürituste Korraldamise Klubi www.jooks.ee

3


46

SISUKORD

sisukord JOOKSJA 2/2009

Jooksja 5/2010

Selles numbris Selles numbris

Selles numbris Selles numbris

Jooksja suvenumbris jagavad asjatundjad nõu ja juhiseid eri vastupidavusalade treeninguks, tutvustatakse nii Eesti paremaid tegijaid kui ka sitkemaid harrastusportlasi, Jooksja käsitletakse üheksandaslaste numbris teeme nii pildis kui ka sõnas tagasivaate suurepäraselt õnnestunud sportimist, avaldatakse tähtsamate rahvaspordiürituste kalender. SEB Tallinna maratonile, millest on saanud Baltimaade suurim rahvaspordiüritus. Eesti parim jooksja Tiidrek Nurme seab järgmiseks hooajaks suuri eesmärke. Erakordse vägiteoga sai 9 Kaanestaar Gerli Ots hakkama 22-aastane Heleen Vennikas, kes lõpetas noorimana ränkraske Spartathloni jooksu. Aastaid oma lõbuks jooksnud noor naine räägib, kuidas ta valmistub elu esimeseks maratoniks.

JoostesNurme: õpite iseennast tundmaajad on ees! 614Tiidrek minu parimad Jooksuekspert Meelis Minn annab jooksukooli teises osas nõu, lähenev Tiidrek Nurme Samm-sammult maailma parematele pikamaajooksjatele seab järgmiseks suveks suuri eesmärke: ületada Enn Selliku 1976. aastal joostud mille üle peab treenima hakates kõigepealt mõtlema. 5000 meetri Eesti rekord 13.17,2 ja teha korralik debüüt 10 000 meetris. 20 Löö kaasa järvejooksudel! Järvejooksude korraldaja Staminaväga juht Urmo Raiend selgitab, 14 Me saime hakkama, lahe!

Esimene Tallinna pakkus sadadele esmakordselt nii pikka maad, mida tuleksSEB osalejate jaoksmaraton paremini teha. 42,195 kilomeetrit jooksnud inimestele haruldaselt kirka elamuse, mida nad 22 Joostes jalutuks jagasid meelsasti ka Jooksja lugejatega. Mitmekülgne harrastussportlane Priit Pullerits tunnistab,

18 Maratoonarite tänu rõõmustab korraldajaid et vigastas end liialt ahnelt harjutades. Üks maratoni peakorraldaja, Renna Järvalt tunneb kordamineku üle uhkust. 25 Rekordimees Pavel Loskutov jälle hoos 40-aastaseks üksSEB Eesti Tallinna paremaid pikamaajooksjaid tahab 20 Nemadsaav tegid maratonist pidupäeva

Rohkem kui tuhandele SEB Tallinna maratonil osalejale aitasid 12. septembri veel noorematega võidu joosta. muuta elamusterohkeks päevaks sajad inimesed. 26 Mudast, veest ja kõva mehe tiitlist

22 SEB Tallinna maratonValdo kujunes suurejooneliseks spordipeoks Mitmekülgne harrastussportlane Jahilo kirjeldab Rainer Ojasteesilekutsunud pildireportaaž SEB Tallinna maratonilt. adrenaliinitulva kõvamehejooksu.

27 Maratonihundi come backkkarvaseid Stockholmis 24 Järvejooksusari kutsus ja sulelisi 62-aastane Enn Bachmann koges pärast pikka pausi taas maratoni

26 Anu-Mall Naarits: jooks rikastab päeva heade emotsioonidega joostes võimsat emotsionaalset laengut.

Koos pisipoja ja elukaaslasega Saaremaa kolme päeva jooksul käinud Anu-Mall 28 Elu pärast põlveoperatsiooni Naarits peab end praegu tervisejooksjaks, kuid loodab kord veel maratoonarite sekka Tennist naasta. ja jooksu harrastav Kalle Muuli kirjutab, kuidas saab pärast põlvelõikust taas harjutada.

28 Mandrirahvas peab Saaremaa jooksust lugu 30 Jooksjaid kutsutakse Pärnu ja Elvasse

30 Tulevikumehed rühivad Eesti paremikku Olümpiasangar Jüri Jaanson lubab pärast sõudjakarjääri lõppu Kaur ja Rauno ka ise Kivistikul jooksudel kaasa teha. Laumetsal on palju ühist: mõlemad on sihvakad, harjutavad Endel Pärna käe all ja õpivad Tartu Ülikoolis kehakultuuri. 32 Jooksuriiete valimine

32 Kuidas valmistuda uueks hooajaks? Aastaid jooksuriideid müünud 1980. aastate tipptegija Rein Valdmaa

Jooksuprofessor Ants Nurmekivi nõu, mida sügisestel treeningutel teha. annab nõu, mida peaks treeningul selga jagab panema.

36 Väikesed tihased ehk kuidas viis neidu jooksuvõlu avastasid 34 Valik rahvaspordiüritusi Stamina võitjad Kiret Niit, Triin Tammistu, Triin Näär, Marili Jooksmine,tervisejooksusarja jalgrattasõit, triatlon, ujumine, rulluisutamine, Rannu ja Ella jaGrinkova sõidavad tänu loosiauhinnale Stockholmi. orienteerumine seiklussport.

38 40 kilomeetritviib piina ja rõõmu 37 Eksootikajanu eri maailmanurkadesse Elu esimene maraton on üks sündmustest, mis jääb samamoodi meelde Harrastusjooksja Villu Zirnask seabneist oma reisikavu nii, kui esimene jalgratas, väljateenitud palk või suudlus, kirjutab Valdo Jahilo. et võtab sihiks maratonijooksu senikäimata linnas.


6 40 Kergejõustiku erileheküljed

Ülevaade tänavustest parematest Eesti kergejõustiklastest. Intervjuu Euroopa Kergejõustikuliidu asepresidendi Svein Arne Hanseniga. Tšehhi treener Zdenek Vana tutvustas Roman Šebrle ja Tomaš Dvoraki kujunemist tippsportlaseks.

48 Heleen Vennikase unistuste retk Ateenast Spartasse

Kõige noorema osavõtjana äärmiselt kurnaval Spartathlonil jooksnud Heleen Vennikast tervitati Spartas kuningas Leonidase kuju jalamil nagu kangelannat.

50 Salomoni sügisjooks: künkast üles ja alla!

SISUKORD

Selles numbris JOOKSJA 2/2009

Selles numbris

sisukord

Jooksja 5/2010

5

Selle

Jooksja suvenumbris jagavad asjatu tutvustatakse nii Eesti pare käsitletakse laste sportimist, av

9 Kaan Aastaid

Suusatamisest, rattasõidust ja jooksmisest koosnev Salomoni kolmiküritus lõppes 26. septembril Järvamaal Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuses.

elu esim

54 Kuidas vabaneda Achilleuse kõõluse valust?

Jooksue

14 Joo

Nõu jagab füsioterapeut Lauri Rannama.

mille üle

56 Mulgi maraton pakkus võrratu elamuse

20 Löö

Tänavu seitse maratoni läbinud ja kokku juba 61 korda selle distantsi lõpetanud Meelis Atonen kirjeldab oma muljeid südasuvel peetud esimeselt Mulgi maratonilt.

Järvejoo

57 Tervisejooksusari liitis Coca-Cola töötajaid

22 Joo

58 Doktor Mardna: hoolas harrastaja vajab ka spordiarsti nõu

Võimalikest tervisehäiretest hoidumiseks tasub korrapäraselt spordimeditsiinilisel uuringul käia.

62 Tahtejõuga ületatud seitse mäge

Tuhanded inimesed matkavad igal kevadel Norras Bergenis üle seitsme mäe. Kaunil maastikul kogetud elamusi kirjeldab Liisi Toom.

64 Sparta suusarühm valmistub usinalt talveks

Spordiklubi Sparta suusatiimi treener Jaanus Teppan seisab Pirital, Lillepi pargi rajal ääres ning jagab möödatuhisevatele suusarullitajatele valjuhäälselt juhiseid. Suusahooajaks valmistuvad pealinna harrastajad saavad temalt hüva nõu.

68 Saame maratoniriigiks!

Jooksmine on maailma kõige populaarsem spordiala ehk kõige enam harrastatavam kehalise liikumise vorm. Rohke osavõtt esimesel SEB Tallinna maratonil näitas, et jooksubuum on ka Eestisse jõudnud, kirjutab Harry Lemberg.

70 Indrek Teppo: tahaksin ikka Hawaiil ära käia!

Täispikas triatlonis Eesti meistriks ehk raudmeheks kroonitud Indrek Teppo ei pea üheksatunnist pingutamist konti murdvaks.

72 Kuidas õppida saalis sõudma? 74 Koduradade valitseja Martin Loo 77 Ujumine kui pidev keha sirutamine

mida tule

Mitmekü

et vigast

25 Rek

40-aasta

veel noo

26 Mud

Mitmekü

adrenalii

27 Mar

62-aasta

joostes v

28 Elu

Tennist j

põlvelõik

30 Joo

Olümpia

ka ise jo

32 Joo Aastaid

annab nõ

Lõppenud suvel jõudis peaaegu igal nädalal meediasse teateid uppumissurmadest, mis tõstis teravalt esile ujumise algõppe vajalikkuse ja ujumisoskuse parandamise.

34 Vali

80 Lastekas

37 Eks

82 Ristsõna

Jooksmi

orienteer

Harrastu et võtab


6

Kaaneisik

Jooksja 5/2010

Tegija Tiidrek Nurme

Tiidrek Nurme:

minu parimad ajad on ees! Tekst: Andrus Nilk Fotod: Ove Maidla/Tartu Ülikool

Samm-sammult maailma parematele pikamaajooksjatele lähenev Tiidrek Nurme seab järgmiseks suveks suuri eesmärke: ületada Enn Selliku 1976. aastal joostud 5000 meetri Eesti rekord 13.17,2 ja teha korralik debüüt 10 000 meetris.


Tegija Tiidrek Nurme

Tiidrek Nurme Sündinud 18. novembril 1985 Eesti rekordid: 1500 m 3.38,59 (2008), 1 miil 4.00,22 (2010), 2000 m 5.06,02 (2008). Isiklikud rekordid: 800 m 1.52,56 (2005), 3000 m 7.55,37 (2010, sisevõistlusel), 5000 m 13.31,87 (2010). Võistles 2008. aastal Pekingi olümpial ja 2009. aastal Berliini MM-il 1500 m ning tänavu Barcelona EM-il 5000 m eeljooksus. Hooaja 2009/2010 kilometraaž: oktoober 550, November 550, detsember 500, jaanuar 600, veebruar 400, marts 600, aprill 600, mai 400, juuni 350, juuli 500, august 300, september 150. Tartu Ülikooli ASK Treener Harry Lemberg

kaaneisik

Jooksja 5/2010

T

iidrek, oled igal hooajal paremaks läinud. Vaid 2009. aastal ei arenenud sa põhialadel,

kuid parandasid kõrvalalade tippmarke. Tänavu oli taas edasiminek. Missuguses seisus alustasid hooajaks valmistumist? Mullu septembri algul püüdsin veel parandada 1500 meetri aega, jooksin kaks korda 3.40. Siis osalesin kolmel maanteejooksul. Kergelt treenisin kogu aeg, puhkust ei võtnud. Oktoobri keskel sõitsime abikaasa Mailega USA-sse. Kui saime treener Harryga Lembergiga teada, et oktoobri lõpus peetakse Colorados rahvusvaheline mäestikutreeningu konverents, mõtlesime, miks mitte minna 2000 meetri kõrgusel asuvasse treeningukeskusesse harjutama ja kuulata ka tuntuid treenerite seisukohti. Olin saanud ka kutse ühe hea sõbra laulatusele. Panime kolm asja kokku. Mida konverentsil kõrva taha panid? Esinesid paljud maailma paremad treenerid, näiteks Austraaliast, Hispaaniast, Itaaliast, muidugi ka USA-st. Sain põhjaliku ülevaate mäestikutreeningust ja hakkasin uusi teadmisi praktiseerima. Juba detsembris liikusin väga hästi, enesetunne oli hea ja motiveeritus suur. Valmistusid EM-il jooksma 5000 meetrit. Kui palju tõite treeningutesse uuendusi? Jätkasime tasapisi oma rütmis. Sügisel olid kavas ekstensiivsed pikemad lõigud anaeroobse läve piiril, tempokrossid, eri pikkusega rahulikud jooksud. Peale selle ka jõuvastupidavuse harjutused, et hoida lihased toonuses. Samuti jooksuharjutused, mis panevad kiiremad lihaskiud tööle. Suhteliselt tuim töö. Sügisel osalesid viiekilomeetrises tänavajooksus. Mida aeg 14.09 näitas? See oli hea jooks, alustasin natuke tagasihoidlikult. Mu võimed

7


8

Kaaneisik

Jooksja 5/2010

Tegija Tiidrek Nurme

lubanuksid paremat aega, aga treenin-

mäetreeningunädalal ei peaks nii särt-

olen? Alahindasin ennast. Emotsio-

gute iseloomu arvestades jäin rahule.

sakalt jooksma. 2000 meetri kõrgusel

naalselt tähendas see suurt edasimi-

Võistlustempo kilomeetrikiirus 2.50

oli alguses raskem kvaliteetselt tree-

nekut. Sellest päevast võin öelda: ma

oli mulle võõras.

nida, aga 1200 meetri kõrgusel oli eks-

pole kordagi kahelnud, et võin joosta

tensiivseid lõike kergem joosta. Tund-

viite tuhandet väga kiiresti. Mõttevii-

sin, et vorm läks oluliselt paremaks.

sis toimus muutus. Tean, et mulle on

Hooaja edasine kulg kinnitas taas, et saad võistlusteks päris ruttu hea

Kolm korda käisin treenimas ka me-

antud võimed, aga kas organism lubab

hoo. Paari lõigutreeningu järel püsti-

retasapinnal Phoenixis. Tundsin, et

neid realiseerida, näitab lähitulevik.

tasid Stockholmis 3000 m jooksus

juba liikusin nagu lennukiga. Jooksin

Kas mu edasised head jooksud ma-

Eesti siserekordi 7.55,37. Kui raske

viisteist korda 400 meetrit minutilise

huvad Jumala plaanidesse? Usun, et

või kerge on mahutreeningu järel

puhkepausiga, keskmine aeg oli 65

mahuvad. Elu läheb teatud kindla

saavutada võistlusrütmi?

sekundit. Kogemata tuli, polnud kavas

plaani järgi, aga ei oska täpselt lõpuni

nii kiiresti joosta.

välja öelda, mis ees ootab. Kui tervis

Enne jooksin veel Eesti meistrivõistlustel üksinda 1500 meetrit 3.47. Võistlusteks valmistumine on peen kunst. Ei oskagi öelda, kui palju pean kuskil kiirust juurde panema ja kus ära võtma. Tunnetuse küsimus. Kui vahel mõneks võistluseks liialt valmistuda ja teravuse saavutan, ei tule siiski oodatut tulemust. Jooksumaht, aeroobne võimekus peab kogu aeg säilima. 7.55 tuli kergelt, nädal hiljem võisteldes oleksin kiiremini jooksnud.

lubab, siis usun ja loodan, et saan võt-

Tiidrek Nurme kiidab Mizuno jalatseid „Olen kasutanud Mizuno varustust kaks hooaega. Mizuno naelikud ja maanteejooksujalatsid on parimad, mida olen kasutanud. Tavajooksujalatsid on samuti väga head, jooksmiseks kerged, tugevad ja mugavad. Mizuno teeb jooksujalatseid igale jalatüübile, seetõttu leidsin ka endale sobivad paarid.”

ta endast välja selle, mis mulle on antud. Tol päeval sain aru, et mulle on rohkem antud, kui olen arvanud. Kaks nädalat hiljem jooksid Stanfordis 13.32,74. Mida seal jahtisid? Harjutasin suure koormusega, tegin ka mõne tugevama treeningu. Olin veendunud, et suudan joosta 13.25-ga. Tundsin end Stanfordis nii kehaliselt kui ka emotsionaalselt paremini. Ilm

See näitas, mida tegin USA-s ja talvel Kenyas, läks hästi. Kuid otsustasime

Kas treener Lemberg kiirete lõi-

oli jahedam. Koosseis polnud kehv,

õigesti, et rohkem ei võistelnud. 2009.

gutreeningute järel oletaski, et oled

leidus ka 13.20-mehi. Kuid nad vähen-

aasta märtsis mõtlesime, kas minna

suuteline läbima 5000 meetrit ajaga

dasid korraks tempot, oleks pidanud

pärast Stockholmi 3000 meetrit ka

13.30 kuni 13.35?

ise vedama minema. Kolm ringi enne

sise-EM-ile Torinosse. See polnud

Ta arvas nii, aga ma ei uskunud.

lõppu mõtlesin: kui nüüd jooksma ei

õige otsus: laadisin organismi tüh-

Viimased lõigutreeningud polnud ker-

hakka, ei saa ma midagi. Viimased

jaks, pärast ei saanud enam korrali-

ged. Mõtlesin: kui pean järjest 65 se-

800 meetrit jooksin 1.58-ga. Hea tões-

kult käima.

kundiga ringe jooksma, pole naljaasi!

tus, et 13.25 oli tol päeval jalas.

Märtsis järgnes uuesti treeningu-

Kui Walnutis ja Stanfordis joostud

Sealt edasi pidanuks olema mõnes

laager Ameerika Ühendriikides,

5000 m jooksud kokku võtta, kuidas

mõttes lihtne: sul olid tugevad trum-

nüüd küll teises kohas, Arizonas Fla-

oma toonast rõõmu kirjeldaksid?

bid, et teha elu parim suvehooaeg.

gstaffis, mis asub 2000 meetri kõrgu-

Walnutis teadsin, et pean läbima

Ent kuidas trumbid nii lauale lüüa, et

sel üle merepinna. Valmistusid esi-

ringe 66 sekundiga, siis tuleb 13.45.

kõik klapiks? Pealegi lõi koju tulles

mesteks kevadisteks võistlusteks

Liidrid jooksid 63-64, mina 65 sekun-

su põlve jälle valu.

põhimõtte järgi minna mäestikust

diga. Kiire tempo ei seganud. Kui

Juba laagris oli reiepealse kinnitus-

otse starti. Kuidas see laabus?

liidrid pisut veel kiirendasid, jätsin

koht valus, lihased tõmbas kinni. Pa-

2009. aasta augustis mõtlesime Har-

nendega väikese vahe, et säilitada

rem põlv sai natuke ülekoormust ja

ryga, et nii võiks teha. Mäestikutree-

mugavat tunnet. Tulid ka 66-sekundi-

põlvekedra all tekkis väike põletik, mis

ningute konverentsil sain mõttele

lised ringid. 1200 meetrit enne lõppu

tekitas valuaistingu. Võtsin aja maha.

kinnitust. Teadsin, et Soome parim

oli päris hea tunne. Viimasele ringile

Pidin muudatusi tegema, mis mõjus

jooksja Jukka Keskisalo oli teinud sa-

minnes sain aru: kui jooksen alla 60

emotsionaalselt halvasti. Nädala jook-

mamoodi 2009. aastal, kui tal oli elu

sekundi, siis tuleb 13.32. Kui nägin

sul ujusin ja sõitsin rattaga. Kuid tem-

parim hooaeg. Pidasin ka temaga nõu.

aega 13.31,87, mõtlesin: oh-hoo, seda

pokrossid näitasid, et vorm oli alles.

Laagrisse jõudes oli hea vorm. Esi-

aega küll siia jooksma ei tulnud!

Jooksin 1. juunil Tartus ühte miili

mese tempokrossi tegin koos Jukkaga,

Hea aeg lõi aga mõtted natuke se-

4.09-ga, kolm päeva enne seda tegin

see läks liiga kiireks: kümme kilo-

gamini. Kuidas on võimalik, et ei osa-

tugeva lõigutreeningu. Kuid kümme

meetrit 34–35 minutiga. Esimesel

nud prognoosida, mis taseme mees

päeva hiljem sain Inglismaal 1500


Tippude tipp Mizuno on alates firma asutamisest 1906. aastal uhkusega osalenud maailma spordielus ning muutnud kogu maakera oma tegevusareeniks. Mizuno tooted on maailma sportlaste seas kõrges hinnas. Ühendades tehnoloogia ja meisterlikkuse, saame valmistada ülikvaliteetset varustust, mis aitab tipptulemusi saavutada.

Tirunesh Dibaba

Kehale mõjuvad jooksmise ajal suured jõud ning seetõttu peavad põrutuskindlus ja stabiilsus olema vigastusteohu vähendamiseks õiges tasakaalus.

Tirunesh Dibaba

Revolutsiooniline Mizuno Wave Mizuno Wave laineline tallaplaat tagab suurepärase pehmenduse, hajutades löögijõu laiemale pinnale. See on ainulaadne tehnoloogia, milles on ühendatud kaks täiesti erinevat omadust – põrutuskindlus ja stabiilsus, mis on suurepäraste jooksujalanõude puhul asendamatud.


10

Kaaneisik

Jooksja 5/2010

Tegija Tiidrek Nurme

meetris aja 3.39,6 viimased kolmsada meetrit spurtisin 39 sekundiga. Väga hea kiirus! Tol päeval oleks võinud joosta 3.37. Euroopa võistkondlikel meistrivõistlustel otsustasin 3000 meetrit joosta tugevasti viimased 1000 meetrit, tuli 2.27–2.28. Üks portugallane tegi tempot, aga läksin juhtima ja vedasin rütmi veel kiiremaks. Lõpusirgel tahtsin kiirendada, aga polnud jaksu. Portugallane pidas paremini vastu ja möödus enne finišit (8.13,28). See oli katsetamine. Kui oleks tahtnud võita, poleks nii jooksnud. Pärast jaanipäeva katsetasite suvise mäestikulaagriga: sõitsid harjutama Šveitsi kuurordisse Sankt Moritzisse. Mida uuendusega taotlesite? Hea mõte! Aeroobse töövõime sain väga

heaks,

jooksin

mäestikus

1000-meetrisi lõike minutilise pausi järel kolme minutiga. Pulss oli 170. Näiteks sügisel on lõiguajad 3.20. Suur vahe! Mäestikust naastes jooksin Eesti meistrivõistlustel 1500 meetrit 3.45,98. Kaksteist päeva pärast mägedest tulekut oli EM-il 5000 meetri eeljooks, mis ebaõnnestus (13.49,19). Millega altminekut seletad? Arvan, et oleks pidanud mäestikus tegema julgemini maksimaalset hapnikutarbimise võimet arendavaid 1000-meetrisi lõike. Enne kevadisi võistlusi väga intensiivselt ei harjutanud. Mõtlesin, et hoian ka Sankt Moritzis tagasi. Küll oleks võinud teha enne EM-i ühe või kaks tugevat võistlust. Näiteks võinuks kümme kuni neliteist päeva enne põhistarti olla korralik tühjendusjooks. Mootor tühjaks ja seejärel puhtana uuesti tööle panna. Euroopa meister, hõbedamees ja teised paremad staierid võistlesid paar nädalat enne EM-i tugevasti. Su nägu vaadates tundus, et oli väga raske pingutus? Kolm ringi enne lõppu tundsin, nagu oleksin viimasel ringil! Siis hakkasid


12

Kaaneisik

Jooksja 5/2010

Tegija Tiidrek Nurme

Treener Lemberg:

eksisin EM-i ettevalmistust kavandades

teised liikuma, mul polnud midagi võtta.

pärast oleks võinud veel joosta.

Mingi oluline asi oli puudu. Ei suutnud

Aprillist saadik püsis hea hoog. 1500

tempoga kaasa minna. Kilomeetrikiirust

meetrit 3.36 lõppu, 5000 13.20, 3000

2.40 polnud mul jalas. Aeroobne töövõi-

7.45 polnuks probleem. Kõik jäi vali-

me oli korras, taastusin võistlusest ruttu,

kute taha. Kirja jäid 3.38 ja 13.31, mis

kuid 13.30-ks polnud valmis.

ei peegeldanud tegelikke võimeid. Väike pettumus, et ei saanud end rea-

Sul oli siiski veel jaksu, hooaja lõpus

liseerida. Oli katsetuste hooaeg.

kimasid paar korralikku 1500 meetrit. Kuidas seisundit hoidsid?

Mida sihid järgmisel hooajal?

Kaalusime ka joosta 5000 meetrit,

1500 meetris unistan 3.35-st, tean,

et saada teada, millega puusse pani-

et eeldused on olemas, aga see pole

me. Aga seejärel polnud kohe head

eri eesmärk. Suur eesmärk on joosta

võistlust võtta. Otsustasime Harryga,

tugev 5000. Tahaks joosta juuni algu-

et täidame 1500 meetris MM-i B nor-

ses Oslos, soovin ületada Eesti rekor-

mi ja saame rahulikult uueks hooajaks

di. Mind motiveerib ka 10 000 meetris

valmistuda.

aeg 28 minuti alguses, võib-olla võist-

Rootsis oli õnnetu jooks, ei kuulnud

len sel distantsil kevadel USA-s.

korralikult stardipauku, jäin esimeses kurvis lõppu. Aeg vaid 3.41. Kolme

Kui palju on vaja tervist kõpitseda?

päeva pärast startisin Belgias, et täita

Keha tervikuna pole tasakaalusta-

vähemalt MM-i B norm. Õnneks tuli-

tud, parem põlv on saanud seetõttu

gi 3.38,77. Järgmisel päeval jäin vei-

suurema koormuse, mis on tekitanud

dike haigeks, teadsin, et nädala jook-

probleeme. Sügisel tahan jõuda nii

sul ei suuda väga hästi joosta. Soomes

heale järjele, et põlvevalu enam ei

joostud ühe miili aeg 4.00,22 oli enam-

segaks. Käime Kaja Hermlini aeroo-

vähem, aga 3.38-mees peaks ikka

bikatreeningul, ta on spetsialiseeru-

jooksma 3.55.

nud selja liikumise parandamisele.

Augusti lõpus tegin parimad kiiruselõigud: viis korda 300 meetrit 41 sekundiga. Sain väga hea hoo. Kui läksin Itaaliasse, olin kindel, et jooksen 3.37. Ilm oli kehv, 3.34-mehed ei viitsinud

Kas laagrid on jälle talvel Kenyas ja kevadel USAs? Jah. Võtan Arizonasse ka naise ja lapse kaasa.

joosta. Olin 3.40,44-ga kolmas. Valged mehed, eriti ühendriiklased 3. septembril sündis Jakob!

on saanud kiireteks pikamaajooksja-

9. septembril võinuksin veel Mila-

teks. Sa edened suure rühma sabas,

nos võistelda, minusugused vennad

et ka kõige väledamaid mustanahali-

jooksid 3.37. Kuid sel ajal oli juba väi-

si staiereid püüda!

ke poiss ilmale tulnud. Minu jaoks läks nii, nagu pidi minema, aga Harry

Ei ütle, et purustan 13 minuti piiri, aga 13.15- ja 27.30-meheks võin saada.

Tiidrek Nurme astus sammu edasi, see väljendus nii tulemustes, treeningumahtudes kui ka -kiirustes. Neli kuud keskmäestikutreeninguid andsid hea aeroobse põhja, mis lubasid tal kevadel joosta kaks tugevat 5000 meetrit. Suve alguse plaanid lõi segamini kerge põlvehäda, jätsime ära mõne võistluse. Kuid pärast tugevat kümnepäevasest treeningutsüklit jaksas Tiidrek joosta Inglismaal 1500 meetrit ajaga 3.39,6, siis tegi ta väga tugeva lõpuspurdi. Väga oluline oli 3000 m distants võistkondlikul EM-il. Tahtsime joosta tugevalt viimased 1200 meetrit, tegelikult läbis Tiidrek viimased 1500 meetrit 3.46-ga, kuid kahjuks ei jätkunud energiat lõpuni ja Tiidrek kaotas esikoha viimase 20 meetriga. 21. juunist 15 juulini väldanud Sankt Moritzi keskmäestikulaager oli meile uus proovikivi. Lähtusime paljude tippjooksjate kogemusest. Barcelona EM-i 5000 m eeljooksu tulemusega ei jäänud me rahule. Tulemusele panen hinde 3, aga võistlusele hinde 5, sest Tiidrek pingutas lõpuni. Eksisin võistlusele eelnenud ettevalmistuses. EM-i eeljooks oli talle hooaja seitsmes võistlus. Juulis võistles tal vaid korra 1500 meetris, mis oli liialt kerge pingutus. Sellest ei piisanud, et organism nii-öelda käima tõmmata. Tema aeroobne võimekus oli väga hea, kuid võistluskiiruse talumine polnud piisav. Ilmselt kaks päeva pärast eeljooksu oleks olukord olnud teine, seda kinnitasid järgnenud treeningud ja võistlused. Hädavajalik olnuks osaleda ühel võistlusel keskmäestikulaagri ajal. Kevadisel ettevalmistusperioodil USA-s toimis hästi mudel: ela üleval ja treeni all. Kõik kvaliteeditreeningud tegi Tiidrek 1200 meeri kõrgusel. Sankt Moritzi laagriks oleksin pidanud julgemalt planeerima maksimaalse hapniku tarbimise tsooni treeninguid suuremate kiirustega. Viimast tõsist pingutust (20. juunil 3000 m) lahutas EM-i eeljooksust (29. juulil 5000 m) liiga pikk vahe. Suvel ei tohi nii suurt pausi võistluste vahel lubada, kuigi ka selline mudel on tippjooksjatele hästi sobinud. Enne EM-i harjutas Tiidrek kaks nädalat kodus, ilmad olid palavad, mis mõjutas organismi kogu ööpäeva. Lihas tundus pidevalt olevat väga pehme, puudus vajalik toonus. Tiidrekul tulnuks sõita laagrist otse Barcelonasse ja teha juulis vähemalt üks korralik pingutus (3000 või 5000m). Me alles otsime tema jaoks sobivat 5000 m jooksuks valmistumise skeemi. Kõige olulisem, et järjest rohkem kavandame tööd koos sportlasega.


14

jooks

Jooksja 5/2010

SEB Tallinna maraton

Me saime hakkama, väga lahe! Tekst: Andrus Nilk Foto: Jarek Jõepera, Rainer Ojaste, Raul Vinni/Saarte Hääl

Esimene SEB Tallinna maraton pakkus sadadele esmakordselt nii pikka maad, 42,195 kilomeetrit jooksnud inimestele haruldaselt kirka elamuse, mida nad jagasid meelsasti ka Jooksja lugejatega. Kõik lubasid maratoniteekonna veel kord jalge alla võtta.

M

arge Kaarma on aastaid elanud sportlikult, leiab tavaliselt nädalas aega kolmeks-neljaks

Maratonihunt Meelis Atonen vedas aega 4:30 sihtinud jooksjate rühma.

treeninguks. Sügisel ja talvel käib aeroobika- ja tantsutunnis, vahel rassib jõusaalis ja jookseb lindil. Kui ilmad lähevad soojemaks, kolib treeninguga õue. 40-aastasele naisele meeldib joosta ja rulluiskudega sõita. „Möödunud palaval suvel eelistasin jooksmisele rullitamist,” lausus Marge, kes on viimastel aastatel jooksnud ka ühel-kahel poolmaratonil ehk 21,1-kilomeetrisel distantsil. Kuid kaks korda pikema maa vastu tundis ta siiani aukartust. Pelgu võis pidada ka loomulikuks, sest Eestis puudus 12. septembrini rahvarohke ladusa korraldusega maraton. Esimene SEB Tallinna maraton murdis aga Seltsis liikudes ja juttu puhudes ei

paljudes kahtlejates ja kõhklejates vastupanumüüri.

Ühine kordaminek Ilusal suvelõpupäeval jõudis Vabaduse väljakul 42,195-kilomeetrise distantsi finišisse 990 maratoonarit. See oli nende kõigi ühine kordaminek! Esimese maratoni lõpetamisest ja eneseületamisest rahulolu saajate hulka kuulus ka Marge Kaarma.

Marge Kaarma (maratoni aeg 4:28.11): „Tänu kogemustega tempomeistrile Atonenile sujus jooks kardetust oluliselt kergemini ja vägagi nauditavalt.”

