Page 1

Tööturuinfo teejuht – nõuandeid karjäärispetsialistile tööturuinfo mõistmiseks

Tallinn 2010 Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove


Autorid: Janne Järva, Kutsekoda Kadri Lühiste, Eesti Töötukassa Mario Lambing, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Moonika Mällo, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Tiia Randma, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Koostanud: SA Innove karjääriteenuste arenduskeskus: Anne-Liise Verpson, Kadri Eensalu Kommenteerinud: SA Innove: Aili Kõiv, Lea Orro, Margit Rammo Sisuline toimetaja ja ekspert: Janno Järve, Eesti Rakendusuuringute Keskus CENTAR Trükise valmimisele on kaasa aidanud: Eesti Konjunktuuriinstituut, Eesti Noorsootöö Keskus, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Statistikaamet, Tallinna Keskraamatukogu, Tööandjate keskliit.

Trükis on välja antud SA Innove karjääriteenuste arenduskeskuse poolt ESF programmis „Karjääriteenuste süsteemi arendamine”. Trükise elektrooniline versioon asub portaalis Rajaleidja: www.rajaleidja.ee/tooturuinfoteejuht Trükiseid saab küsida ka kohalikest teavitamis- ja nõustamiskeskustest: www.rajaleidja.ee/karjaariabi Kommentaarid ja küsimused on teretulnud aadressile ktk@innove.ee Kaanefoto: Kaarel Mikkin, headpead.com Banana Republic Küljendanud/ kujundanud: Baltic Print & Banners


Hea lugeja!

Tööturu osapooltel on karjäärispetsialistile palju ootusi. Ettevõtjad ootavad, et tulevased töötajad suunataks õppima just nendele erialadele, mida tööandjal täna kõige rohkem vaja on. Majanduspoliitika kujundajad loodavad, et inimesed suunatakse erialadele, mis toodavad kõrget lisandväärtust nii täna kui tulevikus. Õppurid ootavad ... võibolla nad väga hästi veel ei teagi, mida nad ootavad. Tõenäoliselt seda, et õpitav eriala oleks huvitav, tulevane töökoht väljakutseid pakkuv ja miks mitte ka hästi tasustatud. Tänased töötud sooviksid uut tööd. Kõiki soove ei jõuagi üles lugeda, kuid üks on kindel – neid on võimalik täita teie, karjäärispetsialistide, toel. Nagu näha, on ootusi palju. Lisaks sellele on need vägagi ambitsioonikad, sest see, mida teilt esmapilgul oodatakse, ei ole midagi vähemat kui võime ennustada tulevikku – täpsemalt küll võime aidata seda teistel teha. Kuidas muidu tõlgendada soovi – palun öelge mulle, millist eriala ma peaksin õppima, et olla nii täna kui tulevikus tööturul edukas? Nagu me kõik teame, on sellele küsimusele väga raske vastata. Õnneks ei ole teie peamiseks ülesandeks tuleviku ennustamine, vaid kaasa aitamine sellele, et inimene oleks huvitatud õppimisest ning, teadmata täpselt seda, mida tulevik toob, valmis siiski positiivse eluhoiaku ja kustumatu uudishimuga vastu astuma uuele ja tundmatule. Kuigi tulevik on meie jaoks üks suur müsteerium, tuleb tunnistada, et paljude inimeste jaoks, kes oma karjääriotsuseid teevad, on samavõrd tundmatu ka majanduses toimuva olevik ja minevik. Eestis on viimastel aastatel kogunenud päris palju statistilist materjali, mis võimaldab tänasel hetkel meie ümber toimuvast küllaltki adekvaatse pildi saada. Kui me soovime, et inimeste karjäärivalikud oleksid edukad, siis ei tohiks need põhineda pettekujutelmadel. Näiteks ei ole selles midagi halba, kui inimene valib ajalooliselt vähetasustatud elukutse selle pärast, et see eriala teda lummab. Oluliselt traagilisem on olukord siis, kui ta valib sellise eriala teadmatusest, eeldades, et see tagab hea äraelamise. Karjäärivalikud peavad nii palju kui võimalik olema teadlikud otsused – mida paremat ettekujutust me oma valikuga kaasnevast omame, seda suurem on tõenäosus, et oleme sellega hiljem rahul. Selle teadmise kliendini viimine ei ole just kerge ülesanne; kõigi ootusi vaevalt et täita õnnestubki, kuid proovima peab. Käesolev infomaterjal on loodud eesmärgiga seda ülesannet veidi lihtsamaks muuta. See ei paku valmis lahendusi, nii nagu ka teie ei paku valmis lahendusi tänastele ja tulevastele nõustatavatele. Küll aga annab see kätte niidiotsa, kust juba ise edasi harutada. Loodame, et sellest materjalist saab teile väärtuslik abimees.

Janno Järve majandusanalüütik


4 Sisukord Sissejuhatus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 1. Kuidas on inimesed seotud majandusega?. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7

1.1. Tööturg ja seda mõjutavad tegurid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7

1.1.1. Rahvaarv . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8

1.1.2. Haridussüsteem ning tööjõu teadmised ja oskused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9

1.1.3. Erinevate piirkondade areng ja inimeste mobiilsus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11

1.1.4. Väikeriigi majanduse eripärad. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12

1.1.5. Eesti elanikkonna ettevõtlusvalmidus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13

1.2. Uued töökohad ja kutsestandardid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 14

2. Oskuste vajadus muutub – kuidas aidata noort? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 15

2.1. Valmisolek muutusteks ja uued oskused. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 15

2.2. Mida soovitada?. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 16

3. Tööturuinfo allikad. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 4. Nõuandeid tööturuinfo mõistmiseks. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 25 Valdkonna terminoloogia. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 29 Kasutatud materjalid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 34


5 Sissejuhatus Tänapäeval oodatakse karjäärispetsialistilt oskuslikku kliendi juhendamist infootsingu sooritamisel – tegevuseks vajalike vahendite ja mooduste pakkumist ning tulemuse asjatundlikku hindamist. Oluline on mõista tööturuinfo rolli karjääriplaneerimise protsessis. Selle asemel, et olla otsene infoedastaja, peaks spetsialist oskama klienti suunata õige infoallikani ja abistama teda isiklike otsuste aluseks olevate asjakohaste seoste ning järelduste tegemisel. Käesolev trükis sisaldab ülevaadet põhimõistetest, majandust mõjutavatest teguritest ja seaduspärasustest ning tööturuinfo allikatest. Näitematerjali abil saab lugeja näpunäiteid jooniste/ tabelite tõlgendamiseks, et infokülluses edukalt toime tulla.

Tööturuinfo sisaldab endas andmeid tööhõivest, vabadest töökohtadest, kvalifikatsioonidest ja töötingimustest. Tööturuinfo abil saab teha järeldusi, millist tüüpi tööd on võimalik leida erinevates valdkondades, konkreetses kohas ja konkreetsel ajahetkel.

Tegemaks põhjendatud karjäärivalikuid, on vaja usaldusväärset infot tulevikuvõimalustest. Võimalused on seotud rahvaarvu, tööjõu teadmiste ja oskuste tasemega, piirkondade ja majandusharude arenguga jms. Karjääriplaneerija oskus uurida, analüüsida ja õigeid küsimusi esitada on efektiivsete karjäärivalikute seisukohalt asendamatud. Siin ulatab abikäe karjäärispetsialist, aidates oskuslikult olemasolevad tööturu ja hariduse valdkonna andmed muuta karjääriplaneerijatele hõlpsalt kasutatavaks karjääriinfoks.

Karjääriinfo on info õppimis- ja töötamisvõimalustest, ametitest ja tööturunõudlusest. Soodustades tööjõu liikumist turunõudlusele vastavas suunas, toetab karjääriinfo vahendamine üldist produktiivsust, konkurentsivõimet ja majanduskasvu, vähendades samal ajal sotsiaalset ebavõrdsust.

Hea ja usaldusväärne karjääriinfo toetab • tööturu  nõudluse ja tööjõu pakkumise sobitumist. See parendab otsuste tegemise protsessi ning aitab hoida kulusid kokku nii ettevõtetele kui ka tööotsijatele, aidates töötajatel efektiivsemalt töökohti leida ja toetades tööjõuliikuvust. Seega muutub tööotsimise ja töötuks olemise periood lühemaks ning suureneb oskuste vastavus ametikoha nõudmistele. •h  aridussüsteemi tootlikkust. Pakkudes põhjalikumat infot õppimisvõimaluste kohta, suureneb teadlikke valikuid teinud õppurite hulk. Karjääriinfo abil saavad haridusasutused pakkuda erinevaid koolitusi tööturul vajaminevate oskuste arendamiseks nii õppu-


6 ritele kui juba tööturul olevatele inimestele. Lisaks aitab karjääriinfo toetada üleminekut ühelt haridustasemelt teisele ning haridussüsteemist tööturule. Karjääriinfo toetab personalijuhte nii uute töökohtade planeerimisel kui ka olemasolevate hindamisel (nt värbamistingimused, töö normid, -tasud). • tööjõu geograafilist liikuvust. Tööjõu vähest liikuvust põhjustab mõnikord ka puudulik info potentsiaalse sihtkoha töövõimaluste kohta. Karjääriinfo edendab tööalast liikuvust, pakkudes infot kohalike töövõimaluste, tööturuolukorra ning elamistingimuste kohta. Karjääriinfot jagatakse piirkondlikes noorte teavitamis- ja nõustamiskeskustes, koolides, töötukassa karjääriinfotubades, veebiportaalides, teabelehtedel jm. Karjääriinfo vahendamise tulemusena paraneb inimeste oskus karjäärivalikuks vajalikku infot tõhusalt kasutada ning oma valikuvõimalusi paremini mõista.


