Page 1

1 ÜLO PÄRN

JÕGEVA LINNA AJALOO ALLIKMATERJAL (väljakirjutused ajakirjandusest on rõhuvas enamuses tehtud originaalsõnastuses, tekst arhiividokumentidest ja teatmikest aga väljakirjutaja poolselt ümberjutustatult)

II osa

1931 EESTI 1920-1930 arvuline ülevaade Riigi Statistika Keskbüroo, Tallinn 1931, lk-d 210-212

Sõiduautod Veoautod Jalgrattad

1930 1929 1928 5 4 4 2 4 3 71

JÕGEVA ALEV 1927 1926 1925 1924 1923 1922 1921 1920 2 2 3 1 41 20 20 18 15 7

Fond 2974 nim 1 sü 167 31.dets. 1931.a. seisuga oli alevis 372 leibkonda ja 1285 elanikku, 1931.a. ehitati 3 maja. SELTSI- JA KULTUURIELU F 2974 nim 1 sü 131 1931 jaan. Tegutseb Jõgeva Muusika ja Lavakunsti Ühing, esimees S.Padil. Postimees 6.juuni 1931 lk 8 Kuulutus. Jõgeva Muusika- ja Lavakunsti Ühing. Palamuse Tuletõrje seltsimajas pühap. 7.juunil s.a. Operett üliõpilaselust „Emajõe lõoke“ 3 vaatuses. Operetti saadab ühingu salongorkester. Tants salongorkestri saatel. Algus kell ½ 9 õhtul. Postimees 9.nov. 1931 lk 5 Üliõpilaslaul Jõgeval. 29. nov. kell 4.p.l. laulab Akadeemiline Meeskoor Tartust Jõgeva seltsimajas L.Neumanni juhatusel. Solistiks on neiu L.Kabin. Eeskavas on eesti heliloojate soolo- ja koorilaulud. See oleks jõgevalastele haruldane juhus kuulda nii vanemaid kui ka uuemaid eesti helitöid tuntud koori ettekandel.


2 Postimees 27.nov. 1931 lk 4 (neljapäev) Akadeemiline meeskoor Jõgeval. Novembrikuu on kujunenud Jõgeval ettekannete rohkeks kuuks. Paar nädalat tagasi mängis kohalik Muusika ja Lavakunsti ühing suure menuga „Emakest maamulda“, kolmapäeval oli Draamastuudio teater ligi saali täie rahvast kokku meelitanud, kanti ette „Öö tulvil õnne“. Draamastuudiole omase hooga. Novembrikuu viimasel pühapäeval kell 4 saavad jõgevlased kuulda täiuslikku meeskoori laulu Akadeemilise Meeskoori poolt. Akadeemiline meeskoor tunnistati hiljuti üliõpilaskonna esinduskooriks. Koor esineb Jõgeval sama kontserdiga, millega eelmisel pühapäeval ülikooli aulas. Postimees 9.dets. 1931 lk 5 Jõgeva Muusika ja Lavakunsti ühing Pühitses neil päevil oma esimest aastapäeva, mille puhul ette kanti R.Tagore „Obwer“. Nimetatud organisatsioon on Jõgeval nooremaid, kuid vaatamata lühikesele elueale on ta suutnud hoogsa tööga endale võita kohalise seltskonna poolehoiu lavaliste ettekannete ja muusika arendamise alal. Fond 2974 nim 1 sü 167 Märts 1931. Hiljuti asutati Jõgeval Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse Jõgeva Osakond. Postimees 18.märts 1931 lk 5 ÜENÜ osakond Jõgevale Neil päevil peeti Jõgeval Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse Jõgeva osakonna asutamise koosolekut. Sellepeale vaatamata, et Jõgeval on võrdlemisi palju organisatsioone, oli asjast huvitatuid koosolekul rohkesti. Koosoleku avas ÜENÜ Keskjuhatuse sekretär H.Uesson, kes selgitas koosolijaile ÜENÜ tähtsust, tegevust ja eesmärgist. Juhatusse valiti hr R.Lindemann, E.Kukk, prl H.Paju, L.Orgussaar, hr J.Timusk, Ed. Tiits ja K.Alits. Revisjoni komisjoni valiti hrad T.Hoff, A.Penner ja E.Toel. Laiuse Koguduse Teataja 5.dets. 1931 lk 22 Laiuse kihelkonna muusikaelust. … Praegu töötavad kihelkonna piirides 7 segakoori (Jõgeva, Painküla, Vaimastvere, Laiuse, Laiuse-Mõisavälja, Kivijärve ja Laius-Tähkvere). Peale selle tegutseb Jõgeva alevis veel meeskoor ja naiskoor…. Viimase viie aasta jooksul on Laiuse kirikus esinenud: Jõgeva naiskoor pr A.Meose juhatusel 2 korda, Jõgeva meeskoor H.Kommusar`i juhatusel 2 korda… mitmel korral Jõgeva segakoor R.Stahlbergi juhatusel… Fond 2974 nim 1 sü 167 Dets. 1931. Jõgeval on Seltsidevaheline Ühtlustuskomisjon. Koosolekul otsustati 1932.a. kevadel alustada spordiplatsi ja selle juurde kuuluva jalutuspargi korraldamistöid. Komisjoni esimees on Johannes Võsu, sekretär Peeter Valge. F 2974 nim 1 sü 131 Volikogu esitas maavalitsusele taotluse lubada alevisse seltsimaja asutada. ************** HARIDUSSELTS Postimees 13.sept. 1931 lk 3 Jõgeva lasteaed.


3 Lasteaed lõpetas 12. skp. oma suvise tegevuse. Töö algas 8.juunil kohalise algkooli ruumes. Vastu võeti mõlemast soost mudilasi 4-8 aastani. Lasteaed on maksuta, tema kauaseks ülalpidajaks on Jõgeva haridusselts. Igapäevane osavõte arv kõikus tavaliselt 25-35 vahel. Väikeste töökavas olid mitmes. mängud ja liikumised, voolimise, papp- ja paberitöö, käsitööd, joonistamine, muusika jne. jne. Kõiki väikeste meistrite omatöid võib näha ja koguni osta pühapäeval lasteaia lõpupeol, mis mitmekesiselt sisustatud. Lasteaeda juhatas tegelikult pr. Tsopp. Postimees 2.okt. 1931 lk 5 Jõgeval kogutakse raha raamatukogu ja lasteaia jaoks. Jõgeva Rahvahariduse Selts korraldab 18. skp. kohalikus seltsimajas suurema loterii-allegrii, mille sissetulek on määratud seltsi avaliku rahvaraamatukogu ja suvise lasteaia korraldamiseks. Suur osa väärtuslikke asju on kahel käel annetatud seltskonna poolt. Postimees 24.okt. 1931 lk 6 Puudused Jõgeva lugemislauas. Jõgeva rahvaharidusseltsi avalik lugemislaud leiab alalist kasutamist kohalikkude elanikkude poolt. Lugemisvara puudulikkuse juures on lugemislaud sageli päris korraldamata. Nii seisavad nagis vanad ajalehed ja mitmesugused iganenud broshüürikesed, uued lehed on peaaegu alati keppide vahele panemata, laiali mitmes kohas ja segamini vanade eksemplaridega. Peale selle viivad üksikud lugejad ajakirju ja lehti lugemislauast välja, hoides neid enese käes koguni pikemat aega. Loomulik, et sarnased ebameeldivused ei võida lugemislauale rohkemat poolehoidu. Rahvaharidusseltsi hiljutine loterii õnnestus Jõgeva kohta haruldaselt hästi, s.o. ligi 570 kr sissetuleku juures ümmarguselt 400 kr ülejääki, milline summa tunduvalt kergendab seltsi kohuseid suvise lasteaia ja suuremal määral ka avaliku rahvaraamatukogu korraldamisel. Postimees 1.nov. 1931 lk 6 Jõgeva haridusselts sai raamatukogu, lugemislaua ja lasteaia ülevalpidamiseks loterii-allegrist puhast ülejääki 610 kr. Seltsi juhatus avaldab südamlikku tänu asjade ja korjandussummade annetajatele ning kõigile tegelastele ja kodanikkudele, kes lahkesti kaasa on aidanud loterii-allegri töödes ja korjanduses. Postimees 20.dets. 1931 lk 6 Jõgeva haridusselts kolib. Jõgeva Rahvaharidusselts paigutab oma kodu senisest asukohast uude korterisse, seltsimaja ruumesse, kus üür on odavam ja ruumid sobivamad. Sinna viiakse üle ka avalik rahvaraamatukogu ja lugemislaud. Ümberpaigutamine sünnib pühapäeval ************** ALEVIVALITSUS, VOLIKOGU, VALITSEMISTEGEVUS Postimees 20.veebr. 1931 lk 6. … Maavalitsuse revisjoniga selgus, et asjaajamine Jõgeva alevivalitsuses on heas korras…. ************** HEAKORD F 2974 nim 1 sü 131 Volikogus on kõneks, et 1930.a. kiviteele katte parandamiseks pealeveetud mullakiht tolmab võimatult, eriti kui auto sõidab, siis on tolmu pilvedena. Kivitee ise on tehtud killustikust. **************


4 MAJANDUSÜHISUS Postimees 10.jaan. 1931 lk 8 Kuulutus. Kohviku ruumid välja anda Jõgeva alevis. Küsida Jõgeva Majandusühisusest telefon nr 34. Postimees 29.jaan. 1931 lk 3 Rukkiostu tähtpäevad. ….Jõgeva jaamas võetakse rukist vastu Jõgeva majandusühisuses: Pajusi ja Jõgeva valdadelt 4. ja 5. veebr.; Laiuse ja Vaimastvere valdadelt 6. ja 7.veebr., Lustivere, Laius-Tähkvere, Kaarepere, Koigi, Roela, Rutikvere, Saare, Vana-Põltsamaa, Härjanurme, Kuremaa valdadelt 9. ja 10.veebr., Kurista, Puurmani, Torma ja Uue-Põltsamaa valdadelt 11. ja 12.veebr…. Postimees 25.jaan. 1931 lk 1 3. veebruarist peale hakkavad riigi arvel rukist ostma ja vastuvõtma… ETK võtab rukist vastu… Jõgeval… Ühistegelised Uudised 13.juuni 1931 lk 7 1930.a. andmed Jõgeva Majandusühisuse kohta: ühingu liikmeid 442, kauplusi üks, kauba läbimüük 450 410 krooni, bilanss 389 336 ja omakapitali 24872 krooni. Äriseis 30.juunil 1931 – aktiiva 1 002 968 ja passiva sama. Ühistegelised Uudised 3.okt. 1931 lk 7 Jõgeva MÜ kuulutus: vajatakse alates 1.jaanuarist 1932 kautsjonivõimelist ärijuht-müüjat, palk 120 kr kuus, 10% puhtast kasust ja korter. Avaldust koos elulookirjelduse ja dokumentide ärakirjadega tuli esitada 1.novembriks. Ühistegelised Uudised 17.okt. 1931 lk 2 Majandusühisuse tegevus on 1931.a. arenenud normaalselt: kauba läbimüük oli üle 300 000 krooni, mis oli eelarve järgi plaanitud terve aasta läbimüügina; laoseis on vähenenud aga eelmise aastaga võrreldes tervelt 20 000 krooni. Väga edukas oli sügisel väetisemüük, nõuti ETK Rootsi superfosfaati, Belgia oma hästi ei läinud. Ka põllusaaduste ost-müük edenes hästi. Juhatusele teeb aga muret suuremate summade sissenõudmine, mis varasematel aastatel üksikutele isikutele antud. Ärijuht on ametis olnud juba üle 10 aasta ja on nüüd esitanud lahkumisavalduse. ************** ARSTIDEGA SEONDUVAST Postimees 28.veebr. 1931 lk 8 Kuulutus. Olen Rakkest Jõgevale asunud. Haigete vastuvõtmine ja väljasõidud haigete juure igapäev. Jõgeva alev, Aia tän. nr. 2. dr A.Jaskovski. Postimees 16.juuni 1931 lk 5 Jaoskonna-arstid olid koos. Esmaspäeva (15.juuni – Ü.P.) hommikul pidas Tartus oma peakoosolekut Jaoskonnaarstide Selts… Juhatuse ettepanekul valiti seltsi auliikmeks Jõgeva jaoskonna-arst dr Dreybladt, kes seltsi asutaja liige ja kauemat aega juhatuses töötanud. Praegu on dr Dreyblatt raskesti haige… Koos oli 15 liiget… Postimees 10.jaan. 1931 lk 7 Kuulutus. Jõgeval kesk alevit vabanenud tohtri eluruumid välja üürida. Soovitav eesti tohter. Ümbruses väga rahvarikas. Kirj. Jõgeva Majand. Ühis. G.Truusmann.


5

Postimees 15.juuli 1931 lk 6 Kuulutus. Dr Eliise Stokeby tegelik arst Jõgeval Suur tän. 38. Korduskuulutus 19.juulil, 2. ja 9.aug. Postimees 17.sept. 1931 lk 6 Dr. Hermann Dreybladt † 16. sept. kl. 3 hommikul lahkus siit ilmast raske haiguse järele kauaaegne Jõgeva (Laiuse) jaoskonna tervishoiuarst dr. Hermann Dreybladt. Kadunu sündis 12.mail 1873 Karksi-Nuias, õppis arstiteadust Tartu Ülikoolis ja Saksamaal ning asus ülikooli lõpetamise järele praktiseerima Jõgevale. Töötades alul eraarstina ja 1914.a. saadik jaoskonna tervishoiuarstina ja oma erahaigemaja juhatajana oli kadunu laialdaselt tuntud vastutuleliku arstina. Otsekohe arstipraktika kõrval oli kadunu väsimatult tegev mitmes seltskondlikus organisatsioonis, nagu kaitseliidus, tuletõrjes, tiisikuse vastu võitlemise seltsis, jaoskonnaarstide seltsis jne. Teda jäid leinama abikaasa ja kaks last. Lk 8 Surmakuulutus. Pika raske kannatuse järele uinus igavesele rahule meie unustamatu kallis mees, isa, vend ja väimees. Dr. med. Hermann Dreybladt sünd. 12.V 1873, surn. 16.IX 1931.a. Kirstupanek Jõgeval neljapäeval, 17.sept. kell 7 õhtul. Ärasaatmine Jõgevalt reedel, 18.sept. kell 11 homm. matmine laupäeval, 19.sept. kell 3 p.l. Tartu Jaani vana surnuaia õnnistusmajast Jaani vanale surnuaiale. Vaikses leinas omaksed. LEINAKUULUTUSED: - Tartumaa maleva arstile NKK Tartumaa Ringkond - Jõgeva Majaomanike Selts - Tartu maavalitsus ja maa-arst - Tartu Eesti Arstide Selts - Jõgeva Vabatahtl. Tuletõrje Seltsi Pääste-Sanitaar jaoskond - Jaoskonna Arstide Selts (Oma esimest esimeest ja asutajat) - Jõgeva Vabatahtlik Tuletõrje Selts (oma kauaaegset arsti ja juhatuse liiget). Postimees 2.aug. 1931 lk 6 Kuulutus. Tagasi jõudnud Silmaarst Dr. R.Dobruškes Jõgeva alevis. Postimees 13.okt. 1931 lk 5 Jõgeva tahab eestlast arstiks. Hiljuti surnud Jõgeva jaoskonna arsti asemele tuleb Tartu maavalitsusel lähemal ajal valida uus. Sel puhul on Jõgeva seltskonnal ühemeelne arvamine, et uus arst peaks olema eestlane. Seda nõudmist ei saa pidada liialduseks, kui arvesse võtta, et senine arstline personal Jõgeval on koosnenud ainult muulastest. Nõnda on senine jsk. arst dr. Dreybladt rahvuselt lätlane, praegune tema asemik Jaskovski – poolakas, eraarst Guss, kes ise tahtvat uueks jaoskonna arstiks saada ja selleks kõik rattad liikuma pannud – muulane; dr. Schanin, kes varemalt tegutses Jõgeval, oli venelane, praegune loomaarst on juut. Eesti soost arste on meil küllalt olemas. Postimees 18.okt. 1931 lk 7 Jõgeva sai eestlase jaoskonna arstiks


6 Tartu maavalitsus oma laupäevasel koosolekul otsustas nimetada Jõgeva jaoskonnaarstiks senise ratsarügemendi vanema arsti dr. Eduard Teder`i. Sellega saab Jõgeva alev ka eesti arsti, kuna seni olnud seal ainult muulasi arste. Uus jaoskonnaarst on 41 a. vana, ülikooli lõpetanud 1921.a., katkestades Vabadussõja ajal kaitseväeteenistuse tõttu õppimist. Pärast ülikooli lõpetamist on dr. Teder praktiseerinud ligi 2 aastat prof. Masingu juures ja naistekliinikus. Esialgu oli ta kaitseväe nooremaks arstiks, viimasel ajal aga ratsarügemendi vanemaks arstiks. Jõgeva jaosk.-arsti valimisel on huvitavaid kõrvallugusid. Nimelt 13-st kandidaadist üks muulane. Jõgeval seni praktiseeriv poolakas dr. Guss oli osanud omale ümbruskonna vallaisade keskel suure poolehoiu luua. Nii otsustasid Jõgeva, Härjanurme ja Kaarepere vallavolikogud ühel häälel pooldada dr. Gussi jaoskonnaarstiks valimisel. Kaarepere vallavolikogu oli võtnud asja väga tõsiselt ning ainuüksi dr. Gussile soovituse andmise küsimuse arutamiseks kokku tulnud. Kõige selle juures ei kuulu Kaarepere vald nimetatud jaoskonnaarsti piirkonda. Nende vallavolikogude kiirus ja osavõtlikkus on imestust äratanud kodanikkude hulgas. Postimees 7.nov. 1931 lk 6 Kuulutus. Dr. Ed. Teder Jõgeval jaoskonna arst. Aia tän. 2 dr. Dreybladt`i majas, telefon nr. 15. Kodus haigete vastuvõtmine enne lõunat. – Väljasõidud peale lõunat. Korduskuulutused 11 ja 18.nov. ************** JÕGEVA KIRIKU KAVA Postimees 25.jaan. 1931 lk 6 Jõgeva alev ehitab kirikut Asja algatajaks Jõgeva Majaomanikkude Selts. Jõgeva Majaom. Selts on asunud ettevalmistusi tegema kiriku ehitamiseks. Kuigi kavatsus alles veel päris uus, siiski on tulnud asja algataja J.M.S. nimele rahalisi annetusi, lubadusi tasuta liiva, kivide ja muu materjali peale jne. Pakkumisi on ka kohalikelt majaomanikkudelt kiriku ehitusplatsi peale, missugune küsimus ka lähemal ajal ära otsustatakse. Uus kirik on kavatsetud kivist ning valmiks 6-7 a. jooksul. Laiuse Koguduse Teataja 7.märts 1931 lk 5 Jõgeva kiriku ehitamise kavatsusest. ….Seda asjaolu silmas pidades tõstis õpetaja J.Järve juba 1925 aastal koguduse nõukogus ja täiskogus üles küsimuse, kuidas rahuldada Jõgeva ümbruskonna usulisi nõudeid…. Järgnevatel aastatel on aga küsimus eraviisil korduvalt kõne all olnud. Muu seas on ka Jõgeva alevi ja valla tegelased asja vastu rohkem huvi tundma hakanud. Arvestades kasvava huviga asja vastu on koguduse juhtivates organites küsimus kõne alla võetud ja otsusi tehtud. Nii leiame koguduse nõukogu koosoleku protokollist 13. sept. 1930 a. p. IX all järgmist: Õpetaja J.Järve kandis nõukogule ette järgmist: Meie kihelkonna piirid on laialdased, ajajooksul on tekkinud mitmeid keskkohti, kus rahvast tihedalt koos elab ja kelle usuliste nõuete rahuldamine praeguse olukorra juures raskendatud on. Eriti tuleb mõelda Jõgeva alevi ja ümbruse peale, kus tekkinud on suur keskkoht, kus rohkesti rahvast koos elab ja jumalateenistuse järele tarvidust tunneb. Seal on vajadus kiriku järele, mille ehitamise peale mõelda ja see küsimus päevakorda võtta tuleks. Nõukogu peaks asja algatuse enese peale võtma. Nõukogu ühineb üksmeelselt ettekandega ja ettepanekuga ning annab küsimuse tegeliku lahendamise juhatuse hooleks. 5.oktoobril 1930 a. oli see küsimus ka koguduse täiskogu päevakorras, kus vastu võeti järgmine otsus: „Täiskogu ühineb nõukogu otsusega 13.sept.


7 1930 ja kinnitab selle ühel häälel.“ ,,Nende otsuste kohaselt asutas koguduse juhatus 14.jaan. 1931 a. komitee Jõgeva kiriku ehitamise tegelikuks läbiviimiseks. Sellesse komiteesse otsustati paluda: J.Tiimann, õp. J.Järve, K.Tootsas, E.Laanberg, K.Pedriks, J.Võsu, A.Meos, P.Jürmann, J.Miitra j.t…. 16.jaanuaril peeti Jõgeval komitee liigete ja asjast huvitatud isikute koosolek, kus küsimust kaaluti. Sel koosolekul teatas hra A.Leihberg, et ta on nõus ehitatava kiriku jaoks platsi kinkima. See teadaanne võeti tänuga teatavaks. Kiriku asukoha küsimuse asjus on mitmeid ettepanekuid. Korjanduslehed on juba korjajatele välja jagatud. Korjandus on lubatud Politsei valitsuse otsusega 23.jaan. 1931 nr. 4128 p. all. Iseenesest on selge, et kiriku ehitamine suur ja kulukas ettevõte on ja selle teostamine aastaid nõuab ning läbiviidav on ainult sel korral, kui rahvas asjast soojalt osa võtab. Ehitamise peale võib mõelda ikka alles siis, kui suur osa kapitali koos on. Võla peale ei või seda ettevõtet rajada. Postimees 20.sept. 1931 lk 5 Kirik Jõgeva alevisse. Kuna Jõgeva alev ja ümbruskond asub võrdlemisi kaugel kirikust, siis on juba pikemat aega kohalikkudel tegelastel kõnelusi olnud oma kiriku ehitamise asjus. Möödunud talvel algatati kitsamas ringis rahaliste annetuste kogumist, mille tagajärjena summa on praegu umbes 500 kr. Kiriku asukohaks oleks mõeldav Jõgeva alev, kus mitmeid krunte on kaalutud riigi- ja eramaadel. Arvatakse, et eramaadest on võimalik soodne plats saada tasuta. Esialgsed arvamused aga näitavad suunduvat kapitali hankimise vajadusele, kuna ei pooldata kiriku koormamist suurte võlgadega. Teiselt poolt aga rõhutatakse kiriku asemel suurema rahvamaja tarvet, kus ühtlasi võidaks ka jumalateenistusi pidada, sest senine seltsimaja hoone seisab erakätes ja ei rahulda mitmeti seltskonda ega kasutajaid organisatsioone. ************** JÕGEVA ÜHISPANK Ühistegelised Uudised 18.apr. 1931 lk 3 Jõgeva Ühispank alustas äritegevust 10.aprillil 1921. Juhatuse esimesteks liikmeteks olid J.Tiimann ja Oskar Sarnet ning asjaajaja Peeter Eilau (sai surma 1924.a. juunis). 1.aug. 1924 kutsuti panga asjaajajaks Joh. Miitra. Praegu on pangal ligi 1400 liiget, äriseis on 925 786 kr, läbikäik 15 233 149, puhaskasum 9990, hoiuseid 511 695 ja osamakseid 94 115 krooni. Juhatusse kuuluvad praegu esimehena Joosep Tiimann ning liikmeina T.Mürk ja A.Vares. Nõukogu koosseis on järgmine: J.Paju (esimees), J.Matson, M.Puusepp, A.Porgasaar, J.Leppik, K.Pedriks ja J.Võsu. Revisjoni koosseisus on A.Kangur, Jul. Aamisepp ja Ed. Laanberg. Ametnikke on kokku 9: asjaajaja J.Miitra, raamatupidaja O.Reisa-Truusmann, laekur Joosep Tiimann ning ametnikud V.Pruuli, L.Muuli, E.Muts, A.Muts ja A.Miitra jt. Postimees 6.veebr. 1931 lk 2 Postimehe küsitlusuuringust pankade kohta: Jõgeva Ühispanga tegevuspiirkonnas elab hinnanguliselt 13000 inimest, laenu %% on 12 ning tähtajalise hoiuse eest maksab pank kuni 19% ja jooksva arve pealt 6%. Postimees 12.dets. 1931 lk 19 Kuulutus: Jõgeva Ühispanga äriseis 31.okt. 1931. Lk 25


8 Jõgeva Ühispanga …. ümber on koondunud ligi 1500 liiget, kellede lisavastutused üle 183.000 krooni… Liikmetele on mitmel kujul kindlate vastutuste vastu laenusid üle 655.000 krooni välja antud. 2124 hoiusummade omanikkude käest on hoiule võetud jooksvaid ja tähtajalisi hoiusumme üle 559.000 krooni… osa- ja muid omakapitale on üle 103.000 krooni. Äriseis püsib juba pikemat aega üle 1.000.000 krooni ja arvete läbikäik ületab 11.028.000 krooni. Ühispank on Eesti Rahvapanga korrespondendi võrgu liige ja kõikide keskpankadega ärilises vahekorras, mis võimaldab temale kiiret asjaajamist… Põhikirja alusel võib ühispank toimetada kõiki suurpankade operatsioone. Piimaühingute jaoks on kõikide võieksportööride poolt akkreditiivid avatud, mida ümbruskonna piimaühingud ohtralt kasutavad…. Postimees 8.apr. 1931 lk 6 Kuulutus. Jõgeva Ühispanga korraline peakoosolek pühapäeval 19.aprillil seltsimajas. Päevakorras ka põhikirja muutmine. Postimees 10.apr. 1931 lk 3 Jõgeva Ühispank 10-aastane. Jõgeva Ühispank pühitseb 19.skp. oma 10. aasta tegevust. Sel puhul on kl. 1 l. Jõgeva seltsimajas aktus. Aktusel kõneleb Rahvapanga direktor A.Kask. Ette on nähtud panga ülevaade ja tervitused. Samal päeval leiab sealsamas aset panga peakoosolek. Panga äriseis oli 1.jaan. 925.786 kr. Eelarve on tasakaalus 85.000 krooniga. Nagu aruandest näha, on pank aasta-aastalt kasvamist näidanud nii liikmete arvus kui ka läbikäikudes. Ühistegelised Uudised 25.apr. 1931 lk 1 Jõgeva Ühispanga 10-aastapäevale pühendatud aktusele seltsimajas oli ilmunud üle 150 pangaliikme. Kõned vaheldusid muusikapaladega. Tegevusülevaate esitas J.Miitra, kutsutud oli ka Eesti Rahvapanga direktor A.Kask. Pärast aktust toimus samas peakoosolek ja lõpus oli pangategelastel koos kutsutud külalistega omavaheline koosviibimine. Panga äriseis 31.mail 1931: osakapitali 78301 krooni ja hoiuseid 560 455 krooni. Seis 28.sept. 1931 lk 7: ligi 100 uut liiget juures, aga on ka mõnevõrra lahkunuid; hoiused on üle 100 000 võrra kasvanud. Postimees 24.apr. 1931 lk 5 Jõgeva Ühispanga juubel. Jõgeva Ühispank pühitses oma tegevuse 10. aastapäeva. Koosoleku eel oli korraldatud aktus, kus kõneles Eesti Rahvapanga dir. A.Kask… Ühispanga 10. aastase tegevuse üle pakkus kujuka ülevaate panga asjaajaja J.Miitra, kes arvudes näitas, kuidas ühispanga tegevus iga aasta järjekindlalt on kasvanud, panga vastu usaldus tõusnud ja kapitalid suurenenud, mis võimaldas ühispangale ta pinevuse protsendi iga aasta alandada. Peale kõnede üteldi mitmete esituste poolt sooje tervitusi ja loeti ette postikaudu saadetud õnnesoovid. Lauldi hümni ja Jõgeva tuletõrje seltsi orkestri poolt pakutud muusikapaladega lõppes aktus. Kohe peale aktust algas ühispanga peakoosolek. Koosoleku juhatajaks valiti adv. H.Sumberg Tartust ja protokollijaks paluti alevi sekretär O.Paju. Ühispanga 1400 liikmest võtsid peakoosolekust 147 liiget osa. Loeti ette välisrevisjoni protokoll, mis oma lõppkokkuvõttes panga arenemise, asjaajamise ja arvepidamise üle täiesti rahuldavaid otsusi andis. Läinud aasta aruanne, mis näitab 31. detsembril 1930.a. arvete läbikäiku 15.233.149,94 kr puhaskasu, millest kantakse 20 prots. – 2000 kr tagavarakapitali juure, makstakse 8 prots. – 5.319,25 kr osakasu juhatuse, nõukogu ja revisjonikomisjoni liikmetele 690 kr ja ametnikkudele ja teenijatele määratakse 1240 kr lisatasuks, heategevatele asutustele annetatakse 310 kr ning ülejäänud summa 231,36 kr


9 jäetakse juhatuse käsutusse, võetakse vastu ja kinnitatakse peakoosoleku poolt ühel häälel. Samuti võetakse eelarve 1931.a. kohta 85.000 kr tasakaalus vastu. Vanaduse järele lahkunud juhatuse liige Tõnis Mürk ja nõukogu liikmed Joh. Matson ja Martin Puusepp valiti tagasi. Nõukogu liikmete asemikkudeks valitakse A.Porgassaar ja Hans Reitav tagasi. Samuti revisjonikomisjoni liikmed A.Kangur, J.Aamisepp ja Ed. Laanberg valitakse tagasi. Ühispanga põhikirja paragr. 37 muudetakse nõnda, et võimalik oleks peakoosolekut ühel päeval ära pidada. Krediidi ülemmäär, mida nõukogu võib avada üksikule laenutarvitajale, tohib tõusta kuni ühe kümnendiku osani oma kapitalidest, kinnitatakse peakoosoleku poolt. Panga kuulutuste ja teadaannete kohalikuks leheks tunnistatakse „Postimees“. Volitatakse juhatust panga päralt oleva krundi Jõgeva alevis panga nimele kinnitama, samuti tulude arvel kahjuks kantud summade, kui nad sisse tulevad, panga maja ehituskapitali arvele kandma, sest panga tegevus kannatab vastavate ruumide puuduse all. Koosolekul valitses väga asjalik meeleolu ja kõik otsused tehti suure häälteenamusega. Peale koosoleku oli korraldatud koosviibimine ühispanga asutajate ja praeguste tegelaste ja ametnikkude ning kutsutud külaliste jaoks. Postimees 22.juuni 1931 lk 6 Kuulutus. Suvekuudel kuni 1-se septembrini on Jõgeva Ühispanga kassa laupäeviti kuni kella 1 päeva avatud. Juhatus. Postimees 30.apr. 1931 lk 7 Kuulutus. Jõgeva Ühispank protsentide maksmises ühineb Tartu pankade kokkuleppega. Jõgeva Ühispank. Postimees 2.mai 1931 lk 6 Jõgeva Ühispanga äriseis 31.dets. 1930.a. (lahtikirjutatud tabel summadega). Postimees 21.sept. 1931 lk 5 Jõgeva panga eeskujulik samm. Jõgeva Ühispank on määranud toetuseks Tartu näituse auhindadeks Tartumaa Piimaühisuste Keskseltsi poolt korraldatud võistlustele 150 krooni. See on esimene juhus, kus maa panga poolt kesknäituse läbiviimist toetatakse. ************** TULETÕRJESELTS F 2974 nim 1 sü 185 Tuletõrjeseltsi 1931.a. aruandest: Tuletõrjeseltsil on elumaja, pritsikuur aida ja talliga ning puukuur, mis kõik asuvad riigi rendimaal. Sissetulek on alkoholiga einelaua pidamisest, pidude korraldamisest, annetustest ja korjandustest. Aasta jooksul oli 2 peakoosolekut ja 16 juhatuse koosolekut. Mootorprits Magirus ja 4 käsipritsi. Tulu einelauast oli 1997 krooni, kokku sissetulek aastas 3199 kr 56 senti. Pidudest ja loteriist 119.69, korjandustest 340.86 ja omavalitsuse toetusest 140 kr. F 2818 nim 1 sü 1342 Eduard Kurik on a-st 1931 tuletõrjeühingu mootorpritsi jaoskonna juhataja. **************


10 KAITSELIIT Postimees 11.märts 1931 lk 5 Jõgeval „Kaitseliidu Kodu“ Jõgeval avati kohaliku kaitseliidu kompanii ja (nais)kodukaitse ühise ettevõttena „Kaitseliidu Kodu“. „Kaitseliidu Kodus“ on võimalus korraldada malevlaste ja kodukaitsele koosolekuid, õppusi jne. Einelaud lõuna- ja õhtusöökidega on alkohoolita. Mitmesuguste ajaviitmisvahendite eest on hoolitsetud. Vastavad ruumid on üüritud lepingu alusel kohaliku majandusühisuse käest. Postimees 6.juuni 1931 lk 6 „Noorkotkaste“ Jõgeva malevkonna tegevusest. Malevkond alustas ametlikult oma tegevust k.a. jaanuarikuus, kuna poiste koondamisega juba möödunud aasta lõpul algust tehti. Praegu töötavad rühmad täie hooga Jõgeva, Kaarepere, Laiuse, Palamuse, Vaimastvere ja Saduküla algkoolide juures. Algajate üldarv ulatub ligi 200ni. Malevkonna vanemaks on kirikuõpetaja Kerem, malevk. päälikuks õp. Ed. Looga. Postimees 26.juuni 1931 lk 4 Jõgeva malevkonna noorkotkastele. … Palamuse, Jõgeva, Kaarepere, Laiuse, Vaimastvere, Härjanurme ja Saduküla algkoolide juures töötavaid rühmi kutsutakse 27.-28. juuni Kaiavere suvelaagrisse… (Postimees 30.juuni 1931 lk 5 – Malevlased ja noorkotkad Kaiaveres. 759 osavõtjat ja hulk külalisi). Postimees 20.sept. 1931 lk 5 Lipp Jõgeva malevkonnale. Jõgeva naiskodukaitse jaoskonna algatusel kavatsetakse Jõgeva malevkonnale muretseda lipp. Korjanduste, loterii ja annetuste teel kogut. summa on ümarguselt 350 kr. Kuna puudub veel pool tarvisminevast, siis loodetakse võimaluse korral puuduv osa hankida. Lipp antakse pidulikult üle kas vabariigi või malevkonna aastapäeval. Postimees 19.dets. 1931 lk 5 Jõgeva naiskodukaitse tegevushoos. Jõgeva naiskodukaitse jaoskond otsustas Jõgeval korraldada jaanuari kuus kahenädalased majapidamise kursused ning kevade poole samariitlaste kursused jaoskonna sanitaarpersonali suurendamiseks. 2.jaan. on ettenähtud traditsiooniline teeõhtu. Jõgeva malevkonnale annetatava lipu kavand on neil päevil kaitseministri poolt kinnitatult tagasi jõudnud, samuti on ka lipu kulusumma juba koos. Lipu üleandmine sünniks arvatavasti suvel. ************ * POLITSEI, KOHUS, ÕNNETUSED, ÕIGUSERIKKUMISED Postimees 13.veebr. 1931 lk 5 Jõgeval murti villatööstusse. Ühel möödunud ööl on sisse murtud Jõgeva alevis Suurel tänaval nr. 41 asuvasse „Uku“ villatööstusesse. Vargad on purustanud rippuva luku ja sel teel tööstusesse pääsenud, kust omanikul Voldemar Kaikil on äravarastatud ümbertöötamiseks toodud villu ja lõngu 924 kr. väärtuses. Eile sõitis Tartust kriminaalpolitsei ametnik kohale. Postimees 15.nov. 1931 lk 4 (pühapäev) Reisija jäi Jõgeva jaamas rongi alla.


11 Reedel kell ½ 4 p.l. jäi Jõgeva jaamas rongi alla Vaimastvere vallast Paduvere külast päritolev Heinrich Korsuk, 46 a. vana. Nimelt oli Korsuk tahtnud Tartust Tallinna poole mineva kiirrongiga Jõgevalt Pedja jaama sõita. Kui rong juba liikus, tahtnud Korsuk veel rongile peale hüpata, haarates pahema käega vaguni käepidemest, kuid kukkus puhvritele ja sealt rongi alla. Õnnetul lõikas rong mõlemad jalad alt ära, pahema põlvest saadik ja parema üle põlve ligi kubemeni. Õnnetuskohal andis esimest abi jaoskonna arst dr. Ed. Teder. Õnnetu saadeti mootorrongiga Tartu haavalkiiniku. Ta avaldas küll veel Jõgeva jaamas elumärke ja rääkis mõne üksiku sõna, kuid arvatavasti on ellujäämiseks lootust vähe. Korsuk on perekonnainimene. Enne rongi sisse tulekut oli ta veel jaamas pakkunud kellelegi oma taskunuga müüa. Nähtavasti puudus tal raha piletiostmiseks, mis ka rongile hilist minekut võis põhjustada. Postimees 16.juuni 1931 lk 1 Mootorratta surmasõit Jõgeval Kokkupõrkel autoga sai rattajuht silmapilkselt surma. Ööl vastu esmaspäeva (vastu 15.juunit – Ü.P.) juhtus Jõgeva alevi lähedal Tallinna-Tartu kiviteel raske õnnetus. Viljandimaa mootorratta ja Tartu sõiduauto nr 125 kokkupõrkamisel sai silmapilkselt surma Lustivere asundusest pärit rattajuht Aleksander Holdt, 30.a. vana, kuna mootorratta külgkorvis sõitev Rob. Eduard Anderson paisati sõidukist mõne meetri kaugusele kraavi. Autossõitjad 6 inimest pääsesid vähemate vigastustega ja ehmatusega. Kokkupõrge arvatakse olevat tulnud mootorratta kiirest kihutamisest. Pühapäeva hilisõhtul istusid Jõgeva restoranis Lustivere asundusest päritolevad Aleksander Holdt ja Robert Eduard Anderson. Vähe enne kella üht öösel algasid nad Holdti mootorrattal koju sõitu. Juhi kohale istus omanik, kuna kaaslane asus külgkorvi. Umbes pool kilomeetrit alevist eemal sõitis neile auto B nr 125 vastu. Autojuhi Karl Kreemanni seletuse järele annab ta oma laterna tulega eemal märku, et mootorratas vähendaks oma laternate valgustusjõudu, sest hele vastutulev valgus pimestab silmi ja raskendab auto juhtimist. Märguandele vaatamata on kihutanud mootorratas heleda laternaga edasi ja silmapilk hiljem sündis tugev kokkupõrge, mille tagajärjel rattajuht üle pea kukkus auto esimese otsa peale. Kukkudes on ta sattunud näoga vastu inglikujulist radiaatori korki ja kõrvalt on terav plekiäär kaelasoontesse sügava haava lõiganud. Mootorratta külgkorvis sõitja on kukkunud aga mõni meeter eemale kraavi, kusjuures ta tugevasti põrutada saanud. Vigastused viimasel ei olnud aga väga tõsised ja ta sammus omal jalal arsti juure. Autos sõitjatest sai põrutada ainult autojuht, kuna viis sõitjat, 2 meeste- ja 3 naisterahvast, pääsesid ehmatusega. Viimased tulid Rakke laulupeolt ja olid teel Tartu. Kõik autosolijad olid kained, kuna mootorrattal sõitjad mõlemad joovastanud. Kokkupõrke tagajärjel oli sattunud auto esimene ots kraavi. Nähtavasti ei sõitnud auto kiiresti, sest muidu oleks sõitjad autost väljalennanud. Peale sõitjaks on olnud mootorratas ja autoga kokkupuutumine on olnud esimese ratta kohal. Mõlemad sõidukid on tugevasti kannatada saanud. Auto kuulub limonaaditehase omanikule Laisale ja on 16 hobujõuline „Studebaker“. Surmasaanud Aleks. Holdt oli 30 a. vana ja varemalt oli ta Lustivere piimaühisuse meier. Hiljem ostis ta omale samasse asundusse talu. Teda jäi leinama noor abikaasa. Postimees 17.juuni 1931 lk 1 Jõgeva kokkupõrget juureldakse. Jõgeva mootorratta katastroofi juurdleb Tartu 4. jaosk. kohtu-uurija J.Neumann, kes esmaspäeva õhtupoolikul ühes asjatundjaga õnnetuskohal käis. Kuni kohtu-uurija kohale jõudmiseni jäeti sõidukid ja A.Holdti laip endisesse asendisse. Hiljem toimetati surnukeha


12 Tartu ülikooli anatoomikusse lahkamisele. Surmasaanud A.Holdti omaksed seletavad, et viimane ei ole joobnud olnud. Jõgeva restoranis joonud ta ainult 3 klaasi õlut. Postimees 4.juuli 1931 lk 3 Jõgeva munakaupmehe viimane reis. Suri teel koju. Neljapäeva (2.juuli – Ü.P.) hommikul sõitis Jõgeva alevis elutsev kaupmees ja munade ostupunkti pidaja Mihkel Raudsepp veoautol ümbruskonna valdadesse mune ostma. Kaasas olid Paul Lepik ja Jaan Põder, kes ka ärimehed. Ringisõidu lõpetamise eel märkasid kaaslased, et Raudsepp nõrgaks jääb ja kokku langeb. Jõgeva alevisse jõudes oli tal veel väheseid elumärke. Kiiresti kohale kutsutud arst võis ainult surma kontateerida. M.Raudsepp oli 56 a. vana. Postimees 9.juuli 1931 lk 4 Ootas surma rongi ees. Teisipäeva (7.juuli – Ü.P.) hommikul katsus Jõgeva jaama juures postirongi nr. 4 alla heita keegi valge mantliga naisterahvas. Vedurijuht märkas aga seda kavatsust ja pidurdas rongi. Seda nähes põgenes naisterahvas metsa. Postimees 15.dets. 1931, teisipäev lk 3 Enesetapmise katse Jõgeval. Pühapäeval leiti alevis Jaama tän. 4 asuvast võõrastemaja numbrist Tartu elanik Adolf Johanson, 41 a. vana, kuulihaavaga peas. Tema kõrval lamas revolver. Näib, et on tegemist enesetapmise katsega. A.Johanson, kes oli meelemärkuseta, toimetati õhtuse kiirrongiga Tartu kliinikusse, kus tema seisukord raskeks tunnistati. Postimees 22.dets. 1931 lk 1 Kaks enesetapmist. Pühapäeva hommikul leiti Jõgeval Jaama tän. nr. 4 asuva Kristj. Jucki võõrastemaja numbritoast ülespoonult August Reinkubjas, 38 a. vana. Poonu oli voodi päitsilaua kõrval põlvili, rippudes kaelapidi kaelasallis. Enesetapja mingisugust kirja maha ei olnud jätnud. Ta oli juba varemalt elutüdimuse üle kaevanud ning isegi katsetanud elu võtta. ************** JÕGEVA ELUST-OLUST Postimees 21.jaan. 1931 lk 6 Jõgeva pool tööpuudus. Jõgeva ümbruses annab tööpuudus ennast tunda. Metsi siin on vähepoole, nõnda siis ka metsa tööd ja veod väikesed. Nii tuleb neil, kes hobusega teenida tahavad, kaugemalt juhuslikku tööd otsida. Kel aga veolooma pole, sellel on lugu veel kurvem. Ennemalt andis raudteegi lumerikastel talvedel, nagu tänavu, mõnelegi tööd, kuid nüüd sõidab liinilt lumesahk läbi ja asi korras. Ka talupidajad ei tarvita võõrast tööjõudu. On ette tulnud juhuseid, kus pakutakse tööle ilma palgata, ainult söögi eest. Ka selgi tingimusel ei saa igakord tööd! – Riigi teha olevatele teedele on liiva juba tublisti veetud, kuid sedagi tööd ei saanud kõik tahtjad. Tööd anti kilomeetri viisi vähempakkumisel välja. Suure võistluse tõttu aeti hind odavaks, isegi ligi 50% alghinnast. Postimees 19.okt. 1931 lk 5 JÕGEVA ELUST-OLUST


13 Kasvav alev tahab vallalt maad – Imelik ettepanek koolimaja müügi kohta – Elektrijaam ja „tööstus“ – Seltsimajata seltsid – Kino ja kohvik. Jõgeva alevi arenemine liigub tõusu suunas, mis nagu paljude teiste alevite ja linnade kasvaminegi, selget tõendust annab, et masinate ja uuema tehnika teiste saavutuste poolt külast üks osa rahvast välja tõrjutakse. Jõgeva käesoleva momendi mõõdud on: elanikke ümmarguselt 1200 ja administratiiv piiridesse kuuluvat maa-ala umbes 50 ha. * Alevi maa-alaline kasvamine on jõgevlastele peaaegu põnevamaid päevaküsimusi. Põllutööja siseminister on alevivalitsusega alevi piiride laiendamise küsimuses ühel nõul. Ministeeriumi ametlikus kirjas tähendatakse: „Kuna Jõgeva alev arenemisvõimeline, asub tähtsate ühendusteede ristkohal ja omab võrdlemisi jõuka tagamaa, siis tuleb alevi territooriumi laiendamise vajadus õigeks võtta, et ära hoida alevi läheduses asuvate talude korratut tükeldamist.“ Põllutööministeeriumi arvates tuleks liita aleviga neli talu, millede sihis alev näib arenevat lähemate aastakümnete jooksul. * Kuid kogu selle laiendamise asjale on vastu naaberomavalitsus – Jõgeva vald. Vallavolikogu on paaril korral otsustanud nelja talu andmist alevile eitavalt. Jõgeva vallavalitsus on aga teatanud, et vald oleks ehk nõus soovitud maa-ala alevile andma, kui alev ostaks „Kooli“ talu maal asuva valla 6-klassilise algkoolimaja, mis piiride ümberkorraldamisel läheb alevi alla. Koolimaja on õige suur puumaja-mürakas ja vald nõuab sellest 50.000 kr. Nagu näha – korraliku summa. Alev aga ei mõtlegi koolimaja osta. Aleviisad ütlevad, olgugi et jõgevlaste haridustempel alevi piiridesse tuleb, tunnistavad nad edaspidigi valla omandiõigust selle peale. Alevimehed imestavad, et kuidas vallaisad üldse võisid koolimaja müümise ettepanekuga välja tulle, sest see maja on ehitatud riikliku laenuga, mis vallal praegu veel tasumata. Alevil on õigus koolimaja kasutada ilma seda ostmata 20 aasta jooksul, arvates 1929.a. sügisest, sest omal ajal on loobunud alev valla kasuks koolimaja ehituslaenu ja metsamaterjali saamise õigusest, mille pärast siis vald ka säärase suure maja suutis üles ehitada. Praegu kasutavad koolimaja nii valla kui ka alevi lapsed koos. Alevi algatusel tahetakse viia administratiivpiiride ümberkorraldamise asi maavolikogu ühe lähema koosoleku päevakorda. Aleviisad ise omavad asja heaks kordaminekuks väljavaate. * Kui rääkida Jõgeva alevi ettevõtetest, siis peab kõige pealt küll peatuma alevi elektrijaama juures, mis möödunud aasta sügisel uuesti asutati. Tänu sellele ettevõttele omab alev valgustatud tänavatega rohkem linna ilmet, kui päevavalguse juures. Alevi tänavate valgustamiseks on ülesse seatud 72 lampi. Moodne valgustus on sisse viidud ka praegu kõigisse eramajadesse. Peale selle jaam laadib ka raadioaparaatide akumulaatoreid. See alevi „suurtööstus“ ise on väliselt aga üsna väikeste mõõtudega ning asub alevivalitsuse maja õues. * Tööstustest kord juba juttu tehes ei või nimetamata jätta kahe suurema veski olemasolu. Alevivanemal A.Meosel on Painkülas vesiveski ja Tartu õllevabriku omanikul H.Silbergleichil suure maantee ääres gaasimootoriga veski, mis praegu küll töötab naftaga. Tööd jätkub mõlemale. Paar sepatööstust on püstitanud mäekingule tuuleturbiini torud, mille otsas suured tuulerattad. Torkab silma ka hulk juukse „tööstusi“. Neid on kõrvu- ja vastuseisvates majades ning peab arvama, et jõgevlane oma figuurile paneb eriti rohkesti rõhku. Seda liiku „tööstused“ on leidnud aset mõne päris soliidses hoones, üksikuid aga madalamas külahurtsikus, kusjuures „äri“ töölaual võib vahetevahel näha ka koorega kartuli auravat kaussi „tööstuse“ omaniku hommikueineks.


14 * Jõgeva seltskondlik tegevus on koondunud mitme organisatsiooni ümber. Tuletõrje Selts oma mootorpritsi ja teiste kustutusabinõudega valvab kodanikkude vara eest. Hariduse Selts peab üleval avalikku raamatukogu ja lasteaeda; kuna tulud piiratud, siis korraldab 18.okt. lot. allegri. Majaomanikkude Selts, kes ostab liikmetele puid, nii et sellest kõneldakse kaua järele. Spordiselts „Kalju“, kelle jalgpallimehed ka tartlastega jõudu katsunud. Ü.E.N.Ü Jõgeva osakond, kelle ülesanded tavalised ja lõpuks Muusika ja Lavakunsti ühing, kes korraldas kohaliku lavajõu prl. L-i juhatusel kursuse, millest 4 inimest osa võttis. Hulga seltsidele vaatamata puudub aga rahvamaja. Käiakse koos eraisiku seltsimajas. Lõpuks ei puudu ka kino „Itaalia“, mille omanik aasta eest Tartus nähtud „Joosep Tootsist“ tegi Jõgevale senikuulmata uudise, kus „palju põnevaid momente ja kramplikku naeru pisarateni“. Reklaami õieti hinnata osanud kinomees teinud T.Lutsu „kirjastatud“ (reklaami väljendus – aut.) „Tootsiga“ ühel õhtul 140 krooni sisse. Jõgeva kohta kena kopik. Lõbustuskohtadest juttu tehes ei tohi maha vaikida boheemlikku ettevõtet – kohvikut, mis umbkaudu linna sama asutise ilmet kannab. Seda külastab peamiselt alevi noorsugu. Kuid ei puudu ka vanem intelligents. Kohvikul on kujunenud välja oma ….õhtud nädalas, millal ka elavad orkestrandid muusikat teevad, kuna teistel õhtutel võib kuulda mehaanilist muusikat. - iks – ************** HEATEGEVUS Postimees 11.dets. 1931 lk 5. Kehvemate laste hoolekanne Jõgeval. Jõgeva alevis on ligikaudu paarkümmend kehvemat last, kes eriti talvel vajavad suuremat seltskonna kaastuge. Nende päevade sees moodustati alevi lastekaitse komitee, kuhu kuuluvad pr Karusson, juhatajana ja pr-d Hanson, Meos ja Asper liikmetena. Komitee otsustas korraldada alevis käesoleva nädala kestel laiaulatuslikuma korjanduse, milleks laiali on saadetud korjanduslehed. Haridus-sotsiaalministeeriumilt on toetust saadud 250 krooni. Lõplikult on otsustamata küsimus, kuidas kasutada kõige otstarbekamalt rahaline toetus ja korjandusest saadav sissetulek, kas igapäevaste ühislõunate korraldamisega või aidates lapsi kodudes jne. Laiuse Koguduse Teataja 31.dets. 1931 lk 27 Ka Jõgeval vaestekomitee. Ka Jõgeva alevis on ellukutsutud vaestekomitee hra A.Meose algatusel. Komitee on korraldanud korjanduse, millest sisse tuli 150 kr., mis vaestele on välja jagatud. Postimees 29.dets. 1931 lk 5 Abiandmine Jõgeval Jõgeva lasteabi komitee korraldas möödunud päevadel alevis korjandust puudustkannatavate laste ja vanadele. Korjandusest saadi kokku üle 150 kr rahas ja rohkesti toiduaineid, pruugitud riideid ja jalanõusid. Toiduained jagati pakkidesse ja toimetati 22 skp. igale abisaajale koju kätte. Peale uut aastat korraldab komitee nõrgajõulistele lastele ja vanadele sooja lõunasöögi kuni 1.aprillini pr. Meose ruumides, kes selleks ruumid tasuta lubas. Asja algatajaks on alevivanem Meos, kelle õhutusel juba möödunud talvel abiandmine korraldati ja kes ise asjale soojalt kaasa tunneb. Komiteesse kuuluvad prouad Karusson, Meos, Hanson, Asper, Holdt, hrad Paju ja Laan. ************** MUU MAJANDUSTEGEVUS Postimees 4.jaan. 1931 lk 1


15 Kuulutus. Jõgeval Luha majas avatakse 7.jaan. s.a. eksporttapamajade lihasaaduste müük. Saadaval soolatud värsked seapead ja jalad, sulatatud sea ploomi rasv, maks jne. Ühisus „Estonia eksporttapamajad“ Tartus. Postimees 12.dets. 1931 lk 32 Kuulutus. Jõgeva Mõdu ja Limonaadi tööstus. Omanik A.Tani Jõgeva kõnetr. 26. Soovitab oma tööstuse kõrgeväärtuslisi ja maitserikkaid karastavaid jookisid. Mõdu, limonaadi ja sidruni soodat, missugused seisavad väljaspool igat võistlust. A.-S. A.Le Coq`i õlleladu Jõgeval Suur t. 10.12, kõnetr. 26. Soovitab kõige paremat kodumaa õlut alandatud hinnaga. Müük 10 pudelist alates. Postimees 12.dets. 1931 lk 32. Kuulutus. Alf. Kristjani mehaaniline puu- ja puusärgi tööstus Jõgeval, Suur tän. 31. Valmistab aknaid, uksi, treppe jne. Igasugu mööblit üksikult ja tubadena. Täielik matmistarvete äri. Trükitakse pärja linte. Töö korralik. Hinnad mõõdukad. Omanik. Postimees 31.jaan. 1931 lk 7 Kuulutus. Jõgeva alevivolikogu ees antakse 11.veebruaril s.a. kell 7 õhtul pagariäri ja tööstuse ruumid kolmeks aastaks rendile. Ruumid asuvad Jõgeva alevis turu ääres ja nendes on üle 20 aasta pagariäri olnud. Pakkumisest osavõtjal tuleb 10% pakutavast aastarendist sissemaksta. Alevivalitsus. F 2974 nim 1 sü 131 11.veebr. 1931 sai Elfride Eiche 3 aastaks endale rendile Jõgeva pagariäri, mis seni oli olnud Karussoni käes. F 2974 nim 1 sü 167 – Elfride Eiche pagariäri on dets-s 1931 alevivalitsuse ruumes (pagariäri hoone oli alevivalitsuse oma. – Ü.P.) Alevi riigiviina müüjaks valiti August Vindi. Kandideeris ka Jakob Holdt, aga jäi poolthäältega vähemusse. Postimees 9.jaan. 1931 lk 6 Kuulutus. Taani ja Rootsi saatmiseks ostetakse suuri tugevaid märasid ja ruunasid 4-10 aastat vanad. Suurel arvul. Ostmine sünnib: …Kesknädalal 14. jaanuaril s.a. Jõgeva raudtee jaama juures kella 10-12… Postimees 12.sept. 1931 lk 7 Kuulutus. Käesolevaga teatan oma lugupeetud külastajatele, et olen oma restorani Jõgeval üle viinud Jaama nr 4 (kõrval maja), kus olen uuesti avanud ka võõrastemaja ühes sissesõiduhoovi ja autogaraašiga. Palun mind ka uues kohas endiselt külastada. Austusega K.Jukk Jõgeval, tel. 23. Korduvkuulutus 13.sept. Põltsamaa Teataja 17.okt. 1931 lk 1 Kuulutus. Restoran-võõrastemaja „Taara” Jõgeval Jaama tän. 4. Telefon 23. Elukoha muutmise korral tuletan parema tänuga meelde oma lugupeetuid külalisi ja sõpru, kes mind lahkelt külastanud. Alati saadaval kõiksugu liköörid ja napsid, hommiku-, lõuna- ja õhtusöögid vilunud meeskokalt. Puhtad ja mugavad numbri toad. Loodan, et lugupeetud külalised ja sõbrad mind endise sümpaatiaga külastavad ja uusi sõpru kaasa toovad. Täie lugupidamisega Kristjan Jukk. Postimees 18.okt. 1931 lk 8


16 Kuulutus. Teadaanne lugupeetud Jõgeva ümbruskonna põllumeestele! Uue suurema jõumasina ja täiesti moodsate püülimasinate ülesseadmisega on villa- ja jahuveski „UKU“ Jõgeval nüüdsest peale uuesti tegevuse alanud. Lugupeetud veskilistele on uute masinatega korralik ja soovikohane töö kindlustatud. Osaühisus „UKU“ juhatus. Postimees 12.dets. 1931 lk 30 Kuulutus. Uuesti avatud „UKU“ jahu- ja villa veski Jõgeval Suur tän. nr. 41, telef. nr. 75 Valmistab täiesti uute ja täiendatud masinatega alandatud hindadega kõige paremat püüli-, sõela- ja liht jahu; kruupe ja tange. Villakraasimine, ketramine ja korrutamine. Töö korralik, kiire ja täielik vastutus. Tarvitajaskonnale öökorter ja hobuste tallid. Aupaklikult Omanik. Postimees 20.aug. 1931 lk 6 Kuulutus. Põllumehed! Painküla veski on peale ümberehitsut jälle tööle hakanud ja valmistab teile kõrges headuses püüli, kruupe, tange ja igasugust jahu. Austusega A.Meos. Postimees 12.dets. 1931 lk 18 Kuulutus. Painküla vesiveski uuema ja moodsa sisseseadega…. Tööhinnad alandatud…. Järjekorda ei tule kaua oodata. Postimees 4.okt. 1931 lk 6 Jõgeva alev sai restoraniloa tagasi. Riigikohtus oli arutusel jälle kaks restoranipidamise loa äravõtmise asja. Jõgeva alevi restorani endine vastutav müüja Hold oli esitanud kaebuse, et alev annud tema järeltulijale Vindile alkoholiliste jookide müügiloa edasi, mispärast maksudevalituse direktor selle loa alevivalitsuselt ära võttis. Alevivalitsus ei jäänud selle otsusega rahule ja kaebas riigikohtusse, kus maksudevalitsuse direktori otsus tühistati ja alev sellega restoraniloa tagasi sai. Kohtus selgus, et ka Holdi järeltulija on ainult vastutav müüja. Postimees 25.okt. 1931 lk 5 Alevitel lubati laene võtta. …. Viinapoe kaupade ostmiseks ja Jõgeva alevil samaks otstarbeks 5000 kr… ************** PROBLEEM NOORSOTSIDEGA Postimees 3.nov. 1931 lk 3 Jõgeva noorsotside pisaratega peoõhtu. Sõjaks neiu kodanlist noormeest nuhtlemas. Jõgeva alevi rahuliku elu lõi veidi roopast välja Eesti Sotsialistliku Töölispartei Jõgeva Ühingu poolt pühapäeval korraldatud piduõhtu. Peo agaramateks korraldajateks olid kohalikud pahempoolsed noored, kes päeval alevi vahel veo auto punase lipuga liikuma panid. Sel kombel taheti juhtida üldist tähelepanu peoõhtule. Tegelikult kujunes see aga hobuste hirmutamiseks, kusjuures mõnegi sõitjaga peaaegu suurem õnnetus oleks juhtunud. Peoõhtu „revüü“ osas mõnitati koraale ja isamaalisi laule sel kujul, et nende viisil lauldi labaseid vemmalvärsse. Säärase ülesastumise tagajärjel lahkus osa publikut, kes ei suutnud välja kannatada seni pühaks peetud laulude äärmist labastamist. Kuid ka kõik kohalejääjad ei pooldanud peokorraldajate teguviisi. Muuseas julges üks noormees sotsialistlikkude asjade pärast vaidlusse sattudes, pilgates sotsialistide punase kaelasideme kohta tähendada, et kust seda punast linti osta saab ja mis ta õige maksab. Sotsialistlik preili, kellele see öeldud oli, reageeris ütelusele kõrvalopsudega, mis langesid plaksatades pilkava noormehe põskedele.


17 Kui eeskava läbi oli ja noorrahvas end jalakeerutusele seadis, oli keegi tükimees tantsuruumi pisargaasi pommi visanud. Ohtralt pisaraid valades, tormasid inimesed välja. Tüki aja pärast, kui ruum oli korralikult tuulutatud ja nutmapanev gaas välja lastud, kogunesid noored jälle tantsusaali ja jalakeerutus jätkus segamatult. Politsei kohalik konstaabel on koostanud protokolli gaasitamise kohta ja juurdleb seda asja, kuna sõjaka preili kõrvalopsude asi on asjaosaliste eneste vahel lahendatud. Et see sündmus üldist rahu ei seganud, siis ei olnud politseil ka põhjust omal algatusel protokolli kokkuseadma hakata. Postimees 5.nov. 1931 lk 1 Märgukiri riigivanemale noorsotsialistide peo pärast. Koraalide ja isamaalaulude mõnitamine Jõgeval. Küsimus tuleb vab. valitsuses kõne alla. Teisipäeva õhtul riigikogu koosoleku ajal andis rkl. ( riigikogu liige. – Ü.P.) J.Järve (ühend. rahvaerakondade rühmast) riigivanemale üle järgmise sisuga märgukirja: Pühapäeval, 1.novembril, on Jõgeva alevis noorsotsialistide poolt korraldatud koosolek, sellele järgneva peoõhtuga. Eeskavas on olnud ka mingisugune „revüü“, mis seisnud selles, et esinejad on laulnud rahvale üldiselt tuntud koraali, samuti ka isamaa laulude viisil lori- ja pilkelaule. Mõnitatud on niiviisi mitte üksi koraale ja üldtuntud isamaalaule, vaid isegi meie vabariigi hümni… (järgneb pikem kirjeldus mõnitamisest – Ü.P.) ….Märgukirja üleandmisel juhtis rkl. J.Järve suusõnaliselt riigivanema tähelepanu tähendatud asjaoludele. Riigivanem lubas küsimuse vabariigi valitsuses kohe päevakorda võtta ja riiklikkudes huvides lahendada. Postimees 5.nov. 1931 lk 4 Avalik kõne koosolek Jõgeval. Kõneleb rkl. J.Järve Pühapäeval, 8.nov. kl. 5 p.l. on Jõgeval kõrgema algkooli ruumes avalik kõnekoosolek, kus kõneleb rkl. J.Järve aine üle: „Kommunistlik ja noorsotsialistlik usu- ja rahvusevastane propaganda ning selle likvideerimise tarvidus.“ Postimees 10.nov. 1931 lk 2 Noorsotsialistliku usu- ja rahvuse vaenuliku propaganda vastu. Kavatsetav algatus Jõgeval. Pühap., 8.nov. kell 5 p.l. oli Jõgeval kõrgema algkooli saalis kõnekoosolek, kus kõneles rkl. J.Järve kommunistlikust ja noorsotsialistlikust usu- ja rahvusevastasest propagandast ning võitluse tarvidusest selle vastu. Kõne järgnes jumalateenistusele, mida samas ruumis peeti. Avarad ruumid olid osavõtjaid tungil täis… ….Kõnele pidid järgnema läbirääkimised, seda oleks võinud ka oodata, sest kuulajate hulgas oli mõnigi parempoolne „tegelane“, kuid sõnavõtjaid ei leidunud. Jõgeva rahvas on pahane, et väljaspoolt tulnud noorsotsialistid nende usu- ja rahvustunnet on jämedalt haavanud. Nad kavatsevad niisuguste nähtuste ärahoidmiseks tarbekorral laiaulatuslikumat ülemaalist liikumist algatada. ************** MUU LÜHITEAVE Postimees 3.veebr. 1931 lk 6 Kuulutus. Sissesõitnud hiromant-grafolog Sililla de Corinschi. Vastuvõtmine igapäev Jaama tän. Nr. 4. Peatub lühik. aega.


18 Postimees 6.märts 1931 lk 6 Kuulutus. Kaubandus põllumajanduslik aktsiaselts Paul Jürmann juhatus teatab, et seltsi korraline peakoosolek peetakse 22.märtsil 1931.a. kell 4 p.l. Jõgeval, Suur tän. nr 8, millest aktsionääre palutakse osavõtma tulla. Päevakord. Koosoleku avamine, juhataja ja protokollija valimine. 2) 1930.a. aruande kinnitamine. 3) 1930.a. kasude jaotamine. 4) 1931.a. eelarve kinnitamine. 5) Valimised. 6) Jooksvad asjad. Juhatus. Postimees 8.märts 1931 lk 9 Kuulutus. Müüakse väike maja ühes ehituskrundiga Jõgeva alevis. Teateid saab Jõgeval Suur tän. 35 Postimees 20.märts 1931 lk 4 Täna on näitus Jõgeval Seemnevilja näitus ühes nisu ja õlleodra näitusega on juba läbistanud kõik tähtsamad PõhjaEesti raudteejaamad Keilast Narvani ja jõudis täna Jõgevale… Postimees 31.märts 1931 lk 5 Seakasvatuse päev Jõgeval Jõgeval korraldatud seakasvatuse päeval oli rohkesti osavõtjaid. Päeval leidsid tähelepanu kõik tähtsamad – seakasvatusse puutuvad päevaküsimused. Koosolijate poolt avaldati soovi, et praegu, kus sigu võrdlemisi vähe, võiks töötada ainult üks tapamaja, mis kulusid märksa vähendaks. Teised tapamajad võiksid tööle asuda siis, kui sellejärele tarvidus tõuseb. Jõgeva seakasvatajad olid pahased ka selle üle, et jaamas tekivad ülesostjad, kellel ei ole selleks mingisuguseid volitusi ja need teevad seakasvatusele meele kibedaks, kuna õiglase hinna küsimus sekeldusi sünnitab. Postimees 24.märts 1931 lk 6 Kuulutus. Hästi põletatud põllutorusid 2", 3" ja 4" Bruno Grossi telliskivitehas ja metsatööstus Sangastes… esitused: …Jõgeval A-S „Paul Jürmann“ telefon 17… Postimees 6.jaan. 1931 lk 6 Luik jaanuaris Jõgeval. 3. ja 4. jaan. nähti Jõgeval luike. Haruldane lind peatub Pedja jõel Jõgeva sordikasvanduses, kus kohal jõgi kinni külmumata. Inimeste lähenedes tõusis luik lendu, ilmus aga jälle jõele tagasi. Kahjuks ei anna jahimehed haruldasele linnule rahu, kuid seni pole õnneks ükski veel luike tabanud. Postimees 16.aug. 1931 lk 3 Jõgeva luiged lasti maha. …Vahepeal oli aga keegi Tallinnast pärit olev V.Karu luiged veski tammil kahe pauguga maha lasknud juuresolijate keelust hoolimata. Sündmuse kohta koostati protokoll ja laskjat ootab kohtuline karistus… Postimees 4.apr. 1931 lk 6 Kuulutus. Peekonsigade vastuvõtmine Tapa eksporttapamajadele… on: kesknädalal, 8.apr. 1931 alljärgnevates jaamades: Jõgeva… Postimees 19.apr. 1931 lk 6 …Jõgeva jaoskonna argonoom Tarik…


19

F 2974 nim 1 sü 185 Jõgeva seltsimaja omanikud on Jaan Joost ja Felix Jürmann. Omanikud nõudsid hoone eest 8000 krooni, mida volikogu pidas liialt kalliks müügihinnaks ja üle 4-5000 polnud nõus maksma. Mitmel korral arutatakse volikogus alevisse rahvamaja ehitamist, ka valla organisatsioonidega peeti selle üle nõu, aga uue rahvamaja ehitamine leiti üle jõu käivat. Albert Lall`i maja Suur 20 (nõukogude ajal peale sõda oli seal esmalt kohus, siis rajooni rahandusosakond, seejärel arhiiv ja nüüd 2008 seemnepood. – Ü.P.). Postimees 27.juuni 1931 lk 6 Kuulutus. Albert Lall Jõgeval Suur tän. 19 kauplus, võtab „Postimehe“ tellimisi ja kuulutusi vastu, müüb „Postimehe“ üks. nmb. Järgneb palju korduvkuulutusi. Postimees 9.mai 1931 lk 7 Kuulutus. Jõgeva alevis äriruum ühes neljatoalise korteri, köögi ja viljapuuaiaga välja üürida. Teateid saab Jõgeval, Suur tänav 31, pühapäeval, 10.mail ja hiljem Tartus Kaubahoov 25-a. Postimees 23.mai 1931 lk 10 Kuulutus. Jõgeval turu ääres äriruum ühes elukorteriga välja üürida. Teateid saab Tartus Aleksandri tn 10 paberiäri „Kodumaa“ kassapidajalt ehk Jõgeval Suur tän 6. Postimees 22.juuni 1931 lk 3 Tartu Jõgeva vahel (võiks olla) käigus 2 paari mootorronge. Jõgevalt Tartu sõitjatele oleks see suureks kergenduseks, sest säärasel korral jõuaks Tartu kl. 7.30 min. hommikul praeguse kella 10 asemel. Siis kaoks ka tarvidus hommikul vara postirongiga sõitmiseks. Ehk küll see vähendaks postirongi sõitjate arvu, kuid teisalt poolt tooks ta jälle mootorrongidele uusi sõitjaid juure. Raudtee võiks sellega aineliselt ainult võita. Postimees 9.juuli 1931 lk 4 Jõgeva spordiselts „Kalju“ kavatseb veel käesoleval aastal tenniseplatsi korraldada. Eeltööd on juba käimas. Postimees 9.juuli 1931 lk 4 Alevi elektrijaama „suvepuhkus“ lõpeb 1.augustil. Siis saab alev jälle elektrivalgust. Postimees 9.juuli 1931 lk 4 Haruldaselt vaikne on selleaastane ehitushooaeg. Uusi maju ei ehita keegi. Piirdutakse vaid vanade kohendamisega ja pooleli olevate majade lõpule ehitamisega. Postimees 26.juuli 1931 lk 7 Kuulutus. Jõgeval keset alevit müüa elumaja ühes suurte laduaitade, keldrite ja kõrvalhoonetega. Järelpärida A.-S C.F.Leihbergi korteris. Korduskuulutus 28.juulil. Postimees 31.juuli 1931 lk 6 Kuulutus. Kaitseväele remonthobuste ostmine… Jõgeva raudteejaama juures 7.oktoobril… Ostetakse ratsa-, suurtüki-, raske- ja kergevoori hobuseid suure valikuga… Postimees 13.aug. 1931 lk 5 Piimaühisuse kassahoidja kaotas 1000 kr.


20 ….Möödunud laupäeva hommikul, s.o. 8.aug. läks Kaarepera piimaühisuse kassahoidja Aug. Vaht koos oma naisega hobusel Jõgeva alevisse, et ära tuua Jõgeva Ühispangast piimaühisuse augustikuu piimaraha 11500 krooni. Saadud summa lugesid panga kassa juures üle ühispanga kassameister Tiiman ja vastuvõtja A.Vaht. Summa oli õige. Peale mõningate asjaajamiste alevis, mille juures A.Vaht kogu aeg kaasas kandis portfelli paigutatud raha, algas kodusõit. Teel kuskil sees ei käidud. Oma kodus luges A.Vaht veel kord raha üle ja leidis ehmatuseks, et 100.000 senti puudub. Kuna vargusest ja kaotamisest juttugi ei võinud olla, tekkis arvamine, et kassa juures on eksitud. Samal ööl sõitis A.V. Siimusti, kus elab ühispanga kassameister, kust aga kuulda sai, et õhtune kassaaruanne on olnud täpis. Ka esmasp., 11.skp. käis A.V. Jõgeva pangas, kus selgus, et pank õieti arvestanud on. Asjust teatati politseile, kes omakorda juurdlust alustas. Raha kadumaminek on seda saladuslikum, et A.Vahti tuntakse kui korraliku elukommetega taluperemeest. Ajutiselt andis A.Vaht ühingule kviitungi. Portfell, kus hoiti sees raha, oli korralikult kinni ja rihmaga ümberseotud. Postimees 16.aug. 1931 lk 6 Kaarepera piimaühisuse kassapidaja sai 1000 kr kätte. Kaarepera piimaühisuse kassapidaja A.Vahti rahakadumise lugu, millest hiljuti meie lehes juttu oli, on nüüd selgunud. Panga kassas tehti hiljuti uus järellugemine, kus selgus, et puuduv 1000 kr oli jäänud panga kassasse peenraha vahetamise juures. Pank maksis puuduva summa piimaühisuse kassapidajale välja. Postimees 15.aug. 1931 lk 5 Kuulutus. Riigi Põlevkivitööstuse autobensiin müügil piiramata arvul kõigile tarvitajatele: …Jõgeval – Prov. L.Jaukeri juures hinnaga 24 s. ltr. …. Postimees 9.aug. 1931 lk 8 Kuulutus. Autoomnibus hakkab umbes 15.augustil Jõgeva-Torma vahelisel liinil igal äripäeval reisijaid, kaupa ja pakke vedama. – Soovikorral võib kerge kaup ja pakid Jõgeval restoranipidaja Jukki juure ära anda. Postimees 31.aug. 1931 lk 6 Kuulutus. 1.septembril 1931.a. algab tegevus Jõgeva-Mustvee autoomnibuse segaveo ja sõidu liinil. Väljasõit Jõgevalt igal äripäeval kell 9 hom. Ja Mustveest kell 1 päeval. Liinipidaja. Postimees 20.sept. 1931 lk 7 Kuulutus. Jõgeva-Mustvee omnibuse segaveo ja sõidu liinil väljasõit Jõgevalt igal äripäeval kell 9 hommilul, jõuab Mustveesse kell ½ 12 ja väljasõit Mustveest kell 1 päeval, jõuab Jõgevale kl ½ 4 p.l. Liinipidaja. Postimees 3.sept. 1931 lk 10 Kuulutus. Jõgeva alevis edasi anda ehituskrunt ühes viljapuuaiaga. Järel pärimisega pöörata Jõgeva p.k. 43, märgusõna „Aed“ all. Postimees 18.sept. 1931 lk 8 Kuulutus. Jõgeval maja müüa ühes puuviljaaia ja kõrvalruumidega. Teateid saab Jõgeval, Suur tn. 50 ja Tartus, Söögiturg nr. 5, Hansman`i kauplusest. Postimees 3.okt. 1931 lk 6


21 Kuulutus. Majapidamise ja keedu kursus algab 6.okt. kell 10 hom. Jõgeva Seltsimajas. Õpetatakse kõike seltsi toitude valmist. ja ilustam. väljamaa ja kodumaa moodi, kõik triik ja palju tarvilikke majap. juhatusi. Vastuvõtmine: Seltsimajas ja Eiche pagari äris. Suur t. 3. Kursuse juhataja E.Sever. Postimees 4.mai 1931 lk 6 Kuulutus. Jõgeva vallavolikogu ees antakse 13.mail s.a. kell 2 p.l. vähempakkumise teel välja Jõgeva koolimaja vooderdamise, kruntimise ja Siimusti koolimaja värvimistööd. Töötingimusi saab teada koha peal. Vallavalitsus. Postimees 30.sept. 1931 lk 5 Koolitöö maal algab neljapäeval 1.oktoobril. Postimees 1.dets. 1931 lk 5 Koolide jõuluvaheaeg algab laupäeval 19.detsembril. Õpilased vabanevad kell 12. Õppetöö koolides pärast jõuluvaheaega algab uuesti 7.jaanuaril 1932 (Postimees 19.dets. 1931 lk 6). Postimees 13.dets. 1931 lk 10 Kuulutus. Jõgeva alevi ja raudteejaama lähedal müüa talu ühes inventariga. Väga hea maapind, 88 vkm. küntud põldu, väga head hooned. Kindlustuse väärtus üle 25.000 krooni. Järele pärida A.-S. C.F.Leihberg`i kontorist Jõgeval. Postimees 8.apr. 1931 lk 5 Kuulutus. Jõgeval pood välja üürida ja maja müüa. Teat. saab Suur tn. nr. 19. Postimees 17.okt. 1931 lk 6 Kuulutus. Jõgeva alevis maja müüa ühes ilusa puuviljaaia, suure kaupluse ruumi ja teiste korraliste kõrvalruumidega. Teateid saab hr O.Sarnet´ilt Jõgeva hobuse posti jaamas, kort. 1. Postimees 26.okt. 1931 lk 6 Kuulutus. Jõgeva alevis maja müüa ühes ilusa viljapuu aiaga, suur viietoaline korter ja köök, suur kaupluseruum ühes teiste korraliste kõrvalruumidega. Majas elekter sees. Teateid saab Jõgeva hobuse postijaamas, korter 1, härra Sarneti`lt. Postimees 10.dets. 1931 lk 6 Kõnekoosolek Jõgeval Reedel, 11.dets. kl. 7 p.l. korraldab rahvaerakonna Jõgeva osakond omavahelise poliitilise informatsiooni-koosoleku. Sellest võivad osa võtta ka teistesse keskrühmadesse kuuluvad tegelased. Koosolek peetakse seltsimaja väikeses ruumis. Postimees 30.juuli 1931 lk 4 Hans Reitav 70-aastane. Laius-Tähkvere ärimees. Sünd. 1.aug. 1861 Siimustis Kurista vallas. Õppis Siimusti külakoolis ja Laiuse kihelkonnakoolis. Läks 22-aastaselt Tiemanni juurde ärialal ja avas hiljem Sadalas juba oma kaupluse, kus on tegutsenud juba 40 aastat. Lisaks on tal Sadalas auru-jahuveski ja metsa ümbertöötamise äri, millel uuemad täiustatud masinad. On LaiusTähkvere Hariduse ja Lauluseltsi kauaaegne juhatuse liige, L-Tähkvere Põllumeeste Seltsi asutajaliige, Laiuse kirikunõukogu liige, oli 1918 vallakohtu liige, valla kindlustusseltsi esimees ja hiljem kuni praeguseni laekur. Rahvaerakonna poolehoidja.


22

Lõuna-Eesti tegelaste biograafiad, 1938 Arved Freiberg Eestistas nime Arvo Vabamäe`ks. Sünd. 1909, pärit Alatskivi vallast, astus 1928 postiteenistusse ja umbes 1930 või 1931 oli postiametnik Jõgeval. Olnud sporditegelane ja näitejuht, samuti tegev tuletõrjes.

1932 ALEVIVALITSUS JA VOLIKOGU Postimees 9.jaan. 1932 lk 5 Jõgeva alevivalitsus saab nägusa hoone. Juba mõnda aega tunneb alevivalitsus nõuet suuremate ruumide järgi, sest alevi kasvamisega on ka seletatav töö rohkus alevivalitsuses. Et vanad ruumid kitsad ja mitteotstarbeliselt jaotatud, selleks kavatseti juba varem maja ümberehitamisega algust teha, kuid vastavate summade puudusel jäi see teostamata. Nüüd on asjaga niikaugele jõutud, et sama maja ümberehituse ja teise korra pealeehituse projekt on valmis ja volikogu poolt vastu võetud. Uue projekti järgi ehitatakse praegusele majale teine kord peale, kuna tehakse ka vaheseinte ümberpaigutusi vanade ruumide juures, alumisel korral, et need otstarbekohasemaks teha, vastavalt töönõuetele. Ümberehitus läheb maksma eelarve järgi üle 8000 krooni, kuid see summa jääb märksa väiksemaks, sest osa materjali on juba koha peal olemas. Ümberehitusega kavatsetakse algust teha lähematel kuudel. Käesoleva ümberehitusega rikastub Jõgeva alev nägusa ja ajakohase ehituse võrra. Postimees 29.sept. 1932 lk.4 Jõgeva alevivalitsus jääb „kõrtsi.” Jõgeva alevivalitsusel oli möödunud kevadel kavatsus ümber ehitada praegust alevivalitsuse hoonet, milleks ka projekt ühes eelarvega lasti valmistada. Nagu nüüd selgunud, jääb kavatsus teostamata vastavate summade puudusel. Praegune maja oli end. kõrtsihoone. -----------------F 2974 nim 1 sü 131 27.jaan. valitakse 1932.aastaks volikogu juhatajaks tagasi Paul Jürmann, abideks August Jukk ja Artur Kangur. Postimees 29.jaan. 1932 lk 5 Jõgeva alevivolikogu koosolek Volikogu koosolekul 27.skp. valiti juhatajaks endine P.Jürmann ühes abidega. Tuluhindamise komitee liikmeteks määrati volinikud Luha, Lall ja Tani. Muude küsimusete seas otsustati alandada alevi majas kaupleva pagari ruumide üüri 10 prots. võrra, arvates 1.aprillist. Alevi ehituspiirkonnas asuvad rendimaad hinnati ära, määrates ühe hektari maa hinnaks 650-1000 kr. Alevivalitsus on ostnud oma tulude suurendamiseks mitmesugust äriruumide sisseseadet 190 kr. eest, millise tehingu volikogu heaks kiitis. Lõpuks kuulati ära revisjonikomisjoni ettekanne alevi rahasummade jne. suhtes, mis elavaid mõttevahetusi esile kutsus. Postimees 1.apr. 1932 lk 5 Maksud Jõgeva alevis 1932/33.a. peale määrati kindlaks viimasel alevivolikogu koosolekul. Isikumaks jaguneb järkudesse, nimelt: kellel tulumaksu ei ole või on kuni 30 kr. – isikumaks 3 krooni, tulum. 60


23 kr. – isikum. 6 kr. ja tulumaks üle selle – 9 kr. Abielunaistelt võetakse isikumaksu ühistel alustel meestega. Liha järelvaatuse maksu otsustati alevivalitsuse ettepanekul alandada 20 prots. ning liha järelvaataja arsti tasu 10 prots. Samuti alandati osaliselt laadaplatside maksu ruutmeetri pealt, kuna teised laadamaksud jäid endisteks. Kinnisvarade lisamaksu suurendati o,75 prots. puhtakasu rubla pealt. Teised maksud, nagu jalgratta-, koera-, turu-, elektri- ja mitmed muud otsustati jätta üldjoontes muutmata. Postimees 1.apr. 1932 lk.5 Jõgeva alevivolikogu koosolek …kinnitati maavalitsuse nõudel ümbertöötatud 1930/31.a. aruanne ning alevi alkohoolsete jookide müüja palgatingimised. Otsustati alevi majad ümber nummertada. Postimees 17.apr. 1932 lk 5 Jõgeva alevivolikogu koosolek oli 15 skp. õhtul. Peale muu kinnitati alevivalitsuse poolt koostatud eelarve 1932/1933 aasta peale tasakaalus 21.877,96 kr. Ühtlasi võttis volikogu vastu sundmääruse jõuvankrite liikumise kiiruse kohta, millega piirati autode jne kiirust 20 km ja käänakutel 15 kilomeetrit. Postimees 19.apr. 1932 lk 4 Jõgeva alevivalitsuses vähendati palka. Alevivolikogu vähendas alevivalitsuse liikmete palka nende eneste soovil järgmiselt: alevivanemal 15 kr võrra ja kummagil abil 5 kr võrra kuus. Sekretäri palka alandati 10 kr võrra. Ühtlasi palgati ametisse raamatupidaja 59 kr kuupalgaga. Senini täitis raamatupidaja aset sekretäri poolt palgatud kantselei abijõud. Käskjala palka suurendati 15 kr võrra kuus. Postimees 27.okt. 1932 lk 6 Jõgeva alevi trahterimaks 1933.a. peale kinnitati 1604 krooni. Alkohoolsete jookidega trahterile langeks siinkohal 1584 krooni ja tee- ning söögimajadele 20 krooni. Postimees 27.okt. 1932 lk 6 Jõgeva alev võlgu korraldamas. Jõgeva alevil on tekkinud võlg elektrijaama rajamisega 15.900 krooni suuruses. Hiljuti koostati kava, mille alusel võla tasumine toimuks 8 aasta jooksul. Laenu tasumis. saadakse summasid alevi omavalitsusele antud maade ja päraldiste kasutamisest ja võõrandamisest laekunud tuludest. -----------------Postimees 19.apr. 1932 lk 4 Jõgeva alev planeeritakse ümber. Käesoleval suvel tuleb Jõgeva alev planeerimisele, mille kuludeks volikogu määras 1000 kr. Alevi piiride laiendamine on hiljuti maavolikogu poolt otsustatud jaatavalt ning praegu kogtusiseministeeriumis kinnitamisel. Peale piiride laiendamise kinnitamist valmistatakse uus aleviplaan ja koostatakse planeerimise kava. Postimees 2.juuli 1932 lk 5 Jõgeva alevi piire laiendati.


24 Läinud aastal alati juureplaneerimistöid Jõgeva alevile hommikupoolses osas kuni Pedja jõeni. Nüüd lõppesid planeerimistööd ja saadeti kavad kinnitamisele, millised tagasi tulemata. Juure planeeriti alevile Jõgeva valla koolitalu ja Päidu talu maadest umbes 30 vakamaad. Juuresaadud maadest moodustati ehituskrundid 1-2,5 vakamaa suuruses. Osa maad jäi koolimaja alla. Hommikupoolses osas kujuneb uus alevi osa. Postimees 30.okt. 1932 lk.5 Jõgeva alevi administratiiv piirkonda laiendati. Viimase külge liideti järgmiste Jõgeva valda kuuluvate talude maid: Lello, Pärtli, JaaniAndrese, Otsa, Päido ja Kooli. Iga eeltoodud talu maa-alast vastavalt olukorrale. Kokku suurenes alevi maa-ala 59,33 vakamaa võrra. Tänini oli Jõgeva alevi administratiivpiirkond 151,925 vakamaa suurune. Eeltähendatud maa-ala liitmise tagajärjel tõuseb alevi maa-ala 211 vakamaa peale. Tartu maavolikogu 10. märtsi 1932.a. otsus. Vannutatud maamõõtja L.Jacobsenni valmistatud plaan 1932.a. Alevi külge liideti Otsa 27 talu maast 4,61 vakamaad, Jaaniandrese 28 talult 4,o1 vakamaad, Pärtli 29 talult 6,08 vakamaad, Lello 30a talult 1,79 vakamaad, Kooli 31a talult 24,33 vakamaad ja Päido 31 talult 18,51 vakamaad maiad. Viimase kahe talu maadest alevi alla läinud alal moodustati Mustvee maantee elamurajoon. Teiste taludelt näidatud maa liideti Kesk tänavaga. -----------------Postimees 19.apr. 1932 lk 4 Ehituse järelevalve Jõgeval Viimane alevivolikogu koosolek otsustas maavalitsuse ettepanekul alevi ehituste järelevalvajaks palgata vähema tasu eest maavalitsuse arhitekti. Sellega ei ole siis alevi kodanikel enam võimalik ehitusi oma äranägemise järele teostada, mille tõttu senine alevi ehituste korralikkus ja läbiviimine on osaliselt soovida jätnud. F 2974 nim 1 sü 213 Nov-s 1932 Kristjan Jukk alevivanema abi Joosep Guss alevi tervishoiuarst ************** HEATEGEVUS JA HOOLEKANNE Postimees 13.jaan. 1932 lk 5 Hoolekanne Jõgeval. Nende päevade sees avati Jõgeval puudustkannatajatele lastele igapäevased tasuta lõunasöögid alevivanema majas. Lõuna on valmistatud ajaks, mil lapsed vabanevad koolist. Esimestel päevadel oli lõunatamas 15 lapse ümber, kuid oodata on neid üle 20. Lisaks Haridus-sotsiaalministeeriumist saadud 250 kroonile ja 60 puudale tasuta rukistele on toiduaineid juurde hangitud seltskonna toetusel. Keetmas käivad alevi perenaised järjekorras. Lõunasöögid kestavad 1.aprillini. Kohaliku naiskodukaitse korraldusel jagati tööjõuetutele vanadele välja 34 kr väärtuses üle 20 toiduainete paki ning korraldati neile jõulupuu vaestemajas. Lisaks sellele on ka üksikute inimeste lahkel käel jagatud toetust vanadele ja lastele. Postimees 2.juuli 1932 lk 5


25 Jõgeva lasteabikomitee lõpetas tegevuse. Jõgeva alevis töötas lasteabikomitee, andes lõunatoitu lastele ja leiva näol toetust töötuile ja puudustkannatajaile. Kehakattega varustati 20 last. Toidustamiseks ja varustamiseks kulus ära 270 kr ja 2100 kg rukkeid. Peale selle anti toetust 40 töötule, milleks riiklikku abi kasutati ära 160 (?) kr ja rukkeid. Abiandmiseks pandi toime korjandus. Komitee tegutses hra Meose ruumes, kes ruume tasuta kasutada andis. Postimees 17.juuni 1932 lk 5 Jõgeva haridusseltsi lasteaed algab oma suvist tegevust 20.juunil. Seekord töötab lasteaed seltsimajas, kuna üle raudtee koolimajja käimine elava liikluse tõttu on ehk mudilastele tülikas ja ohtlik. Lasteaeda juhatab endiselt pr. V.Tsopp. Postimees 19.apr. 1932 lk 4 Vaeslastekohus Jõgevale. Viimasel volikogu koosolekul otsustati Jõgevale asutada iseseisev vaeslastekohus, sest elanikkude arv on tõusnud üle 1200. Seni oli see ühine Jõgeva vallaga. F 2974 nim 1 sü 131 Tartu-Võru Rahukogu ees tõstatati alevile oma vaeslastekohtu asutamise küsimus. Luba saadi. Postimees 17.aug. 1932 lk 5 Jõgeva alevi vaeslastekohus kinnitati. Tartu-Võru rahukogu üldkoosolekul 11.skp. on ametisse kinnitatud Jõgeva alevi vaeslastekohtu 1932-1934 a. peale järgmises koosseisus: esimees Jaan Luha, liikmed August Jukk, Joosep Guss ja Voldemar Pruuli ning kandidaatideks Aleksander Tani ja Richard Jakobson. ************* JÕGEVA PIIMAÜHING Ühistegelised Uudised 2.jaan. 1932 lk 3 Jõgeva Piimaühing töötab ühe piimatalitusega, ühingul on 110 liiget. Arvete seis 1931.a. 1.oktoobriga oli 100 052 krooni, omakapital 41 519 kr ja amortisatsioonikapital 25 378 krooni. Aastavahetusel tegid omakapitalid äriseisust 87,9% ning kassa ja jooksev arve 19,1%. Nii on ühing täielikult varustatud omakapitalidega. Eelmisel aastal toodi piima 2 145 212 kilo 1 998 632 kg vastu sellele eelnenud aastal. Tööstuskulusid oli 1000 kg kohta 8,18 krooni 9,57 kr vastu eelmisel aastal. 1931.a. on piima hulk üle 10% tõusnud. Nii on ühing majanduslikult ja ümbertöötava piimahulga poolest heas seisukorras ja sarnaselt saab ka hästi töötada. Ühist. Uudised 7.mai 1932 lk 5 – Jõgeva piimaühing asutati 1910.a. ja oli Eestis asutatu esimese kümne hulgas. Postimees 23.märts 1932 lk 8 Surmakuulutus. Suri Piimaühingu kassapidaja August RAJA. Postimees 20.apr. 1932 lk 6 Kuulutus. Jõgeva piimaühing vajab meierit. Soovitused ühes tarviliste dokumentidega esitada juhatusele kuni 1.maini k.a. **************


26 JÕGEVA MAJANDUSÜHISUS Ühistegelised Uudised 9.jaan 1932 lk 5 Jõgeva Majandusühisuse senine ärijuht A.Proz lahkus ja uuest aastast asus ühingut juhtima kauemat aega ühingu segakaupade osakonda juhtinud Paul Avi. 1931.a. oli läbimüük ümmarguselt 350 000 kr, ületades umbes 17% eelarve, „kaubad on 5 korda ringi käinud, mis kaunis rahuldav, arvestades möödunud aasta raskustega.“ Postimees 23.märts 1932 lk 8 Surmakuulutus. Suri endine Jõgeva Majandusühisuse revisjonikomisjoni, nõukogu ja juhatuse liige August RAJA Ühistegelised Uudised 2.apr. 1932 lk 3 Majandusühingu 24.märtsi peakoosolekul oli pikemalt kaalumisel võlgumüügi küsimus, mis otsustati nii lahtisel arvel kui ka vekslite vastu täiesti lõpetada, kuna ühingul enesel on võimalik kaupa sularaha eest soodsamalt saada ja seega ka tarbijaile odavamalt müüa. Kõne all oli ka talusaaduste ühismüügi korraldamine. Uue algatuse läbiviimiseks valiti 5-liikmeline toimkond. Ühistegelised Uudised 3.dets. 1932 lk 3 Pärast uue ärijuhi ametisseasumist ja võlgu müümise lõpetamist on majandusühingu läbimüügis ja rahalises seisukorras märgata tunduvat paranemist. Eelarvega ettenähtud läbimüük täitus ühingul juba 1.novembriks. Seega on Jõgeva Majandusühing nendest vähestest ühingutest, kellel pole käesoleval aastal kaupade läbimüük eelmise aastaga võrreldes vähenenud Võimalust mööda ostab ühisus põllupidajailt eelmiste aastate eeskujul rukist, nisu, linaseemet jne. ning on ka vahetalitaja loomade vastuvõtul ja turule toimetamisel. Juhatusele teeb muret varemalt võlgu antud summade sissenõudmine, eriti paarilt endise juhatuse liikmelt. Praegu kuuluvad juhatusse A.Koll, A.Tiimann ja Jul. Aamisepp. ************** JÕGEVA ÜHISPANK Postimees 1.apr. 1932 lk 3 Jõgeva Ühispanga 9 tegevusaasta. Jõgeva Ühispanga 1931. aasta aruanne on ilmunud trükist ja liikmetele kätte saadetud. Panga korraline peakoosolek astub kokku Jõgeva seltsimajas 3. aprillil kell 10 homm. Oma üheksandal tegevusaastal on pank kõigiti rahuldavalt töötanud. Liikmete arv, mis aasta (1931) alul oli 1361, tõusis aasta lõpuks 1432-le, kassa ja jooksvad arved aruande aja lõpul 50.856 (56.262), välja antud laenud 643.505 kr (614.731), muud aktiiv-summad 254.498 kr (224.792), osa- ja muud kapitalid 103.821 kr (94.115), hoiusummsd 533.841 kr (511.695), puhaskasu 6.290 kr (9.900). Äriseis 31.dets. 1931.a. tõusis 948.860 kr., aasta läbikäik 12.049.493 kroonile…. Ühistegelised Uudised 9.apr. 1932 lk 3 Jõgeva Ühispanga aasta-peakoosolek peeti 3.aprillil seltsimajas. Vaatamata raskele ajale on panga tegevus möödunud aastal kõigil tähtsamatel panganduse aladel tõusnud ja suurenenud, mis võimaldas aastaaruande lõpetada ülejäägiga 6290 krooni. Tuli ilmsiks, et panga liikmete hulgas on tehtud kihutustööd, sealhulgas lendlehtigi laiali saadetud ning kokkulepped sõlmitud, kes valimistel kandideerima ei tohiks pääseda. Kihutustöö tegijad seletasid, et justkui oleks panga nõukogu ja juhatus k.ü. Postimeest üle 10 000 krooniga saneerimise puhul toetanud. Revisjon seda dokumentidest ei leidnud. Juhtus


27 nüüd nii, et valimistel jäid kõrvale just need, kes pööraselt olid tahtnud panga juhtivaile kohtadele saada. Juhatusse valiti senise esimehe J.Tiimanni asemele endine nõukogu liige J.Leppik, nõukogusse tagasi endised liikmed A.Porgasaar ja K.Pedriks ning uue liikmena Aug. Pokka. Revisjoni said endised A.Kangur ja J.Aamisepp ning uue liikmena Hanson. Tulude-kulude eelarve võeti vastu 32% võrra 1931.a. omast väiksemana ja käesolevaks aastaks vähendati palkasid 20%. Panga äriseis 31.dets. 1931 oli: AKTIVA 948 860 kr PASSIVA 948 860 kr Sealhulgas Kassa ja jooksvad arved 50 856 kr tagavarakapital 8631 kr Välisraha ja väärtpabereid 4 083 kr osakapital 81 689 kr Diskonteeritud veksleid ja muid laene 10 463 kr hoiuseid 533 841 kr Varandus 46 188 kr Liikmetekohustused 183 550 kr Postimees 12.apr. 1932 lk 5 Erapooletu otsus Jõgeva Ühispanga kohta. Postimees 31.juuli 1932 lk 8 Jõgeva Ühispanga äriseisu tabel 30.juuli seisuga. ************** JÕGEVA TULETÕRJESELTS F 2818 nim 2 sü 10 Aprill 1932. Jõgeva VTÜ juhtivtegelased: peamees Paul Jürmann, tema abi Johannes Võsu, A.Muts, M.Lall. V.Rebane, O.Sarnet, A.Laan. E.Teder, J.Pihlik, A.Meos. Pääste- ja sanitaarjaoskonna juhataja abi J.Guss (ilmselt arst Joosep Guss/Husso – Ü.P.). F 2974 nim 1 sü 213 1932.a. on Jõgeva VTÜ vara: - elumaja - pritsikuur koos aida ja talliga - puukuur Ühingul on 142 tegevliiget (tuli juurde 33, lahkus 10, aastalõpul 169) ja 24 toetajaliiget. VTÜ esimees on A.Meos, peamees P.Jürmann, tema abi J.Võsu, sekretär J.Pihlik. Mootorprits andis 400 liitrit vett minutis. Einelauast oli aastatulu 1438 krooni 50 senti. Fond 2818 nim 2 sü 10 Tuletõrjeühing otsustas 1932.a. 1.maid tähistada orkestri ja tõrvikukandjate rongkäiguga turuplatsilt sepp Nõmme majani ja tagasi pritsimaja juurde, kus seejärel orkester tantsuks muusikat teeb. Tuletõrjujad pidid rongkäiguks täies mundris kohale tulema kella 21-ks. Turuplatsil süüdatakse ka maituli. ************** KAITSELIIT F 2974 nim 1 sü 194 1932.a. Kaitseliidu Jõgeva malevkond on leppinud kokku pr Holdt`iga, kes kasutades Kaitseliidu Kodu ruume Jõgeva Majandusühisuse II korrusel, avab seal kohviku. Ruumid MÜ-lt üürib Kaitseliit, aga kokkuleppeliselt tasub üüri pr Holdt ja tema lunastab ka


28 äritunnistuse. Muud maksud tasub KL malevkond. Kaitseliit palub vabastada end kohviku pealt võetavast trahterimaksust 50 kr. F 2974 nim 1 sü 131 1932.a. asus Suur tn 3a Kaitseliidu Kodus kohvik, mida pidas Marie Hold. Seal kohviku pidamise õigus oli välja antud KL Jõgeva malevkonnale. Postimees 16.jaan. 1932 lk 4 Majapidamise kursused Jõgeval. Jõgeva naiskodukaitse korraldusel algasid koha peal majapidamise kursused, millest võtavad osa 16 perenaist kodukaitsjate hulgast ja väljastpoolt. Harulduseks on, et samadel kursustel köögikunsti õpib ka üks noormees, kes muidu on vallaline ja elukutselt tubli autojuht. Kursuslaste tõenduse järele on nende meeskolleeg väga tõsiselt asja juures ning ületavat osaliselt isegi naisperet. Postimees 5.apr. 1932 lk 5 Jõgeva naiskodukaitse peakoosolekut peeti 3.aprl. Esinaiseks valiti senine s.o. pr. M.Hold, sekretäriks pr. V.Tsopp ja juhatusse pr. Hanson, pr. Pedriks ja prl. Mutso. Koosolekule oli sõitnud ka ringkonna esinaine pr. Samkov. Nagu aruandest selgub, on möödunud aastal Jõgeva naiskodukaitse tegevus olnud eriti hoogne. Postimees 29.mai 1932 lk 6 Jõgeval kodutütred teotsemas. Kodutütarde organiseerimise eeltöödega jõuti Jõgeval juba nii kaugele, et on võidud jaoskond ametlikult avada ja asutud koonduste korraldamisele ja rühmade vormeerimisele. Noored on omale organisatsioonile omistanud väga sooja poolehoidu, samuti ka õpetajaid, eesotsas koolijuhatusega ja lastevanemad. Kodutütarde jaoskonna vanemaks on naiskodukaitse jsk. poolt nimetatud pr. V.Tsopp, tema abide küsimus on veel lahtine. Eelolev suvi pühendatakse peamiselt ettevalmistusteks vastavatele katsetele, mis korraldatakse sügis-suve paiku ja millede järele tütarlapsed uue koolitöö algul juba täisõiguslikeks kodutütardeks nimetatakse, ühtlasi on see kodutütarde organiseerimine ka Jõgeva valla Siimusti ja Painküla koolide piirkonnas, kus tegevusega kavatsetakse alata sügisel. Postimees 20.dets. 1932 lk 6 (T) Jõgeva kodutütarde ja noorkotkaste pidulik ühiskoondus oli pühapäeva õhtul. Selleks puhuks koondusid kodutütred ja noorkotkad riigilipuga koolimaja avarasse saali, mis tungil täis oli asjahuvilistest pealtvaatajatest. Piduliku koonduse avas kodut. jaoskonna vanem pr. V.Tsopp, mille järele ühiselt lauldi hümni. Kodutütred, arvult ligi 20, andsid riigilipu ees piduliku tõotuse ning kirjutasid oma nime tõotuselehele. Järgnes vaimulik talitus õpetaja Järve poolt ning kodutütarde ja noorkotkaste ühine õnnistamine. Sooje tervitusi ja südamlikke õnnesoove jagati rohkesti. Pidulik koondus lõppes ühislauluga „Eestimaa, mu isamaa!” Õhtu teises osas kandsid värsked kodutütred ette laule, klaveripalasid, deklamatsioone ja rahvatantse, mis pealtvaatajate poolt kiiduavaldustega vastu võeti. Postimees 6.okt. 1932 lk. 5 Jõgeva malevkonna pealikuks


29 on maleva staabi poolt nimetatud kaitseliitlane Richaed Stahlberg, Jõgeva kõrgema algkooli juhataja. Nimetatud ametikoht seisis üle aasta vaba. Postimees 8.okt. 1932 lk 3 Suusameistrite kursused Jõgeval. Detsembri lõpul korraldatakse Jõgeval kaitseliidu eestvõttel suusaseppade kursused, millest võivad osa võtta asjast huvitatud kaitseliitlased, samuti ka eraisikud. Kursuste kestvus 7 päeva. Õppejõuks tuleb vastav eriteadlane kaitseliidu peastaabi korraldusel Tallinnast. Postimees 8.dets. 1932 lk 3 Jõgeval suusaseppade kursused. Kaitseliidu algatusel korraldatakse Jõgeva seltsimajas suusavalmistamise kursused 12.15.dets. Kursused on esimeses järjekorras mõeldud kaitseliitlastele, kuid ka eraisikud – tislerid, on palunud endid vastu võtta, mis ka võimaldatud. Puumaterjali suuskade valmistamiseks (nimelt kuiv kask, saar, tamm, vaher jne.) toovad kursuslased ise kaasa. Ka on seda võimalus kohapealt osta. Kursusest osavõtt, samuti korter ja tööriistad on tasuta. Kursuste ajal s.o. 13.dets. kell ½ 7 õhtul korraldatakse Jõgeva kõrgema algkooli saalis avalik loeng suusaspordist ja suuskade kasutamisest. Loengul esineb 2. div. kehalise kasvatuse instruktor kapten K.Raamat (?). Kursuse kohta seletusi annab instr. ltn. J.Tsopp. Vt. ka alajaotuse sport alt 17.dets. Postimehe uudisnuppu Jõgeva suusaseppade kursused. – Ü.P. Postimees 20.nov. 1932 lk 3 Tartumaa spordipealikud olid koos. Tartumaa kaitsemaleva spordipealikud… Arutati läbi pikk tegevuskava ja valiti sporditoimkond koosseisus: …J.Sepp Jõgevalt… Lk 5 Jõgeva ja Voldi malevkondade taktikalised õppused …Siniste s.o. Jõgeva malevkonna osade juhatajaks on mlvk. plk. abi E.Hanson… Postimees 13.dets. 1932 lk 6 Hoolsusmärgid Tartumaa maleva aastapäeva puhul. Tartumaa maleva 8 aastapäeva puhul on kaitseliidu peastaabi poolt otsustatud annetada… hoolsusmärgid Valgeristi 3 kl.: …Teder Eduard – Jõgeva, …Kirschfeldt Karin – Jõgeva… Hansson Ernst – Jõgeva… Dreybladt Melanie – Jõgeva… ************** MUU MAJANDUSTEGEVUS Postimees 28.jaan. 1932 lk 6 Sigade vastuvõtmisest Jõgeva jaamas. Jõgeva jaamas võetakse sigu vastu Tapa ja Tartu eksport tapamajadele. Kuid vastuvõtmise kord on kujunenud viimasel ajal niisuguseks, et maamehele hirm peale tuleb Jõgevat juba eemalt nähes. Jõudes alevi vahele asuvad sulle ümber salkkond mehi, mõned sõidukile ronides, teised jälle hobuse juhtimist enese kätte püüdes saada ja siis läheb see lahti: „Lase Tapa kaalu juurde, seal makstakse rohkem, sorteeritakse paremini ja tehakse õigust.” – Tartu eksporttapamaja mehed: „Ära usu nende juttu, puha vale!” – lase aga Tartu kaalu juurde, seal tehakse kriipsu pealt õigust.” Oleks aeg anda vabadust ka põllumehele oma äranägemise järele toimetamiseks. Postimees 8.juuli 1932 lk 1


30 Sigade vastuvõtmine on nüüdsest peale igal nädalal Jõgeval esmaspäeval kella 8-11 e.l…. Ühisus „Lõuna-Eesti Eksporttapamajad” Tartus… Postimees 14.dets. 1932 lk 1 Kuulutus. Ostame oma tapamajades tapetult iga päev Venemaa jaoks raskeid pekisigu… ja tapetud vasikaid… Jõgeva raudteejaamas igal esmaspäeval kell 10 homm. ja kolmapäeval kell 9 homm… Ühisus Lõuna-Eesti Eksporttapamajad Postimees 4.sept. 1932 lk 4 Kuulutus. Meie järgmine nisu vastuvõtmine jaamades on: … Jõgeval – Jõgeva Majandusühisuse juures igal teisipäeval ja reedel, väiksel arvul tarvidust mööda iga päev… Aktsiaselts „Rotermanni tehased” Postimees 11.sept. 1932 lk 5 – Elav nisupakkumine Jõgeval. Postimees 29.sept. 1932 lk 3 Kuulutus. Rukki kokkuost algab. Valitsus määras kokkuostu kohad ja ajad: … Jõgeval 16-19, 21-26, 28-30 nov. ja 1-2 dets…. Postimees 11.nov. 1932 lk 5 Jõgeval algab rukki kokkuost. Jõgeval algab rukki kokkuost 16. novembril ja kestab kuni 2. detsembrini. Paljud Jõgeva ümbruskonna põllumehed on rukkeid juba rahapuudusel realiseerinud Rotermannile ja Puhk ja Poegadele Jõgeva raudteejaamas kohe makstava raha eest, kus kokkuostu toimetasid Jõgeva Majandusühisus ja teised. Need samad ülesostjad on nisu mitmel korral mitmed vagunid saatnud suuräridele. Selle tõttu pole loota, et kokku tuleks nii suurt rukki arvu, mis põllupidajatel teatelehtedel märgitud. Postimees 3.märts 1932 lk 5 Jõgeva laadalt Teisipäeval oli laat Jõgeva alevis. Ilusa ilma tõttu kogunes laadale palju rahvast. Eriti palju oli müügil hobuseid. Headest hobustest küsiti kuni 250 kr., kuid ostjaid neile ei leidunud. Keskmisest tööhobusest makseti 80-180 kr., halvematest 60-80 kr. Veised puudusid pea täiesti. Lüpsmatulevaid noori loomi osteti 40-50 kr. eest. Linu oli müügil vähe, 8 kg-st makseti 1-3 kr. sordi järgi. Palju tegemist oli viinapoes ja kõrtsides, kuid korrarikkumisi ei olnud. Postimees 17.dets. 1932 lk 6 (L) Jõululaat Jõgeval Neljapäeval peeti Jõgeval jõululaata, mis kujunes nii kauba kui rahva poolest võrdlemisi suureks. Märksa vähem oli laadale toodud kariloomi, mille hinnad näitasid väikest tõusu. Vanemaid ja lahjemaid lehmi saadi osta 20-25 kr. tükk, keskmine lehmade ostuhind kõikus 30-40 kr. ümber, kuna nooremad ja rammusamad lehmad maksid ka 50-60 kr. tükk. Pullide ostuhind kõikus 25-70 kr. ümber. Suur oli ka põrsaste arv ja nõudmine elavan kui eelmistel laatadel, mille tõttu ka hinnad veidi paremad olid. 4-6 näd. põrsas müüdi 2,75-4 kr. tükk ja vähe vanemad 5-7 kr. tk. Suuremate sigade hinnad kõikusid 10-35 kr. ümber. F 2974 nim 1 sü 131 30.märtsil 1932 taotleb Kristjan Jukk luba Suur tn 5 maja hoovis loomade tapmiskoha asutamiseks. Palve lükati tagasi. 9.mail anti Kristjan Jukile luba tema Jaama tn 4 restorani


31 üleandmiseks Elise Kurts`ile. Jaanuaris 1933 läks Jaama 4 restorani pidamise õigus üle Jaan Saavo`le. Postimees 1.apr. 1932 lk 5 Korralik tapamaja Jõgevale Viimasel alevivolikogu koosolekul tuli arutusele K.Jukk`i palve, milles viimane soovib asutada alevisse tapamaja. Kuna aga kavatsetav loomade tapmise koht on alevi südames, nimelt Suur tän. nr.5, mille tõttu võib kannatada ümbruse puhtus ja tervishoid, otsustas volikogu K.Jukki palve eitavalt. Alevivalitsusel on kavatsus ligemas tulevikus ehitada oma tapamaja, milleks vastav krunt ettenähtud alevi ääres spordiplatsi lähikonnas. Tapamaja ehitusfondi on kokku tulnud ümmarguselt 2300 kr., mis saadud liha järelvaatuse tulust. Volikogu koosolekul avaldati arvamist, et juba lähemal ajal tuleks alata tapamaja ehitamise eeltöödega. Postimees 2.juuli 1932 lk 5 Salatapamaja Jõgeval. Jõgeva alevis töötab alevivolikogu loal kolm ametlikku tapamaja, milline on Jõgeva alevi kohta küllalt suur arv. Läinud aastal esines keegi lihunik alevivolikogu ees palvega, lubada ehitada juure veel üht tapamaja, mis aga volikogus eitavalt otsustati. Isegi politsei võttis allkirja, et lihunik alevisse tapamaja ei asutaks, millest hoolimata on hakanud Jõgeva alevis tegutsema salatapamaja, mille vastu politsei huvi tunneb. Postimees 30.juuni 1932 lk 6 Jõgeva turg, mis asub raudteejaama läheduses, leiab kaupmeeste ja alevi rahva poolt elavat kasutamist. Eriti viimasel ajal valgub kaupmehi turule Viljandimaalt, Mustveest ja Pärnust kaladega. Nii maksavad Jõgeva turul silgud 8 s., kiisad 10, ahvenad 15 s. ja havid 20 s. kg., suitsusilgud kümme 5 senti. Peale kala, mida kõige rohkem, toovad talumehed müügile põllusaadusi, mille hinnad järgmised: või kg 75-80 s., sealiha 40-50 s. kg., vasikaliha 20 s. kg., rukkijahu 240250 s. puud, seajahu 150 s. puud, redised 5 s. kimp, värsked kurgid 1-10 s. tükk, rabarberid 10-15 s. kimp, porgandid 10 s. kimp, munad 4-5 s. paar, kanad 75-80 s. tükk, kartulid 90-100 senti vakk. Värske aiaviljaga varustab turgu Jõgeva mõis, kus rohkesti aiavilja kasvatatakse. Postimees 26.nov. 1932 lk 5 Jõgeva turg Viimasel ajal on Jõgeva turul hindade kallinemist märgata. Nii maksis või 400 g 50-55 senti, munapaar 11-13 senti, piim 6-7 senti liiter. Rukkijahu 215-245 s. puud, kaerajahu 120-130 s. puud, odrajahu 288 s. puud, püülijahu 30 s. kg. Kartulid: veikesed punased 125 s. vakk ja topaasid 1 kr vakk. Et Võrtsjärvel praegu rääbiseid püütakse, siis on nende päevade sees siia isegi rääbiseid toodud, mille kg nõutakse 30-32 senti. Liha hinnad on langenud. F 2974 nim 1 sü 131 5.aug. 1932 sai Adele Vastalo loa hakata oma lihapoe jaoks loomi tapma Turu tn 4. Oktoobris 1932 peab raudteejaama einelauda Ida Reino ja restorani Jaama tn 4 Elise Kurts ning majandusühisus sai loa omale petrooleumireservuaari paigaldamiseks. Postimees 13.juuli 1932 lk 6 Teadaanne. Palun kõiki, kellel kübaraäris Jõgeval Suur tänav 16 kübarad ümbertöötamiseks toodud, järele ilmuda kahe nädala jooksul kuulutuse ilmumisest alates. Peale selle võib kübarad kätte saada Põltsamaalt, Jõgeva mnt. 10… Anny Supp…


32

F 2974 nim 1 sü 213 J.Võsu tahab asutada alevisse avalikku sauna Kesk tn 4 ( tema maja ja ostetud krunt – Ü.P.). Komisjon vaatas saunaruumid üle ja tunnistas need kõlblikuks, otsustati, et korraga võib saunas olla 15 inimest. ************** HEAKORD JA OLUSTIK Postimees 17.sept. 1932 lk 5 Jõgeval rauges ehituspalavik. Läinud aastal alati juurdeplaneerimistööd Jõgeva alevile hommiku poolses osas kuni Pedja jõeni. Juure planeeriti alevile Jõgeva valla koolitalu ja Päidu talu maadest umbes 30 vakamaad. Peale planeerimist algas vastsaadud maa-alal kibe ehitushooaeg. Sügise tulekuga ei jõutud maju rohkem valmis teha kui katuse alla. Hoolega valmisid nüüd sel suvel endisel aastal poolelijäänud elamud, kuhu elanikud sisse kolisid. Postimees 29.jaan. 1932 lk 5 Jõgeva alevi käidavamad ja suuremad tänavad on harilik liivaga kaetud killustiktee, mis kuival ajal eriti rohket tolmu annab, kuna kevadel ja sügisel on ta erakordselt porine. Tee pühkimist aga maavalitsus ei poolda. Alevivolikogu otsustas pöörduda maavalitsuse poole, et viimane 1932.a. kestel nimetatud tee betoneeriks ühe kilomeetri pikkuselt. Lk 5 Elektritaksid Jõgeva alevis Jõgeva alevis on praegu voolutarvitajaid, kes elektrit kasutavad ilma voolumõõtjata. Viimasel alevivolikogu koosolekul määrati kindlaks nendele voolutarvitajatele taksid, nimelt talvekuudel 5-7 snt. ja suvekuudel 2-4 snt. iga kw-tunni pealt. Kes ülesantud määrast suuremaid lampe kasutab, maksab trahvikorras eeltähendatud taksi järele kahekordselt, ühtlasi võetakse sarnaselt voolutarvitajatelt elektri kasutamise tagatisraha, mille suuruse määrab kindlaks alevivalitsus. Uued valgustusvoolu taksid hakkavad maksma 1. veebr. Postimees 16.märts 1932 lk 5 Jõgeva alevi elektrivalgustus on juba pikemat aega täiesti rahuldavas seisukorras, mille tõttu on tõusnud ka voolusoovijate arv. Elektrijaama uus sissesead on seni töötanud laitmatult. Talvekuudel kasutab alev umbes 160-170 kw-tundi päevas, missugune arv aga kevadel ja sügiskuudel tunduvalt kahaneb, näiteks mais ainult 15 kw-t. päevas. Harilikult töötab jaam 1.aug. kuni 1.maini, kuna suvel vooluandmine täiesti katkestatakse. Uued masinad on seni s.o. märtsi keskpaigani kokku andnud ümmarguselt 43.000 kw.-t., mis on kasutatud ainult valgustuseks, sest elektrit vajavad jõuallikad alevis puuduvad. Praegu on alevil voolutarvitajaid era-abonente 115. Arvestades aga masinate võimsusega, on võimalik juure võtta veel ainult 30-40 abonenti. Postimees 19.aug. 1932 lk 5 Jõgeva elektrijaam töötab. Paar päeva tagasi algas Jõgeva elektrijaam voolu andmist täiel määral. Kuna masinad on alles uued, siis ei vajanud nad suvise seisaku ajal erilist remonti, küll aga tuli neid järele vaadata ja puhastada. Kevadest siiani on voolutarvitajate arv jälle suurenenud ja on ettenäha, et elektrivalgustuse soovijaid veelgi jurde tuleb. Arvestades masinate võimsusega on võimalik uusi abonente juurde võtta veel ainult 30-40. Postimees 10.veebr. 1932 lk 5


33 Uued omnibuseliinid Tartumaal. Teedeministeeriumi poolt väljatöötatud omnibuse liinide võrgu alusel tuleks sõiduhooajaks Tartumaal järgmised uued liinid väljapakkumisele. Jõgeva raudteejaam-Puurmani…. Jõgeva raudteejaam-Sadala-Vaiatu-Mustvee… Postimees 11.veebr. 1932 lk 5 Jõgeva talupidajate mured Jõgeva valla talupidajad müüvad oma saadusi Jõgeva alevis. Ühenduses sellega on alevi läheduse tõttu möödunud aastal talude puhtakasu rublad suurenenud. Jõgeva alevis on turustamise maksud liigagi suured. Lihamüügi järelevalve määruse alusel läheb maksuks praeguste hindade juures kuni 25% saadavast rahast. Vallavolikogu palub alevivalitsust vastavat sundmäärust muuta, kusjuures maks peaks alanema kuni pooleni senisest. Postimees 19.apr. 1932 lk 3 Poliitika koolist eemale ! Jõgeva sotsialistlikud tegelased koolist ja väljastpoolt kooli olid juba ammu pidanud tarvilikuks lahti kangutada igasuguste abinõudega praegune kõrgema algkooli juhataja, kes oma ametis ja seltskonnategevuses tuntud kui tüse töömees ja riikliselt mõtleja kodanik ja kes ei luba koolitöösse tuua poliitikat. Kuid just see viimane on sotsidele vastuvõtmatu ja sellepärast siis pandi liikuma kõik rattad, et koolijuhataja tagandataks ja tema asemele saaks määratud teine, kes poliitikat soodustaks. Selleks koostati mitmesuguseid salakaebusi ja kirju ning saadeti neid haridusministeeriumi (endise ministri ajal) ja korduvalt koolivalitsusele. Üks sarnane kaebekiri on praegu veel ringkäigul allkirjade saamiseks. Peale salakaebuste loodi meeleolu lastevanemates koolijuhataja vastu, milleks ohtralt kasutati valeandmeid ja sihilikult moodustatud fakte. Loomulikult ei annud sarnane talitusviis kainelt mõtlevate lastevanemate juures mingit tagajärge. Kõik süüdistused, mis üles tõsteti koolijuhataja ja kahe naisõpetaja tegevuse vastu, lükati pühapäeval 200-pealise vastevanemate koosolekul ümber ja koosolek võttis 200 häälega poolt, 2 hääle vastuseismisel vastu ettepaneku, milles koolijuhatajale avaldatakse täit usaldust ja tema vastu tõstetud süüdistused tunnistatakse põhjendamatuiks. Ühtlasi otsustati astuda samme, et kooliteenija, kelle mees aktiivselt teeb poliitikat ja mõjub halvasti õpilastele, vallandataks. Postimees 25.aug. 1932 lk 1 Lisarongid Tartu näitusele a) pühapäeval 28.aug. Jõgevalt 8.54, jõuab Tartu 10.13 b) samal päeval tuleb Tartust ja sõidab Tapale, on Jõgeval o.24. Postimees 21.okt. 1932 lk 5 Jõgeval korraldatakse tänavaid. Käesoleva sügise tulekuga algas Jõgeva alevis tänavate kordaseadmine. Nimelt laseb alevivalitsus vedada prügitamata porisematele kõrvaltänavatele kiviprügi ************** JÕGEVA II LAULUPÄEV Postimees 16.apr. 1932 lk 5 Jõgeval laulupäev tulemas. Jõgeva haridusselts omal viimasel aastakoosolekul otsustas korraldada Jõgeva laulupäeva 31.juulil. Laulupeo toimkond eesotsas koorijuhataja hra. Stahlbergiga on energiliselt tegevuses laulupäeva eeltöödega. Kavasse on valitud üldse 21 ettekannet, neist 13 segakooridele, 4 meeskooridele ja samapalju pasunakooridele. Laulupäevast võtavad loodetavasti osa üle 20 ümberkaudse koori. Vastavad kutsed on neil päevil väljasaadetud.


34 Laulupidu korraldatakse looduslikult ilusas Siimusti nõmmes, kuhu võrdlemisi soodne juurepääs ja kaugus alevist kõigest 3 km. Kuna viimane laulupäev Jõgeval oli 17 aastat tagasi, siis on eelolev sündmus leidnud juba elavat huvi ja laialdast vastukaja, seda enam, et ta on Jõgeval iseseisvuse kestel esimeseks suuremaks muusikaliseks ettevõtteks. Postimees 22.juuli 1932 lk 5 Jõgeva valmistub laulupeo vastu. Jõgeva haridusselts arvestades laialdaste hulkade soovijatega, korraldab 31.juulil s.a. JõgevaSiimusti loodusrikkas mäestikus (endisel laagriplatsil) suurema vabaõhu-jumalateenistuse laululehtedega. Jutlustama on palutud õpetajad Järve, Kerem ja Muru. Kuna samal päeval on pärast ka Jõgeva esimene laulupäev, siis korraldatakse suure liikumise kergendamiseks odavahinnaline autoühendus Jõgeva alevi ja Siimusti ning teiste tähtsamate punktide vahel. Laulupidu peetakse kaitseliidu laskeplatsil, mis oma haruldase loodusrikkuse ja sobiva maastiku tõttu on täiesti selleks kohane nii akustiliselt kui ka rohkete kooride ja kuulajaskonna otstarbekaks paigutamiseks. Postimees 29.juuli 1932 lk 2 Lauluhõisked Siimusti mäestikus Jõgeva laulupidu 700 tegelasega on pühapäeval ….. Lk 6 Kuulutus. Jõgeva 2 laulupäev pühapäeval, 31.juulil s.a. Siimustis. Kell 2 p.l. Vabaõhu jumalateenistus lauluplatsil. Jutlustavad õp. J.Järve ja A.Kerem. Laululehed. Kell 3 p.l. Laulupäeva avamine. Peokõne rektor prof. J.Kõpp`ilt. Ühendatud sega-, mees- ja pasunakooride kontsert. Juhatavad: Lauljate Liidu esimees T.Vettik, R.Stahlberg, G.Pastarus, H.Kommusaar ja M.Lall. Odavahinnaline autoühendus Jõgeva alevi ja peoplatsi vahel. Autod väljuvad turuplatsilt iga 20 minuti järele. Jõgeva Rahvahariduse Selts Põltsamaa Teataja 6.aug. 1932 31.juulil 1932 korraldas haridusselts Jõgeva II laulupeo, puhastulu saadi 200 krooni. Õhtul oli seltsimajas muusika ja lavakunsti ühingu pidu tantsuga. Peo sissetulek oli üle 90 krooni. Postimees 3.aug. 1932 lk 5. JÕGEVA LAULUPÄEV ÕNNESTUS. Jõgeva 2. laulupäev möödunud pühapäeval (31.juuli – Ü.P.) oli Siimustisse kokku meelitanud suure hulga laulusõpru ligidalt ja kaugelt, vaatamata sellele, et eelmise päeva ilm palju head ei tõotanud. Peale eelproovide siirdusid kõik koorid ja tegelased ühises rongikäigus peoplatsile, kus kooride lipud asetati kahele poole rohelisega dekoreeritud laululava, mida valvasid noored kotkad. Laulupäev algas vabaõhu jumalateenistusega ajaloolisel linnamäel, jutlustasid J.Järve ja A.Kerem. Kell 4 avas laulupäeva haridusseltsi esimees E.Hanson, tervitades südamlikult kõiki külalisi ja osavõtjaid. Ühendatud laulukoore juhtis Lauljate Liidu esimees Th. Vettik, kellele rohkelt jagati aplausi. Peale nimetatu juhtisid koore R.Stahlberg, G.Pastarus ja orkestreid M.Lall. Tehniliselt õnnestusid kõik ettekanded hästi, mitmeid numbreid tuli korrata. Vaimustava peokõnelejana tervitas laulupäevalisi õpetaja A.Kerem, kuna rektor prof. Kõpp ettenägemata põhjusel puuduma pidi. Laulupäeva tehniline organisatsioon oli igati laitmatu, samuti ei jätnud midagi soovida ka üldine kord. Aineliselt õnnestus päev hästi. ************** SPORT


35 Postimees 16.jaan. 1932 lk 4 Uisuväli Jõgevale Jõgeval puudub täielikult uisuväli. Nõnda on uisuplatsiks valitud ja ka lahkesti tasuta lubatud raudteeäärne vaba maa-ala, kuna vesi saadakse, raudteevalitsusega kokkuleppel, ligidal asuvast jaama veevärgist. Uisutee korraldamise on enese peale võtnud kaitseliidu tegelased ja teised asjahuvilised. Postimees 19.mai 1932 lk 6 Jõgevale laskur-klubi. Asjahuvilised laskesportlased Jõgeva malevkonnas on asutanud laskur-klubi, mille eesmärgiks kogu malevkonna lasketasapinna tõstmine ja laskuritele põhjalikuma kooli andmine. Klubi põhkiri on neil päevil kinnitamiselt tagasi jõudnud. Ajutisse juhatusse kuuluvad E.Ant, H.Ernits ja J.Tsopp (esimees). Klubi tahab ühtlasi astuda Eesti Laskurliidu liikmeks. Postimees 10.aug. 1932 lk 5 (K) Laiuse võitis Jõgeva jalgpallis 4:1 Pühapäeval mängis Laiuse sp-s „Tasuja” meeskond Jõgeval sealse „Kalju” meeskonnaga. Esimene poolaeg lõppes Laiuse kasuks 2:1. Teisel poolajal oli vahekohtunik sunnitud 10 minutil mängu katkestama, kuna üks jõgevlane tungis kätega Laiuse meeskonna meestele kallale. Üldtagajärjeks jäi seega 55. minut. mängu järele Laiuse meeskonna kasu 4:1. Postimees 17.aug. 1932 lk 5 (K) Jõgeva „Kalju” 10-aastane. Pühapäeval mälestas Jõgeva spordiselts „Kalju” oma 10 aastapäeva, mille puhul olid korraldatud ulatuslikud kergejõustiku võistlused kohalisel spordiväljal rohkearvulise omapere ja väliskülaliste osavõtul. 1922. aastal, kui selts loodi, tegutses ta peamiselt raskejõustiku tähe all ja siirdus sealt järkjärgult jalgpallile, saavutades sel alal omaaegses Tartumaa spordiliikumises kaunis silmapaistvaid seisukohti maakonna meistrina jne. Viimastel aastatel on eriliselt tõusuhoogu näidanud kergesportline tegevus, mille korraldajaid rohkesti „Kalju” nooremas liikmeskonnas. Peale nimetatute on selts tähelepanu saavutanud ka võimlemise jne. erialadel, osavõtnud laialdaselt ümbruskonna spordielust, aidates elustada ja välja kujundada kindlaid põhimõtteid. Juubelipäeva puhul korraldas selts spordiplatsil piduliku jumalateenistuse, jutlustas õpetaja J.Järve. Peale jumalateenistuse jätkusid võistlused ja mängud, mille lõppedes jagati osavõtjaile rohkesti auhindu. Postimees 18.aug. 1932 lk 5 Jõgeva spordiplats piiratakse aiaga. Jõgeva alevivalitsus on Aia tänava äärde vabaks jätnud suurema ilusa muruplatsi, mis eriti kohane spordiväljaks, puiestiku asutamiseks jne. Platsi kasutamine on lubatud kõigile kohalikkudele organisatsioonele tasuta Seda lahket lubadust on aga tegelikult kasutanud kohalik spordiselts „Kalju” mitmesuguste võistluste korraldamiseks, millest plats ka oma nime saanud. Ühtlasi on „Kalju” omal algatusel ja kulul platsi rohkesti silunud ja korraldanud, suuremal hulgal välja servadele puid istutanud jne. Nüüd on kõigil seltsidel kavas ühiselt platsi piiramine kindla plankaiaga, et selle abil säilitada platsi alalist korrasolekut ja ühtlasi võistluste jne. ajal paremat korda luua pealtvaatajate paigutamisel. Postimees 8.okt. 1932 lk 3 Suusameistrite kursused Jõgeval.


36 Detsembrikuu lõpul korraldatakse Jõgeval kaitseliidu eestvõttel suusaseppade kursused, millest võivad osa võtta asjast huvitatud kaitseliitlased, samuti ka eraisikud. Kursuste kestvus kuni 7 päeva. Õppejõuks tuleb vastav eriteadlane kaitseliidu peastaabi korraldusel Tallinnast. Vt. Kaitseliit alt 8.dets. Postimehe märget kursusest Ü.P. Postimees 17.dets. 1932 lk 6 (L) Jõgeva suusaseppade kursused, mis algasid 12.dets. seltsimajas, lõppesid neljapäeva õhtul. Kursustel oli osavõtjaid 18 üksusest kokku 30, kes suuski valmistasid ligi 40 paari. Ka eraisikuid – puumeistreid oli suusatööd õppimas, muist osavõtta soovijaid tuli ruumi puudusel tagasi saata. Värsked suusameistrid kavatsevad nüüd omas ümbruskonnas suuremal arvul suuski valmistada, kusjuures tõrvatud ja keppidega varustatud suusapaar tuleks maksma: 1. sort – 5 kr., 2. sort – 4 kr. ja 3. sort – lastele – 3 krooni. ************** KULTUURI- JA SELTSIELU VALLAST Postimees 16.jaan. 1932 lk 4 Jõgeva lugemislaud ühes avaliku rahvaraamatukoguga on üle viidud uude korterisse seltsimajja. Ruumid iseenesest on avaramad ja otstarbekohasemad, ainult ajalehed ja ajakirjad on senini tellimata, nii et lugemislaud seisab alles tühi. Postimees 1.märts 1932 lk 5 Jõgeva Majaomanikkude Selts Jõgeva Majaomanikkude Selts pidas… peakoosolekut. Liikmeid oli kokku tulnud ainult 14. Aruanded ja eelarve võeti vastu. Koosolekul harutati oma nimekirjaga alevivalimistest osavõtmise küsimust, kuid ei jõutud tulemuseni, kuna osa koosolijaist pidas soovitatavaks teistes rühmades volikokku minna. Juhatusse valiti esimeheks Jürmann, laekahoidjaks Dobruškes ja kirjatoimatajaks Luha. Postimees 26.apr. 1932 lk 6 Kuulutus. „Vanemuise” teatri ringreis 28.apr. kuni 29.maini: …R. 6.mai – Jõgeval… Postimees 14.mai 1932 lk 10 Kuulutus. Draamastuudio ringreis… Agulirahvas läheb ajalukku (Mait Metsanurga 3 v. mäng)… Jõgeva – teisip. 31.mail… Etenduse algus ½ 9 õhtul. Laiuse Koguduse Teataja 12.juuni 1932 lk4 Laiuse koguduse Noorte Koondis … Laiuse koguduse Noorte koondis on asutanud omale ka osakondi… ja hiljuti Jõgevale, kus hooldajaks koolijuhataja hra R.Stahlberg… Postimees 6.okt. 1932 lk. 5 JÕGEVA RAHVAMAJAL UUS PEREMEES. Teatavasti puudus Jõgeva organisatsioonidel seni oma rahvamaja, mille tõttu seltsid peavad alati kasutama omal ajal eraisikute poolt selleks otstarbeks ehitatud hoonet. Nende päevade sees on rahvamaja senistelt omanikelt J.JOOSTilt ja JÜRMANNilt ostu-müügi teel üle läinud kohalise alevivanema abi August VINDI kätte. Uus omanik kavatseb rahvamaja põhjalikumalt remonteerida ja täiendada mõningate juurdeehitistega. Ka on uuel peremehel kavatsus rahvamajas ulualust anda kõigile suurematele Jõgeva organisatsioonidele. Seni olid seal haridusseltsi lugemistuba ja raamatukogu ja spordiselts „Kalju.”


37 Lk 5 Jõgeva haridusseltsi vanemaid tegelasi T.Mürk sai neil päevil 70 aastaseks ja sama seltsi segakoori kauaaegsemaid liikmeid A.Arst 60 aastaseks, mille puhul mõlematele kohaliste organisatsioonide poolt edasi anti südamlikke õnnesoove ja kingitusi. Juubilarid on kohapeal tuntud lugupeetavate ja tublide töömeestena. ************** POLITSEI, KOHUS JA ÕIGUSERIKKUMISED F 2974 nim 1 sü 194 Jaanuaris 1932 on alevi konstaabel Tõnis Hoff (Samuti nov-s. – Ü.P.). Postimees 20.veebr. 1932 lk 5 Lühike sõit konstaabli hobusega Hiljuti viibis tööasjus Laiuse rajooni konstaabel hobusega Jõgeva alevis. Õhtu eel viidi aga konstaabli hobune ära. Hobust otsides nägi konstaabel, et tema hobusega sõitsid võõrad mehed. Kohe käskis ta neil hobuse seisma jätte, kuid mehed tahtsid edasi sõita. Konstaablil läks korda hobust ühes vargaga tabada. Kaks kaaslast põgenesid. Postimees 9.märts 1932 lk 6 Jõgeval leiti varastatud asju. Esmaspäeval teatas Jõgeval Suur tän. 50 a majaomanik kohalikule konstaablile, et ta on leidnud oma puukuuri tagant mingisuguse paki, mis ei kuulu ühelegi majaelanikule. Konstaabel leidis pakist 1. märtsil Jõgeva laadal laadakaupmehelt varastatud riidekraami. Osa asju oli varas, nähtavasti suure kiirusega, varguse kohalt ära minnes, teele kaotanud ja need saadi kätte vargusepäeval. Nüüd leiti puuduv osa. Varas on tabamata. Postimees 29.juuni 1932 lk 6 Jõgeva alevis leiti maja trepilt laps. Hiljuti leiti Jõgeva alevis Vassila maja trepilt 1 a. 1 kuu vanune tütarlaps. Juurdlusel selgus, et väljaspool abielu sündinud lapse jättis maha Meeta Kandler, kes elab Uue-Põltsamaa vallas Allavere külas. Lapsel oli kaasas kiri, milles tähendatud, et väikese nimi on Helmi ja palub last kasulapseks võtta põhjusel, et omal pole seda võimalik teostada. Kirja lõpul seisab: „Jumal andku teile armulist südant lapse kasvatamiseks.” Kohalik konstaabel leidiski hooldaja, kuid hiljem teada saades lapse ema, loobusid viimased lapse hooldajaks hakkamast ja nüüd on sunnitud ametivõimud lapse emale tagasi toimetama. Postimees 27.juuli 1932 lk 5 Ka Jõgeva telefoni kassa lahti lõhutud Neil päevil läks Jõgeva postkontori mehaanik jaama hoones ülesseatud automaattelefoni kassat ümber seadma. Selle juures selgus, et kassa oli lahti lõhutud ja nagu raamatute järele selgus, sealt ka 2,5 kr ära varastatud. Pärast vargust oli kassa uuesti kinni lükatud ja lukk oli kinni läinud ning kassa ja telefon töötasid jälle edasi. Nähtavasti on automaatkassa lahti lõhutud umbes samal ajal, kui samasuguseid kassalõhkumisi tuli ette Pukas ja Nõos. Postimees 14.sept. 1932 lk 5 Alalised vargad Jõgeva jaamas. Viimasel ajal on Jõgeva jaam alaliseks varguse kohaks saanud. Möödunud kuu lõpul olid seal mitmed vargused, kus paaril korral varastati kunstväetist, viimati Gustav Inn`ilt 3 kotti superfosvaati. Sel kuul on olnud jalgrattavargusi Karl Lõhmuselt ja Osvald Tiidolt. Politseil


38 osutus õnneks viimase jalgrattaga Laiusel tabada noormeest Raimund Ulrich Rebast, kelle elukoht Tartus, Tamme mõisas. Postimees 26.okt. 1932 lk 3 (K) Jõgeval jäi naine manööverdava rongi alla. Teisipäeva lõuna ajal kella 1 paigu jäi Jõgeva raudteejaama piirkonnas Tallinnast tuleva kiirkaubarongi nr. 400 alla Jõgeva naisterahvas Leena Lindus, 54 aastat vana. Allajäämine oli manööverdamise ajal jaama neljandal teel. Lindus sai raske vigastuse. Tal oli peas pahema kulmu kohal haav. Vigastatud on ka silm ja nina, kuna pahema käe väike sõrm on maha lõigatud. Õhtupoolse mootorrongiga toimetati ta Tartu haiglasse. Allajäänu võtab õigeks, et õnnetus juhtus tema enese ettevaatamatuse pärast. ************** MUU LÜHITEAVE Postimees 17.jaan. 1932 lk 7 Kuulutus. Müüa korras ühekordne puust elumaja, milles korterid ja äriruumid, ühes kõrvalhoonetega ja viljapuu-aiaga, käidavamas tän., Jõgeva alevis. Lähemaid teateid saab adv. A.Jukk` ilt Jõgeval. Postimees 22.apr. 1932 lk 6 Kuulutus. Maja müüa Jõgeva alevis ühes suure kauplusruumi, ilusa viljapuuaia ja teiste kõrvalruumidega. Taeteid saab Jõgeval Suur tän. 52 hra Liigandilt ja Tartus omanikult Söögiturg nr. 5 Hansmanni kauplusest. Postimees 8.sept. 1932 lk 6 – Kuulutus: Maja müüa Jõgeva alevis, ühes suure kaupluse ruumiga. Teateid saab Tartus, Söögiturg nr. 5 Hansmann`ilt. Postimees 28.mai 1932 lk 5 Kuulutus. Jõgeva alevis müüa tulutoov maja. Lähemaid testeid saab Tartus, Kroonuaia 42-3. Postimees 19.juuni 1932 lk 8 Kuulutus. Jõgeva alevis maja müüa ühes ilusa viljapuuaiaga. Teat. omanikult Tartus, Söögiturg 4 kpl. Postimees 31.juuli 1932 lk 8 – Kuulutus: Jõgeva alevis maja kaupl. ruumiga kohe müüa. Teat. Tartus Söögiturg 4, kauplusest. Postimees 7.aug. 1932 lk 7 Kuulutus. Müüa uus puust maja Jõgeva alevis risttänavate nurgal. Läh. teat. Jõgeval postkast 9. Postimees 6.nov. 1932 lk 9 kuulutus: Müüa uus puust (4 x 7 s.) maja Jõgeva alevis, käidavas kohas, sünnis äri otstarbeks. Jõgeva postk. 9. Postimees 4.sept. 1932 lk 6 Kuulutus. Jõgeva alevis Jaama tän. 8 kaupluseruumid (asut. 1916) ühes elukort. ja kõrvalhoonetega väljaüür. Postimees 8.märts 1932 lk 6 Kuulutus. Kaubandus-põllumajanduslik Aktsiaselts Paul Jürmann Jõgeval korraline aktsionääride peakoosolek peetakse 25.märtsil 1932 kell 4 p.l. Jõgeval omas ruumes. Postimees 2.juuni 1932 lk 5 Kuulutus. Vajan ausaid ja töökaid õpilasi ärisse. Paul Jürmnn, Jõgeval.


39 Postimees 29.okt. 1932 lk 8 Surmakuulutus. Seltskonnategelane ja arst dr. Martin Wilberg Tartust oli A-S Paul Jürmann revisjonikomisjoni esimees. Postimees 16.apr. 1932 lk 6 Kuulutus. Mootorratas 6 HP 1600 km sõitnud, müüa Jõgeval Jõe tän. 3 telef. 56. Postimees 17.apr. 1932 lk 2 Riigikogu valimistel Tartumaa Rahvusliku Keskerakonna I nimekirja (rahvaerakondlased) oli lülitatud ka Jõgevalt August Meos. Loomulikult polnud ta Riigikogusse pääsejate hulgas. Postimees 17.aug. 1932 lk 1 Kuidas hääletas Tartumaa Alevites on rõhuv enamus hääli antud põhiseaduse muutmise vastu… Jõgeval – poolt 203, vastu 457… Postimees 3.dets. 1932 lk 1 Jaan Tõnissoni kõne Jõgeval Pühapäeval 4.dets. kell 12 päeval kõneleb Jõgeva seltsimaja ruumes avalikul kõnekoosolekul hra Jaan Tõnisson teemil: „Meie poliitilise elu tervendamise vajadus ja põhiseaduse muutmine.” Sissepääs kõigile vaba. Postimees 6.dets. 1932 lk 6 Vorstikursused Jõgeval Jõgeva maatulundusnõukogu korraldab 9.,10. ja 11.dets. Jõgeva alevis loomalihast toitude valmistamise kursuse. Kursuse juhatajaks on kutsutud vilunud majapidamise õpetaja pr Heinrichson Kuremaalt. F 2974 nim 1 sü 290 1932 aprill. Saduküla mõisat peab Reinhold Bergmann. Postimees 6.mai 1932 lk 6 Kuulutus. Jõgeva-Mustvee segaveo autobuse liinil algab ühendus 9.mail s.a. Ärasõit Jõgevalt 9 hom… Mustveest kell 1 päeval. Ühendus igal äripäeval. Liinipidaja. Põltsamaa Teataja 6.aug. 1932 Jõgeva valla konstaabel tabas laulupäevalt salaviinamüüja Alide Bötcheri, kellele koostati protokoll viinamüügi pärast. F 2974 nim 1 sü 230 leht 118 26. nov. 1932 suri Jaan Jüri p. Paliale. Tema kasutuses oli riigile kuuluv ehituskrunt nr 76 suurusega o,37 ha ehk 810 ruutsülda. Krundil asuvad tema puust 2-korruseline elumaja (kindlustatud 222,69 puhtakasurublale) ja ühekorruseline puust elumaja (hinnatud 33 puhtakasurublale). 27.veebr. 1934 võttis Emilie Pihlik selle kohta alevivalitsusest tõendi kohtuasutusele esitamiseks. F 2974 nim 1 sü 131 Det-s 1932 taotleb Harald Jauker oma krundile piirdeaia tegemise luba. Tegelikult on tal aed juba ehitatud Aia ja Kesk tänavate äärde. Tema krunt on aiaga piiratud ka Suure tänava äärest.


40

1933 ALEVI VALITSEMISEST Postimees 12.jaan. 1933 Jõgeva alevi elanike arv on kasvanud 6 protsendi võtta, arvates eelmise aasta algusest. Käesoleva aasta 1.jaan. oli alevis kokku 1362 elanikku, 1932.a. samal ajal 1285. Postimees 11.jaan. 1933 lk.5 Jõgeva alevivalitsuse tööruumid olid seni väga kitsad, sest üksainus tuba pidi mahutama kõik: kantselei, ootetoa, volikogu koosolekute ruumi jne. Nende päevade sees vabanesid alevimajas seni üüril olnud äriruumid, milliseid nüüd enam edasi ei üürita, vaid väiksema ümberehituse teel ära kasutatakse alevivalitsuse ruumide laiendamiseks …Ümberehitus …. jõuab lõpule juba paari päeva pärast. Postimees 1.veebr. 1933 lk 6 Jõgeva alevivolikogu k.a. esimesel koosolekul valiti volikogu juhatajaks P.Jürmann, asemikeks M.Lall ja E.Lehtmets. F 2974 nim 1 sü 131 26.jaanuaril valis volikogu oma juhatajaks selleks aastaks tagasi Paul Jürmanni, juhataja abi kohad läksid Martin Lallile ja Ernst Lehtmetsale. Postimees 21.märts 1933 lk 6 Maksud Jõgeva alevis 1933/34.a. Alevivolikogul määrati kindlaks 1933/34.a. peale isiku-, lõbustus-, laada-, turu-, jalgratta- jne maksud, mis on võrdsed eelmise aasta normidega, välja arvatud jahikoerad, kellede pealt 2 kr, asemel võetakse nüüd 5 kr. Tehti ettepanek alandada elektrimaksu, mis aga vähemusse jäi. Kuna eelarve ei taha otsotsaga kokku tulla, otsustas volikogu alevivalitsuse ettepanekul uue maksuna sisse seada kinnisvara lisamaksu, millest kogusummas loodetakse tulu 1500 kr. Lisamaksu võetakse: maamaksuna 1 prots. krundi väärtusest. Maksude tähtpäevad jäid endiseks, väljaarvatud kinnisvara lisamaksud, mis tulevad õiendada samadeks tähtpäevadeks nagu riigimaksud. Viivitusraha kõigilt maksudelt otsustati võtta o,5 prots. Postimees 13.apr. 1933 lk 6 Uusi makse Jõgeva alevis Alevivolikogu otsustas maksustada ärisildid vastavalt suurusele 25. sendist kuni 10. kr. ja ehitusplaanid korterite arvu järele 1 kr. – 10 kr. Senini nimetatud maksud puudusid. Postimees 11.juuli 1933 lk 5 Jõgeva alevivolikogu viimasel koosolekul muude küsimuste hulgas määrati reklaamide ja ärisiltide maksu tähtpäevaks 1.sept. Postimees 23.dets. 1933 lk 6 Kas Jõgeval saab koeramaksu liigitada ? Jõgeva rahukohtuniku juures oli arutusel E.M. kaebus, kes leidis, et alevivolikogul ei ole õigust koertemaksu liigitada ja tema jahikoerale kõrgemat maksu määrata vastavalt volikogu otsusele. Mustvee rahukohtuniku väljasõidul asi lahenes alevi kahjuks, millega mitte nõus olles kavatseb alevivalitsus edasi kaevata.


41

F 2974 nim 1 sü 131 17.märtsil 1933 oli volikogus arutusel elektrijaama montööri abi palkamine. A.Meos tegi ettepaneku palgata montööri abi ainult talviseks ajaks, kuna palgarahaga on alevil kitsas. Ettepanek ei läinud läbi. Seepeale teatas Meos, et volikogu on temale kui alevivanemale avaldanud umbusaldust ja alevivalitsus astub tagasi, mispeale A.Meos lahkus ning viis endaga kaasa ka oma abid A.Vindi ja K.Juki. Koosolek jäi kvoorumita ja lõpetas sellega istungipäeva. Koosolekul olid viibinud volinikud A.Meos, E.Lehtmets, A.Vindi, V.Pruuli. A.Tani, O.Eglit, J.Pihlik, Joosep Husso, M.Lall, A.Jukk, K.Jukk ja R.Jakobson. 22.märtsil valiti August Meos siiski alevivanemaks tagasi. Postimees 21.märts 1933 lk 6. Jõgeva alevivalitsus lahkus. Viimasel volikogu koosolekul möödunud nädala lõpul esitas Jõgeva alevivalitsus volikogule mitu ettepanekut tulude suurendamiseks. Kuna ees seisab uue eelarve tasakaalustamisel ligi 2000 kr. puudujäägi korraldamine, siis oli alevivalitsus oma ettepanekud põhjalikult kaalunud ja lootis volikogult vastuvõtmist. Üllatusena aga selgus, et volikogu seisukohad olid siin järsult vastupidised, mille järele alevivalitsus esitas volikogule lahkumise teate. Senine alevivanem A.Meos ühes abide A.Vindi ja K.Jukk`iga on alevivalitsuses neljandat aastat. Uued valimised tulevad ligemal ajal. Postimees 24.märts 1933 lk 4 Jõgeva alevi valitsuse kriis lahenes Volikogu järjekordsel koosolekul 22.märtsil oli päevakorra tulipunktis alevivanema valimine. Ülesseatud kolmest kandidaadist valiti 9 häälega poolt 3 vastu tagasi senine alevivanem A.Meos. Järgmise küsimuse juures, möödunud aasta eelarves krediitide ülekandmise poolel, kerkis eriti rohkesti sõnavõtmisi. Alevivalitsus on kogusummas üle eelarve kulutanud 1820 kr., samuti kokkuhoidu teostanud sama summa suuruses, mis volikogu poolt kinnitati. Eitavalt otsustati alevi loomaarsti palve liha järelvaatuse tasu suurendamiseks. Postimees 24.märts 1933 lk 4 Jõgeva alevis võetakse hoonete hindamismaksu tööstushoonetelt 1 prots., kuna muudelt hoonetelt o,2 prots. Postimees 29.märts 1933 lk 5 Lõppev majandusaasta Jõgeva alevis näitab tegelikke ülekulutusi kokku kr. 469, millest lõviosa langeb tänavate ja platside korrashoiule, hoolekande alale, inventari muretsemiseks jne. Postimees 13.apr. 1933 lk 6 Jõgeva alevi eelarve tuli volikogus teistkordsele arutusele. Kulude osas vähendati komisjonide tasu, päevarahasid, kantselei- ja kirjandusekulusid. Palgad jäid endiseks. Eelarve kinnitati tasakaalus 22.153 kr. F 2974 nim 1 sü 131 Alevil on kestvad jagelemised Jõgeva vallaga alevipiiride laiendamise üle. Aleviga piirnevad majapidamised on tahtnud pääseda alevi koosseisu, vald ajab vastu (ilmselt on keeldumise põhjus seeläbi valla maksumaksjate arvu vähenemises – Ü.P.). Postimees 5.veebr. 1933 lk 5


42 Jõgeva alevi laiendamine kinnitatud. Teatavasti oli Jõgeva alevil oma admin.-piirkonna laiendamisel Jõgeva vallaga rohkesti vaidlusi, mille tõttu asi ei tahtnud edusuunas liikuda. Möödunud aasta lõpul oli küsimus maavolikogus arutusel, kus otsus langes alevi kasuks. Neil päevil on kohtu.-siseministeerium juba kinnitanudki alevi admin.-piirkonna laiendamise. Selle otsusega eraldatakse vallast ja liidetakse aleviga kuue talu piiridest kokku 22,047 ha. Ühes liidetava maa-alaga lähevad Jõgeva alevile üle kõik seadustes ettenähtud üldised avalikud õigused ja kohused nende maaalade ja seal asuvate elanikkude suhtes. Piiride muudatus teostatakse juba 1-ks aprilliks k.a. Piiride laiendamisega suureneb alevi elanike arv umbes 100 võrra. Postimees 6.apr. 1933 lk 5 (N) Jõgeva alevi laiendamisküsimus riigikohtus. Teisipäeval oli arutusel riigikohtus Jõgeva alevi administratiiv piirkonna laiendamise küsimus. Sise- ja kohtuministri otsusega liideti alevi külge mõned Jõgeva valla talud, mispärast vallavalitsus oli esitanud riigikohtule kaebuse. Asja arutamisest võtsid riigikohtus osa siseministri esindajana peasekretär J.Reinhold ja alevivalitsuse kui kolmanda isiku volinikuna adv. … kuna aga vallavalitsuse mehed kohtuistungile hiljaks jäid. Kohtu otsuse kuulutamine lükati edasi 28.aprillile. Postimees 5.mai 1933 lk 5 Jõgeva alevi laiendamine ei edene. Juba kauemat aega on alevil oluliseks küsimuseks piiride laiendamine, mis alevi kasvamist soodustaks. Selles mõttes on alev palunud vallalt Mustvee maantee rajoonis asuvat maa-ala kuni Pedja jõeni, millega ka maavolikogu möödunud aastal nõustus. Samuti tegi vastava otsuse kohtu-siseminister. Kuid Jõgeva vald esitas ministeeriumi otsuse peale kaebuse, mis juba neil päevil riigikohtus arutusel oli. Kohus määras asja vormilistel põhjustel uuesti otsustamiseks ministrile tagasi saata. Nii tuleb siis Jõgeva alevil piiride küsimusega uuesti otsast peale alata. Postimees 25.mai 1933 lk 6 Jõgeva alevi laiendamine seisis sedapuhku jälle volikogu päevakorras. Nii on see juba mitmes kord, kus alev oma piiridega mures on, kuid senised laiendamise katsed on valla vastuseismisel tagajärjetuks jäänud. Viimane kord otsustasid maavolikogu ja ministeerium asjas alevi kasuks, kuid riigikohus tühistas mai alul ministeeriumi otsuse vormilistel põhjustel. Vaidluse all on nimelt alevi idapoolne osa üle raudtee kuni Pedja jõeni, umbes 100 elanikuga, mille alevi külge liitmine on täiesti otstarbekohane ja igapäevases elus juba iseenesest teostunud. Volikogu otsustas alevi laiendamise ka seekord jaatavalt ja nüüd tuleb mitmekordset tööd jälle otsast alata. Postimees 13.juuni 1933 lk 3 (T) Jõgeva alevil lubati laiendada administratiivpiire. Esmasp. peeti Tartu maavolikogu koosolekut… Pikemaid vaidlusi sünnitas Jõgeva alevi administratiivpiiride laiendamise küsimus. Maavolikogu otsustas jääda oma endise otsuse juure ja alevil lubada administratiivpiire laiendada, olgugi et sellele maavolikogus Jõgeva vallast pärit olevad volinikud vastu rääkisid Postimees 25.mai 1933 lk 6 Jõgeva alev planeeritakse


43 Jõgeval on rohkesti ehituskruntide soovijaid, kuid neid ei ole saadud veel rahuldada, sest alevi maad on lõplikult planeerimata, mis takistab ühtlasi nivelleerimist veejuhtmete huvides. Kuigi alevi piirid ei ole täiel määral kindlad, otsustas volikogu eeloleval suvel praeguse alevi maaala planeerida. Postimees 3.juuni 1933 lk 11 Kuulutus. Jõgeva alevivalitsus annab välja alevi planeerimise ja loodimise tööd. Maa-ala suurus 56 ha. Pakkumised sisse anda kuni 15.juunini 1933. Postimees 2.aug. 1933 lk 4 Jõgeva alevi planeerimine lõpeb neil päevil. Vastvalmiva plaani järele saab alev rohkesti juurde uusi tänavaid ja ehituskrunte. Planeerimisega ühteaegu viidi läbi ka nivelleerimistööd veejuhtme korraldamiseks. Postimees 23.dets. 1933 lk 6 Jõgeva aleviplaan valmis. Jõgeva alevi planeerimine ja nivelleerimine on nüüd juba lõppenud ja vastavad kavad maamõõtja A.Toomi poolt volikogule kinnitamiseks esitatud. Vastuvõetud plaanis on ette nähtud kaks tööstusrajooni, üks alevi kirde, teine lääne osas, rida uusi tänavaid, puiestikke jne. Alevi piiride laiendamise küsimus on samuti jõudmas lõpujärku, kusjuures ministeeriumi otsusega piirid on kinnitatud alevi kasuks. Uue plaani järele alev suureneb tunduvalt, nimelt tuleb alevi alla 120 elanikku ja 24 kinnisvara. Eelolevate valimiste ajal juba nimetatud kodanikud kuuluvad alevi piirkonda. Postimees 21.nov. 1933 lk 6 Jõgeva alevivolikogu valimiseks määras volikogu valimiskomiteesse volinikud O.Egliti ja Aug. Jukki. Valimisjaoskonnakomisjoni said A.Tani, O.Paju, J.Luha ja P.Valge. Volikogu kandidaatide nimekirjad tulevad esitada hiljemalt 20. dets. s.a. Kuna alevis kodanike arv ei tõuse üle 1500, määrati tulevase volikogu suuruseks endine arv, s.o. 15. Tartumaa Teataja 16.dets. 1933 lk 4 Jõgeva aleviisade palk. Jõgeva alevivolikogu viimasel koosolekul määrati kindlaks alevivalitsuse liigete palk eeloleva 4 aasta peale. Üksmeelselt otsustas volikogu palgasumma endiseks jätta, s.o. alevivanemale 20 kr kuus ja abidele kummalegi 10 kr kuus. Postimees 10.dets. 1933 lk 8 (P) Jõgeva alevivolikogu otsusi. Jõgeva alevivolikogu koosolekul omal neljapäevasel istungil määras kindlaks alevivanema ja tema abi palgad eelolevaks neljaks aastaks. Alevivanema palgaks määrati 20 kr ja kummagile abile 10 kr kuus. Alevivalitsus saavutab 100 kr kokkuhoiu viinakastide läbi, mida lastakse ise valmistada. Alevivolikogu ees olid esinenud viis alevi elanikku toetuse nõudmise palvega. Palved leidsid kõik rahuldamist. Alevi suuremate pagariäride omanikud Jaan Karusson ja Jakob Hold olid esitanud palved, et nendele kuuluvad pagariärid maksust vabastatakse. Volikogu jättis palve tagajärjeta. Postimees 23.dets. 1933 lk 6 Jõgeval 25 kolmikut.


44 Valimiste-eelne õhk on Jõgeval juba tublisti köetud, sest volikogusse pääseb ainult 15 meest, ihkajaid aga ligi 60. Kihutustöö on aga kaunis omapärane, nimelt on mõni mees ostnud härgi kokku ja neid rahvale jaganud, et aga kuidagi hääli saada. Kokku on volikogu valimisteks esitatud 25 kolmikut kuue rühmituse poolt. „Alevi heakorra ja õigust pooldajate” rühmitusel on 2 kolmikut eesotsas senise alevivanema A.Meos`ega. „Ametnikud, väikemajaomanikud ja töölised” on esitanud 8 kolmikut eesotsas Kristjan Jukk`iga, majaomanikel 5 kolmiku juhiks on J.Luha, sotsidel („Tööliste, ametitööliste ja üürnike valimisliit”) 2 kolmikut K.Thalbergiga, vabsidel 6 kolmikut, väiketöösturitel, kaupmeestel ja üürnikel 2 kolmikut A.Tani`ga eesotsas. ************** ALEVI HEAKORRA ALALT F 2974 nim 1 sü 213 Plaanitud sillutustööd 1933/1934: - Jõgeva-Põltsamaa I klassi tee ehk Suure tänava äärte ja kõnnitee sillutamine kruntide 49, 65, 66, 67, 68 ja 71 kohal, samuti alevimaja ees. F 2974 nim 131 2.mail 1933 otsustati sel suvel riiklikult eraldatava bensiini ja jõuvankrite maksu 1934,4o krooni arvelt sillutada Suure tänava äär kruntide 49, 67, 68 ja 71 kohal. 21.juunil 1933 otsustati sisse ajada alevi planeerimise käigus uued 8,5 m laiused uulitsad: - P.Jürmanni krundi 52 ja Emilie Rosensteini 51 vahelt; - Georg Heindrichsoni krundi 40 ja Felix Jürmanni krundi 41 vahelt; - Gustav Muru krundi 36 ja spordiplatsi krundi 35 vahelt; - Arnold Leihbergi 83 ja August Pasteli 84 krundi vahelt; - Adeele Lutsu krundi 67a ja Al-der Sermati krundi 67b vahelt; - Gustav Jaanovi krundi 79 ja Otto Eisenbergi 78 vahelt. Postimees 20.mai 1933 lk. 7 Jõgeva alevit kaunistatakse. Organisatsioonid ja isikud on algatanud puiestiku istutamist. Puiestik rajatakse spordivälja otsas asuvale maa-alale, nii et ta ei takistaks välja kasvamist. Kava on koostatud ja esimesed tammed, arvult paarkümmend juba kohale paigutatud lisaks spordiseltsi poolt istutatud välja piiravatele kasvudele. Ka Kesk tänava äärde on käesoleval kevadel rohkesti puid istutatud. Sügisel kavatsetakse puiestikku suuremal määral tammedega täiendada. Peale selle on mõtteid liikumas püstitada Jõgevale vabadussõjas langenute mälestussammas, mille nurgakivi panek kavatsetakse teostada juba eeloleval suvel. Mälestussamba asupaigaks oleks asutatav puiestik, kuhu selle eesmärgiga planeeritud avar väli. Vabadussõjas langenute mälestussamba asja arutati suure poolehoiuga ka näiteks 1936.a. veebruaris seltside esindajate koosolekul. F 2974 nim 1 sü 213 3.juulil 1933 arutati hobupostijaama esisele iluplatsi rajamist, kuna muuks see madal ja vesine ala ei kõlba. Postijaama rentnik Alfred Laur oli nõus selle nn „Konnatiigi” ehk „Konnalombi” ala (2300 m2) Mustvee maantee, Jaan Karussoni krundi ja postijaama küüni vahel alevivalitsusele tasuta kasutada andma. Maa üleandmine vormistati 9.jaan. 1934. 1929.a. veebruaris oli selgunud, et kehtiv seadus ei luba seda lombiala maad alevivalitsusele üle anda. Postimees 11.juuli 1933 lk 5 Jõgeva „Härjapea” iluplatsiks.


