Issuu on Google+

eesti vastupidavusalade ajakiri

Hind 39 kr

Nr 3 (7) 2010

Hommikujooks teeb Sandor Liivest

energiapommi

Andres Raja

loodab kodupublikut rõõmustada

Kuidas treenida

SEB Tallinna maratoniks Rulluisupiigad

püüavad pilke

Ässad: Jaanson ja Loskutov

Evelin Ilves: tehke sporti

kirglikult!


Eesti oma TrioBet.


lugejale

Väljaandjalt

eesti vastupidavusalade ajakiri

Toimetus: Peatoimetaja: Andrus Nilk andrus@jooksja.ee andrusnilk@hot.ee Toimetaja-sekretär: Heili Horn heili@jooksja.ee Disainer: Maia Vaab maia@jooksja.ee Väljaandja: Donatas Narmont donatas@jooksja.ee Trükk: AS Printall Reklaam ja tellimine: ajakiri@jooksja.ee kontakttelefon: 626 4782 Tellimishinnad: aasta (6 numbrit) - 174 kr poolaasta (3 numbrit) - 99 kr Koduleht: www.jooksja.ee

K

uigi kalendrisuve alguseni jäid selle Jooksja numbri trükkiminekul veel loetud päevad, on tegelik suvi kõigi jooksjate ja teiste vastupidavusalade sõprade südames ja kehasoppides juba ammu pulbitsemas. Ei ole meid seganud ka see, et ilmad siiani kõige suvisemad pole olnud. Üritusi, millest suvel osa võtta, jagub. Pean siinkohal silmas just spordiüritusi. Loomulikult on palju ka kultuuriüritusi ja muid vaba aja veetmise võimalusi. Kui ka maakondlikud väiksemad spordivõistlused arvesse võtta, on mõnel nädalavahetusel raske valikut teha. Kindlasti harrastaks nii mõnigi lisaks jooksmisele jalgrattasporti, triatloni või rulluisutamist, aga lihtsalt aega ei jagu. Küsimus pole ju ainult võistlemises, ka treenima peab ning selleks kulub veel rohkem aega, kui eesmärk pole just distants lihtsalt rahulikult läbida. Kui liiga palju treenida, tekib probleeme taastumise, vigastustega. Lisaks on ju inimestel ka muid hobisid ja harrastusi – töö tahab tegemist, loobuda parimast ajast pere ja lastega ka ei tahaks. Nii mõnelgi on peale meie ajakirjas käsitletavate lisaarmastuseks mõni teine spordiala (nt korvpall, tennis, male). Nii jõuamegi selleni, et tuleb valida. Nagu elus ikka, on ka spordis valikud väga tähtsad. Aega me juurde ei saa, tuleb leppida seitsme nädalapäeva ja 24 tunniga ööpäevas. Tuleviku ideaalühiskonnas võiks ju olla nii – töönädal esmaspäevast neljapäevani ja siis ka ainult pool päeva ehk 4-5 tundi päevas, reede vaba, nädalavahetus vaba, talvel kuu ja suvel kaks kuud puhkust. Olen üsna kindel, et nii mõnedki meist ei logeleks sel ajal niisama, vaid kasutaks aega just mõnuga sportimiseks. Aga oleme rahul sellega, mis meil praegu on. Niigi on masu kiuste osalejate arv rahvaspordiüritustel aina kasvanud. Näiteks hiljuti peetud Harku järve jooksul tuli osalejaid võrreldes eel-

Foto: Viktor Burkivski

Kontakt: ajakiri@jooksja.ee kontakttelefon: 660 0277

Jooksja väljaandja Donatas Narmonti teiseks meelisalaks lisaks jooksmisele on tennis, suvistel nädalavahetustel tuleb tihti valida, kas minna jooksuvõistlusele või tenniseturniirile või proovida mõlemad omavahel ühendada. Fotol hetk koos tütar Helenaga tennise paarismänguvõistlustelt.

mise aastaga juurde ligi 30% ja jooksu lõpetas üle 1100 jooksja (võib vist öelda, et kaudselt rikkus see ka minu plaani tulla esimese 100 hulka, puudu jäi 16 sekundit ja 12 kohta, aga Pühajärvel üritan uuesti). Sama tendents käib praegu enamiku rahvaspordiürituste kohta. Selles Jooksja numbris pöörame tavapärasest rohkem tähelepanu rulluisutamisele eesotsas ajakirja kaanepersooni Evelin Ilvesega. Kui aga augustis uuesti teiega kohtume, on paras hetk teha viimaseid ettevalmistusi enne kõiki sügisesi spordiüritusi, sealhulgas ka enne Tallinna Maratoni. Head harjutamist, sportlikku suve

Donatas Narmont Jooksja väljaandja

Koostööpartnerid: Esikaanel: Evelin Ilves, fotod: Hindrek "Masa" Maasik, jumestus: Katrin Sangla, spordiriietus: Arne Niit

5

Head lugejad!

Nr 3 (7) 2010 Ajakiri Jooksja postiaadress: Ahtri 6A Tallinn 10151

Jooksja 3/2010

www.ekjl.ee

www.stamina.ee

MTÜ Spordiürituste Korraldamise Klubi www.jooks.ee


6

sisukord

Jooksja 3/2010

Selles numbris

Selles numbris Jooksja seitsmendas numbris kirjeldavad oma sportimisel saadud kogemusi ja elamusi Eesti presidendi abikaasa Evelin Ilves, Eesti Energia juht Sandor Liive, maratoniks valmistuvad uustulnukad ja kiired rulluisutajad.

8 Kaanepersoon Evelin Ilves Eesti presidendi abikaasa Evelin Ilvese päevakavva mahub sportimine kuus korda nädalas. Ta tegeleb kõigega, mis meeldib ja naudingut pakub. Rulluisutab, jookseb, sõidab rattaga, tõstab kangi, võimleb, mängib tennist, harjutab pilatesetunnis, tantsib. Nüüd õpib ka ujuma, et kord startida triatlonivõistlusel.

14 SEB Tallinna maraton meelitab uustulnukaid 12. september on väga tähtis päeva Tiina Sheinile, Kadi Taalbergile ja Tarmo Hõbedale, kes stardivad siis oma esimesele maratonile. Nad peavad tähtsaks kogeda esimest korda 42,195 kilomeetri võlu ja valu just kodulinnas.

19 Pärapõrgusse maratoni jooksma? Miks ka mitte! Viljandimaal asuva ajaloolise Mulgimaa nelja valla, Tarvastu, Karksi, Halliste ja Abja valla teedel kulgev esimene Mulgi maraton pakub jooksjatele emotsionaalset retke paksude metsade, avarate heinamaade ja lokkavate viljapõldude vahel.

22 Kuidas jalgu kiiremini liigutada? Paljud tahavad parandada oma poolmaratoni ja maratoni isiklikku rekordit. Aga et pikka distantsi kiiremini läbida, on vaja ka lühematel jooksumaadel paremaks saada. Toomas Tarm annab nõu, kuidas parandada 5 km jooksu aega.

24 Jooksumehi kannustab rekordijanu Jooksuliider Tiidrek Nurme seljataga käib kõva konkurents, mille peategelased on suvehooaja hakul olnud Roman Fosti ja Sergei Tšerepannikov Staminast.

26 Jooksurõõm on kõige tähtsam! Pisitütart kasvatav Viasati tegevjuht Krista Leppiko peab kõige magusamaks jooksuajaks varahommikut, kui enamik kaaslinlasi veel und näeb. Pooletunnine sörk annab kogu päevaks reipust.

27 Jooksuässa Pavel Loskutovi veerud Jooksja lugejale jagab oma rikkalikust kogemuste varasalvest nõu maratoni Eesti rekordi omanik Pavel Loskutov.

28 Järvejooksud püstitavad rekordeid EMT järvejooksusarja mõlemal tänavusel etapil lõpetas rekordarv osalejaid: 1. mail tegi Viljandis järvele tiiru 2727 ja 12. juunil Harku järvele 1121 osalejat, osa neist ka kepikõndijad.

30 Kuidas arukamalt harjutada? Jooksuprofessori nõuanded (3) Suvi on parim aeg jooksmiseks. Päev on pikk, paljudel on puhkus. Tossud jalga ja metsarajale jooksma! Mida silmas pidada, et endale mitte liiga teha? Jooksja lugejale jagab taas soovitusi tunnustatud spordipedagoog professor Ants Nurmekivi, kelle mõtted ilmusid ka Jooksjas nr 5 ja 6.


Selles numbris

36 Kergejõustiku erileheküljed Intervjuu kümnevõistleja Andres Rajaga, lugu seitsmevõistlejast Grit Šadeikost. Kergejõustikuliidu president Erich Teigamägi ootab põnevaid Eesti meistrivõistlusi, Jaanus Kriisk soovitab käima panna järelkasvu projekti, Toomas Klaup tutvustab hüppajate edasimineku võimalusi, Anu Säärits meenutab TV 10 Olümpiastardis esmakordselt kohatud tulevasi tähti.

50 Käijad käivad Bruno Jungi jälgedes Meie paremad käijad on entusiastlikult oma lemmikalale truud. Üks suuremaid kodumaiseid võistlusi on Eesti kõige aegade parema käija Bruno Jungi memoriaal.

51 Andke oma maratonijooksust teada! Harrastusjooksja Janek Oblikas võttis käsile tänuväärse töö: hakkas kõiki Eesti kodanike maratoniaegu koondama kodulehel www.marathon100.com. Kui kaugele on ta ettevõtmisega jõudnud?

54 Infrapunasaun kosutab kogu organismi Külmal õhtul lõkke ääres istudes tunneme, et õhk on küll jahe, aga nägu muutub infrapunakiirguse toimel hoopis kuumaks. Niimoodi mõjub ka infrapunasaun: kiirgus mõjub kogu kehale. Nõu annab Rein Jalak.

56 Külm, nälg ja uni – kolm vaenlast korraga! Innustunud seiklussportlased otsisid ühel maikuu nädalavahetusel Põlvamaa metsades, niitudel ja soodes kontrollpunkte kaks ööpäeva järjest. 48-tunnise seiklusspordivõistluse muljeid jagab Tiit Pekk.

61 Grupisõidu nipid ja napikad 64 Neli pilgupüüdjat ehk kuidas rulluisupiigad paljudele meestele kandu näitasid Enel Kõrva, Sandra Alusalu, Saskia Alusalu ja Diana Kaareste räägivad oma rulluisutamise elamusest.

67 Lõuna-Ameerika rulluisutajad tugevdavad Eesti profitiimi Uus Maa/Bont välismaalased Ruben Martinez Argentinast ja Alfredo Leon Moreno Venezuelast võtsid eestlaste kutse suure huviga vastu.

70 Miks kõmpida jala, kui rulluisud viivad kiiremini edasi! Rulluisutamise liidu tegevjuht Jaanus Ritson annab nõu, kuidas valida rulluiske.

72 Sandor Liive: üks kihlvedu paneks mindki maratoni jooksma Eesti Energia juht saab varahommikusest treeningust laengu kogu pikaks tööpäevaks.

76 Suurim rahvatriatlon Eestis Eesti suurima rahvatriatlonini Kõrvemaal on jäänud ligikaudu kuu.

78 Jüri Jaanson: kes tahab väga head kehalist vormi, peab ka valu kannatama Sõudeäss Jüri Jaanson ütleb, et vastupidavusala harrastamine tuleb igal alal kasuks.

80 Lastekas 82 Ristsõna

sisukord

Jooksja 3/2010

7


8

Kaanepersoon Jooksja 3/2010

Vabariigi presidendi abikaasa Evelin Ilves

Evelin Ilves:

uskuge, te saate pikendada tervena elatud elu! Tekst: Andrus Nilk Fotod: Hindrek "Masa" Maasik Jumestus: Katrin Sangla Spordiriietus: Arne Niit


Vabariigi presidendi abikaasa Evelin Ilves

Vabariigi presidendi abikaasa Evelin Ilvese päevakavva mahub sportimine kuus korda nädalas. Ta tegeleb kõigega, mis meeldib ja naudingut pakub. Rulluisutab, jookseb, sõidab rattaga, tõstab kangi, võimleb, mängib tennist, harjutab pilatesetunnis, tantsib. Nüüd õpib ka ujuma, et kord startida triatlonivõistlusel.

Kaanepersoon Jooksja 3/2010

siis on võimalik ennast üles töötada ja suureneb lootus kauem elada. Sinnamaani organism korvab väliskeskkonna kahjulikku mõju. Kui käisin ülikoolis, õpetati, et keskeas hakkavad lihased pöördumatult kõhetuma. Uuringud on tõestanud muud: lihastreeninguid võib alustada 50–55-aastasena ja viia ennast enam-

Evelin, kui palju olete võtnud üles-

annab võimaluse nooruslikkust piken-

vähem sama heasse vormi, nagu olek-

andeks oma kehalise seisundi eest

dada. Laskumata üksikasjalikult telo-

sid 30-ne. Mulle meeldib, et vana ja

hoolt kanda? Või tuleb treening nagu

meeride bioloogiasse, võin lühidalt

noore inimese piir on kustutatud.

looming: taevas on ilus sinine, lähed

öelda: igas rakus oleva valgu kaksik-

Usun, et kaugel pole aeg, kui 50-aas-

õue ja harjutad nagu süda lustib?

ahela DNA kromosoomiotsas on väi-

tased võistlevad olümpial kõrvuti

Teate ise väga hästi, et ei treenita

kesed mütsid, mis kaitsevad DNA-d

25-aastastega.

ainult kehalise seisundi pärast. Tree-

ja mida nimetataksegi telomeerideks.

Üks asi on kindlalt meie kätes: pi-

nimine on väga tihedalt seotud vaim-

Need on nagu kingapaela plastmassist

dev treening. Jalutamisest ei piisa,

se seisundiga. Teiseks: oma keha lii-

otsad. Raku jagunemisel jääb pisike

kuid ei pea ka iga päev jooksma viis-

gutamine pakub suurt naudingut.

osa telomeerist paljundamata ehk te-

kümmend kilomeetrit. Igasugune

Kaks viimati mainitud momenti pole treenimises vähem tähtsad kui hea kehalise vormi saavutamine. Uuringud näitavad: me ei treenigi ainult lihaseid! Liikumine, pidev treening soodustab ajurakkude uuenemist ja hoiab vaimu erksana. Treenival inimesel on tõenäosus haigestuda Alzheimeri tõvesse tundu-

Mida ebatervislikumalt elad, seda kiiremini kulud ehk vananed. Kõik, mis vähendab stressi, hoiab meid nooruslikumana.

valt väiksem kui mittetreenijal. Meile õpetati ülikoolis: ajurakud ei taastu ja

lomeer aegamisi lüheneb. Mida lühe-

neid tapab alkohol. Ometi on hiljem

maks see muutub, seda vähem suudab

uuringutes selgunud, et teatud aju

ka DNA-d kaitsta. Kui telomeer enam

osades rakud taastuvad. Kuid kohas,

üldse DNA-d ei kaitse, rakk sureb.

kus toimub ajurakkude taastumine,

Raku jagunemist kiirendab ebater-

külmutab alkohol selle protsessi. Kui

vislik eluviis ja keskkond. Saastatud

tarbid liiga palju alkoholi, rakud ei

õhk, halb toit, stress panevad rakud

taastu ja uuenevad rakud ei arene

kiiremini jagunema. Mida ebatervis-

enam täisväärtuslikult.

likumalt elad, seda kiiremini kulud ehk vananed. Kõik, mis vähendab

Kui palju peaks ennast liigutama?

stressi ja kaitseb meie telomeere,

Aegade algusest saadik on räägitud,

hoiab meid nooruslikumana.

et hästi oluline on end liigutada, sest

On tõestatud, et treening hoiab te-

see on tervise pant. Viimase kümne

lomeerid pikana. Kuni 30-aastastel on

aasta jooksul on seda ka teaduslikult

telomeerid sportlikust tegevusest hoo-

tõestatud. Mullune meditsiiniteadus-

limata

pikkusega.

sportlik tegevus sobib, aga treenida

te Nobeli preemia anti telomeeride

40–60-aastase treeniva inimese telo-

tuleb pikka aega järjepidevalt. Palju

bioloogia avastamise eest ja seda pee-

meerid on aga mittetreenija omadest

polegi vaja: pidevaks treeninguks loe-

takse üheks loodusteaduste funda-

ligi poole võrra pikemad ja võrrelda-

takse ka veerand tundi päevas.

mentaalseks avastuseks.

vad noore inimese telomeeridega.

ühesuguse

Veel pole avastatud elueliksiiri, küll

Organismi allakäik algab 40.–50. elu-

Südamearst Jaan Eha on rääkinud:

aga on avastatud raku tasemel vana-

aastal. Hiljemalt 50-aastasena on va-

ta kõnnib haiglakoridorides ja trep-

nemise ja kulumise mehhanism, mis

ja alustada järjepidevat treenimist,

pidel nii kiiresti, et tudengitel on

9


10

kaanepersoon Jooksja 3/2010

Vabariigi presidendi abikaasa Evelin Ilves

raske temaga sammu pidada. Ta kasutas tööpäeva treenimiseks!

gin muudatuse: äratasin lihasetöö ellu. Sportimine peab meeldima. Kui sul-

kellegagi, kellele ei meeldi, võtab see energiat. Parem siis juba üksi joosta.

Treenimiseks peab südame löögisa-

le meeldib joosta, pead jooksma! Va-

gedus suurenema, kiire käimine on

hel harjutan koos sõbrannaga, kellele

Kas põlvevalu ei sega enam?

täitsa hea. Igaüks, kes usub, et temast

meeldib kangi tõsta. Kuigi kutsun te-

Tennisemängu vahepeal segas, aga

endast sõltub natukenegi oma elu pa-

da õue, eelistab ta kangitreeningut.

liikumine on väga tugev hoob.

nüüd mängin jälle. Unustasin juba paaril korral põlvele sideme peale

remaks muutmine, saab ilmselt aru: Pargis, metsas või mere ääres spor-

Tervena elatud aastad näitavad ini-

timisel on topeltmõju. Isegi väga vi-

mese ja ühiskonna elukvaliteeti. Meie

letsa ilmaga saate looduses sportides

ühiskonnas on see näitaja iseäranis

väga hea tunde!

panna ja polnud häda midagi. Kas tennist mängite emotsioonide saamiseks?

vilets. Võid 75. eluaastani pingutada,

Kõige parem ongi alustada liikumi-

Õppisin tennist kaks aastat järjepi-

aga kui tervena elad 40.–45. aastani

sega õues, mis annab sulle kohe ener-

devalt. Kui oled mingile tasemele

ning edasi igalt pool valutab, tekib

giat tagasi. Mõnele tundub parem

jõudnud, hakkad mängu nautima – vä-

suur probleem. Kas teie sõnumit võiks kokku võtta: kõik saaksid midagi jõukohaselt teha? Just! Oma keha treenimine annab suure portsu tervena elatud aastaid juurde. Enam ei öelda ka: raskest haigusest taastumiseks ei tohi pingutada. Tuleb leida sobiv ala. Ka vähihaigusest jagu saanud inimesed on hakanud tugevasti treenima. Ma ei räägi Lance Armstrongist, vaid tavalistest inimestest. Treening aitab taastada tervist, kuid harjutada tuleb mõõdukalt. Kui palju vajate nädalas endorfiinide ehk mõnuainete vabastamist, mida pakub kehaline treening? Vähemalt ühe tunni iga päev. Ühte päeva vajan puhkuseks, eriti juhul, kui on olnud raske nädal. Kuid Ärmal lähen ikka sörkima. Kevadel oli palju aiatööd. Kahel päeval töötasin hommikust õhtupimedani taluaias ja siis ei sportinud. Mõned lihased jäid kohe valusaks.

hemalt kord nädalas tahan mängida,

Evelin Ilves soovitab: 1. Tähtis on järjepidevus, ära jäta kunagi treeningut tegemata. Pärast trenni on ALATI parem enesetunne kui enne. Ilm ei põhjusta loobumist. Vali õiged riided ja jalanõud. Või sobiv trenn. 2. Hea kaaslane on kullast kallim. Veel parem – kaks kaaslast. Siis on kindel, et trenn ei jää tegemata. 3. Õpi uusi asju, sest rutiin tapab kõik huvitava ja kasuliku. Vaheta harjutusi või lausa alasid. Jooksu asemel ujumine. Rulluisutamise asemel rattasõit. Kangisaali asemel tenniseväljak. Ellipsi asemel metsasörk. 4. Hommikul on kõige parem trenniaeg. Kui siis ei saa, on ka muu aeg hea, sh lõunavaheaeg või õhtune telekaaeg. 5. Poolteist kuni kaks tundi enne trenni pole hea süüa. Klaas mahla või piima, väike puuvili või lusikatäis mett sobib hästi ka varahommikuse trenni ette. 6. Kõige tähtsam: keskendu oma tegevusele ja naudi seda. Treening on kehaomaste heaoluainete mäng, mis aitab toota rõõmu ja tervist. Paremaid inimesi ka.

see on lahe. Nüüd on rohkem oskusi ja julgust, et ka punktidele mängida. Millal teil käis krõks: nüüd tuleb harjutada? Te vist ei saa hoobelda nagu mina: „Olen kolmkümmend viis aastat järjest tegelenud spordiga.” Saan! Olen kolmkümmend kuus aastat järjest teinud sporti. Mul oli küll kolmeaastane paus, kui kasvatasin Ärmal tütart. Nüüd mõtlen: kuidas ma ei suutnud leida seal võimalust treenida? Jalutasin beebivankriga. Oleksin saanud hankida sõudeergomeetri. Või hantlid, sangpommi ja kangi, mis meil on nüüd olemas. Mida te kooli ajal tegite? Läksin kuueaastasena iluvõimlemise treeningule, harjutasin kuus korda nädalas. Lint, kurikas, rõngas, akrobaatika, vabakava. Mu kõige tugevam külg oli akrobaatika. Iluvõimlemine andis hea kehakooli. Ja harjumuse trennis käia. Meie treener Anne Sunila (nüüd Rooste),

Mis kuulub teie treeningukavva? Kõige rohkem meeldib mulle teha

alustada treenimist klubis, sest teis-

kes käis ka Viru varietees tantsi-

midagi looduses. Jooksen või rulluisu-

tega koos on lihtsam pingutada. Ma ei

mas, õpetas meilegi tantsu. Esine-

tan. Talvel tegin saalis crossfit'i lihas-

viitsiks ka eriti üksi uisutada.

sime koolipidudel. Sõutantsu tegi-

treeningut. Sõitsin ka veloergomeet-

me treeningu kõrvalt kuni keskkoo-

riga, sikutasin sõudeergomeetrit ja

Aga kui lähete Ärma talus sörkima,

li lõpuni, meile kõigile meeldis.

harjutasin ellipsiga, et treenida sü-

saate olla oma mõtetes – see aeg kuu-

Tantsin meelsasti siiani. Läheksin

dant. Vaidleme presidendiga, kellele

lub teile.

ka tantsutundi, aga mul pole selleks

meeldib kangi tõsta, kuid kiirel ajal

Nii ja naa. Mõnikord jooksen üksin-

aega. Kaiaga (Kaia Heinleht – toim)

jätab kardioosa (loe: südametreenin-

da. Kui seal leidub ka jooksumehi, tree-

vahel tantsime, aga peamiselt tee-

gu) tegemata. Ise jätsin vahepeal liha-

nin igal juhul nendega koos. Ühistege-

me koos pilatest, kui tema graafi-

sed unarusse ja muudkui jooksin. Te-

vus annab energiat, aga kui jooksed

kus vaba auk on tekkinud.


Vabariigi presidendi abikaasa Evelin Ilves

Kaanepersoon Jooksja 3/2010

Oma keha treenimine annab suure portsu tervena elatud aastaid juurde.

11


12

kaanepersoon Jooksja 3/2010

Vabariigi presidendi abikaasa Evelin Ilves

Evelin Ilves: „Oma keha raskusega harjutus pilatesetreeningult. Treenib kõhu- ja korsetilihaseid, aga pingutab ka selja-, käte- ja tuharalihaseid. Hoia seda asendit kolm korda minuti jooksul ja päeva kiirtrenn on tehtud!”

sellesse armunud. Ta ei usu midagi,

Kuidas te oma tihedasse päevakavva treeningud mahutate? Proovin mahutada nädalasse ühe tennise- ja ühe pilatesetunni. Nüüd on ujumine ka, Kaire Indrikson õpetab superhästi. Tahan õppida ujuma, minu oskusega triatloni ei tee. Kui leian

Arusaamine, et tervis on meie enda kätes, on kogu arenenud maailma tuleviku võti.

nimetatud treeninguteks kolm-neli

mis pole teaduslikult tõestatud. President Toomas Hendrik Ilvese harjutamisest ka! Tuua intellektuaal enda eest hoolitsema, selleks peab olema justkui mingi porgand, mida ta tahab kätte saada?

tundi, vaatan, mida veel saan nädala

maksimaalse raskusega. Mu rekord

jooksul teha. Näiteks eile (25. mail –

on 75 kilo.

See ei aita, kui keegi kõrvalt ütleb: tee nii. Sa pead teadma, kuidas treening

toim) läksin kell seitse hommikul Pi-

Järgmise päeva kava on tavaliselt

toimib, pead praktikas tundma selle

ritale jooksma. Suvel pole varane

niisugune: 20 minutiga tuleb teha

toimet ja siis hakkama harjutamisest

treenimine raske. Talvel küll, aga siis

kolm harjutust. Tõstad viisteist korda

mõnu tundma. Mõnu tuleb üsna ruttu.

pead mõtlema: jooksmisega saab kõi-

sangpommi, jooksed 400 meetrit ja

ge lühema aja ja väiksema vaevaga

teed viiskümmend korda jala väljaas-

nn linnukese kirja ja mõnu kätte. Tu-

tet. Harjutad puhkepausita, kell käib

Jah. Olen kirglik inimene, ma ei ole

lin metsast tagasi ja kell kaheksa läks

ja vaatad, kui mitu ringi jaksad antud

midagi teinud ükskõikselt. Arusaami-

president crossfit'i treeningule.

ajaga teha. Pingutad end täiesti rih-

ne, et tervis on meie enda kätes, pole

maks. Ühes New Yorgi crossfit'i klubis

mitte ainult Eesti, vaid kogu arenenud

on slogan (hüüdlause – toim): rest la-

maailma tuleviku võti. Riikides, mis

ter (hiljem puhkad).

pole arengujärgus, kus pakutakse liialt

Palun selgitage, mida crossfit'i treeningul tehakse?

Kas te näete mingit missiooni?

Kõigepealt crossfit'i soojendusest.

Crossfit sobib igaühele. 70-aastane

palju rafineeritud toitu, liiga palju is-

Kolm korda tehakse järgmine tsükkel:

teeb oma raskuse ja tempoga, aga jär-

tuvat meelelahutust ja liiga palju hal-

kakskümmend viis kükki, kätekõver-

jest. Alusta kas või kahekümne kükiga

ba õhku, on teised terviseprobleemid.

dust, kõhulihaseharjutust, selja tõstet

ja võta aega. Järgmine päev tee kiire-

On nakkushaigused ja heaoluhaigu-

ja lõuatõmmet. Et mina jaksan teha

mini või sama ajaga natuke rohkem.

sed, ehk nagu maailma tervishoiuor-

vaid poolteist lõuatõmmet, võin valida

Suurenda kogu aeg koormust ja see

ganisatsioonis peenelt öeldakse – mit-

asendusharjutuse. Näiteks võib ka

treenibki sind. Pead ületama harju-

tenakkavad haigused. On hirmutav, et

köiel ronida.

muspärase, siis hakkab korraks halb.

laste rasvumine levib kulutulena.

Igas treeningus kasutatakse eri

Kui puhkad välja, tunned, kuidas jõu-

piimhappe tootmise taset. Treenid kas

du tuleb juurde. See on väga hea tunne.

USA presidendi proua alustas laste

plahvatuslikku jõudu või vastupida-

Crossfit'i mõju on biokeemiliselt lah-

toitumise parandamiseks tohutut

vust. Näiteks teed ainult jõutõstet

ti seletatud ja seepärast on president

kampaaniat.


Vabariigi presidendi abikaasa Evelin Ilves

Kujutage ette, kui suure hulgaga ta

Kuidas te välisreisidel spordite?

peab tegelema. Suurlinnadesse raja-

Sõltub sellest, kuhu läheme ja mil-

takse parke, et inimene leiaks seal

lise visiidiga tegu. Tavaliselt on enne

tükikese loodust. Tööstuslik, ülevär-

õhtusööki kaks ja pool tundi aega. Rii-

vitud ja ülekemiseeritud ja ülesäilita-

gipead puhkavad, tulevad meikarid,

tud valmistoit. Pluss tele- ja arvuti

juuksurid ja riietajad, kuid mina lä-

meelelahutus, vähe viibitakse värskes

hen siis jooksma (naerab lõbusalt).

õhus. Ometi on meil pargid otse lin-

Olen enamikus suurlinnades jooks-

nas, ka mets ja maa on lähedal.

nud, Londonis viies eri pargis.

Tehnikaülikoolis uuriti meie lasteaialaste D-vitamiini hulka organismis. Hirmuäratavad arvud! Miks? Ei joo normaalset piima ega ole õues. Veel mõned aastad tagasi polnud ülekaalulisi 7–8-aastaseid lapsi üldse. Nüüd tuleb neid kordades juurde. Tekivad haigused, mis muutuvad krooniliseks, siis tuleb õppida nendega

Õeldakse: tervisesportlase kõige raskemad meetrid on voodist välisukseni, ja nii ongi!

elama. See mõjutab elukvaliteeti ja

Roomas riigivisiidil viibides oli

koormab ravikindlustust, mida ükski

42-kraadine leitsak. Jooksin pool seit-

riik välja ei kannata. Koormust ravi-

se linnatänavatel, rahvas juba sagis.

kindlustusele peetakse väga suureks

Öeldakse: tervisesportlase kõige ras-

julgeolekuriskiks.

kemad meetrid on voodist välisukseni, ja nii ongi! Kui juba uksest välja

Rulluisuliidu presidendina ei saa te üle ega ümber ka rulluisutamisest. Kui palju praegu harjutate?

saad, on väga mõnus. President on palunud riigivisiidiks hotelli, kus on korralik treeningusaal.

2008. aastal sõitsin seitsmel mara-

Mõnikord on ette nähtud residents,

tonil. Mullu tekkis varbaluusse mõra.

kus riigipea peab elama, aga see asub

Pingutasin võib-olla liiga tugevasti,

tavaliselt pargis.

Kaanepersoon Jooksja 3/2010

ARVAMUS Kaia Heinleht pilatesetreener Tihedale ajakavale vaatamata on Evelin suutnud jätkuvalt treenida ja häid tulemusi saavutada. Ta on mitmekülgne ja leidnud endale meelepärased treeningustiilid. Vastupidavus- ja lihastreeningud ning tasakaalustavad pilatese- ja venitusharjutused annavadki tervisliku treeningu. Ta on väga keskendunud, oskab oma võimeid tunnetada ja hinnata. Temaga on alati rõõm koos treenida, sest ta naudib kehalist pingutamist ja arenemist.

Erki Nool olümpiavõitja Leidub tippsportlasi, kes on nõus pingutama, ükskõik kui raske neil on. Ent leidub ka tippsporti pürgijaid, kes ei taha alati pingutada. Ka tervisesportlased võib jagada kaheks: ühed on nõus alati väljakutsele vastama ja pingutama, teised võtavad raskuste tekkides käigu välja. Evelini on küllaltki lihtne treenida, sest ta on valmis pingutama. Ka tervisesportlase edasiminek sõltub järjepidevast treenimisest – kõige tähtsam on soov paremaks saada.

kuid praegu on kõik korras. Taastan

Muide, elu ühe kõige ilusama rull-

raskelt, aga kindlalt vormi. Tartu rull-

uisusõidu tegin Mehhiko lahe ääres

uisumaratonile tahaks minna.