7 1. Kuidas on inimesed seotud majandusega? Nii üksikisikul, ettevõttel kui valitsusel tuleb teha valikuid ja võtta vastu otsuseid, mis on ühel või teisel moel seotud majandusega. Tehtud valikud moodustavadki suure osa majandustegevusest. Tulude teenimine ning nende jagamine tänaste vajaduste rahuldamise ja tuleviku kindlustamise vahel on teemad, millega iga inimene paratamatult tegeleb. Tööturupoliitika elluviimisel ja sotsiaalse heaolu edendamisel on karjääriteenustel ja sealhulgas karjääriinfol väga oluline roll. Kuna majandus on pidevas muutumises, siis peab elus hakkama saada sooviv inimene ennast pidevalt täiendama. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) sõnul on hästitoimiv karjääriteenuste süsteem üks olulisemaid eelduseid elukestva õppe reaalseks toimimiseks. Teadlike valikute tegemiseks on vaja mõista meid ümbritsevat majanduselu. Majandusvaldkonna põhimõistete ja omavaheliste seoste tundmaõppimine on nagu uue keele või kirjaoskuse omandamine. Majandust tundev inimene teab, miks asjad toimuvad just nii, nagu nad toimuvad. Majanduses võhiku jaoks asjad lihtsalt juhtuvad. Igapäevaelus on raske jääda majanduses kõrvalseisjateks. Alternatiivsete käitumis- või tegutsemisvõimaluste paljusus nõuab oskust neid märgata ja hinnata. Väga suur osa valikutest on ühel või teisel moel seotud tööturuga.

1.1. Tööturg ja seda mõjutavad tegurid Tööturg ja muu majandussüsteem on omavahel väga tihedalt seotud. Lihtsustatud kujul esitatud majandussüsteemis on kahte tüüpi osalejad – ettevõtted ja majapidamised. Majapidamised müüvad oma tööjõudu (ehk oma võimete, oskuste ja teadmiste rakendamist ettevõttele vajalikul moel) ning ostavad kaupu ja teenuseid. Samal ajal ostavad ettevõtted tööjõudu ning müüvad kaupu ja teenuseid. Tööturg on see osa majandussüsteemist, kus toimub tööjõu ostmine ja müümine ning kus kujuneb välja tööjõu hind ehk töötasu. Tööturul toimuv mõjutab olulisel määral seda, mis toimub turul, kus müüakse kaupu ja teenuseid (ehk kaubaturul) ning sama kehtib ka vastupidi. Tööturul toimuvat mõjutavad mitmed olulised tegurid nagu näiteks muutused rahvaarvus, rahvastiku struktuur, haridussüsteem ja hariduse kvaliteet, inimeste tööturukäitumist mõjutavad kirjutatud (seadused) ja kirjutamata (tavad, kombed) reeglid, inimeste valmidus ja võimalused töö leidmiseks elukohta vahetada. Lisaks see, milline on kohalike ja välismaal elavate inimeste valmidus osta Eestis toodetud kaupu ja teenuseid, kui palju on pangad nõus inimestele ja ettevõtetele raha laenama, kui aktiivselt ollakse valmis tegelema ettevõtlusega. Nagu näha, on tööturul toimuvat mõjutavaid tegureid väga palju. Alljärgnevalt peatume mõningatel neist põhjalikumalt.


8 1.1.1. Rahvaarv Muutused elanikkonnas mõjutavad nõudlust ja pakkumist nii kauba- kui tööturul. Nii näiteks suurendab vananev elanikkond nõudlust terviseteenuste järele, samal ajal kui väheneb nende inimeste arv, kes on valmis aktiivselt tööelus kaasa lööma.

miljonit inimest

Eestis elab ca 1,34 miljonit inimest. Tööjõu hulka loetakse neist 15–74-aastased1 majanduslikult aktiivsed inimesed. Eesti elanike arv väheneb aeglaselt negatiivse loomuliku iibe ja väljarände tõttu. Igal aastal lahkub tööturult vanuse tõttu või muudel põhjustel hinnanguliselt 14 000 töötajat. Pikemas perspektiivis kujunebki Eestis probleemiks tööturult lahkujate arvu pidev suurenemine, tööturule sisenejate arv aga väheneb ning reaalseid töötegijaid hakkab Eestis vähemaks jääma. Viimaste aastate sündivuse kasvu mõjud jõuavad tööturule alles paari aastakümne pärast. 1,4

1,33

1,2

1,13

1 0,8 0,6 0,4 0,2 0 2010

2015

2020

2025

2030

2035

2040

2045

2050

2055

2060

Joonis 1. Eesti rahvaarvu prognoos (Allikas: Eurostat, uuendatud 15.04.2010) Rahvaarv ja selle vanuseline struktuur on üks olulisemaid tööturgu mõjutavaid tegureid. Sellest sõltuvad heaoluriigi toimimiseks vajalikud turvavõrgustikud. Suur osa pensionidest, aga ka muud toetussüsteemid finantseeritakse valdavas osas täna töötavate inimeste poolt makstavatest maksudest. Kui tööealiste inimeste arv väheneb, siis tähendab see seda, et need süsteemid vajavad ümbertegemist – sageli hetkel kehtivast süsteemis vähem heldemaks. Samas tuleb silmas pidada, et kõik need süsteemid omavad mõju ka tööturule – näiteks võivad toetuste vähenemised suurendada inimeste valmisolekut pakkuda oma tööjõudu tööturul. Teisalt võib mõningate süsteemide (nt lastehoid) alarahastamine viia hoopis selleni, et teatud 1

E uroopa Liit loeb majanduslikult aktiivseks elanikkonnaks vanusegruppi 15-64 eluaastat. Seega räägitakse Euroopa Liidule suunatud dokumentides veidi teisest vanusegrupist – see võib aegajalt segadust tekitada. Toim.


9 vanuserühma kuuluvatel inimestel on väga raske hõivesse siseneda. Tulevikus tõstatub üha enam ka võõrtööjõu sissetoomise vajaduse küsimus. Elanikkonna vananemine tähendab tänaste noorte jaoks seda, et suure tõenäosusega peavad nad olema valmis töötama oluliselt kauem kui meie pragune põlvkond. Ühtlasi tuleb endale algusest peale teadvustada, et pensionieas normaalseks äraelamiseks on vaja juba tööelu algusfaasis hakata säästma päris olulisi summasid. Riiklike tugisüsteemide roll ei saa väga suure tõenäosusega muutuda selliseks, nagu see on praegu Lääne-Euroopas. Elanikkonna vanuseline struktuur on samuti oluline nõudluse kujundaja – vanemate inimeste ostukorv on oluliselt teistsugune kui noorematel inimestel, mis omakorda tähendab, et teatud kaupade ja teenuste järgi (nt hoolekandeteenused) tekib oluliselt suurem nõudlus kui täna. Elanikkonna suuruse ja struktuuri kõrval on oluliseks tööturgu ja selle arengut mõjutavaks teguriks ka see, millised on need oskused ja teadmised, mida inimesed tööturul pakuvad.

1.1.2. Haridussüsteem ning tööjõu teadmised ja oskused Inimeste haridusalased valikud ning pakutava hariduse kvaliteet on sageli olulisel määral seotud nende hilisema tööalase edukusega. Kõrgema haridustasemega kaasneb sageli nii parem palk kui ka suurem tõenäosus pärast õpinguid tööd leida. Madalama haridustasemega inimesed võivad kergemini sattuda kehvemasse olukorda. 60% 50% 40% 30% 20% 10%

1. 0

1. 03

.2 0

07 5. 20 0 1. 07 7 .2 00 7 1. 09 .2 00 7 1. 11 .2 00 1. 7 01 .2 00 8 1. 03 .2 00 8 1. 05 .2 00 8 1. 07 .2 00 8 1. 09 .2 00 8 1. 11 .2 00 1. 01 8 .2 00 9 1. 03 .2 00 9 1. 05 .2 00 1. 9 07 .2 00 9 1. 09 .2 00 9 1. 11 .2 00 9 1. 01 .2 01 1. 03 0 .2 01 0

0

Joonis 2. E rialase hariduseta inimeste osakaal registreeritud töötute hulgas2. (Allikas: Eesti Töötukassa)

2

E rialase hariduseta inimeste hulka loeti töötud, kes ei olnud omandanud kutse- või kõrgharidust. Toim.


10 Üsna selgelt on töötus suurem madalama haridustasemega inimeste hulgas ja puudutab kõige valusamalt ilma erialase ettevalmistuseta inimesi. Näiteks on ligi pool registreeritud töötutest ilma formaalse erialase hariduseta ning see näitaja on püsinud niisugusena juba mõnda aega. Lisaks traditsioonilisele tasemeõppele muutub üha olulisemaks ka elukestev õpe. Kaasajal muutuvad töötajatele esitatavad nõudmised nii kiiresti, et ainus võimalus tööturul püsida on pidev enesetäiendamine.

keskmine aastate tulumaks (kr)

Haridussüsteem peaks tagama, et tööturul nõutavad oskused ja teadmiseks oleksid kooskõlas nende pakkumisega. Eestis peetakse tihti probleemiks pakutava hariduse mittevastavust tööturu vajadustele ning kõrghariduse üleproduktsiooni teatud erialadel. 30 000 25 000

lõpetamise aasta

Ia

IIa

IIIa

20 000 15 000 10 000 5000 0

lõpetatud valdkonnad

Hum

Põl

Har

TerHea

Tee

TehTooEh

LooTäp

SotÄriÕig

Joonis 3. 1999/2000 – 2002/2003 õppeaastal lõpetanute keskmine aastane tulumaksu summa pärast lõpetamist õppevaldkondade lõikes 3. (Allikas: PRAXIS)

Kui vaadata välisinvestorite hinnanguid majanduskeskkonna ja kuludega seotud tegurite olulisusele Eesti turul tegutsemisel, siis on kvalifitseeritud tööjõu olemasolu olulisuselt teine tegur – see tähendab pigem tunnustust Eesti tööjõu kvalifikatsioonile kui sellekohast kriitikat. Ühtlasi, kui vaadata Eestis kõrghariduse omandanute sissetulekuid lõpetamisele järgnenud aastatel, siis, vaatamata veidi aegunud andmetele, ei kinnita need numbrid väidet, et sotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse valdkonna lõpetajad ei leiaks hästitasustatud tööd – enamgi veel, selle valdkonna lõpetajad on 3 aastat pärast lõpetamist võrreldes teiste valdkondadega kõige paremini tasustatud. Teisisõnu tundub, et Eesti õppurid on nendele andmetele tuginedes teinud küllaltki ratsionaalseid valikud.

