Page 1

1

ÜLO PÄRN

JÕGEVA LINNA AJALOO ALLIKMATERJAL (väljakirjutused ajakirjandusest on rõhuvas enamuses tehtud originaalsõnastuses, tekst arhiividokumentidest või teatmikest aga väljakirjutaja poolselt ümberjutustatult)

I FONDIDE ASUKOHAD ARHIIVIDE KAUPA Fond 2974 Riigiarhiivis. Fond 10 Jõgeva Maa-arhiivis Fond 40 Riigiarhiivis Fond 7 Jõgeva Maa-arhiivis Fond 2818 Riigiarhiivis Fond 35 Jõgeva Maa-arhiivis Fond R-955 Riigiarhiivis Fond 39 Jõgeva Maa-arhiivis Fond R-358 Riigiarhiivis Fond 2800 Riigiarhiivis Fond 506 Jõgeva Maa-arhiivis Fond R-1607 Riigiarhiivis Fond 2162 Riigiarhiivis Fond 806 Riigiarhiivis Fond 3022 Riigiarhiivis Fond 495 Riigiarhiivis Fond 4150 Eesti Ajalooarhiivis Fond 3206 Eesti Ajalooarhiivis


2

Isikute nimed on töös enamasti kirjutatud nii, kuidas nad dokumendis või ajalehes parajasti esinevad. ************** Vana aja mõõdud ja kaalud. Verst 1066 meetrit ehk 500 sülda Jalg Süld 2,133 meetrit või 3 arsinat Küünar Arsin 71,1 sm ehk 2 ⅓ jalga Verssok Hektaar o,91 tiinu ehk 2,69 riia vakamaad Tiin Riia vakamaa o,34 tiinu ehk o,37 hektaari Tiin Vaat 40 pange ehk 492 liitrit Pang Toop 1,23 liitrit Kaal Puud 2 leisikat ehk 16,38 kg Leisik Nael 32 loodi ehk 409,52 grammi Solotnik 3 Kantsüld 9,712 kantmeetrit (m ) Tünder Riia vakk 6 külimittu ehk 66,4 liitrit Tsetverik Tsetvert 8 tsetverikku ehk 209,9 liitrit.

30,48 sm ehk 12 tolli o,52 m ehk 21 tolli 4,445 sm 2,94 riia vakamaad 1,o92 hektaari 10 toopi ehk 12,3 liitrit 10 puuda ehk ~163,805 kg 20 naela ehk 8,19 kg 96 dooli ehk 4,26 grammi 108 toopi ehk 132,8 liitrit 8 karnitsat ehk 26,2 liitrit

1915.a. nõuti sõjaväele vilja kokku ostes, et rukki vakk kaaluks vähemalt 116 naela ≈ 47,5 kg, odra vakk 97 naela ≈ 39,7 kg ja vakk kaeru 72 naela ≈ 29,5 kg. ************** Uus ehk gregooriuse kalender kehtestati Eestis neljapäeval,14.veebr. 1918. Esimesele veebruarile järgnes kohe 14. veebruar.Uus kalender on XX sajandil juuliuse kalendrist ees 13 päeva. **************

Virulane 11.juuni 1910 lk 2 Vene rahva hümnus Tuleb Eesti keeles järgmiste sõnadega laulda (1910.a. Tallinna laulupeol) JUMAL KEISRIT KAITSE SA! Vägev ning võimsam, Valitse meile Sa kiituseks, Hirmuks me vaenlastele, Õiget-usku Keiser! Jumal, Keisrit kaitse Sa! (sealsamas on ka venekeelsed sõnad) ************** Fondi 2974 nimistu 1 ajalooline õiendist. Vabariigi Presidendi 25.juuli 1940 dekreediga lõpetati omavalitsuste seniste volikogude ja valitsuste ning komisjonide tegevus. Linnavalitsused toimisid siiski kuni täitevkomitee moodustamiseni. Täitevkomiteed moodustati ENSV Ajutise Ülemnõukogu Presiidiumi 17.jaan, 1941.a. seadlusega. Ettevõtete natsionaliseerimine algas 1941. Saksa-aja Jõgeva linnavalitsus lõpetas tegevuse 19.sept. 1944. **************


3

J Õ G E V A (Jagiwa, Jagiwy, Jagiwie, Jeggiwa, Jegkowa, Jöggewah, Jöggewa, Jöggewal, Joeggewa)

nimest Põhja-Tartumaa kohanimed I Valgus, 1969 Tallinn Valdek Pall lk 43 ….L.Kettonen on käsitlenud nime v-tuletiste all, ühendades tüve apellatiiviga (üldnimi – Ü.P.) jõgi. A.Saareste on pidanud tõenäolisemsks tuletada lõpp -va sõnast vahe. Nagu varasemad kirjapanekud osutavad, pole nimes vähemalt 16. saj. lõpust alates toimunud ebareeglipäraseid häälikulisi muutusi. Sellepärast võime suurema kindlusega võrrelda nime häälikuliselt sarnaste apellatiividega. Häälikuliselt peaaegu täpse vastena leiame F.Wiedemanni sõnaraamatust adjektiivi (omadussõna – Ü.P.) jõgev, g. jõgeva… Et asub jõe veeres, ei ole ka nime tekkimise seisukohalt aluseta võrrelda seda omadussõnaga jõgev. … Valdek Pall (professor) Põhja-Tartumaa kohanimed II Valgus, Tallinn 1977 lk 21. … Kohanimede konservatiivsus avaldub eelkõige selles, et need on võinud säilitada tüvesid, mis apellatiividena on vastava ala murdest või üldse keelest kadunud….nagu… Jõgeva… Samuti võivad kohanimedes olla säilinud mõningad grammatilised elemendid, mis keelest üldiselt on kadunud… lk 63 Kohanimeks on saanud omadussõnad, näit Jõgeva… lk 64 …Põhja-Tartumaa kohanimede… leiame selliseid, mida algusest peale on dokumentides kirja pandud elliptilistena (väljajätteline – Ü.P.), näit Jõgeva… lk 95 … Mitmed nimed, kus kaasajal puudub sufiks -la, on ajaloolistes dokumentides… kirja pandud l-, ll-lõpulistena… 1758 Jöggewal…. lk 102 Põhja-Tartumaal on va-lõpulisi kohanimesid ainult mõned. Neist Jõgeva kuulub nimede vanemasse kihistusse (1599 Jagiwa, Jagiwie, Jaggiwa) ja on usutavasti ühendatav denominaalse (käändsõnast tuletatud sõna – Ü.P.) tuletisega jõgev ← jõgi…. **************


4

JÕGEVA KÜLA VARASEMAID TEADAOLEVAID ELANIKKE (majapidamise pead, peremehed) Põhja-Tartumaa talud 1582-1858 I Teatmik, Tallinn 1992 Tartu Ülikool, Eesti Ajalooarhiiv Ülle Liitoja lk 48 Jõgeva küla Peremehed: Hannus 1599 Inth 1599 Pip 1599 Macz 1599 Peter Wasten 1599 Jerem 1599 Idlane 1624 ein Wirscher Pauer Lauer 1624 ein Erbpauer hatt Ao 24 Lande angenommen Tonnies 1624 ein Erbpauer Hatt Ao 24 Lande angenommen Sosskalen Mick 1638 Erb. Jumalan Christer 1638 Erb. Empo Jurgen 1638 Erb. Pully Michel 1638 Erb. Empo Hans 1638 Erb. Perreyka Toenno 1638 Erb. Vabadikud: Hancz 1599 Bobole Piap Kierwo 1599 Bobole Hempe Lauer 1624 ist ein Losstreiber Jurgen Matzsson 1638 Inwohner Empo Lauren 1638 Inwohner Kury Barthold 1638 Inwohner Oleg Roslavlev 1967 DIE REVISION LIVLANDS 1601 Estnisches Siedlungsgebiet lk 161 Der Hoff Jagiwa welcher gantz vergeben Eine Muhle noch vorhanden so nach dem Schloss gebauwett. Frantz Goldhouell 2 Doerffer Jagiwa, Rosira Hakenn 14 Gesinde 13 wuste 4 Pobelin 4 Muhlen wuste 2 Haken


5 Heinrich Schwartz ehrhelt aus dem Dorff Jagiwa Hakenn 6 ************** Oleg Roslavlev 1965 DAS DORPATER LAND 1624/27 lk 170-171 Der Hoff Jegkowa ist bey der Pohlen Zeitten von Ruhekondischen Wackken mit den zugehoerigen Dorfferen abgenommen und sonderlichen darbey gearbeitet worden, weillen aber gemelter Hoff ganz wueste undt die zugehoerigen Dorfferen sehr geringe besetzt, alss werden die Pauren itziger Zeit nach dem Hause Layss mitt ihrer Arbeitt gebrauchet. Undt hatt der Hoff Jegkowa nach sich folgende Doerffer: Das Dorff Waddofer Das Dorff Painkill Das Dorff Jegkowa Das Dorff Moysema Das Dorff Erristfer Das Dorff Kassiwoehma Das Dorff Illackfer Folgen vorgesatzter Doerffer Lande undt wie vielewir derselben nach Aussage und Bekentnis der alten Pauren und Cubiassen besatzt undt unbesatzt befunden haben. ….. Illackfer mit 3 Haken Painküll mit 2 Haken diese Doerffer haben polnsche Hacken Muisama mit 1½ Haken undt liegen an itzo alle wueste. Kassiwoehma mit 2½ haken lk 171 Das Dorff JEGKOWA hatt nach sich 4 Haken polnsch itzt wohnen 3 Pauren darauff mit Nahmen: 1. Idlane ein Wirscher Pauer held 1/16 Haken, hatt 1 Sohn, gehet 1 Tagk zur Arbeitt, hatt 1 Pferdt, 1 Kuhe, ist ganz arm. 2. Lauer ein Erbpauer held Lande 1/16 Haken, hatt Ao 24 Lande angenommen, hatt 1 Pferdt, 1 Kuhe, new soll Ao 27 zahlen. 3. Tonnies ein Erbpauer held 1/16 Haken, hatt Ao 24 Lande angenommen, hatt 1 Pferdt, 1 Kuhe, new soll Ao 27 zahlen 4. Hempe Lauer ist ein Losstreiber **************

Oleg Roslavlev 1969 DIE REVISION LIVLANDS 1638 Estnisches Siedlungsgebiet II lk 168 Jackiwa 1638 1639 1640 1641 Sosskalen Mick Erb. 3/8 Jumalan Christer Erb. 3/8 Empo Jurgen Erb. ¼ Pully Michel Erb. ¼ Empo Hans Erb. ¼ Parreyka Toenno Erb. ¼


6 Jurgen Matzsson Inwohner Empo Lauren Inwohner Kury Barthold Inwohner Numbrid peremehe nime taga tähistavad tema kasutada oleva maa suurust adramaades. – Ü.P. ************** Periood 1688 – 1758 Andmed 1688.a. revisjonist ja adrarevisjonidest 1721, 1723, 1731, 1738,1744, 1750, 1758. Käesolevas ja järgnevas 1782-1858 ajaperioodi talude loetelus kasutatud tingmärkide tähendused: (=) talu uus peremees; (W) talu on dokumendis veel vana peremehe nimega, aga sellel on juba uus peremees; =? järjepidevuse seos on oletuslik; (– ) pole leitud seost ühegi varasema aja taluga ja nad on esitatud eraldi järjekorrnumbriga nn. süsteemi kuulunud talude järel; a.+b. või a. nimi aasta ja b. nimi aasta 1688.a. eksisteerinud talu maal on tekkinud 2 talu; + talu nime ja aasta järel on peale + vabadiku nimi; / selle järel on talu peremehe ees- ja perekonnanimi pärast perekonnanimede panekut. Ülle Liitoja Põhja-Tartumaa talud 1582-1858 I Teatmik, Tallinn 1992 lk 48-50 Jõgeva küla 1. Andres Curland (Andres Curländer, Andres Churländes, Andres Curlander, Andres Kurländer) 1688; 1731, 1758 w. 2. Perro Marth (Perro Märt, Perro Mert, Pirro Mart) 1688; 1731, 1758 w. 3, Kadella Jaak (Kaddele Jaack, Kaddek Jaack, Kadila Jack, Kaddila Jack, Kaddale Jack, Caddak Jaack, Caddila Jaak) 1688; 1721-1750 w. = Micko Jaan 1758 4. Nachkor Hans (Nackor Hans) 1688 = Miko Hanso Johann (Micko Hanso Johann, Micko Hans Johann, Micko Hanso Juhan, Mico Hanso Johan) 17211744; Micko Hanso Peter 1750, 1758 5. a. Jake Nigolas (Jaska Niggolas) + b. Petri Marth (Petri Mart) 1688 = a. Kiwwika Jacob + b. Seppa Michel 1731 = Kiwicko Jacob 1738; Kiwicko Jaack 1744 w. = Kiwi Jacob 1750 = Jaani Andres 1758 6. Ustallo Jahn (Ustallo Jaan) 1688; 1731, 1750 w. = Seppa Albrecht 1758 7. Perro Tiedt (Perno Tiet, Pehro Tiedt) 1688 = Tido Perro Jahn 1721; Tido Jaan (Tiedo Jahn, Tiedo Jaan) 1723-1744; Tiedo Jaani Pertel 1750, 1758 8. Peido Hans (Peyto Hans) 1688;


7 Pedo Hanso Mert (Peido Hanso Märt) 1721-1731; Peedo Hanso Jürry (Pedo Hanso Jürry) 1738, 1744; /Peito/ Jürri 1750; Peido Jaan 1758 9. Ustallo Mattis (Ustallo Maddis) 1688 = Ustallo Rein 1721, 1723 adramaa kasutamata; Ustallo Maddis (Ustallo Mattis) 1731-1750 w. = Peido Jürri Jaan 1758 10. a. Harracka Jaan (Harraka Jahn) + b. Pehro Jürgen (Perro Jürry) 1688 = Kiwika Hinn 1731, 1738 = Harrako Jaan (Harraka Jaan) 1744, 1750 w. = Wenne Rein 1758 11. Perro Jürri 1688, 1750 w. = Mahe Mardi Andres 1758 12. Mehe Jani Jürri (Mahe Jaani Jürri) 1688 = Mähe Hanso Mert 1731; Mah Hanso Mert 1738; Mahe Johanni Jürri 1744 w. = a. Tenno Thotz + b. Hans Jürgen 1750 = Tönno Thotz 1758 13. Leppico Michel (Leppiko Michel) 1688 = Koddira Erich 1731 = Leppicko Kaddila Erich (Leppiko Kaddila Erich) 1738, 1744 = a. Kaddala Erich + b. Mardi Jaan 1750 = Mardi Jaan 1758 14. Purrica Jahn (Purricko Jaan, Purrika Johan) 1688 = Pehre Hans 1731; 1738 w. = Purrika Johan (Purrika Johann) 1744, 1750 w. = Kangro Jaack 1758 15. Mehe Jahn (Mehe Jahan, Mahe Johann) 1688 Mähe Johan 1731, 1738 w.; Mah Hanso Mert (Maho Hanso Mart, Mehe Hanso Mart) 1738-1750; Mahe Madri Tönn 1758 16. Empo Jürry (Empo Jürri, Embo Jurri) 1688 = Marti Hans (Mardi Hans, Mardie Hans) 1731, 1738; Madri Tinnt (Mardi Tint) 1744-1758 17. – Perro Jurri Pehr (Pere Jürri Peep) 1721, 1723 18. – Marti Hans 1721, 1723 19. – Marti Jurri Hans 1721 = Mäh Jürri Hans 1723 20. – Embo Tönno 1721 w. = Kiwe Kawo Hain 1723 21. – Miko Hanso Rein (Micko Hanso Rein) 1721, 1723 22. – Kadila Kertze Erick 1721: Kaddila Erich 1723 23. – Jani Anni (Jaani Hann) 1721, 1723 w. 24. – Perro Jurri Hanso (Pere Jürri Hans) 1721, 1723 w. 25. – Tido Thomas 1721, 1723 w. 26. – Peri Marte Hanso (Pere Mardi Hans) 1721, 1723 w.


8 27. – Kruga l. 1721 28. – Tönno Tönns (Tinno Tönnis) 1721, 1723 w. 29. – Kiwick Hans (Kiwika Hans) 1721, 1723; vt. nr. 5 30. – Longe Jahn 1721 ************** Periood 1782 – 1858 Vaadeldaval perioodil toimusid hingerevisjonid aastail 1782, 1795, 1811, 1816, 1826, 1834 1850 ja 1858 Hingerevisjoni aruannetes on kirjas kõik pere liikmed: peremees, perenaine, mõlemast soost lapsed ja loetletud isikute vanus revisjoni ajal, mis ei ole aga enamasti päris täpne. Revisjoni hingeloendis on ka talu teenijarahva ja talumaal elavate vabadike nimed. Perekonnanimed pandi talurahvale vahetult 1826.a. hingerevisjoni eel. Alljärgnevalt on loetletud vaid Jõgeva küla peremeeste nimed:

1. Tenno Jurry (w. Totzi Elias) 1795 = Totsi Jurry 1805; Totsi Elias (w. Jürry) 1811; Totzi 1816; Totsi Jurry 1821; Totzi 1826-1858 / Jürry (Jürri) Tots (Toots) 1826, 1859, 1858 2. Kubja Maddis (w. Jurry) 1795; Kubja Maddisse Jürri (w. Andres) 1811; Kubja Tönso 1816-1858 / Maddis Baron 1826, 1850, 1858 3. Kangro Jago Mert (w. Tönso Maddis) 1795 = Tönso Maddis 1805, 1811; Tönso 1816 = Tönso Andres 1821; Tönso 1826-1858 / Hans Töns 1826, Jürri Kurg 1850, Jaak Muts 1858 4. Wägo Anso Merdi Rein (w. Mae Mardi Michel) 1795 = Mae Marti Hans 1805; Maemarti Michel 1811; Mae Merdi 1816; Mäh Mardi 1821; Mae Merdi (Maemardi, Mae Maerdi, Mäe Mardi, Mae Mardi) 1826-1858 / Jaan Kustloff 1850, Jaak Kustlow 1858 5. Tucki Tenso Hans (w. Jahn) 1795 = Tönso Jurry 1805 = Tiksi Tönso Anso Jaan 1811 = Tönso 1816; Tönso Hans 1821; Tönso 1826-1858 / Jacob (Jakob) Mäggi 1826, 1850, 1858 6. Merdi Tönno (w. Ma Mardi Jacob) 1795 = Mae Märti Jacob 1805, 1811; Maemerdi 1816; Mäh Mardi Jurry 1821; Maemerdi (Maemardi, Mäemardi) 1826-1858 / Jaak Mäggi 1826, Juhan Mäggi 1850-1858 7. Peido Jürry Jurri Jaan (w. Peido Ado) 1795; Peido Thomas 1805; Paido Ado (w. Jürry) 1811; Paido 1816; Peide Jurry 1821; Paido (Päido) 1826-1858


9 / Jurry Wälli, Jacob Oun 1850, Mart Jürisson 1858 8. Peido Märdi Jurry (w. Peido Jaan) 1795; Paido Jacob 1805; Päido Jacob 1811; Paido 1816; Peido Jacob 1821; Paido (Päido) 1826-1858 Hajatalu / Tönnis Kiwistick (Kiwwistik) 1826, 1850 Tönno Sekkel 1858 9. Merdi Jürry (w. Lello Jacob) 1795 = Lello Jak 1805; Lello Jakob (w. Jaak) 1811; Lello 1816; Lello Jaak 1821; Lello 1826-1858 / Tönno Mäggi 1826, Jaak Tisler 1858 10. Tiedo Jani Pertell (w. Rein) 1795 = Pertli Rein 1805 = Tido Jaani Pertels (w. Märt) 1811 = Pertli 1816; Pertli Jaak 1821; Pertli 1826-1858 / Juhan Leppik 1850, l858 11. Närro Jany Mert (w. Jacob) 1795; Nerro Jacob 1805 Närro Märti Jakob (w. Peter) 1811; Närro 1816; Närro Märt 1821, Närro 1826-1858 / Johan Mäggi 1850 12. Micco Anso Peter (w. Rein) 1795; Mikko Anso Peter 1811 tühi 13. Jaani Andres Elias (w. Petri Andresse Jaan) 1795 = Petri Mart 1805; Petri Andres Jaan 1811; Petri 1816 tühi; Petri Reino 1821; Petri 1826-1858 Hajatalu / Jaak Tisler 1826, Jürri Alber 1850, 1858 14. Motte Tönn (w. Johann) 1795, Mötte Johann 1805 Mötte Tönn (w. Tönno) 1811 = Otza 1816 = Mötte od. Otsa Tönno 1821 = Otza 1826-1858 / Tönno Raya 1826, Jürri Öun 1850, 1858 15. - Hanso Jahn 1805, 1821 16. – Lello Tanni 1805 17. – Jahni Andrese Jahn 1805 Jani Andrese 1821


10

JÕGEVA KÜLA TALUD HINGEREVISJONIS Dorff Joeggewa 1795 66) Tenno Jurry Jurry Totzi Elias 67) Kubja Maddis 68) Kangro Jago Mert Tõnso Maddis 69) Vägo Anso Merdi Rein 70) Tuckisekso (?) Hans 71) Merdi Tönno 72) Peido Jurry Jurry Jaan Peido Ado 73) Peido Mardi Jurry Paido Jaan 74) Merdi Jürri Lello Jacob 75) Tiedo Jani Pertel 76) Näro Jany Mert 77) Micco Anso Petri 78) Jaani Andres Elias 79) Motte Tonn

Dorff Jöggewa 1816

Jöggewa 1834

1. Totzi 2. Kubja Tõnso

1. Totzi 2. Kubja Tõnise

3. Tõnso 4. Mäe Mardi 5. Tõnso 6. Maemardi 7. Paido

3. Tõnso 4. Mäe Mardi 5. Tõnso 6. Maemardi 7. Paido

8. Paido

8. Paido

9. Lello 10. Pertli 11. Näro 12. Petri 13. Otza

9. Lello 10. Pertli 11. Närro 12. Petri 13. Otza

JÕGEVA KÜLA TALUD HINGEREVISJONIS 1858 Jõgeva küla talud algavad revisjoni aruande internetivormi lk. 52. 1) Totzi 2) Kubja-Tõnso 3) Tõnso 4) Mäe-Mardi 5) Tõnso 6) Mäe-Mardi 7) Päido 8) Päido 9) Lello 10) Pertli 11) Näro 12) Peetri 13) Otza

Jüri Jüri p. Toots, pojad Hans ja Madis; Madis Andrese p. Bäron, poeg Ludvig (16); Jüri Jaani p. Kurg (lahkunud) Tõnis Jüri p. Nudi, pojad Jaan, Jüri, Johan ja Tõnu; Jaak Kusta p. Kustlov, pojad Kustas ja Jaan; Jakob Mägi, pojad Karl ja Juhan; Jakob Jaani p. Mägi, poeg Juhan; Adam Sarap; Mart Tõnise p. Jürisson; Jakob Villemi p. Õun, poeg Otto; Mihkel Jaani p. Hanson Tõnis Kivastik, poeg Jaan; Jaan Jaani p. Tisler, pojad Jaan ja Villem; Juhan Mardi p. Leppik, pojad Mart, Jaan, Juhan; Mart Jakobi p. Jürgenson Jakob Mardi p. Mäggi, pojad Johannes, Jaan ja Mart; Jüri Mardi p. Alber, pojad Mart ja Jaan; Jaan Tõnise p. Raja, pojad Tõnu, Jüri ja Juhan; Mart Otto p. Õun, pojad Mart ja Jaan.


11

JÕGEVA VALLAKOGUKONNA RAHVALOENDUSE RAAMAT 1897.a. (Internetis) Кнга съ переписныхъ листовъ Егеваскаго волостнаго общества 1897 г. Jõgeva küla lk 100 OTSA 27 – Mägi, Jakob Mardi p 38 a. perega talu saunas – Lall, Jaan Hansu p. 56 a. perega sepa majake – Valtmann, Karl 56 a. perega parksepa majake – Kurss, Johan Tiidriku p. 31 a. perega lk 103 JAANIANDRESE 28 – Nahkur, Madis Andrese p. 45 a. perega talu saun – Tiik, Jaan Hansu p. 49 a. perega talu saun – Tiidu, Tõnis Pärtli p. 65 a. lesk lk 104 PÄRTLI 29 – Tõnts, Hans Madise p. 40 a. perega talu saun – Mats, Krõõt 41 a. lesk lastega talu saun – Õunap, Jaan Reinu p. 44 a. perega talu saun – Toots, Jaan Jaani p. 69 a. naise ja naiseemaga lk 106 LELLO 30 – Alber, Mart Hansu p. 65 a. perega talu saun – Raja, Tõnu 64 a. talu saun – Alber, Jüri Juhani p. 57 a. talu saun – Sihver, Joosep Kustavi p. 40 a. perega talu saun – Alber, Ello Jaagu t. 46 a. poja ja teistega, kes tema juures elavad. lk 109 PÄIDO 31 – Tootsas, Madis Mihkli p. perega lk 110 ÕPETAJAMAJA 31a – Pikkard, Jaan Mardi p. 36 a. perega lk 111 TÕNSO 33 – Muts, Jaan Otto p. 72 a. perega talu saun – Nikolajev, Joosep 52 a. perega. lk 112 TÕNSO-ANDRESE 34 – Muts, Jüri Otto p. 65 a. perega lk 113 MÄEMÄRDI 35– Kustlov, Gusta Jakobi p. 56 a. talu saun – Lindemann, Leena Mardi t. 33 a. tütrega talu saun – Jakobson, Hans Kata p. 27 a. naisega talu saun – Saar, Jaan Villemi p. 40 a. perega lk 115 TOOTSI 36 – Toots, Jüri Hansu p. 39 a. naisega Toots Jaan Hansu p. 36 a. perega talu saun – Lents, Jüri 67 a. perega talu saun – Kürt, Karl 56 a. perega


12 lk 117 PÄIDU 37 – Raja, Jaan Mardi p. 42 a. perega Kork, Mai saun – Kork Mai 43 a. lastega ja Alber, Kadri 53 a. pojaga. Järgnev Näro 38 talu on arvatud juba Mäe küla alla. – Ü.P.

Eesti Ajalooarhiiv Jõgeva vallaarhiiv JÕGEVA KÜLA ELUKOHTADE NIMEKIRI Elukohad on välja kirjutatud tsaariaegsest, dateerimata Jõgeva valla nn „Talude ja eraldi elukohtade“ nimekirjast. Nimekiri võib olla pärit umbes aastast 1903. Talu peremehe ja talu sauniku perekonnapeasid pole nimekirjas näidatud, küll on aga märgitud isiku nimi, kelle talukrundil paiknev elamu kuulub. Ilmselt on viimased ostnud endale talult ehituskrundi ja mitmed sellised majad asusid ka arvatavalt hilisema Jõgeva alevi/linna territooriumil. Дер. Егева (alljärgnev on tõlge vene keelsest kirjapanekust); Talu nr 27 OTSA Juhan Valdmanni maja Mikk Paigalise maja Jaan Lall`i maja Johan Kirs`i maja Talu nr 28 JAANIANDRESE Tõnis Tiido maja Talu nr 29 PÄRTLI Grete Mats`i maja Jaan Ounap`i maja Talu nr 30 LELLO talu saun Jüri Alber`i maja Talu nr 31 PÄIDO talu saun Jõgeva kool Talu nr 33 TÕNTSU Talu nr 34 TÕNTSUANDRESE Talu nr 35 MÄEMARDI talu saun Jaan Saar`e maja Talu nr 36 TOOTSI Jüri Lents`i maja Talu nr 37 PÄIDO talu saun Mai Kork`i maja Talu nr 38 NÄRO talu saun Talu nr 39 MÄEMARDI Jüri Keller`i maja Mai Nuudi maja


13

JÕGEVA KÜLA TALUDE RAHVAPÄRASED NIMED (rasvane trükk) Vähemalt XX saj. esimesel kümnendil kasutatakse isegi paljudes dokumentides küla ametlike talunimede kõrval väga ohtralt talude rahvapäraseid nimesid. Johannes Nahkuri kirjalikes mälestustes on rahvapärased talunimed 19/20 sajandite vahetuse paiku olnud juba järgmised: 1. Otsa 27 – kõnepruugis ka Otsa, omanik 1912. a-st Ed. Teder (Adavere v.), kes abiellus Alviine Mägiga Otsa talust; 2010.a. Rauno Võsaste kodu, jätkuvalt Otsa talu nimega Pedja jõe kaldal, majapidamine kuulub nüüd Võduvere küla alla; 2. Jaani-Andrese 28 – Tühjaõue, a-st 1931 omanik Hilda Nahkur, kes oli abielus Kristjan Nahkuriga; 3. Pärtli 29 – kõnepruugis ka Pärtli, omanik a-st 1921 August Tõnts koos venna Oskar Tõntsuga; 4. Lello 30 – Jaagu, taluomanik a-st 1907 Johan Gustavi p. Kuusvere (Kustlov), kes oli abielus Aliide Alber`ga; 2010.aastal Kalda t. 12; - Lello B-30 – Eduard Nuudi, omab talu a-st 1910; 5. Päido 31 – Tooma, a-st 1907 oli taluomanik Karl Tootas; 2010.a. Kalda t. 4; 6. Kooli talu 32; 2010.a. on kooli asukohal maja Kalda t. 2; 7. Tõnso 33 – Madise, a-st 1933 oli omanik Kusta Mutso; 2010.a. Suvila 4; 8. Tõnso-Andrese 34 – Andrese, hiljem Riivese;1924.a-st on teade, et talu omanik on Arnold Leihberg, kes soovib talu ehituskruntideks müüa, a-st 1932 oli põhitalu omanik Johan Riives; 2010.a. Suvila 8; 9. Mäemardi 35 – Räga, omanik a-st 1907 Kusta Hansu p. Kuusvere, samuti tema vend Johan Kuusvere (Kustlov); 2010.a. Suvila t. 5; 10. Tootsi 36 – kõnepruugis samuti Tootsi, talu omanik a-st 1934 Jüri Toots; 2010.a. Suvila tänav 20; 11. Päidu 37 – kõnepruugis samuti Päidu, talu omanik a-st 1939 Kristjan Augusti p. Raja; 12. Näro 38 – kõnepruugis samuti Näro (ka Näru), omanik a-st 1883 Jaan Põdra; 1897.a. rahvaloenduse protokolliraamatus on Näro (Nero) 38 arvatud Mäe küla taluks. Otsa 27, Pärtli 29, Tootsi 36, Päidu 37 ja Näro 38 taludel J.Nahkuri andmeil rahvapäraseid talunimesid polnud, kui ta just neid unustanud polnud ja seetõttu kirjutamata jättis. Andmed taluomaniku kohta pärinevad teatmikust Eesti talundid, Tartumaa (Tartu 1939 lk. 59-76). 1909.a. nimetab Jõgeva tuleõnnestuste vastastikuse abiandmise seltsi protokolliraamat ühte jõeäärset talu Vaadu taluks, mis pidi asuma üsna Kuusiku lauavabriku lähedal, aga protokollist ei selgu selle talu ametlik nimi, peremehena nimetab allikas Hans Jukk`i.. Parvei maja on 2010.a. Suvila t. 14 ja Johannes Võsu esimene, 1916.a. asutatud riide vanutamise ja värvimise töökoda on praegu s.o. 2010.a. Suvila t. 12. Olavi Annuki andmeil ehiati Tooma talu elumaja (Kalda t. 4) 1861.a. ja ümberehitus tehti aastal 1891. ***************


14

AJALEHETEATEID JÕGEVA ÜMBRUSKONNAST

1821, 1822, 1823 ja 1825 Maarahva Nädala-Leht 2.veebr. 1821 lk 33 Leht kirjutab nekrutivõtmisest ja toob seejuures andmed, et Laiuse kihelkonna nekrutitest on „ennast lahti ostnud” 3 meest. Kas neist keegi ka Jõgeva mõisa talupoeg oli, pole lehes märgitud. Mahrahva Nädala-Leht 23.märts 1821 Leht kirjutab, et Laiuse kihelkond on „Tallina kele” pruukijate paikkond ja et selles praostkonnas on sellise eesti keele alaga veel Eekse (Äksi), Kursi, Pallamuse, Tõrma, Koddaverre ja Maarja kihelkonnad. Maarahva Näddala-Leht 20.juuli 1821 lk 229 Tartust… Kaks jallaväe rüggementi läks sedda teed; kolmas kallas Nina ja Tõrma jama vahhel Põltsama kaudu Villandi… (See peab tähendama, et üks polk on Tormast üle Jõgeva Põltsamaa kaudu Viljandi läinud. – Ü.P.) Marahva Näddala-Leht 7.sept. 1821 lk 282-283 Lehes arutletakse seeüle, et mööda Piibe maanteed võiks Tartu ja Tallinna vahel panna regulaarselt liikuma reisitõld, nagu see käivat Peterburi ja Riia vahel, mis läbi Tartu 2 korda edasi-tagasi nädalas sõidab. Lehes arvatakse, et küllap oleks suvisel ajal Tartust mere äärde sõitjaid ja otseühendus tulevat ka odavam kui voorimees palgata. Marahva Näddala-Leht 5.juuli 1822 lk 209 Laiuse mõisas lükkas tormituul 22.veebr. õhtul 8 ajal nuumhärjade 4-aastase lauda ümber. Laudas viibinud 7 inimest pääsesid hoonest õnneks viga saamata. Painkülas pani Mättiko Jaak 19. märtsil vihavaenu ajendil oma naise õemehe Juhhani Mardi maja öösel põlema. Marahva Näddala-Leht 16.aug. 1822 lk 261 … ja tännavode olli Pebo Mardi tüttar Mai, Jõggeva vallas, Laiusi kihhelkonnas, seddasamma hullamist katsumas, agga tõmmati kõhhaste kulamise alla, ja suiloti petjate suud kinni… (Jutt on usuteemalisest väärõpetuse levimisest. – Ü.P.). Marahva Näddala-Leht 27.mai 1823 lk 168 …Sesamma mürristamine tulli Põltsama poolt üle Laiusei ja Simmona kihhelkonna, ja lõi sealsammas kõrval pikne Jõggevas (Laisholm) mõisa kõrtsi, korterihoone ja üht suurt heinaküni põllema, kus veel kaunist heinu sees olli. Marahva Näddala-Leht 21.juuli 1823 lk 227 Tarto makonnas saivad priks 5,212 peremeest; 5,606 peremehhe poega, kes veel mitte neljatõistkümne aastaseks jõudnud, ja 10,807 naesterahvast. (Jutt on 1819.a. Liivima talurahva seaduse järgi pärisorjusest vabastamise järgi priikslaskmisest. Aga kas tegemist on esimesest või teisest priikslaskmisest selle seaduse järgi, pole siinkitjutajal teada. – Ü.P.) Marahva Näddala-Leht 15.juuli 1825 lk 219


15 Mis hundid esimesest Januari-kunni viimasest Jõolo kuu päevast, 1923 aastal Tarto makonnas ärrasönud…. Laiuse k. (kihelkonnas). 51 hobbost, 9 sälgu, 37 härga ja lehma, 8 mullikat, 83 lammast, 40 sigga… Leht kirjutab, et koeri, mis murtud, pole kokku lugeda püütudki, neid olnud nõnda palju. Ü.P. 1858 Tallorahwa postimees 17.jaan. 1858 lk 228 Kawe möisa körts Pöltsama tee äres, kust post möda käib, ja kelle järrel sured pöllo- ning heinamaad on, saab, ueste kohhentud, 1 meiokuu päwal 1858 rendi peäle antud… Tallorahwa postimees 28.märts 1858 lk 296 Kauba hinnad Tartus: wakk rukkid 1.50, wakk nisu 2.80, wakk oddre 1.50, wakk kaeru o.90, püt sola 6.oo, püt räime 6.oo (püt kalub peäle 20 leisikast), püt suri hereingid 15.oo, püt pisikesi her. 10.oo, leisikas linnu 1.50, leisikas wöid 3.oo, leisikas rauda 1.oo, nael tubbakat o.10. Tallorahwa postimees 25.juuli 1858 Kawe möisas Laiusse kihhelkonnas on head lupja müa. Kui ostja ise ei jöua ärrawia, siis sadetakse lubbi temmale koddu. 1859 Tallorahwa postimees 6.veebr. 1859 lk 48 Kawe möisas Laiusse kihhelkonnas on üks tule- ning üks wessiweski tullewa Jürripäwast (1859) rendi peale sada, kes neid ihhaldab, mingo Kawe möisa kulama. Tallorahwa postimees Rede 21. Leikuse ku päwal lk 172 Kauba hinnad Tartus Wakk rukkid 1.60; wakk nisu 3.oo; wakk odre 1.50; wakk kaeru 1.oo; püt sola 5.50; püt räime 11.oo; püt suri heringid 12.oo; leisikas wõid 3.40, leisikas rauda 1.oo; nael tubakut o.06. 1864 Eesti Postimees 11.nov. 1864 lk.376 Laiuse kihhelkonnas, Jõggeva vallas, on Pankülla koolmeistril 6. Novembril öse linnaseemne karva 4-aastane ruunhobbune, mis 65 rubla maksab…..tallist ärravarrastatud…. Raudsaan, mis 25 rubl. maksab, kolmed rangid, 2 seddulkat, kahhed valjad, kirju venne look, villane hobbuse tek ja 4 vakka kaeru, ka muid vähhemaid asjo…. ************** TALURAHVA LIIKUMISÕIGUS 1863.a. 9.juulil kesri kinnitatud seaduse § 1 järgi võisid Liivimaa kubermangu talupojad oma koduvallast ilma passi või muud lubatähte omamata välja minna kuni 30 versta kaugusele. Neil peab aga olema ette näidata kas pearaha makseraamat või vallavalitsuse tunnistus, et ta selle või teise valla (kogukonna) liige on (Postimees 9.sept. 1892 lk 2). **************

1858 Tallorahwa postimees, Rede 7. pastokuu päewal lk 288 Teädaandmissed.


16 Jöggewa (Laisholm) moisawalitsusse polest antakse keige temma walla rahwale teäda, et rewisioni kirjotamminne seäl saab tallitatud essimesse Jürrikuu päewani, igga esmaspäewa ning igga rede ennelöunat. Kes ei tulle öigel aial kirjutama, saab kange trahwi alla.

1875 Laiuse kiriku sünni-, abielu- ja surmameetrika 1875 Internetivormi lk 13 Erriswer (Eristvere – Ü.P.) külas sündis reede, 11.aprilli õhtul 1875 (v.k.j.) Laiuse kihelkonna 96. talupojapere lapsena ja 43. poeglapsena MART LALL, kelle isa on Mutsu Jüri Lall ja ema Ann sünd. Tarras. Vaderiteks olid Mihkel Liiv, Mart Stein ja Mai Tann. Eesti Postimees 10.sept. 1875 lk. 222 Kuulutus. Sel 28. ja 29. Oktobril 1875 ja iga aasta edasi saab Jõgeva mõisas (Laisholm) Laiuse kihelkonnas lojuste ja kraami laat ära peetud. Mõisavalitsus.

1876 RAUDTEE EHITUS JA VALMISSAAMINE Ristirahwa pühhapäwa leht 13.veebr. 1875 lk 53 Ommalt maalt. Tartu-Tappa raudtega on wähha peale 2 aastat aega antud, siis peab walmis ollema. Lk 55 Tartu-Tappa raudte pikkust tulleb 107 wersta, selle ma peale tulleb üllepea 5 waksalit ehk jama. Te peal sawad jooksma 11 massinat, 69 passashiir- (reisijate-) ja 220 praht-wagoni. Assutus-kapital on umbes 4 miljoni 7 sadda tuhhat rbl. Ristirahwa pühhapäwa leht 25.sept. 1875 lk 312 Tartu-Tappa raudte kallal tehhakse ühtepuhku tööd. Tappa poolt ollid näddala eest raudroped jubba 30 wersta peal walmis paigale pandud ja on nüüd wist jo ülle Riama raja jõudnud. Wäggeva jaama juures käib raudte põigiti ülle wanna maante. Pedja jõe ülle tehhakse raudsilda; allus jõe põhjas on walmis ja selle kallal palju waewa nähtud, kõik raudwärgid, mis silla jure tarwis lähhewad, on jo sinna wetud ja lota et sild (45 wersta Tartust) pea walmis saab. Kõige suurem sild, kust raudte ülle käib, saab Emma jõe sild ollema. Selle sillaga olli se tülli, et seal kohhal jõe põhjas wägga palju suri kiwwa olli, mis enne piddid sama lõhki lastud. Ku aega tehti al jõe põhjas tööd, enne kui se asi walmis sai ja nüüd on ka allus ehk wundament lõppetatud. Raud te putkade (wahhi honete) puwärgid on kõik üllesraiutud ja tö lähhäb nüüd igga päwaga eddasi. Kus raudropad paigale on pandud, seal käiwad jubba 6 massinat ja 200 wankrid ehhitus-kramiga ja tö-rahvaga eddasi-taggasi. Kui ilmad head on, siis lodawad meistrid, et nüüd süggisele weel raudropad Tartust sadik peaksid pandud sama, nõnda et tullewal aastal muud ei olleks tehha, kui pakkude wahhed, kus raudropad peal seisawad, prüggiga täita ja tarwilisi hooned ehhitada. Ristirahva pühhapäva leht 13.nov. 1875 lk 368


17 Tartu-Tappa raudtega olla ikka se lotus, et enne talve raudropad piddid Tartust sadik paigale sama. Se lotus on tühjaks jänud, sest tö jäi enneaegu seisma, nõnda et mitu jubba ütles nende rahha on otsa sanud! Agga vivitus piddanud sellest tullema, et suremad podrätsikud sanud neist pettetud, kellel holeks nad selle tö jau annud, sest et need jälle omma törahvaga tüllisse sanud. Nüüd on kül podrädsikud lahti lastud ja savad utega kaubad tehtud selle lotusega, et need parremine oma tükkid väljatevad, agga mis se ennam aitab; sest vivitus on ikka käes ja hea tük parrast tööaega on mödaläinud. Et nüüd vist raudte sõidud enne ei või käima hakkata, kui tulleva süggise. Postimees 5.dets. 1937 lk 3 Poolsada aastat raudse rööbastee hooldajaks. Ajakirjanikule jutustab 1857.a. Kuramaal Tubene vallas Spuldinieku taluperemehe pojana sündinud lätlasest raudtee teemeister Jaan Spulge, kes jäi Eestisse elama, abiellus eestlannaga ja kelle pere kodune keel oli eesti keel. Oli Eestis vahetpidamata raudtee teemeister 40 aastat ja raudteeteenistuses üldse kokku 55 aastat, jäädes pensionile 1931.a. …. Tulin Tapa-Tartu raudtee ehitusele 1876.a. kevadel, kui seda oli juba umbes pool aastat ehitatud ja jõutud Kiltsi jaama juurde…. Ehitusettevõtjaks oli keegi lätlane. Meie eestöötajad olime kolmekesi samuti kaasmaalased…Tööd oli rängalt… Sel ajal tuli tööd sooritada inimjõul, niisama muldkeha rajamine… Ehitustööl oli alati 200 – 300 töölist. Siiski edenes töö pikkamisi. Töörongid vedasid materjali ainult jaamadeni ja sealt edasi pidi rööpad ja liiprid juba edasi toimetama rullikutega. Lõpuks raudtee valmis ja reisirongid alustasid liikumist 23.nov. 1876.a…. Palkade saamisega oli tihti raskusi. Mäletan juhtu, kui meie peremees, kuigi kaasmaalane, jättis korra suviste pühade eel töötasud välja maksmata. Ise ta elas Nõmmel. Seekord meie, eestöötajad, olime päris pigis. Kolme peale oli meil nälja kustutamiseks vaid paar naela leiba ja raha – kopikatki. Töölised aga nõudsid palkasid. Kõige pahem oli lugu seepärast, et meie ei osanud eesti keelt. Lugu läks lõpuks nii täbaraks, et oleksime peaaegu tööliste käest nahatäie saanud, kuid enne lipsasime läbi akna metsa ja sealt 6 km kaugusel asuva sandarmi juurde. Hiljem tööliste ninamehed said karistada ja sellega lugu lõppes. Minul oli aga isu raudtee-ehitamisest täis. Asusin Jõgevale elama ja ettevõtjana raudteel remonttöid teostama. Jõgeval püsisin 13 aastat ja sooritasin seal teemeistri eksami 1879.a. Siis asusin uuele kohale – Jõhvi teemeistriks. Seal kestis teenistus jälle täpselt 13 aastat ning algas viimane „kuraditosin“ – 13 aastat Sangastes… Ristirahwa pühhapäwa leht 13.mai 1876 lk 10 Kuulutus. Töteggiaid tarvitatakse Tartu raudte peäle, kes raudteed peavad pallastiga täitma ja silledaks teggema… Päva palka lubbatakse 60 kunni 65 kop. Igga kahhe näddala pärast saab palka välja makstud. Tahtiad tulge Tappa raudte ehhituse kuntori kaupa tegema. G.Obsoling. Ristirahwa pühhapäwa leht 29.juuli 1876 lk (249) 7 Tartu-Tappa raudte ropad polle ennam Tartu linnast kaugel ärra ja arvatakse, et massinad Augusti ku lõppul jubba käia seda teed hakkavad üllekäima. Egga siis vist ennam palju aega ei lähhä, kuni reisiate iggapävased sõidud eddasi taggasi käima hakkavad. Ristirahwa Pühhapäwa Leht 2.sept. 1876 lk. 291 Mis Tartu linna rahwas ammu otas, seda said nende silmad 21. Augustil nähha, sest esimene raudte sõit Tappast tulli sel päwal õhtu kellu 7 sinna. Kaks masinat ollid ees, ja 9


18 wagguni tagga, köik lippude ja halja okstega ehhitud; nöndasammuti ehtes olli Tartu linna raudte hoov ehk vaksal ja rahvast tungi täis, kes römu-öiskamisega aurawat tullijat wastuwötsid, kelle sarnast enne seal polle käinud. Raudte ehhitaja herra v. Samson piddas lühhikest könnet, mele tulletades, et keisri soowimine ka aidanud sedda suurt tööd korda sata; löppetuseks kuuldi pasunate mängu. See sõit käis liggi 7 tundi Tappast Tartu, agga ni palju aega kullus sellepärast, et ühtlase sel korral teed ja tööd järele vaadati ja saggedaste kinni peti. Kui reisijate sõidud käima hakkawad, – ja see sünnib vist Oktobri ku hakkatuses – , siis saab te kergemine ärrakäidud. (Jõgevaga on uudisel vaid niipalju pistmist, et eks selle rongi siinviibimine oli kohalikule rahvale ikkagi teatav sündmus, mida jälgima koguneti – tavainimesele ikkagi palju tähtsaid ja kõrgeid ametnikusaksu koos. Jõgeva jaama pidulikust avamisest ei see ega järgnev ajalehesõnum midagi ei maini. Aga Jõgeval nähti ilmselt rongi juba mõnevõrra varem, ehk ikkagi juba 1875.a. hilissügisel, või vähemalt 1876.a. juunis, raudtee ehituseks Jõgeva jaama kohale vajalikku materjali toomas. – Ü.P.) Eesti Postimees 25.aug. 1876 lk 205 Tartust. Aitumal, esimene aurumasin ja vagunite rong on laupääv 21. Augustil õhtu ligi kellu 7 Tallinnast Tartu jõudnud ja siin suure rõõmuhõiskamise ja teretamisega vastuvõetud saanud! Juba paar päevi enne seda anti siin avalikult teada, et esimene raudtee-rong laupääva õhtu saab tulema. Kallis aeg, kes seda ei oleks näha tahtnud! Kui palju inimesi koju veel jäänud, ei tea meie, aga raudtee hoovis ja ümberkaudu oli neid lugemata: ülemaid ja alamaid, noori ja vanu, suuri ja väikesi. Türgimaa haavatud kristlaste hääks oli nõuks võetud kokkutulnud rahvale, kes raudteehoovi ja ümberkaudu sisse tahtsivad tulla, 5 kop. eest piletid väljaanda. Ees suure trepi pääl maksivad neesamad piletid 20 kop. Inimeste hulka arvatakse umbes 8-10 000 ja kannataja kristlaste hääks 359 rbl. 45 kop. sissetulnud olevat. Niipea kui raudtee rong lähemale oli jõudnud, müristasivad suurtükid teretuseks vastu ja raudtee hoovi trepi ees jäi rong rääkimata hõiskamise all seisma. Raudteehoov ja ümberkaudsed postid ja hooned olivad lippude ja lillepärgadega kauniste ehitatud ja mitme tuhande viisi seisis rõõmus rahvas päält vaatamas. Kui seia jõudnud võerad vagunitest trepi pääle välja olivad astunud, pidas ülem raudtee ehitaja, Urvastu herra H. V. Samson lühikese tänu- ja tervitamise-kõne ja lõpetas sellega, et Keiserliku Majesteeti kõrgeste elada lasti, kelle loa ja kaitsmise all töö nii kaugele oli edenenud, ja selle pääle laulis kõik kokkutulnud rahvas: „Jumal Keisrit kaitse sa!” Selle pääle hakkas paks rahvahulk jälle linna tagasiminema. Ehituse tööd raudtee ja hoonete juures on veel paljugi teha ja avalik raudteesõit kuni ametlik äraandmise ja vastuvõtmine sünnib, saab omal ajal hiljem tulema. Ristirahwa pühhapäwa leht 21.okt. 1876 lk 6 Tartu-Tappa raudte peal on tö lõppetus jubba liggi. Teisel ja 3-mal Oktobril käinud kronu üllewataja raudte sildu watamas ja leidnud, et nad truiste on tehtud, kõige ennam kiitnud kolm suuremat silda, mis Emmajõest, Vassula ja Pedja jõest ülle käivad, wägga heaks…. Ristirahwa pühhapäwa leht 28.nov. 1876 lk 7 Tartu-Tappa raudte sõidud peavad nüüd wast 1-sel Nowembril käima hakkama, sest et mõnni tö ennam aega tarwitanud, kui enne arwati. Ristirahwa pühhapäwa leht 9.dets. 1876 lk 7 Tartu-Tappa raudte peal on wallitsuse loaga 28-mal kauba-weddu hakkanud. Jamad on: Kiltsi (ehk Assi), Wäggewa, Jõggewa (Laisholm), Tabbiwerre ja Tartu. Kaua odati, wimaks hakkab tullema! Ommeti tulleb reisijate sõitusid weel oodata.


19

Eesti Postimees 22.dets. 1876 lk. 311 Kuulutus. Tartu-Baltia raudteevalitsus annab teada, „et nüüd täieline raudtee-sõit Tartu linna ja Tappa jaama wahel, nii hästi reisijatele kui kaubaweole pühapääw 19. Detsembril on alganud.” Avaldatud sõiduplaani järgi jõudis Tartust kell 13.16 väljunud reisirong Jõgevale kell 15.06 ja väljus siit 15.16. Kolmanda klassi pilet maksis 56 kopikat. Tapalt tulev rong jõudis Jõgevale 8.39 ja väljus Tartusse 8.48. Siis olid töös Tapa ja Tartu vahel jaamad: Kiltsi, Rakke, Vägeva, Jõgeva ja Voldi. Ristirahwa pühhapäwa leht 23.dets. 1876 lk 420 Mis ammu oodati, se on nüüd ommeti sündinud: 19mal Tetsembril on Tarto raudte keige rahwale lahti wõetud, et reisiatte sõidud peawad iggapääw korra pärast käima. Küllap Tarto rahwal on sest hea meel, mõnne mu inimesel ka. Tallinnast hakkab massin enne lõunat kello pool kümme minema, ja õhto kello werand 5 jõuab Tarto. Tartust tulleb ta jälle pärrast lõunat kello werand 2 ärra, ja saab õhto kello pool 9 Tallinna. Reisiad sawad siis Tallinna ja Tarto wahhel umbes 7 tundi teel olla. Jesus olgo seltsiks! Ristirahwa Pühhapäevaleht 2.jaan. 1877 lk 7 Tartu-Tappa raudteel hakkasid ammu odatud reisijate sõidud 19mal Tetsembril käima. Tartu ja Tappa vahhel maksab reisija 2ses klassis 2 rbl. 41 kop., 3mas klassis 1 rbl. 34 kop. Tappast lähhevad sõidud Tartu iggapääv kellu pool 7 hommiku ja pool 1 lõuna ajal, Tartust Tappa pole lõuna kellu üks verand kahhe peale ja õhtu kella 8. Küllo Arjakas Eesti raudtee 140 Sissevaateid ajalukku Tallinn 2010 lk 55 … Ehitustööd jätkusid kavakohaselt ja ajutine liiklus avati Tapa-Tartu raudteel 1876. aasta detsembris. Ametlik vastuvõtukomisjon tunnistas tehtud tööd sobivaks järgmise aasta juulis. Seejärel, 11.augustil 1877 avatigi regulaarne raudteeliiklus… Punalipp 14.apr. 1977 A.Koppel, Tartu teejaoskonna 1. teelõigu ülem 100 aastat Tapa-Tartu raudteed …Riiklik komisjon võttis raudteelõigu vastu 25.juulil 1877. aastal. 11.augustil avati juba alaline liiklus uuel 106 versta pikkusel raudteeharul. Reisirongide kiiruseks pealiinidel oli määratud 35 versta tunnis ja kaubarongidel 20 versta tunnis. Et järgmiseks päevaks Tartusse jõuda, tuli Tallinnast alustada sõitu kell 22.20. Kell o.33 jõudis rong Tapale, kus võis kohe ümber istuda Tartu segarongile, millel kulus Tartusse jõudmiseks veel ligi 5 tundi. Kokku oli sõiduaeg 7 tundi 25 minutit…. ************** Eesti Postimees 6.okt. 1876, Kuulutus. Jõgeva laat Laiuse kihelkonnas, saab selle Oktoobri kuu 28. ja 29. pääval ärapeetud. Mõisavalitsus. Eesti Postimees 22.dets. 1876 lk 311 Kuulutus. Tartu kreis-postkontor annab seeläbi avalikult teada, et tänasest päävast saadik postikirjad Tartu-Tapa raudtee pääl toimetatud saavad ja et selle tarvis nii hästi Tartu kui Tapa raudtee-jaamas postikirjade vastuvõtmise-paik on asutatud. Tartu kreis-postkontoris, 19. Detsembril 1876 nr. 2590


20 Postmeister H.Winter, abiline T.Libert.

1877 Ristirahwa pühhapäva leht 30.jaan. 1877 lk 38 Tartu-Tappa raudte reisijate sõidud hakkasid 19. Tetsembril peale. Nüüd kuleme, et 13 päwaga wanna aasta lõppul üllepea 961 reisijat on wetud… agga siiski on raudte kohta wähhä… (Raudteel on Tallinna ja Tartu vahel telegrafiühendus). Ristirahwa pühhapäwa leht 10.apr. 1877 lk 118 (6) Tapa-Tartu raudteel hakkas 22.märtsist maksma uus sõiduplaan. Tartust väljuvad rongid kell 12.40 ja 18.46 ning Tapalt Tartusse kell 6.29 ja kell 12.33. Rong läbis tee Tartust Tapale või tagasi 5 tunni ja 15 minutiga või 5 ja poole tunniga. Ristirahwa pühhapäva leht 17.juuli 1877 Tartu-Tappa raudte sõidud käivad 26. Juli ku päwast ka kergemine. Nad lähhevad Tartust wälja: teine lõuna ajal 5 minutit peale kellu 1 ja teine õhtu 5 minutit peale 8. Tappalt lähhevad nad Tartu pole: teine hommiku kellu pool 7, teine lõuna ajal kellu pool 1.

1878 Eesti Postimees 31.mai 1878 lk. 136 Kuulutus. Jõgeva raudteejaama ligidal Sööt`i majas värvitakse villaseid lõngu kõiksuguse värvidega; niisama ka linast trüki-siniseks, kui ka puuvillasid lõimed ja tvist. J.Joseph. Sakala 17.jaan. 1890 lk 3 Põltsamaalt. Liivi kubernöri hra poolt… Uue-Põltsamaa talupojale Jakob Joosepile luba antud, Tartu maakonda Maarja-Magdalena kihelkonda tikuvabrikut asutada. Tegemist võib suure tõenäosusega olla ühe ja sama isikuga. – Ü.P.

1879 1879.a. kalender. Jõgeva ja Pakaste rüütlimõisad kuulusid Laiuse kihelkonda, Härjanurme rüütlimõis ja Saduküla (Tartu linna mõis) Kursi kihelkonda. Samadesse kihelkondadesse kuulusid nende mõisate talurahva-kogukondade vallad. Jõgeva (v.k. Егева) valda kuulusid endised Jõgeva (Laisholm) ja Pakaste (Pakast) talupojakogukonnad. Kalender „Uus aastasada” 1904 nimetab Pakastet Jõgeva kõrvalmõisaks. Tallinna Sõber 28.sept. 1879 lk 4 …Platvorm nimmega „Braz… Väggeva ja Jõggeva jaamade vahel saab 28. septembri kuu päevaga reisijate tarvis lahtitehtud… Reisijad, kes Brassi platvormi peal sovivad väljatulla, peavad seda Väggeva ehk Jõggeva jaama üllemale teada andma. (Postimees 13.II 1893 nimetab Pedja pooljaama Brasch`iks. – Ü.P.) Tartu Eesti Seitung 10.okt. 1879 lk 1 …Tartu Postkontor annab teada, et Põltsamaal üks postijaam on asutatud, kus igasugu kirju vastu võetakse. Ka käivad Põltsamaa ja Jõgeva raudtee jaamade vahel postid. Kirjad


21 saadetakse ära Põltsamaalt esmaspäeval ja neljapäeval kellu viie aegu ja Tartust esmaspäeval ja neljapäeval kellu 7 ja 14 minutit. Kirjad saavad Põltsamaale teisipäeval ja reedil kellu 10 ja 38 minutit enne lõunat. Eesti Postimees 1879 dets. Nekrutiksminekust kõrvalehoidmise eest on Jõgeva vallast tagaotsitavad: Jaan Päro, Jaan Saar, Mart Kurg, Karl Mägi, Jaan Püttsepp, Gustav Sood ja Mart Leppik.

1880 Tallinna Sõber 28.märts 1880 lk 2 Tappa-Tartu raudtee peal on lühikese aea sees kaks linadega täidetud vagunid põlema läinud, ilma et selgest teada oleks, kuda se õnnetus juhtus. Nüüd on raudtee valitsuse poolest piibu- ja sigaripõletamine kauba-platformide peal kõvaste keelatud ja ka käskuantud, suure hoolega selle üle valvata, et lina-veoks üksi seesugused vagunid tarvitatud saavad, mis igapidi alt kindlad on, et sädemed sisse lennata ei või. Tartu Eesti Seitung 29.märts 1880 lk 4 Balti raudtee rongide sõiduajad Tarust Peterburi ja Tallinna ning tagasi: - reisirong Tartust Peterburi väljus 19.14, jõudis Tapale 23.15 ning väljus sealt o.31 ja jõudis Peterburi kell 9.35 hommikul; - Peterburist väljus rong kell 21.oo, jõudis Tapale 5.58 ning sõitis sealt edasi 6.28 hommikul jõudes Tartusse kell 10.38 ennelõunal; - Tartu-Tallinn rong väljus 13.o6, oli Tapal 18.oo –18.35 ja jõudis Tallinna 20.37; - Tallinnast väljus Tartu rong kell 9.37, jõudis Tapale 11.58 ja sõitis sealt edasi kell 12.33 jõudes Tartusse 17.31. Eesti Postimees 14.mai 1880 lk 90 Kuulutus. Keiserliku Tartu sillakohtu poolest antakse seeläbi teada, et järelseisva uude postteede ehituse pärast nõnda kui: 1) Jõgeva raudtee jaamast kunni Auna – Torma postmaantee pääle; 2) Jõgeva raudtee jaamast kunni Tallinna postmaantee pääle; …6.Junil s.a. kellu 11 enne lõunat siinsamas kohtumajas väljapakkumise termin saab olema, ja saavad kõik need, kes nende uude teede ehitust eneste pääle võtta tahavad… MÄRKUS: Esimene tähendab praeguse Jaama tänava pikendust läbi praeguse Jõgeva ümbersõidu viaduktialuse Jõgeva aleviku raudtee ülesõidu juurde ehk nn. Kase teele ja teine praegust Suur tänavat. Olustikku ja Jõgeva küla rahva liiklemiseks tarvilikke suundi arvestades pidi praeguse Suure tänava kohal olema juba enne raudtee valmimist vähemalt tavaline, aga küllalt käidav roobastee. Kus aga asus Jõgeva küla ja Jõgeva mõisat ühendav tee enne raudtee valmimist, pole siinkirjutajale teada. – Ü.P. Sakala 17.jaan. 1880 lk 3 Rahukohtude jauskonnad. Tartu-Võru maakonnas VI jauskond: Laiuse, Palamuse, Äksi ja Kursi kihelkonnad. Eesti Postimees 8.okt. 1880 lk 172 Uue kohtureformi käivitudes jääb Jõgeva Tartumaa I kohtukonna ehk rahukohtuniku jsk. alla, kuhu hakkavad kuuluma Torma, Laiuse, Palamuse ja Kursi kihelkonnad. Eesti Postimees 12.nov. 1880 lk 194


22 Kuulutus. Jõgeva raudtee jaama ligidal on Hendrik Söötilt teisipäev 28. Oktobril õhtu mustekõrv ruun, 10 aastat vana, kõige riistadega ära varastatud; hobuse väärtus 55 rbl.

1881 Eesti Postimees 4.märts 1881 lk 36 Raudtee sõit Tartust ja Tartu. Tartu-Peterburi rong väljub Tartust kell 19.16, jõuab Tapale 23.53 ja väljub sealt o.31 jõudes Peterburi kell 9.35 hommikul. Tartu-Tallinna rong väljub 13.11, on Tapal kell 18.o5 ja saabub Tallinna kell 20.37. Peterburi rong jõuab Tartusse kell 10.29 ning Tallinna rong kell 17.33 (väljub Tallinnast kell 9.37). III klassi pilet Tartust Tapale maksab 1.53, Tallinna 2 rbl 58 kop ja Tartust Rakverre 1 rbl 89 kopikat ning Tartust Peterburi 5 rubla ja 46 kopikat. Eesti Postimees 16.sept. 1881 lk 148 Kuulutus. Tartu kreisis Põltsamaa kihelkonnas, 7 versta Jõgeva raudtee jaamast, suure postmaantee ääres mis Põltsamaa ja Viljandi pääle läheb, on Kaava mõisa kõrts ühes poega Jüri päevast 1882 rendi pääle anda. Kaupa teeb Kaava mõisavalitsus.

1882 Tartu Eesti Seitung 27.jaan. 1882 lk 1. Rahvaloenduse andmeil oli Laiuse kihelkonnas elanikke 11425, olles üks Tartumaa rahvarikkamaid kihelkondi, Palamuse kihelkonnas oli 5163, Torma kihelkonnas 5128 ja Kursi kihelkonnas 4800 elanikku. Eesti Postimees 10.veebr. 1882 lk 3 Tartu maakonnast Kiri: … – Siin Laiuse kihelkonnas Painküla koolis on mineval aastal ka raamatukogu alustatud ja mineval lihavõtte pühade ajal välja lugeda antud. Raamatute arv ei ole mul küll teada, aga on neid kaunis hulk. Kõik on ilusasti kokku köidetud. Tänavu 29. Jaanuaril olime jälle koos, 19 meest, ja panime veel raha kokku, et jälle uusi raamatuid võime osta. Meil on 40 rubla selle tarvis kogutud. – Suurem osa sest rahast on noorte meeste kokku pandud. J.R. Eesti Postimees 22.sept. 1882 lk 4 Kuulutus. Harmonikameister A.Sundja pakub noortele meestele häid harmonikaid, uue hõbeda keeltega kõige uuema moodi järele. Tellimise pääle saavad harmonika meistri tööd ruttu ja odavalt valmistatud. Pääle selle võtab ka vanu parandada odava hinna eest vastu. Teeb kahe klahviga, poolhäältega, nõnda kui keegi soovib ja elab Õuna jaama juures, Jõgeva vallas. Kolm järjestikku kuulutust.

1883 RONGIÕNNETUS Sakala 2.veebr. 1883 lk 2 … 17. Januaril Tartu-Tapa raudtee peal otsata suur õnnetus oleks võinud juhtuda, kui mitte masina meister Frühling rongi selle eest poleks jäksanud hoida. Kaarepera ja Jõgeva vahel sõites näinud tähendatud masinameister, et neli versta siinpool Jõgeva jaama ühe tee käänu kohal rööped mitte õiges korras pole olnud. Sedamaid pidas ta rongi kinni, et reisijaid mitte


23 hukatuse sisse ei sattuksivad. Kui asja aga pärast järele vaadati, leiti, et tähendatud pööru kohal 30 rööbet kurjast käest lahti olivad kistud ja läbi segi laiali pillutud. Reisijad pidivad 4 ½ tundi ootama, kuni rööped jälle olivad paigale seatud. Pärast seda jõuuudis rong ilma mingi õnnetuseta kell ½ 4 hommiku Tapa jaama. Üks baron G. Jõhvist, kes ühes reisis, kinkis masinameistri Frühlingile tema hoolsuse eest 100 rubla. Sakala on avaldanud ühe kohaliku saksa ajalehe teate sellest õnnetusest ja kogu lugu õnnetuse iseloomust on liialdatud. Vaata järgnevaid teateid Eesti Postimehelt ja Olevikult. – Ü.P. Eesti Postimees 19.jaan. 1883 lk 3 Selle kuu 14. p. on Jõgeva jaama ligi rong 4 ½ tundi pidanud seisma. Saksa lehed kõnelesivad mõned, et üks kuri käsi olla teed rikkunud, aga meie arvasime kohe, et niisuguseid põrgulisi meie maal ei või olla, kes rongitäie inimesi julgeks surma suhu lükata. Nüüd on välja tulnud, et üks vagon vigane olnud ja üks roobas ka. Masinist on seda näinud ja õigel ajal, enne kui õnnetust sündis, kinni pidanud. Viga parandatud ära ja rong sõitnud, kui ka 4 ½ tunnise seisu järele, jälle edasi. Olevik 17.jaan. 1883 lk 3 Uued sõnumid. 14. skp. on Jõgeva jaama ligidal üks vagoni telg sõites katki läinud. 4 ½ tunni pärast olnud viga parandatud ja rong sõitnud jälle edasi, ilma et keegi oleks kahju saanud. ************** Eesti Postimees 13.juuli 1883 lk 4 Kuulutus. Siin läbi anname põlluharijatele auupaklilult teadust, et meie juures kõige paremat põllurammu, mis supervosvatiks nimetatakse, ikka saada on, ja et meie seda otse ilma vahekaupluseta Inglismaa vabrikutest tulla laseme, siis on meil ka seeläbi võimalik pruukijatele teda kõige odavama hinnaga müüa. Ühtlasi tähendame ka, et meie juures niisama kõiksugused põllu- ja ehituse-kraami igal ajal suures ja väikeses viisis saada; punased pottahjukivid, mis meie omas vabrikus valmistatud, saavad müüdud kui ka kõik muud kraami, mis ahjude tegemise juures ette tulevad. Vennad Tiemann, Jõgeva raudtee-jaama ligidal, Siimustis. Eesti Postimees 3.aug. 1883 lk 2 Rahva elust tuli meile Jõgeva vallast Laiuselt kiri, kus kirjasaatja selle üle kaebab, et sääl vaimuharidus väga kängus on. Ajalehtede lugemine olla peaaegu tundmata asi. Aga vargust olla tihti kuulda ja mitmed kümned hobused olla juba sel aastal ära varastatud. Iseäranis Eristvere külas olla mõnda noort poissi, kes seda näpuametit pruukida. Ka joomine ja priiskamine võtta sääl võimust, ja selle läbi olla hää elukombe langemas. Ka öösine hulkumine olla õitsmas.

1884 Eesti Postimees 1.veebr. 1884 lk 2 Tartu maakonnast. Õnnetus on 16.Jan. Jõgeva vaksali juures olnud. Ühe proua hobused hakanud selle läbi lõhkuma, et teine saan mööda püüdnud sõita. Loomad jooksnud hullus tujus aedadest ja plankudest läbi raudtee pääle. Saan läinud puruks, proua saanud raskesti ja kutsar vähemalt haavatud. Teine hobune murdnud jalaluu. Kahju olnud suur. Eesti Postimees 22.veebr. 1884 lk 4


24 Kuulutus. Väga hääd press-pärmi Jaama mõisa vabrikust on saada paraja hinna est Jõgeva vaksali juures trahteris. Eesti Postimees 21.märts 1884 lk 2 Tartu maakonnast. Üks varas on Jõgeva Painküla kõrtsis nii rängasti säält meeste käest peksa saanud, et ta paari tunni pärast Jõgeva vallamajas ära surnud… Eesti Postimees 16.mai 1884 lk 2 Rahva elust. …Jõgeva mõisa poolt on kõva keeldus, et keegi peremees ei tohi oma saunamehele ega ka võõrale maad anda. Ta ei tohi ka lasta ilma mõisavalitsuse lubata oma krundi pääle ühtegi maja ehitada. Mis peavad nüüd vaesed inimesed tegema? Kohad on kõik enamaste vaesed meie vallas ja rent kallis. Näituseks: teeb peremees 10 vakka rukkid 15 vakka otre ja 20 vakka kaeru maha. Sügise saab umbes läbisegi igal aastal 25 vakka rukkid 40 vakka otre ja 50 vakka kaeru. Ei saa säält vilja suurt midagi müüa. Linad ei kasva meie maas tükati sugugi. – Nüüd peab peremees säält rendi maksma, poisi ja tüdruku pidama, soola ja kala ostma ja veel muud palju kulusid kandma… Eesti Postimees 30.mai 1884 lk 2 Sakala 16.juuni 1884 lk 3 Õnnetu surm olnud ühel lapsel Jõgeva jaamas. Lapsed lükanud sääl üht ratastega raud-nõuu ruttu edasi kuni postijaama juure, kus üks laps pääga vahele jäänud. Lapse pää läinud lõhki ja surm silmapilk käes. Eesti Postimees 20.juuni 1884 lk 2 Kevadel tuli ülemalt poolt käsk, et kogukonna-kohus pidi kõik nende meeste nimed protokolli panema, kes vargad on, ja suuremale kohtule teada andma. Sinna kirjutati siis kõik need nimed, kes aga elu ajal varastanud ehk varguse pärast kinni olnud, ja veel nendegi nimed, keda vargaks arvatakse. Nõnda sai siis neid umbes ligi 30 meest !! Jõgeva mõisa valitsuse poolt on kõva seadus ette kuulutatud, et kui üks peremees ka 5 kop. eest varastab, siis saab kohast lahti lastud. Enne oli Eristvere külas üsna varaste pesa… Lk 4 Kuulutus. Jõgeva Õllevabriku valitsus annab seeläbi kõrtsipidajatele ja kõikidele teada, et säält vabrikust igal ajal hääd Bayeri maa moodi järele tehtud laager- ja bairich-õlut ja toobiõlut saada on… Jõgeva õllevabriku valitsus. Eesti Postimees 27.juuni 1884 lk 1 17.juunil sai siin Jõgeva piiril Siimusti külas kaupmeeste Tiemannide juures (kaasikus – Ü.P.) Laius-Tähkvere lauluseltsi poolt näitemäng „Piirijärve rentnik” mängitud. Vaatuste vahel mängis muusika mäng… autor arvab, et muusika mäng ei olnud küllalt kiiduväärt. Eesti Postimees 3.okt. 1884 lk 2 Teateid Jõgevalt …Kes ajalehte ehk muid sarnast asja loeb ja haridust nõuab, seda naerdakse välja. Sellega ärritatakse noorema soo mõtted üsna tuimusele, nad peavad ju naeru ja juttusid kartma. Nimetan ka, et mõnes vaksalis palju ilma maksuta ajalehe lugejaid on. Sel õhtul kui ajalehed tulevad, võetakse mitmed lehed, loetakse need ööse ära ja siis viidakse hommiku jälle tagasi, kui kihelkonna postikandja tuleb. Lugejad on raudtee ehk vaksali mehed. See ei oleks mitte soovitav. Selle läbi läheb palju lehti kaduma, ja nad saavad muidugi määritud ja mustatud. Kes tahab ajalehte lugeda, see telligu ise endale leht.


25 – Inetu tegu 21. skp. öösel peksivad Jõgeval kolm poissi ühte tüdrukut hirmsal viisil. Ta ei ole ise enam lakast maha tulla saanud, muidu kui kantud. Teisel ööl pärast seda olnud tüdruk keeletu. Asi on kohtu alla minemas. Ei tea ks tütarlaps elama jääb või ei. Inetu ööhulkumise vili! G.T. Olevik 29.okt. 1884 Laiuselt. …Kusagil Jõgeva kandis raudtee lähedal tee ääres olnud lehm karjas raudkammitsais. Ometi varastatud lehm ära. Lehmal olid jalad maha raiutud, maha jäetud ja tapetud loom ära viidus. Muidu olla „vargustega Jõgeval ja Kuristal üsna vagusi.” Eesti Postimees 19.dets. 1884 lk 2 Naljakas vargus olnud Jõgeva laadal: Laadaplatsil praeb üks naine anisid ja müüb neid rahvale süüa. Naine vaeneke läinud mõne sammu praepannist eemale sel silmapilgul tuleb üks pika näpu mees, näppab praetud ani kintsu pidi kätte ja punub minema, mis jalad kannavad. Aga palav ani rasv põletanud mehikesel pikad näpud ära. Jooksnud ikka edasi ligidale kõrtsi leti taha; sääl võetud ta kõige aniga kinni. Ometi kord ka ühe varga näpud ära põlenud…

1885 Eesti Postimees 10.apr. 1885 lk 4 Kuulutus. Kunst-sõnnikut ehk superphosphati müüme odava hinnaga. Vennad Tiemann Siimustis. Sakala 27.apr. 1885 lk 3 Tartumaalt… L. kihelkonnas… J. vallas ehitadi mineval suvel ilus, nägus, ruumikas puust koolimaja P. külasse. Et nüüd maja tubli oli, siis sooviti ka osavat koolmeistrit saada. Kohalik õpetaja Dr. B. soovitas G.M., keda ta juba kolm aastat kui tublit meest tunda. G.M. sai siis ka P. küla koolmeistriks. Õnnetuseks langes aga see mees haigusesse, millest veel mitte terveks ei ole saanud. Ta jäi sellest heast kohast ilma; kuida kuulda, olla ta ranna äärde jälle kooli koha saanud. Piaks see tõbi tast lahkuma. Rõõmuga teatan ka veel, et P. külas kaunis suur raamatu-kogu on, kus juba peale 400 raamatu on. Hiljuti olla veel 30 rubla eest uusi raamatuid juurde ostetud. Tubli ja mõnus edenemise märk teistele valdadele. „Wäinölane” Jutt on Jõgeva valla Painküla koolist ja raamatukogust ning Laiuse kirikuõpetajast dr. Bidder`ist. – Ü.P. Eesti Postimees 22.mai 1885 lk 2 Paha lugu. Meie Jõgeva pool hakkab juba mõni õrnema soo liige pikanäpuliseks. Lehekuu 6 päeval võeti üks tüdruk kinni ja saadeti Tartu priileivale. Ta oli 240 rubla varastanud ja siis sellega möllama ja ostma hakanud, mis meel mõtles. Teated. Jõgeval jäi üks tütarlaps koerte kiskumise pärast arust nõdraks. – Lehekuu 8 päeval sadas Jõgeval kanget vihma ja pärast rahet, mis iseäranis jäme olnud, mõned terad olnud ¾ tolli pikad. Rukki orased olnud pärast nagu puruks tallatud. – Põlastav lugu. Öösel 8. ja vasta 9. skp. riisusivad kaks teeröövlit ühel Härjanurme valla mehel hobuse vägisi ära. Teine saadi õnneks kätte, aga teine on veel hobusega kaotsil. On mõlemad Jõgeva valla poisid. hm? Eesti Postimees 12.juuni 1885 lk 4 Kuulutus. Tartu sillakohtu loaga. Pühapäeval 23.juunil on kooliõue pääl Laiuse kihelkonnakooli Turnipidu… hakkadus kell 2 p.l.


26

Eesti Postimees 10.juuli 1885 lk 1 – 22.juunil pani pikne Jõgeval ühe moonamehe maja põlema. Vaesekese kraam on kõik sisse jäänud, ei rohkem-jäänud kui üksi särk selga… G.T. Eesti Postimees 14.aug. 1885 lk 1 Teateid. Laiuselt… Lõpuks teatan veel, et siin Jõgeval üks „pika näpumees” ära lõppis. Ta varastanud hiljuti ühe hobuse ära, ja võeti pääle selle varsti kinni. Nimetatud mehe surm on praegu rahva jutu järel teadmata, kas ta ennast poos, või suri ta selle pärast, et liialt urvaplaastrit saanud. Aga ometi oli temal rihm kaela ümber olnud. Asi on kohtu kuulamise all. Natuke kihelkonna-postimeestest. Jõgeva raudteejaamast viiakse kolme kihelkonna kirjad ära (Laiuse, Kursi ja Palamuse). Ühest kirjakandjast tahaksin paar sõna suguvendadele teadustada. See postimees võtab jaamast kirjad, siis läheb külasse ööseks, sääl laseb kõik ajalehed läbi lugeda, ka Saksa keelsed lehedgi. Üks vana herra, kes päälugeja, selle juures käia postimees alati. Nõnda saavad siis lehed mustutatud ja läbi loetud, enne kui adressile jõuavad. Kuidas säält külarahvas räägivad, saada postimees mõne käest selle eest hobuse toitu. Rumal asi! Jõgevlane. Eesti Postimees 27.nov. 1885 lk 2. Tänava aasta läheb ehk pandakse üks noor mees JohannToots Jõgeva vallast teist korda kroonut teenima, ja on kommisioni-kohtu poolt teist korda vastu võetud. 1882 aastal läks nimetatud mees oma vanema venna eest teenima, selle pärast et nimed olivad eksituse pärast vahetusse läinud. 17-aastane noor mees läks aga rõõmuga oma vnna eest riigi-isa teenima. Poiss tuli aga õnne-loosiga aasta pärast välja; ja nüüd pandakse teda teist korda oma eest teenima. Poiss näidanud küll kommisionis oma piletit j.n.e., aga seda ei olla kuulda võetud… Jõgevlane. Eesti Postimees 11.dets. 1885 lk 2 Laiuselt. Rahva elust. Mu kallis lugeja! Täna tahtsin sulle Jõgevlastest natukene pajatada, mida ma küll kurva meelega pean tegema, aga mis võib parata kui kui asi seda nõuab. Aga enne kui midagi kirjutama hakkan hüüan laulikuga Jõgevlastele nii: Teid ma laita küll ei tahaks Seda pandakse ehk pahaks Aga mis on tõesti tõsi, Seda kirjeldes ei väsi. Vaimu-haridus on meie vallas peaaegu kängus. Ajalehtede lugemine on üsna haruldane asi. Arva on mõni koolmeister, kõrtsimees, peremees jne., kellel ajaleht käib, aga suuremal hulgal on see üsna tundmatu asi. Nimelt on ka neid koolmeistridgi, kellel ajalehti ei käi. Ühel koolmeistril käivad küll Saksa lehed, aga Eesti keeli lehe lugemine on vistist selle koolmeistrile häbiks! Kellest peab siis rumalam inimene eesmärki võtma, kui üks rahva koolmeister ees nõnda teeb! Noh kui ka mõni hariduse nõudja peaks kellegile noore või vanale ütlema: „Sõber, telli omale ajaleht, loe kasulikka raamatuid jne., siis saab ka kuulda, kuidas mujal rahvas elavad.” – „Oi, kus ma selle tarkusega hakkan minema, parem joon selle raha kõrtsis ära, saan ometi korra rõõmus olla!” antakse vastuseks. Ajalehelugemise pääle raha raiskamine olla asjata, selle raha eest ei olla midagi kuulda, muud kui tühja lori jne. Et tänavune aasta kehv oli, on teada muidugi, siis on ka rahval raha puudus; aga joomiseks peab raha mõni kopik jätkuma. Iga õhta istuvad noored mehed ja niisama ka vanad kõrtsis. Viimaks kui aeg istumisega igavaks läheb, hakkab üks kassameistriks, korjab seltsi päält


27 needgi kopikud kokku mis on, mille eest viimaks pool toopi viina saab. Noh iga mees, kes raha andis, saab pool naela viina, nõnda saab siis mõnelgi sarved soojaks. Siis otsitakse veel viimased kopikud tasku põhjast välja, ja viimaks ongi mõni mees purjus. Noh siis tuleb tüli, riidlemine, peksmine jne. ette, iseäranis kõige rohkem meste seas. Nagu seda siin õige tihti on ette tulnud. Ka õrnemgi sugu ei jäta kõrtsis käimata. Neiud ei käi küll muul ajal, kui Mardi, Kadri ja Vastla õhtul, aga seegi on põlastav asi õrnema soo kohta! Sääl tantsitakse ja joodakse poistega ühes kella 12 ja mõnikord ka hommikuni, nagu see nimelt tänavu Mardi ja Kadri õhtul sündis. Siis saab vanadel küla-naestel terve pool aastat taga järel juttusid lärmitseda, kudas kõrtsis oldud jne. Kas see ei ole ülepää see üks rumalus? Parem võiks õrnem sugu oma aja neil õhtutel mõistlimumalt ära viita kui mööda kõrtsa joosta. Mõistlikutelt neidudelt palun vabandust, et nii valjult õrnemast soost olen rääkinud. Nõnda on lugu Jõgevlastega! Viha-vaen, joomine ja tühjade juttude rääkimine tahab võimust võtta. Varguse poolest on praegu vagune asi. Hiljuti valiti Jõgeval uued kohtumehed, üksi pääkohtumees on vana. Soovida oleks, et see auustatud mees oma ametit hästi üles peaks. Vallavanem on meil nüüd üsna õiglane ja kiidu väärt mees. Teatan veel, et Jõgeva mõisas mitu koera on hulluks läinud. Hiljuti hulkunud hull koer ümber, kiskunud mõisa koeri nõnda, et need ka hulluks läinud. Rahva elu on tänavu aasta küll siin väga vaevaline. Enamasti kõigil valla peremeestel on rent mõisale võlgu…. Vilets lugu. Jõgevlane.

1886 Postimees 11.jaan. 1886 lk 2 Tartu maakonnast. Rahva elust kaebab üks kiri Jõgevalt, et see säl pool, nagu mujal raske olla. Inimesed on rentide maksuga kimbus et raha vähe. – Painküla laulukoor õitsta ilusti. Ta olla mitmes kohas äratust viimas käinud ja palju kiitust leidnud. Eesti Postimees 19.märts 1886 lk 1 Tartu maalt. Laiusel Jõgeva vallas laskis mõisa valitsus 16 peremehe kraami üles kirjutada. Neil kõigil on mõisa rent võlga. Teistel kellel vähem võlga, tehakse termin. Raha puudus on siin suur!. Looma toiduga on siin ka puudus käes. Lk 4 Kuulutus. Pühapäev 16. Paastu k.p. õhtu varastati Jõgeva raudtee jaama vaksali juurest üks must ruun hobune, 5 aastat vana, 60 rubla väärt, ühes värvitud saaniga… Mättiku talust Villem Päll… Eesti Postimees 9.apr. 1886 lk 4 Kuulutus. Üks maja ilma maata on Jõgeva vaksalist pool versta Tartu maantee poole välja tulles, ära müüa. Lähemat teatust sealtsamast. Postimees 19.apr. 1886 lk 2 Tartu maakonnast. Tulekahju olnud 1. skp. Jõgeval Andrese talus. Kraami ja elajaid jäänud sisse. Eesti Postimees 23.apr. 1886 lk 1 Jõgeval põles 1. Aprillil Andrese talu elumaja ära. Kraam on sisse jäänud, niisama ka elajad kui ka hobune. Maja hakkanud sellest põlema, et poisikesed väljas paberossa suitsetanud. Vanemad valvage laste järele.


28 Sakala 12.apr. 1886 lk 2 Balti raudtee sissetulek on sest saadik, kui tee käima hakkas, mineval aastal kõige veiksem olnud. Ka käesoleva aasta hakatus ei ole paranenud. Nii on Jaanuari kuus kõiges 248762 rubla sisse tulnud, see on 61067 rubla vähem, kui mineva aasta Jaanuari kuus ja 129192 rubla vähem, kui ülemineva aastal selsammal kuul. Sakala 24.jaan. 1887 lk 3. Balti raudtee… Terve mööda läinud aasta sissetulek kuni 1. Detsembrini oli kokku 3083227 rubla, see on peaaegu 155000 rubla kasinam kui eesmineval aastal ja 550000 rubla vähem kui aastal 1884. Eesti Postimees 23.apr. 1886 lk 4 Rongide sõiduplaan: Tartu-Tallinn reisirong (olemas I, II ja III klassi vagunid) väljub Tartust kell 13.11, on Tapal 18.o5-18.34 ja jõuab Tallinna kell 20.32, Tallinn-Tartu rong väljub 9.37 Tallinnast, seisab Tapal 11.56-12.28 ning jõuab Tartusse kell 17.33. Tartu-Peterburi rong väljub kell 20.oo, jõuab Tapale kell 23.56 ja sõidab sealt välja 0.31 ning saabub Peterburi 9.40 hommikul. Peterburist väljub rong Tartusse 16.30, seisab Tapal 3.48-6.28 ja jõuab Tartusse kell 10.31. Sakala 4.okt. 1886 lk 2 Viljandist. Millest ammugi juba kõminat kuulda oli on viimaks ikka tõeks läinud. Balti raudteel ei sõida päevas Tartust mitte enam kaks rongi välja vaid üks ainus. Reisijatel teeb see kül suurt takistust, aga mida sa tee ära, kui kulud vägisi tasudest kõrgemale kippusivad. Posti rong, mis õhtu kella 8 ajal Tartust minema saadeti, on nüid kaotatud ja ainult veel segarong jäetud, mis lõuneajal kell 1 ja 11 minutit Tartust minema hakkaks. Et aga Peeterburgi rong Tapalt ikka hommiku kell 6 ja 28 minutit minema hakkab, siis on Peeterburisse reisijatel piaaegu 7 tundi pikemalt teel olla, kui enne; nimelt piab nüid Tapal kaua ootama. Nagu üeldud, piab selle üle kül väga kahjatsema, aga mis parata, kui tõiseti teha ei annud. Eesti Postimees 21.juuni 1886 lk 2 Mõni päev tagasi läks Jõgeva jaama lähedal üks mõisa viinahaam kraavi ümber ja ühtlasi ka lõhki. Põhja ei jäänud kummagile poole ette. Ah sa kallis pühade aeg, kuda nüüd, „käraka” sõbrad kallale panivad janu kustutama! Mõned rabasivad pangidega, teised jõivad toobidega ja muu nõudega, mis kätte saivad, kolmandad tõmmasivad kõhuli maas. Lähedalt talumehed saanud paar pangi täit tagavaraksgi. Viimaste õnneks lõhkenud aam oli 48 pangi suur…. Postimees 15.juuni 1886 lk 2 Veider õnnetus. Paar päeva enne pühasid läks Jõgeva raudtee jaama ligidal ühe mõisa viinaaam maantee kraavi ümber ja puruks. Küll oli siis joodikutel hää viina-saak, kes sellel korral sinna juurde juhtusivad. Vanad naesedgi jõivad endid pikali maha. G.T. Olevik 17.juuli 1886. Jõgeva võeti hiljuti jälle paar hobusevarast kinni ja saadeti Tartu priileivale. Jõgeva jaama juures läks hiljuti ühe mõisa moonakatel viina-aam kraavi katki. Viin jooksis välja. Küll oli seal janulisi joomas. Postimees 31.mai 1886 lk 2 Jõgeva jaamas vahetati 12. skp. jaamaülemat. Endine ülem hr. Tepping oli siin armas mees ja muretses hästi postitalituse eest. Uus jaama ülem ei oska Eesti keelt. Praegu on postitalitusega vaene lugu. Kirjade ning ajalehtede kättesaamine on raske.


29 Eesti Postimees 21.juuni 1886 lk 2 …Lõpuks teatan, et siin Jõgeva jaamas sest saadik, kui siia uus jaama ülem pandi, ajalehtede ja kirjade kättesaamine väga raskeks on läinud. Enam jagu lehti lähevad kaduma ja mis kätte tulevad, on nädal ja paar õigest ajast hiljaks jäänud. Nurinat on palju kuulda. Kui see asi ei parane, siis saab selle jaama ülemaga ajalehtede lugemine siit poolt lõppema, sest sarnasel luol ei saa keegi enam tulevaseks aastaks ajalehti tellima. Postimees 15.juuni 1886 lk 2 – Hiljuti võeti siin kaks hobusevarast kinni, kes juba 8 hobust Jõgevalt varastanud. Saab näha, ehk on nüüd jälle rahulikum asi. G.T. Postimees 9.aug. 1886 lk 2 Jõgeval pidada ka mõis koolimaade eest renti võtma ja iga lapse eest edaspidi 3 rubla talve eest maksetama. G.T. Eesti Postimees 10.sept. 1886 lk 1-2 Liivimaa välja näitusel Tartus 24. Augustil s.a. said… brongs auraha… Pauline Michelson Jõgevalt pool villase koetud riide eest… Kiituse kirjad riide koede eest: …Mai Truusmann Jõgevalt…

1887 Eesti Postimees 17.dets. 1886 lk 1 1.jaanuarist 1887 saab uus aktsiisi seadus maksvaks tehtud, mille järele viina poodisest alla 1/100 vedru (vedro ehk pang – Ü.P.) müidud saada ei tohi. Trahterid, kõrtsid ja võõrastemajad tohivad viina ainult sel ajal joogi kohast väljamüia, mis ajal viina poodidel õigus müüa on. Eesti Postimees 26.aug. 1887 lk 4 Kuulutus. Jõgeva Liivoja talust Johann Tomingul on punakas raudjas ruun 9 aastat vana ööse 5./6. augustil karjamaalt ära varastatud… tema väärtus umbes 80 rubla. Kes hobuse omanikule ehk Tartu Silla kohtule selle üle selget teadust annab, saab 15 rubla vaeva palka. Jõgeva vaksali juurest on peremehe Jaan Holmil noor mära hobune 2 ½ aastad vana ära varastatud… 10 rubla vaevapalka (Eesti Postimees 30.sept. 1887 lk 4). Väemalt paar hobust varastati Jõgeva lähedusest veel. – Ü.P. Eesti Postimees 10.sept. 1887 lk 3 Balti raudtee toimetusele on lubatud Tartu ja Tapa vahel kraamivagunite sekka kolmanda klassi inimeste reisi-vagunid ühes sõidule võtta. Eesti Postimees 2.dets. 1887 lk 1 Reede 20.Novembril ½ 2 öösel lõi pikne Laiuse kiriku põlema. Kokku tulnud rahva abiga sai küll kiriku sisemine kraam, nõnda: altar, kantsel, orelid, lühtrid ja pingid tulest peastetud, aga kirik ise põles ära. Õnnetus on sellele kihelkonnale suur.

1888 Sakala 16.jaan. 1888 lk 1 Eesti Kirjameeste Selts valis 4.jaan. 1888 Tartus I aseesimeheks Truusmanni. Aga tegemist on vist pastor Truusmanni, mitte Jõgeva taluperemehe ja mesinikuga, kes ksks mesilaste pidamise õpperaamatut välja andis. – Ü.P.


30

Jõgeva valla elukohtade nimejuhataja 1888-1890 99-nda elukohana seisab Jõgeva valla elukohtade nimistus Postijaam-Kurista. Sama postijaama maja on elukohana märgitud ka veel 1890.a. Postimees 25.veebr. 1888 lk 2 Jõgeva valla kirjade kättesaamisega on vilets lugu; nad viiakse Laiuse vallakohtu majasse, kust kirjutaja nad välja võtab ja nädala kahe kolme pärast, kui Jõgevale tuleb, ära toob ehk kasaka või mõne muu inimese läbi nad saaja kätte läkitab. Siis on aga kiri enamiste juba nii vana, et ta enam midagi väärt ei ole, ehk kül vaksalisse nõutud kolm kop. peab maksetud saama. Et selle aja sees mõnigi kiri ehk raamat nii mitme käe läbi käies ka kaduda võib, on selge. Ol. Postimees 12.juuli 1888 lk 2 Viljandi ja Jõgeva jaama vahel saada lähemal ajal korraline postikäik käima seatama, mille tarvidust ju kaua aega hädasti tunti. Eesti Postimees 28.apr. 1888 lk 3 Tartu turuhinnad Kartohvlid, vakk 60 kopikat Oad, toop 6 kopikat Loomaliha, nael 9 kopikat Rõõsk piim, toop 5 kopikat Rõõsk koor, toop 20 kopikat

Erned, toop Odra tangud, toop Sea liha, nael Hapu piim, toop Lauavõi, nael

6 kopikat 7 kopikat 12 kopikat 3 kopikat 30 kopikat

Olevik 30.mai 1888 Jõgeval oli varguse ja varastatud asjade vastuvõtmise pärast aasta eest 6 meest kohtu kätte antud. Nüüd on kohus otsuse teinud, mille järele mõni 9 kuuks ja kauemaks ajaks, üks 1 aastaks ja 4 kuuks on vangi mõistetud. Pääle kinnioleku peab viimane 114 rubla ka veel trahvi maksma. Jõgeval on sigade punatõbi laialt liikumas, ilma et selle vastu rohtu oleks teada. Valla nõukogu tegi otsuseks valla kulu pääl loomatohtrit lasta tulla, kes haiguse järele vaatab ja juhatust annab, kudas teda kautada tuleb. Nagu teada, tohter käinud, aga tõbe vasta mitte ütelnud olevat. Viga näib nendes taludes rohkem ette tulevat, kus sigadel püherdamiseks lompi polevat. Sakala 23.juuli 1888 lk 3 Viljandist. …Siinse Saksa lehe järele saada varsti Viljandi ja Jõgeva vahel alatine post, nimelt veike kirja ja euurem inimeste post käima hakkama.. Eesti Postimees 3.aug. 1888 lk 2 Mõni veike tähendus uue politsei sisse seädmise üle. Esimisel Septembril käesoleval aastal saab… uus politsei korraldus tegevusele kutsutud… Liivi kubermangu „maa politsei” saab järgmise jauskondadeks jagatud:… Tartu Kreisis:… II jauskonda tulevad Kodavere, Laiuse, Torma-Lohuso ja Palamuse kihelkonnad… Noorema abilise elukoht on Tschorna (Mustvee). Maakonna pea noorema abilise (maajaoskonna ülem – Ü.P.) palk on 1200 rubla, urjadnikul 350 rubla.


31 (Eesti Postimees 28.sept. 1888 lk 3 – Neli valdasid teenindavat urjadnikku elasid Tartu linnas. Peale 350 rublase riigipalga maksis kreisivalitsus neile lisaks 120 rubla hobusetoiduks ja 50 rubla korteriraha.) Eesti Postimees 17.aug. 1888 lk 2 Laiuse kirik õnnistati sisse pärast 1887.a. 20. novembri mahapõlemise järgset ülesehitamist 7. augustil. Kohal oli Liivimaa kirikupea kindralsuperintendent, Liivimaa landraadid E. von Oettingen Kuremaalt ja O. von Samson Kuristalt… kiriku vöölmündrid A.Mühlenthal Jõgevalt ja E. von Stryk Kivijärvelt… Eesti Postimees 26.okt. 1888 lk 1 Kreisiülem kutsus 19.oktoobriks Tartusse enda juurde vallavanemad ja selgitas neile maksvahakkavaid uusi töösuhteid. Näiteks arvas ta heaks, et talude õuedesse tuleks pimedal ajal postide otsa panna põlevad laternad, kuna vargad kartvat valgustatud kohas tegutseda. Kehtestati kord, et iga talu väraval peab olema silt talu nimega. Talusse kästi muretseda raamat, kuhu vallavalitsus kannab sisse kõigi majas elavate nimed. Maanteedele tuli püsti panna verstapostid ja teejagude piiride tähistamiseks musta-valge-punase-värvilised piiripostid, nagu need Venemaal olevat. Kirjad postidel peavad olema venekeelsed. Eesti Postimees 10.nov. 1888 lk 2 Laiuse rahval on viinakuu 28. ainuke ligidal ärapeetav laat Jõgeva mõisas… Mõni ehk läheb ka üsna ilma asjata sinna nagu harjunud pidu päevale. Tänavune Jõgeva laat on õige suur ja ilus olnud. Ilm oli paras külm ja kuiv ja hää korra eest kandsivad 3 politsei kordnikku hoolt. Kariloomad olid parajad kallid, linad odavad.

1889 Eesti Postimees 5.jaan. 1889 lk 3 Tartu turuhinnad Kartuhvlid, vakk 90-110 kopikat Erned, toop 8 kopikat Oad, toop 8 kopikat Odra tangud, toop 7 kopikat Loomaliha, nael 10 kopikat Sealiha, nael 10-11 kopikat Rõõsk piim, toop 5 kopikat Hapu piim, toop 3 kopikat Rukki peenleiva nael maksab ühes Tartu poes 3 kopikat ja tavalise ehk jämeda rukkileiva nael 2 kopikat. 1.maist müüs Georg Riik Tartus oma leivavabrikust ja selle müügipunktidest 10 naela leiba 16 kopikaga. Eesti Postimees 8.nov. 1889 lk 3 Viljahinnad Tartus. Georg Riik maksab: Rukkid 69-70 kopikat puud, kesvad 70-73 kopikat puud ja kesvad 65-70 kopikat puud, suve nisu 85 kopikat puud, talve nisu 85-90 kopikat puud, kaerad 4 rubla tsetvert, valged keedu herned 8 rubla 50 kopikat tsetvert, kehvem sort herneid 6 rubla ja 50 kopikat tsetvert. Eesti Postimees 11.jaan. 1889 lk 2 Kreisi politsei käsu peale on kõrtside kolme versta kauguseni kohtumajast eemal kohtupäeval, voli kogu koos istumisel ja valla ühistestel koosolemistel – kinni. Rõõmustav uudis. Lk 4 Kuulutus. Kava mõisas, 7 versta Jõgeva raudtee jaamast Põltsamaa tee ääres on Jüripäevast kõrts rendi peale saada ja üks kauplemise koht sealsamas on kohe välja rentida.


32 Postimees 14.veebr. 1889 lk 2 Jõgeva vallas jooksis 2.vebruaril üks nõdrameelne mees kodust ära. Kolmandal päeval leiti ta kusagilt koletumal kombel külmast ära võetud. Kõik nägu ja käed olivad kui pajapõhi mustaks läinud. hra? Sakala 4.märts 1889 lk 2 Viljandist. Jõgeva jaama säetakse 1. Märtsist saadik täieline postkontor, kus kõiksuguseid kirjasi vastu võetakse ja välja antakse. Olevik 3.apr. 1889 lk. 2. Jõgeva jaama on postkontor asutatud ja see teeb siit poolsele rahvale suurt rõõmu. Nüüd jääb ka see maks 3 kopikat, mis siin iga liht kirja päält Jõgeva jaama ülemale maksti, ära. Kuna enne passide vahetamine ja kirjade saatmine suurt tüli tegi, on nüüd kõik korras, sest postkontor toimetab kõik sarnased asjad ära. Eesti Postimees 13.apr. 1889 lk 3 Uuemad sõnumid. – Jõgeva uue postkontori ülemaks on esiotsa Tartu postkontori ametnik Kurme nimetatud. Punalipp 29.sept. 1970 E.Selli Postipoiss sõitis kord maanteel… Jõgeva postijaoskonna avamisest. 6.juunil 1880. aastal esitas Laiuse kihelkonna kirikueestseisja ja Tartu kreisisaadik A.V. von Samson-Himmelstierna Laiuse ja Palamuse kihelkonna mõisnike nimel Liivimaa kubermanguvalitsuse postiosakonna ülemale riiginõunik A.Svjatskile ettepaneku avada Jõgeva raudteejaama postiosakond. 13.juunil samal aastal sai ta Riiast vastuse, et kui kohapeal võetakse postiosakonna ülalpidamise kulud enda peale ja leitakse ruumid, siis kubermangu postiosakond takistusi ei tee. Kubermanguvalitsuse esindaja Jõgeva mõisnik krahv Manteuffel ei leidnud Jõgeva raudteejaama juures sobivaid ruume ja postijaoskond jäi avamata. Möödus seitse aastat. 4.detsembril 1887.aastal teatas rüütelkonna maanõunike kolleegium kubermanguvalitsusele 1.mail 1888 avatavast Jõgeva postijaamast, kuhu eraldatakse ruumid postijaoskonnale lihtposti jaoks. Järgmise aasta veebruaris palus rüütelkond avada Jõgeva postijaoskond igat liiki postile ja nõustus kubermanguvalitsuse ettepanekuga, et kõik kulud kannavad esimeste aastate jooksul asjast huvitatud Jõgeva ümbruse mõisnikud. Postiosakonna loomist Jõgeval kiirendasid Tartu – Valga raudtee reisiliiklus ja postiveo avamise algus ning samal, 1888.aastal Jõgeva – Põltsamaa postitrakti pikendamine Viljandini. Riia postiringkonna (kuhu kuulusid Eesti- Liivi- ja Kuramaa kubermang) ülem Dmitrijev taotles Posti- ja Telegraafi Peavalitsuselt Jõgeva postijaoskonna viivitamatut avamist. Peterburis vastu ei oldud ja anti luba avada Jõgeva postijaoskond igat liiki posti vastuvõtmiseks ja väljaandmiseks. Ühtlasi teatati, et ametisse võetakse ülem ja postiljon palkadega 360 rubla ja 174 rubla aastas. 11.veebruaril 1889 palus Riia postiringkond Liivimaa kubernerilt nõusolekut avada Jõgeva postijaoskond 1.märtsil 1889. Luba saadigi. Tartu posti- ja telegraafikontorile tehti ülesandeks teatada peatselt avatavast Jõgeva postijaoskonnast ümbruse vallavalitsustele ja teistele asutustele. 1.märtsil 1889 avatigi Jõgeva postijaoskond. Postijaoskonna esimeseks ülemaks sai Kurme ja postiljoniks Bobitško. Sakala 4.aug. 1889 lk 2


33 Viljandist… on Viljandi-Tartu postisõidus muudatust tulnud ja Tartusse ning Tartust saadetavad kirjad ja pakid käivad nüid Jõgeva jaama kaudu… Eesti Postimees 27.juuli 1889 lk 4 Kuulutus. Pakasti mõisas, 6 versta Jõgeva raudtee jaamast saab õuna-aed välja renditud. Kaupa teeb mõisavalitsus. Sakala 24.aug. 1889 lk 3 Tartumaalt. Jõgeva vallas põles 10. s.k. Räga talu päise päeva ajal sootumatuks maha. Viimane rukki rehi oli üleval ja tuli on sealt hakanud, aga ei tea mitte kudas viisi. Sisse jäi 70 vakka rukkid ja kõik muu talu kraam ning riided. (Räga talu praegune hoone on Suvila tänava maja nr. 5. – Ü.P.) Eesti Postimees 6.sept. 1889 lk 6 Kuulutus. Liivimaa maanõukogu teatab, et 1889.a. 1. mihklikuu päevast on posti- ja sõidujaamad: A. Postijaamad on… Jõgeva 20 hobust… Põltsamaa 18 hobust, Tartu 40 hobust… B. Sõidujaamad – Jõgeva lähikonnas pole. Eesti Postimees 4.okt. 1889 lk 4 kuulutus: Liivimaa mõisad ja talupojad olid kohustatud Liivimaa maanõukogu 12.dets. 1869.a. patendi 133 järgi andma postimaamadele „postimoona”. Kohustust tuletati meelde samas lehes. Eesti Postimees 22.nov. 1889 lk 2 Liivimaa kuberneri herra avaldab… ameti piiride määramist talurahva komissaride kohta, mis kohtu ministri poolt kinnitatud on saanud. Talurahva asjade komissaride ameti võimupiirid on need samad, mis ülemtalupoja kohtutel. – Tartu kreisi I jaoskonnas on Laiuse, Torma, Palamuse, Kodavere, Tartu, Äksi, Maarja-Magdaleena ja Kursi kihelkond. Eesti Postimees 29.nov. 1889 lk 2 – Tartu maakonna I jaoskonna talurahvaasjade komissariks on määratud hoovinõunik Konovalev. Piltini riidekaupluses Tartus müüakse: - talvemantel 15-40 rubla - ülikond 12-35 rubla - püksid 4-15 rubla - hommikuülikond 14 rubla ja rohkem Uue, vene kohtusüsteemi kohtud alustasid tööd 28. novembrist 1889.

1890 Sakala 30.dets. 1889 lk 4 Kuulutus. 2.jaanuarist 1890 peale läheb post Viljandi Postkontorist Jõgevale: 1-hobuse post esmaspäeval ja neljapäeval ning 2-hobuse post teisipäeval ja reedel (kõikidel päevadel kell 7 õhtul); Jõgevalt tuli post Viljandisse kell 6.50 hommikul: 1-hobuse post kolmapäeval ja laupäeval ning 2-hobuse post teisipäeval ja reedel. Olevik 25.juuli 1890 Jõgevalt. Väga kibedalt kaebatakse siin kõrtsielu üle. Siin vallas on 1 õllevabrik, 2 viina kontorit, 5 kõrtsi ja üks peenikese viina pood. See on 9 tasku tühjendajat, mis talude pääle jaotatud, iga 10 talu pääle üks kõrts tuleb. Kõik need kõrtsid ja kontorid ja vabrikud kokku


34 maksavad umbes 2500 rubla renti. Et kõik need kibeda vee müüjad jõukalt elada võivad ja mõned ka rikkaks minna, siis peab aastas 7000 ehk 8000 rbl. sisse tulema. Iga krundi kohta teeb see umbes 70 rubla. Liig on liig. Postimees 22.märts 1890 lk 1 Jõgeva ligi peetud viimati pikki pulmi ja tantsitud üle määra, kuni üks neiu selle kätte minestanud ja ta surma karta on. Eesti Postimees 15.sept. 1890 lk 3 Balti raudtee selts ehitab Tartu ja Jõgeva, Jõgeva ja Vägeva ning Kiltsi ja Tapa jaamade vehele pooled jaamad. Ehituse töö olla juba alganud. Eesti Postimees 21.sept. 1890 lk 3 Tartu turuhinnad. Lauavõi nael 24-25 kopikat Rukkijahu vakk 2 rbl 40 kopikat Toop tangu 6-7 kopikat Toop ube 6-7 kopikat Puud heinu 30 kopikat Puud ristikheina 40 kopikat Vakk Ameerika kartuleid 45-50 kopikat

Köögivõi nael Munad, paar Toop herneid Sealiha, nael Puud õlgi

20-30 kopikat 3 kopikat 6-7 kopikat 8-9 kopikat 20 kopikat

Vakk valgeid kartuleid 70-80 kopikat.

Eesti Postimees 18.okt. 1890 lk 2 Jõgeva raudtee jaama ülekäimise koha vaht J.R on rahukohtus nagu „Virm.” teatab, ühe heina märsi pärast kolmeks kuuks vangi mõistetud, mida vaht leidnud ja tagaotsijatele kätte ei ole andnud, kuna märs, mille sees 70 naela heinu olnud, tema käest kätte saadud.

1891 Eesti Postimees 7.veebr. 1891 lk 3 Tartust Tallinna sõitev reisirong jõuab Jõgevale kell 14.26 ning on tagasiteel Jõgeval kell 16.12. Õhtul kell 19.54 Tartust Peterburi sõitev reisirong väljub Jõgevalt kell 21.32, on Tapal kell 23.27 ja jõuab Peterburi kell 9.40 hommikul. Peterburist tulev reisirong sõidab Jõgevalt välja Tartusse 8.40, kuhu jõuab kell 10.o2. Üksikasjalikumad sõiduajad Sakala 1.veebr. 1891 lk 3. Sakala 22.veebr. 1891 lk 2 – Üleüldisele laulupidule ülesantud lauljate ja mängijate arv: Meeskoorid: 61) Härjanurme Jõune 12 lauljat, juhataja W.Sikk; Segakoorid: 53) Härjanurme Jõune 19 lauljat, juhataja W.Sikk. Eesti Postimees 16.sept. 1891 lk 2 Laiuselt. 1.Sept. andsivad neiud M.Hermann ja A.Tamm Laiuse kirikus ilusa, igapidi korda läinud kontserdi… Osavõtmine oli õige hää ja sisse tuli 147 rubla, ehk küll piletid odavad olivad, 10, 20, 30 ja 50 kop. Maal on ikka odavad piletid kallitest kasulikumad, sest mõnelgi emakesel on 10 kop. ka ju suur… Ol. Eesti Postimees 23.sept. 1891 lk 4


35 Kuulutus. Kõige paremat ja odavamat kunstsõnnikut on Tartu linna kunstsõnniku vabrikust saada… on asjatundjate poolt proovitud ja kõige paremaks tunnistatud… on mitme auurahaga ja kiituse kirjaga kroonitud… on saada… Jõgevas, kaupm. Timanni juures… Eesti Postimees 2.okt. 1891 lk 2 Rahahind kulla väärtuseks on tulevaks veerand aastaks renteides järgmiselt määratud: hõberublad 72 kop., paberi ja peenike raha 67 kop. Postimees 7.nov. 1891 lk 2 Tänavu aastane Jõgeva laat oli rahva kogu poolest kaunis rohke. Kariloomad ja linad maksivad ka rohkem hinda, kui mineval aastal. Kauplejaid, mida sääl kaunis rohkesti oli, ei rõõmustanud see laat sugugi, sest pikanäpumehed ei jätnud neist pea ühtegi vaatamata. Mõnel varastati hobune, teisel hobuseriistad, mõnel riided j.n.e. Ühel pikanäpumehel, kes ühte palitod varastada tahtis, juhtus väike õnnetus: helded kaupmehed veeretasivad teda pehme pori sees nagu palli ringi, üles tõustes nägi ta eemalt nagu elav poritükk välja. Kuskil K kõrtsis varastati sellesama laada ajal, taga kõrtsist pliidi päält supipada, kõige supi ja kulbiga ära. Järel otsides leiti natuke eemalt supiriismeid. J. – v. Eesti Postimees 9.nov. 1891 lk 2 Jõgevast kirjutatakse meile: Esmaspäeval 24.oktoobril ärapeetud Jõgeva laat oli looma müüjate kui ka looma ostjate poolt rohke. Vara hommikust saadik tulivad iga tee haru mööda, mis siia Jõgeva mõisa ulatavad, pikad vankrite read, millede küljes sagedaste enam kui üks ja kaks looma olivad, nõndasama tõttasivad ka palju noori ja vanemaid mehi, naisi ja neiusid jalgsi laada platsi poole, enam teenijate hulgast; sest siin on see laada päev ümberkaudsetele inimestele ja ka kõikidele teenijatele, kelledele on teenistuse tingimuste pärast vähe võimalik, rõõmu ja lahkuse päev elu raskuste ja murede kohta, seepärast võtavad sest laadast kõik siin ümberkaudsed inimesed rohkeste ja elavalt osa. Laada-ilm oli udune niiske ja tee väga porine, seegipärast oli tänavu aasta enam inimesi laadale tulnud, kui ial enne. Et seesuguse niiske ilma ja rohke rahva hulga järele kõrtsmikkudel hea teenistus oli, seda ei või mitte salgada, ning seepärast olivad ka mõned laadaplatsil oma joovastava vedeliku kahekordse kõrge hinna peale tõstnud. Ka karusel või pöörkiik ei puudunud seekord Jõgeva laadal ja osavõtmine temast oli hommiku poolt kaunis elav, õhtu pool päeva aga palju vähem, mis vististi sellest tuli, et spiritusest vaimustatud mehed selle pöörkiige peal palju lärmi tegivad, oma rasket keha aga mitte kohaliselt kinni hoida ei mõistnud ja seepärast sagedaste kiigu pealt maha pori sisse kukkusivad, seega eneste riided poriga määrisivad ja teisi kiigu sõpru sealt ära peletavad. Üleüldse on aru saada, et ring- ehk pöörkiigu vaimustus maal laada platsidel, nõnda ka siin Jõgeva laadal, vähenemas on. Inimesed armastavad ikke uudist, ja igal uudisel on oma algusel rohkem lõikust, kui tema vanadel päevadel. Vististe saab laada-pöörik viimaks ka sedasama teed kõndima, kuhu torupill, endine tähtjas laada-muusika lõõts, ju ära tõtanud on. Seepärast, et siin Jõgeva ümberkaudsel valdadel talupoegadel rohkem karja ja heinamaid on kui mujal, kasvatavad nemad siin hoolsaste kariloomi ja toovad neid laada müügile. Selle kari loomade rohkuse ehk külluse poolest, oli ka tänavu aasta Jõgeva laadal loomade hind odavam, kui teistel laatadel kaugemal ringkonnas. Iga turu müügile toodud produkti hinna kohta maksab see ütelus: Produktide hulk ja ostjate rohke ehk vähene nõudmine nende järele tõstavad ehk vähendavad müigi turul (ehk laada platsil) produktide hinda, nõnda oli ka Jõgeva-laadal tänavuse aastase kariloomade hinnaga lugu. Olevik 30.dets. 1891 Jõgeva vallast on 1.dets. seisuga annetatud näljahädalistele 108 rubla ja 68 kopikat.


36

1892 Olevik 20.jaan. 1892. 11.jaan. võttis külm Jõgeval ühel voorimehel öösel sõidust tagasi tulles käed-jalad nii kurjaste ära, et õnnetu kliinikusse viidi. Sakala 19.veebr. 1892 lk 3 Mainitakse Härjanurme-Jõune väikest viiulikoori. Helve Anton Vooremaa, 1978. Eesti Raamat, lk 98 ….Teadaolevalt olid esimesteks majaehitajateks (Jõgeval) kaks Põltsamaa voorimeest, kes teenisid elatist kaupade vedamisega Jõgevalt Põltsamaale…. Sõnum pärineb ilmselt kellegi mälestustest ja on ajaliselt dateerimata. Siia on sõnum paigutatud vaid seetõttu, et eelnevas väljakirjutuses on juttu voorimehest. – Ü.P. Eesti Postimees 2.apr. 1892 lk 2 Kuulutus. Sugutamiseks Pakaste mõisas, Laiuse kihelkonnas, on täisverd must-pruun Inglise täkk Dandy (ütle Dendi), 6 aastat vana, sigitamise tarvis. Tõlla ehk ratsa sõidu märade eest, keda sigitamise pärast sinna tuuakse, on 11 rubla maks; talupojad, kes omad märad sinna sigitamise pärast viivad, on 6 rubla maksta. Sakala 19.apr. 1895 lk 3 Jurjevis… Selle (raamatukese) järele on näha, et esimene piimatalitus aastal 1853 Kuremäel Laiuse kihelkonnas sisse seati, kuna esimene Schwatzi süstemi või vabrik aastal 1871 Kastre mõisas Jurjevi ligidal asutati… Pääturg, kuhu produktid müütud, olnud Peterburi linn, sinna saadetud 1892.a. üle Jurjevi raudtee jaama üksinda juba 1200 puuda võid, kuna Jõgeva kaudu 5000 puuda juustu läkitatud. Sakala 5. aug. 1892 lk 2 Tartumaalt. Pühap. 19.Julil oli Laiuse kihelkonnas Jõgeva vallas Eristvere küla kõrtsis kole kiskumine küla poiste vahel. Kahel poisil on nugadega sisikond välja lastud, nõnda hirmsaste, et tõine tohtri abist hoolimata Tartus hinge heitis. Tõine on veel küll elus, aga elu lootus olla vähene… Postimees 21.okt. 1892 lk 2 Laiusel on ka uus karskuseselts asunud, nimi „Püüe”, kelle põhjuskirjad hiljuti kinnitatud. Jõudu auusale püüdele! Täpsemalt 27.nov. Postimehes lk 2).

1893 Olevik 25.jaan. 1893 lk. 83 Jõgevalt. Uuest aastast saadik on siin kohtumaja ruumides, ka ootamise toas, suitsetamine ära keelatud, mille üle rõõmustada võib. – Siin loeb mõni kõrtsimees karskuse kirjandust ja pakub teekäijale uimastavate jookide asemel teed. Nagu näha, armastab ka rahvas sääl paigas palju rohkem käia kui neis, kus muud ei ole kui joomise möll…. Olevik 15.veebr. 1893 lk.154


37 Jõgeva juurde viljakauplusse ostetakse vilja mitme kümne versta tagast kokku. Odrad puhastatakse ära, rukkid tehakse jahuks ja saadetakse kaugematesse müümakohtadesse. Kaup on puhas ja talitus igapidi õiglane. Postimees 15.märts 1893 lk 2 Kurista vallas Siimustel olevasse potisepatöötoasse (mis vennaste Tiimannide päralt) on kubermangu valitsuse poolt lubatud aurukatelt üles seada. Eesti Postimees 26.juuli 1893 lk. 4 Kuulutus. Vennad Tiemannid müüvad Siimustis petrooleumi. Postimees 16.juuli 1893 lk 4 Kuulutus. Seeläbi anname meie alamal nimetatud teada, et meie Jõgeval ja Põltsamaal suuremad laagrid üksnes kaubamaja Vennad Nobeli prima petroleumi oleme ostnud. Nagu teada, on Nobeli petroleum kõigeparem lambiõli, ja seda juulikuu lõpust hakates ja edaspidi alati mõlemas kohas rohkel mõõdul kindlates riistades ja paraja hinna eest ostjatele saada. Vennad Müller, Jõgeval C.F.Leihberg, Põltsamaal Postimees 28.juuli 1893 lk 4 Kuulutus. 8. skp. saime uue saadetuse thomasfosfat-jahu (kunstsõnnikut), mille eest meie vastutame… Tagavaral Jõgeval, vennad Müller`i juures. Olevik 2.aug. 1893 lk. 667 Kuulutus. Seeläbi anname meie alamal teada, et meie / Jõgeval ja Põltsamaal / suuremad laagrid üksnes kaubamaja / Vennad Nobeli prima petroleumi / oleme asutanud / nagu teada, on Nobeli petroleum kõige parem lambi õli, ja on seda juli kuu lõpust hakates ja edaspidi alati mõlemas kohas rohkel mõõdul kindlates riistades ja paraja hinna eest ostjale saada / Vennad Müller, Jõgeval / Leihberg Põltsamaal. 1893 28.augusti kella kümneks kutsuti Jõgeva vallamajasse kõiki valla täisealisi maksumaksjaid mehi valima hääleandjaid kümnikke. Vallavanem J.Koit. Eesti Postimees 2.okt. 1893 lk.2 Jõgeva postkontoris on 1-sest maikuu päevast saadik hoiukassa avatud, kuhu igal päeval raha 25-st kop. 1000 rublani vastu võetakse. Intresse makstakse 4 kop rubla ja 4 rbl saja pealt aastas, kus juures mingit kroonu maksu ei võeta. Seega on kõige vaesemal võimalik oma ülejäävat kopikat intressi peale panna. Nagu hiljuti väljaantud kviitungi numbrist näha, ei ole nende arv, kes oma raha siia kassasse on pannud, veel kuigi suur..…. Sakala 19.juuni 1893 lk 3 Viljandist… siin on juba mõne aasta eest juttu olnud, et Viljandi Põltsamaa ja Jõgevaga telegrahvi traadi läbi saaks ühendatud…

1894 Postimees 22.apr. 1894 lk 4 Kuulutuas. Kõige paremat sorti külvi lina-seemneid on saada Vennad Müller, Jõgeval.


38 Jõgeva valla elukohtade nimejuhataja 1894-1896 Kogukonna elukohtade nimistu 99-nda elukohana on aastail 1894-1896 märgitud Auna pood. Nimejuhatajat aastaist 1891-1893 pole säilinud, aga nimejuhatajas aastate 1888-1890 kohta Auna poodi veel kirjas ei ole. Auna tähendab siinkohal Õunat. Sakala 16.veebr. 1894 lk 3 Eesti rahva Vabastuse 75 aasta Juubeli Tänulaulupeole ülesantute hulgas on: 83. Härjanurme-Jõune segakoor, Kursi, 24 lauljaga. Juhataja hr. W.Sikk. Postimees 4.mai 1894 lk 3 Kohalikud turuhinnad (Tartu). Leib, nael 2 kopikat, kartulid, vakk 65-80 kop, herned, toop 7-8 kop, odratangud, toop 7-8 kop, loomaliha, nael 11-12 kop, sealiha, nael 11-13 kop, rõõsk piim, toop 5-6 kop, hapupiim, toop 3-4 kop, vahu-koor, toop 60-70 kop, rõõsk koor, kortel 4 kop, hapu koor, toop 28-30 kop, lauavõi, nael 28-30 kop, pütivõi, nael 23-26 kop, kanamunad 2,5-3,5 kopikat. Olevik 23.mai 1894 lk.774. Jõgeval põles 13. skp. hom. Seku talu kõige kõrvaliste hoonete ja varandusega ära. Ainult inimesed palja hingega on välja saanud. 2 hobust, 5 lehma ja muid loomi on tulesse jäänud, kokku pääle kümne. Õnnetus arvatakse kurja käe teoks. Peremees on praegu Jõgeva vallakohtu liige, enne oli nõukogus. Oma ametipidamises on ta suurt auusust ja hoolt ülesnäidanud ja valla kasu taga nõudnud…. Postimees 31.aug. 1894 lk 3 Kurista-Aidu lauljad annavad Jõgeval 11. septembril (pühapäev – Ü.P.) s.a. hr kaupm. Tiimanni kaupluse juures kontserdi… Postimees 23.sept. 1894 lk 3 Jõgevalt. 11. septembril etendasivad Kurista-Aidu lauljad hr Reinthali juhatusel kaupmehe hr Tiemanni küünis 2 näitemängu ja andsivad kontserdi. Etendatavad näitemängud olivad kadunud J.Kunderi „Kronu onu” ja „Mulgi mõistus ja Tartlase tarkus”; mäng, läks ladusasti, ehk küll näitlejad esimest korda näitelavale astusivad; muud kui natuke rohkem julgust oleks neil pidanud olema. Kontserdi eeskavas oli 6 laulu, mis pääle ühe üsna kiiduvääriliselt ettekanti, nii et rahva poolt kordamist paluti. Vaheaegadel mängis Laiuse muusikakoor ka üsna puhtalt, ning lõpeks oli tants. Rahva poolt osavõtmine oli rahuldav ning kuulu järele olla rahaline sissetulek ka kulud ära katnud. Südamlik tänu Aidu lauljatele selle lõbu eest; palume, et õige peatselt meid jõgevlasi jälle lõbustama tuleksite! Mitme nimel üks jõgevlane. Olevik 12.sept. 1894 lk. 791 4.sept. õnnistati endine Jõgeva valla Eristvere kõrts ühendatud Jõgeva-Härjanurme vallamajaks. Õnnistamist toimetasivad Laiuse õige-usu preester ja Laiuse õpetaja. Ka kommissari herra oli osavõtmas. Nii sai see paik, kust alles hilja aegu viinahukatust ja õlleõnnetust välja voolas, nüüd seaduse ja õiguse mõistmise paigaks. Olevik 15.nov. 1894 Laiuse kirikus vandusivad mõisnikud 2. ja talurahvas 3. ja 4.nov. uuele Keisrile truudust. Kõrgestõndsa Keisri matuse päeval 7 skp. oli Laiuse kirikus leinajumalateenistus. Kuivõrd Jõgeva rahvas kuulus Laiuse kogudusse, käisid seal truudusevannet andmas ka praeguse Jõgeva alevi ala elanikud. – Ü.P.


39

Postimees 1.juuli 1894 lk 4 Raudtee sõiduplaan Üks Peterburi rong väljus Jõgevalt kell 21.12, teine veerand üks öösel. Tapalt väljusid need rongid vastavalt kell 23.28 ja 1.50 ning jõudsid Peterburi hommikul kell 9.40 ja 10.l5. Peterburist tulnud rongid jõudsid Tartusse kell 3.12 ja 11.14. Tallinnasse väljus rong Jõgeva jaamast kell 13.35 ja jõudis sinna 20.37 õhtul. 1894.a. maksis raudtee sõidupilet Tartust: - Jõgevale I klassi vagunis 1 rbl 69 kop II klassis 96 kopikat - Tallinna I klassi vagunis 6.18 II kl vagunis 3.71 - Peterburi I klassi vagunis 11 rbl II kl vagunis 6.60

III klassis 64 kopikat; III klassis 2.47; III kl vagunis 4.40;

Olevik 21.veebruar 1895 Tartumaa kreisipolitsei ringkirjast 1894. aasta kuritegude kohta Hobuseasjade Kihelkond vargusi väärtus rbl. vargusi väärtus rbl Palamuse 13 785.7 900.Maarja-Magdaleena 8 570.8 592.40 Laiuse 13 635.2 491.40 Torma 2 80.2 136.70 Kursi 14 802.7 271.50

1895 Sakala 18.jaan. 1895 lk 3 Laiuse kihelkonnas Jõgeva vallas on kolme vaesema mehe aidad ära lõhutud, riided ja muud söögi kraam, mis aga neil sääl oli, ära viidud. – ra – Sakala 25.jaan. 1895 lk 3 10.jan. hüppas üks noormees Jõgeva vaksalis liig vara vagunist maha, jäi järgmise vaguni ratta alla, mis tal jala otsast maha lõikas…. 11.jan. katsus keegi mees Jõgeva vaksali ligidal enesel seeläbi otsa teha, et masina ette rööbaste pääle maha heitis, kuid masina lumekühvlid lükanud ta rööbaste päält kõrvale, mis läbi ta elusse jäi. Kühvlid olid talle pisut viga teinud. Postimees 6.apr. 1895 lk 3 Jurjevi (Tartu) kreisis urjädnikute osakonnad;… II polizei jaoskond. 17 valda, – IX jaoskonna vallad: Vaimastvere, Jõgeva, Laiuse, Tähkvere ja Kivijärve; urjädnik elab Laiuse mõisas… Jurjevi rahukohtupiirkonnad 1.oktoobrist 1895: - IV jaoskonda kuuluvad Elistvere, Härjanurme, Jõgeva, Kuremaa, Kaarepere, Kivijärve, Kudina, Laeva, Laiuse, Puurmani, Roela, Saare, Saadjärve, Sootaga, Tähtvere, Vaimastvere ja Vara vallad (kokku 17). Kohtunik asus Kaarepere mõisas. Postimees 16.märts 1895 lk 2 (5. veerg) – 9. skp. olla mõned hiljuti vangist välja tulnud noored mehed S. kõrtsis nõnda jultunud olnud olema, et nad mitut ilma süüta inimest nugadega haavanud…


40

Olevik 12.dets. 1895 Jõgeva mõisa tallist varastati novembri viimasel nädalal 7 hobust ühe ööga ära. Kaks on kätte saadud. Postimees 7.jaan. 1895 lk 2 Laiuse karskuse selts „Püüe” oli Jõgeval P. koolimajas 27.dets. m.a. koosolekut pidamas. Rahvast oli üsna rohkesti kokku voolanud päält kuulama, nii et mitmed ruumipuuduse pärast õues pidid olema… Vahe-aega lõbustas siinse kooli segakoor laulmisega… Päältkuulaja. Lk 2 Jõgeval tahtis hiljuti üks noor mees ennast selle tühja asja pärast, et teda kõrtsis löödud, kui ta joobnud oli, ennast kaevu uputada! Õnneks saivad talle paar poisikest järele, kes teda suure vaevaga hukatuse äärelt tagasi kiskusivad. Postimees 16.märts 1895 lk 2 Laiuselt… Mis Laiusel veel tähelepanemist enda poole tõmbab, see on Siimusti külas olev venaste Tiemannide kiviriistade vabrik. – Nimetatud vabrik on ju aastat 15 väikest viisi käimas, aga aastat kolm tagasi võtsivad vabriku omanikud vabriku suurendamist ette ehitasivad teda mitme võrra suuremaks, ja seadsivad mitmed abimasinad auru ja petroleumivärgi jõul käima. – Praegu on vabrikus nagu ma kindlalt poolt kuulnud olen, umbes kuuskümmend inimest tööl, kes suuremalt jaolt eestlased ja ka venelased on. Vabrikus valmistatakse meie maa savist kõiksuguseid sööginõusid, hääks kiidetavaid ahjupottisid, punaseid ja valgeid ning klasuuritud täiesti häid vikati luiskusid (see saab küll esimene luisutegemise töötuba tervel Venemaal olema); viimasel ajal tehakse sääl ka kõiksuguseid valgeid kiviriistasid, nagu taldrekuid, tassisid jne. Pääle selle on vabrikus kaks paari jahu-kiva käimas, mis väga usinasti ja hästi ümberkaudsele rahvale jahu teevad. Vabriku mõju ümberkaudse rahva kohta on tulus: annab ta ju tööd, kas materjali-veo läbi või muul viisil, mis praegusel vaesel ajal mõnelegi suureks kergituseks on. Paha eeskuju annavad vabriku töölised liia joomise läbi. Soovida oleks, et vabriku valitsus ju selle eest rohkem hoolt kannaks, et ta enesele rohkem kaineid töötegijaid muretseks, mille tõttu töö palju paremini saaks minema. Pääle vabrikaliku tegevuse on vennad Tiemannid ka kaupmehed, sest neil mitmed kauplused on ja nagu kuulda, pea saada nad Tallinasse oma vabriku riistade tarvis veel ühe müügikoha asutada. Postimees 16.juuli 1895 lk 4 Kuulutus. Lagedi paejahu põllurammuks, proovitud, auuhinnaga kroonitud ja kõige paremaks, mõjuvamaks ja odavamaks kunst-põllurammuks põldudele ja heinamaadele tunnistatud… Elm. Grohs Jurjevis. Tellimisi võtavad ka vastu:… vennad Müller Jõgeval… Postimees 22.nov. 1895 lk 3 Laiuselt. Mardipäeva õhtul oli hulk rahvast kokku tulnud J. raudteejaama juures olevasse trahterisse, kus siis niisugune tüli tõusis, et kaks meest rängasti haavatud said nugade hoopidest, nii et tohtri abi pidanud tarvitama. Üks mees J.K., kes tüli lahutamist tahtnud korda saata, saanud noaga löögi piha päält alla otsani, palito ning särgini, kuna nuga õnneks mitte ihusse ei olla puutunud. Niisugust kakelust tuleb siin rohke kõrtside arvu pärast, mis siin pool väga ligistikku asuvad, palju ette.


41 E. kõrtsi kaotamisega on see palju tagasi jäänud, aga seltsi-elu on siisgi üsna lonkamas. Kohta, kuhu noor rahvas kokku läheks mängu ning lauluga oma aega viitma, õiguse pärast ei olegi, mõnes peres jääb vana rahva pärast, teises ruumi puuduse pärast lõbu pidamata, kuna noored neiud ning peiud lõbu-otsimiseks ka üsna tuimad on: esimene ning viimane on neil tants. Enne oli veel kohalikus koolimajas laulukoor, kus mitmed neiud ja peiud laulma õppisivad ja ka mõnes kohas konzerti andsivad; see on aga nüüd mineviku hõlma uinunud. Ka raamatukogu oli sääl üsna suur ja ka lugejaid leidis ta rohkesti, kuna ta nüüd ju paar aastat kinni oli. Nüüd on ometi kord jälle lootus säält vaimu-toidust saada, milleks ülemalt poolt luba ja eeskiri on tulnud. – … Postimees 29.dets. 1895 lk 3 W.Sikk on Jõune kooli õpetaja. (18.veebr. 1896 kell 16 annab A.Weinkauf Jõune koolimajas orelikontserdi – Postimees 6.02.1896 lk 4). Sakala 3.mai 1895 lk 2 Viljandimaalt. Põltsamaal suri siinse postijaoskonna ülem, hra. Kurme, südame rabandusesse ära; täna kell 7 läinud ta sauna ennast pesema, kus rabandus tulnud… Sakala 23.aug. 1895 lk 3 Jurjevi kreisist. Laiuselt. …Selsamal kombel (kraavide kaevamisega) lasti suur Kivijärv 13 versta pikk, 2 lai, veest tühjaks ja hein kasvab nüid endise „mere” põhja pääl…

1896 Postimees 27.jaan. 1896 lk 4 Kuulutus. Jõgeva valla Evang. Lut. Usu Ernsti koolile tarvitatakse kooliõpetajat. Kohasoovijad, kellel inspektori herra tunnistus ettenäidata on, tulgu 8.veebruaril… Valimine vallanõukogu ees… vallavanem M.Reit. Uus valimine kuulutati välja 7.märtsil. Õpetaja palgaks on 10 taalrine maa. Sakala 31.jaan. 1896 lk 3 Jurjev. Saksa lehe sõnumi järele läinud Imavere valitseja 13.jaanuaril 300 puuda odradega Jõgevale, kus ta vilja ära müünud ja raha saanud. Ta on aga sest saadik ära kadunud. Nimetatud leht teab selle inimese kohta veel järgmist kirjutada. Imavere valitsejal olnud pruut kaasas, kui ta Jõgevale sõitnud; säält sõitnud mõrsja paar Tartusse… (laristas raha laiaks lüüa ja laskis end maha). Postimees 21.veebr. 1896 lk 4. Kuulutus. Müün odava hinnaga kunstsõnnikut, silku, soola ja gipsi. Fr. Wieckberg Jõgeva posti jaamas. Postimees 28.juuni 1896 lk 3 Laiuselt. Keisri majesteedi kroonimise mälestuseks pidas Laiuse karskuse-selts „Püüe” 16. skp. K. vallas kaupmeeste vendade Tiimannide ruumides näitemängu „Teie käsu pääle, herra leitenant”, mida näitlejad ka kaunis osavasti olivad kätte õppinud… Laiuse tohter Dr Koppel pidas väikese naljakõne „Mis on inimene”, mis ta väga mõjuvalt ette kandis. Mitmed laulud toodi segakooride poolt kuuldavale, ning vaheaega lõbustas karskuse-seltsi viiulikoor. Rahvast oli ilusa ilma pärast õieti rohkesti tulnud – nõnda et mitmed ruumi puudusel sellest lõbust ilma pidid jääma. Raha tuli sisse 41 rbl.


42 Postimees 3.okt. 1896 lk 2 Laiuselt. Härjanurme-Jõune meeste ja segakoor pidas ilmaliku konzerti Mihklipäeval kaupmeeste Tiemannide ruumides. Et küll ilm ilus ning mingit takistust inimestel ei olnud, oli neid siisgi koguni veidi osa võtmas. Vaheaeg lõbustas klaverikunstnik hr. Weinkauf. Sissetulek oli Jõune koolimaja uue oreli hääks. Postimees 16.apr. 1896 lk 3-4 1.maist alandati Balti, Riia ja Pihkva raudteel rongipileti hinda. Uue järgi maksab III klassi 10 piletit Tartust Jõgevale 3.80, edasi-tagasi pilet 90 kop. ja harilik pilet 46 kopikat. Sakala 17.apr. 1896 lk 3 Jurjevi kreisis. Jõgevalt. Balti raudteel on niisugused vagonid käima pandud, kust igas jaamas kõiksugu kaupa odavalt müüakse. Mis saada ei ole, seda võib tellida. Poevagunid käivad iga teisipäeval ja neljapäeval. Postimees 4.okt. 1896 lk 4 Tallinna minevad rongid väljuvad Jõgevalt kell 2.02 öösel ja 14.45 päeval ning Tallinnast tulevatest rongidest sõidab üks Jõgevalt Tartu poole kell 2.o8 öösel ja teine 16.35 pärastlõunal. Öised vagunid Tallinna on öise Peterburi rongi koosseisus kuni Tapani, kus nad teise rongi koosseisu haagitakse. Samuti haagitakse Tapal Peterburist tuleva rongi külge Tallinnast tulnud ja Tapal Tartu poole edasisõitu ootavad reisivagunid. Sakala 17.juuli 1896 lk 3 Liivimaa kuberner tuli Põltsamaalt, revideeris Aidus lühidalt Kurista vallamajas sealset dokumentatsiooni ja sõitis edasi Jõgeva poole. Pole teada, kas ta sõitis Jõgevalt edasi rongiga või mööda Tartu-Tallinn maanteed posthobustega. Reitevahe kõrtsi ja Kurista vallamaja vaheline postitee osa on kitsas, kõrge ja järskude kallastega. Postimees 7.nov. 1896 lk 3 Laiuselt. Jõgeva laada päevad olivad ilusate ilmade pärast õieti perekad, kus talunikud omad linad paraja hinnaga ära andsivad. Et siin ikka aja jooksul suurem linalaat tekib, tuleb vist selle pärast, et hästi vaksali ligi on, kus kaupa kergem talitada. Ka õnnetut surma sai üks kohalise valla peremees M.M., kes koju tulles tee päält kõrvale komistanud, kraavi kukkunud, kus vesi sees oli. Et tal vististi enese jõud otsas oli ning abi ka lähedal ei olnud, pidi ta sinna paika surema. Teda leiti alles teisel päeval säält üles. Kadunu oli 74 aastane vanakene.

1897 Raamat Tartumaa tervishoiuline kirjeldus 1938.a. Jõgeva alev. …Enne käesoleva sajandi algust oli siin vaid paar hoonet (hobupostijaam, kõrts ja üks kauplus)…

1897.a. rahvaloenduse Jõgeva valla loendusandmetest. Lk 6 Jõgeva mõisa valitsejamajas elab Gustav Voikmanson (34 a.) koos naise Matildega (21 a.). Perel lapsi veel ei ole. Mis ametit ta mõisas peab, et valitsejamajas elab, pole aruandest näha. 1919.a. elab Voikmanson juba Jõgeva alevis Roosi tänaval. Jõgeva valla perekonnakirja on


43 Gustav Tõnu p. Voikmanson (1863) sisse kantud 1911.a., mis võib tähendada tema pere elamaasumist Jõgeva alevisse. Lk. 33 on kirjas „Auna“ vürtspood (мелочн. лавка „Ауна“). Võiks ehk arvata, et poeke asub kusagil praeguse Suure tänava ääres mõisale kuuluval maal, seega üsna raudtee lähedal. Kaupluses elasid kaupluse omaniku naiseõde Emmi Mardi t. Müürsepp (15.a.), teenija Sõstar Rosalie (16.a.) ja tööline August Engel (21.a.). Kaupmehe nimi pole kahjuks loetav. Sõna „Auna“ tähendus pole aga siinkohal üheselt selge. Nimelt oli Jõgeva mõisa Mõisamaa külas Auna talu ja 1858.a. elasid seal Müürsepad. Ülle Liitoja on hajataludena Mõisamaa küla juurde paigutanud 1795.a. ka Auna kõrtsi, kus 1858 elab Jürri Past ja Auna Otto ning kus 1821 elab Purrika Jurry (Põhja-Tartumaa talud I 1992 lk 57). Seega saab „Auna” pood asuda hoopis Õunal ja Auna tähendada Õunat, kuna ka näiteks 1880.a. räägitakse Eesti Postimehes avaldatud ametlikus kuulutises Auna-Mustvee postmaanteest ehk maanteest, mis praegugi algab Õunalt ja läbides endise Jõgeva mõisakeskuse, jõuab enne Mutsu ristmikku Mustvee maanteele. Tulundustegelase ja tööstur Joosep Tiimanni (1857) surma puhul kirjutatakse 16.juuli 1934.a. Postimehes, et ta asutanud noore mehena Siimustis kaupluse, mis olnud ümbruskonna kaubaga varustajaks ajani, mil Jõgeva alev kujunes ümbruskonna kaubanduskeskuseks. Kaupluse asutamine võis langeda aega aasta või paar peale raudtee valmimisaega. – Ü.P. Lk 33 on kirjas ka Mülleri kaubandusasutus (торг. завед. Мюлера). Majas elavad kaupmees Mülleri teenija Madli Kosta (27.a.) ja töömees Indrik Uhha (29.a.). See peaks olema hilisem Leihbergi pood. – Ü.P. Lk 34 on Jõgeva kõrts mõisa maal. Peremeheks on Karl Otto p. Kabbal (30.a.) ja tema naine Elise Everti t. (39). Majas elasid ka kõrtsipidaja naise õde Ida Land (27), meistriabiline ehk käealune Georgi Kunder (26), teenija Lisa Kiisküla (26), töömees Johan Funk (36) ja õpilane Karl Lillak (15). Lk. 35 kusagil mõisa maal asus „Varga-Hindriku“ majake (Домик Варгагиндрика). Arvata, et majake jääb hilisema Jõgeva alevi piiresse. Rahvaloenduse ajal elas seal lesk Sööt Miina (36.a.) oma laste Anna (13), Miili (10) ja Karl`iga (6). Lk 39 Jõgeva Hobupostijaam. Majas elavad kolm kaupmees Vikbergi selli – Adolf Luberg (57 a.), Gustav Grüntal (36 a.) ja August Wolf (23 a.). Peale selle veel 3 naisteenijat ja 2 meesteenijat. Mis ametit pidasid meesteenijad, pole loendist välja lugeda. Kolm sellidena märgitud meest on kindlalt kauplusesellid ehk müüjad (прикащик). Postijaama hoonetes või postijaamale kuuluval maal elab aga veel talupojaseisusest inimesi, nii üksikuid kui perekondi. Näiteks elab postijaamas üksikuna Kusta Kustlov – suulise perekonnamälestuse järgi oli ta siis postipoiss kuni 1907.a. isalt Jõgeva küla Mäemardi 35 ehk Räga talu peremeheõigused sai. Loendusandmed kajastavad üksnes talurahva kogukonda kuuluvaid isikuid. Seejuures on loendamisel eraldi loendatud mõisa maal elunevad inimesed ja valla maal (волостной округ) elavad pered. Vallamaa elanike nimestik algab lk. 59, Jõgeva ja Mäeküla inimeste nimestik lk. 100. Kuna perekonna- ja eesnimed on loendiaruandes kirjutatud vene keeles, on kõik eelnenud nimed kirjutatud tõlgitult, ega ole siinkirjutajale teada nende kirjapilt ametlikus perekonnakirjas (kirikumeetrikas) – Ü.P. Olevik 28.jaan. 1897 lk 78


44 Jõgevalt. Vana aasta lõpul ja uue algul oli siin influentsa kaunis laialt liikumas, kui terved pered läbi võttis. Soovida oleks, et nüüd rahva lugemise järele Jõgevale üks selts, nimelt põllumeeste selts asutataks… Olevik 28.jaan. 1897 Käibele tulid uued kuldrahad, vanad võetakse käibest aegamööda ära. Olevik 3.veebr. 1898 lk 108 andmeil oli tsaari ühe paberrubla kurss 66 ⅔ hõberubla. Selle kursiga tehti arveldusi ka välismaal ja tollis. Eesti avalikud tegelased Eluloolisi andmeid, Tartu 1932 ja Postimees 18.nov. 1935 lk 7. Mart Wels Sünd 19.nov. 1875 Laiuse Uuetoa talus talupidaja peres. Lõpetas Kivijärve külakooli 1887, Laiuse kihelkonnakooli 1890 ja õppis 1890-1892 Tartu linnakoolis. Tööta õpetajana Kivijärvel ja oli seejärel 1897-1919 Jõgeva Ernsti algkooli juhataja. Juhatas 1900-1917 Jõgeva Ernsti segakoori. Kirikupäeva saadik 1920-1928. Tartu maavolikogu liige 1924-1928. Poliitiliselt põllumeeste kogude liige. Elas pärast koolijuhataja ametist lahkumist Laiuse vallas isa Uuetoa talus. Olevik 4.veebr. 1897 lk 117 Rahvalugemine, kuda kuuleme, nii hästi maal kui ka linnades meie kodumaal ilma iga takistuseta korda saadetud…. Postimees 8.apr. 1897 lk 3 Kursist. Nagu kuulda, tahtvat Puurmani krahv v. Manteuffel oma Puurmani ja Jõgeva mõisate vahel, mis üksteisest ligi 25 versta kaugel, kõnetraati käima panna… Olevik 11.nov. 1897 lk 1010 Kursist. Möödaläinud suvel pani krahv Manteuffel oma mõisate, Puurmani, Pakkase (nii on kirjutatud, mis Pakastet peaks tähendama. – Ü.P.) ja Jõgeva vahele kõnetraadi üles. Jõgeva mõisast läheb traat veel Visusi mõisa. Postimees 9.apr. 1897 lk 4 Kuulutus. Kõrge vee pärast on ülesõit… Jõgeva Painküla veskitammi üle võimata. Jurjevis 8.aprillil 1897 Postimees 30.okt. 1897 lk 3 Laiuselt. Jõgeva laat oli ilusa ilma tõttu väga rahvarikas olnud. Linad kui ka loomad olla vähe hinda maksnud. Mis aga kõige rohkem maksab, on va` kibe. Kõrts, mis laadaplatsil on, võtta iga laada päevalt 1000 – loe tuhat – rubla kasu sisse. Kõrtside mõju on ka nii silma paistev, et vargused ja kurjad kättetasumised nagu igapäevaseks asjaks on saanud… Fr. Postimees 19.dets. 1897 lk 4 Kuulutus. Palun lahkesti üles anda, kes minu Soome kunstkanga kudumise kursusest osa soovivad võtta. Kursus algab 12.jaan. 1898 ja kestab 2 kuud. Neiu A.Trusmann, Laiuse kihelkonnas, Jõgeva vallas Erisvere külas. Postimees 19.dets. 1897 lk 3 Kursi apteeker Jauker, kes apteegi pidamise õiguse Dr. Kupfferi käest ära ostnud, tahab tuleval suvel oma äri suuremal mõõdul sisse seada ja ise apteeki asutada, milleks kohalik mõisnik krahv Mannteuffel platsi ja materjali lubanud. –s–


45

Olevik 11.veebr. 1897 Põltsamaa postikäik alates 28.jaanuarist: - pühapäeva ja kolmapäeva hommikul tuleb 2 hobuse post Jõgevalt ja õhtul sõidab 2 hob. post välja Jõgevale; - esmaspäeva ja neljapäeva õhtu sõidab välja 1 hobuse post Jõgevale; - teisipäeva ja reede hommikul tuleb 1 hobuse post Jõgevalt; Ühe hobusega veetakse liht- ja kinnitatud posti, 2 hobusega veetakse peale selle ka väärtasju. Olevik 25.veebr. 1897 lk 176 Põltsamaale tuleb 10.veb. pääle iga päev kahehobuse post Jõgevalt, ainult esmaspäev mitte…. Olevik 29.apr. 1897 lk 390 Ülestõusmise esimesel pühal kanti Kursi kirikus Jumalateenistuse ajal üks uus pikem laul Jõune ja kirikuvalla lauljate poolt segakooris, oreli ning pasuna koori kaasmängul ette. Juhatas V.Sik. Laul oli väga ilus, lauleti ka kaunis hästi…. Olevik 4.nov. 1897 lk 984 … Liivimaa kroonu viinatagavara paigad on Valgas, Jurjevis ja Riias…

1898 Sakala 15.jaan. 1898 lk 3 Jurjevist. Laupäeval, 9.jaanuaril, saadeti meie linnas oma jagu tähtjas muudatus korda – meie kohalikud ajanäitajad, Raatuse ja Jaani kiriku kell, seati kell kolmveerand 8 ajal õhtul Peterburi aja järele ära, nii et nüüdne ajaarvamine endisest 14 minutit ees on. Muudatus on kõige päält raudteel sõitjatele väga soovitav, sest et enne tihti kauaks jäämist ette tuli, kui raudtee ajaarvamise ja kohalise aja vahet ei teatud. Postimees 26.jaan. 1898 lk 4 Jõgeva vallavalitsuse poolt antakse teada, et 28.veebruaril 1898 a. kell 10 hom. kohalikust magasiaidast – Jõgeva mõisas, 2 versta Jõgeva vaksalist – 75 tsetverti kaeru ja 17 tsetverti otre kohaliku hinna järele ära müüakse. Jõgeval, 22.jaanuaril 1898 vallavanem Jaan Raja, kirjutaja Luha Postimees 11.märts 1898 lk 4 Kohalikud turuhinnad (Tartu) Soe piim, toop 6 kop. Juustu piim, toop 8-10 Hapu koor, toop 30 Köögivõi 23-25 Juust II sort, nael 13-15 Peenike rukkileib, nael 3-4 Valge leib, nael 4 Loomaliha II sort 8-9 Hakkliha, nael 8-10 Terve siga, nael 10-12 Pekk, nael 18 Lambaliha, nael 7-9 Vasikaliha II sort 8-10

külm piim, toop 2-3 kop. rõõsk koor, toop 16-20 lauavõi, nael 30 juust I sort, nael 22-25 jäme rukkileib, nael 2 jäme nisuleib, nael 3 loomaliha I sort, nael 10-12 supiliha, nael 5 värske sealiha, nael 12-14 soolatud sealiha, nael 12-13 suitsusink, nael 18-20 vasikaliha I sort, nael 10-15 vasikaliha III sort, nael 5-6


46 Munad, paar 4-4½ Kartulid, vakk 70-75 Sissetehtud kapsas, toop 4-5 Kaalikad, tükk 3-5 Pärlikruubid, toop 12-13 Tatratangud, toop 9 Oad, toop 5 Nisujahu, vakk 100-110 Tartus 15.aprillil Rukis, puud 75 kop Õlleoder, puud 75-80 Suvinisu, puud 85 Linaseeme, puud 100 Valge hernes, tsetver. 750-900 Ristiku seeme, tsetv. 350-450 Kivisüsi, 5 puuda 110

tallinna kilud, purk 35-45 tallinna kilud, plekktoos 70-80 hapukurk, sada 100 odratangud, toop 9-10 kruubid, toop 8 herned, toop 6-7 rukkijahu, vakk 220-230 kaerad, vakk 120-150 rukkijahu, puud oder, puud talinisu, puud kaerad, tsetver. loomahernes, tsetver. sool, 5 puuda

85 kop 60-70 105 420-450 600 165

Postimees 29.apr. 1898 lk 3 Laiuse Jõgeva valla vaestemajas olla pidalitõbiseid leitud, kelle ihu mõnest kohast juba nii tuim olnud, et enam valu ei tundnud, nagu tohtre katse järele tunnistanud. Vaadatagu ette, et haigetega mitte kokku ei puudutaks, veel vähem kõrtsis teadmatult kui sõbraga kokku ei joodaks. Fr. Postimees 15.juuni 1898 lk 3 Laiuse Eesti karskuseseltsi „Püüe” pidas pühap. 12. skp. Siimustis herrade Tiimannide lahkesti lubatud ruumides suvepidu. Heitlik ilm ähvardas esiteks küll pidust osavõtjaid ära hirmutada, aga kannatas siisgi, kuni piduvõõrad ennast kokku kogusivad. Uudiseks oli pidul tsitri (tsitter – paljude keeltega kandlesarnane saksa keelpil. – . Ü.P.) mäng, mida linnast tulnud herrad lahkesti pakkusivad. Iseäranis mõjus kuulajatesse neiu Kriisa soololaul tsitrite saatel. Tänu auustatud tegelastele. Ka pean omaks kohuseks iseäralist tänu herradele Tiimannidele nende lahkuse eest avaldama, mis nad nimetatud seltsile pidu korral jälle üles näitasivad. Pidu toimkonna liige. Postimees 22.aug. 1898 lk 4 Kuulutus. Laiuse kihelk. Morra mõisas peetakse iga aasta 20.oktoobril ja 11.märtsil laata. (Postimees 30.okt. 1898 lk 3 – Mõra mõisas peetigi esimest korda laata 20.oktoobril). Postimees 9.sept. 1898 lk 2 Laiuse. Siimustis peetakse plaani asutada selts – midagi karskusseltsi ja noorte meeste seltsi vahepealset. Postimees 30.sept. 1898 lk 4 Kuulutus. Jõgeva jaamast varastati Jaan Kikkal 25./26. sept. öösel kõrv mära hobune ühes mustaks värvitud vedruvankriga ja riistadega ära… väärt kõige vankri ja riistadega 150 rbl. Postimees 30.okt. 1898 lk 3 Laiuse… Nii joonud 12. skp. J. küla poisid koos. Poiss võtnud teise käest rubla raha võlgu, et „kurasi” osta. Kui seda ju küllalt arvatud olevat, hakatud rahalaenajad rahausaldajat kiusama, ega jätnudgi teda enne rahule, kui teise kojuminekul veriseks lõhkunud: üheksa haava saanud


47 ta, siis võtnud kõlvatud teisel veel raha ka ära ja kõndinud oma teed. Röövitud ja pekstud olla praegu linnas haigemajas….

1899 1899.a. Tähtraamat. Jõgeva (Jegeva) vald oli moodustatud Jõgeva ja Pakaste (Pakast) kogukondadest. Sakala 15.juuni 1899 lk 3 Jurjevi kreisist. Laiuselt. Jõgeva… Kahjulikku mõju annavad ka siinsed kõrtsid; ehk küll kord nõuu oli J valla peremeestel palvekirja ülemale poole sisse saata, aga mis teha, kui rendi kohad! – teatati mõisast kohe, kes seda piaks soovima ja selleks tegevuses olema, sellele saab rent kõrgendatud ja nõnda on kõik hää nõuu tagajärjeta. Siinsete elanikkude pääle mõjub kõrtside elu liig elavaste, nõnda et ka enese majades julge ei või olla. 7 skp. oli keegi vanaldane joodik P ennast P kõrtsis täis joonud, kus ta külast läbi minnes K talusse sisse läinud ja peremehe pääle kividega loopima hakamud, kus see aga õnneks eest kõrvale saanud, siis aga kaasas olevad täidetud viina pudelid naesterahva pääle pildunud ja muud lärmi teinud, kuni vallavalitsuse abi sinna kutsutud, lärmi tegija kinni köitnud ja vallamajasse viinud, kus ta ennast hullustusest välja puhjab… – nn. Uus Aeg 6.aug. 1899 lk 3 Jõgevalt. 24.juulil kukkus masinist Kruglov rongi Nr 231 päält Pedja jõkke. Rong peeti kinni, oli aga juba 75 sülda õnnetuse paigast eemale jõudnud; varsti läksivad rongi saatjad konduktorid jõele õnnetut aitama, mis ka neil korda läks. Mehel oli veel vähe elu märkisi juures ja saadeti järgmise rongiga Jurjevi kliinikusse. Õnnetumal on mitmed haavad pääs, külje luud sisse löödud ja jalg natuke vigane. Elu on kaalu pääl. E.H. Postimees 28.mai 1899 lk 3 Kursist. Pühapäeval 23.mail oli Härjanurme Jõune koolimaja juures lastepidu, mida kohaline kooliõp. W.Sikk toime oli pannud. Pääle õpetaja palvetundi ja alguskõne mindi rongis metsa piduplatsile, kus lapsed mängisivad ja võidu jooksivad. Siis järgnes veel kontsert, mis rahuloldavalt korda läks, ja väike etendus „Anede jagamine”, mis rahvale iseäranis näis meeldivat. Lõppeks oli kooliruumides pidusöök. Rahvast oli ilusa ilma tõttu hulgana kokku tulnud. Vaata V.Siku kohta ka 1907.a. ajalehes kirjutatut. Postimees 9.nov. 1899 lk 4 Kuulutus. Jõgeva vallas „Ernsti” koolile… tarvitatakse kooliõpetajat. Valimine on 25.nov. s.a. kell 10 hom. kohaliku volikogu ees. Kohasoovijate käest nõutakse jaoskonna rahvakoolide inspektori herra tunnistust. Palgaks on 10 taalrit maad keskmises hääduses, tarvilikud eluruumid ja kõrvalised hooned, prii küte ja valgustus. Koolilaste arv umbes 20.

1900 Postimees 3.jaan. 1900 lk 4 Kuulutus. 1900. aasta jaanuari 13. p. kell 10 hom. saab Jõgeva valla volikogu ees magasiaida ehitus välja kuulutatud. Kautsjoniks 500 rbl. sisse maksa. Vallavanem J.Raja Kirjutaja J.Luha. Postimees 3.märts 1900 lk 4 Kuulutus. Jõgeva valla „Ernsti” ja „Painküla” koolidele tarvitatakse 2 kooliõpetajat. Valimine 9. märtsil. Kumbaski koolis umbes 20 koolilast. Vallavanem J.Kivistik Kirjutaja J.Luha.