45 Jõgeva postijaama krundil Mustvee maantee ääres asub suur süvend, mis igal kevadel ja sügisel kogub rohkesti seisvat roiskvett, rikkudes selle tõttu eriti ümbruskonna õhupuhtust ja välist nägusust. Jõgeva alevivolikogu otsustas paluda kohtu-sisemin., et postijaama krundist eraldataks nimetatud süvendiga koos umbes o,25 vakamaa suurune maa-ala ja antaks see alevile, et võimalik oleks tervisevastane auk kinni ajada ja maatükile rajada nägus iluplats. Postimees 12.mai 1933 lk 5 Jõgeva alev hakkab teed sillutama. Teedeministeeriumi poolt on Jõgeva alevivalitsusele lubatud 1933/34.a. bensiini ja jõuvankrite maksu 1934,40 krooni. Seda summat lubatakse alevil kasutada alevist läbistavate teede korrashoiuks. Alevivolikogu omal maikuu koosolekul on otsustanud suvel sillutada Suure tänava ääre. Postimees 12.juuli 1933 lk 5 Jõgeva korraldab tänavaid Neil päevil lõppes Jõgeva tähtsama liiklemistee – Suure tänava – osaline ümberkorraldus. Sillutati nimelt 8 m laiuselt ja 200 m pikkuselt peatänavat auto-bensiinimaksu summadega 1700 kr suuruses. Ühtlasi saab Suur tänav ka esimesed korralikud kõnniteed, mis kavatsetakse ääristada roheliste ilupuudega. Postimees 12.juuli 1933 lk 5 Jõgeva alev planeeritakse. Et võimaldada alevile kavakindlat arengut, kodanikele riigimaadest kruntide müümist jne., otsustas alevivolikogu omal viimasel koosolekul alevi maa-alad lasta loodida ja planeerida ning valmistada alevi ehitus- ja kinnistuplaanid. Postimees 11.nov. 1933 lk. 6 ...... (Jõgeval) tänavavalgustus eeskujulik….tänavad porised… Postimees 21.nov. 1933 lk 6 Tänavate korrastamiseks esitas alevivalitsus volikogule ulatuslikuma projekti, milles ette nähtud peamiselt käidavama osa s.o. Suure tänava järkjärguline laiendamine ja sillutamine. Osaliselt on nimetatud tänavat käesoleval aastal juba korraldatud. Tööd teostatakse bensiini- ja jõuvankrite maksustamisest saadud summaga 1933/1934.a. kestel majanduslikul teel. Volikogu tunnustas projekti vastuvõetuks. ************** VABADUSSÕJALASTE LIIKUMISEST JÕGEVAL Võitlus 14.jaan. 1933 lk. 5 Vabadussõjalaste Päev Jõgeval. 8.jaan. s.a. peeti Jõgeva EVL korraldusel suurejoonelist. Vabadussõjalaste Päeva kell 11 hom. algas vabadussõjalaste kogunemine rahvamajas, et ühiselt raudteejaamas vastu võtta keskliidu abiesimeest A.Sirki. Päeva üldjuhiks oli Jõgeva EVL esimees A.Vindi. Rongikäigu üldkorraldajaks oli ltn. A.Kriska. Täpselt kl. 12 liiguti rivikorras kompaniide viisil, kohaliku tuletõrje orkestri saatel, raudteejaama. Rongikäigust võtsid osa kutsutud külalised, kolm Tartu EVL esitajat ja prof. Tenmann Tartust. Pärast keskliidu abiesimehe hra A.Sirki vastuvõtmist siirduti rivikorras tagasi rahvamajja. Kell 12.30 prof. Tenmann avas Vabadussõjalaste Päeva vaimuliku talitusega. Aktusele oli kogunenud üle 500 pealtkuulaja, avar saal ühes jalutusruumidega oli puupüsti rahvast täis.


46 Pärast jumalateenistust järgnes ettekandeid orkestrilt. Selle järele asus kõnetooli A.Sirk…. Nii prof. Tenmanni jutluskõne kui A.Sirki kõne leidsid sooja poolehoiu kuulajaskonnas. A.Sirki kõnet katkestati alatasa elava käteplaksutamisega…. Aktuse lõpus orkester mängis riigihümni ja rahvas laulis kaasa….Õhtul oli korraldatud kutsutud külalistele õhtusöök, millest võtsid osa ka paljud kohalikud vabadussõjalased. J.O. F 2974 nim 1 sü 213 1933.a. mais tegi Jõgeva Vabadussõjalaste Liit volikogule ettepaneku anda neile spordiplatsi otsas asuv ⅔ ha suurune maa-ala, et sinna „Vabaduse tammik” rajada. Vabadussõjalaste esimehena on kirjale alla kirjutanud Vindi. Tartumaa Teataja 7.dets. 1933 Vabadussõjalaste inetu ülesastumine Jõgeval. …3.dets. pidasid põllumehed oma koosolekut Jõgeva seltsimajas. Koosoleku lõpu eel sisenesid mitu viinastanud vabadussõjalast seltsimaja omaniku ja vabadussõjalaste juhi A.Vindi juhtimisel koosolekusaali, kus lärmasid ja sõimasid. Koosoleku juhataja oli sunnitud koosoleku lõpetama. ************** KAITSELIIT JA „KAITSELIIDU KODU” Postimees 11.jaan. 1933 lk 5. Jõgeva „Kaitseliidu Kodu” on lõpetanud oma tegevuse, sest praegusel kitsal ajal puuduvad kohapealsel kaitseliidul tema ülalpidamiseks ainelised võimalused. Kuna „K. Kodu“ ei taotlenud ärilisi eesmärke, siis tuli talle järjest ainelist toetust anda, näit: üür, küte jne. „Kaitsel. Kodu” asutati möödunud aasta alul ja teda tarvitati peaasjalikult koosolekute, sise õppuste, loengute jne. korraldamiseks ning ühtlasi ka tavaliseks alkoholita ajaviite ja seltskondlike koosviibimiste paigaks, kuna teist sarnast võimalust alevil ei ole. Postimees 5.veebr. 1933 lk 5 Jõgeva „Kaitseliidu Kodu” ümber on kohalikus kaitseliidu peres viimastel päevadel jälle kerkinud elavaid mõttevahetusi. Nimetatud ettevõtet kavatsetakse peale lühikese seisaku uuesti ellu kutsuda, kuna tema vajalikkus on ennast suurel määral tunda annud ja raskendanud õppetöö ja seesmise elu korraldamist. Postimees 22.märts 1933 lk 5 Jõgeva „Kaitseliidu Kodu” teotsema Mõni aeg tagasi seisma jäänud „Kaitseliidu Kodu” järele on kohapeal tarvidus võrdlemisi elav, mis ennast mitmeti tunda andis etevõtte ajutise seisaku ajal. Neil päevil otsustas Jõgeva kompanii koos naiskodukaitse jaoskonna ja Muusika-Lavakunsti Ühisusega „Kaitseliidu Kodu” uuesti avada endistes ruumes, kusjuures kodu kasutavad kõik nimetatud organisatsioonid vastava kodukorra alusel. Ruumide üüri asjus on saadud võrdlemisi soodsalt kokkuleppele Jõgeva majandusühisusega. Postimees 13.apr. 1933 lk 6 Jõgeva „Kaitseliidu Kodu” avati endistes ruumides. Kodu töötab iganädalaste kinniste klubiõhtute põhimõttel. Kodu peremeesteks on kaitseliidu kompanii, naiskodukaitse jaoskond ja muusika-lavakunsti ühing. Postimees 7.veebr. 1933 lk 6


47 Vabariigi 15. aastapäev Jõgeva malevkonnas. … Jõgeva alevisse koonduvad enne lõunat ühisele paraadile Jõgeva, Vaimastvere ja Kaarepere kompaniid ning alevi seltskondlikud organisatsioonid, paraadile järgneb seltsimajas aktus muusikaliste ettekannetega. Päevaseid aktusi ja paraade korraldatakse veel Palamusel ja Laiusel… Postimees 25.veebr. 1933 lk 5 Samariitlaste kursused Jõgeval Naiskodukaitse Jõgeva jaoskond koos kohalise tuletõrje sanitaarjaoskonnaga korraldab end. „Kaitseliidu Kodus” kuuajalised samariitlaste kursused, millest osavõtt peale naiskodukaitse ja tuletõrje sanitaarjaoskonale on võimaldatud ka väljaspool seisjatele. Kursused algavad 6.märtsil, õppetöö on kolm korda nädalas kl. 7-9. Lektoriteks tulevad Tervishoiu Muuseumi juhataja dr. Sumberg, jaosk. arst dr Teder, dr. Guss – Jõgevalt ja dr. Koll-Kirschfeld Palamuselt. Kursusest osavõtt tasuta. Edukalt lõpetanutele antakse vastav kutse ja tunnistus. Postimees 22.märts 1933 lk 5 Jõgeva samariitlaste kursused tööhoos. Jõgeva samariitlaste kursused, mis korraldatud ühiselt naiskodukaitse ja tuletõrje sanitaarjaoskonna poolt, on leidnud rohket osavõttu. Kokku on kurslasi registreeritud üle 60. Postimees 3.mai l933 lk 5 Jõgeva samariitlaste kursustel sooritasid lõpukatsed edukalt 20 kuulajat, enamikus naispere, kelledele anti samariitlase kutse ja vastavad tunnistused. Katsekomisjoni eesistujaks oli Tartumaa maleva arst dr Eller. Kuigi kursustel oli kuulajaid üle 60, söandas katsetele tulla ainult väiksem osa. Postimees 5.dets. 1933 lk 4 (T) Tartumaa malev pühitseb aastapäeva Jõgeval. Tartumaa malev pühitseb 9. aastapäeva 10.detsembril. Seekordseks pidustuse kohaks on valitud Jõgeva. Aastapäeva puhul korraldatakse Jõgeva rahvamajas aktus ja õhtul peo-õhtu. Postimees 12.dets. 1933 lk 3 (T) Tartumaa kaitseliidu 9. aastapäev. Paraad ja aktus Jõgeval. Pühapäeval pühitseti Jõgeval Tartumaa kaitseliidu 9. aastapäeva, millest osavõtt kujunes haruldaselt perekaks. Eriti rohkesti oli kaitseliitlasi ümbruskonna kompaniidest. Raudteejaamas võeti vastu 2. diviisi ülem kindral Reek. Rongilt saabunud Voldi malevkonna puhkpillide orkestri saatel siirdutakse paraadmarsil Jõgeva rahvamajja, kus järgneb vastav aktus. Aktusele oli kogunenud niivõrd rohkelt asjahuvilisi, et osa rahvast üldse saali ei mahtunud. Avakõne pidas Tartumaa maleva pealik kolonel P.Asmus, puudutades kaitseliidu tähtsust tänapäeva riigi julgeoleku mõistes. Kaitseliidu ridadest maamulda varisenute mälestamiseks lauldi „Jumal, sull` ligemal” ja kõne lõpul täitsid vägevad hümnihelid saali. Vahelduseks kandis ette Jõgeva Haridusseltsi segakoor isamaalikke laule. Aktuse vaimuliku talituse pidas Palamuse õp. A.Kerem. Tervitasid 2. diviisi ülem kindral Reek, maavalitsuse esimees O.Pärlin, Tartu-Valga prefekt Vares, Jõgeva alevi- ja valla esindajailt jne. Peale selle oli ka postiteel saabunud rohkelt õnnesoove. Lõpp-sõnas kol. Asmus soovis meie kaitseliidule sama sangarlikku vahvust ja ühtmeelt, kui seda on olnud meie kaitseliidu peres tänini. Õhtul oli Jõgeva rahvamajas pidu, millest osavõtjaid oli murruna.


48 ************** TULETÕRJEÜHING Postimees 12.jaan. 1933 lk 5 Jõgeva tuletõrje naisliikmed on moodustanud omaette jaoskonna eesotsas pr Lehtmetsaga. Naisjaoskonda kuulub ligi 30 liiget ja nende ülesandeks on tuletõrje aineline abistamine ja organiseeritud kaasalöömine mitmesugustel tuletõrje aladel. Peale nende on kerkinud kavatsusi muist naisliikmeid rakendada… tegevusse – sanitaar-jaoskonna koosseisu. F 2818 nim 1 sü 1342 Tuletõrjeühingus arutati võimalust osta juurde teine mootorprits, aga loobuti sellest plaanist. Liikmemaks toetajaliikmele oli 1 kroon 25 senti, tegevliikmele 50 senti ja sisseastumismaks 50 senti. Postimees 22.märts 1933 lk 5 Jõgeva samariitlaste kursused tööhoos Jõgeva samariitlaste kursused, mis korraldatud ühiselt naiskodukaitse ja tuletõrje sanitaarjaoskonna poolt, on leidnud rohket osavõttu. Kokku on kursuslasi registreeritud üle 60. Postimees 29.märts 1933 lk 5 Jõgeva tuletõrje peakoosolek. Jõgeva vabatahtlik tuletõrje pidas oma aasta-peakoosolekut. Peamehe aruandest nähtub, et seltsi töö on olnud elav, nimelt tegevuses oldud 76 korda kokku 1421 mehega. Uuesti on asutatud eriline naisjaoskond ja suurendatud pääste-san.-jaoskonda rohkete naisliikmete juurdevõtmisega. Tuleva aasta eelarve on tasakaalus 4034 kr. Revisjoni komisjoni valiti Ups, Padil ja Tiit. Pikemalt peatuti aumärkide küsimuse juures. Postimees 25.nov. 1933 lk 6 Jõgeval kallis orkester. Jõgeva organisatsioonidel on raskused esile kerkinud pidude korraldamisega. Tavaliselt maakohtades on paremaks sissetuleku allikaks peo lõpus tants. Kuid Jõgeval ollakse viimasel ajal sunnitud loobuma, sest puudub vastav muusika. Jõgeva Tuletõrje juures töötab küll muusukakoor, kuid mängu tasu kalliduse tõttu on nende palkamine korraldaval seltsil ülejõu käiv. ************** ALEVI KOHTUSKÄIMISED MANTEUFFELI PÄRIJATEGA Postimees 5.veebr. 1933 lk 4 Jõgeva alev krahvidega kohtus. 1930.a. müüsid end. Jõgeva mõisa omaniku krahv Manteuffeli pärijad Jõgeva alevile 0,41 ha suuruse krundi, millel praegu asub alevimaja jne. Ostu-müügi eellepingu põhjal oli müügi hinnaks 2000 kr., millest senini tasutud 1000 kr. Nimetatud krundist müüs alev kolmandiku Jõgeva majandusühisusele 1750 kr. eest. Manteuffeli pärijad aga leidsid, et niimoodi oleksid ka nemad võinud krundist kallimat hinda saada ja esitasid Tartu-Võru rahukogule nõudmise ostu-müügi lepingu tühistamiseks. Rahukogu aga jättis tagajärjeta M. pärijate nõudmide, sest neilt ostetud maatüki hind on täiel määral vastanud turuhinnale. Mis hinnaga Jõgeva alev majandusühisusele osa ostetud maa-alast edasi müüs, see ei lähe korda esimesele müüjale, M. pärijatele. F 2974 nim 1 sü 131


49 Mitu aastat nõudsid E.Manteuffeli pärijad alevilt endisi mõisa varasid, peamiselt aga ehituskrunti nr 69 tagasi. Aga krunt jääbki lõpuks alevile, alev loobub neilt 120 kroonise kohtukulu väljanõudmise nõudest. ************** LAADAD JA KOKKUOST Postimees 31.jaan. 1933 lk 5 Jõgeva alevi laatade arv oli seni aastas 6. Viimasel volikogu koosolekul otsustati samme astuda, et lubataks pidada 2 uut laata, nimelt 7.mail ja 9.oktoobril. Postimees 11.apr. 1933 lk 6 Kuulutus. Laadad Jõgeva alevis on 3.veebr., 1.märts, 26.aprill, 7.mai, 18.juuni, 15.september, 9.oktoober ja 15.detsember. Postimees 5.veebr. 1933 lk 5 Küünlalaat Jõgeval 3 skp kujunes eriti rahvarohkeks. Suuremat hinnalangust näitasid hobused, sest sööda puudus sunnib neid müüma. Müük-oste teostati umbes 50. Rohkemal arvul oli laadal puu- ja nahakaupu, millede hinnad osaliselt ja vähemal määral madalamad kui muidu. Peipsi tooresja soolatud kala oli rohkesti. Vähemal arvul võis näha linu, põllu- ja karjasaadusi. Erilise uudisena olid mitmed põllupidajad müügile toonud loomalihast kodusel teel valmistatud teeja kraakovivorsti, mis maitselt täiesti rahuldavad ja hinnalt koguni odavad. Nagu asjaosalised põllupidajad kinnitasid, võivat vorstide näol aktiivse müügikorralduse juures kariloomadest saada palju parema hinna kui elusast. Laadal ei puudunud ka omad kelmid. Nimelt konfiskeeris politsei Julius Tarikult, elukoht Tartus Kesk tän. nr. 30, isesuguse õnnemängu aparaadi, milleks „inseneril” puudus politsei luba. Samuti võttis politsei enese korraldusse kahtlase isiku, kellelt saadi kätte laadaplatsilt varastatud paar saapaid ja P.Jürmanni ärist näpatud 5 meetrit kleidiriiet. Pikanäpuline nimetas enese Anna Laukeriks ja elukohaks kõiki ümberkaudseid valdu. Postimees 30.apr. 1933 lk 5 Jürilaat Jõgeval oli haruldaselt rahvarohke. Peamiselt kaubeldi hobustega, kellede hinnad eelmise laadaga võrreldes ligi 50% kallimad. Hobuste ost-müüke teostati 140. Rohkesti oli müügil puunõusid, nahakaupu jne. Politsei kätte sattus 3 „tegelast”, nendest üks tagaotsitav. Postimees 10.mai 1933 lk 5 Jõgeva laat. Postimees 17.sept. 1933 lk 7 (P) Rahvarohke laat Jõgeval. Tartumaa Teataja 12.okt. 1933 lk 4 9.oktoobri Jõgeva laat ei küündinud ei kauba hulga ega laadaliste arvult kaugeltki eelmiste laatade tasemele. Postimees 11.okt. 1933 lk 4 Jõgeva laat. Esmaspäeval peeti Jõgeval uut laata. Kariloomi oli laadale toodud vähe, keskmisest lüpsilehmast maksti 25-45 kr. Tööhobustest nõuti 50-70 kr., kuid ostjaid ei leidunud. Häid hobuseid ei olnud üldse. Põrsaste hinnad 5 kuni 10 kr.


50

Postimees 4.veebr. 1933 lk 6 Kuulutus. K-m L.Selmanovitsch ja Poeg ostab… Jõgeval laup. 11.veebr. terve päeva nisu Majandusministeeriumi määratud hinnaga… Postimees 5.märts 1933 lk 8 Kuulutus. K-m. L.Selmanovitsch ja Poeg ostab nisu kõrgemate hindadega kui majandusministeeriumi poolt määratud hinnad, ostetakse vagunisse järgmistes raudteejaamades: Jõgeval laupäeval, 11.märtsil… Nisu peab olema kuiv ja puhas. Postimees 7.veebr. 1933 lk 4 Kuulutus. A.-s. Rottermann`i tehased kuulutavad nisu kokkuostust majandusministri hinnatabeli alusel… Jõgeval, esindaja Jõgeva Majandus-Ühisus… piiramatul arvul… kottide tagasisaatmine kiire, raha maksmine… Postimees 7.veebr. 1933 lk 8 Kuulutus. Leivavabrik „Ceros” ostab nisu 9, 10 ja 11 veebruaril. Jõgeval on vastuvõtmine Aug. Vindi kaupluses Suur tän. 34. Postimees 10.sept. 1933 lk 1 Kuulutus. Nisu kohemakstava raha eest kõrgema päevahinnaga võetakse vastu alljärgnevates jaamades – jahutööstus „Vulkani” jaoks: …Neljapäeval 14.sept. s.a. Jõgeval… Firma A.& M.Univer`i jahuveski. Postimees 16.nov. 1933 lk 6 (N) Jõgeval algas rukki vastuvõtmine. Teisipäeval algas Jõgeva raudteejaamas ümbruskonna põllumeestelt rukki vastuvõtmine. Esimesel vastuvõtu päeval oli järjekord Jõgeva valla käes. Juba varahommikust alates kuni hilise õhtuni oli jaama kaubahoov täidetud vanker-vankriga rukkitoojatega, milline saba ulatus paarisaja meetri pikkusele tänavale. Rukkid võeti vastu esimese päeva jooksul üldse 117 talupidajalt, üldine vastuvõetud kvantum ulatub 4 vagunile. Rukki vastuvõtmine kestab Jõgeval 10 päeva. ************** HEATEGEVUS Postimees 7.veebr. 1933 lk 6 Jõgeva abistab puudustkannatajaid hoolikalt. Puudustkannatajate hoolekanne on Jõgeval koondatud peamiselt lasteabi komitee kätesse, kuhu eesotsas pr. Karussoni ja pr. Meosega kuuluvad ligi 20 virka naist. Suuremateks ülesanneteks on komiteel töötute ja laste toetamine tasuta leiva ja lõunate võimaldamisega. Leiba saavad praegu 87 isikut. Lapsi käib lõunalauas keskmiselt 25 päevas. Enamik lastest on koolilapsed. Peale toidustamise on komitee hoolsasti ametis lastele soojade riiete ja jalanõude muretsemisega. Arvestatud on 10 mudilast. Komitee võimaldab omast käest selleks 30 kr ja 90 kr on määratud ministeeriumi poolt. Et aga ministeeriumi toetus ei ole veel kohale jõudnud, siis raskendab see komitee tööd riietusküsimuse lahendamisel. Postimees 19.mai 1933 lk 5 Tasuta leivajagamine Jõgeval


51 on juba lõppenud. Detsembri kuust senini on leiba antud 96 puudustkannatajale kokku 5400 kg., sellega on abi saanud pea kõik alevis asuvad kehvemad kodanikud. Tasuta lõunasöökide ja piima andmine lastele kestab veel 1.juunini. Mudilasi käib lõunalauas iga päev 24. Postimees 3.juuni 1933 lk 8 Jõgeva lasteabi komitee lõpetas viimase maiga hooaja tegevuse, olles töötanud 5 kuud. Selle aja kestel on puudustkannatajatele vanadele ja lastele leivana jagatud 5760 kg rukist. Lapsi on igapäev lauas 25 kelledele kokku jagatud 3800 tasuta lõunasööki, 7 mudilast said piima kokku 1100 ltr. ja riidevarustust 22 last. Postimees 21.nov. 1933 lk 6 Puudustkannatajate abistamine. Möödunud talvel korraldas Jõgeva alev puudustkannatajate abistamist eriti hoolikalt, kusjuures toiduainetega varustati järjekindlalt üle 100 inimese ning soojade lõunatega 25 last. Rohkesti aidati selleks kaasa seltskonna ringidest mitmesuguste riideesemete, rahaliste summade, tasuta tööjõu jne. näol. Ka eeloleval talvel kavatseb alev nõrgajõulistele ja puudustkannatajaile töötuile ning lastele sama abiandmise kätt pakkuda, milleks vastavad eeltööd juba alanud. ************** PIIMAÜHING Ühistegelised Uudised 15.apr. 1933 lk 6 Kinnitatakse, et Jõgeva Piimaühing kuulub suurühingute hulka. Toodang on kõikunud 2 miljoni kilo ümber aastas. 1929.a. toodi meiereisse piima 1 998 000 kg, 1930. aastal 2 145 000 kg, 1931.a. 2 318 000 kilogrammi ja 1932. aastal 2 176 000 kg. Ühing töötab võlgadeta. 1932.a. alguses oli vabakapitali kassas, jooksval arvel jne ca 18000 krooni. 59 800 krooni suuruse varanduse juures on ühingul omakapitali 71 600 kr ehk 87% kogu äriseisust. Liikmeid on ühingul 120, piimatoojaid 238. 1930.a. kulukust silmas pidades oli ühing kõige odavam riigis. 1932.a. tööstuskulu tonni piima kohta, väljaarvatult asutamisaegsetele liikmetele makstud lisatasu, oli 5 kr 73 senti. Juhatus otsustas, et käesolevaks aastaks tuleb kuluks 1 kg piima kohta võtta kõigest o,4 senti, sest või hinnad on ääretult madalad. Kuna ühingul on käepärast vaba raha, organiseeritakse tugevalt ühingu kaudu kunstväetise muretsemist piimatoojatele. Aasta ülejäägist määrati 3000 kr lisatasuks 1932. aastal toodud piima eest. Kulude katteks määrati o,55 senti piima kilo kohta. Otsustati asuda kaseiini tootma, et saada piimast rohkem tulu kui seni. Kõik ametivanusega väljalangenud valitavad isikud valiti juhtorganeisse tagasi. Postimees 29.okt. 1933 lk 3 (P) Karl Pedriks 60 a. sünnipäev Pühapäeval saab Jõgeval ja ümbruskonnas tuntud põllumees ja seltskonnaelust osavõtja Karl Pedriks 60-aastaseks. Juubilar on vallavolikogu liige ja hiljem vallavanemaks kaks aega. Segastel aegadel 19171919.a. kohapealne omakaitse organiseerija ja kaitseliidu pealik. On Jõgeva piimaühisuse asutajaid liikmeid ning juhatuse esimehena ja praegu kassapidajana asutamisest saadik, 22 a. jooksul, kaasa töötanud. Samuti majandusühisuse ja ühispanga asutajaid ja nõukogu liige. Ta on tuntud eeskujuliku talupidajana – loodusearmastajana. Tallu on ta istutanud suure õunapuuaia ja marjaistanduse ning ilupuid ja hekke on igas mõeldavas kohas. Samuti asutas juubilar oma maa peale ümbruskonnas tuntud ja looduslikult ilusal kohal „Siimusti surnuaia”.


52 Ümbruskonnas on ta tuntud sooharijana ja kultuurheinamaade asutajana. On Siimusti peakraavi kaevamise mõtte algataja ja veeühingu praegune esimees. ************** MAJANDUSÜHISUS Ühistegelised Uudised 25.märts 1933 lk 6 Leht kirjutab, et Jõgeva Majandusühingu aruannet peakoosolekule ilmestati mitmesuguste diagrammide ja tabelitega, mis oli vägagi näitlik ja selgemini arusaadav kui arvudes jutt. Ühistu kaubakäive oli vähenenud 6% ja kaupa müüdi üle 300 000 kr eest. Tegevusaasta lõppes aga siiski enam kui 5000 kroonise ülejäägiga, millest on maha kustutatud kahtlaseid võlgu üle 3500 krooni. Uuest aastast avati ühingu esimene harukauplus Aidus. Peakoosolek andis volituse avada vajadusel harukauplus ka Pedja jaama juures. J.Aamisepp valiti juhatusse tagasi, revisjonikomisjoni J.Paju, J.Tamm, A.Kass, A.Pokka ja J.Kurrik, nõukokku J.Kask, J.Matson ja A.Meister. Ühistegelised Uudised 5.aug. 1933 lk 3 Leht kirjutab, et Jõgeva MÜ läbimüük suurenes poolaastaga ligi 7% ehk 1932. aasta 152 000 kroonilt 163 000 kroonile, mis ületab eelarves ettenähtud läbimüügi ligemale 30% võrra. Veel märgitakse, et ostjaskond on viimastel aastatel suurenenud ja ühingu liikmeid on 500 ümber. 1.jaan. 1933 avati harukauplus Aidus ja 1.maist Pedja raudteejaama juures. Viimase juures olla ka paras maatükk, kuhu on kavas tulevikus hoopis oma maja ehitada. Postimees 24.märts 1933 lk 5 Jõgeva majandusühisus kosub. Ühisuse 13 tegevusaasta on igati näidanud edusuunda, olgugi et alles paar-kolm aastat tagasi ettevõte kippus allamäge veerema. Ühisuse aineline seisukord paranenud. Möödunud aastal on võlgasid tasutud 20 prots. võrra, lisaks sellele 10 prots. mahakustutatud lootuseta võlana. Aasta puhas ülejääk on 781 kr., mis kirjutati tagav. kapitali juurde. Uus eelarve on tasakaalus 27.350 kr. Väljalangenud liikmete asemele valiti juhatusse tagasi J.Aamisepp, revisjonikom. J.Paju, J.Tamm, A.Pokka, J.Kurrik ja A.Kass, nõukokku: Kask, Stamm ja Matson. Tänavu aasta 1.jaan. avas ühisus esimese harukaupluse Aidus, kelle eelarve kinnitati 2120 kr. Vaimastvere tarvitajate ühisuse kaupluse ülevõtmiseks jäeti juhatusele ja nõukogule vabad käed. Jõgeva majandusühisusel on praegu ligi 400 liiget. ************** ÜHISPANK Postimees 28.apr. 1933 lk 6 Kuulutus. Jõgeva ühispank. Äriseis 31.dets. 1932. Ühistegelised Uudised 25.märts 1933 lk 8 Jõgeva Ühispank. Reklaamkuulutus. Arvete seis 28.veebruaril 1933: aktiva ja passiva tasakaalus 672 616,39 krooni. Postimees 29.juuli 1933 lk 6 Jõgeva Ühispanga 30.juuni 1933.a. äriseisu tabel. Postimees 21.apr. 1933 lk 5 Jõgeva ühispanga


53 peakoosolekul võeti juhatuse poolt esitatud 1932.a. aruanne, mis aasta lõpul äriseisuga 2.383,84 kr., ülejääki näitab, vastu. Ülejäägist 883,84 kr. kantakse tagavarakapitali juure ja 1500 kr. 1933.a. peale ette. Samuti võeti vastu eelarve. Vanaduse läbi juhatusest väljalangenud Aug. Vares ja nõukogust Joh. Paju ja Aug. Porgasaar valitakse kõik tagasi. Nõukogu asemikkudeks valitakse Vold. Pihlak ja Jaan Hansen. Revisjoni komisjoni Ernst Hansson ja Julius Aamisepp endised ja Eduard Laanberg uus. Peakoosolek volitab juhatust ühispangale nõutama uut põhikirja, mis vastaks praegusele krediidiseadusele. Koosolekul valitses üksmeel, mida kinnitab see, et kõik vastuvõetud otsused tehti pea ühel häälel. Postimees 23 aug. 1933 lk 5 Kuulutus. Jõgeva Ühispank vajab asjaajajat. Kirjalikud sooviavaldused esitada 31.aug. s.a. Juhatus. Ühistegelised Uudised 26.aug. 1933 lk 8 Lehes on kuulutus, et Jõgeva Ühispank vajab asjaajajat. Oodatakse kähku avaldusi. Postimees 26.okt. 1933 lk 5 Juhan Miitra 50-aastaseks 25. skp. pühitses Juhan Miitra Jõgeval 50 sünnipäeva. Juubilar on… agaralt tegutsenud „Postimehe” pearaamatupidajana, seltside ja organisatsioonide liidus „Side”, o-ü „Kaubanduse” ärijuhina, pikemat aega Jõgeva ühispanga juhatajana, viies panga kõrgele järjele. Peale selle on ta olnud tegev „Vanemuises”, Tartu Majaomanikkude Seltsis, raamatupid. ja kontoriametnikkude seltsis, Tartu tarvitajate ühisuses ja praegu Jõgeva majandus- ning hariduslikkudes organisatsioonides… ************** MUU MAJANDUSTEGEVUS ALEVIS Postimees 4.märts 1933 lk 7 Kuulutus. Olen avanud pagari- ja kondiitriäri ning soovitan oma endistele ja uutele ärisõpradele suures valikus mitmesuguseid küpsiseid, saiasid, kookisid, tortisid, leiba, peenleiba, sepikut jne. Jällemüüjatele %%. Kõige austusega Jaan Karusson Jõgeval, Jaama t. 3 (postkontor). F 2974 nim 1 sü 131 Märts 1933. Seltsimaja alkoholita einelauda peab Adalbert Arst. Tema 1932.aasta trahterimaks oli 40 krooni, nüüd alandati see 1933.aastaks 10 kroonile. Mihhail Domnini teemaja trahterimaks alandati 15 krooni peale. August Pastel`i kauplemiskoha rent turul oli 50 krooni. Jakob Hold pidas 1932.a. II poolel ja 1933.a. kondiitriäri. Postimees 30.juuli 1933 lk 8 Kuulutus. Palun kõiki, kellel lambanahad minu juures parkida, 16.augustini 1933.a. järele tulla. Peale selle tähtpäeva müün nahad töötasu ja kuulutuse kulude eest ära. Jõgeval, K.Isak. Postimees 2.aug. 1933 lk 4 Jõgeval kerkib elumajasid. Tänavusel suvel on Jõgeval märgata tavalisest suuremat ehitamishoogu. Praegu on kerkimas umbes 10 vastset elumaja, nendest enamik ühekordseid mansardiga ehitisi. Ka korterite hinnad on tublisti langenud, paiguti kuni 50 prots., kuid sellele vaatamata seisavad paljud


54 majad juba pikemat aega üürniketa. Alles aasta tagasi oli Jõgeval korterite küsimus hoopis teravam. Postimees 11.nov. 1933 lk 6 Jõgeva kasvab. Möödunud suve jooksul ehitati Jõgeva alevi administratiivpiirkonda uusi elamuid 11, neist ühekordseid 8 ja kahekordseid 3. Viimase 10 aasta jooksul on püstitatud umbkaudu 70 uut hoonet. Postimees 3.nov. 1933 lk 5 Tartumaal kolmeks aastaks 10 restorani. Viimasel maavolikogu koosolekul otsustati luba anda (resorani pidamiseks) eelolevaks kolmeks aastaks (1934-1936)… Jaan Saavole Jõgeva alevis, Jõgeva vab. tuletõrje ühingule… Postimees 24.nov. 1933 lk 5 Jõgeva turg. Turul kauplemine on viimasel ajal elav. Sealiha, peki kg maksab 85 senti, kuna lahjema liha hind kõigub 60-75 s. vahel kg., lambaliha kg. 40 s., vasikaliha kg. 20-25 s., loomaliha kg. 3035 s., või kg 150 s., rõõsapiima liiter 10 s., hapukoore liiter 70 senti, muna paar 12 s., nisupüüli kg. 35 s., sõelajahu kg. 22-26 s., odrajahu kg. 25 s., rukkijahu 16 kg. (puud – Ü.P.) 2 kr., herneste kg. 25 s., tangu kg. 28 s., kruupide kg. 30 s., kasepuude poolsülda 4 kr., kuuse, haava ja männi puude poolsülda 250 senti. ************** POLITSEI, KOHUS, ÕIGUSERIKKUMISED Konstaabel T.Hoff`i ettekanne 18.jaan. 1933 Jõgeva alevis oli nii 1931. kui 1932. aastal üks autoõnnetus. Õnnetuse põhjustanud joobnud mehe kihutamine ja hobuse ohjeldamatus. Postimees 3.märts 1933 lk 5 Jõgeva tahab omale politsei jaoskonda. Teatavasti allub Tartu 1. politseijaoskonna politseikomissarile ka osa maakonna admin. üksusi, millest enamik asub Põhja-Tartumaal, kus keskkohaks Jõgeva alev. Samuti on alev tsentrumiks Jõgeva jaoskonna rahukohtunikule, kelle piirkonda kuuluvad peale alevi ja Jõgeva valla Härjanurme, Kaarepere, Kuremaa, Kudina, Vaimastvere, Laiuse, Laius-Tähkvere ja Puurmani vallad. Kuna nii laialdase piirkonna politseikomissar ühes abiga asub Tartus, siis ebasoodustab see mitmeti nimetatud omavalitsuste rajoonis teatud ülesannete täitmist jne., mis ei ole loomulik. Sellepärast otsustas Jõgeva alevivalitsus esineda vastava sooviavaldusega, et Tartu 1. politsei jaoskonnast paigutataks Jõgeva alevisse kas komissar või tema abi. Võrdluseks olgu toodud Elva, kus samuti asub iseseisev politsei jaoskond, kuigi alev asub Tartule poole ligemal kui Jõgeva. Postimees 12.juuli 1933 lk 5 Jõgeva politsei komissariaat. Jõgeva alevivalitsusel on praegu rohkesti töid ja mitmesuguseid otseselt politseile kuuluvaid ülesandeid. Kuna aga kohalik rajooni konstaabel on nagunii ülekoormatud, siis paluti Jõgeva alevivalitsust, et ta enda hoolde võtaks ka kohtukutsete kättetoimetamise. Alevivolikogu otsusega lükati see tagasi ja otsustati omakordas esineda palvega kohtu-siseministeeriumi ees, et Tartumaa 1. jaoskonna politseikomissar või tema abi (kellede asukoht Tartus) tuuakse üle Jõgeva alevisse.


55 F 2974 nim 1 sü 213 Maiks 1933 on Jõgeva raudtee konstaabli ametikoht kaotatud. Postimees 18.nov. 1933 lk 6 Jõgeva alevi konstaabel tööga ülekoormatud. Nüüd mil kaotati jaamast politseiametnik, kuulub ka raudteejaamas korrapidamine alevi konstaabli hoolde, mispärast möödub isegi päevi, kus tuleb järjest ööpäev vahetpidamata juurdlust toimetada ja protokolle koostada. Peale selle annavad rohket tööd veel igasugused maksunõudmised. Töö ülekoormatuse vältimiseks on alevivalitsus juba paaril korral sammu püüdnud astuda, et Jõgevale saaks politseikomissar, kuid seni ei ole sooviavaldused täitmist leidnud. Postimees 23.sept. 1933 lk 7 Jõgeval likvideeritakse kohtupristavi jaoskond. Jõgeva jaoskonna kohtupristavi kantselei Jõgeval on otsustatud likvideerida ja jaoskond ümber nimetada 1.oktoobrist alates Tartu 6. kohtupristavi jaoskonnaks, asukohaga Tartus. Kohtupristaviks jääb senine pristav Al. Pikat, kelle kantselei asub Tartus Tööstuse tänaval. Pristavile on kohuseks tehtud üks kord nädalas Jõgevale sõita ja seal ametiasjus rahvast vastu võtta. F 2974 nim 1 sü 213 Okt-s 1933 asub Jõgeva jaoskonna rahukohtunik Elias Mägi majas Jaama tn 5. Postimees 31.jaan. 1933 lk 5 „KÕLVATU SIHIGA” MEELITATI KLIENTE Kahe villatööstuse vaheline võistlus tõi protsessi. …Peedu villatööstuse omanik Jaan Kaarna oli avanud nelja aasta eest Jõgeva alevis Suurel tänaval Jaan Karussoni juures oma villatööstuse tarvis tööde vastuvõtmise koha. Selleks pannud ta ka sellekohase sildi üles. Läinud maikuul paigutanud ta selle Jõgeva alevis ümber oma maja seinale, mis asub Mustvee tänaval. Pärast sildi ümberasetamist märganud Kaarna, et Jõgeva kaudu tööstusele tulev materjal mitmekordselt väheneb. Ta saatnud järelpärimise Jõgevale, et selgusele jõuda, millest see vähenemine oleneb. Selgunud, et tegemist on kelmusega. Töö oli Peedu villatööstuse sildi all juhitud Põltsamaale Torni veskisse. Nimelt oli teinud keegi umbes samasuguse sildi, kui Kaarnal varemalt Karussoni maja seinal oli üles seatud, kusjuures sildil oli muudetud „Peedu” ümber „Endiseks Peedu veskiks” ja „nüüdseks Põltsamaa Torni veskiks”. Sellega oli loodud mulje, nagu oleks „Peedu” veski likvideeritud ja omanik üle läinud Põltsamaale Torni veskisse. Torni veskile minevate tööde vastuvõtja Alide Eiche seletas, et uue sildi seadnud üles August Parvei, kes Torni veskis on vastutavaks asjaajajaks. August Parvei aga seletas, et tema pidanud selleks tõelise õiguse enesel. Ta olnud varemalt ise „Peedu” villatööstuse omanik. Hiljem müünud ta veski Jaan Kaarnale. Kui nüüd „Peedu” villatööstuse tööde vastuvõtja Karusson ära kolinud teise kohta ja sildi koht vabaks jäänud, ta seadnud sinnasamasse kohta uue sildi üles. Kohtusse olid asitõenditena toodud mõlemad sildid. Lahkuminekud üldmuljeliselt olid väikesed, ainult tekstis oli erinevusi, sest hiljem üles seatud sildiga juhiti tööandjad Torni veskile tööd andma. Peale Aug. Parvei oli vastutusele võetud veel teisigi. Torni veski omanik Ida Lell, vastuvõtja Alide Eiche ja teisi. Need teised mõisteti aga kõik õigeks. Karistada sai ainult Aug. Parvei.


56 „Kõlvatu sildi”, mis üles seatud Aug. Parvei poolt, otsustas kohus hävitada. Kaebaja Kaarna oli esitanud ka tsiviilnõudmise katteks kahjude eest, mis tekkinud tööandjate eksiteele viimise pärast. See nõudmine aga jäeti tagajärjeta. Postimees 5.veebr. 1933 lk 1 (P) KOLM JAAMAÜLEMAT ARESTI Jõgeva, Vägeva ja Pedja jaamaametnikkude süü langes nende ülemusele. Kui kaks töörongi pidid kokku põrkama. Tartu-Võru rahukogul oli reedel arutada suurem protsess, kus süüpingis istusid kolm jaamaülemat: Jõgeva jaamaülem Arthur Kangur, Vägeva jaamaülem Mihkel Tamm ja Pedja jaamaülemaabi Heinrich Peil. Kohus leidis neid maksvate määruste rikkumises süüdi ja karistas igaüht ühe kuu arestiga. Kaks töörongi oleks 1930. aasta sügisel, 15. septembril, kokku põrganud, kui töölised aegsasti ei oleks Jõgeva ja Pedja vahelisel liinil üksteisele vastu minevate rongide vedurijuhte hoiatanud. Ühelt poolt sõitis liivasahk ja teiselt poolt liivarong. Rongi juhtidele oli antud luba välja sõita nii Jõgevalt kui ka Pedjast ja nende teadmisel pidi liin liikumiseks vaba olema. Üksteisele vastusõitvad ronge aga märkasid raudteeliinil töötavad mehed, kes varakult vedurijuhtidele ähvardavast õnnetusest teatasid. Umbes uks kilomeeter üksteisest eemal jäid rongid seisma. Rongide üksteisele vastusõitmine oli tingitud eksitusest. Jõgeva, Vägeva ja Pedja jaamas olid olnud sel ajal korrapidajateks nooremad ametnikud, kel üldse õigust polnud telefonogramme vahetada rongide liikumise kohta. Nende asjatundmatuse pärast olid juhtunudki kaks rongi vastamisi. Süüdistus tõsteti kolme asjasse segatud jaama: Jõgeva, Vägeva ja Pedja jaamaülema vastu, kes olid vastutavad oma ametkonna tegevuse eest. Nooremaid ametnikke, tegelikke eksijaid, vastutusele ei võetud… Postimees 14.dets. 1933 lk 3 Jaamaülemad riigikohtus. Kohtupalat kinnitas selle karistuse jaamaülematele, mille peale mõlemad olid kaevanud edasi riigikohtusse. Kolmapäeval oli see asi riigikohtus arutusel. Kohus otsustas kohtupalati kaevatud otsuse tühistada ja asja samale kohtule uueks otustamiseks tagasi saata. Riigikohus leidis, et kohtupalat pole täpselt ära näidamud, missugust seadust või määrust jaamaülemad on rikkunud. Postimees 14.apr. 1934 lk 7 Jõgeval tabatud vargapoiss ehtis end „võõraste sulgedega”. Alevi konstaabel Hoff tabas möödunud suvel varguse pärast kaks tundmata noormeest. Protokolli koostamisel nimetas üks end Paul Rauaks, teine Bernhard Sarapuuks, kellena ka nad alla kirjutasid. Konstaabel saatis noormehed Tartu kriminaal-politseisse, kus selgus, et Bernhard Sarapuuks nimetanu oli üleriiklikult tagaotsitav Jaan Kreemann. Vale nime all esinemise pärast karistas rahukogu teda 10 krooni rahatrahviga ehk 3 päeva arestiga. Postimees 2.juuli 1933 lk 3 Ameerikalik kiire varaste tabamine. 27.juunil varastati Jõgeva alevis Otto Vastalul, ajal, mil ta advokaadi juures viibis, tänavalt jalgratas. Juurdlusega selgus, et varas kuulus seltskonda, kes Jõgeval samal päeval pummeldanud. Seltskonda kuulusid Laiuse valla Raduvere küla elanikud Mart Karu ja Aleksander Simson, Laius-Tähkvere valla elanik J.Asper ja Saarevalla Saaremõisa asund. asunik Oskar Treiberg. Varastatud jalgratas leiti Jõgeva-Laiuse maantee äärest kraavist, kuna


57 varas purjusoleku tõttu nähtavasti tasakaalu kaotas ja kraavi sõitis, mille tõttu ratas edasisõiduks kõlbmatuks muutus. Postimees 23.aug. 1933 lk 5 Jõgeva raudteejaama jääkeldrist varastati omatehtud veini. Jõgeva raudteejaama jääkeldri on sisse murtud ja jaama kassapidajale O.Läänele kuuluvad 17 pudelit veini ära varastatud. Nimelt on O.Lääne hoidnud omavalmistatud veini jaamale kuuluvas jääkeldris puukapikese sees, mille ees on rippunud harilik tabalukk. Jääkelder ise on olnud aga lukustamata. Varas on tabaluku lahti kangutanud ja sel teel veini juure pääsenud. Omanik hindab oma kahju 20 kr peale. Varast ei ole läinud korda tabada. Postimees 15.sept. 1933 lk 5 Jõgeval rohkesti rattavargusi. Lühema aja jooksul on Jõgeva ümbruskonnas olnud eriti rohkesti rattavargusi, alevis üksi ligi 20. Politsei on jõudnud neist kätte saada juba umbes 10. Postimees 10.nov. 1933 lk 5 Jõgeval varastati kohver. Kolmapäeva hommikul kella 5-6 vahel varastati Jõgeva raudteejaama 2. kl. ooteruumist Grünbergi kohver, milles oli mitmesugust pudukaupa 60 krooni väärtuses. Asja juurdleb Jõgeva alevi rajooni konstaabel. ************* HARIDUSSELTS, LASTEAED Postimees 27.jaan. 1933 lk 4 Jõgeva haridusselts otsustas oma avaliku raamatukogu ja lugemistoa jätta endiselt seltsimajja, kuigi aasta alul kavatseti neid ühiselt paari teise kohalise organisatsiooniga paigutada südaalevisse, end. „Kaitseliidu Kodu” ruumesse. Postimees 12.mai 1933 lk 5 Jõgeva Haridusseltsi koosolekul otsustati seltsi segakoorile anda toetust üldlaulupeole sõiduks, samuti koorile korraldada sügisel hääleseadmise kursused. Peale selle on töökavas mitmesuguseid üldhariduslikud kursused, loengud, seltsi 20. aastapäevamälestamine jne. Juhatuse ja mitmesugustesse toimkondadesse valiti endised tagasi, peale esimehe. Seltsi asutajate liigete kuulub muude hulgas ülikooli rektor J.Kõpp. Praegu on liikmeid ümmarguselt 100. Postimees 12.mai 1933 lk 5 Jõgeva haridusseltsi lasteaed avatakse ka käesoleval suvel, kuigi seltsi juhatus välistoetuse puudusel kavatses seda ära jätta. Lasteaed hakkab töötama juunikuu keskel ning kestab kaks kuud. Postimees 26.mai 1933 lk 5 Jõgeva lasteaed algab tänavu tegevust 19.juunil kõrgema algkooli ruumes. Seekord otsustati lasteaed korraldada mängumuru põhimõttel, vastu võetakse lapsi 4-9. a. vanaduses. Tänavune lasteaed välistoetust ei saanud. Postimees 11.okt. 1933 lk 5 Jõgeva haridusseltsi viimasel koosolekul otsustati korraldada mitmesuguseid kursusi. **************


58 ELEKTRIJAAM F 2974 nim 1 sü 229 Jaanuar 1933. Elektrijaama dünamo tekitab raadioringhäälingu vastuvõtul segavaid mõjusid. 1934.a. Valgustusvoolu maksumus = 121 kilovati eest 36 krooni 30 senti ehk 30 senti kilovatt. Postimees 19.mai 1933 lk 5 Jõgeval elekter suvepuhkusel. 15.mail lõpetas Jõgeva alevi elektrijaam voolu andmise. Seisaku ajal teostatakse masinate juures puhastamist ja vähemaid remonte. Jaama sissesead on senini töötanud väga korralikult. Postimees 12.juuli 1933 lk 5 Jõgeva elektrijaam Algab valgustuse andmisega 1.augustil. Paarikuise suvepuhkuse kestel remonteeriti masinaid ja juhtmestikku, milliste töödega nüüd juba lõpule jõutud. Möödunud hooajal on rohkesti abonente juurde tulnud, nende koguarv on praegu 130. F 2974 nim 1 sü 132 1.okt. 1933 on elektrijaama montööri abiks Arnold Tepp, endine Jõgeva-Mustvee omnibussi juht, aga teda ei jäetud montööriabiks kuigi kauaks. Postimees 18.nov. 1933 lk 6 Jõgeval kallis vooluraha. Tõsisemat nurinat sünnitab elektrivoolu kallidus. Praegu nõutakse kilowatilt 30 senti. Alevi elektriabonentidele on kavatsus lähemal ajal alevivolikogu ees esineda palvega, et volikogu vähendaks vooluhinda 5 sendi võrra. Postimees 23.dets. 1933 lk 6 Jõgeva tööstuselektri hind oli seni 20 senti kilowattund. Viimasel volikogu koosolekul otsustati seda alandada 10 sendi peale. Lk 6 Ulila elekter Jõgevale. Läbirääkimised Tartu linnavalitsusega Juba pikemat aega on Jõgeval ja isegi kaugemas ümbruskonnas kõne all olnud Ulila elektri muretsemise küsimus… on alevivalitsusel eelläbirääkimisi olnud Tartu linnaga, kusjuures sealtpoolt on ettepanekule vastutulelikku suhtumist väljendatud. Läbirääkimiste aluseks on võetud kavatsus, elektrijuhtmestik ehitada maanteed kaudu suunas Tartu-Äksi-Voldi, sealt raudtee sihti mööda otse Jõgevale. Niimoodi läbistaks elekter suuremaid asulaid, kõiki raudteejaamu jne., kus esialgsete sooviavalduste järele otsustades võib olevat rohkesti elektri kasutajaid… Jõgeva alevivolikogu otsustas ühel häälel pöörduda Tartu linnavalitsuse poole paludes nimetatud küsimust kaalumisele võtta. ************** SPORT Postimees 5.veebr. 1933 lk 3 (P) A.Klumberg Tartus, Elvas ja Jõgeval. …Teisipäeval sõidab A.Klumberg (kehalise kasvatuse teaduslik sekretär – Ü.P.) Elva, kus kell 7 õhtul kõneleb koolimajas. Järgmisel õhtul samal ajal esineb A.Klumberg Jõgeval. Postimees 8.veebr. 1933 lk 3


59 Jõgeva noored asutasid uisutee. Jõgeva spordiselts „Kalju” tegevus näib olevat ühekülgne: suvel jalgpall ja talvel ainult tubane tegevus raskuste tõstmise, maadlemise jne. näol, kuna elustav talisport oma mitmekülgsete võimalustega on jäetud tegudes unustusse. Sellepärast on alevinoored eesotsas paari vanema sõbraga asutanud Pedja jõele kenakese uisuplatsi. Esimesel päeval kihas uisutee kogu päev noortest kui ka vanadest. Platsi kasutamine on tasuta, järelvalvet ja korrashoidu teostavad noorkotkad. Postimees 2.aug. 1933 lk 5 Jõgeva „Kalju” – Laiuse „Tasuja” 9:1 Pühapäevane võistlus Jõgeval kohalise „Kalju” jalgpallimeeskonna ja Laiuse „Tasuja” vahel lõppes ootamatu üllatusega 9:1 Jõgeva kasuks. Postimees 5.aug. 1933 lk 4 Suurem spordipäev Jõgeval. Voldi ja Jõgeva kaitseliidu malevkonnad – kokku 13 valda – kohtuvad 20.aug. Jõgeva spordiväljal. Kavas kergesport meestele ja naistele, sõjalise iseloomuga alad, mängud ja köievedu. Peale nende uudisalana pesapalli võistlus Laiuse ja Elva värskete meeskondade vahel. Kaitseliitlastele ja naiskodukaitse perele on maleva staabi poolt lubatud sõit raudteel Jõgevale ja tagasi 50-prots. hinnaalandusega. Postimees 31.okt. 1933 lk 4 (T) Jõgeva spordielust. Möödunud suvel sportline tegevus möödus Jõgeval enamvähem jalgpalli tähe all. Korraldati hooaja kestel ainult 1 kergejõustiku-võistlus ja seegi sõjalise iseloomuga. Ka käsipalli arengu aadressil pole midagi kiitvat esile tuua. Ent hoopis intensiivsemalt oli siinne sportlaskond suundunud jalgpalli ümber, korraldades suve jooksul 19 sõprusvõistlust, milledest võite 15, viike 3 ja 1 teise meeskonna kaotus. Väravate resultaat Jõgeva kasuks 86:18. Eeltoodud statistikast selgub küllaldaselt, et Jõgeva spordiselts „Kalju” jalgpallimeeskond on oma suvise hooaja ära kasutanud tubliks tööks. Ülekaalukad võidud saavutati Tartu J.K. 6:3 ja 5:1, Jõhvi „Kalju” 5:0, Koeru spordiseltsi 7:1, Laiuse „Tasuja” 9:1, Tudulinna k.l. meesk. 9:0 ja 17:0. Peale nimetatute mängis meeskond Rakvere „Kaleviga” viiki 2:2, mis ühtlasi kujunes ka hooaja pinevaimaks võistluseks. Peaasjalikult andis tõuget energilisemale tegevusele asumiseks just asjaolu, et kevadel valmis Jõgeval lõplikult staadion, millega ühtlasi avanesid asjaarmastajatele noortele soodsamad ja sobivamad võimalused treeninguks. Postimees 11.nov. 1933 lk 6 Jõgeva spordiselts „Kalju” juhatuse ees esines prl. Saavo sooviavaldusega, et juhatus astuks edusamme naisvõimlemisrühma tegevusharu ellukutsumiseks. Juhatus asus avalduse suhtes jaatavale seisukohale ja tahab lähemal ajal pöörduda Spordi Keskliidu poole vastava treeneri väljakutsumise asjas. Postimees 14.nov. 1933 lk 6 Jõgeva staadioni plank laguneb. Möödunud kevadel ehitati Jõgeva spordiväljale ümber 6 jala kõrgune plank, organisatsioonide ühisel ettevõttel. Kuid nüüd avaldab plank lagunemistundemärke. Et lagunemist ära hoida, otsustas Jõgeva sp. „Kalju” juhatus aiale ümber lüüa traadi. ( jalg = 30,48 sm. – Ü.P.).


60

Postimees 21.nov. 1933 lk 6 Korralik uisutee Jõgevale. Möödunud talvel korraldas grupp asjahuvilisi Pedja jõele kivisilla juure uisutee, mis vaatamata väikestele mõõtudele ja mõningatele teistele puudustele, rohkesti kasutajaid leidis. Tänavu talvel tahetakse sama eeskuju jälgida ja kui olukord vähegi soodne, siis uisutee korraldada juba avaram ja tuulevarjulisem. Kuuldavasti võtvat algatuse selles asjas oma kätesse kohalik spordiselts „Kalju”. Postimees 5.dets. 1933 lk 6 Võimlemiskursused Jõgeval. Kehalise kasvatuse kultuurkapitali valitsus määras Jõgeva spordiselts „Kalju” palve peale Jõgevale võimlemistreeneriks Tartust hra Niggoli. Kursustel, mis algavad lähemail päevil, võetakse läbi sihtvõimlemist mees- kui ka naisgrupedele, peale selle praktiseeritakse üldiseid seltskondlikk mänge.

************** ALEVIVALITSUS TAHAB OMA APTEEKI Postimees 3.märts 1933 lk 5 Jõgeva alev avab apteegi. Jõgeval töötab praegu üks apteek. Kuna omavalitsusel selle pidamiseks eesõigus, siis otsustas alevivalitsus avada oma apteegi. Postimees 11.juuli 1933 lk 5 Jõgevale teine apteek Alevivalitsusel on kavas tuleval aastal Jõgevale avada oma apteek. Vastavate ruumide otsimisel on peatuma jäädud alevimaja juurde, millele apteegi jaoks tuleks peale ehitada teine kord. Postimees 9.sept. 1933 lk 7 Jõgeva alev otsib uusi tuluallikaid. Alevivolikogu kiitis apteegi asutamise heaks ja tegi alevivalitsusele ülesandeks samme astuda luba muretsemiseks. Postimees 21.nov. 1933 lk 6 Jõgevale aleviapteek on sedapuhku küsimärgi ette sattunud. Nimelt selgus ootamatult, et haridussotsiaalministeerium on alevi soovi 2. järgu apteegi avamiseks eitavalt otsustanud. Ligemad põhjendused on jäetud nimetamata. Ühenduses sellega oli küsimus viimasel volikogu koosolekul päevakorras, kus alevivalitsusele kohuseks tehti riigikohtu poole pöörduda ja paluda ministeeriumi otsuse muutmist. ************** JÕGEVA KIRIKU MÕTE Postimees 8.veebr. 1933 lk 6 Jõgeva kiriku mõte on praegu seisupunktil. Mõni aeg tagasi lubas üks kohalik ärimees kirikule vastava maa-ala kinkida, kuid ootamata surm tõmbas heast kavatsusest kriipsu läbi. Ka kiriku mõtte algatajad ise pooldavad asja edasilükkamist lahedamate aegadeni, mil võimalus avaneks ehitust teostada ilma võlgadeta. Juba praegu on üksikute poolt kiriku heaks algsumma kokku pandud. Postimees 24.juuni 1933 lk 6


61 Jõgeval tahetakse kirikut ehitada. Jõgeva alev, mis Laiuse koguduse alla kuulub ja rahvastiku poolest küllaltki arenenud ning kasvanud, tahab omale ise kirikut ehitada. Kiriku ehitamiseks kogutakse korjanduse kaudu raha. Postimees 5.dets. 1933 lk 6 Jõgeva jääb kirikuta. Mõni aeg tagasi kerkis Jõgeva elanikkonnas akuutselt päevakorrale Jõgevale kiriku ehitamise küsimus. Isegi korjandusi korraldati kiriku fondiks. Vaatamata, et Jõgeva alev oma ümbruskonnaga kujundaks isegi väga pereka koguduse, ei ole siiski praegusaja majandusliku surutise tõttu avanenud mingisugust võimalust kiriku ehitamiseks, mispärast viimasel ajal on ka see küsimus vaibunud. ************** MUID VALIMISI JA HÄÄLETAMISI Postimees 14.juuni 1933 Riigikogu eelnõu põhiseaduse paranduse ettepaneku poolt hääletas Jõgeva alevis 73 isikut ja vastuhääle andis 468 hääletajat. Postimees 18.okt. 1933 lk 1 Põhiseaduse muutmise rahvahääletusel anti Jõgeval muutmise poolt 429 häält ja vastu 166. Postimees 8.sept. 1933 lk 4 Tulemas majandusparlamendi valimised. Kaubandus-tööstuskoja valimise eeltööd käimas. …Toimkond on otsustanud asutada valimiste alljaoskonnad Jõgeval, Mustvees, Otepääl ja Elvas… Jõgeval on toimkonna esimeheks A.Tani ja liikmeteks J.Kõva, A.Vindi, K.Teder, V.Schmidt. ************** MUU TEAVE Postimees 1.veebr. 1933 lk 6 ÜENÜ Jõgeva osakond ei tegutse. Ligi paar aastat tagasi organiseeriti Jõgeval innukalt ÜENÜ osakond. Vaatamata pikale ajale ei ole seni nimetatud ühing enesest mingisugust elumärki annud. Postimees 5.dets. 1933 lk 4 Jõgeva Maanaiste Selts korraldusel algasid Jõgeva koolimaja ruumes põllumajanduslikud kursused. Kursusil käsitatakse sea- ka kanakasvatamist, aia- ja põllumajandust. 4.detsembril algab Jõgeva vallas Andrese talus küpsetamise kursus. Postimees 15.veebr. 1933 lk 5 Laiuse mägi läbikaevamisele. Teatavasti on Jõgeva-Torma maanteel suuremaks takistuseks järsk ja kõrge Laiuse mägi, raskendades rohkete koormate ja isegi harilikkude sõidukite liikumist. Jõgeva alevivalitsuse ettepanekul tunnistas teedeministeerium põhimõtlikult vajalikuks hädaabitööde korras Laiuse mäe läbikaevamise Mutsu talust kuni Sootaga alevikuni. Kui maavalitsus eeloleva suve jooksul koostab vastavad projektid, algab kaevamine juba sügisel. F 2974 nim 1 sü 213


62 1933.a. arutleti maavalitsusega võimaluse üle Laiuse mägi läbi kaevata, kuna selle liigne järsakus raskendab busside ja autode liikumist, aga samas annaks ka võimaluse teha see töö hädaabi töö korras. Maavalitsus oli põhimõtteliselt nõus, aga ei leidnud töö tarvis raha. Postimees 24.märts 1933 lk 4 Jõgeva alevi tapamaja küsimus on mitmel korral olnud päevakorras. Alevivalitsus kavatses selleks üürida ühe kohaliku lihakaupleja sisseseade ja seda ümber korradada tapamajaks, et selle abil suurendada alevikassa sissetulekuid. Üksikasjalistel kaalutlustel on aga selgunud, et sarnase ettevõtte teostamine on seotud mitmete takistustega. Tapamaja küsimus oli kõne all ka viimasel volikogu koosolekul, kuid alevivalitsuse ettepanekul otsustati see päevakorrast äravõtta. Postimees 4.märts 1933 lk 8 Kuulutus. Kauband.-Põllumajanduslik Aktsiaselts Paul Jürmann Jõgeval. Korraline aastapeakoosolek peetakse ära 15.märtsil 1933.a. Jõgeval, Suur tän. nr. 12, omas ruumes kl. 18. Päevakord: 1) Koosoleku avamine ja juhataja valimine, 2) 1932.a. aruande kinnitamine, 3) 1932.a. kasude jaotamine, 4) 1933.a. eelarve kinnitamine, 5) valimised ja 6) jooksvad asjad. Juhatus. Postimees 26.apr. 1933 lk 6 Kuulutus. Jõgeva alevis müüa uus maja suure viljapuuaiaga. Lähemalt F.Jürmanilt Jõgeval, Aia tänav nr 8. F 2974 nim 1 sü 132 Feliks Jürmanni maja asus Aia tn 8, mille ta soovis 1933.a. müüa Hans Naaritsale. Postimees 26.aug. 1933 lk 7 Kuulutus. Elukoha muutmise tõttu Jõgeva alevis raudteejaama lähedal maja viljapuuaiaga müüa. Lähemaid teateid hr. F.Jürmannilt Aia tän 8 Jõgeval. Postimees 30.apr. 1933 lk 7 Kuulutus. Jõgeval müüa uus puu maja kesk alevit, rist-tänava nurgal. Kohane ärimeestele. Teat. Jõgeva postk. nr. 9. Postimees 26.juuli 1933 lk 6 Kuulutus. Müüakse Jõgeva alevis puust elumaja ja tööstusruum tsement põrandaga. Krundi suurus 1,o6 Riia-vakamaad. Aias õunapuud ja marjapõõsad, paremad sordid. Suusõnaliselt ja kirjalikult. Jõgeva alev Turu tän. 13. Postimeees 30.juuli 1933 lk 8 Kuulutus. Maja müüa Jõgeva alevis. Küsida Suur tänav nr. 15 Jõgeval. Postimees 9.aug. 1933 lk 6 Kuulutus. Jõgeva alevis müüa majaplats. Lähemaid teateid suusõnal või kirjalikult: Muru, Aia t. nr. 20 Jõgeva. Postimees 5.nov. 1933 lk 8 Kuulutus. Müüa maja Jõgeva alevis suure viljapuu aiaga Kr. 6.500 eest. Tartus väike ehituskrunt ühes ehitusmaterjaliga Kr. 1.200 eest. Tartu. Majaoman. Pank… K.Virro. Lk 9


63 Kuulutus. Jõgeva alevis raudteejaama lähedal üürikorteriga maja viljapuuaiaga rutul. müüa. Lähemaid teateid hra. N.Lindemannilt Jõgeval Suur tän. 13 (majandusühisuse peakauplus – Ü.P.). Postimees 29.apr. 1933 lk 3 Kuulutus. Jõgeval, Kaitseliidu kodus algab 2.mail kell 10 hom. majapidamis-keedu kursus. Õpetatakse kõike seltsi roogade valmist., pidulaua katm., läiketriikim. ja palju majapid. juhatusi. Postimees 30.apr. 1933 lk 5 Põltsamaalt. ..talv läbi töötasid… ja Põltsamaa-Jõgeva (autobussi) liinid. F 2974 nim 1 sü 213 Dr Dreybladti perekond märtsis 1933: - abikaasa Melanie, 47-aastane, tema isa Eduard Kühns (Kūhns) oli riigile kuuluva Härjanurme vesiveski talukoha rentnik (juttude järgi lätlane – Ü.P.). Eesti põllumajanduslik kroonika „Eesti talundid, Tartumaa, 1939 Tartu, järgi (lk 60) kuulub Härjanurme veski krunt A-23, kinnistu 8151, 33 ha, Melanie Dreybladt`ile. - tütar Rita 23-aastane - poeg Gert 18-aastane - Kuulutus Postimees 28.nov. 1926 lk 6: Härjanurme vesiveski peale, Jõgeva kaudu, on kohe veskipoissi tarvis, kes sealsamas veel juureõppida võib. Kirjalikult teatada Jõgeva, M.Dreybladt. Postimees 15.juuni 1933 lk 6 Leinakuulutus: Eduard KÜHNS 21.VI 1850 – 13.VI 1933. Puusärkipanek 6.juunil kell 7 õhtul Härjanurmes, maetakse Tartu vanale Jaani kalmistule 17.juunil. Postimees 11.mai 1933 lk 5 Jõgeval müüvad „Postimehe” ja „Maalehe” üksiknumbreid ning võtavad vastu tellimisi ja kuulutusi M.Sommer raudteejaamas ja J.Viks. Postimees jõuab müügile ilmumispäeva õhtul. Postimees 14.mai 1933 lk 9 Kuulutus. Müüa 4-istmeline sõiduauto „Chevrolet” 1924.a. mud. ja 4-lambiline „Telefunken” raadioaparaat „Philips” valjuhääldaja. Kirj. Jõgeva pk. 66, isiklik. Kesk tän. 4. Lk 9 Kuulutus. Müüa odavasti korras kingsepa päälse masin Singer. Teat. saab Jõgeva Suur tän. 20, F.Sei. Postimees 16.mai 1933 lk 6 Kuulutus. Jõgeva-Mustvee segaveo autobuse liinil algab järjekindel ühenduse pidamine 18.mail s.a. Ärasõit Jõgevalt kell 4 p.l. Ärasõot Mustveest kell 2 homm. Ühendus ainult äripäeviti. Liinipidaja. Postimees 4.juuli 1933 lk 6 Kuulutus. Jõgeva-Mustvee autobuseliinil 6.juulist sõiduplaan muudetud, väljasõit Jõgevalt kell 9 hommikul ja Mustveest tagasi 12.45 päeval. Postimees 18.juuni 1933 lk 5 Jõgevale noorsotside „punakaart”


64 Jõgeval organiseeritakse suure saladuse katte all noorsotside „punakaarti” ehk n.n. võimlemisrühma. Kuna aga soovijaid ei leidu, siis on hakatud üsna noori poisse petlike lubaduste ja ülespuhutud ettekäänetega liikmeks meelitama, kusjuures püütakse isegi koolilapsi ja noorkotkaid oma kilda ahvatleda ja ühtlasi viimaste perre lahkhelisid poetada. Kuna noorsotsid Jõgeval on järjekindlalt leidnud eitamist, siis arvatakse, et organiseeritava noorsotside võimlemisrühma käsi ka paremini ei käi kui eelmistel. Nii mitmedki kainemalt mõtlevad vanemad on tõsiselt pahandatud, ära nähes, missugusele libedale teele nende alaealised lapsed on meelitatud. Kuuldub päris rohkesti õigustatud arvamusi, et sarnased asjad peaks kord ometi keelatama. Postimees 30.juuli 1933 lk. 3 Artur Kangur sünd. 30.VII 1883 Võrumaal Otsamõisa valitseja pojana. Lõpetanud Võru linnakooli, hakkas 1900.a. raudteeteenistusse, alul telegrafistina, töötades mitmes jaamas. Vene-Jaapani sõja ajal läks Mandžuuriasse Tšita jaamaülema abiks. Tuli 1908 tagasi kodumaale ja sai Puka jaamaülema abiks. Tuli sealt Jõgeva jaamaülema abiks 1912 ja sai jaamaülemaks 1918.a. Oli Vabadussõja ajal Tartu-Petseri jaoskonna liiklusrevident. (August Viirand snd. 1878, tuli Jõgeva raudteejaama ülemaks 1.02 1937) Postimees 19.juuli 1933 lk 6 Kuulutus. Vajatakse majateenijat ja pealisnahategijat Jõgevale. Ligemaid teateid saab kaubahoov nr. 28, Tartu. Postimees 25.juuli 1933 lk 4 (T) Jõgeva alevit ähvardas tulehädaoht. Pühapäeva õhtul puhkes Jõgeva alevis Suurel tänaval nr 58 tulekahju, mis ähvardas kujuneda suureks hädaohuks kogu ümbruskonnale. Seni kindlaks tegemata põhjusel oli süttinud A.Marjasaare maja kuur. Kuna kohalik tuletõrje kiiresti kohale jõudis ja ennastsalgavalt kustutustööle asus, siis suudeti ära hoida tulest sama peremehe suur kahekordne elumaja, mis küünlana põlevale kuurile üsna lähedal seisis. Sellega hoiti tulest eemale ka ümbruskonna majad, millede katusele üksikud sädemed juba olid lennanud. Põlevas kuuris oli heinu ja muud kergelt põlevat materjali, mis suure kiirusega ära põlesid. Kustutustööd soodustas osalt ka see, et õhtuvaikuses vähematki tuuleõhku ei liikunud. Millest tuli tekkis, on esialgu kindlaks tegemata. Samal õhtul oli läinud kuuri magama kaks meest. Üks neist oli kõva suitsumees. Politsei on asunud tuleõnnetuse põhjuste selgitamisele. Postimees 31.okt. 1933 lk 6 (T) Näitekursused Jõgeval Jõgeva Muusika ja Lavakunsti Ühingu korraldusel algab alates laupäevast Jõgeva koolimaja ruumes 18 päevalised näitekunsti kursused, mida juhatab Eesti Haridusliidu näitekunsti konsulent hr Waks. Postimees 3.nov. 1933 lk 6 Kuulutus. Jõgevalt 3 km Kurista as. müüa korras asundustalu. L.t. Jõgeval Turu tän. 49 hra Aben`i kauplus. Tartumaa Teataja 30.nov. 1933 lk 2 Jõgeval mälestati lõikust Pühapäeval, 26.nov. korraldas Jõgeva põllumeeste kogu lõikuspeo… Jõgeva algkooli ruumes… jumalateenistuse pidas J.Järve, avakõne kogu esimees Kurrik, seejärel kõneles üleriikliku põllumeeste esinduse peasekretär H.Oidermann.. Sõna võtsid veel K.Romet Jõgeva


65 ühispangast ja M.Rõigas Tartumaa põllumeeste esitusest… siis järgnes koosviibimine hra Vindile kuuluvas seltsimajas, kus üle 250 inimese lauas istus. Laua katsid Jõgeva perenaised ja peretütred… Laulis Jõgeva meeste laulukoor hra Stahlbergi juhatusel ja mängis tuletõrje orkester hra Lalli juhatusel… Postimees 3.dets. 1933 lk 4 (P) Õlletööstur Hans Silbergleich 60-aastane Sünd. 3.dets. 1873 Simuna kihelkonnas Rahkla külas taluomaniku pojana. Tema isa Mart oli esimene eesti talupoeg, kes end mõisa alt vabaks ostis. Siirdus 1896.a. koos vennaga Valgutasse, kus rentisid mõisa õllevabriku. Juba aastase usina töö järel ostis ta vennalt rentniku õigused endale ja asus üksinda õllevabrikut pidama. Käis end praktilistes oskustes täiendamas Lätis Kockenhofi mõisa õllevabrikus. Rentis 1913.a. lisaks teisegi õllevabriku – Krüüdneri mõisa oma ning töötas nendega maailmasõja alguseni, mil õlletootmine keelati. Asus 1914 Tartusse…. Võttis osa Jõgeva „Uku” ülesehitamisest ja rajamisest, missugune ettevõte on asutatud 1912.a. Sai 1930 „Uku” omanikuks. Tartumaa Teataja 5.dets. 1933 lk.4 Hans Silbergleich (1873) omandas ostuteel 1916.a. Tartus Jannau „Livonia” õllevabriku. F 2974 nim 1 sü 213 Dets. 1933. Ernst Hansson (37.a.) Jaama tn 5, vabadussõjalaste juht Osvald Eglit Suur tn 6 dr Eduard Teder Jaama tn 10 August Kuusk Suur 31 Voldemar Schmidt Suur 28 Juhan Kena, August Vindi, Voldemar Pruuli, Vassili Domnin. Tartumaa Teataja 7.dets. 1933 lk 4 Jõgeval asutati maanaiste selts 3.dets. Painküla koolimajas. Esinaiseks valiti pr E.Kurrik Pakastelt. Laiuse Koguduse Teataja 10.dets. 1933 lk 7 Koguduse liikmemaksu võtavad vastu: Jõgeval K.Tootsas… Postimees 10.dets. 1933 lk 8 Jõgevlased ei poolda mootori sõiduaja muutmist. Jõgeva alevivolikogu koosolekul võeti väljaspool päevakorda elavalt sõna praegu TartuJõgeva vahel käigusoleva mootori sõiduaja muutmise asjas. Nimelt pooldavad üksikud alevi elanikud, et hommikune Tartust saabuv mootorrong väljuks Jõgevalt hiljemalt ½ 8, praeguse väljuvuse, kella 9 asemel. Sellena sõidukava muutmine soodustaks just eriti Tartus kooliskäivail õpilasil paraja aja kooli jõudmiseks. Arvestades aga, et Jõgevalt käib ainult paar õpilast Tartu koolis, pole sugugi alevi elanikkonnale muutmise aeg vastuvõetav. Avaldatakse arvamist, et kõige rohkem ½ tunni võrra võiks väljumist varasemaks muuta, siis jõuavad inimesed ka õigeks ajaks kohtutesse. Postimees 13.dets. 1933 lk 5 Jõgeva ja Otepää Tartu tööoskusametis esirinnas.


66 … Seni on kõige enam maalt õppinud töölisi ja meistreid ning tööstuse ettevõtjaid registreeritud Tartu tööoskusametis Otepäält ja Jõgevalt… Tartumaa Teataja 14.dets. 1933 lk 4 Jõgeva muretseb viinakaste. Viimasel Jõgeva alevivolikogu koosolekul tõsteti üles küsimus, et viinakaupluse jaoks oleks tarvis 60 viinakasti. Seni on alevivalitsus kasutanud riigi viinalao kaste, kuid sel korral, kui alevivalitsus teostas ise viinamüüki oma kastidega, makstakse viinamüügi komisjoni tasu o,5 senti liitri pealt rohkem. Volikogu tegi alevivalitsusele ülesandeks 60 kasti muretsemisele asuda ja määras selleks otstarbeks 180 krooni. Postimees 15.dets. 1933 lk 5 Põllumajanduslik päev Jõgeval Jõgeva maat.-nõukogu korraldusel peetakse 17.dets. kell 11 e.l. Jõgeva uues koolimajas põllumajanduslik päev, kus on ette nähtud rida maatulunduslikke küsimusi käsitavaid ettekandeid. Kõnelejateks on K.Liidemaa, A.Vask, L.Voltri, E.Laanberg ja H.Steinhaus. Sissepääs päevale on kõigile vaba. Postimees 24.dets. 1933 lk 8 Kui Jõgeval palud raha, saad tööd. Jõgeva alevivolikogu poole pöördus keegi ema palvega, paludes oma 15-aastasele pojale rahalist toetust. Selgus aga, et poeg on koguni 23 a. vana ja võib julgesti töötada. Ja nii otsustas volikogu temale tööd anda ja selle järele alles raha. A./S. Paul Jürmann`i Kalender 1934 J.LIIGANDI RÄTSEPATÖÖSTUS Jõgeva alevis, Suur tän. 70, telefon 83. Valmistan ajakohaseid härrade ülikondasid, palituid, kasukaid, jopesid jne., ka daamidele mantleid ja kostüüme. Olen Jõgeval 24-a. tegevuse kestel omandanud suurema vilumuse ja ühtlasi tarvitajate usalduse. Töö eest täielik vastutus ja hinnad ajakohased. Alati värsked moelehed olemas. Suurima lugupidamisega J.Liigand. A./S. Paul Jürmann`i Kalender 1934 JÕGEVA VÄRVIMISE- JA VANUTAMISE TÖÖKOJAS vanutatakse, pressitakse, pügatakse ja värvitakse riiet ning lõnga igasugustes värvides. Töö kiire ja korralik. Alandatud hinnad. J.Võsu. Telefon 39. Tööde vastuvõtjad ümbruskonnas: 2 isikut Tapal, 2 Koerus, isik Kadrinas, Tamsalus, SallaTammikul, Simunas ja Rakkes, kaupmees Karu Tormas ning kaupmehed Vilde, Anslang ja Reitav Sadalas.

1934 ALEV, VALIMISED, VOLIKOGU JA VALITSUS 1934.a. rahvaloenduse ajal elas Jõgeval 1088 eestlast, 35 venelast, 5 sakslast, 3 lätlast (mehed), 5 juuti (2 m ja 3 n), 5 poolakat… F 2974 nim 1 sü 230 leht 378 Jõgeva alevis on 434 korterit ja 1113 elanikku. Rahvaloenduse komisjoni esimees oli August Meos (leht 336). Veebruaris on Jõgeval 898 hääleõiguslikku alevi kodanikku.


67 F 2974 nim 1 sü 230 1.märtsi 1934.a. seisuga oli alevis 1144 elanikku, 546 meest ja 598 naist. Postimees 15.jaan. 1934 lk. 8 Jõgeval käis valimas 876 hääleõiguslikust kodanikust 656. Hääli said vabadussõjalased 125, heakorra pooldajad 76, majaomanikud 40, ametnikud 64, väiketöösturid ja kaupmehed 30, töölised, ametiteenijad ja üürnikud 25. Erisedelitel on hääletanud 264 kodanikku. Valgete sedelitega on viidud muuseas läbi senine alevivanem Meos. Jõgeva volikogu on 15liikmeline. Postimees 17.jaan. 1934 lk 3 Jõgeva alev … Kohti saavad: töölised ja ametnikud 1, vabaduss. 2, töösturid ja kaupm. 1, teised valimisliidud saavad igaüks kolm kohta. Valgete sedelitega viidi sisse R.Jakobson ja O.Puusepp, 50 prots. isiklikust koosseisust on uued. Postimees 18.jaan. 1934 lk 6 Jõgeva uue alevivolikogu koosseis. Teisipäeval esialgseid valimistulemusi lõplikult kontrollides kerkis esile viga arvutamises, mis üldised valimisandmed segi paiskas. Ülekaaluka häälte enamusega pääsis volikokku A.Meos (126 h), P.Valge, E.Lehtmets, O.Lääne, kõik alevi heak. ja õig. v.l. 4 kohta said ka vab.: E.Hansson, A.Vindi, V.Pruuli ja E.Teder; väikeam. ja töölised said 2 kandidaati, Aug. Jukk ja A.Kangur. Majaomanikkudest pääsesid volikokku P.Jürmann, J.Võsu ja J.Madisson; väiketöösturid said 1 esindaja – A.Tani. Valge sedeliga pääsis volikokku R.Jakobson. kautsjonist, 25 kr., jäid ilma „Tööliste, ametitööl. ja üürnikkude rühm, kuna ei suutnud ühtegi esindajat alevivolikokku valida. Esimesele kohale tuli heakorra ja õigusliit, viies omast 5 kandidaadist 4 alevivolikokku. Riigi Teataja lisad 1934 lk 487 14.- 15.jaan. 1934 valitud alevi volikogu volinikud (volitused kehtisid 31.dets-ni 1937) olid: - Jõgeva alevi heakorra ja õigluse pooldajate valimisliit: Peeter Valge, Ernst Lehtmets ja Orest Lääne (kandidaat Tõnis Hoff); - Ametnike, väikemajaomanike ja tööliste ühine kandidaatide valimisliit: August Jukk ja Artur Kangur (kandidaadid Alfred Laur, Paul Avi, Kristjan Jukk, Siegfried Padil, Karl Rebane, August Abram, Karl Kustlov, Johan Ottenson, Villem Ploom, Karl Tootsas); - Jõgeva alevi majaomanike valimisliit: Jaan Madisson (kandidaadid Jaan Liigand, August Jõgar, Jaan Luha, Jaan Karusson, August Karelson, Jakob Holdt, Jaan Soplepmann, Jaan Joost, August Leivategija, Jaan Saaremaa, Jaan Sinka, Leena Rebane): - Vabadussõjalaste rahvaliikumine: Ernst Hansson, August Vindi, Voldemar Pruuli, Eduard Teder (kandidaadid Osvald Eglit, Voldemar Schmidt, Jaak Aben, Aleksander Annus, Eduard Marjasaar, August Kuusk, Johan Kõva, Vassili Domnin, Vilbert Raamat, Albert Bruus, Kristjan Rasin); - väiketöösturite, kaupmeeste ja üürnike valimisliit: Aleksander Tani (kandidaadid August Pääro, Johannes Blum, Karl Teder, Albert Lall); - vabade ruutudega valitud volinikud: Paul Jürmann, August Meos, Richard Jakobson, Johannes Võsu. Postimees 10.veebr. 1934 lk 5 (L)


68 Jõgeva uus alevivalitsus. Jõgeva uus alevivolikogu omal esimesel koosolekul valis volikogu juhatajaks tagasi P.Jürmanni. Alevivanemaks valiti A.Jukk (vabadus.), abideks Aug. Vindi (vabs) ja Joh. Võsu (majaom.). Kuna endine alevivanem Meos valimisel üksi rohkem hääli (126) sai kui kogu vabadussõjalaste valimisliit (125), siis tundub kodanikkudele praegune koalitsioon imelikuna. Pealegi ei ole koalitsioonil kvalifitseeritud enamust. Alevivalitsuse liikmete palkadeks määrati: alevivanemale 20 kr. ja kummagile abile 10 kr. kuus. Vaba Maa 11.veebr. 1934 lk 6. 7.II 1934 kokkutulnud alevivolikogu valis volikogu juhatajaks P.Jürmanni ning abideks dr. Ed. Tederi ja P.Valge. Artiklis on P.Jürmann näidatud vapsina. Alevivanemaks valiti sel koosolekul advokaat A.Jukk ning abideks A.Vindi ja J.Võsu. Jukk ja Vindi on näidatud vapsidena. Postimees 14.veebr. 1934 lk 2 Jõgeval tuleb alevivanem uuesti valida. Jõgeva alevivanemaks valiti vann. adv. abi A.Jukk. Kuna alevivanem ei tohi ühtlasi olla ka advokaadiks, siis tuleb advokaadil valida: kas advokatuur või alevivanema koht. Arvatakse, et valitu astub tagasi alevivanema kohalt. Vaba Maa 16.veebr. 1934 lk.6 Teatavasti surusid vabadussõjalased Jõgeva alevivanemaks oma mehe adv. A(ugust) Jukk`i, kuid vannutatud adv. nõukogu oli teisel arvamisel ja omal koosolekul 11 skp. tegi adv. Jukk`ile teatavaks, et temal ei ole lubatud alevivanema kohta vastu võtta kui omavalitsuse tasulist teenistust. Adv. A.Jukk teataski 14. skp. alevivalitsusele, et tema on sunnitud alevivanema kohast loobuma ja nõnda ei saanud uus alevivanem ühtki päeva valitseda. Postimees 19.veebr. 1934 lk 5 (E) Jõgeva ikka alevivanemata. Juba lõhutakse kvoorumit. Nagu teada oli Jõgeva uue alevivolikogu esimesel koosolekul vabadussõjalaste ja majaomanikkude poolt valitud alevivanem A.Jukk sunnitud alevivanema tiitlist loobuma kui advokaat. Sellepärast oli reedel uue alevivanema valimine. Kuna vabadussõjalaste-majaoman. koondis eneste keskelt vastavat kandidaati ei leidnud, siis esitasid nad väljastpoolt alevivolikogu J.Karussoni ja vastasrindlased A.Tani. Pikkade ja kärarikaste vaidl. tulemusena selgus hääletamisel, et Karussoni kandidatuur kukkus läbi, mispärast Tani üldse hääletamisele ei pandud. Vabadussõjalased lahkusid vahepeal koosolekult, kaasakiskudes majaomanikke ja lõhkusid kvoorumi. Koosolek lõpetati. Esimese alevivanema valimisel olid vabadussõjalased tunduvas ülekaalus, kuid nagu nüüd selgus, on nad juba kaotanud oma ridadest paar meest. Postimees 24.veebr. 1934 lk 7 (L) Jõgeva sai alevivanema. Alevivolikogu kolmandal istungil suudeti luua üksmeelne kokkulepe heakorra rühmituse poolt ülesseatud alevivanema kandidaadi Aleksander Tani näol, kes ka ühel häälel alevivanemaks valiti. Tanil õnnestus alevivolikokku pääseda teiste ülejääkidega, kuna ise ta sai kõigest 18 häält. F 2974 nim 1 sü 213


69 Aleksander Tani valiti 20.veebruaril 1934 alevivanemaks August Vindi valiti 7.veebr. 1934 alevivanema abiks Johannes Võsu sai 7.veebr. 1934 alevivanema II abiks Aleksander Tani arreteeriti 1934.a. märtsis ja alevivanema kohused pandi tema abile Johannes Võsule, kelle abideks omakorda määrati 27.märtsil Jaan Madisson ja August Jõgar. Ka August Vindi arreteeriti märtsis 1934. Vindi oli vapside juhtivtegelane, Tani aga ütles avalikus kohas halvustavaid väljendeid valitsuse aadressil . – Ü.P. F 2974 nim 1 sü 132 A.Meos andis alevivalitsuse dokumendid 3.märtsil 1934 üle uuele alevivanemale Aleksander Tani`le, kelle abideks olid saanud A.Vindi ja J.Vähi (peaks olema J.Võsu – Ü.P.). Postimees 6.märts 1934 lk 3 Jõgeva uus alevivalitsus algas tööd uue viinamüüja palkamisega. Jõgeva alevivalitsus võttis asjaajamise vanalt üle. Uue alevivalitsuse esimene otsus oli uue viinamüüja palkamine. Maavalitsuse poolt keelati ära alevivanema abi A.Vindil kui ametnikul viinamüüjana tegutseda ja alevivalitsus otsustas uueks viinamüüjaks nimetada A.Vindi poja, kes ainult nimeliselt müüjaks on. Imelikuna paistab alevivalitsuse tegevus: A.Vindi lahkumisel viinamüüja kohalt oleks alevivolikogul otsustada tulnud, kellele ja missugustel tingimustel oleks viinamüüki teostatud, kuid siin on vabsidest alevivalitsus juba oma esimese otsusega tegutsenud nii, et alevivolikogu midagi ei tea. Postimees 22.märts 1934 lk 3 …Jõgeva alevi volikogus vabse 15%... kus vabsid on alevivalitsuse eesotsas, nagu Jõgeval, Elvas j.t. Järelikult tulevad seal uued alevivalitsused valida. Postimees 24.märts 1934 lk 1 Jõgeva alevivanem areteeriti. Neil päevil areteeriti Jõgeva alevivanem A.Tani, kes oli vabside kohapealne tegelane. A.Tani valiti alevivanemaks jaanuarikuus valitud alevivolikogu poolt. Postimees 31.märts 1934 lk 9 Jõgevale nimetati vabsi asemele vabs ! Jõgeva alevivolikogust langesid välja vabsid A.Schmidt, E.Teder, E.Hansson, A.Vindi, O.Eglit ja T.Tani. Kohale on jäänud volikogu juhataja vüürer P.Jürmann. Maavalitsuse otsusega 28. skp. määrati üheks alevivanema abiks väljastpoolt volikogu August Jõgar. Viimase määramine alevivanema abi kohale äratas kohapeal üldist imestust, sest A.Jõgar oli üks kõvematest vabsidest, kes armastas vabside olenguil ikka baretti kanda ja kiidelda, et tema olla 123 prots. vabs. Vabside lipu õnnistamisel 11.veebr. andis A.Jõgar vabsliku vande. Sellepärast peab maavalitsus sammu üle tema nimetamisest enam kui imestama. Nagu kuuleme, on osa volikogu liikmeid A.Jõgari nimetamise vastu ministeeriumi ees protesti avaldanud. Tartumaa Teataja 10.apr. 1934 lk.3 Jõgeva alevivanem tagandati. A.Tani ähvardas riigivõimu esindajaid. Sisekaitse ülema otsusega karistati Jõgeva alevivanemat Aleksander Tani`t 100-kroonise rahatrahviga või maksujõuetusel 30-päevase arestiga. Ühtlasi tagandatakse Al. Tani Jõgeva alevivanema kohalt, arvates otsuse kuulutamise ajast.


70 Karistuse määramise põhjuseks oli asjaolu, et alevivanem 15.märtsil s.a. kaitseseisukorra piirkonnas Rakke alevis viinapoe pidaja Karl Argki juures tegi lugupidamatust avaldavaid väljendusi riigivanema aadressil ja ähvardas riigivõimu esindajaid. Riigivaenuline alevivanem on 61 aastat vana. Postimees 10.apr. 1934 lk 1 Jõgeva alevivanem tagandati ametist Ja läheb 30-ks päevaks vangi. Jõgeva alevivanem Aleksander Tani on 15.märtsil Rakke alevis viinapoes lasknud kuuldavale ähvardusi riigivanema ja riigivõimu esindajate kohta. Selle süüteo eest sisekaitse ülem karistas teda 100-kroonise rahatrahviga või 30-päevase vangistusega. Peale selle sisekaitse ülem on otsustanud Jõgeva alevivanema Tani omalt kohalt tagandada, arvates temale otsuse kuulutamise päevast. Postimees 15.apr. 1934 lk 4 Jõgeva uue alevivanema ootel. Möödunud alevivolikogu koosolekul oli arutusel Tartu maavalitsuse poolt määratud ajutise alevivanema J.Võsu ja abide J.Madissoni, K.Jõgari ametisse kinnitamine. Kunas aga suurema hulga volinikkudele ei oln. see valitsus vastuvõetav. Otsustati uued alevivanema valimised järgmisel alevivolikogu koosolekul läbi viia. Seega jõgevlastel jälle küsimus, kes saab uueks alevivanemaks, sest püsima pole jäänud kolm alevivanemat. F 2974 nim 1 sü 230 Alevivolikogu valis Johannes Võsu alevivanemaks 19.aprillil 1934. . Postimees 21.apr. 1934 lk.6 Jõgeva sai uue alevivanema. Jõgeva alevivolikogu koosolekul valiti alevivanemaks tagasi senine, maavalitsuse poolt määratud ajutine alevivanem Johannes Võsu; abideks August Meos ja Jaan Madisson. Postimees 13.mai 1934 lk 6 Jõgeva alevivolikogust lahkus haiguse tõttu A.Kangur, kuna asemele astus väikemajaomanikkude ja ametnikkude rühmast A.Laur. A.Kangru lahkumisega volikogust jääb volikokku kuus vabsi, kes teiste nimekirjade järele volikokku pääsesid ja kuus vastasrinnast. Postimees 12.apr. 1934 lk 8 Kuulutus. Jõgeva alevivalitsus müüb lahtisel enampakkumisel Pakaste asunduses oleva puuelumaja äravedamiseks. Enampakkumine peetakse alevivalitsuses teisipäeval, 17.aprillil kell 11 päeval. Pakkumine algab 700 kroonist… tagatisraha 70 krooni… Postimees 17.mai 1934 lk 7 Millal saab Jõgeva vanadekodu? Endine alevivalitsus ostis põllutööministeeriumilt Pakaste asunduset tööliste maja, millest kavatses vanadekodu ehitada. Praegune alevivalitsus leidis vanadekodu mitte tarviliku olevat ja müüs maja peale lammutamist enampakkumisel ära, millest ainult pool makstud hinnast sai. Postimees 27.mai 1934 lk 4 (P) Jõgeva alevivalitsuse liige jäi kinnitamata.


71 Reedel otsustas siseminister kinnitada ametisse Jõgeva alevivanem J.Võsu, kes volikogu poolt sellele kohale valitud. Kinnitati Madissoni valimine alevivalitsuse liikme kohale. Kinnitamata jäi aga teine volikogu poolt valitud alevivalitsuse liige Aug. Meos. Korra järgi tuleb Jõgeva volikogul nüüd kahe nädala jooksul valida uus alevivalitsuse liige ja see esitada kinnitamiseks. Postimees 7.juuni 1934 lk 5 Jõgevale uus alevivanema abi. Möödunud Jõgeva alevivolikogu koosolekul oli otsustamisel uue alevivanema abi valimine siseministri poolt kinnitamata jäänud endise alevivanema abi August Meose asemele. Koosolekul valiti uueks alevivanema abiks alevivolikogu liige Alfred Laur. Postimees 29.juuni 1934 lk 3 Jõgeva ja Mustla alevivalitsustel ei ole täit koosseisu. ….Alevites on alevivalitsuses üks liige veel puudu Jõgeval ja Mustlas, kuna mujal töötavad uued alevivalitsused juba täiesti normaalselt. F 2974 nim 1 sü 230 leht 18 Alevivalitsus annab Jaan Soom`ele loa alevis korstnaid pühkida ja truupe puhastada ning tehtud töö eest tasu võtta. Kehtestatud korra järgi oli korstna puhastamine kohustuslik 8 korda aastas ning ahju- ja truubilõõride puhastamine 3 korda aastas. Postimees 7.sept. 1934 lk 6 Jõgeval algas koerte registreerimine. Jõgeva alevivalitsus algas neil päevil koerte registreerimist. Registreerimisele kuuluvad kõik jahi, toa ja keti koerad. Aastamaks on määratud iga koera pealt 2 krooni. On koeraperemees koera maksu tasunud, antakse alevivalitsuse poolt koera registreerimisnumber, mis maksab 10 senti. Registreerimist toimetatakse kuni 1.novembrini. ************** ALEVI PIIRIDE LAIENDAMISE KÜSIMUS Postimees 11.veebr. 1934 lk 3 (P) Jõgeva alev sai 22 ha maad juure. Möödunud sügisel siseminister otsustas Jõgeva alevi piirkonda laiendada 22 ha võrra, avates Jõgeva vallast „Jõgeva kooli” talu alevi administratiivpiirkonda. Selle otsusega ei olnud rahul Jõgeva vallavalitsus, kes pööras kaebuse riigikohtu poole. See kaebus oli reedel arutusel. Riigikohus otsustas kaebuse tagajärjeta jätta. Vaba Maa 16.veebr. 1934 lk.6 Jõgeva vald ja alev käisid kohut piiride lahendamise asjus üle nelja aasta. Alevi ümbruskonnas valla maadele asunud majade omanikud avaldasid soovi alevi adm. piirkonda asuda, millega ka alevivalitsus, maksudevalitsus, maavalitsus ja maavolikogu nõus olid. Valla vastuvaidlusel rändas küsimus mitmel korral maanõukogusse, ministeeriumidesse ja riigikohtusse. Riigikohus otsustas lõplikult küsimuse alevi kasuks ja nõnda sai alev 22 ha maad, 26 elamut ja üle Kr. 1.000 tulukust aastas juurde. ************** ALEVI MAJAD, MAJAOMANIKUD, NEIS KORTEREID JA ELANIKKE F 2974 nim1 sü 230 l 378


72 ALEVI MAJAD JA KORTERID Nimekiri on koostatud 1934.a. veebruari seisuga, aga selles on ka hilisemaid täiendusi: Aia tänav kortereid elanikke 4 Johanson, Erich 5 18 6 Dreybladt, Melanie 6 12 8 Naarits, Hans 1 2 10 Leppik, Eduard 2 9 12 Heinrichson, Georg 1 3 14 Kask, Mart 4 15 16 Kilk, Emilie 3 6 18 Aman, August 4 13 20 Mägimann, Siim 2 3 Jaama tänav 1 Luha, Jaan 5 2 hobupostijaam 10 3 Karusson, Jaan (elumajas ka postkontor) 6 4 Naidenkov Sergei elumaja, restorani ja võõrastemajaga 2 5 Mägi, Elias (elumajas paikneb jaoskonnakohus) 3 6 Valdmann, Jüri pärijad 6 7 Tepp, Tõnis 3 8 Dobruschkes, Chaim 2 9 Kose, Johannes 2 10 Paavel, Andres 1 11 Mäg,i Kristjan 3 12 Lõoke, Peeter 2 13 Tepp, Mihkli pärijad 2 14 Õunap, Mart 6 15 Pikat, Jaan 4

8 26 13 7 6 17 15 6 5 3 13 6 5 12 14

Jõe tänav 1 Meos, August 2 postijaama sepapada 3 Meos, August 4 Hoff, Tõnis Krunt 31a Jõgeva valla õpetajate kodu

1 2 2 6 5

5 3 3 8 8

Kesk tänav 1 Stepanova, Nadežda 2 Domnin, Vassili 3 Domnin, Mihhail 4 Võsu, Johannes 5 Tamm, Anna 6 Hõrak, Luise 8 Veinbaum 9 Vilde, Karli pärijad 10 Simson, Pauline 11 Lõoke, Liisa 12 Karelson, August 13 Karelson, Alide

4 2 1 7 2 6 1 4 2 3 2 1

7 5 5 10 6 12 3 8 5 4 6 4


73 14 Ottenson, Johan

2

5

Mustvee maantee 2 koolimaja 3 Melesk, Marie 4 Karusson, Jaan 7 Kirs, Osvald 11 Padil, Siegfried 12 Vindi, Aksel 13 Guss, Anna 15 Mõtte, Voldemar

2 3 1 1 2 2 1 1

8 7 4 3 6 9 4 3

Nurme tänav 2 Paljak, Jaan 6 Maasen, Marie

2 1

5 4

Piiri tänav 1 Eisenberg, Otto

1

5

Roosi tänav 2 Voikmanso,n Gustav 4 Kruus, Liisa

4 3

5 9

Suur tänav 1 Leihberg ,Arnold elumaja ja äri 2/4 Jauker ,Margarete elumaja apteegiga

3 3

3 Arnold, Leihberg elumaja 5 pagariäri elumajaga 6 Müller, Elsa 7 alevivalutsus ja elumaja 8 Rosenstein, Emilie 9 alevivalitsuse elumaja (käskjala elamu) 10 Rosenstein, Emilie 11 Majandusühisus (äri, pank ja elamu) 12 Jürmann, Paul (äri ja elumaja) 13 Tootsas, Karl 14 Jürmann, Paul 15 Luts, Adele (elamu ja äri) 16 Joost, Jaan (elamu ja äri) 17 Sermat, Aleksander (elamu ja äri) 18 Ühispanga elumaja äriga 19 Nahkur, Liine 20 Toots, Amalie 21 Bogdanov, Aleksander 22 Truusmann, Gustav (elamu ja juuksuritööruum) 23 Annus, Aleksander 24 Truusmann, Gustav 25 Mitt, Ernst (elamu ja äri) 26 Lätte, Miina

7 1 2 3 1 1 2 2 2 9 3 2 3 4 5 3 2 1 5 2 2 5 3

8 9 Apteegi maja on kahe majanumbriga 16 4 5 8 3 5 4 6 4 23 5 6 5 8 13 6 4 2 6 6 3 13 5


74 26a Saks, Jaan 27 Past, Marie 28 Schmidt, Voldemar (elamu ja äri) 29 Pastel, August 30 Tõug, August 31 Kuusk, August 32 Maasik, Jüri 33 Sinka, Jaan 34 Vindi, August (elamu äriga) 35 Madisson, Jaan (elamu äriga) 36 Vindi, August 37 Leivategija, Jaan (elamu äriga) 38 Lepp, Jaan 39 Vindi, August 40 Rebane, Leena 41 Vindi, August (elamu ja rahvamaja) 42 Seppa, Kristjan 43 Rasin, Emilie 44 Kangur, Jaan (elamu äriga) 45 Hold, Jakob ja Jüri 46 Abram, Matsi pärijad (elamu äriga) 47 Aben, Jaan (elamu äriga) 48 Õun, Eduard 49 Kõva, Johan (elumaja äriga) 50 Soo, Aleksander 51 Kõva, Johan 52 Alt, Gustav (elamu tisleritöökojaga) 53 Rasin, Kristjan 54 Sepp, Johannes 55 Jürgenson, Karl 56 Sepp, Martin 57 Soplepmann 58/60 Nõmm, Jaan 59 Vassil, Jüri 61 Jürgenson, Karl 62 Marjasaar, Eduard 63 Praats, Johannes 64 Oja, Jaan 65 Kaak, Amalie (elamu tisleritöökojaga) 66 Vares, Aleksander 67 Puusepp, Johannes 68 Kokuta, Marie 69 Kroon, Elmar 70 Liigand, Jaan (elamu rätsepatöökojaga) 71 Nigol, Anna 72 Saaremaa, Jaan 73 Kurs, Eduard 74 Mõtte, Mart 75 Silbergleich, Hans 76 Mägi, Jüri

1 5 3 2 6 5 4 3 3 1 3 3 2 1 5 1 5 4 2 4 5 5 2 1 3 1 1 6 2 4 1 2 3 4 1 3 4 1 3 1 1 5 1 4 1 3 1 2 2 1

2 9 5 3 16 7 9 9 7 4 5 6 8 4 6 3 8 7 5 12 16 16 9 8 10 3 4 13 5 11 4 5 11 14 3 8 11 4 7 6 2 10 5 9 1 7 4 3 5 3


75 78 Piimaühisus 80 Jõgi, Eva 82 Poom, Villem 84 Mägi, August

1 2 1 3

Turu tänav 1 Jõgar, August (elumaja äriga) 2 Tuletõrjeühingu maja 3 Tooming, Mart 4 Jukk, August 5 Tõnts, Jaani pärijad 6 Luts, Adele 7 Paliale, Jaani pärijad 8 Madisson, Juuli 9 Paliale, Jaani pärijad 11 Tõruke, Liisa 13 Eisenberg, Otto 15 Jaanov, Gustav 17 Otsa, Gustav 19 Sepp, August 21 Lill, Mihkel 23 Lill, Mihkel

3 6 1 5 3 9 tühi maja 4 6 3 9 4 12 1 3 1 4 3 8 2 2 2 5 3 7 3 7 1 3 3 7

5 6 3 10

Raudteejaamas 1 korter Päido nr 31 Kuusk, Gustav Päido nr 31 Tootsas, Karl Päido nr 31 Tootsas, Sofia Päido nr 31 Saar, Marie Raudteejaama majad ja vahimajad KOKKU: 159 hoonet, kus elatakse

1 1 1 1 kortereid 434

1 5 10 3 1113 elanikku

F 2974 nim 1 sü 230 leht 256 Emilie Everti tr. ROSENSTEINI (sünd. Land) testamendist: … minule kuuluv kinnis- ja vallasvara… Suur tn 8 ja 10 olevad hooned s.o. kaks elumaja ja kõrvalhooned… hoonete, hoovi ja aia all olev riigi rendi krunt nr 51 kasutamise eesõigus, krundil ilu- ja viljapuud ja marjapõõsad… jääb peale minu surma minu õele Amalie Everti tr Land`ile kuni tema surmani. Pärast tema surma jääb… igaveseks omanduseks minu vennale Eduard Everti p. Landile. (25.aug. 1933). F 2974 nim 1 sü 230 21.aug. 1934. Suur tn 1 ja 3 majad on veel Arnold Leihbergi omanduses. ************** ALEVI OLUSTIKUST F 2974 nim 1 sü 230 Alevivalitsus pidas Vabadussõjas Jõgeva punaste võimu alt vabanemise päevaks 7.jaanuari 1919, on kirjas ühel dokumendil, mis saadeti ministeeriumi. F 2974 nim 1 sü 230 leht 187.


76 Alevivalitsus vastab 1934.a. aprillis Raudteevalitsuse kirjale, kes koostab teatmikku reisijatele, et Jõgeval on Jaama tn 4 (telef. 69) Jaan Saavo 5 toaga võõrastemaja ja Jaama tn 5 (telefoni ei ole) 3 toaga Elias Mägi võõrastemaja. Postimees 15.nov. 1934 lk 6 Sügiskiri Jõgevalt. Koos sügisega on alanud tegevust ka Jõgeva seltskondlik elu. Suuremat huvi tunneb jõgevlane teatri vastu, alati kui esineb Jõgeval „Draamastuudio”, voolab rahvast kokku murruna. Lavakunstiühing ja laulukoorid on seni veel tagasihoidlikud. Tuletõrje ühing korraldab oma sisemist elu valimistega ja uute tulekaitse abinõude muretsemisega, juba lähemal ajal saab ühing omale moodsa auto. Ka ehitustega on jõutud lõpule. Muidu elab iga jõgevlane rahulikku elu, suuremat askeldamist ja tööd rühib teha vaid alevivalitsus. Oma 15 aasta kestes on tehtud silmapaistvat tööd. Tänavad on prügitatud, korralik turuplats ja suurejõuline elektrijaam. Suurt rõhku on ka pandud alevi ilule ja puhtusele. Suuremad ülesanded, mis alevivalitsus on ületanud, olid möödunud aastal alevi administratiivpiiride laiendamine Jõgeva valla maadest, kusjuures alev suurenes ligi paarikümne maja ja üle saja elaniku võrra. Käesoleval aastal sai alev linnade ja alevite maaga varustamise seaduse alusel omanduseks rohkesti riigimaid, kus iga majaomanik nüüd võib saada põliseks krundi tarvitajaks. Suuremaks puuduseks võib nimetada Jõgeval teatrielu arenemist; ei ole korralikku rahvamaja, kus kohalikud organisatsioonid saaksid koos käia. Praegune rahvamaja on eraisiku käes ja lagunenud ja pole igakord kättesaadav. Nüüd aga on Jõgeva vallavalitsuse algatusel käimas küsimuse lahendamine kohalikes seltsides ja alevivalitsuses uue rahvamaja ehituse asjus. Uue rahvamaja ehitusplatsiks on otsustatud võtta raudteejaama läheduses olev hobusepostijaama maa-ala. Tehakse ka juba mitmendat aastat ettevalmistusi Jõgevale uue kiriku ehitamiseks, milleks üks suurema talu pidaja juba oma maast kiriku ehitusele platsigi kinkis. Postimees 9.jaan. 1934 lk 7 Töötutele töövõimalusi Jõgeval. Maavalitsuse põllumajandusosakonna korraldamisel on alanud Jõgeval kahes kohas – Painküla-Eristveres ja Võtikveres (peaks vist olema Võduveres – Ü.P.) maaparanduse tööd, kus leiab kummaski kohas tööd 20 inimest… Postimees 16.jaan. 1934 lk 6 Töömured Jõgeval lahenemas. Viimasel ajal on alanud Jõgeva ümbruses mitmes kohas metsatööd. Metsatöödele tööliste nõutav arv ületab isegi alevis elavad meestöötud. Eriti raske on aga alevis olevail naistöötutel, sest käesoleval aastal enam hädaabitöid alevis ei korraldata. Postimees 13.jaan. 1934 lk 8 Kuulutus. Tartumaa telegraafi-telefoni võrk annab välja avalikul vähempakkumisel telefonipostide laialiveo töö… Jõgeva postkontoris 29.jaanuaril 1934 kell 15 Kurista metskonnast 107 posti ja 100 toe laialiveo. F 2974 nim 1 sü 230 Jõgeva alevis on registreeritud 57 koera. Postimees 12.veebr. 1934 lk 1 Jõgeva alevivalitsusel ei lubata apteeki avada.


77 Jõgeva alevivalitsus esines möödunud a. palvega, et lubataks alevivalitsusel avada alevis 2. järgu apteek. Alevivalitsus oma palve põhjusena tähendas, et sellega tahetakse alevile uut tuluallikat luua. Tervishoi peavalitsus aga leidis, et apteegist ei saa mingit tuluallikat. Sellepärast jäeti apteegi avamise palve tagajärjeta. Selle otsuse peale kaebas alevivalitsus riigikohtusse, kus see aga jäeti tagajärjeta. Postimees 14.veebr. 1934 lk 4 Kindral Laidoneri austamine maal JÕGEVAL Jõgeval korraldati aktus 12 skp. Õhtu kujunes jõgevlastele südamlikuks ja meeliköitvaks sündmuseks. Avar saal oli kuulajaid täis, muist pidid jääma koguni eesruumidesse. Aktus lõppes isamaalauluga. Postimees 8.märts 1934 lk 6 Jõgeva alevi hoolealustele jagati värsket kala. Teisipäeval konfiskeeriti Mustvee venelase poolt turule toodud sudakaid, mis olid alla mõõdu. Politsei koostas müüjale protokolli ning andis kalad üle alevivalitsusele, kust kalad hoolealustele välja jagati. Postimees 31.märts 1934 lk 7 Jõgevale kohvik Kuna Tartut on vallutanud kohviku palavik, siis on ka Jõgeva asjaomastes ringkondades päevakorrale kerkinud kohviku asutamise küsimus. Kohvik tahetakse avada praegusesse „Kaitseliidu Kodu” ruumidesse, milline lõpetab lähemal ajal oma tegevuse. Kohvik jääks esialgselt 3 päeva nädalas teotsema. Paar aastat tagasi teotses ka kohvik Jõgeval, kuid jäi pankrotti. Postimees 31.mai 1934 lk 6 Jõgevale kerkimas uusi maju. Tänavune ehitushooaeg Jõgeval on rohkesti suurenenud kui mullu. Eriti hoogsalt on edenemas puuelumajade ehitus Suure ja Aia tänava rajoonis. Ehitusel on ka käesoleval aastal suurem ja moodsam nahaparkimistööstus. Teiseks suuremaks ehitajaks tööstur Hans Silbergleich, kes järjekindlalt hoonete juurdeehitusega oma vabrikut suurendab. Postimees 21.juuni 1934 lk 6 Tänava äärte sillutamine Jõgeval. Jõgeva alevivalitsus on asunud käesoleva aasta bensiini ja jõuvankrite fondist saadud summadega tänavaid sillutama, vähemal määral kui eelmisel aastal. Sillutamisele tuleb eelmisel aastal pooleli jäänud Suure tänava ääred kuni Turu tänava nurgani. Liiva ja kiviprahiga täidetakse tänavu eriti korralikult kõrval tänavaid, mis on muutunud auklikuks ja takistavad liiklemist. F 2974 nim 1 sü 305 1934.a. Ernst Hansson Richard Jakobson Artur Kangur Paul Jürmann August Jukk Voldemar Pruuli Orest Lääne

jaoskonnakohtunik jaamaülema abi jaamaülem 2 äri omanik advokaat pangaametnik jaama kassapidaja


78 Jaan Madison

pagariäri Suur 35

Postimees 15.veebr. 1934 lk 5 Jõgeva seltskondlikud organisatsioonid segavad endid poliitikasse. Jõgeva vabadussõjalased said oma osakonnale uue lipu. Sündmus iseenesest samasugune nagu teisedki, kuid inimestest ärritab see naiivsus, millega mõned siinsed seltskondlikud organisatsioonid hakkama said. Nimelt neli organisatsiooni: vabatahtlik tuletõrje, spordiselts „Kalju”, kütiselts ja majaom. selts demonstreerisid seltside tööd poliitikaväljal sellega, et lõid esindajate kaudu naelad lipu vardasse. Tuletõrjeseltsi nimel esines abiesimees O.Paju, kütiseltsi nimel sama härra, spordiselts „Kalju” nimel esines ärimees P.Jürmann. Paljud nimetatud organisatsioonide liikmetest aga vangutasid küsivalt pead: mida see tähendab ja kuhu niimoodi tüüritakse? Nagu kuuldub, kavatsetakse neid asju peakoosolekul kõne alla võtta ja kategooriliselt nõuda seltside tegevusest eemalekaldumise lõpetamist ning põhikirjadest täpset kinnipidamist. On isegi karta, et paljud liikmed nimetatud organisatsioonidest lahkuvad. Seni on seltskondlikud organisatsioonid kui niisugused parteipoliitikast kõrvale hoidnud, kuid Jõgeva inimesed ei suutnud traditsiooni pidada. Postimees 17.veebr. 1934 lk 4 Jõgeva seltskondlik elu poliitika tallermaaks. Jõgeva seltskondlik organiseerimine, mis omalajal võimsalt lõkkele lõi, on viimasel ajal poliitika keerisest riivatuna soiku jäänud. Seltskonnaelu raamistikus askeldavad peamiselt poliitikasse süvenenud elemendid, kes igas suunas püüavad tõkestada üldist arengut seltskondlikus mõttes, jättes laiaulatuslikuma tööpõllu tänapäeva ahvatlevale sõiduveele – poliitikale. Omalajal suutis Jõgeva Haridusselts rahuldada liikmeskonda tegevuslikult igakülgselt, aga kui seltsi juhtima hakkas vana vaimu väljalülitaja, siis seltsi tegevus piirdus vaid mõne tantsukursuse korraldamisega. Seepärast ei jäänud liikmeskonnal muud üle, kui lülitaja seltskondlikult tööpõllult välja suruda. Ka teised organisatsioonid, kus tülitaja võimutseda püüdis, petusid tema võimetes seltskondliku töö mõttes. Vabadussõjalased grupeerusid ühiseks rühmituseks majaomanikkudega ja seega rinnaga surusid alevivalitsuse juhtivailt kohtadelt eemale senised jõud, kes arvestamata majanduslikele raskusile suutsid kõigiti rahuldada elanikkonna igapäevaseid soove. Kas teised suudavad, seda näitab tulevik. Alevielanik. Postimees 26.apr. 1934 lk 6 Jõgeva kingsepad nõuavad tööhindade kõrgendust. Jõgeva kingseppade korraldusel peeti neil päevil tööhindade kõrgendamise nõudmise koosolekut. Koosolekul otsustati ühineda Tartu kingseppade nõudmisega. Postimees 20.veebr. 1934 lk 6 Jõgeva kehvematele lastele jagati toidusaadusi. Kuna käesoleval aastal Jõgeva vaesemate lastele võimalik krediidi puudusel sooja lõunaid anda polnud, siis jagati lastevanemaile alevivanema Meose poolt külmi toiduprodukte, suhkrut, jahu jne. Postimees 27.dets. 1934 lk 5 Jõgeva valmistas jõulurõõmu Jõgeva koolides oli enne pühi lastele korraldatud jõulupuud, kuis jõuluvana lahkes käel jagas lastele kingitusi ja maiustusi. Toetust selleks andsid koolidele valla- ja alevivalitsused… kuna Jõgeva naiskodukaitse esinaine pr Hold`i eestvõttel pidas meeles vaeseid meeldivate kingitustega.


79 ************** KOKKUOST, LAADAD, TURG Postimees 7.veebr. 1934 lk 5 Jõgeva laat. 5.veebr. peeti Jõgeva alevis laata, mis ilusa ilma ja hea reetee tõttu kujunes väga rahva- ja kaubarohkeks. Rohkesti oli müügil regesid, saane ja puunõusid. Rautatud saan maksis 35-40 kr ja rautatud vanker 40 krooni. Suureks kujunes ka hobuste laat. Nii makseti tööhobusest 3080 kr. Parematest 100-150 kr., kuid leidus ka 200-300 kr nõudjaid. Põrsaid oli laadal vähe, mille tõttu ka hind kõrge, 3-4 nädalased põrsad maksid 8-10 kr. Elavat kaubitsemist oli märgata ka linadega ja metslooma nahkadega – hinnad väga kõikuvad. Kariloomi ei olnud pea üldse laadale toodud. Postimees 28.apr. 1934 lk 6 Jõgeva laat. Möödunud Jõgeva alevi laat kujunes ilusa ilma tõttu suureks. Kauplemine oli elav. Rohkesti oli toodud laadale hobuseid. Paremad tööhobused maksid 200-300 kr., keskmised hobused 100-200 kr., kuna aga kehvemad ja vanemad hobused maksid 50-100 kr., viimaste hinnad on tunduvalt kõrgemad talvistest. Üldiselt kinnitati hobuste müüki kogu päeva jooksul 115 ümber. Lüpsilehmad, paremad, maksid 30-60 kr., kehvemad lehmad 25-30 kr. Vasikaid oli rohkesti, 1-2 nädalane vasikas maksis 3-6 kr., seapõrsas, 3-4 nädalised, 7-10 kr. Postimees 19.juuni 1934 lk 5 Jõgeva laat. Postimees 8.aug. 1934 lk 6 Jõgeva turg. Põrsastest nõuti 5-10 kr., vasikast, 2-4 nädalased, 4-9 kr., kanamunad 6 senti paar, värsked kartulid 6-7 sent. liiter, tikerberid 15-20 snt. liiter, punased sõstrad 5 s. liiter, mustad sõstrad 12 snt. liiter, kirsid 20 snt. liiter, värsked kapsad 6-7 snt. pea. Eriti palju oli toodud turule värskeid kurke, mida müüdi tunduvalt odavamate hindadega kui eelmisel turul, 45-50 senti 100 tk. Postimees 13.veebr. 1934 lk 8 Kuulutus. Varustusvalitsus ostab kaeru, otri ja herneid… Jõgeva jaamas 28.veebruaril 1934… Postimees 3.märts 1934 lk 6 Jõgeval oli 1.märtsil laat – paastulaat. Postimees 18.sept. 1934 lk 6 Jõgeva laat. Postimees 10.okt. 1934 lk 6 Jõgeva laat. Postimees 10.nov. 1934 lk 3 (L) Jõgeval lõppes rukkivastuvõtt. Neljapäeval lõppes Jõgeva raudteejaamas riigirukki vastuvõtt talupidajatelt. Rukki pakkumine oli tänavu Jõgeval eriti rohke, enamasti kõik olid kohale toonud oma pakutud vilja. Üldiselt


80 võeti jaamas vastu rukist 1.818.681 kg., laaditi 108 vagunit, mille eest makseti 204.362,72 krooni. Peale rukki võeti vastu ka nisu 301.206 kg., laaditi 20 vagunit ja makseti 44.263,18 krooni. Postimees 12.dets. 1934 lk 6 Jõgeva turg oli rahva poolest hõre. Põrsad maksid 6-9 krooni, vasikad 7-10 kr., tapetud hanid 2.50-3 kr. tükk, nisupüül 20-30 senti kg., kaerad 16 kg 1 kr., või 400g. 50 senti, rõõsk piim 8 senti liiter, munapaar 9-13 senti, õunad väiksemad 15 senti liiter, suuremad 25 s. ltr. Postimees 18.dets. 1934 lk 6 (T) Jõululaat Jõgeval. ************** TULETÕRJE Ajakiri „Eesti Tuletõrje” 1934 Jõgeva VTÜ peakoosolek peeti 4.III 1934, kohal oli 111 liiget. Juhatas P.Jürmann, protokollis J.Sepp. Kassaaruande esitas laekur Lääne, revisjoniaruande Tiit. Ka jaoskondadel olid oma kassad ja oma asjaajamised. Peamehe 1933.a. aruande esitas Jürmann. Koosolekul võeti seisukoht, et seltsi revisjonikomisjon ei revideeri jaoskonna asjaajamist ja kassat. Liikmemaksud määrati: sisseastumismaks 50 senti, tegevliikme maks 50 senti ja toetajaliikme maks kr 1.25. Eluaegse tegevliikme maksuks kehtestati 20 krooni ja toetajaliikmel 30 kr. 1934.a. eelarveks kinnitati kr 3666.85. Uueks esimeheks valiti Aleksander TANI (66 poolthäält, 60 vastu), esimehe abiks Osvald PAJU (102 poolthäält, 15 vastuhäält). Peameheks valiti ühehäälselt tagasi Paul JÜRMANN ja tema abiks samuti ühehäälselt Johannes VÕSU, kirjatoimetajaks Joh. PIHLIK ja abiks J.TAMM, varahoidjaks August PÄÄRO ja varahoidja abiks Johannes KUSTLOV, kassapidajaks Hugo TIIT; revisjonikomisjoni valiti ühel häälel Karl UPS, Siegfried PADIL ja Jaan LIIGAND. Eesti Ülekiikliku Tuletõrje Liidu JUUBELIALBUM 1919-1934 Aleksander TANI Astus Jõgeva VTÜ korraldajate jsk. liikmeks 21.IX 1914, valiti korrapidajate jsk. laekahoidjaks ja kirjatoimetajaks 3.VI 1926 (selles ametis veel praegu s.o. 1934), valiti 6.V 1928 korrapidajate jsk juhataja abiks (ka selles ametis veel praegu), valiti märtsis 1934 ühingu esimeheks. EÜT Liidu juhatuse liige a-st 1932. Ajakirja Tuletõrje Teated kaanereklaami andmeil on ta müünud Jõgeval Suur t. 16 väiksemaid tuletõrjevahendeid, mütsiembleeme, märke, nööpe ja kirjandust T. Liidu laohinnaga. Reklaam on esmakordselt 1932.a. oktoobris ja edaspidi ka 1933.a. ning vähemalt ka 1934.a. ajakirjades. Aleksander TANI Sündis 1872.a. Peterburis, suri 15.juunil 1942 Jõgeval. F 2818 nim 1 sü 1342 1934.a. 4.märtsi VTÜ peakoosolekul said esimehe valimisel kinnisel hääletusel hääli: August Meos 61 Aleksander Tani 66 ja valiti seega esimeheks 3-aastaks. Abiesimeheks valiti Osvald Paju, samuti 3-aastaks, ja kirjatoimetajaks Johannes Pihlik.


81 Postimees 1.veebr. 1934 lk 6 Märkmeid Jõgeva Tuletõrjest. Jõgeva vabatahtlik Tuletõrje Selts on Jõgeval ja ümbruskonnas vanemaks ja elujõulisemaks organisatsiooniks. Oma 25 a. tegevuse vältel on selts suutnud muretseda eeskujulikuma varustuse tulekaitse alal. Möödunud aasta tegevustiku aruande järele selgub, et hoolsuse poolest on esirinnas pritside jaoskond, sellele järgnevad: ronijate, vee-, mootorpr.-, pääste-sanitaar- ja korrapid. jsk. Seltsil on tegevliikmeid umbes 200. Tunduvalt pidurdavad tuletõrje tegev. majanduslikud raskused. Mitmetel kordadel on seltsil olnud akuutselt päevakorral alevis elutsevate tuletõrjujate korteritesse signaalkellade sisseseadmine, kuid vastavate summade puudumisel on sunnitud sellest tänini loobuma. Seltsi esimehena on püsinud juba algupäevist A.Meos, peamehena P.Jürmann ja abina J.Võsu. Postimees 19.mai 1934 lk.7 Jõgeva tuletõrjele uus häirekella torn. Läinud aastal Jõgeva Vabatahtl. Tuletõrje Seltsi 25.a. juubeli puhul kinkis Jõgeva majaomanikkude selts tuletõrje ühingule uue häirekella. Nüüd ehitatakse kellatorni 4 meetri võrra kõrgemaks ja uus häirekell võetakse tarvitusele. Postimees 17.mai 1934 lk 7 Lõhed Jõgeva tuletõrjes Seltsi juhatusest on välja surutud mitmed liikmed, kes juhatuses üle 10 ja 15 aasta ühtejärgi energiliselt tegutsesid ja nõnda võis Jõgeva tuletõrjet üheks korralikumaks kogu ümbruskonnas nimetada. Viimasel erakorralisel peakoosolekul, millest ainult vaevalt üks kolmandik liikmeid osa võttis, otsustati ära müüa endise juhatuse poolt korjanduste teel ostetud uus klaver 600 kr. eest, kuna klaveri eest makseti 1000 kr. ümber. Klaveri müümist põhjustas nähtavasti raha puudus. Sarnase tegevuse tõttu on mitmed juhtivatel kohtadel olevad tuletõrje juhid ja liikmed seltsist lahkunud ja on oodata uusi väljaastumisi. Postimees 29.mai 1934 lk 6 (T) Tuletõrje kursus Jõgeval. Pühapäeval peeti Jõgeva rahvamajas suurem tuletõrje kursus, kus õpiti praktilist ja tehnilist veeabinõude tarvitamisel tuleõnnetuste juures. Kursusest võttis osa üle 200 tuletõrjuja. Postimees 10.aug. 1934 lk 5 (R) Jõgeva Vab. Tuletõrje Selts 26-aastane. Pühapäeval pühitseb Jõgeva tuletõrje selts oma 26. aastapäeva. Pidupäeval peetakse kell 12 turuplatsil paraad, kus antakse välja teenistus- ja hoolsusmärke. Õhtul korraldatakse rahvamajas pidu. Postimees 14.aug. 1934 lk 5 Jõgeva tuletõrje selts Pidas 26. aastapäeva, mis kujunes ilusa ilma tõttu rahvarohkeks. Kõrgema hoolsusmärgi kuldmedali said sel päeval M.Tänav, A.Pastel ja G.Heinrichson. Postimees 14.sept. 1934 lk 6 Jõgeva tuletõrje sai uue põhikirja.


82 Jõgeva tuletõrje selts otsustas omal viimasel peakoosolekul üle minna uuele normaalpõhikirjale, mis välja töötatud üleriikliku tuletõrje liidu poolt. Neil päevil saabus uus põhikiri tegistreeritult tagasi. Ühtlasi kadus seltsi nimetus, mis muudeti ümber ühinguks. ************** SELTSI- JA KULTUURIELU Postimees 20.veebr. 1934 lk 6 Jõgeva saab kino. Jõgeva s.s. „Kalju” juhatuse ees üks kinoseade omanik esinenud sooviavaldusega, et selts võtaks korraldamise enese kätte. Nagu kuulda on seltsi juhatus asjast huvitatud ja peale vastavate lubade nõutamise kavatsetakse juba lähemal ajal etendustega alata. F 2974 nim 1 sü 230 leht 149 JÕGEVA HARIDUSSELTSI AVALIK RAAMATUKOGU palub alevivalitsuse esindajat 22.märtsil 1934 raamatukogu toimkonna koosolekule, mis algab kell 19.oo alevivalitsuse majas. Raamatukogu juhataja H. Paju. (Helene Paju – Ü.P.) Postimees 10.mai 1934 lk 8 Jõgeva Haridusselts vajab suvisele mängumurule lasteaednikku. Tasu 30 kr. kuus ja prii korter. Sooviavaldused saata seltsi nimele – Jõgeva postk. 31 kuni 1.juunini s.a. Põltsamaa Teataja 12.mai 1934. Grupp Jõgeva asjaarmastajaid eesotsas kohtusekretär A.Kull`iga on hakanud aktiivselt tööle teatrilavastustega. Jõgeva näitlejateperes on mitmeid vilunud ja näitekunsti alal aastakümneid tegutsenud inimesi. Näitlejatega koos tegutseb ka Jõgeva salongorkester kooliõpetaja R.Stahlbergi juhatusel. Postimees 20.sept. 1934 lk 6 Otsustati pöörata põllutööministri kaudu vabariigi valitsuse poole krundi saamiseks Jõgeva rahvamaja jaoks ning paluda Jõgeva alevivalitsust kaasa aidata, niisama ka kõiki Jõgeval asuvaid seltse, ühise seltside kodu – rahvamaja muretsemiseks. Kohaseks krundiks arvatakse alevis olev postijaama plats. Postimees 1.okt. 1934 lk 6 (E) Laiuse näitetrupi äpardus Pühapäeval pidi Laiuse muusika ja laulukunsti ühing külaskäiguetenduse andma Jõgeva rahvamajas. Mängijad ja rahvas oli kohal, kuid puudus osaline, kes ühtlasi ka näitejuht. Etendus jäi ära. Milline tuju oli kõige selle juures inimestel, kes tulid läbi vihma ja pori 10-12 km kauguselt. Postimees 3.okt. 1934 lk 8 Kuulutus. Draamastuudio teatri ringreis. Seiklus Budapestis (Antonia)… Jõgeval reedel 12.oktoobril… Algus kell 8 õhtul. ELEKTRIKÜSIMUS Tartumaa Teataja 2.jaan. 1934 lk 3 Jõgeva soovib Ulilalt elektrit Enne pühi pidasid Jõgeva alevivalitsuse esindajad Tartu linna elektrijaama juhtivate tegelastega nõu, kas ei oleks Jõgeva alevil võimalik saada Ulila elektrijaamast voolu, milline kavatsus Jõgeva alevivolikogus juba mõne aja eest üles kerkis, kuna alevi enese jaamast


83 saadav vool kalliks läheb… Samas tõdeti, et kui liin Tartust Jõgevale ehitada ainult Jõgeva pärast, läheks ehituskulude tõttu vool senisest kallimaks. Otsida tuleb lahendusi elektri müümiseks ka Tartu ja Jõgeva vahelisel alal sellest pealiinist, näiteks Voldis jne. F 2974 nim 1 sü 213 Jaan-s 1934 elektrijaamal 50 hj diiselmootor ja 23 kw alalisvoolu dünamo. Jaam andis voolu õhtul pimeda tulekust kuni kella 24-ni ja hommikul 6-st kuni valgeksminekuni. Postimees 11.jaan. 1934 lk 3 Jõgeva tahab saada Ulila elektrit. Jõgeva alevivalitsus on pöördunud linnavalitsuse poole avaldusega Ulila elektrivoolu Jõgeva alevisse juhtida. Avalduses öeldakse, et Jõgeva alevi elektrijaama jõumasinad ei suuda lähemas tulevikus enam kindlustada kestvat voolu andmist kogu alevile ja lähemale ümbruskonnale… Postimees 13.jaan 1934 lk 6 Jõgeva voolusoovi ei saa otsustada. Tartu linnavalitsus andis selle ettepaneku elektrijaama juhatusele seisukoha võtmiseks. Elektrijaama juhatus on teatanud nüüd, et nemad ei saa praegu esineda ettepanekuga liini asjus, kuna puuduvad selleks vastavad materjalid. Võimalused tarvilikkude andmete kogumiseks ka kulude kalkuleerimisele avanevad alles suvel. ************** JÕGEVALE KIRIK Postimees 18.jaan. 1934 lk. 6 Jõgeva kirikuehitamise nõukogu eesotsas esimees J.Võsuga pidas kirikuehitamise küsimuse lahendamise koosolekut. (On andmeid, et kirikuehitamise asja oli arutatud juba ka 1931.a – Ü.P.) Kirikule on tehtud juba kingitusi maa-ala, ahjude ja ehitusmaterjalide näol. Praegu on kiriku heaks kassas üle 1000 kr. Ühtlasi volitati J.Järvet samme astuma vastavas ministeeriumis, et nõukogul võimaldataks korjanduslehtedega korjandusi korraldada. Tartumaa Teataja 27.jaan. 1934 lk 4 Jõgeva saab kiriku. Jõgeva kirikunõukogu eesotsas hr Võsuga ja Laiuse koguduse õp(etaja) Järvega pidas hiljuti koosolekut. Kirikuehituseks aitavad ümbruskonna elanikud kõigiti kaasa. Hra Rievesi poolt on kingitud kiriku aluseks minev maa-ala 2 r(iia) vakamaa suuruses, kuna Siimusti savitööstur J.Tiimann on jälle kiriku ahjude tarvis minevad ahjukahvlid annetanud. Jõgeva vallavalitsus kavatsevat kiriku ehitamiseks ohverdada praegu valla päralt oleva laguneva magasiaida ühes kohalevedamisega. Kuna annetuste näol on kõigest üle 1000 kr kiriku fondi kassasse laekunud, siis otsustati vastavad summad juurde hankida avaliku korjanduse näol. Vastava loa muretsemine jäi Laiuse õp. Järve hoolde kohtu- ja siseministeeriumist. Laiuse Koguduse Teataja 1.juuki 1934 lk 6 Jõgeva kiriku ehitamise kavatsusest Koguduse (Laiuse) juhatuse poolt on tänavu korraldatud uus korjandus Jõgeva kiriku ehitamise heaks. Hra Riives on kiriku asemeks oma maast platsi lubanud. Rahaline korjandus on veel käimas. Kõige suuremaks annetajaks seni on hra Hans Silbergleich, kes 250 kr selleks otstarbeks on annetanud, kellele siin kohal südamliku tänu ütleme. Kiriku ehitamise kapital ühes seniste lubadustega tõuseb juba ligi 800 krooni peale. Loodetavasti lähemad nädalad toovad sellele tunduvat lisa. Jõgeva palvemaja asutamise kohta on praegu kaks kava: kas


84 ehitada uus hoone või ümber ehitada selleks otstarbeks üks praegu tarvituseta seisev maja. Lõpuotsus tehakse edaspidi, kui selgub, milliseid tagajärgi annavad korjandused, sest ei ole kavatsust midagi võla peale ehitada, vaid selleks peab koguma tarvilik kapital. Kapital hoitakse Jõgeva Ühispangas, kus ta protsentide arvel järjest kasvab. ************** MAJANDUSÜHISUS Ühistegelised Uudised 20.jaan. 1934 lk 5 Jõgeva Majandusühingu 1932.a. kauba läbimüük oli 30,5 miljonit senti, tõusis 1933. aastal aga 43 miljonile sendile suurenedes seega ligi 30%. Kasvas ka liikmete arv: 1932.a. lõpus oli ühingul liikmeid 383, 1933.a. lõpul juba 410. 28.aprillil 1933 avati harukauplus Vaimastveres. Ühing on eraäridega täiesti võistlusvõimeline. Juhatusse kuuluvad August Koll, Julius Aamisepp ja August Tiimann. Ärijuht on Paul Avi. Ühistegelised Uudised 17.märts 1934 lk 6 Lehes väidetakse, et majandusühisuse majandustegevus näitas möödunud aastal suurt tõusu. Läbimüük suurenes 1932. aastaga võrreldes 10 000 krooni võrra ja ületas ettenähtud eelarve 50% võrra. Kokku oli käive ligi 420 000 krooni. Praegu on ühingul 2 harukauplust. 18.märtsi peakoosolekul tuleb kõne alla uute avamine. Peakoosolekule esitatakse ka kahtlaste võlgade mahakirjutamise küsimus summas ligi 8000 krooni. Peale selle on veel ülejääki üle 5000 krooni, millest on plaanis ostupreemiaid oma liikmetele maksta. Postimees 20.märts 1934 lk 6 (T) Jõgeva Majandusühisus toetab allveelaevastikku. Pühapäeval pidas Jõgeva Majandusühisus oma aastapeakoosolekut. Koosolekul kinnitati 1933.a. aruanne ja võeti vastu 1934.a. tulude ja kulude eelarve juhatuse poolt esitatud kujul. Seal juures kanti ette peakoosolekule, et kauplus on seni töötanud ülejääkidega, mispärast otsustati määrata allveelaevastiku ehitamise toetuseks 100 krooni. Ühistegelised Uudised 7.apr. 1934 lk 7 Jõgeva Majandusühisuse peakoosolek toimus 18.märtsil 120 liikme kohalolekuga, mida juhatas Ed. Laanberg. Puhaskasust määrati suurem osa tagavarakapitaliks. Pärast pikemat vaheaega määrati tänavu ka liikmetele ostupreemiaid ja dividende. 100 krooni annetati allveelaevade sihtkapitalile. Peakoosolek avaldas erilist tänu juhatuse liikmele J.Aamisepale ja ärijuht P.Avile, kelle õlgadel seisab tegelikult ühingu juhtimine ja edu. Juhatusse valiti tagasi vanem tegelane ühingus A.Koll. Nõukokku valiti R.Läti, V.Tamm ja M.Paju, kõik endised. Revisjonikomisjoni lisandus uuena H.Anton, alles jäid endised J.Paju, J.Tamm, A.Pokka ja J.Kurrik. 1934.a. esimese kolme kuu jooksul müüdi kaupu 60% eelmisest aastast rohkem. Laiuse Koguduse Teataja 1.juulil 1934 lk 8 Kuulutus: Jõgeva Majandusühisus, harukauplused Aidus, Pedjas ja Laiusel… avatud ka pühapäeviti kella 1 – 4. Ühistegelised Uudised 10.aug. 1934 lk 6 Tänavu seitsme esimese kuuga on majandusühisuse läbimüük näidanud suurt tõusu. Peakauplus müüs 7 kuuga 270 000 krooni eest. Aidu kaupluses suurenes läbimüük 7 kuuga 33%. Kevadel avati kolmas harukauplus Laiusel. Muretseti ka suurem veoauto kaubaveoks. Ümbruskonna põllumehed on koondanud oma ostud Ühisuse kaudu.


85 Harukauplustes müüakse peakaupluse hinnaga, väljaarvatud lubi, tsement ja kunstväetised. Telef. 34. (Ühistegelised Uudised 7.dets. 1934) ************** ÜHISPANK, PIIMAÜHING, TÖÖSTUS, KÄSITÖÖNDUS, VÄIKEÄRID Postimees 4.veebr. 1934 lk 8 Kuulutus. Jõgeva Ühispangal müüa talukoht, mis asub Laiuse vallas, Lõpe külas, Tiido nr. 102 talu. Talul on 34,90 tiinu kõlbulist maad ja 40,67 tiinu raba ja soomaad, piiratud peakraaviga ja millest kuni 10 tiinu kultiveeritud heinamaaks. Kõik ehitused on uued ja ajakohased ja vastavad talumajapidamise nõuetele. Asub suure tee ääres, umbes 2 klm. kaugusel piimaühingust ja 12 klm. kaugusel Jõgeva jaamast…. Ühistegelised Uudised 3.märts 1934 lk 5 Jõgeva Piimaühing on toiminud rida aastaid võlga tundmata. 1933.a. piimatoodang küll vähenes, aga see oli üldine nähe. 1933.a. piimatoodang oli 2 059 980 kg (1932. aastal 2 176 267 kg) ja vähenenud eelmise aastaga võrreldes 7,4%. Tonni piima kohta oli 1932.a. kulusid keskmiselt 5,73 ja 1933. aastal 5,71 krooni. Kulude odavuselt oli ühing riigis 1932.a. esikohal, 1933. aastaks loodetakse sama. 1933.a. maksti piima kg eest piimatoojale keskmiselt koos riikliku toetusega 4,84 senti ehk ümberarvestatult 1 kg või eest 122,4 senti. Ühingul koorejaama ei ole ja kogu piim tuuakse otse meiereisse. 1933.a. alustati kaseiinitootmisega ja vaatamata töö uudsusele, on jõutud rahuldavate tulemusteni. Nii maksti eraldi harilikust piimahinnast kaseiiniks ümbertöötatud lahjapiima kilo eest 1,4 – 1,5 senti ja seega võib piima kilo eest väljamakstuks lugeda juba 6,34 senti (4,48 + 1,5 senti). Juhatusse kuuluvad esimehena Eduard Laanberg, laekurina K.Pedriks ja kirjatoimetajana J.Päit. Revisjoni esimees on J.Kurrik, liikmed A.Vehrvald ja J.Nahkur. Piimatööstust juhib N.Ahi, raamatupidaja kohustused on omavalitsustegelase J.Tamme õlul. Ühistegelised Uudised 24.märts 1934 lk 1 Jõgeva Ühispank Tallinna Juudi Panga korrespondent. F 2974 nim 1 sü 230 leht 44 Paul Jürmanni volinikud Jõgeva jaamast kaubasaadetiste vastuvõtmiseks on Johannes Pihlik ja Harald Johanson. Ühistegelised Uudisd 7.dets. 1934 lk 12 Jõgeva Ühispanga äriseis on tasakaalus aktiva ja passiva 658 740 kr 81 senti. Panga juures on Kindlustuse AS „OMA“ agentuur. Postimees 19.nov. 1934 lk 3 Kohtupristav tüssas panku. … Jõgeva ühispanga endine asjaajaja Juh. Miitra ja kassapidaja Voldemar Pruuli. F 2974 nim 1 sü 230 Jaan Sinka on olnud alevis rätsepaks alates 1916. aastast; Hedvig Lukk tegeles alevis Suur 21 kübarategemisega alates veebruarist 1933; Villem Jaagu p. Poom on olnud Jõgeval sepp a-st 1922; Johan Jaani p. Kõva on nahaparkija Jõgeval 7.nov-st 1913; Johannes Peetri p. Võsu peab Jõgeval iseseisvat riide vanutamise ja värvimise töökoda 1916.a-st; August Jaani p. Sermat teeb plekksepatööd (Suur 17) märtsist 1924;


86 August Johani p. Karelson on olnud pottsepp 1924.a-st, teeb ahjusid, valmistab ahjupoti kive ja kausse; Karl Vares on olnud Jõgeval rätsepaks a-st 1932; Rudolf Lukk tegeles laudsepana Jõgeval 1930-1934. Alfred Hansu p. Laur (varem A.Korts-Laur); Kristjan Jukk`i vorstitööstus oli tegevuses vähemalt 1926-1931; Eduard Mäletjärv töötas 1.jaan. 1926 – 31.dets. 1931 Kristjan Juki endises lihaäris. K.Jukk elas Suur tn 13. Elfride Susi oli juukselõikaja alevis a-st 1930 (teade märtsist 1934); Chaim Dobruschkes, loomaarst, liha järelevaataja a-st 1928, elas 1934.a. Jaama 8; August Jaani p. Pääro kingsepp Jõgeval alat. 1.I 1921, õppis ametit Jüri Maasik`u (Suur 32) juures 1.I 1910- 31.XII 1913; Emilie Saar oli jaan.1922 – mai1923 ning nov.1928 – veebr. 1929 ühe töölise ja õpilasega õmbleja alevis; Voldemar Sagurski oli maaler Jõgeval 1.juunist 1927 alates; Jaan Nõmm (Suur 60) oli Jõgeval sepp a-st 1912; Joosep Husso on alevi tervishoiuarst 1934.a. F 2974 nim 1 sü 230 leht 144 Alevivalitsuse kiri 13.märtsist 1934. Kirjast selgub, et alevivalitsus otsib August Jüri p. Tõug`i elukohta. Tallinna linnavalitsusest vastatakse, et ta ei ela enam Tallinn Merepuiestee 10 (kino Mariinus). Samuti ei elavat ta ka Veizenbergi tänava aadressil. Teda otsiti seoses maksuteate kätteandmise vajadusega. F 2974 nim 1 sü 230 Emilie Rosenstein, sünd Land, oli elumajade Suur 8 ja Suur 10 omanik, majade juures kõrvalhooned ja aed. F 2974 nim 1 sü 230 Aprill 1934. - alevis 2 võõrastemaja - Jaama tn 4 Jaan Saavo – 5 tuba - Jaama tn 5 Elias Mägi – 3 tuba. Postimees 14.juuli 1934 lk 7 Kuulutus. Jõgeval Aia tänav 18 õmmeldakse kleite, mantleid, kostüüme ja tehakse igasugu teisi töid. Lõigete valmistamine ja müük. Postimees 31.aug. 1934 lk 7 Kuulutus. Tislereid mööbli- ja luhvtitöödele tarvis. Jõgeval Turu tän. 3 A.Pääro. Postimees 8.dets. 1934 lk 9 Kuulutus. Raudteevalitsus annab valikpakkumisel rendile 1.jaanuarist 1935.a. …einelaua Jõgeva jaamas. Pakkumised… võetakse vastu kuni 17.detsembrini 1934 kella 10-ni… raudteevalitsusele jääb õigus valida rentnikuks mitte kõige kõrgema hinna pakkujat ja anda eesõigus raudteelaste leskedele, raudteepensionäridele ja kaitseväe invaliididele. Ühistegelised Uudised 14.dets. 1934 lk 12 Kuulutus: Nahaparkimise tööstus ja kauplus J.Kõva Jõgeval Suur tn 29 soovitab: pastla- ja pinsuli-, juht-, talla-, päälse- ja voodrinahku, ohja- ja pastlarihmu. Ostab igasugu toornahka.


87 Võtab vastu nahku parkimiseks. Tunnustatud töö. Hinnad võistluseta. Müük suurel ja väiksel arvul. ************** VABADUSSÕJALASTE LIIKUMINE Postimees 15.jaan. 1934 lk 1 (E) Vabadussõjalaste mürgel Jõgeval. Laupäeval korraldas „heakorra ja õiglusliit” Jõgeva rahvamajas kõnekoosoleku. Seal organiseerisid vabsid inetu mürgli ja sõimasid alevi juhtivaid tegelasi. Kordnik oli sunnitud mitu meest koosolekult kõrvaldama. Mitmel korral püüti elektrivoolu katkestada. Koosoleku ajal katsed ebaõnnestusid, kuid koosoleku lõpul viidi elektri rikkumine läbi. Mürgeldajad on tuntud halva kuulsusega isikutena. Rahva Sõna 17.jaan. 1934 lk 4 VABSIDE MÜRGEL JÕGEVAL Laupäeval 13. skp. korraldas „Heakorra ja õigluse liit” Jõgeva rahvamajas kõnekoosoleku. Koosoleku ruumi oli aegsasti kogunenud ja „lööma valmina” end üles seadnud vabsid oma ninameeste A.Vindi ja kohaliku rahukohtuniku E.Hanssoniga eesotsas. Koosoleku juhataja ja kõneleja õp. P.Valge kõnet segati alaliselt vabside räuskamisega, mille tõttu politsei oli sunnitud üht tähtsamat „täisvõtnud” vabsi T. koosoleku ruumist eemaldama ja teisi mitmel korral korrale kutsuma. Kõne lõpul oli lubatud küsimusi esitada, milleks sõna anti rahukohtunikule H.-le. Selle asemel, et küsimusi kõneleja P.Valge kõne kohta esitada, algas H. koosoleku korraldajaid ja praegust alevi juhtivat tegelast maha tegema, mille tagajärjel juhataja P.Valge oli sunnitud H.-lt sõna ära võtma ja koosoleku lõpetama. Vabsid tõstsid koos oma ninameestega inetut lärmi ja sõimu. Lasti isegi kuuldavale ähvardusi ühe alevivalitsuse juhi arvel. Politsei sundis koosolijad saalist lahkuma. Kuna H. väljas kutsus lahkujaid uuesti saali tagasi koosolekule. Ja nõnda peeti siis „kinnine perekonna-õhtu” ikkagi ära. Olgu tähendatud, et vabsidel ei ole see esimene mürgel Jõgeva rahvamajas. Ei ole palju aega tagasi, kuid nad oma esimehe Vindiga eesotsas kallale tungisid põllumeestele, kui viimased oma koosolekut pidasid. Iseloomulik nähe on see, et kohalik rahukohtunik H. lubab enesele sarnast lõbu. Tema kui kõrgema võimu esindaja peaks oma kõrget ametit austades äärmiselt erapooletu olema. Tartumaa Teataja 17.veebr. 1934 lk 4 …Vapsid pakkusid 14.veebruari õhtul alevivanema kohta advokaat A.Juki asemel, kes ei saanud kohta vastu võtta seadusest tulenevail põhjuseil, – pagar J.Karussonile. Ettepaneku tegija oli vapside eestvedaja kohalik kohtunik… F 2974 nim 1 sü 230 Eesti Vabadussõjalaste Liidu Jõgeva osakond teatab, et osakonna lipu õnnistamine on 11.veebr. 1934 kell 13.oo turuplatsil. Kui külma on üle 6 kraadi, toimub üritus rahvamajas. Võitlus 5.märts 1934 Jõgeva alevis anti vabside esinumbrile kindral Andres Larkale 50 toetusallkirja. Postimees 8.märts 1934 lk 2 (N) Vabside „proovimobilisatsioon” Jõgeval Teisipäeval teatas majaperemees J.L. kohalikule konstaablile, et tema maja akendele on esmaspäeva ööl vastu teisipäeva tugevasti klopitud ning rikutud kodanike öörahu. Nõudmise peale olid üürnikud A.R ja A.A ukse avanud ning sisse oli tulnud kohalik elanik Alfred Kristian, kes energilisem vabadussõjalaste tegelane. Viimane oli teatanud suures ärevuses:


88 sõda on lahti läinud ja meie peame kohe Tartu sõitma appi kaasvõitlejatele, kuid praegu annan teile ainult eelteate minekuks, tagasi tulles palun valmis olla ja raudteejaama minna sest seal ootavad meid kohalesaadetud ohvitserid ja kuus vagunit meeste Tartu viimiseks. Peale teate äraandmist oli tähendatud isik kohe korterist väljunud. Kuna mees tagasi ei ilmunud uut käsku andma, siis ei läinud ka ükski jaama, vaid hommikul seadsid sammud politseisse. Politsei koostas ärevuse tekitaja kohta protokolli. Postimees 18.märts 1934 lk. 1 Jõgeval arreteeriti „propagandapealik” Teised „füürerid” veel vabaduses. Viimaste poliitiliste sündmuste tagajärjel lahkusid alevivolikogust vabside vaimlised ja aktiivsed juhid – rahukohtunik E.Hansson ja jaosk. arst E.Teder. Asemele astusid vabside rühmitusest nende Jõgeva osakonna abiesimees Schmidt ja adv. O.Eglit. Nagu kuulda, on rahukohtunik E.Hansson sunnitud lahkuma Jõgeva malevkonna pääliku abi kohalt, samuti ka malevkonna arst dr. E.Teder, juristkonsult adv. O.Eglit jt. Olgu tähendatud, et Jõgeva malevkonna juhatus pääliku B.Uus`iga eesotsas koosnes aktiivsetest vabsidest. 16. skp. arreteeriti komissari korraldusel Jõgeva vabside „propagandapäälik” A.Kristjan, seesama mees, kes hiljuti korraldas „proovimobilisatsiooni.” Osakonna esimees ja alevivanema abi A.Vindi arreteeriti juba varemalt, kuna teised vaimlised ja aktiivsemad juhid vabaduses viibivad, see äratab kohapeal tähelepanu ja sünnitab pahameelt. Postimees 23.märts 1934 lk 3 Läbiotsimised Jõgeval. Neil päevil oli läbiotsimisi Jõgeval kohtunik E.Hanssoni, jaosk. arsti dr E.Tederi, kaupmeeste P.Jürmanni, K.Annuki ja A.Schmidti juures. Nagu kohapeal kuulda, on mõned tegelased, kes ise „vabsismi” ei toeta, käinud Tallinnas Jõgeva „vüürerite” eest kostmas. Rahva Sõna 4.apr. 1934 lk 5 JÕGEVA EI VABANE VABSIDEST. Vabslik alevivalitsus vangistati, asemele määrati jälle üks vabs. Vabs endiselt kaitseliidu pealikuks. Vabside vangistamisega jäi Jõgeva alev ilma valitsuseta. Endine alevivanem August Tani ja tema abi Vindi, keda kohapeal tunti, kui ägedaid vabse, võeti mõlemad vahialla. Tani viibib vahiall Tapal, Vindi Tartus. Enne kevadpühi määras Tartu maavalitsus ametisse alevivanema ja tema abid kohusetäitjatena. Alevivanema kohusetäitjaks määrati Juhan Võsu, abide kohusetäitjaiks Jaan Madisson ja August Jõgar, väljastpoolt alevivolikogu. Jõgar on kohapeal tuntud vabsina, kes kuulus vabside kohaliku liidu liikmeks kuni selle sulgemiseni. Nüüd on kohalikud tegelased esitanud kohtuministrile palve, et see jätaks Tartu maavalitsuse poolt määratud ajutise alevivalitsuse kinnitamata. Kohalikud tegelased pole rahul, etalevivalitsusse jälle üks vabs (Jõgar) ametisse on määratud. Jõgeval on küllalt riigitruid kodanikke, keda võib alevi valitsuse liikmeks määrata, miks peab siis alevit ja selle kodanikke valitsema demokraatlikku riigikorda eitav ja seega riigivastane vabs. Kohtu-siseministrit palutakse juurdluse alla võtta ja Tartu maavalitsuse otsus tühistada. Ka muide vajaks Jõgeva veel tugevat puhastamist vabsidest. Vabside liidu tegelane kohalik rahukohtunik Hansson, kes ka vabside „teisele riigile” vande andis, on edasi kohaliku kaitseliidu pealikuks. Kui tema kohtunikust tagandamine veel vast mõningate raskustega võib


89 seotud olla ja aega võtab, siis tema kaitseliidu pealiku kohalt tagandamine ei tohiks küll enam päevagi viibida. Ka mitmed teised kohalikud vabslikud ninamehed püsivad oma kohtadel, kuna senini lennanud on peamiselt väiksemad vennad. Postimees 10.apr. 1934 lk 1 Jõgeva kohtunik ülekuulamisel. Hiljuti on Jõgeva rahukohtunik Hansson prokuröri poolt vabslise tegevuse pärast üle kuulatud. H oli rea kohapealseid vabse üles andnud. Isegi Ühispanga juhatus juhataja R eesotsas oli jalul, sest H kuulub Ühispanga revisjoni komisjoni. Kuulati ka üle mõned vabside vastased kodanikud. Imestama panevad mõnede tegelaste suurustamised, nagu ei mõjuks siin ükski asjaolu, sest H-l olla kõrgeid „tugesid”. Jõgeva kodanikud aga küsivad, et kui H heideti alevivolikogust välja, kuidas sobiks siis veel, et ta kohapeal rahvale õigust mõistab ja kuidas mõjub see kohtu autoriteedile. F 2974 nim 1 sü 230 August Vindi on Vabadussõjalaste osakonna esimees. Postimees 10.juuni 1934 lk. 1 (P) Jõgeva vabs Tartumaalt välja. Reedel vabanes Tartu vanglast vabside tegelane August Vindi. Vabastatule tehti tingimuseks, et ta peab elama asuma väljaspoole Tartumaa piire. ************** VAIDLUSI MOOTORRONGIDE SÕIDUPLAANI ÜMBER F 2974 nim 1 sü 230 1934.a. jaanuaris käis kirjavahetus Tartu-Jõgeva mootorrongi sõiduplaani muudatuste tegemise üle. Sooviti, et rong väljuks Tartust 5.1o ja jõuaks Jõgevale 6.22 ning väljuks Jõgevalt 6.3o ja jõuaks Tartusse 7.4o. Peatused peaks olema Kaareperes, Tabiveres ja Kärkna jaamas. Raudteevalitsus muutis väljumise Tartusse 6.2o-le. Postimees 16.jaan. 1934 lk 6 Jõgeval kaks allkirjade korjamist. Tartu-Jõgeva vahel käigusoleva mootorrongi sõiduaja muutmise asjas on Jõgeval hakatud neilt isikuilt, kes pooldavad sõiduaja muutmist, allkirju koguma. Mõned pooldavad sõiduaja muutmist 1½ tunni võrra, s.t. et hommikune mootorrong väljuks Jõgevalt hiljemalt kell 7.3o. Kuna teised kodanikud seda ei poolda, siis on hakatud allkirju koguma sõiduaja muutmise vastu. Tartumaa Teataja 20.jaan. 1934 lk 4 Tartu-Jõgeva mootorrongide sõiduplaani muutmine …22.jaanuarist sõidab rong Tartust välja kell 4.31 ja jõuab Jõgevale kell 6. Jõgevalt sõidab rong ära Tartusse kell 6.2o ja jõuab sinna kell 7.35. Rongid peatuvad samuti Kärknas, Tabiveres ja Kaareperes, reisijate igakordsel nõudmisel peatub rong aga ka Vorbusel, Sootagal, Mullaveres, Naval, Kalevis ja Söödil (enne Pedja jõge Jõgeva eel). Postimees 20.jaan. 1934 lk 6 Tartu-Jõgeva mootorrongide sõiduplaani muudetakse. Et vastu tulla Tartu-Jõgeva ümbruskonna elanike soovidele ja võimaldada kooliõpilastele hõlpsamat koolisõitu, muudetakse alates esmaspäevast 22.jaan. Tartu-Jõgeva mootorrongide nr. 166 ja 165 sõiduplaane järgmiselt: rong nr. 166 Tartust minek 4.31… jõuab Jõgevale 6.oo. tagasi rong nr. 165 Jõgevalt minek 6.2o… ja jõuab Tartu 7.35. Need rongid peatuvad reisijate


90 igakordsel nõudel kõigis mootorrongide peatuskohtades, s.o. Vorbuses, Sootagas, Mullaveres, Naval, Kalevis ja Söödis. Postimees 24.jaan. 1934 lk 6 Kelle huvides on Tartu-Jõgeva mootorrongide sõiduplaani muutmine? Nagu ajakirjandusest näha, muudetakse alates 22.jaan. Tartu-Jõgeva mootorrongi nr. 166 ja 165 sõiduplaan nõnda, et rong väljub Tartust senise kella 7.35 asemel kell 4.31, seega 3 tundi 4 min. varem. Samane vahe on ka rongide Tartu tagasisõidul. On öeldud, et sarnane muudatus on ettenähtud Tartu-Jõgeva ümbruskonna elanike huvides. Kahjuks ei ole aga asi sugugi nii. Raudteest eemal asuvaile elanikele on uus sõiduplaan aga täiesti vastuvõetamatu, millepärast ei saa suurema osa ümbruskonna elanikke huvidest siin juttugi olla. Nimelt väljub Tartust Jõgeva suunas hommikul kell 4.o5 Riia kiirrong, seega võivad siiapoole sõitjad väga hästi 26 minutit varem sõita, seega ei paku linnaelanikele uus korraldus mingeid soodustusi. Jõgevalt Tartu poole sõidab postirong kell 4.26, uue sõiduplaani järgi sõidab mootorrong samas sihis kell 6.2o. Mootorrongi kasutasid peamiselt kaugemalt maaelanikud, kes uue kava järgi juba mitu tundi varem sõitma peavad hakkama, et nii varasele rongile jõuda, siis on see nende huvide vastu. Postimees 30.jaan. 1934 lk 6 Mootorrongi sõiduaja muutmine oli tarvilik. Õigeks ajaks jõuavad linna õpilased, üliõpilased ja ametiasutustesse või kohtusse minejad… kella 9-ks endise kella 10 asemel. ************** LINNAISADE KOHTUASJAD Postimees 19.jaan. 1934 lk 3 Jõgeva aleviisad kohtu ees. Kolmapäeva õhtupoolikul viibisid Tartu-Võru rahukogu süüpingil Jõgeva alevivalitsuse liikmed: alevivanem Aug. Meos, tema abid Aug.Vint ja Kristjan Jukk. Neid süüdistati selles, et nad ei võtnud alevi elektrijaama juures tarvitusele raadio ringhäälingu vastuvõttu segavate mõjude kõrvaldamist. Posti-telegraafi-telefoni valitsusele esitati 1932. aasta sügisel kaebus, et Jõgeva alevi elektrijaam segab raadio ringhäälingu kuulamist. Pärast kaebuse esitamist käis Jõgeval postivalitsuse elektriinsener Albrecht Põdrus raadio vastuvõttu segavaid põhjusi kindlaks tegemas. Selgus, et segavate mõjude tekitajaks oli alevi elektrijaamas töötav dünamo. Segamise suur tugevus olenes sellest, et dünamo kollektor ja harjad ei olnud korras. Elektrijaam asus Jõgeva posti-telegraafi-telefoni kontorist 2 kilom. raadiusega ringis, millises piirkonnas aga raadio määrustiku põhjal raadio ringhäälingu töötamise ajal on keelatud tarvitada nimetatud ringhäälingu kuulamist segavaid elektriseadeid. Teedeministeerium nõudis segavate mõjude kõrvaldamist hiljemalt 15. veebruariks 1933.a. Paar nädalat pärast seda tähtaega toimetati elektrijaamas järelvaatust, kus selgus, et segavmõjude kõrvaldamiseks polnud midagi ette võetud. Selle peale tõsteti alevivalitsuse liikmete vastu süüdistus seadusevastases tegevusetuses. Alevivanem Aug. Meos seletas, et ei ole parandusi elektrijaamas ette võtta saanud vastava krediidi puudusel. Alevivalitsus oli pidanud läbirääkimisi ühe äriga. Selgunud, et segavmõjude kõrvaldamine läheb maksma vähemalt 400 kr., millist summat alevivalitsuses pole lugenud vajalikuks välja anda ühe raadio aparaadi pärast. Rahukogu leidis, et aleviisade süü on üsna väike. Iga kaebealust karistati ainult märkusega. Postimees 28.mai 1934 lk 1 Jõgeva end. alevivanem vangistatud.