3

L ühendid horisontaalteljel: Hum – humanitaaria ja kunstid, Põl – põllumajandus, Har – haridus, TerHea - Tervis ja heaolu, Tee – teenindus, TehTooEh – Tehnika, tootmine ja ehitus, LooTäp – Loodus- ja täppisteadused, SotÄriÕigus – Sotsiaalteadused, ärindus ja õigus. Toim.


11 Lähiajal suureneb küll vajadus kõrgema haridusega töötajate järele, ent enam kui pooltel töökohtadest vajatakse siiski kutse- või keskharidusega töötajaid. Pidevalt suurenevad nõuded töötajate oskuste ja teadmiste osas, kuna tööprotsessides tuleb kasutada keerulisemaid seadmeid või suureneb vajadus „tee ära” asemel „mõtle välja” tüüpi tegevuste järele.

On ka ilmne, et kui me soovime näha oma majanduse arengumootorina tugeva ekspordivõimega tööstussektorit, siis produtseerib tänane haridussüsteem liiga vähe tehnika- ja tootmise, aga ka loodus- ja täppisteaduste spetsialiste, kellele sellise majandusmudeli ülesehitus peaks tuginema. Muudatused majanduses on olnud kiired ja erisuunalised, mistõttu on pikaajaline hariduse planeerimine osutunud keeruliseks. Seetõttu ei leia Eestis pikema horisondiga tööjõuvajaduse prognoosi kui kuus aastat ning sedagi suhteliselt üldisel tasemel. Ka ettevõtjad ei suuda hariduse planeerijatele täna öelda, missugust kaadrit nad vajaksid näiteks kolme või viie aasta pärast. Seetõttu on hariduse pikaajaline planeerimine väga keeruline tegevus ja konkreetseid vastuseid, mis ka tulevikus paika peavad, saab selles valdkonnas harva.

1.1.3. Erinevate piirkondade areng ja inimeste mobiilsus Eesti elanikkond paikneb geograafiliselt hajali ning eestlaste valmidus töö leidmiseks elukohta vahetada ei ole väga suur. Vähene tööjõumobiilsus tähendab aga paratamatult seda, et ka tööpuudus kujuneb piirkonniti väga erinevaks. Piirkondades, kus töötus on pikka aega kõrgel tasemel, võivad tekkida täiendavad probleemid inimestega, kes on kaotanud tööharjumuse. 25% 0,201

20%

0,138

15%

0,104

10% 5%

k

em k ar

um

Sa

rn

mk

iu Hi

mk di

jan Vil

rtu

mk

mk Ta

rva

mk Jä

lva

mk Põ

rju

sti

Ha

Ee

mk

gu Ko

pla Ra

em

k

mk

än Lä

k

ru Võ

än

e-

Vir

um

mk lga

um k

Va

Vir a-

Id

ge

va

mk

0%

Joonis 4. T ööpuuduse määr Eesti maakondades 2009. aastal, vanusegrupis 15–74 (Allikas: Eesti Statistikaamet).


12 Samuti on täheldatav kõrgema haridustasemega majanduslikult aktiivse rahvastiku kontsentreerumine pealinna piirkonda. Lisaks sellele kipuvad ka investeeringud koonduma pealinna, seda peamiselt sellel tõttu, et väljaspool Tallinna on raske leida kvalifitseeritud tööjõudu. Ka on inimeste osalemine elukestvas õppes pealinnaregioonis oluliselt suurem kui mujal. See ei pruugi tähendada seda, et inimesed ei sooviks ka mujal ennast täiendada – erinevused võivad tuleneda ka sellest, et pealinnaregiooni ettevõtetel on rohkem vahendeid inimeste täiendkoolitusse panustamiseks. Kokkuvõttes võib seeläbi tekkida nõiaring, millest vähemarenenud piirkondadel on raske välja murda. Tööotsijat nõustades on oluline silmas pidada, et esmatähtis on nõustatava heaolu. See tähendab seda, et olukorras, kus inimese elukohas puuduvad võimalused töö leidmiseks, tuleb teda julgustada olema mobiilne ja leidma tööd sealt, kus seda on. Vaatamata sellele, et regionaalpoliitiliselt on väga oluline tagada, et äärealad ei jookseks tõmbekeskustesse tühjaks, tuleb see saavutada teistsuguste vahenditega.

1.1.4. Väikeriigi majanduse eripärad Eesti majandusstruktuur on suuresti mõjutatud ekspordist. See tähendab, et muutused lähinaabrite majanduses (Soome, Rootsi, Läti, Venemaa) mõjutavad ka Eesti majandust märkimisväärselt. Näiteks avaldab nõudluse kasv Soomes ja Rootsis otsest mõju Eesti ekspordile ning seeläbi ka meie majandusele tervikuna. Kuna vajadus tööjõu järele tuleneb vajadusest kaupade-teenuste järele, siis sõltuvad ka muutused tööjõuturul sellest, kuidas läheb meie peamistel kaubanduspartneritel. Lisaks eeltoodule on oluline silmas pidada, et majandus jaguneb omakorda tööstusharudeks ning ka kiire kasvu ajal võib olla sektoreid, milles läheb halvasti ja vastupidi. Seega tuleb veidi täpsemalt teada, kes meie ettevõtete poolt pakutavaid teenuseid ostavad – kas konkreetsed tööstusharud või lõpptarbijad. 16% 14% 12% 10% 8% 6% 4% 2% 0% 2000

2001

2002

2003

2004 EL (27)

2005

2006

2007

2008

2009

Eesti

Joonis 5. T ööpuuduse määr Eestis võrrelduna Euroopa Liidu 27 liikmesriigi keskmisega (Allikas: Eurostat).


13 Eesti majandus on väike, avatud ja liberaalne – see tähendab, et valdav osa meie majandussektoritest on algusest peale pidanud leidma oma koha konkurentsivõitluses ilma riigi olulise toetuseta4. See on kindlasti kaasa aidanud meie majanduse kui terviku kohanemisvõimele. Samas tähendab see aga seda, et mujal maailmas alguse saavad suured kriisid jõuavad meile kiiresti kohale ning on vähemalt ajutiselt väga tugeva mõjuga. Näiteks vähenes meie tööpuudus soodsa majanduskliima tingimustes oluliselt kiiremini kui Euroopa Liidus keskmiselt; sama kehtib aga ka ümberpööratult – majanduskriisi tingimustes kasvas meie tööpuudus kordades kiiremini kui Euroopa Liidus tervikuna. Vaadates veelkord majandusharu tasandit, on pilt kirju – mõningates tööstusharudes püsib läbi aasta suhteliselt stabiilne hõive, samal ajal on mõningates märgata tugevat sesoonsust (nt ehitussektor on talveperioodil vähemaktiivne kui ülejäänud aastaaegadel). Karjäärivalikuid tehes peaks inimesed ka selliseid kõikumisi silmas pidama. Väikeriikide majandused on sageli muutlikumate arengutega, mis tähendab seda, et me ei saa endale lubada teadmatust mujal maailmas aset leidvatest sündmustest – olulisemad kriisid mõjutavad paratamatult ka meie majandust.

1.1.5. Eesti elanikkonna ettevõtlusvalmidus Ühiskond kestab ja areneb tänu inimestele, kes julgevad unistada ja suudavad oma ideid tegelikkuseks muuta. Selleks on vaja loovust, uuenduslikkust ja riskijulgust, aga ka teadmisi ja oskusi, kuidas oma eesmärke saavutada ning selleks tegevusi ja ressursse kavandada. Rasketel aegadel on ettevõtlikud inimesed eriti hinnas – just sellised inimesed saavad hakkama nii enda kui kogukonna elu korraldamisega; nende eestvedamisel luuakse ühiskonnas lisaväärtus. Uurimustulemused5 on näidanud, et eestlaste soov olla endale tööandjaks on väiksem kui Euroopa riikides keskmiselt, s.t alla poolte inimestest on valmis olema iseendale tööandjaks. Samuti torkavad Eestis ettevõtlust takistavate teguritena silma äriidee puudumine, kehvad finantseerimisvõimalused ning teadmiste ja oskuste nappus. 2009. aastal oli Maksu- ja Tolliameti andmete põhjal Eestis kokku 66 745 ettevõtet6. Nendest ca 12% käive oli null. Suurema osa ettevõtetest moodustavad mikro- ja väikeettevõtted (need moodustavad üle 60% ettevõtetest). Mikroettevõtteid oli 2009. a 37 539 ja väikeettevõtteid 6129. Enam tegutseb ettevõtteid Tallinnas ja Harjumaal (nt 2009. a oli Harju maakonnas ettevõtteid 40 449). Eksportivaid ettevõtteid oli 2009. a 8555.