„Kolm nädalat enne maratoni otsus-

saanud Marge arugi, kui nad juba kolmekümnenda kilomeetrini jõudsid. Pärast järgmist nelja kilomeetrit läks tal raskeks ja ta pudenes rühmast. Kuid veidi hiljem sai surnud punktist üle ja viimasel viiel kilomeetril liikus jälle rõõmsamalt. Aeg 4:28.11. Uustulnuka kohta päris korralik! „Tänu kogemustega tempomeistrile sujus jooks kardetust oluliselt kergemini ja vägagi nauditavalt,” tunnistas

tasin, et lähen ka,” lausus Marge.

tud tempomeistriks aja 4:30 sihikule

Marge, kes premeeris end pingutami-

„Motiveeris võimalus osaleda esime-

võtnud maratoonaritele. Marge ot-

se eest kohe massaažiga. Võib-olla

sel maratonil, nimeline number ja

sustas esimestel kilomeetritel tema

just seetõttu ei löönud tal järgmisel

soov mitte tunda esmaspäeva hommi-

rühmaga liituda.

päeval jalad valust tuld.

kul pikast jooksust kangete jalgade,

„Meelis innustas inimesi nii mõnu-

Esimene maraton ei jää viimaseks:

kuid õnnelike tuttavate muljeid kuu-

salt,” kiitis Marge. „Kui keegi kiirus-

Marge Kaarma tahab järgmisel aastal

lates inimlikku kadedust!”

tama kippus, vähendas ta tempot.

joosta kahel maratonil, nii Tallinnas

Stardi eel lootis Marge saada aega

Sundis kaaslasi kõigis joogipunktides

kui ka välismaal.

alla viie tunni. Siis nägi ta maratoni-

jooma ja ühtlast tempot hoidma. Kogu

hunti Meelis Atoneni, kes oli kutsu-

punt oli väga tore.”

„Siiani olen ühte jutti jooksnud või rullitanud tund aega, aga järgmiseks


SEB Tallinna maraton

Jooks

Jooksja 5/2010

maratoniks valmistumisel tahan harju-

lihtsalt ei sobinud ega meeldinud.

tada kaks tundi järjest,” lausus Marge.

Kõige raskem on oma nõrkustega võidelda ja endas uut jõudu leida. Kas

Nakatav vaimustus

või mõnisada meetrit kõndida ja siis edasi joosta.”

Tiina Sheini salasoovist ühineda maratoonarite entusiastliku perega kir-

Esimestel maratonijärgsetel päeva-

jutasin juunikuises Jooksjas. Teda

del jäi Tiina trepist alla või üles astu-

tõukas 42,195-kilomeetrisele distant-

des valusate lihaste tõttu teiste ees

sile inspiratsioon, mida ta sai endise

koperdama. Siis mõtles ta uhkusega:

töökaaslase Renna Järvalti New Yor-

„Jooksin äsja maratoni, saate aru: ma-

gi maratoni muljeid lugedes. Renna

ratoni! Ma pole lombakas ega koper-

pingutas maratoni korraldamisel,

dis, vaid olen ennast võitnud!” Kevadel Pariis ja Kopenhaagen,

Tiina läks aga rajale. „Tahtsin finišisse jõuda, küll järgmistel kordadel saab seekordsest ajast

Tiina Shein

sügisel Amsterdam ja New York – need on mõned lummavad marato-

kiiremini joosta,” kirjeldas ta eesmär-

nilinnad. „Olen nüüd maratonist na-

ki. „Mõni nädal pärast jooksu mõtle-

katunud,” lausus Tiina. „Muide, na-

sin, et oleks võinud ikka kiiremini edasi saada ning mida kõike paremini teinuks… Aga enne esimest maratoni ei saanudki ma ju seda teada!” Suurepärane ilm, tuttav rada, piisavalt teeninduspunkte koos vajaliku kraamiga. Rõõmus tuju, ergutushüüded, lauljad ja pillimehed – suurejooneline spordipidu ergastas meeli. „Kõik oli nagu mesi,” pulbitses Tiinas suur elamus. „Kui keegi raja ää-

Tiina Shein (maratoni aeg 4:36.39): „Kõige raskem on oma nõrkustega võidelda ja endas uut jõudu leida. Kas või mõnisada meetrit kõndida ja siis edasi joosta.”

katasin oma tugevate emotsioonide ja positiivsusega ka abikaasa. Mark lubas korvpallitossud varna riputada ja minuga maratoni jooksma tulla.”

Masendusest võitu Möödunud korvpallihooajal Eesti meistrivõistlustel kaasa löönud Priit Ilver võttis maratoniks valmistumise ette pärast ketside kappipanekut aprilli lõpus. Pidas nõu sõpradega, kes olid selle distantsi risti ja viletsust

res ergutas, kohe tempo kiirenes ja „Soovitan kõigile joosta enne mara-

juba kogenud. Siis tegi asjatundjate

Tiina kahetses, et kaks kolmenäda-

toni 30–32 kilomeetrit, et kogeda ras-

soovitusel treeningukava, mida hoo-

last vigastuse ja haiguse tõttu tekki-

ket hetke,” lausus Tiina. „Ma võtsin

likalt augusti lõpuni täitis.

nud pausi segasid valmistumist. 30-ki-

maratoni kui ühte pikka trenni ja

„Jooksin nelja kuuga viissada kilo-

lomeetrine treening jäi tegemata, mis

teadsin, et läheb raskeks. Ometi ei

meetrit, kolm-neli korda nädalas,”

andis ka pikal teekonnal tunda.

kujutanud ette, et lõpus tuleb iseen-

lausus Ilver. „Mõõtsin pulssi ja jook-

daga võidelda, et mitte katkestada.”

sin kilomeetrikiirusega 6.00–6.10.

enesekindlus suurenes.”

Kui pärast 33. kilomeetrit muutus

Kolm nädalat enne maratoni tegin

Tiina samm vaevaliseks, mõtles ta

koos Indrek Reinboki (korvpallitree-

juhendaja Margus Pirksaare soovitu-

ner – toim) ja Fred Randveriga (val-

sele: esimene maraton tuleb alati lõ-

mistus samuti maratoniks – toim)

puni joosta!”

kolmetunnise jooksu. Siis jäi ainult

Lõpukilomeetritel asendusid naudingud piinadega. Iga kilomeeter tähendas võitu iseenda üle.

Ometi võttis Priit kuulda teiste maratoonarite soovitust ja täiendas see-

„Arvasin, et jooksen ilusasti finišis-

järel oma toitumist magneesiumi ja

se ja jalutan koju,” ütles Tiina. Tõele

kaltsiumiga. Need on kindlasti vajali-

au andes: pärast ajaga 4:36.39 pärale

kud ained, mis turgutavad kurnatud

jõudmist pidi naine kojusaamiseks

organismi ja aitavad taastuda.

endale auto järele kutsuma!

Marge Kaarma

ootusärevus.”

Priidule tundus tagantjärele, et te-

„Alles nüüd saan aru, kui kerge ol-

ma organism ei vajanud neid aineid.

nuks katkestada,” arutles Tiina. „Ikka

„Maratonipäevani läks kõik hästi ja

leiad õigustuse: ei jaksanud või ette-

alguses jooksin normaalses tempos,”

valmistus polnud piisav või maraton

lausus Ilver, kes võttis sihikule aja

15


16

jooks

Jooksja 5/2010

Sündmus: SEB Tallinna maraton

4:15. „Pool maad läbisin ajaga 2:06, kuid paar kilomeetrit hiljem tekkisid mõlemas sääremarjas krambid. See oli suur üllatus – ma polnud ühelgi treeningul krampe saanud!” Vaheldumisi venitusharjutusi tehes ja joostes jõudis Priit kolmekümne kilomeetrini. „Siis algas katastroof!” tunnistas ta. Krambid ei lubanud tal üldse joosta. Edasiliikumiseks leidis Priit oma mooduse: kõndis täistallal, siis ei andnud valu teravalt tunda. Atoneni vedamisel liikunud 4:30 püüdjad läksid paraku eest. „Kõndisin Kaarli kirikuni, laskumi-

Reigo Randmets (maratoni aeg 3:23.14) „Kogu aeg rühkis keegi ees või taga, päris mõnus oli minna.”

sel püüdsin joosta, aga see oli lootusetu. Oi kui valusalt viimased sada meetrit möödusid, midagi niisugust

sumaratoniks. Nüüd võime kõigi

ei tekkinud. Korraldajad teavad, mida

ma ei oodanud,” tõdes ajaga 4:51.48

Jooksja lugejate nimel Saaremaal

on vaja teha!”

lõpetanud Priit.

viit last kasvatavat nääpsukest, kuid

Reigo suhtus väikese eelarvamuse-

sitket naist õnnitleda: ta täitis mõle-

ga distantsi jaotamisse kahele ringile,

mad eesmärgid kuhjaga!

ometi üllatas õhkkond meeldivalt.

34-aastane mees oli nii õnnelik kui ka pettunud. „Paaril päeval tundsin masendust, aga sain sellest üle,” lau-

„Kartsin, et jään üksi ponnistama,

sus Priit. „Mu enesetunne on aga tänu

Lastega võidu!

aga kogu aeg rühkis keegi ees või

maratonitreeningule palju parem ja

„Sattusin kokku tublide meestega, kes

taga, Pirita teel tulid kõrvalt vastu

kaal vähenes kuus-seitse kilo.”

mind nii tempo tegemisel kui ka hea

mustad ja valged maratoonarid, pä-

sõnaga toetasid,” lausus ajaga 3:32.50

ris mõnus oli minna,” kirjeldas Rei-

lõpetanud Annika, kes jooksis

go. Tal oli ka eriülesanne: teha tem-

enamiku distantsist koos Ragnar Lei-

pot Armi Tähemaale, kelle etteval-

manni ja Heiko Kraubneriga.

mistusest kirjutas tänavuses Jooks-

Ka Priit kaalub järgmist maratoni. See jääb ilmselt kevadeks. Koolipõlves suusatreeningul käinud Annika Vaher võttis talvel paljudele naistele kättesaamatuna tunduva

„Kolmekesi koos oli mõnus joosta ja

ülesande: valmistuda nii Tartu suusa-

juttu rääkida,” muljetas saarlanna.

maratoniks kui ka SEB Tallinna jook-

„Kui puhus vastutuul, jätsid mehed

„Viis kilomeetrit enne lõppu tundsin

mind oma varju. Pärast 35-ndat kilo-

jõudu ja vajutasin gaasi, aga finišisir-

meetrit heitsime Heikoga nalja, et

gel jõudis Armi jälle kandadele. Ta

ikka pole veel raske. Ei läinudki ras-

tegi väga tubli jooksu,” kiitis Reigo

keks, alles lõpus liikusin kuueminuti-

sõbratari. Mõlemad püstitasid isikliku

lise kilomeetrikiirusega.”

rekordi: Reigo 3:23.14 ja Armi 3:23.24.

partnerist.

Ema sportlik eluviis innustab ka

Angelika Poljakoval jäi viie tunni

lapsi. Esmakordselt jooksis kümme

alistamisest küll puudu, kuid juhen-

kilomeetrit Hans-Olavi Vaher.

daja Pirksaar võib teda tunnustada

„Nüüd tahaks joosta välismaal, meelsasti liituks mõne rühmaga, kellega koos minna,” ütles Annika.

pooletunnise arengu puhul. „Palju kergem kui esimesel maratonil, kõndima ei pidanud kordagi,”

Nii Angelika Poljakova kui Reigo

lausus ajaga 5:20.53 lõpetanud Ange-

Randmets olid enne SEB Tallinna ma-

lika. „Treenisin hoolega ja tore, et

ratoni kogenud sama pika distantsi

andsin ka mitmele tuttavale indu ma-

lummust Amsterdamis, Reigo veel ka

ratoniks valmistuda.”

Berliinis. Kodumaine suurüritus pakkus mõlemale väärt elamuse.

Annika Vaher

jas nr 2 Margus Pirksaar Jooksu-

Kui iga seekordne maratoni lõpetanu toob järgmiseks SEB Tallinna ma-

„Meie linna jooks ei jäänud suurte-

ratonile ühe kaaslase, saaks juba kaks

le maratonidele alla,” lausus Reigo.

tuhat osalejat. See võikski olla igaühe

„Joogipunkte oli palju, WC järjekordi

järgmine eesmärk.


18

jooks

SEB Tallinna maraton

Jooksja 5/2010

Maratoonarite tänu rõõmustab korraldajaid Tekst: Andrus Nilk Foto: Rainer Ojaste

Esimese SEB Tallinna maratoni eel nagu orav rattas tiirelnud suurürituse sekretariaadi juht Renna Järvalt tundis rohkearvulise maratoni uustulnukapere üle uhkust.

K

ui maratoni Eesti rekordi oma-

raton pärast kümneaastast sügisjook-

nik Jane Salumäe 12. septembri

su poolmaratoni korraldamist oli snai-

hommikul kell üheksa Pärnu

perlikult täpne. Ka eestlastest on pik-

maanteel Draamateatri kõrval stardi-

kamisi kujunenud maratonisõbrad,

paugu kõmmutas, võis Renna kas tor-

kelle hoogne valmisolek tuli vaid pai-

miliselt plaksutada või endamisi vaik-

su tagant valla päästa. Aja 3:30 kuni

selt hõisata. Pikale teekonnale läks

4:30 sai 571 osalejat, mis on hea näit.

1040 maratoonarit, kaks korda roh-

„Üle poole osalejatest jooksis oma

kem kui suurettevõtmise eestvedajad

esimest maratoni,” ütles Renna. Osa

ARVUD SEB Tallinna maratonile registreeris 1145 ja startis 1040 osalejat, 42,195 km lõpetas 995 maratoonarit. Koos 10 km ja lastejooksudega oli registreerijaid 13 527 ja lõpetajaid 12 249. Kolm arvukama osalejaskonnaga ettevõtet: SEB 366, G4S 276, Tallinna Tehnikaülikool 275.

neist kahtles ka, mõttes mõlkus minna debüteerima mainekale linnamarato-

„Ilmselt annab tutvustamine tule-

nile, kus kümnete tuhandete

muse paari-kolme aasta pärast, paljud

jooksjate seltsis olnuks roh-

kavandavad oma maratone pikemalt

kem melu ja emotsioone.

ette,” selgitas Renna. Ootamatult tegi

Ometi tekkis ka kodulin-

head reklaami Norra jooksuajakiri,

nas rahvarohkuse tun-

kelle peatoimetaja käis Tallinna suur-

ne: ees ja taga rühki-

sündmust vaatamas, kirjutas kiitva

sid tuttavad, keda olime varem teistel jooksudel kohanud. Hubane meeleolu.

Poolmaraton uuesti kavva Uusi maratoonareid kavatsevad kor-

„Kui nägid, et tut-

raldajad kasvatada poolmaratoniga,

tav pingutab, ei saa-

mis lisandub järgmisel aastal. Siis

nud olla kehvem ega

Renna Järvalt

artikli ja avaldas pildireportaaži.

tuleb esmakordselt kolm distantsi.

raskustele alla vandu-

„Kümne kilomeetri jooksjatelt kuul-

da,” tõdes spordipeo

sime, et nad peavad maratoni veel

eestvedaja.

enda jaoks pikaks, aga kümmet vä-

Veidi kardeti ka kahte rin-

heks. Miks mitte teha siis neile pool-

gi. Kui üks oli läbitud, seisis

maraton,” lausus Renna, kes pärast

teine sama pikk ees. „Oleme saa-

teiste jooksusõprade teenindamist sai

nud tagasisidet, et kaks ringi oli tege-

jälle ka ise sihipäraselt harjutada.

Spordiürituste

likult mõnus,” ütles Renna. „Jõudsid

„Kaks nädalat enne maratoni möö-

Korraldamise Klubist söandasid

Viimsisse, pöörasid tagasi ja linna

dusid pingeliselt, aga näpistasin ikka

oodata.„Rõõmustas, et maratonile

jõudes oli jälle palju kaasaelajaid. Kui

tunnikeseks aega, et end jooksuga

startis nii palju osalejaid,” lausus

pidanuks Viimsist edasi põldude va-

värskendada. Pärast tuulutamist su-

Renna. „Mõtlesime: kui saame viissa-

hel jooksma, olnuks igavam ja võib-

jus töö palju paremini,” tõdes innus-

da, on väga hea. Kui tuhat, on super!”

olla raskemgi.”

tunud maratoonar, kes sai mullu New

Korraldajad käisid Ettevõtluse

Yorgis aja 3:36.10.

Kodune õhkkond

Arendamise Sihtasutuse toel marato-

Oktoobri lõpus stardib Renna Atee-

Nüüd võib Renna kergendatult hinga-

ni tutvustamas Hamburgis, Riias,

na maratonil. Sihikul on kevadel Ham-

ta. Mati Lillialliku ja tema toimeka

Stockholmis ja kaks korda Helsingis.

burgis joostud 3:49.13. „Alla nelja

kaaskonna ajastus teha esimene ma-

Kõige rohkem startis soomlasi.

tunni tahaks ikka joosta,” ütles ta.


20

SUURÜRITUS

Jooksja 5/2010

SEB Tallinna maraton

Nemad tegid SEB Tallinna maratonist pidupäeva Tekst: Andrus Nilk Fotod: Rainer Ojaste

Rohkem kui tuhandele SEB Tallinna maratonil osalejale aitasid 12. septembri muuta elamusterohkeks päevaks sajad inimesed. Mis mulje jättis maratonipäev korraldajatele ja toetajatele?

Rein Ilves

Tallinna spordiameti juht Maraton tutvustab linna välismaalastele, maratoniturism on levinud. Igal endast lugupidaval linnal on oma maraton. Esimesest maratonist jäi ülev mulje. Nii palju osalejaid ei oodanud. Tuhat inimest on väga hea saavutus. Praegune rada on täiesti sobiv. See võikski jääda: kulgeb mööda mere äärt ja läbi vanalinnast. Kui teed ja tänavad laiemaks ehitatakse, võib-olla tuleb kõne alla raja viimine ka mujale. Aga kahe ringi jooksmine pole halb. Autovaba päeva idee juurdumine võtab aega. Tallinlane on tundlik, kui ta ei saa pühapäeval kindlal kellaajal sõita harjumuseks saanud marsruudil. Linlased peaksid nii jooksjatesse kui ka korraldajatesse suhtuma mõistvalt.

Mati Lilliallik peakorraldaja

Jana Ilves

Kõige suuremaks võiduks pean tõika, et jooksjad õnnelikult lõpetasid ja kellegagi midagi ei juhtunud, mida suurtel üritustel ikka vahel ette tuleb. Südame teeb soojaks osalejate hea, isegi ülihea vastukaja. Tõepoolest valisime esimesele maratonile õige aja. Kui ostsime Rein Raspelilt maratoni korralduse õiguse, settis mõte paar aastat. Ülepeakaela ei taha ka edasi tormata. Kummutasime skeptikute seisukoha, et Eestis napib maratonihuvilisi. Järgmisel aastal võiks startida 2000 kuni 3000 maratoonarit. Linnavõimuga on hea koostöö, küll sooviks, et ametnikud mõtleksid ühes suunas. Võibolla saaks edaspidi tänavate ja teede ehituse planeerimisel arvestada ka maratoniga, mis on üks linna maineüritusi.

korraldaja, teeninduse juht Valmistasime kõik hoolsalt ette, viisime joogid ja söögid teeninduspunktidesse, aga maratoni alguses, kui korraga tuli palju jooksjaid, tekkis veidi probleeme. Kaheksa teeninduspunkti tegemine oli õige otsus, neid oli iga kilomeetri järel ja kui ühes jäi jook saamata, sai peagi juua järgmises punktis. Rajal teenindasid jooksjaid sada ja finišis kakskümmend abilist. Peame otsima uusi noori, et abiväge suurendada. Vajan ka endale paar-kolm tugevat abilist, et ülesandeid jaotada, muidu läheb raskeks (Mati Lilliallik hõikab kõrvalt: „Janaga on järgmiseks aastaks kaup koos.”)

Olavi Valner

ajavõtmise juht, ChampionChip Eesti Berliini maraton alustas Grünefeldi metsas 65 osavõtjaga. Esimesel korral 995 lõpetajat ja ladus korraldus peaks tagama Tallinnas kiire osavõtjate arvu suurenemise. Maratonituristid on ammu oodanud, millal saab uue tähise maha. Maratonil osalemine on turisimiharu: 2004. aasta Berliini maratoni jooksjad või nende kaaslased tõid nelja päeva kestel linna 5,2 miljonit eurot ehk 81,4 miljonit krooni. Kahel päeval kokku võistles 47 800 jooksjat ja rulluisutajat. Sinna Tallinn ei jõua, aga Stockholmi 18 000 osalejat on võimalik ümber lükata küll, kui seda kohe kavandada. Kõigepealt peaks suurenema osalejate arv, siis saab ka muid õigusi nõudma hakata, näiteks kesklinn maratonipäeval autoliiklusele ja linnatranspordile täiesti sulgeda.


SEB Tallinna maraton

suurüritus

Jooksja 5/2010

Karl Multer

toetaja, SEB turunduse ja kommunikatsiooni divisjoni direktor Meie hinnangul on SEB Tallinna maraton korralikult tehtud. Kindlasti tekkis järgnevateks kordadeks palju mõtteid. Tallinnas saab olema üks väga korralik sportlik nädalavahetus. Hea märk on kindlasti ka SEB enda inimeste aktiivsus: eri distantsidel osales 415 panga töötajat. Põnev, millise koha omandab SEB Tallinna maraton rahvusvahelisel turul, seda tuleb teadlikult suunata. Sponsorluse strateegias peame oluliseks ürituse haaret ja arengukava, ühekordseid ja lühiajalisi projekte me ei toeta. Väga oluliseks pean korraldusmeeskonna professionaalsust kõikides vajalikes lõikudes tehnilistest küsimustest turundusoskusteni. Olles suurim rahvaspordi toetaja Eestis, seab see meie partneritele selged kvaliteediootused, millele SEB Tallinna sügisjooksu, SE Kõrvemaa nelikürituse ja SEB Tallinna maratoni korraldamine kindlasti vastab.

Piret Pääsik

toetaja, Viking Line Eesti turundusjuht Hästi korraldatud suurüritus. Tekitas elavat meeleolu, sest tegu oli esimese SEB Tallinna maratoniga. Maratoni start läks hommikul kell üheksa kirikukellade löökidega toredalt kokku. Oleksin viibinud nagu laulupeol. Koostöö korraldajatega on väga professionaalne ja asjalik. Teavad, mida teevad, ja teevad kõike hästi. Tulevikus võiks jõuda teiste Põhjamaade maratonidega tähtsuselt samale pulgale. Jooksjal peab tekkima tunne: kui ma pole Tallinna maratonist osa võtnud, olen paljust ilma jäänud.

Are Altraja

korraldaja, Sportlandi omanik Pisivigadest hoolimata hindan SEB Tallinna maratoni kordaläinuks. Kõik eesmärgid said täidetud vähemalt hindele neli. Ka maratoonarid ei teinud meie jooksule palju kriitikat. Tallinna sügisjooks motoga „Puhas jooksurõõm” on tervisespordi lipulaev. Tunneme tiimiga vastutust selle ees, et Eesti elanik oleks tervem. 2000. aastal alanud sügisjooks ja nüüd ka maraton on hulkade liigutajad ja motiveerijad ning ka kogu Eesti ja Tallinna reklaamüritus. Meil on hea võimalus kujuneda maailmas sõnumikandjaks Eestist kui sportlikust ja tervest riigist ning Tallinnast kui ühest Euroopa sportlikumast linnast. Tallinnas elab 400 000 inimest, kuid spordiklubidel on kokku 16 000 püsiklienti. Eestis on 1,3 miljonit elanikku, kuid spordipoodidel kokku 150 000 püsiklienti. Meie soov on, et need arvud kahe-kolmekordistuksid.

Andres Nirk rajamõõtja

Suuresti jäi maratonile vana, varem mõõdetud rada. Tagumises otsas tuli distantsi juurde mõõta. Õnnelik juhus, et pöördepunktis oli ka kõrvaltee. Enne kui rada inspekteerinud Hugh Jones (AIMS-i peasekretär – toim) kontrollima tuli, mõõtsime rada kolm korda. Ühes kohas tuli mõõta 400-meetrine kalibreerimisrada, mis peab olema otstest suure peaga naeltega tähistatud. See rada klappis millimeetrise täpsusega. Nii Jones kui ka kuulus Itaalia treener Renato Canova ütlesid, et rada on hea. Osa pidasid ringi lõppu raskeks, sest kuni Kaarli kirikuni tõuseb rada ligi kolm kilomeetrit. Sealt laskumine on lühike. Teistpidi oleks kergem joosta. Aga olgem tänulikud, et saime raja südalinna tuua.

Anu Vackermann lastejooksude korraldaja

Kümne aastaga on sügisjooksust saanud ka väga hea lasteüritus. Mullu osales üle 2000 lapse, seekord kolmsada vähem. Võib-olla oli põhjus see, et jooksumaa läks saja meetri võrra pikemaks. Lapsi lõbustavad lemmiktegelased Jäppe ja Tibu, kes naerutavad ka lapsevanemaid. Iga laps saab suure auhinnakoti, mille üle nad siiralt rõõmustavad. Nüüd võiks mõelda lastejooksude toomisest laupäevale. Emad ja isad ei peaks sel juhul muretsema, kuhu oma laps jätta siis, kui nad pühapäeval ise jooksevad.

21


22

jooks

Jooksja 5/2010

SEB Tallinna maraton

Esimene SEB Tallinna maraton

kujunes suurejooneliseks spordipeoks

T

allinna maratonile tõid kirevust maailma kõige tugevama jooksjateriigi Kenya esindajad, kes viisid ka esikohad Aafrikasse. Meestest võitis Bernard Kipkemoi Rotich ajaga 2:18.16, Felix Kangogo Kipkorir lõpetas 2:19.28-ga ja Eesti meister Pavel Loskutov 2:22.17-ga. Naistest oli parim Ruth Kutol 2:36.02-ga. Meestest teenisid Eesti

meistrivõistluste medalid veel Kaupo Sasmin 2:31.51 ja Mario Mustasaar 2:34.12-ga, naistest vallutasid pjedestaali

Fotod: Rainer Ojaste

Sigrid Valdre 3:07.17, Grete Tõnne 3:11.20 ja Alma Sarapuu 3:12.29.

Napilt jäi nelja tunni piir alistamata: Aule Kink ja Olev Kroon finišeerivad Vabaduse väljakul.

Keenialanna Ruth Kutoliga peavad sammu Andrus Lein (paremal) ja Kristo Reinsalu.

Renna Järvalt


Keenialased tõid külakosti: võitjad Ruth Kutol ja Bernard Kipkemoi Rotich (keskel).

SEB Tallinna maraton

jooks

Jooksja 5/2010

Jane Salumäe Reigo Kimmel

Are Altraja näitab keenialastele rada.

23


24

jooks

Jooksja 5/2010

Võistlused

Järvejooksusari

kutsus karvaseid ja sulelisi Tekst: Andrus Nilk Fotod: Rainer Ojaste

Tänavune EMT Järvejooksusari läks suuresti korda: igal etapil osales rekordarv jooksjaid, võistlused sobisid hästi ka SEB Tallinna maratoniks valmistumisel.

1.

mail peetav Viljandi järvejooks annab kevadel harrastusspordihooajale võimsa kogupaugu.

Tuhandete spordisõpradega koos Huntaugu mäest üles rühkimine ning küntud põldudel ja rohumaadel silkamine täidab emotsioonide patareid värske laenguga. Tore, et tuntud nägude kõrval võib näha jooksmas ka harrastajaid, kes keset suve osalevad peamiselt rattasõidu-, orienteerumisvõi sõudevõistlustel. Küll sooviks, et korraldajad leiaksid stardile parema lahenduse: mulle ei meeldi esimestel kilomeetritel jalale vaba tõukekohta otsida ja kaaslastega tõugelda. 11 kilomeetrit on lühike maa, osalejate hajutamine on hädavajalik ka finišeerimise hõlbustamiseks. Hakatuseks võiks jooksjad rajale lähetada näiteks tuhande kaupa viieminutilise ajavahega.

Võimalik oleks teha ka rulluisu-

Ka Harku järve jooksul valmistab

võistlus või matk loodusesse, mis

start kõige enam peavalu. Spordiklu-

oleks paslik eakamatele harrastus-

bi Stamina juht ja järvejooksude pe-

sportlastele ja daamidele, kes alles

remees Urmo Raiend lubas, et proo-

loovad spordiga sinasõprust. Või kor-

vib järgmisel aastal kasutada mitut

raldada hoopis midagi Tehvandi su-

stardirühma. Paljud jooksjad peavad

usastaadionil, mis peab teenindama

peale osalemisrõõmu tähtsaks ka oma

ka harrastussportlasi. Näiteks kas või

aega. Kui aga hulgad suurenevad,

minijalgpallivõistlus!

jääb keskosas liikujatel üha vähem

Ülemiste järvejooks paneb sarjale

võimalust oma varasemat tippmarki

väärika punkti. Seal otsustatakse pa-

ületada, sest esimesel kilomeetril tu-

remusjärjestus, avaneb võimalus sõb-

leb pigem sörkida kui pingutada!

rale või töökaaslasele järele jõuda

Perega Pühajärvele!

ning möödudagi. Ühtlasi on see sobiv

Villu Zirnask:

võistlus on parim treening! „Järvejooksude sari jäi mul tänavu lõpetamata, sest Ülemiste jooksu päevale sattus üks tööreis. Kahju polnud, sest tulemused läksid juunis saadud vigastuste tõttu kehvemaks. Viljandis jooksin enam-vähem, Harku järve ääres kehvasti, Pühajärvel masendavalt. Viljandisse püüan end igal juhul kohale vedada. Harku järve äärne distants on mulle kõige sobivam. Tavaliselt püüan sarja kõikidel etappidel hetkevormist hoolimata kaasa teha, sest võistlus on parim treening.”

pingutus kaks nädalat hiljem peeta-

Pühajärve jooks on kujunemas

vaks SEB Tallinna maratoniks valmis-

Maardu järve jooks. Osalejaid alla

perekeskseks sündmuseks: sõidad

tumisel. Olen õnnelik, et Ülemiste

saja, korraldaja Maardu linn. Alustu-

laste või vanavanematega Lõuna-Ees-

veepuhastusjaama terriotooriumil lu-

seks võiks selle jooksu lisada sarja

ti maalilisse loodusesse, jooksed, lõõ-

batakse ka kord aastas sporti teha.

kandidaatvõistluseks. Üritust reklaa-

gastud ja supled. Järgmisel päeval

Pealinnas on veel üks jooks, mis so-

korraldas Stamina väikese triatloni.

biks sarja: oktoobri alguses peeti 40.

mides tuleks sinna kindlasti rohkem jooksjaid.


Võistlused

jooks

Jooksja 5/2010

Hille Hanso,

EMT üritusturunduse juht: „EMT Järvejooksude sari on minu lemmik. Tegelen küll ratsutamisega, kuid sel aastal tegin EMT Järvejooksude sarjas kaasa, et panna oma vastupidavus proovile ja hinnata ka sarja korraldust. Pean tunnistama, et mulle väga meeldis! Lahe on startida koos suure hulga inimestega, see annab adrenaliinilaksu. Mõnus on joosta, kui rada on hästi märgistatud ja tead, et saad aja täpselt kirja ning finišis ootavad kosutav jook ja väike meene. Samuti tekitab hasarti kõigil etappidel osalemine, mis aitab suve lõpuks vormi parandada. Jooksudistantsi pikkused on jõukohased eri tasemega jooksjatele. Kui just võitu taga ei aja, sobib järvejooksudel osalemine sõpruskondadele ja peredele. Ümber ilusate Eesti järvede on tore sörkida, saab ka loodust nautida. Kõigele lisaks on EMT klientidele sarjas osalemine oluliselt soodsam, sest soovime oma sporditoetusi ka meie klientidega jagada. Innustan kõiki EMT kliente järgmisel aastal kaasa lööma!”

