Page 13

1-TEIST MÕTET Eesti rahvusmeeskond Königsbergis. Ees vasakult: Ralf Veideman, esindajad August Silber ja Oskar Koni, Elmar Tepp, Georg Siimenson. Taga vasakult: peaesindaja J. Luks, Saksamaa esindaja, Egon Parbo, Heinrich Uukkivi, Ferdinand Murr, Edmund Karp, Julius Kaljo, Juho Matsalu, Valter Neeris, Evald Tipner, Richard Kuremaa, ajakirjanik Oskar Lõvi, Karl-Rudolf Sillak, ajakirjanik Heino Mikkin, treener Bernhard Rein, ajakirjanik Ilmar Peterson.

nüüm Toomas Kivi) kinnitas, et oli Eesti treenerite ja varumeestega mõne meetri kaugusel meie väravast ning „pall ei olnud üle väravajoone!“. See värav murdis eestlased. Kõik neli väravat lõid sakslased nurgalöögiolukorrast, blokeerides Tipnerit. Ühel juhul lendas pall otse võrku. Eesti kaotas 1 : 4. Banketil keeldusid meie jalgpallijuhid andmast kohtunikule alaliidu märki, mis oli sellistel puhkudel tavapärane. Suure ehmatusega pääsenud sakslased tundsid aga suurt kergendust ja ülistasid eestlaste mängu, tituleerides Eestit isegi aasta kõige tugevamaks vastaseks. Banketil sai Oskar Lõvi jutule mitme Saksa tähega ja ka kohtunik Pfützneriga, kes esiti intervjuust keeldus (Eesti Spordileht 9/1937). Kui Lõvi ütles, et pärast rahvusvahelisi matše on kombeks kohtuniku kommentaar, mees soostus. Lõvi sõnul tuli kohtunik ise sakslaste värava juurde, öeldes: „Täna oli üks õnnetuse värav.“ Kui Lõvi sellele ei reageerinud, jõudis Pfützner uuesti sinna, kuhu Lõvi sõnul „koer oli maetud“, ja ütles: „Pean kahetsema, et viigivärav tuli sellasel viisil. Olen ise vana mängija ja mõistan, et see värav pidi deprimeerima (masendama – toim.) teie meeskonda.“

Aarne Saluveeri valearvestus Eesti – Põhja-Iirimaa mängu eel kõlanud kodumeeskonna hümni kolmas salm läks nässu. Seda on varemgi juhtunud, et kui kohal on arvukas ja häälekas kogum külalisfänne, alustavad nad kohe pärast esimese salmi lõppu oma sõjakisaga. Kui siis selgub, et Eesti hümn jätkub, jäävad nad vait. Kuid suurim oht varitseb pärast teist salmi, mille järel on sügavmõtteline paus. Seda tõlgendavad vastasfännid alati valesti ja lasevad häälepaelad valla. Nõnda juhtus ka nüüd: kui teine salm lõppes, algas põhjatribüünil märul. Hümni esitanud Eesti Televisiooni tütarlastekoori lugupeetud dirigent Aarne Saluveer pöördus ilmekalt põhjaiirlaste sektori poole ja tõstis vaikust paludes käe. Kuid jalgpallistaadion pole kontserdisaal. Kontserdil on dirigent keskseid figuure, kelle taktikeppi ja kehakeelt jälgitakse, staadionipõhjas on ta täpike, kelle roll on sekundaarne. Nõnda pikenes paus Saluveeri tõttu veelgi pikemaks ning PõhjaIirimaa koondis asus eestlasi kätlema. Ilmselt ajas paus segadusse ka kohtuniku, kes pidanuks teadma, et kõlama peab kolm salmi. Miskipärast ei kostnud koori hääl ka kõlarites. Televisioon pidi töörutiinidest olenevalt manama pärast kätlemist ekraanile koosseisud ja kui see oli sündinud, kostis ootamatult staadionil ja kodudes seni täiesti kuulmatu Eesti hümni kolmanda salmi viimane rida. Ilmselt oleks tark teha sellisel puhul erand ning hoida paus teise ja kolmanda salmi vahel lühike. Ja dirigent peab teadma, et tema žeste jälgib staadionil üksnes koor.

Saksa ründetäht Fritz Szepan kiitis eriti Richard Kuremaad, Georg Siimensoni, Heinrich Uukkivi ja Egon Parbot, aga kui tema kõrval istunud teine tähtmängija Ernst Lehner lisas väravavaht Tipneri, visanud Szepan heatahtliku vähehoolivusega: „Ah see väravavaht ...“ Reichssportblatt oli oma mängu ülevaates aga täis imetlust, et eestlased, kellele koos teiste baltlastega oli seni ette heidetud süsteemilagedat mängu, olid taktika üles ehitanud britilikult, markeerides vastaseid tagasitõmmatud keskväljameestega. Igal juhul kujunes sellest käest antud MM-kodumängust üks enim kirjutatud mänge Eesti koondise ajaloos. Saksa ajakirjandus õnnistas meie mängijaid epiteetidega, mis paitasid kõrvu. Jalgpallitegelane Oskar Koni on hiljem meenutanud, kuidas üks Saksamaale kolinud endine tallinlane talle kergendatult öelnud: „Mein Gott, mis füürer meiega oleks teinud, kui oleksime kaotanud!“ 2019 JUULI JALKA

13

Profile for Jalka

Jalka (juuli 2019)  

Juulikuu Jalka kaaneloos räägib koondise tugitala Konstantin Vassiljev peatreeneri vahetusest ja rahvusmeeskonna hetkesisust.

Jalka (juuli 2019)  

Juulikuu Jalka kaaneloos räägib koondise tugitala Konstantin Vassiljev peatreeneri vahetusest ja rahvusmeeskonna hetkesisust.

Profile for jalka
Advertisement