4

5

6

E elpool öeldu kehtib peamiselt siiski enne Euroopa Liitu astumist loodud ja kasvanud ettevõtete kohta. Tänaseks on Eesti kasutusele võtnud terve hulga toetusmeetmeid (eriti põllumajanduses), mistõttu mõjutab riik majandust küllaltki olulisel määral. Samas on oluline silmas pidada, et see on riigi arenguga kaasas käiv paratamatu nähtus. Toim. E uropean Commission, Entrepreneurship Survey of the EU (25 members), United States, Iceland and Norway, 2007, http://ec.europa.eu/public_opinion/flash/fl_192_en.pdf R  egistreeritud ettevõtete tegevusalade ja piirkondade kohta saab üldise ülevaate Äriregistrist: http://www.rik.ee/31826


14 1.2. Uued töökohad ja kutsestandardid Tänast ühiskonda iseloomustavad kiired tehnoloogilised muutused. Globaliseerumine on saanud reaalsuseks ja eluaegsed töökohad on minevik. Inimesed peavad arvestama sellega, et elu jooksul tuleb mitu korda karjääri vahetada. Selleks, et pidevalt muutuvas töömaailmas orienteeruda, on juba enne õppima asumist oluline mõista, mida üks või teine amet endast kujutab. Siin tulevad appi kutsestandardid, mis kirjeldavad konkreetset tööd ning selle töö tegemiseks vajalikke oskusi ja teadmisi. Kutsestandardid on loodud selleks, et nii kool, õppur kui tööandja suudaksid teineteist paremini mõista. Kutsestandardis loetletakse esmalt enamlevinud ametinimetused, mis sellele standardile vastavad, seejärel töö eesmärk ja sisu. Toodud on olulisemad tööülesanded, töökeskkonna eripära, töövahendid, töö tegemiseks eelduslikud võimed (nt ruumiline mõtlemine) ning see, kus nimetatud eriala õppida saab. Kutsestandardi üks tähtsamaid osasid on kompetentside loetelu, kus iga olulisema tegevuse kohta on ära toodud oskused ja teadmised, mille töötaja peab omandama oma tööga hakkama saamiseks. Infot leiab ka selle kohta, millist töökogemust, haridustaset ja muude nõudmiste täitmist inimeselt eeldatakse, et talle oleks võimalik omistada vastav kutse. Kutsestandardite koostamist ja kutseeksamite tegemist koordineerib Kutsekoda. Kutsekoja tegevusala laiemalt on kutsesüsteemi kui hariduse ja töömaailma liidese arendamine ning selle toimimise tagamine. (Vt lisaks rubriiki Nõuded kutseoskustele lk 23). Kutsestandardid töötatakse välja töörühmades, kuhu kuuluvad nii koolide, töötajate kui tööandjate esindajad, mis on taganud selle, et kutsestandardid on leidnud kasutust nii hariduskui töömaailmas. Haridussüsteemis kasutatakse kutsestandardeid õppekavade alusena. Ettevõtetes ja asutustes on kutsestandardid eelkõige personalijuhtide ja -spetsialistide tööriist, toetades personali värbamise, arendamise ja hindamise protseduure. Kutsestandardeid ei ole koostatud kõikidele kutsetele, samuti ei ole kõigil töötajatel kohustust sooritada kutseeksamit ja saada kutsetunnistus. Sellele vaatamata on kutsestandard väga tänuväärne instrument, mis võimaldab tööturu osapooltel teineteisest paremini aru saada ja tänaseks on kutsetunnistuse omandanud juba ligi 50 000 töötajat.


15 2. Oskuste vajadus muutub – kuidas aidata noort? Karjäärispetsialistid annavad oma klientidele nõu oskuste ja hoiakute kohta, mis on vajalikud edukaks toimetulekuks tööturul olenemata sellest, millised ametikohad säilivad ja millised tekivad juurde7. Karjääriinfo vahendamine ja karjäärinõustamine muutub üha tähtsamaks. Nõustamine ja info kättesaadavus ning selle oskuslik tõlgendamine nii hariduses kui tööturul on ülioluline, kui soovime parandada juurdepääsu õppimisvõimalustele, tõsta elanikkonna haridustaset, suurendada riiklikku oskustevaru, tagada nende paindlik kasutus nii siseriiklikul kui üleeuroopalisel tasandil, vähendada töötust ning tõhustada üksikisiku tööalast konkurentsivõimet oma karjääri oskusliku juhtimise kaudu. Seetõttu on oluline, et praktikud oskavad anda klientidele väärt nõu vajalike oskuste ja teadmiste arendamiseks. Tänases majanduslikus olukorras muutub üha olulisemaks töötaja valmisolek ja oskus muutustega kaasa minna. Edukale muutustega kohanemisele aitavad kaasa lisaks töötaja ametialastele teadmistele ja oskustele ka lisaoskused ja teadmised teistest valdkondadest. Näiteks vajavad teadlased raamatupidamise algteadmisi, ehitusinseneridelt oodatakse disainiteemalise tarkvara tundmist, automehaanikud peavad suutma käsitseda erinevaid diagnostikaprogramme jne. Seetõttu on töötajate paindlikkuse tõstmiseks vajalik adekvaatse info kättesaadavus nõutavatest oskustest ja teadmistest ning sellest, kus ja kuidas neid arendada saab.

2.1. Valmisolek muutusteks ja uued oskused Vananeva rahvastiku taustal on tulevikus iga töötaja üha rohkem hinnas, kuna vajadus toodete ja teenuste järjele püsib, nende pakkujaid on aga üha vähem. Millised on need tööturu arengud, mis tulevikus meie elu mõjutama hakkavad? Alljärgnev loetelu ei ole kindlasti lõplik, kuid annab edasi olulisemad arengusuunad, millest täna Euroopa Liidus räägitakse ning püüab neid siduda tulevikus vajalike oskuste ja teadmistega. •M  ajanduse hõivestruktuuris jätkuvad ümberkohanemised teenustesektori kasuks, seda peamiselt primaarsektori ja mõningate üksikute sekundaarsektori tegevusalade arvelt (vt lisaks Valdkonna terminoloogia lk 29). • Ametialade struktuur muutub teadmis- ja oskusintensiivsete ametite kasuks – suureneb juhtide, kesk- ja tippspetsialistide hulk, samal ajal kui vähenevad madalamat oskusteavet nõudvad ametikohad. • Formaalharidusega seotud oskustest kasvab nõudlus nende oskuste järele, mille omandamise eelduseks on kutseharidus või kõrgharidus. 7

 levaadet potentsiaalsetest tulevikuerialadest saab lugeja oskuste vajaduse prognoosidest, nt „Oskuste Ü vajadus Euroopa tööturul aastani 2020”, „New Skills for New Jobs“.


16 • Lisaks eeltoodule mängivad olulist rolli ka uued tehnoloogiad. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia on tänaseks oma rolli majanduses leidnud, järgnevatel aastatel süveneb see veelgi. Horisondil on terve hulk uusi tehnoloogiaid, nt bio- ja nanotehnoloogia8, mis tõenäoliselt omavad mõnevõrra sarnast mõju info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga – nende mõjusus ei peitu mitte konkreetse sektori kiires arengus, vaid selles, et need põimuvad paljude teiste valdkondadega ja saavad igapäevaelu osaks. Kuidas see täpselt toimuma hakkab on täna veel ebaselge. • Oluline märksõna on nn roheline majandus. Roheline mõtteviis mõjutab tööturgu uute töökohtade loomise, olemasolevatele töökohtadele uue sisu andmise ning paljude töökohtade iganenuks tunnistamisega. Roheline majandus puudutab nii energia valdkonda (nt taastuvad energiaallikad, biokütused) kui ka majandust laiemalt (nt keskkonnakaitse, tarbimise vähendamine, energia ja loodusvarade efektiivsem kasutamine, tarbijate eelistuste muutumine). Kuna paljud eelpool mainitud nähtused integreeruvad meie igapäevategevustega, ei tähenda nende ilmnemine sageli uute ametinimetuste teket. Katusepanija jääb ikkagi katusepanijaks, kuid lisaks traditsioonilistele oskustele (nt materjalide tundmine – laast, plekk, kivi jne) tuleb üha enam kasuks disaini- ja projekteerimisprogrammide kasutamisoskus, uute tehnoloogiate kasutamine katusel (nt päikesepaneelid) ja iseseisva ettevõtjana teenuse pakkumiseks vajalikud oskused (nt äriplaani koostamine). Seega on tööturul edukaks hakkamasaamiseks üha enam vaja erialade vahelisi sidusoskusi. Kasvab ka sotsiaalsete oskuste tähtsus. Nii täna kui tulevikus on väga olulised näiteks suhtlemis- ja meeskonnatööoskus ning ettevõtlikkus. Üleilmastumine lisab sellele kõigele üha süveneva konkurentsivõitluse – võistlus investeeringute ja tellimuste pärast muutub üha teravamaks. Eeltoodud loetelu sisaldab vaid mõningaid märksõnu selle kohta, mis meie elus lähimatel aastakümnetel muutma hakkab. Järeldus on aga üks – toimetulekuks on tulevikus üha enam vaja väga head kohanemisvõimet – kord koolis õpitu ei taga konkurentsivõimet kogu eluks. Vaja on valmis olla pidevaks enesetäiendamiseks; uute kompetentside omandamine peab saama elustiiliks.

2.2. Mida soovitada? Karjäärispetsialistid võiksid süstida oma klientidesse tahtmist kasvada ja areneda. Töö olemus on pidevas muutumises ning sellega kaasas käimiseks peab inimene säilitama ja kasvatama endas õpihimu. Selle eesmärgi saavutamine on tõenäoliselt karjäärispetsialisti kõige keerulisem ülesanne. Kindlasti ei saa karjäärispetsialist pakkuda kliendile valmis lahendusi näiteks kujul: „Sinule on kõige sobivam töö kinnisvaramaakler või insener“.