Jookse või rulluisuta palju jaksad! 2. oktoobril peeti Tallinnas Pirital Lillepi pargis EMT Järvejooksude ja EMT Rullituuri ühisüritus, kus sitkemad osalejad jooksid kuus tundi. Äripäeva maratonitiimi liige Raivo Sormunen jooksis ajaga 5:50.47 60 kilomeetrit. „Raske hetk tekkis 40 ja 50 kilomeetri vahel,” kirjutas Sormunen Äripäeva maratoniblogis. „Üksjagu oli juba joostud, üksjagu veel minna. Peast käis läbi mõte, et oh kui tore oleks istuda. Siis mõtlesin, mi­da kuradit. Nädal varem jooksid kaks eestlast edukalt Spartathlonil, ma hakkan siin 60 kilomeetris virisema. Ja jooks läks kergemaks.” Sormunen sai auhinnaks Adidas Micoachi, mis mõõdab pulssi, tempot, läbitud teekonda ja mida saab ühendada MP3 pleieriga, mille sisse ehitatud nn treener annab jooksu ajal hüva nõu.

Järvejooksude kokkuvõte: 1. mail Viljandis, 12. juunil Harkus, 10. juulil Pühajärvel, 28. augustil Ülemistel.

Mehed

Naised

Vanuseklasside parimad:

6 tunni võistlus

1. Pavel Loskutov 2:14.42 2. Taivo Püi 2:17.12 3. Aleksei Markov 2:20.57 4. Taavi Tambur 2:21.46 5. Kaupo Sasmin 2:22.36 6. Ralf Lipp 2:23.29

16a Tauri Tinast 2:55.38 ja Merili Treu 4:04.26, 18a Taavi Kruut 2:35.37 ja Helen Aluvee 3:10.20, 40a Loskutov ja Ruth Kalda 3:27.05, 50a Ants Einsalu 2:47.29 ja Ülle Kummer-Leman 3:24.39, 60a Heino Põldoja 3:12.40 ja Juta Talu 4:02.15, 70a Priit Puidak 3:43.37 Kokku said neljal etapil tulemuse 404 osalejat.

1. Evelin Kärner 2:45.54 2. Annika Rihma 2:50.19 3. Kristina Dolmatova 2:52.33 4. Julia Bulina 2:53.10 5. Alma Sarapuu 2:55.10 6. Liina Luik 2:56.16

2. oktoobril Tallinnas Lillepi pargis

Jooks

1. Raivo Sormunen 2. Sten-Martin Kreisberg 3. Marek Enok

Rulluisutamine

60 km, 5:50.47 52,5 km, 5:57.22 50 km, 4:56.43

1. Lauris Bitenieks 157,5 km, 5:36.30 2. Jaanus Ritson 157,5 km, 5:52.11 3. Andres Kuusk 157,5 km, 5:55.22

25


26

jooks

Jooksja 5/2010

Tegija Anu-Mall Naarits

Anu-Mall Naarits:

jooks rikastab päeva heade emotsioonidega Tekst: Andrus Nilk Foto: Donatas Narmont

Koos pisipoja ja elukaaslasega Saaremaa kolme päeva jooksul käinud Anu-Mall Naarits peab end praegu tervisejooksjaks, kuid loodab kord veel maratoonarite sekka naasta.

K

ui esimese SEB Tallinna maratoni osavõtjad, nende seas ka

mõeldud,” lausus Põldre. „Soovita-

Anu-Mall Naarits oma maratonirekordist: „Poleks treeninguid alustades iial uskunud, et seda suudan. Jäin endaga väga rahule.”

sin talle, mis kiirusega ja kui palju

lausus Amservi turundusdirektor Naa-

Koolipõlves jättis sport Anu-Malle

korra Pariisis, Frankfurdis ja Taanis

rits. „Nelja ja poole või viie tunniga lõ-

üpris ükskõikseks. Ta jooksis küll ke-

Odenses. „Esimese maratoni järel oli

petamine ei pakuks mulle enam lõbu.”

halise kasvatuse tunnis meelsasti lü-

väga hea tunne eneseületamisest, siis

elukaaslane Urmas Põldre raja-

le läksid, tundis Anu-Mall Naarits sisemuses õrna kibelust. Ent mõtte läbida ka ise 42,195 kilomeetrit mattis naine siiski eos. „Tean väga hästi, mida tähendab maratoniks valmistumine, see nõuab süsteemset harjutamist ja rohkesti aega,”

joosta, millal treenida ja puhata. Ta harjutas kohusetundlikult ja läks tasapisi paremaks. Jooksus on tähtis järjepidevus. Anu oli valmis eesmärkide täitmiseks mitu aastat vaeva nägema.” Naarits on lõpetanud seitse maratoni: kaks korda Amsterdamis ja Hamburgis,

Enne praegu kaheaastase Karl Mihk-

hemaid distantse, ent kui tuli ennast

läks hammas verele,” lausus ta. „Rah-

li sündi hõivas pikamaajooks Anu-Mal-

kauem piitsutada, tundis pigem vas-

varohketel maratonidel tekivad vai-

li igapäevaelus tähtsa koha. Tööülesan-

tumeelsust. Pärast autoomanikuks

mustus ja suurepärased emotsioonid.”

nete kõrval leidis ta kindlasti aega ka

saamist tundis noor naine, kuidas is-

Heade muljetega tuli Anu-Mall ka

harjutamiseks.Vajalikud 20–30-kilo-

tuv eluviis üha teravamalt võimust

Saaremaalt tagasi. Kuigi tema samm

meetrised ringid tegi nädalavahetusel.

võttis ja keha liikumist nõudis.

polnud nii särtsakas, nagu kolm-neli

„Mu esimene eesmärk oli joosta ma-

„Alustasin nullist,” lausus Naarits.

aastat tagasi, nautis ta päikeselist,

ratoni alla nelja tunni,” lausus Naa-

„Jooksin nii kiiresti ja nii palju, nagu

tuulist ja vihmast ilma ning sügisvär-

rits. „Lõpuks jõudsin Amsterdamis

jaksasin.”

vides loodust.

ajani 3:36. Olen selle tulemuse üle

„Kuusteist kilomeetrit oli mu viima-

väga uhke. Poleks treeninguid alusta-

Treener ulatas abikäe

se aja treeninguid arvestades pisut

des iial uskunud, et seda suudan. Jäin

Liikumisvajadusest arenes jooksu-

pikk, lõpus jäi jalg töntsiks,” tunnistas

endaga väga-väga rahule.”

kirg. Anu-Mall harjutas mitmel korral

ta. „Aga ikka oli väga tore!”

Kuigi pisipoja kasvatamine ja töö-

nädalas nii hommikul kui ka õhtul,

Tulemuste jahtimisel on perekon-

ülesanded nii Amservis kui ka koolita-

sundis end pidevalt tagant, aga tule-

nas jäme ots mehe käes. Pärast põl-

jana Marketingi Instituudis neelavad

mused ei paranenud. „Treenisin va-

vevigastusest paranemist on Urmas

lõviosa energiast, näpistab Anu-Mall

lesti,” tunnistas ta.

saavutanud hea hoo. Kevadel jooksis ta Zürichi maratonil aja 2:40.48.

päevakavas ka jooksmisele aega. Kuni

Siis ulatas abikäe Urmas Põldre,

50-minutiline jooks kolm-neli-viis kor-

kes oli aastaid jooksuga tegelenud. Ta

Ent ka Anu-Mall hoiab veel mara-

da nädalas vabastab päevapingest,

soovitas: „Lõpeta enese kurnamine,

toni jooksmise soovi erksana. Kord

värskendab ja teeb enesetunde heaks.

ka puhata on vaja.” Harjutanud asja-

tahaks ta startida New Yorgis ja

„Töötempo on kiire, aga kui vähegi

tundliku kava järgi kuu aega, paran-

Londonis, kus pääseb rajale üle

võimalik, lippan välja,” ütles ta. „Ko-

das naine poolmaratoni tippmarki

30 000 jooksja. Praegu elab ta aga

dukandis on valgustatud rada, võin

kohe kümne minutiga.

kaasa elava loomuga Karl Mihkli si-

harjutada ka hilisõhtul. Jooks rikastab päeva heade emotsioonidega.”

„Anu on ääretult tahtejõuline, kuid tema treeningud polnud läbi-

bamisele ja tunneb tema edusammude üle suurt rõõmu.


Tegija Anu-Mall Naarits

Anu-Mall Naarits tänavusel Saaremaa kolmepäevajooksul

jooks

Jooksja 5/2010

Anu-Mall Naarits

(sündinud 1972) on lõpetanud seitse maratoni: 3:36.56 Amsterdam 2006 3:40.43 Hamburg 2006 3:44.33 Pariis 2007 3:48.00 Hamburg 2005 3:54.00 Amsterdam 2007 3:59.41 Odense 2003 4:00.18 Frankfurt 2004

Poeg sai sünnipäevaks lastejooksu Kui Karl Mihkel Põldre sai augusti lõpus kahe-aastaseks, kutsusid Anu-Mall Naarits ja Urmas Põldre ümbruskonna ja sõprade lapsi jooksuvõistlusele. Kutse võeti rõõmuga vastu: Harjumaa Rae valla Peetriküla kooli staadionile kogunes üle kahesaja ühe–seitsmeaastase lapse. Nad läbisid 250-meetrise ringi, paljud võistlesid esimest korda. „Olime nii elavast huvist üllatunud,” tunnistas Naarits. „Lastele väga meeldis ja kavatseme sellist üritust igal aastal korrata.”

27


28

jooks

Saaremaa kolmepäevajooks

Jooksja 5/2010

Mandrirahvas

peab Saaremaa jooksust lugu Tekst: Jooksja Fotod: Raul Vinni/Saarte Hääl, Donatas Narmont, erakogu

37. korda peetud Saaremaa kolme päeva jooksul osales rekordarv osalejaid. Maratonipikkuse võistluse võitis esmakordselt osalenud Pavel Loskutov.

P

ärast SEB Tallinna maratoni tippspordiga lõpparve teinud Loskutov on sujuvalt kohanenud harrastussportlase eluga. Maratoni Eesti rekordi 2:08.53

omaniku hea treenitus on lubanud tal sügisel kõik jooksud võita. Saaremaalgi polnud tal ohustajaid: valgalane läbis kolmel päeval kokku 42,195 kilomeetrit ajaga 2:18.49. Korraldajatel olid käed ja jalad tööd täis, sest nad ei oodanud nii arvukat osalejaskonda. 15. oktoobril startis Kuressaares 10 km distantsile 341 jooksjat. Laupäeval joosti Sõrve säärelt Torgusse 16,195 ja pühapäeval Kuressaares 16 kilomeetrit. „Osalejaid oli peaaegu saja võrra rohkem kui mullu, aga suuri viperusi ei juhtunud ja saime ka ajavõtuga hakkama,” lausus korraldaja Helen Jürjo. „Järgmiseks korraks peame ajavõtmist ümber korraldama ja rohkem majutuse partnereid otsima.” Küll soovis ühe jooksu algataja Tõnu Vaheri tütar, et lapsi võiks edaspidi rohkem tulla. „Mandrirahvas võtab oma lapsed kaasa, aga saarlasi on vähe, kuigi lastejooks on tasuta,” ütles Helen Jürjo. Pavel Loskutov

Kiireim noorjooksja Taavi Kilki


Saaremaa kolmepäevajooks

jooks

Jooksja 5/2010

Tulemused 42,195 km (10 + 16,195 + 16) Mehed

1. Pavel Loskutov 2:18.49 (32.07, 52.19, 54.23) 2. Priit Aus 2:20.31 (32.29, 53.20, 54.42) 3. Sergei Tšerepannikov 2:20.46 (32.28, 53.16, 55.02) 4. Lauri Soolo 2:21.40 (32.34, 53.49, 55.17) 5. Roman Fosti 2:21.53 (32.30, 54.10, 55.13)

Naised

1. Evelin Kärner 2:43.30 (37.36, 1:03.24, 1:02.30) 2. Anneli Vaher 2:48.07 (39.04, 1:04.14, 1:04.49) 3. Janika Ardel 2:49.11 (38.41, 1:05.17, 1:05.13) 10-aastastest poistest oli väledaim Karol Hanga. Naistest oli parim Evelin Kärner, Jooksja kevadine kaanetüdruk

Eero Kookla

Aeg 3:08.56 Ferroline juhatuse liige, kuulus Jooksupartneri meeskonda „Saaremaa kolmepäevajooks on üks säravamaid jooksuüritusi, kus avaneb suurepärane võimalus nautida värvikirevat sügist. See omalaadne ettevõtmine loob väga hea meeleolu. Võib arvata, et paljud, kes läbisid kolme päevaga maratoni, said tõuke osaleda järgmisel toredal üritusel. Miks mitte võtta ette maraton või siis minna järgmisel aastal Saaremaal tagasi ja kogeda kõike uuesti.”

Eero Kookla

Vanuseklasside parimad:

18a Heinar Vaine 2:39.45, Liis-Grete Atonen 2:50.16, 35a Alma Sarapuu 3:00.41, 40a Loskutov, Kaja Papunen (Soome) 2:58.32, 45a Ago Veilberg 2:29.43, Inessa Spanova (Peterburi) 3:39.44, 50a Ilgvars Aboltins (Läti) 2:44.47, 55a Tambet Allik 2:47.56, 60a Ants Kuusik 2:58.19, 65a Rein Kane 3:30.09, 70a Anatoli Artjugin (Peterburi) 3:44.50.

Lapsed 8,44 km (2 + 3,24 + 3,2) 10a Karol Hanga 34.52 ja Liis Grete Atonen 38.18, 11–13a Mark Abner 32.16 ja Laura Kallas 31.45, 14–15a Taavi Kilki 30.40 ja Diana Halla 32.28.

Liis Grete ja Helena kõige ees, teised tüdrukud järel. Kuni kümneaastaste tüdrukute hulgas jooksid igal päeval kõige nobedamalt Meelis Atoneni tütar Liis Grete (paremal) ja Donatas Narmonti tütar Helena. Mõlemad olid väga tublid! Võitja Liis Grete kommentaar: „Esimene päev oli kõige raskem, ei teadnud, kes on konkurendid. Edaspidi teadsin Helenat vaadata. Iga päev läks kergemaks, sest teised väsisid. Mul oligi kõige raskem esimese päeva finišis, seal tuli napikas (Liis Grete edestas Helenat ühe sekundiga – toim). Tore jooks!” Helena Narmont: „Võistlesin nii pikal maal esimest korda. Treeningul olin koos isaga sörkinud viis kilomeetrit. Ta julgustaski, et pole midagi hullu. Kõige raskem oli teisel päeval, aga nii siis kui ka kolmandal päeval proovisin Liis Gretega püsida nii kaua koos kui võimalik, lõpus jäin veidi maha. Nädalas korra teen kergejõustikku neli korda mängin tennist. Mõlemad meeldivad.””

29


30

jooks

Jooksja 5/2010

Järelkasv: Kaur Kivistik ja Rauno Laumets

Tulevikumehed

rühivad Eesti paremikku Tekst: Andrus Nilk Foto: Aldo Luud

Kaur Kivistikul ja Rauno Laumetsal on palju ühist: mõlemad on sihvakad, harjutavad Endel Pärna käe all ja õpivad Tartu Ülikoolis kehakultuuri. Mõlemad ihkavad saada tippjooksjaks.

N

ii 19-aastane Kivistik kui ka aasta vanem Laumets tegid suvel korraliku arenguhüppe.

Kaur pääses 3000 m takistusjooksus ajaga 9.05,58 juuli lõpus peetud juunioride MM-võistlustele Kanadasse. Rauno üllatas samal ajal 800 m jooksu Eesti meistrivõistlustel, alistudes lõpuspurdiheitluses napilt Kaarel Lilleojale ja Roman Fostile. Tasuks pronks isikliku rekordiga 1.53,34. „Olen hooajaga rahul, täitsin mullu seatud eesmärgid,” lausus Kivistik. „Mõnel distantsil, näiteks 1500 meetris, võinuksin kiiremgi olla, aga 3.52 jooksin pärast Kanadast tulekut ja ajavahe andis tunda.”

Treeningupartnerid Kaur Kivistik

Sündinud 29. aprillil 1991. Pikkus 189 cm, kaal 74 kg. Rekordid: 3000 m takistusjooks 9.05,58, 1500 m 3.52,01, 800 m 1.55,04. Juunioride MM-il 3000 m takistusjooksus 9.16,87 (26. koht). Puhkeoleku pulss 34. Anaeroobse läve kiirus 3.30/km (pulss 168), aeroobse läve kiirus 3.50/km (pulss 147).

Rauno Laumets

Sündinud 14. mail 1990. Pikkus 192, 78 kg. Rekordid: 800 m 1.53,34, 400 m 49,90. Puhkeoleku pulss 45. Anaeroobse läve kiirus 3.35/km (pulss 175), aeroobse läve kiirus 4.15/km (pulss 155).

Laumets, kes püstitas ka 400 m oma Palamusel ema Esteri juhendamisel. Pärn kutsus kõiki alasid harrastanud, kuid jooksmises andekust ilmutanud Rauno kümnendas klassis õppima Ülenurmele, kus nooruk keskendus keskmaadistantsidele. Ka Rõngu põhikoolis õppinud ja Elvas Margit Aidla juhendamisel harjutanud Kaur sai enne üheksandas klassis Ülenurmele õppima asumist mitmekülgse ettevalmistuse. „Koostöö treeneriga on klappinud, olen kogu aeg edasi arenenud,” lausus Kivistik, kes juunioride hulgas on ülekaalukas liider. 189 cm pikkusel noorukil jätkub juba ka võhma paremate pikamaameestega konkureerimiseks. Paide–Türi rahvajooksu 13,5 km distantsil sai ta Pavel Loskutovi ja Keio Kitse kannul kolmanda koha. jõuda alla 23-aastaste EM-ile,” ütles Kaur. 3000 m takistusjooksu norm

nõuab 3.46 saavutamine rohkem vaeva. 100–120 kilomeetrit nädalas jooksvale noorukile meeldib higi valada. „Tänavu ei jäänud ükski treeningupäev vahele,” sõnas Kaur, kes tahab jõuda ka Eesti koondisega võistkondlikele Euroopa karikavõistlustele. Laumets võtab sihikule 800 m 1.50– 1.51 ja 400 meetris 49 sekundit. Kivistik on vastupidavam ja Laumets kiirem, kuid sügisel harjutavad nad sageli koos. Üks nende lemmikpaiku asub Tartu lähistel Lähtel, kus on tõusude ja langustega vahelduslik rada. Teineteist õhutades liiguvad heade eeldustega jooksutudengid hoogsalt edasi.

tippmargi 49,90, alustas treeninguid

„Järgmisel hooajal on põhieesmärk

9.00 on tal käeulatuses, 1500 meetris

Kaur Kivistik (vasakul) ja Rauno Laumets jooksevad Lähtel.


See jalanõu on loodud kiiruste jaoks

ja on võistluseks

valmis! A&T Sport kauplused Tallinnas

Mustamäe tee 50 tel 656 2959 E - R 10-19 L 10-16 P suletud

Tartus

Sõbra 56A tel 731 0159 E - R 10-19 L 10-16 P suletud

Speed Cross GTX Jooksutossud on mõeldud jooksmiseks raskel ja mägisel maastikul. Jalatsitel on Winter Contragrip välistald, mis tagab hea haarduvuse nii lumel kui mudas. Eemaldatav Ortholite® sisetald. Sensifit management tagab mugava jalgapanemise; asümmeetrilise Quickfit ehk kiirkinnituse paelte süsteemiga on täpse istumise saavutamine ainult ühe tõmbe kaugusel. Gore-tex pealismaterjal hingab, kuid ei lase vett läbi, kiirkinnituspaelad, kaalub vaid 286 grammi

Hind: 2099 kr


32

jooks

Professor Ants Nurmekivi soovitused

Jooksja 5/2010

Kuidas valmistuda uueks hooajaks? Jooksuprofessori nõuanded (5) Tekst: Ants Nurmekivi/Tartu Ülikool

Foto: Lembit Peegel

Tänavused suuremad rahvajooksud on lõppenud. Aeg on hinge tõmmata, möödunule tagasi vaadata ja uueks hooajaks sihte seada. Taas jagab soovitusi spordipedagoog Ants Nurmekivi.

1

de mõõduka harrastamisega. Jook-

läks hästi, mis halvasti ja kuidas

ui palju võiks enne uueks hoo-

sutunnetuse säilitamiseks piisab ka-

edaspidi vigu vältida?

ajaks valmistumist puhata?

hest kuni kolmest taastava iseloomu-

K

2

Kas peaks tegema paarinäda-

ga treeningust nädalas. Suhteliselt

lase jooksupausi ning harrastama

väikesemahuline, mõõduka intensiiv-

Missugustest põhimõtetest tuleks

ainult teisi alasid või tuleks paar kor-

susega vaheldusrikas tegevus on pii-

sügiseses treeningus lähtuda, et ke-

da nädalas ka joosta, et praegune ta-

sav, et treenituse tase palju ei lan-

vadeks hea ettevalmistus saada?

se väga palju ei kannataks?

geks. Puhkeperiood sobib ka vigas-

Sügisene treening on kahtlemata

Kui palju peaks puhkama, sõltub

tuste väljaravimiseks, et alustada uut

oluline osa ettevalmistaval perioodil,

sellest, kui pingeline oli möödunud

hooaega tervena ja puhanuna. Kellel

mille peamine eesmärk on võimalikult

hooaeg. Kindlasti on vaja rohkem

on raskusi paraja kehakaalu säilita-

tugeva baasi loomine. Põhilised üles-

puhata siis, kui ilmneb kurnatus.

misega, peaks jälgima, et koormuse

anded on aeroobse vastupidavuse alu-

Raskem on taastuda närvisüsteemi

vähenemise ja puhkepäevade arvu

seks olevate aeroobse ja anaeroobse

väsimusest. Lisaks passiivsele puh-

suurenemisega ei kaasneks kehakaa-

läve tasemete tõstmine. See protsess

kusele on parim vahend taastumiseks

lu ülemäärast kasvu. Enne uueks

on aeganõudev ja edukas vaid siis, kui

tegevuse ja ümbritseva keskkonna

hooajaks treenimist on asjakohane

seda teha järk-järgult vastavuses or-

vahelduslikkus koos teiste spordiala-

analüüsida möödunud hooaega: mis

ganismi kohanemisvõimalustega. Hi-


Professor Ants Nurmekivi soovitused

jooks

Jooksja 5/2010

lissügisese treeningu puudulikkust on

sulindil ja asendada paar jooksutree-

me suurenemine, lihasvastupidavus

hiljem küllaltki raske korvata.

ningut nädalas veloergomeetri või

loob eelduse lävekiiruste suurendami-

sõudeergomeetri treeninguga?

seks. Lihasvastupidavuse arendamise

Alustada tuleb õigete lävekiiruste määramisest ja sobivate kiiruste juur-

Sügisene pimedus, vihm ja tuul või-

harjutusi soovitatakse teha suurte kor-

dekasvu kavandamisest. Lävekiiruse

vad raskendada õues treenimist. Ka-

duste arvuga (20–50 korda ühes see-

määramise täpseim moodus on kas-

sutades aga sobivat riietust ja valgus-

rias), väikese lihasraskusega või ai-

vavate kiirustega jooksulõikude (kes-

tatud radu ning suhtudes positiivselt,

nult oma keharaskust ületades. Har-

tus vähemalt kuus minutit) läbimine

võib raskuste ületamisest saadav

jutusi sooritada aeglaselt. Pulss ja

jooksulindil laboris või hallis (lõikude

psühholoogiline kindlus abistada

vere laktaadisisaldus jääb alla anae-

pikkus vähemalt 2000 meetrit). Pul-

võistlushooajal. Päris vastumeelsetes

roobset läve, vastavalt 160 lööki mi-

sisageduse mõõtmiseks kasutatakse

ilmaoludes ei pea muidugi väljas tree-

nutis ja neli kuni viis mmol/l. Erialase

pulsitestrit, vere laktaadisisaldust

nima. Paari jooksutreeningu asenda-

toime saavutamiseks kasutatakse

mõõdetakse iga lõigu järel minutilise

mine sõude- või veloergomeetri tree-

jooksu mägisel maastikul, liivas, lu-

puhkepausi ajal. Lõikude koguarv

ninguga toob vaheldust ja on kasulik

mes, aga ka jooksu erialaseid harjutu-

kolm–neli. Uuringutele peab eelnema

ka üldkehaliseks ettevalmistuseks.

si ja hüppeid. Muutes harjutuste in-

puhkepäev. Kõige kättesaadavam ja

Jooksutreeningu seisukohast on sobi-

tensiivsust (kergelt, poole jõuga, mak-

küllaltki usaldusväärne moodus on

vaim harjutada jooksulindil. Erilist

simaalse jõu lähedaselt) saavutatakse

lävekiirusi leida ühtlases tugevas

rõhutamist väärib selle treeningumoo-

jooksjale hädavajaliku lihaselastsuse

tempos läbitud 10 kilomeetri aja põh-

duse puhul soodus toime jooksurütmi-

paranemine. Sobiv on neid harjutusi

jal. Vastavast tabelist saab leida ae-

le. Nähtavasti on see üks põhjusi, miks

teha kaks korda nädalas.

roobse ja anaeroobse läve ning mak-

jooksulindil treenivad ka tippjooksjad.

simaalse hapnikutarbimise kiiruse. Kiiruse juurdekasv oleneb sportlase

Jõutreeningus tuleb silmas pidada agonist- ja antagonistlihaste ning va-

4

saku ja parema jala jõu tasakaalu.

eelnevast treenitusest ja andekusest.

Kuidas peaks tegema jõutreenin-

Tihti on nõrgem külg painutajalihaste

Piisav kasv on viis sekundit kuus ühe

gut? Missuguste lihaste arendamise-

jõu mahajäämus võrreldes sirutajali-

kilomeetri kohta. Pooleaastase korra-

le tuleks rohkem tähelepanu pöörata?

haste jõuga. Aeroobse baasi loomise

pärase treeninguga paraneks sel juhul

Sageli peetakse jõutreeningu ees-

etapil peab olema ettevaatlik inten-

kilomeetri keskmine kiirus 30 sekun-

märgiks ainult lihasjõu kasvu. Samal

siivsete jõuvastupidavuste harjutus-

di võrra. Jooksjal peab olema kannat-

ajal ei tohiks unustada jõuvõimete ta-

tega, mis suurendavad vere laktaadi-

likkust kiirustega mitte üle pakkuda.

seme säilitamist hea elulise toonuse

sisaldust ja kutsuvad esile kataboolse

Vastasel juhul võib küll saavutada aju-

tagamiseks ning mahuka vastupida-

ehk lagundava efekti. Küll aga on

tiselt suuremat edu, kuid hiljem tekib

vustreeningu tasakaalustamiseks nii

omal kohal lühiajalised, 8–10-sekun-

lävekiiruste langus. Kahjuks on see

hormonaal- kui ka immuunsüsteemi

dilised kiirust ja kiirusjõudu arenda-

üks sagedasemaid vigu aeroobse põ-

mõjustamise kaudu. Jooksjale on kind-

vad harjutused, mille sooritamisel on

hivastupidavuse arendamisel.

lasti tähtsamad jalalihased, aga ka

põhiline kreatiinfosfaadi mehhanism

Hea aeroobse vundamendi loomise

parima kehaasendi säilitamiseks va-

ja paraneb energia ülekande efektiiv-

juurde kuulub ka lihasvastupidavuse

jalikud kõhu- ja seljalihased ning ke-

sus mitokondritelt müofibrillidele.

arendamine, sest mõlemad treenin-

hatüve süvalihased. Oluline on mõista,

Seda universaalset ülekandemehha-

guvahendid on suunatud aeglastele,

et eelistatult peab mõjustama kõrge

nismi rakendatakse nii aeroobsete kui

vastupidavatele lihaskiududele ja see-

vastupidavuspotentsiaaliga aeglasi

ka anaeroobsete glükolüütiliste koor-

tõttu sobivad hästi kokku. Nende

(punaseid) lihaskiude. Nende jõutase-

muste ajal.

kooskõlastatud arendamine tagab lihaste vastupidavuse ja jõuomaduste paralleelse arengu. Vastupidavustreeningu üks olulisemaid põhimõtteid on: mida kõrgemalt aeroobse vastupidavuse ja lihasvastupidavuse baasilt alustatakse vormiviivat treeningut, seda kõrgemale tasemele jõutakse.

3 Pimedal ajal on raske õue treenima minna. Kas võiks vahel joosta ka jook-

Kes ta on? Ants Nurmekivi (68) on tunnustatumaid spordipedagooge, kes töötas aastaid Tartu Ülikoolis spordipedagoogika ja treeninguõpetuse instituudi treeninguõpetuse professorina. Nurmekivi enda jooksutulemused: 5000 m 13.46,8 (püstitas Eesti rekordi 1969), 10 000 m 28.37,4 (püstitas Eesti rekordi neli korda 1968–1969), 30 km maanteejooks 1:36.26 (Eesti rekord 1970) 1500 m 3.48,2, 3000 m 8.04,6. On avaldanud arvukalt artikleid ja kestusjooksu raamatuid.

33


34

nõuanne

Jooksja 5/2010

Energiajook

Millal võiks sportides tarvitada energiajooki? Tekst: Jooksja

Energiajoogi nimetus kõlab paljulubavalt – võtad lonksu ja saad energiat! Missugune on energiajoogi mõju organismile? Selgitab doktor Mihkel Mardna.

K

ui palju ja millal võiks energia-

nijooksus võib energiajook mõju aval-

kiirendab soole peristaltikat ja viib

jooki tarvitada?

dada lõpukilomeetritel, kui väsinud

vedelikku organismist välja. Enamik

Energiajook on ergutava toi-

keha vajab ergutamist. Jooksu ajal ei

energiajooke on hüpertoonilised või

mega ning selle tarvitamine aitab ini-

tohiks aga energiajooki tarvitada, sest

parimal juhul normotoonilised. Kiire-

mesel end paremini kokku võtta.

tauriinil ja kofeiinil on ka negatiivne

mini imenduvad organismis aga hü-

Energiajoogis sisalduvad ained ko-

toime: nad pärsivad vedeliku ja mitme

potoonilised joogid.

feiin ja tauriin ning taimsed ekstrak-

vajaliku mineraalaine imendumist

tid mõjuvad toniseerivalt, neist võib

organismis.

olla kasu lühiajalisel pingutusel. Millega tuleks energiajoogi tarvitaKuidas mõjub energiajook vastupidavusala harrastamisel? Vastupidavusalal, näiteks marato-

Millal muutub energiajoogi tarvitamine tervisele kahjulikuks?

misel arvestada? Energiajooke võib tarvitada, aga peab mõtlema, millal ja kui palju. See

Energiajoogid on suhteliselt happelised ning kahjustavad hambaid. Sporditegemise ajal pole energiajoogi tarvitamine enamasti õigustatud.


36

jooks

Jooksja 5/2010

Stamina tervisejooksusari

Väikesed tihased ehk kuidas viis neidu jooksuvõlu avastasid Tekst: Andrus Nilk Fotod: Rainer Ojaste

Kaheksandat hooaega peetud Stamina tervisejooksusarjas loosiga peaauhinna võitnud naiskonna „Väikesed tihased, suured lihased” liikmed hoiavad end tervisejooksuga vormis.