48 Postimees 16.märts 1900 lk 4 Kohalikud viljahinnad (15.märts, G.Riik Tartus) Rukis, puud 80-85 kopikat Õlleoder, puud 75-80 kopikat Suvinisu, puud 80 Linaseeme, puud 137-140 Valge hernes, tsetv. 900-1250 Ristiku seeme, puud 400-1000 Kivisüsi, 5 puuda 155 kopikat

rukkijahu, puud oder, puud talinisu, puud kaer, tsetv. loomahernes, tsetv. sool, 5 puuda

90-105 kopikat. 65-68 kopikat 80-90 400-450 700 150 kopikat

Jõgeva valla perekonnakiri 1900 – 1915 (Именной семейный списокъ 1900-1915) Ajalooarhiiv, internetivorm Jõgeva vallas elavad erusoldatid (täpsem aadress teadmata) Lk 441 Hans Kelk (surnud kirja koostamise ajaks) Lk 412 Peeter Aunap, suri 1887, perekonnakirja võetud 1858 Lk 443 Ivan Kivistik sünd 1833 (surnud kirja koostamise ajaks) Karl Tann (surnud kirja koostamise ajaks) Lk 447 Tõnu Mättik 1825 – 1900, temal poeg Mart s. 1874 Jüri Nuudi 1827 – 1904, temal poeg Oskar s. 1884 Lk 448 Hans Aunap (suri arvatavalt kirja koostamise ajal) Jaan Aro 1830 – 1899 Olevik 1900 lk 315 Jõgevalt on märtsikuu I poolel 5 perekonda Siberisse rännanud ja umbes 30 perekonda valmistuvad endid mineku vastu. Viimaste seas on mitmed peremehed. Väljarändamisega tekib tööjõupuudus. Juba 1899.a. tehti Pakaste ja Kurista mõisas poolakate ja soldatitega tööd. Olevik 27.mai 1900 lk. 499. Jõgevalt. Pühapäeval 21.V põles Jõgeva vaksalis suur kahekordne kasarmu maja, kus palju raudtee ametnikka oma perekondadega elas, ära. Rahvast, pritsisid ja vett oli küll, siisgi ei jäänud majast palju muud üle kui tuhahunnik. Elanikkude kahju on suur. Nende varandus on kas osalt tulde jäänud, ehk välja pildudes ära purustatud, sest et tule hakatusel tarvilist peastmise ja kaitseriistu ei olnud, tuli aga kange tuulega kiireste võimust võttis. Eesti Postimees 1.juuni 1900 lk 2 Laiuselt. Jõgeva raudteejaamas on 21.mail ametnikkude elumaja täiesti maha põlenud. Elanikud, 11 perekonda, kaotasivad peaaegu kõik oma vara, teenistuses olevad telegrahvistid koguni oma riidedgi, nii palju kui neid kodus oli. Päävarjuta inimesed elavad esiotsa vagunite sees. Jõgeva ja Kurista mõisa tuletõrjujad ei suutnud tuld lämmatada, sest elumaja ja üks küün, mis ka põles, olivad vanad puuhooned laudadest katusega. Jurjevi tuletõrjujad, keda ka appi kutsutud, jäivad vaksali, sest et nende abi enam tarvis polnud. Olevik 4.juuli 1900 lk. 620. Äiksetorm 25.juunil. ...Võtikvere mõisas on kahest suurest viljaküünist üks ümber lükatud, teine puruks raputatud ja katuse tükid laiali (tõenäoliselt on siin mõeldud Võikvere mõisat Jõgeva lähistelt praeguse Kuremaa tee äärest. – Ü.P.). Painküla kõrtsi oli pikne selsamal korral põlema pannud. Rutulise abi läbi läks korda tuld ära kustutada…


49

1901 Isamaa kalender 1901 lk 74 Jõgeva jaamas on einelaud. Rongi sõidupilet Tartust Jõgevale maksab: III klassis 46 kopikat, II klassis 69 kopikat ja I klassis üks rubla ja 15 kopikat. Lk 80 Kreisipolitsei 9 jaoskonna alla kuulusid Jõgeva, Laiuse, Laius-Tähkvere ja Vaimastvere vallad. Politseikordnik elas Laiuse (lossi) mõisas. Olevik 20.märts 1901 lk. 269. Jõgeval …põles ära Tootsi talutuba ühes õigeusu koolimajaga. Uus Aeg 9.aug. 1901 lk 3 Laiuselt. Pühapäeval 29.julil oli Jõgeva mõisa päralt olevas Saare kõrtsi rehe all ilmalik kontsert näitemänguga „Äiataat tõrdus”. Laulud ja zitheri mäng läksivad hra Schmalzi juhatusel õige ilusasti. Näitemängu ette kandmiseks oli ruum väga kitsas, mis mängijatele suurt takistust tegi, nõnda et need oma osasid ei võinud õieti ette kanda… Kuulajate poolt oleks paremat korda võinud loota. Rahutus oli nii suur, et ei võidud laulu pääle algada. Ka näitemängu ajal räägiti niipalju vastu, et see kõik segatud sai. Kahju küll! … Postimees 11.jaan. 1901 lk 3 Mustveest. 5. skp. sõitis Mustveest postiljon J – rsh postiga välja. Tee pääl tuli postipoisi ja postiljoni vahel sõnelemine, sest viimane tahtnud era pakki ühe tuttava käest edasi viia. Niipea kui postipoiss vankrilt maha läks, sõitis postiljon hobustega edasi kuni Jõgevani, kus ta posti ära andis. Postipoiss aga läks tagasi Mustveesse ja kaebas, et postiljon teda peksnud. Asjalugu kuulda saades sõitsivad Mustvee postkontori ülem kreisiülema abilisega postiljonile järele, kartes, et viimane ühes postisaadetustega ära põgeneb. Postkontori ülem ja kreisiülema abiline ei saanud postiljoni aga teel enam kätte. Jõgeval sündis asjaloo ülesse kirjutamine. Postiljon seletas, et tagaajajad tänada võivad, kui nad temale mitte tee pääl järele ei jõudnud, sellel korral oleks ta pidanud ennast sõjariistadega kaitsma, sest politsei kui ka postkontoriülemal ei ole mingisugust õigust postiljoni teel läbi otsida. See seletus on ka täiesti õige. Asi on kohtu kätte antud. Postimees 1.veebr. 1901 lk 4 Kuulutus. …1901.a. vallamaksu suurus on Õigeusulistel 4 rbl ja Lutheru usulistel 5 rbl. vallavalitsuse koosistumise päevad on iga nädali neljapäeval. 27.jaan. 1901 Vallavanem J.Kivistik Kirjutaja J.Luha. Postimees 10.märts 1901 lk 3 Laiuselt. Meie 14 kõrtsist on ainult kaks järele jäänud – Laiuse Sootaga ja Jõgeva vaksali kõrts. Kuna kinniläinud kõrtside ümbruses nüüd päris vagane elu valitseb, kestab kange kära ja müra nende mõlema kohtade ümber edasi. Iseäranis kohutavat kära võib pühapäeval S. kõrtsi ees kuulda. Muidugi teda aitab üle tee olev monopoli viina pood ühes. Paar tundi on mõlemad joovastavate jookide kauplused lahti, aga – ei taha uskuda – viina üksi müüdakse selle aja sees 100-160 rubla eest. Võib arvata, missugune tung, missugune janu viina järele mõne minuti eest kirikust välja tulnud kristlaste sees valitseb. Postimees 2.juuli 1901 lk 4


50 Kuulutus. Jurjevi Eesti Põllumeeste Seltsi põllu- ja käsitöö näituse kohta 4., 5. ja 6. augustil jagavad informatsiooni… Laiusel: 1) vallakirjutaja J.Luha Jõgeval, 2) köster J.Riomar Laiusel 3) Morra mõisaomanik R.Johannson. Postimees 26.juuli 1901 lk 4 Kuulutus. Pühapäeval. 29. juulil s.a. vaksali lähedal Jõgeva mõisa ruumides Suur pidu H.J. Schmalk`i seltskonna poolt koori, naljalaulu, muusika-mängu, deklameerimise, tantsu ja näitemänguga „Äiataat tõrdus”, naljamäng Setu keelemurdes. Piletite hinnad: 50, 35 ja 15 kop. hakatus kell 5 p.l. Olevik 16.okt. 1901 28.sept. lõikas raudtee masin Jõgeva vaksalis ühel töömehel mõlemad jalad otsast ära. Mees leiti juba surnuna ja keegi ei näinud, kuidas ta veduri alla jäi. Sakala 6.veebr. 1901 lk 2 Jõhvist Jõgevale tahta kohalised mõisnikud „Oleviku” teate järele uut raudtee liini ehitama hakata, mille läbi Riia-Peterburgi tee üle Jurjevi palju lühendatud saaks. Postimees 22.okt. 1901 lk 3 Laiuselt. Jõgeva valla täiskogu on 29. septembril s.a. ühel häälel otsuseks teinud ülemale poole palvet saata, et ühendatud Jõgeva valla piirkonnas olevad Jõgeva ja Painküla kõrtsid kinni pandaks. Arvatakse, et see rahva elukorra ja rahu tõstmiseks väga tähtjas oleks, kuna seda juba sääl ligikonnas selgesti olla märgata, kus mõisaomanik varemalt mõned kõrtsid vabatahtlikult juba kinni on pannud…

1902 Olevik 22.jaan. 1902 lk. 79 Laiuse jaama juures sattus keegi mees 15.jaan. raudteest üle sõites raudteerongi alla. Hobune sai sealsamas surma. Mees, kes raskeste oli viga saanud, toodi Jurjevi hospidalisse. Nael petrooli maksis 4-5 kopikat. Petroolilambiga valgust saada oli odavam kui küünlaid või gaasilampi põletada, elektrist rääkimata. Sakala 5.veebr. 1902 lk 4 Kroonu viinapoodide nimekiri, kus 1902. aastal stempelpabereid ja stempelmarkisid müüakse. Jurjevi kreisis. … Mustvee alevis; Auna mõisas, Jõgeva vallas; Sootaga külas, Laiuse vallas; Sammeli, mõisas, Võtikvere vallas… Auna tähendab Õunat, kus riigiviina monopoli kauplus asus mõisa maal. – Ü.P. Paari nädala pärast teatab leht, et „stempelmarke ja stempelpaberi blankette” nüüdsest ka riigiraudtee jaamades ja riigiametnike kantseleides müüakse. Isama kalender 1902 lk 40. Jõgeva laat algab 28.okt. ja kestab 2 päeva. Lk 86 Jaoskonna rahukohtunik elab Kaarepere mõisas (им. Керсель). Postimees 1.apr. 1902 lk 4 Kohalikud turuhinnad. Rukkid, 75-77 kopikat puud, rukki jahu 85 kop. puud, õlleodrad 76-81, odrad 60-75, suvinisu 75-80, talvnisu 75-90 kop. puud, linaseemned 170-190 kop. puud, kaerad 500-525 kop. tsetv.,


51 valged herned 1000-1200 kop. tsetv., looma herned 800-900 kop. tsetv., ristikh. seemned 500-700 kop. puud, sool 155 kop. 5 puuda, kivisöed 135 kop. 5 puuda. Linad. G. (neednatek nitid) 42-40 rbl. kaal, R. (ristid) 36-40 r. kaal, HD (howsdreiband) 31-34 r. kaal, D (dreiband) 17-19 rbl. kaal, W (prakk) 17-19 r. kaal, WH (takuprakk) 10-12 rbl. kaal. Olevik 10.mai 1902 Jõgeval talivilja orased madalamatel kohtadel ära mädanenud. Kuigi külviaeg käes, ei saa külvata, sest maa veel märg. Taludes loomasööt ammu otsas. Olevik 1902.a. aprill. - ministeeriumikoolid: Kaarepere, Mustvee, Lohusuu, Laius-Tähkvere (tütarlaste, Reastvere kuusiku lähedal); - kihelkonnakoolid: Maarja-Magdaleena, Torma, Laiuse, Palamuse, Kursi, Kodavere (tütarlaste). Olevik 9.juuli 1902 lk. 667 PALAMUSELT ….nüüd juuni-kuu hakatusel Jõgeva Ellakvere külasse, kuhu ümberkaudu küladest piim kokku tuuakse. Hommiku ja lõuna ajal on piima vastuvõtmine, siis tulevad naised hobuste, kärude, kaelkookude ja lüpsikutega: igaüks püüab aga raha saada, mis kuu lõpus välja makstakse. Palamusel kooriti piimalt koor ja kooritud piim anti tagasi ning maksti 3 kop toobi piima pealt. Postimees 2.okt. 1902 lk 4 Teadaanne. Selleläbi antakse avalikult teada, et 8. oktoobril… minu kantseleis… avalikul pakkumise teel järgmiselt tähendatud teetegemise tööd, mis aastal 1903 valmis teha on, äraantakse, nimelt: 3) kivitee ehitamine Jõgeva jaamast Tallinna tee pääle – 2 versta 189 sülda. Kreisisaadik: R. von Sivers Ärijuhataja: A. von Ekesparre Postimees 17.okt. 1902 lk 3 Laiuselt. Pühapäeval 13.okt. pidas Laiuse Põllumeeste selts oma koosolekut… Esimees v. Stryk (Kivijärve mõisnik – Ü.P.) Pedja jõe puhastamise küsimuse üle andis esimees teada, et tema selle asja üle Liivimaa kulturibüroga läbirääkimisi olla pidanud. Sääl oldavat häämeelega ilma mingisuguse tasuta jõge läbi uurima ja eeskava kokku seadma valmis, mille järele kärastikud läbi kaevatud saaks, kuid selts pidada omalt poolt nii umbes 100-200 rubla kautsjoniks sisse maksma, et plaanitud töö tõesti ette võetakse ja korda saadetakse. Tehti otsuseks teateid muretseda kui palju neid põllupidajaid, kellel jõe madalamaks laskmine kasu toob, tahavad selleks ettevõtteks raha ohverdada, ja siis kulturbütoga kindlaks teha, et selts ainult siis kärastiku läbikaevamist ette võtab, kui kulud põllupidajate lubatud rahasummast mitte palju suuremad ei saa olema, vastasel korral jääks seltsil õigus oma kautsjoni tagasi saada… Postimees 25.okt. 1902 lk 3 Laiuselt. 22.okt. kell kolm hommiku oli suur tulekahju Laiuse vallas Vilina külas. Talukohaomaniku Lauri, kes ühtlasi ka linaseemnete ja linade ülesostja on, põlesivad hooned pääle elumaja kõik maani maha. Peremehe kahju on väga suur, sest hoonetega ühes põlesivad kõik loomad ja hobused ühes põllutööriistadega ära. Niisamuti hävitas tuli enam kui 1000 puuda ostetud linaseemneid ära… Tule hakatus seni veel selgitamata…


52

Postimees 27.nov. 1902 lk 4 Kuulutus. …Postimeest Jõgeval tellida ei saanud. Lähimad tellimise vastuvõtjad olid Laiusel, köster J.Riomar ja kaupmees G.Brotz. Postimees 7.dets. 1902 lk 3 Jõgevalt. Pakaste mõisa viina vabrikus juhtus 2.dets. hale õnnetus. Keegi noormees, 19 aastat vana, oli nimetud vabrikus viinapruuli õpilane. Oma tööd toimetades sai noormees kartuli keedu katelde juures auruga koledasti ära põletatud. Õnnetu viidi kohe Puurmanni tohtri juurde, kus ta 4. skp. suure valuga siit ilmast pidi lahkuma. Nimetatud õpilast jäivad ema, vend ja õed leinama. D. Eesti avalikud tegelased Eluloolisi andmeid, 1932 Tartus. Kustlov, Villem sünd. 1884 Jõgeval Gustav ja Ann (Muts) pojana. Õppis Jõgeva vallakoolis ja erateel Tartus. Õppis pagariametit Jõgeval ja Tartus, kus sai 1903.a. selliks. Töötas sellina Soomes ja Peterburis ning Eestis. Omas 1913.a-st iseseisvat pagaritöökoda Tartus. Sai 1915.a. tsunftimeistriks. Järgnevalt väiketööstur Tartus ja aktiivne organisaator pagaritöö ettevõtluse ja seltsitöö alal. A.Leetmaa „Eesti majanduselu leksikon 1939“ lk 106 Kuusloo Villem Endine nimi Kustlov. Pagariäri ja kondiitritööstuse omanik Tartus. Sündis 29..I 1884 Jõgeval. Omandas alghariduse Jõgeva algk. Õpps ametit 1889. a. (??) alates Jõgeval K.Kabbali pagari- ja kondiitriäris. Omandas 13.IX 1903.a. Tartus sellikutse… Nii on kirjutatud leksikoni originaaltekstis. Teade on tähelepanuväärne seetõttu, et juba kõrtsmik Kabal tegeles ja üsna varakult Jõgeval pagaritööga ja sealhulgas kondiitritoodete valmistamisega. Tõenäoliselt on esitatd isikuandmete aastaarvudes mingi segadus: vaevalt sai 5-6 aastane poiss olla pagariõpilaseks, pigem oli ta siis 14-15-aastane. – Ü.P.

1903 ALEVIKS KUJUNEMISE ALGUS Postimees 17.märts 1903 lk 3 Jõgevalt. Jõgeva raudteejaama ümber hakkab alevik sündima. Nagu „Düna-Ztg.” Kirjutatakse, on Jõgeva mõisa omanik nõuuks võtnud, raudteejaama ümber maatükka 30 aasta pääle välja rentida. Mitu maatükki olevat juba ära võetud ja majade ehitus algavat kõige ligemal ajal. Jaama ümber on praegu postitalitus, hobusejaam ja kaks viljakauplust. Asumas olevat veel apteek; ka tohter hakkavat ligemal ajal haigeid vastu võtma. – Jõgeva jaama toodavat tänavu väga palju vilja sisemistest Vene kubermangudest, kuna mullu jaamast palju vilja Tallinnasse ja Riiga saadetud. Kohtupalati tsiviildepartemangu 8.nov. 1934.a. kohtuistungi otsus 17. aprillil 1903 sõlmitud lepinguga rentis mõisaomanik E.Manteuffel Gustav Madise p. Toots`ile vakamaa suuruse krundi nr. 7 Jõgeva raudteejaama juures (1921.a. oli sealse maja aadress Suur 14) 30-aastaks arvates 23.aprillist 1903 kuni 23.aprillini 1933 rendisummaga 30 rubla aastas. Gustav Madise p. Tootsi naise Amalie poeg oli Ferdinand Sei – Ü.P.


53 Uus Aeg 25.märts 1903 lk 2 LAIUSELT. Jõgeva ümbruskaudne rahvas elab keskmist viisi. Hobuse mehed leiavad hääd teenistust, sest Kurista metsast veetakse pakkusi ja raudkiva Jõgeva vaksali juurde. Sääl hakatakse tänavu suvel kivi teed tegema. Sest Jõgeva vaksal on üks suur rahva läbikäimise koht. Sääl ligidal on üks õlle-kõrts ja natuke eemal Õuna monopol ja õlle-pood, kuhu rahvas aastas paarkümmendtuhat rubla viib. Monopol ja õlle-pood on kuue teeharu pääl. J.W. Olevik 2.apr. 1903 lk. 320 JÕGEVALT. Käesoleva aasta tähtsam uudis on siin: kivitee tegemine Jõgeva vaksalist Tallinna tee peale. Liiv ja osalt ka kivid veeti juba talvel juurde, mis ligiolevale rahvale tüki teenimist andis, niisama ka rohke puude väljavedu vaksali juurde, mis siit liipritena ja papivabriku puudena raudteel välja saadetakse. Viljaseemne muretsemine on meil kaupmehed, iseäranis hr Müller, oma peale võtnud. Viimane on oma Venemaa viljaga, nii ütelda siit ümberkaudse rahva ülevalpidaja. …. Kui palju siin Venemaa vilja ära pruugitakse, on raske arvata. Hiljuti tähendas hr Müller, et tema oma veskist iga päev umbes 300 puuda jahu välja annab, ise veel herned, kaerad ja odrad, mis siit osalt söögi, osalt seemne tarvis viiakse. … (Jutt on Suure tänava eelse tee kivikatte alla viimisest ning vist Painküla veskist ja selle rentnikust või valdajast, keda mulle jutustanute mälestustes Milleriks kutsuti. – Ü.P.). Punalipp 21.nov. 1963 L.Liigand. Mõnda mineviku Jõgevast. … Meenutagem, kuidas omal ajal ehitati alevi peatänavat – Kivi tänavat. Kohale olid veetud kivilahmakad. Töölised lõhkusid neid käte jõul suurte sepahaamritega. Jalgade ümber olid kaitseks mässitud nartsud, kuid sellele vaatamata juhtus vigastusi tihti. Tööõnnetused loeti alati töölise süüks ja haiguse ajal ei makstud mingit toetust. Tööle tuldi hommikul kella 4-5 paiku ja lahkuti hilisõhtul… Uus Aeg 5.aug. 1903 lk 2 JÕGEVALT. Tee, mis Jõgevalt Põltsamaa poole läheb, on juba kevadest saadik ära lõhutud; inimesed sõidavad koguni teist teed. Et mul ainult jalgratas kaasas oli, ja sellepärast küütimist tarvis polnud, siis läksin ma seda teed, mida mööda ma kui võõras ikka olen kasutanud. Aga mis näen: tee on madalates kohtades kõrgeks täidetud ja kõrgemates kohtades mäekingud läbi kaevatud. Mõtlen, et siin uut raudteed ehitatakse… kui edasi sain, verst ehk rohkem, siis nägin, et suuri raudkivia kildudeks lõhutakse ja kaugemal tee ääres niisuguste kivikildude hunnikud üksteise kõrval seisavad. Töömeeste käest järel pärides sain teada, et see teejärk Liivimaa tee-ehituse kommisjoni poolt on parandusele võetud. 6500 rubla tulla versta päält podrätsikule vaevapalka. Rahasumma pole mitte väike, aga see tee, minu arvates, ehk ma küll tehniker ega insener ei ole, ei saa suuremat kasu tooma. Lugu seisab nii. Maakoht, kust see tee läbi viib, nimetatakse rahvakeeles keevaks maaks, sellepärast et ta kevaditel üles paisub ja läbipeasemine väga raske on, mõnikord üsna võimata. Nüüd on küll mullast ja savist vall tehtud, millele kord raudkivi kilda tahetakse pääle panna ja kinni trampida. Hää küll. Tuleb aga jälle kevade kätte, maapind kerkib üles, kui siis seda teed mööda juhtub suur voor kahehobuse vankritega ja raske koormatega läbi minema, siis on see tee ühe kevadega savihauguks saanud, nii et ühtegi kivi kildugi enam näha pole. Palju parem oleks olnud , kui selle mulla ja savi vallile hao kord oleks sisse pandud, ehk suurtest kividest põhi alla tehtud, siis oleks see põliseks pidama jäänud. Noh, eks me saa näha, mis tulevik toob. – Jõgeva ja Põltsamaa pool on rukkid ju lõigatud; mõnes kohas juba rabatakse ka. Heinategemine pole aga veel igas talus lõpetatud. – el.


54 Uus Aeg 15.nov. 1903 lk 2 Liivimaa maanõuunikkude kolleegium on teede ehitamise eelarvesse 1904. aastaks Eesti jaoskonnas järgmistes paikades kiviteesi ehitada üles võtnud: …Jõgeval 2 versta… Sakala 18.nov. 1903 lk 3 Liivimaa landrati kolleegiumi otsuse järele saavad 1904 aastal järgmistes kohtades kiviteed tehtud: …Jõgeva juures 2 versta… Luigest üle Mustvee Riia-Peterburi maanteel 5 ½ versta… Põltsamaalt Jõgeva poole 1 ½ versta… ************** JÜRMANNI KAUPLUS Olevik 7.aug. 1903 lk. 768 Kuulutus. 1.augustist alates saab osta kunstväetist vennad Jürmanni Jõgeva vaksali kaubaaidast. Olevik 6.nov. 1903 lk. 1081 Reklaam: kaupmeestest vendadel Jürmann on Jõgeva vaksali juures korralikud ja lahedad ruumid, kus võetakse ka Oleviku tellimusi vastu. Olevik 4.dets. 1903 lk. 1175 Jürmanni äri Jõgeva vaksali juures. Ilmselt alustasid Jürmannid 1903.a. juulis- augustis Jõgeval kauplemist kunstväetise müügiga ja ehitasid sama aasta novembriks valmis kaupluseruumid Kivitee äärde. – Ü.P. Postimees 18.dets. 1903 lk 4 Kuulutus. Soovitame omast uuesti asutatud kauplusest eestulevateks jõulupühadeks odavasti: kohvi, theed, suhkrut, jahu, riisi, manna, jõulu kompvekka, pränikuid, küünlaid ja kõiki muid majatarvitusi. Igal ajal värsket presspärmi. Jõgeva vaksalis ja Põltsamaal. Vennad Jürmann. ************** Isamaa kalender 1903 lk 81 Kreisipolitsei IX jaoskonna (Jõgeva, Laiuse, Laius-Tähkvere ja Vaimastvete vallad) kordnik elab Laiuse-lossi mõisas. Olevik jaanuar 1903 Jõgeva valla kirjutaja on J.Luha. (Postimees 22.jaan. 1903 lk 4) Jõgeva vallavanem on J.Aru, kirjutaja J.Luha. Uus Aeg 17.apr. 1903 lk 4 Kuulutus. Jõgeva vaksali ligidal (ст. Лайсгольмъ) Õunal toimetab „Uue Aja” tellimist ja kuulutusi hra. J.Wooluts. Postimees 1.nov. 1903 lk 3 Laiuselt. Öösel vastu 29.okt. murti Jõgeva vallas oleva „Õuna” monopolipoodi ja sellega ühe katuse all oleva Joosti kauplusesse sisse. Monopolist olla raha ja viina kokku enam kui saja rubla eest ära viidud, kaupmehe kahju olla seega vähem, olgugi et tal elutoast selsamal öösel kaks taskukella ära varastatud…. Postimees 23.dets. 1903 lk 3


55 Laiuselt. Kaarepera kirikust varastatud asjad – 250 rbl väärtuses – on leitud. 21. dets. leidnud Hans Treufeldt Jõgeva raudteejaama ligidalt heinakuhja seest osa asju kätte. Edasi otsimisel leiti muist asju veel teise kuhja seest. Sularaha on alles leidmata. Kolm isikut, kes kahtluse alla langenud, on uurimise alla võetud. Fond 806 nim 1 sü 15 1919.aastal on märge, et Painküla veski rentnik on Fridrich MÜLLER. Olevik 17.apr. 1903 lk. 382 Siseminister kinnitas Jõgeva valla tulekahjude kordadel vastastikku abiandmise seltsi. Olevik 10.juuni 1903 lk. 560 LAIUSE kihelkonna konvent on mitmel aastal võtnud vastu otsuse, et tuleks uus kihelkonnakooli maja ehitad ja, et vallad jagaksid ehituskulud võrdselt omavahel. Jõgeva vald on vastu seesugusele otsusele ja nõuab, et järgitakse kehtivat regulatiivi – mõisad annavad ehitusmaterjali ja maksavad ehitusraha, vallad aitavad kaasa „päevade kandmisega.” Jõgeva mehed arvestasid välja, et nii on nende kulud veerandi võrra väiksemad. Kaevati Jõgeva peale kubernerile, sealt vastati, et tuleb seadust järgida. Olevik 15.juuli 1903 lk. 679 Oleviku toimetus uuris asja Laiuse kihelkonnakooli kohta omalt poolt ja selgus, et Jõgeva vald ei ole mitte lihtsalt uue kihelkonnakooli hoone vastu, vaid eelistab kihelkonnakoolile hoopis ministeeriumikooli asutamist kihelkonnakooli asemel. Toimetus tegi ka endale selgeks, et kihelkonnakooli saab ümber muuta ministeeriumikooliks, milline koolitüüp on selgelt kasulikum, kui kihelkonnakool ja toimetus soovib Jõgeva vallale edu oma seisukoha eest seismisel. Jõgeva vald ei keeldu ministeeriumikooli ehitamise toetamisest. Olevik 28.aug. 1903 lk. 838 Kuulutus. Jõgevalt lahkumise puhul avaldab hüvastijätukuulutuse Jõgeva postijaama kirjutaja J.Üwardt. Postimees 18.juuni 1903 lk 3 Laiuselt… Kunstsõnniku tellimise asjus luges esimees mitmed hinnakirjad ette… Hinnad on võrdlemisi kaunis odavad. Nii näiteks võib vaguni viisi tellides Inglise 18-14% supervosvaati Jõgeva vaksalist 290 kop. 6 puudaline kott kätte saada… Okt. 1903 Petroleumi hinnad Tartus väikeses koguses ostes: 1) kuni 10 naela - 4,5 kopikat nael 2) 10-40 naela - 4 kop. nael 3) puuda viisi - 150 kop. puud. Detsembris müüdi Tartus petroleumi hinnaga üks puud 170 kopikat. Loomaarst F. Widik Eesti avalikud tegelased Eluloolisi andmeid, Tartu 1932 Friedrih Karli p. Vidik Sünd. 1868 Haaslava mõisas piimarentniku pojana. Lõpetas Tartus G.Blumbergi ettevalmistuskooli 1880, Aleksandri gümnaasiumi 1888, loomaarsti instituudi 1893. Loomaarst Venemaal, Lätis ja mitmel pool Eestis. Jaoskonna loomaarst Laiusel 1903-1918,


56 ühtlasi raudtee loomaarst 1907-1917 ja Tartumaa loomaarst 1914-1917. Seejärel Tartu tapamaja direktor. Esimene rõugelima jaama asutaja ja juhataja Tartu tapamaja juures. Tegi kaastöid ajakirjandusse. Rahvaerakondlane. Oli 1905 Laiuse tuletõrjeseltsi esimees ja 1908 Jõgeva tuletõrjeseltsi esimene, ajutine esimees. – Ü.P. Maaliit 19.apr. 1918 lk 3 Tapamaja direktoriks on linnaamet senise asetäitja direktori loomaarst Wiidiku valinud… Hra Wiidik pidas tänavu oma 25-aastast arstitegevuse juubelit. **************

1904 Kalender UUS AASTASADA 1904 1903.a. andmed. Jõgeva rüütlimõis on koos Pakaste (s.k. Pakast) kõrvalmõisaga (ühendatud Jõgeva ja Pakaste talupojakogukonnad). Mõisamaa suurus on 10832 vakamaad ehk 908 taalrit ja 30 krossi. Sellest on talumaad: müümata 11566 vakamaad (1794 taalrit 20 krossi) ja müüdud on 6 vakamaad (1 taaler 77 krossi). Jõgeva alevik (Laisholm) kuulub mõisapolitsei ja kreisipolitsei 2 jaoskonna alla, 1. talurahvakomissari jaoskonda, 4. rahukohtuniku jaoskonda (kohtunik Kaareperes), 2. kohtuuurija jaoskonda ja 1. ülemtalurahvakohtu jaoskonda ning 4. aktsiisivalitsuse piirkonda. Politseiurjadnik elas Laiuse Sootaga külas. Alevikus on postkontor, telefon, vallakool, mõned kauplused ja elavad mõned käsitöölised. (Егева) Vallavalitsus ja vallakohus asuvad vallamajas, mis mõisast 5 versta. Aadress: чр. ст. Лайсгольмъ по Б.ж.д. Лифл. Elanikke on 200, aastas peetakse 2 laata. Jõgeva, Laiuse ja Vaimastvere vallad moodustasid Tartumaa II ehk Mustvee politseijaoskonna 10 kordniku(urjadniku)rajooni. Urjadnik elas Sootaga külas (Laiuse). Isamaa kalender 1904 lk 69 Jõgeva jaamas töötab einelaud. Rongi sõidupilet Tartust Jõgevale maksab III klassi vagunis 45 kopikat, II klassi vagunis 68 kop. ja I klassis üks rubla 13 kopikat. Politsei jaoskonnakordnik elab Laiuse mõisas. Sakala 20.jaan. 1904 lk 3 Laiuselt. Asutati komisjon „Hoiu- ja laenu Ühisuse asutamistöö tegemiseks… Olevik 4.veebr. 1904 lk. 118 Kuulutus. Jõgeva vallamaks 1904 aastaks on luteriusulistele 4 rbl ja õigeusulistele 3.60. Vallavalitsuse koosolekud on igal neljapäeval 10-14.oo, välja arvatud kiriku- ja kroonupühad. Vallavanem J.Aru Kirjutaja J.Luha Laiuse tuletõrjeseltsi juhatuse protokolliraamat 1903-1913 leht 5 11.veebr. 1904 Tänasel päeval kell pool kuus hommiku oli Jõgeva raudtee jaamas lahti peasenud tulekahju kuma näha, mida seltsi tegev liige Johannes Umal kõige enne tähele pani. Ühes pritsiga sõitsivad tulekahju kohale nimetud Umal, Karel Sommer, August Sild, Jaan Asper, August Kask ühe hobusega. Tõise hobusega sõitsid järele Aleksander Bruus, Johannes Voormann ja Aleksander Hansen ja viimaks Jaan Saar ja Theodor Barlo kolmanda hobusega ja seltsi maksja liige Jüri Voormann neljanda hobusega. Jõgeva raudtee jaamas põles raudtee pumbamaja, kus kroonu raudtee lauad, petrolium, rauda ja m. sees oli. Hoone oli üleüldse tules. Kell oli ½ 7 kui kohale jõuti ja kell 10 oli tuli


57 kustutatud. Inimestega ja loomadega õnnetust ei sündinud, muud kui ronija Sild`a kirves kadus ära. Prits töötas hästi, muud kui schlanch oli vigane. Seltsi eestseisusest keegi õnnetuse kohal ei olnud, sest et nad selle üle teatust ei saanud. Hiljem jõudsivad Jõgeva mõisa, Kuremaa ja Voldi tulet. seltsid ka tulekustutuse kohale. Laiuse seltsi liikmed olid esimesed ja nimelt Umal, Sommer, Sild, Asper ja Kask. Bruus, Johannes Voormann ja Hansen tõid ka vaadi ligi. (Seltsi esimees on 1905.a. F.Widik. – leht 11) Postimees 13.veebr. 1904 lk 3 Äksist. 11. skp. oli Jõgeva jaamas suur tulekahju. Umbes kella 3 ümber hommikul hakanud depoo ja reservuaar, millega ka mõned teenijate korterid ühenduses olivad, põlema.Ehk hoone küll kivist ja vett hiiglakraanist väga rohkesti saada oli, ei jõudnud Jõgeva jaama mehed oma puudulikkude riistadega tuld tagasi tõrjuda. Tulekahjule jõudis kõige enne Laiuse t. selts, siis Voldi ja Kuremaa omad ühtlasi. 3 tunniga laenetati kõik põlevad kohad üle; tuli kustus. Erainimesi oli vast paar sada kokku tulnud suurepäralist nähtust vaatama, aga veepumpamise juurde ei saanud tarviliselt abi. Seltside liikmed töötasivad kõik agaralt, täie kohusetundmusega. Kõikide kiitust teenisivad osava ja julge tegevuse eest Voldi seltsi päämees Nurko ja pritsi-osakonna juhataja A.Peets. Soomlane J.Nurko oli Voldi raudteejaama ülem. Suri sept-s 1905. – Ü.P. Uudised 17 veebr. 1904 lk 2 (teisipäev) Tulekahjust Jõgeva vaksalis kirjutatakse Rish. Vestnikule: 11.vebr. (kolmapäev – Ü.P.) kell 5 hom. hakkas teadmata põhjusel vaksalis hoone põlema, kus vaksali hoiukamber, kirjakogu, alamteenijate eluruumid jne olivad. Kui vaksali ülem nägi, et oma jõuga tuld kustutada võimata oli, palus ta telegrahvi teel Jurjevist tuletõrjujaid appi. Tunni pärast jõudsivad Jurjevi tuletõrjujad erarongiga ja kõigi riistadega pärale. Ühisel jõul läks korda tule laiali laotamist takistada ja viimaks tuld kustutada. Majaga ühes põles üle 2000 laua ära, mis lähedale maha olivad laotud. Teenijatele, kes eluruumidest ilma jäivad, anti III kl. vagunid ajutiselt tarvitada. Kahju 15.000 rubla ümber. Iseäranis saivad töölised kahju, kellede terve varandus tuleroaks jäi. Olevik 11.veebr. 1904 Jõgeva postijaoskonna juurde seati 1.veebr. telegraafijaoskond sisse, kus telegrammisid siseja väljamaale vastu võetakse. Postimees 3.märts 1904 lk 4 Puusärgi magasin. Soovitan omast uuest ladust tamme ja saare puust surnukirstusid, tina voodriga ja värvitud riidega üle tõmmatud, värvitud tamme ja saare puu karva igaühe soovi järele. Väiksed laste kirstud saavad väga ilusasti ja korralikult ehitud. Siis on veel suures väljavalikus palmioksa pärgasid hinnad algavad 25 kop. pääle, puketid 20 k. ja haua ristid 35 kop. pääle. Hinnad võistlemata odavad. Palun vaatama tulla. Poodi uul. nr. 9, vastu vene poodisid. Auupaklikult A.Tõug. Postimees 27.apr. 1904 lk 4 Kuulutus. Superfosfati, Thomasjahu, Kalniti ja Cilisalpeetrit on kõige odavamalt saada Vennad Jürmann`idelt Jõgeval. Olevik 20.mai 1904 lk. 464 Jõgevalt. Teedetegemisega on siin ümberkaudu valdadel palju tööd. Teesid on palju ja suure raudteejaama lähedal rohkesti käijaid, mille läbi teed väga on lõhutud saanud, nii et parandamisega palju aega ära kulub, pealegi kui neid veel mitmele korrale teha lastakse. …


58

Olevik 23.juuni 1904. Tartust ja Tartu kreisist kutsutakse kõik alamad tagavaraväelised tegevasse teenistusse, maha arvatud jala- ja ratsa kaardiväelased, ratsa- ja kindluse suurtükiväelased, raudteeväelised, insenerid-tehnikerid, kes väeteenistuses pole käinud, mereväegi. lk. 600. Tegevväelased saadeti Jurjevist, kokku 1795 meest, ära rongidega 23.juun., 24.juun. ja 25.juun. 1904. Postimees 23.juuni 1904 lk 3 Laiuselt. 21.juunil oli meie kihelkonnas jalaväe tagavara-meeste tegevasse teenistusse ärasaatmine. Laiuse vallast läks umbes 40 meest, Laius-Tähkverest umbes niisama palju… Laius-Tähkvere mehi saatis nimetatud valla Laulu-seltsi muusikakoor kodust kuni 25 versta kaugusel asuvasse Jõgeva vaksalisse muusika saatel. Siit sõidavad mehed kell pool 11 õhtu selle jaoks valmis oleva erarongiga linna, kogumise ja läbivaatamise paigale… Olevik 22.sept. 1904 lk. 887 14.sept. nägi keegi Tartu mees Põltsamaalt tulles Õuna viinapoele lähenedes, et selle ees kamp mehi teivastega ühte maaslamajat nüpeldavad. Veidi eemal seisis naisi, lapsi ja ka mehi, kes pealt vaatasid, aga ei läinud vahele. Maaslamaja oli verine, palitu ära kistud. Kui teeline ühele kaklejale oma negatiivset arvamust avaldas, pidi ta peaaegu ise peksa saama, kui keegi kõrvalolijaist poleks talle appi tulnud. Maaslamaja tõsteti üles, talutati eemale ja visati sinna maha. Olnud raudtee tööline. Varsti kihutasid 5 meest teekäijast mööda raudtee poole. Üsna vaksali ligidal olid nad kohanud veel mõnda raudtee töömeest, kellele ka kallale mindud. Raudtee juures jooksnud kaklejad ja teiste peksjad kui arust ära ringi ja otsinud uut tüli. Olnud näha ratsa kihutamist ja kuulda püstolilaskmist. Raudteejaama sandarm helistanud Laiusele politseikordnikule, kes lubanud kohale tulla. – (Ü.P. ümberjutustus). Postimees 4.nov. 1904 lk 4 Kuulutus. Kolm korda auuhinnaga kroonitud Pollmer`i Kalda uul. nr. 4 iluvärvim. ja keemikalik pesukoda Jurjevis… Annan oma auustatud kaubatarvitajatele teada, et mina oma värvimise-töö hindasid alandanud olen, sellepärast siisgi kõiki värvimisi ja keemikalisi pesemistöösid uudiste sisseseadmise tõttu kõige paremini teen… Abitalitused… Jõgeva vaksali ligidal kaupmees Kabbala juures… Uus Aeg 16.nov. 1904 lk 2 Mustveest…. Laada esimese päeva õhtul pakuti lauluseltsis „Sõpruses” Jõgeva külaliste poolt meile külakosti, näitemäng „Potivari naine” ja „elavad pildid”. Näitemängu kohta peab küsima: kas meie paremat külakosti väärt ei ole? Mäng on õige lühikene ja kujutab kirglist naisterahvast, kes oma mehega rahul ei ole. Uus Aeg 3.dets. 1904 lk 2 Laiuselt. Esimesel jõulupüha õhtul oli L kihelkonna Painküla koolimajas peale lugemise tunni laste jõulupuu. Koolilapsed kandsivad mõned nende kohased lühikesed näitemängud, mõistujutud, keerdülesanded, üksikult ja ühendatult lausuti ette, millest ka mõned vanemad inimesed võisivad õpetust saada… Kuulajaid oli koolituba puupüsti täis. Sarnased jõulupuuõhtud ühes näitemängudega, lauludega ja ettelugemistega laste poolt on küll järeletegemise väärt igas küla-koolis Mats. JOH. MIKK`u RAAMATUKAUPLUS Uudised 30.nov. 1904 lk 4


59 Kuulutus. Jõgeval võtab Uudiste peale tellimusi vastu Joh. Mikk`i raamatukaupl. Uudised 3.dets. 1904 lk 6 Kuulutus. Olen Jõgeva vaksali juurde raamatu- ja kirjutusemeterjal kaupluse avanud ja müin kõiksugu Eesti keeli raamatuid ja kirjutuse materjali paraja hinnaga. Austusega Joh. Mikk. Uudised 18.veebr. 1905 lk 5 Kuulutus. Tarvitan viisakat aiatöö-õpilast. Aednik J.Mikk Jõgeva vaksali juures. On ka korduskuulutused. Postimees 12.märts 1905 lk 6 Kuulutus. „Postimehe” ja „Linda” tellimisi ja kuulutusi võtab vastu J.Mikk`i raamatukauplus Jõgeval. Järgnevad korduskuulutused 15 ja 17. märtsil. Uudised 18.märts 1905 lk 5 Kuulutus. Seemneid, kõiksugu aedvilja- ja lillede parematest tõugudest, hästi idanevaid soovitab aidnik Joh. Mikk Jõgeva vaksali juures. Uudised 30.dets. 1905 lk 4 Kuulutus. Suurest väljavalikust kirjaümbrikka, vabriku hindadega, heftisi, kladesid, ilupostipaberit ja pilt-postkaartisi soovitab raamatukauplus Jõgeval.

1905 Uudised 22.märts 1905 lk 1 Jõgevalt. Linna tekkimine. Iga aastaga kasvab Jõgeva vaksali ümbruskond majade hulga kui ka elanikkude arvu poolest suuremaks. Tuleval aastal tahetakse jälle mitu uut maja juurde ehitada. Praegu asuvad Jõgeva alevikus järgmised asutused: postijaam, posti-telegrafi jaoskond hoiukassaga, apteek, neli poodi, nende seas üks raamatukauplus, võerastemaja, kõrts, pagarituba, lihuniku äri, mitu king- ja rätseppa jne. Praegu arvataksealeviku elanikkude arv üle kahesaja olevat. Majad on kaunis nägusad puu ehitused, mis 40 aasta pärast Jõgeva mõisniku amanduseks langevad. Selle peale vaatamata, et maa rent kaunis kõrge on, leidub siisgi neid küll, kes siin majade ehitamisega ja äriajamisega õnne tahavad katsuda. Möödaläinud sügisel asus ka siia väljamaa linakontori osakond, kuna ennem ju siin kaks lina- ja viljakauplust asusivad, milledest nüid teise kaupluse ruumid väljamaa linakontori osakonna tarvitada on. Kui Jõgeva alevik tulevikus niisuguse kiirusega kasvab, nagu ta paaril viimasel aastal on kasvanud, siis saab meie kodumaal varsti üks linn rohkem olema. Uudised 4.jaan. 1905 lk 4 Kuulutus. Teatan ümberkaudsele rahvale, et olen Jõgeva jaama juurde, omas majas, kaupluse avanud ja kõiksugu talurahva kaupa odava hinnaga müin. Aupaklikult J.Ilves. Postimees 8.veebr. 1905 lk 4 Kuulutus. Sellega anname üleüldiselt teada, et Jõgeva jaamas meie petroleumi ainult Vennaksed Müller vaguni viisi ostavad. Vennaks. Nobel.


60 Uudised 11.okt. 1905 lk 4 Kuulutus. Heade petroleumi vaatide eest maksame 2 rubla 80 kopikat. Venn. Jürmannid Jõgeval. Postimees 7.dets. 1905 lk 4 Kuulutus. Kaupmehe (poe) selli ja hoovipoissi tarvitatavad Vennad Jürmann Jõgeval. Ainult need, kellel hääd tunnistused on, võivad ennast üles anda. Korduskuulutus 8.dets. 1905. Postimees 12.märts 1905 lk 4 Kuulutus. Hoiatuseks. Selle läbi teatan, et Kaarel Saar, kes Jõgeva (Laisholm) ümber kaubitseb, minuga ei ühesgi äri-ühenduses ei seisa. Cristian Saar, masinate kauplus Jõhvis. Isamaa kalender 1905 lk 76 Jõgeva raudteejaamas on einelaud. Raudtee sõidupilet Tartust Jõgevale maksab I klassi vagunis üks rubla ja 13 kopikat, II klassi vagunis 68 kopikat ja III klassis 45 kopikat. Näiteks Kaarepere oli pooljaam ja Braaschi pooljaam Jõgeva ja Vägeva vahel samuti. Tartust Kaareperesse sõiduhinda pole näidatud, mis peaks tähendama, et seal peatusid vaid kaubarongid, Braaschi`sse on piletihinnad tabelis olemas. Lk 114 Jõgeva, Laiuse, Laius-Tähkvere ja Vaimastvere valdade piirkonna ehk IX jaoskonna politseikordnik (urjadnik) elab Laiuse mõisas. Postimees 24.märts 1905 lk. 373 H.K. Jõgevalt. …17.märtsil andsivad moonakad Jõgeva mõisa omanikule palvekirja kätte. Praegu ei tea nendest midagi, vist leppisivad kokku. Enne seda olivad moonakad Kuremaal töö seisma jätnud. Kaarepere mõisas olla moonakad omale nii palju piima võtnud, kui aga ära mahutada jõudsivad, mis üle, selle lükatud ümber. …Palamuse kiriku õpetaja on terve jutluse moonakate asjast pidanud, milles ta rahvast noominud…rahvas olla alla käinud. Uus Aeg 16.apr. 1905 lk 2 Jurjevi maakonnast. 8.aprillil sündis raudteel Kaarepera pooljaamas õnnetus. Nimetatud päeval sõitis õhtuse rongiga Jõgeva vaksali juures elutsev kaupmees ja trahteri pidaja Kabal Jurjevist koju poole. Kaarepera pooljaamas läinud ta sõidult maha ühe tuttavaga jumalaga jätma. Et masin seal aga vähe aega peatub, hakanud ta vagunisse minema siis, kui rong juba liikunud; parem jalg libisenud trepi pealt kõrvale, sattunud vaguni ratta vahele, kus alt poolt põlve koguni ära purustatud. Et küll rongis üks arst ja velsker juhtunud olema, kes kohe jala lahasse sidunud ja õnnetu Jõgevalt kohe kraami sõiduga Jurjevi hospidali saadetud, ei olla jalast siiski enam asja saanud, vaid see lõigatud põlvest saadik maha. – 27.märtsi õhtul langes Jõgeva vallast rätsep Kristjan Alber Kurista monopoli poe lähedal mõrtsuka ohvriks… Päevaleht 20.märts 1906 lk 2 Kuberner kinnitas Jõgeva valla tulekahju korral vastastikuse abistamise seltsi põhikirja 13.mail 1905. Postimees 11.juuli 1905 lk 3 Ametimuutused. Liibavi posti- ja telegrafi-kontori am. Johannes Seppa ja Jõgeva posti- ja tel. kontori ametnik Osvald Kirs on üksteise koha pääle ümber vahetatud.


61 Postimees 26.aug. 1905 lk 8 Eesti põllu- ja käsitöö näitusel jagatud auhinna saajate hulgas on Jõgeva vallakirjutaja J.Luha. Ta sai III auhinna aiasaaduste eest – Jaroslavi Põllumeeste Seltsi diplomi pronksmedalile ja 2 rubla. Uus Aeg 7.sept. 1905 lk 2 Jurjevi maakonnast. Riias ära peetava koolide korralduse konverentsile on Jurjevi talupoegade asemikuna Jõgeva vallast kohaomanik Jaan Truusmann nimetatud. Et konverents juba vist 20. septembriks kokku kutsutakse, sellepärast oleks soovitav, et Jurjevi maakonna valdade elanikud aegsasti oma soovisi koolide puuduste ja uuenduse asjus nimetatud herrale teataksivad, seega temale võimalikuks teeksivad rahva ühiseid soovisi konverentsi peal ette kanda. Järgmises lehes oli asja kohta seletus, et selle organiseerija olla õigeusu piiskop ja et kas konverents ka toimub polevat selge. Kas Truusmann seal käis, selle kohta teavet pole. – Ü.P. Sakala 15.sept. 1905 lk 558 Jurjevi kreisist. Jõgeva valla valitsus palus hiljuti Sootaguse kõrtsi kinni panemist, missugust palvet kohalik kreisi karskuse kuratoorium aga tagasi lükkas, seletades, et seda teekäijatel tarvis olla. Nüüd vald selle kõrtsi kinni panemise palvet korranud, tõendades, et selles kõrtsis kunagi öömajalisi ei ole, sest et läbisõitjad harilikult talupoegade juures ööd, selle vastu aga kõrts ümbruse pääle oma hävitavat mõju laiali laotab. Olevik 23.sept. 1905 lk. 1177. Jõgeva vallamajas on 16.sept. ülem-talurahvakohtu kandidaat K.Partsi riided öösel ära varastatud, nii et tal hommikul üles tõustes millegiga oma halastust katta ei olnud. Uus Aeg 21.sept. 1905 lk 2 Jurjevi maakonnast. Maakonna talurahvakohtute revideerimisel jäi ülemtalurahvakohtu president P ööseks 15/16. sept. Jõgeva vallamajasse. Ühe ruumi õhuaken oli aga ööseks lahti jäetud ja selle kaudu tegi haagist lahti terve akna magaja tuppa tunginud varas. Varas viis kaasa kõik härra riided, kuld-uuri kullast ketiga ja rahakoti 30 rublaga, samuti kamassid ja isegi sokid sama voodi alt, kus ööbija magas. Varga tekitatud kobina peale härra ärkas ja küsis, et kes siin on. Seepeale varas hüppas läbi akna välja. Härra aimas vargust ja kuulnud võõra väljahüppamist, tormas talle läbi akna järgi, aga kaotas pimeduses varga silmist. Arvati, et vargaid oli kaks, sest teine olla oma vanad kamassid ja nartsud sinna maha jätnud, samuti piitsa. Hommikul leiti kohtuhärra pintsak Jõgeva vaksali lähedalt kaupmees J aida tagant. Härra arvanud vargusega saadud kahju 160 rublale. Artikli autor on Mats. Uus Aeg 28.sept. 1905 lk 2 Jurjevi maakonnast. 22. sept. olivad Jõgeva valla 79-st kohaomanikust 52 kohaomanikku kohalise vallavanema lubaga vallamajasse kokku tulnud, maakonnapolitsei kuulutuse põhjusel riigivolikogu saadikute valimise asjas nõuu pidama. Kohaomanikud tulivad, et riigivolikogu valimise seaduse paragrahv 12 punkt g põhjusel võivad maaomanikkude valimistest osa võtta „nende liikmete volinikud, kellel maakonnas maad omanduses on, mitte vähem kui kümnes osa desjatinisi, mis iga kreisi jauks on selle seaduse juurde pandud arukirjas määratud.” …seega siis valimise õigus selle kümmnendama osa ehk 20 desjatini maaomanikul on… koosolevate kohaomanikkude poolt maakonna ülemale ühendatud teadaandmine valmistati: 1) selle üle, et nad soovivad maaomanikkudena valimistest osa võtta 2) valisivad kohaomanikud oma keskelt kümme isikut volinikkudena ja panivad teatekirja peale üles, kes nende asemel valimistest osa võtavad


62 3) tunnistati kohaomanikkude nõuded vallavalitsuse poolt teatekirja peal, nende allkirjad ja maade arv vakuraamatu järele õigeks. Mats. Postimees 24.sept. 1905 lk 2 Jõgevalt. Jõgeva valla kohaomanikud olivad 22. sept. politsei ringkirja põhjal koos nõuupidamas, kuidas oma õigusi riigi volikogu liikmete valimise kohta üles anda. Kokku oli niipalju kohaomanikka tulnud, kel kokku umbes 2080 tesätini maad on. Nagu tuttav, annab iga 200 tessatini maajuures ühe hääle valimistel. Sellepärast valisivad Jõgeva valla kohaomanikud 10 meest, kes kreisi valimistel osa võtavad. Postimees 5.sept. 1905 lk 3 Otsus märgukirja kohta. Jõgeva valla poolt saadeti omal ajal suure hulga allkirjadega märgukiri ministrite nõukogusse. Tähendatud kiri oli „Postimehes” avaldatud märgukirja järele kokku seatud. Nüüd on nimetatud vallale ametlik teadustus tulnud, et Keisri Majesteet 31.augustil s.a. hääksarvanud käskida Jõgeva valla märgukirja sisu sellekohastes ministeriumides, kuhu asi puutub, arutuse alla võtta. Postimees 12.dets. 1905 lk 2 Laiuse. Jõgeva valla rahvas on nõudnud, et Jõgeva kõrts kohe kinni pandaks, kui see rahva poolt mitte omavolil sündima ei pea! Maakonna ülem andnud omalt poolt kinnipanemiseks käsu. Uudised 20.dets. 1905 lk 1 Kuulutus. „Töörahva Heale” väljaandeid saab ilma postirahata… Jõgeva jaamas… abitalitused on Jõgeval: vennaks. Jürmannide kpl. …Rohkemal arvul tellimiste vastuvõtjad: …Jõgeval Joh. Mikku rmtkpl.

1906 JÕGEVA ALEVIKU KIRJELDUS Vabadus 8.dets. 1906 lk 3 Laiuselt. Jõgeva raudtee jaama ümber on mõne aasta jooksul õige rohkesti uusi majasid juurde ehitatud, nii et kui see sel viisil ikka edasi läheb, varsti üks alevik kodumaal rohkem on. Et nimetud jaam Tartu – Tapa vahel üks suurematest on, siis on sääl ka rahva talletus suur. Et siin väga palju puid ja muud metsa saadused minema saadetakse, siis on siin iseäranis talvel, elavamat liikumist märgata, kui Tartu vaksalis. Kui Jõgeva mõisa omanik umbes viie aasta eest vaksali ümbert maa tükkisid välja rentima hakkas, siginesivad kauplused ja käsitöö asutused üks teise järele, kui seened sooja vihmaga, ehk küll rendi tingimused soolased olivad: 30 rubla vakamaa eest aastas ja kolmekümne aasta pärast jääb maja ka päälekauba mõisniku omanduseks. Jõgevalt 5 versta eemal, Laiuse kiriku juures, kus veel suurem alevik on, on ka suured kauplused ja asutused, kus pääle muude ka mitu kullaseppa ja päevapiltnik elutseb. Nimetud ümbruskonna elanikkudel ei pruugi palju linna sõita, sest et oma kihelkonnast kõiki saada on, mis tarvis, ka rehepeksu masinad ja koorelahutajad. Tihti jätvat pruut ja peigmees Emajõe linna sõitmata, sest et Laiuselt sedasama leidub mis linnastgi, kui aga rahakott sõna kuulab. S.S. Isamaa 21.juuni 1906 lk 4 Kuulutus. Annan teada, et mina Laisholmis J.Ilvese juures abikontori avanud olen. Säälsamas võetakse tellimisi värvimise, vanutamise, pressimise, raamimise, dekateerimise, pügamise ja keemialise töö peale vastu. Töö on korralik ja hää.


63 E.Bernstein, Auruvärvimise ja keemialiku pesukoja omanik. Isik avaldab sama teate veel näit. 10, 12 ja 26 juulil, 15 ja 18 sept. lehes. Ühtlasi on ta seesugused vastuvõtupunktid avanud peale Jõgeva Mustvees, Lohusuus, Luugas, Laiusel, Räpinas, Mehikoormas, moekaupluse Valgas, mingi poe Tapal ja Võrus jne. Samasisuline kuulutus on ka Postimehes. ************** KARISTUSSALK JÕGEVAL Vabadus 20.jaan. 1906 lk 3 Laiuse kihelkonnast. 14 jaanuaril olivad kaks ohvitseri ja sõja prokuröri kohuste täitja 29 traguni saadetusel mässajate üle Jõgeva mõisas kohut mõistmas. Selleks päevaks olid Härjanurme, Jõgeva, Vaimastvere ja Laiuse valdadest kõik mehed 16 a. vanadusest peale Jõgeva mõisa kokku kutsutud. Sõja riistad korjati ära. Seitsme või kaheksa kahtlase elukommetega isikule sai soldatite poolt vitsa nuhtlust antud. Paari isiku kohta nendest olla küll esite surma otsus tehtud, sellepärast et nad ähvarduse kirjaga kaupmees M käest olla tahtnud raha välja pressida, aga nagu kuulda olla kohalik õpetaja, keda kutsutud, matmast tõrkunud, sest et süi surma määraline ei olla, mis põhjusel ka neile surma asemel vitsa nuhtlust antud. Kui rahvast sõja kohtu ette käsutati, kohutas see nii rahvast, et Jõgeva vallas 40 aastane naisterahvas Ann Nigul hulluksläinud. M. Päevaleht 19.jaan. 1906 lk 2 M. Laiuse kihelkonnast. 14.jaanuaril s.a. oli siin kahekordne kohutav päev. Juba eile õhtu poolel hakkas lõuna-õhtust kange tuul puhuma, mis lahtise lumega mängis, nii et teekäijal lund suud silmad täis tahtis matta. Sellest hoolimata sõitsivad öösel tuisu ja tormiga Jõgeva, Härjanurme, Laiusi ja Vaimastvere valdades külasi mööda käskjalad talust talusse ja majast majasse käsuga ringi, et kõik meesterahvad 16 aasta vanuses peale hommikul kell 9 peavad sõjakohtu nõudmisel Jõgeva mõisas olema, kuhu kõik sõjariistad tulevad ära anda. Sellsamal öösel püüti nimetatud valdades mitmed kahtlased isikud kinni, et neid hommikul sõjakohtu ette toimetada. Hommikuks oli ilm veel marusemaks muutunud, tuisk ja torm oli nii kange, et nagu üteldakse maad ega ilma ei näinud, sellest hoolimata tuli rahvast nimetatud valdadest tuhanded Jõgeva mõisa kokku, paljudel püssid ja revolvrid käes. Pealtvaatajatele näitas, nagu koguksivad inimesed lahingu ülatsile, aga inimeste nägudelt võis hoopis teistsugusi mõtteid näha, kes suuremalt jault kõik kurvad nagu surma kohtu ootusel olivad. Nimetatud valdade rahvas olivad sel ajal kui teistes valdades uuenduse tormid möllamas olivad, kunisti rahulikult elanud, ei mingisugust seaduse ehk korra vastast ettevõtet korda saatnud. – Kõige pealt korjati kukku tulnud inimestelt tulerelvad ära, mis nagu kuulda, pärast mõisa sepapajas puruks tautud. Siis anti kolmele Põltsamaa kihelkonna mehele, keda politsei oli sealt tagajärele Jõgeva mõisa toonud, 50-60 vitsa hoopi. Peale selle lasti kõik kokku tulnud rahvas mõisa tühja rehte koguneda, kus sõjasalga juhataja kindral rahvale umbes järgmise sisulise kõne pidas: Keiser on sõjaväge siia saatnud süüdlasi nuhtlema ja rahulisi inimesi kaitsma. Et aga rumal rahvas mitmel pool on ässitajate mõjul eksiteele läinud, selle pärast on Keiser käskinud neile armu anda. Kui seda aga veel peaks ette tulema, et rahvas valitsuse vastu hakkab, teise omandust, maid ehk metsi omandab, ehk võõra maa peal jahti peab, siis saavad kõik süüdlased sõjaseaduse järele nuheldud. Kõik riigi, kogukonna ja mõisa maksud peavad endise korra järele ära maksetama. Praegu on aeg, kus teie peaksite kõik süüdlased välja andma, kes teid ülesse ässitavad kuritegusi tegema. Edaspidi ärge võtke aga sarnaste ässitajate nõuu kuulda. – Kõne lõpul lasti kõiki koosolijaid „Jumal, Keisrit kaitse sa” laulda. Selle peale lasti Jõgeva ja Laiusi valla rahvas koju minna. Härjanurme ja Vaimastvere valla rahvas jäeti ülekuulamisele, mis õhtuni kestis. Teisel päeval , see oli pühapäeva hommiku, täideti kohtu


64 otsuseid, anti vitsanuhtlust 50-70 hoopi isikutele, keda süüdlased leiti olevat. Süüdlasi ei olnud aga selles ringkonnas palju. Nii saivad Jõgeva valla elanikkudest neli isikut nuhtlust, kellest kaks võera valla hingekirjalised olivad. Nuheldavad olivad kahtlaste elukommetega isikud. Kaks nendest olivad ähvarduse kirjaga kohaliselt kaupmehelt M-lt raha tahtnud välja pressida. Kui paljud nimelt teiste valdade isikud urva plaastrit saivad, ei ole ma kindlasti kuulnud. Pühapäev lõuna aeg 15.jaanuaril sõitsivad sõjakohtu osakond Kuremaa mõisa. Märkus: Kohalikest M tähega algava perekonnanimega kaupmeesteks olid suurkaupmes ja Painküla veskiomanik Müller ning J.Mikk – raamatu ja seemnepoe pidaja. - Ü.P. Päevaleht 24.jaan. 1906 lk 2 Jõgeval on, nagu Tartu Saksa leht kuuleb, 14.jaanuaril 18 inimest sõjakohtu otsuse põhjal ihunuhtluse alla mõistetud… ************** RÖÖVLIJÕUGU KALLALETUNG POSTIPOISILE Isamaa 25.sept. 1906 lk 3 (viimane veerg) …Röövlid on Kurista mõisa lähedal 22.septembri õhtul posti kallale tunginud, mis Põltsamaa postkontorist Jõgevale sõitis. Kuidas kuulub, olla postivankri pääle kuus mõrtsukat metsast laskma hakanud, kusjuures postipoiss kuuli selja sisse saanud ja tahapoole vaarunud. Postiljon karanud kohe vankrisse püsti, toetanud oma seltsimeest ja löönud hobustele lappi mõõgaga, nii et need jookama hakanud. Ühtlasi saanud ta aga ise nii haavata, et nõrkedes vankrisse kukkunud ja versta või paar sõidu järele hinge heitnud, kuna Jõgeva versta seitse kaugel olnud. – Haavatud postipoiss saadetud Jõgevalt Tartu haigemajasse. Haav olla kardetav, elulootust vähe. Ka teine hobune olla jalast läbi lastud, kuid luu jäänud terveks. Nagu kohalik saksa leht teatab, olla Põltsamaalt Jõgevale viidaval postil kõiges 48 rubla raha ühes olnud, ja sellepärast ei ole siis ka mitte kaitseväe mehigi postiga ühes sõitnud, kuna need ainult siis ühes käivad, kui rahakirjade summa üle 500 rubla ulatab… Vabadus 26.sept. 1906 lk 3 Laiuselt. 23. Sept. kell 4 pääle lõunat on viie või kuue mehelise röövlite salk Kurista metsavahel Põltsamaalt Jõgeva postkontori sõitva kroonu posti pääle langenud. Röövlid olla postiljoni ja postipoisi pääle, postipoisi seletuse järele, püssidest umbes kümme pauku lasknud, mille järeldusel postipoiss raskeste haavata ja postiljon surma on saanud. Pääle langemine on arvatavasti röövimise mõttel sündinud. Aga et hobused, sellest hoolimata, et teine püssi kuuli läbi jalast haavatud on saanud, kiiresti edasi on sõitnud, ei ole posti röövimine korda läinud. Raskesti haavatud postipoiss on Tartu kliiniku saadetud. Politsei ühes Tartust kohale jõudnud sõjaväe salgaga on röövlite otsimisega tegevuses. Aga teadmata on, kas neil võimalik saab olema röövlid kinni tabada. J.T. Päevaleht 6.okt. 1906 lk 2 Põltsamaalt. Teine kroonu posti laskmine. Kesknädalal 27.sept. on jällegi Põltsamaalt Jõgevale mineva kroonu posti peale lastud, aga õnneks läinud kuul postipoisi eest huludes mööda. Kui post, kellel seekord ka raha ühes oli, sellepärast maavahtide saatel teele läks, umbes kella pool viie aeg p.l. Kurista metsale, s.o. endisele laskmise kohale, ligines, kõlanudgi püssi pauk metsast ja kuul lennanud postipoisi eest hobuste vehelt mööda. See tegu sundis esite kõiki kohmetama. Kõige agaram olnud posteljon Tuul. Tema jooksnud, revolver käes, kõige esite metsa, maavahid tema kannul. Sealt leidnud nad Kurista mõisa metsavahi, suitsev püss käes. Küsimise peale, miks ta posti lasknud, ütelnud ta esite: „Ma tahtsin postipoissi hirmutada ja katsuda, kas kardab.” Pärast võtnud aga oma üteluse tagasi ja ütelnud, et tema lindusid lasknud. Peale selle olnud seal metsas veel kaks puuraiujat kirvestega. Postiljon tahtnud metsavahti ühes kohe Jõgevale ligi võtta, aga maavahid seisnud


65 sellele vastu. Võetud siis metsas protokoll ja metsavaht lastud lahti. Teisel päeval võetud metsavaht ühes puuraiujatega vangi ja viidud Põltsamaale. – 29.sept. oli mõrtsukate kuulide läbi langenud posteljoni Viiluli matus Põltsamaal. Teda viimase rahupaigale saatmas oli pea pool alevi rahvast. ************** Päevaleht 26.sept. 1906 lk 2 Põltsamaalt. …Härjanurme metsast lasti püssist Pakaste küla rentnik von Harpe peale… Enne oli inimeste tapmine siin nurgas kuulmata asi. Kui mõni inimene juhtumise kombel kusagil tee peal koorma alla jäi ja surma sai, paigutati surma kohale ristikene ülesse, mis igas möödaminejas auukartust äratas… Päevaleht 6.aug. 1906 lk 2 Mustveest. 2.augustil käis Tartu kreisi ülem Mustvees meie vahiväelisi vaatamas ja noorema abilise kantseleid revideerimas… Kirjapost sõitis seni ajani Jõgeva ja Mustvee vahel postipoisi ja posteljoni saadetusel; nüüd „halbade aegade pärast” pandi iga sõiduga 2 vahiväelast ühes sõitma, ehk siin külas küll mingisugust meeleavaldust ei ole olnud; rahvas ootavad kõik vagusi volikogu kokku kutsumist. Isamaa kalender 1906 lk 107 Kreisipolitsei II jaoskond asub Mustvees. Nüüd on võrreldes eelmise aasta kalendriga Jõgeva, Laiuse, Laius-Tähkvere ja Vaimastvere urjadniku rajoon jaotatud kaheks: - Jõgeva ja Vaimastvere vallad on nüüd 2. politseijaoskonna 19. piirkond ja urjadnik Mägi elab Ripuka mõisas. Ripuka on tema elukohaks näidatud ka 1908.a. Isamaa kalendris (lk 106); - Laiuse ja Laius-Tähkvere vallad on nüüd 20. piirkond (kordnikujaoskond) ja urjadnik elab Laiuse Sootaga külas. Postimees (1906) nimetab politsei-stražnikuid abikordnikeks, kes tarvitusel kordnikule abiks on ja „oma tegevuse üle mitte protokolli ei pea kirjutama.“ Hobusega kordnik sai tavakordnikust palka rohkem, ehk 520 rubla aastas. 1906.a. näikse olevat suurendatud urjadnike arvu – näiteks ühes kihelkonnas, kus seni oli 2 urjadnikku, viidi sisse 6 urjadniku ja ühe abikordniku ametikohad. Revolver maksis 17 rubla 50 kopikat. Päevaleht 20.märts 1906 lk 2 Tartu kreisist. Paar aastat tagasi asutas Jõgeva vald tulekahju korral vastastiku avitamise seltsi, mille põhjuskirjad Liivimaa kuberneri Paschkovi poolt 13.mail 1905 aastal on ära kinnitatud. Nimetatud seltsis on kõik Jõgeva valla talupoegade hooned ülesse võetud, ühte kokku 72,756 rubla väärtuses… Seltsil aga tulekahju korral mingisuguseid tule vastu võitlemise abinõuusid ei olnud, seepärast tegi Jõgeva valla täiskogu möödaläinud detsembrikuul otsuseks valla üleüldisest kassast, kus ligi 700 rubla rahaon, kahe pritsi ja muude tule vastu võitlemise abinõuude muretsemiseks tulekassa seltsile 300 rubla võtta… kuberner ei lubanud… Märtsi kuu esimestel päevadel tuli komissari kaudu kuberneri korraldus vallamaja juurde viivitamata vahid välja panna… Mats Isamaa 29.märts 1906 lk 5 Riigivolikogu valijateks-meesteks vallavolikogude poolt valitd: Jõgeval A.Aru ja M.Taras. Postimees 26.apr. 1906 lk 3


66 Laiuselt. Pühap. 23.apr. oli Jõgeva vaksali õhtuse postirongi vastu, millega talurahva poolt valitud Riigivolikogu saadik J.Tõnisson päälinna ametikohustusele sõitis, suur hulk rahvast teda tervitama ilmunud, olgugi et sellest läbisõidust vaevalt paar tundi enne seda teadmine rahva sekka oli pääsenud. Laiuse mängukoor tervitas tulejat muusikahelidel; kohaomanik Wiik, kui Laiuse valla kreisivalija, avaldas siin rahva nimel oma rõõmu, et rahva poolt armastatud mees, kes ikka auusate kultura-abinõudega aga võitluse-lippu vabaduse eest siin kitsamas piiris ja takistatud asjaoludes kõrgel hoidis, nüüd avaramatel oludel rahva õiguste ja vabaduste laiendamiseks võidelda võib. Hr. Tõnisson tänas kõnelejat ja kokkukogunenud rahvast ja tõotas päälinnas kui tõsine rahva tahtmiste avaldaja töötada. Muusika-helidel ja Eesti rahva hümnuse kõlal lahkus rong. Õnn kaasa! – str – Laiuse tuletõrjeseltsi juhatuse protokolliraamat 1903-1913 leht 15 …. Otsustati 11.juunil 1906 Jõgeva vaksali juures kaupmees hr. Jürmanni saras pidu õhtut pidada ja selleks Palupere tegelasi paluda näitemängu „Rättsepp Õhk“ ettekanda ühes segakoori lauludega. Selle mängimise eest arvati näitemängijatele puhtast kasust pool tasuks määrata. Kas kavandatav pidu toimus, pole teada, järgnevais protokollides sellest juttu pole. Tavaliselt arutati peo korraldamine või peo sissetulek ikka järgneval koosolekul läbi. J.Nahkur kirjutab oma mälestustes, et Jõune koolmeister Villem Sikk korraldanud Jõune näiteringiga esimese näitemängu „Rätsep Õhk ja tema õnneloos“ mahamängimise Jõgeval uues tühjas Jürmanni kaubaaidas juba 1904.a. Mille järgi Nahkur on sündmuse aja dateerinud, pole teada. – Ü.P. Postimees 8.juuli 1906 lk. 3 …on Jõgeva vaksali juures kaupmees Johanson. Kelle hästi haritud heinamaid meie oleme juhtunud nägema… „väetatud ja seemet külvatud“… Tõenäolisem on, et uudise ladumisel on Jõgeva ja Vägeva segi aetud. Just Vägeval elas kaupmees Gustav Johanson (15.X 1859-6.IV 1931). Oli sündinud Kose kihelkonnas ja maeti Koeru kalmistule. Tuli 18-aastasena Vägevale kaupmees Hahni juurde tööle. Mõne aasta pärast ostis talu ja avas oma kaupluse. Elas Selli Vidrikul. Umbes 35 aastat enne surma tegi ta kehvast metsa- ja soomaast kultuurheinamaa – Ü.P. Isamaa 9.aug. 1906 lk 5 Kuulutus. (Ajalehe) Isamaa tellimisi ja kuulutusi võetakse vastu… maal… Jõgeval Jüri Warrik… Laisholmis vallakirjutaja Luha… Postimees 22.nov. 1934 lk 7 Homseid sünnipäevi … Elisabeth (Beti) ALVER, kirjanik, sünd. 1906 a. Jõgeval… Postimees 4.okt. 1906 lk 4 Kuulutus. Loomatohter. Elan nüüd Jõgeva vaksali juures. Liivimaa jaoskonna loomatohter F.Widik. See loomaarst elas enne seda Laiusel. – Ü.P. Postimees 7.dets. 1906 lk 3 Toimetusele tulnud kirjad. Tahtsin 22.nov. Jõgeva platformi pääl prahirongi jaoks kraami kaaluda lasta. Otsisin kaalujat, ei leia. Viimaks leidsin ta raudtee telegrafi kontoris istuma ja telegrafistidega j.t. juttu puhuma. „Ja, tulen kohe.” Vastab kaaluja. Läksin platformi pääle, ootan ja vaatan, ei tule!


67 Läksin teist korda paluma, et kaaluma tuleks. „Ja, tulen,” oli vastus. Läksin kaalu juurde, ootan ja ootan, ei ilmu ametnikku. Läksin kolmat korda, paluma et kaaluma tuleks. „Tulen varsti,” oli vastus. Läksin ootasin kaalu juures, aeg läheb igavaks, aga kaalujat ei tule ega tule! Läksin neljat korda, palun tulla. „Ja, tulen”. Siis tuli kaalu juurde. Kaks tundi, hommiku kell ½ 10 – ½ 12 kulus oodates aega ära. – Ametnikul on vist magus jutt kaasteenijatega ülem, kui ametikohuste täitmine!? Kas ametnik on rahva, või rahvas ametniku tarvis? O.Võru

1907 JÕGEVA ALEVIKU OLUSTIKUST Vabadus 4.dets. 1907 lk 3 Jõgeva alevikust. Nagu mõned lugejad ehk teavad, on Jõgeva raudtee jaam pääle Tappa üks suurematest Tallinna ja Tartu vahelisel raudteel. Jõgeva nimi on aga nii unustuse hõlma jäänud, et mitmel aastal temast ajalehe veergudel midagi leida ei ole olnud. Ja ometigi on temas niipalju tähtsust, et see kellelegi ei tohiks teadmatuks jääda. Tulevad ükskord ajad, kus Jõgeval oma ajalehed ilmuma hakkavad, elektri raudteel ühest kohast teise sõidetakse, vabrikud töötavad, ühe sõnaga suurlinna elu avaldused on. Temal saab oma kuulus nimi Jõgeva linn, või nagu saksad nimetavad Laisholm olema. Jõgeva on majoraat-mõisa. Vaksal on valla krundi pääl, mõisast paar versta eemal. Mõis ja muidugi ka vald on krahv Manteuffeli sugukonna omandus. Jõgeva valla talupidajad olivad veel aastat viis tagasi kõik rentnikud. Krahv muretses selleks omale ülemalt poolt luba ja seda saades hakkas ta talusid pärisomanduseks müüma. Selle järele tekkis aga krahvile mõte Jõgevale linna asutama hakata ja valis selleks vaksali ümbruse. Et vaksali ümbrus aga valla maa oli, võttis mõisaomanik valla käest selleks otstarbeks vaksali ümbrusest mõnikümmend vakamaad põldu mõisa omaks ja andis vallale mõisa küllest sedavõrd ääre maid asemele. Muidugi pidi selleks valla nõuukogu luba olema, mis aga selajal raske saada ei olnud, sest et nõuumehed kõik rendikohtade pidajad olid. Sellega tahes ehk tahtmata kõrge herra soovi täitma pidivad. Kui asjad vahetamisega korras olivad, laskis krahvi herra vaksali ümbruses maa vakamaa suurusteks tükkideks mõõta, iga vakamaa vahele uulitsate või teede jaoks ruumi jättes ja rendib seda neile, kes linna asutamisega nõuus on. Maa saab 30 aasta pääle renditud. Rent on 30 rubla vakamaa ette aastas ja maa rendilevõtja on kohustatud maa pääle paari aasta jooksul maja ehitama, mis mitte alla 400 rubla ei tohi väärt olla. 30 aasta pärast aga on maa pääle ehitatud majad mõisa omandus. Viis aastat on sellest ajast mööda kui sel teel maatükkisid rentima hakati ja majad tõusevad iga aasta kui seened maa seest ülesse, nii et vaksali ümbrus, mis enne lage põld oli, juba kui veikene alevikene välja näeb. Ei ehitata mitte üksnes 400 rubla väärtuselisi majasi, vaid ka 810 tuhande rubla väärtuselisi. Nimetatud alevikus on juba 7 kauplust, millest 4 rahvale kaupa välja müüvad, teised aga vilja, lina ja linaseemneid ülesse ostavad. Pääle nende on kõrts, postkontor, posthobuste jaam, 2 pagariäri, themaja, vorstitehas, paar võõrastemaja, paar uurmakri-äri, raamatu kauplus, kingsepasid, sukakudujaid, sadulsepasid ja muid äri mehi. Ka loomaarst ja inimeste tohter ei puudu. Kõigil äridel näitab tegemist küllalt olema, sest raudtee jaama käib laialt rahvast kokku. Millal Jõgeva linnaks saab, on küll alles teadmata, aga ta edeneb sennapoole ometegi. Tuleva kevade tehakse jälle üle tosina majade ehitamisega algust. Vaksalist pool versta eemale ehitatakse suurt lauavabrikut, mille kaudu meiemaa metsad väljamaale hakkavad reisima. J.T.


68 Päevaleht 28.nov. 1907 lk 2 Jõgevalt. Juba ammu mõlkus mul mõte Jõgeva tulevikulinna kohta midagi pajatada, aga suvine taime- ja putukate riigis töötamine ei annud selleks mahti…. Nimetatud linnakeses on juba seitse kauplust, kellest neli rahvale kaupa välja müüvad, teised aga vilja, linu ja linaseemneid ostab. Peale nende on kõrts, postkontor, posthobuste jaam, kaks pagariäri, theemaja, vorstivabrik, paar võõrastemaja, paar uurmaakert, raamatukauplus, kingseppasi, sepapada, sukakudujaid ja muid ärimehi. Ka loomatohter ja inimeste arst ei puudu… 29. ja 30. oktoobril peeti, nagu iga aasta, Jõgeval, umbes 1½ versta vaksalist eemal, laata. Rahvast oli õige rohkeste kokku tulnud. Arvu järele oli küll võimata rahva rohkust üles arvata, aga neid pidi küll tuhandeid olema, sest rahva murd täitis umbes rohkem kui viis Riia vakamaad ära. Kariloomi, hobuseid ja lambaid oli kaunis rohkesti. Nende hinnad olivad endiste aastatega võrreldes kaunis kõrged. J.T. (J.Truusmann) Päevaleht 11.dets. 1907 lk 2 J.T. Laiuse alevist… Käesoleval talvel võetavat Kurista mõisa metsast, mis versta viis Jõgeva alevist eemal on, 1200 kubiksülda paberi palkisi ja 2200 sae pakkusi maha, millest viimased plankudeks lõigatakse, Hollandi maale saatmiseks. Jõgeva vaksali külje alla, jõe kaldale, ehitatakse suurt sae-vabrikut. Kuulu järele saada see Tallinnamaa mõisate metsade purustamiseks määratud. Sest kevade, suure vee ajal, lastavat kõik Pedja jõe läheduses olevad metsad vabriku juurde, kes nad puruks särvib ja „raud-ruunaga” väljamaale saadab. Metsade puudus on juba nüüd tuntav, sest põletispuude hind on juba praegu poole kallim, kui paar aastat tagasi. (See peaks olema teade jõe äärde Kuusiku lauavabriku ehitamisest. – Ü.P.) Elu 17.nov. 1907 lk 4 Kuulutus. Elan nüüd Jõgeval ja võtan iga päev haigeid vastu. Dr. H.Dreybladt. Elu 8.dets. 1907 lk 3 Kuulutus. Jõgeval haigete vastuvõtmine iga päev. Dr. H.Dreybladt. Elu 5.dets. 1907 lk 3 Kuulutus. Rättsepa äri on ühes kõige suuremas alevis halva tervise pärast edasi anda. Kõige parema kuulsusega ja tööd on kahe kuu jaoks sisse võetud. Lähemat teatust saab Jõgevalt hra Joosti käest. Kuulutus. Norra mõis on priitahtlikult müüa. Kaupa teeb Johannson Mõrral ehk Jürmann Jõgeval. Ehk on ikkagi Mõra mõis müüa. – Ü.P. Elu 17.dets. 1907 lk 3 Laius-Jõgevalt…Nagu kuulda, tahavad Jõgeva mehed enestele ka Tuletõrjujate seltsi asutada. See mõte peaks täide minema. Jõgeva alev on ajajooksul kaunis suureks kasvanud ja kui siin tuli lahti pääseb, võib ta ilma ühegi takistuseta palju kahju sünnitada. Ongi imelik nähtus, et Jõgeval praegu ühtegi seltsi ei ole, kuna ometi mujal pool viimastel aastatel seltsi elu igapidi edenenud on. Väga soovitav oleks Jõgevale pääle Tuletõrjujate seltsi veel Hariduse ehk mõniteine selts asuks, kes ka rahva vaimlise elu edenemise eest hoolt püüaks kanda. Päevaleht 26.märts 1907 lk 2 Tartust. 21.märtsi hommikul sõitsin raudruunaga Jõgevalt Tartu. Vaksalis äratas kõige pealt minu tähelepanu see, et seal rohkem strashnikuid oli, kui ma neid seal harilikult olen harjunud


69 nägema. Raudruun jõudis kohale ja tõi enesega riigivolikogu saadiku hra Partsi kaasa, kellega ma vaksali puhveti kohvilaual kokku trehvasin. Et sõit ainult kümme minutit seisab, tarvitasime selle lühikese aja jutuajamiseks ainult volikogu tegevusest. Anti märku vagunisse minna…. Ka vagunis äratas minu tähelepanu see, et teiste uudishimuliste seas sellesse vagunisse peal hra Partsi ilmumist ka üks politsei ametnik ilmus, kes eemal püsti seistes meie juttu kuulas. Hra Partsi Tartusse sõidu eesmärk näitas olema rahva arvamist teada saada… J.T. Hommik 2.veebr. 1907 lk 4 Kuulutus. „Hommikut” saab ilma postirahata : …Jõgeva jaamas… ************** VILLEM SIKK Olevik 29.apr. 1897 lk 390 Ülestõusmise esimesel pühal kanti Kursi kirikus Jumalateenistuse ajal üks uus pikem laul Jõune ja kirikuvalla lauljate poolt segakooris, oreli ning pasuna koori kaasmängul ette. Juhatas W.Sik. Laul oli väga ilus, lauleti ka kaunis hästi… Postimees 17.jaan. 1907 lk. 2 Kursi Karskusseltsile valiti uus juhatus. Senine esimees W.Sik astus ise tagasi. Koosolek austas teda senise hoolsa töö eest püstitõusmisega. Postimees 27.apr. 1910 lk. 2 Jõune küla kooliõpetaja W.Sikk pühitses 25.apr. 25 aasta ametipäeva kihelkonna teiste kooliõpetajate osavõtul. Õpetaja Pung tuletas kiitusega 25-aastast koolitööd meelde, ka laulukoor selles külakoolis olnud eeskujulik. Kingitusi tuli mitmeltpoolt. Jõgeva valla elanike nimekiri 1918 SIKK Villem sünd. 1865 Pakastel, kihelkonnakooli haridus, elukutselt kooliõpetaja, seisuselt „ökonom”, aasta sissetulek 1000 (ühik teadmata). Naine Anna sünd. 1872 Laius-Tähkvere vallas, keskkool, majateenija (?). Lapsed: Karl (1906), Helmi (1908) ja Marie (1911), kõik sündinud Härjanurme vallas. ************* Päevaleht 17.jaan. 1908 lk 2 Jõgevalt… Jõulu esimise püha õhtu olivad Painküla külakoolimaja avarad ruumid puupüsti inimesi täis… Koolimajas oli küll sel õhtul lugemistund ja lastele jõulupuu, aga sellel ei olnud mitte niisugust külgetõmbamise jõuudu, mis nii hulka inimesi kaugelt ja lähedalt oli kokku meelitanud… Kooliõpetaja herra Koll oli koolilastele kolm lühikest näitemängu selgeks õpetanud, mis peale lugemisetundi laste poolt ette kanti. Ja sellel oligi see külgetõmbamise võim, mis nii hulka rahvast oli kokku meelitanud… Jõulupuu juures sai ka hulga laulusi laste poolt ette kantud ja lastele maiustusi antud, nagu see harilikult ikka jõulupuu juures sünnib… Pean juurde lisama, et siin lähedal ühtegi seltsi ei ole, kus inimesed näitemängu oleks näinud, sellepärast huvitasivad laste näitemängud rahvast enam kui tarvis oleks olnud. J.T. Isamaa 31.jaan. 1907 lk 4 Kuulutus. Jõgeva vallavalitsus teadustab, et 1907 a. vallamaks on. Lutheri usulistel 4 r. ja Kr. Õigeusulistel 3 r. – Käesoleva aasta vallamaksude priitahtlik maksmise tähtaeg vallast väljas alavatel isikutel on volikogu otsuse järele 1.märts 1907. – Vallavalitsuse koosistumised on iga nädala Neljapäev k. 10-2, kiriku ja kroonu pühad välja arvatud….


70 Jõgeval, 11.jaan. 1907. Kuulutus ilmus neljas järjestikuses lehes.

Vallavanem M.Päll Kirjutaja J.Luha.

Postimees 10.apr. 1907 lk. 2 Jõgevalt. Pakaste viinavabrikus juhtus kole õnnetus. Kuum praak põletas ühe vabriku poisi nii hirmsasti ära, et verine kogu järele jäi. Oli veel hing sees, kui ta siit vaksalist Tartu kliiniku saadeti….On siin viimase kolme aasta jooksul kolm inimest hirmsat surma leidnud ja see nüüd neljas… T Postimees 2.juuni 1907 Laiuselt. Pühapäeval 27.mail andis preili Aino Tamm herra R.Tobiase kaasabil Laiuse kirikus vaimuliku kontserdi, mis hiilgavalt korda läks…. Isamaa 3.sept. 1907 lk 3 Turuhinnad peaksid alanema. Kõigilt poolt on kuulda, et tänavu õige viljarikas aasta on olnud ja iga vilja küllalt saadud. Linnaelanikud (Tartu) kaebavad aga, et turul kõik liig kallis on, mis aga iganes ostad. Sealiha maksab 20 kop. nael ja selle ümber, muna paar viis kop., kartuli vakast tahetakse rubla, leiva nael maksab poes ikka 3 kop., nii et linnaelanikud ei tea, kust selletarvis raha võtta… (1906.a. maksis nael leiba 2 kopikat – Ü.P.) Isamaa 10.sept. 1907 lk 3 Maarja laadal maksis põrsas 3-4 rubla, köögivõi nael 30 kop. ja lauavõi 40 kopikat nael. Isamaa 15.sept. 1907 lk 4 Turu hinnad Tartus: Toop rõõska piima 7 kop., toop hapupiima 5-6 kop., toop rõõska koort 25-28 kop., toop hapukoort 40-45 kop., nael juustu 25-30 kop., nael sealiha 16-22 kop., nael loomaliha 12-15 kop., nael vasikaliha 12-20 kop., nael lambaliha 13-16 kop., nael seasinki 25 kop., elus kana 50-60 kop., vakk kartuleid 75-85 kopikat, üks kurk 1 kopikas, kapsapea 2-6 kopikat, kanamuna paar 4,5-5 kopikat, nael räimi 5 kop., heeringa nael 9-12 kop., nael odratangu 4-5 kop., nael kruupe 5-6 kop., nael herneid 4-5 kop., nael leiba 3,5 kopikat, nael saia 5 kopikat, süld kasepuid rbl. 6.60-6.80, süld lepapuid rbl 5.50-5.70, süld männipuid rbl 4.75-5. Vabadus 20.nov. 1907 lk 3 Viljandi kitsaroopalise raudtee valitsus plaanitsevat praeguVõhma jaamast Põltsamaale kitsaroopalist raudteed ehitada, milleks juba eeltööd tehtavat. Kui hiljem näha on, et uus haru omad kulud ära tasub, ehitatakse raudtee Põltsamaalt kuni Jõgevani edasi. Vabadus 28.sept. 1907 lk 3 Liivimaa kuberneri antud Sunduslikud määrused teenijate loomuliku puhkeaja kohta nendes kauplustes, kontorites ja ladudes, mis Liivimaal väljaspool linnasid on. § 1. Kauplemine ja temaga ühendatud talituse algus ja lõpp on äripäevadel järgmine: a) Kõigis kauplustes, ladudes ja kontorites, turgudel ja laatadel, kust kaupa väljaviimiseks müüdakse, niisama ka kroonu viinapoodides – kestab kauplemine kella 7 hom.– kell 7 õhtul. b) Söögi- ja joogikauplustes, kus kaupa sees tarvitatakse, nagu trahterites, õllepoodides, kus sees joodakse, Vene marjaviina keldrites seesjoomise jaoks kõrtsides,


71 theemajades, restoranides, ajutistel näitustel j.t. sarnastes asutustes – kella 7 hom. kuni kella 10 õhtul. c) Saunades kella 8 hom. kuni kella 11 öösel, ja suplusmajades kella 6 hom. kuni kella 9 õhtul. § 2. Kauplemise ja temaga ühenduses olevat talituse aega võib kohalikkude olude järele ühe tunni võrra päevas suurendada: 10 äripäeva enne lihavõtet, 6 äripäeva enne nelipühi, 4 äripäeva enne jaanipäeva, 12 äripäeva ja laadapäevadel. § 3. Kauplemine ja …on kõigis kauplustes täitsa keelatud jõulu, lihavõtte ja nelipühi esimesel pühal, suurel reedel ja palvepäeval. § 4. Kõigil pühapäevil ja järgmistel pühadel: uuel aastal, kolmekuninga päeval, suurel neljapäeval, lihavõtte teisel ja kolmandal pühal, taevaminemise pühal, nelipühade teisel ja kolmandal pühal ja usupuhastuse pühal – neil päevadel on kauplemine järgmiselt lubatud: a) kauplustes, ladudes ja kontorites kella 12 l. kuni kella 5 p. l. b) pagari-ärides, piima ja liha kauplustes kella 7 – 9 hom. ja kella 12 – 3 p. l. c) kõigis söögi ja joogikauplustes, kus kaupa sees tarvitatakse, kella 1 p. l. – kella 10 õhtul ja 1. oktoobrist – 15. apr. kella 1 p. l. – kella 6 p l. Gr. Õigeusu pühadel – 2. veebr., 25.märtsil, 6. ja 15.augustil, 8. ja 14.sept., 21.novembril ja Keisri herra nimepäeval võib kõigis kauplustes kella 12 l. kuni õhtuni nagu äripäevadel kaubelda, pääle selle pagari-ärides, piima- ja liha kauplustes kella 7 – 9 hommikul. (Määruses on selle kohta siiski kaks erandit) § 5. Teenijatele antakse kauplustes, kontorites ja ladudes, mis üle 8 tunni päevas lahti on, 2 tundi aega päevas söömise aega, mujal antakse lõunasöögi pääle kõige vähemalt ½ tundi . Priiaja ärajaotamine söömaaegade pääle jäetakse omanikkude ja tööliste kokkuleppimise hooleks. § 6. Ülalmainitud määrused ei käi raudtee, einelaudade, võõrastemajade, kõrtside ja öömajade kohta, kus üksikud numbrid välja antakse. § 7. Üleaja tööst õnnetuse või kauba riknemise ohu puhul keelduda ei saa. § 8. Mõlemast soost teenijad kauplustes ja trahterites, kui nad alla 17 aastat vanad on, saavad pääle söömise aja veel 3 tundi äripäevas kooliskäimise jaoks priiaega. Lapsed, kellel kooliskäimine sääduse järele sunduslik on, võivad kauplustes ainult selle võrra tööd teha, kui see nende kooliskäimist ei takista. § 9. Need määrused ei käi aptekide kohta. ….

1908 Päevaleht 28.okt. 1908 lk 2 JÕGEVALT. Jõgeva raudtee jaam Balti raudteel on üks suurematest oma tegevuse poolest peale Tapa, sest et sealt kaudu Mustvee ja Põltsamaa alevikud ja mitme kihelkonna elanikud raudruuna tarvitavad. Oma välimuse poolest oli jaama ümbrus veel mõne aasta eest lage, ainult jaama hooned, postijaam ja trahter olivad olemas. Nüüd on jaama ümbrusel juba aleviku nägu, majad tõusevad kui seened sooja vihma järele… Triinu Tasane. LEIHBERGI KAUPLUS Elu 16.jaan. 1908 lk 4 Kuulutus. Selleläbi lahkeks tähelepanemiseks, et mina Jõgeval oma äri harukaupluse avanud olen, mida mina korraliku äritalituse juures kõigeparemini soovitan. C.F.Leihberg Korduskuulutus 19.jaan. Elu 4.juuni 1908 lk 4


72 Leinakuulutus. 1.juunil lahkus pikalise raske haiguse järele, 65 aasta vanaduses, siit ilmast minu armastatud abikaas ja meie hää isa Carl Friedrich Leihberg. Matmine Põltsamaal 5.juunil, kell 5 pääle lõunat. Abikaasa ja lapsed. ************** JÕGEVA SELTSIELU ALGUS Päevaleht 28.okt. 1908 lk 2 JÕGEVALT. …Jõgeva vald, mille keskkohas raudteejaam asub, on ligi sada talukohta suur, kus mitu sada inimest elutseb. Selles rahvarikkas kohas ei olnud siiamaale ühtegi seltsi olemas, kus inimesed oma silmaringi laiendada, vaimule äratust ehk kosutust oleksid saanud. See annab kohaliste elanikkude vaimuomadustest kindla tõenduse, et neil ühistunne puudub. Ja kus ühendust ei ole, seal ei ole ka jõudu ega edu. Ühendusel on jõud, millega mägesid võib ühest kohast teise asendada, seda Jõgeva elanikud siiamaale ei teadnud. Aleviku kasvamisel tekkis ka sinna isikuid, kellel ühistunnet oli ja nende ettevõttel tekkis mõte alevikusse seltsi asutada. Võeti nõuks kaks seltsi, tuletõrjujate ja klubitaoline selts asutada. Põhjuskirjad mõlemate seltside asutamiseks seati kokku ja saadeti möödaläinud kevadel suurema osa tähtsamate aleviku ametnikkude ja mõnede valla elanikkude allkirjadega kubermanguvalitsusele registreerimiseks. Tuletõrje seltsi põhjuskiri leidis kinnitust ja 5. oktoobril oli seltsi avamine. Teise seltsi põhjuskiri ei ole põhjuskirjas olevate vormivigade pärast veel siiamaale kinnitust leidnud. Aga asja ettevõtjad loodavad, et ta ühel ehk teisel kujul kinnitatud saab. Jõgeva vaksalist umbes pool versta kiviteed mööda Põltsamaa poole sõites, aleviku serval, on mitmesopiline suur maja ehitusel, mis varsti valmis saab. See on uus teatrimaja, mille ehitus möödaläinud kevadel algas. Ühes seltside asutamisega võeti ka teatrimaja ehitus kevadel käsile, mille ehitamisel kaupmehed Jürmann ja Joostid kui kulukandjad eesotsas on. Teatrimaja on aleviku kohta ruumikas, kuuldesaal on 500 inimese jaoks määratud, puust ehitus läheb üle 10.000 rubla maksma, 9. novembril saab teatrimaja sisseõnnistamine olema. Selleks päevaks tuleb Tartust herra Wiera oma näiteseltskonnaga ja muusikakooriga uuesse teatrimajasse näitemängu etendama. Tegelasi saada näitemängus ja muusikakooris üle viiekümne isiku olema ja Wiera saada selle eest 250 rubla. Peale õnnistamist saab ümberkaudsite laulukooride poolt vaimulik ja ilmalik kontsert olema. Kontsertile ja õnnistamisele peaseb laululehtedega, mis 25 kop tükk maksavad. Näitemäng saab peale kontserti olema. Piletite hinnad näitemängule saavad 85 kop kuni 150 kop olema. Seltside asutamise läbi saab Jõgevale rohkem elavust tulema. Aga nagu igal uuel asjal poolehoidjaid ja vastaseid on, nii ka Jõgeva seltside asutamise asjus. Enne veel kui seltsid õieti kinnitatud ongi, kuulub valla rahva elanikkude seas nurinat, et sarnased seltsid saavad asutatud, iseäranis klubiseltsi asutamise kohta leidub vastaseid, sellepärast et seltsi põhjuskirjas ka joovastavate jookidega puhveti pidamist lubatakse. Joovastavate jookidega puhveti pidamist ei või küll kiiruväärseks pidada, sest et Jõgeva valla ringkonnas enne kaks trahterit, üks monopolipood ja kolm puhvetitaolist joomakohta on. Aga kas neid kuus või seitse on, joomist edendavad nad vist ühtemoodi, sest seitsmes võib ainult kuue äri vähendada. Seltsi asutajad loodavad puhveti läbi maja ülevalpidamiseks, mis aastas üle tuhande rubla kulusi tarvitab, abi saada, sest ainult kontsertide ja pidudega nii suurt maja väikeses alevikus üleval pidada oleks esiotsa ilma puhvetita raske, kuna joovastavate jookide kasu nüüd ainult mõisa omaniku tasku läheb. Nii on seltside asutajate mõte ja seda peab ka jaolt õigeks tunnistama, sest kasulik oleks kohalikkudele elanikkudele ainult see, kui kõik joomakohad saaksivad kinni pandud, aga siiamaalsed vallaelanikkude sellekohased katsed on kõik nurja läinud, sest endised joomakohad on mõisa maa peal, sellepärast on ka kinnipaneku palved tagajärjeta jäetud… Triinu Tasane.


73

Postimees 5.nov. 1908 lk. 2 LAIUSE-JÕGEVALT. SELTSIELUST. „Tuletõrjujate selts” on meil elule kutsutud, kuna „Rahvahariduse seltsi” luba igal päeval oodata on; isegi maja on viimase tarvis valmis. Noor „Tuletõrjujate selts” pidas 26. okt. oma esimest pääkoosolekut. Pääle muude läbirääkimiste oli ka seltsi korteri küsimus päevakorral. Kuna tuleval haridusseltsil maja juba olemas, siis pöördi sinna poole, kas ei saaks alguses neid ruumisid tarvitada. Majaomanikud – neid on kolm – olivad valmis lubama, kuid tingimused … Selts saab ruumisid kuni 10.jaanuarini koosolekuteks tarvitada ja võib selle aja sees kaks piduõhtut toime panna: tasuks selle eest annab ta oma avamispidu puhta sissetuleku majaomanikkudele, nõutab alkoholipuhveti nim. pidu ajaks, mille kasud, üüri näol, majaomanikkudele lähevad. Annab õiguse tegelastelt pidu pääsetähte nõuda – ja rohkem ma enam ei tea … Tingimistega ei olda seltsi ringkondades, iseäranis alkoholivastastes, mitte rahul. Joogikohtasid on isegi 4-5 versta suuruses ringkonnas 5 tükki, mõni ehk pistab altkäe ka veel ja pidu tulevases haridusseltsi majas saaks kui seaduseraamatuks, et „võib võtta!” P-nn Elu 24.apr. 1908 lk 4 Kuulutus. Jõgeva vaksali juurde tarvitatakse seltsimaja ehitajat meistrit. Tingimised ja plaan kaupm. Jürmanni juures. Laisholm. LAIUSE KIHELKONNA AJALUGU (1937) Juhan Kõpp lk. 649 Jõgeva vallas saab seltskondliku elu koonduspunktiks Jõgeva alev. 1908.a. sügisel ehitab mõneliikmeline ühing Jõgeva Seltskondliku Ühisuse nime all seltsimaja alevis, mis mainitud ühingu tegevusetuksjäämisel omandab eramaja laadi, andes tekkivaile organisatsioonidele ja ettevõtteile võimalusi koondumiseks ning eneseavaldamiseks koosolekute ja pidude kaudu. Jõgeva muusikakoori juhina töötab pikemat aega M.Lall; laulukoori juhatab ning toetab suure innuga kõiki seltskondlikke ettevõtteid V.Sik, hiljemini kooliõpetaja R.Stahlerg. (Jõgeva Seltskondliku Ühenduse/Ühisuse dokumente Riigiarhiivis ei ole – Ü.P.) Päevaleht 21.nov. 1908 lk 2 JÕGEVALT. 16. skp. oli Jõgeval uue teatrimaja õnnistamine. Õnnistamine pidi esialgu plaani järele küll 9.nov. olema, aga et ehitusega selleks ajaks lõpule ei jõutud, lükati see üks nädal edasi. Et politsei õnnistamise-pidu luba saamiseks takistusi tegi, nimelt rõugehaiguse pärast, mis sügisel alevikus liikumas oli, sellepärast võidi teatrimaja õnnistamise-pidu kuulutused alles mõni päev enne õnnistamist välja panna; kuid sellest hoolimata oli rahvast õige rohkeste kokku tulnud, nii et paljud ruumi puudusel välja pidid jääma. Uue saali õnnistamist toimetas õpetaja hr. Klaassepp Tartust. Enne õnnistamist pidas ta mõnusa kõne hariduse edendamisest. Peale õnnistamist kandsivad Jõune, Panküla, Jõgeva ja Piknorme laulukoorid kooliõpetaja hr. Sikk`u juhatusel mõned laulud ette, mis hästi kokku harjutatud olivad. Kella ½ 8 kuni kella 11 õhtul kanti hr. A.Wiera juhatusel Tartu näiteseltskonna poolt operete „Ilumäe piimatüdruk” rohke ladususega ette. Lõpuks oli pidusöök. Triinu. Postimees 24. nov. 1908 lk. 3


74 LAIUSE-JÕGEVALT. 16.nov. pühitseti aleviku uut seltsimaja. Maja on erainimeste poolt seltsidele ehitatud ja umbes 10000 rbl maksma läinud. Seltsidest, kes siin kodu peavad leidma, on juba „Tuletõrjujate selts” kinnitatud, kuna aga „Seltskondlik ühisus” ja „Rahvahariduse selts” alles kinnitust ootavad. „Seltskondliku ühisuse” põhjuskirjas palutakse ka täielise alkoholipuhveti luba, et teatrimaja toetamiseks ja ülevalpidamiseks tarvilist abi saada. Maja õnnistamisel pidas õp. Klaasepp Tartust mõjusa vaimuliku kõne, milles ta hariduse mõjust ja tähtsusest elus kõneles. Vaimuliku teenistuse kaunistuseks ja sellele järgnevas kontserdis laulis sadaliikmeline laulukoor kooliõp. Sikk`u juhatusel. Kell 7 õhtu etendas Tartu näiteseltskond hr. Wiira ja Karlo juhatusel laulumängu „Ilumäe piimatüdrukut.” Et näitlejad veiderdasivad ja peaaegu kõik, aga iseäranis kaasamängiv hr. Karlo, tsirkuse „tolasid” järeleahvida püüdsivad, siis rikkusivad nad oma liialeminevate veiderdamistega näitluse mõju. Lõpuks oli pidusöök. Rahva osavõtmine oli haruldane rohke. Terve suur maja oli tungil täis. Loodame, et siinsed juhtivad jõuud edaspidi rahvale tõsist haridustoitu pakkuda tahavad. Kes? ************** VEEL KULTUURISÜNDMUSI UUES SELTSIMAJAS Postimees 20.dets. 1908 lk. 9 LAIUSE-JÕGEVA. Uue seltsimaja ruumides etendati 7.dets. Maarja-Magdaleena Laulu- ja mänguseltsi poolt ”Südameussi”, mis nähtavasti hoolsa ning asjatundlisel juhatusel ette oli valmistatud. Pärast näitemängu kanti – puhtalt ja kõlavalt – mitmed segakoori laulud E.Peetsu juhatusel ette. Maarjalastele avaldati soovi, et sarnase tuumaka külaleiva pakkumine nende poolt viimaseks ei jääks. Sissetulek oli kõigest 66 rbl. Tuletame meelde, et seltsi eestseisus pidudeks saali kütta laseks, nii et rahvas ilma päälisriieteta võiks pidul viibida. Allkirjata artikkel 1912.a. 9.veebr. Sakala kirjutab, et Palamuse tuletõje seltsimajas peeti 1911. aastal 21 pidu. Seltsi kassa sissetulek olnud 3572 rubla ja 6 kopikat. Päevaleht 5.jaan. 1909 lk 3 Näitemänguõhtu. Teisel jõulupüha õhtul etendasivad Tartu näitlejad hr. A.Wiera juhatusel Jõgeva uues teatris operetet „Vana aja võitlused”. Nimetatud näitemängu sisu kujutas Eesti muistsest ajast, sakslaste meie maale tulemise ajajärgust sõdade pilta – 5 järgus 8 pildis. Rahvast oli rohkel arvul kokku tulnud, nii et piletid viimase platsini ära olivad müüdud. Kokku tulnud rahva hulgas oli Tartust, Rakverest kui ka Narvast tulnud isikuid. – Pidu. Pühapäeval, 21.dets. panivad Pannküla, Jõune ja Jõgeva kooliõp. uues teatris oma koolilastele pidu ühes jõulupuuga toime. Alguses pidas Jõune kooliõpetaja hr. Sikk vaimuliku kõne, mis peale Pannküla ja Jõgeva koolilapsed kolm näitemängu ette kandsivad. Iseäranis palju nalja tegi pealtvaatajatele Pannküla koolilaste poolt kooliõpetaja hr. Kolli juhatusel ettekantud näitemäng „Tädi kingitus”. J.T. ************** TULETÕRJESELTS Fond 2818 nim 1 sü 1341 Jõgeva tuletõrjeseltsi 1925.a. aruandes on seltsi asutamise päevaks kirjutatud 8.oktoober 1908, millist kuupäeva on asutamisajana kasutatud ka hiljem. Samas on aga näiteks 1928.a. Jõgeva seltsi 20-aastapäeva esimeeste fotostendil esimese tuletõrjeseltsi esimehe dr. F.Widiku ametiaja alguseks märgitud 5.oktoober 1908. Varasemates aastaaruannetes, näit. 1920. ja 1921. aastate aruannetes, on seltsi asutamiseajaks märgitud 20.juuli 1908. ÕIENDUS:


75 Johannes Nahkur on oma mälestustes kirjutanud, et Jõgeva tuletõrjeühingu asutamise ajendiks 1908.a. sai Kuusiku lauavabriku mahapõlemine 1906. aastal. See ei vasta tõele, sest Kuusiku lauavabrik põles maha 30.mail 1910 ehk enam kui aasta hiljem seltsi asutamisest. Samuti kirjutab J. Nahkur oma mälestustes, et lauavanriku tulekahjul käisid abis kustutamas ka Laiuse tuletõrjujad, aga seesugust kannet Laiuse tuletõrjeseltsi juhatuse protokolliraamatus ajavahemikust 1903-1913 ei ole. Päevaleht 1.nov. 1908 lk 2 Jõgevalt. Jõgeva tuletõrjujate selts pidas 26.oktoobril oma teist koosolekut. Võeti uusi liikmeid vastu. Korteri asjus lepiti tetrimaja ehitajatega kokku, et selts kuni 10.jaanuarini teatri ruumides võib korterit saada ja pidusi toime panna, mille tasuks ehitajatele 9.nov. toime pandud kontserdi ja näitemängu puhas kasu jääb. Liikmemaksuks määrati tegelistel ja kaasaaitajatel liikmetel 1. rbl. aastas, eluaegne liimemaks 25 rubla. Tehti otsuseks tuleval suvel seltsi kasuks näitemüüki toime panna ja jäeti eestseisuse hooleks selleks luba muretseda. Otsustati põhjuskirjasi ja liikmekaartisi trükkida lasta ja jäeti eestseisuse hooleks. Otsustati eestseisusele lubada kuni 30 rublani väljaandeid teha. n.n. Postimees 5.juuni 1926 lk 7 Mõned aastad pärast 1.juunil 1901 Kambjasse urjadnikuks määramist tuli Jaan Mägi (1870) urjadnikuks Jõgevale ja jäi siia pikemaks ajaks. Ta oli üks Jõgeva tuletõrjeseltsi asutajaid ning mitu aastat seltsi peamees. Juhatas ka seltsi pasunakoori (ilmselt M.Lalli ilmasõja ajal sõjaväes oleku ajal – Ü.P.). Vallandati politseiteenistusest Vene revolutsiooniga. Leht kirjutab, et kohalikud punased teinud paar katset tema korterisse tungida ja seepärast kolinud ta ära Tartusse. Johannes Nahkuri andmeil olnud J.Mägi korter Jõgeva mõisas. Jõgeva tuletõrjeseltsi peamees oli ta 1916-1917. Ajalehe Isamaa (24.okt. 1908 lk 3) andmeil oli Jaan Mägile annetatud pealkirjaga „Laitmata politsei teenistuse eest” hõbe „mälestusraha” Anna ordeni lindil rinnal kandmisek. – Ü.P. ************** Fotograaf August Eduard Kivi Johan Kõpp, Mälestuste radadel 4 1991, Eesti Raamat, lk 19 … Kivide kõige vanem vend… nimega August… tegeles oma otseste ülesannete kõrval ka päevapiltnikuna ja on jäädvustanud Laiuse kihelkonna elu paljude aastate jooksul väga suures ulatuses… Juhan Reimann, kodu-uurija ja kollektsionäär Jutustatud 29.juuli 2010.a. Minul on Riia kubermanguvalitsuse venekeelne tunnistus, millega August Eduard Kivi sai 1908.a. loa Laisholmi jaama juures asutada fotograafiatöökoda. Abiellus Anna Schiller`iga, kes olnud I maailmasõja ajal Punase Risti õde. ************** Liivimaa kubermanguvalitsus kinnitas Jõgeva alevi ehituskruntide plaani 1908.a. Päevaleht 24.märts 1908 lk 2 Jõgevalt… 18.märtsil päevaaeg kell 11 läks Jõgeva vaksalist 4 versta eemal olev Kurista mõisa laua vabrik põlema… Kõige esimeseks jõudsivad tulekahju juurde oma pritsiga Jõgeva valla kohtu liikmed ühes kirjutajaga, kes tulehakatusel parajasti vallamajas, mis neli versta


76 tulekahjust eemal on, kohut pidasivad. Peale selle toodi ka Jõgeva vaksalist, Jõgeva mõisast ja Kurista mõisast pritsid kohale… J.T. Laiuse tuletõrjeseltsi juhatuse protokolliraamat 1903-1913 leht 27 pöördel Protokoll tulekahju üle. 21.mail (1908) oli Jõgeva vaksali juures teemaja omaniku Domnini uus ehitatav maja teine kord puusepa hooletuse läbi nagu arvati, põlema hakanud. Tulele jõuti varsti piiri panna, sest et vett täitsa saada oli ja et ka kustutajaid küll oli: kõik vaksali rahvas oli kohe käepärast ja ka võrdlemisi lühikese ajaga olid Laiuse tuletõrjujad ühes oma pritsiga õnnetuse kohale jõudnud. Majakraam peasteti peaaegu täitsa tervelt ära, ainult ülemine (teine) maja kord põles ära. Maja oli kinnitatud, nagu teemaja pidaja ütles, Liivimaa mõisnikude kinnituse kassas. Vabadus 29.veebr. 1908 lk 3 Päevaleht 25.veebr. 1908 lk 2 Jõgevalt. 20 skp. õhtul kell 11 jäi Jõgeva vaksalis vagunite haakija Kallas vagunite haakimise juures vagunite puhvrite vahele, kus temal õlaluu ja küljekondid purustatud saivad. Ehk küll õnnetu Jurjevi kliinikusse sai viidud, surnud ta seal 21. veebruaril ära. Leinama jäivad noor naine kahe lapsega. J.T. Elu 19.mai 1908 lk 4 Kuulutus. Rätsepa töötegijat on väga tarvis Jõgeva alevikku Jaan Baarti juures. Elu 6.sept. 1908 lk 6 Jälle uued Eesti postkaardid ilusamatest ja tähtsamatest kohtadest: …Laiuse varemed…. Elu 12.sept. 1908 lk 4 Kuulutus. Metsatöölisi tarvitatakse mitmesuguste metsatööde pääle Tappiku, Kurista ja Kaavere mõisa metsades. Ligemat teatust Jõgeva jaamas hra Aroldi theemajas. Töö kestab aasta läbi. Päevaleht 28.okt. 1908 lk 3 Jõgevalt. – Jõgeva vaksali ümbruses alevikus on mustad rõuged liikumas. Kuus inimest on juba haigeks jäänud. Surnud ei ole küll veel keeg sellesse haigusesse. Triinu Tasane. Päevaleht 3.nov. 1908 lk 2 Jõgevalt. 28. ja 29. oktoobril peeti paar versta raudteejaamast eemal Jõgeva mõisa põllu peal laata. Rahvast oli, sellest hoolimata, et esimese laada päeva hommikul 20 kraadi külma oli, õige palju kokku tulnud, nii et laadaplats mitu vakamaad oma alla mattis. Ka kaupmehi mitmesuguse kaubaga oli üle saja, isegi elektri teater või elavate piltide näitus ei puudunud. Et päev enne laata paks kord lund maha tuli, olivad suurem osa laadalisi regedega, kaugemalt laadalised aga vankritega. Sarvpeade hinnad olivad möödaläinud aastaga võrreldes odavamad, veel odavamad olivad aga linad, milledest 50-150 kop. leisikast makseti. n. Postimees 14.nov. 1908 Laiuse-Jõgevalt kirjutab J.Laas, et kuulujutud, kui oleks rõugehaigus siin maad võtnud, mitte õiged ei ole. Kresisiülem käinud 11.nov. alevikku revideerimas ja leidnud ta rõugetest puhta olema.


77 Muu seas lubanud kreisiülem ka seltside kokkutulemisi ja pidude pidamisi, mida kohalikud kordnikud ära olivad keelanud. Elu 14.veebr. 1908 lk 2 Põltsamaa Seltskondliku Ühisuse juhatus valiti ümber. Kassapidaja abina kuulub juhatusse kaupmees T.Mürk ja kirjutaja abina kaupmees P.Jürmann. Mõlemad peaksid hiljem olema Jõgeva elanikud. – Ü.P. Elu 23.veebr. 1908 lk 4 Kuulutus. Ilmus trükist J.Truusmanni „Täielik mesilastepidamise õpetuse” II täiendatud ja piltidega trükk. Hind 50 kopikat. Raamat on kuulutuse teatel pälvinud kaks I ja kolm II auhinda.

1909 Päevaleht 4.juuli 1909 lk 5 JÕGEVALT – ELU-OLU Jõgeva alevik, mis Jõgeva vaksali juures asub, on mõne viimase aasta jooksul märksa kasvanud. Uusi maju ehitatakse praegu suure õhinaga juurde. Näib nõnda olema, et mõne aja pärat Jõgeva väikseks linnaks muutub. Praegu on seal ligi 200 maja, 7 kauplust, 2 pagariäri, postijaam, postkontor, aptek, tohtrimaja jne. Liikumine on Jõgeval elav, ei ole seal rahu suvel ega talvel, alati on käijaid ja läbisõitjaid palju, mis sellest tuleb, et Jõgeva Põltsamaa poole minna viimane raudteejaam on. Siinsed ärimehed kauplevad iseäranis linadega; sellest ka tulebki, et iseäranis talvel alati lõpmata linakoormaid Jõgeva poole tee peal näed liikuma. Suurem osa majasi on mõisa maa peale ehitatud. Huvitavad on tingimised, milledega mõis maad rendile andis. Rentnik pidi, kui ta mõisa maa peale maja soovis ehitada, mõisale maa eest kallist hinda maksma, kuid seal juures tegi mõis veel tingimiseks, et maja 30 aasta pärast mõisa omanduseks langeb! Käesoleval suvel saab ühel majal juba 30 aastat täis ja läheb esimisena mõisniku kätte. Tuleb aeg, kus mõisnik ligi väikese linna omale sel kombel omandab. Majaperemeestel on teada, missugune saatus nende majasid 30 aasta pärast ootab, sellepärast ei ole ka keegi head maja püüdnud ehitada. Iseäranis vanemate majade parandamisega ei tehta suurt tegemist, sest et see ükskõik on, missuguses olekus nad mõisa kätte lähevad. Suur puudus on, et Jõgeva alevikus turupäeva ei peeta. Sellepärast on elanikkudel toiduainete muretsemine väga raske ja tülikas, liiati veel, et lähem küla ligi 3 versta kaugel on. Sagedasti saab toidukraami isegi linnaturult odavamalt, aga Jõgeval peab kallimalt maksma, sest kohta ei ole, kus avalikult saaks seda müüa ja osta. Nüüd plaanitavad Jõgeva elanikud ülemusele palvekirja saata, et lubataks kaks korda nädalas turu päeva pidada. Oleks väga soovida, et varsti jaatav vastus tuleks. Seltside elu edeneb visalt. Peale tuletõrjujate seltsi Jõgeva alevikus teist eluvõimelist seltsi ei ole. Tuletõrjujate seltsil on ligi 40 liiget. Hiljuti ehitati Jõgeva alevikku tore seltsimaja, mis Tartu „Vanemuise” plaani järele ehitatud on. Pidusid pandi möödaläinud talve jooksul mitugi toime, aga peaaegu kõik väliste näiteseltskondade poolt. Kõige rohkem etendusi andis Tartust Aug. Wiera näiteseltskond. Jõgeva oma tegelased saivad suure vaevaga paar näitemängu toime panna ja kehvalt kanti needki ette. Sellevastu püüavad Jõgeva mehed joomisele kus aga vähegi võimalik, eluvõimu anda: sagedasti pandakse pidude ajaks seltsimajasse alkoholi einelaud käima. Siinsed kadakasaksad plaanitsesivad kord seltsimajasse alalist alkoholi-puhvetit sisse seada, aga ülemuse poolt ei antud selleks tarvilist luba ja viinasõbrade soov jäi täitmata. – Karskuse- ja haridusseltsid puuduvad Jõgeval täiesti.


78 Postimees 10.aug. 1909 lk. 2 Jõgevalt. PUUDUS TURU JÄREL. Jõgeva alevik ei ole mitte väike ja elanikkude arv temas on kaunis suur. Ometi puudub siin turg, kust alevikurahvas omale toiduaineid võiks osta. Sellest tuleb, et toiduained Jõgeval õige kallid on, sest kohta ei ole, kust neid osta võiks ehk kuigi põllumehed neid müüma tuleksivad. Nagu kuulda, plaanitsetud juba ammugi palvet ülemale poole anda, et Jõgevas lubataks paar korda nädalas turupäeva pidada, kuid plaan on tänini ikka ainult plaaniks jäänud. R.b. KULTUURISÜNDMUSI Postimees 21.jaan. 1909 lk. 5 Laiuse – Jõgeva Tuletõrjujate Selts pani 6.jaan. pidu-õhtu toime. Mängiti „Vargad” õige rahuldavalt. Väikene naljatükikene sünnitas pidulistele rohkesti naeru. Lõpuks oli tants ja Soome ringmängud. Sissetulek üle 100 rubla. Kuuldub, et needsamad tegelased veebruarikuul Kitzbergi „Tuulte pöörises” tahavad mängida. Mina. Postimees 16.veebr. 1909 lk. 3 Laiuse. – Jõgeva uues saalis pani 8.veebr. Kursi Karskuse Selts pidu toime. Näitemäng „Poissmehed” kanti hästi ette, kuna teine „Meestepõlgaja” küll õige nõrgalt läks. Sissetulek oli kõigest 108 rubla, kuna endistel pidudel 700-800 rubla sisse tuli. Uus selts „Seltskondlik ühisus” on kinnitatud. Oodatakse veel alkoholi einelaua luba, seda olla seltsi toetamiseks tarvis. See ei edendavat joomist sugugi, sest kõrval kõrtsis purjutavat inimesed ometi raha läbi, rääkisivad mõned asutajad liikmed. Mina. Sakala 12.märts 1909 lk 74 Jõgevalt. Veebruarikuu 22-sel etendasivad Tartu Bürgermusse näitlejad hra Karlo juhatusel Jõgeva uues teatrimajas näitemängu „Kaotatud auu” peaaegu tühjas saalis, sest kõigest nelikümmend piletit olla ära müüdud. Sissetulek 30 rubla. Kahju saivad teatrimaja omanikud, sest Karlo näitemängu seltskonnale olivad nad kohustatud 75 rubla selle õhtu pealt maksma. Millest tuli nii vähene osavõtmine? Teatrimaja omanikud kujutavad omale Jõgeva alevikku mõneks suureks linnaks, kus 1 rubla , 75 ja 50 kop. võib piletite hindadeks panna. Just liig kõrge piletite hind peletas osavõtjad eemale, sest õiguse poolest on 75 kop. pileti hind kesk saalis maa teatri kohta kallis. Sooviks kolme või nelja liikmeline perekond näitemängust osa võtta ja kui taha seina teiste jalgu ei soovi jääda, siis tuleks perekonnal 335-400 kop. ühe õhtu pealt piletite pealt maksta, see teeks aasta jooksul iga kuul üks kord sellest lõbust osa võtta, 42-44 rubla välja. Seda võivad aimult kapitalistid, aga mitte käsitöölised ehk põllumehed. Mitte üksi perekonnad, vaid ka üksikud inimesed jäävad piletite kõrge hinna pärast näitemängust eemale. Olgu selleks näitus: Nimetatud näitemängu õhtuks oli keegi minu tuttavatest rublalise pileti muretsenud, et aga teised tema tuttavad piletite hindasid kõrgeks pidades näitemängule ei läinud, jättis ka tema minemata. Ta oleks valmis olnud oma rublast piletit mõnele tuttavale 20 kop. eest edasi andma, aga nende hulgas ei leidunud ühtegi, kes üksikult seda juhtumist tarvitada oleks tahtnud. Oleks aga piletite hinnad odavamad olnud, siis oleks vast see terve seltskond pidul olnud. Nii ta on: „Suur tükk ajab suu lõhki.” 8. märtsil annavad Kaarepere näitlejad Jõgeva saalis kontserti ja kannavad näitemängu ette. Piletite hinnad on niisama kõrged, peale mõne rea taga seina ääres, kus 25 kop. eest platsi võib saada. J.T. Isamaa 17.juuni 1909 lk 3 Pühapäeval, 21.juunil toimus Tartus ülemaaline muusikapäev. Sellega seoses pani raudteevalitsus käiku erirongid peolistele ja esinejaile kohalesõiduks, sealhulgas ka kitsarööpmelised Pärnust ja Viljandist Valka ja tagasi..


79 Lähem sõidukord muusikapäevale tulemiseks …20.juunil Tapalt tulev rong on Jõgeva jaamas 5.15 pärastlõunal ja jõuab Tartusse 7.20 õhtul, võttes peolisi peale ka järgnevates jaamades enne Tartut. …21.juunil Tapalt väljuv esimene rong Tartusse väljub Jõgevalt kell 11.o3 ja teine rong kell 12.37, jõudes Tartusse vastavalt 12.28 ja 14.05. (päeva üritused algasid pärast kolme) Muusikapäeva toimkond. Samad erirongid väljusid Tartust pühapäeva hilisõhtul ja jõudsid Jõgevale vastavalt: I rong kell 3.38, II rong kell 4.39 ja III rong kell 5.30. Postimees 7.juuli 1909 lk. 3 Jõgevalt – Pühapäeval 7.juunil pani Jõgeva Tuletõrjujate Selts näitemüügi ühes näitemängu, kontserdi, muusika ja mitmesuguste muude lõbustustega toime. Lõbustuste „päälõbuks” oli alkoholiga einelaud kahe jaoskonnaga – üks sees pidusaalis, teine väljas aias. Trimpamisest tõusis kole kära, kärast suuremad ja raskemad sõnad, selle järel kange rusikate kihelemine ja „vehklemise” tuju. Pidu tagatippu ilustasivad verised näod, politsei protokollid ja viimaks väsinud hingede magus uinak pidu aias leppade vilus, teede ääres ja uulitsanurkade pääl… Kes piduline? Isamaa 21.sept. 1909 lk 3 Kaareperast. …Läinud talvel mängis Tartust üks näitlejate seltskond Jõgeva Ühisuse saalis sarnast „igapäevalist”. Aga sissetulek ei katnud kuulutustegi kulusid kinni. Kahe nädala pärast pääle seda olivad kaareperelased „Loreidaga” säälsamas ja sissetulek oli kolm korda nii suur, kui Tartlastel… Postimees 4.dets. 1909 lk. 2 Laiuselt. Jõgeva uues seltsisaalis suvise vaheaja järele tegevus jälle alanud. 15.nov. peeti tuletõrjujate seltsi poolt näokattepidu, 22.nov. etendati Tartu Eesti Näitem. Seltsi ja Vanemuise muusikak. poolt „Jenowewat.” Lõpuks oli muidugi tants. Pidu ilma tantsuta ei peeta meil võimalikuks. ************** Postimees 14.märts 1909 lk. 5 Laiuse-Jõgevalt. Dr. Dreybladt pidas 8.märtsil uues teatrisaalis kõnet külgehakkavatest haigustest. Kõnelejale järgnesivad seletused. Sisseminek oli maksuta. Sakala 12.märts 1909 lk 74 Jõgeval leetri haigus koolilaste külaliseks tulnud. Painküla kooli ringkonnas on kaks kolmandikku lapsi haiged. J.T. Sakala 6.apr. 1909 lk 96 Sakala tellimisi ja kuulutusi võtavad vastu: …Jõgeval hra J.Truusmann, mesinik… Isamaa 22.juuni 1909 lk 3 Virulane 20.juuni 1909 lk 2 JÕGEVALT. „Tubli ärimees”. Sinne linakaupmees ja võõrastemajaomanik A oli laialt tuntud ja lugupeetud mees. Möödaläinud kevadel tegi ta agarasti võlgu ja tal oli võimalik seda teha, sest kõik usaldavad teda. Tal oli kauplus ja suur maja. Ta laenas oma sugulastelt ja tuttavatelt. Oblikatsiooni ei nõutud, anti lihtsalt „veksli pääle”. Mõned peremehed andsivad temale linadki võlgu, sest ta


80 lubas hääd hinda ja kõige hiljem juunikuul ära maksta. Nii olla ta umbes 10,000 rbl välja teinud. Juunikuu algul müüs A oma maja ära ja kadus „Vrl.” teatel Jõgevalt äkitselt. (Hiljuti on ta viina ja õlle müümise pärast 5 kuuks vangi mõistetud. Aga rikas inimene ei taha ometigi vang olla) Mõned räägivad, et ta väljamaale on sõitnud, mõned olla kuulnud, et ta kuhugi sisekubermangu Eesti asundusse asunud. Fond 4150 nim 1 sü 2 lehed 19 p ja 20 1909.a. 29.juuni varahommikul kolmveerand 4 avastas Jõgeva vaksali juures asuvasse Kuusiku lauavabrikusse tööleruttav Aleksander Aadu p. Kaal Vaadu taluhoonete juurde jõudes, et talu laut põleb ja äratas peremehe Hans Jukk`i. Millist Jõgeva küla talu Vaadu taluks kutsuti, jääb selgusetuks, samuti kui tulekahju põhjus. Päevaleht 29.juuli 1909 lk 2 Põltsamaalt. …tee peal Laiuse poolt Põltsamaale on pikne mitmes kohas telegrafi postisid ära purustanud… Postimees 16.sept. 1909 lk. 3 Laiuselt. Haruldast pilti pakkus Laiuse kiriku õpetajamaja ümbrus ja lähem tee esmaspäeva – 14.sept – õhtul. Sadanded laternad särasivad puude küljes. Kahelpool teed parajas kauguses seisivad tuletõrjujad paraadiülikonnas, põlevad tõrvikud käes; tee ühes ja teises otsas väga maitserikkalt auväravad, mille imeilusate pärgade vahel tulekeeleline: Tere tulemast! kaugele vastu hiilgas. Ja selles tulekumas liikus muusikahelidel edasi ja tagasi mitmetuhandeline rahvahulk, pidu tujus….Laiuse kogudus tervitas oma ammu-oodatud õpetajat J.Kõppu, kes täna õhtul oma abikaasaga ametikohale sõitis. Postimees 24.sept. 1909 lk. 3 15.sept. kinnitati LAIUSE LAENU- JA HOIUÜHISUS. Juhatus asub Laiusel. Ühisuse piirkonda kuuluvad Laiuse, Laius-Tähkvere, Jõgeva, Vaimastvere, Kuremaa ja Võtikvere vallad. Liikmete osamaks on 100 rubla. 15.okt lehes: liikmemaksu otsustati tasuda igal aastal 10 rubla, laenu % oli 6,5, asutajaliikmeid ja uusi liikmeid oli esimese aasta lõpuks 38. Jõgeva alevikust kuulus nõukogusse kaupmees J.Joost. Postimees 10.okt. 1934 lk 4 Laiuse ühispank asutati 1909… toetades laenudega muuhulgas ka Jõgevat, kuni Jõgeva ühispanga ellukutsumiseni… Päevaleht 7.jaan. 1910 lk 2 Jõgevalt. 30.dets. hommiku kell 5 sai Jõgeva vaksalis üks prahirongi peal teenistuses olev rattamäärija õnnetumalt surma. Ta oli rongi äraminekul vagunisse hakanud minema ja kukkunud vaguni rataste alla, kes ta pooleks lõiganud. J.T. Päevaleht 26.sept. 1909 lk 6 Tartumaalt. Tõenäoliselt on avaldatud kirjutis Jõgeva krahvi kiusulugu J.Truusmanni talukoha ostu tasumisel. Päevaleht 31.dets. 1909 lk 3 Laiuselt. Jõgeva vallanõukogu seisukoht kihelkonnakooli ehitamisel.

1910


81 Postimees 14.jaan. 1910 lk. 3 Laiuse Karskusseltsil 29 liiget, esimees on õpetaja J.Kõpp. Arutati Laiusel, Tähtveres, Vaimastveres ja Jõgeval suuremaid rahva-koosolekuid karskuse-mõtte selgitamisel toime panna…. Postimees 27.jaan. 1910 lk. 5. Laiuse koguduses sündis aasta kestel 88 poissi ja 93 tüdrukut, surnult 4, kaksikuid 6 ja väljaspool abielu 14 last. Leeris käis 109 noormeest ja 62 neidu. Armulaual käis 2043 meesterahvast ja 2687 naisterahvast, laulatati 61 paari, suri 60 meest ja 58 naist. Kirikule armuande oli 293 rubla 65 kopikat. Päevaleht 5.märts 1910 lk 2 Tartumaalt. Tööjõud kallis.. Sulasele makstakse 75 – 120 rubla, tüdrukule 40 – 70 rubla, karjalapsele 18 – 25 rubla, lisaks kas riiet, villu või linu, aga karjalastki olla raske leida. Linasaak hea, kaalust makstakse 40-52 rbl. Heinasaak oli väike, heina hind seepärast 45-50 kopikat… Postimees 15.märts 1910 lk. 3 Jõgeva ja Härjanurme valdades on laenu- ja hoiuühisused asumisel. Põhjuskirjad saadetavat ligemate päevade sees registreerida. J.T. Päevaleht 11.okt. 1910 lk 2 Jõgevalt. Märtsis sisseantud avalduse Jõgeva laenu- ja hoiuühisuse asutamiseks jäeti kuberneri poolt rahuldamata, kuna see võivat ohustada Härjanurme ja Laiuse samade asutuste tegevusvõimekust. Fond 3206 nim 1 sü 129 leht 12 1916.a. dokumendis kirjutatakse, et Elistvere valla kogukonna liige Jaan Kristjani p. OTTER elab Jõgeva vallas 14.aprillist 1910. Ta tahab parajasti passi vahetada. Kirjutatakse, et Otter on I järgu väljaõppe saanud maakaitseväelane (ратник), aga teda ei saa väkke võtta mingi erilise õiguse äravõtmise tõttu. Postimees 22.märts 1910 lk. 3 Jõgevalt. Siin võtavad suurem jagu peremehi enda kohad põllupanga alla, kuna nad mõisale võla vähendamise maksu maksta ei jõua. 1905.a. käis saatkond mõisas palumas. Kui protsendid tähtajaks maksta ei jõua, et siis kannatataks ja trahvi intressid ei nõutaks. Sel korral lubati. Mullu unustati aga lubamine ja nõutakse trahvi intressi, kui tähtajaks makstud ei ole. Jõgevalt. Tee lõppemisega jäi ka siin metsa-saaduste vedamine kohalikku raudteejaama ja siin-olevasse Kuusiku auru-lauavabrikusse seisma. Nüüd tõmbavad mehed ja hobused hinge tagasi. Paaril viimasel aastal veeti üksi saepalka, papi- ja titsipuid, kuna ennemalt suuremalt osalt sadanded hobused tulepuid iga nelja tuule poolt kokku vedasivad, nii et puuvirnad pilvedesse ulatusivad. Nüüd saame selle tagajärgesid juba raskelt tunda, nii et seitsmejalane süld arssina kasepuid siin 8 rubla maksab ja ei ole saadagi. ….Umbes kuu aega tagasi müüdi ka Kurista, Kave ja Kaavere mõisate järelejäänud mets ligi 100 000 rubla eest ära, nõnda et vist juba mõne aasta pärast Põltsamaalt võib Peipsi järveni üle vaadata (70 versta)….kui pimedalegi näha, et metsa hind mitte iga aastaga ei tõuse, vaid iga päevaga… JÕGEVA TULETÕRJESELTS


82 Laiuse tuletõrjeseltsi juhatuse protokolliraamat 1903-1913 leht 34 pöördel. Pühap. 11.aprillil 1910 kell 9 hom. …Vilina külas „Tiido –b“ talu tulekahju…peale selle oli tulekahjul Jõgeva pritsi- ja mõned tulekustutajad… Fond 4150 nim 1 sü 12 leht 331 Jõgeva tuletõrjeselts on peamees Jürmanni allkirjaga saatnud Jõgeva valla tulekindlustusseltsile kirja, milles palub kindlustusseltsil tasuda tuletõrjeseltsile pritside kulumise eest ja kahe hobuse kasutamise eest kokku 5 rubla. Nimelt olid tuletõrjeseltsi „suur prits ja veikem prits“ abi andmas ja töötasid püüdlikult Andrese talu tulekahju juures 1910.a. 14.mail. Tuletõrjujad küsisid suurema pritsi pealt 3, väiksema pealt 2 ja kahe veohobuse kasutamise eestkummagi pealt rubla. Märkus: rahvasuus kutsuti Andrese taluks Tõnsu 34 talu. – Ü.P. ************** KUUSIKU LAUAVABRIKU TULEKAHJU Fond 4150 nim 1 sü 2 lehed 22 p ja 23 1910.a. 14.mail kella veerand 4 aegu pärast lõunat läks Jõgeva külas põlema Mart Jaani p. Muts`u Tõnsu 34 talu rehetuba rehega ehk elumaja. Tuli sai alguse Eduard Kuusiku lauavabriku poolsest küljest, ehk „seega siis Kuusiku lauavabrikust“, konstanteeritakse tulekindlustusseltsi protokollis. Tulekahju algust näinud Tõnsu talurentnik arvas, et tuli pääses lahti lauavabriku korstnast tulnud sädemest. Protokollis on tähendatud, et vabriku korstendel pole peal sädeme püüdmiseks sõelu ja et sellel aastal on juba Tõnsu talu saun lauavabriku süül ära põlenud ning et lauavabrik on nõnda kujunenud kõrvaltaludele tulekahjude tekkimise allikana väga ohtlikuks. Päevaleht 4.juuni 1910 lk 2 Jõgevalt. 30.mai hommikul kella 7 ajal hakkas hr. Kuusiku lauavabrik põlema ja põles ühes mitme virna laudadega maani maha. Tule hakatus on teadmata, sest umbes tund aega enne seda on vabrikus töö seisma jäetud. Paar nädalat enne seda põles vabriku lähedal olev talumaja maha, kelle maa peale vabrik on ehitatud. Arvatakse, et maja vabriku korstnast väljatulevate sädemete läbi on põlema läinud, sest tuli on vabriku poolt otsast hakanud. Koha peremees arvab oma kahju kahetuhande rubla peale. Märtsikuul põles sellesama talu saun maha, mida vabrik põlema pani ja kohtu otsuse järele välja maksis. Et ka veel talumajasid vabriku läheduses on, sellepärast ei lubata vist enam vabrikut vana koha peale ülesse ehitada. Jõgeva valla elanikud hakkavad ka juba ühistegevuse poole sammuma: rehepeksuühisus ja laenu- ja hoiuühisus on asumisel. Laenu- ja hoiuühisuse asutamiseks on palvekiri kinnitamisele saadetud ja rehepeksuühisusel 6 hobusejõuline masin ja rehepeksuvärk ära tellitud. J.T. Postimees 2.juuni 1910 lk 5 Laiuselt. 30.mail põles Kuusiku aurusaeveski (Pedja jõe ääres) maha. Sisse jäi kaks aurukatalt ja kõik muu sissesead. Ka sai veel umbes 10 vagunit laudu tuleroaks. Vabrik ja lauad olivad kinnitamata, nii et hra Kuusiku kahju umbes 20,000 rbl. Virulane 3.juuni 1910 lk 3 TULEKAHJU 30.mail hommikul oli Tartumaal Jõgeva jaama lähedal Josua lauavabrikus suur tulekahju, mis peale muu 10 vagunitäit saelaudu ja 2 vedurit ära hävitas. Jõgeva ja jaama tuletõrjujad


83 jõudsivad küll ruttu kohale ja töötasivad kõigest jõust, kuid tuld kustutada ei olnud enam võimalik. Lauavabrik oli kinnitamata, kahju suurus umb. 25.000 rubla. Vabrikus töötati kuni hommiku k 6-ni, seega arvata, et tuli roidunud inimeste ettevaatamatuse läbi lahti peasis. Tulekahju ajal oli lähedane küla hädaohus. Vabriku korstnate kaudu olla juba varemalt kolm korda külas tuli lahti peasenud, sest vabriku korstnatel ei ole mingit sädeme korjajaid ega muid abinõusid tule vastu olnud. Kuulu järele valmistavad talupojad palvekirja, milles nad paluvad, et vabrikut endise koha peale ehitada ei lubataks. Virulane 15.juuni 1910 lk 2 Laiuselt. Pühapäeval 30.mail põles Jõgeva jaama juures herra Kuusiku lauavabrik kõige lauavirnadega maha. Kahju umbes 20 tuhat rubla. Tulealgus teadmata. – k. Meie Aastasada 14.juuli 1912 lk 3 Kuulutus. Valmistame oma Saagimise ja puutööstuse vabrikus kõiksuguseid puutöösid, uksi, aknaraamisid, paneelisid jne. Korteri, kontori, poodi ja kooli sisseseadeid… hääd tööd täiesti kuivast materjalist… Ed. Kuusik ja Co, Emajõe uul. nr. 8. Telefon 330. 2 või 3 kuulutust. ************** PIIMAÜHISUS Päevaleht 23.juuli 1910 lk 2 Jõgevalt. Kõne ja ühisuse asutamine. 18.juulil pidas hra. agr. Kalm Jõgeva seltsimajas kõnet ühispiimatalitusest ja tagajärg oli, et kohalikud peremehed nõuks võtavad Jõgeva vaksali juurde ühispiimatalitust avada. Hra. Kalmu poolt kokkuseatud palvekirjale ja põhjuskirjale kirjutasivad selleks otstarbeks 25 peremeest alla, mis ministeeriumile kinnitamiseks saadetakse. Asja korraldamiseks valiti 10liikmeline komisjon. See on Jõgeval sel aastal kolmanda ühisuse asutamine, enne olivad asutamisel rehepeksu- ja laenu- ja hoiuühisused. J.T. Postimees 22.juuli 1910 lk. 3 Jõgevalt. Ühispiimatalituse asutamine. 18.skp. pidas kohalikus seltsimajas agr. hr. A.Kalm kõnet ühispiimatalituse sisseseadmise üle. …Et Jõgeva ümbruses rohkesti erapiimatalitusi, meiereisid on, siis oli arvamine nii mõnelegi koosolijal, et nüüd erameiereid tublisti siunata saavad… ja otsustati Jõgevale ühispiimatalitust asutada. Asja korraldamiseks valiti 9liikmeline komisjon. Palvekirjale ja põhjuskirjale kirjutasivad üle 10 liikme alla. On kuulda, et järgmisel päeval mitmed peremehed asja üle pikemalt järele vaadates palvekirjale veel alla kirjutama läksivad. Päältkuulaja. ************** Postimees 6.aug. 1910 lk. 3 Jõgevalt. Pühapäeval, 1.augustil pani Laiuse karskuseselts „Püüe” Jõgeva seltskondlise ühisuse ruumides piduõhtu Laiuse kihelkonna rahvaraamatukogu hääks toime. Tegelasteks: Peterburi Eesti kooliseltsi varjupaiga kasvandikud kooliõp. Riomari juhatusel ja Seltsi enese asjaarmastajad jõud. Ettekanded hääd. Osavõtmine rohke… E.B. Postimees 11.aug. 1910 lk. 2 Jõgevalt. 8.aug. etendasivad Kaagvere mängu- ja lauluseltsi „Helina” tegelased siin „Mängumehe laulusid.” Pühapäeval 1.augustil Jõgeval „Püüe” pidu asutatava raamatukogu heaks. Sissetulek oli ligemale 100 rubla, millest umbes 25 rubla raamatukogu heaks üle jäi.


84 Päevaleht 27.aug. 1910 lk 3 Jõgevalt. Õnnetu surm. 23.augusti hommikul leiti Jõgeva vaksalist paar versta eemal raudtee äärest Jõgeva kohaomanik Mart Muts surnult. Surnul oli teine jalg purustatud, riided seljast puruks kistud, kehas ja peas haavasid. Teine saabas leiti umbes verst maad vaksalist eemal raudtee äärest. Arvatavaste oli ta hommiku Tallinna poole mineva rongi alla jäänud, mis teda umbes verst maad tee äärt mööda edasi lohistanud. Teisel päeval enne seda on M. tubliste vindistanud ja öösel sõiduajal on teda vintis peaga vaksalis nähtud, aga kudas ta sõidu alla jäi, on teadmata. – Vargus. 23./24. augusti öösel on vargad Pakaste mõisas läbi akna hr. v. Harpe eluruumidesse tunginud, lukustatud uksed lahti muukinud, hõbe- ja kuld asju, paar püssi ja riideid ära viinud. Von Harpe oli ise kodust ära olnud, kuna proua ja teenijad rahulikult mamaganud. Politsei on asja uurimas. J.T. Päevaleht 11.okt. 1910 lk 2 Jõgevalt. – Käesoleval sügisel telliti siin ümberkaudu rohkeste aurujõulisi rehepeksumasinaid. Jõgeva vaksali kaudu tuli kümme auru-garnituri, nendest pooled isesõitvad. Ainukene viga on see, et ei ole nii palju masinistisid, kes sarnaste värkidega oskavad ümber käia, mispärast ühisused kahju võivad saada. – Laiuse isesõitev lokomotiv panigi vaksalist äraviies putkavahi laudad põlema, mille ette raudteevalitsus 300 rubla nõuda… J.T. Päevaleht 17.nov. 1910 lk 2 Jõgevalt. Kallis pealuu. Septembrikuus lagunes siin rahva seas jutt laiali – sead olla vagunis lihuniku ära söönud, kuid lihunik ilmus jälle laatadele ja jutt vaikis. Nüüd teeb sedasama asi hoopis teisel kujul kõmu. Nimelt olnud septembrikuus seltskond elurõõmsaid noormehi kuskilt Tartu joomamajast tulles inimese pealuu ligi võtnud ja Jõgevale toonud, seal aga selle asja elusate sigadega täidetud vagunisse visanud. Vagun sõitis edasi, aga Peterburi ligidal läinud konduktorid sigu vaatama, sest et need karjunud ja leidnud inimese-pealuu vagunist. Et sigadeomanik esiteks nendega ühes sõitis, pärast aga sõidurongi peale üle läinud, ilma et keegi seda oleks teadnud, siis tõusis esiteks arvamine, mis jutule põhjust andis, et sead lihuniku ära söenud. Vagun pandi kinni ja asja hakati uurima. Varsti saadi küll selgusele, et pealuu vana on ja arvati, et ta liivaga, mis sigadele alla pandud, sisse on sattunud, aga lihunik nõuab raudteevalitsuselt 550 rubla kahjutasu selle eest, et kaup kinni seisis. Pealuuviskajad kõhistasivad isekeskis tasakesi naeru oma nalja üle, aga üks neist ei suutnud suud pidada, vaid jutustas tegu paarile tuttavale, need andsivad asja sigadeomanikule teada ja nüüd on meestel kibe taga: lihunik nõuab kahjutasu, raudteevalitsus nõuab kahjutasu, tunnistajaid olla üle 50, need tahavad päevapalka… Aksi. Olevik 3.dets. 1910 lk 4 Kuulutus. Eelolevateks Jõulupühadeks võistlemata odavate hindadega kõiksugu värsked vürtsikaupasid, nagu suhkrut, jahu, riisi, manna, rosinaid, pärmi, pähklid, komvekka, präänikuid, Jõulu küünlaid j.n.e. Vene-Amerika I sordi gummi-galossisid ja valmis saapaid. Viltsaapaid mitmes headuses. – Mitmesuguseid sündsaid Jõulu-kingitusi j.n.e. soovitavad Vennad Jürmann Põltsamaal, Jõhvis ja Jõgeval. Veel järgmistes lehtedes vähemalt viis korduskuulutust. Olevik 14.dets. 1910 lk 4 Jõgeval võtab lehe tellimisi vastu vennaste Jürmann kauplus. Jaan Truusmann Olevik 30.dets. 1910 lk 2


85 Jõgevalt. 20/21.dets. öösel saagisivad vargad Eristvere külas kohaomanik J.Truusmanni aida seina sisse augu ja viivad ligi 100 rubla eest kraami ära… langes varaste saagiks omaniku terve liha tagavara, mitmet seltsi jahu ja tangud. Olevik 9.märts 1911 lk 321. Jõgevalt. …Kohus leidis J.Truusmanni koha rentniku, Puurmanni valla liikme Karl Jürgensoni aida lõhkumises süüdlase olevat ja mõistis ta üheks aastaks türmi. T. Olevik kirjutab, et mesinik Jaan Truusmann on nende ajalehe kirjasaatja. Elu 23.veebr. 1908 lk 4 Kuulutus. Trükist ilmus J.Truusmanni kirjutatud ja täiendatud, piltidega seletatud „Täielik mesilastepidamise õpetus” II trükk. Hind 50 kopikat. Raamat on auhinnatud kahe I ja kolme II auhinnaga.

1911 JÕGEVA LAUAVABDIKUD Päevaleht 10.aug. 1911 lk 2 Jõgeva alevik kasvab mitte üksi majade poolest, ka vabrikuid tekib juurde. Endise Kuusiku lauavabriku lähedale, vaksalist umbes pool versta, ehitas tänavu suvel Tallinna Riemeri kompanii teise lauasaagimise vabriku. Toores materjal tuleb enamaste Tallinnamaa metsadest Pedja mööda kevadel allalastud palkidena vabrikute juurde. Läinud kevadel olevat Riemer ja Kuusik kokku ligemale sada tuhat palki mööda jõge alla lasknud. Jõgi oli palkidega ülevalt poolt vabrikuid mitu versta täidetud. Kuni siiamaale ei ole jõutud palkisid jõest välja võtta. Kevadel kaebas kohalik mõisa valitsus kreisiülemale vabrikantide peale, et need oma palkidega jõe vee ära rikuvad ja nõudis vabrikantide vastutuselevõtmist. Mitte üksi Tallinnamaa metsad ei rända nimetatud vabrikute kaudu väljamaale, vaid ka ümberkaudu olevate mõisate metsad. T. Päevaleht 30.mai 1912 lk 2 Jõgeval on kolm lauavabrikut. JÕGEVA MÕISA KONFLIKTNE METSAÜLEM Olevik 19.jaan. 1911 lk 79 Jõgevalt. Jõgeva mõisa „metsasaksal” F.Tsidelbergil oli pruugiks, sellest hoolimata, et nimetatud vallas kõik kohad ostetud on, küla karjamaadel koeri maha põmmutada, sest et need jäneseid taga ajavat ja kinni püüdvat. Oktoobri kuul mööda läinud aastal põmmutas nimetatud T. Eristvere külas J. talupidaja koera karjamaal maha, ja lõikas looma mokad ära, et nende eest 50 kop saada. Kohapidaja andis kaebuse rahukohtusse, kus F.T. seletas, et ta koera sellepärast olevat maha lasknud, et kohaomanik koeraga jäneste peale jahti pidavat. Rahukohtunik mõistis F.T. koera maha laskmise eest 4 päevaks arresti ehk 25 rubla trahvi maksma ja koera eest 10 rubla. Mõlemad pooled kaebasid rahukogusse edasi, üks sellepärast, et teda trahviti, teine sellepärast, et koera eest nõutud summat, 50 rubla, välja ei mõistetud. Olevik 2.juuli 1911 lk 820 Jahi õiguste kohta valla maa peal on Liivi kuberner talurahva komissaridele eeskirja saatnud, kus ta vallavalitsustele ära seletada käsib, et senati seletus, mille järele jahipidamise õigus valla maa peal valdade kogukondade päralt on, Balti kubermangude kohta maksev ei ole. Balti kubermangudes jääb jahipidamise õigus maa endisele omanikule peale nende juhtumiste kus maa põllupanga läbi on omandatud. Rtlk.


86

Päevaleht 10.aug. 1911 lk 2 Jõgevalt. Jõgeva valla kohaomanik Eduard Ots teatas politseile, et 31.juuli hommikul on tema peale Jõgeva mõisa metsasaks Frants Tswibelberg püssiga lasknud, kui ta Painküla koolikoha maade kohal, mis valla omandus on, Pedja jõel kalu püüdnud. Õnneks olla ainult paar haavlit temal pintsaku õlmast läbi läinud, ilma et midagi viga oleks teinud. Laskmine sündinud kalda pealt, kuna Ots künaga jõe peal viibinud. Ots sõudnud laskja juurde kaldasse välja ja hakanud järel pärima, miks ta teda lasknud. Metsasaks ähvardanud veel uuesti lasta, tõmmanud püssi kuke vinna ja hakanud O. peale sihtima. O lükanud käega püssi otsa kõrvale ja pauk läinud õhku. Selle peale tulnud metsasaksa seltsilised, kaks metsavahti nende juurde ja võtsivad Otsalt püügiriistad ära. Metsasaks omalt poolt seletanud, et tema Otsa mitte lasknud ei ole, vaid esimese pauguga ainult metsavahtidele märku andnud, ja teise paugu muidu lusti pärast lasknud. Kohaline politsei ei taha uskuda, et metsasaks Z. niikaugele on läinud, et inimeste peale põmmutama hakkab, ehk ta küll külakoertele siiamaale armu ei ole andnud, sellest hoolimata, et ta mitmele korrale koerte mahalaskmise pärast kohtu poolt on trahvitud. Vast teeb uurimine selgeks, kudas asjalood inimese laskmisega on. Olevik 24.aug. 1911 lk 1061 Jõgevalt …Et Jõgeva mõisa metsaülem 31.juunil hommiku Jõgeva valla kohaomaniku Ed. Otsa peale püssiga on lasknud, see ei ole kes teab kui suur uudis. Asi on kohtuuurija käes. T. ************** VALLA JA MÕISA SILLATÜLI Olevik 2.veebr. 1911 lk 160 Jõgevalt. Jõgeva vallas on… kaks suurt silda, mis üle Pedja jõe käivad, üks mõisa õues, teine Painküla vesiveski juures… Sügisel 1909 leidis Jõgeva vallavalitsus, et üle Pedja käivad sillad parandada tulevad ja teatas sellest mõisa omanikule, et see tarviliku materjali annaks. Mitmekordse nõudmise peale andis viimaks mõisavalitsus silla palgid ja talad, mis valla poolt välja veeti ja peale pandi. Laudu aga mõis ei andnud. Et mõisaomanikul Liivi kubermangus üle kümne mõisa on, pakkus ta viimaks mitmekümne versta tagast ühest oma mõisast silla laudu. Vald ei võtnud aga nii kauget vedu vastu. Siis nõudis mõis, et vald tema metsast Kuusiku vabrikusse palgid veaks, silla laudade tarvis. Et vald ka seda nõudmist õigeks ei pidanud, sellepärast tuli vallavalitsuse, mõisaomaniku volinikkude, kreisipolitsei ja kommissari vahel lõpmata kirjavahetus. Kreisipolitsei tunnistas õigeks, et valla kohus on sildade ehitamiseks materjali vedada, raiuda, ära tahuda, saagida ja ehituse juure töölised anda. 16.märtsil 1910 anti vallale kommissari kaudu niisugune eeskiri. Jõgeva valla nõuukogu, kellele vallavalitsus asja ette pani, ei pidanud kreisipolitsei ja kommissari ettekirjutust õigeks, sellepärast et sildade katmiseks laudu tarvis on, mitte palkisid. Pealegi on need kaks suurt silda mõisa vabrikute tarvis ehitatud, sellepärast otsustas nõuukogu kreisipolitsei ja kommissari otsuse peale kuni senatini edasi kaebada ja volitas selleks kohaomaniku J.Truusmanni. Olevik 3.sept. 1911 lk 1109 JÕGEVALT. Jõgeva valla ja mõisa omaniku krahv Manteuffeli vahel oli Pedja jõe sildade tegemise pärast paar aastat sekeldus, mille üle Liivi kubermangu valitsus 8.aug. s.a. põhjusmõtteliku otsuse tegi. Jõgeva valla ringkonnas Jõgeva mõisa maa peal käivad kaks suurt silda Pedja jõest üle. Mõlemate sildade juures on mõisal suured vesiveskid, sillad on aga valla teha olnud, kuna mõis materjali peab andma. Et vallal peale nende sildade veel neli vähemat silda ja 16 teetoru teha on, sellest hoolimata ei tahtnud mõis sildade ehitamisel peaaegu mingit kulu kanda.


87 1909.a. pandi teisele suurele sillale uus kaas, mille materjali vald kohale vedas ja peale pani. Mõlemad suured sillad oli tarvis kreisipolitsei ettekirjutuse põhjal laudadega üle lüüa, sest et peale pandud kaane palgid tasased ei olnud. Seaduse järele pidi mõis materjali andma, seega ka lauad sildade katmiseks. Et krahv Manteuffelil Liivi kubermangus hulk mõisaid on, sundis ta valda Saare mõisast, umbes 35 versta tagast sildade laudasid kohale vedama. Vald nõudis aga, et ta oma kihelkonna piiridest lauad peab andma. Seda nõudmist krahv ei täitnud, vaid pani viimaks vallale ette, et see metsast palgid Kuusiku vabrikusse veaks, kus lauad lõigataks, mis valla poolt jälle silla juurde pidavad vedama. Ka seda pakkumist ei võtnud vald vastu vaid nõudis laudade andmist. Selle üle andis krahv Manteuffeli volinik parun Engelhard kreisipolitseile kaebtuse, kus ta seletas, et mõisal omal lauavabrikut ei ole ja sellepärast valda peaks sunnitama palkisid Kuusiku vabrikusse vedama. Kreisipolitsei tegi komissari kaudu vallavalitsusele kohuseks palgid mõisa metsast Kuusiku vabrikusse vedada ja sealt lauad silla juurde. Vald ei olnud kreisipolitsei otsusega rahul ja nõukogu volituse põhjal andis kohaomanik J.Truusmann kreisipolitsei ja komissari otsuse peale kaebduse kubermangu valitsusse . Nende päevade sees sai vallavolinik sealt teate, et tema kaebduse peale Liivi kubermangu valitsuse teede osakonnas järgmine otsus on tehtud, mis ka kreisipolitseile ja komissarile on tehtud: Teede tegemise kohustus on mõisa ja valla vahel järgmiselt jaotatud: Mõis annab kõik materjali, palkab meistri ehituse juurde ja kannab kõik otsekohesed rahalikud kulud, aga vald annab töölised, valmistab ja veab materjali kohale, kusjuures metsamaterjali valmistamiseks metsa raiumine, tahumine ja saagimine arvatakse, aga palkidest laudade saagimine, mis iseäralist teadmist ja abinõusid nõuab, ei ole talupoegade kohus. Sellepärast peab Jõgeva mõis sildade katmiseks lauad andma. ************** UUS TEE VÕIKVEREST ELLAKVERE KAUDU JÕGEVALE Postimees 19.jaan. 1911 Laiuselt. Jõgeva vaksalist plaanitakse maanteed otse üle Pedja jõe Kuremaa tee pääle välja teha. Seks otstarbeks olevat teedekassast 8000 rbl lubatud. Sihi ajamise poolest lähevad meeled lahku. Kuremaa mõis kui tee ettepanija tahab, et tee vaksalist otse tema karjamaamõisa Võikveresse ehitataks, mille siht umbes 4 versta tuleks, kuna suurem osa rahvast soovib, et tee vaksalist otse Kuremaa tee pääle välja tehtaks, pikkus napilt 2 versta. Viimane tee oleks palju kohasem, sest siis võiks teda Laiuse – Tõrma ja niisama hästi ka Kuremaa ning Palamuse poolt rahvas kasuga tarvitada. E.T. Päevaleht 28.jaan. 1911 lk 2 Jõgevalt. 20.jaanuaril oli… Laiuse kihelkonna kiriku vöörmündri poolt Jõgeva peremeestekogule uue tee plaan otsustamiseks antud. Laiuse kihelkonna konvendi poolt olla otsuseks tehtud uut maanteed Jõgeva vaksalist Kuremaa mõisa peale välja ehitada… Jõgeva vaksali juurest peale, läheks otse üle Pedja jõe, kuhu sild peale saaks ehitatud, siis küla tänavat mööda, viimaks metsadest ja vahedest läbi Kolluka ja Lille kohtadest mööda Kuremaa Võikvere karjamõisa peale välja. Tee pikkus tuleks ligemale 6 versta ja saaks rüütelkonna kulul valmisteede hulka arvatud. Et suurem hulk Jõgeva peremehi teele teist sihti – raudteevaksali juurest otsesihis üle jõe Kuremaa maantee peale välja – soovitavad anda, siis lükati kihelkonna konvendi projekt 51 häälega 25 vastu tagasi. Et Jõgeva meeste plaan mitte ainult Laiuse kihelkonnale, vaid ka Palamuselt sõitjatele kasulikum oleks, siis tuleks loota, et ka teised vallad Jõgeva vallaga oma otsustes ühinevad. S.T. Päevaleht 24.sept. 1911 lk 4


88 Jõgevalt. Uue tee ehitamise heaks, Võikvere mõisa juurest otse Jõgeva vaksalisse, on juba kauemat aega tööd tehtud. Isegi ümberkaudsetes valdades on asi harutamise all olnud. Praegu tuleb Palamuse, Roela ja Kivijärve nurga rahval vaksalisse Jõgeva mõisa kaudu minna, mis oma hea ringi teeb ja pealegi on see tee rohke käimise tõttu, iseäranis kevadel, koguni halb. Uuest teest tahtsivad aga ka Laiuse ja Mustvee nurga rahvas kasu saada. Sellepärast olla sealtpoolt ette pandud: uut teed mitte Võikvere mõisa juurest vaksalisse välja teha, vaid vana tee lähemalt Jõgeva külast alla, et siis ka nemad seda tarvitada võiks. Aga nähtavaste jäeti nende palve tagajärjeta, sest hiljuti olla teede-insenerid tee sihi Võikvere mõisa juurest alla mõõtnud. Uuel teel on kaunis suur tähtsus ja ta oleks ammu tehtud olnudki, aga Jõgeva jõest silla üle tegemine nõuab rohkeste kulusid, sellepärast kaaluti enne asja hoolega järele. A. ************** Olevik 5.veebr. 1911 lk 185 Jõgeva „vallamaks” 1911. aastaks on luteriusulistele 4 rbl 20 kopikat ja õigeusulistele 3 rubla. Alla 16-aastastele on maksumäär pool summast. Maksu vabatahtliku tasumise tähtajaks on 1. märts 1911. Vallavanem M.Muts, kirjutaja J.Luha. Isamaa kalender 1911 lk 113 Jõgeva vald kuulus koos Härjanurme vallaga Jõgeva ühendatud vallakohtu alla. See oli Tartu Ülem-talurahvakohtu ringkond. Postimees 12.veebr. 1911 lk. 7 Laiuse karskusseltsis „Püüe” (esimees õp. J.Kõpp) on 40 liiget ja kassas raha üle 140 rubla. Postimees 19.veebr. 1911 lk. 2 Laiuse-Jõgevalt. Meil on siin kaks seltsi – Tuletõrjujad ja seltskondlik ühisus- ja ruumideks seltsimaja on meil ka. Mis puudub siis veel, ühineda ja üheskoos pidu ära pidada mis ka tõesti pidu oleks, ja mille puhaskasu raamatukogu hääks läheks! Ja rahvast tuleks palju, oleks ju pidu ise väärt vaadata ja otstarb tubli. Mis teie arvate? Raamatukogu Jõgeval! Siis ei pruugi raamatuid enam Tartust vedada, neid saaks Jõgevalt eneselt! Jätkuks siit vaimuvara tervele suurele ümbruskonnale, mitmele kihelkonnale, siit saaksivad teda noored kui ka vanad. Siis kaoksivad Sherlokid, Karterid ja teised sarnased, saaksivad ju ometi inimesed midagi mõnusamat, tuumakamat. Iga algus on raske, kuid kui ühelmeelel kõik külge hakkame, siis paneme ikka lõpuks liikuma! Eks ole tõsi? Raamatusõber. Olevik 5.märts 1911 lk 305 Laiuse karskuse selts paneb 13.märtsil Jõgeva näitesaalis kihutuse koosoleku ühes laste õppetunni ja lastepiduga toime. Kõnelema tulevad hra Einbund ja neiu Koplus Tartust. Et see koosoleku koht Jõgeva raudtee jaama juures on, siis on kaugemalt karsklastel ja teistel, keda asi huvitab, võimalik sinna sõita vaatama kuidas Laiusel joomise vastu võideldakse. Iseäranis Jõgeva ja Vaimastvere rahvas ärgu jäegu tulemata. Postimees 9.märts 1911 Teade. 18.märtsil pühapäeval Jõgeva seltsimajas avalik rahvakoosolek ühes nõupidamisega. Kõnelema sõidavad Tartust Karskusseltside Kesktoimkonna asjaajajad K.Einbund ja Linda Koplus…


89 Järgmine leht kirjutab, et rahvast olnud murdu. K.Einbund soovitanud Jõgevale haridusseltsi asutada. Enne rahvakoosolekut olnud samas lastekoosolek, kus Einbund neile esines. Koosoleku kokkukutsuja olnud Laiuse „Püüe.” Sakala 3.märts 1911 lk 2 Põltsamaalt. Automobili ühendust Võhma ja Jõgeva jaama vahel kavatsevad mõned Põltsamaa kooliõpetajad ühisel jõul ja nõul toime panna. Luba selleks jõudis juba 1910.a. sügisel pärale. Kuulu järele olla ka uus aurutõlla juhtija Piiterisse õppima saadetud. Sinnamaale on Põltsamaal läbikäimine teiste linnadega väga takistatud… Postimees 2.apr. 1911 lk. 2 Laiuselt. 31.märtsil viskas ennast noor tüdruk, Vaimastvere valla liige L. Jõgeva vaksali ligidal rongi alla. Surm oli silmapilkne. Õnnetuma taskust leiti kiri, mis 27.märtsil olnud „Taara” perekonnaõhtu pileti pääle oli kirjutatud. Kirjas oli lugeda, et tema oma elu peigmehe pärast võtab ja palub selles, kes teda leiab tema surnukeha Kurista mõisasse viia. Taskus oli p. m. kaks laulatuse sõrmust. J.M. Päevaleht 13.apr. 1911 lk 3 Põltsamaalt. Siin kavatses hr. Raud ammugi Jõgeva, Põltsamaa ja Võhma vahel inimesi automobiliga vedama hakata. 31.märtsil jõudis tema veoriist kohale. Kui tee kuivab, siis seatakse korralised sõidud sisse. Olevik 23.apr. 1911 lk 517 Palamuselt. 18. skp. jõudsivad Jõgeva vaksali kaudu Kuremaa, Luua ja Kaarepera mõisatesse suurem salkkond Saksa kolonistisid Saratovi kubermangust. Peale jõulu tõi Kuremaa mõisa omanik v. Oetingen 4 kolonisti perekonda mõisa… Postimees 27.mai 1911 lk. 3 Tänavu Jõgevale asutatud ühispiimatalitus plaanib aurujõul töötama hakata. Postimees 25.juuni 1911 lk. 2 Jõgevalt. Möödundnädalane äikesetorm viis ümbruskonnas tervelt ära mitme maja katused ja kiskus puid juurtega välja. Olevik 2.juuli 1911 lk 820 Palamuselt. 18.juunil lõi pikne koleda tormiga Voikvere mõisa küüni, rehe, katlamaja ja 12 sülda pika telliskivi korstna üsna tükkideks puruks. Tükid langesid 30-40 sammu eemale laiali ilma et tuleõnnetust oleks ette tulnud. Postimees 4.juuli 1911 lk. 2 Jõgeva loomaarst käis Palamuse vallas. Postimees 1911.a. augusti algus. Suvi kestva põuaga ja palav. Lõuna-Eesti tegelaste biograafiad 1938, kirjastus „Sõna“ lk 45 Pärast Riia posti-telegraafi-telefoni mehaanikute koolis õppimist 1910-1911 töötas 1911.a. Jõgeval posti-telegraafi mehaanikuna Jakob Ivask (1888).