ühe maailma ilusama kiirtee ääres

Kord nägin USA-s Ironmani etap-

väikesel, kuueteistkümne kilomeetri

pi – kui lahe! Seljaajus hakkas mi-

pikkusel teelõigul. Sõitsin kaunil va-

dagi ütlema: lal-lal-la, võib-olla ku-

rahommikul, delfiinid hüppasid oo-

nagi? Õppida ujumist, hingamist,

keanis. Nagu paradiis. Praegu on seal

järsku… Tookord võistles seal üks

naftareostuse katastroof. Kui kohutav!

meie USA ihukaitsetiimi tüdruk.

Evelin Ilves: „Tabata venitus, kasutusel Crossfiti treeningul. Kogu keha venitav harjutus, sobib soojenduse alustuseks või pärast jooksu ja rullisõitu.”

Vaatasin: ei erinenud palju minust. On teil suuri sportlikke eesmärke: sukelduda? Mäetippe vallutada? Pur-

Kes seda vahvat ala teevad, polegi kättesaamatud jumalad.

jelauaga sõita? Õppida väga hästi malet mängima?

Toimetajalt.

Tore on reisida, seljakott seljas, ek-

Olen pidanud end üpris visaks jook-

sootilistes maades ja kultuurides. Või

sumeheks, kelle käed on väheke nõr-

käia välismaal võistlemas. Ma pole

gad. Kui aga Evelin Ilvesega koos

tippsportlane, kes seab suuri eesmär-

olümpiavõitja Erki Noole hommi-

ke. Hea on tegeleda meeldiva harras-

kutreeningutel osalesin, sain nagu

tusega ja tasapisi ennast arendada.

puuga pähe: ma ei jaksanud hantleid

Võib tekkida uusi huvisid, näiteks

sama hoogsalt tõsta kui Evelin. Missu-

mullu sõitsin maanteerattaga. Tänu

guse elegantsi ja vabadusega presiden-

rulluisutamisele avastasin ka mäe-

diproua venitusharjutusi tegi ja painu-

suusatamise.

tas, sellest parem ei kirjutagi!

13


14

jooks

Jooksja 3/2010

SEB Tallinna maraton

Mis meelitab uustulnuka maratonile? Rõõm! Valu! Elamus! Tekst: Andrus Nilk

Fotod: Rainer Ojaste, erakogu

Esimene SEB Tallinna maraton kutsub vaimustusepuhangu esile ka jooksusõprades, kes 42,195 kilomeetri läbimisele linnatänavatel varem ei mõelnudki. Nüüd valmistuvad nad tões ja vaimus elamuste- ja katsumusterohkeks teekonnaks.

K

ui Tiina Shein otsustas sisimas, et läheb 12. septembril sadade mõtte- ja teokaaslastega kodu-

linna maratoni stardijoone taha, hoidis ta seda enda teada. „Mõtlesin, et teised peavad seda mööduvaks uitmõtteks,” lausus Shein. Üks tuttav soovitas isegi meelt muuta. „Proovi esimest maratoni Berliinis või Amsterdamis, kus stardib palju rahvast ja keegi kedagi ei tunne. Siin on sul nii ebamugav viimasena sörkida.” Sportlikus perekonnas kasvanud Tiinas tekitas niisugune seisukoht trotsi. „Ma ei taha olla viimane ja ka

Tiina Shein: „Tean, et maraton on raske, aga kõigil on raske ja lõpus ootav õnnetunne aitab raskused ületada.” mitte sörkida, tahan anda endast parima ja seepärast valmistun hoolega!” kinnitas noor naine. Koolipoisina hoolsalt pikamaajooksu harjutanud Tarmo Hõbe peab samuti esimese maratoni kogemist kodulinnas tähendusrikkaks. „17-aastasena jooksin kord koos isaga Otepää–Tartu maratonil, kuid treener Raimond Luts ei lubanud lõpetada,” lausus Valgas koolis käinud ja sporti teinud 30-aastane mees, kes nüüd tegeleb meelsasti ka rattasõiduga. „Kui kunagi peetakse maraton sajandat korda, on lastelastel huvitav

Tiina Shein


16

jooks

SEB Tallinna maraton

Jooksja 3/2010

protokollist lugeda, et mina osalesin esimesel korral.”

Tarmo Hõbe

„Mulle meeldis joosta, see andis energiat ja maandas pingeid,” lausus

Ka Kadi Taalberg, kes langetas sü-

Tiina. „Pärast teise lapse sündi tund-

gisel otsuse ennast maratonil proovi-

sin, et tahan muutust, sest töö, pere ja

le panna, võtab kodulinnas startimist

kodu rutiin oli tugev. Vajasin hobi,

oma sportimiskogemuse täiendamise

uusi sõpru ja ja mõneks õhtuks huvi-

loomulikuks jätkuks.

tavat tegevust.”

„Olen osalenud kahekümne nelja

Mulluse SEB Tallinna sügisjooksu

tunnisel rogainil, matkaspordi võist-

10 km distantsi järel sai ta lõpetajate-

lustel ja aastaid orienteerunud,” ütles

le jagatud ajakirja Jooksja, kust luges

Põlvast pärit Kadi. „Ei kahtlegi, et

endise töökaaslase Renna Järvalti esi-

pean pingutamisele vastu. Ent mind

mesest maratonijooksust.

huvitab, kuidas nii pika maa läbimine

„Lugu, kuidas Renna maratonini

mööda asfalti mu kehale ja vaimule

jõudis, inspireeris mind sedavõrd, et

mõjub.”

küsisin temalt kohe, kuidas ja kui tihti ta harjutab, ja mõtlesin: tahan ka!”

Mis ootab ees?

Tarmo Hõbe jooksis koolipoisina

Jooksupartneri juhendaja Margus

treeningul 35–40-kilomeetrisi otsi,

Pirksaare

läbis ka maratoni.

treeningukavade

ja

näpunäidete järgi harjutav Tiina

„20-aastasena tulin sügisjooksu

Shein on jooksnud aastaid, ometi tun-

poolmaratonil kahekümne kolman-

nistas, et ei teadnud kaua isegi mara-

daks. Siis harjutasin innustunult, tih-

toni distantsi pikkust.

ti treenisin ka koos Pašaga (Pavel


SEB Tallinna maraton

jooks

Jooksja 3/2010

Maratoonaritele avaneb vaade merele

Esimese SEB Tallinna maratoni rada kulgeb südalinnast mööda Narva maanteed ning Pirita ja Merivälja teed muulini ja sealt mööda mereäärt linnasüdamesse tagasi. Sügisjooksu poolmaratonil ehk 21,1 km distantsil osalenud jooksjatele pole maratonirajal muud uut, kui tuleb mööda Pirita ja Merivälja teed edasi rühkida. 10-kilomeetrine ring on pikendatud 21,1 kilomeetrini, mida peab kaks korda läbima. 42,195 km distantsi finiš on Vabaduse väljakul. „Tegime maratoniraja sügisjooksu järgi,” ütles peakorraldaja Mati Lilliallik. „Merivälja teel joostakse kuni muulini, sealt pööratakse linna suunas tagasi. Pärast tagasipööret kulgeb rada valdavalt kergliiklusteel, vaid üheks kilomeetriks tuleb uuesti joosta Pirita teel. Eri suunas liikuvaid osalejaid eraldavad tee keskele paigaldatavad koonused.” MTÜ Spordiürituste Korraldamise Klubi ootab esimese SEB Tallinna maratoni starti vähemalt viitsada maratoonarit. Juuni keskpaigas oli end registreerinud üle kolmesaja osaleja, neist üle viiekümne välisriikidest. „Oleme valmis vastu võtma tuhat maratoonarit, aga kui tuleb rohkem, saame ka nende võõrustamisega hakkama,” ütles Lilliallik. Esialgse kava järgi on rajal üksteist teeninduspunkti, kuid korraldajad kaaluvad neid veel tihedamini panna. „Kaalume nende panekut iga kolme kilomeetri järel, siis võivad ka algajad maratoonarid julgemalt starti minna,” ütles Lilliallik. Kui kell 13.30 antakse lähe 10 km distantsile, on enamikul maratoonaritel

suur osa distantsist läbitud – nad on selleks ajaks jooksnud neli ja pool tundi. „Loodame, et autoga ja ühistranspordiga liikuvad linnakodanikud suhtuvad jooksjatesse mõistvalt,” lausus Lilliallik. „Praegu kooskõlastame linna transpordiameti ja politseiga liiklusskeemi, et tavalist laupäevast elurütmi võimalikult vähe mõjutada.”

Maratoniraja 21,1 km ring: Pärnu mnt (Laste maailm) – Viru ring – Narva mnt – Pirita tee – Merivälja tee (tagasipööre) – Merivälja tee kõnnitee – Pirita tee mereäärne kõnnitee – Nafta tänav – Tuukri tn – Ahtri tn – Rannamäe tee – Pikk tn – Tolli tn – Laboratooriumi tee – Suurtüki tn – Schnelli pargi kõnnitee – Toompuiestee – Kaarli puiestee – Vabaduse väljak, ring tuleb läbida kaks korda.

17


18

jooks

Jooksja 3/2010

SEB Tallinna maraton

Kadi Taalberg

mises tekkis pärast keskkooli kahek-

Matkamist harrastav Kadi Taalberg: „Mind huvitab, kuidas pika maratonidistantsi läbimine mööda asfalti mu kehale ja vaimule mõjub.”

sa-aastane paus.

Kodune jooksurada Maratonirada, mis kulgeb südalinnast mööda Pirita teed Meriväljani ja tagasi, on Tiina Sheinile hubane. „Tun-

Loskutov – toim). Tegin endale liiga,

vitusel: alustasin rahulikult ja jooksin

nen seal igat puud ja põõsast ning

vigastasin Achilleuse kõõluseid ja see-

omas tempos. Viimasel seitsmel kilo-

usun, et nad annavad mulle energiat,”

järel jäid treeningud sinnapaika.”

meetril pingutasin nagu suutsin. Nii

ütles ta lootusrikkalt.

Tarmo lähimineviku saavutuste kil-

hea tunne oli lõpus teistest mööduda.

Treeningukoormuse seedimisel loo-

da võib lugeda ka rattasõidu Tallin-

Veel parem tunne oli, kui Margus fi-

dab Tiina ka füsioterapeudist venna

nast Valka. Oma töövõimes läbi ja

nišis tervitas.”

Toomas Prooveli abistavale massaažile.

lõhki spordimees ei kahtle. „Juulis

Kadi, kes käis ka tantsutreeningul,

„Enam ei saa viilida ega laisk olla,

võtan maratoniks valmistumise käsi-

mängib meelsasti sulgpalli, sõidab

sest pean täitma plaani ja päeviku pü-

le, et korraliku aja saada,” lausus ta.

rattaga, orienteerub ja suusatab, ta-

hapäeviti Margusele saatma,” võttis

Tiina ja Kadi kogesid mais Tartu

hab 42,195 kilomeetrit rahulikus tem-

korvpalli mänginud abikaasa Mark

pos läbida. Ehk viie-kuue tunniga.

Sheiniga seitsmeaastast Roccot ja ka-

jooksumaratoni 23-kilomeetrise distantsi võlu ja valu. See on mõlema pikim jooksuretk.

„Mullu juhendas mind Margus Pirksaar, nüüd on Tõnis Juulik lah-

„Sain väga tugeva emotsiooni,” lau-

kelt valmis oma jooksukogemusi ja-

sus Tiina. „Tegin kõik juhendaja soo-

gama,” ütles noor naine, kelle sporti-

heaastast Jasminet kasvatav Tiina elamusi tõotava ettevõtmise kokku. Jooksja elab uustulnukate maratoniks valmistumisele kaasa!


Esimene Mulgi maraton on 24. juulil

jooks

Jooksja 3/2010

Pärapõrgusse maratoni jooksma?

Miks ka mitte! Tekst: Andrus Nilk. Foto: erakogu

Viljandimaal asuva ajaloolise Mulgimaa nelja valla, Tarvastu, Karksi, Halliste ja Abja valla teedel kulgev esimene Mulgi maraton pakub jooksjatele emotsionaalset retke paksude metsade, avarate heinamaade ja lokkavate viljapõldude vahel. uurejoonelised rahvahulki pae-

S

192 cm pikkuse ja üle saja kilo kaa-

luvad ettevõtmised ei pea toimu-

luva mehena seisab Agur ka omasu-

ma üksnes pealinnas või suure-

guste „õiguste” eest: esimest korda on

mates linnades. Iga vald, iga külagi

rahvaspordiürituse kavas võist-

väärib sportlikku suursündmust.

lusklass 100 +. Omavahel konkuree-

Hendrik Agur otsustas Mulgimaad

rivad mehed, kes kaaluvad üldjuhul

ja mulgimaalasi ühendavaks üritu-

sada kilo või rohkem.

seks korraldada 24. juulil maratoni-

„Suurt kasvu või ülekaalulised ini-

jooksu, mille väikesed velled on pool-

mesed tunnevad sageli kestva pingu-

maraton, rahvajooks ja lastejooksud.

tuse ees hirmu,” ütles Agur. „Oma

Nii lööb entusiastlik harrastussport-

kogemusest väidan: see on põhjenda-

lane ja ettevõtlik maaelu edendaja

matu. Olen läbinud kuus maratoni ja

kaks kärbest ühe hoobiga: pakub pal-

ma ei kurda liigesevalude ega muude

judele hingesugulastele võimaluse

hädade üle. Loodame, et oma võist-

võistelda kaunil Lõuna-Eesti maasti-

lusklass julgustab kaalukamaid rah-

kul, kuhu nad võib-olla mingil muul

vasportlasi ennast proovile panema.”

põhjusel iial ei satugi, ja liidab Mul-

Agur, kes töötab Tallinna Gustav

gimaa eri valdade elanikke.

Adolfi Gümnaasiumi direktorina, an-

„Maratoni joostakse pärapõrgus

nab tugeva kondiga meestele eeskuju.

kruusateedel, mida omavahelises

Ta teeb neljal-viiel korral nädalas va-

kõnepruugis nimetame Mulgi ma-

rahommikuti 12–15-kilomeetrise jook-

gistraaliks,” lausus Mulgimaa Elu

suotsa, samuti ujub, sõidab rattaga ja

Edendamise Keskuse juht Agur.

talviti suusatab. Ta on jooksnud 42,195

„Ümberringi on ilus loodus ja teede ääres on ajaloolisi paiku, mida osalejad saavad tundma õppida. Ühtlasi

Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktor Hendrik Agur korraldab 24. juulil esimese Mulgi maratoni.

tahame jooksupäevast teha kohali-

Sajakiloste võistlus! Mustlast algav ja Abja-Paluojal lõppeva maratoni rada läbib Tarvastu, Karksi, Halliste ja Abja valda, kelle elanikud löövad korraldamisel innukalt kaasa. Pollist algab poolmaraton, Hallistest 6,5 km jooks, laste- ja külarahvajooksud peetakse Tuhalaanes ja Pollis. 23. juunil saavad osalejad suurte maratonide eeskujul Mustlas Mulgi pudru peol energiat laadida.

ka triatloni (1,8 km ujumist, 90 km rattasõitu, 21,1 km jooksu). Tartu suusamaratonidel suusatamisest rääkimata!

kele elanikele spordipeo ja luua rahvas ühtsustunnet.”

kilomeetrit ajaga 4:21, läbinud poolpi-

„Pariisi maraton pakkus erakord-

Mulgi maraton

se elamuse,” ütles Agur. „Jooks kul-

Aeg: 24. juulil Mulgimaal. Maraton (42,195 km) Mustla – AbjaPaluoja (start kell 8.00); poolmaraton (21,1 km) Polli – Abja-Paluoja (10.00); rahvajooks (6,5 km) Halliste – Abja-Paluoja (10.30); küla- ja lastejooksud Tuhalaanes ja Pollis (10.30). 23. juulil peetakse Mustlas laste- ja rahvajooks (18.00). Registreerimine www.sportinfo.ee, www.mulgimaa.ee. Info: Hendrik Agur, hendrik@agur.ee, telefon 50 77 757.

möödusime vaatamisväärsustest –

ges ühel suurel ringil läbi linna, see oli nagu ekskursioon. Muide, jumaldan võistlusi, kus ei pea ühte ringi läbima mitu korda. Seepärast teeme ka oma maratoni punktist A punkti B – läbi Mulgimaa.” Et aga harrastussportlaste tee Viljandimaale ei rohtuks, kutsub Agur neid suvel veel kahele üritusele: 23. juunil Viljandisse Mulgi-Jaani ja 21. augustil Karksi noortetriatlonile.

19


20

nõuanne

Jooksja 3/2010

Füsioloogiline jalats MBT

Jooksurahvas ärgitas inseneri uut jalatsit looma Tekst: Andrus Nilk

Fotod: MBT

Imestan, et paljajalu liival või murul joostes kaovad jalavaevused, mis kõval pinnasel joostes sageli häirivad. Meid ongi loodud paljajalu pehmel maastikul liikuma: siis jaotub koormus liigestele ühtlasemalt ja suureneb eri lihaste töötamine. Kuidas saada samasugust olukorda argielus?

V

õimaluse avastas Šveitsi insener

si lihaseid, mis kingi kandes ei tööta.

tänu paljajalu pehmel pinnasel liiku-

Karl Müller, kel tärkas mõte

Kokkuvõtvalt: saada tervemaks ja

misele väga hea rüht ja kel tekib har-

luua jalats, mida kõval ja siledal

treenitumaks.

va selja- või liigesevaevusi,” lausus

pinnasel kandes tekib tunne, nagu lii-

1996. aastal müügile jõudnud esi-

gute ebatasasel maal ehk justkui pal-

mesed Masai Barefoot Technology

jajalu looduses. Ta pidas oma loome-

(Masai paljajalu tehnoloogia) ehk lü-

Muide, Kenyas elavate masaide hul-

töös silmas, et jalatsid aitaksid paran-

hendatult MBT jalatsid on nüüd saa-

gast on pärit rohkesti tippjooksjaid,

dada rühti ja tasakaalutunnet ning

daval ka Eestis.

maailmameistrivõistluste ja olümpia-

treenida ka väike-

MBT jalatseid Eestis turustava ettevõtte esindaja Maile Mölder.

„Müller sai inspiratsiooni Ida-Aaf-

mängude medaliomanikke, kellest

rikast masai hõimurahvalt, kel on

enamik on lapsepõlves lipanud paljajalu. Nad on oma keha looduses liikudes tahtmatult treeninud.

Paljude lihaste töö Sportlased kannavad MBT jalatseid vabal ajal, et oma lihaseid rohkem treenida. Näiteks laskesuusataja Eveli Saue kasutab neid ka lasketreeningul ebatasasuse tunde tekitamiseks. „Uuringud on näidanud MBT jalanõude head mõju kogu kehale,” lausus Mölder. Heitkem pilk inimkuju joonisele: suureneb paljude eri lihaste töö. „Kanna mahapanemise järel rullub jalg edasi ja surve talla keskosale suu-


Füsioloogiline jalats MBT

reneb,” kirjeldas Mölder. „Tekibki tunne, nagu kõnniksite paljajalu rannaliival või murul. Astudes rakenduvad

nõuanne

Jooksja 3/2010

Sinu väikseim treeningsaal.

tööle tuhara- ja reietagalihased ning säärelihased. Kõnnak muutub loomulikumaks. MBT jalatsitega pole võimalik laisalt seista, sest kõhu- ja seljalihaste töötamine muudab ka kehahoidu. Nagu iseenesest seisad sirgelt.” MBT jalatsite tehnoloogiliselt kõige tähtsam on kannaosa, kus paikneb pehme sensor. „Sensor tekitab ebatasasuse tunde nii piki- kui ka külgsuunas, kandja hakkab tasakaalu otsima ja tööle pannakse süvalihased, mis aitavad tasakaalu hoida,” selgitas Mölder. Küll tuleks MBT jalanõudega kohanemisel varuda kannatlikkust. Ka Mölder tunnistas, et esimestel käimise kor-

MBT-jalanõud leiate: Tallinnas Tallinna Kaubamaja Spordimaailmas Stockmanni spordiosakonnas Rademari kaupluses Järve keskuses Rademari kaupluses Rocca al Mare keskuses MBT Eesti, aadressil Akadeemia tee 33, kuhu tulekust palume eelnevalt teavitada telefonil 677 8516 Tartus

Tartu Kaubamajas

dadel jäid tal alaselg ja jalad kangeks, sest seni harvem kasutatud lihased hakkasid tööle. MBT jalatsite kandmisaega peaks pikendama järk-järgult.

rituse Kolmikü vahel ute lõpetan R EZTOU T ib s loo se li a n in välja h ereisi! puhkus

KOLMIKÜRITUS VALGEHOBUSEMÄEL

RATTAM ATT A TTAMARA TAM MA AR A RATON R ATO ON N 11. juuli uulii 2 2010

Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuses

Võistlusklass: 48 km start 12:00 Harrastajaklass: 24 km start 12:15 Lastesõidud: 0,5 ja 1 km start 11:00 Lastele meelelahutusprogramm Väikelaste hoiu võimalus - mäng ja puhkus

21


22

jooks

Jooksja 3/2010

Eesmärk: parandada 5 km rekordit!

Kuidas jalgu

kiiremini liigutada? Tekst: Toomas Tarm

Foto: Scanpix

Paljud tahavad parandada oma poolmaratoni ja maratoni isiklikku rekordit. Aga et pikka distantsi kiiremini läbida, on vaja ka lühematel jooksumaadel paremaks saada.

P

oolmaratoniks ja maratoniks

lustempoga või kiiremini. Ei ole suurt

valmistumine eeldab sageli mi-

vahet, kas joostakse maastikul fart-

tu kuud kestvat ettevalmistust.

lekki või staadionil (maanteel) lõike.

Nii pikad distantsid ei ole sageli alga-

Harrastusjooksjal soovitan eeskätt

jatele kohased ega meelepärased ning

joosta maastikul, mis säästab jalgu

ka paljud kogenud jooksjad võistlevad

põrutusest, tugevdab hüppeliigeseid

meeleldi lühematel distantsidel, kuid

ning arendab jooksutehnikat ja tasa-

maratonile ei kipu.

kaalutunnet.

Areng ja tulemuste paranemine pikematel jooksumaadel (poolmaratonis ja

Kohaneda võistlustempoga

maratonis) saab tulla ainult arengu kau-

Võistlustempos lõikude pikkus võiks

du lühematel distantsidel (5 ja 10 km).

olla 400–1000 meetrit, koormust saab

See tuntud tõde kehtib igal tasemel har-

muuta korduse arvu ja puhkepausi

rastaja kohta, paraku kipuvad seda unus-

pikkusega.

Valmistume 5 km võistluseks! Koostasin kaks näitlikku 5 km distantsiks valmistumise treeningukava: üks 25 minuti ja teine 20 minuti jooksjale (kavu saavad endale sobitada ka harrastusjooksjad, kelle tippmark jääb 20–25 minuti vahele). 14. augusti rahvajooksuks saab alates 21. juunist valmistuda kaheksa nädalat. Aega on harjutada kaks kolmenädalast tsüklit, kus on kaks koormusnädalat ja üks taastumisnädal, mil koormus väheneb ja treeningud on lühemad. Viimases tsüklis on üks koormus- ja üks taastumisnädal.

tama ka võistlussportlased. Julgen väita,

Lõigutreeningul soovitan kasutada

et peaaegu kõikidel praegustel Eesti pa-

ühel treeningul eri pikkusega lõike,

jooksuharjutusi ja 100–150-meetrisi kii-

rematel maratonijooksjatel on kesised

mitte joosta näiteks ainult 15 korda

rendusjookse. Nimetatud harjutused ei

kiiruslikud võimed ja just see takistab

400 meetrit. Täpselt sama põhimõte

kurna organismi, sest on lühiajalised ja

neil saavutamast paremat maratoniaega.

kehtib ka fartlekis, kus lühemad,

piimhapet ei kogune, küll aga paranda-

Ent võtame lühemate jooksude re-

100–300-meetrised kiirendused va-

vad kiiruslikke võimeid, koordinatsioo-

kordite parandamise käsile: kutsume

helduvad pikematega, 500–1000-

ni ja liigeste elastsust.

teid valmistuma 14. augustil Tallinnas

meetriste lõikudega. Lõigu pikkuse

peetavaks rahvajooksu viie kilomeet-

järgi muutub ka puhkepaus: mida

Kasu ka sportmängudest

ri distantsiks! Jagan näpunäiteid ja

pikem lõik, seda rohkem on vaja aega

Jooksuvõimet arendavad lühematel

soovitusi, mis sobib igaühele, kes ta-

taastuda. Lõigutreening on rutiinne ja

distantsidel ka sportmängud, kus on

hab hakata kiiremas tempos jooksma.

eri pikkustega lõigud aitavad rutiini

palju eri rütmiga liikumist ja spurte.

murda ning treeningut meelepärase-

Sobivamad alad on jalgpall ja saaliho-

maks teha. Lühemad lõigud võiks lä-

ki, aga ka tennis ja korvpall. Nimeta-

Üldjuhul on 70–80 protsenti treenin-

bida 1500–2000 m ja pikemad lõigud

tud sportmängudes saadakse vajalik

gumahust taastav ja rahulik jooks. Kui

5 km jooksu võistlustempoga.

üsna suur treeningukoormus kätte

Treeningurütmi valik nädalas treenitakse kolm–neli korda,

Kui jõuad treeningul läbida valitud

mängeldes ja kergema vaevaga, kui

võib üks treening olla intensiivne ehk

tempos ilma erilise vaevata kilomeet-

üksinda lõike joostes. Kindlasti tuleb

arendav, kui viis-kuus korda, siis võib

risi lõike, peaksid üldjuhul jõudma

aga silmas pidada, et ainult sportmän-

maksimaalselt kahel korral harjutada

võistlusel sama tempoga läbida ka viis

gudega jooksuvõime piisavalt ei pa-

intensiivsemalt. Arendavate treenin-

kilomeetrit.

rane, sest tegevus on suhteliselt anae-

gute vahele peaks jääma üks–kaks taastavat jooksu.

Kiiruse arendamine

roobne. Sportmängud võivad pakkuda aga paar korda nädalas jooksutreenin-

5 km jooksu aja parandamiseks on

Vähemalt korra nädalas, aga soovitavalt

gule vaheldust. Ootame teid 14. au-

vaja joosta osadel treeningutel võist-

kaks korda, peaks pärast jooksu tegema

gustil stardijoonel!


jooks

Eesmärk: parandada 5 km rekordit!

Jooksja 3/2010

Harrastusjooksjad, kes tahavad kiiremaks saada, peavad ka kiirema tempoga harjutama.

TREENINGUKAVA

NR 2

las.

kuus korda näda kes treenib viis kuni Harrastusjooksjale, . 18 , eesmärk joosta .00 Praegune aeg 20.00

TREENINGUKAVA NR 1

Harrastusjooksjale, kes tree nib kolm kuni neli korda näd alas. Praegune aeg 25.00, eesmä rk joosta 22.50. 1. nädal. E. Puhkus. T. Fartlek 8 km, vahelduva lt 1- ja 2,5-minutilised lõigud; tempo ja pausi pikkus valida nii, et ole te enne järgmist lõiku taastu nud (pulss alla 130 löögi minutis). K. Puhkus. N. 8 km, tempo 6.15/km, pär ast 10 minutit jooksuharjutu si. R. Aktiivne puhkus või spo rtmängud. L. Puhkus. P. 12 km, tempo 6.30/km, pär ast 7 x 100 m kiirendusi üle sama pika sörgi. 2. nädal. E. Puhkus. T. Fartlek 9 km, selles vaheld uvalt 1,5- ja 3-minutilised lõig ud, tempo ja pausi pikkus valida nii, et olete enne järgmist lõiku taa stunud. K. Puhkus. N. 9 km, tempo 6.00/km, pär ast 10 minutit jooksuharjutu si. R. Aktiivne puhkus või spo rtmängud. L. Puhkus. P. 13 km, tempo 6.15/km, pär ast 8 x 100 m kiirendusi, vah el sama pikk sörkjooks. 3. nädal. E. Puhkus. T. Fartlek 8 km, selles vaheld uvalt 45-sekundilised ja 1,5 -minutilised lõigud, tempo ja pausi pikkus valida nii, et olete enne järg mist lõiku taastunud. K. Puhkus. N. 8 km, tempo 6.15/km, pär ast 10 minutit jooksuharjutu si. R. Aktiivne puhkus või spo rtmängud. L. Puhkus. P. 10 km, tempo 6.30/km. Järgmistes tsüklites treenin gud samad, aga lisada teis es tsüklis igale jooksule 1 km ja kolma ndas tsüklis 2 km. Jooksutem po peaks paranema igas tsüklis 10 sek undit kilomeetri kohta. Jälgid a pulssi ja enesetunnet!

1. nädal. sed lõigud, tempo E. Puhkus. lduvalt 1- ja 2-minutili he va s lle se d. , km 12 T. Fartlek gmist lõiku taastunu a nii, et olete enne jär lid va s ku pik i us pa ja , tempo 5.20/km. K. Taastav jooks 8 km tempo 4.50/km, pärast 10 minutit km, N. Arendav jooks 10 100 m kiirendusi, jooksuharjutusi. 5.20/km, pärast 8 x po tem , km 8 ks joo R. Taastav ooks. vahel sama pikk sörkj ortmängud. sp i võ us L. Aktiivne puhk m või võistlus. 0/k 5.1 po tem , P. 14 km 2. nädal. 0 m sörki + E. Puhkus. astikul: 4 x (400 m/ 40 ma i võ l tee an ma T. Lõigutreening vestus 2 km. Soojendus 2 km + lõd 800 m/ 800 m sörki). m. , tempo 5.20/k K. Taastav jooks 8 km rast 10 minutit , tempo 4.40/km, pä km 8 ks joo N. Arendav dusi, jooksuharjutusi. rast 8 x 100 m kiiren , tempo 5.20/km, pä R. Taastav jooks 8 km ooks. vahel sama pikk sörkj ortmängud. sp i L. Aktiivne puhkus võ m või võistlus. 0/k 5.1 po P. 16 km, tem 3. nädal. sed E. Puhkus. ndilised ja 1,5-minutili s vahelduvalt 30-seku ku lle lõi se , ist km gm 8 jär k ne rtle en Fa T. lida nii, et olete va s ku pik i us pa ja lõigud, tempo taastunud. , tempo 5.20/km. K. Taastav jooks 8 km dusi, N. Puhkus. rast 8 x 100 m kiiren , tempo 5.20/km, pä km 10 ks joo tav as R. Ta ooks. vahel sama pikk sörkj . us L. Puhk 0 min/km. P. 12 km, tempo 5.1 le ises tsüklis lisada iga samad treeningud. Te trit. Jooksutempo on tes kli tsü es ist Järgm omee andas tsüklis kolm kil jooksule kaks ja kolm omeetri kohta. kil it nd ku se 10 s kli s tsü peaks paranema iga

Toomas Tarm (41)

on Eesti Kergejõustikuliidu kestusjooksualade vanemtreener. Ta on jooksnud maratoni ajaga 2:17.42 (1994), mis on Eesti kõigi aegade edetabelis 3. kohal.

23


24

jooks

Jooksja 3/2010

Eesti tipud Roman Fosti ja Sergei Tšerepannikov

Jooksumehi kannustab

rekordijanu Tekst: Andrus Nilk Foto: Rainer Ojaste

Jooksuliider Tiidrek Nurme seljataga käib kõva konkurents, mille peategelased on suvehooaja hakul olnud Roman Fosti ja Sergei Tšerepannikov.

8

00 m jooksu edetabelit ajaga 1.52,80 juhtiv Fosti ja 3000 m takistusjooksus parimat aega

9.01,27 näidanud Tšerepannikov on teinud mitu korralikku etteastet. Mõlemal on hammas verel: suvel peaks võistkondlikele Euroopa meistrivõistlustele Budapesti pääsenud jooksuklubi Stamina võhmamehelt tulema mitu isikliku rekordi parandust. „Kui uusi rekordeid eesmärgiks ei sea, pole mõtet sporti teha,” lausus treener Urmas Randma.

Stamina jooksjad

Roman Fosti

Roman Fosti

(sündinud 6. juunil 1983). Rekordid: 800 m 1.49,07 (2005), 1500 m 3.47,11 (2009), 3000 m 8.26,46 (2010). Alustas sportimist Pärnus Ando Palginõmme juures.