K

ui suureks Triin Tammistu, Triin Näär, Kiret Niit, Marili Rannu ja Elsa Grinkova oma lihased siis

mai algusest septembri lõpuni väldanud ja 21 etapist koosnenud Stamina jooksusarjas kasvatasid, polnud Jooksjal võimalik tuvastada, ent neiud võivad olla kindlad: südamelihase arendamiseks on nad teinud õige valiku. „Väikesed lihased, suured lihased” on sõprade seltskond. Kolm võistkonna liiget osalesid ühiselt ka mulluses ter-

Tervisejooksusarja võitjad (vasakult): Kiret Niit, Triin Tammistu, Triin Näär, Marili Rannu

visejooksusarjas. Kaks noort naist jäid selleks hooajaks lapsega koju, aga kohe liitusid tiimiga uued tublid piigad. Järjekindla osalemisega ei tekkinud neidudel raskusi. Kõik avaldasid valmisolekut teha kaasa igal etapil. Töökohustuste, puhkusele sõitmise või muude toimetuste tõttu pidi igaüks ka etappe vahele jätma. Kuid võistkonna altvedamine polnud võimalik. „Suvi on puhkamise ja reisimise aeg,

Võitjad sõidavad Stockholmi Kätlin Vahtel, Tallinki reklaamigrupi juht: ”Tallink on aastaid toetanud nii professionaalset kui ka harrastussporti. Tervisejooksusari veenis meid jätkusuutlikkuse, suur osalejate arvu ja hea korraldusega. Tervisespordi edendamine ja ka oma meeskonnaga osalemine on igati tervitatav. Tallink Grupp sai auhinnafondiga anda sarjale väikse lisaboonuse.„

sageli tuli kaaslaste tegemistega arves-

korda nädalas teeb ta seitsmekilomeetrise kepikõnnitiiru. „Olen avastanud ka rulluisutamise võlu, võib-olla järgmisel suvi võtan eesmärgi mõnel rulluisumaratonil osaleda,” ütles ta. Ella Grinkova harjutab viis-kuus korda nädalas kas siis jõusaalis, aeroobikarühmas, ujulas või jooksurajal. „Tervisejooksusari on mitmekülgne

tada. Juhtus ka kiirväljakutseid: mõni

Triin Tammistu on kõige mitme-

ja hästi korraldatud,” lausus ta. „Küll

meist jõudis starti paar minutit enne

külgsem: sõidab rattaga, harjutab ae-

võiks sarja rohkem reklaamida. Enne

kella kaheksat õhtul, vahetult stardi

roobikarühmas, ujub, suusatab, proo-

Tallinki tööle tulekut polnud sarjast

sulgemise eel,” selgitasid võitjad.

vis suvel triatloni ja osales mitmetun-

kuulnud, siis kutsusid kolleegid mind

nisel rogainil.

oma võistkonnas osalema.”

Võistkonna kapten Kiret Niit peab kõige enam lugu võrkpallist, mida

„Joosta saab aga iga ilmaga,” lausus

Auhinnareisi Stockholmi ja Rii-

mängib nii talvel saalis kui ka suvel

ta. „Näiteks jooksin ühel oktoobriõh-

ga võtsid nad suure hurraaga vas-

rannas. „Jooksusari hoiab suvel vor-

tul, kui puhus tormituul 30 meetrit

tu. „Naaberriikidesse tihti ei satu,

mis ja osalen kindlasti ka edaspidi,”

sekundis, pimedas metsas ja see oli

sest enamasti valitakse puhkuseks

lubas ta. Triin Näär peab jooksmist

väga värskendav.”

eksootilisem ja kaugem maa ning

oma peamiseks harrastuseks, teiste aladega aktiivselt ei tegele.

Marili Rannu püüab ikka näpistada aega õueminekuks. Vähemalt kaks

naabrid unustatakse,” jagasid nad ühist võidurõõmu.


Stamina tervisejooksusari

Startis ka Jooksja võistkond Ajakirja Jooksja võistkond sündis tänu tublidele naistele, kelle eeskuju pidid Donatas Narmont ja Andrus Nilk vaidlemata järgima.

Heili Horn Tervisejooks tekitas mõnusa rutiinse jooksuharjumuse. Tore, et etapid toimusid eri kohtades. Mind innustas osalemine sedavõrd, et suutsin alati oma tegemised kavandada nii, et kolmapäeva õhtud jäid vabaks. Praeguste külmade sügistuultega ma õues ei jookse, aga sportlik tegevus jätkub spordiklubis, sulgpalliväljakul ja ujulas.

jooks

Jooksja 5/2010

Laura Rahe Meeldis, et etapid toimusid eri paigus, uute radade avastamine pakkus mõnusat vaheldust. Varem olen ujunud ja tennist mänginud, kolmapäeviti tervisejooksul osaledes tegin jooksuga uue alguse. Sain indu joosta nädalas veel paaril korral, tegin kaasa Stamina järvejooksudel.

Maia Vaab Tervisejooksusarjas meeldis kõige rohkem korrapära, samuti etappide toimumine enamikul kordadel eri radadel. Meeldis ka, et tutvustati tervisespordiga seonduvaid tooteid ja teenuseid ning et kogu üritus kulmineerus ägeda üritusega Rock Cafes. Püüan senisest rohkem liikuda vabas õhus. Võimaluse korral käin kord nädalas basseinis ujumas.

37


38

jooks

SEB Tallinna maraton

Jooksja 5/2010

40 kilomeetrit piina ja rõõmu Tekst: Valdo Jahilo

Foto: Kirsti Jahilo

Elu esimene maraton on üks neist sündmustest, mis jääb samamoodi meelde kui esimene jalgratas, väljateenitud palk või suudlus.

S

tardikoridoris sättisin end aja

korraks käimlasse ning oli mõne mi-

4:30 tempomeistri Meelis Ato-

nuti pärast taas meie paarikümneliik-

neni selja taha. Enesetunne oli

melise jooksugrupi ninas tagasi. Kas

suurepärane ning vaim eelseisvaks

järgida eeskuju? Ei, nii hull veel asi

katsumuseks valmis. Lootsin endasse

polnud, võis edasi joosta. Ja see oli

ahmida maksimaalselt jooksuemot-

esimene viga.

siooni, sest tegu oli ikkagi elu esimese maratoniga.

„Kui linna jõuame, hoiame kõik sama tempot!” kamandas taas Atonen.

„Siit võtame vasakule tee äärde!”

„Publiku ergutusel võite hakata ise-

teatas Atonen varsti. „Kui selle kurvi

enesest kiiremini jooksma. Aga meil

otseks jookseme, võidame viis meet-

pole vaja energiat kulutada, pool

rit, kogu trassi peale kokku umbes

maad on veel ees!”

paarsada meetrit!” Õige. Jooksma peab energiat säästvalt ehk ökonoomselt ning just selli-

Esimese ringi ehk 21,1 kilomeetrit läbisime ajaga 2.12. Olime graafikus.

seid väikseid tarkusi pudenes jooksu-

Liigesed valutasid

juhi suust kogu distantsil. Kui jõudsi-

Teisel ringil taas Russalka juurde jõu-

me Pirita ja Merivälja teel vastakuti

des oli esialgne pitsitus kasvanud kor-

teiste tempogruppidega või sattus

ralikuks põiekaks. Keerasin alistunult

vaatevälja mõni isiklik tuttav, erguta-

käimla suunas. Pagan, keegi oli seal

sime või plaksutasime neile.

juba ees! Pärast iseendaga arupidamist

Umbes 15. kilomeetri järel puges

valisin kergenduse paigaks suurema

alakõhtu pitsitav tunne. Atonen silkas

põõsapuhmaka, sest häda ei anna hä-

Valdo Jahilo (maratoni aeg 4:50): „Kuigi aeg jäi seatud sihist kaugele, oli enesetunne ülev.” beneda. Paraku oli grupp vahepeal mõnesaja meetri kaugusele liikunud. Peas vasardas vaid üks siht: tuleb nad kätte saada, sest koos on lihtsam pingutada. Pirita sillal jõudsin punti tagasi. „Joogipunktides keegi jalutama ei jää, jooge joostes! Kui kõndima hakkate, on raske masinat uuesti käima saada!” õpetas Atonen. Siis tegin teise vea. Grupi kinnipüüdmine oli omajagu lisaenergiat kulutanud, vajasin hädasti väikest hingetõmbeaega ja haarasin ahnelt joogitopsiku. Tempo aeglustus ja enne raja tagasipöördekohta olin uuesti maha jäänud – tempo tundus liiast. Edasine teekond muutus kannatamiseks. Lõpuni jäi vaid mõniteist kilomeetrit, kui liigesed vaimujõule alla vandusid. Võimalik, et harjumatu asfalt põrutas oodatust rohkem. Iga sörgisammuga tekkis kehas krambi- ja valuaisting, mis vastuvaidlemist ei kannatanud. Möödusid veel üksikud jooksjad. Tõmbasin kopsud mereõhku täis ning üritasin edasi liikuda kiirkõndi meenutavas stiilis. Viimastel kilomeetritel kulgesin hambad ristis.

Valdo Jahilo on ka järgmisel aastal maratoni stardis.

Vabaduse väljakule finišikaare alla jõudes näitas kell 4:50. Kuigi aeg jäi seatud sihist kaugele, oli enesetunne ülev.


NAUTIMUSE m채rgi saavad oma kategooria parimad veinid, mille on Sinu jaoks paljude teiste seast v채lja valinud Eesti nimekad veinitundjad. NAUTIMUSE veinid leiad parimatest kauplustest 체le Eesti.


40

kergejõustik

2010. aasta parimad

Jooksja 5/2010

Kes valitakse aasta parimateks kergejõustiklasteks? Tekst: EKJL Fotod: Scanpix, erakogu

Eesti Kergejõustikuliit kuulutab novembri alguses välja möödunud hooaja parimad sportlased. Esitame iga vanuseklassi paremiku, kelle hulgast valitakse laureaadid.

Mehed

Asko Anipai

200 m

Sündinud 2. oktoobril 1990 Põhjamaade U23 mv 2. koht (21,99), võistkondlikul EM-il 12. koht (isiklik rekord 21,53), Eesti mv 2. koht (21,97). Võru Lõunalõvi Treener Valter Espe

Priidu Niit Kettaheide

Mikk Pahapill

Kümnevõistlus

Gerd Kanter Kettaheide

Sündinud 6. mail 1979 Barcelona EM-il 4. koht (66.20), võistkondlikul EM-il 1. koht (68.76), Teemantliiga etappidel 1. koht (Londonis 67.82, Monacos 67.81) ja sarjas 3. koht, maailma edetabeli juht (71.45). Tallinna Kalev Treener Vesteinn Hafsteinsson

Taavi Peetre Kuulitõuge

Sündinud 5. juulil 1983 Surnud 11. septembril 2010 Barcelona EM-il 14. koht (19.67), Eesti mv 1. koht (19.75), maailma edetabelis 27. ja Euroopas 13. koht (isiklik rekord 20.33). Tartu Ülikooli ASK Treener Aleksander Tammert

Märt Israel Kettaheide

Sündinud 23. septembril 1983 Barcelona EM-il 9. koht (62.59, kv 63.99), maailma edetabelis 14. ja Euroopas 10. koht (66.31).

Sündinud 18. juulil 1983 Barcelona EM-il 1. koht (isiklik rekord 8298), Euroopa karikavõistluste superliigas 2. koht (8198) ja meeskondlik 1. koht, maailma edetabelis 8. ja Euroopas 5. koht. SK Stamina Treener Remigija Nazaroviene

Sündinud 27. jaanuaril 1990 Põhjamaade U23 mv 3. koht (55.40), talvistel Euroopa karikavõistlustel U23 6. koht (56.16) ja kuulitõukes (16.14), Euroopa U23 edetabelis 15. koht (isiklik rekord 57.60). SK Stamina Treener Vesteinn Hafsteinsson

Andres Raja Kümnevõistlus

Sündinud 2. juunil 1982 Barcelona EM-il 10. koht (7991), Euroopa karikavõistlustel 3. koht (8023) ja meeskondlik 1. koht, maailma edetabelis 23. ja Euroopas 13. koht (8029). Võru Lõunalõvi Treener Remigija Nazaroviene

U23 mehed Tanel Laanmäe Odavise

Sündinud 29. septembril 1989 Võistkondlikul EM-il 4. koht (73.19), Euroopa U23 edetabelis 15. koht (77.93). SK Viraaž Treener Toomas Merila

Igor Sjunin Kolmikhüpe

Sündinud 4. detsembril 1990 Barcelona EM-il 19. koht (16.35), võistkondlikul EM-il 4. koht (16.09) ja kaugushüppes 5. koht (7.59), kahekordne Eesti meister, Euroopa edetabelis 18. koht, U23 4. koht (isiklik rekord 16.86). Eesti Maaülikooli SK Treener Toomas Klaup


2010. aasta parimad

Naised

kergejõustik Jooksja 5/2010

Jekaterina Patjuk 3000 m takistusjooks

Sündinud 6. aprillil 1983 Võistkondlikul EM-il 5. koht (Eesti rekordi kordamine 10.03,95), viiekordne Eesti meister. Tartu Ülikooli ASK Treener Harry Lemberg

Maris Mägi 400 m

Sündinud 11. augustil 1987 Barcelona EM-il 11. koht (52,85), Doha siseMM-il 12. koht (53,30), võistkondlikul EM-il 1. koht (53,17), 400 m isiklik rekord 52,68. Tartu Ülikooli ASK Treener Anne Mägi

Veera Baranova Kolmihüpe

Ksenija Balta Kaugushüpe

Sündinud 1. novembril 1986 Doha sise-MM-il 4. koht (6.63), Barcelona EM-il 16. koht 200 m (23,75) ja kaugushüppes (6.53), Eesti rekordi 6.87 kordamine, maailma edetabelis 12. ja Euroopas 7. koht. Tallinna Kalev Treener Andrei Nazarov

Sündinud 12. veebruaril 1984 Barcelona EM-il 17. koht (13.97), võistkondlikul EM-il 6. koht (13.51), Euroopa karikavõistluste superliigas 13. koht seitsmevõistluses (5643) ja naiskondlik 5. koht, maailma edetabelis 31. koht (isiklik rekord 14.17) ja Euroopas 20. koht. Eesti Maaülikooli SK Treener Katrin Klaup

U23 naised

Sündinud 12. oktoobril 1985 Doha sise-MM-il 10. (1.89), Barcelona EM-il 10. koht (1.85, kv 1.92), Eesti rekord 1.95, maailma edetabelis 16. ja Euroopas 12. koht. Tartu Ülikooli ASK Treener Martin Kutman

Sündinud 29. juulil 1989 Barcelona EM-il 19. koht (5761), Euroopa karikavõistluste superliigas 8. koht (isiklik rekord 5810) ja naiskondlik 5. koht, Euroopa U23 edetabelis 23. koht, üksikaladel võistkondlikul EM-il 4. koht kaugushüppes (isiklik rekord 6.21) ja 9. koht 100 m (isiklik rekord 11,82), kuuekordne Eesti meister. Tartu Ülikooli ASK Treener Anne Mägi

Mari Klaup

Kõrgushüpe

Seitsmevõistlus

Sündinud 11. märtsil 1988 Põhjamaade U23 mv 2. koht (1.76), Eesti U23 mv 1. koht (1.80), Euroopa U23 edetabelis 8. koht (1.84). Audentese SK Treener Allan Elerand

Sündinud 27. veebruaril 1990 Euroopa karikavõistluste superliigas 10. koht (5739) ja naiskondlik 5. koht, Eesti U23 mv 1. koht (5194), Euroopa U23 edetabelis 10. koht. Tartu Ülikooli ASK Treener Katrin Klaup

Odavise

Kõrgushüpe

Seitsmevõistlus

Grete Udras

Raine Kuningas

Anna Iljuštšenko

Grit Šadeiko

Sündinud 20. oktoobril 1988 Põhjamaade U23 mv 2. koht (53.28), võistkondlikul EM-il 9. koht (50.33), Eesti mv 2. koht (52.08), Euroopa U23 edetabelis 22. koht (53.28). Pärnu Kalevi KJK Treener Toomas Merila

Merilyn Uudmäe Kolmikhüpe

Sündinud 26. märtsil 1991 Põhjamaade U23 mv 2. koht (12.77), Eesti sisemv 2. koht (12.48) ja mv 2. koht (12.66). Nõmme KJK Treener Maie Uudmäe

U20 mehed Taavi Saar Kümnevõistlus

Sündinud 16. mail 1992 Balti U20 mv 1. koht (isiklik rekord 7092), Euroopa U20 edetabelis 25. koht. Pärnumaa SL Treener Tõnu Kaukis

Richard Pulst 100 m, 200 m

Sündinud 4. detsembril 1991 Võistkondlikul EM-il 100 m 11. koht (10,70), kolmekordne Eesti meister, isikliku rekord 100 m (10,65) ja 200 m (isiklik rekord 21,60). Audentese SK Treener Valter Espe

41


42

kergejõustik Jooksja 5/2010

2010. aasta parimad

Ivo Orav Kolmikhüpe

Sündinud 4. novembril 1993 Noorte OM-i kvalifikatsioonivõistlusel 12. koht (13.80), Balti U18 1. koht sise-mv 1. koht (13.99) ja mv (isiklik rekord 14.59). Pärnu Kalevi KJK Treener Eva Kuningas

Martin Lehemets Vasaraheide

Sündinud 6. märtsil 1991 Eesti U20 mv 1. koht (70.54), maailma U20 edetabelis 7. ja Euroopas 4. koht (isiklik rekord 73.42). KJS Sakala Treenerid Toomas Aru, Toivo Ruut, Jarmo Pöyry

Rasmus Mägi 400 m tõkkejooks

Sündinud 4. mail 1992 Põhjamaade mv U23 1. koht (52,97), Eesti sise-mv 1. koht 400 m (49,40) ja U20 mv 1. koht (53,17), isiklik rekord 52,79. Tartu Ülikooli ASK Treener Taivo Mägi

Kaur Kivistik

3000 m takistusjooks Sündinud 29. aprillil 1991 U20 MM-il 26. koht (9.16,87), kahekordne Eesti U20 meister, Euroopa U20 edetabelis 22. koht (isiklik rekord 9.05,58). Tartu SS Kalev Treener Endel Pärn

U20 naised

Joosep Piho Grete Šadeiko Seitsmevõistlus

Sündinud 29. mail 1993 Noorte MM-il 4. koht (5705), noorte OM-i kvalifikatsioonivõistlusel 10. koht 100 m tj (14,34) ja odaviskes 12. koht (41.77), Balti U20 mv 1. koht (5456), Eesti U18 rekord (5757), maailma ja Euroopa U20 edetabelis 4. koht. KJK Järvala Treener Leonhard Soom

Linda Treiel Seitsmevõistlus

Sündinud 8. mail 1991 U20 MM-il 8. koht (isiklik rekord 5453), Eesti mv 1. koht (5339), maailma ja Euroopa U20 edetabelis 12. koht. KJK Saare Treener Virge Treiel

U18 noormehed Karl-Robert Saluri Kümnevõistlus

Sündinud 6. augustil 1993 Balti U20 mv 1. koht (6890), Eesti U18 tipptulemus (7270). KJK Kose 2000 Treenerid Tõnu Kaukis, Ando Algre

Liina Laasma

Sündinud 13. jaanuaril 1992 U20 MM-il 13. koht (48.22), Põhjamaade U23 mv 3. koht (51.64), Eesti U20 rekord kaks korda (54.25), maailma U20 edetabelis 16. ja Euroopas 10. koht. Pärnumaa SL Treener Jaan Tamm

Sündinud 7. juulil 1993 Noorte OM-i B-finaalis 7. koht (57.31), noorte OM-i kvalifikatsioonivõistlusel 4. koht (65.42), isiklik rekord 66.70. Võru Lõunalõvi Treener Ants Kiisa

U18 neiud Kaia Soosaar Kaugushüpe

Sündinud 24. aprillil 1993 Noorte OM-il 4. koht (isiklik rekord 6.15), noorte OM-i kvalifaktsioonivõistlusel 6. koht (5.98), Eesti mv 2. koht (6.14). Nõmme KJK Treener Epp Maasik

Laura Maria Oja 100 m, 100 m tj

Sündinud 29. mail 1994 Noorte OM-i kvalifaktsioonivõistlusel 10.–11. koht 100 m (12,24), võistkondlikul EM-il 4 x 100 m teatejooksus, Eesti mv 2. koht 100 m (12,36), Eesti U18 tipptulemus 100 m tj (13,80), isiklik rekord 100 m 12,08. Pärnu Kalevi KJK Treener Eva Kuningas

Grete Šadeiko (vt U20)

Markus Leemet

Reena Koll

Sündinud 22. augustil 1993 Balti U18 mv seitsmevõistluse 1. koht (4523), Eesti U18 mv 2. koht (isiklik rekord 6357). SK Leksi 44 Treener Holger Peel

Sündinud 15. novembril 1996 Balti U18 1. koht sise-mv (3.41) ja mv (3.60), Eesti U16 rekord 3 korda (3.71). KJK Harta Treener Hendrik Lindepuu

Rait Veesalu

Võistkonnad Kümnevõistluse meeskond: Euroopa mitmevõistluste karikavõistluste superliigas 1. koht. Seitsmevõistluse naiskond: Euroopa mitmevõistluste karikavõistluste superliigas 5. koht. TÜ ASK ekideni naiskond: Eesti rekord. U23 vanuseklassi koondis: talviste heitealade Euroopa karikavõistlustel 5. koht.

Kümnevõistlus

Odavise

Odavise

60m, 100 m

Sündinud 25. märtsil 1994 Balti U18 sise-mv 1. koht 60 m (7,12) ja 4 x 200 m, isiklik rekord 7,11 ja 100 m 11,20. SK Altius Treener Romet Mihkels

Teivashüpe


Rahvusvaheline mees

kergejõustik Jooksja 5/2010

Tippjuht: kergejõustik peab olema teleekraanil! Tekst: Andrus Nilk Foto: Scanpix

Norralane Svein Arne Hansen on tegutsenud kergejõustikus üle neljakümne aasta: ta on vedanud veerand sajandit Oslos Bislettil peetavat rahvusvahelist võistlust ja on olnud üle seitsme aasta riigi kergejõustikuliidu president. Euroopa Kergejõustikuliidu asepresidendina osales ta Tallinnas peetud arengukomitee koosolekul.

S

vein Arne, noori lummavad paljud uued spordialad. Mis seisus on kergejõustik teiste ala-

Svein Arne Hansen

dega võrreldes?

on normi täitnud, tuleb saata EM-ile võistlema. Norras nii ka teeme. Kas olete mures järgmisel suvel

Kergejõustiku suurim probleem on,

Tallinnas korraldatavate juunioride

et see pole võistkondlik spordiala.

EM-võistluste pärast?

Võistkonnaaladel on kergem noori

Rõõmustasime, kui Eesti kergejõus-

endale tõmmata, sõpruskond ja ühi-

tikuliidule usaldati meistrivõistluste

sed eesmärgid liidavad. Kuid paljud

läbiviimine. Teie inimesed on kerge-

noored tahavad üksi võimeid proovile

jõustikust huvitatud ja sportlased on

panna ja ennast teistega võrrelda.

hästi esinenud. Usun, et jõuate ka

Neile on vaja korraldada huvitavaid

staadioni remontida.

võistlusi, mis neid ala juures hoiaks. Nägin Eesti Kergejõustikuliidu presi-

Suvel võistles Tallinnas ja Rakve-

dendi Erich Teigamägi esitlusest, et

res võistluskeelust vabanenud olüm-

olete teinud toredat sarja TV 10 olüm-

kergejõustikku ei saa näha televisioo-

piavõitja Justin Gatlin. Mida arvate

piastarti. Just niisuguseid võimalusi

nis, ei saa noored aru, millega on tegu.

USA sprinteri kutsumisest?

peame looma.

See oli vale otsus. Euroopa võistKuidas hindate Teemantliigat?

luste juhid soovitasid ühiselt mitte

Mida eeskuju väärivat teete Norras?

Väga hea sari! Norra rahvuslikus te-

kutsuda dopinguga patustanud sport-

Me ei saa konkureerida jalgpalliga,

lekanalis kanti üle kõik neliteist etappi.

lasi. Kui pangatöötaja varastab, ei

sest rahalised võimalused pole võr-

Mu sõber Gerd Kanter oli aastaid nör-

saa ta iial pangas tööd. Küll võib te-

reldavad. Saame teha koostööd teiste

dinud, et kettaheide ei pääsenud Kuld-

ha midagi muud. Me ei taha pidada

aladega, näiteks suusaliiduga. There-

liiga kavva. Nüüd võistles ta Teemant-

debatti, kas doping on hea või paha.

se Johaug, kes võitis Vancouveris tea-

liigas, aga te ei näinudki tema võistlusi!

Kas emad-isad tahavad saata oma

tesuusatamises olümpiakulla, oli suu-

Ohtlik, et järgmise aasta Daegu

lapsi spordiala treeningule, kus õi-

repärane jooksutalent. Ta võinuks

MM-i teleülekannete õigus Euroopas-

gustatakse dopingu tarvitamist?

jõuda Euroopa tippu, aga ta valis suu-

se pole veel müüdud. Barcelona EM-

Usain Bolt, kutsuge parem teda!

satamise. Andekaid noori on tulnud

võistluste teleülekannetel olid enami-

ka suusatamisest kergejõustikku:

kus Euroopa riikides paremad vaata-

19-aastane Henrik Ingebrigtsen jook-

jareitingud kui mulluse Berliini

sis suvel 1500 meetrit ajaga 3.38,61.

MM-i teleülekannetel.

Olen kergejõustiku tuleviku suhtes väga optimistlik. Vestlesin Prantsuse kolleegidega, keda rõõmustab samuti

EM-i peetakse edaspidi iga kahe aasta järel. Mida uuendus toob?

noorte pealetung. Prantslastel on sä-

Sportlased tahtsid muudatust, mitte

rav täht: sprinter Christophe Lemait-

ametnikud või meedia. Astusime Eu-

re. Samal ajal teeb muret, kuidas

roopa kergejõustiku taseme paranda-

võistlustest teleülekandeid saada. Kui

miseks pika sammu edasi. Kõik, kes

Erki Nool: kaasata rohkem noori! Euroopa Kergejõustikuliidu (EAA) arengukomitee (Nool on selle liige – toim) soovitab alaliitudel rohkem tegeleda rahvaspordiga, mis aitab ka kergejõustikku tutvustada. Samuti võiks noorte suuremaks kaasamiseks teha neile sportlikke teste. Meie koosolekul oli ka pidulik hetk: Raul Rebane sai kätte EAA innovatsioonikonkursi võiduauhinna.

43


44

kergejõustik Jooksja 5/2010

Võistluste korraldamine

Võistlust peab korraldama

südamega! Tekst: Andrus Nilk Foto: Scanpix

Peaaegu igas maakonnas on uue kuue saanud kergejõustikustaadion. Nüüd võiks maakonna entusiastid võtta eesmärgiks korraldada igal staadionil hooaja vältel publikut paeluv võistlus.

M

itmendat aastat toovad staa-

musi näidata. Ometi pakkus enamik

dionidele kõige rohkem kaasa

võistlustest laiale publikule vähe huvi

elajaid BIGBANK Kuldliiga

ehk need olid sportlaste ja treenerite

etapid. Huviline lahkub mõnetun-

siseasi. Kindlasti tuleks väikeste klu-

niselt võistluselt rahulolevana: pare-

bide juhte võistluste korraldamise eest

mad Eesti kergejõustiklased püstita-

tänada. Kui poleks nende ettevõtlikkust,

vad rekordeid ja neile toovad

jääks hooaeg palju verevaesemaks.

konkurentsi lähiriikide atleedid.

„Peab korraldama südamega ja kui

„Sari jätkub järgmisel hooajal, jack-

korraldatakse südamega, ei tohi mu-

pot jääb sama suureks, ei välista, et

resid tekkida,” hindas Sportkeskus.ee

teeme ühe etapi Lätis, sest lõunanaab-

vedaja Toomas Klasen jõupingutust

rite paremad kergejõustiklased on

hoida elus Nõmme jooksjate seeri-

võistlusel ikka kohal. Võib-olla mõne

võistlust.

aasta pärast korraldame sarja kõigis kolmes Balti riigis, sest pidevalt tuleb edasi areneda,” lausus BIGBANK Kuldliigat vedav Mati Lilliallik spordiürituste korraldamise klubist. Tänavu jackpot'i ehk 300 000 krooni suuruse peaauhinna võitnud kõrgushüppaja Anna Iljuštšenko pidas BIGBANK Kuldliigat tiivustavaks sarjaks, mis aitas tippvormi Barcelona Euroopa meistrivõistlusteks sättida. Kuldliiga finaaletapil Rakveres ületas Martin

Kolmteist aastat toimunud sari tõm-

Võistlus olgu pidupäev! BIGBANK Kuldliigat vedav Mati Lilliallik spordiürituste korraldamise klubist ütles, et võistlus peab olema sportlaste pidupäev. „Paljude võistluste tase ei kannata kriitikat,” lausus Lilliallik. „Jääb mulje, et seda tehakse tärni pärast. Kuid pealiskaudselt korraldatud võistlus, mis publikule midagi ei paku, on ala surm. Klubide ja alaliidu juhtkond peaksid koos mõtlema, kuidas võistlusi paremini korraldada.”

Kutmani hoolealune Eesti rekordi 1.95. Rakvere võistlusele järgnesid veel 8. augustil Ergo maailmamängud Tal-

bab meie paremaid kesk- ja pikamaajooksjaid, kes saavad omavahel konkureerides isiklikke rekordeid parandada. „Seeriavõistlus on hooaja edetabelisse tõhusa panuse andnud,” ütles Klasen. Leedulase Egle Kristaponyte tuules püsinud Liina Tšernov jooksis Hiiu staadionil 3000 m distantsil hooaja tippmargi 9.46,4. Mullu püstitas Taivo Püi 10 000 m jooksus tänu Pavel Loskutovi tempomeistri tööle oma tipp-

Märt Israel, Balta ja Iljuštšenko said soovi korral võistelda välismaal.

margi 29.53,4. Staadioni üürimine, kohtunike ta-

linnas, kus peategelaseks tõusis kau-

sud ja auhinnad nõuavad kulutusi.

gushüppe Eesti rekordit 6.87 korranud

„Gold Time pani igale võitjale 3000–

Ksenija Balta. Pärast seda oli augustis

Mitu jooksusarja

veel kolm ilusat nädalat, ent tipptule-

BIGBANK Kuldliiga ja Ergo maail-

Klasen, kes peab sarja jätkamist jõu-

mustele ja eneseületamistele innusta-

mamängude kõrval korraldasid

kohaseks.

vaid võistlusi nappis. Võib küll reagee-

kümned klubid ja entusiastid väikesi

Tänavu peeti kaks etappi ka Tartus,

rida ka nii: kuhu on kadunud sportla-

võistlusi ja sarju, mis pakkusid kerge-

aga seda katset Klaseni sõnul ei kor-

sed, kellele kodus võistlusi korraldada?

jõustiklastele küllaldaselt võimalusi

rata, sest osalejaid jäi väheks. „Kokku

Liidrid Gerd Kanter, Tiidrek Nurme,

oma vormi kontrollida ja ka tipptule-

on kaasa teinud üle 150 sportlase, mis

4000 krooni maksnud kella,” lausus


Võistluste korraldamine

kergejõustik Jooksja 5/2010

staadionivõistluse jaoks on suur arv,” ütles korraldaja, kes lippab ka ise etappidel. Eri vanuseklassi jooksjate osalemine on hea märk, seeniore võiks isegi rohkem kaasata. Nõmme seeriavõistlusel on mitu väikest venda maakonnakeskustes: oma sari on saarlaste Sarmal, Viljandi Staieril, võrukatel ja sellest suvest ka Kohilas. „Just esitasin vallale taotluse saada ka järgmise aasta võistlusele toetust,” ütles Kohila jooksusarja korraldaja Avo Kergand. „Lisame ka vähe kavas olevad 1000 ja 2000 meetri jooksud.” Sari meelitas Kohilasse ka riigi tippe. 800 m jooksus püstitas Roman Fosti hooaja tippmargi 1.51,66, Eesti

BIGBANK Kuldliiga etapp Tartus möödus jahedas vihmasajus.

meistril Kaarel Lilleojal jäi suve tipptulemusest veidi puudu.