90 Eesti avalikud tegelased eluloolisi andmeid, Tartu 1932 lk 209 Neumann, Otto Leonhard s 3.X 1877. A-st 1910 Torma tuletõrjeühingu laulu- ja pasunakoori juhataja, T. klk. puhkpillorkestrite juhataja 1911-1913; Jõgeva pasunakoori asutajaid ja juh. 1911. Meie Aastasada 31.dets. 1911 lk 8 Kuulutus. „Meie Aastasada” Põltsamaa ja Jõgeva abitalitused on vennakste Jürmann`ide kauplustes.

1912 ALEVI ÜLEVAATELINE PILT Päevaleht 30.mai 1912 lk 2 Jõgevalt. Jõgeva alev on iseäranis viimastel aastatel jõudsaste kasvanud. Tänavu aasta ehitatakse kümmekond uusi majasid juurde, nii et praegu alevis umbes 100 maja 1000 elanikuga on. Alev on Jõgeva jaama ümber aja jooksul tekkinud ja praegu on siin aptek, 2 suuremat ja üle 10 vähema kaupluse, Dr. Treiblati haigemaja, rohu- ja värvikauplus, päevapildi töökoda, postijaam, 3 vorstitehast, 2 võõrastemaja, 2 theemaja, 1 kaheklassiline algkool ja 3 lauavabrikut. Kaubandusliselt on Jõgeva jaam just metsa väljavedamise poolest tähtis. Neli lauavabrikut lõikavad laudu, liipreid, titsisid ja muud, peaasjalikult väljavedamise jaoks. Siit saadetakse mets Pärnusse, Riiga ja Tallinnasse, kus nad siis laevadel väljamaale viiakse. Peale metsa veetakse kaunis rohkeste ka linu ja vilja Jõgeva jaama kaudu sise- kui ka väljamaa turgudele. Mustvee-Viljandi raudtee, mille ehitamise kohta tänavu aasta-algul õige tõenäolised jutud liikusivad, pidi Jõgeva jaamast läbi minema, sellega oleks siin Jõgeva ka Mustvee ja Viljandiga otsekoheselt ühendatud olnud, mis Jõgeva kaubanduslist tähtsust oleks tõstnud ja alevile suurenemiseks hoogu andnud. 1.maist s.a. muudeti siin posti- ja telegrafijaoskond iseseisvaks postkontoriks, seati kirjakandjad ametisse, kes kaks korda päevas posti laiali kannavad, mis poolest Jõgeva paljudest kodumaa väiksematest alevitest ees on. Seltsidest on siin Jõgeva heategev selts, kellel oma ruumikas maja on. Seltsi enese kui ka väljastpoolt pandakse õige tihti pidusid toime. Praegu on seltsi ruumides Nieländeri alguskool korteris. Estpl. Päevaleht 28.nov. 1912 lk 2 Jõgevalt. Jõgeva alevik kasvab alatasa suuremaks, iga kevade tõusevad uued majad kui seened maa seest üles. Uusi elanikka ja kõiksugu ärimehi tuleb aina juurde. Poodisid on siin juba üle 20, uuest aastast tehtakse jälle miti poodi lahti. Laualõikamise vabrikuid on kolm, mis ümberkaudsed metsad ära purustavad ja väljamaale saadavad. Vorstivabrikud on neli, neist üks aurujõuline. Käesoleval aastal ehitati aleviku lähedale jõe äärde värvimise vabrik. Iga teisipäev ja reedel peetakse alevikus turgu. Kõige paremat äri teeb aga alevikus Jõgeva mõisa päralt olev uuemoeline teise järgu trahter. Uuemoeline selle poolest, et seal „karjajaaku” ainult „pitside” ja karavintsikutega sees joomiseks antakse, väljasjoomiseks võib ka sorokovka ja pooletoobiliste pudelitega saada. Et värskeid jõudusid alevikku juurde tuleb, siis hakkab ehk ka Jõgeval viimaks seltsi-elu pinda leidma. Kavatsusel on juba hariduse selts ja raamatukogu. Tuletõrjujate seltsis kavatsetakse muusikakoori asutada. Mõeldakse alevikku ka haridusseltsi kooli asutada. Meie Aastasada 7 (20) märts 1912 lk 6


91 Jõgevalt. Turupäevade pidamiseks iga teisipäev ja reede Tartumaal Jõgeva alevis on Jõgeva mõisaomanikule krahv Manteuffelile Liivi kuberneri poolt luba antud. Postimees 21.märts 1912 lk. 6. Jõgevalt viidi kroonu postiga kirjad iga päev vallamajadesse. Olevik 21.apr. 1912 lk 233 Jõgevalt. Jõgeva alevis olevale A.Nielenderi erakoolile on haridusministeriumi poolt luba antud poisslastele ja tütarlastele üheskoos kuni 14 aasta vanaduseni õpetust anda. Niisugused lubad antakse 5.mail 1907 Kõigekõrgemalt poolt antud käsukirja põhjal. Meie Aastasada 18.apr. 1912 lk 3 Suvine sõiduplaan. Jõgeval peatuvad nii Tallinn-Riia kui Riia-Tallinn reisirongid. Olevik 25.aug. 1912 lk 511 Jõgeval …võin kõigile Jõgeva alevikku sõitjatele teadustada, et seal endises õlle poes, millele maalrid enne seest ja väljast pintsliga uue kuue selga tõmbasivad 1. julist teise järgu trahter tegevust algas, kus „napsi” veini ja õlut võib saada, muidugi viisakamal moel kui enne mõisa kõrtsides. Sest sellest ajast saadik kus mõisnikud oma kõrtside pidamise õiguse eest kroonult mõne miljoni kahjutasu saivad, ei või nad enam kõrtsides vask tooside ehk korteriga viina müüa, küll aga „karavintsikutega” ja „napsi” klaasidega, nagu seda Jõgeva aleviku trahtergi teeb. Jällegi samm edu poole. J.T. Päevaleht 28.nov. 1912 lk 2 Jõgevalt. Tulekahju. 14.nov. õhtu kella 11-12 vahel põles kohaomanikul J.Truusmannil maja, kus liha kuivatas, töötuba ja otsas heina kuur oli, maha. Et tuli peaaegu keskööl algas, märgati teda liig hilja, pritsi kohale jõudmisel ei olnud võimalik enam maja päästa. Majas inimesi ei elanud. Tule hakatus teadmata. Tulesse jäi omanikul üle saja puuda heinu ja muud kraami, kuna töötoas olev kraam ära päästeti. Maja oli kohalikus seltsis kõigest 50 rubla ette kinnitatud, millega ainult väikene osa kahjust tasutud on. Olevik 29.dets. 1912 lk 783 Jõgevalt. Ösel 21/22. dets. vahel on vargad Jõgeva alevikus M.Abrami vorstivabrikus sees käinud, kõik tagavaraks olevad seasingid ja valmis tehtud vorstid ära viidud. Üks endine lahti lastud tööline võeti kinni, kes ülesse on tunnistanud, et tema juhatuse järele kaks isikut on vargil käinud ja varastatud kraamiga Tartusse sõitnud. Asja uuritakse. T. Meie Aastasada 29.dets. (11.jaan.) 1912 lk 4 Meie Aastasada, Sakala ja Meie Koduma tellimisi võtavad vastu… Jõgeval vennad Jürmann, kaupm. J.Ilves, Jõg. vallakir. J.Luha ja kaupm. J.Adamson. PIIMAÜHISUS Olevik 28.jaan. 1912 lk 60 JÕGEVALT. Kui visalt ühisused asuvad, näitas iseäranis Jõgeva ühispiimatalituse asutamine. Küll peeti koosolekuid, kus ärksamad mehed õhutust andsivad, küll käisivad agronomid kõnesid pidamas ja ühisuse kasu seletamas aga kes seda uskus. Viimaks leidus 13 meest, kellel julgust oli asjaga peale hakata. Peale selle kui ühisuse põhjuskiri kinnitust leidis, oli 24.okt. 1910 a. asutajate koosolek, millest 9 liiget osa võtsivad, kus eestseisuse liikmed valiti. Üüriti maja, kaubeldi meier ja ühisus algas 1.veebr. 1911 14 liikmega tegevust. Märtsi kuu


92 lõpuks oli ühisusel 29 liiget, kes piima tõivad. Detsembri kuul oli liikmete arv 62 peale tõusnud. Näib et ühisus edeneb ja kasvab nagu lume pall, mis sula ilmaga mäest alla on veerema pandud. 22.jan. s.a. oli piimatalituse ühisuse aasta-peakoosolek, kus selgus, et sel päeval ühisusel 72 liiget oli. Üheteistkümne kuu läbikäik oli järgmine: sissetulek 13,844 rubla 3 kop, väljaminek 13,713 rubla 67 kop, ülejääk 1.jan. 1912 130 r. 39 k. Antud arvud näitavad, kus see jõud seisab, mis uskmatud usklikkudeks tegi. Sest enne oli igas külas oma erameier, kes piima eest 3-4 kop toobist maksivad, kuna ühispiimatalituses 6-9 1/6 kop piimatoobist võis maksta ja see ongi see jõud, mis ligi tõmbab ja näitab, et ainult ühisel nõul ja jõul võib piima asjanduses kasu saada. Lisan siia juurde veel ühe ühisuse liikme J.A. sissetuleku arve, kellel 7 lehma on ja kes 17.märtil 1910 ühisusesse astus. 1.jan. 1912 oli ta 504 rbl ühisusest raha saanud ja kooritud piima tagasi viinud. Meier sai enne 490 rbl aastas palka. Tulevaks aastaks määrati tema palgaks 600 rubla. Kes uuteks ühisuse liikmeteks astuvad, maksavad 50 kop lehma pealt ühisuse kasuks. Põllumeeste seltside kesktoimkonnale aineliseks toetuseks määrati ühisuse kassast 20 r. Piimatalituse keskühisuse asutamise koosolekule Tartusse volitati ühisuse liige Iisak Aru voliga tarvilisel korral seltsi liikmeks astuda. J.T. Olevik 28.nov. 1912 lk 729 JÕGEVALT. Ühispiimatalitusest. Ühisettevõtmised leiavad Jõgeval väga vähe pinda, sellepärast ei ole Jõgeval peale tuletõrjujate ja ühispiimatalituse mingisugust seltsi olemas. Suurte sekeldustega jõuti Jõgeval niikaugele, et ühispiimatalitus 1.veebr. 1911 14 liikmega üüritud kitsastes ruumides oma tegevust võis algada. Aja jooksul saadi aru, et ühispiimatalitus kasulik on ja pooleteise aasta jooksul kasvas ühisuse liikmete arv 96 peale, nii et üüritud ruumid tegevusele kitsaks jäivad. Peeti nõu, et üüritud ruumid oma kulul laiendada, aga see nõu jäeti viimaks katki. Mõne ühisuse liikme õhutusel võeti nõuks ühisusele oma vabrikut ehitada. 7.okt. s.a. peeti selleks otstarbeks koosolek ära, kus 53 liiget koosolekul oli ja 45 healega otsuseks tehti, ühisusele uus maja ehitada. Valiti selleks 9-liikmeline kommisjon, kellele kohuseks tehti kahe kuu jooksul uue maja plaanide eelarve ja ehituse korraldus välja töötada ja seltsile ette panna. Sellest hoolimata ei taha asi edasi nihkuda, sest et mitmed kommisjonisse valitud liikmed uue maja ehituse vastu on kartes, et ehitatav maja ja aurujõul töötavad masinad palju maksma minna. Seda ühisuse nõrkust tahavad mõned sehvtisemad oma kasuks tarvitada ja plaanitsevad Jõgeva alevikku omal kulul auru jõulist piima vabrikut ehitada ja lubavad talupoegadelt piima ära osta. Nimetatud vabriku asutamise eesotsas on vorstivabrikandid vennaksed Jostid, kellede läbi siiamaale ümberkaudsete piimaühisuste või kaubale saadeti, kes sellega head äri tegivad, sest et nad ühisusele iga kuu lõpul võist niisugust hinda maksivad, nagu nad ise seda heaks arvasivad. Muidugi saivad ka ühisuslased oma võist isegi veel head hinda, sest et suurel viisil piima läbi töötamine võrdlemisi odavalt võis sündida, kui vähesel viisil, pealegi olivad viimasel ajal või hinnad õige kõrged. Muidugi oleks võist ehk veel rohkem kasu saadud kui seda ilma vaheltkauplejate oleks turule saadetud. Ärimehed arvavad aga selleläbi muidugi rohkem teenida, kui nad ühisuse asemel ise piima läbi töötama hakkavad ja ühisus surmale suigub. Selleläbi võib asi viimaks niisamasuguseks kujuneda, nagu ta enne oli, kus igas külas meier oli, kes talupoegadelt 3½ kop. piimatoobist maksivad ja läbiaetud piima tagasi andsivad, koorega ühes aga ka 3-4 osa piimast koore nime all omale koorisivad.


93 Uue vabriku ehituse ühisusel on täiesti asjata, sest juba see asjaolu, et ärimehed mõtlevad vabrikut ehitada, võiks ühisusele vabriku ehitamiseks julgust anda, sest et vabriku ehitamine ärimeestel mitte odavam ei tule kui ühisusel, vaid ennem kallim, ja ometigi loodavad ärimehed vabrikuga kasu teenida, miks siis mitte ühisus seda saada ei või? Paremat ühispiimatalituse kohta on vähe leida, kui seda Jõgeva alevik on, kuhu ühisus vabrikut plaanites ehitada, sest et alevik valla keskkohas asub, kuhu ümberkaudsetest valdadest võib piima kokku tuua. Juba senises kitsastes ruumides töötas ühisus edurikkalt, mida tõendavad arvud käesolevast aastast, mil piima kokku toodi 2476 toopi päevas. Sissetulek oli juni kuul 3682, augusti kuul 3800 rubla, nii et aastane piima läbitööstus tuleb umbes 73.000 toobi peale arvata. Ehitaks ühisus korraliku vabriku, tõuseks piima läbi tööstus palju suuremaks. J.T. ************** JÜRMANNI POOD Meie Aastasada 18.jaan. 1912 lk 7 Kuulutus. „Meie Aastasada” abitalitus Jõgeval on vennaste Jürmann`ide kaupluses… kaudu Härjanurme, Puurmani, Laeva, Vaimastvere, Laiuse, Jõgeva, Laius-Tähkvere, Kurema, Kaarepera ja Roela vallad. Meie Aastasada 24 (6.apr.) märtsil 1912 lk 8 Kuulutus. Kevadiseks külviajaks ridaskülvimasinaid, kultivatoreid, atru ja vedruäkkeid soovitavad suures väljavalikus vastutuse pääle vennad Jürmann Jõgeval, Põltsamaal ja Jõhvis. Meie Aastasada 29 (11.apr.) märts 1912 lk 7 Kuulutus. Superfosfati, thomasjahu, kainiti, gipsi tükkis ja jahvatatud kalisoola, tschilisalpetrit ja amoniaki on alati suures tagavaras saada. Vennad Jürmann`ide juures Jõgeval, Põltsamaal ja Jõhvis. Ostja, kes vähemalt viis (5) kotti ostab, võib meie arvel ostetava põllurammu protsendi hääduse järelproovida lasta. Meie Aastasada 23.juuni 1912 lk 4 Kuulutus. Viljaniitjaid, heinaniitjaid, hobuse-rehasid, niidumasinate käiasid… kõige odavamate hindadega saada Vennad Jürmannide kauplustest Põltsamaal, Jõgeval ja Jõhvis. Meie Aastasada 1.sept. 1912 lk 4 Kuulutus. Vennad Jürmannid`de poolt Jõgevalt, Põltsamaalt ja Jõhvist müügile lastud thomasjahu ja superfosfat on Riia Politehnikumi laboratoriumis augusti-kuul s.a. järele proovitud ja tunnistati, et… (tuuakse näidud protsentides – Ü.P.) Päevaleht 4.dets. 1912 lk 2 Põltsamaalt. 2.nov. saadeti kohaliku Saksa lehe teatel Jõgevalt Põltsamaale kaupmees Jürmannile postiljoniga ja käskjalaga 2000 rbl. kui aga Jürmann seda raha ei saanud, võeti asja kohta uurimine ette. Postiljon ja käskjalg seletasivad, et raha neil sõites ära on kadunud. Mõlemad mehed pandi kinni. ************** MÕISA KOHTUSAAGA JAAN TRUUSMANNIGA Postimees 30.apr. 1912 lk. 2 Laiuselt. Kohtukojast. 20.apr. mõistis Tartu Võru Rahukogu Jõgeva mõisa metsaülema F.Zwiebelbergi ja metsavahi J.Reinbergi talumaa pääl omavolilise jahipidamise pärast kummagi 10 rubla trahvi maksma ehk 3 päeva aresti. …metsaülemal oli pruugiks saanud küla karjamaid mööda koeri taga ajada ja neid maha lasta. Et selgusele jõuda, kas on mõisa metsavahtidel luba ostetud talukrundi pääl jahti pidada, andis Jõgeva mõisa kohaomanik


94 J.Truusmann 1911.a. märtsi kuus Tartu 4.jaosk. rahukohtunikule kaebuse, kus ta palus, et 21. ja 25.okt. 1910 metsaülem ja metsavaht tema krundil omavoliliselt jahti pidanud ja palus neid selle eest karistada. Süüaluste advokaat seletas kohtus, et jahipidamine talu maal on mõisaomaniku õigus ja Jõgeva krahv käskinudki neid seal jahtida ning kohus mõistis metsaülema ja metsavahi õigeks. Aga Truusmann väitis vastu, et Jõgeva mõisnik on ise mõisa rentnik ja mõisaomanik hoopis Puurmani krahv, et kas Jõgeva Mannteuffelil ongi üldse õigust lubada Jõgeva mõisa maal jahti pidada. Kolmanda kutse peale tuli lõpuks Puurmanni krahv kohtusse ja tunnistas, et Jõgeva mõis on poja käes suusõnalise lepinguga ja ta on lubanud küll metsaülemal ja metsavahil jahipidamise õigsust kontrollida aga mitte neil endil talumaal jahti pidada. See tunnistus oligi mõisa metsaametnike süüdimõistmisel aluseks. Olevik 29.dets. 1912 lk 785-786 KOHTUKOJAST. Kas on mõisarentnikul õigus omavolilise jahipidamise pärast kaebust tõsta? Selle põhjusmõttelise küsimuse üle tegi Tartu-Võru rahukogu 19.dets. 1912.a. eitava otsuse. Asjalugu oli järgmine. Märtsi kuul 1910.a. andis Jõgeva mõisapidaja krahv Manteuffeli volinik 4. jaoskonna rahukohtule süüdistuse, milles ta seletas, et Jõgeva valla kohaomanik Jaan Truusmann on 21.okt. 1910.a. ostetud talu kruntide peal omavoliliselt jahti pidanud ja palus Truusmanni seaduslikult karistada. Tunnistajaks andis üles metsavahi H.Reinbergi. 31.märtsil 1911.a. oli nimetatud asi esimest korda rahukohtuniku juures arutamisel. Tunnistaja H.Reinberg tõendas, et 21.okt. 1910 a. umbes kell 10 hom. näinud tema Truusmanni Andrese talu krundi peal jahti pidamas. Ta olnud koeraga, kes jänest taga ajanud ja tunnud täiesti süüdlast ja tema koera. Peale selle oli see asi rahukohtus veel mitmel korral ees ja 1.veebr. 1912 tunnistas rahukohtunik J.Truusmanni süüdlaseks ja mõistis ta 20 rubla trahvi maksma ehk 7 päevaks aresti. Selle otsuse peale kaebas J.Truusmann rahukogusse edasi, kus ta seletas et rahukohtunik muist tema poolt ülesse antud tunnistajaid ülekuulamata jätnud ja tunnistaja H.Reinberg tunnistuse peale teda süüdlaseks mõistnud. Palus kõik ülesantud tunnistajad üle kuulata ja teda priiks mõista. 19.junil 1912 a. oli asi rahukogus ees, kus kohus otsuseks tegi kõik rahukohtuniku poolt ülekuulamata jäetud tunnitajad üle kuulata. Asi oli mitmel korral rahukogus ülekuulamisel. 22.nov. 1912 a. rahukogu istumisel pani Truusmann ette, asja ära lõpetada, sest et kaebaja krahv Manteuffel Jõgeva mõisa rentnik on, kellel sarnaste kaebtuste tõstmiseks õigust ei ole, sest et niisugune õigus ainult omanikul on. Asi jäi jällegi pooleli ja kohus tegi otsuseks, krahv Manteuffeli volinikule kohustada seitsme päeva jooksul kirjalikku lepingut mõisa rentimise üle kohtule sisseanda. 19.detsembril 1912 oli asi rahukogus lõplikult otsustamisel. Krahv Manteuffeli volinik advokat Lieven kirjalikku lepingut kohtule ette ei pannud ja palus tunnistajana krahv Manteuffel ise üle kuulata, missugune palve ka kohtu poolt täitmist leidis. Kaebaja isa krahv Manteuffel tunnistas, et tema Jõgeva mõisa on poja kätte annud kõigi õigustega, nii et pojal täieline voli oli Truusmanni peale omavolilise jahipidamise pärast kaebust tõsta. Truusmanni küsimuse peale: kas tunnistaja ja poja vahel sarnase õiguse pele kirjalik leping on? Vastab krahvlik tunnistaja, et sarnase küsimuse peale ei vasta. Ka tunnistaja H.Reinberg saab sellel koosolekul vande all üle kuulatud, kes oma tõendust seega muudab, et ta ütleb Truusmanni kell 9 hom. jahipeal käinud olevat. Truusmanni poolt üles antud tunnistajad Jõgeva valla valitsuse liikmed tõendavad, et tunnistaja H.Reinberg 21.okt. 1910.a. homm. kell 9-11 Jõgeva valla majas on olnud, seega ei võinud ta Truusmanni metsas nägemas olla.


95 Truusmann näitab kohtule, et tunnistaja Reinberg mitte õigust ei ole rääkinud, palub kohut asja ära lõpetada, sest et vastane pool kirjalikku tõendust kohtule ei ole ette pannud, et temal süüdistamiseks õigus oli, vastasel korral palub asja veel pooleli jätta ühe tunnistaja uuesti ülekuulamiseks. Lühikese nõupidamise järele kuulutas kohus otsuse, millega asi ära lõpetatud on, sest et süüdistajal kirjalikud tõendused puuduvad, et temal süüdistamiseks õigus oli. Peab juurde lisama, et Truusmann alati iseenese kaitseks välja astus kuna süüdistaja kasusid advokadid von Broecker ja Lieven kaitsesivad. J. Meie Aastasada 29.dets. 1912 lk 3 Jõgevalt. Õnnetus. Jõgeva metsaülem hr. Zwibelberg kukkunud… 24.dets. öösel ratsahobusega salaküttisid otsides hobuse seljast maha, kus juures seljasoleval püssil mõlemad laengud välja läinud ja tema reieluud täiesti ära purustanud. Õnnetu viidi rongiga Tartu kliinikusse, kus ta sama päeva õhtul hinge heitnud. ************** KULTUURIELU Postimees 31.märts 1912 lk. 2 Laiuse. Jõgeval oli 26.märtsil kontsert Salme Kann`i poolt. Ruumikasse saali oli kuulajaid kahjuks ainult 50 ümber ilmunud, sest ümberkaudsed pidud oma lõpuks tantsuga olid noort rahvast rohkem oma poole meelitanud. Vast oleks üksgi kord tantsimata võinud jätta? Kuulaja. Postimees 28.mai 1912 lk.2 Sakala 31.mai 1912 lk 2 Narva laulupeo kooride eelproov. Jõgeval laupäev 9.juunil kell 9 õhtul Tuletõrjujate-seltsi saalis: Saare-Odivere, Kuremaa Tuletõrjujate-selts, Palamuse, Torma, Härjanurme-Jõune, Härjanurme, Laius-Tähtvere, Vaimastvere, Painküla ja Iravere segakooride jaoks. Hilisem Postimees kirjutab, et 9.juunil oli lauljaid Jõgeva eelproovil vähe. Postimees 15.juuni 1912 lk. 2 Jõgevalt. Pühapäeval 3. juunil oli Jõgeva tuletõrjujate-seltsi saalis kohaliku seltsi PainkülaErsitvere osakonna poolt toime pandud piduõhtu. Eeskava: segakoori laulud, näitemäng, tants. Laulude osas oli ka „Titanik`u” surmalaul. Allküla. Postimees 13.juuli 1912 lk. 2 Jõgevalt. Pühapäeval, 8.juul. oli kohalikul tuletõrjujate seltsil aastapidu. Pääle seltsiliikmete pidusöögi oli rahva piduõhtu. Etendati kahte ühevaatuselist „Vanemuise” näitelava näidendit – „Kelle kübar see on” ja „Tsirkuse preili.” Ettekanne oli üksluine, eluta. Näitlejate liigutused ei olnud sugugi kokkukõlas kõrgema seltskonna omaga, veel vähem Pariisi aristokraatia omadega. Kord pidul jättis palju paremat soovida. Lõpuks oli tants. Ja tantsiti kaua. Tants kestis 3 tundi, etendused vaheaegadega kokku ainult kaks. Olevik 25.aug. 1912 lk 511 Jõgevalt… 12.aug. Laiuse mäe peal lastepidu toime pandi, kuhu rohkem kui kümne kooli lapsed olid kokku kogunud laulu lõõritama… J.T. Postimees 12.okt. 1912 lk. 2 Jõgevalt. 7. skp. mängiti meie seltsimajas siinsete asjaarmastajate ja tuletõrjujate seltsi liikmete poolt R.Bossi kolmejärgulist draamat „Süüdi”. Osad olivad hästi ära õpitud ja nii läks mäng ilma äpardusteta läbi.


96 Osa publikumi ülespidamine ei olnud aga sugugi kurbmängu kohane, sest naerukahin, mis tihti kuulda oli tunnistas, et mõnele mehele just kõige traagilisemad sündmused kõige lõbusamat nalja võivad sünnitada. Vaheaegadel ja lõpuks tantsul mängis muusika, mis väljastpoolt tellitud oli, sest et Jõgeval muusikakoori ei ole. Jõgeva Linnaraamatukogu kroonika. Kroonika andmeil pidas August Jõgar aastail 1912-1922 Jõgeva alevis laenuraamatukogu. Kroonikas ei ole viidet raamatukogu eksistentsi dateerimise aluseks olnud allikale. Tasu eest väljalaenutatavate raamatute lõviosa moodustanud röövliromaanid. Laenaja maksis raamatu laenamisel 10 kopikat ja sai 9 kopikat raamatu tagasitoomisel tagasi, üks kopikas jäi raamatukogu pidajale laenutasuks. August Jüri p. Jõgar (1880-1940), pärit Saadjärve vallast, asutas tsaari-aja lõpukümnendil Mart Pikkati majas (Turu tn 1) vürtspoodi, kus ka raamatuid ja kirjatarbeid müüdi. Oli eri aegadel alevivolikogu liige ja 1920-1923 Jõgeva alevivanem ning alevivanema abi. Samuti oli ta tuntud tuletõrjeseltsi agara juhtisikuna. ************** Sakala 14.juuni 1912 lk 3 Jõgevalt. Kohaline posti- ja telegrafijaoskond muudeti 1.maist iseseisvaks postkontoriks. Alevi elanikkudele toodakse postisaadetused kaks korda päevas koju kätte. Olevik 11.jaan. 1912 lk 20 JÕGEVALT. 3.jaanuaril s.a. tegi Jõgeva valla nõukogu otsuseks magasi vilja ära müüa, kui viljast saadud raha, mis üle normi on, valla kassasse vaestemaja ja vallamaja ehitamiseks lubatakse. Vilja tagavara on magasiaidas selle läbi kasvanud, et valla vaestele ei ole vilja seaduses määratud arvul välja võetud, vaid valla liikmetelt vallamaksudena sisse nõutud. Normi järele peab magasi kassa ja vilja väärtus 8932 rubla 4 kop. olema. Raha on magasi kassas 8195 rubla 45 kop. Vilja magasiaidas ligemale kolme tuhande rubla eest, nii et ülejääk normist valla kassa heaks üle 2000 rubla oleks. Uuteks valla ametnikkudeks valiti Jõgeva vallas vallavanemaks Kustav Ant, abideks Karel Totsas ja Juhan Park, kes 3.jaanuaril s.a. oma ametid vastu võtsivad. Talude pealt nõutavad maade maksud tõusevad hiigla summadega. Mõni aasta tagasi oli mõisnikkude kassasse nõutud adra raha 8 kop taalri pealt, kuna see maks käesoleval aastal juba 42 kopikat taalri pealt on määratud. Kuhu need suured rahad ära tarvitatakse, selle üle muidugi talupoegadele aru ei anta, sellepärast on teadmata, mis põhjusel need maksud rohkesti tõusnud on. Peale selle on kohapidajatel maksta 15 kop taldri pealt jaama maksu, 50 kop taldri pealt õpetaja ja kihelkonna maksusid ja kihelkonna kooli heaks 25 kop taldri pealt. Kõrvaliste maksudena tuleb nüüd juba ligemale endise aja rendi summa maksta. Möödunud aastal ehitati Sausi (?) õpetaja maade rentnikule uus maja, kus mõisad materjali andsivad ja vallad ehituse kulu kandsivad. Harilikult tegivad vallad tööpäevad. Jõgeva vald avaldas soovi päevade eest rahaga maksta, sest et päevade hind odav oli määratud, nimelt hobuse päev üks rubla ja jala päev 50 kop. Konvent sai selle asjaga hiilgavalt valmis: ta määras päevi nii rohkel arvul, et Jõgeva vallal 215 rubla 57 kop maksta tuli. Peksta saad igapidi, nagu sandi poiss, kellele keegi nupukas mees kausi täie pudru süüa andnud tingimisega: kui kõik ära sööd, saad peksta, jätad järele, saad jälle peksta. MÄRKUS: numbrid olid originaaltekstis halvasti loetavad ja võivad olla ebatäpsed. – Ü.P. Isamaa kalender 1912 lk 41 Jõgeva laat, mis algas 28.oktoobril, oli 2-päevaline laat.


97 Lk 71 Jõgevale lähim laenu-hoiuühisus oli Laiusel, järgmised olid Tormas ja Kudinal. Postimees 1912 juuni. Narva laulupeo erirong võtab Jõgevalt lauljad peale 22.juunil kell 7.15 hommikul. Rong tuli Valgast. Postimees 1.aug. 1912 lk. 2 Erirongid Tartu Eesti Näitusele 19.aug. käisid nii Valgast kui Tapalt. Tapa rong saabus Jõgevale 8.56 ja sõitis edasi Tartusse 9.o6. Tartust tuli rong tagasi õhtul ja jõudis Jõgevale 21.51 ning väljus siis Tapale 21.59. Nüüd töötas ka Pedja jaam. Postimees 1.juuni 1912 lk. 2 Jõgevalt. K. mõisast aeti siinsesse raudteejaama 3 karilooma. Neid taheti Tallinnamaale H. mõisa saata. Kohalik loomaarst, kes loomad läbi vaatas, leidis nad haiged olevat ja keelas edasisaatmise ära. Kari aeti mõisa tagasi. Pärast on loomaarst ka mõisas karja üle vaadanud ja ka palju teisi haigeid loomi leidnud. Sakala 7.juuni 1912 lk 2 Jõgeval peeti kinnine mõisnike koosolek 1.juunil, millest võtsid osa 3-4 kihelkonna mõisnikud ja õpetaja G.Punga. Sakala 21.juuni 1912 lk 2 Automobilide võidusõit läheb politsei teadaande järgmiselt:… 19.juunil Tallinnast üle Jõelähtme, Aegviidu, Suure-Jaani kiriku (peaks olema Järva-Jaani.- Ü.P.), Jõgeva ja Voldi Tartusse. a. Allikas ununenud. 1912.a. 17.juunil anti Peterburis start Peterburi-Riia autode võidusõidule. Marsruut läbis Tallinn-Tartu etapil ka 19.juunil Jõgevat. Tallinnast jõuti Jõgeva lähistele 4 tunniga ja Tartusse 6 tunni pärast. Sõideti üle Kärde mäe, mis toona oli palju kõrgem ja tee seal kitsas ning järsu langusega. 23.juuni Olevik teatab lk 370, et sõitjad jõudsid Tartusse enne kolme 19.juuni pärastlõunal. Tartusse siseneti Tallinna teed kaudu. 20.juuni Postimees nimetab üritust „Rahvusvaleliseks automobilide keisrisõiduks” ja lehe andmeil oli Tallinnast startinud autosid 19, mis kõik ka Tartu jõudsid; esimene auto jõudis kohale kell ¾ 2 peale lõunat. Olevik 15.sept. 1912 lk 562 Tartu kreisi väeteenistuse komisjoni… 1. kantoni alla käivad järgmised vallad: Avinurme, Alatskivi, Vaimastvere, Vara, Võtikvere, Jõgeva, Kuremaa, Kasepää, Kaarepere, Kudina, Laiuse, Laius-Tähkvere, Roela, Mustvee jt. Olevik 22.sept. 1912 lk 573 Vene riigivolikogu valimised… valdade valimised on möödas… Ainult Jõgeval on hra J.Truusmann, keda Olevik soovitas, vähemusse jäänud… (valdadest valiti esindajad maakonna valimiskokku ja sealt edasi talurahva esindaja kubermangust riigi volikokku. – Ü.P.) Päevaleht 20.nov. 1912 lk 2


98 Mustveest. Sealsel mardilaadal olid Avinurme puunõud endise hinnaga: pang 30-40 kopikat ja toober 115-130 kopikat. Meie Aastasada 28.nov. 1912 lk 2 Pärnu-Mustvee raudtee Pärnus valitud komisjonil on plaanis taotleda juba raudtee sihiajamise luba. Kuulda olnud, et sõjaminister olla ehituskava heaks kiitnud. Meie Aastasada 1.dets. 1912 lk 2. Pärnu-Mustvee raudtee… arvati endine siht Mustvee-Jõgeva-Põltsamaa-Pärnu paremaks… Sõjaministri toetus…

1913 ALEVI KASVU JA KORRA TEEMAL Postimees 5.jaan. 1913 lk. 2 Jõgevalt. Meie alev kasvab õige jõudsasti. Kui Mustvee-Pärnu raudtee küsimus tõesti käsile võetakse, siis on siin veel suuremat kasvamist loota: ka hariduselises ja vaimlises edenemises võib tulevikus paranemist loota, sest siin kavatsetakse hariduseseltsi asutada. Viimasel jääks ülesandeks emakeelse rahvakooli asutamine ja ülespidamine ja kõnekoosolekute toimepanemine täiskasvanutele. K. Sakala 22.apr. 1913 lk 3 Jõgevalt. Alevik kasvab jõudsalt. Kauplusi on juba ülearugi. Viimasel ajal on siin ka palju käsitöölisi, nagu mööblitegijaid, kudujaid ja teisi asunud. Söögimajasid on nime poolest kolm, kuid korralikku lõunasööki pole siisgi saada. Tihti pakuvad söögimajad ainult theed ja vorsti. Joogikohtasid on mitu. Ka töötavad salakõrtsid küllalt avalikult. Isegi seltsid on siin joomasõbralikud. Viimasel ajal asus siin nõndanimetatud „seltskondline ühisus”. See tahtis omas majas trahteri või n.n. alkoholilist puhvetit käima panna, aga ei ole veel seni luba saanud. – S. Meie Aastasada 20.apr. 1913 lk 3 JÕGEVALT. Alevik kasvab jõudsalt. Kauplusi on juba ülearugi. Viimasel ajal on siia ka palju käsitöölisi, nagu mööblitegijad, kudujad ja teisi asunud. Söögimajasid on nime poolest kolm, kuid korralikku lõunasööki pole siiski saada. Tihti pakuvad söögimajad ainult theevett ja vorsti. Joogi kohtasid on mitu. Ka töötavad salakõrtsid küllalt avalikult. Isegi seltsid on siin joomasõbralikud. Viimasel ajal asus siin nõndanimetatud „seltskondline ühisus.” See tahtis omas majas trahteri või n.n. alkoholilist puhvetit käima panna, aga ei ole veel luba saanud. – S. Päevaleht 29.juuli 1913 lk 2 Jõgevalt. Tulekahju. 26.juuli õhtul kella 7 ümber põlesivad Jõgeva alevikus kingsepp Maasiku ja kaupmees Vindi elu- ja kõrvalised majad maha. Tuli hakkas Maasiku saunast peale, mis kõige enne põlema oli läinud. Vee puudumisel ei olnud võimalik majasid tule käest päästa, ainult suurem osa sisemist kraami ja kaupasid sai ära päästetud. Maasiku majad olid tule vastu kinnitatud, Vindil kinnitamata. Kahju mitu tuhat rubla suur. Meie Aastasada 8.aug. 1913 lk 4 … Majaomanik Peterson oli oma majale ärklikorra ilma ehituse-komisjoni lubata juure ehitanud. Teada saades, et see lubatud ei ole, lõhkus ta juurdeehituse jälle maha. Asi tuli teisipäeval 1.jaosk. rahukohtuniku ees arutusele. Majaomaniku palve ja süü ülestunnistuse järel mõisteti talle ainult 5 rbl rahatrahvi. Tartu Päevaleht 19.dets. 1913 lk 3 (N) Kiri Jõgevalt


99 Alevielu on nagu vaiksemaks jäänud, ainult suuremad kauplused aina kihavad rahvast – ostetakse väiksematesse kauplustesse jõulukaupa ja kaugemalt olijad enesele jõulukraami. Pühapäeva õhtud viidetakse, kui juhtub pidu olema, seltsimajas, muidu aga mängitakse raha pääle pillardit, täismehed ja noormehed viidavad trahteris, õlle ja viimase äripäeva muresid ja vaeva uputades ehk teevad tipsu viina.. Ega`s viimane jõgevlasest kergesti mööda ei pääse, mis siis, kui trahter alati joomasõpradest kubiseb ja nagu kärbseid tõmbab ka ligi vaksali alkoholiga einelaud. Ei või imeks panna, kui lällutajaid juhtud nägema. – Seltsielus on veel pääle mardi ja kadri päevade teadagi traditsiooniks saanud „Näokattepidud” auhindadega, mis tingimata tõmbab. Muidu pole nagu suurt märgata. Töötab kena eduga piimaühisus, kuhu kõik ümbruskond piima viib, nii et turus piima vähe on ja toobist nagu linnasgi 9 kop. nõutakse. Päevaleht 30.märts 1913 lk 6 Olevik 10.apr. 1913 lk 220 JÕGEVALT. Ka sunduslikud määrused. 14.märtsil s.a. Jõgeva valla täiskogu otsustas, et peale kella kümne õhtu ei tohi keegi Jõgeva valla peremees oma teenijaid ehk tütreid ja poegi küla vahele ümber hulkuda ega pitspallisid pidama lasta. Selle vastu eksijad maksavad 1 rubla valla vaeste heaks trahvi. 2) Keegi peremees ei tohi varguses trahvitud isikuid võõra valla liikmeid oma krundi peal pidada ega teenistusse võtta, selle vastu eksijad maksavad valla vaeste kassasse 25 rubla trahvi. Selle viimase otsusega tahetakse väljast sissetulijatel vargadel uksed Jõgeva valda kinni sulgeda. Kõik võõra valla isikud, kes Jõgeva valda elama soovivad asuda, peavad oma vallast tunnistuse kaasa võtma, et nad varguse pärast trahvitud ei ole, muidu ei võta neid keegi oma juurde vastu. ************** JULM PUSSITAMISE JUHTUM Postimees 13.märts 1913 lk. 3 13.veebr. toodi Jõgevalt keegi säälne elanik 21-aastane Johannes Saar kohaliku ülikooli haavakliinikusse. Noormehele oli päev enne seda Jõgeva aleviku trahteri juures kakluses noaga kaela sisse löödud. Haav oli nii raske, et J.S paarinädalase põdemise järele eile, 1.märtsil k. ¼ 12 hom. hinge heitis. Olgu siia juurde tähendatud, et Jõgeval viimase paarikuu jooksul sarnaseid raskeid noahaavamisi kolmel-neljal korral ette on tulnud. Meie Aastasada 8.aug. 1913 lk 4 Tige kallaletungija Jõgeval. Talvel sõitsivad Jõgeval hobusega keegi Õun ja Feldmann. Joosti maja juure jõudes seisis sääl tee ääres noormees Johan Saar. Feldmann, kellel Saarega vana tuli õiendada oli, hüpanud saanist välja Saare juurde ja küsinud, kas sina oled Saar? Saar andnud jaatava vastuse ja samal silmapilgul haaranud Feldmann taskust pussnoa ja löönud Saarele kaela sisse sügava haava. Saar kukkunud otseti maha ja surnud Tartusse toodult mõne päeva järel haava tõttu ära. Dr. Peterson andis asjatundjana seletust, et noa ots kaelaluu lülide vahele oli tunginud ja selgrooüdi külge puutunud, mille tagajärjel selgrooüdi põletik tuli ja surma tõi. Haav olnud ka muidu raske ja kardetav. Kohtus seletas Feldmann, et ta on oma kaitseks Saarele haava löönud. Kohus mõistis Feldmanni 3 aastaks ja 3 kuuks vangiroodu. X ************** JÕGEVA RAHVAHARIDUSE SELTS Postimees 12.märts 1913 lk 2.


100 Jõgeva asutatavale haridusseltsile määras Laiuse Laenu-hoiuühisus 3.märtsi üldkoosolekul toetust 5 rubla. Meie Aastasada 1.aug. 1913 lk 3 JÕGEVALT. Rahvahariduse Seltsi avamise-koosolek on lähemal pühapäeval 4. aug. kell 4 p. l. kohaliku Seltskondliku Ühisuse saalis. Avamis-koosoleku eel peetaval rahvakoosolekul peab õpetaja Kõpp rahvaharidusest kõnet. Postimees 30.juuli l913 lk. 2 JÕGEVA RAHVAHARIDUSE SELTS on kubermanguvalitsuse poolt registreeritud ja võib sellega oma tegevust alata. Pühapäeval 4. augustil kell 4 p.l. peetakse Jõgeva seltskondliku ühisuse saalis uue seltsi avamise-koosolek ära. Kõige enne on avalik rahvakoosolek õp. J.Kõppu kõnega „rahvaharidusest”, selle järele tuleb Rahvahariduse Seltsi liikmete koosolek, kus uue seltsi töö ja tegevuse üle nõuu peetakse, ligemad ülesanded ära tähendatakse ja seltsi eestseisus valitakse. Seltsi põhjuskirja järel on seltsil tegevuseks palju võimalusi. Koolide asutamine, raamatukogude ja lugemistubade ülevalpidamine, teadusliste kursuste ja kõnekoosolekute toimepanemine, kirjanduse väljaandmine, pidude pidamine jne. Seltsi tegevuspiir ulatub üle terve Laiuse kihelkonna…. Üks asutaja. Päevaleht 9.aug. 1913 lk 2 Jõgevalt. Seltsi avamise koosolek. Laiuse õpetaja J.Kõppu eestvõttel ja mõnede Jõgeva tegelaste poolt saadeti möödaläinud aastal Jõgeva hariduseseltsi põhjuskirjad kinnitamisele, kus need juulikuul kinnitatult tagasi jõudsivad. Pühapäeval, 4.augustil oli Jõgeva seltsi saalis hariduseseltsi avamise koosolek. Enne koosolekut pidas õpetaja Kõpp rahvaharidusest kõne. Rahvast oli palju kokku tulnud, nii et suur saal kõiki enesesse ei jõudnud ära mahutada. Peale kõnet võeti seltsiliikmeid vastu. Liikmeteks astusivad asutajatega kokku 92 isikut. Peale selle peeti seltsi esimene koosolek ära, kus eestseisuseliikmeteks valiti: esimeheks õp. Kõpp, abiks I.Inn, kassahoidjaks kaupmees A.Tiimann ja kirjatoimetajaks J.Kalamees. Koosolek tunnistas tulevast töökava läbi harutades tarvilikuks Jõgeval kooli avada, missugust nimelt, jäi eestseisuse otsustada. Eestseisuse koosolek otsustati pühapäeval, 11.augustil ära pidada. J.T. Olevik 14.aug. 1913 lk 484 Jõgevalt… Pühapäeval 4.augustil oli Jõgeva seltside saalis haridusseltsi avamise koosolek. Enne koosolekut pidas õpetaja Kõpp rahvaharidusest kõne. Postimees 3.dets. 1938 lk 6 Jõgeva Hariduse Selts 25-aastane. Seltsil teeneterikas minevik ümbruskonna hariduselus. …. Jõgeva Hariduse Selts asutati 1913.a. algul selleaegse Laiuse kog. õpetaja, praeguse prof. Joh. Kõpu energilisel eestvõttel ja kinnitati 30.mail samal aastal. Asutajatena kirjutasid põhikirjale alla: Joh. Kõpp, J.Luha, H.Luha, R.Joost ja A.Tiimann. Juba esimesel tegevusaastal kogunes seltsi ümber 136 liikmeline pere…. Olevik 14.aug. 1913 lk. 484 Jõgevalt. Seltsi avamise koosolek. Laiuse õpetaja J.Kõpu eestvõttel ja mõne Jõgeva tegelaste poolt saadeti möödaläinud aastal Jõgeva hariduseseltsi põhjuskirjad kinnitamisele, kust nad juulikuul kinnitatult tagasi jõudsivad. Pühapäeval, 4. augustil oli Jõgeva seltsi saalis hariduseseltsi avamise koosolek. Enne koosolekut pidas õpetaja Kõpp rahvahariduse kõne.


101 Rahvast oli õige palju kokku tulnud, nii et saal kõiki enesesse ei jõudnud ära mahutada. Peale kõnet võeti seltsiliikmeid vastu. Liikmeteks astusivad asutajatega kokku 92 isikut. Peale selle peeti seltsi esimene koosolek ära, kus eestseisuse liikmeteks valiti: esimeheks õp. Kõpp, abiks I.Inn, kassahoidjaks kaupmees A.Tiimann ja kirjatoimetajaks J.Kalamees. Koosolek tunnistas tulevast töökava läbi harutades tarvilikuks Jõgeval kooli avada, missugust, jäi eestseisuse otsustada. Eestseisuse koosolek otsustati pühapäeval 11.augustil ära pidada. Pwl. Märkus: haridusseltsi abiesimees Ida Inn (1882) oli Gustav Tõnu p. Inn`i (1863) abikaasa. Neil olid lapsed Maks (1901) ja Marta-Alviine (1902). Jõgeva valla perekonnakirja on nad sisse kantud 1910.a. Olevik 1.märts 1914 lk. 3 Jõgevalt. Hariduseselts pidas 23.vebr. aastakoosolekut. Koos oli 153 liikmest 44 ja mõnikümmend võõrast. Esimeseks oli seltsi esimehe õp. Kõppu kõne laste kasvatamisest. Selts algas oma tegevust 4. augustil läinud aastal. Kõige tähtsamaks ülesandeks oli võetud Jõgevale seltsi poolt kooli avada, mille põhjuskirjad septembri kuul kinnitamisele saadetud, aga ei ole veel seni kinnitust leidnud. Seltsi sissetulek 3 kuu jooksul 108 r. 50 kop. liikmemaksudest ja 4 r. kingitusi, väljaminek 15 r. 90 k. Eestseisus jäi endiseks. Otsustati Jõgeval vabatahtliku keelpillide koori mänguriistade täiendamiseks kuni 100 rubla eest mänguriistu osta. F 2800 nim 1 sü 129 Seltsi dokumentidest on säilinud vaid kaks kassaraamatut ja need asuvad Riigiarhiivis (fond 2800 nim 1 sü 129). Esimene kassaraamat on alustatud 4.aug. 1913. Esimeste liikmemaksu maksjate nimesid pole raamatusse kantud, on näidatud vaid rahasumma 67 rbl 50 kopikat, mis neilt laekus. Esimeste nimeliselt märgitud raha kinkijate ja liikmemaksu maksjate seas on Miina Alver (-.50), Anna Tiimann (-.50), Ida Inn (-.50), Elisabeth Raag (-.50), Jaan Kilk, Tõnis Mürk, Jaak Holt, Liisa Abram, Johann Jürmann, Jaan Joost ja Ado Tiemann, Melanie Birk (-.50) jt. Nimepidi liikmemaksu maksjaina nimetatud isikute hulgas on veel näiteks Mats Abram, Liisa Abram, Eduard Lomp, Jaan Kilk, Alide Lõoke, Kristjan Neumann, Elisabet Zimmermann, Jaan Karusson, Tõnis Mürk, Helene Liigand, Jüri Kurg, Jaan Joost, Johan Jürmann, Ado Tiemann, Jaak Holdt. Villem Sikku loetletud nimede hulgas pole, võimalik, et ta on nende hulgas, kelle nimesid polnud esimeste nn kinkijate hulgas näidatud. 1913.a. aastalõpu leheküljel on J.Tiemann`i ja A.Veske allkirjad. 1914.a. 21.jaanuaril on J.Jürmannile makstud saali väljaüürimise eest 25 rubla. Teine märge saali üürimisest on 16.märtsist 1914: seekord makstakse Seltskondlikule Ühisusele 20 rubla. Samalt ühisuselt on saali üüritud 1914.a. veel 17.aprillil (30 rbl) ja 8.juunil (25 rbl). Seltsimaja omanikuks nimetatakse kassaraamatus Seltskondlikku Ühisust, milline selts 16.veebr. 1909.a. Postimehe teatel (lk 3) kinnitatud on. Ajalooarhiivi teatel sellise seltsi dokumente Eesti Ajalooarhiivis ja Riigiarhiivis ei leiduvat. Et üüri maksti Villem Sikule, võis seltsimaja olla tema käes rendil. Tõsiasi on ka, et 1920-1930-ndate vahetumise aegu oli seltsimaja teiste isikute omanduses. Enne seda on aga Anna Sikku näidatud mitmel puhul seltsimaja omanikuna, kellega alevivalitsus sõlmis üürilepinguid seltsimaja ruumide kasutamiseks kooli tarvis. – Ü.P. Oktoobris 1914 sai haridusselts oma koolimaja pühitsemispeost sissetulekut 54 rubla. 1914.a. annetajate ja liikmemaksu maksjate hulgas on Karl Annus, Jüri Riomar, Martin Lall, Johan Kabel, õpetaja J.Kõpp (maksis nii 1913 kui 1914.a. liikmemaksu), Leena Kustlov, Karl Rabison, Aleksander Veldbach, Mart Alwer ja Jakob Holdt (W.SIK`u nime jälle pole).


102 1915 liikmemaksu maksjate hulgas on Tõnis Mürk, Jüri Valdmann, Johan Jürmann, Johann Kõpp, Rudolf Klausson, Jaan Otter, Liisa Abram, Mart Lall, Jaan Liigand, Jaan Ots, Josep Ivanthal, Jaan Karuson. Aasta liikmemaks oli ilmselt üks rubla, sellised on maksjate makstud summad kassaraamatus. Märkus: Elistvere valla liige Jaan Kristjani p. Otter (1886) ja tema naine Anna (1879) on Jõgeva valla perekonnakirja kantud 1913.a. Teistel andmetel (f 3206 nim 1 sü 129 leht 12) elas ta Jõgeva vallas juba 14.aprillist 1910. 1916.a. soovis ta vahetada oma passi ja selpuhul on märgitud, et ta on I järgu väljaõppinud maakaitseväelane, aga ta ei kõlba väkke võtta, sest on ilma jäetud eriõigustest. Väidetavalt on ta „Uku“ tööstusele alusepanija. - Ü.P. Lugemislauda tuli ajalehti 1915.a. oktoobris rbl 25.80 eest. Kooliõpetaja G.Kruuse`le maksti novembris 1915 palka 72 rubla, õpetajatele Anna Noormaägile ja M.Schasminile 58 rubla kummalegi. V.Sikku nimeliselt siiamaani liikmemaksu maksjate ega annetajate hulgas pole olnud, aga ta on 1915.a. detsembris käinud Põhja-Balti Komitees ja talle maksti välja sõiduraha 1.50. Seega on ta täitnud seltsilt saadud ametiülesannet, milleks haridusselts teda lähetas, aga see pole veel tõendus, et ta ise seltsi liige on. Ida Inn`i nime järgi on 1915.a. kirjutatud, et ta on seltsi aseesimees. 1916.a. on raha kinkijate (annetajate) ja liikmemaksu maksjate seas Bogdanov, Kaminsky, Pill, M.Jauker, H.Dreybladt, R.Klausson, Gustav Kruuse, Tõnis Mürk, ja nüüd ka Villem Sik (liikmemaks), Jaan ja Anna Otter, Elias Mägi, Marie Schasmin, Elisabeth Zimmermann, Reinhold Joost, Jaan Joost, Hindrik Tõruke, hr Widik ja Magda Widik. V.Sikk on 1916.a. detsembris jälle Tartus Põhja-Balti Komitees käinud asju ajamas ja saanud seltsilt sõiduraha rubla ja 80 kopikat. Willem Sik on andnud seltsi koolis laulutunde ja saanud selle eest 1917.a. märtsis 20 ja mais 40 rubla. 1917.a. oktoobris maksti V.Sikule 1917/1918 I poole eest seltsimaja saali kasutamise üüri 150 rbl ja nov-s 1917 saali üüri veel 40 rbl. 1917.a. märtsis maksti V.Sikule koolis läbiviidud laulmistundide eest 20 rbl, mais 40 rubla ja sügisel maksti talle seltsimaja saali kasutamise eest üüritasu mitmel korral. 1917.a. kinkis Leihberg seltsile 50 rubla. Kooliherra Gustav Kruuse palk oli 70.20, koolijuhataja A.Noormägi palk 65 ja õpetaja M.Schasmini palk 55 rubla. Sama aasta sügisest on kassaraamatust lugeda, et kooliõpetajad on J.Karheiding (300 rbl.), Rud. Reimann (200.-) ja Elsa Langer. Värskelt tulnud kooliõpetaja J.Karheiding sai oktoobris juba palka. 1917.a. mais on liikmemaksu maksjana märgitud August Meos, Anna Meos, E.Paliale ja Ferdinand Pill. 1918 mais on koolijuhataja Kaarheiding ja õpetajateks R.Reimann (1893-1957), E.Langer ja H. Toming. (28.VIII 1918.a. Postimees teatab esilehel, et Jõgeval kihlusid Ida Lõoke ja Johannes Karheiding). 1918.a. 17.märtsi haridusseltsi peo puhul sai V.Sikk seltsimaja saali üüriks seltsilt 75 rubla. 1919.a. mais on õpetajad Hendrik Tooming, Rudolf Reimann, Johannes Karheiding ja Elsa Langer. 1921.a. augustis seltsi lasteaia pidu, üüriti klaver. Johan Kõpp (Mälestuste radadel 4, lk 67) loetleb haridusseltsi kooli õpetajaina: - juhatajad Anna Noormägi, Gustav Kruuse (suri 1917), Johannes Karheiding; - õpetajad Marie Sasmin, Rudolf Reiman, Hendrik Tooming, Elsa Langer, Ida Pärlin, Margarete Tork, Anna Krull-Varik, Ernst Grünberg. Johan Kõpp (Mälestuste radadel 4, 1991, Eesti Raamat, lk 71) – Jõgeva Rahvahariduse Seltsi kooli asutamise ettevalmistustöös lõi erakordse agaruse ja hoolega kaasa teiste hulgas eriti kohaliku seltsimaja einelauapidaja Villem Sik, endine rahvakooliõpetaja Puurmanis. Tema oli väsimatu propaganda tegija kooli mõttele ning kaasaaitaja majanduslike vahendite nõutamisel esialgseis raskustes, kui kooli majanduslik kandejõud ei olnud veel küllalt


103 kindlaks kujunenud. V.Sikk oli üks neid mehi, kes ei targutanud palju, vaid oli otsekohe valmis tegema seda, mis antud juhul just vajalik. Ta oli üks neid mehi, kes meie rahva haridushoone ehitamisel oli ustav kivide kokkukandja ja müüriks laduja, niihästi selle kooli rajamisel kui ka üldse seltskondliku elu elustamisel Jõgeval ja selle lähemas ümbruskonnas. „Olen kindel, nagu sikk oma sarvele!” oli V.Siku korduv sõna. Johan Kõpp (1874-1970) oli Jõgeva Haridusseltsi esimees 1913-1920. Saali üürimisest. 1914.a. 21.jaan. on saali üüri 25 rbl makstud J.Jürmannile, 16.03.1914 on saaliüür 20.– makstud seltskondlikule ühendusele, 17.IV taas 30 rbl seltsk. ühendusele ja 8.VI 1914 samuti ühendusele. 1917.a. okt-s maksti I poole saaliüür 150 rbl V.Sikule, samuti kui 40 rbl üüri nov-s 1917. Ka 17.III 1918 maksti saaliüür 75 rbl V.Sikule. Pole siiski selge, kas kuni 1916.aastani oli seltsimaja Jõgeva Seltskondliku Ühenduse ühisomand ja läks siis vist 1917.aastast Villem Siku kätte rendile. Tõsiasi on ka, et 1920-1930-ndate vahetumise aegu oli seltsimaja teiste isikute omanduses, kuigi enne on Anna Sikku näidatud mõnel puhul seltsimaja omanikuna ja temaga sõlmiti üürileping koolile ruumide saamiseks. V.Sikk andis 1917.a. kevadel koolis laulutunde ja sai selle eest palka märtsis 20 ja mais 40 rubla. Vaata haridusseltsi kohta ka 1916.a. andmestikust. ************* KULTUUDI- JA SELTSIELU Postimees 6.mai 1913 lk. 2 Jõgeva seltsimajas rääkisivad õp. J.Kõpp „Alkohol perekonnas” ja üliõpilane V.Jõuram „Võitlus alkoholi vastu.” Rahvast oli haruldaselt palju, ligi 400 inim. Kõnekoosolek peeti 28.aprillil üleriigilise karskuspäeva raames. Postimees 22.juuni 1913 lk. 2 (Tartu) Noortemeeste Selts paneb pühap. 23.juunil Jõgeval suvepidu toime. Eeskavas on kaks näidendit, turniettekanded ja mõned muusika palad. Jaanipäeval sõidab jõustiku-osakond Laiusele, kihelkonna lauluoidule turni-etendusi andma; eeskavas on vabad- ja kepiharjutused ja piramided. Meie Aastasada 2.juuli 1913 lk 3 Sakala 3.juuli 1913 lk 3 JÕGEVALT. Pidu pandi pühapäeval 23.junil T.E. Ev. Nooresoo e. h. Selts Jõgeva tuletõrjujate seltsi ruumides toime. Pidu ajal tekkis näitelava asjus mõlemi nimetatud seltsi vahel mõtete lahkuminek. Selle tagajärjel läksid pidu toimepanijad omavahel tülisse, kus kõige rahva kuuldes vastastikune sõimamine lahti pääsis. Puhveti hinnad olid liig kõrgele kruvitud, postkaartide müümisel tungiti inimestele vägisi nendega pääle jne. Ei tahaks uskuda, et sarnane linnalaste seltsi ülevalpidamine maaseltsidele just hääks eeskujuks oleks! Piduline. Päevaleht 27.juuni 1913 lk 2 Laiuselt. Jaanipäeval oli siin kohalise karskuseseltsi „Püüe” eestvõttel suur suvepidu, mida õigusega kihelkonna laulupiduks võib lugeda. Eeskavas oli üheksa laulu ühendatud kooride poolt paarisaja lauljaga. Peale selle üksikute kooride ettekanded ja Tartu noortemeesteseltsi liikmete võimlemised. Ettekannete headuse poolest tuleb pidu hästi kordaläinuks lugeda. Esimene sarnane pidu oli see Laiusel, seda enam tuleb rõõmustada tema hea kordamineku üle. Läheks täide „Püüe” esimehe õp. Kõppu lõpusõnas avaldatud soov, et pidu äratajaks jääks meie laulule ja edasitõukajaks vaimlisele edenemisele. Piduline. Postimees 4.juuli 1913 lk. 2


104 Laiuselt. Laiuse Karskuse Seltsi „Püüe” poolt Jaanipäeval toimepandud kihelkonna laulupidu on ligi 400 r. sisse toonud, kulusid on 180 r. ümber, ülejääk umbes 220 r. Pidul oli ligi 1000 inimest käinud. Pääle ainelise kasu oli laulupidu sihiks laulu äratuseks kihelkonnas kaasa mõjuda ja seda on ka kätte saadud. Nii näituseks kutsuti Laiusel uinuma läinud laulukoor uuesti elule, kuna Jõgeva, Vaimastvere, Tähkvere, Laiuse mõisa ja Iravere koorid lauljate poolest täienesid ja uue julgusega tulevikku võivad vaadata. Postimees 2.okt. 1913 lk. 2 Jõgeva Seltskondlik Ühendus oli korraldanud Laiusel peoõhtu. Esinesid palgatud Palamuse näitlejad, kes on paljudes kohtades pidusid andnud, nagu näiteks Väike-Maarjas, Kaareperes, Voldis jne. Meie Aastasada 15.okt. 1913 lk 3 Sakala 16.okt. 1913 lk 3 JÕGEVALT. Pidu… 29. septembril oli Jõgeva Seltskondliku Ühisuse poolt piduõhtu. Tegelasteks olid Palamuse näiteseltskond ja Tartu Ev. N. seltsi muusikakoor. Halva tee pääle vaatamata oli rahvast rohkesti. Ettekannetega võis rahule jääda. Palamuse näiteseltskond on väljaspool Palamuset mitmel pool pidusid annud nagu: Väike-Maarjas, Kaareperes, Voldis jne., ja igal pool hääd vastuvõtmist leidnud. – k. Päevaleht 27.mai 1913 lk 2 Jõgevalt Seltsi avamine. 19.mail oli Jõgeva ühisuse saalis Jõgeva raamatukogu-seltsi avamispidu. Juba paar aastat tagasi asus Jõgeval seltskond kokku, kes raamatukogu seltsi põhjuskirja kinnitamisele saatis, mis enamiste sarnaste seltside põhjuskirja järele kokku oli seatud. Kahele korrale jäeti põhjuskiri kinnitamata, alles kolmandal korral sisse saadetud põhjuskiri, kus mitmesugused muudatused olid tehtud, mis enne lubatud olid, nüüd aga enam lubatuks ei peetud, sai 14.märtsil 1913.a. kinnitatud. 28.aprillil oli asutajate liikmete koosolek ja eestseisuse liikmete valimine. Valitud said: esimeheks J.Ots, abiks M.Tiit, kassapidajaks J.Luha, abiks G.Inn, kirjatoimetajaks J.Truumann, abiks M.Rähn, r.kogu juhatajaks O.Lindpere, abiks H.Taras. Avamise piduks kanti seltsi tegelaste poolt naljamäng Loos 7359. Osavõtmine oli vähepoolne, sissetulek oli 69 rbl. 15 kop., mis suuremalt osalt kulude katmiseks läheb. Postimees 21.okt. 1913 lk. 2 Jõgevalt. Pühapäeval 13.okt. s. a. pani Jõgeva Rahvaraamatukogu Selts kohalise Seltskondliku Ühenduse saalis piduõhtu toime. Eeskavas olid segakoori laulud ja näitemäng: „Mis pärast surma sündis.” Publikum võttis ettekanded elava käteplaginaga vastu. Osavõtmine oli vähepoolne ja selle tõttu ka sissetulek kehv. Soovida jääks, et kohalik rahvas soemalt seltsi tegemistest osa võtaks ja rohkem kopikaid Raamatukogu Seltsile, mis alles asumas on, ohverdaks. Piduline. Meie Aastasada 22.okt. 1913 lk 3 Sakala 23.okt. 1913 lk 3 JÕGEVALT. Seltsielu. Pühapäeval 13.okt. pani Rahvaraamatukogu Selts Seltskondliku Ühisuse saalis piduõhtu toime. Laulud kõlasid kenasti ja ka näitemängu ettekandmine oli hää. Osavõtjaid oli vähepoole, selle tõttu ka sissetulek kehv. Kohalik rahvas peaks soojemalt seltsi tegemistest osa võtma. Ärge jätke seltsi kiratsema, toetage teda! Ka noorele asuvale viiuli-orkestrile, mis oma maheda häältega pidu lõbustas, soovin edu ja õnne. Piduline.


105

Laiuse tuletõrjeseltsi juhatuse protokolliraamat 1903-1913 leht 76 pöördel … III Jõgeva tuletõrjujate Seltsi lipu pühitsemise pidule 17.veebruaril 1913 a. otsustati saadikuteks saata Mart Wels ja Heinrich Vinkman ja kui need minna ei saa, siis lähevad saadikuteks Jaan Olt ja Jaan Leitman…. Laiuse Tuletõrjujate Seltsi seltsimaja avapidustused peeti 30.nov. ja 1.dets. 1913 (Sakala 4.dets. 1913 lk 3). ************** JÜRMANNI POOD Meie Aastasada 21.märts 1913 lk 4 Kuulutus. Ristik-, timuti- ja kõike heina seemneid ostate kõige odavamalt Vennad Jürmann`ide juures Põltsamaalt, Jõgevalt ja Jõhvist. Meie Aastasada 23.juuli 1913 lk 4 Kuulutus. Puks- ja leppapuu võitünna soovivad odava hinna eest v-ad Jürmann Jõgeval ja Põltsamaal… Superfosphaati… odava hinnaga… Jõgeval. Postimees 23.nov. 1913 lk 6 Kuulutus. Gummi kalosside ladu, müük suurel arvul ja paari viisi vabriku hinnaga. Vennad Jürmann Jõgeval, Põltsamaal ja Jõhvis. OLEVIKU tellimisi võtab (1913) Jõgeval, Jõhvis ja Põltsamaal vastu vendade Jürmann kauplus. ************** KURITEOD, ÕNNETUSED, JOOMINE Postimees 27.märts 1913 lk. 3. Läinud aasta 21.dets. kadus Jõgeva alevikust säälne elanik Rudolf Kilk ära. Kõik tagaotsimised ja järelpärimised jäid tagajärjetuks. Nüüd, 21.märtsil leiti tagaotsitava surnukeha Pedja jõest. Omaste arvamise järele on ta iseenese ära uputanud ja nimelt sellepärast, et ta ühe vähema süüteo asjus mõneks kuuks kinni oli mõistetud. R.K. oli umbes 50-aastane. 22.märtsil leiti Jõgeva pagari Jüri Pajopuu surnukeha Jõgeva mõisa väljalt. J.P. oli 11. märtsil Mõra laadale sõitnud. Purjus olekus laadalt tagasi tulles oli ta tähendatud väljale ära eksinud. Pori sisse maha langedes suri ta öösi külma kätte. Laip oli Tartus anatoomikumis lahkamisel. Päevaleht 27.märts 1913 lk 2 Jõgevalt. Uppunu leidmine. 22.detsembril möödaläinud aastal uputas enese Friedrich Kilk, alevi majaomanik, Pedjasse ära. Selleaegsed otsimised olid tagajärjeta. Nüüd leiti F.K. versta kümme uppumiskohast allpool Jõune küla alt Pedja kaldalt üles, kuhu vesi ta välja oli uhtunud. F.K. uputas enese sellepärast ära, et ta kohtu poolt auteotamise pärast kuuks ajaks aresti oli mõistetud. – Surnu leidmine. 22.märtsil s.a. leiti Jõgeva mõisa põllu pealt umbes 50-aastase mehe surnukeha. See oli aleviku pagar Jüri Pajupuu, kes Mõra laadast saadik kadunud oli. Nähtavaste oli J.P. üleliia viina mõjul laadalt tulles ära eksinud, kus külm ta ära võttis. T. Päevaleht 8.aug. 1913 lk 2


106 Jõgevalt. Kaks viina ohvrit. 4.augusti õhtul sattusivad Roopa valla liige Karl Juhani p. Juhanson ja Saaremaalt pärit Mihkel Kuhlberg teel kodu poole minnes Jõgeva mõisa lähedal purjus peaga tülli, kusjuures Juhanson Kuhlbergile noaga elukardetava haava rindu löönud. Haava tagajärjel suri Kuhlberg 5.augustil hommiku Jõgeva tohtri juures ära. Päevaleht 4.nov. 1913 lk 2 Jõgevalt. Kõrtsid kinni. 31.oktoobril oli Jõgeva valla täiskogu koos nõumehi valimas. Koosolekul tehti ühel häälel otsuseks ülemust paluda, et Jõgeva alevikus olev trahter ja Painküla kõrts kinni pandaks, sest et need rahvale kahjulikud on, iseäranis alevikus olev trahter, mille läbi viimase kahe aasta jooksul mitmed mõrtsukatööd purjus peaga toime on pandud. T. ************** Päevaleht 26.jaan. 1913 lk 2 Kuusiku Tartu mööblivabriku töölisednõuavad 9-tunnist tööpäeva senise 10-tunnise asemele. Päevaleht 2.mai 1913 lk 2 Laiuselt… 28.aprill… Vaimustav karskuse jutlus kirikus… Jagati kirikulistele hinnata karskusesisulisi lendlehta. – Ja siis avalikud kihutuskoosolekud Sootaga, Jõgeval, Vaimastveres ja Tähkveres. Koosolekutest võeti õige elavalt osa. Olevik 20.apr. 1913 lk 230 Teede revideerimine kohalikus maakonnas. Kevadine Tartu kreisi postiteede revideerimine on järgmistes kohtades järgmiste tähtpäevade peale määratud: - 19.aprillil Tallinna tee Tartust Jõgeva Õuna kõrtsini. - 26.aprillil… Mustvee alevist Torma mõisa kaudu Jõgeva jaamani. - 27.aprillil Jõgeva jaama juurest kuni Põltsamaa piirini kui ka kõige teejagude revideerimine, mis õhtupool Jõgeva jaama on… Päevaleht 5.nov. 1913 lk 2 Jõgevalt… Jõgeva 28.-29.oktoobri laat on ümberkaudsetest laatadest kõige suurem. Nüüd oli umbes 100 kaupmeest laadal… Postimees 22.juuni 1913 lk 3 Siberikatk on, nagu kuuleme, Jõgeval ilmsiks tulnud. 20.juunil võttis politsei lihuniku M.A. käest ühe tapetud lehma ära, mis vorsti valmistamiseks lähedusest kellegi talumehe käest oli ostetud ja mis loomaarsti poolt katkutõbiseks kuulutati. Liha millest osa juba vorstimasinast läbi oli aetud, hävitati ära… Olevik 13.juuli 1913 lk 414 Aupalgad valla omavalitsuse tegelastele. …Kuld auraha rinnal kandmiseks on saanud vallakirjutajad: …Johann Roosmann Jõgevalt… Valla volimehed: …Ado Timann Kuristalt. J.Roosmanni nimetamine Jõgeva vallakirjutajana võib olla ajalehe eksitus, sest Jõgeva vallakirjutajaks oli siis J.Luha. Ado Tiimann on Siimusti mees ja Siimusti küla kuulus toona ja veel mõni aeg hiljemgi Kurista valla koosseisu. – Ü.P. Olevik 30.okt. 1913 lk 662 Hobuseliha saatmine Baltimaalt Saksamaale.


107 Jõgeva alevikus asub kauemat aega üks juut, kes hobuse nahku üles ostab. Selleks tarbeks toodi kõik vanad hobused ehk nende nahad ümberkaudsetelt laatadelt Jõgevale kokku. Aastat 8 tagasi ei tarvitanud hobuseliha keegi. See jäeti metsadesse mädanema. Peale selle osteti hobuseliha juba mõisadesse koertele söögiks ja tiikides kalakasvatajad oma kaladele toiduks, maksti 50-70 kop hobuse pealt. See hind kerkis möödaläinud a. juba 250 k peale. Käesolevast sügisest peale saadetakse aga meie vanad hobused kõik Saksamaale. Nimetatud juut on Saksamaa ärimeestega lepingu maha teinud, mille järele ta kohustatud on talve jooksul 2 tuhat vana hobust Saksamaale saatma. Hobused tapetakse Tallinna ja Tartu tapamajades ära, liha soolatakse tünnidesse ja saadetakse Saksamaale inimestele toiduks. Juut ütleb, et ta iga Saksamaale hobuse liha eest 6 r saab. Muidugi ostab ta kõikidelt laatadelt hobuseid kokku. Poisikesena kuulsin, et Saksamaal sandid saia söövad, nüüd hakkavad nad saia kõrvale ka meie vanade hobuste liha tarvitama. Meie Aastasada 9.nov. 1913 lk 3 täpsustab Tartu saksa ajalehele viidates, et hobuseliha 6-7 kg kaaluvates tükkides veetavalt välja siiski mitte Saksamaale, vaid Rootsi. Kõige suurem väljaveokoht olevat Peterburi. Hobuste tapmine toimuvat veterinaararsti järelvalvel. Olevik 20.nov. 1913 lk 711 Viljahinnad Tartus 19.nov. Rukkid 90-95 kop puud kaerad Odrad 80-85 kop puud õlleodrad Linaseemned 90% 127-130 kop puud talinisu Suvinisu 80-90 kop puud Umbes samasugused hinnad olla ka Tallinnas.

80-85 kop puud 92-97 kop puud 115-125 kop puud

Päevaleht 27.veebr. 1914 lk 3 Jõgevalt. Kohalik ühispiimatalitus pidas 9 skp. oma aastakoosolekut. 1913.a. oli ühisuse rahaline läbikäik 37.995 rbl. 5 kop. suur. Müüdud või eest saadud 36.761 rbl. 80 kop., liikmetele piima eest makstud 35.075 rbl. 17 kop., liikmeid on ühisusel 109. Mitmesuguseid kulusid olnud 2528 rbl. 68 kop… Uue maja ehitus- ja materjalikuludeks määrati 6 tuhat rubla, kuna materjali liikmed kohale veavad. T. Päevaleht 3.dets. 1913 lk 2 Jõgevalt. 20.nov. suri Tartu kliinikus Jõgeva apteker J.Jauker neeruhaigusesse ära ja maeti ka Tartusse maha. Leinama jäi lesk nelja väikese lapsega. Hr. Jauker oli alles 40 a. ümber vana. Päevaleht 25.veebr. 1914 lk 4 Laiuselt. Laiuse Laenu- ja Hoiu-ühisuse 1913.a. raha läbikäik oli järgmine. Sisse tulnud – 133.224 r. 32 k. välja-antud 132.122 r. 19 kop. Sakala 17.juuni 1913 lk 6 Kuulutus. Ajalehtede Meie Aastasada, Sakala ja Kodumaa tellijad: Härjanurme Jõunes kooliõp. V.Sik Jõgeval: vennad Jürmann, kaupm. J.Ilves, vallakirj. J.Luha ja kaupm. J.Adamson. Sakala 30.dets. 1913 lk 3 Jõgeva-Pärnu laiarööpmelise raudtee eelnõu läbi kukkunud.

1914 Meie Aastasada 10.apr. 1914 lk 3 Olevik 10.apr. 1914 lk. 3


108 Sakala 11.apr. 1914 lk 3 Jõgeva alev. Kes Jõgevalt aastat 15 ära olnud ei taha seda praegu enam ära tunda. Endise põllu ja lepiku asemel asub laialine majade-kogu, mida Põltsamaa aleviga või Paide linnaga julgesti võib võrrelda. Asub alevis 2 trahterit, apteek, posthobuste-jaam, postitelegrafi kontor, üle 20 poe, 3 vorstivabrikut ja pääle selle hulk igat liiki käsitöölisi. Alev asub enamasti endise valla vakutalu „Hansu” maa pääl, mis nüüd aga mõisamaa on. Märkus: 1834, 1850 ega 1858.a. hingerevisjoni aruandeis ei ole Jõgeva külas Hansu talu. Ja üleüldse ei ole Jõgeva vallas hingerevisjoni aruannete järgi Hansu talu talude loetelus. 1858.a. hingerevisjonis loetletud Jõgeva küla talud on: LXVII Totzi, LXVIII Kubja-Tõnso, LXIX Tõnso (Tõnis Nudi), LXX Mäe-Mardi, LXXI Tõnso (Jakob Mägi), LXXII Mäemardi (Jakob Jaani p. Mägi), LXXIII Päido (Adam Sarap), LXXIV Päido (Mihkel Hanson, Tõnis Kivistik), LXXV Lello, LXXVI Pertli (Pärtli), LXXVII Närro, LXXVIII Peetri ja LXXIX Otza. Hansu nimelist talu ei ole Jõgeva külas ka 1897.a. rahvaloenduse aruandes, kuigi selles dokumendis peaks ta ajalehe teadet aluseks võttes juba loomulikult puuduma. Ajalooarhiivi kaardikollektsioonis pole ka Jõgeva mõisa talude kaarte 19.saj. II poolest ega ka hilisemast ajast, et talude paiknemist näha. Jõgeva kogukonna rulliraamatuis (hilisema nimega elukohtade nimejuhatajad) on aga Hansu talu elukohtade loetelus juba esimeses ehk 1873-1875 aastate rulliraamatus talude järjekorranimistus numbriga 32. Talu paikneb Tooma ( jk nr.31) ja Madise (nr. 33) talu vahel. 19. sajandil kannab Hansu talu juba Kooli talu nimetust. Seega on õige arvata, et Hansu talu ei likvideeritud tervenisti, vaid mõisnik vahetas mujalt vastuantava maa vastu välja ainult selle osa talu maast, mis kavandatava alevi alla pidi jääma. Ka Joh. Nahkur on oma mälestustes kirjutanud, et välja vahetati Tooma ja Kooli talude üle raudtee asuvad põllud koos sealse võsamaaga. Helve Anton on Punalipus (aprill 1988) kirjutanud: mõis andis maa vastu Kaasikutagusle, kuhu asutati Vanatoa kandikoht, Vanatoa ehk Kurge talu Võduvere küla järgi. Teatmiku „Eesti talundid. Tartumaa. 1939” andmeil oli 38 ha suuruse Kurge talu omanik 1910 a-st Johan Leivategija sünd. 1888.a. Kaarepere vallas. Jõgeva vallaelanike nimekirjas 1918.a. on tema eesnimi Johannes ning ta elab Kurgel koos 72.a. ema Sohvi, tädi ja selle pojaga. Umbes 20 aastat tagasi pani mõis vallavolikogule ette, seda talu ühe kõrvalise mõisa maatüki vastu ära vahetada. Paar aastat tagasi oli sellesama mõisniku päralt olevas naabrivallas Puurmanis samasugune vahetamise ettepanek. Vallavolikogu lükkas sääl selle aga kindlasti tagasi, mille karistuseks siis volimeestele kolmekordne rent pääle pandi, nii et nad hulkuma läksid. Pärast anti aga kohad jälle endise rendiga uutele peremeestele. Naabrivalla saatust tähelepannes vahetas Jõgeva vallavolikogu, olgu küll raske südamega, enda valla parema talu kõrvalise, väikse väärtusega mõisamaa vastu ära. 10. aastat tagasi mõõdeti see maa vakamaa suurusteks tükkideks ja anti inimestele rendi pääle, tingimisega, et igaüks peab sinna maja pääle ehitama ja maksab 30 rbl. aastas renti kuni 30 aastani, pääle selle tähtaja langev krunt kõigi majadega mõisa omanduseks. Oli juba enne mõis sinna maa pääle kõrtsi ja kaupluse lasknud ehitada, mis nüüd mõisa omandus on ja mille eest ta 2000 rbl. renti saab. Nii teeb mõisale see endine 40 vakamaaline talu, mille eest ta 100 rbl. renti sai aastas üle 3000 rbl. sisse. Ja kui 20 aasta pärast kõik need majad mõisa omanduseks saavad, siis peab vist küll aastast sissetulekut 30,000 rbl. pääle arvama, kuna see vastusaadud maa mõisale vahest 100 oleks sissetoonud. Nüüd veel iseäraldi kõrtsist või trahterist, mida mõisnikkude päämees hiljuti riiginõukogus nii südikalt kaitses. On siit kõiki uimastavaid jookisid saada, olgu ta õlu, peenike või


109 monopoliviin, kas lahtiselt või kinniselt, kuida kellegi süda kutsub. Selle järeldusel on ka joodikud iseäranis suvel iga kümne sammu pääl kraavis näha, kuna talvel külmaga rohkem seinte taha varju poevad. Kiskumine ja nugadega löömine on siin igapäine asi, Nii sai siin aasta jooksul 7 inimest surma, langesid noa läbi, või mõnel muul moel, keda aga kõik kõrtsi arvesse tuleb panna. Pääle selle hulk raskesti haavatuid. Läinud suvel ühte surnut Tartu kliiniku viies avaldati sääl imestust, et suuremjagu surnuid ja raskesti haavatuid, mis kliinikusse tuuakse, Jõgevalt on. Kui palju vallale see kulu ja vaeva tegi. Kõiki neid surnuid valvata ja Tartu vedada, kuna see kõik mõisamaa pääl sünnib. Kuna mõisal muud kohustust ei ole, kui aga 1000 rbl. renti kätte saada. Aga las tapetakse inimesi ehk kannatab vald selle all, kuid kõrtsi kinnipanemist paluda on ju mõisa õiguste kallale kippumine! Jõgeva valla täiskogu saatis möödaläinud sügise kõiki neid koledusi kirjeldades ülemale poole palvekirja paludes, et see röövliauk kinni pandaks. Oodatakse põnevusega, kas see palve täitmist leiab. JÕGEVA ESIMENE LAULUPIDU Postimees 9.juuni 1914 lk. 2 LAIUSELT. Jõgeva haridusseltsi poolt pandi toime pühap. 8.juunil suurem SUVE LAULUPIDU. Osa võtmas olid 5 segakoori, 1 mees- ja 1 mängukoor, kõik kokku umbes paarsada tegelast. Pääle selle astusid ette haridusseltsi spordiosakonna liikmed mitmesuguste kehaharjutustega. Ühendatud segakoori laulud kõlasid üsna kenasti, oleks ehk veel paremini kõlanud, kui laulu juhatus ühe osava juhi käes oleks olnud, selle asemel, et seda mitme mehe vahel ära jaotada. Meeskoori laulud kõlasid halvemini. Üksikute kooride lauludest lõid kõige rohkem läbi Laiuse-Sootaga segakoori ettekanded, mida korrata lasti. Hästi meeldisid ka, ehk küll veel alles algajad, spordiosakonna liikmete ettekanded. Õhtul etendati sellesama seltsi tegelaste poolt seltsimajas näitemäng „Ärakadunud poeg,” millega keskmiselt toime saadi. Rahvast oli niihästi laulupidul kui ka näitemängul palju. Allkirjata artikkel. Olevik 10.juuni 1914 lk. 3 JÕGEVA LAULUPIDU: Pühapäev, 8. skp. oli laulupidu ja pidu-õhtu kohaliku Rahvahariduse Seltsi poolt, teiste seltside kaastegevusel. Tegelasi oli kaunis rohkesti: Jõunest, Laiuselt, Vaimastverest ja Jõgevalt 2 – kokku 5 laulukoori, Laiuse pasuna- ja Jõgeva viiulikoor. Laulupidu oli lähedal oleva talu metsasalgus, kus mitmesugused laulud üksikute ja üliüldise koori poolt läbisegi üsna ladusasti ette kanti. Õhtusel pidul olid eeskavas spordiettekanded ja näitemäng: Ärakadunud poeg. Lõpuks muidugi tants. Näitemängu ettekanne läks hästi, näha, et tegelased oma osade õppimisega tublisti tööd on teinud. Üleüldse oli kord hää, sissetulek rahuldav. Hlk. Sakala 11.juuni 1914 lk 3 Jõgeva laupupidu. ************** HAIGEMAJAD Olevik 4.okt. 1914 lk. 3 Sakala 6.okt. 1914 lk 3 JÕGEVA alevis era haigemaja avamiseks on kohalikule arstile Hermann Dreybladtile luba antud. Vastu võetakse pääle külgehakkavate tõbedega ja rahutute nõdrameelsete igasugu haigeid. -----------------Päevaleht 15.sept. 1914 lk 4 Jõgevalt. 9.septembril õnnistati Jõgeva alevikus Punaseristiseltsi haigemaja Laiuse preestri A.Pauluse ja õpetaja Kõppu poolt sisse. Nimetatud haigemaja on haavatud soldatite tarvis Tartu kreisi Punaseristiseltsi osakonna poolt 30 voodiga sisse seatud. Selleks üüriti alevikus


110 Mägi päralt olev võõrastemaja „Laisholm”, mis kõige parem maja alevikus on. Kakskümmend voodit peavad ümberkaudsed elanikud vabatahteliste annetega üleval, kuna kümme voodit Puurmani krahvi proua Manteuffel oma kulul on lubanud pidada. Õnnistamisest oli õige palju tahvast osa võtma tulnud, nii et ruumid kõiki enestega ära ei mahutanud. Sakala 17.sept. 1914 lk 3 Punase Risti koh. Naiskomitee Jõgeva hospidali sisseõnnistamine oli 9. septembril Laiuse laatsareti-komitee liikmete ja kohaliku Naiskomitee juhatajanna ning paljude ümbruskonna elanikkude jne. osavõtmisel. Vaimulikku talitust pidasid preester Paulus ja õp. Kõpp. Sisseõnnistamine lõppes Keisri laulu laulmisega. Selle järele näidati koosolijatele hospidali ilusaid valgeid sisemisi ruumisid, kus haavatud ja haigete sõjameeste vastuvõtmiseks kõik juba täielikult korda seatud. Laatsareti arstlise ja majanduslise juhatuse on hr. ja pr. Dreyblatt`id lahkesti enese pääle võtnud. Nimetatud laatsaret on kohalikust ja ümberkaudsetest kihelkondadest kogutud annetuste abil sisseseatud ja avatud. Päevaleht 7.okt. 1914 lk 3 Sõjahaavatud Jõgeva haigemajas. 2.oktoobril jõudsid postirongiga Jõgevale 12 sõjahaavatut… Kõik Jõgevale paigutatud haiged on kergemate laske- ja täägi-pistehaavadega, mis peaasjalikult kätesse sattunud. MÄLESTUSTE RADADEL 4, Johan Kõpp, 1991, lk 111 1914.a. sügisel avati Jõgeva alevis Tartu praostkonna õpetajate ja mõnede mõisapidajate korraldusel Punase Risti haigla….haigla avati pidulikult: vaimulik talitus Laiuse preestri A.Pauluse ja minu poolt…maanõunik (landraat) von Oetingen oli avamas, lauldi „Bože Tsarja hrani!” Olevik 28.okt. 1914 lk. 2 Jõgevalt. Uus Punase-Risti haigemaja. Teatavasti on siin Punase-Risti haigemaja, mida mõisnikkude kui ka talupoegade poolt kokkupandavatest vabatahtlikkudest annetustest üleval peetakse. Nüüd tahavad eestlased ise oma haigemaja asutada. Mõtte teostamine ei ole aga sugugi nii kerge, kui paljud eestvõtjad seda arvavad, mispärast karta on, kas asjast midagi välja tuleb. Päevaleht 1.nov. 1914 lk 6 Jõgevalt. Nagu kindlast allikast kuulda, kavatsevad Jõgeva mehed uut haigemaja sõjahaavatute jaoks avada. Jõgevlased loodavad kindlaste, et nad oma uue ettevõttega valmis saavad, sest toetajaid leidub. Haigemaja ruumideks saavad kohalise seltsimaja ruumid. Bivus. Päevaleht 3.nov. 1914 lk 4 Laiuselt. Laiuse Laenu- ja Hoiuühisus annetas Tartu seltside nimelise haigemaja heaks Punasele Ristile 100 rubla ja Laiuse vald lubas sellesama haigemaja heaks 300 rbl. 16.nov. pandakse Laiusel Tartu Eesti Punase Risti haigemaja heaks piduõhtu toime. Bivus. Päevaleht 11.nov. 1914 lk 3. Jõgevalt… Esimesed haiged soldatid, 12 meest, saadeti haigemajasse 2.oktoobril, kus 7 meest kolme nädala jooksul niikaugele paranesid, et võisid haigemajast välja minna. Nende asemele saadeti 8 haiget. Ümberkaudsetest valdadest tuuakse talupoegade poolt haigemajale niipalju söögi aineid kokku, et tagavara ei jõutud ära tarvitada ja annetetoomine ajutiselt seisma


111 pandi. Oktoobrikuul panid kohalikud tegelased seltsimajas kaks piduõhtut Punase Risti heaks toime, millest paarisaja rubla ümber sisse tuli. J.T. Tartu Päevaleht 2.dets. 1914 lk 2 Jõgevalt. Teatavasti asutatakse Tartumaa valdade poolt kaks sõjahaavatute haigemaja. Selle ülalpidamiseks määras Jõgeva vallavolikogu 1000 rubla. Pääle selle pandi vallas korjandus toime, sest nõupidamisel oldi valdade saadikute poolt otsusele tuldud, et iga valla poolt ühe voodi pesu saaks muretsetud. Meie vallas toodi kokku 1 sulepadi, 6 padjapööri, 2 aluskotti, 16 voodi lina, 61 käterätikut, 17 taskurätikut, 10 särki, 11 paari aluspüksa, 19 paari sukki, 11 paari kindaid, 40 küünart linast riiet, 4 naela villast lõnga…. Korjandus pandi vallakirjutaja J.Luha tegevusel, külakümnikkude poolt toime… J.T. ************** Sakala 17.veebr. 1914 lk 3 Jõgeva Ühispiimatalitus pidas 9.veebr. oma kolmandat aastakoosolekut. Tegevus algas ühisusel 7. veebruaril 1911. Iga aasta oli uue maja ehituse küsimus rohkem kui üks kord päevakorral, aga ikka tagajärjeta, sest iga ühisuse liige oleks soovinud, et meierei tama väravas oleks olnud. Mõeldi ka aurujõul meierei ehituse pääle, aga see arvati kalliks minevat ja jäeti viimaks kõrvale. Nüüd oli jälle korteriküsimus päevakorral, sest politsei ähvardas vana, liig kitsas ruumis tegevust lõpetada. Kaheksa-tunnise vaidluse järele jõuti viimaks nii kaugele, et otsustati kevade meierei ehitusega algust teha, kus käsitsi ja hobusejõul võib piima läbi töötada. Ehituse ja materjalikuludeks määrati 600 rubla, kuna materjali Ühisuse liikmed kohale veavad. Eeltööde tegemiseks valiti komisjon. Aruanne kanti ette, mille järele Ühisuse 1913 läbikäik 37.995 rubla 5 kop. Sellest müüdud või eest saadud 36.761 rub. 17 kop., mitmesuguseid väljaminekuid 2528 rub. 68 kop., sääl hulgas liikmetele tööpäevade eest makstud 367 rubla. Liikmeid on ühisusel praegu 109. Esimeheks valiti Karl Güldenkoff ja kassapidaja abiks August Raja. Koosolek tegi ka kassapidajale kohuseks Estoniale prooviks kord võid saata, kuna siiaajani või kõik kohalise kaupmehe Joosti kaudu kohale läks, kes ühisusele iga kuu lõpul niipalju või ette maksis kui ise hääks arvas. Lõpuks otsustas koosolek ühisuse poolt Jõgeva noore Raamatukogu Seltsile 25 rubla kinkida. Postimees 17.jaan.1914 lk. 3 Jõgeva jaamas on ühest suuremast kauplusest teenijad mitmesuguseid nahk asju ära varastanud. Kohaliku politsei poolt võeti 15.jaan. otsimine ette ja nahad ja rihmad saadi Jõgeva vähematest kauplustest kätte. Kurjategijatele on jälgile saadud. Omaniku arvamuse järele ulatub praegune kahju umbes 1000 rbl. kuna sääl juba ennemalt salamahti kaupa kõrvale on toimetatud. Tartu Päevaleht 22.jaan. 1914 lk 2 (K) Sakala 24.jaan. 1914 lk 3 Kuritööd. Jõgeval, kus alles hiljuti Leihbergi äris suur vargus korda saadeti, on jällegi suurem poevargus ilmsiks tulnud. Jürmanni kaupluses on Tartu Saksa lehe teatel kaks teenijat pikema aja jooksul, naha, raua, teras ja jahitarbeasjust j.m. kaupa varastanud – üks, nagu ise tunnistanud, 100 rbl ja teine 600 rbl väärtuses. Olevik 23.jaan. 1914 lk 3


112 Jõgeval, kus alles hiljuti Leihbergi äris suur vargus korda saadeti, on jällegi suurem poevargus ilmsiks tulnud. Jürmanni kaupluses on Tartu Saksa lehe teatel kaks teenijat pikema aja jooksul naha, raua, teras ja jahitarbeasjust i.m. kaupa varastanud – üks, nagu ise tunnistanud, 1000 rbl ja teine 600 rbl väärtuses. Olevik 18.nov. 1914 lk. 2 Jõgeva alevikus hakkas 12. nov. õhtu kella ½ 8 aegus kaupmees Jürmanni kauba-ait põlema ja põles maani maha, ehk küll rahvast tule algul palju kokku kogus. Sisse jäi hulk raua- ja muud kraami, muist saadi välja. Kahju mitu tuhat rbl. Enne kui pritsid kohale jõudsid, oli aida katus üleni leekides. Pood oli põlevast aidast vaevalt paar sülda eemal, siiski läks korda ära hoida, et see põlema ei saanud hakata. Ka see aitas palju kaasa, et majade katused jäetisekorraga kaetud olid. Tuli on poiste eluruumist, mis aida otsa oli ehitatud, alguse saanud. J.T. Tartu Päevaleht 31.jaan. 1914 lk 2 Laiuse kihelkonna tervishoiuarstiks 1. vebruarist s.a. pääle on Liivimaa kuberneri poolt 22. jan. Hermann Karli p. Dreibladt nimetatud. Olevik 11.veebr. 1914 lk 3 Tartu Päevaleht 7.veebr. 1914 lk 2 Siberikatk Jõgeval. Jõgeva alevist kuuleme, et sääl kaupmees Leihbergil on kaks hobust Siberi katku kätte haigeks jäänud. Päevaleht 27.veebr. 1914 lk 3 Jõgevalt. Siberi katk. Paar nädalat tagasi ilmus „Päevalehes” teade, et Jõgeval Siberi katku kaupmees Leibergil kaks hobust on otsa saanud; mõned teised lehed tõid koguni teate, et Leibergil kõik hobused on Siberi katku ära lõppenud. See teade ei käi tõega kokku. Kaupmees Leibergil lõppes küll paar nädalat tagasi üks hobune ära, mis haigusesse, ei ole kindlaste teada. Kohalik loomaarst arvab, et võib ehk Siberi katk olla, kuid kindlaste ei ole seda teada. T. Päevaleht 31.mai 1914 lk 2 Siberikatk Jõgeval. Jõgeva jaamas on Siberikatk hobuste seas lahti pääsenud. Haiged hobused on teistest eraldatud. Päevaleht 27.veebr. 1914 lk 3 Jõgevalt. 9.veebr. peetud ühispiimatalituse aastakoosolekul otsustati ühisuse uue maja ehituse- ja materjali kuludeks määrata 6000 rubla ja et ühisuse liikmed ehitusmaterjali ise kohale veavad. T. Fond 3206 nim 1 sü 176 27.veebr. 1914.a. Jõgeva vallanõukogu liikmed: 1) Ludvig Lokk 8) Jaan Tõnts 2) Juhan Kustlov 9) Jaan Alber 3) Jüri Maasik 10) Iisak Aru 4) Jaan Hanson 11) Juhan Kriiska 5) Johannes Kask 12) Jüri Valdmann 6) Mart Päll 13) Gustav Sepp 7) Mart Lomp 14) Kustav Kalavo Neist Jüri Maasik (kingsepp) ja Jüri Valdmann (sepp) on Jõgeva alevi elanikud, aga kas veel neist keegi, pole selge. – Ü.P.


113

Fond 3206 nim 1 sü 176 leht 15 Seisuga 3.märts 1914 oli Jõgeva valla koolides õpilasi.: ERNSTI kool 5 poissi, 12 tüdrukut, kokku 17 last, õpetaja allkiri pole loetav JÕGEVA kool 14 10 kokku 24 last J.Pikkard MÕISAMAA kool 2 2 kokku 4 last J.Ploom PAINKÜLA kool 10 22 kokku 32 last L.Paljak KR. ÕIGEUSU kool Tootsil 13 10 kokku 23 last L.Sommer pr. KILK`i kool alevis 9 26 kokku 35 last Э.Э.Килькъ Olevik 11.veebr. 1914 lk 4 Kuulutus. Jõgeva vallavalitsus, Jurjevi kreisis kuulutab, et 13.märtsil s.a. kell 12 l. a. saab kohalikus vallamajas volikogu ees selle valla Saiuküla koolimaja koolimaja ümberehitus välja kaubeldud. Vallamaja on 3 v. Jõgeva (Laisholmi) vaksalist ja koolimaja 1 v. vallamajast kaugel. Jõgeval 7.vebruaril 1914 a. № 177 vallavanem A.Ant kirjutaja J.Luha Olevik 1.märts 1914 lk 3 Tartu Päevaleht 28.veebr. 1914 lk 2 (R) Sakala 3.märts 1914 lk 3 Jõgeva Haridusselts pidas 23.vebr. aastakoosolekut. Koos oli 153 liikmest 44 ja mõnikümmend võõrast. Esimeseks oli seltsi esimehe õp. Kõppu kõne laste kasvatamisest. Selts algas oma tegevust 4. augustil läinud aastal. Kõige tähtsamaks eesmärgiks oli võetud Jõgevale seltsi poolt kooli avada, mille põhjuskirjad septembri kuul kinnitusele saadetud, aga ei ole senini kinnitust leidnud. Seltsi sisse tulek 3 kuu jooksul 108 r. 50 kop. liikmemaksudest ja 4 r. kingitusi, väljaminek 15 r. 90 k. Eestseisus jäi endiseks. Otsustati Jõgeval vabatahtliku keelpillide koori mänguriistade täiendamiseks kuni 100 rubla eest mänguriistu osta. Päevaleht 12.märts 1914 lk 4 Jõgevalt. Pidu-õhtu. 2. skp. pandi Jõgeva seltsi saalis Palamuse ja Tartu tegelaste poolt piduõhtu toime. Eeskavas olid naljalaulud, näitemäng „Õnnis herra isa” ja operette „Ikka hilja!” Tõmbava programmi ja odavate piletite tõttu oli osavõtmine elav, nii et platsidest puudus tuli. Sissetulek oli 150 rubla ümber. Näitemängu ja opereti vaheajal pääses näitelava taga küünlast tuli lahti, mis aga õigel ajal oma jõuga jõuti ära kustutada. Päevaleht 1914 Paberossid „Salut” ja „Estonia” maksavad 10 tükki 6 kopikat. Olevik 11.märts 1914 lk 3 Tagavaraväeliste ülevaatus s.a. on 16.apr. kuni 12. maini. …4) 24.apr. kell 3 Jõgeva vallamajas Jõgeva, Laiuse… valdadest… Olevik 1914. Nekrutivõtmine Jõgeva, Võtikvere … valdadest Tartus 2.oktoobril. Olevik 29.märts 1914 lk 3 ELU-OLU. Jõgevalt. Talv oli lühike ja ilma lumeta, jäid siin paljudel vedamised pooleli. Iseäranis sai kruusa teede pääle vähe välja veetud. Läinud suvel lasti kirikuteesid 6 korda teha. Et kirikuteed siin vallas


114 kuues kohas on, mis üketeisest kuni 15 versta kaugusel, siis võib igaüks arvata, kui raskeks see vallal läheb. Pääle selle on veel postiteed ja kaks suurt silda Pedja jõe pääl. Umbes 60 aastat tagasi sai Vaimastvere valla sillakubjas teede ära andmisel Jõgeva mõisas sillaherra, Laiuse mõisa rentniku von Bocki poolt nii palju peksta, et mitu nädalat riidega pöörata tuli ja hiljem suri. Sügisel tegi 17-aastane poisike umbes jala pikkusest raudtorust püstoli või püssi. Kodust umbes 100 sammu maad kopli pääl märki lastes võtsid metsavahid püssi poisi käest ja asi läks rahukohtusse, kus poissi jahipidamises süüdistati. Rahukohtunik mõistis poisi kaheks päevaks kinni ehk 5 rbl. rahatrahvi maksma. Nüüd tuli kubernerilt administratiivsel teel karistus: ilma loata püssihoidmise eest kaks kuud aresti ehk 50 rbl rahatrahvi. Olevik 5.apr. 1914 lk 4 Kuulutus. Uus maja on odavalt müüa, elukorra muutusel, 7 sülda pikkus, kõrvalised hooned täielikud. Jõgeva alevis. A.Tõug. F 3206 nim 1 sü 176 aasta 1914 RIIMERI lauavabrik on märgitud ühes vallavalitsuse talude loetelus talu 30-b ja talu 31 vahele, millest tuleks nagu aru saada, et lauavabrik asub talu nr 30-b krundil. KUUSIKU lauavabrik on kirjutatud talu 34 (peremees Koppel) krundile. JÕGEVA KOOLITALU paikneb nimekirjas talu nr 31 (K.Tootsas) ja talu nr 33 (M.Muts) vahel. Kõik nad kuuluvad Jõgeva küla kümniku teadustuspiirkonda. Säilinud dokumentides nimetatakse Jõgeva alevi kümnikku, kelleks on Jüri Maasik, esmakordselt 1914.a. novembris. Teda mainitakse kümnike nimekirjas siis, kui kümnikele on jagatud välja ülesanne seoses sõjaväeküsimusega. Päevaleht 28.juuni 1914 lk 3 Põud. Jõgevalt. Jüripäevast saadik on ainult paar korda vihma sadanud. Kuumus ulatab üle 30 kraadi. Põlluviljad hakkavad juba vaksapikkuselt looma. Rukkid valmivad enneaegu. Suur Pedja jõgi on veest nii tühi, et veskid enam ei tööta. Ka tuli leiab omale head söödamaad, nii põleb praegu Jõgeva mõisa metsas Kuusiku päralt olev raiesmaa, kus rohkeste hagu, puid ja pakkusid tuleroaks langevad. Kustutamine on võimatu. – us – Päevaleht 9.juuli 1914 lk 5 Jõgevalt. Riia poolt tulevatest sõjaväe-lenduritest jõudsid kaks aeroplani 2 juuli õhtul Jõgevale ja lasksid mõisa põllu peale selleks määratud platsile maha, kus need kaks päeva viibisid. Reede õhtul kell 7 lendasid nad Rakvere poole edasi. 4.juuli õhtul kella 8 ümber jõudsid veel neli aeroplani Tartust Jõgevale, neist sõitsid kaks lendurit kohe Rakvere poole edasi, kuna kaks aga Jõgeval teise hommikuni peatusid, mil Tartust veel üks lendur kohale jõudis, siis sõitsivad kõik kolm Rakvere poole edasi. 2.juuli oli vkj. kolmapäev ja 4.juuli reede – Ü.P. Sakala 9.mai 1914 lk 3 Kõrgemad riigiametnikud Jõgeval. Nov. Vr. teatel olevat 4. skp. Põhja-Õhtu raudteede ülem Valujev, kindral Bashenov, keiserliku ihukaitseväe ja ratsaväestaabi ülem kindral-major Gulevitsch, keiserliku kaitseväe pääkorteri ülem kindral-major Erdeli ning veel mõned teised aukandjad Jõgeva vaksalisse sõitnud. Olevik 15.apr. 1914 lk. 2


115 Jõgeva seltsimajas kõnelesid proua Tork Tartust ja J.Riomar Laiuselt. Koos oli üle 400 inimese ja 50 inimest kirjutasivad tõotusele alla, et nemad ise alkoholi ei joo ja ka teistele ei paku. Jõgeva koosolek oli Jõgeva hariduseseltsi korraldusel. Meie Aastasada 8.mai 1914 lk 4 Maipüha Jõgeval. Laupäeval, 10.mail pannakse Tartu näiteseltskonna poolt pr M.Ohaka ja hr R.Leppiku kaastegevusel Jõgeva seltsimajas maipidu toime. Eeskavas seisavad Eesti rahvatantsud, soololaulud, naljakupleed jne. Loodetavasti saab külaskäijatele lahke vastuvõtmine osaks. Olevik 4.nov. 1914 lk. 3 Jõgeva laat oli 28. okt. kauba- ning rahvarikas. Loomi kaunis rohkel arvul, hinnad keskmised, siiski aga märksa odavamad kui endistel aastatel. ex+m Päevaleht 21.aug. 1914 lk 3 Laiusel korraldati suur pidu sõttaläinud meeste perekondade toetuseks. Olevik 18.nov. 1914 lk. 2 Jõgeva valla korjandus sõjameeste hääks saadeti 31. okt. Tartu Eesti komiteele ära. Oli: 9 paari villaseid jalarätte, 5 p. sukki, 28 p. sokkisid, 41 p. laba- ja 12 p. sõrmkindaid, 2 p. sooje püksa, 3 sooja särki, 3 kampsuni, 1 pluuse, 6 ½ naela villast lõnga, 17 ½ naela lamba villa, 7 paari linaseid jalarättisid, 2 käterätikut ja 59 rbl. 3 kop. raha. Korjanduse panid vallakümnikud toime, kes valla talu-talult läbi käisid. Asjadega ühes said Eesti komiteele nimekiri kaasa pandud, kus üles oli tähendatud, kes korjajad olid. Aga „Postimehes” on korjajate nimede avaldamisega imet tehtud, see on, nimed on teiste valdade korjajate nimedega segi aetud ja siis ära trükitud, aga kahjuks on valla nimi koguni juurde tähendamata jäetud, kust korjaja on, kuna mõisad aga nimetatud on, kust annetused korjatud on…. J.T. Olevik 4.dets. 1914 lk. 3. Sõjahaavatute haigla jaoks korraldas vallakirjutaja kümnikega vallas korjanduse ja saadud esemed ning raha viidi 1.dets. Tartusse. Olevik 20.nov. 1914 lk. 3 Jõgeva postkontoris tuleb kirjade ning ajalehtede jaoskonnas (sorteerimises) eksitusi ette. Pahatihti leidub Kuremaa mõisa posti hulgas võõraid ajalehti ja kirjasid, kuna kohalikkude elanikkude omad kaduma jäävad. Alles hiljuti silmasin ajalehti, mis Lustiveresse, Jõunesse ning Kuremaa vallamajasse olid adresseeritud, kuna aga eespool nimetatud mõisas vedelesivad. Tagasisaatmisest ei ole juttugi ja nii lähevad nad omanikkudele jäädavalt kaduma. ? Päevaleht 11.nov. 1914 lk 3 Jõgevalt. – Kõik alkoholilised joogikohad jäädavalt kinni. 30.okt. s.a. tegi Jõgeva valla täiskogu ühel häälel otsuseks ülemust paluda, et alkoholilised joogikohad, mis selle valla piirkonnas on, jäädavalt kinni pandaks. Sarnaseid otsuseid on vald ka ennem teinud, aga need on tagajärjeta jäänud. Seekord tahetakse otsusest ärakiri ka ministrile saata. J.T. Olevik 18.dets. 1914 lk. 3 Jõgevalt. Leitud laps. Õhtuse postisõidu pääle … ilmus Tartus kaunis viisakas riides naisterahvas, kätel hoidis väikest lapsukest ning ligines ühele sääl enne istuvale naisterahvale palvega: „Olge hääks, võtke minu laps sülle, seni kui vaksaliruumist oma pakid vagunisse


116 toon.” Istuja täitis palvet, aga lapseema ei ilmunud enam vagunisse. Laps toodi kuni Jõgeva jaama, kus tema juurest tähekene leiti, milles palutakse last ära ristida, lapse isa olla sõjaväljal langenud ja ema olevat liiga vaesuses, puududa võimalus last kasvatada. Poeglaps on kohalise politsei poolt Jõgeva alevikus Lilli Ivaski hoole alla kasvatada antud. Ema otsitakse taga. Kes soovib, võib lapse kasvandikuks saada. Meie Aastasada 20.märts 1914 lk 4 Kohalikud turuhinnad. Rõõsk piim, toop 7-8 kop. Kohupiim, toop 13-16 kop Hapu koor, toop 55-60 Köögivõi, nael 35-40 Sealiha, nael 13-25 Seasink, nael 25-30 Vasikaliha, nael 12-18 Elus kana 80-100 Kartulid, vakk 100-120 Kana munad, paar 5-7 Herned, nael 5-6 Leib, nael 3 Kasepuu süld 1050-1100 kop Kuusepuu süld 750-800 Männipuu süld 750-900 Kaerad, vakk 180-200 Ristikhein, puud 60-70

hapu piim, toop rõõsk koor, toop lauavõi, nael juust, nael terve siga, nael elaja liha, nael lambaliha, nael tapetud kana hapu kapsas, toop odratang, nael

4-5 kopikat 34-38 kop 42-46 25-38 16-18 13-20 13-20 75-120 6-10 4-5

sai, nael lepapuu süld haavapuu süld

6-7 850-900 kop 600-700

rukkijahu, vakk maahein, puud

320-325 50-55

1915 RAHVAHARIDUSE TÖÖMAILT Postimees 20.juuni 1915 lk. 1 Laiuselt. Kõigist sõjalistest raskustest hoolimata kavatsetakse Jõgeva alevisse käesoleva aasta sügiseks neljaklassilist sega alguskooli käima panna, mille järele juba aastate eest puudust tunti. Kui sellekohaselt ülemuselt luba pärale jõuab, siis avatakse siia ka pääle Jaanipäeva lasteaed. Esialgsete kulude katmiseks on juba vabatahteliste annete näol ilus summake kokku pandud. Tarvidus nimetatud asutuse järele on suur, ja soovida jääks, et tast elavat osa võetakse. Kord tegime siinkohal avalikult juttu, et Jõgeva alevi ja ümbruskonna jaoks avalik lugemislaud avataks. Vahepääl jäi asi soiku. Nüüd on aga ärksamad mehed asja uuesti üles võtnud. – m. Olevik 9.juuli 1915 lk 4 Elu-olu. Jõgeva alevis avati 1.juulil ammu-oodatud lasteaed. Esmaspäeval oli lapsi üle kahekümne kohaletulnud, kuna neid nüüd aga ligi kuuskümmend on ja igapäev antakse uusi üles. Laste juhatajaks on praegu üks neiu. Kuuldavasti tahetakse ka teist palgata, sest tööd on ühe jaoks liiga palju. Lasteaia täpsemaks elussekutsumiseks on endine koolimees ja praegune agaram seltskonnategelane hra Sikk, kellele paljud lastevanemad, iseäranis aga sõjameeste naised palju tänu võlgnevad.


117 Olevik 6.juuni 1915 lk 3 Jõgeval on kõigi tõsiste raskuste pääle vaatamata loov elu täielikus edukäigus. Kõik rattad on käima pandud, et segaalgkool tuleval sügisel s. a. oma tegevust võib alata. Ka kavatsetakse veel tänavu suvel lasteaeda, mille puudus nii silmatorkav on, avada. Kord tegime avalikult juttu, et Jõgeva avalik lugemislaud avataks. Asi oli alguses täies hoos, kuid nüüd on ta kahjuks jällegi unehõlma suikunud. – m. Olevik 23.juuli 1915 lk 4 Tartu Päevaleht 21.juuli 1915 lk 3 Jõgeva Rahvahariduse seltsile on kuberneri poolt luba antud Jõgeva rahvaraamatukogu ja lugemislauda avada. Tartu Päevaleht 4.aug. 1915 lk 3 Jõgeva Rahvahariduse seltsi lugemislaud Jõgeva Seltskondliku Ühisuse ruumides mis 1.aug. avati, käivad järgmised eesti- ja venekeelsed lehed: Tartu Päevaleht, Postimees, Tallinna Teataja, Tallinna Päevaleht, Pealinna Teataja, Vaba Sõna, Põllutööleht, Ühistegevusleht, Käsitööleht, Retš, Vetšerneje Vremja ja Ogonjok. ************** HARIDUSSELTSI LUGEMISLAUD Olevik 24.jaan. 1915 lk 4 Jõgeval. – Kohe pääle seda kui nooremate ja vanemate inimeste ajaviitekohad – kõrtsid ja monopolid kinni suleti, hakkas meie noor- ning vanasugu omale teisel teel ajaviidet otsima ja nimelt ajalehti lugema: kõik üksikud numbrid, mis müügile tuuakse ostetakse suure õhinaga ära. Et mitte ajalehest ilma jääda, on paljud need, kellel enne ajalehest mingisugust aimugi polnud, enestele ajalehta tellinud. Loetakse pääasjalikult Tartu Päevalehte ja Postimeest. Nagu kuulda, kavatsetakse Jõgeva ja lähema ümbruskonna jaoks lugemise lauda avada. Julge päälehakkamine on pool võitu. Postimees 4.aug. 1915 lk. 2 Jõgeva avalik lugemistuba avati 1.augustil. Lugemislauale käivad järgmised eesti- ja venekeelsed ajalehed ja ajakirjad: „Postimees”, „Tartu Päevaleht”, „Tallinna Teataja”, „Päevaleht”, „Pealinna Teataja”, „Vaba Sõna”, „Põllutööleht”, „Ühistegevusleht”, „Käsitööleht”, „Retš”, „Vetšerneje Vremja” ja „Ogonjok”. Meie maaringkondades on rahvalugemislauad päris haruldased ettevõtted, sest maale on seni pääasjalikult rahvaraamatukogusid asutatud, lugemislauad aga linnade jaoks jäetud. Isegi meie suuremates alevikkudes ei leia maksuta lugemislaudasid. Sellepärast peab Jõgeva tegelaste ettevõttele kõigiti hääd kordaminekut soovima, sest ühes kohas kordaläinud tagajärjed avatlevad ka teisi rahvarikkamaid keskkohti töösse. Muidugi peab arvama, et aastate jooksul ja sissetulekute suurenemisel lugemistubade juhatused ka sisurohkuse eest rohkem hoolitsema hakkavad. Tallinna Teataja 1.aug.1915 lk. 3 … Jõgeva seltskondline ühisus avab 1.augustil oma ruumides lugemislaua… ************** PUNASE RISTI HAIGLA JÕGEVAL Päevaleht 19.märts 1915 lk 3 Laiuselt… Politsei poolt tuli teade, et laatsaret kuni sõja lõpuni lahti jääb. Olevik 21.märts 1915 lk 4

Bivus.


118 Jõgeva Punase-Risti haigemajasse paigutati 12. skp. 22 kergemalt haavatud sõjameest. Neid oli suur rahvahulk vaksalis vastuvõtmas. Kohalik Punase-Risti haigemaja jääb kuni sõja lõpuni lahti. – m. Päevaleht 4.apr. 1915 lk 5 Jõgevalt. Sõja algul asutati Jõgevale 20 haavatu jaoks laatsaret. Viimase ülespidamisest võtsid ümberkaudsed talupojad nii palju osa, et söögiaineid mitmeks kuuks jatkus. Ka ümberkaudsed mõisad lubasid laatsaretti toetada. Krahv Manteuffeli proua andis lubaduse, et ta oma kulul kümme voodit üleval peab. Kuni veebruari kuuni peeti laatsaretti suurelt osalt ainult rahva poolt kokku toodud annetega üleval. Veebruarikuu lõpul laatsaretis haigeid ei olnud. Seda vaheaega tarvitas laatsareti eestseisus, kelle eesotsas üks mõisa proua on, selleks, et laatsareti tegevust koguni lõpetada. 1.märtsiks öeldi laatsareti all oleva maja omanikule üürimine üles. Aga laatsareti esitajate kahjuks ei kinnitatud ülemal pool laatsareti kinnipaneku otsust ja laatsaretti toodi märtsikuu algul jällegi haigeid. Laatsareti esitajad olid sunnitud ruumide asjus uut üürilepingut kolme kuu peale tegema. Majaüürimise ülesütlemist mõtles majaomanik oma kasuks tarvitada ja lisas üüri juurde. Viimaks aga lepiti endise summaga – 50 rubla kuus – kokku. Kuuldavaste olla laatsareti eestseisjanna kinnipanemist sellega põhjendanud, et ta vene keelt ei oska, kuna Saksa keelt rääkimine aga keelatud on. J.T. Postimees 16.apr. 1915 lk. 2 Laiuse kih. 11.apr. paigutati sõjahaavatud õhtuse rongi päält 12 soldatit Jõgeva Punase Risti haigemajasse. Ka sellekordse saadetuse hulgas olid kõik kergemalt haavatud. Kord oli kuulda, et kohalik haigemaja, mis kuue kuu pääle avatud, seisma jääb. Sellekohase ülemuse poolt on aga haigemaja korraldajatele teade tulnud, et haigemaja kuni sõja lõpuni lahti peetakse. – m. Olevik 16.apr. 1915 lk 4 (N) Jõgeva Punase-Risti haigemajasse paigutati laupäeva õhtul 12 soldatit. Ka seekordse saadetise hulgas polnud raskesti haavatuid, nii et nad kõik omal jalal haigemajasse läksid. Kord oli kuulda, et kohalik haigemaja, mis kuue kuu pääle avatud olla, seisma jääda. Sellekohalise ülemuse poolt on aga haigemaja korraldajatele teade tulnud, et haigemaja kuni sõja lõpuni lahti peab jääma. – nu. Postimees 9.mai 1915 lk. 2 Jõgeva sõjalaatsareti kinnipanemise kohta palub laatsareti juhataja Dr. Dreybladt meie lehe 101 nrs ilmunud teadet selles mõttes õiendada, et nim. laatsaretti mitte ainult mõisnikude laatsaretiks nimetada ei või, kuna selle ülevalpidamisest ka ümberkaudsed külaelanikud helde käega osa on võtnud. Alguseks taheti laatsaretti 6 kuud pidada. Ümberkaudsed elanikud saatsid pärastpoole oma annetused oma laatsaretile Taara linna. Raha jätkus aga siiski nii palju, et laatsaretti 3 kuud üle esialgse tähtaja, kuni 20. maini lahti pidada võis. 20.mail jääb aga laatsarett ktant. 20.juuni 1915.a. Postimees teatab leheküljel 3, et teiste seas on tegevuse lõpetanud ka Voldi mõisas ja Jõgeva mõisas asunud Punase Risti haiglad. ************** TULETÕRJESELTS Olevik 21.veebr. 1915 lk 4 Jõgeva Tuletõrjujate Seltsi aastakoosolekul oli 8.vebr. 30 liiget kokku tulnud. Aruande kinnitamine sünnitas elavat läbirääkimist. Valiti avalikult pea ühel häälel esimeheks hra Lail (M.Lall – Ü.P.) , päevapiltnik, kassapidajaks H.Liigand, kirjatoimetajaks R.Klausson (uus),


119 päämeheks J.Mägi (uus). Selts on edasi jõudnud, on muusika ja laulukoor kui ka näiteseltskond. P.W. Postimees 3.juuni 1915 lk. 2 Jõgevalt. Pühapäeval 31.mail pani Jõgeva Vabatahtlik tuletõrjujate selts segaeeskavaga (segakoori laulud ja J.Liivi näitemäng „Pilved”) piduõhtu toime, mille sissetulek Suurvürstinna Tatjana Nikolaevna nimelise komitee hääks läks. Osavõtmine oli elav. Sissetulek saja rubla ümber. – m. ************** SÕJAVÄELE LOOMADE REKVIREERIMINE Olevik 31.jaan. 1915 lk 3 Kariloomade üleüldine sunnivõtmine… algas heila hommikul kõigi nelja komisjoni ees, linnas, Elvas, Puhjas ja Jõgeval, ühekorraga… kõige nelja komisjoni juhatajaks on mõisnikud… ja Jõgeval – parun Pahlen… Jõgevale tuuakse loomi Laiuse, Torma, Mustvee kihelk jne üleüldse kohaliku maakonna põhjapoolsest otsast… Olevik 5.veebr. 1915 lk 4 Jõgevalt. Sõjaväele loomade võtmine algas reede 30. jan. Selleks päevaks olid kolme valla loomad kohalekutsutud: Jõgeva, Laiuse ja Vaimastvere. Vastuvõetud loomad pannakse kohe sõjaväljale saatmiseks vagunisse. Loomade talitajateks palgatakse inimesed, kellel raudteel prii sõit edasi ja tagasi ja maksetakse 150 kop. päevapalka. Postimees 2.veebr. 1915 lk. 2 Laiuselt. Jõgeval algas rekvireerimiskomisjon oma tegevust 30.jaan. Liikmeteks olid: juhataja parun Pahlen, Liivimaa kontrollkoja ametnik, loomaarst Widik, 2.jaosk. kreisiülema abiline, Jõgeva vallavanem ja kirjutajaks Jõgeva, Laiuse ja Kaarepere vallakirjutajad. Loomi võeti Jõgeva, Vaimastvere ja Laiuse vallast ja mõisatest – kokku 281. Valdade loomad läksid suurem jagu 3. sorti, kuna mõisatest mõned ka 2. ja 1. sorti langesid. 3. sordi looma hind on 3 r. 40 kop., 2. sordi 3 r. 80 kop. ja 1. sordi looma hind 4 rbl. Heinu võeti 1 puud looma päält, puuda hind 70 kop. 31.jaan. võeti Jõgeval loomi Kuremaa, Härjanurme ja Puurmani vallast. Kommisjon mõtleb loomade võtmist teisip. 3. veebruaril lõpetada. Olevik 19.veebr. 1915 lk 3 Kariloomade üleüldise sunniviisilise … …Jõgeva ja meie linna piirkonnast võetakse loomi teatavasti ainult kohaliku konservivabriku tarvis, aga mitte senise komisjoni, vaid par. Stackelbergi juhatuse all oleva komisjoni juhatusel… Ristirahva pühapäevaleht (sept. 1915) .... loomade eluskaalu puuda hind vahemikus 3.80 – 4.20 rbl. Raha makstavat omanikule välja looma üleandmisel. Mõisatest ja valdadest, kus ei suudeta vabatahtlikku loomade andmist korraldada, võetakse loomad sunniviisiliselt. ************** Päevaleht 1.apr. 1915 lk 2 Jõgevalt. TURU KORISTAMATUS Eeloleval suvel kardetakse külgehakkavaid haiguseid ja püütakse kõik, mis võimalik teha, et taudid laiali ei laguneks. Aga meie siin Jõgeva alevis elame kuid teises maailmas, kuhu siinse planeedi korraldused ei ulata. Jõgeval peetakse 2 korda nädalas turgu. Turg on kolmest küljest


120 elumajadega piiratud ühe Riia vakamaa suuruse platsi peal ja sinna veavad alevi elanikud oma hoovidest lund ühes pühkmekastide sisuga! Nüüd sulaga ei arva igaüks kohuseks sinna vedada (arvatakse kaugel olevat), vaid pühkmekasti sisud on turu ääres maantee kaldal vedelemas näha. Avalik turu väljakäigukoht on sarnases olekus, et seda kirjeldadagi ei julge, aga kellegil ei näi tarvilik olevat asja parandada. Ei või unustada, et alevis mõnedki toiduainete tehased on, mis puhtuse kontrolli all peaks seisma. Ehk äratavad need read meie unustatud nurga vastu tarvilisel kohal tähelepanekut. J.R – k. Olevik 17.jaan. 1915 lk 4 Laiuse Põllumeeste Selts otsustas, et kui võimalus, siis Jõgeva vaksali juures kunstpõllurammu pääladu avada. Postimees 22.jaan. 1915 lk. 4 Kuulutus. Metsalõikajad leiavad kestvat teenistust Kurista metsas. Lähem teat. saab Jõgevalt (Laisgolm – on kirjutatud vene tähtedega) Kuusiku saeveski valitsusest. Esimene sama sisuga kuulutus oli 20.jaan. Uus, kolmas kuulutus on 30.jaan., et metsatöö on küll Jõgeva kaudu Kurista metsas, aga Kuusiku saeveski aadressiks on nüüd Emajõe uulits 4, ehk siis Tartus. Seega pole päriselt selge, kas Kuusiku saeveski Jõgeval töötab või mitte või tähendab see hoopis, et Kuusikul on teine saeveski ka Tartus ja töölepingut saab teha ka seal ja Kuusiku lauavabrik Jõgeval ikkagi ka 1915.a. töötab. Johannes Nahkur nimelt väidab mälestustes, et Kuusik viis oma saevabriku ära Tartusse I ilmasõja algusega 1914.a. Võimalik, et saevabriku aadress kuulutuses on ka juhuslik eksitus. – Ü.P. Olevik 24.jaan. 1915 lk 4 Päevaleht 14.märts 1915 lk 7 Jõgeval on viimasel ajal õige rohkesti valerahasid liikuma hakanud. Valerahad, suuremalt jaolt rublatükid, on helipoolest harukordselt osavasti järele tehtud, kuid välimine kuju või läige laseb kohe märgata, et raha vale on. Rahad kannavad pääasjalikult 1896 aasta arvu. Olevik 14.märts 1915 lk 4 Jõgevalt teatasime hilja aja eest, et siin õige rohkesti valerublatükka liikumas on. Viimasel ajal on need rahad ärakaduma hakanud. Nende asemele on uued astunud ja nimelt valekolmerublalised paberirahad… Teed on viimaste tormiliste ilmade tõttu päris põhjatuks muutunud, nii et läbipääsemine paiguti õige raske… Postimees 18.veebr. 1915 Kuulutus. Kodumaalt lahkudes ja väeteenistusse sõites, jätame kõiki sugulasi, sõpru ja tuttavaid neidusid jumalaga! Johannes Annus ja Rudolf Hanssohn Jõgevalt. Taolisi kuulutusi ilmub 1915.a. Postimehesse väga arvukalt – Ü.P. Tartu Päevaleht 13.märts 1915 lk 2 Põltsamaal on tohtri-küsimus terav… Et seda asjaolu kergendada, paluti Jõgeva arsti igaks pühapäevaks Põltsamaale sõita, millega ka nõus oldi, ja nüüd võivad abitarvitajad arsti kergema vaevaga saada. Olevik 7.märts 1915 lk 4 Jõgeva Piimatalitus pidas 25. januaril esimest korda oma uues majas aastakoosolekut. 1914. aasta läbikäik oli 35.572 rbl 70 kop, selle hulgas müüdud võist saadud 31.390 rbl 58 kop, muu


121 osa müüdud piimast. Liikmeid on ühisusel 103, piimatoojaid aga rohkem, sest piima toovad ka võõrad. Läinud aastal ehitas ühisus omale uue vabriku, tsementkividest. Ehitus läks ligi 4 ½ tuhat rubla maksma, meieri elumaja, kaevu ja muude kõrvaliste ehitustega kokku ligi 6 tuhat rubla. Kõik ehitusmaterjal sai aga ühisuse liikmete poolt maksuta kohale veetud. Jõgeva mehed ajavad asja tasa ja targu, et pankrott majasse ei tuleks nagu mõnel teisel, kes liiga suuresti tegevust alustasid ja kallid ehitused tegid. Piim töötatakse hobuste jõul võiks ümber: kallid auruvärgid on senini veel kõrvale jäetud. Olevik 9.juuli 1915 lk 4 Viimasel ajal on siin õige sagedaste joobnud inimesi näha. – m. Olevik 7.apr. 1915 lk 4 Kuulutus. Hääd seemne otre ja kaeru võib saada Jõgeva postijaamast. Postimees 15.juuli 1915 lk. 4 Kuulutus. Jõgeval R.Klaussoni kaupluses saab tellida Postimees, Elu ja osta ajalehtede üksiknumbreid. Olevik 7.juuli 1915 lk 3 (T) Kohalik elu …Meie maakonnast on sunniviisil kroonu töödesse võetud töölisi Riia maakonda, töökohale saatmine neljapäeval 9.juulil kohalikust raudteejaamast ja Jõgeva, Voldi… raudteejaamadest 10.juuli. Olevik 11.juuli 1915 lk 3 …Jõgevalt saadeti 9.juulil 82 vabatahtlikku mullatööle… Postimees 21.juuli 1915 lk. 1 Laupäeval 8. juulil oli Jõgeva vaksalis meeste kroonutööle väljavalimine valdadest kohale saadetud meeste hulgast. Mustveest oli kohal 78 meest, aga neist võeti vastu vaid 8, samal ajal kui Avinurme 75 mehest koguni 73. Ilmselt oli see Mustvee vallajuhtide oma salaplaan. Abja jaamast teele saadetud mehed viidi Riia alla. 1.aug. saadeti Jõgeva jaamast jälle töökohustuse mehi mullatöödele. Keegi Avinurme kandi mees, kellel vankriratas puru läks, pääses seepärast varem koju. Kurtis, et isegi hobust polevat saanud seal rautada, sest teedeääred olnud inimestest tühjad (see oli aeg, kui sakslased jõudsid Kuramaale ja Lätist hakkasid valguma Eestisse põgenike hulgad. Kroonutöölistele makstud 3.50 päevas, töö olnud kerge, aga toiduga olnud suuri raskusi. (Ümberjutustatud kujul. – Ü.P.) Tartu Päevaleht 5.aug. 1915 lk 3 JÕGEVALT. Kaua aega ei ole ajalehtede veergudelt enam Jõgeva nimegi leida olnud, nagu ei olekski sääl lehe sõnumisaatjat või ei sünniks sääl midagi uudist… et 28.juulil keegi mõisa krahv oma autoga kaks Jõgeva meest hobusega kraavi ajas, kus üks vähemate vigastustega, teine aga purustatud pää ja küljekontidega Jõgeva tohtri juure parandamisele toodi… mis uudis ehk oleks see, et krahviherral niipalju inimlikkust oli, et ta õnnetumad oma automobiilis tohtri juure viis ja seega meiesugustest surelikkudest paar meest krahviherra autos sõita said. Sarnaseid kraavi-ajamisi tuleb siinpool tihti ette, sest autod vuravad pea igapäev maanteel. Imeks ei ole siin midagi panna, sest herradel on luba autodel sõita; ainuke asi, millest mina ei


122 ole arusaanud: mispärast talumatsidel kaherattaga kärul, mida jalgrattaks nimetatakse, sõitmine on keelatud, hobuste hirmutamisega aga herradel luba on? Kui kirjutada, et Jõgeval juba kolmat korda Riiga kroonu töösse mehi saadeti ja Riiat tühjendama kolm hobust ja meest võeti. See ei ole ka uudis, neid võetakse igal pool üle kubermangu. Ainult see võiks ehk uudis olla, et vallast ühestki talust sellekohast hobust, vankrit ja meest ei leitud, mis kõlbulised oleks olnud, sellepärast osteti valla poolt hobused ja vankrid ja mehed leidusid, kes kroonult saadava palga eest vedama läksid. …Jõgeva alevikku hulk põgenejaid Kuramaalt on ajutiselt elama asunud, neid asub nüüd igalepoole… J.T. Päevaleht 23.dets. 1915 lk 2 Jõgevalt Salakaubavedu. Tartumaalt on liha väljavedu keelatud. Mõned ärimehed katsuvad salaja hobustega liha välja vedada. 7. skp. võeti teel Vägeva poole lihakaupmees K kinni, kes üle 20 tapetud sea tahtis Vägevale viia, et sealt raudteega Tallinna saata. K saadeti lihakoormaga vald-vallalt Tartu politseisse, kes teda sead laskis Tartu turul mäa müüa. J.T. Päevaleht 14.nov. 1915 lk 2 Vabatahtlik viljamüük sõjaväele Tartu- ja Võrumaal. … Rukiste Riia vakk peab vähemalt 116 naela kaaluma. Odra Riia vaka kaal alla 97 nl. ei tohi langeda. Kaera vaka raskus mitte alla 72 naela… Vili võetakse Tartu ja Võru linnas ning Jõgeva ja Puka raudteejaamas vastu. Raha vastuvõetud vilja eest makstakse vastuvõtmise päeval ja kohal vallavanematele ehk nende asemikkudele välja… Päevaleht 8.dets. 1915 lk 2 Jõgevalt… Jõgeva vallamaja välimise kui ka sees kantseleisse käivate uste peale on määrus vallavanema ja kirjutaja allkirjadega kleebitud, mis pealkirja kannab: „Sisseminek ilma luba küsimata on keelatud.” Et see määris ka täitmist leiab, nägin 12.nov. s.a., mil vallavalitsuse jutule saamise päev oli, kus inimesed hommiku kella 9 – 1 lõunani suurel hulgal väljas vallamaja trepi peal ja külmas kojas ootasid, mil vallavalitsus neile luba annab jutule minna. Vallakasakale on korraldus tehtud mitte kedagi enne sisse lasta, kui selleks luba on antud. Oodatalaskmine võis ju põhjendatud olla, aga tülikas näitab niisugune korraldus olevat, kus inimesi tundide viisi lastakse talvel väljas külma käes olla, kuna kantselei kõrval suur saal tühja täis on ja valla elanikud aastas sadasid rublasid maja soojendamiseks tarvitatud puude eest peavad maksma. K Päevaleht 23.dets. 1915 lk 2 Jõgevalt. – Tulekahju. 14.dets. hommiku kella 3 ajal põles Jõgeva alevikus seltsimaja hoovi peal loomalaut maha. Tulde jäid einelauapidaja Siku siga ja hobune. Tule hakatus teadmata. Päevaleht 31.aug. 1915 lk 2 (mitte näitusenumber sama kuupäevaga) Põhja-Balti komitee põhikiri. Päevaleht 3.sept. 1915 lk 2 Jõgevalt. Valla asjust, vallasekretäri ametikohast, kooliõpetajate palgast jne.

1916 JÕGEVA RAHVAHARIDUSE SELTS Postimees 16.veebr. 1916 lk. 1 JÕGEVA RAHVAHARIDUSE SELTSi….


123 aruandest, mis 1913-1915.a. tegevuse kohta liikmetele trükitult kätte on saadetud, selgub, et selts mõndagi on 2 ½ aasta kestusel korda on saatnud. Seltsi asutajad on: õp. J.Kõpp, J.Luha, H.Luha, R.Joost ja A.Tiiman. 6.okt. 1913 otsustatakse 2-klassilist kooli viie jaoskonnaga avada, kus õppekeeleks Eesti keel oleks. Luba saabumine viibib, aga tarvidus kooli järele on suur. Selle pärast otsustatakse rahvakoolide direktori ettepanekul rutulisemaks lubasaamiseks kooli õpekava ministeeriumi-koolide omaga sarnastada. Luba kooli avamiseks jõudis septembri-kuul 1915.a. kätte. Erakordsete aegade peale vaatamata otsustatakse kooli kahe alama jaoskonnaga avada, kus umbes 60 last 2 kooliõpetaja juhatusel õpetust võiksid saada. Et aga lapsi peale 100 tuli, siis avati ka kolmas jaoskond. Koolitöö algas 19. okt. kahe õpetaja, neiude Noormägi ja Sasmini juhatusel, koolijuhataja G.Kruuse astus novembri-kuus ametisse. Koolis on praegu 69 last. Tarvidus kooli järele Jõgeva alevis on juba mõnda aastat väga suur, nii et kooli avamisega Hariduse Selts lastevanemate tõsist tänu ära on teeninud. Pääle kooli oleks Seltsi tegemisest nimetada lasteaeda, lugemistuba ja pidude toimepanemist. Lugemislaual käisid 1915 aast. 9 eestikeelist ja 3 venekeelist lehte. Lasteaed avati juuli-kuus 1915.a. Juhatajaks kutsuti neiu Kiviväli ja abiks neiu Hendrikson. Lapsi oli lasteaias 83. Et palju perekonna isasid sõjaväljal oli ja emad väljas tööl pidid käima, siis oli lasteaia avamine väga tarvilik. Liikmeid oli 1913.a. 136, 1914.a. 47 ja 1915.a. 60. Loodetavasti kasvab liikmete arv uuel-aastal veelgi rohkem, nii et avatud kool edeneda, kasvada ja tugevaks võiks saada. Postimees 8.märts 1916 lk. 4 Laiuselt. JÕGEJVA RAHVAHARIDUSE SELTS …. Peab oktoobrist 1915 kooli üleval, mille õpekava ministeeriumikoolide oma on. Koolis on tänini 8 jaoskonda, 89 lapsega. Seltsil on ka lugemislaud, raamatukogu arvatakse edaspidi avada. Seltsi lasteaias oli 83 last. Liikmemaksu on 1915 tasunud 48 liiget. Sissetulek oli 1749 r., väljaminek 1234 r (rubla). Päevaleht 2.juuli 1916 lk 2 Jõgevalt… Seni asus ühes osas teatriruumides kohaliku haridusseltsi kool. Nüüd on teatrimaja omanikkude poolt haridusseltsile ettepanek tehtud, kas ta soovib teatrimaja 700 rublaga aastas üürile võtta. Selleks otstarbeks oli 26.juunil haridusseltsi koosolek, kus küsimus otsustamata jäi, sest pidude toimepanek on seltsil välistel põhjustel takistatud. T. Postimees 3.sept. 1916 lk. 2 Laiuselt. Jõgeva Rahvahariduse Seltsi lasteaed lõpetas oma tegevuse 28.aug., et koolil ruumi anda, kus õppetöö 1.sept. algab. Lasteaed töötas ligemale kolm kuud, lapsi oli pääle 50, 2-10 a. vanuses. Kohalik seltskond ja iseäranis lasteaia korralduses töötavad naesterahvad olid helde käega abiks lasteaia kulusid kandmas. 28.aug. oli lasteaia lõpupidu, millest osavõtmine haruldaselt elav oli. Laste ettekanded ja ilus kogu pidusaalis väljapandud asjakesi, mis suve jooksul valmistatud, andsid lasteaia juhatajate neiude M.Kiviväli ja A.Kochi ennastsalgavast ja hoolsast tööst hää tunnistuse. ************** SÕJAAJAL KAUBAGA SAHKERDAMINE Päevaleht 28.juuni 1916 lk 2 Jõgevalt. Sahkerdajate lootused kukkusid vette. Senises alevis tosinavõrd poodisid, kuid suhkrut ei ole nendest kolme nädala jooksul saada. Viimase suhkru müüsid kaupmehed 35 kop. kõva- ja 25 kop. peene-suhkru naelast võttes. Üks suurkaupmees tahtis kotti 10 omale tagavaraks hoida, et siis pärastpoole veel kõrgemat hinda võiks võtta. Sellest sai kreisiülem kuulda, sõitis kohale ja laskis kõik selle suhkru alevielanikkudele ära müüa, 20 kop. nael.


124 – Sahkerdajad ja kreisiülem. Ära nähes, et kaupmehed peale selle, kui nad suhkru raudteejaamast on kätte saanud, seda sugugi ei rutta müüma, vaid jäävad ootama, kuni see veel kallimaks läheb, andis maakonnaülem määruse, et ainult tema iseäralise lubaga kaupmehed suhkrut võivad jaamadest kätte saada. Ühtlasi tegi ta kaupmeestele kohuseks suhkrut määratud hindadega müüa. Kuid need määrused ei aidanud veel Jõgeva rahvast suhkruhädast välja. Seal sai üks kaupmees vaguni suhkrut, aga ta ei võtnudki seda Jõgeval maha, vaid saatis üle Tallinna Võhmale, kust kaup hobustega Põltsamaale veeti ja seal ka müügile saadeti. T. Päevaleht 12.sept. 1916 lk 2 Politsei liha müümas. Augustikuu 21. saadik on Tartu maakonnast kõikide toiduainete väljavedu keelatud, peale piima. 7.septembril võttis kohalik politseikordnik Jõgeva alevis juudilt 20 tapetud lammast ja neli siga ära ja müüs turuplatsil alevi elanikkudele välja 50 kop. sealiha ja 30 kop. lambaliha nael. K. Postimees 10.nov. 1916 Päevaleht 12.nov. 1916 lk 2 Jõgevalt. VÕI VÄLJAVEDU. Kesknädalal 2.nov. pani Jõgeva jaama sandarm Popov õhtuse postirongi pääle kolm suurt, rasket korvi kaupa ja sõitis ise kaasa. Enne kauba rongile päälepanemist nõudsid kolm kohalikku elanikku sandarmilt korvide lahtivõtmist, teatades, et nendes võid, keelatud kaupa, väljavedamiseks on. Suurema valitsusvõimu puudusel läks sandarmil korda võid rongiga ära viia. Et Jõgevalt kuni Kiltsini üheski vahejaamas sandarmi ei ole, sõitnud üks agaramatest meestest Kiltsini kaasa ja teatanud säälsele sandarmile ülekohtuse veo üle, nimetamata jättes, kelle oma või on. Silmapilk mindud korvisid välja võtma, et aga viimased keelatud kaubaga mitte kaugeltki ühekäe tõsta ei olnud, läks nende väljatõstmisega vähe aega. Selle aja sees tuli Jõgeva sandarm ja seletas, et need tema saadetused on. Selsamal silmapilgul vabastati või kahtlusealusest seisukorrast ja saadeti oma kaitsja seltsis edasi. Nähes, et sel teel palju teha ei ole, jäi õigusenõudja Kiltsis rongilt maha ja nõudis kaebtuseraamatut, kuhu võiks seadusevastast tegu sisse kirjutada. Nüüd vist nägi Kiltsi sandarm, et asjalugu teda ennast ähvardab. Anti Tapale telegramm, mille pääle 2 korvi võiga Kiltsi jaama tagasi saadeti, kus ta asja soikujäämist lootes ülestõusmist ootab. Kolmas korv aga läks sandarmiga edasi Petrogradi poole. –r– Postimees 1.dets. 1916 lk. 2 Laiuse kih. …. Oli Jõgeva jaama sandarmil Popovil 2.nov. või väljaveoga äpardus: kolmest korvist võiga läks kellegil kohalikul elanikul korda kahte saadetust teel Petrogradi poole kinni lasta pidada. Asja üle tõesteti kaebtust. 26. skp. käis Tallinna sandarmite jaoskonna ülem asja järele uurimas. Üle kuulati raudtee teenijad ja kolm eraisikut. Tt. ************** LAPSI ROHKEM KUI KOOLIDES RUUMI Päevaleht 14.sept. 1916 lk 2 Koolidepuudus Jõgeval. Jõgeva valla ringkonnas on üle kahesaja kooliealise lapse. Peale kolme külakooli siin kõrgemaid koolisid ei ole. Alevikus jatkab haridusseltsi kool oma tegevust tänavu teist aastat, kuhu aga ruumipuudusel kõiki koolisoovijaid lapsi vastu võtta ei võidud. Jäi üle 40 vastuvõtmata. Lähem ministeeriumikool asub Kaareperes. Ka seal on tung kooli nii suur, et ühtegi võõra valla last vastu ei võidud võtta. Jõgeva alevikku oleks hädasti kõrgemat algkooli tarvis. Inspektor on mitmel korral valla valitsusele ettepaneku teinud, et valla ringkonnas mõni kroonu kool saaks avatud. Kõik ettepanekud on aga tagajärjetaks jäänud. Aleviku külje all on vallal kooli jaoks koht ostetud. K.


125 Päevaleht 20.sept. 1916 lk 2 Jõgevalt. Uus kool. Võib loota, et Jõgeva alevik lähemal ajal uue kooli saab. Kaarepere preestri eestvõttel asutatakse käesoleval õppeaastal Jõgeva alevikku kroonu kaheklassiline algkool. Maja on selleks juba üüritud. Kooli soovijad lapsi on ühe nädala jooksul üle 70 üles antud. K. ************** Fond 3206 n 1 sü 105 16.veebr. 1916.a. valla dokumendis nimetatakse alevi kümnikena Jüri Maasik`ut ja G.Toots`i. Aga ainult ühel korral, kuna külade kümnikke kutsutakse pidevalt vallamajja ja antakse peremeestele tutvustamiseks või täitmiseks ülesandeid viia. Rud. Klausson elab alevis. Tema allkiri on kirjutatud alati ilusate, hästi väljajoonistatud tähtedega. Wieckbergi majas elab 9 inimest, perekonnapeana märgitakse A.Leihberg`i. Fond 3206 nim 1 sü 105 17.veebr. 1916 nõudis vallavalitsus kaupmeestelt andmeid, kas ja kuipalju on neil tagavaraks ristiku ja timuti seemet. Kokkuvõttelehel on kaupmeestena kirjas: - F.Müller - R.Klausson - C.F.Leihberg, J.Kasperson - Raag - J.V.Jürmann - J.Vindi - K.Ilves - P.Rang - Abram F.Müller peaks olema Painküla veski omanik ja viljakaupmees. Kuus asub Raagi pood, ei tea, aga teised peaksid olema Jõgeva alevis asuvate kaupluste omanikud. – Ü.P. Päevaleht 28.juuni 1916 lk 2 – Korratu asjaajamine. Märtsikuul kogus Tartu komitee vallavalitsuste kaudu teateid kui palju soovitakse Sisevenemaalt rukkid ja nisu tellida. Endistel aastatel tarvitati Tartu maakonnas harilikult hulk Venemaa vilja ära, kuid nüüd sõja-ajal ei saanud kaupmehed vilja sisse vedada. Sel põhjusel tuli komitee selles asjas rahvale abiks. Maikuu algul jagas komitee asjaajaja tellitud nisud ümbruskondsetele valdadele Jõgeva vaksalis kätte. Nisu oli kaks vagunit toodud, puuda hind 225 kop. Rukkid pidid hiljem kohale jõudma, 2 rbl. puud. Sellest viljast jäi ainult Jõgeva vald ilma, olgugi et ta kõige rahvarikkam on. Vallavalitsus oli lihtsalt tellimise komiteele saatmata jätnud, ehk küll vallas sellekohaseid teateid koguti. See lugu sünnitas valla elanikkude hulgas rohkeste nurinat ja seda täie õigusega, sest valla keskel asub alevik üle tuhande elanikuga. Üleüldse elutseb valla piirkonnas kolmetuhande elaniku ümber, nendest kolmas osa ilma maata, nii et kohalised põllusaadused kaugeltki kõiki tarvidusi ei jõua täita. Endistel aastatel tellis valla piirkonnas olev mölder iga aasta Venemaalt kümned vagunid vilja, mis ümbruskudne rahvas ära ostis. Sõja ajal ei ole aga mitte ühtegi vagunit saanud. Rukkipuudast pakutakse praegu maapidajatele üle 2 ½ rubla, aga ka selle hinna eest ei ole saada. Vilja tellimata jätmist komitee kaudu vabandab vallavalitsuses sellega, et olla vähe tellijaid olnud. Maata inimesed nurisevad aga selle üle, et nendelt ei olla üldsegi teateid kogutudki, kas nad tahavad vilja tellida või mitte. Kõneksolev mölder on suure tõenäosusega Painküla veski rentnik Müller, kes vedas tõesti suures kogustes vilja ja jahu juba varem Venemaalt sisse ja ka Venemaale välja. Rukki tellimatajätmine võib aga endas kätkeda juba vallavalitsuse ja alevirahva teravnenud vastuolusid. – Ü.P. Päevaleht 19.sept. 1916 lk 2


126 Jõgevalt. Venemaa vili. Tartu maakonna tarbeainete komitee nõuab vallavalitsuse kaudu teateid, kui palju keegi elanik kuni uue lõikuseni rukkid tarvitab. Kui vallavalitsus kogutud teateid saatmast ei unusta, siis tuleb komiteel Jõgeva vallale mitu vaguni täit rukkid muretseda. – k. Päevaleht 14.okt. 1916 lk 2 Viljanõutamine Põhja-Liivimaa Põllutöö Keskseltsi kaudu. … Lähemal ajal on P.-L. Keskseltsil 60 vagunit rukkid, 10 vag. nisu ja 5 vag. erneid oodata. Esialgselt kohalejõudnud saadetusest tuleb rukkid Jõgevale vähem kui tellitud, sellepärast saavad Jõgeva tellijad vallad esiti ainult poole osa rukkid kätte… Päevaleht sept. 1916 Septembris keelas kreisiülem ilma temapoolse loata Tartumaalt ka jõhvikate (kuremarjad) kui toiduaine väljaveo. Päevaleht 18.veebr. 1916 lk 3 Jõgeva piimatalituse aastakoosolek oli 7.veebr. Ühispiimatalituse tegevuse algus oli 1911 a. veebruaris. Algus tehti 9 liikme poolt, aasta lõpul aga oli liikmeid 92, 1913.a. 109, 1914.a. 103 ja 1915.a. 112 liiget. Piima on viimasel aastal ühisusesse toodud 1.812.557 naela, võid saadud 70.047 naela, piima müüdud Petrogradi 24.494 toopi. Ühe naela või peale on kõige vähem jaanuarikuul (21 naela) ja kõige rohkem maikuul (27 ½ naela) piima tarvitatud. Läbisegi on aasta jooksul 24 ½ naela piima pealt nael võid saadud. Ühisusel on omal paari aasta eest ehitatud vabrik, kus läinud aastal hobusejõuline koorelahutaja üles seati. Enne töötati inimeste jõuga. T. Päevaleht 1.sept. 1916 lk 2 Sõjaväele heinte vastuvõtmiseks on seni heinalaud avatud. 1) Jõgeval, 2) Kassinurmes, 3) Elistveres jne. Päevaleht 14.sept. 1916 lk 2 Jõgevalt. Hiinlased, kokku umbes poolteistsada meest jõudsid selle kuu esimestel päevadel Jõgevale metsatööle. Suuremal jaol ripuvad juustepatsid selja peal, mõnel on ka pügatud juuksed. Kõik on umbkeelsed, peale kahe kümniku, kes vene keelt oskavad. K. Fond 3206 nim 1 sü 105 1916.a. juunis määras vallavalitsus vallas toimepandava loomade ja külvipinna loenduse läbiviijaiks 9 loendajat. Alevist oli sinna lülitatud Villem Sikk ja Rud. Klausson. Päevaleht 28.juuni 1916 lk 2 Jõgevalt. Vikatite puudus. Heina-aeg on käes, kuid niitmiseks ei ole vikatid. Endistel aastatel ostetud vikatid on kauplustes otsas ja uusi ei ole neil kusagilt võtta. Postimees 20.aug. 1916 Kuulutus. Vennad Jürmannid müüvad Jõgeval masina-õli ja petroleumi. R.Klaussoni kauplus müüb Jõgeval Postimehe üksiknumbreid (Rud. Klausson oli 1917-1918 Jõgeva vallavanem – Ü.P.). Päevaleht 2.juuli 1916 lk 2


127 Jõgevalt. Teatri ruumid kirikuks. Kaarepere Vene kirik kavatsetakse Jõgeva alevikku üle tuua, sest et kogudus Kaareperes mõnekümne hinge peale kokku on kuivanud. Kiriku ruumideks kuni uue kiriku ehitamiseni soovitakse Jõgeva teatrimaja üürida. Seni asus ühes osas teatriruumides kohaliku haridusseltsi kool. Nüüd on teatrimaja omanikkude poolt haridusseltsile ettepanek tehtud, kas ta soovib teatrimaja 700 rublaga aastas üürile võtta. Selleks otstarbeks oli 26.juunil haridusseltsi koosolek, kus küsimus otsustamata jäi, sest pidude toimepanek on seltsil välistel põhjustel takistatud. T.

1917 POLIITILISEST TEGEVUSEST Postimees 22.märts 1917 lk. 2 Päevaleht 18.märts 1917 lk 2 LAIUSE-JÕGEVA valla täiskogu liikmed olid 11.märtsil vallamajasse kokku tulnud uue kuberneri telegrammi kuulama; sääl tegid nad otsuseks valla- ja kohtukirjutajat Jaan Luha ametist lahti lasta ja uue valimist 24.märtsil ette võtta. Vana kirjutaja niikauaks ametisse jätta, kui uus ameti vastu võtab ja valla kassa ja arved revideeritud on. Kirjutajale anti süüks, et ta ametitalitusel on rahvaga toorelt ümber käinud, valla liikmetele sugugi vastutulelik ei ole. See on vahekorra kirjutaja ja valla liikmete vahel nii vastikuks muutnud, et otsus ühel häälel (74 h) tehtud, ainult paar isikut jäid erapooletuks ja lahkusid otsustamise ajaks koosolekult. J.T. Postimees 8.apr. 1917 Jõgevalt. Uueks Jõgeva valla- ja kohtukirjutajaks valiti 24.märtsil Ranna vallakirjutaja Jaan PRIIMÄGI, kes kui agar seltskonnategelane Rannas tuttav on. Päevaleht 10.juuni 1917 kl 2 23.mail 1917 valiti Jõgeva vallast Tartu maakonna valimiskogu liikmeteks Voldemar Karli p. Lambakahar, Mart Jüri p. Lall ja Jaan Jüri p. Truusmann. Päevaleht 3.juuni 1917 lk 2 Jõgevalt. 28.mail oli Jõgeva aleviku ja valla rahvas seltsimajas koos toitlusekomisjoni liikmeid valimas. Koosolekul võeti läbirääkimise alla Tallinna soldatite ja tööliste nõukogu teguviis kub.-komissari J.Poska lahtilaskmise asjus. Terve koosolek avaldas ühel häälel Tallinna soldatite ja tööliste nõukogu tegevuse kohta Poska lahtilaskmise asjus protesti, tegi otsuseks ajutisele valitsusele ja Petrogradi sõjaväe ja tööliste nõukogule aleviku ja valla poolt kui ka kõikide seltside ja ühisuste poolt Poska lahtilaskmise asjus seda telegrafi teel teatada. J.T. Postimees 20.juuni 1917 lk. 4 Jõgevalt. Juba 28.mail s.a. avaldasid Ajutisele Valitsusele kubermangu komissari Poska omavolilise ja kuritahtlise tagandamise pärast – Tallinna t. ja s. nõukogu poolt – kõige valjumat protesti: Jõgeva valla ja alevi ühine rahvakoosolek, Jõgeva Rahvahariduse Selts, Raamatukogu Selts, Tuletõrjujate Selts, Ühispiimatalitus. Protestimisest võtsid teiste seas osa töölised ja maata mehed, kes ühes teistega protestitelegrammide ärasaatmiseks 54 rbl. 29 kop. jalamaid kokku panid…. Postimees 17.okt. 1917 lk. 3 Jõgevalt. Demokraatlise Erakonna kõne-koosolek Asutava Kogu valimiste asjus pühap. 1.okt. oli õige rahvarikas. Ruumikas seltsimaja saal oli kuulajaid täis. Kõneleja J.Viik tutvustas kuulajaid Asutava Kogu mõiste, tema ülesannete ja valimise-tehnikaga ja arvustas lõpuks ka


128 meie pahempoolsete erakondade seisukohta riiklise korraldamise küsimuses, näidates, et neil enam usku Vene demokratia kui oma rahva enamuse sisse näib olevat. Kõne kestis ligi 3 tundi. Läbirääkimistel mingisuguseid põhjusmõttelisi vaielusi ette ei tulnud. Koosolekul viibiv maa-liidu esitaja J.Hünerson püüdis koosolekut oma erakonna reklamerimiseks tarvitada. Pärast koosolekut asutati Demokratlise Erakonna Jõgeva osakond. Esialgseks korraldavaks toimkonnaks astusid järgmised Jõgeval tuntud seltskonna-tegelased kokku: vallavanem Klaosson, pr. Klaosson, kooliõp. Karheiding, Miller ja pr. Orgusaar. Otsustati osakondade-vehelisele koosolekule 8.okt. Tartu kaks asemikku saata. Päevaleht 5.dets. 1917 lk 2 Jõgeva vallanõukogu otsustas 19.nov. ühel häälel valju protesti avaldada toore vägivalla tegude ja isikupuutumatuse rikkumise vastu, mis viimasel ajal rahva poolt valitud mõnede ametnikkude ja Eesti maa nõukogu saadikute kallal Tartus ja Tallinnas toime pandi. ************** ALEVI TOITLUSTUSKOMITEE Postimees 5.juuni 1917 lk. 3 28.mail valisid Jõgeva alevi elanikud omale toitluse-komitee. Hiljuti Jõgeva vallas toimepandud kuriteo tagajärjel tegi koosolek kõigile kõlbliseks kohuseks kurjategijaid, nende perekondasid ja muid elanikka, kes kas või kaudseltki nendega ühenduses on, boikoterida, s.o. ükski elanik ei võta nende perekondade liikmete käest teretusi vastu, ei kõnele nendega ühtegi sõna, ei osta ega müü nendele midagi, ükski majaomanik ei üüri nendele korterit, üüritud korteri peab majaomanik nendele üles ütlema jne. Kahtlase isikuna Härma talus tehtud mõrtsukatöös osavõtmises võeti V.V–l kinni ja saadeti kohtu-uurija juure. K– m. 1917.a. (suvel) asus Jõgeval Põhja-Liivimaa Toitlus-komitee ladu Jõgeval, mille laojuhataja oli J.Zimmerman. Postimees 15.juuli 1917 lk. 4 Jõgevalt. Toitluskomitee liikmed trahvimas. Neil päevil käisid noored neiud koeri ujutamas. Toitluskomitee liikme maja kohal hakanud koerad haukuma, lapsed majas ehmunud. Komitee liige läheb koerade omaniku juure ja nõuab sunniviisil laste ehmatamise eest 10 rbl. mis temale ka ära maksetakse. Paari päeva järel kuuleb komitee teine liige, et sõber maksu saanud, läheb ka koerade omaniku juure ja nõuab 10 rbl. Et nõudmine sunduslik, maksab koerade peremees ka uuele nõudjale 10 rubla lapse ehmatamise eest. Postimees 18.juuli 1917 lk.3 Jõgevalt. Õienduseks …. Teatan asja seletuseks järgmist: Et Jõgeva alevi kaltsukaupleja hra Stein juba ennemalt inimestele, keda tema koerad kiskunud, kahjutasu maksnud on alevi rahvale selge küllalt. Nii oli ka seekord. Jõelt koju tulles tormasid koerad Steini kaltsuaida töölise, umbes 60 aasta vanaduse naese keelust hoolimata, uulitsal mängivate lastele haukudes pääle, isegi mõnda neist pikali joostes, kuna üks laps mahakukkudes käele tublisti viga sai ja teine ehmatuse tagajärjel haigeks jäi. Sarnase hooletu ümberkäimise pärast suurte kurjade koertega, kes inimesi kisuvad ja kelle pääletungimisel lapsed eluks ajaks ehmatuse tagajärjel nii mõnegi haiguse võivad saada, avaldasin hra Steini vastu protesti, kuna viimane vabandades seletas, et tema ise seda kahetsevat, ja lubas esialgul kõik tohtri ja pärastpoolsed lapse rohitsemise-kulud ära tasuda. Praegust kallist aega, mida kohtuskäimine niipalju ära raiskaks ja Steini vabandust silmas pidades, leppisin ma tema ettepanekuga, kuna viimane


129 oma arvamisel järele vabatahtliselt esialgseks tohtri ja rohu kuludeks 10 rubla maksis. Punkt samasugune lugu oli ka teise komitee liikmega. Sunduslikust maksust ja trahvimisest, ei tohi siin juttu olla, toitlustuse komitee, millega minu, kui ka hra Tänava isikut toitluskomitee liikme seisukohalt teatud viisil haavatud on. Teeme ettepaneku kirjasaatjale ennast sarnase loo lehtepanemise pärast, mis vale alusel, vabandada. Toitluskomitee liige K.Koppel Jõgeval, 18.juulil 1917. Postimees 26.juuli 1917 lk.3 Jõgevalt. Selgituseks „Postimees” nr. 159 on herra Koppeli poolt antud õiendus minu koerade ja tema laste asjas vale alusel ja teotav: Minu koerad ei ole rättsepa Koppeli ja sepa Tänava lapsi kiskunud, sest herra Koppel ise andis üles, et koerad olla jooksnud, ja lapsed ehmatanud, mille eest ta raha nõudis. Mina ei soovinud oma aega ilmaaegse seletusega viita, maksin kannatajale 10 rbl. Päeva kolm pärast seda ilmus minu juure herra Tänav ja nõudis 25 rbl, mis 10 rbl kinkimisega lõppes. Raha maksmine minu poolt oli sellepärast, et mina ei soovinud pahatahtlise isikuga tegemist teha, kes ilma põhjuseta riidu norib, nagu seda ennemalt herra Koppeli poolt minu vastu on olnud. II järgu paberikaupluse omanik D.Stein ************** TOIDUAINETEGA SPKULEERIMINE Päevaleht 1.apr. 1917 lk 6 Toiduainete väljaveo korraldus. Jõgeva aleviku miilitsaväelised olid agarad liha ja võid ülesostjatelt ära võtma ja turul alandatud hinnaga ära müüma. Keelatud kaup toodi isegi ülesostjate kodust ära. Nüüd aga tuli vallavalitsusele komissari kaudu sõjaväeülemuselt seletus, et toiduainete väljavedu Liivimaa kubermangu ühest maakonnast sellesama kubermangu teise maakonda mitte ära ei ole keelatud. Vana salitsuse ametivõimud, kes seda vanal ajal tegid, on arusaamatusest talitanud. P. Postimees 19.mai 1917 lk. 2 Jõgevalt või ja liha väljavedajatest said karistust 4. jaoskonna rahukohtuniku juures 12.mail järgmised: J.Joost Jõgevalt ja V.Karu Laiuselt, mõlemad 50 rbl. ehk kaks nädalat aresti. Pääle selle trahviti V.Karu veel kahenädalase arestiga miilitsale vastuhakkamise eest. Karistada sai veel J.Voiman Vaimastverest 30 rbl. ehk kaks näd. Kuulaja. Postimees 19.juuli 1917 lk. 3 Jõgevalt. Või väljavedajad. Öösel vastu 6.juul. s.a. tabas kohalik miilits võiga angeldajad Jaan Ilves`t ja Jüri Joost`i parajasti kui nad kahe koormaga teel Vägeva poole olid. Jaan Ilves`il läks korda koju poole tulles militsionäri käest ära põgeneda, kuna Jüri Joosti või, 16 puuda, alevi toitluskomitee poolt kohalistele elanikkudele ära müüdi, 15 prots. alla turu hinna, s.o. 136 kop nael. Joosti on juba mitmendat korda väljaveo päält tabatud. Jõgevlane. Postimees 28.okt. 1917 lk. 4 Laiuselt. Läbiotsimised. Jõgeva alevi elanikud olid Tartu toitluskomiteesse kaebanud, et siit jaamast reisijad toidukraami, iseäranis võid ja liha välja veavad. Saadeti 5 soldatit miilitsale abiks. Nüüd on postisõidu aegu suur reisijate läbiotsimine. Vahel sekka kostavad ka revolvripaugud. Ka mõned alevikuhuliganid on reisijaid kimbutama hakanud. Kui näeb, kellel pakk käes, kohe läbi otsima. Nädalat kolm tagasi saadeti Tartu komiteest jälle salk soldatid välja siia jaama. Need võtsid siit hulga pakkisid inimestelt ära, et Tartu komiteesse viia. Aga nagu kuulda, ei ole need pakid Tartu jõudnud, vaid tee pääl ära kadunud. Asi on siin tõesti viimase võimaluseni põnevile aetud.