91 Kohtuvõimude korraldusel on vangistatud end. Jõgeva alevivanem Aug. Meos. Veel hiljuti valis alevivolikogu tema alevivanema abiks, kuid ministeerium jättis ta ametisse kinnitamata. A.Meost süüdistatakse allkirjade võltsimises ametiasutustele saadetud kaebustel. ************** ÕIGUSKAITSE, ÕIGUSERIKKUNISI JA ÕNNETUSI Postimees 16.sept. 1934 lk 1 Murdvargus Jõgeval. Jõgeval murti sisse Taara restorani. Akna kaudu olid vargad sisse läinud ning lahti muukinud kõrtsi seinal oleva Punase Risti automaatkapi. Millest olid vargad ära viinud raha umbes 80 krooni. Vargad olid kaasa viinud einelaua ruumist umbes 30 pudelit konjakit, viina ja paberosse. Postimees 31.jaan. 1935 lk 3 Kes murdis sisse Jõgeva restorani? Jõgeva alevis möödunud septembrikuul ühel ööl murti sisse Jaan Saavo restorani, kus lahti oli lõhutud Punase Risti mängukast. Peale mängukastis leiduva raha oli viidud ära ka jooke, suupisteid, paberosse ja sularaha umbes 70 kr… Postimees 25.jaan. 1934 lk 6 Jõgeva pagari jahu vargaid karistati. Jõgeva alevis Suur tänaval asuva E.Eiche pagaritööstusest varastati 10 kg püülijahu. Selgus, et varastatud jahu oli viidud naabrimajas elutseva töölise Jakob Kiipsaare juure. Ta oli leppinud enne Eiche pagaritöölise Eduard Vilbuga kokku, et see toob jahu salaja välja ja paneb selle lahtise kuuri alla. Kiipsaar tõi öösi jahu sealt ära. Mõlemad tunnistasid end süüdi. Kohus mõistis Eduard Vilbu, 36 a. vana, 1 aastaks vangiroodu ja Jakob Kiipsaare 3 kuuks vangi. Vilbu oli varemalt korduvalt karistatud. Postimees 29.jaan. 1934 lk 6 Jõgeval lokkab salaviina ja puskariga kaubitsemine. Peale riigiviina salaja müüjate on ka puskariga hangeldajaid Jõgeval külluses. On punkripidajaid, kui selle alaga äritsemisega omab igapäevase hea ülalpidamise. Tartumaa Teataja 27.märts 1934 lk 1 Jõgeva kohtupristav arreteeriti. Jõgeva jaoskonna kohtupristavit Aleksander Pikatit süüdistatakse kelmuses veksli allkirjade andmisel, mis läbi Jõgeva Ühispank, Tartu põllupank ja Tartu majaomanikkude pank saavad kahju kuni 3000 krooni. Põltsamaa Teataja 31.märts 1934 23.märtsil arreteeriti Tartu jaamas Jõgeva kohtupristav Aleksander PIKKAT, kelle vastutusel oli mitmele isikule Jõgeva Ühispangast ja mujalt vekslite peale laene antud kogusummas 3500 kr. Hiljem, vekslite uuendamisel katsus Pikkat võetud laenuvastutusest vabaneda sel teel, et enda asemel laskis vekslitele alla kirjutada ühel omanimelisel varata isikul, kellelt midagi võla katteks võtta polnud. Vekslite protestiminekul esitati nõue muidugi ka A.Pikatile kui käemehele, aga see ei võtnud allkirja vekslil omaks. Postimees 11.veebr. 1934 lk 6 Kooliõpilaste ulakused Jõgeva staadionil.


92 Hiljuti lõhuti ulakuse mõttes Jõgeva staadionil spordiselts „Kalju” valdamisel oleva riietusruumi uks. Kuna kuuris väärtuslikemaid tarbeid peale hüppepuude polnud ja et ukse lõhkumine toimus päeval, siis langes kahtlus spordiväljakul uisutajaile kooliõpilastele. Postimees 12.apr. 1934 lk 3 Ümberpaigutusi politseis …Jõgeva alevi konstaabel Tõnis Hoff Avinurme 2. rajooni konstaabliks …Kallaste-Kokora rajooni konstaabel August Laar on nimetatud Jõgeva alevi konstaabliks… F 2974 nim 1 sü 229 Konstaabel August Laar – Jõe tn 8 Postimees 21.märts 1934 lk 2 (K) Jõgeva roopaseadja mõisti õigeks. Jõgeva roopaseadja August Kristjan Õunapi protsess esmaspäeval rahukogus lõppes kaebealuse õigeksmõistmisega. Teatavasti süüdistati Aug. Kristjan Õunapit raudteetalituse juhtkirjade mittesilmaspidamises, mille tagajärjeks oli õnnetus. Õnnetuse juures sai raskesti vigastada Jõgeva alevi naisterahvas Leena Lindus. Kohus leidis, et A.Õunap ei olnud õnnetuses süüdi. Postimees 14.apr. 1934 lk 7 Julge korterivaras Jõgeval. Osvald Tiido korterisse on sisse murtud ja ära viidud kaks uuemat ülikonda, talvepalitu ja muid väärtuslikumaid asju. Salapärasena paistab asjaolu, et varas on tunnud huvi ka isikutunnistusele ning selle kaasa võtnud. Nagu kohapeal näha oli, on varas olnud täiesti kodune ja külmavereline, sest vargust oli toimetatud keskpäeval. Varas oli korteris ära ajanud ka oma habeme ja noa tasku pistnud. Omad vanad riided ja saapad oli ta korteri maha jätnud ning uused selga pannud. Postimees 15.mai 1934 lk 6 Jõgeva politsei haarang kassidele ja koertele pandi toime. Koeri ja kasse on hävitatud kuni 15. Jõgeva ümbruses olid pea igas talus koerad lahti. Jõgeval tabati jalgrattavaras. Raudtee einelauapidaja jalgratta vargana tabati K.Saar, kes ratta oli viinud Kurista valda oma teenistuskoha lähedale. Postimees 6.juuli 1934 lk 3 (R) Jõgeva päevapiltniku suur murdvargus. Osavalt teostatud vargus selgitati siiski ruttu. Täna avastati suurem murdvargus, mis toime pandud Jõgeva alevis A-s P.Jürmanni kaubamajas. Murdvargaks osutus samas alevis elutsev päevapiltnik M.Konks. Osa varastatud kraami saadi kätte. Suurem osa oli juba edasi müüdud. M.Konks tunnistas end murdvarguses süüdi ja paigutati Tartu vangimajja. Varastatud kraami väärtus ulatub üle 2000 krooni. Vargust märgati 2.juuli hommikul, kui mindi ärisse. Uksed ja aknad olid küll lukustatud, kuid osa kaupasid puudus. Samuti oli laoruumides seisev kaup segi paisatud. Loost teatati politseile. Politsei poolt tehti kindlaks, et varas on ruumi tunginud uksi ja aknaid lõhkumata. Sissepääsuks oli valitud õige märkamatu tee. Sisse tungides pööningule, oli lahti kangutatud seinalauad ja selle avause kaudu lauruumi mindud. Ära minnes olid lauad asetatud endisesse seisukorda.


93 Juba umbes kaks nädalat tagasi märgati osa riidepakkide kadumist. Et aga uksed ja muud sissepääsu avaused olid rikkumata, siis ei teatud sellele tähelepanu pöörata, arvamises olles, et müügipäevadel äriteenijad on rullid teisele kohale segiajanud. Esialgse hindamise järele tõusis äraviidud kraami väärtus üle 2000 krooni. Kahjusaaja kedagi kahtlustada ei teadnud. Kriminaalpolitsei kahtlus langes ühele härrale, keda oli nähtud suurte pakkidega Tallinna poole sõitmas. Neljapäeva õhtul jõudis kahtlusalune Tallinna õhte võõrastemajja, kus ta politsei poolt vahi alla võeti. Kohale jõudnud Tartu kriminaalpolitsei assistentidele tunnistas vahistatu varguse üles. Murdvargaks osutus samas alevis ja ka samas majas elutsev päevapiltnik M.Konks. Suurema osa varastatud kraami oli juba ära müünud. Ta oli läbi jõudnud sõita juba suurema osa Eesti maakondi, milleks oli kasutanud autot ja raudteed. Tabatu M.Konks on kohal üldiselt tuntud hea päevapiltnikuna, kes tegeles ka muul ärialal. Kriminaalseid kuritegusid varem pole ta toime pannud. Osa varastatud kraami saadi kätte Viljandist Kauba tän. elutsevalt Osvald Mõttuselt, kes on samuti päevapiltnik nagu M.Konkski. O.Mõttus vahistati. Tema juurest saadi kätte riidekraami 170 krooni väärtuses. Sama päevapiltniku juurest leiti veel läbiotsimisel 45 pornograafilist päevapilti, mis konfiskeeriti. Esialgu on selgusetu, kus pildid tehti. Postimees 22.veebr. 1934 lk 5 Jõgeva rätsepa põgenemine pristavi eest Teatavasti sõitis kohtupristav Jõgevale Karl Varese valdamisel olevas rätsepaäris „Riietus” oksjonit pidada. Oksjoni alguseks oli Vares äri lukustanud ja ise pristavi silma eest pakku pagenud, sellega püüdis takistada oksjoni pidamist. Kuna pristavile selgus, et Vares end sihiliult varjab, siis avati konstaabli juuresolekul uks ja oksjon peeti siiski ära. Postimees 18.aug. 1934 lk 5 (L) Noormees heitis end rongi alla Reedel heitis end Jõgeva jaamas manööverdava kaubarongi alla Tapalt pärit olev noormees Eduard Traks, 25 a. vana. Kohale kutsuti arst, kusjuures selgus, et noormees on saanud silmapilkselt surma. Eduard Traks asus Jõgevale elama mõni aeg tagasi kohaliku maalri J.K. töölisena. Enne surma nähti E.Traksi liikumas raudteejaamas ja lähedal restoranis. Raudteejaamast ostnud E.Traks pileti Tartu sõiduks, kuid samal ajal seltsinud ka E.Traksiga keegi naisterahvas, kes kutsus Traksi endaga kaasa. Varsti aga kadus naisterahvas ja E.Traksi nähti kõndimas üksi. Vedurijuhi märkamatult veeresid vaguni rattad üle noormehe, mis tõid ka silmapilkse surma. Kohale sõitsid ametivõimud, kes laiba Tartu lahkamisele toimetasid. Postimees 2.dets. 1934 lk 3 Jõgeval lõhuti postkaste ja ärisilte. Neljapäeva öösel lõhuti ulakate poolt Jõgeva alevis Suur tänav nr. 18 asuva maja seinalt maha postkast, mis asetati tükk maad eemale kõnniteele. Samuti lõhuti mitme äri seintelt reklaame ja kuulutuse poste. Postimees 7.dets. 1934 lk 7 Vabsiks nimetamine tõi karistuse. 1934.a. esimesel poolel ilmus „Rahva Sõnas” järjest artikleid Jõgeva kohta, milles puudutati korduvalt mõningaid Jõgeva elanikke süüdistades neid vabsluses. Artiklite lõpptulemuseks on „R.S.” rida kohtuprotsesse, milledest esimene oli nüüd arutusel Tartu-Võru rahukogus. Kaebajaks oli Jõgeva algkooli õpetaja Jenny Eglit, kes süüdistas „R.S.” vast. toimetajat


94 laimamises artikli põhjal, mis ilmus „R.S.” nr. 49, 26.juunist 1934.a. pealkirja all: „Jõgeva ei rahune.” Tartu-Võru rahukogu tunnistas Johannes Eigo laimamises süüdi, karistades teda U.K.S. par. 533 põhjal 3 nädala üksikvangistusega ehk 4 näd. üldvangistusega, pannes kõik kohtukulud viimase kanda. Postimees 13.dets. 1934 lk 5 (N) Armastuse kurbmäng Jõgeval. Kahe noormehe tüli tütarlapse pärast. Teisipäeva öösi kella 1 paiku tekkis Jõgeva alevis kahe noormehe vahel tütarlapse pärast kokkupõrge, mille tagajärjel üks noormees sai elukardetava kuuli rindu. Voldemar Laus, 23 a. vana, pärit Erra vallast, sõitis Tartust teisipäeva õhtul külastama Jõgeva alevis elavat Rosalie Lindust, kellega oli tutvunud mõni aeg tagasi Tartu kliinikus. V.Laus läks tütarlapse poole, kuid viimast ei olnud kodus. Vähe aja pärast tuligi R.L. tuppa seltsis kellegi teise noormehe Johannes Ottensoniga, kellega oldi juba kauemat aega lähemas vahekorras. Noormehed vestlesid esialgu sõbralikult ja mõlemad neist lootsid lahendust teise äramineku näol. Kuid asjaolud kujunesid raskemaks. Aeg hilines ja meeste vahel lõppes kannatus. Tekkis sõnavahetus, mille järgi V.Klaus lahkus ja tütarlaps läks ust avama. J.Ottenson järgnes neile eeskotta, kusjuures V.Laus oli jõudnud juba hoovi astuda. Nähes, et J.Ottenson lähenes temale kiirel sammul, haaras ta revolvri ja tulistas, mille peale J.Ottenson meelemärkuseta maha langes. V.Laus, nähes seda, põgenes sündmuskohalt. Loost teatati kohe jaoskonna-arstile ja politseile, kelle kiire tegutsemise tõttu tabati laskja veel raudteejaamas enne rongile minekut. Revolvri, millega V.Laus oli lasknud, oli ta jõudnud juba kõrvaldada, kuid hiljem politseile ülestunnistades leiti see peidetult raudtee kaubahunnikute vahelt. Arst, kes haavatule abi andis, tunnistas haava elukardetavaks, set kuul oli läbistanud rinna ja väljunud seljast, mille tagajärjel tekkis seesmine verejooks. Kohale sõitsid ametivõimud. Postimees 18.nov. 1934 lk 3 (T) LAIP JÕGEVAL PAGARI UKSE EES. Saabaste vahetamise tagatipuks tapmine. …Teisipäeva hommikul kella poole 7 ajal märkas kohalik pagar Elfriede Eiche oma korterist ärisse minnes pagariäri ukse ees mehe kogu, kes lamas pikuti ukse kõrval ja oli takistuseks ukse avamisel. Elfriede Eiche kutsus teenijad kohale. Selgus, et tegemist oli laibaga. Mehel puudus ühes jalas saabas ning suust oli jooksnud maha verd. Kohalik alevi kasakas asetas laiba ümbruskonda vaibad jälgede säilitamiseks ning seati juure valve, kuni ametivõimude kohale ilmumiseni. Kella 11 paiku saabus kohale Saadjärve konstaabel, kes alustas juurdlust. Esialgu pole lähemalt midagi selgunud. Esmaspäeval peeti Jõgeva alevikus laata, kuhu oli tulnud ka David Kuklas, kes teenis sulasena Jõgeval Otsa-Tederi talus. Viimati on Kuklast nähtud Jõgeva tuletõrje seltsi einelauas koos samas alevis eluneva ilma kindla teenistuseta venelase Makevitschiga. Mehed on omavahel olnud ägedas sõnavahetuses saabaste vahetamisest tekinud arusaamatuse pärast. Selle juures on võetud ka tublisti viina. On veel ka selgunud, et üks saabas, mis oli laiba jalas, oli Makevitschi endine saabas. Kuhu teine saabas võis jääda, või kas saabaste vahetamise järele Kuklasel Makevitschiga veel kokkupuuteid oli, pole esialgu teada. Samuti ei ole selgunud, kuidas laip sattus pagariäri ukse ette, kas ta sinna kanti või läks Kuklas viimase jõuga pagariärist abi otsima võimaliku kakluse järele, pole ka veel selgitatud. Kahtlusalusena vahi alla võetud venelane Makevitsch on alevis tuntud kakleja, umbes 30 a. vana.


95 Postimees 19.dets. 1934 lk 1 Jõgeva surnu õnnetu juhuse ohver ? Rida asjaolusid räägivad tapmise võimaluse vastu. ….Esialgset laiba ülevaatust toimetas kohalik jaoskonnaarst. Laiba asendi järele otsustades võis surm järgneda lämbumise tagajärjel. Surnukeha oli kummuli maas, suu vastu maapinda. Näol leidus haavu, mis võisid tekkida kukkumisel vastu maapinda, mille tõenäolikkust kinnitavad kukkumiskohal olevad kivid. Daniel Kuklase teine saabas leiti hiljem laiba leiukoha lähedusest. Jälgede järele oli Kuklas ühe saapaga kõndinud laiba leiukoha ümbruses kaunis palju. Mis põhjusel Kuklas võis saapa jalast võtta või kas ta üldsegi seda ise ära võttis, ei ole seni selgunud… kahtlusalusena vahi alla võetud Peeter Katkevitschi kohta ei ole kinnitust leidnud kuriteo kahtlused. …Daniel Kuklas oli 56 a. vana, pärit Võrumaalt, kust tuli Jõgeva valda taluteenijaks. F 2974 nim 1 sü 230 Jõgeva rahukohtuniku jaoskonna sekretär on Arno Kull. Postimees 9.juuni 1934 lk 4 (L) Enesetapukatse Jõgeval. Neljapäeva varahommikul leidis Jõgeva piimaühisuse juhataja Nikolai Ahi oma elumaja pööningult poonult oma endise töölise Karl Vassil`i. N.Ahi päästis kohe poonu silmusest, kuid mees oli juba kaotanud meelemärkuse. Kohe kutsuti kohale politsei ja jaoskonna arst, kes mehe ellu äratasid. ************** ARSTIST PUUDUS Vaba Maa 11.veebr. 1934 lk 6 Arst Joosep GUSS lahkus Jõgevalt Torma jaoskonnaarstiks 1933.a. suvel. Postimees 14.veebr. 1934 lk 5 Jõgeva vajab teist arsti. Jõgeva kui rahvarikas alev ühes jõuka ja laialdase ümbrusega vajab omale hädasti veelt teist arsti. Praegune jaoskonnaarst on tööga niivõrd ülekoormatud, et haigetel tuleb päevade viisi järjekorda oodata. Peaasjalikult tekitavad klientuurile pahameelt arsti väljasõidud, mispärast kaugemalt abiotsijad on sunnitud mitmel korral Jõgevale voore tegema. Varemalt töötas Jõgeval kaks arsti töökülluses. Kuid möödunud suvel määrati dr. Guss-Husso Torma jaoskonnaarstiks, mis ajast peale tegutseb ainult üks arst. Postimees 29.märts 1934 lk 8 Kuulutus. Jõgeva. Dr. A.Jaskovski haigete vastuvõtt dr. Dreybladti majas, Aia t. 6, teisipäeval, neljapäeval ja laupäeval. Korduskuulutus 31.märtsil. Postimees 20.mai 1934 lk 10 Kuulutus. Asun nüüd Jõgeval Kesk tänav nr. 4 hr Võsu majas, telefon nr. 39. Dr. L.Peterson haigete vastuvõtt ja arstlikud analüüsid. Postimees 23.mai 1934 lk 6 Uus arst Jõgeval. Neil päevil asus Jõgevale praktiseerima uus arst dr Leonid Peterson, kes on töötanud varem Laiusel ja möödunud talvel kuni praeguseni töötas Tartus 2. sisehaiguste kliinikus prof. V.Vadi juhatusel.


96 Postimees 7.sept. 1934 lk 6 Jõgevale uus tervishoiuarst. Endine Jõgeva alevi tervishoiuarst dr Husso (Guss) määrati möödunud aastal maavalitsuse poolt Torma jaosk. arstiks. Seni täitis alevi tervishoiuarsti kohuseid kohalik jaoskonna arst dr. E.Teder. Viimasel ajal aga tundis alevivalitsus tarvidust tervishoiuarsti järele, mispärast alevivolikogu koosolekul otsustati valida uueks iseseisvaks tervishoiuarstiks dr. Leonid Peterson, kes töötab praegu Jõgeval eraarstina. ************** SPORT Postimees 27.jaan. 1934 lk 5 Tali spordist Jõgeval. Jõgeva s.s. „Kalju” poolt korraldatavast võimlemis kursusest A.Niggoli juhatusel on meeskui naisgrupes osavõtt rohke. Kursuse korraldamine on annud ka tõuget suusaspordi laiaulatuslikumale propageerimisele. Suusaspordi arengut esialgu pidurdas suuskade puudus, kuid kaitseliidu poolt korraldatavail suuskade valmistamise kursusil meisterdati suuski 50 paari ümber, mille kaudu ka suuskade puudus enamvähem likvideeriti. Ka Jõgeva raskejõustiklased käivad õhtuti koos harjutusil. Ühtlasi on Jõgeva Sp. „Kalju” otsustanud oma raskejõustiklased osavõtma saata veebruarikuul Tartus ärapeetavast Lõuna-Eesti esivõistlusist. Postimees 30.juuli 1934 lk 5 (E) Jõgeva Kalju mängis võrulastega viiki. Lõuna-Eesti ringkonnavõistlustel A klassis kohtusid pühapäeval Jõgeval sealne Kalju ja Võru Ilmarise 1. meeskond. Võistlus lõppes viigiga 1:1, milline tagajärg saavutati juba esimesel poolajal. Juhtimisele asus Võru. Jõgevlasel Baumannil Riomari söedust õnnestus tagajärg viigistada. Teisel poolajal ei löödud ühtki väravat. Mängu juhtis tartlane Schmidt. Jõgeva meeskond koosneb võrdlemisi headest jalgpallimeestest. Silmapaistvamateks meesteks on väravavaht Uusberg, kaitsja Shopp, poolkaitsja Stamm ja edurivimees Riomar. Jõgeva Kalju mängib tuleval pühapäeval oma väljal Petseri Spordiseltsiga, milline võistlus samuti on esivõistluste tsüklis. Postimees 13.aug. 1934 lk 6 Jõgeva Metsiku Lääne kombed. Olümpia 2. mängis Kaljuga viiki. Pühapäeval võistles Olümpia 2. meeskond Jõgeval sealse Kalju vastu. Mäng lõppes viigiga 1:1, kusjuures esimesel poolajal juhtis Olümpia. Tartlased saavutasid värava Tammiku löögist, kuna söötjaks oli Alla. Teisel poolajal vahekohtunik R.Redel andis Siegeri handsi pärast penalty, mille jõgevlased ka sisse lõid ja sellega vahekorra viigistasid. Jõgevlaste ülevalpidamine jättis küllalt soovida. Rääkimata alalisest haavavate märkuste tegemisest, läksid Jõgeva noormehed isegi niikaugele, et pildusid Tartu mängijaid kividega. Olümpia kaitsjat Kuusi tabas kivi kaks korda pähe. Need on juba Metsiku-Lääne kombed! Ka jättis Kalju vastuvõtt mõndagi soovida. Postimees 20.aug. 1934 lk 7 Jõgeva Kalju suur võit petserlaste üle. Jõgeval kohtusid jalgpalli esivõistluse tsüklis kohalik Kalju ja Petseri Spordiklubi meeskonnad. Jõgevlased tulid toime ootamata suure võiduga – 6:0, kusjuures esimene poolaeg oli 5:0. Selle mängu järgi selgus ka Lõuna-Eesti meister. Parema punktide seisuga tuli meistriks Võru Ilmarine.


97

Postimees 4.okt. 1934 lk 3 Raudteelaste meeskond võitis jõgevlasi. Tartu raudteelaste jalgpallimeeskond mängis Jõgeval sealse Kaljuga. Raudteelased võitsid teenitult tagajärjega 2:0. Raudteelased olid tehniliselt paremad, kuid jõgevlased füüsiliselt tugevamad ja ka jõulisema mängu harrastajad. Jõgeva meeskonna kapten mõjutas mängu kestel vahekohtunikku õige tunduvalt. Jõgevlased olid reklaaminud raudteelaste meeskonda „Tartu koondiseks”. Postimees 13.dets. 1934 lk 7 Jõgeva saab uisuvälja. Jõgeva spordiselts „Kalju” korraldab oma spordiplatsile käesolevaks talveks uisuvälja. Vee saamiseks ehitatakse platsile puurkaev, mille tööd on praegu käimas. ************** MUU ÜKSIKTEAVE F 2974 nim 1 sü 230 leht 30 Arnold Leihbergi kiri 3.jaan. 1934. „Palun igas asjas, mis puutub majasid ja krunte Suur tänav Nr 1 ja Nr 3 Jõgeva alevis, pöörata hra Abraham Laan`e poole. Härra Laan võtab vastu ja täidab kõik asjad, mis nende majadesse puutuvad, minu volinikuna.” F 2974 nim 1 sü 230 leht 12 Oma 21. dets. 1933.a. kirjas alevivalitsusele palub Arnold Leihberg (eluk. Tallinn Niine tn. 10-2) alevivalitsuse nõusolekut „ minu kasutusel oleva riigi rendikrundi nr. 83 edasiandmiseks Johannes Tõnts`le, kes viiks lõpule minu poolt sellele krundile alatud elumaja ehituse.” Postimees veebr. 1934 Jõgeval elas pensionärist raudteelane TEPPICH. Jenny Kerdi jutu järgi olnud ta tsaari-ajal Jõgeva raudteejaama ülem (Ü.P.). F 2974 nim 1 sü 230 leht 64 Rahvaloenduse juhendi tekst. Saab näha ka internetis Saaga kaudu. Postimees 13.jaan. 1934 lk 8 Eesti Maapank kuulutas välja avalikul enampakkumisel laenude, võlgade ja viivitusrahade ja muude kulude sissenõudmises järgmised kinnisvarad: …. – Taavet-Eduard Laanbergi Söödi nr 92 talu kinnistu 3986 70,18 tiinu eraldatud Jõgeva mõisast enampakkumise alghinnaga 15000 kr. Postimees 18.veebr. 1934 lk 1 Põllumeeste loterii piletite viimased müügikohad on: …Jõgeval: raudteejaamas M.Sommeri juures. F 2974 nim 1 sü 230 lk 33-34 1934. aasta alevivolikogu valimiste juhend alevi valijaile. Postimees 2.aug. 1934 lk.7 Jõgeval maandusid Õhukaitse Tartu ja Jõgeva manöövreist osavõtvad sõjalennukid. Postimees 1.märts 1934 lk 6


98 Kuulutus. Jõgeva alevis müüa soodsatel tingimustel korras kahekordne elumaja päriskrundi ja aiaga. Lähemaid teateid annab advokaat A.Jukk, Jõgeval Turu tänav nr. 3. Postimees 5.märts 1934 lk 3 Liikuv seemnevilja näitus laiaroopalisel raudteel. Tänavune seemnevilja liikuv näitus korraldatakse laiaroopalisel raudteel ühes nisu- ja rohumaade esinäitusega. Näituse avamise kohaks on valitud Jõgeva, kui kõige elavamini külastatud näituse peatuskoht. …liigub näitus 10. märtsil Jõgevalt Põhja-Eesti suunas… Ühistegelised Uudised 10.märts 1934 lk 5 XII üleriikliku seemneviljanäitused korraldatakse tänavu 10.-28. märtsini. Samaaegselt peetakse ka V nisunäitus ja I rohumaanäitus. Näitused avatakse näituse korraldamisega 10.märtsil Jõgeval. Artiklis on märge, et kui seemet jätkub, kestavad seemnenäitused kauem kui 28.märts. Postimees 13.märts 1934 lk 6 (T) Film marutaudist Jõgeval. Jõgeval demonstreeriti pühapäeval filmi marutõve nakkusest ja sellest hoidumisest. Loomaarst Debruschkes esines sel puhul loenguga ja film pakkus palju huvi. Postimees 3.mai 1934 lk 8 Kuulutus. Jõgeva-Mustvee autobuseliinil algab ühendus laupäeval 5.mail s.a. Väljasõit Jõgevalt kell 6.20 hommikul. Väljasõit Mustveest kell 12.45 päeval. Liinipidaja. Postimees 9.mai 1934 lk 7 Noorkotklus. Jõgeva noorkotkad said okuriino-orkestri. Noorkotkaste maleva staap saatis neil päevil Jõgeva noorkotkaste rühmale okuriinopillid. Poisid on nendest omapärast. pillidest väga vaimustatud ning asusid täie hoolega õppimisele. Orkestri juhatajaks on vanem noorkotkaste tegelane, rühma vanakotkas Jaan Tamm. Postimees 15.mai 1934 lk 3 (T) Jõgeva pühitses emadepäeva. Pühapäeval korraldas Jõgeva 6-kl. algkool auavaldamise emadele. Üritusele oli ilmunud ilusa ilma tõttu rohkesti rahvast. Eriti palju oli näha emasid, vanu ja noori koos oma väikeste lastega. Emade rinnad ehiti juba saali sissetuleku ajal valgete metsaülastega. Emadepäeva aktuse avas koolijuhataja hra R.Stahlberg. Kõneleja rõhutas eriliselt emadepäeva tähtsust ja laste vahekorda oma vanemate ja kodu vastu. Kõnele järgnesid laste laulud ja väiksemad deklamatsioonid, mis võeti vastu suurte kiiduavaldustega. Postimees 29.mai 1934 lk 7 Uus vanntatud advokaat Vannutatud advokaadi abi Osvald Eglit on võetud vastu vannutatud advokaadi seisusesse. O.Eglit tegutseb advokaadina Jõgeval. Postimees 23.mai 1934 lk 8 Kuulutus. Jõgeva alevivalitsus annab lahtise enampakkumise teel üürile pagariäri ruumid, mis asuvad Jõgeva alevis, turu platsi ääres. Enampakkumine peetakse alevivalitsuses 25.mail s.a. kell 12.30. pakkumisest osavõtjal tuleb 10% pakutavast aastaüürist tagatiseks sisse maksta.


99

Postimees 26.mai 1934 lk 6 (L) Põllumajanduslik päev Jõgeval. Pühapäeval korraldab Jõgeva maak.-nõukogu Jõgeva koolimajas põllumajandusliku päeva, kus käsitamisele tulevad mitmesugused põllumajanduslikud küsimused. Peale kohapealsete referentide kõneleb põllumajanduslikul päeval ka põllutöökoja dir. J.Hünerson. Päev algab kell 12 lõunal. Sissepääs kõigile vaba. Postimees 30.mai 1934 lk 6 Jõgeva vald nõuab makse alevi kodanikelt. Uute administratiiv piiridega tuli Jõgeva alevile valla maa-aladest maad juure. Nüüd on Jõgeva vald saatnud 9 alevikodanikule kinnisvaramaksu lehed. Postimees 13.juuni 1934 lk 6 Määrati Tartumaa teerevidente …Jõgeva rajoonis on revidendiks teemeister O.Koplus ja tema teostab revideerimist Vaimastvere, Laiuse, Jõgeva, Härjanurme, Puurmani, Kaarepere ja Saadjärve valdades ning Jõgeva alevis. Postimees 20.juuni 1934 lk 8 Kuulutus. Rutuliselt müüa täiesti sõidukorras veoauto Jõgeva, Turu t. 13. Postimees 30.juuni 1934 lk 1 Tartumaal jääb töötama kolm lasteaeda. … sulgemisele tulevad Puurmanis Kursi haridusseltsi, Jõgeva ja Mustvee eesti lasteaed. Laiuse Koguduse Teataja 24.dets. 1934 lk 4 JOOSEP TIIMANN † 13.aug. 1857 – 14.juuli 1934. Varasemal eluperioodil tegutses ärialal, aga oli ühtlasi ka põllumees. Asutas „Siimusti savitööstuse“, mis paisus suureks ettevõtteks. Tsaari-ajal turustas oma toodangut isegi Vene keisrikojas, praegu tuntud üle kogu Eesti. Oli Jõgeva Ühispanga ja Jõgeva majandusühisuse asutaja. Iseseisvusaja algusest surmani Laiuse koguduse nõukogu esimees. Suri raske haiguse tagajärjel oma talus ja maeti suure rahvahulga osalusel 18.juulil Siimusti kalmistule. Koguduse nimel pani pärja tema hauale nõukogu esimehe asetäitja A.Reial. Postimees, surmakuulutus JOOSEP TIIMANN 14.aug. 1857 – 14.juuli 1934. Laiuse kirikunõukogu esimees, Jõgeva Majandusühisuse asutajaliige ja kauaaegne juhatuse esimees, Jõgeva Ühispanga asutajaliige ja kauaaegne juhatuse esimees. Postimees 16.juuli 1934 lk 6 JOOSEP TIIMANN † …Noore mehena asutas kodukülas Siimustis kaupluse, mis oli kaua aega ümbruskonna suuremaks kaubamuretsejaks kuni Jõgeva alevi kasvamisega kaubanduslik keskus alevisse üle kandus. Asutas 50 aastat tagasi Siimustisse savitööstuse, kus valmistati tooteid isegi vene keisrikojale. 1923.a. põles tööstus maha, aga ehitati uuesti üles.


100 Tema algatusel ja õhutusel asutati Jõgeva Ühispank ja Jõgeva Majandusühisus, milliste juhatuse esimeheks oli viimaste aastateni. Oli ka iseseisvuse algusest kuni surmani Laiuse EELK koguduse nõukogu liige. Perre sündis kuus poega ja kaks tütart. Postimees 14.sept. 1934 lk 6 Jõgeva valla 6-kl. algkooli ingliskeel. Jõgeva vallavolikogu otsustas koolihoolekogu ettepanekul võtta algkooli võõrkeeleks ingliskeele. Võõrkeelt hakatakse õpetama käesoleval õppeaastal viiendas klassis. Kuna aga kuuendas klassis jääb edasi saksa keel. Postimees 20.sept. 1934 lk 6 Jõgeva vald küsimusi lahendamas. …Jõgeva alevivalitsuse arvele tuleb valla 6-kl. algkooli eelarvest 1023 kr., mis võrdub proportsionaalselt laste arvule alevi piirkonnast… Ühistegelised Uudised 28.sept. 1934 lk 3 Tartumaa ühispankade ühepäevane õppepäev oktoobris korraldatakse Jõgeval. Postimees 8.okt. 1934 lk 1 Postimees jõuab müügile ilmumise päeval… Jõgeval kell 15.41. Postimees 3.nov. 1934 lk 9 Kuulutus. Jõgeva alevis müüa ärasõidu puhul rutuliselt suurem ja korralikum maja ühes suuremate kõrvalhoonetega, hinnaga Kr. 20.000. Teateid saab Jõgeval Suur tän. 25 kellasepa ärist. Postimees 13.nov. 1934 lk 6 (T) Jõgeval keedukursused. Jõgeva maanaiste seltsi poolt korraldatud kursused algasid esmaspäeval. Osavõtjaid 24. lk 6 Jõgevale asutati noortering maanaiste seltsi juurde. Juhatusse valiti Linda Teder, Hilda Tõnts ja Endel Jukk. Postimees 11.dets. 1934 lk 6 Põltsamaa-Jõgeva tee hoitakse lumevaba. Et võimaldada Põltsamaa kaubakontori tegevust. Postimees 12.dets. 1934 lk 2 Kuulutus.. Üliõpilaskonna rahalise loterii piletite viimased müügi kohad: …Jõgeval jaama raamatukapis.

1935 KULTUURISÜNDMUSI Postimees 12.jaan. 1935 lk 6 ….Kui Jõgeval puudub elektrivalgustus, siis vähemalt üks „valgustatud õhtu” peab olema. Selleks arvatakse kujunevat kaitseliidu kontsert-ball. Tahetakse teha pidu, mis oleks „üle linna” ja mis meelde jääks ka kauemateks aegadeks. Jõgeva naised on nüüd rohkem Tartus kui Jõgeval. Ometi peab inimesel midagi ümber ihu olema.


101 Postimees 5.mai 1935 lk 6 Kuulutus. Draamastuudio teatri ringreis. Raha võim (Võõrad). I.Potapenko näidend 4 v. A.Adsoni tõlge, lavastus Ruut Tarmo… Jõgeval teisip. 7. mail… Algus igal pool kell 20.30 (½ 9 õhtul). Postimees 7.aug. 1935 lk 3 Laiuse laulupäeval 4.aug. juhatas muusikakoore M.Lall, üldkoore G.Pastarus ja E.Aru. ************** K I N O Tartumaa Teataja 4.jaan. 1935 lk 4 Helikino Jõgevale. Jõgeval on praegu kaalumisel helikino sisseseadmine, kuna tummfilmide näitamine enam publikut ei rahulda. Postimees 2.jaan. 1935 Kas Jõgeva saab helikino? Jõgeva kinopublikule tekitab muret ajakohase kino puudumine. Varemalt peeti üksikuid kinoetendusi ainult tummfilmide näol, kuid see ei jõua kinosõprade poolehoidu võita. Vaid on päevakorrale kerkinud helifilmide demonstreerimise küsimus. Vastav sisseseade on juba muretsetud. Põltsamaa Teataja 24.jaan. 1935 Jõgeval on aja jooksul tegutsenud kümmekond kino alates „Kunglast” ja lõpetades „Italiaga”. Uus kinoomanik kavatseb nimetada kino lihtsalt Jõgeva kinoks. Helikino asutamise algatas U.Silbergleich ja aparatuur on juba olemas. Põltsamaa Teataja 14.märts 1935 Udo Silbergleichi helikino nimi on „Heli”. ************* SPORT Postimees 2.jaan. 1935 lk 7 Jõgeva „Kalju” hea resultaat. Sportlik organiseerumine Jõgeval näitab plaanikindlat tõusvat tendentsi. Jõgeva S.-s. „Kalju” kui ainukene sportlikke sihte taotlev selts kohapeal, on oma ümber koondanud umbes 100 päise liikmeskonna. Peale selle ümab selts täiesti rahuldava varustuse ning isegi kiiduväärt staadioni. Jõgeva sportlaskond on oma lemmikalaks valinud jalgpalli. „Kalju” jalgpallimeeeskond esines läinud hooajal küllaldase intensiivsuse ja innukusega, nii et selts esmakordselt pääses A klassi. Vaatamata mängude hankimise puhul eriti maaseltsile ettetulevatele raskustele, suudeti hooaja vältel pidada 18 võistlust, millest võite 13, kaotusi 3 ja viike 2. Väravate resultaat 67:14 Jõgeva kasuks. Võidud saavutati: Põltsamaa „Sport” 2.0, 6:1; Tallinna „Spordi” 2. garn. „Siirius” 2.0, Tallinna „Tasuja” („Tulevik”) 4:1; Petseri Spordiselts 6:0; Tartu Jalgpalli Klubi 5:1, 6:2, Mustvee „Sokol” 3:0, 5:1; V-Maarja 11:0, 6:0; Peale selle mängiti viiki Tartu „Olümpia” ja Võru „Ilmarisega”. Ei saa märkimata jätta, et „Kalju” eesotsas seimehena J.Võsu on Jõgeva spordielu funktsioneerimisele suutnud luua vankumatu vundamendi ja liikmeskonnas alal hoida üksmeelsuse. Postimees 31.jaan. 1935 lk 6 Jõgeva sport talveunes.


102 Talisport on Jõgeval talveunne suikunud. Kuna möödunud talispordi hooajal innukalt oldi süvenenud raskejõustiku harrastamisele, on nüüd huvi selle vastu hoopis vaibunud. Ei tegeleta enam harjutamisega. Majanduslikkude raskuste pärast oldi sunnitud ka uisuvälja ehitamist katkestama. Üksikud asjahuvilised harrastavad siiski innukalt suusasporti. Postimees 23.märts 1935 lk 8 (laupäev) Jõgeva spordikiri. Spordialad peale jalgpalli on Jõgeval aastaid väljasuremise tendentsi avaldanud. Veelgi kurvemat võib konstanteerida möödunud talispordihooaja aadressil, mil talispordi ja raskejõustiku vähikäik kõige enam ilmnes. Hoopis intensiivsemat tegevust võib loota eelolevaks hooajaks jalgpalli alal, sest „Kalju” pääses möödunud aastal A klassi ja nüüd tuleb tal värskeid „värve” kaitsta. Juba varakult – möödunud pühapäeval – toimus Jõgeva spordiväljal esimene treening nahkpommiga ja lähemal ajal kavatsetakse Tartu Poegl. gümnaasiumiga traditsiooniline jalgpalli avavõistlus ära pidada. Ühtlasi on meeskond täies koosseisus otsustanud lasta kinnitada oma elu vigastuste ja õnnetuste vastu. Ka kavatsetakse juunikuul korraldada 8-päevane võistlus-ekskursioon Pärnu, kusjuures mängud on ettenähtud Viljandis ja Pärnus. Postimees 2.mai 1935 lk 6 Jõgeva võitis jalgpallis tartlasi. 1.mail kohtusid Jõgeva staadionil Jõgeva sps Kalju ja Tartu linna koondmeeskonnad, välja arvatud Olümpia. Esimesel periooil vallutas Jõgeva ülekaalukalt mängu. Mäng lõppes Jõgeva kasuks 4:1, poolaeg 2:0. Postimees 31.mai 1935 lk 6 Jõgeva „Kalju” – Tartu „Raudla” neljapäeval Tamme staadionil 1:1. Postimees 2.juuli 1935 lk 6 Laiuse „Tasuja” võitis Jõgeva „Kaljut” jalgpallis. Laupäeval, 29.juunil kell 7 õhtul peeti Jõgeval jalgpallivõistlus kohaliku s.-s. „Kalju” ja Laiuse „Tasuja” vahel. Üllatuseks võitis „Tasuja” 5:1. Poolaeg 3:1. Postimees 22.juuli 1935 lk 7 (E) Jõgeva „Kalju” 2 võitu ühel päeval. Pühapäeval kohtusid jalgpalli sõprusvõistluses Jõgeval ÜENÜ Rakvere osak. ja kohal. „Kalju” jalgpallimeeskonnad. Juba alguminutitel kandus pall Rakvere värava alla, mis rakverelaste kaitsele ja väravavahile tekitas rohkelt tõrjetööd. Tulemusena saavutasid jõgevlased penaltist värava, millise tulemusena mindi ka poolajale. Teisel poolajal suutsid rakverelased ainult üksikuid läbimurdeid „Kalju” väljakupoolele teha. Vaatamata tunduvale ülekaalule ei suutnud jõgevlased teisel poolajal väravat saavutada ja mäng lõppes Jõgeva kasuks 1:0. Samal päeval mängis „Kalju” sama meeskond ka Rakke ÜENÜ-ga, keda ülekaalukalt võitis 3:0. Nimetatud võistlused osutusid ühtlasi ka katsevõistlusteks eeloleval pühapäeval Tartu „Olümpia” 2 esivõistluste tsüklis kohtumiseks. Postimees 29.juuli 1935 lk 6 (E) Ka Olümpia 2 kaotas. Jõgeva „Kalju” võitis 3:1


103 Pühapäeval toimus Jõgeval esivõistluste 2 Eesti ringk. A klassis tsükli avamäng Tartu Olümpia 2 ja Jõgeva 2 ja Jõgeva Kalju vahel… Jõgevlased esinesid koosseisus: Moistus, Alits – Ormann, Alt – Tammiste, Kess, Baumann – Koll, Riomar – Maandi – Asper. … Postimees 12.aug. 1935 lk 6 Jõgeva ja Võru kohtusid jalgpallis. Pühapäeva õhtupoolikul mängisid Jõgeval Võru „Ilmarise” ja Jõgeva „Kalju” meeskonnad. Võitis „Kalju” tagajärjega 3:2 (poolaeg 2:0). Postimees 19.aug. 1935 lk 6 (E) Jõgeva – Mustvee 7:2 Pühapäeval kohtusid sõprusvõistluses Mustvees Jõgeva „Kalju” ja „Sokoli” jalgpallimeeskonnad. Esimene poolaeg lõppes 4:0 Jõgeva kasuks, millele teisel poolajal lisatakse 3 väravat 2 vastu. Lõplik seis 7:2 Jõgeva heaks. Postimees 26.aug. 1935 lk 6 (E) Jõgeval pekseti palli ja mehi. Tartu kalevlased kaotasid 1:3 Tartu Kalev kaotas pühapäeval Lõuna-Eesti ringkonna A klassi võistluste seerias. Võistlust peeti Jõgeval. Võitjaks tulid jõgevlased 3:1, poolaeg 1:1. Mäng oli äärmiselt jõuline ja kohati otse toores ning vahekohtunik A.Kondor pidi mängust kolm meest välja saatma. Esimese värava löömise au kuulus kalevlastele. Juba alul sai vigastada Kalevi kaitsja Lüdimees, keda asendas Kirm. Poolaja lõpul löödi kalevlasele Nieländerile pähe haav. Mäng katkestati 5 minutiks, mille jooksul suleti haavatasaanud verejooks. Selle järele Nieländer mängis edasi. Teine poolaeg kujunes üsna tooreks. Kalevi par. sisemine Saks löödi rusikaga knockauti ja läks hiljem mängust välja. Lööja kõrvaldati võistlusväljalt. Peale selle kõrvaldati ka veel paar Kalevi mängijat, üks jõgevlase kinnihoidmise pärast ja teine vahekontunikule korduvalt vasturääkimise pärast. Teisel poolajal löödi Kalevile kaks väravat. ************** MAJANDUSÜHISUS Postimees 9.jaan. 1935 lk 6 Jõgeva Majandusühisuse hea aasta. ….viimase 1934.a. läbimüük on tõusnud ennekriisiaegsele tasemele, või veelgi suurenenud. Näiteks kaupade läbimüük on tõusnud 580 tuhande kroonini ehk üle 30 prots. suurem kui eelmisel aastal. Praegu… veel kolm harukauplust Aidus, Vaimastveres ja Laiusel. Esimesed kaks on töötanud juba paar aastat hea eduga. Laiuse harukauplus avati viimasel tegevusaastal… ühisuse juhtimises on kauemat aega osa võtnud – Aug. Koll, A.Tiimann ja Jul. Aamisepp… Ühistegelised Uudised 15.veebr. 1935 lk 6 Jõgeva uudised. … Kevadel tuleb müügile suurem kogus vene odavat superfosfaati nii kottides kui lahtiselt. Kes soovib saada väetist oma kottidesse, toogu kotid aegsasti Jõgeva Majadusühisusse, et saaks väetise kohalejõudmisel need kohe täita. Kohale on jõudnud uus saadetis piimaveokanne „Rotho“ ja „Tammelehe“ märgiga, müüakse soodsa hinnaga. Laos on järjekindlalt olemas igasugune loomade jõusööt: kliid, sojatangud, segajahu, kaer, linaseemne- ja kookospähklikoogid. Ühistegelised Uudised 5.apr. 1935 lk 5


104 Majandusühisuse peakoosoleku avas nõukogu esimees R.Läti. 1934.a. 31. detsembril oli ühisuse äriseis tulud-kulud tasakaalus 268 552 krooni ja 79 senti. Puhaskasu saadi 7685 krooni 80 senti. 1935.a. algusega on ühinguliikmeid 404. Otsustati avada harukauplus Laiusel. Veel otsustas peakoosolek suurendada sunduslikku osamaksu summat ühelt osalt kahele osale, kusjuures suurendamine sünniks dividendide ja ostupreemiate arvel. Saadeti tänutelegramm riigivanemale ja ülemjuhatajale. Juhatusse kuuluvad A.Koll, Jul. Aamisepp ja A.Tiimann, nõukokku R.Läti, M.Paju, J.Kask, J.Stamm ja J.Matson. Raamatupidaja on A.Padil. Postimees 1.apr. 1935 lk 6 Kuremaale Jõgeva Majandusühisuse harukauplus. …. 1.aprillil avatakse neljas (haru)kauplus Kuremaal. Ühistegelised Uudised 19.juuli 1935 lk 6 Jõgeva Majangusühisus töötas kuni käesoleva ajani kolme harukauplusega: Vaimstvere kauplus Pedja jaama juures, Aidu kauplus Aidus ja Laiusel. Siis mikuu alguses avati uus harukauplus Kuremaa riigimõisas kontrollassistentide kooli juures. Selle poe avamisel näitas head tahet üles nii kohalik liikmeskond kui ka mõisavalitseja. Avamist ootab järgmine harukauplus Lustiveres. Nii peakaupluse kui harukaupluste läbikäik on näidanud sellelgi aastal suurt tõusu. Jõgeval tahetakse peakaupluse krundi juurde osta tükk uut maad, kuhu saaks vajalike hoonete ehitamist laiendada, milleks praegu peetakse läbirääkimisi naaberkruntide omanikega. (Ühistegelised Uudised 26.juuli 1935 lk 3) Lustivere harukauplus avati 18.juulil 1935. Sobilikud ruumid saadi endiselt erakaupmehelt, kes oma poe sulges. Jõgeva Majandusühingul on kinnisvara 51 266 krooni ja vallasvara 9511 krooni väärtuses. Ühingu liikmeid on 410. Majandusühisuse erakorraline peakoosolek volitas juhatust ostma ühingule kaks naaberkrunti koos kõigi seal asuvate hoonetega, kus on suuremad laoruumid, keldrid, elumajad, lihakarn jne. See tehing võimaldaks suurendada ka põllusaaduste ostu-müügi vahetalitust. Eduks tuleb lugeda sedagi, et kui seni olid ühisuse liikmeiks pea eranditult põllumehed, on nüüd nende kõrval hakanud liikmeks astuma ka ümbruskonna haritlased, riigi- ja omavalitsuste ametnikud. (Ühistegelised Uudised 23.aug. 1935 lk 6). Laiuse Koguduse Teataja 24.dets. 1935 lk 8 Jõgeva Majandusühisus Suur tän11, tel. 34, harukauplused Aidus, Pedjas, Laiusel, Kuremaal, Lustiveres. Ostab põllupidajailt kõiki põllusaadusi, makstes kõrgemaid päevahindu. Ühistöö arenemisteelt, Tallinn 1935 lk 73 Reklaam: Jõgeva Majandusühisus Jõgeval Suur tän. 11. Telefonid: Jõgeva 34, pärast äritunde Jõgeva 7…. Ostame kõik kodumaal valmistatud kaubad otseteed vabrikutest, kuna välismaa saadusi saame ETK kaudu, kus hinnad väga suure läbikäigu juures võistlemata odavad. See asjaolu on võimaldanud meile müüa kõiki kaupu tarvitajaskonnale väga soodsatel tingimustel ja ühisuse läbimüüki tõsta 3 viimase aasta jooksul ligi 100 protsenti. ************** JÕGEVA PIIMAÜHING Ühistegelised Uudised 22.veebr. 1935 lk 2


105 Jõgeva Piimaühing töötab täiesti oma kapitalidega ja see on võimaldanud töötada üle riigi madalama tööstuskuluga. Läbitöötatud piimahulk on aasta-aastalt suurenenud. Ühingu lauavõi on ka Jõgeva MÜ-s müügil. Juhatusse kuuluvad esimehena Ed. Laanberg, K.Pedriks ja Joh. Päit. Arvepidajaks on Jõgeva vallasekretär J.Tamm, meieriks Nik. Ahi. Ühistegelised Uudised 5.apr. 1935 lk 5 Foto: Jõgeva Piimaühingu juhatus ja revisjonikomisjon – esimees E.Laanberg, kassapidaja K.Pedriks, kirjatoimetaja J.Päit, meier N.Ahi, raamatupidaja J.Tamm, revisjonikomisjoni esimees J.Nahkur ning komisjoni liikmed J.Kurrik ja H.Pütsep. Ühistegelised Uudised 8.märts 1935 lk 3 Jõgeva Piimaühingu ekspordiks müüdavast võist kuulus 1934. aastal I sorti 94,61%, eelnenud aastal 87,9%. Ühingu 25-tegevusaastat täitub 10.märtsil. Ühingul oli liikmeid: 1931.a. – 115, 1932.a. – 120, 1933.a. – 125. 1933.a. oli omakapitali 11 601 krooni ja amortisatsioonikapitale 28 405 krooni. Postimees 3.apr. 1935 lk 6 Jõgeva Piimaühing, mis pühitseb oma 25 aastapäeva, on elujõulisemaid ja jõukamaid piimaühinguid, sest ühingul ei ole võlgu üldse. Kõik on omakapital. Selle tõttu on ühingu töö teeninud rahulolu liikmeskonnas ja teistes piimatoojates. Ühingut juhib juhatus, mille esimeheks Eduard Laanberg, kassap. Karl Pedriks ja kirjat. Joh. Päit. Ühistegelised Uudised 5.apr. 1935 lk 5 Jõgeva Piimaühingu juhatusse kuuluvad esimehena Eduard Laanberg, kassapidajana Karl Pedriks ja kirjatoimetajana Johannes Päit. Revisjonikomisjonis on esimehena J.Nahkur ning liikmetena J.Kurrik ja H.Pütsep. Meier on N.Ahi, raamatupidaja J.Tamm. Kui 1910.a. ühingu piimatalitus tööle rakendati, töötas see käsitsi ringi ajades. Siis rakendati hobuseid ja 1923.a. tehti juurdeehitus ning osteti aurukatel. 1934.a. lõpul oli omakapitali 11 841 krooni, liikmeid ühingul 151 ja piimatoojaid 252, kes tõid piima kokku 2 237 840 kg, millest tehti võid 89 907, 4 kr (?) ehk on kg õige – Ü.P. Piima kilo eest maksti 1934.a. toojale keskmiselt 4,57 senti ilma kooritud piima arvestamata ja kooritud piima eest makstud rahaga koos 5,83 senti. 1934.a. ülejääk oli 1981 krooni. Ülejäägist määrati toetusteks 231 kr, tagavarakapitalisse 490 krooni, 25.a. juubeli korraldamiseks 400 kr ja uue aurukatla sisseseadmiseks 950 krooni. ************** KIRIKU JA RAHVAMAJA KÜSIMUS Postimees 29.jaan. 1935 lk 4 Kas Jõgeva saab kiriku või rahvamaja? Jõgeva seltskondlikud organisatsioonid olid koos vabariigi aastapäeva küsimuste arutamiseks. Nimetatud koosolekul otsustati korraldada paraad, panna pärg mälestustahvlile ja ühiselt korraldada pidulik aktus, võeti kõne alla rahvamaja küsimus. Rahvamaja ehitusküsimuse tõstis üles Jõgeva vallavanem Laanberg. Aleviinimesed kõnelesid kirikuehitamise poolt. Kas mõlemad suudetakse korraga ehitada, see ei selgunud. Ühistegelised Uudised 22.veebr. 1935 lk 2 Jõgeva saab uue rahvamaja..


106 15.veebruaril otsustasid Jõgeva ümbruskonna omavalitsused ja seltskondlikud organisatsioonid ehitada Jõgeva alevikku endise postijaama krundile uue rahvamaja, kuhu ka Vabadussõja monument püstitatakse. Valiti toimkond, kes lähemal ajal koostab põhikirja ja korraldab ehituse eeltöid. Postimees 26.veebr. 1935 lk 6 Jõgevale rahvamaja asemele kirik? Jõgevlaste põnevamaks küsimuseks on sedapuhku rahvamaja ja kiriku ehitamine. Kuna mõlemat suuri kulusid nõudvat üritust võimatu korraga ehitada, siis on asjahuvilistes ringkondades üles kerkinud mõte – küsimust hääletusele panna. Pealegi algab praeguse erarahvamaja omanik kapitaalremonti omas rahvamajas. Üks osa jõgevlastest pooldab kirikut. Kirikuehitamise fondi on hangitud juba 3000 kr ümber sularaha ja peale selle kirikualune krunt, ahjud jne. kingitusena.. ************** KAITSELIIT Postimees 1.veebr. 1935 lk 4 Jõgeva kaitseliitlastele kodu? Praegu Jõgeva hobupostijaama valdamisel olevad hooned vabanevad kevadel hobupostijaama likvideerimisega. Kuna kaitseliidu Jõgeva malevkond juba aastaid kannatanud ruumide puuduses, siis on üles kerkinud eelnimetatud ruumide hankimise küsimus. Postimees 11.veebr. 1935 lk 4 Noorkotklus. Jõgeva noorkotklus. Viimasel ajal Jõgeva noorkotklus näitab oma tegevustikuga intensiivsemat organiseerimist. Vabariigi aastapäeva peoõhtul korraldatakse Jõgeva koolimajas kinnine pidulik koosviibimine. Postimees 3.apr. 1935 lk 6 Kaitseliidu Jõgeva Malevkonna Jõgeva kompanii peakoosolekul valiti vanuse järele juhatusest väljalangenud V.Pruuli asemele uueks juhatuseliikmeks K.Nuudi – juhatuse koosseis: P.Avi, Õunap ja Nuudi. Otsustati muretseda 2 täpsus-vintpüssi ja juunikuu alul korraldada Siimusti mäestikus metsapidu. Postimees 9.apr. 1935 lk 6 K.-l. Jõgeva malevkonna esinduskogu koosolekul võeti vastu aruanded ja juhatusse valiti Paul Avi, Joh. Moor ja Osv. Eglit. Maleva juubeli pidustustest otsustati osa võtta suuremal arvul. Postimees 2.mai 1935 lk 6 Noorkotklus… Jõgeva malevkonnas 8 üksust. Postimees 2.mai 1935 lk 6 Jõgevlased pidasid laskevõistlust Eeloleval suvel leiab aset 2. sõpruslaskevõistlus Viru maleva Väike-Maarja ja Tartumaa maleva Jõgeva malevkondade vahel. Eelvõistlus Jõgeva malevk. laskevõistkonna väljavalimiseks peeti Siimuste laskerajal, kus saavutati tuulisele ilmale vaatamata järgmisi tagajärgi: sv. püstol – duell- ja punktilaskmine kokku, 1 Viktor Abenik – 352, A kl. 300m 3 as. á 5 lasku, tulid kohtadele: 1. Elmar Ant – 115, 2. Jaan Tohver – 110 ja 3. Aug. Lepp – 108 punkti. B kl 300 m lamades 5 lasku: 1. M.Siimann – 37.


107

Postimees 24.mai 1935 lk 6 Ratsapealikud Tartumaa malevas. Tartumaa malevas on loodud 7 territoriaal ratsaüksust 21 jaoga. Ratsakomandode pealikeks on nimetatud: …Torma – M.Mägi, abiks E.Viigipuu, Jõgeva – K.Tiimann, abiks E.Leivategija… Postimees 25.mai 1935 lk 4 Jõgeva naiskodukaitse 10. aastapäev. Põhapäeval, 26.mail pühitseb Jõgeva naiskodukaitse oma kümnendat aastapäeva. Jaoskond on asutatud 14.mail 1925.a. olles seega vanemaid naiskodukaitse organisatsioone, milline üles näidanud elavat tegevust, korraldanud kodukaitse ja majapidamise kursusi ning näitusi, eeskujulik, toitlustanud kaitseväe ja kaitseliidu üksusi ning oma organisatsiooni mitmekülgselt välja arendanud. Jaoskonnal on praegu üle 60 liikme, osakonnad toitlustuse, spordi ja sanitaar alal ning ligi 30-liikmeline naiskoor. Jaoskonna esinaiseks on juba viiendat aastat proua M.Hold, kelle energilisele juhatusele jaoskond võlgneb palju omast edust. Jaoskonna juures töötab ka kodutütarde rühm pr. M.Lehtmetsa juhatusel. Aastapäeva puhul korraldab jaoskond Jõgeva seltsimajas 26.mail kell 15 aktuse ja jumalateenistuse, kus jutlustab Laiuse õpet. J.Järve. Aktuse kõne peab Naiskodukaitse esinaine pr. M.Raamot. Aktusele järgneb kitsam koosviibimine ning õhtul on seltsimajas pidu, kus ette kantakse näidend „Patseeba Saaremaal”. Postimees 13.juuni 1935 lk 6 Naiskodukaitse, selle hälliks on Jõgeva alev, kus 14.mail 1925 aastal peeti esimene koosolek. Nimeks võeti „Jõgeva malevkonna naisabivalve”, milline üksus oli esimene kogu Eesti kohta… Postimees 23.juuli 1935 lk 6 Uusi pealikuid Tartumaa kaitseliidus ….on määratud: … Jõgeva kompaniis kinnitatud kohtadele: rühma ja spordi plk. R.Martinson, majanduspealik A.Tamm, propaganda juhiks B.Uus, õppe plk. A.Pärn… Uus Eesti 18.nov. 1935 lk.10 Kaitseliidu raskejõustikukursus….9.jaan. Jõgeval…..suuskade valmistamise kursus Jõgeval 913.dets. Postimees 5.dets. 1935 lk 6 Suuskade valmistamise kursused Korraldab Tartumaa maleva staap Jõgeval 9.-13.dets… Kursusest võtavad osa kaitseliitlased ja noored kotkad. Kui ruumi jätkub, võimaldatakse kursusele ka eraisikuid. Postimees 16.dets. 1935 lk 5 Viis aastat pidevat tööd noorte organiseerimisel. Pühapäeval pühitses Tartumaa noorkotkaste malev oma viiendat aastapäeva. Peeti pidulik aktus Eesti Karskusseltsi ruumes… Aktusele oli sõitnud ka Jõgeva noorkotkaste rühma okariinide kvardett, kes esineb kohe ettekandega, mis elava poolehoiu osaliseks saab… Aitaja märgi saavad: pr M.Holdt – Jõgevalt… Edasi selgub, et üleriigilises võistluses koolitöö edukuses on tulnud esimesele kohale Leedimäe algkooli Roela rühm, kellele antakse riigivanema auhind, postament sümboolse raamatuga. Sama kooli haukapere pärib kaitseliidu


108 poolt antud üleriigilise auhinna. Ka kodutütred samas koolis on tulnud kohale ja neile antakse diplom… Maakondlikus arvestuses sai Jõgeva rühm 3 koha. ************** ELEKTRIJAAM Postimees 16.jaan. 1935 lk 6 Jõgeva pimedas. Suurem rike jaamas. Jõgeva alevi elektrijaamas juhtus neil päevil mootoririke, mispärast katkestati voolu andmine. Selgus, et purunenud on üks mootori silindri osa, mida pole võimalik kohapeal parandada. Uue osa saamiseks on pöördutud Tallinna, mispärast mõni päev pimeduses tuleb olla. Postimees 22.jaan. 1935 lk 6 Jõgeval on nüüd valgustuskriis.. Mootor lakkas töötamast ja nüüd ei ole ühtegi äri, kust niisugust riistapuud asemele saaks. Kodanik paneb „tattnina” jälle põlema ja kaupmees kärutab petrooleumivaate. „Vana hea aeg” tuleb tagasi. Postimees 4.märts 1935 lk 6 Hädad Jõgeva elektrijaamaga Juba üle kuu kannatavad jõgevlased alevi elektrijaama streikimise üle. Vastav osa on ammugi Saksamaalt tellitud, kuid teadmata, millal see Eestisse saabub. Postimees 21.märts 1935 lk 4 Jõgeva alev ja ümbruskonna vallad Ulila elektrist huvitatud. Jõgeva alevivalitsus paar kuud tagasi on teinud Tartu linnavalitsusele ettepaneku võtta kaalumisele Ulila elektrivoolu juhtimise Jõgeva alevisse… Postimees 21.juuni 1935 lk 6 Jõgeva tahab Ulila elektrit. Viimasel Jõgeva alevivolikogu koosolekul oli arutusel alevi elektrivooluga varustamise küsimus… Volikogu tegi otsuseks pöörata ettepanekuga Tartu linnavalitsuse poole, et Ulila jõujaama elektriliin veel käesoleval aastal Jõgevale ehitatakse. Selle toetuseks otsustas alevivolikogu ühekordselt määrata 450 liiniposti. Nende lubatud postidega on liini võimalik ehitada kuni Tabivereni. Uus Eesti 20.dets. 1935 lk. 11 Alevi elektrijaamas laaditakse akusid, volikogu otsustas selle töö hinda alandada. ************** RAUDTEEJAAMAST JA RONGILIIKLUSEST Postimees 31.jaan. 1935 lk 6 Jõgevlaste linnasõidu mured. Käimapandava kiirrongiga kavatsetavat 1.maist likvideerida praegu Tartu-Jõgeva vahel käigusolev õhtune mootorrongi ühendus. Kuna Jõgevalt ja ümbruskonnast on õhtuti linnasõitjaid rohkesti, siis teeb ühenduse likvideerimine kodanikkudele raskusi. Postimees 6.märts 1935 lk 4 „Balti ekspress” peatugu ka Elvas ja Jõgeval. ….See kiirrong väljub Tallinnast kell 16, jõuab Tartu kell 19, sõites Riiast tagasi Tallinna, väljub Tartust kell 4.27, jõudes Tallinna kell 8.30….


109 Peale selle on soovitav… et see rong peatuks ka Elvas, kui suuremas suvituskohas ja Jõgeval kui tähtsamate ühendusteede sõlm-punktis, kuhu kogub sõitjaid mitte üksi Tartust, vaid ka Viljandimaalt… Postimees 3.apr. 1935 lk 6 Ümberpaigutusi Jõgeva raudteejaamas Senine Jõgeva jaamaülema abi Arnold Pauk viidi Keeni jaama. Tema asemikuks on esialgu määratud Kreevald. Postimees 6.juuni 1935 lk 6 Kas „Balti ekspress” hakkab Jõgeval peatuma? Põltsamaa ja Peipsi vahel elavate inimeste unistuseks on see, et „balti ekspress” peatuks väljasõidul ka korraks Jõgeval. Sõiduplaanis tooks see peatus hilinemist vast 8 minutit. Koostati ja saadeti teedeministeeriumile märgukiri, ent asjatult. Neil päevil käis Põltsamaa linnapea teedeministeeriumis kõnelemas „Balti ekspressi” peatuse üle Jõgeval. Linnapeale anti lootust ta palve täitmiseks. Postimees 4.juuli 1935 lk 6 Tamsalu seltskonnategelane Jõgevale. 1.juulil asus uuele ametikohale Jõgevale senine Tamsalu jaama korraldaja Osvald Karu. Viimase lahkumist Tamsalust kahetseb eriti kohalik tuletõrje ja kaitseliit, kelle hoolsamate liikmete koosseisu tema kuulus. Tuletõrje ühingu poolt annetati O.Karule enne Tamsalust lahkumist isegi hoolsusmärk. Postimees 24.okt. 1935 lk 5 Uus sõiduplaan 1. novembrist. …Käiku määratakse Tartu-Jõgeva vahel mootorrong nr 170, minek Tartust kell 17.03 ja Jõgevale tulek kell 18.15. Ühenduses selle rongi määramisega rong nr 24 edaspidi TartuJõgeva vahelistes mootorrongide peatuskohtades ei peata. ************** TULETÕRJEÜHING F 2818 nim 1 sü 1342 24.märtsil 1935 valiti tuletõrjeseltsi juhatusse Aleksander Annus, Jaan Tamm, Peeter Valge, Johannes Kustlov ja August Jõgar. Postimees 26.märts 1935 lk 6 Jõgeva Vabatahtlik Tuletõrje Pidas Jõgeva rahvamajas aasta peakoosolekut, millest osavõttis 125 liikme ümber. Üksmeelselt kiideti heaks 1934.a. tegevus-aruanne. Kinnitati 1934.a. kassa-aruanne ja võeti ühel häälel vastu 1935.a. eelarve, mis tasakaalustatud tulude-kuludega 4054 kr suuruses summas. Liikmemaks jäeti endiseks s.o. tegevliikmele 50 s, sisseastumismaks 50 s, toetajaile liikmeile 1.25 ja eluaegseile liikmeile 20 kr. Ühtlasi valiti ühel häälel hra T.MÜRK kauaaegse eeskujuliku teenistuse eest auliikmeks. Valimistele asumisel ilmnes, et liikmed olid grupeerunud kahte leeri. Ühed pooldasid esimehe kohal Paju`t, kuna teised senist esimeest Tani`t. Valimisel sai hääli Tani – poolt 54, vastu 38 ja erap. 9 h. Paju – poolt 54 h vastu 48, erap. 11 h. Viimane valiti hiljem abiesimeheks ja varahoidjaks Pääro. Ülejäänud 5 sund liiget valiti põhikirja kohaselt korraga, jagades hiljem juhatuses oma ametid, nendeks osutusid Valge, Kustlov, Annus, Jõgar ja Tamm.


110 Postimees 9.nov. 1935 lk 9 Kuulutus. Jõgeva Vabatahtl. Tuletõrje Ühingu restorani-ökonomi valimine 1936. aastaks on 20.novembril s.a. alevivalitsuse ruumes kell 16 päeval. Valimistest osavõtta soovijail tuleb enne valimise algust kindlust. 100 kr sisse maksta. Eelteated telefon nr 26. ************* MAJADE MÜÜGIKUULUTUSI Postimees 29.jaan. 1935 lk 8 Kuulutus. Jaama lähedal, kiires korras müüa maja ühes sepikoja ning osa sepikoja sisseseadega. Teateid saab Jõgeva Jaama 6. Postimees 30.märts 1935 lk 9 Kuulutus. Maja müüa Jõgeva alevis, suure viljapuuaiaga, ostetud krundil, käidavas tänavas. Omaniku elukoha muutmise pärast. Maksutingimused soodsad. Lähem. teat. Jõgeval hra J.Rehemaalt Turu tän 8, lihakauplus. Postimees 30.apr. 1935 lk 8 Kuulutus. Jõgeva alevis maja müüa või korraliku talu vastu vahetada. Maja on suurel tänaval, ilusal kohal. Telef. Jõgeva 28-d, J.Praats. Aadress Jõgeva Turu tän. hra J.Rehemaa kauplus. Postimees 22.juuni 1935 lk 12 Kuulutus. Jõgeva alevis jaama lähedal väheldane maja müüa ühes aiaga. Teateid saab Jõgevalt Jõe t. 5 Kuusk`i kauplusest. Postimees 12.okt. 1935 lk 10 Kuulutus. Müüa Jõgeva alevis uus korralik elumaja ühes tarvilikkude kõrvalhoonete ja noore viljapuu aiaga (end. oman. Jaan Pikat). Krundi suurus 1 vakamaa. Maa juurdeostmine võimalik. Lähemaid teateid saab Jõgeva ühispangalt. Postimees 18.okt. 1935 lk 8 Kuulutus. Korras, äriruumiga maja müüa Jõgeval Suurel tän. ilus aed 800 □-sülda. Hind 5500 kr. Küsida oman. L.Wiro, Meltsiveski tn. 29 Tartus. ************** LAADAD JA KOKKUOST Postimees 5.jaan. 1935 lk 9 Kuulutus. Nisu, rukist ja kaeru ostame ning võtame vastu järgmistes jaamades. …Jõgeval 21, 22.jaan. s.a…. J.Puhk ja Pojad. Postimees 21.jaan. 1935 lk 8 Kuulutus. Põllupidajate soovile vastu tulles ostame ning võtame vastu nisu ja rukkeid järgmistes jaamades…. Jõgeva 2.veebr. A.-S. „Rotermann`i Tehased”. Postimees 5.veebr. 1935 lk 6 Jõgeva laat. Vaatamata harukordselt ilusale talveilmale oli laadal rahvast hõredalt. Seevastu oli külluses kaupmehi. Äritseti peamiselt hobuste ja linadega. Keskmisest tööhobusest nõuti 180-250 kr., kuna sõiduhobused maksid 240-350 kr., lehmad maksid 35-50 kr., lambad 10-15 kr. Linadest makseti 8-9 kr. leisikast. Ristikheinaseemne kg nõuti 100-135 s. Puude ja palkide veoga teeniti Jõgeva kandis keskmiselt 2,5-4 kr. päevas. Postimees 7.märts 1935 lk 6


111 Jõgeva laat. Lehmi müügil ei olnud, vasikad 5-8 krooni, põrsad 3-6 krooni. ************** SANITAAR- JA MEDITSIINIOLUD Postimees 18.veebr. 1935 lk 4 Arstlik kontroll Jõgeva pagariärides. Neil päevil lõpetas Jõgeva alevi usaldusarst dr. L.Peterson tervislise kontrolli Jõgeva pagariärides teeniva personaali juures, kus leidis kõik korras olevat. Postimees 11.märts 1935 lk 7 Leonid PETERSON (1896) on Jõgeva aleviarst. Postimees 1.apr. 1935 lk 6 Jõgeval rohkesti leetrihaigeid Viimastel päevadel on rohkesti levima hakanud Jõgeval… haigestunud kooliõpilasi, mille tõttu on suletud kooli neli klassi kaheks nädalaks. ************** ÕIGUSERIKKUMISED JA ÕNNETUSED Postimees 25.apr. 1935 lk 7 Mootorratta ohver Jõgevalt Ülikooli 2. haavakliinikusse toodi raskete vigastustega Jõgeva elanik Aleksander Lani. Mehel on mõlema jala sääreluud murdunud. Nagu selgus, oli Aleksander Lani jäänud Jõgeva alevis mootorratta alla. Vigastadasaanu ütleb mootorratta juhti välimuse järgi tundvat. See olnud keegi Kruup Siimustist. Politsei toimetab allajäämise kohta juurdlust. Postimees 29.mai 1935 lk 6 Jõgeva end. alevivanem aastaks vangi. Teisipäeval oli Rakvere ringkonnakohtus arutusel endise Jõgeva alevivanema Meose vastu tõstetud kaebus allkirja võltsimises ja selle kaasas põhjendamata süüdistuse tõstmine praeguse Tartu-Võru ringkonnakohtu alalise liikme Hansoni ning endise Jõgeva alevirajooni konstaabli Tõnis Hoffi vastu. Kaebealune kohtusse polnud ilmunud. Teda asetasid kaitsjad advokaadid Maurer ja Sumberg. Ringkonnakohus mõistis August Meosi üheks aastaks vangimajja ühes õiguste kärpimisega. Postimees 6.dets. 1935 lk 4 Jõgeva end. alevivanem aresti. Pääsedes ühest süüdistusest, andis pühjust uueks protsessiks. Jõgeva jaoskonna kohtunik mõistis üheks kuuks aresti Jõgeva endise alevivanema August Meose adv. Osvald Egliti laimamise eest. Protsess sai alguse juba maikuus, kui Meost Rakvere ringkonnakohtu poolt allkirjade võltsimise pärast karistati 1-aastase vangimajaga. Viibides Rakveres, ütles Meos Jõgeval teotseva advokaadi O.Egliti aadtessil haavavaid väljendusi, mispärast viimane M kohtulikult vastutusele võttis. Süütõendite puudusel mõisteti Meos õigeks. Samal kohtupäeval aga kaebealune nimetas adv. Eglitit valetunnistajaks, mispärast E alustas M vastu uut süüdistust. Kohtus tehti A.Meose süü tunnistajate varal kindlaks, mistõttu ka teda karistati. Postimees 24.jaan. 1935 lk 6 Jõgeva jaam vajab politseid.


112 Ajast millal likvideerus Jõgeva raudteejaama konstaabli koht, on kernikud uuesti tarvidus politsei järele. Trahterite sulgemisel kogunetakse raudteejaama, kus joobnud olekus rikutakse rahu ja avalikku korda. Võttes arvesse veel asjaolu, et jaama einelauapidaja edaspidi kavatseb jaamas viinamüügi sisse seada, mispärast ainukesel alevi rajooni konstaablil ka jaamas korrapidamine on üle jõu käiv. Nagu kuulda, tahetavat seda teostada. Postimees 23.juuli 1935 lk 7 Prefekt jagas karistusi …Oskar Pedriks, eluk. Jõgeva vallas Siimuste külas, sõitis 7.juulil Jõgeva alevis mootorrattal joobnud olekus, kusjuures korduvalt kukkus kraavi. Ta muutus tänaval liiklevatele inimestele hädaohtlikuks. Pedriksit karistati selle eest 100 kr. rahatrahvi ehk 30 p arestiga. Postimees 25.sept. 1935 lk 7 Karistusi prefektilt Vassili Tibala, 46 a. vana, elukoht Siimuste külas, lärmitses 2.septembril Jõgeva alevis, Suur tän. nr. 34 asuvas riigi viinapoes ja selle ees tänaval joobnud olekus ning purustas kaikaga poe ukse klaasruudud. Teda karistati 15 kr. ehk 7 p. arestiga. Tartumaa Teataja 14.aug. 1935 (K) lk 1 Autoohver Jõgeval. Esmaspäeva hommikul kella 7 ajal jäi Jõgeva alevis veoauto alla alevi elanik Peeter Truus. Temal murdusid rangluud. Pruus oli püüdnud viimasel hetkel läbi joosta mõõduka kiirusega sõitva auto eest, kuid see „ruttamine” lõppes õnnetult. Veoauto kuulus Aksel Vindile. Postimees 19.dets. 1935 lk 4 Jõgeval aeti mees surnuks. Autojuht allaajamise eest vastutust andmas. Jõgeva alevis aeti 12. augustil surnuks sama alevi elanik 71-aastane Peeter Truus. Truus oli tol korral minemas mööda Suur tänavat raudteejaama tööle. Jõudnud Suur tänava maja nr 5 kohale, sõitis temale tagant peale veoauto T 126, mida juhtis Erich-Johannes Mägi. Peeter Truus vatamata sellele, et ta raskesti oli vigastatud, suutis loo kohta seletust anda. Ta sammunud raudteejaama poole keset tänavat. Korraga kuulnud selja taga auto põrinat, mispärast hakanud minema paremale teeäärde. Kuid olnud hilja – auto kihutanud talle peale. Truus ei süüdistanud autojuhti, vaid arvas, et see oli õnnetu juhus. Truusil murdusid allajäämisel mõlemad rangluud ja mõlemapoolsed ülemised seitse roiet, kusjuures roiete otsad tungisid kopsudesse. Pärast algset abiandmist toimetati vigastatu Tartu kliinikusse, kus ta aga suri. Vastutuselevõetud autojuht Mägi süüdi end ei tunnistanud. Ta annab kaks signaali, mille peale eesminev vanamees tagasi vaatas ja jatkanud liikumist. Autojuht tahtnud viimasel momendil vanamehest paremalt poolt mööd sõita, kuid mees astunud sinnapoole ise ette. Mägi ei tunnistanud end süüdi ka ringkonnakohtus, kus kolmapäeval allajäämise lugu arutati. Kohus ei leidnud kaebealust süüdi tahtlikus allaajamises. Küll aga leiti ta süüdi ettevaatamata sõidus, mispärast teda karistati 2-kuise vangimajaga tingimisi. Kui ta kolme järgneva aasta kestel uut kuritegu toime ei pane, siis seda otsust täide ei viida. Tartumaa Teataja 18.okt. 1935 lk 4 Endine Jõgeva elanik salakuulaja. 18.mail s.a. kella 4 ajal p.l. pidas raudteeteenija kinni Petserimaal Vilo vallas mööda raudtee äärt liikuva meesisiku, kes kõnetamisel avaldas, et ta on tulnud salaja üle piiri N. Venemaalt. Mees toimetati piirivalve kordonisse, kus ta nimetas end N. Venemaa kodanikuks Eduard


113 Tolgaks ja seletas, et elab Pihkva linnas, kust tulnud salaja üle piiri, et külastada oma ema Kaarepere vallas. Hiljem toimetatud ülekuulamisel lisas Tolga juurde, et elanud kuni 1919 aastani Jõgeva alevis ning läinud siis Venemaale, kus Pihkva GPU ametnik teinud ettepaneku, minna salaja Eestisse ja koguda andmeid teede, sildade ja ehitiste kohta… 41 aastat vana… Sõjaringkonnakohus mõistis reedel Ed. Toöga 3 aastaks vangimajja. ************** ÜKSIKANDMEID JÕGEVAST Postimees 20.jaan. 1935 lk 1 (P) Ööl vastu pühapäeva puhkes Eestis torm… Tormi tõttu oli katkestatud telefoniühendus…. Tartu-Tallinn liinil oli kõige rohkem rikkeid Tartu ja Jõgeva vahelisel osal… F 2974 nim 1 sü 229 14.veebr. 1935 jaoskonnakohtunikuks on lisakohtunik Osvald Anton ja tema sekretäriks Arno Kull. Postimees 17.märts 1935 lk 3 Esperantokursus Jõgeval. Jõgeva esperantohuviliste ringkondade poolt on käimas eeltööd Če-õppeviisilise esperantokursuse korraldamiseks. Sissejuhatuseks kursusele, mis algaks kolmapäeval, 27 skp. peetakse pühapäeval, 24.märtsil kl. 6.30 p.l. Jõgeva kõrgema algkooli ruumes Esperanto tutvustamise-õhtu, mille kavas peale eesti esperantotegelaste ettekannete ka rootsi esperantolektori K.Turori esperantokeelne loeng valguspiltidega „Läbi kauni Rootsimaa”; kõne tõlgitakse eesti keelde. Korraldatavat kursust juhataks Če-Instituudi õppejõud kunstnik E.Hallop. Postimees 29.märts 1935 lk 5 „Vanemuise” lõpuloosimine 1.aprillil…Müügipreemiate loosimine 1.aprillil „Vanemuises”…viimased piletid müüakse… Jõgeval… jaama raamatukapis… Postimees 3.apr. 1935 lk 6 Kohvik Jõgevale. Ajavahemikul, millal Jõgeva kaitseliidu kodu oma uksed oli sunnitud sulgema, ei jäänud Jõgevale mingisugust selletaolist ettevõtet. Nüüd avatakse Ein`i poolt uus kohvik. F 2974 nim 1 sü 230 leht 139 Alevivalitsuse 1935.a. märtsi tunnistusest on lugeda, et hobupostijaama krundi suurus on 21 ha. Krundi pidajaks on endiselt Alfred Hansu p. Laur (Korts-Laur). Tal on tarvilik põllumajanduslik inventar ja seemnevili ning ta on võimeline pidama normaaltalu suurusega asunduskohta. Laiuse Koguduse Teataja 24.dets. 1935 lk 7 - J.Kõva nahatööstus ja kauplus, Suur tän. 49, tel. 57 Võtab vastu parkimiseks igasugu nahku. Ostab toornahku ja nahkade parkimiseks paju ja kuusekoori. Müüb pastla-, pinsoli-, talla-, rangirooma-, juht- (musta ja kollast), päälis- ja voodrinahka, ohja-, sedelga- ja pastlarihmu. Hinnad võistluseta. Tunnustatud töö. - Alfred Saksa lina, linaseemne ja viljaäri, Jõe tän. 4, tel. 25 Jõgeval, ladu Mustvee maanteel. Ostab põllupidajailt: linu, linaseemneid, ristikheinaseemneid, nisu, rukkeid, otre, kaeru. Makstes kõrgemat päevahinda.


114 Postimees 3.apr. 1935 lk 8 Kuulutus. Kaupmehed! Jõgeva „UKU” Jahuveski Tartu ladu Kalda 5-6 soovitab: nisupüüli, sepikujahu, tangu, kruupe jne. odavate hindadega. Laiuse Koguduse Teataja 24.dets. 1935 lk 7 Kuulutusd: - Jõgeva „UKU“ veski, omanik H.Silvere, Jõgeval Suur tän. 75 tel. 75, jahuvesk jahvatab püüli, mannat, kruupe, tangu, ülesõela- ja lihtjahu. Villaveski kraasib, ketrab, korrutab, võtab vastu tarvitatud villaseid riideid ja kampsoneid ümbertöötamiseks lõngaks, saeveski lõikab sindleid ja laudu, hööveldab voodri- ja igasugu teisi laudu. Moodasd masinad. Töö kiire ja ajanõuetele vastav. Korraootajatele mugavad ruumid ja hobuste tarvis sarad. Postimees 6.apr. 1935 lk 9 Jõgeva Ühispank (äriseisu tabel) … ostame päevakohase kõrgema hinnaga 4% Asunduskapitali võlakirju; Ostame ja müüme E.V. Riigikassa pantkirju, milledega soodsatel tingimustel tasuda saab asunikkude maaostu ja liidetud laenusid; Panga juures E.O ja Ü.A. Kindlustus A-S „Oma” agentuur. Postimees 14.okt. 1935 lk 6 Jõgeva Ühispanga tegevuse ülevaade Postimees 10.mai 1935 lk 4 Lasterikkad emad Emadepäeva puhul on üle riigi Tallinna kutsutud 50 lasterikkamat ema, kellele korraldatakse mitmesuguseid austusavaldusi.… Tartumaa alevitest on kutsutud Jõgevalt Olga Tepp, 50 a. vana, 9 lapse ema… Postimees 13.mai 1935 lk 6 Jõgeval moodustati nimede eestistamise toimkond. Kuna Jõgeval leidub rohkesti võõrapäraseid nimesid, ei ole aga nende eestistamine seni veel hoogu võtnud, otsustas haridusselts omal viimasel koosolekul moodustada nimede eestistamise toimkonna ning lähemail päevil korraldada Jõgeva rahvamajas propaganda koosoleku sellekohaste kõnedega. Toimkonna esimeheks valiti praegune haridusseltsi esimees P.Valge, liikmeteks J.Võsu, J.Karusoo, J.Liigand ja prl. S.Köögardul. Postimees 21.mai 1935 lk 6 Jõgeva Põllumeeste Selts pidas koosolekut. Peale 10 aastast tegevusetust alustas Jõgeva Põllumeeste Selts jälle oma tegevust. Põhapäeval, 19.mail s.a. peakoosolekul valiti esimeheks Jul. Aamisepp ning juhatuse liikmeteks Laanberg, Oja, Vehrvald ja Hansohn. Revisjoni komisjoni kuuluvad Teder, Miljan ja Rähn. Postimees 29.mai 1935 lk 1 Kalapüük Pedja jões keelu all. Jõgeva alevi läheduse tõttu on kalad Pedja jõest kadumas… Jõgeva Sordikasvanduse ettepanekul keelas põllutööministeerium igasuguse kalapüügi Pedja jõel alates Painküla paisust kuni Sae paisuni 1.juunist kuni 1.juulini 1935.a. Postimees 18.juuli 1935 lk 3 Majaomanikkude koja elluviimise komitee vaatas läbi kolmapäeva õhtupoolikul valimismaterjale õige mitmest valimisjaoskonnast… Ühes Tartuga hääletasid alevid Elva,


115 Jõgeva, Mustvee… Jõgeval anti ära ainult 9 häält, nendest nimekiri 1-le 3 häält, nimekirjale nr. 3 – 6 häält, kuna nimekiri nr 2 ei saanud Jõgeval ühtegi häält… Postimees 23.juuli 1935 lk 6 Laiuse koguduse uude nõukogusse:

H.Nuudi – Jõgevalt… K.Päid – Jõgevalt…

Postimees 18.sept. 1935 lk 6 Jõgeva haridusseltsi lasteaed Lõpetas neil päevil oma suvise tegevuse. Väikesi mudilasi oli lasteaias 41, kes kahe ja poole kuuga olid õppinud nii mõndagi. Lasteaia ülevalpidamine on käesoleval suvel töötanud ülejäägiga. Toetusi on annud kohalik alevivalitsus ja ühispank, kumbki 30 krooni. Jõgeva vallavalitsus on tasuta annud ruumid, kuna kohalikud ärid on ainetega toetanud. Haridusseltsi juhatus avaldab tänu kõigile asutustele, äridele ja kodanikkudele, kes lasteaeda on lahkesti toetanud ehk tema tegevuses abiks olnud. Uus Eesti 14.nov. 1935 lk. 14 Isamaaliidu Jõgeva osakond valis peakoosolekul viieliikmelise juhatuse. Esimeheks sai kaubamaja omanik Paul Jürmann, abiesimeheks ühispanga juhataja Karl Roomet, kirjatoimetajaks alevisekretär Osvald Paju, laekuriks koolijuhataja Riho Terasmaa ja ametita juhatuseliikmeks konsulent Heinrich Steinhaus. Revisjonikomisjoni valiti adv. O.Eglit, A.Laur ja A.Sermat. Postimees 18.nov. 1935 lk 6 Jõgeva-Mustvee liinibuss väljub Mustveest kell 14.15, sõidab läbi Sadala ja jõuab Jõgevale kell 17.oo. Postimees 22.nov. 1935 lk 6 25.a. POSTI TEENISTUSES Jõgeva posti-telegr.-telef.-kontori ülem E.LEHTMETS pühitseb 23.novembril s.a. oma 25.a. riigiteenistuse juubelit. E. L. sündis 7.sept. 1891 Liigvalla vallas Järvamaal. Lõpetanud Tartu Linnakooli ja Riias p.-t. mehaanikute kooli, nimetati E.L. 23.novembril 1910 postiteenistusse mehaanikuna… Teeninud vene ajal Riias, Liibavis, Jõgeval, Moskvas ja Eesti vabariigi ajal Tallinnas, Kolgal ptk. ülemana ja 29. okt. 1920.a. alates Jõgeva ptk. ülema kohal… võtab… elavalt osa ka seltskondlikust tööst. Postimees 30.apr. 1935 lk 7 Eduard Laanberg 50-aastane. Eduard Laanberg sündis 1885. aastal Orava vallas käsitöölise pojana. Õppis Pihkva reaalgümnaasiumis ja teenis vene sõjaväes. Ajateenistuse järel astus politseiteenistusse töötades Võrus, Pihkvas ja Moskvas kuni 1917. aastani. Eesti iseseisvumise järel tuli kodumaale ja määrati 1920.a. Tallinna kriminaalpolitsei abikomissariks, kellena töötas 1923. aastani, asudes siis elama Jõgeva valda, kuhu oli vahepeal ostnud Söödi talu. Valiti 1930.a. Jõgeva vallavanemaks ja seejärel teiseks ametiajaks. Ühistegelised Uudised 19.apr. 1935 lk 3 Eduard Laanberg s. 1.mail 1885 Võrumaal. On olnud või on parajasti piimaühingu esimees, vallavanem, ühispanga revisjonikomisjoni liige, maatulundusnõukogu esimees, KL Jõgeva malevkonna


116 majanduspealik, Eesti Ühistegelise Liidu revisjonikomisjoni liige, Põllutöökoja liige, Maaomavalitsuste Liidu nõukogu ja revisjoni liige. Omandas tosin aastat tagasi Jõgeval 2 võrdlemisi mahajäänud talu. ************** ÜLEVAADE ALEVIST JA SELLE VALITSEMISEST Postimees 18.jaan. 1935 lk 6 JÕGEVA TALVEL Jõgeva elab talvel samuti kui suvel. Ainuke vahe on see, et suvel on peale tööaja vabaaja möödasaatmine hoopis hõlpsam. Talvel teed oma töö ära, vaatad aknast välja ja ootad rongi, millal tuuakse vaimutoitu – ajalehti. * Öeldakse sportige! Jõgevlane on ka seda hüüdu kuulnud, kuid tema ei spordi. Jõgevlane paneb Soome kelgu lume peale, hüppab tiritamme taga järele ja kujutab ette nagu ta suusataks. On sõõr ümber maja ära tehtud, sporditund ongi läbi. Ometi pakub ümbrus oma ette ilu kaugemal, kodust eemal. * Jõgevlane on ehtne korporatiivse korra pooldaja: tema ei käi läbi muude kui omasugustega. Sellepärast ei harrasta ta ka kohvikukultuuri, vaid kutsub omasuguseid oma poole, võtab klaasi teed ja napsi, lööb laulu lahti ja kuulab maailmauudiseid samasuguse innuga kui kohvikurahvaski. Kuid vaatamata sellele, et seal ei harrastata kohvikukultuuri, ei arendata rahva juurdekasvu, vaid surevus käib esirinnas. Alev püüab kasvada: laiendab tänavaid, kõrgendab majakordi ja kuulab järele, kas veel vabu krunte saada oleks. Postimees 4.apr. 1935 lk 7 Mõtteid Jõgevalt. Paaril eelmisel aastal Jõgeval lõkkele löönud hõõrumised ja seltside vahelised intriigid näitavad käesoleval peakoosolekute perioodil vaibumist. Koosolekud lähevad üksmeelsuse tähe all ja liikmeskonnas valitseb rahulik meeleolu. Samuti akuutsemaks päevaküsimuseks osutunud rahvamaja ehitamise aktsioon on lõpuks… positiivseid tulemusi – on otsustatud ehitada rahvamaja. Kuna samal ajal oli ka päevakorral kiriku ehitamise probleem, siis väga tõenäoline on, et kiriku ehitamine jääb tahaplaanile. * Aleviisadele on nii mitugi korda tüliõunaks osutunud elektrijaam kui kulukam üritus omavalitsusel. Alles hiljuti olid sunnitud kodanikud läbiajama pilkases pimeduses mitu nädalat, enne kui rikestunud mootoriosa Saksamaalt pärale saabus. Ja peagi see jälle ei või juhtuda, et Deutschi-mürakas omal kõrvad pea alla paneb ja streikima hakkab. Selle väärnähte vältimiseks ja pidevama voolu hankimiseks aleviisad tahavad kõik rattad käima panna, et Jõgevale saaks ehitatud Ulila kõrgepinge liin. Vana mootor aga kavatsetakse teha „puhtaks rahaks”. * Millegipärast Jõgeva alevi kultuurilise ja vaimlise arengu põllul on valitsenud siiani põud. On ainult „ainuöigusega” hinnas tantsukursused, kuid needki on k.a. esimesel veerandil „boikoti” alla pandud. Seevastu hoopis intensiivsemalt tegutseb vallarahvas – mehed kui naised oma alal. Isegi hiljuti korraldatud esperanto tutvumisõhtu leidis üpris leiget kajastust. Tartumaa Teataja 7.jaan. 1935 lk 4 Alevivolikogule valiti juhataja


117 … kandidaatideks seati üles Peeter Valge ja Paul Jürman. Valituks osutus P.Valge, kes sai poolt 7 ja vastu 4 häält. Volikogu juhataja asemikuks valiti Ernst Lehtmets. Postimees 4.veebr. 1935 lk 6 Jõgeva alevi maksumäärad endiseks. Jõgeva alevivolikogu jättis maksumäärad samaks, mis olid eelmisel aastal… alevivolikogu valis senise volikogu juhataja P.Jürmanni asemele uueks volikogu juhatajaks P.Valge. Tartumaa Teataja 8.veebr. 1935 lk 4 Volikogu vabastas 1935. aastaks alevile võetavatest seltsidest tuletõrjeühingu, haridusseltsi, spordiseltsi „Kalju” ja Jõgeva Kaitseliidu kompanii. Maksuvabastusest öeldi ära lavakunstiühingule. Tartumaa Teataja 7.jaan. 1935 lk 4 Jõgeva tuluhindamise komisjon. Jõgeva alevi tuluhindamise komisjoni valiti E.Lehtmets, Alfred Laur ja Aug. Jukk. Lk 4 Jõgevale valiti viinamüüja. Jõgeva alevi viinamüüja kohale oli esitanud sooviavaldusi Aug. Tibar, Jaak Aben, J.Hold, J.Madisson, E.Mitt, Martin Lall ja Aksel Vindi. Pärast tingimuste teatavakstegemist osa soovijaist loobus. Volikogu valis viinamüüjaks Aksel Vindi, kes saab alevivalitsuselt palgaks 2,5 senti iga läbimüüdud piirituse, viina või denaturaadi pealt. Postimees 1.apr. 1935 lk 6 Jõgeva alevi 1935/36.a. eelarve võeti 23.859 kr suuruses vastu. Samal koosolekul oli ka alevisekretäri ja ametnikkude palga normid, mis aga jäeti endiseks, väljaarvatud alevi elektrijaama juhataja palk, mida kõrgendati 70 kr pealt 80 kr peale kuus. Postimees 18.veebr. 1935 lk. 4 Jõgeva jätkab tänavate korrastamist. Jõgeva alevivalitsus jätkab möödunud aastal poolelijäänud tänavate prügitamist. Tarvismineva sillutusmaterjali ostmine on juba alanud, kusjuures makstakse raudkivide ruumimeetrist 2,5 krooni. Postimees 19.aug. 1935 lk 6 Jõgeva alev korrastab tänavaid. Juba aastaid oli Jõgeva alevil päevakorral alevi tänavate korrastamine ja kõnniteede ehitamine, kuid vastavate krediitide puudumisel oldi sellest sunnitud loobuma kuni käesoleva suveni. Käesoleval aastal, mil alevi majanduslik olukord tunduvalt tervenenud, hakati pihta kõnniteede ehitamisega, millised tööd on juba lõpule jõudmas. Siinjuures peab märkima, et kõnniteede ehitamine osutub üsna kulukaks, kuna tänava ääres sügavate kraavide täitmine nõuab rohkelt täitematerjale. F 40 nim 1 sü 6138 JÕGEVA MAJA- JA KRUNDIOMANIKUD seisuga 25.mai 1935: 1.Johanson Erich 1889 Aia 4, rendimaal oma maja 2. Dreybladt Melanie Aia 6, rendimaal oma maja 3. Naarits Hans 1870 Aia 8, rendimaal oma maja


118 4. Leppik Eduard 1905 Aia 10, rendimaal oma maja 5. Sagurski Marie 1900 Aia 10a, rendimaal oma maja 6. Heindrichson Georg 1867 Aia 12 7. Kask Mart 1865 Aia 14 8. Kilk Emmeline 1855 Aia 16 9. Amann August 1876 10. Mägimann Siim 1882 Aia 20 (elas Jõgeva vallas) 11. Luha Jaan 1885 Jaama 1 12. Jõgeva postijaam Jaama 2 (riigi maa ja maja, kasutab Alfred Laur) 13. Karusoo Jaan 1880 Jaama 3 14. Mägi Elias 1872 Jaama 5 15. Valdmann Jüri pärijad Jaama 6 Elisabet 1880 16. Tepp Tõnis 1876 Jaama 7 17. Dobruskes Chaim 1889 Jaama 8 18. Kose Johannes 1894 Jaama 9 19. Paavel Andres 1872 Jaama 10 20. Mägi Kristjan 1869 Jaama 11 21. Lõoke Peeter 1861 Jaama 12 22. Tepp Anna 1873 Jaama 13 23. Õunap Mart 1871 Jaama 14 24. Pikat Jaan 1873 Jaama 15 25. Meos August 1886 Jõe 1 26. Koorits Jaan 1882 Jõe 3 (uus ehitus) 27. Koorits Jaan Jõe 5 28. Saks Alfred 1901 Jõe 4 29. Stepanov Nadežda 1873 Kesk 1 30. Domnin Vassili 1883 Kesk 2 31. Domnin Mihhail 1890 Kesk 3 32. Võsu Johannes 1887 Kesk 4 33. Tamm Anna 1886 Kesk 5 34. Hõrak Luise 1881 Kesk 6 35. Lääne Orest 1888 Kesk 7 (hooned ehitamata) 36. Veinbaum Anna 1883 Kesk 8 37. Vilde Karl pärija Adele Vilde 1897 Kesk 9 38. Simeon Pauline Kesk 10 39. Lõoke Liisa 1859 Kesk 11 40. Karelson August 1889 Kesk 12 41. Karelson Alide 1884 Kesk 13 42. Ottenson Johan 1864 Kesk 14 43. Melesk Marie Mustvee mnt 3 44. Karusoo Jaan Mustvee mnt 4 45. Naidenkov Sergei 1869 Mustvee mnt 4 (elab Kasepää vallas) 46. Moor Johannes Mustvee mnt 5 (ehitus pooleli) 47. Kirs Osvald Mustvee mnt 7 48. Padil Siim 1902 Mustvee mnt 11 48. Vindi August 1878 Mustvee mnt 12 49. Guss Anna 1877 Mustvee mnt 13 50. Mõtte Voldemar 1905 Mustvee mnt 15 51. Paliale Jaan 1876 Nurme 2


119 52. Eisenberg Otto Nurme 1 53. Maasen Marie Nurme 6 54. Totsas Karl Päido 31 talu maal 55. Totsas Sohvi 1858 Päido talu maal 56. Kuusk Gustav 1880 Päido talu maal 57. Saar Marie Päido talu maal 58. Rosenkrants Leonhard 1886 Suur 1 59. Jauker Margarete 1877 Suur 2 60. Jauker Margarete Aia tn 61. Müller Elsa 1882 Suur 6 (ise elas Tartus) 62. Rosenstein Emilie 1858 Suur 8 63. Jõgeva Majandusühisus Suur 11 64. Jürmann Paul 1876 Suur 12 65. Totsas Karl Suur 13 66. Luts Adele 1883 Suur 15 67. Joost Jaan 1875 Suur 16 68. Sarnet Al-der 1897 Suur 17 69. Jõgeva Ühispank Suur 18 70. Nahkur Liine 1873 Suur 19 71. Toots Amalie ja Sei Ferdinand Suur 20 72. Lomp Voldemar Suur 21a 73. Truusmann Gustav Suur 22 74. Annus Aleksander Suur 23 75. Mitt Ernst Suur 25 76. Lätte Miina, Pill Al-der Suur 26 77. Saks Jaan Suur 26a 78. Past Marie Suur 27 79. Schmidt Voldemar 1896 Suur 28 80. Pastel August 1887 Suur 29 81. Tõug August 1875 Suur 30 82. Kuusk August 1889 Suur 31 83. Maasik Jüri 1865 Suur 32 84. Sinka Jaan 1893 Suur 33 85. Vindi August 1878 Suur 34 86. Vindi August 1878 Suur 39 87. Kruup Johannes Suur 34 88. Madisson Jaan 1875 Suur 35 89. Leivategija August 1877 Suur 37 90. Lepp Jaani pär. Osvald Lepp 1910 Suur 38 91. Rebane Leena Suur 40 92. Seppa Kristjan 1881 Suur 42 93. Rasin Emilie 1877 Suur 43 94. Kangur Jaan 1869 Suur 44 95. Hold Jüri 1874 Suur 45 96. Hold Jakob 1886 Suur 45 97. Abram Matsi pär. Abram Helmi 1908 Suur 46 98. Aben Jaak 1883 Suur 47 99. Õun Eduard 1879 Suur 48 100. Kõva Johan 1883 Suur 49 101. Soo Aleksander 1877 Suur 50


120 102. Alt Gustav 1879 Suur 52 103. Rasin Kristjan Suur 53 104. Sepp Johannes 1893 Suur 54 105. Jürgenson Karl Suur 55 106. Soplepmann Jaan 1890 Suur 57 106. Nõmm Jaan 1881 Suur 58 107. Vassil Jüri 1869 Suur 59 108. Jürgenstein Karl 1877 Suur 61 109. Marjasaar Eduard Suur 62 110. Braats Johannes Suur 63 111. Oja Jaan 1900 Suur 64 112. Peterson Amalie Suur 65 113. Vares Aleksander 1879 Suur 66 114. Puusepp Johannes Suur 67 115. Kokuta Marie 1896 Suur 68 116. Kroon Elmar 1898 Suur 69 117. Liigand Jaan 1883 Suur 70 118. Nigol Anna 1864 Suur 71 119. Saaremaa Jaan 1872 Suur 72 120. Kurs Eduard Suur 73 121. Mõtte Mart 1863 Suur 74 122. Silvere Hans 1873 Suur 75 123. Mägi Jüri Suur 76 124. Jõgeva piimaühisus Suur 78 125. Jõgi Eva 1853 Suur 80 126. Poom Villem 1892 Suur 82 127. Mägi August Suur 84 128. Jõgar August 1880 Turu 1 praegune Pargi tänav 129. Tuletõrjeühing Turu 2 130. Toming Mart 1881 Turu 3 131. Jukk August 1897 Turu 4 132. Tõnts Marie Turu 5 134. Tibar August 1873 Turu 6 135. Pihlik Emilie 1893 Turu 7 (praegu, 2008.s. Pargi 7 – Ü.P.) 136. Madisson Julie Turu 8 137. Rebane Liisa 1879 Turu 9 138. Tõruke Liisa 1868 Turu 11 (praegu, 2008.a. Pargi 11 – Ü.P.) 139. Eisenberg Otto Turu 13 140. Janov Gustavi pär. Janov Anna 1894 Turu 15 141. Otsa Gustav Turu 17 142. Sepp August Turu 19 143. Lill Mihkel 1867 Turu 21 144. Tõnts Johannes 1890 Turu 25 uus ehitus F 2974 nim 1 sü 250 lehed 1-18 JÕGEVA ALEVI ELANIKKUDE NIMEKIRI 15.detsember 1935.a. Nimed on kirjutatud nõnda, kuidas nad on kirjutatud nimekirja. Aia tänav


121 Nr 4 Johanson Erich Lihtin Liina Aru Helene Martinson Anna Mägi Paul Tamm August n. Pauline p. Artur Joosep Jakob p. Vambola Puusepp Elisabet

1889 1872 1889 1888 1907 1875 1883 1913 1884 1928 1897

Nr 6 Dreybladt Melanie Siimeon Armilde Jaanuska August Näkk Helene Unt August Mann Ljubov Villmann August Rabisson Olga Roos Rosalie Saar Alfred

1886 kodune 1908 teenija 1909 äriteenija, Madli 1858, Senni 1881 1907 1908 agent, Nikolai 1910 1911 p. Aleksander 1930 1876 alevi hoolealune n. Aleksandra 1867 alevi hoolealune 1855 1887 p. Harald 1913, p. Ilmar 1914, t. Melanie 1918 1898

Nr 8 Naarits Hans Laar August Jürmann Valli Muuli Leida Viikvald Agnes Reisa Adalbert Sööt Ferdinand

1870 1900 1908 1902 1903 1901 1907

Nr 10 Leppik Eduard

1905, n. Amalie 1898, t. Helgi 1926, t. Ilme 1931

Nr 10a Sagurski Vladimir

1905 maaler n. Marie 1900, ema Marie 1880

majaomanik tööline tööline p. Ahto 3.a. tööline tööline tööline tööline tööline tööline

n. Liisa 1880, p. Villem 1920 konstaabel, n. Salme 1902 p. Igor 14.o5.1929 pangaametnik postiametnik n. Olga 1903 raamatupidaja äriteenija, n. Linda 1906

Nr 12 Heindrichson Georg 1867 aidamees, n. Anna 1865, t. Therese 1900 raudteeametnik Välba Juuli 1870 Nr 14 Kask Mart Tepp Aleksander

Ottenson Karl

1865 n. Alma 1866 t. Salme 1911 1895 tööline n. Marie 1898 p. Heldur 1924 t. Henny 1926 t. Valve 1933 t. Aime 15.o9.1930 1903 n. Juuli 1897 t. Vilma 26.o4.1931


122 Mõnus Vladimir

1912 maalritöö

Nr 16 Kilk Emmeline

17.o3.1855 majaomanik

Nr 18 Amann August Mihkelson Eduard n.Ludmilla Vilberg Anna

1876 tööline n. Rosalie 1879 1890 1897 p.Alfred 1919 p. Aksel 1924 p. Endel 1929 p. Leonhard 1931 t. Vaike 19.o9.1935 1867

Nr 20 Kirna Mai Starkov Nikolai

1868 Karl 1868 1868 n. Helena 1865

Jaama tänav Nr 1 Luha Jaan Mürk Tõnis Lõhmus Emilie Kokkuta Therese Sommer Marie Unt Liina Bötcher Mai

1865 1862 1886 1917 1871 1879 1867

majaomanik, n. Marie 1867 äriteenija n. Adele 1867 õmbleja raamatukapi pidaja, p. Viktor 1902 p. Otto 1887

Nr 2 Laur Alfred 1887 äripidaja n. Ludmilla 22.o3.1907 p. Heldur 1922 p. Maks 1926 p. Ants 1932 Koplus Oskar 1887 Linda 1891 Teppor Valter 1911 Jakobi Heinrich 1897 n. Vassa 1901 t. Laine 1926 t. Asta-Renete 1929 p. Arnold 1934 Künnapuu Aleksander 1906 peentöö Põlts Ida 1904 Jüri 1890 õ. Anna 1893 e. Marie 1866 Piip Heinrich 1910 n. Melanie p. Udo 1935 Lall Glafiira 1861 Nr 3 Lehtmets Ernst n. Margarete Kivi Mihkel Aland Lidia Kloumann Lonni Kask Hermine Thomson Irmgard Jeedas Osvald Karusoo Jaan n. Alma Lullu-Veem Olga

1891 postkontori ülem 1899 kooliõpetaja p. Olaf 1926 1887 posti mehaanik n. Eugenie 1889 t. Silvia 121 p. Harald 1923 1892 õmbleja 1907 juuksur 1899 juuksur 1913 juuksur 1905 raamatupidaja 1881 pagariäri pidaja 1897 p. Jaan 2.o3.1928 1885 teenija


123 Okas Eduard Väljaots Elmar

1887 pagaritöö 1915 pagaritööline

Nr 4 Saavo Jaan Olev Joosep Raag Lea Lepassaar Elfride

1880 restoranipidaja n. Elise 1885 p. Hans 1919 1870 teenija 28.a. 27.a.

Nr 5 Mägi Elias Tiit Friedhilde Mänd Oskar

1872 n. Pauline 1866 1900 t. Ilme 7.o3.1926 1907 kohtusekretär

Nr 6 Valdmann Elisabet p. Karl p. August Lindus Voldemar n. Anna

1880 1910 1901 1902 1897

t. Linda 1919 t. Natalie 1922 tööline sepp tööline t. Ilme 1925 p. Ferdinand 1930 p. Voldemar 1932

Nr 7 Tepp Tõnis n. Olga Lomp Ferdinand Reinberg Joosep Mäekalle Arvo

1876 1886 1907 1873 1915

tööline t. Salme 1918 p. Heino 1922 p. Evald 1925 p. Leo 1927 telefonivõrgu tööline n. Marie 1916 p. Harri 1935

Nr 8 Dobruschkes Reisa

1889 p. Venjamin 1922 t. Ruth 1924

Nr 9 Kose Johannes Mihk Jaan

1894 postiametnik n. Magda 1907 p. Heino 1933 1894 n. Leena 1870

äriteenija

Nr 10 Teder Eduard Reinh. p. 22.o1.1890 – 27.o7.1966, arst, n. Emma 1892 p. Jüri 1922 Gläser Anna 1873 teenija Nr 11 Mägi Kristjan Avi Hermann n. Adele Vähkmann Mai Kase August

1869 1904 1903 1864 1879

Nr 12 Lõoke Peeter Kruus Amalie Lindus Leena

1861 n. Triino 1860 1882 Alide 1913 1877 hoolealune, t. Rosalie 1911 p. Rudolf 1919

majaomanik n. Alide 1880 p. Endel 1919 aidamees t. Salme 1923 t.Meeta 1925 t.Aino 1927 p.Paul 17.11.1928 Anna 1902 tööline


124

Nr 13 Tepp Anna Soom Liisa Luht August n. Miili

1873 1884 tööline, Vaike 1923 Kai 1849 1897 tööline 1893 p. Arnold 1926 p. Väino 4.o5.1928

Nr 14 Õunap Leena Lõuend Marie Bötcher Alfred Mättik Aleksander Niggul Salme Einblau Alvine p. Johannes Noormägi Richard Hansen Harda

1868 1858 1897 1901 1900 1887 1914 1902 1917

Nr 15 Pikat Jaan n. Leena Jürgenson Hindrek n. Marie p. Johannes t. Vaike Lõhmus Eduard Pauk Juhan Vaino Johannes n. Miralda Mutli Amalie t. Maimu Valdek Jaan

1878 juhutöö 1895 p. Endel 1918 t. Elsa 1921 p. Jonny-Vello 1932 1866 pensionär 1878 haigekassa pensionär 1907 metsatööline 1922 1900 põllutööline n. Linda 1906 1867 n. Julie 1879 t. Linda 1916 1906 tööline 1911 p. Feliks 1930 p. Endel 1934 1897 Laiuse valla hoolealune 1924 t. Elvi 1927 p. Arnold 1930 1882 tööline

Jõe tänav Nr 1 Meos August n. Anna Kull Marie Oras Aleksander Kirjutaja Johannes Paavel Andres Peterson Emil

9.o9.1886 1895 p. Heino 1918 t. Aino 1921 1859 1891 aednik 1899 teenija 1872 maaler 1915 aedniku õpilane

Nr 2 Alits Ida Aruorg Kuulo Lõoke Aleksander n. Antonette

1889 teenija 1912 1909 sepp 1908 t. Aino 1933

Nr 4

tööline n. Alide 1898 raudteetööline n. Alide 1903 käsitööline päevatööline ehitustööline n. Alma 1911


125 Saks Alfred n. Magda v. Roman Lindeberg Johannes Kruus Liisa Muru Uno Ots Johannes Vesnuhov Nr 5 Uudeberg Paul n. Alide Morosov Ivan Saar Helene

1901 ärimees 1899 p. Ants 1935 1910 äriteenija 1881 äriteenija n. Alma 1894 1878 tööline t. Armilda 1913 1915 autojuht 1902

1898 1901 1876 1910

tööline t. Virve 1927 t. Saale 1930 p. Väino 1932 tööline n. Natalie 1882 õmbleja

Kesk tänav Nr 1 Stepanova Nadeschda 1878 Garais Robert 1900 tööline n. Klaudia 1900 Tomaschevits Ludvig 1876 tööline Nr 2 Domnin Vasili min. Marie Raja Johannes Nr 3 Domnin Mihail n. Helene Topkina Olga Jukk Kristjan n. Hilda Nr 4 Võsu Johannes Andrejev Nadeschda Luha Koidula Kissa Alfred Peterson Leonid Kling Joosep Kull Arnold Kuri Jaan

1883 lihunik n. Fekla 1892 1907 poja t. Antonina 1934 1910 tööline

45.a. 48.a. 20.a. 1894 1894

kaupmees (surnud) t. Nadja 15.a. kaupmees t. Helga 1921 p. Lembit 1927 p. Hans 1932

1887 tööstur 1904 teenija 1913 teenija 1894 notar 1896 arst e. Olga 1858 1889 maaler, Helmi 1889 1898 pensionär n. Varvaara 1898 p. Ülo 1924 t. Lia 1931 1900 autobussiliini pidaja n. Hilda 1903 p. Heino

Nr 5 Valevitsch Boris Seer Aleksander Nurk Hans Ruunin Voldemar

1880 kingsepp n. Elisabet 1878 1896 põllutööline 1885 tööline, Klaara 1904 Voldemar 1927 1914 tööline

Nr 6 Puusepp Oskar

1897 kaupmees n. Anette 1909 p. Elmar 1934


126 Ehrenbusch Anna 1885 tööline m. Johannes 1886 p. Karl 1922 p. Kalju 1928 Herm August 1884 tööline n. Alviine 1895 Nr 8 Veinbaum Anna

1883 tööline p. Endel 1926

Nr 9 Vilde Adele Mitnits Elisabeth Paavel Karl Ramjalg Alidi Int Leena Parkja Mari

1897 1868 1909 1908 1872 1872

Nr 10 Simeon Hindrek

1877 pensionär (surnud) n. Pauline 1872

Nr 10a Nahkur Johannes

1896 tööline n. Marie 1902

Nr 11 Lõoke Liisa Repkovski Semjon

1859 majaomanik 1875 tööline n. Darija 1880 p. Arkadi 1916 tööline

õmbleja p. Karl 1905 tööline tööline n. Anette 1908 õ. Emmi 1911 tööline p. Adolf 1915

Nr 12 Karelson August n. Anna t. Leonore Meier Endel Kivistik Heinrich

1889 pottsepp 1882 1914 p. Hans 1924 e. Marie 1861 1917

Nr 13 Karelson Alide

1884 e. Miina 82.a. õ. Rosalie 57.a.

Nr 14 Ottenson Johan Sparre Elfriede

1864 n. Liisa 1868 1893 p. Herbert 1916 p. Viktor 1918

Mustvee maantee Nr 2 Terasmaa Riho n. Hilda Tooming Gustav

1895 koolijuhataja 1899 t. Viivi 1927 t. Astrid 1927 1886 teenija, n. Alide 1886 t. Helje 1921 p. Hugo 1923

Nr 3 Josselov Sophie Lukk Edgar Koppel Antonina Kukk Marie

1905 1908 käskjalg 1902 postiametnik p. Toivo 1931 1893 teenija


127 Kask Hans Raid Alma

1893 lihunik 1873 äripidaja v. Paul 1885 kaupleja

Nr 5 Anton Osvald

1904 kohtunik n. Amanda 1908

Nr 7/9 Lõnts Aleksander Põldme Eduard n. Leida Näkk Aleksandra Näkk Hilda Luht Erich

1905 1899 1899 1915 1901 1915

Nr 10 Vindi Aksel

1906 ärimees n. Ella 1907

Nr 11 Padil Siim n. Alma Alet Helmi Bachblum Ida

1902 1896 1908 1901

postiametnik raamatupidaja t. Mall 1930 p. Tõnu 1931 e. Minna 1865 õpetaja äriteenija

Nr 12 Praats Arnold Päll Harald Sester Johannes Kirilson Viido Muru Karl

1911 1915 1902 1902 1907

linaostja tööline

Nr 13 Guss Anna t. Marianna Asso Alice Mann August Seer Johannes

1877 1906 1917 1895 1911

pensionär p. Vladislav 1911 p. Valentin 1913 õmbleja õpilane lihunik masinist

Nr 15 Mõtte Voldemar

1905 sepp n. Armilda 1912 p. Vello 1935

tööline (surnud) n. Julie 1902 p. Johannes 1931 postiametnik t. Juta 1927 t. Valda 1934 kioskipidaja p. Heiki 1934 õ. Antonina 1919 õmbleja äriteenija

öövaht n. Hilda 1907 e. Anna 1870 i. Karl Jaani p.1870 tisler

Nurme tänav Nr 2 Paliale Jaan 1876 tööline n. Liisa 1887 t. Magda 1911 Birkenfeldt Voldemar 1906 naise ja pojaga Nr 6 Maasen Marie

1886 tööline p. Paul 8.o7.1915

Päido talu Tootsas Karl

1864 põllupidaja Ellen 1865


128 Veinberg Alide . Viktor Poolakese Hella Saar Marie Kuusk Gustav Tootsas Sofie Mägi Emilie t. Leida Evel Karl Alekõrs Hilda

1882 1910 1911 1889 1880 77.a. 38.a. 14.a. 65.a. 48.a.

Raudteemaja Nr 1 Kangur Artur

1883 jaamaülem n. Hildegard 1896

Nr 2 Luukas Peeter Loit Mai Odraks Villem Lõoke Gustav Kustlov Karl Kreevald Artur n. Elfride

1886 kaubaametnik n. Anna 1898 t. Aino 1925 1862 1873 teemeister n. Alide p. Harri 1921 1881 roopaseadja n. Anna 1882 roopaseadja n. Alvine t. Leida 1914 t. Salme 1916 1907 tagavaraametnik 1909 jaoskonnakohtu ametnik

Nr 3 Lääne Orest Mõtte Maali Soodla Oskar n. Alide

saab Vene-aegset pensioni tisleritööline tööline, Helmi 1917 tööline i. Jaan 1858 Leena 1859 kaupmees n. Anna 1890 p. Jaan 1916

t. Vilma 9 .a. t. Evi 6.a. p. Evald 4.a. t. Aino 3.a. p. Voldemar 10.a.

Reitsak Rudolf Karu Osvald

1888 laekur n. Lidia 1897 t. Lidia 1919 1871 1882 raudtee töömees 1888 t. Linda 1914 p. Leo 1916 t. Õie 1923 p. Kalju 1925 t. Hilja 1928 1894 jaamakorraldaja n. Salme t. Aino 1923 1903 jaamakorraldaja n. Ida t. Eve 1931 t. Reet 1933

Nr 4 Mäger August

1906 raudteeametnik

Raudtee vahimaja Nr 380 Kruus Julius

1899 raudteeametnik n. Rosalie p. Lembit 1928 Elma 1928

Nr 380a Sommer Anton

1879 roopaseadja n. Juuli 1883

Nr 381 Berting Mihkel

1904 raudteeametnik n. Marta t. Leila 1929 p. Kaljo 1934

Raudtee pumbamaja Simm Johan 1884 masinist n. Anna 1884 Roosi tänav


129 Nr 2 Voikmanson Gustav 1861 aednik n. Matilde 1876 Lõhmus Marie 1870 pensionär Benkson Aurelie 1896 postiametnik Nr 4 Piip Johannes Pärn Oskar Piip Osvald Mämur Otto

1875 tööline n. Anna p. Karl 1927 p. Elmar 1923 1902 tööline 1907 tööline 1881 n. Ida p. Valter 1922 t. Helmi 1927

Suur tänav Nr 1 Treier Marie Wiidik Friedrich Bernhard Juuli Rosenthal Jaan Vunk Adele Lomp Marie Janvest Aleksander Hõim Ludvig Lindus Heinrich Tuul Anna Briggo Gustav

1894 1868 1890 1897 1900 1887 1897 1904 1905 1871 1871

juhutööd p. Boris 1925 pensionär p. Roman 1905 loomaarst teenija tööline p. Karl 1923

Nr 2 Jauker Margarete Puskar Ella Leihberg Max Koop Margarete Baumann Erna Võtti Miina Pärn Emilie Müller Alfred

1877 1902 1913 1905 1893 1875 1887 1881

majaomanik p. Harald apteegi juhataja müüja praktikant proviisor müüja teenija teenija teenija

Nr 5 Romet Edgar Väljaots Endel

1912 pagar 1917 pagariõpilane

Nr 6 Eglit Osvald n. Jenni Teppich Simeon Pärtelpoeg Juuli

1899 advokaat 8.o7 1900 õpetaja 1872 pensionär 1888 tööline

Nr 7 ja 9 Paju Osvald Harju Marie Kastan Martin Kass Marie

1893 alevisekretär õ. Helene 1906 raamatupidaja 1906 teenija 1891 alevivalitsuse käskjalg n. Alide 1902 p. Elmar 1931 1861

linaostja juhutööd n. Marie 1906 t. Asta 1930 t. Hilja 1928 elektritööline n. Anna öövaht n. Liisa


130 Kurik Eduard n. Rosalie Ots Erich

1887 elektrijaama juhataja 1898 t. Ilme 1921 p. Valdek 1923 1924

Nr 8 Rosenstein Emilie Värva Jaan Kuusk Erich

1858 majaomanik õ. Land Amalie 1863 1883 teenija 1913 äriteenija

Nr 11 Avi Paul Puss Ilda Tamm Aleksander

1902 ärijuht n. Linda 1909 t. Laine 1928 1885 1884 laohoidja n. Liisa 1886

Nr 12 Jürmann Paul Kliim Eduard Lõoke Kristjan Tilga Marie Laalen Kristjan

1876 1911 1910 1875 1890

kaupmees n. Marie 1883 äriteenija autojuht keetja tööpoiss

Nr 13 Lindemann Nikolai Tooms Anna Timusk Olga Vasiljeva Helene Laan Abraham Steinhaus Heinrich Stamm Arnold Oidermann Minna Jaanov Johannes Baumann Emilie

1889 1887 1903 1876 1887 1903 1903 1873 1880 1898

õllelaopidaja

Nr 14 Bruus Magda Rehmann Nora Hallikas Rudolf Klaarmann Julius Leppik Rudolf

1909 1885 1912 1919 1920

äriteenija äriteenija äriteenija äriõpilane äriõpilane

Nr 15 Luts Adele Horn Leena Pääro August

1883 majaomanik 1861 1895 saapakaupmees n. Helmi p. Sulev 1931

Nr 16 Joost Jaan Sillard Paul Mäletjärv Johannes Madiberg August

1876 1895 n. Marie 1906 p. Ants 1935 1907 pagar Ella 1903 p. Harald 1928 1889 pagaritööline

juuksur p. Uno 1924 t. Cilla 1926 p. Harri 1929 äriteenija n. Johanna 1890 t. Erika 1918 konsultant autojuht e. Marie 1875 juhutöö juhutöö juhutöö p. Erich 1924


131 Karro Otto

1900 advokaat

Nr 17 Sermat Aleksander Tani Aleksander Lillemägi Eduard Kuusk Aleksander Pukk Liisa

1897 1872 1910 1904 1869

Nr 18 Ühispanga maja Romet Karl 1902 Tamm Paula 1894 Toom Alfred 1884 Teder Karl 1884 Hõrak Helene 1915 Aro August 1882

plekksepp n. Anna 1899 p. Väino 1926 tööstur n. Elisabet 1888 autojuht riigimaade asjaajaja n. Alma 1907 juuksur

hambaarst hambatehnik p. Lembit 1919 kaupmees n. Maria t. Eha 1919 äriteenija öövaht n. Anna 1894 p. Ülo 28.11.1933

Nr 19 Nahkur Liine Susi Johannes n. Elfride Nahkur Eduard

1873 1903 vabakutseline 1905 juuksur p. Asko 1935 1909 n. Helma 1911

Nr 20 Toots Amalie Sei Ferdinand Sonnmann Elmar

1876 1909 tisler 1912 kingsepp n. Agafja 1907

Nr 21 Lukk Rudolf Parm Hedvig Vesnuhov Andrei

1883 tisler n. Marie 1881 1905 moeäri pidaja 1904 rätsep n. Alide 1906 p. Kaljo 1935

Nr 21a Lomp Vambola Hein Jaan

1907 kaupmees n. Liina 1905 1904 mölder n. Nadeschda 1905

Nr 22/24 Kisper Anna Sederholm Leopold Peets Olga Kreide Johannes Kukk Helene Kuusk Maria Lahi Arnold Mölder Leida Veski Rosalie

1906 1895 1898 1888 1896 1885 1909 1913 1895

Nr 23 Annus Aleksander

1886 laopidaja

juuksur õ. Alide 1917 söögitegija kellasepp teenija tööline kuduja tööline õmbleja


132 n. Kristine Tooming Eduard Pagi Marie

1902 t. Rutt 1930 p. Hans 1932 1887 tööline 1895 tööline

Nr 25 Mitt Ernst n. Alise Kess Robert Mäletjärv Eduard Põder Jaan Jürgenson Johannes Praats Elmar

1889 1894 1907 1903 1885 1913 1913

majaomanik p. Üinart 1927 p. Valter 1931 plekksepa tööline e. Juuli 1874 tööline kellasepp kellasepa tööline õpilane

Nr 26 Isak Karl n. Alide Annus Marie Sibul Georg Sabal Linda Täht Anna Koerna Hilda

1892 1898 1869 1902 1912 1872 1934

parksepa tööline t. Ilme 1922 t. Valve 1924 p. Ants 1935

Nr 26a Saks Jaan Kokkas Leonhard Penner Elisabeth Koll Veera Evert Hans Soplepmann Therese Ein Linda

1892 1912 1902 1913 1912 1910 1911

sepp, õ. Alma 1899 tööline kübarategija, e. Liisa 1861 v. Alfred 1905 autojuht kübarategija, õ. Olga 1914 äriteenija äriteenija pangateenija

Nr 27 Past Marie Hanson Julius n. Anete Leppik Osvald

58.a. t. Magda 1905 juuksur Alli 1926 1907 1913 p. Kaljo 1932 t. Limoga 1934 1912 tööline

Nr 28 Schmidt Voldemar Miitra Adele Braun Karl

4.o5.1896 kellassepp, n. Marta 1895 1903 pangaametnik 1903 tööline, n. Ella 1912 e. Mai

Nr 29 Pastel August Karod Mari

1887 kaupmees, n. Juuli 1900, Salme 1920 1867

Nr 30 Aas August Paas Valli Kakk Peeter

1875 majaomanik, t. Aime 1922 1915 teenija 1868 pensionär t. Johanna 1902 kuduja

kingsepp tööline p. Osvald 1919


133 Arst Adalbert Michelson Heinrich n. Adele Karin Adele

1872 1894 1907 1899

parksepatööline n. Anna t. Leili 1920 postiametnik t. Elga 1923 p. Edgar 1934 pesupesija

Nr 31 Kuusk August Päll Alviine Teetlok Rudolf Tebe Albert Mikk Rudolf

1889 1875 1890 1902 1902

kaupmees n. Alide 1891

Nr 32 Maasik Jüri Tõnisson Martin Rosenstengel Eduard n. Lonni Ambos Voldemar Kärestik Hans Laurberg Elmar Erilt Juuli

1865 1893 1910 1903 1907 1882 1914 1885

majaomanik n. Maali 1875 kingsepp n. Jenni 1893 autojuht juuksur tööline tööline tööline pesupesija, t. Ada 1921

Nr 33 Sinka Jaan n. Maali Baumann Eduard

1893 rätsep 1896 p. Valter 1923 p. Erik 1924 t. Evi 1933 1910 plekksepp e. Liisa 1871

riigiteenija n. Hermine 1903 p. Ursel 1931 (vigane) kingsepp t. Laine 1927 kaupmees

Nr 34 Vindi August 1876 n. Ida 1878 Väljaots Aleksander 1906 autojuht Mägi Erich 1911 autojuht Õun Nadeschda 1915 teenija Bötcher Alice 1898 tööline Mihk Elga 1916 juuksuriõpilane Amerhanov Bedreten 55.a. teenija Karu Amalie 35.a. teenija Järv Julie 1884 puudustkannataja Jaanson Liisa 1884 kojanaine Rasin Rein 1861 Nr 35 Madisson Jaan n. Juuli

1875 pagar 1891 p. Kalju 1922 t. Eha 1925

Nr 37 Leivategija August Jakobson Linda Lall Albert Kirschbaum Linda Räppu Leena

1877 linaostja, n. Martha 1896 1925 1900 kaupmees, n. Julie 1895 1905 õmbleja 1869


134

Nr 38 Sepp Osvald Tenter Jaan n. Liisa Lepp Marie Piispea Johannes

1910 1888 1879 1886 1902

Nr 39 Sarapuu Jaan Martinson Robert Danilov Anna

1875 tööline, n. Mai 1875, p. Peeter 1903 parksepp 1910 äriteenija 1894 majahoidja, p. Friedrich 1921

Nr 40 Rebane Leena Kangur Anna Raamat Vilbert Tisch Johannes

1876 majaperemees 1876 1896 tehnik, Alma 1902 1888 kingsepp, Elisabet 1887

Nr 42 Oskar Marie Otsus Ferdinand Jürgenson Martha Siim Leo Kärmas Jaan Leisson Hermine Weber Pauline

1864 1902 kingsepp 1907 1894 kingsepatööline 1867 1894 1908 õmbleja, Mai 1867

Nr 43 Rasin Emilie Kaasik Johannes Sihan Lilli Sarapuu Nikolai Vesnuhov Ilja e. Anna p. Ilja

1878 1896 1898 1896 1908 1882 1929

Nr 44 Kangur Jaan Sopp Magda

1869 kaupmees, n. Juuli 1880 1922

Nr 45 Kaljuste Jüri Kapsta Jüri Hold Jakob Pruuli Voldemar

1874 1861 1886 1889

Nr 46 Stahlberg Liisa Hinn Hendrik

1867 1884 lihunik

kingsepp, v. Leonhard 1918, õ. Linda 1915 palgaline ehitustööline p. Arnold 1914, p. Karl 1920 kingsepp

majaomanik, m. Kristjan 1882 tööline parksepatööline, n. Helmi 1902 õmbleja, Frida 1926 tööline tööline v. Nikolai 1906 p. Ilmar 1932

tööline, n. Anna 1885 p. Lembit 1925 õ. Liina 1972 aidamees, n. Marie 1885 pangaametnik, n. Anna 1889


135 n. Jenni Liivak Rosalie Kuulmann Johannes Brauer Anna Teder Oskar

1906 1911 1902 1890 1878

p. Kalju 1931 t.Eha 1931 teenija kingsepp Elise 1906 tööline t. Hilda 1914 tööline öövaht n. Miina t. Meeta 1921

Nr 47 Aben Jaak Kaasik Karl Vainomets Liisa Vähi Linda Laanemets Paul Lomp Karl n. Alma

1883-1956 kaupmees, n. Anna 1901 p. Harald 1930 1896 tööline, n. Alide 1904, p. Harald 1929, p. Uno 1933 1876 1898 õmbleja, p. Enn 1931 1906 sepp, n. Salme 1898 põllutööline p. Elmar 1921 p. Endel 1925 p. Oskar 1928 p. Aksel 1930

Nr 48 Õun Eduard Udde Joosep

1879 tööline, p. Kaupo 1918 p. Ilmar 1920 1882 tööline, n. Anna 1875

Nr 49 Kõva Juhan n. Selma Ruunina Agafja

1883 tööstur õ. Ann 1885 õ. Leena 1888 1907 t. Nanni 1930 t. Laine 1932 Leida 1932 Viiu 1934 1913 lapsehoidja

Nr 50 Soo Aleksander Soplepmann August Lauri Rudolf Porkun Olga

1877 tööline, n. Ida 1890 p. Johannes 1920 1908 agent, n. Hilda 1908 1904 pottsepp 1909

Nr 51 Leppik Rudolf

1899 parksepatööline, n. Adele 1910, p. Kalju 1930

Nr 52 Alt Gustav

1879 tisler, Emilie 1890

Nr 53 Lätt Liisa 1863 hoolealune Jürgenson Julie 1868 tööline Olde August 1879 tööline, n. Helene 1877 tööline Hummel Otto 1904 parksepatööline, n. Amanda Erich 1931 Tänav Mihkel 1873 postiametnik n. Rosalie 1870 Kinks Ferdinand 1907 sadulsepp, n. Alide 1906, p. Harri 1933 Blaum (Blum) Johannes 1897 kingsepp Prigo Herbert 1911 rätsep, n. Ella 1913 Nr 54 Sepp Johannes Tsopp Johannes n. Valve

1893 majaomanik, n. Hilda 1909 1902 kaitseväelane 1910 p. Vello 1933 t. Helle 1934


136 Jaanuska Aleksander 1890 tööline, n. Salme 1894 Nr 55 Jürgenson Karl Kerstenson Ida Aru Konstantin Tiimann Nikolai

1869 1896 1896 1902

Nr 56 Sepp Martin

1896 n. Natalie 1890 t. Leida 1922 p. Gustav 1925

Nr 57 Soplepmann Jaan n. Liina Saar Johannes Leismann Johannes

1890 1895 1908 1902

ehitustööline p. Hugo 1926 t. Elvi 1930 lihunik, n. Marie 1896 lihunik, n. Hilda 1911

Nr 59 Vassil Jüri Nigulas Juhan Naarits Jaan Vaigo Kristjan Tamm Anna Ots Miili

1869 1863 1907 1881 1875 1880

majaomanik, n. Liisa 1872 pensionär n. Juula 1872 tisler, n. Agate 1915 v. Osvald 1911 käsitööline põllutööline, n. Rosalie 1877

Nr 60 Nõmm Jaan n. Rosalie

majaperemees, n. Anna 1876 kuduja tööline, n. Maali 1896 vabrikuametnik, n. Eerika 1906

Blum Marie

1891 sepp 1885 p. Johannes 1919 p. August 1921 t. Maria 1922 t. Meida 1924 1870 t. Amalie 1899 kuduja

Nr 61 Jürgenstein Karl n. Anna

1877 juhutöö (pensionär) 1875 p. Osvald 1909 tööline min. Elfride 1909

Nr 62 Marjasaar Eduard Irdla Jaan Bruus Albert Uibokand Pavel

1889 1906 1902 1910

Nr 63 Lepp Anton Sepmann August

1891 töövõimetu, n. Helene 1893 Frida 1921 1913 mölder, n. Leida 1910

Nr 64 Oja Jaan n. Elvine

1900 sepp 1901 p. Karl 1930 t. Silvi 1932

Nr 65

juhutööline, ema Leena 1865 kaevutegija, n. Marie 1896 parksepatööline, n. Salme 1908 kraavitööline, n. Anna 1913


137 Kutsar Hans Ustav Ülo

1890 tööline n. Elli 1885 1899 tööline

Nr 66 Vares Aleksander n. Rosalie t. Alide

1879 puutöömees 1885 p. Johannes 1908 masinisti abi, p. Martin 1914 päevatööl 1906 tütrepoeg Olav 1930

Nr 67 Puusepp Johannes

1875 kingsepp, n. Anna 1874

Nr 68 Kokuta Marie Kask Ida Kroon Jaan Kingsepp Jakob Mägi Edgar Bokk Ernst

1895 1909 1903 1893 1902 1895

Nr 69 Bestmann Mihkel

1878 päevatööline, n. Emilie 1877

Nr 70 Liigand Jaan Reinwald Lisa Abram August Nigulas Arnold Gulävin Paul Jürjenson Antonina Alabert Eduard

1883 1866 1900 1907 1920 1909 1918

Nr 71 Nigol Anna

1862 pensionär

Nr 72 Saaremaa Jaan Lõhmus Paul

1872 kaupmees, n. Marie 1885 1905 tööline

Nr 73 Kurs Eduard n. Amalie

1877 tööline 1874 t. Helmi 1909 p. Theodor 1918

Nr 74 Mõtte Liisa Mägi Julius

1882 1907 villatööline

majaomanik tööline, i. Johan 1871 e. Reet 1870 tööline, n. Adele 1897 villatööline tööline puutööline

rätsep, n. Helene 1886 p. Leonhard 1913 kantseleiõpilane masinist, n. Nelli 1904 kingsepp, n. Salme 1908 õpilane rätsepatööline õpilane

Nr 75 Silvere Udo 29.10.1909 tööstur, n. Lidia 1909 Silbergleich Hermide 1912 kontoriametnik Nõmm Meeta 1913 majateenija


138 Toode Arthur

1882 öövaht, n. Ida 1906 p. Leonhard 1932

Nr 76 Mägi Jüri Sander Anna

1878 tööline, n. Johanna 1885 p. Martin 1911 1833

Nr 78 Ahi Nikolai n. Minna Meos Nikolai Pärn August

1908 1910 1913 1917

Nr 80 Jõgi Eva

81.a. t. Liidia 1900 tööline

Nr 82 Poom Villem Pindis Karl

1892 sepp, n. Helene 1903 p. Jüri 1930 1909 sepaabi

Nr 84 Mägi August Jalakas Johannes

1877 n. Emilie 1883 1898 tööline, n. Marie 1894, Elmar 1928

Turu tänav Nr 1 Jõgar August n. Ida

meier t. Maret 1934, õ. Erna 1904 teenija teenija teenija

Vunk Karl

1880 14.IV – 22.XII 1940, kaupmees 1880 p. Karl 1903 maaler, min. Hilda 1900 pojatütar Silvi 1932 1898 lihunik, n. Ida 1904 e. Liisa 1861

Nr 2 Asper August n. Marta Muuga Emilie Roots Elfriede

1887 38.a. 1886 1909

Nr 3 Jukk August Peerandi August n. Ksenia Peerandi Osvald Laos Rudolf Pääro August

1897 advokaat 1898 kaupmees 1894 t. Aino 1919 t. Liidi 1923 p. Allan 1924 1904 1898 tööline 1887-1958 tisler, n. Loviisa 1877

Nr 5 Tõnts Marie Almers Liisa Pihlik Johannes Leesment Oskar

1866 1909 1888 1909

restoranipidaja e. Emilie 66.a. p. Kaljo 14.a. Vambola 17.o5.1919 keetja teenija

majaomanik teenija äriteenija kontroll-assistent


139 Nr 6 Tibar August Pede Hilda Lall Mart n. Amalie Malsvel Kustas Õun Rosalie t. Marta Valk Alide

1873 1910 1875 1873 1869 1887 1916 1905

majaomanik, n. Anna 1874

Nr 7 Pihlik Emilie Eiche Elfriede Leppik Paul n. Helene Makk Emilie Rosenberg Leonhard n. Linda

1893 1897 1901 1900 1869 1905 1903

äriteenija p. Neeme 1921 munaäri pidaja p. Villi 1828 t. Elli 1930 t. Maida 1930

Nr 8 Tiimann Jakob

1865 tööline n. Loviisa 1880

Nr 9 Rebane Karl Paliale Triinu

1876 tööline, n. Liisa 1879 1858

Nr 11 Tõruke Liisa Jõgar Lovisa Sibul Johannes

1868 1893 tööline 1900 tööline, n. Adele 1906, p. Harri 1933

Nr 13 Rehemaa Jaan Jõgi Anna Aigro Aleksander Pärn Leena Saar Emilie Johanson Harald Liiv Katta Naarits August Tobbi Aksel

1883 1868 1889 1864 1889 1908 1894 1903 1895

kaupmees, n. Liina 1895

Nr 15 Jaanov Anna Kuusk Arnold Nurk Helmi Böttcher Alide

1894 1904 1907 1890

õmbleja t. Aino 1925 metsapraaker, Salme 1910, p. Vello 1931 tööline tööline

Nr 17 Otsa Kusta

1875 tööline, n. Anna 1886, t. Leida 1918

päevapiltnik t. Adele 1908 päevapiltnik, t. Miralda 1920 pensionär, n. Alide 1881 töövõimetu, t. Magda 1903 tööline p. Harri 1922 t. Aino tööline

telefonist ämmaemand, p. Tõnu 1935

n. Ella 1889 äriteenija, n. Elisabeth 1909 p. Valter 1929 t. Inge 1931 t. Ilse 1924 lihunik, n. Evdokia 1904 p. Markel Evdokimov 1924 kingsepp n. Antonina 1910


140 Tallberg Karl

1905 puutööline, n. Alide 1901

Nr 19 Sepp August

1894 autojuht, n. Helene 1899 p. Endel 1926 p. Kaljo 1934

Nr 21 Lill Mihkel n. Leena Maasik Marie Martin Sepp Rudolf Muts Leena Arro Jüri Arro Alma

1867 1870 t. Elsa 1903 käsitööline, Rosalie 1905, t.p. Roman 1932 p. Erich 1910 t. Ella 1894 1888 tööline 1915 tööline 1908 tööline 1870 1878 tööline 1909 tööline

Nr 25 Tõnts Johannes Mättik Alide

1890 tööline 1896 majahoidja

Õpetajate kodu Valge Peeter n. Benita Kommusar Herbert n. Linda Soonpää Ida Praks Endla

1892 1909 1902 1906 1896 1913

kooliõpetaja t. Muusa 1919 p. Igor 1921 p. Vello 1922 kooliõpetaja kassapidaja kooliõpetaja teenija

Väljaots Karl Suur tn 64 Kokkuvõtteks: K.Väljaots on nimekirja kirjutatud viimasena ja pliiatsiga. Tema nime ees on järjekorranumber 1160, Praks Endla on järjekorranumbriga 1159 ning tema ja kõik eelnevad nimed nimistus on kirjutatud tindiga ja nende ees on järjekorranumber. Seega peaks linna elanike arv 15.dets. 1935.a. seisuga olema 1160 inimest.

1936 Postimees 16.mai 1936 lk 4 JÕGEVA ELU Nimede eestistamine Jõgeval on hoogne. 8.mail s.a. peetud rünnakpäev on annud nimede eestistamisele tõuke. Lühikese aja jooksul on soovi avaldanud nime muutmiseks paarkümmend isikut. Möödunud aastal muudeti alevis 24 võõrapärast nime. Käesoleva aasta algusest senini on sisse tulnud 150 prots. läinud aasta sissetulnud sooviavaldustest. Alevile elektrivoolu soetamine Jõgeva mõisast on uueti päevakorrale kerkinud. Toetudes suulistele läbirääkimistele Jõgeva alevivanemaga, võttis Eesti Seemnevilja Ühisus arutusele elektrivoolu andmise küsimuse alevile. Otsustati seda pooldada ja välja töötada kavad alevivalitsusele esitamiseks. Käesoleval aastal alevi elektrijaam lõpetab tegevuse 15. mail kuni sügiseni.


141 Jõgeva hobuste-postijaam suletud. Siseministri otsusega 31.märtsist määrati sulgemisele Jõgeva postijaam. Kuna alevivalitsuse mahutamine suurematesse ruumidesse on hädavajalik ja et Alevisead. põhjal kuuluvad alevi piirkonnas likvideeritud maa-alad ühes varandustega alevile, siis on alevivalitsus, kokkuleppel kohaliku K.-L. malevkonnaga, esitanud sise- kui ka põllutööministeeriumile palve, et suletud postijaama maad ühes sellel asuvate hoonetega antaks alevile. Jõgeva alevis tabati nõdrameelne. 11.mail tuli Jõgeva alevisse hullumeelne naisterahvas, olles tulnud külastamast oma õde, kes elutseb Vao vallas. Ta toimetati arestikambrisse Jõgeva alevi rajooni konst. korraldusel, kuna ta oli tülitanud rahulikke kodanikke ja rikkunud avalikku rahu. Tema juurest leitud dokumentide järgi oli tabatu Sonni Jaani t. Raavel, 36 a. vana, elukoht Tartu linnas, Kastani t. 11. Ta toimetati järgmisel päeval Tartu linnavalitsuse korraldusse. Postimees 21.aug. 1936 lk 6 JÕGEVA ELAB EDU TÄHE ALL …Majanduselu. Jõgeva on kujunenud ja näib edasi minevat ärielu vaimus. Ühistegevus ja eraalgatus on mõlemad kaasa aidanud selleks. Siinkohal olgu toodud paar rida Jõgeva rahaasutisest. 16.aprillil k.a. möödus 15 aastat ajast, millal Jõgeva Ühispank pidas oma esimese peakoosoleku ja alustas sellega oma tegevust. Ühispanga tegevuspiirkonda kuuluvad praegu Põhja-Tartumaalt: Vaimastvere, Jõgeva, Härjanurme, Puurmani, Saadjärve, Kaarepere, Kuremaa, Laiuse, Laius-Tähkvere vallad, osa Torma, Saare ning Kudina valdadest, Viljandimaalt Kurista ning Pajusi vallad ja Virumaalt osa Salla ning Väinjärve valdadest. Ka enamik liikmeid üle tuhandeliikmelisest koosseisust kuni 80% on põllumehi. Kuid ka hoiuste omanike enamus kuulub põllumeeste hulka ja samuti valdav osa laenude tarvitajaid. Eeltoodud põhjustel on Jõgeva Ühispank kujunenud puhtatüübiliseks maa ühispangaks ja on käesoleval silmapilgul kõige suurem maal asuvaid ühispanku, ja ületab isegi oma suuruselt rea vähemate linnade rahaasutusi. Kogu oma tegevusaja kestel on panga tegevus arenenud ilma suuremate muudatuste ja raskusteta. Isegi põllumajanduse kriisi aastatel. Juhatusse kuuluvad praegu: esimees A.Vares Kuremaa v., liikmed Joh. Leppik Härjanurme v. ja Aug. Pokka Pajusi v.; nõukogusse esimees Joh. Paju Härjanurme v., sekret. A.Porgasaar Puurmani v., liikmed: K.Pedriks Jõgeva v., M.Puusepp (juhat. I aset.) Kaarepere v., Jüri Tamm Vaimastvere v. ja Aug Haan L-Tähkvere v.; rev-komisjoni. Jul Aamisepp Jõgevalt, E.Hansson Tartust ja Ed. Laanemäe Jõgevalt. Panga asjaajajaks on K.Roomet. Jõgeva Ühispank (ärvete seis 31.juulil 1936) ….Ostame päevakohase kõrgema hinnaga 4% asunduskapitali võlakirju. Ostame ja müüme E.V. Riigikassa pantkirju, milledega soodsatel tingimustel saab tasuda asunikkude maaostu ja liidetud laene. Panga juures E.O ja Ü.A. Kindlustus A.S. „Oma” agentuur. Postimees 23.aug. 1936 lk 3 JÕGEVA ümbruskonna kultuuriline ja majanduslik tase. … tuleb pidada Jõgevat ja ümbrust üheks kultuuriliselt ja majanduslikult arenenumaks nurgaks kodumaal… Jõgeva raudteejaama kaudu veetakse rohkem põllumajanduse saadusi ja tarbeid, kui kusagil mujal maa raudteejaamas. Ühistegelikud ettevõtted kuuluvad siin maa suuremate ja paremate hulka… R.Tamm. Postimees 30.jaan. 1936 lk 6.


142 Jõgeva alev muutis laenude tasumise kava. Alevivolikogu otsuse põhjal 18.dets. 1933.a. oli ettenähtud alevi laenude tasumiseks kava, mille järele 8 a. jooksul taheti ära tasuda 15.900-kr võlasummat. Nüüd on aga selgunud, et nii kiire laenude tasumine alevile on koormav, miks pärast ka alevivalitsuse poolt oli volikogule esitatud uus alevi laenude tasumise kava. Uue kava järgi on ettenähtud, et praegune laen 13.000 krooni tasutakse 15 aasta jooksul. Vastav summa selleks võetakse iga-aastasesse eelarvesse, kusjuures otsustati võla tasumiseks tarvitada maade rentimisest ja võõrandamisest saadud summadest 85 prots. Postimees 17.veebr. 1936 lk 6 Kuhu asetada Vabadussammas Jõgevale ? … Sarnasele arvamusele monumendi asukoha suhtes jäi ainult J.Võsu, kuna pooled koosolikaist olid sellele täiesti vastu ja leidsid kohasemaks asukohaks olevat Jõgeva hob. postijaama vaba platsi, mis asub Mustvee maanteel, mis on üldiselt sobivam kui spordiplats. Postimees 12.veebr. 1936 lk 6 Jõgeva seltside esindajad olid koos. Jõgeva Seltside Vahelise Ühtluskomisjon otsustas 24. veebr. korraldada Jõgeva rahvamajas aktuse. Pikemaid mõttevahetusi kutsus esile Vabadussõjas langenutele monumendi püstitamise küsimus. Otsustati aktiivselt toetada monumendi püstitamise aktsiooni. Ühtlasi tuldi üksmeelsele arvamisele, et selle sobivamaks asukohaks osutub spordiplats, kuna sinna mõni aasta tagasi rahvapargi ja puiestee otstarbeks istutati ilupuid. Postimees 21.veebr. 1936 lk 8 Jõgeva alevivolikogus valiti tuluhindamise komisjoni liikmeteks A.Meos, A.Jukk ja J.Liigand. Postimees 4.dets. 1936 lk 6 Jõgeva tahab keskkooli. Jõgeva alev asub väga soodsates liiklemisoludes ja on Põhja-Tartumaa suuremaks majanduselu keskuseks, ühtlasi on ümbritsetud rahvarohketest valdadest. Kuna alevivalitsus pooldab alevisse keskkooli avamist, siis otsustas volikogu esineda haridusministeeriumis palvega, et Jõgeva alev võetaks uude keskkoolide võrku. ************** A – S. „PAUL JÜRMANN“ Postimees 24.jaan. 1936 lk 7 Kuulutus. Jõgeval A.-S. Paul Jürmanni ärides odav inventuur-väljamüük 25.jaanuarist kuni 1.veebr. s.a. Laseme müügile paljud riidesordid 20-40 % hinnaalandusega, jalanõusid 15-40 % hinnaalandusega, mitmesugused pudukaubad enneolemata hinnaalandusega. Ka paljud teised kaubad müüakse odaval nädalal tunduvalt odav. hindadega. A.-S. Paul Jürmann Jõgeval Suur tän. 12 ja 1, telefon nr. 17. Korduskuulutus 26.jaan. 1936 lk 8. Postimees 14.märts 1936 lk 10 Kuulutus. A.-S. Paul Jürmann`i aktsionäride korraline peakoosolek peetakse pühapäeval, 29.märtsil 1936.a. kell 16 Jõgeval Suur tän. ne. 12… ************** MAJANDUSÜHISUS Ühistegelised Uudised 7.veebr. 1936 lk 6 Leht kirjutab, et praegu 33-aastane Paul Avi asus ühistegevusse tööle 8.veebr. 1926.a. TartuRoela Tarvitajateühisuses. Tuli sealt Jõgeva Majandusühisusse vanemaks müüjaks ning tõusis


143 1931.a. Jõgeva MÜ ärijuhiks. Olnud ka pikemat aega ühiskaubanduse Ärijuhtide Ühingu liige ja tulnud ärijuhina oma ülesannetega hiilgavalt toime. Ühistegelised Uudised 6.märts 1936 lk 2 Jõgeva Majandusühisus lõpetas oma 1935.a. äritegevuse puhta ülejäägiga 7000 krooni, läbimüük oli 700 000 krooni. Avaldatakse arvamust, et Jõgeva MÜ on kohalike ja ümbruskonna hindade reguleerijaks ja määrajaks. Käesoleval aastal on avatud Lustivere ja Kuremaa harukauplused. Aasta peakoosolek toimus 21.märtsil, juhatas Aug. Tiimann. Otsustati moodustada ühingu juurde noortering. Tagasi valiti kõik juhatuse, nõukogu ja revisjoni ametivanusega väljalangenud liikmed. Koosolek otsustas saata tervitustelegrammid riigivanemale ja valitsusele. (Ühistegelised Uudised 27.III 1936 lk 6). Mais avati Puurmanis harukauplus. Puurmani ja Lustivere on kujunemas suuremateks majandusühingu harukauplusteks. Postimees 4.juuli 1936 lk 7 Jõgeva Majandusühisus Asutati 1919. aastal. Sel ajal tunti eriti suurt puudust just esmajärgulistest tarbeasjadest, mida võis saada ainult piiratud arvul ühiskaupluste kaudu…. Äriline tegevus arenes õige hoogsalt esimesed kaheksa aasta jooksul. Üldise majanduskriisi tõttu hakkas hiljem tegevus aga tagurpidi minema. Eriti rasked olid 1931. ja 1932. aasta…. Erilist suurt tõusu läbimüügis võib märkida paari viimase aasta jooksul. Äri laiendamise otstarbel tuli osta tükk maad ühes elumajaga, kuhu saadakse osa tegevusest üle viia. Jõgeva Majandusühisuse juhatusse kuuluvad praegu Aug. Koll, Aug. Tiimann ja Julius Aamisepp. Ärijuhiks on Paul Avi. Peakaupluse nõukogusse kuuluvad: R.Lätti, V.Tamm, A.Meos, J.Matson, J.Pruuli, J.Kask, Juh. Kask, M.Paju, J.Stamm… Postimees 4.juuli 1936 lk 10 Kuulutus. Jõgeva Majandusühisuses Jõgeval Suur tän. 11, telef. 34… Soovitab oma ladudest suures valikus ja kõrges headuses kõiksugu kaupu. Käesolevaks hooajaks vilja- ja heinaniidumasinaid, loorehasid ja neile osasid, rehepeksumasinaid, traktoreid ja mootoreid jne. mitmest vabrikust. Hinnad soodsad. Ühistegelised Uudised 21.aug. 1936 lk 6 Jõgeva Majandusühisus korraldamas harukaupluste võrku. … Jõgeva Majandusühisus ümbruskonnas avanud seni kuus harukauplust. Harukauplused on pea eranditult kõik avatud kohalikkude piimaühingute juures, missugune moodus on ka osutunud vägagi sobivaks harukaupluste tegevusele, nagu seda tõendab harukaupluste järjekindel tegevuse suurenemine. Päevakorras on harukaupluste avamine veel Härjanurmes Saduküla piirkonnas ja Kantküla piimaühingu juures.Suureks takistuseks on kohaste ruumide leidmine kohapeal… Maikuus avati Puurmani harukauplus. Viimane ühes Lustivere harukauplusega on kujunemas suuremateks harukauplusteks. Postimees 9.juuli 1936 lk 8 Surmakuulutus. 8.juulil 1936 surma läbi lahkunud Jakob Hold`i mälestavad Jõgeva Majandusühisus, juhatus ja kaasteenijad. Jakob Mihkli p. HOLD sünd. 23.aug. 1880 – surn. 8.juulil 1936, oli Jõgeva Majaomanikkude Seltsi juhatuseliikme kandidaat.


144 ************** MUU MAJANDUSTEGEVUS F 2974 nim 1 sü 274 1936.a. jaanuar. Diiselkütuse hind – 100 kg 12 kr ja 90 senti. Postimees 21.aug. 1936 lk 6 Jõgeva piimaühing. Jõgeva piimaühingu 1936.a. seitsme kuu tegevus on olnud edukas. Seitsme kuu jooksul on kokku toodud 1.859.151 kg piima. Võrreldes möödunud aasta sama aja piimahulgaga on märgata veikest tagasiminekut. Võid on valmistatud seitsme kuu jooksul 53.248,1 kg, mis peaaegu kõik on läinud 1. sorti. Tööstuskuludeks käesoleval aastal arvatakse iga kokku toodud piima kg-lt o,65 senti, 1935.a. tegelik tööstuskulu oli o,6 senti toodud piima kg-lt. Tööstuskulude tõus on tingitud remontide teostamisest ja vananenud sisseseade asemele uue muretsemisest. Kaseiini hindade languse tõttu alates 5.juulist s.a. ühing kaseiini ei valmista, kuna kooritud piima eest makstav hind langes alla 1 sendi, mille eest ei olnud piima meiereisse jätjaid. Postimees 2.dets. 1935 lk 8 Kuulutus. Kaitseväe varustusvalitsus ostab kaitseväele järgmistes jaamades ja kuupäevadel kaera, otra ja herneid: …Jõgeval 16.ja 17.jaanuaril 1936 kell 8 – 16… Postimees 21.sept. 1936 lk 8 Teadaanne. Kaitseministeeriumi Varustusvalitsus ostab põllupidajatelt kaitseväele kaeru, otra ja hernest kohemakstava raha eest, hindadega kaerad 10 senti kilogramm, odrad 14 senti kilogramm ja kaerad 21-23 senti kilogramm… kella 8 hommikul kella 16 p.l. allpolnäidatud kohtades… Jõgeva raudteejaamas 5.novembril 1936.a…. Postimees 2.mai 1936 lk 9 Kuulutus. A.Meos`e aiandus Jõgeval Jõe tän. nr. 1, telefon 4, soovitab suures valikus häid õunapuid, kirsi- ja pirnipuid ning igasuguseid ilupuid ja ilupõõsaid. Postimees 30.sept. 1936 lk 8 Kuulutus. Soovitan suures valikus sordiehtsaid õuna-, pirni-, kirsi- ja ploomipuid, marja- ja ilupõõsaid, ilupuid jne. A.Meose aiandus Jõgeval, Jõe tän. 1, telefon 4. Postimees 8.veebr. 1936 lk 1 Kuulutus. Seakasvatajad ! alates 17.veebruarist s.a. on sigade vastuvõtmine Jõgeva raudteejaamas kolmapäeviti kella 7 – 11 h. …Ühisus Lõuna-Eesti Eksporttapamajad. Postimees 19.juuli 1936 lk 6 Kuulutus. Teadaanne. Käesolevaga teatan lugupeetud ärisõpradele, et jahvatus ja töö minule kuuluvas „Uku” jahuveskis Jõgeval on katkestatud 18.juulist kuni 1.augustini s.a. Austusega Ants Silvere Postimees 17.aug. 1936 lk 8 Kuulutus. Villakraasijat ja ketrajat vajab Jõgeva „Uku” villatööstus. Lähemaid teateid saab Jõgeva „Uku”, telef. nr 75 ja Tartu, Kalda 5/6 kontorist. Tartumaa Teataja 20.märts 1936 lk.7 Jõgeva Ühispanga juhatuse esimees on August Vares Kurema vallast, revisjonikomisjoni esimees Julius Aamisepp ja asjaajajaks Karl Roomet.