Sergei Tšerepannikov

(15. august 1983). Rekordid: 1500 m 3.56,07 (2010), 3000 m 8.24,53 (2010), 5000 m 14.36,1 (2010), 3000 m takistustega 9.01,27 (2010). Alustas sportimist Haapsalus Aleksander Postolovi juures.

Kuid veel kolm suve tagasi polnud Fosti kindel, kas saab jooksutreeninguid

deni teatejooksuks üks mees puudu,”

jätkata. Koos Romaniga 2002. aastal

ütles Tallinnas Juhkentali gümnaa-

juunioride MM-il osalenud Tšerepanni-

siumis kehalise kasvatuse õpetajana

kovist polnud aga kaua midagi kuulda.

töötav Tšerepannikov. „Alguses käisin

Abikäe ulatas aastaid eri tasemel sport-

temaga paar-kolma korda nädalas lõi-

lasi toetanud Randma, kes otsustas võt-

ke jooksmas. Nüüd oleme harjutanud

ta vabal ajal käsile treeneritöö.

ka kaks korda päevas. Ühe treeningu

Fosti püstitas mullu 1500 m jooksus isikliku rekordi 3.47,11 ja krooniti 800

tegin tundide vahel.” sitked vennad,” lausus Randma, kes

m jooksus pärast esimesena lõpeta-

Kõva töö Madridis

nud Nikolai Vedehhini diskvalifitsee-

Ergutavalt mõjus märtsikuine laager

kuulsa treeneri, Aleksander Tšikini ja

rimist Eesti meistriks.

Madridis, kus kaks aastat tagasi õp-

Olav Karikose kogemusi.

rakendab kavade koostamisel kahe

„Urmas on selgitanud: tähtis pole

pinud Fostil oli ees häid tuttavaid. Nad

„Olin üle kolmekümne aasta Tšikini

ainult treeningukava ja treeneri sõna,

vajutasid treeningutel julgelt gaasi ja

tuttav, temalt kuulsin palju kasulikku,”

peame õppima ennast ise tunnetama,”

nädalas kogunes üle 170 kilomeetri.

ütles Tallinna pedagoogilise instituudi

ütles Fosti, kes 2005. aastal näitas Uno

„Esimesel kümnel päeval ainult

kehakultuuriteaduskonna lõpetanud

Källe juhendamisel 800 m distantsil

jooksime, sõime ja magasime, muuks

Randma. „Karikosk andis rohkesti nä-

aega 1.49,07, kuid seejärel takerdus

polnud jaksu,” ütles Tšerepannikov.

punäiteid kursusetööde tegemisel.”

areng vigastuste ja enesotsingute tõt-

„Tegime aeroobset tööd ja mäkkejook-

Randma saatis Nõmme mändide

tu mitmeks hooajaks.

su, samuti kehalist ettevalmistust –

alla jooksma ka Ilja Nikolajevi ja juba

näiteks ühel treeningul viskasime

17-aastasena 1500 meetrit 3.54-ga lä-

topispalli üle viiesaja korra.”

binud Roman Hvalõnski, kes oli sa-

Viieaastase pausi järel mullu suvel jooksurajale naasnud ja sügisest saadik täispingega harjutanud Tšerepan-

Fosti on hoolsalt vaeva näinud jook-

muti kergejõustikule selja pööranud.

nikov jõudis mais ja juunis uuele ta-

sutehnika parandamisel ja lihasjõu

„Poiste siiras tahe inspireerib

semele: tegi oma tippmargi ka 1500

suurendamisel.

mind,” ütles Randma. „Tulemuste

„Jõudu ei saa keskmaajooksus ala-

järgi on Roman ja Sergei veel sellid,

„Mullu kevadel kutsus Roman mind

hinnata, näiteks meie endised tipud

aga tahte järgi meistrid. Usun, et kõi-

uuesti treeningule, Staminal oli Eki-

Mart Vilt ja Aleksander Tšernov olid

gi paremad jooksud on veel ees.”

m, 3000 m ja 5000 m jooksus.


xt winGS 2

SALOMONRUnninG.coM

“tHE VaSt MaJoRitY oF tHE woRLD’S tRaiL RUnninG SHoE DESiGnS oRiGinatED on PaVEMEnt. oURS coME FRoM RUnninG in tHE MoUntainS.” -

FREDERic cREtinon PRoDUct DEVELoPER - SaLoMon tRaiL RUnninG FootwEaR

aLSo aVaiLaBLE, xt winGS Gtx,® witH tHE HiGH-tEcH FUnctionaLitY oF

Location: SiERRa nEVaDa, caLiFoRnia. PHotoGRaPHER: HaL tHoMSon. PRoDUct PHotoGRaPHY: SEMaPHoRE.


26

jooks

Tegija: Krista Leppiko

Jooksja 3/2010

Jooksurõõm on kõige tähtsam! Tekst: Andrus Nilk

Foto: Rainer Ojaste

Pisitütart kasvatav Viasati tegevjuht Krista Leppiko peab kõige magusamaks jooksuajaks varahommikut, kui enamik kaaslinlasi veel und näeb. Pooletunnine sörk annab kogu päevaks reipust.

T

õsi, üheksakuise Helena Eha kõrvalt polekski praegu päeval võimalik aega näpistada. Kuid

Kristale on alati meeldinud joosta hommikuti enne tööleminekut: stardib koduukse juurest Maarjamäelt Lillepi parki või Pirita jõe äärde terviserajale. „Hommikujooks annab päevaks tugeva laengu,” lausus Leppiko. „Viis-kuus

Krista Leppiko võistlused maratonid: 2005 Tallinnas 4:07.50, 2005 Helsingis 4:06.54, 2006 Amsterdamis 3:57.40; poolmaratonid: 2005 Tallinnas 1:55.56, 2006 Tallinnas 1:54.08.

kilomeetrit tehtud, mõned venitusharjutused peale ning tunnen end energilisena. Kui hakkaksin muul ajal jooksmiseks aega otsima, hakiks see päeva.” Topeltelamuse annavad päikesepaistelised kevad- ja suvehommikud. Pimedatel talvistel või hilissügisestel hommikutel Krista jooksma ei tõttagi. Tänavusel lumerohkel talvel tegi küll mõned suusasõidud. „Olen hobijooksja,” ütles ta. „Peamine, et saan õues liikuda, ma ei taha end jooksma sundida. Ma ei pinguta nii, et veri ninast väljas.”

Kui kõik läks untsu!

Krista Leppiko koos pisitütrega koduõues.

Jooksuhuvi tärkas Kristas ootamatult. Koolitunnis ei meeldinud talle üldse

pani end kirja 2005. aasta Helsingi

hiljem Helsingis läbis ta distantsi ligi

joosta. Sajandi alguses Amsterdamis

maratonile.

minuti võrra nobedamini. Järgmisel

elades tundus talle ühel pühapäeval, et miski ei õnnestu.

„Lugesin netist näpunäiteid, kätte sattus Runner’s Worldi toimetaja Hal

aastal Amsterdamis jõudis ta finišisse juba ajaga 3:57.40.

„Mul läks sel päeval kõik metsa ja

Higdoni kava,” lausus Leppiko. „Jälgi-

„Paljud tuttavad peavad maratoni

otsustasin minna parki jalutama,”

sin plaani, mõõtsin pulssi ja kõik sujus.”

läbimist ebareaalseks, aga selles pole

meenutas Leppiko. „Ühel momendil

Kui juuli alguses toimus Tallinna

midagi hirmsat,” julgustas Krista

juba jooksin. Inimesed möödusid ja

maraton, otsustas Krista sealgi harju-

kõhklejaid. „Treenimine nõuab tahte-

mina ikka lippasin. Olukord lahenes.

tusrütmi mitmekesistamiseks startida.

jõudu ja enesedistsipliini, aga kes jär-

Oli kihvt, väga mõnus!”

„See tuli kogemata: mul oli kavas

jepidevalt harjutab, peab kindlasti

Kolm-neli korda nädalas harjutami-

pikk, 35-kilomeetrine treening, mis

lõpuni vastu.” Kas 36-aastane naine

ne tõstis tuju, ent tegi ka lihased sit-

klappis maratonipäevaga,” meenutas

veel kord maratoni jalge alla võtab, ei

kemaks ja südame tugevamaks. Hol-

ta. „Joostes mõtlesin salamisi: kui

ole otsust sündinud.

landis peetakse rahvarohkeid mara-

tunne on hea, läbin ka viimased seitse

tone mitmes linnas, ja Kristagi otsus-

kilomeetrit.”

tas 42,195 km pikkuseks katsumuseks

Nii läkski! Leppiko esimeseks ma-

valmistuda. Kolis Tallinna tagasi ja

ratoniajaks võeti 4:07. 50. Viis nädalat

„Reipuse ja hea enesetunde saavutamiseks pole tingimata vaja maratoniks valmistuda. Peamine, et jooksmine pakub lõbu ja rõõmu,” ütles Leppiko.


Pavel Loskutov

kolumnist

Jooksja 3/2010

Pavel Loskutov: Esimeses kolumnis jagab Jooksja lugejale oma rikkalikust kogemuste varasalvest nõu maratoni Eesti rekordi omanik Pavel Loskutov.

Treeningukoormuse valikust

Treeningute juhtimisest

Vanusest sõltub palju. Kui olete terve 30. eluaastates ini-

Kui teete lõigutreeningut, jälgite, mis tempoga jooksete ja

mene, võite julgelt treeninguid alustada. Kui olete ka noo-

kui kaua lõikude vahel puhkate. Siis saate tööd võrrelda

ruses sportinud, seda julgemalt. Küll ei tohi minna harju-

eelmiste treeningute aegade ja enesetundega. Kasulik

tama haigena ja ka pärast rasket tööpäeva väsinuna pole

oleks kirjutada tehtud töö treeningupäevikusse. Kui teil

mõtet kohe tugevasti pingutada. Pigem puhata kui üle jõu

tekivad probleemid või läheb väga hästi, ei tarvitse täpselt

käivalt treenida. Väsimus koguneb ja treenimisest ei tõu-

meelde tulla, mida tegite. Treeningupäevikust saate taga-

se kasu. Nädalavahetusel ja puhkuse ajal, kui on rohkem

sisidet ja märkmete põhjal tehtut analüüsida. Tavaliselt

vaba aega taastumiseks, võite harjutada isegi kaks korda

treenib harrastaja üksinda, treenerit ju pole.

päevas.

Tegin ka ise vigu, aga aru sain nendest hiljem. Treenin-

Tähtis on järjepidev harjutamine. Kui tekib paus, ei tohi tagasi tulles hakata kohe tugevasti treenima. Tuleb

guhoos on raske eksimusi märgata. Suur siht on silme ees ja tahad kogu aeg paremaks saada.

hinnata oma hetkeseisundit ja alustada justkui nullist.

Mitmekülgsest treeningust

Tippsportlane peab samamoodi suhtuma. Liiga külma või kuuma ilmaga tuleks treenida lühemalt

Lihastöös on vaja ka jõudu. Kui jooksumaht on suur, ei

või lükata treening edasi. Kui eesmärk on distants läbida,

tohi jõutreeningut palju teha. Kui jooksete nädalas kolm

pole lõigutreeningut tarvis teha. Sobiva koormuse leidmi-

korda, võiks ühel päeval teha jõutreeningut. Keha vöökoht

ne on päris raske. Vigu teevad ka endised sportlased, kes

ehk korsett peab olema tugev. Kõhu-, selja- ja küljelihased,

tahavad pärast mitmeaastast pausi kohe pingutada ja tee-

samuti väikesed süvalihased aitavad hoida kehaasendit.

vad endale liiga.

Ka kodune kehaline töö on jõutreeningu eest.

Kel on olnud terviseprobleeme, neile ei julge arstid üld-

Kiiruse arendamisel võiks olla ettevaatlik, see sõltub vanusest.

ennast liigutada, mitte ainult teleri ees lesida. Harjutada

kiirust

vaja treenida. See võib hoopis vormi

tuleks ettevaatlikult ja rahulikult, hinnates koormust sü-

halve-

maks teha. Kui hakkaksin praegu val-

damelöögisageduse järgi.

mistu-

ma 5000 m jook-

suks

ja

Teiste aladega tegelemisest

selle

Kuigi jooksmine on põhiala, ei pea ainult sellega tegelema.

jaoks

Talvel suusatage, suvel sõitke rattaga. Väga kasulik on ka

lühikesi

ujumine.

kiireid

Teiste aladega tegelemine annab jooksu ajal koormatud

lõike, ei

lihastele puhkust ja need taastuvad kiiremini. Noorena

saaks ma

jooksime palju, aga vabal päeval mängisime näiteks laua-

kasu.

tennist. Ka mäng kulutas energiat, aga jooksus kasutatavatele lihastele mõjus teistmoodi tegevus hästi. Kui tahate võistelda, peaks vähemalt kaks korda nädalas jooksma.

Võistlemisest Võistlused annavad emotsioone,

Eesmärkidest

40-aastasel maratoniks valmistujal polegi

koos

teistega saate nautida ühistegemise

Eesmärk on tähtis treeningute kavandamisel. On suur va-

tunnet. Praegu, kui

he, kas tahate lihtsalt maratoni, poolmaratoni, kümme

kord nädalas võist-

kilomeetrit läbida või soovite saavutada mingit aega. Kui

len, teen veel paar

püstitate eesmärgi, on lihtsam treenida. Kui eesmärki po-

teravamat treenin-

le, on kergem loobuda. On vaja treenida ka iseloomu, tu-

gut, ülejäänud ajal

gevdada enesedistsipliini.

harjutan kergelt.

teeksin

Foto: Rainer Ojaste

juhul kehalist treeningut soovitada. Ometi tuleks ka neil

27


28

jooks

Jooksja 3/2010

EMT järvejooksusari

Järvejooksud püstitavad rekordeid Tekst: Jooksja

Fotod: Rainer Ojaste

EMT järvejooksusarja mõlemal tänavusel etapil lõpetas rekordarv osalejaid: 1. mail tegi Viljandis järvele tiiru 2727 ja 12. juunil Harku järvele 1121 osalejat, osa neist ka kepikõndijad.

V

iljandis tõrjus Pavel Loskutov rivaalide rünnaku kindlalt. 6,3-kilomeetrisel Harku järve jooksul arenes aga põnev

esikohaheitlus. 40-aastane valgalane edestas aasta vanemat Vjatšeslav Košelevi kaheksa sekundiga. Naistest võitis Viljandis Evelin Kärner, Harkus keenialanna Irena Chepkirui.

Harku järvejooks 6,3 km, 12. juuni. Mehed:

1. Pavel Loskutov 19.28, 2. Vjatšeslav Košelev 19.36, 3. Taivo Püi 19.42, 4. Lauri Soolo 19.56, 5. Sander Vaher 20.23, 6. Taavi Tambur 20.25.

Naised:

1. Irena Chepkirui, Kenya 21.56, 2. Usila Koech 22.21, 3. Evelin Kärner 22.36, 4. Sigrid Valdre 24.10, 5. Anneli Vaher 24.40, 6. Helen Schmidt 24.43.

Vanuseklasside võitjad:

Viljandi järvejooks 11,5 km, 1. mai. Mehed:

1. Pavel Loskutov 36.16, 2. Košelev 37.12, 3. Püi 37.21, 4. Keio Kits 37.58, 5. Soolo 38.19, 6. Sergei Tšerepannikov 38.34.

Naised:

1. Kärner 45.33, 2. Ilona Marhele, Läti 45.39, 3. Olga Andrejeva 46.40, 4. Annika Rihma 47.16, 5. Alma Sarapuu 47.24, 6. Anneli Vaher 47.31.

Vanuseklasside võitjad: M14 Kevin Raja 47.18, M16 Markko Etverk 42.44, M18 Dmitri Aristov 40.19, M45 Ulvar Pavlov 42.16, M50 Sune 43.09, M55 Valeri Moissejenko 45.22, M60 Ants Kuusik 48.02, N14 Johanna Ardel 53.57, N16 Kaidi Keir Kukk 56.00, N18 Kaidi Kivioja 47.57, N40 Silja Mikk 56.55, N45 Lea Kivioja 57.12, N50 Bernat 56.18, N55 Lilian Estorn 54.00, N60 Leili Teeväli 1:07.37.

M 16 Tauri Tinast 24.13, M18 Martin Teder 22.34, M50 Andres Sune 22.25, M60 Heino Põldoja 26.46, M70 Arvo Luus 33.24, N16 Egle Helene Ervin 30.10, N18 Helen Aluvee 27.23, N40 Ruth Kalda 30.29, N50 Galina Bernat 28.44, N60 Juta Talu 35.12.


xt winGS 2

SALOMONRUnninG.coM

“tHE VaSt MaJoRitY oF tHE woRLD’S tRaiL RUnninG SHoE DESiGnS oRiGinatED on PaVEMEnt. oURS coME FRoM RUnninG in tHE MoUntainS.” -

FREDERic cREtinon PRoDUct DEVELoPER - SaLoMon tRaiL RUnninG FootwEaR

aLSo aVaiLaBLE, xt winGS Gtx,® witH tHE HiGH-tEcH FUnctionaLitY oF

Location: SiERRa nEVaDa, caLiFoRnia. PHotoGRaPHER: HaL tHoMSon. PRoDUct PHotoGRaPHY: SEMaPHoRE.


30

jooks

Jooksja 3/2010

Professor Ants Nurmekivi soovitused

Olümpiajooks Tallinnas Pirita terviserajal.

Suvi on parim aeg jooksmiseks. Päev on pikk, paljudel on puhkus. Tossud jalga ja metsarajale jooksma! Mida silmas pidada, et endale mitte liiga teha? Jooksja lugejale jagab taas soovitusi tunnustatud spordipedagoog professor Ants Nurmekivi, kelle mõtted ilmusid ka Jooksjas nr 5 ja 6.

H

1

arrastusjooksjad tahavad oma varasematel aastatel näidatud aegu parandada. Talvel ja sügisel

on arendatud üldvastupidavust, nüüd tuleks mingi distantsi kiiremini läbimiseks teha ka eritreeningut. Kui palju tasub teha tempojookse ja lõigutreeninguid? Kuidas kiirust suurendada? Kui harrastusjooksja on sügisese ja talvise treeninguga loonud endale hea aeroobse vastupidavuse baasi, siis on tal potentsiaal suvistel võistlustel varasematel aastatel näidatud aegu parandada. Potentsiaali realiseerimiseks on vaja teha kas tempojookse või lõigutreeninguid. Kõige parem on niisuguseid treeninguid teha kaks korda nädalas. Tempojookse ehk tempokrosse läbitakse üldjuhul anaeroobse läve lähedase kiirusega (südame löögisagedus ehk pulss 165–170 lööki minutis). Lõigutreeningul võiks pulss olla mõnevõrra sagedam, kuni 180 lööki minutis, ja järgmiseks lõiguks peab pulss olema taastunud 120 löögini minutis. Tempojooksudele ja lõigutreeningutele järgnevatel päevadel on taastavad

Kuidas arukamalt harjutada?

Jooksuprofessori nõuanded (3) Tekst: Ants Nurmekivi/Tartu Ülikool ja Jooksja

Foto: Indrek Mänd

treeningud. Lõigutreeningul on vaja kasutada püsiva pikkuse või kestusega puhkepause, et tagada standardsed tingimused kiiruse tõusu hindamiseks. Esmalt tuleks leida sobiv ja jõukohane kiirus. 200- ja 400-meetriste lõikude läbimisel soovitatakse kiiruse tõusu 0,4 sekundit ja 800-meetrise lõigu puhul sekundi võrra nädalas. Piisava mõju saavutamiseks oleks soovitav nii harjutada vähemalt poolteise kuu vältel.


jooks

Professor Ants Nurmekivi soovitused

2

Jooksja 3/2010

5

kestnud juba kuu aega, on oluliselt

Üldjuhul jooksen korraga 10–12 ki-

hiljaks jäädud. Ilmselt on sel juhul

Olen lugenud, et paljajalu jooksmine

lomeetrit, enamasti ühtlase tempoga.

vähe tähelepanu pööratud võistlus-

arendab pöida ja jalatallalihaseid. Kui

Ka võistlusel ei jaksa ma joosta olu-

järgsetele taastumisvõtetele – alguses

palju ja kus võiks paljajalu treenida?

liselt kiiremini kui treeningul. Mis

külmaravi, seejärel soojaveevannid

Paljajalu jooksu kasulikkusele pöia

suunas peaksin treeninguid muutma,

jalgadele, saun, ujumine, venitushar-

ja tallalihaste tugevdamisel on tähe-

et tulemusi parandada? Kas peaksin

jutused, massaaž jms. Taastava ise-

lepanu pööratud ka esinduslikus tea-

otsustavalt rohkem kilomeetreid lä-

loomuga jooksuharjutusi tuleb alus-

dusajakirjas Nature. Paljajalu jook-

bima või hakkama jooksma lühemaid

tada ettevaatlikult siis, kui oluliselt

suks on sobivaim staadionimuru, mis

distantse kiiremini?

häiriv lihasvalu on kadunud. Mõelda

tagab piisava ohutuse.

Kui joosta pidevalt ühtlase kilo-

tasub ka võistlussagedusele, et vältida

Kasutada aeglast, taastava iseloo-

metraaži ja tempoga kestusjookse,

jalgade ja organismi ülekoormust

muga paljajalu jooksu. Oluline on

võib võimekuse arengus tekkida

ning võimaliku ületreeningu teket.

jälgida üht jooksutehnika põhimo-

seisak, sest planeeritud kohanemise

Abiks on organismi ja jalaseisundi

menti: tõuke lõpus peaks pöid olema

(adaptatsiooni) asemel tekib kohan-

pidev jälgimine ning selle ülesmärki-

maapinnaga risti. Peale pöia- ja tal-

dumine sellise tegevusega. Et tek-

mine treeningupäevikus.

lalihaste arendamise tagab see ära-

kinud võimekuse platood ületada, on vaja teha tempojookse tavalisest lühematel distantsidel või lõi-

tõukeks olulise horisontaalsuunalise

4

(edasiviiva) tõukekomponendi kasu-

Suvel on võimalik joosta peaaegu

tamise oskuse. Ühtlasi loob efektiiv-

kõikjal. Kas peaks kogu aeg treenima

ne pöiatöö eeldused ka kiire jooksu-

Nii luuakse vajalik kiiruse varu ja

metsa- või pargiteedel või tuleks har-

rütmi saavutamiseks.

jooksutehnika muutub kiirema tem-

jutada ka asfaldil, millel peetakse osa

Populaarseks paljajalu jooksu har-

po kasutamisel ökonoomsemaks,

võistlusi? Kas lõigutreeninguid peaks

jutuseks on nn diagonaalid staadioni-

paranevad ka võistlustulemused.

tegema staadionil?

murul: diagonaali läbimise järel sör-

gutreeningut.

Peale selle aitab vahelduv tempo

Üldistav vastus oleks: kasulik on

gitakse või kõnnitakse staadionimurul

ületada treeningu üksluisust, mis

treenida palju eri pinnastel. Maantee-

ristsuunas. Näiteks joostakse kuus

sageli põhjustab vastupidavusala

ja maratonijooksu spetsiaaltreeningu-

kuni kümme korda 80 meetrit üle

treeningus ülekoormuse.

tel on otstarbekas harjutada asfaldil.

50-meetrise sörgi- või kõnnipausi.

Taastumise ja treeningu vahelduse

Tähtis on alustada diagonaali kiirelt,

3

mõttes sobib eelistada metsa- ja par-

et lõigu toimeaeg ei jääks liiga lühi-

Võistlesin kevadel neljal nädalava-

giteid ning mereranda. Väga kasulik

keseks. Murul jooksu võib kasutada

hetusel järjest. Pärast seda oli tükk

on jooks liival. Kuigi liivajooks tundub

ka mõne teise treeningu lõpus.

aega raske treenida: jalad olid tuimad

esmalt raske ja jooksukiirus on suh-

Veelgi tugevama toime saamiseks

nagu puupakud, pöid ei töötanud.

teliselt aeglane, õpetab see kasutama

võib hea ettevalmistusega harrastus-

Veel juuni alguses oli enesetunne kõi-

kiiret pöiatõuget ja lõdvestusoskust.

jooksja pikendada murul paljajalu

kuv ja treeningutahe nõrk, eriti siis,

Lõigutreeningu staadionil tegemise

joostavaid lõike 300 meetrini, läbides

kui kavas oli kiirema tempoga jooks.

eelis on täpse pikkusega lõikude vali-

neid oma võimete kohase 800 m jooksu

Mida soovitate, kui väsimusest pole

mise lihtsus ja standardsed tingimu-

keskmise kiirusega ja taastudes lõigu

ligi kuu aja jooksul lahti saanud?

sed. Vahelduse mõttes võib lõigutree-

vahel pulsi tasemeni 120 lööki minutis.

ningut teha ka metsa- või pargirajal,

Korduste arv kuus kuni kaheksa, sobiv

mäkkejooksudena ja liival joostes.

sagedus kolm korda kuus.

Võistlemine neljal nädalavahetusel järjest on piisavalt kurnav, eriti kui kavas olid pikad distantsid. Hästitreenitud jooksjatega tehtud uuringud on näidanud, et jalalihaste rakusisesed kahjustused tekivad siis, kui võistlusdistantsi pikkus ületab 21 kilomeetrit. Harrastusjooksjal võib sama toimega distantsi pikkus olla tunduvalt lühem. Kahjustused avalduvad lihaste valulikkuses ja tuimuses ning jooksutehnika muutub halvemaks. Eriti annab see tunda kiirema tempoga joostes. Kui väsimusseisund on

Kes ta on? Ants Nurmekivi (68) on tunnustatumaid spordipedagooge, kes töötas aastaid Tartu Ülikoolis spordipedagoogika ja treeninguõpetuse instituudi treeninguõpetuse professorina. Nurmekivi enda jooksutulemused: 5000 m 13.46,8 (püstitas Eesti rekordi 1969), 10 000 m 28.37,4 (püstitas Eesti rekordi neli korda 1968–1969), 30 km maanteejooks 1:36.26 (Eesti rekord 1970) 1500 m 3.48,2, 3000 m 8.04,6. On avaldanud arvukalt artikleid ja kestusjooksu raamatuid.

31


32

jooks

Jooksja 3/2010

Uus võistlus: Tallinna Lennujaama jooks

Jooks ümber perimeetri. Mis see veel on? Tekst: Valdo Jahilo

Fotod: Peeter Morna

Võistluskalender on täis eri ettevõtmisi ja üritusi tänu aktiivsetele entusiastidele, kes viitsivad neid välja mõelda ja ellu kutsuda.

Ü

ldjuhul on kahesuguseid inimesi: jutustajaid ja tegijaid. Järgnevat lugu võiks võtta hea ees-

kujuna: kui ise ei tee ega korralda, ei tee seda ka keegi teine. Tundub, et aeg on uuteks ja põnevateks spordiüritusteks soodsam kui kunagi varem. Tänulikke osavõtjaid näib jaguvat justkui igale poole. 29. mail korraldas MTÜ Tallinna

77 jooksjat kaheksateistkümnest ettevõttest osales esimesel Tallinna lennuvälja 10 km jooksus.

Lennujaama spordiklubi oma liikmetele ning Tallinna Lennujaamaga kok-

lennujaamale tiiru peale, kuid see ei

ku puutuvatele koostööpartneritele

olnud võistlus.”

perimeetri jooksu. Jooksu eesmärk oli teha tiir peale lennujaama maandumis-

Lennukid lendasid edasi

rajale – joostes mööda selle piiri. Ring

Hoolimata jooksjatest jätkas lennuvä-

tuli korralik – kümme kilomeetrit.

li tavapärast tööd: lennukid tõusid

„Mõte sellise jooksu korraldamiseks tekkis mullu, sel aastal jõudsime teos-

õhku ja maandusid, jooksjate peade kohal mürisesid mootorid.

tuseni,” ütles jooksu ellukutsuja, spor-

„Mu sõnum on lihtne: selline spor-

diklubi juht Tarvi Pihlakas, kes töötab

diüritus aitas liita kliente ja koostöö-

lennujaamas julgestusjuhina. „Tegu

partnereid ning andis osalejatele uue

on kinnise territooriumiga, kuhu kõr-

põneva kogemuse,” lausus Pihlakas.

valistel inimestel asja pole, seetõttu

„Loodan, et andsime teistele spordi-

said osa võtta vaid need, kellel oli lu-

klubidele või aktiivsetele ettevõtete

ba seal viibimiseks juba olemas.”

inimestele eeskuju korraldada samu-

„Teadaolevalt ei ole säärast jooksu

ti oma spordivõistlus.”

mujal maailmas tehtud,“ ütles Pihla-

Ka Tallinna Lennujaama juhatuse

kas. „Olen internetist näinud ühte

esimees Rein Loik jooksis kaasa ja

videot: kaks meest tegid Birminghami

lõpetas pingerea esimeses pooles.

Tallinna Lennujaama juhatuse esimees Rein Loik tunneb kümne kilomeetri jooksust rõõmu. Kiireim oli ajaga 36.54 triatleet ja praegu noori juhendav Margus Tamm, kes töötab lennujaamas päästetöötajana. Naistest noppis võidu ajaga 46.59 Eve Härm lennuametist. Võistkondliku võidu saavutas neljaliikmelise meeskonnaga politsei- ja piirivalveamet. Võitja pälvis rändkarika, mille põhiosa moodustas läikimalöödud lennuki Boening 737 piduriketas. Kas järgmisel aastal avatakse peri-

Mehed:

meetri jooks ka väljastpoolt lennun-

1. Margus Tamm 36.54, 2. Mart Norman, 38.21, 3. Christjan Lään 38.34.

dusala tulevatele ettevõtetele ja ük-

Naised:

vandamist, uurimist ja lahendust,

1. Eve Härm 46.59, 2. Virve Tõnne 49.09, 3. Kati Borkman 52.11

siksportlastele? Tarvi Pihlakas ei osanud veel vastata. See nõudvat kakuidas kinnises tsoonis korraldatav üritus kõigile kättesaadavaks muuta. Küll aga võime uhkust tunda, et maailmas ainulaadne jooks on just Eestis eluõiguse saanud.


Tallinna olümpiajooks

jooks

Jooksja 3/2010

33

Loskutov jälle võidumees Tekst: Jooksja

Fotod: Indrek Mänd, Terje Lepp/Eesti Päevaleht

Möödunud hooajal tippspordiga lõpparve teinud Pavel Loskutov jookseb rõõmuga edasi. Starti minnes aga tahab tingimata võita. Esikolmik: Usila Koech, Irene Chepkirui, Evelin Kärner

Kahekordne olümpiavõitja Kristina ŠmigunVähi lasi stardipüstolit. Kiireim eestlanna Evelin Kärner

5.

Mehed:

teinud Lauri Soolo töövõimet ja takti-

1. Irene Chepkirui, Kenya 23.50, 2. Usila Koech 24.32, 3. Evelin Kärner 25.45, 4. Sigrid Valdre 26.53, 5. Kaisa Kukk 27.32, 6. Julia Bulina 27.36. Koos kepikõndijatega 664 lõpetajat.

juunil Pirita tervisespordirajal peetud Tallinna olümpiajooksul kontrollis ta esimestel kilo-

meetritel tänavu suure arenguhüppe kalist taipu. Ent noorem mees seekord kogenud Pašale konkurentsi ei pakkunud ja Loskutov võitis ligi seitsmekilomeetrise distantsi ülekaalukalt ajaga 21.03. Soolo lõpetas 24 sekundit hiljem. „Teadsin, et Lauri on heas vormis,” osutas Loskutov 5000 m ajaga 14.37 jooksnud staierile. „Kuid ta alustas enda kohta liiga kiiresti. Kui ta tahtnuks minuga konkureerida, olnuks tal õigem mul selja taga passida nii kaua, kui jaksanuks.” Naistest võitis Kenya jooksja Irene Chepkirui ajaga 23.50 kaasmaalanna Usila Koechi ees. Mõlemad esindavad kevadest Tartu Ülikooli spordiklubi ja harjutavad Harry Lembergi juhendamisel. Kolmas oli kevade edukaim eestlannast kestusjooksja Evelin Kärner.