130

Postimees 2.nov. 1917 lk 2 Jõgevalt. Tartu Eesti sõjaväe miilitsal on korda läinud 16.okt. kuni 26.oktobrini Jõgeva alevis ühes kohaliku miilitsa ja toitluskomitee esimehe kaasabil järgmisi toiduainete-vedajaid tabada: (järgneb nimekiri). Kokku 127 puuda 31 naela liha ja 71 puuda 4 naela võid. Teiste hulgas Pajusi vallavanem Jüri Joost ja Karl Marjasaar, mõlemad 12 puuda võiga. ************** JÕGEVALE ÕIGEUSU KIHELKONNAKOOL Päevaleht 11.jaan. 1917 lk 3 Jõgevalt. Gr.-õigeusu kihelkonnakool avab käesoleval kuul meie alevikus kahe õppejõuga oma tegevuse. Vastu võetakse ka Luteri usku lapsi. Kooli astuda soovijaid on juba üle saja üles antud. Ruumipuudusel võib vastu võtta aga ainult 60-70 last. Koolimajas on ka ruum, kus Kaarepere preester kirikuteenistust käib pidamas. T. Päevaleht 20.veebr. 1917 lk 2 Jõgevalt. Gr.-õigeusu kihelkonnakooli, mis siin jaanuaris avati, tuli ligi sada last. Kooliõpetajate puudusel pandi ajutiselt kooli juhatajaks vanausuline M. ja kooliõpetajannaks luteriusuline neiu S. K. Päevaleht 23.märts 1917 lk 2 Jõgevalt. Miilitsa asutamine oli valla täiskogus 18. skp. Valiti valla ringkonda iga küla kümnikule kaks isikut abilisteks… J.T. ************** HARIDUSSELTSI KOOL Päevaleht 19.jaan. 1917 lk 2 Jõgevalt. Haridusseltsi kool kaotas 13.jaan. oma juhataja Gustav Kruuse, kes kahepäevase haiguse järele kopsupõletikku ära suri. Kadunu oli alles noor mees, hoolas kooliõpetaja ja töötas siinkooli avamisest saadik. Kool jääb nüüd käesolevaks õppeaastaks kahe naisõpetajaga. T. Postimees 1.mai 1917 lk 4 Jõgeva Rahvahariduse Selts kuulutas välja koolijuhataja ja ühe õpetaja valimised 4.juunil kell 14 kooli ruumes. Postimees 3.mai 1917 lk 1 7.mail kell 16 toimub kooli kasvandike lõpupidu. ************** JÕGEVA VALLANÕUKOGU JA VALITSUSE VALIMINE Postimees 16.sept. 1917 lk. 4 Laiuse. Jõgeva vallanõukogu valimisele mindi 3 nimekirjaga, maaomanikkude, alevi ja vallas elavate maata inimeste nimekiri. Valimistel andis 1500 hääleõiguslisest hääletajast 510 häält. Nõukogusse sai maaomanikkude asemikka 8, alevist 7, valla-maata inimestel 7. Vallavanemaks valiti hr. Klausson alevist, abideks dr. Dreybladt ja hr. Tõug alevist ja hr Alber maata inimeste poolt. Vallavanema palgaks määrati 300 ning abide palgaks 100 rubla, vallasekretäti Jaan Priimägi (oli enne Ranna vallakirjutaja, H.Priimägi vend Laiuselt) palgaks 2500 rubla aastas. – i. Postimees 27.sept. 1917 lk. 2 Laiuse. Jõgeva nõukogu liikmete arv määrati 22 pääle. Nõukogusse valiti peremeestest 8, maatameestest 7, alevist 7 liiget.


131 Vallavanema kandidadi ülesseadmisel seletanud peremehed, et õigusepärast pidada nende kandidadiga leppima. Sest juba vana valitsuse aeg olla neil selleks eesõigus olnud, kuna neil vallas rahaliselt rohkem tulevat õiendada kui teistel. Vastased pooled seletasid, et uue seaduse järele vallavanem varanduseliselt päris paljas isik võib olla ja nõudsid, et kandidat esiteks õiguse, usalduse ja teiseks kirja-mees peab saama. Valiti alevi kandidat (maatameestel kandidati ei olnud), kaupmees Klausson 12 häälega, kuna peremeeste kandidat hra Taras 10 häälega vähemusesse jäi. Abideks valiti alevist: tohter Dreybladt, majaomanik-käsitööline Tõug ja valla maatameeste hulgast hr. Alber. Palgaks määrati vallavanemale aastas 300, abidele 100 r., kuna nõukogu liikmed iga nõukogu päeva eest ilmumise korral 3 rbl. tasu saavad. märsot. Eeltoodust järeldub, et peremehed ei saanud ühtegi vallavalitsuse ametikohta. See võibki olla vimma algus valla ja alevi vahel, mis viis hiljem laustülini toitlusküsimuses ning peremeeste juhtimisel alevi vallast väljaviskamisele 1918.a. sügisel, mil peremehed suutsid arvatavalt valla maatamehed oma poolele meelitamisega alevi väljaarvamise otsuse vallanõukogus läbi suruda. – Ü.P. ************** KULTUURIELU Postimees 24.aug. 1917 lk. 2 Laiuselt. Jõgeva Rahvahariduse Seltsi nimel pandi 13.aug. pidu-õhtu toime. Eeskava oli kaunis rikkalik: segakoorilaulud, soolo-ettekanded, ühejärguline naljamäng „Kõrvakiil” kupleedega kohalikkudest oludest. Siin esines esimest korda meie õppiv noorsugu. Tohiksime loota, et see algatus hoogu võtab ja meie noorsugu oma kodukoha kultuuritöö külge seob. Näitemäng „Hasemanni tütred” libises tarvilise kergusega üle näitelava. Näitekavaline tegevus on Hariduse Seltsile üheks suuremaks sissetuleku-hallikaks olnud, kust juba 3-4.a. kooli ülevalpidamiseks ja muudeks otstarveteks ikkagi jälle raha on saadud. Kui silmas pidada, et seda kõike ainult väike seltskond inimesi näiteseltskonnaga eesotsas seni oma õlgadel on kannud, siis peab tõsiselt tunnistama, et Jõgevalgi mitte tahtmist ja arusaamist meie hariduslise elu vastu ei puudu, soovida oleks ainult, et sellel alal ka laiemad hulgad enam liikuma hakkaksid. – i. Postimees 2.nov. 1917 lk. 2 Laiuse Jõgeval pani Eesti tagavara bataljoni 1. roodu näitesalk 29.okt. pidu toime. Eeskavas olid „Kroonu onu,” sega ettekanded, „Laenatud sabakuub” jne., mängis bataljoni muusikakoor. Sissetulek 1475 rbl. Postimees Jõgeval. Rahvahariduse selts korraldab pühapäeval 19.nov. 1917 peoõhtu. ************** ÕIGUSKORD JA MIILITS Päevaleht 23.märts 1917 lk 2 …Viljahindadeks määrati (18.märtsi valla täiskogul) rukistel 5 rubla, odradel ja kaertel 4 rubla puud. Otsustati vilja ainult oma valla maata inimestele müüa. Väljas poolt ostjad pakuvad rukistest juba üle 6 rubla puud. Valiti vallavanema abilistest ja kolmest isikust koosseisvad komisjonid, kes kaebuse korral peremeeste juures viljatagavarasid revideerivad. J.T. Postimees 14.märts 1917 lk. 3 Ööl vastu 13.märtsi lõhuti Jõgeva valla talupojal M.Käol ait ära (murti sisse – Ü.P.) ja varastati säält umbes 2000 rbl. väärtuses mitmesugust riide- ja toidukraami ära. Jõgeva


132 ümbruses liigub salkkond eksikombel vabastatud kurjategijaid ringi ja võtab julgeid kuritöösid ette. Miilitsakorraldusega ei ole seni ikka veel joonde saadud. (Suurvürst Mihhaili troonist loobumise otsus levis maale ja väikelinnadesse Tallinna ja Tartu ajalehtede kaudu ning pea kohe hakati lammutama vanu riigiorganeid, sealhulgas hakati kohe laiali ajama politseid. Politsei- ja sandarmeeriaametnikke hakati sõjaväkke võtma. – Ü.P.) Päevaleht 17.märts 1917 lk 5 Jõgevalt. Vangid vabaduses. 9. skp. võtsid vallaametnikud ühe vangi, oma valla liikme, kes Petrogradi vangimajast vabaks oli lastud ja vallamajast passi tuli saama, kinni ja saatsid Tartu sõjaväe võimude kätte. 12. skp. võeti Jõgeva vaksalist kaks Tallinnast vabaks saanud vangi, üks Lihula valla, teine Vao valla liige, kinni ja saadeti Tartu, kuna kolmel korda läks ära põgeneda. Päevaleht 1.apr. 1917 lk 6 Toiduainete väljaveo korraldus. Jõgeva aleviku miilitsaväelised olid agarad liha ja võid ülesostjatelt ära võtma ja turul alandatud hinnaga ära müüma. Keelatud kaup toodi isegi ülesostjate kodust ära. Nüüd aga tuli vallavalitsusele komissari kaudu sõjaväeülemuselt seletus, et toiduainete väljavedu Liivimaa kubermangu ühest maakonnast sellesama kubermangu teise maakonda mitte ära ei ole keelatud. Vana salitsuse ametivõimud, kes seda vanal ajal tegid, on arusaamatusest talitanud. Päevaleht 14.apr. 1917 lk 3 Kirjavastused. Jõgevalt. Toiduainete väljaveo küsimus on õige keeruline, mida tarvis põhjalikult tunda, sellepärast ei usalda kohaliku miilitsa tegevust siit eemalt pealiskaudse kirjeldamise järele hoopis hukka mõistma tulla. Kahtleme väga, kas Jõgeval liha ja võid tõesti nõnda rikkalikult leidub, et selle salajast väljavedu pealinna kaitsma hakata.Miilitsa valimine sündigu valla täiskogu poolt. R. Päevaleht 15.mai 1917 lk 2 Jõgeva alevikus ei ole siiamaale veel elanikkude poolt valitud miilitsat. Politseinikkude ametist lahkumise järel teatasid siinses alevikus endid kohalisele vallakirjutajale, kes nüüd ametist tagandatud, miilitsaväelase tunnistuse saamiseks mitmed isikud. Nii said 10 isikut kirjutajalt tunnistused, et nad miilitsaväelase kohused oma peale võtavad ja selleks ongi asjalugu siiamaale jäänud. Et aga nende isehakanud miilitsaväelaste hulgas mehi on, keda selleks sündsaks ei või pidada, siis on selle läbi mitmesugused pahandused ette tulnud. Väga tarvilik on alevikku palgalise miilitsa ametisse panemine, kes oma ameti kohane oleks. K. Päevaleht 24.mai 1917 lk 4 Kirjavastused. L–r., Jõgevalt. Oma „õienduses” ei lükka Teie meie kirjasaatja teadet, et koh. miilits mitte elanikkude poolt valitud, vaid lihtsalt ametisse nimetatud, mitte ümber. Olgu Teie soovil siinkohal ainult nõnda palju täiendatud, et miilitsaväeliste tunnistused on kõik vallavanema allkirjaga kinnitatud. „Kontrabandi” väljavedajatest ei olnud sõnumis poolt sõnagi. Päevaleht 25.mai 1917 lk 2 Sõjariistad miilitsionäridele. Neil päevil anti maakonna-komissari poolt Tartumaa vallavanematele teada, et nad kreisikomissariati kroonu laskeriistade järele tuleks, mis miilitsionäridele tarvitamiseks määratud. O–ir.


133 Postimees 8.juuni 1917 lk. 4 Jõgeva valla miilitsavanemaks määrati Eduard Miller. Valdades olid ka vabatahtlikud miilitsamehed, nad ei allunud küll otseselt miilitsavanemale ja enamasti neid valiti, aga neid kohustati tegema koostööd määratud palgalise miilitsavanemaga ja küsima tema juhtnööre, mida paljudes kohtades siiski ei toimunud. Jõgeva miilitsavanem allus Laiuse kihelkonna miilitsajaoskonna ülemale (Peeter Unt). Villem SIKK määrati Puurmani valla miilitsavanemaks. ---------------Päevaleht 12.mai 1917 lk 2 Jõgevalt. Mõrtsukad kinni võetud. Maikuu 2/3 öösel Lampsoni perekonna mõrtsukatööst kolm isikut on kinni võetud: kaks isikut 8. skp. Tallinnamaal ja üks isik 8. mai öösel Herjanurme vallas. J.T. Päevaleht 19.mai 1917 lk 2 Lampsoni perekonna tapmise sõnumi täienduseks pean teatama, et kinnipüütud isikute hulgas ainult üks isik selles kuritöös süüdlane on. Kaks mõrtsukat on veel kätte saamata. Tallinnamaal kinni püütud isikud olid küll ära karanud vangid, aga mitte Lampsoni mõrtsukad. k. Päevaleht 3.juuni 1917 lk 2 …Lampsoni mõrtsukatest on kaks isikut kätte saadud. Üks on Kaarepere valla liige Aleksander Sasmin, kes paar nädalat tagasi Härjanurme vallas kinni võeti. Ta riided olid veel vereplekke täis ja saapad passisid kuriteokohale mahajäänud jälgedesse; sellest hoolimata salgas mees esiotsa oma süüd, aga nagu kuulda tunnistanud ta oma süü kohtu-uurijale üles. Teine arvatavaste tema seltsiline, Puurmani valla liige Villem Vahkal võeti 24.mail Rakveres kinni ja toodi Jõgevale, kus ta Tartu saadeti. Kolmandat mõrtsukat, Otto Veltmanni, on ka Rakveres nähtud, aga tal on korda läinud ära põgeneda. Jõgeva alevi ja valla rahva ühisel koosolekul 28.mail tehti otsuseks mõrtsukale Vahkale ja Valtmanni vanemate vastu, kes Jõgeva alevikus elutsevad, boikot välja kuulutada ja majaperemeestele, kelle juures nad korteris on, kohuseks teha neid kahe nädala jooksul korterist välja ajada; otsustati neid majaperemehi, kes neid korterisse võtaksid, boikoti alla panna. – Mõrtsukate läbi haavata saanud peremees J.Lampson, tema naine ja tütar, kellele kuuliga suust sisse lasti, on niikaugele paranenud, et üleval võivad käia, kuna teine tütar, kellel kõht lõhki lõigati, veel Tartus kliinikus paranemisel on. J.T. ************** Juuli 1917. Jõgeva alevis Päido 31 talu krundil: E.Mägi võõrastemaja (elas Jõgeval juba 1915) S.Naidenkov võõrastemaja K.Rabison elumaja tapamaja ja vorstitööstusega J.Valdmann elumaja ja sepikoda G.Voikmanson elumaja Tõnis Tepp (H.Anton) elumaja J.Kraus elumaja J.Alber elumaja Tõnso 33 talu krundil: N.Stepanova elumaja A.Leivategija elumaja J.Luha elumaja


134 J.Kangur elumaja J.Jürmann seltsimaja Lello 30 talu krundil: H.Reimer saeveski H.Luha elumaja poega K.Mats maja J.Alber maja Nuudi (J.Mikk) maja poega Jüri Alber maja poega Matsi 81 talu krundil: K.Kalavo sepapada J.Oja Kruusa 42 talu krundil: T.Rang Alt Soo Postimees 9.veebr. 1917 lk. 3 Tartumaa Tarbekaupade Komitee korraldamisel oli Jõgevale kokku ostetud taludest 1090 puuda rukist, mida komitee otsustas tõsise vajaduse korral jagada puudustkannatavaile perekondadele. Komitee otsustas vilja jätta Jõgevale. Vilja vastuvõtu ja rahamaksmisega tegeles komitee liige Krahn. Mõisatest eriti midagi ei saadud, väideti, et kulus oma talupoegadele. Taluperemehed oli vilja müümise vastu linnadesse, väites et vili kulub oma valla puudustkannatanuile ära. Postimees 9.veebr. 1917 Kuulutus. Kodumaalt lahkudes ja kroonuteenistusse minnes, jätame oma armsaid vanemaid, vendasid, õdesid ja Jõgeva neiukesi JUMALAGA kuni jällenägemiseni. Tõnis Oert, Karl Kustlov, Rudolf Muts, Kusta Otsa. Jõgevalt. Päevaleht 24.veebr. 1917 lk 5 Jõgeva piimatalitus. … 1916.a. on 1998 puuda 3 ½ naela võid valmistatud. Sellest võist saadeti müügile 1777 puuda 36 ½ naela, kuna ülejääva osa liikmed ise ära tarvitanud. Aastane raha läbikäik oli 96.480 rbl. 18 kop., selle hulgas võlgade tasuks 700 rbl. Et ühisusel hobuste jõul töötavad masinad, kus liikmed tasuta kordamööda töötamas käivad, nõndasamuti ka puude- ja jäävedu maksuta sündis, selle tõttu oli võimalik nii väheste kuludega läbi saada. Eeloleval aastal saavad aga kulud palju suuremad. Meier nõudis endise 750 rubla asemel 1500 rbl palka, mida koosolek ka lubas. Selsamal koosolekul valitud ühisuse esimehele ei määratud kopikatki palka. Kuuldavaste ei võta valitud esimees sellepärast ametit vastu. K. Postimees 8.juuli 1917 lk. 4 JÕGEVA naised kaardilauas! Viimasel ajal on siin raha pääle kaardimäng õige esiritta seatud, millele isegi naised vaimustusega kaasa aitavad. Inetut nähtust, mida niipalju korda on hukka mõistetud, omandavad õrnemsugu endale lõbusaks ajaviiteks. Mängitakse isegi väljas põldude ääres joobnud meestega, sellest hoolimata, et möödaminejad seda päält vaatavad ja imestavad. Kas tahavad meie aja naised oma tulevale nooresoole sellega eeskujuks olla, või on nad niiviisi vabadusest aru saanud? Päältnägija.


135

Päevaleht 10.aug. 1917 lk 2 Raudteerongi alla kukkus Jõgeva jaamas 5.aug. öösel kogemata sõjaväe halastajaõde. Õnnetu sai peast raskeid vigastusi. Ta toimetati Tartu haigemajasse. ants. Postimees 26.sept. 1917 lk. 3 Kariloomade rekvisitsion Jõgeval lõpeb arvatavasti 28.sept. Võtmata jääb veel Avinurme vald. Üleüldse kogub Jõgeva rekvisitsionist umbes 2000 looma. Rekvisitsioni toimetavad maakonna toitluskomitee asemikud, vastuvõetud loomade eest kviitungid välja andes. Raha ei saa sellepärast kohe kätte, et rekvisitsioni hinnad seni ikka veel kinnitatud ei ole. Loomi tuuakse rahva poolt täitsa korralikult, tõrkumist ette ei ole tulnud. Suurem osa loomi läheb teise sorti….. Postimees 6.okt. 1917 lk. 3 Vabatahtlise viljaandmise korral …. Jõgeval võetakse vilja vastu 11. ja 12.okt. Raha makstakse (neile kes) … Jõgevale toovad, võivad raha valla toitluskomitee kaudu saada. Postimees 28.okt. 1917 lk 4 Hädas on siit ümbruskonna talupidajad nuumsigade müümisega. Pole kuhu panna. Veeti siit jaamast ennemalt tervete rongide kaupa sigu Riiga ja Peterburi, kuna nüüd jaamas reisijate käest mõni nael ära võetakse. Mitmed ei panegi enam sigu nuuma pääle, mis sa nuumad, kui müüa ei saa. Ka põrsad on siin odavad, tahetakse edaspidi üksnes enda jaoks kasvatada. Petroleumiga oli siin täbar lugu. Kaupmees võttis 50 kop. naelast, kuna endal 15 kop. maksma tulnud, teenistus seega üle 200 prots., teeb välja üle 10,000 rbl. üheainsa vaguni päält. Koh. (Ilmselt just sellest ajast, nii aastaist 1912-1913, on pärit räpased sealaudad Jõgeval raudtee ääres jaamast põhja poole, mida ühes 1930.a. alevivalitsuse dokumendis märgitakse. Laudad paiknesid raudtee maa-alal ja alev taotleb nende lammutamist. – Ü.P.

1918 Uus Päevaleht 17.jaan. 1918 lk 2 Jõgeva maatameeste-nõukogu valimisest 17. mkp. (17 dets. 1917 – Ü.P.) võttis osa ainult umbes 10 prots. valijatest. Paremat lugu ei olnud valitavatega: ülesseatud kandidaatidest leidus ainult neli isikut, kes valimiseks nõusolekut avaldasid. Seega valiti ainult neljaliikmeline komitee, kuna neid rahva arvu järele 7 oleks pidanud olema. 13.jaanuaril võeti komitee täiendav valimine ette. Valimised sündisid aga hoopis uutel alustel: maatameeste komitee asutaja juht kingsepp M.Taras luges tosina nimesid maatameeste hulgast ette, keda komiteesse valida tuleks, kirjutaja märkis nimed protokolli ja sellega olid maatameeste komitee täiendavad liikmed valitud, endistega kokku 16 isikut. Väikemaapidajad avaldasid sarnaste valimiste kohta protesti, et neid valimistest osa võtta ei lastud. Selsamal päeval valis maatameeste komitee oma keskelt viieliikmelise komisjoni, kes vallanõukogult toitluskomitee asja üle peab võtma. Vallavanem seletas, et temal üleandmiseks võimalust ei ole, vaid selleks kutsub ta 18 skp. vallanõukogu kokku. Jõgeva valla mõisate pidajad andsid väljastpoolt enamlaste ilmumist kartes priitahtlikult oma mõisad töölistele moonakatele üle. Endistele mõisapidajatele jäeti raamatupidaja amet. P. mõisa töölised olnud nii armulised, et endisele raamatupidajale lubatud endine palk edasi maksta ja ametiks määratud loomade puhastamise amet. K. Arvamus:


136 J.Kõpp on oma mälestustes väitnud, et Laiusel ja Jõgeval ei teatud 24.II 1918 iseseisvuse väljakuulutamisestkuni kevadeni midagi. Selle väite õigsuses sunnib kahtlema järgmine asjaolu: TEATAJA (Tallinna Teataja 25.veebr. 1918) lk 2 Enamlaste diktaturi langemine Tartus …Tegevust algas ka Tartu maakonna valitsus, mille esimehe J.Jansi Eesti sõjaväelased kohalikust vangimajast vabastasid. Raekoja tornist tuleb Eesti rahvusline lipp rahva valjul hurra hüüdel nähtavale. Igal pool kõneldakse Eesti iseseisvaks kuulutamisest Tartus, kas enamlaste võim Tallinnas peaks kauem veel püsima jääma. Seega, kui leht kinnitab iseseisvuse väljakuulutamise teate jõudmist Tartusse, kus selles vallas ka tegutseti, pidi keegi ka Jõgeva inimestest ometi kas Tartu vahendusel või muul viisil olema saanud sellise sõnumi. – Ü.P. Postimees 2.märts 1918 lk. 1 LAIUSELT. Enamlaste valitsus kukkus siin laupäeval 23.veebr., kui Tartust teada saadi, et see valitsus Tartust põgenenud on. Kohe võeti vallavalitsus, mis 14.veebr. saadik enamlaste käes oli, tagasi. Pühapäeval 24.veebr. hakkasid Pärnu alt tulevad Vene sõjaväed läbi minema. Rahvas on rahulik, kuigi suureks puuduseks on, et mingisuguseid ajalehti ei ole, Postimehe ilmumist oodatakse pikkisilmi. Laiuselt läbiminevad Vene väed ei sünnitanud suuremaid korratusi. Tee äärest võeti muidugi toiduaineid, rüüstamisi ei tulnud aga mitte ette. Kaitset pakkus ka kohalik kaitsesalk Eesti soldatitest. Postimees 7.aprill 1928 lk 11. Punakaardi tegevus Tartus 10 aasta eest. …Salajased dokumendid enamlaste staabist… Sm. Meiendorfi ettepanek, et partei põranda alust tööd lõpetada ja avalikult tööle asuda, võeti ühel häälel vastu… Laiusel, Jõgeval, Kursis on ka organisatsioonid olemas… (Punaste salajane koosolek Tartus 29.nov. 1918.a., Meiendorf on varjunimi). SAKSA OKUPATSIOON Postimees 24.veebr. 1918 lk.2 Saksa sõjaväed Tartus. Täna kell pool 11 jõudsid Saksa sõjaväed meie linna. Raatuse juures võtsid linna esitajad sakslasi vastu. Rakkest teatati, et punakaart laiali on aetud. Võim endiste organisatsioonide kätte läinud. Hans Kruus, Saksa okupatsioon Eestis Tartu MCMXX, Odamehe kirjastus lk 17… Tartusse jõudsid Saksa väeosad 24.veebr. k. ½ 11 e.l. (enne lõunat). Päevaleht 25.veebr. 1918 lk.1 Saksa väed Tartu ära võtnud. Eile enne lõunat lõppes telegraafiühendus (Tallinnast – Ü.P.) Tartuga, peale seda kui Saksa väed linna sisse olid marssinud. Õhtu kell 7 tuli Jõgevalt viimane teade: Saksa väed on alevis. Kuivõrd telegraafiühendus Tallinnast Jõgevaga 24.veebruari õhtul 19 ajal veel toimis, on ikkagi usutav, et Jõgeval saadi iseseisvuse väljakuulutamisest 24.veebr. õhtul teada. Muidugi


137 juhul, kui Tallinnas telegrammi vastuvõtja sellise teate suvatses edasi anda. On kirjutatud, et iseseisvusdeklaratsiooni püüti telegraafi teel anda Lõuna-Eestisse. – Ü.P. Saksa okupatsioon Eestis Hans Kruus, MCMXX Tartu, Odamehe kirjastus lk 19 … Sel ajal, kui eelsalk krahv Eulenburgi juhatusel juba 25.veebruaril (Tartust – Ü.P.) edasi põhja poole liikus, et Tapa raudtee sõlmeni jõuda… lk 25 … Tartust saadeti järgmisel päeval pärast linna tulekut 120-meheline väesalk rittmeister krahv Eulenburgi juhatusel edasi põhja poole ülesandega Tapa raudtee sõlme oma alla võtta. Esimene peatus oli rongil Jõgeval, kus valgekaart toetust palus läbimineva punakaardi, madruste ja ratsasalga vastu, kes lääne poolt alevile lähenesid. Saksa väesalga mehed seitsme kuulipildujaga olid juba kohtadele asunud, kui üks vene voor ratsameeste kaitse all alevile lähenes. Lühikese vastuhakkamise järele andsid mehed alla. Saadi saagiks traadida telegraafi jaam ja polgu kassa. Jõgeva kaitseks jäeti eelsalga poolt 20 meest kahe kuulipildujaga, kuna 100 meest viie kuulipildujaga raudteel edasi sõitsid…. Päevaleht 11.dets. 1918 lk 2 … Sakslaste Jõgevale jõudmise korral andis ennast esimesel päeval vallavanema abi Dr. D. Saksa võimude teenistusse. Ta käsutas, mitte üksi Jõgevalt, vaid ka ümberkaudsetest valdadest oma juurde kokku liha, kartulid ja muid toiduaineid, käsutas valla peremehi maksuta metsast kroonu puid raudteele vedama jne. Ta kuulas süüdlasi üle ja kirjutas protokollisid, mille tagajärjel kohalistel peremeestel tuli sadasid markasid trahvi maksta, et need korralikult ei olla piima meiereisse viinud. Ta nõudis valla toitluskomiteelt aktid oma kätte ja ühendas selle aleviku toitluskomiteega, kus esimeheks teine vallavanema abi ja asjaajajaks endine valla kirjutaja J.L. olid. Vallast lasti peremehi vili alevikku viia, aleviku elanikkude ja valla maata inimeste toitmiseks. Kokku viidud vili olla raudteega Tartu poole saadetud ja inimesed nälgisid. Sellega ei olnud veel vallaelanikkude kannatuste karikas täis: Uue lõikuse algul tegid Saksa võimud vallale kohuseks oma viljatagavaradega mitte üksi valla maata inimesi toita, vaid ka tuhandehingelist alevikku. Mõisatest aleviku jaoks vilja ei lubatud võtta. See käis vallale üle jõu, sest valla viljatagavarasid kokku võttes selgus, et valla ja alevi elanikkude toitmiseks valla vili kaugeltki ei ulata, vaid uue lõikuseni Saksa normi järgi toites mitutuhat puuda vilja puudu oleks tulnud…. Postimees 16.märts 1918. Kuulutus. Rongid Tartust Tapale ja Valka liiguvad korrapäraselt ja Postimeest hakati Tartust Jõgevale saatma alates 18.märtsist rongiga. Maaliit 9.apr. 1918 lk 3 Uus sõiduplaan raudteel. (Uus raudtee sõiduplaan – Maaliit 17.apr. lk 3 ja samas ka raudteel kehtestatud sõitmise kord.) Maaliit 25.apr. 1918 lk 3 Raudteel sõitjatele … et kiirrongid nr 284 ja 285 Tartu ja Tallinna vahel ainult Jõgeval, Kiltsil, Tapal, Aegviidul ja Raasikul peatuvad… Saksa okupatsioon Eestis Hans Kruus, Tartu, Odamehe kirjastus, MCMXX


138 lk 105 … (Balti hertsogriigi loomise) Liivi maakogusse valimise käsud saadeti Tartu maakonnas laiali 29.märtsil. Valimised olid määratud 3.aprillile. Valima pidid tulema vallavanemad ja valima endi hulgast esindajad. Tartumaa valimispunktideks määrati Kambja, Rõngu, Vara ja Jõgeva. Valimispunktidesse kokkukäsutatud vallavanemad oma enamuses valimisest loobusid. „Ainult Jõgeval on valimine, kuigi vallavanemate vastuvaidluste pääle vaatamata, kreisi direktori Luua v. Oettingeni rõhul siiski toime pandud.“… lk 106 …“Tartu maakonna vallavanemate poolt valitud asemikud… Karl Asper Laiuselt (Jõgeva valimisringkond)“… sõitsid 8.apr. 1918 Riiga… Maaliit 9.apr. 1918 lk 3 Kell üks tund edasi. Saksa lehe „Dorp. Ztg.” teatel kehtestatakse 15. aprilli kella 2 hommikul suveaeg ja kellad lükatakse tund edasi. Suveaeg kehtib 16. septembri hommiku kella kolmeni. Postimees 15.apr. 1918 lk. 2 Saksa sõjaväevõimud on lubanud viljaga vabalt kaubelda Majanduse A-osakonnas (Torma, Laiuse, Palamuse, Kodavere ja Maarja-Magdaleena kihelkonnad) peakomissaril Leihbergi kaubamajal Jõgeval. Maaliit 15.apr. 1918 lk 3 Ametlikud teadaanded. … A. Vaba kauplemine viljaga, linaseemnega, koreda toiduga, kartulitega ja aiaviljaga lubatakse 23. aprillist saadik ainult kreisivalitsuse poolt määratud kaupmeestele. 1. Majanduse jaoskonda A. kuhu käivad Torma, Laiuse, Palamuse, Kodavere ja MaarjaMagdaleena kihelkond, määratakse pääkomissionäriks kaubamaja Leiberg Jõgeval. Tallinna Teataja 26.apr. 1918 lk 3 Majandusosakond. Tartumaal 1.septembrist 1917 kuni 15.aprillini 1918 toimunud rekvireerimiste käigus võeti: Tartu linnale kartulit, rukist ja otra; Vene sõjaväele veiseid, lambaid, rukist, otra, kaeru, heina, õlgi ja kartuleid; Peterburi ja Viiburi linnale kartulit; Tartu maakonnale endale rukist ja otra; Saksa sõjaväele veiseid, heina, õlgi ja kartulit. Maaliit 17.apr. 1918 lk 3 Majandusjaoskond A Laiuse kihelkond: viitsevahtmeister Plagemann, (on) majanduse ohvitser Laiusel… Maaliit 24.aug. 1918 lk 2 Majanduse-jaoskonnad … Iga jaoskonna eesotsas on majandusohvitser. Nende poole tuleb pöörata asjus, mis rekvisitsioonidesse, seemne ja toiduviljasse, nende maakonnas ühest kohast teise vedamisse jne. puutub. Majanduse-ohvitseride üle on maakonna majandusenõunik, kelle kantselei asub Tartus, Vallikraavi uul. nr. 4… …VI jaoskond – Laiuse ja Torma-Lohusoo kihelkond; ohvitseri elukoht – Jõgeva mõisas. Tallinna Päevaleht 4.juuli 1918 lk 2 Loomade andmine juulikuul… 6.juulil kell 7 hommikul Jõgeva raudtee jaama Põltsamaa ametkond 726 ja Pilistvere ametkond 49 tsentnerit…


139

Maaliit 26.apr. 1918 lk 3 Sakslaste tulekuga lasti veneaegne miilits laiali. Otsustati moodustada uus politsei ja määrati selle Tartu kreisiülemaks parun Wrangel. Tema määras ametisse mõned kantseleiametnikud ja ütles siis maakonna politseiülema ametikoha üles. Tal oli olnud plaanis ametisse seada 3 abi, neist üks asukohaga Jõgeval. Tema lahkumisega jäi politsei moodustamine soiku. Politsei ülesandeid pidid nüüd täitma vallavalitsused ja kohalikud komandantuurid. F 2930 nim 1 sü 2 20.apr. 1920. Dr H.Dreybladt – Sanitärtsarzt Laisholm, die Gemeindeverwaltung Laisholm. Maaliit 25.mai 1918 lk 2 Talupidajate trahvimine. Suvistepühadeks trahviti Jõgeval 12 taluperemeest kohaliku kommandandi poolt 25 – 250 margaga. Neile anti süüks, et nad ühispiimatalitusele korralikult, ehk mitte sugugi piima pole viinud. Trahvimiseks oli esialgu üles antud 14 peremeest, kellest 2 vabastati. Viimane trahvimaksu tähtaeg oli 22. mail, millal kõik oma summad ka ära maksid. Trahviti järgmisi peremehi: A.Michelson 250 m, J.Kask 150 m, M.Kolluk 100 m, G.Raudsepp 100 m, Pikand 100 m, Reiman 100 m, Alt 100 m, J.Sepp 100 m, K.Taras 50 m (enne 100), J.Aru 25 m (enne 50), J.Park 25 m (enne 50), G.Kustlov 100 m. Kokku 1200 marka. Jõgeval on kaks piimatalitust – ühismeierei kivitee otsa ligi Erisvere külas ja ostumeierei Võduvere külas, mida mõlemaid endine vallakirjutaja J.Luha ja puusärgimeister hra Tõug, kui alevi toitluskomitee esitajad, enne pühi nädala algul revideerimas käisid. Revideemise tagajärjel ka trahvid määrati. H.lk. Tallinna Teataja 28.mai 1918 lk 2 Jõgevalt. Peremeeste trahvimine. „Maal.” teatab: Palju kohalikka peremehi on sellepärast 100 kuni 250 margaga trahvitud, et nad piima, nii kui seda praegu nõutakse, piimaühisusesse ei ole ära viinud. Maaliit 24.mai 1918 lk 2 Jõgevalt. Palju kohalikka peremehi on sellepärast 100 kuni 250 margaga trahvitud, et nad piima, nii kui seda praegu nõutakse, piimameiereisse ära ei ole viinud. Lk 4 „Maaliidu” tellimisi võtab Jõgeval vastu kaupmees Klaoson. Lk 2 Toiduainete hindade tabel. Maaliit 17.juuni 1918 lk 2 Post ja telegrahv. …. Maa-postiasutused senini ei töötanud. Nüüd on ka nende korraldamise tööga lõpule jõutud ja nende päevade sees avatakse maal järgmised 50 postiasutust: Tartumaal… Jõgeva, Mustvee, Elva, Kallaste, Voldi, Rõngu, Pritsu ja Võnnu; Maaliit 25.juuli 1918 lk 3 … Tähendab, praegu on: II Postiosakonnad. Tartu maapostiameti piirkonnas: Elvas, Kallastel, Jõgeval, Nuustakus, Voldis, Võnnus... Läbikäimiskeelena on Eesti- ja Liivimaal Saksa, Eesti ja Läti keel.


140

Maaliit 25.mai 1918 lk 2 Tulekahju. 17.mail lõuna ajal põlesid Jõgeval Erisvere külas Rebase ja Peetri talu maha… (esimene Toominga ja teine Mart Inn`i talu). Maaliit 10.juuli 1918 lk 4 Teadaandmine. Sisseostukeskkoha abitalituse avamisega Jõgeval, Voldil ja Võnnus 15.juulil s.a. tunnistatakse agentidele ja nende abilistele antud volitused tühjaks ja õiendavad kõiki Sisseostukeskkoha talitusi nimetatud abitalitused. Sisseostukeskkoht Tartus.. Maaliit 20.juuli 1918 lk 2 JÕGEVALT. Vilja võtmine. 25.juunil võeti Jõgevalt sunniviisil vilja. Vili asendati kaupmees Leihbergi aita. Kahe mõisa: Pakaste ja Jõgeva ja valla poolt toodi üleüldse 1.579 puuda rukkid, nisu, otra ja jahu kokku; pääle selle veel kaerad ja kartulid. Sellest viljahulgast lubati alevi ja valla puudustkannatajatele, kui ka linnadele. Kes raudtee teenistuses on, need said hiljuti oma poole kuu moona. Kuulu järele olla seda 10 naela rukki jahu, 3 ½ naela odrajahu, tangu, herneid ja kuivatatud aiavilja. Muule alevi ja valla rahvale – 102 in. kokku – jagati 17.juulil Leihbergi aidast 4 n. jahu hinge kohta. Nagu kuulda, nõuda mõned alevi elanikud uut revideerimist. Ometi on meil Jõgeval peremeestelgi „igapäevase leivaga” üsna peenike peos: tellitakse naabrivalla tuttavate käest lisa. Kes õigel ajal ei hoolitsenud, neil on tõesti häda. Näituseks pidi üks peremees andma 25. juunil 40 puuda nisu, 16 puuda rukkid, 2 puuda jahu, 12 p. kaeru ja 12 puuda kartuleid. Need nisud olid talve jooksul „Triumphiga” sorteeritud, kõige parem seemnenisu, mida tõesti kahju oli anda, seda enam, et peremehele endalegi seemet järele ei jäänud. Varematel aastatel viidi sügisel seda nisu isegi kuni 40 versta taha külviks. Hlk. Maaliit 22.juuli 1918 lk 4 Kuulutus. Otsitakse Jõgevale ustavat ja korralikku naistõlkijat (Eesti ja Saksa), kes ka kirjalikku kontoritööd tunneb. Palvekirjad ühes soovitustega sisse anda majandusohvitserile majandus-nõuandja läbi, Vallikraavi uul. Maaliit 29.aug. 1918 lk 2 Jõgevalt. Kariloomade vastuvõtmine oli 26.juulil Jõgeva alevis. Säälsamas maksti ka raha loomade eest ära. – Kinnipidamine. Kaupmees Ilves on Saksa sõjaväevõimude poolt kinni võetud. Maaliit 11.nov. 1918 lk 2 Jõgevalt kartuli saatmine Riiga kestab edasi. On hakatud saatma ka rukkid ja otre. Riia linna toitluskomitee poolt töötavad siin tema ametnikud Klausson, Weltmann ja Kusik. Nad toimetavad soldatite abil vastuvõtmist ja ärasaatmist. Kartulid ja vilja saadetakse Jõgeva, Palamuse ja Voldi vaksalitest ära. Maaliit 4.sept. 1918 lk 2 Jõgevale on ülemametieestseisja (politseiülem. – Ü.P.) koht asutatud ja nimet. ametimees juba tegevusse astunud. Politseiametnikud, endiste korrapidajate sarnased mehed, puuduvad veel. Oodatakse pikkisilmi nende ametissepanemist, sest kuriteod aina rohkenevad sügise tulekuga. . Postimees 20.nov. 1927 lk 4 Sakslased lahkusid Tartust 18.dets. 1918.


141 ************** KOHALIKU ELU TAHKE SAKSA OKUPATSIOONI AJAL Maaliit 10. juuli 1918 lk 2 Laiuse kihelkonnas on Eesti Maarahva Liidul pea igas vallas osakond. Kuid õiget hoogu ei ole nende tegevuses mitte üheski ilmsiks tulnud….õige mitu korda olid Jõgeval ja Laiusel seltsimajad rahvast otsast otsani täis, kui väljastpoolt poliitiliste küsimuste üle kõnelejaid oli tulnud… Postimees 27.juuni 1918 lk.4 Kuulutus. Veterinäär-arst Ch. Dobruschkes, kes Tartu veterinäär-institudi haavakliiniku assistendi kohuseid täitis, asub nüüd Jõgeval Tohtri uul. nr. 5. Uues kuulutuses 23.spt-st teatatakse, et Ch. Dobruschkes elab nüüd apteegi juures. Postimees 24.aug. 1918 Kuulutus. Jõgeval kõige uuemat moodi VALMISRIIETE VÄLJAVALIK: naesterahva pluusid, kleidid, palitud, kraed, pesu jne. Hinnad odavad. Jõgeval Vaksali uul. nr. 20 A.Kurg. Postimees 12.sept. 1918 lk 4 Vennad Jürmannid pakuvad Jõgeval ja Põltsamaal atrasid, adra terasid ja hõlmasid, ukse ja akna haakisid, ukse lukke, köisi, taldrik-äkkeid, austria vikateid ning aknaklaasi. Postimees 29.nov. 1918 lk.3 Kuulutus. Jõgeval kaupmees Luts`u majas hambaarst Liine Paalmann. Vastuvõtmine algab teisipäeval 3.dets. kella 9 – 2 e. l. Plommitegemine ja valuta väljatõmbamine. Postimees 18.juuli 1918 lk. 4 Suur kuulutus. Jõgeva Rahvahariduse Selts / 21.juulil 1918 Jõgeva seltsimajas / EESTI RAHVA MUUSEUMI HÄÄKS / suur / PIDU-ÕHTU/ Eeskavas 1. Rahvatantsud 2. 2 näitemängu, 3. Ilulugemised, 4. Elavad pildid, 5. Kupleed, 6. TANTS / Hakatus kell 8 õhta. Lõpp kell 3 öösi. Postimees 9.aug. 1918 lk. 4 Kuulutus. Jõgeva Rahvahariduse Selts / Pühapäeval 11.augustil kell 8 õhtu / Lasteaia hääks / PIDU ÕHTU / Eeskava: 1) Naestekoori laulud, 2) Klaveri soolo, 3) Soolo laulud, 4) Meeskoori laulud, 5) Näitemäng „Tume täpp”. Lõpuks tants / Eestseisus. Postimees 10.sept. 1918 lk 2 Jõgeva ja Voldi seltsimajas 29.septembri päeval ja õhtul Paula Puuseppa, L.Neumanni ja Mart Saare kontserdid. Maaliit 30.aug. 1918 lk 4 Eesti Draamateatri ringireisi-etendused: … 30. augustil Jõgeval… Repertuaaris: H.Ibseni „Tondid”, H.Heijermanni „Hingede päev”, H.Anto „Kui torm vaikib”, G. von Moseri „Aasta-pidu” ja Bissoni ja Moseri „Oh need ämmad”. Postimees. 29.aug. 1918 lk. 1 Jõgeva alev saab ligemal ajal suurema villakraasimise ja ketramise vabriku, mis mõnede ärimeeste poolt sisse seatakse. Vabriku sissesead toodavat Riiast üle. Vabriku juure seatavat


142 elektrit valmistav dünamo käima, mis alevile ja ümbruskonnale valgust annab. Küttematerjali jaoks on tarvilik osa turbamaad ostetud. Postimees 2.sept. 1918 lk. 3 Kuulutus. Asun 12. septembril Jõgeva alevi Tohtri uul. nr. 1 elama ja avan käsitöö kursused. Lähemaid teateid saab Rattasõitja teel nr. 3, prl. Paliale juures. Säälsamas võetakse ka kursuslasi vastu. Prl H.Laos. 12.sept. lehes lükkab ta kursuse alguse 14.sept. peale ja teatab, et võtab tellimisi kleidi ja pesu väljaõmblemiseks. ************** VÕLLAPUU JÕGEVAL Postimees 18.nov. 1927 lk 5 Poomise post Jõgeval. Jõgeva raudteejaama platvormi lähedal, kaubalao lähedal seisab endine laternapost. Selle posti hingel lasub asjaolu, et tema külge okupatsiooni ajal kohalikke elanikke poodi. Mõned praegused kohalikud tegelased, kes tol korral agarad okupatsiooni sõbrad olid, võiksid asja kohta lähemaid seletusi anda. Igatahes ei ole aga selle tapaposti olemasolu avalikul platsil, kus harilikult ka paraade ja rahvuslikke pidusid peetakse, millegagi õigustatud ja alevivalitsus või raudteevalitsus, kelle piirkonda ta kuulub, teeks hästi, kui post kaoks. Ellart Randoja Jõgeva Rajooni RSN Täitevkomitee Tööstuskombinaadid ja Teeninduskombinaat „Jõgeva“ aastail 1944-1978, (1978.a. käsikiri) lk 37 …. Aktiivne omakohtu korraldaja olnud siis erahaigla omanik dr. H.Dreybladt, kes lasknud raudtee äärde, praeguse jalakäijate ülekäigu kohale püstitada võlla. Seal poodud Põltsamaa kandist keegi Jakob Saameri nimeline mees (pärit Sadukülast) selle eest, et ta pooldanud nõukogude võimu ja levitanud punaseid ideid. Jõgeva ümbruses hästi tuntud arst olnud poomise aktiivne korraldaja… lk 38. Poodu laip kõlkus teistele hirmuks mitu päeva võllas…. Neid soodustas saksa sõjaväestaap, kes asus Jõgeva mõisas… Sakslasest arst (Dreybladt – Ü.P.)… ************** KOOL F 2800 nim 1 sü 129 1918.a. mais on haridusseltsi koolis õpetajaiks: J.Karheiding koolijuhataja R.Reimann õpetaja E.Langer õpetaja Hans Toming õpetaja Lõuna-Eesti tegelaste biograafiad 1938, kirjastus „Sõna“, lk 61 Karheiding, Johannes Sünd 1887 Räpina vallas taluomaniku peres. Õppis Räpina Kureküla koolis 1896-1899, Räpina kihelkonnakoolis 1900-1902, Räpina ministeeriumikoolis 1902-1903, Volmari õpetajate seminaris 1906-1907 ja õiendas õpetaja kutseeksami Tartus 1909.a. Hiljem täiendas end keskkooliõpetajate ettevalmistuskursusel Tartu ülikooli juures 1919.a. Oli 1921/1922 võimlemisõpetajate kursusel Tartus ning muusika alal Tartu kõrgema muusikakooli ja Tallinna Konservatooriumi juures ning õppinud muusikat erateel A.Lätte juures. Samuti oli Tallinna Kolledži juures keskkooliõpetajate kursusel. Oli maailmasõjas 1914-1917. Siis


143 Jõgeva Haridusseltsi kooli (Jõgeva algkool) juhataja 1917-1920. A-st 1920 Räpina Ühisgümnaasiumi õpetaja. Oli Jõgeval tegev laulukooriga. Kuulus Eesti Rahvaerakonda. Eesti avalikud tegelased. Eluloolisi andmeid, Tartu 1932 Rudolf Reiman Sünd 1893 Rägavere v. Virumaal õpetaja pojana. Lõpetas Rakvere linnakooli ja omandas samas õpetaja kutse. Õpetaja Jõgeval 1917-1920. Luuletaja. ************** EESTI RIIGI VALITSUSVÕIMU RAKENDUMINE Fond 806 nim 1 sü 157 Laiuse kihelkonna Kaitseliidu ülema K.Tiimanni tööruum Jõgeval asus majas, kus enne oli olnud komandantuur (vist mõeldakse 1918.a. saksa komandandi asukohta – Ü.P.). Postimees 27.nov. 1918 lk.5 Jõgeva postkontoris on 25.nov. Eesti postitegevus alganud: nimelt võetakse esialgu ainult lihtja kinnitatud postisaadetusi vastu ja antakse välja. Kuni postmarkide kohalejõudmiseni tulevad kirjad kontorisse ametniku kätte ära anda. Maaliit 27.nov. 1918 lk 2 Jõgeva postkontoris on 25-st skp. Eesti postitegevus alanud; nimelt võetakse esialgu ainult liht- ja kinnitatud kirju vastu. Kuni postmarkide kohalejõudmiseni tulevad postisaadetised kontorisse ametniku kätte ära anda. Päevaleht 10.dets. 1918 lk 2 Jõgevalt. Jõgeva valla täiskogu tegi 5.dets. s.a. otsuseks varaste vastu võitlemiseks külades vahiteenistust sisse seada ja igasse külasse kaks vahti välja panna. Selle asja korraldamiseks valiti iga kahe küla peale sellekohased komisjonid. Samal koosolekul valiti raha-asjade rekvisitsioni, rahvaväe moonavankrite hobuste võtmise komisjonid, kes kohe tegevusse hakkavad. J.T. Postimees 11.dets. 1918 lk. 3 Laiuselt. Jõgeva vald lagunes sel ajal, kui Saksa okupatsiooni valitsuse-aegsed vallaametnikud lahkusid, parteidesse. Uuesti valitud Jõgeva vallavanem ei ole maakonnavalitsuse esimehe poolt ametisse kinnitatud ja peaks seega lahkuma, kuid seni pole ta seda mitte teinud. – ootab nähtavasti, et maakonnavalitsuse esimees oma nõudmise unustaks. – Seda silmaspidades, et Jõgeva alev samanimelise raudteejaama juures asub, on arusaadav, kui tähtis just sääl korrapidamine ja kui palju sääl kaitsta ja hoida on, - kuid seni ei ole vallavalitsusel nähtavasti veel mitte aega olnud Kaitse-Liidu korralduse pääle mõtlema hakata. Andmed teenistuslehelt ja Politseilehest 27.nov-st 1918 töötas Jõgeva raudteejaama militsionäärina Eduard Miller. Eduard Miller (3)16.veebr. 1886 – 13.apr. 1930, sündis Veliste vallas Läänemaal. Lõpetas 1901.a. Velise kihelkonnakooli; ühtedel andmetel õppinud ta veel 2 aastat edasi kihelkonnakoolis pärast selle lõpetamist. Omandanud II järgu hariduse, õppis ja töötas edasi Venemaal põllunduse ja piiritusetööstuse alal. Oli sõjaväes 28.VII 1914-12.I 1917. Alates 1.maist 1917 kuni 14.veebr. 1918 oli vanemmilitsionäär Tartumaal, sealjuures hiljemalt juunist 1917 Jõgeva valla miilitsavanem. 27.nov-st 1918 Jõgeva jaama militsionäär, aga juba


144 15.jaan. 1919 määrati raudteepolitsei Tartu jsk. ülemaks. 1918.a. detsembris rüüstasid punaväelased tema korteri Jõgeva alevis. 15.jaan. 1923 viidi üle raudteepolitsei I (Tallinna) jaoskonna ülemaks. Lõpetas 27.märtsil 1923 kõrgemate politseiametnike kursuse. Oli ajutiselt 25.aug. – 15.sept. 1924 Raudteepolitsei ülem. Viidi 8.jaan-st 1925 üle Tallinna V politseijaoskonna ülemaks ja nimetati 20.juulist 1926 Tallinna 2.jsk. komissariks. E.Miller oli 1924.a. 1.dets. mässu ajal raudteepolitsei ülema kohusetäitja, aga siseminister süüdistas teda mässajatele vastuhakkamatuses ja alandas ta ametastmes jaoskonnaülemaks käskkirjaga 7.jaan. 1925. ************** VABADUSSÕDA Postimees 6.juuli 1938 lk 5 Linn satub sõjapiirkonda. …. Neljapäeval, 19.detsembril selgub Tartu kaitse korraldajatele üllatus. Balti pataljoni 1. rood, mis pidi aitama enamlaste edasitungi tõkestada, ja kava kohaselt jääma Tartu linna kuni viimse minutini, on pataljoniülema staabi rittmeister zur Mühleni käsul linnast lahkunud juba ööl vastu 19.detsembrit ja suundunud Jõgeva poole. Oma lahkumisest teatab ta meie väejuhile alles tagantjärele. Parun W.Wrangell „Balti rügemendi ajaloos“ väidab, et rittmeieter von zur Mühlen on tema käsutuses olnud 2-st kompaniist (roodust) saanud moodustada vaid ühe võitlusvõimelise, kuna teisesse jäänud need, kes pole olnud veel küllaldaselt välja õpetatud rindel kasutamiseks. Esimese kompanii ta saatnud 19. detsembril Jõgeva rajooni… Postimees 1.aug. 1938 lk 5 (E) Haarangud tänaval „valgete“ tabamiseks. Kuperjanovi partisanide lendkäike kaugele rinde taha. ….ning katsutud lõhkeainetega sildu purustada. Selliseid rünnakuid on olnud kolm ning kõik raudteeliini piirkonnas. Üks neist on toimunud Jõgeva lähedal Pedja silla juures, teine Voldi jaamas ja kolmas Vasula silla man… 2.jaanuaril… Esimene, 6-meheline salk lipnik Riivese juhatusel läks Pedja raudteesilla juurde… Lipnik Riivese salgal Pedja silla juures kohe tekkis punaste 16-mehelise valverühmaga kokkupõrge. Lühikese tulistamise ja paari granaadi lõhkemise järele põgenesid valvurid ning partisanid asusid valmistatud „põrgumasinaga“ …silda üles laskma. Kuid plahvatas ainult granaat ja nii jäi sild terveks… Postimees 5.veebr. 1937 lk 5 Julius Kuperjanovi kaaslasena. (Alice Kuperjanovi järjelugu) …. Nii läks lpn. Riives mõne mehega Pedja silla juurde. Asjaosaliste jutustuste järgi leiti Pedja sillal valvepost ja silla kõrval onnis valvemeeskond. Valvur lasti maha ning valve hävitati käsigranaatidega… Sildade õhkulaskmisest ei tulnud midagi välja… Sel lendkäigul sai lpn Riivese rühmast üks sõdur haavata, kes oli esimeseks haavatuks partisanide peres… Fond 495 nim 10 sü 19 VABADUSSÕJA SÕJATEGEVUSE PÄEVARAAMAT 20.dets. 1918. Jõgeva piirkonnas on enamlased juba Jõgeva jaama lähedale jõudnud, kpt Andersoni käsutada 1. ja 2. rood on Võduvere külas, sealsamas ka Tartu saksa rood ltn Roveri juhatusel ja Avinurme kaitseliitlased lpn Jalaka juhatusel. Päeva jooksul vaikne.


145 Fond 495 nim 10 sü 19 VABADUSSÕJA SÕJATEGEVUSE PÄEVARAAMAT. 21.dets. 1918. Teise polgu 1. ja 2. rood ja Balti-Tartu rood jäid Jõgeva piirkonda kaitsma. Ilm tormine ja külm. Fond 495 nim 10 sü 19 VABADUSSÜJA SÕJATEGEVUSE PÄEVARAAMAT. 22.dets. 1918. Ilm pehme, õhtuks sula. Kpt Andersoni 1. ja 2. roodud taganesid vaenlase ülemvõimu all Jõgeva (Laisholm), Kurista ja Aido rajooni. Fond 495 nim 10 sü 19 VABADUSSÕJA SÕJATEGEVUSE PÄEVARAAMAT. 23.dets. 1918. (Vastase) üks 100-meheline salk Vägeva mõisas ja umbes 300 meest Rakkes. Jõgeval on meie 2.polgu osad ja Aido küla – Kurista mõisa piirkonnas balti rood. Umbes kella 14 aegu sai kapten Andersoni salk Jõgeva piirkonnast Aido külla, Kurista ja Pakaste liinile tagasi löödud. Postimees 6.veebr. 1919 lk. 3 MÄLESTUSED JÕGEVA ENAMLASTEST. 23.detsembril teatati, et Laiuse mäelt suurt enamlaste sõjavägi alla tulemas. Varsti oli meie sõjavägi võitlusevalmis. Pääle lõunat algas lahing, kus kuulipildujatest ja püssidest mõlemalt poolt tublisti tuld anti. Õhtu videvikus vaikis laskmine ja alev langes punaste kätte. Surma sai Eesti sõjaväest 1 ratsanik ja loomadest 1 kass, enamlastest 2 surma ja mitmed haavata. 24.detsembril hommiku vara algas sõjariistade, konjaki ja viina otsimine. Kust peremeest kodust ei leitud, murti uksed maha, kraam võeti ära ja mis võtta ei kõlvanud, pekseti puruks. Hommiku läksid kohalikud enamlased oma ammu oodatud külalisi tervitama, saanud aga mehed mõne hää keretäie peksa. Nüüd algas mõisade rüüstamine. Jõgeva ja Kurista mõisast viidi hobused, vili, mööbel, riided ja söögiriistad ära. Siin olid päätegelased Mustvee venelased. Viimaks tulnud ka parv mustlasi oma osa saama, saanud aga punaste käest tublisti kolki. Jõulupühad elasid enamlased lõbusalt, pidasid tantsupidusid, kus juures mehemoodi tülitseti. Viimasel jõulupühal algas lahingusse minek Aidu pääle. Jõgeva ja Laiuse vallast oli ligi 200 küüdimeest tellitud. Iga voorimehe pääle mahutati 2-3 meest. Nii läks esimesse Aidu lahingusse umbes 500 ja 50 ratsameest. Lahingusse mindi kelkides „Peaks me täna ometi valgeid jäneseid näha saama. Narvast kuni siiamaani ei ole meie neid veel näinud.” Sõjaväe ülem sõitis pärast järgi ja rääkis: „Täna võtame Aidu, õhtuks läheme Põltsamaale, homme Viljandi, ajame valged merde, siis läheme Soome ja säält Petrogradi.” Õhtul tagasi tulles ei lausunud Aidust enam sõnagi. Sõjavägi taganes korratumalt Aidust Jõgevale, kirudes ja vandudes. Esimesel lahingupäeval said enamlastest 10 jalameest haavata ja 5 surma. Ratsanikkudest puudusid 20 meest. Keegi voorimees jutustas punaste sõjapidamise viisist järgmist: „Hommiku, umbes kella 10 aeg jõudsime Aitu, sääl otsis venelane suure kivi üles, seadis püssi kivinajale, nii et püssi ots taeva poole vahtis, ise kaapis lume sisse augu omale ja voorimehele, pani piibu suitsema, laadis püssi täis ka kõmmutas paukusid taeva poole, seni kui 149 pauku lastud oli, siis ütles voorimehele „Poidjom domoi,” meie kaheksatunniline tööpäev on tehtud.” Pääle selle said enamlased Tartust abi väge ja suurtükka. Nüüd mindi ähvardades ja vandudes lahingusse; lubati Aidu mehed, naised ja lapsed maha tappa ja majad maatasa teha. Kesk päeva aeg kostis Jõgeva alevisse kole suurtükkide ja püssi paukude müra. Õhtu poole


146 toodi juba palju haavatuid ja surnuid koormate viisi vaksali, kes rongiga edasi saadeti. Teisel lahingu päeval viidi veel 2 suuremat suurtükki lisaks. Ka see ei aidanud midagi. 5.jaanuari õhtul taganes enamlaste vägi korratumalt Jõgeva alevisse. Meeste meeleolu oli väga langenud; nad kaebasid: „Nad lasksid meid väga palju surnuks!” Nende oma jutu järele olla nad umbes 100 jalameest surnutena, ja haavatutena 130 ratsameest kaotanud. Enamlaste sõjaväe vahel tekkis tüli. Peeti sõjameeste kinnine koosolek. Venelased süüdistasid Soome juhatajat, et ta olla lahingus äraandja osa mänginud ja teda tuleb maha lasta. Soomlased vaidlesid kõvasti vastu ja nõudsid, et nende juhataja peaks tänu saama. Talle kingiti elu. Soomlased vaidlesivad venelastele vastu, et nemad enam venelastega ühes ei sõdi, sest venelased saata neid tule ette ja ise jääda kaugele sööma ja jooma. Nüüd lahutati soomlased venelastest, saadeti Tallinnamaale, nende asemele oodati Läti polkusid, aga asjata. Kuulu järele võidelnud esimeses Aidu lahingus kõigest 46 Eesti sõjameest. Õhtul sai enamlaste ülem Rakke jaamast hirmutava telefoni teate. Kohe algas põgenemine ülepääkaela. Kahe tunni jooksul oli staap Jõgevalt läinud. Nüüd algasid vargused ja röövimised. Suuremaid röövimisi pandi toime Leihbergi, Jürmanni, Mäe, Ilvese, Vindi, Jõgari, seltsimaja pidaja Siku, Kabeli ja Painküla Mülleri juures. Vähemalt kannatada said veel palju perekondasid ja taluperemehi. 8.jaanuaril oli viimane enamlane Jõgevalt kadunud ja rahvas hingas vabalt ja ootasid Eesti sõjamehi. Fond 495 nim 10 sü 19 VABADUSSÕJA SÕJATEGEVUSE PÄEVARAAMAT 23.dets. 1918 ….(Vastase) üks 100-meheline salk Vägeva mõisas ja umbes 300 meest Rakkes. Jõgeval on meie 2. polgu osad ja Aido küla – Kurista mõisa piirkonnas Balti rood. …..Umbes kella 14 aegu sai kapten Andersoni salk Jõgeva piirkonnast Aido küla, Kurista ja Pakaste liinile tagasi löödud. Fond 495 nim 10 sü 19 VABADUSSÕJA SÕJATEGEVUSE PÄEVARAAMAT. 24.dets. 1918. Ilm külm ja tormine. Jõgeva piirkonnas liiguvad enamlased üle Rakke jaama Koeru poole. 2.polgu ning Tartu linna ja maakonna kaitseliitlaste salgad endistel seisukohtadel. Tallinna Teataja 24.dets. 1918 lk. 1. Peastaabi teadaanne 24.dets. hommikul – …Õhtupool Jõgeva jaama on meie väeosad Aido külas…. Postimees 27.dets. 1918. Peastaabi teade – 24.dets. hommiku seis: Põhja front – …õhtu pool Jõgeva jaama on meie väeosad Aido külas. … Maaliit 28.dets. 1918 lk 2 27.detsembri hommik. Põhja väerind. Härjanurme ja Saduküla sõisasse on ilmunud väikesed venelaste väeosad… Sakala 31.dets. 1918 lk. 3 Peastaabi teadaanne 27.XII hommikul. … Härjanurme ja Saduküla mõisatesse on ilmunud väikesed venelaste väeosad. … ************** RONGIÕNNETUS JÕGEVA LÄHISTEL


147 Postimees 13.dets. 1918 lk. 3 Raudtee õnnetus. Täna öösi on Jõgeva ja Kaarepere jaama vahel Saksa sõjaväelaste rong, mis Jõgeva poolt tuli, siitpoolt mineva kaubarongiga kokku jooksnud. Kokkupõrkamine on sedavõrd tugev olnud, et paljud vagunid puruks jooksid. Surma on saanud 2 inimest, kuna haavatute arv ligi 50 ulatub. Kannatajate seas on ainult kaks erainimest, kes kaubarongis sõitsid, kuna teised Saksa soldatid on. Erainimestest sõitis kaubarongis 30 inimest, kuid teised on terveks jäänud. Ka masinistid on eluga pääsenud. Pääle soldatite olid saksa sõjaväelaste rongis veel hobused. Nendest on 60 hobust sedavõrd vigastada saanud, et neid maha tuli lasta. Täna hommikul toodi rongide kokkupõrkamise juures haavata saanud Tartu. Maaliit 13.dets. 1918 lk 3 Rongi õnnetus. Jõgeva ja Kaarepere vahel põrkasid eile pääle lõunat kaks rongi vastamisi. Üks oli Eesti sõjaväelaste ja teine Saksa erarong. Õnnetus sündis selle läbi, et Saksa erarongis olev masinist ei ole mitte jaamast välja sõites semafori seisakut tähele pannud. Kokkupõrge olnud kaunis tugev, nii et mõlematel masinatel katlad vigastatud ja mõned vagunid Saksa rongist välja karanud. Surma saanud, nagu kuuleme, üks inimene ja haavatuid olla kaheksa. Haavatute päästmiseks ja rongi korraldamiseks sõitis eile Valgast erarong õnnetuskohale välja. Raudtee õnnetuse täienduseks on veel teatada, et õnnetus 3 versta siinpool Jõgeva jaama juhtus. Surma on 2, 1 eestlane ja 1 sakslane saanud, haavatuid on 7 raskesti ja 5 kergesti. Toitlusministri abikaasa pr. Raamot, kes selle rongiga Tallinna sõitis, on terveks jäänud ja jätkas oma reisi Tallinna hobustega. MÄLESTUSTE RADADEL 4 lk l66 Johan Kõpp 1918.a. detsembri alguses…See kaubarong aga põrkas Jõgeva jaama lähedal kokku sõjaväerongiga, mis Jõgevalt Tartu suunas väljus. Eraisikute hulgas oli surmasaanuid ja vigastatuid, ja kes jaksasid, pidid jala minema Jõgevale, u 4-5 kilomeetrit. Kui palju Saksa sõjaväelasi selles kokkupõrkes surma sai, jäi nende saladuseks. Pärast selgus, et sakslased ei olnud hoolinud Jõgeva jaama ülema hoiatusest, et Kaarepere poolt on tulemas rong, vaid olid sundinud vedurijuhti sõitu alustama. Põhjendus: eestlased tahavad neid vägivaldselt takistada koju minemast. ************** Päevaleht 10.dets. 1918 lk 2 Jõgevalt. Jõgeva valla nõukogu koosolekul 5. dets. s.a. oli muu seas otsustamisel: kas avaldab nõukogu 1917.a. valitud vallavanemale kaupm. Klausonile ja tema abidele Dr. Dreibladtile ja tilser A.Tõugile usaldust. Salajasel hääletamisel said hr. Klauson ja Dr. Dreiblat 15 häält „ei”, mitte ühtegi „ja”, A.Tõug 13 „ei” ja 2 „ja”. Selle järel otsustas nõukogu ühel häälel maakonna valitsust paluda vallavanemat ja tema abi Tõugi nimetatud valla ametitest tagandada, kuna Dr. Dreibladt oma ametist vabastamise kohta on … palve sisse andnud. Nimetatud isikutele … avaldas nõukogu oma mitteusaldust sellepärast, et need isikud endid sakslaste teenistusse andsid ja elanikkude vastu okupatsiooni võimu tarvitasid. K. Postimees 28.mai 1918 lk. 2 Jõgevalt. 17. s. k. p. umbes kella 2 ajal päeval põlesid Jõgeva vallas Eristvere külas Rebase ja Peetri talud ühes kõrvaliste hoonetega maani maha. Tuli hakkas Rebase talus ja lagunes nii kiiresti laiali, et isegi loomad sisse põlesid, samuti ka liikuv varandus. Maru tuul viis tule naabritalu hoonetele ja tuli lagunes ka sääl kiiresti lauali. Loomad said päästetud, kuid liikuv varandus sai tuleroaks. Hoonetest jäi viimaks ainult saun järele. Maimu.


148 F 2930 nim 1 sü 7 Jõgeva valla Kõssimaa ja Võduvere külas pandi rõugeid. Ilmselt tehti seda siis ka mingil ajal Jõgeva alevis. – Ü.P.

1919 PUNASTE VÕIMULOLEK JA VABADUSSÕJA SÜNDMUSED Postimees 6.veebr. 1919 MÄLESTUSED JÕGEVA ENAMLASTEST. 23. detsembril teatati, et Laiuse mäelt suurt enamlaste sõjaväge alla tulemas. Varsti oli meie sõjavägi võitlemas. Pääle lõunat algas lahing, kus kuulipildujatest ja püssidest mõlemalt poolt tublisti tuld anti. Õhtu videvikus vaikis laskmine ja alev langes punaste kätte. Surma sai Eesti sõjaväest 1 ratsanik ja loomadest üks kass, enamlastest 2 surma ja mitmed haavata. 24. detsembri hommiku vara algas sõjariistade, konjaki ja viina otsimine. Kust peremeest kodust ei leitud, murti uksed maha, kraam võeti ära ja mis võtta ei kõlvanud, pekseti puruks. Hommiku läksid kohalikud enamlased oma ammu oodatud külalisi tervitama, saanud aga mehed mõne keretäie peksa. Nüüd algas mõisate rüüstamine. Jõgeva ja Kurista mõisast viidi hobused, vili, mööbel, riided ja söögiriistad ära. Siin olid päätegelased Mustvee venelased. Viimaks tulnud ka parv mustlasi oma osa saama, saanud aga punaste käest tublisti kolki. Jõulupühad elasid enamlased lõbusalt, pidasid tantsupidusid, kus juures mehemoodi tülitseti. Viimasel jõulupühal algas lahingusse minek Aidu pääle. Jõgeva ja Laiuse vallast oli ligi 200 küüdihobust tellitud. Iga voorimehe pääle mahutati 2-3 meest. Nii läks esimesse Aidu lahingusse umbes 500 ja 50 ratsameest. Lahingusse mindi kelkides „Peaks me täna ometi valgeid jäneseid näha saama. Narvast kuni siiamaani ei ole meie neid veel näinud.” Sõjaväe ülem sõitis pärast järgi ja rääkis: „Täna võtame Aidu, õhtuks lähme Põltsamaale, homme Viljandi, ajame valged merde, siis lähme Soome ja säält Petrogradi.” Õhtul tagasi tulles ei lausunud Aidust enam sõnagi. Sõjavägi taganes korratult Aidust Jõgevale, kirudes ja vandudes. Esimesel lahingupäeval said enamlastest 10 jalameest haavata ja 5 surma. Ratsanikkudest puudusid 20 meest. Keegi voorimees jutustas punaste sõjapidamise viisist järgmist: Hommiku, umbes kella 10 aeg jõudsime Aitu, sääl otsis venelane suure kivi üles, seadis püssi kivinajale, nii et püssi ots taeva poole vahtis, ise kaapis lume sisse augu omale ja voorimehele, pani piibu suitsema, laadis püssi täis ja kõmmutas paukusid taeva poole, seni kui 149 pauku lastud olid, siis ütles voorimehele: „Pojedem domoi,” meie kaheksatunniline tööpäev on tehtud.” Pääle selle said enamlased Tartust abi väge ja suurtükka. Nüüd mindi ähvardades ja vandudes lahingusse; lubati Aidu mehed, naised ja lapsed maha-tappa ja majad maatasa teha. Kesk päeva aeg kostis Jõgeva alevisse kole suurtükkide ja püssi paukude müra. Õhtu poole toodi juba palju haavatuid ja surnuid koormate viisi vaksali, kes rongiga edasi saadeti. Teisel lahingu päeval viidi veel 2 suuremat suurtükki lisaks. Ka see ei aidanud midagi. 5.jaanuari õhtul taganes enamlaste vägi korratumalt Jõgeva alevisse. Meeste meeleolu oli väga langenud; nad kaebasid: „Nad lasksid meid väga palju surnuks!” Nende oma jutu järele olla nad umbes 100 jalameest surnutena ja haavatutena 130 ratsameest kaotanud. Enamlaste sõjaväe vahel tekkis tüli. Peeti sõjameeste kinnine koosolek. Venelased süüdistasid Soome juhatajat, et ta olla lahingus äraandja osa mänginud ja teda tuleb maha lasta. Soomlased vaidlesid kõvastu selle vastu ja nõudnud, et nende juhataja peaks tänu saama. Talle kingiti elu. Soomlased vaidlesid venelaste vastu, et nemad venelastega ühes ei sõdi, sest venelased saata neid tule ette ja ise jääda kaugele sööma ja jooma. Nüüd lahutati soomlased venelastest,


149 saadeti Tallinnamaale, nende asemele oodati Läti polkusid, aga asjata. Kuulu järele võidelnud esimeses Aidu lahingus kõigest 46 Eesti sõjameest. Õhtul sai enamlaste ülem Rakke jaamast hirmutava telefoni teate. Kohe algas põgenemine ülepääkaela. Kahe tunni jooksul oli staap Jõgevalt läinud. Nüüd algasid vargused ja röövimised. Suuremaid röövimisi pandi toime Leihbergi, Jürmanni, Mäe, Ilvese, Vindi, Jõgari, seltsimaja pidaja Sik`u, Kabeli ja Painküla Mülleri juures. Vähemalt kannatada said veel palju perekondasid ja taluperemehi. 8.jaanuaril oli viimane enamlane Jõgevalt kadunud ja rahvas hingas vabalt ja ootasid Eesti sõjamehi. F 2939 nim 1 sü 1 1919.a. jaanuari alguses viis Jõgeva valla töörahva täitevkomitee esimees Juhan Muts peremehe äraolekul Tõugi töötoast valla kulul ära ühe puusärgi, kirjutatakse August Tõug`i avalduses, millega ta taotleb kirstu kinnimaksmist. Postimees 16.jaan. 1919 lk 2 Tartusse taganenud punased viisid pantvangidena Jõgevalt sinna kaasa teiste seas proviisor Wilbergi, lihunik Kena, kaupmees Rang`i ja majaomanik Pasti. F 2974 nim 1 sü 230 Ühe Siseministeeriumile nende poolt nõutud kirjale vastates, teatab alevivalitsus, et Jõgeva vabanes punavõimu alt 7.jaanuaril 1919. Päevaleht 9.jaan. 1919 lk 1 Rindeteade 9.jaanuaril: Jõgeva sihil võtsid meie väed eile (8.jaanuaril – Ü.P.) Pakaste mõisa, Painküla ja Kurista mõisa ära ja tungivad edasi. Fond 495 nim 10 sü 19. VABADUSSÕJA SÕJATEGEVUSE PÄEVARAAMAT. 9.jaan. 1919. Pilvine, + 2o, vaikne. Meie väed võtsid Jõgeva alevi, jaama ja mõisa ära. Päevaleht 17.jaan. 1919 lk 1 Jõgeval erikirjasaatjalt. Jõgeval meie vägedel punastega kokkupuutumist ei olnud. Vaimastvere juures peetud lahingut, kus vastane lüüa sai ja taganes. Jõgeval asunud punaste Soome kütipolgu 2-roodu komandöriks olnud endine 1.Eesti polgu komossar Jaanus. Viimane pole meie poolt sinna ülejooksikuid sallinud ja andnud oma meestele käsu ülejooksikute jaoks alati kuuli püssirauas hoida. Vene ja eesti punaste vahekord läinud siin nii teravaks, et vastastikku tulistamist ette tulnud. Kauplustes oli tehtud „konfiskeerimisi” ja kahel korral oli siit kontrrevolutsionääre Tartu saadetud. Mõnedelt võetud kautsjoniks suuri summasid, kuid pärast arreteeritud nad ikkagi. Proviisor Vilbergi oli arreteerimisel pekstud isegi. Pedja silla lõhkumisel oli punastel lõhkeainet väheks jäänud…. Postimees 18.jaan.1919 lk 2 Lehe teatel olevat punased Aidus rahva nähes kinni võtnud süütu talutöölise, talle sõrmed suhu ajanud ning töölise suu kahelt poolt küljelt lõhki käristanud. Seejärel viidud vang Jõgevale, kus inimeste hirmutamiseks lahti lastud. Kas taheti muidu rahvale hirm nahka ajada või mõeldi mehe piinamine eest rahvaväelaste kaela ajada.


150 Tänasest sõidab rong Tartu ja Tallinna vahel uuesti kindla sõiduplaani järgi ning Postimeest saab Volti, Jõgevale ja Vägevale jälle rongiga saata. Fond 806 nim 1 sü 15 Karussoni trahter, mille juurde komandant käsutas 16.jaan. 1919 hommikuks 35 küüthobust. 14.jaanuariks kella 6 hommikul olid küüthobused käsutatud Jõgeval Mäe teemaja juurde. Postimees 27.jaan. 1919 lk 2 Salla vallas Vägeva lähedal Selli vesiveskis (Veski, mõnikord ka Ülejõe talu Sellil, Tooma teeotsa kohalt üle raudtee ja jõe, aga üsna jõe ääres – andmed Valdo Raidma`lt) olevat taluperemehest kirjandustegelase ja luuletaja (Luulekogu „Põhja lilled I“ 1908 Postimehe trükikojas) Karl Voldemar Rosenstrauchi (1878-1919) mõrvamisel 9.jaan. 1919 Rakke lähedal üks aktiivsemaid tegelasi olnud Jõgeva alevist rätsep Lepp. V.Rosenstrauch maeti 19.jaan. Laiuse kalmistule. Tal oli pealuu ja jalaluud katki taotud. ************** JÕGEVA ALEVI VALLAST LAHUTAMINE Päevaleht 11.dets. 1918 lk 2 Jõgevalt. 22.nov oli Jõgeva vallavalitsuse üleandmine Kerenski aegsetele ametnikkudele. Vallavalitsuse liikmed olid sel ajal valitud suuremalt osalt alevikust ja nimelt vallavanem ja kaks abi, ainult kolmas abi oli valla maatameeste hulgast. Peremeeste hulgast vallavalitsuse liikmeid ei olnud. Sakslaste siinoleku ajal tekkis aga valla ja aleviku vahele vastuolu, mida aleviku valitud valla esitajad sünnitasid. Sakslaste Jõgevale jõudmise korral andis ennast esimesel päeval vallavanema abi Dr. D. Saksa võimude teenistusse. Ta käsutas, mitte üksi Jõgevalt, vaid ka ümberkaudsetest valdadest oma juurde kokku liha, kartulid ja muid toiduaineid, käsutas valla peremehi maksuta metsast kroonu puid raudteele vedama jne. Ta kuulas süüdlasi üle ja kirjutas protokollisid, mille tagajärjel kohalistel peremeestel tuli sadasid markasid trahvi maksta, et need korralikult ei olla piima meiereisse viinud. Ta nõudis valla toitluskomiteelt aktid oma kätte ja ühendas selle aleviku toitluskomiteega, kus esimeheks teine vallavanema abi ja asjaajajaks endine valla kirjutaja J.L. olid. Vallast lasti peremehi vili alevikku viia, aleviku elanikkude ja valla maata inimeste toitmiseks. Kokku viidud vili olla raudteega Tartu poole saadetud ja inimesed nälgisid. Sellega ei olnud veel vallaelanikkude kannatuste karikas täis: Uue lõikuse algul tegid Saksa võimud vallale kohuseks oma viljatagavaradega mitte üksi valla maata inimesi toita, vaid ka tuhandehingelist alevikku. Mõisatest aleviku jaoks vilja ei lubatud võtta. See käis vallale üle jõu, sest valla viljatagavarasid kokku võttes selgus, et valla ja alevi elanikkude toitmiseks valla vili kaugeltki ei ulata, vaid uue lõikuseni Saksa normi järgi toites mitutuhat puuda vilja puudu oleks tulnud. Kõiki neid asjaolusid silmas pidades tegi valla nõukogu 22.nov. s.a. 12 häälega 4 vastu otsuseks: alevikku vallast ära lahutada ja see otsus tegelikult kohe maksma panna. Selle järele lahkusid alevikust valitud Kerenski aegsed vallavalitsuse liikmed. Nõukogu valis oma hulgast kaks uut vallavaltsuse liiget, vallavanema ja tema abi peremeeste hulgast. Endine maata-meeste hulgast valitud vallavanema abi valiti ühel häälel tagasi. Uuele valitsusele anti asjaajamine selsamal päeval üle. Alev peab edaspidi iseenese ette hoolitsema hakkama. Valla toitluskomitee poolt said aleviku elanikud veel kahe eesoleva kuu viljanormiga varustatud. K. F 40 nim 1 sü 5923 leht 65

Ärakiri ärakirjast P R O T O K O L L nr. 5


151 Jõgeva valla, demokraatilisel alusel valitud, nõukogu koosolek Jõgeva vallamajas 22 nov. 1918 a. Juhatab dem. vallavanem R.Klausson. Ilmunud on nõukogu liikmetest 15. p. I Jõgeva vallanõukogu, kes 9 kuulise seisaku järele täna oma esimest koosolekut peab, tervitab Eesti Ajutist Valitsust, avaldab temale täielikku usaldust ja soovib õnne ja edu. p. II Nõukogu võttis küsimuse üles, mis mitu korda päeva korral on olnud, et Jõgeva alev, mis suuremalt osalt Jõgeva mõisa maa peal asub, oma umbes 100 Nr. maja, raudtee ja postijaama ning mitmesuguste äri ja tööstuse ettevõtetega Jõgeva valla küljest täiesti ära lahutada saaks. Alevis elavad mitme sugused ärimehed ja käsitöölised, kellede iseäraldused ja huvid vallaelanikkude omadest sagedasti lahku lähevad. 18. aprillil s.a. otsustas Jõgeva vallavolikogu (peaks olema nõukogu – Ü.P.) ülemuse poole palvega pöörata, et Jõgeva alevi lahutus vallast ette võetaks. 23.aprillil s.a. oli see asi Jõgeva alevi täisealiste meesterahvaste koosolekul harutusel, kus juures koguni kommisjoni selleks valiti, et see küsimus otsustatud ja alev vallast lahutatud saaks. Aleviku lahutamine vallast ja tema iseseisvaks tunnistamine on aga täiesti ajakohane ja tarvilik, kuna tema asjaajamine Jõgeva vallale liig suuri raskusi sünnitab. Ka on Jõgeva alevis oma iseseisev toitluskomitee olnud. Salajasel hääletamisel 11 healega poolt 2 heale vastu ja 2 erapooletu healega Otsusdadi: 1) Jõgeva alev vallast äralahutada, mille alla kõik alevi nummerdatud majad käiks. Teisel salajasel healetamisel 11 healega poolt, 1 erapooletu ja 3 healt ei võtnud healetamisest osa (alevist) Otsusdadi: 2) alevi lahutust otsekohe tänasel päeval maksma panna. Kolmandal salajasel healetamisel 11 healt poolt, kuna aleviku 4 nõukogu liiget healetamisest osa ei võtnud Otsusdadi: 3) Nõukogu liikmete hulgast uued vallaametnikud s.o. vallavanem ja tema 2 abi valimised ette võtta, kelledele tänasel päeval vallavalitsuse ja toitluskomitee asjad üle antud saavad. Ka 2 saadikut valida, kellele voli saab antud kohalikkude ülemuste juures aleviku vallast lahutamise asjas sammusid astuda. Ülemal nimetatud otsuste peale andsivad neli aleviku nõukogu liiget järgmise protesti sisse: I. Protest meie Jõgeva valla nõukogu liikmed, kui aleviku esitajad, protesteerime nõukogu kui vägivaldse otsuse – nimelt alevi lahutamise küsimuse vallast tegelikult maksma panemise vastu. Põhjendame seda järgmiselt: 1) Ei loe nõukogu otsust ülemal nimetatud punktis maksvaks, vaid nõuame Maakonna Valitsuse või isegi Maapäeva nõusolekut. 2) Alev jääb otsuse maksma panekul ilma ühegi esituseta ja langeb iseäranis toitluse küsimuses välja pääsemata seisukorda. 3) Healetamisest ei võta meie osa sellepärast, et ei tunne endid volitatud olema, alevi nimel selles punktis kaasa rääkima, pealegi kus 3 alevi nõukogu liiget koosolekust puuduvad. 4) Tänase protokolli ärakirja nõuame kohe välja. R.Klausson A.Tõug J.Valdmann, Liigand (allkirjad).


152 II Protest: Meie Jõgeva valla Kerenski aegsed vallavalitsuse liikmed protesteerime vägivaldse tagandamise vastu nõukogu poolt ja nõuame Maakonna Valitsuse poolt selle asja kohta seletust ja endise korra jalule seadmist, nii kauaks kui alevik seaduslikul teel vallast lahutatud peaks saama. Vallavanem R.Klausson tema abi A.Tõug (allkirjad) Sellega lahkuvad vallavanem Klausson, tema abi Tõug ja nõumehed Liigand ja Valdmann koosolekult ja ei võta mingisugust vastutust edaspidise asja käigu eest oma peale. R.Klausson, A.Tõug, J.Valdmann, Liigand (allkirjad). Ärakiri alguskirjast õige ja R.Klaussonile tema nõudmise peale väljaantud. Vallavanem J.Alber (allkiri) Jõgeval 22.nov. 1918 Kirjutaja P.Unt (allkiri) Ärakiri ärakirjast õige: Tartu Maakonnavalitsuse Administratiiv Osakonna asjaajaja Männik (allkiri) Ärakiri ärakirja järele õige Jõgeva alevivanem A.Jõgar (allkiri) Pitsat Sekretär O.Paju (allkiri) Postimees 24.apr. 1919 lk 3 Tartu maakonna-nõukogu erakorralisel 14.-15.aprilli koosolekul otsustatakse pidada Jõgeva ja Nuustaku alevi valdadest lahutamist tarvilikuks. F 40 nim 1 sü 5923 l. 3 ALEVI VALLAST LAHUTAMINE Tartu Maakonna Nõukogu 14.apr. 1919 VII Tähele pannes suuri vastuolusid Nuustaku ja Jõgeva alevite ja vallavalitsuste vahel ning raskusi, millega alevite elanikkudel ilma vastava omavalitsusliste asutuste võidelda tuleb, tunnistati üleval nimetatud alevite lahutamine valdadest tarvilikuks. Leht 4 pöördel – alevi vallast lahutamise volinikud on Jõgeva vallavalitsuse kirja järgi Jaan ILVES, Eduard KURS ja Johan JÜRMANN. F 2974 nim 1 sü 4 maakonnavalitsuse kiri 28.apr. 1919 nr 2646a. Maakonna valitsus teatab Johan Jürmann`ile, Eduard Kurs`ile ja Jaan Ilves`ele vastuseks nende 16.aprilli palvele, et Jõgeva valla alevist lahutamine on Maakonna Nõukogus 14. s.k.p. jaatavalt otsustatud. Maakonnavalitsuse arvates on lahkumineku peamiseks põhjuseks vallavalitsuse poolt alevi toitlustamisküsimustes tõrkumine. F 40 nim 1 sü 5923 28.apr. 1919 esitab Tartu maakonnavalitsus Jõgeva alevi vallast lahutamise asja siseministrile. 8.mail 1919 vastab Omavalitsusasjade Peavalitsus, et ei toeta lahutamist praegu, kuna asjas otsuse vastuvõtmine on enneaegne, sest pole teada kuidas otsustab koosolev Asutav Kogu omavalitsusüksuste kindlaksmääramise. F 2974 nim 1 sü 149 Tartu maanõukogu otsus Jõgeva alevi Jõgeva vallast lahutamises tehti 3.juulil 1919. Kuni 1929.aastani peeti otsuse tegemise päevaks ekslikult 3.juunit 1919. F 40 nim 1 sü 5923


153 17.mail 1919 märgib Tartu maakonnavalitsus oma kirjas siseministeeriumile, et Jõgeva alevi ja valla vahel on asjaajamine teravaks läinud ja pea võimatu olevat, mille tõttu on eriti raske toitlustamise korraldamine. 21.aug. 1919 kirjutab siseminister Valitsusele, et Jõgeva vald on alevi eest hoolitsemisest täiesti lahti öelnud. F 40 nim 1 sü 5923 Siseministeeriumi Omavalitsuse Asjade Peavalitsuse kiri: Siseministri määrusega 13.oktoobrist 1919 on Jõgeva alev vallast lahutatuks määratud ja on sellest ajast iseseisev Jõgeva alev. F 40 nim 1 sü 5923 August 1919. Jõgeva alevis on: - 817 elanikku - 110 maja - apteek, rohukauplus, 15 poodi, posti- ja telegraafi kontor, 3 kooli, hobupostijaam, raudteejaam - 4 arsti, hulk käsitöölisi F 40 nim 1 sü 5923 Jõgeva alevis on eramajasid 86 Lisaks postijaam raudteejaam piimaühisuse maja, meier Jüri Vassil (juuni 1919) elektriühisuse „Uku” maja seltskondlike ühisuste maja (seltsimaja – Ü.P.) Mehi 383 hinge Naisi 434 hinge KOKKU 817 (29.juuni 1919 seis) F 2830 nim 1 sü 1 Juuni 1919. ÄRIMAKSUD: Leihberg, kauplus 1500 marka Jürmann, kauplus 1000 marka Jauker, apteek 1000.Rud. Klausson, pood 200.Sikk, puhvet 200.Johannes Kolberg, raudtee puhvet 50.Meos, metsatööstus 100.Jüri Reimann, metsapraaker 30.Georg Heindrichson, metsapraaker 20.Tõnis Mürk, Leibergi sell 60.Mihkel Soon, Leibergi sell 40.Valter Hoffmann, Leibergi raamatupidaja 40.Peeter Eilau, postiametnik Karl Lall, postiametnik Liine Paalman, arst Vindi (end Kruubi) maja Ch. Dobruskes, loomaarst A.Tõug, tisler Gustav Alt, tisler


154 Rein Keerd, tisler F 2974 nim 1 sü 3 1919.a. dokumentide hulgas on projekt JÕGEVA ALEVI KORRALDAMISE SELTS. Dokumendi järgi on seltsi otstarbeks alevis uulitsate, jalgteede, sildade, veetorude ja turuplatsi korrashoidmine, turul kauplemise korraldamine, rahva tervishoiu korraldamine ja selle järelevalve alevi piirkonnas. Dokumendil pole märkust selle kinnitamise kohta ega maksma hakkamise märkust või muud dateeringut. Dokument on eestikeelne ja pole märget, et see on tõlge vene keelest, mis võiks viidata asjaolule, et põhikirja projekt on koostatud juba tsaari-ajal. Dokumendi sisu käsitluse iseloomust lähtuvalt on usutav, et selts asutati pärast alevi iseseisvumist. – Ü.P. ************** ALEVI ELANIKKOND Fond 2974 nim 1 sü 11 JÕGEVA ALEVI ELANIKUDE NIMEKIRI Nimekiri on koostatud 1919.a. ja selles on andmed 911 inimese kohta. Nimekirja koostamise kuupäeva pole märgitud, aga see peaks olema koostatud enne juuli kuud. Mitmed kanded laste või juurdetulnud inimeste kohta on pärit aastast 1920, üksikud isegi 1921. aastast. Nimekirjas on aga märgitud isiku sünnikoht ja elukoht enne Jõgevale asumist. See võimaldab koostada suhteliselt tõepärase ülevaate alevielanike päritolu kohta. Nimekirjast on näha, et noorimad isikud, kes on tulnud Jõgeva alevisse iseseisvalt elama ja tööle, on 17. aastased, keda seetõttu võib tinglikult lugeda täiskasvanuiks niisama kui 18. ja 19. aastaseid noorukeid ja neide. Kui siinne suvaline täiskasvanuks arvamine aluseks võtta, on nimekirjas vastsündinust kuni 16 aastaseid alaealisi kokku 245. 17. eluaastast alates ja vanemaid elanikke on nimekirjas 666, neist 575 isikut ehk 86,3% ei ole sünnikoha järgi olnud Jõgeva alevisse elama asumise eelselt Jõgeva alevi või Jõgeva valla inimesed. Aga on ka inimesi, kes on Jõgeva vallas sündinud, siit välja rännanud ja nimekirja koostamise ajaks Jõgevale tagasi tulnud. Alljärgnevalt loend linnadest, valdadest või paikkondadest ja sealt saabunud isikude arv, kust eelmärgitud 575 Jõgeva alevisse elama asunut sünnikoha järgi pärinevad (üksikjuhtumeil on sünnikoha ebamäärasuse või puudumise korral aluseks võetud isiku Jõgevale saabumise eelne elukoht): Aakre vald – 1, Abja vald – 1, Adavere vald – 4, Ahja vald – 3, Albu vald – 1, Alatskivi vald – 1, Aleksandri vald – 2, Aru vald Tartumaal – 1, Arusaare vald – 1, Assaku vald – 1, Avanduse vald – 1, Avinurme vald – 1, Elistvere vald – 8, Erastvere vald – 1, Gatšina Venemaal – 1, Haanja vald – 1, Haapsalu – 2, Haaslava vald – 1, Heimaru vald – 1, Helme vald – 2, Holstre vald – 1, Härjanurme vald – 27, Jamburg Venemaal – 1, Joala vald – 1, Jõhvi – 1, Jäärja vald – 4, Kaagjärve vald – 1, Kaarepere vald – 10, Kaarli vald – 1, Kaavere vald – 1, Kabala vald – 2, Kabina vald – 1, Kaisma vald – 3, Kambja vald – 1, Kaubi vald – 1, Karksi vald – 2, Karula vald – 1, Kasepää vald – 7, Kastre-Võnnu vald – 1, Kehra vald – 1, Keeni vald – 3, Kirepi vald – 3, Kioma vald – 1, Kivijärve vald – 3, Kodijärve vald – 1, Koigi vald – 2, Kokora vald – 1, Krüüdneri – 1, Kudina vald – 11, Kunda-Malla vald – 2, Kuremaa vald – 23, Kurista vald – 28, Kõnnu vald – 1, Kõo vald – 1, Kärevere vald – 1, Kähri vald – 2, Kärkna vald – 2, Küti vald – 1, Laeva vald – 3, Laiuse vald – 17, Laius-Tähkvere vald – 8, Leebiku vald – 1, Leedi mõis L-Tähkvere vald – 1, Leedumaalt – 1, Leisi vald Saaremaal – 1, Lelle vald – 1, Lemsalu Lätis – 1, Liigvalla vald – 2, Lohusuu vald – 4, Luke vald Lätis – 1, Lustivere vald – 27, Luua – 2, Luuga Venemaal – 1, Luunja vald – 2, Lõnn (valla nimi pole selgelt loetav) – 1, Lõve vald – 1, Lätimaa – 3, Marienburg Lätis – 4, Meeksi vald – 1, Mustvee vald – 7, Mäksa vald – 1, Mäo vald – 2, Narva – 7, Novgorod Venemaal – 1, Nõmmküla – 1, Nõva vald Harjumaal – 2, Nõva vald (Tartumaal) – 1, Olustvere vald – 2,


155 Otepää vald – 1, Orjoli linn Venemaal – 1, Pajusi vald – 11, Pala vald – 1, Partsi vald – 1, Palmri või Palivri – 1, Peterburi – 6, Pindi vald – 1, Polli vald – 1, Puurmani ja Kursi vallad – 37, Uue- ja V-Põltsamaa vallad – 17, Põlgaste vald – 1, Päidla vald – 2, Päinurme vald – 1, Pärnu – 4, Pärnumaa – 1, Rakvere – 3, Rannu vald – 2, Riia linn – 2, Roela (Voore) vald – 14, Ropka – 1, Rutikvere vald – 1, Rõngu vald – 2, Rõuge vald – 1, Rägavere vald – 1, Räpina – 4, Saadjärve vald – 7, Saare vald – 7, Saduküla – 1, Sagadi vald – 1, Saksamaalt – 1, Salla vald – 9, Sangaste vald – 1, Sindi vald – 1, Soldino – 1, Sootaga vald – 5, Soosaare vald – 1, Suure vald Saaremaal – 1, Suure-Jaani – 1, Taali vald Pärnumaal – 1, Tallinn – 3, Tamme mõis – 1, Tapa – 1, Tapiku vald – 1, Tarakvere vald – 3, Tartu – 21, Tilsi mõis – 1, Torma vald – 3, Tudulinna vald – 1, Tuhalaane vald – 1, Tõikvere – 1, Tähtvere vald – 2, Udriku vald -2, Ukraina – 1, Undla vald – 2, Uue-Antsla vald – 1, Vaimastvere vald – 15, Valga linn – 4, Valguta vald – 1, Vana-Antsla vald – 2, Varangu vald – 1, Vardi vald – 1, Vao vald – 3, Vastse-Kuuste vald – 1, Vana-Kariste vald – 1, Vana-Kuuste vald – 1, Vastseliina vald – 2, Venemaalt – 7, Vihterpalu vald – 1, Viljandi – 3, Vilna (Vilnius) Leedus – 2, Visusi – 7, Vitepsk Valgevenes – 1, Vilusi küla Lohusuu v. – 1, Volti (?) – 1, Voltveti vald – 1, Vorbuse vald – 1, Võisiku vald – 8, Võlmetu vald – 1, Võru – 1, Võtikvere vald – 9, Võrumaalt – 1, Vägeva – 1 ja Õisu vald – 2. Märkus: Osa siin esinevaid vallanimesid eksisteeris viimati enne 1885. aastat. – Ü.P. Peale eestlaste elunesid Jõgeva alevis mitmest teisestki rahvusest inimesed ning nende hulgas on mitmed välismaise kodakondsusega, vähemalt on nad sellistena nimekirja kantud. Venelased, kes on märgitud Eesti alamatena, on enamasti pärit kas Lohusuust, Mustveest või mujalt Peipsi äärest. Järgnevalt ülevaade nimekirja kantud täisealistest muulastest: nimi sünniaeg rahvus kodakondsus tegevusala märkus Antaškevitš Joseph 1886 venelane Vene alam kontoriametnik Abrosimova Anna 1896 „ „ peatusluba 16.XI 1920 Amelkin Filip 1878 „ Eesti alam Behrens Annemarie 1894 balitsakslane „ kooliõpetaja Dreybladt Hermann 1873 „ „ arst Agathe Melanie 1886 „ „ teistel andm. lätlane Domnin Vassili 33.a. venelane Eesti alam peres poeg Fjokla 29 „ „ kodune Mihail 29 „ „ teemaja abielus eestlasega, tütar Domnina Klara 1900 „ „ Domnin Ivan 1871 „ „ tööline Dobruschkes Chain 1889 juut/hebrea Leedu alam loomaarst Reissa 1889 „ „ silmaarst Eilandt Hildegard 1871 baltisakslane Eesti alam kassapidaja Ferchen Berta 1893 sakslane Saksa alam müüjanna Gorodetsky Konstantin 1864 poolakas Vene alam Regina 1868 „ „ peres poeg ja tütar Gurjanov Stepan 1887 venelane „ Garais Robert 1900 lätlane „ tööline Hoffmann Valter 1888 baltisakslane Eesti alam raamatupidaja Kalinkina Olga 1900 venelane „ tööline Kuhns Richard 1889 sakslane „ kaupmees Konstantinov Mihail venelane Vene alam tööline Kristal Alma Otto t. 1896 lätlane „ abielus eestlasest jutlustaja H.Kristaliga


156 Kühns Meta-Blandina 1892 sakslane Rapp Martha 1865 „ Lausten Meta 1893 taanlane Lapkovskaja Petronella 1876 lätlane Luter Marie 1868 sakslane Lunin Grigori 1873 venelane Matson Alvine 1882 sakslane Maiorov Vladimir 1878 venelane Anna 1888 „ Morosov Ivan 1876 venelane Natalie 1882 „ Malašev Akim 1903 „ Ogonkov Andrei 1862 „ Pavlova Praskovja 1881 „ Protz Artur Gustavi p. 1889 baltisakslane Valkovnitski Viktor 1895 venelane Schuvalova Lidia 1899 „ Stepanova Nadežda 1874 „ Schneppe Karl 1881 lätlane Schanin Aleksander 1901 venelane Ivan Ivani p. 1891 „ Lidia Ivani t. Schapiro Mendel 1887 juut Tomaschevitsch Ludvig 1876 venelane Thielik Fridrich 1856 lätlane Elfride 1893 „ Tamkin Fjodor 1882 venelane Tschunov Margarete 1901 sakslane Urbanovitsch Ludmilla 1901 venelane Vesnuchova Anna 1882 „ Vinkler Katarina 1872 sakslane

Eesti alam „ Taani alam Läti alam Vene alam Eesti alam „ „ „ „ „ „ Vene alam „ Eesti alam Vene alam Eesti alam Vene alam Leedu alam Eesti alam „

müüjanna virtin kirjutaja teenija koolipreili kaupl.

t. Anna 1909 tuli Peterburist

lihunik tööline täkuruunaja tal on mitu alaeal. last kaupmees rätsep elab Jõgeval koos alaeal. lastega. kokk naine eestlane tööline arst

„ rätsep Vene alam tööline „ apteeker, omas Vene riiginõuniku auastme „ koolitaja Eesti alam müüritööline „ halastajaõde „ kirjutaja alaeal. vend ja õde venel. „ 2 poega ja tütar, venelased Vene alam halastajaõde

F 2974 nim 1 sü 12 JÕGEVA ALEVI MAJADE JA ELANIKKUDE NIMEKIRI Koostatud 10.juuni 1919 Nimekirjast olen jätnud välja kümmekond või tosina üksikisikuid või leibkondi, kelle kohta pole selge, kas nad elavad seal või on lahkunud või ümber kolinud. Üsna paljude perekonnapeade kohta on nimekirjas ka märkmed, kust nad tulnud, samuti enamike perekonnapeade haridus. – Ü.P. Suur uulits Nr. 1 Leihbergi kauplus, mõisa maja mõisa maal Poesell Mihkel Soon 59 Sell Karl Keevald 16 (poest ära läinud) Sell poes Heinrich Grünthal 47 Kassapidaja Hilda Eilandt 48 Raamatupidaja Valter Hoffmann 30 Teenija Mari Kelk 24 Teenija Leena Saar 25


157 Tisler Jaan Saviauk 53, naine Kreet 51 Öövaht Joosep Kadak 66 Kutsar Jakob Tõnisson 59, naine Anna 54 Arnold Leihberg 47 Nr 1 Jaan Mihk 68 kärner Nr 2 Margarete Jauker 1877, apteekri lesk, apteek mõisa maa peal t Anneliise 1902 p Harald 9.VII 1904 t Renata 1906 p Frank 1909 Nr 2a Ernst Seeberg 1874 proviisor Linda Bekmann 1898, apteekti õpilane Taube Skui 1898, apteekri õpilane Nr 3 Jaan Karusson 38, mõisa maja, võõrastemaja Nr 4 Jakob Pillikse 1880, instruktor, rekvisitsioonilao juht, Karl Viikbergi maja Johannes Lomp 1892, viljalao ülem Johannes Helm 1886 jaojuhi abi Johannes Asper 1884 viljaladu abi Johannes Leppik 1885, heinaladu juh. abi Alfred Laur 30.a. heinalao ülem Heinrich Kampe 1883, raamatupidaja Nr 5 Gustav Thalberg 55, Arnold Leihbergi maja Eduard Lõoke 35, raudteetööline Karl Saviauk 62, tisler Chain Dobruschkes 30, loomaarst, naine Reisa 30.a. Joh. Leimann 57, uurmaaker Abraham Laan 32, poesell Nr 6 Emilie Rosenstein 60, kaupmees, tema enda maja õ Amalie Land 45 Alfred Tiide 20, Jõgeva vaksali miilitsa ülem Nr 7 Jaan Luts 45, kaupmees, oma maja Jõgeva mõisa maal Nr 8 Joh. Jürmann Reinu p. 1871, enda kauplus Jõgeva mõisa maal õ Anna 48 Ludmailla Urbavitsch 1901, raamatupidaja Rud. Paju 29, aednik Nr 9 Liine Nahkur 45, oma maja mõisa maal Marie Midnits 23, kuduja Jüri Vaimel 27, maaler Peeter Asver 55, tööline Nr 10 Reinhold Joost 50, kaupmees omas majas, 1866-26.III 1923, maeti Põltsamaale; v. Jüri 55 v. Jaan 44 Aleksander Kampes 30, sõjaväelane n. Marie Hugo Roots 25, õmbleja Nr 11 Kristiine Lepikson 61, oma maja mõisa maal Nr 12 Jaan Ilves 47, oma maja, kaupmees n Kristiine 46 teenija Alma Saks 19 Rudolf Klauson 30, kaupmees, väeteenistuses n. Fanny, p Endel 5, p Ilmar 3, p Lembit 2 kuud


158 Nr 13 August Aru 23, Iisak Aru maja mõisa maal, väeteenistuses n. Ella 23.a. Märt Just 34 raudteetööline, perega Karl Just 27 perega, väeteenistuses Nr 14 Gustav Toots 48 majaperemees, perega Reinhold Grinal või Kriinal (?) 48, veovoorimees Madis Toots 78 August Baumann 38, töömees n. Elisabet 47 nr 15 Mart Past 49, perega, maja mõisa maal Gustav Leetsmann 48, kingsepp, n. Anna 38 Jaan Pütsepp Proskovija Pavlova 38 nr 16 Hans Ott 52 perega, rätsep, maja Jüri Sulg 33 perega, Tallinna Eduard Epro 32 perega, kaupmees, väeteenistuses Mari Kass 56, poeg Martin Kass 27 Nr 17 Jaan Madisson 44 perega, pagar, maja mõisa maal Nr 18 Lätte sepikoda Nr 19 August Leivategija 43, kärner, maja Jõgeva valla maal Nr 20 Jaan Lätte 57, perega, oma maja, sepp Otto Annus (?) 37, sepp Liine Paalmann 27, hambaarst Nr 21 Villem Sikk 54, Siku maja Jõgeva valla maal, tulnud Härjanurmest n. Anna 48, puhvetipidaja p. Karl 13, t. Helmi ja t. Marie Nr 22 August Pluum 33, elas emaga, kaupmees, Leivategija maja Martin Tomson 43, uurmaaker Marie Nõges 22, juuksur Jaan Sinka 25 Johannes Laus 24 Nr 23 Peeter Rang 47 kaupmees, maja Jõgeva valla maal n. Emilie 41.a., t. Marie 16.a. Nr 24 August Tõug 44 perega, oma maja, puusärgiäri Adu Sarak 54, potsep t. Lidia 22, raamatupidaja Eduard Jakobson 33, sell Ernst Mugra 28, kaupmees Hans Laas 28, kaupmees, perega Heinrich Tooming 30, kooliõpetaja ja Truuta Tooming 55, teenija Nr 25 Jakob Holdt 32, maja Jõgeva valla maal n. Marie 32 v. Jüri Holdt 44 Mari Truus 58 koos tütrega Paul Laurberg 52, perega Nr 26 Jüri Maasik 54, perega, maja mõisa maal, kingsepp Rein Keerd 41 perega, tisler Nr 27 Otto Kena 43, maja Jõgeva valla maal, lihunik Johan Kõva 36, pargikoda tema õed Ann 32 ja Leena 30


159 Nr 28 August Vindi 41, kaupmees, maja Jõgeva mõisa maal n. Ida 40, poeg Aksel 13 Nr 29 Kõva maja Hermann Schmidt 57, vanem sell Enn Villo 56 noorem sell Nr 30 Jaan Lepp 37, rätsep, maja mõisa maal Jaan Holdt 42 perega Nr 31 Jaan Lill 40, oma maja Aru talu maal, t. Ella 6, p. Elmar 2 jt Nr 32 August Rebane 47, maja mõisa maal, käsitööline n. Leena 44, õmbleja Nr 33 Anna Hallik 34, maja Aru talu oma, õmbleja Nr 34 Kristjan Sepa maja mõisa maal Helene Kangur, sukakuduja, t. Anette 17, käsitööline Mart Lall 44, päevapiltnik, n. Amalie 43, t. Adele 11 Alide Veinberg 37 perega, käsitööline Julius Veinberg saksa vangis Nr 35 Gustav Kivisikk 67, oma maja valla maal, voorimees Anna Niggul 57, voorimees Nr 36 Jaan Kangur 50, majaomanik, voorimees Marie Siederloh 36 Mart Mägi 39 perega Nr 37 Eduard Kurg 42, perega, oma maja valla maal Nr 38 Liisa Abram 47, lastega, oma maja valla maal, vorsti- ja lihunikuäri Mihkel Koik 52, lihunik August Sahk 40 perega, tööline Mart Ustav 55 perega, tööline Nr 39 Gustav Pluum 54, perega, oma maja valla maal, käsitööline Nr 40 Eduard Õun 40, perega, oma maja valla maal Nr 41 osaühisus „UKU“ vabrik August Räst 28 Jüri Pihlik, Peeter Lill, Julius Laumets, Paul Krautsmann 1887, Daniel Zinkmann 42, Aleksander Kivistik (kõik „Uku“ elektri-, villa- ja jahuvabrikus) Nr 42 Aleksander Soo 41, naisega, oma maja valla maal Nr 44 Gustav Alt 40, perega, oma maja valla maal, puusepp Johann Kess 53, perega, kingsepp Nr 46 Kruusa talu maja, peremees Juhan Sepp Joh. Lätt 55, tööline, n. Liisa 55, Mari Otsa 66 Nr 48 Jaan Nõmm 28, oma maja valla maal, sepp n. Rosalie 32 Nr 50 Jaan Liigand 56, oma maja valla maal, rätsep, sõjaväelane n. Helmi 33, p. Leonhard 5.a. Nr 52 Mihkel Bestmann 41, oma maja valla maal, luksepp n. Emilie 41, pojad Karl 17 ja Aug. 13 Nr 54 Mart Mõtte 57, oma maja valla maal, voorimees n. Liisa 37, Hans Leppik 78 Hilda Kukk 20 Nr 56 Jüri Mägi 41, oma maja valla maal, käsitööline n. Leena 48, t .Johanna 18, p.Edgar 17, t. Amanda 14 jt. Anna Wesnuchova 37, tööline


160 t. Maria 16, p. Andrei 13, p. Nikolai 12, p. Ilja 9 Nr 58 Jüri Vassil 50, piimaühisuse maja valla maal, piima meier n. Liisa 46, t. Hilda 23 Nr 60 Eva Jõgi 62, maja valla maal t. Alide 18, käsitööline Minna Lood 45, t. Adele 20, Frieda 17 Nr 62 August Mägi 42, oma maja valla maal, n. Emilie 34, Valter 9, Richard 4.a. Jaan Paliale 43, n. Liisa 32, t. Adele 10, Magda 2 Ludvig Kadak 24, kingsepp, tema ema Kadri 63 Jüri Roots 58 Nr 64 Joh. Kabel 37, oma maja valla maal, kauplus n. Alide 37, 4 last, p. Karl 13 Offilie Kabel 20, Ellu Kabel 68, surnud August Pastel 31, kaupmees, n. Juuli 27 Johannes Puusepp, kingsepp, n. Anna 44, p. Arnold 9 Aaia uulits Nr 1 Juliane Johanson 1862, oma maja mõisa maal Alfred Norberg 1892, mehaaniker Aleksander Priks 1897, postiametnik Paul Noormägi 35, puutööline, sõjaväelane, n. Elisabet 31, p. Johannes 8 Otto Bötcher 1889, käsitööline, n. Alide 28, Majoorovi juurde (läinud) Josep Vaino 1858, päevatööline n. Liisa 63 Hindrik Jürgenson 1866, tööline, n. Marie 1878, p. Johannes 1907 Nr 2 Hermann Dreybladt Karli p. 30.IV 1873, Kühns`i (Kūhns ?) majas mõisa maal n. Melanie 19.I 1886, t. Rita 1909, p. Gert 1914 Ado Müller 1894, aedmik, sõjaväes Hilda Põder 18, teenija Rosalie Penner 19 Nr 3 Konstantin Gorodetsky 1868, David Steini maja mõisa maal, Vilnost, raudteeametnik naine, poeg, tütar Nr 4 Mart Kask 1865, oma maja mõisa maal, n .Alma 32, kaks tütart Jüri Välja 1849, n. Triinu 84 Mihkel Tänav 1873, tööline, n. Rosalie 43, t. Pauline 21, veel 2 nooremat last Johannes Nõmmiksaar 1882, üksik, käsitööline Nr 5 Emilie Kilk Eduardi t. 17.III 1963, oma maja mõisa maal, kooliõpetajanna kasutütar Alma Pärtel 12.IV 1897 Jakob Väli 1872, elektri tehniker, n. Amalie 32, t. Nadezhda 17 Nr 6 August Aman 1876, oma maja mõisa maal, lihunik, n. Rosalie 39, t. Leida 11 Mart Kenk 1862, tööline, n.Leena 57 Georg Karin 1865 perega, tööline Nr 7 Gustav Muru 1872, oma maja, tööline mõisas, n. Mari 56 Lilli Ivask Aleks Ivask 38, tööline, Mahda 4 Liisa Pirn 1863, tööline, t. Julie 17 Turu uulits Nr 9 Mihkel Lill 53, oma maja, n. Leena, t. Roosi 13, Linda 5 Nr 8 Jaan Liivak 33 perega, oma maja Jaak Liivak 67 n. Minna 66


161 Kaarel Oja 51, kaupmees, p. Johannes 22, t. Elfriide 14, p. Karla 12 Jaagup Kaup 73 Nr 7 Gustav Otsa 43, oma maja, n. Anna 33, t. Leida 1.a. Nr 6 Gustav Jaanov 44, oma maja, vend Johannes 40 Jüri Jaanson 62, n. Elene 56, lapsed Johannes Jaanson 32, n. Anna, kaks last Nr 5 Anna Täht 37, oma maja, neli last Kaarel Vilde 45, lihunik, n. Miina 53, t. Adele 20, p. Hugo 19, t. Salme 11 Adu Põder 70, n. Anna 61, p. Karla 38 sõjaväes, p. Adolf 21 sõjaväes Nr 4 Heinrich Tõruke 58, oma maja, punastega põgenenud n. Liisa 52, t. Alide 17, p. Heinrich 19 Alma Limberg 20 ja Martha Limberg 20 – Tõugi majas Marie Oskar 54 Nr 3 Jaan Palialle 70, oma maja, n. Triinu 60, t. Emilie 26 Karl Rebane 43, n. Liisa 40 Kristjan Just 36 Nr 2 Jaan Tõnts 60, n. Marie 53 August Meos Jaani p. 32, metsapraaker, n. Anna Hansu t. 24, p. Heino 1.a. Mari Kull 60 Alide Woluts 14 Elene Bogdanov 65 Nr 1 Mart Pikkat 72, oma maja, n. Elise 71 August Jüri p. Jõgar 39, kaupmees, p. Karl 15, Ida 39 Julie Ränkel 33, p. Richard Mart Loorenson 58 Kristjan Koppel 44, rätsep, n. Rosalie 38, Elmar 10, Arnold 7 Vene uulits Nr 1 Anna Mättik 60, oma maja, Jüri 52 Leena Nahkur 60 Jaan Kelk 31 Nr 2 Nadeshda Stepanova, oma maja, teemaja Klavdia Domnina 18 Silvester Sasnovitsch 51, n. Praskovja 46, kaks last Nr 3 Mihail Domnin 29, oma maja, teemaja, n. Elena 31, tütar Marie Jäger 26 Vassili Domnin 33, n. Fökla 29, p. Vladimir 3.a. Nr 4 Luha maja Jõgeva küla maal, koolimaja Jakob Jakobi p. Kallits 24.IX 1867, kooliõpetaja, n. Valentine 36, p. Aleksei 12 Nr 5 Anna Tamm 1886, oma maja valla maal, tööline, mees saksa sõjavangis p. Karl 13, p. Alfred 9, t. Linda 4.a. Madis Linamaa 56, n. Jette Jõe uulits Nr 1 Karl Rabisson 1876, maja valla maal, kaupmees n. Amanda 30, Herbert 11, Endel 9, Paul 6 Olga Rabisson, Melanie Birk – tädi Emilie Viruvere, teenija Jaan Viik 1868, lihunik, n. Juuli 43 Nr 2 Jüri Lomp 1871, postijaama sepikoda, sepp


162 n. Amalie 44, Rudolf 19 jt. Oskar Teder 1878, n. Miina 36 Jaama uulits Nr 1 Jaan Luha 54, oma maja valla maal, E.K.L. kirjutaja n. Marie 53, p. Edgar 19 sõjas Johannes Karheiding 31, kooliõpetaja, n. Ida 21 Jakob Teimann 50, voorimees, n. Loviisa 32, t. Linda 2.a. Johannes Kolberg 25, vaksali puhvetipidaja Jaan Böttcher 51, hädaline voorimees, n. Mai 50, p. Alfred 22 Nr 2 Postijaam, Karl Wieckberg Friedr. p. 31, postijaama valiseja, ema Klavira 69 Ingul. Martikevitz 49 August Wolff 48, kirjutaja Loviisa Minner 38, teenija, p. Voldemar 19 Daniel Kuklas 41 Jaan Luik 34, postipoiss Alvine Matson 37 Nr 3 Aleksander Korkunobeli maja Peeter Eilau 19.VI 1887, kirjapostijaama postmeister n. Matilde 27, t. Aino 4.a. Gustav Hubel 1873, tööline posti juures, n. Julie 46, Hilda 16, Alide 14 jt. Heinrich Karsük 1885, kirjakandja, n. Marie 35 Nr 4 Naidenkovi maja Vladimir Majorov 41, võõrastemaja pidaja, n. Anna 31, lapsed teenija Efimija Majorova 15 Vidrik Kuusik 61, n. Sohvia 49, Hugo 26, Helli 16 Nr 5 Elias Mägi 47, oma maja, võõrastemaja pidaja n. Pauline 46, Artur 13, Ilse 15, ema Liine 74 Julian Kask 1890, raudtee teenija, telegrafist, n. Anna, p. Vladimir 1918 Robert Orav 1901, (ära) Nr 6 Jüri Valdmann 47, oma maja valla maal, sepp, n. Elisabet 39, kuus last Aleksander Holdt 30, vanem-militsionäär, teisal valla miilits p. Aleksei 8, t. Aleksandra 3.a., teenija Aleksandra Viks Nr 7 Tõnis Tepp 43, oma maja, lihunik, n. Olga, 6 last Mihkel Tepp 53 perega Marie Sagurski 38, p.Vladimir 13, t .Hilda Aruväli 16 Lisatud Sommeri majas Gustav Peebu 46, perega Nr 8 Jaan Nuudi 53, oma maja, aednik, n. Loviisa 55, Voldemar 15 teenija Anna Lillak 60 Jaan Jürgenson 60 Ants Peetri p. Jüris 29, perega, teenija Amanda Kull Adeele Kurg 30, õmbleja, t. Ilse 6.a., teenija Amalie Raamat Nr 9 Karl Mats 44, perega, oma maja Aleksander Jaanuska 28, n. Salme Nr 10 Tõnis Mürk 10.IX 1862, oma maja valla maal, Leihbergi äri sell n. Adele 52, p. Nigula, t. Auguste Rudolf Reimann Vill. 25, kooliõpetaja, teenija Anna Lõoke Liisa Pukk 51, lihunik, 3 tütart Karl Lall 33, postiametnik Nr 11 Kristjan Mägi 50, oma maja valla maal, n. Alide 39


163 Elli 10, Hugo 9, Erich 7, Karl 4.a. Georg Hindrikson 52, metsapraaker, n. Anna 54, Therese 19, Valli 18 Nr 12 Lõpelt Sommeri maja Hans Jakobson 32, elama Tallinna, n. Marie 32, Otto 9, Ellen 12 August Tamm 43, n. Pauline 33, Artur 6.a. Joosep Olev 48, n. Marie 46, ema Leena Freiberg 72, surnud Nr 13 Anna Mägi 52, oma maja, teenija Marie Jakobson 23 Johannes Lindus 38, n. Leena 41, Voldemar 17, Heinrich 13, Rosalie 8, Rudolf Miina Erits (ema) Roosi uulits Nr 1 Gustav Võikmanson 57, oma maja, n. Matilde 43, Artur 22, Amalie 19, Marie 16 Artur Helmann 36, n. Marie, Antonie 4.a. Marie Lõhmus 48, Miili 31 Nr 2 Liisa Kruus 41, oma maja, Julius 19, t. Armilda August Suits 35, rätsep, n. Leeni Raudteejaama korterid, mis alevi piirkonnas: - Artur Kangur 17.VII 1883, jaamaülem, n. Hildegard 1896, ema Leena 72 - Joh. Leivategija 1880, jaamaülema abi, n. Julie, t. Lucilie 1911 - Johann Leppik (1888-1926), jaamaülema abi, n. Elisabet, t. Glafiira 1914, n. ema Heleene Viik - Orest Lääne Andrese p. 28.V 1888, jaama piletimüüja, n. Lydia 1897, t. Lydia 1918, naiseema Maali Mõtte - Vazlav Kaminsky 1890, raudtee kaaluja, ema Klaara, õde Heleonore 1886, õde Helene 1899 telegrafist - Karl Kustlov 1882, jaamavaht, n. Alvine 1891, Leida 1914, Salme 1916, Villem 1918 - Jaan Korjus 1872, rööpaseadja, n. Anna 1882, Elfride 1906, Karl 1909, ämm Mai Kork 65 - Johannes Veinbaum 1879 emaga, rööpaseadja, elab veetornis - Gustav Lõoke, n. Anna, p. Artur 1909, rööpaseadja, elab veerornis - Jüri Sass 1851 naise ja pojaga, rööpaseadja - Karl Lõoke 1853 naisega, raudteeteenija - Hans Talling 1853 perega, vagunite järelevaataja - Mihkel Lõuend naise ja tütrega - Tomas Guss Adami p. 1867, elas pumbamajas, pumbameister, pojad Vladislav 26 VII 1911, Valentin 19.III 1918 - Mart Alver Andrese p. 6.I 1864, teemeister n. Miina 6.X 1866, p. Martin 6.IV 1902, t. Elisabet 10.XI 1906 - Johannes Isak 1895, elas raudteeputkas 61a, töömees - Jaan Viigipuu 1851 naise ja tütrega, elasid putkas 61b, ülesõidu vaht - Anna Maikalo 1877, elas putkas 61, ülesõidu vaht, Elvine 1906, Linda 1908, meheõde Marie - Joh. Ottenson 1864, elas putkas 62, eeltegija raudteel, n. Liisa, p. Johannes 1911 - Elfride Sparre 1893, elas putkas 62, pojad Herbert 1916, Viktor 1918. KOKKUVÕTE: - eraisikute majasid 86, piimaühisuse maja üks, vana postijaam 1, elektriühisus „Uku“ 1, raudteejaam 1, seltskondlise ühisuse maja 1, raudtee korterid 19; - Hingede arv. Meesterahvaid 383, naesterahvaid 434, kokku 817; - perekondasid 267, kes varustust nõuavad Aj. sekretät G.Thalberg.


164

:

TÄIENDUSED Suurel tänaval: nr 15 Gustav Leetsmann 48 perega, kingsepp - Praskovja Pavlova 38 lastega, töö teadmata nr 19 Jaan Sinka 25 Johannes Laus 24 Anna Kukk 37 nr. 44 Johann Kess 53, märtsis 1919 Narvast perega nr 38 August Ustav 28, Ludvig 25.

F 2974 nim 1 sü 11 JÕGEVA ALEVI ELANIKKE 1919 Valikuline väljakirjutus. Nimekiri on olnud kasutuses ka vähemalt 1920.a. ja sinna on tehtud juurdekirjutusi algkirjast erineva käekirjaga. Mõni juurdekirjutatud nimi on ka selles valikus. – Ü.P. Avik, Marie (1863) Aruvel, Ida (1902) sukakuduja Aunas, Otto (1871) tööline, naine Helene 1893 Abram, Liisa (1872) lesk, lihaäri Asper, Eduard (1890), Laiuse valla alam, poissmees Aland, Lidia (1892) neiu, käsitööline Alt, Gustav (1879) tisler Baart, Villem (1879) n.Helene 1900, sepp Bachblum, Ida (1901) tüdruk, käsitööline Behrens, Annemarie (1894) õpetaja Böttcher, Alide (1890) sünd. Saadjärve v., tuli Lehtsest Blaum, August (1886) kaupmees Blaum, Minna (1853) lesk Blaum, Gustav (1865) Kudina vallast, velsker Baum, Johannes (1897) Kudina vallast, kingsepp, poissmees Bersin, Andrei (1872) elektrimontöör Born, Johan (1872) kingsepp Boguslavski, Vassili (1899) Ukrainast, raudteeagent Dreybladt, Hermann Karl (1873) arst Dobruschkes, Chaim (1889) loomaarst Leedust Dobruschkes, Reissa (1889) silmaarst, eelmise naine Eiland, Hildegard (1871) Haapsalust, sakslane, vallaline, kassapidaja Eilau, Peeter (1887) postkontori ülem Ferchen, Bertha (1893) Räpinast, sakslane, vallaline, müüjanna Grünthal, Heinrich (1872) äriteenija Gorodetsky, Konstantin (1864) perega, ladu juht Heindrichson, Georg (1867) metsapraaker Kuremaalt Therese (1900) telegrafist, üksik, Saarelt Holdt, Marie (1885) ämmaemand Jakob (1886) Lustivere v., piiritusemonopoli müüja Aleksander (1889) Lustivere v. metsapraaker Hansen, Albert (1880) mõisavalitseja, n.Ida 1882 Jakobson, Eduard (1866) Kudina v-st, tisler Jakobson, Jakob (1858) Tapikult, meier, vallaline Jakobson, Hans (1875) elektrimehaanik Jalaks, Mihkel (1892) ärisell


165 Joon, August (1881) posti telegr. ametnik Jõgar, August (14.IV 1880 – 22.XII 1940) Saadjärve v-st, kaupmees Joost, Jüri (1862) kaupmees Joost, Jaan (1875) kaupmees Joost, Reinhold (21.VII 1866 – 26.III 1923) kaupmees, vanapoiss Jukk, Kristjan (1894) Junts, Jaan (1879) Sootaga v., poissmees, kaalude temp. Jürmann, Juhan (1871) kaupmees Ilves, Jaan (1871) kaupmees Ivanthal, Joosep (1872) Ahjalt, metsapraaker Karheiding, Johannes (1887) õpetaja, Räpinast Kilk, Emmeline (1865) õpetaja, lesk Kess, Eduard (1890) tõllasepp Kena, Otto (1876) lihunik Koik, Mihkel (1867) lihunik Kõva, Johan Jaani p. (1883) nahaparkal, Vana-Karistest, vanapoiss Kabel, Johan (1881) kaupmees Kallits, Jakob (1867) õpetaja Kuvi, Mihkel (1887) postiteenija Krantsmann, Paul (1887) luksepp Kanter, Aleksander (1889) Raasikult, tööjärelv. Kask, Julian (1890) raudt. telegr. Karo, Villem (1871) võõrastemaja pidaja Kristian, Hans (1890) poissmees, kohtuametnik Kriseritsky, Georg (1894) Petrogradist, kapeellmeister Krull, Anna (1900) kooliõpet. Kuhns, Richard (1889) Tartust, Saksa, kaupmees Laksberg, Minna (1883) Rannust, neiu, alast. õde Lambach, Mihkel (1888) perega, kooliõpetaja, tuli 1920 Lunin, Grigori (1873) kaupl. Lindus, Johannes (1880) Paldiskist, abielus, praakel Lall, Karl (1885) postiametnik Lall, Martin Jüri p. (11.IV 1875) päevapiltnik Lausten, Meeta (1893) sünd.Viljandi, Taanist, Taani kodanik, kirjutaja Lomp, Jüri (1871) sepp Luha, Jaan (1865) kirjutaja (Jõgeva vallakirjutaja – Ü.P.) Luter, Marie (1868) Petrogradist, sakslane, vallaline, koolipreili Laan, Abraham (1887) ärisell Laur, Alfred (1887) Laiuse vallast, kaupmees Lätte, Jaan (1863) sepp Leimann, Johann (1861) uurmaaker Luts, Jaak (1874) kaupmees Maiorov, Vladimir (1878) teemajapidaja Mürk, Tõnis (1862) Vana-Põltsamaa v-st, kaupmees Mägi, Elias (1872) sünd. Roela v. Mugra, Marie (1889) kaupmees Mitnits, Marie (1897) sukakuduja Morozov, Ivan (1876) lihunik, Mustveest Meos, August (1886) metsaametnik Nigul, Jüri (1890) politseikordnik


166 Nuudi, Jaan (1886) naisega, masinist Nõmm, Jaan (1881) sepp Ott, Peeter (1874) Vana-Otepää v., perega, laduametnik Ott, Hans Lustivere v-st, telegrafist Ogonkov, Andrei (1862) täkuruunaja Palman, Liine Fritsu t. (1891) sünd. Tartus, Vorbuselt, hambaarst Pastel, August (1887) kaupmees, Vana-Kuustest Paulits, Mari (1838) Päinurme v-st, palvetaja Pääsuke, Karl (1868) misjonäär Protz, Artur Gustavi p. (1889) Tallinnast, kaupmees Päll, Jaan (1859) poodnik Pärlin, Ida (1896) Roela v-st, õpetaja, tuli 1920 Pärtel, Alma (1897) Saare v-st, postiametnik Pärtel, Salme (1897) Laiuse v-st, halast. õde Ploom, Helene (1897) Salla v., halast. õde Rabison, Karl (1876) kaupmees Rass, Ellen (1900) Taevere v-st, raamatupidaja Ralja, Albert (1890) Krüüdneri v-st, pangaametnik Rebane, Karl (1876) Keeni v-st, mölder Reimann, Rudolf (1893) õpetaja, Rägaverest Rosenstein, Emilie (1858) kaupmees, Härjanurmest, lesk Reinkubjas, Hugo (1890) lihunik, tuli 1920 Ruus, Emilie 26.a. kooliõp. Räst, August (1892) Kirepist, perega, elektr. monkt. Sermat, Aleksander (1897) Vana-Antsla v., pleksepp Soon, Mihkel (1860) Viljandist, lesk, äriteenija Soon, Edgar (1902) Tartu linn, poissmees, velsker Semjonov, Ivan (1885) kaupmees, Mustveest Schanin, Ivan Ivani p. (1891), arst, Lohusuu v-st, tuli 1920 Schulbach, Amanda (1903) Kudinalt, kooliõpetaja Zimmermann, Fanni (1886) Heimtali v. lastega, kaupmees Tamm, Paula (1894) Lustivere v-st, hambaarst Teppich, Siimeon Toomase p. (1852) sünd. Eestis, Jamburg, raudteeametnik Thielik, Fridrich (1856) apteeker Tomson, Mart (1869) uurmaaker Tork, Margarete (1899) Tartust, õpetaja Thalberg, Gustav (1863) van. politseikordnik Truusmann, Theodor (1901) Jõgeva v., postiametnik Valdmann, Jüri (1872) sepp Valdmann, August (1901) sepp Vassil, Jüri (1869) meier Viik, Jaan (1868) lihunik Villo, Enn (1862) Abja, parksep Vindi, August (1878) poodnik Winkler, Katariina (1872) halastajaõde Väärsi, Peeter (1864) villakraasija F 2939 nim 1 sü 6 LALL, Mart Jüri p. on käsitööline alevis n Amalie (42.a.)


167

F 2974 nim 1 sü 10 1919.a. Jõgeva proviisor Friedrich Thilick (1856) apteekri abiline Margarete Jauker (43) politseikordnik Jüri Niggul (1890) Jürmanni poe sell Tõnis Oert Friedrich Müller (1842) Henriete Müller (1837) Artur Protz F 2974 nim 1 sü 2 lk 2-3 Detsembris 1919 on alevil 3 teemaja või sissesõidukohta. F 2974 nim 1 sü 4 Alevis on teemajad Laisholm ja Majorof ning Domnini teemaja, Leihbergi kauplus. Suure tänava maju – nr. 6 Rosenstein, nr. 8 Jürmann, nr 10 Joost, nr. 12 Klaoson. Jaama tänav 3 – Karuson. ************** ALEVI VALITSEMINE F 2974 nim 1 sü 4 Jõgeva alevi kodanike 13.V 1919 koosolekul valiti ajutised alevi volikogu ja alevivalitsuse liikmed. F 40 nim 1 sü 5923 13.mail 1919 valiti seltsimajas 47 inimese koosolekul Jõgeva alevi ajutine valitsus. Koosolekut juhatas V.Sikk ja protokollis A.Laan: - alevivanemaks V.Sikk - abiks A.Meos - kirjatoimetajaks Jakob Holdt - kassahoidjaks Ernst Seeberg - alevinõukogu liikmeteks Hermann Dreybladt, Johan Jürmann, Johan Kabel, Martin Lall, Jaan Luha, Jaan Lätte, Elias Mägi, August Tõug, August Vindi. 14.mail 1919 valis alevinõukogu tervishoiukomisjoni – Dreybladt, E.Mägi ja Karl Rabison. Komisjoni ülesandeks jäi puhtuse- ja tervishoiualane järelvalve alevis. F 2974 nim 1 sü 6 13.V 1919 valis 47 kokkutulnud alevielanikku seltsimajas Jõgeva alevi valitsuse. Koosolekut juhatas V.Sikk. Valiti: alevivanemaks Villem Hansu p. Sikk ühehäälselt alevi kirjutajaks Jakob Holdt 46 häälega kassahoidjaks Ernst Seeberg kassarevidentideks Valter Hoffmann, Karl Rabisson, Abraham Laan alevinõukogu liikmeiks valiti Hermann Dreybladt, Johan Jürmann, Johan Kabel, Martin Lall, Jaan Luha, Jaan Lätte, Elias Mägi, August Vindi, August Tõug. Alevivalitsuse sekretär J.Holdt astus tagasi ja uueks kirjutajaks valiti 4.juunil alevi vanemmilitsionäär Thalberg (Thalberg jäi edasi ka alevi vanem-miilitsaks). F 2974 nim 1 sü 4 15.V 1919. Jõgeva alevi alevivanem on V.Sikk, sekretär J.Holdt ja kassapidaja Ernst Sulberg.


168

F 2479 nim 1 sü 4 lk 64 Alevivalitsusel pole kindlat kantseleiruumi. Taotletakse selleks alevi keskel asuvat Jõgeva mõisa kõrtsit, mis praegu seisab tühjalt. Kõrts on aga 23.aprillini 1920 rentniku käes. Mõisa hoolekandja J.Kupp (?) lubab rendilepingu lõppedes edasise rentimise üles ütelda. F 40 nim 1 sü 5923 16.mail 1919 toimub seltsimajas elanike koosolek, osales 52 inimest. Koosolekut juhatajaks valiti ühel häälel V.Sikk ja protokollis Abraham Laan. Teatatakse kokkutulnuile, et Jõgeva vallavolikogu 6.dets. 1918 otsuse järgi on Jõgeva alev vallast juba lahutanud ja nad on palunud kõrgemal lahutamise kinnitada. Postimees 23.okt. 1919 lk 2 Jõgeva ja Nuustaku alev on 13.okt. siseministri poolt kinnitatud… maakonnavalitsuse korraldusel tulevad valijate nimekirjad 1.novembril 6 nädalaks välja pandud saama, valimised tulevad 14.detsembril ära pidada. Valimiskomisjonide esimeesteks on määratud Villem Sikk – Jõgeval …komisjoni liikmete arv on Jõgeval 4 peale esimehe. Alevi elanikkude arvu järele on alevinõukogu liikmete arv Jõgeval 20… Nagu teada, kestis…. Jõgeva alevi palve 1918.a. detsembrist saadik. Kaitse Kodu nr 11/12 21.juuni 1938 lk 384 Alevitest linnadeks. Jõgeva alevi tekkimist selgitavas loos väidetakse: …Jõgeva Alevi Korraldamise Seltsi esindajate ettepanekul otsustas Tartu Maakonna Nõukogu 3.juunil 1919.a. lahutada Jõgeva alev Jõgeva vallast, andes loa ajutise alevivalitsuse moodustamiseks, alates 16.augustist 1919.a. Selle järele valiti esimene alevivolikogu, kelle koosseisu kuulusid 16 liiget… Kellelt eeltoodud konstanteering pärineb, artiklist ei selgu. Jõgeva alevi Jõgeva vallast lahutamise toimikus (Riigiarhiiv F 40 n 1 sü 5923), milles säilitatakse lahutamise otsustamisel aluseks olnud dokumente, Jõgeva Alevi Korraldamise Seltsi taolist ettepanekut või palvet ega üldsegi selle nimega seltsi dokumenti ei ole. – Ü.P. F 2974 nim 1 sü 6 4.juunil 1919 otsustati, et ka ülemäe majad tulevad nummerdada ja majaomanikelt allkirjad võtta, et nad „valmis on alevi külge heitma nagu nad juba ette olid otsustanud.” 4.juunil valiti turuplatsi korrashoidjaks Georg Karin. Turuplats tuli iga laupäev üle pühkida ja selle väljakäik tema poolt korras hoida. Selle eest maksti talle nädalas 8 marka. 13.juunil 1919 nimetati ümber saksa ajal pandud tänavanimed: - Komandandi uulits Kivi uulitsaks (15.juunil nimetati ümber Suur`eks uulitsaks) - Doctori uulits Aia uulitsaks - Jalgratta tee Turu uulitsaks - Franz Kompas Vene uulitsaks - Apeliuse tee Jõe uulitsaks - Rabisson-Woikmansoni Roosi uulitsaks - Juudi uulits nimi jäi muutmata (f 2974 nim 1 sü 134 – nimetati hiljem Põik tänavaks). Augustis 1919 pandi turuplatsile üles elektripostid. F 40 nim 1 sü 5923 leht 85 Tartu maakonna Politsei ülema tunnistus nr. 5375 9.mai 1925


169 …..Jõgeva alevi endisest piiridest välja jäetud Aro, Tootsase, Sepa, Elia ja Otsa talude maa osad olid taluomanikkude poolt vaba kokkuleppel ehitus kruntideks väljaantud, missuguseid põllumajandusliselt ei kasutada ja nimetud maarentnikkude tegevus ala ei ole põllumajandus, vaid tööstus ja äriline tegevus ja et eelpool nimetud talu maadele ehitatud elumajad said 1918. a. nummerdatud alevi numbritega…. F 2974 nim 1 sü 4 lk 60 25.okt. 1919.a. alevi kiri maakonnavalitsusele Tallinna postiteelt keerab Jõgeva alevisse sisse „Uku” vabriku kohalt kivitee. Vabriku juures on omal ajal tehtud kitsas kivitruup, mis suurvee ajal igal aastal üle ujutab. On nüüd sisse langenud ja takistab vee äravoolu. Kivitee kulgeb jaamani. Enne sõda kandis truubi ja kivitee eest hoolt maakond siinse kaupmehe Leihbergi kaudu, kellel see kohustus lasus. Kogu sõja aja pole keegi truupi ega kiviteed parandanud. F 2974 nim 1 sü 5 Novembris 1919 loetletakse ajutise alevinõukogu liikmeina 9 inimest – Karl Rabisson, Juhan Kabel, Jakob Holdt, Jaan Luha, Elias Mägi, Mart Lall, Jaan Lätte, August Vindi ja dr. Hermann Dreybladt. F 2974 nim 1 sü 5 10.dets. 1919 on alevinõukogus koos 7 liiget 9-st: A.Meos, J.Lätte, M.Lall, J.Holdt, E.Mägi, A.Laan ja K.Rabisson. Postimees 23.okt. 1919 lk 2 Jõgeva ja Nuustaku alev on 13.okt. siseministri poolt kinnitatud… maakonnavalitsuse korraldusel tulevad valijate nimekirjad 1.novembril 6 nädalaks välja pandud saama, valimised tulevad 14.detsembril ära pidada. Valimiskomisjonide esimeesteks on määratud Villem Sikk – Jõgeval …komisjoni liikmete arv on Jõgeval 4 peale esimehe. Alevi elanikkude arvu järele on alevinõukogu liikmete arv Jõgeval 20… Nagu teada, kestis…. Jõgeva alevi palve 1918.a. detsembrist saadik. F 2974 nim 1 sü 4 lk.55 Alevinõukogu valimised määrati 14.detsembrile 1919. valida tuli 20 nõukoguliiget. Valimiskomisjoni esimeheks määrati Villem Sikk. Lk 85 V.Sikk määras valimiskomisjoni koosseisu – Abraham Laan, Martin Lall, Elias Mägi ja Artur Kangur. Postimees 16.dets. 1919 lk 2 Jõgeva valimised. 14.dets. lõppesid alevi valimised. Sisse oli antud valijate poolt 4 nimekirja: - nr 1 – raudteetööliste - nr 3 - tööerakonna - nr 2 – alevitööliste - nr 4 – alevi majaperemehed Nimekirja järgi oli valijaid 470, hääli oli antud kõigest 284. Nimekirjade järele said hääli nr. 1 – 29, nr 2 – 109, nr 3 – 53 ja nr 4 – 93. Avalikku kihutustööd valimiste eel ühegi valijate rühma poolt ei tehtud. Küll aga mõne poolt salaja. Kõige imelikum, et nimekiri nr 4, kus isegi okupatsiooniaegsed kindralid hulgas, teistega võrreldes nõnda palju hääli sai. Nagu näha, tunneb rahvas oma tegelaste õiget nägu vähe ja unustab varsti, kes neile okupatsiooni ajal „poo risti“ kisendas.


170 F 2974 nim 1 sü 6 1919.a. detsembris valiti alevinõukogusse 20 nõukoguliiget: H.Dreybladt, Al-nder Holdt, Jakob Holdt, August Jõgar, Artur Kangur, Jaan Karusson, Johan Kabel, Johannes Karheiding, Abraham Laan, Martin Lall, Jaan Luha, Mihkel Lõuend, Jaan Maddisson, August Meos, Tõnis Mürk, Ernst Seeberg, Villem Sikk, Mart Tomson, Hindrik Tooming ja August Vindi. 17.dets. valiti nõukogu juhatajaks H.Dreybladt ja juhataja abiks Artur Kangur. Alevivalitsuse esimeheks sai V.Sikk, tema abideks Rein (õieti Reinhold) Joost ja August Jõgar. (Reinhold Joost sai nõukogusse ärakolinud Ernst Seebergi asemele). Kirjutajaks valiti tagasi Valter Thalberg. F 2974 nim 1 sü 4 dets. 1919. Alevivanem Villem Sikk ja sekretär V.Thalberg. ************** POLIITIKAKÜSIMUSI Postimees 4.apr. 1919 lk 2 Ka Jõgevale on asutatud Eesti Rahvaerakonna osakond. Juhatusse kuuluvad esimees Jaak Pillakse, tema abi Johannes Karheiding, laekahoidja Tõnis Mürk, tema abi Karl Rabisson ja kirjatoimetaja Rudolf Reimann. Postimees 8.apr. 1919 lk 3 Pühapäeval, 31.märtsil oli Jõgeva seltsimajas rahvaerakonna korraldatud rahvakoosolekul palju rahvast. Agronoom J.Mägi selgitas kuulajaile maaküsimusi. Tema kõnet kuulati huviga. Leht kirjutab ka, et hommikul, enne seda oli seal tööerakonna korraldatud koosolek. Seal rääkis üks noor mees samuti maaküsimusest, aga soovitas pealetungivalt põlisrenti. Ta polnud kuigi osav kõnemees ega vastaja sotsialistide-revolutsionääride Toomingas`ele, samuti rahvaerakondlastele Mägi, Pillikse ja Priimägi küsimustele. Ei olevat osanud veenvalt ära seletada põlisrendi häid külgi. Seejärel hakanud kõneleja kaaslane rahvaerakonna aadressil ütlema teotavaid sõnu, mis neist kahest rahvale halva mulje jätnud. Postimees 20.märts 1919 lk 2 Lehes kuulutus, et 21.märtsil kell 17.oo on Jõgeva seltsimajas Eesti Rahvaerakonna kõnekoosolek. Kas see koosolek toimus, pole teada, aga varsti korratakse teises teadaandmises, et J.Tõnisson kõneleb 31.märtsil Jõgeval. See oli Eesti Asutava Kogu valimiskampaania raames. – Ü.P. Postimees 8.mai 1919 lk 3 Kuulutus. Jõgeva seltsimajas kõnekoosolek. Eesti Rahvaerakonna Jõgeva osakond, pühapäeval 11.mail kell 10 hom. ************** KOOL Postimees 3.mai 1919 lk 4 Kuulutus. Jõgeva rahvahariduse Selts korraldab pühapäeval 11.mail kell 16.oo Jõgeva seltsimajas erakorralise peakoosoleku. Päevakorras on kooli küsimus ja seepärast palutakse kõiki liikmeid koosolekule ilmuda. Eestseisus. F 2800 nim 1 sü 129


171 Mais 1919 on haridusseltsi kooli õpetajad: Heindrik Tooming, Rudolf Reimann, Johannes Karheiding ja Elsa Langer. Postimees 11.juuni 1919 lk 2 Jõgevalt. Maakonnavalitsusele üleantud endise Jõgeva Haridusseltsi koolis avatakse eeltuleval kooliaastal V ja VI klass. Tarvilise arvu sisseastujate puudumisel jääb ära ainult VII klass. Postimees 8.sept. 1919 lk 4 Kuulutus: Jõgeva 7-me klassiline rahvakool tarvitab vilunud nais-õpetajat, kes võib õpetada käsitööd ja uusi keeli. Sooviavaldus saata Jõgeva koolivalitsusele Jõgeva alevi seltsimajas. Valimised 14.sept. kell 2 p. l. hariduskogu ees. Postimees 17.sept. 1919 lk 4 Uus kuulutus: Jõgeva 7-me klassiline rahvakool tarvitab vilunud nais-õpetajat, kes osav uutes keeltes ja käsitöös. Sooviavaldused saata ühes lühikese eluloo ja tegevuse kirjeldusega ning ameti tunnistusega 28.septembriks s.a. kella 2 p. l. Jõgeva koolivalitsusele Jõgeva kaudu. F 2974 nim 1 sü 335 leht 50 Arve 1.okt. 1919.a. Jõgeva 7-me klassiline rahvakool. Postimees 16.sept. 1919 lk 3 Eile algasid kõik koolid tegevust … Täna algab õpetus täiel mõõdul … F 2974 nim 1 sü 10 Jakob Kallitz Vene tn 3 MÄRKUS: Ilmselt 1919.a. kooliaasta alguseks on Jõgevale kooliõpetajaks tulnud Jakob Jakobi p. Kallits, ka Kallitz (1867). 1900.a. Olevikus lk 321 kirjutatakse, et Pajusi õigeusu kooli õpetaja Jakob Kallits sai hõbeauraha pealkirjaga „Usinuse eest“ Aleksandri lindiga rinnal kandmiseks. Ta on varem kahel korral ka rahalist aupalka saanud. Pole selge, kas tegemist on sama isikuga või tema isaga, kui see ka õpetaja oli. – Ü.P. F 2974 nim 1 sü 5 Kooliõpetajad on koolijuhataja J.Karheiding, R.Stahlberg, Rud. Reimann, J.Kallitz ja H.Tooming. F 2974 nim 1 sü 335 leht 53 Sepp Valdmann tegi 1919.a. novembris Jõgeva 7-me klassilisele rahvakoolile 2 rauast konksu ja koolijuhataja J.Karheiding maksis talle selle eest 5 marka, mille kohta vormistas kviitungi ja võttis sepalt allkirja. leht 54 Jõgeva 7 klassiline Rahva Kool ostis C.F.Leihbergi poest ahju traati ja maksis selle eest 5 marka. Kaupmees kirjutas selle kohta ostjale välja arve, väikese käsitsi kirjutatud lipiku. F 2974 nim 1 sü 4 1919.a. novembris kannab Jõgeva alevis asuv kool JÕGEVA 7-me KL. RAHVAKOOLI nimetust. I klassis on 64 õpilast, II klassis 58, III klassis 45, IV klassis 31, V klassis 27 ja VI klassis 17 õpilast. Lapsi on Härjanurmest, Pakastelt, Jõgeva mõisast, Vaimastverest, Sadukülast jm. **************


172 KULTUURISÜNDMUSI Postimees 7.mai 1919 lk 3 Pühapäeval 11-mal mail Jõgeval Tuletõrjujate Seltsi saalis „Ühistöö“ hääks suur pidu-õhtu eeskavaga: kõne, ilulugemine, klaverisoolo, nalja kupleed, näitemäng „Kalevi kojutulek“. Tants. Elavad lilled, amori post, kosja kontor j.m. lõbustused. Pidu algus kell 8. Postimees 13.mai 1919 lk 3 Draama-teater ringreisi etendus „Mässajad“ Jõgeval teisipäeval 27.mail. Postimees 28.nov. 1919 lk 3 Kuulutus. Jõgeva Rahva Hariduse Seltsi näokatete pidu 7.dets. s.a. Jõgeva seltsimajas. Algus kell 8 õhtul. Postimees 29.dets. 1919 lk 3 Kuulutus. Jõgeva seltsimajas Tartu Haridusseltsi näiteseltskonna poolt uuel aastal 1.jaan. 1920 pidu-õhtu. Eeskavas: - 1-vaatuseline nali „Arusaamatu lugu“ - 1-vaatuseline näidend „Valge tuvike“ - segaettekanded ja tants Algus kell 7 õ. Peasetähtede hinnad 4 – 10 margani. Peasetähtede müük ja eelmüük Jõgeva seltsimaja kassaruumides. ************** KAITSELIIT 1919 Fond 806 nim 1 sü 154 Jõgeval asub Eesti Kaitse Liidu Tartu Maa III jaoskond. Ülem saadab 6.mail oma piirkonna vallavalitsustele kirja selle kohta, et elanikud ei täitvat sundmäärust, millega on keelatud lasta koertel vabalt ilma suukorvita ringi joosta. Kirjale kirjutavad alla jaoskonnaülem ltn Matson ja tema abi Holdt (Jakob ?). Jaoskonnaülema käsutusse saatsid iga päev 2 küüthobust Jõgeva, Laius-Tähkvere, Laiuse, Härjanurme, Kaarepere, Kuremaa, Puurmani ja Vaimastvere vallad. Hobused pidid küüdimehega olema kohal kell 8 hommikul ja jäid KL ülema käsutusse 24. tunniks. – Fond 806 nim 1 sü 14 ltn Julius Matson oli Jõgeval komandant alates 25.jaan. 1919. Komandandi komandosse kuulus 2.veebr. 1919 kokku 35 meest. Kirjutajatena on dokumendis märgitud sõjaaegne ametnik Jakob Mihkli p. Holdt ja jefreitor Karl Ränkel ning supikeetjana alates 13.jaanuarist 1919 Johannes Tiit. Veltveeblina oli komandantuuris 14.jaanuarist 1919 ametis vahtmeister Johannes Riibak. – Fond 806 nim 1 sü 153 EKL III jaoskonna komandandi kantselei asus Jõgeva raudteejaamas. Kantseleis oli elektrivalgus. – Fond 806 nim 1 sü 15 Komandantuur töötas argipäeviti 9-11.oo ja 13-17.oo ning pühapäeval 9-11.oo ja 14-16.oo. Kella kümnest õhtul kuni kella viieni hommikul võis tänaval liikuda vaid komandandi antud liikumisloaga, luba oli tasuline. – Fond 806 nim 1 sü 154 2.mail 1919 annab KL Jõgeva jaoskonna ülem Laiuse Tuletõrje Seltsile seltsi eestseisuse palvel loa 18.mail piduõhtu korraldamiseks. EKL Jõgeva rühma ülem on Eduard Teder (42), tema abi on Julius Kurg (31). Nad on samas ametis ka septembris 1919. – Fond 806 nim 1 sü 154


173 3.mail muudab EKL III jsk ülem vahiteenistuse korda Jõgeval. Alates 6.maist peab iga valla KL rühmaülem saatma Jõgevale jaoskonna staapi hommiku kella 8.20-ks ööpäevaseks valveks 2 kaitseliitlast. Vahiteenistuse kohtadeks on: vangide valve KL staabis, post raudteejaama esisel, post jaama hoovis, valvetoimkond raudteesilla juures, post rekvireeritud vilja lao juures ja valve rekvireeritud heina lao juures. Rühm on relvastatud jaapani vintpüssidega. Iga püssi juurde kuulub 5 padrunit. – Fond 806 nim 1 sü 158 Jõgeva jaamas oli 3-liikmelise valveposti peale üks jaapani püss 5 padruniga. 24.aug. 1919 peeti Jõgeva kaitseliitlastele üleüldine õppepäev. – Fond 806 nim 1 sü 154 7., 8., 9. ja 10.juunil 1919 anti luba näidata Jõgeval „elavaid pilte“. – Fond 806 nim 1 sü 154 Mais 1919 võeti dr Dreybladt`ilt ära laskeriistu, samuti võeti püssid ära krahv Mannteufel`ilt. Tuleb korraldus, et Pedja raudteesilda tuleb valvata 4-mehelise vahtkonnaga ja raudteejaama veetorni 3-mehelise toimkonnaga. – Fond 806 nim 1 sü 154 12.juulil on KL III jsk ülem lipnik Tooming. Sügisel anti talle n-ltn auaste. – Fond 2974 nim 1 sü 11 Alevi 1919.a. elanike nimekirja järgi oli alevi kaitseliitlastena kirjas 51 meest. Lõuna-Eesti tegelaste biograafiad A.Leetmaa ja J.Andreller, 1938, Kirjastus „Sõna“ Tooming, Johannes Sünd. Laiuse vallas Võsu talus põllumehest linakaupmehe peres. Õppis Painküla vallakoolis ja Laiuse kihelkonnakoolis 1907-1910 ning Mustvee linnakoolis 1910-1913. Õppis 1916 Petershofi lipnikekoolis, 1923 alalisväe ohv. täienduskursusel ja 1929.a. pataljoniülemate kursusel; ülendati leitnandiks ja kapteniks Vabadussõja ajal, majoriks 1931. Vabadussõja algul rühmaülem 2-polgus, tehes kaasa lahingud, hiljem vaheldumisi Tartumaa Kaitseliidu ülema abi ning Jõgeva komandant ja KL ülem, siis Petseri komandant ja maak. KL ülema abi. A-st 1934 7. rügemendis pataljoni ülem. Organiseeris 1919.a. Jõgeval jahiseltsi ja oli selle esimees ************** POLITSEI, ÕIGUSERIKKUMISED Fond 75 nim 2 sü 2 Punavõimust vabanemise järel 1919.a. jaanuaris ja vist veidi hiljemgi oli Jõgeva alevi miilitsaametnikku koht tühi. Hiljemalt maikuu alguseks on alevi miilitsavanemaks juba Gustav Thalberg ja ta on ses ametis veel ka sama aasta oktoobris. Jõgeva valla miilitsavanemaks oli 10.XII 1918 – 20.IV 1920 linnakooli haridusega Aleksander Holdt (1889). Fond 3022 nim 4 sü 5 1919.a. juuli. Jõgeva alevi vanemaks militsionääriks on Gustav Thalberg ja Jõgeva valla vanemaks militsionääriks Aleksander Holdt. F 40 nim 1 sü 5923 Alevi vanemmilitsionäär on 1919.a. aprillis G.Thalberg ning Jõgeva vallavanem G.Leppik ja vallakirjutaja P.Unt. Fond 806 nim 1 sü 158


174 Detsembris märgitakse, et Jõgeva jaamas on oma politseikordnik. Jaama endine militsionäär oli Alfred Tiit. Postimees 8.apr. 1919 lk 1 4.aprillil vangistati Jõgeval mitmed saksa okupatsiooniaegsed tegelased nagu dr. Dreybladt ja Jõgeva mõisa valitseja Schürmann. 14.aprillil on lehes nende vabastamise teade. Postimees 9.aug. 1919 lk 3 24.juunil saadeti Jõgeva raudteejaamast üks vagun loomi ja teine elusaid sigu ilma Tartu maakonna valitsuse lubata Narva. Nüüd 7.aug. kordus seesugune lugu, kuid seekord 4 vagunit loomi. Kohalik Kaitseliidu ülem nõudis, et loomad saaksid kinni peetud; jällegi puudus maakonna valitsuse luba loomade väljasaatmiseks Tartu maakonnast. Kohalik jaamaülem pani keelust hoolimata vagunid Narva poole vurama, ehk küll toitlustusministeeriumi lubakirja pääl oli märkus, et see luba on ainult siis maksev, kui sellekohane märkus Tartu maakonna valitsuse poolt on tehtud. Postimees 18.okt. 1919 lk 3 17.oktoobril varastati Jõgeva vaksalis reisijal 3 pakki kraami ära. Miilits tabas varga ja kraami. Pakid Tartu raudtee miilitsas. F 2974 nim 1 sü 2 lk 2-3 On hakatud ajama puskarit, mida Vene ajal ei esinenud. Lähemal ajal on lubatud Jõgevale kohtunik tuua. 17.jaan. 1920.a. Postimees teatabki lk 3, et 5-jaoskonna rahukohtunik on Tartust Jõgeva mõisa asunud. Postimees 23.dets. 1919 lk 3 Jõgeva angeldajad. Koht, kus angeldajatel paras pind – on Jõgeva. Sellest on mitu korda ajalehe veergudel kirjutatud ja see ei ole ilma põhjuseta – kus suitsu, seal tuld. 16.dets. laadisid Narva linna lihunikud Munak ja Kütt Jõgeva jaamast Narva linna toitlusameti nimel peale liha. Neil oli toitlusministeeriumi luba 400 puuda loomaliha, 100 puuda sealiha ja 100 puuda või peale. Mehed olid aga 100 puuda asemel 170 puuda sealiha vagunisse laadinud. Rong oli varsti tulemas ja ärasaatmist püüti kiirendada. Asjast saadi veel parajal ajal teada ja üleliigne 70 puuda sealiha võeti vagunist maha, konfiskeeriti politsei poolt ja anti Tartu maakonnavalitsuse toitlusjaoskonnale üle. Äri oli seda imelikum, et liha vastuvõtmise ja kaalumise juures ühtegi jaama ametnikku ei olnud, vaid kaalumine ja vastuvõtmine usaldati angeldajate eneste hooleks, kes seda kohe oma kasuks tarvitasid. Ei ole ime, kui sarnase korralageduse juures, toiduained ilma ühegi kontrollita maalt välja veerevad. Raudteevalitsus peaks süüdlased ametnikud viibimata administratiiv korras tagandama. Kohtulik käik võtab kaua aega ja senikaua veereb veel palju toiduaineid maalt välja. ************** POST JA SIDE Postimees 28.jaan. 1919 lk 2 1.veebruarist avatakse Jõgeva postiasutuses igasuguste pakkide vastuvõtmine ja väljaandmine. Postimees 24.märts 1919 lk 1 Post Jõgevalt otseteed Põltsamaale ei liigu. Mõned puuvedajad toovat vahel Jõgevalt kaasa mõne ajalehe.


