Page 49

MAAILM

500 tundi

Iglesia Maradoniana

Diego Costa

avalikkusele seni tundmatut filmimaterjali vaatas läbi filmi teinud meeskond.

ehk Maradona kirik on religioon, mis loodi 1998. aastal ja millel on ligi 200 000 liiget, kelle ajaarvestus algab Maradona sünniaastaga (1960).

sai oma Brasiilia vanematelt eesnime Maradona järgi, hoolimata sellest, et Brasiilia ja Argentiina on jalgpallis suurrivaalid.

Väärtuslikke kaadreid saadi ka Napoli ultrate juhilt Gennaro Montuorilt, kes suhtles Maradonaga lähedalt ja viibis muu hulgas meeskonna riietusruumis, kui 1987. aastal võideti Itaalia meistritiitel. Tänu nendele varastele kaadritele hõlmab film sisuliselt kogu Maradona elu: lapsepõlv, maailmarekordiliste üleminekutasudega klubivahetused (Boca Juniorsist Barcelonasse ja sealt Napolisse), neljade MM-võistluste kogu dramaatika (käega löödud ja imelise triblingu tulemusena löödud väravad inglastele, diskvalifitseerimine dopingu tarvitamise pärast jpm), eraelu ja muidugi tema hullumeelne Napoli-periood, mis kätkes ka sidemeid kohaliku maffiaga. Napoli oli erakordne valik. Ta saabus meeskonda, mis polnud võitnud ainsatki Itaalia meistritiitlit ja oli eelmisel hooajal meistrisarja 16 satsi seas 12. kohal. See oli keskpärane meeskond sellel hetkel maailma kõige tugevamas liigas Serie A-s. Maradona esimesel hooajal (1984/1985) tõusis meeskond kaheksandaks. Veel aastake hiljem kolmandaks ning krooniti 1987. aastal Itaalia meistriks. Järgneval kahel aastal oldi teised ja 1990. aastal jälle meistrid. Mõeldes maailma kõige suuremate meistrite peale, on raske ette kujutada, kes neist suutnuks Napoli-suguse keskpärase meeskonna tassida sisuliselt üksinda maailma tugevaima liiga meistriks. Seda sai teha üksnes keskväljamängija ja seepärast langevad jalgpallikuningaks peetav Pele ja Cristiano Ronaldo kohe välja – nad saanuks liiga vähe palli. Johan Cruyff? Aga tema tugevus seisnes heas mängujuhtimises, mis tähendas, et ka kaaslased pidid olema tasemel. Mis kasu on

Filmi toimetaja Chris King tööhoos.

Filmi Eesti esilinastuse päeval, 5. juulil saab täpselt 35 aastat päevast, mil Maradona liitus Napoliga ja tõusis jumala staatusesse.

headest söötudest keskväljakul, kui edasine rünnak ikkagi takerdub? Alfredo di Stefano? Võibolla. Aga temagi mängis Madridi Realis ja samamoodi nagu teiste staaride puhul puudub meil võrdlusmaterjal selle kohta, mida suutnuks mees keskpärases klubis. Lionel Messi? Olukorras, kus ta on terve elu mänginud Barcelonas ehk parimatest parimate keskel, puudub igasugune ettekujutus, kuidas saaks ta hakkama teistsuguses keskkonnas. (Tehkem mõtteeksperiment ja kujutlegem, et Messi siirdub sügisel näiteks Crystal Palace’i, Udinesesse või Mainzi – kõik tänavu oma riigi 12. meeskonnad. Superstaare juurde ei osteta. Kas kolme aastaga meistriks?) Sama kehtib koondisejalgpallis. Maradona kohta võime kujundlikus keeles öelda, et 1986. aasta MM-tiitli võitis ta Argentiinale üksi. Pele panus Brasiilia kolme MM-tiitlisse oli kindlasti väiksem. Cruyffi ja Messi tee peatus finaalis.

Napoli jumal

Kuid tagasi Napoli juurde. See linn ja selle jalgpallihullus üllatas isegi Maradonat, kes tõdes: see on linn, mis elab pühapäevast pühapäevani (mänguvoorust mänguvooruni). Itaalia jalgpallis võimendus riigi rikka põhjaosa ja vaese lõuna konflikt. Eriti terav oli vastasseis väljakul eduka Torino Juventusega. Põhjas võeti Napolit vastu mõnitavate tribüüniloosungitega, milles nimetati lõunast pärit inimesi alaarenenuks. Sooviti, et Vesuuvi vulkaan uuesti purskaks ja Napoli linna enda alla mataks, napollasi tervitati tsivilisatsiooni saabumise puhul ja filmis kõlas ka üleskutse „peske end tulega!“. Maradona maandus keset armastust ja vihkamist. 2019 JUULI JALKA

49

Profile for Jalka

Jalka (juuli 2019)  

Juulikuu Jalka kaaneloos räägib koondise tugitala Konstantin Vassiljev peatreeneri vahetusest ja rahvusmeeskonna hetkesisust.

Jalka (juuli 2019)  

Juulikuu Jalka kaaneloos räägib koondise tugitala Konstantin Vassiljev peatreeneri vahetusest ja rahvusmeeskonna hetkesisust.

Profile for jalka
Advertisement