1. Pavel Loskutov 21.03, 2. Lauri Soolo 21.27, 3. Elar Vulla 21.56, 4. Priit Aus 22.22, 5. Sander Jürs 22.32, 6. Kaupo Sasmin 22.35.

Naised:

Lapsed jooksid Pirital oma väikesel ringil. Pavel Loskutov


rituse Kolmikü vahel t ue lõpetan R EZTOU T loosib e s li a n välja hin eisi! er puhkus

KOLMIKÜRITUS VALGEHOBUSEMÄEL

RATTAM ATT A TTAMARA TAM MA AR A RATON R ATO ON N 11. juuli uulii 2010 2

Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuses

Võistlusklass: 48 km start 12:00 Harrastajaklass: 24 km start 12:15 Lastesõidud: 0,5 ja 1 km start 11:00 Lastele meelelahutusprogramm Väikelaste hoiu võimalus - mäng ja puhkus Tule kogu perega ja võta sõbrad ka kaasa!

Info ja registreerumine: sportinfo.ee ja atspordiklubi.ee

ALBU VALD

www.onewing.eu

R

attahooaeg käib täie hooga,

kult, edasi kulgeb rada mööda maalilist

duõlut rüübata. Kõigi osalejate vahel loo-

aktiivseimatel rattasõpradel

Kõrvemaa maastikku. Võistlusklassis

sitakse taas kord välja hulganisti auhindu.

on juba tuhanded kilomeetrid

osalejatel tuleb ring läbida kaks korda ja

Peaauhinna “hinnaline puhkusereis” loo-

seljataga ning vorm ootab

pärast esimest ringi toimub vahefiniš.

sib aga TEZ Tour välja juba 26.09.2010,

realiseerimist Mavic Rattamaratonil

Lastesõidu viib läbi kunstnik Tibu (Venno

kui toimub Salomoni Sügisjooks ja selgu-

(11.07.2010), mis on ühtlasi ka Salomoni

Loosaar), loodame, et temagi võtab see-

vad Salomoni Kolmikürituse lõpetajad.

Kolmikürituse II osavõistlus. Kindlasti lei-

kord suuskade asemel ratta kaasa.

dub ka spordisõpru, kes pole veel oma

Lapsevanemad, kes soovivad koos ra-

Lisainformatsiooni A&T Spordiklubi tege-

kaherattalist pedaalidega sõpra välja saa-

jale minna, saavad taas oma järeltulijad

miste kohta leiate www.atspordiklubi.ee,

nud – neil soovitame seda kohe teha,

professionaalide hoole alla jätta. Valge-

kohtumiseni Mavic Rattamaratonil, seniks

harrastajate klassis tuleb läbida tervelt 24

hobusemäe suusa- ja puhkekeskuses on

soovime Teile mõnusat suveilma ja kerget

km, mõnusa sõidu eelduseks on enne

avatud lastehoid.

jalga treeningutel.

maratoni sadulaga sina peale saada.

Pärast mõnusat rattasõitu ja kerget ke-

Rattamaratoni start antakse Valgeho-

hakinnitust on kõigil osalejail võimalus

busemäe suusa- ja puhkekeskuse välja-

saunamõnusid nautida ja kosutavat ko-

A&T Spordiklubi tiim


xt winGS 2

SALOMONRUnninG.coM

“tHE VaSt MaJoRitY oF tHE woRLD’S tRaiL RUnninG SHoE DESiGnS oRiGinatED on PaVEMEnt. oURS coME FRoM RUnninG in tHE MoUntainS.” -

FREDERic cREtinon PRoDUct DEVELoPER - SaLoMon tRaiL RUnninG FootwEaR

aLSo aVaiLaBLE, xt winGS Gtx,® witH tHE HiGH-tEcH FUnctionaLitY oF

Location: SiERRa nEVaDa, caLiFoRnia. PHotoGRaPHER: HaL tHoMSon. PRoDUct PHotoGRaPHY: SEMaPHoRE.


36

kergejõustik Jooksja 3/2010

Mitmevõistluse superliiga 26. ja 27. juunil Tallinnas

Andres Raja:

loodan kodupubliku ees näidata, mis puust olen! Tekst: Andrus Nilk

Foto: Scanpix

2005. aastast alates mitmevõistluse Euroopa karikavõistlustel Eesti koondist esindanud Andres Raja tunneb end tugevama ja kindlamana kui varem. 27. juuni õhtuks on teada, missugust punktisummat kümnevõistleja hea vorm kätkeb.

A

ndres, palun räägi hakatuseks huvilistele, kuidas sinust sai Võrumaal kümnevõistleja?

Pärast sõjaväge töötasin aasta Võ-

rus päästeametis. Treener Valeri Holodnjakov, kes oli mind juhendanud noorteklassis, pakkus, et võiksin proovida mitmevõistlust. Koolipoisina olin jõudnud kolmikhüppes Eesti noortekoondisse ja teinud paljusid alasid, ainult mitte teivashüpet ja eriti mitte ka heiteid. Esimene kümnevõistlus läks normaalselt (2003. aastal 6217 punkti – toim). Sa olid siiski juba 21-aastane. Mida otsustasid ette võtta, et mitmevõistlejaks saada?

Andres Raja Sündinud: 2. juunil 1982 Võrus Kümnevõistluse rekordi areng: 2003 – 6862, 2004 – 7095, 2005 – 7716, 2006 – 7809, 2007 – 7834, 2008 – 8118. 2009 – 8119. Treener: Remigija Nazaroviene, varem Andrei Nazarov ja Valeri Holodnjakov. Klubi: Võru Lõunalõvi Eeskujud: kümnevõistluse olümpiavõitja Erki Nool ja murdmaasuusatamise kahekordne olümpiavõitja Kristina Šmigun-Vähi. „See oli suur asi, kui esimest korda Erkiga koos tõkkejooksus võisteldes teda võitsin. Mõtlesin: kui ta suutis nii kõvasti treenida, pean ka mina suutma. Kristina on olnud väga tubli treenija. Tema auhinnakapp näitab, kui tubli ja tugev ta on olnud.”

Holodnjakov soovitas minna Tallin-

Kogemuste korjamiseks tegid isegi viis kümnevõistlust hooajal. Miks nii palju? Alustasin mitmevõistluse treeninguid tavapärasest hiljem, tahtsin puudusi korvata. Vigu olen kindlasti teinud. Usun, et siiani olen liikunud tõusvas joones. Tänavusest esimesest võistlusest Götzises ei tulnud loodetud punktisummat, alati ei õnnestu kõike kokku panna. Seal oleks võinud üle saja punkti rohkemgi tulla. On aja küsimus, millal suudan ennast realiseerida. Ettevalmistusega olen väga rahul. Treener ütles, et peaksin olema elu parimas vormis. Näitasin oma rekordite lähedasi tulemusi. Kindlustunne on olemas. Mõistagi ei ütle 4.40 teivashüppes ja 57 meetri odaviskes midagi,

na ja rääkida mitmevõistluse treene-

Palju tööd tegime Andreiga. Viima-

aga kinnitan – tagasiminekut pole.

rile Andrei Nazarovile oma eesmär-

sel kolmel aastal olen harjutanud Re-

kidest. Nii tegingi. Võtsime Andreiga

migija Nazaroviene käe all. Küllaltki

Kas sulle sobivad rohkem esimese

sihiks treenida kaks aastat tugevasti,

edukalt on läinud. Pisivigastusi on

päeva plahvatuslikud alad ja nii kii-

et üldse mingi tulemus kirja saada.

esinenud, aga kogu hooaega häirinud

rust kui ka head rütmitunnet nõudev

Harjutasin töö kõrvalt. 2005. aastal

suuri traumasid pole olnud.

tõkkejooks?

tegin esimese korraliku tulemuse (ke-

Alguses hindasin võimeid üle, taht-

Ei ütleks, et olen kiire ja plahvatus-

vadel 7515, sügisel 7716 – toim), siis

sin juba 2006. aastal teha 8000. Koge-

lik. 8500 punkti meeste 100 meetri

sai hakata stipendiumist rääkima.

musepagas oli aga nullilähedane.

ajad on oluliselt paremad. Mu tulemu-

Trenni teevad kõik, kuid õigesti ei os-

sed on keskmised. Tõkkejooksu tun-

Oled igal aastal oma isiklikku rekor-

ka kõik teha. Puhkamine on üldse

netan kõige paremini, olen näinud ka

dit parandanud – 2006. aastal kogusid

kunst. Enese realiseerimiseks võist-

selle ala arendamisel palju vaeva.

7809, 2007. aastal 7834, tunamullu

lustel on vaja kõik kehalised võimed

8118, mullu 8119. Mis on aidanud?

mängu panna, ja ka õnne on tarvis.

Olümpiavõitja Erki Nool õppis tõkkejooksu karjääri lõpuni. See on ma-


Mitmevõistluse superliiga 26. ja 27. juunil Tallinnas

kergejõustik Jooksja 3/2010

gus punktiala, kui joosta pidevalt 14,0

tühjaks. Juba 200 meetri järel oli sil-

kumbki ei jaksa ja ajad pole head. Siis

või alla 14 sekundi.

me ees must! Olen Euroopa karika-

paneb treeneri karm sõna ühe rohkem

Erki trump oli teivashüpe, mida ta

võistlusel valmis väga tugevasti jooks-

pingutama ja see veab ka teise kaasa.

hästi tunnetas. Võtsin esimest korda

ma. Meie eesmärk on aga väga hea

teiba kätte 21-aastasena. Ükskõik kui

esinemine Euroopa meistrivõistlustel.

palju treenin, ikka tunnen väikest ebakindlust. Sageli olen pärast mõõdukat harjutamist kõrgemale hüpanud kui

Tänu kellele ja millele sa spordis püsid?

Kui palju innustab sind konkurents

Kui oled 8000 punkti mees, ei näita see midagi. Kui tahad end spordis ära

Mikk Pahapilliga?

pärast viit-kuut järjestikust trenni.

Usun ja loodan, et Mikk seab end

elatada, pead ikka rohkem koguma.

Mingil momendil peab laskma mõttel

vaimselt Euroopa karikavõistlusteks

Mul on vedanud toetajatega, kes usu-

puhata. Ettevalmistusperioodil tuleks

hästi valmis. Ta on väga heas vormis.

vad minusse ka pärast ebaõnnestumi-

juurdeviivatele koordinatsiooni- ja teh-

Ta võiks ikka minna suuremat punk-

si. Näiteks on väga tähtis, et saan käia

nikaharjutustele rohkem rõhku panna.

tisummat koguma kui mina.

Rocca al Mare keskuses Da Vinci restoranis lõunatamas.

Kuidas mõjub kodupubliku ees võistlemine?

Kui palju on teil teineteisest treeningul abi?

Mis sind seob Võrumaaga?

Tahaks võistelda nagu mängeldes:

Kui näiteks jookseme lõike, ei võist-

Võrumaal on palju inimesi, kes mul-

natuke sõud teha, aga ikkagi endast

le me omavahel. See on meie töö, pea-

le kaasa elavad. Kõige sagedamini käin

maksimumi anda. Loodan näidata ko-

me treeneri antud aegu näitama. Koos

seal vanemaid vaatamas. Heini Allik-

dupublikule, mis puust olen tehtud, ja

joostes sunnime teineteist pingutama.

vee koduklubist Lõunalõvi on mind

teha hea summa.

Tekib väga raskeid momente, kui

raskes olukorras alati aidanud.

Kui palju vajad treeneri utsitamist ja suunamist?

Andres Raja soovitused iseendale:

Kõhklen palju. Kipun kaotama kontrolli, millal pole enam vaja mingit ala teha. Näiteks tõukan kuuli 15–20 korda ja kui ükski sooritus ei rahulda, võin veel sama palju tõugata. Pigem teha

„Esiteks: kuula treenerit.

vähem, aga võimalikult efektiivselt. Trennitulemust pole vaja mõõta, tuleb tunnetada õiget tehnikat. Treeneril on

Teiseks: ole kannatlik!

olukorra kontrollimisel suur roll.

Kolmandaks: kivi kotti! Sportlikku õnne on vaja, et kõik hästi välja tuleks.”

Missuguseid treeninguid kõige rohkem naudid? Kõige rohkem meeldib joosta 200-meetrisi lõike. Nende kannatamine on kõige õudsem, mis saab olla, aga kümme-viisteist minutit hiljem on väga hea tunne. Tean, et olen midagi ära teinud! Millal lähed 400 meetrit jooksma nii, et läbid esimesed 200 meetrit vähemalt 23,5 sekundiga? Olin ka Götzises kiiresti alustamiseks valmis, kuid paar päeva varem saadud kõhuhäda tõmbas energiast

Andres Raja (paremal) jookseb võidu treeningukaaslase Mikk Pahapilliga.

37


38

kergejõustik Jooksja 3/2010

Mitmevõistluse superliiga 26. ja 27. juunil Tallinnas

Eesti seitsmevõistlejate suur siht: püsida Euroopa superliigas Tekst: Andrus Nilk

Foto: Scanpix

Eesti seitsmevõistlejate liidrina Euroopa karikavõistlustel startiv Grit Šadeiko loodab, et nii ta ise kui ka kaaslased suudavad Kadrioru staadionil ennastületavalt esineda ja superliigasse püsima jääda.

M

ullu tõstsid Kaie Kand, Grit Ša-

Euroopa meistrivõistlustel 100 m

deiko, Ebe Reier ja Anne Viskov

jooksus ja 4 x 100 m jooksus.

Eesti naiskonna Hispaanias Za-

Kõige enam tuleb Gritil end sundi-

ragozas peetud võistlustel Vana Maa-

da 800 m jooksus, millega ta on kon-

ilma kaheksa tugevama seitsmevõist-

kurentidele liiga palju alla jäänud.

luse koondise hulka. Kõik neiud pingutasid põrgukuumuses, nagu jaksasid.

Grit Šadeiko: „Tase läheb aina tugevamaks. Et olümpial korralikult esineda, peaks tegema 6400 punkti.”

„Olime üks suur võistkond, hoidsime kokku ja tahtsime naiskonna kõrgemale viia, mitte niivõrd oma rekordeid teha,” lausus 20-aastane Grit Šadeiko, kes astub 26. ja 27. juunil kodupubliku ette võistkonna esinumbrina. Liider Kaie Kand käis sügisel Achilleuse kõõluse operatsioonil ega ole kahepäevaseks pingutamiseks valmis.

„Sel alal on suurim punktivaru.

Tartu Ülikoolis kehakultuuri õppiv

Tuleb õppida kannatama,” pakkus ta

Grit Šadeiko on terve ja hoolsalt har-

retsepti. Treener Anne Mägi ootab

jutanud. Teda ei takista miski isiklik-

edasiminekut trumpaladel: 200 m

ku rekordit püüdmast – sihikul on

jooksus (isiklik rekord 24,72) ja 100 m

EM-võistluste norm 5900 punkti. „Kõikidel aladel tuleks natuke paremaks minna,” lausus mullu 5813 punkti kogunud Šadeiko. „Heal päeval võiks ka oda kaugemale visata (isiklik rekord

Jookseb Eesti seitsmevõistluse naiskonna esinumber Grit Šadeiko.

tõkkejooksus (13,73), kaugushüppes ja odaviskes. „Meil on ühtlane võistkond, kõik tüdrukud on suutelised koguma 5500 – 5600 punkti,” lausus Grit Šadeiko.

50.04 – toim). Üksiktulemusi ei tahaks

Hooaja hakul tuli Gritil energiat

Kevadiste tulemuste põhjal järgnesid

pakkuda. Võistlused näitavad kõige

säästa ka eksamiteks. Juhendaja möö-

talle Veera Baranova (5569), Mari

paremini, milleks olen võimeline.”

nis, et mõnigi kord tuli hoolealune

Klaup (5566) ja Anne Viskov (5268).

treeningule, silmaalused sinised. „Mi-

Võistkonda pürgis ka Griti noorem

dagi pole teha, ta tahab ka koolis kor-

õde, 17-aastane Grete Šadeiko, kes

Mais võistles Šadeiko kaks korda 100

ralikult pingutada,” lausus Anne Mägi.

püstitas Eesti noorterekordi 5456.

m tõkkejooksus (14,07 ja 14,37) ning

8. juunil jõudis teine õppeaasta Ša-

„Mu meelest võinuks Grete ka super-

kaugushüppes (isiklik rekord 6.14 ja

deikol kergejõustiku erialaeksamiga

liigas osaleda,” lausus Leonhard Soomi

5.97). „Tavaliselt pole Grit suvist hoo-

lõpule, siis võis ta kaheks tähtsaks

treeningutel mitmekülgse alusmüüri

aega nii vara alustanud, aga peaksime

etteasteks keskenduda. Kõigepealt

ladunud Grit. „Ta saanuks väärtuslikke

veel rohkem võistlema,” lausus tree-

sõitis Türilt pärit neiu Budapesti esin-

kogemusi, mis aitaksid hiljem tähtsatel

ner Anne Mägi.

dama Eesti koondist võistkondlikel

võistlustel vigadest hoiduda.”

Arenguvaru igal alal


Euroopa meistrivõistlused Barcelonas 27. juulist 1. augustini

kergejõustik Jooksja 3/2010

Hooaja start: Kanter ikka kõva, Balta tipptasemel ja Nurme jõuline tõus Tekst: Andrus Nilk

Fotod: Scanpix

Gerd Kanter tõestas jälle igal võistlusel oma maailmaklassi. Ksenija Balta hoidis vigastuse kiuste head kaugushüppevormi. Suure sammu pikamaajooksjate ülitugevas konkurentsis astus Tiidrek Nurme.

O

lümpiavõitjal ja maailmameist-

abil sai Ksenija siiski vigastatud reie

etapil Oslos 6.91-ga. 19-aastane Dari-

ril Kanteril seisab ees äärmi-

tagakülje niisugusesse seisu, et võis

ja Klišina hüppas Oslos 6.77 ja enne

selt kaasakiskuv hooaeg: Eu-

teha 12. juunil Teemantliiga etapil

seda isikliku rekordi 6.94. Naide Go-

roopa meistriks ihkab saada mitu ri-

New Yorgis välishooaja avavõistluse.

mes sai Oslos 6.78-ga teise koha.

vaali, juba Teemantliiga etappidel

„Teemantliiga etapil Oslos hüpati

„Ksenija vorm pole paha,” lausus

Shanghais ja Roomas paugutasid ket-

6.40–6.60, mõned vähemgi, ja kui teis-

Nazarov. „Intensiivseid treeninguid ja

taheitjad võimsalt. Kanter valmistub

tel polnud häbi neid tulemusi näidata,

sprinti pole ta saanud teha. Jõunäita-

oma auhinnakogu EM-kullaga täien-

ei tohiks ka meil olla,” lausus treener

jad on head. Võib-olla suve teisel poo-

damiseks mullusest erinevalt.

Andrei Nazarov enne lendu üle ookea-

lel õnnestub tööd realiseerida.”

„Õpime mullustest vigadest,” lausus

ni. 6.59 andis Baltale neljanda koha.

Nurme lihvis kiirust

Kanter enne USA-sse treenima lenda-

Euroopa tase on ühtlustunud, keva-

mist. Kuigi Gerd lennutas juba aprillis

del tõusid väga heasse vormi venelan-

Kindlal kursil liigub kesk- ja pikamaa-

Chula Vistas maailma hooaja tippmar-

nad. Olga Kutšerenko, kes sai mullu

jooksja Nurme, kes näitas juba sise-

gi 71.45, ei ole ta kevadisi võistlusi

Torino sise-EM-il Balta järel kolman-

hooajal 3000 m jooksus isiklikku reko-

liialt tähtsustanud, et plahvatuslikkust

da koha, püstitas suurepärase isikliku

rdit 7.55,37 püstitades uut hingamist.

jätkuks juuli lõppu ja augustisse.

rekordi 7.13 ja võitis Teemantliiga

Märtsis sõitis ta harjutama keskmäes-

31-aastane Kanter on kahest peari-

tikulaagrisse USA-sse Arizonasse

vaalist vanem. Olümpial ja MM-il hõ-

Flagstaffi, kus sai aeroobseid treenin-

beda teeninud poolakas Piotr Malachowski on 27, maailmameister Robert Harting 25. Malachowskiga Teemantliigas liidrikohta jagav ungarlane Zol-

Tiidrek Nurme: „Nüüd sobib mul Kenyas oma isiklikku rekordit öelda.”

tan Kövago on 31 ja kodupubliku ees võisteldes kindlasti pöörast laengut ootav hispaanlane Mario Pestano 32. Kahekordne olümpiavõitja Virgilijus Alek-

guid teha 2000 meetri kõrgusel ning tempokrosse ja lõigutreeningut 1200 meetri kõrgusel üle merepinna. 16. aprillil viis Tiidrek Californias Walnutis tugevas konkurentis 5000 m

Ksenija Balta võistles talvel tõkkejooksus.

jooksu rekordi meistriklassi – 13.31,87. Mai keskel koju naastes segas Tiidrekut põlvevalu, mille leevendami-

na tagasihoidlikud kettakaared võivad

seks tehti põlve süst. Jätkuvalt teeb

tähendada ka vaikust enne tormi.

ta puusa- ja seljahäda korvamiseks

Balta võitles vigastusega Sisehooaja Doha MM-il kaugushüp-

võimlemis- ja venitusharjutusi. Kiiruslike võimete arendamist pole aga miski häirinud.

pes 6.63-ga neljanda kohaga lõpet-

Tartus lausvihmas peetud ühe miili

anud Balta maikuistele treeningutele

jooksus jäi Nurme ajaga 4.09,18 Eesti

vajutas pitseri jalavigastus. Füsioter-

rekordist kaugele, sest jalalihased pol-

apeutide Lauri Rannama ja Indrek

nud tugevatest lõigutreeningutest

Tustiti ning doktor Mihkel Mardna

taastunud. Seejärel tegi Tiidrek

39


40

kergejõustik Jooksja 3/2010

Euroopa meistrivõistlused Barcelonas 27. juulist 1. augustini

ARVAMUS Erki Nool olümpiavõitja

Gerd Kanter juhib kettaheite maailma edetabelit tulemusega 71.45.

veel ühe terava lõigutreeningu

Tiidrek Nurme

(näiteks läbis selles 1000 meetrit 2.36 ja 2.38-ga, mis jooksja sõnul tulid varasemast kergemalt). 12. juunil Inglismaal Watfordis Briti maileritega 1500 m jooksus konkureerides näitas Nurme elu paremuselt kolmandat aega 3.39,6. Treener Harry Lembergile meeldis hoolealuse 300-meetrine lõpukiirendus, mis annab lootust, et Nurme jaksab Barcelonas 5000 m distantsil viimasel kolmel ringil paremikuga sammu pidada. Miks mitte neid üllatadagi. Enn Sellikule 1976. aastast kuuluva Eesti rekordi 13.17,2 löömisele Tiidrek sel suvel ei keskendu. „Nurme võimed lubaksid kindlasti mu aega rünnata,” lausus uut jooksjate põlvkonda juhendav Sellik. EM-võistluste normi olid sel hooajal

nud sportlastest jäid hooaja hakul

juuni keskpaigaks täitnud ka kõrgus-

soovitud tasemele alla. Mullu üle 80

hüppaja Anna Iljuštšenko, 400 m

meetri oda visanud Andrus Värnik ja

jooksja Maris Mägi, kolmikhüppajad

Tanel Laanmäe piirdusid 73-74-meet-

Veera Baranova ja kettaheitja Märt

riga. EM-i norm on 78.50.

Israel, odaviskaja Mihkel Kukk, kuu-

Soov saata Eesti koondises Barce-

litõukaja Taavi Peetre ning kümne-

lonasse rekordarv kergejõustiklasi

võistlejad Mikk Pahapill ja Andres

nõuab enamikelt kandidaatidelt suurt

Raja. Lõviosa mullu EM-normi täit-

eneseületamist.

„Hooaja vilets algus näitab, et enamik Eesti kergejõustiklasi ei oska koos oma treeneritega ennast tippvormi viia. Küllap enne EM-i koondise kinnitamist tehakse jälle mööndusi, et saata Barcelonasse võimalikult palju normitäitjaid ja arvesse lähevad ka mullused normi ületamised. Soovitaks teha kindla nõude: EM-i normi on vaja sel hooajal täita kaks korda, võistkondlikel Euroopa meistrivõistlustel ja Eesti meistrivõistlustel. Erandkorras võiks normi täita ka sel suvel kahel muul võistlusel. See motiveerib sportlasi rohkem võistlema. Siis on ka korraldajatel kindlus, et Eesti tipud tulevad starti ja tahavad head tulemust teha. Tuleb panna sportlased rohkem pingutama. Viimastel hooaegadel on tehtud erandeid ja saadetud ühe B-normi täitmisega tiitlivõistlustele. Aga kas oleme näinud, kuidas need sportlased tiitlivõistlustel ennast ületavad? Üksikuid erandeid leidub: näiteks Tiidrek Nurme sai ühe normi täitmisega Pekingi olümpiale, püstitas seal 1500 m jooksus Eesti rekordi ja on pärast taset parandanud. Meie odamehed viskavad praegu 73–79 meetrit. Kukk on ainsana tänavu EM-i normi täitnud, kuid tema jalg on viieks nädalaks kipsis. Ilmselt sõltub tase treeneritest, kes oskavad viia hoolealuseid 70-80 meetrini, aga pole teadmisi, mis aitaks viia 85 meetrini. Maailmarekordimehe Jan Železny poisid ei viska 98 meetrit, aga kuulus tšehh teab, kuidas panna endast vähem andekamad viskama 88 meetrit. Mitmevõistlejate kohta võin öelda: kui nad jooksevad 400 meetrit 50 sekundiga, ei tea nad ilmselt, mida tuleb rahvusvahelisel tasemel läbilöömiseks teha. Kui Andres Raja viie parema kümnevõistluse keskmine tulemus on pisut üle 8000 punkti, ei saa ta kuidagi loota, et teeb EM-il 8300. Kui Gerd Kanter heidaks jätkuvalt 62-63 meetrit, kas siis loodaksite, et EM-il tuleb temalt 68 meetrit. Keskpärastel sportlastel on oma maksimaalset taset sama raske saavutada nagu tippudel Kanteril või Ksenija Baltal. Miks peaks nad arenguhüppe kergemini tegema? Vastupidi, neil polegi suurt arenguvaru.


Võistlused: järelkasv

kergejõustik Jooksja 3/2010

Järelkasvu kuum suvi:

kes võidab tiitlivõistluste medali? Tekst: Andrus Nilk Foto: Arno Mikkor/Eesti Päevaleht

2006. aastal Pekingis toimunud juunioride maailmameistrivõistlused möödusid Eesti koondisele imeliselt: neli kulda! Medaleid on meie noored võitnud ka järgmiste suvede tiitlivõistlustel. Kelle täht lööb tänavu särama?

N

eli aastat tagasi Hiina pealinnas planeedi parimaks juunioriks

Neli aastat tagasi tõid Eesti kergejõustiklased juunioride MM-ilt neli kulda.

kroonitud Margus Hunt, Marek

Niit ja Kaire Leibak on edaspidi liikunud sinka-vonka, kuid keegi neist pole loobunud ka täiskasvanute klassis sinilinnu püüdmisest. „Ma ei ütle midagi uut, aga kes tahab täiskasvanute spordis tippu jõu-

Esile küündisid kahe isikliku rekordi-

da, peaks juunioride klassis rahvus-

ga ka Laura-Maria Oja (100 m 12,24 ja

vahelisel tasemel endast märku and-

100 m tõkkeid 14,42) ja Grete Šadeiko

ma,” lausus noortekoondiste vanem-

(100 m tõkkeid 14,34 ja odavise 45.70).

treener Taivo Mägi. „Medali võitmine

„Kõik noored esinesid innustunult,”

on supersaavutus, kuid ka poolfinaal-

ütles Mägi. „16–17-aastane noorsport-

jooksu või lõppvõistlusele pääsemine

lane võib avaneda suhteliselt ootama-

on väärt kordaminek.”

tult. Treener suunab ja hoiab sportlast

2003. aastast alates järelkasvu tiit-

ohjes, heas grupis tugevneb tahe, sel-

livõistlustel käinud Mägi peab rah-

gineb motivatsioon, püstitakse kõrge

vusvahelisel areenil osalemist täht-

eesmärk ja nähakse selle nimel vaeva.”

saks nurgakiviks noorsportlase võist-

17-aastane türilanna Grete Šadeiko

lusvalmiduse ja sihtide seadmise oskuse kujundamisel. „Nad kasvavad tugevas konkurent-

Grete Šadeiko on üks medalilootusi juunioride MM-il.

tagas koha ka juulis Kanadas Monctonis peetavale juunioride MM-ile. Leonhard Soomi õpilane uuendas mai algu-

sis palju ja saavad portsu kindlustun-

sateistkümnest võistkonnaliikmest

ses seitsmevõistluse noorterekordit

net,” ütles Mägi. „Et kunagi hiljem

tegid kõige silmapaistvama etteaste

5456 punktiga. Medalilootused on seo-

olümpial või MM-il ennast mugavalt

Joosep Piho ja Kaia Soosaar, kes ta-

tud odaviskaja Liina Laasmaga. Juuni

tunda ja närvipinge ei segaks, oleks

gasid pileti augustis Singapuris

alguseks olid MM-i normi täitnud ka

kasulik rahvusvaheliste võistluste tee

peetavale esimesele noorte olümpiale.

Linda Treiel seitsmevõistluses, Eleriin

võimalikult varakult läbi käia.”

Kahekesi noorte olümpiale

„Joosepi isiklik rekord ja neljas

Haas kõrgushüppes ja Ellina Anissi-

koht 700-grammise odaga 65.42 oli

mova vasaraheites ning Rasmus Mägi

väike üllatus,” lausus Mägi. „Juba

400 m tõkkejooksus, Taavi Saar ja Taa-

Hooaja esimesed tähised on maas:

eelvõistlusel püstitas ta oma tippmar-

vi Sarapuu kümnevõistluses, Kaur Ki-

meie 1993. aastal ja hiljem sündinud

gi, finaalis sai poolteist meetrit juur-

vistik 3000 m takistusjooksus ja Martin

neiud ja noormehed esinesid edukalt

de. Kaugushüppes esimest korda kuus

Lehemets vasaraheites. Normi läheda-

noorte olümpiapäevade kvalifikat-

meetrit hüpanud Kaia esines ühtlaselt

le olid jõudnud sprinter Richard Pulst

sioonivõistlusel Moskvas. Ühek-

hästi nii eel- kui ka lõppvõistlusel.”

ja kaugushüppaja Rasmus Rooks.

41


42

kergejõustik Jooksja 3/2010

Hooaja sõlmpunktid: selgitab EKJL-i president Erich Teigamägi

Publikut paelub

põnev medaliheitlus Tekst: Andrus Nilk

Fotod: Scanpix

Kergejõustikusuvi tipneb 16. kuni 18. juulini Tallinnas peevate Eesti meistrivõistlustega, paremiku valmisolek pannakse seejärel proovile Euroopa meistrivõistlustel Barcelonas. Mida kergejõustikuliidu president Erich Teigamägi hooajalt ootab?

E

rich, üle mitme aasta toimuvad

ti, otsustab koondisse pääsejad meist-

Eesti meistrivõistlused kolmel

rivõistluste paremusjärjestus. Meil

päeval. Mis ülesannet uuendus

pole siiani kohtade jagamisel väga suurt konkurentsi tekkinud, aga näi-

täidab? Kolmepäevased meistrivõistlused

teks kettaheites võib tänavu põnevaks

on kahe otsaga asi: need soosivad

minna. Gerd Kanter mängib oma lii-

sportlasi, kes tahaksid ja võiksid osa-

gas, kuid Märt Israeli ja Aleksander

leda mitmel alal. 4 x 100 m ja 4 x 400

Tammerti kõrval võib esile tõusta

m teatejooksu toomine üksikalade

Margus Hunt ja miks mitte keegi veel.

meistrivõistlustele oli majanduslik

EM-ile saab aga kolm meest.

otsus. Kahe teatejooksu lisamine paneb aga suurema koormuse sprinte-

Erich Teigamägi

ritele. Oleme leidnud variandi, mis võiks kõiki rahuldada. Eesti Televisioon teeb kahel päeval otseülekande ja selle väärtus oleneb,

On ka võimalik, et Kanter ei teegi meistrivõistlustel kaasa, sest 16. juu-

pealadel. Mõnes suures riigis, näiteks

lil peetakse Pariisis Teemantliiga

Saksamaal peetakse mitmevõistluse

etapp ja tal tuleb energiat hoida ka

tšempionaati eraldi.