175 Postimees 29.dets. 1919 lk 2 Jõgeva postkontori ülem on Eilau. ************** ARSTIABI Postimees 31.jaan. 1919 lk 3 Loomaarst Ch. Dobruschkes teatab kuulutuses, et ta on tagasi Jõgevale jõudnud. 25.aprilli Postimehes teatab Ch. Dobruschkes, et ta elab nüüd Leibergi majas nr 5 ning sealsamas võtvat vastu ka silmaarst pr Dobruschkes (viimase eesnime tähte ei oska ära arvata. – Ü.P.). 5.nov. 1919 lk 3 on Postimehes kuulutuses, et Tartus Kompanii tn 4 on hambaarst R.Dobruschkes. Postimees 5.veebr. 1919 lk 4 Jõgeval Lutsu majas võtab iga päev haigeid vastu hambaarst L.Paalmann. 29.aprilli Postimehes kuulutab L.Paalmann, et ta asub Tõugi majas. Juulis teatab ta Postimehe kuulutuses, et võtab ka suvel haigeid iga päev vastu. 2.X 1919 Postimehes teatab Paalmann, et võtab vastu kell 9-4. ************** OSAÜHISUS „U K U” F 40 nim 1 sü 5923 Juuni 1919. Osaühisus „UKU” vabrik - elektrivabrik - villavabrik - jahuveski F 2974 nim 1 sü 6 Mitmes protokollis nimetatakse 1919.a. sügisel „Ukut” elektrivabrikuks. F 2974 nim 1 sü 4 lk 20 Kiri 4.juuli 1919 OÜ „Uku” annaks alevile voolu, aga tööstusel on puudus nahkrihmadest. „Uku” vabriku juhataja on Jaan Lill. Postimees 22.juuli 1919 lk 3 Kuulutus. Villa vastuvõtmine kraasimiseks ja ketramiseks on avatud Jõgeval osaühisus „Uku“ villatööstuse osakond. ************** HOBUPOSTIJAAM Postimees 5.mai 1919 lk 4 Kuulutus. Oksjon. Pühapäeval 11.mail s.a. Jõgeva hobuse postijaamas saavad müüdud: hobused, vankrid, kaleskad, hobuserakmed, viljapress jne. Säälsamas müüa terve sepikoja sisseseade. Postimees 24.sept. 1919 lk 5 Tartu maakonna nõukogu peab vajalikuks hobupostijaamade asutamist, aga jaamad peavad ise end üleval pidama. Tartu – Tallinn teel , kirjutab leht, avatakse postijaamad Voldis ja Jõgeval. Maa jaamas peab vähemalt 4 hobust olema. Reisijate veoks võib jaamapidaja ka autot või õhulaeva kasutada. Jaamapidaja saab kroonu hoones prii korteri ehk kui seda kroonu hoones pole, siis kuni 600 marka aastas. Jaama juures oleva üle 2-3 vakamaa maa rent on jaamapidajale kokkuleppel maakonnavalitsusega. Jaamapidajad ja postipoisid on vabastatud Kaitseliidu kohustustest, küüdikohustusest ja omavalitsuse maksudest.


176 Niisugune on maakonnanõukogu otsuse sisu, aga kas kõik täpselt nii käivitus, pole selge, sest hiljem viitab leht mingile vastuseisule ülevalt poolt. ************** Päevaleht 15.veebr. 1919 lk 3 Rongide liikumises Tallinna ja Valga vahel on 12. skp. peale muudatused ette võetud: Tallinnast sõidab rong nr. 4 välja kell 8 õhtul, Tapalt – 11.25 m. õ, Tartust – 4.15 ö., jõuab Valka k. 7.30 m. h. Valgast sõidab rong nr. 3 välja kell 8.30 m. õhtul, Tartust – 12.15 m. öösel, Tapalt 5.20 m. homm., jõuab Tallinna 8.08 m. homm. F 2939 nim 1 sü 1 Jõgeva Rahva Hariduse Selts kavatseb korraldada pidu 1919.a. 9.juunil. Kirjal on esimehe allkirja kohal allkiri W.Sik. Tegelikult oli sellel ajal ametlik esimees ikkagi J.Kõpp. Ü.P. F 2974 nim 1 sü 335 leht 174 Jõgeva alevis said ajavahemikus 1.nov. 1919 kuni 1.juuni 1920 rahvaväelase toetust 22 sõjaväelase pere pead. F 2974 nim 1 sü 335 leht 293 23.aprillil 1919 langes Vabadussõjas Aleksander Janson, kelle isa ja kolm õde elasid Jõgeva alevis. Leht 338 28.juulil 1920 suri Vabadussõjast osavõtja Jõgeva alevi elanik rahvaväelane Johannes Nigul. Abiraha tema emale Ann oli 60 marka. Postimees 7.nov. 1919 lk 2 Mehed ei taha toitluskohtadelt lahkuda. Jõgeva alevis töötas toitlusosakond, keda Jõgeva valla nõukogu läinud veebruarikuul valis. See oli siis, kui Jõgeva alev veel valla alla kuulus. Nüüd, kui Jõgeva alev vallast sai lahutatud ja alevi omavalitsuse alla käib, ei taha valla poolt valitud alevi toitluskomitee oma tegevust lõpetada ja asjaajamist alevivalitsusele üle anda. Sellepärast pööras alevivalitsus palvega maakonnavalitsuse poole ja palus alevi toitlust alevi omavalitsuse alla anda. Maakonnavalitsus on nüüd käsu annud nimetatud toitluskomiteed likvideerida ja kõike asjaajamist alevivalitsusele edasi anda. Postimees 24.dets. 1919 lk 3 Maakonna toitlusjaoskonna Jõgeva laos on 15 teenijat. Postimees 23.juuli 1920 lk 4 Kuulutus. Raudteevalitsuse Tee ja ehituse osakonnas antakse 30.juulil s.a. kell 12 päeval Jõgeva-Puurmani kitsaroopalise raudtee juureehituse tööd väljapakkumise teel välja… Raudtee projekti näha ja lähemaid teateid tööde üle võib saada tähendatud osakonnas igal äripäeval kell 8 – 14. F 2974 nim 1 sü 2 lk 2-3 1919.a. detsembris Villem Siku kirjast Tartu maakonnavalitsusele Praegu ehitatakse Jõgeva-Puurmanni raudteed. Ehitajad, umbes 100 meest elavad alevis, enamlaste sõjavangid. Kevadel 1920 plaanitakse Jõgeva-Mustvee raudtee ehitada. F 2974 nim 1 sü 6 lk 12.


177 1919.a. det-s oli Jõgeva kõrtsipidajaks Karusson. Ta oli lasknud tuletõrjeühingu kuuri sõjavangide kraami panna. Tuletõrjujad kaebasid, et kuur on lukus ja nemad ei saa oma asju kätte. Kõrtsi juurde kuulus maa, mis „vastu Leihbergi maja ja Suure tänava juurest kuni Turu (praegu Pargi tänav – Ü.P.) tänavani ulatub.” F 2974 nim 1 sü 4 lk 102 Kirjaga 2.dets. 1919 palub tuletõrjeühing luba ehitada omale pritsikuur endisele kõrtsi maatükile alevi turuplatsi äärde. Selleks küsib tuletõrjeühing sinna maad 8 x 14 sülda. Kirjale on alla kirjutanud Jõgeva VTÜ esimees M.Lall ja sekretär A.Holdt (?), viimane allkiri ebaselge. F 2974 nim 1 sü 4 Ühest dokumendist tundub, et Leihberg 1919.detsembris oma poes ei kauple. Leihbergi kauplus asub mõisa maal ja on mõisa hoone (nim 1 sü 6). Postimees 2.dets. 1919 lk 3 Raudteevalitsuse kuulutus, et teiste seas antakse enampakkumise teel 1920 aastaks välja Jõgeva raudteejaama einelaud. Postimees 8.dets. 1919 lk 4 Kuulutus. Jõgeva Majanduse-Ühisuse juhatus annab sellega teada, et ühisuse juhatuse koosoleku päevad saavad esialgu ära peetud Jõgeva vallamajas 14. ja 21.dets. s.a. kella 2 – 5 p.l. Mainitud koosolekul võetakse vastu äriosasid, uusi liikmeid ja toimetatakse igasuguseid asju, mis puutuvad ühisuse juhatuse toimekonda. Juhatus. F 2974 nim 1 sü 335 leht 30 Villem Sikk sai oma alevivanema palga 1919.a. oktoobri, novembri ja detsembri kuu eest kokku 1200 marka kätte alles 18.märtsil 1920.a. Asjaolu on seletatav sellega, et alevikassa oli tihti täiesti tühi. – Ü.P. Postimees 10.apr. 1919 lk 2 Rindemeestele „Ühistöö“ poolt ülestõusmispühade kingituste kogumise ja ärasaatmise kampaania käigus tuli ööl vastu Suurt Reedet 18.apr. tuua kingipakid ümbruskonnast Jõgeva jaama, kus need rongile üle anti „Ühistöö“ esindajaile otse rindele toimetamiseks. Lõuna-Eesti tegelaste biograafiad. A.Leetmaa ja J.Andreller, 1938, kirjastus „Sõna“ lk 171. Hans Priimägi (1880) oli „1919 Eesti Asutava Kogu liige; Eesti Vabadussõja algul väerinnal rahvaväe ja rekvireerimise kom. esim. asemik Põltsamaal ja Jõgeval 1918-1919.“ Reigo Rosenthal, Laidoner – väejuht, 2008, lk336 26.sept. 1919 seisis mõned tunnid Jõgeva jaamas rong 300 valgekaartlasega S.BulakBalahhovitši enda juhtimisel, kes kavatses järgmisel päeval Narva jõuda ja seal Vene Loodearmee senise juhatuse kukutama. Eesti väejuhatus hoidis selle ära. Postimees 1.veebr. 1919 lk 2 …Aasta lõpul valitsesid Palamuse Kaarepere kandis vene punased. Sel ajal ilmus siia keegi Fromm Jõgevalt, et oma kevadel pooleli jäänud tööd jätkata ja esimehe kohta saada…


178 Postimees 8.mai 1919 lk. 6 Kuulutus. Lina müügile toojatele, Jõgeval igal äripäeval ja ka pühapäeval võetakse linu vastu, raha makstakse kohe välja. Tartu Eesti Majanduse Ühisus. Tartu III Laenu-Hoiu Ühisus. Postimees 29.nov. 1919 lk 4 Valitsuselt saadud vastava loa alusel ostis Tartumaa Pank lina ja linaseemet kohe makstava raha eest: - Jõgeva vaksalis igal reedel. Postimees 24.mai 1919 lk 4 Kuulutus. Laiuse Põllumeeste Selts võtab 30.-31.mail Jõgeva jaamas linu ministeeriumi praakeri läbi otsekohe välismaale saatmiseks vastu. Seltsi eestseisus. Postimees 18.juuni 1919 lk 4 Kuulutus. Laiuse Põllumeeste Seltsi võtab Jõgeval 27. ja 28.juunil ministeeriumi praaker linu vastu Inglismaale saatmiseks. Postimees 24.märts 1919 lk 1 Praegu veetakse Lustiverest kroonu metsa Jõgeva jaama, mida Põhja paberi- ja puupapi AS nimel toimetatakse. Sülla puude veo eest makstakse 65 marka. Postimees 9.apr. 1919 lk 2 Sakslastega olla 1918 sattunud Eestisse hobuste kärntõbi. 12.aprillil korraldati Tartus kärntõve vastu võitlemiseks kursus, kuhu oli kutsutud ka Jõgeva valla esindajad. Aprillis oli veel teinegi seesugune kursus Tartus, kus üheks lektoriks oli ka Jõgeva endine loomaarst Viidik. Postimees 19.apr. 1919 lk 2 Jõgeva mõis on põllutöö ministeeriumis juba ülevõetavate mõisate kirjas ja mõisast hakatakse väiksemaid maatükke piiri järgi rendile andma. Postimees 22.juuli 1919 lk 5 14. ja 15.juulil on põllutööministeeriumis otsustatud järgmised mõisad eriotstarveteks ära kasutada: Tartumaal määrati põllutöö talve koolidele asukohtadeks Jõgeva … mõis; Võtikvere mõisa arvati asutada metsakasvatuse kool… Postimees 15.mai 1919 lk 6 Ajavahemikul 25.-31.märts on Maarjamõisaväljale ravile toodud sõjameeste seas Alfred Korts-Laur Laiuselt. Fond 806 nim 1 sü 15 Painküla veski rentnik Friedrich Müller Postimees 6.juuli 1919 lk 2 ….Landeswehri sõja algul oli antud Palamuse kihelkonna sakslastele käsk end registreerida Jõgeva politseis… Postimees 14.aug. 1919 lk 3 Rahakurss Tartu renteis:


179 - kuldraha 1 rubla = 7 eesti marka - hõberaha (1 rbl, 50 või 25 kop.) 1 rubla = 3 eesti marka - hõbe-vahetusraha (5, 10, 15 ja 20 kop) 1 rubla = 1 eesti mark - vaskraha 1 rubla = 1 eesti mark Märkus: 1-rublane, 50 ja 25 kopikalised mündid olid täishõbedast rahad, 5, 10, 15 ja 20 kopikalised aga tugeva vasesisaldusega ning sellest lähtuvalt siis nende müntide erinev kurss eesti marga suhtes. – Ü.P. Postimees 15.aug. 1919 lk 3 Tartu maakonnavalitsus määras 8.aug. maakonna miilitsajaoskondade tegevusalad: - II (Mustvee) jaoskond: Avinurme, Lohusuu, Mustvee, Võtikvere, Laius-Tähkvere, Kasepää, Roela, Saare, Pala, Ranna, Kokora, Peiplsiääre ja Alatskivi vallad ning Kallaste küla; - IV (Tartus) miilitsajaoskond: Vaimastvere, Jõgeva, Härjanurme, Kuremaa, Kaarepere, Kudina, Puurmani, Laeva, Elistvere, Saadjärve … vallad ja Jõgeva alev. Postimees 23.sept. 1919 lk 2 5-jaoskonna rahukohtuniku asukohaks on määratud Jõgeva mõis, aga ajutiselt on kohtunik Tartu linnas. Kohtujaoskonna alla kuuluvad Avinurme, Lohusuu, Võtikvere, Kasepää, Kokora, Roela, Laius-Tähkvere, Laiuse, Vaimastvere, Jõgeva, Härjanurme. Osa Peipsiääre valla külasid Alatskivi valla piirideni ja Mustvee alev ühes Mustvee vallaga. Postimees 30.sept. 1919 lk 6 Teadaanne. Jõgeva vallavalitsus annab sellega üleüldiselt teada, et selle valla piirkonnas öövahid teedele ja küladesse välja on pandud. Kõikidelt öösel läbikäijatelt nõutakse isikutunnistust, kahtlased ja ilma tunnistuseta isikud peetakse kinni kuni isiku ustavaks tegemiseni. Jõgeva, 25.sept. 1919. Vallavanem A.Raja, sekretär O.Sarnet. Postimees 15.okt. 1919 lk 4 Kuulutus. Eesti Kinnituse Seltsi (endine Eesti Vastastikune Tulekinnituse Selts) agenti Jõgeval ei olnud. Laiusel oli kindlustusseltsi agendiks J.Riomar Mustvees – V.Hain Põltsamaal – P.Jürmann. F 2939 nim 1 sü 1 Juuni 1919. Tohter (?) E.Kingi maja ja elumaja. Postimees 9.nov. 1919 lk 3 Lohakas asjaajamine seltsides. Leht kirjutab, et „Vanemuise“ teater laenutas seltsidele teatud tasu eest oma näitekirjanduse raamatuid ja käsikirju. Paljud seltsid pole aga neid raamatuid aastate kestel tagastanud pärast loo mahamängimist. Teiste seas oli üks neist ka Jõgeva Rahva Hariduse Selts. Jõgevalastel oli tagastamata 1917. aastast, aga pole kirjutatud kas üks või mitu raamatut. Postimees 3.dets. 1919 lk 2 Politsei leidis Väljaotsa külas 27.nov. Märt Puuderi juurest puskarivabriku ja 2 pudelit puskarit. Puuder seletas, et puskariaparaat on Jõgeva alevist Aleksander Rosina oma. Leiti ka üks 80-100 toobine vasktoober, üks rauast katlakaan ja 4 väikest toru. Rosin olla üle 10 aasta mõisates viinapruulija olnud. Jõgeva alevisse tuli elama 1.sept. 1919. Kohe peale siiatulekut


180 alustanud Rosin oma kauaaegset „praktikat“, laenutades soovijaile aparaati. Nüüd tehti sellele ärile lõpp. Mõlemad „vabrikandid“ toimetati arreteerituina Tartusse. Postimees 10.dets. 1919 lk 2 Kaitseliidu vangide osakonna kaudu saab sõjavange põllutööle võtta. Artikkel selgitab vangide kasutamise korda. Soovija peab iga vangi pealt 100 m kautsjoni vangilaagri ülemale maksma, mis talle tagastatakse vangi tagasitoomisel. Postimees 13.dets. 1919 lk 2 Tartumaa toitlusosakonna korraldusel peavad normivilja tooma Jõgeva raudteejaama: - 20.dets. Jõgeva vald - 22.dets. Vaimastvere vald - seejärel Laiuse, Härjanurme, Puurmani, Kuremaa, Kaarepere, Saare ja viimasena Laius-Tähkvere vald 3.jaan. 1920.a.

1920 ALEVI OLUSTIK JA VALITSEMINE F 2974 nim 1 sü 20 Jaanuaris 1920 lähevad mõisa hooned, kõrts ja Leihbergi käes olevad hooned Jõgeva alevi korraldusse. F 2974 nim 1 sü 20 9.jaan. 1920 teatab Põllutööministeerium, et lubab pritsikuuri ehitamist kõrtsi krundi peale. Alevivalitsuse kantselei on Karussoni majas (mõeldakse endist mõisakõrtsi, mis oli viimati olnud Karussoni kasutuses. – Ü.P.). F 2974 nim 1 sü 9 4.veebr. 1920 seltsimajas alevinõukogu koosolek, mida juhatas nõukogu juhataja dr Dreybladt ja protokollis alevisekretär W.Thalberg. Koosolekul osalesid A.Meos, J.Kabel, M.Tomson, H.Tooming, J.Karusson, M.Lõuend, J.Madisson, M.Lall, T.Mürk, A.Holdt, A.Vindi, A.Jegar, A.Laan, R.Joost, W.Sik ja H.Dreybladt. F 2974 nim 1 sü 5 4.II 1920 loetletakse alevinõukogu liikmeina järgmised isikud (kokku 20 saadikut): H. Dreybladt, W.Sikk, R.Joost, A.Laan, A.Jõgar, A.Vindi, A.Holdt, T.Mürk, M.Lall, J.Madisson, M.Lõuend, J.Karusson, H.Tooming, M.Tomson, J.Kabel, A.Meos. Nõukogu juhataja oli Dreybladt, A.Jõgar alevivanema abi. Alevivalitsuse maja nimetatakse alevimajaks. ----------------F 2974 nim 1 sü 335 leht 19 Ärakiri Olen Jõgeva alevivalitsuse käest neile väljaantud normivilja eest 114 p 12 n Ruk. á 73.50 8401,o5 114 p 12 n Otre á 58.50 6720,84 Kokku 15121,89 Viisteistkümmend tuhat ükssada kakskümmend üks marka vastu võtnud (15,121,89) Tartu Maakonna Valitsuse Toitlusosakonna Jõgeva ladu


181 Juhataja: A.Laur (allkiri) Jõgeval 14/II 20

Alguskirjaga õige sekretär W.Thalberg

----------------F 2974 nim 1 sü 335 leht 177 Kviitung. 1920.a. Juuli kuu 30 päeval mina alevi sekretär Thalberg olen 30 Juulini s.a. minu poolt posti kuludeks välja antud summa üheksakümmend kuus (96) marka 75 penni alevivalitsuselt kätte saanud. Sekretär W.Thalberg. Alevikassa oli nii tühi, et alevisekretär pidi ajuti oma raha eest posti saatma. – Ü.P. ---------------F 2974 nim 1 sü 335 leht 33 Alevivalitsuse kassapidajana on rahakviitungitele alla kirjutanud Abraham Laan. Näiteks kirjutab alevivanem V.Sikk ühe kviitungi pöördele, et ta on „kätte saanud alevivalitsusele laenule antud raha“. Ühel korral on summaks 163 marka ja 46 penni ning teisel korral on summa 136.49. Mainitud kaks kviitungit on A.Laan allkirjastanud 18.märtsil 1920. Ilmselt pole alevikassas küllaldaselt raha olnud ja Villem Sikk on oma raha asjaajamises kasutanud. – Ü.P. F 2974 nim 1 sü 335 leht 31 V.Sikk sai oma alevivanema palga 1920.a. jaanuari ja veebruari kuude eest, kokku 800 marka kätte alles 18.märtsil 1920.a. Samal päeval sai ta kätte oma 1919.a. oktoobri, novembri ja detsembri palgagi. F 2974 nim 1 sü 9 11.veebr. 1920 teatab Villem Sikk maavalitsusele, et alevil on hobuste raha veel osalt sisse nõudmata. Tuleb sunniviisil sisse nõuda ja siis saadetakse raha kohe Jõgeva vallavalitsusele ära, kellega alevil ka arved 3373 marka ja 44 penni õiendada on. F 2974 nim 1 sü 18 leht 37 pöördel JÕGEVA ETTEVÕTJAD 1920.a. KABEL Johann segakauplus „Uku” villavabrik ja jahuveski, asutatud 1917 – omanikud Silbergleich Hans, Kukke Hans, Karlson Juhan, Lill Jaan, Treifeld Hendrik KENA, Otto lihunikuäri KÕVA, Johan nahaparkimine RANG, Emilie segakaupade pood ABRAM, Liisa lihunikuäri SIKK, Villem einelaud VINDI, August lina- ja seemnekauplus BLUM, August pudukauplus PÄLL, Jaan toidupood KURG, Adele õppe-töötuba PASTEL, August pudupood laadal MUGRA, Marie lahtine turupood LEIHBERG, Arnold koloniaal- ja raamatukauplus MAIOROV, Vladimir liha- ja võikauplus JÜRMANN, Paul talurahvapood


182 Jõgeva Majandusühisuse talurahvapood asut. 1920 KARUSSON, Jaan pagariäri JÕGAR, August vürtspood DOMNIN, Fjokla teemaja JAUKER, Margarete apteek ROSENSTEIN, Emilie puukauplus KOLBERG, Johannes raudteejaama puhvet KARU, Villem tee- ja söögimaja MÄGI, Elias võõrastemaja 4-toaga Ühispiimatalitus 110 liiget, tegev a-st 1911 PUUSEPP, Johannes kingsepp BESTMAN, Mihkel lukksepatöökoda LIIGAND, Jaan rätsep NÕMM, Jaan sepp ALT, Gustav tisleritöökoda KESS, Johan kingsepp LALL, Mart päevapiltnik SINKA, Jaan rätsep LEETSMANN, Kusta tisler MAASIK, Jüri kingsepp TOMSON, Mart kellassepp NÕGES, Marie juuksur LÄTTE, Jaan sepp OTT, Hans rätsep EPRO, Eduard rätsep LUTS, Jaak mütsitegija LEIMANN, Johan kullassepp LOMP, Jüri sepp VALDMANN, Jüri sepp SUITS, August rätsep Tuletõrjeselts 115 liiget, asutati 1908.a. Tööliste Ühisus 89 liiget, asutatud 1919 Haridusselts 55 liiget, asutatud 1913.a. Postimees 29.jaan. 1920 lk 2 ….põllutööministeeriumis tuleb lõpliku otsustamise alla linnade ja alevite maa-ala kindlaksmääramine. …maa saamise ettepanekuid otsustatakse planeerimise peakomisjonis: - 10.veebruaril Jõgeva alevi ettepanek; Postimees 8.märts 1920 lk 1 Põllutööministeeriumi planeerimise komisjonis leiti, et „Jõgeva alevile maad juure mõõta on raske, peaaegu võimatu, sest et ta talu maadega piiratud on. Alevist umbes ¾ versta kaugusel algavad Jõgeva mõisa maad. Alevivalitsus ja teedeministeerium esinesid nõudmisega, et selle mõisa maast, mis kahelpool raudteed asub, hobusepostijaamale ja alevile maad antaks. Et aga Jõgeva mõis terves suuruses sordiparanduse seltsile on lubatud, siis peaks sealt maasaamiseks nimetatud seltsiga kokku leppima. Komisjonis kokkuleppele ei jõutud. Otsustati poolte hooleks jätta kohapeal kokkuleppele jõuda, mis 1.märtsiks sündima pidi. Komisjon kinnitaks siis kokkuleppe kava. F 2974 nim 1 sü 20


183 Enne sõda (Esimene maailmasõda 1914-1918) oli Tallinna postitee pealt Jõgeva raudteejaama tulev Kivitee kaupmees Leihbergi korras hoida. Sellest varem hoolitses maantee korrasoleku eest (lumerookimine jne) vallavalitsus. Nüüd „Uku” juures truup katki, kevadeti uputab, tee hooldamata. F 2974 nim 1 sü 18 1920.a. elavad Vene tänaval Nadežda Stepanova, Mihail Domnin, Luha ja Anna Tamm. Jõe tänaval on postijaama sepikoda ja postijaamas elab Karl Viikberg. Jaama tänava Elias Mägi võõrastemajas on öömajaks 4 tuba, võõrastemaja on välja üüritud Villem Karule. Villem Karu tee- ja söögimaja on sissesõiduhooviga, kus on 8 latrit hobustele. Johannes Kolberg peab raudteejaama puhvetit ja Villem Sikk seltsimaja puhvetit (läbimüük aastas 7500 marka). Fjokla Domnini tee- ja söögimaja aastane läbimüük on 15000 marka. Turupäevad on 1920.a. teisipäev ja reede, kaubeldakse kella 6.oo-st kella 13.oo-ni. F 2974 nim 1 sü 20 lehed 61-64 21.juunil 1920 kaebab alevivanema abi A.Jõgar volikogu juhatajale, et alevivanem Villem Sikk tegelevat Ameerika kingitustega omavoliliselt ise, kuna see tegevus on pandud tema, A.Jõgari tööülesandeks. Esimene kord olevat Sikk Jõgarile teatanud, et on Tartus ja toob ühtlasi Ameerika kingitused ära, aga järgmisel korral polevat A.Jõgarile sellest üldse teatanud ja jaganud ise kingitused omatahtsi ära. Olla ilmnenud, et Siku käes on suhkrut soolaga segatud, kaalud ei vastavat jne. Asi otsustatakse volikogus arutusele võtta ja määratakse istungi kuupäev päevakorraga ära. (leht 69) 7.juulil 1920 esitab aga Villem Sikk volikogule avalduse: ta tunneb, et pole alevivanema ametisse kohane isik ja tervis ei luba ka ametit pidada ja palub end alevivanema ametist ja volikogu liikmest vabastada. F 2974 nim 1 sü 6 7.juulil 1920 andis V.Sikk alevivanema kohalt lahkumise avalduse ja 7.juulil valiti alevivanemaks August Jõgar. Sikk kirjutab ise oma allkirja Willem SIK. Tema allkirja kirjapilt on efektne. August Jüri p. JÕGAR 1880 – 22.dets. 1940, oli pärit Saadjärve vallast, a-ni 1937 Jõggar. Tal oli J.Kerdi mäletamisel olnud juba tsaariaja lõpul laenuraamatukogu ning raamatu- ja kirjatarvete kauplus Mart Pikkati majas Turu tn 1, praeguse Pargi tn 1 justiitsmaja kohal. Vaadetelt sotsialist. Valiti dets 1919 alevi nõukogusse ja sai alevivanema abiks. Valiti 7.juulil 1920 alevivanemaks Villem Siku asemele, kellena toimis dets-ni 1923. Pääses ka dets. 1923 volikogusse. Veel tõusis ta 1934.a. majaomanike valimisliidu kandidaadina volikokku ja sai lühikeseks ajaks alevivanema Johannes Võsu abiks koos Jaan Madissoniga. 1919.a. nimetatakse teda vürtspoe omanikuks, 1922.a. on pudukauba IV järgu pood poeg Karli (1903) nimel. F 2974 nim 1 sü 6 22.dets. 1920 toimusid korralised alevinõukogu juhatuse valimised. Nõukogu esimeheks sai Mart Tomson ning abideks J.Lill ja R.Stahlberg. Samal päeval valiti August Jõgar tagasi alevivanemaks ning tema abideks A.Laan ja Jaan Lill. Abraham Laan ütles end aprillis 1921 ametist lahti. Alevivalitsuse käskjalaks on Martin Kass.


184 ************** C.F. LEIHBERG F 2974 nim 1 sü 20 Leihbergi kauplus on endine krahv Manteuffeli omand. See on vooderdatud puumaja mõõtmetega 28 x 30 jalga ja 10 jalga kõrge. Majas on ka eluruumid, põhjapoolses otsas klaasveranda, kivikatus. Aidad – 108 x 31 jalga (kõrgus 11 jalga), sindlikatusega hoone. Tallid – 70 x 21 jalga. . (Jalg = 30 sm.) Pekrimaja (pagari maja) on laudadega vooderdatud. Endine kõrts on puumaja mõõtmetega 62 x 32 jalga ja 10 jalga kõrge. Puusara on ehitatud postidele 123 x 18 jalga. Tallid – puuehitus 88 x 18 jalga. Leihbergi poe all on kelder, II korrusel olevad elutoad on Leihbergi enda ehitatud. F 2974 nim 1 sü 20 Jaanuaris 1920 lähevad mõisa hooned, kõrts ja Leihbergi käes olevad hooned Jõgeva alevi korraldusse. ************** „ U K U” F 2974 nim 1 sü 4 Vabrik „Uku” pole jaanuarini 1920 veel täielikult töötanud, on tehtud vaid ajutisi proovikatseid. Postimees 26.mai 1920 lk 3 Teadaanne. Villavabrik „Uku“ Jõgeval annab teada, et juulikuu ketramise tähtedega samal päeval juunikuul lõnga kätte võib saada. 8.juuni Postimehes lk 3 kuulutab „Uku“, et need, kes vabriku kontorist villade ketramiseks tähed juulikuu peale, võivad tulla 20.juunini. Peale 20.juunit jääb vabrik remondi ja täiendamise pärast seisma. Austusega Osaühing „Uku“ vabriku juhatus. ************** MAJANDUSÜHISUS Ühistegelised Uudised 22.märts 1930 lk 5 Jõgeva Majandusühingu mõtte algatajaks oli Jõgeva vallasekretär O(skar) Sarnet, kes koostas 1919.a. põhikirja, mis 27.okt. 1919 registreeriti. Avamiskoosolek peeti 22.nov. 1919 vallamajas, valiti juhatus, nõukogu ja revisjonikomisjon. Esimeseks mureks oli alevis oma kaupluse avamine. Üüriti sobivad ruumid ja äritegevusega alustati 1.märtsil 1920. Müüdi vaid väga vajalikke kaupu, nagu näiteks soola, suhkrut jne., mida tavainimesel oli väga raske hankida. Rahvale see meeldis ja 1920.a. lõpuks oli ühingul 537 liiget…. ************** PIIMAÜHISUS Postimees 23.apr. 1920 lk 2 Jõgeva piimaühisuse tegevus sünnitab Jõgeva elanikkude seas alalist pahameelt. Ühisuse asutajad taluperemehed peavad igal pühapäeval koosolekuid piimasaaduste hindade tõstmiseks. Nii maksab juba või nael 34,5 marka. Ehk küll ta väärtus hea, on ta elanikkudele ja ametnikkudele kättesaamata. Tarvitada võivad teda üksnes mõned üksikud burshuid ja viimasel ajal iseäranis Mustvee venelased. ************** KULTUURISÜNDMUSI


185 Postimees 24.jaan. 1920 lk 1 Kuulutus. Jõgeva seltsi saalis Põltsamaa lugemise ringi poolt pühapäeval 1.veebr. s.a. piduõhtu. Algus kell 6 p.l. Näitemäng „Kivi“. Tants. Postimees 9.juuni 1920 lk 4 Kuulutus. Jõgeva seltsimajas pühapäeval 13.juunil 1920 balalaikade orkestri suur kontsertball 40-ne inimese koostegevusel. Suur eeskava 25 nummert, Vene tants „Kamargo“. Algus punkt kell 8½ õhtul, lõpp kell 3 öösel, hind 5 –15 marka. Lõbusõitjad Tartust võivad osa võtta. Rong läheb Tartu jaamast 13.juunil kell 8.55 m.h., tagasi Tartu jõuab 14 juunil kell 6 h. Orkestri juht G.Kieseritzky Postimees 9.sept. 1920 lk 4 Kuulutus. Jõgeva seltsimajas pühapäeval 12.sept. s.a. Tartu balalaikade ork. suur kontsert. Suur eeskava: Vene rahvatants, korneti soolo. Algus kell 8½ õhtul. Lõpuks tants, pileti hinnad 25-5 mrk. 15% müüdud piletitest läheb kaitseliidu Spordi Osak. heaks. Orkestri juht G.Kieseritzky. Postimees 8.okt. 1920 lk 4 Kuulutus. „Noor-Linda“ Jõgeval 10.oktoobril s.a. pidu-õhtu sega-eeskavaga. Hakatus kl 7 õ. Kuulutus. Jõgeva (Laisholm) seltsi saalis laupäeval 9.okt. 1920 suurep. pidu-õhtu. Postimees 26.nov. 1920 lk 4 Kuulutus. Jõgeva R.H. Seltsi saalis pühapäeval 28.nov. s.a. E.V. Vigastatud Sõjameeste Ühisuse Tartu Osakonna heaks heategev pidu. Huvitav mitmekülgne eeskava. Puhkpillide orkester. Lõpuks tants. Algus kell 7 õhtul. 1.dets. 1920.a. Postimehes lk 3 tänab Jõgeva R.H. Seltsi juhatus Tartu Vigastatud Sõjameeste Ühisuse juhte vastutuleku eest pidu toimepanekul 28.nov. F 2974 nim 1 sü 15 1920.a. det-s taotlesid August Meos ja August Räst Kinematokraffi seltsimaja ruumidesse. August Meos elas selaal Turu tn 2. F 2974 nim 1 sü 6 Detsembris palutakse luba seltsimajas kino näidata, volikogu vastu ei olnud. ************** KOOL F 2974 nim 1 sü 15 Heinrich Luha maja üüriti haridusseltsi koolile 1916.aastal. 1920.a. elas sealses majas ka kooliõpetaja Jakob Kallitz. F 2974 nim 1 sü 6 1920.a. märtsis on kooli kasutuses ruumid L.Abrami majas ja V.Siku majas (seltsimaja). F 2974 nim 1 sü 6 Volikogu otsustas suvel seltsimajas kooli kasutada olevad ruumid remontida. F 2974 nim 1 sü 5 lk.30 1920.a. I poolel on Jõgeva kõrgema rahvakooli kasutada Lello talu maal asuv Hindrik Luha maja. Majal oli köök, 3 tuba ja poeruum I korrusel ja II korrusel veel 2 tuba (ühes neist õpetaja korter).


186 1920.a. on Jõgeva koolivanem Oskar Sarnet. F 2974 nim 1 sü 6 Volikogu kinnitab augustis 1920 kõrgemale rahvakoolile valitud 3 uue õpetaja valimised: Margarethe Tork, Anna Warik ja August Pomm. Sügisel lisandus veel õpetaja Ida Berlin (24) (kes peaks olema Pärlin – Ü.P.) Postimees 31.juuli 1920 lk 4 Kuulutus. Jõgeva 7-kl rahvakool tarvitab õppejõudusid. Sooviavaldused 7.augustiks. Valimised pühap. 8.aug. kell 12 p. Jõgeva alevivalitsuses. ************** TULETÕRJESELTS F 2818 nim 1 sü 1341 November 1920. Tuletõrjujate seltsi eestseisuses olid A.Meos, J.Kurg, J.Võsu, T.Mürk, M.Lall, H.Taras, K.Kariu, E.Teder, A.Jõgar, V.Domnin, A.Holdt. Protokolli kirjutas V.Thalberg. 1921.a. jaan-s trükitud põhikiri nimetab tuletõrjeseltsi – Jõgeva Tuletõrjujate Selts, aga juunis 1921 trükitud kodukorra järgi on selts Jõgeva Vabatahtelise Tuletõrjujate Selts. 1920.a. lõpul oli seltsil 113 tegevliiget, aastamaksu maksjaid 154. Seltsi administratsioon: - esimees metsade ülem August Meos - peamees Julius Kurg, tema abi Johannes Võsu - (juhatus) ärijuht Tõnis Mürk, August Jõgar, praaker Aleksander Holdt, H.Dreybladt. Jaoskondade ülemad: - kaupmees Vassili Domnin - tööline Kold Kariu - põllumees Juhan Muts - põllumees Martin Lõoke - kingsepp Heindrich Taras. Postimees 9.juuli 1920 lk 3 Kuulutus. Jõgeva Tuletõrjujate Seltsi pasunakoor tarvitab 1 B-kornetisti. Lähemaid teateid kirjalikult ehk suuliselt koorijuhatajalt. Soovitav kirjavahetusel ka elukutse avaldada. Koorijuhataja M.Lall. Postimees 15.juuli 1920 lk 3 Jõgeva Tuletõrjujate Seltsile on siseministeerium luba annud tulekahjudel abiandmise korralduse kulude katmiseks rahalist loteriid toime panna. Müügile tuleb 9000 piletit á 10 mrk., kogusummas 90 000 marka. Võitusid on 91, nendest 1 võit 5000 m, 2 võitu 2000m, 3 võitu á 1000 m jne. Võitude kogusumma 21500 marka. Väljaloosimine 14.novembril Jõgeval. Aga 15.okt. 1920.a. Postimees teatab lk 2, et Jõgeva Vabatahtelise Tuletõrjujate Seltsi loterii, mis 14.nov. ära pidi peetama, on kuni 1.märtsini 1921.a. edasi lükatud. F 2974 nim 1 sü 6 Suvi 1920. Tuletõrjeühing näikse juba oma pritsi/maja/kuuri ehitavat, sest palub alevi nõukogult abi ehitusmaterjali kohaleveoks. Dokument eravalduses JÕGEVA TULETÕRJUJATE SELTS


187 „

„ september 1921 Nr. 244

Jõgeva valla tulekinnituse seltsile Möödunud aastal Detsembrikuul antsid Julius Kurg 10,000 marka ja Eduard Teder 5000 marka seltsi kassasse ära Teie nimel. Et mingisugust kaaskirja ligi ei olnud, palub selts Teid teadustada, mis otstarbeks see raha seltsile annetatud oli. Esimees Sekretär Al. Holdt

Dokumendid eravalduses. 27.sept. 1921 teatab Tartu Maakonna-valitsuse Administratiiv osakond Jõgeva Tuletõrjujate Seltsile, et taotlus seltsi einelauas alkohoolseid jooke müüa on jäetud tähelepanuta. 18.sept. 1921.a. kirjaga teatab A.Laur tuletõrjeseltsile, et ta on nõus lubama hobuste postijaama seltsi einelauda alkoholiga kui maakonnavalitsus sellise loa annab. F 2974 nim 1 sü 20 leht 124 Novembris küsib tuletõrjeselts alevivalitsuselt toetust pritsimaja ehitamise kulude tarvis. ************** KAITSELIIT Postimees 17.veebr. 1920 lk 2 Tartumaa Kaitseliit on jaotatud üheksasse jaoskonda: - III jaosk. asub Jõgeval, mille alla kuuluvad Puurmani, Härjanurme, Kuremaa, Kaarepere, Roela, Laiuse, Jõgeva, Vaimastvere ja Laius-Tähkvere valdade Kaitseliit. F 2974 nim 1 sü 335 leht 72 Alevivalitsus maksis 31.märtsil H.Dreybladtile Kaitseliidu III jaoskonna ülema korteri üüri ajavahemiku 29.jaan. – 29.märts 1920 eest kokku 300 marka. Postimees 24.märts 1920 lk 3 Vabariigi Kaitseliidu ülem karistas viinapõletamise ja sellega hangeldamise eest: - Jõgeva alevist Mart Past`i 4000 margase trahviga ja ühekuulise vangistusega. ************** PÕLLUTÖÖRIISTADE VABRIKU MÕTE Postimees 15.dets. 1920 lk 2 Jõgeval asutatakse põllutööriistade vabrikut. 28.nov. oli nimetatud vabriku asutajate aktsia-seltsi tehnika-liidu peakoosolek. Uus koosolek peetakse juba mitte kui asutajate vaid kui aktsionääride koosolek. Valiti 5-liikmeline ajutine eestseisus hr insener Maistega eesotsas ja 3-liikmeline revisjonikomisjon. Aktsiaid müüakse Tallinna ja Tartu Põhja pangas … 1½ nädala jooksul on juba mõned sajad aktsiad ära müüdud…. Vabrik ei tööta veel seepärast, et valitsus oli lubanud 3 miljonit marka abiraha, aga on nüüd lahkunud ja uus tööerakondline valitsus arvas paremaks vabrikule abi mitte anda. Lk 2 Heinte rekvisitsioon. Jõgeva jaamas vastuvõtt 22, 23, 29, 30 dets. ning 4, 10, 14 ja 20.jaan. Postimees 31.jaan. 1921 lk 1. J.Tõnissoni artikli 4 veerg. …Südid optantidest insenerid asutasid paljude teistega koos aktsiaseltsi „Tehnika Liit“. Neil läks korda Jõgeva alevis kasulikel tingimustel omandada „Uku“ vabrik. Sinna tahavad nemad käima panna põllutööriistade ja raudtee-tarvete vabrikut. Vabriku väärtus ulatub praeguse raha järele 7½ miljoni marga peale. Tehnika Liidul läheb aga vaja 3 miljoni marka, et


188 vabrikut oma kätte võtta… Pangad omakorda keelduvad laenust, seletades, et neil puudub laenuandmiseks raha… ************** POLITSEI, KURITEOD, ÕNNETUSED Postimees 9.jaan. 1920 lk 4 2.jaan. varastati Jõgeva vaksali juurest 3,5 aastane must täkk, väärtus 7000 marka, koos kreslaga reega. F 2974 nim. 1 sü.2 Jõgeva alevi vanemkordnik on 9.I 1920 Thalberg. Vene ajal oli üks kordnik, 1919.a. lõpul taheti jälle jätta alevile ja vallale ühine kordnik. Vene aja ühisel kordnikul oli aga ka alaline abilina – stražnik. Vist 1918.a. sügisel eraldati vallale ja alevile eraldi kordnikud. Postimees 15.apr. 1920 lk 2 Jõgevalt. Tulekahju. 10.aprillil põlesid alevis August Tõuk`i päralt olevad laut, ait, tisleri töötuba ja saun, mis kõik ühe katuse all, maani maha. Tule hakatuse põhjus teadmata. Asja uurib politsei. F 2974 nim 1 sü 2 lk 28 Oktoober 1920 Jõgeva alevis on lubatud vanemkordnik G.Thalbergile abilisteks 4 politseikümnikku: Mihkel Kork, Gustav Jaanov, August Suits ja Jaan Liigand. Kümnikud määrati ametisse kuni1.I 1920, siis määratavat uued. (Ilmselt enam rohkem ei määratud. – Ü.P.) Postimees 22.juuli 1920 lk 2 Kuhu kaovad meie toiduained. Artiklis selgitatakse, et Vene ja Läti piiridel on augud, kustkaudu toiduaineid välja saadetakse. Üks kaubarongi saatja jutustab, kuidas kaup Vene piirile lähemale veetakse…. Jõgeva jaamas oli 15.juulil rongile 21 kasti ja 17 pütti võid peale laaditud ja Oro jaamas, 40 versta siinpool Narvat hobustele maha laaditud… 18.juulil, kui ta jälle rongiga Narva sõitis, olevat Jõgevalt uuesti 13 kasti ja 2 pütti võid peale pandud Oro jaama viimiseks. Postimees 23.okt. 1920 lk 2 22.okt. kella 1 ajal p.l. jäi raudtee ülesõidu vahi naine Mai Viigipuu Jõgeva jaama ees manööverdava kaubarongi alla. Vaguni rattad purustasid õnnetu pahema käevarre ja labaluu. Esimese arstiabi andis kohalik Laiuse jaoskonna arst. Haavatu saadeti esimese rongiga Tartu haigemajasse. Õnnetus sündis selle läbi, et Viigipuu oma valve all olevat ülesõidu kohta pühkides tähele ei pannud, kui rongist välja visatud kaubavagun temale peale veeres. ************** KOKKUOST Postimees 4.märts 1920 lk 4 Vabariigi Valitsuse otsuse põhjal algab lina, linaseemne ja taku kokkuostmine 1.märtsil järgmistes punktides: - Tartu maakonnas Jõgeva-Vägeva, Tartu ja Elva-Puka. 23.märtsi Postimees kirjutab lk 2, et Tartu linatoimkond otsustas 16.märtsil, et „Jõgeva raudteejaamas on lina vastuvõtmine igal laupäeval. Jõgeva punkti linatoimkonna liikmeteks määrati Jõgevalt M.Mihkelson ja Iisak Aru ning Laiuselt Karl Asper. Kuulutus sama lehe lk 4 teatab Tartu maakonna linatoimkond, et raha makstakse vastuvõtmisel kohe välja ja antakse orderid vastukauba saamiseks. Postimees 1.juuli 1920 lk 4 kuulutab Tartu maakonna linatoimkond, et viimane linade vastuvõtmine on 10.juulil.


189

Postimees 4.aug. 1920 lk 2 2.aug. oli Jõgeva jaamas Tartu maakonnavalitsuse poolt loomade kokkuostmine vaba hinnaga. Kokku oli toodud umbes 40 sarvlooma. Hinnad olid järgmised kavatsetud eluskaalu eest:1116 puudane 250 marka puud, 16-26 puudane 280 m puud, 26-35 puudane 320 marka puud ja peale 35 puuda 360 marka puud, millega ka suuremalt jaolt kokku lepiti. Kokkutoodud loomad olid ilusad ja lihavad…Raha maksti kohe kätte.

Postimees 6.aug. 1920 lk 2 10.aug. on Jõgeva raudteejaama juures sõjaväe jaoks loomade ostmine vaba hinnaga. Ostmist toimetab Tartu maakonnavalitsus. Soovitav oleks, et põllumehed juhtumist tarvitaksid ja loomi sõjaväele ilma sahkerdajate vaheltkasuta annaksid. Postimees 9.aug. 1920 lk 3 Maakonnavalitsus ostab 10. ja 20.aug. Jõgeva jaamas head võid ja häid elusloomi. Raha makstakse kohe välja. Kes vabalt loomi müüa soovivad, toogu nimet. kuupäevadel loomad kohale. Postimees 11.aug. 1920 lk 3 Tartu maakonnavalitsus ostab sõjaväele vaba kohaliku turu hinnaga heina. Heinte vastuvõtt toitlusosakonna ladudes …Jõgeval… iga päev. Postimees 3.nov. 1920 lk 4 Linade ja linaseemne vastuvõtmine on avatud Jõgeval igal laupäeval 13.nov. peale, teatab maakonna linatoimkond. Postimees 9.dets. 1920 lk 4 teatab, et Jõgeva jaamas on vastuvõtmine lõpetatud. ************** Postimees 21.jaan. 1920 lk 2 Linnade kongressil valiti kongressi täitesaatvasse komiteesse: - Jõgevalt Jõgar. Postimees 6.veebr. 1920 lk3 Kuulutus. Jõgeva alevis uus laat iga aasta 1.märtsil uue kalendri järgi. Alevivalitsus. Postimees 12.apr. 1920 lk 2 Kuulutus. Jõgeva alevis on uued laadad iga aasta 1.märtsil, 26.aprillil ja 15.septembril uue kalendri järgi. Alevivanem V.Sik, sekretär (allkiri) F 2974 nim 1 sü 9 20.veebr. 1920 teatab Tartu maakonna-valitsuse Administratiiv osakond Jõgeva alevivalitsusele, et alevi elanikel tuleb maksta Jõgeva valla heaks 5/12 osa 1919.a. eest võetavatest maksudest ja kohustustest s.o. aja eest aasta algusest kuni alevi vallast lahutamiseni (tegeliku lahutamiseni). Põhja Paberi ja Puupapi Vabrikute Aktsia Ühisus (kohapeal täidetud alevi dokument). F 2974 nim 1 sü 335 leht 18 Alevisekretär Valter Thalberg sai oma 1920.a. jaanuari ja veebruari palga, kokku 1500 marka kätte 5.märtsil 1920.a. Aga juulis 1920.a. oli V.Thalbergi palk juba 1200 marka (sü 335 leht 178).


190

F 2974 nim 1 sü 15 Märts 1920. Adeele Kurg peab alevis Nuudi majas õmbluskooli. Postimees 30.märts 1920 lk 4 Kuulutus. Poissmehest aednikku tarvitavad vennad Jürmann Jõgeval. Postimees 14.okt. 1920 lk 4 Kuulutus. 12.okt. kell 6 õhtul lahkus siit ilmast pika, raske haiguse järele 46 a. vanaduses meie unustamatu vend Johann Jürmann. Matmine laupäeval 16.oktoobril kell ½ 4 p.l. Põltsamaa surnuaial. Sügavas leinas vennad, õed ja sugulased. 1920.a. Alevis on Vabadussõja ajal tööl Pääsküla sõjavangide laagri asukaid, sealhulgas riigiasutustes. F 2930 nim 1 sü 7 1920.a. august. Sõjavangid, kes isikute juures tööl, kästakse kiiremas korras Pääsküla laagrisse tagasi tuua, kõige hiljem 10. septembriks. Postimees 8.apr. 1920 lk 4 Kuulutus. Tartu H.Lell ja Ko kaubamaja soovitab põllu gipsi vaguni ja puuda viisi Jõgeva jaamas hr. A.Lauri juures. Postimees 22.mai 1920 lk 3 Kuulutus. Tartu maakonnavalitsuse Toitlusosakonna ladudes Tartus, Jõgeval ja Elvas vahetatakse põllupidajaile nisupüüli järgmises vahekorras: 1 puud nisupüüli 2 puuda rukkijahu vastu 1 puud nisupüüli 2,5 puuda rukkiterade vastu 1 puud püüli 3 puuda ülesõela odrajahu vastu F 2974 nim 1 sü 335 leht 112 Alevivanem Villem Sikk tegi 1919.a. oktoobri lõpust kuni 1920.a. mai lõpuni ametisõite: - Tallinnasse 3 korda (kokku 156 marka 60 penni) - Tartusse 7 korda (piletite maksumus kokku 126 marka). Postimees 7.juuni 1920 lk 4 Hambaarst L.Paalman kuulutab juba mitmes lehes järjekindlalt, et ta vaid 1.augustini Tõugi majas hambahaigeid vastu võtab, isegi pühapäeval, aga neljapäeval mitte. (Kas see võib olla seotud 10.aprilli tulekahjuga Tõugi majapidamises. – Ü.P.) Postimees 20.sept. 1920 lk 2 Kuulutus. Jõgeval hambaarst P.Tamm Tõugi majas. Seni Tõugi majas töötanud hambaarst on ühe järgmise ajalehe kuulutuse järgi Tartusse kolinud. F 2974 nim 1 sü 5 lk.31 1920.a. juulis on Jõgeva Rahvahariduse Seltsi alevi lasteaia juhataja prl Kiviväli. Postimees 3.aug. 1920 lk 3


191 Aktsiisivalitsuse poolt on kaardiga viinamüük Tartu maakonnas järgmistes alevites ja külades määratud: …Jõgeva, Puurmani, Maarja-Magdaleena… isik, kellele viinamüügi õigus antakse, saab 5% komisjonitasu. Et lubasid saada, tuleb soovijail pöörduda VII aktsiisiringkonna juhataja poole Tartus, kui vallanõukogu oma piires on viinamüügi lubanud. Postimees 4.aug. 1920 lk 3 Korratu asjaajamine Jõgeva telefoni keskjaamas. Asjaajamine Jõgeva telefoni keskjaamas näib äärmuseni lonkavat. Nende ridade kirjutaja juuresolekul ootas 2.aug. üks telefoni tarvitaja pool tundi ühendust jaama kaudu ja sai seda alles pärast pikemat sõnavahetust. Selle aja jooksul oleks võinud vahe asetusega, kuhu ühendust paluti, jala ära käia. Nurisejaid Jõgeva telefoni keskjaama üle on palju. Kas ei saa võimud, kellesse asi puutub, Jõgeva keskjaama ametnikkude hulgas väikesi aadrilaskmisi toime panna, et asjasse parandust tuua, sest miks maksab siis abonent tuhandeid telefoni eest, kui ta seda tarvitada ei saa. F 2974 nim 1 sü 9 September 1920, ärimaksu maksjad alevis: A.Leihberg (625 marka), Johan Jürmann (416 marka), L.Jauker (416.-), Emilie Rosenstein (83.-), Jaan Ilves (166.-), Jaak Luts 883.-), August Blum (83.-), Peeter Rang (166.-), Villem Sikk (83.-), Johannes Kolberg (20.-), Johan Kõva (208.-), August Meos (41.-), Johan Kabel (83.-), Ühispiimatalitus (625.-). Käsitööliste maksu maksjad: Tõnis Mürk (25 marka), Mihkel Soon (18.-), Valter Hoffmann (18.-), Johannes Karheiding (6.-). F 2974 nim 1 sü 6 1920.a. sügisel antakse Asperile luba avada restoran; avati oktoobris. Mõne aja pärast nõutakse restorani sulgemist ja ilmselt seepärast, et kergekäeliselt müüakse viina ja purjus mehed kipuvad laamendama. Oktoobris otsustas alevivalitsus oma ruumidesse elektri sisse panna. Juhtmestik oli majja paigaldatud juba Karussoni ajal. Postimees 26.nov. 1920 lk 2. Jõgeva alevi volikogu erakorralisel koosolekul 24 skp otsustati ühel häälel alevis asuvat restorani sulgeda, põhjendades, et selle lühikese ajaga, mil see alevis asunud, tema tõttu nii kuritegusid, tülisid, rahurikkumisi, vargusi ja lõhkumisi ette on tulnud. Postimees 6.nov. 1920 lk 4 Jõgeva alevis antakse kanga kursusi Aia tn 5. Postimees 16.nov. 1920 lk 2. Maakonna nõukogu otsustas Jõgeval ja Tartus kus maakonnavalitsusel oma hobused olemas, hobuste postijaamad käima panna, kuna nende avamine eraisikute läbi esialgu lahtiseks jääks. Postimees 21.dets. 1920 lk 2 … Siseministeerium on teatanud, et on nõus postijaama hooneid maakonnavalitsusele 12 aasta peale ilma tasuta rendile andma. Selle tingimusega, et maakonnavalitsus remondid oma kulul teeb. Jutt on Jõgeva, Tartu ja Puka hobupostijaamadest. Postimees 18.nov. 1920 lk 3


192 Maakonnavalitsuse loal on seni avatud maakonnas 6 trahterit: Mustvees, Jõgeval … Need on piiritust välja andnud: Mustvees 33 pange 63000 marga eest, Jõgeval 15 pange 29000 m eest. Postimees 1.veebr. 1921 lk 6 kirjutab, et Jõgeva apteegist müüdi piiritust 1920.a. I poolel 5,5 pange ja aasta II poolel 8,5 pange. Võrdluseks: Laiuse apteegist müüdi vastavalt 7 ja 4 pange, Torma apteegist 10,5 pange, Palamuse apteegist 12 ja 8,3 pange. F 2974 nim 1 sü 15 Riigikogu 1920.a. valimiste Jõgeva valimiskomisjoni esimees oli Jaan Lill ja sekretäriks Jaan Luha. Nimekirjas oli alevis 484 hääleõiguslikku kodanikku (pärast 497), aga hääletamas käis 396 isikut. F 2930 nim 1 sü 7 JÕGEVA KÜLA Otsa talu 27, Mai Kirsi elumaja, Triinu Valdmanni elumaja, Kadri Põdra elumaja, Villem Lallu maja, Olga Niilenderi maja, Jaani-Andrese 28 talu, Pärtli 29 talu, Jaan Õunapuu maja, Juhan Keegi maja, Hans Katmanni maja, Lellu 30a talu, Jüri Alberi maja, Jaan Alberi maja, Lallu 30b talu, Päidu 31, Madis Tootsase maja, Johan Õuna maja, Jõgeva koolimaja, Tõntso 33 talu, Mait Mutso maja, Andrese 34 talu, A.Leihbergi maja, Rosalie Massaka maja, MäeMardi 35 talu, Johannes Võsu maja, Eduard Parvei maja, Ann Koster`i maja, Ann Mõttniku maja, Marie Kelleri, Tootsi 36 talu, Jüri Tootsi kaks maja, Päidu 37 talu, August Raja maja, Johannes Vahu maja, Näru 38 talu (?), Jaan Põdra maja, Mäemardi 39 talu. MÄE KÜLA Õuna 40 talu, Aru 41, Kristjan Kalamehe maja, Kruusa 42 talu, Kõrgemäe 43, Mart Lõokese maja, Jüri Sonni maja, Purika 44, Maantee 45, Julius Kure maja, Pauline Alberi maja. Postimees 20.jaan. 1920 lk 4 Jõgeva valla Ernsti koolile valitakse õpetajat 1.veebruaril s.a. alevi seltsimajas hariduskogu ees. Postimees 21.jaan. 1920 lk 4 Teadaanne. Kaalude ja mõõtude tembeldamine Jõgeva alevis 2-3.veebruaril kaalude ja mõõtude proovikoja ametniku poolt. ---------------Postimees 16.aug. 1920 lk 2 Teravilja normide jaoks on riik jaotatud 4 ringkonda. I ringkonda kuuluvad Viljandi- ja Tartumaa, kus normi määraks on 12 puuda vilja tiinu pealt. II ringkonda kuuluvad Järva-, Viru- ja Pärnumaa, kus sundnorm on 10 puuda vilja tiinu kohta anda. Postimees 7.veebr. 1920 lk 3 Maakonnavalitsuse toitlusosakonna eeskirja kohaselt peavad vallad normivilja tooma Jõgeva jaama: - 12.veebruaril Jõgeva vald - 13.veebr. Vaimastvere vald, näit 19.veebr Pala ja Ranna vald ning viimasena 28.veebr. Võtikvere vald. Postimees 4.dets. 1920 lk 2 Sundnormi-vilja vastuvõtmise tähtpäevad: - Jõgeva jaamas 13.dets. Jõgeva vallale - näit. 29.dets. oli Avinurme valla viljatoomise päev - viimastena 30.dets. Pala ja Ranna vallale.


193 ---------------Postimees 11.aug. 1920 lk 3 Kuulutus. Töölisi mulla-, puu- ja mustatöölisi tarvitatakse Jõgeva-Puurmani raudtee ehituse peale. Üles anda 12. ja 13.aug. kella 2-7. õhtul Tartu jaamas. Postimees 3.märts 1920 lk 1 Leht kirjutab, et endiselt on jõus kitsarööpmeliste raudteede juurde ehitamine ja esimeses järjekorras kavatsetakse hakata ehitama liini Türi Alliku – Põltsamaa – Jõgeva – Mustvee. Liin läbiks Sulustveret, Aidut ja Tormat. Postimees 25.märts 1920 lk 3 Ajaleht avaldab kokkuleppelise pühade-puhkepäevade nimekirja, mis on kehtiv kindlate pühade väljakuulutamiseni: 1) Uus aasta (1.jaan.) 2) Kolmekuninga päev (6.jaan) 3) Eesti Vabariigi Iseseisvuse päev (24.veebr.) 4) Palvepäev 5) Paastu-Maarjapäev (25.märts) 6) Suur Neljapäev 7) Suur Reede 8) Lihavõtte pühad 3 päeva 9) Esimese mai pühapäev 10) Ristipäev (Taevaminemise püha) 11) Nelipühad 3 päeva 12) Jaanipäev 24.juuni 13) 1905.a. 16.oktoobri langenute mälestamise päev 14) Jõulud 3 päeva. Postimees 3.juuni 1920 lk 2 Rahvaerakonna Tartumaa konverentsil tõstatas Jõgeva esindaja rahulolematust selles, et linade eest makstakse madalat hinda. Ka müüvat erakaupmehed mitmeid kaupu näiteks soola ja kala odavamalt kui komiteed. Linade sorteerimist ei toimetatavat korralikult, ikka määratavat madalamasse sorti kui nad on jne. Postimees 26.juuli 1920 lk 1 Kuulutus Kassinurme mägedes Kaareperes suvepidu 1.augustil s.a. Algus kell 3 p. Postimees 1.sept. 1920 lk 2 Jõgeva mõisa viinavabrik on müüdud Seemnevilja ja Sordiparanduse Ühisusele. Postimees 15.sept. 1920 lk 2 Riigis on suguhobuste ülesmärkimise hoogtöö. Suguhobuste omanikel oli teatavaid eeliseid: neid ei võetud sõjaväele jne. Hoogtöö oli suunatud hobusekasvatuse parandamisele riigis. Jõgeval töötab märkimiskomisjon 25. oktoobril. Tallinnas toimuvale Eesti Näitusele sai sõita lisa erirongiga 17, 18 ja 19 septembril. Tallinnas tulev rong peatus Jõgeval kell 0.o2-0.1o ja Tartust Tallinna suunduv rong oli Jõgeva jaamas kell 5.39-5.45. F 2930 nim 1 sü 7 Oktoober 1920. Maakonnanõukogu 10.sept. 1920.a. otsusega on Kurista valla Siimusti küla, samuti Kurista, Kawe ja Wiruvere mõisad liidetud Jõgeva valla külge. Jõgeva vallakirjutaja Oskar Sarnet (jaan. 1921). Postimees 3.nov. 1920 lk 3 Jõgeva alev kuulub koos vallaga Tartumaa 2. maksujaoskonna alla. Postimees 23.okt. 1920 lk 3.


194 Siseminister K.Einbund kõneleb Jõgeval reedel 29.okt. ja Mustvees laupäeval 30.okt. 1920. Postimees 9.nov. 1920 lk 2 Eesti Rahvaerakonna Riigikogu valimiseelsed kõnekoosolekud: - Jõgeva seltsimajas 22.nov. kell 1 p.l. Algul pidi kõnelema tulema end. põllutööminister A.Kerem, käis vist hoopis prof. Jaan Mägi. Kaja 9.nov. 1920 lk 1 Kuulutus. Jõgeva valla põllumeeste kogu koosolek peetakse ära laup. 13.nov. kell 12 p. Jõgeva seltsimajas. Koosolekul kõneleb Asut. Kogu liige Jüri Uluots. Palutakse kõiki ümbruskonna põllumehi koosolekule ilmuda. Juhatus Postimees 17.nov. 1920 lk 4 Kuulutus. Raudteevalitsuse varustamise osakond annab vähempakkumise teel välja põletispuude väljaveo Puurmani metsast … 18-20 versta Jõgeva jaamast. Vedada tuleb kitsaroopalise teearu juure kuni 2½ versta kauguselt umbes 5000 kuub. sülda puid… Postimees 24.dets. 1921 lk 10 24.nov. 1920 sai Jõgeva valla vanem politseikordnik Jüri Nigul teada, et tagaotsitav röövmõrtsukas Ernst Plaks ühes oma kahe kaaslasega sel päeval Jõgevalt rongiga Tartu tahab sõita. Nigul ilmus raudteejaama, et Plaksi tabada. Plaks sai politseiniku kavatsusest vist aru ja avas viimase peale revolvrist tule. Ühtlasi põgenes ta Kaarepere jaama sihis, kuhu temale politseinik Nigul rongiga järele sõitis. Kaarepere jaamas avas Plaks uuesti tule politseiniku sihis ja põgenes, aga nähtavasti said vastastikuse laskmise juures Plaks ja üks tema kaaslastest haavata…

1921 ALEVI OLUSTIK JA VALITSEMINE Postimees 10.jaan. 1921 lk 2 31.dets. 1920.a. seaduse järgi valitakse alevivolikogud 3 aastaks s.o. kuni 1.jaanuar 1924. Valimised toimuvad seaduse järgi 2 päeval, laupäeval ja pühapäeval. Optandid saavad ka valida, kui nad vastavad 6.sept. 1920.a. seaduse (RT 147/148-1920) nõuetele. Postimees 9.apr. 1921 lk 8 Kuulutus. Jõgeva alevi sekretäri valimine 23.aprillil kell 12 p. volikogu juures… Palk kokkuleppe järele. Jõgeva alevi valitsus 2.apr. s.a. nr 371. Alevivanem A.Jõgar, sekretäri k.t. G.Thalberg F 2974 nim 1 sü 6 Alevivalitsuse kirjutaja V.Thalberg läks aprillis 1921 rahvaväkke ja 23.apr. valiti uueks sekretäriks Osvald Paju. F 2974 nim 1 sü 6 Suvel 1921 saab alevivanema uueks abiks August Vindi. Jõgeva alevi plaan Koostas L.Jakobsenn 1921 Jõgeva aleviga piirnevad Jõgeva küla Otsa 27, Jaani-Andrese 28, Pärtli 29, Lello 30, Päido 31, Kooli 31a, Tõnso 33 ja Jaani-Andrese 34 talud, Mäe-Liivoja küla Õuna (Tuule) 40, Arro 41 ja Kruusa 42 talud ning Eristvere küla Elia 60, Seppa 61 ja Tootsase 62 talud.


195

Postimees 14.juuni 1921 lk 6 Kaua aega oli reguleerimata, milliseid makse võib alev tegelikult võtta. Nüüd avaldab leht kindlaks määratud alevimaksude loetelu: - hindamismaks - veoäri maks - maks äritunnistuste pealt - trahterimaks - maks eraisiku sõiduhobuse ja sõiduriista pealt - koertemaks - jalgrataste ja iseliikuvate sõidukite pealt - paadi või süsta pealt - kuulutuste ja reklaami pealt - veo- ja kandekaupade pealt - suvitajate pealt - lõbustusmaks - platside, turgude ja uulitsate kasutamise pealt kaupade või põllusaaduste müügikohana - notariaalselt kinnitatud aktide eest - maksud end. naturaalkohustuste asemel. F 2974 nim 1 sü 6 8.nov. 1921 otsustati 1921/1922 tänava elektrivalgustus üles seada ja panna selleks üles 8 lampi a` 100 küünalt. Postimees 18.nov. 1921 lk 5 Jõgeva alev saab elektrivalgustuse. Jõgeva alevi viimasel volikogu koosolekul otsustati alevimaju ja tänavaid elektriga valgustada. Voolu sisseseadega on juba algus tehtud. ************** KULTUURISÜNDMUSI F 2974 nim 1 sü 38 16.jaan. 1921 korraldas Soomusrong nr. 2 Jõgeva seltsimajas peo. Postimees 11.märts 1921 lk 4 Kuulutus. Kinoteater „Jõgeva“, Jõgeva Ühiskondlises seltsimaja saalis, pühapäeval 13.märtsil 1921, üle maailma kuulus löökpilt „Baskerwilli koer” ja kuulus salapolitseinik „Scherlock Holmes”. Kriminaalromaan 3 seerias, 12 suures osas. Ameerika naljapildid. Mängib puhkpillide orkester. Algus kell 6 õhtul. Juhatus. Postimees 4.märts 1921 lk 4 EV Vigastatud Sõjameeste Ühing Tartu osakond korraldab Jõgeva Tuletõrjujate Seltsi saalis 6.märtsil Pidu-õhtu. Eeskavas: 3-vaatuseline komöödia-näitemäng „Poolearuga maailm“, segaettekanded ja tants. Algus punkt kell 8 õhtul. Postimees 29.apr. 1921 lk 1 Kuulutus. Jõgeva Loomakaitse ja Küti Selti suur pidu-õhtu 1.mail ilutuledega, algus kell 7 õhtul. Postimees 16.sept. 1921 lk 4 Kuulutus. Tartu garnisoni „Sõdurite Kodu“ korraldab pühap. 18.sept. s.a. Jõgeva seltsimaja ruumides pidu-õhtu. Eeskava: näitemäng „Vargad“ 2 vaat., ilulugemised, tants 2-se diviisi orkestri saatel. Algus kell 9 õhtul, lõpp kl. 4 h. F 2974 nim 1 sü 6 8.dets. 1921 lubati avada seltsimajas „kinoteater”. ************** C.F. LEIHBERG


196 Postimees 14.veebr. 1921 lk 4 Kuulutus. Lina ja linaseemneid ostab väljaveoks kaub.- ja tööstusm. loaga kaupm. A.Leihberg Jõgeval. Vastuvõtmise kohad: - Jõgeval iga päev oma ruumides - Põltsamaal turupäevadel - Tartus iga päev - Elvas igal teisipäeval ja reedel kaupmees hr Ed. Sutt Igas vastuvõtmise kohas kohe väljamakstava raha eest. Vastuvõtmine algab 15.veebruaril s.a. Postimees 4.III 1921 lk 8 on kuulutusel, et linu ja linaseemet võtab vastu C.F.Leihberg. Postimees 5.apr. 1921 lk 1 Kuulutus. Linu ja linaseemet ostab kaubandus- ja tööstusministeeriumi loaga väljaveoks C.F.Leihberg Jõgeval. Vastuvõtmise kohad Jõgeval ja Põltsamaal igal turupäeval. F 2974 nim 1 sü 6 Seni Leihbergi kasutada olnud hooned on endiselt A.Leihbergi käes rendil. 17.veebr. 1921 küsib Jõgeva Majanduse Ühing endale ehituskrunti „alevivalitsuse maja ja Leihbergi uue maja vahele”. Volikogu keeldus, kuna kasutavat seda maad ise. (nõuk.- aegse universaalkaupluse kõrval asuva kalapoe, praegu turu sissekäigu kõrval asuva 2-korruseline puumaja ning kunagise linnavalitsuse maja vahele; praegu asub sellel küsitud kohal ehitustarvete kauplus 2-kordses telliskivimajas – Ü.P.). Postimees 26.apr. 1921 lk 4 Kuulutus. C.F.Leihberg ostab väljaveoks linu Jõgeval igal turupäeval. Lisaks on tal linade kokkuost Tartus, Elvas, Antslas ja Valgas. Nüüd puudub kuulutuselt teade, et ta ostab ka linaseemet, nagu oli varem. Juuli II pooles kuulutused puuduvad, alles lõpus on uus kuulutus. Postimees 1921 juuni Kogu kuu jooksul on lehes C.F.Leihbergi kuulutused, et ta võtab väljasaatmiseks Jõgeval ja Põltsamaal linu igal turupäeval vastu. Ilmselt on tal laiemad volitused selleks tegevuseks, sest tema kuulutusel märgitakse ka Tartut vastuvõtukohana ja veel muidki kohti. Postimees 8.aug. 1921 lk 4 Kuulutus. C.F.Leihberg Jõgeval müüb koha peal ladust hööveldatud põranda-, lae-, voodri-, karniisi- ja kõiksugu hööveldamata laudu ja võtab tellimisi igasugu puu-ehitusmaterjali peale vastu. On saada kustutamata lupja. Kohale jõudis suurem saadetis Soome kirveid. Postimees 8.okt. 1921 lk 4 C.F.Leihberg kuulutab taas, et ta linu ostab oma ruumides Jõgeval ja Põltsamaal ning mujal. Ka Kurruk teatas lehekuulutusega lina kokkuostust Jõgeval A.Lauri juures mõni päev varem. Postimees 5.nov. 1921 lk 8 C.F.Leihberg kuulutab, et ostab väljaveoks Tartus, Valgas, Võrus, Jõgeval, Põltsamaal, Elvas, Pukas, Antslas, Petseris, Mehikoormas, Kuremaal, Kobratus, Ropkas ja Kõrvekülas linu. Kuulutus kordub 9, 12 ja 14.nov. lehes. Teiste seniste lina kokkuostjate kuulutusi lehes veel pole. Postimees 27.nov. 1921 lk 12 Pärast mõningast vaheaega on lehes taas Leihbergi kuulutus, et ta ostab kokku lina väljaveoks. Kokkuostu kohtadena on loetletud Jõgeva, Põltsamaa, Tartu, Elva, Puka, Antsla,


197 Valga, Võru, Kuremaa ja veel mõni väiksem koht. Samas on ka A.Kurruk`i kuulutus lina kokkuostmisest. Jõgeval tehakse seda A.Lauri juures postijaama aidas igal teisipäeval ja reedel. ************** JÕGEVA ÜHISPANK Ühistegelised Uudised 18.apr. 1931 lk 3. Jõgeva Ühispank alustas äritegevust 10.aprillil 1921. Juhatuse esimesteks liikmeteks olid J.Tiimann ja Oskar Sarnet ning asjaajaja Peeter Eilau…. Eesti avalikud tegelased Eluloolisi andmeid, Tartu 1932 Johannes Paju sünd. Tooma talus Härjanurme v 1887 talupidaja peres. Õppis Saduküla ap. õigeusu kihelkonnakoolis ja eesti Aleksandri koolis kuni 1905.a-ni. Täiendas end põllumajanduskursusel. Pidas isatalu a-st 1911. Maailma- ja Vabadussõja ajal tegev mitmes kohalikus abiandmisorganisatsioonis. Härjanurme VTÜ asutajaid, olnud Härjanurme kindlustuskassa nõukogu esimees jne. jne. Jõgeva Ühispanga asutajaid ja nõukogu liige 19211924, a-st 1924 nõukogu esimees. Kuulus poliitiliselt põllumeeste kogudesse, Koidu talu omanik. Jaan Jüri p.Truusmann Sünd 1866 Jõgeva v. talurentniku peres. Õppis Painküla külakoolis 1875-1878, Ninaküla ap. õigeusu kihelkonnakoolis 1879-1882, Laiuse ap. õigeusu kihelkonnakoolis 1882-1884. Oli vahepeal õpetaja, siis kaupmees Vao v. Unikülas ja Avanduse v. 1893-1903. Jõgeva valla Iisaku talu pidaja a-st 1904. Tegev seltsides. Oli Simuna Laenu-Hoiu Ühisuse asutajaid ja juhatusel liige, Jõgeva Ühispanga asutajaid ja nõukogu liige, Jõgeva vallavolinik jne. Mesilastepidaja, avaldas raamatu Täielik mesilastepidamise õpetus (1892, 3-trükk 1923). Oli 1901-1906 õpetaja H.Laas`i põllumajanduskursustel Tartus. Teigi kaastööd ajalehtedele ja ajakirjadele. Elukoht Iisaku talus Jõgeva vallas (praegu Jõgeva haigla kõrval Õuna suunasÜ.P.). ************** „U K U” Postimees 11.aug. 1921 lk 4 Kuulutus. Peale mõnesuguste uuenduste algab töö „Uku“ villaveskis Jõgeval 15.augustil s.a. Töö tuntud headuses – korralik ja kiire. Postimees 16.aug. 1921 lk 4 Kuulutus. „Uku“ auru-jahuveski vajab osavat möldrit. Soovitav poissmees. Üles anda elulookirjeldusega. ************** KOOL F 2974 nim 1 sü 6 1921.a. veebruaris asuvad kooli ruumid kolmes majas: alevivalitsuse majas, Abrami majas ja seltsimajas. Õpetajail on 6 korterit. Juunis märgitakse, et kooli ruumid on seltsimajas ja lihuniku s.o. Abrami majas. Sama aasta suvel tähendatakse, et seal loomade tapmise tõttu Abrami maja kooliruumideks ei sobi. F 2974 nim 1 sü 6 Richard Stahlberg on aprillis 1921 Jõgeva 7-kl rahvakooli juhataja. Juulis hakati taotlema kooli jaoks ruume hobupostijaama hoonesse. Koolil töötab endiselt 6 klassi.


198 Postimees 12.mai 1921 lk 5 Laiuse jaoskonna arst tegi kihelkonna koolides tervishoiulise ülevaatuse…. Kõige halvemas tervishoidlises seisukorras on Jõgeva alevis VII kl rahvakool, vaatamata selle peale, et selles koolis üle 200 õpilase on. Kaks klassi asuvad lihuniku majas. Sisse käiakse klassidesse hoovi poolt, nii et koolilastel alaliselt silme ees seisab loomade tapmine, nülgimine ja nende sisikonna väljavõtmine… F 2974 nim 1 sü 17 1921.a. talvel oli koolis üle 200 lapse. Üks klass asus lihuniku majas (Suur tn 38) ja sisse läksid lapsed sealt poolt hoovist, kus loomi tapetakse, nülitakse ja sisikonnad välja võetakse. Novembris on õpetajaiks koolis Richard Stahlberg, M.Tork, A.Krull, J.Kallitz, I.Pärlin ja Grünberg. F 2974 nim 1 sü 6 28.aug. 1921 valiti hariduskogul uueks kooliõpetajaks Ernst Grünberg. Postimees 30.aug. 1921 lk 2 Pühapäeval, 28.aug. valiti Jõgeva kõrgema rahvakooli uueks õppejõuks üliõp. Grünberg. Külakooli (Ersti kool – Ü.P.) õpetajaks valiti prl Pent. Postimees 23.sept. 1921 lk 6 Kõrts tähtsam kui kool. Jõgeva kõrgem algkool on laiali pillatud mitmesse majasse. Sarnane seisukord raskendab koolitööd. Paremate ruumide saamiseks pöörduti maakonnavalitsuse poole ja paluti koolile hobuse-postijaama hoones olevaid vabu ruume. Vastus oli eitav. Nüüd kavatseb aga Jõgeva tuletõrje selts samas postijaamas oma alkoholiga einelauda avada. Kohalik alevivalitsus on seks juba oma loa annud, olgugi et Jõgeva alevis praegu isegi juba kaks joogikohta – restoran ja tsekiviina.müük olemas on. Postimees 29.sept. 1921 lk 3 Kõrts tähtsam kui kool? …Asja kohta lähemaid teateid maakonnavalitsusest nõutades selgus, et hobuse-postijaama hooned koolile mitte maakonnavalitsus ei ole keelanud, vaid siseministeerium, kelle omad hooned on, ja kes neid sellekohase seaduse järele ainult postijaama käimapanemiseks võib tarvitada. F 2974 nim 1 sü 6 1.okt. 1921 arutati volikogus maakonnavalitsuse haridusosakonna ringkirja õhtukooli ja majapidamise täiendusklasside avamise asjus (majapidamise õpetuse 1-aastane kursus). Volikogu otsustas avada Jõgeva 7-klassilise Rahvakooli ruumes edasiharimise õhtukooli töölistele ja majapidamise õpetuse täiendusklassid. 6.okt. 1921 nimetab alevivolikogu protokoll Jõgeva alevi kooli juba 6-klassiliseks Kõrgemaks Algkooliks ning otsustab uue koolimaja ehitada 6 klassiga kõrgema algkooli jaoks ja 7-nda klassiruumi täiendusklassi tarvis. Protokollil on ka koolijuhataja R.Stahlbergi allkiri. F 2974 nim 1 sü 6 1.okt 1921 tehti volikogus otsus avada kooli juures õhtukool töölistele. Postimees 17.okt. 1921 lk 3


199 Rõugehaigus Jõgeval. Jõgeva alevis tuli ette 13.skp. üks rõugehaiguse juhtumine seltsimajas. Arvatakse, et seda üks optant on toonud. Jaoskonnaarsti korraldusel pandi seal käivad Jõgeva rahvakooli kolmas ja neljas klass kinni. Ka pidusid ei saa enne kolme-nelja nädalat haiguse pärast pidada. Postimees 18.aug. 1921 lk 2 Jõgeva alev tahab omale keskkooli. Jõgeva valla ja alevi hariduskogu on palunud haridusministeeriumi, et Põhja-Tartumaal asutada kavatsetav keskkool saaks Jõgeva alevis ellu kutsutud. Mainitud palve saatnud haridusministeerium Tartu maakonna koolivalitsusele seisukoha võtmiseks. Nagu nüüd kuulda, asunud maakonna koolivalitsus ühes maakonna haridusosakonnaga Jõgeva alevis keskkooli avamise asjas täiesti eitavale seisukohale, sest et Jõgeva alevis sündsad ruumid keskkooli jaoks puuduvad, samuti ka õpilaste ja õpetajate jaoks korterid võimalik saada ei ole. Peale selle asub Jõgeva alev maakonna põhjapoolse osa ühel serval, keskkooli on aga tarvis avada maakonna põhjapoolse osa keskpaika ehk selle lähedale. ************** HOBUPOSTIJAAM Postimees 28.jaan. 1921 lk 5 Jõgeval on elumaja (hobupostijaama elumaja – Ü.P.) ülemine kord ja katus niivõrd lagunenud, et lagi ülemisel korrusel sisse on kukkunud… Tartu ja Jõgeva jaamade käikuandmine on surmale mõistetud… Postimeees 2.mai 1921 lk 6 annab aga teada, et maakonnavalitsusest on olnud kuulda, et lähemail päevil avatakse Tartumaal Tartu, Jõgeva ja Maidla, jaama pidamine on juba ära otsustatud. Postimees 4.nov. 1921 lk 7 Hobuse-postijaamad tulevad kiires korras käima panna. … Seda silmas pidades, et Jõgeva hobuste postijaam üks tähtsamatest on, kus igapäev hobuseid käiakse otsimas, pööras kohalik elanik Alfred Laur sellekohase palvega siseministeeriumi poole postijaama käimapanemise luba saamiseks tingimusega, et postijaama päralt olevad hooned ühes muuga ilma tasuta jaamapidaja kätte tarvitada jääks; remondi, mis hädasti tarvilik, teeks jaamapidaja, mida aga miniteerium oma arvesse võtaks. Postijaama päralt lubatud maa kättesaamist korraldaks ministeerium ja postijaam oleks vabastatud igasugustest sunnikohustustest, samuti oleks jaamapidaja hoonete ja maa maksust vabastatud. Nagu nüüd kuuleme, on administratiivasjade peavalitsus palvega maakonnavalitsuse poole pöördunud, et viimane sammusid astuks postijaamade hoonete ja maade vabastamiseks nende isikute käest, kes neid postijaamade otsekoheste nõuete kohaselt ei kasuta ja välja rentida neile, kes jaamasid nõus on otstarbekohaselt ja enam-vähem oma jõuga avama. Näituseks on peavalitsusel Jõgeva elaniku A.Lauri palve 17.sept. 1920, millest näha, et Laur valmis on omal kulul postijaama hobuseid muretsema, nende arvu vajaduse korral suurendama jne. Neid asjaolusid silmas pidades paneb peavalitsus maakonnavalitsusele ette kõiki kasulikka lepingu tingimusi koha peal ära kasutada, et jaamad eluvõimeliselt tegutseda võiksid. Ühtlasi palub peavalitsus teateid, kas hobusepostijaamade hooned ja liikumata varandus tule vastu kinnitatud, kui mitte, siis tuleb seda viivitamata teha. Postimees 3.dets. 1921 lk 6 Hobupostijaama pidajate seisukorrast. Käesoleval sügisel avati Tartumaal hobusepostijaamad Tartus, Jõgeval, Voldis, Maidlas ja Saarel. Jaamade eest maksid jaamapidajad maakonnavalitsusele renti, mis üksikutes kohtades kaunis suure summa välja teeb, näiteks Tartus 150 000 m jne., missugune maks jaamahoonete


200 korraspidamiseks läheb. Peale rendi, mis jaama hoonete tarvitamise eest määratud, peavad jaamapidajad ka riigile sellekohase rendi maksma jaamale tarvitada antud maa eest, tulekinnituse maksud, ärimaksud jne. Nüüd Jõgeva hobusepostijaama pidaja maakonnavalitsusele teatanud, et tema peale 1.detsembri jaama edasi pidada ei jaksa. ************** POLITSEI, KOHUS, KURITEOD Fond 75 nim 5 sü 31 1.veebr. 1921. Jõgeva maa vanemkordnik Jüri Niggul ja maa nooremkordnik Karl Miller. Postimees 31.aug. 1921 lk 5 Jõgeva alevis tuli ilmsiks tseki-piiritusega hangeldamine. Alevi tsekiviina müüja ajas seda äri koos oma vennaga. Vend ostis inimestelt ära viinatsekke ja vahetas need venna tseki-viina poes piirituse vastu ümber. Seda viina müüdi nüüd aga kõrgema hinnaga igal ajal, öösel või päeval, 230 marka pooltoop. Selmoel olla tihti päevas kuni 2 pange piiritust altkäe müüki läinud. Asjale said jälile kriminaalpolitseinik ja aktsiisiringkonna ülem. Postimees 31.aug. 1921 lk 6 23.augustil tabas Jõgeva kriminaalpolitseinik Jõgeval Eduard Saare, kellel oli kaasas 460 Ahja vallavalitsuse pitsatiga puhast piiritusemüügi ostuluba ja 268 valmiskirjutatud piiritusetsekki. Ta pakkus neid müüa Jõgeva trahteris ja riigipiirituse müügi poes. Selgus, et Ed.Saar oli ka Tartu vaksalis 6.aug. kinni peetud ja temalt 336 piirituseluba ära võetud. Postimees 12.sept. 1921 lk 3 Alevi tsekipiirituse müüja oli J.Holdt. Jõgeval teati laialt, et tema vend altkäe piiritust müüb. Mõlemad vennad elasid samas majas ja piirituselao ruumil oli sisemine uks kustkaudu pääses laoruumi otse J.Holdti venna eluruumidest. Postimees 7.sept. 1921 lk 1 Leht kirjutab, et Puurmani metsas raudtee tarvis raietööde käigus on laialdane kuritarvitamine aset leidnud. Asja uuris erikomisjon riigikontrolli teedeosakonnast. Liini agent Päären võttis võltsitud aktidega puid arvele rohkem, kui neid tegelikult oli. Puurmani puuladude järelvaataja August Anslang ja Jõgeva depoo ülema k.t. Lõuend, Jõgeva jaamaülema k.t. Leppik ja mitmeid raudteeelasi Tapalt ja Tallinnast hakati süüdistama selles, et nad oma tegevusega võimaldasid hankijal Grünthalil lõpuks raudteelt saada puude eest 354333 marka rohkem kui õigus ning temal ka raudteelastele altkäemaksu anda. Johannes Nahkuri mälestustes on sellele kuriteole kaasaaitajaks, kuigi petmise tagajärjel, hoopis jaamaülem A.Kangur ise ja riisumise pekorraldajaks keegi Andevei, mitte Grünthal ega A.Anslang. Ka ei maini ta kordagi Leppikut, jaamaülema abi – Ü.P. Postimees 21.okt. 1921 lk 2 Röövimine Jõgeval. 15.okt. s.a. oli Laiuse valla kodanik Karl Asper Jõgeva alevis linu viimas käinud. Linade eest võtnud ta raha jaama esimese klassi puhvetis vastu. Selle juures on tähele pandud, et raha maksmist mõned tundmatud isikud huvitusega pealt vaatasid. Õhtu kella 7 ajal sõitnud Asper üksi koju. Jõgeva mõisa ja „Mutsu“ talu vahel tulnud temale kolm meest vastu, tunginud seljatagant ootamata kallale, löönud teda millegi kõva asjaga uimaseks ja röövinud rahatasku ühes 23500 marga rahaga ja mitmesuguste dokumentidega ära. Röövlid on siiamaale veel kättesaamata. **************


201 TULETÕRJESELTS F 2818 nim 1 sü 1341 Tuletõrjeseltsi 1921.a. aruandest. Selts alustas tegevust 20.juunil 1908, tegevuspiirkonnaks on Jõgeva alev ja Jõgeva vald, seltsi aastapäeva peetakse iga augustikuu I pühapäeval. Seltsil on pritsimaja. Sissetulekut saadakse pidude korraldamisest ja korjandustest. Seltsi esimees on August Meos ning eestseisusesse kuuluvad veel kaupmees Tõnis Mürk, tööline Aleksander Holdt, kaupmees August Jõgar, peamees on taluperemees Julius Kurg, peamehe abi vabrikuomanik Johannes Võsu. Auesimees on Mart Lall. Seltsil on 145 tegevliiget ja 145 aastamaksu maksjat, 2 suurt käsipritsi, 4 jaoskonda – ülemad H.Taras, V.Domnin, O.Kurg, J.Muts. Muusikamehi on 15 ja kõigil on oma munder. Aasta jooksul oli 4 peakoosolekut ja 36 eestseisuse koosolekut. Postimees 25.jaan. 1921 lk 1 Kuulutus. Jõgeva Tuletõrjujate Selts palub kõiki, kelle käes loteriiraamatud on, need 10.veebruariks ära tuua, sest loosimine toimub 27.veebruaril 1921. Postimees 23.veebr. 1921 lk 1 Kuulutus. Jõgeva Tuletõrjujate Selts, 28.veebruaril 1921, Suur loterii, (loosimise pidu), ühes suurepärase eeskavaga. ************** Postimees 8.jaan. 1921 lk 7 Lehes on artikkel, kuidas detsembris oli Kuremaa mõisast saadetud hobune vankriga Jõgevale arst Dreybladti juurde, et teda Kuremaale sõidutada abi andma ühele kopsu põletikuga ja ühele valude käes vaevlevale sõjainvaliidile. Dreybladt pidas endale seesuguse vankri järelesaatmist alandavaks ja koguni solvavaks, nii et ta saatis 18.dets. lehele kirja, kuidas teda on solvatud seesuguse vankriga sõitma sundides ja avaldas arvamust, et tema ees tuleks vabandada. Loomulikult Dreybladt jättis Kuremaale sõitmata, et end mitte häbistada. Mõisast on ka lehele oma arvamus saadetud, kust selgub, et arstile saadeti järele „pehme pikk laud“ ja et mõisal paremat vankrit polevatki. Postimees 9.veebr. 1921 lk 2 Normivilja vastuvõtmine Jõgeva jaamas 17, 18, 21, 22 (Puurmani vald), 25, ja 28 (Kuremaa) veebruaril ning 1 (Kaarepere), 2 (Saare), 3 (L-Tähkvere), 4 (Roela), 7 (Võtikvere), 8 (Avinurme) ja 9. (Pala ja Ranna vallad) märtsil. Postimees 15.veebr. 1921 lk 6 Tartu maakonnavalitsus müüb põllupidajatele ja kehvematele maakonna elanikkudele oma ladudes Tartus, Jõgeval ja Elvas suhkrut 34 marka nael, niisama soola tarvitajatele 30 marka puud… Postimees 1.märts. 1921 lk 2 Noorsõdurite teenistussevõtmine: - Jõgeva alevist ja vallast Tartus kolmapäeval 16.märtsil kell 10.oo. Postimees 14.märts 1921 lk 4 Kuulutus. Jõgeva alevi laadad on 1.märtsil, 26.aprillil ja 15.septembril iga aasta uue kalendri järele. Alevivalitsus. Postimees 15.märts 1921 lk 3


202 Jõgeva majandusühisus on EV Vigast. Sõjameeste Ühingu Tartu osakonnale 10143 marka 72 penni annetanud. F 2974 nim 1 sü 6 22.märtsil 1921 teatab restoranipidaja Eduard Asper, et Aktsiisivalitsus ja raudteepolitsei on tema restorani alevi Naidenkovi majas kinni pannud, kuna see asuvat liialt raudtee lähedal. Alevivalitsus kaotas sellega suure sissetulekuallika ja hakkas seesuguse otsuse vastu omalt poolt protestima, olles aprillis isegi nõus loovutama Asperile alevivalitsuse maja ruumid ja kolima ise Naidenkovi majja. 1921 lubas volikogu alevis ka Ilvesel restorani avada. Postimees 26.märts 1921 lk 7 Kuulutus. Lõikan täkke Jõgeval Vene tn 2 Postimees 4.apr. 1921 lk 4 Surmakuulutus. Willem SIK suri 3.aprillil lühikese raske haiguse järel, matmine 6.aprillil Jõgevalt Kursi surnuaiale. Abikaasa ja lapsed. Ei alevivalitsuse, haridusseltsi ega tuletõrjeseltsi kaastundekuulutust lehes ei ole ega ka järgne hiljem. Kui V.Sikk oli väga kuulus ja austatud ühiskonna autoriteet ja juhtiv seltsitegelane, seltsimaja ehitamise eestvedaja, nagu Johannes Nahkur ja Eino Veskis väidavad, on seesugune nähe ettekujutamatu. Näiteks, kui sama aasta veebruaris sai surma Kudinal kurjategijate kinnipidamisel peremees Johannes Ots ja politsei vanemkordnik Karl Juhani p. Kaasik, oli vallavalitsuselt, tuletõrjeühingult ning Laulu ja Mängu Seltsilt küll surmakuulutus mõlema hukkunu nimega. Või näiteks on 7.juuni lehes Laius-Tähkvere Hariduse ja Laulu Seltsi kaastundekuulutus, kus selts oma liiget, muusika- ja laulukoori juhatajat Otto Tamm`e leinab – Ü.P. Postimees 4.apr. 1921 lk 6 a) Jõgeva jahiselts kavatseb kõik ümbruskonna metsad oma kätte võtta, kus jahipidamiseks ainult seltsi liikmetel õigus oleks. Liikmete arv tõuseb selle tõttu kiiresti. b) Jõgeva restoran on mõnede pealekaebajate tagajärjel ajutiselt kinni. Pealekaebajad on nimelt välja uurinud, et restorani hoone raudteele tervelt 2 jalga (60 sm – Ü.P.) lähemal seisvat, kui see seaduse järele lubatud on. Restorani sulgemist põhjusmõttelikult ei nõua need seaduse austajad aga mitte. Postimees 14.apr. 1921 lk 6 a) Jõgeva jahisalga peakoosolek oli 3.aprillil. Jahisalgal on 210 liiget. Liikmemaksuks määrati 100 marka ka sisseastumise maksuks 50 marka. Jõgeva metsa kavatseti faasanite kasvatus sisse seada ja sealolevat sellekohast ehitust seltsile omandada. Röövlindude hävitamise õhutamiseks määrati kolm auhinda: 500 mrk, 300 mrk ja 200 marka. b) Jõgeval asus Tartu kriminaalpolitsei ametnik. Postimees 4.apr. 1921 lk 6 c) Kirikumaks Laiusel on jagatud kolme pealiiki – talupojad, käsitöölised ja teenijad ehk vallalised inimesed. Peremees ja perenaine maksavad kumbki 200 marka aastas, käsitöölised 75, vallalised vastavalt 50, 25 ja 10 marka. Vaid mõned üksikud tõrguvad kirikumaksu maksmast. Jõgeva alev ja hilisem linn kuulusid Laiuse koguduse alasse.- Ü.P. F 2974 nim 1 sü 6


203 Seltsimajal on 1921 suvel mitu kaasomanikku, nende hulgas Anna Sikk. Dr. H.Dreybladt on ühtlasi Laiuse jaoskonna-arst. Postimees 13.mai 1921 lk 3 Kuulutus. Jõgeval dr Joh. Schanin, võtan igapäev haigeid vastu ja sõidan haige juure koju. Tõnsu majas turu platsil. Postimees 20.aug. 1921 lk 2 Jõgeval Tõntsu majas turuplatsil dr Joh. Scharin iga päev haigeid vastu, pühapäeval Laiuse apteegis, tarbekorral sõidab haige juure koju. Telefon 5. Järgmises kuulutuses Laiuse apteeki enam ei ole välja pakutud. Postimees 4.okt. 1921 lk 4 Arst Joh. Schanin töötab endiselt Jõgeval. Postimees 18.jaan. 1921 lk 3 Kuulutus. Jõgeva jaoskonna loomaarst Ch.Dobruschkes ja silmaarst dr R.Dobruschkes. Elame nüüd Kristjan Mägi majas Jaama tn 11 Jõgeval. Postimees 1.juuli 1921 lk 4 Kuulutus. Jõgeva jaoskonna loomaarst Ch. Dobruschkes ja silmaarst dr R.Dobruschkes elavad nüüd Jõgeval Suur 31 (omas majas) piimaühisuse vastu. Telefon 27. Postimees 7.nov. 1921 lk 3 Kuulutus. Jõgeva dr R.Dobruschkes, silmatohter, Suur tn 31 (Jõgeva piimaühisuse vastas). Postimees 20.apr. 1921 lk 4 Kuulutus. Annan teada, et võtan 1.maist s.a. Jõgeva alevis Abrami majas tellimisi vastu, mis sadulsepa tööharusse puutuvad.. Kuni 1.maini elan Vaimastvere mõisas. Rudolf Värso. ---------------Postimees 10.juuni 1921 Kuulutus, Väljaveoks ostab lina kokku paljudes kohtades ka A.Kurruk. Tema kokkuostu punktiks on Jõgeval endine hobupostijaam ja vastuvõtjaks A.Laur. Alul on vastuvõtupäevaks välja kuulutatud iga laupäev, hiljem lisandub kuulutustesse juba ka reedene päev. Postimees 30 sept. 1921 lk 4 Kuulutus. A.Kurruk ja H.Lell&Ko lina ja linaseemne kokkuostja Jõgeval on A.Laur postijaamas igal teisipäeval ja reedel. Kuulutuste avaldamises oli lühike vaheaeg nii neil kui ka Leihbergil. Küllap vastuvõtmine seisis, kuni leiti uus realiseerimise võimalus. Postimees 21.dets. 1921 lk 4 A.Kurruk ja H.Lell&Ko kuulutus, et ostavad ilina, linaseemet ja kuivatatud kaeru: - Jõgeval teisipäeviti ja reedeti Lauri juures. ---------------Postimees 11.juuni 1921 lk 7 Leht kirjutab, et 54 km pikkuse Võhma-Põltsamaa-Jõgeva raudtee asi näib seisvat. Postimees 28.juuni 1921 lk 6 Lehes on toodud Tartumaa rahvaraamatukogude arv valdade lõikes:


204 - Jõgeva rhv. Rmtk 250 raamatuga Jõgeva vallas - Jõune Haridus. S rmtk 310 raamatuga Härjanurme vallas. - Võtikvere rhv. Rmtk. 376 raamatuga Võtikvere (Torma) vallas. Postimees 11.juuli 1921 lk 4 Kuulutus. Tartu maakonnavalitsuse ladus Jõgeva alevis saab 14.juulil s.a. kell 1 p.l. välja müüdud avaliku enampakkumise teel umbes 580 puuda II järgu soola ja 100 puuda kõlbmata heina. Maakonnavalitsus. F 2974 nim 1 sü 6 1921.a. juulis vähendab volikogu Alevi Spordi Seltsi palvel nende pidude pealt võetavat pidustusmaksu 10%. Tõenäolisem on, et selts küsib maksusoodustust tulevikuks, mitte aga juba toimunud peo sissetuleku pealt. – Ü.P. Postimees 23.aug. 1921 lk 3 Tartu maakonnavalitsus annab üürile end. Jõgeva hobuse-postijaama juures oleva ENDISE POSTKONTORI hoone, milles on eluruumid ja 3 aita. F 2974 nim 1 sü 6 7.sept. 1921 anti Gustav Janov`ile luba avada õlleladu. Raudteejaama einelaud sai loa õlut müüa. Sügisel anti luba ka tuletõrjeühingule avada alkoholiga einelaud hobupostijaama hoones. Postimees 22.sept. 1921 lk 4 Kuulutus. Ärimehed ostke maja hästi hea sisseseadega ja suure viljapuuaiaga Jõgeval Jaama tn 8, odavasti. Postimees 29.sept. 1921 lk 3 … Ka on maakonnavalitsus juba 24.sept. s.a. Jõgeva tuletõrjujate seltsi, Jõgeva kaitseliidu kütisalga ja Jõgeva postijaama pidaja palved Jõgeva alevis alkohoolsete jookidega einelaudade avamise asjus tähelepanemata jätnud, kuna Jõgeva raudteejaama pidaja palve õllemüügi luba asjus maakonnanõukogule alluvuse järele ette pannakse… Postimees 4.okt. 1921 lk 3 Jõgeva Loomakaitse ja Küti-selts pühitses 25.sept. s.a. oma aastapäeva pidulikult, kus ka sõjaväe püssidest laskeharjutust Tartu maakonna sõjaväeülema esitaja juuresolekul peeti. Tagajärjed olid head. Peale selle oli korraldatud nimetatud Küti rühma poolt kohalikus seltsimajas pidusöök. F 2974 nim 1 sü 6 Oktoobris oli volikogus arutusel vaestemaja küsimus. Leiti, et neid on nii vähe, et see ei ole tekitanud mingit probleemi. Postimees 10.okt. 1921 lk 2 Eesti Tarvitajate Keskühisuse Põllumajanduse osakond ostab suurel määral lina ja linaseemet, vastuvõtukohad… Jõgeva Majanduse Ühisus, Laiuse Põllumeeste Seltsi Kaubandusosakond, Laius-Tähkvere Põllumeeste Selts… Postimees 29.okt. 1921 lk 2


205 Rõugehaigus Jõgeval lõppemas, teatatakse, et jaoskonnaarst lõpetab 29.oktoobril karantiini. Tuletõrjeselts kavatseb 6.novembril uuel saali põrandal pidu toime panna. Postimees 24.okt. 1921 lk 2 Jõgeva alevis oli kõnekoosolek korraldatud 22 skp. Kõnega esines õliõpilane J.Rosental… Ta pakkus ülevaate meie riigi majanduslise seisukorra üle. Selle järele rääkis ta joomise kahjulikkudest tagajärgedest, mille selgitamiseks ta mitmesuguseid tabeleid ja mudeleid ette tõi. Postimees 12.nov. 1921 lk 5 Kuidas Jõgeva jaamas asju aetakse. 4.novembri õhtuse rongi ajal oli piletimüüja purupurjus ja haises viina järele. Postimees 18.nov. 1921 lk 6 Jõgeva Märdilaat Peeti 10.nov. Jõgeva mõisa põllul ära. Ilusa ilma ja saanitee tõttu, sest iga aasta on pori ja vihm nagu kannatuse prooviks laadarahvale olnud – oli haruldaselt rohkesti inimesi kokku tulnud, mis laadale ennesõjaaegse ilme andis, kus liikumine suuremõõduline oli ja üksipäinis loomi kohalikust raudteejaamast 100-200 vaguni ja hobuseid 25-50 vaguni ümber suuremal arvul Peterburgi ja Narva välja saadeti. Kauplemine oli tänavusel laadal kaunis elav, kariloomi keskmiselt. Kariloomade hinnad olid 2500-8000 mrk. Hobuste turg oli väike, head hobused puudusid üleüldse. Iseäranis elav oli linade ja Avinurme meistrite puunõude turg. Linadest makseti headuse järele 1000-2000 mrk leisikast. Iseäranis rohkesti oli tatarlasi riidekaubaga, mis ligitõmbamist avatles, kuid hinnad olid kallimad kui kohalikkudes alevikauplustes. Sellepärast oli ka nende kauplemine loid. Püha tõttu olid alevikauplused kui ka kohalik restoran kinni ja liikumine pühapäeva-ilmeline. Õhtu oli raudteejaamas suur rahvatung, mida pikanäpumehed kasutamata ei jätnud ja rongile minejalt naisterahvalt rahakoti 8000 m ja kaupmees J.Stein`ilt rahakoti 5000 margaga ära näppasid. Steini rahakott dokumentidega leiti teisel hommikul jaama eest lumest. Postimees 18.nov. 1921 lk 8 Kuulutus. Raudteevalitsuse varustusosakond annab välja vähempakkumise teel põletispuude väljaveo järgmistest metsadest: 1) Puurmani mõisa metsast (umbes 18 v Jõgeva jaamast) metsaraudtee äärde umbes 950 kantsülda. Veo kaugus 1½ - 2½ versta … Postimees 19.nov. 1921 lk 4 Kuulutus. Kaitseliidu Kütisalk. 27.novembril s.a. selstkondlik jaht (klaperjaht) Jõgeval Sarapuu, Lõokese ja Kuremaa vahtkondades. Jahist osavõtjaid palutakse üles anda seltsi ruumes kuni 24.nov. s.a. Tartust ärasõit 27.nov. kell 2 28 m. Postimees 21.nov. 1921 lk 4 Kuulutus. Jõgeva raudteejaamas on Postimehe värskemaid üksikuid numbreid alati müügil. Sealsamas võtab Postimehe tellimisi ja kuulutusi vastu hra Kangur. Postimehes 15.dets. 1921 lk 1 on kuulutus, et Jõgeval on Postimehe abiteenistus Karussoni pagariäris. Postimees 24.nov. 1921 lk 7 Jõgeva Rahvaraamatukogu Selts on saanud haridusministeeriumilt toetusraha, niisama kui teised maakonnas töötavad rahvaraamatukogud.


206 Postimees 27.nov. 1921 lk 12 1921/1922.a. hooajal töötavad viinavabrikud… Jõgeva, Kuremaa, Vaimastvere, Saduküla, Torma, Kudina, Lustivere, Pajusi, Vana-Põltsamaa …mõisates. Postimees 13.dets. 1921 lk 6 Leiva naela hind Jõgeval on ikka veel 8 – 9 marka, olgugi et rukki puud 270 kuni 280 marga peale on alanenud. Postimees 13.dets. 1921 lk 6 Autoühendus Põltsamaa ja Jõgeva vahel. Tuleval nädalal hakkab Põltsamaa ja Jõgeva jaama vahel käima Eesti tarvitajate keskühisuse auto esialgu kolm korda nädalas, pärastpoole iga päev. Auto täidab peaasjalikult ETK Põltsamaa kartulikuivatuse tehase ülesandeid, kuid võtab tarvilisel korral ka kaasa reisijaid ja erakaupa. F 2974 nim 1 sü 6 Detsembris 1921 leiti volikogus, et 1922.a. II poolel võiks ikkagi tuletõrjeseltsile ja Eduard Asper`ile vastavalt alkoholiga einelauda ja restorani pidamise õigus anda. Postimees 15.dets. 1921 lk 6 Kuulutus. Soovitan jõuluks oma austatud kaubatarvitajatele kõiksugu küpsiseid, piparkooke, biskviite, jõuluküünlaid jne. Palun lahkesti vaatama tulla. J.Karusson Jõgeval. Rohkem Karussoni äri kuulutusi 1921.a. det-s ei ole. Võimalik, et kuulutust pakuti talle seepärast, et ta hakkas eelnevalt Postimehe abiteenistuse asjameheks Jõgeval. – Ü.P. F 2974 nim 1 sü 42 1921.a. oli Margarete Jaukeri apteegi läbimüük 763 351 marka.

1922 ALEV: OLUSTIK, VALITSEMINE Eesti haldusjaotus 20. sajandil. Teatmik. 2002. Liivi Uuet 1922.a. oli Jõgeval 910 elanikku. Eesti I. Tartumaa. Maateadusline, majandusline ja Ajalooline kirjeldus. Tartus 1925. Lk. 549 JÕGEVA. …Arvustik. Pindala 34,4 ha alevimaad ja 26,6 ha Jõgeva mõisalt renditud maad, kokku 61 ha. Krunte 93, elamuid (rahvalug. andm.) 117, nendest 8 maja kahekordseid, 1 kolmekordne, 3 kivist, teised puust; kortereid 252. Elanikkude arv (alevivalitsuse teatel 18. okt. 1924): eestikeelseid 851 (m. 401, n. 450), venekeelseid 32 (m. 12, n. 20), saksakeelseid 25 (m. 15, n. 10), muukeelseid 12 (m. 7, n. 5). Kokku 920 (m. 435, n. 485). Rahvaloenduse järele (28. XII 1922.a.): eestikeelseid 840 (m. 382, n. 458), venekeelseid 43 (m. 26, n. 17), saksakeelseid 11 (m. 5, n. 6), muukeelseid 16 (m.6, n. 10) kokku 910 (mehi 419, naisi 491). Elanikkude tihedus (aluseks rahval. andm.) 14,9 ühel ha-l, või 7,7 majas või 3,6 korteris.


207 Lk 5. Elanikkude arv valla- ja alevivalitsuste ning aadresslaua teadetel 1.jaan. 1922. …Alevid… JÕGEVA: eestikeelseid mehi 527 ja naisi 647, venekeelseid mehi 19 ja naisi 21, saksakeelseid mehi 4 ja naisi 4, muukeelseid mehi 10 ja naisi 10. KOKKU 1242 elanikku: 560 meest ja 682 naist. F 2974 nim 1 sü 6 1922.a. jaanuaris valiti volikogu aseesimeesteks Artur Kangur ja August Vindi. Otsustati alevivalitsusele osta kirjutusmasin. 1924.a. 24.jaan. istungi protokollis loetletakse mõisa hoonetena: kõrts, aidad, pagariäri ruumid ja nende kõrvalhooned (kõik hooned paiknesid praeguse linnavalitsuse ida ja põhjakülgede kohal – Ü.P.). Mõisa hoonetest kasutas Jaan Karusson pagariruume ja Arnold Leihberg kaupluse ruume tallide ja aitadega (Leihbergi kasutada hooned asusid politseikohtumaja esise pargi idapoolsesja Suure tänava äärses osas, kauplus Suure ja Kesk tänavate nurgal. Pagariäri ja Leihbergi kasutada hoonete vahel asus turuplats. – Ü.P.). Jutuks on läbipõlenud hõõglambid ja see, et asemele panna 5-küünlased lambid. F 2974 nim 1 sü 6 1922.a. märts. Ernst Mugra on alevivanema abi. F 2974 nim 1 sü 42 leht 9 JÕGEVA ETTEVÕTJAD 1922.a. veebruaris: 1. KABEL, Johan Suur 64 vürtspood 2. BLUM, Johannes Suur 64 kingsepp 3.PUUSEPP, Johannes Suur 64 kingsepp 4. KABEL, Johann Jüri p. Suur 64 elus ja tapetud loomade ning liha ost-müük 5. OÜ „Uku” Suur 41 villakraasimine 6. OÜ „Uku” jahuveski 7. BESTMANN, Mihkel Suur 52 lukksepp 8. LIIGAND, Jaan Suur 54 rätsep 9. NÕMM, Jaan Suur 48 sepp 10. ALT, Gustav Suur 44 tisler 11. ALT, Anna õmbleja 12. KÕVA, Johan Suur 29 nahaparkimine 13. KENA, Otto Suur 27 liha ja toiduainete kauplus 14. Tšekipiirituse müük 15. SERMAT, Al-der Suur 38 plekksepatöökoda 16. ABRAM, Liisa Suur 38 lihakauplus 17. LÕOKE, Alide Suur 38 õmbleja 18. RANG, Emilie Suur 23 pudupood 19. TIIDO, Jüri Suur 36 vürts- ja toiduainete pood 20. SIKK, Anna Jaani t. Suur 21 einelaud (seltsimajas) 21. SAAR, Nikolai Suur 21 tisler 22. LALL, Martin Jüri p. Suur 34 päevapiltnik 23. KANGUR, Helene Suur 34 kampsunikuduja 24. SINKA, Jaan Suur 9 rätsep 25. KUKK, Anna Suur 9 kuduja 26. REBANE, Leena Suur 32 õmbleja 27. MADISSON, Jaan Suur 17 pagariäri 28. LEPP, Jaan Suur 30 rätsep


208 29. MIKVITS, Marie Suur 30 kampsunikuduja 30. ASPER, Eduard Suur 28 I järgu restoran 31. LEETSMANN, Gustav Suur 15 kingsepp 32. PÖÖRA, August Suur 26 kingsepp 33. ERILT, Julie Suur 26 trükitööstus 34. TÕNISON, Mart Suur 22 kellassepp 35. TÕNISON, Greta Suur 22 õmbleja 36. NÕGES, Marie Suur 22 juuksur 37. BLUM, August Suur 22 saapakauplus 38. LÄTTE, Jaan Suur 20 sepp 39. POOM, Villem Suur 20 sepp 40. OTT, Hans Suur 16 rätsep (?) 41. VESKE, Rosalie Suur 16 õmbleja 42. LUTS, Jaan Suur 7 käsitöökaupade müük 43. ILVES, Jaan Suur 12 lina ja vilja ost-müük 44. Jõgeva Majandusühisus Suur 12 45. LEIMANN, Johan kellassepp 46. JÜRMANN, Paul talurahvakauplus 47. ROSENSTEIN, Emilie Suur 6 pudukauplus 48. JAUKER Suur 2 apteek 49. JAUKER, Margarete Suur 2 rohu- ja värvipood 50. KURG, Adele Vene 3 õmbleja 51. STERNFELD, Hans Jaama 12 rätsep 52. SAGURSKI, Marie Jaama 12 kampsunikuduja 53. MÄGI, Kristjan Jaama 11 põrsakaupmees 54. PUKK, Marie Jaama 10 õmbleja 55. VALDMANN, Jüri Jaama 6 sepp 56. KARO, Villem Jaama 5 tee- ja söögimaja 57. MÄGI, Elias Jaama 5 võõrastemaja 58. KOLBERG, Johannes raudteejaam einelaud 59. Hobupostijaam laoruumid 60. JAKOBSON, Eduard Suur 24 tisler 61. BLUM, August Suur 22 saabaste ja niitide kandekauplus 62. AMAN, August Aia 6 lihakauplus turul 63. LEIHBERG C.F. Suur tn. lina ja linaseemne I järgu äri 64. LEIHBERG Suur tn. koloniaal- ja rauakaubad 65. LEIHBERG Suur tn. ehitusmaterjalide äri 66. Tuletõrjeselts I järgu einelaud 67. PASTEL, August turuplatsil pudukaupade kiosk 68. MUGRA, Ernst turuplatsil pudukaupade müük 69. KARUSSON, Jaan Suur 3 pagariäri 70. JÕGAR, Karl Turu tn IV järgu pudukaupade pood 71. JUKK, Kristjan Turu 1 loomade ja liha kokkuost 72. TÄRN, Jaan Jaama 4 tee- ja söögimaja 73. PÄLL, Jaan Suur 11 toiduainete müük 74. VÄRSO, Rudolf Suur 38 sadulsepp MÄRKUS: Vähemalt kahel viimasel aastal pole lehes juttu, nagu oli tsaari-ajal, puude kokkuveost Jõgevale, välja arvatud raudtee metsalõikus Puurmani lähistelt. Alevis elab aga vähemalt 2


209 metsapraakerit, mis kinnitab, et metsamaterjali müük ja ost toimib, aga ilmselt nii vähesel määral, et ajakirjanduses tähelepanu pälvida. (Ü.P.) F 2974 nim 1 sü 42 JÕGEVA MAJAOMANIKUD 1922.a. aprillis Suur tänav Leihberg Arnold Rosental Emilie Luts Jaak Jürmann Paul Jauker Margarete Nahkur Liine Joost Reinhold Lepikson Kristine Alevivalitsus Ilves Jaan Past Mart Aro August Müller Friedrich Ott Hans Toots Gustavi pärijad Madisson Jaan Leihberg Arnold Lätte Jaan Leivategija August Sikk Anna Blum August Rang Peeter Holdt Jüri Tõug August Maasik Jüri Lepp Jaan Kena Otto Dobruschkes Chain Vindi August Hallik Anna Kõva Johan Kont Jaan Rebane August Seppa Kristjan Nigul Anna Abram Liisa Kangur Jaan Blum Gustav Kurs Eduard Õun Eduard „Uku” vabrik Soo Aleksander Alt Gustav Lätt Johan Nõmm Jaan Liigand Jaan Bestmann Mihkel Mõtte Mart Mägi Jüri Piimaühing Jõgi Eva Mägi August Kabel Johan Vene tänav Stepanova Nadežda Domnin Vassili ja Mihhail Aia tänav Johanson Julius Kilk Emilie

Luha Heinrich

Tamm Anna

dr. Dreybladt Aman August

Heinrichson Georg Muru Gustav

Kask Mart

Turu tänav Pikkat Mart Täht Anna Lill Mihkel

Paliale Jaan Jaanov Gustav

Tõnts Jaan Otsa Gustav

Tõruke Liisa Liivak Jaan

Jaama tänav Luha Jaan Mägi Elias Mats Karl Mägi Anna

Postijaam Valdmann Jüri Mägi Kristjan

Postkontor Tepp Tõnis Mürk Tõnis

Naidenkov Sergei Nuudi Jaan Sommer August

Roosi tänav Võikmanson Gustav Kruus Liisa

Jõe tänav Meos August Lomp Jüri

Postimees 22.veebr. 1922 lk 3 Jõgeva alevi korteri olud. Jõgeva alevi korteri-asjade lahendamise komisjon otsustas korterid üürimaksu suhtes kolme liiki jagada. I liigi korteri üüriks määrati 60-kordne, II-liigi üüriks 50-kordne ja III liigi üüriks 40-kordne summa 19.juuli 1914.a. üürist. See asjaolu paneb mõtlema, kas Jõgeval korterid peaks kallimad olema kui Tallinnas, kus üürid ainult 40-kordseks määrati. Imestaja.


210

Päevaleht 1.aug. 1922 lk. 4 Jõgeva alevi tööstus ….. Siit (Jõgevalt) läheks läbi ka kavatsetav Põltsamaa-Jõgeva-Mustvee raudtee. Esimesed alevi alla kuuluvad majakesed on ehitatud umbes 40 aastat tagasi, peaaegu samal ajal, kui ehitati Tallinn-Tartu-Tapa-Valga raudtee. Nende kümnete aastate jooksul on siia ehitatud juba üle saja elumaja ja sündinud niiviisi alev, missugused õigused anti talle ka 1920. aastal. Alevi õigusline ajalugu on küll lühike, kuid tööstuse ajalugu on palju vanem. Tööstus on siin alguse saanud juba mitukümmend aastat tagasi ja viimase ajani õige tähelepanuväärselt välja arenenud…. OSAÜHING „UKU” ….asub umbes kahe versta kaugusel Jõgeva jaamast Tallinna-Tartu maantee ääres. Osaühingu sihiks oli kohalikkudele elanikkudele elektri muretsemine. Selle kõrvale seati sisse ka vilja jahvatus ja villatööstus. Esialgu oli ettevõte tehniliselt väga halvasti sisseseatud, mille tõttu elektrijaam palju kannatada sai. Sellepärast on siis praegu täielik remonteerimine käsile võetud. Villatööstuse alal tehakse kraasimise ja ketramise töid. Sisseseaded on mitmeti täiendatud ja kraasimismasinad uute kraasidega varustatud. Nii võidakse päevas umbes 100 naela villu lõngaks töötada, varem ligi 70 naela. Kraaside laius 40 tolli. Villatööstus asub kahekordses majas: kraasimine alumisel ja ketramine ülemisel korral. Masinate arv: kraasimise masinaid – 5, villalahutajaid – 1 ja ketruse masinaid – 1. Ketrusemasina peale läheb 180 pooli. Jahuveski töötab kahe paari kividega. Tänavu on juure ehitatud koorimise ja püülitegemise osakonnad. Elektrijaam on asutatud 1919 aastal ja andis voolu 1 dünamooga 110 volti suuruses kuni 1921 aasta sügiseni. Elektrijaam töötas ainult talvekuudel. Madala voolu pinevuse tõttu oli kaugemal valgus väike, nii et tuli muretseda veel teine dünamo lisaks. Nüüd on siis voolu tugevus 2x110 volti. Ka juhtus õnnetust sel teel, et majadesse minevad juhed olid isoleerimata ja tuul paiskas neid segi. Nüüd püütakse seda kõrvaldada. Elektrivoolu hinnad: kilowattund – 30 m ja küünlavalgus – 6 m. Kõik need kolm tööstusala asuvad suures kahekordses majas ja pannakse käima 60 hobusejõulise aurukatlaga. Kütteks tarvitatakse puud ja turvast. Töölisi ligi 10. Tööd on tublisti, eriti villatööstus osas. Remonditöödega jõutakse lõpule umbes 15. augustiks, kui Tartu streik ei takistaks, sest aurumasin on Tartus parandusel. JÕGEVA ÜHISPIIMATALITUS Asutatud 1910. aastal. Asutajaks olid ümbruskonna karjakasvatajad põllumehed. Esimesel aastal toodi piima kuni 10.000 naela päevas, kuna viimastel aastatel arvud õige muutlikud olid. Praegu tuuakse piima keskmiselt 6500 naela päevas. Või saak on mitmesugune: mineva nädala keskel saadi 6580 naelast piimast 258 naela võid. Töötatakse igapäev. Ettevõte käib hobuste jõul, milleks kõik talud, kes liikmed, järgemööda iga päev ühe mehe ja 2 hobust annavad, hommiku kella 3 – 1 päeval. Nüüd on kavatsus ettevõtet laiendada ja aurujõul käima panna…. Läbiaetud piim viiakse tagasi. Liikmeid oli varem 100, praegu 118. A.SÖÖT`i VILLAVABRIK on asumisel. Masinad on Saksamaalt varem tellitud ja kõik kohale jõudnud, peale ketrusmasina. Kraasimismasinate laius on 46 tolli. Ettevõtte käimapanemiseks on 6-8 hobusejõuline naftamootor. Töölisi saaks olema 4. Tööd on tublisti loota. J.NÕMMe RAUATÖÖKODA


211 Asutatud 1913. aastal. Tehakse mitmesuguseid lihtsepatöid ja parandatakse ka suuremaid masinaid. Masinaid 3-4, mille käimapanemiseks on tuulemootor, mis ligi 1 ½ hobusejõudu annab. Töölisi 2. J.KÕVA NAHAVABRIK Asutatud 1914. aastal. Pargitakse igasugu nahku peale kroom- ja tallanaha. Toornahad ostetakse mitmelt poolt kokku ja võetakse ka ümbruskonnast parkimiseks vastu. Praegu töötatakse käsitsi, kuid kavatsusel on ettevõtet uuema aja nahatööstuse nõuetele vastavalt sisse seada. Ettevõte on teiste maa-ettevõtetega võrreldes kaunis eeskujulik ja suur. Töölisi 5 inimese ümber. JÕGEVA MÕDU- JA LIMONAADITEHAS täidab enam-vähem lähema ümbruskonna nõudeid. Üleüldiselt kokku võttes, tuleb Jõgeva tööstuse kohta tunnistada, et selle seisukord võrdlemisi hea on ja ka tulevikus väljavaated paljutõotavad. Siinses tööstuses on märgata igalpool suurt edu; püütakse ettevõtteid laiendada ja täiendada vastavalt viimase aja tehnika nõuetele. Nähtavasti ei sünnita ka turgude küsimus algaval ja hästi edeneval tööstusel kuigi suurt muret, sest alev asub maa keskel ja on rahvarikas….. Üldse on tööstusettevõtteid üle 40 ja kauplusi sama palju. Postimees 28.veebr. 1922 lk 5 Jõgeval algas Eesti iseseisvuse aastapäeva pühitsemine tuletõrjujate paraadiga, kus seltsi abiesimees Paju päeva tähtsust meelde tuletas. Õhtul oli seltsimajas pidu korraldatud, kus professor J.Kõpp oma ajaloolises kõnes kuulajaid kaugele minevikku kandis ja tagasi tulles Eesti iseseisvuse 4 aastapäevani. Pidu puhtast ülejäägist otsustati pool invaliidide ja pool Laiuse kihelkonna langenud sõdurite ausamba heaks anda. F 2974 nim 1 sü 42 5.apr. 1922 käsib alevivalitsus kõiki majaomanikke oma hoovid ja tänavad oma kruntide kohalt viivitamatult sõnnikust ära puhastada. Jõgeva alevivolikogu otsusega 27.juunist 1922 võis kuulutusi ja reklaame üles panna ainult alevivalitsuse määratud kohtades. Üks eksemplar kuulutusest või reklaamist tuli enne ülespanemist esitada alevivalitsusele ja vastav maks tasuda. Riigi ja alevivalitsuse teated ja kuulutused maksu alla ei kuulunud. Alevivanem A.Jõgar ja sekretär O.Paju Postimees 3.juuli 1922 lk 2 Jõgeva alev linnade liidu liikmeks. Jõgeva alevivolikogu otsustas omal viimasel koosolekul linnade liidu liikmeks astuda. Alevi esitajaks linnade liidus valiti alevivanem A.Jõgar, kellele volitus anti ka liidu liikmemaks ära tasuda. Postimees 4.juuli 1922 lk 5 Kivitee ümberehitus Jõgeval. Maanteede valitsus võtab sel suvel Jõgeva alevist Põltsamaa poole mineva kivitee põhjaliku parandamise alla. Sel puhul otsustas alevinõukogu maanteede valitsust paluda alevi piirides olevad kiviteed madalamaks teha, kahel pool olevad tee kraadid ära täita ja kraavide asemele jalgteed teha, et alevi elanikkudel võimalus oleks tee ääres kõndida, nagu see linnas on võimaldatud. Et kivitee madalamaks tegemine mitte kerge ei ole ja seaduse järele alevi enese osaks on, siis on küll vähe lootust, et alevivolikogu palve täitmist leiab, vaid alevivolikogu peaks


212 jalgteede korraldamisele küll rutuliselt omal jõul asuma, sest et jalgteed alevis liikumiseks hädasti tarvilised on. Postimees 24.juuli 1922 lk 3 Jõgeva alevi piiride ja plaani kinnitamise küsimus oli mineval laupäeval Tartu maakonna nõukogus harutusel, mis õige pikki läbirääkimisi esile kutsus. Alevi volikogu on õige suurt ala alevi alla soovinud, versta paar kumbagit pidi, millega kohalik vallavalitsus nõus ei olnud. Ministeeriumi korralduse järele võib alevil see maa-ala olla, kus praegu majad peale ehitatud. Siiski oleks tarvilik, et alevivalitsusel oleks võimalik korraldusi teha uute majade ehitamisel alevi piiri ääres. Asja harutamisel tähendati mitmelt poolt arusaamatustele, mis talude alevi alla võtmisel ette tulevad, sest peremehed ei saa kuidagi nõus olla, et nende maad ära lõhutakse. Maakonnanõukogu ei saaks seda kuidagi enne otsustada, kui valla- ja alevivalitsus omavahel kokku leppinud. Läbirääkimiste järele otsustati Jõgeva alevi piiridesse võtta peale endise maa-ala vähemalt maatükid alevi Tallinna tee poolses otsas ja kahel pool raudteed nii laiad ribad alevi uue maa tükini, nii laialt, kui seni raudtee ääres ehituste alla võetud. Maakonna nõukogu otsuse vastu protesteeris maakonnavalitsuse esimees Riives, et otsus ilma kohaliku omavalitsuse ja maaomanikkude kokkuleppeta tehti. F 2974 nim 1 sü 90 Kui siseminister 13.okt 1919 Jõgeva alevi Jõgeva vallast lahutamise kinnitas, jäid alevi piirid seaduslikult kindlaks määramata. Alevi piirid määrati kindlaks alles 1922.a. 22.juulil Tartu Maakonnanõukogu poolt. 7.okt. 1922 kinnitas siseminister alevi piirid, aga jättis alevi alast välja Arro 41, Tootsase 62, Elia 60, Sepa 61, Otsa 27 ja Jaani-Andrese 28 talude maaosad. Algselt aga olid nende talude osad mõõdetud ometi alevi alla ja seal asuvad nüüd majad, mis on seotud hoopis ärindusega ja mitte põllumajandusega. Riigikohus tühistas 22.juulil 1925 siseministri alevi piire koomaletõmbava 7.okt. 1922.a. otsuse. Postimees 10.okt. 1922 lk 5 Siseminister kinnitas määrused Jõgeva alevi piiride kindlaksmääramise kohta. Piir hakkab maksma 1.jaan. 1923.a. Tartu maakonnavalitsusele tehti ülesandeks Jõgeva alevi kaarti valmistada ja kinnitamiseks esitada. F 40 nim 1 sü 5924 l 66 Jõgeva alevi volikogu koosolek 2.nov. 1922 punkt II Loeti ette alevis elunevate majaomanike Jaan Liigandi, Arnold Sööt` i, Haim Domruschkes`e ja teiste palve, millega toovad esile, et siseministri 7.okt. s.a. määruse järgi (RT nr 125) on neid alevi administratiivpiirest välja jäetud ja valla külge liidetud. Avaldajad ei ole sellega rahul ja paluvad astuda vajalikke samme, et nende majad endist viisi alevi sisse arvataks. „Volikogu, pidades silmas, et Jõgeva valla nõukogu omal koosolekul 22.nov. 1918 ise on palunud alevit vallast lahutada ja on otsustanud alevi piirkonda määrata kõik alevi nummerdatud majad, missugusel kujul ka alev maakonna nõukogu ettepanekul siseministri määrusega 13.okt-st 1919.a. kinnitati. Sellajal võttis Jõgeva valla nõukogu alevi lahutamise küsimuse üles põhjusel, et alevi elanika normiviljaga varustada ei tuleks, mispärast alevi elanikud enam mingil tingimusel valla alla jääda ei taha, kust nad omalajal vastu tahtmist välja heideti”….. Alevivanem A.Jõgar, sekretär O.Paju


213 Pitsat: välisringis JÕGEVA ALEVI VALITSUS, keskel: Tartu maakonnas. F 2974 nim 1 sü 52 Dets. 1922 arutatakse volikogus, et praegu tühjalt seisev kõrtsi tallihoone tuleks ehitada ümber alevivalitsuse käskjala elumajaks: eeskoda, sahver, köök, tuba, 2 vangikongi, pesuköök ja saun. Alevil endal pole sauna. Saunahädalised on sunnitud rongiga Tartus saunas käima. Alevivalitsuse asjaajamise päevad on teisipäev, kolmapäev ja reede kella 10.oost kella 14.ooni. ************** KULTUURISÜNDMUSI Postimees 5.jaan. 1922 lk 7 Kuulutus. Jõgeval uuesti avatud kinoteater oma elektrijaamaga. 7. ja 8.jaanuaril kell 5 väga huvitavad kinopildid, kaasakiskuv draam Piinamaja ehk juhtumiste maja Hiina elust – 6 osas. Kaks naljapilti: Abielu arusaamatused, ühes osas, Albert Konik, ühes osas. Postimees 23.veebr. 1922 lk 4 Kuulutus. Jõgeva seltsi ruumides 26.veebr. 1922.a. korraldab Tartu PMP Selts pidu-õhtu sega eeskavaga. Näitemäng „Kuutõbine“ 4 vaatuses laulu ja tantsuga, naljaettekanded ja muud lõbustused. Lendav post, gerpentiini lahing, lõpuks tants puhkpillide orkestri saatel. Vals bengaali valgusel. Vaheaegadel mängib muusika. Algus kell 8 õhtul, lõpp kell 3 öösel. Postimees 9.märts 1922 lk 3 Kuulutus. Jõgeva kinoteater „Jõgeva“ Ühiskondlises seltsimajas 12.märtsil s.a. Esimest korda suurepärane pilt. Kes vaatamata jätab see kahetseb. Meksikaalase kättemaksmine. Traama 5 osas. Mehiko kovboyde elust. 2 lõbusat Ameerika naljapilti. Pääsetäht: 1 koht 45 m, 2 koht 35 m. Postimees 18.okt. 1922 lk 6 Kuulutus. Jõgeva seltsimajas 22.oktoobril 1922 L-Tähkvere Harid. ja Laulu Seltsi poolt suur pidu-õhtu. Eeskavas: kontsert, segaettekanded, näitem.: „Vigurivänt“, jant 5 vaat. Tartu tegelaste poolt. Kaastegevad Tartu kunstiharrastajate seltsi liimked ja teised. Tants hommikuni. Algus kell 7 õh, lõpp k 3 homm. Postimees 6.dets. 1922 lk 6 Jõgeva seltsi saalis pühapäeval 10.detsembril suur pidu-õhtu 1) Mõisavalitseja. Nali 4 v. 2) Astub üles koomiker-kupletist Karin. Tants. Konfetid. Amori post. Puhkpillide orkester. Algus kell 8 õhtul. ************** LEIHBERGI ÄRI Postimees 28.veebr. 1922 lk 3 Kuulutus. C.F.Leihberg ostab suuremal ja väiksemal arvul väljaveoks linu Tartus, Valgas, Põltsamaal, Antslas, Ropkas, Kõrvekülas, Kobratus ja Kuremaal ning Jõgeval (oma ruumides). Postimees 22.märts 1922 lk 8 C.F.Leihbergi kuulutus väljaveoks lina ostmine. Mitmed korduskuulutused. Postimees 25.apr. 1922 lk 4


214 Kuulutus. Hästi puhastatud Elva ja Antsla õmbruse linaseemneid külvi jaks müüb ja vahetab C.F.Leihberg Jõgeval. Ümberkaudsed põllumehed võivad ka sealsamas vähese tasu eest oma linaseemneid ümber puhastada. Järgnevad samad kuulutused 26, 27 ja 29.aprilli lehes. Postimees 22.märts 1922 lk 4 Kuulutus. C.F.Leihbergil Tartus Riia tän. 127 linaladu, pakub püti viisi edasimüüjaile ja talurahvale odava hinnaga sügisese püügi heeringaid. Postimees 1.juuli 1922 lk 4 Kuulutus. C.F.Leihbergi linaladu Tartus Riia tän 127 Pauluse kiriku kõrval müüb vaguni ja püti viisi Port-Kunda tsementi, heeringaid ja punaseid kahelkiva. Samasisuline kuulutus oli ka näiteks 8.VII 1922 lk. 7. Postimees 25.sept. 1922 lk 6 Kuulutus. Portkunda tsementi püti- ja vaguniviisi punaseid kahvlikiva, á 8 marka tükk, ehitustakku ja linaluid müüb C.F.Leihberg. Pealadu Jõgeval, teateid saab Tartus Riia tän nr 127 linaladus. ************** MAJANDUSÜHISUS Postimees 5.mai 1922 lk 6, 8.mai lk 4. Jõgeva Majanduse-ühisus vajab puurkaevu meistrit.

Postimees 16.mai 1922 lk 6 Pühapäeval, 21.mail 1922.a. kell 12 p. antakse avalikul vähempakkumisel Jõgeva Majandusühisuse majaehitus välja. – Ehitusmeistrid peavad olema kautsjoni võimelised. Majaplaan on ühisuses näha iga päev. Juhatus. Jõgeva Majandusühisuse Kalender-Käsiraamat 1938 lk 33 Kalendri andmeil ehitas ühisuse peakaupluse Madis Paju (18.II 1864 – 13.V 1937). M.Paju oli sündinud Ranna vallas, kust tuli Härjanurme valda Jõunesse Lepiku talu peremeheks. Talupidamise kõrval tegutses ka ehitusmeistrina. Oli a-st 1926 Jõgeva Majandusühisuse revisjonikomisjonis ja a-st 1933 surmani ühisuse nõukogu liige ja a-st 1934 nõukogu abiesimees. Postimees 14.sept. 1922 lk 2 Kuulutus. Ostame linu ja linaseemneid päevakohase hinnaga. Jõgeva Majandusühisus. ************** „U K U” Postimees 20.veebr. 1922 lk 4 Kuulutus. Jõgeval „Uku“ elektrijaamas müüa akumulaator, 90 puuda värsket väävelhapet. Ligemaid teateid saab „Uku“ vabriku juhatajalt Jõgeval Suur tän. Nr 41 telefon 24. Postimees 30.märts 1922 lk 4 Kuulutus. Müüa tööstus asutus „Uku“ Jõgeva alevis. Praegu töötavad: villatööstus, elektritööstus, keskjaam, saeveski ja rauatööstus…. Ligemad teated Tartu Kalda tän. 5 kontoris. Postimees 3.mai 1922 lk 3


215 „Uku“ villatööstus Jõgeval kraasib ja ketrab võistlemata headuses ilma järjekorra ootamata igal ajal. Töö hind 25-40 mk. Samasisulised kuulutused on lehes ka näit. 5, 10 ja 12.mail. Postimees 3.juuni 1922 lk 7 Kuulutus. „Uku“ aurujahuveski Jõgeval vajab vilunud poissmees möldrit, kes veski remonteerimist hästi tunneb. Kaupa teeb kohal juhatus. Postimees 5.sept. 1922 lk 8 Kuulutus. Jõgeva „Uku“ villatööstusele villade ketramiseks ja kraasimiseks vastuvõtmine on avatud Pukas L.Luukase juures postkontori vastas. Postimees 20.okt. 1922 lk 6 Kuulutus. „Uku“ villatööstus Jõgeval kraasib ja ketrab võistlemata headuses – Töö hind: 25 marka nael. Postimees 20.nov. 1922 lk 4 Kuulutus. Jõgeva ümbruskonnale anname teada, et „Uku“ aurujahuveski peale põhjalikku uuendamist jälle korralikult töötab. ************** KOOL JA SELLE PROBLEEM Fond 2974 nim 1 sü 6 Alevimajas (alevivalitsuse hoone) on endiselt 1921/1922 kooli klassid. 1922 valiti koolivanemaks alevivalitsuse kirjutaja Osvald Paju. 1922/1923 kool alevimajas ja seltsimajas. Postimees 4.juuli 1922 lk 5 Jõgeva alevivalitsus koolimaja otsimas. Jõgeva alevisse asutati haridusseltsi poolt juba ilmasõja ajal kool. Esiotsa pidas seda kooli selts üleval kuna ta pärast uue alevivalitsuse ülespidada läks. Seni ei ole koolile kohaseid ruume leitud. Ta on klasside viisi mitmes kohas töötama pidanud, nagu seltsimajas, endise alevi kõrtsiruumides ja eramajades. Mineval aastal pöörati ka haridus- ja siseministeeriumi poole, et koolile Jõgeva hobuse postijaama ruumid antaks, kuid palve jäeti tähelepanemata, sest postijaama ruume võib seaduse järele ainult postijaama käimapanemiseks ära kasutada. Nüüd on alevinõukogu jälle koolimajade küsimust omal viimasel koosolekul harutanud ja leidnud, et jaoskonna arsti otsuse järele praegused ruumid koolile kõlbmatud on, sest kahes väikeses klassiruumis peavad kuni 125 õpilast ruumi leidma, mis tarviliselt seisukohalt väga kahjulik. Sellepärast on alevivolikogu otsuseks teinud maakonnavalitsuse poole palvega pöörata, et alevi kooli 5. ja 6. klass lubataks hobuse postijaama majasse paigutada ja et jaama tarvis kõrvalolev kivimaja korda seataks. See maja otsimine võib lõppeda nagu esimene kordki, sest vaevalt on loota, et siseministeerium riigi hooned, millel eri otstarve on, alevikoolile anda saab, ilma et selleks seadust oleks. Arusaamata on aga, miks alevivolikogu ja valitsus asja tõsisemalt ette ei võta ja koolile alalise korraliku maja ehitamise peale ei mõtle. Võimalusi selleks peaks olema, sest alevis töötavad kaks trahterit, millede pealt alev suuri maksusid saab ja mida maakonnavalitsus selle tingimisega on lubanud avada, et sissetulek nendest alevi kooli peale ära saaks kasutatud. Peale selle on uue seaduse järele alevil õigus koolimaja ehitamiseks riigilt pikaajalist laenu saada, missuguse võimaluse alevivolikogu ära kasutama peaks. Postimees 15.aug. 1922 lk 6


216 Kuulutus. Jõgeva kõrgem algkool vajab kutsega Eesti keele õpetajat. Valimine 27.aug. alevivalitsuse hariduskogu ees, isiklik ilmumine tarvilik. Postimees 26.aug. 1922 lk 19 Jõgeva saab uue kõrgema algkooli. Jõgeva kõrgem algkool asub kahes ruumis, millest kumbki koolile sündsad ei ole. Et seda viga parandada, peeti ühine Jõgeva vallavolikogu ja alevivolikogu koosolek ära, kus otsustati Jõgevale uus kõrgema algkoolimaja ehitada. Selleks annab vald alevi piiri äärest vastava maatüki, kuna ehituskulud ühtlaselt kantakse. Kooli juure avatakse ka põllutöö klass. Jääb soovida, et see ühine otsus mitte ainult paberile ei jääks. Postimees 14.dets. 1922 lk 6 Jõgeva kõrgem algkool vajab 1.jaanuarist 1923 kutsega õpetajat. Valimine 21. dets… alevivalitsuses. Postimees 4.apr. 1922 lk 5 Tartu maakonna kõrgemad algkoolid. Läinud aastal olid Tartu maakonna algkoolide kõrgemad klassid (5. ja 6.) maakonna ülespidamisel. Nüüd teatab Tartu maakonna koolivalitsus valla- ja alevivalitsustele ning koolidele, et 19.jaan. s.a. maakonnanõukogu otsuse põhjal ainult Otepää, Torma, Laiuse, Maarja-Magdaleena ja Elva kõrgemad algkoolid maakonna ülespidamisele võetud. Kõikide teiste koolide juures olevate kõrgemate klasside ülespidamine on valdade ja alevite kanda jäetud… 5. ja 6. klasside õpetajaile korteri andma ehk korteriraha maksma, mida läinud aastal maakonnavalitsus tegi. Maakonnavalitsus lubab siiski neid koole ikkagi rahaga toetada, aga see eelarve olla veel kinnitamata. ************** Postimees 5.jaan. 1922 lk 6 Jõgeval põllumeeste selts asutatud. Karjakasvatuse eriteadlase A.Kangro eestvõttel oli 27.dets. m.a. Jõgeva seltsimajas koosolek korraldatud, kus hra Kangro seletust andis põllumeeste seltsi asutamise vajaduse üle. Ettepanek leidis koosolejate poolt vastutulekut, nii et otsustati põhikiri kohe kinnitamisele saata. Seltsi juhatusse valiti: esimeheks A.Kangro, tema abiks põllumees A.Raja, laekahoidjaks põllumees E.Teder, selle abiks käsitööline M.Tomson, kirjatoimetajaks metsaametnik A.Holdt, abiks põllumees A.Vehrvald. F 2974 nim 1 sü 42 Dr Hermann Dreybladt on Laiuse jaoskonnaarst. Postimee 5.nov. 1922 lk 8. Kuulutus. Jõgeval (turuplatsil) kõnetraat 5 dr. Joh. Schanin vastuvõtmine iga päev kella ½ 9 h. Tarbekorral sõidan välja. Postimees 23.sept. 1922 lk 8 Kuulutus. Laiuse jaoskonna ämmaemand M.E.Holdt. Sõidan välja sünnitaja juure igal ajal. Jõgeval Suur tän. nr 25. Korduskuulutus 30.sept., hiljem veel. Postimees 13.jaan. 1922 lk 4


217 Kuulutus. Ostame sööda- ja seemne kaeru. Vastuvõtt: Jõgeval iga teisipäev ja reede postijaama aitades. A.Kurruk ja H.Lell & Co. Postimees 11.veebr. 1922 lk 4 Kuulutus. Ostame kuivatatud seemne kaeru ja otri. A.Kurruk ja H.Lell & Ko. Vastuvõtmised Tartus, Elvas ja Jõgeva postijaama aidas A.Lauri juures igal teisipäeval ja reedel. Postimees 23.jaan. 1922 lk 6 Jõgeva alevile kaks laata juure lubatud. Detsembrikuus l.a. pööras Jõgeva alevi nõukogu ja valitsus maakonnavalitsuse poole palvega lubada alevis senise 3 laada kõrval veel 3 laata. Maakonnanõukogu lükkas palve tagasi. Nüüd esineti Jõgeva alevi poolt uue palvega. Maakonnanõukogu otsustas omal koosolekul 20.jaan. alevis laatasid pidada 15.detsembril ja 3.veebruaril. Postimees 3.dets. 1922 lk 5. Jõgeva alevi 1922.a. jõulu-laat peetakse 15.detsembril. Tähtraamatus ekslikult 3.detsembril. Postimees 14.dets. 1922 lk 6. Kuulutus. Soovitan jõuluks oma austatud kaubatarvitajatele igasugu küpsiseid, piparkooke, biskviite, jõuluküünlaid, jõulupuu ehteid jne. Jällemüüjatele kõrged %%. Palun lahkesti vaatama tulla. J.Karusson Jõgeval. Postimees 28.veebr. 1922 lk 6 Kuulutus. Jõgeva alevis uus maja kohe müüa, osalt valmis tegemata. Võib ka vähema tööstuse jaoks pruukida. Hind 230 000 marka. Sealsamas on ka sepa ja luksepa tööriistad müüa. Suur tän. Nr. 52. Postimees 9.märts 1922 lk 4 Kuulutus. Põllumajanduse Keskühisus „Estonia“ arvel võtab vastu põllumeestelt kõige paremate tingimustega rukkid, söögikaeru, pelushkit. Jõgeval iga päev kaupmees Ilvese aitades, tel. 13, igal teisipäeval, neljapäeval ja laupäeval. Postimees 24.mai 1922 lk 1 Kuulutus. Ostame suuremal hulgal sigu ja häid kuivi toidukaeru. Vastuvõtukohad… Jõgeva Majanduse Ühisus. P.K. „Estonia“ Postimees 3.märts 1922 lk 3. Tartu maakonnavalitsus on oma toitlusosakonna ja kaubandus-tööstusosakonna likvideerinud, samuti laod. Postimees 18.märts 1922 lk 7 Kuulutus. Kütteainete keskkomitee likvideerimise komisjon annab seega teada, et 27.märtsil s.a. kell 10 hom…. Tapa-Voldi liini voliniku kantselei juures Jõgeva jaama lähedal enampakkumise teel kohe makstava raha eest müüakse rukkeid, rukkijahu, tangu, otri, heeringaid, silke, soola, sea- ja loomaliha, uusi poolsaapaid, tallanahka, rauda, tööriistu, kivisüsi, tühje tünne ja viljakotte, laua- ja detsimaal-kaalusid, luksepa tööriistu, hobuseid, hobuseriistu, sõidu- ja veoriistu ja muud kraami. Kui 27.märtsil kõik kraam ära ei müüda, siis kestab enampakkumine järgmisel päeval edasi. Likvideerimiskomisjon.


218 Müüdava kraami hulk ja loetelu viitab sellele, et kütteainete komiteel on Jõgeval olnud olulise suurusega kohalik käitis. – Ü.P. Postimees 12.sept. 1922 lk 4 Kuulutus. Kütteainete keskkomitee likvideerimise komisjon müüb suuõnalisel ja kirjalikul enampakkumisel 16.septembril kell 9 homm Jõgeva alevis hobuse postijaama ruumes Kursi kiriku, Puurmani, Saadjärve, Avinurme, Pajusi Pendrassaare jm metsades olevat erinevat metsamaterjali. F 2974 nim 1 sü 6 Turuplatsil on August Pasteli ja Ernst Mugra kaubaputkad. Tegutseb Jõgeva Piimaühisus. 3.mail 1922 palub Albert Ivanthal luba asutada mõdu- ja limonaaditööstus. Luba anti. Postimees 15.apr. 1922 lk 7 Tartumaa riigimaade valitsus teatab enampakkumise teel kalapüügi õiguse 1.maist üheks aastaks 25.aprillil välja anda: 3) Pedja jõgi Jõgeva osas 500 mk aast. 6) Kaave jõgi Jõgeva osas 200 mk aast. Postimees 12.mai 1922 lk 6 Jõgeva Küttide Selts annab seeläbi teada, et allnimetatud vetes on kala- ja vähipüük keelatud. Onga jõgi Vaimastveres, Pedja Vaimastveres, Pedja Jõgeval, Pedja Härjanurmes, Pedja Puurmanis, Kaave Jõgeval, Kaave Härjanurmes. Postimees 20.sept. 1922 lk 4 Teadaanne. Tartu maakonna kaitseliidu kütisalga Jõgeva harurühm teatab oma seltsi liikmetele, et kes liikme ja metsarendi maksu 1.okt. 1921 (?).a. ära maksnud ei ole, saavad nimekirjast maha kustutatud. Keda peale selle tähtaja metsadest tabatakse, loetakse salaküttideks ning saavad seaduslikul teel vastutusele võetud. Eestseisus. Postimees 20.apr. 1922 lk 4 Kuulutus. Jõgeval Suur tän nr 11 naiste- ja meester. riiete juurelõikamise kursuse peale võtan veel õpilasi vastu 23.aprillini s.a. Kursuse juhataja. Postimees 20.apr. 1922 lk 5 Jõgeva valla Otsa ja Pälluri talu peremehed on ilusale Siimusti mäele uue surnuaia jaoks umbes pool tiinu maad andnud, sellele kena aia ümber teinud, teed ajanud ja ilupuud sisse istutanud. See ettevõte on tarvilik ja otstarbekohane, sest et Laiuse ja Põltsamaa kihelkonna surnuaiad 15-20 versta siit kaugel on, mis kehvematele inimestele matuse korral suurt raskust sünnitab. Uus matusepaik avatakse ligemal ajal sisseõnnistamisega. F 2974 nim 1 sü 6 3.mail 1922 teatab August Meos, et ta võtab enda peale Jõe tänava hagudega täitmise ja sinna peale savi veo, kui alevivalitsus savivõtmise koha annab ning töömeestele palga maksab. Volikogu nõustus. 3.mail 1922 tegi alevivanem August Jõgar ettepaneku Vene tänavale tsemendist truup ehitada ning alevimaja esine ja turuplats 1922.a. kevadel kaskede istutamisega kaunistada. Istutatud puud piirata puust aiaga. Alevi palgal on korstnapühkija Karl Brunovski.


219 Postimees 22.mai 1922 lk 2 Tartu maakonnavalitsus on teinud maanteede ja veeteede valitsusele ettepanekud: …Jõgeva jaamast Jõgeva mõisa viiva 2 verstaline juurdeveotee kiviteeks sillutada, Laiuse mäe mahakaevamine ja kividega sillutamine ette võtta… lk 3 18.mail varastati Jõgeva vaksalis Liigvalla mehelt Hans Treederilt 3 kangarulli 6500 marga väärtuses ära. Postimees 1.juuni 1922 lk 3 Kuulutus. Jõgeva mõisas vajatakse iga päev turbalõikajaid. Postimees 15.juuni 1922 lk 8 Kuulutus. Dr J.Schanin Jõgeval (turu plats) vastuvõtt suve ajal kell ½8 h. Pääle lõunat sõidan haigete juure. F 2974 nim 1 sü 6 Arnolt Sööt sai 27.juunil 1922 loa avada Suur tn 52 villakraasimise- ja ketramise tööstuse. 1922.a. suvel pidi Kivitee (Suur tänav – Ü.P.) remont ette võetama. Märgitakse, et kivitee on selle ääres asuvate hoonetega võrreldes väga kõrge ja oleks tarvis tee madalamaks teha ning laiemaks tegemiseks kividega täita. Postimees 3.okt. 1922 lk 6 Kuulutus. Jõgeva ja ümbruskonna rahvale teatame sellega, et ligematel päevadel algab tegevust Jõgeva alevis Suur tän nr 52 (jaoskonna loomaarsti vastu) A.Sööt & Ko villakraasimise ja ketramise tööstus. Uue sisseseade tõttu tehakse töö korralikult ja kiirelt. Töö headuse eest täielik vastutus. Tööd juhatab ümbrusele hästi tuntud villameister A.Sööt. Tööde vastuvõtmine igal ajal. Austusega A.Sööt & Ko. Postimees 28.juuni 1922 lk 3 Jõgeva jaoskonna loomaarst on saanud vahendeid kaitsepritsimise tegemiseks Siberi katku vastu loomade juures… Postimees 30.juuni 1922 lk 3 Tartu maakonna hobuse postijaamade võrku kuulub 15 jaama. Neist töötavad: Tartu, Voldi, Jõgeva, Vaiatu, Saare… Uuesti avatakse Mustvee, Puurmani… jaamad. Postimees 6.juuli 1922 lk 5 1. ja 2. juulil peetud Väike-Maarja Põllumeeste Seltsi põllumajandus- ja tööstusnäitusel sai Joh. Võsu Jõgevalt vanutatud, värvitud ja pressitud kangaste ja muude värvimistööde ning kodumaa tööstuse edendamise eest esimese auhinna – kuldauraha. Postimees 24.aug. 1922 lk 2 Laiuse 18-19.aug. põllumajandusseltsi korraldatud näitusel sai J.Võsu riide värvimise, vanutamise ja pügamise tööde eest I auhinna. Rahvale demonstreeriti ka traktoriga kündi. Postimees 26.sept. 1922 lk 4 Torma põllumajandusnäitusel sai Juhan Võsu Jõgevalt riidevärvimise tööde eest tunnistuse kuldauraha jaoks. Postimees 19.juuli 1922 lk 4


220 Kuulutus. Jõgeva I kontroll-ühisuse peakoosolek on pühapäeval 23.juulil kell 3 p.l. Jõgeva mõisas. Päevakorras liikmete vastuvõtmine, juhatuse valimine, kontroll-assistendi palkamine… Postimees 29.juuli 1922 lk 2 Jõgeva-Puurmani raudteeliini kavatseb raudteevalitsus lähemail päevil avada ka eraisikutele kraamivedamiseks, kuna tähendatud teed seni ainult raudtee enese materjalide väljavedamiseks tarvitati. Postimees 9.aug. 1922 lk 6 Kuulutus. Korras Lanzi rehepeksu garnituur 10-hob. jõulise lokomobiiliga kohe müüa. Sealsamas on endise hobuse postijaama vankrid ja saanid müüa. Lähemalt Painküla veski, Jõgeva kaudu, kõnetraat 41. Postimees 12.aug. 1922 lk 1 Kuulutus. 19. ja 20.aug. näitus Laiusel. Jõgevalt 8 versta, alaline autoühendus Jõgeva ja Laiuse vahel. (Näitusekülastajate autoveo korraldas ETK Põltsamaa tehas.- Ü.P.). Postimees 29.aug. 1922 lk 3. Eile hommikul kell 9 ja 5 min jäi Jõgeva jaamas keegi Jõgeva valla kodanik rongi alla, mis õnnetul pea purustas. F 2974 nim 1 sü 42 1922.a. septembris oli alevis 21 jalgrattaomanikku – Arnold Sööt, Martin Lall, August Vindi, August Valdman, August Meos, Mart Alver, Kristjan Jukk, Richard Stahlberg, Jaan Karusson, Johan Kabel, Osvald Paju, Chaim Dobruschkes, Tõnis Hoff jt. September 1922. Jõgeva mõisas on puhkenud verine kõhutõbi ehk düsenteeria. Karl Teder müüb turul riidekaupu. F 2974 nim 1 sü 6 6.sept. 1922 anti Spordiseltsile 2,5 vakamaad maad krundi 35 küljest Laia uulitsa liinist „Kruusa” talu lepikupoole. Maad võis spordiselts kasutada edasiandmise õiguseta oma mänguplatsiks. Ühtlasi pidi spordiselts maksma selle maa pealt nõutavad maksud. („Kalju” asut. 1922, liikmeid 48, varand. 25 000 marka – lk.550 EESTI I, Tartumaa, Maateadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus, Tartus 1923, Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus). F 2974 nim 1 sü 6 Oktoobris 1922 on alevis 2 restorani. 2.nov. 1922 otsustati lubada trahterimaksust kulutada 50 000 marka mootorpritsi ostmiseks ja anda see siis tuletõrjeseltsile kasutada. Postimees 7.nov. 1922 lk 2 Jõgeva alevivolikogu on otsustanud kohaliku tuletõrjujate seltsile Saksamaalt mootorpritsi tellida, mis üle sajatuhande marga maksma läheb. Sk. Postimees 9.aug. 1922 lk 3 Jalgpall Jõgeval. Möödunud pühapäeval (6.aug. – Ü.P.) peeti Jõgeval võistlust kohaliku ja Tamsalu jalgpalli meeskonna vahel, tagajärjega 6:1 Jõgeva kasuks. Tamsalu meeskonnal puudub kokkumäng, mis ka kaotuse põhjustas.


221 Postimees 24.mai 1922 lk 3 Kuulutus. Autoühendus Põltsamaa-Jõgeva vahel suvel 1922.a. 1) Reisijate sõidud Põltsamaalt Tallinna ja Tartu rongidele kell 1 öösel vastu pühapäeva, teisipäeva, kolmapäeva ja reedet; 2) Reisijate ärasõidud Jõgevalt Põltsamaale Tallinna ja Tartu rongidelt kell 6 hommikul igal pühapäeval, teisipäeval, kolmapäeval ja reedel; 3) Kaubavedu ühes reisijate pealevõtmisega iga päev tellimise järele. ETK Põltsamaa tehased.. Postimees 12.sept. 1922 lk 2 Kuulutus. 13.septembrist s.a. algab ETK autoühendus Jõgeva ja Mustvee vahel. Väljasõit Jõgevalt kell 5.30 hommikul, väljasõit Mustveest kell 11.30 õhtul. Korduv kuulutus 13.sept. Jõgeva Majanduse Ühisus Postimees 21.sept. 1922 lk 4. Autoühendus Jõgeva-Mustvee vahel avati 10 skp. Autobus sõidab iga päev Jõgevalt Mustvee ja tagasi, võttes peale reisijaid ja kaupa. Mustveest Tallinna sõitjaile on see suureks kergenduseks. F 2974 nim 1 sü 90 Jaan Mardi p. Tärn pidas alevis teemaja ja võõrastemaja 24.II 1922 – 5.X 1923. Postimees 14.sept. 1922 lk 6 August Meos kuulutab, et 9.sept. jookis Jõgeval ära tema noor hagijas ja palub vaevatasu eest teatada koerast Jõe tän nr 1. Korduskuulutus 16.sept. ja 18.sept. Viimases kuulutuses lubab Meos koera eest eraldi otsimise ja hoidmise tasu ja kinnitab ka head vaevatasu koerast teatamisel. Postimees 22.sept. 1922 lk 2 Mootorvagunid Puka-Jõgeva vahel. … Maakonnavalitsuse 20 skp. koosolek… Ka tunnistati soovitavaks kohaliste elanikkudele linnas käimise hõlbustamiseks Pukast kuni Jõgevani mootorvagunid käima pandaks, nii et ka koolilapsed, kes Nõos, Elvas, Kärknas ja Voldis elavad, nendega hommikul linna ja lõuna ajal tagasi võiks sõita… Postimees 7.okt. 1922 lk 5 Sõjaväele kõlblike hobuste registreerimine: - Jõgeval 23.okt., Jõgeva alevis 24.okt. Postimees 8.nov. 1922 lk 5 Jõgeva haridusseltsi näitemüük. Jõgeva haridusselts kavatseb näitemüüki toime panna ja on sellekohase palvega siseministeeriumi poole pööranud. Maakonnavalitsus on otsustanud näitemüügi korraldamist soovitavaks tunnistada ja vastava ettepanekuga siseministeeriule esineda. Postimees 9.nov. 1922 lk 5 Maakonnavalitsus teatas posti-peavalitsusele, et tema nõus on riigi postivedu 1) Jõgevalt Palamuse postkontorisse 6 korda nädalas ühe hobusega Jõgeva hobusepostijaamale kohuseks tegema, kui posti-peavalitsus postiveo eest jaamapidajale 6000 marka kuus tasu maksab (igatahes veidi hiljem veetigi 6 päeval post Jõgevalt hobusega Palamusele, aga kas nendel või teistel tingimustel, sellekohases teates märgitud polnud – Ü.P.).


