Page 20

2-KÕNE

Kõigi aegade

Aasta kodanikuks

Aasta parimaks

Eesti seitsmendaks jalgpalluriks valis ajakiri Jalka Vassiljevi eelmises numbris.

valiti Kostja 2011. aastal. Valgetähe IV klassi teenetemärgi sai ta 2013. aastal.

jalgpalluriks on Kostja valitud kolmel ja Hõbepalli on ta pälvinud viiel korral.

Paar asja. Järgmisel aastal on Eestis U17 EM-finaalturniir. Praegu valmistatakse meeskonda ette. Nendega tegeldakse intensiivselt. Olen ka paar korda käinud nende mänge vaatamas, suhelnud treeneritega. Järgmisel aastal saame teada, kas meie ettevalmistus õigustas end, kas see on põlvkond, mis viib meid edasi. Räägitakse, et A-koondise peatreener peab proovima noori mängijaid, kes viivad meid edasi. Sellest on lihtne rääkida, aga kui peatreeneril on lühike leping, siis ei hakka ta sellega tegelema. Ajakirjanikud ise ka vaatavad tulemusi ja kui treener kaotab, siis lepingut ei pikendata. Kui on pikem perspektiiv, saab treener tegeleda noorte kaasamisega. Aga kas see on õige tee? Me ei tea. Garantiid ju ei ole. Teiseks: meil on palju lapsi, kes tahavad jalgpalli mängida. See on hea. Aga mulle tundub, et paljuski on see jalgpalliga tegelemine. Ma ei ütle, et kehalise kasvatuse tunni tasemel, aga see on selline amatöörlik suhtumine jalgpalli. Mina läksin juba kümneaastasena jalgpallilaagrisse. Tegime kolm korda päevas trenni. Muul ajal mängisime lauatennist, tennist, koroonat, piljardit. Kuidas on lood praegu? Kas vanemad on nõus sellega, et lapsed treenivad terve suve? Jalgpalliga tegelemiseks on vaja palju ohverdada. Ei ole nii, et perekonnareisid viivad lapsed paariks nädalaks treeningult eemale. Kui ta siis jälle trenni tuleb ja kohe esimeses mängus väljakule ei pääse, on vanemad rahulolematud! Nemad tahavad, et lastel oleks huvitav ja lõbus. Aga kui tahame arendada tippjalgpalli, peavad olema eesmärgid ning suhtumine treeningutesse tõsisem ja rangem. Mitte natuke, vaid palju tõsisem. Ma räägin nendest, kes tahavad kuhugi jõuda.

20

JALKA JUULI 2019

Mitte midagi halba ei ole selles, kui ei taheta saada elukutseliseks jalgpalluriks, aga kui selline soov on, peab pühenduma. Lugesin Poola ajalehest, kuidas käivad asjad Saksamaal, kus on spetsiaalsed internaatkoolid. Sealt kasvavad profijalgpallurid. Me võime teha õigeid asju, aga teised ka arenevad. Miks meie välisklubidesse siirduvad mängijad pingile potsatavad? Sageli on muster selline, et treener, kes ta kutsus, saab kiiresti kinga ja uus treener Eesti mängijat ei hinda. Kas asi on selles, et eestlasi palkavadki tabeli lõpuosa klubid, kes otsivad odavamaid mängijaid, ja treeneritool nagunii kõigub? Minu karjääris on pidevalt olnud nõnda, et treener vallandatakse. See on osa jalgpallist. See on nii olnud ja jääb nii. Kui uus treener eelistab kedagi teist, peab tööd ikka edasi tegema. Peab olema kannatlik, küll see lõpuks ära tasub. Sellega peab arvestama, et konkurents on suur, isegi väga suur, sest turg on lai. Ükskõik kust maailma nurgast võib tulla häid mängijaid. Muidugi loeb ka raha ja paljud Kesk-Euroopa klubid otsivad odavamaid mängijaid, aga peame olema ise piisavalt head, et oma šanss ära kasutada. See on ju meie võimalus, kui meid odavama hinna pärast tahetakse. Praktika näitab, et välismaale minna on üks asi, aga platsile saada teine asi. Iga uut tulijat vaadatakse kui koha äravõtjat. Nii vuhises Konstantin Vassiljevi imeline karistuslöök Põhja-Iirimaa väravasse. Foto: Lembit Peegel

Mis on lahti koondise füüsilise vastupidavusega? Meie treenerite koolituse süsteem soosib seda, et kõike tehakse palliga. Et treening oleks mänguline, et imiteeritaks mänguolukordi. Siit saame küsida, kas see suund aitab kaasa sellele, et mängijad oleksid vastupidavad. Oma karjääri jooksul olen kogenud eri treenerite lähenemist treeningule ja märganud, et palliga harjutamine on väga kasulik siis, kui rühmas on tehniliselt osavad mängijad. Siis püsib pall mängus, tempo on kiire ja selle käigus saavutatakse ka hea füüsiline vastupidavus. Kui grupis on aga tehniliselt vähem osavad pallurid, lendab pall kolme-nelja puute pärast mängust, mis tähendab tempo langust. Siis ei saa arendada ka füüsilist vastupidavust. Seega sõltub palliga treenimise efektiivsus paljuski rühma tehnilisest tasemest. Vana kooli inimesena ütlen, et pallita joosta on igav ja ebameeldiv, aga ka seda tuleb teha ja kui selleks valmis olla, tuleb see mängus kasuks. Jällegi – minu ajal tegime trenni ja ülejäänud aja veetsime ka staadionil. Saime kõva põhja alla. Kui palju tänapäeva lapsed treeningu kõrvalt sporti teevad?

Profile for Jalka

Jalka (juuli 2019)  

Juulikuu Jalka kaaneloos räägib koondise tugitala Konstantin Vassiljev peatreeneri vahetusest ja rahvusmeeskonna hetkesisust.

Jalka (juuli 2019)  

Juulikuu Jalka kaaneloos räägib koondise tugitala Konstantin Vassiljev peatreeneri vahetusest ja rahvusmeeskonna hetkesisust.

Profile for jalka
Advertisement