EM-iks. Miks meistrivõistlused kattu-

kui palju olulisi sportlasi ja eriliselt

vad rahvusvaheliste suurvõistlustega?

huvitavaid võistlusi saab ekraanil näi-

Kodune tähtsaim võistlus peaks

Mõni aasta tagasi leppisid nii rah-

data. Reedel on mõned eelvõistlused

areenile tooma kogu paremiku, et

vusvahelise kui ka Euroopa alaliidu

ja alad, mis otseülekandesse ei oleks

huvilised saaksid neile kaasa elada ja

juhid kokku, et riikide meistrivõistlu-

niikuinii mahtunud. Näiteks vasara-

Kadrioru staadionilt suure elamuse-

sed toimuksid kahel kindlal nädala-

heide tagavaraväljakul ja naiste 5000

ga lahkuda. Kuidas meistrivõistlusi

vahetusel. Maades, kus käib kõva

m jooks. Televaataja huvi võiks olla

väärtustate?

konkureerimine tiitlivõistluste võist-

suurem naiste hüppe- ja meeste hei-

Meistrivõistlused on aastaid olnud

konda, on see eriti tähtis. Ühtäkki

tealadel, mis ongi ülekannete naelad.

viimane oluline etteaste enne suve

avastasin, et Pariisi Teemantliiga pee-

tähtsaimat tiitlivõistlust. Seal on ka

takse 16. juulil. See läheb vastuollu

viimane võimalus normi täita. Ühtla-

omavahel kokku lepituga. Maailma

Mida näitab teiste riikide kogemus

si peame oluliseks, et tiitlivõistlustel

tippvõistluste kalendrisse on jäänud

Suured ja tugevad kergejõustikurii-

koondist esindavad sportlased saaksid

auk ka juuni lõpus, aga siis peetakse

gid, sealhulgas Soome teevad koos

kodumaal tähelepanu. Publik tahab

järjest võistkondlikud Euroopa meist-

üksikaladega ka mitmevõistluse

näha, missugune on nende võistlus-

rivõistlused ja mitmevõistluse Euroo-

meistrivõistlusi. Meil on tegijaid vä-

vorm, ja kuulata nende kommentaare.

pa karikavõistlused. Palju mänguruu-

hem, mitmevõistlejad saavad konku-

Kui mõnel alal on rohkem tiitlivõist-

mi pole, sest vahepeal tuleks sportlas-

reerida näiteks tõkkejooksus ja hüp-

luste normi täitjaid kui koondises koh-

meistrivõistluste korraldamisel?

tel ka harjutada.


Hooaja sõlmpunktid: selgitab EKJL-i president Erich Teigamägi

kergejõustik Jooksja 3/2010

Kas hoiate raha kokku, et teatejooksu meistrivõistlusi eraldi kuskil väiksemas kohas läbi ei vii? Kadriorus on kallim, sest seal on mõnedki staadionikulud objektiivselt suuremad kui maakonna staadionil. Teisalt peame arvestama oma sekretariaadi tööga. Kuus inimest peavad hooajal korraldama 40 võistlust, enamik neist toimuvad nädalavahetustel. Pean sekretariaadi töövõimest ja tahtmisest väga lugu. Mitmel suvel pole pärast tiitlivõistlust enam põhjust kergejõustikku jälgida. Koduseid võistlusi peaaegu

Teatejooksu meistrid selguvad tänavu üksikalade Eesti meistrivõistlustel.

pole või on need väikese kaaluga. Ometi on soojad suvekuud parimad võistlemiseks ja harjutamiseks! Mida tänavune suvi tõotab? 3. augustil, kohe pärast EM-i peetakse Rakveres BIGBANK Kuldliiga finaal, seejärel Tallinnas kettaheite Ergo mängud ja Tartus? mitmevõistluse Eesti meistrivõistlused. Tipud Kanter ja Balta pääsevad ka suurtele võistlustele, aga meie oma kalender on augustis natuke hõre. Sel ajal korraldame ka noorte- ja juunioride võistlusi. Koondise järelkasv osaleb septembri alguses Rootsis Söderhammis U23 Põhjamaade meistrivõistlustel. Tiidrek Nurme sai 2007. aastal U23 EM-il 5000 m jooksus viienda koha ja järgmisel suvel 1500 m jooksus olüm-

ARVAMUS Jaak Vettik, treener Eesti meistrivõistluste viimine kolmele päevale sai alguse sellest, et teatejooksu meistrivõistlused jäid ära ning kuhugi tuli paigutada 4 x 100 m eeljooks ja finaal ning 4 x 400 m finaal. Kolmepäevaste võistluste poolt rääkis ka vajadus teha osa alade (odavise, ketta- ja vasaraheite, kaugus- ja kõrgushüpe) kvalifikatsioon ühel ja lõppvõistlusel järgmisel päeval. Nii on ka rahvusvahelistel tiitlivõistlustel. Kui uuendused sujuvad, on kolmepäevasel võistlusel jumet. Muudatused tegime sportlaste huvides.

vajalik hüppelaud?

tembris kolme-nelja ala võistlusi, mis ei nõuaks suurt raha, aga annaks kergejõustiklastele võimaluse vormi realiseerida. Mida kostate? Väikesed võistlused sõltuvad palju kohalike inimeste ettevõtlikkusest. Näiteks Viljandi rahvas küsis oma staadioni korda tehes sinna kohe ka head võistlust ja 6. juulil peetakse seal Kuldliiga etapp. Staadionide puudust pole, mõnes keskuses vajavad need hädasti uuenduskuuri. Staadione korrastatakse kohaliku omavalitsuse ja riigi raha eest. Kui kohalik võim pole tahtnud

piale. Nüüd teeb ta juba täiskasvanute hulgas mehetegusid. Kas U23 on

seal korraldataks augustis ja sep-

Kestusjooks pakub suurenevat huvi:

raha anda, ei ole ka riik andnud.

mitmel alal on konkurents elavnenud.

Kõige kurvemas seisus on Pärnu.

U23 vanuseklass on meile oluline,

Rühm noori mehi tahavad pikemal

Suvepealinna tahaks väga võistlust

tahame 2011. aastal Ostravas peeta-

maal kui 400 meetrit paremaks saada.

viia, sest seal leiduks publikut. Staa-

vale EM-ile saata arvuka võistkonna.

Kui võidu nimel rohkem kui kolm

dioni korda tegemine on kohaliku või-

Kõikidest ei tule olümpiavõitjaid, ka

jooksjai pingutavad ja medalikandi-

mu ja objekti omaniku, spordiseltsi

mitte Tiidreku tasemel tegijaid. Kii-

daate on kahe pjedestaalil jaoks, ku-

Kalev lahendust ootav küsimus.

duväärt, et poiss on hakkamist täis,

juneb iga võistlus paeluvaks.

tal on ees pikk karjäär. Hea, et toetajad on saanud oma investeeringule tagasisidet.

Ootan Tartu Tamme staadioni lõplikku valmimist, et ülikoolilinnas

Eestis on uuenduskuuri läbinud paljud staadionid. Üks mõte oleks, et

saaks korraldada ka suviseid Eesti meistrivõistlusi.

43


44

kergejõustik Jooksja 3/2010

Treener: EKJL-i hüppealade vanemtreener Toomas Klaup

Naishüppajad kannavad tõrvikut Tekst: Jooksja

Foto: Scanpix

Eesti naishüppajad on toonud kodumaale medaleid ja kuulsust: Ksenija Balta sise-EM-i kuld kaugushüppes, Kaire Leibaku ja Liane Pintsaare juunioride tiitlid kolmikhüppes. Olümpial osales Balta ja Leibaku kõrval ka kõrgushüppaja Anna Iljuštšenko. Kuidas hindab hetkeseisu kergejõustikuliidu hüppealade vanemtreener Toomas Klaup?

T

oomas, kõik nimetatud naishüp-

dunud, raskusi tekib nende spordiga

Aga ta pole teadvustanud, kuidas

pajad alles rühivad oma võimete

sidumisel ja motiveerimisel. Tipp-

peaks valmistuma, et paremaks saada.

laeni. Mida võiks neilt lähiaasta-

sportlaseks ei sünnita, vaid peab kas-

Olümpiavõitja Tatjana Lebedeva üt-

vama. Näiteks pean pärast tütre sündi

leb: „Sport on minu leib, lähtun oma

Balta on juba praegu maailmaklassi

taas treenivat Veera Baranovat (teda

muudes tegemistes sellest.” Kui ene-

sportlane. Seda tõestas ta ka talvel si-

juhendavad Katrin ja Toomas Klaup

sedistsipliin lonkab, juhtub tihti nii, et

se-MM-i neljanda kohaga. See tähen-

– toim) lausa ideaalseks sportlaseks.

sportlane ei suudagi oma võimeid rea-

dab, et igal tippvõistlusel, kus Ksenija

Ta koostab kogu päevakava nii, et mi-

liseerida. Treener on abimees, kes

starti läheb, taotleb ta medalit.

dagi spordis saavutada. Andekad jõua-

aitab sportlasel sihti seada.

tel oodata?

Leibak ja Pintsaar on noorteklassis

vad teatud tasemele suh-

näidanud väga häid tulemusi. Loodan,

teliselt kergelt. See käib

Üks suuremaid probleeme on täis-

et Kaire ja Liane suudavad ka täiskas-

näiteks ka kolmikhüp-

kasvanute treenerite nappus. Mis

vanuna oma potentsiaali realiseerida.

paja Igor Sjunini kohta.

lahendust näed?

Anna Iljuštšenko on erakordne

Lahendust on raske pakkuda.

sportlane, sest on suutnud ühendada

Täiskasvanute tippspordi aren-

õpingud Tartu Ülikooli arstiteaduskon-

damine on majanduslikult väga

nas ja tippkergejõustiku. Pealegi pole

raske. Seetõttu on paljud tree-

maailmas palju naisi, kes jaksavad 24

nerid töövaldkonda vahetanud.

sentimeetrit oma pikkusest kõrgemale

Mõni aasta tagasi peeti Vinnis treene-

hüpata. Anna tähetund peaks tulema

rite üldkogu, kus polnud ainsatki alla

2012. aastal Londoni olümpial.

40-aastast treenerit! Võis aimata, et pankrot on tulemas. Kas hakkame varsti treenereid võõrsilt tooma?

Hüppealadel pole praegu ükski mees ohustamas Eesti rekordit, mis

Treenerite kutsekvalifikatsiooni

sisuliselt tähendab ka tippklassi. Kes

süsteem on mu meelest küsitav. Nõu-

ründaks tulemusi 2.30 kõrguses, 5.86

takse uuesti oma taseme näitamist.

teibas, 8.10 kauguses ja 17.35 kolmi-

Kui näiteks keevitajal on kõige kõr-

kus? Lootust on andnud Jaanus Uud-

gem aste, kas ta siis nelja aasta pä-

mäe, kes alistas mullu hallis kolmik-

rast pole enam sel tasemel keevitaja?

hüppes 17 meetrit. Kuidas meeshüp-

Arusaamatu on, kui mõnepäevase

pajate taset parandada?

kursuse läbimise eest võib saada

Jaak Uudmäe 1980. aasta

treenerikutse.

olümpiakulda kolmikhüppes ei oleks aasta varem keegi ennustada osanud. Spordi võlu seisnebki ettearvamatuses. Andekaid noori ja treenereid, kes neid tippu viia suudaksid, on alati lei-

Töötan Eesti Maaülikoolis treenePärast tütre sündi kolmikhüppes EM-i normi täitnud Veera Baranovat juhendavad Katrin ja Toomas Klaup.

rina, ülikooli ja spordiklubi juhtkond suhtuvad sporti soosivalt. Kui peaksin juhendama sportlasi linna pearaha eest, poleks ma ilmselt enam treeneritööl.


Sündmus: juunioride EM-i abikohtunike konkurss

kergejõustik Jooksja 3/2010

Ka sinust võib saada suurvõistluse kohtunik! Tekst: Peeter Randaru

Foto: Scanpix

Euroopa Kergejõustikuliit usaldas Eesti võistluste korraldajatele ja kohtunikele 2011. aasta juunioride Euroopa meistrivõistluste läbiviimise Tallinnas Kadrioru staadionil. Kaasa võib lüüa igaüks, kes tahab saada abikohtunikuks.

K

ergejõustikuvõistluste kohtuni-

ükskõik millise kergejõustikku har-

kud võib jagada kolmeks – juh-

rastava spordiklubi poole. Veel pole

tivkohtunikud, spetsialistid ja

hilja liituda nendega, kes kannavad

abikohtunikud. Juhtivkohtunikud ja

kohtunikumundrit juunioride Euroo-

spetsialistid on saanud rohkesti koge-

pa meistrivõistlustel.

musi ja töist vilumust ning nad tunne-

Kultuurkapitali ja Ettevõtluse Aren-

vad võistlusmäärusi läbi ja lõhki. Suur-

damise Sihtasutuse toel algas ka eel-

võistluse abikohtunikuks võib saada

seisvale suurvõistlusele suunatud

igaüks, kes näitab suurt huvi ja soovi.

kohtunike koolitusprojekt. Aprillis toi-

Kuni 2011. aasta suveni viiakse kõi-

mus kergejõustikuliidu korraldusel

kides maakondades läbi noorkohtuni-

koolituspäev, peaesineja oli Euroopa

ke konkurss, mille võitjad saavad

Kergejõustikuliidu EAA tehniline de-

kutse osaleda juunioride Euroopa

legaat Kari Wauhkkonen. Teavet edas-

meistrivõistlustel.

tasid ja analüüsisid ka EAA seminaril

Kuidas kohtunikuametisse sattutak-

osalenud ja EAA ametlikuks esinda-

se? Kohtunikuks on hakanud nii sport-

jaks atesteeritud Egert Juuse ning

lased kui ka treenerid ja õpetajad,

rahvusvahelisel starterite ja fotofini-

samuti huvilised ja tervisesportlased.

šikohtunike õppekogunemisel käinud

Vanusepiiri peaaegu pole: kui tervis

Hannes Randaru. Sügisel toimuva

ja nägemine korras, leiab igaüks jõu-

koolituspäeva peaesineja on rahvus-

kohase rakenduse. Nii tegutsevad

vahelise kergejõustikuliidu tehnilise

sõbralikult kõrvuti 12- ja 85-aastane.

komisjoni esimees Jorge Salcedo.

Kohtunike koolitamine Kohtunikuamet nõuab head keskendumisvõimet ja otsustusjulgust, annab rohkelt organiseerimis- ja juhtimisko-

Suurvõistlused Berliini MM-i kohtunik näitab Sirkka-Liisa Kivisele märki kaugushüppepakul.

gemusi. Noortel avaneb hea võimalus

Kui armastate sporti, kui teil on pi-

arendada igapäevaelus vajaminevaid

sutki vaba aega, mida kasulikult ja

võimeid juba koolieas. Kooliteadmiste

huvitavalt kulutada, kui soovite kaasa

praktikas kasutamist pakub arvutus-

aidata suurtulemuste sünnile, liituge

ja mõõtetehnika. Kes juba viienda-

suure kergejõustikukohtunike perega!

kuuenda klassi õpilasena hakkab tõ-

Leidke kergejõustikuliidu kodule-

sise kavatsusega kohtunikuametit

helt (ekjl.ee) oma elupaigale sobivai-

õppima, jõuab tipparbiteride hulka

ma kohtunike koolitust korraldava

veel enne gümnaasiumi lõpetamist.

isiku kontaktandmed või pöörduge

Eestis peetud rahvusvahelisi kergejõustikuvõistlusi: N Liidu–USA–Saksamaa Liitvabariigi mitmevõistluse maavõistlus, N Liidu– USA juunioride matš, N Liidu–Saksa DV maavõistlus, Balti mere mängud, üksikalade ja mitmevõistluse Euroopa karikavõistlused, kurtide Euroopa meistrivõitlused, vaimupuuetega inimeste hallimaailmameistrivõistlused ja koolispordi võistkondlikud maailmameistrivõistlused.

45


46

kergejõustik Jooksja 3/2010

Koostöö: Eesti Televisioon

ETV toob

kergejõustikutähed igaühe koju Tekst: Andrus Nilk

Foto: Scanpix

Peamiselt peibutavad sel suvel telepublikut Barcelonas peetavad Euroopa meistrivõistlused, kuid kuumi kaasaelamishetki pakuvad spordihuvilistele ka kodustaadionidel korraldatavad suuremad võistlused.

E

TV sporditoimetuse juht Marko

dumaised tähed eesotsas Gerd Kanteri,

Kaljuveer peab kergejõustiku-

Ksenija Balta ja Mikk Pahapilliga.

võistluste otseülekannete väär-

Mitmevõistlus on eestlaste armas-

tustajaks nii maailma tipptegijaid kui

tatumaid vaatemänge ning 26. ja 27.

ka kodumaiseid tähti.

juunil Kadrioru staadionil peetava

„Inimesed tahavad näha staare ja

Euroopa karikavõistluste superliiga

Usain Bolti esilekerkimine on pääst-

jõuproovi mitmetunnised otseülekan-

nud kergejõustiku,” lausus Kaljuveer.

ded on selle loomulik osa.

ETV otseülekanded 26. ja 27. juunil mitmevõistluste Euroopa karikavõistluste superliiga, 17. ja 18. juulil Eesti meistrivõistlused, 27. juulist kuni 1. augustini Euroopa meistrivõistlused, 3. augustil Bigbank Kuldliiga, 8. augustil Ergo maailmamängud.

„Mulluse Berliini MM-i võttis ka meie

„Superliiga ülekannetega ei hoia me

„Peame hindama ka ala traditsioone

telepublik hästi vastu ja vaadatavuse

grammigi kokku – paremad jõud on

ja tähendust. Kergejõustik on spordihu-

reiting oli küllaltki kõrge – üle saja

kahel pikal päeval areenil,” ütles Kal-

vilistele aastaid korda läinud,” ütles ta.

tuhande inimese ühel päeval.”

juveer. „Huvi naiste seitsmevõistluse

Pärast EM-i toob ETV 3. augustil Rak-

Eesti võistlustel tõmbavad huvilisi

vastu küll veidi vähenes, sest Kaie

verest otseülekandes ekraanile Bigbank

tribüünidele ja ka teleekraani ette ko-

Kand ei saa vigastuse tõttu osaleda ja

Kuldliiga finaali ja 8. augustil Tallinnast

Ksenija Balta keskendub ainult kau-

kettaheite Ergo maailmamängud.

gushüppele. Kümnevõistluses on meil

Kaljuveer pidas tähtsaks ka ladusat

aga tugevad traditsioonid ning hea seis.

koostööd kergejõustikuliidu juhtide-

Mikk Pahapilli ja Andres Raja, aga ka

ga. „Nad on aktiivsed, otsivad võima-

teiste võistkonnaliikmete tegemistele

lusi ja tahavad oma asja korralikult

on kindlasti põnev kaasa elada.”

ajada,” lausus ta.

Taas teeb ETV otseülekandeid ka

Barcelona EM-il teevad otseülekan-

Eesti meistrivõistlustelt: laupäeval, 17.

deid Helar Osila koos asjatundjast abi-

juulil tund ja 45 minutit ning pühapäeval,

lise, Göteborgi EM-il osalenud küm-

18. juulil tund ja 15 minutit.

nevõistleja Madis Kallasega. Sportlasi

Edu tagab tiimitöö

Vaataja tahab näha tähti eesotsas Ksenija Baltaga.

intervjueerib Anu Säärits, kaameratööd teeb Ivar Toodo. Osila, Säärits ja

„Esimesel päeval on tähelepanu kesk-

Kallas on ka koduste otseülekannete

punktis meeste odavise ja naiste kau-

seletajad-kommentaatorid.

gushüpe, teisel päeval meeste ketta-

„Eesti-siseste otseülekannetega on

heide, aga ka mitmel jooksualal on

ametis kolmkümmend-nelikümmend

tugevaid sportlasi ja peaks tulema

inimest, edu alus on laitmatu meeskon-

põnev esikohaheitlus,” ütles Kaljuveer.

natöö,” lausus Kaljuveer. „Saatejuht

Kuigi ETV sporditoimetuse juhi sõ-

on ainult üks osa ülekandest. Eriti täh-

nul võiks Eesti meistrivõistluste vaa-

tis on aga režii töö, kes loob võistlusest

datavus olla suurem, ei saa siiski kõi-

pildi. Kergejõustik on teleülekande

ke taandada reitingule.

seisukohast väga nõudlik ala.”


Võistlussari: TV 10 Olümpiastarti

Kergejõustik Jooksja 3/2010

TV 10 Olümpiastarti

esitleb teleriekraanil tulevasi tähti Tekst: Anu Säärits /ETV Foto: ETV arhiiv

Kuusteist hooaega TV 10 Olümpiastardi telesaateid teinud Anu Säärits meenutab, kuidas ta võistlussarjas praegusi tuntud sportlasi hüppamas, jooksmas ja viskamas nägi.

O

sa tulevasi tähti jäi meelde tänu tugevatele tulemustele, osa jällegi lahedate seikade või emot-

sionaalsete intervjuude tõttu. Näiteks 13-aastasena kettaheites esikuuikusse mahtunud Mikk Pahapill tutvustas särava naeratusega kooli sööklas menüüd. Tutvusime siis Kilingi-Nõmme kooliga, kus võtsime mikrofoni ette ka tõkkesprindis esikolmikusse jõudnud Marko Riisi, kellest sai korvpallur. Kuulitõukaja Taavi Peetrest tuleb silme ette pilt Käina kooli laulutunnist, kus pisike poiss pidi koos klassikaaslastega ooperiaariaid kuulama. Külastasime siis sarjas osalevaid Hiiumaa koole, Taavi oli aga tulnud kuulitõukes

Anu Säärits intervjueerib TV 10 Olümpiastardis osalejat.

ja kettaheites nelja parema hulka. 1996. aasta mitmevõistluse finaalis pidasid vahva duelli pisike Katrin

TV 10 Olümpiastarti ETV-s

Pärt ja temast peajagu pikem Kaie Kand. Kaie õppis ka klarnetit ja võttis meie palvel võistlusele pilli kaasa, kuid kaasvõistlejate ees esineda siiski ei tahtnud. Ütles, et keskendub mitmevõistlusele. Käisin Orissaares uudistamas, kuidas ta kive mandri poo-

et kaugust hüppas kodus Nissis üle sipelgapesa ning alustas jooksu üle tellistest ja võimlemiskeppidest meis-

Võistlussarja esimene saade oli eetris 1971. aasta 12. oktoobril. Sari on püsinud teleekraanil 39 aastat, mis on ETV rekord. Telereporter Anu Säärits võitis 13-aastasena palliviske etapi 48 meetriga, mille eest sai auhinnaks TV 10 märgi ja kergejõustikuliidu logoga klaasi. Esimese saate sarjast tegi Anu 1994. aasta kevadel Pärnus.

le loopis ja veesõda pidas.

terdatud tõkete kooli tualetist, sest saal oli vaid üheksa meetri pikkune. Meenuvad ka teiste alade tegijad. Mikk Pinnonen hüppas 2003. aastal hästi teivast ja sai üheksavõistluses teise koha. Hiljem valis ta käsipalli, mida tutvustas ka TV10 lastele. Saarlane Keith Pupart oli hea viskekäega

Hüpe üle sipelgapesa

räägib, saab meistriks.” Tavaliselt nii

ja võrukas Kristjan Sikaste osav mit-

1998. aastal nägin Valgas esimest kor-

noori ma intervjuuga ei kiusanud.

mevõistluses, mõlemad jõudsid Eesti

da Ksenija Baltat. Pingelise kuuevõist-

Kuid õhku ahminud Ksenija tummaks

võrkpallikoondisse. Koerukas Gert

luse võitja selgus 600 m jooksus. Nääp-

ei jäänud, vaid vastas: „ Väga hea tun-

Kams, kes mängib jalgpalli, võitis

suke pika patsiga 11-aastane Ksenija

ne on. Jooksin enda jaoks, et paremat

1000 m jooksu, Lääne-Virumaalt pärit

pingutas palavas ilmas põrgulikult

aega ja kohta saada.”

Eesti korvpallimeister Timo Eichfuss

sitkelt. Kui ta jõudis lõpusirgele, ütle-

Naeratav Ksenija tõstis võidukarika

sin režissöör Eha Väinsalule: „Võtame

taeva poole. Ta võitis mitmevõistluse

tüdruku finišis mikrofoni ette – kui

kolmel aastal järjest hoolimata sellest,

keerutas korralikult ketast. Uusi tähti ootame tänavuse sarja tublimatest poistest ja tüdrukutest.

47


48

kergejõustik Jooksja 3/2010

Järelkasv: noorteprojekti vajadusest ja vajalikkusest

Kuidas toetada tippu rühkivaid noori? Tekst: Jaanus Kriisk

Fotod: Scanpix

Kui noor inimene otsustab saada tippsportlaseks, siis esimeste suuremate saavutusteni ja ühtlasi ka toetuseni kulub viis kuni seitse aastat. Sageli ka kauem. Kuidas kergejõustikusõbrad saavad nende püüdlusi sel teel toetada?

S

aame hankida raha ja seda neile stipendiumina tulemuste eest välja jagada. Võib-olla polegi

seda nii vähe.

Milles seisnes järelkasvuprojekti fenomen? Ei midagi erilist! Otsustati kohe, et

ja siis kadusid areenilt. Kuid nad olid oma koha auga välja teeninud.

määrav on sportlase võistlustulemus.

Kuidas edasi?

Kümme aastat tagasi tekkis kerge-

Erandina said projektist raha eri va-

Järgmisel aastal möödub eelnimeta-

jõustikuliidu (EKJL) juhtidel ja spon-

nuseklasside (alates juunioridest)

tud projektist kümme aastat. Teen

sorite esindajatel mõte luua mingi

Euroopa ja maailmameistrivõistluste

ettepaneku uuesti alustada. Järelkas-

rahastamissüsteem

medaliomanikud.

vuprojekti hulka võiks kuuluda 1989.

just

neile

18–23-aastastele noortele, kes tahavad

Tulemusi võrreldi tiitlivõistluste

aastal ja hiljem sündinud kergejõus-

kuhugi jõuda ja midagi spordis ära

B-normi ja rahvusvahelise kergejõus-

tiklased. Nende seas on tegijaid, kel-

teha. Aasta kulus eeltööle ja 2001. aas-

tikuliidu IAAF-i punktitabeli järgi. Hil-

lest võib sirguda võrdväärseid järele-

ta sügisel läks projekt käima. Mitu

jem lisandus nõue võtta arvesse kahe

tulijaid 1979. aastal ja hiljem sündi-

aastat oli peasponsor Hansapank, vii-

parema võistluse keskmine tulemus, et

nutele, kes moodustasid eelmise,

masel aastal Ühispank. Sportlastele

välistada juhuslikud sähvatused.

eduka projekti põhiosa.

Sportlased ja treenerid võtsid süs-

Aga toetuse saajate hulka pääsemi-

Tulemus: seitsmeteistkümnest pro-

teemi omaks. Sportlane sai jooksvalt

sel peaks määrav olema tulemus ja

jektist toetust saanud kergejõustikla-

arvutada, kus ta asus pingereas ja kes

ainult tulemus, mida sportlane on tei-

sest jõudis 2004. aasta Ateena olüm-

paiknes ees- või tagapool. Valitses aus

nud võistlustel.

piale kaheksa. Korralikke tulemusi

konkurents. Noored muutusid oma

näitasid kõik stipendiaadid.

igapäevatoimingutes tunduvalt dist-

jagati kokku 800 000 krooni.

Tulemus määras! Kas siis enne ei rahastatud noorsportlasi üldse?

siplineeritumaks ja treeningutel professionaalsemaks.

Teisi toetusesaajaid:

24 000 või 36 000 krooni aastas. Kuid

Madis Kallas – kümnevõistluses 7972 punkti, mitmevõistluse EK-võistluste superliiga meeskondlik võitja;

Summad ei olnud suured – 12 000,

Enne seda projekti järelkasvu natu-

see oli sportlasele kindel raha, mille

Jaanus Uudmäe – kolmikhüppes 17.06,

ke rahastati, kuid toetuse saamisel

saamist ei saanud mõjutada teised

polnud otsustav sportlase tulemus,

toetused ja stipendiumid.

Ilja Tumorin – kolmikhüppes 16.65 ja kaugushüppes 7.80;

vaid nn spetsialisti arvamus. Nn spet-

Sportlasele võis tekkida ka teisi toe-

sialist ütles, kes on andekas, ja välja-

tajaid, sest EKJL oli avalikkusele öel-

valitule anti raha. Mis sai pärast, hu-

nud: nendele noortele loodame. Väike

vitas väheseid. Tavaliselt oli raha

kvaliteedimärk. Suurenes ka lapseva-

saanud sportlane ka nn spetsialistist

nemate, lähedaste ja omavalitsuste

treeneri õpilane.

juhtide usk kergejõustiklastesse. Kes oli ise aktiivne, võis korraliku aasta-

Miks pärast 2004. aastat samasugust projekti ei jätkatud?

eelarve kokku saada.

Mikk Joorits – kümnevõistluses 7641 punkti, universiaadil 4 x 100 m teatejooksus pronks; Roman Fosti – 800 m jooksus 1.49,07 ja 1500 m 3.47,11; Katrin Käärt – 60 m jooksus 7,30 ( Eesti rekord), 100 m 11,57, 200 m 23,61, Jana Trakman – odaviskes 57.57.

Oleks väär öelda, et projekti rahas-

Selle üle on arutatud, kuid pole lei-

tajate hulka ei sattunud vahel ka aren-

tud ühtset seisukohta või pole lihtsalt

gut võimendanud sportlasi. Niisugu-

olnud raha, mida sinna panna.

sed püsisid toetuse saajate seas aasta

Jaanus Kriisk oli aastatel 2001–2004 EKJL-i loodud Hansapanga–Ühispanga tiimi projektijuht.


Järelkasv: noorteprojekti vajadusest ja vajalikkusest

kergejõustik Jooksja 3/2010

49

Edukad toetusesaajad

EKJL-i loodud Hansapanga–Ühispanga tiimist raha saanud seitsmeteistkümnest sportlasest kaheksa osales Ateena olümpial, peale nende said kaks sportlast tiitlivõistluste medali. Taavi Peetre – kuulitõukes 20.30, universiaadi ja U23 EM-i hõbe, Ateena olümpialane.

Indrek Turi – kümnevõistluses 8122 punkti, universiaadi ja U23 EM-i hõbe, mitmevõistluse EK-võistluste superliiga võitja meeskondlikult, Ateena olümpialane.

Argo Golberg – 100 m jooksus 10,28 (Eesti rekord), U23 EM-i hõbe.

Mirjam Liimask – 100 m tõkkejooksus 12,93 (Eesti rekord), universiaadi ja U23 EM-i kuld.

Gerd Kanter – kettaheites 73.38 (Eesti rekord), Pekingi olümpiavõitja, MM-i kuld, hõbe ja pronks, EM-i hõbe.

Moonika Aava – odaviskes 61.42 (Eesti rekord), U23 EM-i pronks, Ateena olümpialane.

Egle Uljas – 400 m jooksus 51,91 (Eesti rekord), Ateena olümpialane.

Tarmo Jallai (vasakul) – 110 m tõkkejooksus 13,62 (Eesti rekord), Ateena olümpialane. Kristjan Rahnu (paremal) – kümnevõistluses 8526 punkti, mitmevõistluse EK-võistluste superliiga meeskondlik võitja, Ateena olümpialane.

Marko Aleksejev – kõrgushüppes 2.28, Ateena olümpialane.


