Page 53

kui Eestis on korralik sisehall,“ selgitas Kask. „Ta ei taha teha ainult loenguid, vaid viia läbi treeninguid ja seda just talvisel ajal, kui peamiselt eduks põhja laotakse.“ Lisaks tingimustele ja teadmistele vajab Eesti ka kolmandat edusammast ja Kase sõnul on selleks sisemise põlemisega püsivad mängijad ja kohalikud treenerid. Sama momendi tõi välja ka Schirinzi, kelle sõnul ei piisa ainult mõne entusiasti panusest, vaid silmad peavad põlema kõigil, kes koondise eest mängivad või seda kõrvalt juhendavad. „Eesti mängijad on andekad, aga jalgpallis ei piisa kunagi ainult talendist: on vaja teha palju tööd,“ rääkis Schirinzi. „Šveitsi koondisega teeme trenni 365 päeva aastas. Mängijad ja treenerid, kes on valmis niimoodi panustama, on üks osa puslest, ja see on Eestis praegu puudu.“ Kari-Andri Kask tõi mängijate motivatsiooniprobleemi juures välja veel ühe tahu: Eesti rannakoondise suurim murekoht on suur kaadrivoolavus: „Šveitsi koondises on paljudel mängijatel kirjas rohkem kui 300 mängu, samas kui meie koondise kõige kogenenumaks mängijaks oli Vaiko Tammeväli, kes eelmisel aastal karjääri lõpetas. Talle järgneb viis-kuus meest, kellel on kirjas veidi üle 50 mängu.“ Ta selgitas, et paljuski on kaadrivoolavuse

Eesti koondis. Esireas vasakult: Priit Mäeorg, Erol Kigaste, Kevin Sooaluste ja Ervin Stüf. Tagareas vasakult: Kristian Marmor, Marko Truusalu, Joosep Juha, Rasmus Munskind, Taavi Tammo ja Markus Lukk.

põhjuseks asjaolu, et amatöörsportlastena mõjutavad koondislaste tegemisi argised mured: töö ja perekond. Kask lisas, et põletav probleem on ka väravavahtide põud, sest enam pole väravavahi roll ainult oma seljatagust kaitsta, vaid tänapäeva rannavutis on puurilukk ka oluline skoorija ja mängija, kellel on võimalus pöörata olukord oma tiimi kasuks juhul, kui kõik väljakumängijad on vastaste poolt kaetud. „Meil ei ole koondises väga suurt valikut, keda väravasse panna, aga seda annaks lahendada sellega, kui kohalikud treenerid teeksid rohkem skautimistööd ja kutsuksid mängijaid rannaliigadesse mängima,“ selgitas Kask, et koondise mängijate ring peab algama kodustest liigadest. Angelo Schirinzi tõi omakorda välja asjaolu, et korraliku arenguhüppe tegemiseks peab rannakoondisel olema ka korralik seljatagune. „Kui mind kutsuti Tahiti koondise peatreeneriks, anti mulle nii-öelda valge leht ja öeldi, et võin küsida kõike, mida on vaja, et meeskond tippu viia,“ meenutas kogenud treener. „Me mängisime Euroopas väga palju sõprusmänge ja seda on vaja ka Eestil: ei piisa sellest, et hooajal mängida neli-viis mängu, vaid on vaja pidada nii palju kohtumisi, kui võimalik, aga see nõuab raha ja alaliidu toetust.“

13. juulil

3+

12

... mängib Eesti rannajalgpalli koondis Tallinnas Soome ja Läti koondisega. Enne jaanipäeva polnud selge, kas mängima saabub ka Norra koondis.

paneks Eesti rannajalgpalli eestvedaja Kari-Andri Kask Eesti rahvusmeeskonnale hindeks senise 12 aasta esituste eest.

aastat tagasi loodi Eesti rannajalgpalli koondis. Eesti meistriliiga loodi neli aastat varem ehk aastal 2003. 2019 JUULI JALKA

53

Profile for Jalka

Jalka (juuli 2019)  

Juulikuu Jalka kaaneloos räägib koondise tugitala Konstantin Vassiljev peatreeneri vahetusest ja rahvusmeeskonna hetkesisust.

Jalka (juuli 2019)  

Juulikuu Jalka kaaneloos räägib koondise tugitala Konstantin Vassiljev peatreeneri vahetusest ja rahvusmeeskonna hetkesisust.

Profile for jalka
Advertisement