Page 56

SOE ULG

Jalgpallipalvus Jalgpall on mulle nagu religioon. Ma kummardan palli ja kohtlen teda nagu Jumalat. Pele

1.

Ühes hiljutises intervjuus küsiti paavst Franciscuselt, kas Lionel Messi nimetamine Jumalaks on pühaduseteotus. Kõnekas – nagu ilmsesti küsimuspüstitus isegi – oli San Lorenzo fännist püha isa vastus. Rangelt võttes muidugi jumalateotus, aga tegemist on ju pigem igapäevase ja populaarse väljendiga, „teda on väljakul hea vaadata, aga ta ei ole Jumal“. Jalgpalli ja religiooni (kitsamalt jalgpalli religioosse mõõtme) eritlemine on viimastel kümnenditel olnud nii jalgpalliteoorias kui ka kampsunifilosoofias tähelepanuväärselt sage. Kas jalgpall on religioon? Kas jalgpall on kvaasireligioon? Kuidas külgnevad jalgpall ja uusspirituaalsus, milles on dogmad lõdvemad? Nende küsimuste püstitamine ei näi olevat siiski ei viljakas ega täpne. Küll aga võiks esiplaanile kerkida küsimus, millised jalgpalli spirituaalsed aspektid põhistavad selle ülemaailmset levikut ja fenomeni. Ja võibolla sedagi, miks on jalgpalliusku inimesi rohkem kui katoliiklasi või moslemeid? Külgnevusi – iseäranis jalgpallifännide käitumismustris – on organiseeritud religiooniga muidugi palju. Esmalt kinnistab jalgpall kogukondlikku identiteeti, annab turvatunnet, kujundab väärtushinnanguid, liidab inimesi. Ja mis ehk veel märgilisem, seda tehakse koos teistega, teadvused ühenduvad, sulavad kokku – see on jagatud moraalsus. Me elame rangelt tsüklilises ajas – iga nädal tullakse staadionile, iga hooaeg koosneb kindlatest perioodidest, millega kaasnevad kindlad rituaalid. Meenub ka jutuajamine ühe uruguaylasega, kes väitis, et tema perekond lõpetas suhtlemise noorema vennaga, sest too lõhkus perekonna traditsioone ja eelistas Penaroli asemel Nacionali … Rituaalsed dogmad ja vormid loovad kogukon-

56

JALKA JUULI 2019

nale pinnase, et tulla elu ja kannatustega toime ka järgmise nädalakese. Jalgpall aitab struktureerida elu, korrastada maailma, mõtestada argipäeva, tajuda midagi kõrgemat (ülevamat, üleloomulikku, transtsendentsetki?), meist sõltumatut hoomamatut suuremat loogikat. Jalgpallifänn järgib kogu elu reegleid, mida nii-öelda tavategelikkuses ei eksisteeri. No ja rääkimata jalgpalli sõnavarast: usk, pühendumus, palved, ohverdamine, vaimsus, kannatamine, tähistamine. Jalgpallifännide käitumine meenutab religioosseid tseremooniaid: ülistuslaulud, kulunud viisijupid meeskonna toetuseks, kokkulepitud koreograafia. Jalgpall kui midagi religioosset on sisemiselt muidugi paljune ja enamasti võrdlemisi paindlik. See on modernne kõrvalnäht, mille puhul on igaühe kuuluvus erinev, selle reeglid on lihtsad, mispärast pole kogukonda pääseda sugugi keeruline. Sääraste sarnasuste loetlemine võiks kesta veel pikki lehekülgi. Ehk peaksime aga hoopis küsima, kas jalgpall muudab meie igapäevaeetikat? Õpetab meid armastama? Annab arusaama sellest, mis on armastus ja hoolivus? Mis on inimene? Või õpetab jalgpall meid hoopis uskuma? Sest tõepoolest, mitu uurimust on ilmekalt näidanud, et jalgpallifännide seas on religioossete inimeste osakaal suurem kui tavaliselt. Või see kuulus näide, et meessoost fännide abielud kestavad märgatavalt kauem kui mittefännide omad. Ja kas pole nii, et eestiliku jalgpallikultuuri anomaalsuse põhjuseid võiks otsida just religioonileigusest ja tugevast spirituaalsusest? Näiteks kui Eestis ei peeta oluliseks ühte konkreetset usku, siis ehk just seepärast pole ka lojaalsus ühele klubile tavapärane?

2.

Olgu pealegi. Ajakirjas Vikerkaar hiljuti ilmunud essees pakub staarintellektuaal Alvar Loog välja radikaalsuse astme järgi koostatud jalgpallifanatismi tüpoloogia, mis koosneb 15 tasandist (alustades jalgpallisõpradest ja lõpetades ultratega).

Profile for Jalka

Jalka (juuli 2019)  

Juulikuu Jalka kaaneloos räägib koondise tugitala Konstantin Vassiljev peatreeneri vahetusest ja rahvusmeeskonna hetkesisust.

Jalka (juuli 2019)  

Juulikuu Jalka kaaneloos räägib koondise tugitala Konstantin Vassiljev peatreeneri vahetusest ja rahvusmeeskonna hetkesisust.

Profile for jalka
Advertisement