50

käimine

Jooksja 3/2010

Olümpiamedalimehe Bruno Jungi mälestusvõistlus

Käijad käivad

Bruno Jungi jälgedes Tekst: Jooksja

Foto: erakogu

Meie paremad käijad on entusiastlikult oma lemmikalale truud. Üks suuremaid kodumaiseid võistlusi on Eesti kõige aegade parema käija Bruno Jungi memoriaal.

J

unk võitis kaks olümpiapronksi,

no Jungo käimisklubi, mida veab Too-

nerit. Meil pole praegu ka tippsportlast,

1952. aastal Helsingis 10 km ja

mas Rosenberg.”

kelle eeskuju saaksid noored järgida.

neli aastat hiljem Melbourne’is 20

Kodustel tšempionaatidel jagavad

Kuid püüame leida andekaid noori, kel

km distantsil. Tema mälestuseks 29.

treeningukaaslased Lelumees ja Luik

jätkuks visadust raskel alal tööd teha.”

mail Valgas peetud võistlustel konku-

paremaid kohti. Lauri on enamasti

Rosenberg tänas olümpiamedalime-

reerisid kaks Eesti paremat käijat,

kiirem kuni 20 km distantsil, Margus

he kolme tütart ja poega, kes aitasid

Margus Luik ja Lauri Lelumees külal-

aga 50 km käimises. Noorematest käi-

isa mälestusvõistluste korraldada ja

isvõistlejatega 10 km distantsil. Ühele

jatest paistis Jungi memoriaalil silma

panid välja auhindu.

edukamale Läti käijale, Arnis Rumbe-

Akim Ovsjannikov Kohtla-Järve Atle-

Jungi mälestusvõistluste toetaja

nieksile nad vastu ei saanud: Lelumees

tikast. Tema võiduaeg 45.06 jäi juunio-

Enn Raud kommenteeris: „Tegemist

lõpetas teisena ja Luik kolmandana.

ride MM-i normile ligi minutiga alla.

on väikesele fanaatikute ringile mõel-

„Oleme saanud Lauriga tänavuseks

„Eestis napib käimisega tegelevaid

dud üritusega, mille enamik osalejaid

suveks korralikult valmistuda,” ütles

treenereid, kõige aktiivsemad on Ida-

on välisriikidest. Käimine pole kah-

Luik. „Harjutame oma kulude ja kir-

Virumaa juhendajad,” lausus Rosen-

juks eestlaste seas populaarne. Toetan

jadega, märtsikuist Türgis treenimist

berg, kes püüab Bruno Jungi klubiga

Jungi mälestusvõistlust oma pere ja

toetas ka hasartmängumaksu nõuko-

käimisel hinge sees hoida. „Näiteks Lee-

firmaga, kuni eestvedajaid jätkub.

gu. Võistlusreisidel abistab meid Bru-

dus töötab käijatega koguni üheksa tree-

Aitame hinge sees hoida!”

Võistlus Võitjad vanuseklasside järgi: Noored 1000 m 1. Juste Bileviciute, Leedu 5.08,2; 1. Greta Gudzikaite 5.08,5 (2. Laura Kasenurm 5.41,8); 1. Ruslan Sergatsov 4.46,6; 1. Kornelijus Kolpakovas 4.457,0, Leedu (3. Rünno Luhaväli 5.51,0). 3000 m 1. Agne Vasneviciute, Leedu 15.34,8; 1. Paulius Abasievieius, Leedu 14.35,6 (2. Kirill Borzitski 14.48,5); 1. 5000 m Liene Ravina, Läti 29.19,8 (3. Anžela Suhhanova 32.47,6), 1. Kaidi Kori 29.31,0; 10 000 m 1. Jauhen Tsitsjak, Valgevene 46.53,9. Naised 5000 m 1. Agnese Pastare, Läti 22.33,2. Mehed 10 000 m 1. Arnis Rumbenieks, Läti 42.37,0, 2. Džianis Šimanovitš, Valgevene 44.19,1, 3. Lauri Lelumees 44.42,6, 4. Margus Luik 44.55,0.

Võistlevad Lauri Lelumees ja Akim Ovsjannikov

Meesveteranid 5000 m 1. Zigurds Irbe 19.59,4 (2. Kalju Niidusaar 20.41,5).


Maratoni edetabel

jooks

Jooksja 3/2010

Andke oma maratonijooksust teada! Tekst: Jooksja

Foto: erakogu

Harrastusjooksja Janek Oblikas võttis käsile tänuväärse töö: hakkas kõiki Eesti kodanike maratoniaegu koondama kodulehel www.marathon100.com. Kui kaugele on ta ettevõtmisega jõudnud? Janek, mis põhjustel sellise titaanliku töö ette võtsite?

Maratonijooksjale: loe www.marathon100.com

Ilmselt oleks vähesed jooksjad nõus läbima 42,195-kilomeetrise distantsi ajamõõtmiseta. Kuigi saame oma aja juba lõpujoone ületamisel teada, otsime koju naastes protokollist oma ni-

Mitme Euroopa maratoni korralda-

me, tulemust ja kohta. 2009. aasta

jad jätavad jooksja riigi enda teada.

septembrini tegeles maratoni Eesti

Sel juhul on ainus võimalus sealt tu-

edetabeliga jooksuklubi Hermes, kuid

lemust saada jooksja enda abiga. Mit-

see lehekülg kadus. Siis tekkiski mõte

me välismaise jooksu protokollile

koostada uus veebileht, kuid panna

polegi ligipääsu. Ka ei kajastu küljel

sinna ka varasemate maratonide ja

kõigi Otepää ja Tartu Võidu maratoni

poolmaratonide tulemusi.

tulemused.

Huvitav on vaadata kõigi aegade edetabelit. Näiteks 2009. aastal sai

Mis on teid ettevõtmise juures

kolmkümmend üks maratoonarit aja

üllatanud?

alla kolme tunni. Kuid 1989. aastal

Hea üllatus on info liikumine veebi

olid selleks võimelised koguni kahek-

kohta. Mullu läbis maratoni ligi 400

sakümmend üheksa jooksjat!

jooksjat, lehekülje on leidnud enam

Ühtlasi saame kindla metoodika jär-

kui 1300 huvilist. Halb, et paljude ma-

gi võtta arvesse tulemuse loomulikku

ratonide ja poolmaratonide protokol-

halvenemist vananedes. Näiteks 68-aas-

lidele on keeruline ligi pääseda. Kor-

tasena joostud 3:44:09 on võrdne

raldaja pole neid säilitanud, neid pole

34-aastase 2:52.56-ga. Vanust arvesta-

ka arhiivis või linna ja omavalitsuse

vad tulemused panevad suhtuma märk-

spordiosakonnas. Ent tore oli leida

sa suurema lugupidamisega 60. eluaas-

1988. aasta Vändra maratoni lõpeta-

ta künnise ületanud maratoonaritesse.

jate seast Andres Veerpalu (kahekordse olümpiavõitja eesnimekuju proto-

Kuidas hindate maratonijooksjate

kollis) ajaga 2:54:31. Või avastada, et

valmidust oma tulemusi teatada, teie

Vaida sovhoosi esindaja Indrek NeiMaratonitulemuste lehekülje autor Janek Oblikas jookseb ka ise maratone.

velt jooksis 1985. aastal Rahva Hääle

mine on kergem kui maratoniveebi

jooksnud Rein Pärn andis mitme

klubi on korraldanud maratone või pool-

haldamine. Algselt ligi 1900 tulemust

1990. aastatel toimunud maratoni pro-

maratone, võtke leheküljel www.mara-

hõlmavast andmekogust on saanud

tokolli. Toomas Tarmi abil täienes

thon100.com toodud e-kirja või telefoni

enam kui 25 000 tulemust sisaldav

andmekogu 1956.–1994. aastani joos-

abil ühendust. Kergejõustikustatistiku-

andmemassiiv.

tud Vändra maratonide tulemustega.

te abi on teretulnud. Igaüks, kes on

andmebaasi aastaid tagasi joostud võistlustega täiendada? Pisut tundubki, et maratonide jooks-

poolmaratoni ajaga 1:31:49. Väike üleskutse ka: kui teie jooksu-

Kuigi veebikülg marathon100.com

Statistikat andis Enn Endjärv kerge-

jooksnud maratoni, aga ei leia oma tu-

sündis ühe mehe projektina, poleks

jõustikuliidust, protokolle saatsid ma-

lemust veebilehelt, andke oma jooksust

see teiste jooksjate abita praegust

ratonide korraldajad. Ka jooksjad ise

või võimalikest nime-, sünniaja- ja muu-

kuju saanud. Näiteks 172 maratoni

lisavad leheküljele tulemusi.

dest vigadest andmekogus teada.

51


52

jalgrattasport Jooksja 3/2010

Amservi rattaklubi liikmed (vasakult): Amservi logistik Mati R채채bis, Amservi IT-juht Mehis K체tt.

Amservi spordiklubi


Amservi spordiklubi

jalgrattasport Jooksja 3/2010

Amservi ratturid lõid oma meeskonna Tekst: Oliver Jakobson

Foto: Rainer Ojaste, erakogu

Aktiivsed harrastusratturid Mati Rääbis ja Mehis Kütt, keda ühendas peale rattasõidu veel tööandja, leidsid, et oleks ju hoopis mõnusam, kui nad üksiküritamise asemel sõidaksid ühise meeskonnana. Nii loodigi 2004. aastal Toyota/Amserv Team.

„A

lgusaastail oli kaadrivoolavus suur,” nendib Mati Rääbis. „Kevadel oli lubajaid

küll, aga võistlustele kohale ei tuldud.” Viimased kolm aastat on

meeskonna koosseis olnud aga peaaegu muutumatu ning rattatiimist on saanud sõpruskond. „Kaks aastat sõitis meie eest suusalegend Raul Olle, kes aga ratta seljaski näitas nii head minekut, et tugevamad ja rikkamad tiimid meelitasid ta meilt üle,” muigab Rääbis. Olle asemel on meeskonnas aga noor tulevikulootus Siim-Erik Alamaa. „Ta on üks

Amserv Team Mati Rääbis Mehis Kütt Siim-Erik Alamaa Kalle Männamaa Hanno Hansov Genry Grossmann Kristjan Soodla Andrus Plees

noortekoondise eredamaid tähti, hil-

„Tuleme kokku ka jõulude ajal ja jagame lastele kommikotte,” jätkab Kütt traditsioonidega. „Ning mõne suvise trenni lõpetame ühise saunaga.” Mehed loodavad rattapisikut eelkõige süstida oma kolleegidesse – praeguse kaheksaliikmelise meeskonna pooled liikmed töötavad Amservis. „Massidesse me ei püüagi minna ega raha teenida,” sõnab Kütt. „Naudime seltskonda ja rattasõitu.” Kui algul vaatas mõni kolleeg küll meeste poole, et oi, jälle need rattahullud, siis nüüd võivad mehed hea meelega tõdeda, et pühapäevarattu-

jutisel Tšehhi mainekal noortetuuril

hoitakse toonust suusatades, Kütt ise

reid on firmas küll. „Oleme kolleegi-

oli parima eestlasena 23.,” räägib Rää-

on läbi sõitnud nii Tartu, Vasaloppeti

dele ikka jalgrattavarustust aidanud

bis. „Meie eest sõidab ta Elioni sarja

kui ka Marcialonga maratoni. Lisaks

muretseda ja nad kõik võivad endale

ja on seal 50 esimese seas. Ta pole

saavad mehed end vormis hoidmas

meie sõiduvormi soetada,” sõnab Kütt.

maastikku nii palju sõitnud ja seetõttu

käia Arigato spordiklubis.

Ning vormid on üsna minev kaup!

jääb veel kogemustest natuke puudu.

„Meie eesmärk on hoida koos mõ-

Kuid me ise sooviksime küll, et me

nusat seltskonda,” selgitab Mehis

saaks teistelegi noortele õla alla panna

Kütt. „Meie tasume stardimaksud ja

ja neile sõiduvõimalust pakkuda.”

muretseme vormid ning muidugi on

Team’i liikmed on oma esitustega

meil omad klubi traditsioonid tekki-

Elioni sarjas siiani üsna rahul olnud

nud.” Hooaja lõppedes

– 2008. aastal oldi 118 meeskonna seas

võetakse abikaasad kaa-

13., 2009. 90 meeskonna hulgas 14.

sa ning lõpuürituse raa-

„Nagu öeldakse, esimesed 200 on

mes tunnustatakse mees-

Elion Cupil kõvad mehed ja meie me-

konnasiseselt parimaid.

hed on peaaegu kõik suutelised sinna

Omaette tunnustust vääri-

sisse sõitma,“ lausub Rääbis.

vad aga meeste kaasad.

Sellisteks tulemusteks on aga vaja

„Ega nad meie rattahullu-

korralikult trenni teha. Mehed tõde-

sele hästi vaata,” lausub

vad, et töö ja eraelu kõrvalt aja leid-

Rääbis lõbusalt. „Aga nad

mine võib olla raske, kuid mitte või-

on juba harjunud. Pigem

matu. „Kuus kaks korda teeme kogu

tõmbavad nad meid tagasi,

meeskonnaga kolme-neljatunnise

kui me oma plaanidega liiga

treeningu,” sõnab Mehis Kütt. Talviti

utoopseks läheme.“

Otepääl finišis – vasakul Hanno Hansov, paremal Kristjan Soodla, kes on Amservi hooldusnõunik.

53


54

nõuanne

Jooksja 3/2010

Taastumine

Infrapunasaun kosutab kogu organismi Tekst: Rein Jalak/ Ühendus Sport Kõigile Foto: Scanpix

Külmal õhtul lõkke ääres istudes tunneme, et õhk on küll jahe, aga nägu muutub infrapunakiirguse toimel hoopis kuumaks. Niimoodi mõjub ka infrapunasaun: kiirgus mõjub kogu kehale.

T

eaduse ja tehnika areng on

Miks on infrapunasaun kasulik?

teinud võimalikuks päikesekiirguse ühe osa, infrapunakiirguse

kasutamise populaarses infrapunasaunas. Infrapunakiirgus on spetsiifilise lainepikkusega soojuskiirgus, mis kandub edasi silmale nähtamatute valguslainetega ja soojendab meie keha õhku soojendamata. Peamiselt soojenevad kiirguse toimel nahk ja nahaalune rasvkude, kuid ka lihased ja kõõlused. Infrapunakiirgus põletab ka nahaalust rasvakihti. Kiirgus ei neeldu sügavale ning siseorganeid ümbritsevat rasvakihti ja siseelundeid ei kahjusta. Infrapunakiirgusel pole seost ultraviolettkiirgusega, mis võib kahjustada nahka.

Rohke higistamine Temperatuur on infrapunasaunas madalam (40–60 kraadi) kui soome sau-

• • • • • • • • • • • •

vähendab kroonilist väsimust; vähendab lihasvalu; tugevdab närvisüsteemi ja rahustab organismi; vähendab stressi; tugevdab südant ja vereringet; parandab oluliselt enesetunnet; vähendab tselluliiti; parandab naha elastsust ja toonust; ei koorma hingamissüsteemi; soojus levib kogu kehas; aitab vähendada kehakaalu; hea toime kõrgvererõhktõve algjärgus;

nas (80–100 kraadi), kuid higistamine võib olla ligi kolm korda tugevam. Tavasaunas mõjutab keha kuum õhk, infrapunasaunas neeldub kiirgus otse kudedesse ja kutsub esile intensiivse higistamise. Higistama hakkame infrapunasaunas alles kaheksa kuni kümne minuti pärast, seepärast soovitatakse enne veidi juua. Soojus tungib kolme-nelja sentimeetri sügavusele kudedesse, millest vabanevad mitmed mürgised ühendid – tsink, vask, elavhõbe, plii, alumiinium, kaadmium, nikotiin, alkohol, kolesterool jt. Aurusaunas käies koosneb ligi 97 protsenti higist vedelikust, infrapunasaunas on higis vaid 80–85 prot-

Pange tähele! Ettevaatusabinõud: kui kurdate tervise üle ja tarvitate ravimeid, pidage kindlasti nõu arstiga; kui tervis halveneb, katkestage protseduur; kui enesetunne halveneb, avage sauna uks. Infrapunasaun pole soovitav, kui teil on: äge trauma – esimese 48 tunni jooksul, äge põletik, südamevereringe puudulikkus, südamehaigused, vere hüübivushäired, tursed, suured armid, tundlikkuse häired, kasvaja, suhtlushäired, rasedus, metallplaadid, kunstliigesed, kirurgilised implantaadid. Täpsemalt võib sportimisel kasulikest taastumisprotseduuridest lugeda sügisel ilmuvast raamatust „Taastumise taskuraamat”.


Taastumine

senti vedelikku ning ülejäänud osa moodustavadki eelnimetatud mürgised jääkained. Organismis toimuvad liigsest soojusest vabanemisel mitmed muutused: südame löögisagedus ja maht suurenevad ja südamevereringe tugevneb, mis on kasulik kõigile: nii tavainimesele kui ka korrapäraselt spordiga tegelejale. Kiirgusel on hea toime ka nahale, mis muutub pehmemaks ja elastsemaks. Infrapunalampe on aastaid kasutatud näiteks lihaste ja liigeste kahjustuste raviks. Koed saavad rohkem hapnikurikast verd, laguaineid väljutatakse ning lihaspinge ja liigeste jäikus väheneb. Kui oleme viibinud 45-kraadise temperatuuriga infrapunasaunas, paraneb kollageenkiudude venitusvõime ligi kolmandiku võrra, mis soodustab näiteks liikumisravi tegemist.

Kiirendab taastumist Infrapunasaunas kulutatud kalorid aitavad vähendada rasvkude. Organism vajab higi eritamiseks energiat: ühe grammi higi jaoks kulub 0,586 kilokalorit. USA teadlased on kirjutanud: „Kõrgenenud temperatuurile mõõduka higistamisega reageeriv ehk keskmise treenitusega inimene võib poole tunniga kaotada saunas kehakaalust kuni pool kilo, mis võrdub ligi kolmesaja kalori kaotamisega. Korralikult higistav inimene võib seevastu kulutada 600–800 kalorit, nagu kulub näiteks 10–15 kilomeetri jooksuga. Vedelik taastab kaotatud kehakaalu, kuid kulutatud kalorid ei taastu.” Sportimisel soovitatakse infrapunasauna ka treeningueelse soojendusena: väheneb lihaspinge, paraneb liigeste painduvus ja suureneb liikuvus. Pärast kehalist koormust kiirendab infrapunasaun taastumist: leevendab hapnikuvaegust, parandab verevarustust, vähendab lihaspingeid ja valu. Soovitav on käia infrapunasaunas kaks-kolm korda nädalas ja viibida seal ühel seansil järjest pool tundi.

Soovitav on käia infrapunasaunas kaks-kolm korda nädalas ja viibida seal ühel seansil järjest pool tundi.

nõuanne

Jooksja 3/2010

55


56

Seiklussport

Võistlus: Mountain Loghome 48 tundi

Jooksja 3/2010

Külm, nälg ja uni – kolm vaenlast korraga! Teks: Andrus Nilk

S

Foto: www.xteam.ee

Innustunud seiklussportlased otsisid ühel maikuu nädalavahetusel Põlvamaa metsades, niitudel ja soodes kontrollpunkte kaks ööpäeva järjest. 48-tunnise seiklusspordivõistluse muljeid jagab Tiit Pekk.

eiklusspordiklubi X-Team avas hooaja äärmusliku katsumusega: 21. mail startis kaheksateist

kolmeliikmelist võistkonda Saarjärvel Mountain Loghome’i 48h võistlusele. Nende seas trio Mürakarud – Anniki Inno, Heiti Hallikma ja Tiit Pekk. Uh-uhh, kui kaugele võivad küll metsas ja maastikul uitamisest vaimustuvad inimesed ennast viia! Kui aasta tagasi Tiit Jooksjale oma seiklusspordikirest rääkis, oli tal sihikul

Tiit Pekk (paremal) koos võistkonnakaaslaste Anniki Inno ja Heiti Hallikmaga.

Matkaspordi 36 tunni võistlus. Tänavuseks seadis ta eesmärgi panna end proovile 48 tunni katsumusel. „36 tunni võistlus jäi 30 tunni järel pooleli,” ütles Pekk. „Ette rutates tuleb tunnistada: 41 tunni järel katkestasin ka Mountain Loghome’il. Aga optimist minus ütleb: parandasin isiklikku rekordit rohkem kui kümne tunniga. Kokkuvõttes: väga lahe! Kuigi meie võistkond lõpuprotokolli tulemust ei saanud, jäin väga rahule. Kui meil oleks võimalus olnud end kohe finišis järgmiseks aastaks stardinimekirja panna, oleks seda kõhklemata teinud.” Mõnusad kaaslased, silmailu ning nii kehalist kui ka hingelist kosutust

Võistlus X-teami Mountain Loghome’i 48 tunni võistlus: 21.–23. maini Põlvamaal. 1. JP Morgan Chase SKM! (Silver Eensaar, Rain Eensaar, Erik Aibast), 109 kontrollpunkti, 48:54.55. 2. Twister Adventure Team (Riho Roopõld, Tiit Tähnas, Sven Liivand), 104 KP, 48:51.14. 3. EVLI Adventure Team (Taavi Kainel, Rene Käsik, Kait Vahter), 102 KP, 48:46.44. X-teami etapid: 5. juunil Kõrvemaal, 3. juulil Taevaskojas, 7. augustil Läsnas.

pakkuv maastik.

tulid, läks kolme vaenlasega korraga võitlemine raskeks.

Unevõlg murdis maha „Unevõlal oligi katkestamisel kõige suurem osa,” ütles ta. „Kehalist väsimust eriti ei tundnudki. Mulle mõjus seegi, et seiklesin teist nädalavahetust järjest – viis päeva varem olin teinud Lätis 22 tunni võistlust, millest polnud veel taastunud.” Kontrollpunktide otsimine joostes ja rattaga vändates, kanuuga mööda kärestikulist Võhandu jõge sõites.

„Tegime Heitiga väga õige otsuse,

vad? Võistluskeskuses oli võimalus

Ühel etapil tuli ka ujuda ja rulluisu-

et kutsusime kolmandaks võistkonna-

unele suikuda voodis või panna sel-

tada. Lisaülesanne nõudis ronimist.

liikmeks naise – Anniki Inno on üks

leks telk püsti, kuid „mürakarud” ei

Tartu Suusahullude tuntumaid tegi-

hoolinud unevõlast.

„Randy oli võistluse jaganud kahekümne kaheks etapiks, mis pakkusid

jaid. Hästi tore leid! Peale minu leidus

„Meil oli üle mõistuse hea võistkon-

palju vaheldust. Ükski etapp ei läinud

võistkonnas teinegi jutukas inimene,

navaim, kogu aeg nii lõbus ja hea tuju.

liiga pikaks,” kiitis Pekk üht korral-

klappisime hästi. Pealegi pole pärast

Oskasime üksteist motiveerida ja mo-

dajat Randy Korbi.

esimest võistluspäeva vahet, kes on

tiveeruda, aga tegime vea, et üldse ei

Teise katse 48 tunni võistlust lõpe-

kes. Naised muutuvad isegi kõve-

maganud,” tunnistas oma võimete pii-

tada teeb Pekk järgmisel aastal. Tä-

maks,” lausus Tiit.

re kompav seiklussportlane.

navuses kalendris seisavad ees Swed-

Kui palju süüa? Kas ja millal maga-

Kui pühapäeva hommikul külm,

da? Kuidas jalad tambile vastu pea-

nälg ja uni Tiidule samal ajal kallale

bank X-dreami ja X-teami seiklusspordivõistlused.


Firmaspordi suvemängud Paides

Firmasport

Jooksja 3/2010

Aktiivne puhkus kolleegidega sportlikus väikelinnas Tekst: Mari-Liisa Parder Foto: Kaimo Puniste

Firmaspordi suvemängudel saavad kõik jõukohaselt sporti teha. Seekordsed mängud peeti Paides, varem on väisatud Pärnu, Tallinna, Võsu, Viljandi ja Võru linna.

4.-6.

juuniks kogunesidki Paidesse firmasportlased, et võtta mõõtu

erinevatel aladel ning veeta sportlikmeelelahutuslik nädalavahetus Eestimaa südames. Võistluste kavas olid krossijooks, rannavõrkpall, tänavakorvpall, petanque, Paide seiklusretk, kardisõit ja köievedu. Samuti selgus võitja firmajuhtide mitmevõistluses, milles osalejad kogusid punkte rullui-

Sponsorid

punktide hulka kuulusid näiteks Paide

Eesti Firmaspordi Liitu toetavad Äripäev, Eestimaa liigub, Eesti Post, Vennad Ehitus, Elisa, Tele2, Sport Kõigile, Jyrr Invest, Nordea Pank, Rockstar, Director, KalevSpa, Arctic Sport Club.

lähedal asuva kauni Mündi soo laugas-

Neljad mängud

mas ka Paide linnuse varemetes.

Firmaspordi võistluskavas on mängud igal aastaajal. Järgmisena peetakse 4.–5. septembrini ja 22.–23. oktoobrini sügismängud.

susprindis ja krossijooksus ning selgitasid parima kardirajal.

kanuuga ja rulluisutada. Kohustuslike

te külastamine. Kanuuga sõideti koguni kolmes kohas: Pärnu, Esna ning Vodja jõel. Kontrollpunkte käidi otsiKõige kiiremaks võistkonnaks osutus Elisa esindusvõistkond koosseisus Merike Mumme, Ove Uhtlik ja Martti Kuldma. Järgnesid Eesti Posti esindusvõistkond koosseisus Mari Allese, Kuldar

rollpunktini, mis asus keset tehisjärve.

Pihlapuu ja Rene Kaas ning Eesti Posti

Reede õhtul peetud rulluisuvõistlu-

Nelja tunni vältel oli võimalik kontroll-

teine võistkond koosseisus Jaanus Und-

se eel jagas kommentaator Kunnar

punkte võttes valida, kas joosta, sõita

rest, Anneli Undrest ja Raivo Pellja.

Karu nõuandeid: „Tehke sooja, kasutage võimalust rada üle vaadata ning pange kiiver pähe. Olge ettevaatlikud konarustel sõites!“ Eelsõitudes ja finaalis näitas kiiret sõitu Sulev Lokk (Ekspress Hotline AS), kes läbis raja ajaga 44:53 ja võitis 40-aastaste vanuserühmas. Meelelahutust pakkus Tiina Kukk (Nordea Spordiklubi MTÜ), kes läbis raja ahvikostüümis.

Haarav seiklusretk Laupäeval Paide Vallimäel peetud ligi 780-meetrisel krossijooksul tuli rühkida üle küngaste. Kõige raskemas osas joosti mäest alla, kohe üles tagasi, ümber kivi ja taas mäest alla. Varemete eest läbi minev paarikümnemeetrine sirge lõik lõppes taas järsu mäkke tõusuga. Parim oli Marti Soosaar (Eesti Firmaspordi Liit) ajaga 2.43,8. Naiste jooksu võitis Mari Allese (Eesti Posti Spordiklubi) 3.28,2. Seiklusretkele starditi Paide tehisjärve äärest. Alguses tuli ujuda kont-

Tiina Kukk rulluisutab ahvikostüümis. Oma vanusegrupis sai ta teise koha.

57


58

jalgrattasõit Jooksja 3/2010

Velosõnastik

Kui möliseda, siis õigesti! Tekst: Valdo Jahilo

Fotod: Scanpix

Abiks alustavale rattasõitjale, kes soovib rattamaailmaga ligemat tutvust teha, kuid ei ole päris kindel, kuidas või milliseid väljendeid peaks selle spordiala juures kasutama. (vahel öeldakse umbmääraselt, et täna olin ma kusagil Indias).

Rattasõiduga seotud väljendid ja terminid

Täpiks panema: võidusõidu ajal on osa rattureid või väiksem grupp peapundist ära sõitnud ja silmapiirilt kadunud. Öeldakse: “Näe, panidki täpiks ära” või ütled kellelegi kolleegile pundis: “Mis passid, pane täpiks”.

Mansa (MNT): tegemist on maanteesõidu väiksema grupiga (2–10), kus iga rattur veab mingi aja, et oma grupil hoogu üleval hoida, siis vahetab ja läheb grupi lõppu ning tema töö võtab üle järgmine rattur, kes talitab samamoodi. Mansasõiduks kutsutakse ka velotrekil 4 mehe 4 km jälitussõitu. Karussell (MNT): kui maanteesõidus on moodustunud teatud suuruses grupp (5–15 ratturit). Karusselli ajal sõidab esimene rattur enda ees liikuvast ratturist mööda ja vahetab kohe möödutud ratturi ette, tema tagant tulev rattur talitab samamoodi ja nii kõik karussellis olevad ratturid. Eesmärk on hoida võimalikult ühtlast tempot, samal ajal võimalikult vähe aega ees olles, kus kipub puhuma tuul. Karusselli sõidetakse enamasti 5–15-mehelise grupiga, kuna vähemaga ei ole mõistlik (puhkemoment puudub) ja rohkemaga kipub tihti asi segaseks minema, kuigi ka 30 ratturiga karusselli sõitmine pole midagi ületamatut. Dispetšer: sõitja, kes karusselli puhul jätab enda vedamiskorra vahele ning laseb teised enda ette. Ketis sõitma: tegemist on grupiga, mis on tõmmatud väga pikaks ja enamik ratturitest on üksteise taga. Enamasti rakendub küljetuulega suurematel kiirustel või siis kurvilistel kitsamatel teedel suuremal kiirusel. Näiteks: punt (grupp rattureid) imeb (sõidab võimete piiril) küljekaga (külgsuunas puhuv tuul) ketis (ratturid moodustavad küljetuule tõttu pika rivi). Viilima: sõitja, kes karusselli- või mansasõidus vedama ei lähe, lastes teised enda ette. Karvajalgsed: peetakse klassi võrra nõrgemaks ratturiks ja/või kes on rattamaailmas uus huviline. Kuna tippratturid on raseeritud säärtega, siis tehakse teinekord nalja, kui finišeeritakse kusagil tagapool grupis, et näe, tulin täna koos karvajalgsetega. Karpi jäämine: blokeeritud positsioon. Tihti võib juhtuda, et enne finišit jääd ebasobivale positsioonile, kust ei saa rünnata ehk jääd karpi. Teiste ratturitega niimoodi tihedasti koos, et puudub ruum kõrvale liikumiseks.

Lahti haakima: osa grupist jääb maha (või sõidab eest ära) ehk osa ratturitest haagitakse grupist lahti. Purakas: tunnete jalgades hullult jõudu. Kerima (lahti kerima): kergete käikudega kiirelt pedaalides sõitma. Rattaid kokku keevitama: rattaid üksteise kõrvale nii parkima, et rataste eraldamine on raske. Rattaid kokku keevitama: rattaid üksteise kõrvale nii parkima, et rataste eraldamine on raske. Mahutrenn/sõidetakse mahtu/laotakse põhja: nagu nimigi ütleb, sõidetakse tavaliselt aega suhteliselt aeglase pulsiga. Välditakse kiirendusi ja pulsi tõusu. Tehakse veel hooaja sees, kui on tarvis täita nädala treeningukoormust. Intervall: tehakse mitmeid erinevaid kiirendusi eesmärgiga pulss üles ajada ning seejärel lõdvestatakse, et sama harjutust uuesti korrata. Ette ja järgi käib muidugi soojendus/lõdvestus. Tuules sõitma: sõitmine eesliikuva ratturi tuulevarjus. Tirri laskma: sõitma vabakäiguga (näiteks mäest alla). Juustu panema: ei tee seda, mida talt oodatakse. Poole teraga laskma: jõuvaruga sõitmine, poole jõuga sõitmine. Punt: grupp rattureid. Küljekas: küljetuul. India punt: grupp, mis on esimestest palju maas. Näiteks öeldakse, et täna finišeerisin india pundis. Kasutatakse enamasti maanteel

Ribadeks tõmbama: ennast täiesti tühjaks sõitmine. Paugutama: grupi eest ära sõitmine, kiirendus, kiire vahespurt. Pussukas: miski torkab kummi augu ja see tühjaks visiseb. Edasi laksima: ära pidurda, anna takka! Kooki panema/maokas: kukkumine ratta seljast. Kombo (combo): kui kukud kõigepealt kubemega vastu lenksu ja pärast seda kohe tagumikuga vastu sadula otsa (näiteks kui järsult esipidurit vajutad). Nippel: kukkumine, nt päris hea nippel oli, niplit või niplisse panema – kukkuma. Tühjaks sõitma/rihmaks tõmbama: sõitmine maksimaalse pingutusega, kuni pole midagi enam kuskilt võtta. Pakud on all/jalad on makaronid/jalad on pehmed: jalgadesse pole enam eriti jõudu jäänud. Haamri/klistiiri/kangi saama: nõrkushetk, mil energiavarud on ammendunud/olukord, kus konkreetse sõidu ajal organism on tühjaks pingutatud ja ei olda enam võimeline tavapärase intensiivsusega edasi liikuma, enamasti juhtub võistlusel.