145 ************** HARIDUSSELTS Jõgeva Majandusühisuse Kalender-käsiraamat 1937 Jõgeva Hariduse Seltsi raamatukogu asub Jõgeva alevi seltsimajas ning on avatud kolmapäeviti õhtul 18.oo – 20.oo. Postimees 18.mai 1936 lk 6 Jõgeva Haridusseltsi avalik raamatukogu alates 6. skp. hakkas teotsema uue kodukorra alusel. Kuna seni oli raamatute laenutamine alevi kodanikele maksuta, on nüüd määratud lugemismaksu igalt köitelt 3 senti ja sisseastumismaksu 25 sendi suuruses. Haridusseltsi liikmeile on raamatute tarvitamine endiselt tasuta. Postimees 30.jaan. 1936 lk 1 Haridusliidu kursus Jõgeval. 1. ja 2. veebruaril korraldatakse Jõgeval algkooli ruumides seltsitegelaste kursus. Juhatajaks on koolinõunik E.Reial, lektoriteks Eesti Haridusliidu peasekretär E.Vender ja konsulendid K.Laane ja Ruus. Kursusel käsitletakse hariduslikkude seltside ellu puutuvaid küsimusi ja antakse tegelastele juhiseid edaspidiseks… Laupäeva õhtul korraldavad samad haridusliidu tegelased Jõgeval avaliku kõneõhtu. Postimees 21.veebr. 1936 lk 8 Eesti rahvusõhtu Jõgeval. Jõgeva haridusselts käesoleval aastal, 8.märtsil korraldab uudsusena eesti-õhtu täielikult eestipäraste ettekannetega. Postimees 18.mai 1936 lk 6 Jõgeva Haridusseltsi suvine lasteaed Alustab tegevust käesoleval aastal 15.juunil ja kestab kuni 1. septembrini. ************** KAITSELIIT Postimees 12.juuni 1936 lk 7 Jõgeva malevkond korraldab laagri. Tartumaa maleva Jõgeva malevkond korraldab laupäeval, 13. ja pühap., 14.juunil laagri Kuremaa järve ääres. Laagrisse loodetakse kuni 100 juhti ja noorkotkast. Laagri ajaks valmivad ka Jõgeva, Saduküla ja Vaimastvere rühmade telgid. Seega Jõgeva malevkond omab kõige rohkem telke malevas, milline asjaolu võimaldab edukamat suvist laagri tegemist senisest. Postimees 21.aug. 1936 lk 6 Jõgeva noorkotkaste tegevusest. Noorkotkaste Jõgeva rühm tegutseb alates 18.jaan. 1931. Rühma asutamisest peale on vanemate juhtidena rühma juhtinud Jõgeva vallasekretär Jaan Tamm (vanakotkas) ja Jõgeva postkontori ametnik Siim Padil (kotkas). Kaitseliidu kompanii, naiskodukaitse ja kohapealsete majanduslike organisatsioonide kaasabil rühm on suutnud muretseda omale telgi, võrkpalli ja okariinpillid. Ping-pong mängu sai rühm kingituseks peale asutamist hr. Hoffmannilt. Okariinpillide orkester asutati 1934.a. sügisel (Okariin – väike savist puhkpill – Ü.P.). Orkestrit juhib vanakotkas Jaan Tamm.


146 Intensiivse tegevuse tõttu on noorkotkaste Tartumaa noorkotkaste sõprade Jõgeva osakond (esi)meste seas. Rühma majandusliku seisukoha kindlustamiseks asutati 1936.a. algul Jõgeval Tartumaa noorkotkaste sõprade Jõgeva osakond. ************** KULTUURISÜNDMUSI KL Tartumaa Maleva Teataja 1936. Laupäeval, 25.jaan. toimub Jõgeva Kõrgema Algkooli ruumes traditsiooniline kontsert-ball. Tantsuks mängib ratsarügemendi jazz-orkester. Tartumaa Teataja 17.jaan. 1936 lk.8 Kontsert-ball Jõgeval. Traditsiooniks kujunenud Jõgeva malevkonna suurettevõte – kinnine kontsert-ball peetakse tänavu laup. 25.jaan. Jõgeva kõrgema algkooli ruumes. Postimees 17.jaan. 1936 lk 4 Erakordne K.L. kontsert-ball Jõgeval. Traditsiooniks kujunenud Jõgeva malevkonna kinnine kontsert-ball – peetakse tänavu laup. 22.jaan. Jõgeva kõrgema algkooli ruumes. Kontserdiosas esinevad pr. Tooni Kroon „Vanemuisest“, bariton H.Kommussaar, hra F.Sööt viiulil, hra E.Soerdi klaverisoolo ja korp. Frat. Estica kvardet. Tantsudega esineb „Vanemuise“ priimabaleriin pr Velda Otsus. Ratsarügemendi orkester Tartust tuleb kohale, ilmub…. jne.jne. balli ülejääkidest on summad ette nähtud allveelaevastiku soetuseks. Kohapealses seltskonnas on eelolev ball suurt tähelepanu äratanud. Postimees 12.veebr. 1936 lk 6 Jõgeva seltside esindajad olid koos. Jõgeva Seltside Vahelise Ühtluskomisjon otsustas 24. veebr. korraldada Jõgeva rahvamajas aktuse. Pikemaid mõttevahetusi kutsus esile Vabadussõjas langenutele monumendi püstitamise küsimus. Otsustati aktiivselt toetada monumendi püstitamise aktsiooni. Ühtlasi tuldi üksmeelsele arvamisele, et selle sobivamaks asukohaks osutub spordiplats, kuna sinna mõni aasta tagasi rahvapargi ja puiestee otstarbeks istutati ilupuid. Postimees 1.aug. 1936 lk 1 Laiuse laulupäev. Pühap. 16.aug. peetakse Laiusel Laiuse 8 laulupäev… Solistideks on hrad Kommusaar ja Sööt… Üldjuhtideks on hrad R.Terasmaa, E.Aru, G.Pastarus ja A.Luning… Postimees 4.dets. 1936 lk 6 Jõgeva rahvamaja suletud. 2. skp. vaatas alevi komisjon üle Jõgeva avaliku rahvamaja ja leidis, et see ei vasta seaduse nõuetele oma seisukorra ja puhtuse poolest. Kuni puuduste kõrvaldamiseni otsustati rahvamaja sulgeda igasugusteks rahvakogunemisteks. ************** RAUDTEE- JA BUSSIÜHENDUS Postimees 15.jaan. 1936 lk 1 Omnibuseühendus Jõgeva-Mustvee vahel uuesti alanud. Jõgeva-Mustvee vaheline omnibuse ühendus, mis vahepeal halbade teeolude tõttu katkestati, on nüüd uuesti avatud ja kestab korrapäraselt seni, kui teeolud seda võimaldavad. Praeguse korra järele on väljasõit Jõgevalt kell 6.2o ja Mustveest kell 14.15.


147 Postimees 23.märts 1936 lk 8 Kuulutus. Jõgeva-Mustvee autoliinil alustatakse liiklemisühendust esmaspäeval, 23.märtsil s.a. Postimees 18.apr. 1936 lk 3 Jõgeva-Mustvee omnibuseliinil katkestati ühendus. Kuna teeolud halvaks ning põhjatuks on muutunud, katkestati omnibuseühendus alates 18. skp. Jõgeva-Mustvee liinil. Kui vähegi teeolud paranevad, seatakse ühendus uuesti jalule. Uus teade: Ühendus taastatakse 29.aprillil. Postimees 17.mai 1936 lk 3 Ekspress peatub Jõgeval. „Balti Ekspress“ teostas esimese peatuse suvise sõiduplaani kohaselt Jõgeval 15. skp. Jaama oli kogunenud rohkesti rahvast, ning rongile minejaid oli 20 ümber. Postimees 27.mai 1936 lk 3 Soovitakse Jõgeva-Tartu sõiduplaani muutmist. Tartu-Jõgeva mootorrongi asjus: Juba paar aastat on Tartu-Jõgeva mootorrongi sõiduplaan selline, et rong sõidab hommikuti suvel ja pühapäeviti hiljem ja talvel või õigemini koolihooajal umbes 2,5 tundi varem, soodustades paremaid sõiduvõimalusi. Teiste reisijate huvide kohaselt pole sest mingit kasu, et rong sõidab suvevaheajal hiljem ja talvel varem. Harilikule Tartu-Jõgeva vahelisele mootorrongi tarvitajale, kellel mõned kümned kilomeetrid jaama, näeks kahtlemata meelsamini ümberpöördunud sõidukava. Seda teab igaüks, kui tülikas on talvel külmaga varane reisimine. Suvel seevastu sooviks igaüks, et kell 8 linna jõuaks, mitte aga kell 10 või hiljem, sest ärid ja ametiasutised linnas avatakse hoopis varem. Ka kohtuasutisse jääb mainitud rongiga hiljaks, kus töö algab kell 10. Seepärast oleks siinkohal avalik palve raudteevalitsusele kohandada nimetatud rongi sõidukava ka suvel nii, et sellega sõites kuhugi ametiasutusse hiljaks ei jääks, s.o. jätta maksma suvel sama kava, mis talvelgi. Sellega oleks kõnesoleva rongi osatähtsus hoopis suurem. Reisija. Postimees 9.juuli 1936 lk 6 Odavahinnaline sõit Helsingi Raudteevalitsus… korraldades odavahinnalise sõidu Helsingi ja tagasi. Sõit on võimalik järgmistest jaamadest ja järgmistel rongidel: … Jõgevalt väljasõit 18.juulil kell 1.39 rongil nr 4; sõiduhind sinna ja tagasi kr 8.75; … ************** POLIITIKA Postimees 27.jaan. 1936 lk. 4 Rahvahääletuse jaatavaks läbiviimiseks on loodud veel järgmised seltskondlikud komiteed, kes avaldavad üleskutse, hääletada rahvuskogu poolt: …Jõgeva alev: juhatus J.Võsu, K.Roomet, O.Paju, A.Jukk, liikmed P.Jürmann, J.Pihlik, P.Valge, J.Liigand, S.Padil, A.Laur, E.Lehtmets, dr E.Teder, P.Avi, V.Pruuli ja A.Tibar. Postimees 24.veebr. 1936 lk 3 Võimas isamaalik meeleavaldus Jõgeval. Rongkäigus hääletamas. Esimene rahvuskogu hääletamise päev Jõgeval kujunes meeleolurikkaks rahvuslikuks meeleavalduseks. Nimelt ilmusid Jõgeva Sordikasvanduse ja Jõgeva Seemnekasvanduse


148 töölised ja ametnikud Jõgeva mõisast hääletamisele ühise perena 20 hobuselises rongis rahvuslippudega. Lehvivad lipud pikas hääletajaist täis kuhjatud regede reas haruldaselt ilusal päikesepaistelisel härmatanud talve päeval jättis võimsa mulje. Hääletamise ruumid täitusid viimase võimaluseni tujuküllaseist hääletajaist, kelle hulgas vanim hääletaja oli 90 aastane naisterahvas. Tagasisõidul rongkäik sõitis läbi Jõgeva alevi. lk 10 Tartumaa alevid (Rahvuskogu hääletamisel oli) …Jõgeva – poolt 698, vastu 92 hääletajat. Postimees 15.dets. 1936 lk 3 Rahvuskogu valimised. …Jõgeva alevis oli 889 hääleõiguslikku. Valimas käis 482 ehk 52 protsenti. Hääli said K.Roomet 178 ja J.Järve 290. Kokku said 47. ringkonnas Karl Roomet 2240 ja Jaan Järve 2373… Sellega valiti Jaan Järve 137-häälelise enamusega 47 valimisringkonnas Rahvuskogu liikmeks. ************** ÕIGUSEKAITSE JA -RIKKUMISED Postimees 12.veebr. 1936 lk 6 Sõimas Jõgeva kooliõpetajat kommunistiks. Jõgeval tuntud kooli- ja seltskonnategelane Peeter Valge olles Vabatah. Tulet. Ü. kirjatoimetajana ühingu kantseleis omi ametikohuseid täitmas, ilmus sinna joobnud olekus kohapeal õllelao pidaja Nikolai Lindemann ja nimetas Valge aadressil lubamatuid ütlusi kommunist jne. V. leidis selle lubamatu väljenduse enese kohta haavavaks ja võttis L. kohtulikule vastutusele. Erakaebaja oli põhimõttelikuks nõusolekuks leppimiseks, aga tingimisel: maksku Lindemann Jõgeva skautide rühmale 50 kr., vabandagu „sõna tõsises mõttes“ veel kord L. tema ees ajakirjanduse kaudu ja andku välja need isikud, kes V. aadressil niisuguseid väljendusi Lindemannile ütelnud. Lindemann põhjendab ütlust puhtmõistelise joobnud olekuga ja nõustub maksma 30 kr ja 5 kr kohtukulu. Ühtlasi vabandab avalikult ka ajakirjanduse kaudu. Postimees 17.veebr. 1936 lk 6 Jõgeva raudtee konstaablita. Uuest aastast alates määrati Jõgevale peale pikemat vaheaega jälle raudtee politsei konstaabel. Kuna kuu möödudes aga tekkinud tarviduse tõttu kutsuti konstaabel tagasi senisele kohale Petserisse, siis on Jõgeva nüüd jälle ilma raudteepolitseita. Postimees 19.märts 1936 lk 3 Jõgeval põgenes vahialune. Ööl vastu neljapäeva põgenes Jõgeva alevi arestikambrist vahialune Aleksander Velve, 29 a. vana. Põgenenud vahialune on 166 sm pikk, siniste silmade, ja shatään juustega. Kannab pruuni palitut, vana halli sonimütsi ja säärsaapaid. Põgenenu on kohtu all varguste pärast. Postimees 19.mai 1936 lk 1 Telefonivõrgu juhtiv ametnik leiti surnult. Jõgeval leiti surnult kuulihaavaga peas Tartumaa telefonivõrgu tehnilise jaoskonna juhataja Kirill Palviste. Ametivõimud on asunud K.Palviste surma põhjuste selgitamisele. Kadunu oli juhtivalt tegev (Tartu linna – Ü.P.) kaitsemalevas ja tuletõrjes. Postimees 16.aug. 1936 lk 6


149 Karistusi prefektilt. … Aleksander Rõõmusoks, 37 a. vana, elukoht Kaarepere vallas Tõnupeetri talus, karistati 30 kr ehk 20 p arestiga sellepärast, et ta 24.juulil Tartumaal Jõgeva alevis Jaama tän. asuva restorani ees joobnud olekus lärmitses ja teisi kodanikke tülitas… Postimees 14.nov. 1936 lk 10 Karistusi prefektilt. Tartu-Valga prefekt karistas Eduard Saart, sünd. 1911 eluk. Jõgeva vallas Siimuste külas ja Valter Leppin`i sünd. 1913… Pakaste asunduses, kumbagi 50 kr või 20 p arestiga sellepärast, et nemad 9.okt…. Jõgeva alevis Turuplats 2 asuvas restoranis joobnud olekus kisendasid, lärmasid ja teiste isikutega tüli norisid, neile kallale tungisid ja neid lüüa ähvardasid… ************** JÕGEVA III NÄITUS Postimees 3.apr. 1936 lk 4. Jõgeval tuleb põllumajanduslik-tööstuslik näitus…. Viimane seesugune oli Jõgeva seltsimajas 13 a. tagasi. Näitused olid siiski 1923 septembris ja 1924 septembris. – Ü.P. Postimees 15.aug. 1936 lk 7 Kuulutus. Jõgeva põllumajanduse- ja käsitöö näitus 22. ja 23. augustil 1936. Huvirongid Jõgevale Tallinnast ja Tartust. Postimees 18.aug. 1936 lk 6 Põllutöökoja tööjõud sõidavad Jõgeva näitusele. Teatavasti toimub 18.-23. aug. Kuremaa riigimõisa ja Kontroll-assistentide kooli ruumes Põllutöökoja tööjõudude kokkutulek. Üle maa tuleb kokku umbes 150 inimest. Et samal ajal…. peetakse Jõgeval laiaulatuslikku näitust, siis on otsustatud täies koosseisus sõita Jõgeva näitusele. See oleks ainukeseks juhuseks meie näituste ajaloos, et näitusest võtavad osa kõik põllumajanduse juhtivatel aladel tegutsevad isikud. Postimees 19.aug. 1936 lk 4 Huvironge pühapäevaks. 2 rongi Jõgeva näituse puhuks. … 1) Tartust Jõgevale. Väljumine Tartust pühapäeval, 23.augustil kell 8.30, saabumine Jõgevale kl. 9.45 (hind edasi-tagasi umbes 55 senti). Tagasisõit Jõgevalt pühapäeval, 23.augustil kell 19.45… 3) Tallinnast Jõgevale. Väljumine Tallinnast pühapäeval 23.aug. kell 6.05, saabumine Vägevale 8.51, Pedjale 9.05, Jõgeva mõisa 9.16 ja Jõgevale 9.25. Tagasisõit Jõgevalt… pühapäeval… kell 19.40, Jõgeva mõisast 19.49… Sõiduhind sinna-tagasi 1.65 kr… Postimees 21.aug. 1936 lk 6 Jõgeva Põllumeeste Seltsi sihte ja algatusi. Pühapäeval on põllumajanduslik näitus. Jõgeva Põllumeeste selts on praegu aktiivsemaid seltse Jõgeval. Seltsil on liikmeid 60 ümber. Peale selle asub seltsi juures aiandus-mesinduse ring, kellel on samuti ligemale 50 liikme… Hiljuti korraldas selts seltskondliku kohtu sea üle. Tänavune näitus Jõgeval on arvult kolmas. Esimene näitus peeti Jõgeval 1923.a. See näitus peeti Jõgeva seltsimajas koos Puurmani ja Laiuse Põllumeeste seltsidega. Järgmisel aastal 27.-29. sept. korraldati näitus jällegi ühiselt Jõgeva alevis, kuid halva ilmastiku tõttu see äpardus ja lõppes puudujäägiga. Viimase likvideerimine tõi aga asjasse loiduse ja asjaajamine jäi soiku…


150 Käesolev näitus peetakse veel seltsimajas. Kuid on astutud samme seltsile oma alalise näituseplatsi saamiseks… Ühistegelised Uudised 21.aug. 1936 lk 6 Jõgeva Põllumeeste selts kavandab Jõgeva alevis 22.-23.aug. põllumajandus-käsitöö näituse läbi viia. Peale põllumajanduslike üldväljapanekute on suurt rõhku korraldamisel pandud just käsitööle. On hulk väljapanekuid kuulsate Vaimastvere naiste kudumiskäsitöödest, Avinurme puutöömeistritelt ja Kodavere-Alatskivi vankritegijatelt. Õpetlikke väljapanekuid on Kuremaa seakasvatuse katsejaamalt, Tooma sookultuuri koolilt jne. Osalevad muidugi ka Jõgeva MÜ ja Jõgeva sordikasvandus. Näituse ajal on käigus odavahinnalised huvirongid Tallinnast ja Tartust Jõgevale käimas. Huvilistele on kavas korraldada ekskursioone bussidega Laiusele, Kuremaale ja Põltsamaa ümbrusse. Korraldamistööga alustati juba kevadel, neid juhib põllumeesteseltsi esimees J.Aamisepp. Selts on muretsenud endale maa-ala alevi külje all, kus kavatsetakse edaspidigi näitusi korraldama hakata. Postimees 24.aug. 1936 lk 7 Jõgeva põllumajanduslik näitus õnnestus. Näitusel hulk väljapanekuid. Rahvaliikumine Jõgeval. Jõgeva põllumajandusnäitus, mis peeti 22. ja 23. aug., oli kokku meelitanud haruldaselt palju rahvast. Külastajate arvu aitasid tõsta huvirongid Tallinnast ja Tartust. Ilusa ilma tõttu tuli huvirongidega rohkesti rahvast. Vist ühegi teise sündmuse puhul pole Jõgeva alev näinud nii suurt rahvaliikumist, kui Põllumeeste Seltsi näituse puhul. Pühapäeval oli näituseplats rahvast tihedalt täis, müüdi üle 3000 pileti, mis on maal korraldatava näituse puhul haruldane. Näituse juhatus oli hoolitsenud ka rahva meeleolu ja lõbusa ajaviite eest. Väljapanekuid oli võrdlemisi rohkesti. Auhindu, nende hulgas palju esimesi, võis näha õige sagedasti. Üksikute väljapanekute tase oli üllatavalt maitsekas. Eriti paelus tähelepanu Jõgeva maanaiste seltsi kodukäsitöö väljapanek koos a.-s. Vennad Tiimanide savitööstuse väljapanekutega. Suurepärastel linikutel ja vaipadel olid haruldase maitsekusega välja pandud mitmesugused keraamilised vaasid ja serviisid. Maitsekad käsitööd ja suurepärased keraamilised esemed sulasid kokku ilusaks tervikuks üksteise ilu vastamisi tõstes. Kahjuks olid samas ruumis maitseainete osakonnas liialt väljapaistval kohal väljapanekuid igasuguseilt viimasejärgu maitseainete tööstureilt väljastpoolt Jõgevat, kellede puudumisega näituse üldilme selles osakonnas oleks ainult võitnud. Põllumajanduse alal äratasid tähelepanu Kuremaa Kontroll-assistentide Kooli ja Jõgeva Seemnekasvanduse kartuli- ja juurviljaosakonna väljapanekud. Ka põldtaimekasvatuse, sookultuuri ja aianduse osakondades, mis sageli näitustel ikka liiga monotoonselt välja kukuvad, olid üksikute majapidamiste väljapanekud sümpaatselt esilekerkivad. Meeldivaks üllatusnumbriks väljastpoolt sõitnud huvireislastele osutusid põllumeeste seltsi poolt korraldatud ringsõidud ümbruskonna vaatamisväärsetesse kohtadesse mugavates kohaliku liini omnibutes. Kui huvireislased näituse platsi ees asusid omnibustesse võrdlemisi apaatsete nägudega, lootes näha mitte midagi ütlevat igavat maastikku, siis tagasi tulid huvireislased ligi 4 tundi kestnud matkalt säravate silmadega. Meeldivamaks elamuseks oli huvireislastele suurepärane vaade Põhja-Tartumaa kõrgemalt tipult – Laiuse mäelt, tutvumine Laiuse lossi varemetega, kus Põhjasõja ajal oma vägedega talvitus Rootsi Raudpea Kaarel 12 ja Kuremaa järv hästi korraldatud pargiga Laiuse voore lõunapoolsel jalal. Huvi


151 pakkusid Kuremaa seakasvatuse katsejaam, Jõgeva Sordikasvandus ja Laiuse kirik oma ajaloolise pärnaga. Omnibustel olid kaasas selleks eriti ettevalmistatud seletusteandjad, mille tõttu huvireisijad said mitmekülgse ja huvitava pildi Jõgeva ümbrusest ja Laiusest. Mulje oli seda parem, et matkalt ei loodetud näha niipalju vaatamisväärsusi kui seda tõepoolest oli. Jällegi näide sellest, kui vähe meie oma kodumaad siiski tunneme. Tartust sõitis Jõgevale 500 inimest. Pühapäeval Tartust Jõgevale korraldatud huvirongi kasutas üle 500 tartlase. Enamik huvirongiga Jõgevale sõitjaid külastas ka sealset põllumajanduslikku näitust. Eesti Mets 1936 nr. 10 22.-23. augustil 1936 korraldati Jõgeva alevis Jõgeva Põllumeeste Seltsi põllumajandusnäitus. Väljapanekuid oli ka Jõgeva metskonnalt. Keset näituseplatsi kadakase elavaiaga piiratud väljakul asetsesid väljapanekutest kännujuurimismasinad, juuritud kännd, kändudest tehtud põletuspuud, turbad, metsa kultiveerimise riistad, dendroloogiline kogu seemneid jne. ning nägus nimedega varustatud näitlik taimeaed. Üldist tähelepanu paelus metskitse tall, kes elab vabalt ühe metsavahi juures. Loomake meeldis eriti lastele, kes teda maiustustega kostitasid. Väljapanekud said I auhinna ning diplomi suurele kuldaurahale. ************** SPORT Postimees 14.märts 1936 lk 6 Tartumaa sporditreeneri tegevusest. Tartumaa spordiinstruktor E.Lukini juhatusel korraldati jaanuari kuus neljas rahvarikkas kohas spordikursus. Jõgeval sp. s. „Kalju“ juures raskejõustiku- ja suusakursusest võttis osa 30 asjasthuvitatut; spordikursuse vastu kohapeal tuntakse suurt huvi, kuid puudub isik, kes algatatud tööd edasi õhutaks…. Postimees 27.juuli 1936 lk 4 (E) Jõgeva – Võru 4 : 3 Pühapäeval kohtusid Jõgeval esimese paarina Lõuna-Eesti A klassi jalgpalli esivõistluste sarjas end. kauaaegne Lõuna-Eesti meister Võru „Ilmarine” ja 1935.a. Lõuna-Eesti A klassi meister Jõgeva „Kalju”. Meistermeeskond pani end maksma ja mäng lõppes Jõgeva „Kalju” võiduga 4 : 3, poolaeg 3 : 1 Jõgeva kasuks. Mäng oli kohati toores. Eriti võib seda öelda Jõgeva mängijate kohta. Tehniliselt oli Võru meeskond parem. Vahekohtunik Kondor Tartust jättis soovida. Postimees 17.aug. 1936 lk 6 (E) Olümpia – Jõgeva „Kalju” 4 : 1 (3:0) Pühapäeval kohtusid Karlova väljakul Lõuna-Eesti A-kl jalgpallivõistluse tsüklis „Olümpia” ja Jõgeva „Kalju”. Võitis „Olümpia” 4:1. Postimees 24.aug. 1936 lk 6 (E) Tartu „Kalev” – Jõgeva „Kalju” 3:0 (0:0) Lõuna-Eesti jalgpallivõistluse A kl. tsüklis kohtusid pühapäeval Jõgeval kohalik „Kalju” ja Tartu Kalev. Jõgeva näituse tõttu oli võistlust jälgimas üle 500 inimese. Esimene poolaeg on


152 tasavägine. Kalevlaste madalsööduline mäng Kalju kõrge mängu vastu ei pääse maksvusele. Poolaeg lõpeb väravateta. Teisel poolajal sobib „Kalevil” koosmäng paremini. „Kalju” jõulist mängu pidurdab „Kalevi” poolkaitseliin. Poolaja keskel läheb Kalev juhtima ja umbes viieminutiliste vaheaegade järele tõuseb „Kalevi” võidu skoor 3:0, millega ka võistlus lõpeb. Märkida on, et Jõgeval pole Tartu meeskonnad seni veel võitnud sealset „Kaljut”. Vahekohtunikuna toimis R.Reddel korrektselt. ************** Postimees 10.jaan. 1936 lk 4. Jõgeva jaoskonna loomaarsti koht vabaneb. Veebruarukuu esimesest päevast alates lahkub Jõgeva jaoskonna loomaarsti kohalt senine jaoskonna loomaarst Roman Viidik. Kuuldavasti läheb loomaarst R.Viidik oma erialalise hariduse täiendamise jätkamiseks ülikooli juure. Uue jaoskonna loomaarsti valimine nimetud kohale toimub Tartu ajutise maavalitsuse kaudu… Postimees 17.veebr. 1936 lk 6 Uus jaoskonna loomaarst Jõgeva alevisse. … Maavalitsuse poolt väljakuulutatud valimistel määrati Jõgevale mainitud kohale dr. Nikolai Vestman, kes saabus Jõgevale veebruarikuu alul. F 2818 nim 1 sü 1342 1936. Tuletõrjeseltsi nimi on JÕGEVA VABATAHTLIK TULETÕRJE ÜHING. Postimees 18.veebr. 1936 lk 10 Kuulutus. Hambaarst P.Tamm Jõgeva alevis Ühispanga majas Suur tn 18. Sellega teatan, et 1.märtsist 1936 kolin üle Suur tn. nr. 1, Leihbergi majja. (… apteegi vastu… kuulutuses 23.veebr.). Postimees 3.märts 1936 lk 6 Kuulutus. Jõgeva alevis maja kaupluse ruumiga ja viljapuuaiaga välja üürida või kohe müüa. Teateid saab Tartus Söögiturg nr. 4 A.Peterson. Postimees 28.märts 1936 lk 8 Jõgeva skaudid saavad lipu. Jõgeva skautidele tõotab eelolev pühapäev kujuneda suureks peopäevaks. Vaatamata sealse rühma äsjasele organiseerimisele, on jõutud lühikese aja jooksul nii kaugele, et saadakse asuda rühma lipu õnnistamisele. Lipu õnnistamine toimub pühapäeval kell 5 p.l. Jõgeva rahvamajas. Sel puhul on korraldatud Rahvamajas jumalateenistus, kus jutlustab Laiuse koguduse õpetaja J.Järve, samuti toimub ka lipu õnnistamine õpetaja J.Järve poolt. Pärast vaimulikku talitust esineb kõnega skm. H.Michelson teemal „Skautlus noorsoo kasvatajana.“ Õhtul kell 8 järgneb samasse segaeeskavaga peoõhtu, millest on osa võtma kutsutud ka skaute Tartust. Peost saadav sissetulek kasutatakse rühmale vajalikkude esemete muretsemiseks. Postimees 30.märts 1936 lk 7 Jõgeva skaudid said lipu ja andsid tõotuse. Jõgeva skautide lipuõnnistamise pidustused algasid Jõgeval pühapäeval kell 4 p.l. kohalikus seltsimajas. Vaimuliku talituse pidas õpetaja A.Kerem Palamuselt, kes asendas õpetaja Järvet, kes oli haigestunud. Peale lipuõnnistamist järgnes kohalikkude skautide rühma pühalik tõotuse andmine. Õhtul järgnes samas seltsimajas peoõhtu, kus eeskava täitis kohalik skautide


153 rühm ja Tartust küllasõitnud skaudid. Kavas olid mitmesugused ettekanded. Rahvast skautide peole oli ilmunud rohkearvuliselt. Postimees 3.apr. 1936 lk 4. Jõgeva tahab ehitada hüdro-elektrijaama. Mõni aasta tagasi algas Jõgeva alevivalitsus läbirääkimisi Tartu linnaga Ulila voolu saamiseks. Kuid viimastest projektidest on selgunud, et Tartu linnal on kavatsus eeskätt juhtida elektrit Otepää ja Tõrva suunas, mispärast jäi Jõgeva alev tagaplaanile. Nüüd on Jõgeva Seemnevilja Ühisus kaalumisele võtnud alevile Jõgeva mõisa paisust elektrienergia andmise küsimuse. Tartumaa Teataja 20.mai 1936 lk. 8 …. Siseministri otsusega on Jõgeva postijaam määratud sulgemisele 1.maist, mispärast jäävad vabaks alevis asuvad postijaama hooned ühes krundiga. Viimasel Jõgeva alevivolikogu koosolekul oli kaalumisel postijaama hoonete ja krundi kasutamise küsimus; neid soovivad saada Jõgeva malevkond ja alevivalitsus. Postimees 13.juuni 1936 lk 7 Jõgeva konvendi valimistelt. Jõgeva kovendi esimeheks valiti J.Järve, aseesimeheks K.Tiiman… Päevaleht 22.juuni 1936 lk 5 … Päeval kell 1 alustavad Tartu linna ja maakonna mootorratturid siit väljasõitu, et jõuda vastu võidutulele Jõgevale, kust nad siis ühes kolonnis tulevad tagasi Tartu… Postimees 25.juuni 1936 lk 3… Tartust väljus kolm mootorratta sõitjat Motoklubi liiget Jõgevale vastu saabuvatele mootorratturitele-tuletoojatele… Postimees 23.aug. 1936 lk 3 Artikkel – Jõgeva ümbruskonna kultuuriline ja majanduslik tase. Postimees 18.sept. 1936 lk 7 Valgelillepäev Tartus ja Tartumaal. Valgelillepäev Tartumaal. Tartumaal korraldatakse Valgelille päeva 6 eri kohas. Nõnda on Valgelillepäevad… Jõgeval, juhataja dr. L.Peterson… Postimees 21.nov. 1936 lk 10 Kiriklikke teateid. …Vabausu kogudus Jõgeval peab vaimulikud kõnekoosolekud pühapäeval, 22.nov. vabausu palvelas, Aia tän. 6, Dreybladti majas, homm. kell 10 ja p.l. kell 4. vend J.Meier Tartust. Postimees 23.nov. 1936 lk 6 Jõgeva põllumeeste Konvent kohalike organisatsioonide töid kooskõlastamas. Koostati suur töökava. F 2974 nim 1 sü 290 Voldemar Mõtte`l on a-st 1936 sõiduauto.


154 Postimees 31.dets. 1936 lk 9 1937.a. õnnesoovi avaldamise kohustusest on ennast vabaks lunastanud vabatahtlikkude annetustega meie vanema kultuurikapitali „Bergmanni abiraha” heaks järgmised isikud ja asutused ning soovivad oma lugupeetud sõpradele, tuttavatele ning kõigile, kellega töös ja teenistuses kokku puutusid: Ed. Teder, Jõgeva…

1937 ELU JÕGEVA ALEVIS Postimees 28.aug. 1937 lk 4 JÕGEVA ON JÕUKAS ALEV Ta varustab kaubaga Põhja-Tartumaad ja Kirde-Viljandimaad. Ainult „raekoda“ on vilets. Varsti saab Jõgeva kaks kirikut. Jõgeva alev elab omaette vaikset elu. Ei ole ju Jõgeva mõni suvituskoht, kuhu peaks väljastpoolt meelitama igasuguste ülistuste abil rahakaid patisaksu. Jõgeva toetab oma jõukale tagamaale ja selle tõttu on kujunenud temast üha kasvav kaubanduslik ja osalt ka tööstuslik keskus, mis teatud määral võistleb koguni Tartuga, nagu näitavad seda viimase aja majandusgeograafilised uurimused. Jõgeva on hakanud varustama suurt osa Põhja-Tartumaad kaupadega ja samuti saadab turule ka oma tagamaa saadused. Tartu osatähtsus PõhjaTartumaa kaupadega varustamise alal on viimastel aastakümnetel tugevasti langenud Jõgeva kasuks. Jõgeva jätab jõuka keskuse mulje. Kusagil ei torka silma sääraseid küljelivajunud hooneid, nagu neid võib näha Otepää linnas, või mõnes teises vaeserahva keskuses. Jõgeva majad on suures enamuses uued. Terve rida neist kahekordsed ja päris nägusad. Kui ka alevivalitsus suudaks endale soetada veidi väärikama „raekoja“, siis Jõgeva võiks hakata mõtlema linnanime saamisele. Ju võimalik, et see ka lähematel aastatel teoks saab, kui meil nagu Lätiski kõik alevid saavad linnaõigused. Alevi praegune „raekoda“ asub madalas puumajas, kus vanasti teotses Jõgeva mõisaomaniku krahv Manteuffeli üks rahaallikaid – kõrts. Endise kõrtsi juures joogitoas on seni otsustatud alevi tähtsamaid asju ja otsustatakse edaspidigi, sest alevivalitsuse katsed ajakohasemat „raekoda“ saada on esialgu ebaõnnestunud. Nimelt püüdis alevivalitsus saada oma kasutusse postijaama hooneid, mis asuvad keset põlist parki raudteejaama taga. Kuid nagu heale asjale ikka palju soovijaid on, nii tahtsid mõned teised asutised postijaama ja krunti endale.Nüüd olevat need saanud Tartu maavalitsus ja kuuldavasti tahetakse sinna paigutada teemeister ning kohalik jaoskonnaloomaarst. Miks alevivalitsus selle otsusega ei taha aga leppida, on see, et praegused alevivalitsuse ruumid ei vasta ajanõuetele. Kasutada on ainult kaks ruumi. Volikogu saal puudub üldse. Aleviisad saavad tulla kokku alles siis, kui kantseleitunnid on läbi. Ei saada ka kinni pidada arhiiviseaduse eeskirjadest kuna puudub tulekindel ruum. Alles tänavu suvel umbes 100 m kaugusel alevivalitsuse hoonest põles maha kaks suurt hoonet. Ja pea ei või juhtuda seda ka alevivalitsuse hoonega – tähendavad jõgevlased. Peale selle tunnevad jõgevlased enesel õiguse olevat saada riigilt hooneid ka selle pärast, et Jõgeva olevat ainuke alev, kes ei olevat saanud riigihooneid Linnade ja alevite maadega varustamise seaduse alusel. Lõpuks ihub alevivalitsus hammast endisele postijaamale


155 veel sellepärast, et nende hoonete juurde kuulub alevis asuv ainuke park, mida alevivalitsus tahaks tunnistada avalikuks pargiks. Seni on parki ajuti selleks kasutatud, korraldades vahetevahel seal vabaõhujumalateenistusi ja avalikke kontserte. Kuid pargi kasutamine üldiseks otstarbeks on võimaldunud ainult senise rentniku heast tahtest. Mis jõgevlastele veel muret valmistab, see on alevit läbistava peatänava seisukord. See tänav peetakse korras riiklikkude summadega, kuna aga töid teostab Tartu maavalitsus, sest alevil enesel pole tehnilisi jõude, kes valvaks ja juhiks tänavate sillutamise järele. Seni tänavat on sillutatud kivikillustikuga, kuid nagu kogemused on näidanud, peab see suure liiklemise tõtu vastu ainult paar aastat ja nüüd on tänav jälle „hundiauke“ täis. Arvatakse, et tänav tuleks sillutada parkett-põllukivist või asfalt-bituumenist, mis vastupidavamad ja ühtlasi ka puhtuse mõttes otstarbekamad. Seejuures olgu ka tähendatud, et riiklikkude summadega on sillutatud peatänav ainult 5 meetri laiuselt, kuna ääred ja kõnniteed on prügitatud alevi „kulude ja kirjadega“. Pikisilmi ootab Jõgeva Ulila elektri kohalejõudmist. Alevil on küll elektrivalgus, sest alevivalitsusel on oma elektrijaam. Kuna aga jaam töötab ainult ühe komplekti masinatega, siis tuleb ette vooluandmisel takistusi. Pealegi töötab elektrijaam ainult pimeduse saabumisest südaööni. Seetõttu ei saa elektrit kasutada tööstused ega raudteejaam, kuna esimesed sooviks elektrit saada päeva ajal, teine aga kogu öö läbi. Vaatamata kõigile puudustele ja pahedele ja 30-sendisele kilowatt-hinnale, on elektrijaamal paarisaja abonendi ümber. Ulila elektriliinide Jõgevale toomine teostub Tartu linnavalitsuse lubaduse kohaselt 1938.a. suvel ja arvatavasti juba aasta pärast võib Jõgeva alev särada korraliku elektri valguses. Ka on Jõgeva 30 tööstust avaldanud soovi Ulila elektri saamiseks. Samuti hakkab seda kasutama raudteejaam, kuhu üksi seatakse üles 300 lambi ümber. Mis puutub Jõgeva kasvamisse, siis maa-alaliselt selleks enam palju võimalusi pole. Uusi maju tuleb juurde nüüd ainult peamiselt seniste kruntide poolitamise tõttu. On ju alev ka küllalt laiali valgunud – peatänavat mööda umbes 2,5 kilomeetri pikkuselt ja raudtee kõrval 1 kilomeetri ulatuses. Elanikke on Jõgeval 1400 ümber. Seejuures on aga alevis tervelt 65 ärilist ettevõtet. Suuremateks ärilisteks ettevõteteks on A.-s. „Paul Jürmann“ ja Jõgeva Majandusühisus. Viimasel on 6 harukauplust väljaspool alevit. Tööstustest võiks nimetada A.Silvere jahutööstust, saeveskit ja villakraasimist, J.Kõva nahaparkimise tööstust, Piimaühisuse piimatööstust, J.Võsu riidevärvimise tööstust, A.Vindi saeveskit, A.Tani karastavate jookide tööstust, peale selle pagari-, vorsti- ja teisi tööstusi. Napsivendadele on kaks restorani. Kohapeal on kaks advokaati. Seetõttu siis, kui vastane on endale advokaadi võtnud, siis ka teisel poolel on otsekohe võimalus enda eest advokaati kohtusse saata. Samuti on kaks arsti. Kuigi Jõgevale tuleb üksikuid suvitajaid Tartust, Tallinnast ja mujaltki, siis Jõgeva oma eliit käib suvitamas tingimata mujal, kas Pärnus või Narva-Jõesuus. Seda nõuab juba komme. Mis Jõgevast ei lase kunagi kuurorti välja kujundada, on see, et puudub lähedane mets. Suplemise võimalusi kilomeetri kaugusel asuvas Pedja jões veel leiduks, kuid okaspuumetsa suvitajale pole lähedal pakkuda. Oma võrdlemisi kogukale elanikkude arvule vaatamata Jõgeva pole kiriklikult iseseisev. Jõgevlased kuuluvad suures enamuses Laiuse kogudusse, mille kirik aga asub alevist 7 km eemal. On päris selge, et kiriku sellises kauguses olemine usuelule soodustavalt kaasa ei mõju ja selle tõttu ongi juba algatatud oma kiriku ehitamisküsimust. Alevi lõunaosas Tõnsuandrese talu endine omanik Arnold Leihberg lubas kiriku jaoks oma talust ka maad ja nüüdne sama talu peremees, kadunud prof. P.Põllu õemees, A.Riives, on omalt poolt kinnitanud seda lubadust. Kuid veel enne, kui kiriku ehitamisele asutakse, vist püstitavad


156 kohalikud baptistid oma palvela, milleks juba krunt ostetud ja osa ehitusmaterjaligi kohale veetud. Et Jõgeval ka oma seltsielu liigub laulukooride, orkestrite, näitetruppide- ja jalgpallimeeskondade näol, on loomulik. Teguvõimsamaks organisatsiooniks on aga Tuletõrje Selts. Jõgevlased oskavad hinnata ka raamatuid, mida näitab seegi, et Haridusseltsi 1200 köitelisest raamatukogust iga aasta laenutatakse lugemiseks 2500 teost. Möödunud aastal oli loetavamaks kirjanikuks August Mälk oma „Õitsva merega“. Postimees 7.juuli 1937 lk 2 (K) TARTU KAUBANDUSLIK TAGAMAA LAIUB LÕUNASSE Majandusloendus annab rikkalikult andmeid. Jõgeva kujunemas suureks ärikeskuseks. … üllatavalt suur tagamaa Jõgeva alevil. Jõgeva ise saab silmapaistvalt palju kaupasid Tallinnast. Jõgeva varustab vajalikkude kaupadega Põhja- ning Loode-Tartumaa valdade kaupmehi. Jõgeva kaubandusliku tagamaa piirkonda kuuluvad vallad nagu: Vaimastvere, Jõgeva, Torma läänepoolne osa, Härjanurme, Puurmani, Kuremaa ja isegi Kudina läänepoolne osa ning veel Roela. Jõgeva alev on kasvanud kaubanduslikuks keskuseks, mis tugevalt ületab Põltsamaa hulgikaubanduse tähtsuse poolest… Postimees 17.dets. 1937 lk 6 (R) Kust sugeneb Jõgeva jõukus? Jõgeva raudteejaam suur kaubanduskeskus. Nii alev ise kui ka tema tagamaad on jõukad. Laadapilte Jõgevalt. Et Jõgeva on Eesti jõukamaid aleveid ja Jõgeva ümbrus meie kodumaa jõukamaid kohti, ega sellest vist väga palju ei teata. Jõgeva raudteejaama kaupade läbikäik ületab mõnegi meie üsna tuntud linna raudteejaama kaubaläbikäigu, seda teavad ka praegu ainult statistikud ja seda on kuulnud siiski veel Jõgeva omad elanikud. Millest tuleb Jõgeva jõukus ? Jõgeva jõukus tuleb sellest, et tal on olemas suured ja jõukad tagamaad, kes tarvitavad rohkesti mitmesuguseid kaupu. Tema tagamaiks on ühelt poolt jõukas Põltsamaa ja selle ümbrus ja teiselt poolt peaaegu sama jõukas Põhja-Tartumaa kuni Mustveeni – viimane kaasa arvatud. Kõik need tagamaad saavad oma kaubad Jõgeva kaudu ja turustavad sealt kaudu ka oma saadusi. See liiklemine toob Jõgevale elu ja raha. Jõgeva laadal. Eriti imestama paneb juhuslikku Jõgevale sattujat kaupade rohkus Jõgeva laadal, mida peetakse seal igas kuus. Tartu laadad ei saa selle vastugi. Eriti palju oli näiteks kolmapäevaselgi laadal igasuguseid pudukaupu – riideid ja eriti jalanõusid üsna korralikkudest lakkidest kuni suurte säärsaabasteni, vildikuteni ja toatuhvliteni – kõiki oli saada ja kõiki osteti. Hobused. Kui Otepää laadal juhtud harva nägema talumeest hea hobusega sõitmas, siis Jõgeva laadalistel paistab olevat peaaegu ainult häid hobuseid. Viletsaid on ainult üksikuid. Esijoones muidugi mustlased oma setukatega…. Õhtuks on laat läbi. Laadakaupmehed on pakkinud järelejäänud kaubad kokku ja on toonud nad raudteele edasisaatmiseks. Pagasit on tekkinud perroonile kõrge virn, mis pikem kui vaksalihoone. Kõik need tulevad laadida varstisaabuvasse reisijate rongi, pagasivaguntesse, et toimetada need mõne teise laada lähedale jaama.


157 Harilikult laadakaupmehed transpordivad oma kaubad ühelt laadalt teise veoautodega. Praegu aga autod ei pääse lumest läbi, sest teed on kinni tuisanud. Tuleb tarvitada liikumiseks jälle seda mittepainduvat raudruuna ja lisaks sellele kõigist oludest läbitungivat väga paindlikku ruuna. See veab läbi lumest ja porist. F 2974 nim 1 sü 276 Alevi omavalitsuse palgalised 1937.a. aprillis: Alevisekretär Osvald Paju 130 kr rahas ja 16.90 natuuras Raamatupidaja Helene Paju 80 kr + 10.40 natuuras Lisatööjõud Leho Liigand 10 kr Käskjalg Martin Kastan 60 kr + 7.80 Maksu sissenõudja Leho Liigand 20 kr Alevi arst Leonid Peterson 12 kr Elektrijaama juhataja Eduard Kurik 80 kr + 10.40 Postimees 3.märts 1937 lk 6 Jõgeval tahetakse maksude tõstmisega abiellumist tõsta. Et kaotada vallaspõlve ja tõsta abiellumist, selleks on Jõgeva alevivalitsus volikogu kinnitusel sunniabinõuna tarvitusele otsustanud võtta kõrgendatud maksumäärad lasteta abielupaaride ja vallaliste meeskodanikkude kohta. Kui tavalised maksumäärad 3 – 15 kr vahel kõiguvad, siis kõigil lasteta abielupaaridel kui ka üle 30 eluaasta meeskodanikkudel tuleb tavalisest maksumäärast 50 prots. kõrgemat isikumaksu maksta, olenedes sellest, missugusesse maksumaksjate liiki keegi kuulub. Fond 2974 nim 1 sü 273 1937.a. detsember. Alevimajas on alevivalitsus, ametniku korter, arestikamber, elektrijaam.

************** TULETÕRJE Jõgeva alev/linnai vabatahtliku tuletõrjeühingu juhatuse koosolekute protokolliraamat 1937-1949 1937.a. veebruari algul kuulusid juhatusse esimees A.Tani, abiesimees O.Paju, peamees P.Jürmann, peamehe abi J.Võsu, kassapidaja A.Annus, M.Lall, A.Jõgar, A.Pääro, J.Kustlov ja kirjatoimetaja P.Valge. Revisjonikomisjonis olid J.Karusoo ja A.Laur (A.Laur võeti vastu tegevliikmeks 29.juulil 1937). 15.veebr. Kaitseliidu Jõgeva kompanii pealik teeb oma 15.jaan. kirjaga ettepaneku Kaitseliidu „kompanii ja tuletõrje orkestrite ühinemiseks. Ühingu juhatus seda küsimust kaaludes ja ära kuulanud orkestrijuhi M.Lalli arvamist, otsustas takistusi mitte teha nimetatud orkestrite koosmängimiseks tuletõrje ühingu orkestrijuhi M.Lalli juhatusel“. Ühispangalt otsustati autopritsi ostmiseks võtta 3000 kr laenu. Lk 3. Juhatus otsustas 21.veebr. pärast katsetusi vastu võtta autopritsi, mille Studebaker veoauto alus maksis 2950 kr ja pealeehitus Laverna tehasest 3200 kr. Katsetusel imes autoprits Pedja jõe sillal 5 m kõrguselt vett ja pritsis seda vajalikul viisil ja määral. Samal koosolekul annetas P.Jürmann ühingule terast kahe tuura valmistamiseks ning A.Tani teatas, et laseb tuurad valmis teha ja annetab lisaks kaks teraslabidat. Lk. 4. Ühingu muusukajuhile ettenähtud palk oli 200 kr aastas. Lk 5. (Ühingu peakoosolek oli 21.märtsil). Uude juhatusse kuulusid: esimees Osvald Paju, abiesimees Aleksander Tani, kassapidaja Aleksander Annus, kassapidaja abi August Jõgar, varahoidja Johannes Pihlik, varahoidja abi Harald Johanson, kirjatoimetaja Osvald Jeedas ja


158 kirjatoimetaja abi Peeter Valge ning ühingu muusikajuht M.Lall. Alates 13.sept. koosolekust hakkab juhatuse kooolekutel osalema divisjonipealik Paul Jürmann (lk 14 p.). Lk 6 A.Vindi võttis tuletõrje peakoosoleku aja eest rahvamaja saali üüri 2 kr 50 senti. Lk 6 p. Juhatus otsustas 11.mail esitada tuletõrje Jõgeva divisjoni pealikule kinnitamiseks Jõgeva kompanii pealikuks J.Võsu ja abipealikuks P.Valge. Lk. 7 p. 25.mai. Jõgeva alevi TÜ-s on 95 liiget. (Gert Dreybladt astus tuletõrjesse 25.mail 1937). Lk 8 p. 28.juuni. Ühingu aastapäeva metsapidu otsustati korraldada pidulaua ning õlle ja alkoholiga 8.augustil. Osamaks oma liikmetele 1 kr, külalistele 1.50. Kutsuda otsustati:… Jõgeva valla TÜ esimees ja kompanii pealik Uus …auliikmed M.Lall ja A.Leihberg Tallinnast, Tartu-Valga prefekt Roovere…alevi konstaabel A.Laar, valla konstaabel J.Moor, postkontori ülem E.Lehtmets, jaamaülem Viirand, kohtunik O.Anton, Jõgeva piirkonna loomaartst N.Vestmaa, Jõgeva piirkonna arst E.Teder, alevi tervishoiuarst ja TÜ usaldusarst L.Peterson, Livonia õllevabriku omanik A.Silvere, Jõgeva A.Le Qog õllelao pidaja A.Tani, alevivalitsuse esindaja, Jõgeva Ühispanga juhatuse esimees A.Vares ja panga juhataja K.Romet, Jõgeva KL kompanii pealik, KL Jõgeva malevkonna pealik, Aug. Vindi abikaasaga. Lk 10. 7.juuli. Alevi restorani peab Ehrenfried Oja (rent üteldi talle üles alates 29.sept-st). 13.juuni tulekahjus abis olnud kokku 50 mehele Tartust (16 ronijat) ja Põltsamaalt korraldati restoranis toitlustamine. Arve kokku 65 kr 73 senti. Tartlased said süüa 2 korda. Lk 11 Voldemar Juhani p. Schmidt võeti tegevliikmeks 29.juulil. Lk 12. 2.aug. Jõgeva tuletõrjekompanii naisjaoskonna esinaine pr. A.Anton. Näiteks kuulusid naisjaoskonda M.Jauker, I.Jõgar, E.Lõhmus, A.Luts, H.Liigand, M.Luha, A.Jaanov, M.Lehtmets jt. Lk 14 p. 29.aug. – 5.sept. läbiviidud korjandusel 10 korjanduslehe ja 10 karbiga koguti raha kokku 153 krooni 38 senti. Korjandus lubati korraldada tuletõrjevahendite muretsemiseks. Lk 17. Tuletõrje restoran renditi alates 1.jaanuarist 1938 juhatuse koosolekul 26.okt. Ed. Kargajale Tallinnast 135 kr kuuüüri eest. Rendilesoovijaid oli kokku 6, Jaan Hein ja E.Oja Jõgevalt, üks Tartust, üks Põltsamaalt ja 2 Tallinnast. Postimees 3.apr. 1937. lk 3 Tuletõrje divisjonidele määrati pealikud. Kõik pealikud võtsid kohustused vabatahtlikult. Pealikud kinnitavad allüksuste koosseisud. … Tartumaa brigaadi… Jõgeva divisjoni pealikuks Paul Jürmann, abideks Juh. Poom ja Aug. Mäesepp… Jõgeva tuletõrjeühingu juhatuse protokolliraamat 1937-1949 lk 4 p. Spordiselts „Kalju“ annab oma eesõiguse kevadpühadel peokorraldamises tuletõrjeühingule. Tuletõrjeühing otsustab: „Teisel kevadpühal 29.märtsil s.a. otsustatakse korraldada peoõhtu, mille korraldamine jääb härra Lalli hoolde.“ ************** JÕGEVA MAJANDUSÜHISUS Ühistegelised Uudised 19.veebr. 1937 lk 1 Märgitakse, et tegevuse ulatuse poolest on Jõgeva Majandusühisus tõusnud vanemate ja suuremate ühingute esiritta. Eriti on kiirenenud mahuareng 2-3 viimasel aastal, mille kestel suurenes läbimüük kahekordseks. 1936.a. müüdi ühisuse kauplustest kaupu ligi 900 000 kr eest. Ühisuse 2 veoautot on pidevalt töös harukaupluste varustamisega. 1936.a. puhastulu oli 8500 krooni. On ette nähtud liikmetele ostupreemia maksmine, aga suurem osa puhastulust


159 läheb tagavara- ja põhikapitalide täiendamiseks. Uuest aastast töötab peakaupluse juures lihakarn ja vorstitööstus, kusjuures just viimane on leidnud suurt tarbijate poolehoidu. Kõikides harukauplustes suurenes läbimüük 10-35%. Postimees 17.märts 1937 lk 6 Jõgeva majandusühisus asub kaupluseruumide laiendamisele. Tegevuse järjekindla kasvamise ja kaupade läbimüügi suurenemise tõttu oldi sunnitud Jõgeva majandusühisuses 1935.a. laoruume põhjalikult laiendama. Nüüd on aga jälle peakaupluse enese ruumid niivõrt kitsaks jäänud, et suurenenud kaupade läbimüügi puhul üldse enam edasitegeutsemist ei võimalda. Sellepärast on otsustatud nüüd ka peakaupluse ruumide ümbertegemisele asuda, millega loodetavasti juba kevadel algust tehakse. Ühistegelised Uudised 2.apr. 1937 lk 6 Majandusühisus. Hiljuti toimunud peakoosolekul oli ühisuse 430 liikmest kohal üle saja. Koosolekut juhatas pastor ja Rahvuskogu liige J.Järve. Ülejäägist läks 1% ostupreemiateks, 8% dividendideks, aga suurem osa tagavara- ja põhikapitalideks. 1937.a. eelarve kinnitati tasakaalus 90400 krooni. Ametivanusega juhatusest väljalangenud A.Koll valiti tagasi, nõukogu liikmeteks valiti samuti tagasi endised M.Paju, K.Romet ja üks mees Lustiverest. Sõna võttis O.Sarnet ja kritiseeris, et viimasel ajal on kauplustes võetud müügile alkohol, eriti valimispäevadel. Avaldus võeti küll teadmiseks, aga muud sellele tõenäoliselt ei järgnenud, sest ilmselt oli viinamüük tulus ka siis nagu kõikidel aegadel. …. „Siia juurde võiks veel mainida, et Jõgeva ühistegelikes ettevõtetes on üldse viimasel ajal, eriti valimiste puhul jne., alkoholil suur mõju, missugune nähe on ainult toonud ja toob kahju meie ühisele ettevõttele. Siin tuleb jõgevlastel tulevikus kindlasti sellest pahest loobuda, kui tahame, et meie omaabi üritused oleks eeskujulikud ja elujõulised”… Postimees 26.nov. 1937 lk 1, reede Kuulutus. Alates 29.novembrist s.a. toimetab Jõgeva Majandusühisus meie esindajana sigade ja loomade vastuvõtmist: - igal esmaspäeval Kantkülas kella 7-8, Sadalas kella 12-15, Torma Majandusühisuse juures kella 9-10; - igal teisipäeval: Sadukülas kella 8-9, Pikknurmes kella 9-10, Puurmani piimaühingu juures kella 10-11, Kursi kiriku juures kella 11-12, Ausi koorejaama juures kella 12-13, Koogi asunduses kella 13-14; - igal kolmapäeval: Torma jaamas kella 7-8, Roela vallamaja juures kella 13-14, Saare kõrtsi juures kella 7-8 ja Jõgeva raudteejaamas kella 8-12. Järelepärimisega palume pöörduda Jõgeva Majandusühisuse poole Jõgeval telef. 34. Ühing „Eesti Lihaeksport“ ************** A.-S. PAUL JÜRMANN Postimees 11.märts 1937 lk 8 Kuulutus. A.-S. Paul Jürmann`i aktsionääride korraline peakoosolek peetakse reedel, 26.märtsil 1937.a. kell 15 Tartus Võidu tänav nr. 19, kort. 6… Postimees 17.juuni 1937 lk 31 Kuulutus. Aktsiaselts Paul Jürmann, Jõgeval. A.-s. Paul Jürmann, Jõgeval ostab piiramatul arvul nisu ja rukist, makstes kõrgeimat päevahinda. ************** KÜLALISETENDUSI


160 Postimees 23.jaan. 1937 lk 10 Kuulutus. Tartu Draamateatri S. Näitekunsti Stuudio ELU AABITS M.Pagnoli komöödia 4 v. laupäeval, 23. skp. Jõgeval. Postimees 18.okt. 1937 lk 8 Kuulutus. Eesti Draamateater, Oskar Lutsu „Suvi“ („Kevade järgi) A.Särevi dramatiseering 3-es vaatuses (6 pildis), näitejuht Leo Kalmet… Jõgeval neljapäeval 21.okt…. ************** PIIMAÜHING Postimees 26.jaan. 1937 lk 6 Jõgeva ja Palamuse ühispiimatalitused – Tartumaa parimad. P.k. „Võiekspordi“ poolt on Tartumaa paremateks ja ühtlasi ka edukamateks ühispiimatalitusteks tunnistatud tegevuse intensiivsuse ja valmistatud eksportvõi rohkuse ning väärtuslikuse poolest Jõgeva ja Palamuse piimatalitused. Möödunud aasta 8 kuu jooksul, alates 1.maist on müüdud Jõgeva ühispiimatalitusest eksportvõid 1294 tonni. Selle eest saavad sealsed piimatoojad, arvult 250, preemiat kogusummas 1900 kr., nii et iga piimatooja preemia saab keskmiselt 7-8 krooni… Postimees 28.jaan. 1937 lk 6 Preemiat ka Jõgeva ja Palamuse meieritele. ….Vastavalt piimatootjate preemiatele on määratud suuremad preemiasummad ka Jõgeva ja Palamuse ühispiimatalituste meieritele, nimelt Palamuse meierile K.Kasele 260 kr ja Jõgeva meierile Nikolai Ahi`le 190 kr. Samuti…. 190 kr Jõgeva ühispiimatalituse juhatusele…. Meier N.Ahi on juba varemail aastail häid tulemusi… ilmutanud. Möödunud aasta suvel sai ta kõrgekvaliteedilise väljaveovõi valmistamise eest piimasaaduste väljaveo kontrolljaamalt auhinnaks 60 kr ühes vastava diplomiga. Postimees 21.okt. 1937 lk 6 Jõgeva piimaühing suurim Nõukogude Vene piimaga varustaja. Nõukogude Vene piimaga varustamise alal osutub kõige suurema piimaüksuse Leningradi saatjaks Jõgeva piimaühing. Saadetava piima hulk päevas on 4000 kilogrammi. Jõgevale järgneb Rakvere piimaühing 3600 kg päevas. Jõgeva ümbruskonna talupidajatele on Venesse piima saatmine suureks sissetulekuallikaks, sest piima liitrist, mis läheb Venesse, maksetakse 9 – 11 senti. Sellist hinda ei saa linna piimapoodidestki. ************** SPORT Postimees 12.juuli 1937 lk 6 T.T.S – Jõgeva „Kalju“ 7 : 0 Tartu Trükitööliste Spordiringi jalgpallimeeskond võitis pühapäeval Jõgeval „Kaljut“ LõunaEesti ringk. B klassi esivõistluste sarjas… Postimees 24.juuli 1937 lk 6 (L) Olümpia II sai loobumisvõidu Jõgeva „Kaljult“ ….Seega jääb pühapäeval Jõgeval mäng ära Lõuna-Eesti jalgpalli esivõistluste B klassi tsüklis… Postimees 20.okt. 1937 lk 4 Tartumaa kuus paremat 1937.a. Kergejõustikus… 100 m jooks 2) J.Tamm, Jõgeva, 11,7 3) V.Vaigur, Jõgeva, 11,8… **************


161 ÕIGUSERIKKUMISED JA ÕNNETUSED Postimees 14.juuni 1937, esmaspäev, lk 7 Jõgeval põles kolm maja. Tuli sai alguse laste käest. Kahju hinnatakse 15.000 kroonile. Pühapäeva õhtul puhkes tuli Jõgeva alevis Suurel tänaval maja nr 20 juures. Suure tuule tõttu tuli levis kiiresti ja varsti oli maja üleni leekides, tuld võtsid ka kõrval asuvad majad nr 22 ja 24, mis samuti maani maha põlesid. Tuli oli alguse saanud August Pääro 10-aastase poja Sulevi käest, kes koos oma sõbra Karl Tiidoga mängisid kuuri katusel, arvatavasti tuletikkudega. Suurel tänaval nr 20-24 asetses 3 maja, kõik puuehitused. Maja nr 20 oli kahekordne ja ta kuulus Albert Lallile, kindlustatud 5000 krooni ulatuses. Nimetatud majas asetses A.Lalli pudu ja A.Pääro saapakauplus. Pudukaup oli kindlustatud 3000 krooni väärtuses, kuid see hävis tules viimseni, seevastu A.Pääro kaup, mis oli kindlustamata, suudeti päästa. Maja nr 22 oli ühekordne mansardkorrusega ja nr 24 madal ühekordne ehitus, mõlemad majad kuulusid Jõgeva vallas elutsevale Gustav Truusmannile. Need majad olid kindlustatud kokku 7000 krooni juures. Päästa suudeti neist majadest vallasvara. Pühapäeva õhtul märkasid Suurel tänaval jalutajad maja nr 20 kohal suitsu üles tõusmas, kohe alameeriti Jõgeva vabatahtlik tuletõrje, kes kohe energiliselt asus tegevusse. Nähes, et suure tuule tõttu ei suudeta üksi tulele piiri panna, kutsuti kohale ka Põltsamaa ja Tartu tuletõrje üksused. Tartu tuletõrjel olid parajasti käimas Ulilas üldharjutused. Saanud teate, sõideti välja tuletõrje välkautoga. Kaasa sõitsid ronijate jaoskonna mehed, asuti kiiresti tuld kustutama, kuid tuli oli võtnud juba kolm nimetatud maja oma võimusesse, tuli hakata kaitsma teisi kõrval asuvaid elamuid. Pärast kolmetunnilist energilist tegevust suudeti tuli summutada ja koha peale jäeti veel valve. Tartu ronijate jaoskonna liikmed jõudsid tagasi kell 2 öösel, kuna lendsalga mehed tulid tagasi paar tundi varem. Postimees 16.märts 1937 lk 3 (T) Tabati paljasjalgne murdvaras. Ööl vastu laupäeva ärkas Jõgeva alevis asuva kaupluse omanik Kivilo kolina peale. Kaupluse ruumi vaatama minnes nägi kaupmees mehekogu läbi lahtise akna välja kargamas. Varas põgenes, kuid akna alt leidis kaupmees suure kuhja poest välja tõstetud kaupa ja varga jopi ning saapad. Veidi hiljem Jõgeva jaamas konstaabel pidas kinni üliriieteta ja saabasteta mehe, kes seletas, et ta nimi on Mei, simuleeris joobnut ja seletas, et teda on röövitud. Sokkides mees toimetati Tartu kriminaalpolitseisse. Politseis mehel oli juba villand sokkides ringi kõndimisest ja ta tunnistas kaupluse akna alt leitud jopi ja saapad omaks. Samas selgus, et tegemist on tuntud vargaga, kelle nimi Jüri Mei. Murdvargale anti jopp ja saapad kätte ja toimetati kohe vangla. Postimees 30.aug. 1937 lk 4 (P) Tule hävitustöö. Jõgeval hävis hulk mööblilaudu. Kiire abi tõttu suudeti ära hoida suurem õnnetus. Laupäeva keskpäeval juhtus Jõgeva alevis kardetav tuleõnnetus. Kella ½ 2 ajal päeval süttis Pedja jõe kaldal, Mustvee maanteel nr 12 asuva Aksel Vindi saeveski mööblilaudade sara. Sara põles ära koos seesolevate tamme-, saare-, vahtra-, kase- ja lepalaudadega, mis olid määratud A.Vindi mööblitööstusele ja mis olid juba mõne aasta eest lõigatud. Sara ja väike osa põlenud laudu oli tule vastu kindlustatud 1500 kr. eest, kuna üldkahju omanik aga hindab ligemale 6000 kroonile. Tulekahju võttis eriti ähvardava ilme selle tõttu, et põleva hoone läheduses asus rohkesti lauamaterjali ja teisi hooneid. Tuld asus kiiresti kustutama Jõgeva tuletõrje auto-, mootor- ja


162 käsipritsi abil. Hiljem saabus abiks ka Põltsamaalt välja kutsutud pritsiauto. Kuna vett külluses oli, suutis tuletõrje kõik läheduses olevad lauavirnad ja majad tulest ära hoida, olgugi et osa neist vahepeal juba oli tuld võtmas. Tulekahju põhjus on kindlaks tegemata. Arvatavasti tekkis õnnetus umbes 40 m kaugusel asuva lauavabriku katlast välja lennanud sädemest, sest esimesena märgati tuld sara katuseosas. Postimees 17.aug. 1937 lk 4 Perekond autoga kraavi. Pühapäeval juhtus Jõgeval elutseva August Rammo ja ta abikaasa ning tütrega autosõidul Järvamaal, Võhmuta vallas Seliküla asunduse lähedal äkilise tee kurve tõttu õnnetus ning kõik sõitjad ühes masinaga lendasid kraavi. Autot T-156 juhtis autoomanik Rammo ise. Kergemaid kriimustusi said abikaasa ja tütar, kuna juht Rammo oli jäänud täiesti terveks… Autol olid purunenud vaid klaasosad ja lagi. Varsti pärast õnnetust sõideti sama autoga edasi. Postimees 17.jaan. 1937 lk 7 Jõgeva advokaat võltsis veksleid. Neil päevil ilmus Tartu kriminaalpolitseisse Jõgeval praktiseeriv vandeadvokaadi abi Otto Karro ja avaldas, et tema on pikema aja jooksul võltsinud veksleid kogusummas umbes 2.400 krooni väärtuses. Kriminaalpolitsei võttis vekslivõltsija kohe vahi alla. Nagu Otto Karro seletusest selgus, on ta veksleid hakanud võltsima juba üliõpilaspõlves kümmekond aastat tagasi. Kokku on ta võltsinud nii väljaandja kui ka shirantide allkirju 20 veksli 2400 kr. väärtuses. Otto Karro on võltsinud peamiselt tuntud Tartu advokaatide allkirju ja võltsitud vekslid Tartu ja Jõgeva pankades diskonteerinud. Veksleid olevat ta võltsinud majandusliku raskuse tõttu, kuna aga viimasel ajal vekslite pikendamine oli hakanud käima üle jõu, siis tegi oma teo teatavaks politseile. Postimees 15.apr. 1937 lk 7 Jõgeva advokaat võltsis veksleid. Tartu ringkonnakohu süüpingil oli vastust andmas vekslivõltsimise pärast vandeadvokaadi abi Otto Karro, 37 a. vana. Ta tunnistas end süüdi. Kohus mõistis Otto Karro 3 aastaks vangla… Postimees 22.juuli 1937 lk 4 Jõgeva endise advokaadi Otto Karro järjekordseid vekslivõltsimisi. Seekord oli arutusel 7 vekslit, mis olid diskonteeritud Jõgeva Ühispangas 17.X 1936 – 4.I 1937. Vekslitel figureerisid kohalike, tuntud tegelaste nimed nagu dr Teder, proviisor A.Lindegrün jne…. Seekord määras kohus 3,5 aastase vangistuse. Postimees 12.sept. 1937 lk 5 Karistati prefektilt Leonhard Kotkast, sünd. 1912.a. elukoht Jõgeva alev Suur tn nr 26, karistati 30 kr või 20 p. arestiga selle eest, et tema 25.juulil Vaimastvere vallas Kärde mäel korraldatud metsapeol peoplatsil joobnud olekus tüli noris Arnold Pungiga, talle kallale tungis ja rusikaga kaks korda lõi. Postimees 4.nov. 1937 lk 6 (N) Jõgeval aeti inimene auto alla. Kolmapäeva hommikupoolikul kella 10 paiku juhtus Jõgeva alevis raske liiklusõnnetus. Suur tn. maja nr. 23 kohal jäi Timani savitööstuse veoauto T-238 ette umbes 25-aastane Marie Belova, saades elukardetavaid vigastusi pähe. Kannatadasaanu toimetati Tartu kliinikusse.


163 Õnnetus juhtus jalakäija süü läbi, kes jooksis ettevaatamatult üle tänava, ja osalt ka autojuhi ettevaatamatusest. ************** LAADAD JA KOKKUOST Postimees 12.veebr. 1937 lk 1 Kuulutus. Pühade tõttu on Põlva ja Jõgeva raudteejaamades sigade vastuvõtmine 15. ja 22.veebruaril. Ühisus „Lõuna-Eesti Eksporttapamajad“ Tartus. Postimees 15.juuni 1937 lk 1 (T) Kuulutus. Teadaanne seakasvatajatele. Pühade tõttu korraldatakse eeloleval nädalal sigade kokkuvõtmist järgmiselt: …Tapasigade ja vene sigade vastuvõtt raudteejaamades: Jõgeva raudteejaamas esmaspäeval kella 8 – 11… „Eesti Lihaeksport“ – Tartu Eksporttapamaja. Postimees 3.sept. 1937 lk 8 Jõgeva talud müüvad vilja eraäridele. Juba mõnda aega toimub Jõgeva lähema ja kaugema ümbruskonna taludes uudserukki ja uudsenisu kokkuostmine Jõgeva ja Vägeva viljaäride poolt. Et äride poolt vili autodega kodunt ära viiakse ja seejuures vilja eest samasugust hinda makstakse, nagu ka riik maksab, siis müüvad talupidajad vilja enamuses eraviljaäridele. Pealegi kardetakse, et tänavuse vilja eest, selle varemaist aastaist kergema kaalu tõttu riigilt sellist hinda ei saadagi, kui eraäridelt… Postimees 20.okt. 1937 lk 6 Vilja hindade langus Jõgeval. Käesoleval kuul on tugevakujuliselt alla läinud Jõgeval eraviljaäride poolt ostetava teravilja hinnad, eriti just rukki ja nisu juures. Kui kuni möödunud kuu lõpuni eraviljaärid maksid rukkikilost 14-14,5 senti, siis on käesoleval kuul maksetud ainult 13 kuni 14 senti ja ainult üksikjuhtumeil ka kuni 15 senti. Nisukilost makseti varemalt 20-23 senti, kuid nüüd maksetakse ainult 18-22 senti. Hinnalanguse on põhjustanud suur viljapakkumine. Postimees 11.nov. 1937 lk 2 Teravilja kokkuost lõpeb. … Jõgeval kestab kokkuost veel kuni 13.novembrini… ************** JÕGEVA MAANAISTE SELTS Postimees 19.aug. 1937 lk 6 Kodukultuuri päev Jõgeval. Jõgeva kodukorralduse näituse ajal 29.aug. peetakse Jõgeva konvendi kodukorralduse päev. Päeva avab kell 12 Kodumajanduskoja esinaine pr L.Eenpalu. Pr L.Eenpalult on ette nähtud peale selle veel pikem päevakohane kõne. Kõnega esineb ka Kodumajanduskoja konsulent Mari Kauri. Postimees 19.aug. 1937 lk 6 Jõgeva näitusel rohkesti esinejaid. 28. ja 29.augustil Jõgeval toimuva omapärase ja huvitava kodukorralduse näituse vastu on nii Jõgeva kui ka naaberkonventides suur huvi. Näitusel esineb väljapanekuga ligi 20 maanaiste seltsi, terve rida maanoorte ringe ja hulk eraisikuid. Näituse külastajatele püütakse selgeks õpetada mitmeid töövõtteid. Nii demonstreeritakse näitusel voodi ülestegemist, lauakatmist, sööginõude pesemist jne. Lisaks sellele on ette nähtud terve rida võistlusi.


164 Postimees 30.aug. 1937 lk 5 Jõgeva maanaised korraldasid näituse. Koos näitusega peeti ka kodukultuuri päeva. Jõgeva näitus avati keskpäeval… ja lõppes pühapäeva õhtul. Tänavuse näituse korraldajaks oli Jõgeva Maanaiste selts ja see kandis kodukorralduse näituse nime. Väljapanekuid oli peamiselt ümbruskonna maanaiste organisatsioonidelt ja maanoorte koondistelt… Kahjuks ei leidnud Jõgeva Maanaiste Seltsi seekordsed üritused küllaldast tähelepanu publiku poolt – mõlemal päeval külastati näitust võrdlemisi väiksel arvul. Pühapäeval mõjus näituse hõredale külastamisele kaasa Laiuse kihelkondlik-päev, mis varemalt oli kavandatud kaks nädalat varemalt pidada, kuid määratud ajal jäi pidamata vihma tõttu. ************** 1937 Jõgeval tegutseb „Pretaania” Paptisti usuühing. Postimees 23.jaan. 1937 lk 9 Kuulutus. Jõgeval südaalevis, Suur tän. 22 kolmetoaline korter välja üürida. Kaua aega oli kübaraäri ja hiljem kellasepp. Elektrivalgustus. Jõgeval G.Truusmann, telef. 82. Postimees 9.veebr. 1937 lk 8 Kuulutus. Müüa väike maja Jõgeva alevis, krunt 1,06 v., noorte viljapuudega. Aadr.: O.Eisenberg, Jõgeva mõisas, Jõgeva. Postimees 9.apr. 1937 lk 7 Kuulutus. Jõgeva alevis jaama lähedal korralik maja, kreposteeritud, ühes kõrvalhoonetega, rutuliselt müüa. Teat. saab Jaama tn 7 J.A.Laidmaa. Postimees 1.veebr. 1937 lk 6 Jaamaülemate vahetus Kaareperes. ….Seoses sellega läheb seni Lehtse jaamaülem Nõmme jaamaülemaks ja Nõmme jaamaülem läheb Jõgevale, kuna sealne jaamaülem Kangur läheb pensionile. Postimees 23.veebr. 1937 lk 7. Kuulutus. Arvates 22. skp. on autobuse liiklemis-ühendus Jõgeva – Mustvee liinil läbipääsmata teeolude tõttu ajutiselt katkestatud. Liinikorraldaja. Postimees 5.apr. 1937 lk 8 Kuulutus. Jõgeva – Mustvee autobussiliinil alustati autobuseühenduse pidamist 5.aprillil kuni Kantkülani. Edasi ei võimalda läbisaamatud lumehanged. Liinikorraldaja. Postimees 3.märts 1937 lk 6 Jõgeval nurisetakse raudteeülekäigu koha muutmise pärast. Jõgeval ei olda rahul raudteevalitsuse poolt senise raudteeülekäigu koha sulgemise pärast, milline ülekäigukoht ühendas seni Jõgeva käidavamaid tänavaid ja kõige elavama liiklemisega keskusi. Kuigi suletud ülekäigukoha asemele on avatud uus ülekäigukoht raudtee veetorni lähedal, on viimane aga elavamast liiklemiskohtadest hoopis eemal ja pealegi asub selle ülekäigu läheduses inetu ja haisev sealaut, mis ülekäigu kasutamise täiesti vastumeelseks muudab. Alevivalitsuse poolt tahetakse astuda samma ülekäiguolude parandamiseks.


165 Postimees 4.juuni 1937 lk 7 Rahulolematust Jõgeva-Tartu sõiduplaaniga. Mitmelt poolt on kuulda kaebusi suvise sõiduplaani hommikuse Jõgeva-Tartu vahelise rongi kohta. Seni väljus see Jõgevalt kell 6.3o hommikul ja jõudis Tartu kell 7.4o. Nüüd 6.juunist alates kuni 31.augustini väljub ta Jõgevalt kell 9 ja saabub Tartu kell 10.1o. See saabumisaeg on linnasõitjatele kõigiti ebasoodne, sest kõik tegevused – turg, ametid, kohtud jne. algavad varem… Postimees 16.märts 1937 lk 5 (T) Jõgeval avati 15-nes seemnevilja näitus. Esmaspäeval avati Jõgeva jaamas Eesti Sordiparanduse Seltsi poolt 15. seemnevilja, õlleodra ja kartuli juubelinäitus… Postimees 6.apr. 1937 lk 6 Tartumaa kaupmehed organiseeruvad. Juba tükk aega tagasi moodustati Tartumaa kaupmeeste Ühisuse asutamise juhatus… Ajutise juhatuse ülesandeks oli osakondade moodustamine Tartumaal. Juba on ajutise juhatuse poolt organiseeritud osakonnad Tartumaal neljas kohas. Jõgevale asutatud osakonna liikmeteks on V.Schmidt, A.Annus, A.Pääro, A.Lell, A.Jõgar ja J.Aben. Ühistegelised Uudised 9.apr. 1937 lk 1 Jõgeval puudub täiesti raamatukauplus. Leht arutleb, et näiteks Jõgeva algkoolis käib ligi 400 õpilast, hulga lapsi õpib ka lähikonna koolides ja kutsekoolides ning vajalike õpperaamatute ja muude vahendite hankimine kaugematest linnadest on tülikas. Arutletakse, et kas luua iseseisev raamatukauplus-kooperatiiv või asutada ühiskaupluse juurde raamatu- ja kirjatarvete osakond. Fond 2162 nim 1 sü 127 1937.a. 1.juuni seisuga on Jõgeva KL kompaniis 2 rühma 7 jaoga (neist üks ratsajagu ja üks sidejagu) ja kokku 97 kaitseliitlast. Malevkonda kuulunud 5 ratsajagu moodustasid territoriaalse Jõgeva ratsakomando. Postimees 4.jaan. 1939 lk 8 Jõgeva V.T.Ü orkester 25-aastane. …. 1920 a. alates algas uus järjekindel tõuseng, mis kestis kuni 1936.a., mil orkester oli omas parimas vormis. Sel ajal mängis kaasa 32 hästi väljaõpetatud liiget. Kuid järgmisel aastal asutati Jõgevale ka teine orkester ja mitmed head mängijad läksid üle uude orkestrisse…. Jutt on Jõgeva Kaitseliidu orkestri asutamisest 1937. aastal. – Ü.P. F 2974 nim 1 sü 276 Alfred Pettjärv on enne 1937. aastat ainsana Jõgeval mitu aastat kino näidanud. 1937.a. Mart Toominga vorsti- ja lihatööstus Turu tn 3. Rudolf Valkmann s.1914 Laius-Tähkvere v võttis 1937.a. endale uueks ees ja perekonnanimeks Henn Vaikla. Linda Rosenberg eestistas oma nime – Linda Roodla. Postimees 15.mai 1937 lk 2 Jõuvankrite ülevaatus Tartumaal. … Jõgeval on ülevaatus 26.mail kell 9 hommikul…


166

Postimees 24.juuli 1937 lk 8 … Jõuvankrite tehnilise kontrolli kontrollpunkt oli Jõgeva alevi teelahkmel Tallinna maanteel… Postimees 19.juuni 1937 lk 8 Kuulutus. Jõgeval Dr. R.Matiisen, Hamba- ja suuhaigused. Suvekuudel on vastuvõtt Aia tän 6, Dreybladti majas. Telef. 30. Kella 9 – 12 ja 17 – 18 –ni. (Arst H.Dreybladti tütar Rita – Ü.P.) Postimees 3.juuli 1937 lk 7 Kuulutus. Jõgeva alevis käidava tän. müüa tulutoov maja suure viljapuuaiaga. Küsida hr. V.Pruuli käest Jõgeva ühispangast. Postimees 10.juuli 1937 lk 4 Post läheb Jõgevale ja Põltsamaale ka kell 17.5o. Uue korralduse alusel hakatakse 12.juulist alates iga päev saatma posti Tartust Jõgevale ja Põltsamaale kell 17.5o Tartust väljuva rongiga nr 16… Samuti jääb püsima senini kirjade ja postisaadetiste edasitoimetamine kella 00.20 ajal Tartust väljuva postirongiga. Postimees 20.juuli 1937 lk 1 „Mareti“ suvenumber Maret 7 ilmub müügile Tartus, Elvas ja Jõgeval neljapäeva (22 skp.) varahommikul… Hind 35 senti. Postimees 29.juuli 1937 lk 8 Kuulutus. Vajatakse tsement-katusekivi tegijat Jõgeval, pk 30 Jaan Liiva. Kuulutus. Jõgeva alevis müüa soodsal tingimusel uus kahekordne maja. Hind kr. 4500. Küsida hr V.Pruuli käest Jõgeva Suur tän 46. Postimees 3.sept. 1937 lk 10 Kuulutus. Vajatakse pagaripoissi Jõgeval, Jaama tän. 3. Postimees 20.okt. 1937 lk 6 Lõikuspidu Jõgeval. Pühapäeval, 24.okt. peetakse Jõgeval kohaliku põllumeeste seltsi korraldusel lõikuspidu. Aktusele kõnelema on palutud põllutööminister A.Tupits. Peale aktust on ühine lõunasöök Jõgeva seltsimaja ruumes. Postimees 26.okt. 1937 lk 8. Tartumaa lõikuspidudelt. … Jõgeva alevis oli korraldatud lõikuspeo aktuse-osa kohalikus koolimajas, kus vaimuliku talituse pidas Laiuse koguduse õpetaja Jaan Järve. Päevakohase kõne pidas põllutööminister Artur Tupits. Aktuse lõpusõna ütles Isamaaliidu Jõgeva osakonna esimees Julius Aamisepp… Postimees 20.okt. 1937 lk 4 Jõgevale hakatakse uut rahvamaja ehitama. Jõgeval on seni rahvamaja aset täitnud A.Vindile kuuluv hoone, mis oma vana ja viletsa oleku tõttu ei vasta kaugeltki nõuetele. Nüüd on moodustatud rahvamaja ehitamise toimkond, et püstitada ühine kodu kõigile organisatsioonidele. Loomisel on sihtasutus „Jõgeva rahvamaja“,


167 kuhu tahetakse tõmmata kaasa ka riiki. Hiljuti saadeti vastavatele riiklikkudele organitele kiri, milles kutsuti nemad kaasa aitama rahvamaja ehitamiseks. Kui riik kaasa tuleb, siis püstitatakse rahvamaja niivõrd suur, et seal leiavad ruumi ka postkontor ja kohus, mis asuvad praegu üürimajades. Uus Eesti 25.mai 1937 lk 2 HARALD JAUKER 26.mail kaitseb oma doktori väitekirja Tartu ülikoolis Jõgeva apteegi juhataja mag. pharm. Harald Jauker. H.Jauker on sündinud 22.juulil 1904 Puurmanis Tartumaal, Puurmani apteekri pojana. Gümnaasiumi lõpetas ta 1923.a. Tartus. Omandas 1925.a. apteekriabilise õigused sooritades vastavad katsed Tartu ülikooli arstiteaduskonna juures. Astus 1924.a. 2. sem. Tartu ülikooli matemaatika-loodusteaduskonda, valides erialaks keemia. 1925.a. muutis stuudiumi ala, astudes rohuteaduse osakonda, mille lõpetas 1928.a. cum laude. 1929.a. esitas arstiteaduskonnale magistritöö: „Kvantitatiivsest alkoholi määramisest tinktuurides” ja omandas magistri kraadi. Pärast ülikooli lõpetamist astus Jõgeva apteeki ja töötas seal vanem praktikandina ning pärast õiguste saamist juhatajana käesoleva ajani. 1935.a. valiti ta rohuteadlaste koja nõukokku, kuhu kuulub ka praegu. Esitas Tartu ülikooli arstiteaduskonnale töö dr. pharm. kraadi omandamiseks teemal: „Metüülalkoholi esinemisest ja määramisest käärimisproduktides”, milline kaitsmisele määratud 26.mail. Postimees 26.mai 1937 lk 7 HARALD JAUKER Sündis 22.juulil 1904 Puurmanis apteekri pojana. Õppis sealses algkoolis ja lõpetas 1923.a. gümnaasiumi Tartus. Vastavate katsete sooritamisega omandas 1925.a. apteekri abilise õigused. Astus 1924-a- ülikooli matemaatika-loodusteaduskonda, aasta hiljem läks üle rohuteaduste osakonda, mille lõpetas 1928.a. Pärast ülikooli töötas Jõgeva apteegis praktigandina, peale vastava õiguse omandamist apteegi juhatajanakuni praeguseni. Kaitses 1929 magistri kraadi ja 26.mail 1937 doktorikraadi. 1935.a. valiti ta rohuteadlaste koja nõukokku, kuhu kuulub ka praegu. Postimees 5.juuni 1937 lk 4 Jõgeval selgituskoosolek Rahvuskogu tööst. Pühapäeval, 6.juunil kell 3 p.l. on Jõgeva seltsimajas kõnekoosolek, kus kõneleb Rahvuskogu liige J.Järve rahvuskogu tööst… Postimees 23.dets. 1937 lk 4 Rahvarinde loomine käib hoogsalt. Jõgeval peeti 22.dets. alevivalitsuse ruumes seltskondlikkude organisatsioonide koosolek rahvarinde moodustamiseks. Seltskonna esindajaist moodustati juhatus järgmises koosseisus: J.Võsu, K.Roomet, O.Paju, P.Jürmann ja V.Pruuli…. Postimees 31.dets. 1937 lk 12 Kuulutus. AUGUST MEOS`ele Jõgeval Minule on teatavaks saanud, et Teie levitate minu kohta mind laimavaid ja teotavaid kuuldusi, nagu oleks mina valekaebaja, urgitseja, salalik, omal alal mitte asjatundja jne. Et need Teie poolt levitatud teated tõele ei vasta, mis ka Teile enesele hästi teada on, siis hoiatan mina käesolevaga Teid ja nõuan Teilt, et Teie 7 päeva jooksul selle avalduse


168 ilmumisest teataks avalikult „Postimehes“, et Teie poolt minu kohta levitatud mind teotavad ja laimavad andmed ei vasta tõele. Vastasel korral võtan Teid kohtulikule vastutusele. Austusega R.Johanson

1938 ÜLEVAATEPILTE JÕGEVAST Postimees 6.jaan. 1939 lk 8 Jõgevalt Elanikkude arv kahanes. ….Hoopis suurem kahanemine elanikkude arvus oli aadresslaua andmeil möödunud aasta jooksul, sest 1.jaan. 1938 a. oli registreeritud 1450 inimest. Kuid linnavalitsusest seletati, et see kahanemine olevat näiline, sest alevivalitsuse päevil ei olevat paljud majaomanikud elanikke korralikult välja registreerinud ja kui möödunud suvel olevat korraldatud vastav põhjalik kontroll, siis olevat selgunud aadresslauas ligi 250 „surnut hinge“. Politseidokument 1938.a. Jõgeva linna pindala on 1,5 km2 ja linnas on 1351 elanikku. Postimees 4.veebr. 1938 lk 8 JÕGEVALT Jõgevlaste aktuaalsemaks küsimuseks on, kas alev saab kevadel linna nime ja õigused, või tuleb alistuda vallale, sest teatavasti uutes omavalitsuse seadustes ei ole vahepealset vormi, senist alevit, ette nähtud. Kaalutakse ja arvestatakse, kumb moodus oleks kasulikum. Linlasena kardab jõgevlane kulude tõusu ning maksude suurenemist, kuna üldise heaolu mõttes loodetakse võita. Ka prestiiži üldist tõusu loodetakse linnakodanikuna, sest linna nimel on keskpärase jõgevlase silmis mõju, mis muundab inimolevuse kas või metslasest kultuuriinimeseks. Teiseks tähtsamaks jututeemaks jõgevlasele on nn. valgustusküsimused. Unistatakse päevast, mil Ulila rabast jõuaks Jõgevale elektrivool. On ju küll ka praegu Jõgeval oma elektrivabrik, kuid voolu annab see ainult mõned tunnid hommikul ja õhtul. Kui aga tarvidust on vahel öösel alevi vahel liikuda, siis peab kas kaasas kandma oma valgusallikat mingi laterna näol, või lihtsalt kobama käsikaudu pilkases pimeduses majast majani ja telefonipostist postini. Eriti vajadust tuntakse valgete tänavate järele kevadeti ja sügisel, mil valitsevad kuulsad Jõgeva poriperioodid ning tänavatel tuleb liikuda hüpates kivilt kivile. Sarnasel korral jõgevlane lausub ohates oma elektri kohta, et on ja ei ole kah. Muidu elab jõgevlane pisi-tasa omaette. Ainus asi, mis suudab teda muuta erksamaks, on äritsemine. Pea iga jõgevlane on alati valmis oma igapäevase ameti kõrval sooritama pisikest äri, ostes ja müües, mis vähegi osta või müüa sünnib. Vaevalt kusagil mujal leidub nii palju liikuvaid ärimehi ja agente kui Jõgeval. Soodustuseks on alevi asukoht viljarikka ümbruskonna keskel ja liiklumisteede tsentrumis. Eraelus on jõgevlane kartlik. Eriti kardab ta teise omasugusega avalikult palju kokku puutuda, sest mine tea, viimati on teine madalamast seltskonnakihist, ning sellega on kompromiteerumine silmaga nähtav. Pealegi, kui igasugune kokkupuutumine teise inimesega on varsti tervele alevile teada. Palju on räägitud ja targutatud rahvamaja ehitamise vajadusest; on loodud komiteesid ja kulutatud ametiasutuste uksi, kuid mis puudub, see on rahvamaja. Väga paljudele jõgevlastest siiski aitab praegusestki seltsimajast, sest need ei nõua rohkem, kui et neil võimaldataks istuda tähtsamate sündmuste korral esireas ning näidata end sealt publikule tegelastena.


169 Viimasel ajal leiab jõgevlase silmis poolehoidu kohal senini pea tundmatu kunstiharu – lavatants. Üks selts riskis hiljuti paluda külalisetenduseks linnast õpilaste balletitrupi ning vaatajaid leidus. Teine ühing tellis varsti välismaadel esinenud tantsupaari ja rahvast tuli palju. Seda uut tärganud huvi ruttasid kohe kasutama ka kohalikud eliitdaamid, esinedes oma kombineeritud tantsunumbris ja kae, aplaus ja ohkimine oli ennekuulmatu. Nendest tagajärgedest erutatuna olla nüüd mitmelgi seltsil tantsunumbrid tulevikus eeskavas, et rahuldada publiku äkkitärganud huvi ning viia peokulusid ots-otsaga kokku. Tantsusid harjutades ununeb isegi igaõhtune rongide ajal jaamas viibimine ning ametiisikud ja reisijad ohkavad kergendatult, sest jaamas on nüüd hoopis lahedam liikuda ja tarvilikke toiminguid sooritada. – s TARTUMAA TERVISHOIULINE KIRJELDUS 1938.a. Jõgeva alev Jõgeva alev asetseb Tartumaa loodeosas 54 km Tartust; on tähtsamaks Põhja-Tartumaa ja Kirde-Viljandimaa liiklemiskeskus. Alev on tekkinud ühenduses raudtee ehitamisega Jõgeva raudteejaama lähedusse. Enne käesoleva sajandi algust oli siin vaid paar hoonet (hobupostijaam, kõrts ja üks kauplus). Alev võtab enda alla 56,46 hektari maad, millest riigimaad on 24,474 ha ja eramaad 31,986 ha. Maa-ala on jagatud kruntidesse, kokku on neid 135, milliste suurus kõigub o,37 ja o,74 ha vahel. Alevi maa-alast on ehituste all 13 ha, aedade all 36,46 ha ja tänavate all 5 ha ning puiestikega on kaetud alla 2 ha. Alevi tänavate üldpikkus on 5 km, millest killustiku ja munakivi sillutisega on 3 km ja nimelt Suur, Jõe, Jaama ja Vene tänav. Tänavate laius on 10-12 m, kõnniteed on ainult Suure tänava ääres. Pinnavete äravoolamiseks on enamasti lahtised kraavid mõlemalpool tänava äärtel, ainult Suurel tänaval on maa-alust torustikku 100 meetri ulatuses. Reovete kanalisatsiooni ei ole. Tänavad on valgustatud pimedatel öödel pimeda tulekust kuni 24.oo-ni elektrilampidega. Valgustuspunkte on 75. 1922.a. oli Jõgeval 117 elumaja 252 korteriga, neist 108 ühe-, 8 kahekordset ja 1 kolmekordne. 1934.a. oli alevis 174 elumaja 401 korteriga. Seega suurenes elumajade arv 12 aastaga 57 võrra ehk 48,7% ja korterite arv 148 võrra ehk 58,7%. Ehitustegevus on reguleeritud sellekohase määrusega 25. novembrist 1930.a. (R.T. 1930, 90, 945). See ehitusmäärustik on üsna üksikasjalik (teistel Tartumaa alevitel puudub üldse ehitusmäärustik) ja sisaldab õige mitmeid punkte, mis tähtsad just tervishoiu seisukohalt, nagu mustuse, sõnniku ja reovee-aukude, klosettide kohta jne.; ka eluruumide minimaalkõrgus on ette nähtud. 1922.a. oli Jõgeval 28. detsembri seisuga 910 inimest (419 meest ja 491 naist). 1. märtsiks 1934 oli elanikke juba 1144 (546 meest ja 598 naist) ehk juurdekasv 12 aastaga 234 inimest ehk 25,7%. Väljakäigukohad on iga elumaja juures, suuremalt osalt elumajga ühe katuse all. Suurematel majadel on mitu kuiva, kütmata klosetti, enamasti aga on väljakäigukoht kogu maja elanike tarvis. Mustust väljakäigikohtadest ei tohi aedadesse laotada (R.T. 1924, 104, 623). Avalikke väljakäigukohti on 3. Prügi kogutakse kindla kaanega prügikastidesse ja veetakse välja. Jäätmeid ja solki ei tohi kraavi ega tänavale visata. Alevis on 30 erasauna ja üks maksuline avalik saun. Viimane on betoonehitis ja teda võib tervishoiu seisukohalt rahuldavaks pidada. Suplemiseks kasutatakse Pedja jõge.


170 Joogivee võtavad Jõgeva elanikud umbes 100 erakaevust. Neist on raketega kaevusid umbes ¼ , pumbakaevusid on 80 ja puurkaevusid 4. Vee poolest oli uuritud 24 kaevu ning nendest olid head 6, kahtlased 13 ja halvad 5. Tööstusettevõtteid on alevis üldse umbes 10 ümber, kauplusi ja ärisid 35, neist toiduainete kauplusi 9. Toidikaupluste järelvalvet teostab tervishoiukomisjon, kuhu koosseisu kuulub ka aleviarst. Turupäevi on nädalas 2 ja turul kauplemise kord on ette nähtud (RT 161, 162. 1920). Liha järelvaatus on korraldatud sellekohase määrusega (RT 60,1928.a.), vorsti- ja konservitööstuse kohta kehtib samuti vastav määrus (RT 95, 1923.a.). Alevis on 2 söögimaja, 2 restorani, kohvik ja 2 öömaja. Tervishoiu personalist töötab alevis 2 arsti, hambaarst, ämmaemand ja loomaarst. Haiglaid praegu alevis ei ole. Apteeke on 1 ja rohukauplusi samuti 1. Muudest asutustest on alevis veel postkontor, raudteejaam, ühispank, 6-klassiline algkool ja rahvamaja. Postimees 1.mai 1938 lk.3 Kõige väiksem, kuid kõige jõukam Tartumaa viiest uuest linnast on Jõgeva. Elanikke on seal praegu 1441, kuna 1931.a. oli seal 1224 elanikku, nii et juurdekasv selle aja sees on 217… Kaupade läbikäik Jõgeva raudteejaamas on palju suurem, kui mitmes vähemas maakonnalinnas. Jõgeva jõukus aga ei paista välja tema välimuses. Linna ehistik koosneb peamiselt väikestest ühekordsetest puumajadest. Postimees 2.mai 1938 lk.4 Jõgeval olid suured pidustused. Jõgeval pühitseti linnakssaamist suure pidulikkusega. Pidustused algasid ööl vastu 1.maid. Kell 24 ilmusid kohaliku kaitseliidu, politsei ja tuletõrje esindajad ühes Jõgeva kompanii orkestriga linnavanem J.Võsu juurde õnnitlusvisiidile. Peale mõneminutilist ühist vestlust linnavanema korteris veiniklaaside juures sõideti ühes linnavanemaga linnavalitsuse ette, kus tervituskõne pidas KL Jõgeva kompanii pealik rvl. K.Roomet ja orkester hümni mängis. Edasi siirduti üheskoos seltsimajja naiskodukaitse peole. Peol tervitas publik linnavanemat püstitõusmise ja elaguhüüetega. 1.mail oli juba varahommikul linn lipuehtes ja rahvast oli erakordselt palju tänavatel. Kell 14 toimus linnavalitsuses linnavolikogu pidulik koosolek, mida juhatas linnavanem J.Võsu. Kell 16 olid turuplatsile rivistunud tuletõrjujad, majaomanikkude seltsi liikmed ja skaudid, kust marsiti orkestri saatel ja lippude lehvides seltsimajasse pidulikule aktusele. Aktuse alguseks oli juba seltsimaja saal kogunenud rahvast täis nii, et rongkäiguga kaasa sammujad pidid enamuses jääma välja. Aktus algas jumalateenistusega õpetaja Järvelt. Jumalateenistuse järel avas aktuse linnavanem Võsu. Aktusekõne pidas õp. Järve, andes kujuka ülevaate Jõgeva rõõmudest ja muredest ning uutest kohustustest linnana. Järgnesid tervitused organisatsioonide esindajailt ja lõppsõna linnavanem Võsult. Aktuselt siirdusid linnavalitsuse liikmed ja kutsutud külalised linnavalitsuse ruumidesse ühisele peosöögile. Tartumaa Teataja 2.mai 1938 lk.1 1.mai öösi, kell 00.o5 austas esimesena Jõgeva alevi linnakssaamist KL malevkonna pealik koos juhatusega. Linnavalitsuse ees mängiti hümni ja tervitati linnavanemat…. Õhtul kell 7 oli linnavalitsuses väiksemale ringkonnale korraldatud koosviibimine. Kaitse Kodu 21.juuni 1938 lk 384 Alevitest linnadeks. Jõgeva.


171 Jõgeva linn asub…Tartu linnast raudteed mööda 48 km põhja-loode suunas. Raudtee läbistab linna hommikupoolse osa, mille piiriks on Pedja jõe parem kallas. Õhtupoolseks linna piiriks on Tallinna-Tartu maantee, kuna põhja ja lõuna poolt piiravad teda Jõgeva valla talude maad. Jõgeva linn asub ühtlasi Tallinna-Tartu ja Põltsamaa-Mustvee maanteede ristumiskohal ja on oma asendi poolest saanud äriliseks tsentrumiks, mis annab selleks erilise soodustuse, et linnal on jõukas tagamaa. Aastal 1903 rentis selleaegne Jõgeva mõisa omanik krahv Ernst Mannteuffel Jõgeva mõisa maade vastu vahetatud talumaadest esimesed ehituskrundid välja. Uued rendikrundid asusid Jõgeva-Põltsamaa maantee ääres raudtee läheduses. Kuhu hakkas arenema alev. Jõgeva Alevi Korraldamise Seltsi esindajate ettepanekul otsustas Tartu Maakonna Nõukogu 3.juunil 1919.a. lahutada Jõgeva alev Jõgeva vallast, andes loa ajutise alevivalitsuse moodustamiseks, alates 16.augustist 1919.a. Selle järele valiti esimene alevivolikogu, kelle koosseisu kuulusid 16 liiget. Jõgeva alevi lahutamine leidis kinnitamist vabariigi valitsuse poolt 30.septembril 1919.a. ja siseministri poolt 13.oktoobril 1919.a. Nõnda tekkis alev 95 maja ja 817 elanikuga. Siia hulka kuulusid raudteejaam, postkontor, apteek, jaoskonnaarst, villa- ja jahutööstus „Uku“, piimatalitus, rahvamaja, postijaam, 2 võõrastemaja, mõned tööstused, ärid jne. Kuna riigi maatagavarad juba 1921.a. lõppesid, siis on sellest ajast peale alevi edaspidine arenemine laienenud talumaadele, kust on majade ehitajad ehituskrunte ostnud ja rentinud. Esimeseks alevivanemaks oli kooliõpetaja Villem Sikk, pärast teda August Jõgar, Johannes Laur, Jaan Luha, August Meos ja praegu Johannes Võsu. Esimeseks alevisekretäriks oli Valter Thalberg, kes 1921.a. aprillis asus sõjaväeteenistusse. Tema järele valiti alevisekretäriks Osvald Paju, kes on ametis praeguse ajani. Käesoleval ajal on linnas 184 elamut ja 1480 elanikku. Linnas on 60 ärilist ja tööstuslikku ettevõtet ning umbes 100 käsitöölist. Uudisleht 13.mai 1938 lk 8 JÕGEVA, SINDI, ANTSLA Jõgeva – äri- ja jalgratastelinn Iga kodaniku peale 630 senti tulumaksu. – „Siga vaatab üle katuse, aga läbimüük 100 miljonit…” … Sest Jõgeva linna pindala on küll ainult 80 hektaari ja elanikke on sel maatükil 1480, kuid tähtsus on linnal palju suurem kui nende arvude põhjal võiks oletada. Jõgeva kohta võib öelda: pisike mees küll, aga jõudu viie mehe eest. Päevaks, mil nende ridade kirjutaja tegi Jõgevale külaskäigu, oli taevataat andnud tuulise ilma. Jõgeva muidu üsna sile paleke oli liivane ja tuul keerutas uudishimulikule ringivahtijale ühtelugu puru silma. Siiski tuli hakata otsima – linnavalitsust. Ja selgus, et see polegi võõrale lihtne töö. Kus mujal võiks olla linnavalitsuse hoone kui peatänaval või turu ääres? Arutleb võõras ja hakkab sammuma edasi mööda suurt tänavat, mis viib „õkva” turuplatsile. Tänava ääres tihedalt maju. Enamus ühekordseid, sekka ka mõni kõrgem, kuid kõigil majadel suuri ja väikeseid silte. Ühispank, kuulsa Jõgeva majandusühisuse ettevõtteid, igasugu kauplusi, juukselõikusärisid jne. Suure tänava kõrvalt kaovad peagi teised tänavad ja jääb ainult peatänav üksi. See viskub mäkke, teeb nõksaku allapoole ja lõpeb eemal tolmava maanteena, kus vurab linna poole Tartu numbrit kandev auto. Kauplused lõpevad, linn lõpeb, kuid linnavalitsust pole. Tuleb küsida. Pagariäris juhatab rõõmsailmeline proua (jõgevalaste iseärasuseks näib olevat, et nad on kõik rõõmsate nägudega): „Tollesama tänava ääres, turuplatsi kõrval!” Jälle tükk aega otsimist, siis uus küsimine teisest ärist. „Linnavalitsust on raske leida,” seletatakse siin. „Alevivalitsuse silt võeti linnakssaamise päeval maha ja uut pole veel pandud. Ja linnavalitsus – see on seal pisikeses hallis majas.”


172 See maja on tõesti väga hall ja väike. Kuid nii üht kui teist vabandab asjaolu, et Jõgeva on seni olnud alev – ja alev ei vaja ometi raekoda! Nüüd on aga raekoja ehitamise mõte juba kõvasti liikumas ja vististi enne paari aasta möödumist saavad jõgevalased raekoja, mida kõigi teiste linnade kodanikel annab kadedusega vaadata. Linnavalitsuses selgub, et linnavanem J.Võsu pole üldse kodulinnas, on sõitnud hoopis Tartu. Seal on tal nimelt läbirääkimised Ulila jõujaamaga, kuna tahetakse, et see hakkab Jõgevat varustama elektriga. Praegu on Jõgeval küll ka elektrivalgustus, mille eest hoolitseb linnale kuuluv jõujaam. See aga ei suuda kiiremalt arenevate elunõuetega enam hästi sammu pidada. Nii ei suuda praegune jõujaam anda elektrit öö läbi, kuigi selle järele on nõudmist. Ka ei ole elektrivalgust – kummaline küll! – raudteejaamas, kus seni on läbi aetud petrooleumivalgustusega. Linnavanema äraolekul on valmis lahkelt seletusi andma linnasekretär O.Paju. „Tulite halval päeval,” ütleb linnasekretär. „Eile oli laadapäev. Siis vast oleksite näinud, kust Jõgeva rikkus tuleb. Turuplats on küll avar ja peatänav lai, kuid kitsaks jäävad nad meile laadapäevadel alati. Jõgevale on õnneks, et ta on kõigile kergesti kättesaadav, eriti maarahvale. Kõigepealt on meil raudteejaam, mida isegi Balti ekspress austab peatumisega, ja siis asume veel Tallinn-Tartu ja Põltsamaa-Mustvee maanteede sõlmpunktis. Küllap raudteejaamale ja maanteedele võlgnebki Jõgeva tänu oma sünnile.” Niisiis on Jõgeva põhikapitaliks maanteed ja raudtee, mis viivad läbi jõuka tagamaa. Seepärast pole imestada, et Jõgeva on palju rikkam Elvast, mille kohta möödunud nädalal kirjutasime, et tema põhikapitaliks on ilus loodus. Elva üürib oma ilu, Jõgeva müüb aga maarahvale vajalikke kaupasid. Nii pole imestada sedagi, et Jõgeval on kauplusi, „mille maja katusest siga ulatab üle vaatama”, nagu jõgevalased ütlevad, kuid mille aastane läbimüük on 100.000.000 (loe: sada miljonit) senti. Et äri käib suurelt, on ka maksud suured. Varemail aastail, kui linakauplemisega Jõgeval teeniti hiiglasummasid, oli 2-3 milj. sendine tulumaksu kogusumma (ärimaksud veel muidugi kõik peale selle) harilik asi. Nüüd ei pane lina enam nii palju kulda veerema, kuid möödunud aastal maksid jõgevalased tulumaksu siiski 8767 krooni. Seda summat elanike arvule vastavalt 1400-le jagades näeme, et linna igale elanikule – vanadusest väetid ja vastsündinud kaasa arvatud – tuli tulumaksu ligikaudu 6 kr. 30 senti. Milline uutest linnadest võiks enese kohta öelda sama? Ja milline vanadestki? Et jõgevalastel on raha, näitab kas või seegi, et linnas on umbes 200 jalgratast – iga seitsmenda elaniku kohta üks. Jällegi vist omalaadne rekord. Jõgeva võib end selles suhtes kõrvutada „jalgratastelinna” Kopenhaageniga. Kõige selle rikkuse juures pole Jõgeval seni palju aega olnud oma välise palge korraldamiseks. On vähe haljasvööd, siledaid kõnniteid, ilusaid maju. Kuid on arvata, et nüüd linnakssaamisega asjal pöördub teine lehekülg. Linnavalitsusel on vabamad käed kui alevivalitsusel. Ja mitmeid uusi, imposantseid kivimaju on juba praegu kerkimas. Jõgeva ilusaimaks majaks tõotab aga kujuneda Jõgeva ühispanga ehitatav hoone. Ja kui kerkib raekoda – eks tule temagi tuleviku Jõgeva vääriline. Ning tuleviku Jõgeva – see on kindlasti hoopis midagi muud kui tänapäeva Jõgeva. Sest see uuslinn on tõusev suurus. Jõgevalt elujõud ei põgene Teda tuleb siia järjest juurde. Seepärast on ka loomulik, et jõgevalased ise linnakssaamise üle sugugi ei nurise, vaid seda keskvõimu sammu rõõmuga tervitavad. Ja kuigi see tundub vast uskmatuna, harjus Jõgeva linnaks juba paari esimese päevaga. Küllap teadmine, et neist varsti saavad linnapürjerid, oli juba ammu alateadvuses. Mitteteadusliku tõestusena jutustas sellele väitele linnasekretär oma esimese mai öö unenäo: „Nägin, et üks jõgevalane jäi auto alla ja mõtlesin: Küll on kahju, et üks linna kodanik on jälle surma saanud!” Valter Sein. Artikli juures on pilt, millel vasakult paremale istuvad alevivanema abi A.Laur, alevivanem J.Võsu, sekretär O.Paju ja alevivanema 2. abi J.Madisoo.


173

F 2974 nim 1 sü 288 1938.a. 1.juunist vabastati linnavalitsuse liikmest Jaan Madissoo. Postimees 23.okt. 1938 lk 7 JÕGEVA AINA KASVAB. Oli raskusi linna nime tarvitusele võtmisega. – „Sinised“ pidid lähendama mõndagi küla uuele linnale. – Populaarseid mehi. Jõgevast on saanud linn. Võib-olla raskem kui teistel oli sellega harjuda jõgevlastel enestel. Veel praeguseni võib kuulda vastseid linlasi rääkimas: „lähen alevisse“, „alevis räägitakse“ jne. raske oli jõgevlastel „linn“ öelda, kui aastaid ja aastakümneid oli lepitud tagasihoidliku „aleviga“. Juba liikus linnaks saanud Jõgeval kavatsusi – hakata võtma pisikest rahatrahvi neilt, kes edaspidi veel eksivad Jõgeva uue tiitli suhtes. Kui mõned Tartu asutised ja tudengite organisatsioonid oma seinte vahel selliste väikeste rahatrahvidega peletasid eemale „kurja“ sajatamise, miks siis Jõgeva ei oleks võinud sama teed käia „alevi“ käibelt väljalülitamisel. Kuid nüüd, nagu seda sunniabinõu ei olekski enam vaja, sest „linna“ nimetus on juba täiel määral läbi läinud. Linnaks saamisega kerkis üles muidugi fassaadiküsimus. Pisut kentsakas oleks olnud, kui Jõgeva linn oleks pidanud leppima alevivalitsuse majaga senisel kujul. See hall ühekordne majake ei oleks nagu väärinud raekoja nime, vaid ennem oleks meenutanud teemaja, sellepärast ehitati majale teine kord peale ja nüüd võib mõnda aega läbi ajada, kuni kord lahedamad ajad tulevad tornidega kiviraekoja püstitamiseks. Esialgu ehitavad aga kivimaju kohalik pank ja üksikud kodanikud, Jõgeva ehitas juba enne linnaks saamist ja ehitab seda suurema hooga veel nüüd. Ent korterikriisist pole siiski veel üle saadud. Sest Jõgeva üha kasvab. Kui Jõgeva oli juba alevina Põhja-Tartumaa ärikeskus, siis seda enam püüab ta seda olla linnana. Jõgeva ärilise tugevuse tagamaaks pole üksi lähem ümbruskond, vaid Jõgeva kaupleb välja Mustveeni, Põltsamaani, ligi Tapani ja üsna lähedale ka Tartule. Koguni paarikümne kilomeetri kaugusel Tartust asuv Voldi alevik on veel Jõgeva äritegevuse mõjupiirkonnas. Jõgeva võtab vastu raudteelt vagunite viisi igasugust kaupa: soola, suhkrut, heeringaid, kunstrammu, petrooleumi, bensiini ja levitab seda oma veoautidel eeltähendatud ärirajoonis. Jõgeva suuräride veoautod alatiselt sõidavad maakaupluste ukse ette ja pakuvad koormast igasugust poekaupa. Ja väikekaupmehel pole isegi tellimismuret. Kui Jõgeva ümbritseva maa eest nii hästi hoolitseb, siis pole midagi imestada ka selles, et üsna mitmeid ümbruskonna talumehi läks kelmi noota, kes lubas neile Jõgevat lähendada uue rajatava tee kaudu. Alles hiljuti see juhtus, et käis Puurmani ja Jõgeva vahelises rajoonis ringi hästiriietatud noormees ja seletas, et tema olevat üks ehitatava Puurmani-Jõgeva maantee sihimäärajaid. Noorhärra pilgutas seejuures kavalalt silma ja andis üsna selgelt mõista, et kui talumees pistaks talle pihku mõne „sinise“, siis võib tee mööda minna kas või taluniku õueväravast. Ei aeta ju iga päev teed ja vahest ainult kord elus avaneb võimalus endal ka kaasa rääkida sellise tähtsa tee sihi määramisel – mõtlesid peremehed ja maksid, kes ühe, kes kaks ja enam sinist kümnekroonist noorhärrale. Alles hiljem muidugi läksid kõigil silmad lahti ja saadi aru, et oli satutud kokku peenikese kelmiga. Ei puudu Jõgevalgi populaarsed mehed. Linnavanem Võsu, läbi ja läbi karske mees, on juhtiv mitte üksi raekojas, vaid ka tuletõrjes, spordiseltsis ja mujalgi. On hoogne ja kergesti vaimustuv tegelane, kes varsti patsutab oma kämblaga teisele õlale, tähendades: „vot, vot, see on alles täitsamehe jutt“.


174 Muidugi peab see jutt linnavanemale kindlasti meeldima, sest ega saa olla täitsamehe jutt, mis linnavanemale ei meeldi. Praeguse linnavanema hoogsale tegevusele vaatamata liiguvad pisitasa ringi sepitsused ja kavatsused järgmistel linnavalimistel raekojas ette võtta kojarevolutsiooni. Leitakse, nüüd on Jõgeva linn ja linnale ei passi nagu hästi esimese kodaniku kohale keegi mees, kui kõrgema haridusega mees. Ent rahva hääl on Jumala hääl ja nii on otsuse andjadki muidugi valijad. Linnavanema paremaks käeks linna asjade ajamisel on linnasekretär Paju. See on laialt tuntud ja lugupeetud mees, kes enesest kujutab õieti elavat seaduste- ja määrustekogu. Ja on igale valmis nõu andma paragrahvide rägastikus ja muidugi ta teeb seda täiesti tasuta. Töösse ülepeakaela uppununa pole ta saanud mahti oma perekonnaelugi korraldada, olgugi et ta sadasid teisi on registreerinud õnnelikku perekonnaellu. Üsna tuntud tegelane on koha peal ka endiste aegade „suurus“, kes juba tugevasti üle piiblis antud vanusepiirist – 70-est aastast, kuid kes ikka veel tunneb tarvidust kaasa rääkida maiste asjade korraldamisel. Kui mõne aasta eest rullus üle kodumaa õletulena süttinud poliitiline puhang, siis temagi lõi sellega kaasa. Pidas koguni oma koosolekuid vaatamata sellele, et saal haigutas tühjusest ja pinkidel tukkus ainult kaks-kolm inimest. Nüüd on ta jätnud küll poliitika, kuid tegeleb sootu „tähtsamate“ asjadega. Läkitab riigipeadele lähedale ja kaugele kirju ja näpunäiteid, kuidas vihma lasta sadada ja kuidas üldse parandada seda maist elu. Oma kirjade läbi on see mees tuttavaks saanud mõnes välisriigi saatkonnaski. Ajaratas on vajutanud küll kössi selle omaaegse toredakujulise „natshalniku“, ent ideede lend on tal praegugi kõrge ja see ulatab koguni kuningakodadeni ja presidendilossideni. Jõgeval on teisigi tegelasi, kuid neist vahest kunagi edaspidi. – iks – Postimees 12.nov. 1938 lk 8 Jõgeva lainelt. Elektrist, maast, kirikust, kohtust, koolist. Möödunud on suured valgustuspidustused, mida pühitseti seltskondliku positsiooni ja ameti kohaselt, kas kutsutud külaliste peolauas, kõrtsis või kodus. Ning nüüd, kus taas on alanud igapäevane elu, hellitatakse lootust, et uus energiaallikas Ulila jõujaama näol saaks linnale tõesti pöörettoovaks tõukejõuks õitsengu suunas. Eriti tõhusat kaasabi elektrist loodetakse tööstuse arendamisele, mis senini Jõgeval ei suutnud kuidagi jalgu alla saada. Ja mida võiski loota tööstuselt, kui senini masinate käivitamiseks tuli energiat jahvatada kas lihtsa tuulerotaatori või koguni inimjõu abil. Tööstuse mahu kasvamine võimaldaks äraelamise uutele kodanikkudele, ning seega oleks linnakesele paisumine kindlustatud. Tõsisemaks Jõgeva kasvam. pidurdajaks praegu on maa-ala puudus. Kuigi linna tsentrumis püstitatakse viimasel ajal päris nägusaid, avaraid kivimaju, kuid äärtelt ei ole linnakesel võimalusi üldse kasvada. Jõgeva on nimelt ümbritsetud eraomanikele kuuluvate põldudega, ning need pole nõus loovutama linnale juppigi maad mõistliku tasu eest. Võimalus on küll rentida talumeestelt mõnekskümneks aastaks maatükki, ja püstitada sellele oma hädapäraseks peavarjuks pisemat hurtsikut, kuid võõrale maale ei riski keegi püstitada korralikumat elamut. See on ka Jõgeval üha suureneva korterikriisi põhjuseks. Kusagil olevat kirjutatud umbes nii, et iga ontlik kodanik vajavat eluks kolme abiventiili. Need on kirik, kool ja kohtumaja. Meil Jõgeval puudub esimene täielikult, teine on kuidagi olemas, ning kolmanda järele, mis on küll täiesti olemas, ei tunta just erilist vajadust. Nii näiteks ei leia me eneste keskelt isegi


175 töölaagrisse esindajat. Kunagi oli küll juttu Vene-Peetrist, kui kandidaadist, kuid nüüd olla keegi õrnahingeline talumees võtnud Peetri endale „sulaseks“ ning ka too ainuke lootus libises käest. Viimasel ajal tuleb kasutada kohut peamiselt mõne pisema lambavarga karistamiseks ja kohalikkude seltskonnalatvade sassiläinud vahekordade lahendamiseks. Selle-eest tuntakse suurt vajadust kiriku järele, mida mõni aasta tagasi asutigi ehitama. Viimast protseduuri tõendab mõni koorem kive tasuta saadud tulevase kiriku platsile ja vastav komitee, kes valiti ehitust teostama. Ametlikult kuulume ju küll Laiuse kiriku rüppe, kuid kui jumalakoda ikka asub 8 km kaugusel, siis ei ole linlasel kerge seda külastada. Abiks kodanikele tulid mitmesugused lahkusud, kes meelitavad tsimblite helinal usklikke kokku. Eriti maias palvetundidele on linna õrnemsugu, kes peab otsekui moodsaks tooniks külastada neid järjekindlalt. Kuid ega meestestki puudu pole. Ega asjata öelda Jõgeval võõraste kohta, et kui see pole mõni kaubaagent, siis kindlasti usuvendade jutlustaja. Ja ega koolimajagagi värskel linnal lood just hiilgavad pole. Kohaks, kus linna pisikodanikud oma esimesed teadmised hangivad, on Jõgeva valla algkool, mis asub linnas. Kuid kui inimhakatus on sirgunud tsipa pikemaks, siis muudkui kihuta kuhugi teise linna otsima asutust, kus täiendada eelolevaks eluks oma vaimset pagasit. On küll vahel juttu kuulda mitmesuguste kutsekoolide asutamisest Jõgevale kui tsentrumi, kuid seni on need ilusad soovid jäänud ainult unistuseks. Toomas. Riigi Teataja 1938 lk 2231 Linnavolikogu võttis 30.aug. 1938 vastu Jõgeva linna juukselõikamise ja habemeajamise töötubade määruse. Töötoad võivad olla avatud tööpäevadel 8-19.oo, laupäeval 8-20.oo. Töö oli keelatud tavalisel pühapäeval ja väljaspool töötoa ruume. Postimees 24.aug. 1938 lk 6 Jõgeva valgustamata tänavad tekitavad muret. Elanikkonnas tekitab muret asjaolu, et vaatamata viimastele pimedatele ja vihmastele õhtutele on linna tänavad valgustamata. Eriti raske on pimedas liiklemine kõrvalistel tänavatel, kus puudub sillutis ja sadude tõttu on kogunenud vesi loikudesse. Postimees 30.sept. 1938 lk 6 Jõgeva. Kaevud kuivad. Kestva põua tagajärjel on Jõgeval paljudes kaevudes vesi lõppenud. Sügavamatest kaevudest, kus rohkem vett, käiakse ööseti salaja vett toomas. lk 6 Terav korteripuudus Jõgeval. Viimasel ajal on Jõgeval võimatu leida korralikku 2-3 toalist korterit. Kui mõnd maja hakatakse ehitama, siis on äriruumid ja korterid juba ette kinni pandud. Samuti on vaevalt saada enam-vähem vastuvõetavat möbleeritud tuba. Postimees 30.nov. 1938 lk 8 Jõgevalt. Leib ja liha odavamaks. Uudse-rukki turule ilmumise järele lasksid pagarid peaaegu igas linnas leivahinna 1-2 sent. võrra odavamaks, kuid Jõgeval ei ole seda seni tehtud ja leib maksab endiselt 19 senti kg. Selline pagarite teguviis tekitab elanike keskel nurinat. Asub ju Jõgeva viljarikka maa südames, kus leib ei tohiks mingil põhjusel olla sama kallis kui näiteks Tallinnas, kuhu leivajahu tuleb kaugelt sisemaalt vedada ja kus üürid ja tööjõud on hoopis kallimad kui Jõgeval. F 2974 nim 1 sü 288


176 Ernst Lehtmets elab Jaama tn 3. Jõgeva jsk. veterinaararst on Nikolai Vestmaa. Aleksander Sermat elab Suur tn 17. H.Dreybladti maja aadress oli 1938.a. Aia tn 6. Maja kuulus nüüd tema tütrele Rita Matiisen`ile. Hobupostijaama krundid olid nr-d 108 ja 109. Alfred LAUR s. 1887 kinnitati siseministri käskkirjaga linnavanema abiks 2.juunist 1938 arvates. Ta oli ka Jõgeva alevivanema abi alates 5.juunist 1934. Oli lõpetanud 3 klassi algkoolis, I maailmasõja ajal teenis 1916-1917 Vladimiri jalaväepolgus, Vabadussõjas ajal Jõgeva toitluslao juhataja Toitlustusministeeriumi ametnikuna. Fond 2974 nim 1 sü 273 1938.a. suvel ehitati linna/alevi/valitsuse maja ümber. Viis akent II korrusel tänava poole. – Ü.P. „Konnalombi” suurus postijaama esisel on o,15 ha. Postimees 21.okt. 1938 lk 6 Linnavalitsuse hoone muutus nägusamaks. Jõgeva linnavalitsuse maja on muutunud peale kapitaalremonti hoopis esinduslikumaks. Ühtlasi muutusid ka ametnikkude eluruumid avaramateks. Postimees 4.okt. 1938 lk 6 (T) Linnal 1800 kr. ülejääki. Linna 1937/38.a. tulude-kulude aruande kinnitamisel selgus, et möödunud aastal oli ülejääki 1800 kr. Ülejääk arvati tagavarakapitaliks. F 2974 nim 1 sü 288 Linnavalitsuse ametnike ja teenistujate ametikohad nov-s 1938: - linnavanem - kantseleiametnik - abilinnavanem - elektriliini järelvaataja - linnasekretär - käskjalg - raamatupidaja - linnaarst - maksunõudja ja vooluraha kasseerija - linna veterinaararst - linnaarhitekt - linnavalitsuse viinakaupluse müüja F 2974 nim 1 sü 290 November 1938. Linnavanem J.Võsu, abilinnavanem A.Laur, linnasekretär O.Paju Raamatupidaja prl Leini Paju Linnajaoskonna arst Eduard Teder Jaama 10 Jaoskonnakohtunik O.Anton Jaama tn 5 Veterinaararst N.Vestmaa Mustvee mnt 4 Konstaabel A.Laar Aia tn 8 Jõgeva Ühispank Suur tn 11, asjaajaja K.Habicht Jõgeva VTÜ Turu tn 2, esimees O.Paju Postkontor Jaama tn 3, ülem E.Lehtmets Notar O.Eglit, Suur tn 6 ja A.Jukk Turu tn 3 Põllutöökoja Jõgeva Konvent, esimees J.Järve, konsulent S.Viks. Postimees 5.sept. 1938 lk 4


177 Suurendati postkontori personali. Hiljuti arvati Jõgeva postkontor 2. liiki. Ühtlasi määrati juurde kaks uut ametnikku ja 1 praktikant. Edaspidi kavatsetakse muretseda keskjaamale uus telefoni kommutaator. F 2974 nim 1 sü 290 1.mai 1938.a. seisuga on Jõgeva linna pindala 89,82 ha ja elanikke 1378. Spordiväljaku suurus on 1,6 ha, raudteejaama park o,37 ha ja endine postijaama park o,18 ha. Linnavalitsuse asjaajamise päevad oktoobris 1938 on – teisipäev ja reede 10-14.oo. Okt. 1938 on linnaarst L.Peterson raudteejaama ülem A.Viirand. Tartumaa Teataja 8.apr. 1938 lk. 8 …..alevis 184 elamut ja 1472 elanikku …. Postimees 22.nov. 1938 lk 5 Elanikkude arv linnades. 1.novembriks olid registreeritud. …Jõgeva 595 meest 664 naist kokku 1259. Postimees 4.okt. 1938 lk 6 JÕGEVA. Elanikkude arv suureneb. Viimasel ajal on Jgeval elanikkude arv järjekindlalt suurenenud. Aadresslaua andmeil linnas 1.okt. oli 1262 elanikku. Seega kuu jooksul suurenes linn 33 elaniku võrra. Postimees 8.jaan. 1939 lk 6 Jõgevalt Jõgeva linna perekonnaseisuametis registreeriti möödunud aastal 16 sünni ja 10 surmajuhtu… Samal aastal registreeriti 6 abielu… 1937. aastal registreeriti 15 sündi , 12 surmajuhtumit ja 2 abielu. Punalipp 6.aprill 1968 Sünnipäev. (V.Toom) …1938.a. elas Jõgeval 1441 inimest… F 40 nim 1 sü 6510 Linnavalitsuse kiri 13.maist 1938 Linnade Liidule. Jõgeva vapil on helesinisel taeval kullavärviline päike, päikese all rohelisel põhjal 3 hõbedast lainejoont, mis kujutavad jõge. 20.mail otsustati volikogus, et – sinisel taeval kuldne tõusev päike, päikese all 3 hõbedast lainejoont, mis kujutavad jõge ja vapi alumisel osal roheline väljak kolme nisupeaga kasvaval kõrrel. Lipul kuldsed ja rohelised laiud. Postimees 28.dets. 1938 lk 6. Linnavalitsusel käsil maksude määramine. Enne aasta lõppu otsustati Jõgeval volikogu koosolek kokku kutsuda, kus peale muu tuleks arutusele järgneval aastal omavalitsuse kasuks võetava maksu määramine. Uut maksude määramist oodatakse huviga. Postimees 21.dets. 1938 lk 7 Jõgevalt. Puudub jõulueelne elevus.


178 Kuigi jõulud on juba peaaegu käes, ei ole Jõgeval veel palju märgata teistel aastatel nii tavalist jõulu-eelset elevust. Turg on toiduainetest pooltühi ja ka kauplustes paistab olevat vähe ostjaid. Nähtavasti mõjub kibe pakane, mis sunnib inimesi rohkem kodudes viibima. Omapärasena tundub ka ärimeeste teguviis, kes ei ole annud vaateakendele pühade eelset kirevust. ************** POLIITILINE ELU Postimees 3.jaan. 1938 lk 7 Jõgeva pühitses uue põhiseaduse jõusseastumist. Jõgeval pühitseti uue põhiseaduse maksmahakkamist pidulikult. Pidustused algasid vana-aasta õhtul J.V.T. peoga, kus päevakohase kõnega esines rahvuskogu liige õp. J.Järve. Uus-aasta päeval oli seltsimajas jumalateenistus-aktus. Aktuse alg- ja lõpusõnad ütles alevivanem J.Võsu, kuna aktusekõne pidas õp. J.Järve. Õhtul korraldas Põhiseaduse Elluviimise Jõgeva Valla Rahvarinde vastmoodustatud juhatus alevi algkooli ruumes piduliku kontsert-aktuse, kus esinesid selgitavate kõnedega rahvarinde juhatuse liikmed ning ütlesid tervitusi seltskondlikkude organisatsioonide esindajad. Kontserdiosa eest hoolitses Jõgeva segakoor hr Terasmaa ja k.-l. kompanii orkester hr Söödi juhatusel. Publiku osavõtt nii aktusest kui ka raadio-ühiskuulamisest oli kõikjal väga elav. Laiuse Koguduse Teataja 17.veebr. 1938 lk 2 Riigikogu valimised 24. ja 25. veebr. s.a. …Rahvarinde juhatus, mis koosnes 14 liikmest, seadis Jõgeval 16.jaanuaril üles kolm kandidaati. Ühe kandidaadi loobumise tõttu kutsuti kokku 19,jaanuaril uus koosolek, osaliselt uues koosseisus, kus 9 häälega otsustati üles seada ainult kaks kandidaati: K.Roomet ja J.Järve…. Jõgeva tegelaste koosolekul 20.jaan. ja Laiuse valla rahvarinde poolt korraldatud koosolekul, millest 40 tegelase ümber osa võtsid, paluti üksmeelselt J.Järvelt, et ta lubaks oma kandidatuuri üles seada. Kuna ka mitmelt poolt mujalt kõigist valimisringkonna (nr. 47) osadest tuli samasisulisi ettepanekuid ja palveid, andis J.Järve pikema pealekäimise järele viimaks 21.jaan. õhtul nõusoleku oma kandidatuuri ülesseadmiseks rahva poolt. Postimees 12.veebr. 1938 lk. 5 TARTUMAA RAHVARINDE KANDIDAADID RIIGIKOGU VALIMISTEL. 42. valimisringkond – Jõgeva, Härjanurme, Vaimastvere, Laiuse, Laius-Tähkvere ja Puurmani vallad ning Jõgeva alev. Karl Roomet. (2.IX 1902 – 27.VII 1941) Sündis Vaimastvere vallas Tirma külas põllumehe pojana. Lõpetas gümnaasiumi 1925 ja õppis Tartu Ülikoolis, alul usu- siis õigusteaduskonnas. Lõpetas Tartu Ühistegelise Instituudi. Töötas Tartus Põllumajanduse Pangas, valiti 1933 Jõgeva Ühispanga asjaajaja-direktoriks, kust vallandati panga raha omastamise süüdistusega 1938.a. augustis. Osales Vabadussõjas õpilasena. A-st 1935 Kaitseliidu Jõgeva malevkonna pealik. Tegev Jõgeva majandusühisuse nõukogus, Põllutöökoja Jõgeva konvendis, Isamaaliidu Jõgeva osakonna esimees ja Noorkotkaste Sõprade Seltsi Jõgeva osakonnas. Sai 1939 Jõgeva Põllumeeste Ühispanga juhatuse liikmeks. Postimees 26.veebr. 1938 lk. 6 Jõgeva alevis oli 795 hääleõiguslikku elanikku, kellest käis hääletamas 637 ehk 80,l%. Karl Roomet sai 220 häält, Jaan Järve 415 häält. Laiuse Koguduse Teataja 28.aug. 1938 lk 5 Jaan Järve


179 sünd. 7.okt. 1894 taluomaniku pojana Puhja kihelkonnas Ulila vallas. Õppis Puhja kihelkonnakoolis, Treffneri eragümnaasiumis ja Tartu Aleksandri gümnaasiumis, mille lõpetas 1914.a. kevadel. Lõpetas 1923.a. kevadel Tartu ülikooli usuteaduskonna kandidaadi astmega. Õiendas konsistooriumi eksamid 1923 ja ordineeriti Laiusele õpetajaks 25. dets. 1923.a.. On olnud Asutava Kogu ja Riigikogu liige, samuti Rahvuskogu liige. Usuteaduse magistri kraadi omandas 1936.a. ************** A.-S. PAUL JÜRMANN A-s „Paul Jürmann`i“ Kalender 1938 Kaubanduslik-põllumajanduslik aktsiaselts „Paul Jürmann“, kauplused Suur tn 1 ja 12, kõnetraat 17, iga-aastane kalender tasuta jagamiseks, oma petrooleumiladu raudtee otseühendusega, bensiini automaat. Relvi enam ei müüda, aga näiteks 1933 müüdi, ka müüdi 1933.a. jalgrattaid, grammofone ja plaate, alaseid, kirveid, peitleid ukselukke ja käepidemeid, reetalla terast, plekki, sink- ja tsingitud plekki, vasktraati, köietuskette ja trenge, kivisüsi, vasest kardinapuid jne. Müüb: - kapsuneid, salle, sooja pesu, suurrätikuid, vooditekke, vihmamantlid, igasugust riiet ja kraenahka, eriti suur valik villasest lõngast kangalõime, igasuguses suuruses reisikohvrid; - villast riiet palitute, mantlite, kleitide ja ülikondade jaoks, uudismustriline siid ja puuvillane kleidiriie; - kingad, poolsaapad, säärikud, botikud, kalossid, kummikingad, toakingad jne. - moe- ja pudukaubad: kraed, kaelasidemed, sallid, taskurätid, kindad, triiksärgid, sukad ja sokid, siidrätid, trikoopesu, pruudiloorid, vihmavarjud, jalutuskepid, käekotid; - põlluväetis (ka vaguni viisi), mitut sorti heina- ja juurviljaseemet; - niidumasinad, loorehad, tagavaraosad alati saadaval; - tsement, lubi, kips, samott- ja telliskivid, tõrv, katuse- ja isoleerpapp, värnits, värvid, aknaklaas, ehitusraud ja talad, katuseplekk, naelad, ahju- ja pliidiuksed; - masina-, silindri-, mootori-, auto-, traktori- ja koorelahutaja õli, masinarihmad; - Albert Lõoke`se künniadrad, atrade osad, sikk-sakk äkked ja seemendusäkked; - klaas-, fajanss-, portselan-, alumiinium- ja emailnõud, laua-, seina ja laelambid, kahvlid ja lusikad, pajad, kastrulid ja pannid, lihamasinad, triikrauad, tormilaternad ja nende klaasid; - nisupüül, rukkipüül, leivajahu, tangud, kruubid, riis, manna, makaronid, nuudlid, igasugused maitseained, taimevõi, kompvekid, šokolaad, biskviit, vahvlid, jõulukuuse ehted, küünlad; - võtab vastu parkimiseks Rakvere kroomnahavabrikus igasuguseid kroom-pealisnahku, juht-, talla- ja pastlanahka masinarihma nahka (saatke kõik mullika, vasika, lamba ja muud nahad ümbertöötamiseks); - ostab kokku vilja; - soovi korral viiakse kaup kohale äri oma autoga. Tartu-Valga Politseiprefektuur 20 Tartu politseiametnikkude kogu väljaanne nov. 1939 Nummerdamata reklaamkuulutuste lehed. 1) Jõgeva vanim ettevõte – A-S. Paul Jürmann, müüb koloniaal-, tubaka-, raua- ja riidekaupu; ostab vilja ja igasuguseid heinaseemneid. Kauplused Jõgeval Suur tänav 12 ja 1. ************** TULETÕRJEÜHING Jõgeva alevi/linna vabatahtliku tuletõrjeühingu juhatuse protokolliraamat 1937-1949. Lk 19 p. A.Laur on ühingu revisjonikomisjoni liige. Restorani sanitaarremondi tegijale Vold. Sagurskile maksti ettevõetud töö eest 157 kr 60 senti.


180 Lk 20. 1938.a. eelarve tulud kinnitati 3012 kr 25 sendi suuruses: - 1937.a. ülejääk 352.25 K u l u d: - liikmemaksud 30.- Hoonete ja vara tulekindlustus 185 kr - restorani rent 1620.- Kantseleikulud ja kirjandus 35.- valvekorra tasu pidudel 60.- Laenude protsendid 250.- korjandused 200.- Liikmemaks E. Tuletõrjeliidule 5.- alevivalitsuse toetus 150.- Hoonete remont 500.- riiklik toetus 500.- Tuletõrjevahen. remont ja soetus 287.25 - asutuste toetused ja annetused 100.- Meeskonna varustuse korrashoid 200.- Orkestrijuhi tasu 200.- Autopritsi bensiin ja õlid 300.- Laenude tasumine 750.- Ettenägematud kulud 300.Kokku kulud 3012.25 Lk 20 p. Ühingu peakoosolekul 23.jaan. on uueks juhatuse liikmeks valitud Voldemar Schmidt kirjatoimetaja abi ülesandeis. Elukoha muutuse tõttu langes juhatusest välja Peeter Valge, kes läks Painküla koolijuhatajaks. Lk 23-24. Uue juhatuseliikmena ilmub protokolli Raivo Loit (14.juulil esitati ta kuldmedaliga autasustamiseks), edasi pole juhatuse koosolekutel H.Johansoni. Lk 22. Eesti Tuletõrje Liidu korralisele peakoosolekule valiti saadikuks kompaniipealik Johannes Võsu, kes käis seal ka 1937.a. ( ning 1939.a. – Ü.P.) Lk 22 p. M.Lallile maksti välja muusikakoori juhi tasu 1.jaan.-31.märts eest 50 kr. Lk 24 p. Spordiplatsil peetud metsapeol müüdi tasulisi 10-sendiseid peopääsmeid võõrastele 398 kokku 39 kr ja 80 sendi eest. Peoplatsil tants ja seltskondlikud mängud. August. Juhatuse liikmed on esimees O.Paju, O.Jeedas, A.Annus, J.Võsu, J.Pihlik, A.Jõgar, R.Loit ja V.Schmidt. Lk 27. Juhatus otsustas 8.sept. …“divisjonipealiku (P.Jürmann) kirjalikul ettepanekul otsustati Jõgeva divisjonipäeva puhul 25.sept. s.a. korraldada tants ja mitmesuguseid lõbustusi. Võistluste ajaks spordiväljakul korraldada õnnemänge – murukeegel, palli viskamine, rõngaviskamine, õnneõngitsemine, loterii-allegrie (asjade loterii – Ü.P.). Divisjonipäeva puhuks paluda alkoholimüügi luba spordiplatsile. Spordiväljakul saadud puhastulust jääb ühingule 50% ja 50% saab tuletõrje Jõgeva divisjon. Õhtul peetava tantsuõhtu sissetulekud saab täielikult omale Jõgeva linna Vab. Tuletõrjeühing. Spordiplatsile pääs 20 senti ja õhtul peetavale tantsule pääs meestele 40 senti ja naistele 25 senti.“ Lk 28. Müügile määrati 2500 loterii-allegrii piletit hinnaga 25 senti võitude arvuks 250 koguväärtusega 25 krooni. Lk 29. Divisjonipäeva einelaua brutotulu jookide müügist oli 433 kr 25 senti ning toitlustamiselt jne. 145 kr.45 senti. Kulud olid 160 kr 37 senti. Tantsuõhtule müüdi 47 meeste piletit ja 83 piletit naistele (muusikategemise kulu 20.-). Lk 31. 1939. aastaks võttis restorani rendile taas Ed. Kargaja, nüüd aga 140 kroonise kuuüüriga. Restorani soovisid ka V.Kaik ja L.Vihma, aga nende soove ei arvestatud. Lk 31 p. 15.nov. otsustati sooja autogaraaži ehitustöö välja anda kolmele ehitajale – Kiprian Annikov, Anton Kekišev ja Jermil Kekišev. Lk 34. Juhatus otsustas 29.dets. 1938 määrata Martin Lallile tema tuletõrjetegevuse 25. aastapäevaga puhul ja tema suurt hoolt orkestri juhtimisel silmas pidades 50 krooni kingituseks. Postimees 16.jaan. 1938 lk 4 (pühapäesv) Tuletõrje häire Jõgeval.


181 Reedel kell 15 korraldas Jõgeva alevi vabatahtlik tuletõrjeühing politsei soovil kustutusabinõude järelevaatamiseks häire. 20 minuti jooksul kogunes ligi 75 prots. tuletõrjujatest kogunemiskohale. Järelevaatust toimetand Jõgeva alevi rajooni konstaabel Laar leidis olevat kustutusabinõud töökorras. Jõgeva Linna Vabatahtliku Tuletõrjeühingu vallatav Jõgeva linnas Turu tän 2 asuva majavalduse plaan. Plaani koostamise aeg pole teada. Siinkirjutaja kasutada oli nõuk. ajal Tartus tehtud koopia. Krundi pindala 1437 m2, hoonete põhjapindala 520,3 m2. Plaanil nimetatakse pritsimaja – ühekorruseliseks katusekorrusega puitelamuks. Katusealuses on plaanil kaks köögi ja toaga korterit, teine teises katusealuse otsas. Garaažiks ehitatud hoone on ühekorruseline ja pikuti paralleelne praeguse Pargi ehk toonase Turu tänavaga. Kaks läbi majalaiuse garaaži on hoone läänepoolses otsas, hoone keskel on läbi majalaiuse ulatuv kööktuba ja hoone idapoolses otsas kaks kitsast laoruumi, mõlemad risti läbi maja. Postimees 24.jaan. 1938 lk 6 (E) Jõgeva tuletõrje aastakoosolek peeti eile Jõgeva seltsimajas. Ühel häälel võeti vastu möödunud aasta aastaaruanne ja 1938.a. eelarve. Loosi läbi väljalangenud juhatuseliikmed Annus ja Paju valiti tagasi, kuna elukoha muutuse tagajärjel (asus elama Painküla koolimajja – Ü.P.) tagasiastunud juhatuseliikme Valge asemele valiti Schmidt. Jõgeva divisjoni pealik P.Jürmann, endine Jõgeva VTÜ peamees, valiti linna tuletõrjeühingu auliikmeks. Postimees 31.jaan. 1938 lk 6 (E) Jõgeval lõppesid tuletõrje kursused. Pühapäeval lõppesid Jõgeval lühiajalised tuletõrje kursused. Kursuste kavas olid loengud kahjutule tekkimise põhjustest ja kahjutule vastu võitlemisest, tuletõrje riistade käsitamisest, gaasikaitsest ja muudest tuletõrje alasse puutuvatest küsimustest. Lektoriteks olid tuletõrje instruktorid J.Kuljus ja V.Peterson. Kursuste lõpul korraldati osavõtjatele komisjoni ees katsed ja anti katsete sooritajatele tunnistused. Osavõtt kursustest oli rohkearvuline. Postimees 15.aug. 1938 lk 6 (E) 30 a. ligimise varanduse kaitseks Jõgeva linna vab. tuletõrje pühitses 30.a. juubelit Pühapäeval pühitses Jõgeva linna vabat. tuletõrje kompanii oma 30 a. juubelit. Kell 13 oli turuplatsile üles rivistatud paraad, mille võttis vastu Tartumaa tuletõrje brigaadi pealik adv. P.Martmaa. Järgnesid tervitused ümbruskonna tulet. ühinguilt, hoolsus- ja ajateenistusmärkide kätteandmine. Hoolsusmärgid said: 1. liigi kuldristid – Martin Lall ja Aug. Jõgar; kuldmedalid – Raivo Loit ja Al-der Annus; hõbemedalid – Aug. Tibar ja Rudolf Teedemaa. Ajateenistusmärkisid said: kompanii pealik Joh. Võsu, kes on ajateenistuselt kõige vanem Jõgeva komp. liige – 35 a. märk. 30 a. märgid: J.Maasik ja J.Karusoo, 25 a. märgid A.Jõgar, M.Lall, J.Sinka, M.Kastan ja A.Lall. 20 a. – J.Ehasoo. Lõpuks korraldati külalistele ühine koosviibimine pritsimaja saalis. Jõgeva tuletõrje ühing oli üks suuremaid maa tuletõrjeühinguid, kuid 1937.a. lahkusid seltsist Jõgeva valla piirides elavad liikmed, moodustades omaette kompanii. Praegu kuulub linna kompaniisse üle 100 liikme. Ühingul on muretsetud autoprits, mootorprits ja muud tuletõrjele vajalikku. On ehitatud pritsimaja ja pritsikuur ja on kavatsus ehitada autopritsile sooja kuuri, milleks on määratud Tuletõrje kapitalist 500 kr toetust.


182 Juubeliaasta juhatusse kuuluvad: O.Paju – esimehena, J.Võsu kompaniipealikuna, A.Tani abiesimehena, P.Valge abipealikuna, J.Pihlik varah. ja abi R.Loit, kirjat. O.Jeedas ja abi V.Schmidt, A.Annus – kassap., V.Raamat – käsunduspealik. Peale selle kuulub juhatusse ka Jõgeva divisjoni pealik P.Jürmann. Postimees 13.sept. 1938 lk 4 (reede) Jõgeva. 500 tuletõrjujat divisjonipäevale. Pühapäeval korraldab tuletõrje Jõgeva divisjon Jõgeval divisjonipäeva, kuhu oodatakse umbes 500 tuletõrjujat 14 tuletõrjeüksusest. Ühine paraad korraldatakse kell 11 hommikul turuplatsil. Kell 15 peetakse tuletõrje võistlused ühes rahvapeoga Jõgeva staadionil. Õhtul on rahvamajas pidu. Postimees 4.jaan. 1939 lk 8 Jõgeva V.T.ü. orkester 25-aastane. Jõgeva vabat. Tulet. ühingu orkester tähistas hiljuti oma 25 a. tegevusjuubelit. Korraldatud pidulikul koosviibimisel esitas ühingu esimees linnasekretär O.Paju lühida ülevaate orkestri senisest tegevusest. Oma orkestri asutamise mõte tekkis ühingul juba 1911.a., kuid alles 1913 a. sügisel suudeti orkester asutada. Esimeseks orkestrijuhiks valiti M.Lall, kes väsimatult on kuni senini oma kohuseid täitnud. Orkestris on algusest saadik kaasa mänginud veel ka M.Kastan. 25-aasta kestel on orkester üle elanud tõusu- ja mõõnaaegu. 1920 a. alates algas uus järjekindel tõuseng, mis kestis kuni 1936.a., mil orkester oli omas parimas vormis. Sel ajal mängis kaasa 32 hästi väljaõpetatud liiget. Kuid järgmisel aastal asutati Jõgevale ka teine orkester ja mitmed head mängijad läksid üle uude orkestrisse. Viimasel ajal on juhi M.Lall`i poolt uuesti õpetatud juurde mitmeid noori mängijaid ja orkestril on jällegi märgata muusikalise taseme tõusu. Postimees 4.okt. 1938 lk 6 Korjandus andis 218 kr. Tuletõrjenädala puhul teostatud korjandus andis 218 kr. Nimetatud summa kasutatakse tuletõrje varustuse täiendamiseks. Postimees 19.nov. 1938 lk 8 Tuletõrje ehitab sooja autogaraazhi. Jõgeva Tulet. Ühingu juhatus otsustas alata autopritsi jaoks köetava garaazhi ehitamisega. Uus garaazh, mis eelarve järgi läheb maksma 2500 krooni, ehitatakse valmis veel käesoleval sügisel. Samal juhatuse koosolekul valiti seltsi senine einelauapidaja Kargaja eelolevaks aastaks tagasi. ************** ÜLEVAADE LINNA ETTEVÕTLUSEST „Paul Jürmanni Kalender 1938 Kuulutus. Potseppmeister A.Kaljurand Jõgeva Kesk tän. 12 telefon 58. Minu valmistatud ahjud ja pliitad on kõikjal tuntud oma headuse poolest. Vähe puid ja palju sooja! F 2974 nim 1 sü 276 JÕGEVA ALEVI KAUPLUSED veebruaris 1938 1 Jaan Saaremaa segakauplus Suur 72 2 Johan Kõva nahakauplus Suur 49 3 Jaak Aben pudu- ja toidukaubad Suur 47


183 4 Hermiine Kask lihapood Suur 46 5 Juuli Kangur segakaubad Suur 44 6 Anna Danilov rahvamaja einelaud Suur 39 7 Erich Aru segakauplus Suur 37 8 August Vindi põllumajandussaaduste ostu-müügi äri Suur 34 9 alevivalitsuse riigiviina ja -piirituse pood Suur 34 10 Alide Valk toidukaupade III järgu pood Suur 32 11 Eduard Buurmann jalgrataste, raadiote, kellassepa kaupade II järgu äri „Kuldala” Suur 25 12 Al-der Annus vilja- ja linaladu Suur 23 (suri 53-aastaselt jaan. 1939) 13 August Aas jalgratta- ja kellassepaäri Suur 30 14 Voldemar Schmidt II järgu segakaupade äri Suur 28 15 Anna Lass pudu- ja pesupood Suur 21a 16 Alfred Penner tee- ja söögimaja Suur 21a 17 Aleksander Tani karastusjookide tööstus ja õlleladu Suur 16 18 Aleksander Sermat plekksepatööd Suur 17 19 Karl Kaselo saapakauplus Suur 15 20 Johannes Haan toidukaupade pood 21 Karl Teder talurahvakauplus Suur 18 22 Jõgeva Majandusühisuse lihapood Turu 4 23 Jõgeva Majandusühisuse liha- ja vorstitööstus Turu 4 24 Jõgeva Majandusühisuse põllumajandussaaduste ost-müük Suur 13 25 Jõgeva Majandusühisuse kooli- ja paberikaupade segapood 26 Jõgeva Majandusühisuse segakauplus Suur 11 27 Jõgeva Ühispank Suur 11 28 Edgar Romet pagariäri Suur 16 29 AS Paul Jürmann segakauplus Suur 12 30 AS Paul Jürmann segakauplus Suur 1 31 Rosalie Kurik segakauplus Suur 5 (avati 1.I 1938) 32 Elfride Eiche pagariäri Suur 5 33 Harald Jauker apteek Suur 2 34 Harald Jauker värvipood Suur 2 35 Marie Irdla pudupood turuplatsil 36 Alfred Saks lina, linaseemne ja vilja ost-müük Jõe 4 37 Alma Raid toidu- ja segakaubad Mustvee mnt 3 38 Gustav Kuusk talurahvapood Jõe tn 39 August Asper restoran Jaama 4 40 Jaan Karusoo pagari- ja kondiitriäri Jaama 3 41 Marie Sommer ajalehekiosk raudteejaamas 42 Hilda Kangur raudteejaama einelaud 43 Vassili Domnin liha- ja vorstipood Kesk 2 44 Karl Jõgar segakaupade pood Turu 1 45 Anna Jõgi lihatoodete- ja vorstipood 46 Anna Aben segakaubad Turu 5 47 Eduard Kargaja restoran Turu 2 48 Jakob Laul tee- ja söögimaja Kesk 6 49 Voldemar Lomp loomade ja liha ost-müük 50 Johannes Võsu saun Kesk 4 51 Alfred Laur lina, linaseemne ja vilja ost-müük postijaamas 52 August Kuusk elusloomade ost-müük Suur 31 53 August Pääro saapa- ja nahapood Suur 23


184

Eesti Aadress-raamat 1938-1939 lk 93 Asutused, ühingud, tööstused, kauplused, muud ettevõtted. Jõgeva postkontor on III klassi postkontor, selle ülem E.Lehtmets ja tema abi E.Põldme. Jõgeva jaoskonna kohtunik O.Anton, Jaama tn 5 telef. 56 Advendiühingu Jõgeva vanem J.Tamm, Õuna. Baptisti Jõgeva „Pretaania“ ühing, jutlustaja A.Kaljurand, Kesk tän. 12. Jõgeva I järgu apteek Suur tän 2, omanik ja juhataja H.Jauker, apteekri abiline Margarete Jauker ning H.Jaukeri Värvikauplus Suur 2. Vandeadvokadid O.Eglit Suur 5 tel. 78 ja A.Jukk Turu tn. Notar Alfred Kissa kontor Kesk tn 4. Hambaarst P.Tamm. Ämmaemand M.Holdt, Jõgeva linn. Jõgeva põllumeeste konvent, esimees Jaan Järve, konsulent S.Viks. P.Jürmann oli Eesti Kaupmeeste Majanduskeskuse A/S nõukogu liige. A.Sermat, plekitööstus Suur 17. J.Kõva, nahatööstus Suur 49/51 „Uku“, A.Silvere ja Pojad T/ü, villatööstus ja saeveski Suur 75 A.Vindi tisleritöökoda Mustvee mnt 12 M.Dreybladt Härjanurme vesiveski Jõgeva majandusühisuse liha ja vorstitööstus. A.Tani karastusjookide tööstus Suur 17 ja õlleladu Suur 18. H.Kask, juuksetööstus Suur 21. Jõgeva Ühispank Suur 11. J.Laul, Tee- ja söögimaja A.Penner Tee-ja söögimaja Suur 21a. A.Asper, restoran Jaama 4 A.Danilov, seltsimaja einelaud Suur 47. H.Kangur, Jaama einelaud E.Kargaja, restoran Turu plats 2. Jõgeva linnavalitsuse riigiviina-, piiritus-, denaturaadi-, kodumaiste napside, likööride, veini- õllekauplus Suur 34. Majandusühisuse õlle- ja mahlajookide müük väljaviimiseks ning põllusaaduste ost ja müük, Paberi-, koolitarvete- ja segakauplus Suur 13. A.Saks, Lina, linaseemne ja vilja ostu-müügiäri Jõe 4. A.Vindi. Põllumajanduslik ostu-müügiäri Mustvee 12 ja Suur 34. A.Aas. jalgratta- ja kellassepaäri Suur 30. E.Buurmann. Jalgrattad, raadio- ja kellassepakaubad Suur 25. A.Oras. Aiandus Jõe 1. P.Jürmann A/S Segakauplus Suur 12, P.Jürmann A/S Kaubanduslik-põllumajanduslik segakauplus Suur 1. Kurik. Segakauplus Suur 8. V.Schmidt. Segakauplus. K.Teder. Talurahvakauplus Suur 18. Tartu-Valga Politseiprefektuur 20 Tartu politseiametnikkude kogu väljaanne nov. 1939 reklaamkuulutused, nummerdamata lehed. 2) Aug. Aas – Jõgeval Suur tän. 30, omas majas, telef. 59


185 Müüakse jalgrattaid firma: Miele, Brennabor, Dux, BAM, Herkules, Görice. Ja kõik parimad kodumaa vabrikute jalgrattad ja jalgrattaosad „Are“ raadioaparaadid. Käe- ja taskukellad jne. 3) Külastage Jõgeva Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu restoran-einelauda, lõunad kl. 1 – 6 Turuplats nr. 2 telef. 66 Eduard Kargaja. 4) Värske rukkileib, sai, peenleib ja küpsised alati saadaval. Karl Merimaa pagariärist Jõgeval Jaama tän. 3. Hinnad mõõdukad, tellimised täidetakse kiirelt. 5) Karl Teder`i kauplus Jõgeval Suur tän. 18. Soovitan lugupeetud ostjaskonnale: riidekaupa – Boi-, villaseid ja vateeritud tekke, triiksärke, polosärke, valmispesu, tööpluuse ja pükse, sogesid, kaabusid, talvemütse, karusnahku, villaseid kampsuneid meestele, naistele ja lastele, trikoo- ja mako-pesu, kaelasidemeid, salle, kraesid, sokke, sukki, pitse, paelu ja eht DMC käsitööniite. Muline ja pärle ning matsina riidevärve. Peale selle igasugust pudu- ja koloniaalkaupa. 6) Raadioaparaadid, jalgrattad ja nende valgustustarbed, väikesed anood- ja taskupatareid ja muud igasugused elektritarbed. Hinnad mõõdukad, palun ostjaid veenduda. R.Kurik Jõgeval Suur tän. 8. F 2974 nim 1 sü 290 1938.a. Gustav Alt on töötanud puusärkide, uste ja akende tegijana Jõgeval 1919. aastast ja teeb seda tööd praegugi. Täisühisus „Uku” villa- ja jahuveski on töötanud Jõgeval tema praeguses asukohas Suur 75 vahetpidamata a-st 1920. F 2974 nim 1 sü 288 1938.a. on ühelt dokumendilt lugeda A.Silvere kinnitus, et „Uku” on vahetpidamatult töötanud igal aastal, 1920.a. asutamisest peale. Postimees 8.okt. 1938 lk 9 Kuulutus. Jõgeva kompvekitööstus Suur tn. 47. Kauplusest ostate võistlemata odava hinnaga kompvekke p. s. toiduaineid, liha-eksportsaadusi, vorste, sinke jne. jne. Postimees 14.dets. 1938 lk 10 Kuulutus. Jõgeva kompvekitööstus Suur tn 47, müüb võistlemata odava hinnaga suures valikus jõulukompvekke, jõulupuuehteid jne. P.s. „Lihaekspordi“ saadusi jne. Postimees 19.juuli 1938 lk 8 Kuulutus. Jõgeva linnavalitsus annab üürile Jõgeval turuplatsi ääres olevad pagariäri- ja tööstuse ruumid alates 5.aug. 1938. Ruumide väljapakkumine sünnib linnavalitsuses 22.juulil s.a. kell 4 p.l. Pakkumisest osavõtjail tuleb tagatiseks sisse maksta 250 krooni. Jõgeva Linnavalitsus. F 2974 nim 1 sü 288 Elfride Eiche likvideerib 1938.a. oma pagariäri Suur tn 5 hoovis. Pagariäri ja tööstusruumi soovib juulis üürile võtta Johannes Mäletjärv, kelle elukoht Suur 35. Postimees 17.dets. 1938 lk 8 Juuksurite tööaeg normeeriti. Alates 15.dets. võivad juukselõikajad Jõgeval töötada tööpäevadel peale laupäeva kella 8 – 19, kuna laupäeval on töö lubatud 8 – 20. Nädalapühapäevadel on töö keelatud. Seni oli


186 kujunenud harjumuseks, et just pühapäeva hommikupoolikul juuksuritel kõige kibedam tegevus. Postimees 28.dets. 1938 lk 6 Jõgevalt. Juuksurid tõstsid tööhindu. Jõgeva juuksetööstuse omanikud pidasid tööhindade ühtlustamiseks omavahelise koosoleku. Koosolekul otsustati seniseid tööhindu 5 sendi võrra tõsta. Sõlmiti omavaheline leping, mille alusel trahvitakse tööhindade alandajaid. Uued tööhinnad hakkasid maksma enne jõulupühi. JÕGEVA ÜHISPANK F 2974 nim 1 sü 276 Märts 1938. Lähipäevil alustatakse Jõgeva Ühispanga uue peamaja ehitamist. Ühistegelised Uudised 25.märts 1938 lk 6 Jõgeva Ühispanga uue pangahoone ehitamine otsustati erakordselt rohke osavõtjate arvuga panga aasta-peakoosolekul 18.märtsil. Uue pangamaja ehitamine oli olnud päevakorras juba aastaid, aga ikka edasi lükatud. Pangal on endal küll alevi keskel nägus puumaja, aga puumaja ei sobi pangamajana kasutada. Valiti juhatusele abiks 5-liikmeline ehituskomisjon koosseisus J.Võsu, A.Tiimann, J.Leppik, V.Tamm ja J.Saviauk. Valimised olid kõik üksmeelsed. Aga panga juhatusse, nõukokku ja revisjonikomisjoni valiti väljalangenute asemele kõik uued inimesed. Juhatusse sai advokaat A.Jukk, nõukogusse K.Tiimann ja P.Avi ning revisjoni J.Sepp Laiuselt. Peakoosolekut juhatas Aug. Tiimann. Panga puhaskasu 1937.a. lõpuks oli 6976 krooni, mis jaotati järgmiselt: 20% tagavarakapitaliks, 7% liikmetele osakasuks ja ülejääk majakapitali arvele. Märgiti, et panga tagavara- ja omakapitalid on võrreldes 1937.a. üldläbikäibe mahuga 15 011 264 krooni vähesed. Postimees 24.aug. 1938 lk 6 Pangahoone välisehitus valmis. Jõgeva Ühispanga hoone, mille ehitamist alati suve alul, on viidud sarikate alla ja alatud katusepanemisega. Ligemail päevil algab hoone teisele korrale tulevate pangaruumide sisemine ehitamine, sest juba novembrikuu alguseks loodetakse jõuda niikaugele, et pank saaks kolida uutesse ruumidesse. Uus pangahoone on kohekordne telliskivi ehitus. Esimesele korrale ehitatakse äriruumid ja teisele korrale pangaruumid ja ametnike korterid. Eelarve järgi oli ehituseks ette nähtud 45.000 kr., kuid juba nüüd ilmnes, et tegelikud kulud lähevad üle eelarve. Postimees 19.nov. 1938 lk 8 Ühispangale valiti uus asjaajaja. Jõgeva Ühispanga asjaajaja-juhataja kohale, mis endise asjaajaja K.Roometi lahkumise järele augustikuust alates vakantseks jäi, valiti panga juhatuse ja nõukogu viimasel koosolekul uus asjaajaja. Uueks asjaajajaks valiti panga senine diskonto-osak. juhataja Karl Habicht. K.Habicht oli viimasel ajal ühtlasi ka asjaajaja kohusetäitjaks. Ühistegelised Uudised 23.dets. 1938 lk 12. Möödunud aasta jooksul kasvasid Jõgeva Ühispanga äritegevuse hoiused 72 miljonilt aasta algul 76,6 miljonini. Augustis lahkus asjaajaja-juhataja K.Roomet ja edasi asjaajaja-juhataja ülesandeid täitnud Karl Habicht valiti hiljuti täieõiguslikuks asjaajajaks-pangajuhatajaks. Pank kolis uude majja 29.nov., kus panga kasutuses on terve ülemine korrus.


