Page 15

KOONDIS

treenimine ja sellega kuuendas liigas mängimine mõjub mängulisele fitnessile. Selle kõrval on Eesti liiga midagi hoopis enamat, see pole jalutuskäik ja sealt on saanud Vassiljev enesekindlust. Muidugi on Vassiljev erandlik näide, sest tema tase on parem kui paljudel teistel Eesti koondislastel ja isegi kui ta mängis Poola kuuendas liigas, ei tulnud peatreener Martin Reimil pähegi, et jätab kutsumata mehe, kes mängib kusagil Poola metsade vahel.“ Mängukeskkond on Pärnpuu arvates see põhjus, miks eelistas Eesti koondise peatreener Martin Reim Eesti liigas pallivaid debütante neile, kes välisklubis mänguaega ei saa. Meie debütantidest-floralastest sai Vlasiy Sinyavskiy mängida 90 minutit ja Erik Sorga pool tundi. Samas jäi koondisekutseta Brent Lepistu, kes sai tuule tiibadesse sealtsamast Florast. „Ei saa öelda, et Sinyavskiy tegi väga hea mängu, aga hea mängu tegi ta kindlasti,“ hindas Pärnpuu. „Statistilised näitajad polnud küll nii head, aga tal oli võimalus lüüa 2 : 0. Väravavahi jalatõrje päästis vastased. See võinuks saada otsustavaks. Sinyavskiy mängis julgelt ja ma ütleks nii: see pall veel ei läinud sisse.“ „Sorga puhul ei näinud me tema võimekust, sest ta pidi tegema kaitsetööd,“ ütles Pärnpuu. „Ei Rauno Sappinen ega Sorga võtnud maha õhupalle põhjaiirlaste keskkaitsjate vastu, aga see on aru-

Sakslasi ei pidanud Mainzis ei Eesti kaitseliin ega meestemüür.

saadav, sest kaitsjad olid ülekaalus. Kolmandaks võtmekohaks selles mängus oli see, et me ei võitnud teisi palle. Vastased läksid neile julgelt peale ja said teised pallid kiiresti oma kontrolli alla.“

Saksa saun ja Mainzi masendus

Saksamaal Mainzis saadud 0 : 8 kaotus vallandas õigustatud pahameele ja epiteetide nagu Saksa saun ja Mainzi masendus laine. Õhtuleht lausa loobus „jalgpallihävingu ümberjutustusest“, et säästa oma lugejaid, ja piirdus fotokokkuvõttega. Eesti on varemgi kohtunud väga kõrgest klassist vastastega, kelle võidunumbrid on jäänud viisakuse piiridesse. Sakslaste puhul oli teada, et nemad vähemalt koduväljakul ei halasta ja kui on võimalus, lüüakse puur täis. Jalgpallis on aastakümneid räägitud sakslaste efektiivsusest. Kas see on põhjus, miks õnnestub sakslastel oma paremus suureskooriliselt maksma panna? Kas teistel tugevatel koondistel puudub võime oma tase suure skooriga maksma panna? Ja konkreetsel juhul: kui palju oli Mainzis tegemist sakslaste meisterlikkuse ja kui palju meie vigadega, mida saanuks vältida? „Arvan siiamaani, et sakslaste taset me 100% ei näinudki,“ rääkis Marko Pärnpuu. „Neil ei olnudki vajadust kogu auru välja lasta. Asi oli osaliselt ka

Georg Siimenson

70 050 pealtvaatajat

on ainus eestlane, kes Saksamaale värava löönud: MM-valikmängus (1937) Königsbergis, kus Eesti võitis avapoolaja.

kokku on vaadanud Eesti–Saksamaa nelja mängu: 17 000 Stettinis (1935), 18 000 Königsbergis (1937), 9000 Tallinnas (1939) ja 26 050 Mainzis (2019).

2019 JUULI JALKA

15

Profile for Jalka

Jalka (juuli 2019)  

Juulikuu Jalka kaaneloos räägib koondise tugitala Konstantin Vassiljev peatreeneri vahetusest ja rahvusmeeskonna hetkesisust.

Jalka (juuli 2019)  

Juulikuu Jalka kaaneloos räägib koondise tugitala Konstantin Vassiljev peatreeneri vahetusest ja rahvusmeeskonna hetkesisust.

Profile for jalka
Advertisement