8

 anotehnoloogia käsitleb tehnoloogiaid, kus mõõtühikuks on nanomeeter (10 astmes -9) ehk 1 miljardik N meetrit. Allikas: www.innove.ee/seirekeskus/toojouvajaduse_prognoos/nanotehnoloogia_sektor


17 Edukas abi on klienti suunav ning aitab tal endal valikuid langetada. Et oleks, mille vahel valida, on aga vaja valmisolekut pidevalt õppida ja ennast täiendada. Karjääriinfo spetsialistide võimuses on selgitada tööturul toimuvaid muutusi, õpetada tööturuinfos orienteerumist teadlike karjäärivalikute tegemiseks. Nagu eelpool mainitud, muutuvad ühe kindla töörolliga ametid kiiresti ja võivad isegi kaduda; valdkonnad seevastu on stabiilsemad. Seega oleks otstarbekas vaadelda ühe ameti jaoks vajalikke oskusi, kõrvutades neid sama valdkonna teiste ametite oskusnõuetega. Soovitused karjääriplaneerimise toetuseks • Tee nimekiri ametitest ja tegevusaladest, mis sulle huvi ja väljakutset pakuvad. • Alusta olemasolevast/ konkreetsest ametist ja liigu edasi valdkonnaga seotud ametiteni (vt nt ametikirjelduste andmebaas: www.rajaleidja.ee/akab). • Uuri märgitud ametite kohta nende väljavaateid tööturul (tööjõu/ oskuste vajaduste prognoosid). • Mõtle sellele, kuidas kord omandatud oskusi rakendada enda kasuks uues töösituatsioonis. • Kogu eelnevatest õpi- ja töökogemustest näiteid oma tugevustest – nii suurendad enda läbilöögivõimet tööturul pärast uuele ametikohale spetsiifiliste oskuste omandamist. Ära unusta ka mitteformaalse õppimise ja vabatahtliku töö käigus saadud kogemusi. Küsi endalt • Kas hetkeolukord säilib ka tulevikus? • Millised prognoosid on usaldusväärsed? • Kas konkreetsel alal töötab juba palju inimesi? • Kas ja kui palju vajatakse sellel alal tulevikus töötajaid? • Kuidas ja millist mõju omab tehnoloogia sellele valdkonnale? • Milline on sarnaseim amet, kuhu ma saan edasi liikuda? • Kas see amet võimaldab mul liikuda oma riigi piires/ väljaspool riigipiire? • Kas oleksid valmis hakkama iseendale tööandjaks? • Kas ja kuidas mõjutab üldine tarbijakäitumine minu võimalusi tööturul? Töömaailmaga seotud mõttearendustes on abiks karjääriplaneerimist toetav portaal Rajaleidja.ee, kuhu on koondatud palju temaatilist infot.


18 3. Tööturuinfo allikad Tööturuinfo allikate paljusus võib muuta karjääriotsuste tegemise keeruliseks – oluline on info tõlgendamise oskus. Selles peatükis antakse kasulikke näpunäiteid tööturuinfo leidmise ja selle oskusliku kasutamise kohta. Tööturuinfo allikad on koondatud järgmiste teemade alla – statistika ja tööturu prognoosid, esindusorganisatsioonid, info vabadest töökohtadest, nõuded kutseoskustele, töösuhted ning täiendavad võimalused. Statistika ja tööturu prognooside puhul on vajadusel märgitud ka nende ilmumissagedus, andmaks info otsijale märku sellest, millise sagedusega konkreetseid andmeid uuendatakse. Tabelit lugedes on soovitatav arvesse võtta alajaotustes esitatud info tervikuna. Enne konkreetsete viidete juurde minemist on toodud kaks üldist vahendit, millele tähelepanu suunata ja ilma milleta jääb kaasaegses maailmas palju infot kätte saamata. Need on • Otsingumootorid – info leidmine internetis toimub peamiselt otsingusüsteemide abil. Neist kõige levinum on http://www.google.com. Kui on soovi keskenduda teadusmaailmas rohkem aktsepteeritud kirjandusele, siis tasub kasutada ka Google’i teadusversiooni http://scholar.google.com. •W  ikipedia – See on vaba internetientsüklopeedia, milles sisalduv ei ole läbinud nii põhjalikku kontrolli kui tavaline entsüklopeedia, kuid kust siiski saab valdavale osale küsimustest ammendava vastuse.

Asutus

Info edastamise vorm; uuringu tüüp/nimetus

Ilmumissagedus

Kust/kuidas infot saan?

Eesti Pank (EP)

STATISTIKA JA TÖÖTURU PROGNOOSID Majanduskommentaarid

www.eestipank.info > Press > majanduskommentaarid > Eesti Panga w majanduskommentaar

Majandusprognoos

www.eestipank.info > Eesti majandus > viimased majandusülevaated

Majandusuuringud

www.eestipank.info > Eesti Panga olemus ja roll > Uuringud > Uurimisvaldkonnad/ plaan, käsilolevad uurimused

Eesti majandusnäitajate koondtabel aastate lõikes al 1994 a. (SKP, hinnaindeksid, tööturg ja palk) Finantsküsimused

Kuude, kvartalite, aastate lõikes (al 1994.a)

www.eestipank.info > Statistika > Majandusnäitajate koondtabel www.eestipank.info > Küsi või Korduvad küsimused


19

Asutus

Info edastamise vorm; uuringu tüüp/nimetus

Ilmumissagedus

Kust/kuidas infot saan?

Eurostat

Eesti Konjunktuuriinstituut (EKI)

Ekspertide hinnangud Kvartaalselt www.ki.ee > pressiteated majanduse üldolukorrale Ettevõtete hinnangud majanduse olukorrale Iga kuu erinevates majandussektorites

www.ki.ee > baromeetrid

Tarbijate hinnangud oma majanduslikule seisule, Iga kuu kindlustundele

www.ki.ee > baromeetrid

Tarbija- ja toidukauba sortimendiuuringud

Kord aastas

www.ki.ee > valminud tööd

Hinnauuringud

Olenevalt tootest ja hinnatasemest kas www.ki.ee > hinnainfo iganädala- andmebaas; väljaanne Hinnainfo selt, igakuiselt või kvartaalselt

Info Eesti sotsiaalmajandusliku olukorra ja majanduse lühiajaliste arenguprognooside, maailmamajanduse ning konkreetsete turgude kohta.

Kvartaalselt Väljaanne Konjunktuur

Põllumajandussaaduste ja toiduturu ülevaated

Osad kvartaalselt, osad 2 korda www.ki.ee > valminud tööd aastas, osad korra aastas

Muud avaliku sektori tellitud ja EKI poolt koostatud uuringud

www.ki.ee > pressiteated

Statistiline info Euroopa riikide, aga ka USA ja Jaapani keskkonna, rahvastiku, sotsiaal- ja majanduselu kohta.

http://epp.eurostat.ec.europa.eu > Statistics Database


Info edastamise vorm; uuringu tüüp/nimetus

Prognoosi uuendatakse Tööjõuvajaduse prognoos kord aastas. www.mkm.ee > tegevus> uuringud> – töövajadus tulevikus; Prognoos tööjõuprognoosid > tööjõuvajaduse keskpikas perspektiivis ilmub igal prognoos aastani 2016 aastal septembris.

Rahandusministeerium

Asutus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM)

20 Ilmumissagedus

Kust/kuidas infot saan?

Majandusülevaated

www.fin.ee > tegevusvaldkonnad > majandus > majandusülevaated

Majandusprognoosid

www.fin.ee > tegevusvaldkonnad > majandus

Analüütilised artiklid Eesti Statistika kvartalikiri www.stat. Kvartaalselt päevakajalistel teemadel ee/valjaanded

Kvartaalselt

www.stat.ee > statistika > tooted > valmistabelid > sotsiaalelu > tööturg

Olulisim statistiline info Eesti keskkonna, rahvastiku, sotsiaal- ja majanduselu kohta.

Igal aastal (juulis)

Eesti Statistika aastaraamat • Kõik väljaanded ka elektrooniliselt tasuta kättesaadavad veebilehel www.stat.ee/valjaanded • Teabekeskused üle Eesti (Tallinnas Endla 15) • Raamatukogu elektrooniline kataloog: http://libdb.stat.ee/riksweb Teabenõude esitamise võimalus stat@stat.ee

Palgauuring

Statistika > Valdkonnad > Majandus Kvartaalselt > Palk ja tööjõukulu www.stat.ee/ andmebaas

Statistikaamet (SA)

Valmistabelid

Muu statistiline informatsioon

Elektrooniline statistika andmebaas: www.stat.ee/andmebaas


21

Asutus

Info edastamise vorm; uuringu tüüp/nimetus

Kust/kuidas infot saan?

Ametiühingute Kutse- ja Keskliit erialaliidud (EAKL)

Tööandjate Keskliit

Kaubandus- Tööstuskoda

ESINDUSORGANISATSIOONID Ettevõtjate huvide kaitsmine hariduspoliitika, majanduspoliitika ja väliskaubanduse vallas; erinevad teenused ettevõtetele; ettevõtluskeskkonda mõjutav õigusloome; infopäringud Eesti ettevõtete ja teiste riikide ettevõtluskeskkonna alal.

www.koda.ee > majanduspoliitika www.koda.ee > hariduspoliitika

Iga-aastane trükis „Konkurentsivõime edetabel“ – ülevaade Eesti edukamatest ettevõtetest.

www.konkurents.ee www.koda.ee > väljaanded > konkurentsivõime edetabel www.ki.ee > ettevõtete konkurentsivõime edetabel

Raadiosaade „Majandusruum“ KUKU-s

www.kuku.ee > kuula saateid > majandusruum

Telesaate Ametilood videokassetid (koostöös ETVga)

www.koda.ee > väljaanded > ametilood www.err.ee/etv

Kvartaalsed majandusülevaated

www.employers.ee > pressile > seisukohad > majandusbaromeeter

Majandusuudised

www.employers.ee > kompetentsikeskus > uudised www.employers.ee > kirjutised Keskliidu infokiri Vabrik: www.employers.ee > liikmele > vabrik

Töötamise võimalusi tutvustav trükiste sari

www.employers.ee > tooturg

Valdkonnapõhine info

Kutse- ja erialaliite leiad siit: www.neti.ee > Riik ja Ühiskond > Mittetulundusühingud

Ametiühingute teemaline üldinfo

www.eakl.ee > ametiühing

Töölepinguseadus

www.eakl.ee > TLS


22

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)

Asutus

Info edastamise vorm; uuringu tüüp/nimetus

Kust/kuidas infot saan?