187

Postimees 30.sept. 1938 lk 6 Jõgeva Ühispanga erakorraline peakoosolek jääb ära. Panganõukogul oli kavas seoses tegevjuhi K.Roometi lahtilaskmisega 8.augustil, kutsuda kokku erakorraline peakoosolek 2.oktoobril, siis aga otsustati sellest loobuda. Roometi vallandamine oli esile kutsunud tema pooldajate hulgas suure protestilaine. K.Roomet vallandati „panga raha taskupistmise pärast“. – Ü.P. F 2974 nim 1 sü 288. Jõgeva Ühispanga uus maja on sissekolimiseks valmis (26.nov. 1938). Panga vana aadress oli Suur tn 11. Postimees 2.dets. 1938 lk 7 Jõgevalt. Jõgeva Ühispank uutes ruumides. …. Uutesse ruumidesse kolimine toimus 20. skp. … Postimees 15.veebr. 1939 lk 10 Jõgeva Ühispanga äriseisu tabel 31.dets. 1938.a. seisuga. ************** JÕGEVA PÕLLUMEESTE ÜHISPANK Postimees 25.nov. 1938 lk 8 (R) Jõgevalt. Ka teine ühispank asutamisel. Viimasel ajal on Jõgeval mõningais ringkonnis esile kerkinud mõte ka teise ühispanga Jõgevale asutamiseks. Nagu kuuldub, kavatsetakse asutatava panga ümber koondada ümbruskonnast peamiselt põllupidajaid, kuid ka mitmed suuremad ärimehed olevat uuest pangast huvitatud. Praegu on läbirääkimised käimas. Eesti Krediidiühistud Tartu, 1940. II osa lk 269 Jõgeva Põllumeeste Ühispanga asutamisele viisid poliitlistest asjaoludest tingitud lahkhelid, mis tekkisid Jõgeva Ühispangas. Nende lahkhelide tõttu näis, et põllumeeste ringkondade huvid ei leia senises pangas enam küllaldaselt rahuldamist… Asja algatas senine Jõgeva Ühispanga asjaajaja, riigikogu liige Karl Roomet, kes koondas enda ümbermõtteosalisi – põllumehi ja vallaomavalitsuste tegelasi… Põhikirja koostas K.Roomet ja selle kinnitas siseminister 19.detsembril 1938. Asutamiskoosolek oli 12.veebruaril 1939 Jõgeva Kaitseliidu Kodu ruumes.. Tegutsemist alustas pank 18.märtsil 1939 Jõgeva alevis Suur tn 20… ************** MAJANDUSÜHISUS JA PIIMAÜHING Ühistegelised Uudised 1.apr. 1938 lk 6 Majandusühisuse peakoosolek toimus 23.märtsil seltsimajas, kuhu oli kogunenud palju liikmeid, juhatas Ed. Laanemäe, protokollis agr. E.Viks. Nenditakse, et ühisuse tegevus viimase 5-6 aasta jooksul on olnud jõudsalt edenev, kauba läbimüük on suurenenud kahekordseks. Nii on Jõgeva MÜ kujunenud suuremaks maalasuvatest ühiskauplustest läbimüügiga üle miljoni krooni. On 6 harukauplust, 1937.a. alustas tegevust lihakarn ja novembris kirjatarvete eriharu. Sügisel võttis ühisus enda peale sigade ja loomade vastuvõtmise Põhja-Tartumaal „Lihaekspordi“ ülesandel.


188 Puhastulu 6290 kroonist määrati 8% osamaksudeks, 1% ostupreemiateks ja 30% tagavarakapitali juurde. Ametivanusega juhatusest väljalangenud Aug. Tiimann valiti tagasi, niisama endised nõukogu liikmed Aug. Meos, Joh. Kask, J.Pruuli ja Rud. Läti. Märgiti tunnustavalt Paul Avi tööd, kes on ühisuses töötanud 10 aastat ja viimased 8 aastat ärijuhina. Koosolek määras talle rahalise kingituse. F 2974 nim 1 sü 288 Majandusühisus sai sept-s 1938 loa Suur tn 11 maja kuuris hakata valmistama betoonist seinaja katusekive. Oktoobris 1938 oli majandusühisusel sisseseadmisel oma bensiiniladu. Postimees 17.dets. 1938 lk 8 Jõgevalt. Majandusühisusel valmis avar äriruum. …. Uuel kujul avati äri laadapäevaks. Kuuldavasti kavatseb ühisus peale remondi lõplikku valmissaamist viia oma koolitarvete ja jalgrataste osakonna, mis seni asus eri majas, ühisuse äriruumi. Ühistegelised Uudised 6.mai 1938 lk 6 Jõgeva Piimaühingu jätkuv edu. Ühingu hiljutine peakoosolek oli asjalik ja üksmeelne. Möödunud tegevusaasta (1937) oli olnud edukas, 268 piimatooja poolt toodi kokku 2578 620 kg piima, mille eest maksti välja 177 995 krooni, ehk keskmiselt 6,9 senti piimakilo eest. 1936. aastaga võrreldes oli kokkutoodud piima 7,2% rohkem. Piimast tehti 78,7 tonni võid ja Venemaale müüdi piima 437 500 kg. Puhaskasust määrati juurde vajalikele kapitalidele, anti toetust KL Jõgeva kompaniile 50 krooni ja tuletõrjeühingule 100 krooni. Peakoosolek otsustas veel 1938.a. osta ühingule ajakohaseid masinaid ja külmutusseadme ning teha selleks Pikalaenu Pangalt laenu 30 000 kr. Juhatusest ametivanusega väljalangenud J.Päiti asemele valiti J.Poom, aga revisjoni valiti endised J.Kurik, G.Lõoke ja H.Pütsepp ühel häälel tagasi. Postimees 31.aug. 1938 lk 8 Tartumaa piimaühingud võistlesid. … neli ühingut said eksportvõi võistlusel 12,3o palli, 12,2o palli said 8 (sealhulgas Sadala) ja Jõgeva piimaühing oli nende hulgas, kelle tootet hinnati 12,1o palliga. Eelloetletud pallihinded on väga head hinded…. Postimees 28.dets. 1938 lk 6 Revideeriti piimaühingu tegevust. Enne jõulupühi viibis Jõgeval ühistegevuskoja revident Trilljärv, kes revideeris Jõgeva ühispiimatalituse asjaajamist. Revideerimisel väärnähteid ei ilmnenud ja revident jäi piimaühingu tegevusega rahule. Jõgeva ühispiimatalituse tegevuses on viimaseil aastail märgata järjekindlat tõusu. Samuti on viimasel aastal suurenenud läbikäik piimaühingus. ************** LAADAD, TURG, KOKKUOST Postimees 14.jaan. 1938 lk 6 (reede) Jõgeva laat. Neljapäevane Jõgeva laat peeti väljaspool alevit valla laadaplatsil. Pehme talveilma tõttu oli rahvast rohkesti. Palju oli müügile toodud hobuseid, kuid ostmine toimus tagasihoidlikult, võrreldes eelmiste aastate näärilaadaga. Hinnad kõikusid 100-600 krooni vahel, kuid osteti peamiselt keskmisi tööhobuseid hindadega 150 kuni 250 krooni. Registreeriti ligemale 70


189 ostu-müüki. Rohkesti oli müügil ka regesid. Rautatud regedest nõuti kuni 40 krooni, kuna rautamata regede hinnad kõikusid 18 ja 25 krooni vahel. Regede ost oli elav. Postimees 19.aug. 1938 lk 8 (R) Hobuste hinnad kõrged Neljapäeval Jõgeva laadaplatsil peetud laat kujunes kibeda tööaja tõttu rahvavaeseks. Loomadest oli palju müügile toodud põrsaid, kuid loiu nõudmise tõttu hinnad madalad. Seevastu olid aga hobused hinnas. Paremaist tööhobusteist nõuti kuni 400 kr. Palju oli müügile toodud ka puunõusid. Postimees 9.dets. 1938 lk 7 Jõgevalt. Jõgeva turul loid kauplemine. Jõgeval peetakse küll igal nädalal kaks korda turgu, kuid harilikult on turg nii kaubavaene, et ei ole võimalik midagi saada. Tavaliseks turukaubaks on mõni kg võid, vähe aedvilja ja mõned elus-põrsad. Ainus kaup, mida alati koormate viisi on müügile toodud, on kalad. Toitainete kehva turu tõttu on jõgevlane sunnitud tarvisminevad toiduained ostma kauplustest ja karnidest, kus võetakse tihti küllaltki suurt vaheltkasu. Postimees 6.sept. 1938 lk 6 (T) Jõgeva. Algas vilja kokkuostmine. Esmaspäeval algas Jõgeva raudteejaamas Riigi Viljasalvele rukki ja nisu kokkuost. Tänavu teostab kokkuostu Jõgeva kohalik majandusühisus. Esimesel päeval oli vilja toodud vähe ja vastu võeti ainult 20 tonni. Üldiselt oli kokku toodud vili puhas ja raskekaaluline. Oli ka paar juhust, kus vili jäeti vastu võtmata. Postimees 19.sept. 1938 lk 5 Jõgeva. Elav viljaait. Seni on Riigi Viljasalve tarvis võetud vastu üle 300 tonni rukist ja nisu. Rukki eest on makstud kuni 16,643 s kg ja nisu eest kuni 23,10 s kg. Elav on viljaost ka erakaupmeeste poolt, kusjuures makstakse rukkist 1 s ja nisust 1-2 s vähem kui keskmine riigi normhind. Kaertest makstakse 10-10,5 s kg ja otradest 12-15 s kg. Kuulutus. Vilja vastuvõtt Jõgeval lõpetati 29. oktoobrist. – Ü.P. Postimees 17.dets. 1938 lk 8 (L) Jõulueelne laat oli rahvarikas. Neljapäeval peetud laat kujunes rahva ja kaubarikkaks, kuid lõppes külma ilma tõttu varakult. Palju oli müügile toodud hobuseid, kuid müüke registreeriti ainult 70. Parematest hobustest nõuti kuni 600 kr, keskmised tööhobused maksid 200-300 kr, kuna viletsamaid võis saada 80 kr. Kronusid ostsid peamiselt ülesostjad rebasefarmide tarvis. Rohkesti oli müügile toodud veel linu, puunõusid ja regesid. ************** HARIDUSSELTS Postimees 3.dets. 1938 lk 6 JÕGEVA HARIDUSE SELTS 25-AASTANE Seltsi teeneterikas minevik ümbruskonna hariduselus Käesoleva aasta kevadel möödus 25 aastat Jõgeva Hariduse Seltsi asutamisest. Seltsi veerandsaja-aastase tegevuse juubelit tähistatakse tagasihoidlikult 4. dets. raamatunädalal korraldataval aktusel. Jõgeva Hariduse Selts asutati 1913.a. algul selleaegse Laiuse kog. õpetaja, praeguse prof. Joh. Kõpu energilisel eestvõttel ja kinnitati 30.mail samal aastal. Asutajatena kirjutasid


190 põhikirjale alla: Joh. Kõpp, J.Luha, H.Luha, R.Joost ja A.Tiimann. Juba esimesel tegevusaastal kogunes seltsi ümber 136 liikmene pere, kes seadis enesele ülesandeks ümbruskonna noorsoo kasvatamise ja hariduse eest hoolitsemise. Leiti, kuivõrd ülisuure tähtsusega on emakeelse kooli asutamine Jõgevale ja juba 1913.a. sügisel töötati välja uue kavatsetava kooli põhikiri ja õppekava, mis kohe saadeti rahvakoolide inspektorile kinnitamiseks. Kooli kinnitamine venis pikale, mida osalt põhjustas järgmisel aastal alanud sõda. Viimaks, õppekava osalise muutmise järele, kinnitati kool 1915.a. septembrikuus ja algas tegevust sama aasta oktoobrikuus. Nüüd algasid seltsil pingutusrikkad päevad, sest kõik kooli ülevalpidamisega seoses olevad kulud jäid seltsi kanda. Pealegi avati samal aastal veel lasteaed, kuhu töölkäivad emad, kelle abikaasad olid mobiliseeritud maailmasõtta, võisid tööle minnes jätta oma väikesed lapsed. Samuti avati samal aastal seltsi lugemislaud, mis omakorda nõudis kulusid. Kuid ühiselt saadi kõigest üle. Korraldati pidusid, loodi laulukoor, muretseti seltsile klaver, keelpille, puhkpille jne. Kui vahel seltsi tulud ei suutnud kulusid katta, siis korraldati omaveheline korjandus ja tasuti puudujäägid. Töörohked aastad kestsid kuni 1919.a., mil kool võeti üle avalikkude koolide võrku. Järgnevail aastail oli seltsi tegevus vaiksem kuni 1924.a., mil algas uus tegevusrohke periood. 1924.a. avati seltsi raamatukogu, milles algul oli 400 köidet ja mis seni on paisunud 1300köiteliseks, olles praegu Jõgeva ainukeseks avalikuks raamatukoguks. Samale ajale langeb ka uue avara koolimaja ja Laiuse kihelk. Vabadussõjas langenute mälestussamba püstitamine, millistest üritustest võeti elavalt osa. Peale selle korraldati harisdusliku sisuga loenguid, vaidlusõhtuid. Peeti igal suvel üleval lasteaeda jne. Seltsi juhtkonda kuuluvad juubeliaastal. P.Valge – esimees, J.Võsu – abi, L.Liigand – asjaajaja, kassapidaja O.Paju, abi E.Rannit, kirjatoimetaja L.Paju ja abi M.Lehtmets. Tartumaa Teataja 5.dets. 1938 lk. 9 Haridusseltsi esimees P.Valge, abiesimees J.Võsu, kirjatoimetaja Leini Paju, abikirjatoimetaja M.Lehtmets, asjaajaja Leho Liigand, kassapidaja O.Paju, tema abi E.Rennit. Postimees 13.dets. 1938 lk 8 (T) Haridusselts korraldab jõulupeo. Jõgeva haridusseltsi juhatus otsustas korraldada teisel jõulupühal rahvamajas jõulupuu. Jõulupuu all jagab jõuluvana osavõtjatele kingitusi. ************** MUU RAHVAHARIDUSLIK TEGEVUS Postimees 21.okt. 1938 lk 6 Tuleb kasvatuspäev Pühapäeval peetakse Jõgeval Koduse Kasv. Instituudi ja koh. Seltsk. Organisatsioonide korraldusel Jõgeva linna ja Laiuse kihelkonna ühine kasvatuspäev. Kasvatussisuline jumalateenistus peetakse hommikul Laiuse kirikus, kus jutlustab õp. J.Järve. Kasvatuspäeva töökoosolek peetakse kell 16 Jõgeva seltsimajas. Töökoosoleku avakõne pidajaks on palutud Tartu Maavalitsuse esindaja. Rehveraadiga esinevad insp. G.Reial, pr. M.Tork, kirikuõp. J.Järve ja koolijuhatajad R.Terasmaa ja A.Ilmoja. Postimees 25.okt. 1938 lk 3 (T) Jõgeva kasvatuspäeval üle 300 osavõtja. Enam tähelepanu juhitud koduloomade kui lastekasvatamisele.


191 Pühapäeval Jõgeval korraldatud Jõgeva linna ja Laiuse kihelk. esimene kasvatuspäev kujunes kohalikuks suursündmuseks. Peeti jumalateenistused Laiuse kirikus ja Jõgeva rahvamajas ja kasvatuspäeva töökoosolek samuti Jõgeva rahvamajas… Postimees 23.nov. 1938 lk 7 Haridusliku sisuga loengust üliväike osavõtt. Esmaspäeva õhtul toimus Jõgeval E. Haridusliidu ja kohalikkude seltside korraldusel loeng, milles käsitleti seltsi elusse-olusse puutuvaid küsimusi. Osavõtt loengust oli harukordselt väike, sest ilmunud oli ainult 10 täiskasvanut ja ligi 20 koolilast. ************** KULTUURITEEMAD F 1974 nim 1 sü 288 Seltsimaja Suur tn 39 kuulub August Vindi`le. Kino peab Alfred Pettjärv. Postimees 23.sept. 1938 lk 4 (R) Suur rahvamurd teatrietendusel. Neljapäeva õhtul lavastasid draamateatrilased Jõgeval… komöödia „Õnn algab homme“. Etendusele kogunes Jõgeva vallamaja saal puupüsti täis tearihuvilisi. Postimees 4.okt. 1938 lk 8 Kuulutus. Vanemuise teatri külaskäiguetendus Jõgeval reedel, 7.okt. kell 8 õ. Mülkasoo. M.Ziverti sangaridraama 3 vaatuses. Näitejuht A.Mering. Lavapilt A.Lepik. Avaldati lisaks sellele veel kuulutus 3 lehes. Postimees 18.okt. 1938 lk 8 Kino algas tegevust. Peale suvist vaheaega algas Jõgeva rahvamajas uuesti tegevust kino. lk 8 Näitekunsti ühing algab hoogsat tegevust. Jõgeva Näitekunsti Ühingu juhatus otsustas alata ühingus senisest hoogsamat tegevust. Erilist rõhku kavatsetakse pöörata lavastatavate tükkide viimistlemisele. Sellega loodetakse parandada jõgevlaste senist halba suhtumist kohaliku näitetrupi mängusse. Esimese näidendina käesoleval hooajal otsustati lavastada valgalase A.Tammo „Naabrid“. Ühingu juurde asutati veel jazz-band orkester, mis on Jõgeval uudiseks. Tartumaa Teataja 19.okt. 1938 lk. 9 Jõgeva näitekunstiühing otsustas „asutada oma jazzband orkestri, mis on Jõgeval uudiseks.” Postimees 1.nov. 1938 lk 6 (T) Jõgevalt. Võõraste vastu tuntakse huvi. Pühapäeval korraldas k/l Tabivere raudtee üksikrühma näitetrupp Jõgeva rahvamajas külaskäigu etenduse, mida jälgis võrdlemisi rohkelt jõgevlasi. Seevastu on kodutegelaste poolt korraldatud peod tavaliselt publikuvaesed. Fond 2974 nim 1 sü 290 Tegutseb Jõgeva Muusika ja Lavakunsti Ühing. Postimees 19.nov. 1938 lk 8 Lavakunsti Ühing annab Tabiveres etenduse.


192 Jõgeva Lavakunsti Ühing otsustas 26.nov. mängida Tabiveres lõbusat rahvatükki „Tühjad hällid“. „Tühjad hällid“ võeti Jõgeva laval hiljuti publiku poolt vastu kestva aplausi ja lilledega. Postimees 13.dets. 1938 lk 8 (T) Jõgevalt. Lavakunsti Ühing „Tühjade hällidega“ Painkülas. Pühapäeval viibis Jõgeva Lavakunsti Ühing Painkülas sõprusetendusel. Lavastati lõbus rahvatükk „Tühjad hällid“. Samal ajal lavastas Sootaga vabat. tulet. ühingu naisring Jõgeva rahvamajas M.Tarumi komöödia „Soovin tutvust“. Postimees 19.nov. 1938 lk 8 Raamatu-nädal Jõgeval. 15.nov. peetud Jõgeva linna organisatsioonide esindajate koosolekul otsustati pidada Jõgeva linnas 4.-11. dets. raamatu-nädal. Raamatu-nädala avamine peetakse 4.dets. kohalikus rahvamajas suurema pidulikusega. F 2974 nim 1 sü 290 4.dets. 1938 rahvamajas RAAMATUNÄDALA aktus. Komitee esimees J.Võsu, liikmed õpetaja Jenny Eglit, P.Avi, õpetaja Helmi Alet, raamatupidaja ja raamatukogu juhataja Leini (Helene) Paju, koolijuhataja Riho Terasmaa (Richard Stahlberg), konsulent Sulev Viks. Kooliõpetajad: Ida Soonpää, Margarete Lehtmets, Herbert Kommusaar, Helmi Alet, Jüri Maanso. Postimees 17.jaan. 1938 lk 4 (E) Üldlaulupeo kooride harjutused Jõgeval. Pühapäeva hommikupoolikul kell 10 kogunes Jõgeva koolimajja ümbruskonnast 11 laulukoori ligi 180 lauljaga üldlaulupeo laulude kokkuharjutamiseks. Kogunenud koore juhatama oli sõitnud üldlaulupeo koorijuhte prof. J.Aavik. Harjutused kestsid kuni kella 3-ni p.l. Selgus, et kõigis koorides on tehtud tõhusat tööd. Eriti ladusalt läksid segakooride laulud, kuna meeskoori laulud nõuavad rohkem harjutamist. Prof. J.Aavik jäi lauljate ja koorijuhtide poolt tehtud tööga rahule. ************* JÕGEVA PERENAISTE SELTS Postimees 20.jaan. 1938 lk. 6 Asutati Jõgeva Perenaiste Selts…. Möödunud pühapäeval (16.01)….pandi alus Jõgeva Perenaiste Seltsile. Võeti vastu 30 liiget ja valiti 7-liikmeline juhatus….Teisipäeva (18.01) õhtul pidas…..juhatus esimese koosoleku…..jaotati ametid…..esinaiseks pr. Jürmann, abid prouad Anton ja Teder, kirjatoimetaja pr. Lehtmets ja abi pr. Sarv, kassapidaja pr. Karusoo, pr. Võsu jäi ametita liikmeks. Postimees 4.veebr. 1938 lk 8 Keedukursused Jõgeva perenaistele Algavad 6. veebruaril Jõgeva Perenaiste Seltsi korraldamisel seltsi esinaise pr Jürmanni korteris pr O.Kesk`i juhtimisel ja kestavad 2 nädalat. Et võimaldada laiematele hulkadele osavõttu, siis toimuvad kursused õhtuti. Tartumaa Teataja 21.märts 1938 lk.9


193 Jõgeva alevis tegutseva perenaiste seltsi korraldusel algas 14. märtsil rahvarõivaste valmistamise kursus. Kursuse algusel selgus, et Jõgeva alevis pole ühtegi naist kes sooviks endale valmistada rahvariideid. Nii kujunes kursus harilikuks rõivaõmblemise kursuseks. Postimees 22.aug. 1938 lk 6 Kursused perenaistele Jõgeval Jõgeva Perenaiste Seltsi korraldusel toimuvad alates 23. skp. marjade ja puuviljade sissekeedu kursused. Kursused peetakse pr. Jürmanni ruumes igal teisipäeval ja neljapäeval algusega kell 20 õhtul. Kursused kestavad 10 päeva. Tegelikuks juhiks on pr Olga Kesk. Postimees 18.okt. 1938 lk 8 (T) Jõgeva Naiskäsitöö kursus algas. Jõgeva Perenaiste Seltsi korraldusel algas pühapäeval Jõgeval pr. Võsu ruumes naiskäsitöö kursus Tartu naisühingu kutsekooli õp. prl. E.Lindmäe juhatusel. Kursus peetakse kaks korda nädalas. Postimees 2.dets. 1938 lk 7 Jõgeva perenaine ennast täiendamas. Jõgeva linnas töötab juba teist aastat Perenaiste Selts, kes oma ümber on seniajani koondanud ligi poolsada linna agaramat ja ettevõtlikumat naist. Selts on oma nooruse peale vaatamata võitnud suure poolehoiu nii linnas kui ka kaugemas ümbruskonnas. Pärides lähemaid andmeid seltsi tegevusest abiesinaine proua A.Antoni käest seletab proua lahkelt järgmist: Seniajani on selts püüdnud tõsta oma liikmete oskusi, korraldades rahvarõiva, õmblemise, sissekeedu, toiduvalmistamise j.t. kursusi, mis on leidnud sooja poolehoiu nii seltsi liikmete kui ka väljaspoololijate poolt. Kursuste ja selgituste tagajärjel on tõusnud armastus oma kodu vastu ning levinenud ka laiem mõtlemisviis toiduvalmistamise alal. Seltsi järgmiseks ettevõtteks on loterii korraldamine, mille ettevalmistamine praegu käsil. Iganädalastel tööõhtutel valmistatakse hulk väärtuslikke esemeid, mis loteriile. Lisaks kõigele sellele on töökavas ette nähtud terve rida kursusi ja kõneõhtuid. Seltsi juhatusse kuuluvad prouad E.Jürmann, A.Anton, E.Teder ja M.Lehtmets. F 2974 nim 1 sü 290 Perenaiste Selts, esinaine Marie Jürmann, Naiskodukaitse jaoskonna esinaine Fekla Domnin. ************** JÕGEVA MAANAISTE SELTS Postimees 14.jaan. 1938 lk 6 (reede) Kangakudumise kursused Jõgeval. Jõgeva Maanaiste Seltsi korraldamisel toimuvad 17.jaan. kuni 12.veebr. Jõgeva vanas hobusepostijaama ruumes kangakudumise, käsitöö ning rahvariiete valmistamise kursused. Kursustel käsitatakse nimetatud alasid nii teoreetiliselt kui ka praktiliselt. Lektoriks ja tegelikuks tööde juhatajaks on palutud Eesti maanaiste keskseltsi vastutava ala konsulent. Kursustest osavõtt on võimaldatud ka mitteliikmetele. Postimees 1.aug. 1938 lk 6 Jõgeva Maanaiste Selts sai lipu. Pühapäeval oli kogunenud Jõgeva Maanaiste Seltsi perekas liikmeskond Jõgeva raudteejaama juures olevasse parki oma 5. aastapäeva ja seltsi vastvalminud lipu õnnistamisele. Pidustus algas jumalateenistuse ja lipu õnnistamisega. Teenis Laiuse koguduse õpetaja J.Järve. Peokõne pidas Maanaiste Keskseltsi esinaine pr Liis Käbin. Järgnes ülevaade seltsi


194 viieaastasest tegevusest esinaise pr Riives`e juhtimisel seltsi kirjatoimetajalt. Lõpuks tervitused ja naelte löömised lipuvardasse ümbruskonna naisseltsidelt. Õhtul korraldati külalistele ühine koosviibimine teelauas. ************** JÕGEVA MAANOORTE RING Postimees 25.jaan. 1938 lk 4 Jõgeva Maanoorte Ringi aastapäev. 23.jaan. sai Jõgeva Maanoorte Ring kolm aastat vanaks, mispuhul korraldati aktus ja koosviibimine Jõgeva koolimajas, millest osa võttis ligi 300 inimest …peokõnega esines maanoorte instr. H.Saar. Postimees 24.jaan. 1938 lk 6 (esmaspäev) Jõgeva Maanoorte Ring pühitses aastapäeva. Eile pühitses J.M.R. Jõgeva algkooli ruumes oma kolmandat aastapäeva piduliku aktusega. Aktus algas jumalateenistusega Laiuse kog. õpetajalt Järvelt. Aktuse alg- ja lõpusõnad ütles ringivanem hr Oja, kuna kõne pidas maanoorte assistent hr Saar. Järgnesid tervitused seltskondlikelt organisatsioonidelt. Muusikalise osa eest hoolitses algkooli õpilaskoor hr Terasmaa juhat. ja K-L Jõgeva komp. orkester hr Sööt`i juhatusel. Aktusel tehti teatavaks ka ringi mesindusrühmas toimunud võistluse tagajärjed ja anti võitjatele auhinnad üle. Auhindu said hrad. Toomsalu, Lõoke ja Nahkur. Publikut oli aktusel rohkearvuliselt. Postimees 14.jaan. 1938 lk 6 Jõgeval tuleb maanoorte juhtide kursus. Põllutöökoja Jõgeva Põllumeeste konvendi ja Jõgeva konvendi maanoorte ühenduse korraldamisel toimuvad 21. ja 22.jaan. Jõgeva konvendi piirkonnalised maanoorte juhtide kursused, millest osa võtavad kõik Jõgeva konvendis tegutsevate maanoorte ringide juhtivad ja asjast huvitatud isikud… Postimees 25.jaan. 1938 lk 4 Hoogus maanoorte juhtide kursus Jõgeval Põllutöökoja Jõgeva Põllumeeste konvendi korraldusel toimusid 22. ja 23.jaan. s.a. Jõgeva alevis konvendi ruumes maanoorte juhtide kursused, millest osa võttis 19 noort. Kursusel lektoritena esinesid kohalik maat.(ulunduse) kons. S.Viks, instr. H.Saar, A.Lange, prl Kolt, J.Võsu ja assistent Tralla. ************** ULILA ELEKTER JÕUDIS JÕGEVALE Postimees 26.juuni 1938 lk 5 Ulila elekter Otepääle ja Jõgevale Otepää ja Jõgeva linnad on aastate jooksul korduvalt avaldanud soovi elektrivoolu saamiseks Tartu linna elektrijaamast…. Jõgeva liin ehitatakse Sootaga mõisast kuni Jõgeva linnani ja oleks praeguse Sootaga liini pikenduseks. Liini kogupikkus on projekteeritud 37 km. Ehituskulud koos alajaama seadmetega Jõgeval tõusevad 56.000 kroonini. Jõgeva aastane voolutarvidus on arvestatud 50.000 kw. Jõgevale müüdava elektrivoolu hinnaks on arvestatud 17 s. kw. Jõgeva linnal tuleb anda tasuta krunt ja hooned kõrge- ja madalpingeseadmete paigutamiseks. Jõgeva liini piirkonnas asetsevate suuremate keskuste – Voldi, Kaarepere, Palamuse, Kuremaa ja Jõgeva mõisa – tarvis ehitatakse haruliinid… Postimees 4.aug. 1938 lk 7


195 Jõgeva Kõrgepingeliini ehitustööd algavad septembris.. Jõgeva kõrgepingeliini ehituseks käivad praegu eeltööd. Praegu aetakse liinile sihti. Ehitustöödega saadakse kõige paremal juhul algust teha septembrikuus. Varem oleks liiniehitustöödega algamine ka võimatu, sest siis ei ole veel kõik viljad koristatud. Kui ilmastikuolud vähegi soodsad, siis loodetakse kõrgepingeliini Jõgevani valmis ehitada juba novembis… Postimees 15.aug. 1938 lk 6 (E) Jõgeval jälle elektrivalgustus Peale kolmekuulist suvevaheaega hakkas kohalik elektrijaam uuesti tööle alates pühapäeva õhtust. Vooluga varustatakse linna eelmise aasta eeskujul õhtuti kuni kl. 24. Ulila voolu loodetakse saada oktoobrikuu lõpupäeviks. Linnas aga on liinivõrk juba korraldatud. Postimees 13.aug. 1938 lk 7 Töötati välja lepingud elektri müümiseks Jõgevale ja Otepääle. Tartu linnavalitsuse poolt kinnitati lepingukavad Jõgeva ja Otepää linnadele elektri müümiseks… Jõgevale elektri müümiseks koostatud lepingu kava järgi on Jõgeva linn kohustatud Tartult aastas ostma vähemalt 55.000 kw elektrivoolu 17 senti kw. Iga järgneva enam tarvitatud 10.000 kw hind on madalam eelpool tähendatud hinnast. Müüdavat voolu mõõdetakse madalpinge poolsest küljest. Tööstusele on ettenähtud erisoodustused. Elektrihind on sõltuvaks tehtud veel Ulila elektrijaama ja turbatööstuse tööliste ja ametnikkude töötasudest. Kui tööliste ja ametnikkude töötasud tõusevad või langevad enam kui 10 protsenti, vastavalt sellele tõuseb või langeb müüdava elektrivoolu hind. Aluseks on võetud praegused palgad… Postimees 4.okt. 1938 lk 6 (T) Kõrgepinge alajaam valmis. Ulila kõrgepingevoolu alajaama hoone ehitus Jõgeval on lõpul ja lähemail päevil algab aparaatide kohalepaigutamine. Alajaama ehituskulud kandis Jõgeva linn, kuna sisustuse muretseb Tartu linnavalitsus. Rutatakse elektritarvitajate nimistu kindlaksmääramisega, sest lepingu järele saabub vool kohale juba 1.nov. Muuseas tehti Jõgeva linnavalitsuse poolt ettepanek Raudteevalitsusele, et ka Jõgeva raudteejaamas seataks sisse elektrivalgustus. Postimees 15.okt. 1938 lk 4 Jõgeva elektrivalgustus 4 sendi võrra odavamaks. Ulila-Jõgeva kõrgepingeliini ehitustööd on juba lõpule viidud. Lähematel päevadel seatakse üles alajaama sisseseade ja Jõgeva linn võib Ulila voolu kasutama hakata alates 1.novembrist, nagu kokku lepitud. 13.oktoobril oli Jõgeva linnavolikogu koos ja otsustas voolu hinda alandada 4 sendi võrra kilowatilt, seega oleks voolu hind: valgustusvoolul 26 s., tööstusvoolul 14 s., tööstusvool jahuveskitel ja saekaatritel 9,5 s., tööstusvool öösi 7 s. kilowatilt. Ulila voolu kohalejõudmisel lõpetab Jõgeva linna elektrijaam oma tegevuse. Selle tõttu jääb vabaks elektrijaama diiselmootor ja alalisvoolu dünamo, mida Jõgeva linnavalitsus kavatseb ära müüa. Raudteejaam peab kahjuks käesoleval sügisel jääma ilma elektrita, sest Raudtee Talitus ei saa krediidi puudusel jaamas sisseseade töid teostada. Jaama elektrifitseerimine on ette nähtud 1939/40.a. eelarves. Postimees 24.okt. 1938 lk 8 Jõgeva kõrgepingeliin valmis


196 … Kõrgepingeliini tuli ehitada 37 km pikkuselt, kuna juba varemalt oli kõrgepingeliin ehitatud valmis Sootagani. …ehitamiseks tuli elektrijaamal kasutada 700 liiniposti. Paar nädalat tagasi alustatud juhtmete vedamisega on samuti lõpule jõutud… Sootagast Jõgevani kulus 10.000 kg vasktraati… iga km peale… peaaegu 20 puuda… Postimees 28.okt. 1938 lk 6 Kahekordne elektrijuubel Jõgeval. Laupäevast peale tuleb vool Ulilast. Laupäeval pühitsetakse Jõgeval kahekordset elektrijuubelit. Nimelt on möödunud 10 aastat ajast, mil linna praegune elektrijaam algas tegevust… Elektrivalgustus on Jõgeval küll üle 10 a. vana, sest alguses andis alevile voolu Leibergile kuuluv „Ise“ saeveski ja hiljem A.Silvere`le kuuluv „Uku“ vabrik. Kuid kasvavat alevit ei rahuldanud eraettevõtteilt saadav elekter ja selleaegse alevivanema A.Meose eestvõttel ehitati oma elektrijaam, mis algas tegevust 1928.a. oktoobrikuus. Seda elektrijaama laiendati pärastpoole mitmel korral kuni praeguseni, mil see suudab aastas anda elektrit kuni 25.000 kw. Nimetatud vooluhulgast jätkub vaevalt praeguse 260 abonendei korterite valgustamiseks, kuid see ei saa anda tööstusele tööstisvoolu ega jätku tänavate valgustamiseks… F 2974 nim 1 sü 288 1938.a. augustis arutati Tartu linnavalitsusega Jõgeva linnale Ulila voolu andmist. Voolu hakati Ulilast saama alates 29.okt. 1938. Linna elektrijaam likvideeriti ilmselt 1938.a. nov-s. Voolumõõtjate kontrollijaks oli Leho Liigand, kes oli ühtlasi ka linnavalitsuse maksunõudja. Postimees 1.nov. 1938 lk 4 Jõgeva sai Ulila elektri. Pidulikku sündmust jälgis rida kutsutud külalisi ja 500-pealine elanikkond. Laupäeva õhtul kell ½ 8 lasti Jõgeval Ulila elekter pidulikult linna valgustusvõrku. Pidulikku sündmust jälgisid kutsutud külalised eesotsas Majandusministeeriumi ja rahvusliku Jõukomitee esindaja ins. Veerus`e, Tartu linnapea kindral Tõnissoni, Tartumaa 1. jsk. politseikomissari Kolk`i ja teistega. Õhtul kell 7 kogunes kestvast vihmasajust hoolimata elektri alajaama esisele platsile umbes 500 jõgevlast, et jälgida linna pidulikku valgeksminemist. Kell ½ 8 jõudsid marsihelide saatel kohale ka külalised. Kohe lõpetas tegevuse linna senine elektrijaam ja kogu linn muutus pimedaks. Pimedal platsil võttis sõna Tartu linnapea, kes hoogsas kõnes avaldas soovi, et uus elekter ei saaks Jõgevale mitte ainult majandusliku hüvangu vaid ka kultuurilise arengu edendajaks ja üldiseks õnnistuseks. Seejärel lõikas kindral Tõnisson läbi paela ja laskis voolu alajaama. Hümni helide saatel lõi valgeks alajaama seinale seatud elektrilamp. Teisena võttis sõna Jõgeva linnavanem J.Võsu ja laskis lühikese kõne järel voolu linna valgustusvõrku. Järgnes tervituskõne ins. Veeruselt. Kell ¾ 8 siirdusid kutsutud külalised linnavalitsuse poolt korraldatud koosviibimisele ja teised jõgevlased kodudesse, proovima uut elektrit. Tartumaa Teataja 2.nov. 1938 lk.7 Laupäeva (29.X) õhtul kell pool 8 lasti Jõgeval Ulila elekter linna valgustusvõrku. Pidulikku sündmust jälgisid kutsutud külalised eesotsas Majandusministeeriumi….esindaja ins. Veeruse, Tartu linnapea kindr. Tõnissoni, Tartumaa 1. jsk. politseikomissari Kolk`i j.t. Suursündmust jälgima oli kogunenud kestvast vihmast hoolimata ka umbes 500 jõgevlast. Ulila voolu laskis Tartu linnapea lühikese sõnavõtu järele alajaama transformaatorisse, kust Jõgeva linnavanem J.Võsu selle laskis linna valgustusvõrku. Järgnes tervituskõne ins. Veeruselt….


197

Tartumaa Teataja 8.apr. 1938 lk 8 …1926.a. sügisel ja 1927.aastal andis alevile voolu Jõgeva linavabrik, mis samuti langes tuleõnnetuse ohvriks. Kõige püsivam on olnud alevivalitsuse 1928. aastal asutatud elektrijaam… ************** SPORT Postimees 9.juuni 1938 lk 6 Jõgeva sp-s „Kalju“ valis uusi spordijuhte. Jõgeva „Kalju“ aastapeakoosolek kujunes rahulolematuse avalduseks senistele seltsi juhatusliikmetele, keda süüdistati loiduses. Peale 2½-tundi vastastikuseid süüdistusi otsustati edaspidi viia seltsi tegevus hoogsamaks. Uude juhatusse valiti: abiesimees P.Avi (end. esimees), abi N.Vestmaa (uus), kassapidaja E.Kuusk (uus), abid A.Naarits ja H.Avi (uued), kirjatoim. E.Asper (uus), varahoidja V.Sagurski (end.) ja abid I.Valge ja L.Aidla (uued). Rev.komisj. valiti A.Sermat (end) ja V.Rajalo ning A.Sass (uued). Postimees 11.juuli 1938 lk 5 T.J.R ja Jõgeva „Kalju“ 5 : 1 Postimees 1.aug. 1938 lk 7 (Esmasp.) Jõgeval võistlesid malevlased. Pühapäeval toimusid Jõgeva spordiplatsil K.-L. Jõgeva malevk. üksuste vahelised kergejõustiku võistlused. Suuremal arvul oli ilmunud võistlejaid Vaimastvere ja Laiuse üksustest, kuna L-Tähkverest puudusid võistlejad. Võitis Vaimastvere üksikr., saades 42 punkti ja omandades malevkonna poolt väljapandud rändauhinna. Teisele kohale tuli 34 punktiga Laiuse komp. Teised üksused omandasid ainult üksikuid punkte. Tehnilisi tagajärgi: 100 m jooks: 1) J.Asper 12,2 (L), 2) V.Asper (L) 12,2. 2oo m jooks: 1) V.Asper – 26,2; 2) J.Asper – 26,2. 1500 m jooks: 1) Siirak (H) 4.55; 2) Erits (Kaarep.) 5.10; 3) Aidla (J) – 5.13; 3000 m jooks: 1) Saar – 9.55,6; 2) Karu (V) – 10.47. Kaugushüpe (vanadele): 1) V.Asper (L) – 6.05; 2) Erimaa (V) – 5.79. Kaugushüpe (noortele): 1) Reial – 5.83; 2) Voming 5.48. Ketas: 1) Erimaa (V) 35.70; 2) Tamm (V) 33.73. Kuul: 1) Tamm (V) 12.42; 2) Erimaa (V) 11.42. Postimees 11.aug. 1938 lk 6 Jõgeva. Suuremad kergejõustikuvõistlused Jõgeval. 21. augustil tulevad esmakordselt pidamisele Jõgeva spordiväljakul Jõgeva, Voldi ja TartuMaarja malevkondade vahelised võistlused kergejõustikus. Kuna nim. võistlustest võtavad osa täisarvulised meeskonnad igast malevkonnast, siis kujunevad need võistlused suuremaiks seni Jõgeval peetud võistlusist kergejõustikus. Postimees 22.aug. 1938 lk 6 (E) Jõgeval võistlesid malevlased Pühapäeval korraldati Jõgeva spordiplatsil K.L. Jõgeva, Voldi ja Tartu-Maarja malevkondade vahelised esivõistlused kergejõustikus. Tehnilised tulemused: 100 m meestele: 1) J.Tamm, Jõgeva, 12. 1500 m 1) A.Saar (J), 4.14,4 2) J.Perv (TartuMaarja) 4.14,4. 3000 m 1) A.Saar (J) 9.11,8 2) Perv (T-M) 9.12,2. 4x200 m teatejooks 1) Jõgeva malevk. (Karu, Lall, Asper, Tamm) 1.45,2, 2) Tartu-Maarja) 1.48,6. Kuulitõuge 1) K.Lohk (T-M) 13.69. Kettaheide 1) O.Erimaa (J) 39,60 2) A.Lohk (T-M) 36.43. Odaheide 1) A.Lohk (T-M) 46.56. 60 m noortele 1) A.Reial (J) 7.50. Kaugushüpe meestele 1) J.Asper (J)


198 5.82. Kaugus noortele 1) A.Reial (J) 5.58. 60 m naistele 1) L.Vehm (V) 8,1 2) S.Teas (J) 8,1. Jalgrattal võidusõit (rakmes) 20 km 1) Amor (J) 2) Oras (T-M). Võrkpallimängus olid võimsad Puurmani (Voldi maleva) mängijad ja võitsid mees- ja naiskondade mängus esikohad. Postimees 10.aug. 1938 lk 6 Ratsavõistlused Jõgeval Jõgeval Siimusti laskeväljal peeti K.L. Jõgeva, Voldi ja Torma ratsakomandode vahel ratsavõistlusi, mis rohke osavõtjate arvu tõttu pinevaks kujunesid…. Võistluste tulemused Jõgeval olid järgmised: Takistussõidus 1) O.Arviste, Jõgeva, 2) V.Raudsepp, Voldi, 3) K.Raja, Jõgeva, 4) E.Säärits, Voldi, 5) K.Tiimann, Jõgeva. Terarelva käsitamises ratsa (mõõk ja piik) – 1) A.Saarepere, Torma, 2) E.Kask, Jõgeva, 3) A.Ots, Voldi. Galopisõidus 1) K.Soomre, Jõgeva, 2) J.Maiste, Torma, 3) A.Saarepere, Torma, 4) K.Tiimann, Jõgeva. Teatesõidu võitis Torma ratsakomando meeskond koosseisus: J.Maiste, E.Kingsepp, A.Puusepp ja A.Saarepere. Auhindu oli annetatud palju, teiste seas Jõgeva malevkonna pealikult Roomet`ilt kaks sadulat. Võistlusi juhtis ja auhinnad andis kätte Tartumaa maleva ratsaüksuste pealik maj. E.Kramm. Postimees 8.nov. 1938 lk 9 (T) Jõgeva raskejõustik tõusuteel. Tartumaa spordiinstruktor L.Kukk jõudis Tartusse tagasi oma instrueerimisreisilt Jõgevale. Seal peeti nädala jooksul raskejõustiku kursus ja selle lõpul võistlus maadluses ja tõstmises. Osavõtjad näitasid võistlusel tõhusaid edusamme, mis näitab Jõgeva raskejõustiku tõusu. Tõstmises saavutas kergekaalus E.Alabert 3 tõstega 235 kg, keskkaalus R.Matela – 247,5 kg ja raskekaalus T.Mei – 252,5 kg. Väljaspool võistlusi püstitas Lui Kivisikk oma isikliku rekordi poolraskekaalus 305 kiloga. Maadluses tulid võitjateks kergekaalus – J.Raja, keskkaalus – R.Matela, poolraskekaalus – E.Õim ja raskekaalus J.Lipart. Hoogsale raskejõustiku arengule on tõhusalt kaasa aitama hakanud ka Jõgeva ärimehed ja annetanud edaspidiseks eduks väärtuslikke auhindu 145 kr. väärtuses. Kohapealsete spordijuhtidena tegutsevad tänuväärselt Majandusühisuse ärijuht Avi, malevkonna spordipealik Sepp ja Jõgeva sporditegelane R.Matela. Postimees 9.dets. 1938 lk 7 Jõgeval korraldatakse maleturniir. Jõgeval ja ligemas ümbruskonnas leidub mitmeid maleharrastajaid, kes korraldavad vahetevahel omavahelisi võistlusi. Nii lõppes neil päevil Jõgeva vallamajas korraldatud kaheringiline maleturniir, mis kestis 5 õhtut ja millest võttis osa 10 maletajat. Turniiri võitis ülekaalukalt E.Aidnik, omandades 15 p. Teisele kohale tuli V.Sagurski ja kolmanda koha omandas J.Tamm. Esikohtadele tulnutele olid määratud auhinnad, mis muretseti turniirist osavõtu maksust laekunud summadest. ************** KAITSELIIT Postimees 30.jaan. 1938 lk 5 Noorkotklus. Salgapealikute kooli esimene lend. Noorkotkaste Tartumaa maleva piirides on seni töötanud neljas keskuses salgapealikute koolid, kus õpetusi said nooremad juhid. Nüüd on esimese lennu lõpetajaiks arvatud 38 noorkotkast. Kõige suurem on lõpetajate arv Elvas – 17 noort, järgneb Otepää – 11, Jõgeva – 6 ja Alatskivi 4.


199

Ühistegelised Uudised 17.juuni 1938 lk 3. Kuremaa mõisas peetud Ühistegevusepäevadel 11.-12.juunil mängis umbes 600 kokkutulnule meelelahutuseks õhtul lõkke juures ja järgmisel päeval KL Jõgeva kompanii orkester, mida juhatas F.Sööt. Postimees 18.juuli 1938 lk 4 Elva. KL Jõgeva orkester oli 23.-24.juunil Elva lasketiirul maleva orkestrite õppelaagris. Postimees 30.sept. 1938 lk 6 Jõgeva malevkonna tegevusest. Jõgeva malevkonna gaasikaitse pealikuks on määratud dr. Harald Jauker. Lahinguväljaõppe võistlused teemal „Jagu kallaletungil“ korraldatakse malevkonnale 2. okt. Esikohale tulev jagu võistleb Tartumaa maleva lahinguväljaõppe-võistlustel 15. okt. Peakohtunikuks võistlustel on ltn. R.Kuura. Postimees 23.nov. 1938 lk 7 Jõgevalt. N.K. salgapealikud koos Jõgeval. Laupäeval, 26.nov. algab tegevust Jõgeval k.-l. Jõgeva malevkonna noorte kotkaste salgapealikute kool ja kestab pikemate vaheaegade järele kogu talve, ikka 2 päeva korraga. Kooli ülesandeks on ette valmistada noori salgajuhte. Kooli lõpul korraldatakse kooli kestvusel tehtud praktiliste tööde näitus. Koolivanemaks on malevkonna vanema abi koolijuhataja R.Terasmaa. Lektoriteks on maleva pealiku abid E.Vardja ja V.Hiir, instr. M.Maran j.t. Postimees 25.nov. 1938 lk 8 (R) 2 orkestrit ja lõõtspilli-muusika maskipeol. Kaitseliidu Jõgeva komp. orkester korraldab laupäeval Jõgeval suurema maskeraadi. Tantsuks mängib kompanii puhkpillide- ja jazz-orkester. Postimees 3.dets. 1938 lk 6 Jõgevalt. Kursuse lõpuõhtu Jõgeval. Täna lõpeb 2-nädalane rahvarõiva valmistamise ja kodukultuuri edendamise kursus Jõgeval, mis oli korraldatud NKK (Naiskodukaitse) Jõgeva jaoskonna poolt. Kursust juhatas NKK Tartumaa ringkonna instruktor tasuta. Kursuse tasu tasub ringkond. Kursusest osavõtt kujunes väga elavaks. Kaitseliidu Kodu ruumid olid muutunud tööstuseks, kuhu oli mahutatud 5 paari telgi, vokke jne.: Kursuse kestel valmistati 7 komplekti rahvarõivaid, voodikatteid, ukseeesriideid, aknaeesriideid, laualinu ja palju vähemaid tooteid ja heegeldatud esemeid. Kursuse lõppedes korraldatakse kursusel valmistatud esemete näitus Kaitseliidu Kodus ja teeõhtu ettekannetega seltsimajas. Kursuse lõpuõhtule oodatakse ka aukülalisi, kelledest nõusoleku osavõtmiseks on andnud ringkonna esinaine pr. Reet Pukk. Postimees 17.dets. 1938 lk 5 (L) K.-L. Jõgeva kompanii 20-aastane. Kaitseliidu Jõgeva kompanii pühitseb eeloleval pühapäeval oma tegevuse 20. aastapäeva. Aastapäeva tähistamiseks korraldatakse Jõgeval kaitseliidu kodus ühine teelaud, kus omavahel võimalus vestelda ja ühiseid mälestusi meelde tuletada. Juubelipäevale oodatakse külalisi ka väljastpoolt.


200 Väiksest omakaitse üksusest, mis moodustati 5.dets. 1918.a., on kujunenud 20 a. jooksul Jõgeva malevkonna suuremaid kaitseliidu üksusi – praegune Jõgeva kompanii. Praegu on kompaniil Siimustis korralik laskerada ja oma kodu Jõgeval. Pildil Jõgeva kompanii juhatus. Alates vasakult: Paul Avi, pealik Jaan Kurik, Karl Nuudi ja Al-der Tamm. Pildilt puudub propagandapealik Oskar Mänd. Postimees 21.dets. 1938 lk 7 Jõgevalt. Kompanii aastapäev möödus tujuküllaselt. Pühapäeval pühitses kaitseliidu Jõgeva kompanii oma 20-aastapäeva. Kella 17 kogunes kaitseliitlaste pere kaitseliidu kodusse, kus oli korraldatud ühine peolaud. Lauas möödus aeg lõbusalt. Peeti hoogsaid lauakõnesid, kuulati orkestri ettekandeid ja tehti vägevat ühislaulu. Aastapäevapidustusest võttis osa ka Jõgeva malevk. pealik rkl Karl Roomet. lk 8 Jõgeval võistlesid malevlased. Jõgeval korraldati Jõgeva ja Voldi malevkondade vahelised võistlused tõstmises ja maadluses. Võitis Jõgeva malevk., saavutades 46 punkti Voldi 31 p. vastu. Võidu tõi jõgevlastele maadlus, kuna tõstmine lõppes viigilise punktide vahekorraga. Tehnilisi tagajärgi…. ************** ÕIGUSERIKKUMISED, ÕNNETUSED Postimees 18.sept. 1938 lk 6 (P) Jõgeval tegutseb vargajõuk. Järjekordsest vargusest teatas politseile Jõgeval, Mustvee mnt elunev ärimees Aksel Vindi. A.Vindil on varastatud ööl vastu neljapäeva õuel asuvast kuurist jalgratas, mille väärtus umbes 100 krooni. Arvatakse, et viimasel ajal on Jõgevale asunud vargasalk, kes jultunult korraldab vargusretki. Ülaltoodud vargusjuht on viimase kuu jooksul juba 6 vargus. Kolmel eelmisel korral varastati samuti jalgrattaid, kuna kahel juhul viidi ära mitmesugust vähemat kraami, nagu grammofon, kuldasju ja raha. Postimees 20.okt. 1938 lk 4 Jõgeval tabati mitmekordne varas Neil päevil läksid Jõgeval kaduma 2 jalgratast, kasukas ja autokuullaagrid. Ühe jalgratta vargusest teatati politseile, kes kohe väljasõiduteedele seadis valvepostid. Umbes 10 min. pärast viimast jalgrattavargust ilmu Jõgeva sepp J.Nõmme juurde tundmata noormees ja pakkus jalgratast müüa. Ta tähendas, et paha tee tõttu on sunnitud müüki teostama. Sepale paistis müügilugu kahtlasena, kuna jalgratas kandis alles Jõgeva linna numbrit… Postimees 12.aug. 1938 lk 4 ja 8 Neljapäeval 11.augustik sai liiklusõnnetuses surma endine Jõgeva loomaarst, 49-aastane Chain Dobruškes. Ta sõitis oma autoga kraavi ja suri teel haiglasse. Kaasas olnud poeg Benjamin (16) pääses vigastustega. Dobruškes oli Saarde-Kilingi-Nõmme jaoskonna loomaarst. ************** F 2974 nim 1 sü 290 1938.a. suri autoavariis loomaarst Chain Dobruschkes. Temast jäi järele maja Jaama tn 8. Postimees 7.jaan. 1938 lk 4 ja 8.jaan. 1938 lk 9 Algusega 15.jaan. Jõgeva alevis traktoristide-motoristide kursused. Õppemaks 15 krooni. Organiseerib Põllutöökoja Jõgeva konvent Kaitseliidu Kodu ruumes.


201

Postimees 3.nov. 1938 lk 9 Kuulutus. Põllutöökoda korraldab motoristide ja traktorijuhtide kursused… Jõgeval 14.nov. kuni 7.dets. 1938.a. Kursuset osavõtuks tuleb üles anda: …Jõgeva kursusele Jõgeva maatulunduskonsulendile hr. S.Viksile Jõgeval Suur tn. 13. …Kursusest osavõtu maks on Kr. 15.-… Postimees 4.okt. 1938 lk 6 (T) Esimene jänesejaht õnnestus. Pühapäeval korraldasid Jõgeva jahimehed ajujahi jänestele. Saagiks saadi 6 jänest ja rebane. Rebase laskis konstaabel Laar. Ühistegelised Uudised 21.okt. 1938 lk 4 Jõgeva Sordikasvanduse kartuliosakond korraldas kasvanduses 12.okt. kartulikasvatajate päeva. Peaettekanne oli J.Aamisepalt. Postimees 6.veebr. 1938 lk 7 Kuulutus. Jõgeva alevis maja ühes kaupluseruumi ja viljapuuaiaga kohe müüa. Teat. Jõgeval, Turu tän. 2, vann. adv. Jukk. Postimees 14.mai 1938 lk 8 Rongide sõiduplaan Tartust Tallinna kell 6.oo väljuv ekspress peatub Jõgeval, Rakkes, Kiltsis, Tamsalus ja Tapal ning jõuab Tallinna kell 9.o7. Kiirrong nr 2 väljub Tartust kell 18.52, peatub igas jaamas ning jõuab Tallinna 22.36. Segarong väljub Tartust 23.35, peatub igas jaamas ja jõuab Tallinna 6.oo. Mootorrongid väljuvad Tartust Jõgevale iga päev kell 4.40 ja 8.15 ning jõuavad Jõgevale vastavalt kell 5.58 ja 9.25. Õhtul väljub rong Tartust 17.30 ja jõuab Jõgevale 18.40. Teine rong pole enam käigus. Jõgevalt Tartusse väljuvad mootorrongid kell 6.08, 10.55 ja 20.23. Mootorrongid peatuvad kõikides jaamades ja peatustes. Postimees 16.mai 1938 lk 6 Jõgeva ümbruskond eile ja täna. Põllumajandus teeb suuri edusamme. Jõgeva alevi vabatahtliku tuletõrjeühingu juhatuse protokolliraamat 1937-1949 lk 22 p. Mai 1938. Jõgeva skaudirühma pealik on P.Valge. Postimees 13.dets. 1938 lk 8 Raadio-agentide äri õitseb. Seoses Ulila elektrivoolu Jõgevale toomisega hakkasid raadioärid ja agendid linnas levitama võrkvastuvõtjaid-raadioaparaate. Alguses seati igale enam-vähem ostujõulisele kodanikule raadio prooviks korterisse ja nüüd muudkui tehakse kaupa. Kuid hoopis parem olevat äri vanade patareivastuvõtjate-aparaatidega. Nimelt ostavad agendid patareivastuvõtjad kodanikelt vanade aparaatidena poolmuidu ja müüvad maale hoopis kallimalt edasi.

1939


202

MILLINE ON JÕGEVA LINNAILME Postimees 4.märts 1939 lk 4 Elanikkude arv linnades. … Jõgeval 594 meest ja 681 naist, kokku 1275 elanikku Postimees 1.veebr. 1939 lk 8 ARMAS, IGAV, KODUNE JÕGEVA Sügisesed ja talvised pikad õhtud vajutavad Jõgevale tema omapärase unise, loiu, kuid siiski koduse õhkkonna. Siis kui tuul keerutab läbi Jõgeva elusoone – Suure tänava, kui ei näe tundide viisi inimhinge tänaval, siis on jõgevlane pugenud oma tuppa, loeb ajalehti, keerutab raadionuppe ehk kuulab naise jutustusi Jõgeva uudistest. Nagu igas pisilinnas nii on ka Jõgeval naised need, kes oma kokkusaamistel sõeluvad läbi naabri pisimagi sammu, hindavad tema sammu ning kõnet. Nii ongi kujunenud Jõgeva daamide armastatuimaks lauseks teistega kohates: „Tead, mis linna peal räägitakse?“ Ja siis hakkab tulema… Ja mis siis on uudist? Linnavalitsus eesotsas linnavanema ja värvitööstuse omaniku J.Võsuga valitseb kindlal käel ja julgel südamel linna. Siin on kahtlemata suureks abiks linnasekretär O.Paju, kes on leidnud enesele kaaslase notar A.Kivimäe näol, kellega võib teda näha igal õhtul teostamas jalutuskäiku linna tänavail ning raudtee piirkonnas. Omapärase ja truu kolmiku moodustavad loomaarst dr. Vestmaa, õpetaja H.Kommusaar ja leitnant R.Kuura. Seda kolmikut võib tihtigi näha pidudel, rõõmsatel koosviibimistel. Jahikirg on Jõgeval õitsel. Nii ongi selle tagajärg, et mehed sageli juba laupäeva õhtul jätavad naised kodu leinama ning lähevad jahile. Üheks innukamaks jahimeheks on jaoskonnakohtunik O.Anton, kes sügisel pühitses esimese rebase laskmist. Tiivustatud sellest edust ei puudu hr kohtunik üheltki jahiretkelt ning harva on need osutunud tagajärjetuteks. Jahiseltskonda kuulub veel advokaat A.Jukk. Ka Majandusühisuse ärijuht P.Avi jätab pühapäeva hommikul kõik ärimured ja äri suurendamise ning tõttab jahile. Ja mida teevad siis Jõgeva daamid, kui kõik jutud on räägitud ja jaamas rongi vastas käidud. Siis mängitakse kaarte. Seda tehakse omavahel kui ka meeste seltskonnas. Nii kaovad pikad õhtud. Peale selle harrastatakse veel tantsu – muidugi seltskondlikku, kuid viimasel aastal ka laval esinemist. Algust tehti sellega möödunud aastal naistuletõrjes, siis kodukaitse ning käesoleval aastal jällegi tuletõrje. Edu on olnud suur, sest jõgevlane tunneb end ettekantud idamaa ja temperamentsete vene tantsude vaatamisel nagu oleks ta pealinna paremas lokaalis käinud. Tiivustatud sellest edust ongi perenaiste selts otsustanud märtsikuul peetaval ballil esineda mustlas- ja vene tantsudega. Nüüd olevat meestel kurvad päevad, sest naised on igal õhtul kodunt ära tantsimas ning kojutulles on kaebamist laialt, et selline harjumata ja ootamata tants on teinud kõik kehaliikmed haigeks. Idamaa tungib ka teisel teel Jõgevale ja nimelt pärsia vaipade näol. Alguse sai see 1937 a. Jõgeva kodukorralduse näituselt, kus esines üks Jõgeva daamidest pärsia vaibaga. Tagajärjeks oli, et järgmisel aastal algas üldine vaibavalmistamine. Nii ongi valminud prouadel Antonil, Avil, Saksal jt. suured kunstiteosed, mida käiakse üle linna imetlemas. Kuid töö kestab edasi ning võtab oma alla ikka rohkem ja rohkem kodanikke. Mõne aasta möödumisel on vist Jõgeval see perenaine haruldane, kelle majas ei oleks omatehtud pärsia vaipu. Muu osa Jõgeva elanikkonnast töötab samuti igaüks oma tööalal, ootab pikkisilmi draamateatri etendust ning unistab kättesaamatust unistusest – Jõgeva rahvamajast. Rahvamaja küsimust on sõelutud aastate viisi, on moodustatud toimkondi, kuid tagajärjeks on null. Postimees 26.jaan. 1939 lk 8 Jõgeva ehitab ja avab kohviku.


203 Jõgeva elab peale linnaks saamist ehituse ja uuenduste tähe all. Nii valmis sügisel kohaliku ühispanga uus kahekordne kivimaja, mille peale võiksid olla uhked ka suuremate linnade rahaasutised. Lisaks sellele majale viidi veel ehitused lõpule kolme kivimaja juures. Ka kohalik majandusühisus laiendas oma ruume, mis võtavad nüüd oma alla terve majakorra ning on välimuselt nägusad ning eeskujulikud. Kõigele selle ehitustegevuse krooniks ehitati ka linnavalitsuse maja ümber, mis omab nüüd välimuselt ka tõelise raekoja ilme. Lisaks sellele tuleb 28.jaan. Jõgeval avamisele kohvik. Kohvik avatakse majandusühisuse puumajas ning võtab enda alla neli ruumi. See uus algatus tõotab tulla moodne ning mugav, olles ühtlasi esimeseks sellesarnaseks Jõgeva linna ajaloos. Postimeees 29.dets. 1939 lk 6 JÕGEVA RAHVAST SÕNAS JA PILDIS Eriti teise ilme andis paks lumi Jõgevale, sellele väikesele linnale Tartu-Tallinna raudtee ääres, kuhu saabusin ühel paraja talve hommikul. Algul tegi natuke tuska ainult see, et rong saabus liiga varasel tunnil kohale. Ja nii siis tuligi tubli tund aega istuda jaama ooteruumis ja ajaviiteks ainult vaadata kuidas selle parkettpõrandat lihviti ja nühiti eelmise päeva saastast ja sissekantud lumest. „Noh, läigib kui peegel,“ kritiseeris puhastaja ise oma tööd ja toetus hetkeks harjavarre najale. Kui aga keegi sellele sõnagi ei kõssanud, laskis ta peagu alati muigavatel silmadel kurvalt üle saalisolijate nägude käia, nagu tahtes teada nende otsust põranda suhtes, ning sähvas siis kähku: „Kurrr… keegi ei lausu miskit, siis juba lähen esi ära!“ Nii ta siis läkski, natuke kurb ainult selle üle, et ükski ei kiitnud teda ta töös. Lohutuseks ütlesin aga tagant järele, et ta tegi kiiduväärt töö küll. * Jõgeva ümbruses on jõukas ja see pärast on seda ka Jõgeva. Ja et Jõgeva peab silmas just ümbruskonda, siis pole imestatav, kui Jõgeva tänavatel jalutades võib näha rohkesti iga liiki äride silte. Ehki on varane hommikutund, hakkas turuplatsile, milline Jõgeval üsna avar, kogunema rahvast. Lustivere poolselt maanteelt aiva vuras hobusemehi, kellel tapetud siga peal, kellel jahukotid ja jõulukuused. Neile lippasid järele pisikesed poisid, nurudes pealevõtmist. * Mitmedki organisatsioonid Jõgeval on väga tugevad. Esirinnas seisab senini kaitseliit ja temale rühib ikka ja alati järele tuletõrje. Viimane on suutnud soetada endale peale käsipritside ka auto- ja mootorpritsi. * Elanikke Jõgeval on 1330 ümber ja nagu kinnitas linnavanem ja kinnitas ka ta abi, laekuvad igasugused maksud kiiresti ning korralikult. Olgugi et kodanikud maksavad maksud, ei saa puhkamisaega siiski rajooni konstaabel Laar. See rohke tegevus vahest on tingitud ka sellest, et tal on käes suur ringkond. Külastades Jõgeva postkontorit, millele alluvad Kursi, Sadala, Laiuse ja Jõgeva valla postkontorid, tuli sinna ka üks väheldane noormees – aastat kolmkümmend vana. Ta tahtis mingisugust vana asja korraldada ja seepärast nõuti temalt paberile allkirja. „Ei oska kirjutada“, kinnitas mees. „Ei oska?“ küsiti. „Ei oska“, kordas mees. „Üldse ei oska?“ „Ei oska!“ „Toh-oh!“ „Tõsiõige.“


204 „Mõeldagi! Vaat kus härra!“ segas vahele keegi lõbus maamees. No ega siis ei jäänudki postkontori ametnikul paremat kui mees koju saata, et ta sealt kellegi kaasa tooks, kes teda tunneb või tema eest alla kirjutab. – Arvatavasti võis olla sihuke kirjaoskamatu – mustlane, ehkki väliselt ta sinnapoole ei paistnud. * Telefoni tarvitamine Jõgeval ja ümbruskonnas on suur. Nii käib postkontorist läbi üle 250 abonendi. Jõgeva saab elektrit Ulilast. Ainult transformaator tuli linnal enda kulu ja kirjadega ehitada. Orkestritest tugevaim on tuletõrjel. Sellel on küll kohaliku haridusseltsi pillid, aga nad tahavad pillid lähemal ajal ära osta, et ise peremehed olla. Ja nagu väitis haridusseltsi esimees Laur, on hiljutisel peakoosolekul võetudki vastu otsus pillimüügi kasuks. Samuti tahetakse ära müüa ka haridusseltsi klaver ja haridusselts rakendada muude hariduslike püüete taotlemisel. Tuletõrje orkestrit juhatab fotograaf Lall. Selgus ka, et esimese muusikalise ettevalmistuse sai tema juures meie üldtuntud tenor Martin Taras, kes mänginud Lalli juhatusel ka klarnetit mõne aja. * Raudteejaam kuulub II liiki ja on rohkesti tarvitatav. Jaamaülemaks on vana põline raudteelane August Viirand, olles sellel ametikohal kodumaa jaamades juba 42 aastat. Mees on 61 aastat vana ja igati sõbralik ning vastutulelik. Suuremaist rahaasutistest märgiksin siin Jõgeva Ühispanka ja Põllumeeste panka. Mõlemad asuvad ligistikku ning uutes majades. Arvestades tihedat raudteeühendust ning rahva läbikäikku, on linna siginenud ka palju söögimaju. Ja need ei ole sugugi nii viletsad nagu neid paljudes Jõgeva-suurustes linnades leidub. Kohvikut otseselt ei ole, kuid on kah. Niipalju märgiksime praegusest lumisest Jõgevast. Artikli juures on joonispildid järgnevalt iseloomustatud inimestest: 1. Linnavanem Juhan Võsu. Ärimees ja kaunima maja omanik koha peal. 2. Abi-linnavanem ja haridustegelane ning haridusseltsi esimees. Tunneb huvi iga kasukiku ürituse vastu ning soovitab apteegi linnale ostmist. Nimeks Alfred Laur. 3. Põline linnasekretär, tuletõrje pioneere ning juhte Osvald Paju. 4. Konstaabel August Laar. Tegev igasugustes kultuurilistes ja riigikaitselistes organisatsioonides. 5. Jõgeva jaamaülem August Viirand oli pikemais mõtteis oma kabinetis. 6. Vana fotograaf M.Lall: „Seis, niipea kui mürak käib, seiske paigal!“ 7. Jaoskonnaarst dr. Ed. Teder teeb oma väljasõidud isikliku autoga. 8. Postkontori ülem Ernst Lehtmets. On viisakaim mees alati. Tulgu jutule kes tahes, tõuseb püsti ja annab tervituseks kätt. 9. „Ahseda ilmaelu küll, tulevad sisse ja ei oska kirjutadagi“, mõtleb postkontori ülema abi Eduard Põldme. 10. Kohapealne tegelane ja Riigivolikogu liige Karl Romet. 11. Paul Avi, majandusüh. peadirektor koha peal ja osakondades. 12. Kui inimene tahab, saab sulge ka nii lauast läbi lüüa, et see terveks jääb, tõendab panga meestest Ernst Rõigas. 13. Mida toimetas Juhan Poom panga leti taga, polnud võimalik kindlaks määrata. 14. Vanahärra August Tibar on majaomanik ja kassapidaja pangas. Raskekaalu mees. Postimees 6.jaan. 1939 lk 8 Jõgevalt. Ärides tehti inventuuri. Pühade vahe-aegseid ärieluliselt vaikseid päevi kasutasid mitmed suuremad ärid inventuuri tegemiseks. Nii oli majandusühisus inventuuri tõttu suletud 2.-5.jaan.


205 Kas ühispanga peakoosolek erakorraliselt kokku? Mõned ühispanga liikmed soovivad lasta panga peakoosolekut erakorraliselt kokku kutsuda ja koguvad kaasliikmetelt selleks vajalikke allkirju. Peakoosolekul soovitakse kuuldavasti arutusele võtta uue pangamaja ehitusega seoses olevaid ja mõningaid muid küsimusi. Panga peakoosolekut tahtis möödunud sügisel kutsuda kokku ka praegune panga juhatus, milleks juba isegi kutsed olid välja saadetud. Kuid hiljem selgus, et peakoosoleku kokkukutsumiseks ei ole vajadust, ja koosolek jäeti pidamata. Elanikkude arv kahanes. Linnavalitsuse aadresslaua andmeil on elanikkude arv Jõgeval möödunud kuul langenud. 1.nov. oli registreeritud 1285 ja 1.jaan. 1267 elanikku. Seega kahanes elanikkude arv kuu jooksul 18 inimese võrra, mis oli tingitud asjaolust, et talve tulekul lahkusid linnast ehitustöölised. F 2974 nim 1 sü 305 September 1939. Elukohtade loetelu: Nikolai Vestmaa (40) Kesk 6 Karl Jõgar (36) Turu 1 Jaan Karusoo (59) Jaama 3 Ferdinand Sööt (31) Aia 8 Aleksander Tani (67) Suur 17 Ernst Lehtmets (48) Jaama 3 Riho Terasmaa (43) Mustvee mnt 2 Voldemar Schmidt (43) Suur 28 Aksel Vindi (33) Mustvee mnt 10 Karl Kaselo (41) Suur 15 Jaak Hein (35) Mustvee mnt 3 August Tibar (66) Turu 6 Aleksander Aigro (50) Turu 13 Jaan Madisoo (64) Suur 35

Jaak Aben (56) Vassili Domnin (56) Juuli Selge (38) Erich Alt (25) Johannes Pihlik (51) August Selge (51) Martin Lall (64) Alfred Laur (51) August Jõgar (59) August Vindi (61) Jaan Sinka (46) Ferdinand Sei (30) Hans Nurk (54) Linda Roodla (1903)

Suur 47 Kesk 3 Suur 29 Suur 52 Turu 5 Suur 29 Turu 6 Jaama 2 Turu 1 Suur 34 Suur 33 Põik 1 Suur 3 Jaama 10

Politseidokument Jõgeva linnas on 1939.a. kevadel 3 joogikohta. Postimees 30.apr. 1939 lk 6 Jõgevalt. Jõgeva linna 1 aastapäeva tähistamine. Jõgeva linna 1. aastapäeval 1. mail peetakse kell 11 jumalateenistus seltsimajas, kus jutlustab õp. J.Järve. Jumalateenistusele järgneb aktus, kus esineb linnavanem J.Võsu ülevaatega linna arenemisest. ************** LINNA VALITSEMISEST Postimees 15.jaan. 1939 lk 7 Linnavolikogu määras maksusid. Linnavolikogu viimasel koosolekul oli arutusel peamiselt maksude määramine eeltulevaks aastaks. Mõningate sõnavõttude järele määrati kogukonnamaksuks 3 kr. kuni 15 kr., kusjuures maksumaksjad jagati jõukuse järele 5 liiki. Samad maksumäärad olid ka käesoleval aastal. Uute maksudena määrati nn. kaubamaks, mida võetakse linnast välja veetavate metsamaterjalide pealt 2 kr. vagunilt ja 50 krooni aastamaks piimatootmise ettevõtteilt. Samal koosolekul võeti vastu ka 9605 kr suurune lisaeelarve, mis koosneb enamuses linna elektrifitseerimisega seoses olevaist kuludest. Veel otsustati rahuldada vabat. tulet. palve, määrates neile tasuta elektrivoolu pritsikuuri ja pritsimaja õue valgustamiseks.


206

F 2974 nim 1 sü 333 Aprill 1939 - linnavanem Johannes VÕSU palk 40 krooni, sellest 2% e 80 senti pensionikapitalile - abilinnavanem Alfred LAUR 20 krooni - linnasekretär Osvald PAJU 146.9o - van. kantseleiametnik Leini PAJU 79.1o (Leini oli Osvald Paju õde – Ü.P.) - kantseleiametnik Leho LIIGAND 55 - käskjalg Martin KASTAN 73.45 - linnaarst Leonid PETERSON 50 - elektriliini järelvaataja Eduard KURIK 50.85 M.Kastan, E.Kurik ning O.Paju ja L.Paju said naturaalpalka, millise rahaline väärtus oli arvestatud rahapalga makstava summa sisse: O.Paju 16.9o, M.Kastan 8.45 jne. Postimees 10.mai 1939 lk 9 Kuulutus. Jõgeva linnavalitsus vajab omavalitsussekretäri kutsega linnasekretäri abi… Läbirääkimised 26.mail kell 10 h. F 2974 nim 1 sü 305 Linnavolikogu valimistele esitajaid: (esitajaid pidi olema kandidaadil vähemalt 5 isikut koos esindajaga) August MEOS (53) Jõe tn 1. Esitajad olid Andres Paavel Jaama 10, Kristjan Mägi Jaama 11, Mart Õunap (69) Jaama 14, Gustav Valland (77) Roosi 2, Aleksander Oras (48) Jõe 1; esindaja A.Paavel maksis ära kautsjoni 10 kr. Alma KARUSOO (42) Jaama tn 3; esitajad Margarete Lehtmets (39) Jaama 3, Hilda Terasmaa (39) Mustvee mnt 2, Marie Jürmann (54) Suur 12, Magda Saks (40) Jõe 4. Esindaja oli M.Lehtmets, kes tasus kautsjoni 10 kr. Johannes VÕSU (52) Kesk 4. Esitajad Karl Roomet (37) Turu 7, Aleksander Sermat (42) Turu 17, Melanie Dreybladt (53) Aia 6, Johannes Mäletjärv (32) Suur 5. Esitajate esindajaks ja kautsjoni maksjaks oli Alfred Kivimäe (45) Kesk 4. Vladimir SAGURSKI (34) Aia 10a; esitajad Leonhard Aidla (25), Harald Jauker (35) Suur 2, esindaja Karl Rebane (63) Turu 9. Jaan LIIGAND (55) Suur 70, esitajad Arnold Nigulas (32) Suur 70, August Jukk (41) Turu 3, esindaja Karl Habicht (25) Suur 18. Postimees 28.sept. 1939 lk 7 Kandidaadid linnavolinike valimistele. … Jaak Aben, Aleksander Aigro, Paul Avi, Harald Jauker, August Jukk, Paul Jürmann, Alma Karusoo, Karl Kaselo, Alfred Laur, Ernst Lehtmets, Jaan Liigand, Juuli Madisson, August Meos, Voldemar Pruuli, Vadimir Sagurski, Voldemar Schmidt, Aleksander Tani, August Tibar, Nikolai Vestmaa, Johannes Võsu. F 2974 nim 1 sü 305 15. ja 16. okt. 1939 valiti linnavolikogu linnavolinikeks: - August Meos, aiandi- ja veskiomanik - Johannes Võsu, tööstur - Nikolai Vestmaa, loomaarst - August Jukk, advokaat - Voldemar Pruuli, pangaametnik - Paul-Johannes Avi, Jõgeva MÜ ärijuht - Jaan Liigand, rätsep - Alfred Laur, ärimees - Paul Jürmann, ärimees - Ernst Lehtmets, postkontori ülem - Vladimir Sagurski, maaler - August Tibar, pangaametnik;


207 Kõige enam hääli, 321, sai August Meos, Voldemar Pruuli poolt anti 318 häält, N.Vestmaa sai 270, Johannes Võsu 253, August Jukk 241 ja Paul Avi 201 häält. Volikogusse pääses veel 132 häälega August Tibar. Veel mõned kandideerijad: Alfred Laur 181, Paul Jürmann 178, Voldemar Schmidt 119, Harald Jauker 65 ja Aleksander Tani 63 häält. Riigi Teataja Lisad 1939 lk 2944 Jõgeva linnavolikogu valimistel 15.-16.okt. 1939 valitud ja Tartu maavanema poolt 30.okt. kinnitatud volinikud: August Meos, Voldemar Pruuli, Nikolai Vestmaa, Johannes Võsu, August Jukk, Paul-Johannes Avi, Jaan Liigand, Alfred Laur, Paul Jürmann, Ernst Lehtmets, Vladimir Sagurski, August Tibar. Väikelinnades, sealhulgas näit. Antsla, Elva, Mustla, Põltsamaa, Kunda jt. valitigi seaduse järgi volikogusse vaid 12 volinikku .- Ü.P. Postimees 17.okt. 1939 lk 3 Jõgeva linn Möödunud valimistel moodustas Jõgeva linn ühe valimisjaoskonna. Hääleõiguslikke valijaid oli Jõgeval 689, kelledest käis valimas 544. Osavõtuprotsent seega 78,5. valituks osutusid: August Meos 321, Voldemar Pruuli 318, Nikolai Vestmaa 270, Johannes Võsu 253, August Jukk 241, Paul-Johannes Avi 201, Jaan Liigand 189, Alfred Laur 181, Paul Jürmann 178, Ernst Lehtmets 165, Vladimir Sagurski 140 ja August Tibar 132 häält. Hääletamisel oli see eripära, et valija sai kätte kandidaatide nimekirja ja võis selles nimekirjas olevate kandidaatide nime ees seisvasse ruutu risti tegemisega välja valida kindla arvu temale meelepäraseid kandidaate. Näiteks oli Tartus selleks valikuarvuks 7 nime, Jõgeva oma pole teada. Valija võis anda oma hääle lubadud arvule kandidaatidele, aga ta võis anda oma hääle ka vähemale arvule kandidaatidele, kui lubatud, näiteks vaid ühele. – Ü.P. Postimees 3.dets. 1939 lk 5 Jõgevalt. Jõgeva linnavolikogu viimane koosolek. 30.nov. lõpetas linnavolikogu oma töö. Viimase koosseisu päevakorra punktiks oli apteegi avamiseks laenu tegemine. Teatavasti lahkub Jõgevalt apteegiomanik H.Jauker Saksamaale ümberasumise puhul, seepärast linnavalitsus, kasutades oma eesõigust, on otsustanud linnaapteegi avada. Apteegi avamiseks otsustas linnavolikogu teha laenu 30.000 krooni. Linnavolikogu läbirääkimistel selgus, et vabatahtlikule tuletõrjeühingule 1922. aastal kasutamiseks antud ehituskrunt on senini veel linna päralt, mispärast täiendati päevakorda ja üksmeelselt otsustati ehituskrunt umbes 900 ruutmeetri suuruses tuletõrjeühingule omanduseks kinkida. Krundile on ühing püstitanud kivist pritsikuuri, autogaraazhi ja puust kõrvalhooned. Lõpetades koosoleku linnavanem J.Võsu andis lühikese ülevaate linnavoliogu tegevusest ja tänas volinikke eduka koostöö eest. Postimees 11.dets. 1939 lk 8 Jõgevalt. Jõgeva linnavanema valimine. Jõgeva uue linnavolikogu esimene koosolek toimub täna õhtul. Koosoleku tähtsamaks päevakorrapunktiks on uue linnavalitsuse valimine. Kandidaadiks linnavanema kohale on A.Meos. A.Meos on varemalt olnud alevivanemaks. Linnavalimistel sai isiklikult kõige rohkem hääli.


208 Postimees 12.dets. 1939 lk 9 Jõgevalt. Jõgeva linnavanemaks J.Võsu. Esmaspäeval peeti Jõgeva linna uue volikogu koosolek, mille päevakorras oli linnavanema ja revisjonikomisjoni liikmete valimine ning linnavanemale ja tema abile palga määramine. Linnavanema palka otsustati tõsta seniselt 40 kroonilt 50 kroonile kuus ja linnavanema abi palka 20 kroonilt 30 kroonile. Linnavanema kandidaadiks seati endine linnavanem J.Võsu ja teise kandidaadina August Meos. Hääli sai J.Võsu 7 poolt, vastu 4, erapooletuid 1. Seejärel võttis Meos oma kandidatuuri tagasi. Revisjonikomisjoni valiti A.Jukk, Ernst Lehtmets, Voldemar Pruuli ja Jaan Liigand. Päevaleht 12.dets. 1939 lk. 5 11.dets. Täna õhtul peeti Jõgeva uue linna volikogu esimene koosolek. Linnavanemaks valiti senine linnavanem Johannes Võsu ja abiks senine abi Alfred Laur. Revisjonikomisjoni valiti August Jukk, Ernst Lehtmets, Voldemar Pruuli ja Jaan Liigand. Linnavolikogu otsustas tõsta linnavanema ja ta abi palka kummalegi kümne krooni võrra. Seni sai linnavanem 40 kr ja abi 20 kr kuus. ************** MAJANDUSÜHISUS Postimees 8.jaan. 1939 lk 1 Jõgeva rajooni seakasvatajaile Lumeolude tõttu jääb sigade vastuvõtt kõikides Jõgeva Majandusühisuse auto-vastuvõtu punktides ära. Jõgeva Majandusühisus toimetab selle tõttu sigade vastuvõtmist igal esmaspäeval ainult Jõgeva jaama kaudu. Järelepärimisega palume pöörduda Jõgeva Majandusühisuse poole. Telef. Jõgeva 34. Tartumaa Teataja 25.jaan. 1939 lk.9 ….Majandusühisuse puumajas avatakse 4 ruumiga kohvik, esimene sellesarnane Jõgeval… Ühistegelised Uudised 17.veebr. 1939 lk 6 Jõgeva Majandusühisuse hoonest Jõgeva Ühispanga väljakolimisega laiendas ja ajakohastas ka majandusühisus oma äriruume. Kõigepealt suurendati I korruse äri aknaid ja ja alumine korrus ehitati ümber üheks läbi korruse ulatuvaks äriruumiks, kuhu koondati kõik äriosakonnad. Tehti uued kaubariiulid ja letid. Ärijuht P.Avi energilisel tegutsemisel on viimasel 6 aastal äritegevus tublisti suurenenud ning läbimüük tõusnud 4-kordseks. Postimees 24.märts 1939 lk 6 Jõgeva Majandusühisuse peakoosolek Peetakse pühapäeval, 26. märtsil. Majandusühisus on oma 19 tegevusaasta jooksul kogunud oma ümber küllalt arvurikka liikmete pere – 445 liiget. 1938.a. läbimüük on peakaupluse ja 6 harukaupluse peale kokku Kr. 1.238.460.-. Puhaskasu 8104 kr. Juhatusse kuuluvad J.Aamisepp. A.Koll ja A.Tiimann. Eduka tegevuse tulemusena valmis peakoosolekuks peakaupluse uus sisustus, mis on nägus ja otstarbekohane. Ühistegelised Uudised 31.märts 1939 lk 6 Jõgeva Majandusühisuse aasta-peakoosolek peeti 26.märtsil koolimaja saalis. 450-st ühisuse liikmest oli ilmunud üle 200 isiku. Koosolekut juhatas Aug. Oja ja protokollis Joh. Paju. 1938.a. tegevusaruande esitas juhatuse liige J.Aamisepp. 1938. aasta oli läbimüügilt senine


209 rekordaasta – 1 238 480 krooni ja 1937.a. võrreldes oli kasv 16,5%. Ülejääk oli ka harukauplustes. 1938.a. tegevusülejääk oli 8104 krooni. Sellest anti 30% tagavarakapitaliks, 8% osakasuks, 1% ostupreemiateks ja väiksem summa juhatuse käsutusse. 150 kr anti R.Terasmaa ettepanekul juhatuse käsutusse koolide õpilaskooperatiivide toetamiseks. Endiselt võeti vastu sigu ja muid loomi „Lihaekspordile“, üle 8000 krooni väärtuses. Ühisus toimetas Riigi Viljasalvele (asutati 1937 kevadsuvel) Jõgeva raudteejaamas üle 2000 000 kg mitmesugust vilja. Ärioperatsioonideks tuleb jätkuvalt kasutada pangalaenu. Ametivanusega juhatusest väljalangenud Julius Aamisepp valiti juhatusse tagasi, liikmeasemikuks sai Aidust hr Indal. Nõukokku valiti kõik liikmed tagasi. Postimees 28.märts 1939 lk 6 Jõgevalt. Jõgeva Majandusühisuse edukas töö. ….Juhatuse esimees J.Aamisepa… Praegu on ühisusel… oma tapamaja ja lihaäri, oma katusekivide ning tsementkivide tööstus. Lisaks sellele teostab ühisus eksporttapamajale sigade kokkuostu. 1938.a. võeti ka Riigi Viljasalvele Jõgeva jaamas rukist ja nisu…. Aasta läbimüük oli kr. 1.280.726. – Juhatusest väljalangenud J.Aamisepp valiti 182 häälega tagasi. Samuti valiti üksmeelselt tagasi nõukogu 3 liiget – Joh. Matson, Joh. Kask ning Joh. Stamm. Ühistegelised Uudised 5.mai 1939 lk 1 Jõgeva Majandusühisus korraldas 16.aprillil ühingu kutselisele personalile kaubandustehnilise lühikursuse. Osavõtjaid oli 44. Muuhulgas õpetati ka vaateakende kujundamist. Lektoreiks olid Ühistegevuskooli õppejõud. ************** TULETÕRJEÜHING Jõgeva alevi/linna vabatahtliku tuletõrjeühingu protokolliraamat 1937-1949 lk 34 p. Veebr. taotleti restorani kinnipaneku aega pikendada kuni kella poole üheni öösel. Otsustati müüa 3 rege ja raha eest osta suitsutorbikuid. lk 35 p. 1.märts. Juhatusse kuuluvad esimees O.Paju, A.Tani, J.Võsu, A.Jõgar, J.Pihlik, V.Schmidt, O.Jeedas ja R.Loit. Seni oli orkester esinenud erariietes. Nüüd otsustas juhatus lasta valmistada ühingu rahaga 15 vormikuube koos vastavate tunnustega, eeskätt vanematele orkestri liikmetele ja mõõdu järgi. Tartust telliti ka 25 vormimütsi. lk 37. Märts 24. Ühingu eelarve kinnitati 1939.aastaks tasakaalus 2892 kr 24 senti. Juhatus otsustas: „a) 1939.a. jooksul ühingu hoonete juures ärateha järgmised tööd: 1) juhatuse ruumi panna põrand, krohvida seinad ja lagi ja seinad ja lagi juhatuse äranägemise järgi värvida. 2) lubjata autogaraaži seinad ja lagi. 3) värvida juhatuse ja autogaraaži-ruumis aknad ja uksed. 4) autogaraaži väravad teha soojakindlaks. 5) hoone juure teha prügikast ja restorani köögi ette teha betoonist trepp. 6) võimaluseni ära müüa igasugune mitte tarvis olev inventar. b) 1939.a. korralisel peakoosolekul langevad liisu alla järgmised juhatuse liikmed: A.Tani, A.Jõgar, J.Pihlik, R.Loit ja O.Jeedas, kelledest lahkuvad kolm ja jäävad edasi ametisse kaks. Juhatus otsustas peakoosolekule ette panna et kõik väljalangevad juhatuse liikmed saaksid juhatusse tagasi valitud. Peale selle ettepanna et surnud kassap. O.Annuse asemele saaks juhatuse liikmeks valitud O.Lääne (kassapidajaks).“


210 lk 37 p. 5.apr. Peakoosolek oli valinud uude juhatusse: O.Jeedas (sekretär), O.Lääne (kassapidaja), J.Võsu, Ed. Kangur (sekr. abi), A.Jõgar (kassap. abi), A.Selge (majavanem), R.Loit, J.Pihlik (varahoidja). Ühingu esimees on O.Paju ja abiesimees A.Tani (lk 40). Otsustati lasta rätsep J.Sinkal õmmelda 18 vormikuube ja lasta laos olevad püksid ümber teha uue vormi järgi ja esmajoones anda need orkestrantidele. lk 39 p. Uus peakoosolek Tuletõrje Liidu ettekirjutusel 30.juulil. Võeti vastu põhikirja muudatused. lk. 42 p. September 5. Ühispangast võeti välja end. ronijate jsk. hoiuarvelt 74 kr 98 senti, et tarvitada see raha muusikasalga mundrite peale. Korjandus 10 korjanduslehe ja 8 karbiga 3.10. septembrini. Laekus 339 kr o2 senti (lk 44). lk 44. Erakorraline peakoosolek otsustati kokku kutsuda 8.oktoobril, kus valimised uue põhikirja järgi. Lk 44 p. 10.nov. Esimees on Osvald Paju. Ametite jaotus juhatuses: abiesimees kompanii pealik Johannes Võsu, varahoidja Johannes Pihlik, varahoidja abi Raivo Loit, sekretär Osvald Jeedas, sekr. abi Eduard Kangur, laekahoidja Orest Lääne, tema abi August Jõgar ja majavanem August Selge. M.Lall sai palka 50 kr. lk 47 p. Korraldatud peost 26.dets. saadi puhast ülejääki 107 kr 87 senti. Otsustati korraldada „näitemängu kursus ja väljakutsuda Haridusliidust kursuse juhataja“, kelle korter ja ülalpidamine ühingu kanda võtta. F 2818 nim 1 sü 934 leht 9 August Selge (1887) on tuletõrjeühingu juhatuse liige 1939.a-st. F 2818 nim 1 sü 813 nummerdamata leht Jõgeva Linna Tuletõrjeühingu 1939/1940 korraliste kulude eelarve üldsumma on 21080 krooni, millest 250 krooni on valitsuse toetus tuletõrjeseaduse § 34 põhjal). Postimees 25.mai 1939 lk 7 Tuletõrje korjandus brigaadile varustuse muretsemiseks… divisjonipealik Paul Jürmann kogus 47 krooni… Postimees 13.juuli 1939 lk 7 Tartumaa tuletõrjebrigaadi pealik P.Martmaa on määranud 15.juulist arvates Jõgeva tuletõrjeorkestri üheks aastaks Tartumaa tuletõrjebrigaadi orkestriks. Postimees 3.aug. 1939 lk 2 500 tuletõrjujat võistleb Jõgeval Ka naistuletõrjujad võtavad võistlustest osa. – Tänavune Tartumaa brigaadipäev tõotab kujuneda rekordseks. Tuletõrje Tartumaa brigaadi kokkutulek teiseks brigaadipäevaks toimub laupäeval ja pühapäeval Jõgeval. Tänavune brigaadipäev kujuneb osavõtjate arvult rekordseks, samuti ületab ka sisuliselt esimese brigaadipäeva. Esindatud on kõik Tartumaal töötavad, arvult ligi 70, tuletõrjeüksust – kompaniid ja üksikrühmad, kusjuures osavõtu protsent on määratud 40 protsendile üksuse koosseisust. Üksi võistlejaid on registreeritud ligi 500. Nende hulgas ei puudu ka naistuletõrjujad. Brigaadipäeva üldjuhiks on P.Martmaa, abideks K.Brenner ja L.Must, õppepealikuks instr. J.Kuljus, naistuletõrjepealikuks P.Jürmann, sanitaarpealikuks dr. L.Peterson jne. Tuletõrjujad kogunevad Jõgevale laupäeva pärastlõunaks ning kohe algab laagri ehitamine. Meestuletõrjujad ööbivad telkides, kuna naistele muretsetakse ööbimiseks ruumid. Kell 5 pl. laupäeval toimub laagri avamine, millele järgneb loeng ja kooliharjutus. Samal õhtul peetakse


211 brigaadi pealikutega koosolek seltsimajas ning kell 9.3o õhtul algab kireva kavaga pidu samas. Pühapäeva hommikul on kavas riviõppus ja loeng. Ennelõunal peetakse turuplatsil paraad. Kell 12 algab spordiväljakul rahvapidu, mis kestab õhtuni. Sissejuhatuseks on tuletõrje võistlused, millest osavõtjaid on registreeritud 20-st üksusest, kokku 500 üksikvõistlejaga. Muu hulgas on võistlusest osavõtuks registreerunud ka 7 naiskonda, nendest 3 teevad kaasa kõik võistlusalad. Kavas on järgmised alad: pritsivõistlused, hüdropuldi üksikvõistlused, hüdropuldisalga võistlused jalratastel, köieronimine ja köieveo võistlused ning rivivõistlused. Võitjaile on välja pandud auhinnad. Õhtupoolikul peetakse tuletõrje manööver ning kell 5 toimub spordiväljakul brigaadipäeva lõpetamine koos auhindade väljaandmisega. Vihma korral peetakse rahvapidu seltsimajas. Pühapäeva keskpäeval on ette nähtud nõupidamine seltsimajas noortuletõrjujatele ja nende pealikuile ning selle lõppedes algab naistuletõrjujate ja nende juhtide koosolek samas. Üksused ilmuvad brigaadipäevale lippudega. Kõik orkestrid tulevad brigaadipäevale täies koosseisus. Sõit brigaadipäevaks on raudteel 33-protsendilise hinnaalandusega. Paljudest kohtadest sõidetakse brigaadipäevale veoautodel. Postimees 7.aug. 1939 lk 2 POOLTEIST TUHAT TULETÕRJUJAT JÕGEVAL Tartumaa tuletõrje edukas brigaadipäev. Üle tuhande mees- ja paarsada naistuletõrjujat võistlusel. Vahepeal käidi kustutamas põlevat raba. Tuletõrje Tartumaa brigaadi kokkutulek teiseks brigaadipäevaks toimus laupäeval ja pühapäeval Jõgeval. Nii osavõtult kui ka töötulemustelt kujunes tänavune brigaadipäev kõigiti õnnestunuks. Beigaadi piiridest – üle kogu Tartumaa – oli Jõgevale kogunenud poolteist tuhat tuletõrjujat, nii mehi kui naisi. Tuletõrje võistlustest läbikäik oli 1100 meest ja ligi 200 naist. Üldse peab märkima, et tuletõrje võistlused kujunesid tänavuse brigaadipäeva naelaks, andes päevale palju sisulist kaalu juurde. Brigaadipäeva külastas kõrgema ülemusena korpuse päälik kol. Vaharo. Viimane avaldas täit tunnustust brigaadi tööle ja brigaadipäevale. Ka publiku osavõtult osutus brigaadipäeb õnnestunuks, sest ilus ilm meelitas kohale palju inimesi. Kogu Jõgeva ja ümbrus olid pühapäeval liikvel. Pühapäeval juhtus Jõgeva lähedal Siimustis väiksem tuleõnnetus, mis ei häirinud aga brigaadipäeva üldist tegevust. …. Laupäeval saabus kohale üle 200 tuletõrjuja. Brigaadipäeva avades – lipu heiskamise juures – pöördus kokkutulnute poole kõnega brigaadipealik P.Martmaa. Kohe algas ka laagris tegevus… Viimaseks ürituseks laupäeva õhtul oli kireva kavaga pidu seltsimajas, millest väga rohkearvuliselt osa võeti. Pühapäeva hommikul algas hoogus tuletõrjujate saabumine. Peamiselt tõid tuletõrjujad kohale veoautod, millised voorisid üksteise järel Jõgeva spordiväljakule, kus toimusidki brigaadipäeva pidustused. Laagri lipu heiskamise ajaks oli tuletõrjujate pere kasvanud juba tuhandepäiseks ning lippuderivis oli paarkümmend lippu. Lipuheiskamisel pöördusid kokkutulnute poole brigaadipealik P.Martmaa ja brigaadi päevade sisekorra pealik kpt Riives. Ka pärast lipuheiskamist jätkus tuletõrjujate saabumine. Brigaadipäevast osavõtjate üldarv tõusis 1500-le. Mehi oli saabunud 1200 ümber ja naisi ligi 300. Ennelõunal peeti tuletõrjujaile loeng ja keskpäevaks siirdus suur tuletõrjevägi Jõgeva turuplatsile, kus peeti paraad. Turuplatsi ümbrusse kogunes rohkesti rahvast, kuna turuplats oli tihedalt neljast küljest piiratud tuletõrjujaist. Paraadi tervitas korpuse pealik kol. Vaharo… Kõne lõpul lauldi hümni. Teisena võttis sõna Tartu-Valga prefekt Roovere, kes märkis, et tuletõrjereform, mis nüüd lõpule jõudnud, on Tartumaal arenenud takistusteta ja soodsalt ja et tuletõrje vaim Tartumaal on terve. Järgnes defilee aukülaliste ees. Paraadilt siirduti taas spordiväljakule…


212

Postimees 8.aug. 1939 lk 8 Tuletõrjevõistluste parem – Jõgeva divisjon. Tuletõrje Tartumaa brigaadi päevade puhul Jõgeval korraldatud tuletõrjevõistlustel osutus kokkuvõttes parimaks divisjoniks Jõgeva oma, saades enesele Eesti Tuletõrjeliidu rändkarika. Jõgeva divisjonis esinesid eriti hästi Kaarepere ja Saadjärve kompaniid… Tartumaa Teataja 9.aug. 1939 lk.8 ….Jõgeva divisjon … brigaadipäeva tuletõrjevõistlustel parimaks divisjoniks ja võitis Eesti Tuletõrjeliidu rändauhinna, mille eelmisel aastal oli võitnud Mustvee divisjon. Postimees 14.nov. 1939 lk 10. Kuulutus. Jõgeva linna Vabatahtlik Tuletõrjeühing rendib välja 1940. aastaks Jõgeva linnas turu ääres asuva restorani. Pakkumine toimub 19.nov. ühingu ruumes, Jõgeval, Turu tän. nr. 2. pakkujatelt nõutakse pakkumistagatist 10% pakutavast aastaüürist. Ühingu telef. Jõgeva. ************** JÕGEVA ÜHISPANK Postimees 29.jaan. 1939 lk 8 Jõgevalt. Ühispank valmistub uue maja õnnistamisele. Kuigi Jõgeva Ühispank on töötanud oma uues pangamajas juba paar kuud, siiski käisid maja alumisel korral ehitustööd veel kogu aeg hoogsalt. Neil päevil loodetakse ehitustöödega ka maja alumisel korral valmis saada ja uus maja kavatsetakse sisse õnnistada väärika pidulikkusega 12.veebruaril. Pidustustele kutsutakse külalisi väljastpoolt ja ka kõik panga liikmed. Laiuse Koguduse Teataja 21.veebr. 1939 lk 4 Jõgeva Ühispangamaja õnnistamine. … 18. aasta eest pandi alus ettevõttele Joosep Tiimanni ja teiste poolt… Selle järele pühitses õpetaja J.Järve maja. Lauldi laululehtedelt muusikakoori saatel… Viimane tervitaja märkis veel, et samal päeval täitub panga juhatuse esimehel A.Varesel 15.a. panga juhtivas teenistuses, milline teade koosolijate poolt aplausiga vastu võeti. Meeleolukas aktus lõppes hümniga. Lk 5 Ülevaade Jõgeva Ühispanga tegevusest. Jõgeva Ühispanga maja saamisest. … maja ehitustöödele asuti 1938.a. aprillis. Tööd edenesid jõudsasti ja juba 29.nov. võidi kolida uude majja… Kinnisel hääletusel valiti juhatusse tagasi vanuse järgi ümbervalimisele tulev kauaaegne juhatuse esimees August Vares 417 häälega poolt ja 61 häälega vastu. Samasuguse häältevahekorraga valiti tagasi nõukogu liikmed Joh. Paju ja Aug. Porgasaar ning asemikuks A,Reitav. Lk 8 … 1938.a. algul oli Ühispangas 966 liiget, 1.jaan. 1939.a. aga 1101 liiget. Postimees 12.veebr. 1939 lk 7 Valmis Jõgeva esinduslikum hoone. Täna õnnistatakse Jõgeva Ühispanga hoone.- Panga hoone läks maksma 55.000 kr. Jõgeva on rikastunud moodsa ja esindusliku pangamaja võrra. Täna toimub Jõgeva Ühispanga pidulik õnnistamine. Ühtlasi peetakse ka panga aastakoosolekut. Uue pangahoone ehitustöödega alati 1938.a. kevadel ja sama aasta detsembris võis pank juba uutesse ruumidesse asuda. Uus ehitus on kahekordne telliskivist ehitus, maakivist


213 soklikorraga. Pangaruumid koos kõrvalruumidega asuvad teisel korral, kusjuures operatsioonisaali põrandapinna suurus on 150 ruutmeetrit. Samal korral asub ka panga raudbetoon varakamber. Pangaruumide põrand on kaetud linoleumiga. Hoone alumisel korral asuvad äriruumid ja korterid. Hoone kõikide kordade vahekatted ja laed on tulekindlad. Sisemine ehitus on moodne ja otstarbekohane. Hoone välisseinad kaetakse kunstgraniit krohviga, milline töö teostatakse eeloleval suvel. Hoone ehitustööd teostati panga poolt majanduslikul teel ettevõtja V.Raamatu juhatusel ja arhitekti H.Sultsoni projekti järgi. Hoone kogumaht on 3130 kantmeetrit ja ehitus läks maksma 55.000 krooni. Raudbetoonvarakambri ehitus maksis 3350 krooni. Ühistegelised Uudised 17.veebr. 1939 lk 5 Pühapäeval, 12.veebr. õnnistati Jõgeva Ühispanga uus hoone pangaliikmete rohkel osavõtul. Seni oli pank asunud majandusühisuse hoones ja töötanud üpris tagasihoidlikes tingimustes. Nüüd on pangal Jõgeva linna esinduslikum, 2-korruseline telliskivist hoone. Õnnistamisele järgnes meeleolukas aktus, mille lõpus lauldi hümni. Muuhulgas öeldi palju tervitussõnu ka panga juhatuse esimehele A.Vares`ele, kes üle 15 aasta pangas „juhtival kohal“ olnud. Maja hakati ehitama 1938.a. kevadel, sisse koliti detsembris, aga I korrusel on sisetööd veel pooleli. Ehitati arhitekt H.Sultsoni projekti järgi majanduslikul teel ettevõtja V.Raamat`u juhatusel. Operatsioonisaali põrandapindala on 150 m2. Nii operatsioonisaal kui raudbetoonist varakamber asuvad II korrusel. Varakambri ehitus läks maksma 3350 krooni, kogu maja ehitus 55000 krooni. Hoone alumisele korrusele tulevad äriruumid ja korterid. Korruste vahelaed ja kõik vaheseinad on tulekindlad. Eeloleval suvel on kavas välisseinad katta kunstgraniit-krohviga. Pärast aktust peeti linna seltsimajas panga aasta-peakoosolek, mille avas panganõukogu esimees J.Paju. Panga liikmeid oli kokku tulnud tavatult palju – 570, kuna tavaliselt on tulijaid olnud saja ümber. Koosoleku kogunedes oli juba tunda kahe vastandleeri vahelisi pingeid Panga 1938.a. tegevusaruanne, uus eelarve (66300 kr) ja puhaskasu jaotamise kava võeti vastu küll veel üksmeelselt. Tulude-kulude eelarve täideti ülejäägiga 12694,23 krooni. Äriseis 1.jaan. 1939 oli 970053,55 ning läbikäik 1938.a. 17 904 794,32 krooni. Pinged vallandusid, kui hakati arutama endise asejuhataja K.Roomet`i vallandamise põhjuseid ja selgitama selle vajadusi. Juhatus pidas tema vallandamist õigustatuks, kuna lahkunud asjaajaja tegevuses esineb tõsiseid kriminaalsüüteo tunnuseid, mistõttu juhatusele avaldati enamuse täielikku toetust ja usaldust. Juhatusse valiti tagasi teenekas pangategelane, aus ja korrektne A.Vares. Nõukogu liikmeks valiti tagasi J.Paju Härjanurmest ja A.Porgasaar Puurmanist ning asendusliikmeks A.Reitov Laius-Tähkverest. Revisjonikomisjoni valiti tagasi J.Aamisepp. Sellegi koosoleku lõppedes lauldi hümni ning saadeti tervitustelegramm Vabariigi Presidendile ja peaministrile. Lk 8 on panga 1.XII 1939 äriseisu tabel. Postimees 29.jaan. 1939 lk 9 Kuulutus. Jõgeva Ühispanga korraline peakoosolek peetakse Jõgeva rahvamajas pühapäeval, 12.veebruaril… päevakord…. P.7. Juhatuse ettekanne endise asjaajaja K.Roometi vallandamise vajaduse ja põhjuste kohta… Postimees 14.veebr. 1939 lk5 Peo ja pinevuse päev Jõgeval. Ühispanga uue hoone pidulik õnnistamine ja pinevusrikas peakoosolek vallandatud asjaajaja pärast.


214 Möödunud pühapäev (12.veebr. – Ü.P.) kujunes Jõgeva Ühispangale tõeliseks peo- ja suurpäevaks, kuna koos uue pangamaja piduliku õnnistamisega toimus ka panga korraline peakoosolek. Peakoosoleku päevakorda oli osa liikmete kirjalikul nõudel täiendatud eri punktiga: endise asjaajaja K.Roometi vallandamise põhjuste ja juhatuse ning nõukogu kui ka revisjonikomisjoni tegevuse kohta seisukoha võtmine…. ….Meeleolukas aktus lõpeb hümniga. Peale aktuse lõppu algas otsekohe kogunemine rahvamajja ja registreerimine peakoosolekuks, millega aga määratud koosoleku alguse ajaks toime ei suudetud tulla, kuna liikmeid oli ilmunud rekordilisel arvul. Peale saali, mis sõna otseses mõttes oli täis kiilutud, olid täidetud koosolijaist veel näitelava, orkestriruum ja osa pidi leppima koridoriga. Kvoorumilehe andmeil võttis peakoosolekust osa 527 liiget või 50% üldarvust. Juba kogunemisel on märgata elevust ja teatavat ärevat meeleolu, mis end eriti tunda annab koosoleku rakendamisel. Seatakse üles kaks juhataja-kandidaati: dr. L.Voltri ja A.Tiimann, kellede valimisele asumisel nõutakse ühtede poolt ühe, teistelt teise esimesena hääletamist. On müra, trampimist ja vahehüüdeid, mis vähenevad siis, kui lahendusena mõlemad kandidaadid valitakse juhatajaks. Vaidlusi ja ägedaid sõnavõtte põhjustab mõnede poolt esitatud päevakorra muutmise ettepanek. Hääletamisel otsustatakse aga siiski jääda juhatuse poolt koostatud päevakorra juurde ja asja arutamisele asuda järjekorras. 1) koosoleku rakendamine, 2) välisrevisjoni protokolli ettelugemine, 3) panga revisjonikomisjoni protokolli ettekandmine, 4) 1938.a. puhtakasu jaotus,… 7) juhatuse ettekanne endise asjaajaja K.Roometi vallandamise vajaduse ja põhjuste kohta,… 9) seisukohavõtmine juhatuse, nõukogu ja revisjonikomisjoni tegevuse kohta… Välisrevisjoni protokolli kuulamise ajal meeled nähtavasti rahunevad ja üksmeelselt otsustatakse välisrevisjoni protokoll ning oma revisjonikomisjoni ettekanded võtta teadmiseks. Samuti kinnitatakse 1938.a. aruanne juhatuse poolt esitatud kujul… Süüdistusi vallandatud asjaajaja vastu Asudes 7. päevakorrapunkti arutamisele võtab sõna juhatuse liige adv. Jukk, kes tähendab: „Piinlik on seda kõike ette kanda ja juhatus tahtis asjast vaikides mööda minna, kuid kuna osa liikmeid on nõudnud selle punkti päevakorda võtmist, siis mina järgnevalt kannan ette juhatuse seletuse asja kohta.“ Ettekandest selgub, et end. asjaajaja K.Roomet on Eksporttapamajadelt vastu võtnud Jõgeva Ühispangale 1934.-1937.a. kr. 1878,60, mida tõendavad Eksporttapamajade äriraamatud. Nimetatud summast on aga pank kätte saanud ainult kr. 878,o8. Eksporttapamajade andmeil on raha iga kord saadetud kaaskirjadega, kuna aga Roomet on raha üle andnud ilma kaaskirjadeta ja nii on omastanud kr. 1000,52 pangale kuuluvat raha, millise summa kohta pank on tõstnud nõude Tartu Ringkonnakohtus K.Roometi vastu. Teiseks on K.Roomet panga summadega tasunud isikliku korteri telefonikõnede arve kr 160,67 suuruses. Peale selle on tema segatud Joh. Pihlaka vastu tõstetud ebaseadusliku nõude loosse, on oma õe olematu laenu ümberlaenustamisel tarvitanud kurjasti panga juhatuse liikme allkirja, on välisrevisjoni poolt toimetatud revideerimisel ilmnenud puudustes süüdi leitud ning lõpuks ei ole tema, Roomet, täitnud panga asjaajaja ülesandeid, ega ole tunnustanud panga juhatuse ja nõukogu korraldusi ning on tarvitanud nende kohta haavavaid ütlusi. Lõpuks toob ette, et juba paar aastat tagasi on kavatsetud K.Roometit vallandada, kuid jäetud ta ametisse tingimusel, et väärnähted kaovad. Lõpuks oli juhatus siiski sunnitud asjaajajat vallandama. Endine asjaajaja K.Roomet võttis sõna enda kaitseks, sattudes aga vastamisi kohalolevate tunnistajatega, kes täiendasid veelgi tema vastu tõstetud etteheiteid. Endine asjaajaja ei saa


215 lõpuks kõnelda, sest teda ja tema kaitseks sõnavõtjat E.Laanemäed takistatakse kõnelemast naeruga ja müraga. Vaidluste lõpptulemusena peakoosolek rõhuva häälteenamusega otsustab juhatuse tegevuse heaks kiita… Juhatusest, nõukogust ja revisjonikomisjonist lahkunud liikmed valitakse tagasi… Lõpuks otsustatakse tervitustelegrammid saata Vabariigi Presidendile K.Päts`ile ja peaminister K.Eenpalule. Koosolek lõpeb hümniga. ************** JÕGEVA PÕLLUMEESTE ÜHISPANK Tartumaa Teataja 17.märts 1939 lk.8 Jõgeva Põllumeeste Ühispank alustab tegevust. Laupäeval (18.III 1939) alustab Jõgeval tegevust Jõgeva põllumeeste ühispank. Uue panga nõukogu esimeheks on valitud Jõgeva seltskonnategelane ja ärimees Paul Jürmann, abiesimeheks Kaarepere vallavanem Karl Tobro ja liikmeteks Jaan Vaim – taluomanik Vaimastverest, Joh. Rätsep – taluomanik Härjanurmest, Riigikogu liige Karl Roomet ja Voldemar Tiks – taluomanik Kuristast. Juhatusse valiti esimehena Jõgeva vallavanema abi ja taluomanik Jaan Kurik, abiesimehena taluomanik Juhan Poom Vaimastverest ja majaomanik August Tibar Jõgevalt…. Tegevuse alustamise päevaks oli uue panga liikmeks vastu võetud juba sadakond ümbruskonna põllumeest. Pank asub Jõgeval Lai tn. 20 (peaks olema Suur 20. – Ü.P.) Pank on avatud igal tööpäeval kell 9.00 – 14.00. ************** TRÜKIKODA Laiuse Koguduse Teataja 21.veebr. 1939 lk 7 Kuulutus. Jõgeval suur tän. 57, sepp J.Nõmme vastas asub R.Sutt`i trükikoda. Valmistab Teile kiirelt ja maitsekalt igasugu ka mitmevärvilisi trükitöid nagu: matuse laululehed, pulma laululehed, pulma kutsed, pärjalindid, igasugused broshüürid, pidu kuulutused, aruanded, plakatid, põhikirjad, igasugused kviitungid, bilansi teated, kogukonnamaksu lehed, jalgratta sõidulubad, kihlakaartid, nimekaardid, jahilubad jne. jne. Soplepmanni ütlus Eesti ajal pidas trükikoda R.Sutt, pärast oli selle omanik Jaan Päid. ************** KAITSELIIT Postimees 6.veebr. 1939 lk 5 Pühapäevasel, 5.veebr. KL Tartumaa maleva üldsuusapäeval saavutas Jõgeva malevkond kokkuvõttes III koha. Algajate 10 km suusatamises sai Jõgeva malevkonnast Erich Karro esikoha ajaga 1.07,oo ja 10 km suusatamise vanadele (üle 35 a.) võitis Johan Müür (Jõgeva). Postimees 19.veebr. 1939 lk 4 Tartu ja Jõgeva rammumehed võistlevad. Tartu Maleva sisevete malevkonna ja Jõgeva malevkonna vahelised tõste- ja maadlusvõistlused peetakse Tartus pühapäeval kell 7.3o õhtul Maleva ruumes. Klubivõistlus toimub kahekordsete meeskondadega. Kummaski meeskonnas esineb tuntud raskejõustiklasi. Võistlustele on välja pandud rikkalikult ränd- ja eriauhindu. Tartumaa Maleva Teataja, 1939 juuni Linnapea Johannes Võsu astus kaitseliitu. Postimees 7.juuni 1939 lk 5 Noorkotka õnnetu lask Jõgeval


216 Kuul tungis kaasrühmlase kaela. Pühapäeva õhtupoolikul kella 5-6 vahel juhtus laskeõnnetus Jõgeva vallas noorkotkas Valter Rauaga. Parajasti kui Siimuste laskerajal korraldati noorkotkastele laskeharjutusi, haavati väikekaliibrilise püssi kuuliga kaelast 16.a. noorkotkast V.Raud`a. Mainitud laskeharjutusel noorkotkas V.Raud oli märklehtede joonel asuvas varjendis lasketagajärgede näitajaks. Ta väljus varjendist enne vastava signaali andmist laskmise ajal ja seisis varjendi lahtioleva ukse taga, kusjuures tulejoonelt kas kogemata või ulakuse tõttu lasti ukse pihta kuul, mis tungides läbi ukse, tabas V.Raua kaela. Kuuli laskjaks osutub arvatavasti noorkotkas Jaan T. Arstiabi anti esmalt Jõgeva linna tervishoiuarsti dr. Petersoni poolt ja hiljen Tartu Ülikooli 1. haavakliinikus. Arstide esialgsete arvamiste järgi kuulub haav kergete liiki. V.Raud on lastud kodusele ravile. Postimees 17.märts 1939 lk 5 Teenetemärke kodukaitse juhtidele. …Kotkaristi kuldrist – Julius Sepp... Noorkotkaste peastaabilt teenetemärk – Jaan Tamm, Jõgeva Noorkotkaste malevkonna pealik. ….Aitajamärk – Riho Terasmaa, Jõgeva Noorkotkaste malevkonna abivanem, Arnold Kerem NK Jõgeva malevkonna vanem… Postimees 26.märts 1939 lk 7 Noorkotklus …. Käesoleval talvel töötavad noorkotkaste salgajuhtide koolid kolmes keskuses: Elvas, Jõgeval ja Alatskivil. Viimati oli salgajuhtide kool koos mööd. nädalavahetusel Jõgeval… Postimees 3.juuli 1939 lk 6 Tartumaa noorkotkaste üldlaager Elva Suurjärvel. Suurim üldlaagri all-laager on Võnnu malevkonnal, Jõgeva all-laager on paari poisi võrra väiksem. Laagris on 11 malevkonda 550 poisiga. ************** PIIMAÜHING Postimees 8.apr. 1939 lk 7 Jõgevalt Jõgeva piimaühingu peakoosolekust Jõgeva piimaühingu peakoosolek, mis peeti 6.aprillil Jõgeva algkooli ruumes, möödus üksmeele ja töö tähe all. Aruandest selgus, et 1938.a. jooksul on tulnud piima 2806818 kg. Tegelik tööstuskulu 1000 kg piima kohta oli 9,64 kr… Aasta ülejäägist otsustati määrata 20% tagavarakapitaliks, 100 kr pullijaama toetuseks, 100 kr k-ühingu toetuseks ja 100 kr kaitseliidule ning tuletõrjele. Valimistel valiti tagasi juhatusse K.Pedriks. Samuti valiti ka revisjonikomisjon koosseisus J.Kurik, G.Lõoke ja H.Pütsep tagasi. ************** PERENAISTE SELTS JA LASTEAED Postimees 5.veebr. 1939 lk 4 Naisseltsid tegutsevad energiliselt Jõgeva naisseltsid on viimasel ajal energiliselt hakanud tegutsema. Üksteise võidu korraldatakse mitmesuguseid naisalasse puutuvaid kursusi, kusjuures lektoriteks ja juhatajateks hangitakse keskseltside juurest vastava ala eriteadlased. Samuti elavalt hoolitsetakse seltskondlikkude õhtute korraldamise eest. Ülenädalati korraldatakse kohalikus rahvamajas mitmekesise sisuga tee- ja peoõhtuid, kusjuures kogu peo kava püütakse võimalikult omade jõududega täita. Selleks on asutatud praegu kaks naiskoori, mis töötavad prouade Meose ja Kurelauk`i juhatusel.


217

Postimees 1.märts 1939 lk 7 Jõgeva Perenaiste Seltsi ettevõtteid. Jõgeva seltskonnaellu on toonud kauaoodatud ja meeldivat vaheldust kohaliku perenaiste seltsi asutamine möödunud aastal. Selts on seniajani pr. M.Jürmanni juhatusel. Vaatamata oma lühikesele eale on selts suutnud oma ümber koondada ligi poolsada perenaist, on korraldatud mitmesuguseid õmblemise ja keedukursuseid ning loenguid. Hiljutisel peakoosolekul otsustati kevadel ellukutsuda Jõgevale lasteaed, mille järele valitseb suur nõudmine. Kuna lasteaia j.t. ürituste läbiviimine nõuab suuri kulusid, siis korraldatakse 4.märtsil Jõgeva rahvamajas kinnine kontsert-ball-loterii. Kontserdi osas esinevad sopran Irene Vornik, bariton H.Kommusaar ja Jõgeva K.L. puhkpillide- ja dzhassorkestrid. Peale selle kantakse perenasite seltsi liikmete poolt ette vene ja mustlas tantse. Lisaks kõigele sellele on suur loterii väärtuslikkude võitudega. Arvestades, et käesolev ball Jõgeval on ainuke sel aastal, siis valitseb selle vastu suur huvi. Postimees 30.apr. 1939 lk. 6 Jõgeva perenaiste selts korraldab 7. mail M.Härma, A.Haava ja A.Tamm`e austamisaktuse ühes vastavate lauluettekannete ja deklamatsioonidega. Aktus peetakse kohaliku koolimaja saalis. Postimees 10.mai 1939 lk 8 Jõgeva naised M.Härmat, A.Haavat ja A.Tamme austamas. Pühapäeval, 7.mail toimus Jõgeva linnas Jõgeva Perenaiste Seltsi ning Maanaiste Seltsi ühisel korraldusel M.Härma, A.Haava ja A.Tamme austamisaktus. Aktusest oli osavõtt väga rohke. Aktusel esinesid ühendatud seltside laulukoorid pr R.Kurelangu juhatusel. A.Haava luuletusi deklameerisid seltsi liikmed. Kõik ettekanded võeti soojalt vastu. Peokõne pidas H.Mäelo. Postimees 8.juuni 1939 lk 6 Jõgeval alustab lasteaed tegevust. Juuni keskpaiku alustab Jõgeva linnas tööd lasteaed, mida korraldab kohalik perenaiste selts. Kuna palgatakse kutseline lasteaednik, siis on loota lasteaiast suurt osavõttu. Postimees 2.sept. 1939 lk 6 Jõgevalt. Suvine lasteaed lõpetab oma tegevuse. Suvel korraldas Jõgeva Perenaiste Selts Jõgeva linnas lasteaia, millest osavõtt oli väga elav – üle 50 lapse. Lasteaia juhatajaks oli Lenderi lasteaednikkude seminari lõpetanud kutsega lasteaednik Valli Silberg, kes oma heade kasvataja omadustega võitis laste südamed. Lasteaia ametlik lõpp on 3. septembril. Jõgeva linna lasteaia korraldamine lasus ainuüksi Jõgeva Perenaiste Seltsi õlul ning toetuse saamine väljastpoolt oli väga piiratud. ************** JALGPALL Postimees 3.mai 1939 lk 6 Raudala mängis Jõgeval viiki Tartu Raudala jalgpallimeeskond külastas esimesel mail Jõgevat, kus mängis kohapealse Kalju meeskonnaga. See oli ühtlasi mõlemale meeskonnale tänavuseks avavõistluseks. Mäng lõppes viigiliselt 2:2, olgugi et Raudala oli ülekaalus. Esimesel poolajal ei saanud tartlased hoogu sisse ja Jõgeva mehed asusid juhtima, olles poolajal võiduseisus 1:0…. Väravaesises saginas lõi Tammik (Raudala – Ü.P.) nurgalöögist tulnud palli väravavahi kätest põlvega tühja väravasse. See sündis paarkümmend sekundit enne lõppvilet.


218

Postimees 23.mai 1939 lk 6 (teisipäev) Jõgeva „Kalju“ võit Paide „Järvapoegade“ üle. Pühapäeval kohtusid Jõgeval jalgpallis Jõgeva ss. „Kalju“ ja Paide „Järvapojad“. Võistlus lõppes Jõgeva suure ülekaaluga 5:0, poolaeg 2:0. Postimees 31.mai 1939 lk 4 Jõgeva „Kalju“ – Jõhvi „Kalju“ 2:1 Esimesel suvistepühal kohtusid Jõgeval jalgpallis Jõhvi „Kalju“ ja Jõgeva „Kalju“. Pärast tasavägist matši võitis Jõgeva „Kalju“ 2:1, poolaeg 1:0 Jõgeva kasuks. Eelmisel pühapäeval saavutas Jõgeva suure võidu Paide „Järvapoegade“ üle 5:0. Postimees 3.juuli 1939 lk 4 (esmaspäev) Jõgeva „Kalju“ – Raudla II 3:1 Pühapäeval kohtusid Jõgeval Lõuna-Eesti ringkonna B-kl. esivõistluste tsüklis Jõgeva „Kalju“ ja Tartu „Raudla“ II jalgpallimeeskond. Tasavägise mängu juures pidid Raudla noortest mängijatest koosnev meeskond vastu võtma kaotuse 1:3, olles I poolajal kaotusseisus 0:3. Mäng oli üsna fuolirikas, milleks omajagu oli teeneid ka kohtunikul. Postimees 7.juuli 1939 lk 7 Jõgeva „Kalju“ mängib Tartus. Jalgpallivõistluste B kl tsüklis võistleb pühapäeval kell 7 õhtul Tartus Tamme staadionil Jõgeva „Kalju 2 meeskond. Jõgeva „Kalju“ pole enam mitu aastat Tartus esinenud ja seepärast võib jõgevlaste mäng huvi pakkuda. Teatavasti võitsid jõgevlased möödunud nädalal Raudla II meeskonda 3:1. „Kalju“ vastu mängib ÜENÜ Tartu osakonna meeskond. Postimees 10.juuli 1939 lk 5 (esmaspäev) Jõgeva „Kalju“ – Tartu ÜENÜ 7:0 Jalgpallivõistluste B kl sarjas kohtusid eile Tartus Tamme staadionil Jõgeva „Kalju“ ja ÜENÜ Tartu osakonna jalgpallimeeskonnad. Võistlust jälgis paarisaja jalgpallihuvilise ümber. Jõgevlased olid kogu aeg suures ülekaalus ja saavutasid suureskoorilise võidu 7:0, minnes esimesel poolajal juhtima juba 6:0. Postimees 28.juuli 1939 lk 5 Jõgeva „Kalju“ võistleb „Kaleviga“ Pühapäeval toimub Lõuna-Eesti jalgpalliesivõistluste B-klassi ringis kohtumine Jõgeva „Kalju“ ja Tartu „Kalevi“ vahel… Tamme staadionil… A-klassis võisteldes ei võitnud „Kalev“ ühtegi mängu ja langes b-klassi. Postimees 15.aug. 1939 lk 7 (teisipäev) Jõgeva „Kalju“ A klassi. Pühapäeval kohtusid Jõgeval jalgpallis B kl. esivõistluste sarjas Jõgeva „Kalju“ ja Tartu trükitööliste spordiringi II meeskond. Võistluse võitis suure ülekaaluga Jõgeva „Kalju“, tagajärjega 8:0! See võistlus oli ka Jõgeva ühtlasi viimaseks esivõistluse mänguks. „Kalju“ on võitnud seega kõik B kl. võistlused, suure väravate vahekorraga 26:4, pääsedes seega A klassi. Lisaks Postimees 18.aug. 1939 lk 4 Jõgeva Kalju sai A klassi. Postimees 21.aug. 1939 lk 6 (esmaspäev) Jõgeva „Kalju“ – Põltsamaa „Sport“ 2:1


219 Pühapäeval kohtusid Jõgeval Jõgeva „Kalju“ ja Põltsamaa „Sport“. See võistlus oli Jõgevale esimene pärast pääsemist A klassi ja lõppes jõgevlastele võidukalt 2:1, poolaeg 1:1. Jõgeva meeskond mängis nelja reserviga, kes tegid oma töö tublilt. Algul läks Põltsamaa juhtima „Kalju“ enda löödud väravast. Jõgevlased olid paiguti suures ülekaalus. Võitja meeskonna mõlemad väravad lõi A.Praats. Väljapaistvalt esinesid kaitses V.Rajalo, poolkaitses tsenter E.Alt ja edurivis K.Moon. Mängu juhtis A.Sass korralikult. Postimees 12.sept. 1939 lk 4 (teisipäev) Riia „RPDS“ – Jõgeva „Kalju“ 2:6 (0:0) Pühapäeval pidas Riia RPDS jalgpallis oma viimase külaskäiguvõistluse Jõgeva „Kaljuga“. Mäng oli esimesel poolajal üldiselt tasavägine ja poolaeg lõppes viigiliselt 0:0, kusjuures Jõgeva mängis vastutuult ja päikest. Teisel poolajal Jõgeva haaras mängu ohjad täielikult ja oli suures ülekaalus ning võitis mängu 6:2. Jõgeval mängis suurepäraselt kaitsekolmik ning väravavaht, saades kiitust publikult, keda oli üle 500. Mängu juhtis erapooletult Tartust A.Kiivit. ************** TEISED SPORDIALAD Postimees 18.jaan. 1939 lk 6 Kogu Tartumaa suuskadele. ….Talispordipäevade lõpp-punktina tuleks korraldada ka suusavõistlused… 25.jaan. Jõgeval… Postimees 21.jaan. 1939 lk 6 Jõgevalt. Malering loomisel. Malemängu harrastajate omavaheliseks koondamiseks kavatsetakse asutada Jõgeva kompanii juurde malering, millest oleks võimalus n.n. toetaja liikmena osa võtta ka väljaspool kaitseliitu seisvail isikuil. Ringi ülesandeks jääks ümbruskonna malehuviliste koondamine ja neile males süstemaatilise arenemise võimaldamine. Selleks kavatsetakse korraldada maleturniire liikmete vahel kui ka teiste linnade malehuvilistega. Ringi kooskäimise kohaks jäävad k.-l. Jõgeva kompanii ruumid. Postimees 29.juuni 1939 lk 9 (neljapäev) Euroopa meister J.Kotkas maadleb Jõgeval. Pühapäeval peetakse Jõgeval KL Jõgeva malevkonna korraldusel suur spordipäev Tartu „Kalevi“ külaskäigu puhul Euroopa meistri J.Kotka osavõtul. Spordipäeva kavas on maadlus, tõstmine, poks ja kergejõustik. Maadlusvõistlusest võtab osa ka J.Kotkas, kes maadleb kahe vastasega: kohaliku maadlejaga Lippardi ja kalevlase Voitkaga. Kergejõustikuvõistlus tõotab samuti õige pinevaks kujuneda. Postimees 4.juuli 1939 lk 6 (teisipäev) Euroopa meister J.Kotkas maadles Jõgeval. Jõgeva spordipäeval tehti häid tagajärgi – Uus 14 m mees kuulitõukes, Erimaa ketast 41,45. – J.Kotkas seljatas 2 vastast. Jõgeval peeti pühapäeval mitmekesist spordipäeva, millest võtsid osa mitmed nimekad maasportlased ja rida Tartu kalevlasi. Maadluses tegi kaasa ka kahekordne Euroopa meister J.Kotkas, kes tuli toime kahe kerge seljavõiduga. Maasportlased esinesid kergejõustikus päris hästi ja võideti mitmel alal linlasi. Jõgevlased austasid ka Euroopa meistrit J.Kotkast, kellele anti vastuvõtul lilli. Kergejõustikus saavutas Asper, Jõgeva, 100 m üllatava aja 11.o, kuid hiljem selgus, et maa oli lühem. Maimre, Kalev, aeg oli 11,6 ja Kaseorg, Kalev – 11,8.


220 3000 m võitis maasportlane Reidla, Torma ÜENÜ, üllatuslikult tuntud jooksjat Perve. Reidla aeg oli 10.42,o, Perv, Kalev – 10.46 ja Paluste, Kalev – 10.56. Kuulitõukes tõusis uueks 14 m meheks töölissportlane H.Kajak, kes tõukas 14.11, Maimre, Kalev, saavutas 13.66 ja Lall, Jõgeva – 12.17. Kettaheites võitis tuntud maasportlane Erimaa päris hea tulemusega 41.45, Lall heitis 39.38 ja H.Kajak saavutas 39.29. Kaugushüppes jõgevlane Asper tuli esimeseks tagajärjega 6.o5, jättes teiseks Kasearu tulemusega 5.95 ja Kuusk, Jõgeva – 5.51. Tõstmises sulgkaalus Laas, Kalev, saavutas 3 tõste kogusummas 235 kg, Alabert, Jõgeva – 215 kg. Kergekaalus J.Vaikma, Kalev – tõstis 242,5 kg, keskkaalus Riivik, Kalev – 285 kg ja Kase, Jõgeva – 235 kg. Raskekaalus tõukas Laine, Kalev – 320 kg. Maadluses kärbeskaalus Kool (K) seljatas Hammeri (J) 8,33, sulgkaalus Volt (K) seljatas Raudsepa (J) 7.11, kergekaalus Matela (J) võitis Viitingi (K) 2:1, kergekeskkaalus Rähni (K) seljatas Aidla (J) – 5.19. Raskek. oli Euroopa meister J.Kotka vastu välja toodud 2 meest, jõgevlane Lippard ja tartlane Voitka. J.Kotkas tegi aga mõlemaga lühidalt, seljatas jõgevlase 1.20 min. ja Voitka 3.min ja 7 sek. Võrkpallis võistlesid Jõgeva ja Kursi mees- ja naiskonnad. Jõgeva naiskond võitis kursilasi 2:1 kuid meestele oli parem Kursi, võites jõgevlasi 15:13 ja 17:15. Mäng oli maaolude kohta kõrgeklassiline. Postimees 29.aug. 1939 lk 5 Maadlusõpetaja Tartus ja Jõgeval. Maadlusõpetaja A.Ohaka saabus eile Jõgevale, kus ta korraldab kaks päeva maadluskursusi… ************** ÕIGUSERIKKUMISED JA ÕNNETUSED Postimees 1.veebr. 1939 lk 2 Püss surmas jahimehe Raske õnnetus Jõgeval. Ööl vastu teisipäeva suri Tartu Erakliinikus Jõgeva kodanik Voldemar Lomp, kellel oli raske haav kubemes. Mees oli surmava haava saanud jahimatkal. Suur tän. 21a elutsenud V.Lomp oli koos teiste Jõgeva meestega läinud Kuremaa metsa jahile. Kütid sõitsid hobusega. Reele oli asetatud laetud püssid rauasuuetega tahapoole. Teadmata põhjusel läks lahti August Holtmanni püss ja laeng tungis reejalastel seisnud V.Lomp`ile kubemesse. Haavatu toodi kohe Tartu Erakliiniku, kus ta suri. Esialgsel juurdlusel selgus, et tegu on õnnetusega. Postimees 2.veebr. 1939 lk 7 Leinateateid. Naabri õnnetu surm tõi surma Jõgeva ärimehele. Teisipäeva õhtupoolikul suri Jõgeval 53 a. vanuses kohalik kaupmees Aleksander-Karl Annus. Koha peal üsna hästi tuntud ärimehele tuli surm äkitselt. Tesipäeval toodi Jõgevale jahiretke tagajärjel õnnetult surma saanud lihunik Lomp, kes oli kaupmees Annuse naaber. Annus koos abikaasaga ruttas Lombi kojujõudmisel kadunud naabrit vaatama. Leinamajast tagasi oma majja jõudmisel, kaebas A.Annus, et tal on halb. Varsti läks tema tervislik seisukord aga niivõrd halvaks, et kutsuti kohale dr Teder. Ent arsti kohalejõudmisel haigestunu tegi juba viimseid hingetõmbeid. Arst ei saanud siin päästa, sest kaupmehe süda lakkas töötamast. Nähtavasti oli naabri surm teda niivõrd liigutanud, et süda ei pidanud sellele ärritusele vastu ja lõpetas tegevuse. Surmakuulutustest Aleksander-Karl Annus


221 oli Jõgeva Majaomanikkude Seltsi liige, Jõgeva Linna Tuletõrjeühingu juhatuse liige, kindlustusseltsi A-S Polaris esindaja Jõgeval, T.K.Ü Jõgeva osakonna asutaja ja juhatuse liige. Postimees 15.mai 1939 lk 6 Prefekti karistusi. Johannes Mäletjärv, elukoht Jõgeva linnas Turu tn 5 90 kr või 20-päevase arestiga, seepärast, et tema on 25.aprillil Jõgeva linnas Turu tn nr 2 asuvas restoranis joobnud olekus valju häälega lärmanud, tülitanud võõraid, tunginud võõrastesse kabinettidesse, asetanud restorani mööblit ümber ja võtnud oma saapa jalast ja visanud selle letile toiduainete ja klaaside hulka. Postimees 14.sept. 1939 lk 9 Prefekt karistas … Richard Parist, elukoht Tartus… 50 kr või 30-päevase arestiga. R.Paris oli 15.juulil Jõgeva Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu restoranis lärmitsenud, tülitanud restoranis viibivaid võõraid isikuid ja löönud luuavarrega puruks restorani esiku aknaruudud. Postimees 18.juuli 1939 lk 4 Jõgeval põrkasid kokku auto ja mootorratas. Jõgeval põrkasid kokku sõiduauto B-569 ja mootorratas B-273. Kokkupõrke juures sai vigastada ratast juhtinud A.Veling, kelle elukoht on Jõgeval. Velingil murdusid parema jala pind- ja sääreluu, ta toimetati ravimisele Tartu haiglasse. Sõiduautot juhtis Tartus elutsev A.Kocht. Õnnetuse ajal oli mõlemal sõidukijuhil tunda viinalõhna. Postimees 22.dets. 1939 lk 9 Surm mootorrongi rataste all. Jõgeval jäi manööverdava rongi alla vanainimene. Neljapäeva õhtupoolikul juhtus Jõgeva raudteejaamas liiklusõnnetus, mis nõudis inimelu. Jõgeval Aia tän. 4 elunev vanainimene, 68-aastane Anna Tuul jäi manööverdava mootorrongi alla ja sai silmapilkselt surma. Neljapäeva õhtupoolikul jõudis Tartu-Jõgeva vahel ühendust pidav mootorrong nr 112/11 sõiduplaani kohaselt kell 15.3o Jõgevale. Et lasta mööda Tartust saabuvat lõunast kiirrongi, selleks asus mootorrongi juht manööverduse teel sõidukit üle viima teisele teele. Manööverduse ajal saabusid aga ülekäigu kohale kaks naist, kes esialgu jäid peatuma. Mootorrongi juht ei võinud aimata midagi halba ja sõitis teisele teele täie hooga. Teise naise hoiatusest hoolimata tahtis Anna Tuul siiski enne rongi jõuda üle tee. Ta astus raudteele, kuid samas tormas rong talle täie hooga otsa, kuna lühikese vahemaa tõttu oli pidurdamine võimatu. Surm oli silmapilkne. Vagunirattad poolitasid vanakese keha kaheks. Kohale saabusid arst ja rajooni konstaabel, kellest viimane asus juurdlust toimetama. Laip saadeti lahkamiseks Tartu ülikooli Kohtuarstiteaduse Instituuti. Paiklikul ülevaatusel selgus, et tegemist on puhtal kujul õnnetu juhtumisega, mis tingitud naisterahva ettevaatamatusest. Rongi alla jäänu Anna Tuul oli üksik inimene. ************** PRESIDENT K.PÄTS JÕGEVAL Postimees 5.sept. 1939 lk 5 Jõgeva tervitas Vabariigi Presidenti paraadiga. Vabariigi President oma külaskäigul külastas ka Jõgeva linna, kuhu saabuti Jõgeva mõisast. Presidendi auks oli Jõgevas turuplatsil rivistatud paraad, millest võtsid osa kaitseliitlased, naiskodukaitse ja tuletõrje ning seltskondlikkude organisatsioonide esindajad oma lippudega.


222 Peale paraadi vastuvõtmist ja seltskondlikkude organisatsioonide esindajate tutvustamist Presidendile, pöördus tervituskõnega Presidendi poole Jõgeva linnavanem J.Võsu, kes tõi Presidendile tervitusi Jõgeva linnaomavalitsuse poolt. Jõgeva valla poolt tervitas Presidenti vallavanem E.Laanemäe. Jõgeva linnavanema poolt antakse Presidendile üle veel album ülesvõtetega Jõgevast. Pisikesed lapsed annetasid lilli ja nende poolt paluti võtta Presidendil vastu kõige paremad tervitused lastelt. Vabariigi President K.Päts pöördus sõnavõtuga elanikkonna poole, kus ta ütles järgmist: „Olen näinud sõidus maakonna siinses osas väga palju ilusat ja huvitavat. See siin on üks põllumajanduslikult kõige rohkem arenenud maanurk. See ei ole küll endise jõukuse poolest eeskujuks, vaid selle poolest, et siin tehakse palju uut tööd. Uuritakse ja haritakse uut maad ja igal pool käib rahulik töö noorsoo ettevalmistamiseks, sellega kindlustades meie tuleviku aluseid. See, et meie rahvas ülesehitamise töös suurt hoolsust on näidanud, ja et seda kõik ilma igasuguse lahkarvamiseta on tehtud suures ja visas edasirühkimises, see kõik on põhjuseks, miks meie riigielu viimasel ajal nii jõudsasti on edenenud. Meie oleme nüüd oma riigi ülesehitamise esimestest raskustest üle saanud. Meie riigikassa puudujäägid ja kitsas majanduslik seisukord, mis mõned aastad tagasi raskusi tekitasid, on üle läinud ja riigil on nüüd jõudu küllalt, et rohkem majanduslikke ja kultuurilisi ülesandeid toetada saame. Meie riik kulutab viimasel ajal suuri summasid riigikaitsele. Sagedasti suuremaid kui varematel aastatel. Meie oleme aga seda sunnitud tegema, sest teame, kuidas praegu rahvaste vahel äge võitlus käib, ja kuidas riikide ja rahvaste saatus kaalul on. Meie oleme aga oma riigi nii seadnud teiste hulgas, et meil pole karta sõjakeerisesse sattumist, sest tahame kõikidega rahus läbi saada. Võin öelda, et Vabariigi Valitsus on valvel selle eest, et meie riik ja rahvas võiks rahulikult edasi töötada. Teie, lugupeetud kaaskodanikud, võtke kaasa see teadmine, et sel ajal, kui teistes riikides katsutakse inimesi töö juurest ära lippude alla, ja kui mõnedes kohtades rasked maksud peale pannakse, siis meie riik jääb puutumata, sest oleme kõigi suurte ja väikeste naabritega niisuguses vahekorras elanud, et meil ei ole põhjust teistele vaenulikkust näidata ja seda neil karta.“ Jõgevat külastades ei unustanud Vabariigi President ka lasterikkaid perekondi. Nii annetas ta Jõgeva lasterikkamale Pärtelpoja perekonnale, kellel 14 last, 200 krooni ja Ann Lallile, kes üksinda kasvatanud üles 6 last, 150 krooni. Peatus Jõgeva linnas ei olnud kuigi pikk. Tervitusmarsi helide ja paraadist osav. elavate kiiduavalduste saatel lahkub President Jõgevalt. Õpilaste spaleerid saadavad lippude lehvitamisega ja elagu-hüüetega Presidendi autot Jõgeva linna piirides. Päike oli juba looja läinud, kui President koos saatjaskonnaga alustas sõitu Jõgeva poolt Tartu. Sõideti Painküla ja Kursi kaudu Kärevere sillani ning sealt siis Tartu. Ühistegelised Uudised 8.sept. 1939 lk 6 4.sept. Jõgeval viibides annetas president K.Päts kahele lasterikkale perele kokku 350 krooni. 14-lapseline Pärtelpoja pere sai 200 krooni ja üksi 6 last üles kasvatanud Ann Lall 150 krooni. ************** MUU TÖÖSTUS JA KAUBANDUS Laiuse Koguduse Teataja 22 dets. 1939 lk 8 Kuulutused: - Karl Kaselo – saapakauplus Jõgeval Suur t 15 telef. 96 - Jaan Kuusk – valmisriiete äri Ühispanga majas, telef. 86 - Peeter Sarapuu – nahaparkimise tööstus Turu t. 15, pargib pastla-, pinsoli-, rangi-, rooma-, päälis-, ja voodrinahku, juht (must ja kollane) saapasääri, päänahku ja igasugust saapa materjali. Rebase-, tuhkru-, orava-, lamba, koera- ja kassinahku mitmes värvis.


223 Kroomnaha parkimise tööde vastuvõtt. Ostab paju- ja kuusekoori kõrgema päevahinnaga. Vastuvõtt iga päev. Hinnad võistlemata. Postimees 9.dets. 1939 lk 8 Kuulutus. Jõgeva linnas Suur tn 21-a tee- ja söögimaja välja üürida. Kaupa tehakse koha peal. F 2974 nim 1 sü 302 Jõgeva linna tööstused novembris 1939 - Jõgeva Piimaühing Suur 78, töölisi 5 - T/Ü A.Silvere ja Pojad jahuveski Suur 75, töölisi 3 villatööstus Suur 75, töölisi 5 saeveski (5 tm tunnis) Suur 75, töölisi 25 - Aksel Vindi saeveski (2 tm tunnis) Mustvee mnt 12, töölisi 4 - Edgar Romet pagaritööstus Suur 16, töölisi 2 - Johannes Mäletjärv pagaritööstus Suur 5, töölisi 2 - Karl Merimaa pagaritööstus Jaama 3, töölisi 2 - Johan Kõva nahatööstus (10 loomanahka päevas) Suur 49, töölisi 10 - Peeter Sarapuu nahatööstus (1 loomanahk päevas) Turu 15a, töölisi üks - Jõgeva Majandusühisuse tapakoht (10 looma päevas) Turu 4, töölisi üks - Anna Jõgi tapakoht (5 looma päevas) Turu 3, töölisi üks - Vasili Domnin tapakoht (5 looma päevas) Kesk 2, töölisi üks - Hermiine Kask tapakoht (3 looma päevas) Suur 46, töölisi üks - A/S Paul Jürmann bensiinijaam (2400 liitrine tagavara) Suur 12 - A/S Paul Jürmann Bensiinijaam (petrooleumi tagavara 32 000 kg) Suur 12 F 2974 nim 1 sü 290 Märts 1939. Ants Silvere (end. Silbergleich) krundil asuvad: - telliskivist jahu-, villa- ja saeveski tööstusehoone - maakividest 2-korruseline viljaait - puust elumaja - veskilistele puust elumaja - laudadest saelaudade sara - palkidest talumaja; Postimees 8.juuni 1939 lk 6 Piimade kontroll Hellenurmes … piimanõude P.K. „Võieksport“ tinutamistöökoda on Jõgeval… Postimees 7.okt. 1939 lk 8 Kuulutus. 1.jaan. 1940.a. hästi sissetöötatud saapakaupl. ühes elukorteriga välja üürida. Aadr.: A.Luts Jõgeval. ************** ELULOOD Eesti tuletõrje leksikon 1940 lk 609 Võsu Johannes Sünd. 8.VIII 1887 Võrumaal, isa Peeter, ema Juuli, abielus a-st 1936 Mahta Kolliga. Kihelkonnakooli haridusega. Teenis Vene sõjaväes laojuhatajana. Oli tegev 1906-1907 Tartu tuletõrjeühingus, 1907-1910 Võõpsu tuletõrjeühingus ja 1910-1914 Jõhvi VTÜ-s ning ka


224 Peterburis. Jõgeva VTÜ liige a-st 1920, oli peamehe abi ja a-st 1937 Jõgeva tuletõrjekompanii pealik. Tööstur Jõgeval. Jõgeva spordiseltsi esimees ja haridusseltsi esimehe abi. Postimees 30.apr. 1939 lk 7 Postimees 29.nov. 1939 lk 8 Postimees 21.dets. 1939 lk 6 Laanemäe (Laanberg), Eduard Sünd. 1.mail 1885 Orava vallas Võrumaal. Jõgeva vallavanem, valiti 1939 dets. vallavanemaks tagasi. Tegev mitmes seltsis, põllutöökoja liige. Oli 1939.a. lõpul tegevuse lõpetanud perioodi Tartumaa volikogu liige. Postimees 22.märts 1939 lk 7 Eduard Marjasaar 50-aastane Juubilar sündis 22.märtsil 1889 Härjanurme vallas. Õppis Kursi kihelkonnakoolis ja Tartu linnakoolis ning põllumajandust Vana-Kuuste ja Kastre mõisates. Oli mõisavalitseja Lätis ja ligi 10 aastat Moskva ja Vladimiri kubermangus krahv Orlov-Denissovi mõisates. Isamaaliste hoiakute tõttu viisid enamlased ta kaasa pantvangina ja pääses koju alles Vabadussõja lõpul, mil vahetati välja Eestis vangistatud kommunistide vastu. Eeskujulik põllumees, kasutab oma põllumajanduslikke kogemusi uute viljasortide aretamisel. On tegev mitmes Jõgeva seltsis. Eesti tuletõrje leksikon 1940 lk 125 Karusoo (Karusson), Jaan sünd. Tuhalaane v. Viljandimaal 17.I 1880 põllumehe perekonnas. Abiellus 1919 Alma Libega. Poeg Jaan. Õppis Paistu kihelkonnakoolis. A-st 1909 pagariäri omanik Jõgeval. A-st 1909 Jõgeva tuletõrjeühingu liige, olnud laekur korrapidajate jaoskonna juhataja abi, 1939.a. revisjonikomisjoni esimees ja linna kompanii korrapidajate rühma pealik. Omab tuletõrje kuldristi kaelas kandmiseks. Haridusseltsi liige. Eesti tuletõrje leksikon 1940 lk 224 Leihberg, Arnold. Sünd. 22.XII 1875 Põltsamaal, isa Karl (oli tuletõrjeühingu liige), ema Franziska, abiellus Beate Veberiga 1908, lapsed Brita, Arnold, Thomas ja Beate-Sophie. Lõpetas Tartus reaalkooli ja Riia polütehnikumi. Diplomeeritud insener. Oli Peterburis 1904-1906 marekaubasadama ehitusosakonna insener, 1906-1907 insener Saksamaal ja Venemaal. Omab sae- ja jahuveski ning toorlina tööstuse Viljandis. Jõgeva tuletõrje ühingu liige selle asutamisest peale, nüüd auliige. Inseneride Koja ja Tööstus-Kaubanduskoja liige. Tööstur ja kaupmees Tallinnas. Eesti tuletõrje leksikon 1940 lk 522 Tani, Aleksander Sündis11.IV 1872 Peterburis, isa Abram, ema Helene. Õppis Peterburis linnakoolis ja raamatupidamiskursustel. Olnud riigiametnik. Tööstur-ärimees Jõgeval. Oli Jõgeva VTÜ revisjonikomisjoni liige, ühingu esimees 1934-1937, abiesimees alates 1937.a. Oli 1932-1935 Eesti Vabat. Tuletõrje Liidu juhatuse liige. Eesti Mineraalvete ja Karastusjookide Tööstuse Ühingu abiesimees, Jõgeva spordiseltsi „Kalju“ eluaegne liige. Postimees 7.veebr. 1939 lk 9 Tänaseid sünnipäevi. Pottseppmeister A. Kaljurand 50-aastane


225 Jõgeva tuntuim pottseppmeister August Kaljurand (Karelson) pühitseb oma 50 a. sünnipäeva. Ta on sünd. 7.veebr. 1889 Rakkes raudteeametniku pojana. Õppis pottsepaametit Tartus ja tegutses siis pikemat aega Venemaal. Jõgevale asus 1923.a. A.Kaljurand on võitnud koha peal ja kaugemalgi ümbruskonnas üldise lugupidamise. Juubilar on ka Jõgeva baptisti koguduse vanem ning jutlustaja. Eesti majanduselu leksikon 1939, toimetaja A.Leetmaa, Pärnu kirjastus „Sõna“ Kask, Hans Sünd. 19.mail 1893 Uderna vallas talupidaja peres. Õppis Oudova linnaloolis. Töötas mitmes vorstitööstuses. Kolis 1934 Jõgevale ja avas iseseisva vorstitööstuse ja lihaäri. Omas vorstitööstuse meistri kutsetunnistust. Varustas ka ümbruskonna edasimüüjaid. Aktiivselt tegev tuletõrjes. Ari ja tööstuse aadress – Suur t 46, telef. 60. Kask, Hermiine Sünd. 4.nov. 1899 Malla v., töösturi tütar. Õppis 1919 aastast juuksuritööd Narvas ja töötas siis seal juuksurina ning õppis veel kolm aastat vilund meistri juures. Oli juuksur Paides, Sindis ja Kundas, lühemat aega ka Tallinnas. Asutas 1935.a. oma juuksuritöökoja Jõgevale, omab juukstööstuse meistri kutsetunnistuse. Võtab innukalt näitlejana osa kõigi Jõgeva seltside näitetegevusest. Tema meeste- ja naiste juuksuritöökoda asub Suur tän. 20. Blum, Johannes Sünd. 1897 Kudina vallas. Õppis Jõgeva algkoolis ja a-st 1914 Jõgeval ametit kingsepp Kadak`u juures. Mobiliseeriti 1916. tsaari-armeesse. Oli Vabadussõjas. Avas 1920 Jõgeval oma kingsepatöökoja ja 1925 selle juurde naha- ja jalatsikaupluse, mida pidas a-ni 1935. Seejärel Tartus a-st 1937 jalatsitöö firma „Elegant“ omanik. Kaselo, Karl Sünd 1898 Vaimastvere v. Kõolas talurentniku pojana. Õppis Laius-Tähkvere ministeeriumikoolis. Õppis 1911-1913 Tõreda külas kingsepatööd ja avas 16-aastasena kingsepatöökoja Vaimastveres, maailmasõja ajal L-Tähkveres. Oli Vabadussõjas. Töötas Jõgeval ja mujal 1921-1936 äridele ja pidas selle kõrval 1923-1928 L-Tähkveres väiksest kauplust. Avas 1937.jaanuaris Jõgeval iseseisva naha- ja saapakaupluse ning aitas 1939.a. algul asutada vennale Põltsamaal teise samasuguse kaupluse. Poe aadress Jõgeval Suur t. 15, telef. 96. Liigand, Jaan Sünd. 1883, sepa poeg Tähtvere vallast. Õppis Tartu linnakoolis. Õppis mitme rätsepa juures ja omandas juurdelõikaja diplomi Peterburis. Asus 1909.a. sügisel Jõgevale, avas rätsepatöökoja ja töötas rätsepana vähemalt iseseisvusaja lõpuni. Oli Vabadussõjas. 1916. a-st on tal Jõgeval oma maja. Omab rätsepa kutse. Laulis aastaid Jõgeva segakooris, olnud haridusseltsi juhatuse liige ja tegev tuletõrjeühingus, linnavolinik, hoolekandekohtu ja linna revisjonikomisjoni liige, Jõgeva Majaomanikkude Seltsi revisjonikomisjoni liige. Töökoja asupaik Suur t. 70. Narits, Jaan Sünd. 1907 Kaarepere vallas põllumehe pojana. Õppis Tabivere algkoolis. Õppis 1930-1935 Jõgeval Muru puutöökojas. Seejärel asutas Jõgevale oma puidutöökoja ja omandas kutsetunnistuse mööblitööstuse alal. Valmistab mehhaniseeritud töökojas tellimiste peale igasugust mööblit ja ehituste puitdetaile. Tööstus asub Suur t. 65.


226

Nigulas, Arnold Sünd. 1907.a. Kaarepere vallas põllutöölise peres. Õppis Palamuse algkoolis. Alates a-st 1912 õppis algul Jõgeval ametit kingsepp Puusepa juures, hiljem Tartus a-ni 1928. Tegutses iseseisva kingsepana Kaareperes ja hiljem jalanõudeäridele Tallinnas. 1933.a. avas oma kingsepatöökoja Jõgeval. Omab vastava kutsetunnistuse. Töökoda asub Suur t. 70. Nõmm, Jaan Sünd. 1891 Härjanurme vallas põllumehe pojana. Õppis Härjanurme algkoolis. Seejärel õppis 3,5 aastat sepatööd. Töötas aasta rehepeksumasina masinistina ja täiendas siis end Laiusel M.Tamme mehhaanikatöökojas. Ehitas 1912.a. Jõgevale maja koos töökojaruumidega ja astas sinna oma metallitöökoja. 1915-1917 töötas Narvas sõjatööstuses. Teeb igasuguste põllutööriistade ja -masinate remonti, valmistab sindlimasinaid ja teeb mitmesuguseid muid rauatöid. Sai näitusel I auhinna sindlimasina eest ja Siimusti kabeliaia väravate eest. Osaleb mitme seltsi tegevuses. Aadress Suur t. 60. Põder, Jaan Sünd. 1885 käsitöölise peres Suure-Jaanis, lõpetas seal 6 klassi. Tegutses kellassepana Vändras 1905-06, siis Tõrvas ja 1909-1914 Türil. Oli I maailmasõjas. Osales sõjaväelaste saadikuna Eesti Rahvuskongressil T. 1917.a. ja oli Eesti Sõjaväe Keskkomitee nõukogu liige Tallinnas. Lõpetas Peterburis prof. A.Piip`i korraldatud rahvusliku propaganda kursused ning tegi Venemaal eesti sõjameeste seas rahvuslikku propagandat. Asutas 1918 Tallinnas kellassepatöökoja „Kuldala“ ja töötas seal 1926. a-ni. Rändas 1927 kevadel Austraaliasse ja läbis rännates ka palju Euroopa maid kuid tuli samal aastal tagasi kodumaale. Tuli 1929.a. Jõgevale ja avas siin kellassepaäri ja -töökoja „Kuldala“. Hiljem avas selle juurde veel raadio ja jalgrattamüügi. Parandati kelli ja raadiote paandamises oli Jõgeval ainuke ettevõtja. Mõnda aega ehitas ka ise raadioid. Aadress Suur t. 25. Raamat, Vilbert Sünd. 1896 Tartus kaupmehe pojana. Lõpetas Tartu linnakooli. Töötas Peterburis mitmes ehituskontoris ja õppis seal tehnikakoolis arhidektuuri. Oli maailmasõjas. 1918.a. Saksa okupatsiooni ajal saksa sõjaväes ehituse alal. Oli Tartus enamlaste vangistuses. Vabadussõjas kuulipildur. Tartu ja Peipsi sadamate töökoja juhataja 1921-1923. Oli Tartu-Petseri raudtee ehitustöödel osak. juhataja 1930.a. ja tuli seejärel Jõgevale ehitusettevõtjaks. Korraldas ümbruskonna mitme suurema hoone ehitustöid. Omab a-st 1938 ehitusmeistri kutsetunnistuse. Oli Tartu Ehitajate Üh. ja Tartu Vabakutseliste Üh. liige ning tegev muudeski organisatsioonides. Alaline eluk. Jõgeval Kesk t. 4, telef. 94. Schmidt, Voldemar Sünd. 1896 metsaülema pojana Salla vallas. Õppis Kaarma algkoolis. Õppis kellassepatööd venna juures Jõhvis ja seejärel Tallinnas. Mobiliseeriti 1915 ja oli rindel. Oli Vabadussõjas algusest lõpuni. Hakkas 1920 Lohusuus tegema kellassepatööd, aga tuli 1923 kellassepaks Jõgevale, kuhu ehitas 1928 oma maja. Lisaks kellassepatöökojale ja -ärile hakkas müüma jalgrattaid, elektritarbeid ja jahitarbeid. Omas 1934.a-st kellassepa kutsetunnistuse. Tegev Jõgeva tuletõrjeühingus ja Tartumaa Kaupmeeste Üh. juh. liikmena ning viimase ühingu Jõgeva osak. esimees; Tartumaa ärimaksu kom. liige jne. Äri aadress Suur t. 28, telef. 5. Määrati 25.juulist 1941 Jõgeva linna Omakaitse juhiks, oli reamehe auastmes. Jõgar, Karl


227 Sünd. 1903 Saadjärve v. põllumehe pojana. Lõpetas Tartu kommertskooli. Oli Vabadussõjas vabatahtlikuna Tartu kooliõpilaste pataljonis. Hakkas a-st 1922 tegema iseseisvalt maalritööd ja töötas Tallinnas ka teiste ettevõtjate juures. Tuli 1930.a. Jõgevale ja asutas oma maalritöökoja ning mõned aastad hiljem selle juurde veel emailimise töökoja. Tegi igasugust mööbli ja sõidukite värvimistöid ning valmistas silte. Emailimise spetsiaalsisustusega osakonnas värviti jalgrattaid, autosid ja muid esemeid. Kutsetunnistus a-st 1934. Tarvitajaskond arvukas. Töökoda asus Turu t 1. ************** Postimees 15.jaan. 1939 lk 7 Jõgevalt. Järjekordne käsitöökursus korraldatakse kohaliku maanaiste seltsi poolt 16.-21.jaan. Jõgeva koolimajas. Kavas on mitmesugused kudumistööd varrastel, heegeldamistööd ja muud. Juhatab proua A.Kiviloo… Lk 7 Jõgeva konvendis algas välistööliste soovijate registreerimine. Postimees 7.veebr. 1939 lk 6 Kodukorralduse kursus Jõgeval. 9. ja 10. skp. korraldab Jõgeva Maanaiste Selts Jõgeva algkooli ruumes teoreetilise kodukorralduse kursuse. Lektoriks on Maanaiste Keskseltsi konsulent Meeta Mäekask. Samal kursusel räägib kohalik konsulent Sulev Viks umbrohutõrjest. Postimees 21.jaan. 1939 lk 6. Metsamaterjalid külmusid jäässe. Viimase suure sula tagajärjel ujutas suur vesi Jõgeva raudteejaama laoplatsid osaliselt üle ja laoplatsile välja veetud metsamaterjal ujus paiguti kuni 1 m sügavuses vees. Külmemate ilmade saabumisel aga külmus vesi jääks ja ümbruskonna metskondadel, kelledel oli veetud materjale laoplatsile, on raske neid jää seest välja kiskuda ja ostjale üle anda. F 2974 nim 1 sü 290 Rahvamaja Suur 39 kuulub August Vindi`le, Alfred Pettjärv näitab seal kino. Dr H.Dreyblat`i majas Aia 6 elas 1939 tema tütar Rita Matiisen. Postimees 8.jaan. 1939 lk 6 Jõgevalt …. Viimased jõulupuud. Kolmekuningapäeva kasutasid seltsid jõulupuude korraldamiseks. Nii korraldas NKK oma jõulupuu 5. skp. kompanii kodus. 6. skp. õhtupoolikul oli rahvamajas Laiuse koguduse naiskomitee korraldatud jõulupuu koguduse vaeslastele. Järve pidas jumalateenistuse, naiskoor kandis ette koorilaule ja jõuluvana võlus kinkidega väikeste kodanikkude silmad särale. Õhtul korraldas tuletõrje naisrühm jõulupuu samuti rahvamajas, kus kohalikud daamid esinesid tantsude ja muude ettekannetega. Ka siin ei puudunud jõuluvana. Publiku osavõtt jõulupuust oli ülirohke. Postimees 31.jaan. 1939 lk 10 Kuulutus. 1.veebruarist k.a. algab Jõgeva-Mustvee autobuseliinil ühendusepidamine endise sõiduplaani järgi. Liinikorraldaja. Postimees 3.veebr. 1939 lk 7


228 Agr. Sulev Viks – on Jõgeva maatulunduskonsulent. Postimees 1.veebr. 1939 lk 6 Rudolf LÄTI 50-aastane Pühitseb 2.veebr. 50 a. sünnipäeva. Oli maailma- ja vabadussõjas, viimases Kuperjanovi pataljonis rühmaülem allohvitseri auastmes. Sai Landeswehri sõjas haavata, aga paranedes oli liinil sõja lõpuni. On olnud Härjanurme vallavanem ja vallavanema abi, vallakohtu liige ja praegu hoolekandekohtu esimees. Oli pikemat aega valla revisjonikomisjoni esimees, Saduküla kooli hoolekogu ja õppenõukogu liige, oli tegev tuletõrjes ja ja piimaühingus, Kursi karskusseltsis, Kursi koguduse nõukogu ja revisjonikomisjoni esimees. jne. Oli ka Jõgeva Majandusühisuse nõukogu esimees. Postimees 5.veebr. 1939 lk 4 Elav hobuselaat. Reedene (3.veebr.- Ü.P.) Jõgeva laat kujunes ilusa ilma tõttu rahva- ja kaubarohkeks. Eriti palju oli müügile toodud hobuseid ja laada lõpuks oli registreeritud linnavalitsuses 108 hobuse ostu-müüki. Hinnalt olid hobused kallid. Keskmisest tööhobusest nõuti kuni 400 kr. Parematest hobustest küsiti isegi kuni 650 kr. Kuid oli müügile toodud ka 70-80 kr hobuseid. Palju oli müügile toodud ka puunõusid ja regesid. Puunõud maksid suuruse järele 1,50 kr kuni 4 kr. Rautamata regedest küsiti kuni 20 kr. Samuti rohkesti oli müügil värskeid Peipsi kalu. Postimees 22.veebr. 1939 lk 8 Jõgeva konvendi maanoorte õppepäevadelt. Õppepäevad peeti Kaitseliidu Kodu ruumides. Postimees 1.apr. 1939 lk 3 Elekter Jõgeva ümbruskonda. Vabariigi Valitsuse otsusega 30. märtsist antakse rahvamajanduse elustamise fondist Jõgeva linnavalitsusele elektri madalpingevõrgu korraldamiseks laenu 5000 kr viieks aastaks. Jõgeva linn saab teatavasti alates 1.nov. 1939 (??) elektrivoolu Tartu linnale kuuluvast Ulila jõujaamast. Seoses sellega korraldati ümber linna piirides madalpingevõrk ja kavatsetakse ehitada veel uusi elektriliine, et vooluga varustada ka linna ümbruskonna talusid. Selleks ongi mõeldud laen. Postimees 2.apr. 1939 lk 5 Tartumaa jõuvankrite ülevaatus aprillis. Tartu maavalitsuse poolt on määratud jõuvankrite ülevaatuse päevadeks… Jõgeval ja Mustvees 20.aprill (mõlemis turuplatsidel)… Postimees 5.apr. 1939 lk 4 Reklaampilt. Ants Silvere Livonia õlle ja karastusjookide tehas. Pilsen. Eksportpilsen. Tartu must. F 2974 nim 1 sü 288 Nikolai Vestmaa elab Mustvee mnt 4. Linda Mänd kavatseb 1939.a. avada Jõgeva Majandusühisuse majas Suur 13 esimesel korrusel söögisaal-kohviku. Jõgeva Linna Majaomanikkude Selts – esimees F.Jürmann, sekretär J.Luha.