Liidrid kohal Heitjate seeriavõistlust vedav Audentese spordigümnaasiumi treenerit Ants Kiisat rõõmustasid kevadel kaks vana sõpra, kes otsustasid taas kuulitõukajate, kettaheitjate, odaviskajate ja vasaraheitjate mõõduvõtmist toetada. „Üle pika aja oli lihtsam,” tänas Kiisa, kelle sõnul tekitas auhindade hankimine pisut raskusi. Lõpuks lahenes seegi. Noortesarja parimad Ats Antsu poeg Kiisa ja Kätlin Tõllasson said au-

Väiksemad võistlused Nõmme seeriavõistlus (www.sportkeskus.ee), heitjate seeriavõistlus (Tallinnmeeting), Fred Kudu mälestusvõistlused (K-Klubi), Leksi Cup (Leksi 44), jooksu seeriavõistlused Viljandis, Võrus, Kohilas ja Saaremaal (Staier, Sarma), heitjate seeriavõistlused Võrus, Põltsamaal ja Pärnus, noortevõistlused Rakveres (Vike) ja jooksusari (SK Sinimäe), Uno Palu auhinnavõistlus (Nõmme KJK), käijate võistlused (Bruno Jungi käimisklubi), võistlussari Tartus (Tartu Kalev), Kärdlas (Hiiker), Tõrvas jt.

hinnaks Stockholmi reisi. Peakorralda-

Leksi Cupi tehes kulub staadioni üürimiseks kahel päeval 40 000 krooni, lisanduvad muud väljaminekud. Kokku kulub Peeli sõnul 60  000 – 70 000 krooni. „Tahaks Leksi Cupist kujundada rohkearvulise igamehekümnevõistluse, kuid siiani on see mõte takerdunud võimaluste puudumise taha,” ütles Peel. „Teen seda aga kindlasti edasi, sest meie oma klubi lapsed saavad kaasa teha ja see innustab neid harjutama.” Mitmevõistlejatele on veel kaks vajalikku võistlust: K-Klubi korraldab Fred Kudu mälestusvõistlust ja Nõm-

ja poeg ei teeninud esikohta kergelt,

Spordiklubi Leksi 44 juht ja treener

me kergejõustikuklubi Uno Palu au-

sest tal käis tihe rebimine Taavi Tšern-

Holger Peel on aastaid andnud võist-

hinnavõistlust noortele. „Võistlustel on

javskiga. Mõlemad 15-aastased noor-

luste korraldamisele palju energiat.

sportlaste elus väga tähtis osa, ” lausus

mehed on mitmekülgsed, peale heade

Viievõistlust, mida peetakse Rein Au-

Peel. „Hämmastab, et suured klubid

heitetulemuste võitis Taavi Eesti

na mälestuseks, on ta teinud 1981.

ei korralda midagi.”

meistri tiitli kümnevõistluses.

aastast. 1992. aastal alustas Holger

BIGBANK Kuldliiga täidab võist-

Heitjate seeriavõistlust väärtusta-

Leksijooksu, 1996. aastal noorte tal-

luste kalendris nii suure osa, et Au-

sid Gerd Kanteri kettakaar 68.14 ja

vist seitsmevõistlust, 2002. aastal

dentese spordiklubi, Tartu Ülikooli

Raigo Toompuu 20-meetrised kuuli-

kümnevõistlust Leksi Cup.

akadeemiline spordiklubi ja Tallinna

tõuke tulemused. Kokku tegi kaasa üle 150 kergejõustiklase.

„Võistluste läbiviimiseks peab leid-

Kalev pole midagi omalt poolt juurde

ma lisavahendeid, viimasel korral oli

pakkunud. Sule mälestusvõistlust tegi

„Toetajad on andnud nõusoleku

juba hing kinni,” ütles Peel. „Laste-

ülikool koos Kuldliiga etapiga. Kuigi

koostööd seeriavõistlusega jätkata,”

võistlusi on parem korraldada, aga

majanduslik kitsikus ahistas, ei tohiks

vaatas Kiisa tulevikku optimistlikult.

täiskasvanute jaoks ei leia toetajaid.”

lasta entusiasmil hääbuda!

45


46

kergejõustik Jooksja 5/2010

Kümnevõistluse seminar

Dvorakit ja Šebrlet kannustas konkurents ja kambavaim Tekst: Andrus Nilk Foto: Scanpix, Pressifoto

Kuidas jõudis tippkümnevõistlejaks Tomaš Dvorak? Miks tema treeningukaaslane Roman Šebrle otsustas treener Zdenek Vana rühmast lahkuda? Seda kuulsime Tallinnas peetud kümnevõistluse seminaril. šehhi treener Vana oli Jaanus

T

Kettaheites ja kuulitõukes tegid nad

Kriiski ja Eesti Kergejõustiku-

vähemalt viisteist sooritust, aga sageli

liidu korraldatud seminari pea-

kaks korda rohkem. Rühmas harjuta-

esineja, kes keskendus maailmameist-

des möödus treening nagu mängeldes,

ri ja olümpiavõitja Šebrle ning kolme-

nad justkui ei väsinudki ja läksid hea-

kordse maailmameistri Dvoraki ku-

tujulisena koju. Peaaegu igal treeningul

junemisele tippsportlaseks.

tegime omavahelise võistluse.”

Talendi avastamisest

Rekordite jahtimisest

„Dvorak oli minu juurde harjutama

„1999. aasta juulis Prahas peetud Eu-

tulles astmahaige ja põdes allergiat.

roopa karikavõistlustel polnud Dvo-

Raske oli tema kohta nooruses öelda,

raki eesmärk püstitada maailma-

kuhu ta võib jõuda. Vaistlikult tajusin,

rekordit. Ta valmistus Sevilla MM-

et Tomašes on palju peidus.

võistlusteks ja tahtis ennast kontrol-

Dvorak ja Šebrle olid alati väga mo-

lida. Ta kogus 8994 punkti, kuid

tiveeritud, nad harjutasid sageli roh-

võinuks teha oluliselt rohkem.

kem, kui olin soovitanud. Kogu meie rühm oli tugev. Igasse hoolealusesse

Zdenek Vana

Teivashüppes purunes Tomašel viie meetri ründamisel teivas. See tekitas

suhtusin võrdselt, parem tulemus ei

treenimist kokku ei puutunud. Tomaš

närvilisust, ta kartis vigastust ja lõpe-

andnud kellelegi eeliseid. Kollektiiv-

liitus meie rühmaga kui tõkkejooksja,

tas hüppamise (tulemus 4.90). 9000

ne motiveeritus teha paremaid tule-

kes aga näitas oma esimesel küm-

punkti kogumine oli kuni 1500 m jook-

musi ja areneda viis kõiki edasi. Ar-

nevõistlusel mitmekülgseid võimeid.

suni võimalik, aga ta ei läinud seda

van, et ilma treeningukaaslaste toetu-

Lähtusin võimete arendamisel, et

summat teadlikult püüdma ja aeglus-

seta poleks ka Tomaš ja Roman teinud

kõigepealt tuleb treenida kiirust, see-

tas viimastel meetritel sammu. Tomaš

kunagi väljapaistvaid tulemusi. Ka

järel jõudu ja tehnikat. Kui kiirus ja

oli veendunud, et MM-iks paraneb

teil, eestlastel on pikaajalised kümne-

jõud suurenevad, muutub ka tehnika.

vorm veelgi ja Sevillas teeb ta võim-

võistluse traditsioonid. Esitan väikese

Oluline on vallata tehnika peamisi ele-

sama summa. Ka mina olin tema

võrdluse: Tšehhil on kaks olümpia-

mente, et ei peaks nullist alustama,

edasiminekus kindel. Kuid sealses

võitjat (Robert Zmelik 1992, Šebrle

sest kümnevõistlejal on eri alade har-

põrgukuumuses ei laabunud kõik soo-

2004), Eestil üks (Erki Nool 2000),

jutamiseks vähe aega. Kuulitõuget

vitult ja võidutulemuseks jäi 8744.”

8000 punkti kogujaid on teil rohkem.”

harjutasime pärast kaugushüpet, kettaheidet pärast tõkkejooksu ja odaviset

Olümpiakulla püüdmisest

pärast teivashüpet. Nii kujunes mõtle-

„1999. aasta sügisel Sydney olümpi-

„Olin ise 400 m jooksja, osalesin 1960.

mise mudel ja keha harjus eri alade

aks valmistudes otsustasime, et ei

aastal Rooma olümpiamängudel. Mit-

liigutuste dünaamikaga samas järje-

otsi midagi uut. Peamine ülesanne oli

mevõistlusega ma enne Dvoraki

korras, nagu on vaja ka võistlustel.

hoida tervist. Sise-EM-il Gentis võitis

Treeningute iseloomust


Kümnevõistluse seminar

kergejõustik Jooksja 5/2010

Erki Nool ja Tomaš Dvorak 2003. aastal Tallinnas Reval Hotels Cupil.

Dvorak seitsmevõistluses Euroopa rekordi 6424 punktiga kindlalt kulla ja Šebrle teenis hõbeda. 2000. aasta kevadisel

õitsemiseajal

tekkis

Tomašel jälle tugev allergiahoog ja arstilt tuli abi otsida. Sõitsime märtsis ja aprillis treenima Kanaaridele ning seejärel Itaaliasse Formiasse, kus suurem õitsemine oli möödas. Götzises võitis Dvorak probleemideta 8900 punktiga. Ka Roman arenes, kogudes 8757 punkti. Korraks andis Tomašel tunda kõhuvalu, aga see läks kiirelt üle ja unustasime probleemi. Juulikuisel võistlusel Talence’is ei tundnud ta end hästi. Jälle tekkis kõhuvalu ja taas andis tunda kubemelihasevigastus. (Dvorak võitis 8733 punktiga, Nool kogus 8706). Pärast seda otsustasime mere ääres puhata ja kergelt harjutada. Treeningulaag-

Kümnevõistluse seminar 22. septembril peeti Eesti Kergejõustikuliidu korraldusel Tallinnas kümnevõistluse seminar, mida toetas Eesti Kultuurkapital. Peaesineja Tšehhi treener Zdenek Vana tutvustas Roman Šebrle ja Tomaš Dvoraki ettevalmistust. Rein Sokk rääkis koostööst olümpiavõitja Erki Noolega. Ta juhendas teda Tallinna spordiinternaatkoolis ja hiljem ka 1994–1997, mil Nool võitis sise-EM-il kulla ja sise-MM-il hõbeda ning püstitas mitu korda Eesti rekordi. Andrei Nazarov rääkis kahest perioodist, mis teda Noolega sidusid: 1990–1992 harjutasid nad koos Sven Andresoo rühmas, 2001. aastal aitas ta Erkil võita MM-il Eesti rekordi 8815 punktiga hõbeda ja 2002. aasta EM-il samuti hõbeda. Katrin Klaup tutvustas 8179 punkti kogunud Indrek Kaseoru treeninguid. 23. septembril viisid Erki Nool ja Nazarov Lasnamäe kergejõustikuhallis läbi näidistreeningud.

ris Ungaris Tomaše kõhuvalu ägenes,

Rühma lagunemisest „2000. aasta mai lõpul püstitas Šebrle Götzises hiilgava maailmarekordi. Tal klappis seal peaegu kõik: kuuel üksikalal sündis isiklik rekord. Tomaše ettevalmistust segasid aga vigastused, Götzises tegi ta kõrgushüppes endale liiga ja summa oli vaid 8527. Ometi suutis ta end tehnilistel aladel järele aidata ja võitis Edmontonis kolmanda maailmameistritiitli 8902 punktiga. Romani aga vaevas ettevalmistuse ajal vigastus, ta ei suutnud treeningukava täita. Ometi uskus ta pärast avapäeva, et võib sekkuda medaliheitlusse. Ta lõpetas kümnendana (hõbeda sai Eesti rekordi 8815 punktiga Nool). Kahjuks lagunes meie rühm pärast MM-i, Šebrle ja Jan Podebradsky lahkusid. Ma ei mõista siiani, miks Roman ei saanud enam koos Tomašega

põhjust ei osanud arstid aga leida.

valu jälitas teda kogu võistluse ja üks-

harjutada. „Ma pole valmis treenima

Ometi oli ta kindel, et suudab Sydneys

nes tänu meeletule tahtejõule sai

sportlasega, kes on sama tugev, kui

võita. Ka mina olin tema edus veen-

kuuenda koha.

olen mina,” lausus Šebrle. Ma ei saa-

dunud. Võitis aga Erki Nool.

Romani suvised treeningud muutu-

nud oma tütrele öelda, et lähen Ro-

sid väsitavaks ja Talence’is sai ta 8228

maniga ja tema abikaasa Tomaš peab

Tomašele piinarikas. Kõhuvalust hoo-

punktiga

Veel

otsima teise treeneri. Kadus üksteist

limata ei tahtnud ta olümpialt kõrva-

Brisbane’is vaevas teda kurnatus,

innustav õhkkond, mis oli kõiki rühma

le jääda. Lootis, ehk aitab jumal. Aga

kuid olümpiaks jõudis ta vormi.”

liikmeid rekorditeni aidanud.”

Olümpiaeelne laager Brisbane’is oli

neljanda

koha.

47


48

jooks

Spartathlon

Jooksja 5/2010

Heleen Vennikase unistuste retk

Ateenast Spartasse Tekst: Andrus Nilk Fotod: erakogu

Kõige noorema osavõtjana äärmiselt kurnaval Spartathlonil jooksnud Heleen Vennikast tervitati Spartas kuningas Leonidase kuju jalamil nagu kangelannat.

R

occa al Mare kooli hispaania keele õpetaja Vennikas on vaid pealiskaudsel vaatlusel tavaline

neiu. 25. septembril sai 22-aastasest Heleenist noorim Ateenast Spartasse kulgeva 246-kilomeetrise ülipikamaajooksu lõpetaja. „Kogu aeg jaksasin edasi liikuda, kordagi ei tekkinud nii rasket momenti, et enam ei oleks suutnud jätkata. Mind ei ajanud taga soov saavutada mingit aega, sain olla enda mõtetes ja pikka teekonda nautida,” ütles Heleen, kes sai 35:05.53 ajaga 100. koha.

Arenguredel Heleen Vennikase parimad jooksud: 17-aastasena jooksis esmakordselt 100 kilomeetrit; 19-aastasena läbis 24 tunniga 162,829 kilomeetrit; 21-aastasena jooksis koos ema Pille Vennikasega 212 kilomeetrit ümber Balatoni järve ajaga 30:47.30; 22-aastasena lõpetas koos isa Peeter Vennikasega 246-kilomeetrise Spartathloni ajaga 35:05.53.

sed ebameeldivused. Rääkimata äärmuslikust väsimusest, mis eriti suureneb öötundidel, kui jooksjatel tuleb pealegi läbida raja kõige mägisem osa. „Heleen ei kaevanud kordagi millegi üle, hämmastas tema taktikaliselt tark jooks,” lausus tütrega kaasa jooksnud Peeter Vennikas, kes lõpetas Spartathloni neljandat korda.

Ülevad momendid Kui Heleen jooksis viis aastat tagasi esmakordselt sada kilomeetrit, ütles

„Terve jooksu mõtlesin positiivselt.

üks Soome kuulsamaid ülipikamaa-

Sisendasin endale: „Sa saad kindlasti

jooksjaid Seppo Leinonen: „Tema on

Ultrajooksjad on enamasti kogenud,

hakkama!” Kehaliselt oli muidugi va-

Spartathloni tüdruk.” 2007. aastal

aastaid ülipikki distantse läbinud me-

hepeal raske, aga vaimselt mitte,”

Madridis, pärast 24 tunni jooksu lõpe-

hed ja naised, kes on karastanud mit-

tunnistas Heleen. Veritsevad villid,

tamist lubas tallinlanna, et stardib

metunnisteks katsumuseks nii keha

seedehäired, valutavad jalad ja tuim

Euroopa kõige tuntumal ülipikamaa-

kui ka vaimu.

selg on ultrajooksul tavalised kehali-

jooksul kolme aasta pärast.

Naiste arvestus oli ta 11.


Spartathlon

„Olin tükk aega ärevil, kõik rääkisid, kui võimas on Spartathlon ja unistasin ka seal osalemisest,” lausus Heleen, kes mullu suvel läbis koos ema Pillega Ungaris 212 km pikkuse ümber Balatoni järve jooksu ajaga 30:47.30, mis andis õiguse joosta Ateenast Spartasse. Kuigi Spartathlonile lubatakse alates 23. eluaastast, tehti aasta nooremale eestlannale erand. Septembri lõpus valitseb Kreekas ligi kolmekümnekraadine palavus, kuid 24. septembril oli taevas pilvine. Öösel üllatas osalejaid küll tugev vih-

Spartathlon 246 km pikkune ultrajooks Ateenast Spartasse, mis algab septembri viimasel reedel, peeti esimest korda 1983. aastal. Raja rekord 20:25.00 kuulub neli korda võitnud kreeklasele Yiannis Kourosele. Naiste tippaja 27:39.49 jooksis jaapanlanna Sumie Inagaki. Spartathlonile pääsemiseks on vaja täita nõue: läbida 100 km alla 10:30, lõpetada 200 km võistlus, jõuda Spartathlonil 172 km kontrollpunkti ajaga 24:30. Peeter Vennikas sai 2004. aastal ajaga 28:44.42 7. ja Aivar Luud 2008. aastal ajaga 29:30.08 13. koha.

masadu, mis kastis riided läbimärjaks.

jooks

Jooksja 5/2010

leen. „Mäkketõusul lõi pulss kiiremini, aga midagi hullu polnud.” Heleeni ema Pille Vennikas ei mahtunud jooksu esimesel poolel enam kontrollaega ja korraldajad kutsusid ta rajalt. Siis ühines ta toetajatega, kellega koos sõitsid 121. kilomeetri kontrollpunkti. „Korraks tekkis väike mure, kui punkti sulgemiseni jäi kolm minutit, aga Heleeni ja Peetrit polnud veel tulnud,” ütles pereema. „Aga suurt muret, et tütar endale liiga teeb, küll ei tundnud. Ta oli väga tubli.” Eestlanna esimeste õnnitlejate seas

„Ma ei tea, mida Heleen sisemuses

2004. aasta Spartathlonil ajaga

tundis, aga väliselt ei olnud kordagi

28:44.42 kuuenda koha saanud Peetri

märgata, et ta ei võiks oma unistust

ülesanne oli valida jõukohane liiku-

„Ma ei ela selleks, et joosta, aga ei

teoks teha,” lausus toetajatiimi liige

misrütm. Finišisse tuli jõuda 36 tun-

kujuta ka oma elu ilma jooksmiseta

Margo Siimumäe, kes loodab ka ise

niga. Puhkepausid, kui nad sõid, jõid

ette,” lausus Heleen. „Tahan reisida,

paari aasta pärast kuningas Leonida-

ja riideid vahetasid, ei tohtinud aga

vaadata maailmas ringi.”

se kuju jalamil kurnava retke lõpeta-

liiga pikaks venida.

jana juubeldada.

oli ka ajaga 23:03.06 võitnud Ivan Cudin Itaaliast.

Hispaania, kus ta õppis pool aastat

„Reielihased jäid kangeks, pärast

vahetusüliõpilasena, on saanud talle

Alguses kulges rada mererannikul.

istumist kulus tükk aega, et keha

nagu teiseks koduks. „Olen seal koge-

Teede ääres laiusid viinamarjaväljad

uuesti käima saada,” lausus Heleen.

nud tugevaid emotsioone, mis on mind

ja oliivipuusalud. Heleen püüdis ümb-

„Aga ma ei kaotanud kordagi usku, et

muutnud,” ütles ta.

ritsevat kõigi meeltega endasse võtta.

suudan lõpuni jõuda.”

„Ühes külas tulid kaks väikest poissi,

Sageli harjutab Heleen kodukandis Lohusalus koos emaga. Spartathlo-

klaasid käes, juua pakkuma,” meenutas

Ei tea, mis on stress

ta. „Jõin ja kallasin pähe ka. Poiste nä-

Isaga koos joostes ja temalt nõu

kuu jooksul üheksa korda rohkem kui

gudel oli aval naeratus. Neile läks see

saades liikus Heleen distantsi esime-

nelikümmend kilomeetrit.

üritus väga korda. Ma ise unistasin

ses pooles ettevaatlikult. Mitmesse

„Jooks toetab kõike, mida teen.

Spartahtlonist, ent ka kreeklastele en-

kontrollpunkti jõudsid nad vahetult

Olen rõõmus, ei tea, mis on stress.

dale valmistab üritus suurt rõõmu.”

enne nende sulgemist, kuid kiirustada

Saame emaga paljud jutud koos tree-

polnud tarvis.

nides ära räägitud. Ka Rocca al Ma-

Üks ülevamaid momente on tõus 1200 meetri kõrgusel asuva Partheno-

„Isa soovitas jälgida pulssi, et see

ni mäe jalamile, kust jääb lõpuni vei-

oleks 145 lööki minutis,” lausus He-

nikski valmistudes läbisid nad viie

re kooli õpetajad on saanud minu harrastusest indu.”

di üle 80 kilomeetri. „Olin seda mäkketõusu eriliselt oodanud,” lausus Heleen. „Olin õnnelik, kui sain ronida põõsaste vahel mööda kitsast kividega kaetud rada. Väga vahva!” Heleen kujutles, et peab viima edasi sõnumi, mida ajaloolise legendi järgi tegi ligi 2500 aastat tagasi Pheidippides, kes kutsus spartalasi Maratoni lahingus pärslastega võidelnud ateenlastele appi ja jõudis ööpäevaga Ateenast Spartasse. „Heleen läbis kahe ja poole kilomeetrise tõusu 35 minutiga, mis oli väga hea tulemus, minu rekord on 30 minutit,” kiitis Peeter Vennikas tütart. Heleen ja Peeter Vennikas finišeerivad Spartas, Pille Vennikas rõõmustab tütre ja abikaasa ühise jõupingutuse lõpetamise puhul.

49


50

jooks

Jooksja 5/2010

Salomoni kolmiküritus

Salomoni sügisjooks: künkast üles ja alla! Tekst: Andrus Nilk Fotod: Jaanus Ree

Suusatamisest, rattasõidust ja jooksmisest koosnev Salomoni kolmiküritus lõppes 26. septembril Järvamaal Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuses.

S

uurte ürituste kõrvale eluõigust nõutav Salomoni sari on valinud ühe Eestimaa parema tervisespordikeskuse. Valgeho-

busemäe suusarajad on tänu Albu vallarahvale alati eeskujulikult korras, küngastelt üles ja alla rattaga sõitmine ning jooksmine nõuab tugevat pingutust, ent vahelduval maastikul liikumine on vahva. Rada on küll raske, ent distantsid pole tapvalt pikad: suusatamises 24 ja 48 km, rattasõidus 20 ja 34 km, jooksmises 7,5 ja 15 km. Põhijooksu võitsid Keio Kits (all) ja Evelin Kärner, kolmikürituse parimad olid Virgo Karu ja Greete Steinberg. Tore üritus, kuhu oodatakse peredega. Autasustamisel on perekond Savastver: Reet ja Alar koos laste Maria ja Sanderiga. Kohtumiseni 12. märtsil suusarajal!

Salomoni kolmiküritus Mehed. 1. Virgo Karu 4:16.26, 2. Rait Pallo 4:19.23, 3. Aimar Hussar 4:29.16. Naised. 1. Greete Steinburg 5:23.04, 2. Tea Pärnik 5:26.23, 3. Marje Ott 5:51.16.

Harrastajad.

Mehed. 1. Argo Tipp 2:34.02. Naised. 1. Maire Õispuu 3:05.11.

Salomoni sügisjooks Mehed 15 km 1. Keio Kits 54.01 2. Vjatšeslav Košelev 55.30 3. Andrus Lein 56.43 Naised 15 km 1. Evelin Kärner 1:05.06 2. Julia Bulina 1:05.56 3. Liis-Grete Arro 1:09.19 Mehed 7,5 km 1. Argo Tipp 33.12 2. Mati Kõiv 33.57 3. Priit Kangro 34.04 Naised 7,5 km 1. Merilin Jürisaar 38.56 2. Kairi Part 39.45 3. Siret Pärtel 40.38


TALLINN – TARTU – OTEPÄÄ TALLINNA JA TARTU poed on saanud uue värske ilme ja juba on kohal ka UHIUUS talvekama – TULE VAATA JÄRELE!

WWW.ATSPORT.EE Eeloleval talvel on A&T Sport kanda kinnitamas ka talvepealinnas Otepääl. A&T Spordi Otepää hoolduskeskus asub Tehvandi suusastaadionil. Teostame kõikvõimalikke suusahooldusega seotud töid (suuskade kivilihv, eraldi võistlusmustrid, erinevad määrimisteenused jne.). Teid teenindavad meie suusatippude poolt tunnustatud eksperdid Sergei Lopuhhin, Tarvi Kuus, Taivo Tigane. Juba 5aastat on meid usaldanud Eesti koondis, lisaks Venemaa, Valgevene, Ukraina, Prantsusmaa, Slovakkia ja Türgi koondised. Ei saa mainimata jätta ka naiste suusatamise vaieldamatut tippu Justyna Kowalczyk’ut, kelle suusad on A&T Spordis tihedad külalised. Iga üks meist väärib tipptasemel teenindust ja kvaliteeti – nüüd on see vabalt kättesaadav kõigile soovijatele! Lisainfot küsi A&T Spordi poodidest.


52

nõuanne

Jooksja 5/2010

Spordiriietus

Crafti põhimõte on kolmekihiline riietumine Tekst ja foto: Craft

Rootsi firma Craft on tegelenud funktsionaalse spordirõivastuse kavandamise ja väljatöötamisega üle kolmekümne aasta. Koostööd on tehtud tippsportlastega üle kogu maailma.

C

raft on uurinud tippsportlasi

se sooja järgmisele kihile või ümbrit-

pingutamise ajal, kaardistanud

sevasse õhku.

keha soojuspiirkondi ning mõõt-

Craftil on suur valik isoleeriva oma-

nud ämbrite viisi higistamise hulka.

dusega spordiriideid, millel on eri stiil

Uurimistöö tulemusena on valminud

ja lõige. Need aitavad täiustada riiete

avar valik esmaklassilist funktsionaal-

ergonoomilisust ja parandada teatud

set ja ergonoomilist spordiriietust.

aladel sportlaste tulemusi. Kui ter-

1977. aastal alanud uurimis-

momeetri näit langeb, aitab see rii-

ja arendustöö eri kangaste

dekiht säilitada väärtuslikku keha-

hingavus- ja niiskus-

soojust ega piira keha liikumisva-

juhtivusomaduste

badust.

kindlaks tegemiseks on aidanud Craftil

Kolmas kiht

jõuda põhimõtte-

Kolmas ehk kõige välimine kiht

ni, kuidas teha

tagab mugavuse ja sobib igasu-

otstarbekohast

gustes oludes. See kiht kaitseb

treening- ja võist-

vihma, tuule ja külma eest

lusriietust, mis

ning aitab samal ajal vabane-

hoiab vahetult ke-

da alumistest kihtidest tule-

ha lähedal parimat

vast üleliigsest soojusest ja

temperatuuri ja niis-

niiskusest.

kust. See omakorda aitab kaasa parima tulemuse saavutamisele.

See kiht aitab rohkem kui ükski teine riidekiht mõista spordispetsiifilist ergonoomikat. Jälgides sportlaste liigutusi ja

Esimene kiht

higistamist jalgrattasõidul, suusata-

Aluskiht, mis juhib efektiivselt niis-

misel ja jooksmisel, oleme saanud luua

kust nahapinnalt riideeseme välispin-

parima lõike ja funktsiooniga spordi-

nale, kus see aurustub või kandub

riietuse välimise kihi, mis on mõeldud

edasi järgmisele kihile. Parima mõju

just nende tegevuste jaoks. Crafti too-

ja mugavuse saavutamiseks tuleks

tevalikus on palju eri kvaliteediga kol-

Crafti aluspesu kanda sõltumata ilma-

manda kihi riideid, mis on tehtud jalg-

oludest alati välimiste kihtide all.

rattasõiduks, murdmaa- ja mäesuusa-

Teine kiht

tamiseks ning jooksmiseks. Iga rõiva kavandis ja lõikes on silmas peetud

Crafti keskmise riidekihi peamised

kolme tasandi sporti. Elite – tippsport-

omadused on soojus, elastsus, kaitse,

lastele, Performance – saavutussport-

niiskusjuhtivus ja mugavus.

lastele, Active – harrastussportlastele.

Teine kiht isoleerib ja annab sooja, juhtides samal ajal niiskuse ja üleliig-

Sobiva toote leiab nii maailmameister kui ka looduses matkaja.


54

nõuanne

Jooksja 5/2010

Füsioterapeut Lauri Rannama

Kuidas vabaneda Achilleuse kõõluse valust? Tekst: Lauri Rannama Fotod: Scanpix, erakogu

Valu kanna ja sääre alumise osa piirkonnas võib viidata Achilleuse ehk kannakõõluse ülekoormusele ja sellesse tuleb harrastussportlasel tõsiselt suhtuda.

K

annakõõluse ülesanne on kanda

tatud Achilleuse kõõlusega, katkeb

pöördumine välja ning kandluu liiku-

tugipinnalt äratõukeks vajalik

üha suurem hulk mikrokiudude ja te-

vuse vähenemine.

säärelihaste kontraktsioonijõud

kib valuline põletik. Kuna kõõluse

Spordijalatsitest tulenevad problee-

üle pöiale, samuti salvestada jala tu-

verevarustus on sellistes tingimustes

mid. Jalatsikand peab amortiseerima

gifaasis elastsusenergia ja vabastada

häiritud, paraneb vigastatud piirkond

põrutust ja olema piisava kõrgusega,

see äratõukel. Achilleuse kõõluse pi-

suhteliselt aeglaselt.

et vältida kõõluse liigset venitust.

dev koormamine teeb temast keha

Kui joosta liiga palju, liiga tempo-

kõige võimsama ja suurema kõõluse,

Miks tekib valu?

kalt või vahetada järsult treeningu-

paraku esineb selles piirkonnas ka

Haiguse tekke põhjusi saab laias laas-

maastikku, tekivad säärelihastes

kõige enam vigastusi.

tus jagada kolme suurde rühma. Üle-

pinged, mis mõne aja möödudes

Suure koormuse saab kõõlus jooks-

liigsest kõõluse liikumisest tingitud

muudavad Achilleuse kõõluse nor-

misel, eriti aga mäkkejooksmisel ja

haigused, mida enamasti põhjustab

maalse talitlemise võimatuks. Kõõ-

hüppamisel. Ülekoormusel saab kan-

järsult suurenenud koormus: liiga pikk

lus saab toimimiseks vajaliku vere-

natada enamasti kas kannakõõlus või

või intensiivne jooks, sageli ka mäkke-

varustuse siis, kui lihas on lõtvunud

lihase üleminekukoht kõõluseks.

jooksu treeningutega liialdamine.

olekus ega hoia kõõlust pinge all.

Elastsuse ja tugevuse kiuste tabavad

Mehaanilisest ülekoormusest tingi-

Ülekoormuse ja vähese lihashooldu-

Achilleuse kõõlust tihti eri vigastused:

tud haigused. Treenimine kõval pin-

se tulemusena säärelihased jäigas-

venitused, kõõluse ümbruse ärritus

nasel, ebakorrektne maandumine

tuvad ja häirivad kõõluse ainevahe-

(paratendiniit), kõõluse ja limapauna

hüpetel, jalatsisurve kannale tekitab

tust. Koormuse suurenemisel teki-

põletikud (tendiniit ja bursiit) ning

hõõrdumist ja bursade ärritust. Samu-

vad kõõluses ärritusnähud, mikro-

rebendid. Jätkates treenimist vigas-

ti jalabiomehaanika häired: kanna

traumad ja valulikkus.


Füsioterapeut Lauri Rannama

Enamasti on alguses tunda valu koor-

Soovitused harjutusteks

musel, eriti mäkkejooksul. Hommikuti tekib rigiidsus – paaril esimesel sammul on tunda lihastes jäikust ja valulikkust, see on eriti iseloomulik kõõlustupe haigestumisele ehk paratenoniidile. Kannakõõluse vigastusele on iseloomulik ka valulikkus passiivsel venitusel. Kergetel juhtudel on Achilleuse kõõlus komplemisel valulik. Ägedat põletikku iseloomustavad punetus, turse ja nagisemine kõõluse piirkonnas. Raskematel juhtudel kõõlus pakseneb. Kõõluse komplemisel leitavad tihedad kolded, sõrmjad moodustised, mis ilm-

nõuanne

Jooksja 5/2010

Säärelihaste massaaž tennisepalliga Istu matil või vaibal, hoia masseeritavat jalga sirgelt, teist jalga põlvest kõverdatuna ja talda vastu aluspinda. Aseta tennisepall kas sääre alaossa kõõluse lähedale või ülaossa põlve lähedale. Kätele toetudes liiguta istmikku nii, et pall liigub edasi ja tagasi paari sentimeetri kaupa. Pärast ühe koha 10–20-sekundilist palliga masseerimist aseta pall uude kohta ja toimi samamoodi. Proovi ka jala sisse- ja väljapööramist. Esimestel kordadel leiad kindlasti palju valulikke kohti, ole kannatlik: valu taandub peagi ja seejärel on venitusharjutused palju efektiivsemad.