Ettevõtlus, innovatsiooniprojektid, teadus- ja arendusetegevus Eestis

www.eas.ee > uudised ja sündmused www.eas.ee > trükised Loomemajandus Eestis: jagatud kogemus (pdf) Ajalehe Postimees EASi vaheleht „Uuenduste tuules” (pdf)

Ettevõtlusest algavale/ tegutsevale ettevõttele

www.aktiva.ee > alustavale ettevõttele // tegutsevale ettevõttele

Tegevusvaldkondade kirjeldused

www.aktiva.ee > alustavale ettevõttele > tegevusalade ABC

Juhtimisalane info

www.juhtimine.ee

Õpik „Eesti majandus. Lõimumine www.avatar.ee/eestimajandus Euroopa ja globaalses kontekstis”

Töötukassa

Tööportaalid

INFO VABADEST TÖÖKOHTADEST Töö- ja praktikapakkumised Kandideerimiseks vajalik Kutsealane eelkoolitus Noorte ettevõtlus Testid

Elektroonilised tööportaalid: www.cv.ee www.cvkeskus.ee www.taskuraha.info Noore tööotsija teejuht: www.firstjob.ee

Tööturuteenuste osutamine tööotsijatele ja tööandjatele

www.tootukassa.ee Töövahenduskonsultandid ja Juhtumikorraldajad Esmane info pakutavatest võimalustest maakondlike osakondade infolaudadest

Tööpakkumised

www.tootukassa.ee > tööpakkumised

Töötuskindlustus

www.tootukassa.ee > töötuskindlustus


23 Info edastamise vorm; uuringu tüüp/nimetus

Asutus

Kust/kuidas infot saan?

Kutsekoda

NÕUDED KUTSEOSKUSTELE Europassi Keskus (CV, keelepass, õpirände tunnistus, diplomi- ja kutsetunnistuselisa)

www.europassikeskus.ee täpsem info spetsiaalses portaalis: http:// europass.cedefop.eu.int/

Kutsestandardid

www.kutsekoda.ee > kutsestandardid > näita kõiki standardeid

Kutsesüsteem/ kutse andmine/ kutsetunnistused

www.kutsekoda.ee > kutsesüsteem > kutse andmine

Eesti Noorsootöö Keskus (ENTK)

Sotsiaalministeerium (SoM)

TÖÖSUHTED Hüvitised ja toetused

www.sm.ee > tegevus > hüvitised ja toetused

Prioriteetse suuna „Pikk ja kvaliteetne tööelu” tegevused

www2.sm.ee/esf2007/

Publikatsioonid 1998-2009

www.sm.ee > meie > väljaanded

Sotsiaal-, tervise- ja tööturuvaldwww.sm.ee > meie > väljaanded konna uuringud Statistiline ülevaade Eesti tervisest, töösuhetest ning sotsiaalelust – uuring: tervis, töö ja sotsiaalelu 2007

www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Sotsiaalvaldkond/kogumik/sotsiaalminist_eetik_trykki_1_.pdf

Töölepinguseadus

www.sm.ee > tegevus > uus töölepingu seadus

Tööturuteenused, hüvitised, toetused, töö leidmise võimalused, töö välismaal, tähtsad kontaktid

www.sm.ee > sinule > tööotsijale www.sm.ee/tooabi

Noorsootööalane seadusandlus

www.entk.ee > noortevaldkonna õigusaktid

Noorsootöö suunamise ja korraldamisega seonduv. Erinoorsootöö, noorte huviharidus ja huvitegevus, noorte teavitamine, nõustamine, noorsootööalane www.entk.ee > noorsootöö korraldus koolitus, noorte tervistav ja arendav puhkus (noortelaagrite tegevus), noorte töökasvatus, rahvusvaheline noorsootöö, noorte osalus


24

Asutus

Info edastamise vorm; uuringu tüüp/nimetus

Kust/kuidas infot saan?

Keskraamatukogu

Maksu- ja Tolliamet

TÄIENDAVAD VÕIMALUSED Info noortele maksumaksja õiguswww.emta.ee > erakliendile > noortele te ja kohustuste teemadel

Tööteemalised väljaanded

Tallinna Keskraamatukogus ja haruraamatukogudes paigutusindeksid: 331: Tööjõud. Tööhõive 349.2: Tööõigus

Kuidas leida internetis tööportaale või vormistada CV-d ja teisi dokumente

www.tln.lib.ee/index.php?id=6531 Keskraamatukogu lugemissaalis asub infomapp „Karjääri kujundamise dokumendid“


25 4. Nõuandeid tööturuinfo mõistmiseks Tavaliselt tuleb inimeste karjäärivajadustele erinevalt läheneda. Infootsingu õnnestumiseks on oluline teada, milliseid allikaid ja infootsingu strateegiaid kasutada. Järgnevalt esitatavad nõuanded aitavad paremini orienteeruda infotulvas ning vormida tööturuinfost hea ja usaldusväärne karjääriinfo. Nõuandeid täiendavad illustreerivad näited. Esmalt tuleb selgeks teha peamised mõisted – see aitab vähendada mitmeti tõlgendatavust. Mõnedele uuringutele on lisatud eraldi peatükk mõistete sisu seletusest või on olulisemaid lühendid/mõisted lahti seletatud sissejuhatuses. Ka joonealused viited ja märkused aitavad sisu avada. Uuringust annab kõige kiirema ülevaate tavaliselt kokkuvõttev või sissejuhatav peatükk. Samas oleneb kõik loomulikult sellest, mis lugejat kõige rohkem huvitab. Näiteks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) prognoosis tasub esmalt läbi lugeda peatükk „Prognoos ja tegelikkus“ – sealt saab ülevaate uuringu eeldustest, teemaderingist ja järeldustest. Tavaliselt tuuakse kokkuvõtetes kõige olulisem välja. Sisulisema poole pealt annavad kiire ülevaate joonised ja tabelid. Joonistel/graafikutel tuleb jälgida: pealkirja, legendi (mis joonisel kujutatud on – mida näitavad tulbad, jooned, sektorid), arvnäitajaid (määr, maht, aasta). Tabelitel tuleb lisaks jälgida lahtrite pealkirju ja lahtrites olevate arvude/lühendite tähendust. Hea võrdleva koondülevaate tegevusalade lõikes annavad ka lisades olevad tabelid (nt MKM prognoosis). Lisades võib olla ka muid selgitavaid materjale. Ükski uuring ja prognoos ei näita absoluutset tõde ning seetõttu tuleb neisse suhtuda teatava reservatsiooniga. Majandusartiklite lugemisel tuleb tähelepanu pöörata artikli ilmumise kohale (nt võib tõenäoliselt usaldusväärsemaks pidada Postimehe kui Õhtulehe artiklit), loo autorile (eriti arvamusartikli korral), ning sellele, milliseid näiteid kasutatakse väidete tõestamiseks (millele tuginetakse – uuringud, analüüsid, statistika ja nende uudsus, koostajad).

Järgnevalt mõned nõuanded koos illustreerivate näidetega. Kontrolli kuupäeva. Kas tegu on ajalooliste andmete, hetkeseisu kirjelduse või prognoosiga? Kindlasti tuleb hinnata, milliseid korrektsioone võib olla kaasa toonud muutunud majandusolukord. Sageli ei ole andmed kättesaadavad just meid huvitava piirkonna, vanusegrupi, majandussektori vm kohta. Sellisel juhul tuleb põhjalikult kaaluda, kas tulemused on laiendatavad ka meid huvitavale sihtgrupile.


26

Näide olukorra muutusest: 2008. aasta keskmine tööpuudus 15–74-aastaste inimeste seas oli 5,5%, vaid aasta hiljem juba 13,8%. Kui 2008. aastal valitsenud olukorda tööturul saab vaevalt kirjeldada kui töötajate jaoks problemaatilist, siis aasta hiljem oli olukord kardinaalselt muutunud ning tööturul valitses Eesti ajaloo üks suuremaid kriise. Süvene numbritesse. Kas tegu on absoluutarvu või protsendiga? Kui protsendiga, siis protsendiga millest? Kas on antud ka keskmine, millega seda protsenti võrrelda? Kui tegu on numbritega, siis jälgi milliste ühikutega on tegemist – kas sajad, tuhanded, miljonid?

Näide numbritesse mittesüvenemisest: Heaks näiteks numbritesse mittesüvenemisest on mitmete välisanalüütikute kommentaarid Balti riikide majanduse kohta, kus kõigi kolme riigi olukorda hinnati sarnaseks. Seda tehti peamiselt majanduskasvu kiire kukkumise ja tööpuuduse kasvu põhjal, jättes tähelepanuta terve hulga muid näitajaid (nt reservide olemasolu) ja eelarvepoliitilised muudatused, mis kokkuvõttes on viinud selleni, et Eesti on sisuliselt valmis eurotsooniga liituma, samal ajal kui Lätil võtab riigirahanduse stabiliseerimine veel mitmeid aastaid aega.

Mis on graafiku või joonise algallikas? Kas see allikas on usaldusväärne? Kui graafikul on näha järske tõuse või langusi, siis pööra tähelepanu ajaperioodile, mille kohta antud graafik on koostatud ning ka sellele, millises kontekstis seda kasutati. See võib olla ka mõne suurema graafiku osa, mis on nö kontekstist välja võetud (ehk tegelikult on tegu väga ühtlaselt kulgeva joonega, kuid mingil põhjusel on üksik kõikumine esile toodud). Samuti on oluline vaadata skaalasid – kui skaala algab mitte nullist, vaid oluliselt kõrgemalt või madalamalt, võimendab see visuaalselt näitaja kõikumist.

Näide ajutise muutuse juhuslikkusest: Kui registreeritud töötute arv väheneb ühel nädalal 211 inimese võrra, sellele eelnevatel nädalatel on aga kasvanud võrreldes varasemate kuude tasemega, siis kindlasti ei saa rääkida registreeritud töötute arvu vähenemise trendist. Nädal on liiga lühike aeg ja selle aja jooksul toimuvad muutused võivad olla juhuslikud. Näites antud juhul andis oma osa registreeritud töötute arvu vähenemisse see, et kaitsevägi kutsus mingi osa noori töötuid mehi sel nädalal kaitseväeteenistusse. Seega ei ole päris korrektne teha pikaajalisi põhjapanevaid järeldusi ilma, et trendi muutus oleks veidi pikema andmerea poolt kinnitatud.


27

Näide muutuste visuaalsest võimendamisest: Järgneval joonisel on veelkord toodud jooniselt 2 (vt lk 9) tuttav informatsioon erialase hariduseta inimeste osakaalust registreeritud töötute hulgas. Originaalse joonise puhul järeldasime, et see näitaja on püsinud suhteliselt stabiilsena. Esitades vertikaaltelje skaala vahemikus 45%-55% (esialgse 0%-60% asemel) tundub, et see näitaja on olnud päris kõikuv, samuti paistab silma selge langev trend, seda vaatamata sellele, et reaalsuses on languse ulatuseks vaid mõned üksikud protsendipunktid. 55% 53% 51% 49% 47%

0

0

01 .2

03 1.