222 2) Jõgevalt Mustveesse ja sellel liinil olevatesse postiasutustesse Laiusel ja Võtikveres (Torma – Ü.P.) 6 korda nädalas ühe hobusega Jõgeva ja Vaiatu hobuse-postijaamadele kohuseks tegema, kui posti-peavalitsus maksab postiveo eest 12000 mk tasu kuus ja asja nii korraldab, et postikotid, mis Jõgevalt Mustveesse ja Mustveest ning Võtikverest Jõgevale saadetakse, Vaiatu postijaamas vahetatakse…. Maakonnavalitsus ei saa praegu mitte veel postivedu Jõgeva ja Vaiatu jaamapidajatele siseministri poolt kinnitatud taksidega kindlaks teha, sest et põllutööministeerium ei ole nendele jaamadele mitte veel tasuta kätte annud 2 normaal-talu, vaid ainult ühe normaaltau umbes 30 vakamaa põlluga ja hoonetega, mille eest aga jaamapidajad riigile ja maakonnale renti maksavad, kuna maakonnavalitsus oma osa saadud rendist hoonete remonteerimiseks on tarvitanud. Postimees 21.nov. 1922 lk 4. Raudtee varustuse osakond annab välja vähempakkumisel puude laadimise tööd raudteejaamades ja liinide ääres: … Jõgeva-Puurmani liin… Postimees 2.dets. 1922 lk 5 Teadaanne. Jõgeva vabatahtelise tuletõrjujate seltsi juhatus annab seltsi hääleõiguslistele liikmetele teada, et 10.dets. s.a. kell 12 päeva, saab seltsi alkoholiline einelaud seltsi liikmete vahelisel enampakkumisel 1923 aasta peale väljaantud. – Tingim. üle annab seletusi seltsi esimees Jõgeva alevis Jõe t nr 1. Juhatus. Postimees 3.dets. 1922 lk 6 Tallinna Maieri kroomnahavabriku kroomnahka ja nahka saab Jõgeval osta P.Jürmanni kauplusest. Postimees 24.dets. 1922 lk 6. Postimees jõuab nüüd Jõgevale kohe ilmumispäeva hommikul kell 6.3o.

1923 ALEV: ILME, VALITSEMINE Postimees 19.jaan. 1923 lk 4 Rahvaloenduse andmeil oli Jõgeva alevis 118 maja, 259 korterit ja 910 elanikku, kellest 418 meest ja 492 naised. Võrdluseks: Mustvees oli 2745 elanikku ja Põltsamaal 2104 elanikku. Postimees 17.märts 1923 lk 4 Tartumaa alevitest on suurima pindalaga Mustvee alev – 1434 tiinu ja 1175 ruutsülda, Jõgeva alevi pindala on kõigest 31 tiinu 2132 ruutsülda. Postimees 27.jaan. 1923 lk 4 Jõgeva alevi eelarve on tasakaalus 1 301 308 marka. KULUD on järgmised: alevivalitsuse ülespidamine ja administratsiooni kulud 783 500 marka, vaeste hoolekanne 10 000 marka, koolid 236 892 marka, alevimaade maksud 90 000 marka, läinud aasta võlgade ja puudujääkide tasuks 41 851 marka, ettenägemata kulud 59 066 marka, uue koolimaja ehitamiseks 50 000 marka, tänavate ja sildade parandus 30 000 marka. SISSETULEKUD on järgmised: liikumata varanduse maks 9309 marka, maarent 90 000 marka, laada ja turumaks 50 000 marka, tööstusmaks 34 000 marka, restoranimaks 400 000 marka, viinalubad 35 000 marka, äritunnistuste maks 25 000 marka, korstnapühkimise maks


223 30 000 marka, tulumaks 40 000 marka, koolide majanduslikkudeks kuludeks Jõgeva vallast 125 000 marka, alevi hoonete rendid 50 000 marka, tsekipiirituse poodist 400 000 marka ja muud vähemad tulud 13 000 marka. Jõgeva valla eelarve oli tasakaalus 773 833 marka, Mustvee linna eelarve 1 017 914 marka. Postimees 24.veebr. 1923 lk 1 Siseminister keeldus Jõgeva alevi piirisid laiendamast. Jõgeva alevivalitsus esines palvega alevi piirisid laiendada. Siseminister kirjutas eile määrusele alla, mille järele laiendamise ettevõtmine ei ole lubatud. Keeldumise põhjenduseks tuuakse ette muuseas, et need asjaolud ja see seisukoht, mis olid möödunud Jõgeva alevi piiride kindlaks määramisel 7.oktoobril 1922.a. ei ole muutunud, pealegi ei ole soovitav põllumajanduseks kasutatavaid maid alevi külge liita. F 40 nim 1 sü 5923 leht 87 1923.a. ei lubanud Jõgeva vald lugeda Jõgeva alevi koosseisu kuuluvaks järgmisi maju: - Jaan Lille maja Aru 41 talu maal - Johannes Kabeli poeruumiga elumaja Tootsase 62 talu maal - Anna Mägi elumaja Otsa 27 talu maal - Jaan Liigandi elumaja Elia 60 talu maal - Eva Jõgi elumaja Elia 60 talu maal - Jüri Mägi elumaja Elia 60 talu maal - Mart Mõtte elumaja Elia 60 talu krundil - Mihkel Bestmanni elukorterit sepapajaga Elia 60 krundil - August Mägi elumaja Elia 60 talukrundil - Kusta Kivistiku elumaja Tootsase 62 talu maal - Eduard Kurs`i maja Tootsase 62 talu maal - Kusta Blumi elumaja Tootsase 62 talu krundil - Kristjan Kalamehe elumaja Aru 21 talu maal leht 96 Jõgeva ehituskrundid olid ühe Riia vakamaa suurused (200 x 200 jalga) ehk 800 ruutsülda. Postimees 7.veebr. 1923 lk 5 Joomine Tartu maakonnas 1922. … Üksikutest trahteritest on piiritust kõige rohkem läbi müünud Jõgeva alevis asuv Ed. Asperi trahter, nimelt 18 638 kraadi 559 140 m eest kroonu hinna järele… Postimees 11.aug. 1923 lk 5 Jõgeva alevi tänavate ja kraavi truupide parandamine. Tänava-aasta eelarvesse oli üles võetud kaunis suur summa alevi tänavate ja alevi ümbruskonna kraavi truupide parandamiseks. Tööd võeti ette, kuid kulud läksid suuremaks, kui ette oli nähtud. Üle eelarve on kulutatud seni tänavate ja truupide parandamiseks 52000 mrk. Tarvis läheb veel umbes 2000 mrk. Alevinõukogu tööde tarvidust silmas pidades otsustati nimetatud üle eelarve tarvitatud summasid lisa eelarvesse üles võtta. Lisa eelarve summad saaksid kaetud alevi ettenägemata sissetulekutest, mida käesoleval aastal ka rohkem sisse on tulnud kui ettenähtud eelarves. Rohkem on sisse tulnud äriteenistuste maksudest laadamaksust, lõbustusmaksust, tulumaksust ja õllemüügi maksust. Ühtekokku 110 000 mrk. missugune summa parajasti katab tänavate paranduste ja ehituste summa.


224 lk 5 Jõgeva alevimajas võetakse remont ette. Jõgeva alevimaja on mitmeid aastaid seisnud ilma remondita ja on seestpoolt muutunud täiesti korratuks. Sellepärast otsustas alevinõukogu juba tänavu maja remonditööd ette võtta, seda enam, et remonti tarvitavad iseäranis kooli ruumid. Postimees 9.sept. 1923 lk 6 Terve lehekülg on kaetud järgmiste kuulutustega Jõgevalt: Paul Jürmann – Jõgeva, kõnetraat 17, soovitab oma alalisest suurest ladust tarvitajatele kõiki tarvisminevaid kaupasid kõige odavama päevahinnaga. Riidekauba jaoskond on uut moodi riietega täiendatud ja pakutakse sel alal ainult kõige paremate vabrikute kaupa: palitu-, ülikonna-, villaseid- ja poolvillaseid kleidi riideid, villaseid tekke, villaseid suur- ja pearätikuid; siidi salle ja rätikuid; suur valik uutest fanellidest; täielik ladu pleegitatud ja pleegitamata pesumaterjalist; soome kanga lõime; head viljakoti- ja presentriiet. Alaline uudis riidekaubas. Jällemüüjatele suur hinnaalandus. C.F.Leihberg – Jõgeval soovitab katusepappi, tõrva, aknaklssi, lati-, sindli-, krohvi- ja papinaelu, maalrivärvi, värnitsat, terpentiini, kriiti, rauda, sepasüsi, kustutamata lupja, PortKunda tsementi, krohvimise matte, sindleid ja telliskiva. J.Ilves – Jõgeval, Suur tänav nr 12 telefon 13 soovitab oma kaubamajast igasuguseid põllutööriistu, põllurammu, rauda, sepasüsi, heeringaid, soola, petrooleumi, bensiini, masina ja tsilindri õli, autoõli ja tavotti. Müügil igasugune naha- ja riidekaup, jahu ja suhkur. Jällemüüjatele soodsad tingimused. Hinnad mõõdukad. Jõgeva Majanduse Ühisus soovitab oma liikmetele ja teistele igasuguseid põllutööriistu, põllurammu ja majapidamise tarbeasju. Kõige kasulikum ostukoht jällemüüjatele. Hinnad mõõdukad. Jõgeval Suur tänav 11 M.Gelbarti uuesti avatud nahakauplus soovitab omast rikkalikust ladust pinsoli, voodri ja peanahka. Vahetab valmis pargitud nahkade vastu tooreid nahku. – Saadaval igasugused kingsepa tarbeasjad. – Hinnad mõõdukad. See kuulutus kordub 16.sept. J.Luts Jõgeval Suur tän 7 – soovitab „Union“ ja „Estoking“ saapaid. Saadaval suvi- ja talvemütsid. Hinnad mõõdukad. Postimees 29.nov. 1922 lk 7 Jõgeva alevist kutsuti noorsõdurid komisjoni teisipäevaks 6.veebr. 1923 kella 8.oo-ks. F 2974 nim 1 sü 52 1923.a. augustis lahkus alevist elamast volikogu esimees M.Tomson ja uueks esimeheks valiti 5.sept. Abraham Laan. Riigi Teataja Jõgeva alevivolinike ja nende kandidaatide nimekiri 8. ja 9.dets. 1923.a. valimistelt. Volinike volitused olid maksvad 1.jaanuarini 1927. MAJAPEREMEESTE rühm: Volinikud: Paul Jürmann, Hermann Dreybladt ja Jaan Luha Kandidaadid: August Meos, Tõnis Mürk, Tõnis Hoff, Hindrik Luha, Kristjan Juck, Vassili Domnin, Jüri Valdmann, Jaan Ilves, Jaan Nõmm, Johan Kõva, Elias Mägi ja Jüri Maasik.


225 VABAMEELSETE rühm: Volinikud: August Vindi, Artur Kangur, Aleksander Holdt, Ernst Lehtmets ja Juhan Ottenson; Kandidaadid: Johannes Laur, Aleksander Annus, Orest Lääne, Julius Janson, Karl Miller, August Amann, Martin Kass, August Kuusk, Jaak Luts ja Mart Kask. KESKERAKONNA rühm: Volinikud: Richard Stahlberg, Abraham Laan, Jaan Karusson; Kandidaadid: Jaan Visnapuu, Johan Leimann, August Aro, Hans Ott, Mart Truus, Georg Heindrichson, August Pääro, Johannes Pütsepp, Villem Saar, August Rebane, Adalbert Arst. ÜÜRNIKE JA KÄSITÖÖLISTE rühm: Volinikud: August Jõgar, Martin Lall, Ernst Mugra, Oskar Päid; Kandidaadid: Leonhard Paljak, Gustav Jaanov, Mihkel Tänav, Aleksander Sermat, Jaan Sinka, Gustav Otsa, Mihail Domnin, Karl Rebane. Postimees 20.nov. 1923 lk 7 Jõgeval võitsid vabameelsed, saades 122 häält (5 kohta); majaomanikud said 85 h (3 k); keskrühm 82 h (3 k); käsitöölised ja üürnikud 86 häält (4 kohta). F 2974 nim 1 sü 52 13.dets. 1923 tuli kokku uus valitud alevivolikogu. Volikogu oli 15-liikmeline: H.Dreybladt, A.Holdt, A.Jõgar, P.Jürmann, A.Kangur, J.Karusson, M.Lall, A.Laan, J.Luha, E.Lehtmets, E.Mugra, J.Otenson, O.Päid, R.Stahlberg ja A.Vindi. 1924.aastaks valiti volikogu juhatajaks H.Dreybladt, tema I abiks Artur Kangur ja II abiks Richard Stahlberg. Alevivanem valiti 3-aastaks. Selleks sai väljastpoolt volikogu Johannes Laur, abideks Ernst Mugra ja Jaan Karusson. Märkus: Johannes LAUR valiti alevivanemaks 13.dets.1923 3-aastaks, aga oli selles ametis vaid 1926.a. jaanuarini, mil astus tagasi, kaevates tervise üle. Osales Vabadussõjas ohvitserina, leitnant, ja talle anti Saue mõisast autasumaa. Oli Jõgeval Kaitseliidu taasasutajaid, võttes 1924.a. 8.dets. osa asutamiskoosolekust. Alfred Lauri ja Aleksander Lauri vend. Elas 1923.a. hobupostijaama majas Jaama tn 2. ************** JÕGEVA ALEVI HÄÄLEÕIGUSLISTE KODANIKUDE nimekiri rahvahääletuseks ja riigikogu valimisteks. F 2974 nim 1 sü 65 Nimekiri on koostatud dateerimata ajal 1923. aastal. Perekonnanimed on nimekirja koondatud perekonnanime esimese tähe järgi koostatud alfabeediliste nimegruppidena. Nimegruppide sees mingit kokkupaneku süsteemsust ei ole. Kuna nimekiri on kirjutatud käsitsi, ei ole alati kõik nimed käekirja iseärasuste tõttu täpselt arusaadavad ja 4-5 isiku nimed on siinesitatud nimekirjast seetõttu välja jäetud. 4-5 nimel on nime õigsuses kahtlemise pärast nime järgi listud sulgudes küsimärk (?). Nimed on kirjutatud nii, kuidas nad nimekirja originaalis esinevad ja pole ilmselt seetõttu igakord ametliku kirjakujuga sarnased. Originaalis on palju nimede mahakriipsutusi, aga siinsesse nimekirja on nad alles jäetud. Samuti on nimekirja originaalis tehtud kaunis palju juurdekirjutusi. Juurdekirjutamiste aeg pole teada, aga ilmselt ulatuvad juurdekirjutused vähemalt 1924. aastasse. Kui isiku nimi esineb erinevail aadressidel, on ta ilmselt elukohta vahetanud. Kas ränne Jõgeva alevisse või siit ära mujale on alevi paikse elanikkonna moodustumise seisukohalt stabiliseerunud ega ole enam kaootiline, pole nimekirja sisu


226 järgi selge. Selgelt silmapaistev on aga, et nimekirja kantud elanikkond on suhteliselt nooreealine. Et nimekiri on koostatud valimisõiguslikest isikutest, pole selles isikuid, kes on nooremad kui 20 aastased. Inimesed vanuses 20 – 39 eluaastat moodustavad alevi täisealistest 57,13 %, sealjuures 20 – 29 aastaste osakaal on 32,6%. Vanuses 40 – 49 eluaastat on elanikke 17,13 %. Elanikke, kelle vanus on 50 – 69 eluaastat, moodustavad alevirahva täisealistest 22,32 %. Alevis elas ainult 25 inimest, kelle vanus oli 70 – 79 aastat. 80-aastaseid ja vanemaid inimesi oli kuus: 1) Triinu Valdmann 83. aastane 2) Leena Kangur 84. „ 3) Henriete Müller 85. „ 4) Mart Paulits 86. „ 5) Ann Pere 87. „ 6) Marie Tepp 88. aastane. Kui üldistada eestlastest alevielanike hulgas eesnimede esinemispilti – torkab silma, et meeste hulgas on uuemate või võõrlaenatud eesnimede osakaal väike ja traditsiooniliste eestpäraste nimede osakaal valdav, siis naiste eesnimede loetelus on uuema-aja nimede levik palju elavam – on see alljärgnev (sulgudes arv nime järel tähistab nime esinemissagedust nimekirjas): Ann (2), Anu (2), Anna (56), Alvine (10), Alviine-Marie (1), Aliine (1), Alide (21), Alma (14), Auguste (1), Amanda (3), Armanda (1), Anete (4), Amalie (7), Aleksandra (2), Antonie (1), Adolfine (1), Adeele (8); Clara-Pauline (1); Elfride (4), Ella (3), Emilie (17), Elisabet (6), Eva (2), Elise (1), Elsa (1), Ernestine (1), Eugenie (2), Emilda (1) Erna (2), Elviine (1), Epp (1); Grete (1); Hilda (8), Helmi (2), Helmi-Rosalie (2), Helene (16), Hulda (1), Henriete (1), Haida (1), Hildegard (1); Ida (15), Ilse (1); Johanna (7), Juuli (7), Julie (9), Juliane (2), Jenny (3); Kadri (2), Kristina (2), Kreet (1), Klaviira (1); Liisa (22), Liina (2), Liine (2), Leena (11), Leida (1), Linda (6), Liidia (3), Luise (1), Lilli (2), Loviisa (5), Ludmilla (1); Marie-Rosalie (1), Marie-Rosete (1), Marie (55), Maria (2), Maarja (1), Mari (4), Maali (4), Maali-Marie (1), Mai (5), Marta (4), Mare (1), Meta (1), Margarete (2), Melanie (1), Matilde (3), Matilde-Marie (1), Miina (7), Minna (5), Miili (3); Natalie (2); Olga (4), Otilie (1); Pauliine (9), Paula (1); Rosalie (11); Salme (9), Sofie (1), Sofia (1), Senni (1); Triinu (2), Tiina (1), Terese (2), Tiiu (1); Valli (1), Vilhelmine (1), Veera (1), Viiu (1); Kokku on nimekirjast 468 naisenime võimalik pidada eesti rahvusest naisele kuuluvaks. Alljärgnevad 10 eesnime moodustavad 50% nimekirja eesti naiste nimedest: Anna (12%), Marie (11,75%), Liisa (4,7%), Aliide (4,48%), Emilie (3,63%), Helene (3,42%), Ida (3,2%), Rosalie (2,35%), Leena (2,35%) ja Alviine (2,13%).


227 Eesti rahvusest mehi on nimekirjas ilmselt 400. Nende nimed on: August (29), Aleksander (25), Arnold (9), Artur (4), Andres (2), Alfred (2), Albert (4), Adalbert (1), Aksel (2), Arkadi (1), Abraham (1), Aado (3); Bernhard (1); Eduard (14), Ernst (7), Elias (1), Edgar (3), Erich (1), Elmar (2), Eugen (1), Ferdinand (1); Gustav (14), Georg (4), Gottlieb (1); Heinrich (6), Hans (9), Hugo (4), Hermann (3), Harald (1), Hendrik (1); Iisak (1); Jaan (40), Johannes (28), Jüri (13), Johan (11), Juhan (2), Jakob (10), Julius (6), Joosep (6), Jalmar (1), Jaak (1); Karl (18), Kaarel (1), Kristjan (6), Konstantin (1), Kusta (1); Leo (2), Leonhard (1), Ludvig (1); Mihkel (13), Märt (2), Mart (12), Martin (5), Madis (1), Nikolai (1); Oskar (6), Orest (1), Osvald (2), Otto (3); Peeter (9), Priidu (1), Paul (4); Rudolf (4), Richard (3), Reinhold (1), Roman (1); Samuel (1); Tõnis (3), Teodor (1); Villem (7), Viktor (2), Voldemar (5), Verner (1), Vladimir (1); Pooled ehk 51,5% meeste nimedest moodustavad järgmised 10 nime: Jaan (10%), August (7,25%), Johannes (7%), Aleksander (6,25%), Karl (4,5%), Gustav (3,5%), Eduard (3,5%), Jüri (3,25%), Mihkel (3,25%), Mart (3%); Nimi vanus elukoht nimi vanus elukoht Aro August 36 Suur tn 13 Abram Liisa 50 Suur 38 Ella 27 „ Amann August 46 Aia 6 Alt Gustav 53 Suur 44 Rosalie 26 „ Emilie 32 „ Alber Marie 30 Aia 2 Abram Liisa 50 Suur 38 Anton Mathilde 25 Jõe 1 Rosalie 26 „ Abrosimova Olga 26 Jaama 5 Aun Aliide 25 Jaama 11 Aland Liidia 30 Suur 5 Annus Elfride 30 Suur 5 Alt Anna 28 Suur 44 Annus Aleksander 36 Suur 28 Asper Eduard 32 Jaama 5 Aruvel Ida 20 Jaama 12 Alver Mart 58 raudteejaam Alver Minna 56 raudteejaam Martin 20 raudteejaam Alber Jaan 79 raudteemaja 16 Alber Mai 72 raudteemaja 16, surn. Auverson Terese 54 Suur 2 Aunapuu Karl 52 raudteejaam Arakas Johannes 32 Jaama 9 Arst Adalbert 50 Aia 1 Johanna 28 „ Anna 46 „ Arschimov Ivan 22 läinud Aegviidu jaama Anni Rudolf 23 Suur 29, lahkus 17.oi.1923 Tallinna Amelina Helene 30 Suur 8 Arrol Richard 26 Uku vabrikus Alber Johan – Vene tn 4 Asper Emilie 56 Jaama 5 Anna – Vene 4 Alber Aleksander 22 Vene 2 Aruvel Arnold 24 Jaama 12 Ahmann Arnold 22 Suur 52 Angerjärv Hugo 24 Jaama 11 Antslang Marie – Vene tn 4 Annots Peeter 24 Suur 10 Anon Salme 21 Suur 40


228

Blum August Aliide Minna Bester Liisa Bluum Gustav Marie Bötcher Mai Alfred Baart Villem Helene Baumann Mari Börsmann Marie Baumann August Emilie Baumann-Robison Elisabeth

Davel Julius

36 21 68 64 57 52 55 25 43 22 70 29 29 24 – 35

Suur 22 „ „ Jaama 5 Suur 39 „ Jaama 1 „ Suur tn 1 Suur 14 Aia tn 7 Turu 8 „ – Jaama 8

Baumann August

42 Suur 14 Elisabet 51 „ Bestmann Mihkel 44 Suur 52 Emilie 45 „ Bluum Johannes 25 Suur 16 Bachblum Ida 21 Suur 1 Baast või Baost Villem 43 lahkunud Bogdanova Helene 66 Jõe tn 1 Bader Georg 41 Suur 15 Born Juhan 50 Suur 26 Busch Salme 21 Jaama 4 Bärtul Linda 25 Turu tn 2 Brükker Samuel 36 Turu 1 Lilli 29 „ Bergstein Julius 23 raudteejaam

42 hobupostijaam 37 „

Domnin Klara

23

Vene tn 1

Eisen Hermann

Erilt Arnold Julie Ermann Salme Eller Villem

51 37 37 33 22

44 30 35 61 31

ära läinud Suur tn 2 „ Jaama 11 Suur tn 1

Fink Pauline

32

Guss Thomas

55 raudteejaamas 45 „ 22 „ 24 „ 37 Vene tn 2 41 „ 66 Aia tn 5

Grünberg Ernst

27 22 47 30 38 36 –

– Ära läinud Turu 5 Suur 7 Jaama 8 „ –

41 40 34 55 57 22 21 45 50 48 37 77

Hoff Tõnis

36 36 48 49 50

Suur tn 24 „ Suur 14 Jaama 6 „ ära läinud pritsimaja „ raudteejaam Suur 2 Suur 2 Jaama 11

Maria

Eylandt Hildegard

Anna Helene Joosep Gretschov Ivan Fadei Gingemann Marie

Hanson Albert Ida Hoffmann Valter Heinricson Georg Anna Therese Vally Holdt Jaan Melanie Jüri Anna Eva

Suur tn 1 Suur 26 „ ära läinud Suur 3

Eilau Matilde Peeter Ein Marie Eiche Alide

Suur tn 12

Suur tn 4 „ Suur tn 1 Aia 3 „ „ „ – – Suur 25 „ „

Grünev August Grünvald Leena Gotlieb Hilda Grünverk August Rosalie Gelbart Movscha

Clara-Pauline Huul Liisa Hubel Gustav Juuli Hanson Amanda Hold Aleksander Aleksandra Hindrikson Ernst Hernits Otto Hirschfeldt Georg Hein Marie

33 33 32 60 23 62


229 Marie

Ilves Jaan Kristina Ignatjev Mihail Ivanov Grigori Ivanthal Albert Alvine Israel Julie Ivask Lilli Aleksander

37

Suur 25

Holdt Jakob

51 51

Suur 12 „ – Vene tn 1 Suur 10 „ Jõe tn 1 Aia tn 7 „

Ivask Hans

32 36 27 22 36 38

36

33 Alma – Ivan (Ivaev) Alma 20 Ivanov Ivan 30 Ithal Mihkel 65 Inn Anna 24 Ivanov Grigori 34 Ilov Mathilde-Marie 42

Suur 25 ära läinud ära läinud Jaama 4 Suur 40 Turu 7 Suur 38 Vene tn 1 Turu 2

– Jüri Suur tn 10 Jaan „ Jüris Hans Suur 7 Alma „ Jõgi Eva Suur 60 Marie „ Jürmann Paul Suur 8 Helene „ Anna Suur 2 Jaanov Gustav Turu 6 Anna „ Johannes „ Jääger Marie Vene 2 August „ Jukk Kristjan Turu 1 Hulda „ Jürgenson Karl ära läinud Junts Karl 32 T.Tepp`u maja Janson Julius 33 postkontor Joosep Jakob 38 Aia 5/Aia 7 Johanson Erich 33 Aia 2 Jaanus Konstantin 25 Suur 15 Jüris Olga 20 Suur 12 Jürgen Elfride 37 Suur 6 Jaanov Anna 28 – Jürgen Hans 34 Suur 20 Jürgens Marie-Rosalie 54 Turu 2a Jürgenson Richard 21 Jaama 2

Janson Jüri

Jams Andres Jõgi Marie

58 26

Kütt Johannes

Kaasik Johannes

27 Suur 29/Jaama 5 44 Vene 3 41 Suur 64 41 „ 23 „ 40 Suur tn 3 25 „ 53 Suur 36

Joost Reinhold

Kahro Marie Kangur Helene Kena Otto Anna Kivisik Gustav Kurs Eduard Amalie

56 60 46 33 33 69 25 45 38 57 47 29 42 29 38 28 28

29 42 42 46 35 70 45 48

Suur 14 Suur 1 Suur 34 Suur 7 „ Suur 5 Suur 37 „

67 Turu tn 6 Helene 61 „ Marie 20 „ Johannes 36 „ Anna 33 „ Jakobson Eduard 36 Suur 24 Jürgenson Heinrich 56 Aia 1 Marie 44 „ Jenifev Johanna 52 Turu 2 Jauker Margarethe 45 Suur 2, läks Tartu Jakobson Juliane 60 Aia tn 1 Jõgar August 42 Turu 1 Ida 42 „ Karl 20 „ Jaanuska Aleksander 32 Turu 25 Salme 28 „ Just Mart 40 Suur 13 Amalie 37 „ Jungberg Anna 35 Turu 2 Jaanson Anette 26 Jaama 10 Jaanuska Jenny 41 Suur 2 Jõks Marie 56 Suur 12 Jürmann Anna 57 Suur 2 Jarmuz Lidia 25 Jaama 1, Tartusse Johanson Hilda 28 Suur 10 Jakobson Julie 29 Jaama 6

Klein Peeter Kabel Johannes Alide Otilie Karusson Jaan Alma Kangur Jaan

Jõe 2 Jaama 2


230 Kõva Johann Anna Leena Kruus Liisa Julius Kass Martin Mari Eduard Kull Marie Kask Alma Kirs Villem Künnap Liisa Kivi Mihkel Eugenie Koppel Rosalie Kont Jaan Miili Karsuk Heinrich Marie Kauba Aksel Koidu Alvine Kurg Adele Kütt Eduard Kont Aleksander Kallitz Jakob Kukk Minna Kingsepp Jakob Kivilaud Marie Kangur Artur Hildegard Kustlov Karl Alvine Kivistik Eduard Anna Kallas Eduard Veera Karin Georg Minna Kaschan Emilie Kull Gotlieb Kask Anna Koppel Johannes Kinn (?) Hermann Kerres Kristjan Kirgpõld Priido Kuusk Iisak Johannes Kūhns Alma Kukk Leida Käparin Helene

39 37 37 45 23 31 60 20 68 29 37 43 35 33 42 62 52 37 43 25 24 34 25 28 55 27 29 67 39 26 39 31 49 46 39 28 57 46 33 56 29 30 27 27 45 52 20 29

Suur 29 „ „ Roosi 2 „ Suur 3 „ „ Jõe tn 1 Jaama 5 Suur 24 Suur 24 Suur 5 „ Turu tn 1 Suur 4 „ Jaama 6 „ Jaama 7 Turu 5 Vene 5 Suur 8 Suur 21 Aia 1 Suur 19/Vene 3 Uki vabrik raudteejaamas raudteejaamas „ „ „ Jaama 9 „ raudteejaamas „ Jaama 13 „ Jaama 8 Turu 5 Jaama 4 Turu Suur 11 Uku veski Suur 6 Suur 64 Suur 64 Aia 2 Vene 4 raudteejaamas

Kask Märt Alma Kess Julie Kask Oskar Kadak Kadri Kess Eduard Helene Klaarmann August Kangur Jaan Kess Juhan Juuli Rudolf Kadak Joosep Kelk Marie Kütt Miina Kampes Aleksander Marie Kristal Heinrich Alma Kolberg Johannes Salme Kivi Oskar Koorits Alvine Koik Mihkel Kull Amanda Kull Marie Kuklas Daniel

57 24 55 28 66 32 27 28 65 54 43 21 70 28 63 32 48 57 26 29 27 23 32 55 23 63 44

Aia tn 4 „ Aia tn 7 Aia 7 Suur 62 Suur 3 „ Jõe tn 1 Truusi 4(?) Suur tn 27 „ „ Suur 5 Suur 1 Suur 44 Suur 10 „ Aia 5 „ Jaama 1 „ Suur 8 Suur 21 Suur 38 Suur 6 Turu 2 postijaam

Korjus Jaan 50 raudteejaamas Anna 40 „ Kork Mai 67 „ Keerus Johannes 23 Suur 56 Kirna Karl 54 Suur 1 Mai 54 „ Karsukov Mihail 65 Jaama 3 Kapral Jaan 25 postijaam Marie 26 „ Knap Liisa 43 Suur 25 Kuusk August 33 Jaama 4 Kurik Aleksander 50 postijaam Anna 50 „ Kotkas Adele 20 Suur 41 Kuusk Joosep 29 Suur 28 Kruusmann Voldemar 22 Uku vabrik Kiivit Leena 31 Tärni hotell Karelson Alide 38 Jaama 12 Kress Elisabeth 23 Suur 22 Korbi Helene – Kreide Johanna 34 Suur 26 Kokuta Hans 38 Suur 42


231 „ Jaama 1 Aia 6 „ Turu 4 Vene 3 Aia 7 Suur tn 1 Aia 4 Suur 2 Suur 2 „ Aia 4 Suur 7 Turu 10 „ Turu 10

Ernst Käär Helene Koort Adeele Voldemar Kitask Joosep Kukk Anna Kangur Leena Kose Johannes Kask Mart Kabbin Helene Krips Marie-Rosete Hans Kangur Anna Karu Alide Kruus Tiiu Johannes Kruus Klaviira

39 28 22 22 33 41 84 28 – 29 28 37 46 21 75 36 33

Lalle Jaan

59 Suur 20 49 „ 40 surnud 32 – 48 Suur 7 39 „ 47 Suur tn 1 58 Turu 9 52 „ 20 „ 57 Jaama 1 55 „ 22 „ 40 Suur 27 34 „ 35 Suur 5 32 „ 74 Suur 17 65 Suur 13 31 Jaama 6 58 „ 39 Jaama 1 32 „ 70 Jaama 8 39 Suur 8 56 Suur 25 42 raudteejaam 33 „ 34 raudteejaam 25 „ 64 raudteejaam 4 24 „

Miina Lepp Jaan Ida Luts Jaan Adele Leihberg Arnold Lill Mihkel Leena Elsa Luha Jaan Marie Edgar Liiv Andres Marie Laan Abrahan Johanna Losko Anna Liiv Anna Lehtmets Ernst Alide Lõoke Eduard Alviine Lillak Anna Laksberg Minna Laurberg Paul Leivategija Johannes Julie Lääne Orest Liidia Lõuend Marie Artur

Marie Kütt Marie Karelson Rosalie Krausberg Helene Kiipus Ida Kruus Julius Kasakov Sergei Kinap (?) Liisa Kilk Emilie Kirch Bernhard Kurs-Uibo Jenni Kärestik Hans Kroon Elmar Kass Anna Kärik Eugen Kärsna Johannes

27 „ 44 raudteejaam 49 Jaama 12 23 Jaama 9 21 Suur 32 23 Roosi 2 67 Vene 2 – Aia tn 2 – Aia 5 39 Vene tn 1 22 Turu 2 30 Aia 7 25 – 30 Suur 16 45 Turu 2a 29 Jaama 2

Leivategija August 45 Adele Lepikson Christina Lätt Johannes Liisa Liigand Jaan Helene Liivak Jaan Amalie Jaak Miina Lood Miina Adele Lombach Mihkel Linda Lovisa Leimann Johann Miina Linda Lall Mart Amalie Luht Jenny Leetsmann Gustav Anna Land Amalie Laur Alfred Ludmilla Lepik Juhan Elisabeth Lõoke Karl Liisa Gustav

– 64 58 59 39 36 40 36 70 68 50 24 44 34 72 61 52 30 47 47 23 52 37 59 35 21 34 31 69 71 41

– – Suur 11 Suur 46 „ Suur 50/vallas Suur 50/vallas Turu 8 „ „ „ Suur 64 „ Jaama 11 „ „ Suur 5 „ „ Suur 34 „ Vene 3 Suur 15 „ Suur 6 postijaam „ raudteejaam „ raudteejaam „ „


232 Loeman Jalmar Lõoke Alide Lätti Gustav Lieven Verner Lind Ferdinand Lakka Aleksander Laurberg Hilda Liivak Jaak Leifhammel Eugenie Laur Johannes Aline Lüüde Aksel Aleksandra Lampson Linda Lipsberg Elmar Luukas Peeter Marie Luik Julie Lode Gustav Leivategija Märt Laur Jaan

Müller Natalie

24 30 60 44 22 54 21 71 28 29 24 35 24 22

24 46 52 28

Vene 3 Suur 38 Suur 60 Suur 1 Jaama 13 Jaama 1 postijaam Turu 8 Suur 28 Jaama 2 Roosi 2 – Jaama 3 raudteejaam Jaama 12 Suur 26 Suur 10 Jaama 2

73 Suur tn 4 Henriete 85 Laura 77 Friedrich 79 Maasik Jüri 57 Suur 26 Maali-Marie 47 Mägi August 45 Suur 62 Emilie 39 Madisson Jaan 47 Suur 17 Juuli 31 Mürk Tõnis 60 Jaama 10 Adeele 55 Mägi Elias 50 Jaama 5 Poline 56 Liina 76 Mats Anna 76 Jaama 13/Turu 2 Murka Alma 28 Jaama 13 Miller Kurt 26 Suur 5 Luise 30 Mällo Leena 29 – Minner Loviisa 51 postijaam Maikalo Anna 45 raudteejaam Michelson Elise 60 Suur 9 Heinrich 28 Mitnitz Marie 25 Suur 30 Madisson Vladimir 22 Suur 17 Marjasaar Eduard 33 Suur 21 Meelk Paul 55 Suur 3

Anna Eduard Alviine Linnamägi Miili Leben Anna Lamp Vilhelmine Lehmann Johann Loorentson Mart Lukin Kristjan Lukk Mart Lõhmus Marie Emilie Lind Voldemar Lall August Laurberg Rosalie Lubja Alide Lulberg Hermann Lindemann Georg Lepik Hans Lõoke Helene

Mõtte Mart

41 „ 39 „ 32 „ 50 Suur 24 31 Turu 5 21 Suur 3 50 Suur 6 62 Suur 42 50 Turu 7 27 Suur 26 52 Roosi 1 36 36 Suur 3 29 Suur 29 47 Aia 2 27 Tõnis Tepu maja 25 Jaama 3 34 Suur 6 27 Suur 12 30 Suur 2

59 Suur tn 54 Liisa 40 Mugra Ernst 35 Suur 24 Marie 33 Pääro Helmi-Rosalie 27 Suur 26 Mägi Jüri 44 Suur 56 Leena 41 Johanna 22 Edgar 20 Meeru Gustav 50 Aia 7 Marie 59 Mats Karl 51 Jaama 9 Mats Anna 46 Turu 2 Mägi Kristjan 53 Jaama 11 Aliide 40 Meos August 36 Jõe tn 1 Anna 28 Mihk Jaan 73 Suur 1 Leena 52 Morosov Ivan 46 Vene 1 Natalie 40 Mõte Maali 54 raudteejaam Mõtte Johannes 26 Suur 17 Majorov Vladimir 44 Jaama 4 Anna 34 Martinson Anna 34 Jaama 2 Mats Anna 76 Turu Meos Miili 26 Turu 6


233 Muuli Liine Moljev Nikolai Madisson Ernst Minner Voldemar Mihkelson Heindrich Amanda Magnus Albert Moorits Jüri Emilie Mikkur Johannes Mühlen Egolf

42 64 36 23 29 21 25 29 25 23 42

Turu 5 Suur 16 Turu 5 Jaama 2 – Jaama 3 Jaama 7 Jaama 2

Nigul Ann

60 56 58 38 37 63 24 49 52 26 27

Suur tn 35 Jaama tn

Nuudi Jaan Loviisa Noormägi Julius Marie Nahkur Leena Nahkur Johannes Liina Nider Anna Nõges Marie Niilender Johan

Roosi 2 Suur 1

Jaama 1 Jaama 12 Suur 9 Turu 5 Suur 12 Jaama 2

Otsa Kusta

Meos Anna Mettikas Rudolf Maasing Hilda Muska Johanna Midri Olga Mann Alma Marjasaar Leena Meier Ksenia Martinson Arnold Mällo Leo Marja Alviine-Marie

33 Turu 5 25 Suur 24 21 Suur 8 22 Jaama 1 23 pritsimaja 25 Suur Suur 21 20 pritsimaja 24 Aia tn 3 30 Suur 16 43 Jaama 5

Nõmm Jaan

31 37 22 32 31 58 36 46

Suur tn 48

22

Suur 12

Rosalie Nõges Elisabet Nigul Jüri Alide Johan Nuudi Aleksander Neiland Heinrich Nigulas Arnold Nigul Salme

Oja Karel

47 Suur tn 7 Anna 35 Oidermann Johann 57 Suur 5 Olev Joosep 52 Jaama 12 Marie 43 Olev Hilda 24 Jaama 12 Ots Karl 20 Suur 52 Ott Hans 27 Suur 16 Ilse 22 Ooma Karl 30 küttekomitee Oja Ida 35 Suur 7/Jõe 2/Suur 1 Oja Jaan 22 Suur 8 Oert Harald 28 Suur 10 Oert Johannes 24 Suur 10

Marie Olli Pauline Ott Hans Ottenson Johan Liisa Oskar Marie Oras Aleksander Ottoson Alide Orik Georg Ojekov Gurian Otsa Anna Oja Emilie

Pedosson Natalie

Past Marie

Pikkat Mart Liisa Ploom Helmi Paliale Jaan Liisa Puusepp Johannes Anna Päll Jaan Pärlin Ida Poom Villem

30 Suur 22 74 Turu 1 75 25 Aia 2 47 Suur 62/Truusi t. 35 47 Suur 64 48 63 Aia 6 26 Suur 28 30 Suur 20

Paliale Jaan Triinu Penner Rosalie Paju Osvald Päll Kadri Pukk Liisa Marie Pärtel Alma Pastel August Julie

Suur 13 Suur 6

Jaama 8 Truusi majas

54 Turu tn 7 47 26 Suur 5 61 Suut 16 58 raudteejaam

31 23 67 42 28

45 73 64 23 29 64 53 21 25 35 31

Aia tn 4 Suur 8/Jõe 1 – Suur 8 Vene 2 Turu 7 Turu 7

Suur tn 15 Turu 3 Aia 2 Suur 3 Suur 23 Jaama 10 Aia 6 Jaama 8


234 Pääro August 27 Suur 26 Helmi-Rosalie 27 Puusepp Oskar 25 raudteejaam Protz Artur 33 Suur 12 Pung Emilie 27 Suur 21 Preimer Johannes 42 raudteejaam Salme 32 Predel Anna 58 Suur 5 Paljak Leonhard 31 Suur 4 Aliide 32 Piiritus Ida 29 Jaama 2 Paul Johann 53 Suur 41 Paliale Emilie 29 Turu 3 Pill Juuli 49 Turu tn 5 Punder Jakob 52 Suur 20 Pütsepp Gustav 30 Turu 30 Pauline 25 Puusepp Sofia 59 Suur 5 Otto Joh. 27 Pirn Liisa – Aia 6 Juulie – Aia 6 Pere Ann 87 Suur 12 Parvei Alma 26 Jõe 1 Podgornõi Ivan 62 Vene 2 Päid Ida 24 Turu 10 Oskar 32 Priks Pauline 37 Turu 2 Pärs Ida 21 Jõe 1 Pari Mihkel 55 Vene 1

Paul Peeter 28 Suur 41 Emilie 30 Pirn Jaan 25 Aia 4 Pille Jaan 32 Uku vabrik Päsmann Marie 36 Jaama 13 Paliale August 23 Suur 8 Päll Mihkel 28 Suur 23 Puusepp Inn 66 Suur 1 Juuli 55 Pukk Emilda 20 Jaama 10 Puksov Daniel 34 Uku veski Prigo Viktor 27 Suur 19 Pihlik Johannes 34 – Päär August 35 Turu 1 Loviisa 44 Praggi Gustav 23 Aia 3 Peerand Osvald – Pokka Juliane 23 Jaama 7 Paju Madis 58 Turu 4 Pauk Aleksander 25 raudteejaam Paulits Mart 86 Suur 28 Ploom Amanda 24 Vene 3 Sokk-Sikk Aleksander 49 Suur 21 Persitski Ilja 41 Vene 2 Põlts Liisa 32 Suur 7 Palsa Erna 21 Suur 2 Piho Salme 29 Turu 2 Pallo Alide 20 Aia 2 Pugal Marie 39 Suur 8

Rosenstein Emilie

Rang Peeter

Rebane August Leena Rabison Olga Reinkubjas August Reinkubjas Anete Raamat Amalie Rokfeldt Elviine Rasin Aleksander Sohvija Rähn Rosalie Rähn Ludvig Russak Mihkel Rebane Peeter Epp Rebane Jaan Rammul Anna Ruchno Arkadi

64 50 46 67 29 37 24 32 42 40 36 38 66 58 58 27 39 22

Suur 6 Suur 32

Jaama 5 Suur 24

50 Suur 23 Emilie 43 Marie 20 Reinvek Meta 20 Jaama 11 Rebane Liisa 43 Turu 3 Karl 46 Rõõmusoks Johannes 23 Jaama 6 Rajala Antonie 30 Jaama 6 Räst Peeter 57 Uku veski Leena 63 Raudsepp Karl – – Reinberg Joosep 49 Suur 16 Rebane Aleksander 25 Jaama 2 Ränkel Alma 46 Aia 5 Raja Jakob 38 Aia 7 Rosenstein Hilda 20 Suur 32 Rehmanm Noora 38 Suur 8 Rebane Epp – Jaama 2

Sikk Anna

56

Suur 21

Soo Aleksander

Jõe 1 Suur 28 Jaama 5 Vene 3 Suur 41 Suur 9 Turu 4 Turu 1 Jaama 2

45

Suur 42


235 Stepanova Nadežda 49 Vene 4 Ida 32 Suits August 39 Turu 10 Schmidt Hermann 61 Suur 29 Senni 38 Soplepman Marta 24 Suur 7 Suits Alvine 20 Suur 64/Suur 16 Sarak Ado 59 Suur 24 Sild Martin 62 Suur 5 Saviauk Jaan 57 Suur 1 Sasi (Susi?)Anu Ann?) 68 Suur 50 Kreet 55 Stahlberg Richard 32 Jaama 10 Schapilo Mendel 45 Jaama 10 Hilda 23 Stamm Hugo 25 Jaama 5 Sepper Kristjan 41 Suur 34 Sternfeld Hans 63 Jaama 12 Anette 42 Vio 57 Sagurski Marja 40 Jaama 12 Saar Nikolai 26 Suur 21 Schnepper Karl – – Amalie 62 „ Saamer Jakob 31 Suur 33 Sakk August 43 Suur 38 Alma 31 „ Anna 49 „ Anna 21 „ Skui Taube 27 Suur 2 Schanin Johann 31 Turu 2 Sööt Arnold 28 Suur 41 Lidia 26 „ Sõrgson Albert 38 Suur 39 Sinka Jaan 29 Suur 19 Sparre Elfride 29 raudteejaam Maali – „ Sass Jüri 71 „ Mari – „ Ella 49 „ Sermat Aleksander 25 Suur 23 Soome Ida – Suur 12 Anna 24 „ Soon Mihkel 61 Jaama 5 Siefermann Martha 33 Jaama 7 Edgar 20 „ Saar Villem 30 Suur 12 Sahk Ann 77 Suur 38 Schlendukov Jermil 26 Vene 2 Saviauk Marie 46 Jõe tn Peeter 35 „ Schumann Berta 35 Turu 5 Sussuv Johannes 30 Suur 26 Sorokin Semjon 60 Vene 2 Sannik Ado 33 Aia 6 Viktor 25 „ Särg Ado 48 Suur 20/majandusühisus Sermat August 21 Suur 28 Saar Tiina 59 Suur 50 Spiegel Martha 25 Jaama 12 Sommer Viktor 20 Suur 9 Soplepmann Marie 30 Suur 19 Marie 51 „ Somberg Julie 35 Suur 8 Sass Aleksander – raudteejaam Sahk August – Suur 38 Schumann Martin 22 Suur 29 Anna 50 „ Saar Jaan – majandusühisus Soplepmann Marie 27 Suur 44 Steinberg Salomonie 22 Suur 2 Jaan 32 „ Sepp Martin 26 Suur 46 Schmidt Voldemar 27 Suur 22 Natalie 23 „ Martha 28 „ Sei Pauline 26 Suur 14 Sabrak Aleksander 23 Suur 22 Soplepmann Liine 28 Suur 44 Saaremaa Aleksander 31 – Silbergleich Johannes 62 raudteejaama lubjaahju juures. Sumin Mihhail 65 Vene tn 1

Ziukmann Daniel

47

Suur 41

Ziukmann Minna

32

Suur 41

Toots Maali

46 46 37 40 49

Suur 14 Jaama 7 „ Turu 5 Aia 4

Tamm Eduard

35 36 61 56 29

Vene 4 „ – – Suur 29

Tepp Tõnis Olga Täht Anna Tänav Mihkel

Anna Tõnts Jaan Marie Triip Hendrik


236 Rosalie 52 „ Tamm Paula Truus Marie 62 Turu 3/Suur 42 Truusmann Theodor Emilie 24 „ Tomson Mart Tepp Mihkel 55 Aia 1/Jaama t. oma majas Grethe Anna 49 „ Tork Margarete Tiimann Jakob 54 Suur 16 Tõnisson Jakob Loviisa 40 „ Anna Tepp Marie 88 Suur 16 Tee Elisabeth Tõruke Liisa 54 Turu 4 Telling Hans Alide 20 „ Liisa Ernestine 26 „ Tuula Ernst Tiido Jüri 44 Suur 35 Toots Mari Pauline 37 „ Truus Peeter Tomson Oskar 32 raudteejaam 1 Tärn Jaan Teder Marie 27 Suur 15 Treier August Karl 38 „ Tõldsepp Liisa Tulbin Ivan 41 Turu 5 Tepp Aleksander Tamm Jaan 42 Suur 8 Marie Tomberg Johanna 33 Suur 8 Tolstoi Leontin Tamm Helene 43 Jaama 4 Tamtik Aleksander Tuvikene Aleksander 21 Suur 52 Marie Tapen Helene 22 Suur 31 Tasso jaan Treffner Hugo 43 raudteejaam Tooming Alviine Haida 39 „ Richard Tauk Arnold – – Truus Mart Tomaschevitsch Ludvig 46 Vene 1 Anna Tieleck Friedrich 67 Suur 2 Tani Aleksander Tobbi Jüri 73 Turu 7 Elisabeth Trefuor Maria 75 Jaama 1 Talina Alide Tooms Anna 35 Suur 6 Tõug August

26 Suur 24 20 Jaama 10 53 Suur 22 49 „ 23 Suur 6 62 Suur 16 57 „ 28 Suur 41 65 raudteejaam 60 „ – – 68 Suur 14 56 Suur 24 36 Jaama 4 21 Suur 16 34 Turu 2 27 Suur tn Jõgi maja 24 „ – – 28 postijaam 25 „ 58 Suur 16 24 Jaama 12 22 „ 47 Truusi tn. 35 „ 51 Jaama 6 35 „ 20 Jaama 1 – Suur 24

Udde Joosep

58 Suur 38 – „ – „ 23 raudteejaam

Anna Urbanovitsch Anna Urberg August Unnschov Filaret

Vindi August Ida Valdmann Jüri Elisabet Ella Veske Alvine Vesnuhova Anna Varik Mare Väiso Rudolf Värva Kristjan Vapris Gustav Volf August Viik Helene

39 Suur 40 47 „ 53 Jõe 2 29 raudteejaam 42 Vene 1

Ustav Mart

44 Suur 28 44 „ 50 Jaama 14 42 „ 20 „ 33 Aia tn 2 40 Jaama 13 51 Suur 24 27 Suur 38 39 Suur 6 36 Suur 39 41 postijaam 67 raudteejaam

Vassil Jüri

Alide Liisa Urberg Linda

Liisa Hilda Võikmanson Gustav Matilde Maali Voikmanson Marie Vilde Karl Miina Adeele Hugo Välbe Irina Mai

53 Suur 28 50 „ 26 „ 61 Roosi 1 46 „ 22 „ 20 „ 49 Jaama 1 55 „ 25 „ 23 „ 26 rauteejaam 57 „


237 Veinbaum Johannes Miina Veske Rosalie Valk Anna Visnapuu Jaan Erna Vassil Anette Vervik Paul Valk Marie Valk Marie Velling Anna Veldt Karl Vilba Johannes Vassil Anna Viik Jaan

43 „ 75 „ 27 Suur 16 30 Suur 50 32 Suur 5 25 „ 23 Suur 12 38 Suur 20 59 – 22 Jaama 2/Suur 38 20 Jaama 11 28 Suur 6 24 Suur 22 40 Suur 10 55 Vene 5

Elfride Viks Roman Juuli Vadi Jaan Väiso Mihkel Välba Alide Vink Jaan Valdmann Triinu Veeber Adolfine Vesnuhova Marie Veske Arnold Viilukas Villem Valdik Jüri Vorst Linda Viik Juuli

23 „ 75 pritsimaja 34 „ 36 Suur 11/Suur 19 60 Suur 38 22 Suur 7 39 Suur 26 83 Jaama 6 20 Suur 2 20 Suur 25 25 Suur 11 26 Suur 8 26 Suur 16 23 Suur 10 46 Vene 5

Õun Eduard

43 35

Suur 40 Suur 40

Õunapuu Oskar

27

Suur 62

49 40

Aia tn 4 „

Üts Arthur

29

Suur tn 3

Rosalie

Üpner Jakob Pauline

************** POLIITIKA JA KÕNEKOOSOLEKUD Postimees 3.märts 1923 lk 2 V.Ernits on äsja saabunud Ameerikast ja kõneleb oma reisist pühapäeval 4. märtsil Jõgeva seltsimajas. Postimees 21.märts 1923 lk 2 Pühapäeval 25.märtsil on Jõgeva alevis kõnekoosolek, kus A.Jürgenstein kõneleb praegusest poliitilisest ja majanduslisest seisukorrast. Koosolek algab kell ½12. Postimees 27.märts 1923 lk 4 … A.Jürgensteini kõne seltsimajas algas tund aega hiljem kui määratud oli, sest hommikul alganud kohaliku põllumeeste seltsi koosolek ei jõudnud veel lõpule ja põllumeeste poolt sooviti kõne algust edasi lükata, et ka põllumehed koosolekust osa saaksid… Kõne leidis üldist poolehoidu. Vastu kõneles ka üks sotsiaaldemokraat, aga väga mõõdukalt, ainult kahtlust avaldades, kas maa eraomanduse tarvitamine põlisest rendist parem peaks olema… Maaliit oli nähtavasti ühe rändava opponendi vastuvaidluseks välja saatnud… Koosolek lõpetati, kuna maaliitlaste jünger protesteerida katsus, et teda oma mõtteid pikemalt ei ole lastud laiutada. Postimees 13.apr. 1923 lk 1 Tööerakonna kõnekoosolekud Tartumaal: - Jõgeval laup. 14.apr kell 12 päeval alevis. Postimees 28.apr. 1923 lk 1 Kuulutus. Majanduse rühma kõnekoosolekud: - Jõgeval seltside saalis 28.aprillil kell 6 p. l. Kõnelevad M.Jaakson ja K.Maurits Tallinnast.


238 Postimees 8.mai 1923 lk 7 II Riigikogu valimiste tulemused: Jõgeva alev - 100 häält Eesti Rahvaerakond - 65 häält sotsiaaldemokraadid - 59 häält rahvuslik-vabameelne partei - 52 töörahva ühine väerind - 123 häält muud rühmitused ja parteid kokku. ************** KOOL F 2974 nim 1 sü 60 1.jaan-st 1923 sai Jõgeva 6-kl kooli ajutiseks õpetajaks Jenny Kurs-Uibo. Õpetajateks olid 1923.a. Richard Stahlberg, Margarete Tork, Jakob Kallitz, Ida Pärlin, Gustav Praggi ja Jenny Kurs-Uibo. Postimees 10.juuli 1923 lk 3 Kuulutus. Jõgeva kõrgem algkool vajab kutsega Eesti keele õpetajat. Valimine 22.juulil alevivalitsuses. Postimees 20.veebr. 1923 lk 5. Jõgeva alevis oli usuõpetuse küsimuse rahvahääletuse ajal 566 hääleõiguslikku isikut. Usuõpetuse poolt hääletas 289 ja vastu oli 108 inimest. F 2974 nim 1 sü 52 10.aug. 1923 võeti Gustav Praggi asemele kooliõpetajaks Arnold Martinson (oli lõpetanud Tartu Õpetajate Seminari). Kooli käes oli seltsimajast 2 klassiruumi, saal võimlemiseks, jalutusruum ja kantseleiruum. Jõgeva Rahvahariduse Seltsi esimees jaanuaris 1923 on R.Stahlberg. Postimees 11.aug. 1923 lk 5 Jõgeva Kõrgema algkooli tarvis üüritakse ruumid. Alevi volikogu otsustas alevi kõrgema algkooli tarvis üürida kaks klassituba, jalutuse ruumi, võimlemise ruumi ja toa kantselei tarvis kohalikust seltsimajast. 1.aug. s.a. kuni 31.juulini 1924.a. tuleb alevil üüri maksta 65 000 mrk. Postimees 26.aug. 1923 lk 4 Jõgeva kõrgema algkooli ruumide küsimus Vald palus Kurista mõisa herrastemaja ühes tema järele käiva krundiga nr 30 kõrgema algkooli tarvitada, kuid palve jäeti põllutööministeeriumi poolt tähele penemata, sest nimetatud krunt ühes herrasremajaga olevat metsade peavalitsuse kasutada antud. R.T. nr. 47 – 1921.a. avaldatud määruse järele lahutati Kurista mõisa Viljandi maakonna Kurista vallast ära ja liideti 1.juulist 1921.a. saadik Tartu maakonna Jõgeva valla külge. Selle jäerele tuleb arvata, et ka nimetatud mõisa metsad peaksid Tartu maakonna metsaülema korralduse alla käima, kuid on ikkagi endiselt Viljandi maakonna metsaülema korralduse all ja kooli alla palutud Kurista mõisa herrastemaja ühes tema päralt oleva krundiga nr 30 kasutas Viljandi maakonna Kaavere metskonna metsaülem. Asjaajamise juures ei ole mittesoovitav, et maast, mis juba kord täiesti Tartu maakonna külge on liidetud, ära teise maakonna korralduse alla kuulub. Nimetatud mõisa metsad peaksid kuuluma Tartu maakonna metsaülema korralduse alla ja peaks Jõgeva metskonna külge liidetama. Selle järele vabaneks mõisa herrastemaja ühes krundiga metsade peavalitsuse alt ja Viljandi maakonnaametnik võiks aset leida oma


239 maakonna piirides. Selle järele saaks maa ühes majaga koolile üle anda ja kool aleks korterikriisist üle saanud. Seda silmas pidades otsustas Jõgeva valla nõukogu maakonnavalitsuse kaudu põllutööministeeriumi poole pöörduda, et kool tarvilise maa-ala ja hoone saaks. Hoonet soovib vald omale osta, kuna maad üldistel alustel rendile jääks. Postimees 1.spt. 1923 lk 10 Haridusministeeriumi eraldatud vaeste õpilaste abirahast andis maakonnavalitsuse koolivalitsus Jõgeva alevi koolile 21 400 marka (Ernsti koolile näiteks 4600 marka). Postimees 12.nov. 1923 lk 2 Kooliolud Jõgeval. … Käesoleval aastal on kool iseäranis raskes seisukorras, sest tung kooli on suur. Enamjagu õpilasi on Jõgeva vallast, kuid seni on kooli majanduselised kulud suuremalt osalt alev kannud, vald on aga väikeste summade viisi kooli kulusid tasudes katsunud kooli toetamisest ennast eemal hoida. 7 skp. esines kooli pädagoogika nõukogu alevinõukogu koosolekul ettepanekuga kooli III klassi juure paralleelklassi avada, sest nimetatud klassis on õpilaste arv üle 50. Alevinõukogu oli ettepaneku poolt, kuid silmas pidades, et suurem osa õpilasi klassis vallast on ja tähele pannes, et vallal kooli kulusid üle 140 000 marga tasuda on, otsustas vallale ette panna paralleelklassi ülespidamise kulud enese peale võtta. Tähendatud võla tasumiseks otsustati vallale kahenädalane tähtaeg anda. Ei peaks aga vald võlga mitte ära tasuma, siis puudub alevil võimalus valla lapsi koolis edasi pidada. Üleüldse on vald kõrgema algkooli vastu külm olnud. Läinud aastal oli Jõgeva vallal ja alevil küll kavatsus ühiselt kõrgema algkooli maja ehitusele asuda, milleks ka vallanõukogu otsustas koolile kohast ehituskrunti anda, kuid pärast loobus sellest ja andis selle maa kellelegi eraisikule elumaja ehitamiseks. Postimees 20.nov. 1923 lk 3 Õpilaste rohkus Jõgeva algkoolis. …. Kolmandas klassis on praegu 54 õpilast, kus produktiivne koolitöö täitsa võimata… Volikogu leidis, et alevil ülejõu käib paralleel-klassi üleval pidada, sest Jõgeva vald võlgnevat seni kõrgema algkooli ülevalpidamise kulusid alevile 1922.a. eest 23 279 marka ja 1923.a. eelarve järele pool s.o. 188 446 mrk, kuna paralleel-klassi avamine just selles mõttes tarvilik olevat, et mitte osa valla kooli tagasi saata… otsustas… paralleel-klassi siis avada kui Jõgeva vald… paralleel-klassi ülevalpidamise kulud võtab täiesti enda peale ja maksab sellekohased kulud alevile avansina kolme kuu peale ette ja peale selle maksab eelpooltähendatud… kulud 1922.a. ja 1923.a. eest kahe nädala jooksul alevile ära… ei või ju näha ei kumbki pool, et ühes väikeses toakeses, kus 140,8 km õhku on, 54 õpilast töötada võivad ja pealegi produktiivselt tööd teha suudavad. J. Postimees 12.dets. 1923 lk 5 Samm edasi. …. Nüüd on Jõgeva vallanõukogu asja lahendamisele asunud ja otsuseks teinud paralleelklassi ülevalpidamise kulud enda kanda võtta tingimisi, et avatav paralleelklass saaks hommikusel poolel töötama, kuhu oleksid koondatud kõik valla lapsed, ja et neil koduminek öö peale ei jääks. Peale selle otsustati maakonnavalitsusust paluda, et see vastava paralleelklassi õpetaja palgast 40 prots. enda kanda võtaks.


240 Jõgeva alevivalitsus nõudis vallalt ka koolile 1922.a. ja 1923.a. võlgade tasumist. Vallanõukogu otsustas ka seda teha, kuid enne lõpliku arve tasumist paluda alevivalitsuselt 1922.a. ja 1923.a. kohta täielikku kulude ja tulude aruannet. Igatahes on samm asja lahendamiseks edasi astutud, mis koolile kasulik. Postimees 19.dets. 1923 lk 6 Jõgeva kõrgem algkool vajab kutseõiguslist õppejõudu. Valimine pühapäeval 23. dets…. Postimees Õppetöö Tartumaa koolides lõpeb reedel 21.dets. kell 12 p. ja algab peale jõuluvaheaega 2.jaanuaril. ************** JÕGEVA MAJANDUSÜHISUS Postimees 9.jaan. 1923 lk 2 Jõgeva majanduse ühisus kolib oma kauplusega senistest kitsastest üüriruumidest oma uuesti ehitatud ruumikasse majasse, mis äritegevust lubab märksa laiendada. Postimees 16.märts 1923 lk 2 Jõgeva majandusühisuse 11.märtsi peakoosoleku päevakorras oli möödaläinud aasta aruanne ja käesoleva aasta eelarve, valimised jne. Aruande aasta jooksul on jõutud omale ruumikas kahekordne telliskivimaja ehitada, mille väärtus üle 3 milj. marga. Ehitust lõpetades tundus juba tarvidust maja laiendada ja katuse alla kolmandat korda juure ehitada, milleks juhatusele tarvilik luba anti ja krediit lubati. Aastane läbimüük ulatub ligi 20 miljoni margani, millest puhastkasu 283 628 marka järele jäi. Toetuseks põllumajanduslise näituse toimepanemiseks Jõgeval määrati 7000 m ja Tartu maakonna vigastatud sõjameeste ühisusele 3000 marka. Vana juhatus, ehituse ja revisjoni komisjonid valiti tagasi. Ühistegelised Uudised 29.juuni 1923 lk 2 1922.a. oli Jõgeva Majandusühisuse läbimüük üle 17 miljoni marga, põllumajandussaadusi osteti 16 miljoni eest. Ehitati kahekordne kivimaja, kus praegu ühisuse kauplus, keldriruumid, kontor, ärijuhi ja koosolekute tuba. Alumisel korrusel asub ka Jõgeva Ühispank. Teisel korrusel on ärijuhi eluruumid ja Jõgeva Rahukohtu ruumid. Maja maksab üle 3 miljoni marga ja on üks kaunimatest ja suurematest ehitustest Jõgeva alevikus, ning asub paremas ärikohas, turu ja raudteejaama lähedal. Maja ehituse hakatusel tehti eraärimeeste poolt ägedat kihutustööd ühisuse vastu, mille põhjal mõned liikmed lahkusid. Kuid miski ei kohutanud tegelasi, – viisid ehituse läbi ja liikmeid tuleb igapäevaga juurde. 1923.a. ehitati ühisuse kivimaja juurde ruumikad aidad ja aasta lõpul oli ühisusel 522 liiget. 23.märtsil 1924.a. peetud peakoosolekul valiti tagasi juhatuse esimeheks juhatusest liikmevanusega välja langenud Tiimann (Ühistegelised Uudised 11.apr. 1924 lk 3). Postimees 3.märts 1923 lk 5 Kuulutus. Jõgeva majandusühisus võtab vastu linu ja linaseemet. Postimees 28.juuli 1923 lk 5 Jõgeva majandusühisuse sara-aida ehitustöö väljapakkumine vähempakkumise teel on… Jõgeva alevis pühapäeval, 29.juulil kell 4 p. l.. Meistrid palutakse ilmuda. Postimees 4.okt. 1923 lk 6


241 Jõgeva Majanduse-ühisus ostab linu ja linaseemneid ja maksab ajakohast hinda. ************** ÜHISPANK Postimees 4.okt. 1923 lk 4 Jõgeva Ühispank võtab raha hoiule, makstes ajakohast %, annab laenusid välja ja toimetab kõiki panga operatsioone kodu- kui ka välismaal. Juhatus. (Minuarust esimene selle panga kuulutus – Ü.P.) ************** JÕGEVA PIIMAÜHISUS Postimees 10.jaan. 1923 lk 4 Jõgeva piimaühisus on oma üldkoosolekul otsustanud senise hobuse jõu asemel meiereis aurujõudu tarvitusele võtta. Sisseseade muretsemiseks otsustati laenu saamiseks valitsuse poole pöörata… Seni pidid ühisuse liikmed korda mööda meiereis „päevil“ käima, mis töö ajal sugugi kerge ei olnud. Soovida jääks edaspidi hoolitsemine suurema puhtuse ja korralikkuse eest ruumides kui ka töö juures. Memo. Postimees 28.märts 1923 lk 4 18.märtsil valis Jõgeva piimaühisus aasta peakoosolekul senise kauaaegse esimehe K.Pedriks`i tagasi…. Ühisus alustas tegevust 1911.a…. ************** TÜLETÕRJESELTS Postimees 21.märts 1923 lk 6 Kuulutus. Jõgeva Tuletõrjujate Seltsi näitesektsioon Palmipuude pühal, 25.märtsil 1923.a. Elva Tuletõrjujate Seltsi saalis pidu õhtu. Eeskavas näitemäng „Tasuja“, kurbmäng 6 pildis 13. aastasajal… vaheaegadel ja tantsuks mängib Jõgeva Tuletõrjujate Seltsi puhkpillide koor herra M.Lalli juhatusel. Algus kell 8 õhtul, lõpp kell 3 öösel. ************** HARIDUSSELTS Postimees 29.mai 1923 lk 6. Kuulutus. 3.juunil 1923.a. kell 12 päeval on Jõgeva seltsimajas lasteaia juhataja valimine. Tunnistused tulevad kuni valimiseni Jõgeva Rahvahariduse Seltsi juhatusele sisse anda. Isiklik ilmumine tarvilik. Postimees 13.juuni 1923 lk 2 Jõgeva Rahvahariduse selts Jõgeva alevis on oma 1924.a. eelarvesse üles võetud sissetulekuna 40 000 mrk, väljaminekuna 100 000 m. Väljaminekute hulgas on tähtsamad kulud: raamatukogu suurendamiseks 30 000 mrk, lasteaia ülevalpidamiseks 40 000 m ja loengute korraldamiseks 30 000 m. 1922.a. oli sissetulekuid ühes 1921.a. ülejäägiga 66 360 m, väljaminekuid 36 417 m. Seltsi 1923.a. eelarve oli võetud raamatukogu ja lugemistoa korraldamiseks 60 000 m. Et aga seltsil laialdaseid sissetulekuid ei olnud ja lugemistoa ruumide muretsemeine väga kulukaks oleks läinud, pidas selts selle kavatsuse ajutiselt jätma. Nüüd on seltsil kavatsus raamatukogu lähemal ajal avada. Ka tahab selts läinud aastate eeskujul suvistel kuudel lasteaeda pidada. Pilku tagasi heites võib öelda, et seltsi juurdekasvu ja tegevusi laienemist on märgata. Liigete arv on märksa kasvanud. Tungiv tarvidus on loengute korraldamise järele, milleks selts ka summad eelarvesse on võtnud. Maakonna koolivalitsus ühes haridusnõukoguga on haridusministeeriumi palunud seltsile vähemalt 10 000 m toetust määrata. ************** KULTUURISÜNDMUSI


242 Postimees 12.apr. 1923 lk 4 Eesti 8 üleüldise laulupeo Tartu maakonna kontrollkomisjon määras omal viimasel koosolekul järgmised punktid, kus laulukooride võimist Lauljate Liidu poolt määratud isikud järele vaatavad. Määratud punktidesse peavad sinna alluvad koorid tingimata ilmuma, kes laulupeost osa võtta soovivad… 7) Jõgeva, kuhu alluvad: Laius-Tähkvere põllum. S., Laiuse Eesti ap. Õigeusu kiriku, Jõgeva harid. S., Laiuse, Palamuse „Laulu“ s., Vaimastvere raamatukogu selts, Kaarepere tuletõr. S., Laius-Tähkvere harid. ja laulu seltside segakoorid ja Palamuse laulu s. meeskoor. Postimees 20.mai 1923 lk 8 Kuulutus. Kaitse Liidu Kütiselts. Jõgeva seltskondlikus saalis, nelipühi keskmisel pühal, 21.mail paneb toime suure pidu-õhtu mitmesuguse lõbustusega. – Pidul mängib puhkpillide orkester. Algus kell 9 õhtul. Eestseisus. Postimees 14.aug. 1923 lk 4 Pidu Jõgeval paneb pühapäeval, 19. s.k.p. E.D.E.S. Tartu osakond demobil. sõduritele kirjanduse ja raamatukogu muretsemise otstarbel toime. Eeskava (lk 6) näidend „Neeger“, 2 vaatuseline pilkemäng) „Tumm kohtu ees“ (K.Kaasiku muusikaline nali, ajakohane kupl. Fox-Trott, ajakohane naljalaul Imearst… üles astub tuntud naljahammas ja kupletist Carris. Tants puhkpilliorkestri saatel, Amori post, konfetid, ferpentiinid ja muud lõbustused. Algus kell 7 õ, lõpp kl 3 ö. ************** SPORT Postimees 14.veebr. 1923 lk 4 Spordiselts „Kalevi“ maadluste ja tõstmisvõistluste teine päev, pühapäeval 11.veebr. … võistlejad olid Tartu „Kalevi“ ja tema Tallinna, Võru, Valga, Jõgeva osakondade liikmed… F 2974 nim 1 sü 52 Spordiseltsile „Kalju” antud spordiplatsi asukohta muudeti juunis 1923. F 2974 nim 1 sü 131 andmeil anti 1930.aastal spordiplatsi otsas olev o,77 ha suurune vaba maa vastu Kruusa talu piiri spordiplatsile juurde jalutamise alaks. Seltsil kästi platsile kraavid ümber kaevata ja ilupuudega kaunistada. Platsil keelati ratsutada ja sõidukitega liikuda. Postimees 20.aug. 1923 lk 3 Jalgpalli võistlust Jõgeva „Kalju“ B ja Vägeva meeskondade vahel peeti pühapäeval 19.aug. Vägeval, mis lõppes Jõgeva meeskonna võiduga 5:0 ************** KOHUS, ÕIGUSERIKKUMISED, ÕNNETUSED Postimees 10.märts 1923 lk 4. Läinud aasta 3.sept. oli Jõgeva alevis Jõgeva tuletõrjujate seltsi poolt piduõhtu korraldatud. Pidule oli ilmunud nokastanud olekus ka Jõgeva alevis elutsev arst Ivan Schanin, kes aga ennast pidusaalis üleval ei mõistnud pidada ja vahelehüüdmiste ning kõva kõnega ettekandeid segas. Kui seltsi esimees temale ülespidamise kohta märkuse tegi ja palus kas vaikselt pealt kuulata ehk saalist lahkuda, nõudis viimane volikirja ettenäitamist, et esimees õigustatud on korrarikkujaid taltsutama. Viimaks oli seltsi esimees sunnitud Schanini politsei abiga pidusaalist välja talutama ja asja kohta protokolli laskma teha.


243 Asi oli hiljuti Tartu-Võru rahukogu 4.jaoskonna rahukohtuniku juures harutusel. Kohtu ees Schanin ennast süüdi ei tunnistanud, seletades muuseas, et tema on osanud ennast isegi Petrogradis üleval pidada, ammu siis veel Jõgeva alevi seltsimajakeses… Tunnistajaid üle kuulates, leidis kohus Ivan Schanini süüdi olevat RRS § 39 ja § 42 rikkumises ja trahvis teda 600 marga rahatrahviga ehk maksujõuetusel 3 ööpäevase arestiga ühes kohtukulude kandmisega. Postimees 6.juuni 1923 lk 5 Auto alla jäänud. Laupäeval, 2.juunil jäi Jõgeva-Põltsamaa teel Pajusi valla peremees A.Jürmann veoauto alla ja sai niivõrd raskelt vigastada, et öösel suri. Õnnetus juhtus selle tõttu, et Jürmanni hobune vastutulevat autot kartes lõhkuma hakkas ja peremehe, kes teda suuveerest kinni hoides kõrvalt talutas, auto rataste alla paiskus. Postimees 29.sept. 1923 lk 7 24.sept. 1921 varastati Jõgeva alevis Suur tän 24 eluneval Tõnis Hoffil eeskojast jalgratas. Mõni päev tagasi leidis kohalik kriminaal-politseinik selle jalgratta Saekoja tän 18 elava R.M. korterist üles ja tegi kindlaks, et jalgratta on sinna kui varastatud asja toonud Härjanurme valla elanik J.H. Postimees 15.apr. 1923 lk 7. Uue Jõgeva jaoskonna rahukohtuniku kantselei asub ajutiselt Jõgeva alevis ruumide leidmiseni Tartus Riia 37. Postimees 18.mai 1923 lk 2 Riigikohus on nimetanud lisakohtunik Harald OERT`i Jõgeva jaoskonna rahukohtunikuks. Postimees 6.juuni 1923 lk 2 Kohtuistumised Jõgeval. Jõgeva alevis algavad uuesti rahukohtuniku istumised. Esimesed istumised on 7, 8, 9,22, 26, 27 ja 28.juunil. Seni tuli Jõgeva ja tema ümbruskonna elanikkudel kohtu asjus Tartu sõita. ************** BUSSILIIKLUS Postimees 28.märts 1923 lk 1. Teadaanne. Lähemal ajal hakkab kindla korra järele omnibus-auto ühendus Jõgeva, Mustvee ja Põltsamaa alevite vahel ajakohaselt sisustatud ja viimase aja tehniliste nõuetele vastavalt omnibus-autodega. Aupaklikult August Vindi&Ko Jõgeva alev Suur tän 28 tl 51 Postimees 12.apr. 1923 lk 8 Teadaanne. 1.maist s.a. saab kindel auto-omnibusside liikumine Jõgeva hobuse postijaamast Mustvee, Lohusoo ja Põltsamaa alevite vahel algama. Jõgeva hobuse postijaama pidaja A.Laur, telefon 12. Postimees 20.apr. 1923 lk 4 Teadaanne. OÜ „Auto“ omnibussid teevad korralikka sõitusid Jõgeva-Põltsamaa vahel järgmises järjestuses: Väljasõit Jõgevalt hommikul kell 7, Põltsamaalt Jõgevale kl 2 p.l. Korduskuulutus 22.apr. Juhatus Postimees 30.apr. 1923 lk 2 Uued auto-omnibusi liinid maal:


244 5) Jõgeva jaama ja Mustvee vahel. Omnibus sõidab iga päev kaks korda Mustveest Jõgevale rongile vastu ja tagasi. 6) Jõgeva jaama ja Põltsamaa vahel. Omnibus sõidab kaks korda päevas Põltsamaalt Jõgevale rongidele vastu ja tagasi. 26.mai Postimees teatab, et autobussid sõidavad: 1) Jõgevalt Põltsamaale kell 7 hommikul ja kell 4 peale lõunat ning Põltsamaalt Jõgevale kell 1 päeval ja kell 3 hommikul. 2) Jõgevalt Mustveesse kell 7 hommikul ja kell 4 peale lõunat ning Mustveest Jõgevale kell 12 päeval ja kell 7 õhtul. Teadaandele on alla kirjutanud Jõgeva postijaama pidaja A.Laur. Postimees 30.juuli 1923 lk 3. Autoomnibus kraavi veerenud. Mõni päev tagasi sõitis Jõgeva postijaama pidaja autoomnibuss Mustveest Jõgevale 12 reisijaga. Tee peal võtnud veel 5 reisijat peale vaatamata, et ruumi oli kõigest 12 reisijale. Laiuse mäest üles sõites suure raskuse tõttu jäänud mootor seisma ja autoomnibus veerenud tagurpidi kraavi, mille juures konduktor vaigastatud saanud kuna aga reisijad ainult ehmatusega pääsesid. Sellajal tuli tee Laiuselt mäkke Jõgeva suunas Laiuse kalmistu vahelt ja tõus oli palju järsem kui praegu tõus Jõgeva poolt Laiuse mäkke mööda asfalteed. Toona olid autodel ka vaid mehhaanilised pidurid ilma võimenduseta – Ü.P. Al-der Oras on 1923.a. oma päevikusse kirjutanud: - esmasp.,10.sept. Meos võttis minu juurde autojuhi korterisse. Hommiku oli tee halb ja porine, mees ei tahtnud sõitu minna. Tuldi järele. Omnibus oli aga Mustvee tee peal ümber läinud, 12 inimest oli sees olnud. - teisip., 11.sept. Buss toodi teise autoga Jõgevale. - kolmap.,12.sept. Autojuht Lambakaar läks täna omnibussi Valtmanni poole parandada viima, aga ajas jälle enne sepikoda selle trummi otsast alla kraavi külili. Nüüd lasti ta jalamaid ametist lahti. ************** Postimees 28.märts 1923 lk 4 25.märtsil pidas aasta-peakoosoleku 1922.a. asutatud Jõgeva põllumeeste selts. Juhatusse valiti Jaak Kukk, August Kangro, Karl Pedriks, Oskar Sarnet ja Aleksander Wehrvald. Seltsi korraldusel pannakse Jõgeva majanduse ühisuse ruumes 6.-12. aprillini s.a. Tartu maakonnavalitsuse põllumajanduse osakonna ja Eesti Põllumajanduse Seltsi poolt toime põllumajanduse ja karjakasvatuse kursus. Käivad eeltööd suvel põllumajandusnäituse korraldamiseks koos teiste põllumeesteseltsidega. Postimees 28.märts 1923 lk 8 Suri Reinhold Reinu p. JOOST 21.VII 1866 – 26.III 1923 Ärasaatmine Jõgevalt omast majast Põltsamaa surnuaiale 31.märtsil kell 8 homm. Vend, õed ja õelapsed Postimees 8.apr. 1923 lk 3 Jõgevale kolmanda trahteri avamine eitavalt otsustatud. Maakonnavalitsusele oli Jõgeva vallanõukogu palve saatnud, lubada Jõgeva alevi piiri läheduses trahterit avada. Maakonnavalitsus leidis, et Jõgeva alevis juba kaks trahterit on ja peale selle ka raudteejaamas õlut müüakse, mispärast otsustas Jõgeva valla palvet tähelepanemata jätta.


245

Postimees 24.apr. 1923 lk 2 Jõgeva vallanõukogu otsustanud restorani avada. Sellest hoolimata, et Jõgeva alevis juba kaks restoraani ja raudteejaama puhvet töötamas, ei taha ka Jõgeva vallaisad alevist maha jääda ja otsustasid oma viimasel koosolekul TallinnaTartu maanteel J.Kabeli majas restoraani pidamiseks luba anda. Nõukogu põhjendab loaandmist sellega, et vallas ei olevat joogikohta, kavatsetav restoraan asub postmaantee ääres ja võiks öömaja kohuseid täita, tema läheduses ei olevat kooli ega muid asutusi. Kokkuleppe järele kohustub pidaja selle aasta teise poole eest vallale 2000 m maksma. ---------------Postimees 9.jaan. 1923 lk 6 „Uku“ villatööstus… kraasib ja ketrab… töötab vahet pidamata öösel ja päeval… ketrus 35 mk ja kraasimine 20 mk nael. 13.jaanuari Postimees täpsustab, et „Uku“ villatööstus töötab „kahes vahetuses töölistega“. Postimees 17.juuni 1923 lk 6. Kuulutus. „Uku“ villaveski töötab ka suvel. Postimees 26.nov. 1923 lk 4 Kuulutus. Jõgeva „Uku“ aurujahuveski hakkab 1.detsembrist s.a. jälle täies korras täiendatud sisseseadel jahvatama. ---------------F 2974 nim 1 sü 62 Albert Ivanthal (Suur 10) soovib 1923.a. jaanuaris avada enda Võru õlleladu ja pakub alevivalitsusele loamaksuks 5000 marka aastas. Karl Vilde maja asub Pärtli talu maal. Arnold Leihberg kasutada on kauplus, tallid ja ait. Postimees 21.jaan. 1923 lk 7 Palved õlleladude avamiseks. … Hugo Treffneril lubati Jõgeva raudteejaama einelauas õlut müüa. Postimees 30.jaan. 1923 lk 4 Jõgeva Küünlalaat, mis peaks olema laupäeval 3.veebruaril, peetakse ära esmaspäeval 5.veebruaril. Tähtraamatus 15.veebruari peale välja kuulutatud laata alevis ei peeta. Jõgeva alevivalitsus. Postimees 31.jaan. 1923 lk 4 Riigi raudteevalitsuse varustusosakond annab välja vähempakkumisel igasugused kütteainete ja tarbepuude laadimise tööd: …Jõgeva – Puurmani… liinil. Postimees 9.veebr. 1923 lk 6 Jõgeval võtab päevalehele Postimehele tellimisi vastu ja müüb üksikuid numbrid hra Sommer. Postimees 19.veebr. 1923 lk 1 Teadaanne. Sellega teatan, et herra Osvald Scherer, kes minu firma huvisid tarbeliselt silmas pidanud ei ole, juba 17.novembril 1922.a. minu teenistusest minu Võru – Petseri osakonnast lahti lastud ja minu poolt temale väljaantud volikiri maksvusetuks loetud. – Volikirja väljaandmise tõrkumise pärast, vaatamata notariaalse nõudmise peale, saab O.Schareri vastu kohtu teel samme astutud. C.F.Leihberg Jõgeval


246 Postimees 16.märts 1923 lk 4 Jõgeval võetakse raudteejaamas igal reedel linu vastu Tartu linatööstuse A.Wirkhaus&Ko poolt. Varem selle firma kuulutusi Jõgeval lina vastuvõtu kohta pole olnud. Korduskuulutused olid 18. ja 20.märtsil. F 2974 nim 1 sü 65 Elanike nimekirja S tähe lõpp Nimekirjas mainitakse raudteejaama lubjaahju, mille juures elab Silbergleich Johannes. Sissekandest ei selgu täpsemalt, kus lubjaahi asub, võiks siiski arvata, et kusagil raudtee maaalal. Postimees 17.märts 1923 lk 7 Mõni päev tagasi põles maani maha ühes seesoleva varandusega Jõgeva vallas riigistatud Pakaste mõisa Painküla vesiveski. Üleüldine kahju ulatub üle miljoni marga. Tuli on alguse saanud arvatavasti hooletust tulega ümberkäimise tagajärjel. Postimees 24.märts 1923 lk 5. Kuulutus. Port-Kunda tsementi ja Tamsalu lupja müüb vaguni viisi ja ka väiksemal arvul C.F.Leihberg Jõgeval, Tartus ladu Riia tän 127. Kuulutuse kordus 28. ja 31. märtsil. Postimees 27.märts 1923 lk 7 Maakonnavalitsus soovitas sõjaväele remonthobuste ostmise kohtadena eelolevatel aastatel Tartu, Jõgeva ja Elva ning ostmise ajaks kas veebruar või märts. Postimees 12.apr. 1923 lk 4 Munamüügi ühisuse avamise koosolek Jõgeva seltsimajas oli kolmandal ülestõusmise pühal (3.aprill). Kõigepealt valiti juhatus ja revisjonikomisjon ning otsustati ühisuse tegevust alustada. Esialgu kavatsetakse munade vastuvõtmist toimetada ühispiimatalituse ruumides, nii et ühes piimaga ka mune võib tuua. Ka määrati munavõtmise aeg vähemalt kord nädalas kindlaks… Selle Eesti esimese munamüügi ühisuse põhjuskirjas on kindlaks määratud: sisseastumise maks 25 marga peale ja 35 m iga kana pealt osamaksu, mis viimane 8 prots. kannab ja ühisusest lahkudes liikmele tagasi makstakse… Vajalikke selgitusi andis Julius Aamisepp oma Taanis asjaga tutvumise käigus saadud teadmiste põhjal. – Ü.P. Postimees 13.jaan. 1923 lk 4 Kanakasvatuse ja munade väljaveo küsimus. Pühapäeval, 7.jaanuaril peeti Jõgeva põllumeeste seltsi korraldusel Jõgeva vallamajas kõnekoosolek ära. Loomaarst Dobruschkes rääkis loomade tuberkuloosist jne. …Valiti kuueliikmeline komisjon, kellele kohuseks tehti kiires korras „munamüügi ühingu“ normaal põhikiri väljatöötada ja kinnitusele saata. Sellega oli Jõgeva põllumeeste selts esimene Eestis, kes meie kanamunadele soodsamat turgu on muretsema hakanud… Postimees 12.apr. 1923 lk 8 Kuulutus. Ostan linu, linaseemet, rukkid, otri, kaeru kõrgema päevahinnaga Jõgeva hobuse postijaamas. A.Laur. telefon 12. Esimene selline kuulutus A.Laurilt. Postimees 24.apr. 1923 lk 6


247 Kuulutus. Jõgeva alev vajab korstnapühkijat. Kaupa tehakse 30.aprillil s.a. kell 6 õhtul alevivalitsuses volikogu ees. Alevivalitsus Postimees 29.mai 1923 lk 3 I klassi teed: 7) Jõgeva vaksali tee (praegu Jaama tn. – Ü.P.) raudtee äärt mööda Mustvee-Põltsamaa teeni (mõisast Õunale viiv nn. Kasetee – Ü.P.) 8) Jõgeva vaksali tee raudtee äärest läbi Jõgeva alevi Tallinna teele (Suur tänav raudteest kuni „Uku`ni“ ehk rahva kõnepruugis „Kivitee otsa“ – Ü.P.). Postimees 31.mai 1923 lk 3 Arestimaja Jõgeva hobusepostijaama. Vangimajade peavalitsus pööras palvega Tartu maakonnavalitsuse poole, et viimane Jõgeva hobusepostijaama ruumidest arestimaja sisseseadmiseks mõned toad annaks, sest Jõgeval puudub seni arestimaja ja mujalt ei ole ruume saada. Maakonnavalitsus on nõus… 3 tuba üürile andma 12 aastaks… tingimusel, et peavalitsus ruumide sisemise remondi teeks. Postimees 31.mai 1923 lk 4 Anname sellega oma austatud töötarvitajatele teada, et A.Sööt & V.Kaik villatööstus Jõgeval Suur tän 52 telef 53 kraasib ja ketrab vahetpidamata ka suvel. Heade jõumasinate ja uue sisseseade tõttu on töö kiire ja korralik. Sealsamas on 6-8 hob-jõuline petrooleumimootor „Otto Deuz“ müüa. Postimees 3.juuni 1923 lk 5 Õllemüügi kohtade ja ladude avamiseks palved… - A.Ivandal Jõgeva alevis… Maakonna nõukogu lükkas palved tagasi häälteenamusega. Postimees 13.juuni 1923 lk 2 Ühes asjakohases artiklis tähendatakse, et Jõgeva jaoskonna loomaarsti tegevus on tegus. Postimees 16.juuni 1923 lk 5 Vabadussõjas langenud sõdurite mälestustahvel Jõgeva vallamajas. Jõgeva valla nõukogu otsustas 28.novembril läinud aastal Jõgeva vallast vabadussõjas langenud kangelaste mälestuseks vallamajasse mälestustahvel üles panna. Nüüd on mälestustahvel valmis saanud ja ta ülespanek, ühes palve jumalateenistusega, mida peab Palamuse koguduse õpetaja, on pühapäeval 17.juunil kell 6 pääle l. Mälestustahvel on valmistatud Tartus Jugari kivitööstuses, mustast Rootsi graniit kivist, kuld graveeriga. Tahvlil üleval otsas on ristimisi kaks palmi oksa, mille all vabaduse rist järgmiste sõnadega: „Surite, et võiksime elada.“ Jõgeva vallast Eesti vabadussõjas 1918-1920 aasta langenud kangelaste Johannes Mardi p. Alberi, Voldemar Adu p. Bachi, Johannes Hansu p. Jukki, Jaan Juhani p. Kirschi, Johannes Mardi p. Kukke, Johannes Anne p. Nigguli, Johannes Jüri p. Mõtte, Gustav Johani p. Seppa, Martin Jüri p. Tiimanni Igaveseks mälestuseks. Ülespanekust osa võtma on palutud langenute omaksed, demobiliseeritud sõjaväelaste ja vigastatud sõjaväelaste ühingu Tartu osakonna esitajad, Tartu maakonna rahvaväe ülem, Tartu maakonna valitsuse esitaja, kohaliste seltside ja asutuste esitajad ning kõik teised asjast huvitatud kodanikud.


248

Postimees 21.juuni 1923 lk 5 Jõgeva rahvaraamatukogu selts Jõgeva vallas, on oma 1924.a. eelarvesse sissetulekuna üles võtnud 5000 m ja väljaminekutena samuti 5000 marka. Seega on eelarve kokku seatud ilma puudujäägita. Sissetulekuid loodetakse saada liikmemaksudest 3750 mrk ja kingitustest 1250 m. Väljaminekud on: uute raamatute ostmiseks 4193 m ja 1922.a. puudujäägi katteks 807 m. Seltsil on raamatuid 199 köidet ja 38 liiget. 1922.a. oli sissetulekuid 5288 m, väljaminekuid 6095 m. Ka toetas Jõgeva vallavalitsus seltsi 2000 margaga. Koolivalitsus ühes haridusnõukoguga on haridusministeeriumi palunud seltsile vähemalt 400 m toetust määrata. Postimees 1923 juuni lõpp. Jõgevalt läks Tallinna eraldi laulupeoliste rong ja samasugune eraldi rong tõi laulupeolised ka Tallinnast tagasi. Väljus Tallinast 6.3o ja jõudis Jõgevale lõunaks. ---------------Postimees 27.mai 1923 lk 4 Põllumajandus-tööstus näitus Jõgeval. Jõgeva, Laiuse ja Puurmani põllumeeste seltsid on otsustanud käesoleval aastal 8.-10. septembrini Jõgeva alevi seltsimaja ruumes ja platsil ära pidada põllumajandus-tööstus näitust. Näitusel saavad olema järgmised osakonnad: 1) põllumajandus, 2) tööstus, 3) haridus, 4) tervishoid ja sport, 5) statistika… Ülesandmisi võetakse vastu ja antakse näituse kohta seletusi Jõgeval majanduse ühisuses ning Laiuse ja Puurmani seltsides… Postimehes 31.juulist lk 3 selgitatakse artiklis, et: - Põllumajanduse all mõistetakse: põllumajandust, loomakasvatust, piimaasjandust, sooparandust, toiduaineid, metsandust, aiandust, mesindust ja kalandust; - Tööstuse all: põllutöö masinaid ja -riistu, põllusaaduste ümbertöötlemist, põllumajanduses tarvitatavate ainete tööstust, käsitööd jne. Postimees 26.juuli 1923 lk 6 Jõgeva põllumajanduse ja tööstuse näitus peetakse 8. kuni 10. septembrini 1923 Jõgeva alevi seltsimaja ruumes ja platsil. Ülesandmist näitusele võetakse vastu Laiusel, Puurmanis, Mustvees, Võtikveres (Torma), Roelas, Kuremaal, Kaareperes, Härjanurmes, Kuristal, Põltsamaal, Pajusis, Vaimastveres, Rakkes, Sallas, Simunas, Tartus (loetletud on sealsed kondaktisikud). Postimees 9.sept. 1923 lk 2 Jõgeva põllumajanduse ja tööstuse näitus. Eile algas I Jõgeva põllumajanduse ja tööstuse näitus, mille korraldajaks Jõgeva, Laiuse ja Puurmani põllumeeste selts. Näituse avas kell 1 päeval näituse juhataja J.Kukk lühikese kõnega. Väljapanekutest tahaks kõige pealt peatuda naisterahva kodukäsitöö juures, kus väljapanekuid õige rohkesti, millest mitmedki õige maitserikkad. Postimees 11.sept. lk 4 Jõgeva majandusühisus sai näituselt I auhinna eksportvõi eest, samuti mitmesuguste põllutööriistade eest. Ilusa ilma tõttu oli näituse teisel päeval osavõtmine õige elav. Üldine osavõtjate arv ulatub 2000. Aleksander Oras kirjutab oma päevikus, et tema peremehe proua Anna Meos sai väljanäituselt omatehtud veinidega II auhinna. – Ü.P. ---------------Postimees 6.sept. 1923 lk 2 Eesti maatõugu noorkarja näitus Jõgeval.


249 Eesti maakarja kasvatajate selts korraldab laupäeval 8. ja pühapäeval 9. skp. Jõgeva näituse platsil Eesti maatõugu noorkarja näituse, kuhu lähema ümbruse E. maakarja kasvatajad oma noorkarja võistlema võivad tuua. Näitusel jagatakse E. maakarja seltsi poolt rahalisi autasusid välja…. Postimees 20.aug. 1923 lk 4 „Postimehe“ tellimisi ja kuulutusi võtab vastu ja müüb üksikuid n-reid Jõgeval hra Karusson. Postimees 24.aug. 1923 lk 5 Eestis kehtis kord, et linnade vahelisi kestvaid ühendusi võivad pidada vaid jõuvankrite juhid, kes juhiloa on omandanud teedeministeeriumi poolt kehtestatud korras. Leht kirjutab, et hiljuti tulnud Jõgeval ilmsiks, kus seda korda rikutud. Leht aga ei selgita, kas tegemist oli alevivalitsuselt saadud juhiloa ja numbriga või oli juht hoopiski ilma igasuguse tunnistuseta. Postimees 11.sept. 1923 lk 6 Maakonnavalitsus annab välja vähempakkumisel 15.septembril kell 5 p. l. koha peal Jõgeva hobuse-postijaama hoonete parandustööd… Postimees 15.sept. 1923 lk 4 Hävinenud kalakasvatus on Jõgeva jaama lähedal Eristvere külas. Enne sõda on siin olnud hra Truusmannil 5 suuremat kalatiiki, kus peaasjalikult kasvatatud forelle. Enamjagu kalu on saadetud elavalt raudteed mööda Peterburi. Sõja ajal jäi kalaturg Peterburis kitsaks, saatmine tegi raskusi ja praegu, kus see turg täiesti suletud, uut aga tema asemele pole veel leitud, on kalakasvatus peaaegu hävinud: tiigid on kokku langenud, kalad otsa saanud, ainult ühes kohas tiigis on veel mõned kalad, keda enam kunstlikult ei toideta. Samas talus on ka ennem olnud suur mesila, mis ka nüüd mõne puu peale on kokku kahanenud. Vanemad auhinnad ilustavad mesiniku eluruumi seinu… Postimees 26.sept. 1923 lk 5 Jõgeva jaama piletikassas puuduvad väikesed rahatähed. 23.skp. oli reisijate hulgas, kes õhtuse kella 10 rongiga Jõgevalt Tartu sõitsivad, valjut nurinat kuulda. Põhjuseks oli see, et igaüks nendest pidi pileti eest 50 marka maksma, kuna aga selle hind tõeliselt 48 ja pool marka on. Kes reisijatest julges raha tagasi nõuda, sai piletimüüjalt lühikese vastuse: „Ei ole“, kuna vaikijatele pileti 50 marga eest vaikides ka kätte anti. Et 24. skp. Tartus laata peeti, oli nimetatud päeva õhtul Jõgevalt Tartu sõitjate arv võrdlemisi suur. Huvitav oleks teada, kelle heaks läheb iga pileti pealt rohkem võetud raha. Postimees 12.sept. 1923 lk 2 Alevivalimisteks 8. ja 9. detsembril on maakonnavalitsus Jõgeval määranud: - valimiskomisjoni esimeheks Jaan Luha - valimiskomisjoni liikmete arvuks 4… Postimees 12.okt. 1923 lk 4 Jõgeva-Puurmani kitsaroopalise raudtee pikendamine. Puurmani vallavalitsus, kui ka seltskondlised organisatsioonid pöörasid juba varem teedeministeeriumi poole palvega, et Jõgeva-Puurmani kitsaroopalise raudtee pikendamine otsustataks elanikkude elulistes huvides.


250 Seni ei ole selle kohta teedeministeeriumist mingisugust otsust saadud, sellepärast volitas vallanõukogu asja uuesti ettekandmiseks oma volinikku asja edasi ajama. Postimees 12.okt. 1923 lk4. Laatade küsimus Jõgeva alevis. Jõgeva alevi volikogu palus alevile luba 3 uue laada pidamiseks ja nimelt 3 veebr., 19.juunil ja 15.dets. Maakonnanõukogu määras alevile aga kaks uut laadapäeva ja nimelt 15.veebr. ja 3.detsember. Alevivolikogu on leidnud, et need päevad laatade pidamiseks kohased ei ole, sest nende päevade ümber peetakse laata ka lähedas ümbruses ja on esinenud maakonna valitsuse ees palvega, et laadapäevadeks saaks määratud 3.detsembri asemel 15.dets. ja 15.veebruari asemel 3. veebr. Postimees 8.nov. 1923 lk 6 Kuulutus. Õhukuivi murdmata varrelinu võtab vastu alates 13.novembrist… Jõgeva jaamas igal reedel Tartu linatööstus A.Wirkhaus&Ko. Postimees 1.dets. 1923 lk 8 teatab, et varrelina vastuvõtmine… Jõgeva… raudteejaamades kuni edaspidiseni seisma pandud. Postimees 13.nov. 1923 lk 6 Kuulutus. Jõgeva alevis Jaama t. 28 müüa maja. Lähemalt A.Jõgari kauplusest. Postimees 24.nov. 1923 lk 6. Müüa juhuseliselt 3 jalaga õmblusmasinad täiesti uued. Teat. suusõnal ehk kirjal. kuni 27.nov. Jõgeval Suur t. 19. Postimees 2.dets. 1923 lk 5. Jõgeva jõululaat, mis pidi olema 15.dets. peetakse ära esmaspäeval 17.dets. Postimees 20.dets. 1923 lk 5 Kuulutus. „Estoking“ ja „Union“ saapaid – Headus, iludus, kõvadus, odavus – ja palju sorti mütse soovitab J.Luts – Jõgeval. Postimees 24.dets. 1923 lk 1 Kuulutus. Pärnu Linatööstuse Aktsia Seltsi lõngaketruse ja värvimise tööde vastuvõtmise kohad on: …. P.Jürmann Jõgeval.

1924 ALEVI ILME. OLUSTIK, VALITSEMINE Eesti I Tartumaa Maateadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. Tartu 1925 lk 549. Elanike arv alevivalitsuse teatel seisuga 18. okt. 1924. Eestikeelseid 851 (mehi 401 ja naisi 450), venekeelseid 32 (m. 12, n. 20), saksakeelseid 25 (m. 15, n. 10), muukeelseid 12 (m. 7, n. 5), kokku 920 (435 meest ja 485 naist). F 2974 nim 1 sü 52 Veebruaris 1924 oli Arnold Leihberg nõus andma alevile elektrivoolu oma saevestist. Volikogu oli nõus ja otsustati, et „Uku” koristaks oma elektriliini ära.


251 Postimees 15.apr. 1924 lk 5. Jõgeva alevi 1924.a. eelarve On tasakaalus 1 397 460 m. Tuludena esinevad: liikumata varanduste maks 8027 m., tulumaks 36 000 m., laada- ja turumaks 70 000 m., sõiduriistade ja sõiduhobuste maks 32 000 m., viinaladude maks 50 000 m., trahterimaks 350 000 m., lõbustusmaks 20 000 m., äritunnistuste maks 146 000 m., alevi hoonete rent 78 000 m., puhaskasumaks 35 000 m., koerte maks 10 000 m., Jõgeva vallast kooli ülespidamiseks 150 000 m., komisjoni tasu piirituse müügi pealt, mitmesugused vähemad tulud 16 000 m., ettenägemata tulud 46 432 m. Kulud: palgad 383 460 m., päeva- ja sõidurahad 55 000 m., kantselei kulud 48 000 m., majanduslised kulud 112 000 m., tänavate valgustamine 15 000 m., tänavate parandamine 50 000 m., turu prügitamine 150 000 m., inventari muretsemeine 20 000 m., vaeste hoolekanne 10 000 m., hariduslised kulud 339 000 m., piirituse müügi asjaajamise kulud 130 000 m., võlaprotsendid 20 250 m., mitmesugused vähemad kulud 9500 m., ettenägemata kulud 54 750 m. (Näit. teisi eelarveid: Mustvee alev 1 291 800m, Elva 4387 540 m, Härjanurme vald 550 118 m, Vaimastvere 605 243 m puudujäägiga, Jõgeva vald 784 554 m). JÕGEVA ALEVI ÄRID JA TÖÖSTUSED 1924.a. Jaan NÕMM sepp Suur 48, töökoda asutatud 1909, töölisi 3 Juhan KÕVA nahavabrik Suur 29, asutatud 1913, töölisi 5 Gustav ALT tisler Suur 44 Otto KENA liha ja toiduainete kauplus Suur 27 Jakob HOLDT kauplus Suur 25 Alevimaja tšekiviina kauplus Al-der SERMAT Suur 38 plekitöökoda Liisa ABRAM lihakauplus Suur 38 RANG vürtspood Suur 23 Anna SIKK einelaud seltsimajas Suur 21 Jaan MADISSON pagar Suur 17 Jüri SILDNIK toidukauplus Turu 10 August VINDI lina, linaseemne ja vilja ost-müük Suur 28 August PÄÄRO segakaupade pood Suur 26 Voldemar SCHMIDT kellassepp Suur 22 Jaan PÄLL toidupood Suur 22 Erna ROSENTHAL raamatu- ja pudukauba pood Suur 22 Moische GELBART nahakauplus Suur 11, avatud 1923.a. Jaan ILVES toiduainete kauplus Suur 12 Jõgeva Majandusühisus Suur 3 Albert IVANTHAL toidukaupade pood Suur 10, avati 1923.a. Albert IVANTHAL mõdu- ja limonaaditööstus Suur 10, avatud 1922, töölisi 3 Paul JÜRMANN talurahvapood Suur 8 Jaan KARUSSON pagariäri Suur 3 Ernst MUGRA turuplatsil tubaka ja pudukauba müük August PASTEL koloniaalkauba müük turuplatsil Tuletõrjeselts alkoholiga einelaud Kristjan JUKK liha- ja toidupood Turu tn 2, avati 1923 August JÕGAR vürtspood Turu tn 1 Nikolai LINDEMANN koloniaal- ja pudukauba pood Suur tn 6, avati 1923 C.F.LEIHBERG ehitusmaterjali, talurahvakaupade ja lina kauplus Suur tn 1 Margarete JAUKER apteek Suur 2


252 Hugo TREFFNER raudteejaama einelaud Alfred LAUR lina- ja viljakauplus Jaama tn 2 (hobupostijaam) Viktor SOMMER raamatute, ajakirjade ja ajalehtede müük raudteejaamas Dmitri MOLTŠANOV teemaja Jaama 4, avas 1923.a. nov-s Eduard ASPER alkoholiga restoran Jaama 5 Julie ERILT trükkija Suur t 26 Adele KURG õmbleja Vene tn 3 Martin LALL päevapildiäri Suur 34 Riigi Teataja 1924. Postimees 10.okt. 1924 lk 4 Jõgeva alevi piiride laiendamise küsimus. Viimasel ajal on mitmed alevi ligidal asujad talupidajad soovi avaldanud, et nende talud saaks arvatud alevi administratiiv piiridesse, mille tõttu avaneks võimalus maatükke ehituskruntideks müüa. Alevivolikogu viimasel koosolekul arutati seda küsimust ja otsustati pöörata maakonnavalitsuse kaudu siseministri poole, et lubataks alevi piirkonda suurendada ja sinna kuuluvaks lugeda talusid, mis asuvad alevi külje all, nagu: Tõnsu-Andrese, Tõnsu, Kooli, Päido, Lello, Pärtli, Jaani-Andrese, Otsa talud ja peale selle veel Jõgeva hobusepostij. maa ja Jõgeva mõisa maadest alevile kasutada antud aiamaa. Seda põhjendatakse sellega, et alevi kasvamine on viimastel aastatel ehituskruntide puudusel seisma jäämas ja et ehitustele, mis praegu nii kui nii ehitatakse lähedalolevatele talu maadele, kindlat vormi anda ja tänavale pikkust jne. ära määrata. Postimees 8.nov. 1924 lk 2. Jõgeva alevi piiride küsimus. Alev ei lase praeguste piiride üle kaarti teha. Jõgeva alevi piirid kinnitati Tartu maakonna nõukogu poolt 22.juulil 1922.a.. Nendes piirides pidi alevivalitsus laskma plaani valmistada ja kinnitada. Alevivalitsus seni selleks mingisuguseid samme astunud pole. Nüüd on alevivalitsus ülestõstnud piiride laiendamise küsimuse. Maakonnavalitsus ei saa enne alevivalitsuse palvet läbivaadata, kui pole praegustes piirides valmistatud kaart ja praegused piirid kinnitatud. Kui alevivalitsus kaardi praeguste piiride üle valmistab, siis alles on võimalik uute piiride küsimust arutusele võtta. Postimees 13.dets. 1924 lk 7 …Tartu maakonnanõukogu kinnitas Jõgeva alevi plaani… Postimees 8.nov. 1924 lk 2. Jõgeva alevi trahterimaks. Jõgeva alevivolikogu viimasel koosolekul otsustati Jõgeva alevis 1925.a. võtta trahterimaksu 300 000 m. Alevivalitsuse ettepanek, trahteri maksu 1925.a. eest 240 000 mrk määrata, jäi vähemusse. 13.veebr. 1924 kehtestati Jõgeva alevis autode, mootor- ja jalgrataste pidamise ja nendega sõitmise sundmäärus. Iga alevi elanik, kellel selline sõiduvahend olemas, peab selle iga aasta 1.maiks alevivalitsuses registreerima või 7 päeva jooksul pärast omandamist. Registreerimisel tuli tasuda vastav maks. Sõiduvahendi registreerimise ja maksu äramaksmise tunnistus pidi sõitjal alati kaasas olema. Alevis oli keelatud sõita kiiremini kui 10 km tunnis või ilma summutita autoga.


253

13.veebr. 1924 võeti vastu sundmäärus alevi uulitsate ja hoovide korrashoiu kohta. Uulits kästi krundi ulatuses pooles laiuses puhas hoida. Tolmusel ajal võis uulitsat pühkida ajavahemikul 22.oo-6.oo. Kui oli vajadus tänavat pühkida päevasel ajal, kästi seda tolmamise eest kasta. Keelatud oli tänavate ääres, kraavides ja platsidel loomi ja linde köietada või karjatada.. Veekraavid tuli puhtad hoida, et vee äravool poleks takistatud. Kinniaetava kraavi toru pidi olema tsemendist ja läbimõõdus vähemalt 8 tolli. Prügikast pidi olema kindla kaanega. Tänavale või kraavi ei tohtinud sõnnikut ega jäätmeid kallata. Keelatud oli hoida sõnnikut lauda seina ääres hunnikus. Sibi võis vedada vaid kinnises kastis ja öösel, seda ei lubatud laotada aeda või muu seesuguse maa peale. J.Laur F 2974 nim 1 sü 76 Jõe tänava kraavid Naidenkovi ja Meose majade vahel on umbes ja kevadest saati vett täis ning vesi on soojal ajal haisema hakanud. Niisamuti on turuplatsi Leihbergi poolses ääres. Praegu Jõe tn 1 ja Jaama tn 4 vahel. – Ü.P. Postimees 3.juuli 1924 lk 4 Kuulutus. Jõgeva alevivalitsus annab välja 9.juulil s.a. kell 10 homm. suusõnalisel vähempakkumisel umbes 100 sülla turuplatsi prügitamise. Pakkumisest osavõtjatel tuleb 10% tagatist alevi kassasse sisse maksa. Tingimiste üle saab teateid Jõgeva alevivalitsusest. F 2974 nim 1 sü 52 1924.a. peeti volikogus vajalikuks turuplatsi prügitada 150 000 marga eest ja arvati, et soovitav oleks seda tööd veel 1924.a. sees 80 000 m eest ära teha. F 2974 nim 1 sü 90 1924.a. det-s avati Kruusa talu maal alevi kruusaauk, mis mõõdeti välja 3.mail 1924. F 2974 nim 1 sü 52 Alevis on 1924.a. ühe tänava nimi Juudi uulits. Volikogu otsustas selle ümber nimetada Põik uulitsaks. 1923.a. koostatud hääleõiguslike elanike nimekirjas esineb uulitsa Truusi tänav või tee. Seal elavad oma majas Mart ja Anna Truus, Jaan Kanguri elukohaks on Truusi 4 ja H.Neilandi elukohaks Truusi maja. F 2974 nim 1 sü 76 Jaan Ilves teatab alevivalitsusele, et tema eestkostel on Valter Ilvesel Suur 12 sõiduauto „Benz”. Autojuhiks hakkab Johannes Põderson. Sõiduauto („Ford”) on ka August Vindil. Detsembris 1924 on alevis 6 sõiduautot ja 20 jalgratast. ************** JÕGEVA PIIMAÜHISUS Postimees 19.jaan. 1924 lk 2 Jõgeva ühisuse piimatalitus Asutati kohalikkude ärksamate põllumeeste eestvõttel aastal 1910. Esialgu oli ühisusel ainult 19 liiget; piima ümbertöötamine sündis käsitsi, kitsastes üüriruumides… Juba järgmisel tegevusaastal hakati hobuse jõudu tarvitama. Nii kestis see kuni viimase ajani, kus viimaks pooleteise miljonilise laenu kaasabil otsustati aurujõu ja uuetüübiliste masinate peale üle minna. Väljamaalt tellitud masinad läksid maksma 1 800 000 m.


254 Uue sisseseade tõttu tuli ühispiimatalituse oma majale, milles selts 1916. aastast saadik asub, juureehitus teha, mille kulude katteks iga kuu maksetavast piimarahast liigetele arvatakse 15 prots. maha. Töödega jõutakse ligematel päevadel lõpule. Meierei valmistab eksportvõid, mis „Estonia“ kaudu Inglise turule läheb. Ühisuse liigete arv on praegu 135. O-iks. FOTO Foto 28,5 x 22 sm. Pildil on üleval pealkiri: Meierite kursus 4 – 14. aprillini 1924 Jõgeval. Pildistatud on stendina kujundatud fotosid, millel 24 isiku-portreed. Isikupildid on kahesugused: 1) kolmel pildil on isik ovaalis, neist E.Marjasaare ja J.Holdt`i pilt on teistest eraldi. Võib arvata et nad on olnud kursusel õpetajaks. E.Marjasaar on olnud Venemaal mõisavalitseja, J.Holdt aga kohalik tulundustegelane. 2) Kursuslaste neljakandiliste piltide keskel on ovaalne Jõgeva meieri Jüri Vassili pilt, kes on ilmselt kursuse juhataja. 21 kursuslase hulgas on 5 naist. Pildi allservas on Jõgeva meierei toonane hoone (selgelt on näha 1923.a. tehtud aurukatla puurdeehitus) ja 6 pilti meierei äsja uuendatud välismaalt ostetud sisseseadest. Fotol ega selle kartongist põhjal kas pole olnud või pole säilinud foto tegija nime. Ühistegelised Uudised 19.sept. 1924 lk 1 …Jõgeva piimaühisus sai suure hõbeauraha eksportvõi eest Tallinna põllumajandusnäitusel… ************** MAJANDUSÜHISUS Postimees 26.märts 1924 lk 2 Jõgeva Majanduse ühisus Pidas 23. skp. oma neljanda tegevusaasta peakoosolekut. Ühisus on asutatud 1919. aastal; ta on suutnud lühikese aja jooksul kahekordse maja ühes tarviliste ladu- ja kõrvalhoonetega üles ehitada ning nagu ühistegelise liidu välisrevident oma koosolekul ettekantud revideerimisprotokollides toonitab, kuulub nimetatud ühisus nende elujõuliste ühingute hulka, kes suutnud ülesande kõrgusele tõusta. Aruande aastal on läbimüük olnud 32,5 miljoni marka. Kõik kulud maha arvatud, on puhas ülejääk 136 270 marka, milline summa osalt heategevaks otstarbeks jäetud. Käesoleval aastal loodetakse läbimüüki veelgi suurendada. Eelarve võetakse koosolekul 2 732 000 marga suuruses vastu. Aasta lõpul oli ühisuse liikmete arv 522. Vanaduse järgi tulevad valimisele esimees J.Timann ja asemik, kes tagasi valitakse. Teised eestseisuse liikmed on K.Pedriks ja O.Sarnet. Nõukogusse valitakse Asper, J.Lepik, G.Lepik, Tamm, Kask, Fulf, Võsu ja Kalamees. Revisjonikomisjoni: Tugi, Matson, Raja, Aamisep, Läti ja Paju. O. – ki. Postimees 19.juuni 1924 lk 6 Kuulutus. Jõgeva Majanduse Ühisus annab välja uste, akende, põranda värvimise ja kõrvalised remonditööd vähempakkumise teel kell 2 p.l. 22.juunil Jõgeva Majanduse Ühisuse ruumes. Postimees 27.sept. 1924 lk 6 Kuulutus. Jõgeva Majanduse Ühisus, omas majas, Ostab: linaseemneid, linu, vilja ja maksab põllumeestele kõrget hinda; Eksporteerib: väljamaale sigu ja kariloomi, Müüb: põllurammu, põllutöö riistu ja masinaid, määre ja põletisõlisid, naha- ja riidekaupa, jahu, heeringaid, alumiiniumi- ja portselaannõusid; tubakat ja tubakasaadusi. Hinnad mõõdukad.


255

Postimees 9.nov. 1924 lk 6 Kuulutus. Põllumehed, enne kui teie oma linad ära müüte, küsige linahindu järele Jõgeva Majanduse Ühisusest. Linu, kõiki sorte, õiglase päevahinnaga ostab kohemakstava raha eest Jõgeva Majanduse Ühisus. ************** JÕGEVA ÜHISPANK Postimees 14.nov. 1924 lk 5 Jõgeva Ühispank. Jõgeva Ühispanka tabas teatavasti tänavu suvel suur kaotus. Ühispanga ellukutsuja ja asutaja P.Eilau sai raudteeõnnetusel surma. Tekkis arusaamatusi, kas ühispanga asjad ja arved on korras. Tõstetud kaebuste põhjal uuris isegi politsei asja. Ühispanga kohta liikusid soovimata kuulujutud. Räägiti, et suuremad summad ühispanga raha olevat tegelaste käes, kes maksujõuetud. Et saada selgust asjasse, palus nõukogu E.Ü. liidu revidenti välisrevisjon toime panna, mida ka hiljuti toimetati. 3.nov. kutsus välisrevident kokku juhatuse, nõukogu, revisjonikomisjoni ja kandis ette välisrevisjoni protokolli. Nagu protokollist näha, on kõik jutud ühispanga kohta valed. Asjaajamine, samuti dokumendid ja kindlustused leiti igapidi korras. Ühispangal on ühistegeline iseloom ja laenud on antud peaasjalikult põllumeestele, ühistegelistele asutustele, tööstusettevõtetele jne. Ühispank töötab käsikäes Jõgeva majanduse ühisusega, mis mõlemale edu kindlustab. Bilans ulatub üle 26 miljoni. Ühistegelised Uudised 21.nov. 1924 lk 3 Jõgeva Ühispank…tegutseb neljandat aastat. Annab laene peaasjalikult põllumeestele ja ühistegelistele asutustele…Suvel sai surma panga asjaajaja ja asutaja P.Eilau. Kauaaegne tööjõud M.Rang on praegu sanatooriumis…Kutsuti uus asjaajaja hra J.Miitra. Juhatus jäi endiseks, samuti nõukogu….3.nov. välisrevisjon kinnitas, et panga asjaajamine, kindlustused ja rahasummad igati korras. Ühispank asub Jõgeva Majanduse Ühisuse ruumes… Arvete seis on kasvanud kuni 26 miljonini. Tema läbikäik on 450 miljonit. Ühispanga läbi õiendavad peale 20 piimaühisuse omi arveid. Liikmeid on 260. Hoiuletoojaid üle 400. Eesti avalikud tegelased Eluloolisi andmeid, Tartus 1932 Johan Miitra Sünd. 1883.a. Kastre-Võnnu v. metsavahi pojana. Õppis Võnnu kihelkonnakoolis, Tartu linnakoolis, K.Tomsoni kaubanduskoolis ja oli vabakuulaja Tartu ülikooli õiguskaubandusteaduskonnas 1920-1921. Oli Postimehe juures a-st 1906 ametnik, siis pearaamatupidaja a-ni 1921. 1922-1924 O.-Ü. „Kaubandus” ärijuht. 1924-1933 Jõgeva Ühispanga asjaajaja. Oli Vabadussõja ajal „Ühistöö“ sõjavarustusosakonna juhataja. Oli tegev Jõgeva Haridusseltsis jm. Kuulus rahvaerakonda. Postimees 27.sept. 1924 lk 6 Jõgeva Ühispanga… äriline läbikäik 1.jaan. – 1.sept. s.a. üle 330 miljoni. ************** POLITSEI, KOHUS, KURITEOD, ÕNNETUSED Postimees 4.jaan. 1924 lk 5 Sagedased kallaletungimised Saare sool. Viimasel ajal on Laiusel mingisugune röövlisalk tegutsemas, kes terve rea röövimisi toime on pannud. Kallaletungimised reisijatele on ette tulnud enamasti Saare soo piirkonnas.


256 Nõnda on enne pühi keegi Kruuse, kes Laiuse elektrijaama osta tahtnud ja kellel teati suurem summa raha kaasas olevat, õhtu hilja Saare soo peal 5-mehelise salkkonna poolt paljaks röövitud. Samuti on kallale tungitud Laiuse köstrile R-le, kes aga teiste reisijate päralejõudmise tõttu tervelt pääsesid. Veel teatakse mõnest vähema summa röövimisest rääkida ühe kui teise kohaliku elaniku kallal. Kättesaadud röövsalka seni ei ole, kuigi kriminaalpolitsei jalul on. Arvatakse, et siin tegemist on mõne joomaseltskonnaga, kes enesele röövimise abil raha nõutab. Igatahes on Saare soo kohalikkude elanikkude seas niisuguse kuulsuse omandanud, et sealt öösel ei juleta enam läbi sõita. Suurt metsa kahel pool teed ei ole, on aga võsastik, mis otse teeni ulatab ja röövlitele küllalt varju pakub saagi varitsemiseks ehk põgenemiseks. Ü.P. üleskirjutus allikat märkimata. 1924.a. oktoobris oli raudteepolitsei 2. jsk. Jõgeva piirkonna rajooniülemaks A.Juhkenthal. Postimees 2.jaan. 1925 lk 3 Noor kelm Jõgeval. 26.märtsil 1924.a. leidis Jõgeva alevis asuva majanduse ühisuse ametnik, et tema poolt kirjutatud aida tshekk, mille järele ettenäitajale aidast kaks puuda kaeru välja pidi antama, ära on varastatud. 25.apr. ilmus ärisse Karl Fink ja pani nimetatud tsheki ette kaerte saamiseks. Tabatud Fink tunnistas ennast tsheki varguses süüdi. Rahukogu mõistis Karl Johani p. Fink`i, 17.a. vana, 2 kuuks vangi. Postimees 5.apr. 1924 lk 3 Kolmekordne mõrtsukatöö Jõgeval. Ööl vastu 3. skp. on Jõgeva alevi lähedal Jõgeva külas kolmekordne tapmine korda saadetud. Tapetud on „Pärtli“ talu maa peal asuvas majakeses elutsevad Jaan ja Ekaterina Õunap ning nende sugulane Aleksander Jaani p. Rehemaa, kes ajutiselt seal korteris olnud. Õunapid on mõlemad üle 60 aasta vanad. Nagu kuulda, on tapmine röövimise otstarbel korda saadetud. Kuritegu jälgima sõitsid kriminaal-politsei ametnikud. Nagu teiselt poolt täiendavalt kuuleme, on mõrtsuka ohvriks langenud vabadik hiljuti enda hobuse ära müünud, mille eest ainult osa raha kätte saanud ja sellegi tuttava kätte hoiule annud. Mõrtsukatöö on arvatavasti toimepannud öömajaline, kelle ase hommikul maas leiti. Postimees 7.apr. 1924 lk 4 Jõgeva mõrtsukatöö toimepanijaks – mustlased. Ööl vastu 3. skp. Jõgeva vallas äratapetud 3 isiku mõrtsukad on 2 mustlast Mart Dave 19.a. ja Ernst Koslovski 16.a. vana. Tähendatud mustlasi oli 2. aprillil Jõgeval nähtud, kes Jõgeva vallas asuvasse vabadiku Jaan Õunapuu juure öömajale läinud kavatsusega, et tema hobune ära varastada. Õhtul viimasega jutuajamisel selgunud, et hobune ära müüdud on, mispärast tulnud mustlastel kavatsus raha röövimist toime panna. Nendele tehtud põrandale ase, kuna majarahvas kolmekesi igaüks oma voodis maganud. Esiteks olid mõrtsukad 15.a. noormehe une pealt kirvega surnuks löönud, siis vabadiku naise ja viimaks vabadiku Jaan Õunapuu kirve ja labidaga ära tapnud. Viimane oli tahtnud küll vastu hakata, kuid vigase käe ja jalgade tõttu pidi siiski mõrtsukaohvriks langema. Kriminaal-politsei ametnikkudel on korda läinud mõrtsukad Mart Dave`t ja Ernst Koslovsky`t 4.skp. esimest Palamusel ja viimast Narvas kinni võtta. Mart Dave on ülekuulamisel enda süü üles tunnistanud ja Koslovsky kaastegevust kinnitanud. Postimees 6.okt. 1924 lk 4


257 Mustlased mõrtsukatena. Jõgeva kuritöö kordasaatjad sunnitööle mõistetud. Käesoleva aasta 8.aprillil leiti Jõgeval „Pridu“ talu maa peal asuv Jaan Õunap`i abielupaar ja nende sugulane Aleksander Rehemaa omas korteris metsikul kombel tapetult. Mõrtsukatöö kohalt leitud singi, leiva ja paberosside järele läks kriminaal-politseil korda kindlaks teha, et need olid ostetud kahe poisikese ohtu mustlase poolt eelmisel õhtul Jõgeva restoranist. Kinni võeti 19. aastane Martin Dave ja 14.a. Ernst Koslovski. Nende riiete juurest leiti vereplekke. Ülekuulamisel tunnistas Koslovski üles, et sel ajal, kui tema maganud, olevat Dave perekonna, kuhu nad ööseks olid jäänud, kirve ja labidaga ära tapnud. Tapmise on Dave ette võtnud riisumise sihiga, sest Õunap`il pidi hobuse müügist saadud raha 15000 mrk. kodus olema. Raha otsimist tõendab ka segi paisatud toa mööbel ja voodi. Raha aga ei leitud. M.Dave end tapmises süüdi ei tunnistanud. Kohus mõistis ta 20-a. sunnitööle ja E.Koslovski 5.a. alaealiste vangimajja. Postimees 24.apr. 1925 lk 7 Vargus tulekahju ajal. 11.dets. l. a. varastati Jõgeva alevis hobuste postijaama tulekahju ajal mitme isiku päralt olevat majakraami. Nagu selgus, oli keegi „aitaja“ muu kraami hulgas ühe laualambi, lusikaid, lauanuge, seinakella ja E.V. võidulaenu piletid „päästnud“. Tehti kindlaks, et kraami kõrvaldanud keegi Bernhard Lepp, kes ülekuulamisel tunnistas, et tema olla tulekahju ajal asju võtnud, kuid olnud joobnud ega mäletatavat, kuhu asjad lõpuks jäänud. Rahukogu mõistis Lohusuu valla kod. Bernhard Abrami p. Leppa, 26.a. vana, kõigi iseäraliste õiguste ja eesõiguste kaotamisega 2 aastaks vangiroodu. F 2974 nim 1 sü 76 Aprillis 1924 küsitakse alevilt ruume Rahukohtu jaoks, kohtunik on juba ametis. Jaoskonna rahukohtunikuks on H.Oert. Mai 1924. Alevi politsei rajooniülem on K.Miller. Alevivalitsuse dokument 1924.a. Kohtuministri määrusega 12.juunist 1924 pandi Jõgeval ametisse notar. Notari kohustused pandi Jõgeva jaoskonna rahukohtunik H.Oert`i peale. Postimees 22.sept. 1924 lk 2 Notaariuse kohusetäitjad Mustveesse ja Jõgevale. Juba mõni aeg tagasi avaldasid Mustvee ja Jõgeva ümbruskonna elanikud soovi, et neis keskkohtades rahukohtunikkudele võimaldataks ka notaariuse kohuseid täita, sest Tartu, kus lähemad notaariused asuvad, on kaugel. Nüüd ongi kohtuministeerium notaariuse kohuste täitmise Mustvee alevis pannud rahukohtuniku Hans Priimägi (oli kohtunik Mustvees 1923-1930 – Ü.P.) ja Jõgeva alevis rahukohtuniku H.Oert`i peale. Postimees 1.nov. 1924 lk 6. Kuulutus. Advokaat Friedrich Hirschfeldt Tartus, Küütri tän. nr. 14, võtab vastu Jõgeva alevis teisipäeval ja reedel kl. 8 – 1, Turu tän. nr. 2, Jukk`i majas. Korduskuulutus 8.nov. ja 6.dets. lehes. ************** JÕGEVA 1924.a. 3. JUUNI RONGIÕNNETUS Postimees 28.mai 1924 lk 7


258 Ööl vastu 26. skp. on Pedja ja Jõgeva jaamade vahel 377 kilomeetri peal pooleteise roopa pikuselt kõik roopahoidjad naelad välja kistud ja kohale maha jäetud… Odamees nr 6 1924 juuni lk 179 Kogu Eesti vabariigi kestuse ajal pole veel nii kohutavat õnnetust olnud, nagu see juhtus 4.VI hommikul kell ¼ 2 Kaarepere ja Jõgeva vahel Tartust tuleva postirongiga Pedja silla lähedal, kus ta roobastelt välja jooksis, hulga inimohvreid nõudis ja raudteetammi sootumalt 51 meetri pikkuselt purustas. Vedur jooksis sõidusihilt paremale poole teest ligi süllakõrguselt tammilt alla, kuna 11-nest vagunist koosnev rong valgus teisele poole sarnase hiigla jõuga, et esimesed vagunid mitu sülda vedurist mööda tungisid. Kuus esimest vagunit on täitsa purustatud, üks koguni pilbasteks, milles areneski kurbmäng inimohvritega, kus 10 inimest sai surma ja 6 raskesti vigastada…Riigi aineline kahju 8–10 miljoni…Surma said: Hermann Punder, Villem Mägi, Liina Tartu, Jaan Siiak, Georg Villmann, Hilda Krumm, Aleksander Titske, Peeter Eilau, Bruno Gutman ja Elise Vardula. Ühistegelised Uudised 6.juuni 1924 lk 1. …Nüüd, ööl vastu 3.juuni kella pool 2 ajal öösel läks postirong, mis Tartust kell 12 välja sõitis, 4 kilomeetri peal enne Jõgeva jaama jõudmist roobastest välja. Vedur lendas paremale poole kraavi, vagunid pahemale poole. Veduris sai ahjukütja surma, vedurijuht aga paisati tõukejõuga välja, mille tõttu ta kergete vigastustega ellu jäi. Postirongil ja ka pakkvagunil polnud suuremat viga kui et nad poolupakile tammile jäid. Kõige õnnetum oli järgmine, 5. vagun, millele 6.vagun sisse jooksis ning ta peaaegu pilbasteks rebis. Viiendas vagunis said ka 10 inimest surma. Peale selle 6 raskesti ja üle paarikümne kergesti haavata. Surmasaanute hulgas oli ka ühistegelane, Jõgeva Ühispanga direktor ja E.Ü.Liidu nõukogu liige Peeter Eilau. Hommikul jõudsid Tallinnast ja Tartust abiandmise rongid arstide ja õdedega kohale, mil esimest abi anti ja siis kõik surnud ja haavatud Tartu viidi. Mitmed surnukehad olid nii purustatud, et ainult jäänuseid tuli kokku korjata… Postimees 5.juuni 1924 lk 5 ….Hirmus õnnetus juhtus öösel vastu 3. juunit postirongiga nr. 4, mis 2.juuni õhtul kell 12 Tartust Tallinna poole sõitis. Umbes 46 kilomeetrit Tartust, mõnisada sammu Tartu poole Pedja jõe silda, Painküla kõrtsi juures jooksis rongi vedur paremale poole roobastest välja. Vagunid lendasid pahemale poole kraavi. Surma on saanud 10 inimest, raskesti haavata 6, kuna peale selle veel hulk inimesi kergemini haavata ja põrutada on saanud. Kohalerutanud 3 abirongiga toimetati surnud ja haavatud Tartu ning Jõgevale… Õnnetus on juhtunud umbes 2-300 sammu Tartu pool Pedja jõge. Raudtee on sel kohal umbes üks süld kõrge, kahel pool soone maastik, kaetud lehtpuu metsaga. Lähemate elumajadeni on hulk maad. Vedur on… raudteetammilt alla lennanud, kuid õieti seisma jäänud, kündes omale maasse sügava aseme ja vajudes sinna üle rataste sisse. Veduri järgi on ka tender jooksnud, sellest lahti murdmata, ja on jäänud raudteetammile ots allapoole seisma. Vagunid aga, alates pakivaguniga on teist teed läinud ja pahemale poole, umbes 5-6 sülda vadurist mööda kraavi langenud. Pakivagun on täiesti küljeti, õige sügavalt maa sisse jooksnud, rattavärk purustatud. Postivaguni rattavärk on samuti lõhutud ja seisab pool-küljakil kraavis. Raudroobas on vaguni alt sisse ja külje pealt välja tunginud. Järgnevail kahel reisijatevagunil, mis otse kraavi vajumisel, on platvormid kokku rõhutud ja rattad osalt purustatud. Kolmas reisijatevagun on aga pilbasteni puruks läinud. See on vagun, kus inimesed surma said. See vagun jooksis roobastelt maha ning järgmine vagun jooksis sellele otse sisse, vagunit ühes inimestega purustades. Teisele otsajooksnud vagun on ise terveks


259 jäänud. Rongi tagumine osa, 5 reisijatevagunit, on roobastele jäänud ja ei ole suurt kannatanud. Kokku on purustatud 6 vagunit. Postimees 4.juuni 1924 lk 1. Surmakuulutus. 3.juunil s.a. õnnetu surma läbi lahkunud raamatupidajat Peeter EILAU`d mälestab sügavas leinas Jõgeva Majanduse Ühisus. Surmakuulutus lk 1. …raudtee õnnetusel surma saanud juhatuse liiget ja asjaajajat Peeret EILAU`d mälestab… Jõgeva Ühispank. Surmakuulutus lk. 6. …haridusseltsi esimeest Peeter EILAUd mälestab haridusselts. Postimees 4.juuni 1924 lk 5 PEETER EILAU. Sündis Kambjas põllumehe pojana. Oli 36. aastane, naine Mathilde, kaks last. Oli aastani 1920 Jõgeva postkontori ülem, kust tuli majandusühisuse raamatupidajaks. Oli Jõgeva Ühispanga asutajaid, juhataja-asjaajaja ja juhatuse liige, samuti haridusseltsi esimees. Võimalik, et kuulus ka tuletõrjesse, sest lesk tänab tuletõrjeseltsi suure abi eest matusetalitusel (Ü.P.). Postimees 5.juuni 1924 lk 5 …..Tartu anatoomikumi toodud Jõgeva rongiõnnetuse 9 surnukehast oli 8 isik kindlaks tehtud. Esialgu jäi tundmatuks keegi naine, aga siis selgus temagi isik – 25 aastane Eliise Varduls Valgast….Kui sündmuskohal arsti poolt surnuks tunnistatud isikud Tartusse saadeti, oli nende hulgas naisterahvas, kes aga Tartus ellu ärkas. Ta oli kohapeal olnud raskes teadvuseta olekus, nii et arsti ära pettis. Samas suri aga Tartus üks raskelt vigastatutest, nii et surnute arv jäi kokku muutumatuks. Postimees 29.juuni 1924 lk 7 Veel üks Jõgeva raudteeõnnetuse ohver Aleksander Tishler suri Tartu haigemajas. Postimees 7.juuni 1924 lk 9 Riik võtab Jõgeva raudteeõnnetuses hukkunute tegelikud matusekulud oma kanda. Postimees 17.okt. 1925 lk 1 Jõgeva raudteeõnnetuse kahjusid ei tasuta. Jõgeva raudteeõnnetusel kannatanud 7 isikut esinesid raudteevalitsuse ees kahjutasunõudega. See küsimus oli raudteevalitsuses arutusel. Leiti, et prokuratuuri ja erijuurdluskomisjoni poolt on kindlaks tehtud, et rongiõnnetus on tekkinud kurjategijate käe läbi, seega raudtee kõrvaliste isikute poolt. Raudtee seaduse paragr. 92 ja tsiviilseaduse paragr. 683 põhjal ei vastuta raudtee niisuguste kahjude eest. Nimetatud põhjusel lükati kahjutasu nõudmine tagasi. Postimees 11.juuni 1924 lk 1 Tartu kinos „Ideal“ näidatakse Jõgeva raudteeõnnetust ekraanil. Postimees 4.sept. 1924 lk 1. 4., 5. ja 6. sept. näidatakse Tartus toimuva näituse puhul kinos „Ideal“ filmi Jõgeva raudteeõnnetusest. Postimees 18.juuni 1924 lk 3 Jõgeva raudteeõnnetuse kohal on kraaviläinud vagunite ülestõstmine lõpule jõudnud. Need vagunid jäetakse korteriks neile töölistele, kes vedurit üles tõstma hakkavad, kuna Jõgeva jaam töökohalt kaugel on.


260 Postimees 2.nov. 1924 lk 1. Jõgeva raudteeõnnetuse põhjuseks alkohol? V.Ernitsi uurimiste tagajärjed. Villem Ernits, kes selle rongiga Tartust Tallinna sõitis, mis omal ajal Jõgeva jaama juures roobastest maha jooksis, on rongiõnnetuse põhjusi uurides otsusele jõudnud, et õnnetuse põhjuseks oli alkohol. Nimelt on paar päeva varemalt õnnetuse kohal töölised tööd teinud, kes nähtavasti joobnud olid, ja selletõttu naelad, mis roopaid liiprite külge kinnitavad, sisse löömata jätnud. Kurjategijatel ei oleks tarvidust olnud naelu liipre otsade peale ritta seada. Postimees 23.juuli 1924 lk 1. Jõgeva raudteeõnnetuse uurimine lõpetatud. Kmisjoni seletus ajakirjanikkudele. ************** HARIDUSSELTS Postimees 3.dets. 1938 lk 6 JÕGEVA HARIDUSE SELTS 25-AASTANE … 1924.a. avati seltsi raamatukogu, milles algul oli 400 köidet ja mis seni on paisunud 1300-köiteliseks, olles praegu Jõgeva ainukeseks avalikuks raamatukoguks. Samale ajale langeb ka uue avara koolimaja ja Laiuse kihelk. Vabadussõjas langenute mälestussamba püstitamine, millistest üritustest võeti elavalt osa…. Postimees 8.jaan. 1924 lk 4 Haridusministeeriumi poolt Tartumaa rahvaraamatukogudele määratud abirahast sai haridusseltsi Jõgeva alevi rahvaraamatukogu 5000 marka 74 raamatu ostmiseks. Postimees 23.dets. 1924 Surmakuulutus. Ado Ado p. TIIMANN 28.nov. 1853 – 21.dets. 1924, suri pika ja vaevarikka haiguse järel. (On maetud Siimusti surnuaeda – Ü.P.) Postimees 30.dets. 1924 lk 6 – oli Jõgeva Rahvahariduse Seltsi asutajaliige. ************* KULTUURISÜNDMUSI F 2974 nim 1 sü 76 Augustis 1924 taotleb Ernst Mugra kino avamise luba. F 2974 nim 1 sü 90 25.okt. 1924 avati alevis Ernst Mugra kino „Kungla”, andis aasta lõpuni 9 kinoseanssi. Postimees 16.sept. 1924 lk 6 Kuulutus. Draamateatri ringreis. Jõgeval – teisipäeval, 16.septembril „Hunt“ Põltsamaal – kolmapäeval 17.septembril „Macbeth“ ja lasteetendus… ************** UUE KOOLIMAJA EHITAMISET F 2974 nim 1 sü 52 1924.a. augustis saadi teada, et Jõgeva vald annab ühise koolimaja ehitamiseks ehitusplatsi ja lubab Kooli 31a talu krundist pikuti 5 sülla laiuse uulitsa läbi ajada hobupostijaama maa piirist alates kuni Pedja jõeni ning annab lubatud 3 vakamaa suuruse ehitusplatsi tähendatud uulitsast lõuna poole. (Jutt on Mustvee maantee rajamise eeltööst. – Ü.P.) 11.aug. 1924 otsustas volikogu ruumide puudumise tõttu töölistest õpilaste tarvis klassi koolis mitte avada.


261 Postimees 18.aug. 1924 lk 4 Jõgeva algkoolimaja ehitamise ümber. Jõgeva valla nõukogu on lubanud Jõgeva 6 kl. algkooli maja ehitamiseks maad kolme vakamaa suuruses. Kooli nr. 31-a talu maast. Vallal on kavatsus nimetatud talu maast 5 sülla laiust tänavat läbi ehitada. Neid asjaolusid arvesse võttes on Jõgeva alevivalitsus otsustanud maa-ala 6. kl. algkooli ehituse kohaks vastu võtta tingimisel, kui Jõgeva valla nõukogu laseb Kooli talu maast 5 sülla laiuse tänava läbi ajada. Jõgeva hobuse postijaama piirist alates kuni Pedja jõeni ja annab lubatud 3 vakamaa suuruse ehitusplatsi. Peale selle avaldatakse soovi, et kavatsetud tänav saaks pikendatud läbi Jõgeva hobuse postijaama maa kuni Jõgeva raudtee jaamani. ************** TULETÕRJESELTS Postimees 14.märts 1924 lk 1 Kuulutus. Jõgeva Tuletõrjujate Selts Laiuse Tuletõrjujate seltsimajas 16.märtsil 1924.a. piduõhtu. Eeskavas: Eesti ajalooline kurbmäng 6 pildis, 13. aastasajast „Tasuja“ keelpillide kaastegevusel. Tants. Tantsuks mängib Jõgeva Tuletõrjujate orkester. Algus kell 8 õhtul. F 2974 nim 1 sü 52 17.jaan. 1924 otsustati volikogus osta tuletõrjeseltsile mootorprits. F 2818 nim 2 sü 10 Nov. 1924. Jõgeva Tuletõrjujate selts, peamees P.Jürmann, peamehe abi J.Võsu, sekretär A.Holdt, kassahoidja O.Lääne, Sanitaar Jaoskonna Juhataja H.Dreybladt. 15. ja 22.veebr 1924 kell 9.oo Vabariigi aastapäeva paraadiks riviõppused pritsimaja ees. Postimees 9.nov. 1924 lk 6 Kuulutus. Jõgeva Vabatahtliku Tuletõrje Seltsi juhatus annab 1.detsembril 1924.a. enampakkumisel seltsi avaliku alkoholilise einelaua 1925. ja 1926.a. peale rendile. Rendi tingimiste üle annab teateid seltsi esimees A.Meos Jõgeva alevis Jõe tän. nr. 1. ************** SPORT Postimees 11.märts 1924 lk 6 Kuulutus. Tartu Sp. S. „Kalev“ 16.märtsil s.a. suur spordi-pidu Jõgeva seltsimajas. Eeskavas: Võimlemine kangil, vabaharjutused, gladiaator-harjutused, võimlemine rõngastel, Prantsuse ja Ameerika vabamaadlus, raskuste tõstmine, vehklemine, Inglise poks, piramiidid jne. Osa võtavad paremad kodumaa sportlased. Tants. Etenduse ajal ja tantsuks mängib puhkpillide orkester. Algus kell 9 õhtul. Pääsetähed 100-35 marka. 15.märtsi lehes teatatakse, et pidu on edasi lükatud 23.märtsile ja järgnevas kuulutuses teatatakse ka juba mõnest muudatusest kavas. 1) Postimees 30.juuli 1924 lk 5. Jõgeva „Kalju“ B-meeskond mängis pühapäeval 27.juulil Vägeval sealse jalgpallimeeskonnaga. Tagajärg Jõgeva kasuks 5 : 1. 2) Postimees 8.aug. 1924 lk 5. Jalgpall Jõgeval. Pühapäeval, 3.aug. s.a. peeti Jõgeval jalgpalli võistlust. Tartu Vene „Tähe“ koondatud ja Jõgeva jalgpalli meeskondade vahel, mis lõppes tagajärjega 1 : 1. 3) Postimees 14.aug. 1924 lk 5. Pühapäeval, 10.aug. s.a. mängis Jõgeva s.s. „Kalju“ meeskond Rakkes kohaliku jalgpalli meeskonnaga. Tagajärg 4 : 1 (1:1) Jõgeva kasuks. J.K.


262 4) Postimees 19.aug. 1924 lk 5. Jõgeva S.S. „Kalju“ – Tartu S.S. „Makaabi“. Pühapäeval 17.skp. peeti Jõgeval jalgpallivõistlust kohaliku „Kalju“ ja Tartu s.s. „Makaabi“ jalgpalli meeskondade vahel, mis lõppes 1:0 Jõgeva võiduga. J.K. 5) Postimees 6.sept. 1924 lk 3. Pühapäeval, 7. skp. kell 11 homm. Kohtuvad Jõgeva s.s. A ja Tartu Vene s.s. Täht A meeskonnad Raadi mõisa juures jalgpallis. 6) Postimees 29.sept. 1924 lk 4. Jõgeva – Rakke. Pühapäeval, 28.sept. s.a. peeti Jõgeval jalgpalli võistlust Jõgeva s.s. „Kalju“ ja Rakke s.s. „Sport“ meeskondade vahel, mis lõppes tagajärjega 3:0 Jõgeva kasuks. J.K. ************** HOBUPOSTIJAAM Postimees 11.veebr. 1924 lk 2 … käimas on praegu Tartumaal järgmised 14 (hobuposti)jaama: Jõgeva, Voldi, Puurmani… avada on vaja veel Mustvee, Maarja-Magdaleena… Postimees 2.okt. 1924 lk 5 ….Jõgeva hobupostijaam töötab 4 hobusega, Vaiatus 2, Voldis 4, Puurmanis 3, Kaareperes 4… Kõik (Tartumaa) jaamad peale Alatskivi (riigimõisas, veab ainult posti) ja Tammistu on kohustatud posti ja reisijaid vedama, milleks neil tasuta tarvitada on antud maad… Jõgeva jaamal on kasutada põldu 10 2/3 tiinu (kokku kogu maad 20,66 tiinu)… Kaarepere jaam on riigimõisas (kasutada mõisa maa)… Kõige rohkem on sõitusid olnud Jõgeva jaamal – 1250 klm, Saare jaamal 1056 km (andmed võetud k.a. aprilli kuust)… Ainult Jõgeva jaama kohta on tulnud proteste reisijailt hobuste mittesaamises, aga seal on liikumine ka kõige suurem (eks seepärast siis alati ei jätkugi tahtjaile hobuseid, sest nad on lihtsalt sõidus või peavad puhkama – Ü.P.). Waba Maa 14.dets. 1924 lk 7 (pühapäev) Jõgeva postijaam tule roaks. Neljapäeva õhtul 5-6 pääses tuli Jõgeva postijaama autokuuris lahti. Kohale ruttasid Jõgeva vabatahtlikud tuletõrjujad, kuid põlevale hoonele, mille katuse all kaks elukorterit, autokuur, aidad ja hobusetallid, piiri panna ei suudetud, ning see langes ühes seesoleva kraami ja viljaga tuleroaks. Tuletõrjujatel läks korda suure töö peale põleva hoone lähedal asuvaid kõrvalhooneid hävimise eest kaitsta. Postijaamapidaja Alfred Laur hindab oma kahju ligi pooleteise miljoni peale, kuna maakonna valitsuse kahju ärapõlenud hoonest ühe miljoni marga peale arvatakse. Millest õnnetus lahti puhkes, on seni kindlaks tegemata, ehk küll seda hooletuse tagatipuks peetakse. Aleksander Orase päevikust Neljapäev, 11.detsember. Läksin õhtul kingsepp Taavli juure saabaste järele. Kui Lauri hoovi sisse läksin, paistis, et autode juures garaasis askeldati tulega. Kui natukese aja pärast hakkasin tagasi minema ja trepist alla tulin, läks suur kära lahti, et tulekahi lahti. Kui alla jõudsin, nägin et väljas oli laus tulemeri. Mitmel pool võttis bensiin tuld. Jooksin ruttu kodu teistele ütlema ja kui teised vaatama tulid, oli tuli juba katusel väljas. Põles ära 3-järguline hoone, kõik tallid ja aidad ja kõik, mis seal sees oli. Elumaja jäi alles küll, aga mitmed said kahju majast kraami kiiruga välja vedades. Taavlil läks katki suur paksust klaasist peegel. ************** KOKKUOST JA LAADAD Postimees 26.jaan. 1924 lk 5 Kuulutus. Ostame Jõgeva raudteejaamas iga reede murtud ja puhtaid linu. Tartu linatööstus. A.V.Wirkhaus ja Co. Korduskuulutused 29. ja 31.jaanuaril.


263 Postimees 16.veebr. 1924 lk 6 Kuulutus. Ostan Jõgeval linu. Puhtaid, ropsimata ja kuivatatud murdmata linu. Vastuvõtmine iga päev. A.Laur. Esimene sellesisuline kuulutus A.Laurilt. Varem olid niisugused kuulutused Wirkhausi ja Co firmalt. Korduskuulutus 17.veebr. – Ü.P. Postimees 6.veebr. 1924 lk 2 Sigade väljavedu Jõgevalt.Jõgeval on küllalt räägitud eksport sigade kasvatamisest ja selle tulutoovusest, mis aitaks viia õitsevale järjele meie veel lonkavat põllupidamist ja mis võiks saada teiseks tähtsamaks majapidamise haruks karjakasvatuse kõrval. Et seda teostada, on Jõgeva majandus-ühisus loonud sidemed eksport-tapamajaga, kuhu hakkab lähemal ajal elussigu saatma kokkuostu punktist: Jõgevalt, Voldist ja Vägevalt. Sead võivad esialgu ka enam nuumatud olla, pärastpoole aga kavatsetakse sigu ainult teatud raskuses osta, mis vastavam väljaveo tingimustele. Ümbruskonna põllumehed peaksid asja tõsiselt võtma. O-ks. Postimees 20.sept. 1924 lk 8. Kuulutus. 22.sept. s.a. hakkan ostma rukkid, kaeru, otri, linaseemneid, nisu ja herneid ja maksan kõrget turu hinda. Vastuvõtmine on jaamades… Voldis ja Jõgeval laupäeval. Rahamaksmine on kohe peale kauba vastuvõtmist. K-k W.Johanson (Tartu) Postimees 7.okt. 1924 lk 4 Kuulutus. Jõgeva ümbruskonna põllumehed! Laupäeval, 11.okt. s.s. kella 8-4 p.l. võtame vastu Jõgeva raudteejaamas rukkiteri ja maksame kohe sealsamas 360 mk puudast. Vili peab puhas ja kuiv olema. Leivavabrik „Deres“. Postimees 13.dets. 1924 lk 6 Kuulutus. …Vilja ostame… Jõgeva jaamas 16.detsembril s.a. vastu võetakse kaera ja makstakse 245 mrk puudast, hernestest 500 mrk puud. Raha makstakse koha peal välja. Vili peab olema kuivatatud ja puhas, kaerte erikaal mitte alla 70. 2.diviisi intendantuur. ************** BUSSILIIKLUSEST Postimees 5.märts 1924 lk 2 Auto-omnibussi liinid Tartumaal. Eeltulevaks suveks on teeteministeeriumil kavatsus järgmistel liinidel eraettevõtjatele autoomnibussi ühenduse loomiseks luba anda: 4) Tartu-Torma-Mustvee-Lohusuu 5) Jõgeva-Põltsamaa 6) Jõgeva-Laiuse-Torma-Mustvee Postimees 1.juuni 1924 lk 6 Kuulutus. Autoomnibus Jõgeva-Mustvee liinil teeb järjekorralisi sõitusid iga päev. Ärasõit Jõgevalt kell 8 hommikul peale Tallinna ja Tartu rongide. Ärasõit Mustveest kl. 6 p.l. peale Tartu ja Tallinna rongide. Korduskuulutus 2.juunil. Postimees 15.juuli 1923 lk 4 Autoühendus Põltsamaa ja Jõgeva vahel. Eelmise aasta eeskujul on ka käesoleval aastal autoühendus Jõgeva jaama ja Põltsamaa vahel olemas… Järjekindlalt toob igal hommikul autobus reisijad kella 10 Põltsamaale ja viib neid siit tagasi kella 12 paiku…


264

Postimees 20.juuni 1924 lk 2 11.juunist peale veab autoomnibus posti Jõgeva-Mustvee postitraktil. Post jõuab Torma iga päev kell 9 hommiku ja läheb (Tormast) ära kell 7 õhtu. Postimees 6.sept. 1924 lk 9 … Viimasel ajal on autoühendus Jõgeva-Põltsamaa liinil korratuks muutunud ja autot pole Põltsamaal nädalate kaupa nähtud: kord juht eksamitel, kord pole bensiini, kord pole reisijaid…. Kergesõiduautol sõites tuleb tasuda 400 m, autobussi pilet maksab aga 250 m ja see ongi vist kogu põhjus korratuses. Kergesõiduautod sõidavad aga vaid siis, kui on 3-4 reisijat ja tuleb niikaua oodata, kui vajalik arv sõitjaid koos. Pealegi pole kergesõiduautod kohustatud liini pidama. Postimees 1.nov. 1924 lk 6 Kuulutus. 1.novembrist s.a. alates sõidab Jõgeva-Mustvee omnibus Mustveest välja iga päev kell 12 päeval. Jõgevalt väljasõit endiselt kalla ¾ 8 homm. ************** JÕGEVA-PUURMANI METSAVEORAUDTEE Postimees 19.sept. 1924 lk 2 A.Tupitsa arupärimine Riigikogus 18.sept. teedeministrile – kas teedeministeerium kavatseb Jõgeva – Puurmani raudtee ära lõhkuda (lammutada). Postimees 21.apr. 1926 lk 4 Jõgeva-Puurmani endise kitsaroopalise tee tamm maanteeks. Puurmani asunduse renditalude pidajad on esinenud metsade peavalitsuse ees palvega, et nimetatud tee tamm saaks kaarditeeks planeeritud, et teda liikumiseks kasutasa saaks. Selleks otstarbeks on nemad raudteevalitsuselt ära ostnud silla Kaave jõel ja tammi kruusaga korras hoidnud. Nagu nüüd selgunud, pole ei teedeministeeriumil ega metsade peavalitsusel selle vastu midagi. Küsimus on saadetud maakonnavalitsusele seisukoha võtmiseks, kes enne aga vallavalitsuse arvamist on küsinud. F 2974 nim 1 sü 52 1924.a. septembris on volikogus jutuks, et Raudteevalitsus on hakanud lammutama Puurmani kitsarööpmelist raudteed. Otsustati paluda Teedeministeeriumi, et raudtee jäetaks alles Jõgeva alevirahvale üldiseks kasutamiseks. ************** Postimees 15.märts 1924 lk 7. Kuulutus. Vilunud kraasijat ja ketrajat vajab kohe „Uku“ villatööstus Jõgeval. Postimees 28.nov. 1924 lk 4 Kuulutus. A.Sööt & V.Kaik`i villatööstus Jõgeval Suur uul. 52 telef. 53 annab sellega oma austatud töötarvitajatele teada, et 1-sest detsembrist s.a. on tööhinnad järgm. alandatud: ketramine 30-28 mrk. nael, kraasimine 15 mkr. nael. Töö kiire ja korralik. Töö headuse eest täielik vastutus. Austusega omanikud A.Sööt & V.Kaik. ---------------Postimees 5.jaan. 1924 lk 8 Kuulutus. Jõgeval maja müüa ja poeruumid kõige sisseseadega üürile anda. Küsida Jõgeva jaoskonna loomaarsti käest. Kõnetraat 27.


265 Postimees 1.veebr. 1924 lk 8 Kuulutus. Maja müüa Jõgeva alevis Jaama t 28. Läbi rääkida 4.veebr. kl. 10-2 Jõgeval ehk igal ajal Lõpel. A.Sommer. Postimees 16.veebr. 1924 lk 7 Kuulutus. Müüa Jõgeva alevis asuv kahekordne uus telliskivi maja kahe äriruumiga ja korralikkude kõrvalhoonetega, jaama lähedal, käidavas kohas. Lähemaid teateid saab Tartus Uue-Kastani tän 2 ja Jõgeval Turu tän nr 2-a. Postimees 22.veebr. 1924 lk 6 Kuulutus. Korter ühes kaupluseruumiga on Jõgeva alevis 1.märtsiks välja üürida. Järele küsida Jõgevalt Turu tän. nr. 10. O.Mäid. (Peaks vist olema O.Päid. – Ü.P.) Postimees 27.veebr. 1924 lk 6 Jõgeval müüa täitsa korras maja ühes kõrvalhoonetega (endine Jõgeva piimaühisus) ja ühe vakamaa aiamaaga. Rendile anda poeruum kõige sisseseadega ja viljapuu aed. Lähem. teateid saab Jõgeva jaoskonna loomaarstilt kõnetraat 27. Postimees 19.apr. 1924 lk 4 Kuulutus. Jõgeval Jaama t 8 (raudtee juures) poeruumid kõige sisseseadega üürile anda. Postimees 11.mai 1924 lk 8 Kuulutus. Müüa maja Jõgeval puuvilja aia ja kõrvalhoonetega, sünnis äri ehk tööstusele, vaksali lähedal, suure maantee ääres. Teateid saab Jõgeval Suur tän. 16 ehk Tallinnas S.Kompanii t. 15. F 2974 nim 1 sü 76 1924.a. jaanuaris peab raudteejaama einelauda Hugo Treffner. Alevis on C.F.Leihbergi äri. F 2974 nim 1 sü 52 Arnold Leihbergile kuulub valla Tõnso-Andrese 34 talukrunt lõunapool alevit, just alevipiiri kõrval. Ta kavatseb selle talumaa 1924.a. ehituskruntideks välja jagada ja palub volikogu see krunt alevi alla võtta. Postimees 11.jaan. 1924 lk 4 Kuulutus. Jõgeva alevivalitsus vajab 9 kuubiksülda kuivi kasepuid. Pakkumisi võetakse vastu 18.jaanuaril s.a. alevivalitsuses kl. 10-2. Postimees 26.veebr. 1924 lk 6 Kuulutus. Jõgeval (turuplats) dr J.Schanin. Haigete vastuvõtmine iga päev kella 9-1 ja 3-5. Peale lõunat sõidan tarbekorral välja. Kõnetraat 5. Korduskuulutus 28.veebr. Postimees 4.mai 1924 lk 8 Kuulutus. Jõgeva apteegis võtab haigeid vastu iga päev dr. L.Peterson. Sellele järgnes kuulutus, et arst võtab vastu Laiuse apteegis. Pole selge kas arst töötas mõlemas apteegis või siiski Laiuse omas, sest kunagi varem oli ka kuulutusi arsti vastuvõtust Laiuse apteegi ruumides. Postimees 27.veebr. 1924 lk 4


266 Maakonnavalitsus keeldus oma koosolekul andmast õllelao luba Jõgeva alevis H.Treffnerile. Postimees 3.mai 1924 lk 6 Kuulutus. Riigi raudteevalitsus annab välja… vähempakkumisel igasuguste tarbepuude ja kütteainete laadimistööd riigi raudteejaamades, liinil ja teeharudel: 2) Jõgeva-Puurmani ja Sonda-Jõepere liinil… Postimees 6.mai 1924 lk 7. Teedeministeerium esitas valitsusele kava ehitada kitsarööpmelised raudteed: 4) Jõgeva – Mustvee 40 km (194,8 milj. m), 6) Türi – Põltsamaa – Jõgeva (67 km (326,3 milj. marka). Postimees 5.juuni 1924 lk 4 Jõgeva ja Laiuse ühendatud koolide näitus 1.juunil. Jõgeva kõrg. algkooli ruumes olid koondatud ümbruskonna kolme kooli ja Laiuse algkooli ruumesse neli oma väljapanekutega kõigilt koolitöö aladelt. Jõgeva kõrg. algkooli joonistused suutsid pakkuda vaatajaile ülevaatliku pildi laste arenemisest tähendatud alal. Väga häid tagajärgi oli saavutanud Laiuse kõrgema algkooli joonistamises. Tütarlaste käsitöö ala ei ole uus ja selles aines on iga kool esitatud. Tööd meeldivad ja puhtad… (Koduloo) Kaustikuist iseäralist tähelepanu vääris Jõgeva kõrg. algk. 5. ja 6. klassi koduloo kaustikud, mis sarnastuvad õpperaamatutele, kus koolitunnis läbitöötatu joonistatakse kaustikuisse ja juure lisatakse vastav tekst… Postimees 3.juuni 1924 lk 4. Kuulutus. Lupja, värskelt põletatud, on saada Jõgeva jaama juures Tartu poolsel küljel asuvast lubjaahjust. Postimees 21.juuni 1924 lk 5 Ametlik suguhobuste märkimine: - 17.juunil kell 7-9 Jõgeva alevis. Postimees 22.juuli 1924 lk 6 Kuulutus. Riigi raudteevalitsus müüb Jõgeva jaamas 28.juulil s.a. kell 10 h. suusõnalisel ja kirjalikul enampakkumisel kuni 2504 tükki vanu tarvitamisel olnud liipreid ja prusse. Osta võib ka üksikute partiide viisi, 200-300 t. partiis. Pakkumise kindlustamiseks tuleb osavõtjatel 1500 mrk. Jõgeva jaama kassasse sisse maksa. Postimees 23.juuli 1924 lk 6. 4.augustil algavad Jõgeva mõisas, Jõgeva raudteejaama juures 2-2½ nädalised teor. ja praktil. masinistide (rehepeksumasinad ja aurukatlad, isesõitjad) - traktoristide kursused, soovijatele ühes autojuhtimisega… Tasu 1500 mrk… Magamisriided ühes võtta… instruktor J.Pillikse. Postimees 9.aug. 1924 lk 6 Kuulutus. Emilie Rang tänab oma mehe Peeter Rang`i matmisest 3.aug. abistava osavõtmise eest… eriti Jõgeva Tuletõrje Seltsi, Jõgeva Rahvahariduse Seltsi ja Jõgeva Kaitse Liidu Kütisalka. ---------------Postimees 28.juuni 1924 lk 6 Jõgeva põllumajanduse ja tööstuse näitus Jõgeva, Laiuse ja Puurmani Põllumeeste Seltside korraldusel peetakse Jõgeva alevis 27. kuni 28. septembrini 1924.a.