Ekstsentriline harjutus Lauale või toolileenile toetudes tõuse mõlema jalaga koos varvastele, seejärel tõsta terve jalg tugipinnalt ja lasku aeglaselt (3–10 sekundit) käte toetusel haige jala varvastelt kannale. Alguses tee kahes seerias 10 kordust, hiljem kolmes seerias 15 kordust. Kui suudad teha kolm seeriat 15 kordusega kaks korda päevas, vähenda kätega toetust. Arenedes peaksid jõudma seda harjutust teha ilma käte toetuseta. Seejärel tuleb harjutuse mõju suurendamiseks võtta appi paksem raamat, millel seistes saab kanda rohkem alla lasta. Sellist harjutust on hea teha ka trepiastmel.

nevad eriti seoses pöia liigutamisega, on iseloomulikud paratenoniidile. Kõõluse rebendi tekkel on kuulda plõksatust ja inimene tunneb, nagu oleks talle kaikaga vastu säärt löödud. Kõõluse täielik või osaline rebend vajab enamasti kirurgilist ravi, mille käigus rebenenud otsad õmmeldakse kinni. Seejärel hüppeliiges lahastatakse kipsi või spetsiaalse ortoosiga viieks-kuueks nädalaks. Järgneb füsioteraapia pöia liikuvuse taastamiseks ja lihase tugevdamiseks.

Ülekoormuse ravi Kui Achilleus muutub tundlikuks, tuleb koormust tingimata vähendada. Joosta vähem või loobuda ajutiselt jooksmisest. Kannakõõluse koormust aitab vähendada ka elastse kannakõrgenduse padja kandmine (pilt), eriti hästi aitab see ülevenitatud kõõluse korral. Kannakõrgenduse kandmisel tekib oht, et säärelihased lühenevad liigselt, seetõttu tuleb sääre kolmpealihasele teha korrapäraselt venitusharjutusi. Venitama peab ka reie tagakülje lihaseid, sest need kipuvad jääma kompensatoorselt lühikeseks. Kui pöia liikuvus ja säärelihaste venivus on väike, tuleb pöörata tähelepanu lihase lõõgastamisele. Selleks võib kasutada soojaravi, massaaži ning kergeid lühikese kestusega venitusharjutusi. Massaažis on eriti oluline leida säärelihases kõige jäigemad kohad ja need surve hoidmisega lõõgastada, seejärel tuleb tervet säärelihast voolida kannast põlveni.

Kannakõõluse pinget aitab alandada ka talla masseerimine. Kui tegemist on kõõlust ümbritseva koe probleemiga, aitab väga hästi ka sidekoe friktsioonmassaaž, mis on suunatud sidekoeliste liidete lahtihõõrumiseks ja kõõluse ainevahetuse parandamiseks. Selline massaaž on valulik ja pärast seda võiks kasutada külmakompressi. Palju abi on kanna liikuvuse parandamisest. Kanna mobiliseerimiseks sobib istuv asend, kus pöid tõstetakse vastaspõlvele ja tehakse väikseid pöiaringe, samal ajal käe välisküljega kanna siseküljele surudes. Venitused võiksid järgneda massaažile ja soojaravile, need ei tohiks teha valu. Venituseks kasutatakse mitmesuguseid harjutusi: varbaid ja päka eesosa tõmmatakse enda poole või kanda surutakse alla.

Säärelihase venitus Toeta seinale, vii venitatav jalg sirgelt taha, hoia kand maas ja pöid otse, liigu puusadega otse ette ja kõverda vastasjalga. Kui tunned säärelihases venitust, hoia seda asendit 10–15 sekundit. Kui venitust ei teki, liigu seinast rohkem eemale. Venitad neli korda 10–15 sekundit kolm korda päevas, paus 10 sekundit. Ravi alguses tehakse venitusi ettevaatlikult ja valu taandumisel suurendatakse venituste intensiivsust. Säärelihaseid saab tugevdada varvastele tõusmisega ja päka sirutamisega kummilindiga. Väga mõjusad on säärelihaste ekstsentrilised harjutused, sest kannakõõlus saab käimisel ja jooksmisel nii kontsentrilist kui ka ekstsentrilist koormust ehk see on koormatud nii amortisatsiooni- kui ka äratõuke faasis. Ekstsentrilisel koormusel lihas pikeneb. Ekstsentriliste harjutuste mõju kohta on tehtud palju uuringuid ja leitud, et nende tulemusena suureneb terve kõõluseosa mass, kõõlus tugevneb ja on vigastuse vastu kaitstum ning väheneb uute veresoonte teke. Uue veresoone teke toob kaasa valu edasikandvad närvilõpmed, see on sageli põhjuseks, miks kõõluse tervenedes valulikkus säilib.

Pildil ekstsentriline koormus kahe jalaga korraga. Harjutusi tee vähemalt 12 nädalat. Achilleuse kõõlust on taastumise kiirendamiseks vaja iga päev koormata. Joosta saab taas alles siis, kui ekstsentriline harjutus on valuvaba. Põletikuvastaseid ravimeid pole kasulik liigselt kasutada. Eriti, kui nende mõju ei ole tuntav. Põletiku tunnused on punetus, kuumus, turse ja valu. Põletiku iga hinna eest vähendamine ei ole kasulik. Hea on pärast koormust teha mõõdukalt külmaravi. Hästi mõjub ka kinesioteibi kasutamine. On täheldatud, et magneesiumi, kaaliumi või kaltsiumi puudus võib kannakõõluse vigastuse tekkele kaasa aidata. Veel on rohkem ohustatud sportlased, kelle jalad on eri pikkusega, ning sportlased, kelle pöiad vajuvad koormusel sissepoole (ülepronatsioon). Sel juhul tuleks pidada nõu ortopeediga spetsiaalsete tallatugede valmistamiseks ja kasutamiseks. Kui kõõlus vaatamata külmale kompressile väga üles paistetab, peaksite abi saamiseks pöörduma arsti poole. Valuga jooksmine on ainult halb. Pildil Kinesio teip

55


56

jooks

Jooksja 5/2010

Esimene Mulgi maraton

Mulgi maraton pakkus

võrratu elamuse Tekst: Meelis Atonen Foto: Mulgi maraton

Tänavu seitse maratoni läbinud ja kokku juba 61 korda selle distantsi lõpetanud Meelis Atonen kirjeldab oma muljeid südasuvel peetud esimeselt Mulgi maratonilt.

K

ui kuulsin kevadel kavatsusest

Korraldus oli aga super. Teenindus-

korraldada Eestis juuli lõpus

punkte oli tihedalt, hoolimata soojast

maraton, olin pisut kahtlev. Ik-

ilmast ei piinanud janu kordagi. Olu-

kagi südasuvi ja mis seal salata, ette-

line, et peale spordijoogi ja vee paku-

vaatlikuks tegid ka mõned varasemad

ti ka soola, leiba, rosinaid, hapukurki.

maratonid, kus pärast 35. kilomeetrit

Mis kõige tähtsam: head tuju.

igasugune jook oli otsas või rada oli ekslikult tähistatud.

Külades, kus maratonirada kulges, tutvustati teeninduspunktides jooks-

Maratoni korraldamine ei ole niuh-

jaid ja räägiti maratonist. Mullegi an-

ti-nauhti ettevõtmine, see vajab aeg-

dis kohalike elanike sõbralik suhtumi-

sasti süsteemset lähenemist ning Ees-

ne mitmel korral lisajõudu. Ilmselt

ti oludes toob see korraldajatele pea-

olid korraldajad ilmataadiga kaupa

valu, mitte teenitud tasu (materiaal-

teinud. Start anti kell üheksa, kella

ses mõttes).

üheteistkümneni oli pilvine ja mitte

Külarahvas elevil Tagantjärele tuleb tõdeda: hirmul olid

Mulgi maraton Mehed. 1. Mart Andresson 2:47.23,0, 2. Heinar Vaine 2:58.09,7, 3. Andi Linn 3:02.15,9. Naised. 1. Monika Irves 3:23.04,0, 2. Anneli Lenk 3:44.53,7, 3. Pille Vennikas 4:26.23,1. Poolmaratoni võitsid Jaan Jänes 1:17.14 ja Kerti Einstein 1:39.52.

nii palav, nagu suvel oli tavaks saanud.

sema, et tol päeval Mulgimaale teed

Karm katsumus oli suvesoojuses pee-

ette ei võtnud.

tud maraton niikuinii.

Kui maratoni eesmärk ei ole raha

suured silmad. Tore, et Mulgi mara-

Ehkki rahvasportlasele pole prää-

teenida, vaid osalejatele ja ergutaja-

toniks oli valitud ebatraditsiooniline

nik kõige olulisem, rõõmustas rikka-

tele rõõmu valmistada, on kõik võima-

rada. See oli raske: neli suurt tõusu,

lik auhinnalaud. Mõnigi masust tüdi-

lik! Näis, et suurt rõõmu kogesid nii

rääkimata vahelduvast maastikust.

nud Eesti jooksumees pidi vist kahet-

jooksjad nautlejatena kui ka korraldajad elamuse pakkujatena.

Mulgi maratoni lõpetas 55 jooksjat.

Mul endal läks hästi. Kuna eelmisest karmist pingutusest, kaheksatunnisest rogainist oli möödunud vaid kuus päeva, alustasin ettevaatlikult ning pidasin enam-vähem lõpuni vastu. Raskel trassil suvesooja ilmaga saadud aeg 3:44.36 oli korralik. Vend Marek jooksis vaid mõni minut kiiremini. Loodan, et Mulgi maraton ei jää ühekordseks katseks. Julgen oma sõpru järgmiseks aastaks kindlasti sinna kutsuda. Elamus, mis väärib proovimist. Siinkohal tänan kõigi maratoonarite nimel Hendrik Agurit ja tema kaaslasi, kes on sügava kummarduse ära teeninud. Joosta tahavad paljud, aga head jooksu suudavad vähesed pakkuda. Kohtumiseni aasta pärast Mulgimaal, panen siis jala jälle joonele!


Coca-Cola Hellenic spordivõistkond

jooks

Jooksja 5/2010

Tervisejooksusari

liitis Coca-Cola töötajaid Tekst: Lauri Birkan/Õhtuleht Foto: Coca-Cola

Sportlik pingutus annab Coca-Cola Hellenicu sporditiimi liikmetele hea enesetunde ja võimaldab töökaaslastega paremini tuttavaks saada.

P

aljuski tänu Stamina tervisejooksu sarjale viis aastat tagasi kokku tulnud spordivõistkonnas on

osalenud sadakond Coca-Cola Eesti töötajat, kes teevad aktiivselt kaasa ka Tartu rattamaratonil ja SEB Tallinna sügisjooksul ning suusamaratonidel.

Soov koos sportida

äratas temas taas jooksuhuvi. „Pean

Coca-Cola tiimi liige Marja-Liisa Husu: “Kui keha ja vaim on terve, on inimene ka tööl rõõmsam.”

väga oluliseks meeskonna moodustamist ja üksteise usaldamist,” ütles ta. Ennekõike tiimitunne kutsub kaasa ka Marja-Liisa Husut, kes ise end innustunud treenijaks ei pea. „Olen ehe näide, kuidas ettevõttesisene algatus on pannud mind sporti tegema,” ütles naine. „Mis liidab ini-

Janek Popelli sõnul tekkis töötajatel

Popell. Nüüd on võistkonnad osakon-

mesi? Ikka koostegemise rõõm. Oluli-

soov koos sporti teha ja otsustati

dadevahelised, aga jooksmine on

ne, et sa ei veaks teisi alt ja oleksid

osaleda oma võistkondadega tervise-

jätkuvalt populaarne. Tänavuses

kohal, sest kui kolm liiget ei tee etapil

jooksusarjas.

sarjas osales Coca-Colast kuus viie-

kaasa, langeb tiim kokkuvõttes arves-

liikmelist võistkonda.

tusest välja.”

„Alguses moodustasime meeskonnad korruste järgi – osakondade töö-

Popell polnud pärast keskkooli lõpe-

Ühtlasi on ühine sportimine paran-

tajad, kes omavahel rohkem läbisid,

tamist viisteist aastat kordagi jooks-

danud suure ettevõtte töötajate oma-

moodustasid jooksutiimid,” ütles

nud, kuid Coca-Cola rahva kambavaim

vahelist suhtlemist. „Näiteks suhtlen praegu märksa tihe-

Coca-Cola jooksutiim.

damalt nende osakondade inimestega, kellega ma tööalaselt seotud ei ole,” lausus Husu ja lisas: „Kui keha ja vaim on terve, on inimene ka tööl rõõmsam. ”

Ettevõte toetab Spordipisiku sai Stamina jooksudel ka Riin Karri, kes just tänu mai algusest septembri lõpuni väldanud sarjale jookseb kolmandat aastat järjest igal nädalal. „Varem ma ei armastanud jooksmist, nüüd meeldib see mulle väga,” tunnistas ta. Märt Maandit innustab aga jooksma minekul võimalus eemalduda linnamürast. „Olen suur loodusehuviline, mulle meeldib värskes õhus ja metsas käia,” lausus ta. Kõik Coca-Cola töötajad on tiimi teretulnud. Eeskätt on vaja tahtmist, ülejäänu eest hoolitseb ettevõte, kes toetab eri alade harrastajaid spordiriiete ja -jookidega ning tasub võistluste osalustasud.

57


58

Nõuanne

Jooksja 5/2010

Spordimeditsiini Keskus

Doktor Mardna: hoolas harrastaja vajab ka spordiarsti nõu Tekst: Andrus Nilk Foto: Scanpix

Harrastussportlane võib tunda end õnneseenena, kui tal ükski liiges ei valuta ja enesetunne on kogu aeg priima. Võimalikest tervisehäiretest hoidumiseks tasub korrapäraselt spordimeditsiinilisel uuringul käia.

„T

õsine harrastaja peaks käima

ne, söögiisu vähenemine ja unehäired

ikka kord aastas meditsiinili-

juhivad tähelepanu ülekoormusele.

ses kontrollis ennast testi-

„Kui sportlaste keeli öeldes pole

mas,” lausus Spordimeditsiini Siht-

minekut juba pikemat aega, tasuks

asutuse juhatuse liige Mihkel Mard-

kindlasti teha terviseuuring,” ütles

na. „Sul võivad olla head nõustajad,

spordiarst.

ometi tuleks teada, kuidas organism koormust talub.”

Isegi aastaid vastupidavusaladega tegelenud kogenud harrastajad, kes

Elujõust tulvil noorte harrastus-

on oma organismi tundma õppinud,

sportlaste pärast doktor Mardna eriti

võivad tahtmatult eksida ja endale

ei muretse, kuigi ka neil oleks kasulik

liiga teha.

ja õpetlik oma suutlikkust koormustesti abil määrata.

„Enda suhtes on raske olla täiesti objektiivne,” lausus Mardna. „Kui har-

„Noore inimese organismi koormus-

rastaja jätkab tagasilöökidest ja keh-

taluvus ja taastumisvõime on märki-

vast enesetundest hoolimata tugevasti

misväärselt kiirem, kui on 40. eluaas-

harjutamist, suureneb ülekoormus,

ta künnise ületanutel. Teatud eas

mille järel võib tekkida ületreenitus.”

võivad tekkida südame rütmihäired, millest inimene ise ei tarvitse aru saada,” lausus Mardna.

Terviseuuring Spordimeditsiinilise terviseuuringu käigus: küsitakse üldandmeid tervisliku seisundi ja senise sportliku tegevuse kohta; uuritakse eri organsüsteemide seisundit; tehakse vereanalüüs, antropomeetrilised mõõtmised, puhkeoleku elektrokardiogramm (EKG) ja spirograafiline hingamistest; viiakse läbi koormustest jooksulindil või veloergomeetril; koormusaegse EKG abil jälgitakse südameveresoonkonna kohanemist koormusele; hinnatakse taastumise kiirust; määratakse patsiendi maksimaalne hapnikutarbimine ning aeroobse ja anaeroobse läve tasemed; antakse nõu treeningukoormuse kohta; abistatakse õige puhkuse, toitumise ja joomise režiimi valikul (vt www.sportmed.ee)

Esmast nõu võib inimene enne tree-

Arst on ka treeneri eest

ningule minekut küsida ka perearstilt,

Kes otsustab hakata spordiga tegele-

kes saab mõõta vererõhku, teha süda-

Harrastaja peaks jälgima organismi

ma, pidagu enne kindlasti nõu arstiga,

me elektrokardiogrammi (EKG) ning

reageeringuid treeningukoormusele.

soovitas Mardna. „Tähtis, et ka tema

hinnata vere- ja uriinianalüüsi põhjal

Pidev väsimus, töövõime nõrgenemi-

hindaks teie tervislikku seisundit

üldist tervislikku seisundit.

sama optimistlikult kui te ise. Osa

„Spordiarst ei juhi tähelepanu ai-

inimesi hakkab alles 40. eluaastates

nult EKG-le, vaid oskab soovitada ka

korrapäraselt harjutama ja nende

inimese kehakujule ja võimetele so-

jaoks on organismi hetkevõimete

bivat spordiala.”

määramine terviseuuringul hädavajalik,” lausus spordiarst. Arstid oskavad soovitada, missugune koormus on harrastajale jõukohane, et

Spordiarst Mihkel Mardna

Eriti hoolsalt peaksid harrastussporti suhtuma ülekaalulised inimesed, kes ühtlasi tahavad treenimisega liigsetest kilodest vabaneda.

töö tooks kasu, mitte kahju. Koormus-

„Odavaim ja aega säästvaim on

taluvuse kindlakstegemine ja uuringu

joosta, kuid jooksmisel saavad põlved,

tulemustest lähtudes treenimine on

puusad ja hüppeliigesed kõige suure-

hea kehalise seisundi nurgakivi.

ma koormuse, ning mida rohkem ki-

„Südametöö ja vererõhu reaktsioonid

losid, seda ohtlikum,” arutles tunnus-

koormusele on objektiivsed näitajad,

tatud ortopeed Mardna, kes on teinud

mida kodus ei saa mõõta,” selgitas dok-

üle 3000 liigeseoperatsiooni. „Sörki-

tor. „Kui enesetunne on pidevalt halb

mine pole ülekaalulistele vastunäi-

ja töövõime nõrgenenud, on võimalik

dustatud. Neil tasuks pigem sõita rat-

koormustestil põhjustes selgusele jõuda

taga, suusatada, sikutada sõudeergo-

ja ka varjatud tervisehäireid märgata.”

meetrit, ujuda.”


Spordijoogid

nõuanne

Jooksja 5/2010

Kuidas valida spordijooki? Tekst: Jooksja Foto: Rainer Ojaste

Spordijoogi kasutamisel peaks mõtlema, mida, millal ja kui palju juua, ütleb doktor Mihkel Mardna. Pikal pingutusel on vedeliku tarvitamine organismile vajalik. Ühes tunnis imendub maksimaalselt 900–1000 milliliitrit vedelikku. Võime juua rohkem, aga see enam ei imendu.

K

ui näiteks juua pool tundi enne

palju eri spordijooke, ei saa täpselt

maratoni pool liitrit hüpotoonilist

öelda, kui palju üks on teisest parem.

spordijooki, ei teki organismis nii

Küll tuleks eelistada tuntud kauba-

kiiresti vedelikupuudust.

märgiga tooteid.

Palavuses peaks jooma jahedat spor-

Sobiva spordijoogi saamiseks tuleks

dijooki. Soe jook ei imendu ja jääb mak-

seda segada maitsetu veega, siis saab

ku loksuma. Jahe jook tagab organismi

kõige ojektiivsema tulemuse. Kui se-

energiasäästliku toimimise. Külma il-

gada spordijooki mineraalveega, mõ-

maga tuleb juua leiget spordijooki.

jutavad selles sisalduvad ained nii

Valida tuleb endale meelepärase

segu koostist kui ka maitset.

Kümne kilomeetri jooksul pole ta-

maitsega jook. Üldiselt on spordijoo-

Spordijoogi segamisel tuleks arves-

valiselt vaja tarvitada spordijooki.

gid enam-vähem sama koostisega,

tada, et jook oleks hüpotooniline, siis

Pigem eelistada juua vett, mis imen-

vaheldub eri ainete kogus. Kui üks

see imendub difusiooni teel seede-

dub kõige kiiremini. Pikematel dis-

jook tundub vastumeelsena, võib sel-

traktis kiiremini. Normotooniline jook

tantsidel, eeskätt maratonis on vaja

le joomine pärssida sooritusvõimet.

sekuneb veega aeglaselt. Hüpertooni-

mineraalaineid ja suhkrut. Süsivesi-

line jook tõmbab aga vee endasse ja

kud on kõige odavam energia ja seda

kipub sooritusvõimet pärssima.

leidub spordijoogis küllaldaselt.

Pole kindlat soovitust, mille järgi spordijooki valida. Pakutakse tohutult

Isostar on esimene rahvusvaheline spordijook Eesti turul Isostar Fresh Värske greibimaitseline isotooniline spordijook. Isostar Fresh on süsivesikute rikas isotoonile spordijook, mis aitab tõsta Sinu sportlikke võimeid ning suurendab keha vastupidavust füüsilisele pingutusele. Suurepärane spordijook, mis on loodud täiustamaks mitmekesist, tasakaalustatud toitumist ja tervislikke eluviise. Sisaldab mineraalaineid (kaltsium ja magneesium).

Isostar L-Carnitine Red Fruits Isostar Fitness on UUS eriti madala kalorisisaldusega isotooniline spordijook, mis aitab tõsta Sinu sportlikke võimeid ning suurendab keha vastupidavust füüsilisele pingutusele.

Isostar Hydrate&Perform Uus Isostar Hydrate&Perform spordijook – nüüd tõestatud 19% parem sportlik vastupidavus tänu isotoonilisele koostisele. Efektiivne energia varustus võimaldab kehal süsivesikute energiaga töötavat lihast varustada. Sisaldab mineraalaineid (kaltsium ja magneesium).

w w w. v a l i o r. e e

59


nõuanne

Eesti Ortoosikeskus

Jooksja 5/2010

61

Liigeste seisundit

uuritakse ortoosikeskuses Tekst: Kadri Toots/Eesti Ortoosikeskus Foto: Lembit Peegel

Kõik, mis liigub, kulub, ja kõik, mis kulub, vajab õigeaegset hooldust. Eesti Ortoosikeskuse OÜ on valmis abivajajatele hooldust pakkuma.

M

eil on jalalabadigiuuring, mis annab väga täpse pildi jalalaba hetkeseisust. Teeme mitu analüüsi, mille abil valmib individuaalne tallatugi nii tippsport-

lasele kui ka harrastajale. Ortoosikeskus pakub ka käimisrajal tehtavat hüppeliigese, põlve ja puusaliigese uuringut. Tihti ei hakka harrastuse alguses liiges tunda andma ja siis tulebki käimisrajal tehtuv uuring appi. Käimisraja all paikneb 6000 sensorit, mis jälgivad liikumist ja digikaamera salvestab, et teha hilisem analüüs. Sama tehnika on kasutusel ka teistes Euroopa Liidu maades. Eesti Ortoosikeskusel on ka Rahvusvahelise Ortoosikeskuse väljastatud sertifikaat. Meie vastuvõtule tasub tulla ka perearsti saatekirjata. Põhjust lasta oma liigeseid uurida on siis, kui tunnete mitmendat päeva valu, mis segab sportimist. Kui suguvõsas on ilmnenud jalgadega probleeme, tasuks lapsed ennetavalt kontrolli tuua. Anname täieliku garantii, et vaevused ei süvene. Uuringusse kuulub ka jalgade pikkuse mõõtmine. Tegeleme konservatiivse raviga. Kui see ei anna tulemusi, oleks vaja pöörduda abisaamiseks ortopeedi poole. Väga hea koostöö on doktor Madis Rahu ja doktor Mihkel Mard-

Jooksja hüppeliigesed, põlved ja puusad taluvad igal sammul tugevat põrutust. Vigastuste ennetamiseks võiks lasta liigeseid uurida Eesti Ortoosikeskuses.

naga.

Valutav selg? Kanged õlad? Meil on teile lahendus...

Mastercare venitusteraapia on unikaalne Rootsist pärit seljahooldussüsteem, mis aitab võidelda selja- ja lihasvaludega ja ennetada seljaprobleemide teket.

Mastercare vabastab:

www.weststar.ee

• Liikmete kangusest ja põletikust • Närvijuurte survest • Kaelavalust • Õlgade jäikusest • Puusa- ja istmikunärvivalust ust • Valust selja alaosas • Vaagna survest • Lihaskrampidest • Parandab vereringet • Korrigeerib vaagna kõverseisu seisu

Saadaval erinevad mudelid.

OÜ Weststar

Pirita tee 20 Tallinn Tel 656 6647 E-mail info@weststar.ee


62

Matkamine

Jooksja 5/2010

Elamus: Norra mägederetk

Tahtejõuga ületatud seitse mäge Tekst: Liisi Toom Foto: erakogu

Tuhanded inimesed matkavad igal kevadel Norras Bergenis üle seitsme mäe. Kaunil maastikul kogetud elamusi kirjeldab Liisi Toom.

Ü

he päeva jooksul, enamasti

Kohalikele elanikele on mäed iga-

mind enam ei huvitanud. Sel aastal

maikuu viimasel pühapäeval,

päevased jalutuspaigad, naljatledes

olin aga vaimselt paremini häälestu-

kõnnitakse ja ronitakse üle

kutsun matka pühapäevaseks jalutus-

nud, vedas ka ilmaga, mis lubas näha

seitsme mäe, kokku ligikaudu 35

käiguks Norra stiilis. Inimesed tule-

kaunist mägimaastikku. Taevas särav

kilomeetrit. Matkaseltskond on kir-

vad kogu perega – imikud vanemate

päike võttis aga võhmale, tekkis oht

ju: algkoolilastest sportlasteni.

seljas, väiksemad lapsed ees silkamas,

saada päikesepiste. Õnneks jagati rek-

Auhindu ei jagata, tähtsad on osale-

vanavanemad väärikalt jalutamas.

laamnännina pearätte, mille kohe pä-

misrõõm ning lõpetamisel antav diplom ja särk.

Pühapäevane jalutuskäik Olen hobisportlane. Mängin natuke

Rada on jõukohane ka eestlasest algajale: vaja on vaid häid jalanõusid,

he sidusin.

natuke süüa ja juua, mugavaid riideid

Alustame otsast

ja palju tahtejõudu. Sumada tuleb mu-

Alustasin matka hommikul kell 6.45

das ja vees, ronida kaljunukkidel.

Gravdalist. Esimese tõusu läbisin

tennist, kõnnin sageli, ujun – kõike

Ilm võib olla ettearvamatu, kõigeks

erinevalt eelmisest korrast rahulikult.

teen nii, kuidas juhtub. Norrast olen

peab olema valmis. Esimesel korral

Vaatamata rekordilisele osalejate ar-

aga saanud mägimatkapisiku. Tänavu

läbisin pool matkast kerges vihma-

vule (5000 seitsme mäe matkal, 3000

käisin seitsme mäe matkal teist korda.

sabinas ja suur osa loodusvaadetest

nelja mäe matkal) ei pidanud kitsal

Tundsin end vaimselt paremini et-

jäi nautimata. Matka keskel, kui iga

rajal toppama.

tevalmistunult. Kehalist vormi tugev-

samm nõudis märgade jalatsite, valu-

Esimesest mäest Lyderhornist (396

das tööle ja koju jalutamine, kokku

sate liigeste, jaheduse ja teadmatuse

meetrit üle merepinna) laskusime

ligi kümme kilomeetrit päevas.

tõttu meeletut pingutust, ümbritsev

mööda mudarada, kellegi jalanõud ei


Diplomi kättesaamiseks tuleb igas kontrollpunktis märge saada.

Elamus: Norra mägederetk

Mägedematk Seitsme mäe matk Norras Bergenis. Korraldaja: Bergen Turlag, www.bergen-turlag.no (matka koduleht http://www.7-fjellsturen.no). Teekonna pikkus: orienteerivalt 35 km. Tõus: kokku 2400 meetrit, kõrgeim tipp Ulriken (640 m). Keskmine läbimiskiirus: üheksa tundi. Kiireim läbimine: Jon Tvedt 3:42 (2008). Tänavune osalejate arv: 8000 (koos nelja mäe matkaga). Matkarada: http://www.bergen-turlag.no/ album/album77/7Fjellsturen_1.jpg

Matkamine

Jooksja 5/2010

end käte abil üles vinnama. Ulriken paneb tahtejõu proovile, sest selleks ajaks on vähetreenitud keha füüsilisest pingutusest omamoodi šokis.

Müstilised mäed Viies mägi Fløyen (400 m) on nagu Ulrikengi Bergeni üks turismimagnetitest. Sealt avaneb kaunis vaade kalaturule ja kesklinnale. Tee on kuni Rundemaneni (560 m) asfalteeritud, mis andis võimaluse natukene jalgu „puhata”. Keeruliseks tegi selle osa aga teadmatus – märgistused matkal puudusid, ei teadnud, kui

Ulrikeni (640 m) tippu jõudmine väärib puhkepausi – kõrgeim tipp on vallutatud, raskeim allaminek ees.

mis sinu ees ja taga toimub, hoia pi-

palju on veel tarvis pingutada. Ühel

kivahet!) ja pidin silma peal hoidma

pool rada kõrgus hirmutav mäesein

ringihüppaval koeral, et talle mitte

ja teisel pool laius kuristik, nii ma

peale astuda.

siis jalutasin.

Enne kõrgeima tipu, Ulrikeni vallu-

Tee viimase mäe Sandviksfjelletini

tamist oli mahlajoomise ja tualetiskäi-

(417 m) ja lõpp-punktini linnas möö-

mise peatus Bergeni kooliõues. Tea-

dus mul inertsist kõndides. Viimasele

des ees ootavat, venitasin ja puhkasin

kontrollpunktile järgnes raske langus.

veidi rohkem. Ulriken tekitas hirmu:

Lõik tuli läbida kivilt kivile hüpates

640 meetrit ja väga järsk, eelmisel

ja järsul kallakul juba seisundis, kus

aastal oleksin peaaegu katkestanud.

jalad ei allunud kontrollile ja põlved

Sel korral ja ainult sel mäel otsustasin

enam ei paindunud.

mõtete summutamiseks ja tempo

Läbisin raja üheteistkümne tunniga

hoidmiseks muusikat kuulata. Pais-

ning jõudsin kella kuue ajal õhtul lin-

tab, et aitas, olin vaimselt valmis ja

na diplomi ja särgi järele.

ülesminek läks hoogsalt.

Kuigi matk tundub tohutult raske,

Tõus Ulrikenile algab laial kruusa-

on see siiski imekombel läbitav kõigi-

teel üsna kergelt, tõusul aga maastik

le, vaja on vaid tahtejõudu ja valmis-

jäänud kuivaks. Järgnes Damsgård-

vaheldub kiiresti ja laskuda tuleb jär-

olekut. Võimatu on aga kirjeldada, kui

sfjelleti (350 m) mäe vallutamine:

sul, vesisel ja teravate kivinukkidega

jõulised, muinasjutulised ja müstili-

väga pikalt tuli peaaegu püstloodsest

kitsal rajal. Leidus kohti, kus pidin

sed on Norra mäed!

rajast üles minna ja vahepeal neljakäpukil ronida. Alles alla tulles mõistsin, miks paljud kandsid liibuvaid pükse või toppisid püksisääred sokkidesse – palju oli kivinukke, puujuuri ja pori. Lihtne oli kinni jääda ja riideid poriseks teha. Løvstakkeni (477 m) ületasime hooga. Tippu minekule ja alla tulekule kulus vähem kui poolteist tundi. Imestan, et väga vähesed saavad matkal tõsiselt viga. Tuhanded inimesed paistsid olevat väga head matkajad: kiire reageerimisega ja hea koordinatsiooniga ning kaasmatkajatega arvestavad. Eelmisel aastal küll tabas mind eeskõndija matkakepp (jälgi,

Nõuanded mägedes matkajale • • • • • • •

Mugavad riided ja jalanõud! Riided, mis ei jää okste külge kinni, ei ripne ja lipenda, kuivavad kiiresti. Kerged ja veekindlad mägisaapad, kinnitustega plätud vees kõndimiseks. Kasulik on kaasa võtta ka pearätt ja vihmakeep. Toitumisel eelista banaane, rosinaid, müslibatoone, hea on ka soolane suutäis. Võta veepudel kaasa. Positiivne eelhäälestatus ja oma võimete hindamine. Naudi kaunist Norra loodust! Raiskad aega, kui rühid mööda rada ega vaata, kus viibid. Ole tähelepanelik nii looduse kui ka kaaskõndijate suhtes. Hinda oma tervist ja vastupidavust, vajaduse korral võta kaasa spordikreem ja elastikside. Kui lähed üksi, anna kindlasti kellelegi teada, kus viibid ja millal kavatsed matka lõpetada.