1.

01

.2

01

9

9

00 .2

11 1.

.2

1.

09

00 .2

07 1.

00

9

9

9

00

00

.2

05

1.

.2

1.

03

00

00

.2

1.

01

.2 11

1.

9

8

8 00

00

.2

09

1.

.2 07

1.

1.

05

.2

00

8

8

8

8 1.

03

.2

00

00

7 1.

01

.2

7

00

00

1.

11

.2

7

.2

1.

09

00

00

.2

1.

07

.2 05

1.

1.

03

.2

00

7

7

45%

Joonis 6. Erialase hariduseta inimeste osakaal registreeritud töötute hulgas (muudetud kujul joonis 2, lk 9 Toim.) Mis on numbrite taga? Mida on tegelikult võrreldud? Kas algandmed on võrreldavad? Näide võrreldamatute arvude võrdlemisest: Ajalehes ilmunud „Rahvusvaheline palkade ja maksukoormuse võrdlus“ näitas, et Eestis on tööjõu maksukoormus suur. Eestis peab 30 000 krooni teeniv inimene maksma maksudeks märksa suurema osa oma palgast kui Soomes või Norras. Välja jäeti toomata see, et Eestis 30 000 krooni teeniv töötaja on kõrgepalgaline, kuid Soomes ja Norras oleks ta keskmisest madalamat palka teeniv inimene. Ka on Eesti elatustase madalam. Kui võrrelda mõlemas riigis kõrgepalgalist tööjõudu (Eestis 30 000 ja Põhjamaades 90 000 krooni palgaga), siis selgub, et Eestis on kõrgepalgaliste maksukoormus hoopis väike.

Näide tausta olulisusest: Ida-Virumaal on registreeritud töötus Eesti keskmisest kõrgem. Kas sellest saab järeldada, et majanduskriis on Ida-Virumaa töötajaid tabanud tugevamini kui ülejäänud Eesti elanikke? Enne sellise järelduse tegemist on tegelikult vaja teada, kuidas IdaVirumaal olid töötusega lood enne kriisi ja kuidas on pilt võrreldes teiste Eesti maakondadega kriisi ajal muutunud. Kui vaadata, mis on kriisi tulemusel töötusega juhtunud, siis selgub, et Ida-Virumaal oli registreeritud töötus Eesti keskmisest kõrgem juba enne majanduslangust ning kasvas protsentuaalselt vähem kui Eesti keskmine tööpuudus.


28 Mida näitavad töötuse andmed? Kas need kajastavad registreeritud töötust või üldist töötust? Arvestada tuleb sellega, et kõik tööotsijad ei saa või ei soovi end töötuna arvele võtta, mistõttu registreeritud töötuid on Eestis alati olnud vähem kui kõiki tööotsijaid kokku. Ka näitavad andmed, et töötuks registreerumise aktiivsus erineb tööotsijate seas nii majandusolukorrast tulenevalt kui soo lõikes. Näide töötuks registreerumisest: Majanduslanguse ajal suureneb nende osa, kes otsustavad töötuks registreerudes end arvele võtta ning seetõttu kasvab registreeritud töötus siis üldisest töötusest kiiremini. Eestis torkab ka silma, et naised võtavad end töötuks jäädes sagedamini töötuna arvele kui mehed. Kui töötukassa poolt operatiivselt avaldatavatest numbritest selgub, et registreeritud töötus on võrreldes aasta taguse ajaga kasvanud näiteks kolm korda ning et registreeritud töötutest moodustavad naised enamuse, siis ei tähenda see, et üldiselt tööturul oleksid toimunud täpselt samasugused muutused (töötute koguarv võib olla kasvanud hoopis 2,5 korda ja mehed võivad moodustada sellest enamuse).

Mis on keskmine palk? Eestis kasutatakse sageli kolme metoodiliselt täiesti erinevat näitajat, mida kiputakse aegajalt keskmiseks palgaks nimetama. Keskmise palga all tuleks siiski mõista Statistikaameti poolt avaldatud täistööajale taandatud (ehk kui inimene töötas pool kuud ja sai 5000 krooni palka, siis on tema täistööajale taandatud palk 10 000 krooni) keskmist kuupalka (keskmine leitakse aritmeetilise keskmisena). Lisaks sellele avaldab ka Maksu- ja Tolliamet tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonidega raporteeritud palkade keskmist näitajat. Selle puhul ei ole andmed täistööajale taandatud, samuti võib erinevus sisse tulla sellest, et kuna Maksu- ja Tolliametile edastatavate andmetega kaasneb reaalne kohustus tasuda makse, võivad need numbrid Statistikaametile edastatutest täpsusklassi võrra erineda. Lisaks eeltoodule avaldatakse aegajalt ka mediaanpalka. Kui järjestada kõik inimesed nende poolt teenitava palga järgi, siis on mediaanpalk see palk, millest 50% teenib rohkem ja 50% vähem. Keskmine palk on mõjutatud kõrgemapalgaliste töötajate palganumbrite poolt, mis tähendab, et see on reeglina suurem (Eesti 2007. aasta andmetel ca 20%) kui mediaanpalk. Näide palgastatistikast: Kõige eredamaks näiteks segadusest palgastatistika tõlgendamisel on koolilõpetajate palgasoov tööturule sisenemisel. Sageli loodetakse oma esimesel töökohal teenida vähemalt keskmist palka, mis tähendab, et värskelt tööturule sisenenud inimene peaks kohe saama ca 20% kõrgemat palka kui pooled tööturul hõivatud inimesed. Võttes arvesse seda, et neil puudub igasugune töökogemus, on selline soov sageli ebarealistlik.


29 Valdkonna terminoloogia Tööjõu-uuringu põhimõisted ja -näitajad:

(1) Tööealine rahvastik

(2) Majanduslikult aktiivne rahvastik ehk tööjõud

(4) Töötaja ehk tööga hõivatu

(5) Töötu

(3) Majanduslikult mitteaktiivne rahvastik

• Pensioniealised • Õppimas • Hoolitsevad pereliikmete eest • Haiged või invaliidid • Heitunud

(ei usu töö leidmise võimalusse)

• Muud põhjused

Tööjõus osalemise määr s.t. tööjõu osatähtsus tööealises rahvastikus = (2)/(1) Tööhõive määr s.t. hõivatute osatähtsus tööealises rahvastikus = (4)/(1) Töötuse määr s.t. töötute osatähtsus tööjõus = (5)/(2) Amet/töökoht (job/occupation) – kindlate tööülesannete ja vastutusega tööalane tasustatav tegevus. Ametiühingud (trade unions) – töötajate esindusorganisatsioonid, mis kaitsevad töötajate huvisid ja esindavad töötajaskonda läbirääkimistel ettevõtte administratsiooniga (omanikega). Andmebaas (database) – vastavalt kindlale struktuurile organiseeritud rakendusvaldkondi toetavate andmete kogum. Andmed (data) – info koostisosad ning ei oma ilma kontekstita tähendust. Andmete all mõistetakse abstraheeritud ja tooreid, kasulikke või mittekasulikke, diskreetseid ja objektiivseid kogumeid, mille vorm võimaldab neid säilitada, koguda, edastada, töödelda, kuid millel ei ole iseseisvat väärtust inimese jaoks. Avatud sektor (tradable sector) – majandustegevusalad, millel tegutseva ettevõtted konkureerivad ettevõtetega, mis tegutsevad nii sees- kui väljapool riigipiire. Deflatsioon (deflation) – käibel oleva raha hulga vähenemine, millega kaasneb hindade alanemine ja raha ostujõu suurenemine. Vastand: inflatsioon. Demograafia (demography) – rahvastikuteadus, mis annab infot demograafiliste sündmuste kohta, sünd, surm, abiellumine, abielulahutus, lapsendamine jne – fikseeritakse ametlike dokumentidega.


30 Elatusmiinimum (subsistence level) – inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis võimaldab tööjõu säilimist ja taastamist; selle vähenemine põhjustaks elukvaliteedi olulist langemist. Elukoht (place of residence) - piirkond või asula, kus inimene alaliselt või peamiselt elab. Rändestatistikas kasutatakse registreeritud elukoha andmeid. Elukoht registreeritakse, kui isik vormistab teate eelmisest elukohast lahkumise ja uude elukohta saabumise kohta. Emigratsioon e väljaränne (emigration) – elanike lahkumine kodumaalt eesmärgiga ajutiselt või alaliselt asuda elama mõnda teiste riiki; mõjutab oluliselt rahvastiku vanuselist ja soolist koostist, sest sageli on väljarändajateks aktiivsed noored, eriti mehed. (Eesti puhul isiku elama asumine mõnda välisriiki) Ettevõte/ firma (company, enterprise, firm) – tööjõu ja kapitaliga varustatud iseseisev majandusüksus; majandusliku institutsiooni üldnimetus. Iseseisva majandusüksuse tunnusteks on varade lahusus, oma bilanss, raamatupidamine ja juhtimine. Heaolumajandus (welfare economy) – majandussüsteem, milles juhtimisel lähtutakse eeldusest, et riiklik sekkumine turumajandusse võimaldab parandada ühiskonnaliikmete sotsiaalset heaolu. Heitunud isik (discouraged worker) – mittetöötav isik, kes sooviks töötada ja oleks valmis töö olemasolu korral ka kohe tööle asuma, kuid ei otsi aktiivselt tööd, sest on kaotanud lootuse seda leida. Immigratsioon e sisseränne (immigration) – mingile maale alaliselt või ajutiselt elama asumine. Immigratsioon mõjutab oluliselt rahvastiku vanuselist koosseisu. (Eesti puhul isiku elama saabumine Eestisse teisest riigist) Inflatsioon (inflation) – raha väärtuse langemine, ostujõu vähenemine; käibelolev rahamass ületab kaubakäibe vajadused, selle tagajärjeks on üldine hindade tõus ja reaalpalga langus. Inflatsiooni mõõdetakse hinnaindeksitega, nt tarbijahinnaindeks väljendab tarbijahindade keskmist muutust. Vastand: deflatsioon. Info (information) – korrastatud, konteksti asetatud ja süstematiseeritud andmed, mis omavad tähendust vastuvõtja jaoks. Info üleküllus (overabundance of information) – olukord, kus süsteemi sisendiks on rohkem informatsiooni kui süsteem jõuab vastu võtta. Karjäär (career) – inimese elukestev haridus- ja tööalane areng kõigi tema elu rollide omavahelises kooskõlas. Kutse (profession) – erinevatel töökohtadel töötamiseks vajalikud teadmised, oskused ja vilumused, mis omandatakse süstemaatiliselt õppides või kestvalt töötades. Leibkond (household) – ühisel aadressil elavad isikud, keda seob ühine kodune majapidamine (ühine eelarve ja ühine toit). Üksinda elav isik loetakse omaette leibkonnaks. Leibkonna liikmete vaheline sugulus- või hõimlussuhe ei ole tingimata vajalik.