Velosõnastik

Singel (MTB): kitsas metsarada, millele mahub üldjuhul sõitma vaid üks jalgrattur korraga (üksi sõitmise rada).

kaks auku sisse. Juhtub, kui sõidad ebapiisava rõhuga üle mingi takistuse.

Taavet: tavott (määre).

Chainsuck: klassikaline, kui käiku vahetades hammasratas tirib keti kaasa ja “kogub käikari vahele puntrasse”. Vahest öeldakse chainsuck ka siis, kui kett “kukub” esihammakatest mööda raami vahele.

"Parasiiti võtma” või "parasiteerima”: Kui mingi kõvem vend maanteel mööda sõidab, spurdin järele ja haagin tema tuulde.

Endo: endover ehk kukkumine otse üle lenksu, enamasti selle tõttu, et esiratas piisavalt edasi ei liigu.

"Kumm jäi rasedaks”: sümptomiks on keset kummi jämedama koha tekkimine.

Baik: mägi (maasiku)ratas.

Noka tõmbamine: hooga esiratta üles tõmbamine ja tagarattal sõit.

Käikar: käiguvaheti. Hammakas: hammasratas. Kiirrong: seltskond tugevaid rattureid, kes pundil eest ära sõidavad, Eestis nende seas ka tavaliselt võitja.

Võõrkeelsed mõisted Passatka: (vene k) iga jalgratturi rattasõiduasend, mis talle sobib või on välja kujunenud (osal püstisem, osal madalam), asend, kuidas ratta seljas istud. Samuti võib seda mõista sadula/ratta tunnetuse all. Näiteks kui oled kogu hooaja sõitnud oma rattaga ja siis proovid nädalakese võõra/teist tüüpi rattaga. Oma rattale tagasi istudes tundub, et “passatka” on paigast ära. Paari päevaga on tunnetus jälle tagasi.

Märguanded ja hüüded Käsi üles: oht teel, hoog maha (kukkumine, järsk langus, raudtee ülesõit jms). Käsi kõrvale: (järsk) pööre või lihtsalt hoiatuseks näidata, et tee keerab ära. Grupis (MNT) käsi alla, vasakule/paremale: näitab teel ohtu, kas auku teekattes, mingit takistust, et tagumine otsa ei sõidaks. Pudel üles (MNT): tulemas on joogipunkt, pudeli vahetus. Hüüe: “Parem(alt)!”; “Vasak(ult)!”: (MTB) tagasõitja märguanne, kummalt poolt kavatseb ta eessõitjast mööduda (MTB puhul).

jalgrattasõit Jooksja 3/2010

Hüüe: “Rada!” (MTB): tagasõitja märguanne eespool liikujale, et soovitakse temast mööduda. Ratturite viisakusreegli kohaselt otsib eessõitja märguannet kuuldes koha, kus laseb tagant tulija mööda, vajaduse korral pidurdab hoogu, et lasta kiiremal mööduda. Kõiki nimetatud hüüdeid kasutatakse tavaliselt singlil sõites. Käega viibe külje pealt selja taha (MNT): Märguandega antakse teada, et miskit on teel ja liikuge minu selja taha või võtke koomale. Näiteks grupisõidu ajal on tee ääres auto või muu takistus. Kasutatakse ka märguandena, et kavatsetakse sellele poole nuusata või sülitada (et teised teaksid arvestada ning pihta ei saaks). Hüüe: “Tee peale!” (MNT): Hüütakse, et pundi esimene ots liiguks rohkem tee keskele. Näiteks küljetuule korral, kui kett on pooleks läinud, oleks vaja keti ots purunenud kohast tõmmata tee peale, et teised paremini tuulde saaks ja hoo üles võtta, et esimesi püüda. Sellisel juhul sõidetakse enamasti karusselli, sest saab pikemalt olla tuulevarjus. Hüüe: “Tee äärde!” (MNT): Hüütakse esimesele, et ta liiguks tee äärele lähemale, et tagumistel ei oleks head võimalust tema tuules sõita. Küljetuulega võetakse tihti tee äärde, et grupp ära lõhkuda. Tee äärepool valitakse tuule suuna järgi. Palju tänu kõigile, kes aitasid koostada velosõnastikku! Eriline tänu Priit Prousile.

Kamanda: (vene k) meeskonnasõit. Tšainik: (vene k) jalgrattur, kes üldse ei jaksa või ei tea sõidu tehnilisest poolest midagi. Ei liikle sirgjooneliselt ja tekitab ohtlikke olukordi. Purgaa: (vene k) tugev tuul, torm. Atrõõv: (vene k) jooksikud. Strahovka: (vene k) kindlustus, tuuridel on liidri ees alati strahovka ehk vennike, kes veab liidri igale äraminekukatsele järgi, nii et liider ennast väga palju ei väsitaks. Haljava: (vene k) sisuliselt puhkama ehk pundi taga tuules tirri laskma. Drop: ilma hüppeta alla “kukkumine” (MTB). Bunnyhop: rattaga hüppamine (näiteks äärekivist üles). Wheelie: sama mis noka tõmbamine, kuid koos väntamisega. Dirtjump: mullahunnikute otsas hüppamine. Whip: hüppe ajal tagaratta küljele väljalükkamine. Snakebite: kui pöia äär lööb sisekummile

Hüüe: “Parem(alt)!”; “Vasak(ult)!”: (MTB) tagasõitja märguanne, kummalt poolt kavatseb ta eessõitjast mööduda (MTB puhul).

59


Meie mõistame, et lõputu sooja vee läte Teie kodus ei pea olema eriti silmatorkav Soojaveeboilerid Quantum EWH30Q, EWH50Q, EWH80Q ja EWH100Q • • • • • • • • • • • • •

Paigaldatav vertikaalselt Sukelküttekeha Suurendatud magneesiumanood kaitseb siseanumat korrosiooni eest Sisse- ja väljalülitus esipaneelil Temperatuuri näidik esipaneelil Küttekeha kontrolllamp esipaneelil Termoregulaator 30-70˚C esipaneelil Kuivkäivituse ja ülekuumenemise kaitse Topeltemailiga siseanum Efektiivne soojusisolatsioon kuni 5 cm Koplektis on Ülesurveklapp + voolujuhe 0.9m pistikuga. Tolmu / niiskuskaitse klass IP24 Garantii 2 aastat siseanumale ja elektriosale

Electrolux esitleb kaasaegseid SL tüüpi mahuboilereid. Elegantne disain ja universaalne paigaldusviis (horisontaal- ja vertikaalsihis) võimaldavad boileri paigaldadamist mistahes ruumi. Tänu „Protect tank“ korrosioonikaitse süsteemile ja „kuivadele küttekehadele“ on boilerite kasutamine efektiivne ja töökindel. Soojusisolatsioon teeb seadme veelgi säästlikumaks, viies soojuskaod miinimumini. Peale selle on boiler varustatud

Soojaveeboilerid EWH15S EWH 30 / 50 / 80 / 100 / 150 SL EWH 200R

pool/täisvõimsus funktsiooniga, mis lubab vett kiiremini soojendada või vähendada ülekoormuse vältimiseks boileri elektrivõimsust. • •

Koos Electroluxi veeboileriga tunnete end rahulolevalt ja mugavalt.

E-Lux Kodutehnika OÜ I Mustamäe tee 24, Tallinn tel 665 0079, 665 0078 I tellimus@elux.ee

www.elux.ee

• • • • • • • • •

Paigaldatav nii horisontaalselt, kui vertikaalselt Vahetatavad küttekehad emaileeritud hülsis (kuivvahetus) Suurendatud magneesiumanood kaitseb siseanumat korrosiooni eest Poole võimsuse lüliti esipaneelil Küttekeha kontrolllamp esipaneelil Termoregulaator 30-70˚C esipaneelil Kuivkäivituse ja ülekuumenemise kaitse Topeltemailiga siseanum Efektiivne soojusisolatsioon kuni 5 cm Komplektis on ülesurveklapp, plastikmuhvid ja voolujuhe 0.9m pistikuga. Tolmu / niiskuskaitse klass IP24 Garantii 2 aastat siseanumale ja elektriosale


Maanteesõit: Sigvard Kukk osaleja kogemused

Jalgratturid väntavad SEB Tartu rattarallil Lõuna-Eesti teedel.

JALGRATTASPORT Jooksja 3/2010

Grupisõidu nipid ja napikad Tekst: Valdo Jahilo

Foto: Scanpix

Linnalähedastel maanteedel vuravad aeg-ajalt vastu jalgratturite grupid. Kui soovite nendega liituda, siis palun väga! Aga enne lugegem, mida ütleb kogenud rattur Sigvard Kukk.

T

ean päris mitut inimest, kes kar-

juv liikumine. Näiteks grupis pidur-

davad sõita võõras jalgratturite

damise asemel muuda oma sõiduasend

pundis. Kõige enam tekitab hirmu

püstisemaks ja lase tuulel hoogu takis-

teadmatus, kui kogenud või algajad on

tada. Ära lase tirri, vänta aeglaselt

kaasväntajad. Kas nende hulgas võib

edasi, kuni grupp on mööda saanud.”

end kindlalt tunda või on tegu võimaliku ohuallikaga? Et grupisõidust mõnu

Vedava paari vahetus

tunda, oleks kasulik endale selgeks

Grupiga treenitakse tavaliselt paari-

teha põhitõed. Neid järgides pakub

kaupa rivis. Kui esimene paar vaheta-

grupis treenimine või võistlusrajal

da soovib, spurdib parempoolne ehk

pundis sõitmine mõnusa kogemuse.

tee serva lähedal sõitev rattur pisut

Nõu annab pika kogemusega rattur,

ette ning tõmbub paremale. Esimese

ainsa eestlasena SEB 29. Tartu ratta-

paari vasemal pool pedaaliv rattur

rallil esikolmikusse pedaalinud Sig-

peab tegema pisut pikema spurdi ja

vard Kukk.

siis paremale tee äärde pöörama, et

„Kõigepealt soovitaksin suhtuda

grupp saaks neist turvaliselt möödu-

uustulnukatesse sallivalt ja heataht-

da. Mitte kunagi ei liigu esimene paar

likult. Kui uued sõitjad gruppi lisan-

eest ära maantee keskjoone poole.

duvad, ei muuda nende kirumine ja

Jäta grupisõidus meelde, et ... • ära pidurda põhjuseta: su tuules sõitja on liiga lähedal; •

kui äkki ilmub teele ootamatu takistus, püüa sellest mööduda sujuvalt järskude pööreteta (maanteeaugust proovi pigem üle hüpata kui ümber sõita);

kui näed grupis tühimikku, ära püüa seda koha parandamise sooviga täita, kõigepealt veendu, et keegi teine parasjagu sama manöövrit ei kavatse;

• kui soovid seisma jääda, tõsta märguandeks käsi ja lase grupil endast mööduda ning peatu alles siis; • jälgi teiste ratturite kehakeelt ja õpi seda ka ise kasutama, nii tagad ka kaaslastele turvalise sõidu. taha minekut, kui oled juba grupi lõ-

neile näpuga näitamine midagi – kõik

Kuhu nuusata?

on tulnud rattasõidust head emotsioo-

Liigu grupist välja, osunda käega kõr-

ni saama. Pigem võiks neid õpetada

vale, et tagant tulijad oleksid

Kukkumine

ja suunata, et grupisõidu oskused eda-

manöövrist teadlikud, nuuska ja sü-

Vajuta võimalusel korraga nii esi- kui

si kanduksid ja siis tõuseb sellest toest

lita ning jätka tavapärast liikumist.

tagapidurit ning vii sel ajal keha-

kasu,” lausus Kukk.

Joomine

pus või selle äärel.

raskus võimalikult taha. Siis on lootust, et ei kuku otse üle lenksu. Ürita

Peatumine grupis

Grupi keskel ära joo, sest ühe käega

viimase hetkeni sadulas püsti jääda ja

„Grupisõit on nagu lõõtspill, mis vahel

juhtrauast hoidmine on ebakindel ja

sõidutrajektoori hoida. Kui enam

pikemaks ja vahel lühemaks venib,”

võid riivata kaassõitjat. Kõige kind-

tõesti muu ei aita, vabasta jalg pedaa-

kirjeldas Kukk. „Kõige tähtsam on su-

lam on juua pärast grupi esiotsast

list ja valmistu kukkumiseks.

61


s u d o o S kupong

-20%

Selle kupongiga saad kõikidest normaalhinnaga söökidest-jookidest -20%


64

RULLUISUTAMINE Jooksja 3/2010

Tegijad: Enel Kõrva, Diana Kaareste, Saskia Alusalu, Sandra Alusalu

Neli pilgupüüdjat

ehk kuidas rulluisupiigad paljudele meestele kandu näitasid Tekst: Jooksja

Fotod: Rainer Ojaste

Kui liibuvas kostüümis kõrgetel rulluiskudel neiud Pirital Lillepi pargis mööda tuhisesid, ei saanud neist kuidagi pilku ära pöörata. Sujuvad ja nõtked liigutused, kiire ja uljas sõit. Ilus vaatepilt! Paljud mehedki pidid end 6. juunil peetud EMT Rullituuri avaetapil lööduks tunnistama.

Enel Kõrva (30)

Sandra Alusalu (23)

Jäin rahule, teadsin, et rootslanna Helena Gustafsson on minust tugevam, kaotus venelannale (Jevgenia Radionik – toim) oli väga napp, kõigest neli kümnendikku. Aeg võinuks olla parem, kuid sattusin sõitma grupis, kus pidin ka ise mõnel korral ees töötama. Olen harrastaja, treenin laste kõrvalt – see on superhobi! Lillepi rajani on vaid mõni minut minna. Nelja-aastane Grete käib lasteaias ja aastane Kaspar on rõõmsalt nõus jääma hoidja hoolde, nii saan vaba aega kasutada treenimiseks. Uisutamas käisin ka Kasparit oodates. Vaid Berliini maratonist otsustasin pärast arstidega nõu pidamist loobuda. Paar kuud pärast poja sündi läksin aga jälle teistega koos võistlema. Tänavu tahan Berliinis teha hullu tembu – laupäeval sõidan rulluisumaratoni ja pühapäeval jooksen maratoni, milleks valmistumiseks peame koeraga koos ka pikemaid ringe tegema. Talviti suusatan meelsasti, selle alaga tegelesin nooruses palju – õppisin Otepääl suusakoolis. Rulluisuhuvi tekkis peaaegu kohe, kui see ala Eestis levima hakkas. Eesti meistriks olen tulnud üle kümne korra. Kolmel korral olen osalenud maailmakarikasarja etapil (parimaks jäi 27. koht), korra ka EM-il.

Päris rahule ma enda sõiduga ei jäänud. Mul on käsil Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonnas eksamiperiood, trenn jäi tagaplaanile. Uisutama hakkasin väikesena. Kõigepealt sain iluuisud, viis aastat tagasi kutsus Väino Treiman meid Saskiaga Adaverre kiiruisutamise treeningule. 2006. aastast alates oleme mõlemad õega tegelenud ka rulluisutamisega. Väga tore oli tänavusel talvel esimest korda korraldatud järveuisutamise sari (Sandra võitis kõik kolm etappi – toim). Jagan end meelsasti kahe ala vahel. Kaks aastat tagasi sõitsime Saskiaga esimest korda Berliini maratonil, tänavu tahaks jälle minna. Treeningukavas on ka jooks ja rattasõit, kuid neil aladel ma üldjuhul ei võistle.

Tallinna rulluisumaratonil 42 km 1:18.06,4 (naistest 3.)

Diana Kaareste (33)

Tallinna rulluisumaratonil 42 km 1:22.24,2 (naistest 5.) Maratonisõit on ikka kurnav, mul oli enne starti isegi väike hirm, kuidas vastu pean, sest võistluse korraldamisel kulus aega ja päris palju energiat. Aga pidasin vastu ja olen endaga rahul. Ootan lühemaid EMT Rullituuri etappe, eriti Ülemiste ühe tunni sõitu lühikesel ringil, kus üksteise tuules ei tohi sõita. Harjutan ka jooksu, sest sügisel tahan Berliinis teha topeltmaratoni – laupäeval sõidan rulluiskudega 42 kilomeetrit ja pühapäeval proovin sama palju ka joosta. Hakatuseks osalesin kevadisel Tartu 23 km pikkusel jooksul. Talvel mängin Dreamland Queensi naiskonnas jäähokit ja käin mägedes suusatamas. Oma lõbuks sõidan ka rattaga.

Tallinna rulluisumaratonil 42 km ajaga 1:27.03,6 (naistest 6.)

Saskia Alusalu (16)

Tallinna rulluisumaratonil 20 km 38.44,2 (naistest 1.) Rulluisutamist kasutan suvistel treeningutel, mu peamine ala on aga kiiruisutamine. Lasteuisud sain kahe ja poole aastasena ja sealt alates on uisutamine mulle väga meeldinud. Adaveres valatakse igal talvel 250-meetrine jääovaal ja treener Väino Treiman tahab meist häid kiiruisutajaid kasvatada. Möödunud hooajal jäi mul juunioride MM-võistlustele saamisest natuke puudu – läbisin 1500 meetrit ajaga 2.14,27, norm oli 27 sajandikku parem. Kuid saan veel mitu hooaega juunioride arvestuses võistelda ja arenguruumi on kõvasti. Sügiseti käime harjutamas Helsingis jääareenil, suvel oleme treeninud ka Berliinis sisehallis. Olen võistelnud Norras, Itaalias, Hollandis, Poolas, Soomes ja Saksamaal. Põhikooli lõpetasin edukalt (viieline tüdruk – toim). Jätkan õpinguid Põltsamaa ühisgümnaasiumis, seal on kõige soodsam kiiruisutamist edasi treenida. Aasta pärast lõpetan muusikakoolis viiuliõpingud. Rullituuril ei soovitanud treener mul maratoni sõita, et hoida veel jalga. Kevadel vigastasin hüppeliigest, alguses käisin karkudega ja paar kuud ei saanud täiskoormusega treenida.

Enel Kõrva rühib maratonil mäkke.


Tegijad: Enel K천rva, Diana Kaareste, Saskia Alusalu, Sandra Alusalu

Rollerblade tiim: Sandra Alusalu (vasakult esimene), Diana Kaareste, Saskia Alusalu ja Enel K천rva.

Sandra Alusalu arendab maratonil tempot.

RULLUISUTAMINE Jooksja 3/2010

65


Uus Maa/Bonti välissõitjad Ruben Martinez ja Alfredo Leon Moreno

RULLUISUTAMINE Jooksja 3/2010

Lõuna-Ameerika rulluisutajad tugevdavad Eesti profitiimi Tekst: Jooksja

Foto: Marko Mumm

Maailmakarikasarjas osaleva võistkonna Uus Maa/Bont välismaalased Ruben Martinez Argentinast ja Alfredo Leon Moreno Venezuelast võtsid eestlaste kutse suure huviga vastu. ullu Tartu rulluisumaratoni

M

Mõlemad külalissportlased on ko-

võitnud Leon Moreno sai oma

genud tegijad, kellega koos treenides

esimese Eestis käigu ajal vas-

saavad Uus Maa/Bonti ülejäänud sõit-

tused paljudele küsimustele ning kui

jad Kert Keskpaik, Danila Ruusu ja

kinnisvarabüroo Uus Maa juhatuse

Kaur Meresaar oma oskusi täiendada.

esimees ja Eesti rulluisutamise liidu

Martinez alustas rulluisutamisega seit-

juhatuse liige Jaanus Laugus tegi talle

seteist aastat tagasi oma tädi õhutusel.

ettepaneku liituda Eesti profitiimiga, võttis Venezuela uisutaja kutse meelsasti vastu.

Rikkalikult kogemusi

Kert Keskpaik Uus Maa/Bont

„Rubeni ja Alfredo liitumine tiimiga on andnud meile palju teadmisi ja oskusi. Kõige olulisem, et saame endast tugevamate meestega treenida ja edasi areneda. Usun, et kogu Eesti rulluisutamine on tänu nende siinolekule võitnud.”

„Rulluisutamine on Argentinas tähtis

„Tartu maraton on mu karjääris vä-

spordiala,” lausus Martinez. „Minu

dib mulle võistelda Euroopas, kus

ga tähtis!” tunnistas Leon Moreno.

kodulinnast on pärit mitu maailma-

käime maratonilt maratonile.”

„Minusse suhtuti siin väga hästi ja

meistrit. Igas provintsis on vähemalt

sain ettevõtte Uus Maa külalislahku-

üks rulluisurada.”

sele vastata võiduga.” Martinez kohtus Eesti tiimi Uus Maa/Bonti mänedžeri Laugusega

Ka Alfredo rulluisutamise huvi tärkas lapsepõlves. Viimasel neljateistkümnel aastal on ta sõitnud profina.

Venezuela rulluisutajad on palju õppinud Columbia sõitjatelt. Ka Leon harjutab sageli naabrite juures. „Rulluisutamine on Columbias spordiala number üks,” ütles meelsasti ka

mullu Zürichis MM-võistlustel. „Mul-

„Tänu jumalale ja mu kodumaale,”

pesapalli harrastav Alfredo. „Minu ko-

le läks Uus Maa/Bonti ettepanek kor-

lausus Leon. „Sõidan kõiki distantse

dumaal pole uisutamine eriti populaar-

da ja tahan Eesti võistkonda väärikalt

– sprindist maratonini. Olen osalenud

ne. Arvan, et eestlased harrastavad

esindada,” ütles ta.

mitmel MM-võistlusel ja nüüd meel-

seda ala rohkemgi. Autoga sõites näen tänavatel uisutajaid ja see on väga tore!

Ruben Martinez (paremal) ja Alfredo Leon Moreno Pirital Lillepi rulluisurajal.

Minu kodumaal pole selline pilt tavaline.” Enne Eesti võistkonnaga ühinemist vähendas Alfredo seitsme kilo võrra kehakaalu ja treenis hoolega, et tulla Vanasse Maailma heas vormis. „See oli suur väljakutse,” tõdes venezuelalane. „Pisut raske on olnud külma ilmaga kohanemine. Rada on väga raske ja olen pisut kiirust kaotanud. Kuid tänu jumalale muutun iga päevaga paremaks ja ootan juba järgmisi maailmakarikasarja etappe.” Kodumaal olles läheb Leon Moreno juba varahommikul pool kuus rattaga sõitma. Pärastlõunane treening algab kell neli. Martinez harjutab sageli rattaga ja teeb ka rulasõitu. „Kui sõidame enesekindlalt ja ka õnn soosib meid, võime jõuda MK-etapil pjedestaalile,” loodab Leon.

67


68

rulluisutamine Jooksja 3/2010

Võistlus: EMT Rullituur

EMT Rullituur rändab koos rulluisutajatega mööda Eestimaad Tekst: Jooksja

Fotod: Rainer Ojaste

Ole sa paks või peenike, suur või väikene, noor või vana – kõik on oodatud EMT Rullituuri starti! Rulluisutamine on väga lahe suvine harrastus ja rullituuril leidub võistlussõite igale maitsele.

L

igi paarsada rulluisutajat, kes

Paavo Pals, kes lööb EMT Rullituuri

Uus Maa/Bont Eesti võistkonna liik-

avasid EMT Rullituuri 6. juunil

etappidel kaasa ABEC-i klubikaaslas-

med kasutasid rullituuri etappi Prant-

Tallinnas Pirital Lillepi pargi ta-

te õhutusel.

susmaal Dijonis peetud maailmakari-

valiiklejatele suletud ringil, olid küll

kasarja etapiks valmistumiseks. Ent

enamikus juba kogenud või ülikoge-

Võistlus pakub vaheldust

nud sõitjad. Distantsid nõudsid ette-

„Pigem naudin omaette sõitmist, aga

valmistust ja vilumust. Väikeste tõu-

kui juba treenid, peab ka mingi väl-

Järgmised rullituuri etapid peetak-

sudega kitsas vasakule-paremale

jundi leidma võisteldes,” lausus Pals.

se 3. juulil Pärnus, sealt edasi Ülemis-

looklev rada pole lihtsate killast. Kui

Neljandat hooaega rulluisutamisega

tel, Kolga-Jaanis, Otepääl Tehvandi

ägedamad uisutajad eesotsas Uus

tegelev Paavo on laia ampluaaga: noo-

Maa/Bont Eesti võistkonna liikmete,

ruses tegi suusakahevõistlust, hiljem on

„Pärnus kulgeb rada vana sadama

argentiinlase Ruben Martineze ja Da-

suusatanud, sõitnud ratta ja purjelaua-

teel mere ääres, see on lai ja tasane,”

nila Ruusuga tagant tulles kihutasid,

ga ning isegi langevarjuga hüpanud.

kirjeldas EMT Rullituuri

edaspidi tulevad nad jälle koduradadele kõrgeid kohti noppima.

spordikeskuses ja Jüris.

tuli oma tempos liikujatel neile aupak-

„Rulluisutamine annab korraliku

daja Jaanus Ritson. „Üle-

likult teed anda. Ent ruumi jätkus

koormuse ja tõsiselt pingutades tõu-

miste keskuse ees asfalt-

kõigile ja 42 kilomeetrit on piisavalt

seb pulsisagedus 150 löögini minutini.

platsil teeme ühe tunni

pikk sõidumaa, mis kahandab liigset

Rattasõidus ei saagi nii kõrget pulssi.

sõidu

uljust ja hoogu.

Kui ilm on kehv, muutub rulluisuta-

450-meetrisel ringil. Me-

mises võistlemine loteriiks,” võrdles

lu sees võib olla huvitav

Pals alasid.

võistelda. Kolga-Jaani

Maratoni läbis 99 rulluisutajat, nende seas 46-aastane

Tallinna lähedal on rulluisuta-

etapp toimub Võrtsjärve

miseks sobivaim Tabasalu kerg-

lähedal maanteel, kus

liiklustee. „Seal on hea asfalt, tee

selgub kõige kiirem 10

on puhas ja hooldatud,” lausus

kilomeetris. Tehvandi

Pals. „Ka autojuhid peavad uisuta-

rullsuusarajal peetaval

jatest lugu ja annavad meile teed.”

30-kilomeetrisel etapil

Võrreldes eelmise aasta marato-

on järsemad tõusud ja

niga, kui Palsi jalad finišisirgel risti

kurvid välja jäetud.”

läksid ja ta kukkudes rangluu mur-

Igal etapil on kavas

dis, lõppes seekordne sõit talle õnne-

ka 500-meetrine til-

likult – aeg 1:27.03,0 andis 48. koha.

lusõit ja kilomeetrine

Ees välgutasid rivaalidele uisukandu

laste minimaraton, sa-

tempot kruvinud Martinez ja ainsana

muti rullsuusatamine

tema tuules püsinud Ruusu, kes ületa-

(kuni 30 km).

sid finišijoone käsikäes. Danila veeres

Tõnis Paalme läbis rulluisumaratoni tagurpidi.

lühikesel,

„Osalemine

on

üle lõpujoone pisut enne: aeg 1:10.15,3.

jõukohane eri oskus-

Kolmas oli Kert Keskpaik.

tega ja vanuses rullui-

Naistest kõige kiiremini sõitnud

sutajatele ja rullsuusa-

rootslanna Helena Gustafsson lõpetas

tajatele, ka algajatele

kokkuvõttes kaheksandana. Kolmas

on nendel radadel või-

oli parim eestlanna Enel Kõrva Rol-

malik ohutult sõita,”

lerblade Top Teamist.

lausus Ritson.

eestve-


Võistlus: EMT Rullituur

rulluisutamine Jooksja 3/2010

Rullituuri kaks kiiremat: Ruben Martinez ja Danila Ruusu. Kõrvalpildil: Kert Keskpaik.

EMT Rullituur

1. etapp 6. juunil Tallinnas. Mehed 42 km 1. Danila Ruusu 1:10.15,3, 2. Ruben Martinez, Argentina 1:10.15,4, 3. Kert Keskpaik 1:12.01,6, 4. Indrek Tobreluts 1:12.19,4; Naised 1. (kokku 8.) Helena Gustafsson, Rootsi 1:12.46,1, 2. (19.) Jevgenia Radionik, Venemaa 1:18.06,4, 3. (20.) Enel Kõrva 1:18.06,8. Mehed 20 km: 1. Aleks Luik 38.42,3; Naised 20 km: 1. Saskia Alusalu 38.44,2. Rullsuusatamine 25 km 1. Igor Gluškov 42.32,8. Järgmised etapid: 3. juulil Pärnus (rulluisutamine 20 ja 42 km; rullsuusatamine 25 km); 18. juulil Ülemiste ühe tunni sõit; 25. juulil Kolga-Jaani Kümme (10 km); 14. augustil Tehvandi rullimaraton (30 km); 4. septembril Jüri rullimaraton (rulluisutamine 20 ja 42 km, rullsuusatamine 25 km), igal etapil ka lastesõidud (500-meetrine tillusõit ja kilomeetrine laste minimaraton). vt info: www.rulluisutamine.ee

69


70

rulluisutamine Jooksja 3/2010

Rulluiskude valik

Miks kõmpida jala, kui rulluisud viivad kiiremini edasi! Tekst: Jooksja

Fotod: Rainer Ojaste

Rulluisutajad on meie linnapildis veel haruldane nähtus, kuid üha rohkem moodi minev ala võidab heitlikust Põhjamaa kliimast hoolimata ka siinsel laiuskraadil jõudsalt poolehoidjaid. Rulluisutamise liidu tegevjuht Jaanus Ritson annab nõu, kuidas valida rulluiske.

Activa 90 XR

Algajale – tasakaal ja õige sõidutehnika Rattad on väikesed, mis võimaldavad lihtsamini pöörata ja tehnikat õppida. Pehmest kummist rattad ei veere liialt kiiresti. Lühike raam hõlbustab manööverdamist. Saabas on pehme, jalgadel on mugav. Orienteeriv hind 1500–2000 krooni.

Nõuanded algajale Tavalisel harrastusuisutajal kulub kõige rohkem esimene ratas, eriti selle sisekülg. Vatti saab ka tagumine ratas. Mida sagedamini rattaid vahetada, seda ühtlasemalt nad kuluvad. Keskmised rattad tuleks vahetada esimeste ja tagumistega. Omavahel tuleks vahetada vasaku ja parema uisu rattaid, sest enamasti kuluvad parema, tõukejala uisu rattad rohkem.

Speedmachine 100 RX

Edasijõudnule – tempo ja enese proovilepanek Kes valib üheks vastupidavusalaks rulluisutamise, mida paar-kolm korda nädalas treenida ja suvel mõnel korral ka võistelda, vajab suuremate, 90-100 mm läbimõõduga rattaid. Nendega saab stabiilse kiiruse. Alumiiniumraam on kerge ja jäik, saabas kerge ning piisavalt hea toestusega. Orienteeriv hind alates 3000 kroonist.

Tänavauisud

Hüppamisi ja trikitamisi kannatavatel rulluiskudel on väikesed tugevad rattad ja lühike tugev raam, mis hõlbustab manööverdamisi. Skateparki rulluiskudel on esimene ja tagumine ratas teistest pisut suuremad. Väga tugev saabas ja keskmised plastikrattad hõlbustavad trikke.

Profid – kiirus ja võistlushasart Kui eesmärk on kiiresti uisutada ja võistelda, tuleks valikul lähtuda: suuremad rattad, pikk, jäigem ja kergem raam ning madal ja kerge saabas, mis on sobivaimad. Orienteeriv hind 6000 – 14 000 krooni.