Kontrollpunktid on kui rõõmusõnumid - jälle üks tipp vallutatud.

63


64

SUUSATAMINE Jooksja 5/2010

Sparta spordiklubi treeningud

Sparta suusarühm

valmistub usinalt talveks Tekst: Rando Soome/Sparta Fotod: Rainer Ojaste

Spordiklubi Sparta suusatiimi peatreener Jaanus Teppan seisab Pirital, Lillepi pargi rajal ääres ning jagab möödatuhisevatele suusarullitajatele valjuhäälselt juhiseid. Suusahooajaks valmistuvad pealinna harrastajad saavad temalt hüva nõu.

„S

uru õlad alla, tuleb kiirust

ja 400 vahel ning 90-kilomeetrisel Va-

Harrastaja peaks endale teadvusta-

juurde,” hüüab Teppan. Har-

saloppetil on ta finišeerinud 1700 seas,

ma, et lumelaudadel liuglemine pole

jutaja noogutab ja tuiskab

ent vanuse lisandudes nõuab samade

ränkraske töö, mida hambad ristis

tulemuste saavutamine visa tööd.

tuleb teha.

rullsuuskadega edasi. Pirita Lillepi pargi 2,5-kilomeetrisel ringil käib vil-

Heinrannal on kombeks kirjutada

„Et nautida, pead oskama õiget teh-

gas töö. Rakettidena mööda kihutava-

märkmikusse olulisi treeningutule-

nikat ja sõitma lõdvestatud lihastega,”

te rulluisutajate kõrval harjutavad ka

musi, neid sirvides tõdeb ta rahulole-

arutleb Teppan ja lisab, et ta pakub

Sparta harrastussuusatajad, kelle sil-

valt, et võrreldes mullusügisese vor-

algajatele konkreetse harjutuste kava.

mad säravad võimaluse üle ammuta-

miga on edasiminek märgatav. „Näi-

„Kõigepealt saame tasakaalu korda,

da nõu Eesti treenerite koorekihti

teks rullidel olen kilomeetri läbimisel

siis võtame kepid kätte ja nii see ta-

kuuluvalt Teppanilt.

20–30 sekundit kiirem kui mullu,” esi-

sapisi läheb.”

„Kõikide sõidutehnika on poole aastaga kõvasti edasi läinud,” kiidab Tep-

tab ta kiretu fakti.

pan ja meenutab kevadet, kui Spartas

Silmaringi laiendamine

tekkis mõte pakkuda ka pealinnas

Sparta eestvedajad Mart Kajari ja Ai-

suusanõuandeid. Eeskujuks Tartus

vo Liksor peavad suusagrupi ülesan-

sadu harrastajaid ühendav rühmitus

deks sportliku silmaringi laiendamist.

Suusahullud.

Treenerite koostöö Kevadel liitus grupiga kümmekond suusahuvilist, kes moodustavadki Sparta harrastussuusatajate tuumiku. Esmaspäeviti on rullsuusatamine Lillepi pargis, neljapäeviti jooksu- ja jõutreeningud koos videoanalüüsiga, oktoobris lisandusid ka laupäevased suusaimitatsioonitrennid. „Tahame koondada Tallinna harrastussuusatajad ühe mütsi alla,” lausub Teppan, kelle juhitavasse treenerite brigaadi kuuluvad ka 2000. aasta Vasaloppeti võitja Raul Olle, üldkehalise ettevalmistuse treener Marius Unt, toitumisspetsialist Margus Silbaum ja jõusaalitreeener Argo Ader. Esimesest rühmatreeningust Teppani käe all harjutav Urmas Heinrand on võtnud sihiks suusatehnikat lihvida ja nobedamaks saada. Tartu suusamaratonil on ta kohad olnud siiamaani 200

Silver Salla, harrastussuusataja: „Kui Jaanus Teppan sai hakkama Türgi koondislastega, saab ta hakkama ka Eesti amatööridega.”

Kristina Šmigun-Vähi, Andrus Veerpalu ja Jaak Mae supersõidud on eestlaste suusapalaviku üsna kõrge temperatuurini kütnud. Talve suur-


Sparta spordiklubi treeningud

suusatamine Jooksja 5/2010

Sparta suusatiimi liikmed harjutavad Pirital Lillepi pargis rullsuuskadega. sündmus Tartu suusamaraton toob

„Mul pole mitte mingit sporditaus-

kast teada rohkem, kui varasema ka-

starti tuhandeid harrastajaid, ent as-

ta, pärast teise lapse sündi alustasin

hekümne aasta jooksul kokku,” õhkab

jatundjate meelest jätab paljude osa-

kehakaalu vähendamiseks ja enda lõ-

Roose. Hiljuti tõi ta treeningule ka

võtjate tehnikapagas pehmelt öeldes

buks jooksmist ja suusatamist. Mullu

sõbra Tarvo Tikandi, kelle õhutusel

soovida. Tahet on, ent oskusi napib.

läbisin Tartu maratoni ajaga 6:43.

lõi Raul kaasa esimestel rahvajooksu-

„Tartu maratoni eesotsas on sageli

Nüüd on eesmärk alistada kuue tunni

del ning mullusest ka ratta-, rulluisu-

vanad hea tehnikaga suusatajad või

piir. Olen juba mitmest asjast aru saa-

ja suusamaratonidel.

kehaliselt tugevad noored, kellel puu-

nud, mida siiamaani valesti olen tei-

Teppani kogemustepagas on muljet

dub korralik tehnika,” teab Kajari.

nud,” lausus sportlik naine. Siis tõdeb

avaldav. Kunagi Nõukogude Liidu

Just seda lünka Teppan täita püüabki.

Karin enesekriitiliselt, et näiteks kep-

koondise kandidaatide hulka kuulu-

pe on ta kasutanud põhiliselt toetami-

nud mees juhendas veel tunamullu

seks, mitte aga hoo lükkamiseks.

Türgi rahvuskoondist. Nüüd nuputab

Aktiivsed naised

ta, kuidas aidata Kokal ja Pormeistril

Esmakordselt treeningule tulnud Tiiu

Tartu maraton kuulub Sparta suu-

Uuetalu lausub, et sooviks taastada

satiimi hooaja peastartide nimekirja.

kunagised sõiduoskused. Hiljuti kuu-

Koos Vasaloppeti ning tõenäoliselt ka

„Teppanil on suurepärane oma-

lus usin neiu Lääne-Virumaal koha-

Itaalia Marcialongaga. Teppan jagab

dus anda oma oskusi edasi nii tip-

likku B-klassi paremikku. Jaanus

ka suusamäärimisnõu ja Olle soovi-

pudele kui ka harrastajatele,” tõ-

saadab Tiiu paari kannustava replii-

tab, kuidas pikal distantsil toituda

deb Kajari.

giga „muugrenit” tegema ehk kuna-

ning missugust taktikat kasutada.

gist Rootsi kuulsust Torgny Mogrenit jäljendavate paaristõugetega mäest üles rühkima.

Tippudega koos

tippu tõusta.

„Kui Teppan sai hakkama Türgi koondislastega, saab ta hakkama ka Eesti amatööridega,” lausub treenin-

Suvel kutsus Teppan Sparta esindus-

gut lõpetav Silver Salla hingeldades

Siis pöörab treener tähelepanu par-

tiimi laagrisse Otepääle ka harrasta-

ja tunnistab, et otsib uusi tehnikanip-

kimisplatsil individuaalkava järgi

jaid. Üks, kes pakutud võimalust ka-

pe. Neid on ta ka siit saanud.

harjutavale Karin Laurikule. Kolme

sutas, oli Raul Roose. Ta nägi suve

„Eesmärk on talvel läbida kõik Es-

lapse ema on elav tõestus vanasõnale:

hakul Lillepi pargis Sparta dressides

toloppeti maratonid ja saada viie aas-

kes püüab kõigest väest, saab üle igast

treenijaid, tegi treeneriga juttu ning

taga Worldloppeti master'iks,” hau-

mäest. Parkimisplatsi ühest servast

otsustas suusaklubiga tutvust teha.

dub Silver plaane. „Kui isegi Norra

teise kassiliku visadusega liuglev Ka-

Mees tegi karmi korraga laagri kaasa.

rahvariietes vanatädi 90-kilomeetrise

„Kaspar Koka ning Piret Pormeist-

Vasaloppeti lõpetas, peaksin sellega

rin tõdeb, et kuni 30. eluaastani jättis sport ta täiesti külmaks.

ri kõrval harjutades sain suusatehni-

minagi hakkama saama.”

65


66

SUUSATAMINE Jooksja 5/2010

Treener Jaanus Teppan annab nõu

Jaanus Teppan: sügis sobib tehnika õppimiseks Tekst: Andrus Nilk Foto: Rainer Ojaste

Suusatamist oma lemmikalaks pidav harrastussportlane on jooksu- ja rattavõistlused lõpetanud ning tahab hoolsalt valmistuda suusamaratonideks. Juhiseid jagab spordiklubi Sparta treener Jaanus Teppan, kes osales kahel olümpial.

M

Imitatsioonitreening on aeroobse

illest peaks sügiseste musta maa treeningute ülesehitusel

iseloomuga: liigute rahulikult ning

lähtuma?

õpite jalgadega ja keppidega õigesti

Kui pingeline suvi on seljataga, tu-

tõukama. Eesmärk on treenida suu-

leks natuke hoogu maha võtta. Võist-

satamises kasutatavaid lihaseid.

lused on kulutanud aeroobset põhja. Nüüd tuleks keskenduda rahulikule

Kuidas teha jõuharjutusi?

treenimisele, et taastada aeroobne

Lihaste lokaalse jõuvastupidavuse

võimekus ja parandada jõuvastupida-

arendamiseks sobivad väikesed koor-

vust. Kui kiiresti hea seisundi saami-

mused, seerias palju kordusi. Suuri

se eesmärgil liiga innukalt harjutada,

raskusi pole vaja tõsta. Kord nädalas

võite endale liiga teha.

võib asjatundja juhendamisel teha ka harjutusi maksimaalse jõu arendami-

Kas rullsuusatreeningul peaks pi-

seks, järgmisel päeval tuleks puhata.

gem klassikatehnikat parandama ja

Kel on maakodu, saab jõuvastupidavust arendada paar-kolm tundi keha-

lihvima või võiks teha rullidel ka pikki vastupidavustreeninguid?

Jaanus Teppan

list tööd tehes.

Praegu parandame rullidel sõites tehnikat, teeme juurdeviivaid ja tasa-

Kui nädalas on kavas harjutada viis

kaaluharjutusi. Tähtis, et harrastaja ei

korda, siis kuidas koormust jaotada?

kiirustaks. Liigume edasi samm-sam-

Nädalat võiks alustada organismi

mult. Harjutame piirasendeid, liigume

käimatõmbamisega: 20–30-minutilise

ühest piirasendist teise. Tekib etteku-

soojendusega, treeningu jätkudes tee-

jutus, kuidas käsi ja jalg liiguvad. Igaüks saab oma tegevust ka ise kontrollida. Lihastunnetus on väga tähtis. Vahel tekib harrastajal rullsuuskadel veeredes tunne, et kõik on korras ja ta keskendub liialt tempo tõstmisse. Samas jääb tehnika kinnistamine poolikuks. Vajalik on teha tuhandeid liigu-

Jaanus Teppan: Ka esimestel lumetreeningutel teeme veel tehnikaharjutusi. Kas pikemaid treeninguid teha rullide või suusaimitatsiooniga?

me 6–8-sekundilisi spurte, millele südamelöögi sagedus ei jõua reageerida. Lõikude vahel liigume kolm kuni viis minutit rahulikult. Kui tehnika on käes, saab seda treeningut teha rullsuuskadel, mis parandab hästi lihastevahelist koordinatsiooni. Esimesed kiirendused tunduvad ehk pisut

tustsükleid, et lihastes tekiks „mälu” ja

Suuri piiranguid pole. Kui tehnika

uued liigutused võetaks omaks. Tehtud

on korras, võite teha pikemaid tree-

rasked, treeningu jätkudes läheb ker-

õige töö või tegemata jätmine ilmneb

ninguid rullidel. Võite sõita poolteist

Teisele päevale võiks kavandada

alles lumel. Tehnika ümberõppimise ja

tundi rullidel ja lisaks joosta või käia,

maksimaalse jõu treeningu ja kolman-

omandamise ajal tuleks vältida grupis

et harjutada kauem. Aeroobne tree-

dale imitatsioonitreeningu või rull-

sõitu. Teiste tempo ei tarvitse teile so-

ning võiks jääda nädalavahetusele,

suusatamise, mille järel teha 20–30

bida ja tehnika õppimisest ei tule väsi-

kui vaba aega on rohkem. Argipäeva-

minutit jõuvastupidavuse harjutusi.

nud lihastega midagi välja. Kui oled

del, kui kiirustate harjutama enne

Neljas päev võiks jääda tehnikatree-

värske ja puhanud, siis sa naudid tree-

pimedaks minekut, võiks tehnikat lih-

ningule rullsuuskadel. Nädala lõpetab

ningut ja seda, kui sul midagi õnnestub.

vida või teha jõutreeningut.

pikem aeroobne treening.

gemaks ja lihasetöö paraneb.


Spordiriietuse valik

nõuanne

Jooksja 5/2010

Craft soovitab:

vali sobiv aluspesu Tekst ja foto: Craft

Crafti alusriiete kollektsioon on välja töötatud tihedas koostöös maailmaklassi sportlastega, nagu näiteks Rootsi murdmaasuusatajad ja Team Saxo Banki ratturid. Kollektsiooni on põhjalikult proovitud taliolümpiamängudel, Pro Touri velotuuridel, kuumas kõrbes, külmas sügisvihmas ning loomulikult ka Crafti laborites ja töökodades.

C

rafti alusriided juhivad su-

hatemperatuuriga. Parima tulemuse ja

Zero Extreme just sulle. Hoiab keha

urepäraselt niiskust, reguleeri-

mugavuse saavutamiseks tuleks Crafti

kuiva ja värskena intensiivsel treenin-

vad kehatemperatuuri ning

aluskihti kanda ilmastikust sõltumata

gul jahedamates ja külmemates

kas eraldi või välimiste kihtide all.

oludes. Siia kollektsiooni kuulub ka

tagavad mugava ja vaba liikumise. Crafti funktsionaalse aluspesu kan-

Craft pakub funktsionaalset aluspe-

ga struktuur ja õmbluste tehnika toi-

su igat sorti spordialade harrastami-

mivad koos tõhusalt, juhtides niiskust

seks kõikvõimalikes oludes.

nahapinnalt eemale, kus see aurustub

PRO COOL

või kandub edasi järgmisele kihile.

Pro Zero Extreme Windstopper® tuulisemas ilmas kandmiseks. Omadused: elastne kangas, mis tagab liikumisvabaduse; kerge materjal, hoiab ära higilõhna.

Higistamine aitab reguleerida tem-

Sobib suurepäraselt jalgrattasõiduks,

peratuuri ega lase kehal üle kuumene-

jooksmiseks, jalgpalli ja korvpalli

da. Crafti funktsionaalne aluspesu toe-

mängimiseks,

jõutreeninguks,

Tõenäoliselt kõige mitmekülgsem

tab higistamist, võimaldades sporti

kõndimiseks ja muudeks säärasteks

funktsionaalne aluspesu. Pro Zero

teha ideaalse ke-

tegevusteks soojal suvepäeval või

kollektsiooni võib kanda peaaegu

ruumis. Hoiab keha jahedana.

igasuguse kehalise tegevuse ajal jahe-

PRO ZERO

Omadused: täiustatud jahutusefekt,

damates ja külmemates oludes. Jal-

mis hoiab keha jahedana soojemates

grattasõit, jooksmine, murdmaasuu-

tingimustes; ergonoomilisus, mis ta-

satamine, jalgpall, ratsutamine,

gab liikumisvabaduse; hoiab ära hi-

kõndimine ja sõudmine on ainult

gilõhna.

mõned tegevustest, milleks Pro Zero

PRO ZERO EXTREME Kui oled pühendunud murdmaa-

sobib suurepäraselt. Siia kollektsiooni kuulub ka Pro Zero Windstopper® tuulisemate ilmadega kandmiseks.

suusataja, jooksja, mäesuusataja

Omadused: tagab mugavuse ja

või jäähokimängija ega jäta mi-

hoiab keha kuivana, pehme kangas,

dagi juhuse hooleks, sobib Pro

lamedad õmblused maksimaalse mugavuse tagamiseks.

Mis on funktsionaalne aluspesu? Funktsionaalne aluspesu on aluskiht, mis: juhib efektiivselt niiskust nahapinnalt eemale, võimaldab mugavalt sportida, tagab parimaks tulemuseks sobivaima kehatemperatuuri kõikvõimalikes oludes.

PRO WARM Kui väljas on külm ja tahad minna jalutama, suusamatkale, mäesuusatama või kalastama, pane sooja ja mugava tunde kindlustamiseks selga Pro Warm. Omadused: temperatuuritsoonid hoiavad keha kuiva ja soojana, kus seda kõige rohkem on vaja, kerge materjal, hoiab ära higilõhna. Kõiki kollektsioone võib kanda ka paljudel teistel aladel tegutsedes.

67


68

jooks

Nõuanne

Jooksja 5/2010

Saame maratoniriigiks! Tekst: Harry Lemberg Foto: Rainer Ojaste

Jooksmine on maailma kõige populaarsem spordiala ehk kõige enam harrastatavam kehalise liikumise vorm. Rohke osavõtt esimesel SEB Tallinna maratonil näitas, et jooksubuum on ka Eestisse jõudnud.

1

970. aastatel USA-s alanud jook-

ne ei eelda jooksusõpradelt midagi

subuum jõudis peatselt ka Lää-

üleloomulikku: tuleks korrapäraselt

ne-Euroopasse. Praegu osaleb

harjutada ja esikohal oleks jooksmine.

suurtel linnamaratonidel 30 000 –

Maratoni edukaks läbimiseks tuleb

40 000 jooksjat.

treeningutega viia väsimuse tekkimi-

Naiste maratonijooksu buumi algu-

ne ajas kaugemale ja suurendada or-

seks võib lugeda 1984. aastat, mil Joan

ganismi väsimuse talumise võimet.

Benoit USA-st krooniti Los Angeleses

Sporditeadlase ja jooksutreeneri Roy

suurepärase ajaga 2:24.54 esimeseks

Bensoni välja töötatud tabelist (vt ta-

maratoni olümpiavõitjaks. Tol aastal

tel nr 2) võib iga jooksusõber leida

moodustasid naised kõigil maratonidel

endale potentsiaalse maratoniaja, mis

finišeerinud jooksjatest ühe protsendi,

järgmisel aastal sihikule seada.

nüüd on nende osakaal juba viiendik.

Treeningu põhialused

Maratonibuum on jõudnud lõpuks

Tabel nr 2 10 km aeg 27.00 28.00 30.00 32.00 34.00 36.00 38.00 40.00 42.00 44.00 46.00 48.00 50.00 52.00 54.00 56.00 58.00 60.00

Reaalne maratoni aeg

Ideaalne maratoni aeg

2:09.02 2:13.47 2:23.10 2:32.35 2:41.44 2:51.00 3:00.15 3:09.14 3:18.14 3:27.15 3:36.12 3:45.04 3:53.52 4:02.42 4:11.28 4:20.10 4:28.48 4:37.05

2:04.31 2:09.02 2:18.29 2:27.50 2:37.10 2:46.23 2:55.33 3:04.41 3:13.48 3:22.50 3:31.43 3:40.39 3:49.31 3:58.24 4:07.06 4:15.50 4:24.30 4:33.07

ka Eestisse. Esimese SEB Tallinna

Eelkõige tuleb arendada aeroobset

maratoni lõpetas 995 inimest, mis va-

töövõimet, et energiat jätkuks pika

rasemaid kodumaiseid maratone sil-

distantsi läbimiseks. Samuti tuleb

mas pidades oli väga korralik arv. Ma

parandada tugiliikumisaparaadi

ei pea võimatuks, et juba järgmisel

võimekust, et keha suudaks vajaliku

sügisel võiks Tallinna maratoni läbida

töö ära teha. Tähtis on harjutamise ja

kaks tuhat osalejat. Väga palju oli

puhkamise õige vahekord. Treeningu

Tuntud on ütlus: „Distants ei tapa,

jooksjaid, kes läbisid kümme kilo-

alguseks peab eelmise treeningu

tapab tempo.“ Liiga kiire algtempo

meetrit 60 minutist kiiremini. Kui

väsimus olema suuresti kadunud.

kutsub esile väsimuse. Tekivad koor-

need inimesed on kolm korda nädalas

Kui energiaga varustamine halveneb,

dinatsioonihäired, jooksja teeb käte,

korrapäraselt spordiga tegelenud, või-

tunneb maratoonar väsimust, mis kuju-

õlgade, pea ja kehaga üleliigseid lii-

vad nad end pidada potentsiaalseks

neb organismi eri süsteemides ning mis

gutusi. Halveneb jooksutehnika, vä-

maratonijooksjaks. 42,195 km läbimi-

tuleneb nende energeetilisest seisundist.

heneb liikumise ökonoomsus. Väsi-

Tabel nr 1

Maailmarekord Maraton 1 km 400 m 100 m

Paula Radcliffe Haile Gebrselassie 2:15.25 2:03.59 3.12,7 2.56,3 77,2 70,5 19,3 17,6

Eesti rekord Maraton 1 km 400 m 100 m

Jane Salumäe Pavel Loskutov 2:27.04 2:08.53 3.29,1 3.03,3 83,6 73,3 20,9 18,3

Tabelis on maratoni maailma ja Eesti rekord ning selle aja saavutamisel joostud ühe kilomeetri, 400 ja 100 meetri keskmine kiirus.

SEB Tallinna sügisjooksul 10 km 60 minutiga läbinud võiksid võtta sihiks maratoniks valmistumise.


Nõuanne

Harry Lemberg

jooks

Jooksja 5/2010

Tabel nr 3

Treeningu intensiivsuse tasemed Koormus Harjutus Ainevahetus Energiaallikas Südame löögisagedus Hingamine

kerge käimine aeroobne rasvad, süsivesikud alla 120 löögi minutis kerge

mõõdukas rahulik aeroobne süsivesikud, rasvad 120–150 lööki minutis võimalik rääkida

tugev kiire jooks anaeroobne süsivesikud üle 150 löögi minutis raske rääkida

mus ja kurnatus haarab maratoni lõpus eelkõige jalalihaseid. Kiirus ja sammupikkus vähenevad oluliselt.

Võtmesõna on hapnik Aeroobne töövõime iseloomustab organismi suutlikkust kindlustada töötavaid organeid, eelkõige lihaseid võimalikult suure hulga hapnikuga. Vastupidavuse paranemise võtmeküsimus on aeroobse töövõime suu-

SLS moodustab teatud protsendi teie

dega vastu maad. Pika jooksu kestust

rendamine, mis väljendub aeroobse

maksimaalsest südame löögisagedust.

tuleks suurendada järk-järgult. Lõpuks

ja anaeroobse läve kiiruste parane-

Kui hingamine on rahulik, süda töötab

võib distants ulatuda 30–35 kilomeet-

mises ning maksimaalse hapniku tar-

mõõdukalt ja kaaslasega jooksu ajal

rini. Enne pikka kestusjooksu peaks

bimise (VO2 max) suurenemises.

vestlemine ei tekita raskusi, on tempo

korralikult puhkama. Sellest taastumi-

Lävekiirusi on võimalik kasvatada

südame ning vereringesüsteemi tu-

sele kulub kaks–kolm päeva.

vaid mõõduka intensiivsusega ja suu-

gevdamiseks paras (vt tabel nr 3).

rema mahuga treenides.

Maratonitreeningu nurgakivi on pikk

Kuidas alustada?

Maratonijooksja saab peamiselt

rahulik kestusjooks, mille ajal õpib or-

Kui olete otsustanud joosta järgmise

energiat aeroobsetest energiaallika-

ganism energiaallikana enam kasuta-

aasta 11. septembril SEB Tallinna ma-

test, seega on vaja lihaseid pidevalt

ma rasvu. Jalalihased kohanevad pika-

ratonil, on paras aeg alustada valmis-

hapnikuga varustada. Hapnikutrans-

ajalise koormusega ja korduvate lööki-

tumist. Järgmise kolme kuu vältel

pordi ja hapniku omastamise võimet hinnatakse maksimaalse hapnikutarbimise järgi. Maratoniks valmistumisel tuleb ta-

peaksite nädalas jooksma vähemalt

Jooksjale vajalikud mõisted

kaks korda.

Aeroobne lävi

Kahel korral nädalas peaksite jooks-

kohanemine vajaliku koormusega toi-

Suurim töö intensiivsus, millega treenides arendatakse põhiliselt rasvaainevahetust ja mis on maratonitreeningu alus.

mub üksnes juhul, kui harjutatakse

Anaeroobne lävi

valisest rohkem treenida. Organismi

piisavalt palju ja vajaliku intensiivsusega. Algaja maratonijooksja peab treeningumahtu suurendama aastast aastasse järk-järgult, see parandab organismi ökonoomsust. Kui treeningumaht on individuaalselt jõukohane, kohaneb organism koormusega kiiremini. Aeroobse harjutuse intensiivsuse määramiseks kasutatakse südame löögisagedust (SLS). Teeninguaegne

Harjutage neli–viis korda nädalas. ma 40–50 minutit rahulikus tempos (SLS 130–150), vajadusel võite teha kõnnipause. Iga kahe nädala järel

Suurim töö intensiivsus, millega on võimalik treenida aeroobseid protsesse ning mida ületades hakkab lihastes järsult kuhjuma anaeroobse ainevahetuse laguprodukti laktaati ehk piimhapet, mis põhjustab lihaste kiire väsimuse.

jookske nädalavahetusel 50–80 minu-

Maksimaalne hapnikutarbimine

dalas ka kas ujumine, jalgrattasõit,

Suurim hapnikuhulk, mida organism suudab pingelise lihastöö ajal kasutada (lühend: MHT).

tit rahulikus tempos. Kord nädalas tuleks teha jooksmises põhiraskust kandvatele lihastele vastupidavuse arendamiseks jõutreeningut, iga harjutust kakskümmend korda. Kord näpallimäng, aeroobika jne. Pärast treeningut tehke venitus- ja painutusharjutusi. Harjutage järjepidevalt!

69


70

triatlon

Jooksja 5/2010

Tegija: Indrek Teppo

Indrek Teppo:

tahaksin ikka Hawaiil ära käia! Tekst: Lauri Birkan/Õhtuleht Fotod: Assar Jõepera/Fotoluks

Täispikas triatlonis Eesti meistriks ehk raudmeheks kroonitud Indrek Teppo ei pea üheksatunnist pingutamist konti murdvaks: tänu alade vaheldumisel tekkivale energiapurakale on lausa tegu, et tempot kontrolli all hoida.

V

õib näida üllatav, et vaevalt kaks aastat tõsisemalt triatloniga tegelenud Indrek Teppo võitis augus-

ti lõpus täispika ehk raudmehe triatloni (3,8 km ujumist, 182 km jalgrattasõitu ja 42,195 km jooksu) Eesti meistrivõistlustel konkurentide ees pika puuga. Samal võistlusel purustas 35-aastane triatleet ka Eesti pinnal tehtud Ironmani tippmargi, mis üllatas teda ennastki. Teppo võiduajaks märgiti 8:58.31. Eelmise tippmargi 8:59.28 tegi 1993. aastal Margus Tamm. Eesti rekord kuulub aga Kirill Kotšegarovile, kes läbis mullu USA-s Floridas distantsi 8:24.29-ga.

Sihikul üheksa tundi Teppo seadis eesmärgi alistada üheksa tunni piir. Ettevalmistuse parandamisel andis suure panuse koostöö tipptegija Marko Albertiga. Mehed viis kokku Teppo senine treener Dea Oja. Albert nägi ette keskmiselt kuus trenni nädalas – kokku kuni 20 tundi, mis igapäevaelus juristina leiba teenivale Indrekule suuri probleeme ei valmistanud. Nädalavahetustel harjutas ta kaks korda päevas. Kuidas, millal ja mida süüa-juua – kõik oli täpselt kavandatud ja kogu võistluse jooksul ei tekkinud Teppol momenti, kus energia oleks otsa saanud. Kindla ajavahemike tagant tuli juua spordijooki, võtta energiageeli ja -batoone ning soolakapsleid.


Tegija: Indrek Teppo

„Seda tuli võistluse ajal minutilise täpsusega järgida,” ütles Teppo. „Kui mõne komponendi tarbimisega hilined, võib see hiljem kätte maksta.” Jahedale ilmale vaatamata oli vee temperatuur Saku lähedal Männikul Tammemäe karjääris 18 kraadi. Kolmandana veest väljunud Teppo haaras rattasõidus liidriohjad juba esimesel ringil ning suurendas konkurenti-

triatlon

Jooksja 5/2010

Isiklikku Sündinud: 04.01.1975 Tallinnas Pikkus: 183 cm Kaal: 68 kg Klubi: triatloniklubi 21 CC Esimene treener: Priit Idarand

de ees pidevalt edumaad. „Väga hea emotsioon tekkis rattaõidus 80. ja 90. kilomeetril, kui liikusin keskmiselt 40-kilomeetrise tunnikiirusega ja mõistsin, et ei peagi väga kiiresti jooksma,” lausus Teppo, kes puhaste paberitega siiski ei pääsenud. Teeninduspunktis ei õnnestunud tal jooki ja geeli koos võtta, abiks olnud vend andis talle geeli järgmisel ringil suvalises kohas. „Selle eest sain neli minutit trahvi ja pidin enne jooksma minekut karistusminutid ära seisma,” meenutas Teppo muiates. Sunnitud paus polnudki väga halb: ta sai WC-s rahuldada loomulikke vajadusi. „Eks nii paus kui ka häda motiveerisid kiiremini väntama,” lausus Teppo naerdes. Ainus kriitiline moment saabus pärast 30 kilomeetri läbimist. “Vaatasin, et aega üheksa tunni alistamiseks on piisavalt ja lasin natukene vilet, seepärast pidin viimasel viiel kilomeetril korralikult punnitama,” ütles triatleet, kes läbis lõpus kilomeetreid ta-

pääsedes tunneb triatleet end esmalt

Albert: Teppol on suurepärased eeldused Indrek on andekas sportlane ja hea inimene. Kui ta oleks sattunud triatloni juurde seitse kuni kümme aastat varem, võiks ta olla Ironmani distantsil maailma tipus või sellele väga lähedal. Indreku nõrgim ala on ujumine. 3,8 kilomeetri aeg 1.03 on harrastajale hea, kuid proff peaks ujuma seitse-kaheksa minutit kiiremini. Rattasõidus on Indrek tugev, võib-olla natukene jääb võimsust väheks. Jooks on tema meelisala: see on peale rattasõidu väga heal tasemel. Indrekule on loodus kaasa andnud suurepärase vastupidavuse ja tugeva tervise. Juba nädal pärast Eesti Ironmani võitu suutis ta Team Vaude koosseisus võita Xdreami viimase etapi ja ka sarja kokkuvõttes. Indreku juhendamine pakkus mulle ka võimaluse temaga koos treenida. Oma professionaalse triatleedi karjääri kõrvalt saan juhendada nelja inimest, rohkemaks ei ole aega. Tulevikus näen treeneriametit kui ühte võimalikku, kuid mitte ainsat teed.

vapärase 4.15 asemel 4.00–4.05-ga.

nagu Forrest Gump, kes just jalatugedest vabanes. „Algul peab end lausa tagasi hoidma, et mitte joosta kilomeetreid 3.50ga,” lasus ta. Kuus-seitse aastat tagasi tehtud esimest triatloni Otepääl Pühajärve ääres mäletab Teppo eredalt: ta diskvalifitseeriti. „Mu number ei olnud jooksu ajal rinnal, vaid selja peal,” meenutas mees lõbusalt. Kuigi eksimus oli kohtunikele kohe näha, võtsid nad ta võistluselt maha alles viimasel jooksuringil. Teppo on harrastanud nii suusatamist, jooksmist kui ka rattasõitu. Trumpala, jooks on viimane ala, mis annab võimaluse konkurentidega võrreldes tõusvas joones liikuda. Vastupidavusala harrastamist hõlbustab üle mõistuse hea hapnikutarbimise võime: Indreku organism omastab hapnikku 88 milliliitrit mi-

“Ujumisest saab mõõt täis, siis sõi-

nutis ühe kilogrammi kohta. See on

Nagu Forrest Gump

dad rattaga,“ kirjeldas ta ala olemust.