31 Majandussektorid: • primaar- e hankiv majandussektor (primary or providing sector) – loodusvarade hankimisel põhinevad tegevusalad: maavarade kaevandamine, põllumajandus, kalandus, metsandus, jahindus; • s ekundaarne e töötlev majandussektor (secondary or manufacturing sector) –primaarse majandussektori toodangut töötlevad majandusharud: energeetika, metallurgia, masina-, keemia-, toiduaine- ja kergetööstus; • t ertsiaarne e kolmandane e teenindav sektor (tertiary or service sector) – mitteaineliste hüvede tootmine, ühiskonda teenindavad ja tootjat tarbijaga siduvad tegevusalad: veondus, side, äri- ja finantsteenused, teadus, haridus, tervishoid, kultuur, olmeteenused, puhkemajandus; •k  vaternaar- e neljas sektor (quaternary sector) – tegevusalad, mis tegelevad infotehnoloogia, majandusnõustamise, teadusliku uurimistöö ja arendustegevusega. Oskused (skills) – inimeses suutlikkus midagi väga hästi teha; oskused põhinevad teadmistele ja vilumustele. Prognoosimine (forecasting) – tegevus, mille eesmärk on ära arvata tuleviku sündmusi, olukordi, trende ja tulemusi organisatsiooni tegevuskeskkonnas. Rahvaloendus (census) - protsess, kus riigis või mingil kindlapiirilisel maa-alal, korraldatakse ettevalmistusega isikute ja metoodika abil oma haldusalas olevate elanike loendus. Rahvaloendust korraldatakse elanike arvu, soo, rahvuse, paiknemise, majandusliku ja sotsiaalse jaotumuse ja muu teadasaamiseks. Eestis on rahvaloenduse põhikorraldajaks Statistikaamet. Rahvastik (population) – ühes haldusüksuses või asulas kohalolevad alalised elanikud ja lisaks sealt vähem kui aasta ajutiselt äraolevad elanikud. Rahvus (nation) – riigi kodanikkonna osa, mis on piiritletav etniliste tunnuste alusel. Isikul on õigus tunnistada end selle rahvuse liikmeks, kellega ta tunneb end kõige tihedamini etniliselt ja kultuuriliselt seotud olevat. Küsitlustes märgitakse rahvus isiku enesemääratluse järgi. Sertifitseerimine (certification) – vajalike oskuste, teadmiste, võimete kohta ametliku kinnituse andmine. Enamasti seotud hariduse/ koolitusnõuete täitmisega. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) (gross domestic product GDP) – riigis aasta jooksul loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses. SKP ühe elaniku kohta saadakse, kui jagatakse aasta jooksul loodud SKP riigi rahvaarvuga. Standardiseerimine (standardization) – normatiivide väljatöötamine, millega tegevusi, tulemusi või oskusi võrrelda. Suletud sektor (non-tradable sector) – majandussektorid, mille ettevõtted ei konkureeriti välisriikide ettevõtetega (nt valitsusasutused). Säästmine (saving) – tarbimise edasilükkamine tulevikku ning rahaliste vahendite kogumine tulevase tarbimise heaks.


32 Taastootmise tase (replacement level) – rahvastiku taastootmiseks vajalik sündimus ELi riikides on ca 2,1 last naise kohta. Tarbijahinnaindeks (consumer price index) – indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust Tarbimismaksud (consumption taxes) – käibemaks, tollimaks, aktsiisimaks, autode registreerimistasu, müügimaks, saastetasud, kalapüügiõiguse tasu, paadimaks. Trend (trend) – arengusuund; pikaajaline muutus. Töö (work, labour) – inimese sihipärane kehaline või vaimne tegevus, mille eesmärk on luua hüviseid või saada tulu. Tööealine rahvastik (working-age population) – vanuseliselt tööealisuse alampiiri ja pensioniea vahele jääv rahvastiku osa. Tööhõive (employment) – töö või sellega võrdsustatud tegevusega hõivatud rahvastik. Tööga on hõivatud kõik palgatöötajad ning kasumit taotleva ettevõtlusega tegutsevad inimesed. Tööhõivemäär (employment rate) – töötavate e tööga hõivatud inimeste osatähtsus (%) tööealises elanikkonnas. Tööjõud (labour force) – majanduslikult aktiivne rahvastik; isikud, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama (hõivatute ja töötute summa), s.h ajateenijad; v.a pensionärid, õpilased. Tööjõu liikuvus e mobiilsus (labour mobility) – tööjõu ümberpaiknemine töökoha saamise, kaotamise või vahetamise tagajärjel. Tööjõu nõudlus (employment requirement/ demand) - näitab, kui paljud ettevõtted soovivad töötajaid teatud palgaga tööle võtta. Tööjõu puudus (labour shortage) - tööturu situatsioon, kus tööjõu nõudlus on suurem kui tööjõu pakkumine. Tööjõumaksud (labour taxes) – sotsiaalkindlustusmaksed ning füüsilise isiku tulumaks. Tööjõupakkumine (labour supply) - näitab kui palju on neid inimesi, kes tahavad töötada mingi kindla palga eest. Tööjõu-uuring (labour force survey) - Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) metoodika järgi korraldatud üleriigiline uuring, mille eesmärk on saada ülevaade rahvastiku tööoludest, tööhõivest ja töötusest ning nende muutustest. Tööpuudus e töötus (unemployment) – olukord, kus inimene on vaba ja valmis tööle siirduma, kuid ei ole hetkel endale sobilikku tööd leidnud. S.o tööturu situatsioon, kus tööjõu pakkumine on suurem kui tööjõu nõudlus ja osa inimesi jääb selle tõttu tööta. • noorte töötus – noortest mitteaktiivseid (nt õppivad noored) on ca 60%, seega läheb töötuse arutamisel arvesse 40%;


33 • siirdetöötus – ajutine, kuid vältimatu, nt töö-või elukoha vahetusel esinev töötus; • struktuurne töötus – tekib siis, kui tööjõu kvaliteet (oskused, hariduse tase ja kvalifikatsioon) ja paiknemine ei lange kokku töönõudmise vajadustega; • t sükliline töötus – oleneb majanduse hetkeseisust, tsüklilisusest; majanduslanguse perioodil töötus kasvab, majanduskasvu tingimustes kahaneb. Töötaja ehk (tööga) hõivatu (employee) – isik, kes töötab ja saab selle eest tasu kas palgatöötajana, ettevõtjana või vabakutselisena; töötab otsese tasuta pereettevõttes või oma talus; ajutiselt ei tööta. Töötu (unemployed) – isik, kelle puhul on üheaegselt täidetud kolm tingimust: on ilma tööta (ei tööta kusagil ega puudu ajutiselt töölt); on töö leidmisel valmis kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustama; otsib aktiivselt tööd. Töötu abiraha (unemployment compensation/ benefit) – riiklikku abiraha makstakse Eesti alalisele elanikule; tähtajalise elamisloa alusel Eestis elavale välismaalasele; Eestis viibivale pagulasele kuni elamisloa tähtaja lõppemiseni. Tööturg (labour market) - turg, kus inimene müüb oma tööjõudu ja ettevõtja (tööandja) ostab tööjõudu, makstes selle eest töötasu. Tööturuinfo (labour market information) – info, mis sisaldab endas andmeid tööhõivest, vabadest töökohtadest, kvalifikatsioonidest ja töötingimustest. Töötuskindlustushüvitis (unemployment insurance benefit) – töötuskindlustusmaksest laekunud summadest välja makstav töötuskindlustushüvitis.


34 Kasutatud materjalid Abiks otsustajale. Tallinn: SA Innove, 2009 Björnsjö, A. et al. Jobs of the future. Lissabon: The Lisbon Council, 2005 Kraut, L. Kõrghariduse omandanute ja õpingud katkestanute võrdlus töötasult laekunud tulumaksu põhjal. Tallinn: PRAXIS, 2005 Liiv, M. Kutsestandard uueneb. 2006 Oskuste vajadus Euroopa tööturul aastani 2020. Tallinn: SA Innove, 2008 Randma, T. et al. Ettevõtluse alused. Õppematerjal. Tallinn: SA Innove, 2007 Roheline majandus. Mis? Milleks? Kuidas? Tallinn: SA Innove, 2010 Välisinvestor. Tallinn: 2009

Mõistete algallikad: Allpere, A. Väike inimgeograafia ning ühiskonnateaduste oskussõnastik. Avita, 2003 http://juhtimine.ee/valik-finantsteemalisi-moisteid http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Sotsiaalelu/15Tooturg/10Tootud/02Aastastatistika/TT04.htm www.avatar.ee/majanduseabc/index.php?ID=151 www.rajaleidja.ee www.stat.ee/files/koolinurk/abiks/artiklid/toojou_uuring.php


35 M채rkmed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .


M채rkmed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tooturuinfo teejuht 2010  

nõuandeid karjäärispetsialistile tööturuinfo mõistmiseks Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove Tallinn 2010

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you