Riietusest: hästi sobivad tehnoloogilised jooksu- või rattasõiduriided. Peamine, et oleks mugav ega hakkaks palav. Pidage silmas, et tuul on kiiruse suurim vaenlane – püüa vältida lohvakat tuulejopet. Uiskudes kanna õhukesi tehnoloogilisi sokke, mis ulatuvad üle saapa ääre.

Kiiver ja kaitsmed

Fusion X5

Racemachine 110

Märjal ja niiskel asfaldil sõitmist tuleb vältida. Vesi on kõige suurem rulluisutaja vaenlane. Ühtlasi tasub hoiduda liivasest ja väga tolmusest teest. Kergliiklusteed sobivad sõitmiseks kõige paremini.

Kukkumisel saadud põrutus võib mõjuda ettearvamatult – pea peab olema kindlasti kaitstud. Tipp-topp kiivri saab 500 krooni eest, võistluskiiver maksab 12002500 krooni. Põlve-, küünarnuki ja randmekaitsed moodustavad komplekti, mille saab osta 600 krooniga. Need tagavad ohutuse.


72

jooks

Jooksja 3/2010

Tegija: Eesti Energia juht Sandor Liive

Eesti Energia juht Sandor Liive jookseb Tallinnas Nõmmel.

SUUSAMARATON Sandor Liive (sündinud 1970) tulemused Tartu suusamaratonil: 2010 – 516. koht, 4:13.58,0 (M40 114.) 2009 – 490. koht, 3:59.18,0 (M35 108.) 2007 – 373. koht, 3:47.11,4 (M35 83.) 2006 – 297. koht, 3:57.20,4 (M35 64.) 2005 – 233. koht, 4:17.29.0 (M35 41.)

Sandor Liive:

üks kihlvedu paneks mindki maratoni jooksma Tekst: Priit Pullerits (Postimees) Fotod: Rainer Ojaste

Eesti Energia juht Sandor Liive leiab pingelise töö kõrvalt ikkagi aega treenimiseks. Huvitav, kuidas ta oma päeva kasutab ja mis teda harjutama innustab?

N

40-aastane Liive talviti vähemalt

ahendanud noorpõlves lootust-

kolm suusamaratoni läbinud. Kui

Vähe. Pühapäeval (23. mail – toim)

andva jooksjana silma paistnud San-

suvel korralikult harjutada õnnes-

tegin tunnikese ja teisipäeva hommikul

dor Liive sportimisvõimalusi. Seetõt-

tub, kaalub ta sügisel uue eesmär-

enne tööd jooksin ka. Ma pole veel saa-

tu on ta pidanud harjutamiseks aega

gi seadmist. Miks mitte proovida

nud nii korrapärast harjutamise rütmi,

näpistama sealt, kust see enamikule

ka joosta maratoni, 42,195 kilo-

nagu oli talvel. Jaanuaris, kui marato-

üle tahtejõu käib.

meetrit?

nid hakkasid lähenema, suusatasin

eli ja pool aastat Eesti Energia

Tänu visale harjutamisele on

juhatuse esimehena on tublisti

Kui palju olete saanud viimasel ajal treenida?


jooks

Tegija: Eesti Energia juht Sandor Liive

parematel nädalatel kümme tundi. Laupäeval ja pühapäeval võtsin ette pikemaid otsi, isegi kuni kolm tundi.

Mis on olnud viimaste hooaegade eesmärgid? Väga selget sportlikku eesmärki po-

Kuidas

suure

Jooksja 3/2010

vastutusega

pingeline juhitöö sportimissoovi mõjutab?

Uuendusena käisin nädalas kolmel

le olnudki. Peaasi, et oleks mõnus

Alati, kui olen välja trenni pääse-

hommikul enne tööd suusatamas.

maratone sõita ega peaks rajal piinle-

nud, olen väga hea tundega tagasi

Tõusin kell kuus, läksin pool seitse

ma. Olen osalenud viiel aastal järjest

tulnud. Pärast hommikust suusa- või

Nõmmel rajale ja tegin tunni või tund

Marcialongal. Tänavu käisin Sapporo

jooksuringi tunnen tööl, et olen paue-

ja 15 minutit. Päris huvitav kogemus.

ja Engadini maratonil. Sapporos olin

rit täis ja töövõime on palju suurem.

Öösel oli käinud rajamasin ja suusa-

esimese saja sees. Talvel olen kolmel

Peamine, et uneaeg lühikeseks ei

tasin esimesena värskel rajal. Seal oli

maratonil ikka üritanud kaasa teha.

jääks, muidu võib pärastlõunal tukk

tegelikult teisigi. Ühel hommikul nä-

Kuna ma ei ole maratoni veel jooks-

gin kuut-seitset tegijat – ei tea, kas

nud, kaalun, et võiks ühe ette võtta.

täiskuu oli väljas (naerab).

Küll ma mõnel üritusel kellegagi kih-

Õhtuti on mul mõni üritus või läheb

la vean ja siis hakkan valmistuma.

tööl kaua. Kui kell seitse või kaheksa koju jõuan, siis enam välja ei lähe – lapsi tahaks ka vahel näha. Pigem olen otsinud hommikust trennivarianti. Miks te ilusal kevadel enam nii sageli ei harjuta nagu talvel? Arvan, et küsimus on motivatsioo-

peale tulla. Kui suureks oma sportimiskoormust hindate? Koormus on olnud väga kõikuv. Su-

Kas kavatsete jooksutreeneri appi paluda?

viti olen harjutanud ebaühtlaselt. Vahel on tekkinud pikad pausid. Aga kui

Nii kaugele pole mõelnud. Kõige-

lumi tuleb maha, viib suusapisik sa-

pealt peab keegi tabama mind olukor-

gedamini välja. Mul oleks vaja lisa-

ras, kus kihlveo alla neelan. Tavaliselt

motivatsiooni, et kogu aasta järjepi-

on need sõlmitud kuskil peo käigus

devalt treenida. Jah, üks hea kihlvedu

ulja peaga.

kuluks ära.

nis. Kui oled end suusamaratonile

Kui kihlvedu on sõlmitud – ja mitte

kirja pannud ja kellegagi kihlveo sõl-

lihtsalt maratoni läbimise, vaid ikka

Millised peaksid olema panused?

minud, pole pääsu. Mis sa 60–70 km

mingi aja peale –, küll siis vaatan, kas

See pole tähtis. Ei ole vahet, kas see

ikka piinled! Kui lund on, saab kolm

on vaja treenerit või mitte.

kuni neli nädalat korralikult treenida. Jooksutreeningute käsilevõtmiseks pole kehtivat kihlvedu. Kui oleks kihlvedu – näiteks joosta sügisel Berliinis maratoni –, küll siis ka rohkem välja läheksin. Hommikuid, kui panen kella varem helisema, et läheks trenni, aga ei lähe, on tegelikult päris palju (naerab). Millele sel talvel kihla vedasite, et võistlustel välja tulla? Sel talvel ei vedanudki. Lihtsalt oli palju lund. Aga varasematel aastatel olen küll vedanud. Kõige parema kihlveo, mis pani end hästi liigutama, sõlmisin 2004. aastal: pidin 2005. aasta Tartu maratonil ühte kolleegi poole tunniga edestama ja kümme kilo kaalust alla võtma, 82 kilolt 72-le. Siis tegin korralikult trenni, suvel läbisin maatikurattaga 2000 kilomeetrit. Talvel tulidki parimad maratonitulemused, nii Vasaloppetil kui ka Marcialongal. Tartu maratonil lõpetasin kolmesaja parema seas. Võitsin mõlemad kihlveod.

on üks õhtusöök või midagi suuremat. Tähtis on kokkulepe.

Suusatajast sai jooksja Sandor Liive alustas sportlaseteed suusatajana, kuid paremad tulemused saavutas hoopis jooksjana. Ta meenutas, et harjutas suvel Nõmme spordikooli suusatajatega Haanjas Kurgjärvel, sõitis sealt korraks Eesti noorte kergejõustikumeistrivõistlustele, võitis mõned medalid ja läks laagrisse tagasi. Jooksuvõistlustel märkas Liivet tuntud mänedžer Aivar Karotamm, kes kutsus teda suusaradadelt staadionile. Suusatamises jõudis Liive omavanuste seas 20–30 parema sekka. Olav Karikose ja Toomas Turbi juhendamisel viis ta aga isiklikud rekordid 800 m jooksus 1.57, 1000 m jooksus 2.33, 1500 m jooksus 3.57 ja 3000 m jooksus 8.35,6-ni. 2000 m tippmargiga 5.24,5 mahub ta Eesti kõigi aegade saja kiirema hulka. Lisaks mitmetele Eesti noorte meistritiitlitele pälvis Liive NSV Liidu noorte meistrivõistlustel 3000 m jooksus 10. koha. Ülikooliõpingud ning vajadus tööga raha teenida olid Liive sõnul põhjused, miks sport vajus tagaplaanile. „Hindasin olukorda reaalselt: jooksus tulevad mustad mehed kõvasti peale. Mõtlesin: kas sport on ikka see, millele oma elu panna?”

Kas olete märganud, et teie kaliibriga juhtide ja ettevõtjate hulgas on sportimine üha populaarsemaks muutunud? Neid, kes harjutavad, on pidevalt olnud. Aga vahel olen näinud metsas ka inimesi, keda ei oskaks seal oodata. Näiteks tean ühte advokaati, kes on koguni maratoni jooksnud – ta on täitsa hulluks läinud, juba talvel jooksis 20 kilomeetrit päevas! Kui kolmekümneselt paljud tervisele veel ei mõtle, siis neljakümneselt mõeldakse rohkem. Vist on väikest muutust näha. Saite ka talvel 40. Kas see pani teid samuti mõtlema, et oleks vaja korrapärasemalt harjutada, sest muidu on varsti kuri karjas? Olen otsustanud: suvel hakkan korralikult treenima. Kolmel tööpäevahommikul kuni tunnine jooks ja üks kuni kaks treeningut nädalavahetusel oleks väga hea.

73


74

triatlon

Jooksja 3/2010

Noored: Liis-Grete Arro ja Mart Suurkivi

Triatloninoored astuvad eliidile teravalt kannale Tekst: Sirlet Viilas

Fotod: Jüri Suurkivi

Noorte triatleetide, 18-aastase Liis-Grete Arro ja 19-aastase Mart Suurkivi tegemised ei jää märkamata: medalivõidud ja kohad võistlusprotokollide eesotsas panevad konkurentegi rohkem pingutama ja fänne kaasa elama.

P

aljud sportlased on enne päris oma

mine. Ülejäänud alade, eriti ujumise

ala leidmist osalenud eri alade

kallal on tulnud rohkem vaeva näha.

treeningutel ja kuulanud mitme

„Väga palju on esmapilgul väikseid

treeneri õpetussõnu. Tallinna Westhol-

tehnikanüansse, millel on tegelikult

mi gümnaasiumi 11. klassi lõpetanud

suur osakaal. Ujumises on kõige roh-

Liis-Grete Arro tegeles varem jalgpalli

kem arenguruumi,” lausus Mart.

ja jalgrattaspordiga ning Kadrina kes-

Jooksmine pole igaühele esialgu

kooli lõpetanud Mart Suurkivist ei saa-

meeldiv, kuid seda õpitakse armasta-

nud maadlejat ega korvpallurit. Nüüd

ma. „Siis hakkavad kilomeetrid juba

harjutavad mõlemad triatloniliidu noor-

iseenesest kogunema,” lausus sära-

tetreeneri, kümmekond aastat tagasi

silmne Liis-Grete.

raudmehe distantsil tippaegu näidanud Margus Tamme juhendamisel.

Treener innustab

Triatlonitreeningule tullakse harva

Pikkade triatlonidistantside koormuse

nullist. Mardi tõid sinna väledad jook-

talumiseks tuleb aastas läbida tuhan-

sujalad ja Liis-Grete hea rattavalitse-

deid kilomeetreid. Koos kaaslastega

Üks paremaid noori triatleete Liis-Grete Arro.

treenimine hoiab vaimu värskena, pakub võrdlusmomendi ja kui innustus kipub kaduma, aitab hädast välja. Kuid alati leidub üksikuid hunte. Suurkivi on üks neist.

Arvamus Sihikul head etteasted EM- ja MM-võistlustel Treener Margus Tamm: „Meie ühed paremad juuniorid Liis-Grete Arro ja Mart Suurkivi peavad omandama kogemusi tähtsatel välisvõistlustel. Edaspidi muutuvad oluliseks rahvusvaheliste tiitlivõistluste tulemused, mitte lihtsalt seal osalemine. Eesmärkide saavutamiseks on Liis-Grete ja Mart valmis sihikindlalt treenima. Nende suhtumine treeningutesse – mitte ainult kehalise pingutuse mõttes – on igati hea. Treeningukavade täitmine pole tavaolukorras neile kunagi probleem. Pigem on nad valmis tegema lisapingutusi, et tõestada oma tugevust ja saavutada kõrgem tase.”

„Enamasti ei ole motivatsiooni leidmisega raskusi, sest treenimine on

„Õnneks on loodus andnud mulle

meeltmööda,” ütles Mart. „Vahel muu-

piisavalt hea pea, õpingutega pole

tub üksirassimine veidi tüütuks, kuid

vaatamata suurele koormusele prob-

nii on hea keskenduda ja iseenda või-

leeme tekkinud. Küll tuleb tunnista-

mete piire kompida.”

da, et viimasel aastal jäi kool selgelt

Suur innustaja võib olla ka nõu ja

tagaplaanile,” lausus Suurkivi.

jõuga abiks olija ehk treener. „Kõige

Peagi toob ülikooli astumine Mar-

suurem eeskuju on kindlasti Margus

dile kaasa suured muutused. „Nal-

Tamm,” ütles Liis-Grete.

jaga pooleks võib öelda, et mingil

Jõuab ka õppida!

määral jään siis ilma oma taustajõududest, vanematest, kes kehastusid

Noorsportlase päevakavva peavad

vajaduse korral kokaks, füsiotera-

mahtuma kaks-kolm trenni, kool, ko-

peudiks, autojuhiks, arstiks,” lisas

dused ülesanded, kolm korralikku

nooruk.

söögikorda, sõbrad, puhkus ja magus ööuni. Kuidas nad kõike jõuavad?

Mõlemad triatleedid tahavad tänavu mulluseid tulemusi ületada ja Ees-


Noored: Liis-Grete Arro ja Mart Suurkivi

ti meistri tiitlit kaitsta. Tulevikukava-

Võistlustulemusi

dest rääkides säilitas Liis-Grete naiseliku salapära: „Las midagi jääb

Liis-Grete Arro (sündinud 1992):

saladuseks ka!”

2009: triatloni noorte Eesti mv (ujumine 750 m + rattasõit 20 km + jooks 5 km) teine koht; duatloni noorte Eesti mv (jooks 5 km + rattasõit 20 km + jooks 5 km) esimene koht; Pärnu kahe silla jooksul esimene koht (U18); SEB Tallinna sügisjooksul parim naistallinlane; Saaremaa kolmepäevajooksul teine koht (U18); Ülemiste järvejooksul esimene koht (U18). 2010: duatloni juunioride EM-il (5 + 20 + 2,5) 10. koht; SEB Maijooksul esimene koht (T).

Vara trenni, hilja voodi! Mis toob läbimurde – andekus või töökus? Naerusuine Liis-Grete vastas: „Ennekõike tahtejõud ja sihikindlus!” Väiksena politseinikuks ja presidendiks saada ihanud Mart panustab higivalamisele: „Pigem olen töökas triatleet, kes üritab kõike täpselt plaani järgi teha, vahel isegi liiga entusiastlikult – ennast nii-öelda tappes. Kuidas muidu seletada jooksutreenin-

Mart Suurkivi (1991):

gut äikesetormiga või suusatamist 24-kraadise pakasega.” Kui plaanid tulevikus saada sama tugevaks kui Liis-Grete või Mart, võta neid õpetussõnu kui kuldteri. Mart: „Tugevaks saab kõva töö ja pühendumisega. Minu puhul on see retsept siiani toiminud.” Liis-Grete: „Vara tööle, hilja voodi!”

triatlon

Jooksja 3/2010

Juunioride Eesti meister Mart Suurkivi.

2009: triatloni juunioride Eesti mv (750 m + 20 km + 5 km) esimene koht; duatloni juunioride Eesti mv (5 + 20 + 2,5) esimene koht; duatloni juunioride EM-il (5 + 20 + 2,5) 33. koht; Kõrvemaa kevadjooksul esimene koht (P); Ülemiste järvejooksul teine koht (U18). 2010: duatloni juunioride EM-il (5 + 20 + 2,5) 18. koht; SEB Tartu jooksumaratonil kolmas koht (U20).

75


76

triatlon

Jooksja 3/2010

Võistlus: Kõrvemaa triatlon

Suurim

rahvatriatlon Eestis Tekst: Valdo Jahilo

Foto: MTÜ Spordiürituste Korraldamise Klubi

Eesti suurima rahvatriatlonini on jäänud ligikaudu kuu. Seda pole just palju, kuid samal ajal ka mitte üleliia vähe, et praegu osalemisotsus langetada ning võistluseks valmistuda.

S

EB Kõrvemaa triatlonist on

Kõrvemaa triatlon

kolme aastaga kasvanud suuri-

Aeg: 17. juuli. Distantsid: 350 m ujumine, 22 km rattasõit, 4 km jooks.

ma osavõtjaskonnaga triatlo-

nivõistlus. 2007. aastal oli lõpetajaid 212, 2008. aastal 252 ja mullu juba 342. Triatloni populaarsus suureneb ja Kõrvemaa paelub huvilisi ladusa korraldusega. „Ilmselt mängib rolli ka see, et üritus kuulub SEB Kõrvemaa nelikürituse kavva ja kes osavõistluselt punkte koguvad, tulevad starti,” ütles Peep Leino, kõigil Kõrvemaa triatlonidel osalenud ja esiveerandis finišeerinud mees. Asukoht on soodne ja distantsid küllaltki jõukohased: kindlasti paremaid valikuid esmase triatlonikogemuse saamiseks. „Et osavõtjaid on palju, siis stardi-

sportliku boonuse kui miinusena – pärast on, mida meenutada!”

takse Soodla veekogule 350-meetrise-

Mitmekesi grupis sõites on kergem

le ujumisele vastavalt rinnanumbrile

pingutada. Kui sõidu ajal möödub mõ-

gruppidesse jagatuna viitstardist,”

ni punt või jõuad ise kellelegi järele,

selgitas võistluste sekretär Renna

siis haagi sappa – saad kas kiiremini

Järvalt. „Esmalt stardivad tugevamad

edasi või korraks hinge tõmmata.

mehed, siis harrastussportlased, lõpuks naised ja noored.”

Jõuvaru jooksmiseks

Neljakilomeetrine jooksurada on üsna tõusuderohke, siin võib kõige rohkem võita või kustuda. Kindlasti peaks jooksurajale minema väikese

22-kilomeetrine rattadistants toimub

jõuvaruga, sest liiga uljas algus võib

maastikul: valdavalt mööda metsa- ja

tõusudel jalad krampi ja hingamise

kruusateed, ei puudu ka liivalõigud

kinni võtta.

ning paar üllatustakistust.

Start ja lõpp asuvad eri paigas, kind-

„Rattasõidul on alati raja esimeses

lasti tuleks tutvuda võistluse asuko-

kolmandikus olnud paar hiiglaslikku

haga. Kõik lõpetajad saavad korral-

veeloiku, millest tuleks julgelt läbi

dajate bussiga stardipaika tagasi sõi-

uhada,” soovitab Leino. „Ükskõik kui-

ta. Soodusregistreerimine on juuni

das seda läbida, jalad saavad märjaks

lõpuni, lisainfot leiab aadressilt

igal juhul. Seda tasuks võtta pigem

www.jooks.ee.

ARVAMUS Triatlonisõber Peep Leino soovitab: • Mõtle kodus, milliseid spordivahendeid või riideid sul vaja läheb ja paki need vahetusalade kaupa kaasa. Nii võid olla kindel, et midagi olulist maha ei unune. • Tule kohale aegsasti, et võtta võistlusnumber, proovida ratast (käiguvahetus, pidurid, kummid), paigutada vahetusalasse järjekorras riided, jalanõud, kiiver (rihmad lahti, et saaks kiiresti pähe tõmmata). • Tee veidi soojendust ning mõtle tegevuste järjekorrale vahetusalas ja võistlustaktikale. • Täida joogipudel ja pea lõpuni vastu, sest pingutus saab finišis emotsioonikuhjaga tasutud!


Deloitte rahvatriatlon

TRIATLON

Jooksja 3/2010

Deloitte'i rahvatriatlon on värvikas vaheldus igale harrastajale Tekst: Jooksja

Üldjuhul peetakse triatloni üle mõistuse raskeks. Eriti hirmutab ujumisdistantsi pikkus. Rattasõidus saab tihti takistuseks ratta puudumine või peetakse oma ratast ebasobivaks.

H

irmu peletamiseks korraldab

vaid kolm kuni neli kilomeetrit. Kokku

Stamina 2007. aastast Deloitte'i

tuleb jõukohane pingutus.

20. augustil saab vabariigi taasiseseisvumispäeva tähistada Pirita jões

rahvatriatlone, mis on mõeldud

Tänavuses Deloitte'i sarjas on kavas

ja terviseradadel peetaval rahvatriat-

kõikidele tervisesportlastele ning

kolm triatloni ja üks duatlon. Ava-

lonil osaledes. Hooaja lõpetab 25. sep-

peaks pakkuma värvikat vaheldust ka

võistlus peetakse 26. juunil Tallinnas

tembril Saaremaa duatlon, kus ujumi-

eri alade harrastajatele.

Nõmme spordikeskuse basseinis ja

se asemel tuleb ka avaetapil joosta.

Ujuda tuleb rahvatriatlonil 100 meet-

terviserajal. Juulis on rahvasportlas-

Ühtlasi saab kaasa elada duatloni Ees-

rit. Rattaga peab sõitma kuni kümme

tel võimalus veeta sportlik nädalava-

ti meistrivõistlustele.

kilomeetrit, sobilik on maastikuratas.

hetus Otepääl. 10. juulil on kavas Pü-

Osavõtutasu eest saab soovi korral ka

hajärve jooks ja 11. juulil Pühajärve

Infot ja näpunäiteid leiad

korraldajalt ratta ja kiivri. Joosta tuleb

rahvatriatlon.

www.stamina.ee/triatlon

77


78

Intervjuu

Jooksja 3/2010

Sõudeässa veerud

Jüri Jaanson: kes tahab väga head kehalist vormi, peab ka valu kannatama Tekst: Andrus Nilk Foto: Scanpix

Kahekordne olümpiamängude hõbemedalimees Jüri Jaanson räägib laste sportimisest, vastupidavusala kasulikkusest, raskuste ületamisest treeningul, Pärnu kahe silla jooksust ja oma sügisestest valikutest.

L

aste sportimishuvist oma tü-

alad asuvad kahe äärmuse vahel.

sess: lähed kodunt välja, sõidad klu-

tarde Anita ja Greta näitel.

Kujutad sa näiteks ette, et lähed pä-

bisse, teed seal oma treeningu, tuled

rast spordikarjääri või niisama met-

kaldale, pesed end puhtaks ja siis

sa oda loopima? Kuigi mine tea…

istud klubis, kus võtad joogi ja paned

Mu vanem tütar Anita käis

kolmel suvel sõudmas, enne seda mängis viis aastat tennist. Praegu ta

Teine äärmus on näiteks orientee-

sõpradega maailma asju paika. Unis-

otsib oma kohta. Hinges soovib kind-

rumine, mida inimesed harrastavad

tame, et ka meie klubis oleks baari-

lasti sporti teha ja seda nautida, aga

oma sisemise vajaduse pärast. Ae-

nurk. Paljudes vanades Euroopa

emotsionaalselt läheb talle korda ka

roobset töövõimet arendavad alad

klubides on peaaegu paarsada aastat

kaaslaste arvamus, mis pubertee-

kipuvad enda jaoks tegemise poole.

kestnud traditsioonid, mis inimesi

dieas on väga tähtis. Koolis ei viibi

Kuid ükski pallimänguala ei saa

koos käima panevad.

ta sporti hindavas keskkonnas. Ma ei taha teda eriti sundida, tahan, et ta teeks ise valiku, aga see on raske. Gretaga on lihtsam: ta õpib muusikakoolis, osaleb ujumistreeningul ja suvel hakkab käima suusatreeningul. Kõike soovib ta ise. Lapsi mõjutab ka pere suhtumine: me ei tee Tanjaga lõbusporti, vaid tippsporti, mis on meie töö. Tanjal

Sõudja Jüri Jaansoni karjääri tipphetki: 1990 (25-a) - MM-kuld 1995 (29-a) - MM-hõbe 2004 (38-a) - OM-hõbe 2008 (42-a) - OM-hõbe

on oma grupp, arutame koos tree-

Võimalusest harrastada sõudmist Pärnus, kui seal oleks juba uhke sõudeklubi. Sõuda saaks rahvapaadiga, mitte võistluspaadiga, millega sõitmine nõuab õppimist. Maailmas on levinud matkapaat, mis on raskem ja liigub oluliselt kiiremini kui laenutusest saadav tavaline paat. Varustus on sõudmises suur pidur.

ningute üle. Ei saa ju koduust kinni

baasalade ehk aeroobse treeninguta

Hea suusasõidu nimel ostad poest

tõmmates otsustada – nüüd spordist

hakkama. Sõuad, suusatad või jook-

mitme tuhande kroonised tippsuu-

ei räägi. Paratamatult tekib vahel

sed ning võid näiteks tennisevälja-

sad. Kuid Eesti elatustaset arvesta-

pingeid, mida lapsed tajuvad.

kul kaks tundi vastu pidada.

des pead kalli paadi ostmiseks olema

Soovin, et Anita ja Greta saaksid spordiga sinasõbraks ning oleksid kehaliselt ja vaimselt heas vormis. Tippspordi valik peab olema nende enda oma. Vastupidavusalade tähtsusest treeningutel.

väga motiveeritud. Üksikuid eranVõimalusest harrastada Eestis

deid leidub.

sõudmist. Tiitlivõistlustel osalevate riikide

Harrastussportlase treenimi-

arvu järgi jääb sõudmine vähestele

se mõnust ja eesmärkide püsti-

aladele alla. Aga tehnika õppimine

tamisest.

teeb sõudmise keeruliseks ja harras-

Kogu aeg ei pea olema treeningul

tamise võimalust vähendab ka suh-

tore, ikka tekib raskeid momente.

Leidub kolme tüüpi alasid. Ühed,

teliselt kallis varustus. Kui astud

Siis aitab distsipliin ja teadmine, et

mida teed teistega konkureerimise

koduuksest välja, saad kohe joosta

kui raskuse ületad, hakkab aja

pärast ja pealtvaatajatele. Teised,

või rattaga sõita.

jooksul kergem. Treening võib ku-

mida teed puhtalt endale. Ülejäänud

Sõudmisega tegelemine on prot-

juneda üliraskeks, aga mõni päev


Sõudeässa veerud

hiljem tunned, kui hästi liigud. Ei

kut. Siis tuleb arvestada oma soove,

juhtu ka midagi, kui jätad raske

emotsioone ja miks mitte ka ühis-

treeningu tegemata – kui sa pole

kondlikku tellimust.

võistlussportlane.

Vana sportlane oskab oma jõuvaru

Kõige olulisem on teada, mida sa

kasutada palju ratsionaalsemalt ja

spordist tegelikult tahad. Kui tahad

endast rohkem välja anda, aga see

sporti tehes kehalist mõnu tunda,

on talle endale ohtlik, sest kokkuvõt-

jäta raske treening tegemata. Kui

tes kurnab see rohkem.

tahad jõuda kehaliselt väga heasse

Tallinnas uuringutel olles sain pal-

vormi, kannata valu lõpuni. Pärast

ju vestelda südamekirurg Toomas

oled tugevam, jõuad kõrgemale

Sullinguga, kes ütles: „Mõtle ikka

suutlikkuse tasemele ja tekib hoopis

hoolega järele, kas sul on ikka veel

teine mõnu. Siis tuleb sisemine jõud.

seda (loe: tippsporti) vaja.”

Eesmärgist sõltub ka distsipliin. Kas lähed väsinuna treeningule alternatiivset tööd tegema?

Jüri Jaanson Pekingis, teine olümpiahõbe kaelas.

On sul selleks motivatsiooni?

Tippsportlase valikutest,

Hea vormi saavutamiseks on olu-

sisemistest heitlustest valiku lange-

line, kui palju oled pikema aja vältel

tamisel ja 44-aastasena karjääri jät-

keskmiselt treeninud. Ühe või kahe

kamise võimalusest.

päeva vahelejäämine ei mängi sporliku vormi püsimisel suurt rolli.

Mu mõistus ja emotsioonid on vahel omavahel nii tugevas konfliktis, et oioi-oi! Emotsioonid ütlevad: „Kihvt

Iseenda hetkeseisust.

oleks Londoni olümpial võistelda, too-

Saan praegu ainulaadse kogemu-

me kulla koju.” Mõistus vastab:

se, mida pole varem olnud. Kui ma

„Tead, mis kõik tuleb sel juhul mängu

ennast sügiseks korda ei saa, on üks

panna.” Sügisel, enne valiku tegemist

valik. Kui saan korda, on kaks vali-

on mu ees puhas leht.

Intervjuu

Jooksja 3/2010

Üleskutse:

olümpiamedaliomanikud, tulge Pärnu kahe silla jooksule! Pärnu kahe silla jooksu eestvedaja Jüri Jaanson on kahel viimasel aastal läbinud distantsi koos teise olümpiamedalimehe Allar Levandiga. Ent miks mitte kutsuda 5. septembril peetavale kümnendale kahe silla jooksule ka teisi Eesti olümpiamedalivõitjaid? „Tore, kui keegi veel meiega koos rajale tuleb,” jäi Jaanson ettepanekuga nõusse. Parasjagu helistas olümpiavõitja Erki Nool, kes on osalenud Paide – Türi ligi 14 km pikkusel rahvajooksul. Ta näis võtvat tuld. „Tempoga 4.30 kilomeetrile võiks joosta küll,” ütles Nool. Jooksu korraldava Kahe Silla klubi põhikirjaline eesmärk on saada kahe silla vahele mõlemale kaldale kõvakattega terviserada. „Paremal kaldal on rada olemas, vasakul kaldal astuti ka suur samm edasi, kui linnavolikogu kinnitas detailplaneeringu,” lausus Jaanson. Tänavusel jooksul on esimest korda kavas ka kepikõnd – kahe silla retk. Edaspidi tahaks Jüri osalemas näha ka ratastoolisõitjaid, kuid praegune rada seda veel ei võimalda. „Kui ratastoolisõit saaks teoks, võiks kujuneda täiuslik spordipäev,” ütles Jaanson.

79


82

ristsõna

Jooksja 3/2010

Tallinki ristsõna

Lahenda ristsõna ja võida Tallinki kruiis. Kirjuta siia ristsõna lahendus (tekib õige lahendamise korral mummudesse)

Ees- ja perekonnanimi

Kontakttelefon

Täidetud kupong saada ajakiri Jooksja toimetusse aadressil: Ajakiri Jooksja, Ahtri 6A, Tallinn 10151. Kupongi viimane postitamise kuupäev on 30. juuli 2010. a. Kõigi õigesti vastanute vahel läheb loosi Tallinki kruiis. Eelmise ristsõna võitja on AINO JÜRGENSON. Võtame võitjaga ühendust! Eelmise numbri ristsõna õige lahendus oli: Marek Niit ja Indrek Kelk.


T천elise

KiiRuSE Tagavad

Riided

Taivo P체i, Eesti meister 5000 m ja 10000 m jooksus ning poolmaratonis. Treenib ja v천istleb Crafti riietes alates 2008. aastast. CRAFT treeningkollektsioonid on saadaval kauplustes Rademar, Sportland, Metsik P천hjala, Extreme Sport, Tallinna Kaubamaja, Tartu Kaubamaja, Maratonsport jt. www.craft.se


+ CAL ORI CE

Y

NYWH ERE

N

IK

A ES

TIM E+DISTAN

ANNA JALGADELE VABADUS E + REA D


Jooksja (07) Nr 3, 2010