267

Postimees 16.aug. 1924 lk 5 Kuulutus. Jõgeva Põllumajanduse ja tööstuse näitus, Jõgeva, Laiuse ja Puurmani Põllumeeste Seltside korraldusel peetakse Jõgeva alevis 27.-29. septembrini 1924… Väljapanekute paigaleasetamine algab 26.sept. kell 9 homm. Postimees 23.sept. 1924 lk 2 Teist korda toimub Jõgeva, Laiuse ja Puurmani põllumeesteseltside põllumajanduse ja tööstuse näitus üheskoos, 27.- 29.septembrini. Näitus korraldatakse Jõgeva seltsimajas ja selle aias. Eriline näituseplats seni veel puudub. (Ka Postimees 27.sept. 1924 lk 2). Postimees 28.aug. 1924 lk 6 Tartu näituse puhul 7.sept. väljub erirong näitusekülastajaile Jõgevalt Tartusse 8.o4 – 8.15 (seisuaeg) ja saabub Tartust õhtul kell 20.51 – 21.o1. Postimees 10.sept. 1924 lk 6 Jõgeva põllumajanduse ja tööstuse näitusel korraldatakse Eesti Tori Roadsteri hobusekasvatuse seltsi poolt pühapäeval 28.sept. 1924.a. kella 10 h kuni kella 4 peale lõunat Tori – Roadsteri tõugu noorte hobuste vaatust. Postimees 28.sept. 1924 lk 7 Jõgeva põllumajandusline näitus avatud. Eile kl ½ 2 p.l. avas Jõgeva põllumeeste seltsi esimees Kangur ühendatud seltside põllumajanduslise näituse. Avamine pidi ligi 3 tundi viibima, sest et väljapanejad oma töödega valmis ei saanud. Peale lühikest avamiskõnet mängis orkester hümni. Kuigi näitust korraldas 3 seltsi, ei saa teda isegi keskpäraseks lugeda. Eriti põllumajanduslistes osakondades on esinemine vähepoolne. Hobuste osakond on siiski võrdlemisi rohkearvuline, kuna veiste osakond pea täiesti puudub. Ka on hobused väga mitmesugust tõugu, nõnda et raske on käia ministeeriumi määruste järele. Ka puuduvad peaaegu täiesti põllutöö riistad ja masinad. Naiskäsitöö ja igasugused maiustusasjade vabrikud on täielikult esitatud. Viimased esinevad kauplemise mõttes… Osavõtt esimesel päeval oli leige… ---------------F 2974 nim 1 sü 76 1924.a. septembris taotleb alevis õllelao avamise luba AS A.Le Coq. Asja ajab Aleksander Tani (elab Jaama 6). Õllelao asukohaks saaks Suur tn 10. Õllelao luba taotleb ka Hugo Treffner. H.Treffner saab loa (f 2974 nim 1 sü 52). A.Tani jäetakse ilma seepärast, et ta pakkus volikogule liialt madalat tasu lao avamise ja kasutamise loa eest. Oktoobris annab volikogu õllelao (asukohaga Suur 12) loa Richard Pladole Põltsamaalt. Mõlemad load antakse 1925. aasta peale. Postimees 13.dets. 1924 lk 7 …Tartu maakonnanõukogu andis nõusoleku avada H.Treffneril õlleladu Jõgeva alevis… Postimees 22.sept. 1924 lk 4 Jõgeva metskonna 15.oktoobri metsaoksjon peetakse seekord Jõgeva vallamaja asemel Jõgeva alevivalitsuse ruumes. Postimees 28.sept. 1924 lk 8


268 Kuulutus. Jõgeva nahakauplus Gelbart soovitab omast kauplusest kõiksugu nahakaupa, ostab toorest looma-, vasika-, lamba- ja hobusenahku ja hobuse jõhvi ning maksab kõrget hinda. Postimees 1.okt. 1924 lk 4 Õnnetus joobnud isikuga. 28. skp. sõitis Jõgeva arst Dreybladt Tormast haige juurest Jõgeva poole. Kantküla ja Sootaguse küla vahel sõitis keegi talumees Schmidt joobnud olekus ja magades arsti autole vastu. Autojuhi märguandmise peale ei ärganud S üles. Hobune aga kartis autot, kargas teelt kõrvale. Õnnetuseks kukkus S parajasti telefoniposti kohal vangrilt maha ja lõi pea vastu telefoniposti puruks. Haava kinni sidudes selgus, et S Jõgeval ennast joobnuks joonud S oli sedavõrd purjus, et peale õnnetust täiesti ei kainenenud. Postimees 1.okt. 1924 lk 5. Kõigis maa algkoolides algab õppetöö täna 1.oktoobril… Postimees 25.okt. 1924 lk 5 ….Kõrtsitest maksavad (trahteri) maksu… Jõgeva vallas asuv Johan Kabeli kõrts (nn. Kivitee otsas. – Ü.P.) 125 000 mrk… Postimees 6.dets. 1924 lk 8 Kuulutus. Jõgeva alevis on kohe välja üürida elektri sisseseadega vorstitööstus. Võib hästi töötada. Võistlejaid ei ole. Teateid saab omanik K.Jukk`ilt Jõgeval Turu tänav 2-a. Korduskuulutus 7.dets.

1925 ALEVI OLUSTIK JA VALITSEMINE Kolhoosnik 9.jaan. 1960 lk 4 Jõgeva ajaloost (Uno Herman) 1925.a. oli alevi pindala 61 ha, alevis 93 krunti ja 117 elamut ning elanikke 920 (alevivalitsuse teade 18.okt. 1924). Tänavate üldpikkuseks oli siis 4,9 km, millest sillutatud oli 1,2 km. Postimees 26.veebr. 1925 lk 2 … Päeval pidas Jõgeva kaitsemaleva aleviplatsil paraadi, kus seltskonnategelased kõnelesid. Rahvast oli murruna kokku tulnud. Õhtul oli Jõgeva seltsimajas piduõhtu segaettekannetega. Päevakohase pidukõne pidas õp. J.Järve. Rahvas võttis piduõhtust elavalt osa… F 2974 nim 1 sü 90 Jõgeva alevi piires ei ole Vabadussõjas langenute välihaudasid ega ka saksa sõdurite haudasid. Postimees 6.juuli 1925 lk 3 Ühistegevuse päeva pidustused Jõgeval. Juba varahommikul 4. skp. on kõik ühistegelised asutused – Jõgeva piimaühing, majanduse ühisus ja ühispank – lipu ja pärgade ehtes. Tundub, et on midagi ilusat kavatsusel. Kell 5 pärast lõunat kogutakse ühiseks rongikäiguks majandusühingu juure, kust orkestri saatel läbi alevi postijaama parki minnakse. Rongi eesotsas lehvib riigi lipu kõrval


269 ühistegevuse vikerkaar. Jõudes parki avab majandusühingu esimees hra Tiimann päeva pidustused, millele järgneb riigihümn osavõtjate poolt. Järgmisena kõneleb ühispanga asjaajaja hra Miitra. Pärast orkestri ettekandeid saab sõna O.Pedriks, kes ühistegevuse rajajate-tähtsamate tegelaste juures pikemalt peatub, alates 18. aastasajast. Lõpuks toob ette andmeid kohaliku piimaühingu arenemisest. Et vihmahoog tulemas, minnakse seltsimajja, kus kohalikkudele ühistegelastele laud kaetud. Ülemeeleoluline omavaheline koosviibimine kestis hilja ööni. O.P-s. Postimees 1.sept. 1925 lk 3 Veeküsimus Jõgeva alevis tulekahju korral. Jõgeva alevil on veesaamine kõrge koha tõttu raske. Ainus suurem veesaamise koht on raudteejaamal, kuhu vesi Pedjast pumbatakse. Alevivalitsus esines raudteevalitsuse ees palvega ehitada veekraani raudtee ääres, kust tulekahju korral vett saaks. Raudteevalitsus on nõus, kuid nõuab ehituskuludeks sadatuhat marka. Küsimus oli neil päevil alevivolikogus arutusel, kus leiti, et kohasem oleks kesk alevit puurkaevu ehitada. Sest kraani ehitamine on kallis. Tehti alevivalitsusele kohuseks asjatundjatelt nõu küsida ja eeltööd teha. Postimees 8.okt. 1925 lk 2 Jõgeva alev suurim viina tarvitaja. …Esirinnas alkoholi tarvitamises (Tartu)maal sammub Jõgeva alev. Läinud aastal tarvitas ta 305.444,2 kraadi alkoholi 12.040,571 marga väärtuses, see on enam kui Viljandi ja Valga maakonnad kokku läinud aastal tarvitanud… Tänavu võistleb Jõgeva alev oma „vähema“ vennaga Mustvee aleviga…kuid eelmiste aastate analogil võib öelda, et Jõgeva oma esikohta käest ei anna… Kraad oli piiritusemõõt. Üks kraad võrdus o,1 toobi ehk o,123 liitriga 100% piiritust. Üks liiter 96o piiritust võrdus 7,8 kraadiga ja 1 liiter 40o viina võrdus 3,25 kraadi piiritusega – Ü.P. ************** ALEVI PIIRIPROBLEEMIST F 2974 nim 1 sü 90 1925.a. mai. Alevi lääne-põhja piiriks on Jaan Nõmme krunt 18 (endine piir oli Jaan Liigandi krunt 14), Karl Vilde maja Pärtli talu maal, Mihkel Tepp`i maja Pärtli talu maal, August Karlsoni maja Otsa talu maal, Tõnis Hoffi maja Kooli talu maal, Hans Kokota maja Kruusa talu maal. Postimees 10.juuli 1925 lk 3 Jõgeva alevivolikogu otsib abinõusid. Juba mitu aastat otsib Jõgeva alev teid alevipiirisid laiendada. Hiljuti oli alevipiiride laiendamise küsimus Tartu maakonnanõukogus arutusel, kus otsustati piiride laiendamist mitte lubada. Selle otsuse peale on alevivolikogu siseministrile protesti annud… toob alevivolikogu ette asjaolu, et Arn. Leihbergile talu asub alevi piiride ääres, kuhupoole alev laiendamist soovib, ise on soovi avaldanud oma talu Jõgeva alevi piirkonda arvata ja ehituskruntideks välja jagada. Postimees 26.juuli 1925 lk 5 Jõgeva alev siseministriga kohtus. Riigikohus siseministri otsuse tühistanud.


270 Jõgeva alevivalitsuse volinikud palusid riigikohut siseministri otsust 7.okt. 1922.a. Jõgeva alevi piiride kindlaksmääramise asjas tühistada, seletades, et siseministril ei olnud seaduslikku alust Tartu maakonnanõukogu ostsust 22.juulist 1922.a. alevi piiride kindlaksmääramise asjas muuta, eriti aga alevi piire veel koomale tõmmata, kui nad ennem tegelikult olid ja sellega alevi elanikke vastu nende tahtmist alevi alt Jõgeva valla alla anda. Vastava järelepärimise peale seletas omavl. peavalitsus, et Jõgeva alevi piiride kindlaksmääramisel on arvesse võetud niihästi Tartu maakonna, Jõgeva valla ja Jõgeva alevi omavalitsuse seisukohad, kui ka Jõgeva valla ja alevi elanikkude palved ja protokollid. Siseminister olevat alevi piirkonda enam-vähem koostatult ehituste all olevad ja nende vahelised maatükid määranud, jättes alevi piiridest välja talud ja nende päralt olevad põllumajandusliselt kasutatavad maad, samuti ka mõned üksikult lahusolevad asutused ja elukohad. Riigikohus leidis, et tõelikult on Jõgeva alevi piirid koomale tõmmatud. Selgus ka dokumentidest ja protokollidest, et endistest tegelikkudest piiridest on välja jäetud elumajad, mille omanikkude tegevusala ei ole põllumajandus, vaid äritegevus, mõned tööstusasutused ja krundid, mis alevi piiridega otsekoheses ühenduses ja missuguseid põllumajandusliselt ei kasutata. Tartu maakonnanõukogu ettepanekul olid Jõgeva alevi alla arvatud kõik alevi piirkonda tegelikult kuuluvad elumajad ja ehituskrundid ja peale selle oli veel kavatsetud alevi piire laiendada. Piiride laiendamist soovis ka alevi omavalitsus. Kuid alevi endiste piiride vastu ei ole kellegi poolt protesti üles avaldatud. Nii on Jõgeva vallanõukogu ühel häälel otsustanud seniste valla ja alevi piiride juures kindlaks jääda, samuti kirjutavad Jõgeva valla taluperemehed, kelle maid kavatseti alevi alla liita, omas protestis siseministrile. Alevi seaduse järele otsustab alevi piiride küsimuse maakonna nõukogu maakonnavalitsuse ettepanekul. Maanõukogu otsus kuulub küll siseministri kinnitamisele, kuid seda kinnitamise õigust ei saa mõista selles mõttes, et siseminister võib ilma põhjenduseta maakonnanõukogu otsuse kinnitamata jätta ja alevi piirid oma äraarvamise järele kindlaks määrata. Ta võib küll otsuse kinnitamata jätta kui selle otsusega on alevi piirkonda arvatud maad, mis alevi seaduse järele alevi piirkonda arvamiseks ei kuulu, või kui ta leiab, et antud protestid selle otsuse vastu põhjendatud on. Kuid käesolevas asjas on siseminister alevi piiridest välja jätnud maaüksused, mis oma loomu ja seisu poolest alevi seaduse järele alevi piirkonda arvata võib ja tegelikult juba sinna korra kuulusidki ning mille lahutamist alevi piiridest keegi, ei vallanõukogu ega valla elanikud, nõudnud ei ole. Kõigil neil põhjustel ja kahtlusil tühistas riigikohus siseministri määruse, mis avaldat. R.T. nr. 125 – 1922.a. Jõgeva alevi piiride kindlaksmääramise kohta ja saata asja siseministrile uueks otsustamiseks tagasi. Postimees 17.okt. 1925 lk 4 Jõgeva alevi piir kinnitati viimasel maakonnanõukogu koosolekul selles ulatuses, mis ehituste all, juure arvates ka Ukuveski ehitused. Õuna tee on valla ja alevi piiriks ja selle juures olev kõrtsihoone kuulub vallale. ************** LINAÜHINGU LINATÖÖSTUS Postimees 21.märts 1925 lk 4 ….Osa Tartumaa asjasthuvitatud põllumehi asutasid 8.veebruaril s.a. ühistegelisel alusel töötava ühisuse „Tartumaa Linakasvatajate Ühing“… Postimees 22.mai 1925 lk 4 Jõgeval linatööstuse ühisus asutamisel. Pühapäeval, 24.mail on Jõgeva seltsimajas põllumeeste omavaheline nõupidamine linatööstuse asutamiseks. Koosolekul esinevad eriteadlased kõnedega linakasvatuse,


271 linaharimise ja turule saatmise üle. Et päevakorras on nõnda tähtsad küsimused, sellepärast peaks lootma, et koosolekule ilmub õige rohkesti põllumehi. Koosolek algab kell 11 homm. Postimees 8.sept. 1925 lk 4 …Tartumaa linakasvatajate Ühing… otsustas linavarte vastuvõtmise avada mitmes raudteejaamas ja nimelt: Jõgeval… varte äraandmiseks määratakse igas punktis 5-6 päeva. Selleks ajaks saadetakse sinna ühingu poolt vastuvõtja ja „Eesti Lina“ poolt instruktor, kes varred vastu võtavad ja ära hindavad ja akti kokku seavad… Postimees 25.sept. 1925 lk 5 …23.skp. korraldati Jõgeval (linakasvatajate ühingu) liigetele lühikene nõupidamine lina saatmise asjus. Sinna seatakse ka Tartumaa jaoks nõutud linamasin üles, mis peaasjalikult leotatud linu puhastama hakkab… Postimees 18.nov. 1925 lk 6 Kuulutus. Tartumaa Linatarbijate Ühisus teatab põllupidajatele, et praegu seatakse üles Jõgevale uut „Wansteenkiste“ linapuhastamise masinat. Masin hakkab töötama novembri lõpul. Puhastab põllukuivi leotatud linavarsi. Puhastatud linad annab vabrik omanikule tagasi, ehk soovi korral saadab Keskühisus „Eesti Lina“ kaudu müügile. Järelpärimistega pöörata Tartu Jaani tän. nr.1, kort. 1, Ühisuse büroosse, ehk Jõgeval vabrikusse. Postimees 1.dets. 1925 lk 2 Linapuhastamise masin Jõgeval. … Linapressidest on Tartu maakonnas tegutsemas 5. Et paljudel linad sügisel leotatud, on (Tartumaa linaharijate) ühing Jõgevale linapuhastamise masina üles seadnud. Masin võib maksimaalselt headest vartes puhastada kuni 8 kaalu päevas. Tänavust lina võib aga päevas puhastada keskmiselt 4 kaalu. Kui linades palju takku leidub, on ühingul kavatsus Jõgevale ka takupuhastamise masinat muretseda. Takupuhastamise masin maksab umbes 1.500.000-1.700.000 mrk. F 2974 nim 1 sü 90 Tartumaa Linakasvatajate Ühing ehitas det-s 1925 hobupostijaama linavabrikut. Vabriku ülevaatuse komisjon oli koos 23.dets. 1925. ************** MAJANDUSÜHISUS Postimees 4.apr. 1925 lk 5 Jõgeva Majandusühisus. 29.märtsil pidas Jõgeva majandusühisus oma aastakoosolekut. Ühisusel on ilus telliskivi maja Jõgeva alevis ja liikmeid üle 500, kellest kokku oli tulnud 125. Aasta aruande arutamisel selgus, et majandusühisuse poe osa on töötanud kahjuga, ainult linadega kauplemine on kasu annud, nii et isegi kahju kinni katab ja väikese kasugi annab. Sarnase ebanormaalse nähte peale oli tähelepanu juhtinud välisrevident. Nii väikese kasuga kauplemine, võrdlemisi suure läbimüügi juures, viimane ulatus üle viiekümne miljoni marga, puhaskasu aga paarisajatuhande marga ümber, tekitas koosolijate hulgas tõsist rahulolematust ja nurinat. Siiski leidsid heakskiitmist ja kinnitamist juhatuse poolt esitatud aasta aruanne ja käesoleva aasta tegevusk. ühes mõnesuguste sooviavaldustega tähendatud puuduse kõrvaldamiseks. Loota on, et ühisuse juhatus, kuhu juure sai ka värsket verd, ei jäta midagi tegemata, mis ühisuse eduks tarvilik. Kursilane. Postimees 9.juuni 1925 lk 6


272 Kuulutus. Jõgeva Majanduse Ühisuse juhatuse poolt antakse vähempakkumise teel kolmapäeval, 17.juunil s.a. kell 12 päeval ühisuse ruumides ühisuse majale ja aitadele veetorude ülespanemise tööd välja…. Postimees 30.juuni 1925 lk 4 Kuulutus. Jõgeva Majandusühisusel on väljapakkumise teel reedel 3.juulil s.a. kell 4 p.l. kividega oma hoovi prügitamisetööd ära anda. Postimees 28.juuli 1925 lk 6 Kuulutus. Kohale jõudnud värske, proovitud superfosvaat, thomasjahu, ammoniaak ja kaalisool. Müüme odavaprotsendilise laenuga põllupidajatele. Soovitame kõiksugu tarbeid. Majanduse ühisus Jõgeval, omas majas. ************** PIIMAÜHING Postimees 20.märts 1925 lk 6 Jõgeva piimaühisus. …praegu on ühisusel 116 liiget. Aruande-aasta jooksul on liikmetel olnud keskmiselt 700 lehma. Ühisuse 1924.a. bilanss on 12 669 222 mrk. Aasta jooksul on toodud 899 556 klg piima, mis olnud keskmiselt 3,6 prots. rasva sisaldusega ja millest 93 958 naela võid valmistatud. Aasta kohta keskmiselt on üheprotsendilise piima klg eest maksnud 8 mrk 15 pn. Ühisuse meierei töötab praegu otstarbekohastes ruumides ning ajakohase aurujõulise sisseseadega. Juhatus valiti järgmises koosseisus: esimeheks Karl Pedriks (endine) ning liigeteks Kristjan Rähn ja Ado Laisar. Revisjoni komisjoni: Karl Päit, Tõnis Paris ja Aleksander Kurg. Samal koosolekul määrati toetussummasid: Laiuse kihelkonna langenute mälestussamba püstipanemiseks 10 000 marka ja Jõgeva põllumeeste seltsile 5000 marka. ************** TULETÕRJEÜHING F 2818 nim 2 sü 10 Okt. 1925. Tuletõrjeseltsi juhatus: A.Meos, O.Paju, J.Visnapuu, J.Võsu, M.Lall, A.Holdt ja P.Jürmann. O.Paju on seltsi esimehe abi. Nov 1925. Ronijate jsk. juhataja J.Visnapuu Pritside jsk. juhataja H.Ott, tema abi Blum Veemeeste jsk. juhataja J.Janov, abi Arst Päästjate ja sanitaar jsk juhataja H.Dreybladt, abi Klausson Muusika koori juhataja M.Lall. F 2818 nim 1 sü 1341 Kui näit. 1920 ja 1921.a. tuletõrjeseltsi aruannetes on kirjas, et Jõgeva tuletõrjeselts alustas tegevust 1908.a. 20.juunil, siis 1925.a. aruandes on seltsi tegevuse algusajaks parandatud 8.oktoober 1908. Seltsil on pritsikuur ja eluhoone, 124 tegevliiget, sissetulek koguneb annetustest, maja üürist ja pidudest. Pritsimaja tornis on alarmikell. Auesimees on M.Lall, auliikmeteks A.Leihberg ja F.Müller. - esimees August Meos, abiesimees Osvald Paju. - eestseisus: raudteeametnik Orest Lääne kassapidajana, kaupmees August Jõgar, einelauapidaja Al-der Holdt, äriteenija Adalbert Arst, kaupmees Paul Jürmann, peamehena, peamehe abidena Johannes Võsu ja veskirentnik Carl Wieckberg. Ronijaid on 22, juhataja äriteenija Jaan Visnapuu 19, juhataja käsitööline Kustav Janov


273 Pritsijaoskond 36 meest, juhataja juuksur Hans Ott Korrapidajaid 1, juhataja äriteenija Tõnis Mürk Pääste-sanitaarjaoskonnas 38 isikut, juhataja dr Hermann Dreybladt Muusikajaoskonnas 26, juhataja Mart Lall. Aleksander Tani oli tuletõrjes a-st 1924, Aleksander Oras a-st 1923 veejaoskonnas. Johannes Pihlik oli äriteenija. 1928.a. muudeti kiituskirjade andmine ära ja selle asemel hakati autasuna andma Hõbemedalit. ************** KAITSELIIT Postimees 19.veebr. 1925 lk 5 Kaitsemaleva teated. Kaitseliidu organiseerimine Jõgeval. Jõgeva valla ja alevi kaitseliidu jaoskonna organiseerimistöödega on lõpule jõutud ja harjutustega algust tehtud. On moodustatud ratsa ning jalgväe rühm. Eriti rohket huvi tuntakse ratsa rühma vastu, kuna ümbruskonnas palju endiseid ratsaväelasi on. Jaoskonna juhatuse esimeheks on reservkapten Tiimann, kes ka maakonna 1. malevkonna ülem, on määratud. Ka on moodustatud näitesektsioon ning kavatsetakse 8.märtsil pidu korraldada. Näitejuhiks valiti tuntud seltskonnategelane, õpetaja Uus. Esialgsete jooksvate kulude katteks määras Jõgeva majandusühisus 10 000 marka. O.P – s. Postimees 26.veebr. 1925 lk 2 … Päeval pidas Jõgeva kaitsemaleva aleviplatsil paraadi, kus seltskonnategelased kõnelesid. Rahvast oli murruna kokku tulnud. Õhtul oli Jõgeva seltsimajas piduõhtu segaettekannetega. Päevakohase pidukõne pidas õp. J.Järve. Rahvas võttis piduõhtust elavalt osa… Postimees 12.märts 1925 lk 5 Jõgeva kaitsemaleva üldkoosolek. 8 skp. korraldas Jõgeva malevkonna ajutine juhatus üldkoosoleku… Juhatuse esimeheks valiti reservkapten Tiimann, abiks reserv-leitnant Priiska (peaks olema Kriiska – Ü.P.), kirjatoimetajaks hra Pruuli, kassapidajaks hra Vilberg ja majandusasjaajajaks hra Asper. Juhatuse asemikeks: hra Kurg ja hra Lehtmets. Revisjoni komisjoni: hra Jürmann, hra G.Tiimann ja hra K.Annus, ning asemikkudeks: hra Meos ja Kangro. O.R. Kaitse Kodu 1931 lk. 1076 Naiskodukaitse Jõgeva jaoskond asutati 14.mail 1925. Koosoleku kutsusid kokku pr. M.Dreybladt ja prl H.Poom. Oli 17 naist. Esinaiseks valiti Melanie Dreybladt. Järgmiseks esinaiseks sai Elsa Tiimann. Jõgeva Naiskodukaitse jaoskond on Tartumaal vanim. 1931.a. veebruaris avati Jõgeval Kaitseliidu Kodu, mis töötas Naiskodukaitse esinaise juhtimisel. Seal said ajaviidet ka noored. Postimees 27.aug. 1925 lk 6 Kuulutus. Tartumaa maleva Jõgeva malevkonna vannutamise päeval 30.augustil 1925 Jõgeva alevis, seltsimajas, Jõgeva malevkonna korraldusel 1) kõnekoosolek kaitseliitu puutuvate küsimuste üle, 2) Suur tantsu-õhtu 2-se diviisi orkestri saatel. Sissepääs: kõnekoosolekule kõigile maksuta. Tantsuks naister. 50 mrk., meestele 75 mrk. Algus kell 8 õhtu. Jõgeva malevkond. Korduskuulutus 29.aug. lehes. Postimees 31.aug. 1925 lk 3


274 … Jõgeval oli kohalik kaitseliit „Kodu-valve“-ga korraldanud kindral Põdderile ja tema kaaslastele Dr. Dreubladti korteris suurepäralise vastuvõtu ning pidulaua. Nii südamlikku vahekorda ja sõbralikku meeleolu tuleb harva ette, mis valitses sel õhtul ja Jõgeva kaitseliidu poolt korraldatud einel. Lauldi isamaalikke laule ning lasti elada vabariigi valitsust. ************** LÄTI JA SOOME PRESIDENTIDE LÄBISÕIDUL JÕGEVALT Postimees 24.veebr. 1925 lk. 7 23.veebr. hommikuse erarongi vastu, millega Läti president (Janis Tschakste ka Čakste, Läti I president 1922-1927 – Ü.P.) oma saatkonnaga Tallinna poole sõitis, kogus Jõgeva jaama kohalik kaitsemaleva ratsa rühm ja kohalik tuletõrjujate selts, et vastavate auavaldustega Läti riigi esindajaid vastu võtta. Kaitsemaleva ja tuletõrje seltsi nimel tervitas külalisi hra Kangro, mille järele orkester marssi mängis ja Läti president vastukõnega esines. Eesti saadik Lätis hra Seljamaa tänas vastuvõtu eest ja rong liikus muusika saatel Tallinna poole. Postimees 24.mai 1925 lk 1 …Kuuest vagunist koosnev Soome presitendi dr Lauri Kristian RELANDER`i erirong sõitis ööl vastu 23.maid 1925 Tallinnast välja Tartusse kell 1.3o. …President oli vagunis nr 2, mis rongi vagunite järjekorras oli aga neljas…. Sildade juures oli näha valves kaitseliitlasi… Rong jõudis Jõgevale kell 6.21 ja peatus siin 5 minutit. Lehe teatel oli aga jaamas vaikne ja mingit tseremooniat polnud…. Volti jõudis rong kiire sõidu tõttu liialt vara ja seal peatuti Tartusse ettenähtud ajal jõudmiseks aega parajaks tehes üle tunni…. Sooja on 2 kraadi, ilm jahe, lapsed käivad jaamas käsi soojendamas. Jaamas viibisid laste laulukoor ja meeskoor… Soome haridusminister väljus rongist ja lastekoor laulis talle paar laulu. Aga peaaegu just enne rongi väljumist tuli oma vagunist välja rahva ette ka president ise ja pidas kõne, mis tõlgiti eesti keelde…. Presidenti saatis riigivanem (16.XII 1924 – 15.XII 1925 Jüri Jaakson). 24.mai Päevalehe järgi olid jaamad lipuehteis. …Presitendi rong lahkus Tartust kell 5.o5 peale lõunat 23.mail ja jõudis Tallinna kell 9. õhtul. Postimees 26.mai 1925 lk 4 …. Kell 6 jõuab (presidendi) rong (Tartust) Jõgevale. Vastu on võtmas Jõgeva ja Laiuse organisatsioonid, muusikakoorid, kaitseliit, tuletõrjujad ja palju rahvast. Kaitseliidu ülem kapt. Tiimann raporteeris presidendile. Külalist tervitab soomekeelse kõnega õpetaja Järve, tähendades lühidalt järgmist: „Palusime peatada Teie rongi meie maa südames, et ütelda Teile, et meie rahva süda tuksub soojalt Soome vennasrahvale, kelles näeme oma paremat ja lähemat sõpra…“ Kõne järele hüüti elagu presidendile. Väike kooliõpilane annab lillekimbu presidendile, teine riigivanemale. President vastab tervitusele : „Paremad sõbrad, teie tervitus jääb mulle armsaks mälestuseks…“ Selle järele laulab Jõgeva segakoor Soome keeles Soome hümni. President hüüab „elagu Eesti!“. Müriseb üldine elagu. Selle järele käis president riigivanema saatel kaitseliidu ja tuletõrje ridade eest läbi. Rong hakkas liikuma porilaste marsi helidel. Pilluti lilli ja hüüti elagu soomlastele…. ************** UUE TEE EHITUS JÕGEVALT MUTSU KÄÄNDU Postimees 1.nov. 1924 lk 5 Jõgeva-Mustvee vahelise postmaantee lühendamine.


275 Nagu teada, on Tartu maakonnavalitsusel 1925.a. Jõgeva alevis Jõgeva mõisa poole minevat teeosa kiviteeks ümber teha, sest see tee on niivõrd halvas seisukorras, et vihmastel aegadel raske on koormaga läbi pääseda. Sel puhul on Jõgeva alevivalitsus, Jõgeva ja Torma vallanõukogud maakonnavalitsuse ees sooviavaldusega esinenud, et Jõgeva-Mustvee vaheline postmaantee saaks Jõgeva alevist otsesihis aetud Mutsu talu peale. Sellega muutuks tee mõne kilomeetri võrra lühemaks ja oleks läbikäimine jaamaga hõlbustatud. F 2974 nim 1 sü 52 1925.a. saadakse teada, et Tartu maavalitsusel on kavas lähemal ajal raudteejaamast Jõgeva mõisasse viivat postmaanteed kiviteeks ümber teha – umbes 2 km pikkuses. Alevivolikogu arvab, et õigem oleks ehitada uus tee raudteejaamast otsesihis Mutso taluni ja mitte kasutada postiteeks vana maanteed läbi Jõgeva mõisa. (Jutt on Mustvee maantee tänavast ja selle pikendusest praeguse nn Mutsu käänuni. – Ü.P.) Postimees 18.aug. 1924 lk …. Neid asjaolusid arvesse võttes on Jõgeva alevivalitsus otsustanud maa-ala 6. kl. algkooli ehituse kohaks vastu võtta tingimisel, kui Jõgeva valla nõukogu laseb Kooli talu maast 5 sülla laiuse tänava läbi ajada. Jõgeva hobuse postijaama piirist alates kuni Pedja jõeni ja annab lubatud 3 vakamaa suuruse ehitusplatsi. Peale selle avaldatakse soovi, et kavatsetud tänav saaks pikendatud läbi Jõgeva hobuse postijaama maa kuni Jõgeva raudtee jaamani. Postimees 18.märts 1925 lk 4 Jõgeva-Mustvee tee õgvendamine. Jõgeva, Laiuse, Laius-Tähkvere, Torma, Avinurme ja Lohusuu vallavalitsused ja Mustvee alevivalitsus esinesid palvega maakonnavalitsusele, et Jõgeva-Mustvee postiteel uus siht aetaks Jõgeva postijaama tagant üle Pedja jõe praegusele teele Palamuse tee harul „Mutsu“ talu juures. Kuremaa valla soov läheb teistest soovidest lahku, - tema soovib uue tee sihi ajamist Jõgeva alevist otsejoones Palamuse-Jõgeva tee peale, nii et see ühineks PalamuseJõgeva teega umbes 1¾ versta Palamuse pool. Maakonnavalitsus leidis esimese variandi täiesti põhjendatuks ja otsustas uue sihi järgmiselt ajada: Jõgeva raudtee jaama eest alates, postijaama aida tagant otse sihis üle Pedja jõe, üle jõe läheb siht veel 145 meetrit otsejoones ja pöörab siis pahemat kätt üle nurmede, kaks väikest käänakut eelolevate ehituste pärast tehes, Jõgeva-Mustvee ja Palamuse risteele Mutsu talu juures. Uus tee lühendab endist teed umbes 2 klm. ja läheb läbi kõva maa, pealegi ei ole tarvis ringi Jõgeva mõisa kaudu sõita, kus sagedasti õnnetuid juhtumisi selle tõttu on ette tulnud, et hobused raudteel liikuvaid ronge kardavad ja kraavidesse sõidavad. Jõe kaldad ja põhi on paasist, nõnda et maa põhi silla ehitamisel raskusi ei sünnita. Taluomanikud on uue tee alla maad lubanud anda. Teedeministeeriumi poolt on riigimaade arvel esimeses järjekorras tehtavate töödehulka muuseas kivitee ehitus Jõgeva jaamast mõisani 1,8 klm. pikkuses 8½ miljoni marga väärtuses üles võetud. Uus tee ja silla ehitus läheks umbes sama palju maksma. Et maanteed…. ainult Jõgeva mõis ja paar kandimeest tarvitavad, siis tuleb uut sihti majandusliselt väga tähtsaks tunnistada, sest talud, mis ½ - 1 klm raudteejaamast kaugel asuvad, peavad jaama pööramiseks 4-5 klm sõitma Jõgeva mõisa kaudu. Peale selle on maakonnavalitsus otsustanud Jõgeva-Mustvee postiteel Laiuse mäelt teed õiges joones Laiuse vallamaja juure ajada, nii et ei oleks tarvis enam mägedes üles-alla ja läbi Sootaga küla sõita, mis kevadetel ja sügisetel kole porine. Et maakonnavalitsusel kavatsus on Saare soo kohal teed täitma hakata, siis võetakse liiv Laiuse mäest tee pinnast. Sellega saab see mäe peal madalamaks kaevatud ja ühtlasi ka madalamad halvad kohad täidetud.


276

Postimees 3.sept. 1925 lk 4 Eeloleva aasta teedeparandus Tartumaal…silla ehitus Pedja jõele ja uue tee ehitus Jõgeva jaamast Mutso talu juure, pikkus 2,5 klm, mis maksma läheb umbes 4.500.000 marka… F 2974 nim 1 sü 90 Nov-s 1925 peab hobupostijaama Alfred Laur. Siis mõõdeti postijaama maast välja ja tähistati uue Jõgeva kooli ehitusplatsi juurde viiv tee. Tee, mis algab raudteejaama hobuste lasila platsi juurest ja võtab enda alla 5 sülda postijaama küüni lõunapoolsest otsast, kavatsetakse viia edasi üle Pedja jõe Mutso taluni. ************** POLITSEI, KURITEOD, ÕNNETUSED Postimees 29.märts 1925 lk 6. Vargus võõrastemajast. Jõgeva alevis elutsev E.Mägi teatas kriminaal-politseile, et tema võõrastemajas peatunud paar päeva keegi August Punder ja Loviise Touver. 22. skp. märganud ta, et sissesõitjad on korterist välja kolinud ja toast kaasa viinud 2 vooditekki, 4 voodilina, laua vahariide, 2 padjapööri ja vasest küünlajala, kokku 5850 marga väärtuses. Mõlemad kelmid said Tartus kriminaal-politsei poolt tabatud. Tehti kindlaks, et varguse on korda saatnud Võtikvere valla kodanik August Punder ja Keila valla kodanik Anna Klaos. Viimane oli võõrastemajas peatanud Loviisa Tauveri nimelise isikutunnistusega. Postimees 17.apr. 1925 lk 4 Vargus Jõgeva majandusühisuses. Möödunud kuus varastati Jõgeva võõrastemaja numbrist voodipesu… varguse saatis korda keegi August Punder… Ühenduses selle vargusega on nüüd selgunud, et A.P. on ka Jõgeva majanduse ühisuse kaupluse keldris vargil käinud ja sealt 80 karpi kilu ja sprotte 4000 marga väärtuses ära viinud. Kaupluses ei teatud vargusest veel midagi. Alles siis, kui kriminaal-politsei varguse jälgil oli ja asjast ärijuhile teatas, leiti, et keegi on keldris võõrsil käinud. Osalt varastatud suupisted saadi kätte ühest Jõgeva kauplusest, kuhu varas need oli müünud. Postimees 9.mai 1925 lk 5 Suurem vargus Jõgeval. Ööl vastu 6. skp. on Jõgeva alevis elutseva loomaarst Haim Dobrushkini korterist varastatud kaks käe peal kantavat kuld taskukella kuld käesidemetega, 1850 marka raha, summadani täis loomaarsti riistu ja nikkel nuge ja kahvleid, kokku 69.625 marga väärtuses. Postimees 11.mai 1925 lk 4 6.skp. varastati Jõgeva alevis elutseva loomaarsti Haim Dobruschkesi korterist 69.425 marga väärtuses mitmesugust kraami, muuseas ka summadani täis loomaarsti riistu, mis nüüd raudtee äärest heki alt üles leiti. Nagu kuuleme, on ühenduses selle vargusega keegi naisterahvas eeluurimise alla võetud. Postimees 12.juuni 1925 lk 6 Kuulutus. Kaduma läinud Jõgeval 9.juunil s.a. rahatasku, milles oli 1270 m Eesti ja 1500 mk Soome raha, 2 isikutunnistust Loemanni ja Rauki nimel ja sõjaväe vabastamise tunnistus Loemanni nimele. – Ausat leidjat palun neid kriminaal politsei ametnikule hra Koff`ile (peaks olema Hoff. – Ü.P.) Jõgeval, ära anda hea vaevatasu eest. J.Loemann


277

Postimees 13.sept. 1925 lk 7 Poisikesel pealuu puruks löödud. Tartu haigemajja toodi 15. aastane poisike – Jõgeva alevi elanik Karl Jaani p. Lepp, kellel on mingisuguse kõva asjaga pealuu puruks löödud…teda löödi teadmata põhjusel 9.sept. Kuremaa järve ääres kell 9… Mai Krikk. Eesti kriminaalpolitsei 1920-1940. Tallinn 2007 lk 241 „1925.a. oktoobris tekkis puhkusel oleval (Narva kriminaalpolitsei vanemametkikul – Ü.P.) K.Aug`il suur tüli Olti (Aleksander Holdt`i peetav tuletõrje einelaud –Ü.P.) restoranis Jõgeval. Ta jõi end seal silmini täis ja käitus niivõrd väljakutsuvalt, et kohale kutsuti politsei. K.Aug kandis muidugi erariideid. Kohalekutsutud konstaabli võttis ta vastu sõnadega „konstaablinärakas, konstaablinokk, mine p…” ning teatas, et tema on ise kõrge politseiametnik ja mingil konstaablil ei ole õigust talle märkusi teha. Ta ähvardas konstaablit relvaga. Läbiotsimise ajal võeti K.Augilt ära brauning seitsme padruniga. Arestimajja keeldus mees vabatahtlikult minemast, konstaabel V.Olter ja poliitilise politsei ametnik M.Markson pidid ta jõuga sinna viima. Järgmisel päeval keeldus öö Jõgeva arestimajas veetnud K.Aug konstaabel Moorile seletusi andmast, sest too oli temast madalamal astmel ametnik. Rahukohtunik pani ta kaheks nädalaks arestimajja”. F 2974 nim 1 sü 90 Septembris 1925 on Jõgeva alevi konstaabel K.Miller. ************** HOBUPOSTIJAAM Postimees 11.apr. 1925 lk 8 Kuulutus. Tartu Maakonnavalitsus annab 22.aprillil s.a. kell 10 homm. Jõgeva hobustepostijaama hoonete ülesehitamise vähempakkumisel välja ühes jaamapidamisega 6.-12.a. Postimees 24.apr. 1925 lk 6 Kuulutus. Tartu maakonnavalitsus teatab, et 29.aprillil s.a. kell 10 homm. antakse Jõgeva hobusepostijaam 12.a. peale enampakkumise teel rendile. Rentnikul tuleb 10% pakutud hinnast kautsjoniks maksa… Postimees 8.mai 1925 lk 4 Maakond ei leia hobusepostijaama pidajat Jõgevale. Hiljuti pidas maakonnavalitsus Jõgeva hobusepostijaama ärapõlenud tallide ja aitade ehituse väljapakkumist ja postijaama pidamise rentimist 12.a. peale. Pakkumisele oli ilmunud 3 isikut, kellest ükski nõus ei olnud ettepandud tingimisel tööd kui ka postijaama pidamist enese peale võtma, kuna postijaama eest 120.000 m renti nõuti. Neil päevil oli teistkordne pakkumine, kus ka alandatud rendi juures ühtegi pakkujat ei leidunud. Maakonnavalitsus otsustas ehitustööd majanduslisel teel ära teha, kuna jaamapidamine endise pidaja hooleks jäeti üheks aastaks. Postimees 20.okt. 1925 lk 4 Postijaamad Tartumaal. Tartumaal on käesoleval aastal 16 hobusepostijaama… Jõgeva postijaamas on 4 hobust, asub Jõgeva raudteejaama juures, kaugus Kaareperest 18, Vägevalt 19,4, Kaaverest 19, Vaiatust 22 ja Puurmanist 26,6 klm…


278

Postimees 17.aug. 1925 lk 4 Kuulutus. Tartu maakonnavalitsus annab 28.augustil s.a. kell 11 homm. maakonnavalitsuses kinnisel enampakkumisel Jõgeva postijaama juures asuvad äriruumid üürile… F 2974 nim 1 sü 90 Nov-s 1925 peab hobupostijaama Alfred Laur. Siis mõõdeti postijaama maast välja ja tähistati uue Jõgeva kooli ehitusplatsi juurde viiv tee. Tee, mis algab raudteejaama hobuste lasila platsi juurest ja võtab enda alla 5 sülda postijaama küüni lõunapoolsest otsast, kavatsetakse viia edasi üle Pedja jõe Mutso taluni. Postimees 27.nov. 1925 lk 5 Jõgeva hobusepostijaama Rendileping lõpeb 1.mail tuleval aastal. Jaam renditakse enampakkumise teel välja 19.dets. s.a., pakkumise alghinnaks on 50.000 marka. Jaam renditakse välja 12 aasta peale ja tarvilised remondid hoonete juures teeb rentnik. ************** KOOL Postimees 12.dets. 1925 lk 7 Jõgeva algkooli 10. aastapäev. 12. skp. pühitseb Jõgeva 6 kl. algkool oma 10. aastapäeva. Väliste raskuste peale vaatamata on kooli pedagoogika nõukogul soov nimetatud päeva võimaluse järele vääriliselt mälestada. Mälestus-piduõhtust on kutsutud osa võtma prof. J.Kõpp, kes ka päevakohase kõnega esineb. Teiste paljude külaliste hulgas on kutsutud kooli endised õppejõud, kelle elukohad teada, samuti ka kõik kohaliku rahvahariduse seltsi eestseisuse liikmed, kelle töö tagajärjeks oli 1915.a. kooli ellu kutsuda. Praegune Jõgeva 6 kl. algkool kutsuti ellu 2 kl. kooli näol Jõgeva alevikus samanimelise rahvahariduse seltsi poolt 1915.a. Iseäralised teened selles on hra. prof. J.Kõpp`ul, kes olles õpetajaks Laiuse koguduses, aga leidis püsivaks seltskonna elu juhtimiseks kihelkonna rahvarikkamas punktis. Tema tulisel õhutamisel ja kindlal eestvõttel saadi viimaks, enam kui kaheaastase töötamise ja kirjavahetuse järele luba 2 kl. Eesti õppekeelega kooli avada. 19.okt. 1915.a. võis kool tegelikult tööga alata ja 29.nov., s.a. 12 dets. uue kalendri järele oli tema pidulik õnnistamine hulga rahva osavõtul. Raskeid sõjaaegu arvesse võttes, suudeti avada kool esialgu ainult osaliselt, kuna ta täielikuks kujunes alles järgnevail aastail. Möödunud 10 aasta jooksul on kool mitmed raskused üle elanud. Nii pidi ta oma esimese juhataja ja hinge, hra. Gustav Kruuse, kes kõik oma jõu ja püüded noore õppeasutuse tegevusse rakendas, aastase tegevuse järele igavesele puhkusele saatma. Ei jätnud kooli sisemise elu riivamata ka 1918.a. Saksa okupatsiooni aja laine. Suuremaks takistuseks kooli edenemises on olnud algusest peale alalise kodu puudumine, mille tõttu ta ka on sunnitud rändama, otsides sündsamat asupaika üüritud ruumes. Kuni maikuuni 1919.a. jääb kool püsima rahvahariduse seltsi 2 kl. koolina. Sestajast võetakse ta üles maakonna avalikkude algkoolide hulka. Praegu töötab kool 7 kl. kompl. ja 7 õppejõuga kahes majas kahe vahetusega. Üldine õpilaste arv käesoleval õppeaastal on 225. ************** SPORT Postimees 3.juuni 1925 lk 3 Akad. spordiklubi jalgpalli meeskond Jõgeval kaotanud. Teisel pühal mängisid Jõgeval Tartu akadeemiline spordiklubi 1. ja kohalik spordiselts „Kalju“ 1 meeskond tagajärjega 4 : 3 „Kalju“ kasuks. Kohtunikuna toimis J.Visnapuu. J.K.


279 Postimees 22.juuni 1925 lk 3. „Kalev“ Jõgeval. Eile kell 5 p. l. oli „Kalevi“ meeskonnal võistlusmatsh Jõgeva „Kaljuga“ Jõgeval. Võistlus lõppes 2 : 1 „Kalevi“ kasuks. „Kalevil“ oli seekord tegemist tugeva vastasega. -be. ************** Postimees 20.apr. 1925 lk 4 Kuulutus…Müüme ladu hindadega jalgratta osasid, nagu: Inglise, Saksa, Austria kummid ja mantlid. Kõik teised osad saadaval Jõgeval Suur t. 19 E.Rosenthali kaupluses. Postimees 26.apr. 1925 lk Kuulutus. Ostan kõrge hinna eest toores-nahku ja hobuse jõhvi ja müün kõiksugu pargitud nahku, Jõgeval Suur tän nr 11, nahakauplus M.Gelbart. Postimees 29.apr. 1925 lk 4. Kuulutus. Jõgeva. Loomanaeri seemet Eckendorfi kollane, loomapeedi seemet Oestersundom hea idanemisvõimega on saada rohukaupluses Jauker. Laiuse Koguduse Teataja 7.märts 1931 lk 5 Jõgeva kiriku ehitamise kavatsusest. Laiuse kogudus ei ole rahva arvu poolest mitte väga suur (natuke üle 8000 hinge), kuid tegevuse piirid on laialdased. Aja jooksul on tekkinud Jõgeva alev, kus palju rahvast koos elab, kel kirikusse pääsemine raske on. Seda asjaolu silmas pidades tõstis õpetaja J.Järve juba 1925 aastal koguduse nõukogus ja täiskogus üles küsimuse, kuidas rahuldada Jõgeva ümbruskonna usulisi nõudeid. Küsimus oli 22.märtsil 1925 a. täiskogus kõne all, kus õp. J.Järve asja kohta kõneles ja soovitas kiriku või palvemaja ehitamise peale mõelda. Peale õp. J.Järve aga täiskogus seekord küsimuse kohta sõna ei võetud. Nähtavasti oli mõte veel uus Postimees 9.jaan. 1925 lk 6. Kuulutus. Võtan jälle haigeid vastu Jõgeva alevis Jaama tän. 8, kõnetraat 27, silmaarst dr. R.Dobruschkes. Kordukuulutused 10, 13 ja 17.jaan. Postimees 11.jaan. 1925 lk 8 Kuulutus. Advokaat Friedrich Hirschfeldt Tartus Küütri tän 14 võtab vastu jaanuarikuu jooksul Jõgeva alevis igal reedel kella 8 – l Turu tän. 2 Juki majas. Korduskuulutus 1.veebr. Postimees 20.jaan. 1925 lk 5 …1924.a. valmistati ja saadeti arhitektide poolt kinnitamisele koolimajade plaanid: …Jõgeva…Mustvee haridusseltsi… Postimees 27.jaan. 1925 lk 6 Kuulutus. Jõgeval dr. Joh. Schanin. Elan nüüd hra Luha kivimajas. Vastuvõtmine algab iga päev kell 9 homm. Kõnetraat 5. Korduskuulutused 29 ja 31.jaan. ning 5.veebr. Postimees 2.veebr. 1925 lk 4 Kuulutus. Härjanurme ühispiimatalitus otsib vilunud meierit. Valimine Jõgeval Asperi restoranis reedel 6.veebr. kell 10.


280 Postimees 3.veebr. 1925 lk 6 Kuulutus. Jõgeva alevivalitsus vajab suuremal arvul kasepuid. Kaupa tehakse iga teisipäeval ja reedel alevivalitsuses. Postimees 4.veebr. 1925 lk 6 Kuulutus. Autoühendus Jõgeva-Mustvee liinil on 2. veebruarist 1925 lõpetatud kuni uue sõiduhooaja alguseni. Postimees 21.veebr. 1925 lk 8 Kuulutus. Vilja vastuvõtmine… Jõgeva…jaamas 3.märtsil s.a. …raha makstakse kohe välja. 2.diviisi intendantuur. 27.veebr. kuulutuses teatatakse, et ostmine toimub ka 10, 17, 24 ja 31.märtsil. Postimees 14.märts 1925 lk 4 Jõgeva-Mustvee bussi peatused – Sootaga, Vene kirik, Kantküla, Vaiatu, Torma vallamaja, Torma mõis, Kõnnu ja Võtikvere teerist. Postimees 3.mai 1925 lk 6 Kuulutus. Jõgeva-Mustvee autoliinil on sõit alganud. Väljasõit iga päev Jõgevalt kell 7.45 homm peale Tallinna ja Tartu rongide sissesõitmist. Mustveest kell 5 p.l. Tallinna ja Tartu rongide vastu. Postimees 20.märts 1925 lk 7 Kõne põllumajandusest Jõgeval Jõgeva põllumajanduse seltsis kõneleb põllumajandusteadlane Martin Gruss põldude väetamisest. Postimees 11.apr. 1925 lk 12. Kuulutus. Jõgeval odavasti müüa 2 jalgratast Suur tän. 19. Postimees 3.mai 1925 lk 6. Kuulutus. Jõgeva alevis kaupluseruum ära anda (aadressi ja omanikku pole antud). Postimees 5.mai 1925 lk 4 Joogikohtade arv Tartumaal kasvab. ….Eeloleval maakonnanõukogu koosolekul paneb maakonnavalitsus nõukogule ette järgmised palved: …Hugo Treffneri palve Jõgeva raudteejaamas õllemüüki lubada – jaatavalt, …Richard Peedo palve Jõgeva alevis õlleladu lubada – jaatavalt alevinõukogu tingimistega, Aleksander Tani palve Jõgeva alevis õlleladu lubada – jaatavalt… Luba anti 9.mai koosolekul, Postimees 10.mai 1925 lk 2. F 2974 nim 1 sü 52 Lõpuks, pärast mitut äraütlemist antakse volikogus 6.mail 1925.a. Aleksander Tanile nõusolek seada sisse Suur tn 10 ladu AS Saku õlletehase õllele, kui ta on nõus kuus 8000 marka alevile maksma. F 2974 nim 1 sü 52 Seltsimaja on Suur tn 21. Postimees 28.mai 1925 lk 1.


281 Marutõbised koerad Põhja-Tartumaal. Neil päevil on marutõbine koer Laiuse kiriku lähedal asuvas Alavere külas kolme naisterahvast purenud ja ka teistele koertele tõve edasi annud. Selle tagajärjel on Alavere küla piirkond politsei poolt 15 klm kauguselt ümberringi „marutõve“ kardetavaks kuulutanud ja koerte omanikud on kohustatud koeri kinni pidama. Kõik hulkuvad koerad lastakse maha, kuna nende omanikud valju karistuse alla langevad. (Jõgeva alev langes seega ohtliku 15 km raadiuse sisse. – Ü.P.). Postimees 5.juuni 1925 lk 6 Kuulutus. Tarvitan kainet pagaritöölist. J.Karusson, Jõgeval. Postimees 7.juuni 1925 lk 5 Suviste pühad Laiusel. Ilusate ilmade tõttu oli liikumist Laiusel rohkesti. Pühadeks oli maale sõitnud hulk õpilasi, sõdurid ja muid linna elanikke, kes kolmandal pühal murruna Jõgevale kokku voolasid, et raudruunaga tagasi sõita oma ametikohtadele. Tervelt viis autot seisid vaksali ees kolmandal pühal peale lõunat rongi tuleku ajal ja õige suur hobuste hulk. Kõik möödasõitvad rongid said publikumi kõvasti täis kiilutud… Postimees 21.juuni 1925 lk 6 Kuulutus. Elukoha muutumise pärast rutuliselt ära anda kaupluseruum ühes kauba ja inventariga. Kauplus asub käidavas alevis, turu ääres. Võistlejaid ei ole. Järele küsida Tartus… ehk kirjalikult Jõgeva postkontor P.N.E. nõudmiseni. Postimees 26.juuni 1925 lk 2 Lehes on artikkel, kus arvustatakse kurjalt raudteevalitsuse otsust hakata trahvima raudteel käijaid. Märgitakse, et näiteks Tartus, Jõgeval ja mujal olla raudtee ületamise eest ühe päevaga 60 protokolli tehtud. Artikli autor väidab, et see olla karjuvalt ebaõiglane, kuna Jõgeval, Elvas ja Pukas peavad elanikud või reisijad jaama saamiseks või sealt alevisse minekuks, selle asemel, et otse üle radtee minna… ühe kilomeetri ringi kõndima. Postimees 1.juuli 1925 lk 4 Kuulutus. Jõgeval käidavas kohas Suur uulitsal maja ühes äri- ja kõrvaliste ruumidega müüa. Samuti ka üks talurahva kauplus edasi anda. Pakkumised saata Slt „Maja ja äri müümine Jõgeval“ ehk telefoneerida Jõgeva 13. Korduskuulutus 5.juulil. Tõenäoliselt on see Suur tn 1 Leihbergi poe ja selle hoonete müügi kuulutus. Või siiski J.Ilvese oma. – Ü.P. Postimees 5.juuli 1925 lk 4 Kuulutus. 7.juulil s.a. kell 10 homm. müüakse Jõgeval enampakkumise teel Jaan Ilves`e päralt olev vara, nagu: poekaup, mööbel ja majad. Postimees 14.aug. 1925 lk 6 Kuulutus. Jõgeval (jaama juures) poeruumid kõige sisseseadega ja aidaruumid ühes elukorteriga üürile anda. Lähemaid teateid saab Jõgeva jaoskonna loomaarstilt (kõnetraat 27) ja Tartus, Magasini tän. 10 krt. 5… Postimees 4.juuli 1925 lk 10 Kuulutus. Jõgeva Ühispank, telef. 45… Panga juures asub Eesti Kindlustuse Seltsi agentuur. Postimees 21.aug. 1925 lk 1 Väärnähtused Jõgeva raudteejaama ladudes.


282 Jõgeva raudteeladus seisid ligi 300 palki enam kui kolm aastat ja kõdunesid. Esimese põhjuseks oli see asjaolu, et raudteevalitsuse varust. ja tee- ning ehitusosakondade vahel üle 3 aasta kirjavahetus käis tähtsa küsimuse üle, kummale palgid kuuluvad. Sellest teadis ka raudteevalitsus. Selle aja sees müüdi osa palkidest liig odava hinnaga ära, millise toiminguga riigikontroll nõus ei olnud. Hiljem müüdi ka osa palke (kõdunemata) eraisikutele ära. Riigile tehtud kahju ulatab 100.000 m. ja süüdlase leidmiseks on juurdlus käimas. Teine juurdlus on käimas sama jaama küttelaost puude kõrvaletoimetamise kohta. Postimees 4.sept. 1925 lk 12. Kuulutus. 2-diviisi intendant ostab rukkid 320 marka puud… Jõgeva jaamas 15. ja 22.septembril… Postimees 26.sept. 1925 lk 6 2-se diviisi intendantuur ostab kohemakstava raha eest… rukkid 320 marka puud… vastuvõtmine…4) Jõgeva jaamas 6. ja 13.oktoobril… Postimees 6.sept. 1925 lk 15. Kuulutus. Valmistan asjatundlikult ja täielise vastutusega oma ehk tellija materjalist puurkaevusid… Töö tehakse kõige uuemate sellekohaste riistade ja abinõudega… G.Sarapuu Jõgeval. Postimees 11.sept. 1925 lk 6 Kuulutus. Kaupluse- ja laoruumid on Jõgeva alevis, turu lähedal kohe välja üürida. Lähemaid teateid saab Jõgeva Ühispangast. Korduskuulutus 16.sept. Postimees 17.sept. 1925 lk 2 Haridusministeerium toetas Tartumaa lasteaedasid. Sellest toetusest määrati Jõgeva lasteaiale 4000 marka. Postimees 29.sept. 1925 lk 6 Kuulutus. Jõgeval. Teen igasuguseid kunsthambaid kulla ja kautshuki peal. Vastuvõtmine algab 6. oktoobril igal teisipäeval ja reedel Dr Schanin`i juures. A.Toom Korduskuulutus 3.okt. Postimees 30.sept. 1925 lk 6 Kuulutus. Laiuse jaoskonna ämmaemand M.Holdt-Orgusaar Jõgeval Suur tän. 25, telef. 48. Sünnitajale abiks igal ajal. Korduskuulutused 7., 10. ja 14.okt. Postimees 6.okt. 1925 lk 3 Aleviseaduse eripära tõttu oli tekkinud olukord, et maakonnavalitsus finantseeris alevit suurema raha eest, kui alevilt maakonnavalitsusele maksuraha laekus. Nii sai Jõgeva alev maakonnavalitsuselt 272.484 m., aga maksis maavalitsusele ise ära vaid 209.077 m. Mustvee ja Kallaste puhul oli see vahekord veelgi suurem alevite kasuks. Postimees 13.okt. 1925 lk 6 Kuulutus. Kainet poissmees möldrit vajab kohe Sööt ja Kaik`i jahuveski Jõgeval. Isiklik ilmumine tarvilik. F 2818 nim 1 sü 1587


283 Johannes Võsu korraldas tuletõrje liidu volitusel tuletõrjekursuse Mustvee ja ümbruse tuletõrjele 13.-14.juunil 1925. F 2974 nim 1 sü 52 Tuletõrjeselts taotleb 3.nov. 1925 endale õigust turu ääres alkoholiga einelaua pidamist. Volikogu andis nõusoleku. 1926.aastaks anti alkoholiga restorani luba ka Eduard Asperile, H.Treffner ja A.Tani said õllemüügiloa. Postimees 22.okt. 1925 lk 4 Kuulutus. Raudteevalitsus müüb suulisel ja kirjalikul enampakkumisel…Jõgeva raudteejaamas materjali asukohas: umbes 20.000 vana kitsaroopalise liiprit. Suusõnaline pakkumine 3.novembril s.a. kell 8. Postimees 27.okt. 1925 lk 6 Kirjanik Oskar Luts`u kirjanduslikud loengud on…Jõgeval – Alevi Seltsi majas 5.novembril, algus kell 7 õhtul… Postimees 6.nov. 1925 lk 2 Viimasel Tartumaa õpetajate liidu esindajate koosolekul valiti juhatusse R.Stahlberg. Postimees 8.nov. 1925 lk 6 Omnibus Jõgeva – Mustvee liinil jätkab ühenduse pidamist kuni teeolud lubavad. Alates 10.nov-st ärasõit: Jõgevalt Mustveesse kell 7.10 hom., Mustveest Jõgevale kell 12 päeval. Omanik. Ühistegelised Uudised 1925.a. on lehes kuulutusi R.Klaussoni šokolaadikaupluselt. 1927.a. 12.nov. lehes esimene reklaam R.Klaussoni kompvekivabrikult. Ka veel 1940.aastal on samas lehes reklaam R.Klaussoni šokolaadi-, kompveki- ja biskviiditehasest Tallinnas Jahu tn 5. Biskviidi valmistajana on tehase reklaam juba 1928.a. septembris. Teatavasti oli 1918 alevi vallast lahutamise aegu vallavanemaks Jõgeva kaupmees Rudolf Klausson. Tema nimi tuleb alevivalitsuse dokumentides ette 1919.a. aga 1920-ndatel enam mitte. Võimalik, et tegemist on ühe ja sama isikuga. F 4499 Jõgeva notari kt. rahukohtunik H.Oert 1924–1927. Postimees 13.dets. 1925 lk 5 Väljavõte kuulutusest: Põhja Paberi ja Puupapi Vabrikute Akt. Üh. Volinikud… Jõgeval A.Meos Jõe uul. 1. Postimees 27.nov. 1925 lk 8 Surmakuulutus. Äkilise surma läbi 26.novembril s.a. 39. eluaastas lahkunud kaasteenijat Johannes Noorkukk`e mälestavad Jõgeva posti-telegraafi-telefoni kontori teenijad. Postimees 29.apr. 1925 lk 4 Seltskonnategelase austamine Jõgeval Martin Lall 50 aastane. Pühapäeval, 26.apr. korraldasid Jõgeva seltsid kauaaegsele lugupeetud seltskonnategelasele M.Lall`ile tema 50.a. sünnipäeva puhul Jõgeva seltsimajas auõhtu. M.Lall on kauemat aega


284 Jõgeva seltside elus tähtsat osa etendanud. Praegu on ta tuletõrje seltsi auesimees, mängukoori juht, alevinõukogu liige jne. Õhtu algas õp. J.Järve kõnega „isiku tähtsusest ühiskondlises arenemises“. Sellele järgnesid tervitused. Juubilarile annetati tuletõrje seltsi, mängukoori, rahvahariduse j.t. seltside poolt väärtuslikka kingitusi. Juubilar tänas kõnelejaid ja annetajaid. Peale selle kandis Jõgeva laulukoor hra. Stahlbergi ja mängukoor hra. Lalli juhatusel terve rida hästikõlavaid palasid ette. Soolo ettekannetega esines pr. Meos, kelle ettekanded sooja vastuvõtmist leidsid. Jõgeva linna 1926.a. perekonnakirja andmeil oli Martin Lall´i (1875) õigeks eesnimeks siiski Mart. Eesnimega Mart on ta kantud ka 10.juuni 1919.a. seisuga koostatud Jõgeva alevi elanike nimekirja. Eesnime Mart on tema puhul kasutatud veel mitmeski ametikirjas 1920ndate alguses. – Ü.P.

1926 ALEVI ILME, OLUSTIK JA VALITSEMINE Fond 75 nim 4 sü 7 Jõgeva alevi pindala 3 ruutversta Majapidamisi 119 kortereid 348 elanikke Viinamüügi kohti 1 teemajasid 3 restorane

1110 3

F 2974 nim 1 sü 52 7.jaan. 1926 valiti eelolevaks aastaks alevivolikogu esimeheks Abraham Laan ning tema abideks Richard Stahlberg ja Artud Kangur. 14.jaan. 1926 valiti haigestunud Johannes Lauri lahkumisavalduse peale uueks alevivanemaks majaomanik Jaan Luha (60). F 2974 nim 1 sü 52 Novembris 1926 astus alevivanema abi Jaan Karusson tagasi. Volikogus tõdetakse, et tänavad on sügisel täitsa põhjatud ja läbipääsmatud. Kui oma raha eest vajalik prügitamine läbi viia, maksaks see 5 478 750 marka, aga sellist raha pole kusagilt võtta. Nov. 1926. Maakonnavalitsus ehitab teed hobupostijaama juurest. Alevil oleks nüüd vajalik endal Jaama tänava lõunapoolne ots kuni maakonnavalitsuse ehitatava teeni korda teha. (Jutt peaks olema Mustvee maantee ehitamisest jaama juurest jõeni ja Mutsu käänuni – Ü.P.) F 2974 nim 1 sü 52 1926.a. kevadel võeti vastu otsus kaevata torukraav Laiale tänavale Turu (praegu Pargi tänav – Ü.P.) tänavalt J.Paliale maja juurest kuiva kaevuni Suurel tänaval Martin Lalli maja juures ning prügitada suvel Turu tänava õhtupoolne ots. F 2974 nim 1 sü 52 Taas oli tõusetunud alevi elektriga parema varustamise lahendamise küsimus ja kaaluti oma elektrijaama ehitamist. 8.sept. 1926 leiti volikogus, et eelarves jaama ehitamise ja seadmete hankimiseks raha siiski ei jätku. Postimees 28.okt. 1926 lk 2 Tartu maakonnavalitsus määras alevite valimised 18. ja 19.detsembrile. Valimised kestavad mõlemal päeval kella 8 hommikul kuni kella 8 õhtul. Valijate nimekirjad peavad väljas olema


285 6.nov. kell 8 hommikul. Jõgeva valimiskomisjoni esimeheks määrati R.Stahlberg ja teiste komisjoni liikmete arvuks 4. Esimehed pidid komisjoni liikmed ära määrama ja 1.novembril maavalitsusele teatama. Riigi Teataja 18. ja 19.dets. 1926 valitud Jõgeva alevivolinike ja nende kandidaatide nimekiri (volitused kestavad kuni 1.jaan. 1930): ÜÜRNIKE JA TEENIJATE KOONDRÜHM: Volinikud: Ernst Lehtmets, Arnold Martinson, Leonhard Paljak, Artur Kangur, Johannes Pihlik; Kandidaadid: Johan Ottenson, Aleksander Valge, Adalbert Arst, Villem Saar, Johannes Puu, Orest Lääne, Mihkel Tänav. PARAJUSMEELSETE rühm: Volinikud: August Vindi, Osvald Eglit; Kandidaadid: Aleksander Annus, Eduard Marjasaar, Villem Poom, Gustav Janov, Voldemar Kaik, Vassili Domnin, August Leivategija, Richard Jürgenson, Jaan Paliale, August Rebane, Mart Kask, Kristjan Mägi, Elias Mägi. MAJAPEREMEESTE rühm: Volinikud: Paul Jürman, Jaan Liigand August Jõgar, Jaan Luha, Martin Lall, Oskar Päid; Kandidaadid: Jakob Holdt, Tõnis Mürk, August Meos, Georg Heindrichson, Johan Kõva, Kristjan Rasin, Jaan Nõmm, Jaan Soplepmann, Jüri Valdmann. EDUMEELNE KESKRÜHM: Volinikud: Richard Stahlberg, Jaan Visnapuu; Kandidaadid: Abraham Laan, Alfred Laur, Rudolf Väärsi, Johan Miitra, Rudolf Eiche, Voldemar Schmidt, August Pääro, Hugo Treffner, Aleksander Sermat, Eduard Asper, Charles Volmer, Arthur Protz, Voldemar Pruuli. Alevivanem J.Luha, sekretär O.Paju. F 2974 nim 1 sü 52 Omal ajal oli mõisnik andnud Jõgeva alevile turuplatsi tasuta kasutada. Eesti riik aga hakkas alevilt turuplatsi kasutamise eest renti nõudma. 1926.a. otsustati turuplats alevile ära osta koos sealsete hoonetega. ************** KORSTNAPÜHKIMISE KORD JA KORSTNAPÜHKIJA Riigi Teataja 1926 lk 697 26.märtsil 1926 võttis alevi volikogu vastu otsuse „Sundmäärus korstnate pühkimise kohta Jõgeva alevis“. Kõiki korstnaid tuli puhastada aastas 8 korda ning ahju ja pliidilõõre 3 korda. Korstnate puhastamine pidi toimuma veebruaris, märtsis, aprillis, juunis, juulis, septembris, oktoobris ja detsembris. Määruse täitmise järele pidi valvama alevivalitsus, politsei ja tuletõrjeühingu juhatus, kellel oli luba igal ajal kohapeal asja kontrollida. Alevivanem J.Luha, sekretär O.Paju Korstnapühkimise taksid kinnitati 22.aprillil 1926 otsusega. Ühekordses majas maksis iga suitsutoru ühekordne pühkimine 16 marka. Kui torusid oli üle ühe, tuli iga järgmise pealt maksta juurde 5 marka. Kahekorruselises majas maksis ühe suitsutoru ühekordne pühkimine 22 marka ja iga järgmine 8 marka. Kolmekordses majas maksis ühe suitsutoru ühekordne pühkimine 25 marka ja iga järgneva pealt tuli täiendavalt maksta 10 marka. Pööningu ja katusealuse toad loeti samuti korruseks. Postimees 6.juuni 1926 lk 6. Kuulutus. Jõgeva alev vajab korstnapühkijat. Valimine 16.juunil s.a. kell 7 õhtul. Kandidaate palutakse tarviliste dokumentidega ilmuda. Alevivalitsus.


286 ************** ÜHISPANK Postimees 3.apr. 1926 lk 8 Kuulutus. Jõgeva Ühispanga korraline peakoosolek petakse põhapäeval 11.aprillil 1926.a. kell 10 homm. Jõgeva seltsimaja ruumes… päevakord: …6) põhikitja muutmine… Postimees 30.apr. 1926 lk 8 Jõgeva Ühispanga äriseis 31.dets. 1925 oli: aktiiva ja passiva tasakaalus 29.833.138,45 m. F 4499 nim 1 sü 4 1926. Jõgeva Ühispank, juhataja J.Tiimann, asjaajaja Johannes Miitra. Sept. 1926 kuulusid pangajuhatusse Joosep Tiimann, Oskar Sarnet ja T.Mürk. Sept. 1924 oli juhatus sama koosseisuga ja Joosep Tiimann juhatuse esimees. Jõgeva Ühispanga asutajaliikmete koosolek (F 4499 nim 1 sü 3) oli 16.apr. 1921 Jõgeva Majandusühisuse ruumes – Tiimann, Sarnet, Kukk, Truusmann, Paju ja Jaagund. Juhatusse valiti: Joosep Tiimann Peeter Eilau Oskar Sarnet ************** PIIMAÜHING Postimees 27.märts 1926 lk 5 Jõgeva ühispiimatalituse ühisus tegutseb edukalt. Nimetatud ühisus on üks vanematest ühistalitustest ümbruskonnas – oma tegevust alustas ta 1910. aastal. Ühisus on järjekindlalt kasvanud ja laienenud ja omab praegu aurujõulise sisseseadega eeskujuliku piimavabriku ühes kõrvaliste hoonetega. Ühisuse liigete arv on praegu 116. Peakoosolekul ettekantud aastaaruandest selgub, et ühisusel on olnud sissetulekuid piimasaaduste müügist 18.693.931 marka. Eelmisel aastal on saadud 12.488.944 marka. Aasta jooksul on liikmed piima toonud 3.352.811 naela, millest valmistatud 144.554 naela võid ja koorena müüdud 51 toopi. Aasta kohta on olnud keskm. rasva protsent 3,7 ja ühe protsendilise piima kilogrammi eest on makstud 3 m 37 p. Ühisuse kauaaegne esimees K.Pedriks valiti ühel häälel tagasi. Teisteks juhatuste liigeteks on Ado Laisar ja Kristjan Rähn. ************** MAJANDUSÜHISUS Postimees 12.dets. 1926 lk 29 Jõgeva Majanduse Ühisus… ostab… ja korraldab igal kolmapäeval becon-sigade vastuvõttu… Ühistegelised Uudised 5.märts 1927 lk 3 Jõgeva Majandusühingu läbimüük 1926. aastal oli 46693060 marka, 1925.aastal oli see 49156000 marka. Postimees 30.apr. 1926 lk 6 Kuulutus. Jõgeva Majandusühisus võtab piiramata arvul eksport sigu vastu kõrgema päevahinaga – ühistegelisel alusel. Vastuvõtmine igal kolmapäeval kell 9 hommikul. Korduvkuulutus 3.mail. **************


287 LINAVABRIK Postimees 17.jaan 1926 lk 2 Linaharimise punkt Jõgeval. Linu tuuakse rohkesti kokku. Juba mõnda aega töötab Jõgeval Tartumaa linaharijate ühingu korraldusel linaharimise masin. Linu tuuakse rohkesti kokku nõnda, et järjekord juba õige pikaks on kasvanud. Vabrikus töötab alaliselt umbes paarkümmend inimest. Esialgu töötatakse ühe vahetusega, sest puudub taku masin, mis rohkel määral saadava taku ümber töötaks. Takumasin pidi juba 15.jaanuariks kohale jõudma, kuid viibib nähtavasti teel. Linavarred on tänavu nii mädad, et linu õige vähe saab ja suurem osa takkudeks läheb. Nõnda saab põllumees oma linast peaasjalikult taku hinna ja see muidugi ei tasu käsitsi harimist. Ühingul on kavatsus praeguseid hobuse postijaama ruume ühes postijaamaga enese kätte võtta, et siis all jõe ääres linavarte leotamise kohti sisse seada ja sel teel kõik seni leotatud linad suvel läbi töötada. Raudtee läheduse tõttu on Jõgeva punkt hõlpsasti kättesaadav ka kaugematele põllumeestele, kuna esialgsed kavatsused, linu Abja vabriku saata, soiku on jäänud. Siis kauge vedu ei tasu end praeguste odavate linahindade juures ära, s.o. odava hinna juures tundub harimiskulu ja vedu kallina. Igatahes on põllumehed, kes eelmise aasta eeskujul lina palju külisid ja tema peale suuri lootusi rajasid, täielikult tüssata saanud. Käsitsi harimise kulu on sagedasti suurem, kui asi väärt. Sellepärast püütaksegi masinate abi tarvitada, kui see vähegi võimalik, kuna palju linavarsi üldse harimata jääb… Postimees 30.jaan. 1926 lk 1 Tartumaa linaharijate ühisus ei saa krediiti kätte. Teatavasti alustas Tartumaa linaharijate ühisus oma tegevust möödunud aasta detsembrikuul Jõgeval, kuhu vastavad linaharimise masinad üles seati. Et käesoleval majandusaastal rahapuudus ennast eriti tunda annab, siis saatsid paljud põllupidajad oma linad Jõgevale (leotatult), et seal võimalikult kohe osa hinnast kätte saada. Kahjuks peab aga tähendama, et need ilusad soovid kuidagi ei taha täide minna. Kuigi linavarred juba enne jõulupühi kohale said toimetatud – ei ole seni veel keegi oma linade eest raha näinud. Ühisuse juhatus seletab, et raha enne kusagilt võtta ei ole, kui Eesti pank Tallinnast raha saadab. Rahasaamiseks olevat kõik tarvilised sammud astutud ja raha isegi lubatud, kuid millegipärast ei saa seda siiski kätte. Nii käivad pea iga päev põllupidajad oma linade eest raha otsimas, kuid asjata. Postimees 30.märts 1926 lk 6. Kuulutus. Tartumaa Linaharijate Ühing teatab: 1. Ühingu Jõgeva linavabrikus on takumasina ja kuivatise monteerimise tööd lõpetatud ja vabrik on täies ualtuses tööd alganud. Leotatud linavarsi võetakse harimiseks piiramata arvul vastu. 2. Ühingu liigetel, kellel linavarred leotamata, soovitab ühing enne vabriku saatmist linavarred eeloleval kevadel ja suvel kodus ära leotada, sest vabrikus leotamine läheb kalliks. Leotamata linavarred tuleksid ainult sel juhtumisel Jõgevale saata, kui kodus leotamiseks võimalus puudub. 3. Raudteel saatmise korral tulevad linavarred adresseerida järgmiselt: Jõgeva jaam, Tartumaa Linaharijate Ühing… telef. 60. Postimees 30.märts 1926 lk 7 Jõgeva linavabrik tegevuses.


288 Jõgeva linavabrik, mis tegutsema algas juba sügisel, ei saanud täiel jõul töötada osaliste ehituste ja takupuhastamise masina puudusel. Neil päevil on sisseseade tööd lõpetatud ja vabrik täiel jõul käimas. Vastu võetakse täiesti toored varred, kuivatatakse sealsamas ja puhastatakse. Tööd on palju ja puhastatud lina väga hea. Takkudest, mis masinaga puhastatud, saadakse umbes sedasama hinda, mis makstakse kodus halvasti puhastatud linast. Postimees 22.mai 1926 lk 4 Jõgeva hobuposti jaam Tartumaa Linaharijate Ühingule. Teatavasti algas linaharijate ühing läinud aastal Jõgeval tegevust, avades Jõgeva postijaamas linavabriku. Ruumideks saadi jaama juures asuvad viljakaupluse aidad. Nüüd ühing seniselt postijaama pidajalt ka postijaama pidamise üle võtnud, mille tõttu oma tegevust võib märksa suurendada. Üleandmine on maakonnavalitsuse poolt kinnitatud. Postimees 31.dets. 1926 lk 6 Kuulutus. Jõgeva linavabrik võtab harimisele leotatud õhukuivi linavarsi. Harimise tasu puuda pealt linade eest 260, takkude – 250 marka. Sealsamas ostetakse haritud linu ja takku ning makstakse kõrgemat turuhinda.

************** POLITSEI, KURITEOD, ÕNNETUSED, ADVOKADID Postimees 22.mai 1926 lk 6 Surma läbi lahkunud liiget, Jõgeva alevi raiooni konstaablit Karl Miller`it mälestab Tartu Politseiametnikkude kogu. lk 7 Jõgeva konstaabel enese maha lasknud. 20 skp. ilmus Tartumaa 4. jaoskonna politseikomissar Anslang Jõgeva alevi politsei konstaabli Miller`i korterisse, et tema asjaajamist revideerida. Ehk küll Miller`ile revideerimise asjast ennem teatatud oli, ei leitud teda aga sel ajal mitte kodust. Pooletunnise ootamise järel saadi teada, et Miller on enese raudtee liinil revolvrist maha lasknud. Kohaleminemisel osutus saadud teade õigeks. Revideerimise tagajärjed ei ole veel teada, kuid arvata on, et tema asjaajamine mitte korras ei ole, mis teda ka enesetapmisele sundis. Postimees 27.mai 1926 lk 1 Jõgeva konstaabeli enesetapmise põhjuseks – raharaiskamine. Puudujääk 180.000 marka. Nagu nüüd ametlikul revideerimisel selgunud, on Jõgeva konstaabli K.Miller`i enesetapmise põhjuseks olnud riigi raha raiskamine. Politseikomissari Anslangi poolt, kes parajasti kohale sõitis K.Miller`i tegevust revideerima, on selgeks tehtud, et raisatud on üle 180.000 marga. Raiskamine on sündinud arvatavasti käesoleva aasta märtsikuul. Kuhu aga tal seda raha tarvis oli, ei ole seni selgunud. Perekond tal nii suurt summat lühikese aja jooksul ei võinud tarvitada ja ise ei ole ta Jõgeval ka kusagil näidanud, et tal suuri summasid käes oleks. Arvatakse, et ta raha kusagil linnas kergemeelselt läbi on löönud. Kahtlus K.Miller`i tegevuse peale langes ülemuse silmis mitte ammu tagasi ja nimelt selle läbi, et juhuslikult oldi teada saanud, et kellegil Jõgeva kodanikul, keda kui jõukat meest tunti, konstaabli aruande järele mõned suuremad summad riigi maksud viimse ajani maksmata olid. Selle juures oli konstaabel Miller välja annud kodanikule raha saamise kohta kviitungi, kuid mitte ametlikust kviitungi raamatust. See ja veel mõned teised teated lasksid aimata, et siin tegemist on riigi raha raiskamise või vähemalt selle edasiandmise põhjuseta viivitamisega, sellepärast otsustati revideerimine ette


289 võtta. Et revident sõidab, oli K.Miller`ile teada ja ta tappis enese juba enne, kui rong revidendiga kohale jõudis. Postimees 23.sept. 1926 lk 5 ….Jõgeval eluneb kriminaal-assistent… Postimees 3.veebr. 1926 lk 5 Pesuvaras 1½ a. vangi. Jõgeva alevis elutseval Anna Meosel varastati ära 3 voodivaipa ja voodilinad. Kahtlus kuriteos langes naabruses elutseva Ida Oja peale, kelle juurest läbiotsimisel asjad kätte saadi. Rahukogu mõistis Oja 1½ aastaks vangi. Postimees 3.märts 1926 lk 4 Vargusehaige naine poes. Jõgeva alevis asuvasse firma Leibergi riidekauplusesse… keegi tundmatu naisterahvas. Et naisterahvas paistis äriteenijale kahtlasena, siis valvati teda. Vähe aja pärast kui tundmata naisterahvas üht ja teist kaupa vaadanud oli, võtnud ta poe letilt ühe paki punast satään riiet, peitnud selle oma riiete alla ära ja tahtnud poest lahkuda, kuid tabati äriteenija poolt. Juurdlusel selgus, et riide varas on politseile tuntud kurjategija Selma Altement, 42 a. vana, keda rahukogu 1 aastaks vangi mõistis ühes kõikide kodanliste õiguste ja eesõiguste kaotamisega. Lk 4 …Hiljem tabati Jõgeval keegi noormees, keda kahtlustati taskuvarguses ja kelle taskust leiti villane lapse kleit, mis oli varastatud Tartus. Juurdluses selgus, et varas on Pärnu vangimajast ärapõgenenud vang Johan Vomm… Postimees 28.veebr. 1926 lk 8. Kuulutus. Advokat Friedrich Hirschfeldt… võtab vastu Jõgeva alevis teisipäeval ja reedel kl 8 – 1 Suur tän. 10. Korduskuulutus 1.märtsil. Postimees 28.aug.1926 lk 8 Kuulutus. Peale suvevaheaega algan 31.augustil oma vastuvõtmisega Jõgeva alevis teisipäeval ja reedel Suur t 10, advokaat Fr.Hirschfeldt. Tartus Küütri t 14. Postimees 7.veebr. 1926 lk 6 Kuulutus. Võtan Jõgeval Elias Mägi majas igapäev vastu. Advokaat O.Eglit. Korduv kuulutus 9.veebr. Postimees 24.juuli 1926 lk 5 Kuulutus. Jõgeval vann. advokaadi abi Rudolf Mettikas Suur tn 24 Tõugi majas Korduskuulutus: 8.aug. 1926 lk 6. Vann. adv. abi R.Mettikas. Vastuvõtmine igal ajal. Suur 24 Tõugi majas. Postimees 5.juuni 1926 lk 5 Neljapäeva, 3.juuni hilisõhtul kella 11 paiku märgati tulekahju otse Pedja jõe ääres asuvas Leihbergi lauavabrikus. Kahjutuli sai alguse vabriku tisleritöökoja katkisest korstnast. Õnnetuse eelpäeval vabrik ei töötanud.. Kiiresti kohale jõudnud tuletõrjujad vabrikut päästa ei suutnud, aga ära hoiti tule levimine läheduses asuvatele küla taluhoonetele. Tisleritöökoda, sepapada, elektrijaam ja katlaruum põlesid maani maha. Mõned väiksemad asjad elektrijaamast suudeti välja kanda. Valmis laudu jäi tulle vähe, sest neid oligi kohapeal vähe.


290 Vabrik oli Leihbergi omand, aga rendil Päit`i käes. Ajaleht avaldab imestust, et mõned hobuseomanikud keeldusid andmast oma hobust pritside kohaleveoks. Postimees 7.juuni 1926 lk 5 Jõgeva tulekahju kohta Teatatakse meile, et O.Päidi puu- ja lauamaterjal ja kõik poolik ja valmis töö kui ka tööriistad olid täie hinna eest tule vastu kinnitatud. Leihbergi päralt olev saeveski oli kinnitatud umbes 75 prots. väärtuses. Postimees 20.sept. 1926 lk 1 18.sept. ööl umbes kella ühe paiku märgati tulekahju Suur tn 24 August Jüri p. Tõug`i majapidamises. Ära põles puithoone, kus asusid laut, ait, tisleri töötuba, saun ja pesuköök. Kahju umbes 500 000 marka, oli aga kindlustatud vaid 100 000 eest. Tulle jäi kolm siga ja palju mitmesugust vallasvara. Esimesena märkas tulekahju hambaarst Paula-Amanda Mettikas, kes samas elas. Majast kraami väljakandmise käigus läks kaduma tema käekott. Kui mõne aja pärast käekott leiti, polnud enam alles selles olnud umbes 10 000 marka raha ja naiste kuld-uuri ketiga. A.Tõug valis 1930-ndail uueks perekonnanimeks Aas. – Ü.P. Aleksander Oras on oma päevikusse kirjutanud: Reede, 17.september. Öösel kell 1 alevis jälle tulekahju. Tõugil põles ära hoovipealne maja, tall, ait ja saun. Arvati, et hambaarsti mees pani põlema ja viidi hullumajasse. Pidi peast loll olema. Postimees 28.juuli 1926 lk 8 Kuulutus. 21.juulil s.a. kadus Jõgeval turuplatsilt kuni Kabeli restoranini sõites rahakott ühes raha ja tunnistustega Rud. Kukke nime peale. Ausat leidjat palun tunnist. ära saata Jõgevale Turu t 2a, raha vaevatasuks jättes. Postimees 2.okt. 1926 lk 4 Vargus vankrilt. Voldemar Tiit sõitis Jõgeva raudteejaama ja jättis hobuse platsile ning läks reisipakke jaama viima. Umbes 5 minuti pärast tagasi tulles leidis, et vankrilt ligi 30 küünart riiet ära on varastatud. Juurdlusel selgus, et varguse on toime pannud Rosalie Mihkelson, 40.a. vana, kes riide edasi müüs Ludmilla Mihkelsonile ja Marie Siimerile. Ostmise ajal teadsid need, et riie varastatud on. Kõiki kolme karistati. Ü.P. Postimees 8.okt. 1926 lk 4 Murdvargus Jõgeval. Ööl vastu 6. skp. on Jõgeval, Suur tän. 88, Liisa Abrami lihakarni aken lahti murtud ja umbes 13.000 marga väärtuses sinki, vorsti, võid ja mett ära viidud. Seda vargust jälgides võttis kriminaal-assistent kellegi A.P. käest Jõgeval 10 naela taimevõid ja 20 karpi kilu ära, mis arvatavasti kusagilt ka varastatud. Postimees 14.dets. 1926 lk 5 Röövlid Jõgeval. Kahele naisterahvale haavu löödud ja umbes 16.000 marka raha ära röövitud. 13.skp. hommikul peale kella nelja on Jõgeva vallas Jõgeva küla all jõe ääres kaks tundmata meest kallale tunginud Vastsemõisa kodaniku Linda Jaagu tr Sassiat`ile, 19.a. vana ja Vändra valla kodaniku Alma Tõnissonile, 27.a. vana. Kurjategijad on mingisuguse nüri riistaga Sassiatile pähe 7 haava ja Tõnissonile 5 haava löönud ning Sassiatilt ära röövinud kartongi ja käekoti, milles oli isikutunnistus ja üle 16.000 marga raha.


291 Kurjategijad on seni tabamata. Neid jälgima sõitsid Tartust kriminaal-politsei ametnikud. Postimees 18.dets. 1926 lk 3 Eemale hirmutatud teeröövlid. Täiendav teade Jõgeva röövimise kohta. …(naised) olnud Jõgeva vallas „Nudi“ talus Alma Tõnissoni pool võõrsil. 13.skp. hommikul kavatsenud… rongiga Tartu sõita. Enne kella nelja läinud nad otseteed põllu-peenart mööda Jõgeva jaama minema, mis „Nudilt“ kilomeetrit kolm eemal asub. Pedja jõest üleviiva purde juure jõudes seisnud seal kaks tundmata meest, kes tüdrukutele sõnalausumata kallale tunginud ja neid nende hädakisast hoolimata pähe peksma hakanud, kuni nad maha langenud. Tüdrukute hädakisa kostnud sammu 300 eemal asuvasse majja, kust keegi välja tulnud ja hõiganud: „Kes seal on“? Selle peale jätnud mehed peksmise järele ja põgenenud ära, kaasa võttes Sassiati kartongi ja käekoti, kus olnud üle 16.000 marga raha, isikutunnistus ja kulduur uuest kullast ketiga, mille väärtus 8000 marka. Kartong ühes seesolevate riietega leiti hiljem sammu 200 purdest Mustvee poole üles. Kui kurjategijaid ei oleks ära hirmutatud, on teadmata, millega peksmine oleks lõppenud, võibolla ka kannatada saanute surmaga. Haavatud tüdrukud on ravitsemisel Jõgeval. Sassiatil on peas 7 ja Tõnissonil 5 haava. Viimase haavad on märksa raskemad, kuid siiski mitte eluohtlikud. Kurjategijate jälgimist jatkatakse kõige energilisemalt. ************** RAUDBETOONSILD PEDJALE Postimees 29.juuni 1926 lk 2 Teede parandus Tartumaal … Jõgeval pidi kevadel otsekohe algama uue tee rajamine alevist alla üle Pedja jõe „Mutsu“ talu juure välja. Jõele oli kavatsus ehitada raudbetoon sild. Vastav eelarve ja silla kavand seisab aga ministeeriumis ja kuuldavasti olevat seal kogu selle aja kohta tehtud suur küsimuse märk… Postimees 12.juuli 1926 lk 6. Kuulutus. Tartu Maakonnavalitsus annab välja 21.juulil 1926.a. kell 11 päeva kinnisel vähempakkumisel raud-betoon silla ehituse üle Pedja jõe ja maantee ehituse sealsamas Jõgeva raudteejaamast Mutso talu juure. Selleks ajaks tuleb soovijatel kinnised ja tempelmarkidega varustatud pakkumised esitada. Pakkumise kindlustamiseks tuleb Maakonnavalitsuse kassasse sisse maksta mrk 200.000 – või esitada selle vääriline seaduslik garantiikiri. – Kindlustamise summa tuleb lepingu sõlmimisel täiendada kuni 10% lepingu summast. Lähemaid teateid saab Maakonnavalitsuses… Postimees 13.juuli 1926 lk 1 Jõgeva silla ehitus algab. Teedeministeeriumis on kinnitatud Jõgeva silla ja uue maantee osa plaan. Töö väljapakkumine vähempakkumise teel on Tartu maakonnavalitsuses 21. skp. Silla ehitamine ja uue teeosa rajamine Jõgeva jaamast otse alla Mutso talu sihis on arvatud kahe aasta peale. Võimalik, et ehitusliiv raudteel Pedja kruusaaugust kohale veetakse, sest Laiuse mäest, mis küll natuke lähemal, tuleks kruus vedada hobustega, mis märksa kulukam. Postimees 25.juuli 1926 lk 5 Jõgeva silla ja tee ehitamine on Tartu maakonnavalitsuse poolt vähempakkumise teel välja antud ettevõtjale A.Mägi`le Narvast 3.750.000 marga eest. Sild ja tee Jõgeva jaamast Mutso taluni peab valmis olema


292 hiljemalt 1.augustiks tuleval aastal. Ehitus ei ole veel alanud. Maakond mingisugust materjali omalt poolt ei anna. ************** KOOLIPROBLEEME F 2974 nim 1 sü 52 25.juulil 1926 võttis volikogu vastu otsuse Jõgeva valla lapsi algaval kooliaastal enam mitte vastu võtta. Probleemiks oli ruumide küsimus. Seltsimajaga ei saadud kaubale, sest nõudis kõrgendatud üüri, ja alevimaja kahte klassiruumi poleks kogu kool kuidagi ära mahtunud. Otsustati vähendada seoses sellega ka õpetajate arvu: koolijuhatajaks jäeti R.Stahlberg ning õpetajaiks Ida Pärlin ja Margarete Lehtmets; teistele öeldi koht üles. Maakonnavalitsuse haridusosakond pani aga otsusele keelu – oli seadusevastane nii hilja, kui koolide õpilaste nimekirjad pidid olema juba koostatud, enam teha muudatusi õpilaste arvus ja kooli ümberkujundamises. Seepeale otsustati Anna Sikuga seltsimaja ruumide kasutamise üürinõudmistes ikkagi kokkuleppele jõuda. Õpetaja Jacob Kallits läks 1926.s. sügisel pensionile ja tema asemele tuli Jaan Aia. Postimees 17.okt. 1926 lk 6 Kuulutus. Jõgeva 6-kl. algkool vajab kutseõiguslist õppejõudu. Valimine koolihoolekogu ees 31.okt. ----------------Postimees 21.veebr. 1926 lk 2 Tartu maakonnanõukogu otsustas (maakonnavalitsuse ettepanekul maakonna) tööstuskooli asukohaks määrata Elva asemele Jõgeva alevi. Kooli ruumide korraldamist peetakse kohaseks ühes Jõgeva valla ja aleviga, mida sellekohase uue maja ehituse juures arvesse võtta. Jõgevat peetakse soodsamaks sellepärast, et ta asub maakonna keskel ja lubab paremaid võimalusi tööstuse arenemiseks, mis tööstuskoolile väga tähtis. Postimees 23.apr. 1926 lk 1 Kutsekooli ehitamine Jõgevale. Teatavasti otsustas Tartu maakonnanõukogu oma viimasel koosolekul maakonna kutsekooli ehitada Jõgevale. Nüüd on koolimaja ehituskavad kokku seatud. Ehitus läheks maksma üle 10 milj. marga. Maakonnavalitsuses on kaalumisel, kuidas ehituskulusid jaotada maakonna, Jõgeva alevi ja Jõgeva valla vehel, kes kõik ühteviisi uuest koolist huvitatud on. ************** TULETÕRJESELTS Fond 75 nim 4 sü 813 19.jaan. 1926 oli koos Jõgeva alevi valvekorra komisjon: konstaabel Karl Miller, alevivalitsuse esindaja Jaan Karusson ja Jõgeva Vabatahtlise Tuletõrjujate Seltsi peamees Paul Jürmann. Komisjon määras kindlaks tuletõrje valvekorra pidamise sundmääruse (RT 181/182 – 1925) põhjal. Selle järgi peab alevi seltsimajas või mujal avalikes kohtades iga näituse, peo, etenduse või lõbustuse ettekande ajal tuletõrje 4 pritsimeheline valvekord koos tarviliste kustutusabinõudega kohal olema. Valvesolijaile, igale mehele tuleb tasuda 30 marka tunni eest. Seltsimaja väljaüürija peab peo toimumisest peamees P.Jürmannile 4 päeva ette teatama. Postimees 3.nov. 1926 lk 6 Kuulutus. Jõgeva vabatahtl. Tuletõrje Seltsi alkoholil. einelaud renditakse 28.novembril… enampakkumise teel 1927.aasta peale välja. Rendi tingimuste üle annab teateid seltsi esimees hra. A.Meos, Jõe tän. 1, telef. 4. Korduskuulutused 13 ja 23.nov.


293 Ilmselt enampakkumine ei õnnestunud, sest Postimehes 1.dets. 1926 lk 4 järgneb kuulutus, mida korratakse 5. ja 8.dets: Jõgeva Vabatahtl. Tuletõrje Seltsi alkoholiline einelaud antakse 12.detsembril… alevivalitsuse ruumes enampakkumisel välja. Pakkumise kindlustuseks tuleb enne pakkumist 25.000 mk kautsjoni maksta. Senisele pidajale ei anta. Tingimiste üle annavad teateid A.Meos, Jõe tn 1 ja O.Lääne, raudteejaamas. ************** Fond 2162 nim 1 sü 61 28.aprilli 1926.a. seisuga on Jõgeva Kaitse Malevas 99 kaitseliitlast ning Kaitse Maleva juhatusse kuuluvad Eduard Laanberg, Eduard Asper ja Voldemar Pruuli. Juhatuse kandidaatideks on Ernst Lehtmets ja Aleksander Kurg. Revisjonikomisjoni liikmed on August Kangur, Hermann Dreybladt ja Bernhard Uus. Postimees 26.juuli 1926 lk 2 Jõgeva saab Tallinnaga telefoni otseühenduse. Telefoni võrgu laienemisel kannatasid viimasel ajal abonendid kauase ootamise all kaugeühenduse saamisel. Eriti silmapaistev oli see ühenduse ootamine maal, mis tingitud otseühenduste puudumisest. Seda silmas pidades kavatseti juba ammu ehitada JõgevaTallinna otseliin, milline kavatsus küll kaua paberil seisis, kuid nüüd ometigi käsil on. Uus liin on Tallinnast Tamsaluni ja teise otsaga Vägevalt Jõgevani juba valmis, kuna ehitusega otseühenduse andmiseni nädala pärast valmis arvatakse saavat. See otseühendus kergendab palju maa-abonentide ühenduse saamist Tallinnaga, kuna nüüd ainult ühe Tapa otseliini tõttu sagedasti tundide kaupa järjekorras pidi ootama. F 2974 nim 1 sü 41 Johannes Võsu sai loa ehitada telliskivimaja temale Margarete Jaukeri poolt üleantud krundi 78 põhjapoolse osa peale. Arnold Leihberg saab loa Turu tn krundile 83 tisleritöökoja ehitamiseks. F 2974 nim 1 sü 52 1926.a. alguseni oli tšekiviina müügiõigus Jakob Holdt`i käes. Siis anti müügiõigus üle August Vindi`le. Postimees 8.jaan. 1926 lk 6 Surmakuulutus. 6.jaanuaril 1926.a. surma läbi lahkunud kaasteenijat ühisuse liiget Jõgeva jaamaülema abi Johan Lepik`ut mälestab L.O. jaamaametnikkude kutseühisus. Postimees 26.veebr. 1926 lk 8. Surmakuulutus. 24.veebr. suri Marie Rang. Leinavad isa, kasuema, vennad, omaksed, samuti Jõgeva Majandus-Ühisuse juhatus ja kaasteenijad, Ka Jõgeva Ühispanga juhatus, nõukogu ja ametnikud. Postimees 30.jaan. 1926 lk 6 Kuulutus. 2 div. Intendantuur ostab põllupidajatelt ja põllumajanduslistelt ühisustelt kohemakstava raha eest kodumaa rukkid – 270 mrk puud, otri – 270 mrk puud, kaeru – 265 mrk puud, herneid – 450 mrk puud… Vastuvõtmine Jõgeva jaamas 9.veebruaril… Postimees 5.veebr. 1926 lk 6


294 Kuulutus. Jõgeval hra Luha kivimajas Dr. J.Schanin. Haigete vastuvõtmine igapäev kell 9 homm. 1.jaanuarist s.a. hambaarstimise kabinett ja kunsthambad. Tehnilised tööd toimetab hra A.Toom. Postimees 24.veebr. 1926 lk 4 …Õhtul on… Jõgeva… seltsimajades päevakohased ettekanded… ---------------Postimees 16.märts 1926 lk 7 Kuulutus. Jaan Tõnisson kõneleb kõnekoosolekul Jõgeva alevis kell ½ 6 p.l. 21.märtsil. Olid ka korduskuulutused. Tõnisson jõudis eelnevalt pidada ära kõnekoosoleku küll Laiusel, aga ajapuudusel Jõgeval enam mitte (16.apr. lk 2). Neid kõnekoosolekuid peeti seoses Riigikogu valimiskampaaniaga. Laiusel päriti J.Tõnissonilt, et miks politseis on võetud kasutusele võõrapärased ja rahvale raskesti hääldatavad ametinimetused: prefekt ja konstaabel. Laiusel kutsuvat rahvas konstaablit „kontsatallaks“. Postimehes on mitu samas küsimuses negatiivset artiklit. Postimees 13.apr. 1926 lk 2 Kuulutus. Jõgeva seltsimajas reedel 16.aprillil kell ½ 5 p.l. Jaan Tõnissoni kõne. Sisseminek kõigile vaba. Korduskuulutused 14., 15. ja 16.apr. lehtedes. ---------------Postimees 20.mai 1926 lk 5 Tartumaa laulupeo eelproov kooridele on… Jõgeval, Voldis… Jõgevale tulevad Jõune haridusseltsi, Painküla, Kaarepere, Laiuse lauluseltsi „Edu“, Laiuse, Saduküla kõrgema algkooli, Jõgeva haridusseltsi ja Laius-Tähkvere segakoorid… (eelproov toimus 10.juunil). Postimees 15.aug. 1926 lk 6 Kuulutus. 1) Jõgeval – 21.aug. s.a. kell 9 õhtul Tõrvandi-Reola Rahvaraamatuk. Seltsi Mängumehe laulud. A.Saali operett 7 pildis – soolode, koorilaulude, pilkesalmide ja tantsu saatel. ---------------Postimees 17.märts 1926 lk 5 Eesti Seemneparanduse Seltsi 5 seemnevilja näitus peeti Tartus 13. ja 14.märtsil. Eraldi korraldati seemnevilja näitus ka veel raudteejaamades vagunites. Näitusevagunid olid ette nähtud Jõgeva jaama 22.märtsil kell 9 – 6. Postimees 18.apr. 1926 lk 5 Kuulutus. Jõgeval võtab Postimehe tellimisi ja kuulutusi vastu ja müüb üksikuid numbrid hra J.Karusson. Korduvkuulutused 1., 5., 9. ja 19.apr. Postimees 23.apr. 1926 lk 5 Jõgeva (mõisa) sild kannatas 20. ja 21.aprillil raske proovi läbi. Nimelt hakkas 20.aprillil ülevalt poolt tulevat jääd kuhjama silla ette järvele. Kui selle laialiajamiseks midagi ei oleks ettevõetud, ei oleks vana puusild vististi mitte enam vastu pidanud ja ühendus Jõgevaga oleks mõneks ajaks katkenud olnud kõigil neil, kes asuvad sealpool Pedja jõge. Aegsasti aimates hädaohtu, astus Jõgeva vallavalitsus ühendusse sõjaväeosadega. Sõjaväelaste poolt lõhuti silla ette kuhjunud jää lõhkeainetega lahti ja juhiti tükikaupa silla avausest läbi. Viimane suur jää läks silla alt läbi 21.apr. Sild eriliselt viga ei saanud. Postimees 22.mai 1926 lk 5


295 Teadaanne reisijatele. Autobus sõidab Jõgeva-Põltsamaa igapäev kaks korda. Väljasõit Jõgevalt hommikul kell 5 ja 7.40, á 200 mk. Liinipidaja. Postimees 22.mai 1926 lk 7 Kuulutus. 1., 2. ja 3. pühal võtan vastu Jõgeva alevis, Naisseni võõrastemajas, tuba 1 (jaama lähedal, restorani peal). Ettekuulutaja Hiromant – grafoloog M – me Margo. Vastuvõtt kella 10 – 8. Postimees 22.mai 1926 lk 6. …hra Kuuse teemaja Jõgeval… Postimees 26.mai 1926 lk 5 Kuulutus. Maja Jõgeval (postkontor) müüa, otse raudteejaama kõrval. Järele küsida Tartus Näituse tän. 19 krt 3 Korknobel. Postimees 30.mai 1926 lk 5 Kuulutus. Jõgeva Haridusselts vajab kutsega lasteaia juhatajat. Valimine 6.juunil s.a. kell 10 homm. Jõgeva alevivalitsuse ruumes. Isiklik ilmumine tarvilik. Seltsi juhatus. Postimees 22.juuni 1926 lk 4 Kuulutus. Jõgeva alevivalitsuses saavad 1.juulil s.a. kell 6 peale lõunat välja antud uulitsa prügitamise ja torutamise tööd. Töövõtjaid palutakse kaupa tegema ilmuda. Alevivalitsus. Postimees 3.juuli 1926 lk 13. Jõgeva-Mustvee raudtee siht. Teedeministeeriumi poolt on, nagu teada, Jõgeva-Mustvee raudtee siht projekteeritud ja aetud Kuremaa-Roela kaudu. Laiuse vallanõukogu viimasel koosolekul võeti selle sihi küsimus kaalumisele, kusjuures leiti, et selle tee tegemine Kuremaa-Roela kaudu kõrvale jätab PõhjaTartumaa rahvarikkamad kohad, nagu Sootaga, Laiuse, suured külad Kantkülas, Vaiatus, Lullikatku, Kõnnu jne. Kuna Kuremaa-Roela tee soodest ja metsadest läbistab. Juba Vene ajal, kui kohaliste oludega ja rahva soovidega sugugi ei arvestatud, aeti teesiht Laiuse-Torma kaudu. Sellepärast otsustati teedeministeeriumi paluda nimetud teesiht uuesti ajada, nimelt Laiuse-Torma kaudu. Postimees 12.juuli 1926 lk 6 Kuulutus. Jõgevale tagasi jõudnud Dr J.Schanin, telefon nr. 5. Korduskuulutused 14. ja 16.juulil. ---------------Fond 75 nim 4 sü 813 Laiuse Jaoskonnaarst Jõgeva alevi Konstaablile Nr 469 Palun Jõgeva alevis elanikule Elvine (Ella ?) Lall`ile teada anda, et tema minu juure ilmub kõnetunni ajal – ennelõuna kella 9 ja 10 vahel. Dreybladt Kirja tagaküljel märge: Ella Lall käis dr. Dreybladti juures 12.VIII 1926, konstaabli allkiri. Postimees 28.nov. 1926 lk 4 Seoses sarlakite suure levikuga keelas Tartumaa koolivalitsus koolimajades nii kooli- kui ka seltside/organisatsioonide pidude korraldamise. ----------------


296 F 2974 nim 1 sü 52 Aleksander Tani viis oma õllelao Jõgeva Ühispanga krundile Suur 12. F 2974 nim 1 sü 52 Volikogu andis 1927. aastaks Jaama 5 alkoholiga restorani pidamise loa Asper Eduardile, tuletõrjeseltsile alkoholiga einelaua loa turuplatsi ääres ja H.Treffner sai õllemüügiloa jaama einelauas. Suurima läbimüügiga oli E.Asperi restoran, tuletõrjeseltsi einelaua käive oli veidi väiksem ja neist omakorda väiksema läbimüügiga oli raudteejaama einelaud. A.Tani õllelao läbimüük oli väiksem tuletõrjujate einelaua omast, aga raudteejaama omast 3 korda suurem. Postimees 2.okt. 1926 lk 3 Tartumaa Õpetajate Liidu järjekordsel asemikkude kogu aastakoosolekul… 22.sept….osalesid 14 õpetajate ühingut… Aruande järgi on käesoleval aastal liidu liikmeteks 17 õpetajate ühingut… Ühingute tegevuspiirkond on kujunenud kihelkondade järele… Uue juhatuse valimist toimetati kinniselt. Juhatusse said… R.Stahlberg (vana)… Kohtunikkudeks valiti… G.Tooming. Maakonna haridusnõukogusse – …R.Stahlberg. Postimees 16.okt. 1926 lk 6 Kuulutus. Sõjaväe varustusvalitsus ostab… teravilja ja herneid… raudteejaamades: Jõgeval 19.okt. ja 16.nov…. Postimees 19.okt. 1926 lk 5 Kuulutus. Äksi villatööstuse villade vastuvõtmise koht asub Jõgeval Jõgeva Majanduse Ühisuses. Korduskuulutus 26.okt. Postimees 30.okt. 1926 lk 6 Korduskuulutus. 24.oktoobril s.a. kadus Jõgeva ümbruskonnas noor valget-punasekirju isane hagijas. Palun kõiki, kes nimetatud hagijat kuskil näinud või teab kus teda kinni hoitakse, sellest minule vaevatasu eest teatada. Kaela rihmal: A.Meos, Jõgeva alevis. Kinnipidamise, müümise ja ostmise eest hoiatan. A.Meos Jõgeva alevis, Jõe tän. nr. 1, telefon 4. Postimees 31.okt. 1926 lk 1 Tartumaa teede korrashoiu kava 1927.- 1929. aastani. …1927.a….Painküla sild (ehitus) betoonist Jõgeval… 1927.a. Jõgeva – Mustvee tee reguleerimine ja tõstmine… Postimees 10.nov. 1926 lk 6 Kuulutus. Jõgeva villatööstus teatab sellega lugupeetud töötarvitajatele, et tööstuse suurema sisseseade tõttu on avanenud võimalus tööd samal päeval valmisteha, millal villad vabrikusse tuuakse. Tööhinnad: (koha peal) ketramine 30 mk. naela pealt, kraasimine 15 mk naela pealt. – Töö headuse eest täielik vastutus. Austusega A.Sööt ja V.Kaik. Postimees 16.nov. 1926 lk 4 Kuulutus. Majapidamise- ja keedu kursus algab 28.novembril Jõgeval. Kestab 3 – 4 nädalat. Õpetatakse kõiki seltsi toitude valmistamist, ilustamist, pidulaua katmist, läikepesu triikimist ja palju muid majapidamise juhatusi. Ülesandmist võtavad vastu pr. Karusson ja pr. Sikk. Kursuse andja A.Sover. Postimees 4.dets. 1926 lk 8


297 Kuulutus. Oksjon. Jõgeval müüakse 7.detsembril kell 9 homm. Turu t. 2-a Kristjan Jukk`i lauakaal, poelett, lihapakk, lihatünnid, lepapuid, naftamootor, vorstitegemise masin ja muu vallasvara. Postimees 9.dets. 1926 lk 6 Kuulutus. Jõgeval, keset alevit on kaupluse ruumid suurte aitadega ja keldriga ning ühes elukorteriga 1.jaan. 1927.a. välja üürida. Lähemaid teateid saab Jõgeva Ühispangalt. Telef. 45. Korduskuulutused 12. ja 18.dets. (Suurte aitade, keldri ja poe juures elukorteri olemasolu viitab A.Leihbergi majapidamisele Suur tän. 1. – Ü.P.) Postimees 17.dets. 1926 lk 6 Kuulutus. Jõgeval Suur t. 22. Soovitan odavate hindadega seina-, laua-,tasku- ja käekellasid, kuld laulatuse-, kihla- ja ilusõrmuseid. Hõbelusikaid, viinapeekreid, paberossitoose jne. Teen kullasepatööd täieliku vastutusega. Jõgeval V.Schmidt. Postimees 5.juuni 1926 lk 7 Veerandsada aastat politseiteenistuses (Jaan MÄGI) Väljakirjutus artiklist. Tartu linna politsei tervishoiu komissar Jaan Mägi sündis 1870 UueSuislepa vallas taluperemehe pojana. Lõpetas vallakooli ja Tarvastu kihelkonnakooli ning õppis hiljem edasi omal käel. Alul töötas vallasekretäri abina, siis teenis 5 aastat aega ratsaväes Poolas. Vabanemise järel töötas üle aasta Tartu linna politseis. Määrati 1.juunil 1901 Kambja urjadnikuks. Pärast seda oli Jaan Mägi pikemat aega politseiteenistuses Jõgeval. Oli Jõgeval tuletõrjeseltsi asutajaid ja mitu aastat seltsi peamees ning juhatas ka seltsi pasunakoori. Vene revolutsiooni tagajärjel arvati politseist välja. Saksa okupatsiooni ajal pakuti talle taas tööd politseis, aga keeldus. Punased elemendid teinud paaril korral katset tungida J.Mägi korterisse ning ta olla sunnitud seepärast kolima Tartusse… 1928. aastal tehtud Jõgeva tuletõrjeseltsi esimese 20 aasta peameeste pildil on J.Mägi foto all kiri, et ta on olnud peamees 1916-1917. – Ü.P. Jaan LUHA sünd. 1865, surn. 1945 Tartus. (Poeg Edgar sündis 1900.a. Jõgeval). Valiti 1919.a. mais ajutise alevinõukogu liikmeks, samuti dets-s 1919 ja dets-s 1923 ja ka dets-s 1929. Valiti alevivanemaks 14.jaan. 1926 ja jäi sellesse ametisse 1929.aastani. Endine Jõgeva valla kirjutaja juba tsaari-ajal. Vassili OLTER sünd 29.juunil 1894 Harjumaal, surn. 1947 Tõrvas. Politseiametnik. Lõpetas 1916.a. Peterburis gümnaasiumi, seejärel õppis Tartu ülikoolis kuni saksa okupatsioonini 1918. Vabadussõjas reamehena. Töötas 1920-1923 kooliõpetajana. Astus politseiteenistusse 30.apr. 1924. Lõpetas 1925.a. politseikooli kõrgema klassi. Jõgeva jaama konstaabel 5.jaa. 1926 – 16.veebr. 1933. Jäi 1936.a. tervise tõttu pensionile. Naine Jenny (1885).

1927 F 2974 nim 1 sü 118 14.juulil 1927 on Jõgeva alevis 1086 elanikku.


298 1927.a. 26. augustil avati uus Jõgeva betoonsild ja praktiliselt oli valmis ka Mustvee maantee postijaama juurest ule uue silla Mutsu teeristini, aga maa-ala hobupostijaamast kuni sillani, mida uus tee läbis, ei olnud siis veel Jõgeva alevi territoorium, vaid Jõgeva valla oma. Millal Mustvee maantee tänava äärde uusi elumaju ehitama hakati, pole teada, aga küllap kohe juba selle uue tee valmimise järel. See piirkond liideti aleviga 1932. aastal ning Mustvee maantee uulitsal asuvatest majadest ja nende elanikest saab esimest teavet alevi 1934.a. elanike nimekirjast. Niisama ei kuulunud 1932. aastani alevi alla ka praegune Jõe tänava ala peale tänava alguses asuva August Meose maja (Jõe tn 1). – Ü.P. Postimees 28.juuli 1927 lk. 4 SUVEPILTE JÕGEVALT (Pedjas head supluskohad. Uus betoonsild Mutso talu juurde viival teel valmis, avamine nähtavasti ligemal ajal. Rongiga saab Tartusse 4 korda päevas. Uus Jõgeva ekspress sõidab Tartust Jõgevale 55 minutiga. Turuhinnad Tartust kallimad. Õhtuti kogunetakse rongide tuleku-mineku ajal raudteejaama. Kantakse moodsat poisipead ja põlvkleite. 1926.a. asutati Majaomanikkude selts. – Ü.P.). Suvitushooaeg on kena kogu võõraid siia kokku meelitanud. Mitte, et Jõgeva oma ümbrusega loodusarmastajale iseäralist naudingut pakuks, vaid idülliline rahu ja vaikus, mille juure tuleb suurepärane suplemisvõimalus Pedja jões, see kütkestab. Raudteeühendus Tartuga 4 korda päevas. Post ja telefon. Raadio. Rändteater. Kortereid leidub alevi võõrastemajades ja piku jõekaldaid asuvates taludes. Turg rikkalik, hinnad Tartu omadest vähe kallimad. Suplusharrastajaid palju. Hea oleks kui jõekallaste omanikud laseks jõest pilliroo ja kõrkjad maha niita ja mõne suplusonni kaldale üles lüüa. Niisuguste kohtade eest võiks väikest maksu võtta, mis kulud katab. Iseäranis rohke on suplejate hulk peale kella 6 õhtu, kui ärid suletakse. Muidu puudu terve päev otsa neid, kes kaldal päiksevanne võtavad ja jões karastust otsivad. Keegi Tartu kaupmees leidis Jõgeval suvituse meeleolurikkama kui Elvas. Muuseas on siin näha Soome üliõpilasi, alevikus kostil ja oma vaba aja Eestis mööda saadavad. Üks neist, Tartu ülikoolist, tõlgib prof. Suits`i lugemisraamatust peatükke soome keelde. Teine „suomi neiti“ kavatseb ülikooli lõpetades Aafrika, Soome asundusse töötama sõita. On arstiteaduse üliõpilane Helsingi ülikoolist. Õhtuseks kogumise kohaks jõgevalastele on rongide tuleku-mineku ajal raudteejaam. Kui tuttavat päeva ajal kodunt kätte ei saa, siis võib teda raudteejaamas õhtul tingimata kohata. Alevi idüll Viimased rongid on jaamast ära sõitnud. Alevi publik valgub laiali. Õhtu on vagune ja soe. Keegi ei taha koju minna. Lüüakse salkadesse ja jalutuskäik Pedja raudteesilla poole algab. Teine osa võtab sihi Jõgeva mõisa poole. Viimase porgandi- ja heinaseemne põllud, aiaistandikud ja nöörsirged noorte puie read on vaatamisväärt. Jõgeva mõisa on seemnevilja ühisuse käes rendil. Hooned parandatud ja korrda tehtud. Igal pool teed koristatud. Väline mulje on hea. Koorem sööda-rohtu tuleb väljast loomadele õhtuseks toiduks. Vankri ette on rakendatud suur tõmmu pull, kes liigub pikka, iseteadvalt, nagu poleks koormat olemaski. Tugeva looma juures pole tõepoolest ühtki pingutust veo juures märgata. Mõisa elanikud toimetavad viimaseid talitusi ja lõpetavad tegevuse. Alevikku tagasi jõudes võtab jalutajaid vastu iseäraline Muusika. Aia tänaval nr. 1 tõmmatakse lõõtsmoonikut, ühe Suure tänava maja ülemisel korral mängib kõva häälega grammofon, alevivalitsuse maja juures laulab segakoor. Kõik kolm musitseerivad korraga. Grammofoni mees on teistest tugevam ja kannab oma programmi veel


299 kord ette. Temal on iseäraline viis üht tükki kiiresti ja järgmist pikka mängida. Teise marsi „Vanad sõbrad“ mängib ta kiirrongi, Eesti hümni koraali taktis. Kolmas lugu viiuli soologa läheb jälle ruttu. Ei saa aru, kust viiuli soolo algab ja tsello oma lõpeb. Läheb mööda noormees sarvprillides ja laias rohelistes pükstes. Tema laseb lehepilli. Sellele järgnevad kaks noort neidu, moodsates põlvkleitides ja neile salk noormehi, rühkides spordiplatsi sihis. Viimane asub Kurista poolsel alevi serval ja lõpeb karjamaa ja rukkipõlluga. Publik kasutab suvepäikest ja riietub kergesti. Daamide pere esitajaid on rohkem näha kui meespere omi. Üldiselt on riietus moodne ja jaama ees võib kohata õhtuti peenikesi kostüüme. Poisipea on siin ka läbi löönud. Mõni üksik käib veel soenguga. Noorrahvas kolab igal pool ringi. Palju leidub neid õhtuti piki vaksalipoolset jõekallast jalutamas. Vanemaid on vähem näha. Ilusat, sütitavat rahvalaulu, seda ei kuuldu kusagilt poolt. 4.augusti Postimees kirjutab, et Tormas pole juba viis nädalat sadanud ja kuivus teeb liiga põllul ning aias. Küllap on see nii Jõgevalgi ning sellegi Postimehe loo autor naudib ka ise enda poolt kirjeldatud Jõgeva ja Pedja äärseid suverõõme. – Ü.P. Kruntide õigusline küsimus on lahendamata. Alevik asub Jõgeva mõisa maal ja kuulub riigistamisele. Kuid tollest on loobutud, põhjusel, et praegune alevimaa endise mõisaga orgaaniliselt seotud pole olnud. Sellest on tingitud ka majaomanikkude meeleolu. Uusi ehitusi ei taha keegi ette võtta enne, kui selgub küsimus, kas tulevad krundid müügile või põlisele rendile. Üks julge mees on siiski paarimiljonilise maja raudtee ääre üles löönud ja selle isegi väikese torniga varustanud. Mõned on taludelt maad juure ostnud. Hind kuulmata kallis: paarkümmend tuhat mk. vakamaa. Valgustusküsimus lonkab. Paar eraettevõtjat seadsid elektrijaama sisse, aga töötasid korratult ja loobusid viimaks asjast. Alevivalitsus ostis tänavate valgustamiseks lambid ja seadis nad üles. Elektri puudusel seisavad tarvitamata. Asjast saaks üle, kui alevivolikogu asja organiseeriks ja ettevõtjaga valgustuslepingu sõlmiks, garanteerides kindlat tarvitajate kogu. Uus lisarong Tartu vahel sõidab Jõgeva maa 55 minutiga ära. Suuresti tarvitatav liikumise vahend. Kohapeal nimetatakse seda Jõgeva ekspressiks. Piksevardaid puutub matkajale paljus kohtades silma. Tõuget on sellele annud pikseõnnetus mineval suvel Eristvere külas, mis taluhooned maha põletas. Varraste väline ehituslaad on mitmesugune. Asjatundlikku kätt selleks suhteks oleks koha peal vaja. Muidu toob halvasti ülespandud piksevarras kasu asemel õnnetuse kaela. Alevivolikogul oleks siin jälle samm üldhuvide kasuks teha. Muude peale ei maksa loota, kuigi meil kõiksugu eriteadlasi ja komisjone ametis, nagu seda Painküla sisselangenud sild näitas. Tänavate sillutus peale peatänava oma, tõstaks alevi välist ilmet märksa ja kergendaks liikumist, mis iseäranis turupäevadel elav. Osa turu tänavat on prügitatud 1926.a. Tänavu suvel pole prügitamist jatkatud. Kohapeal selgub, et selleks pole ligidalt kruusa saada. Energilisem tegevus tollel alal oleks soovitav. Uus betoonsild endise postijaama õuest Mutso talu juure viival teel on valmis. Avamine sünnib nähtavasti ligemal ajal. Ta on monumentaalne ehitus ja avaldab head mõju. Kõvasti parandada tuleks aga tee silla otsast Võikvere poole. Saab see korda, siis pääsevad Kuremaa, Roela, Kudina ja osa Kaarepere elanikke hõlpsasti Jõgevale. Uue silla ümbruses on tekkinud uus eeslinn, algab „uus elu“.


300 Seltsid. Vabatahtlik tuletõrje on neist kõige toekam. Liikmeid 200. Oma maja torniga, kõrvalised hooned ja riistakuur. Väga korralik ja täielik tuletõrje riistade kogu. Oma muusikakoor. Asub turu ääres, kergesti kättesaadav. Sisemine ja välimine korraldus jätab hea mulje. Meeskond on vahvalt harjutusel käinud. Hästi korraldatud sanitaar osakond, mis maal haruldane. Isegi tõrvikud, tarvilisel kordadel esinemiseks ei puudu. Vaatides alaliselt vesi. Hädakorral tuleb ainult hobune rakendada ja kiire abi on korraldatud. Jõgeva tuletõrje on maal üks parematest. Veemuretsemise küsimus teeb tulekahju korral muret. Raudteevalitsus on lahkesti lubanud jaama veekraanist vett võtta. Alevi õhtupoolsest otsast asub aga raudteejaam paar kilomeetrit eemal ja õnnetuse puhul on veemuretsemine sinna tülikas. Siin oleks vaja uusi abinõusid veemuretsemiseks otsida. Hariduse selts ei ole saanud suuremat ära teha. Tema mureks peaks jääma Jõgeva seltsimaja korraldamine, mis juba kõdunemise tundemärke avaldab. Põllumeeste selts on korraldanud ühes Laiuse põllum. seltsiga ühisnäitusi. Viimasel ajal tegevus väike. Majaomanikkude Selts asutatud 1926.a., on noor ja alles organiseerimise ajajärgus. Asumisel on keelpillide orkester. Jõgeva alevikul on võimalus edeneda ja areneda. Selleks head püsivust ja tahet neile, kellest see ära ripub. F 2974 nim 1 sü 52 Alevi riigi piirituse- ja viinamüügi pood. Aleviga piirnevatelt valla maal elavatelt majaomanikelt on pidevalt tulnud alevivolikogule soove liituda alevi külge. 11.mail 1927 leiti volikogus, et raudteejaama ala Pedja poolne ots on lage ja oleks tarvilik sinna kaunistuseks ilupuid- ja põõsaid istutada. Vanu ja väeteid on Jõgevalt seni enamasti saadetud Kavastu vanadekodusse, aga on ka mujale vanadekodudesse saatmist olnud, mis oli ilmselt odavam, kui alevil endal vanadekodu üleval pidada. F 2974 nim 1 sü 52 14.sept. 1927 otsustati tänavate prügitamiseks põlevkivituhka kasutada. Samuti otsustati August Pastel`i ja Arnold Leihbergi kruntide vahelt Laia tänava pikendamiseks uulits läbi ajada. F 2974 nim 1 sü 52 Mustvee maantee ja Jaama tänava ots hobupostijaama ning raudteejaama esise platsi nurk moodustasid väga madala ja porise ala. Volikogu leidis, et seda tuleks kivide, liiva ja põlevkivituhaga täita. Kuna oma jõududeja ei suudetud tänavaid korda teha, sealhulgas Kivitee otsa Tallinn-Tartu postiteel, paluti 1927.a. abi maakonnavalitsuselt. Olemas on Majaomanike Selts. Riigiviina müügi pood asub Suur tn 28 ja on August Vindi käes. Riigi käes olevast Kurista mõisast osteti 35 kiviposti (á 300 marka) Suure tänava kõnnitee piirdeks. Novembris 1927 arutatakse volikogus Põik tänava pikendamist lõuna suunas „Tõntsu 33” talu piirini. F 2974 nim 1 sü 52


301 12.dets. 1927. Postkontori ja uue kivitee vaheline maa-ala on maakonnavalitsuse maa. Uue kivitee (Jaama tänava lõunapoolne ots – Ü.P) ots on seal kitsas ja järsu käänuga. Peeti plaani see maatükk alevile elektrijaama asukohaks ära osta ning siis seda kitsast teeosa laiendada. Arvati, et muuks otstarbeks seda maatükki kasutada ei kõlba. Turule otsustati ehitada liha ülevaatuse ruum. ************** ALEVI VALITSEMINE F 2974 nim 1 sü 52 1927.aastaks valiti volikogu juhatajaks Ernst Lehtmets, abideks Paul Jürmann ja Artur Kangur. Alevivanemaks aastail 1927-1929 valiti Jaan Luha ning abideks Osvald Eglit (27) ja Jaan Visnapuu (27). Asjaajamispäevadeks alevivalitsuses olid teisipäev ja reede 10-14.oo ning volikogu istungitepäevaks määrati iga kuu II kolmapäev. 11.mail astub J.Visnapuu alevivanema abi kohalt tagasi, kuna asub elama mujale, ja uueks alevivanema abiks saab Oskar Päid (R.Stahlberg sai ühe poolthääle vähem). 14.sept. 1927 teatab Jõgevalt lahkumisest ka O.Päid ning tema asemele valitakse samal päeval alevivanema abiks August Jõgar. F 2974 nim 1 sü 52 Veel võeti vastu otsus Osvald Eglit`i tagandamisest alevivanema abi kohalt. Teda süüdistati selles, et ta ei käivat alevivalitsuse päevadel alevivalitsuses ja ei ajavat alevi huve silmas pidades muidki alevi asju, keelduvat laadal pileteid müümast jne. Postimees 24.mai 1927 lk 3 Jälle Jõgeva alevipiiride laiendamine Jõgeva alevipiiride kindlaksmääramisel ei näi lõppu tulevat. Need piirid on Tartu maavolikogus juba korda neli-viis arutusel olnud, kuid igakord tuleb ikka midagi juurde. Viimast korda oli alevi piiride määramine maanõukogus läinud aasta oktoobrikuus, kus siseministri nõudel, et alevipiiride täpsemaks fikseerimiseks tuleb alevi plaan valmistada, - asi jälle pooleli jäi. Nüüd on plaanivalmimisel jälle väike seisak, sest vahepeal tahavad kolm popsi, kelle majad Jõgeva valla Pärtli talu maadel, üsna alevi lähedal asuvad, alevisaksaks saada. Alevivalitsus on sellega nõus ja piiride kindlakstegemine ja mõõtmine algab uuesti peale. ************** ÜHISPANK Ühistegelised Uudised 7.mai 1927 lk 4 JÕGEVA ÜHISPANK seisuga 1.jaan. 1926.a. omakapital 1974632, hoiused 21925368 m seisuga 1.jaan. 1927.a. omakapital 3127924, hoiused 24390410 m Postimees 5.mai 1928 lk 5 Jõgeva Ühispanga äriseis 31.dets. 1927. Aktiva ja passiva on tasakaalus 62 464 110 marka. Pasivas on näiteks hoiuseid 38 567 730 marka, osakapitali 3 702 000 marka ja liikmete lisavastutuse kapitali 11 973 000 marka. Aktiva suuremateks osadeks on laenud 35 720 774 marka, liikmete kohustused 11 973 000 marka, kassas ja jooksvatel arvetel teistes pankades 7 913 833 marka. Tulu ja kulu arveseis 1927 – debet 6646298 marka ja kredit 6 646 298 marka. Ühistegelised Uudised 18.juuni 1927 lk 9 Jõgeva Ühispank alustas tegevust 1921.a. mais. Praegu on ühisusel umbes 800 liiget, kellest 75% on põllupidajad. Hoiuseid on pangal üle 30 miljoni marga ja äriseis üle 52 miljoni. Pank asub majandusühingu majas üürile võetud korteris, aga pangal on ka oma krunt ja majad, mis üle 2,5 miljoni maksavad. Panga juhatuses ja asjaajamises valitseb üksmeel.


302

Postimees 19.juuni 1927 lk 4 Jõgeva Ühispank. Jõgeva alevi ja ümbruskonna majanduslise kasvamisega tõusis tarvidus ka kohalikku panka ellu kutsuda. Mail 1921.a. algas Jõgeva ühispank oma tegevust. Panga ümber on koondunud juba üle 800 liikme ja panga tegevus on väljaarenenud rohkem põllupidajate pangale, sest liigete arvust on vähemalt 75 protsenti põllumehi. Pangal on hoiusumme üle 80 miljoni marga, omakapitale üle 14 miljoni m ja äriseis 52,5 miljoni marga peale tõusnud. Need arvud tõendavad, et pank oma ümbruskonna usalduse ja poolehoiu täiesti on võitnud. Rahvusmajanduse tõstmiseks katsub pank jõudumööda kõik teha, et ümbruskonnale lihtsustada, kergendada igasugust summade ja laenude kättesaamist. Panga juhtimises ja asjaajamises valitseb täis asjalik ühistegeline üksmeel, mis panga edenemisele suuresti kaasa aitab. Ühistegelised Uudised 12.nov. 1927 lk 1 Jõgeva Ühispanga kuues tegevusaasta lõppes edu tähe all ja andis 464682 marka ülejääki. Praegu on pangal 830 liiget (vastu võeti 143 liiget) 3179000 osakapitaliga. Hoiusummad on kokku 40 miljonit ja seega suurenenud 66,5%, mis on võimaldanud ka enam laenutahtjaid rahuldada. Laene on välja antud üle 32 miljoni marga. Pank võtab laenude pealt ühes kom. (vist komisjonitasuga – Ü.P.) 15%. ************** MAJANDUSÜHISUS Ühistegelised Uudised 12.veebr. 1927 lk 3 Jõgeva Majandusühing asutati 1919.a. Jõgeva alevis. Praegu on ühingul 553 liiget, aasta varem oli 458 liiget ja sellele eelnenud aastal 531. Korrastamata on reeglistik, mille järgi oma liikmetele võlgu müüakse. Nii oli 1.jaan. 1927.a. seisuga võlgu müüdud kaupu kokku 1513623 marga eest, mis on halb seis. Müüdud on ja laos on lina ja linaseemet 10835478 marga väärtuses, nende müügist on puhas ülejääk 186119 marka. Osteti 1513 siga, 11 lammast ja 20 vasikat, aga sellega sai ühing 83778 marka kahju. Kokkuvõttes töötas ühing 1926.aastal paremini kui 1925.a.. Soovida jätab juhtivtegelaste omavaheline läbisaamine, üksmeel ja poliitiline erapooletus äritegevuse korraldamisel. Postimees 20.märts 1927 lk 3 (pühapäev) Viimsepäeva ootajad Jõgeva majandusühingu koosolekul. Ühing on hea eduga töötanud. Jõgeva on Tartumaal suurem äri- ja läbikäimise koht. Terve Põhja-Tartumaa kaubandusline läbikäik sünnib Jõgeva kaudu. Ei ole siis ime, kui Jõgeva alevik ja ärielu kasvab. Ka ühistegeliselt on Jõgeva maalasuvatest ühingutest esimesel kohal. Seal asuvad moodsad ühingud Jõgeva Majandusühing ja Jõgeva ühispank. Mõlemad ühingud töötavad käsikäes ja pealegi ühises ruumiski. Mõlemad on võrdlemisi noored ühingud, kuid tugevad ja eluvõimelised! Pühapäeval pidas Jõgeva majandusühing oma aastapeakoosolekut. Ühenduses kokkuhoiu nädalaga peeti enne peakoosolekut seltsimaja ruumes rahva kõnekoosolek ära, kus instr. A.Mälberg kokkuhoiust riiklises, omavalitsuslises ja isiklises elus kujukaid näiteid tõi. Saal oli rahvast täis. Sellele järgnes peakoosolek. Aasta aruanne näitas, et ühing oma töö 1926.a. peale paarisaja tuhandelise ülejäägiga lõpetas, kusjuures kaubad 7 prots. juurehindamisega müüdi, mis praegusel ajal haruldane nähtus. Aruanne ja eelarve kinnitati üksmeelselt. Ette kanti ka välisrevisjoni protokoll. Mille tervendavad märkused teadmiseks ja teostamiseks võeti. Rahuldusega ja käteplaginaga võeti ka hra J.Tiimanni uuesti juhatuse liikme kohale valimine vastu, kes ühingu algusest seni on juhatuse esimeheks olnud ja ühingu edu ja majaehitus temale lõviosa kuulub.


303 Kui parajasti revisjoni komisjoni hakati valima, sündis saalis midagi arusaamatut: nagu voolav jõgi tungis uksest naisi sisse ja varsti täitus saal uutest osavõtjatest. Kõigil teistel näod peas – just kui viimsepäeva ootel! Ja nii just oligi – pidi olema palvevenna tund – kõne viimsepäevast. Ja hetkeks oleks nagu nii olnud, et mehed – terve koosolek oleks pidanud plagama panema – naiste eest – jättes pooleli valimised ja koosoleku. Seal leidus kange mees, kes mõjus ja soovitas naistele veel pool tundi oodata siin maises elus ja rahu pidama meestega. Ja naised taganesid, kuid mitte palju, ainult mõne pingi võrra. Seisukord oli päästetud. Postimees 19.juuni 1927 lk 4 Jõgeva Majandusühisus Algas oma tegevust märtsikuus 1920.a. ümbruskonna olude rahulduseks. Väikestes oludes üksmeelselt alati tööd, kuid praegu on ühisus ümbruskonna suuremaks ettevõtteks välja arenenud. Ühisusel on oma suur kahekordne telliskivi maja ja suured laoruumid. Ühisuse ümber on ligi 600 põllumeest koondunud. Ühisuse äriseis on praegu 80.599.620 mk ja kauba läbimüük üle 20.000.000 mk tõusnud ja võib oma liikmete rahuldamiseks rikkalikult kõiksugu tarbeid müüa. Edastab põllumeeste saaduste välisturule saatmist ja soodustab põllumeeste vahetalitust riikliste krediitide jne. saamiseks. Et ühisust kindla käe ja ühistegelises vaimus juhitud, siis võib ühisus ka tulevikus kindlalt oma senist tööd jatkama. ************** LINAVABRIK Postimees 27.jaan. 1927 lk 6 Kuulutus. Tartumaa Linaharijate Ühingu Jõgeva linavabrik võtab harimiseks vastu leotatud linavarsi. Linavarred saavad soovikorral kohe peale vabrikusse jõudmist haritud. Haritud linad ja takud ostab vabrik kohe väljamakstava raha eest ära, makstes kõrgemat turuhinda. Raudteel linavarsi saates tuleb adresseerida: Jõgeva jaam, Tartumaa Linaharijate Ühing. Postimees 3.nov. 1927 lk 7 Tartumaa linaharijate ühisus Tartumaa linaharijate ühisus algas oma tegevust 1925. aastal Jõgeval. Seks otstarbeks muretseti vastavad ruumid ja masinad. Esialgul ei saanud ettevõte täiel hool töötada, sest puudus takkude puhastamise sisseseade jne. Paar esimest aastat ei andnud ka kiu poolest head lina, mis ei võimaldanud vabrikule oma täit võimsust näidata. Käesoleva aasta lina on aga oma kiu poolest märksa parem kui eelmistel aastatel. Vabrikus ümbertöötatud linavarred annavad käesoleval aastal kiudu kuni 25 protsenti. Kes vabrikus kavatsevad oma linu harida, neil on soovitav silmas pidada, et lina leotamisel mitte kõvaks ei jääks. Vaatamata halbade aastate peale, on vabrik siiski kena koguse linu läbi töötanud. 1925.a. detsembrikuust kuni senini on vabrik annud puhast lina 2356 puuda ja takku 3356 puuda kokku 5712 puuda – mis teeb välja üle 570 kaalu. Praegu on ühisusel üle 80 liikme. ************** HARIDUSSELTS F 2974 nim 1 sü 119 1927.a. on Rahvahariduse Seltsi esimees A.Martinson. Märtsis 1927 on ta Jõgeva Kaitsemaleva abiesimees (f 2974 nim 1 sü 118). Postimees 1.sept. 1927 lk 4 Tartumaa lasteaiad. … Kõige vanem lasteaedadest Tartumaal on Jõgeva alevis, mis töötab 1915.a. alates…


304 ************** KULTUURISÜNDMUSI Postimees 10.märts 1927 lk 5 Laulupeost tahavad osa võtta: … Jõgeva Haridusseltsi segakoor 85 lauljaga… Jõgeva Haridusseltsi meeskoor 1 lauljaga… (jutt on 1928.a. üldlaulupeost – Ü.P.). Postimees 3.juuni 1927 lk 4 9. üldlaulupeo harjutus Jõgeval, mis pidi 12.juunil olema, jääb kohalikkudel põhjustel ära. Võimalik, et harjutus PõhjaTartumaa kooridele samal päeval Laiusel ära peetakse. Postimees 4.juuni 1927 lk 9 Põhja-Tartumaa laulukooride eelharjutused. Lauljate Liit oli sel kevadel ette näinud tervelt kolm IX üldlaulupeo eelharjutust… ja Jõgeval isegi kaks kohalikke huvisid arvesse võttes, sest Laiusel on 10.juulil laulupäev, mille kavas enamasti 1928. aasta laulupeo laulud. Kahjuks ei saa kohalikel põhjustel Jõgeval sel kevadel ühtegi harjutust ära pidada: esimene harjutus pidi ära jääma valimsispäeva pärast, 29.maiks määratud harjutust paluti edasi lükata 12.juuni peale – kuid nüüd selgus, et ka sel päeval harjutuse ruumid mitte vabad ei ole… Jääb ainult loota, et koha pealt pakutud aeg – 12.juuni ka Laiuse, mis Jõgeva kooridele ilusa ilmaga kerge kättesaadav tohiks olla, rohkesti laulusõpru kokku kogub… Postimees 16.juuni 1927 lk 3 Jõgeva ja Tabivere ümbruskonna laulukooridele on tuleval pühapäeval eelharjutused ette nähtud… Olgu veel tähendatud, et koorid nii Jõgeval kui Tabiveres täpselt kell ½ 2 harjutusele ilmugu, sest üldjuht peab Tabiverest juba kell ½ 5 Tartu tagasi sõitma. Jõgeva proovi juhatab hra Pastarus. Postimees 17.juuni 1927 lk 7 …Jõgeval on harjutus 19.juunil (pühapäev) hra Pastaruse juhatusel. Postimees 3.juuli 1927 lk 3 10.juulil peetava Laiuse laulupäeva puhul… on hoolt kantud, et laulupäeval autode ja hobustega Jõgeva ja Laiuse vahel alaline ühendus on… ************** POLITSEI, KOHUS, ÕIGUSERIKKUMISED Eesti Politseileht 1927 lk 218 Isiklikud toimikud. Riigiarhiivis. Jõgeva alevi konstaabel Nikolai Elendt. Sünd. 20(7) okt. Laius-Tähkvere vallas. 1936.a-st on perekonnanimi Helend. Lõpetas 1915 kihelkonnakooli. Oli Vabadussõjas Tartu kooliõpilaste pataljonis ja sai 19.IX 1919 Pihkva all haavata. Lõpetas 1923.a. Tartu Kommertskooli ja 7.XII 1925 Politseikooli kõrgema klassi ning sai rajooniülemsks (konstaabel – Ü.P.). Määrati 1.VI 1926 Jõgeva alevi rajooni konstaabliks ja viidi 1.aprillist 1927 üle Valka (andis ameti üle 3.IV 1927). Õppis ka ülikoolis. Tõnis Hoff sünd. 1886 Taevere vallas ja lõpetas Suure-Jaani kihelkonnakooli. Oli 1907-1910 ajateenistuses ja tuli sealt tagasi nooremallohvitseri auastmes. Astus 1911 politseiteenistusse Tartumaal. Lõpetas 1913 Riias kubermangu politseikooli ning töötas urjadnikuna politseis


305 1917.a. revolutsioonini. 1918.a. Saksa okupatsiooni päevil töötas Saksa maapolitseinikuna (Landpolizei) Kambja vallas. Vabadussõjas teenis Sakala partisanipataljonis rühmaülemana, arvati erru 31.märtsil 1920. 1923.a. õppis politseikoolis. Määrati 1.IV 1927 kriminaalpolitsei vanemassistendi kohalt Jõgeva alevi konstaabliks. Viidi arvates 10.apr. 1934 üle konstaabliks Avinurme. 4.II 1932 määrati talle 2 ööpäeva aresti põhjusel, et tema konstaablirajoonis elas alates 1927.a-st üleriigiliselt tagaotsitav isik, keda ta polnud paljastanud. 13.XII 1933 sai ta noomituse: pidevalt olid tal kas pliiatsi või tindiga soditult täidetud lauajuhend, tsiviiltoimetuste register ja kviitungiraamat (põhiandmed teenistuslehelt Riigiarhiivis). August Laar määrati Jõgeva alevi konstaabliks arvates 10.aprillist 1934. Laar töötas esiti politseis kordnikuna, sooritas aga 1932.a. eksternina konstaabli kutseeksami ja määrati konstaabli kohale 1.aug. 1932. A.Laar töötas Jõgeva alevi/linna konstaablina kogu ennesõja ülejäänud iseseisvusaja. 1938.a. on tema korteri aadressiks Aia tn 8. 1939.a. märgitakse, et konstaabel A.Laar on 39 aastane, keskkooli haridusega ja teeninud Eesti politseis 13 aastat. Postimees 13.veebr. 1927 lk 7 Uimaseks ja raha ära Eile müüs keegi talumees Jõgeval sea ja asus kojuteele.Võikvere metsa vahel tungiti talle kallale. Mees löödi uimaseks ja rööviti talt kaasasolev raha 28 tuhat marka. Asja uurimine on kohaliku konstaabli käes. Postimees 9.juuli 1927 lk 2 Veoauto surmasõlm Painküla sillal. Sild ei kandnud koormat üleval. Auto ühes raudtsisterniga kukkus 3 sülla kõrguselt alla. Jõgevalt 8.juulil. Täna öösel oli A/S „Teguri“ veoauto teel Tartu poole. Auto vedas suurt raudtsisterni, et seda Tartu pärmivabrikusse toimetada. Painküla juures, üle Pedja jõe viiva sillal… Sild ei kannud koormat üleval. Murdus. Ja auto ühes tsisterniga langes 3 sülla kõrguselt Pedja jõkke. Saatjatega õnneks mingisugust suuremat õnnetust ei juhtunud. Nad pääsesid kõik eluga… nimelt ainult Abram Mõttus sai vigastusi. Jõgi on õnnetuskohal kaunis sügav, sest sealsamas lähedal asub ka veskipais. Autost ja selle koormast on ainult natuke näha… Öösel kell 1 virgusid Painküla veski elanikud suure kisa ja appihüüdmise peale unest… Pool pimedas ei seletanud appiruttajad muud, kui kokkulangenud laudade ja palkide hunnikut, nende keskel veoautot ühes tsisterniga. Viimase põhja alt kostsid meeleheitlikud appihüüded. Kaks autotöölist olid jäänud poolest kehast saadik silla rusude vahele. Omal jõul ei pääsenud nad edasi ega tagasi. Kõige pealt tuli neid päästma hakata. Kui see sündinud, selgus, et mõlemad ilma vigastusteta olid jäänud, kuid üks kaasasõitjatest oli alla silla sügavusse kukkudes suure haava jalasse saanud. Esimest abi andis Laiuse jaoskonnaarst. Õnneks olid luud terveks jäänud. Autojuht ja neljas kaasasõitja pääsesid ehmatusega. Koha peal oli näha, et sillatalad, haampalgid ja kate on mädanenud… Painküla sild suleti ja ümbersõit toimus Jõgeva mõisa silla kaudu…. Postimees, reede, 10.juuni 1927 lk 5 Jõgeva töösturi meeleheitlik seisukord Tuli pidi võlgadest päästma. Jaanuarikuu keskpaigus ühel ööl põles maha Jõgeva alevis Suur tänaval asuv Kondi kuur, milles asus Robert Angervaksa vildivabrik. Endise tööstuse asemele jäid vedelema raudosad ja mootor, mis tules tugevasti rikutud.


306 Tulekahju põhjuste selgitamisel jõuti otsusele, et tuli võis tekkida ainult süütamise teel ja et süütajaks ei võinud olla keegi muu, kui omanik Angervaks ise olla. Angervaks oli ülekuulamisel alguses väga rahutu. Lõpuks, kui ta üles oli tunnistanud, et tuli tõesti tema käe läbi tekkinud, jäi ta üsna rahulikuks. Antud seletuse põhjal selgus, et Angervaksal on tulnud suures viletsuses töötada. Mootor ja teised vabriku sisseseaded muretsenud ta võlgu. Tööstuse sissetulekud olnud äärmiselt väiksed. Raha tulnud sedavõrd vähe sisse, et õieti süüagi pole saanud. Summade puudumise tõttu läinud ta vekslid protesti. Täielikust kokku varisemisest pääsemiseks oli Angervaksil idee tulnud kõrge kinnituspreemia läbi raha hankida. Kolm päeva enne tulekahju oli ta oma tööstuse kinnitusselts „Eelsis“ 185 tuhande marga eest kinnitanud. Oma seletustes ei olnud Angervaks järjekindel, sest kohtu-uurija poolt ülekuulatuna oli ta oma süüd täielikult salanud, kujutades ennast vaimliselt ebanormaalselt. Tartu-Võru rahukogus, kus ebaõnnestunud karjääriga tööstur neljapäeval ees oli, tunnistas ta end jälle puhtsüdamliselt süüdi. Rahukogu määras Angervaksile minimaalse seaduses ettenähtud karistuse 4 aastat vangiroodu ühes õiguste kitsendusega. Eelvangistus 4 ½ kuud võeti arvesse. Aleksander Orase päevik 15.jaan. 1927, laupäev. Öösel põles vildivabrik ära. Mootor jäi keset tuleaset. Arvatakse, et omanik ise pani põlema ja nii ka oli. Ise poos enda vangihoones üles. Postimees 7.aug. 1927 lk 2 JÕGEVAL 3 MAJA TULEROAKS Tuli sai alguse mootori sädemet. Veerandtunni jooksul olid 3 maja leekides. Abi Tartust, Laiuselt ja Rakkelt. Laupäeva hommikul kl 10 märgati tuld Päid`i mööblitööstuses, mis asus Leibergi majas. Tuli võttis mõne minuti jooksul oma alla terve maja ja lagunes tuulekiirusel edasi. Kohe anti abisignaal ja tuletõrje kogus siin kiirelt kohale, kuid juba olid kolm maja leekides ja tulehädaoht suur. Oli arvta, et tuulega terve allatuule seisev alevi osa tulle jääb. Kohe paluti abi Tartust, Laiuselt ja Rakkelt. Kohalik tuletõrje algas ennastsalgavalt tööle ja peagi oli kaitsevõim tuletõrje käes, kuna juba leekides olevaid maju päästa ei suudetud. Veest oli alatihti puudus. Kohale jõudis ka Tartu tuletõrje lendsalk ja vabatahtlikkude auruprits. Nendel tuli asuda põlevate hoonete kaitsmisele, missugust tööd eduga jatkati, kuni tule kustutamiseni. Tule kustutamine kestis kuni kl 5 p. l. Alles siis võisid tuletõrje mehed rahulikumalt hinge tõmmata. Töötati seega kuus tundi järgemööda ja suudeti suurem õnnetus ära hoida, kuigi juba sündinud õnnetust suureks tuleb pidada. Ära põlesid kolm puust maja. Leibergi majadest suudeti vähe päästa, sest tuli lagunes kuivuse tõttu imekiirelt laiali. Kuiv materjal ja samblaga topitud maja seinad võtsid õlena tuld. Pasteli majast kanti kraam tervena välja, kuid omaniku kahju on suur, sest maja oli kinnitatud 250 000 marga eest. Leibergi majad olid kõrgemalt kinnitatud, kuid sealt ei saadud kraami päästa. Mööblitöökojas olev kraam ja kuivatatud poolvalmis materjal langes tuleroaks. Nagu kohapealt seletatakse, on tuli alguse saanud mootori sädemest, mis on mootori avause kaudu väljaspoolsesse maja seina langenud. Sellega oli tuli juba algusest tuule mõju all ja edasiminek arenes ruttu. Postimees 3. sept. 1927 lk 11 Jalgratta vargus Jõgeval.


307 Punased juuksed said saatuslikuks. 1. skp. kl. 12 p. kadus Jõgeva majanduse ühisuse kaupluse eest A.M. päralt olev jalgratas. Selgus, et rattale oli peale istunud keegi punase peaga noormees ja Põltsamaa suunas välja sõitnud. Temale kihutasid järele omanik A.M. ja konstaabel Moor. Viimastel tuli teel teateid koguda, mis aega viitis ja järelejõudmist raskendas. Kurista vallamajast kõlistati Põltsamaale ette. Politseikomissar hra Lillak läks varast vastu võtma. Viimase poolt peeti kinni 3 rattasõitjat, kes aga kahtlust ei äratanud. Neljandana jõudis kohale Petseri maakonna Vilo valla kodanik Pavel Vaher, 17.a. vana, kes ülesantud punaste juuste tõttu politsei käest ei pääsenud. Noormees oli suutnud rattale kinnitada juba uue numbri ja pani sõidutunnistuse ette… Postimees 9.okt. 1927 lk 7 Valekaebus viis vangikotta. Kaks aastat tagasi esitas Jaan Ilves Jõgeva jaoskonna rahukohtunik Harald Oerti peale kaebuse, mis riigikohtu esimehe nimele oli adresseeritud. Ilves kirjutab, nagu oleks Oert mai kuust 1923.a. alates üle kahe aasta oma isiklikule teenijale rahukohtuniku kantseleis käskjala palga maksnud. Tegelikult olla kohtu käskjala kohuseid täitnud politsei kordnik Saaremaa, kes oma palga politseist sai. Selle süüteo eest palub ta Oerti vastutusele võtta. Rahukohtunik Oert seletab, et temal polnud käskjalga üldse, vaid rahukohtuniku ruumide koristaja majateenija, kellele riigi poolt määratud palk maksti. Et majateenijal aega üle jäi, siis tarvitas Oert teda sel ajal eritasu eest ka isiklikuks otstarbeks. Politseikordnik S. oli kohtuistungitel korrapidajaks, mitte käskjalaks. Riigikohtu üldkogu korraldaval koosolekul otsustas toimetuse Ilvese kaebuse asjas lõpetada. Valekaebuse pärast tõsteti Ilvese enese vastu süüdistus, millise süüteo eest talle rahukogu 2-kuulise vangistuse määras. Ilves ei jäänud otsusega rahule. Tema kassatsioonikaebuseed jäeti niihästi kohtupalatis kui ka riigikohtus tagajärjetuks. ************** JÕGEVALE UUS TEE JA UUS SILD Postimees 26.märts 1927 lk 5 Jõgeva uus tee avatakse suvel. Jõgeva-Mustvee vahelise postimaantee õiendamisel, mis Tartu maavalitsuses käsil ühes uue silla ehistusega Jõgeva raudteejaama lähedal, tuli maad kahe talu krundist võõrandada. Nüüd on maavõõrandamisel ka hind võõrandatud maa eest kindlaks määratud, nimelt Jõgeva vallale algkooli krundist võetud maa eest 8000 marka vakamaa ja Reino talust võetud maa eest 6000 marka vakamaa eest. Silla postid ja toed said juba läinud sügisel valmis. Kevadel algab silla kaane valamine. Kuna tee muldkeha juba enamvähem valmis, on loota, et uus tee suve algul läbisõitmiseks avatakse. Postimees 31.mai 1927 lk 1 Jõgeva ja Laiuse vahe lühemaks. Tartu maavalitsuse ettevõttel ehitatakse Jõgeva ja Laiuse vahel otsekohene tee. Raudbetoonist sild saab nüüd mõne päeva pärast juba valmis. Kogu ehitus teostub käesoleva aasta 7.augustiks. Jõgeva ja Laiuse vahe lüheneb uue tee tõttu hulga. Peaasi on see, et halb tee, millel põllumehed veo- ja sõiduriistu murdsid, jääb ära. Ettevõre tervena läheb 3 milj. 750 tuhat marka maksma. Postimees 25.aug. 1927 lk 5


308 JÕGEVA JA PAINKÜLA SILLA AVAMINE Avamine sünnib reedel Suve jooksul on valminud Põhja-Tartumaal kaks silda, nimelt Painküla sild, kust „Teguri“ veoauto kevadel läbi kukkus ja uus betoonsild Pedja jõel Jõgeva raudteejaama lähedal. Pedja jõe sillaga luuakse otseühendus Jõgeva jaama ja Laiuse vahel, mis selle tee 2 km võrra lühemaks muudab. Mõlemad sillad võetakse reede, 26.aug. Tartu maavalitsuse poolt vastu, enne järele katsudes nende kandejõudu ja vastupidamist vastavate raskustega. Pedja silla avamine sünnib pidulikult rahva juuresolekul ja vaimuliku talitusega. Pärast järgneb ümbruskonna rahva korraldusel koosviibimine. Postimees 26.aug. 1927 lk 2 KAKS UUT SILDA Painküla ja Jõgeva sildade vastuvõtmine täna …Jõgeva sild – Jõgeva-Mustvee maanteel üle Pedja jõe, raudbetoon ehitus, üldine pikkus ühes taladega 46,80 meetrit, vaba avaus vee jooksuks 33 meetrit, keskmine kõrgus vee pinnast taldadeni 3,5 meetrit, sõidutee laius 6,5 meetrit. Jõgeva silla…. Ehitustööde lõplik vastuvõtmine on täna kella kolme-nelja paiku p. l. Tehniline proovimine aga hommiku varem. Ennem võetakse vastu Painküla sild, kust Jõgevale minnakse… vastuvõtu komisjoni kuuluvad maakonnavalitsuse esitajad hrad Õunapuu ja Lentsius, ministeeriumi esitaja hra Käpa ja riigikontrolli esitaja. Postimees 28.aug. 1927 lk 3 KAKS UUT SILDA Painküla ja Jõgeva sild vastu võetud Pidustused Jõgeval … Kella 12 jõuti Jõgevale, missuguseks ajaks vihmasadu vähemaks jäi ja komisjonile võimaldas Jõgeva silla pidulikule avamisele asuda. Enne avamist korraldati 12 tonnilise maantee rulliga silla kandejõu järeleproovimist, mille tagajärjed samuti kõigiti rahuldavateks ja sild vastupidavaks osutus. Vähemate puuduste kohta, mis silla juures ette tulid, anti ettevõtjale uus tähtaeg. Uus kruusa maantee osa, mis silla juure ehitatud, oli halvasti tehtud ja kruusa vähe peale veetud, missugustel põhjustel see vastuvõtmata jäi ja töötähtaega pikendati. Tehnilisele silla proovimisele ja ametlikule töö vastuvõtmisele järgnes pidulik silla avamine. Vaimuliku talituse pidas Laiuse õpetaja J.Järve. Kõnedega esinesid maavalitsuse esitaja hra Õunapuu, vallaesitajad ja kohalikkude seltside esitajad. Pidulikku avamist kaunistas kohalikkude organisatsioonide laulukoor. Rahvast oli ümbruskonnast rohkesti kokku tulnud, sellepeale vaatamata, et ilm kuni keskpäevani vihmane oli. Õhtu kella 6 ajal oli Jõgeva seltsimajas vallategelaste ja avamisest osavõtjatele külalistele koosviibimine ja õhtusöök korraldatud. Postimees 25.nov. 1928 lk 4 … Pedja sild Jõgeva-Mustvee maanteel. See raudbetoonsild on juba täiesti valmis. Avaus on 36 meetrit. ************** RONGILIIKLUS Postimees 20.juuni 1927 lk 1 Lisarong Tartu Jõgeva vahel


309 pannakse käima täna-homme. Nagu meie kuuleme, on kõige lähematel päevadel kavatsus Tartu-Jõgeva vahel käima panna lisarong kolme vaguniga. Rong sõidaks Tartust välja kl ½ 5 p.l. Arvatavasti peatub rong ka Vorbuses, sest see oli kohalikkude elanikkude soov. Postimees 21.juuni 1927 lk 5 … Eile kinnitas teedeminister raudtee sõiduplaani, mille järgi Tartu ja Jõgeva vahet 23. skp. alates lisarong käima hakkab järgmiselt: Tartust 16.47, Kärknast 17.o4, Tabivere 17.18, Kaarepere 17.35 ja jõuab Jõgevale 17.5o. Jõgevalt sõidab tagasi Tartu 18.1o. Rongil on III klassi vagunid. Rong sõidab marsruudil Jõgeva-Tartu-Elva-Palupera. Postimees 24.juuni 1927 lk 1 Lisarongid jaanipäeva puhul peatuvad 23.juunil Tallinnast Tartusse Jõgeval kell 21.1o ja 4.11 ning Tartust Tallinna sõidul 27.juunil peatub Jõgeval kell 0.51. Postimees 29.okt. 1927 lk 4 Sõiduplaani muudatused 1.novembrist. …Tartu-Jõgeva liinil reisirong nr. 80 väljub Tartust 16.40, on Tabiveres 17.12-17.14 ja saabub Jõgevale 17.49… Rongi Jõgevalt Tartusse tagasisõidu aega pole miskipärast märgitud…. 1.nov. Postimehes reklaamitakse raudtee talvist sõiduplaani ja selles eriosana reisirongi Jõgeva-Tartu-Elva-Palupere… ************** TULETÕRJEÜHING Fond 2818 nim 2 sü 10 Tuletõrjeselts: - Korrakaitsjate juhataja T.Mürk, abi J.Karusson - Pritside jsk. juhataja abi R.Eiche - Ronijate jsk. juhataja abi Johannes Pihlik - muusikajaoskonna juhataja abi M.Kass - Päästjate jsk. juhataja H.Dreybladt, abi Klausson - veemeeste jsk. juhataja abi Arst - varahoidja Pauk Juunis 1927 olid juhatuse koosolekul kohal: A.Meos, J.Pihlik, A.Pauk, M.Lall, A.Jõgar, A.Arst, Abr. Laan (ära on O.Paju, P.Jürmann ja O.Lääne). Postimees 19.sept. 1927 lk 1 Üleriigiline tuletõrje korjandus Jõgeval hästi korda läinud Halva ilmastiku peale vaatamata on Jõgeva vab. tul. selts korjata suutnud 44226 mk (eelmisel aastal oli umbes 29000 mk). Sellest summast läheb 10% tuletõrje liidule, kuna ülejääk 39808 mk jääb tuletõrje seltsi kasuks. Selts kavatseb mootorpritsi osta ja kogub selleks summasid. ************** PAUL JÜRMANN Postimees 30.jaan. 1927 lk 6 Kuulutus. Tarvitame kainet ja ausat tööpoissi. P.Jürmanni kauplus Jõgeval. Postimees 27.aug. 1927 lk 8 Telliskivid ja põllutorud…. Müügi ja tellimise vastuvõtu kohad:… Jõgeval Jürmanni kauplus telef. 17… **************


310 J. PUHK & POJAD Postimees 9.juuli 1927 lk 6 Kuulutus. Jõgeva alevis Jaama tän. 2, telef. 35 avanud kontori ja pakume ladust oma suurveski saia-, leivajahu, rukkipüüli, mannat, riisi, herneid, suhkrut, soola, heeringaid jne. võistlemata hinnaga. J.Puhk&Pojad Tallinnas Postimees 16.nov. 1927 lk 8 Kuulutus. Ostame head kuiva rukist hinnaga 320 mk puudast franko meie ladud. J.Puhk & Pojad… Jõgeval… Foto, võib olla a-st 1928-1929 Majandusühisuse peakaupluse puust kahekorruselise kõrvalmaja (praegu, aastal 2011 Suur tn 13) ees on kõrge hooviplangu väravad ja väravate kohal silt: J.Puhk & Pojad, selle all sõnad Jõgeva kontor, all kolmanda reana Jahud, suhkur, heeringad, sool jne. Risti selle sildiga on selle tagant paistmas Leihbergi nimega ärisilt, mis jääb oma enamuses eelmainitud sildi varju, kuid millest paistavad Leihbergi sildi alumise rea viimased sõnad „kaupluse ladu”. Praegune Suur tn 13 kahekorruseline puumaja oli A.Leihbergi maja, mida ka Leihbergi uueks majaks hüüti. – Ü.P.) ************** F 2974 nim 1 sü 52 12.okt. 1927. Jaan Karussoni kasutuses olnud riigi vara hulka kuulunud pagariäri ja selle kõrvalhooned müüdi 6.aug. 1927 Jõgeva alevi omandusse. F 2974 nim 1 sü 131 andmeil a-st 1930 nähtub, et J.Karusson on pagariäri maja kasutanud juba 1918.a-st. Fond 3974 nim 1 sü 118 andmete järgi on Jaan Karusson kasutanud pagariäri juba a-st 1908, mille ta olla ise ehitanud. Karusson rentis pagariäri 1908.a. mõisa kõrtsipidaja Peeter Tils`i käest, aga 1915 rentis Karusson kõrtsi kõigi kõrvalhoonete ja aiamajaga endale juba otse mõisa käest. Postimees 12.veebr. 1927 lk 1 ja 2 Kuulutus. Pühapäeval, 13.veebruaril kell 10.oo kõneleb Jaan Tõnisson Jõgeva seltsimajas praegusest majandus-poliitilisest seisukorrast. Sellele järgneb sealsamas rahvaerakonna nõupidamine. Postimees 15.veebr. lk 5 – Jaan Tõnissoni kõne Jõgeval….Avar seltsimaja saal oli rahvast täis. Kõne võeti kuulajate poolt elavate kiiduavaldustega vastu… Postimees 1.märts 1927 lk 6 Kuulutus. Jõgeva riidevärvimise tööstus teatab sellega oma ümbruskonnale, et olen tööhindasid 30 mk küünar alandanud. J.Võsu Jõgeval. Selle peale kuulutas kohe Postimehes ka Palamuse riidevärvimise tööstuse omanik Chr. Drawneck, et alandab hinda samuti 30 margale. Palamuse vabrik oli lähikonna ainuke suurem värvimistööstus J.Võsu tööstuse kõrval. Postimees 3.märts 1927 lk 8 Kuulutus. Jõgeva alevis maja müüa. Teateid saab M.Mitt`ilt Tartus Poe tn 9, telef 603. Postimees 29.apr. 1927 lk 6 Kuulutus. Maja müüa ehk välja üürida ühes maatarvitamise õigusega. Maad tarvitada umbes 800 ruutsülda. Ligemaid teateid saab M.Mitti nahakaupluses Tartus ehk pühapäeval 1.mail Jõgeva alevis, Truusi tän. 3 kohapeal.