229

Postimees 12.apr. 1939 lk 10 „Vanemuise“ kuulutus. Laupäeval, 15.aprillil Jõgeval tehnilisel põhjustel „Niiskamäe leiva“ asemel „Äripäev“ Lutsu-Särevi näidend 4. vaatuses. Postimees 19.apr. 1939 lk 9 Võimlejate ja rahvatantsijate instrueerimise päev Elvas ja Jõgeva. Pühapäeval, 23.aprillil… Jõgeval… algkooli majas kell 9 hommikul… Palutakse kõiki võimlemise ja rahvatantsurühmi neist päevadest võimalikult terves koosseisus osa võtta (ettevalmistused Tartumaa mängudeks juunis – Ü.P.). Postimees 10.mai 1939 lk 8 Jõgeva Põllumeeste Selts Seltsil on omale ostetud 1 ha suurune näituseplats. Juhatus J.Aamisepp, A.Oja, E.Laanemäe, J.Halliksoo ja A.Veervald – valiti tagasi. Postimees 2.juuni 1939 lk 9 Jõgevalt. Elav huvi gaasikaitse vastu. Õhu- ja gaasikaitse kursused Jõgeval on leidnud elavat vastukaja elanikkonnas. Kursuslasi võib arvata 70 ümber. Kursused, mis algasid maikuu teisel poolel, on õnnestunud suurelt osalt Jõgeva linnavanema J.Võsu suhtumise tõttu asjasse. Jõgevlaste elavat huvi õhu- ja gaasikaitse küsimuste vastu näitab ka see asjaolu, et on astutud juba samme Jõgeva vabatahtliku KÕ ühingu loomiseks. Lähemal ajal algavad õhu- ja gaasikaitse kursused Tartu 1. politseijaoskonna piires Palamusel ja Tabiveres. Postimees 13.juuli 1939 lk 3 Helsingi 1940.a. olümpiamängudele läbi Eesti sõitjaile oli soovitavalt kavandatud 3 marsruuti: … 3) Valga – Tartu – Jõgeva – Järva-Jaani – Tallinn. Postimees 25.juuli 1939 lk 8 Kuulutus. Jõgeva linnas Suur tän 65 korras maja äriruumiga ja suure ilusa aiaga kiiresti müüa (krunt 1 vkm). Hind 7000 kr. Küsida Tartus Söögiturg 4 Peterson, või koha peal. Postimees 23.nov. 1939 lk 10 Kuulutus. Jõgeval keskl. müüa maja krundiga. Teat. saab adv. Jukk`ilt, tel. 38. Postimees 13.sept. 1939 lk 8 Kuulutus. Proua Jõgevalt, kes söögisaal „Koit`ist“ eksikombel võõra mantli kaasa võttis, palun seda oma vastu tagasi vahetada kiires korras. Postimees 5.okt. 1939 lk 6 Jõgeval tuleb noorhobuste näitus ja sugutäkkude veovõistlus. 15.okt. peetakse Jõgeva linnas kohaliku rahvamaja aias Tori Hobusekasvatajate Kuremaa Haruseltsi korraldusel noorhobuste näitus ja sugutäkkude veovõistlus. Sugutäkkude veovõistlusest võtavad osa kõik Jõgeva konvendi ja lähema ümbruskonna valdade sugutäkud. Ka noorhobuste näitusele on loota rohket osavõttu. Näitusele on määranud toetust mitmesugused asutused, kellede hulgast suurema auhinna – 50 kr on määranud Jõgeva Põllumeeste Konvent.


230

Postimees 7.okt. 1939 lk 9 Kuulutus. Jõgeva ümbruskonna põllupidajatele teadaanne. Teatame sellega, et oleme Jõgeval „Uku“ veskis sisse seadnud kõige täiuslikumad viljapuhastajad-sorteerijad. Töö headust tõendab see, et siin puhastatud vili kõik leiab Riigi Viljasalve poolt vastuvõtmist. Austusega T./Ü. „Uku“, Ants Silvere ja pojad. T/Ü „Uku” A.Silvere & pojad. Ühistegelised Uudised 4.aug. 1939 lk 3 Vabariigi valitsus võttis 7.veebr. 1939 vastu otsuse ehitada 50, teistel andmetel pidi sügiseks valmis saama 45 elumaja paljulapselistele põllutööliste peredele. Leht teatab, et Jõgeva piirkonda ehitatakse 6 sellist tööliselamut. Peamiselt 2-toalised väikeelamud koos majapidamise kõrvalruumidega. Iga elamu juurde kuulub maatükk suuruses 0,3 – 1,5 ha kasutamiseks rendi alusel. Keskmiselt maksab seesuguse elamu ehitus 3000 krooni. Postimees 20.veebr. 1939 lk 5 Raamatupidamiskursused põllumeestele. Põllutöökoja Põllumajanduslik Raamatupidamistalitus korraldab Tartumaal põllumeestele tasuta raamatupidamiskursused… 16.-18.märtsil Jõgeva tuletõrjeseltsi juhatuse ruumes. Postimees 9.märts 1939 lk 10 Kuulutus. Aktsiaseltsi „Paul Jürmann” aktsionäride korraline peakoosolek peetakse 25.märtsil s.a. algusega kl. 8 õhtul Tartus Näituse t. 5. Päevakord: 1) koosoleku rakendamine, 2) 1938.a. aruande kinnitamine, 3) 1938.a. puhaskasu jaotamine, 4) 1939.a. eelarve, 5) valimised põhikitja järgi ja 6) läbirääkimised. Aktsionärid, kes peakoosolekust soovivad osa võtta, peavad end registreerima põhikirja § 47 põhjal. Juhatus. Postimees 15.märts 1939 lk 10 XVII seemneviljanäitus ja taimekaitse erinäitus… Jõgeva raudteejaamas reedel 17.märtsil. F 2974 nim 1 sü 290 16.märtsil 1939 korraldati linnas Kodanliku Õhukaitse kursus. Osa võttis 52 inimest. 24.mai kursusepäeval oli osavõtjaid 47, 31.mai kursusel 53 inimest, 7.juuni kursusepäeval 55 ja 14.juuni õppepäeval 34 inimest ning 27.juunil oli kohal 41 inimest. Postimees 21.nov. 1939 lk 7 (T) Lõikuspeod Jõgeval ja Sadalas Laupäeval toimus Jõgeval kohalikus rahvamaja ruumes kohaliku Maanaiste Seltsi ja Põllumeeste seltsi ühisel korraldamisel lõikuspidu. Peopäev kujunes haruldaselt rahvarikkaks, nii et rahvamaja avarad ruumid kippusid kitsaks jääma. Osavõtjaid oli rohkel arvul tulnud ka ümbruskonna valdadest ja rahvakeskustest. Pidupäev oli korraldatud koosviibimisena Maanasite seltsi poolt rikkalikult kaetud pidulaudades, kus päevakohase kõnega esines Jõgeva vallavanem Eduard Laanemäe, kelle hoogne ja vaimukas sõnavõtt võeti arvuka kuulajaskonna poolt vastu elavate kiiduavaldustega. Koosviibimine kujunes meeleolurikkaks ning vahetati elavalt mõtteid põllumehe praeguste majanduslikkude päevaküsimuste üle.


231

1940 Riigi Teataja lisad 1940.a. lk. 51 15.-16.okt. 1939 valitud linnavolikogu kinnitas Tartu maavanem 30.okt. 1939. Volinik Nikolai Vestmaa aga lahkus volikogust ja tema asemele tuli volikokku 1940.a. mais kandidaat Voldemar Schmidt. JÕGEVA PANGAD Tartumaa Teataja 18.märts 1940 lk.9 18.märtsil s.a. saab täis aasta, mil Jõgeva Põllumeeste Ühispank alustas oma tegevust…Praegu kuuluvad panga juhatusse esimehena Jõgeva vallavanem ja KL kompanii pealik Jaan Kurik ja liikmetena taluomanik ja tuletõrje Jõgeva divisjonipealiku abi Joh. Poom Vaimastverest ja majaomanik ning linnavolikogu liige August Tibar Jõgevalt. Nõukogu esimees on suurärimees Paul Jürman, nõukokku kuulub ka Karl Roomet, kes on ühtlasi ka ühispanga juhatuse liikme asemik. Tartumaa Teataja 17.mai 1940 lk. 9 ….Jõgeval Põllumeeste Ühispank on vana kõigest natuke üle aasta. Kuid sellegipärast on saanud juba ümbruskonnale ja laiemale ringile tarvilikuks ning tuntud krediit-asutiseks. Pangal oma maja veel ei ole….Ruumid ta on leidnud vana jõgevalase August Tibari uues majas. Tibar ise on pangas juhatuseliige ja kassapidaja. Samuti on ta tegev Jõgeva tuletõrjes, linnavolikogus, majaomanikkude seltsis ja mujal. Üks tüsedamaid jõude pangas….on tuntud Karl Roomet…. Panga asjaajajana töötab panga asutamisest peale Edgar Rõigas… Juhatuse esimehe kohal… Pakastelt taluperemees Jaan Kurik….on Jõgeva vallavanem, kaitseliidu kompanii pealik, Põllutöökoja kohaliku konvendi Jõgeva munaühingu juhatuseliige jne. Tartumaa Teataja 15.veebr. 1939 lk. 9 Jõgeva Ühispanga uue pangamaja pühitsemine toimus pühapäeval 12. skp. kl. 11 päeval. Järgnevas aktuseosas J.Aamisepp andis ülevaate panga tegevusest 18.a. jooksul, millest 16.a. on töötatud Jõgeva Majandusühisuse ruumes…. Oma maja ehitus algas tegelikult 21.apr. 1938 ja valmis sai sama aasta detsembris… Tartumaa Teataja 6.mai 1940 lk.2 ….(Jõgeva Ühispank) panga juhataja-direktor August Vares, maja sai valmis 1938 ja läks maksma 6 milj. senti… ümbruskonna ja linna suurim krediidiasutus….ligi 1300 liiget… juhatuse esimees August Vares, liikmed adv. August Jukk ja August Poka….asjaajaja pikemat aega Karl Habicht…. Operatsioonisaal hoone nurgatiivas… pälvib kiitust õhurikkuse ja valguse poolest….. ************** TULETÕRJEÜHING Jõgeva alevi/linna vabatahtliku Tuletõrjeühingu juhatuse protokollid 1937-1949 Lk 49. Märts. Juhatus esitas peakoosolekule aasta eelarve tasakaalus 3841 kr 16 senti. Orkestrijuhi palk taas 200 kr aastas. Juhatusse kuulub 9 liiget: esimees O.Paju, abiesimees J.Võsu, A.Jõgar, L.Liigand, A.Selge, O.Jeedas, O.Lääne, R.Loit, J.Pihlik. Lk 49 p. E.Tuletõrje Liidu peakoosolekule valiti jälle saadikuks J.Võsu. Lk. 50. Juuni 20. „Juhatus otsustas restorani all olevais ruumes teha järgmist seesmist remonti. 1) köögipoolses esikus parandada krohv, lubjata seinad ja lagi värvida. Seinale panna


232 vajalik paneel. 2) köögis parandada pliit, lubjata seinad ja lagi, vanale põrandale uus peale lüüa ja põrand kruntida. Pliidile puuduvad rõngad osta. 3) köögi kõrval olevas toas parandada põrand, lubjata seinad ja lagi ning värvida seinad. 4) vahetoas parandada põrand. 5) lõunepoolses nurgatoas täieline remont s.o. parandada krohv ja panna tapeet, lagi valgeks lubjata või värvida, põrand värvida. 6) letiruumis põrand parandada vajalikus ulatuses, puhveti kapp (sõna pole selge) tammepuu värviga ja võtmeaukudele uued kaitse sildid muretseda. Kabinettides põrandad värvida. 7) värvida kogu majas seesmised ja välised aknad. Värvida einelaua ruumes olevad ahjud. Värvida kabinettide uksed seespoolt. Akendele muretseda uusi konkse ja riive. 8) lasta valmistada neli uut istepukki leti juure. Igasse ruumi muretseda vähemalt üks riidenagi. Juhatuse ruumi otsustati lasta teha kolm puust kardinahoidjat. Lk 51. 31.juuli. A.Laur kuulub revisjonikomisjoni. Restorani ruumid remontisid Ernst Pokk (Bokk) ja Karl Jõgar. Lk 52. Tuletõrjekapitali Komitee teatas kirjaga 16.07.40 nr 154-k, et 1940. aastaks ühingule rahaline toetus jääb ära. Lk 52 p. „Ühingu aastapäeva otsustati pühitseda 8.septembril 1940.a. järgmise kavaga: 1) Tuletõrjeparaad kell 13.oo. 2) Peale paraadi ühine koosviibimine teelauas. 3) Õhtul kell 9 rahvamajas tantsuõhtu. Teelauast osavõtumaksuks määrati kr. 1.-. tantsuõhtust osavõtu maksu tuletõrjujatele 20 senti, võõrastele 40 senti ja sõjaväelastele 20 senti. Tantsuõhtu lõpp kell 1 öösel. Koosviibimise ja peoõhtu eest vastutavaks isikuks jääb juhatuse liige August Selge. Kuna korjanduse ärajäämisega ei laeku seltsi eelarvesse ettenähtud tulud, siis osutub juhatusel võimatuks 1940 aastal väljajagada hoolsus ja teenetemärke“… ja asi lükati edasi. Lk 55. 27.dets. Otsustati juhatuses, et „restoran ühingu oma pidamisele võtta ja ametisse palgata tarviline personal“. F 2818 nim 1 sü 1088 leht 35 Jõgeva linna vabatahtliku tuletõrjeühingu aruanne 1940.a. kohta. (aruanne koostati 12.märtsil 1942 ja registreeriti tuletõrjeliidule 19.juunil 1942) Aasta lõpu seisuga: - tegevliikmeid 92 (neist 33 naised) - rakenduskonna juht Paul Jürmann (Suur 12, telef. 17) - kohalik tuletõrjejuht Johannes Võsu (telef. 39) - omavalitsuse esindajast ühingu juhatuse liige Alfred Laur, tõrjuja, Jaama 2, telef. 12. - salgapealike 6, rühmapealike abisid 3, rühmapealikke 4, kompanii erialapealikke 2, kompaniipealik (J.Võsu), divisjonipealik (P.Jürmann). - kokku 8 salka: 1 autosalk ja 7 jalasalka (2 käsipritsi, 1 mootorpritsi, 1 hüdropuldi, 1 korrapidajate, 1 majanduse ja 1 orkestrisalk). Orkestri juures noorte orkestrantide õppering. - restoran Turu tn 2 on välja renditud Karl Läänele. - 1 tõmberedel, 2 najatusredelit, 2 konksredelit, 43 kiivrit, 74 vormimütsi, 90 kuube/pluusi, 65 püksipaari, 85 vööd; - ühekorruseline auto- ja pritsikuur koos juhatuse ruumiga (6076 kr 35 senti), torniga pritsimaja (9511 kr 41 senti), orkestri pillid algmaksumusega 1100 krooni. Fond 75 nim 4 sü 779 28.aug. 1940. Jõgeva tuletõrjeseltsi eraasutuste tuletõrjevahendidite asukohad on: - Suur tän. 75 T/Ü „Uku”, 1 hüdropult - Kõva Nahavabrik Suur tn 49, 1 hüdropult - Turu tän 2 tuletõrjemajas: a) veepaak-autoprits, b) kantav mootorprits c) 2 käsipritsi d) 7 hüdropulti - Mustvee mnt 2 6-kl. kool 1 hüdropult


233 - Mustvee mnt 12 A.Vindi saeveski jõe ääres ************** Fond 2974 nim 1 sü 11 Jaoskonnakohtunik asub Jaama t 5. Tartumaa Teataja 17.mai 1940 lk 9 Jõgeva Põllumeeste Ühispank… Ühispanga moodsas majas (Suur 20 – Ü.P.) on Hermiine Kask… juuksetööstus…. ….Jõgeva on esindatud ka trükitööstuse alal. See küll ei ole suur, aga on siiski olemas ja selle ala esimesi vagusid künnab vana trükitööline Jaan Päit. Laiuse Koguduse Teataja 10.mai 1940 Lk 3 kuulutus: Suur tän. 57, sepp J.Nõmme vastas asuv R.Sutt`i trüikoda… Lk 2 Kuulutus: Maitsvaid pühadeküpsiseid ostate K.Merimaa pagari- ja kondiitriärist Jõgeval Jaama t.3, telef. 70 Lk 8 kuulutus: Kellasepa-, jalgratta- ja raadioäris „Kuldala“ Jõgeval Suur tän. 25, telef. 31 saadaval suures valikus: jalgrattaid ja nende tagavaraosasi, kelli, kuld- ja hõbenõusi jne. Äri juures jalgrataste, kellade ja raadio parandustöökoda ja akulaadimisjaam. Töö eest vastutus: Eino Jõemets, omanik. - J.Võsu riidevärvimise tööstus (kroonitud auhind. 19 korral) Jõgeval, Kesk t. 4, telef. 39. Värvib, vanutab ja pressib igasuguseid riideid nagu: villaseid, puuvillaseid, linaseid jen. Töö eest vastutus. Tartumaa Maleva Teataja, 1940 juuni. Jõgeval võeti vastu Naiskodukaitsesse Salme Kalamees, Linda Avi, Armilda Aidla ja Amanda Salo. Fond 2162 nim 1 sü 128 Kaitseliidu Jõgeva kompaniis oli 4 rühma (neist üks oli ratsarühm) ja orkester Arhiiviteatmik F 2935 Jõgeva notar oli 1927–1940 Alfred Kivimäe (Kissa). Notar Alfred Kivimäe 1940.a. mais Kesk tn 4. Eesti Entsüklopeedia täiendusköide 1940 Jõgeva …. Haridusseltsi avalik raamatukogu…1350 köidet. F 2974 nim 1 sü 291 Jõgeva linna väikeettevõtted 1940.a. algul: - Jõgeva Majandusühisuse seina ja katuse betoonist kivide tootmine, 2 töölist, Suur 11; - Mihhail ja Agu Viling, puutöökoda Jõe 5, töötavad omanikud + võõras tööline; - Ida Vatter, kompvekitööstus Suur 47, töötavad omanik + 1 võõras tööline; - Viktor Veenpere ja Rudolf Kalm, mööblitööstus Suur 45 -Johannes Ots, mootorsõidukite remont Kesk 4; Ühistegelised Uudised 3.mai 1940 lk 4 Jõgeva Majanduse Ühisuse kauplus avati 1.märtsil 1920 üüriruumides ja väikse omakapitali olemasolul. Sel puhul tähistati rahvamajas ühisuse tegevuse 20. aastapäeva aktusega. Ühisuse


234 halvimad aastad olid 1930-1931, mil läbimüük läks tugevasti alla ja ühel aastal oli tegevuses isegi puudujääk. 1932.a. palgati uueks ärijuhiks Paul Avi. 1939 aastaks tõusis läbimüük 1,4 miljoni kroonini. Ühisusel on 50 teenistujat, 6 harukauplust, tsemenditööstus, lihakarn, paar veoautot kaubaveoks ning ühisus ostab Põhja-Tartumaal kokku sigu, loomi ja põllusaadusi Tartu eksporttapamaja tarvis. Postimees 9.juuni 1940 lk 7 Tartumaa 4. laulupeolt 8 ja 9.juunil viisid peolised tagasi koju nn. huvirongid. Tartu-Jõgeva huvirong väljus Tartust kell 21.15 ja saabus Jõgevale 23.25. JALGPALL Päevaleht 1.juuli 1940 lk 7 Jõgeva Kalju – Tartu JK 3:2 Lõuna-Eesti ringkonna A-klassi sarjas võistlesid Tartu Jalgpalliklubi ja Jõgeva Kalju jalgpallimeeskond. Jõgeval peetud matši võitis Jõgeva Kalju 3:2 (2:0). Päevaleht 10.juuli 1940 lk 9 Jõgeva Kalju – Olümpia B 5:1 Lõuna-Eesti ringkonna A-klassi sarjas on pidamata veel viis matši. Viimane mäng peeti Jõgeval Olümpia teise meeskonna ja Jõgeva Kalju vahel. Matši võitis Jõgeva Kalju ülekaalukalt, 5:1. Päevaleht 12.juuli 1940 lk 8 Jõgeva Kalju juhib Lõuna-Eesti ringkonna A-klassi meistrivõistluste edetabelit, kui pidada on jäänud veel neli mängu: 1. Jõgeva Kalju 4 2 1 1 11:9 5 2. Võru Ilmarine 4 1 2 1 11:6 4 3. Tartu Jalgpalliklubi 4 2 0 2 7:8 4 4. Tartu Olümpia B 4 1 2 1 6:9 4 5. Tartu Kalev 3 1 1 1 3:9 3 6. Tartu Raudla 3 1 0 2 7:6 2 Päevaleht 16.juuli 1940 lk 4 Jõgeva Kalju võitis Lõuna-Eesti ringkonna A-klassi sarjas Tartu Kalevi 5:0 (1:0). Tabeliseis 1) Jõgeva Kalju 7 punkti, 2) Võru Ilmarine 5 punkti, 3) Tartu JK 4 punkti, 4) Tartu Olümpia B 4 punkti, 5) Tartu Raudla 3 punkti ja 6) Tartu Kalev 3 punkti. Päevaleht 20.juuli 1940 lk 9 Tartu Raudla – Kalev 10:0 Lõuna-Eesti ringkonna A-klassi meistrivõistlustel peeti viimase matšina Tartu Kalevi ja Raudla kohtumine. Matši võitis ülekaalukalt Raudla 10:0. Meistrimeeskonna küsimuses valitseb veel selgusetus, kuna lahendamata on Tartu Jalgpalliklubi protest Tartu Kalevi võidu tühistamiseks TJK-i üle. Protest tõenäoliselt leiab rahuldamist. Kalevi meeskonnas registreerimata mängijate tõttu. Protesti rahuldamise korral tuleb Lõuna-Eesti meistrimeeskonnaks Tartu Jalgpalliklubi, kuna tegelik tabelijuht Jõgeva Kalju langeks teisele kohale. Tabeliseis sarja lõpetamisel on järgmine: 1) Jõgeva Kalju 3 1 1 17:9 7 2) Tartu Jalgpalliklubi 3 0 2 12:12 6 3) Tartu Raudla 2 1 2 17:6 5 4) Võru Ilmarine 1 3 1 11:6 5


235 5) Tartu Olümpia B 6) Tartu Kalev

1 2 2 10:14 4 1 1 2 5:24 3

Postimees 20.juuli 1940 lk 7 TJK Lõuna-Eesti meistriks. Jalgpalliliit on Tartu Jalgpalli Klubi protesti Tartu Kalevi vastu õigustatuks lugenud ja seega tunnistati TJK mängu võitjaks. Teatavasti nendevahelise võistluse võitis Kalev 2:0, kuid Kalevil mängis kaasa Liidus mitteregistreeritud mängijaid. …teiseks Jõgeva Kalju 7 punktiga… JUUNIPÖÖRE JA PUNAVÕIMU AEG F 40 nim 1 sü 217 MEOS, August kahtlustab, et J.Võsu sai linnavanema koha ebaseaduslikult, valimisseadust rikkudes ja esitas sellesisulise kaebuse Siseministeeriumile. 6.juunil 1940 vastas ministeeriumi Omavalitsuste talitus, et kuna kohtu-uurija ei ole sellest neile teatanud, puudub ministeeriumil seaduslik alus midagi ette võtta. VÕSU, Johannes esitas avalduse end linnavanema ametist vabastada. Siseministri vabastas ta ametist 10.juulist 1940 ja käskis oma ülesanded üle anda abilinnavanemale. LAUR, Alfred palus end 27.juulil 1940 siseministri M.Unt`i nimele saadetud telegrammiga Jõgeva abilinnavanema ja linnavanema kohusetäitja kohalt vabastada. Siseminister vabastaski ta kohe selsamal 27.juulil ametist. LILL, Erich. J.Varese siseminister M.Unt määras ta oma 27.juuli 1940.a. käskkirjaga Jõgeva abilinnavanema asetäitjaks (kohustetäitja tähenduses. – Ü.P.). VÄHI, Aleksander: siseminister Maksim Unt määras tema 2.aug. 1940 Jõgeva linnavanema asetäitjaks (kohustetäitja mõistes. Ü.P.). PAJU, Osvald s 1893 Tartus, õppis Tartu linna algkoolis, lõpetas Torma kihelkonnakooli 1910.a. Oli 27.aug.1912 – 8.sept.1915 Alatskivi vallasekretäri abi. Oli 1915 – 1917 I Maailmasõjas ja Vabadussõjas algusest lõpuni (3.diviisi Intendandivalitsuse asjaajaja 19.nov.1919l–1.apr.1921). Valiti 23.apr. 1921 Jõgeva alevisekretäriks. Aleksander Orase päevikulaadsest ülekirjutusest. 1.juulil ilmusid Jõgevale esimesed nõukogude sõjaväelased, peatusid raudteejaama juures. 6.juulil tulid Jõgevale Eesti lennuväelased, nende lennukid paigutati sordiaretusjaama maale. Kapten Liive pandi perega elama A.Meose majapidamisse. Eesti lendurid läksid koos lennukitega Jõgevalt ära 6.septembril. (lennuväeohvitser Edgar-Visvald Liive teenis 1939.a. Tartus lennuväe divisjonis nr 2 fotoohvitserina, sai kapteni auastme 1940.a. veebr. – Ü.P.) Kolhoosnik 9.juuli 1960 lk 4 A.Oras, Lõid lehvima punased lipud. …Paar korda nädalas toimusid (Jõgeva) linna pargis raudteejaama taga rahvarohked koosolekud, kus kuulati kommunistliku partei ja nõukogude võimu esindajate kõnesid. Sõna võtsid ka kohalikud inimesed. …üheks aktiivsemaks kõnelejaks oli käsitööline A.Vähi, kellest pärast sai linnanõukogu täitevkomitee esimees. Hästi on mul meelde jäänud suur rongkäik spordiväljakule (praegu on sellel kohal keskkooli hoone (Jõgeva Gümnaasium Aia tänaval – Ü.P.). Siis tõid Jõgeva töölised esmakordselt välja linna töörahva lipu. Lipp oli punasest siidist, sirbi ja vasara kujutisega ja sõnadega „Kõigi maade proletaarlased,ühinege!” Lipuriie osteti tööliste poolt kokkupandud rahaga. Mäletan, et raha kogunes isegi rohkem kui tarvis oli. Lippu kandsid rongkäigu ees teetöölised Paul ja Eduard Lõhmus (nad lasti saksa ajal maha). Spordiväljakul peeti tuliseid kõnesid, nõuti Eesti astumist Nõukogude Liitu. Kõnelejate seas olid K.Talvere, kes praegu töötab Kolhooside Ehituskontoris, ja E.Lill. E.Lill mõrvati samuti okupatsiooniajal…


236 Jõgeval nägime esimesi punaarmeelasi 1940.a. 1.juulil Nad sõitsid läbi linna punaste lipukestega autodes. Sõjaväelaste läbiminek oli teada ning tee äärde oli kogunenud palju inimesi… Hiljem peatusid mõned sõjaväeosad läbisõidul Jõgeval. Nad lõid kohe kontakti kohalike elanikega. Parki tõmmati ekraan, näidati nõukogude filme. Sõdurid laulsid, korraldati tantsugi…. Kolhoosnik 14.juuli 1960 lk 2 K.Kärp, Mälestusi 1940. aasta sündmustest Jõgeval. … Vändra võitööstusest ja tulema 1940.a. juunis tööle Jõgeva piimaühistu võitööstusse. Sain vaevu end töökohal sisse seada, kui tuli teade, et Tallinnas on organiseeritud suuri töötajate esindajate koosolekuid, kes nõudvat tööliste väljaastumist kehtiva korra kukkutamiseks. Tuleb tunnistada, et meie ei osanud alguses sellele muutusele nagu kuidagi reageerida, sest Jõgeval polnud sellist organiseerivat jõudu, kes oleks suutnud inimestele asja õigesti seletada… Esimesed teated tulid inimestelt, kes sõitsid rongiga Tartust Jõgevale… Nad teadsid lisada, et politsei, kaitseliit ja sõjavägi ei takista demonstratsioone…. Nii kestis olukord kuni 21.juunini, kui kukutati kodanlik valitsus. Algasid töötajate välkmiitingud. Rahvakogunemised toimusid praeguse jaama taga asuvas pargis. Miitingutest võttis osa sageli Punaarmee orkester ja sõjaväelased. Meie, piimatööstuse töölised, viibisime sageli neil miitinguil. Kõnedega esinesid revolutsionäärid väljaspoolt Jõgevat, aga samuti ka Painküla Algkooli juhataja Peeter Valge, kes hiljem Jõgeva omakaitse tegelaste poolt linnalähedases kruusaaugus hukati… Mõne aja möödumisel hakati organiseerima uut võimuaparaati. Moodustati Jõgeva Linna Täitevkomitee, mille esimeheks oli kuni Suure Isamaasõja puhkemiseni sm. Karl Talvere, kommunaalosakonda hakkas juhtima sm. Richard Noormägi…. Kaitseliidust Omakaitseni I 2002 lk 37 Fond R-358 nim 1 sü 1.Omakaitse Tartumaa Maleva ajalugu (ltn Ed. Suursepp). (Tartumaa Omakaitse aruanne Kaitseliidu likvideerimisest kuni 1941.a. lõpuni. Ed.Suursepp) Jõgeva linnas paistis peale 21.juuni „ülestõusu“ esimese kohapealse punategelasena silma laadakaubitseja, poisiohtu nooruk Erich Lill. Esimese miitingu korraldamisel oli kandvam osa tema täita. Mõni päev hiljem oskas ta end sobitada juba Jõgeva suurema rahaasutuse – Jõgeva Ühispanga usaldusmeheks ning võttis hiljem üle ka panga juhatuse, saades esimeseks punaseks direktoriks. 31.juulil 1940.a. võttis E.Lill üle ka Jõgeva linnavalitsuse, asudes senise linnavanema A.Lauri kohale. „Punase linnapeana“ jõudis Lill tegutseda aga umbes nädala, sest Tartu Maavalitsuse määruse kohaselt sai uueks linnavanemaks kingsepp A.Vähi, kuna E.Lill nimetati ta abiks. A.Vähi oli Vabariigi päevil kaua aastaid kinni istunud riigivastase tegevuse pärast. Piiratud, või pigem töntsi mõistusega inimene, oli Vähi siiski üsna laia suuga räuskaja ning seetõttu ka „paras mees“ oma kohale. Võimu hüvesid peatselt maitsta saanud, muutus ta õige varsti peenutsevaks kommunistlikuks härrasmeheks, olles alati nooblilt riietatud, korraldas vastuvõtte ja joomaõhtuid kitsamas omameeste ringis, kuigi ta seni peaaegu sugugi polnud vägijooke tarvitanud. Täitevkomitee loomisel määrati selle esimeheks ehitustööline K.Taevere (raamatus Teevere – Ü.P.), abiks möldripoiss A.Vaikla (raamatus Vikla – Ü.P.). Senine punane linnavanem Vähi aga tõusis „kraadilt“ veelgi kõrgemale, saades nüüd juba linna tähtsaimaks meheks – kompartei organisaatoriks. Teisteks silmapaistvamaiks punategelasteks Jõgeva linnas olid F.Sööt, kingsepp A.Tobi ja A.Aigro. Viimane läks ühel sügispäeval 1940.a. sauna ning jäi tollest saadik jäljetult kadunuks. Kuulduste kohaselt olevat kommunistid Aigro ise hävitanud mingi patu pärast.


237 Lk 54 …Jõgeva ja Laiuse Ühispankade esimeheks sai Laiuse parteiorganisaator, popsikoha pidaja Johannes Sommer. Ta oli ka Jõgeva piirkonna kooperatiivitegevuse järelvalvaja. 12.jaan. 1941 valiti ta NSV Liidu Ülemnõukogu Rahvuste Nõukogu saadikuks…. Päevaleht 11.juuli 1940 lk 1 Riigivolikogu valimiste Tartumaa ringkondade-komitee tühistas 47. ringkonnas (Laiuse ja Jõgeva) Jaan Järve esitamiskirja kanditeerimiseks riigivolikogusse. Päevaleht 17.juuli 1940 lk 2 Riigivolikogusse valimistel (14.juulil kelll 9.oo-21.oo ja 15.juulil 9.oo-22.oo)… 47. ringkonnas (Sadala, Laiuse, Vaimastvere, Jõgeva ja Kursi vallad, Jõgeva linn) valiti saadikuks Voldemar SASSI. Punalipp 1965 Jõgeva natsionaliseerimiskomisjoni kuulusid Talvere, Tenter ja Lõhmus. Ühistegelised Uudised 2.aug. ja 9.aug 1940 Jõgeva Ühispank oli nende natsionaliseeritavate pankade hulgas, millise nimekirja kinnitas valitsus 30.juulil 1940 ja Jõgeva Põllumeeste Ühispank 6.augustil natsionaliseeritavateks kuulutatud pankade nimistus. 13.sept. kuulutas rahanduse rahvakomissar pankade natsionaliseerimisele memorandumi kuni 19.oktoobrini 1940. Ühistegelised Uudised 27.sept. 1940 lk 8 Põllumajandussaaduste Kokkuostu Komitee Teravilja Osakond kuulutab välja rukki ja nisu kokkuostu septembri lõpul oktoobri algul paljudes Eesti linnades ja raudteejaamades. Avaldatud nimekirjas on ka Jõgeva, aga vist mitte raudteejaam. Mõni aeg hiljem kuulutati sarnaselt välja odra ja kaera kokkuostmine talunikelt. Kuulutuses lisatakse, et raha makstakse välja pärast vilja üleandmist. Fond R-358 nim 1 sü 17 …Jõgeva malevkonnal oli kinnisvaraks Kaitseliidu Kodu end. hobupostijaama hoones ja see anti üle Jõgeval asutatud töölisühingule…. Punalipp nr. 122, oktoober 1978 A.Aru Jõgeva rajooni komsomoliorganisatsiooni ajaloost …Sama aasta (1940 – Ü.P.) 20.oktoobril moodustati Jõgeva linnas töölisnoorte rakuke, kuhu kuulusid eesrindlikud noored linnast ja vallast. Rakukese sekretäriks valiti Valeri Raud, mais 1941 asendas teda Meida Pääsukene. Algul ei olnud ühelgi noorel kommunistliku noorsooühingu piletit, polnud teadmisi komsomolist… Suurt abi osutasid kommunistlikud noored täitevkomiteele suurmajandite riigistamisel ja ettevõtete ning erakaubanduse ülevõtmisel. Jõgeva linnas olid kommunistlikud noored Valeri Raud, Elmar Toomsalu ja Evald Just natsionaliseerimiskomisjoni liikmed. Kulakud ja ettevõtete omanikud püüdsid igati noori mõjutada ja ära osta. Nii pakkus kellassepaäri omanik Voldemar Smit kommunistlikule noorele Valeri Rauale kümmekond kuld- ja hõbesõrmust, et tema äri alles jääks ning väärtused ei satuks hindamiskomisjoni ette. Mehisust näitas üles ka kommunistlik noor Elmar Toomsalu, kes oli määratud Jõgeva nahavabriku usaldusmeheks. Nahavabriku omanik Kõva ei tahtnud, et suurel hulgal


238 kroomnahka läheks riigile ja hakkas E.Toomsalu meelitama, et see laseks mitu hobusekoormat nahka ära viia. Et E.Toomsalu ei võtnud teda kuulda, hakkas Kõva ähvardama ja kuna see ei aidanud, siis meelitas Kõva ta vabriku teisele korrusele ja sulges koos abilisega tühja ruumi ning asus ise nahku laadima. Toomsalul õnnestus läbi akna teiselt korruselt alla hüpata ja miilitsale teatada. Kiiresti koguti noored kokku ja mindi vabrikusse, kus Kõva koos nahkadega kinni peeti…. 1941.a. juuli lõpus… algas metsik arveteõiendamine kohalejäänud kommunistlike noortega. Algasid arreteerimised ja mahalaskmised… Lihakarn Jõgeval…muudeti kinnipidamispaikadeks ja piinakambriks…. Jõgeva linnas ja vallas määrasid ilmsüütuid noori surma kodanliku armee kapten Tiiman, linnapea Sild, advokaat Eglit jt…. F R-955 nim 1 sü 4 Oktoobris 1940 on miilitsa linna rajoonivoliniku asukoht Suur tn 7. Ühistegelised Uudised 1.nov. 1940 lk 1 Majandusühisuse käitiskomitee sai 1.nov-st endale klubiruumi, kus avatakse Punane Nurk seinalehe ja lugemislauaga. Komiteesse kuuluvad F.Sööt, L.Aidla ja L.Kommusaar. Olid asutatud komitee seinalehetoimkond (H.Abel, P.Avi ja K.Mikk), kultuuriring, malering, spordiring (L.Aidla, P.Avi, E.Lipard) ja muusikaring. Ühistegelised Uudised 1.nov. 1940 lk 3 NSV Liidu Põllumajanduspanga Eesti Vabariiklik Kontor organiseeris 60 põllumajanduslikku krediidiühingut kontori korraldusse antud natsionaliseeritud ühispankadest, sealhulgas Jõgeval. Rahvakalender 1941 PKK Lina- ja Villaosakond ostab lina, linaseemet, villa ja kaltsu … Jõgeva kokkuostukoha aadressiks on Mustvee mnt. 12. Lääne-Viru Maa-arhiiv Fond 178 nim 1 (1940-1941) sü 1 1940.a. Jõgeva linna klubiliste asutuste aruanne. Aruandel on kaks koostamise dateeringut – 10.jaan 1941 ja 1.veebr. 1941. JÕGEVA LINNA RAHVAMAJA asub aadressil Suur tn 39, rahvamaja vaatesaalil on 320 kohta. Rahvamaja on alustanud tegevust ilmselt alles novembris ja aruandes märgitakse, et hoone on olnud seni Punaarmee Jõgeva garnisoni kasutuses ja seepärast pole korralikult tööd teha saanud. Rahvamajal on kaks palgalist töötajat: rahvamaja juhataja Karl Pillau ja palgaline kultuuritöötaja, kes on raamatukoguhoidja. Tegutseb 4 ringi 64 osavõtjaga: näitekunstiring 13 inimesega, lauluring 16 inimesega, muusikaring 25 ja noortering 10 osavõtjaga. Tööd lastega pole aastalõpul veel alustatud. On moodustatud rahvamaja, ringide ja raamatukogu liikmetest aktiiv. Aktiivi liikmeist kasutati 6 isikut valimisjaoskonnnas ja 2 isikut agitaatoritena. Ilmselt on jutt 1941.a. 12.jaanuari NSV Liidu Ülemnõukogu valimistest.. Peeti rahvale 8 selgitustöö koosolekut (Vene konstitutsiooni tutvustamine jne.), millel osales 2500 inimest, uue aasta vastuvõtu aktus 400 osavõtjaga. Esinesid A.Vähi, K.Pillau, Millert ja V.Kihno (?). Korraldati 12 kinoetendust. Raamatukogul oli ajavahemikus 15.nov. 1940 – 12.jaan. 1941.a. 65 laenutajat, laenutati 350 raamatut, millest ilukirjandust oli 292 raamatut. Raamatukogu aktiiv moodustati alles


239 7.jaan. 1941.a. Raamatukogu lugemislaud ruumide algava remondi tõttu ei töötanud. Aruandest järeldub, et raamatukogu on rahvamaja struktuurne osa. Lääne-Viru Maa-arhiiv Fond 178 nim. 1 (1940-1941) sü. 2 Rahvamaja tööst osavõtta soovijad on täitnud sellekohased trükitud „sooviavaldused”. Sooviavaldusel tuli ära märkida sotsiaalne päritolu, haridus, kellena töödab, millisesse ametiühingusse kuulu ja kas on partei liige, millist pilli mängib või millise taidlusala on viljelenud. Ankeet-sooviavaldusi on 41 isikult. Sooviavaldused on täidetud 1940.a. detsembris, aga näiteks Martin Nuudi on sooviavalduse esitanud alles 9.märtsil 1941 (oskas mängida akordioni ja klarnetit). End parteiliselt „noor kommunistina” määratlenud majandusühisuse äriteenija Linda Mänd täitis sooviavalduse 20.detembril ja märgib seal, et on osalenud lavategevuses. Komnoor Emilie Sitsaka polnud varem sooviavalduse järgi tegelnud ei koorilaulu, pillimängu ega lavategevusega, aga soovis nüüd ikkagi rahvamaja töös osaleda. Millegiga varem isetegevuses osa võtmata oli avalduse esitajaid teisigi. Teiste hulgas on sooviavalduse täitnud veel näiteks: - Leini Paju sünd. 16.veebr. 1906 Laiuse vallas, väikemaapidaja peres, keskkooli haridus, linnavalitsuse kantseleiametnik, ametiühingu liige, parteitu. - Osvald Paju sünd. 6.dets. 1893 Tartus, vanemad töölised, 6 klassi keskkooli, linnasekretär, parteitu, ametiühingu liige, parteitu, eelmise vend. - Mall Jõgiste sünd 3.nov. 1924 Jõgeval töölisperekonnas, õpib kaubanduskoolis, kuulub ametiühingusse ja on parteiliselt „noor kommunist” (kommunistlik noor). - Jenni Eglit sünd. 8.juuli 1900 Tartus, töölise perest, gümnaasiumi haridus, hariduse ja kunstitöötajate ametiühingu liige. - Viido Uueda sünd. 1921, kuulub töölisühingusse. - Ferdinand Sööt sünd. 1907, gümnaasiumi haridus, töötab majandusühisuses, kuulub töölisühingusse, parteitu. - Aleksander Vähi sünd. 3.veebr. 1904 Valga linnas töölise perekonnas, algkooli haridus, kingsepp, EK(b)P liige, eluk. Turu tn. 7. - Karl Talvere sünd 28.okt. 1905 Narvas ehitustöölise peres, külakooli haridus, ehitustööline, töölisühingu Jõgeva osakonna juhatuse liige, EK(b)P liikmekandidaat. - Richard Noormägi sünd. 1902 Narvas lõpetanud Narva kommertskoolis 5 klassi, Jõgeva linnavalitsuse kommunaalmajanduse osakonna juhataja, töölisühingu Jõgeva osakonna juhatuse liige, parteitu. - Erich Lill sünd. 14.apr. 1910 Jõgeval töölisperes, haridus 6 klassi, linnavanema abi, töölisühingu Jõgeva osakonna juhatuse liige, EK(b)P liikmekandidaat, eluk. Suur tn. 7.

ELULOOD ANNUS, Aleksander-Karl Surmakuulutustest oli Jõgeva Majaomanikkude Seltsi liige, Jõgeva Linna Tuletõrjeühingu juhatuse liige, kindlustusseltsi A-S Polaris esindaja Jõgeval, T.K.Ü Jõgeva osakonna asutaja ja juhatuse liige. BLUM, Johannes Eesti majanduselu leksikon 1939, A.Leetmaa Sünd. 1897 Kudina vallas. Õppis Jõgeva algkoolis ja a-st 1914 Jõgeval ametit kingsepp Kadak`u juures. Mobiliseeriti 1916. tsaari-armeesse. Oli Vabadussõjas. Avas 1920 Jõgeval


240 oma kingsepatöökoja ja 1925 selle juurde naha- ja jalatsikaupluse, mida pidas a-ni 1935. Seejärel Tartus a-st 1937 jalatsitöö firma „Elegant“ omanik. DREYBLADT, Hermann † Postimees 17.sept. 1931 lk 6 16. sept. kl. 3 hommikul lahkus siit ilmast raske haiguse järele kauaaegne Jõgeva (Laiuse) jaoskonna tervishoiuarst dr. Hermann Dreybladt. Kadunu sündis 12.mail 1873 Karksi-Nuias, õppis arstiteadust Tartu Ülikoolis ja Saksamaal ning asus ülikooli lõpetamise järele praktiseerima Jõgevale. Töötades alul eraarstina ja 1914.a. saadik jaoskonna tervishoiuarstina ja oma erahaigemaja juhatajana oli kadunu laialdaselt tuntud vastutuleliku arstina. Otsekohe arstipraktika kõrval oli kadunu väsimatult tegev mitmes seltskondlikus organisatsioonis, nagu kaitseliidus, tuletõrjes, tiisikuse vastu võitlemise seltsis, jaoskonnaarstide seltsis jne. Teda jäid leinama abikaasa ja kaks last. Surmakuulutus. Pika raske kannatuse järele uinus igavesele rahule meie unustamatu kallis mees, isa, vend ja väimees. Dr. med. Hermann Dreybladt sünd. 12.V 1873, surn. 16.IX 1931.a. Kirstupanek Jõgeval neljapäeval, 17.sept. kell 7 õhtul. Ärasaatmine Jõgevalt reedel, 18.sept. kell 11 homm. matmine laupäeval, 19.sept. kell 3 p.l. Tartu Jaani vana surnuaia õnnistusmajast Jaani vanale surnuaiale. Vaikses leinas omaksed. Dr Dreybladti perekond märtsis 1933 F 2974 nim 1 sü 213 - abikaasa Melanie, 47-aastane, tema isa Eduard Kühns (Kūhns ?) oli riigile kuuluva Härjanurme vesiveski talukoha rentnik (juttude järgi lätlane – Ü.P.). Eesti põllumajanduslik kroonika „Eesti talundid, Tartumaa, 1939 Tartu, järgi (lk 60) kuulub Härjanurme veski krunt A-23, kinnistu 8151, 33 ha, Melanie Dreybladt`ile. - tütar Rita 23-aastane - poeg Gert 18-aastane - Kuulutus Postimees 28.nov. 1926 lk 6: Härjanurme vesiveski peale, Jõgeva kaudu, on kohe veskipoissi tarvis, kes sealsamas veel juureõppida võib. Kirjalikult teatada Jõgeva, M.Dreybladt. Postimees 15.juuni 1933 lk 6 Leinakuulutus: Eduard KÜHNS 21.VI 1850 – 13.VI 1933. Puusärkipanek 6.juunil kell 7 õhtul Härjanurmes, maetakse Tartu vanale Jaani kalmistule 17.juunil. FREIBERG, Arved Lõuna-Eesti tegelaste biograafiad, 1938 Eestistas nime Arvo Vabamäe`ks. Sünd. 1909, pärit Alatskivi vallast, astus 1928 postiteenistusse ja umbes 1930 või 1931 oli postiametnik Jõgeval. Olnud sporditegelane ja näitejuht, samuti tegev tuletõrjes. JAUKER, Harald Uus Eesti 25.mai 1937 lk 2 26.mail kaitseb oma doktori väitekirja Tartu ülikoolis Jõgeva apteegi juhataja mag. pharm. Harald Jauker. H.Jauker on sündinud 22.juulil 1904 Puurmanis Tartumaal, Puurmani apteekri pojana. Gümnaasiumi lõpetas ta 1923.a. Tartus. Omandas 1925.a. apteekriabilise õigused sooritades vastavad katsed Tartu ülikooli arstiteaduskonna juures. Astus 1924.a. 2. sem. Tartu ülikooli matemaatika-loodusteaduskonda, valides erialaks keemia. 1925.a. muutis stuudiumi ala, astudes rohuteaduse osakonda, mille lõpetas 1928.a.


241 cum laude. 1929.a. esitas arstiteaduskonnale magistritöö: „Kvantitatiivsest alkoholi määramisest tinktuurides” ja omandas magistri kraadi. Pärast ülikooli lõpetamist astus Jõgeva apteeki ja töötas seal vanem praktikandina ning pärast õiguste saamist juhatajana käesoleva ajani. 1935.a. valiti ta rohuteadlaste koja nõukokku, kuhu kuulub ka praegu. Esitas Tartu ülikooli arstiteaduskonnale töö dr. pharm. kraadi omandamiseks teemal: „Metüülalkoholi esinemisest ja määramisest käärimisproduktides”, milline kaitsmisele määratud 26.mail. JAUKER, Harald Postimees 26.mai 1937 lk 7 Sündis 22.juulil 1904 Puurmanis apteekri pojana. Õppis sealses algkoolis ja lõpetas 1923.a. gümnaasiumi Tartus. Vastavate katsete sooritamisega omandas 1925.a. apteekri abilise õigused. Astus 1924-a- ülikooli matemaatika-loodusteaduskonda, aasta hiljem läks üle rohuteaduste osakonda, mille lõpetas 1928.a. Pärast ülikooli töötas Jõgeva apteegis praktigandina, peale vastava õiguse omandamist apteegi juhatajanakuni praeguseni. Kaitses 1929 magistri kraadi ja 26.mail 1937 doktorikraadi. 1935.a. valiti ta rohuteadlaste koja nõukokku, kuhu kuulub ka praegu. Lahkus 1939 dets. või 1940.a. Saksamaale. – Ü.P. JÕGAR, Karl Eesti majanduselu leksikon 1939, A.Leetmaa lk 329. Sünd. 1903 Saadjärve v. põllumehe pojana. Lõpetas Tartu kommertskooli. Oli Vabadussõjas vabatahtlikuna Tartu kooliõpilaste pataljonis. Hakkas a-st 1922 tegema iseseisvalt maalritööd ja töötas Tallinnas ka teiste ettevõtjate juures. Tuli 1930.a. Jõgevale ja asutas oma maalritöökoja ning mõned aastad hiljem selle juurde veel emailimise töökoja. Tegi igasugust mööbli ja sõidukite värvimistöid ning valmistas silte. Emailimise spetsiaalsisustusega osakonnas värviti jalgrattaid, autosid ja muid esemeid. Kutsetunnistus a-st 1934. Tarvitajaskond arvukas. Töökoda asus Turu t 1. JÄRVE, Jaan Laiuse Koguduse Teataja 28.aug. 1938 lk 5 sünd. 7.okt. 1894 taluomaniku pojana Puhja kihelkonnas Ulila vallas. Õppis Puhja kihelkonnakoolis, Treffneri eragümnaasiumis ja Tartu Aleksandri gümnaasiumis, mille lõpetas 1914.a. kevadel. Lõpetas 1923.a. kevadel Tartu ülikooli usuteaduskonna kandidaadi astmega. Õiendas konsistooriumi eksamid 1923 ja ordineeriti Laiusele õpetajaks 25. dets. 1923.a.. On olnud Asutava Kogu ja Riigikogu liige, samuti Rahvuskogu liige. Usuteaduse magistri kraadi omandas 1936.a. JÜRMANN, Paul 11.aug. 1876 – 18.aprill 1946. Sündis Põltsamaal kaupmehest ja möldrist Rein Jürmanni pojana. Oma teist eesnime Rudolf ei kasutanud ta kunagi. Hariduse omandas Põltsamaa Eesti Aleksandri linnakoolis. Abiellus 1911 Marie-Helene Jaanus`ega. Aastast 1895 töötas isa kaupluses Põltsamaal ja aastast 1898 müüjana A.Tõnissoni kaupluses Jõhvis. Oli 1899-1919 firma „Vennad Jürmann“ (Johann ja Karl) kaasomanik Põltsamaal, Jõgeval ja Jõhvis ning a-st 1919 iseseisva kaupluse omanik Jõgeval, mis jäi temale vanemalt vennalt Johannilt. Oli Vabadussõjas. 1928.a. moodustas Kaubanduslik-põllumajandusliku aktsiaseltsi A/S Paul Jürmann, olles ise selle juhataja. 1938.a. andmestikust selgub, et P.Jürmann oli A/S Eesti Kaupmeeste Majanduskeskuse nõukogu liige. Oli aktiivne vabatahtliku tuletõrje tegelane: 1922-1936 Jõgeva VTÜ peamees (rakenduskonna juht) ja 1937-1941 Tartumaa Tuletõrjebrigaadi Jõgeva divisjoni pealik. Valiti 1938 linna VTÜ auliikmeks. Kuulus 1923-1940 alevi/linnavolikokku, oli 1927 selle


242 aseesimees ja 1928 kuni 1935.a. jaanuar volikogu esimees. Valiti 1935.a. novembris Isamaaliidu Jõgeva osakonna juhatuse esimeheks. Kui 1939.a. märtsis alustas tööd Jõgeva Põllumeeste Ühispank, oli selle nõukogu esimees tema. KALJURAND (Karelson), August 50-aastane Postimees 7.veebr. 1939 lk 9 Tänaseid sünnipäevi. Jõgeva tuntuim pottseppmeister August Kaljurand (Karelson) pühitseb oma 50 a. sünnipäeva. Ta on sünd. 7.veebr. 1889 Rakkes raudteeametniku pojana. Õppis pottsepaametit Tartus ja tegutses siis pikemat aega Venemaal. Jõgevale asus 1923.a. A.Kaljurand on võitnud koha peal ja kaugemalgi ümbruskonnas üldise lugupidamise. Juubilar on ka Jõgeva baptisti koguduse vanem ning jutlustaja. KANGUR, Artur sünd. 30.VII 1883 Võrumaal Otsamõisa valitseja pojana. Lõpetanud Võru linnakooli, hakkas 1900.a. raudteeteenistusse, alul telegrafistina, töötades mitmes jaamas. Vene-Jaapani sõja ajal läks Mandžuuriasse Tšita jaamaülema abiks. Tuli 1908 tagasi kodumaale ja sai Puka jaamaülema abiks. Tuli sealt Jõgeva jaamaülema abiks 1912 ja sai jaamaülemaks 1918.a. Oli Vabadussõja ajal Tartu-Petseri jaoskonna liiklusrevident. KASK, Hans Eesti majanduselu leksikon 1939, toimetaja A.Leetmaa, Pärnu kirjastus „Sõna“ Sünd. 19.mail 1893 Uderna vallas talupidaja peres. Õppis Oudova linnaloolis. Töötas mitmes vorstitööstuses. Kolis 1934 Jõgevale ja avas iseseisva vorstitööstuse ja lihaäri. Omas vorstitööstuse meistri kutsetunnistust. Varustas ka ümbruskonna edasimüüjaid. Aktiivselt tegev tuletõrjes. Ari ja tööstuse aadress – Suur t 46, telef. 60. KASK, Hermiine Eesti majanduselu leksikon 1939, A.Leetma Sünd. 4.nov. 1899 Malla v., töösturi tütar. Õppis 1919 aastast juuksuritööd Narvas ja töötas siis seal juuksurina ning õppis veel kolm aastat vilund meistri juures. Oli juuksur Paides, Sindis ja Kundas, lühemat aega ka Tallinnas. Asutas 1935.a. oma juuksuritöökoja Jõgevale, omab juukstööstuse meistri kutsetunnistuse. Võtab innukalt näitlejana osa kõigi Jõgeva seltside näitetegevusest. Tema meeste- ja naiste juuksuritöökoda asub Suur tän. 20. KASELO, Karl Eesti majanduselu leksikon 1939, A.Leetmaa Sünd 1898 Vaimastvere v. Kõolas talurentniku pojana. Õppis Laius-Tähkvere (Sadala) ministeeriumikoolis. Õppis 1911-1913 Tõreda külas kingsepatööd ja avas 16-aastasena kingsepatöökoja Vaimastveres, maailmasõja ajal L-Tähkveres. Oli Vabadussõjas. Töötas Jõgeval ja mujal 1921-1936 äridele ja pidas selle kõrval 1923-1928 L-Tähkveres väiksest kauplust. Avas 1937.jaanuaris Jõgeval iseseisva naha- ja saapakaupluse ning aitas 1939.a. algul asutada vennale Põltsamaal teise samasuguse kaupluse. Poe aadress Jõgeval Suur t. 15, telef. 96. KARUSOO (Karusson), Jaan Eesti tuletõrje leksikon 1940 lk 125 sünd. Tuhalaane v. Viljandimaal 17.I 1880 põllumehe perekonnas. Abiellus 1919 Alma Libega. Poeg Jaan. Õppis Paistu kihelkonnakoolis. A-st 1909 pagariäri omanik Jõgeval. A-st


243 1909 Jõgeva tuletõrjeühingu liige, olnud laekur korrapidajate jaoskonna juhataja abi, 1939.a. revisjonikomisjoni esimees ja linna kompanii korrapidajate rühma pealik. Omab tuletõrje kuldristi kaelas kandmiseks. Haridusseltsi liige. KERDI, Jenny Sünd. 8.juulil 1900., surn. 1.okt. 1990 Tartus. Õppis 1099 – 1917 Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Era-Keskkoolis, mille lõpetas. Jõgevale tulles oli tema perekonnanimi KURS-UIBO. Valiti 1.jaan-st 1923 Jõgeva Algkooli õpetajaks. Täitis aastail 1924-1928 ühiskondlikus korras haridusseltsi raamatukogu laenutaja/hoidja ülesandeid. Oli abielus Jõgeva advokat Osvald Eglit`iga. Elas nõuk. ajal 1980-ndate keskpaigani Jaama tn 7, järgnevalt sai koha kusagile vanadekodusse Tartus. Perekonnanime KERDI saamislugu pole siinkohal teada. LAANBERG, Eduard 50-aastane. Postimees 30.apr. 1935 lk 7 Eduard Laanberg sündis 1885. aastal Orava vallas käsitöölise pojana. Õppis Pihkva reaalgümnaasiumis ja teenis vene sõjaväes. Ajateenistuse järel astus politseiteenistusse töötades Võrus, Pihkvas ja Moskvas kuni 1917. aastani. Eesti iseseisvumise järel tuli kodumaale ja määrati 1920.a. Tallinna kriminaalpolitsei abikomissariks, kellena töötas 1923. aastani, asudes siis elama Jõgeva valda, kuhu oli vahepeal ostnud Söödi talu. Valiti 1930.a. Jõgeva vallavanemaks ja seejärel teiseks ametiajaks. Laanberg, Eduard Ühistegelised Uudised 1.mai 1935 Sünd. 1.mail 1885 Võrumaal. On olnud või on parajasti piimaühingu esimees, vallavanem, ühispanga revisjonikomisjoni liige, maatulundusnõukogu esimees, KL Jõgeva malevkonna majanduspealik, Eesti Ühistegelise Liidu revisjonikomisjoni liige, Põllutöökoja liige, Maaomavalitsuste Liidu nõukogu ja revisjoni liige. Omandas tosin aastat tagasi Jõgeval 2 võrdlemisi mahajäänud talu. Eestistas nime Laanemäe`ks. LAANEMÄE (Laanberg), Eduard Sünd. 1.mail 1885 Orava vallas Võrumaal. Jõgeva vallavanem, valiti 1939 dets. vallavanemaks tagasi. Tegev mitmes seltsis, põllutöökoja liige. Oli 1939.a. lõpul tegevuse lõpetanud perioodi Tartumaa volikogu liige. LAUR (Korts-Laur), Alfred Alevivalitsuse dokumendist 1938.a. Lääne-Viru Maa-Arhiiv F 102 nim 2 sü 21 Sünd. 4.nov.1887 Laiuse vallas, surn. 6.mai 1962 Jõgeval. Oli lõpetanud 3 klassi algkoolis. 17-aastaselt alustas Tartus linaasjanduse õppimist Jojan Christian Kochi kontoris, õppides seal kaks aastat. Võeti 1909 ajateenistusse. Esimese maailmasõja ajal teenis 1916-1917 Vladimiri jalaväepolgus. Sai siis puhkuse ja tuli ära koju. Tema Vabadussõjas osalemises pole selgeid tõendeid, aga Postimehes on teade, et ajavahemikul 25.-31. märts 1919 on teiste haavatud sõjameeste hulgas toodud Maarjamõisa kliinikusse ravile Alfred Korts-Laur Laiuselt. Edasi oli ta okumenditeate järgi Vabadussõja ajal Jõgeva toitluslao juhataja Toitlustusministeeriumi ametnikuna (teisal Tartu maavalitsuse Jõgeva ladude laohoidja), kuni ladude likvideerimiseni. (1925.a.?) 1919 Jõgeval kaupmeeste kirjas. 1921.a. sügisel laskis ta käiku Jõgeva hobupostijaama ja oli selle pidaja kuni postijaama ametliku tegevuse lõpetamiseni 1.mail 1936. Tema initsiatiivil asutati Jõgevale Tartumaa Linakasvatajate Ühingu linavabrik, mida ta juhatas (hävis tulekahjus 1929.a.). Omakäelises seletuses on ta 1950.a. kirjutanud, et töötas Jõgeval


244 Rotermanni tehaste linapraakerina 1931. aastani ja siis 1931-1936 Tallinna firma Wisseau lina kokkuostjana Jõgeval. Seejärel ostis lina kokku Narva linavabrikule. Rentis 1936.a. riigi reservimaast 50 kroonise aastarendi eest talukoha (ühtedel andmetel 13,38 ha, teistel 12,64 ha, millest põllumaad erinevail andmeil kas 5,36 või 4,75 ha). 1940.a. 20.oktoobril sai tööle Põllumajanduse Rahvakomissariaadi P.K. Komitee Lina- ja Villaosakonna Jõgeva kokkuostupunkti praakerina (palk 200 kr, hiljem 400 rbl). Saksa-ajal töötas P.Ü. Estonia lina ja villa vastuvõtjana Jõgeval. 9.oktoobrist 1944 võeti palgale EstoVilla-Linatrusti Jõgeva kokkuostupunkti juhataja-praakerina, kus töötas kuni kokkuostupunkt 1946.a. likvideeriti. Abiellus 1920.a. Tartu Loomakliiniku juhataja Urbanovitši tütre Ludmillaga (eluaastad 1901-1930), kes töötas tema juures sekretärina laokontoris. Abiellus uuesti 1931.a. Ludmilla Holdtiga (eluaastad 1907-1959). Oli Jõgeva alevivanema abi alates 5.juunist 1934 kuni Jõgeva linnaks saamiseni. Kinnitati siseministri käskkirjaga linnavanema abiks 2.juunist 1938 arvates, kellena töötas kuni 1940.a. juunipöördeni. Juunipöörde ajal määrati 10.juulil linnavanema kohusetäitjaks. Saatis 27.juulil siseministrile telegrammi palvega ametist tagasiastumise kohta, mille minister viivitamatult telegrammiga samast kuupäevast rahuldas. 1950.a. tunnistati tema majapidamine kulaklikuks. Miilitsas läbiviidud juurdlusega lükati kulaku-süüdistus ümber ja Jõgevamaa täitevkomitee otsusel kustutati A.Lauri majapidamine 12.aug. 1950 kulaklike majapidamisete nimekirjast. Oli Jõgeva Haridusseltsi esimees (teade det-st 1939 Postimehes). LEHTMETS, Ernst Sündis 7.sept. 1891 Liigvalla vallas Järvamaal. Lõpetas Tartu linnakooli ja Riia sidetehnika mehaanikute kooli. Määrati 23.nov. 1910 postiteenistuse mehaanikuks, kellena töötas tsaariajal Riias, Liibavis, Jõgeval ja Moskvas ning pärast Eesti iseseisvumist Tallinnas ja Kolga postkontoris selle ülemana. Määrati 29.okt. 1920 alates Jõgeva postkontori ülemaks. Osales aktiivselt Jõgeva seltskondlikus tegevuses. LEIHBERG, Arnold. Eesti tuletõrje leksikon 1940 lk 224 Sünd. 22.XII 1875 Põltsamaal, isa Karl (oli tuletõrjeühingu liige), ema Franziska, abiellus Beate Veberiga 1908, lapsed Brita, Arnold, Thomas ja Beate-Sophie. Lõpetas Tartus reaalkooli ja Riia polütehnikumi. Diplomeeritud insener. Oli Peterburis 1904-1906 marekaubasadama ehitusosakonna insener, 1906-1907 insener Saksamaal ja Venemaal. Omab sae- ja jahuveski ning toorlina tööstuse Viljandis. Jõgeva tuletõrje ühingu liige selle asutamisest peale, nüüd auliige. Inseneride Koja ja Tööstus-Kaubanduskoja liige. Tööstur ja kaupmees Tallinnas. LIIGAND, Jaan Eesti majanduselu leksikon 1939, A.Leetmaa Sünd. 1883, sepa poeg Tähtvere vallast. Õppis Tartu linnakoolis. Õppis mitme rätsepa juures ja omandas juurdelõikaja diplomi Peterburis. Asus 1909.a. sügisel Jõgevale, avas rätsepatöökoja ja töötas sellena vähemalt iseseisvusaja lõpuni. Oli Vabadussõjas. 1916. a-st on tal Jõgeval oma maja. Omab rätsepa kutse. Laulis aastaid Jõgeva segakooris, olnud haridusseltsi juhatuse liige ja tegev tuletõrjeühingus, linnavolinik, hoolekandekohtu ja linna revisjonikomisjoni liige, Jõgeva Majaomanikkude Seltsi revisjonikomisjoni liige. Töökoja asupaik Suur t. 70. LÄTI, Rudolf 50-aastane


245 Postimees 1.veebr. 1939 lk 6 Pühitseb 2.veebr. 50 a. sünnipäeva. Oli maailma- ja vabadussõjas, viimases Kuperjanovi pataljonis rühmaülem allohvitseri auastmes. Sai Landeswehri sõjas haavata, aga paranedes oli liinil sõja lõpuni. On olnud Härjanurme vallavanem ja vallavanema abi, vallakohtu liige ja praegu hoolekandekohtu esimees. Oli pikemat aega valla revisjonikomisjoni esimees, Saduküla kooli hoolekogu ja õppenõukogu liige, oli tegev tuletõrjes ja ja piimaühingus, Kursi karskusseltsis, Kursi koguduse nõukogu ja revisjonikomisjoni esimees. jne. Oli ka Jõgeva Majandusühisuse nõukogu esimees. MARJASAAR, Eduard 50-aastane Postimees 22.märts 1939 lk 7 Juubilar sündis 22.märtsil 1889 Härjanurme vallas. Õppis Kursi kihelkonnakoolis ja Tartu linnakoolis ning põllumajandust Vana-Kuuste ja Kastre mõisates. Oli mõisavalitseja Lätis ja ligi 10 aastat Moskva ja Vladimiri kubermangus krahv Orlov-Denissovi mõisates. Isamaaliste hoiakute tõttu viisid enamlased ta kaasa pantvangina ja pääses koju alles Vabadussõja lõpul, mil vahetati välja Eestis vangistatud kommunistide vastu. Eeskujulik põllumees, kasutab oma põllumajanduslikke kogemusi uute viljasortide aretamisel. On tegev mitmes Jõgeva seltsis. MEOS, August Sündis 27.juulil 1886 Tartus Elistvere sepa pojana. Lõpetas ministeeriumikooli. Abiellus 1915.a. Paistus Anna Petersiga (1894), aga abialu lahutati juunis 1941. Abiellus uuesti juulis 1943 Margarete Lehtmetsaga (1899). Lapsed Heino (1918) ja Aino (1921). Tema Jõgevale asumise aeg pole teada, aga mais 1917 oli ta juba haridusseltsi liikmemaksu maksjate hulgas. Hiljemalt 1918.a. kuni 1930.a. töötas Jõgeval Tallinna Põhja Paberi- ja Puupapi Vabrikute AÜ metsapraakerina, ostis 1920 või 1921 lihunik K.Rabissonilt maja Jõe t. 1, mille juurde hakkas 1922.a. ostetud vakamaa suurusele ristikupõllule, kuhu algatuseks istutati 36 õunapuud, rajama aiandit, mis 1930-ndate keskpaigaks kujunes suureks puukooliga aiandusäriks. Valiti 1919.a. mais ajutise alevinõukogu liikmeks ja sai alevivanema abiks. Sai ka 1919.detsembris valitud alalise alevinõukogu liikmeks, oli 1929-1934 alevivanem. Kuulus ka 1929, 1934 ja 1939.a. valitud volikogudesse. Kuulus Jõgeva Majandusühisuse nõukogusse ja oli 1937-1940 nõukogu esimees. On olnud Jõgeva Ühispanga nõukogu esimees ja oli 1920-1934 Jõgeva Vabatahtliku Tuletõrjeühingu esimees. Oli järsu iseloomuga, väga väljapeetud käitumismaneeridega ja armastas žeste. Nii tavatses ta 1920-ndail saata pangast raha tooma või seda viima, ka väga suuri summasid, oma aednikku. 1929.a. kinkis ta uue koolimaja valmides koolile klaveri. Olles alevivanem, keeldus selle töö eest tasu võtmast jne. Tema jõukakssaamisest on legend, et 1918.a. omakaitse patrullis olles leidnud ta Jõgeva jaamas ühest vene vägede mahajäetud vagunist polgu kassa. Saatnud kaaslased alevist meest otsima, kes rahakappi avada oskab, aga kui kapp lahti tehtud ja mehed seal olnud paberraha omavahel ära jagama hakanud, polevat Meos endale midagi tahtnud. Hakatud siis arvama, et Meos sai vahepeal ise kapi lahti ja pani paraja portsu raha juba tasku. Teine versioon samast ajast jutustab, et ta suutnud kevadisel parvetamisel lagunenud parvede palgid, mis kadumaläinutena maha kanti, siiski üles leida ja pärast salaja rahaks teha. Ostis 1930.a. sügisel kehvas korras Painküla veski koos loomade ja kogu majapidamisega. Kordaseatud veskis tehti järgnevalt tavalise jahu kõrval püüli, mannat, tangu ning sorteeriti ja puhastati seemne- ja müügivilja.


246 Tunnistati 9.02.1945 rahvavaenlaseks koos klausliga „varandus täiel määral ära võtta”, mille peamiseks objektiks oli Painküla veski. Arreteeriti 1945.a. ja suri 1946.a. Tartu vanglas. MIITRA, Juhan 50-aastaseks Postimees 26.okt. 1933 lk 5 25. skp. pühitses Juhan Miitra Jõgeval 50 sünnipäeva. Juubilar on… agaralt tegutsenud „Postimehe” pearaamatupidajana, seltside ja organisatsioonide liidus „Side”, o-ü „Kaubanduse” ärijuhina, pikemat aega Jõgeva ühispanga juhatajana, viies panga kõrgele järjele. Peale selle on ta olnud tegev „Vanamuises”, Tartu Majaomanikkude Seltsis, raamatupid. ja kontoriametnikkude seltsis, Tartu tarvitajate ühisuses ja praegu Jõgeva majandus- ning hariduslikkudes organisatsioonides… NARITS, Jaan Eesti majanduselu leksikon 1939, A.Leetmaa Sünd. 1907 Kaarepere vallas põllumehe pojana. Õppis Tabivere algkoolis. Õppis 1930-1935 Jõgeval Muru puutöökojas. Seejärel asutas Jõgevale oma puidutöökoja ja omandas kutsetunnistuse mööblitööstuse alal. Valmistab mehhaniseeritud töökojas tellimiste peale igasugust mööblit ja ehituste puitdetaile. Tööstus asub Suur t. 65. NIGULAS, Arnold Eesti majanduselu leksikon 1939, A.Leetmaa. Sünd. 1907.a. Kaarepere vallas põllutöölise peres. Õppis Palamuse algkoolis. Alates a-st 1912 õppis algul Jõgeval ametit kingsepp Puusepa juures, hiljem Tartus a-ni 1928. Tegutses iseseisva kingsepana Kaareperes ja hiljem jalanõudeäridele Tallinnas. 1933.a. avas oma kingsepatöökoja Jõgeval. Omab vastava kutsetunnistuse. Töökoda asub Suur t. 70. NÕMM, Jaan Eesti majanduselu leksikon 1939, A.Leetmaa Sünd. 1891 Härjanurme vallas põllumehe pojana. Õppis Härjanurme algkoolis. Seejärel õppis 3,5 aastat sepatööd. Töötas aasta rehepeksumasina masinistina ja täiendas siis end Laiusel M.Tamme mehhaanikatöökojas. Ehitas 1912.a. Jõgevale maja koos töökojaruumidega ja astas sinna oma metallitöökoja. 1915-1917 töötas Narvas sõjatööstuses. Teeb igasuguste põllutööriistade ja -masinate remonti, valmistab sindlimasinaid ja teeb mitmesuguseid muid rauatöid. Sai näitusel I auhinna sindlimasina eest ja Siimusti kabeliaia väravate eest. Osaleb mitme seltsi tegevuses. Aadress Suur t. 60. PADIL, Alma sünninimega Ränkel, eluaastad 29.nov. 1896 – 16.nov. 1986, pärit Siimustist. Õppis Tartus Salme tn 1 koolis raamatupidajaks ja sai raamatupidaja koha Jõgeva Majandusühisusse pärast Maria Rangi surma, kellena töötas veel ka mõni aeg pärast II maailmasõda. Mingil ajal töötas ta ka Munade kokkuostu punkti raamatupidajana Turu tänaval (punane telliskivimaja). 1950ndatel läks nõukoguliku tagakiusamise tõttu tööle raamatupidajana Kiltsi, kus töötas pensionile jäämiseni. Aktiivne isetegevuslane, laulis Jõgeval lavastatud operetis ja kooris. PADIL, (Siegfried) Siim sünd. 25.nov. 1902, surn. 16.mai 1944 Jõgeval. Lõpetas H.Treffneri gümnaasiumi ja õppis Tartu ülikoolis lühemat aega õigusteadust. Postiametnik Jõgeval ja 1936-1938 Põlvas postkontori juhataja. Ehitas 1930.a. Jõgevale Mustvee maanteele oma maja. Harrastas


247 isetegevust. Jõgeva Muusika ja Lavakunsti Ühingu asutajaid ja selle esimene juhatuse esimees. Laulis tegelasosi. KL Jõgeva malevkonna orkestris tromboonimängija. PAJU, Osvald F 40 nim 1 sü 217 Mitmed muud kirjalikud allikad. Sünd. 1893 Tartus, õppis Tartu linna algkoolis, lõpetas Torma kihelkonnakooli 1910.a. Oli 27.aug.1912 – 8.sept.1915 Alatskivi vallasekretäri abi. Oli 1915 – 1917 I maailmasõjas ja Vabadussõjas algusest lõpuni (3.diviisi Intendandivalitsuse asjaajaja 19.nov. 1919 –1.apr. 1921). Valiti 23.apr. 1921 Jõgeva alevisekretäriks olles selles ametis iseseisvuse lõpuni. Aktiivne tuletõrjuja, Jõgeva tuletõrjeühingu abiesimees 1925-1937, seejärel ühingu esimees, pärast sõda ühingu taastamiskoosolekul 30.mail 1945 valiti taas esimeheks ja 1946.a. 16.juunil valiti uuesti esimeheks kolmeks aastaks. PEDRIKS, Karl 60 a. sünnipäev Postimees 29.okt. 1933 lk 3 (P) Pühapäeval saab Jõgeval ja ümbruskonnas tuntud põllumees ja seltskonnaelust osavõtja Karl Pedriks 60-aastaseks. Juubilar on vallavolikogu liige ja hiljem vallavanemaks kaks aega. Segastel aegadel 19171919.a. kohapealne omakaitse organiseerija ja kaitseliidu pealik. On Jõgeva piimaühisuse asutajaid liikmeid ning juhatuse esimehena ja praegu kassapidajana asutamisest saadik, 22 a. jooksul, kaasa töötanud. Samuti majandusühisuse ja ühispanga asutajaid ja nõukogu liige. Ta on tuntud eeskujuliku talupidajana – loodusearmastajana. Tallu on ta istutanud suure õunapuuaia ja marjaistanduse ning ilupuid ja hekke on igas mõeldavas kohas. Samuti asutas juubilar oma maa peale ümbruskonnas tuntud ja looduslikult ilusal kohal „Siimusti surnuaia”. Ümbruskonnas on ta tuntud sooharijana ja kultuurheinamaade asutajana. On Siimusti peakraavi kaevamise mõtte algataja ja veeühingu praegune esimees. PÕDER, Jaan Eesti majanduselu leksikon 1939, A.Leetmaa Sünd. 1885 käsitöölise peres Suure-Jaanis, lõpetas seal 6 klassi. Tegutses kellassepana Vändras 1905-06, siis Tõrvas ja 1909-1914 Türil. Oli I maailmasõjas. Osales sõjaväelaste saadikuna Eesti Rahvuskongressil T. 1917.a. ja oli Eesti Sõjaväe Keskkomitee nõukogu liige Tallinnas. Lõpetas Peterburis prof. A.Piip`i korraldatud rahvusliku propaganda kursused ning tegi Venemaal eesti sõjameeste seas rahvuslikku propagandat. Asutas 1918 Tallinnas kellassepatöökoja „Kuldala“ ja töötas seal 1926. a-ni. Rändas 1927 kevadel Austraaliasse ja läbis rännates ka palju Euroopa maid kuid tuli samal aastal tagasi kodumaale. Tuli 1929.a. Jõgevale ja avas siin kellassepaäri ja -töökoja „Kuldala“. Hiljem avas selle juurde veel raadio ja jalgrattamüügi. Parandati kelli ja raadiote paandamises oli Jõgeval ainuke ettevõtja. Mõnda aega ehitas ka ise raadioid. Aadress Suur t. 25. RAAMAT, Vilbert Eesti majanduselu leksikon 1939, A.Leetmaa Sünd. 1896 Tartus kaupmehe pojana. Lõpetas Tartu linnakooli. Töötas Peterburis mitmes ehituskontoris ja õppis seal tehnikakoolis arhidektuuri. Oli maailmasõjas. 1918.a. Saksa okupatsiooni ajal saksa sõjaväes ehituse alal. Oli Tartus enamlaste vangistuses. Vabadussõjas kuulipildur. Tartu ja Peipsi sadamate töökoja juhataja 1921-1923. Oli Tartu-Petseri raudtee ehitustöödel osak. juhataja 1930.a. ja tuli seejärel Jõgevale ehitusettevõtjaks. Korraldas ümbruskonna mitme suurema hoone ehitustöid. Omab a-st 1938 ehitusmeistri kutsetunnistuse.


248 Oli Tartu Ehitajate Üh. ja Tartu Vabakutseliste Üh. liige ning tegev muudeski organisatsioonides. Alaline eluk. Jõgeval Kesk t. 4 telef. 94. REITAV, Hans 70-aastane. Postimees 30.juuli 1931 lk 4 Laius-Tähkvere ärimees. Sünd. 1.aug. 1861 Siimustis Kurista vallas. Õppis Siimusti külakoolis ja Laiuse kihelkonnakoolis. Läks 22-aastaselt Tiemanni juurde ärialal ja avas hiljem Sadalas juba oma kaupluse, kus on tegutsenud juba 40 aastat. Lisaks on tal Sadalas auru-jahuveski ja metsa ümbertöötamise äri, millel uuemad täiustatud masinad. On LaiusTähkvere Hariduse ja Lauluseltsi kauaaegne juhatuse liige, L-Tähkvere Põllumeeste Seltsi asutajaliige, Laiuse kirikunõukogu liige, oli 1918 vallakohtu liige, valla kindlustusseltsi esimees ja hiljem kuni praeguseni laekur. Rahvaerakonna poolehoidja. ROOMET, Karl Postimees 12.veebr. 1938 lk 5 Sünd. 2.IX 1902 – (27.VII 1941 – Ü.P.) Vaimastvere vallas Tirma külas põllumehe pojana. Lõpetas gümnaasiumi 1925 ja õppis Tartu Ülikoolis alul usu- siis õigusteaduskonnas. Lõpetas Tartu Ühistegelise Instituudi. Töötas Tartus Põllumajanduse Pangas, valiti 1933 Jõgeva Ühispanga asjaajaja-direktoriks, kust vallandati panga raha omastamise süüdistusega 1938.a. augustis. Osales Vabadussõjas õpilasena. A-st 1935 KL Jõgeva malevkonna pealik. Tegev Jõgeva majandusühisuse nõukogus, Põllutöökoja Jõgeva konvendis, Isamaaliidu Jõgeva osakonna esimees ja Noorkotkaste Sõprade Seltsi Jõgeva osakonnas. Sai 1939 Jõgeva Põllumeeste Ühispanga juhatuse liikmeks. SILBERGLEICH (Silvere), Hans 60-aastane Postimees 3.dets. 1933 lk 4 (P) Õlletööstur. Sünd. 3.dets. 1873 Simuna kihelkonnas Rahkla külas taluomaniku pojana. Tema isa Mart oli esimene eesti talupoeg, kes end mõisa alt vabaks ostis. Siirdus 1896.a. koos vennaga Valgutasse, kus rentisid mõisa õllevabriku. Juba aastase usina töö järel ostis ta vennalt rentniku õigused endale ja asus üksinda õllevabrikut pidama. Käis end praktilistes oskustes täiendamas Lätis Kockenhofi mõisa õllevabrikus. Rentis 1913.a. lisaks teisegi õllevabriku – Krüüdneri mõisa oma ning töötas nendega maailmasõja alguseni, mil õlletootmine keelati. Asus 1914 Tartusse…. Võttis osa Jõgeva „Uku” ülesehitamisest ja rajamisest, missugune ettevõte on asutatud 1912.a. Sai 1930 „Uku” omanikuks. Tartumaa Teataja 5.dets. 1933 lk.4 Hans Silbergleich (1873) ostis 1916.a. Tartus ära Jannau „Livonia” õllevabriku. SCHMIDT, Voldemar Eesti majanduselu leksikon 1939, A.Leetmaa Sünd. 1896 metsaülema pojana Salla vallas. Õppis Kaarma algkoolis. Õppis kellassepatööd venna juures Jõhvis ja seejärel Tallinnas. Mobiliseeriti 1915 ja oli rindel. Oli Vabadussõjas algusest lõpuni. Hakkas 1920 Lohusuus tegema kellassepatööd, aga tuli 1923 kellassepaks Jõgevale, kuhu ehitas 1928 oma maja. Lisaks kellassepatöökojale ja -ärile hakkas müüma jalgrattaid, elektritarbeid ja jahitarbeid. Omas 1934.a-st kellassepa kutsetunnistuse. Tegev Jõgeva tuletõrjeühingus ja Tartumaa Kaupmeeste Üh. juh. liikmena ning viimase ühingu Jõgeva osak. esimees; Tartumaa ärimaksu kom. liige jne. Äri aadress Suur t. 28, telef. 5. Määrati 25.juulist 1941 Jõgeva linna Omakaitse juhiks, oli reamehe auastmes. TANI, Aleksander


249 Sünd. 1872 Peterburis – surn. 15.juunil Jõgeval. Astus Jõgeva VTÜ korraldajate jsk. liikmeks 21.IX 1914, valiti korrapidajate jsk. laekahoidjaks ja kirjatoimetajaks 3.VI 1926 (selles ametis veel praegu s.o. 1934), valiti 6.V 1928 korrapidajate jsk juhataja abiks (ka selles ametis veel praegu), valiti märtsis 1934 ühingu esimeheks. EÜT Liidu juhatuse liige a-st 1932. Ajakirja Tuletõrje Teated kaanereklaami andmeil on ta müünud Jõgeval Suur t. 16 väiksemaid tuletõrjevahendeid, mütsiembleeme, märke, nööpe ja kirjandust T Liidu laohinnaga. Reklaam on esmakordselt 1932.a. oktoobris ja edaspidi ka 1933.a. ning vähemalt ka 1934.a. ajakirjades. Eesti tuletõrje leksikon 1940 lk 522 Sündis11.IV 1872 Peterburis, isa Abram, ema Helene. Õppis Peterburis linnakoolis ja raamatupidamiskursustel. Olnud riigiametnik. Tööstur-ärimees Jõgeval. Oli Jõgeva VTÜ revisjonikomisjoni liige, ühingu esimees 1934-1937, abiesimees alates 1937.a. Oli 1932-1935 Eesti Vabat. Tuletõrje Liidu juhatuse liige. Eesti Mineraalvete ja Karastusjookide Tööstuse Ühingu abiesimees, Jõgeva spordiseltsi „Kalju“ eluaegne liige. TEDER, Eduard Õppis Tartu ülikoolis arstiteadust, katkestas aga Vabadussõja sõjaväeteenistuse kohustuse tõttu õpingud ja lõpetas ülikooli alles 1921.a. Praktiseeris siis ligi 2 aastat prof. Masingu juures ja naistekliinikus. Teenis seejärel kaitseväes noorema arstina ja siis ratsarügemendi vanema arstina. Maavalitsus valis ta 41-aastaselt 1931.a. oktoobris Jõgeva jaoskonnaarstiks. TIIMANN, Joosep † Laiuse Koguduse Teataja 24.dets. 1934 lk 4 13.aug. 1857 – 14.juuli 1934. Varasemal eluperioodil tegutses ärialal, aga oli ühtlasi ka põllumees. Asutas „Siimusti savitööstuse“, mis paisus suureks ettevõtteks. Tsaari-ajal turustas oma toodangut isegi Vene keisrikojas, praegu tuntud üle kogu Eesti. Oli Jõgeva Ühispanga ja Jõgeva majandusühisuse asutaja. Iseseisvusaja algusest surmani Laiuse koguduse nõukogu esimees. Suri raske haiguse tagajärjel oma talus ja maeti suure rahvahulga osalusel 18.juulil Siimusti kalmistule. Koguduse nimel pani pärja tema hauale nõukogu esimehe asetäitja A.Reial. TIIMANN, Joosep Postimees, surmakuulutus 14.aug. 1857 – 14.juuli 1934. Laiuse kirikunõukogu esimees, Jõgeva Majandusühisuse asutajaliige ja kauaaegne juhatuse esimees, Jõgeva Ühispanga asutajaliige ja kauaaegne juhatuse esimees. TIIMANN, Joosep † Postimees 16.juuli 1934 lk 6 …Noore mehena asutas kodukülas Siimustis kaupluse, mis oli kaua aega ümbruskonna suuremaks kaubamuretsejaks kuni Jõgeva alevi kasvamisega kaubanduslik keskus alevisse üle kandus. Asutas 50 aastat tagasi Siimustisse savitööstuse, kus valmistati tooteid isegi vene keisrikojale. 1923.a. põles tööstus maha, aga ehitati uuesti üles. Tema algatusel ja õhutusel asutati Jõgeva Ühispank ja Jõgeva Majandusühisus, milliste juhatuse esimeheks oli viimaste aastateni. Oli ka iseseisvuse algusest kuni surmani Laiuse EELK koguduse nõukogu liige. Perre sündis kuus poega ja kaks tütart. VALGE, Peeter Kogutud andmed. Eluaastad 1892 – 1941. Tuli Jõgevale kooliõpetajaks 1920-date II poolel, elas nn. Õpetajate kodus kuni Painküla koolijuhatajaks minekuni 1937. Detsembris 1921 on ta märgitud Jõgeva Seltsidevahelise Ühtlustuskomisjoni sekretärina. Oli Jõgeva Haridusseltsi esimees (teated


250 1928 ja 1930) ja uuesti 1930-ndate II poolel (teated mai 1935 ja dets. 1939). Pääses 1934 jaan-s Heakorra ja ja õigluse pooldajate valimisliidu kandidaadina alevivolikokku ja sai 7.veebr. volikogu aseesimeheks ning valiti veebr-s 1935 volikogu esimeheks. Kuulus 1935.a. märtsist Jõgeva tuletõrjeühingu juhatusse kirjatoimetajana ja märtsist 1937 kirjatoimetaja abina, kust langes välja 1938.a. jaanuaris seoses Painkülla elama asumisega ja Jõgeva valla VTÜ-liikmeks üleminekuga, aga 1938.a. augustis märgitakse teda Jõgeva tuletõrjeühingu juubeliaasta juhatuses olijaks. Valiti 1936.a. jaanuaris Rahvahääletuse korraldamise kohaliku komitee liikmeks. 1936.a-st ja 1938.a-st on teated, et ta on Jõgeva skaudirühma juht. Oli ilmselgelt tugevate sotsiaaldemokraatlike vaadetega isik, nii et näit. 1936.a. sõimas N. Lindemann teda avalikult kommunistiks. Asus 1940.a. juunipöörde järel kommunistide poolele, tehes avalikku propagandat, ja lasti Omakaitse poolt 1941.a. Jõgeva linna kruusaaugus koos teiste kommunistide ja nende pooldajatega maha. II naine Benita (1909), lapsed: Muusa (1919), Igor (1921), Velleo (1922). VINDI, August Sünd. 1878.a., pärit Pajusi vallast. Naine Ida (1878-1939), poeg Axel (1906). Algkool. Viljakaupmees Jõgeval hiljemalt a-st 1813. Oli alevivolikogu liige aastail 1919 – 1933 ja alevivanema abi 1928 – 1933. Oli Vabadussõjalaste rahvaliikumise Jõgeva osakonna esimees. Oli seepärast vahiall 16.03. – 8.06.1934 ja tal keelati Tartumaal elada. 1930-ndate alul ostis ära seltsimaja. VÕSU, Johannes Eesti tuletõrje leksikon 1940 lk 609 Sünd. 8.VIII 1887 Võrumaal, isa Peeter, ema Juuli, abielus a-st 1936 Mahta Kolliga. Kihelkonnakooli haridusega. Teenis Vene sõjaväes laojuhatajana. Oli tegev 1906-1907 Tartu tuletõrjeühingus, 1907-1910 Võõpsu tuletõrjeühingus ja 1910-1914 Jõhvi VTÜ-s ning ka Peterburis. Jõgeva VTÜ liige a-st 1920, oli peamehe abi ja a-st 1937 Jõgeva tuletõrjekompanii pealik. Tööstur Jõgeval. Jõgeva spordiseltsi esimees ja haridusseltsi esimehe abi. Suri 3,mail 1948 Põlva vallas.

1941 Lääne-Viru Maa-arhiiv Fond 178 nim 1 (1940-1941) sü 3 6.märtsil 1941 võtab Ella Lill Karl Pillault üle rahvamaja juhataja ametikoha. Rahvamajas töötab kino „Heli” (mai 1941). TULETÕRJEÜHING Jõgeva alevi/linna vabat. tuletõrjeühingu juhatuse protokolliraamat 1937-1949. Lk 55 p. 21.veebruaril toimunud juhatuse, koosseisus esimees O.Paju, J.Võsu, A.Selge, J.Pihlik ja O.Jeedas, koosolekul võeti ühingusse vastu järgmised isikud, kelle ühingusse kuulumise ajaks kinnitati kõigil 4.veebruar 1941: - Johannes Nõmmsalu, Karl Väljaots, Hugo Sildvee, Samuel Hurt, Rudolf Tamm, Johannes Vainomäe, Marta Vainomäe, Frida Lepp, Rudolf Lepik, Paul Laanemets, Martin Kirs, Eduard Tooming, Albert Bruus, Voldemar Hinto, Ilja Vesnuhov, Eduard Kiili, Johannes Soo, Rudolf Haamer, Johannes Rosin, Voldemar Pauk, Valter Tooming, August Vaikla, Aleksander Väljaots ja Johannes Haan.


251 Lk 56. a) „Ühingu restorani keetjale määrati rahaliseks kuutasuks rbl. 100.- ja natuuras anda tasuta toit alates 1.jaan. 1941. Keetjana ametisse valita Elisabeht Lääne. b) Määrata ühingu restorani vastutavaks juhatajaks-müüjaks Karl Lääne ja maksta temale kuus rahalist palka rbl 175.- ja anda natuuras tasuta toit, korter, küte ja valgustus, alates 1.jaan. 1941.a. c) Ühingu restorani ettekandjaile kahele isikule anda tasuta toit, korter, küte ja valgustus alates 1.jaan. 1941.a. d) Ühingu restorani keetja abilisele määrat. kuutasuks rahas rbl. 80.- ja natuuras tasuta toit. Teenijate alates 1.jaan. 1941.a. ametisse võtmine jääb vastutava müüja-juhataja Karl Lääne ülesandeks. Ühingu restorani juhatajale – vastutavale müüjale Karl Lääne`le anda kaupade sisseostu teostamiseks ja tegevusfondiks rbl. 1000.-, millise summa kindlustamiseks K.Lääne annab veksli.“ Lk 57 p. Aseesimees J.Võsu tegi ettepaneku alates 1.veebruarist maksta ettekandjatele Fernanda Ollino`le ja Ina või Ira Ollino`le kuus palka 125 rbl. Lk 57. Juhatus koosseisus J.Võsu, A.Selge, J.Pihlik, L.Liigand, J.Aben, R.Loit ja O.Lääne võttis 3.märtsil vastu uute liikmetena alates 3.märtsist: - Erich Unt, Johannes Laos, Karl Pärn, Voldemar Balder, Edith Pikand, Leida Rosin, Asta Schulzenberg, Salme Agu, Arnold Sannik, Erich Põldur, Gustav Peetsu, Eldur Rannit, Ida Bachblum, Ernst Song, Heinrich Piip, Voldemar Vou, Ludvig Hõim, Viktor Ploom, Johannes Lauri, Paul Lõhmus, Erich Mägi, Gottfried Sarapuu, Johannes Raja, Oskar Annus, Karl Meier, Karl Kiis, Tõnis-Oskar Teder, Richard Jutt, Linda Mänd, Roosi Michkelstein, Kristjan Lõoke, Aino Rainurm, Harry Abel, Linda Vare, Leonhard Aidla, Elmar Lomp, Härbert Kirna, Villem Naarits, Kustav Jõevere, Elmar Kallit, Johannes Aller, Eduard Ots, Vladimir Holt, Harald Mets, August Laar, Martin Roos ja Oskar Sarnet. Lk 58. Otsustati endisest juhatuse ruumist tuua telefon üle hoovipealsesse majja juhatuse ruumi. Restoranis keetja abi Marie Aasmaa, palk 100.-. Lk 58 p. Aprillis on juhatuse liikmeina märgitud – esimees O.Paju, abieimees J.Võsu, O.Sarnet, O.Lääne, A.Selge, M.Lall, H.Kommussar, J.Pihlik, L.Liigand, Karl Pillau ja A.Korts. Kas Pillau ja Korts on tegelikult ka juhatuse liikmed või koos linnatäitevkomitee esimehe A.Vähiga koosolekul viibivad punakorra esindajad, pole üheselt selge. Nõukogude tuletõrje 23. aastapäeva tähistamiseks oli kästud ühingut Tartumaa tuletõrjebrigaadi poolt laialdaselt tähistada. Selleks: 1) Korraldati 18.apr. koolis õpilastele aktus, 2) 19.apr. rahvamajas õhtul 8 aktus ja pärast tantsuõhtu, 3) 20.aprillil 15.oo paraad ja „tuletõrje demonstratsioon“, õhtul rahvamajas teeõhtu ühingu liikmetele ja perekonnaliikmetele ning kutsutud külalistele (teelaua osamaks 2 rbl isikult), 4) Aktusel kõnelejaiks kutsuti täitevkomitee esimees „sms. A.Vähi, sms. K.Pillau ning Riikliku Kindlustuse Talituse inspektor sms. A.Korts ja sms. J.Võsu.“ 20.aprillil teelauas kõnelejaks paluti sms. P.Valge. Lk 59. Miskipärast viibis 20.juuli 1941.a. juhatuse koosolekul, kuhu olid kogunenud juhatusest abiesimees J.Võsu, O.Sarnet, O.Lääne, J.Pihlik ja L.Liigand, ka linna rajooni miilitsavolinik, kelle nimi on märkimata. Võimalik, et keegi kaebas saboteerimisest miilitsale ja seda sõjaseisukorra ajal. Päevakorras oli vaid üks küsimus: Restorani teenijate tasude küsimus. „Abiesimees J.Võsu kandis ette, et käesoleva aasta juulikuu palgad on restorani teenijatele tasumata, arvesse võttes, et restoran ei teotse enam alates 23.juunist 1941, palgad on välja makstud viimati juunikuu eest. Läbirääkimistel restorani vastutava müüja ja teenijatega selgus, et nemad aja eest, mis restoran ei teotse ja mil neil tegevus puudub, tasu ei nõua. Neil asjaoludel juhatus otsustas keetja abile Marie Aasma`le käesoleva s.o. juulikuu palk ükssada rubla välja maksta, kuna teistele teenijatele, kellel oli käesoleva kuu jooksul prii toit, käesoleva kuu eest tasu mitte maksta.“ – on kirjutatud protokollis. Protokollile on allkirja andnud ka miilitsa rajoonivolinik ja paistab, et ta nimi on K.Jürgenson.


252 Lk 59 p. Pärast sõjategevuse Jõgevalt üleminekut ja üldse 1941.a. II poolaastal oli vaid üks juhatuse koosolek, kus kokkutulnud J.Võsu, J.Pihlik ja O.Paju arutasid Jõgeva Tarbijate Kooperatiivi nõuet 4.juulist 9470 tsemendist katusekivi 4473 rbl suuruse arve maksmist, tuletõrje hoovi väravate parandamise vajadust ning pritsimaja ja pritsikuuri katuse parandamise asja. Otsustati panna tsementkividest katused ja töö tegemiseks „muretseda sõjavange.“ F 2818 nim 1 sü 1192 leht 59 (aruanne esitati 1942.a. tuletõrjeliidule) - tegevliikmeid 1.jaan. 1941 seisuga 122 - tegevliikmeid 1.okt. 1941 seisuga 87, kellest mehi 82 ja naisi 25 (Jaotus ebaselge) - 1.okt. 1941 seisuga 1 autoprits, mootorprits, 2 käsipritsi, 3 hüdropulti, 23 m imev-voolikut ja 1150 m survevoolikuid. - 2 veevaat-kaarikut, 2 veevaati, 4 redelit - pritsikuur ja 1 korrastatud veevõtukoht Autopritsil vajab kordaseadmist armatuur jne. 1941.a. sügisel pandi kahele hoonele uued katused. Ühingu kassas sularaha 63 rubla ja 14 kopikat, pangas 546 rubla 20 kopikat ja ühingul võlgasid 2050 rbl 93 kop. Hädasti on vajalik veoauto, autopritsile akut ja tagavarakummi, õhupumpa, võtmekomplekti, tungrauda ja 2 suunanäitajat. Ühingu esimees on linnasekretär Osvald Paju ja tema abi Johannes Võsu, laekuriks Orest Lääne, abisekretäriks vahipataljoni liige Leho Liigand ja varahoidjaks kindlustusagent Johannes Pihlik. Teisi juhatuse liikmeid pole või pole kohal. F 2818 nim 1 sü 1186 leht 41 Jõgeva tuletõrjeühingu 1941.a. aruanne (koostatud 23.märtsil 1942.a.) - aasta lõpul tegevliikmeid: mehi 98 ja naisi 33 - tõrjujaid 105, salgapealike abisid 6, salgapealikke 6, rühmapealike abisid 3, rühmapealikke 4, kompanii eripealikke, 1 kompanii pealik jt. - ühingu restoran tegutses 1.jaan. – 22.juuni 1941.a. ************** NÕUKOGUDE VÕIMU TEGUSID JA TEOSTAJAID „Sortside saladused V“, 1997 Tartumaa kommunistid kutsetööl lk. 192 1941.a. 1.veebr-st oli Jõgeva valla miilitsa rajoonivolinik Raimond PRAKS (1916). Evakueerus Venemaale. Tema 1942.a. 18.mail antud ja üleskirjutatud mälestustes 1941.a. sõjasuve sündmustest Eestis on kirjas, et Jõgeva linna miilitsa rajoonivolilik 1941.a. oli Karl JÜRGENSON. Praks peab teda ja ennast asjalikeks nõukogude võimu esindajaiks ja kurdab, et piirkonna partorg Aleksander Vähi käis läbi ümbruse kodanlastega ja takistas ka neid vajalikult toimetamast, süüdistades mõlemat kontrrevolutsioonilisuses. Raudtee Jõgeva miilitsa operatiivvolinikuna töötas KIVIMÄE, läks 1941 metsavennaks. Kivimäel oli ka abilisest militsionäär, olnud suur joodik. Samasugune joodik ja raha väljapressija olnud Praksi sõnul ka tema eelkäija Jõgeva vallas – SÕMER. Tähtis linna tegelane olnud kohaliku algkooli juhataja, partei kandidaat Karl (?) PILLAU, kes olnud joodik ja ähvardanud purjuspäi hakata kommuniste pooma. Osutunud nõukogude korra vastaseks. 1941 määratud E.Lille asemele linna täitevkomitee aseesimeheks VAIKLA. E.Lill olnud labane inimene.


253

Postimees 13.juuni 1942 lk 2 14.juunil 1941 küüditati Jõgeva linnast 11 inimest, Mustveest 7. Kolhoosnik 14.juuli 1960 lk 2 K.Kärp, partei rajoonikomitee instruktor, Mälestusi 1940.a…. Möödus aasta. 21.juunil 1941 oli praeguse kultuurimaja saal tulvil Jõgeva linna töötajaist, toimus rahvakoosolek. Kõnelejad Vähi, Lill ja Valge rääkisid fašistliku Saksamaa kallaletungist rahulike riikide elanikkonnale, kutsuti üles valvsusele ja valmisolekule. Rahvas mõistis sõja vallapäästjad hukka. Saabus põletav juunikuu 22. päev. Kuremaal looduslikult kaunis pargis toimus Jõgeva valla noorte suvepidu, millest ka mina osa võtsin. Selle pidupäeva rõõm aga kustus peagi, sest oli alanud sõda… Jõgevale saabusid armeeüksused, Läti hävituspataljonide võitlejad, linnas seati sisse öine valveteenistus, millest ka mina osa võtsin… Postimees 3.jaan. 1942 lk 2 Tapeti mitukümmend inimest ja põletati hooned. Kuidas Jõgeva ümbruskonna talumehed oma hobuseid päästsid. Juulipäevil möödunud aastal, kui sakslased ja eesti partisanid pidasid kangelaslikku võitlust Emajõe rindel… Suuremateks terroristideks olid Leedust ja Lätist sakslaste survel põgenenud kommunistid, kelledest siin moodustati hävituspataljon… Jõgeva linnas küüditatakse leedulaste ja lätlaste kaasabil Sarmaatia lagendikkudele Ants Silvere abikaasaga. Teda süüdistatakse selles, et ta oli toetanud vabadussõjalaste liikumist. Jõgeva raudteejaama ülemat Anton Kivikat ja roopaseadjat Karl Lindsaart süüdistatakse küüditatutele joogivee andmises, kui viimased palusid seda meeleheitlikult. Kui Kivik ja Lindsaar läksid joogiveenõudega trellitatud vagunite juurde, nägi neid üks läti tsekist, kes küsis: „Mida teie siin kõnnite?“ – „Tahtsime vagunis olejatele joogivett anda!“ vastasid Kivik ja Lindsaar. „Las kuradi purshuid tunda janu! Kas nad küll ei ole tööliste verd imenud!“ – „Mis nüüd sellest rääkida, kas nad on nüüd imenud või mitte, kuid üks mis kindel, inimesed on janus ja tahavad juua“, sõnas Lindsaar rahulikult, ise seejuures ulatades veenõu vagunisolijate väljasirutatud kätele. „Ah nii!“ sõnab tshekist Lindsaarele. „seltsimees politruk, seltsimees politruk, tulge ruttu siia!“ karjub lätlane täiest kõrist perroonil jalutavale venelasele. Viimane tulebki pooljoostes vagunite juurde. „Mis siin lahti on?“ küsib venelane… Siin on reetmine, sabotaazh“ valetab lätlane… „Kes siis seda tegid?“ küsib politruk vihaselt, ise silmitsedes Kivikat ja Lindsaart. „Need kaks siin. Ma nägin seda oma silmaga pealt, kui nad andsid kirjad vagunisolijatele“ näitab lätlane kätega vehkides Kivikale ja Lindsaarele. „Olete arreteeritud! Tulge kaasa!“ sõnab politruk. „Meie ei ole ju midagi niisugust teinud, mida see lätlane valetab!“ ütleb jaamaülem Kivik kindlalt. „Teinud või mitte, kuid olete arreteeritud ja tulete kaasa!“ vastab politruk nagaaniga ähvardades. Postimees 29.dets. 1939 lk 9 kirjutab, et Narva jaamaülem Anton Kivik`a ruumist varastati 830 krooni raha ja vist jaamaülema hooletusel.– Ü.P. Samaaegselt vahistatakse Jõgeva kaupmees Alfred Saks ja küüditatakse Venemaale… Jõgeva linnas mõrvatakse tänaval Majandusühisuse kaupluse abijuhataja Voldemar Kangur, taluomanik Johannes Pütsep ja teised… Linnas algab süstemaatiline rüüstamine ja põletamine. Jõgeva raudtee jaamahoone süütab leedu tshekist Varikunash. Linna süütavad lätlased mitmest kohast ühekorraga põlema. Tules hukkub Jõgeva suurim äri- ja kaubanduslinnaosa. Kustutustööle minejad linlased lasti maha tänavatel patrullijate tshekistide poolt.


254 Linna leekide valguskumas öösel hakkasid tshekistid ümbruskonnast Jõgevale kokkutoodud hobuseid ja kariloomi hukkama… Jaoskonna loomaarst Nikolai Vestmaa… „siis anti minu ringkonnas olevatele valdadele käsk kõik hobused, kes kuni viisteist aastat vanad, kolme päeva jooksul Jõgevale tuua. Et aga minu ringkonnas olevatel talupoegadel on kõigil enamikus noored hobused, siis oleksid talunikud sajaprotsendiliselt pidanud oma hobused venelastele loovutama. Hädaldades tulid talupidajad minu käest nõu küsima, et kuidas oleks võimalik hobuseid päästa. Siis õpetasin ma neid: „Võtke oma ninasekreti ja määrige hobustele ninna ning ütelge venelastest hobuste vastuvõtjaile, et hobused on haiged – põevad malleust (tatitõbi), mis on üks hirmsamaid haigusi nii loomadele kui ka inimestele. Talupojad tegidki… vaid kiskusid ka hobiste ninasõõrmed plekitükkidega katki, et „haigus“ oleks tõenäolisem… Kui venelased minu käest küsisid, et miks siin on niipalju (Jõgeva vastuvõtupunkt) haigeid hobuseid, siis vastasin… et malleus siin ümbruskonnas tavaline nähtus… Teatud kahtlusega vaatasid venelased küll minule, kuid hobuseid nad siiski vastu ei võtnud. Sellegi peale vaatamata viisid nad minu ringkonnas üle viiekümne protsendi hobuseid minema, sest osa talunikke ei riskeerinud minu õpetuse kohaselt käia.“ Kariloomi viidi minema kolmkümmend viis protsenti. Muidugi need viidud hobused ja kariloomad hukkusid tshekistide täägitorkeist, kui neid enam kuhugi ei saadud transportida. H.M – el. Rahva Hääl 1991 juuni Uno Kivik. „Punase pitseriga märgistatud elu” Jõgeva jaamaülema Kivika poeg Uno on isa arreteerimist kirjeldanud teisiti, millest alljärgnevalt väljavõte tema pikemast artiklist. Minu isa Anton-Ludvig Juhani p. Kivik (1936. aastani Seestrand) oli sünd. 24.12.1888 Voka vallas Konju külas… 1934. aastal pandi isa Narva jaamaülemaks. See oli karjäär, kui arvestada isa vähest haridust (kihelkonnakool). Siit ka tema aktiivsus Maaliidus, siis Isamaaliidus. Ka oli ta KL Narva raudteekompanii pääliku abi…. Septembris 1940 tuli isal minna madalamale ametikohale, Jõgeva jaamaülemaks. Raudteeasjandus viidi NSVL Teede Rahvakomissariaadi sisekorra peale üle. Isa õiendas eksamid hindega „väga hea”... Oma korterist Jõgeva jaamahoone teisel korrusel eraldas ta 2 tuba punanurga jaoks… Paar päeva enne 14.juunit 1941.a. toodi Jõgeva jaama veider ešelon – trellitatud kaubavagunid. 2- ja 4-teljelised. Isa tundis N.Vene sõjaväelasi Jõgeval ja küsis, milleks niisugused vagunid. Vastati, et sõjaväe jaoks. Isa muutus veelgi murelikumaks ning ostis linnast endale igaks juhuks rasked tanksaapad… 13.juuni õhtu oli ilus päikesepaisteline ilm, isa oli valvekorrast vaba. Postile (jaamakorraldaja) pidi ta minema uuesti keskööl. Jalutasime kahekeisi perroonil… 14.juuni keskööst oli isa ametipostil. Tund aega hiljem võeti ta kinni ja toodi jaamahoone teisele korrusele meie korterisse. Meid kasuemaga aeti üles ja öeldi alguses, et tuleb läbiotsimine. Tuhniti umbes tund aega, leiti soome puss, mille isa oli mulle Soome-reisilt kingiks toonud. Siis kästi meid riidesse panna ja teatati, et meid viiakse Venemaa kaugetesse rajoonidesse, kus isa võib-olla saab ka raudteele koha. Olin poisike, 13 aastat vana… Mäletan, et mul kästi kohaliku miilitsaga, kelle nimi oli Leo, eemal oleva kuuri keldrist suitsusink ära tuua. Leo oli meie tuttav (hiljem olevat ta vabatahtlikult Saksa sõjaväkke läinud ja surma saanud), ta andis mulle selle käigu ajal mõista, et võiksin ära joosta, kuid mina olin otsustanud saatust jagada isaga, keda väga armastasin. Umbes kell 4 öösel viidi meid jalgsi – ešelonini oli ca 300 meetrit – vagunisse. See oli 2-teljeline kaubavagun, milles oli juba 2 või 3 peret, nende hulgas ka kolonel Labidase perekond. Inimesi toodi järjest juurde. Hommikul hüüti mehed välja, sest naistega koos ei passivat niisuguses vagunis sõita. Kobisime siis isa ja teiste meestega välja… Minut hiljem käsutati mind vagunisse tagasi… Kui minu isa töölt


255 kinni võeti, läks rööpaseadja Karl Lindsaar metsa rettu. Kuid tema naine kahe tütrega (3aastane ja pooleaastane) võeti kinni ja toodi meie vagunisse. Seisime Jõgeval ärasõidu eel 2 või 3 päeva. Et meie kodu oli mõnisada meetrit eemal, toodi meile ja pr. Lindsaarele endiste töökaaslaste poolt palju asju ja söögikraami tagantjärele kaasa. Takistusi selleks ei tehtud. Pr. Lindsaarel soovitati koguni mehele kiri kirjutada, et ta ennast kätte annaks, sest üksi lastega minevat tal seal kaugel raskeks. Pr. Lindsaar seda ka tegi, mees tuli välja, kuid kokku ei saanud nad enam kunagi. Tema mees lasti laagris maha. Vaene naine heidab seda endale ette kogu elu. Eselon oli valvuritest piiratud, kuid eemal seisis pidevalt rahvast. Paljud nutsid, nagu meiegi vagunites… Siiski olid meie vagunis ka mõned täiskasvanud mehed, mäletan kolme venda Siirmäed Sadalast… Lõpuks hakkasime liikuma. Esimene peatus Orava jaamas, kus mind lasti maha võsasse oma asjale. Oleksin peaaegu kindla peale saanud põgeneda, aga ikka tahtsin kangesti isa ja perekonnaga kokku jääda. Oraval küsisid naised mööduvalt NKVD ohvitserilt, keda teati olevat rongi komandant ja kelle nimi oli Riis, miks nende mehed ära viidi, teised aga asemele pandi. „Tak nam nravitsa,” oli vastus. Petseris selgus, et vagunid meestega on meie eselonist eraldatud. Edasi ei tea ma isast enam midagi kindlat. Kord vastati, et ta on saanud 10 aastat „bez prava perepiski”, kord, et ta on maha lastud… F 2974 nim 2 sü 44 28.juunil 1941 rekvireerisid venelased August Soolepa (Suur 45) 600 kr maksnud mootorratta FN 350 sm3 ja lõhkusid jalgratta. F 2974 nim 2 sü 22 22.juulil 1941 punaarmeesse mobiliseeritud Jõgeva elanikud: Ahi Valter 1917 meieri abiline Aller Johannes 1911 Jõgeva MÜ aidamees Alt Erich 1914 tisler Aru Erich 1912 kauples lina ja viljaga Asper Vambola 1919 restoranis müüja, kuulus Kaitseliitu Ehasoo Heinrich 1919 võeti 1.aprillil, oli talutööl Hein Hugo 1909 ehitustööline Juhkam Reinhold 1907 juhutööline Kärp Karl 1916 meieri abi Kanošin Ivan 1912 kivilõhkuja Kolberg August 1914 kooliteenija Jäneda Põllutöökoolis Kruusa Eduard 1910 Jõgeva MÜ äriteenija Kurvits Erich 1917 „Uku” villavabrikus ketraja Kuusik Georg-Leonhard 1920 võeti juunis 1941, meieri õpilane Kägu Nikolai 1915 juhutööline Lauri Johannes 1909 laohoidja Lillipuu Karl 1906 gümnaasium, arreteeriti 8.II 1941 Tartus, viidi Venemaale, Jõgeva jaamakorraldaja, kuulus kaitseliitu Maasen Paul 1915 võeti 23.juunil 1941 Tartus Meos Heino 1918 võeti augustis 1941 Tallinnas Musikus Voldemar 1913 võeti juunis 1941 Narvas kalevivabrikust Mäemur Valter 1922 põllutööline Mägi Endel 1919 võeti 1.apr. 1940, meieri õpilane Mägi Erich 1911 võeti 24.juunil 1941, autojuht Narits Villem 1920 võeti 2.juulil 1941 töötas Jõgeva MÜ-s


256 Noormägi Arvi 1911 Piip Heindrich 1910 Piip Osvald 1907 Rainurm Ain 1916 Raja Johannes 1910 Roomet Edgar 1912 Roos Harald 1914 Roos Ilmar 1915 Roos Martin 1907 Rosin Johannes 1910 Sarnet Enn 1918 Sildvee Hugo 1915 Sööt Ferdinand 1907

puusepp, oli Kaitseliidus kaevutööline kaevutööline trükitööline Tartus lihunik Kase äriteenija pagar Jõgeval Jõe tn 1 loomade võtja, sai sakslaste tulekul koju loomade ostja Jõgeva MÜ äriteenija, oli Kaitseliidus mölder „Uku`s” teenis Kuperjanovi pataljonis mölder „Uku`s”, oli Kaitseliidus Jõgeva MÜ osakonnajuhataja, alates 1.I 1941 Jõgeva MÜ ärijuht, Kaitseliidu orkestrijuht Sütt Albert 1914 Tartus arveametnik, siis Jõgeva riiklikus kindlustuses, reservlipnik Tamm Aleksander 1908 Aidu harukaupluse juhataja, oli Kaitseliidus ja Isamaaliidus Tenter Arnold 1914 ehitustööline Tenter Karl 1920 õpilane A.Vindi vilja- ja linalaos Uuetoa Viidu 1922 Vainomäe Johannes 1912 „Uku” motorist Valge Vello 1921 võeti 3.VII 1941 Vesnuhof Ilja 32-aastane, „Uku” laualõikaja Väljaots Karl 1910 masinist Vaimastveres Õun Kaupo 1918 ajateenija Tartus Postimees 14.juuni 1944 lk 1 ….1941.a. viidi bolševike poolt (Jõgevalt) ära või mõrvati kokku 74 inimest…. Sortside saladused II 1994 lk 86 Viktor Uibo, Valgamaa komsomolikomitee sekretär, jutustus 1942.a. Venes … Palamuselt käisime Jõgeval ja Siimustis…. Mina ja Teder olime abiks meeste mobiliseerimisel Jõgeva linnas…. Sel päeval käisid 3 vaenlase lennukit linna kohal ja ja tulistasid suuremakaliibrilistest kuulipildujaist jaamas vedurit ning Punaarmee mahalaaditavat patareid… Õhtul läksime Siimustile tagasi… Siimustil oli üles seatud Punaarmee patarei. Teati, et vaenlane läheneb Põltsamaa teed kaudu. Hommikul anti metsast valgete rakettidega signaale… F 2974 nim 2 sü 42 23.juulil 1941 põles lahingutegevusest Aia 10a Emilie Voormanni majas pesu, kööginõud, õmblusmasin. 23.juulil hävis tules Aliide Mutso korteri sisustus, kui põles maha Hans Naaritsa maja Aia 8, kus ta elas. Sortside saladused III 1994 lk 36 Aleksei Kurme, partei volinik Tartus, jutustatud 1942 sept-s Venes. … Tormas viibisime 10-24.juulini 1941… Lisaks läti polgule moodustati lätlasist läti eripataljon… Eripataljon seisis Jõgeval ja võttis samuti osa sealseist operatsioonidest ja linna kaitsmisest… Sortside saladused V 1997 lk 197


257 Raimond Praks, Jõgeva rajooni miilitsavolinik, jutustus mais 1942 Venes Tartust sõitsime 6.juuli õhtul Jõgevale tagasi… Jõgevale oli tulnud Läti hävituspataljon, umbes 200 meest. See hirmutas mõnevõrra kohalikke bandiite. Kuid lätlased lagastasid korda, terroriseerisid kohalikke elanikke, võtsid omavoliliselt äridest kaupasid, lasksid hiljem täiesti põhjuseta maha Jõgeva Kivitee otsas elava poemehe Kangro jne… Lk 200 14. või 15.juulil saatis Kalvo meid kohale…. Jõgeva linn oli täiesti laostatud olukorras, mis oli lätlaste lagastuse tagajärg. Ärid olid paljaks riisutud, elanikel oli puudus toiduainetest, kõik asutused olid suletud. Lätlased olid vahepeal Jõgeva rahvamaja ees maha lasknud eespool nimetatud poemehe Kangro. Lätlased ise olid aga nüüd Jõgevalt juba lahkunud. Koos Jürgensoniga asusime korraldama kooperatiivi, mis järgmisel päeval jälle avati. Söökla panime käiku. Selle jaoks toodi bandiitide taludest toiduaineid ja loomi…. Lk 202 …Väge oli vahest ühe pataljoni ümber. Jõgeva linn magas veel. Inimeste äratamiseks ei saanud midagi ette võtta. Linnas polnud enam sealset (miilitsa – Ü.P.) rajoonivolinikku, kedagi ka mitte täitevkomiteest. Sõitsime edasi kuni Laiuse mäeni, kus jäime peatuma. Siit mäelt jälgisime võitluse pilti. Lahing algas esmalt Jõgeva mõisa kohal, siis Painküla pool, Jõgeva mõisa pool oli tulistamine eriti äge. Tulekahju sealt poolt polnud siiski märgata. Hiljem algas lahing ka Jõgeva linna pool. Linn süttis põlema hommikutundidel. Laiuse mäel kohtasime ka Vähit, kes oli siia varem saabunud…. Sortside saladused VIII, 1998 lk 28 Eduard Säremat 1912, pärit Siimustist, talurentniku poeg, 1936-1940 Eestis põranda all, peale juunipööret partei Järvamaa komitee I sekretär, jutustatud jaan-s 1942 Venes. Läti polk (juba formeeritud, koosseisus 700-800 meest) saabus paarikümne autoga Järvamaale Jõgevalt 25. või 24.juulil…. Kuid lühikese aja järgi Läti polk taganes, jättes usaldatud sektori katmata. Pärast seda asusid üksikud grupid laialiläinud polgust röövima ja rahvastikku terroriseerima. 10 lätlast vangistati ja lasti meie miilitsa ja hävituspataljoni poolt maha… Lätlased käitusid üldse omavoliliselt ja võimutsedes… Samalaadselt käitusid lätlased ka Jõgeval. Siin üritasid nad rüüstamist, lasksid turuplatsil ulakusest maha ühe töölise ja ühe kaupmehe. Jõgeva täitevkomitee esimees Vähigi oli lätlaste poolt pandud seina äärde. Jäi mulje, et lätlaste hulgas oli rohkesti Riia põhjakihti (kraadet)…. Sortside saladused V 1997 lk 204-205 Jaan Lindpere, Jõgeva hobulaenutuspunkti juhataja, astus 5.juulil hävituspataljoni, jutustus mais 1942 Venes. …Vähi suuremaks puuduseks oli, et ta oli endise korra inimeste vastu liiga järeleandlik ja nende poolt mõjutatav. Nii näiteks ei astunud Vähi otsustavalt vahele Jõgeva majandusühingu reorganiseerimisel. Sel puhul oli plaan ühingu juhatusest kõrvaldada eelmise korra tegelased ja uued asemele valida. Selle aktsiooniga seoses korjasin mina üksi ühingule uusi liikmeid umbes 200. Koosolekul aga, mida juhatas kodanliku korra tegelaste sabarakk – Jõgeva algkooli juhataja Pillau – valiti vanad tegelased juhatusse tagasi ja uusi majaperemehi veel juurdegi. Vähi ei liigutanud omalt poolt lillegi olukorra muutmiseks. Vähi ei kutsunud korrale ka uue korra tegelasi nende sündsusetu käitumise puhul, eriti liigse alkoholitarvitamise korral….Erich Lill, munakaupleja ja hobuseparsnik, äärmiselt labane inimene, oli partei liikmekandidaat, majandusühisuse ärijuht…. Sortside saladused III l994 lk 90 Kristjan Kure, parteis 1920. a-st, evakueerimiseni ülikooli prorektor ja marksismi-leninismi aluste kateedri juhataja, jutustatud sept-s 1942 Venes.


258 … Mind saadeti revolutsiooni ja nõukogude korra aastapäeva pidamist läbi viima Jõgevale. Pidasin kõnesid kahes kohas Jõgeva vallas ja ka Jõgeva linnas. Kõnede teemaks oli „Aasta nõukogude võimu Eestis“…. 22.juulil olime Jõgeval meeste mobilisatsiooni korraldamas. Minuga ühes töötas partei organisaator Jõgeval sms Vähi. Hommikul kell 6 ajal käisid 3 saksa lennukit Jõgeva jaama ründamas. Nad lõid ühe veduri reast välja. 2 inimest sai surma…. Mobiliseeritud saatsime õhtu eel Mustvee poole…. Jaama komandant seletas, et sakslane on kuskilt läbi murdnud, varsti läheb Jõgevalt viimane rong ja nemad sõidavad ära… Sortside saladused II 1994 lk 20 Voldemar Joakrit`i, Valgamaa täitevkomitee esimees 1941, jutustus Venes 1942.a. juulis. … Punaarmee kahurväge kogunes Jõgeva vallamaja juurde positsioonile. Minu teada nad aga tegevusse ei astunud. Siimustelt lahkusime hommikul kell 5.oo paiku: varsti peale selle algas sakslaste pealetungimine Jõgevale ning puhkes lahing, külas põlesid mõned majad… Sortside saladused II 1994 lk 95 Leho Mõtus, „Valga Bolševiku“ toimetaja, jutustatud Venes mais 1942 …Mind saadeti Palamuselt Jõgeva miilitsa rajoonivoliniku juurde. Enne Jõgevat oli kaevatud kaitsekraave ja kuulipildujapesi. Järgmisel hommikul pärast Jõgevale jõudmist ründasid 4 saksa lennukit raudteejaama, kus seisid kolm ärasõiduks valmis ešeloni. Oli käimas evakueerimine; lahkusid jaama komandant, läti hävituspataljoni osa jne. Järgmisel hommikul hakkasid meie suurtükid tulistama juba põhja suunas, mis näitas, et Vaenlane on Jõgevat ümber haaramas. Ilmusid jälle saksa lennukid, pommitasid süütepommidega. Linnas tekkis tulekahjusid…. Taandusime … autol üle jõe metsa. Samasse metsa tuli rood taanduvat Punaväge. Mehed olid täiesti väsinud ja üleni tolmused. Komandöre ei olnud näha. Varsti saime käsu taanduda Laiusele… Sama päeva öösel (see oli vististi vastu 24.juulit) sõitsime Laiuse mäe alt edasi kuni Avinurmeni… Sortside saladused II 1994, lk 108 Georg Al-der Hiis, lahkus Valgast hobuste saatjana, parteitu, jutustus Venes mais 1942. 24.juuli hommikul olin Siimustis. Selle päeva hommikul enne koitu hakkas eemal rakettide sadu. Meie juures viibiv p.-armee luure komandör seletas, et sakslane andvat tankide rünnakuks sihti. Selle peale asusime bussile ja sõitsime Jõgevale… Siin oli punaarmeelasi hoopis vähe, ainult paar tankitõrje kahurit oli Eristvere teenurka üles seatud… kihutasime elutuna tunduval Jõgeval üle silla Laiuse poole…Enne Jõgevale tagasi jõudmist algas linnale kuulipilduja ja kahuri tuli. Kusagilt hakati üksikute punaarmeelaste poolt püssidest ja kuulipildujatest vastu tulistama… Mäelt oli näha, et alul põles paremal Jõgeval, siis vähe hiljem aga vähemalt kolmes kohas tekkisid tulekahjud ka keset Jõgevat… Postimees 30.juuli 1941 lk 1 Kui Laiuse Omakaitse pärast 5.juulit pidas lahinguid hävituspataljoniga, olevat omakaitselaste kätte langenud ka Jõgeva Ühispanga varandused. 23.juuli – kolmapäev 24.juuli – neljapäev Jutustanud Herbert-Eduard Kommusaar, sünd 1902 Torma köstri pojana, kooliõpetaja Jõgeval 1927. a-st. … Kui 1941.a. sakslased Jõgevale sisse tulid, oli neil siit taanduvate vene väeüksustega korralik lahing. Elasin sel ajal jõe ääres, praegu Kalda tn 2 maja kohal asunud õpetajate


259 korteritega majas (see õpetajate maja põles ära 1944.a. lahingu ajal). Venelaste kaevikud olid Laiuse pool jõge, otse kaldal. Sakslased olid linnas. Lahing nende vahel algas lõunapaiku ja lõppes õhtul kella 9-10 aegu. Mõlemad pooled tulistasid ka suurtükkidest. Mina olin oma perega Joosep Silla Jõe tänava maja all keldris varjul. Sain seal koguni haavata. Seisin parajasti maja juures väljas, kui just lõhkes üks mürsk ja selle kild tabas mind kergelt selga. Üsna J.Silla maja lähedal tulistas ka üks kuulipilduja. Järgmisel hommikul saime teada, et sakslane on sees. Käidi postkontori juurest sakslaste käest küsimas, kas venelased on juba läinud, aga need ütlesid, et nad ei tea isegi ja käskisid olla ettevaatlikud. Enne lõunat sai aga selgeks, et venelased olid läinud ja Jõgeva jäi sakslastele. Öösel oli vaikne. Päevase lahingu ajal aga enamus Jõgevast maha põleski. Imekombel jäid alles Jõe ja Jaama tänava ning Mustvee maantee majad. Tulekahjud olid teiselpool raudteed. Pedja jõe sild lasti õhku päev enne lahingut. Majad põlesid maha raudtee ja turuplatsi lääneserva vahel; kõik olid puumajad… Alles jäi ainult Suure tänava Kasesalu või Kaselo kivimaja, kus kogu nõukogude aja asus apteek… Postimees 31.juuli 1941 lk 3 Tartu vedurijuhtide jutustus:….Kui 12.juulil olime jõudnud Jõgevale, oli linn veel moskvalaste käes. Siis nad kuulsid kuskilt, et sakslased on Põltsamaal ja kohe põrutasid Pedja raudteesilla õhku. Hiljem tulid kõrged ülemused ja leidsid, et sild on liiga vara purustatud….Iga päev sõitsid komisjoni liikmed dresiinaga silla juurde ja pidasid nõu. Tehti plaane, kuidas ehitada uus sild. Palke isegi mõõdeti juba. Nii kestis see 2 nädalat, kuni tuli kümmekond saksa sõdurit ja sillakomisjon pages Jõgevalt. Järgmisel hommikul saadeti tagasi „hävitusrong”. Raudteejaamas lõhuti pöörangud ja jaamahoonele pisteti tuli otsa. Pumbamaja ja veereservuaar purustamine aga ebaõnnestus. Pandi küll süütenöörid põlema, aga pauku ei tulnud. Kommunistid ei julgenud enam miinidele läheneda ja lasksid jalga. Lahing Jõgeva linna pärast oli lühike. Saksa patarei 3 lasuga pani vaikima punaste 6tollise patarei Laiuse mäel. „Võitmatu armee” mürsu kildudest sai surma üks naine ja 2 last. Need olid ka ainukesed ohvrid tsiviilelanike hulgast. Rohkem sai kannatada linn ise – hulk maju on ahervaremeis. 31.juuli lk 4: ….kolmapäeval 30.juulil saadeti Tartust juba kirju…Jõgevale…. Sortside saladused V 1997 lk 65 Rudolf Meijel, Tartumaa parteikomitee instruktor, jutustus veebr-s 1942 Venes … Jõgeval käis lahing. Linn põles. Umbes kilomeeter Jõgevalt Laiuse poole oli maantee tule all. Meie patareid asusid Laiuse mäe all. Vaenlane asus teisel pool Jõgeva linna. Linn jäi kahe rinde vahele. Jätsime mootorrattad seisma ja ronisime maanteekraavi pidi edasi kuni umbes 400 meetrini Jõgeva sillani. Sealt pöördusime tagasi. Laiuse mäele sõites sattusime saksa kahuritule alla… Kaitseliidust Omakaitseni I 2002, lk 182-183 Fond R-358 nim 1 sü 17, Omakaitse Tartumaa Maleva ajalugu (ltn Ed. Suursepp) …23.juuli varahommikul hakkas Põltsamaa poolt Jõgevale kostma ägedat kahurimürinat ning kuulipildujate raginat, mis üha… lähemale nihkus. Kella 8 paiku oli Jõgeva linn juba sõjakeerisesse kistud. Linna kohal lõhkesid šrapnellid ja majadesse lõid sisse granaadid. Peagi süttisid mürskudest Jõgeva jaamahoone ja paljud raudteeäärsed elamud. Punaväeosad taandusid pommitamise ajal linna piiridest välja linnalähedastele viljaväljadele songitud kaevikuisse ning avasid sealt tule linnaelanikele, kes püüdsid süttinud majade leeke kustutada.


260 Kell 15 ilmusid tänavaile juba esimesed Saksa mootorratturid, kes automaatrelvade tulega linna ümbruse põldudel kaevikuis kükitavad punaväe jõugud põgenema lõid… Õhtuks olid punased kõikjalt linna lähedalt taganema löödud… Postimees, 24.juuli 1942 Surmakuulutus. Allkirjaga „kurb ema”, teatatakse, et kuulutaja leinab oma lapsi Antonina ja Mare ning ämma Fekla Domnin`eid, kes langesid sõjaohvritena Jõgeval 24.juulil. F 2974 nim 2 sü 44 23.juulil 1941 sai mürsukildudest tabamuse Siim Padil`i maja Mustvee mnt 11. F 2974 nim 2 sü 33 1941.a. Jõgeva lahingu ajal hävis tulekahjus Vasili Domnini maja Kesk tn 3 kõrvalhoonetega. Tema poeg viidi Venemaale vangi. 1941.a. sõjasuve lahingutest Jõgeva linna Vene sõjaväelaste haudu ei jäänud. Aleksander Vestmaa (1862) elas Kesk tn 6. F 2974 nim 2 sü 99 1941.a. põlesid linnas elamud: Aia tänaval: nr 4 E.Kasesalu, nr 6 R.Matiisen, nr 8 H.Naarits, nr 10 J.Lindmäe, 10a N.Sagurski, nr 12 G.Heinrichsoni pärijad; Kesk tänaval: nr 1 V.Domnin ja M.Domnin`i pärijad, nr 3 Domninid; Suurel tänaval: nr 1, 2, 3, 4 Saksa usaldusvalitsuse majad, nr 6 G.Trusmann, nr 8 ja 10 E.Rosensteini pärijate majad, nr 12 ja 14 P.Jürmann, nr 16 J.Joost; raudteejaam. ************** VIIS ESIMEST KUUD SAKSA OKUPATSIOONI Fond R-1607 nim 1 sü 1 Jõgeva linna Omakaitse juhiks alates 25.juulist 1941 rms Voldemar Schmidt. Jõgeva Omakaitse piirkonna juht 25.juulist 12.augustini kpt Joosep Sild. Ühes käskkirjaprojektis mainitakse, et omakaitsejuhid kipuvad tegelema asjadega, mis Omakaitsesse ei puutu – näit. lahendasid Majandusühistu personali omavahelist tüli, milles tehti ülekuulamisi ja arreteerimisi. Kaitseliidust Omakaitseni I 2002, lk 183 25.juulil moodustati Jõgeva linnas Omakaitse, mille juhiks valiti V.Schmidt…. 26.juulist määrati linna ja ümbruse valdade Omakaitse juhiks kolonelleitnant Labidas….30.juulil loodi Omakaitse Jõgeva ringkond….30.juulil saadi sakslastelt esmakordselt relvi, nimelt 301 vene vintpüssi… 1.augustiks oli Jõgeva linna Omakaitses juba 120 meest…. 5.aug. hakkas Jõgeva ringkonda juhtima kapten Sild, 16.aug. asendas teda kapten K.Tiimann….linna Omakaitse valvas raudteed, maanteid ja sildu, konvoeeris ja valvas vangilangenud punaarmeelasi, korraldas juulikuust kuni aasta lõpuni ühtekokku 14 suuremat haarangut… tabati 99 punaväelast ja 4 kohalikku punategelast. Tabamisel langes 21 punaväelast, omakaitselastel kaotusi ei olnud. Jõgeva linna Omakaitses oli 1.jaan. 1942.a. 133 meest, neist 91 end. kaitseliitlast. Naisomakaitse asutati Jõgeva linnas augustis 1941.a. ning aasta lõpuks oli selles 59 liiget. Omakaitse – SELBSTSCHUTZE F 2974 nim 1 sü 334 Johannes VÕSU sai linnavanema palka 25.VII 1941 – 30.IX 1941, ka detsembris; August TIBAR oli abilinnavanema palgal alates 25.juuli 1941


261 Voldemar PRUULI oli samuti abilinnavanema palgal 16.VIII – 31.VIII 1941, ka detsembris. Palk maksti rublades, kaasa arvatud 1941.a. detsembri palk. 1944.a. sügise tarbijate kooperatiivi arhiividokumentide hulgas on õiend, et kooperatiivil (majandusühisusel) töötasid 31.augustil 1941.a.: - pagaritööstus, söökla, lihatööstus, plekksepatöökoda, kivitööstus ja juuksetööstus, ärijuhiks oli P.Avi ja raamatupidajaks A.Padil. Postimees 24.sept. 1941 lk 1. Laupäeval, 20.septembril esines raadiokõnega dr Hjalmar Mäe ja teatas, et tänasest on tagalapiirkonna sõjavägede juhataja määranud ametisse Eesti Omavalitsuse. F 2974 nim 2 sü 16 6.okt. 1941 müüs linnavanem punategelastest, Aleksander Vähi, Aleksander Aigro, Rudolf Haamer, Ella Lill, August Vaikla, Hans Kärestik ja Eduard Lõhmus, mahajäänud vara. Käibiv rahakurss oli: 1 Rm = 8 Ekr = 10 rubla Postimees 13.okt. 1941 lk 2 Üleskutses kutsutakse rahvast oma raha mitte kodus hoidma vaid paigutama pankadesse…Jõgeval töötab Jõgeva Põllumajanduslik Krediidiühing (ka näit. Palal, Kudinal, Avinurmes jne). Postimees 28.okt. 1941 lk 4 Kuulutus. Suur tn 30 müüb puusärke August Aas (end. Tõug). Postimees 29.okt. 1941 lk 2 Kuulutus. Hambatehniline laboratoorium Alfred Toom Jõgeval Turu tn 5. Postimees 8.nov. 1941 lk 4 Vandeadvokaat August Jukk Jõgeval Turu tn 3. Postimees 12.nov. 1941 lk 2 Jõgeva linnavalitsus otsib korstnapühkijat. Postimees 13.nov. 1941 lk 4 Jõgeval Mustvee mnt 12 töötab lina, linaseemne ja villa ainuõiguslik kokkuost. F 2974 nim 2 sü 5 Nov. 1941 Jõgeva 1941.a. 23.juuli lahingu tulekahjus hävis nõukogude ajal moodustatud ambulatoorium, põles ära apteek ja ei tööta lasteaed-päevakodu. 15.detsembril kehtestati Eesti linnades toiduainete kaardisüsteem. Fond R-1606 nim 1 sü 91 Eesti Rahva Ühisabi Jõgeva linna toimkond. - esimees J.Võsu (dets. 1941) - kassapidaja P.Avi (dets. 1941, veebr 1942) - sekretär O.Paju (dets 1941)


262 - esimees A.Tibar (jaan. 1942) - esimehe aset. O.Virulane (märts 1942) Postimees 17.dets. 1941 lk 3 Tartu Maavalitsus peab plaani avada Jõgeva-Mustvee liinil uuel aastal hobupostijaam. Fond 2974 nim 2 sü 11 Dets. 1941. Saksa komandant kasutab Jaama tn 5 jaoskonnakohtuniku varast: tooli, kirjutuslauda ja kirjutusmasinat. Viimane jaoskonnakohtunik oli L.Sõna ja tema istungisekretäriks Elvi Kalvet. Postimees 20.dets. 1941 lk 2 ….Jõgeval on (linnaelanike) vähenemine vaid mõnikümmend inimest… Postimees 21.dets. 1941 lk 3 ….Jõgeva linna meeskodanikele vanuses 20-79.a. müüb riigiviina Jõgeva Majandusühisus…. linnakodanik saab kuus osta viina o,5 liitrit (RM 1.70). Ostja peab ära tooma kõik tema käes olevad viinapudelid…. vallaelanik saab osta kuus o,75 liitrit viina (RM 2.50). F 2974 nim 2 sü 24 leht 1 REGISTREERITUD ELANIKE NIMESTIKUD 30.nov./1.dets. 1941.a. Vanus Mehed Naised Kokku Töötuid KOKKU 463 611 1074 Kokku Vanus Mehi Naisi Alla 1.a. 12 11 23 76 23 53 1.a. 7 14 21 8 18.-19.a. 2 6 2.a. 8 2 10 8 20.-24.a. 3 5 3.a. 8 11 19 8 25.-29.a. 1 7 4.a. 5 6 11 11 30.-34.a. 4 7 5.a. 7 10 17 8 35.-39.a. 2 6 6.a. 11 6 17 8 40.-44.a. 2 6 7.a. 7 7 14 9 45.-49.a. 4 5 8.a. 7 7 14 8 50.-54.a. 2 6 9.a. 8 9 17 3 55.-59.a. 2 1 10.a. 9 5 14 5 60.-64.a. 1 4 11.a. 10 9 19 12.a. 2 4 6 Vanuses 18.-64.a. vajas palgatööd 13.a. 9 6 15 ilmtingimata muu sissetuleku puudumise 14.a. 4 6 10 tõttu 19 meest ja 45 naist ehk kokku 64 15.a. 8 10 18 inimest. 16.a. 9 3 12 17.a. 7 5 12 KOKKU alla 18.a. 138 131 269 18.-19.a. 20.-24.a. 25.29.a. 30.-34.a. 35.-39.a.

7 16 40 40 45

13 31 48 70 51

20 47 88 110 96


263 40.-44.a. 45.-49.a. 50.-54.a. 55.-59.a. 60.-64.a. 65.-69.a. 70.a. ja vanemad KOKKU 18.a. ja vanemaid

35 28 32 24 16 23

49 47 40 39 25 20

84 75 72 63 41 43

19

47

66

325

480

805 **************

1942 K.S. LITZMANNI JA K. MEENENI VISIIDID. VABASTUSPÄEVA TÄHISTAMINE. Postimees laupäev 31.okt. 1942 Reedel 30.okt. 1942 külastas Kuremaad, Jõgeva Sordikasvandust ja Jõgeva linna Eesti kindralkomissar SA-Obergruppenführer Karl Siegmund LITZMANN. Litzmann saabus sordiaretusjaama 12.oo ajal, sealt Jõgevale 16.oo. Oli soe ja ilus ilm. Rahvamaja juures oli tema vastuvõtuks üles rivistatud Omakaitse aukompanii, ettekandega esines Omakaitse Jõgeva piirkonnajuht major Kitsapea. Kindralkomissari saatsid SA-Brigadeführer Keller ja Tartu piirkonnakomissar Kurt Meenen. Linn oli lipuehtes. Vastuvõtjate hulgas rahvamaja juures olid ka maavanem A.Eslas, abimaavanem, prefekt V.Roovere ja 6 Jõgeva ümbruse vallavanemat, teiste seas J.Kurik (Jõgeva) ja Amor (Laiuse). Kaks last ulatasid talle põllulilli. Pärast aukompaniist möödumist sisenes kindralkomissar dekoreeritud rahvamajja. Litzmanni sisenedes tõusis saalitäis rahvast püsti ja orkester mängis tervitusmarssi. Laulis meeskoor. Avasõnad ütles linnavanem Joosep Sild. Seejärel tervitas kindralkomissar kättpidi kõiki vallavanemaid ja läks aplausi saatel kõnetooli. Ta tänas ilusa vastuvõtu eest ja rõhutas, et teda kui vana sõdurit rõõmustas eriti Omakaitse aukompanii vastuvõtt. Samuti ütles ta tänuja kiidusõnu palju muu kohta. Sõnavõttudega esinesid ka vallavanem Kurik ja piirkonnakomissar Meenen. Pärast tema kõnet lauldi Eesti hümni. Rahvakoosoleku lõpul hüüti A.Hitleri auks kolmekordne Sieg Heil ja mängiti Saksa hümni. Litzmann külastas hommikupoolikul Kuremaad ja keskpäeval sordiaretusjaama, kulutades pikki tunde loomakasvatuse ja sordiarendusega tutvumiseks, võib arvata, et tema peamine huvi oli pühendatud põllumajanduse edendamise tundmaõppimisele ja saada isiklikult ülevaade võimalustest, mida nüüd ja sõjajärgselt saaks Suur-Saksamaa heaks ära kasutada. – Ü.P. Postimees 6.juuli 1942 lk 4 ….oli meeldiv pühapäev (5.juuli), kuna (Jõgevat) külastas esmakordselt Tartu piirkonnakomissar (kreisleiter) Kurt Meenen koos Tartu maavanema A.Eslasega. Piirkonnakomissar teostas külaskäigu koos juhtivate kaastööliste adjutant E. von Esseni ja osakonnajuhataja Eckey`ga. Külaskäigul viibisid veel ka maanõunik agr. Joh. Semper, maavalitsuse sekretär H.Leesment ja Tartu ümbruse politseikomissar Jaanson…. …. Pedja jõe silla juures tervitati piirkonnakomissari, kus tal vastas oli Jõgeva vallavanem Kurik koos Tartu maavanemaga ja teiste juhtivate isikutega.


264 Pärast esimest tervitust sõideti Jõgeva vallas asuvasse Leivategija tallu, kus piirkonnakomissar talu omaniku juhtimisel tutvus talu majapidamisega. Sealt jätkus sõit Jõgeva linna. Linna piiridesse jõudmisel ütles piirkonnakomissarile tere tulemast Jõgeva linna rahva nimel linnapea Sild. Piirkonnakomissarile ulatati lilli. Järgnevalt võttis piirkonnakomissar maavanema saatel vastu Jõgeva Omakaitse üksustest pargi äärde üles rivistatud aukompanii. Rahvapeo linna pargis avas linnapea Sild, üteldes tervitusi saabunud külalistele. Pikema kõnega maaellu ja põllumeeste tegevusse puutuvate küsimuste üle esines maavanem (1.okt.1941.a-st) agr. August Eslas. Kõne lõppedes kõlas Eesti rahvushümn. Järgnevalt esines kõnega Tartu piirkonnakomissar K.Meenen, kelle kõne lõppes saksa rahvushümniga. Pärast pidulikku aktust siirdus piirkonnakomissar pargis asetsevate langenud saksa kangelassõdurite haudade juurde, kus ta asetas nende austamiseks kalmudele pärja. Majad olid lipuehtes. Jõgeva linnast sõideti Jõgeva mõisas asuvasse Jõgeva Sordiaretuse Instituuti. (Tartu piirkonnakomissar kreisleiter Kurt Meenen saabus Tartusse 8.XII 1941 ja võttis samal päeval võimu piirkonnakomissariaadis üle. Sellesse kuulusid Tartu, Võru ja Valga maakond.) Postimees, 23.juuli 1942 lk 3 … Pühapäeval, 26.juulil toimuvad Põhja-Tartumaal laiaulatuslikud vabastuspäeva pidustused…Jõgeva linna ja valla ühispidustused toimuvad Jõgeva linnas. Pidustused algavad kell 13. Kõigepealt siirdutakse rongkäigus turuplatsilt saksa sõdurite kalmudele jaama juures, kus peetakse jumalateenistus ja asetatakse meie vabaduse eest langenuile pärjad, mis saadetakse ka neile haudadele delegatsioonidega, mis asetsevad väljaspool Jõgeva linna. Kell 5 toimub Postijaama platsil aktus, kus peab päevakohase kõne Eesti Hindadeasutise direktor Hans Saar. Ülevaate lahingute käigust ja Jõgeva vabastamisest annab linnavanem kpt. Sild…. Postimees 28.juuli 1942 lk 4 Jõgeva linnas algasid enamlaste terrori alt vabanemise aastapäeva pidustused 23.juulil, kuna pidustuste pearõhk langes pühapäevale 26.juulile. 23.juulil, mil aasta tagasi toimus tegelikult Jõgeva valla vabastamine Suur-Saksamaa vägede poolt, olid heisatud nii linnas kui ka vallas Eesti ja Saksa lipud. Samuti lõpetati sel päeval töö kell 12. 23.juuli õhtul korraldati Jõgeva vallas Painküla koolimaja juures vastavasisuline aktus, algusega kell 20. Hilisõhtul asetati Jõgeva valla poolt pärg langenud 8 saksa sõjamehe hauale. Ametlikud vabastamispäeva pidustused toimusid 26.juulil Jõgeva linnas, millest võttis osa üle 800 inimese Jõgeva linnast ja ümbruskonnast. Kell 13 rivistusid paraadiks Jõgeva turuplatsile Jõgeva linna ja valla mees- ning naisomakaitse ja tuletõrje. Peale paraadi vastuvõtmist liikus rongkäik langenud saksa sõdurite haudade juurde Jõgeva jaama pargis, kus toimus tänujumalateenistus koos langenute, mõrvatute, küüditatute ja arreteeritute mälestamisega. Teenis õp. J.Järve. Kaastegev oli Jõgeva linna meeskoor. Peale jumalateenistust asetas saksa sõdurite haudadele pärja Saksa sõjaväe esindajana ülemleitnant A.Roth ning Jõgeva linna nimel linnapea J.Sild ja valla nimel J.Kurik. Kell 15 toimus end. postijaama pargis rahvaaktus. Major August Kitsapea avasõnale järgnes Jõgeva linnapea J.Silla sõnavõtt, kes andis ülevaate Jõgeva vabastamise käigust ja tänas vabastamise eest Suur-Saksamaa sõjaväge ja Omakaitset. Ühtlasi tuletas ta meelde, et sõda ei võideta mitte üksi frondil, vaid ka tagala peab siin tõhusalt kaasa aitama, mida püüame meie, eestlased, teha meie omavalitsuse juhtimisel. Linnapea J.Silla sõnavõtu järel asus Eesti ja Saksa lippudega kaunistatud kõnetooli Eesti Omavalitsuse Põllumajandusdirektooriumist H.Saar, kes oma kõnes esitas ajaloolise ülevaate venelaste sõjaretkist meie kodumaale, ühtlasi


265 käsitades lühidalt enne praegust maailmasõda esinenud maailmapoliitilisi probleeme. Kõne lõppes kolmekordse „Sied Heil`iga”, millele järgnes eesti hümn. Suur-Saksa sõjaväe esindajana võttis sõna Jõgeva linna komandant ülemleitnant A.Roth, kes muu hulgas mainis ka, et mitte bolshevism ei tule käesolevast sõjast võitjana välja, vaid uue Euroopa ülesehituse sümboliks jääb haakrist. Ülemleitnant A.Roth`i kõne järel mängis orkester Saksa hümni ja Horst-Wesseli laulu. Peale Jõgeva vallavanema J.Kuriku kõnet ja meeskoori laulu „Mu armas isamaa”, esines mehise kõnega kpt. Tiimann, kelle sõnavõttu katkestasid korduvad kiiduavaldused. Nüüd kõlas kogu kokkutulnud rahvalt ühislaul „Eesti lipp”. Edasi kaunistas pidulikku aktust Jõgeva linna naiskoor Vettiku lauluga „Su põhjamaa päikese kullas” ja Saebelmanni lauluga „Kaunimad laulud”… Lõppsõnas major A.Kitsapea avaldas kindlat veendumust, et ka tulevikus, kui keegi vaenlane katsub riisuda meie vabadust, astub välja meie Omakaitse sama vapralt kui aasta tagasi ja haarab relvad vabaduse kaitseks ja säilitamiseks. Aktus lõppes R.Kull`i marsiga „Kodumaa”. ************** LINNA VALITSEMISEST Rahva kalender 1943 lk131 Elanikke linnades 1942.a. 1.oktoobri kokkuvõtte järgi: - Jõgeva 1192 (518 meest ja 674 naist) F 2974 nim 1 sü 334 Jaanuar 1942 linnavanem Johannes VÕSU oli palgal 1 – 7.jaan.1942, seega linnapea kuni 7.I 1942 linnavanem Joosep SILD linnavanem alates jaan. 1942, palk nüüd saksa rahas J.Sild 1942.a. det-s palgalehel pole, põhjus pole teada. abilinnavanem August TIBAR Teist abilinnavanemat enam pole. Mais 1942 Eduard Kurik linna elektrivõrgu montöör. Postimees 31.märts 1942 lk 2 1.aprillist 1.oktoobrini kehtestati Eesti Omavalitsuse ja kohaliku omavalitsuse asutustes ametlik tööaeg kella 8.oo – kella 15.oo-ni. Laupäev lõpetati töö kell 13.oo. 1.juunist muudeti Omavalitsuse direktooriumides ja nende allasutustes tööaeg järgmiselt: Esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel 7.3o – 17.3o, lõuna 12.3o – 13.oo Teisipäeval ja neljapäeval 7.3o – 15.oo, lõuna 12.3o – 13.oo Laupäeval on tööaeg 7.3o – 13.oo. F 2974 nim 2 sü 30 1942.a. talvel aeti palju rahvast küttepuude raietööle, enamasti Lombi vahtkonda, vahel Sarapuu vahtkonda, mõnikord Tuule vahtkonda. 2.märtsil kella 8-ks käsutati 30 inimest (toit kästi kaasa võtta) Kurista metsaülema käsutusse. 1942.a. veebruaris-märtsis raudteejaama veepaagi ülestõstmise tööd. Plaanis oli 4.veebr. – 15.märts 30 inimest tööl hoida. Inimestel tuli enda saed, kirved ja kiilud kaasa tuua. Postimees 23.märts 1942 lk 2 …Metsavaesest Jõgeva ümbruskonnast saadetakse osa metsatöödele saadetavat tööjõudu Kursi ja Saare metskondadesse appi, Laiuse vallast Torma metskonda ning Mustvee linnast ja Sadala vallast Avinurme metskonda tööle…


266 F 2974 nim 2 sü 30 Saksa Ametiposti Jõgeva Harupostkontor. F 2974 nim 2 sü 44 Jõgeva linna Sõjakahjude Hindamise Amet: ameti juhataja Joosep Sild liikmed Osvald Paju, Vilbert Raamat. F 2974 nim 2 sü 16 12.sept. 1942 müüs linnavanem juutidele kuulunud vara – näit. riidekapp, lauad jne. ************** OMAKAITSE Fond R-1607 nim 1 sü 4 2.veebr. 1942 anti Tartust telefonogrammiga korraldus omakaitselaste saatmiseks kodust eemalolekuga 2-3 nädalaks Tartusse vahiteenistusse. Teenistuse eest lubati maksta palka. Jõgevalt nõuti 4.veebruaril koguda Jõgeva piirkonna staapi 2 ohvitseri, 10 allohvitseri ja 90 reameest. Mehed pidid kaasa võtma teki, padja, voodilinad, voodi aluskoti, käteräti, lusika, kruusi ja plekist toidunõu, selga soojad riided ja jalga soojad jalanõud, tagavara sokid ja paari pesu. F 2974 nim 1 sü 18 Veebr.1942. Omakaitse valvab Jõgeva raudteesilda, mille juures oli ka vahtkonnaruum. Märts 1942. Karl Tiimann on Omakaitse Jõgeva piirkonnajuhataja. Fond R-1607 nim 1 sü 1 Naisomakaitse Jõgeva piirkonnajuhiks määrati 24.jaanuarist 1942 Marta Saks. Alates 1.märtsist 1942 vabastatakse oma senistelt ametikohtadelt ja määratakse kompaniiülemateks: … Jõgeva linn, rms Vold. Schmidt. F 2974 nim 2 sü 30 Jõgeva linna Omakaitse nimekirjas on 57 meest. Major August KITSAPEA Jõgeva Omakaitse ülem sõjaväe lendur, major August Kitsapea teenis 1934.a. Tartus Üksiklennuväedivisjonis nr. 2 teise lennusalga ülemana. 1939.a. tehnikajaoskonna ülemana sai ta kõrgenduse majori auastmesse. Oli 1941.a. major Hirvelaane VR II/3 pataljoni 2. kompanii ülem. Hirvelaan moodustas oma 1-kompanii 3.aug. 1941, formeeris siis 2-kompanii 12.augustil juurde ja määras selle ülemaks major A.Kitsapea. Pärast pataljoniülem Hirvelaane surmasaamist 20.aug. Rapla lahingus, määrati pataljoniülemaks A.Kitsapea. A.Kitsapea osales oma pataljoniga saksa rügemendi koosseisus lahingutes teel Tallinna. Pataljon likvideeriti 14.sept. 1941 ja siis oli üksuses umbes 300 meest. Postimees, august 1942 ja 24.aug.1942). Major Kitsapea pääses Läände, oli USA tsoonis – Ü.P. ************** SPORT Postimees 18.juuli 1942 lk 6 12.juulil peeti Tartumaa noorte korrespondentsvõistlused kergejõustikus ja ujumises. Võistlused peeti 8 keskuses, millest üks oli Jõgeva linn (Jõgeva malevkonnale). Poisid ja tüdrukud võistlesid vanuseklassides 10-13, 14-15 ja 16-17 aastased.