Teppot võlub triatloni harrastades eri

„180 kilomeetriga saab rattalgi vän-

„Tahaks paari aasta pärast ikka

alade vaheldumine.

tamisest mõõt täis, siis saad joosta.

Hawaiil ära käia,” osutas triatleet

Esimesed 20 kilomeetrit jooksed rõõ-

järgmisele suurele eesmärgile.

Teppo: Albertist saaks väga hea treener Marko Albertist saab väga hea treener, sest ta on hästi põhjalik ja peab oluliseks väiksematki detaili. Marko tahab täpselt teada, kuidas treenitav ennast pärast pingutust tunneb ja kuidas miski asi mõjus ning ta arvestab tähelepanekuid plaane koostades. Markol on märkimisväärsed teadmised ja kogemused, tal on palju teistele jagada. Mul on olnud suur au olla tema õpipoiss.

maailma tipptase!

must, et pääsesid rattasadulast, ja siis

Harrastajana Hawaiile pääsemi-

ongi ainult 20 kilomeetrit jäänud. Kes

seks tuleb tal järgmisel aastal läbida

meist ei suudaks 20 kilomeetrit joos-

üks Ironmani sarja võistlus ligi ühek-

ta! Ei midagi keerulist!”

sa tunniga.

Ehkki Indrek peab ujumist mõnu-

„Kindlasti on Hawaiil raske võistelda,

saks supluseks, on üleminek rattasõi-

sest ma ei talu eriti kuumust. Seal on

dule märksa raskem kui pärast ratta-

aga 30 kraadi ja suur õhuniiskus. Kuid

sõitu jooksule. Pikema ujumise järel

ilmselt oleks isegi Hawaiil lihtsam, kui

on lihased külmad ja alguses on jalgu

sama temperatuuriga saunas puki peal

raske käima saada. Rattalt jooksma

vändata,” ütles Teppo naerdes.

71


72

saalisport

Jooksja 5/2010

Sõudeergomeetri treening

Kuidas õppida saalis sõudma? Tekst: Mihkel Klementsov Fotod: erakogu

Sõudeergomeetril treenimine on vastupidavusala harrastajale jõukohane ja kättesaadav, sobib suurepäraselt eri võimetega inimestele nii hea tervisliku seisundi saavutamiseks kui ka kehalise töövõime tugevdamiseks.

S

õudes tuleb teha väga loomulikke liigutusi ja enamik inimesi võtavad need kiiresti omaks.

Tehnika kohta saate lähemalt lugeda raamatust, mis antakse kaasa C2 ergomeetriga, vaadata saab tehnikavideot internetis www.concept2.ee või järgida plakatil antavaid juhiseid. Tehnikavõtteid õppides oleks hea, kui keegi teie liigutusi alguses kõrvalt hindab ning võrdleb teie keha asendeid pildil või videol olevatega. Parim oleks sõudeergomeetri treeninguid alustada spordiklubis või lähedases sõudeklubis treeneri juhendamisel. Ära tõmba tugevasti enne, kui tunned ennast piisavalt kindlana ja tehnika on omandatud!

Esmased soovitused Hoia tuulekambri klapp alguses asendis 1–3. See võib tunduda kerge, aga kui liigutusega harjud ja hooratta kiiremini liikuma paned, suureneb ka takistus. Soovitan pidada treeningupäevikut. Kasuta selleks kalendrit, arvutit või spetsiaalset Concept2 treeningupäevikut. Nii saad jälgida oma

Miks treenida sõudeergomeetril? • • • • • • • •

Treeningul on töösse haaratud enamik suuri lihasgruppe. Väga tõhus vastupidavuse arendaja; Suurepärane kilokalorite põletaja. Põrutusvaba – koormus liigestele on väike. Harjutaja saab kontrollida treeningukoormust ja intensiivsust. Hea treeninguvahend teiste vastupidavusalade harrastajatele vahelduseks ja vastupidavuse arendamiseks. Sobib harrastamiseks vanusest sõltumata. Motiveeritud harrastajale sobilik nii individuaalselt kui ka rühmas harjutades.

arengut. Salvesta kõik läbitud meet-

rahulikult. Varieeri tõmmete tugevuse ja tempoga.

Teine treening Alustuseks sõua kolm minutit rahulikult: tempo 20 tõmmet minutis. Pärast minutilist puhkust jätka tugevama pingutusega: kolm minutit tempoga 22 tõmmet minutis. Jälle minut puhkust. Jätka rahuliku sõudmisega kolm minutit 24? tõmmet minutis. Minutilise puhkuse järel pinguta maksimaalselt kolm minutit tempoga 24 tõmmet minutis. Kolmeminutilise puhkuse järel sõua treeningu lõpetuseks kümme minutit endale sobiva rahuliku tempoga.

rid, et saaksid ühineda meistersõudja

kõnni ringi. Kui tunned end hästi,

Jäta meelde tempo ja pingutuse tu-

programmiga ja miljoni meetri klubi-

sõua veel korra sama pikalt ehk tee

gevus, milleni sa sel treeningul jõudsid.

ga, kui jõuad nii kaugele (vt www.

intervalle. Seejärel proovi muuta tõm-

Sul läheb seda vaja järgmisel korral.

concept2.ee)!

be tugevust ja tempot. Tempot näitab

Otsi endale treeningukaaslane. See

sooritatud tõmmete arv minutis. See

Kolmas treening

muudab treeningud lõbusamaks ja

on kuvatud monitori ülemisel paremal

Sõua neli korda viieminutilist lõiku,

aitab rutiiniga harjuda. Soojenduseks

displeil. Alguses ei tohiks tempo üle-

tempo vaheldub järgnevalt: 20 tõmmet

sõua rahulikult viis minutit, selle lõ-

tada 20–22 tõmmet minutis, edasi

minutis esimesel kahel minutil, 22 tõm-

pus tee 10–15 kiiremat tõmmet. Enne

proovi teha 22–24 tõmmet minutis,

met minutis kahel järgneval minutil ja

ja pärast treeningut soorita kindlasti

siis 24–26 ja 26–28 tõmmet minutis.

24 tõmmet minutis viimasel minutil.

venitusharjutusi.

Esimene treening

Monitori keskmine suurim displei

Enne järgmise viieminutilise lõigu

näitab, kui tugevalt sa tõmbad. See on

alustamist sõua rahulikult kaks minutit.

kuvatav eri ühikutes: vatid, kilokalo-

Hoidu kiusatusest esimesel korral ko-

rid, kiirus väljendatuna 500 meetri

Neljas treening

he sõuda 30 minutit. Alustuseks sõua

ajana. Proovi teha kolmeminutilisi

Sõida kaks kümneminutilist lõiku, vahel

3–5 minutit. Siis tee paus, venita ja

intervalle, vahel sõudes ühe minuti

kolmeminutiline puhkus. Proovi sõuda


Sõudeergomeetri treening

saalisport

Jooksja 5/2010

73

kiirema tempoga kui teisel treeningul. Soovitav tempo 20–24 tõmmet minutis.

1.

2.

Viies treening Sõida 20 minutit rütmis üks minut tugevama pingutusega ja üks minut rahulikult. Jälgi monitori keskmisel displeil oma pingutuse tugevust. Jälgi oma arengut! Sõida 30 minutit ajale. Kindlasti salvesta sõidetud meetrid. Seda peaks tegema kindla ajavahemiku järel uuesti, et saaksid teada oma edusamme. Salvesta oma treeningu tulemused pärast treeningut, kasutades Recall nuppu.

Edasised treeningud

1. Kalluta keha kergelt ette, käed on sirged, sääred on vertikaalselt. 2. Tõmme: tõuka jalgadega, käed on sirged, keha liigub järk-järgult taha kaldesse, lõpeta käte tõmbega. 3. Tõmbe lõpp: lõpeta sirgete jalgadega, keha kallutatud taha, käed kõverdunud, käepide roidekaare juures. 4. Ettevalmistus: siruta kohe käed ja selg, seejärel sujuv ettesõit pingiga. Jälgi lõdvestust! 5. Tõmbe algus: kalluta keha kergelt ette, käed sirged, sääred vertikaalselt. Oled valmis uueks tõmbeks.

3.

4.

Treeningukava koostamise võimalused on lõputud. Sa võid korrata samu

kasutada eri harjutusi, hiljem valida

harjutusi või ise midagi välja mõelda.

need, mis sobivad kõige paremini.

Võid endale valida lemmikharjutused,

Enne venitusharjutusi tuleks soo-

mida sulle meeldib teha. Lähtuda tu-

jenduseks sõuda kergelt kolm–viis

leks oma treenitusest ja saavutustest.

minutit, et aktiveerida vereringet

Enne ja pärast sõudmist tuleks kind-

ning lihased ette valmistada järgne-

lasti teha venitusharjutusi. Alguses

5.

vaks venitamiseks.

Ilmad külmad, õhtud pikad ja pimedad – lund veel pole. Suusahooajaks aitab samme seada SkiErg !

Taevast tuleb vihma, lörtsi – paadiga enam sõita ei saa. Laineid aitab murda Concept2 ergomeeter !

rendi või osta! OÜ Penteer • Sõudebaasi 21, Tallinn • Tel: 609 6265 • Mob: 51 58 315 • penteer@concept2.ee • www.concept2.ee


74

JALGRATTASÕIT Jooksja 5/2010

Tegija Martin Loo

Koduradade valitseja

Martin Loo Tekst: Liisi Rist Foto: Scanpix

Eesti parim maastikurattur, 22-aastane Martin Loo täiendab oma meisterlikkust Itaalia klubis ja tahab jõuda Londoni olümpiamängudele.

E

esti noormees on esimene eu-

mele, kus sõideti rohkem maastiku-

rooplane väljaspool Itaaliat,

rattaga. Eesti paremikku kuulunud

kellega Team Infotre Lee

ujujate Kersti Loo ja Heiki Lombi po-

Coughan lepingu sõlmis. Igal klubi

ja esimene treener oli Alar Krull,

liikmel on isiklik treener, mis loob

hiljem juhendas teda Allar Tõnissaar.

sportlasele arenemiseks paremad

Andekat jalgratturit on saatnud

võimalused.

edu ka maanteevõistlustel, ent sü-

„Olen oma treeneriga väga ra-

da kisub noormeest ikkagi maasti-

hul,” lausus Loo. „Sõidan palju pa-

kurattasõidule.

remini ja saavutusvõime on para-

„Maastikurattasõidu õiget maitset

nenud. Kindla kava järgi treenides

sain tunda EM-il ja MM-il, kus rajad on

on mõju suurem kui omal käel pu-

tehnilisemad ja raskemad,” lausus Mar-

sides. Märkimata ei saa jätta seda-

tin. „Mulle sai selgeks, et koduradadel

gi, et Itaalias harjutame mägedes,

on peaaegu võimatu profiks saada.”

mida Eestis ei leidu.”

Pärast Õismäe humanitaargümnaa-

Enamasti koguvad ratturid kilo-

siumi lõpetamist otsustas Loo siirdu-

meetreid üksinda, sest treeningu-

da välismaale ja jätkata seal treenin-

kavad erinevad. „Mõnikord teeme

guid. 2008. aastal liitus ta Tšehhi

ühistreeninguid, ent see on pigem

meeskonnaga Merida Biking Team.

erand,” ütles Martin.

Sinna kuulumine nõudis väga suurt

Septembri lõpus peetud maastiku-

enda rahalist panust ja ta loobus. Siis

krossi MM-il Kanadas Quebecis sai

käis Martin omal käel välisvõistlustel,

Eesti esirattur 29. koha.

et kellelegi silma jääda.

„Läksin starti eesmärgiga jõuda

„Sain Kultuurkapitalilt toetust,

kümne parema hulka, ent ei olnud

Martin Loo

lihtsalt minu päev,” tõdes ta. „Ettevalmistus oli hea ning vormgi paranes pidevalt, aga sõit ei õnnestunud.” Nüüd võtab Martin sihikule 2012. aasta olümpiamängudele jõudmise. Ent Londonis saab ta startida juhul, kui kogub vajalikul määral rahvusvahelise jalgrattaliidu punkte.

Maastikusõit võlub Lapsepõlves korvpalli ja idamaiste võistluskunstidega tegelenud Martin alustas oma ratturiteed 16-aastaselt, kui tal tärkas huvi panna end proovile Elion Estonian Cupi mägirattamaratonide sarjas. Võistlus meeldis ja ta läks Kalevi jalgrattakooli treeningule Nõm-

Kõva konkurent Caspar Austa jalgrattur „Oleme käinud Martiniga koos tiitlivõistlustel, temast on jäänud väga hea mulje. Kõva konkurent. Ainuke Eesti noor, kes maastikuratta seljas tegusid suudab teha, teised eelistavad lõpuks ikkagi maanteeratturi karjääri. Mul on siiralt hea meel, et ta saab treenida ja võistelda Itaalias. Martini üks tugevamaid külgi on sportliku režiimi hoidmine, mis aitab tal tugevaks saada ja maailma tippu jõuda. Ent puudust ei tule ka huumorist, temaga koos saab ikka nalja ka. Loodan, et ta areneb edasi ja teeb kunagi maailmaklassis tegusid.”

võistlesin Poolas, Tšehhis ja Slovakkias. Mullustel Euroopa meistrivõistlustel sõitsin väga hästi (U23 vanuseklassis 12. koht – toim), see oli mu parim saavutus proffide hulgas ja seejärel avanes võimalus Itaalia klubisse minna,” meenutas Loo. Tänavustel maastikukrossi Eesti meistrivõistlustel tõmmati sinimustvalge särk selga just Martinile, kes edestas Caspar Austat ja Erki Pütsepa. Kuigi Lool oli veel võimalik sõita alla 23-aastaste vanuseklassis, otsustas ta startida eliitklassis. „Lühidalt öeldes oli mul nii võita oluliselt rohkem kui kaotada. Klubi ees mingit kohustust polnud, hea tunne on meistri vormis sõita,” ütles Loo.


MINU VABADUS! TREENINGUD ILMA SIDUVA LEPINGUTA ALATES 499 EEK / KUU

VIRU KESKUS ROCCA AL MARE TARTU LÕUNAKESKUS NARVA FAMA

www.myfitness.ee


Basseinitreening

ujumine

Jooksja 5/2010

Ujumine kui pidev keha sirutamine Tekst: Valdo Jahilo Fotod ja joonis: Kirsti Jahilo

Lõppenud suvel jõudis peaaegu igal nädalal meediasse teateid uppumissurmadest, mis tõstis teravalt esile ujumise algõppe vajalikkuse ja ujumisoskuse parandamise. hmatavalt paljud täiskasvanud

E

„Inimene, olgu noor või vana, suu-

tunnistavad, et ei oska ujuda.

dab ujuda. Esmaseks eesmärgiks

Siiski selgub: päris põhja ei va-

võiks seada kindlustunde suurenda-

juta, kuid vees liikumist ja püsimist ei

mise, et inimene veekogule sattudes

julgeta päris ujumiseks nimetada. See

paanikasse ei satuks ega põhja va-

viitab enesekindluse puudumisele.

juks,” arutles 24-aastane Pakkas.

Palju on kättevõtmise asi. Teoreeti-

MyFitnessi ujumistreeningute noo-

liselt peaksid kõik olema läbinud koo-

rimad on 4-aastased. Vanim, kes on

lis ettenähtud ujumise algõpetuse.

Laurilt juhiseid saanud, on olnud

„Ujumine on nagu rattasõit,” võttis

77-aastane. Enamikus avalikes ning

mõttekäigu kokku spordiklubi MyFit-

spordiklubide ujulates tegutsevad nii

ness ujumistreener Lauri Pakkas.

treeningurühmad kui ka instruktorid,

„Kes on ujumise korra selgeks saa-

kellelt ujumise õppimisel abi küsida.

nud, seda oskust enam ei unusta.”

Kümne korraga võib vees liikumise

Basseinikülastuste kõrghooajal

põhitõed selgeks saada.

võiksid inimesed enda ja oma järeltu-

„Kümne korra pakett sisaldab eri

lija ujumisoskuse parandamisele taas

ülesandeid, mille eesmärk on vähen-

värske hingamise sisse puhuda.

dada veekartust ning suurendada

Ujumistreeningu muudab vaheldusrikkamaks lestade, ujumislaudade või käelabidate kasutamine.

77


78

ujumine

Jooksja 5/2010

Basseinitreening

Kui kümne korraga ujumisoskust ei saavutatagi, kaob selle aja jooksul oluliselt veekartus – ka see on suur samm. „Kõik kursustel käinud suudavad vees hakkama saada,” nentis juhendaja. Enamik meist suudavad siiski mingil määral vees liikuda. Paljusid kannustab aga soov oskusi parandada ja tehnikat lihvida. Kuulun nende hulka, kes omandas ujumisliigutused omapäi: jälgisin basseinis teisi ja jäljendasin nende liigutusi. Aasta alguses „Ujumisoskus on nagu rattasõit – mis kunagi õpitud, vajab hiljem vaid ainult meelde tuletamist,” ütles Lauri Pakkas.

läksin esimest korda ujumistreeneri jutule. Omast tarkusest omandatud konnatehnika tuli uuesti selgeks õp-

vees libisemise oskusi,” selgitas Pak-

panna, kuid pärast kahekuulist

pida, seni täiesti tundmatu krooli õp-

kas. „Edasi sõltub palju igaühest en-

treeningut ujus abivahenditeta

pimist alustasin A-st ja B-st.

dast, kui usinalt keegi algoskuste pa-

juba 50 meetrit.

randamisel viitsib tööd teha.”

Kartusest priiks

Seitse kuud hiljem suutsin Männiku

„Teise harjutaja keha tõmbus vette

karjääris kroolida rahulikult juba ki-

sattudes krampi ja ta ei suutnud vees

lomeetri. Sügisel asun parandama

hõljuda. Pärast treeninguid suutis ta

tehnikat, et kiiremini edasi liikuda.

Pakkas tõi kaks näidet. Üks ini-

ujumislaua abil 25 meetrit läbida,” tõi

Eesmärk on ujuda järgmisel suvel

mene ei julgenud pead vee alla

Lauri julgustava näite.

1500 meetrit poolest tunnist kiiremini

"… tahan muuta ujumise maailma" Michael Phelps, 14-kordne olümpiavõitja

Speedo tooted saadaval kauplustes: Rademar, Sportland, Tallinna Kaubamaja, Tartu Kaubamaja


Basseinitreening

ja parandada tulemust vähemalt ka-

Lauri Pakkase soovitused ujumise harjutamisel.

heksa minutiga. Harjutada võib nii grupis kui ka individuaalse kava järgi. Kui treenite

Basseiniseinast äratõuked ning libisemine vees. Harjutus arendab vees libisemise oskust ja aitab harjuda veega.

üksi, peaks treener kindlasti aeg-ajalt teile silma peale viskama, et anda uusi juhiseid või teha harjutustes vasta-

Libisemine vees, käte rahulik liigutamine konna stiilis, tehes kätega veessüdamekujulisi liigutusi ja andes nii endale veidi hoogu.

valt arengule muudatusi.

Treenerist palju abi

Kopsutäie õhu järjest vette väljahingamine, näiteks kümme korda järjest. Mitte pidada hingamiste vahel pause!

Iseõppija üks sagedasemaid vigu on puudulik hingamistehnika: hingatakse küll sisse, kuid kopse korralikult vette

Hõljumised vees: nii kõhuli kui ka selili, käed ja jalad laiali tähekese asendis. Püsida veepinnal ning mitte põhja vajuda. Teine harjutus: tõmmata jalad kõhu alla kronksu, tehes kätega vees kaheksakujulisi liigutusi nii, et pea veepinnal püsiks. Harjutused parandavad veetunnetust ning aitavad ujumistehnikat õppida. Üldkehalised harjutused ujumislauaga: hoides kätega ujumislauast, liigutada jalgu. Seejärel hoida ühe käega lauast ning teha teisega ujumisliigutusi. Vilumuse tekkides suurendada tasapisi distantse.

ujumine

Jooksja 5/2010

tühjaks ei puhuta. Teise veana nimetab treener Pakkas keha sirutamata jätmist. Näiteks kiputakse selili ujuma kõvera seljaga, veidi kronksus. „Ujumine on pidev sirutus: vees libisemine ning oma keha täispikkuses väljasirutamine!” selgitas Lauri ja õpetas: kui käega läbi vee tõmmata, Hingamisharjutus: hinga 10 korda järjest sisse ning puhu kopsud vette tühjaks.

Kas sinu

liigesed kriuksuvad?

Õlita neid! ArthroStop® Tagab mitmekülgse hoolitsuse sinu liigestele

tuleb sõrmed labidana koos, mitte laiali hoida – nii on veetakistus suurem ja liikumine tulemuslikum.

2) sisaldab kõhrkoele olulisi toitaineid. Vajalike toitainetega varustamine aitab tugevdada kõhrede struktuuri ja parandab liigeste elastsust.Liigeste osaks olevad kõhred ning nendevaheline liigesevedelik avaldavad vastastikust mõju - terved kõhred ei saa eksisteerida terve liigesevedelikuta!

Sinu liigeste määrdeaine Vananedes toimuvad liigestes degeneratiivsed muudatused ja liigesevedeliku kvaliteet halveneb. Väheneb põhikomponendi - hüaluroonhappe sisaldus. Liigeste seisund võib halveneda, mis ilmneb vaevumärgatava naksumise ja praginana. ArthroStop® Hyal sisaldab patenteeritud toimeainet Hyal-Joint® – kõrge kvaliteediga loodusliku hüaluroonhappe ekstrakti. Toote kasutamine aitab vähendada liigesepindade hõõrdumist ning tagada liigeste sujuvat ning libisevat liikumist. Liigesevedelikus sisalduvad toitained parandavad ka kõhrede elastsust.

Sinu liigeste spetsialist

ArthroStop® on aastaid keskendunud liigeste preparaatidele ning on kujunenud valdalistiks. Nüüd siis on selle kaubamärgi all senisest veelgi tõhusam tootevalik. Kas oled tundnud sportmänge mängides, jalgrattaga sõites või jalutades, kuidas konna spetsialistiks. Parema tulemuse muse nimel soovitame ArthroStop® ArthroStop Hyali kasutada kombinatsioonis tootega liigesed otsekui kinni kiiluvad? Kas liikumine pole enam nii sujuv ja probleemivaba ArthroStop® Plus. ArthroStop® Hyal õlitab liigeseid ning ning liigesed kipuvad kriuksuma? ArthroStop® Plus aitab kõhredel tervetena püsida. Nüüd on ArthroStop® liigeste toiteaineid sisaldavas toidulisandite sarjas uus, just sulle ekides ja e-poes mõeldud toode – ArthroStop® Hyal, mis varustab liigesevedelikku toitainetega ning Saadaval apteekides www.walmark.ee ark.ee aitab liikuvust taastada.

Miks on liigesevedelik meie jaoks sedavõrd oluline? Meie liigeseid iseloomustab keerukas konstruktsioon, mis koosneb nii kõhrkoest kui liigesevedelikust. Liigesevedelik täidab liigestes kaht olulist funktsiooni: 1) toimib liigesesisese„määrdeainena”. Nii ei lase see kokkupuutepindadel hõõrduda ja aitab säilitada liikuvust. Tänu sellele liiguvad liigesed kergelt ja sujuvalt.

79


80

LASTEKAS

Üle 18-aastastele keelatud!

JOOKSJA 5 /2010

Kui sul on vanust rohkem kui 18 aastat, siis ... Just, just! Kui Sul on vanust rohkem kui 18 aastat, siis need leheküljed ei ole sinu jaoks! Keera rahulikult edasi!

K

allis noor lugeja! Oleme igas numbris leidnud võimaluse haarata teemasid, mis sobivad lugemiseks sõltumata east ja sportlikust vormist. Erandiks ei ole ka see ajakiri. Põnevad võistluskirjeldused ja värvikad isikulood on need, mis muudavad meie väljaande omanäoliseks ning sisukaks lugemisvaraks spordist ja sportlikest eluviisidest lugupidavale inimesele. Endiselt ootame ka teie enda poolt teemasid, mis on sinu jaoks olulised. Kirjuta meile, milline on sinu arvamus, millest sooviksid lugeda. Eelmises ajakirjas kuulutasime välja jutukonkursi teemal: "Vahest ei viitsi". Täname kõiki, kes konkursil osalesid ja meile oma kirjutise saatsid. Seekordne teema oli paljudele südamelähedane. Ja polegi midagi imestada: sõbrad lähevad peole, aga Sina ei saa, sest homme on võistlused või oled lihtsalt nii väsinud, et jalad on nagu vatist ... Parimaks hindas žürii seekord Taavi loo, kes kirjutas meile võitlusest endaga ja sellest, kui olulised on sõbrad. Lugu saate lugeda kõrvalleheküljel. Hea ja õpetlik lugu, mis annab tunnistust autori kindlameelsusest. Palju õnne, Sinule kuulub 1000-kroonine Sportlandi kinkekaart! Aga kurvastada ei maksa küll kellelgi, sest teiste tublide kirjutajate seast loosisime välja veel 500-kroonise Sportlandi kinkekaardi omaniku, kelleks sai 16-aastane Hanna. Veelkord, palju õnne võitjatele, võtame teiega ühendust. Selles numbris kuulutame välja uue konkursi. Sedapuhku palume sul panna kirjutada teemal: "Veab viltu". Selle teema raames saad kirja panna mõne loo, mis sinuga on juhtunud kas sporti tehes või spordiga seoses. Näiteks võib tuua loo toredast harrastustennisistist, kes kiirustas väljakule, et mängida sõpradega paarismängu. Paraku jäi varustust kokku pannes maha kott jalanõudega. Kui ta selle riietusruumis avastas, siis oli juba hilja: koju enam minna ei oleks jõudnud. Spordiklubi administraator leidis talle 5 numbrit suuremad tossud, millega ta siis väljakule ilmus. Läks tükk aega, kui ülejäänud kolm sõpra enam nii ei naernud, et mäng võis alata.

Saada siis oma lugu, mis võiks ära mahtuda kuni kahele leheküljele hiljemalt 30. novembriks 2010 toimetuse aadressil: ajakiri@jooksja.ee või postiaadressil Best Press OÜ, ajakiri Jooksja, Ahtri 6A, Tallinn 10151. Järgmises numbris avaldame taas võiduloo. Konkursi võitja valib toimetuse kolleegium, eriarvamuste korral hääletame ja parima töö autor saab 1000-kroonise kinkekaardi Sportlandilt. Kõigi osalejate vahel loosime aga välja veel 500kroonise kinkekaardi. Seega on, mille nimel pingutada! Uue jutukonkursi võitjate nimed leiad juba järgmisest numbrist. Võtame võitjatega ühendust. Ära unusta lisamast oma kontaktandmeid! Palun kirjuta kas oma telefoninumber, posti- või elektronposti aadress, sest muidu ei saa me Sulle auhinda üle anda. Talv ei ole veel käes, aga ilmad lähevad järjest külmemaks. Sügisilmad on salakavalad, seepärast jälgige riietumisel ilma, mitte kalendrit. Korralik müts, kinnine kaelus ja kindad oleksid vajaliku lisandid muule riietusele, kui planeerite sportimist väljas. Olge terved ja leidke võimalust nautida kuldset sügist!

Jutuvõistluse auhinnad paneb välja:


Üle 18-aastastele keelatud!

LASTEKAS S S

JOOKSJA 5/2010

Võidutöö

Vahest ei viitsi! Päris väiksena tegelesin paljude asjadega: käisin judos, kergejõustikus, mängisin jalgpalli ja ujusin. Aastate möödudes tuli teha valikud, sest kõike lihtsalt ei jõudnud. Praegu on minu ala ujumine. Ega ma ei arva, et minust saab teine Thorpe, aga kui ma treenin, siis peaks ka tulemused tulema. Mul on mitu korda olnud nii, et pärast kooli, kui enne trenni jääb pikem vahe, siis söön liiga palju. Lihtsalt kõht on jube tühi. Siis teen teleka lahti ja mingi hetk ei mäleta enam midagi. Ärkan ehmatusega telefoni helina või koera haukumise peale. Vot siis olen küll tundnud, et no ei viitsi, ainult mõte veest on juba ebameeldiv.

Leia 5 erinevust!

Londoni 2012. aasta suveolümpiaks valmib uus veekeskus, mille senist ehitust ja konstruktsioone käis hindamas ka viiekordne olümpiakuld Ian Thorpe (keskel). Keskus peaks valmima juba 2011. aasta suvel.

Minul veab selle pärast, et mul on väga hea sõber. Just trennis me tuttavaks saimegi ja koos oleme käinud aastaid nii treeningutel, võistlustel kui ka laagrites. Raskel hetkel, kui tõesti tahaks öelda, et olen haige ja trenni ei tule, siis on hästi suureks abiks, kui Sven helistab ja jalule ajab. Nüüd suvel treeninglaagris sain ühe tüdrukuga tuttavaks. Ta mängib võrkpalli ja suhtub spordi tegemisse lihtsalt. Võistlustel meeldib tal käia küll, aga ta ütleb, et kõik treeningud ei ole kohustuslikud. Olen juba mitu korda tundnud, et temal on palju rohkem vaba aega ja kui mina olen kogu aeg trennis, siis äkki ühel hetkel ta mind enam ei kutsugi. Sven muidugi leiab, et naistega pole mõtet jamada kui midagi spordis tahad ära teha. Loodan, et ajaga lähevad asjad paika. Praegu on minu unistuseks igal juhul ujuda võidu Eesti ja hiljem ka maailma parimatega. Selle nimel olen valmis treenima ja pingutama. Ema ja isa on ise sama moodi kõvasti sporti teinud ja saavad tegelikult aru, et mul on vahest ikka päris karm. Taavi

81

Foto: AP Photo / Matt Dunham / Scanpix. Vastused: alumisel pildil on puudu: ehituse tagant punane kraana, postid ehituskonstruktsiooni ülemisel äärel olevalt võrgult ja vasakpoolne silt roheliselt konteinerkärult.


82

ristsõna

Jooksja 5/2010

Sportlandi ristsõna

Lahenda ristsõna ja võida Sportlandi kinkekaart 1000 kr väärtuses Kirjuta siia ristsõna lahendus (tekib õige lahendamise korral mummudesse)

Ees- ja perekonnanimi

Kontakttelefon

Täidetud kupong saada ajakiri Jooksja toimetusse aadressil: Ajakiri Jooksja, Ahtri 6A, Tallinn 10151. Kupongi viimane postitamise kuupäev on 1. detsember 2010. a. Kõigi õigesti vastanute vahel läheb loosi Sportlandi kinkekaart 1000 kr väärtuses. Eelmise ristsõna võitja on õnne-liina leetmaa. Võtame võitjaga ühendust! Eelmise numbri ristsõna õige lahendus oli: Jane Salumäe ja Kirill Kotsegarov.


Jooksja (09) Nr 5, 2010  
Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you