311 Postimees 4.märts 1927 lk 5 Kuulutus. Jõuvankritega kestva ühenduse pidamiseks maakondades on veel vabad ja antakse soovijatele kasutamiseks: …5) Jõgeva-Mustvee… Teedeministeeriumi… Postimees 7.märts 1927 lk 5 Kiriklikud teated. Laiuse kogudus. Jõgeva seltsimajas palvepäeval, 9.märtsil s.a. kl ½ 5 p.l. jumalateenistus. Laululehed. Muusikakoor. Õpet. J.Järve. Postimees 8.apr. 1927 lk 6 Kuulutus. Jõgevale sissesõitnud õmbleja võtab mantlite, kostüümide ja kleidi töid vastu. Võtan ka õpilasi vastu. Suur tän. 6 Rosensteini majas, hoovi peal. Postimees 22.aprill 1927 lk 6 Kuulutus. Jõgevale sissesõitnud rätsep võtab meesterahva ülikondi, palituid, jopesid kui ka naisterahva mantleid ja kostüüme odavate hindadega teha. Töö kiire ja korralik, Suur tän. nr. 15. Rätsep Pensa. F 2974 nim 1 sü 119 Augustis 1927 on Jõgeva Ühispiimatalituse esimees K.Pedriks. Postimees 3.juuni 1927 lk 6 Kuulutus. Jõgeval müüa töö- ja vedruvankreid ja kangruteljed. Järele küsida tisler Saar Jõe tänaval. Postimees 4.juuni 1927 lk 9 Tartu Õpetajate Seminari kursuse lõpetasid: Helmi Abram Jõgevalt… Linda Kask Jõgevalt… Helmi Sik Jõgevalt… Postimees 14.juuli 1927 lk 4 Kuulutus. Loomaarst Ch. Dobrushkes on kirjutanud käsiraamatu „Esimene abi koduloomade tähtsamate haiguste puhul.“ K.-Ü. „Postimehe“ kirjastus. Hind 50 marka. F 2974 nim 1 sü 119 August Meos registreeris 16.juulil 1927 oma sõiduauto „Shevrolet”, 10 hj. F 2974 nim 1 sü 119 Restoranipidaja Eduard Asper annab 1927.a. veebruaris järgnevaks aastaks oma restorani Elias Mägi majas Jaama tn 5 üle Aleksander Holdt`ile. Restorani vara on: piljard, 2 diivanit, 60 tooli, 23 lauda, 3 voodit (2 madratsiga), kööginõud, viina- ja õlleklaasid, kartulid, kapsad ja kurgid keldris, küttepuud, elektriseade. F 2974 nim 1 sü 52 1927.a. veebruaris andis Eduard Asper oma Jaama tn 5 restorani Aleksandet Holdt`ile. Postimees 9.aug. 1927 lk 1 RIIGIVANEM TARTUMAAL Riigivanem Jaan Teemant oli laupäeval ja pühapäeval Tartumaal. Tema reisisiht oli tutvuneda üksikute majapidamiste, kui ka põllumajandusliste ettevõtetega Tartumaal.


312 Laupäeva hommikul kl 6 oli ta ühes põllutööministriga Tooma sookatsejaamas, kus tutvunes katsejaama tööga ning laboratooriumi ja teoksil olevate katsetega. Toomal einetas riigivanem. Kell ½ 1 jõuti Jõgevale. Parajasti oli tuli laastamas Jõgeva alevit. Riigivanem vaatas päästmistöid ja reisis edasi Jõgeva sordikasvandusse. Laialdased sordipõllud pakkusid palju huvi, misspärast seal pikemalt peatuti. Kl 3-4 oli Jõgeval korraldatud riigivanema auks lõunasöök. Kl ½ 5 sõitis Tartu maavalitsuse esimees E.Saar Jõgevale vastu, kust üheskoos Soojamaa tallu sõideti… Postimees 25.aug. 1927 lk 4 Kuulutus. Kaitseväe Varustusvalitsus ostab kohemakstava raha eest tänavuse lõikuse rukkid: Jõgeva jaamas 8.septembril… Postimees 27.aug. 1927 lk 2 ….Rahvamajandusliste ja strateegiliste nõuete seisukohast oleks eriti tähtis ka MustveeJõgeva-Põltsamaa-Türi raudtee. Postimees 9.sept. 1927 lk 6 Kuulutus. Jõgeval /elan nüüd Suur tän. 17 Sinka majas / hambaarst P.Tamm. /Valuta hamba väljatõmbamine, kunsthambad, kulla ja kautschuki peal, stift-hambad, kroonid, vanade proteeside ümbertegemine. Kõik tehnilised tööd A.Toomi juhatusel. Postimees 27.sept. 1927 lk 4 Jõgeva käib Tartust üle Jõgeva-Tartu jalgpall 3 : 0 Tegelikult mängisid Jõgeva nime kandvas meeskonnas 7 Viljandi paremat jalgpallurit ning veel 2 meest Narvast, üks Tallinnast ja ainult üks jalgpallur oli Jõgeva mees. Tartu meeskonnast puudusid rahvusmeeskonna mängijad, meeskond oli kombineeritud koosseisuga. Võistlus toimus Tartus pühapäeval, 25. septembril. Postimees 7.okt. 1927 lk 6 Kuulutus. Vannutatud advokaadi abi August Jukk Jõgeval Turu tän 2a, telef. 38, vastuvõv. kl. 8-9 e. l. ja 3-5 p. l. ja igal ajal kui kodus. Postimees 5.nov. 1927 lk 5 … (Kaitseliidu) Tratumaa malev korraldab… Jõgeval, Voldis , Mustvees… rühma ja jaopealike 3-päevased kursused… (Need) lendkoolid alustavad detsembris… Lisaks oma instruktoreile loodetakse õpetajaid saada kaitseväest… Postimees 14.nov. 1927 lk 5 Jõgeva mardilaat. 10.novembril peeti Jõgeval mardilaata. Rahvast laadal rohkesti. Müügile on toodud rohkel arvul linu, millede hinnaks oli 800-1100 marka leesik. Vanemaid lehmi ja pulle oli rohkesti, kusjuures hinnad väikest tõusu näitasid. Nii makseti pullidest 10-20000 marka, kuna lehmadest 10-12000 margani. Hobuseid on keskmiselt, millede hinnad odavad, keskmine tööhobune maksis 10-19000 mk, kuna paremad 20-25000 ümber olid. Sigu ja põrsaid oli vähepoole.


313 Postimees 29.nov. 1927 lk 8 Kuulutus. Olen tagasi jõudnud Dr H.Dreybladt Jõgeval. Postimees 13.dets. 1927 lk 2 Tartumaa kõrtsivõrk kokku kuivamas. … Jõgeva vallas restoran suletud on… Peale selle on neljas raudteejaamas, nimelt Elvas, Paluperas, Jõgeval ja Mustvees lubatud õlle- ja veinimüük… Postimees 29.jaan. 1927 lk 3 Jaan Nuudi Jõgeva valla „Mõtte“ renditalu peremehe poeg Jaan Nuudi (1867) lõpetas Tartu Hollmanni keskkooli, astus siis Tartu ülikooli usuteaduskonda ja lõpetas selle 1893.a. Oli Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmena sel ajal ainuke üliõpilane Tartumaalt. Tegutses 1895-1909 Petrozavodskis soome ja saksa koguduste õpetajana. Oli vahepeal Pärnu tütarlaste ja poisslaste gümnaasiumis usuõpetuse ja eesti keele õpetaja ning asus 1913.a. Vändrasse sealse koguduse õpetajaks. Oli tegev paljudes kohalikes seltsides. On praegu Jõgeval isakodu omanik. Eesti avalikud tegelased eluloolisi andmeid, Tartu, 1932 Jaan Mardi p. Nuudi Sünd. 30.I 1867 Mõtte talupidaja peres. Õppis külakoolis 1877-1879, Tartu õpetajate seminari harjutuskoolis 1879-1880, Tartus F.Hollmanni eragümnaasiumis 1881-1886 ja Tartu ülikooli usuteaduskonnas 1886-1892. Omandas 1925.a. keskkooli õpetaja kutse. Oli prooviaastal Volga-äärses saksa asunduses 1892. Abiellus Constanze Henriette Grasbergiga 1894.a. 18941895 koguduse abiõpetaja Ingerimaal. 1895-1909 Aunuse lääni soome ja saksa koguduse õpetaja, Pärnu gümnaasiumi õpetaja 1909-1911, Vändra koguduse õpetaja a-st 1911. Vändra põllumajandusliku ühisgümnaasiumi direktor a-st 1924. Sai 1907 kuld-rinnaristi ja 1930.a. V klassi Kotkaristi.

1928 ALEVI ILMEST JA OLUSTIKUST Postimees 18.märts 1928 lk 5 …1922-1927 on Jõgeval ehitatud 44 korterit (kodu sealhulgas)… Postimees 11.aug. 1928 lk 7 SUVEPILTE JÕGEVALT Jõgeva ekspress s.o. kahest vagunist koosnev mootorrong pidurdab sihinal-sahinal jaama ees. Rongil on vastas hulk publikut: ühed sõitjaid vastuvõtmas, teised ajalehte ostmas, kolmandad niisama rongi vaatamas. Rongiga Tartu poole minejad rühivad vagunisse, ekspress ei oota. Juba on mootoriga varustatud vagun lahti haagitud ja tuleb pöörangu teedpidi tagasi teise vaguni Tartu poole otsa ja sõit algab jälle. Üks ütlemata hea ja mõnu asi on see „Jõgeva ekspress“. Välisvõõraid ja suvitajaid on tänavu Jõgeval vähepoole. Puuduvad muu seas Soome naisõpilased. Külmade ilmade tõttu on ka linnlasi vähevõitu. Uute hoonete ehitus


314 on hoogu võtnud. Keset alevikku on kaks uut kahekordset maja katuseni valmis. Painküla poolsel serval on ehitusel mitu uut maja. Uue tee ääres, endise postijaama ja jõe vahel, on mitu maja ja üks suur kivi ait üleslöödud, mitme hoone algus müürid täidetud ja ehitusplatsid aidadega piiratud. Uut maja tahab ehitada ühispank oma puumaja kõrvale. Käimas on ka alevi elektrivabriku ehitus. Teed on tükati halvad. Nimelt jaama ja Jõgeva mõisa vaheline maantee osa, pikku raudtee äärt, mis keskelt augus ja vett pealt ärajooksta ei anna. Autod kardavad seda teed kui tuld ja sõidavad Jõgeva mõisasse Õuna kõrtsi kaudu, mis umbes paar kilomeetrit pikem, aga kõva ja tasane. Eriti halb on uus teeosa Mutso talust alevi poole, umbes 1 klm pikkuselt. Auto sealt läbi ei tule, vajub sisse. Hobusemees aga pikemat teed ei taha käia, rebib halvast kohast läbi ja kirub, miks tee halb. Pane teda aga parandama, siis viskab natuke kruusa kuivemale kohale ja asi tehtud. Omad vitsad peksavad. Teehöövel on Jõgeva jaama ja Jõgeva mõisa tee läbi sõitmata jätnud. Vist kartis, et jääb kinni. Võib rahustuseks ütelda, et kartus põhjendamata on. Tee just ootab höövlit. Liikumine on alevi ümbruses hoogne. Esimesed tulejad-minejad on meiereisse piimatoojad iga kaare poolt. Siis turul ja kauplustes käijad. Rohkesti on näha noorust jalgratastel sõitmas. Alevis on paar taksi- ja mõned eraautod. Tööd on kõigile. Aministratiivsel alal on alev kujunenud keskkohaks, kus asuvad rahukohtunik, notar, 2 advokaati, politsei, kohtupriistav ja alevivalitsus. Jõgeva meestel on kavatsus politsei komissari ka siia üle tuua ja nad ei luba seda asja jätta. Tervishoiu alal töötavad jaoskonnaarst, üks eraarst, kaks hambaarsti, loomaarst ja karjaravitseja-nõuandja. Kõigil alal suur kergendus ümberkaudsetele elanikkudele, kellel sõit Tartu ära jääb. Kooliküsimus laheneb tunduvalt sellega, et vald alevi serva uue koolimaja ehitab ja alev oma koolilaste arvule vastavalt kulusid aitab kanda. Praegu on alevi koolid mitmes majas laialipillatud, missugune seisukord kooliasja kasuks ei räägi. Valla meestel on kava uue kooli ligidale ka edaspidi vallavalitsuse maja ehitada, seks endist koolimaja ümberehituse teel ärakasutades. See kõik annaks alevile hoogu kasvamiseks. Seltside tegevus on päris vaikne. Palju energiat kulub ära majandusliste ettevõtete juures, milledele ka Jõgeva kasvamine ja kosumine rajatud. Hariduslistes seltsides näeme ainult noori. Üheks moodsaks asjaks on sport. Spordiplats on suur mitu vakamaad. Tahab rohust puhas hoida ja tasandada. Treening sünnib vilunud juhataja õpetuse järele. Spordiplatsil on iga õhtu väike „lööming“ ükskõik missugusel alal. Elanikkude arv on tõusnud 1400 peale. Neist on suurem osa ärimehi, siis käsitöölisi, väiksemal arvul ehitustöölisi ja ametnikke. Jõgeva seltsimaja vajab sisemist ja välimist silumist ja kohendamist. Valgus nõrk, ruumid pool hämarad. See asi paraneks elektrijaama valmissaamisega. Etenduse hiljaksjäämise batsillus on siin elujõuline. Osa publikust on hästi „kultiveerunud“. Naisperes leidub suitsetajaid, värvitud huulte ja kulmudega ringi käijaid ja silmatorkavaid tualette. Tuleviku väljavaated


315 ei ole halvad. Geograafiline asend on hea. Veel 10 aastat edasi ja palju on muutunud ja kohendatud. Alevis on rohkesti intelligentsi ja sellesse koondunud idealismi. Teostage seda, küll siis kasvab ja kosub Jõgeva. F 2974 nim 1 sü 52 Otsustati Vene tänavale raudteelt veetoru ehitada, mis läheks maksma 164 krooni. Raudtee kavatsevat 1928.a. raudtee veepaagi ümber ehitada. A.Leihbergi maja kohal on tänav porine, mispärast tuleks raudteejaamast kuni alevimajani laudadest kõnnitee ehitada. Otsustati, et see kulgeks Leihbergi hooviväravatest turuplatsi nurgani. F 2974 nim 1 sü 134 Mai 1928. Suur tänav on killustiku kattega, aga tee on juba auklik ja roobastega. Tee on 1850 m pikk ja 4,5 m lai ning ulatub Tallinn-Tartu maanteelt raudteejaamani. Kivitee äärsed kraavid vajavad väljapuhastamist. Killustikukatte lõpust viib üle raudteeülesõidu jaamani 490 m pikkune ja 5 m laiune sillutatud tee, mis vajab aga 50 m ulatuses ülesillutamist. F 2974 nim 1 sü 131 Otsustati 1928.a. suvel tuua tänavate katmiseks kivipuru ja segada see kruusaga. ************** ALEVI VALITSEMISEST Postimees 12.märts 1928 lk 3 Alevid ja alevikud. … Jõgeva alevi… pindala 41,19 ha, elanikke 910… F 2974 nim 1 sü 52 Jõgeva alevi eelarve 1928/1929 eelarveaastaks oli 34 139 krooni. F 2974 nim 1 sü 52 26.jaan. 1928 valiti volikogu juhatajaks 1928. aastaks Paul Jürmann ning abijuhatajaiks Jakob Holdt ja Artur Kangur. Kandidaadiks oli ka R.Stahlberg, aga ta ei saanud jälle vajalikke hääli kokku. Koosolek pidas vajalikuks seoses läheneva vabariigi 10-nda aastapäevaga muretseda riigijuhtide pildid, et need alevimaja akendele pidustuste ajaks välja panna ning alevivalitsuse maja rohelisega kaunistada. 24.veebruaril 1928 tuli volikogu kokku ja saatis Riigivanemale tervitustelegrammi. F 2974 nim 1 sü 52 Alevivanema ühe abi ülesandeks oli laadapäeval platsiraha kogumine. Selgus, et üksinda üks inimene sellega toime ei tule ning esitati seisukoht, et platsiraha sissekasseerimisega peaks tegelema mõlemad alevivanema abid. O.Eglit keeldub aga seda kategooriliselt tegemast, mispärast otsustati ta ametist lahti lasta, aga tema abivanemast lahtilaskmine volikogu poolt on veel seni maavalitsuse poolt kinnitamata. F 2974 nim 1 sü 131 Alevivanema uueks abiks lahtilastud vandeadvokaadi abi O.Egliti asemele valiti Martin Lall. Oktoobris 1928 annab A.Jõgar alevivanema abi ameti ära ja uueks abivanemaks valitakse August Jaani p. Vindi (50). Ka R.Stahlberg kandideeris, aga sai jälle vajalikust vähem hääli. Uueks õpetajaks sai Herbert Kommusar lahkunud J.Eisenbergi asemele.


316 Kuna maakonnavalitsus ei ole postijaama hooneid postijaamana kasutanud ning on need linavabrikule ja kohtule välja rentinud, taotleb alev okt-s 1928 maavalitsuselt hobupostijaama krunti ja hooneid endale. F 2974 nim 1 sü 134 Martin Jüri p. Lall s 1875 Jõgeva vallas, algkooli haridus, eluk. Turu tn 11, päevapiltnik – valiti 17.aug.1928 alevivanema abiks. F 2974 nim 1 sü 131 Oktoobris 1928 alevivanemale ja tema abidele kinnitatud tööülesanded: - alevivanem on kassapidaja, teeb ametisõite ja on üldjuht; - alevivanema abi M.Lall tegeleb laatade korraldamise, hoonete ja turuplatsi puhtusega, väljakäigukohtadega, alevimaja hoovi ja ümbruse puhtuse ning korrashoiuga, samuti kooli, raamatukogu ja elektrijaama küsimustega; - abi A.Vindi hoolitseb tänavate korrasoleku eest, alevi planeerimise, aiamaade korraldamise, hoolekande, vangide järelevalve, alevimaja kütte, hoonete korrashoiu ja korstnate järelevalve eest. F 2974 nim 1 sü 52 Volikogus otsustati õpetajatele naturaalkorteri, -kütte ja -valgustuse asemel hakata andma iga kuu hoopis raha. Nii hakkas R.Stahlberg sel otstarbel iga kuu saama 38 krooni. Postimees 31.märts 1928 lk 2 (3. veerg) …Jõgeva alevivalitsuse soov, võimaldada alevi piiride laiendamist mõne lähema elamu liitmise teel, jäeti Tartumaa volikogu poolt rahuldamata. Riigi Teataja 29.märtsil ja 9.mail 1928 kehtestas alevivolikogu sundmääruse loomade tapmise ja liha järelvaatuse kohta alevis. Igasugune Jõgeva alevis müügile tulev ja toiduks määratud liha pidi olema loomaarsti poolt järele vaadatud ja vastava templiga märgistatud. ************** TARTU-JÕGEVA MOOTORRONG Postimees 6.jaan. 1928 lk 7 Rong, mis sõidab Tartust välja Jõgevale kell 17… Vaimastvere vald tahab, et see rong sõidaks Jõgevalt edasi kuni Pedja jaamani… Postimees 9.jaan. 1928 lk 1 … kavatsetakse mootorrongide liikumist kevadeks laiendada Tartust kuni Jõgevani. Tartu – Jõgeva vahelist ühendust hakkavad pidama praegu ehitusel olevad 2 suuremat mootorvagunit… Postimees 24.jaan. 1928 lk 7 Hommikune rong Jõgevani. Jõgeva vallavolikogu otsustas teedeministeeriumi ees palvega esineda, et Elvast Tartu sõitva hommikuse rongi liikumine saaks pikendatud Jõgevani. Jõgevlased leiavad, et senine rong hommikul liiga vara välja sõidab ja sellega rahva huvidele ei vasta. Postimees 23.veebr. 1928 lk 1 … Tartu Jõgeva vahel tulevad käiku 15. maist 2 paari mootorronge…


317 Postimees 4.mai 1928 lk 4 Kaks kiirrongi Tallinna – Tartu vahele. 15.maist pannakse maksma ajutine raudtee sõiduplaan. … Mootorrongid liiguksid järgmise sõiduplaani järgi: …Tartust sõidab mootorrong otse Jõgevale edasi, kuhu jõuab kell 8.37 hommikul. Jõgevalt jõuab sama rong Tartu tagasi kell 9.45…– Kell 3 päeval sõidab sama mootorrong Valgast Tartu ja Tartust (taas) otse Jõgevale, kuhu jõuab kell 6.15 õhtul. Jõgevalt sõidab ta Tartu tagasi…. (Mootorrong oli vedav mootorvagun ja selle külge haagitud 3-klassi reisijatevagun. Parajasti oodati Saksamaalt mootorvagunite tarvis kahte mootorvaguni mootorit. Katsesõite tehti mai lõpus ja juuni algul – Ü.P.) Postimees 8.juuni 1928 lk 7 Mootorrongide suvine sõiduplaan. Hakkab maksma 15.juunil. 18 uut peatus kohta. „Pikamaa“ mootorrong Jõgeva–Irboska vahel Mootorrongide suvine sõiduplaan Jõgeva-Tartu-Valga-Võru-Irboska vahel on nüüd lõplikult kujunenud ja teedeministri poolt kinnitatud. Uus sõiduplaan hakkab maksma 15.juunil… Tartust väljub rong Jõgevale kl 17.20 ja jõuab Jõgevale kl. 18.35. Sõidab tagasi Tartu poole kl. 18.45… Teine mootorrong… Tartust läheb mootorrong ühes Tallinna rongiga Jõgevale kl. 8.40 ja tuleb Jõgevalt tagasi Tartu poole kl. 8.46, jõuab Tartu 10.01…. ….(uutes) peatuskohtades peatub mootorrong sõitjate nõudmise järele. Rongile tuleb peatuskohal käega märku anda. Rongilt mahaminejad peavad konduktorile sellest teatama. Pealetulek peatuskohalt kuni järgmise jaamani maksab 15 senti… Uued peatuskohad on… Vorbuse, Voldi– Kaarepere vahel Mullavere, Kaarepere – Jõgeva vahelise peatuskoha paik ei ole veel kindlaks määratud (selleks sai üsna varsti Kalevi – Ü.P.). Postimees 15.juuni 1928 lk 5 Raudtee suvine sõiduplaan. … Mootorrong 117 Tartu – Jõgeva väljub Jõgevalt 8.50, jõuab Tartu 10.o1, Tartust 17.20 (nr. 120) võtab reisijad rongilt nr. 114, jõuab Jõgevale 18.35 ja rong nr. 119 Jõgevalt 18.45 jõuab Tartusse 20.oo. Postimees 27.juuni 1928 lk 6 Rahva soovid. Pikas artiklis jutustatakse, kuidas keegi Jõgeva inimene oli tulnud toimetusse ja olnud kurjalt rahulolematu mootorrongide sõidugraafiku üle Tartu – Jõgeva vahel. Tema arvates olla ronge liialt vähe. Oma väite kinnituseks oli ta teinud vajalikku statistikat, mille oli artikli kirjutajale ka esitanud. Postimees 28.juuli 1928 lk 5 Mootorvagunite tasuvus. … Et tihe peatumiskohtade võrk ei ole mõju avaldamata jätnud, seda näitab liikumine Tartu ja Jõgeva vahel. Alguseks, kui uued mootorvagunid liikuma hakkasid, sõitsid nad ilma lisavagunita ja ruumi oli küllalt. Uute peatuskohtadega rahva harjumisel aga tõusis sõitjate arv silmanähtavalt ja nüüd ei saa mootorvagun peaaegu mitte kunagi enam lisavagunita välja sõita…. Postimees 11.aug. 1928 lk.7 „Jõgeva Ekspress” on 2 vagunist koosnev mootorrong, sõidab kohe tagasi Tartusse, seisab kuni vedur teise otsa haagitakse.


318

Postimees 23.aug. 1928 lk 2 Veel kaks mootorvagunit. … Mootorrongid Jõgeva – Tartu – Irboska vahel töötavad täiesti rahuldavalt ja leiavad elavat kasutamist… Postimees 14.nov. 1928 lk 5 Täiskiilutud mootorvagun. Eile hommikul oli Jõgevalt Tartu tulev mootorvagun niivõrt täiskiilutud, et konduktoril ei olnud võimalik isegi piletrid kontrollida. ************** PIIMAÜHING Postimees 22.juuli 1928 lk 4 Jõgeva piimaühisus arvudes Jõgeva piimaühisus algas oma tegevust 1911. aastal. Nende aastate jooksul on ühisus kolmest arenemisjärgust läbi käinud, sest tegevuse algpäevil töötati käsitsi, siis hobuse jõu abil ja 1922. aastast auru jõul. Praegu on ühisusel täiesti eeskujulik ajanõuetele vastavalt sisustatud meierei hoone ja meieri elumaja. Ühisus hindab oma varandusi ligikaudu 65000 kr. peale. Praegu on ühisusel 110 liiget, kuna piimatoojate arv kaugelt üle 300 tõuseb. Aastane läbikäik teeb välja 185752 kr 54 s. Meiereisse on läinud s.o. 1927.a. vältel toodud piima 1622026 kg. Keskmine rasvaprotsent oli 3,72. Ühe kilogrammi või valmistamiseks on aastas keskmiselt 23,60 kg piima tarvitatud, ühe kilogrammi või müügihind on olnud aastas 270,19 senti. Ühe protsendilise piima kilogrammi eest on aastas keskmiselt piimatoojatele makstud 2 kr 67 s. Ühisus on piima toojailt saadavaist summadest 10 prots. tööstuskuludeks maha arvanu, kuid käesoleva aasta tööstuskuludeks arvatakse ainult 8 prots. maha. Käesoleva aasta eelarve on kokku seatud 17000 krooni suuruses. ************** ÜHISPANK Ühistegelised Uudised 30.juuli 1928 lk 6 Jõgeva Ühispank on Eesti Rahvapanga korrespondentvõrgu liige ja otseühenduses kõigi suuremate pankadega. Jõgeva pangas teevad oma operatsioone ligi 30 piimaühingut. Eelolevaks külviajaks muretses pank põllumeestele 50000 krooni laenu Pikalaenu Pangalt. Pangal on üle 1000 liikme. Juhatuse esimees on J.Tiimann, liikmed O.Sarnet ja T.Mürk, asjaajajaks J.Miitra. Postimees 14.apr. 1928 lk 6 Jõgeva Ühispanga 15.aprilli 1928.a. peakoosolekul oli päevakorras küsimus pangale uue pangamaja ehitamisest. Postimees 15.sept. 1928 lk 6 Jõgeva Ühispanga äriseis 31.augustil 1928: Aktiva ja passiva on tasakaalus 886932 krooni ja 41 senti. ************** MAJANDUSÜHISUS Postimees 24.veebr. 1928 lk 2 Jõgeva Majanduse Ühisus võtab Tartu Eksporttapamajale vastu bekon sigu esmasp. 27.veebruaril Jõgeva raudteejaamas. Juhatus.


319 Ühistegelised Uudised 5.mai 1928 lk 3 Jõgeva Majandusühisuse kauba läbimüük oli 397043 krooni, müügist ja muust tegevusest saadi tulu 45741 krooni, puhaskasuks jäi 1856 krooni. Palju raha kulub laenuprotsentide tasumisele, sest ühisuse maja on ehitatud laenurahaga ja ka äri tuleb võõrkapitaliga ajada. Omakapitali on passivast 10%. Ühisuse liikmeid on 499 ja nende osamakseteks 17137 krooni. ************* KOKKUOST JA LAADAD Postimees 9.jaan. 1928 lk 8 Kuulutus. Kohemakstava raha eest ostab sõjaväe varustusvalitsus rukist ja kaera… Jõgeva jaamas 17.jaanuaril… Postimees 3.märts 1928 lk 1 Kuulutus. Ostame kergelt nuumatud pekonsigu, makstes kõige kõrgemat päevahinda… vastuvõtt Jõgeval igal kolmapäeval… Ühisus „Estonia Eksporttapamajad“ Tartus. Postimees 10.märts 1928 lk 8 Kuulutus. Ostame rukkeid ja kaeru kõrgema päevahinnaga. Vastuvõtmine Jõgeva raudteejaamas 14. ja 15.märtsil s.a…..Leivavabrik „Ceres“. Korduv kuulutus 13.märtsil. Postimees 14.juuli 1928 lk 6 Kuulutus. Kaitseväe remonthobuste ostmine… Jõgeva jaama juures 2.oktoobril kell 9… Postimees 15.juuni 1928 lk 8 Kuulutus. Jõgeva alevi uus laat on 18.juunil. Alevivalitsus. ************** ELEKTRIJAAM F 2974 nim 1 sü 52 29.märtsil 1928 otsustas volikogu välja kuulutada firmadele alevi elektrijaama sisseseade ostmise pakkumised. 14.mail otsustas volikogu ehitada Jõgevale elektrijaam ja osta A/S „Volta`lt” 3silindriline Deuts-Diesel mootor võimsusega 35 hobujõudu, samuti lahtine alalisvoolu dünamo võimsusega 23 kw. Elektrijaama ehitamiseks otsustati võtta laenu 8000 krooni. Jutuks oli volikogus ka 470 voldise voolu andmise võimalus. Eesti Elektrimasinate AS, end „Volta” esindaja insener Tannberg teatas, et elektriseadmed maksavad 10 000 krooni, millise pakkumisega volikogu 14.juunil 1928 nõustus. Elektrijaama hoone ehitus anti välja Madis Pajule ja see saab valmis augustis. Otsustati pikendada elektriliini Jaan Nõmme maja juurest Tallinn-Tartu maanteeni. Septembris 1928 tuli elektrijaama mootor Saksamaalt kohale ja paigaldati kohe ka jaama ruumi (f 2974 nim 1 sü 131). 1928.a. sügisel läheb elektrijaam käiku; 9.aug. valitakse jaama elektrimontööriks Eduard Kurik ( ta kinnitab juulis, et on elektrimontöörina töötanud üle 20 aasta – f 2974 nim 1 sü 135) ning tema palgaks määratakse 120 krooni kuus, vajadusel võib ta selle raha eest palgata endale abilise. Oktoobris sulas elektrijaama diiselmootori keskmise kolvi laager üles ja mootoril olla veel vigu. Novembris 1928 otsustati anda voolu õhtul pimeda tulekuga kuni kella 1-ni öösel ja hommikul kella 5-st päevavalgeni. Kui keegi tellib voolu üle aja, maksab tund aega 2 krooni. 24.okt 1929 tullakse volikogus järeldusele, et elektrijaama mootor on vajalikuks tööks kõlbmatu ning firmalt tuleb nõuda selle ümbervahetamist. 9.dets. 1929 tunnistaski ekspertkomisjon mootori kõlbmatuks. 1930.a.


320 1.veebruariks öeldakse E.Kurikule elektrijaama juhi koht üles ja palk makstakse välja detsembri eest. 1930.a. nõustus „Volta” uue 50 hj mootori vastuandmisega. Uus 2-silindriline 50 hj mootor läheb käiku 1.augustil. Esimene kuu töötab mootoril „Volta” motorist. Firma nõuab 800 krooni pealemaksmist. (f 2974 nim 1 sü 131). Postimees 13.juuli 1928 lk 6 Kuulutus. Jõgeva alevi volikogu ees antakse välja pühapäeval 15.juulil s.a. kell 10 hom. elektrijaama betoonhoone ehituse töö. Töövõtjal tuleb 10% pakutavast hinnast sisse maksta. Alevivalitsus. Postimees 5.aug. 1928 lk 4 Jõgeva uus elektrijaam. Jõgeva alevis on seni mitu elektrijaama töötanud, kuid kõik on eraomandused ja on „kängu“ jäänud. Elekter, kui möödapääsematu tarvidus meie majanduses, on alevivalitsusele palju muret tekitanud. Nüüd on sellest üle saadud ja hoone ehitatamine, mis tehakse kivist on alanud. Elektrijaam peab 1.oktoobriks valmis olema ja läheb ühes elektriliiniga 17000 kr maksma. Elektrijaama sissesead on A/S „Volta“ käes. ************** POLITSEI, KOHUS, KURITEOD, ÕNNETUSED Postimees 4.jaan. 1928 lk 5 1.jaanuarist 1928 kuulub Jõgeva alev kohtu-uurija Tartumaa 4.jaoskonna alla. Postimees 16.veebr. 1928 lk 1 Kohtupristav Jõgevale? Elanikud ise selle vastu. Tartu-Võru rahukogu määruse põhjal on 28.jaanuarist s.a. Jõgeva alevisse otsustatud üle viia üks kohtupristav Tartust, kelle ringkonda kuuluksid Mustvee ja Jõgeva rahukohtunikkude jaoskonnad ja veel Saadjärve vald juure. Selle muudatuse vastu on avaldatud protesti, põhjusel, et Mustvee rahukohtuniku jaoskonna valdade ja Kallaste ja Mustvee alevite ning Jõgeva rahukohtuniku jsk. valdade elanikkudel on läbikäimine Jõgevaga maa kauguse ja liikumis-vahendite puudulikkuse pärast väga raskendatud ja kulukas. Suuremast osast nendest valdadest käib suvel autobussiliin läbi, peale selle on elanikkud. veeteed kaudu Tartusse kerge pääseda, osa valdu asub aga raudtee ligidal ja see hõlbustab Tartusse saada. Teiseks on Tartuga ühendus kodanikkudel niikuinii elav koolide, kohtute, pankade ja teiste toimetuste pärast, kuna Jõgevaga pole mingisugust asjaajamist. Pristavi asukoha muutmisest oleks ainult väikesemal osal kasu, aga et nad asuvad raudtee liini ligidal, siis ei ole Tartusse käimine nendel raskendatud, pealegi ei tohiks suurema hulga majanduslised huvid kannatada vähema arvu kodanikkude huvide all. Tartu maavalitsus on neid asjaolusid arvesse võttes otsustanud esineda kohtuministeeriumis ja Tartu-Võru rahukogus ettepanekuga, et kohtupristavi üleviimine Tartust Jõgevale ümber muudetaks. F 2974 nim 1 sü 134 Aprillis 1928 töötab rahukohtunik Jõgeva Majandusühisuse ruumes. Postimees 19.juuli 1928 lk 3 Jõgeva jaoskonna rahukohtunik.


321 Tartu maavalitsuse poolt on Jõgeva jaoskonna rahukohtunikule üürile antud 6 aasta peale Jõgeva hobuseposti jaamast 4 tuba kohtusaali ja kantselei tarvis. Kuna postijaama juures on suured ruumid ootajate hobuste mahutamiseks, on see ümberkolimine suureks soodustuseks kohtuskäijatele. F 2974 nim 1 sü 149 1928.a. augustis on alevi konstaabel J.Moor. Postimees, laupäev 29.sept. 1928 lk 2 Puistamine Jõgeval Vargaseltskond pööras alevi pahupidi. Jõgevalt 28.sept. Ööl vastu reedet oli Jõgeval vargapoiste poolt toime pandud päris korralik puistamine: nagu hommikul selgus, oli sissemurtud nii mitmesse ja mitmesse kohta. Võib arvata, et siin oli teguts. mõni sissesõit. vargasalk, kuna varemalt on Jõgeval sellepoolest võrdl. vaikne olnud. Nii murti sisse Turu tän. 2 V.Domini (Domnin – Ü.P.) vorstivabrikusse, kust varastati 2 puuda vorsti, koetud masina rihm ja muud kraami. Omaniku kahju üle 12.000 sendi. Samuti oli mahamurtud sama maja pööningu ukse ees rippuv likk, kust aga nähtavasti pole midagi näppu hakanud. Samuti oli käidud Suur tän. 7 Jakob Lutsu sahvris, kust aga peale kahe suitsuahvena ja naisterahva kingade midagi pole ära viidud. Mahamurti samal ööl ka Suut tän. 2 K.Tedre aidauks, kust oli äraviidud 6 kl. kaal ühes vihtidega ja 12 karpi sprotte. Edasi oli mindud Suurt tänavat mööda maja nr. 24 kallale, kus murti maha maja keldri lukk ja viidi ära A.Tõunilt (Tõug`ilt – Ü.P.) ja L.Erswer`ilt 25-30 pudelit kodutehtud veini. Sealt mindi järjekorras edasi maja nr 2.. (teine number pole loetav) sahvri ja sama pööningu lukkude kallale, kust äraviidud purke ja pudeleid keedisega, mida aga nähtavasti pole kõlvanud kaasa võtta, kuna pudelid ja purgid olid maja ette puruks taotud. Postimees 18.nov. 1928 lk 10 Kuulutus. HOIATUS / Jõgevalt Nõmme töökojast 18.-11. nov varastatud mootorratta omandamise eest. Kahtlase ratta asupaiga teatajale maksan tasu. Tundemärgid… Teatada Jõgeva konstaabel Hoff`ile ehk omanik Karl Roskale Jõgeva, Aidu postk. ************** KAITSELIIT Postimees 11.veebr. 1928 lk 1 Kaitseliidu kino-õhtu Jõgeval. Täna korraldab maakonna maleva staap Jõgeval kino- ja kõneõhtu. Kõneleb kaitseliidu staabiülem major Maide. Demonstreeritakse Eesti ja Soome kaitseliidu ellu puutuvaid ja Eesti tööstust ja maastikku käsitavaid filme. Kaitse Kodu 1928 lk. 1035. Jõgeva kompanii paremateks sportlasteks on Ernst Sepp, Joh. Kustlov, V.Olt, A.Tänav, Ryta Dreybladt ja Alide Mutso. Postimees 5.nov. 1928 lk 1 Kaitseliidutegelaste nõupidamine ….Esimene koosolek oli ühine ning pühendatud sanitaarabi korraldamisele maal. Maleva arst dr. Dreybladt esines referaadiga. Vahetati elavalt mõtteid…. **************


322 TULETÕRJEÜHING Foto 1928.a. tehtud Jõgeva TÜ 20-aastapäevale pühendatud fotostendist Jõgeva TÜ esimehed 1908-1928 Dr Friedrich Widik 5.X – 14.XII 1908 (ametilt jaoskonna loomaarst) H.Doege 1908-1913 Mart (Martin) Lall 1914-1915 (päevapiltnik, TÜ orkestri asutaja ja juht) Karl Rabisson 1916-1917 (kaupmees alevis) Mart (Martin) Lall 1918-1919 aastast 1920 TÜ auesimees (elas alevis) August Meos 1920. a-st (metsapraaker, aiandusäri omanik alevis) Foto 1928.a. tehtud Jõgeva TÜ 20-aastapäevale pühendatud fotostendist. Jõgeva TÜ peamehed 1908 – 1928. Johann Jürmann 1908-1915 (kaupmees alevis) Jaan Mägi 1916-1917 (Jõgeva piirkonna urjadnik) Karl Tiimann 1918 (ohvitser, Siimusti taluperemehe poeg) Julius Kurg 1919-1921 teistel andmetel kuni 1922, (Maandi A-45 talu peremees) Paul Jürmann 1922.a-st (kaupmees alevis/linnas, J.Jürmanni vend) Postimees 17.nov. 1928 lk 10 Kuulutus. Jõgeva Vabat. Tuletõrje / 25.novembril k.a. Jõgeva seltsimajas / Suur Kadri Maskipidu auhindadega. Algus kell 9 õhtul. Juhatus. ************** SPORT Postimees 14.apr. 1928 lk 4 M.Sommer ja J.Mugra Jõgevalt said Eesti Spordi Keskliidu preemiate loosimisel 6.aprillil müüjatele väljaloositud preemia. Postimees 17.märts 1928 lk 3 Eesti Spordi Keskliidu preemiate loosimisel müüjatele… sai hõbeasja Sommer Jõgevalt… Postimees 28.juuli 1928 lk 5 Tartu „Kalev“ läheb Jõgevale. Tartu „Kalevi“ jalgpallimeeskond sõidab pühapäeval Jõgevale võistlema. Võistlus on õhtupoolikul sealse „Kaljuga“, mis endistest aegadest juba tüseda maa meeskonnana tuntud. Kuna „Kalevi“ meeskond koosneb noortest, võib loota tasavägist võistlust. Postomees 31.juuli 1928 lk 6 „Kalev“ võitis Jõgeva „Kaljut“ Poolaeg 2 : 1, lõputagajärg 4 : 1. … Jõgevlased mängisid toorevõitu ja ka publik ei pidanud ennast kuigi soliidselt üleval. Postimees 16.aug. 1928 lk 7 Jõgeva „Kalju“ Põltsamaal 12.aug. mängis Jõgeva „Kalju“ jalgpallimeeskond Põltsamaal sealse kaitseliidu ja spordiklubi meeskonnaga tagajärjega 3 : 1 Jõgeva kasuks. Pealtvaatajaid vähe. Postimees 30.aug. 1928 lk 5 Spordipäev Jõgeval.


323 26.augustil pühitses Jõgeva sp. selts „Kalju“ oma 5. aastapäeva, mille puhul oli korraldatud kergejõustiku võistlused. Võistluste tagajärjed: 100 m – 1. A.Tänav 11,8; 400 m – 1. N.Nesterov 54,4; 1500 m – 1. J.Kustlov 5.31,4; kaugus – 1. A.Tänav 5,49; kõrgus – 1. A.Holdt 1,45; kuul – 1. J.Kustlov 9,28; oda – 1. E.Sepp 35,13; ketas – 1. E.Sepp 27,57; Naised: 60 m – 1. A.Guss 9,2; kõrgus – 1. A.Guss 1,15; kuul – 1. L.Josua 5.50. Jalgpalli võistlus Tartu sp. seltsi „Ülevi“ meeskonna ja Jõgeva sp. selts „“Kalju“ vahel lõppes viigiga 2 : 2, poolaeg 1 : 1. Kaitse Kodu 1928 lk. 1035. Jõgeva kompanii paremateks sportlasteks on Ernst Sepp, Joh. Kustlov, V.Olt, A.Tänav, Ryta Dreybladt ja Alide Mutso. ************** JÕGEVA UUS KOOLIMAJA Postimees 20.jaan. 1925 lk 5 …1924.a. valmistati ja saadeti arhitektide poolt kinnitamisele koolimajade plaanid: …Jõgeva…Mustvee haridusseltsi… Postimees 16.märts 1928 lk 3 Jõgeva uus koolimaja. Vana koolimaja saab vaestemajaks. Jõgeva valla uue koolimaja küsimus otsustati valla volikogu poolt lahendada järgmiselt, et vana koolimaja remonteeritakse valla vaestemaja jaoks, vana vaestemaja müüakse ära ning vaestemaja ehitamise otstarbeks ostetud materjal kasutatakse uue koolimaja ehitamiseks. Uue koolimaja ehitamisele asutakse juba käesoleva aasta kevadel. Koolimaja ehitatakse nendele nõuetele vastavalt, mis on ette nähtud Jõgeva valla ja alevi vahel sõlmitud lepingus, kuid tingimisega, et uue koolimaja eelarve ei tõuse üle 40 000 kuni 45 000 krooni ja selleks tuleb paluda riiklist laenu. Postimees 29.juuli 1928 lk 6 Kuulutus. Jõgeva vallavolikogu ees antakse esmasp. 6.aug. 1928.a. kell 12 päeval vähempakkumisel välja 6-klassilise uue koolimaja ja kaevu ehitustööd. Pakkujatel tuleb tagatisena sissemaksta 500 kr., kes töö saajaks jääb, tuleb tagatisraha täiendada ühe kuu jooksul 5000 kr suuruses summas. Tagatisraha võib olla kas sularahas, väärtpaberites või panga garantii. Lähemaid teateid töö kohta saab vallavalitsuselt. Korduskuulutused 1. ja 4.augustil. Postimees 9.aug. 1928 lk 6 Jõgeva saab uue koolimaja. Uue koolimaja ehitus pakuti volikogu ees 6.augustil välja. Ehitusplats on ettenähtud alevi kõrval asuval endisel kooli krundil, tee ääres, mis postijaama tagant üle uue silla Mutsu talu juure viib. Imelikul kombel anti töö 15.000 krooni eest Härjanurme valla taluperemehele Pajule, kuna avalikul pakkumisel tema kõige odavamaks hinnaks 16.450 kr oli jätnud. Järelpakkumist ei olnud. Maja hinnaks on kalkuleeritud 50.000 krooni. Materjal ja vedu on valla poolt. Postimees 28.aug. 1928 lk 6 Kuulutus. Jõgeva valla volikogus antakse teisipäeval 11. septembril 1928 kell 12 p. Jõgeva vallamajas suusõnalisel vähempakkumisel välja 6-kl. uue koolimaja ehitus. Pakkujatel tuleb


324 tagatisrahana sissemaksta 500 krooni. See, kes töövõtjaks jääb, tuleb tagatisraha täiendada 2 nädala jooksul 10% suuruses summas töö hinnast. Tagatisraha võib olla sularahas, väärtpaberites või panga garantii. Volikogu jätab endale ehitaja ettevõtja valimise õiguse ka kõrgema pakkuja juures, kui pakutud tööhind volikogule vastuvõetav ei ole, jääb töö väljaandmata…. Korduskuulutused 1. ja 5. septembril. Postimees 21.okt. 1928 lk 2 Jõgeva algkoolimajale nurgakivi Vald ja alev käsikäes Jõgeva vald ja alev kannatavad eeskujuliku koolimaja puuduse all. Et sellest üle saada, peeti juba pikemat aega läbirääkimisi üksikult ja koos valla- ning alevivalitsusega. Lõpptulemusena on see, et mõlemad koos ehitavad koolimaja. Esimene tegelik samm selleks on pühapäeval, 21.okt., mil koolimajale pannakse nurgakivi. Nurgakivi panek sünnib pidulikult. Kella ½3 ajal on pidulik aktus, kus nurgakivi vaimuliku talitusega asetatakse kohale. Vaimuliku talituse peab Laiuse õpet. J.Järve. Sellest tähtsast toimingust on osavõtma palutud ka haridusministeeriumi ja maavalitsuse esitajad. Nurgakivi panekule järgneb omavaheline lõunasöök. Õhtul korraldab haridusselts piduõhtu. Postimees 24.okt. 1928 lk 7 Jõgeva haridustempli nurgakivi pühitsemine oli pühap. 21.okt. suure rahvahulga osavõtul. Pühitsemistalitust toimetas õp. J.Järve, kes kõne aluseks võttis loo Jakobi samba võidmisest unenäo järel kõrbes. „Ka rahva paremad pojad ja tütred,“ ütleb kõneleja, „on näinud kauneid unenägusid ilusamast tulevikust. Meie põlv on võinud nende unenägude tõekssaamist oma silmaga näha. Tõelikku elu kannavad ja rikastavad unistused. Jakobi unenäos ilmunud kujud ja väljendub mõte, mida tema hinge oli istutatud isakodus. Saagu kerkiv hoone paigaks, kust meie kasvav noorus võtab elu jaoks kaasa mitte üksi teadmisi, vaid ka igatsusi täielikumast elust ja unistusi ilusamast ilmast. Siis ei väsi teeleminajad ka kõrberännakul, siis näevad nad kuidas kerkib redel taeva ja maa vehele, seal kus elukäiku määramas kõrgemad paleused.“ Nurgakivisse pani ettevõtte algataja ja hing O.Sarnet dokumendi kooli ajaloost jne. Samuti pani mälestusmärgi Jõgeva Haridusseltsi esimees hra Valge. Pühitsemise talitusel laulis Jõgeva koor koolijuhataja hra R.Stahlbergi juhatusel. Tervitusi ütlesid hrad. Paju, Uus, Kirschberg, Stahlberg, Valge ja ehituskomisjoni esimees hra Laanberk (E.Laanberg – Ü.P.). Peale õnnistamist oli tegelaste koosviibimine kõnedega. Jõgeva kõrgema algkooli hoone, millele nurgakivi pandi, asub uue tee ääres Pedja silla lähedal. Plaan on ajakohane ja nõudele vastav. Maksma läheb hoone ligi 6 milj. senti. Koolimaja ehitab Jõgeva vald, kellel Jõgeva alevivalitsusega kooli kasutamise kohta kokkulepe sõlmitud. Lepingu järele peab koolimaja 1929.a. 1. sept. valmis saama, nii et tuleva õppeaastal kool uutes ruumides tööd alata võib. F 2974 nim 1 sü 52 Õpetajaks sai Julius Eisenberg, kes oli samal 1928.a. lõpetanud õpetajate seminari. ************** KRAHV NÕUDIS MAID TAGASI Postimees 25.nov. 1928 lk 2 Krahv nõuab maid tagasi. Jõgeva alevi saatus oli kaalul. 1922.a. esitas end. Jõgeva mõisa omanik, omaaegne krahv, E.Mannteuffel riigikohtule kaebuse, millega palus tühistada põllutööministeeriumi ostsust Jõgeva alevi piirkonnas maade võõrandamise kohta ja nõudis umbes 60 ehituskrundi tagasiandmist.


325 Kaebaja surma puhul jäi asja arutamine mõneks ajaks seisma. Nüüd andsid E.Mannteuffeli pärijad asjale uue käigu. Nii oli riigikohtus arutusdel 23. skp. Jõgeva alevi kodanikkude huvide kaitseks esines alevivalitsuse volinik kolmanda isikuna. – Riigikohus jättis kaebuse tagajärjeta. Kahe krundi tagasinõudmiseks oli eraldi kaebus esitatud, missuguses asjas otsuse kuulutamine edasi lükati. F 2974 nim 1 sü 131 Krahv Ernst Manteuffeli pärijaina esinevad 1928.a. Arved ja Ernst Manteuffel, Anna Lippard ja Marie Wolff. F 2974 nim 1 sü 149 Krahv E.Manteuffelile kuulusid Jõgeva alevi alal enne Eesti iseseisvumist: - mõisa kõrts - pagariäri üürielumajaga - hobupostijaam Postimees 9.dets. 1928 lk 5 Millal asutati Jõgeva alev? Endise mõisaomaniku protsess alevi maa pärast. Endise Jõgeva mõisa omaniku krahv E.Mannteuffeli pärijad esinesid põllutööministeeriumi ees nõudmisega, et Jõgeva alevi alused maad saaks tagasi antud. Nõudmine jäeti aga tagajärjeta. Selle peale kaebasid pärijad riigikohtusse, kus asi paari nädala eest arutusel oli. Üks kaebus jäeti tagajärjeta, kuna teises otsus reedel, 7.dets. kuulutati. Viimases asjas nõutakse tagasi kahte krunti, kuhu endine omanik omad ehitused püstitanud ja mis kuulunud enne maaseaduse maksmahakkamist juba alevi administratiivpiirkonda. Riigikohus oli otsustanud asja arutamise edasi lükata ja Tartu maavalitsuselt välja nõuda teateid Tartu maakonna nõukogu otsuse kohta Jõgeva alevi Jõgeva vallast lahutamise kohta ja millal maavalitsus on saadud teateid selle maakonnanõukogu kinnitamise kohta siseministeeriumi poolt ja missugused korraldused on maavalitsuse poolt tehtud siseministri otsuse puhul. Asja arutamisel oli poolte vahel vaidluse all eriti küsimus, millal alev asutati. See küsimus on tähtis, sest maaseaduse muutmise seaduse järele antakse endistele omanikkudele tagasi ehituskrundid, mis asusid juba enne maaseaduse maksmahakkamist alevi administratiiv piirkonda ja nähtavasti selle küsimuse selgitamiseks ongi riigikohus asja arutamise edasi lükanud. Kruntidel, mille pärast vaidlus käimas, asub ka 6 kl. algkooli koolimaja, mille alevivalitsus omal ajal põllutööministeeriumilt ostnud. ************** Postimees 11.jaan. 1928 lk 7 Jõgeva-Mustvee autobussiliin, 40 km, vaba reisiveo väljapakkumine 15.jaanuaril maavalitsuses… avaldused teedeministeeriumi nimele… Postimees 28.nov. 1928 lk 6 Kuulutus. Teatame reisijatele, et 28.nov. 1928 alates saab Põltsamaa-Jõgeva omnibuse liinil ühendust peetud ainult üks kord päevas. Põltsamaalt väljasõit õhtul kl. 22(10). Jõgevalt väljasõit homm. kl. 5.20 mida palume tähele panna. Liinipidaja. -----------------Postimees 15.jaan. 1928 lk 6


326 Kuulutus. Jõgeval. Elan nüüd Suur tän 17 Senka (peaks olema Sinka – Ü.P.) majas. Hambaarst P.Tamm… Postimees 13.veebr. 1928 lk 8 Kuulutus. Jõgeva alevivolikogu ees antakse teisipäeval, 28.veebruaril kell 7 õhtul enampakkumise teel rendile 3 aasta peale pagaritööstuse ja äriruumid, mis asuvad Jõgeva alevis, turu ääres. Pakkumine algab aastarendist – 600 kr. Pakkujal tuleb 10% pakkumise alammäärast sisse maksta. -----------------F 2974 nim 1 sü 52 1928.a. talvel rendib Jaan Karusson kolmeks aastaks enampakkumisel alevi pagariäri. Postimees 3.juuli 1928 lk 8 Kuulutus. Jõgeval A.Karussoni kpl. odavasti müüa ajalehe pakkimispaberit. Sealsamas võetakse „Postimehe“ tellimisi ja kuulutusi vastu ning müüakse üksikuid numbreid. Kuulutus kordub mitu korda. Postimees 12.juuli 1928 lk 8 Kuulutus. Jõgeval A.Karussoni kpl. võetakse „Postimehe“ tellimisi ja kuulutusi vastu ning müüakse üksikuid numbreid. -----------------Postimees 5.mai 1928 lk 8 Kuulutus. Jõgeva jaama raamatukapis müüa pakkimiseks ajalehepaberit. Sealsamas võetakse ka Postimehe tellimist ja kuulutusi vastu. On palju korduskuulutusi – Ü.P. Postimees 3.juuli 1928 lk 8 Jõgeva jaama raamatukapis müüa pakkimiseks ajalehe paberit. Sealsamas võetakse ka „Postimehe“ tellimisi ja kuulutusi vastu. Postimees 24.veebr. 1928 lk 18 Kuulutus. Jõgeva alevis müüa kahekordne puu maja kaupluse ruumidega. – Lähemaid teateid Jõgeval, „Uku“ vabrikust, hra Kaik`i käest. – Soovijaid palun ilmuda 7.märtsil k.a. kl. 2 päeval. F 2974 nim 1 sü 52 Märtsis 1928 saab Julius Kruus enda nimele Jaama tn 5 Aleksander Holdt`i alkoholiga restorani. Postimees 21.märts 1928 lk 4 Liikuv seemnevilja näitus Jõgeval. Elav osavõtt. Liikuv seemnevilja näitus leidis esmaspäeval Jõgeva jaamas haruldaselt elavat osavõtmist. Näitusel käis päeva jooksul ligi 400 inimest, nii et näituse vagunid varahommikust kuni hilja õhtuni olid täidetud vaatajatega. Seemne müük oli väga elav. Müüdi läbi mitmesuguseid seemneid 99426 marga eest, missugune arv on seni peetud näitustest kõige suurem. Seega on Jõgeva seni esimese koha võtnud niihästi näituselkäijate arvuga kui ka läbimüüdud seemnete hulgaga. Seni oli läbimüük keskmiselt 80 000-40 000 mk (800-400 krooni) iga üksiku jaama kohta. Ühistegelised Uudised 7.apr. 1928


327 Kuulutus. Puhk&Pojad püüli müüakse ka Jõgeval. Postimees 22.apr. 1928 lk 8 Kuulutus. Õpetan juurelõikuse, mantlite, kostüümide, kleitide, keepide, pesu ja lasteriiete joonistuse kõige uuema akadeemilise õppeviisi järele põhjalikult selgeks, ka lõigete kokkupanemise, selgapassimise ja juhatus õmbluses. Kursus kestab 1.maist kuni 1.juunini. M.Mollay, Jõgeva Suur tän. 30 Postimees 23.apr. 1928 lk 5 Üleriigilise Lastehoolekande Keskkorralduse loterii preemiate loosimisel 20.apr. võitsid järgmised isikud… hõbeasja R.Stahlberg Jõgevalt… F 2974 nim 1 sü 52 14.mail 1928 anti kompaniile „The Shell Company of Esthonia Limited” luba paigaldada „Shell” süsteemi bensiiniautomaat 3000 liitrise maa-aluse reservuaariga Jürmanni äri juurde. Postimees 25.mai 1928 lk 8 Kuulutus. Külvi linaseemet, kõrge idanemise ja puhtuse protsendiline, müüa A-s C.F.Leihberg, Jõgeval. F 2974 nim 1 sü 121 Insener Arnold Leihbergi firma „C.F.Leihberg” volinik on alates 9.aug-st 1923 Valter Eduardi p. Hoffmann. Oli veel ka 1928. Ta valitses kogu Leihbergi liikuvat- ja kinnisvara. Postimees 24.juuni 1928 lk 8 Kuulutus. Jõgeva alevis on müüa pruugitud heinaniitja. Näha Blumi poe ees. Postimees 14.juuli 1928 lk 6 Välja üürida aidad ja eluruum. Sünnis mõne kontori ehk lina- ja viljaga kauplemiseks. Jõgeval Suur tän. nr. 38 Kaitse Kodu 1928 lk. 1035. Jõgeva kompanii paremateks sportlasteks on Ernst Sepp, Joh. Kustlov, V.Olt, A.Tänav, Ryta Dreybladt ja Alide Mutso. F 2974 nim 1 sü 131 Jaoskonna loomaarst on (aug.1928) Chaim Dobruškes. Postimees 11.aug. 1928 lk 8 Kuulutus. Jõgeval, kesk alevis, hästi sissetöötatud linaaidad ühes kontori ja eluruumidega edasi anda. Teateid saab Jõgeva Suur tän. 13, habemeajamisäris. A.Leihbergi hooned praeguse turu kohal ja kahekorruseline puumaja sealsamas Suure tänava ääres. Ü.P. Postimees 7.aug. 1928 lk 6 Kuulutus. HOIATUS Laius-Kivijärvel on jahipidamine ja püssiga järve piirkonnas viibimine kõvasti keelatud. Keelust üleastujaid ootab kohtulik karistus. Jõgeva Kütiselts. Postimees 19.aug. 1928 lk 7 ja 21.aug. lk 4 Laiuse koguduse 505 aastapäev.


328 Koguduse 505 aastapäeva tähistati 19.augustil Laiuse kirikus kontsert-jumalateenistusega. Laulmas olid Jõgeva, Laiuse, Vaimastvere, Painküla ja Siimusti segakoorid. Nende üldjuhtideks olid R.Stahlberg ja G.Pastarus. Postimees 2.okt. 1928 lk 6 …kahepäevalise valgelille korjandus… maakonna elavamates kohtades, nagu Jõgeva… oli peale korjanduslehtede veel karbikorjandus korraldatud. Nii andis Jõgeva karbikorjandus sisse üle 15.000 sendi. Seda tuleb võrdlemisi rahuldavaks lugeda, vaatamata sellele, et möödunud aastal seal poole rohkem sisse tuli…. Üldiselt loodetakse, et möödunud valgelillepäeval tiisikuse vastu võitlemiseks sisse tõid Tartus ja maakonnas kokku ümmarguselt poole miljoni sendi ümber. Postimees 7.okt. 1928 lk 12 Kuulutus. Tartumaa Linahar. Ühing Jõgeva linavabrik võtab vastu puhastamiseks igal ajal õhukuivi linavarsi ja maksab linade, takkude ja nende varte eest ajakohast kõrgemat hinda kohemakstavas rahas. Samuti ostetakse seal igal ajal kodus valmisharitud linu, linaseemneid. Saate aadress: Jõgeva jaam Tartumaa linaharijate ühing. Märkus: saatjal on odavam raudteele saatekulu maksta puuda pealt, mitte aga vaguni viisi saata, kuigi vagun täis saab. Korduskuulutus 27.okt. lk 10. ----------------Postimees 29.nov. 1928 lk 5 Kirjasaatjad jutustavad Rahvaülikool Jõgevale. 23. skp. oli rahvaülikooli loenguõhtu Jõgeva alevimajas. Osavõtjaid oli umbes 150. Lõpuks toimus kohalikkude haridus- ja seltskonnategelaste nõupidamine kohaliku haridustöö korraldamise asjus ja haridusseltsi juhatuse koosolek. Otsustati, kui teeolud paranevad, perioodilisi rahvaülikooli loenguid lähemal ajal kohapeal korraldama hakata. Raskusi teeb küsimus, sest kohalikul koolil puudub korralik maja, kuna aga seltsimajas loengute pidamine alati ei sobi, ja valitsev ärivaim, mis kohapeal teravalt tunda annab. Postimees 31.märts 1928 lk 1 Rahvalik loeng Jõgeval. Pühapäeval, 1.apr. kl. 7 õht. on Jõgeva seltsimajas rahvaülikooli korraldamisel rahvalik loeng. Kõneleb hra. A.Rüütli „Reisimuljetest Austraalias“ (Külaskäik Eesti Austraalia asunikkude juure). Loeng on kõigile maksuta. Postimees 11.apr. 1928 lk 8 Kuulutus. Jõgeva Haridus selts Jõgeva Tuletõrje seltsimajas Pühapäeval, 15.apr. 1928.a. kell 7 õhtul õpet. Ed. Looga kõne „Minu reis Itaalia“ 400 ülesvõtet… Sissepääs: õpil. á 5 senti täiskasvanuile á 10 senti. Juhatus. -----------------Postimees 9.nov. 1928 lk 8 Kuulutus. Daamid Jõgeval! Õpetan 2 näd. harilikul õmblusmasinal väljaõmblema. Õppemaks ainult 5 krooni. Rääkida pühap. 11.nov. s.a. „Asperi“ võõrastemajas vaksali juures kella 11-2 p.l. See kes võimaldab korteri 2 nädalaks, saab õpetuse tasuta käsitsi ja masinal. Korteri asjus palun tulla kella 10-11. Postimees 18.nov. 1928 lk 8 Kuulutus. Tarvitan suurel arvul töölisi paberipuude koorimise tööle Jõgeva… jaamadesse. Tööd juhatavad kohapealsed tööjuhatajad. A.Meos Jõgeval telef. nr. 4.


329

Postimees 25.jaan. 1928 lk 5 Arst ei ole põllumees. Jõgeva vald tahab arstidelt maad ära võtta. Jõgeva vallavolikogu leidis, et Laiuse jaoskonna-arsti ja loomaarsti käes olevaid maatükke ei peeta põllumajanduse huvidele vastavalt. Mõlemad nimetatud härrad on oma krundid edasi rentinud ja rentnikud ei hoolitse sugugi maa väetamise eest, mille tagajärjel maa oma väärtusest palju kaotanud… Postimees 24.veebr. 1928 lk 17 Lasteaed Jõgevale. Juubelipäeva kingitus. Vabariigi 10. aasta juubeli mälestuseks otsustas Eesti Seemnevilja Ühisus asutada Jõgeva seemnekasvatuse tööliste laste jaoks lasteaia, kuhu umbes 30 last mahub. Postimees 16.märts 1928 lk 3 Jõgeva uus koolimaja. Vana koolimaja saab vaestemajaks. Jõgeva valla uue koolimaja küsimus otsustati valla volikogu poolt lahendada järgmiselt, et vana koolimaja remonteeritakse valla vaestemaja jaoks, vana vaestemaja müüakse ära ning vaestemaja ehitamise otstarbeks ostetud materjal kasutatakse uue koolimaja ehitamiseks. Uue koolimaja ehitamisele asutakse juba käesoleva aasta kevadel. Koolimaja ehitatakse nendele nõuetele vastavalt, mis on ette nähtud Jõgeva valla ja alevi vahel sõlmitud lepingus, kuid tingimisega, et uue koolimaja eelarve ei tõuse üle 40 000 kuni 45 000 krooni ja selleks tuleb paluda riiklist laenu. Postimees 17.juuni 1928 lk 3 Ü.E.N.Ü. osakond Jõgevale. Neil päevil asutati Jõgevale Ü.E.N.Ü. osakond, mille avamispidustused 17. skp. ära peetakse. Ettekanded väga mitmekesised. Postimees 20.juuni 1928 lk 5 Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühingu Jõgeva osakond pidas 17 skp. Kurista asunduses oma avapidu. Ellukutsutud organisatsioon on lühikese ajaga suutnud ligi poolsada liiget oma alla koondada.

1929 ALEVI ILME, OLUSTIK JA VALITSEMINE F 40 nim 1 sü 5924 Jõgeva alevis on 1135 elanikku. F 2974 nim 1 sü 131 1929.a. on alevi volikogus: A.Arst, O.Eglit, J.Holdt, J.Pihlik, A.Jõgar, P.Jürmann, A.Kangur, M.Lall, A.Laur, E.Lehtmets, J.Liigand, J.Luha, J.Ottenson, R.Stahlberg ja A.Vindi. 10.jaan. 1929 valiti Paul Jürmann ühehäälselt 1929.aastaks volikogu juhatajaks tagasi ning tema abideks said Jakob Holdt ja Ernst Lehtmets. Postimees 12.jaan. 1929 lk 9


330 Jõgeva alevi elektrijaam alustas tegevust oktoobri keskpaiku. Jaamal oli oma 35-hobujõuline mootor ja kolm dünamod. Algul läks kõik hästi ja kõik rõõmustasid odava ja heleda valgustuse pärast. Läks mõni nädal ja algasid elektri katkestused. Kaua otsiti mootori viga. Asjatundmatud väitsid, et mootori hooratas sellele mootorile ei passivat. Mootori vahetamise aeg langes jõuluajale, mispärast mootori vahetamisega alustati alles pärast pühi; vahetamise aeg kestis 24.-29.dets. Postimees 27.jaan. 1929 lk 3 Alevi elektrijaamas hakkasid pärast mõnenädalast töötamist ette tulema elektri katkestused. Viga leiti olevat mootoris. Deutz-Diesel`i vabrik saatis kohale oma meistri, kes vahetas mootorile mitmed uued osad. Seepeale hakkas mootor töötama korralikult ning valgustus ei laskvat paremat soovida. Voolu energiast jäävat koguni pool jõudu reservi. Postimees 2.juuni 1929 lk 7 Jõgeva alev suvel elektrita. Jõgeva alevis katkestatakse elektrivoolu andmine suvevaheajaks, arvates 3.juunist. Postimees 29.okt. 1929 lk 6 Jõgeval ei olda rahul „Volta“ mootoriga. 1928.a. osteti Jõgeva alevi elektrijaamale „Volta“ vabrikust mootor. Hiljem aga selgus, et mootor on töötamiseks kõlbmatu. Alevivolikogu arutas omal viimasel koosolekul tekkinud olukorda ja otsustas pöörata teadaandega „Volta“ poole, et viimane oma mootori tagasi võtaks, või asetaks selle teise mootoriga, mida saaks kasutada soovitud otstarbeks. Postimees 27.jaan. 1929 lk 2 Möödunud aastal leidis konstaabel Jõgeva turuplatsi väljakäigu koristamata ja korratuna ning esitas selles süüdistuse rahukohtunikule alevivanem Jaan Luha ning abivanem August Jõgari ja Mart Kassi vastu. Viimane oli justkui vastutav käimla koristamise eest. Kohtunik leidis, et A.Jõgar ja M.Kass ei ole süüdi, kuna nende töökohustused ei ole selgelt piiritletud. Kohtunik leidis, et süüdi on alevivanem J.Luha, kui peremees, ja karistas teda 10 kr trahvi või 8ööpäevase arestiga ning teised jäid õigeks. J.Luha kaebas edasi rahukogusse, kus otsustati, et peremehe mõistes on käesoleval juhul ikkagi alevivalitsus ega mitte valitav ametnik alevivanema näol ning valitava ametniku kompetentsi ei kuulu väljakäigukoha puhastamise eest hoolitseda ja et teda kriminaalkohtus vastutavaks isikuks ei saa teha. F 2974 nim 1 sü 131 Nenditakse, et Kivitee on kõrge ja kumer, mis talvel libedaga ajab reed virrama ja teelt välja, arvati, et võiks teha asfalttee. 22.apr. 1929 nimetatakse ümber: - Vene tänav KESK tänavaks - Transi tee NURME tänavaks - tänav, mis on vastu Kruusa talu piiri PIIRI tänavaks. Tuletõrjeselts, haridusselts ja spordiselts on enamasti aastate kaupa lõbustusmaksust pidude pealt vabastatud olnud (näit. 1927, 1928, 1929). F 2974 nim 1 sü 131 15.aug. 1929. Turu tänav on nüüd lõpuni ja lõplikult sillutatud, samuti Kesk tänav Turu tänava nurgast Suure tänavani. Prügitati ka 31 ruutsülda Jaama tänavat. Postimees 7.veebr. 1929 lk 5


331 Jõgeva alevis raudteeäärse maantee sillutamise jaoks kivide ostu, kohaleveo ja ülesladumise kõrgeima hinnana on lubatud maksta 6 krooni kantmeetri eest. Postimees 14.juuli 1929 lk 5 Tartumaa teede seisukorrast … Jõgeva jaama uuel kruusateel on kruusas suured kivid. Teed tuleb tasandada höövliga… Jõgeva alevi ulatusel on raudtee ülesõidu kohal sillutuse ja killustiku vahel väike teeosa, mida alevivalitsus ei ole korda seadnud. Kõrval tänaval oli aga näha, et tehakse uut sillutist. Parandust nõuab ka Jõgeva alevivaheline killustikutee… Postimees 14.juuli 1929 lk 3 Vallavalitsuste revideerimine Tartumaal ….asjaajamine oli hea Jõgeva alevis…. F 2974 nim 1 sü 131 Alevivalitsuse kantselei viidi nüüd üle endisesse kooliruumi, kuhu pandi sisse uus telefon. Senine telefon jäeti alevisekretäri elutuppa alevivalitsuse kulul kasutada. Alevimaja teisel korrusel vabaks jäänud 2 tuba, kuhu ehitati nüüd sisse pliit, anti korteriks elektrimontöör Eduard Kurikule. 29.nov. 1929 otsustati alevimaja ette teha laudadest kõnnitee, kuna seal liialt porine. Postimees 22.okt. 1929 lk 6 Restoranide maksustamine Jõgeval Jõgeva alevivolikogu määras alevi piirkonnas asuvaile restoraanidele makse 1930.a. peale kogusummas 2.562 krooni. Sellest summast maksab J.Kruus 1476 kr., Jõgeva vabatahtlik tuletõrje selts 846 kr. ja raudteejaama einelaud 240 krooni. Postimees 13.dets. 1929 lk 6 Jõgeva alevivolikogu valimised. Volikogusse pääsesid kõik 5 rühma. Jõgeva alevivolikogu valimistel esinesid 5 rühma: 1) üürnikkude ja teenijate koondusrühm, 2) Jõgeva alevi kõigi kodanikkude huvide kaitsjate rühm, 3) majaomanikkude ja kinnisvarade pooldajate rühm, 4) väikemajaom. ja käsitööliste rühm ja 5) väiketöösturite ja üürnikkude rühm. Volikogusse pääsesid kahel esimesel rühmal 4 esit., kolmandal ja viimasel rühmal 2 esit. ja neljandal rühmal kolm esitajat, kokku 15 esitajat. F 2974 nim 1 sü 131 1929.a. detsembris valiti uus volikogu koosseis: O.Eglit, J.Guss, R.Jakobson, A.Jukk, K.Jukk, P.Jürmann, A.Kangur, M.Lall, E.Lehtmets, J.Luha, A.Meos, V.Pruuli, J.Soplepmann A.Tani ja A.Vindi. Postimees 31.dets. 1929 lk 1 Jõgeval uus alevivalitsus. Jõgeva uue alevivolikogu juhatajaks valiti Paul Jürmann, abideks August Jukk ja Artur Kangur. Selle järele määrati valitsuseliikmete palgad: alevivanemale 35 kr. ja abidele 15 kr. kuus. Alevivanemaks valiti August Meos, abideks August Vindi ja Kristjan Jukk. F 2974 nim 1 sü 149


332 23.dets. 1929 valiti alevivanemaks August Jaani p MEOS sünd. 27.VIII 1886 Tartus, eluk. Jõe 1, ministeeriumikooli haridusega, elukutselt metsaametnik – alevivanemaks. Alevivanema abideks said: - August Jaani p. VINDI s. 1878 Pajusi vallas, algkooli haridusega, kaupmees - Kristjan Hansu p. JUKK s. 1894, algkool, kaupmees, eluk. Suur tn 2a. ************** HARIDUSSELTS Postimees 9.märts 1929 lk 10 Kuulutus. Jõgeva Hariduse Selts korraldab pühapäeval 10.märtsil 1929.a. Jõgeva seltsimajas Loterii-allegri. Palju võite ning väärtuslikke asju. Loosi hind 5 senti. Einelaud, mitmesugused lõbustused ja naljad. Loterii ajal mängib Jõgeva Vabat. Tulet. orkester. Algus kell 12 päeva. Pääsetähed loteriile 10 senti. Postimees 18.mai 1929 lk 11 Kuulutus. Jõgeva Haridusselts vajab lasteaia juhatajat. Valimine 2.juunil s.a. kell 10 hom. Jõgeva alevivalitsuses. Töö lasteaias algab 15.juunil. s.a. Postimees 9.juuni 1929 lk 9 Kuulutus. Jõgeva Haridusselts vajab suveks lasteaia juhatajat. Valimised 11.juunil s.a. kell 7 õht. Jõgeva alevivalitsuses. Kirjalikud sooviavaldused saata seltsi juhatusele. Töö kestvus lasteaias 15.juunist kuni 15.septembrini. Postimees 5.juuli 1929 lk 5 Kuulutus. Jõgeva Haridusselts vajab suvelasteaiale kutsega nais-juhatajat. Valimine pühapäeval 7.juulil kell 10 e. l. Jõgeva alevivalitsuses. Sooviavaldused saata seltsi juhatusele Aia tän. 5 Isiklik ilmumine soovitav. ************** UUS KOOLIMAJA Postimees, teisipäev 1.okt. 1929 lk. 6 AKTUS JÕGEVAL. Jõgeva uue koolihoone pidulik õnnistamine ühes aktusega oli pühap. 29. sept. kl. 3 p. l. Vaimuliku talituse pidas Laiuse õp. J.Järve. Aktusel peeti rohkesti tervituskõnesid ja anti edasi rikkalikke kingitusi. Haridusminister andis edasi kingitusena riigivanema summadest 1000 krooni. Jõgeva alevivalitsuse poolt lubati prii valgustus kolmeks aastaks, kaupmees A.Meose poolt kingiti pianiino, Haridusseltsilt näitelava sissesead, maavalitsuse esitaja andis 350 kr., kaupmees Jürmann õmblusmasina, Ühispank laua ühes toolidega jne. Sarnane kinkide rohkus tuli üllatusena. Rahvast oli aktusel ja õnnistamisel väga palju. Koolimaja oli ehitatud Jõgeva valla poolt üksi, kuna alevi lapsi vastu võetakse sellekohase kokkuleppe põhjal. Ehitus algas alles käesoleva aasta kevadel ja viidi ehitusmeister hra Tamme poolt väga kiiresti lõpule. Juba eile algas kooli õppetöö. Ehitus läks maksma üle 5 miljoni sendi, millest umbes 3 ½ miljonit koolimajade ehituslaenu fondist laenuks saadi. Pärast koolimaja avamist oli uutes ruumides peoõhtu, kanti ette „Püve talus.” F 2974 nim 1 sü 131 11.sept. 1929. Jõgeva valla poolt ehitatud koolimaja on valmis ja õppetöö algab selsamal sügisel. Otsustati alevipoolse kingitusena anda koolile tasuta elektrivoolu kuni 10.okt.1932.a. Alevivalitsus oli läbi viinud korjanduse uue kooli tarvis. 15.aug. 1929 otsustati kogutud raha 857 krooni ja 64 senti haridusseltsile koos protsentidega kooli heaks üle anda.


333 ************** JÕGEVA VABATAHTLIK TULETÕRJEÜHING Eesti Üleriiklise Tuletõrje Liidu juubeli album 1919 – 1929, lk 103. Jõgeva ettevõtlikumad kodanikud kooliõpetaja V.Sirk (peaks olema V.SIKK - Ü.P.), dr. F.Vidik, kaupmehed R.Joost, J.Jürmann ja teised asutasid Jõgeva vabatahtliku tuletõrje ühingu 8.oktoobril 1908.a. Esimesed 10 aastat puudusid ühingul korralikud kustutusabinõud ja ruumid. Viimase 10 aasta jooksul on ehitatud ruumikas maja einelaua ruumidega, mis on ühingul pea sissetuleku allikas. Peale selle ehitati veel pritsikuur, osteti 2 käsipritsi, mootorprits, 22 veevankrit ja rege ühes veevaatidega, redelite vanker, tõstetav redel ja palju tuletõrje abinõusid. Viimase 10 aasta jooksul on ühing tulekahjudel abi andnud 31 korral. Ühingu esimeheks on 1920. aastast saadik A.Meos ja peameheks P.Jürmann 1922. aastast saadik. Seltsil on praegu 148 tegevliiget. Artiklile lisatud pildi allkiri: peamehe abi J.Võsu, peamees P.Jürmann, esimees A.Meos, esimehe abi O.Paju, kassahoidja O.Lääne, varahoidja A.Pauk, kirjatoimetaja J.Pihlik, varahoidja abi G.Jaanov, kassahoidja abi A.Jõgar ja auesimees M.Lall. F 2818 nim 1 sü 1341 Tuletõrjeühingu 1929.a. aruandest Seltsi tegevuse algusaeg – 8.okt. 1908 Peakoosolekuid 2, juhatuse koosolekuid 30 Auesimees Martin Lall ning auliikmed Arnold Leihberg ja Friedrich Müller Tegevliikmeid 159 Esimees August Meos, abiesimees Osvald Paju (juhatuse) liikmed: Arnold Pauk, Gustav Janov, Orest Lääne, August Jõgar, Johannes Pihlik, A.Kevardt; Peamees Paul Jürmann, tema abi Johannes Võsu; Ronijaid 20 meest, jsk. juhataja Aleksander Muts Veemuretsejaid 40, jaoskonna juhataja Gustav Janov Pritsijaoskond 29 meest, juhataja Villem Rebas Korrapidajaid 20, juhataja Tõnis Mürk Päästejaoskonnas 20, juhataja H.Dreybladt. ************** POLITSEI, KOHUS, ÕNNETUSED, KURITEOD Postimees 3.veebr. 1929 lk 5 Jõgeva jaoskonna rahukohtunik Harald Oert paigutatakse tema enda palvel ümber Võru 2.jsk. rahukohtunikuks. Postimees 24.märts 1929 lk 3 Kohtuniku ümberpaigutus Riigikohtu üldkogu laupäevasel koosolekul otsustati Narva 1. jaoskonna rahukohtunik Ernst Hanson omal palvel ümberpaigutada Jõgeva rahukohtunikuks. Postimees 25.märts 1929 lk 1 Ööl vastu pühapäeva, kella 2.3o paiku 24.märtsil märkasid naabermajade elanikud kahjutuld Tartumaa Linaharijate Ühingu Jõgeva linavabriku hoones. Tuli oli ilmselt alguse saanud katlaruumist, kustpoolt ka hoone põlemine oli alanud. Kuna põlevast hoonest vaid paari sülla kaugusel asusid lähimad puumajad, tuli tuletõrjel hoida ära tule levik neile ja jaamahoonele,


334 sest siis oleks võinud süttida ka paljud läheduses olevad teised puumajad. Tule nii ohtlikku levikut aitas ära hoida ka tuulevaikne ilm. Kella poole nelja paiku helistas tuletõrje peamees Tartusse ja palus sealt kiiret abi, sest polnud veendutud tulemöllu edasileviku takistamise võimaluses oma jõududega. Tartu vabatahtlikud ronijad ja lendsalga liikmed võtsid kaasa mootorpritsi ja käsipritsid ning läksid jaama, et kella 4.07 kiirrongiga Jõgevale sõita. Kiirrongi veduril tekkis rike ja rongi väljasõit hilines umbes 20 minutit. Tartu abi jõudis Jõgevale kolmveerand kuueks. Siis oli vabrikust järel vaid põlevate rusude hunnik, mida asuti koos jõgevalastega lõpuni kustutama. Jõgeva enda tuletõrje oli siiski suutnud omal jõul katastroofi ära hoida. Kella üheksaks tuli Tartust plaanipärase mootorrongi asemel aururong, millega Tartu tuletõrjujad kella 10.3o-ks koju tagasi jõudsid. Vabriku inventarist ei jõutud päästa midagi, vaid 2-3 koormat linu. Kahju hinnatakse 10 miljoni sendi peale.“ Ühistegelised Uudised 30.märts 1929 lk 3 Mineva pühapäeva öösel (24.märts – Ü.P.) põles maani maha Tartumaa Linaharijate Ühingu linavabrik Jõgeva alevis. Kahju hinnatakse 100 000 kroonile. Postimees 26.apr. 1929 lk 5 Ebaõnnestunud sõbra „päästmine“ Rahakoti riisujad Jõgeva laadal. Jaanuarikuul Jõgeval ärapeetud laadal viibis ka Karl Ottenson. Külma peletamiseks astus ta korraks Kabeli teemajja. Sealt väljatulles uksel rahvatungis tundis ta korraga, et keegi selja tagant teda küünarnukkidest kinni võttis ja teda raputama hakkas. Silmapilgul, mil tema pea tahapoole pööras, et tagasi vaadata, tõmbas keegi teine kiirelt tema põuetaskust rahatasku ühes päevapiltide ja dokumentidega ja jooksis minema. Samuti kadus rahvahulka Ottensoni kinnihoidja. Hiljem tabati mõlemad. Need olid August Mehik ja Georg Kook. Rahatasku leiti alevis kuskilt maja eesruumis seina vahele pistetult. Politseis aga kumbki ennast süüdi ei tunnistanud Kohtu-uurija juures seletas Kook, et tema üksi olnud rahakoti riisumises süüdi. Mehikut ta üldse ei tundvat. Kuid sõbra päästmine karistusest ei õnnestunud ja Tartu-Võru rahukogu mõistis mõlemad 2.a. 6 kuuks vangiroodu. Nad on ka varemalt juba istunud. Postimees 10.apr. 1929 lk 2 Õnnetus majaehituse juures. Esmaspäeval, 8.skp. sai surma Jõgeva alevis ehitatava Johannes Praatsi maja juures Aleksander Rasin, 49 aastat vana. Juurdlusel selgus, et Rasin kukkus maja laelt läbi trepi augu keldriruumi. Kukkumine sündis nii õnnetult, et mees langes pea peale. Laip saadeti Tartu Ülikooli anatoomikumi. Postimees 13.sept. 1929 lk 1 Rahalaeka vargus Jõgeval. Raudteelaste palk kadus kui tinatuhka. Neljapäeva hommikul kella 5 paiku varastati Jõgeva jaamas korrapidaja ruumist kinnipitseeritud rahalaegas, mis vähe enne seda oli saabunud Jõgevale Tallinnast tulnud kiirrongil. Raha oli laekas 398 kr. 50 senti ja see oli määratud raudteeametnikkude palkade väljamaksmiseks. Vargusest teatati Tartu, kust kriminaalpolitseinikud dresiinil otsekohe välja sõitsid ja asja jälgima asusid. Kuuldavasti ollakse rahavargal jälil. Postimees 19.okt. 1929 lk 2 Kohus. Metsakaupmees omandas võõrast raha.


335 6.aprillil s.a. teatas politseile Põhja paberi ja puupapi vabriku aktsiaühisuse volinik August Meos, kelle elukoht Jõgeva alevis, et nimetatud ühisuse ladude järelevaataja, metsamaterjali ostja ja vastuvõtja Tamsalu jaamas Hans Asper on ühisuse päralt olevast rahast 1788 krooni 94 senti ära raisanud… F 2974 nim 1 sü 230 Hindrik Jakobi p. Luha (jaan-s 1934 63. aastane) karistati 1929.a. Nuhtlusseaduse § 942 jagu I põhjal 3. aastase vangistusega. ************** RONGILIIKLUS Postimees 14.apr. 1929 lk 8 Suvine rongide sõiduplaan. … Peale nende rongide ( 2 kiirrongi Tallinn-Riia ja üks kiirrong Tallinn-Valga) sõidavad Jõgevalt kaks rongi Valka, neist esimene väljasõites Jõgevalt kell 8.55 on Valgas kell 17.43. Teine väljub Jõgevalt kell 18.30 ja on Valgas kell 0.12 öösel. Valgast Jõgevale… jõuab Jõgevale kell 8.48, teine jõuab Jõgevale kell 18.23 Postimees 16.mai 1929 lk 3 Suvine sõiduplaan Tartu-Jõgeva Mootorrong 166 väljub Tartust 7.40 ja jõuab Jõgevale 8.48; mootorrong 165 väljub Jõgevalt kell 8.55 ja jõuab Tartusse kell 10.01; mootorrong 168 väljub Tartust 17.15, jõuab Jõgevale 18.23, mootorrong 167 väljub Jõgevalt 18.30 ja on Tartus 19.40. Kiirrong 1 Tallinn-Riia on Jõgeva jaamas kell 22.33-22.36 ning kiirrong 2 Riia-Tallinn on Jõgeval kell 5.08-5.13. Kiirrong 11 Tallinn-Riia peatub Jõgeval kell 12.41-12.49 ning kiirrong 12 Riia-Tallinn peatub Jõgeval 15.45-15.50. Postirong Tallinn-Valga-Irboska on Jõgeval 5.oo-5.10 ja postirong Irboska-Valga-Tallinn seisab Jõgeva jaamas 1.45-1.52. Postimees 23.mai 1929 lk 6 Suur tung rongile. Viimasel suviste pühal (20 ja 21. mail) oli niivõrt palju rahvast õhtuse Tartu ja Jõgeva vahel ühendust pidava rongiga linna sõitmas, et kõik ei mahtunud rongile. Sellepärast sõitis Tartust välja abirong, mis mahajäänud reisijad Tartu tõi…. Postimees 7.juuli 1929 lk. 7 Mootorvagun sõidab Jõgeva ja Tartu vahel. Postimees 4.aug. 1929 lk 1 Rongid roopast välja … Samuti jooksis Jõgeval 2 skp. kell 2.30 kaubarong nr. 430 esimene vagun esimese paari ratastega roobastest välja, pöörangu vale seisukorra tõttu. Ka siin õnnetusi ei olnud. ************** SPORT Postimees 16.juuli 1929 lk.5 Jõgeval tegid sporti spordiselts „Kalju”, Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse Jõgeva Osakond ja haridusseltsi Noorte Osakond. Postimees 16.juuli 1929 lk 5


336 Ringi ümber kodumaa Sport Jõgeval. Sportlik liikumine Jõgeval võtab järjest hoogu. Üksteise kõrval käsikäes töötavad siin mitu organisatsiooni, mis sporti harrastavad: spordiselts „Kalju“, Ü.E.N.Ü. Jõgeva osakond ja Haridusseltsi Noorte Osakond. Sel aastal oli möödunud pühapäeval peetud „Kalju“ ja Laiuse kihelkonna meistri vaheline jalgpallivõistlus esimene. Võitis Jõgeva „Kalju“ 6 : 2, poolaeg 4:1. Postimees 23.juuli 1929 lk 2 Spordihuviline Jõgeva Pühapäeval olid Jõgeva alevis noortepüha puhul korraldatud kergejõustiku ja jalgpalli võistlused, millest mitmed tartlased võtsid osa. Jalgpallis kohtasid laiuslased ja Jõgeva Kalju. Mäng lõppes viigiga 4 : 4. Laiuslaste hulgas mängis terve rida Tartu mehi, nagu vennad Riomarid, Klein ja Toomingas. Kalju mehed näitasid toorest mängu. Pealtvaatajaid oli tuhande elanikuga alevi kohta haruldaselt rohkesti, ligi 400 inimest. Postimees 24.juuli 1929 lk 5 Noortepäev Jõgeval. Möödunud pühap. peeti Jõgeval esimene „Noortepäev“, mille kava koosnes puhtsportlistest aladest. Osa võtma olid ilmunid mitmed ümbruskonna spordiseltsid: Jõgeva Hariduss. Noorte Osak., Jõgeva Spordis. „Kalju“, Laiuse, Palamuse ja Sadala spordiseltsid. Võistluste paremad tagajärjed: Vanadele. 100 mtr.: 1) Orav – 12,o Palam.; 2) Sarapuu – Jõg. „Kalju“ ; 3) Siimann – Laiuse. 1500 mtr.: 1) Saar – 4.51,2 Palam.; 2) Rosin – 4.51,3 Laiuse; 3) Pukk – Palam. Kaugus: 1) Keres – 6.o1 Jõgeva Noorte osak; 2) Orav – 5.37; 3) Pukk – 5.28. Kõrgus: 1) Keres – 1.55; 2) Pukk – 1.50; 3) Pikkat – 1.45 Jõg.; Kolmik: 1) Keres – 12.33; 2) Pikkat – 11.24; 3) Pukk – 11.o4; Kuul: 1) Keres – 10.52; 2) Anslang – 9.33 Laiuse; 3) Lepp – 8.76 Jõg. „Kalju”. Noortele (17-ne aastani): 60 mtr.: 1) Persitsky – 7,2 Jõg. N.osak; 2) Pruus – Laiuse. Kaugus: 1) Persitsky – 5.70; 2) Saar 5.30 Laiuse; 3) Pruus – 4.55. Kõrgus: 1) Persitsky – 1.50; 2) Saar – 1.45; 3) Pruus – 1.40. Kolmik: 1) Saar – 11.50; 2) Persitsky – 11.43, 3) Musta – 10.86 Palam. Oda: 1) Kapral – 33.02; Kuul: 1) Kapral – 9.29; Ketas 1) Musta – 27.79. Naistele: 60 mtr. 1) Maikalo – 9,o Jõg; 2) Paliale – 9,1 Jõg; Kaugus: 1) Maikalo – 4.16; 2) Josua – 4.o3 Kõrgus: 1) Josua – 1.15; 2) Maikalo – 1.15 Võrkpallis võitis Jõg. Hariduss. N. osak. Haridusseltsi (jalgpall – Ü.P.) rändauhinna võitis Jõgeva Har. Noor. Osakond. Võrkpalli ja jalgpalli võitjad said kumbki suure schokolaadist palli. ************** Postimees 18.apr. 1929 lk 8 Kuulutus. Auto Ford kergesõidu odavasti müüa heas sõidukorras. Lähemalt Jõgeval postk. ja telef nr 41 (?). Postimees 2.veebr. 1929 lk 4 Jõgeva Põllumeeste Selts korraldab koos ümbruskonna põllumajandusorganisatsioonidega 17.veebruaril Jõgeva seltsimajas põllumajanduspäeva.


337 Postimees 4.märts 1929 lk 8 Mälestuskuulutus. Rudolf Eiche`t mälestavad kurbuses tema surma aastapäeval naine ja poeg. Jõgeval, 4. märtsil. Postimees 14.apr. 1929 lk 2 Kuulutus. Suurveski J.Puhk & Pojad kontorid… Jõgeval. F 2974 nim 1 sü 194 Alfred Lauri lina- ja linaseemne ostu-müügi äri likvideeriti 1929.a. (Ilmselt seoses kevadtalvise tulekahjuga, mil hävis linavabrik. – Ü.P.) Postimees 2.juuli 1929 lk 5 Kuulutus. Aus ja kaine tööpoiss, kes hobustega oskab ümber käia, leiab kestvat teenistust Aktsiaselts „Paul Jürmanni“ juures, Jõgeval. Postimees 7.juuli 1929 lk 9 Kuulutus. Jõgeva Ühispank… telef. 45…. Panga juures asub Kindlustuse selts „Eesti“ agentuur. Tule-, elu- ja rahekindlustus. lk 9 Kuulutus. Jõgeva Majandusühisus Jõgeva alevis omas majas kõnetraat 34 Suurem põllumajandusl. ostu-müügi ühisus ümbruskonnas… Postimees 17.nov. 1929 lk 7 Jõgeva Majandusühisus 10 aastane. Käesoleval aastal saab Jõgeva Majandusühisus 10 aastaseks. Liikmete arv tõuseb praegu üle 500. Kogu 10 a. jooksul on ühisuse teenistuses püsinud A.Protz ärijuhina ja J.Tiimann juhatuse liikmena. Ühistegelised Uudised 16.nov. 1929 lk 7 Jõgeva Majandusühingu sigade, loomade ja lindude vahetalituse läbimüük 1929.a. 10-kuuga oli 160 000 krooni. Kavas on eeloleval talvel korraldada liikmetele selgitavaid kõnekoosolekuid ja anda välja ühingu 10-aastase tegevuse ülevaade. Ühingu liikmeid on kuni 500. Postimees 21.märts 1929 lk 8 Jõgeva ringkonna riigimaade valitseja kantselei on Kurista asunduses. Postimees 1.mai 1929 lk 7 Tartumaa teed 15 rajooni jaotatud. ….Teemeistrite eluruumideks ja teeparanduse masinate depoodeks on vastavalt rajoonidele kohad määratud. Nii on Torma vallas selleks „Nuka“ kõrts ühes krundiga… Järgmise aasta 1.maist on kavatsus paigutada teemeister Jõgevale… Postimees 14.mai 1929 lk 3 Jõgeva alevis Riigikogu valimistel sotsialistidel 214 häält, rahvaerakonnal 139, tööerakonnal 32 ja majaomanikel 46 häält. Teised rühmitused/parteid said vähem hääli. Postimees 1.juuni 1929 lk 6 Teehöövel Laiusel.


338 Jõgeva-Mustvee postmaanteel töötav teehöövel jõudis Laiusele. Teehöövel tuli Mustvee poolt. Seega jääb Jõgevani veel ainult 10 kilomeetrit. Postimees 19.mai 1929 lk 11. Kuulutus. Jõgeva alevivalitsuses antakse 31.mail s.a. kell 10 hommikul tänava sillutamistööd välja (umbes 100-120 ruutsülda). Töövõtjatel tuleb 10% tööhinnast tagatiseks sisse maksta. Korduskuulutus 25.mail. Postimees 18.mai 1929 lk 5 Püsiv töömees Jüri Vassil Jõgeva ühispiimatalituse meier pühitseb täna oma kolmekordset tähtpäeva: 6o.a. sünnipäeva, 40.a. ametijuubelit ja 20. aastat on ta Jõgeva ühispiimatalituses meieriks olnud. Jüri Vassil sündis 18.mail 1869.a. Õppis Kaarepere mõisas piimaasjandust ja juustuvalmistamist ning pidas samas mõisas meieri ja juustumeistri ametit kahe aastakümne jooksul. Kui Jõgeva ümbruskonna põllumehed ühisvõivalmistamisele üle läksid, palgati hra Vassil ametisse. Sellest ajast saadik on ta ümbruskonna talupidajatega läbi teinud kõik meie piimaasjanduse arenemise astmed. Oma ameti alal on alati korralik olnud, ei leidu päeva kogu pikal teenistusajal, mil hra Vassil on mingil põhjusel puudunud ametist. Oma töö eest on ta hulk esimesi auhindu ja autasu saanud. Postimees 23.mai 1929 lk 3 Ado Joosepi p. Laisaar sündis 28.mail 1870.a. Jõgeva „Siimusti“ küla taluomaniku pojana. Õppis Saduküla kihelkonna koolis ja hiljem põllutööd. Olles 12-aastane, suri isa. Hiljem õppides kaupmeheks, teenis Tapal ja Rakveres suuremates ärides. 1898.a. tuli tagasi isakodu ja asus vanemate majapidamist juhatama. Sellest ajast on olnud agaram põllumees ja seltskonna tegelane ümbruskonnas. On pea kõikide Jõgeva kult. ja majandusliste asutuste rajaja ja juhatuse liige olnud. Mitmendamat korda vallavanemaks ja peakohtumeheks ning kirikunõukogu liikmeks. Põllum. alal alati esimesi uuendusi läbiviija ning õhutaja kaasatulemisele. Siimustilane Postimees 22.mai 1929 lk 6 Kuulutus. Äkilise surma läbi lahkunud asutajat ja nõukogu liiget Ado Laisaar`i mälestab Jõgeva Majandusühisus. Kokku on Postimehes 4 tema surma- ja leinakuulutust. Postimees 15.juuni 1929 lk 5 Põldude seisukord Jõgeval ….Viljapuud on talvel tublisti kannatada saanud. Öökülmad on mõnes kohas aiaviljale kahju teinud. Postimees 11.juuni 1929 lk 7 Kuulutus. Jõgeva raudteejaama raamatukapis võetakse „Postimehe“ tellimisi vastu ja müüakse üksiknumbreid. Sealsamas müüakse ka vanu ajalehti. Korduskuulutused 12, 13, 19 ja 28.juunil. Postimees 2.aug. 1929 lk 5 Talumajandusnõukogud Voldis ja Jõgeval.


339 Seni oli Voldi ja Jõgeva nõuande-jaoskondades ametis 1 nõuandja. 1.aug. asub Jõgevale ametisse talumajandus-nõuandja agr. J.Hendrikson, kelle asukoht on Jõgeva Majanduse Ühisuse ruumides…. Postimees 27.aug. 1929 lk 6 Tartu-Sadala autobuseliin ….Ka arvesse võtta, et Jõgeva-Mustvee vahel enam autobuseühendust ei ole…. Postimees 27.aug. 1929 lk 8 Kuulutus. Algan haigete vastu võtmist 26. skp. Jõgeva alevis dr. Dreybladti majas Aia tän. 2. Dr. H.Kumberg. Postimees 27.sept. 1929 lk 8 Kuulutus. Jõgeval. Võtan haigeid jälle vastu. Haigemajas töötab alaliselt ämmaemand. Sünnitajate vastuvõtmine igal ajal. Dr. H.Dreybladt. Postimees 15.sept. 1929 lk 15. Kuulutus. Metsaoksjon… Jõgeva seltsimajas 18.okt. kell 12… Postimees 17.sept. 1929 lk 7 Teadaanne. Kaubandus-tööstuskoja Tartu linna ja maakonna valimisjaoskonna valijatele. Kaubandus-tööstuskoja valijate nimekiri 1929.a. on alates 18.septembtist kuni 25. septembrini s.a. valijatele vaatamiseks välja pandud: … 2) Jõgeva alljaoskonna valimisruumides, Jõgeva Alevivalitsuses ja alltoimkonna esimehe hra. August Vindi juures…. Postimees 29.okt. 1929 lk 3 Kaub.-tööstuskoja valimised ….Jõgeval oli valimas käinud kuni kella ½ 4 p.l. kõigest kaks valijat. Üks kaupmees, teine tööstur. Mõlemad Jõgeva alevist. Jõgeva oma piirkonnas on kaunis rohkesti valijaid. Samuti ümbruskonnas. Postimees 30.okt. 1929 lk 1 Kaub.-tööstuskoja valimistest võttis maa õige loiult osa. … Jõgeval on valimas käinud 7 valijat, kuna selles ringkonnas valijaid paarikümne ümber… Postimees 20.sept. 1929 lk 7 Kuulutus. Kaitseväe varustusvalitsus ostab kohemakstava raha eest põllupidajatelt tänavuse lõikuse rukist… 44) Jõgeva (raudteejaamas) 24. ja 25. septembril…. Postimees 11.okt. 1929 lk 8 Kuulutus. Jõgeva ettekuulutaja pr. Anna Mägi elab nüüd Tartus Liiva t 18 ja võtab seal abipalujaid vastu. Postimees 10.nov. 1929 lk 9 Kuulutus. Jõgeval viibib 16 nov. kuulus hingeeluteadlane grafoloog M-lle Vilma otsustab saatusi kuulsa prof. Apelti, Nestleri ja munga Ilandrioni järele. Aadress: Jõgeva, Jaama tän. nr. 4-1. Kõnetunnid iga päev, ka pühap. hom. k. 8 kuni 9 õhtu. F 2974 nim 1 sü 149


340 1.nov.1929 lubatakse Alfred Jaani p. Bötcher`il seltsimajas Suur 21 üksikuid kinoetendusi anda. Postimees 2.nov. 1929 lk 3 Kuulutus. Kirjandusõhtud maal ja linnades. K. O.-Ü „Loodus“ korraldab oma romaanivõistluse laureaatidele suurejoonelise ringreisu… Publikule jagatakse hinnata võistlusromaane ja ilukirjandust… kavasse võetud järgmised punktid: … 9.nov. Jõgeva uue koolimaja saalis… Postimees 7.dets. 1929 lk 5 Linna ja alevite ehitusseadus muutmisel. Kahekorruseliste majade asemel lubatakse uue seadusega ehitada ka 3-korruselisi puumaju. Postimees 28.apr. 1930 lk 6 Jõgeva Ühispanga äriseis 31.dets. 1929.a.

1930 ÜLEVAADE ALEVI ILMEST Fond 2974 nim 1 sü 167 31.dets. 1930.a. seisuga oli Jõgeva alevis 122 elumaja ja 1224 elanikku. Postimees 16.juuli 1930 lk 1 Jõgeva alev kasvab. Vallast tuleb juure 34,97 hektaari maad 144 elanikuga. Tartu maavolikogu viimasel koosolekul otsustati liita Jõgeva alevi piirkonda Jõgeva vallast järgmised maa-alad ehitustega: „Pärtli“ talu Karl Vilde pärijate elumajaga, „Jaani-Andrese“ talu Eduard Leppiku elumajaga, „Otsa“ talu August Karelsoni ja Adele Karelsoni elumajaga. Riigi päralt oleva Jõgeva mõisa maa – alevi elanikkudele aiamaaks välja antud maa-ala elamute ehitamise õigusega – ehituskruntideks veel planeerimata. „Pärtli“ talu Jaan Pikati, Mart Õunapi ja Mihkel Teppi pär. elumajadega, „Päidu“ talu, „Kooli“ talu Tõnis Hoffi, Oskar Sarneti, Jaan Karussoni, August Vindi, Siegfried Padili ja Vold. Mõte ehituskruntide ja elumajadega. Kogusummas 34,97 ha ühes kohalikkude elanikkude ja seadustes ettenähtud kõigi üldiste avalikkude kohustuste ja õigustega selle maa-ala ja seal asuvate elanikkude suhtes. Ühendatud maa-alal asub 141 elanikku. Alevis oli seni 1135 elanikku, nüüd tõuseb see 1279 peale. Jõgeva valda jäi ületuleku puhul 2256 inimest, sellega on vald veel täiesti elujõuline. Piiride muutumisega Jõgeva vallalt mingisuguseid varandusi alevile üle ei läinud, samuti mingisugused kohustusi hoolekande alal, mispärast alevil vallale mingit tasu ei tule maksta. Piiri muutmine võeti ette Jõgeva alevivolikogu palvel. Ka Tartumaa 2. jsk. kinnisvaramaksu komitee oli oma otsusega tarvilikuks tunnistanud tähendatud maa-ala liitmise alevi administratiivpiirkonda, sest nendel asuvaid hooneid ei kasutata mitte põllumajanduslikuks otstarbeks, vaid ärikohtadeks, asutuste ja elanikkude korteriteks, kuna Jõgeva mõisa maast planeeritud 69 ehituskrunti on juba 1920.a. alates vakamaalisteks tükkides alevi elanikkude kasutada hoonete ehitamise õigusega. Fond 2974 nim 1 sü 166


341 Jaan Jüri p. Luha kasutab alevis alates 1909. a-st Tõnso 33 talukohast saadud o,4 ha suurust krunti, mille peal on tema oma hooned. Gustav Joosepi p. Võikmanson`i kasutada on a-st 1910 Päido 31 talukohast o,55 ha suurune eluasemekrunt, millel tema enda hooned. Jüri Valdmanni (suri 1930) käes oli Päido 31 talukoha maast alates 1908. a-st o,37 ha suurune krunt, millel asuvad tema enda hooned. Päido 31 talu maast oli Tõnis Tepp`i käes 1908. a-st o,18 ha suurune krunt, millel on nüüd tema hooned. Postimees 19.okt. 1930 lk 4 Vallad ja alevid võõrandavad kinnisvara. … Jõgeva alevil lubati (Tartu maavolikogu poolt – Ü.P.) omandada surnud Ernst Mannteuffeli pärijatelt alevi hoonete alune krunt nr 69, suurus o,44 ha, 2000 kr eest. Jõgeva alevil lubati ära müüa Jõgeva Majandusühisusele alevi krundist nr 69 osa ehituskrunti umbes o,18 ha (400 ruutsülda) 2000 kr eest…. F 2974 nim 1 sü 213 1930.a. juunis müüsid Jõgeva mõisaomaniku Ernst Manteuffeli pärijad kõrtsi 69 koha 2000 krooni eest Jõgeva alevile. F 2974 nim 1 sü 131 25.jaan. 1930 otsustab volikogu 1930.a. jooksul võtta üles turuplatsi vana sillutis ja katta seal 1500 m2 uue sillutisega (Kristjan Juki sõnul munakivisillutis. – Ü.P.). Maavalitsus on otsustanud 1930.a. suvel remontida alevivahelist kiviteed – see on kitsas ja kumer ning ka kõrge. Paluti maavalitsust, et teed tehtaks 40 sm madalamaks ja 1,5-2 m laiemaks. Postimees 4.apr. 1930 Kuulutus. Tartu Maavalitsuse Teedeosakond annab kinnisel vähempakkumisel 15.aprillil 1930.a. kell 10 homm välja: 1) Jõgeva alevivahelise klombitud kividest tee sillutustöö – ühes ümbersillutusega 1676 r. mtr… Postimees 4.mai 1930 lk 6 Jõgeva kooli välimus. Jõgeva kõrgema algkooli ümbrus oli seni lage, kuna uus koolimaja alles sügisel valmis. Nüüd astuti esimesi samma koolimaja ümbruse ilustamiseks: 1.mail olid kooli viimase klassi õpilased kooli platsile noori ilupuid istutamas. Ilupuud muretses ja istutamistöid juhtis ning õpilastele puude istutamiseks tarvilikke näpunäiteid andis metsateadlane Sikk. Postimees 19.okt. 1930 lk 6 Alevite kruusateed teedekapitali arvele ! Tartu maavolikogu otsustas võtta teedekapitali arvel korrashoida aleveid läbistavaid kruusateid…. Jõgeva alevis: Tallinna maantee o,1 km… F 2974 nim 1 sü 166 Dets.1930. raudteejaama hoonetest põhja poole, raudtee ja kivitee ääres, otse alevi parema võõrastemaja vastas asuvad vanad lagunenud räpased sealaudad. Alevivalitsus palub Raudteevalitsust need lammutada ja ära koristada.


342 F 2974 nim 1 sü 168 JÕGEVA ALEVIVALITSUS ELANIKKUDE NIMEKIRI 15.detsember 1930 sünniaeg/vanus elukoht töö või amet

Nimi Turu tänav Asper, August 1887 Marta, Kaljo, Emilie Mugra, Emilie 1886 Kappel Arno 1889 Asper, Emilie Otto t.

tuletõrjemaja restoranipidaja kokk teenija teenija

Jõgar, August Ida Karl Hilda Tiksmann, Alfred Braun, Mai Karl Mai p.

1880 1880 1903 1900 1899 1864 1903

Turu tn 1

Tõnts Jaan Marie Karelson, Olga Viks, Julie Pihlik, Johannes

1861 1866 1911 1884 1888

Turu tn 2

kaupmees maaler lihunik tööline

äriteenija

Jukk, Kristjan Hansu p. 36.a. Turu 2a Hulda 36.a., Helga 9.a., Lembit 4.a. Jukk, August Hansu p. 33.a. Kissa Alfred 36.a. Mäletjärv Eduard 27.a. Täär, August 44.a. Loviisa 53

lihunik advokat notar teenija tisler

Põder, Jaan 1885 Turu 3a kellasepp Eva 1858 Leppik, Paul 1901 kaupmees Helene-Pauline 1900, Villy 2.a., Elly 7 kuune Makk, Emilie 1869 Paliale, Jaan Triinu Pihlik Emilie Rebane Liisa Karl

1849 1858 1893 1879 1876

Turu tn 3

Tõruke Liisa Aru Anna Jüri t. Alma Kaasik Anna

1868 1878 1909 1908

Turu tn 4

majaomanik kassapreili tööline


343 Jääger Lovise

1893

Täht Anna 48.a. Turu tn 5 Karl 20, Eduard 19, Alide 16, Osvald 11 Jaanuska Marie 78.a. Sibul Aleksander 1904 kingsepp Jaanov Gustav 1875 Turu tn 6 Anna 1893, Aino 4.a. Sahk August 1874 Anna 1879, Aleksander 1906 Otsa Kusta 1875 Anna 1887, Leida 1918 Nõmm Alma 1907 Oja Marie 1875 Thalberg Karl 1905

tööline

Turu tn 7

Liivak Jaan 48.a. Turu tn 8 Amalie 44.a., Agnes 13.a., Endel 6.a. Mittal Ekaterina 79.a. Noormägi Richard 28.a. Alma 19.a. Lill Leena Ella Mihkli t. Parkja Arnold

61.a. Turu tn 9 36.a. Elsa 26.a., Erich 20.a. 27.a. Marie 58.a.

Lall Martin 1875 Turu tn 11 Amalie 1874, Adele 1908, Miralda 1920 Felder Eduard 1890 Lydia 1899, Juta 1927 Arst Adalbert 1872 Anna 1876, Leili Holdt Melanie Ludmilla

1872 1907

postiametnik

Turu tn 12

Kesk tänav Stepanova Nadeschda 1873 Kesk tn 1 Garais Robert 1900, Klavdia 1900 Kadak August 1897. Alma 1900 Tomaschevits Ludvig 1876 Domnin Vasili 48.a. Fekla 39, Vladimir 17.a. Naarits August 27.a. Kalinkin Antonina 19.a. Domnin Mihail 40.a. Helene 42, Nadja 10.a.

Kesk tn 2 lihunik teenija


344 Mann August 35.a. ja Ljubov 19.a. Võsu Johannes Peetri p. 1887 Kesk tn 3a Lucia 1898, Leida 1921 Hansson Ernst 1896 Helmi 1898, Ants 1922, Enn 1925 Madrats Herbert 1907 Tsopp Juhan 1902 Süvar Hilda 1909

riidevärvija

Raichmann Hirsch Bechmann August Leppik Anna

Kesk tn 3

kaupmees sadulsepp

Kesk tn 4

tisler

1877 1907 1886

Saviauk Jaan 1865 Krõõt 1867, Karl 1910 Valevitsch Boris 1880 Elisabet 1878

kingsepp

Aia tänav Johanson Juliane 1862 Aia tn 1 Jürgenson Hindrik 1886 Marie 1878, Johannes 1907, Vaike 1922 Kruus Amalie 1882, Alide 1915 Saar Alfred 1897 Lomp Marie 1887 Mättik Alide 1895, Anna 1899 Martinson Anna 1888 Dreybladt Hermann 57.a. Melanie 44.a. Vatter Hilda 23.a. Klaos Emilie 58.a. Tomberg Voldemar 41.a. Jürmann Felix Juhani p. 1908 Valli 1908, Igor 1929

Aia tn 2a

Hindrikson Georg 1867 Aia tn 3 Anna 1865, Therese 1898, Valli 1899 Kask Mart 1869 Aia tn 4 Alma 1886, Salme 1911, Helgi 1917 Tänav Mihkel 1873 Rosalie 1870, August 1908 (haige) Toom Jaan 1869 Jaano Juhan 50.a. Kilk Emili Ed. tr. Sarnet Oskar Erich, Kalju

1853

rahukohtunik

Aia tn 5

lihunik

jaoskonnaarst


345 Villmann August Aleksandrine Looma Johannes Jutt Adolf

56.a. 63.a. 58.a. 15.a.

Amann August 1876 Aia tn 6 Rosalie 1879 Janson Johannes 1895 Anna 1895, Lydia 1914 Aleksander 1916, Johannes 1921 Muru Marie 1869 Ivask Lilli 1886, Magda 1914 Melnikov Peeter 1901

tööline tööline

Aia tn 7 tööline

Jaama tänav Luha Jaan 1865 Jaama tn 1 Marie 1867 Kivi Mihkel 1887 Eugenie 1889, Sylvia 1921, Harald 1923 Aland Liidia 1892 Ird Konstantin 1903 Alide 1903 Sommer Maria ja Viktor 1902 Bötcher Mai 1867

majaomanik

postiametnik

Sööt Vidrik 1871 Jaama tn 2 Bertha 1877, Meta 1920 Paane Artur 1883 tööline Babin Elisabet 1906 teenija Penner Alfred 1905 autojuht Liisa 1861, Arnold 1908 Saar Emilie 1899 ja Karl 1910 Päit August 1901 tööline Senta 1901 tööline Gladõschev Serafim 1905 teemajas Helene 1902, Ilme 1928 Eksi Aleksander 1884 Kolberg Ella-Marie-Pauline 1891 August 1914, Hilda 1919, Arnold 1920, Ants 1927 Lehtmets Ernst Margarete Olaf Veber Elfride Reino Ida Meta Marvits Anette Truus Elisabeth

1891 1899 1926 1895 1889 1919 1901 1905

Jaama tn 3

postkontori ülem kooliõpetaja teenija puhvetsik teenija teenija


346 Pedriks Alvine 37.a. Jaama 4 majahoidja Maimu-Iris, Hildegard, Ingrid Scharova Elisaveta 17.a. teenija Mann August 48.a. kingsepp Pärtel Alide 34.a. Mann Ado Aug. p. 23.a., Õie Aug. t. 3.a. Vähi Aleksander Jakobi p. 26.a. kingsepp Berthul Linda 22.a. Mägi Elias Pauline Olev Joosep Johanson Marta Käsper Anna Lill Ida-Johanna Toptschi Natalija

1872 1866 1870 1893 1906 1912 1900

Jaama tn 5

majaomanik

kokk teenija teenija teenija

Valdmann August Jüri p. 1908 Jaama tn 6 sepp Elisabet 1880 Karl 1910 sepp Marta 1913, Linda 1914, Elmar 1920, Natalie 1922 Mäletjärv Ella 1903 ja Harald 1925 Tepp Tõnis 1876 veovoorimees Olga 1886, Albert 1914, Marie 1926, Salme 1918, Heino 1922, Evald 1925 Leo 1927 Michelson Heinrich 1894 vist Jaama tn 7 Amanda 1901, Elga 1927, Elise 1865

telefonimontöör

Dobruschkes Chain 1889 Jaama tn 8 Reisa 1889 Venjamin 1922, Ruth 1924 Torm Hedvig 1914 Puusepp Oskar 1917

loomaarst silmaarst

Mitnits Karl 1905 ja Liisa 1864 Matsi Karl 1871 Alits Ida 1881 ja Karl 1912

Jaama tn 9

Mürk Tõnis 68.a. Jaama tn 10 Adele 63..a. Sermat August 1901 pleksepp Marie 1901, Kunnar 1929 Tölpus Ida 1903 postiametnik Leonhard 1902 üliõpilane Mägi Kristjan 1869 Jaama tn 11 kaupmees Alide 1880, Elly 1907, Karl 1915, Endel 1919 Lindeberg Johannes 1881 äriteenija Alma 1894 Kinter Alide 1893 tööline


347 Tohver Gustav Amanda

Lõoke Peeter 1861 Triino 1860, Liisa 1859 Muts Leena 1870 Päit Mari 1867 Roosi tänav Võikmanson Gustav Matilde Lõhmus Emilie Marie

tööline

1901 1902

1861 1876 1886 1870

Jaama tn 12

Roosi tn 1

aednik õmbleja

Kruus Liisa 1878 Roosi tn 2 Armilde 1913 Kess Eduard 1890 Anna 1898, Feliks 1922, Lya 1929, Ants Jõe tänav Meos August 1886 Jõe tn 1 Anna 1895, Heino 1918, Aino 1921 Kull Marie 1859 Oras Aleksander Marie p. 1891 Taavel Andres 1872 Pirn Marie 1892 Nurme tänav Paliale Jaan 1876 Nurme tn 1 Liisa 1887, Alide 1908, Magda 1911 Maasen Marie 1886 Karl 1913, Paul 1915 Tikkart Anna 1865 Vasemägi Rudolf 1887 Ottilie 1898, Ellen 1922, Maimo 1925 Suur tänav Eyland Hildegard Bachblum Ida Eiche Alide Leihberg Gert Hoffmann Valter Janvest Aleksander Mihk Jaan Leena Kirna Karl Mai

1871 1901 1892 1914 1888 1897 1849 1870 1868 1868

Suur tn 1

Jauker Margarete Harald

1877 1904

Suur tn 2

tööline tisler

tööstur

aednik maaler teenija tööline teenija tööline parksepp

äriteenija teenija raamatupidaja ärisell aednik tööline

magister


348 Renata 1906, Frank (üliõpilane) Esser Herbert 1903, Miitra Karl 1876 Laping Erna 1905 Puskar Ella 1902 Baumann Miina 1875 Pärn Emilie 1887 Paju Osvald Jüri p. 1893 Helene Jüri t. 1906 Kass Martin 1891 Fernanda 1920 Kurik Eduard Johani p. 1887 Rosalie 1898 Ilme 1926, Valdeko 1923 Oskar Eduard 1887

Suur tn 3

Avi Paul 1902 Linda 1909 Laine 1928, Elfride 1907 Protz Arthur Gustavi p. 1889 Jutha Villemi t. 1908 Gustav-Wilhelm 1930

Suur tn 3a

Müller Laura Friedrichi t. 85.a. Stamm Marie 1875 Amanda 1911 Kose Johannes 1894 Magda 1907

Suur tn. 4

alevisekretär alevi kantseleiametnik alevi käskjalg elektrimontöör pagariõpilane äriteenija ärijuht

juuksur postiametnik kodune toimetus

Pukk Alma 1907 Suur tn 5 Liisa 1869 Lindemann Nikolai 1889 Tooms Anna 1887 Laan Abraham 1887 Johanna 1890 Leonhard 1915, Erika 1918 Oidermann Johan 1865 Minna 1873 Mihkels Osvald 1898 Linda 1903 Eglit Osvald Ferdinandi p. 1899 Sepp Julius 1895 Puusepp Inn 1856 Kadak Joosep 1855 Rosenstein Emilie Everti t. 1858 Land Amalie Everti t. 1863 Värva Kristjan 1883 Kommussaar Herbert 1902 Sarapuu Jaan 1875

kõik kolm Ludvigi lapsed

Suur tn 6

kaupmees äriteenija

linakaupmees, surnud raamatupidaja ämmaemand advokaat tööline kojamees majaomanik aednik kooliõpetaja tööline


349 Mai Peeter Rudolf

1875 1903 1910

agent

Sermat Aleksander 1897 Suur tn 7a plekksepp Anna Trofimi t. 1897, Väino 1926 Rauser Rudolf 1869 Eugenie Adolfi t. 1910, Dagmar 1908, Aleksander 1911 Zankeverni Emma 1894 Tael Eduard 1897 Leida-Amanda 1906 Zalkovsky Georg 1906 linakaupmees Reisa Adalbert 1901 üliõpilane Olga 1903 pangaametnik Luts Adele 47.a. Sopleplepmann Marie 38.a. Korp Leena 69.a.

Suur tn 7

äripidaja teenija

Jürmann Paul Marie-Helene Senta-Valli Rehmann Noora Bruus Magda Karu Armand Holdt Aleksei Hallik Rudolf Voruschkin Nikolai Kuslapuu Jakob Maasen Linda Kokk Anete-Marie

Suur tn 8

kaupmees aktsionär

1876 1883 1914 1885 1909 1911 1911 1912 1915 1906 1911 1886

äriteenija kassapidaja äriteenija äriteenija äriteenija äriteenija teenija teenija teenija

Nahkur Johannes 1898 Suur tn 9 Marie 1902 Liine 1873, Elfride 1903 juuksur

tööline juuksur

Joost Jaan 55.a. Eiche Elfride 33.a. Neeme Rudolfi p. 9.a. Laur Maria 50.a. Vilbu (?) Eduard 33.a. Aschmann Karl Tani Aleksander 58.a. Elisabet 42.a.

taluperemees pagariäri omanik

Suur tn 10

Lukk Rudolf 1893 Suur tn 11 Marie 1881 Hedvig 1905 pagar, Edgar 1908 Kruusmann Kristjan 1884 Anna 1883

pagar pagariõpilane tööstur

pagar

meier


350

Teder Karl 46.a. Marie 35.a., Eha 11.a. Käärdi August 78.a. Blum Johannes 33.a. Elisaveta 27.a. Adler Marie 54.a. Miitra Johan Jaani p. 47.a. Adele 37.a. Tamm Paula 36.a. Toom Alfred 46.a. Kapsta Jüri 69.a. Liine 58.a. Hans 58.a.

Suur tn 12

kaupmees kingsepp kaupmees teenija panga asjaajaja pangaametnik hambaarst hambaarst teenija pangateenija

Annus Aleksander 1886 Suur tn 13 Kristine 1902, Rutt-Eliis 1930

kaupmees

Toots Amalie 1876 Mari 1851 Tiimann Jakob 1867 Loviise 1882, Linda 1914 Muravlev Georgi 1915 Metsik Liisa 1874

Suur tn 14

tööline

Past Marie Magda Ally Magda t. Vunk Karl Adele Karl Adele p. Liisa Bötcher Alide

Suur tn 15

1877 1905 1926 1898 1900 1923 1861 1890

juuksur tööline tööline tööline

Guss Joosep Tooma p. 1898 Raba Adele 1905 Edgar 1926, Esta 1928 Karjus Lydia 1911 Juhkam Adele 1905 Kukk Helene 1896 Kreide Johanna 1888 Escholtz Peeter 1878 Erberg Miina 1881 Veski Rosalie 1895

Suur tn 16

Pastel August Juli Kärod Mari Sivkoi Varvara Lani Evald

Suur tn 17a kaupmees

43.a. 30.a. 64.a. 13.a. 10.a.

arst juuksur Karli lapsed juuksur juuksur sukakuduja tööline tisler tööline õmbleja

pensionär kooliõpilane kooliõpilane


351

Kuusk August Adele Kukk Rudolf Tobi Aksel

1889 1906 1906 1895

Suur tn 17b lihunik tööline kingsepp

Madisson Jaan 1875 Suur tn 17 Juuli 1890, Kalju 1922, Eha 1925

pagar

Sinka Jaan Maali Mugra Johannes Tennusaar J(G)usta Kess Juuli Robert Baumann Liisa Eduard

1893 Suur tn 17d rätsep 1896, Valter 1923, Erik 1924 1914 rätsepaõpilane 1893 rätsep 1879 pleksepp 1871 teenija 1910 pleksepp

Leivategija August Marta Kiling Joosep

55.a. 1898 1889

Suur tn 19

Lätte Jaan Minna Koster Johannes Oskar Marie

1863 1863 1893 1864

Suur tn 20

maaler

Suur tn 21

Vainomets Liisa Schmidt Voldemar Martha Raudsepp Mihkel Emilie

Suur tn 22

einelauapidaja teenija tööline

kellasepp kaupmees

Rasin Kristjan 1882 Emilie 1888, Arnold 1914 Seene Rudolf 1911 Näkk Lembit 1913 Nei Ida 1894 Kaasik Johannes 1896 Helmi 1902 Kärestik Hans 1882

Suur tn 23

Tõug August Emilie

Suur tn 24

55.a. 53.a.

sepp sepp tööline

Sikk Anna 1872 Marie Villemi t. 1911 Konstantinov Mihail 50.a. Kaasik Karl 33.a. Alide 75.a., Hillard 1929 57.a. 34.a. 35.a. 57.a. 56.a.

kaupmees

raamatupidaja äriteenija munade sorteerija tööline tööline


352 Makinen Aimi-Laine 8.a. Pannel Lydia 19.a. Soo Eduard 49 Kakk Peeter 1868 Johanna 1902 Minna 1897 Johanson Harald 1908 Elisabet 1909, Valter 1929 Tõnspoeg Adele-Rosalie 1908 Hirsch Villem 1885

teenija karjakasvatuse kontrollassistent pensionär tööline tööline äriteenija õmbleja potsepp

Holdt Jüri 1874 Anna 1885, Lembit 1925 Vesnuhov Nikolai 1906 Anna 1882 Saviauk Anete 1911 Ilja Anete p. 1929 Holdt Jakob 44.a. Marie 45.a. Valdeko 11.a. Orgusaar Leida 20.a. õ. Leida 18

Suur tn 25

Maasik Jüri 1865 Maali-Maria 1875 Pääro August 1898 Helmi-Rosalie 1895

Suur tn 26

tööline lihunik tööline teenija riigiviina müüja

kantseleiametnik õpilane tööline kingsepp

Alber Jaan 1883 Suur tn 27 kaupmees Alma 1901, Harald 1930 Erilt Arnold 1885 kingsepp Juuli 1885 Ada 1921 Ormann Johannes 1913 kingsepp Lomp Karl 1898 kaupmees Alma-Marie 1899 Elmar 1921, Endel 1925, Oskar-Harry 1928, Aksel 1930 Vindi August 1878 Ida 1878 Aksel 1906 Sihan Leili 1898 Böther Karl 1905 Nõmberg Marie 1912 Stamm Hugo Arnold Amerhanov Bedrefim Karu Amalie 32.a. Jaanson Liisa 1884

Suur tn 28

kaupmees kaupmees maaler teenija äriteenija autojuht tööline tööline tööline


353 Kõva Johan 1883 Ann 1885 Selma 1907, Nanni 1930 Leena 1888 Leppik Rudolf 1899 Adele 1910, Kalju 1930

Suur tn 29

tööline

Braats Johannes 1890 Suur tn 29c Olga 1898, Helgi 1924, Valve 1927 Liiv Otto 1892 Alma 1894, Hans 1928 Olde August 1879 Helene 1878, Leida 1912 Jaanuska Aleksander 1890 Salme 1894 Koplus Oskar 1887 Linda 1891 Teppor Valter-Aleksander 1911 Juss Anna 1877 Vladislav 1911 Valentin 1913 Sagurski Marie 1880 Vladimir 1905 Marie Jaani t. 1900 Jürken Peeter 1885 Ida 1898 Koovit Elmar 1902 Ida 1903 Jürgenson Karl 1869 Anna 1876 Lindus Leena 1877 Rosalie 1910, Rudolf 1919 Nurk Helmi 1907

kaupmees, nahatööstur

majaomanik kingsepp tööline tööline

Suur tn 29b teemeister tööline teenija tööline sepp tööline tööline tööline majaomanik

Soplepmann Jaan 1890 Suur tn 29a Liina 1895, Hugo 1926, Elvi 1930 Tenter Jaan 1888 Liisa 1878, Arnold 1914, Karl 1920 Lepp Marie 1886 Johanson August 1903 Veera 1904 Michelson Helju 1925

ehitustööline

Lepp Ida Osvald Artur Leonhard Taader Aleksander Emilie

tööline kingsepp äriteenija

40.a. 20.a. 17.a. 12.a. 1889 1895

Suur tn 30

ehitustööline teenija teenija

tööline

surnud


354 Kaak Amalie Paul Meinhard Lõoke Amalie

39.a. 52.a. 16.a. 34.a.

Rebane Leena Jürgenson Julie Pruuli Voldemar Anna

54.a. 62.a. 41.a. 40.a.

kaupmees teenija Suur tn 32

õmbleja tööline pangaametnik

Puusepp Johannes 1875 Anna 1874, Arnold 1909

Suur tn 33

kingsepp

Kont Jaan Miili

76.a. 61.a.

Suur tn 33a potsepp

Kangur Helene Lindus Heinrich Anna Starkov Nikolai Agnes Lomp August Liina

1889 1905

Suur tn 34

Kivisikk Gustav Nigul Anna

1852

kangur

1899 1907 1905

lihunik

Suur tn 35

Kangur Jaan 1869 Suur tn 36 Isak Karl 1892 Alide 1898, Ilme 1922, Valve 1924 Annus Marie 1869

pensionär kodune talitus kaupmees tööline

Kurs Eduard 1877 Suur tn 37 tööline Amalie 1874, Helmi 1909 teenija, Teodor 1918 Kütti Eduard 1906 Suur tn 38 Ida 1904, Asko 1926, Vally 1929 Jallai Marie 1906 Koik Mihkel 63.a. Kuusk Evald 1906 Kaufeldt Friedrich 1908 Brauer Anna 1890 Teder Oskar 53.a. Miina 47.a., Meta 9.a.

agent

Blum Oskar 23.a. Marie 1870 Aleksander Kusta p. 15.a.

Suur tn 39

kingsepp

Õun Eduard

Suur tn 40

tööline

51.a.

õmbleja lihunik mehhaanik juuksur teenija tööline


355 Rosalie 44.a., Marta 14.a., Kaupo 12.a., Ilmar 10.a., Aino 8.a. Udde Joosep 48.a. tööline Anna 52.a. Kaik Voldemar 36.a. Suur tn 41 tööstur Tiina 35.a., Aino 10.a., Juta 8.a., Eino 5.a. Isberg Marta 30.a. teenija Kolberg Harald 19.a. Soo Aleksander 1877 Ida 1890, Johannes 1920 Bruus Albert 1902 Salme 1908, Villy 1929 Hummel Otto 1904 Amanda 1901 Nõu Liine 1887 Kadri 1866

Suur tn 42

Alt Gustav 1874 Suur tn 44 Emilie 1890, Erich 1914, Leida 1916 Kütt Miina 1859 Sepp Johannes Hilda 1909

1893

1899 1865 1902 1909 1909

tisler

Suur tn 46a lihunik

Sepp Martin 1896 Suur tn 46 Natalie 1899, Leida 1920, Gustav 1925 Marjasaar Eduard Leena Nero Johannes Alide Jürgenson Antonina

tööline

lihunik

Suur tn 48b

Nõmm Jaan 1891 Suur tn 48 sepp Rosalie 1885, Johannes 1919, August 1921, Maria 1922, Meida 1924 Sepp Alide 1898 Peets August 1904 Kask August 1904 Morosov Ivan 1876 Natalie 1882, Olga 1913 Oja Jaan 1900 Elvine 1901, Karl 1930 Väljaots Aleksander 1906

Suur tn 48a sepp

Kokuta Marie Mägi Edgar Bluum Amalie Pahlberg Ernst

Suur tn 50a

1895 1902 1899 1885

masinist

sukakuduja tööline


356 Veera 1892, Leo 13.a., Tamara 9.a. Bestmann Mihkel 1878 Emilie 1877 Liigand Jaan 47.a. Helene 44.a., Leo 17.a. Reinvaldt Liisa 64.a. Lumi Rudolf 17.a.

Suur tn 50

Danilov Anna 1894 Suur tn 52 Soll Adelaide 1907 Tann Aleksander 1888 Põlts Jüri 1899 Marie 1866, Anna 1893, Ida 1904 tööline Mõtte Mart Liisa Mägi Julius Jüri p.

rätsep

tööline

Suur tn 54

tööline

Mägi Jüri 1878 Suur tn 56 Emilie 1885, Martin 1911 tööline

tööline

Vassil Jüri 1869 Suur tn 58 Liisa 1872, Aksel Kristjani p. Mägi Hugo 1910

meier

Visnapuu Marie 1897 Hugo 1927, Aino 1929 Jõgi Eva 74.a.

Suur tn 60

tööline

Poom Villem 1892 Helene 1903, Jüri 1920

Suur tn 60a sepp

67.a. 47.a. 24.a.

Mägi August 1876 Suur tn 62 Emilie 1883, Richard 1914 Jalakas Johannes 1896 Marie 1894, Elmar 1928 Valdof Johannes 1904 Helene 1908, Endel 1930 Raudtee majad Lääne Orest 42.a. Linda 33.a., Lidia 12.a. Mõtte Maali 60.a. Pauk Arnold 33.a. Olga 33.a Kangur Artur 1883 Hildegard 1896 . Jakobson Richard 33.a.

tisler tööline vabrikutööline

raudteejaam raudteeametnik

raudteeametnik jaamaülem

raudteemaja raudteeametnik


357 Herta 27.a. Simm Johannes 1884 masinist Anna 1884 Olter Vassily 1894 raudtee-politseinik Jenny 1883, Veera 1919. Alver Mart 66.a. teemeister Minna 64.a., Elisabeth 24.a. Luukas Peeter 44.a. kaaluja Marie 43.a., Aino 5.a. Vink Mai 74.a. Saba Oskar 48.a. Alide 42.a., Linda 16.a., Leo 14.a., Õie 7.a., Kaja 5.a., Hilda 2.a., Hilja-Renata 1930. Lõoke Gustav 49.a. Anna 49.a., Artur 21.a. Kustlov Karl 48.a. Alvine 39.a., Leida 16.a., Salme 14.a., Villem 12.a. Pärs Villem 26.a. rööpaseadja Kruus Julius 1899 raudteetööline Rosalie 1897, Lembit 1928, Elma 1928 Ottenson Juhan 1864 raudteetööline Liisa 1868 Sparre Elfride 1894 Herbert 1916, Victor 1918. ************** ALEVI VALITSEMISEST F 2974 nim 1 sü 131 1930.aastaks valitakse 14-poolthäälega volikogu juhatajaks Paul Jürmann, abideks August Jukk ja Artur Kangur. Alevivanemaks saab 10-poolthäälega August Meos (44) ning tema abideks Kristjan Jukk ja August Vindi (51). Alevivalitsuse kantseleipäevadeks kuulutatakse kõik tööpäevad kella 9-st kella 14-ni ja alevivalitsuse päevadeks teisipäev ja reede samadel kellaaegadel. August Meos olla 12.märtsil 1930 andnud sisse ametist tagasiastumise palve, mis pidi 19.märtsil volikogus arutusele tulema uue alevivanema valimisega. Aga Meos võttis siiski oma avalduse tagasi, millise ettepaneku teinud talle volikogu rühmad. Konflikt koorus sellest, et A.Meos tegi ettepaneku mitte enam lubada pealtkuulajaid ruumipuudusel volikogu koosolekuruumi ja pealegi segavat nad asjade rahulikku arutamist. Selle asemel võiksid pealtkuulajad olla eesruumis ja kuulata arutelu läbi lahtioleva vaheukse. 1930.a. räägitakse volikogus vajadusest alevimajale pealeehitus teha. F 2974 nim 1 sü 163 TURUMAKS 1930.a.: - iga koorma (ka käru) pealt turupäeval turul 20 senti - piima võib müüa maksuvabalt - kandekaubalt käest või maas, 10 senti turupäeval - kuni 2 m2 suurune plats lauaga 50 senti turupäeval - riidega kauplejal kuni 2 m2 plats: päevas 1 kr, aastas 50 kr; - pudukaupadelt päevas 20 senti, aastas 5 kr; - saapa ja naha müük, 50 senti turupäeval;


358

Riigi Teataja Jõgeva alevimaksud 1930/1931.a. peale: TURUMAKS: a) iga koorma või käru pealt , mis kaubaga turul - 20 senti päevas b) kandekaupadelt käepealt või maas 10 senti päevas c) laudadelt kuni 2m2 platsil 50 senti d) riidekauplejalt platsi eest kuni 2 m2 päevas 1 kroon aastas 50 krooni e) pudukauplejalt päevas 20 senti või aastas 5 krooni g) saapa või nahakauplejalt 50 senti; LAADAMAKS oli eraldi, näiteks nõuti päevapiltnikult kulissidega 1 kroon ja kulissideta koha eest 50 senti. Kes keeldus laadamaksu maksmast, nõuti see sisse 5-kordselt. KOERAMAKS oli 2 krooni aastas, tasuda tuli 1.juuniks. Kui koeri oli enam kui üks, siis nõuti iga järgmise eest 3 krooni. LÕBUSTUSMAKS. a) teatrietenduselt või registreeritud seltside pidude ja etenduste pealt piletihinnast 10% teatril tuli tasuda 2 päeva enne etendust, seltsid võisid tasuda 3 päeva jooksul pärast pidu. b) näituse piletihinnast 10% c) rändkino piletihinnast 15% d) kõigi muude etenduste ja lõbustuste piletihinnast 15%. JALGRATTAMAKS 2 krooni KUULUTUSTE JA REKLAAMIMAKS LISAMAKS ETTEVÕTETELT LISAKS RIIGIMAKSULE 10% ELEKTRI EEST valgustusvoolu kilovatilt 30 senti ja tööstusvoolu kilovatilt 20 senti. Riigi Teataja 1930 26.veebr. 1930 uuendas volikogu otsust korstna pühkimise taksidest: - korstna pühkimine ühekordses majas iga pühkimise korra eest 18 senti iga suitsutoru pealt; kui korstnal oli rohkem suitsutorusid, siis tuli lisaks maksta 9 senti iga järgmise pealt; - kahekorruselises majas iga pühkimise korra eest 25 senti ühe suitsutoru pealt ja iga järgmise suitsutoru pealt 10 senti, - kolmekorruselises majas maksis iga pühkimiskorra pealt 28 senti ühe ahjutoru pealt ja iga järgmise pealt 12 senti juurde. - korstna juurde käivad soojad seinad ei kuulunud eraldi tasustamisele; katusealuse ja pööningu toad loeti üheks eraldi majakorruseks. A.Meos, O.Paju F 2974 nim 1 sü 131 Dets. 1930.a. trahterimaks 1931.aastaks - tuletõrjeseltsi alkoholiga einelaud 846 krooni - alkoholiga restoran Jaama tn 5 1376 - raudteejaama einelaud õlle ja veiniga (pidas Ida Reino) 240 - ülejäänud teemajad ja kohvikud 50 17.dets. 1930 lubab volikogu Julius Kruusal Jaama tn 5 restoran üle anda Kristjan Jukk`ile. 30.juulil 1931 sai K.Jukk loa oma restoran Jaama 5-st üle viia Naidenkovi majja Jaama tn 4. ************** A.S. PAUL JÜRMANN A/S Paul Jürmann`i KALENDER 1930.a.


359 Kalendri tiitellehelt nähtub, et P.Jürmanni omandusse on läinud ka Suur tn 1 kaupluse maja, kus varem oli Leihbergi kauplus. See pidi olema juhtunud hiljemalt 1928.a., enne kalendri trükkiandmist, aga ilmselt veelgi varem. Kui 1932.a. kalendril on peakaupluse maja number veel Suur 8, siis 1933.a. kalendris on selle poe majanumber juba 12, mis tähendab, et vahepeal on majade numbreid 1932.a. muudetud. Kalendril on märge, et see on tasuta väljajagamiseks. Kauplustes Suur tn 8 ja 1 müüakse: - 5, 7 ja 9 piiga vedruäkkeid, sik-sak äkkeid, 1, 1,5 ja 2 hobuse raudatrasid, seemendamisatru, 5, 7 ja 9 piiga kultivaatoreid, külvimasinaid, vedruäkete ja kultivaatori piisid, piiotsi, adra terasid, taldu ja hõlmasid; - kangalõime, pesuriiet, suurrätikuid, villaseid-, boi- ja vateeritud vooditekke, pikee voodi tekid, vooditeki riiet, padja-, lina- ja käteräti riiet, soome- ja pitskardinaid, ülikonna-, palituja mantliriiet, kleidi ja pluuse riiet, plüüs-mantliriiet, kleidi sametit, flanelli ja parh, musliin ja kretong, igasugust voodririiet ja voodrisiidi, naiste ja laste jakke, vatiini, vaheriiet, vatti ja rulliniiti; - karakul, skunks, hülge, kotik ja teisi moodsaid karusnahku - leerilastele ja pruutidele siidisalle, siidrätikuid, valget siidi ja villast kleidiriiet, pruudiloore, mitmesugust siidiriiet, siidi- ja trikoopesu, lakk- ja värvilisest nahast kingad, siidi, niidi, floor ja villaseid sukke ja sokke, trikoo ja glace kindaid, kaelasidemeid, kaelarätte ja -salle, triiksärke, maniskeid, manschette ja kraesid; - superfosfaati, tomasjahu, kaalisoola, kainiti, vosvoriiti, väävelhapu ammoniumi, tšiili salpeetrit, põllugipsi (kõike suures või väikses koguses, ka järelmaksuga), ühisustel soovitav kunstväetist osta vaguni viisi – saab odavamalt; - „Estoking“ ja „Unioni“ jalanõusid – vee- ja töösaapaid, musti ja kollaseid botinkasid, laste kingi ja saapaid, suveks nahk- või kummitallaga tenniskingi, „Quadrat“ vabriku kalosse (madala või kõrge kontsa tarvis, laia ja kitsa ninaga, suve ja talve voodri peal), mustad, pruunid ja beežid naiste botikud, üleni kummist moodsates vormides ja värvides botikud, meeste pikad ja lühikesed viltsaapad, meieritele, seppadele, värvijatele ja koduste tööde tarvis suures valikus puukingi; - viljaniitjaid ja niidumasinaid, riisumise rehasid, laos kõigi käidavate niidumasinate ja rehade tagavaraosad, niidumasina käiad, suures valikus vikati luisud; - „Naumanni“ vabriku õmblusmasinad kastiga ja kastita, meeste ja naiste jalgrattad, jalgratta õhu- ja pealmised kummid, üksikosi, grammofonid, plaadid ja nõelad; - petrooleum, nafta, kodu- ja välismaine bensiin, mootoriõli, masinaõli, autoõli, tavott, babiit, kringal ja asbest papp, asbest nööri, rasvatud asbest nööri, katla veeklaase; - rehepeksumasinad, mootorid, koorelahutajad, hekslimasinad, piimaveo kannud, peksumasinate trumli liistud ja kruvid, masinarihmad, rihmaühendajad, suures valikus luku kruvid, poldid ja mutrid, valmis presente, kotiriiet, koormate ja masinate katteks presentriiet; - jõulupühadeks soovitatakse parafiin-, steariin- ja säraküünlaid, kompvekke, präänikuid, biskviite, jõulukuuse ehteid, sõredat, poolsõredat ja pehmet nisupüüli, rukkipüüli, rukkijahu, sepikujahu, peent- ja tükisuhkrut, teed, kohvi, kakaod, riisi, mannat, makarone, nuudleid, kilu, sprotte, heeringaid, toidu ja küpsetiste sisse rosinaid, ploome, õunu ja kompotti, paberosse ja tubakat (pühade-eelne müük iseäranis odavate hindadega); - fajans, portselan ja klaas lauanõud, noad, kahvlid, lusikad, köögi- ja keedunõud, laua-, laeja seinalambid ning nende osad, laua-, seina- ja käsipeeglid, Lutheri vineer kartongid, sumadanid, toolid ja toolipõhjad; - jahimeestele püssid, revolvrid, revolvri padrunid igas käidavas kaliibris, püssirohi, vask- ja papp-padrunikestad, haavlid, tongid ja muud tarbed; - valgustuseks ja jõumasinate kütteks Inglise Shell Company kõrvalainetest puhas ja kristallselge petrooleum, petrooleumi ladu on ühendatud raudtee juurde oma torustiku kaudu;


360 - ostame teravilja ja ristikuseemet, müüme loomapidajaile kliisi, linaseemne kooke, päevalille kooke, sooja tangusid nii veiksel arvul kui ka vaguni viisi. Postimees 7.veebr. 1930 lk 7 Kuulutus. Kaubandus-põllumajanduslik aktsiaselts „Paul Jürmann`i“ juhatus teatab, et aktsionääride korral. peakoosolek peetakse ära 23.veebruaril 1930 kell 4 p. l. Jõgeval Suur tän. 8 Päevakord: 1. Koosoleku avamine, juhataja ja protokolli kirjutaja valimine. 2. 1929.a. aruande kinnitamine. 3. 1929.a. kasumi jaotamine. 4. 1930.a. eelarve kinnitamine. 5. Valimised 6. Jooksvad asjad. ************** MAJANDUSÜHISUS Ühistegelised Uudised 22.märts 1930 lk 5. Jõgeva Majandusühingu mõtte algatajaks oli Jõgeva vallasekretär O.Sarnet, kes koostas 1919.a. põhikirja, mis 27.okt. 1919 registreeriti. Avamiskoosolek peeti 22.nov. 1919 vallamajas, valiti juhatus, nõukogu ja revisjonikomisjon. Esimeseks mureks oli alevis oma kaupluse avamine. Üüriti sobivad ruumid ja äritegevusega alustati 1.märtsil 1920. Müüdi vaid väga vajalikke kaupu, nagu näiteks soola, suhkrut jne., mida tavainimesel oli väga raske hankida. Rahvale see meeldis ja 1920.a. lõpuks oli ühingul 537 liiget. Juba 1921.a. tõusis läbimüük 3-4 kordseks. Hakati tegelema ka lina, linaseemne, odra ja kaera ostu-müügiga. 1922 hakati ehitama ja aasta lõpuks valmiski alevi keskel 2-korruseline oma kivimaja. Majja koliti 1923.a. esimesel päeval. Majas sai tööruumi endale ka Jõgeva pank. 1929.a. oli kaupluse läbimüük 619 000 krooni ja laoseis keskmiselt 6 korda läbi müüdud, tegeldakse peekonisigade, elusloomade ostu-müügiga ja viimastel aastatel on elusloomade läbimüük olnud 100-200000 kr. On olnud aastaid, kus põllusaadused on kauba käibes ületanud 50%, mõnikord ülejäägi, mõnikord ka puudujäägiga ning üldse on põllusaaduseid ühingu kaudu turule saadetud 1 610 273 krooni väärtuses. 1930.a. ühingu 10-aasta tegevuse aastapäeval kuulusid ühingu: - juhatusse esimees Joosep Tiimann, Julius Aamissepp ja Mart Õunap; - nõukogusse esimees Johannes Võsu, K.Asper, Joh. Kask, V.Tamm, R.Läti, A.Tiimann, Aug. Raja ja Kr. Kalamees; - revisjonikomisjoni esimees Ed. Laanberg, G.Lepik, O.Sarnet ja J.Truusmann. Ärijuhiks on algusest peale Arthur Protz. Kokku on 12 äriteenistujat, nendest raamatupidaja Alma Padil, Ludmilla Holdt, Paul Avi, J.Lindeberg, A.Jaanuska, Alfred Laur, H.Stamm, A.Lepp, L.Näkk ja Linda Paju. J.Tiimann on vanusele vaatamata kõik kümme aastat ühingu juhatuse esimees olnud. Ühing pühitses oma tegevuse 10-aastapäeva pidulikult. Postimees 14.veebr. 1930 lk 6 Kuulutus. Jõgeva Majandusühisus vajab raud rahakappi. Pakkumised ühes kapi hinna ja suuruse kirjeldusega palume saata Jõgeva Majandusühisuse Juhatuse nimele Jõgeval. Ilmus kordamööda 3 kuulutust. ************** ÜHISPANK Postimees 25.märts 1930 lk 8


361 Jõgeva Ühispanga korraline Peakoosolek peetakse ära 6.aprillil kell 10 hommikul Jõgeva seltsimaja ruumides. Päevakord: 1) koosoleku avamine ja juhataja valimine, 2) 1929.a. aruande läbiarutamine ja kinnitamine, 3) 1929.a. puhtakasu jaotamine, 4) 1930.a. eelarve läbivaatamine ja kinnitamine, 5) panga põhikirja muutmine, 6) valimised põhikirja järele, 7) läbirääkimised ja ettepanekud. Märkus: Põhikirja § 47 järele on peakoosolek kokkutulnud liikmete arvu peale vaatamata otsustusvõimeline. Juhatus. Postimees 10.apr. 1930 lk 5 Jõgeva Ühispanga peakoosolek Jõgeva Ühispanga korralisele peakoosolekule seltsimaja saalis oli 1375 liikmest ilmunud 84 liiget. Koosolekut juhatas Ed. Laanberg. Juhatuse poolt kokkuseatud aruanne, mis sisaldab äriaasta seisu 889.962,88 s., arvete läbikäiku 19.664.230,59 s. ülejäägiga 8251,46 senti, kinnitati ühel häälel. Samuti võeti käesoleva aasta kr. 90.000 peal muutmata kujul vastu. Puhaskasu jaotati: 20 prots. arvati tagavarakapitali juure, 8 prots. liikmetele osamaksuks, 1850 krooni juhatuse kasutada juhatuse, nõukogu, revisjonikomisjoni liikmetele ja ametnikkudele ühe kuupalga suuruseks lisatasuks ning 850 kr heategevuse otstarbeks, millest suurem osa Jõgeva jaoskonna põllumajandusliku nõuandebüroo korraldamiseks määrati. Lahkunud juhatuse liikme O.Sarneti asemele valiti Aug. Vares, nõukogusse Joh. Paju (end.) ja uueks liikmeks Joh. Leppik. Nõukogu liikmete asemikkudeks: Aug. Porgasaar, Vold. Pihlak ja Aug. Pokka. Revisjonikomisjoni endised: A.Kangur, J.Aamisepp ja K.Vielberg valiti tagasi. Panga põhikirja muudeti ja viidi ühistegelise liidu poolt kokkuseatud põhikirja alusele, mis edaspidi annab ühispangale ta tegevuse arenemiseks õige laialised võimalused. Koosolekul valitses üksmeel ja kõik otsused tehti ühel häälel. Märkus: miskipärast on eelmises artiklis summad sentides ja järgnevas artiklis kroonides, aga summad on numbriliselt samad ja seda ei saa olla. – Ü.P. Ühistegelised Uudised 12.apr. 1930 lk 1 Korraline Jõgeva Ühispanga peakoosolek peeti 6.aprillil alevi seltsimajas. 1375-st panga liikmest oli koosolekule tulnud vaid 84. Koosolekut juhatama valiti Ed. Laanberg. Aasta lõpu äriseis oli 889.962,83 krooni, arvete läbikäik 19.664.230,59 krooni ja puhaskasu 8251,46 kr. 1929.a. tegevus oli suurenenud 9%. Koosolek kinnitas aruande ja võttis vastu 1930.a. eelarve tasakaalus 90 000 krooni. Tagasiastunud juhatuse liikme Oskar Sarneti asemele valiti August Vares, nõukogu endine liige Joh.Paju valiti nõukogusse tagasi ja uueks nõukoguliikmeks valiti Joh.Leppik. Nõukogu asendajaliikmeiks said Aug. Porgasaar, Vold. Pihlak ja Aug. Pokka. Revisjonikomisjoni koosseis jäeti samakas, nad valiti tagasi – A.Kangur, J.Aamisepp, K.Vilkberg. Koosolek oli olnud väga üksmeelne ja otsused tehtud ühel häälel. Ühistegelised Uudised 3.mai 1930 lk 7 Jõgeva Ühispanga äriseis seisuga 31.dets. 1929 oli: Aktiva 889 962,83 ja passiva 889 962,83 krooni. Pangal oli vara 44880,25 kr ja diskonteeritud veksleid ja muid laene 598 311,90 krooni ning osakapitali 67417,17 ja hoiuseid 500 948,81 krooni. Panga juures asus kindlustusseltsi „Eesti“ agentuur ja korrespondendid kõikide Eesti linnades ja alevites (Ühist. Uudised 5.VII 1930 kl 14). Pangaliikmete arv on kasvanud 1400 peale, bilanss on 900 000 krooni, saadab raha igasse kodumaa linna või alevisse; aadress Jõgeva Suur tn 3a, avatud 10.oo – 14.oo (Ühist. Uudised 26.juuli 1930 lk 3).


362 Postimees 2.mai 1931 lk 6 Jõgeva Ühispanga äriseis 31.dets. 1930.a. (tabel). ************** TURG, LAADAD, KOKKUOST F 2974 nim 1 sü 163 TURUMAKS 1930.a.: - iga koorma (ka käru) pealt turupäeval turul 20 senti - piima võib müüa maksuvabalt - kandekaubalt käest või maas, 10 senti turupäeval - kuni 2 m2 suurune plats lauaga 50 senti turupäeval - riidega kauplejal kuni 2 m2 plats: päevas 1 kr, aastas 50 kr; - pudukaupadelt päevas 20 senti, aastas 5 kr; - saapa ja naha müük, 50 senti turupäeval; Kaja 31.mai 1930 lk 7 Tartu turg. (Mitmel korral on Jõgeva turu kohta mainitud, et Jõgeva turg polevat Tartu omast odavam. – Ü.P.) Rukkijahu kr. 1.50-1.80 puud Rukis kr. 1.40-1.70 puud Oder 1.75-2.o Kaer 1.50-1.85 Talinisu 3.40-3.60 Suvinisu 3-3.50 kr. puud Väiksed punased kartulid 2-2.40 kr. vakk Valge kartul 1.20-1.40 kr. vakk Sealiha terve sea viisi ostes 65-80 senti kilo Sealiha laudadel o.50-1.15 kilo Seapekk kr. 1.15-1.20 kg Loomaliha 50-95 senti kilo Vasikaliha 50-95 senti kg Rõõsk piim 10-11 senti liiter Kohupiim 15-25 senti liiter Hapupiim 5-7 senti liiter Lauavõi 2-2.15 krooni kg Köögivõi 1.85-1.95 kr. kg. Hapukoor 90-115 senti liiter Munad 10-12 senti paar. Postimees 26.jaan. 1930.a. lk 6. Kuulutus. Kaitsevägi ostab kokku vilja… Jõgeva jaamas 28.veebr…. Postimees 3.apr. 1930 lk 1 Kuulutus. Sigade vastuvõtmine ühisus „Estonia Eksporttapamajadele“ on igal nädalal alljärgnevates jaamades: ….Jõgeval kolmapäeval kell 8… Postimees 28.veebr. 1930 lk 5 Kuulutus. Sigade vastuvõtmine märtsi kuul s.a. on: … Jõgeval kolmapäeval kella 8 – ½ 1. Võrreldes siseturu hindadega on peekonsigade hinnad väga soodsad. Ostame igal ajal kõrgema päevahinnaga loomi, vasikaid, lambaid ja rasvasigu. Ühisus Estonia Eksporttapamajad Tartus… Postimees 14.juuli 1930 lk 6 Kaitseväele remont-hobuste ostmine …Jõgeval 8.okt. kell 9 raudteejaama juures… Ühistegelised Uudised 27.sept. 1930 lk 1 ETK kuulutas välja rukki kokkuostu I etapi ajavahemikus 25.selt. kuni 1.nov. 1930. Vili osteti kokku majandusministri kehtestatud tingimustel. Esimeses etapis oli reegel, et iga müüja saab ära anda 40 puuda vilja ja ainult need isikud kellel viljast saadav raha läheb laenude katteks.


363 Jõgeva jaama kokkuostupunkt pidi vastu võtma kuulutuse kohaselt 1888 tonni rukist, aga kas see ka nii toimus, pole selge – Ü.P.). Postimees 11.okt. 1930 lk 7 Rukki kokkuostu ajad. …. Jõgeva jaamas Laius-Tähkvere, Roela, Torma, Puurmani, Saare, Lustivere, Pajusi, UuePõltsamaa, Vana-Põltsamaa, Rutikvere ja Koigi vallad 20, 21, 22, 23 ja 24.okt….. Postimees 30.dets. 1930 lk 5 Sigade vastuvõtt Jõgeval. Eksportsigade vastuvõtmist Jõgeva jaamas toimetatakse nüüdsest peale endise kolmapäeva asemel igal esmaspäeval. Esimene vastuvõtmine oli 29. detsembril. Võetakse vastu ka suuremaid siseturu sigu ja antakse välja suguemiseid. Vastuvõetud sigade eest makstakse suurem osa sea väärtusest kohe välja. Lõpuarve õiendatakse hiljemalt 7 päeva jooksul. ************** HARIDUSSELTS F 2974 nim 1 sü 163 25.jaan. 1930 on haridusseltsi esimees Peeter Valge. Postimees 17.aug. 1930 lk 6 Noortepäev Jõgeval. 17.aug. korraldab Jõgeva Haridusseltsi noorte osakond „noorte päeva“, mil Jõgeva noorus demonstreerib oma võimeid. Kavas on ette nähtud sportline osa, millest osa võtavad ka ümbruskonna spordiseltsid. ************** KULTUURISÜNDMUSI Postimees 30.jaan. 1930 lk 6 Kuulutus. Draamastuudio rändteater. Võõrusetendusena „Mikumärdi“… Jõgeval seltsimajas reedel 24.jaanuaril s.a. Pääsetähtede e