267 Postimees 20.juuli 1942 lk 6 Pühapäeval, 19.juulil peeti Tartus Tamme staadionil Tartumaa esivõistlused kergejõustikus ja võrkpallis. Jõgevalaste tulemusi: - 100 m jooksus maakonna meister 11,8 Helmut Lend - 400 m jooks, III koht ajaga 60,8 L.Aidla - 3000 m jooks, III koht ajaga 12.40,5 L.Aidla - kõrgushüpe, maakonna meister 1.65 H.Lend - teivashüpe, maakonna meister tulemusega 3.10 Helmut Lend - kettaheide, maakonna meister tulemusega 36.62 Karl Lall - odavise, II koht tulemusega 52.19 K.Lall - kuulitõuge, III koht tulemusega 11.94 K.Lall. Pühapäeval, 28.juunil 1942 kohtusid Jõgeval Tartu Jalgpalliklubi ja Jõgeva „Kalju” jalgpallimeeskonnad. Tartlased võitsid 4:0. Järgnevalt kohtus „Kalju” jalgpallimeeskond Tartu Spordiklubi meeskonnaga Tamme staadionil 16.augustil ja kaotati 2:1, kuigi esimese värava lõid jõgevalased. ************** TULETÕRJEÜHING Jõgeva alevi/linna Vabt. Tuletõrjeühingu Protokolliraamat 1937-1949 Lk 60. 1942.a. esimene TÜ juhatuse koosolek, kus osales vaid kolm meest: O.Paju (esimees), J.Võsu (kompaniipealik) ja J.Pihlik (varaahoidja), peeti 19.veebr. 1942. Kinnitati maksmiseks esitatud arved, midagi muud arutamata. Lk 60 p -61. Uuesti kogunes juhatus – O.Paju, J.Võsu, J.Pihlik ja A.Selge, alles 16.aprillil ja siis otsustati ühingu liikmete nimekirjast kustutada 64 meest, kes surnud, mobiliseeritud, elukohta muutnud jne. Lk 62. Juuli 25. (Juhatuse) „Koosolekul kanti ette Jõgeva Divisjoni lendsalga autojuhi K.Kaselo poolt Eesti Omavalitsuse juhile Dr. H.Mäe`le esitatud palve Ühingus tekkinud intriigide lahendamiseks. K.Kaselo seletab omas palves, et tema on tegutsenud Ühingus autojuhina ja motoriseeritud rühmapäälikuna alates 1937.a., mis tõele ei vasta. Ühingu autojuhina tegutsesid V.Mõtte ja A.Olesk ning teised ja motoriseeritud rühmapäälikuna J.Pihlik kuni mai kuuni 1941. Viimane sai bolševikkude aegse brigaadi pääliku Neostuse poolt Jõgeva kompanii pääliku J.Võsu ettepanekul vabastatud ja asemele määratud K.Kaselo Ühingu juhatus leiab, et rahulolematused on tekkinud K.Kaselo määramise pärast lendsalga autojuhiks; sest viimane on liig vähese vilumusega ja ei oska autot kindlalt juhtida ega korras hoida. K.Kaselo ametisse määramine on sündinud kompanii pääliku J.Võsu ettepanekul ilma Ühingu juhatuse teadmata. Pidades silmas, et koha peal on I liigi autojuhte kes on suutelised masinat korras hoidma, siis ei või Tuletõrje Ühing usaldada oma jõumasina juhtimist isikule kes on kopsuhaige ja ei oma ka nõutavat kutsetunnistust autojuhtimiseks. Sõna võttis Jõgeva linnavanem ja endine omakaitse ringkonna juht J.Sild kes tähendas, et K.Kaselo määramist lendsalga autojuhiks tema kuidagi ei poolda, sest tähendatud isik on kategooriliselt äraütelnud omakaitse teenistusest juba omakaitse asutamise algpäevil, samuti on tema kõrvale hoidnud metsatööde aktsioonist esitades arsti poolt väljaantud töövõimetuse tunnistusi. Peale selle on K.Kaselo enese juures üle 10 kuu varjanud bolševikkude vara ega ole seda üles annud mida hiljem linnavalitsuse poolt moodustatud komisjon avastas. Neid asjaolusid arvesse võttes Ühingu juhatus otsustas: Esitada vastav ettepanek K.Kaselo vallandamiseks Tuletõrje Jõgeva Divisjoni lendsalga autojuhi kohalt ja tema asemele ettepanna uueks autojuhi kandidaadiks I liigi autojuht Paul Maasen.” Allkirjad: O.Paju, J.Pihlik, Aug. Pääro, A.Tibar ja J.Sild.


268 Lk 62 p. Nikolai Tibu võeti vastu ühingu liikmeks. Lk 63. September. Juhatuse koosolekul: esimees O.Paju, liikmed J.Võsu, O.Lääne, A.Tibar, J.Pihlik, A.Pääro ja J.Laos. Otsustati esitada divisjonipealikule kompaniipealiku kandidaadiks Albert Bruus ja tema abi ametikohale Johannes Pihlik. Ühingu naisjaoskonda võeti vastu 7 naist. Lk 63 p. Detsember 8. Albert Bruus on kompaniipealik ja M.Lall juhatuse liige. Otsustati 20.dets. korraldada pidu näidendiga ja piletihindadeks: „ I koht Rm 2.50, II koht 2 Rm ja III koht Rm 1.50.” (Kokku saadi piletimüügist peol 589 Rm, kuludeks läks 54,98 Rm). Maavalitsus oli teinud ettepaneku ehitada ühingu lendsalga tuletõrjeauto ümber „puuküttele”. Juhatus leidis, et kiireks väljasõiduks pole see vastuvõetav, aga ka ehitus tehniliselt teostatav. Otsustati jätta autojuhiks P.Maasen. Kompaniipealiku A.Bruusi ettepanekul otsustati lendsalga pealiku abiks esitada August Naarits ja lendsalga liikmete kohtadele Johannes Ehasoo ja Jaan Sinka, varuliikmeteks Alfred Pukk, Voldemar Balder, Karl Kaselo ja August Järv. Otsustati esitada teise rühma pealiku abiks August Naarits ja käsunduspealikuks Voldemar Balder. Samuti otsustati orkestrijuht M.Lallile 1942.a. tasuks maksta 100 Rm. ************** F 2974 nim 2 sü 30 Märts 1942 ISIKUTE TEGEVUSALASID Jaan Nõmm teeb saksa sõjaväele sepatööd Karl Müürsepp pangajuhataja Ernst Lehtmets postkontori juhataja Eduard Põldme postiametnik Siim Padil postiametnik Karl Lall postiametnik Johannes Kose kirjakandja Osvald Wahter Tartumaa Tel. Telef. ülem Arnold Kuusk valverühmas Nikolai Vesnuhov valverühmas Johannes Soo valverühmas Viktor Sommer valverühmas Johannes Pihlik valverühmas Karl Teder valverühmas Johannes Laos valverühmas Johannes Ormann valverühmas Harald Mets valverühmas Jaak Aben valverühmas Karl Lomp valverühmas Elmar Lomp valverühmas Karl Lääne valverühmas Ernst Pruul valverühmas Jaan Soplepmann valverühmas Johannes Võsu tuletõrje lendsalgas Voldemar Mõtte tuletõrje lendsalgas Voldemar Sagurski tuletõrje lendsalgas August Tamm jaamaülem Mihkel Maakaar raudteeametnik Artur Kalvet raudteeametnik Jaan Sinka saksa sõjaväe rätsep Vassili Domnin raudteetööline


269 Eduard Teder Leonid Peterson Nikolai Vestmaa Nikolai Ahi Harald Heering Osvald Pille Oskar Virulane Feliks Soome Voldemar Schmidt Ernst Mitt

jaoskonnaarst arst loomaarst meier meieri abi meierei masinist koolijuhataja jaoskonna agronoom Omakaitse Jõgeva kompaniiülem saksa sõjaväe veovoorimees.

Postimehes 5.nov. 1942 lk 4 Joosep Sild jutustab endast: Ta oli 1917.a. Soomes Eesti Seltsi esimees ja Vabadussõjas Naissaare komandant sellajal kui saarel lasti maha sõjavangilaagris asunud nõukogude miinilaevade Spartak ja Avtroil kommunistlikult meelestatud madrused. Lisaks oli ta olnud Äksi valla vabadussõjalaste juht. Oli auastmelt kapten. 1.nov. 1940.a. oli ta parajasti tööl oma uue maja ehitamise juures Jõe tänaval, kui tulid võõrad ja ta Tartu vanglasse kaasa viisid. Korter otsiti läbi ja sealt võeti kaasa igasuguseid dokumente. Varsti viidi ta edasi Tallinna. Teda süüdistati nende nõukogude madruste mahalaskmises. Sillal õnnestus veenda NKVD-lasi, et vangilaager ei allunud komandandile ja surmaotsuse tegi sõjakohus ning kui ta oli nende nõudmisel leidnud 2 isikud, kes võisid vangide haudu punavõimu esindajaile kätte näidata, lasti J.Sild vabaks. Vangistusest vabanenud, tuli tagasi Jõgevale, hoidis end punaste silma alla sattumast, hakkas tööle Meose aiandis lihttöölisena, vedas ka sõnnikut ja pühkis tänavat ning pääses ka küüditamisest 1941.a. 14.juunil. Postimees 16.nov. 1928 lk 4 Läks sõjaväe ajateenistusse 12.nov. 1898 Varssavi kindluse suurtükiväes. Teenis seejärel vabatahtlikuna Viiburi kindluse suurtükiväes. Esimese ilmasõja alguses ülendati ohvitseri asetäitjaks. Eesti rahvusväkke tuli 11.dets. 1917 koos kõigi Viiburis teeninud eestlastest sõjaväelastega. Oli Viiburis Eesti sõjaväelaste ühingu esimees ja organiseeris sealt eestlaste kodumaaletuleku. Haapsalus määrati 15.XII 1917 Eesti diviisi 3 patarei juhiks. Pärast eesti diviisi laialisaatmist 5.apr. 1918 tegutses põrandaaluses Omakaitses. Määrati 12.nov. 1918 Naissaare komandandiks, kellena hakkas patareisid taastama ja relvastust korda seadma. Postimees 1942 surmakuulutus. Dr. vet. Friedrich VIIDIK 20.VII 1869 – 28.I 1942. Mälestavad Eesti Loomaarstide Ühing ja Tartu Linna Tapamaja (oma endist direktorit). Oli 1908.a. paar kuud Jõgeva tuletõrjeühingu esimees. – Ü.P. Aleksander TANI sünd. 11.apr. 1872 ja suri 15.juuni 1942, puusärki panek Suur 23, maetakse Siimustisse. Aleksander Tani pärijad – garaaž Suur tn 22. Postimees 31.jaan. 1942 lk 3 Kuulutus. Elan nüüd Jõgeval Mustvee mnt 5 dr L.Peterson Postimees 12.veebr. 1942 lk 4 Jõgeva Majandusühisus kutsub üles isikuid, kes astusid ühisuse liikmeks kommunistide võimu ajal, 21.juunist kuni 23.juulini 1941.a., esitama uuesti sooviavaldused ühisuse


270 juhatusele liikmeksastumiseks hiljemalt 3.märtsiks s.a. Isikud, kes tähendatud tähtpäevaks pole liikmeks astumise sooviavaldusi esitanud, loetakse ühisusest lahkunuks. JUHATUS. F 2974 nim 2 sü 16 Veebruaris 1942 on „Uku” saeveskis juba tööl sõjavangid, 1942 märtsis 21 päeva. Saeveski andis vangidele lõunasöögi, hommiku- ja õhtusööki mitte. Juulis töötas saeveskis 31 päeva 12 vangi. Postimees 8.mai 1942 lk 3 TEADAANNE. „Uku” jahu-, villa- ja saeveski Jõgeval kutsub kõiki kodanikke, kellel on „Uku” saeveski platsil valmismaterjale ja palke, endast vabriku juhatusele kahe nädala jooksul teatama, arvates selle kuulutuse ilmumisest. Kes selle aja jooksul ei ole oma materjale vabriku kontoris registreerinud, nende materjalide suhtes talitab vabrik edaspidi oma äranägemise järgi, neid müües või kasutades, et saada töötasu ja platsirahasid. „Uku” jahu-villa-saeveski juhataja. F 2974 nim 2 sü 30 1942.a. „Uku” jahu-, villa- ja saeveskis 17 töölist. Postimees 27.märts 1942 lk 1 …Värviliste metallide kogumise kampaania käigus on Tartumaa väikelinnades kogutud metalli järgmiselt: Mustvees 1923, Kallastel 464, Otepääl 460, Jõgeval 240 ja Elvas 177 kg. Metallikogumine pidavat kestma 11.aprillini….9.aprilli Postimees kirjutab, et Jõgeva on Tartumaa väikelinnadest värvilise metalli kogumisel viimasel kohal – kogutud on 580 kg. Sealhulgas on Jõgeva linnavalitsus annetanud 60 kg ja Alfred Pettjärv 18,2 kg. Viimased kaks näidet on toodud positiivsetena. Ka asus Jõgeval ümbruskonnast metalli kokkutoomise vastuvõtupunkt. Postimees 13.apr. 1942 lk 4 Kuulutus. Ostan kuld- ja hõbeesemeid kullassepatööstuse jaoks. Kellassepa- ja kullassepatööd Aug. Rajaste, Kivitee, Kabeli maja Jõgeval. Kabeli maja asub praegu Suure tänava TartuTallinn maanteele suubumise vastas, ristmiku lääneküljel. Nõukogude ajal oli seal Stalini nim (hilisem Estonia) kolhoosi kontor. Postimees 27.mai 1942 lk 3 Ajavahemikul 13.juuli kuni 8.august korraldatakse Jõgeval saksa keele õpetajaile 2-nädalane täienduskursus. 8.juuli Postimees teatab, et kursus toimub 13.-25.juulini koolimajas, kus ka elatakse. Toitlustatakse sööklas ja loodetakse, et kursuslased saavad veel ka lisatoidunormi. Ühtlasi toimub ujumiskursus ja õpetajatel kästakse trikood kaasa võtta. Jõgeval töötab Tartumaa maa-agronoomi jaoskonnakonsulent F.Soome. Tegeleb ka põllutööde arvestusega. Selle kevadistel põllutöödel on abiks rakendatud ka saksa sõjaväe hobuseid. Postimees 7.juuli 1942 lk 3 Eesti kindralkomissari piirkonna Ida-ala energiavarustuse piirkonna voolutariifi seltsi Tartu kontori Jõgeva harukontor asus endises linna elektrijaamas. Postimees 3.juuli 1942 lk 2 Prefekt karistas Jõgeval Mustvee mnt elunevat Agnes Aru`t hoiatusega sellepärast, et ta „saatis ajalehele kuulutuse põhjal pakkumise lapsevankri peale 500 RM väärtuses, mille


271 tegelik hind on enam kui poole odavam”. Nii kerge karistus määrati vaid seetõttu, et keegi polnud veel temaga ostu-müügi tehingusse astunud. Postimees 26.sept 1942 lk 3 Kuulutus. Normivilja võtab Jõgeval Suur tn 34 Rotermanni Tehaste volitusel vastu O.Raus. Postimees 8.okt. 1942 lk 5 Kuulutus. Jõgeva Linna Kingseppade Artelli likvidaator, kelle asukoht Jõgeval Suur 40 teatab, et kutsub kõiki isikuid, kellel on nõudmisi likvideeritava kingsappade artelli vastu, esitama oma nõudmised likvidaatorile 14.päeva jooksul. Postimees 12.okt. 1942 lk 2 Tartumaa koolides algas õppetöö täna hommikul kell 9. Kell 9.3o võis raadiost kuulata Eesti Omavalitsuse juhi dr Hjalmar Mäe kooliaasta läkitust. Postimees 19.okt. 1942 lk 2 Alates 19.okt-st antakse Tartu prefektuuri piirkonnas raudteesõidu lubasid välja: - 2) Jõgeva linna rajooni konstaabli poolt Jõgeval Jaama tn 1 telef. 32 Jõgeva linna ja lähema ümbruse valdade elanikele. …..Eesti Leegioni vastuvõtmise komisjon töötab Jõgeval 3.novembril algusega kell 11. Lk.3 …Algab tubaka kokkuost… Tartumaal ETK Tartu harukontori…Voldi m.-üh.,…Jõgeva majandusühisuses. Lk 5 Kommunistlikust ikkest vabastamise aastapäeva ja lõikus-tänupüha tähistamine….Jõgeval Jõgeva linnale ja vallale ning Vaimastvere vallale 21.oktoobril. Pidustused algavad kell 14.30 Omakaitse, tuletõrje ja teiste seltskondlike organisatsioonide kogunemisega Jõgeva turuplatsile, kust kell 15.15 siirdutakse rongkäigus langenud saksa sõdurite haudadele, kus langenud sõjasangaritele asetatakse tänutäheks pärjad. Kell 15.3o on Jõgeva rahvamajas tänujumalateenistus, jutlustab õp O.Juul. Kell 17 on samas aktus, kus kõneleb Rahvakasvatuse Talituse Tartumaa büroo abijuhataja Albert Ohvrill. Aktusele järgneb segaeeskavaga rahvapidu kell 20. Postimees 20.okt. 1942 lk 2 ERÜ korraldatava ohvriabinädala 21.-28.okt. raames toimub 25.okt. Jõgeval karbikorjandus …Jõgeva Omakaitse kompaniilt laekus annetustena 126 marka 90 penni raha, 26 raamatut, 19 käterätti, 12 taskurätti ja 12 paari kindaid. Postimees 4.nov. 1942 lk 3 Eesti Noored Tartumaa Malev on organiseerimisel. Tartumaa Maleval saab olema 9 malevkonda: Jõgeva, Torma, Saadjärve…Malevkonnad jagunevad enamasti valla piiridega kattuvateks lipkondadeks. Postimees 5.nov. 1942 lk 4 Lehes on väga pikk artikkel „Jõgeva Põhja-Tartumaa elusoonel” aastaist 1940 ja 1941.

1943 LINNAVALITSUS


272 F 2974 nim 1 sü 334 Aprill 1943 LINNAVALITSUSE PALGALEHT - linnavanemat palgalehel pole - abilinnapea August TIBAR 30 marka - linnasekretär Osvald PAJU 120 marka + 12 marka naturaalpalgana - kantseleiametnik Ants LAAN 90 marka - kantseleiametnik Magda SAKS 90 marka - käskjalg Martin KASTAN 60 + 6 marka Ka näiteks augustis pole linnavanemat miskipärast palgalehel. Oktoober 1943 - linnapea Joosep Sild 100 marka - abilinnapea August Tibar 50 marka F 2974 nim 2 sü 55 Aprill 1943 linnasekretär Osvald Paju (1893) kaubandusküsimuste kantseleiametnik Mai Sirel (1922) F 2974 nim 2 sü 55 13.mai 1943 Jõgeva linna raehärrade kandidaadid. Eduard Teder (53) Jaama 10, Jõgeva jaoskonnaarstiks 5.nov. 1931; Aksel Vindi (37) Mustvee mnt 10, keskkool, tema äri natsionaliseeriti 1940, alates 1941 KK Estonia punkti juhataja; Paul Avi (40) Suur 11, algkool, alates 1928 ärijuht; Johannes Haan (46) Suur 18, algharidus, ärimees 1937.a-st; Oskar Virulane (33) Mustvee mnt 2, keskharidus, Jõgeva kooli juhataja alat. 2.aug. 1941; Eduard Põldme (44), linnakool, Jõgeva postiametnik alates. 1.juuli 1929; Artur Kalvet (36) Mustvee mnt 9, gümnaasiumi 4 klassi, raudteeametnik a-st 1936, Jõgeval jaamakorraldaja alates 1942.a-st; Jaan Liigand (59) Suur 70, 3 klassi, rätsep, Jõgeval a-st 1917; Johannes Ots (41) Kesk 4, 4 klassi keskkooli, lukksepp, autojuht, Jõgeval autojuht a-st 1934, saksa sõjaväes sept.1941 – nov. 1942; Jaak Aben (59) Suur 47, kihelkonnakool, omas segakauplust a-ni 1940, Omakaitse valves; Jaan Saks (51) Suur 26a, algkool, sepp, Jõgeval a-st 1928; Peeter Sarapuu (40) Turu 15a, 3 klassi keskkooli, parksepp, Jõgeval a-st 1930; Ferdinand Sei (34) Suur 21a, algkool, mööbelsepp a-st 1926; Arnold Nigulas (35) Suur 70, algkool, kingsepp, Jõgeval a-st 1922; August Kaljurand (54) Kesk 12, haridus 3 klassi, pottsepp Jõgeval a-st 1919; F 2974 nim 2 sü 55 Juuni 1943 linnavalitsuses: - Joosep Sild (26.I 1877) Jõe tn 5a - Ants Laan, linnavalitsuse vanem-kantseleiametnik 1.X 1941 – 22.V 1943 - Helmi Soome (1907), ametnik alates 10.mai 1943 - Emilie Pihlik (1893), turukorralduse ametnik alates 18.apr. 1943 - Martin Kastan (1891), käskjalg alates 10.juunist 1920. F 2974 nim 2 sü 16


273 November 1943. Linnavanem Joosep Sild, abilinnavanem August Tibar, linnasekretär Osvald Paju, ametnik Magda Saks, ametnik Mai Sirel, käskjalg Mart Kastan, ametnik Ants Laan. Postimees 20.jaan. 1943 lk 3 linnades kohustati kõiki kinnisvaraomanikke (hoonestud ja hoonestamata krundid) 1.veebruariks esitama maksuametile või kus seda pole, linnavalitsusse vastaval blanketil andmed oma kinnisvara kohta. ************** TULETÕRJEÜHING Jõgeva alevi/linna tuletõrjeühingu Juhatuse protokollid 1937-1949 Lk 64 p. 5. märts. Divisjonipealik on J.Võsu. 1943/1944.a. eelarve: - Tuletõrje riistad 300 Rm hüdropuldid - Side ja signalisatsioon 222.- Veevõtukohad 350.üks koht - Tuletõrje hooned 500.remont ja tule vastu kindlustamine - Tuletõrje vorm 300.- Veo- ja liiklusvahendid 100.- Mootorite küte ja määrded 284.- Väljaõppele 100.- Auhinnad ja ergutused 160.orkestrijuhi tasu 100 Rm - Asjaajamiskulud 50.KOKKU 2366 Rm Lk 65 p. Jaan Sinka astus määratud ametist tagasi, samuti varustustehnik Aleksander Tamm. Viimase asemele otsustati esitada kohalemääramiseks Karl Maasen. Otsustati ühingu ruumid koos hoovi kasutamisega anda suveks üürile lasteaiale. Ühingu naisjaoskonna juhataja on A.Lall. Juhatuse liikmeina märgitakse J.Pihlik, A.Tibar, O.Lääne, A.Pääro ja J.Laos. Lk 67 p. Otsustati 22.augustil pidada ära tuletõrjeühingu aastapäev turuplatsil 15.oo. Peale paraadi toimub meeskonna koosviibimine kell 16.oo. Tähtsamate ja naaber tuletõrjejuhtide kõrval oli kavas kutsuda peole näiteks Omakaitse pealik, Omakaitse kompaniipealikud kpt Ustav ja kpt Tiimann, naisomakaitse pealik M.Saks, linnapea J.Sild, politsei rajooni ülem Sinikas, kriminaalpolitsei asistent K.Jürimaa, divisjoni adjudant O.Sarnet, näitejuht H.Mets, auesimees M. Lall. Lk 68 p. Juhatus otsustas 5.dets. noorterühma vastu võtta: Aleksander Mandri, Meinhard Mitt, Theodor Pohlak, Villi Bruus, Karl Oja, Arnold Luht, Väino Luht, Kaljo Ehasoo, Harry Valk, Jüri Poom ja Arnold Aben. Lk 69 p. Ühingu naisrühma juhataja Adele Lall esitas juhatusele 9.okt. 1943 korraldatud peo aruande. Piletite müügist laekus 875 Rm. Peo korraldamise kuludeks läks 271 Rm (A.Vindile saali üür 43.50, O.Petjärvele valgustuse eest 2.50 ning orkestri ja tegelaste kostitamisele 225 Rm). Ülejääk oli 604 Rm. Juhatus vaatas läbi ka 26.dets. korraldatud peo aruande. Piletite müügist saadi 1855 Rm. Kulud olid 266,85 Rm (A.Vindile saali üür 100 Rm, H.Valk`ile saali korraldamise eest 25.-, tegelaste eine 88.10, Petjärvele valgustuse kulu 3.75, H.Päidile piletite trükkimine 10.-, J.Taskale näidendiraamatute eest 40 Rm). Puhtaks sissetulekuks jäi järele 1588 marka ja 15 penni. Lk 70. Dets. 29. Juhatus otsustas eluruumipuudust arvesse võttes juhatuse ruumi kõrval seisva kasutamata aida ehitada ümber eluruumiks.


274 Sõjategevuse käigus 1941.a. juulis läks restoranist kaduma erinevat kaupa 400 rbl väärtuses, mille endine restorani pidaja Karl Lääne oli ühingult saanud. Juhatus hindas selle summa ümber 40 riigimargale käibekursi järgi. See summa otsustati K.Lääne avansi arvelt maha võtta. Juhatus otsustas Karl Läänele tagasi maksta tema poolt restorani pidamiseks sissemakstud kautsjon 500 krooni, milise summa kurss arutamise ajal on 625 rbl ehk Rm 62.50.Postimees 3.dets. 1943 lk 2 28.novembril peeti Jõgeva tuletõrjedivisjoni pealiku J.Võsu korraldamisel Jõgeva turuplatsil õppepäev divisjoni pealikele. 11 kompaniist oli kohal 150 pealikku. Õppust juhatas Tartumaa brigaadi instruktor A.Paluoja. Kui turuplatsil lõpetati, mindi osavõtjate rongkäigus koos kustutusvahenditega läbi linna rahvamajja. Rahvamajas peeti tuletõrje tähtsuse selgituskoosolek. Pikemate ettekannetega esinesid Tartumaa tuletõrjebrigaadi pealik Ott Kivilo ja Jõgeva divisjoni propagandapealik Mart Uus. Koosolek lõpetati hümni laulmisega. Seejärel mindi tagasi tuletõrjemajja meeleolukale sõprusõhtule. Postimees 9.dets. 1943 lk 3 Jõgeva linna tuletõrjeühingu juhatuse liikmed on Osvald Paju ja Johannes Laos. Järgnevalt avaldatud Tartumaal taastegevust alustanud organisatsioonide nimekirjas on: - Jõgeva spordiselts „Kalju”, juhatuses Paul Avi ja Enn Sarnet; - Jõgeva Rahvaraamatukogu Selts, juhatuses Jüri Maanso ja Jaan Tamm. ************** KULTUURIELU Postimees 26.veebr. 1943 lk 2 Kunstinäitus Jõgeval. Jõgeva Sordikasvanduses korraldati 21. skp. kunstinäitus, mis on esimeseks kunstinäituseks Jõgeval. Nagu trükitud näituse kavast näha, korraldati see 24.veebr. tähistamiseks. Väljapanekuid oli esitatud kokku 63 numbrit 26. kunstnikult… Väljapanekuid, mis kuuluvad kohalikele elanikele, eeskätt R.Tammele, M.Pillile ja I.Metsale, oli J.Grüünbergilt, E.Haamerilt, E.Kitselt, J.Koortilt, A.Laigolt, A.Laikmaalt, Kr.Tesrelt, E.Viiraltilt, J.Võerahansult jpt. tunnustatud kunstnikelt. Postimees 27.märts 1943 lk 3 Pühapäeval 21.märtsil andsid Jõgeva algkooli saalis kontserdi P.Peenemaa, L.Milk ja G.Barrot. Kavas olid Chopini, Gregi, Puccini, Schuberti, Lembra, Oja jt. helindid. Postimees 11.veebr. 1943 lk 1 Kuulutus. Tartu Rahvaülikool korraldab 12.veebruaril Jõgeval kontsertaktuse hr Vindile kuuluvas rahvamajas. Kõnedega esinevad Eesti Leegioni ohvitserid ja Tartumaa Rahvakasvatusameti lektor. Sissepääs tasuta. ************** KOOL Postimees 6.veebr. 1943 lk 2 Jõgeva algkoolis on 9 õpetajat ja umbes 270 õpilast. Vajalike riiete ja jalanõude puudumisel umbes 10% õpilasi puudub koolist, paljudel on kooli tulla 7-8 km kauguselt. Postimees 1.juuli 1943 lk.3 Jõgeva algkooli klassikomplektide arv suurenes kaheksalt 9-le uueks õppeaastaks. Postimees 1.august 1943 lk 3 Eeloleval õppeaastal on Jõgeva koolis 9 klassikomplekti, 1942/1943 oli klassikomplekte 8.


275

1943/1944. õppeaasta algas Tartumaal esmaspäeval, 18.oktoobril. Postimees 27.sept. 1943 Lehest on lugeda, et Jõgeva algkooli juures avatakse põllumajandusõpilaste 2-aastane kool. Koolipäevad on kaks korda nädalas õhtupoolikuti. Vastu võetakse algkooliharidusega noori vanuses 14-18, võimalusel ka vanemaid. Postimees 20.okt. 1943 lk 3 Eesti Kutsekogude Tartu Maakonnavalitsuse poolt esitati ja kinnitati kooliõpetajate käitisvahendajaks - Oskar Virulane Jõgeva vallas - Johannes Selliov Mustvee linnas ************** ÜHISPANK Postimees 28.juuli 1943 lk 3 JÕGEVA ÜHISPANGA PEAKOOSOLEK. Pühapäeval, 25 skp. peeti Jõgeva Ühispanga peakoosolek. Koosoleku avas revisjonikomisjoni esimees Julius Sepp, kuna koosoleku juhatajaks valiti Aug. Tiimann ja protokollijaks Julius Sepp. Välisrevisjoni protokollid kandis ette panga juhataja Karl Müürsepp, millest selgus, et sõja tagajärjel on pangal hävinud tules saun ja pesukoda, kuna panga hoone on sõjamöllus terveks jäänud tänu tuletõrjujate agarusele. 1941. ja 1942. aasta aruanded kandis ette panga juhataja K.Müürsepp. Selgus, et aktivad ja passivad on 1941 tasakaalus rbl 3934152,80 ja 1942.a. Rmk 521 729,83. Eelarve võeti vastu üldjoontes. Lõpuks avaldas panga juhataja tänu kõigile ametnikele ja juhatusele kui ka nõukogule sõbraliku ja heatahtliku kaasatöötamise eest. Valimistel juhatusse valiti tagasi hr-d Jukk, Vares ja Päit. Nõukogusse valiti hr-d Ed. Marjasaar, Aug. Poka, Rud. Läti, J.Paju, A.Porgasaar ja J.Isotamm. Revisjonikomisjoni valiti hr-d J.Sepp, J.Aamisepp ja P.Avi. ************** KAUBANDUS F 2974 nim 2 sü 9 Augustis 1943 töötab Suur tn 18 J.Haani segakauplus. Postimees 5.okt. 1943 lk 2 Lehes on pikem ülevaateartikkel erakauplustest Tartumaal, sealhulgas väikelinnades. 1.oktoobri seisuga oli Jõgeva linnas 3 erakaubanduslikku ettevõtet, neist 2 toidukauplused. Tööstuskaupadega kauplevaid erapoode Jõgeval polnud, segakauplusi oli üks. Ühistegelikke kauplusi oli Jõgeval 3. F 2974 nim 2 sü 9 Majandusühisusel on asutuse kinnine köök. Keskmiselt külastas sööklat 147 inimest päevas. Ühiskööki kasutas 53 Jõgeva MÜ alalist töötajat + 4 juhutöölist. Söökla asus Suur tn 13. Toitlustamisperioodil müüdi sööklas kohvi 1430 klaasi. (näiteks 25-toitlustusperiood oli ajavahemik 10.X – 14.XI 1943). Jõgeva linna restoranidele eraldati 1.X – 31.XII 1943 õlut 700 liitrit kuus. Postimees 11.veebr. 1943 lk. 3


276 Jõgeva Majandusühisus teatab, et isikuid, kes astusid ühisuse liikmeiks kommunistide võimu ajal 21.VI 1940 – 23.VII 1941, esitagu uued avaldused. Vastasel juhul loetakse nad alates 3.III 1942 ühisuse liikmest välja. Postimees 5.nov. 1943 lk 3. Leht kirjutab, et rauast ja terasest valmisasjade kauplemise ettevõtete hulka kuulus Jõgeva Majandusühisus Suur tn 11, sealhulgas tööriistad (v.a. majapidamisriistad). Ei Põltsamaad, Mustveed ega Kallastet poode selliste kaupluste nimekirjas pole. Postimees 11.nov. 1943 lk 3 Leht teatab, et Tartumaa jaoks eraldati müügiks 250 laulatussõrmust ja lapsevankreid. Lapsevankreid müüdi väikelinnades vähesel arvul, sealhulgas Jõgeval ning neid müüdi eeskätt rindevõitlejate naistele, kel alla aastane laps. Postimees 13.nov. 1943 lk 3 ….Petrooleumi ostmiseks anti koolidele Tartu Maakoolivalitsusest tankmargid, mille eest sai osta petrooleumi ka Jõgeval … Postimees 21.nov. 1943 lk 3 Tartumaal korraldati kasvatajatelt tubaka kokkuost mõni nädal hiljem, kui mujal Eestis. Kokkuost kuulutati välja: - Jõgeva Majandusühistus 18.detsembril - Torma Majandusühistus 16.dets. - Voldi Majandusühistus 20.dets. ************** EESTI RAHVA ÜHISABI Postimees 1.märts 1943 lk 2 Leht teatab, et ERÜ Tartumaa ringkonnaamet on organisatsiooni uue struktuuri peaaegu välja kujundanud ning Tartumaa 48 omavalitsusüksuses on juba tööle rakendatud kõik piirkonnajuhid: - Jõgeva linna piirkonna juht on Juhan Võsu - Jõgeva valla piirkonnajuht on Eduard Eslas - Torma valla piirkonnajuht on Richard Koppel Postimees 2.apr. 1943 lk 4 Möödunud pühapäeval (28.märts) oli Jõgeval ERÜ karbikorjandus, laekus 774 Rmk (võrdlusena Elvas 425, Kallastel 285 ja Mustvees 145 Rmk). Postimees 4.mai 1943 lk 3 1. ja 2.mail korraldati järjekordne ERÜ tänavakorjandus. Jõgeval laekus raha kolm korda enam kui eelmisel, nukumärkidega korjandusel. Postimees 2.sept. 1943 lk 2 ERÜ vapimärkidega tänava karbikorjanduse käigus koguti Jõgeva linnas 988 riigimarka ja 80 penni, Mustvees 431, Elvas 808,54, Kallastel 484,35 ja Otepääl 578,42 Rmk. Postimees 27.okt. 1943 lk 3 Eesti vabastamispäevale pühendatud ERÜ karbikorjandus rahvariides nukkudega oli andnud kogu Tartumaal rekordilisi tulemusi. Jõgeva linnast koguti 1749 marka ja 95 penni (Mustvees 241,47 rmk). Jõgeval väärib erilist äramärkimist, et näiteks Linda Haan üksinda kogus 320


277 marka, naisomakaitsest Anna Sööt ja Ella Harald kogusid 13 nukuga kokku 85,54 Rmk. Leht märgib, et kuigi Jõgeva kannatas ise 1941.a. suuri sõjakahjusid, edenes korjandus juba teist korda väga edukalt. ************** OMAKAITSE Fond R-1607 nim 1 sü 1 Kuni märtsini 1943 oli Omakaitse Jõgeva linna kompanii Omakaitse VII territoriaalpataljoni 1. kompanii (kpt. Sergius Ustav). Alates märtsist anti kompaniidele ülemaakonnaline numeratsioon ja Jõgeva linna kompanii oli nüüdsest VII territoriaalpataljoni 35. kompanii. Postimees 1.sept. 1943 lk 3 Laupäeval, 25.aug. külastas Jõgeva Naisomakaitse esindus eesotsas ringkonna esinaise pr. Saks`aga Tartu haiglates haavatud eesti sõjamehi. Külakostiks viidi küpsiseid ja paberosse ning lilli. ************** EESTI LEEGIONI VÄRBAMINE Postimees 20.jaan. 1943 lk 1 Kuulutatakse, et 4.veebr. 1943 kell 15.oo töötab Jõgeval Eesti Leegioni vabatahtlike vastuvõtu komisjon Postimees 15.märts 1943 lk 2 ….Väikesest Jõgeva linnast ja vallast on avaldanud soovi Eesti Leegioni astumiseks järjekordselt 70 mehe ümber ja nad on koguni kirjutanud, miks komisjon neile kohale ei sõida. Nüüd teeb ka komisjon seda hea meelega ja läheb 18.märtsil Jõgevale. Juba varemgi on Jõgeva ja selle ümbrus andnud võitlejaid Leegioni ridadesse. 17.märtsi Postimees teatab, et komisjon töötab Jõgeval Julgeolekupolitsei ametiruumes kella 15.oo-st. 19.märtsi Postimees lk. 2 kirjutab, et Jõgeval olnud Leegioni astujaid rohkelt nii linnast kui ümbruskonnast, mehed 20-25.a. vanuses. Postimehest 17.märts lk 3 – neljapäeva, 25.märtsi hommikuse rongiga lahkusid Jõgevalt noored, kes möödunud nädalal (18.märtsil) Eesti Leegioni vastuvõtukomisjoni poolt Jõgeval Leegioni vastu võeti. Ärasõitjad kogunesid Omakaitse ruumidesse, kust orkestri saatel rongkäigus raudteejaama mindi. Ärasaatjaid peale vanemate ja omaste oli rohkesti. Tütarlapsed ehtisid noori leegionäride rinda lilledega. Ärasõitjaid tervitas ja soovis neile edu linnavanem J.Sild. Rahvas hüüdis leegionäridele kolmekordse elagu. Rong hakkas liikuma orkestrimarsi ja leegionäride laulu saatel. Postimees 27.märts 1943 lk. 3 Neljapäeva, 25.märtsi hommikuse rongiga saadeti Jõgevalt Eesti Leegioni vastu võetud noored teenistusse. Orkestri saatel marssisid värsked leegionärid Omakaitse juurest raudteejaama. Ärasõitjaile pidas lühikese hüvastijätukõne linnapea kpt J.Sild. Saatmas oli palju rahvast. Postimees 12.apr. 1943 lk. 3 Eesti SS-Leegioni vastuvõtukomisjon töötab Jõgeva koolimajas kella 9.oo-st 22.aprillil 1943. Eesti SS-Kindralinspektuur oli kõikide Eesti nii rindel kui väljaõppel asuvate väeosade sidus- ja hooldusasutuseks. Postimees 31.okt. 1943 lk 5.


278 3.nov. 1943 alustavad Tartus tööd kaks kaitseteenistuskomisjoni (1925.a. sündinud kutsealuste vastuvõtuks). Jõgeva linna mehed olid kutsutud komisjoni 7.novembril kella 12.oo-ks (Mustvee 9.nov. kella 13.oo-ks ja Torma vald 9.nov. kella 11.oo-ks. Kaasa kästi võtta 3 päeva toit või toidutalongid ja ühtlasi teatati, et kõlblikud kasarmmeeritakse kohe. Komisjoni võis tasuta sõita riikliku transpordiga. ************** SPORT Postimees 17.veebr. 1943 lk 2 24.veebr. toimub Tartus talispordipäev. Selle raames võistlevad 10 km sõidus ASK, Tartu „Kalev” ja Jõgeva „Kalju”, kõik 6 võistlejaga. Postimees 19.apr. 1943 lk 3 Malehuviline Jõgeva. Möödunud talvel oli Jõgeval märgata suurt huvi tõusu male vastu. Malemängu-õhtuid korraldati kaks korda nädalas, millest rohkearvuliselt osa võeti, eriti noorte poolt. Kohalikust maleturniirist, mis neil päevil lõpule jõudis, võttis osa 22 maletajat. Turniiri tagajärjed olid: 1) A.Mihkelson – 20 punkti (21 võimalikust), 2) A.Paap – 18 ½ p, 3) V.Sagurski – 17 p, 4) E.Mägi – 16 ½ p, 5) M.Tiit – 16 p, 6) Jõemets – 15 ½ p, teistel vähem. Postimees 8.juuni 1943 lk 4 6.juunil peeti Jõgeval Tartumaa noorte kergejõustiku piirkondlikud korrespondentvõistlused. Postimees 22.juuni 1943 lk 5 Pühapäeval, 20 juunil Jõgeval peetud jalgpalli ringkonnavõistluste sarjas kaotas Tartu „Kalev” Jõgeva „Kalju`le” 3:4. Mäng oli toimunud kõrvetavas päikesepaistes ja jäänud tasemelt allapoole keskmist. „Kalevil” oli kaks 11m karistuslööki, aga üks löödi üle värava ja teine väravavahile otse sülle, ka olla luhtunud tervelt kümmekond „Kalevi” kindlat väravavõimalust. 20.juuli Postimees teatab, et Tartu Spordiklubi jalgpallimeeskond sai Tartus Tamme staadionil toimunud jalgpallimatšil Jõgeva „Kaljult” revanši võites mängu 5:3 (1:0). Jõgeva väravad lõid ühe Rajalo ja kaks Talijärv. Postimees 4.VIII 1943 lk 3 – Lõuna-Eesti ringkonna jalgpalli esivõistluste sarjas võitis 1.aug. Tartus sealne „Kalev” Jõgeva „Kalju” 4:0. Postimees 17.aug. 1943 lk 3 Pühapäeval, 15.aug. toimus jalgpalli karikavõistluste veerandfinaali mäng Jõgeval „Kalju” ja Tartu Politsei Spordiringi meeskondade vahel. Võistlused toimusid vesisel ja porisel väljakul, pealtvaatajaid vaid üksikud. Tartu võitis 8:2 (4:1). Postimees 5.sept. 1943 lk 5 5.sept. korraldati Jõgeval jalgpallivõistlus kohalike raudteelaste ja majandusühisuse meeste vahel. Sissetulek otsustati annetada Jõhvi tuleõnnetuile. Järgmine leht teatas, et 2:0 võitsid majandusühisuse mehed. Sisuliselt oli Jõgeva „Kalju” jagatud kaheks meeskonnaks. Postimees 5.okt. 1943 lk 2 Jõgeva kergejõustiklastest paistis silma tütarlaste B-klassi kuuluv E.Kitsapea. Näiteks võitis ta 60 m jooksu ajaga 9,8, mis oli võrdne A-klassi neiu võiduajaga. Novembris väljastas sisedirektoorium Jõgeva „Kalju” spordiseltsile ametliku tegevusloa. Nii toimiti üsna mitme spordiseltsiga, kes kõik praktiliselt tegelesid, aga see polnud juriidiliselt vormistatud. **************


279 OKUPATSIOONIVÕIMUDE PROPAGANDA Postimees 23.veebr. 1943 lk 2 Kindralkomissar Litzmanni vastuvõtul Kadrioru lossis viibis üle Eesti 20 eeskujulikku põllumeest. Kutsutute seas oli ka Johannes Paju Jõgeva vallast. Postimees 23.veebr. 1943 lk. 3 …Jõgeva linn pühitses vabaduspäeva (nii nimetati Saksa-ajal Eesti Iseseisvuspäeva 24.veebruari – Ü.P.) koos Jõgeva vallaga pühapäeval, 21.veebruaril. Kell 14.30 asetati pärg langenud saksa sõdurite haudadele. Pärja asetas Jõgeva Omakaitse juht major A.Kitsapea. Seejärel toimus jumalateenistus Jõgeva rahvamajas, mille pidas Laiuse koguduse õpetaja J.Järve. Edasi järgnes sealsamas aktus, mille avas linnavanem J.Sild. Aktusekõne pidas prokurör A.Paal Tartust. Sõna võttis veel Jõgeva vallavanem J.Kurik, aktuse lõpusõnad lausus Tartumaa Rahvakasvatusameti instruktor A.Kuusk. Aktust sisustasid mees- ja naiskoori laulud ja orkestriettekanded. Rahvast oli rohkesti. Postimees 10.apr. 1943 lk 4 9.aprllil toimunud pidulikul Tartu maavanema B.Methusalemi ametisseseadmisel esindas maakonna väikelinnade linnavanemaid Jõgeva J.Sild. Postimees 22.juuli 1943 lk 2 Jõgeva linna ning Jõgeva, Kaarepere, Kuremaa, Laiuse, Sadala ja Vaimastvere valdade ühine bolševike võimust vabanemise aastapäeva ühispidustused toimuvad 25.juulil Kuremaa riigimõisa pargis. Peo kirjeldus on Postimehes (27.VII 1943 lk 4). Peokõne pidas Tartu maavanem. Postimees 20.nov. 1943 lk 3 Saksa võimud korraldasid pidulikke majade tagasiandmise kampaaniad. Leht kirjutab, et eelmisel pühapäeval (14.nov.) tehti selline üritus Jõgeval, kus tagastati ametlikult 9 ja näit. Mustvees 7 maja. Postimees 4.dets. 1943 lk 3 Sisedirektor nimetas 1.detsembrist ametisse Tartumaa maanõunikud. 16 nõuniku hulgas on Jõgeva linnapea Joosep Sild ja Jõgeva vallavanem Jaan Kurik. ************** ÕIGUSERIKKUMISI Postimees 1.apr. 1943 Piirkonnakomissar karistas: - töölepingu rikkumise eest Vladislav Guss`i Jõgeval Mustvee mnt 13 4-kuulise vangistusega ja 50 Rmk rahatrahviga või selle asemel 7-päevase arestiga; - tööst keeldumise pärast Eduard Nahkur`it Jõgevalt Suur 19 5-kuulise töö- ja kasvatuslaagriga. ************** Postimees 6.veebr. 1943 lk 2 Lehes kurdetakse, et Jõgeva jaoskonnaarst Ed. Teder on ise haige ja Jõgeval pole teist arsti, nii et mõnel tuleb Tartusse arsti juurde sõita. Postimees 10.veebr. 1943 lk 3 …Jõgeval kodumajanduskonsulent Gunda Paabstel…Jõgeva oli P-Tartumaa konsulendi jaoskonna keskus.


280

F 2974 nim 2 sü 9 1943.a. aprillis töötas „Uku” saeveskis 21 sõjavangi, 2.mail saadeti ära 10 vangi ja tööd jätkas 11 vene vangi. Sõjavange on linnas ka näit. juunis, juulis, augustis ja septembris; augustis telliti nende toitlustamise tarvis 10 kg soola kuus. 10 kg soola osteti vangide toitjale ka näiteks oktoobris ja detsembris. Postimees 20.aug. 1943 lk 2 Kolmapäeval 18.aug. külastas Kuremaad Tartu piirkonnakomissar K.Meenen. Teda saatsid piirkonna põllumajandusjuht Boeck, maavanem B.Methusalem ja maakonna Põllumajandusameti juhataja Joh. Semper. Kuremaal võttis Meeneni vastu Jõgeva linnapea Joosep Sild. Kohal olid mitmed ümbruskonna vallavanemad nagu J.Kurik jne. ja valdade põllumajandusjuhid. K.Meenen ütles oma kõnes, et laseb ametist lahti Kuremaa vallavanema, kes normide täitmist lojult korraldab. Postimees 29.sept. 1943 lk 3 ….Rohkesti tuuakse Jõgeva kokkuostupunktidesse normivilja, et saada suuremate hüvituspunktide osaliseks, mille eest saab osta soola, suhkrut, põletusainet „Alka” jne. Varakult äraantud normivilja eest saab rohkem punkte…. Postimees 20.aug. 1943 lk 3. Jõgeva linn saatis Tartumaalt esimese omavalitsusena ära abiannetused Jõhvi tuleõnnetuile. Postimees 28.aug. 1943 lk 3 Leht teatab, et 29.augustil korraldatakse Jõgeval piirkondlik Tori hobusenäitus. Postimees 4.sept. 1943 lk 3 Kehtestati uus rongide sõiduplaan. Öösel alustas Valgast sõitu reisirong Tallinna, mis väljus Tartust 4.52, jõudis Tapale 9.o7 ja Tallinna 11.58. Sellel suunal oli reisirongil peatused Tartu ja Tapa vahel Kaareperes, Jõgeval ja Tamsalus. Tallinnast väljus sama reisirong 3.27, jõudis Tapale 6.1o ja Tartusse 11.o4. Nüüd peatus rong Tapa ja Tartu vahel Tamsalus, Rakkes, Jõgeval ja Tabiveres. Teistes jaamades peatus Tartust reeglina kell 10.07 Tallinna väljuv kogukaubarong.

1944 Postimees 24.märts 1944 lk 3 Saksa komandant Jõgeval on haupmann Modigell. F 2974 nim 2 sü 55 17.jaan. 1944 määrati Tartu maavanema poolt Jõgeva linna raehärradeks: Aksel Vindi, Voldemar Schmidt, Paul Avi, Eduard Põldme, Artur Kalvet, Jaan Liigand, Jaak Aben ja Oskar Virulane (võeti ära sõjaväkke). Raehärrade esimene koosolek-nõupidamine oli 9.märtsil 1944 kell 12.oo. F 2974 nim 1 sü 334 Linnavalitsuse maikuu palgaleht - linnapea Joosep SILD palgaga 100 marka kuus - abilinnapea August TIBAR 50 marka Samasugused olid ka 1944.a. augustikuu palgad.


281

Postimees 19.mai 1944 lk 3 Piirkonnakomissar K.Meeen määras, et nii maal kui linnas võetakse arvele töövõimelised omamaised naised. Naised vanuses 15-45 eluaastat pidid end registreerima valla- või linnavalitsuses. See korraldus tehti totaalse sõjavajaduse ülesannete täitmise eesmärgil. Jõgeva linna naised pidid end registreerima 22.-31 .mail. Postimees 7.juuli 1944 lk 3 ….Hiljuti toimus Jõgeval Omakaitse laagriplatsil linna ja lähema ümbruse elanikele esimene süütepommi kustutamise näitlik õppus. Mõni tund hiljem viidi seesugune õppus läbi ka Jõgeva mõisas. F 2974 nim 2 sü 9 1944.a. jaanuaris on linnas voorimehed: Johannes Nahkur, Aleksander Tepp, Amalie Land, Elli Alber, Voldemar Sarapuu, Aleksander Jaanuska, Karl Jaanuska, Elmar Jalakas, August Kuusk, Martin Kastan, kõik oma hobustega. ************** OMAKAITSE F 2974 nim 1 sü 334 Jaanuaris asub Omakaitse kantselei Jaama tn 4; pataljoniülem on endiselt major August Kitsapea. Postimees 29.juuni 1944 lk 4 Omakaitse Jõgeva pataljoni naisomakaitse liikmed külastasid jaanipäeval terves koosseisus rindemehi. Peale rikkaliku külakosti, mille olid neile sõjameeste jaoks kaasa andnud koduvalla perenaised, viidi meestele ka meelelahutuslikku kosti – esitati laule ja rahvatantse. Küllasõitjad olid rahvariietes. Postimees 1944 Jõgeva Naisomakaitse liikmed, ringkonna esinaine pr Saks, jaoskondade esinaised ja mitmed teised sõitsid 28.aug. 1943 rongiga Tartusse, kus külastasid haiglas haavatuid. Külakostiks viidi lilli, küpsiseid ja paberosse. Eesti Sõna 28.juuni 1944 lk 5 Jõgevalt. Omakaitse õppepäevad. Jõgeva omakaitse korraldas 17., 18. ja 19. juunil kohalikud õppepäevad. Esmaspäev oli pühendatud siseõppusele, kuna teistel päevadel korraldati ka väliõppust. Osavõtt õppepäevadest oli elav ja ettekanded ja juhatused lektorilt ning instruktoreilt leidsid niihästi noortelt kui ka vanadelt sooja vastuvõttu. Kõik teoreetilised juhatused püüti väliõppusel praktiliselt läbi töötada ja igakülgselt ära kasutada. Lektoritena esinesid kohapealsed juhid ja instruktorid, kelledest mitmed olid sõjaväljal praktilise õppuse saanud. Toitlustuse eest hoolitses kohalik naisomakaitse. Õppepäevade lõpupäeval korraldas pataljoniülem major Kitsapea kohapealse ülevaatuse ja esines meestele kõnega. ************** KAPTEN KARL TIIMANN F 560 nim 1 sü 5 Ohvitseride teenistuskäigu raamat Alamkapten Karl Joosepi p. Tiimann sünd 18.juuli (1.aug.) 1893 Viljandimaa Kurista valla Siimusti külas. Oli lõpetanud Tartu reaalkooli ja 15.veebr. 1916 Peterhofi 1. lipnikekooli.


282 Tsaariarmeest P.Stanislavi 3.järgu orden. Sai staabikapteni auastme 2.apr.1917 ja ülendati kapteniks 15.juunil 1920. Lasti eesti rahvaväest erru 15.sept. 1920.a. 21.okt. 1918 kutsus J.Kuperjanov ta Tartu ja määras Laiuse kihelkonna omakaitse ülemaks. 15.novembril määras J.Kuperjanov ta Kaitseliidu Laiuse kihelkonna ülemaks ning nõni päev hiljem Kaitseliidu Laiuse ja Kursi kihelkondade jaoskonna ülemaks (asukohaga Jõgeval). Taganes 1918.det-s Jõgevalt koos kpt. Andersoni pataljoniga Aitu, läks edasi Põltsamaale ja kohtus seal J.Kuperjanoviga, kes ta enda juurde Puurmanisse kutsus. Määrati 27.dets. 1918 Kuperjanovi pataljoni ratsakomando ülemaks. Osales 13.-14.jaan. 1919 Mõisamaa, Voldi ja Kärevere lahinguretkedel. Osales 8.dets. 1924 Jõgeval Kaitseliidu taasloomise koosolekul. Nimetati 7.veebr. 1925 moodustatud KL Jõgeva malevkonna pealikuks, kellena toimis 1.aprillini 1931. Edasi oli K.Tiimann Jõgeva malevkonna ratsakomando pealik. Vabadussõjast osavõtu eest autasutati teda Vabadussõja mälestusmedaliga. Teenete eest Kaitseliidu organiseerimisel ja edendamisel omas ta Kotkatisti V klassi teenetemärki ja Valgeristi III klassi hoolsusmärki (1929). 3.juulil 1941 hõivasid metsavennad tema juhtimisel Jõgeva vallamaja. 8.juulil pidas K.Tiimann oma 18-mehelise metsavennasalgaga Siimusti ja Kaave vahelises metsas maha lahingu tema salgale haarangu korraldanud umbes 140-150 läti hävituspataljoni mehega. Lahingutegevuse eest punaüksustega 1941.a. autasustati teda II klassi raudristiga. K.Tiimann määrati 16.aug. 1941 Omakaitse Jõgeva ringkonna ülemaks ja oli ses ametis 25.märtsini 1942. Järgnevalt oli kapten Karl Tiimann Tartumaa Omakaitse 36. kompanii ülem, kellena juhatas haaranguid 1944.a. märtsis Puurmani metsas, kus ta punase parašutisti kuuli läbi 18.märtsil langes. Siimustis Pällo 13 talu (65 ha) omanik a-st 1926. Olnud vallavolinik ja vallakohtu liige, oli 1918.a. Jõgeva tuletõrjeühingu peamees. Postimees 21.märts 1944 lk 3 Kapten Karl TIIMANN 11.IX 1893 – 18.III 1944 (laupäev), maeti neljapäeval 23.märtsil. Kirst sõidutati Siimusti surnuaeda suurtükilafetil. Saatmas oli Omakaitse ja saksa sõjaväelaste aukompanii, Tartu välikomandant kindralmajor Walter, kolonelleitnant Hugo Jaanson, Jõgeva komandant hauptmann Modigell jt. Hauale pandi üle 20 pärja. K.Tiimann oli olnud Jõgeva Piimaühisuse kauaaegne esimees, sakslaste tuleku järel Omakaitse ringkonnajuht, seejärel Jõgeva valla Omakaitse juht. Tema naine ja tütar küüditati 1941. Matuse kirjeldus 24.märtsi Postimehes lk 3. Postimees 24.märts 1944 lk 3 Neljapäeval sängitati sõjaväeliste auavaldustega rohke rahva osavõtul….Jõgeva valla Omakaitse ülem kapten Karl Tiimann….Ärasaatmistalitus toimus….Siimustis…. Leinatalituse pidas õpetaja J.Järve, mille järele sini-must-valge ja Saksa sõjalipuga kaetud puusärk kanti kadunu lähedaste võitluskaaslaste poolt leinamajast maanteel ootavale suurtükiväe lafetile. Leinarongis olid Saksa sõjaväe ja Omakaitse aukompaniid. Põrm lasti hauda Saksa aukompanii aupaukudega. Pärja panijate hulgas oli Tartu väekomandant kindralmajor Walter, saksa- ja eesti sõjaväelased ja enam kui 20 pärjaga ametiasutused ja kohalikud organisatsioonid. Omakaitse Tartumaa maleva ülem kol Jaanson, Jõgeva kohalik komandant haupmann Modigell, linnapea kpt Sild, vallavanem ltn Kurik, ülemjuhatuse sideülem, Omakaitse Jõgeva pataljoni ülem major Kitsapea…. ************** MOBILISATSIOON


283 Postimees 18.jaan. 1944 lk 1. 1924.a. sündinud Jõgeva linna mehed said käsu ilmuda 22.jaanuaril kell 11.oo Tartusse kutsekomisjoni, kaasas kolme päeva toit ja kott oma riiete koju tagasisaatmiseks. Postimees 2.veebr. 1944 lk 2. Aastail 1911-1918 sündinud mehed olid Jõgeva vastuvõtupunkti nr 9, mis asus Jaama tn 5 kohtusaalis, Jõgeva linnast, Kursi ja Kuremaa vallast kutsutud 3.veebruaril, 4.veebruaril pidid ilmuma Kaarepere, Vaimastvere ja Saadjärve valla mehed ning 5.veebr. pidid Jõgeva komisjonis olema mehed Jõgeva ja Laiuse vallast. Aastakäikude 1904-1910 ja 1919-1923 mehed olid Jõgeva linnast Jõgeva komisjoni Jaama 5 kutsutud 6.veebruari kella 8.oo-ks ja kella 10.oo-ks Kuremaa valla omad. Jõgeva valla meeste kord oli 8.oo 10.veebruaril (Postimees 3.II 1944 lk 5). Hamilkar Mengel „SUURIM ARMASTUS II“ 1961, lk 12 „Jõgeval formeeriti rügemendi (2. Piirikaitse rügement – Ü.P.) patarei, mida hakkas juhatama leitnant Riismandel.“ ************** JÕGEVA MÄRTSIPOMMITAMINE Fond R-358 nim 1 sü 23 Omakaitse Peavalitsuse korrapidaja igapäevased operatiivkokkuvõtted - 5.märtsil kell 15 viskas vene lennuk pomme Jõgeva linnale. Surma sai üks inimene ja haavata 2 või 3. - 24.märtsil 6.45 viskas vene lennuk Jõgeva linna loodeservale 4 pommi, kahjustusi pole. - 25.märtsil 7.oo viskas vene lennuk Pedja raudteesillale 6 pommi, aga ei tabanud; kell 8.3o viskas vene lennuk Jõgevale 4 pommi, 1 inimene surma ja 2 haavata. F 2974 nim 2 sü 99 Vene lennuväe õhurünnakutest said Jõgeval surma: - 5.märtsil 1944 Agnes Viikvald (1903) Roosi tän. 2 (vist end nimi Võikmanson – Ü.P.) - 25.märtsil 1944 Robert Sepp (1892) Kesk tn 6-s; Haavata sai 10.märtsil 1944 kergelt Valdur Rajalo (1910) Turu tn 6-s. Aleksander Mandri (1930) Jutustatud 1889.a. Minu mäletamisel pommitasid Vene lennukid Jõgevat päevasel ajal. Üks pomm kukkus Jõgari Karla sauna. Karla seisis ise trepil, aga jäi terveks. Üks pomm kukkus Roosi tänavale, kas kohe Võikmansoni majja või õuele. Nii et rebis naisel jala ära. Viidi reega arsti juurde. Silvi Moor (1932) Jutustatud 1989.a. Läksin parajasti kinno, kui Vene lennukid lendasid piki raudteed ja viskasid pomme. Üks kukkus Jaama t. 14 Mart Õunapuu maja juurde. Ka Iisaku talu õue kukkus pomm. Üks teine pommitamine oli öösel vastu 9.märtsi enne kella 2.oo. Eesti Sõna 22.juuni 1944 lk 3 Jõgevalt. Kino alustas tegevust. Jõgeva kino, mis õhurünnaku tagajärjel pikemat aega on seisnud, algab nüüd pärast sisemiste korralduste ja remontide lõpetamist lähemal ajal uuesti tegevust. **************


284 TULETÕRJEÜHING Postimees 20.jaan. 1944 lk 3. Johannes Võsu kuulus 1943.a. tuletõrje Tartumaa brigaadi katsekomisjoni koosseisu, kes külastasid 29 üksust ja kontrollis neis kustutusvahendite seisukorda ja ühingute asjaajamist. 1941.a. mõrvasid bolševikud Jõgeva divisjoni abipealik Poomi. Jõgeva alevi/linna tuletõrjeühingu protokolliraamat 1937-1949 Lk 70 p. Ühingu peakoosolek valis 6.jaanuaril 1944 juhatuse, mis oma sama päeva koosolekul jaotas juhatuseliikmete vahel ametikohad järgmiselt: laekur Orest Lääne, laekuri abi August Tibar, varahoidja Johannes Pihlik, varahoidja abi August Pääro, sekretär Johannes Laos, sekretäri abi Voldemar Palder. Ühingu esimehena jätkas Osvald Paju. Lk 71 p. Juhatus otsustas pritsimajale betoonist välistrepi ehitamise küsimuses läbi rääkida ehitusettevõtja Ernst Bokk`iga. Lk 72. Mai 17. Juhatuse „Koosolek arvesse võtnud, et Elisabet Lääne, kelle elukoht pritsimajas, on nõusoleku annud lendsalga autojuhi äraolekul pidada telefoni valvet ja lüüa häirekella, ilma selle eest tasu võtmata. Juhatus otsustas teda nende ülesannete peale määrata ja astuda samme ametiasutustes et teda Töö ja veokoormatise määruse alusel välja ei käsutataks. Rohkem koosolekuid 1944.a. protokollitud ei ole. Postimees 3.veebr. 1944 lk 5. Jagati rahalisi preemiaid tuletõrjujatele. I järgu preemia oli 200, II järgu oma 150 ja III järgu preemia suuruseks oli 100 Rmk. Jõgevalt sai ainsana preemia J.Võsu – 200 marka. ************* MAJANDUSÜHISUS, KAUBANDUS Postimees 18.jaan. 1944 lk. 3. Kindralkomissari Kirjastusamet määras raamatute müügiõigust omavaks kaupluseks Jõgeval majandusühisuse (Mustvees A.Lubja ja kohaliku majandusühisuse). Postimees 16.märts 1944 lk 2 Jõgeva Majandusühing annetas sõjaväehaiglatele korraldamiseks 10 000 riigimarka. Postimees 20.mai 1944 lk 5 ….Seni Jõgeval tegutsenud kolmele ärile lisandus uus kauplus. Uue poe avas endine Otepää Majandusühisuse ärijuht H.Abner. ************** SPORT Postimees 18.veebr. 1944 lk 3 Jõgeva spordiselts kogub seltsimaja ehitamiseks raha. Juba kauemat aega valmistuvad Jõgeva organisatsioonid endile seltsimaja ehitamiseks, sest praegune rahvamaja kuulub eraisikutele ja seal töötab praegu kino. Jõgeva linnas ja lähemas ümbruskonnas uuesti tegevust alustanud ühingud ja seltsid vajavad aga ruume koosolekuteks, harjutusteks ja muudeks üritusteks. Jõgeva spordiselts „Kalju” on seltsimaja ehitamise asjus tegutsenud kavakindlalt, kuigi praegused sõjaaegsed raskused tekitasid ettevõtte teostamisel seisaku, kuid algatajad loodavad võimaluste paranedes oma kavatsuse ometi teostada. Postimees 18.veebr. 1944 lk 3


285 Siimusti kalmistu jaoks on muretsetud kell, aga kabelikiriku ehitamiseks pole küllalt raha ja praegu on otsustamata, kuhu seniks kell paigutada, kas kabelisse, kellatorni või lähedalasuva koolimaja katusele. Seni on tulnud Siimusti kalmistule inimesi matta kella löömata. Postimees 19.juuli 1944 lk 3 Laupäeval ja pühapäeval 15.-16.juulil peeti Pärnus suuremad noorte kergejõustikuvõistlused. Tartumaa võistkonna koosseisus esines ka E.Kitsapea Jõgevalt. Ta püstitas Tartumaa rekordid 60 m jooksus ajaga 9,o ja kuulitõukes tulemusega 6.99, kirjutab ajaleht. 26.juuli Postimehes lk 3 tuuakse ära Tamme staadionil 22. ja 23. juulil peetud Tartumaa noorte kergejõustiku esivõistluste tulemused. E.Kitsapea võitis maakonna meistritiitli 60 m jooksus ajaga 9,8 ja 80 m tõkkejooksus ajaga 16,8 sek ning kaugushüppes 4.24ga, kuulitõukes 6.69ga ja kettaheites tulemusega 21.20. ************** ÕNNETUSED Eesti Sõna 28.jaan. 1944 lk 3 Jõgevalt. Ving lämmatas kaks inimest. Jõgeva linnas langes vingumürgituse ohvriks Suures tänavas elutsev abielupaar – juuksur Ella Kuusik ja Karl Kokk. Nad olivad eelmisel õhtul kütnud kivisöega ahju, kuid ahju sulgenud liiga vara ja ise magama heitnud. Tuppa tunginud ving lämmatas mõlemad. Kokk lamas põrandal, kuna ta oli nähtavasti tahtnud end päästa ja voodist maha tulnud, Kuusik lamas surnuna voodis. Eesti Sõna 3.juuni l944 lk 5 Neli tulekahju Tartumaal. Jõgeva linnas süttisid pühapäeval põlema autojaama lähedal maapidajate poolt riigile müügikohustuste korras kokkutoodud õled ja heinad, mis kõik hävisid. Ära põles umbes 15000 kg heinu ja 125000 kg õlgi. Tuli tekkis arvatavasti poisikeste ulakusest, keda nähti õlgede lähedal… ************** ÜKSIKMÄRKMEID SAKSA-AJA LÕPUKUUDEST Postimees 1.veebr. 1944 lk 4 Muudeti reisivagunitega kaubarongi sõiduplaani. Tapalt tulev kogukaubarong väljub Jõgevalt Tartusse 00.36 ja jõuab Tartusse 3.35. Tartust tuleb sama rong 17.47 ja väljub Jõgevalt Tapa poole 20.33. Eesti Sõna 22.juuni 1944 lk 2 Muudatused rongide sõiduplaanis. Tapalt Valka sõitev rong nr. 354 saabub Jõgevale kell 16.46 ja väljub siit 17.01, on Tabiveres 17.44 ja jõuab Tartusse kell 18.18. Rong ei peatu Nõmmkülas, Vägeval, Pedjas, Kaareperes, Mullaveres ja Kärknas ei minnes ega tulles. Valgast tulev rong seisab Jõgeval kell 11.40 - 11.55. Postimees 13.mai 1944 lk 5 ….Sinepikasvatajad… võivad vajalikud seemned kätte saada Jõgevalt O.Ruusi (A.Vindi) „Rotermanni tehaste“ teravilja vastuvõtu punktist… Fond R-358 nim 1 sü 23 9.juunil 1944 põgenes kell o.30 Jõgeval sakslaste valve alt 9 sõjavangi. Postimees 14.juuni 1944 lk 3


286 …14.juuni pärastlõunal Tallinnas Lindamäel toimunud küüditamise vabaõhu aktusele sõitis lehe teatel Rahvakasvatusameti Jõgeva osakonna esindajana Aleks. Kuusk… 18.juunil märgistati Jõgeva loomaravila juures tori tõu noori suguloomi ja seejärel korraldati samas nende noorhobuste näitus… Postimees 29.juuni 1944 lk 4 …28.-29.juuni korjandusega koguti Jõgeva linnas 1284 marka ja 69 penni. Korjandust toimetas ERÜ, läbiviijaiks olid „Eesti Noorte“ liikmed ja naisomakaitse. Postimees 4.juuli 1944 lk 2 Haridusdirektoorium jagas juunis toetusi rahvamajadele. A.Vindi Jõgeva rahvamaja sai 1330 rmk. Postimees 20.juuli 1944 lk 3. Pühapäeval 23.juulil pühitsetakse vabastamispäeva Põhja-Tartumaal. Jõgeva linn ja vald kogunevad bolševikest vabanemise 3-aastapäeva tähistamiseks kell 17 Siimusti kalmistule. Peetakse vabaõhu-jumalateenistus, kus jutlustavad praost A.Täheväli Tallinnast ja Laiuse õpetaja Järve. Jumalateenistusele järgneb pidulik aktus, mille avab vallavanem Kurik ja aktusekõne peab linnavanem Sild. Pärja kandelaste hauale asetab Jõgeva piirkonna Omakaitse juht major Kitsapea (hilisemas lehes oli, et pärja asetas kompaniiülem Lemming). Aktusel mängib orkester Tamme juhatusel. F 2974 nim 2 sü 99 12.sept. 1944 Jõgeva meierei (Suur 78) juhataja on Nikolai Ahi, natsionaliseeritud „Uku” veski (Suur 75) mölder on Jaan Hein ja natsionaliseeritud „Uku” saeveski meister on Eduard Opmann. ************** RINDE JÕGEVALE JÕUDMISE EEL Postimees 4.aug. 1944 lk 1 Lehes on 1926.a. sündinud meeste mobilisatsioonimäärus. Koos nendega kutsuti kutsekomisjoni ka kõik 1904-1925 sündinud mehed, kes seni olid väeteenistuseks kõlbmatuiks tunnistatud. Jõgeva linna mehed (ka Torma) pidid Tartusse komisjoni ilmuma 8.augustil kell 8.oo. Postimees 9.sept. 1944 lk 2 Lehes on H.Mäe määrus 1927.a. sündinud noormeeste kutsumisest lennuväe abiteenistusse. Jõgeval asus vastuvõtukomisjon Turu tn 15 ja linna poisid olid kutsutud komisjoni 12.sept. kell 7-11.oo. Mitteilmujaid ähvardati kriminaalvastutusele võtmisega. 1944.a. august. Tartumaa Omakaitse operatiivstaap jõudis Tartust taganedes Tabiverre 25.augusti hommikul, õige varsti tuldi sealt juba edasi Jõgevale. 29.augustil läks staap Jõgevalt Tabiverre tagasi. 17.septembril alanud nõukogude vägede pealetungis varises Omakaitse üksuste hoitud rinne ja staap ning selle juhitavad osad taandusid Jõgeva suunas. Staabi operatiivosakond ja osa majandusosakonnast sõitsid 18.sept. õhtul autodel Jõgevalt minema. Ülejäänud osad järgnesid neile jalgsi või kuidas saadi. 19.sept. õhtuks jõuti Imaverre. Postimees 6.sept. 1944 lk 2 Tartust Palamusele evakueerunud ERÜ Tartu ja Tartumaa ringkonnaametid tulid lehe teatel üle Jõgevale.


287

Fond R-358 nim 1 sü 23 8.septembril pommitati Jõgeva ja Voldi rajooni. Postimees 12.sept. 1944 lk 3 Tartumaa Naisomakaitse esinaine kutsub kõiki Naisomakaitse vabu liikmeid, kes soovivad rindele minna toitlustajatena ja samariitlastena, tulla Jõgevale Omakaitse Tartumaa maleva majandusjaoskonda. ************** ALGAS NÕUKOGUDE OKUPATSIOON Postimees 20.sept.1945 lk 2 Punaarmee vallutas Jõgeva linna kolmapäeval, 20.sept. 1944. JÕGEVA TARBIJATE KOOPERATIIV Fond 35 19.dets. 1944 kell 17 algas Kooperatiivi kontoris kooperatiivi juhatuse moodustamise koosolek, millest võtsid osa Jõgeva T/kooperatiivi juhatuse esimees Heinrich ABNER, linna T/komitee esimees Hants Kask, Jõgeva valla T/komitee abiesimees Elmar Liivak ja Jõgeva T/kooperatiivi pearaamatupidaja Alma Padil. Otsustati moodustada ajutine juhatus (5 liiget) ja revisjonikomisjon 3 liikmega. Telefoni teel räägiti läbi Laiuse, Vaimastvere ja Kuremaa valdade täitevkomiteede esimeestega. Moodustatud juhatusse kuulusid: - esimees Heinrich Abner (kes oli Tartumaa Tarbijate Kooperatiivide Maakondliku Liidu poolt määratud juhatuse esimeheks juba 28.sept. 1944); - aseesimees Hants Kask; - kirjatoimetaja Aleksander Ilmoja (Vaimastvere valla poolt) - kassapidaja Elmar Liivak - abikirjatoimetaja Rein Kaljula (Laiuse valla poolt); Revisjonikomisjoni: - esimees Joh. Lõoke (Kuremaa valla poolt) - liikmed: Richard Noormägi, Johannes Paatsi. Protokollis H.Abner. Koosolek lõppes 18.oo 22.dets. 1944 võttis juhatus vastu 27 (kooperatiivi) liiget: Oskar Virulane, Elfriide Eiche, Linda Jaani t. Aru, Joh. Pihlik, Hugo Ränkel, Auguste Abner jt. ning kinnitati 34 kooperatiivi teenistusse võetavat isikut koos nende palgamääradega. Alma Padil sai raamatupidajaks palgaga 650 rbl (ametis 28.sept-st) ja abiraamatupidajaks Magdalina Roos palgaga 400 rbl (17.okt.), kontoriametnikuks Meeta Avi (300 rbl), kassapidajaks Laine Sillaste (380 rbl), peakaupluse juhataja kohusetäitjaks alat. 1.okt. Johannes Pihlik palgaga 500 rubla, peakaupluse vanemmüüjaks palgaga 350 rbl Hugo Laidre ja talusaaduste kokkuostjaks 28.sept-st palgaga 350 rbl Oskar Sarnet. Veel võeti palgale: vanemmüüjana Auguste Abner 16.dets-st (350 rbl), pagaritööstuse juhatajana 1.okt-st Karl Merimaa (400 rbl), müüjana 16.okt-st Elfride Eiche (300 rbl), müüjana Linda Aru 20.nov-st (300 rbl), ladude juhatajaks Villiardt Laur (500 rbl), ladude abijuhatajaks 1.okt-st Aleksander Tamm (350 rbl). söökla juhataja-kokaks 12.okt-st Helene Domnin (350 rbl) ja söökla ettekandjaks 10.nov-st Selma Lõoke (250 rbl). 31.dets. 1944 arutatakse juhatuses Padiselt sinna evakueeritud kaupade äratoomise asja, samuti Siimustis Kraavi tallu kooperatiivi abimajandi saamise võimalusi. Kooperatiivil on arveldusarve Jõgeva Põll. Kr. Ühis.


288

Heinrich Jaani p. ABNER sünd. 1.VIII 1906, kooperatiivi esimees 1944.a-st. Richard Noormägi oli maksuinspektor Jõgeva linnas. Dokumentide hulgas on õiend, et kooperatiivil töötasid 31.augustil 1941.a.: - pagaritööstus, söökla, lihatööstus, plekksepatöökoda, kivitööstus ja juuksetööstus, ärijuhiks oli P.Avi ja raamatupidajaks A.Padil. 1.okt. 1944.a. seisuga on kooperatiivil kinnisvara: Peakaupluse hoone 97690 rbl, puust ait 9548.-, tsementkivist ait 20079.-, puurkaev, lihatööstuse hoone 15125.-, puidust elumaja 20000.-, pesuköök ja tallid, 2x puust ait koos puukuuriga ja kivist kelder. 1944.a. müüdi peakauplusest kaupu 41 577,14 rubla eest. 1945.a. 24.jaanuar - peakaupluse juhataja kohalt vabastatakse Johan Pihlik ja asemele kinnitatakse Villihard Laur; - 1.veebr. 1945 määratakse Marie Sandel`i asemele pagariäri juhatajaks E.Eiche ning Harald Täär teraviljalao juhatajaks. 1945.a. märts Võetakse üle Esto Villa-Linatrusti likvideerimise tõttu trusti inventar ja kooperatiivi teenistusse võetakse trusti juhataja Alfred Laur linapraakerina. 1945.a. 10. juulist lahkub söökla juhataja kohalt Helene Domnin, asemele määratakse Lidia Maidla. 1945.august. - Kooperatiivi revisjonikomisjoni esimees on Paju. - 7.augustil saab söökla juhatajaks Alma Ojaväli. - juhatuses otsustatakse hakata NKVD sõjaväeosale leiba küpsetama, augustis sõlmitakse leping. 1945.a. Harukauplused töötavad Laiusel, Pedjas, Vägeval, Sadukülas ja Kuremaal. Töötab - pagariäri Suur t. 5 - lihaäri Turu t. 4 Koosolekul avaldatakse rahulolematust, et õlle ja viina müük muudab linna söökla kõrtsiks ning, et juustu tuleb kohale vedada TTKM Liidust 52 km kauguselt (Tartust), ometi valmistatakse juustu Jõgeval. 1945.a. september - otsustatakse osta ETKVL-ilt veoauto Hansa-Loid ja see remontida; - otsustatakse 10. okt-st 1945 avada rätsepatöökoda, juhatajaks Aleksander Joosu ning töölisteks Jaan Sinka ja Niina Jõemets. 1946.a. 1.jaanuaril abikäitiste juhatajaks Martin Nuudi.


289 1946.a. Kooperatiivi juhatuse esimehel on asetäitjad: - kaubanduse alal - varumise alal - veel on ametikohad: kaubatundja-varuja, sekretär-tõlk ja autojuht. 1946.a. I kvartal - töötavad Sadala ja Kantküla harukauplused - leivakauplus Suur t. 11 1946.a. juuni Linnas müüakse õlut: kommerts-toidubaaris, metsakombinaadi restoranis ja raudtee ORS-s. Kooperatiivi liikmeid on 1946.a.: - 30.juuni seisuga 1621 - 31.oktoobri seisuga 1666. Septembris otsustati osta sõjaväelt sanitaarauto Gaz-AA ja ehitada see ümber veoautoks, Oktoobris panna tööle sepapada Suur t 2 ja sepaks võtta Aleksei Kerro. 1946 november - peakaupluse juhataja Rudolf Juust - söökla kommertstoidubaari juhataja Linda Mänd - leivatööstuse juhataja Helkin Kelder Peakauplus, söökla-toidubaar ja leivatööstus on esitatud üleliiduliste preemiate kandidaatideks ETKVL juhatuse ja kaubandustöötajate ametiühingu poolt. 1946.a. 3.nov. Peakaupluse juhataja on Rudolf Juust, aga vabastatakse ametist ja asemele saab Hugo Laidre. Volinike koosolekul seletab käitiskomitee esimees M.Nuudi vastuseks pärimisele, et miks mitmel korral premeeritud ja edukas töötaja R.Juust vabastati ametist, „et Tartumaa täitevkomitee esimees ei soovi näha R.Juustu peakaupluse juhataja kohal ning nõudis seletust andmata tema vabastamist sellest ametist.“ Hääletamisel oli lahtilaskmise poolt vaid 1 volinik, teised olid vastu. Koosolek ei kinnitanud ka Laidre määramist. H.Abneri ettepanekul avaldas volinike koosolek R.Juustule tänu täpse ja korraliku töö eest ühehäälselt. 1946.a. lõpp Tarbijate kooperatiivis on kokku 83 töötajat, neist: kontoris 7, ärialal 25, rätsepatööstuses 9, puutööstuses 4, sööklas 14, pagaritööstuses 5, transpordis 4, autojuhte 2, öövahte üks, koristajaid 2, seppasid 2 ja lihatööstuses 5. 1947.a. Töötab kooperatiivi komm. toidubaar: - juhataja-perenaine - juhataja-perenaise abi - agent-laotöötaja - raamatupidaja; 1947.a. 19.aprill


290 Juhatus otsustas rentida Jõgeva linna VTÜ (tuletõrjeühingu) ruumid s.o. endised kõrtsi ruumid kooperatiivi söökla baari jaoks. Ruumide remont võtta kooperatiivi kanda ja remondi suurusest leppida kokku VTÜ juhatusega. - uueks pagaritööstuse juhatajaks määrati Andrei Jakobson. 1947.a. 19.juunil kooperatiivi sekretäriks Johannes Kadaja (palk 410 rbl). 1947.a. III kvartal, töötavad: - kommerts-toidubaar Turu t 2 - rätsepatööstus Suur t 15 - puidutööstus Suur t 18a - kellasepp ja raadioparandus Suur 32 - kudumistöökojad Jaama 2 ja 15

- vorstitööstus Turu t 4 - tapamaja Turu t 4 - sepatöökoda Jaama t 6 - juuksur Suur t 17 - limonaaditööstus Suur t 22a

1947.a. august. - leivakaupluse juhataja E.Aarand - lihakaupluse juhataja H.Kalm - pagaritööstus A.Jakobson - juuksuritööstus Salme Laidmaa - lihatööstus Paul Ritso - kioski vastutav müüja Marta Juhani t. Nurk - kommerts-toidubaari juhataja aset. E.Merimaa (uutesse ruumidesse ülemineku peal) - rätsepatööstuse juhataja August Looga - puutööstuse juhataja kuni 14.II 1948 Voldemar Tamm - limonaaditööstus Jaan Randver Otsustati osta kommerts-toidubaarile orkestri moodustamiseks pianino klaver, tšello, viiul ja saksofon ja eraldada selleks 20 000 rbl. 1947.september - juhatuse esimees H.Abner - pearaamatupidaja A.Padil, tema abi Magdalina Roos - raamatupidajad Magda Paliale ja Georg Kuusik - kaubandusosakonna juhataja Arnu Sirel, kaubatundja Alfred Laur - peakaupluse juhataja Hugo Laidre - kassapidaja Laine Sillaste - kaadrivolinik E.Sammel - kokkuostu juhataja Martin Nuudi - raamatupidaja Mall Leevok - einelaua müüja Reet Virulane 1947.a. oktoober Majavalitsusega sõlmiti üürileping Jaama t. 3 asuva leivatööstuse ja kaupluse ruumide peale; leivatööstuse ruumid võtta kohe kasutusele, kauplus aga peale senise kasutaja käest vabanemist. 1947.a. 2.nov. Kommerts-toidubaari juhatajaks määrati Johannes Jaani p. Proovel ning sama toidubaari kioski vastutavaks müüjaks Marta Juhani t. Nurk. Marta Nurk lahkus kioski nr. 1 vastutava müüja (juhataja mõistes) kohalt omal soovil 15.VIII 1948. Ants Nurga mäletamisel oli tema mees August peale sõda Jõgeva esimene taksojuht, kuuludes esmalt vist 4. autobaasi all, siis


291 5.baasi alla ning läks hiljem teedevalitsuse saekaatrisse. – Ü.P. Fond 506 andmeil võeti August Nurk motoristiks kivipurustaja juurde 27.maist 1950. Nov-s otsustas kooperatiivi juhatus ehitada Suurele tänavale „Uku“ jahutööstuse juurde toiduainete müügi kioski. 1947.a. det-s lihatööstuse juhatajaks August Sildaru, kudumistööstuse juhataja on Nikolai Jefimov. 1948.a. jaan. Krediidiühing üüris kooperatiivile Suur 18a allkorrusel väiksema kaupluseruumi ja Suur 18 hoovil õuepealses majas asuva puidutöösuse ruumi. 1948.a. 4.märtsil lahkus ametist peakaupluse juhataja H.Laidre, 5.veebr-st oli peakaupluse juhatajaks võetud Egon Gustavi p. Sareal. 1948.a. mai Linna täitevkomitee eraldas kooperatiivile krediiti ehitustöödeks Suur tn. 16. 1948.a. 1.juuni ETKVL juhatuse määruse alusel vallandati koopratiivi teenistusest nõukogude kooperatiivkaubandusse mittesobivad isikud alates 15.juuni 1948: - Hugo Laidla, peakaupluse müüja, endine erakaupmees; - Johannes Pihlik, peakaupluse müüja, end. äriteenija ja saksa ajal tegelnud tõlgina okupatsiooniasutuses; - Anna Meos, toidubaari puhveti vastutav müüja, end. palgatud töötajatega eraäri omanik; - Leonhard Aidla, Sadaka kaupluse juhataja, punaarmeest kõrvalehoidja, bandiitlik tegevus saksa-ajal; - Harry Abel, peakaupluse müüja, teeninud mobiliseerituna saksa armees; - Johannes Kadaja, kooperatiivi sekretär, 1917.a-st Rakvere linnavalitsuse sekretär ja ka saksa-ajal; Juhatuse otuse vastu jäi eriarvamusele ametiühingu esimees O.Väät (Pihliku, Abeli ja Kadaja suhtes) ja M.Nuudi pooldas J.Kadaja töölejätmist. 16.juuli 1948.a. juhatuse koosolek. Juhindudes Tartumaa Tarbijate Kooperatiivide Liidu juhatuse protokollist nr. 32 25.juun. 1948 p. 4 – vabastada kooperatiivi esimees Heinrich Abner omal soovil ametist üleandmise akti allakirjutamise momendist ja määrata esimehe k.t. kuni volinike koosolekuni Karl Augusti p. Raud (K.Raud ametisse 26.VII 1948). Alfred Laur viidi kaubatundja ametikohalt kokkuostu laohoidja kohale alates 1.VII 1948. 1949.a. märgitakse ametikohtadest: - vabaturu kokkuostu korraldaja - 3 kaubanduslao juhatajat - teravilja vastuvõtupunkti juhataja ja vastuvõtja - 5 valvurit (palk 250 rbl). -----------------TARBIJATE KOOPERATIIVI TÖÖSTUSKOMBINAAT TÖÖSTUSKOMBINAAT asutati kooperatiivi volinike koosoleku otsusega 2.nov. 1947.


292 - direktoriks kinnitati Hermann Tooma p. Keba. - vanemraamatupidajaks Leho Liigand (15.XI 1947) H.Keba esitas direktori kohalt 1.veebr. lahkumise avalduse, põhjuseks tervis. Teda asendas ajutise kohusetäitjana Osvald Mägimaa. Pärast Keba muutis oma otsust ja jäi tööle (dokumendist ei selgu asja sisulist põhjust). Kooperatiivi volinike koosolek otsustas Toivo Toom`i kinnitada tööstuskombinaadi juhataja kohusetäitjaks alat. 1.VIII 1948. Tööstuskombinaadile anti üle nov-s: - limonaaditööstus Suur 22 - toidubaari kondiitriruum Suur 5 - sepapada Jaama 6 - juuksur Suur 17 - puutöökoda Suur 18a

- lihatööstus suitsuahjuga Turu 4 - pagaritööstus Suur 5 - kellasepp, raadioparandus Suur 32 - rätsep Suur 15 - leivatööstus Jaama 3

Mais 1948 otsustati avada tööstuskombinaadi päevapilditöökoda. ******** ****** HAIGLA Punalipp 15.dets. 1984 lk 2 Villu Kõiv 40 AASTAT JÕGEVA RAJOONI KESKHAIGLAT 12.detsembril 1944 avati Jõgeval 30 voodikohaga Jõgeva haigla Kesk tn. 3 asuvas hoones, mida peamegi praeguse rajooni keskhaigla eelkäijaks. Vajadus haigla järele oli suur, sest esines raskeid nakkushaigusi, nagu tüüfus, verine kõhutõbi e. düsenteeria, kopsutuberkuloos, lastel difteeria, sarlakid ja leetrid. Mõne kuuga suudeti tööle rakendada mitme osakonnaga haigla. Pärast pikka ja laastavat sõda oli puudu erialasest kaadrist ja haiglale vajalikust sisustusest. Esmalt avati üld- ja nakkushaiguste osakond, 1945. aasta algul ka sünnitusosakond. Esimeseks haigla juhatajaks oli E.Teder, õdedeks M.Peebo, H.Sarv ja Blumberg. Haigla vanemad töötajad mäletavad, et esimene haige oli olnud Juuli Jõgeva. Sageli pidanud algul haige kaasa võtma oma voodi ja voodikoti. Elektrit ei olnud, töötati petrooleumilambi valgusel. Kütet saadi ümbruskonnast. Toiduaineid hangiti Tartust ja võimalusel tõid ka haiged neid kodust kaasa. Vedudeks oli vaid hobune. Rasked haiged viidi kanderaamil jaama ja saadeti rongiga edasi Tartu. Kui aga oli tegemist nakkushaigega, helistati Tapale, kus siis mõni vagun tühjaks tehti, et sinna Jõgeval nakkushaigeid paigutada ja viia Tartusse nakkushaiglasse. Sünnitusosakonnas oli ämmaemandaks L.Roodla. Arst E.Teder teenindas ka Jõgeva arstijaoskonda, mille piirkonda peale linna kuulusid veel Vaimastvere, Laiuse ja Saduküla. 1945. aastal tuli haigla peaarstiks Ivanov. E.Teder jäi teenindama arstijaoskonda. 1947. aastal oli peaarstiks Venesaar. 1948. aastal organiseeriti laboratoorium. Peaarst oli siis Jaan Riiv, praegune TRÜ sisehaiguste professor. 1949. aastal sai haigla röntgeniaparaadi, seega on röntgeniuuringuid Jõgeval tehtud 35 aastat. Voodikohtade arv suurenes 10 võrra. Autojuht P.Maasen tõi Tallinnast sanitaarauto. 1949.-1950. aastal tehti haiglas kapitaalremont. Arstidena töötasid sel ajal T.Udovihhina ja T.Bergmann. 1950. aastal alustas arst A.Lang operatiivse kirurgia rajamist. Aasta hiljem tuli tööle mitmeid uusi arste: G. ja A.Peregudov, N.Masul, T.Teneišvili ja G.Bogdanov. 1953. aastal avati sünnitusosakond eraldi hoones, mis toodi kohale ja pandi uuesti kokku. Voodikohtade arv suurenes 50-ni.


293 1957. aastal anti haiglale rajoonihaigla nimetus. Sel ajal töötas Jõgeval ridamisi grusiinlasi: D.Devidze, T.Teneišvili, G.Dartšia ja E.Kogsadze. Peaarstina töötas E.Mihkelsoo, praegune Eesti NSV peauroloog. 1958. aastal liideti Jõgeva rajooniga Mustvee ja 1963. aastal Põltsamaa rajoon. 1964. aastal anti haiglale keskhaigla nimetus ja ülesandeks sai kogu rajooni ja kolme linna tervishoiu juhtimine ja organiseerimine. Keskhaigla peaarstina töötas pikka aega, kuni oma surmani 1979. aastal, E.Tormet. Kaua töötas Jõgeval tunnustatud kirurgina O.Pappel, kuni surmani 1982. aastal. Peale Lustivere tuberkuloosisanatooriumi sulgemist avati seal 1972. aastal keskhaigla 85 voodikohaga siseosakond, kuid Jõgeval ei jätkunud ikkagi voodikohti. Korduvalt oli päevakorras uue haigla ehitamine. Lõpuks sai kolmas projekt ehitusloa. Ehitust alustas 1979. aastal Jõgeva MEK. Peaarstina asus tööle P.Ott. Uus rajooni keskhaigla avati pidulikult 2.aprillil 1983. aastal. Algas raske töörohke aeg administratsioonile ja osakonnajuhatajatele, et sisustada lõplikult avarad ruumid ja leida sobiv kaader. Keskhaigla neljas osakonnas on kokku 205 voodikohta, mis rahuldab Jõgeva vajadused täielikult. Sünnitus- ja lasteosakond on projekteeritud varuga, pilguga tulevikku. Uues keskhaiglas töötab kaks röntgenikabinetti, fluorograafiakabinet, hästi sisustatud laboratoorium ja füsioteraapiakabinet. Haiglas töötavad ka laste- ja naistenõuandla ja kopsuhaiguste kabinet. Keskhaigla avamisega paranes tunduvalt arstiabi kvaliteet ja avardusid diagnoosivõimalused. Paranesid meditsiinitöötajate töötingimused. 1969. aastal, kui tähistati keskhaigla 25. aastapäeva, töötas seal 26 arsti ja 45 keskmeditsiinitöötajat. Praegu on keskhaiglas 61 arsti ja 115 keskmeditsiinitöötajat. Puudust tunneme meditsiiniõdedest. Edaspidi on vaja arendada polikliinilist arstiabi, avada uusi erialakabinette. 1985. aastast peame alustama kogu elanikkonna dispanseerimist. See ülesanne seati NLKP XXVI kongressil. Hädasti oleks vaja Jõgevale uut polikliinikut, sest hoone on amortiseerunud ja väga kitsas. Loodame, et uuel viisaastakul alustatakse polikliiniku projekteerimist…. VILLU KÕIV Rajooni keskhaigla peaarst.

1945 Oma 51 aasta kestel oli nõukogulikuks käibetavaks, et dokumentides ja ajalehtedes märgiti isiku ametikoht ja tema perekonnanimi, aga mitte eesnime. Eesnime asemel tarvitati enamikel juhtudel sõna „seltsimees” või siis lühendeid sms või sm, ka eesnime tähte. Tartumaa täitevkomitee esimees oli alates aprillist 1944 Edgar Tõnurist ja Tartumaa parteikomitee I sekretär aprillist 1944 Max Jaani p. Laosson. Laossoni elulugu on 3.aug. 1945.a. Postimehes lk 2, samuti E.Tõnuristi oma. Kui tekstilõigu juures ei ole märgitud, kust see pärineb, on väljakirjutus tehtud Jõgeva linna täitevkomitee arhiivimaterjalist. F 10 nim 1 sü 4 Jõgeva linna täitevkomitee esimene säilinud koosoleku protokoll on 2.jaan. 1945. Sellel osalesid esimees H.Kask, aseesimees V.Sarapuu ja sekretäri k.t. M.Saks. Päevakorras on olnud vaid üks punkt: kultuurimaja juhataja määramine, kelleks sai Juhan Kaup. 6.jaan. 1945. Linna majavalitseja on Edgar Mägi. 10.jaan. 1945 otsustas täitevkomitee lasteaia ja -sõime alla võtta Turu tn 2 maja ja asuda seda kohe korda seadma.


294 Postimees 9.jaan. 1945 Jõgeval on Riikliku Kindlustuse Inspektuur, mis teenindab Jõgeva linna ja valda ning Kursi, Vaimastvere, Kaarepere, Kuremaa, Laiuse ja Sadala valdasid. Mustvee inspektuur teenindas Mustveed ning Torma, Kasepää, Avinurme ja Lohusuu valdu. Postimees 10.jaan. 1945 Jõgeva jaoskonna Rahvakohus on Suur tn 20, rahvakohtunikuks E.Kadakas. Jõgeva Metsakombinaadi Tartu osakond. ************** TULETÕRJEÜHING Jõgeva alevi/linna tületõrjeühingu juhatuse protokollid 1937-1949. Ruuduline koolivihik pealkirjaga Jõgeva Linna Vab. Tuletõrje Ühingu Protokolli raamat 16.I 45a. Tekst on kirjutatud lilla keemilise pliiatsiga. „Jõgeva Linna Vab. Tuletõrje Ühingu kompanii koosolek 16.jaan. 1945a. pritsimajas kell 19. Kohal oli 30 liiget. Päevakord: 1) Rühmapäälikute ja abide valimine. 2) Salgapäälikute ja abide valimine. 3) Läbirääkimised. I Koosoleku juhatajaks valiti ühel häälel komp. päälik Albert Bruus, kirjatoimetajaks samuti ühel häälel Joh. Laos. Hääletusel valiti häälte lugejaiks Paul Maasen ja Lea Jaasna. II Esimise rühma pääliku kohale sääditi üles Sagurski Voldemar ja Poom Villem. Hääletusel sai Vold. Sagurski 18 häält ja Villem Poom 8 häält sellega sai esimise rühma päälikuks valitud Vold. Sagurski häälte enamusega. III Teise rühma pääliku abi kanditaadiks seati üles Kasepõld Voldemar, Rajaste August ja Mäletjärv Eduard. Hääletamisel said hääli: Kasepõld Voldemar 15 häält, Rajaste August 13 häält, Mäletjärv Eduard 1 hääl. Sellega on teise rühma pääliku abiks valitud Kasepõld Voldemar häälte enamusega. Esimise rühma pääliku abi kohale seati üles järgmised kanditaadid: Sermat Aleksander, Väljaots Aleksander ja Villem Poom. Hääletusel said hääli järgmiselt: Sermat Aleksander 22 kohale valiti häälte enamusega Sermat Aleksander.“ IV Teise rühma esimese salga päälikuks valiti Eduard Mäletjärv 18 häälega August Rajaste 17 hääle vastu. Teise rühma 2 salga päälikuks valiti ühel häälel August Rajaste. Naisrühma I salga pealiku abiks valiti 23 häälega Lea Jaasna Marta Vainomäe 6 hääle vastu. Naisrühma II salga pealiku abiks sai Aino Jaanov 24 häälega Vilma Lehtma 6 hääle vastu. Kolmanda rühma 2 salga pealikuks valiti 29 häälega ehk ühehäälselt August Kaljurand. Läbirääkimistel otsustati lähemal ajal peoõhtu korraldada. Korraldamistoimkonda nimetati Paul Maasen, August Rajaste ja Lea Jaasna. Lk 72 p. Juhatuse esimene koosolek peeti 17.jaan. algusega kell 20.oo. Koosolekut juhatas esimehe abi A.Bruus ja protokollis J.Laos. Kohalolijatena on märgitud veel A.Tibar, J.Pihlik,


295 O.Lääne ja J.Laos. Ühingu lendsalga autojuhiks kinnitati 1.jaan. 1945 edasi P.Maasen. Ta on ühingus autojuht olnud 1942. aastast. Lk 73. Märts 25. Ühingu pidu korraldati rahvamajas 11.märtsil. Külalised Laiuselt mängisid peol näidendi „Jalgpalli Lõvi.“ Piletite müügist laekus kokku 2220 rubla (I platsi 156 pileti á 7 rbl eest 1092.-, II platsi 123 pileti á 5 rbl eest 615.- ja 171 tantsupileti á 3 rbl.eest 513 rubla. Peo kuludeks läks: saali üür ja küte ning valgustus 150.-, peokuulutuste trükkimine 85.-, tasu tegelastele ja eine 940.-, näitelava tarbed 115.-, saali koristamine ja tasu kütjale 50.-, hobulaenutuspunktile näitlejate Laiuselt kohale- ja kojuveo eest 44.-, peo korraldamise asjus kaks sõitu Tartusse 32.- ja paberile ning tsekiraamatuile 6 rbl 65 kop. seega kokku kulu 1419 rbl ja 65 kopikat. Nii jäi puhast ülejääki 800 rbl 35 kopikat. Ühingusse astujate hulgas olid Heinrich Abner ja Hugo Ränkel. Otsustati hakata koostama ühingu järgijäänud vara nimekirja ja vara hindamist. Koosolekut juhatas esimees O.Paju. Koosolek toimus Suur t 18. Lk 74. Aprill 15, 1945.. Juhatuse koosolek Suur t. 18. Koosolekul osalevad abiesimees A.Bruus, divisjonipealik O.Sarnet, juhatuse liikmed A.Tibar, O.Lääne, J.Pihlik, J.Laos, ühingu liikmed J.Aben, A.Pukk, A.Sermat, V.Sagurski, linna täitevkomitee esimees H.Kask, partorg K.Paavel, tarbijate kooperatiivi juhataja A.Aben, miilitsavolinik V.Jürisoo, noorte esindaja E.Junts ja spordi esindaja V.Rajalo. Koosolekut juhatab O.Sarnet.Päevakorras on 22.aprilli peokava arutamine. Otsustati pidada tuletõrje paraad ja rongkäik algusega kell 12 ja „tuletõrjeriistade demonstratsioon.“ Paraadi vastuvõtuks kutsuda partorg K.Paavel, valla täitevkomitee esindaja, linna noorte esindaja, spordi esindaja, miilitsavolinik, kooli esindaja ja tuletõrjebrigaadi pealik ning tema asetäitja. Pidu pidada õhtul algusega kell 20.oo: kõned tuletõrjest, orkestripalad, koorilaul, deklamatsioonid ning lõpuks tants. Selgitus- ja propagandakõnet kutsuti pidama partorg ja seltskondlike organisatsioonide esindajad. Peo korraldamise komisjoni valiti Paul Maasen, Erich Junts, Mall Jõgiste, Lea Jaasna, Juhan Kaup ja Arno Sirel. Märkus: 19.märtsini 1948 peetakse juhatuse/nõukogu koosolekud Suur t. 18, siis Jaama t. 7 ning alates 1948 juunist Turu t. 2. Kuni 20.aprilli 1945.a. koosolekuni nimetatakse neid juhatuse koosolekuteks, alates 1945.a. 21.mai koosolekust Jõgeva linna Vabat. Tuletõrjeühingu nõukogu koosolekuteks. Lk 75 p. Ühingu 20.mai peakoosolekul valiti nõukogu uueks liikmeks Gustav Raudnask. Osvald Paju on jätkuvalt ühingu esimees, nõukogusse kuulub ka A.Tibar ja koosolekul käib ka kompaniipealik A.Bruus. Lk 76 p. selgub, et nõukogusse kuuluvad veel ka O.Lääne ja J.Pihlik. 11.nov. 1945 esitas Albert Bruus avalduse kompanii pealiku kohalt lahkumiseks. Nõukogu palus teda edasi jääda. ************** Fond 10 1944/1945 õppeaastal oli Jõgeva keskkoolis 412 õpilast. Postimees 16.veebr. 1945 lk 4 Jõgeva ambulatoorium asub suures valgusküllases 2-korruselises majas. Töötavad sisehaiguste arst, üldarst ja hambaravi, velskrid, ämmaemand ja õed. Jõgeva arstijaoskonna taastamist juhtis Jõgeva jaoskonnaarst doktor Teder linna täitevkomitee esimehe Kase kaastegevusel. Jaoskonnaarstil oli palju tegevust ka haigla remondi juures, lisaks esmaabi andmisel, oma arstijaoskonna kogu elanikkonna arstliku läbivaatuse korraldamisel, kaitsesüstimiste korraldamisel nii laste difteeria ja rõugete kui ka täiskasvanuile rõugete panemisel ja kõhutüüfuse vastu. Haiglasse vastuvõtt on avatud. Haigla asub uuestiremonditud hoones. Sinna mahuvad nii nakkushaiged kui ka teised ravivajajad.


296

Postimees 17.jaan. 1945 lk 3 Pühapäeval, 14.jaanuaril maeti Jõgevalt ümber Siimusti kalmistule 1941.a. linna kruusaaugus mahalastuid. Ümbermaetuist mainitakse lehes nimepidi komnoorte sekretäri Valter Raud`a, Linda Lõhmust mehega, Johannes Kalda`t, Jaan Tenter`it, Valdeko Kurs`i ja Peeter Valget. Maakonna sidejaoskondade sotsialistliku võistluse „igasse perekonda ajaleht” kokkuvõtte järgi on Jõgeva sidejaoskonnas levitamisplaan täidetud 151 %-selt. Postimees 18.jaan. 1945 lk 3 Jõgeva Kõva nahatööstuses pargitakse pastlanahka ja nahka hobuseriistade ning rihmade tarvis. Aasta lõpus oli saadud lihakombinaadilt toornahka ja see aidanud toodangut mitmekordistada. Pühapäeval 14.jaan. 1945 maeti Siimustisse pidulikult ümber Jõgeva kruusaaugus Omakaitse poolt 1941.a. mahalastud punavõimu esindajate või poolehoidjate surnukehad. Oli külm talveilm. Postimees 19.jaan. 1945 lk 2 NSV Liidu Põllumajandussüsteemi kuuluvad Eestis asuvad põllumajanduslikud krediidiühingud avavad üksikisikuile, asutustele ja organisatsioonidele jooksvaid ja tähtajalisi hoiuarveid. Ka Jõgeval asub põllumajanduslik krediidiühing (Tartumaal kokku 17). Fond 10 3.veebr. 1945 vabastati raamatukogu juhataja kohalt omal soovil Elsa Jaasna ja asemele määrati Õie Täpsi. Veebruar 1945. Parteiorganisaator Karl Paavel. (Kohalik tööline ennesõja ajal. – Ü.P.) Fond 10 9.veebr. moodustati linna täitevkomitee juurde komisjonid: - kultuurikomisjon esimees Oskar Virulane, siis varsti Voldemar Rebane. - kommunaalkomisjon esimees Voldemar Tamm - tervishoiu- ja heakorra Hermiine Kask (sanitaarnõunik) - kaubandus- ja varumiskomisjon Hugo Ränkel - kohaliku tööstuse Aleksander Väljaots („Uku”) - linnaümbruse majapidamiste ja aianduse Aleksander Oras - sõjaväelaste perekondade eest hoolitsemise komisjon Voldemar Jürisoo - ühistoitlustuse komisjon Hilda Kuusik („Uku” käitis) - rahanduskomisjon Heinrich Abner (tarbijate kooperatiiv) Fond 10 Vassa JAKOBI sanitaarvolinik Jaan HEIN „Uku” direktor Karl Müürsepp krediidipanga direktor 21.veebr. 1945 laiendas täitevkomitee ise oma koosseisu, kuhu võeti/arvati: - komsomoliorganisaator Erich JUNTS Veebruaris 1945 otsustati loendada linna elanikkond, et saada ülevaade linnas olevast tööjõust ja rakendatavast vabast tööjõust. Postimees 16.veebr. 1945 lk 4


297 Tartu Maakonna Täitevkomitee Kaubandusosakond teatab, et maakonnalinnade…. Jõgeva…Mustvee….elanikkonnale müüakse kõigile veebruarikuu tööstuskaupade kaardi omajaile kupong 3-ga soola 400g, kupong 7-ga 3 toosi tikke, ja kupong 8-ga üks rull niiti (a` 50 m). 20.märtsi lehest saab lugeda, et külaaktiivi liige sai osta LS kaardiga 250 g suhkrut vastava kupongiga, 600 g rasvaineid 2200 g kala või liha, 1500 g tangaineid, 3720 g leivajahu jne. Suhkru müügi kohta maaelanikkonnale on kaubandusosakonna teadetes öeldud 1945.a. märtsis, et ühekordse talongiga saavad suhkrut: töölised 200 g, teenistujad 150 g, laps 200 g ja ülalpeetav 65 g. Maa-intelligent sai suhkrut 200 g. Ilmselt sellal tavalisele maainimesele suhkrut ei müüdudki. 13.märtsi lehes teatatakse aga, et Jõgeva, Mustvee jne. väikelinnade elanikele müüakse kõigile märtsikuu suhkrukaardi omajaile nimeta kupongi nr 1 järgi 5 kg kartuleid ja 5 kg juurvilja. Ning märtsikuu suhkrukaardi T (töölised) ja Tn (teenistujad) kupong nr 2 vastu viina o,5 liitrit. Tartu linna kohta on üks kaubandusosakonna teade, et suhkrumüügi korral tuleb kõigil suhkrumüügikaartidel kõik suhkrutalongid ära lõigata kuid kaup ½ koguses välja anda. Märts 1945 Postimehe teatel kõneles Tartumaa arstide esimesel konverentsil esimesena Jõgeva jaoskonnaarst Teder, andes osavõtjaile ülevaate tööst Jõgeva haigla avamiseks ja eelarveraskustest. 28.aprilli Postimees kirjutab taas kiitvalt Jõgeva haiglast ja selle loojast dr Tederist. Märgitakse, et haiglas on arst, õde, velsker hambaarst. Täie pingega töötavat haigla ambulatoorium. Aga puhtus ja heakord linnas jätvat veel soovida. (Tundub, et Jõgevale haigla asutamine on olnud erakordne saavutus, sest miks seda muidu juba kolmandat korda kolme kuu jooksul mainitakse. – Ü.P.). Postimees 1.apr. 1945 lk 2 Jõgeva Tarbijate Kooperatiivil töötab harukauplus (200 liiget) Sadukülas, mille juhataja on Gustav Jõevere. Kaupluses hästi nähtav preemiakaupade riiulid. Kaupa tuuakse Jõgeva peakauplusest hobusega kokkulepitult hobuseomanikuga. Fond 10 8.apr.1945 oli täitevkomitee esimees veel H.Kask. Vahepeal aga koosolekuid vist ei peetud, sest koosolekuprotokolle pole. Aga 21.mail on: - täitevkomitee esimeheks juba E.Kruusa - aseesimees ka uus R.Noormägi - täitevkomitee liikmeteks arst E.Teder, J.Kaup, A.Väljaots, M.Saks ja E.Kadakas (kohtunik); Fond 10 Märts-aprill 1945 Jõgeva majavalitseja Edgar Mägi sidesõlme juhataja Vahter apteegi juhataja Utsar koolidirektor O.Virulane metsakombinaadi direktor A.Voronin (aprill) dir. asetäitja V.Raamat (aprill) juustu-tsentraal juhataja O.Must (aprill) aiandi juhataja A.Meos (aprill) kommunaalsektori juhataja V.Sarapuu (aprill 1945) tööbrigaadi juhataja V.Sagurski


298 Jõgeva Mehhaniseeritud Ehituskolonn aastail 1966-1976, koostas Ellart Randoja 1976 köidetud käsikiri lk 7. … Jõgeva linna elamufondi ja üldkasutatavate hoonete kapitaalremonte tehti aga üsna juhuslikult isemajanduslikul teel. Et ehitustegevust ja hoonete remonti veidigi paremini korraldada, määrati Jõgevale üks ehituskümnik, kes allus Tartu Ehitus- ja Remontkontorile. Kümnikuks määrati alates 1945. aasta maikuust seni Jõgeva linna majavalitsejana töötanud Edgar Mägi, kellele tehti ülesandeks moodustada ehitusbrigaad ja organiseerida kohapeal kapitaalremonte, jõudumööda taastada ka sõjas purustatud hooneid. Nii alustati Jõgeval sõjapurustuste likvideerimist… lk 8. Esimestena võeti käsile ambulatoorium, apteek, sidesõlm ja linna saun. Töölisi kogunes üle viiekümne. Et kümikul tööriistu anda ei olnud, pidid kõik töölised need ise kaasa tooma. Uste, akende, väravate ja muude puitdetailide valmistamiseks rajati Turu tänav 17 asuvasse eramajja puidutöökoda. Sepatöid tehti V.Kingissepa tänav 10 endise laohoone varemetes (lõunapoolses otsas) selleks kohandatud ruumis… Samade varemete põhjapolsesse otsa seati sisse plekksepa töökoda, kus palju aastatid töötas Jõgeval tuntud plekksepp Aleksander Särmat… Sama hoone üht keskmist ruumi kasutati laoks, teises aga valmistati tsemendist katusekive… Kolhoosnik 1959.a. Edgar Mägi Enne sõda juhutööline ja turbarabas, A.Vindi saeveskis masinist-kütja. 1941.a. J.Kõva natsionaliseeritud nahatööstuse raamatupidaja. Tema vend Martin ja ema Emilie hukati Jõgeva kruusaaugus 1941.a. nõukogude võimu pooldajatena. Saksa-ajal viidi ta Tartu koonduslaagrisse, vangistuse tähtaeg pole selge. Sai venelaste tagasituleku järel Tartumaa remonttööde kontori Jõgeva brigaadi kümnikuks, seejärel rajoonidevahelise ehitusremontkontori juhatajaks. 1957. aastast kohaliku majanduse kombinaadi vaneminsener ja 1959.a. veebruaris kohaliku majanduse kombinaadi elutarbelise teeninduse tsehhi juhataja. Postimees. Tartumaa täitevkomitee kaubandusosakond kuulutas välja laada Jõgeva linnas neljapäeval 26.aprillil ja varsti kuulutas sama organ Postimehes välja laadapidamise Jõgeva linnas esmaspäeval 7.mail. Postimees 27.apr. 1945 lk 4 Jõgeval kavatsetakse 1.maiks kino sisse seada. Kõik eeltööd selleks olevat juba tehtud, tulevat vaid aparatuur kohale seada. 27.juuli Postimehe teatel oli esimene kinoseanss siiski alles 23.juulil filmiga „Kutuzov”. Kinonäitamiseks oli rahvamajja ehitatud eraldi aparaadiruum ja filmikerimise ruum. Leht kirjutab, et kinos „Jõgeva” näidatakse filme kolmapäeval, neljapäeval ja reedel. ASÜ „Kalev” Tartumaa Nõukogu on organiseerinud kohtadel 22 kehakultuuri kollektiivi. Ka Jõgeva linnas on „Kalevi” kehakultuurikollektiiv, mis on aga tegutsenud „väheulatuslikult”. Postimees 30.apr. 1945 lk. 4 Riikliku Aianduse ja Mesinduse Trusti Tartu Kombinaadi maakondlikud esindused võtavad vastu sulatatud vaha kunstkärje valmistamiseks. Jõgeval võtab vaha vastu Suur tn 20 Albert


299 Lall. 2.nov. 1945.a. Postimehes räägitakse jälle samast trustist, aga Jõgeva kokkuostupunkti olemasolu loetelu ei maini. Fond 10 1945.a. mais loetletakse linna töötavate asutustena: - rahvakohus - tarbijate kooperatiiv - keskkool - linna täitevkomitee - „Uku” käitis - lasteaed - teraviljakombinaat - juustutsehh - agrojaoskond - raudteejaam - krediidiühing - kino „Heli” - teedeosakond - täitevkomitee (ehitus)tööbrigaad - apteek - miilitsavolinik - haigla - parteiorganisaator - sidekontor - P.Sarapuu - metsakombinaat Jõgeva - komsomolid - kindlustusinspekt. - tagavarafond - tehniline sõlm (sidetehniline) - elektrivõrk - Kõva nahatööstus Postimees 14.mai 1945 lk 3 ….Jõgeva linnas asub kaks nahaparkimistöökoda, mis on suutelised tööplaani täitma, kui Tartumaa tööstuskombinaadil läheb korda vajalikul määral parkaineid ja õlisid muretseda… Juunis 1945 ei ole Jõgeva linnas veel parteiorganisatsiooni, on vaid parteiorganisaator Karl Paavel, kes tegeles nii linna kui vallaga. Postimees 19.juuni 1945 lk 2 Tartumaa täitevkomitee premeeris kevadkülvi läbiviimise eeskujuliku töökorralduse eest täitevkomiteede esimehi, külavolinikke jt., teiste seas ka Tartumaa täitevkomitee maaosakonna töötajaid: Jõgeva jaoskonnast said preemia zootehnik H.Leichter ja vanemagronoom F.Soone. Lehes nimetatakse jaoskonda ka Jõgeva agrojaoskonnaks. Postimees 8.juuli 1945 lk 3 1.juulil kohtus Jõgeva „Kalevi” jalgpallimeeskond Mustvees sealse „Kaleviga”. Jõgeva meeskond võitis 11:0. 20.juulil 1945 mängis orkester pritsimaja tornis äratusmängu seoses Eesti NSV 5aastapäevaga. Postimees 24.juuni 1945 lk 3 ….Jõgeva valla kommunistlike noorte organisaator Pruuli töötab halvasti….tema kaassüül on jäetud hooletusse Jõgeva linnas asuv noortemaja. lk 4 – Jõgeva linnale määrati jalgrataste registreerimise numbriteks 4501– 4600. Postimees 30.juuni 1945 lk 3 ….Jõgeva Tarbijate Kooperatiivi leivatööstuses on sm H.Kelder leiutanud erilise meetodi maitsva vormileiva valmistamiseks….27.juuli Postimehes on aga kuulutus, et Jõgeva kooperatiiv vajab leiva- ja pagaritööstusse Jõgeval vilunud pagareid.


300 Postimees 7.aug. 1945 lk 2 Eesti NSV Liitu vastuvõtmise 5 aastapäeva puhul peeti Jõgeval pühapäeval 5.augustil rahvaja laulupidu. Jõgeva piirkondlikul peol osalesid Jõgeva linna ning Jõgeva, Kaarepere, Kudina, Kursi, Laiuse, Sadala, Torma ja Vaimastvere valdade isetegevusringid. Ettevalmistustöö toimus nädal aega. Pühapäeval koguneti kell 15.oo linna turuplatsile, kust linna puhkpilliorkestri saatel mindi rongkäigus peoplatsile. Avatervituse ütles linna täitevkomitee esimees sm Kruusa, misjärel lauldi koos NSV Liidu hümni. Päevakohase peokõne pidas põllutöö rahvakomissar sm Georg Abels. Laulis ka Jõgeva linna naiskoor ja esitati mitu pala tuletõrje orkestrilt. Postimees 4.sept.1945 lk 3 ja 30.sept.1945 lk 3. Mäe-Liivoja piirkonna eeskujulik rehepeksu masinist on Alfred Pettjärv. (Ilmselt endine Jõgeva kino pidaja? – Ü.P.) Postimees 12.sept. 1945 lk 4 Jõgeva Punase Risti jaoskonnakomitee esimees on A.Kaljurand. Moodustatud on kolm algorganisatsiooni 100 liikmega. Postimees 14.sept. 1945 lk 2 Jõgeva linna rahvamaja ja raamatukogu töö on suudetud tõsta enamvähem nõutavale tasemele. 10.okt. Postimees (lk 3) kirjutab, et Jõgeva rahvamaja juhataja algatusel korraldatud punavoor tõi Jõgevale 37 tonni vilja. Rahvamaja juhataja oli Juhan Kaup. – Ü.P. Postimees 20.sept.1945 lk 2 Jõgeval töötab metsakombinaat, lähiajal hakkavat tööle lihakombinaat, raudteelasi varustab Jõgeval raudteekauplus, millel on ka oma leivatööstus. Taastatud on elektrijaam ja võõrastemaja, tegutsevad lasteaed ja -sõim. Tubli töö tõttu on Jõgeva rahvamaja nimetatud Tartumaa eeskujulikuks rahvamajaks. Jõgeva „Kalevi” spordikollektiivi sportlased tulid Tartumaa esivõistlustel III kohale. Fond 10 Sept. 1945. Linna tänavad veel valgustamata. „Ukust” tulev vool on nii nõrk, et takistab ka kino näitamist. Postimees 21.sept.1945 lk 4 Jõgeval Suur tn 15 asus Tartu Maakondliku Loomtoorsaaduste Varumise Kontori abipunkt. Leht kirjutab, et seal vahetatakse igasuguseid kari- ja metsloomanahku valmisnahkade vastu. Fond 10 Septembris 1945 käsib maakonna täitevkomitee välja mõõta sanitaarlennuki lennuvälja maaala. Linna täitevkomitee sekretär A.Parvei vastab sellele oktoobris, et esimees ei reageerivat sellele nõudmisele kuidagi. Postimees 26.sept. 1945 lk 2 Eesrindlik rahvamaja Jõgeval…. Rahvamaja juhataja on jaanuarist Juhan Kaup…16.sept. pühitsesid Jõgeva linna organisatsioonid, käitised ja rahvamaja Jõgeva linna ja valla vabastamise aastapäeva…Päeval toimus rongkäik ja pärgade panek fashistide mõrvaohvrite kalmudele Siimustis, hiljem oli aktus rahvamajas päevakohaste kõnede ja ettekannetega Painküla algkoolilt ja Jõgeva Keskkoolilt. Kuigi Jõgeva linnast on kaks kolmandikku varemeis….


301

Ühes Postimehes on kiitvalt märgitud, et Eduard Teder Jõgevalt on oma talu viljanormi täitnud, seega on ta eeskujulik nõukogude inimene. Tegemist on ilmselt Jõgeva küla samanimelise peremehega, kes oli Vabadussõja ajal Kaitseliidu Jõgeva rühmaülem. Ka Jõgeva jsk. arst oli Eduard Teder, aga temast siinkohal juttu olla ei saa. Tema sai kuulsaks Jõgeva haigla asutamisega 1945.a. Enne Jõgeva arstiks tulekut oli ta sõjaväearst. – Ü.P. Postimees 3.okt. 1945 lk 3 Keskteraviljasalve Tartu Realiseerimisbaas oli sõlminud Ehitustrustiga nr 3 Jõgevale viljalao ehitamise lepingu juunis. Juunis hakati ehitama, aga selgus, et polnud ehitusluba, töö seiskus. Juulis luba saadi, aga trust ei suutnud ehitada – kas polnud materjali. töölisi jne. 7.septembril jäi töö täitsa seisma. Inimesed olla toonud juba normivilja, aga nad saadeti tagasi. Viimaks kutsuti 26.septembril kokku linna käitiste ja asutuste juhid ning nad olla otsustanud oma jõududega viljalao üles ehitada. Iga päev rakendati hommikust hilisõhtuni tööle üle 50 inimese. Korraga lõigati alles laudu, ehitati seinu jne. 30.septembri õhtul pärast 4 pingelist tööpäeva kogunes rahvas linna rahvamajja, kus korraldati Jõgeva tublidele töömeestele pidusöök. Viljaladu oli vastuvõtuks valmis. Postimees 11.okt. 1945 lk 4 ….Traat-ringhäälingu levitamise töö käigus on radiofitseeritud juba ka Jõgeva linn, plaanis on teha seda Mustvees…. Fond 10 Oktoobripühade rongkäigus orkester, osalema pidi mingi sõjaväeüksus. 7.novembril plaaniti kell 14-16.oo kinoetendust sõjaväelastele ja 16-19.oo pidi toimuma kinoetendus kõigile. 1945.a. okt-s on komsorgiks keegi Nurmepaju. Postimees 21.okt. 1945 lk 1 ….6.novembril on oktoobripühade ürituste raames Jõgeval lastele kinoetendus ja õhtul pidulik aktus….7.nov. toimub asutuste ja organisatsioonide töötajate demonstratsioon rongkäiguga rahvamaja juurest turuplatsile, kus toimub miiting. Miitingult minnakse Siimusti kalmistule panema pärgi mõrvatute ja langenud punaarmeelaste haudadele. Peale lõunat kino sõjaväelastele ja õhtul tsiviilelanikkonnale….Kohalike noorte organisaator on Laine Nurmpaju….Muusikaliste ettekannetega esinesid kohalik ja Rahvuskorpus orkester – teatab 11.nov. Postimees lk 3. Postimees 25.okt.1945 lk 4 Jõgeva Tarbijate Kooperatiivi tööndusosakond vajab rätsepaid meeste- ja naistöö alale, kingseppi, tislereid, raamatupidajaid, arveametnikke ja transporditöölisi ning nende tööalade õpilasi. Tulla Suur tn 11, telefon 3. Postimees 27.okt. 1945 lk 4 Jõgeva linna kinoteater „Jõgeva” (rahvamajas Suur 39) näitab järgmisi filme: - 31.okt.- 4.nov. Kolm musketäri - 7. – 9.nov. Šveigi uued seiklused - 14. – 16.nov. Kuidas karastus teras - 21. – 23.nov. Kojutulek - 28. – 30.nov. Meremehe tütar. Postimees 12.dets.1945 lk 4


302 Kinoteatris „Jõgeva” linastuvad 12.dets. – 1.jaan. järgmised filmid: - „Charli-tädi”, „Suur elu”, „Kahevõitlus” ja 31.dets.- 1.jaan. „Perekond Oppenheim”. Postimees 28.nov. 1945 lk 1 ….Jõgeva valimisjaoskonnas oli Konstitutsiooni õppima tulnud arvukas hulk töötavaid talupoegi…. Postimees 4.dets. 1945 lk 4 Riiklik Tartu Tsentraalkassa…. Võtab raha hoiule, lunastab ja annab välja akreditiive, müüb riigilaenude obligatsioone, toimetab kõiki hoiukassade operatsioone. Allhoiukassad järgnevate sidekontorite juures. II järgu hoiukassad: Jõgeval ja Mustvees, agentuurid Elvas…Kallastel….Avinurmes… Postimees 9.dets .1945 lk 2 Jõgeva lastesõimes on 20 kohta, töötab linna saun. Postimees 27.okt. 1945 lk 4 Jõgeva linna kinoteater „Jõgeva” (rahvamajas Suur 39) näitab järgmisi filme: - 31.okt.- 4.nov. Kolm musketäri - 7. – 9.nov. Šveigi uued seiklused - 14. – 16.nov. Kuidas karastus teras - 21. – 23.nov. Kojutulek - 28. – 30.nov. Meremehe tütar. Postimees 12.dets. 1945 lk 4 Kinoteatris „Jõgeva” linastuvad 12.dets. – 1.jaan. järgmised filmid: - „Charli-tädi”, „Suur elu”, „Kahevõitlus” ja 31.dets.- 1.jaan. „Perekond Oppenheim”. Postimees 27.okt.1945 lk 4 Postimees 25.dets. 1945 lk 5 NSV Liidu Ülemnõukogu valimiste Jõgeva linna jaoskonnakomisjoni liikmed: Esimees Johannes Jaani p. KAUP Aseesimees Edgar Jüri p. MÄGI Jõgeva linna Maatööliste Ametiühingu poolt Sekretär Voldemar Mardi p. REBANE Liikmed Johannes Mardi p. VAINOMÄE, Hugo Tõnise p. RÄNKEL, Martin Jaani p. ROOS, Miina Peetri t. NUUDI, Andrei Antoni p. VORONIN Jõgeva linna metsatööliste poolt Ida Jaani t. TAMMEORG Jõgeva jaoskonna Rahvakohtu teenistujate poolt

1946 REPRESSIOONID Nõukogude repressioonid algasid Jõgeval juba 1944.a. sügisel. Kuna ligipääs neile materjalidele on piiratud, ei ole nende läbitöötamine ja leidmine väga käepärane. Siinjärgnevalt siiski mõned ülevaated. August MEOS. Arreteeriti 1945.a. ja suri Tartu vanglas 1946.a. Tema toimikus, mis asub Lääne-Viru MaaArhiivis (Jõgevamaa täitevkomitee eriosakonna F 102, nim 2, sü 663), on vaid üksikud poole lehekülje suurused paberilipikud. Toimik kannab pealkirja – Painküla veski. Sellest selgub,


303 et Jõgeva valla Maakorralduse komisjon on otsustanud temalt „Varandus täiel määral ära võtta”. Lipikul ei ole daatumit, teiste kõrval on sellel komisjoni esimehe H.Normaku allkiri. Järgnevalt oli asi otsustamisel Tartu maakonna Maakorralduse Komisjonis 9. veebr. 1945.a., kes otsustas „rahvavaenlase ja saksa okupantide aktiivselt abistanud” A.Meose Talukoha suuruse vähendada 5-7 ha peale. Toimikus on otsusest vaid mõne realine eelmärgitud suurusel lipikul väljavõte, mis dateeritud 4.aug. 1945.a. Tema arreteerimise põhjusi ja asjaolusid selles „toimikus” ei ole. A.Meose nimi on fondinimistus Jõgeva vallas elunevate rahvavaenlaste loetelus. Alfred LAUR Tema majapidamine lülitati 1950.a. 13.juuni Jõgeva vallatäitevkomitee istungil kulaklike majapidamisete hulka. Koosolekut juhatas Hjalmar Normak. A.Lauri küsimuse tõstatasid koosolekul viibinud Kivisikk ja Paavel, kes ka ainsama selles küsimuses sõna võtsid. Mõlemad pidasid vajalikuks tunnistada ta kulakuks põhjusel, et A.Laur „eesti ajal” hangeldas lina ja viljaga, omas linavabrikut ja praegu kasutab võõrast tööjõudu. Aksel Kivisikk lisas veel, et Lauril olnud ka oma veoauto. Toimiku andmeil olla Lauri talu 13,38 ha suur, millest 5,36 põldu ja 4,33 ha heinamaad ning töötab nüüd ise koopetariivis laohoidjana. Koosolek tunnistas A.Lauri majapidamise kulaklikuks. Otsuse kinnitas Jõgevamaa TSN Täitevkomitee 14.juunil 1950.a. Alfred Laur esitas omalt poolt kirjaliku vastulause, milles selgitas, et tal pole olnud veoautot, linavabrik ei kuulunud isiklikult temale ja et ta ei kasutanud oma tegevuses võõrast tööjõudu ei kodanlikul ajal ega ka nüüd, sest tema juures elab kasulapseks võetud tütarlaps, keda ta kasvatab ja koolitab. Toimikusse ongi lisatud isikute lühikesi selgitusi, kes kinnitavad A.Lauri esitatut. Isegi Kivisikk on sunnitud tunnistama, et ta arvas veoautot ja linavabrikut kuuluvat Laurile, aga ei saa seda kinnitada, samuti kui seda, et inimesed, kes linavabrikus töötasid, ei olnud Lauri palgal. Lisaks võttis ta omaks, et pidas kasutütart võõraks tööjõuks Lauri majapidamises, mitte kasulapseks. Sedasama oli sunnitud möönma oma täiendavas selgituses ka Paavel. Kuivõrd asjas kadus täitevkomitee süüdistuses jalgealune, läks asi uurimisele miilitsaosakonda, kus sellega tegeles Jõgevamaa Miilitsaosakonna ülema asetäitja poliitalal miilitsa-nooremleitnant Elmar Randrüüt. Tema küsitlusseletustes leiab igati kinnitust, et kuigi A.Laur tegeles kodanlikus Eestis lina- ja viljaäriga, ei kuulunud talle linavabrik, äriajamises kasutatud veoauto, ta ei kasutanud isikliku kasu saamiseks võõrast tööjõudu ja äritegevuses toimetas ta firmade palgatud isikuna, mitte ei olnud isikliku äritegevuse valdaja. Positiivse asjaoluna on ilmselt võetud arvesse ka, et A.Lauri kaks vanemat poega olid Punaarmees, kellest üks hukkunud Velikije-Luki lahingus, teist aga autasustati sõjas Punatähe ordeni ja medalitega. Miilitsa läbiviidud juurdluse tulemusel kustutati Alfred Lauri majapidamine kulaklike majapidamiste nimekirjast 12.augustil 1950. LINNAVÕIMUD JA AMETIISIKUD Fond 10 22.jaan. 1946 - käitise „Uku” direktor Hein - elektriliini juhataja Kurik (linnas on 360 elektriabonenti) - Jõgeva partorg Kaljundi Linna remontkontori juhataja Mägi teraviljasalve juhataja Ränkel loomvarupunkti juhataja Kask


304

Fond 10 29.apr. 1946 valiti täitevkomitee koosseisust väljalangenud või lahkunud liikmete asemele uued liikmed: - esimehe ja sekretäri kohale uusi kandidaate ei esitatud - liikmeteks kinnitati Hans Kask, Feliks Soome, Paul Ostrat, Heinrich Abner, Edgar Mägi, Richard Noormägi, Põldmäe. J.Kaup endiselt (aprill 1946) kultuurimaja juhataja. Miilitsa rajoonivolinik Uleksin. Linnas peeti lehmi ja täitevkomitees oli arutusel lehmapidajaile karjamaa leidmine. Fond 10, 28.juuni 1946. Linna täitevkomitee istungil olid: - esimees Ed. Kruusa - sekretär Lell - liikmed Vainomäe, Noormägi, Roos ja Pint. Karl Orren on kultuurimaja instruktor. Johan Kaup partei algorganisatsiooni sekretär. Kalju Lomp võõrastemaja pidaja. Fond 10, 26.juuli 1946 Linna aktiivi koosolekuks nimetatud koosolemisel arutati Riikliku Teravilja Kokkuostu punkti Jõgeva viljalao ehitamise lõpetamisega seotud raskusi. Mainitakse, et ehitamisega on alustatud ja see vajab kiiret lõpuleviimist. Teraviljasalve juht on Ränkel. Linnajuhid surusid peale ja aktiiv otsustas, et tuleb kohustada käitisi inimesi appi andma, igast käitisest 10% nende tööjõust. Viljalao ehitamine lõpetati 15.sept. 1946. Metsakombinaadi direktor – Kangur. Juustu Tsentraal Teemeister Koplus „Uku” metsakombinaat. Fond 10, 8.aug. 1946 (Sü 11) J.Kaup parteialgorganisatsiooni sekretär K.Tenter kultuurimaja direktor August 1946 Täitevkomitee esimees Ed. Kruusa sekretär J.Lell liikmed: R.Noormägi, E.Mägi, K.Pint (arveametnik), M.Roos. linnatehnik J.Vainomäe sidejaoskonna ülema abi Põldmäe elektritrusti Jõgeva rajooni juhataja Kurik veterinaarjaoskond Fond 10 Aprill 1946. Täitevkomitee sekretär A.Parvei. Metsakombinaat . Fond 10, oktoober 1946 Linnas asuvad: riikliku julgeoleku ülem


305 operatiivgrupi ülem. Fond 10, 1.nov. 1946 Kinnitati linna täitevkomitee koosseis: - esimees A.Koppas - sekretär J.Lell - liikmed J.Vainomäe, K.Pint (arveametnik), Kiivit (majavalitseja), J.Kaup, E.Piirsalu, R.Noormägi (maksuinspektor), E.Mägi. Nov. 1946 Taastamis-remonditööde vanemkümnik Mägi Komsomoli algorganisatsiooni sekretär E.Piirsalu Veterinaararst A.Salum ************** TULETÕRJEÜHING Riikliku Autoinspektsiooni auto registreerimismärgi kaart. 14.04.1946 on Jõgeva VTÜ-le Jõgeval Turu tn 2 registreeritud veoauto Peugeot DK-5 platvorm PC 88-85. Masin kanti maha 18.08.1955. Jõgeva linna tuletõrjeühingu juhatuse/nõukogu protokollid 1937-1949 Lk. 78. Jaanuar 7. Koosolekul esimees O.Paju ja nõukogu liikmed O.Lääne, A.Tibar ja J.Pihlik. Lk 78 p. Nõukogu liige on edasi ka G.Raudnask. „Nõukogu läbivaadanud Tartumaa Vabat. Tuletõrjebrigaadi kirja 6.I 46a. nr 3 millega nõutakse täiendavalt ühingule toodud veoauto Peugeot DK5 veokulude katteks Rbl 2200.missuguse masina veokuludeks sai varem tasutud Rbl 2300.- ja võtnud arvesse, et ühingu auto käis 2 korda Lätimaal Tartumaa Tuletõrje brigaadile määratud autode äratoomise otstarbel, mispärast otsustati: Esitada Tartumaa Vabat. Tuletõrjebrigaadile vastuarve autokulu tasumiseks 2 sõidu eest Lätimaale 2000 rbl suuruses.“ Hiljem otsustati siiski brigaadi nõudmiset mitteloobumise pärast maksta neile 2200 rbl. Lk 79. Brigaadipealikule esitati ametikohtadele määramiseks järgmised isikud: - kompaniipealikuks praegune kompaniipealik Albert Hindriku p. Bruus; - kompaniipealiku abi ametikohale Hugo Tõnise p. Ränkel; Lk 80. Nõukogu koosolekul 15.juunil näidatakse A.Bruusi nõukogu liikmena ja ka edaspidi. 1946.a. veebruarist J.Pihlikut nõukogu koosolekutel pole, küllap on välja langenud. LK 81. Autojuht Paul Maasen remontis vabaturult hangitud osadega auto Peugeot ära. Osad maksid kokku 9205 rbl. ************** Kolhoosnik 9.märts 1957 lk 1 Maria Kruusa Aprillis möödub üksteist aastat, millal kokaametit hakkasin pidama. Siis oli söökla teises majas, seal, kus praegu kooperatiivi tööstuskombinaat. Ruumid olid väga kitsad ja pliit ka väike. Praegused ruumid on juba suuremad, kuid needki jätavad palju soovida... Postimees 8.mai 1946 lk 3 Jõgeval avati söökla


306 Neil päevil avati Jõgeva linnas Jaama t. 4 kommertssöökla. Lähemal ajal saab teoks ka võõrastemaja käikulaskmine samas hoones teisel korral. Võõrastemaja mööbel on valmistatud Jõgeva mööblitööstuses. Jääb ainult soovida, et Jõgeva linna Elamute Valitsus kiires korras võõrastemajale kuuluvad ruumid senistest valdajatest vabastaks. E.Mägi Fond 10 Söökla ruumid leiti olevat kitsad ja praeguses asukohas tuleks seetõttu söökla likvideerida. Jaama tänaval „oleva VTO söökla nime all töötav alkoholi müügi punkt üle anda kooperatiivi toidubaarile, aga endine jääks normi sööklaks ja kohvikuks.” Postimees 23.apr. 1946 lk 4 Maieelsed laadad Tartumaal. … 23.aprill kuni 1.mai… Jõgeval… Fond 10 Koolil pole veel internaati, sest ruumid selleks vajavad alles remonti. Puhkpilliorkester eksisteerib, aga on vähe kokku harjutanud. Otsustati kohustada orkestri liikmeid rohkem koos mängimas käima, et saaks orkestri saata Tartumaa laulupäevale. Postimees 16.mai 1946 lk 2 Partei õhtukool Jõgeval Jõgeva linnas alustas tegevust Partei õhtukool. Kool töötab Jõgeva Keskkooli ruumes Mustvee mnt. 2, kus toimuvad tunnid igal esmaspäeva ja kolmapäeva õhtul. Praegu õpivad Partei õhtukoolis Jõgeva linna ja valla parteilased, kommunistlikud noored ja nõukogude asutuste vastutavad seltsimehed ning aktivistid, arvult 40 inimest. Koolis võetakse läbi ÜK(b)P ajaloo lühikursus, sm. Stalini raamat „Nõukogude Liidu Suurest Isamaasõjast” ja sm. Stalini kõne 9.veebruaril 1946.a. E.Mägi Postimees veebr. 1946 22. ja 23.juunil peetakse Tartus Tartu-, Valga- ja Võrumaa ühine laulupäev, mis on 1947.a. Üldlaulupeo ettevalmistusastmeks. Postimees 5.juuni 1946 lk 4 (K) Tartu „Kalev” – Jõgeva „Kalev” 7:0 Mäng peeti pühapäeval Tartus Tamme staadionil. Iseloomult oli mäng siiski tasavägisem kui resultaadist arvata, kirjutab leht. Postimees 7.juuni 1946 lk 3 Loid piimavarumine Jõgeval. … Jõgeva piimaühingu alla kuulub 380 normikohuslikku talupidamist. Neist majapidamistest on asunud normikohuste täitmisele 197, kuid ülejäänud pole seda teinud… H.Pokker Postimees 16.aug. 1946 lk 4 Korratus Jõgeva turul. Jõgeva turg jätab lohaka mulje. Põllupidajad peavad oma kaubad asetama maha turuplatsi kividele. Kel on kohver või mõni muu ese, on õnnelikud, sest nad saavad kauba peale asetada, teised aga peavad leppima ajalehepaberiga. Turuplatsi ääres lebab veel okupatsiooniajast pärit heina ülesveo masin, mida rahvas vahel tarvitab varjuks vihma eest. Et aga seda masinat keegi ei ole liigutanud, siis on selle alune muutunud prügikastiks. See rikun veelgi rohkem turuplatsile vajalikku korda… Ü.Marmor


307

Fond 10 10.okt. 1946 Ulilast elektri pealiin Jõgevale on veel ehitamisel, seni annab ajutiselt voolu „Uku”. Oli arutusel kommertskaupluse asutamise küsimus. Kooperatiivi esimees Abner teeb ettepaneku: „praegune Jõgeva raudtee pood likvideerida ja neisse ruumidesse paigutada eeskujulik kommertspood.” Postimees 19.okt. 1946 lk 4 Jõgeva saab Ulila voolu. Fašistlikud okupandid purustasid elektrijuhtmed, mis ühendasid Jõgevat Ulilaga. Ühenduse puudumisel Ulilaga sai Jõgeva linn ajutiselt voolu „Uku” veskist. Käesoleva aasta suvel alustati elektriliini taastamist. Siin töötasid kaasa ka linnalähedased talupojad. Oktoobripühiks loodetakse tööd lõpetada ja varustada Jõgeva ühes ümbruskonnaga elektrivooluga. A.Orav Fond 10 Orkestri juht P.Maasen. „Ukus” 34 töölist, koos kontori personali ja abimajandiga 56 inimest. Fond 10 Otsustati Agrojaoskond paigutada Suur 28-st ümber Jaama tn. 4, pool alumisest korrusest. Teine pool otsustati anda kingseppade artellile. 16.nov. 1946 määrati kingseppade artelli juhatajaks Arnold Nigulas. Linnas on 29 lehmapidajat. Fond 10, dets. 1946 Taastamis-remondikontori juhataja Mägi. Vanemagronoom F.Soome Jõgeva arstijaoskond.

1947 Fond 10, Jaanuar. Täitevkomitee esimees Sekretär Sekretär (veebr.)

Arnold Koppas Lell Uno Parras

Aino Parvei Partei algorganisatsiooni sekretäri asetäitja Kärp. Fond 10 Linna kultuuriringi töös osalejaid: - poliitringis 12 - näiteringis 22 - rahvatantsuringis 12 - muusikaringis 18 - naiskooris 28 - meeskooris 25 - maleringis 12


308 - spordiringis 20 Postimees 11.aprill 1947 12. üldlaulupeo eelproovid Tartus ja Tartumaal. Segakooridele: … Jõgeva – L.Väinmaa – 4.V 47 Jõgeva mittetäielikus keskkoolis. Naiskooridele: …Jõgeva – R.Ritsing – 11.V 47 Jõgeva kultuurimajas. Postimees 5.juuni 1947 lk 3 Miks Jõgeva linnas ei avata lasteaeda? …Jõgeva linna lasteaed on aga juba pikemat aega suletud. Ruumid suleti vastava komisjoni poolt kui mittekõlblikud – uusi ruume aga ei ole leitud. Aprillikuus levis kuuldus, et linna täitevkomitee on ruumid leidnud ja lasteaed avatakse 1. maiks s.a., kuid seni ei ole ruume saadud. Täitevkomitee esimehe asetäitja sm Vainomäe vastas 19. mail, et ruumidest, kuhu saab lasteaed, kolitakse kohe välja. Millal aga tõesti kolitakse ja millal lasteaed avatakse – ei tea… Fond 10 Linna raamatukogus on registreeritud 299 lugejat ja kogul oli 1.jaan. 1947.a. seisuga kokku 3395 raamatut, neist ühiskondlik-poliitilise sisuga 1453 eksemplari ja ilukirjandust 991 raamatut. Fond 10, märts 1947 Linna aiaäri juhataja Aleksander Oras. Jõgeva jaoskonna vanemagronoom F.Soone. „Sojuzutil” sai kaupluseruumi Suur tn 16. Mai 1947 Miilitsa rajoonivolinik D.Opikov. Haigla juhataja Venesaar. August 1947 Täitevkomitee esimees Arnold Koppas Sekretär U.Parras Liikmed: J.Vainomäe, E.Mägi, E.Leinkask, V.Kiivit, E.Piirsalu, parteialgorganisatsiooni sekretär Bogatõrjov, R.Noormägi; linna tehnik J.Vainomäe taastamistööde kümnik E.Mägi krediidiühingu juhataja O.Reisa turustuskontori juhataja Torop nahatööstuse juhataja Rohtlaan kindlustusinspektuur Meos linna elektrik Üinart Mitt naha- ja suguhaiguste punkti juhataja Masa Liinitehniline sõlm (side) Postimees 5.aug. 1947 lk 3 Õnnestunud põllumajanduspäev Jõgeval. Üritus peeti sordiaparandusjaamas. Postimees 31. aug. 1947 lk 2 Jõgeva valda ja linna hakkab juhtima partei vallakomitee.


309 …Linna ametiühingu komitees töid tehti, aga seni täiesti administratiivkorras… Mihhail Holostõhh… Sm Kerro sõnavõtust selgub, et Jõgeva Linna Täitevkomitee ei hoolitse küllaldaselt demobiliseeritud sõjaväelaste eest. Oma sõnavõtus sm Bogatõrjov märgib, et kommunistid töötavad vähe oma ideeliste teadmiste tõstmiseks. Samuti puudub bolševistlik valvsus, mille tagajärjel müüdi Jõgeva Kooperatiivis veel viimase kahe aasta vältel iganenud ja nõukogude inimesele võõrast ja mittevastavat kirjandust. Agiitkollektiivi juhataja sm Tüür on oma ülesanded unustanud, mistõttu agiitkollektiiv on varjusurmasa… Salajasel hääletusel valiti sm Vend vallakomitee sekretäriks… sekretäri asetäitjaks ja ühtlasi ka propagandistiks valiti sm Laul. Äsjavalitud partei vallakomitee pidas samal päeval ka oma üldkoosoleku… Jõgeva vallas ja linnas hakkab tööle 6 partei algorganisatsiooni ja parteikandidaadigruppi. Fond 10, sept. 1947 Otsustati paluda maakonna täitevkomiteed Jõgeva linnas asuv mitte kasutada olev Raudtee Ors TVO TN2 üle anda kooperatiivile, et seal uus leivakauplus ja -tööstus avada. Postimees 18.okt. 1947 lk 1 Ettevalmistusi oktoobripidustusteks. Jõgeva linna täitevkomitee ruumes toimus Oktoobripidustuste läbiviimise komisjoni valimine. Selleks oli kohale kutsutud kõigist linna asutustest, koolidest ja tööstustest esindajad… Jõgeva kultuurimaja isetegevusring kannab ette Oktoobripühadel lühinäidendi sm Metsa juhtimisel, tantsurühm esitab rahvatantse sm E.Tenteri juhatusel ja laulukoor sm Kommussaare juhatusel esineb lauludega. Jõgeva linna naiskomisjoni ülesanne on peopäeval einelaua eest hoolitsemine. Muusika eest hoolitseb sm Maasen. Jääb loota, et komisjon teeb kõik selleks, et Oktoobripühade tähistamine Jõgeval toimuks väärikalt. K.Kärp Fond 10, detsember 1947 Linna täitevkomitee sekretär Kunda Pint. Operatiivpunkti ülem Halastõhh Sidekontori ülem Lehtmets Zoo-vetjaoskonna arst Salum Kooperatiivi Tööstuskombinaadi direktor Kaba Tööstuskombinaadi „Uku” direktor Hollat Nahatööstus „Kõva” direktor Udovihhin Rahvamaja juhataja Karl Tenter Raamatukogu juhataja Erna Tenter ************** SPORT Postimees 6.juuli 1947 lk 4 Jõgeva „Kalev” – Tartu „Kalev” 4 : 2 Neljapäeva õhtul toimus Tamme staadionil järjekordne II grupi mäng jalgpallis. Mäng oli tasavägine, kuid Tartul tuli vastu võtta paratamatu kaotus 4 : 2 (2: 1)…. Postimees 4.okt. 1947 lk 4 (L) Jõgeva „Kalev” võitis Viljandi „Spartaki” …jalgpallis möödunud pühapäeval… 7:1 Jõgeva kasuks. Parimad mängijad jõgevalastest olid Rajalo, Asper, Mitt ja Pruus… K.Kärp


310 Postimees 7.okt. 1947 lk 4 (T) Tartu „Kalevi” suur võit. Pühapäeval kohtusid Tamme staadionil Jõgeva ja Tartu „Kalevi” jalgpallimeeskonnad… Matš lõpeb Tartu kasuks 8:0 K.Kärp ************** TULETÕRJEÜHING Tuletõrjeühingu nõukogu protokolliraamat Lk 82. Ühingu nõukogu 26.jaan. koosolekul on: esimees O.Paju, nõukogu liikmed A.Bruus, O.Lääne, A.Tibar, J.Pihlik, G.Raudnask ja Jõgeva divisjoni pealik O.Sarnet. „Koosoleku juhataja tegi koosolekule teatavaks, et Jõgeva linnas Turu tn nr 2 olevate restoraani ruumide üürile saamiseks on soovi avaldanud Jõgeva Tarbijate Kooperatiiv ja Põllumajandussaaduste turustamise Kontori Jõgeva piirkond. Kuna ruumides praegu asub veel lasteaed ja lastesõim siis on ruumide välja üürimine ja lepingu sõlmimine vaid võimalik sel juhul kui ruumid vabanevad. Peale läbi rääkimisi pani juhataja hääletusele küsimuse kummale soovijale ruumid välja üürida.“ Kooperatiiv sai 2 poolt ja 5 vastuhäält aga Põllumajandussaaduste turustamise kontori Jõgeva piirkonna avaldust toetati 5 häälega 2 vastuhääle juures. „Seega on häälte enamusega otsustatud ruumid välja üürida Põllumajandussaaduste turustamise Kontori Jõgeva piirkonnale Kommerts toidubaari (restorani) avamiseks. Lk 83. Kuna Põllumajandussaaduste kontor ei ole asunud veel ühingu ruume kasutama, muutis nõukogu oma 26.jaan. otsuse ja üüris 11.mai otsusega oma restorani ruumid Jõgeva Tarbijate Kooperatiivile kommerts-toidubaari avamiseks. Kooperatiiv pidi ruumides vajamineva remondi omal kulul tegema. Lk 84 p. Kooperatiiv tegi restoranis remonti septembrini. Siis hakkas üüri maksma pritsimaja eest rbl 334.25 kuus, aida eest 14.76 ja ühingu poolt varem sõjaväelt ostetud baraki (47,5 m2) eest rbl 35.62 kuus. Lk 82 p. Nõukogu liikmeina loetletakse 16.aprillil: nõukogu esimees O.Paju ja nõukogu liikmed G.Raudnask, A.Tibar, O.Lääne, J.Pihlik. V.Lehtmaa. Lk 84. Nõukogu liikmed jagasid 30.juuli koosolekul nõukoguliikme kohustused järgmiselt: nõukogu esimees O.Paju, kassapidaja Orest Lääne, kassapidaja abi August Tibar, varahoidja Johannes Pihlik, varahoidja abi Gustav Raudnask ja sekretär Johannes Laos. **************

1948 Punalipp 6.apr. 1968 Sünnipäev (V.Toom) …1948.a. oli linnas 111 ükekorruselist ja 18 kahekorruselist maja… Postimees 3.jaan. 1948 lk 5 (L) Saadikukandidaadid, Jõgeva linn: Koppas, Arnold Augusti p., Vainomäe, Johannes Mardi p., Pint, Kunda Hansu t., Leinkask, Elsa Jaani t., Kiivit, Voldemar Juhani p., Mägi, Edgar Jüri p., Piirsalu, Erich Augusti p., Roodla, Linda Juhani t., Tamm, Adele Jakobi t,, Tamm, Rudolf Johannese p., Kärp Karl Jaani p., Kaup, Juhan Jaani p., Orren, Karl Voldemari p., Bogatõrjov, Peeter Ivani p., Sagurski, Voldemar Aleksandri p. Postimees 19.jaan. 1948 lk 4 Jõgeva töötajad tõendasid oma nõukogude patriotismi.


311 Pikas artiklis teatatakse, et töökollektiivid, näit. raudteetöölised jt. tulid valima gruppides ja paljud ootasid valimisjaoskonna ukse taga sissepääsu juba ammu enne kuut. Nii tulnud kooperatiiv ligi 100 töötajaga hääletama juba kohale kella kuueks. Tunni ajaga olnud ärahääletajaid juba üle 300 ja kella 12.oo päeval hääletamas ära käinud kõik nimekirjas olijad. Jõgeva linna valimisjaoskond olnud hääletamas käinute paremusjärjestus kolmas Tartumaal. Enne Jõgevat olla hääletamas käinud kõik valijad Kallastel ja Mustvees. Fond 10 18.jaan. 1948 toimusid esimesed nõukogudeaegsed kohalikud valimised. Jõgeva linnas oli valijaid 1031 ja kõik käisid valimas. Jõgeva linna rahvasaadikute nõukokku valiti: - Arnold Koppas, Johannes Vainomäe, Kunda Pint, Elsa Leinkask, Voldemar Kiivit, Edgar Mägi, Erich Piirsalu, Linda Roodla, Adele Tamm, Rudolf Tamm, Juhan Kaup, Karl Orren, Peeter Bogatõrjov, Voldemar Sagurski, Karl Kärp. Esimene istungjärk toimus 4.veebr. 1948 algusega kell 12.oo kultuurimaja agitpunktis. Külalistena olid istungjärgule kutsutud: - kooperatiivi esimees Heinrich Abner - teraviljasalve direktor Hugo Ränkel - keskkooli direktor Voldemar Rebane - kohtutäitur Ida Tammeorg - jaoskonnaarst Eduard Teder - nahatööstuse juhataja Koit Rohtlaan - raudteejaama ülem Johan Taat - turustuskontori juhataja August Torop Valitud saadikuist olid 6 partei liikmed või liikmekandidaadid, 2 kommunistlikud noored, 3 keskharidusega ja ülejäänud 12 olid algharidusega. Valiti: Linna täitevkomitee esimeheks Voldemar Kiivit Aseesimeheks Johannes Vainomäe Sekretäriks Kunda Pint Liikmeteks: E.Leinkask, A.Koppas, J.Kaup, P.Bogatõrjov ja R.Tamm. *************** TULETÕRJEÜHING Postimees 13.aug. 1948 lk 4 (R) Tartumaa Vabatahtliku Tuletõrje päevalt Üritus peeti pühapäeval Alatskivil. Kokkuvõttes osutus võistluste võitjaks Tartu ümbruse divisjon… II kohale jäi Jõgeva divisjon. A.Paluoja Jõgeva alevi/linna tuletõrjeühingu (juhatuse) nõukogu protokollid 1937-1949 Lk 85 p. Hugo Ränkel võttis Albert Bruusilt kompaniipealiku ülesanded üle 31.jaan. 1948. Lk 87. Aprill. Nõukogu otsustas veoautol Peugeot autojuhi P.Maaseni ettepanekul lasta teha remont Tartus eratööna – puurida üle silindrid, valada uued kolvid ja panna uued kolvirõngad. Kohapeal otsustati teha autole uus kast ja võtta kabiiniruum madalamaks. Lk 87 p. Otsustati Jõgeva divisjonipäev pidada 27.juunil Kuremaa pargis. Lk 88. Nõukogu koosolekut 7.juulil 1948 juhatas nõukogu esimees Osvald Paju ja osalesid nõukogu liikmed Johannes Laos, Gustav Raudnask, Orest Lääne. Koosolekul olid ka rühmapealikud Voldemar Sakursky, Jaak Aben ja Selma Tamm, lendsalga juhataja abi Voldemar Tamm, Voldemar Mõtte ning divisjonipealik Oskar Sarnet.


312 Jõgevalt lahkuva kompaniipealiku Hugo Ränkeli asemele otsustati esitada uueks kompanii pealikuks praegune kompaniipealiku abi Gustav Raudnask ja uueks kompaniipealiku abiks Voldemar Mõtte. Kuna lendsalga juhataja Aleksander Tamm on Jõgevalt lahkunud otsustati esitada kinnitamiseks lendsalga juhataja kohale praegune lendsalga juhataja abi Voldemar Tamm. Lk 89 p. Et divisjonipealik O.Sarnet ei pooldanud Voldemar Mõtte kinnitamist kompaniipealiku abi ametikohale, sest ta polevat viimasel ajal tuletõrjetegevusest üldse osa võtnud, otsustati 27.juulil esitada kompaniipealiku kohale määramiseks Voldemar Sakurski, praegune I rühma pealik ja uueks I rühma pealikuks Villem Poom. Lendsalga juhataja abiks määrati Eduard Jaani p. Nahkur. Lk 89. Seoses tuletõrje uute koosseisudega otsustati 19.juulil 1948 esitada kinnitamiseks õppepealiku kohale August Karli p. Rajaste ja käsunduspealiku kohale Ernst Rand. J.Pihlik on nõukogu liige. Lk 91. Seoses G.Raudnaski lahkumisavaldusega pandi kompaniipealiku ülesanded alates 15.sept-st 1948 Voldemar Sakurskile. Lk 91 p. 23.nov. esitati kompaniipealiku kohale määramiseks Martin Eduardi p. Nuudi. Lk 92. Nõukogu 10.dets. koosolekul olid: nõuk. esimees O.Paju, liikmed J.Laos, J.Pihlik, O.Lääne ja A.Tibar. Lk 93. det-s kustutsti ühingu nimekirjast seoses elukoha muutusega divisjoni pealiku abi Heino Abner. Fond 10 Oktoober 1948 Tuletõrjeauto tehniliselt korras, aga pole tagavarakumme ja suur puudus on bensiinist. Autojuht Maasen on palgaline. VTÜ-l puudub kompaniipealik, keda VTÜ juhatus pole valinud. VTÜ esimees on Paju. ************** UUE SILLA EHITAMINE Postimees 1.apr. 1948 lk 3 Jõgeval valmib uus sild 1947.a. detsembris alustati saksa okupantide poolt purustatud Jõgeva silla ehitamist. Silla sammaste valamine toimus veebruaris ja märtsis. Lähemal ajal alustatakse kaare vormide valmistamist ja valamist. Eeloleval sügisel tahetakse sild avada liiklemiseks. H.Sopp Fond 10, mai 1948 Linnanõukogus on jutuks, et silda ehitatakse juba 2 aastat, aga konkreetselt pole veel midagi ära ehitatud. september 1948 Silla ehitamine üle Pedja Mustvee maanteel venib ja venib – polevat ei küllaldaselt tööjõudu ega materjale. ************** 1947/1948.õ.a. oli Jõgeva Keskkoolis 526 õpilast. Postimees 4.jaan. 1948 lk 4 Jõgeval elavneb sportlik tegevus. …Jõgeva Keskkooli direktor lubas ajutiselt kasutada selleks otstarbeks kooli ruume. Praegu toimuvad maadluskursused sm Viitingi juhatusel. Kursustest võtavad osa 30 noort, peamiselt Jõgeva Keskkoolist. Lähemail päevil alustab tegevust ka tõstekursus, millele juba praegu on registreeritud rohkesti osa võtta soovijaid.


313 Valimiste puhul korraldatakse raskejõustikuvõistlused koos peoga, mille tulu kasutatakse ruumide korrastamiseks. K.Kärp Postimees 27.veebr. 1948 lk 4 Malesimultaan Jõgeval. Hiljuti toimus Jõgeva Keskkooli ruumes malesimultaan, mis oli viimase kahe nädala jooksul juba kolmas Jõgeval. Simultaani andis I kategooria maletaja Burman, kelle vastu mängis 31 tugevamat Jõgeva maletajat. Pärast neljatunnilist mängu võitis Burman 19, kaotas 10 ja viigistas 2 partiid. Burmani võitsid Jõgeva Keskkooli direktor Rebane, Mihkelson, Sagurski, Jõemets, Nõmm, Tiit, Veski, Mõtte, Rannamäe ja Teema. Viigi saavutasid Kristjan ja Saks. V.Tiit Postimees 15.juuni 1948 lk 4 Tartumaa võrkpalli-esivõistlused. Tartumaa 1948.a. võrkpalli-esivõistlused nii mees- kui naiskondadele viiakse läbi 20.juunil 7 ringkonnas… 2) Jõgeva linnas… Finaalmängud peetakse 24. ja 25.juunil Tartus. Mängud ringkondades peetakse ühe miinuse süsteemis, aga kui võistkondi tuleb kohale vähe, otsustab eelvõistluse toimumiskorra võistlusi korraldav organisatsioon. Postimees 6.jaan. 1948 lk 4 Jõgeva metsatööstuspunktis hoogustuvad veotööd. Kuni käesoleva aasta alguseni püsis Jõgeva metsatööstuspunkt metsamaterjalide väljaveol viimasel kohal Tartu maakonnas… Vana aasta eelviimasel päeval, s.o. 30.dets. 1947 aastal võttis Jõgeva metsatööstuspunktis veotöödest osa 236 talupidajat, kusjuures välja veeti 410 tm metsamaterjale… Jätkates pidevalt oma töötempot, realiseerides metsatööde plaani täitmiseks antud lubadus, võivad Jõgeva metsatööstuspunkti töötajad ja kogu talurahvas minna valimistele kindla teadmisega, et nad on annud oma parima meie riigivõimu edasiseks tugevdamiseks. R.Roop Postimees 9.märts 1948 lk 1 Jõgeval. Naistepäeva aktusele järgnes Tartu I Kultuurimaja isetegevusringide kontsert Jõgeva Kultuurimajas. Fond 10 Tarbijate kooperatiivi kaupluste ja ladude valves on igapäevaselt 2 relvastatud rahvakaitsemeest. Jaanuar. Kooperatiivil on lähemal ajal kavas avada teemaja Suur tn 65 ning alaline einelaud Jõgeva Keskkooli ja rahvamaja juurde. Sauna juhataja Pukk. Fond 10 Otsustati endised riikliku kindlustuse ruumid Suur tn 17 anda üle linna ambulatooriumile. Inspektuuri juhataja on L.Sepp. Ulila elektrivõrk Jõgeva elektrivõrk Linnukasvatusühistu Heakorrakontor (Vainomäe) Taastamiskontor (Mägi) – Taastamis-Remonditööde Jõgeva grupp Krediidiühing


314 Fond 10, märts 1948 Jõgeva linna ja valla propagandist Arnold Koppas Tööstuskombinaadi „Uku” direktor Lembit Viktor. Fond 10, aprill 1948 - Operatiivgrupi (siseministeeriumi jaoskonna) ülem Halastõhh rääkis vargustest ja tegi ettepaneku jagada linn 9 rajooniks ning määrata neisse igaks ööks tänavate valve. - linnas on 90 kohalikku telefoniabonenti ja telefonijaamal 20 magistraalliini. - Jõgeva Linna Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu esimees Paju. Vabariikliku Vabatahtliku Tuletõrjeühingu väljaanne „Eesti NSV tuletõrjuja” apr. 1948 Jõgeva VTÜ oli inspekteerimisel üks paremini õppekavaga ja õppetegevuse aruandlusega ühinguid. Tartumaa Tuletõrjebrigaadi keskus asub Kaarepere vallas ja samas elab ka brigaadi instruktor. Postimees 17. apr. 1948 lk 3 Jõgeva kultuurimajas agrotehniline nurk. Edasi 4.mai 1948 lk 3 1.mai pidustused. Jõgeval.. 1.mai puhul toimunud demonstratsioonist Jõgeval võttis osa üle 800 inimese. Turuväljakul toimunud miitingul võttis sõna ENSV Ülemnõukogu saadik Julius Aamisepp. Pärast miitingut viidi läbi traditsiooniline teatejooks, kus võistlesid Jõgeva keskkooli õpilased, SS „Kalev” ja tööstuskombinaadi „Uku” meeskond. Võitjaks tulid Jõgeva keskkooli õpilased. Hiljem siirdusid asutuste delegatsioonid Siimusti kalmistule, kus asetati pärjad Isamaasõjas langenute haudadele. Õhtul toimus Jõgeva kultuurimajas 1.mai aktus, millele järgnes isetegevuslik osa. A.Koppas Fond 10, juuni 1948 Linna lasteaia juhataja Juta Pulk. Saadikud L.Roodla ja A.Tamm kaeblevad istungil, et Jõgeva haiglasse võetakse tööle talupidajate tütreid, kes hoiduvad sel teel kõrvale riiklikust töökohustusest. Linna desinfektsioonipunkti juhataja H.Sarapuu Fond 10, juuli 1948 Jõgeva linna elektrivõrgu juhataja Üinart Mitt Ulila elektrivõrgu Jõgeva rajooni juhataja Ed. Kurik. Elektri alal on 3 põhitööd: liiniremont, uute ehituste elektrifitseerimine ja elektriseadmete kapitaalremont. Linna elektrivõrgu liini pikkus on 15 km, millest on 1948.a. juuliks remonditud 7,5 km, uusi poste paigaldatud 22. Puudus on juhtmetraadist. Kooperatiivi lihakelder on Suur 40 majas ja kooperatiivil on oma sepapada. Fond 10, august 1948 Keskkooli direktor Trull. Sept. 1948 Linna miilitsavolinik Annok. Perekonnaseisu büroos pidi kehtestatud korra järgi abielu registreerimise juures viibima täitevkomitee esimees või aseesimees. 1948.a. keegi täitevkomitees seda nõuet ei teadnud.


315

Fond 10, oktoober 1948 - Raudteejaama ülem sm.Taat - Põllumajandusliku krediidiühingu juhatuse esimees Just. Ühingule kuulus Suur tn 18. - Keskteraviljasalve Jõgeva Abivarumispunkti juhataja Villems - miilitsavolinik Lehesalu. Postimees 26.okt. 1948 lk 4 Jõgeva linnas EK(b)P Jõgeva linna algorganisatsiooni juures alustas tööd poliitiline kool EK(b)P Jõgeva vallakomitee propagandisti sm Tamme juhatusel… Poliitilise kooli tööst osavõtjate hulgas olid Jõgeva linna kultuurharidusinstruktor sm Kaup, Jõgeva kultuurimaja juhataja sm Tenter, Jõgeva sidekontori töötajad Pratko jt. Poliitkooli tööst võtavad osa ka kommunistlikud noored Paju, Lõiv, Saaremets ja Piirisalu. O.Elmend Fond 10 1.nov. 1948 natsionaliseeriti August Vindi maja Suur 34. Nov. 1948 On jutuks mõõta Jõgeva küla „Jaagu” talu maast maatükk „Kalevi” spordiväljakuks. Kombinaat-artelli „Jõgeva” juhataja on K.Jõgar Linna kultuurharidusinstruktor Kaup ÜLKNÜ valla/linnakomitee sekretär Elmend Kooperatiivi Toidubaari juhatajal sm Kööp`il kästi 29.novembriks organiseerida einelaud Keskkooli ja selle internaadi juurde. Detsember 1948 - Jõgeva tsentraal-hoiukassa juhataja M.Pruunsild - linna hoolealune August Tibar otsustati vabastada piimanormi kohustusest. Fond 39 SEGATÖÖNDUSARTELL „JÕGEVA“ Kombinaat-artell „Jõgeva“ moodustati 19.jaan. 1948 esialgse asukohaga Turu tn 1. 1949.a. algul asus artell juba Kesk tn.7, 1953.aastal Kingissepa tn 46. Artell „Jõgeva“ allus Eesti Vabariikliku Töönduskooperatsiooni Tartu Maakondlikule Liidule. Artelli ülesandeks oli käsitööliste koopereerimine, elanike elukondlik teenindamine ja laiatarbekaupade tootmine. Tegutsesid puidu-, õmblus-, kudumis-, kellassepa-, kingsepa-, sadulsepa-, pagari-, vorsti- ja juuksuritöökojad ning fotoateljee. Toodangut realiseeriti oma kaupluses Kesk tn 2. 17.dets. 1953 on märge, et Kombinaat-artell „Jõgeva“ on nimetatud ümber Segatööndusartelliks „Jõgeva“. Viimaks allus artell Eesti Vabariiklikule Töönduskooperatsiooni Nõukogule, EVTK Segatööndusliidule. Juhatuse esimeesteks olid Karl Jõgar, Vello Aun, Hendrik Bekker, Arved Piir, Leo Raamat, Kalju Jäär ja 1953-1959 Endel Laur. 1959.a. oli artelli personali ja kaadri kosseis: Juhatuse esimees, tehniline juhataja, van. raamatupidaja, raamatupidaja, kassapidaja, mehaanik, laohoidja, 2 fotograafi, 2 tsehhimeistrit, 2 tsehhiteenistujat, 7 juuksurit, 30 õmblejat, juurdelõikaja, 7 rätsepat, 2 rätsepa õpilast, 4 kingseppa, 9 kudujat, üks kellasepp, 9 kartonaasitöölist, 4 nahkgalanterii töölist, TKO töötaja, 2 remonditöölist, transporditööline, nahkade sorteerija, 2 koristajat, autojuht, tallimees, vilditegija.


316 Artelli liikmeks astujad maksid sisseastumis- ja osamaksu umbes 2,5 kuupalga ulatuses. Osamaksud moodustasid artelli põhikapitali. Iga-aastane kasum jaotati liikmete vahel. Osamaksud maksti tagasi peale artelli likvideerimist või töötaja artellist lahkumist. Artell „Jõgeva“ likvideeriti ning viidi üle üleriiklikule omandile EVTK Nõukogu 23.dets. 1958.a. määrusega nr. 250. Valitsuse korraldusega anti Segatööndusartell „Jõgeva“ inventar ja kaader üle Jõgeva Raj. TSN Täitevkomitee Kohaliku Majanduse Kombinaadile alates 1.jaan. 1959. Artelli asutamiskoosolekul olid Karl Jõgar, Aleksander Mandri, Johannes Sonk, Igor Valge, Kaupo Õun, Friedrich Kõrevares ja Peeter Uig. Juhtiva isikuna oli koosolekul ka Tartu tööndusliidu esindaja Kristjan Kelt. Koosolek kestis 19-22.oo. Kuni juhatuse valimiseni valiti loodava artelli asjaajajaks Karl Augusti p. Jõgar. 31.jaan. 1948 võeti uuteks artelli-liikmeteks vastu Paul Tüür ja Johannes Nuu. Salajasel hääletusel valiti juhatusse Karl Jõgar, Johannes Nuu ja Friedrich Kõrevares. 8.veebr. 1848.a. koosolekul pakkus K.Jõgar artellile kinnisvaraks tema enda tööhoonet Turu tn. 1. Vastav komisjon hindas 6.veebr. 1948 hoone maksumuseks 11660 rubla. Sellel koosolekul valiti ka kultuurikomisjon – Johannes Sonk, Paul Tüür ja Igor Valge. Viimane pakkus siis artelli nimeks „Jõgeva“, mis vastu võeti. 12.aprillil selgub, et tööle on rakendatud pintslitegija ja harjategija, samuti puunööpide tegija. Uig heideti tööle mitteilmumise pärast artellist välja (vist kingsepp). Tehakse sadulsepatööd – Tüür ja töötavad 2 tislerit.Mais on kingseppade ja sadulsepa töökoja vanemaks Arved Lätt. Juba tehakse ka mänguasju. 8.juunil 1948 võeti näiteks liikmeks pildistaja Aleksander Merioja ja juuksur August Tubus. 15.jaan. 1949 võttis artelli juhataja ameti uue mehena vastu Vello Andrese p. Aun, Karl Jõgar määrati samast kuupäevast artelli tehniliseks juhatajaks, samas otsustati ka artelli kontor üle viia Kesk tn. 7. Üldkoosolek valis veebruaris 1949 juhatuse esimeheks Vello Aun`a, esimehe asetäitjaks Endel Joh. p. Lõhmus`e ja liikmeks Ernst Raud (ametid jaotati 23.veebr.). Sissemaksu ja osamaksu suurus tõsteti alates 1.juulist 1949 kolmelt %-lt 5 %-le palgast. 1949.a. suvel on tehniline juhataja Asko Oden ja Karl Jõgar puidutöökoja juhataja. 26.veebr. 1949 määrati ametisse arvates 1.märtsist 1949: - Suur 46 vorstitööstuse vanemaks Endel Lõhmus - Turu tn 1 puidutööstuse vanemaks Karl Jõgar, vabastades ta tehnilise juhataja ülesannetest 1.märtsist 1949 ja uueks tehniliseks juhatajaks Ernst Raud; Karl Jõgar määrati varsti toormaterjali ja valmistoodete kvaliteedi praakeriks; - Roosi tn 4 õmblustöökoja vanemaks Salme Joh. t. Nigul. - Suur tn 21 juuksetööstuse vanemaks Aleksandra Merioja; - Suur tn 46 vorstitööstusesse võeti meistriks Leonhard Pindins, lihalõikajaks ja soolajaks Rudolf Laos; - Turu tn 1 segakaubalao nr. 1 juhatajaks Hilda Nuudi ja talle anti üle vorstiladu nr. 2; - Turu tn 1 kauplus-kioski nr. 2 juhatajaks määrati Linda Tauts; - Turu tn 1 puidutöökotta mänguasjade tegijaks määrati Aleksander Mandri; - Tartus Vaksali 13-1 kombinaadi „Jõgeva“ puidutöökoja osakonda määrati tööle Marie Juur; - autojuhiks Jaan Harkmann; - kokkuostu agendiks Hans Lääne ja Harald Janvest; Töökodade lahtioleku ajaks määrati 8.oo – 17.oo, lõuna ajaks 12 – 13.oo. Puidutöökotta otsustati muretseda höövlimasin, elektrimootor ja lähemas tulevikus treipink. Kontoris pole mingisugust inventari. Otsustati likvideerida fotoosakond, kingsepa- ja sadulsepa osakond materjalide puudumise pärast. Juulis 1949 mainitase siiski, et fotograaf eksisteerib. Raamatupidajana töötas Paju, otsustati võtta tööle arveametnik.


317 29.märts 1949 Märgitakse artelli kauplusi nr. 2, nr. 3 ja nr.4. Juhatusest lahkus Raud ja tema asemele kutsuti juhatusse Aleksandra Merioja. Karl Jõgar lahkus artellist 20.jaan. 1950.a. 29.mai 1951.a. seisuga on artellil 33 liiget, 10.septembril 1952.a. on liikmeid 43, 22.apr. 1953 on 52 liiget ja 18.veebr. 1954 on artelliliikmeid 49. 1953.detsember Massõmblustöökoda Nõukogude tn 1. 13.dets. 1949 sai juhatuse esimeheks Hendrik Bekker, 2.juunil 1950 valiti uueks juhatuse esimeheks Arved Villemi p. Piir, 10.märtsil 1951 on esimees Leo Raamat ja 4.juunil 1951 valiti esimeheks Kalju Jäär.

1949 Fond 10 JÕGEVA LINNA TSN TÄITEVKOMITEE 1949.a. EELARVE Tulud Kaubalaod ja kontori ruumid 2400 rubla Turgude teenendi maks 200 Õppemaks 13000 Mitmesugused juhuslikud laekumised 2000 Hoonetemaks 23000 Maarendis 21000 Transpordivahendi maks 5000 Loomapidamise maks 3000 Ühekordne turumaks 6000 Kinoseadme maks 30000 Tulumaks 45000 Lastetusmaks 14000 Riigilaenu realiseerimine 46800 Riigilõiv 6000 Dotatsioon maakonna eelarvest 146000 Eelmise aasta ülejääk 2200 K O K K U: 146000 rubla JÕGEVA LINNA TSN TÄITEVKOMITEE JA ALLASUTUSTE 1949.a. Kulud Turgude ekspluatatsioon ja heakord 6200 rubla Keskkool: Töötasu 82700 Lisandid töötasule 4800 Kantselei ja majanduskulu 23500 Lähetused ja ametisõidud 2500 Õppekulud ja õpilaste tööpraktika 2700 Õppevahendite soetus ja parandus 2000 Seadistus ja tarbevara soetamine 6000


318 Mittelimiitsed kulud 5000 Mitmesugused kulud 1000 Internaat: Töötasu 13900 Lisandid töötasule 800 Kantselei ja majanduskulud 1500 Toitlustamine 2200 Inventari ja tarbevara soetamine 2000 Mittelimiitsed kulud 1000 Linna täitevkomitee: Töötasu 31300 Lisandid töötasule 1400 Kantselei ja majanduskulud 5500 Lähetused ja ametisõidud 2000 Seadistus ja tarbevara soetamine 2000 Mittelimiitsed kulud 1400 Raamatukogu: Töötasu 9000 Lisandid töötasule 500 Kantselei ja majanduskulud 2000 Lähetused ja ametisõidud 400 Raamatute soetamine kogule 2000 Seadistus ja tarbevarade soetamine 2000 Mittelimiitsed kulud 1000 Rahvamaja: Töötasu 15600 Lisandid töötasule 800 Kantselei ja majanduskulu 3000 Lähetused ja ametisõidud 1000 Seadistus ja tarbevarade soetamine 2000 Mittelimiitsed kulud 1000 Muud kulud 500 K O K K U: 365600 rubla Fond 10 Jaanuar 1949 Kultuurharidustöö instruktor J.Kaup. Veebruar - Jõgeva majavalitseja Johannes/Juhan Kiivit (oli samas ametis ka 1948) - Jõgeva linna miilitsajaoskond Märts 1949 Jõgevamaa organiseerimise büroo valdusse on võetud elamud Suur tn 6, 12, 17 ja 34, Jaama tn 5 ja 10 ning Mustvee mnt 10 ja 17, samuti Turu tn 7. Aprill 1949. Loodi Jõgeva maakond. (maakond likvideeriti 31.sept.1950) Ärakiri JÕGEVA VALLA TÖÖRAHVA SAADIKUTE NÕUKOGU TÄITEVKOMITEE


319 o t s u s nr. 34 22.aprill 1949

Jõgeval

„Jõgeva linna administratiivpiiride laiendamise kohta“ Ära kuulanud Tartumaa arhitekt-inspektori sm. Erits`a ja Jõgeva linna Täitevkomitee esimehe sm. Kiivit`i seletused Jõgeva linna administratiivpiiride laiendamise vajaduse kohta ja arvestades sellega, et Jõgeva linn on endiselt maakondliku alluvusega linnast muutunud maakonna linnaks, milline olukord eriti tingib praeguste linna administratiivpiiride laiendamise vajadust, sest linna maaala, milline moodustab vaid 90 ha., ei rahulda linna ehitamise nõudeid. Jõgeva valla TSN Täitevkomitee koos Jõgeva ja Siimusti küla TSN Täitevkomiteega o t s u s t a s: 1. Nõustuda Jõgeva linna administratiivpiiride laiendamisega vastavalt käesoleva otsuse lisas nr. 1 Jõgeva linna administratiivpiiride laiendamise skemaatilises kaardis märgitud piirideni. 2. Lubada arvata Jõgeva linna administratiivpiiridesse Jõgeva külanõukogu piirkonnast eraldatavad talude maad vastavalt käesoleva otsuse lisas nr. 2 märgitud nimestikule, kokku 744, 2 ha ja Siimusti külanõukogu piirkonnast eraldatavad talude maad vastavalt käesoleva otsuse lisale nr. 3 märgitud nimestikule, kokku 18,6 ha. 3. Käesoleva otsuse täitmise kontroll panna valla Põllumajandusosakonna juhatajale sm. Mäevee`le. Jõgeva valla TSN Täitevkomitee esimees L.Tigalane Täitevkomitee sekretär A.Aas Ärakiri õige: A.Aas Saadetakse: kõigile külanõukogu esimeestele, Jõgeva linna Täitevkomitee esimehele ja Põllumajandusosakonna juhatajale. T e a d m i s e k s ja t ä i t m i s e k s. Jõgeva valla TK. esimees: L.Tigalane Lisa nr. 2 Jõgeva valla TSN TK Täitevkomitee otsuse nr. 34 22.04.1949 juurde JÕGEVA VALLA JÕGEVA K/N PIIRKONNAST JÕGEVA LINNA ADMINISTRATIIVPIIRIDESSE ERALDATAVATE TALUDE MAADE NIMESTIK 1. Pasti nr 114 13,4 ha 2. Otsa nr. 27 20,3 3. Mängu nr. B-222 12,7 4. Oru nr A-28 23,2 5. Jaani-Andrese nr 28 20,2 6. Pärtli nr. 29 16,1 7. Lelu nr 30 17,8 8. Lelu nr. 30 15,2 9. Päidu nr. 31 14,4 10. Tõnsu nr. 33 19,4 11. Tõnsu-Andrese nr. 34 10,9 12. nr A-133 6,4 13. Mäe-Mardi nr. 35 27,7 14. Tootsi nr. 36 27,7 15. Kirsi nr. B-221 10,4 16. Rajaotsa nr. B-163 18,8


320 17. Päidu nr. 37 18. Kalsu nr 155 19. nr B-144 20. Käro nr 38 21. Mäe-Mardi nr. 39 22. Aru nr. 41 23. Õuna nr 40 24. Kruusa nr. A-42 25. Kruusa nr. A-42 26. Kõrgemäe nr. B-43 27. Kõrgemäe nr. B-43 28. Kuresoo nr. A-90 29. Lepiku nr. 137 30. Kõrgemäe nr. 43 31. Kuresoo nr. A-90 32. Lepiku nr. 137. 33. Kõrgemäe nr. 43 34. Pikaveere nr. B-134 35. Kesa nr. A-132 36. Välja-Kuru nr. 246 37. Nõlvaku nr. A-132 38. Nurme nr. A-132 39. nr. A-120 40. Juhani nr. B-130 41. Maantee nr. 45 42. Piirika nr. 44 43. Vaino nr.149 44. Kingu nr. 117 45. Puiestee nr. 116 46. Maantee nr. 45 47.Kangro nr 59 48. Rausi nr. 115 49. nr B-185 K O K K U:

24,7 3,5 3,4 16,o (peaks olema Näro – Ü.P.) 26,4 22,3 22,4 12,2 11,4 18,o 24,8 8,4 4,8 5,4 8,4 4,8 8,4 12,1 8,o 9,2 36,8 11,o 9,2 10,2 21,9 32,5 18,o 10,5 10,5 22,5 24,5 24,6 6,5 744,2 ha Lisa nr. 3 Jõgeva valla TSN TK otsuse nr 34 22.o4.1949.a. juurde

JÕGEVA VALLA SIIMUSTI k/n PIIRKONNAST JÕGEVA LINNA ADMINISTRATIIVPIIRIDE ERALDATAVATE TALUDE MAADE NIMESTIK 1. Orava nr. 63 7,4 ha 2. Priksi nr. 64 8.1 ha 3. Nr. B-62 o,6 ha 4. Nr. 62 2,5 ha KOKKU: 18,6 ha Väljavõte P r o t o k o l l nr. 10


321 Jõgeva linna TSN Täitevkomitee istungi kohta 13.mail 1949.a. algusega kell 17.oo TK ruumes. II Jõgeva linna administratiiv piiride kinnitamine. Aluseks võtnud Jõgeva valla TSN Täitevkomitee o t s u s t nr. 34 “Jõgeva linna administratiiv piiride laiendamise kohta“ Jõgeva linna TSN Täitevkomitee o t s u s t a b: l. Paluda Tartu maakonna TSN Täitevkomiteed kinnitada Jõgeva valla TSN Täitevkomitee otsust nr. 34 22.o4.49.a Jõgeva linna administratiiv piiride laiendamise kohta, s.o. eraldada Jõgeva vallast Jõgeva külanõukogu piirkonnast kokku 744,2 ha, Siimusti külanõukogu piirkonnast 18,6 ha maad. Vastavalt Jõgeva valla TSN Täitevkomitee otsust nr. 34 22.o4.49.a. Lisa nr. 2-le. 2. Paluda Tartumaa TSN Täitevkomiteed sellele juurde lisatud Jõgeva valla TSN Täitevkomitee otsust nr 34 22.o4.49.a Jõgeva linna administratiiv piiride laiendamise asjus abistada otsuse täideviimist. Jõgeva linna TSN Täitevkomitee esimees Kiivit Sekretär Pint TULETÕRJEÜHING H.Perli, (ENSV Siseministeeriumi Uurimisvalitsuse eriti tähtsate asjade uurija ja tuletõrjemuuseumi töötaja) kirjast 31.okt. 2000. 1949 registreeriti Jõgeva VTÜ-le ka sõiduauto Volkswagen PC 88-86. Sõiduauto kanti maha 1952.a. Ilmselt 1948.a. registreeriti Jõgeva VTÜ-le tagasi ka 1939.a. soetatud Eestis tuletõrjeautoks ehitatud kinnist tüüpi Studebaker (1935) šassiil PC 88-84 (anti 1963 Tabiverre Ühistöö kolhoosile). See auto oli peale sõda Elva VTÜ käes. Jõgeva alevi/linna tuletõrjeühingu protokollid 1937-1949. Lk 91. 5.mail ühingu nõukogu koosolekul selle liikmed: kassapidaja O.Lääne, Johannes Pihlik ja J.Laos ning kompaniipealik Martin Nuudi. Viimane juhatas ka koosolekut. Peakoosolek kutsuti kokku 8.mail pritsimajas. Lk 94 p. Otsustati Olga Ränkelile, kes oli seni kojamehe ja valveteenistuse ülesandeid täitnud ainult korteri kütte ja valgustuse eest, hakata maksma talle selle töö eest alates 1.maist 100 rbl kuus. Paul Maaseni telefon 61 eest maksta liini ja abonendi maksu, kaugekõned tasugu ta ise. Lk 95. Jõgeva Linna Vabatahtliku Tuletõrjeühingu nõukogu koosolekul 12.mail 1949 olid koos: nõukogu esimees O.Sarnet, kassapidaja O.Lääne, A.Selge, A.Tibar, J.Aben ja J.Laos. Senine esimees O.Paju osales viimati nõukogu koosolekul ja juhatas ka koosolekut nõukogu esimehena 5.jaanuaril 1949. Pikendati üürilepingut kooperatiiviga Turu tn 2 toidubaari pidamiseks aasta võrra, endistel tingimustel kuni 31.dets. 1949. Kooperatiivile tuletati meelde, et kooperatiiv pole seni vastavalt lepingule ära ehitanud treppi pritsimaja II korrusele. ************** Postimees 18.jaan. 1949 Evald JUST


322 Praegu täidab Jõgeva Krediidiühingu juhatuse esimehe ja Jõgeva Kindlustusinspektuuri vanem-inspektori ülesandeid. Fond 10, juuni 1949 Lasteaia juhataja J.Pulk Jõgeva elektrivõrgu juhataja Ü.Mitt Keskteraviljasalve abi-varumispunkti juhataja Larin P.Bogatõrjov lahkus Jõgevalt A.Koppas lahkus veidi varem Tallinna poliitkooli Täitevkomitee liikmeks valiti Edgar Mägi ja Linda Roodla Ilmneb, et täitevkomitee esimees Kiivit purjutab tihti ja on kehv töö korraldaja. Riikliku Kindlustuse Jõgevamaa Inspektuuri Jõgeva jsk. inspektor Evald Just. Fond 10, august 1949 Jõgevamaa täitevkomitee aseesimees Haldre. Jõgeva Rajooni Riikliku Arhiivi arhiivifondide lühiteatmik.lk. 83. 1.augustil 1949 hakkas Jõgeval ilmuma ajaleht Kolhoosnik. 1962.a. pandi ajalehele uus nimi – Punalipp. Fond 10, september 1949 (sü 25) Kultuurimaja direktor Johannes Liivak. Spordiseltsi „Lokomotiiv” esimees Feliks Adrat. Arutati linna Aiaäri (aiand) taha maakondliku staadioni rajamist ning otsustati paluda selleks maad Jõgeva küla Tooma ja Jaagu talude maast 2,8 ha. 29.okt. 1949 Linnanõukogu istungjärgul tagandati Voldemar Kiivit linna täitevkomitee esimehe kohalt ja uueks esimeheks sai alates 30.okt. Juhan KAUP. Kiivit jäi edasi täitevkomitee liikmeks, aga istungitel käis harva. Fond 10, dets. 1949 Täitevkomitee esimees J.Kaup. sekretär K.Talijärv (uus töötaja, oli nov-s) Fond 39 Telefonogramm nr. 16 Kolmapäev 21.dets. s.a. kell 21 toimub Jõgeva Kultuurimajas sm Stalini 60. sünnipäeva tähistamise pidulik aktus. Peale aktuse kontsert ja isetegevuse ettekandeid. Lõpuks tants, sissepääs tasuta. Palume Teie asutuse töötajate rohket osavõttu. Riidmaa, EK(b)P Jõgevamaa Komitee parteikabineti juhataja Andis: Kirsipuu Võttis: Nuudi (artell „Jõgeva“)

1950 Kolhoosnik 20.jaan. 1950 Jõgeva linna tänavate loetelu valimisjaoskondade loetelus: Suur, Põik, Turu, Nurme, Kesk, Aia, Jõe, Roosi, Jaama ja Piiri. Fond 10, juuni 1950 Linnas on 1830 elanikku.


323

Fond 10 JÕGEVA LINNA TSN TÄITEVKOMITEELE Käesolevaga Jõgeva Kultuurimaja palub kinnitada Jõgeva Kultuurimaja nõukogu koosseis alljärgnevalt: 1) Meerits Albert Arveti pg. Jõgeva rajooni EK(b)P parteikomitee Propaganda osakonna propagandist. 2) Kaup Juhan Jaani pg. Jõgeva linna TSN Täitevkomitee esimees. 3) Mägi Edgar Jüri pg. Jõgeva Tarbijate Kooperatiivi Tööstuskombinaadi tehnik. 4) Allas Romeo Georgi pg. Ajaleht „Kolhoosniku“ toimetuse liige. 5) Mägi Paul Johannese pg. Jõgeva rajooni Komsomoli komitee II sekretär. 6) Paluoja Arnold Karli pg. Tarbijate Kooperatiivi Kaubandusosakonna juhataja. 7) Muld Jüri Eduardi pg. Jõgeva rajooni Kultuurharidus osakonna juhataja. 8) Mets Eliise Karl tr Jõgeva Keskkooli õpetaja. 9) Kalda Juhan Voldemari pg. Jõgeva rajooni Spordikomitee osakonna juhataja. 10) Tamm Rudolf Johannese pg. Jõgeva linna Töörahva Saadikute Nõukogu saadik. 11) Ellermäe Ernst Karli pg. Jõgeva rajooni Täitevkomitee aseesimees. 12) Lätte Ingrid Borise tr Jõgeva rajooni EK(b)P parteikabineti instruktor. 13) Savisaar, Kalju Erna pg Jõgeva rajooni Kinofikatsiooni osakonna juhataja. 14) Talijärv, Boris Augusti p. Jõgeva Kultuurimaja juhataja. 15) Miljan Artur Jõgeva Sordiaretuse jaama teaduse asedirektor ja põllumajanduse teaduslik kanditaat. Kultuurimaja nõukogu koosseis on kooskõlastatud Jõgeva rajooni EK(b)P Partei komiteega. Kultuurimaja juhataja Talijärv.B. Fond 10 jaanuar 1950. Jõgeva majavalitsusel on 39 maja, aga majahoidjate ametikohti on vaid neli. Sellest tingitud suur töökoormus ei lase neil hea tasemega tööd teha. Ka raudteejaama esine ja ümbrus olevat võimatult must. Kolhoosnik 14.jaan. 1950 lk 4 Tartumaa Metsatööstuskeskuse Jõgeva laadimispunkti vajatakse metsamaterjali vagunitesse laadijaid. Töötasu tükitöö alusel + progressiivne töötasu. Teateid Jõgeva raudteejaama laadimispunkti juhatajalt. Jõgeva Rajooni Riikliku Arhiivi Arhiivifondide lühiteatmik Piimaühistute baasil moodustati 1950.a. võitööstused. Võitööstused varusid piima ja töötesid ning säilitasid valmistoodangut. Samuti loodi Jõgeva Rajooni Võitööstuse Keskus, mis eksisteeris 1950- 1954. Julius Siimu p. Aamisepp 1.sept. 1883 – 19.jaan. 1950 Nekroloog Kolhoosnikus. 13.jaan.1950. Kombinaat-artell „Jõgeva” pagaritööstus asub Vägeval. Et Vägeval on toodete realiseerimisvõimalus väike, Jõgevale vedu aga kulukas, sealne pagaritööstus 1950.a. likvideeriti.


324 Fond 10 Arutlusel tähendatakse tõsiasja, et linna taastamistööd on käest läinud, täiesti soikunud vaatamata sellele, et töid pole jõutud lõpule viia. veebruar 1950 Trükikoda „Jõgevatrükk” asub Suur t. 49. Sealsamas on ka „Kolhoosniku” toimetus. Fond 10 Keskkooli direktor palk 1010 rbl Õppealajuhataja 735 rbl Direktori abi 550 Vanempioneerijuht 450 Raamatukogu juhataja 425 Raamatupidaja 400 Laborant 300 Arveametnik 300 Tisler-elektrik 300 Kooliteenija (5 kohta) 260 Koristaja (5 kohta) 225 Kolhoosnik 28.jaan. 1950 lk 4 Kuulutus. Linna täitevkomitees Suur t. 7 peetakse 5.veebr. 11.oo rahvaga nõupidamine linna karjamaa küsimuses. Kolhoosnik 13.mai 1950 lk 4 Linna täitevkomitee karjanduskomisjon vajab 2 karjast. Palk kuni 1000 rbl kuus. Kolhoosnik Kuulutus. Linna täitevkomitee teatab, et kariloomi linna ühiskarjamaale ilma veterinaarse läbivaatuseta ei võeta. Ühiskarjamaale võetakse loomi vastu alates 1.juunist kell 17 linna täitevkomitees. Kolhoosnik 12.veebr. 1950 lk 4 Külastage kõik (Kriitika) Jõgeva linna vaatamisväärsust – turuplatsi ääres seisvat aegunud autahvlit, millel võib veel näha künnitööde eesrindlasi… Kolhoosnik 14.veebr. 1950 lk 4 Kuulutus. Jõgevamaa Põllumajanduslik Ühistute Liit ostab Jõgeva linna maja hinnaga kuni 35000 rubla. Telefon 58. Kolhoosnik 16.veebr. 1950 lk 4 Kuulutus. Häälestan… klavereid. Pikaajaline praktika. Kutsed saata Jaama t. 4. J.Epro. Kolhoosnik 25.veebr. 1950 lk 2 …Jõgeva linna täitevkomitee esimees sm Kaup märkis agitatsioonipunkti nr 3 halba tööd. Sellele kinnistatud kommunistid sm-d Muršak ja Anderson tegelevad õige harva ja juhuslikult neile antud parteilise ülesande täitmisega. Suuresti on siin süüdi ka linna parteiallorganisatsiooni sekretär sm Tseraksev… Kolhoosnik 11.märts 1950 lk 4


325 Kuulutus. Jõgeva linna saunad on avatud 10.märtsil 16-23.oo naistele ja 11.märtsil kell 1523.oo meestele. Märts 1950 Jõgeva linna TSN Täitevkomitee O T S U S T A B: 1. Kinnitada ülaltoodud seletus Spordi ja kultuuriväljaku taotlemise asja selgitamiseks Jõgeva linna TSN Täitevkomitee protokoll nr 19 14.10.1949.a. p. II täienduseks. Läbiarutanud kunstifondi Eesti Vabariikliku osakonna kirja nr 269/20 22.o2.1950.a. monomentide püstitamisest 1950 – 1955.a. aja vahemikus. Jõgeva linna TSN Täitevkomitee O T S U S T A B: l. Kohustada Jõgeva linna tehnik Vainomägi`t kooskõlastama Jõgeva linna monomendi püstitamise küsimuse Jõgevamaa EK(b)P Parteikomiteega, Jõgevamaa Kommunaal osakonnaga ja Arhitektuurvalitsusega hiljemalt 1.aprilliks s.a. 2.Otsuse täitmise kontroll pannakse Jõgeva linna Täitevkomitee esimees Sm Kaup`ile. Aluseks võtnud Jõgevamaa TSN Täitevkomitee otsust nr 68. 13.o3.1950.a. Noorte järjekordsest värbamisest kaevandus ja vabriku tehase koolidesse 1950.a. I kvartalis on ettekirjutus Jõgeva linnal värvata 3. kooli noort. Jõgevamaa TSN Täitevkomitee otsuse nr 68 täitmiseks Jõgeva linna TSN Täitevkomitee O T S U S T A B: 1. Kohustada Jõgeva linna Noorte Vabriku ja mäetööstuse värbamise eel komisjoni esimeest sm Kaus`i koos komisjoniga välja selgitama Jõgeva linnast 3 koolinoort. 20.märtsiks s.a. ja need üleandma samaks ajaks Jõgevamaa maakondlikule komisjonile. II Läbivaadanud kod. Jaanuska Salme Juhani tr, Sepp Martin Juhani pg, Sepp Johannes Juhani pg, Kuusvere Endel Kusta pg-i, Tõnts Oskar Hansu pg-i, Tõnts August Hansu pg-i, Kuusvere Karl Kusta pg-i, Kruus Johannes Mardi pg`i avalduse, Põdra Alide Jaani tr, Põdra Johannes, Põdra Alide Jaani tr, Kukk Alma Augusti tr`e, Mutso Gustav, Reinsalu Elmar Gustavi pg`i, Nahkur Hilda, Arel Madilde, Inn Johannese, Paavel Karli avaldused talumaade üleandmise kohta ja kuulanud Jõgeva linna TSN Täitevkomitee esimehe sm Kaup`i ettekande, milles märgib, et Jõgeva linna elanikkonna rahuldavaks teenendamiseks individuaal aiamaade andmisel kodanikele oleks hädavajalik eraldada Jõgeva linnale veel Tootsi talu, Päidu nr 37 ja Kõrgema nr 13 – 43 talu ning linna piiride õgvendamiseks eraldada Kalamees Arnold`i Aru talu maad üldsuuruses kõlbliku põllupinda on hädavajalik eraldada 134 ha. Sellest individuaalselt aiamaa soovijaid (316 töölist) 47,4 ha suuruses, kollektiivselt (14 kollektiivi 411 liikmega) 62 ha suuruses ja mitmesugustele asutistele ehituse alla ehituskruntideks 25 ha. Arvesse võttes eeltoodud suuri vajadusi ning tööliste-teenistujate heaolustikuliseks kaasaaitamiseks Jõgeva linna TSN Täitevkomitee O T S U S T A B: Paluda Jõgeva valla TSN Täitevkomiteed eraldada Jõgeva linna valdusse. Jaanuska S.J. Kruusatalu maast 1 ha põllumaad (1 ha põllumaad jääb Jaanuska S.J-le edasi kasutamiseks) Sepp Martin Juhani pg. Kruusa talu maast 5 ha põllumaad 2 ha karjamaad (1 ha põllumaad jääb edasi kasutamiseks Sepp M.J.) Sepp J.J. Kruusa talu maast 5 ha põllumaad 2 ha karjamaad (1 ha põllumaad jääb Sepp J.J-le edasi kasutamiseks) Kuusvere E.K Mäemardi talust 9 ha põllumaad 3 ha karjamaad (1,5 põllumaad jääb Kuusvere E.K-le edasi kasutamiseks)


326 Tõnts O.N Pärtli talumaast 5 ha põllumaad (millest 1 ha põllumaad jääb edasi kasutamiseks Tõnts O.H-le) Tõnts A.H Pärtli talu maast 5 ha põllumaad (1 ha põllumaad jääb edasi kasutamiseks Tõnts A.H-le) Kuusvere K.K Lello talumaast 5 ha põllumaad (1 ha põllumaad jääb edasi kasutamiseks Kuusvere K.K-le.) Kruus J.M Päidu talu maast 2,85 põllumaad (1 ha põllumaad jääb edasi kasutamiseks Kruus J.M-le) Põdra J.J Näru talumaast 7,41 ha põllumaad ja karjamaad 8,15 ha (1 ha põllumaad jääb edasi kasutamiseks Põdra J.J-le) Põdra A.J Kuusiku talu maast 2,81 ha põllumaad (1 ha põllumaad jääb edasi kasutamiseks Põdra A.J-le) Kukk A.A Tähe talu maast 4,80 ha põllumaad ja karjamaad 3,10 ha (o,5 ha jääb põllumaad edasi kasutamiseks Kukk A.A-le) Mutso G Madise talu maast 5,35 ha põllumaad ja 7,45 ha karjamaad (1 ha põllumaad jääb edasi kasutamiseks Mutso G-le) Reisalu E.G. Rajaotsa talu maast 5,39 ha põllumaad ja 5,62 ha karjamaad (1 ha põllumaad jääb edasi kasutamiseks Reisalu E.G-le) Nahkur H. Tühjaõue talu maast 11,37 ha põllumaad (1 ha põllumaad jääb edasi kasutamiseks Nahkur H-le) Arel M Oru talu maast 9,54 ha põllumaad (1 ha põllumaad jääb edasi kasutamiseks Arel Mle) Inn J. Õuna-Tuule talu maast 7,47 ha põllumaad ja 7,80 ha karjamaad Paavel K. Tõnsu-Andrese talu maast 6 ha põllumaad Tootsi talu maast 12,65 ha põllumaad ja 6,49 karjamaad. Päidu nr 37 talumaast 2,85 ha põllumaad ja 4,78 karjamaad. Kõrgemäe nr 13-43 talumaast 10,79 põllumaad ja 5,54 karjamaad. Kalamees A. Aru talumaast 9,63 ha põllumaad ja 7,87 ha karjamaad. Paluda Jõgeva valla TSN Täitevkomiteed eraldada Jõgeva linna valdusesse põllumaad üldsuuruses 134,51 ha ja karjamaad 98 ha töölistele teenistujaile individuaal-kollektiiv aiamaade ja loomapidajaile karjamaade eraldamiseks. Teha ettepanek Jõgevamaa Põllumajandus osakonnale kaasaaidata igakülgselt Jõgeva linna valdusse 134,51 ha põllumaad ja 98 ha karjamaad taotlemisel tööliste teenistujatele majandusliku taseme tõstmiseks. Otsuse täitmise kontroll pannakse Jõgeva linna tehnik Sm Vainomäele. Fond 10 Märtsis taotleb miilitsaohvitser Belovas`i naine Vilma pensioni tütar Maretile. A.Belovas läks koos töökaaslasega ühte korterisse Suurel tänaval kinni võtma seal viibivaid metsavendi ja ta lasti läbi ukse maha. Operatiivvolinik Alfred Belovas sai surma 24.märtsil 1950. Jõgevamaa miilitsaosakonna kaadriinspektor Lavjagin. Fond 10 Maakonna staadion planeeriti Tooma ja Jaagu talude maale. Generaalplaani järgi tuli linna Kultuuri- ja spordiväljak rajada aga hoopis linna uue kultuurimaja juurde. Mainitakse linna monumendi püstitamist, aga ei märgita, mis monument see oleks – V.I.Lenin, J.V.Stalin või midagi muud. Kolhoosnik 8.apr. 1950 lk 4


327 Jõgevale ehitatakse uus keskkoolihoone. … 2.aprillil toimus esimene ühiskondlik tööpäev, millest võtsid osa EK(b)P Jõgevamaa Komitee ja ELKNÜ Jõgevamaa Komitee töötajad… kümnik Mägi… kaevati peamiselt kraavi alusmüüri jaoks… Kolhoosnik 20.apr. 1950 Jõgeva linna aiand allub Jõgevamaa täitevkomitee kommunaalosakonnale. Aiandi alla kuulub 3-hektariline maa-ala. Raamatukogu on kultuurimajas. Fond 10, aprill 1950 Linnas olemas Perekonnseisu Aktide Büroo, kus ametis juhataja ja asjaajaja. Lasteaia juhataja on Jussi ja lastesõime juhataja Kurvits. Tehti ettepanek määrata turupäevadeks teisipäev, reede ja pühapäev kell 7.-14.oo ning jäädi seisukohale, et Suure tänava jätkuna tuleb ehitada raudteele jalakäijate ülekäik. Kolhoosnik 30.apr. 1950 lk 1 … 1.mail kell 12 päeval turuplatsil organiseeritud ühine miiting, mille järel sealsamas kell 14 suur vabaõhukontsert. Samal ajal algab ka VS „Kalevi” ja Jõgeva Keskkooli kehakultuurikollektiivide teatejooks läbi linna… Fond 10, aprill 1950 (sü 29) Nimetatakse Adrat raudtee „Kalevi” juhiks. Kolhoosnik 2.mai 1950 Jõgeva linna Laste Nõuandla asub Jaama t. 10. Fond 10 19.mai 1950 võeti Vassili Domnini kinkelepingu alusel majavalitsuse fondi Domnini Kesk 2 majavaldus – tapamaja koos sisseseadega. Sügisepoole käsib sanitaarteenistus tapamaja ja vorstitööstuse vahele ehitada 2 m kõrguse plankaia. Juuni P.Kondel valiti ELKNÜ Jõgeva Rajoonikomitee I sekretäriks. 27.juunil 1951 valiti Täitevkomitee uueks esimeheks Endel Laur (1924), 1941.aasta uusmaasaaja poeg, õppis Maarja-Magdaleena koolis, lõpetas Tartu tööstuskooli 1943.a., oli enne valimist 1950.a-st Igavere k/n sekretär, oli peale sõda Punaarmees, valiti siis 1948 Igavere PÜ esimeheks. Kolhoosnik Linna täitevkomitee korraldusega kästakse hiljemalt 15.juuniks 1950 kõrvaldada majadelt „vananenud numbrid, kindlustusseltside firmamärgid, iganenud sildid” jne… Uued, ühesuguse vormi järgi valmistatud majanumbrid kästi täitevkomiteest välja osta hiljemalt 20.juuniks. Fond 10, juuni 1950 Linnas on 1830 elanikku. Turu direktor Vainomäe Linna tehnik Vainomäe


328 Linna parteialgorganisatsiooni sekretär Tseraksev ja Komsomoli algorganisatsiooni sekretär Päid. Jõgeva Tarbijate Kooperatiivi esimees Tammiste Jõgeva Tarbijate Kooperatiivi tööstuskombinaadi direktor Saar. 14.juuli 1950 Istungjärk nimetab Suure tänava Eesti NSV 10-aastapäeva puhul ümber Viktor Kingissepa nimeliseks. Ettepaneku teeb J.Kaup. Kolhoosnik 18.juuni 1950 lk 4 Linna täitevkomitee otsusega nr. 12 14.juulist 1950 nimetatakse Suur tänav ümber Viktor Kingissepa nimeliseks tänavakas. Esimees J.Kaup sekretär K.Talijärv Jõgeva Linna TSN Täitevkomitee otsusega nr 40 5.nov. 1950 nimetatakse Jõgeva linna Turu tänav ümber Nõukogude tänavaks. Esimees J.Kaup sekretär K.Talijärv Kolhoosnik Jõgeva Heinvaru punkt, juhataja asub Kingissepa t. 87. (Heinvaru heinalao hoone asus umbes praeguse Puiestee 21 maja kohal) Sept. 1950 Tartumaa Metsatööstuskeskuse Jõgeva kastilauavabrik. Juuli 1950 Kultuurimajal on 36-liikmeline balletiring, on lavastatud ballett „Nõiutud kingas”. Töötab 31liikmeline naiskoor, 26-liikmeline meeskoor ja 22-liikmeline rahvatantsuring. Maist hakkas tööle 20-liikmeline puhkpilliorkester, 4-liikmeline solistide ring ning 8-liikmeline võimlemisja lava-karaktertantsuring. Kultuurimaja kunstiala juhataja on Virulane, isetegevusringide juht Põltsama. August 1950 Riikliku Kindlustuse Jõgevamaa Inspektuuri juhataja on I järgu noorem rahandusnõunik R.Vaik. Rahandussüsteemi ametnikel olid toona auastmed – Ü.P. Kolhoosnik 24.aug. 1950 lk 4 Teadaanne. Jõgeva linna Elektrivõrk teatab… et seoses jõujaama remondiga katkestatakse elektrienergia andmine 26.aug. – 6.sept. Ü.Mitt, Jõgeva linna Elektrivõrgu juhataja. Eesti Vabariikliku Tööjõu Organiseeritud Värbamise Kontori Jõgevamaa inspektor – Väino SÕERDE. (Kolhoosnik) Fond 10 Sõjakomissar Melgin Sidekontori ülem Kodak Suvel läheb Kiivit Nõukogude Armeesse. Kino „Jõgeva” juhataja (sept.1950) Petjärv, kino ruumid on kultuurimaja II korrusel. Kultuurimaja juhataja B.Talijärv. Jõgeva linna VTÜ esimees (sept.1950) Mõtte Jõgevamaa VTÜ inspektor Vent. Jõgevamaa VTÜ brigaadi instruktor Paluoja


329 Vabatahtlikke VTÜ liikmeid määrati graafiku järgi telefonivalvesse. Valvegraafiku koostas VTÜ esimees ja kinnitas linna täitevkomitee. Kesk tn 2 on tapamaja ja vorstitööstus. Kästakse nende hoonete vahele ehitada 2 m kõrgune kindel plankaed. Lääne-Viru Maa-arhiiv Fond 178 n 1 sü 25. Lasteraamatukogu (hiljem rajooni lasteraamatukogu. – Ü,P,) asus 1.septembrist 1950 alates Jõgeva Keskkooli hoones. Lasteraamatukogul ja keskkooli raamatukogul oli kasutada üks ja sama ruum, mille põrandapind oli 50,8 m2. Enamasti töötasid laenutajad nii, et ühe raamatukogu laenutaja oli tööl hommikupoolikul ja teise oma õhtupoolikul. Lasteraamatukogu massiüritusi viidi läbi koolimaja aulas. Fond 506 Jõgevamaa Teedeosakonna ülem on 24.augustil 1950 kapten S.Eidlin. (Teedeametkond on hiljuti loodud, vist ikkagi Jõgeva maakonna moodustamisel. – Ü.P.) S.Eidlin on olnud ametis veel 24.apr. 1951, 21.mail 1951 märgitakse ülemusena juba auastmeta A.Malitsõn`it. Aga Malitsõn`i ametikoht on juba – Jõgeva Teedevalitsuse ülem. Akt 9.aug. 1952: ametist lahkub teedevalitsuse ülem A.Malitsõn ja uue ülemana võtab teedevalitsuse vastu kapten N.Kovalenko. 26.apr. 1955 andis lahkuv teedevalitsuse ülem M.Tammekänd valitsuse aktiga ajutiselt üle peainsener A.Kotsar`ile. 3.II 1957 andis ülem A.Hatsenko asjaajamise üle ajutisele peainsenerile Karl Rudi`le ja 3.apr. 1957 võttis Jõgeva Teede Valitsuse üle Jaan Johannese p. Veske Sept. 1950 Jõgeva rajooni täitevkomitee esimees G.Životnikov, sekretär Kiisel. Kolhoosnik 1959 Grigori Aleksandri p. ŽIVOTNIKOV Sündis 1920.a. Kemerovo oblasti Mariinski linnas. Asus tööle 13-aastasena Mariinski rajooni Koidula küla Jaan Tombi nimelises kolhoosis. Sai 1937 klubijuhatajate kursusele ning selle lõpetades määrati Koidulas klubi juhatajaks ja raamatukoguhoidjaks. Oli kolhoosi komsomoli algorganisatsiooni sekretär. Saadeti 1938 komsomoli propagandistide kooli ning tuli siis 1939 Koidula k/n esimeheks. Hakkas 1940 parteisse. Viidi 1943 rajooni täitevkomitee sekretäriks, siis määrati raj. täitevkomitee esimehe asetäitjaks ja sealt edasi oblasti täitevkomitee vaneminstruktoriks. Toodi 1948 Eesti KP Keskkomitee käsutusse. Oli mingi aja Tartumaa täitevkomitee tööstusosakonnas ja saadeti 1950.a. algul Jõgeva maakonna täitevkomitee esimeheks. Maakonna kaotamise järel jäi rajooni täitevkomitee esimeheks. 31.sept.1950. Likvideeriti Jõgeva maakond. Oktoobris moodustati Jõgeva rajoon. Fond 10 Karl Rudi. Leonid Millerod Nõukogude 3 Hugo Kaljurand Jaama 6 Dmitri Ivanov Jaama 6 Alan Terin Jaama 6 Ivan Kamadin Jaama 6 Jaan Kaljurand Jaama 6


330 Loetletud isikud on kas hävituspataljoni palgalised liikmed või miilitsad, igatahes oli Jaama 6 majas hävituspataljoni ühiselamu. Dets. 1950 (sü 29) Raudtee Tartu eriambulatoorium kasutab kahte ruumi Nõukogude tn 6. Täitevkomitee esimees J.Kaup aseesimees J.Vainomäe sekretär Talijärv liikmed E.Mägi, L.Roodla, Piirsalu, Kiivit, Tamm. KINO 31.jaan. – Parteipilet 2. – 5.veebr. Tütarlaps Napolist 4.-6.märts Kohtumine džunglis Kino „Jõgeva” 20.-23.märts Lumefantaasia, 17.-19.märts Bakuulased.

1951 Kolhoosnik 9.jaan. 1951 lk 1 Jõgeval avati uus jaamahoone. Reedel 5.jaan. – Ü.P. Miitingu avas linna täitevkomitee esimees Kaup. Veel rääkis parteikomiteest Meerits ja raudtee esindaja. Kõik kiitsid partei ja Stalini hoolitsust rahva eest. Miitingu lõppedes avas sm Kaup lindi läbilõikamisega sissepääsu jaama hoonesse. Kogunenud rahvahulk tungles suure huviga jaamahoonesse… „Vajalikud ruumid vajaliku sisustuse ja seintel asetsevate maitsekate maalidega jätsid kõigile meeldiva mulje. Hubaselt õhkuvad soojust keskkütte radiaatorid. Siseruumid jagunevad avaraks oote-, operatsiooni- ja puhvetiruumiks ühes viimase juurde kuuluva köögi ja kõrvalruumidega. Uues hoones on veel jaamaülema, -korraldaja ja ametiruumid ning ruum, mis lähemal ajal sisustatakse punanurgaks.” A.Karus Kolhoosnik 9.jaan. 1951 lk 2 Jõgeva rajooni kultuurimaja ei suutvat pidada sammu tegeliku eluga, puuduvat juhtimine, vähe üritusi ja kuigi neid on planeeritud, jäävat paljud neist tihti korraldamata. Kolhoosnik Alates 15.jaanuarist 1951 asub Riikliku Kindlustuse Jõgeva rajooni inspektuur Mustvee mnt 17, telef. 159b Jaan. Kolhoosniku toimetus asub juba Kingissepa tän. 49, telef. 160. Kolhoosnik veebr. 1951 Elmar Andrese p. KÜNNAP Sündis 1921 Pärnumaal, 1940-1941 oli klubijuhataja, sõjaajal Punaarmees, parteisse astus 1944. Seejärel nõuk. korra funktsionär, õppis 1947-1949 EK(b)P Keskkomitee juures asuvas Vabariiklikus Parteikoolis. Sai 1949 Jõgevamaa parteikomitee II sekretäriks ja 1950.a. septembtist Jõgeva rajooni parteikomitee I sekretär. II sekretär Ivan Tšerevko, sekretär Teodor Kütt. Fond 10 sü 36 Jaanuar 1951 Täitevkomitee esimees Kondel, aseesimees Kütt, sekretär Linda Jankevits Täitevkomitee liikmed – J.Kaup, Õis, A.Oras, Mägi.


331 Moodustati linnanõukogu 7 alalist komisjoni: - eelarve- ja rahandus - haridus- ja kultuuri - tervishoiu - kommunaal- ja heakorra - tööstus- ja kaubandus - aiandus- ja põllundus - sotsiaalkindlustuse

Fond 10 JÕGEVA LINNAS ASUVATE ASUTUSTE NIMEKIRI JA NENDE TÖÖTAJATE ARV Jõgeva l. keskkool 41 töötajat Jõgeva Raj. TSN TK Põllumaj. Osakond 25 NSVL Riigipanga Jõgeva Osakond 18 Jõgeva Põllumajanduspank 6 Jõgeva Tsentraal Töö-Hoiukassa 7 Jõgeva I jaoskonna Rahvakohus 5 Jõgeva Raj. TSN TK Tervishoiuosakond 4 Jõgeva Raj. TSN TK Rahandusosakond 17 Jõgeva Raj. TSN TK Haridusosakond 4 Jõgeva Raj. TSN TK Sotsiaal.-kindl. Osak. 4 Jõgeva rajooni statistikainspektsioon 2 Ajaleht „Kolhoosnik“ 7 Trükikoda „Jõgevatrükk“ 11 Jõgeva linna haigla 50 Jõgeva raj. TSN TK Üldosakond 11 Jõgeva raj. Varumisvolinik 5 Põll. var. kontor 5 Toorloomsaaduste varumiskontor 7 Jõgeva raj. Plaanikomisjon 1 Jõgeva õigusnõuandla 1 Jõgeva raj. sõjakomissariaat 5 Jõgeva raj. Sidekontor 45 Lasteaed ja lastesõim 12 EK(b)P Jõgeva Rajoonikomitee 20 Kindlustusinspektuur 6 Spordikomitee 1 Kultuurhariduse osakond 1 Kultuurimaja 5 Kommunaalosakond 7 Autobaas nr 4 7 Rajooni tööstuskombinaat 76 Võitööstus keskus 7 Võitööstus 22 Jõgeva Tarbijate Kooperatiivide Rajooniliit 21 Tarb. Koop. Raj. Liidu Tööstuskombinaat 70 Jõgeva Tarbijate Kooperatiiv 50


332 ELKNÜ Jõgeva rajoonikomitee Raj. Liit ja raj. magasiin ETKRL raj. magasin Jõgeva apteek Prokuratuur Rajooni TSN TK kohalik teedeosakond Teedeosakond VRK raamatukauplus Elektrivõrk Tuletõrje Suhkrupeedibaas Jõgeva linna täitevkomitee Kinofikatsioon Raudteejaam Artell „Jõgeva“ Teraviljasalv

9 31 10 8 4 3 20 2 5 4 2 7 7 25 21 42

Kolhoosnik veebr. 1951 Põllumajanduse Varustamiskontori Jõgeva Rajoonidevaheline Osakond (RVO) asus V.Kingissepa t. 82 telef. 43b. Jõgeva Rajooni Loomtoorsaaduste Varumise Kontor asus Mustvee mnt 17. Kolhoosnik 24-26.jaanuarini Tallinnas peetud koolinoorte jäähoki meistrivõistlustel võitis Jõgeva Keskkooli meeskond (kapten K.Sepp, U.Veski, A.Saks, V.Mõtte, H.Kose, R.Tiidor, A.Jakobi jt., treener V.Rajalo) teistkordselt meistri rändkarika. Fond 10, veebruar. linnas elavad: Jaan Naris (miilitsaohvitser kriminaaljälituses) Aleksander Terin Jaama 6 Paul Kondel (1930) Nõukogude 1 Marie Kondel (1929) Nõukogude 1 Märts Kombinaat-artelli juhatuse esimees Raamat Kooperatiivi leivakauplus Universaalkauplus Lasteaia juhataja Õis Keskteraviljasalve Jõgeva abivarumispunkt – Laarin Jõgeva rajooni VTÜ instruktor Paluoja Lastesõime juhataja Elmend Kolhoosnik 6.märts 1951 lk 4 Vastuseks artiklile… „Mida on vaja teada vabatahtlikust tuletõrje ühingust” (17.veebr.) teatab rajooni tuletõrje järelevalve inspektor, et nüüd on loodud kõigis Jõgeva linna asutustes ja ettevõtetes tuletõrjesalgad. Täiesti korralik salk on Jõgeva Sidekontoris… Fond 10 Haigla juhataja Bogdanov


333 Märgitakse, et haiglas pööratakse vähe tähelepanu poliit-massilisele tööle nii arstide kui haigete seas; Kohustati artell „Jõgevat” alustama Jõgeva Haigla sünnitusmaja ehitamist 5.aprillil 1951. Fond 10, aprill 1951 Jõgeva Tsentraal Töö-Hoiukassas 7 töötajat. Põllumajanduspangas 6 töötajat Elektrivõrgus 5 töötajat Jõgeva rajooni Teedeosakond, 20 töötajat, - ülem Samuel Josifi p Eidlin (kandis siseministeeriumi vormi) Kolhoosnik Aprillis kuulutas linnanõukogu oma üldkohustusliku otsusega nr 2 traktoritega liikumise mustkatte teel kogu Viktor Kingissepa tänava ulatuses. Järelevalve otsuse täitmise üle pandi miilitsavolinikule. Kolhoosnik Jõgeva linna täitevkomitee üldkohustuslik otsus nr 3: 1. Kohustada kõigi asutuste ja ettevõtete juhatajaid ning majavaldajaid: a) teostada puhtusepidamist tänavatel, õuedes, tagahoovides ja üldkasutuslikes kohtades (pargid, haljasalad jne.); b) tühjendada ning ära vedada prügikastid, lampkastid ning teised prügipanukohad vastavalt ettenähtud kohtadele. …järelvalvet teostavad otsuse täitmise üle täitevkomitee tervishoiukomisjon, linna sanitaarinspektor ja linna miilitsa rajoonivolinik. Kuhu kogu prügi ja solk vedada, otsuses pole – Ü.P. Kolhoosnik Kuulutus. Kolmapäeval 25.apr. kell 20.oo Jõgeva kultuurimajas Riikliku Akadeemilise Ooperi- ja Balletiteatri „Estonia” Stalini preemia laureaatide kontsert. Kaastegevad Olga Lund, Tiit Kuusik, Martin Taras ja Georg Ots. Pääsmed eelmüügil rajooni univermagis. Kolhoosnik, aprill. Jõgeva linna taastamiskomisjoni esimees A.Paluoja. Kolhoosnik 1.mai pidustused Jõgeval Riigilipud kästi heisata kell 16.oo 30.aprillil ja hoida väljas kella 8.oo-ni 3.mail. 30.aprillil 15.oo viib linna ja rajooni töötajate delegatsioon kultuurimaja juurest Siimusti vennaskalmistule pärjad. Kell 20.oo on kultuurimajas 1.mai tähistamiseks pidulik koosolek, ettekanne parteikomitee sekretär Kütt`ilt. Koosoleku järel kultuurimaja isetegevuslaste kontsert. 1.mail koguneti kell 11 rongkäiguks. Rongkäik ja miiting. Töötajad tulid organiseeritud kolonnides. Miitingukõne pidas G.Životnikov. Kolhoosnik 17.mai 1951 lk 4 Tarbijaskonna paremaks teenindamiseks Hiljuti viidi Jõgeva Tarbijate Kooperatiivi toiduainete kauplus üle uutesse ruumidesse… endised ruumid olid kitsad ega vastanud seega nõuetele. Nüüd on ostjaskonna teenindamine tunduvalt paranenud. Kauplus on maitsekalt sisustatud, rikkalik valik kaupa on paigutatud ostjale nähtavatele kohtadele ja kõikjal valitseb kord…


334

Fond 10, mai 1951 NSVL Riigipanga Jõgeva Osakonnas 18 töötajat Autobaasis nr 4 7 töötajat Suhkrupeedi baasis 2 töötajat Raudteejaamas 25 töötajat Teraviljasalves 42 töötajat Arutusel oli hoonete ümbruse ja avalike kohtade korrastamise ning puhastamise probleem. Moodustati korrastustööde komisjon ja korraldati asutustele kevadine korrastusnädal. Kolhoosnik. Rongide uus sõiduplaan 21.maist 1951 Rongi Jõgeva jaamas viibimise aeg Pihkva – Tallinn 0.32 – 0.46 iga päev Tallinn – Pihkva 0.38 – 0.43 iga päev Tallinn – Moskva – Riia 2.56 – 3.08 ülepäeva Moskva – Tallinn 3.o2 – 3.11 ülepäeva Tartu – Jõgeva 5.oo – 5.45 iga päev, linnalähedane Riia – Tallinn 7.50 – 7.58 ülepäeva Tallinn – Riia 8.59 – 9.o1 iga päev, diisel Tallinn – Tartu 12.33 – 12.38 iga päev Tartu – Tallinn 15.3o – 15.35 iga päev Tartu – Jõgeva 20.10 – 20.53 iga päev Riia – Tallinn 20.46 – 20.48 iga päev, diisel Tallinn – Moskva – Riia ja Moskva – Tallinn on käigus paariskuupäevadel, Riia – Tallinn rongid paaritutel kuupäevadel. Kolhoosnik, mai 1951 V.Kiivit on trükikoja „Jõgevatrükk” direktor. Lehes on „Kolhoosniku” peatoimetaja Tamme artikkel, et V.Kiivit joovat iga päev. 1950.a. ostnud ta trükikojale jalgratta, aga müünud selle maha viinarahaks. 31.mai 1951 Arutlusel leiti, et raudteejaama territoorium tuleks piirata planguga, et inimesed ei saaks raudteel kõndida ja plangu sisse teha ülekäigukoht. Jaamaülem Taat. Jõgeva rajooni Vabatahtliku Tuletõrje instruktor Paluoja käib linnatäitevkomitee istungil ettekandega tuletõrje olukorrast linna asutustes. Täitevkomitee teeb talle palju kohustavaid ettepanekuid ning paneb oma otsuse täitmise üle kontrolli ka enamasti Paluojale endale. Juuni 1951. Sidekontori ülem Kodak, asetäitja Ang. Juuni II pool – täitevkomitee esimees Laur. Võitööstuse direktor Kull Linna VTÜ esimees Mõtte Kooperatiivi tööstuskombinaadi direktor Teearu Fond 10 21.juuni 1951.a. seis: - August Vindi surnud - Jaan Joost surnud - Adele Avi asumisel (küüditatud)


335 - Mart Tooming - Johannes Kuusk - Albert Bruus - Jüri Tooming

asumisel (küüditatud) arreteeritud vangis surnud

Kolhoosnik, juuni 1951 Jõgeva rajooni raamatukogul on 10000 köidet raamatuid. Kogu kasutada on kultuurimajas ruum, kuhu pääseb läbi harjutussaali. Samasse harjutussaali majutatakse ka külalisetendusi andvaid tegelasi. Kolhoosnik Kuulutus. 25.juunil 1951 algavad Jõgeval auto-moto kursused sõiduoskuse omandamiseks. Registreerida tuleb ELKNÜ Jõgeva Rajoonikomitees sm Lauri juures. Kursuste lõppedes on katsed Riikliku Kvalifikatsioonikomisjoni ees. 4.aug.1951 linna täitevkomitee sekretär Suumann. Fond 10 Täitevkomitee lubab Kombinaat-Artellil „Jõgeva” ehitada Kingissepa tänavale tööstusadministratiivhoone endise maja 14 asemele. 1.juuli 1951 Paul Kondel andis linnatäitevkomitee üle uuele esimehele Endel Laur`ile sekretäriks jäi edasi Linda Jankevits 9.juuli 1951 Otsustati anda Jaama tn majad 5 ja 6 julgeolekuministeeriumi Jõgeva osakonna bilanssi. Kolhoosnik 12.juuli 1951 lk 1 Leht kirjutab, et juulis tuli Jõgeva raudteejaama kollektiiv Tartu raudteekonnas maha- ja pealelaadimistööde plaani 130% täitmisega esikohale. Jaama töötajad olid endale võtnud kohustuse 15-20 tundi töötada jaamaümbruse korrastamisel. On istutatud 200-meetriseks hekiks üle 600 sirelipõõsa ja et nad korralikult kasvama läheks, veeti sirelite jaoks mujalt musta mulda. Artiklis nimetatakse usinate töötajatena jaamakorraldaja A.Raakmaad, rööpaseadjaid Salme Tamm`e ja E.Rajo`t, katlakütjat Aliide Meos`t. Fond 10 Kolhoosituru direktor Marta Vainomäe Linna tehnik J.Vainomäe Teemaja õuel on teemaja sealaut. (peaks olema praeguse Pargi tn 2 hoov – Ü.P.) Põllumajandus Varustus-Turustus Kontori Jõgeva osak. juhataja – Jürgenson (kolib 1951 augustis Päidu tallu). TMK Jõgeva kastilauavabrik Jõgeva linna Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu esimees Mõtte (sept.1951) Tartu Taastamis-Remonttööde Kontor Jõgeva Tarbijate Kooperatiivide Rajoon Liidu Tööstuskombinaat – Teearu (sept.1951) Kombinaat-artell „Jõgeva” – esimees Jäär. Tervishoiukomisjoni esimees – Ernst Malkki Lisa nr.1. Jõgeva linna TSN TK Istungi protokoll nr. 36 26.aug.


336 1951.a. juurde 1951.a. saagikoristamiseks kolhoosidesse suunamise plaan. Jõgeva linna asutuste ja ettevõtete tööliste, teenistujate ja nende perekonna liikmete hulgast. Jõgeva Keskkool 1 inimene kolh. Suur Oktoober TKR Liidu Tööstuskombinaat 3 Suur Oktoober NSVL Riigipanga Jõgeva Osakond 1 Lenini kolh. Jõgeva kultuurimaja ja raamatukogu 1 Suur Oktoober Jõgeva raj. Võitööstuse keskus 1 Lenini Jõgeva Võitööstus 1 Lenini Teedevalitsuse Jõgeva osakond 2 Lenini Tartu metsatööstuskeskuse Jõgeva kastilauatööstus 2 Suur Oktoober Tartu Metsatööstuskeskuse Jõgeva puuladu 1 Lenini Jõgeva raj. TSN TK Tööstuskombinaat 3 Lenini Jõgeva Sidekontor 1 Suur Oktoober Jõgeva raj. TSN TK Kommunaalosakond 1 Suur Oktoober Kombinaat-Artell „Jõgeva“ 1 Lenini Riiklik kindlustusinspektuur 1 Lenini Sanitaar-Epid. Jaam 1 Lenini Toorloomsaaduste varumiskontor 1 Lenini Jõgeva Tarbijate Kooperatiiv 2 Suur Oktoober „Jõgevatrükk“ 1 Suur Oktoober Haigla 2 Lenini Raudtee teemeister 1 Lenini NSVL Põllumajanduspanga Jõgeva Osakond 1 Lenini Tsentraal Töö-Hoiukassa 1 Suur Oktoober Jõgeva linna majavalitsus 2 Suur Oktoober Raj. rahandusosakond 1 Suur Oktoober Tarbijate kooperatiivide rajooniliit 1 Lenini KOKKU 34 inimest Fond 10 Asutuste poolt linna korrastamisel tehtavate plaaniliste töötundide arv ja nende täitmise tabel seisuga 1.sept. 1951: Asutus töötundide plaan täidetud Jõgeva Võitööstuse Keskus 280 280 Võitööstus 880 860 Keskkool 1640 2867 Jõgeva Tarijate Kooperatiivide Liidu Tööstuskombinaat 2200 470 Riigipank 720 166 Põllumajanduspank 240 57 Tsentraalkassa 280 54 Kultuurimaja 200 18 Jõgeva Teedevalitsus 800 144 Apteek 320 352 Autobaas 280 24 Sõjakomissariaat 200 18 Põllumajandus Varustus-Turustus Kontor 200 21 Elektrivõrk 200 76 Linna täitevkomitee 280 162


337 Kastilaua tööstus Rajooni täitevkomitee tööstuskombinaat Sidekontor Artell „Jõgeva” Teraviljasalve Jõgeva osakond Teedeosakond Kindlustusinspektuur Sanitaar-Epidemioloogiajaam Rajooni täitevkomitee üldosakond Põllumajandusosakond Sotsiaalkindlustuse osakond Kolhooside ehituse osakond Haridusosakond Rahandusosakond Kommunaalosakond Tervishoiuosakond Maakorraldusosakond Kinofikatsiooniosakond Linna tuletõrje Toorloomsaaduste Varumise Kontor Rajooni parteikomitee Ajaleht „Kolhoosnik” Tarbijate kooperatiiv Ehitustrust nr 3 Raj. Liit ja Raimag. „Jõgevatrükk” trükikoda Haigla Raudteejaam Raamatukauplus nr 13 Komsomoli rajoonikomitee Lasteaed Lastesõim Õigusnõuandla Suhkrupeedibaas

600 2720 1800 880 1680 120 240 300 440 1000 160 120 160 360 280 120 120 280 160 280 480 280 2000 2800 1240 440 2000 1000 80 360 160 120 40 80

167 700 102 385 18 88 24 21 30 115 15 30 69 47 171 4 6 126 61 18 27 15 84 640 891 75 450 24 111 30 47 9 3

Kolhoosnik 26.juuli 1951 lk 4 Seoses 29.juulil peetava Jõgeva rajooni I laulupäevaga tegi linna täitevkomitee korralduse korrastada majade ümbrused, puhastada kõnniteed ja tänavaääred umbrohust, kaunistada majad vanikutega ja heisata riigilipud 28.juulil kell 16.oo ning hoida need väljas kella 8.oo-ni 30.juulil. Ajalehe pildi järgi kõndisid laulupäevalised läbi linna rongkäigus. Laulupäevalisi tulevat ka Mustvee ja Põltsamaa rajoonist. Kolhoosnik 1951 sept. Jõgeva Linna Elektrivõrk (allus rajooni kommunaalmajanduse osakonnale). Rajooni tuletõrjeinstruktor A.Paluoja. Kolhoosnik


338 Teadaanne. Jõgeva raj. TSN Täitevkomitee Kommunaalmajanduse osakond teatab, et alates 25.oktoobrist lülitatakse ülekoormuse tõttu Jõgeva linnast välja elektrivool igal teisipäeval ja neljapäeval kell 7-10 ja 18-22. Kolhoosnik okt. „Kolhoosniku” vastutav toimetaja on A.Tamm, rajooni sidekontori ülem Ivan Kodak. Kolhoosnik Seoses Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni 34. aastapäevaga heisata riigilipud 6.novembril kell 16 kuni 9.novembri kella 8. Linna täitevkomitee. Kolhoosnik 12.dets. 1951 lk 4 Puudusi Jõgeva haiglas. …Nii toodi näiteks 26.nov. 9-kuusele lapsele toiduks hapukapsasupp. Samuti toodi pooleteise aastasele lapsele toit ette ilma, et teda oleks söömisel abistatud… Palatitel on ees ühekordsed aknad ning tihti on ahjud ka kütmata… Kolhoosnik dets. KODAK, Ivan Ivani p. Sünd. 1916 Kirovi oblastis. Vanemad elasid eesti kolhoosis. Õppis kolhoosikoolis. 1933.a. asus Venemaal sidetööle. Astus parteisse 1950.a. Oli 1951.a. Jõgeva rajooni sidekontori ülem, kui rahvakaasistujaks kohtusse esitati. LEINKASK, Elsa Jaani t. Sünd. Simbirskis töölisperes. Lõpetas 1933.a. Tapa Ühisgümnaasiumi ja 1940.a. Tallinna Sotsiaal-Kodundusinstituudi lasteaiakasvataja erialal. Oli 1940-41 lasteaia kasvataja Tallinnas. Sõja ajal Venemaal. Eesti korpuse sanitaarpataljoni asutamisel astus selle teenistusse, kus viibis 1944.a. jaanuarini. Sai medali Vapra töö eest Suures Isamaasõjas 19411945. Töötas 1944-1945 Moskva oblastis Eesti I Tööstuskombinaadis. 1945.a. suunati õppima Tallinna Juriidilisse kooli, selle lõpetamise järel õppis veel juriidilisel kursusel ning töötas kuni 1947. a-ni Tallinna Kalinini rajooni III jsk. rahvakohtunikuna, 1947.a-st kohtunik Jõgeval. ÜK(b)P liige. RANDRÜÜT, Elmar Rudolfi p. Sünd 1921.a. Koigi vallas keskmiktaluniku pojana. Õppis Paide tööstuskoolis. Sõjas oli Eesti korpuses, sai kaks korda haavata. On autasustatud medalitega. Läks pärast demobiliseerimist Järvamaa miilitsasse, tuli 1949 miilitsasse tööle Jõgeval. 1950. aastal hakkas Jõgeval tööle tarbijate kooperatsiooni süsteemis ja sai 1951.a. varumiskontori direktoriks, kellena esitati rahvakohtu rahvakaasistujaks 1951.a. det-s. TAAT, Juhan Kaarli p. Sünd. 1907.a. Valgamaal Karula vallas. Õppis kihelkonnakoolis ja Karula Nissi erakeskkoolis, mis jäi lõpetamata. A-st 1935 töötas Tapal raudteel laadijana. Pärast sõda Ratsimäe jaamaülem, a-st 1947 Jõgeva raudteejaama ülem. VENT, Elmar Osvaldi p. Sünd. 1916 Haanja vallas mõisatöölie paljulapselises peres. Lõpetas 1931 algkooli ja õppis Võru Tööstuskoolis, kus lahkus 1934.a. rahapuudusel. Töötas seejärel metsatööl ja Tallinnas pagari ning kondiitrina. Oli 1938-1939 ajateenistuses. 1940 Haanja rahvamajas, 1941 Haanjas komsomolisekretär. Astus 1941 hävituspataljoni ja osales sellega hävitusoperatsioonides, ka


339 Mustvee piirkonnas. Eesti korpuses suurtükiväeosas poliittööl. Sõjast kaks Punatähe ordenit ja medal, sai haavata ja põrutada. Pärast sõda siseministeeriumi organeis poliittööl ja tuletõrjes. 1951.a. detsembrist Jõgeva rajooni täitevkomitee Teedeosakonna juhataja. ÜK(b)P liige.

1952 Fond 10, 10.jaan. 1952 Linna täitevkomitee liikmed on: aseesimees E.Kütt, Kondel, J.Kaup, A.Oras, E.Mägi ja Aino Õis. Kolhoosnik 26.jaan. 1952 lk 4 Kingissepa tänava otsas vastu raudteed ei ole ette nähtud raudteest ülekäiku. Siit raudtee ületajaid trahvitakse. Raudteemehed panid küll vanu liipreid rööbaste vahele tüki maad Kingissepa tänava otsast eemale, aga seda ei saa veel seepärast korrastatud ülekäigukohaks lugeda. Asjast kirjutav Jõgeva KK õpetaja A.All teeb ettepaneku see koht, kust võib raudteest üle käia, ülekäimiseks korda seada ja tähistada selgelt arusaadavalt ning Kingissepa tänava otsa pandagu selgelt eraldatavad märgid, et siit raudteest ülekäik on keelatud. Alles siis hakatagu inimesi trahvima, kes keelu vastu eksib. Kultuurimaja direktor Vent. Haigla juhataja Peregudejeva Kolhoosnik 29.jaan. 1952 lk 4 (teisipäev) Jõgeva Keskkooli uue hoone pidulik avamine. Jõgeva koolinoored asusid teisel õppepoolaastal tööle uutes nägusates kooliruumides. Möödunud laupäeval toimus uue koolihoone avamise pidulik koosolek, millest võttis osa kogu õpilaspere ja rohkearvuliselt külalisi. Peakõne pidas direktor sm Sirotin. Komsomoli rajoonikomitee sekretär sm Kondel pidas tervituskõne ja andis komitee kiituskirjad õpilastele Sulev Noormägile, Evi Sinkale ja Lea Heringule jt. Õpilaste esindaja lubas, et nad õpivad senisest veelgi paremini. Miiting-aktusele järgnes isetegevuslaste kontsert. 31.jaan 1952 Linna VTÜ esimees Mõtte Rajooni VTÜ tuletõrjeinstruktor Paluoja VTÜ salgad on igas linna üle 10 töötajaga asutuses, linnas on kokku 415 VTÜ liiget. E.Kostabi – Jõgeva rajooni Võitööstuste Keskuse juhataja Veebr. 1952 – Kultuurimaja on Kingissepa t. 39. Kolhoosnik 21.veebr. 1952 lk 1 Jõgeva kastilauavabrik – Nikolai Pihlapuu ja abitöölised A.Kukk ja E.Kaaruks. Nimed nimetatud seoses võistlusega töös. Partei rajoonikomitee parteikabinet paiknes Kingissepa t. 6 II korrusel. Kolhoosnik 23.veebr. 1952 lk 2 (laupäev) Teisipäeva õhtul kogunes Jõgeva linnaväljakule pidulikule miitingule arvukalt Jõgeva asutuste ja ettevõtete töötajaid ja ümbruskonna kolhoosnikuid. Kella kuueks saabusid kohale Nõukogude armee 34. aastapäeva tähistamiseks korraldatud vabariikliku tähesuusatamise meeskonnad, kaasas raportid Mustvee, Põltsamaa, Tartu, Kallaste ja mitmete teiste rajoonide


340 töötavalt rahvalt. Samuti saabusid siia suusameeskonnad rajooni külanõukogudest, kolhoosidest ja traktorijaamadest. Jõgeva Mehhaniseeritud Ehituskolonn aastail 1966-1976, Ellart Randoja, 1976 lk 9 … vastavalt Eesti NSV Kommunaalmajanduse Ministeeriumi käskkirjale nr. 75 7.märtsist 1952 Jõgeva rajoonidevaheline Ehitus-Remontkontor. Kontor allus Jõgeva Raj. TSN Täitevkomiteele… lk 10. Kontori juhataja Edgar Jüri p. Mägi. Sünd. 1902.a. Vaimastvere vallas Paduveres. Haridus 8 klassi. Oli töötanud Tartumaa TSN Täitevkomitee ehitus- ja remontkontoris ehituskümnikuna alates 1945.a. Parteis a-st 1963. Hakkaja ja energiline. Sattus rajooni täitevkomiteega vastuollu ja lahkus omal soovil 15.jaan. 1955 kontori juhataja kohalt… lk 3. Kontori asukohaks määrati Jõgeva linnas V.Kingissepa tänava maja nr. 10. Linna täitevkomitee otsusega anti seal asuvad endised linalaohoone varemed remontkontorile taastamiseks. Pärast ümberehitamist ja remontimist leidsid siin esialgu ulualuse materjalide laod, sepikoda ja plekksepp. Sama hoone teisele korrusele oli kavatsus ehitada ka kontor ja punanurk. Puidutöökoda jäi endiselt Nõukogude tänava majasse nr. 17… (lk 15) 1952.a. mais sai kontor veoauto Gaz-51… Metsamaterjal tuli kontoril endal varuda… (lk 28) …1961-1964 ehitati Jõgeva Tarbijate Kooperatiivi kauplus-restoran Karl Partsu juhtimisel… Kolhoosnik 8.märts 1952 lk 4 Teadaanne. Jõgeva TKRL Universaalkauplusse on saabunud müügile rikkalikus valikus järgmisi kaupu: vatikuubi, igasuguseid ülikondi, kummeeritud mantleid, meeste kasukaid, meeste pükse, ülikonna-, mantli- ja kleidiriideid, puuvillaseid ja linaseid kangaid, täissiidriideid, ühevärvilisi ja kirjusid, aknaeesriideid, vaipu, suur valik uudiskirjandust, kooli- ja kontoritarbeid, laste mänguasju, laste jalgrattaid, spordikärusid ja -vankreid, mööblit, raadioaparaate, raadiolampe, tapeete, lauapaberit, redis- ja plakatsulgi. Kolhoosnik, märts 1952 Kuulutus. Universaalkaupluses algavaks kevadhooajaks - hobuserakmed, aiatööriistad, panged, piimakannud ja -kurnad, aknakremoonid ja käepidemed, vindipuurid ja kluped, petrooleumilambid ja laternad, lukksepa tööriistade komplektid, harjad ja pintslid, köietus-kaelaketid, kett-trengid, puhastamisvahend „Kasoran”, meeste ja naiste töösaapad, meeste-, naiste- ja poiste kalossid, meeste ja naiste tenniskingad, spordijalatsid, meeste ja naiste sandaletid, naiste suvekingad, toatuhvlid. Kolhoosnik 1952 8.märtsi õhtul kultuurimajas naistepäeva piduliku koosoleku avas rahvakohtunik Elsa Leinkask. Suure vaimustusega võeti vastu ettepanek – valida piduliku koosoleku aupresiidiumi ÜK(b)P Keskkomitee Poliitbüroo eesotsas sm Staliniga… Üksmeelselt otsustati saata nõukogude rahvaste suurele juhile tervitustelegramm… Fond 10 1.apr. 1952 Täitevkomitee sekretäriks sai Laine Suumann. Senine sekretär L.Jankevits läks rajoonilehe „Kolhoosnik” partei- ja komsomolielu osakonna juhatajaks.


341

Kolhoosnik 1951.a. käis sanitaarlennuk Jõgeval 7 korral ja 1952.a. kahe ja poole kuuga 3 korral haiget Tartusse viimas. Kolhoosnik 8.apr. 1952 lk 4 Kuulutus. Jõgeva Raj. Haigla Kiirabijaam vajab kiiresti I või II liigi autojuhti. Teatada haiglasse Kesk t. 4. Kolhoosnik 20.mai 1952 lk 3 Käesoleva aasta plaani kohaselt… avati Jõgeva linnas uus segakaupade kauplus linnaosas, mis oli seni ilma kaupluseta. Raudteejaama juurde avati toidukaupade kiosk, mis oma kaupade sortimendiga ja maitseka sisustusega on pälvinud tarbijate rahulolu… Lähimail päevil avatakse Mustvee maanteel Pedja jõe silla juures toidukaupade kiosk… Kolhoosnik 29.mai 1952 lk 2 …avati hiljuti V.Kingissepa tänava lõpus uus toiduainete- ja segakaupade kauplus. Hästiremonditud kaupluseruumid… rahul ei saa olla kaupluse varustamisega… Sageli tuuakse leib kauplusesse liiga hilja ja mõnikord koguni kella 6-ks, ajaks mil kauplus tuleb juba sulgeda… Kolhoosnik 5.juuli 1952 lk 1 A.Pruuli tehtud foto kehakultuurlase kujust Jõgeva linna Mustvee maantee alguses teedevalitsuse ees. Pildi tekst ütleb, et iga päevaga muutuvad kaunimaks meie kodumaa linnad… püstitatakse mitmesuguseid skulptuurilisi kujusid ja postamente. Teadjate jutu järgi oli kuju kipsist. Lk 4. Viimase poole aasta jooksul on Jõgeva kultuurimaja direktor vahetunud 3 korda. Viimane neist, sm Orren, oli sellel kohal ainult nädalapäevad. Kolhoosni, juuli 1952 Partei rajoonikomitee I sekretäriks valiti Ivan Sergei p. Tšerevko, II sekretäriks Ardo Jüri p. Arula ja sekretäriks Theodor Kütt. Kolhoosnik 12.aug. 1952 lk 1 Jõgeval avati mälestussammas V.I.Leninile. A.Pruuli foto Lenini kujust. Tekstis on, et hiljuti avati Jõgeva linna keskväljakul… V.I.Leninile mälestussammas. Kolhoosnik, aug. 1952 Jõgeval avati küttekontor. Oodatakse vaguneid põlevkivi ja kütteturbaga… kaubastab ka küttepuid ja hagu…

1953 Kolhoosnik 24.jaan. 1953 lk 3 Adolf JÕGISTE oli varem tarbijate kooperatiivi transporttööline, siis edutati ta rajooni täitevkomitee sotsiaalkindlustusosakonna juhatajaks. Nüüd esitati ta Jõgeva linnanõukogu saadikukandidaadiks. Lk 4


342 Jõgeval avati jäähokihooaeg – 4 linna noorte karikaturniir. 27.jaan. leht teatab, et noorteturniiri karika võitis Jõgeva. Kolhoosnik 27.jaan. 1953 lk 4 Korratused Jõgeva saunas. Leht kirjutab, et saunas ei jätku saunalistele riidekappe ja alatasa olla häda ka sooja veega, alatasa tulla jääda külma veega pesema. Kolhoosnik 3.veebr. 1953 lk 4 Rajooninõukogu üldkohustuslik otsus nr 2 (3.jaan. 1953) jalgratastel tänavliiklemise korrast Jõgeva rajoonis. Kolhoosnik 17.veebr. 1953 lk 4 Jõgeva Keskkooli võistkond tuli võitjaks Jõgeval korraldatud Tartu oblasti koolinoorte jäähoki finaalturniiril. Kolhoosnik 22.veebr. 1953 lk 3 Jõgeva linn kasvab ja areneb. … ühiskondlike tööde korras kaotati kesklinnast peatselt varemed ja liikus kindlalt sotsialistliku ülesehituse teele. Eriti saavutusterohked olid aastad 1951-1952. Lasti käiku uus ajakohane jaamahoone ja valmis moodne koeskkoolihoone. Uue koolihoone ehitusel tegi linna elanikkond ühiskondlikku tööd 15000 töötunni ulatuses. Hoogsalt arenevad ehitustööd uue sünnitushaigla juures, mis antakse ekspluatatsiooni tänavu… Riiklike laenude kaasabil on paljud linna elanikud asunud ehitama endale individuaalelamuid. Seni on kasutusele võetud juba 19 individuaalelamut… V.Kingissepa tänav ja Mustvee mnt. kaeti täielikult mustkattega ja Nõukogude tänaval teostati täielik kapitaalremont. Möödunud aastal alustati V.Kingissepa tänavale ka kõnnitee ehitamist, mis käesoleval aastal viiakse asfaldi alla. Ühiskondlikus korras rajati uus spordiväljak ja uus haljasala.On püstitatud mälestusmärk meie riigi rajajale ja loojale V.I.Leninile… seltsimees Stalin õpetab, et Nõukogude töö on seda edukam, mida viljakamalt ja tihedamalt see on seotud laialdaste töörahva hulkadega… Kolhoosnik 28.veebr. 1953 lk 4 Pildikesi kinost „Jõgeva” Elekter kustub ja tuleb tagasi kuidas juhtub, ei saada kino näidata. On olnud, et inimesed enamuses lahkuvad, kui seda näevad ja seansid on seetõttu ära jäänud – kirjutab leht. Fond 10 Linna täitevkomitee – V.Kingissepa tn 7 7.märts 1953 – linnanõukogus 15 rahvasaadikut. Täitevkomitee esimeheks valiti Aino Juhani t. Lainen (1914) sünd Kivijärve k/n-s põllutöölise peres, õppis Kivijärve 6-kl koolis, mille lõpetas 1930. Tema mees sai punaarmees sõjas surma 1942.a. On läbinud 3-kuulised nõukogude-töö kursused. Aseesimees Arved Sepp Sekretär Laine Suumann Liikmed: Juhan Kaup, Aleksander Oras, Edgar Mägi, Jaan Palu, Helmi Dmitrijeva Komisjone juhivad: - eelarve- ja rahandus Ida Kuusenina - haridus- ja kultuurharidustöö Linda Jankevits - tervishoiu Linda Ahi


343 - kommunaal- ja heakorra Adolf Jõgiste - tööstus- ja kaubandus Leo Raju - sotsiaalkindlustuse Aino Õis - aianduskomisjon Karl Orren Rahvasaadikuist oli 4 saadikut keskharidusega. F 178 nim 1 sü 4 Jõgeva Rajooni RSN TK Kultuuriosakond – Kingissepa tn 39 Jõgeva kultuurimaja – Kingissepa tn 39 Kultuurimajal on oma raadiovastuvõtja ja translatsioonipunkt, 2 pianiinot ja saalis 200 istekohta F 178 nim 1 sü 5 Lääne-Viru Maa-arhiivis Jõgeva rajooni Raamatukogu juhataja - juhataja Eduard Vajakas Pliiatsiga juurde kirjutatud Lonni Peetri t. Maasalu - lugemissaali juhataja Silvi Oja - laenutaja Lonni Maasalu Pliiatsiga juurde kirjutatud Elsa Jõgar - koristaja Aliide Noormägi Pliiatsiga juurdekirjutused võivad tähendada uue ametniku nime sellel ametikohal. Jõgeva rajooni lasteraamatukogu - juhataja Elo Jüri t. Käär - laenutaja Juta Reinu t. Kaseste (pliiatsiga juurde kirjutatud Linda Aleksandri t. Mõtte. Kolhoosnik Apr. 1993 Jõgeva rajooni sidekontori ülem on N.Nikolajev. Fond 10 14.mai 1953 – haigla juhataja Masul. Vabatahtliku Spordiühingu „Kalev” nõukogu – VSÜ „Kalev” 1953 (juuli) linna VTÜ esimees on Liivak ja tuletõrjeühingul on 438 liiget. 15.juuli 1953.a. seisuga oli linna loomapidajatel 38 lehma. Kolhoosnik 16.juuni 1953 lk 4 Kuulutus. Jõgeva TKRL Universaalkaupluse müügipunktis Jõgeva turupabiljonis müügil rikkalikus valikus allahinnatud jalatseid, õmblustooteid, kootud esemeid, pudukaupa jne. Hindadega keskmiselt 25%. Direktor. Lk 4 Pärnu Draamateatri külalisetendus „Vähid” Jõgeva Kultuurimajas neljapäeval 18.juunil algusega kell 21. Kolhoosnik 1953 Pühapäeval 26.juulil 1953 algusega kell 12 Jõgeva rajooni laulupäev ja rahvakunsti õhtu. Einelaud ja autoühendus. Kolhoosnik 1.okt. 1953 lk 4


344 Teadaanne. Jõgeva raj. täitevkomitee Kommunaalmajanduse osakond teatab kõigile Jõgeva linnas asuvate majade Jaama tn 2, Jõe tn 2, Mustvee mnt 2 ja 7, V.Kingissepa tn 5, 6, 7 ja 9, Kesk tn 4 ning Aia tn 24 majavalduste kasutajaile, et nad esitaksid ühe kuu jooksul nõutavad dokumendid Tartu inventariseerimise büroole. Vastava dokumentatsiooni mittkorraldamisel nimetatud majavaldused arvatakse kohaliku nõukogu majade fondi. Fond 10 8.okt. 1953 anti Jõgeva Tarbijate Kooperatiivide Rajooni Liidu tööstuskombinaadile 400 m2 maad Kingissepa tn 34 leivatööstusele leivatööstuse ja Laia tänava vahelisest alast. Kolhoosnik, okt. 1953 Jõgeva Keskkooli direktor A.Anderson. Kolhoosnik 8.okt. 1953 lk 4 A.Pruuli foto majast. Pildi allkiri: Täna avatakse Jõgeva rajoonihaigla sünnitusosakond. A.Pruuli foto ehitatavast majast. Pildi allkiri: Lähemail päevil valmib Jõgeva linnas raudteelase Voldemar Purkase kolmetoaline individuaalelamu. (Siis Pea tänav, nüüd Puiestee – Ü.P.). Kolhoosnik 8.okt. 1953 lk 4 Kuulutus. Villa ümbertöötlemiseks ja lõnga vastu vahetamiseks võtab vastu artelli „Sangar” villa vastuvõtupunkt Jõgeval V.Kingissepa tn 47. Nõutav tõend villanormi tasumise kohta. Kolhoosnik 20.okt. 1953 lk 4 Rajooni kultuurimaja saab uue ilme. On käimas Jõgeva rajooni kultuurimaja hoone remont. Põhjaliku remondi tagajärjel muutub nii kultuurimaja välisilme kui ka sisemised ruumid. Hoone krohvitakse väljastpoolt ja samuti tehakse ümberehitusi saalis, tegelaste garderoobis ja mujal. Saal saab uue põranda ning ka ahjud ehitatakse ümber… Kogu Jõgeva Ehitus- ja Remonttööde kollektiiv võitleb selle eest, et rajooni kultuurimaja oleks Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni 36 aastapäevaks uuesti avatud. A.Karu Revolutsiooni aastapäeva aktus peetigi remonditud kultuurimajas, selgub ajaleheteatest – Ü.P. Kolhoosnik nov. 1953 Ajalehe toimetaja on endiselt A.Tamm, toimetaja asetäitjaks E.Pulla. Kolhoosnik 5.jaan. 1954 lk 1 Uueks aastaks uude korterisse. Artiklist selgub, et uude korterisse (2 tuba ja köök) on kolinud sepp A.Soosaar, puusepp A.Pihlak, elektrik A.Sahk ja paljud teised. Üldse olla 1953.a. Jõgeva teedevalitsuse poolt ehitatud ja antud välja 250 m2 elamispinda. Korterite aadressi pole antud.

1954 Loomtoorsaaduste Varumiskontorile kuulus 1954.a. alguseni Kingissepa tn 46 asunud ait ja Piiri tänaval kuur, mille täitevkomitee andis üle segatööstusartellile „Jõgeva”. Kolhoosnik 1.jaan. 1954 E.Randoja – Jõgeva RTKL Universaalkaupluse direktor.


345 Endise Jõgeva MÜ peakaupluse maja, nüüdne „Ehituskeskus” Suurel tänaval, kuulus Jõgeva Rajooni Tarbijate Kooperatiivide Liidule mitte Jõgeva Tarbijate Kooperatiivile, nagu Jõgeva maakonna moodustamise eelselt. Kolhoosnik 16.jaan. 1954 lk 4 Palju kära … klaasi tee pärast. Möödunud aasta detsembris ilmus „Kolhoosnikus“ väike artikkel… et Jõgeva raudteejaama puhvetis ei ole saadaval teed ega sooje toite. …Tartu jaama restorani direktor sm Jelagin vastas… Jõgeva jaama puhvetipidaja Kirpitšnikov eitas tee puudumist… aga Jelagin andnud talle siiski kirjaliku käsu, et „kuum tee olgu alati saadaval“. 4.jaan. 1954 kontrollitud lehe toimetuse poolt jaamapuhvetit ja tungiva nõudmise peale toodud neile vaid kaks klaasi külma teed…. Jelagin selgitab, et vaja oleks sundida kohalikel nõukogude organitel raudteevalitsuse administratsiooni vabastama jaama puhvetile vajalikke ruume. Veel on Jelagin kole pahane, et ajaleht süüdistab teda kriitika summutamises, et „Kuidas võib nõukogude ajakirjanduse organi vastutav töötaja asjata süüdistada kommunisti (mind) NLKP uue põhikirja valgusel?“ Veel nähvab Jelagin lehetoimetusele, et see kas ei mõista vene keelt ja tõlgib valesti või ei taha seda mõista. Kolhoosnik 16.jaan. 1954 lk 1 Tööeesrindlaste üksmeelne otsus. Segatööndusartelli „Jõgeva“ töötajate välknõupidamisel andsid I brigaadi tuntud tööeesrindlane brigadiir Renate Virulane ning õmblejad Aino Staub, Valve Lokk, Hilda Kera jt. lubaduse tähistada eelseisvaid NSVL Ülemnõukogu valimisi sellega, et täidavad oma isiklikke tööülesandeid valimiseelses sotsialistlikus võistluses 120-140%-liselt. Kolhoosnik 21.jaan. 1954 Jõgeva Keskkoolis Oleg Koševoi nimeline pioneerimalev. Kolhoosnik 23.jaan. 1954 Miks orkester vaikib? Varasematel aastatel töötas Jõgeval edukalt raj. vabatahtliku tuletõrjeühingu puhkpilliorkester. Olukord muutus 1953.a. Kevad-suvel toimusid üksikud harjutused, siis aga saadeti pillid remonti ja kuigi need sealt varsti tagasi toodi, soikus hea üritus vahepeal täiesti. Praegu aga on pillid juhuslikult laiali… Tuleb leida orkestrile energiline juht. Seni juhina tegutsenud Jõgeva Keskkooli muusikaõpetaja sm. Erik on jäänud millegipärast eemale… Näiteks sobiks… P.Maasen on olnud mitmetel orkestrijuhtide seminaridel… Kolhoosnik 1954 Veebruaris on Olga Uulits lehe toimetaja kohusetäitja, aprillis juba toimetaja. I kvartalis linna VTÜ (vabatahtlik tuletõrjeühing) esimees Adolf Liivak. Kinoteater „Jõgeva” – S.Piirson. Fond 10 9.veebr. 1954 Linna täitevkomitee: Esimees Aino Lainen Aseesimees Arved Sepp Sekretär Laine Suumann


346 Liikmed: J.Kaup, A.Oras, J.Palu, A.Jõgiste, H.Dmitrieva, E.Mägi. Rajooni raamatukogu juhataja L.Maasalu. 9.II 1954 anti ehituskrunt (2000 m2) Aia tn 17 linna Lastesõime ehitamiseks. Kooperatiivi Teemaja – H.Salundi. Jõgeva Tarbijate Kooperatiivi juhatuse esimees Horn. Jõgeva TKRL juhatuse esimees Randrüüt. Jõgeva Kolhoositurg – M.Vainomäe. Lubati ehitada turuplatsile selle haljasala poolsesse serva otsaga vastu Nõukogude tänavat müügipaviljon. (Hoone asus praeguse maavalitsuse hoone ja pargi vahelisel alal otsaga vastu praegust Pargi tänavat – Ü.P.) Müügipaviljoni ehitamist taotles JRTKL toiduainete kauplus. Fond 178 nim 1 sü 11, 15 ja 17. Lääne-Viru Maa-arhiivis RAJOONI KULTUURIMAJA - direktor Ilmar Pääsukene (haridus 9 klassi) - kunstiline juhataja Oskar Virulane (haridus 12 klassi) - instruktor Karl Räpp (haridus 11 klassi) Jõgeva rajooniraamatukogu sus Mustvee mnt 2. Aasta alul oli raamatukogul 9164 raamatut, ajakirja ja brošüüri. Aasta jooksul saadi juurde 2340 raamatut, ajakirja või brošüüri ja kanti maha 564 eksemplari ning aasta lõpul oli arvel 10940 raamatut, ajakirja ja brošüüri (1.okt. seisuga oli neid 10348). Juurde soetatud raamatute hulgas oli 25 eks. Marxi, Engelsi, Lenini ja Stalini teoseid, 760 ilukirjanduslikku ühikut ja 48 lasteraamatut. - juhataja Lonni Maasalu (haridus 8 klassi) - lugemissaali juhataja Juta Kaseste (haridus 11 klassi) - laenutaja Elsa Jõgar (haridus 6 klassi) Jõgeva rajooni lasteraamatukogu Kogu raamatufondis oli 4360 eksemplari (hiljem eestikeelseid 3632 ja venekeelseid 1136).. - juhataja Elo Käär (sünd. 1906, haridus 11 klassi, oli raamatukogutööl olnud 4 aastat, parteitu). - laenutaja Linda Mõtte (haridus 11 klassi) - laenutaja Helveida Vask (sünd. 1929, keskharidus, NLKP liige, raamatukogutööl 4 kuud). Kolhoosnik 19.juuni 1954 lk 4 Reisirongide sõiduplaan alates 16.juunist 1954. Rong saabub Jõgevale lahkub Jõgevalt nr 52 Tallinna-Riia o.37 o.42 paariskuupäeval nr 34 Tallinn-Moskva 3.o7 3.28 iga päev nr 75 Pihkva-Tallinn 3.19. 3.22 iga päev nr 76 Tallinn-Pihkva 5.38 5.41 iga päev nr 51 Riia-Tallinn 7.41 7.46 paariskuupäeval nr 33 Moskva-Tallinn 12.o9 12.11 iga päev nr 92 Tallinn-Tartu 13.41 13.44 iga päev nr 91 Tartu-Tallinn 16.39 16.42 iga päev nr 261 Tartu-Jõgeva 19.53 – iga päev nr 262 Jõgeva-Tartu – 20.13 iga päev Kolhoosnik aug. 1954 Riikliku Kindlustuse Jõgeva Rajooni Inspektuuri vaneminspektor L.Kliiman.


347 Kolhoosnik sept. 1954 Riikliku Autoinspektsiooni Jõgeva Rajoonidevahelise Osakonna vanem riiklik autoinspektor Pjotr Zõbin. Kolhoosnik okt. 1954 Jõgeva Rajooni Miilitsaosakonna teede järelevalve vaneminspektor G.Muzõtšenko. Kolhoosnik nov. 1954 J.Uulits – rajooni täitevkomitee kultuuriosakonna juhataja. 7.dets. 1954 anti nimed uutele projekteeritavatele ja rajatavatele tänavatele: - Uus, Ristiku, Vaino, Heina ja Kruusa. Jõgeva Tarbijate Kooperatiivide Rajooni Liit (JTKRL) Tööstuskombinaadi direktor Väät, dets-s 1954 tehakse kombinaadis limonaadi ja vorsti ning kombinaadi direktor on Aste. Kolhoosnik 1954 dets. Nikolai Stepani p. TIBU s. 1906, on praegu saeveski brigadir, parteitu, esitati vist rahvakohtu kaasistujaks.

1955 Lääne-Viru Maaarhiiv fond 178 nim 1 sü 25 Rajooni täitevkomitee kultuuriosakond asus majas Lao tn 1 (Lao tänav on praegune Jõgeva MÜ kaubahalli esine parkla; maja Lao 1 paiknes endise Lao tänava ja Aia tänava ristumiskoha nurgas. – Ü.P.) Augustis asus Jõgeva rajooniraamatukogu Mustvee mnt 2, juhatajaks endiselt Lonni Maasalu. Aastaaruandes näidatakse aga, et raamatugogu asub nüüd V.Kingissepa tn 39 ehk kultuurimajas ja kogu kasutada on 74,5 m2 põrandapinda. Ning raamatukogu juhatajaks on Ulve Ernsti t. Poolakene sünd. 1931, kõrgema haridusega ja tööstaaži kuni üks aasta. Lonni Maasalu töötab nüüd lugemislaua juhatajana, laenutajaks on Evi Pauk sünd. 1936, kel keskharidus ja tööstaaži alla aasta. Aasta kestel on saadud juurde 1618 raamatut, ajakir ja brošüüri, maha kanti 220 nimetust ja aasta lõpuks oli raamatukogul 12338 raamatut, ajakirja ja brošüüri. Lugejaid oli aasta kestel olnud 942, kellest töölisi oli 131, teenistujaid 469, kolhoosnikke 17 ja muude elanikekihtide esindajaid 94. Aastas luges üks lugeja keskmiselt 19 ühikut. Kogusse oli tellitud 12 ajalehte ja 21 ajakirja. Eestkeelseid teoseid oli 8778, venekeelseid 3537, ingliskeelseid 4, saksakeelseid 3 ja prantsuskeelseid 16. Maha kanti 67 vananenud eksemplari kirjandust ja kaduma oli läinud 153 eks. Rajooni Lasteraamatukogu paiknes Mustvee mnt 2; augustis oli raamatukogu juhatajaks endiselt Elo Käär. Raamatukogu teenindas Jõgeva Keskkooli 1.-7. klassi õpilasi, kelle koguarv oli keskeltläbi 550 last. Keskkooli osa õpilasi teenindas keskkooli raamatukogu (kooli õpilaste üldarv oli ligi 800). Raamatukogus lugemislauale oli tellitud 10 ajakirja ja 5 ajalehte. Keelte järgi oli lasteraamatukogu l5104 eestikeelset ja 1870 venekeelset raamatut.


348 8.jaan. 1956 koostatud raamatukogu aruande järgi asus lasteraamatukogu juba Aia tänaval ehk siis uues keskkoolihoones. Raamatukogu juhatajaks oli Elo Käär, laenutajaks Helveida Vask.

Fond 10, jaan. 1955 Vabatahtlik Tuletõrje Ühing – Arnold Paluoja, Osvald Remmelg, Erich Mägi, Jõgeva Raj. VTÜ autojuht Ed. Metsik. Miilitsas Peeter Zõbin, Aleksei Muhhin, Vassili Turtsev (linna rajoonivolinik). Richard Oskari p. Tiiter (veebr.1955) Fond 10 27.veebr. 1955 toimusid kohalike nõukogude valimised. Linnanõukogusse valituist olid: - kõrgharidusega 1 - lõpetamata kõrgharidusega 2 - keskharidusega 4 - algharidusega 8 - venelasi 1, grusiinlasi 1, eestlasi 13. - täitevkomitee valiti 10.märtsil. Täitevkomitee esimeheks sai Adolf Jõgiste (oli seni ALMAVÜ komitee esimees) Aseesimeheks Anton Vask Sekretäriks Aino Lainen Liikmeteks Salme Koor, Juhan Kaup, Antonina Semjonova Hugo Vaher Alalise tervishoiukomisjoni esimeheks määrati grusiinlane Eteri Gegsadze. Ernst Johannese p. Malkki. 15.märts 1955 andis Aino Lainen täitevkomitee esimehe asjaajamise üle uuele esimehele Adolf Jõgistele. Adolf Liivak – kindlustusinspektuuris Vilma Belovas – prokuratuuris Viina müüdi ka 100 g kaupa. Apr.1955 Lootlik Lumiku (1911) – rajooni tööstuskombinaadi tehnilise kontrolli juhataja. Kolhoosnik 14.apr. 1955 lk 4 …P(jotr) Zõbin – Riikliku Autoinspektsiooni Jõgeva Rajoonidevahelise osakonna vaneminspektor. Kolhoosnik 21.apr. 1955 lk 4 Raudteelaste VSÜ Lokomotiiv sisekarikavõistlutel võrkpallis sai Jõgeva jaama meeskond IV koha. Paremad mängijad H.Kalda, E.Songisepp, V.Kuusk. Fond 10 Milvi Kivistik (1934) – rajooni raamatukogu juhataja Sulev Noormägi (1930) – ELKNÜ rajoonikomitee II sekretär Darzia – San. Epid. Jaama juhataja Erich Mägi (1912) – Jõgeva VTÜ korstnapühkija Fond 10, mai 1955


349 E.Saar – kolhoosituru direktor. Turul on müügil vähe piima, võid ja mune, üldse polevat jahu ja tangu, puudu on kartulist, kaalikast, porgandist ja kapsast. Ühel täitevkomitee istungil arutati linnaelanike toiduainetega varustamise küsimust. Tundub, et linnas oli vaid üks toidukauplus. Jõuti üksmeeles seisukohale, et olukord on ebarahuldav, sest toiduainetest on alaline puudus: jahu, liha, kala, vorsti jne. – kõike ei jätku. Otsuses peetakse vajalikuks taotleda ministeeriumilt juurde eraldatavaid toiduainete fonde. Kolhoosid ja tööstused ei täitvat võetud kohustusi toiduainete müügiks linnale võetud lepingulisi kohustusi. Kolhoosnik 17.mai 1955 lk 4 … linnas elunevad kodanikud, kes omavad loomi ja transpordivahendeid (jalgrattad) on kohustatud läbi viima 1955.a. registreerimise ja tasuma jalgratta ja loomapidamise maksu. Maks on loomadelt 30 ja jalgrattalt 7 rubla. Registreerimist teostab linna täitevkomitee, maks makstakse riigipanga osakonda või Riikliku Tsentraal Töö-Hoiukassasse. Maksustatakse üle 2 aasta vanused mullikad ja üle 2,5 aastased pullid ja härjad… maksu tasumine tuleb lõpetada 20. maiks…. Fond 10, juuni 1955. Orlov – Ehitus-Remonttööde Kontor, juhataja Erich Pulst – rajooni tuletõrjeinspektor Arnold Paluoja – rajooni täitevkomitee VTÜ instruktor Kööp – Rajooni Tarbijate Kooperatiivi Tööstuskombinaadi direktor (asutuses olla töötajate ideelis-poliitiline kasvatus nõrk ja puuduvat sotsialistlik võistlus. Kolhoosnik 16.juuni 1955 lk 4 Surmakuulutus. Eduard Juhani p. KURIK. Surma kuupäeva pole. Maeti Laiuse kalmistule. Trusti „Eesti Kommunaalenergia“ Tartu Elektrivõrkude kollektiiv avaldab kaastunnet naisele Reet. Fond 10 Okt. 1955. Lev Stelmah, vist raudtee velsker (oli 1962), määrati tervishoiukomisjoni koosseisu. Okt.1955 Ehitus-Remontkontori juhataja Illissoo. Jõgeva Raj. TSN Täitevkomitee Kommunaalmajanduse Osakonna Ehitus-Remontkontor. Kolhoosnik 7.nov. 1955 lk 2 Raamijuht Nikolai Tibu. Alustas saeraamijuhina tööd praeguses Jõgeva rajooni tööstuskombinaadis juba 1944.a. sügisel. Nüüd on brigadir. Fond 10, dets. 1955. Rajooni haigla peaarst on Teneisvili. Haiglas on 50 voodikohta, neist lasteosakonnas 5, sünnitusosakonnas 10, nakkusosakonnas 5. On röntgen ja ambulatoorium sise-, kirurgi- ja hambaravikabinetiga, laste ja naiste nõuandla. Valvearsti haiglal ei ole. On kiirabiauto ja sellel kütmata garaaž. Haiglal on ka hobune. Sünnitusmaja on ehitatud 3. aasta eest, aga 1955 tehti seal juba kapitaalremonti – uued põrandad ja laed, laoti ümber ahjud. Maja ehitas Jõgeva Rajoonidevaheline Ehituskontor. Remondiga pandi põrandad jälle toorest lauast.

1956


350 Fond 10 Teemajas leiti kontrollimisel, et vähe on toidunõusid, mis põhjustab aeglase teenindamise, kuna nõudsid saab kasutusse võtta pärast pesemist, sest puhast tagavara pole. Köögis pole ka voolavat vett. Toidumenüü ühekülgne. Miilitsavolinik V.Turtsev administratiivkomisjonis. (ühiskondlik organ mõnede administratiiv-õiguserikkumiste arutamiseks ja süüdlase karistamiseks. – Ü.P.) 26.veebr.1956 valiti uued linnanõukogu saadikud selleks ajaks väljalangenute asemele. Üheks uueks saadikuks oli Vladimir Golikov. Veebruar. Lasteaia juhataja Rudi. Lembit Miller Kolhoosnik 10.märts 1956 lk 1 Ja Jõgeva Teedevalitsuses Sisukas õhtu toimus naistepäeval teedevalitsuse punanurgas. Naiste elust ja tööst tegi pikema ettekande pearaamatupidaja sm. Metsatalu. Teedevalitsuse tublid isetegevuskased andsid huvitava kontserdi. Näitering esitas lühinäidendi, humoririkkaid tšastuškasid esitasid sm-d Saija, Jürgenson ja Salikova, temperamentse vene tantsuga esines sm. Sotnikov. Teedevalitsuse naiste töösaavutusi hinnati kõrgelt. Tublile naistöötajale sm. Saijale avaldati autotranspordi ja maanteede ministri käskkirjaga kiitust eeskujuliku ja hea töö eest. Fond 10 Aprillis eraldati 26 m2 maad Nõukogude tänava äärde välikäimla paigutamiseks-ehitamiseks. Praegu (2008.a.) parempoolne nurk Pargi tänava suubumisel Kesk tänavale, bussijaama väljaku kirdenurgas. – Ü.P. Kolhoosnik 5.mai 1956 lk 3 Maipidustused rajoonis. Jõgeva linnas. Esimesel mail toimus linna keskväljakul miiting. Kellaosutid lähenesid üheteistkümnele, kui siia saabusid lippude ja loosungite all linna asutuste ja ettevõtete kollektiivid, rivistudes tribüüni ette. Miitingu avas linna täitevkomitee esimees A.Jõgiste. Rajooni parteikomitee ja täitevkomitee nimel tervitas töötajaid sm G.Životnikov, kutsudes kõiki üles aktiivselt ellu rakendama partei XX kongressi direktiive kuuenda viie aasta plaani kohta. Sõna võtsid tervituseks veel sm-d Noormägi, Piirsalu ja Rand. Hümni helid kuulutasid miitingu lõppenuks. K.Mets. Kolhoosnik 19.mai 1956 lk 4 Teadaanne. Jalgrattaomanikud! Registreerige oma jalgrattad elukoha järgi küla TSN täitevkomitees või Jõgeva Linna TSN Täitevkomitees hiljemalt 1.juuniks 1956.a. Isikuid, kes sõidavad registreerimata ja ilma numbrita jalgrattaga peale 1.juunit 1958.a. karistatakse administratiivkorras rahatrahviga 25 kuni 100 rubla. Jõgeva Rajooni TSN Täitevkomitee. Riikliku Krediidi ja Säästutegevuse Kaastöökomisjon ja selle laenuvolinikud olid: - esimees A.Jõgiste, liikmed H.Metsoja ja J.Kaup. Kooperatiivi tööstuskombinaadi direktor Kajak Sidekontori ülem Zernov Ehitus-Remontkontori juhataja Illisoo


351 Juulis avati Uus tänav. Rajooni kultuuriosakond – Lao tn. 1. Jõgeva Rajoonidevahelise Ehitus-Remonttööde Kontor – juhataja Kerstna (aug.1956) Nikolai Jegori p. Kerstna. Määrati Jõgeva Ehitus-Remontkontori neljandaks juhatajaks 19.juul. 1956 ja töötas sellel kohal 12.okt. 1961. Oli parteilane. Erihariduseta praktik. Iseloomult suur optimist, suur vaidleja, käitumiselt lihtne ja alati töölistega heas kontaktis. Armastas ise napsitada ja töötajate hulgas lokkas samuti joomine. 1961.a. oli tema viljakaim juhiaasta kontori juhtimisel. Kolhoosnik 29.nov. 1956 lk 2 Tööstus, kaubandus, heakord. … Kooperatiiv ei tulnud toime 1955.a. kaubakäibe plaani täitmisega, ka 1956.a. üheksa kuu plaan täideti ainult 91-protsendiliselt. Paljus on süüdi ka ETKVL juhatus… Teatud tulemusi on elanikkonna meditsiinilise teenindamise parandamises, kuid ebarahuldavalt töötab hambaravi kabinett, puudub lastearst ja vilunud kirurg… Lk 3 EKP Jõgeva Rajoonikomitee liikmed Aduson, H.J. Algus, L.A. Annikov, G.K. Baumann, I.I. Beier, R.U. Golikov, V.I. Kaasik, L.J. Kallo, A.J. Kalman, A.A. Kamenik, V.A. Kaufmann, V.E. Kärp, K.J. Laur, H.A. Liiva, V.K. Malm, J.J. Michelson, R.R. Noormägi, S.E, Promet, A.T. Saar, E.K. Siht, A.J. Sirotin, V.S. Sokmann, H.E. Sulp, I.J. Summer, F.O. Živitnikov, G.A. Tammik, E.G. Trull, E.J. Tõlles, A.P. Uulits, J.A. Uulits, O.V. Väät, O.J. Büroo – V.I.Golikov, A.A.Kalman, V.A.Kamenik, K.J.Kärp, R.R.Michelson, A.T.Promet, G.Životnikov, A.B.Tõlles ja O.V.Uulits. Esimeseks sekretäriks sai A.Promet, II sekretäriks V.Golikov, sekretäriks Jõgeva traktorijaama piirkonda K.Kärp ja sekretäriks Palamuse traktorijaama piirkonda R.Michelson. Fond 10 Täitevkomitee: - esimees A.Jõgiste - aseesimees A.Vask - sekretär A.Lainen - liikmed J.Kaup, Hugo Vaher, V.Golikov (parteikomitee sekretär). Kolhoosnik 1.dets. 1956 lk 1 Jõgeva Rajooni Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee üldkohustuslik otsus nr. 5 27.novembril 1956.a. ühiskondliku korra kaitsest Jõgeva rajoonis. Kooskõlas Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega 12.aprillist 1948.a. „Üldkohustuslike otsuste andmise kohta kohalike töörahva saadikute nõukogude täitevkomiteede poolt ja nende rikkumise eest administratiivkaristuste määramisest” ning eesmärgiga kõvendada ühiskondliku korra kaitset Jõgeva rajoonis, Jõgeva Rajooni TSN Täitevkomitee o t s u s t a b:


352 1. Kodanikke, kes ettevõttes, asutuses ja avalikes kohtades lärmitsevad, joovad selleks mitte lubatud kohtades alkohoolseid jooke, viibivad seal purjus olekus või ebasündsa käitumisega rikuvad korda, rahu või sotsialistliku ühiselu reegleid, karistatakse administratiivkorras hoiatuse vüi rahatrahviga 25 – 100 rubla suuruses summas, niivõrd, kui otsuse mittetäitja tegudel puudub huligaansuse või kriminaaliseloom ja kui ei järgne kriminaalkorras vastutusele võtmist. 2. ENSV Siseministeeriumi Miilitsavalitsuse Jõgeva Rajooni Miilitsaosakonna ülemal on õigus iseseisvalt oma määrusega käesoleva üldkohustusliku otsuse mittetäitjaid karistada hoiatuse või rahatrahviga 15 – 50 rubla suuruses summas. Miilitsatöötajail ja Jõgeva rajooni TSN Täitevkomitee poolt eriti volitatud isikul on õigus trahvida kohapeal 5 -25 rubla ulatuses. 3. Käesolev üldkohustuslik otsus on antud kaheks aastaks. See jõustub kümne päeva pärast peale avaldamist ajalehes „Kolhoosnik“ ja on kehtiv kogu Jõgeva rajooni administratiivpiires. 4. Selle üldkohustusliku otsuse täitmise kontroll panna Jõgeva rajooni miilitsaosakonnale. Täitevkomitee esimehe asetäitja E.Saar täitevkomitee sekretär J.Sandel Kolhoosnik 13.dets. 1956 lk3 320. operatsioon. … Esimene kord võttis (loomaarst) K.Kiin skalpelli kätte võõrkehade eemaldamise operatsiooni sooritamiseks 1950.a. Tollal oli see veel risk… Esimesed sammud siiski õnnestusid…Sooritatud operatsioonide arv hakkas kasvama. 1950.a. 3, 1951. aastal 10, 1952. aastal 12, 1953. aastal 21, 1954. aastal 82, 1955. aastal 116. Tänavu on tehtud 76…. Jõgeva vetravilas läbiviidud operatsioonide arv on suurim kogu NSV Liidu ualtuses. Paljud veterinaaralal töötajad ei usugi, et Jõgeval nii palju operatsioone tehakse, ja kahtlevad…Kõige suurem arv operatsioone, mis korraga päevas tehti, on kolm. Kõige rohkem on ravilas korraga olnud 14 lehma. Nelja lehma on ka K.Kiin pidanud opereerima teistkordselt… need on õnnestunud…. Ühel lehmal oli võrkmikus kuuskümmend naeka ja traaditükki, paar kivi, jalgrattaketi lüli ja 15-kopikaline….Jõgeva veterinaarravilas hakati opereerima tänavu ka väljaspool võrkmikku või võrkmiku seinas asuvaid abstsesse ehk mädakogumikke. Teised vabariigi veterinaararstid taolisi operatsioone veel teostanud ei ole. Kolhoosnik 8.dets. 1956 lk 1 Konstitutsioonipäeva tähistamine Jõgeval. 4.detsembri õhtul ruttasid paljud inimesed Jõgeva keskkooli suunas, et võtta osa NSV Liidu Konstitutsiooni 20. aastapäevale pühendatud ülelinnalisest pidulikust aktusest. Päevakohase kõnega esines sm. Michelson… Meie konstitutsioon on kui tuletorn, mis valgustab kogu maailma rahvaste teed paremale elule. Kõnele järgnevas isetegevuskontserdis esinesid edukalt Jõgeva kultuurimaja rahvatantsurühmad A.Raja juhtimisel. Aplaus ei tahtnud vaikida pärast väikeste laste tantsurühma esinemist. Samuti võeti publiku poolt soojalt vastu deklamaator Sirje Sarapuu ning vokaalsolisti Malle Saare esinemised. Kontserdile järgnevas osas leidis aset lõbus jalakeerutus.

1957 EKP Jõgeva Rajoonikomitee I sekretär A.Promet Jõgeva Rajooni Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee esimees Grigori Životnikov. Kolhoosnik 31.jaan. 1957 lk 4


353 ALMAVÜ 30.aastapäeva tähistati Jõgeva linna esivõstlustega laskmises. Osales viis võistkonda. 402 silmaga sai esikoha rajooni täitevkomitee võistkond, individuaalselt oli parim K.Saar kaubandustöötajate võistkonnast. Kolhoosnik 19.jaan. 1957 lk 2 Rajooni miilitsaosakonna ülem – V.Liiva Eugen Jaani p. Altsaar – rajooni miilitsaosakonna ülem (mai 1957 on juba) A.Laur – on 9.03.1957 juba Jõgeva rajooni vanem-autoinspektor Veel 1957 miilitsas: miilitsa-n.ltn. I.Turtsev – Jõgeva k/n piirkonnavolinik miilitsa-n.ltn Johannes Päärendson – Kalevi k/n piirkonnavolinik miilitsa-vanem Korjus – Laiuse piirkonnavolinik miilitsa v-ltn. Glinord Henning (Jaama tn 6) – piirkonnavolinik miilitsa-n-ltn. Ivan Kamadin Aleksei Muhhin veebr.1957 miilitsas Fond 10 20.märts 1957 Valiti uus linnanõukogu: Ella Kask, Ida Kiipus, Gali Laid, Oja Karl, Leida Järv, Jüri Soon, Aino Lainen, Loreida Rudi, Robert Miilmann, Vassili Nosatsenko, Jaan Korjus, Johannes Russak, Aleksander Oras, Adolf Jõgiste, Nikolai Tibu. (3 töölist ja 12 teenistujat, kõrgharidusega 1, lõpetamata kõrgemaga 1 ja keskharidusega 3, venelasi 1, ukrainlasi 1.) Täitevkomitee: Esimeheks sai Adolf Jõgiste (endine) Aseesimeheks Johannes Russak (uus) Sekretäriks Aino Lainen Liikmeteks Nikolai Tibu, Vassili Nosatsenko (lahkus aprillis 1957 Eestist). Kolhoosnik 9.märts 1957 lk 1 Maria Kruusa. Aprillis möödub üksteist aastat ajast, millal kokaametit asusin pidama. Siis oli söökla teises majas, seal, kus praegu asub kooperatiivi tööstuskombinaat. Ruumid olid väga kitsad ja pliit ka väike. Praegused ruumid on juba suuremad, kuid needki jätavad palju soovida… Külmutuskapid saime möödunud aastal… tarvis oleks külmutusletti… Kolhoosnik aprill Jõgeva jaama ülem – Jüri Tõnise p. Soon Jõgeva Võitööstuse direktor – A.Kull Fond 10, apr. 1957 Tarbijate kooperatiivi Tööstuskombinaadi direktor Sandberg Ehitus-Remonttööde Kontori juhataja Kerstna Jõgeva rajooni täitevkomitee VTÜ instruktor Heinrich Ränkel. Mai 1957. Tarbijate Kooperatiivi juhatuse esimees Sirotin. Hädaldatakse, et suhkrut polevat müügil 3 aasta jooksul, leival ja saial järjekorrad poes. Brigaadmiilitsad (ühiskondlikus korras miilitsa abilised, rahvamalevlaste eelkäijad, ametliku nimega Miilitsa kaastööbrigaadi liikmed –Ü.P) osalesid korrakaitse patrullis linnas 10 kuuga 22 korral, õiguserikkujaid peeti kinni 47.


354 V.Turtsev endiselt okt. 1957 linna miilitsa rajoonivolinik. Fond 10 juunis täitevkomitee koosseis: A.Jõgiste, J.Russak, A.Lainen, K.Oja, N.Tibu. Fond 10 nim 1 sü 112 lk 50 JÕGEVA LINNA TÖÖRAHVA SAADIKUTE NÕUKOGU TÄITEVKOMITEE O T S U S nr. 21 Jõgeval, 29.juuni 1957.a. Osalise majade nummeratsiooni muutmisest ja uue nummeratsiooni sisseviimisest Jõgeva linnas: Seoses Jõgeva linna arenguga, elanikkonna parema teenendamisega ja arvesse võttes linna saadikute ettepanekuid, Jõgeva linna TSN Täitevkomitee o t s u s t a b: 1. Kinnitada Jõgeva linnas majade nummeratsioon tänavate lõikes alljärgnevalt: a) V.Kingissepa tänav maja nr. 51 – Jõgeva raj. Tarb. Kooperatiiv 53 (end. nr. 51a) – Praakli 55 (end. nr. 57 – Soplepman 57 (end. nr. 59) – Tamm 59 (end. nr. 61) – Jürgenstein 61 (end.nr. 63) – KMO 63 (end. nr. 63a) – KMO 73 – O.Roos 75 – O.Päll 81 (end. nr. 65) – Peterson 83 (end. nr. 67) – Lomp 85 (end. nr. 69) – I.Kaal 87 (end. nr. 69a) – E.Konsand 89 (end. nr. 71) – KMO 91 (end. nr. 75) – Raj. TSN TK 91a (end. nr. 75a) – Tööstuskombinaat 91b (end. nr. 75b) – Tööstuskombinaat 66 (end. nr. 64a) – Maasen 68 (end. nr. 64b) – Sildvee 70 (end. nr. 66) – Vares 72 (end. nr. 68a) – Kuusik 74 (end. nr. 68) – E.Mägi 76 (end. nr. 70) – Liigand 76a (end. nr. 70a) – Pille 78 (end. nr. 72) – Saarema 80 (end. nr. 74) – J.Mägi 82 (end. nr. 76) – Guljävin 84 (end. nr. 78) – võitööstus 84a (end. nr. 78a) – võitööstus 86 (end. nr. 80) – I.Jõgi 88 (end. nr. 82) – Poom 90 (end. nr. 84) – E.M.Mägi b) AIA tänav

d) KESK tänav


355 10 (end. nr. 8a) – KMO 12 (end. nr. 12) – V.Tamm 14 (end. nr. 10b) – Lindmäe 16 (end. nr. 10a) – Sagurski 18 (end. nr. 12a) – Sass 18a (end. nr. 12) – T.Hindrikson 20 (end. nr. 14) – KMO 22 (end. nr. 16) – A.Urba 24 (end. nr. 16a) – KMO 26 (end. nr. 18) – Aaman 28 (end. nr. 20) – Mägimaa 30 (end. nr. 22) – Kirna 32 (end. nr. 22a) – Joosu 34 (end. nr. 24) - Keskkool

g) MUSTVEE mnt nr. 6 – B.Prass 8 (end. nr. 8a) – I.Birk 8a (end. nr. 6) – E.Mäesalu 8b (end. nr. 7) – K.Lõoke 10 (end. 6a) – J.Tõnson 10a (end. nr. 19?) – K.Kool 10b (end. nr. 18) – I.Jõgila 12 (end. nr. 8b) – V.Vou 14 (end. nr. 8) – M.Saar 14a (end. nr. 16) – M.Jõesuu 16. (end. nr. 10) – KMO 18 (end. nr. 12) – K.Simmer

J) UUS-MUSTVEE mnt. 3 (end. nr. 9) – A.Merioja 5 (end. nr. 10) – A.Anslan 7 (end. nr. 11) – M.Nuudi 9 (end. nr. 12) – A.Raakma 11 (end. nr. 13) R.Rohtla 13 (end. nr. 14) – E.Seer 15 (end. nr. 15) – E.Juhkam l) UUS tänav 1 2 3 4

– – – –

V.Saar O.Reisa Harkmann R.Ott

3 (end. nr. 4) – rajoonihaigla 3a – linna saun 3b – sünnitusmaja 4 (end. nr. 5) – K.Lõoke 5 (end. nr. 6b) – A.Kalvet 5a (end. nr. 6a) - KMO 7 (end. nr. 5) – O.Annuk 7a (end. nr. 5a) – V.Sarapuu 8 (end. nr. 7) – KMO 9 (end. nr. 8) – V.Lõhmussaar 10 (end. nr. 8a) – M.Kangur 11 (end. nr. 9) – A.Vilde 11a (end. nr. 9a) – P.Sarapuu 12 (end. nr. 10) – A.Jõgiste 13 (end. nr. 10a) – J.Nahkur 14 (end. nr. 11) – A.Valk 15 (end. nr. 12) – A.Kaljurand 16 (end. nr. 13) – A.Karelson 17 (end. nr. 14) – A.Gustke e) NÕUKOGUDE tänav 19 (end. nr. 17a) – I.Tamm 21 (end. nr. 19) – I.Valge 23 (end. nr. 21) – adv. usuühing 8 – Kaur 12 (end. nr. 4b) – kooperatiivi 14 (end. nr. 6) - KMO 18 (end. nr. 8) – Liina Tamm f) LAI tänav 2 – Jõgeva Tarb. Koop. Tööstuskomb. leivatööstus nr. 2 4 (end. V.Kingissepa 34a) – KMO 6 (end. nr. 2) – A.Mättik 8 (end. nr. 21a) – Jõgeva KK elamu 10 (end. nr. 1) – A.M.Vask k) PEA tänav 2 – J.Inn 2a – Liivola 4 – J.Katmann 4a – F.Kõrevares 6 – E.Andrianov 6a – A.Lääne 8 – E.Mantei 10 – R.Ränkel 12 – A.Leokin 14 – E.Laaniste 16 – V.Kokk


356 5 6 10 14 20 24 26 m) KRUUSA 1 2 3 4 6 8

– – – – – – –

Gerberg Pokk K.Kabin Aunpuu Uibo E.Kööp E.Metsik

tänav – – – – – –

N.Unt E.Pruuli A.Proos A.Tumaševski K.Salf O.Lepp

o) HEINA tänav 1 – p) PÕLLU tänav 5 – 7 – 4 – 6 – 10 – 12 – 14 – 16 – 18 –

U.Tooming

H.Vein V.Suurmann R.Otsa I.Silm R.Põldmaa H.Vahter K.Saar J.Sildma I.Tann

18 20 22 24 26 28 30 13 27 3

– – – – – – – – – –

I.Kolosov A.Budakov M.Sarv M.Juuse Poom A.Unne V.Parikas G.Andron Peedibaas Paeveer

n) VAINU tänav 2 – A.Vaher 2a (end. Kingissepa 63c) R.Sirel 4 – J.Saks 6 – H.Ränk 8 – A.Pärn 10 – K.Veskimäe r) ROHU tänav 3 – Saarlas 5 – Katman 7 – I.Õun 9 – Lehtoja

2. Otsuses mittenimetatud majade nummeratsioon tänavate lõikes jääb endiseks. 3. Teha ettepanek Jõgeva raj. TSN TK Kommunaalmajandus osak. (juh. Sm. Lepp) valmistama tsentraliseeritud korras standartsed majade numbrid ja tänava nime sildid hiljemalt 1.septembriks 1957.a. 4. Paluda Jõgeva raj. TSN TK Rahandusosakonda leida summad maja numbrimärkide ja tänava nimesiltide valmistamiseks. 5. Kohustada Jõgeva linna majavalitsejat (sm. Kondel), asutuse juhatajaid ja individuaalmajade valdajaid, majanumbrid ülesseada hiljemalt 1.oktoobriks 1957.a. 6. Kohustada kõiki Jõgeva linna elanikke kellel toimub elamis kohas maja numbri muutmine läbiviima uus ümberregistreerimine Jõgeva raj. Miilitsaosakonna Passilauas hiljemalt 15.oktoobriks 1957.a. 7. Kontroll käesoleva otsuse täitmise üle panna Jõgeva linna TSN Täitevkomitee esimees sm. Jõgistele. Jõgeva linna TSN Täitevkomitee esimees A.Jõgiste Jõgeva linna TSN Täitevkomitee sekretär A.Lainen Fond 10 Golikov – parteikomitees sekretär Karl Rudi – teedevalitsuses Helene Salundi – tarbijate kooperatiivis


357 Eldur Horn – tarbijate kooperatiivis Adolf Liivak – riiklikus kindlustuses Endel Männik – teraviljasalve Jõgeva Vastuvõtupunkt Arkadi Tõles – sõjakomissariaadis Promet – sidekontori ülem Voldemar Kaufmann Arni Räpp Robert Sandberg Evald Hääl Osvald Remmelg Roosi tn 1 Septembris 1957 anti Viljandi Toorlina Vabrikule üle Pea tn 27 asuv Rakvere Tärklise- ja Siirupitehase hoonestatud krunt suurusega 2220 m2. Jõgeva raj. Kohaliku Majanduse Kombinaadi heakorratsehhi juhataja Lepp. Lääne-Viru Maa-arhiiv Fond 178 n 1 sü 65 Rajooniraamatukogu asub Kingissepa tn 39; kogul on aasta lõpul 14889 raamatut, ajakirja ja brožüüri, töökohaks 74,5 m2 põrandapinda, lugemislaud ja 3 palgalist töötajat: - juhataja Ulve Poolakese (s. 1931, haridus kõrgem, tööstaaži 2 aastat 3 kuud, parteitu, õpib TRÜ raamatukogunduse osakonnas II kursusel); - lugemislaua juhataja Lonni Maasalu (lõpetamata keskharidus, ÜLKNÜ liige); - laenutaja Evi Eespäev sünd 1936.a., keskharidusega, tööstaaži 2 aastat, ÜLKNÜ liige. Teeninduspiirkonnaks on määratletud Jõgeva linna asutused ja elanikud ning Jõgeva Sordiaretusjaama elanikud, kokku umbes 2000 inimest. Lasteraamatukogu asub Aia tn 34, töökohapinda on 25,4 m2. 1957.a. lõpul on kogul 9897 raamatut, ajakirja ja brošüüri ning aasta jooksul töötati 307 päeval – laenutati 4945 eks ilukirjandust. Lugejatest on õpilasi 523, õpetajaid 30 ja eelkooliealisi lapsi 12. Kogul on 2 palgalist töötajat: - juhataja Elo Käär - laenutaja Silvia Trull (1928, keskharidusega, tööstaaži 1,5 aastat.

1958 Fond 10 Adolf Jõgiste võeti 9.jaan.1958 linna täitevkomitee esimehe ametist maha ja uueks esimeheks valiti rajooni täitevkomitee üldosakonna juhataja Kailo Kalm. 15.jaan.1958 uue täitevkomitee esimehena võttis A.Jõgistelt täitevkomitee esimehe asjaajamise üle Kailo Kalm. Jõgeva Rajooni Kohaliku Majanduse Kombinaat. Fond 10 12.veebr. 1958 eraldas täitevkomitee Jõgeva raamatukauplusele nr 13 uue maja ehitamiseks maa-ala laste muusikakooli ja Kingissepa tänava vahelisele alale (praegu, 2008.a. Suur 12, muusikakooli hoone üle tänava linnavalitsuse maja vastas) selliselt, et uue hoone tagaseinana kasutatakse olemasoleva muusikakooli tänavapoolset seina ja vundamendina osaliselt sõja ajal mahapõlenud sealse endise hoone vundamenti (P.Jürmanni kauplus – Ü.P.).


358 Ehituskrunt piirneb pikuti tänavaga paralleelselt kulgedes lääne-poolses otsas tarbijate kooperatiivi krundi planguga ning ulatub sealt 18 m ida suunas ja eemaldub tänavast sügavuti 35 m. Kolhoosnik 20.jaan. 1959 lk 3 1958.a. veebruaris moodustati Jõgeva raudteejaama vagunite laadimise brigaad. Muusikakool on 2-korruseline. Heinvaru. Kolhoosnik 22.märts 1958 lk 4 Linnas algab röövlindude hävitamine. Viimasel ajal Jõgeva linna ja selle lähemasse ümbrusse siginenud palju kahjulikke röövlinde, eriti halle vareseid ja harakaid. Kevadel aga on nad esimesed, kes hakkavad hävitama laululinde ja teisi kasulikke sulissõprade pesi. Et seda vältida, otsustas VSÜ „Kalevi“ Tartu Jahindusklubi Jõgeva osakond korraldada linna piires kahjulike röövlindude massilise hävitamise alates 23.märtsist kuni 7.aprillini. jaht röövlindudele toimub ainult tuusikute alusel organiseeritud korras gruppide viisi hommikuti kella 6-9 ja õhtuti kella 18-21. Linna jahisportlased! Võtke aktiivselt osa kahjulike röövlindude hävitamisest! E.Tamm Tartu Jahindusklubi Jõgeva osak. esimees Fond 10 märts 1958 Rajooni kultuuriosakonna juhataja Vambola Asper Rajooni tarbijate kooperatiivi esimees H.Randoja Fond 10 Uue ehitada plaanitava kultuurimaja maa-alal on senini kooperatiivi bensiiniladu. Täitevkomitee käsib selle 1.maiks 1958 likvideerida. Kultuurimaja juures töötab kella 24.oo-ni avatud kiosk, kus müüakse ka alkoholi. Samasugune kiosk on ka Tallinn-Tartu tee ääres (kivitee otsas) ja müüb samuti alkoholi. Fond 10 märts 1958 Rajooni täitevkomitee j.a. spordikomitee esimees on Liivak. Spordikomitee kasutusse eraldati spordiväljaku väljaarendamiseks ja staadionihoone ehitamiseks 3975 m2 maa-ala Mustvee maanteel. Jõgeva Teedevalitsuse ülem Veske Võitööstuse direktor Kull Segatööstusartell „Jõgeva” esimees Laur Ehitus-Remontkontori juhataja N.Kerstna. Riikliku kindlustuse Jõgeva Rajooni Inspektuuri vaneminspektor (juhataja) Altsaar. Teedevalitsuse ees oli lukustatava väravaga spordiplats, millel ka korvpalliväljak. Tihti kippusid noored sinna tantsima minema, mis teedevalitsuse juhtide arusaamisel rikkus väljaku pinda ja väravat hoiti kiivalt lukus. Sügiseks oli lõpetatud Kingissepa tänava vasakpoolse kõnnitee ehitamine. Linnas oli 53 kommunaalmaja ja neis elas 800 inimest. 1958.a. võeti linnas ekspluatatsiooni 17 individuaalelamut.


359

Nov.1958 raudteejaama ülem Jüri Tõnise p. Soon. Endel Jürgens.

1959 Kolhoosnik 10.veebr. 1959 lk 4 Kuulutus. Jõgeva Rajoonidevaheline Loomade Varumise Kontor likvideeritakse alates 15.veebruarist 1959. Kolhoosnik 26.märts 1959 lk 1 Jõgeval kõlab jälle meestelaul. Artikli sisust selgub, et 1958.a. detsembris tõstatas keskkooli lauluõpetaja Ilmar Jaansoo meeskoori asutamise mõtte, mida alguses jagas rätsepast Meinhard Allaga. Asutustest leiti toetaja tarbijate kooperatiivi näol eesotsas Ellart Randoja ja Heldur Horniga. Esimeste aktivistide hulgas olid V.Mõtte, J.Vaab, V.Asper, Paeverid teedevalitsusest jt. 1959.a. naistepäeva kontserdil esitas 43 liikmeline koor ligi 30 numbrilise eeskava. Lauljaid olla umbes 50. Fond 10 15.märtsil valiti linnanõukokku 22 saadikut, kellest kõrgema haridusega oli 4 ja keskharidusega 8 saadikut, kõik eestlased: - Heino Kose, Kuno Paeveer, Eha Rooglaid, Jaan Korjus, Hans-Arnold Kull, Leida Tuuberg, Ilmar Siinmaa, Edgar Mägi, Lootlik Lumiku, Armi Poom, Kailo Kalm, Elmar Randrüüt, Alma Kull, Atso-Bengt Oja, Endla Vaiga, Evald Lääts, Eduard Jaaguman, Johannes Russak, Aleksander Oras, Johannes Aunapuu, Marie Silder ja Aino Lainen. Täitevkomitee. - esimeheks Kailo Kalm - aseesimeheks Johannes Russak - sekretäriks Aino Lainen - liikmed: Hans Kull, Elmar Randrüüt parteikomiteest, Ermi Poom ja Edgar Mägi. - eelarve- ja rahanduskomisjon Evald Lääts - haridus- ja kultuurikomisjon Alma Kull - sotsiaalkindlustus- ja tervishoiu Jaan Korjus - kommunaal- ja heakorra Aleksander Oras - tööstus- ja kaubanduskomisjon Endla Vaiga - sotsialistliku seaduslikkuse Atso-Bengt Oja Igas komisjonis oli enamasti 5 inimest, sots. seaduslikkuse komisjonis 7. Kolhoosnik 5.mai 1959 lk 1 1.mai hommikul marssisid ametiasutuste ja kooli õpilaste kolonnid orkestrimarrside saatel turuväljakule. Tähtpäevakõne pidas rajooni täitevkomitee esimees G.Životnikov ning sõna võtsid veel A.Metsa, A.Kull, H.Laur. Staadioni, Tamme ja Aamissepa tänavaile veetakse täiteks kruusa, kaevatakse kraave. Fond 10 25.mai 1959. Kohaliku Majanduse Kombinaadi elutarbelise teeninduse paviljoni ehitusplatsiks valiti Kingissepa tänava äärne maa-ala toiduainete nn „firmapoe” ja Kingissepa 26a vahele, kus varem oli tarbijate kooperatiivi puulao plats. Teeninduspaviljoni ehitus võeti


360 plaani 1961.a. (Praegu, 2008.a. on paviljonihoone Suur tn 24, end. nn „firmapood” on Suur 22 arvutikaupluse hoone. – Ü.P.) Kartulimaa saamiseks esitati linnast 355 avaldust, otsustati anda 340-le. Perekonnale 9001000 m2, 2-liikmelisele perele 500-600 ja üksikisikule 250 m2. Märgitakse, et linnafondi maast jagati välja 439 soovijale 36 ha maad. Omad maad olid ka Loomvarul, sellest linna piires vähemalt 19 ha. Jõgeva Loomvaru kontor likvideeriti ja maad anti üle linnale. 1959.a. kevadel anti esimest korda kollektiivseks aiapidamiseks tähtajatuks kasutamiseks aiamaad. Saajate kollektiiv polnud suur ja kõik see toimus nn katseliselt, aga vastavalt tüüppõhikirjale. Fond 10 Juuni 1959. Päevakorda on võetud linna ujula ehitamine. Kingissepa tänava parempoolse kõnnitee asfalteerimine venib, tänavad kruusakattega. Lõpetati vana kultuurimaja juurde haljasala rajamine ja pandi mättad Kingissepa tänava kõrgetele nõlvadele (nn Tondilossi mäel). Sept.1959. Kohaliku Majanduse Kombinaadi elutarbeline teenindamine: - kingsepatöökoda 3 töölisega - kellassepp 2 töötajaga - naistejuuksur 2 juuksurit + 2 õpilast - meestejuuksur 4 juuksurit + üks õpilane - juuksur raudteejaamas - fototöökoda - saun 30 pesejakohaga - linnaaiand - individuaal-õmblustöökoda 9 töötaja ja 5 õpilasega - võõrastemaja Märgitakse, et reedeti, kui saunapäevad algavad, on saun külm, köetavat halvasti. Sauna tööaeg: reede 15-13.oo laupäev 12-23.oo pühapäev 7- 11.oo 1959/1960 õppeaasta alguses asus töölisnoorte keskkooli õppima 88 noort. Õppeaasta kestel jäi õppetööst kõrvale 43, klassi või koolikursuse lõpetas 35 noort. 1960/1961 hakkas õppima 98 töölisnoort. Sept.1959. Käib uue kultuurimaja ehitus. Sept.1959. Riigipanga kõrval Jõgeval töötas ka Põllumajanduspank, aga septembris on põllumajanduspanga ruumid tühjad. Veebr-s 1959 NSV Liidu Põllumajanduspanga Jõgeva osakond veel töötas. Seniseid pangaruume hakatakse kasutama kooperatiivi kauplusena (1961 oli seal valmisriiete pood, praegu Hansapank. – Ü.P.). Fond 10 Sügisel plaanitakse lõpetada Aia tänava muldkeha planeerimine (vist läänepoolne ots ?)


361 Avaldati soovi ja vist ka kaaluti linnas sisebussiliini avamist, mis läbiks ka Siimusti, Õuna ja sordiaretusjaama. Lihakaupluses müüakse ka piima, poes palju kärbseid. Turu lihamüügi ruumi katus laseb läbi, turuväljak asfalteerimata ja seal pargivad autod. Kolhoosituru direktor on Jantra. Raudteejaama park räämas. 1958-1959 istutati jõe äärde väike park. Fond 10 Haigla peaarst E.Mihkelsoo Rajooni prokurör Ülo Roots Passilaua ülem Ülo Roosileht Ivan Kangur Kohal. Majand. Kombinaadi Heakorratsehhi heakorrameister Johannes Vainomäe Tartu Naha-Jalatsikombinaadi Jõgeva Nahavabrik Kolhooside ehituskontor K.Kiljak. Kultuurimaja direktor Otu (dets.1959) Kolhoosnik 29.okt. 1959 lk 4 Teisipäeval 27.oktoobril andis Leningradi malesuurmeister Boris Spasski keskkooli saalis 25 laual malesimultaani. Vastasteks olid rajoonikeskuse tugevamad maletajad. Suurmeister võitis 21 ja viigistas 3 partiid, partii temaga võitis aga õpilane Ü.Hermlin. Fond 10 10.nov.1959 eraldati Jõgeva Rajooni Sidekontorile Nõukogude tn 3 maa-ala 853 m2 koos sealse hoonega. Senine Nõukogude 3 majavalitsuse maja anti sidekontorile automaattelefonijaama paigaldamiseks, maa vajaliku juurdeehituse ja garaažide tegemiseks. Mälestuste järgi olnud selles telliskivimaja,s 1983.a. valminud miilitsamaja ja linna uue sauna vahel, enne julgeoleku asukoht, eesti-ajal aga K.Juki vorstivabrik. Lääne-Viru Maa-arhiiv Fond 178 12.jaan. 1960 koostatud rajooniraamatukogu 1959.a. aruandest nähtub, et aruande-aasta lõpul on kogul 16620 raamatut, ajakirja ja brošüüri. Raamatukogu töötas 285 päeval, laenutajaid oli 557 ja nende poolt laenutati 11930 raamatut, ajakirja ja brosüüri. Ilukirjandust on kogul 6695 eks, neist laenutuses oli 9732. Ühiskondlik-poliitilisest 4193 eks oli laenutuses 3009. Lugemistoas käis 226 lugejat, kes laenutasid 11251 eks. Raamatukogu nõukogu on 9 liikmeline.

1960 Kolhoosnik 1.märts 1960 lk 1 …Jõgeva linnas on 36 lehmapidajat, kelle lehmadest poegib käesoleval aastal 26… Vasikate müümisega riigile nõustuti heal meelel. Peale selle on linnas veel kodanikke (Leivategija, Sepp), kes omavad mullikaid ja möödunud aastal sündinud vasikaid… Otsustati asutada rahvamaleva operatiivstaap, mille koosseisu määrati Kailo Kalm, Sirotin ja linna miilitsa piirkonnavolinik Kuzmin.


362 Kolhoosnik 17.märts 1960 lk 2 …Kultuurimaja juures kiosk nr. 3 – baar, on kaua lahti, mispärast seal liialt juuakse ja siis kakeldakse väljas baari ees või huligaanitsetaks tänavatel… (E.Altsaar) Jutt on vana seltsimaja, hilisema kino juures tänava ääres paiknenud kioskist. Kiost asus kinomajast 1015 m lääne suunas. Kioskikülastajaid teenindati kioskis sees – Ü.P. Kolhoosnik 19.märts 1960 lk 4 Johan Jaani p. KAUP Sünd. 1878 Viljandimaal Holstre vallas, suri 16.märtsil 1960 Jõgeval. Lahkus 1921.a. koos perega Venemaale. Töötas Leningradis tehases. 1924.a. astus parteisse. Seejärel töötas kaubalaevastikus ja oli koolijuhataja. Sõja ajal viibis tagalas Venemaal. Tuli 1944 sügisel Jõgevale ja sai siin kultuuriosakonna instruktoriks. 1949 – 1951 oli linna täitevkomitee esimees ja jäi siis pensionile. Kuulus rajooni parteikomitee revisjonikomisjoni ja oli komitee liikmekandidaat, mitu aastat tarbijate kooperatiivi parteialgorganisatsiooni sekretär. Apr.1960 linna miilitsavolinik on Kuzmin. Käivad Rohu ja Uue tänava planeerimistööd. Raudtee ülesõidul on mingi vana kole kuurilobudik. Raudtee teemeister Alaniit ja jaamaülem Jüri Soon. Kolhoosnik 5.mai 1960 lk 1 Maipäevad Jõgeval …30.aprilli õhtul toimus maipüha puhul kultuurimajas pidulik aktus. 1. mai hommikul koguneti marsimuusika saatel kolonnides linna keskväljakule. Miitingul kõnelesid parteikomitee I sekretär Promet, kohaliku majanduse kombinaadi ametiühingu esimees sm (Leida) Tuuberg ja ehitus- ja remondikontori tööline sm Kose jt…. Rongide suvine sõiduplaan Jõgeva jaamas: Tallinn – Riia saabub 0.28 väljub Tallinn – Pihkva 4.o2 Pihkva – Tallinn 5.o7 Tapa – Tartu linnalähirong 6.o1 Riia – Tallinn 7.43 Tallinn – Tartu 9.32 Tartu – Tallinn 11.39 Tallinn – Moskva 14.o6 Moskva – Tallinn 14.o2 Tartu – Jõgeva linnalähirong 17.oo Jõgeva – Tartu linnalähirong – Tartu – Tapa linnalähirong 19.50

0.29 4.o4 5.o9 6.o3 7.45 9.34 11.42 14.17 14.13 – 17.15 19.52

Kolhoosnik 28.mai 1960 lk 2 Laste muusikakooli kolmas kevad. Jõgeva Laste-Muusikakooli direktor on E.Mitt Linnaaiand – Tamm VS „Jõud” rajooninõukogu esimees Pruul Rajooni raamatukogu juhataja Räpp Lasteraamatukogu juhataja Käär


363 Jõgeva Laste Spordikooli direktor Sild Kooperatiivi varumiskontori direktor Ratman Jõgeva Töölisnoorte Keskkooli direktor Eino Veskis (okt.1960) Nahavabriku direktor Sirotin Lasteaias on 50 last, aga normi järgi on lasteaiakohti ette nähtud vaid 45 28.juulil 1960 eraldati EKP Jõgeva Rajoonikomiteele uue administratiivhoone ehitamise krunt suurusega 1000 m2 Aia tänaval (praegu Aia t. 1, kahe-korruselisee Keskuse poe hoone läänepoolne külgosa). E.Randoja „Jõgeva Mehhaniseeritud Ehituskolonn aastail 1966-1976“ 1976.a. lk 43 – Parteikomitee, Jõgeva Keskkooli, raudteejaama ja parteikomitee hoonete ehitamist juhatas Jõgeva Rajoonidevahelise Ehitus-Remontkontori meister (?) G.Korotkov. Supelrand jõe ääres vajab kalda ääres mudast puhastamist, jõepõhi kivine. Paikkino „Jõgeva” ehk kinoteater „Jõgeva” direktor on sm Otu. Rajooni täitevkomitee sekretär Hugo Kruusamäe. Kolhoosnik 18.aug. 1960 lk 2 Vello Veende (remondikontori peainsener) Rajooni kultuurimaja ehitusega alustati 3 aastat tagasi. Uus kultuurimaja peab valmima 1960.a. Ehitab Jõgeva Ehitus- ja Remondi Kontor. Ehitus venib alatasa vajalike materjalide puudumise tõttu. 30.sept.1960 lahkus K.Kalm linna täitevkomitee esimehe kohalt ja uueks esimeheks sai Lootlik Lumiku. Aseesimehe ametis oli juba varem Mägi sest J.Russak oli lahkunud Mustveesse, kus töötas juba 1960.a. 1.nov. 1960 andis Kailo Kalm täitevkomitee üle uuele esimehele Lootlik Lumiku`le. Oktoobris valmis Jõgeva Kohaliku Majanduse Kombinaadi enda asutuse saun, kus oli 15 kohta meestele ja 15 kohta naistele. Saunas on dušš. Ajaleht Kolhoosnik kinnitab, et see saun kergendab tuntavalt linna sauna koormust. Erich Aleksandri p. HERMAN Karl Jaani p. KÄRP Vassili Stepani p. SIROTIN Kaldi Johannese p. TALLI

Vambola Otto p. ASPER Karl Joosepi p. LEPP Eduard Samueli p. ROOS Eduard Jaani p. TRULL

Jõgeva Mehhaniseeritud Ehituskolonn aastail 1996-1976, E.Randoja 1976 lk 46. Lk 46 27.dets. 1960 nimetati Jõgeva Remondi- ja Ehituskontor Jõgeva Remondi- ja Ehitusvalitsuseks. Lääne-Viru Maa-arhiiv Fond 178 n 1 sü 110a Rajooniraamatukogu asub raamatukogu aastaaruande koostamise ajal juba uues kultuurimajas Aia tn 6, kus kogu kasutada olev üldpindala on 100 m2. Raamatukogu külastas


364 aruandeaastal 9844 inimest, lugejate üldarv oli 642 ning laenutuses oli 13644 raamatut, ajakirja ja brošüüri. Raamatukogu oli avatud 295 päeval. Lugemistoas oli 230 lugejat, kes kokku laenutasid 11108 ühikut kirjandust. Aruandes ei jäeta märkimata, et vanas raamatukogu residentsis oli toapõrand juba sisse langenud. Lasteraamatukogul oli 1959. aastal 14457 raamatut, ajakirja ja brošüüri ja kogus käis 12174 külastajat. Raamatukogu töötas 312 kalendripäeval aastas. Laenutajatest oli õpilasi 658, õpetajaid 38 ja lastevanemaid ning teisi isikuid 28. Laenutuste hulgas oli eestikeelseid eks 17176, venekeelseid 2132 ja võõrkeelseid 76. Raamatukogu juhatas jätkuvalt Elo Käär ja laenutajana töötas endiselt Silvia Trull.

1961 1961 sai Jõgeva VTÜ tuletõrjeauto PMG-36 (Zil-164 šassiil), tollajal igati kaasaegne tuletõrjeauto. Jõgeva Mehhaniseeritud Ehituskolonn aastail 1966-1976, E.Randoja, 1976 lk 28 …Kaarel Parts`u juhtimisel ehitas remontkontor 1961-1964 Jõgeva kooperatiivi kauplusrestorani… (lk 48) Samal aastal (1961 – Ü.P.) valmis ka Jõgeva 400-kohaline uus kultuurimaja, maksumusega 40 000 rubla… (lk 49) …1961.a. oli Kingissepa tn. 10 remondikontoril 58 m2 pinnaga ühiselamu… (lk 148) 1966.aastaks on ehitus- ja remondivalitsusel kapitaalremondi korras Kingissepa tn 10 endisesse kontorihoonesse ja laoruumidesse täiendavalt ehitatud mõnrd korterid (2 kort. 58 m2) ja kasutusel on ka ajutine ühiselamu… 15.nov. 1961 Andis L.Lumiku esimehe ülesanded üle ajutisele täitevkomitee esimehele saadik Haany Rink`ile.

1963 Jõgeva Rajooni Riikliku Arhiivi arhiivifondide lühiteatmik. 1963.a. moodustati võitööstuse baasil Jõgeva Piimatoodete Kombinaat. Jõgeva, Kursi, Palamuse, Põltsamaa, Ranna-Kadrina, Torma-Visusi ja Vägeva võitööstusd jäid uue kombinaadi tsehhideks. Kombinaat likvideeriti 1972.a.

1965 27.märts 1965 Linda Aru andis täitevkomitee esimehe ülesanded ja asjaajamise üle uuele esimehele Kalju Eduardi p. Illissoo`le.

1966 Jõgeva Mehhaniseeritud Ehituskolonn aastalil 1966-1976, E.Randoja, 1976 lk 71. … Jõgeva Mehhaniseerituf d Ehituskolonn moodustati Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusega 16 11.jaan. 1966…Jõgeva raj. täitevkomitee korraldus 12-k 13.jaan. 1966.a. …


365

1968 Punalipp 6.apr. 1968 Sünnipäev (V.Toom) …Praegune Jõgeva linn hõlmab umbes 300 hektarit… Jõgeval on 431 maja… hiljuti sai aga nime kolmekümnes, Pärna tänav…

1981 Maret Raudsepp Majandusministeeriumi hooneregistri ala ametnik (2010.a. telefonitsi) 1981.a. on Jõgeva parteikomiteele antud kordusehituse luba. Järgnevalt on hoonele ehitusload antud 1999.a. ja 2002.a.

1983 Jõgeva Politseiprefektuuri kirjast Justiitsministeeriumile Jõgeva justiitshoone Jõgeval Pargi t. 1 anti ekspluatatsiooni märtsis 1983 ja jäi Jõgeva linna Elamuosakonna bilanssi. Vabariigi Valitsuse määrusega nr. 328 25.oktoobrist 1993 anti hoone Justiitsministeeriumi haldusesse… Hoone üldpindala on 2452,2 m2 ja hoone koosneb kahest osast. Juba hoone projekteerimisel plaaniti ühte ossa siseasjade osakonna ruumid ning teise ossa kohtu- ja prokuratuuri ruumid… Ühes otsas paiknevad Justiitsministeeriumi haldusala asutused: Jõgeva Maakohus ja Jõgeva Prokuratuur, teises osas endise miilitsa baasil moodustatud Jõgeva Politseiprefektuur, Jõgeva Uurimisbüroo ja Jõgeva Valvekeskus – kõik Siseministeeriumi haldusala asutused…. 3.veebruarini 1995 oli majas ka Jõgeva Kodakondsus- ja Migratsiooniamet, mis oli moodustatud politsei passilaua baasil.

Jõgeva linna täitevkomitee esimehed: Hans KASK kuni aprill/mai 1945 Eduard KRUUSA mai 1945 – sept.1946 Arnold KOPPAS nov. 1946 – veebr.1948 Voldemar KIIVIT 4.II 1948 – 29.X 1949 Juhan KAUP 30.X 1949 – 1951 Paul KONDEL jaan. – juuni 1951 Endel LAUR juuni 1951 – veebr.1953 Aino LAINEN märts 1953 – märts 1955 Adolf JÕGISTE 1955 – 1958 Kailo KALM jaan. 1958 – nov.1960 Lootlik LUMIKU nov.1960 – nov.1961 Hany RINK nov.1961 kohusetäitjana Linda ARU kuni märts 1965 Kalju ILLISSOO 1965 – 1976 Hugo KRUUSAMÄE märts 1976 –

JÕGEVA RAHVAKOHUS Jõgeva Maa-arhiivi fond 7


366

Jõgeva jaoskonna rahvakohus moodustati oktoobris 1944. 1944.a. detsembri II poole palgaleht: - kohtunik Elfriide Jaani t. Kadakas, kuupalk 800 rubla - kantselei sekretär Emilie Pihlik, kuupalk 320 rbl Nemad olidki esimesed, kes Jõgeval kohtusse 1944.a. tööle võeti, seejärel tulid istungisekretär ja käskjalg-koristaja. Elfride Kadakas s. 1907, gümnaasiumi haridus, vallaline, parteitu, sõja ajal viibis Venemaal, ühe dokumendi järgi määrati kohtunikuks nov-s 1944. 1945.a. võeti tööle kohtutäitur Ida Tammeorg. Eesti NSV Kohtu rahvakomissari käskkirjaga 1945.a-st oli Jõgeva rahvakohtu tööpiirkonnaks: - Jõgeva linn, Sadala, Vaimastvere, Laiuse, Jõgeva, Kuremaa, Kaarepere, Kursi, Voore, Kudina ja Saadjärve vallad. Alates 1945.a. nov-st töötas kohtunikuna Helene Peetri t. Reiman (1906). Hiljemalt 1945.a. juunist asus rahvakohus Suur tn 20. Maja kuulus linna elamufondile. Majas oli kohtusaal, kohtuniku kabinet, kantseleituba. Revideerimisaktist nähtub, et kohtusaalis pole ei kaitsja ega prokuröri lauda, samuti toole neile. Revideerimise ajal teenindas Jõgeva kohtunik ka Mustvee rahvakohtu jaoskonda (Mustvees polnud kohtus ainsatki ametnikku). Juunis 1945 pole Jõgeva kohtul veel ka kirjutusmasinat. Kõik istungid peeti Jõgeval. Mõned kriminaalkuritegude statistilised andmed 1946 aastast, aga ajavahemikku pole antud: - töökohustusest kõrvalehoidumine (§ 61 lg II ja III - 19 - loomade varjamine (§ 62 lg II - 1 - puskariajamine (§ 102 lg I - 1 - ametialased kuriteod (§ 109) - 2 - isikliku vara vargused (§ 162) - 2 - erasüüdistusi (§ 146 lg I) - 1 Kokku - 26 Nov-s 1946 oli uueks kohtunikuks juba Endel Lüüs. Kolhoosnik 10.XII 1957 lk 1 1.veebr. 1947 tuli kohtunikuks Elsa Jaani t. LEINKASK. Oli enne sõda kooliõpetaja, sõjas sanitar, sai 1945 kohtunikuks. 26.dets. 1950.a. seadlusega nimetati Jõgeva kohus Jõgeva rajooni I jaoskonna rahvakohtuks ja 21.sept. 1957.a. seadlusega Jõgeva Rajooni Rah