Page 1

TASUTA NÄDALALEHT – loe ja kuuluta vabalt Sajad kuulutused, kultuurikava, uudised, edulood ja jaanitulede kava LK 3

LK 7

LK 6

RATASTEL: Nõval ehitati mobiilne saun

LOOMAD: Silmal õpivad lapsed paitades

GALERII: Haapsalu suvemelu hetked

www.laanlane.ee

Loe vabalt ja kuuluta tasuta!

18. juuni 2014 Nr 2

Uus festival loob linnusest muinasjutulise maailma

L

aupäeval, 28. juunil peetakse Haapsalu piiskopilinnuses muinasjututeemalist festivali “Elas kord...”. Raske uskuda, aga täismõõdulise muinasjutupeo, millest võtavad osa näiteks Mongoolia kultuuriselts ja Valgevene nukuteater, mõtlesid välja ja teevad suures osas teoks pool tosinat Haapsalu kooliõpilast. “Teeme töötubasid. On toitlustajad, mängud, ponid, vibulaskmine, esinejad, õhtul kontsert,” võttis peo kokku korraldustiimi liige ja idee autor Berta Valdma, aga tunnistas, et kõike ühe lausega kirjeldada on raske. Festivali töötoad on enam-vähem kindlad. Osmussaare Reisid ja Nõva viikingiklubi teevad ruunikive, poomivõitlust, märkiviskamist. Daniel Rahuvarm on lubanud tulla pajupille meisterdama. Vene kultuuriselts Bõliina näitab ja õpetab käsitööd. Valgevene nukuteater on kohal Maša ja karu telgiga. Eksootilist kultuuri on veel. Mongoolia seltsi telk muutub “Alice imedemaal” teemajaks. Kohal on vähemusrahvuste naiste klubi Vasilisa. Ekstreemsem meelelahutus on linnusetornist laskumine, nii et laskuja

sõidab üle vallikraavi. “Muidugi on kohal batuudid. Kokku on üle kahekümne tegevuse,” ütles Berta Valdma. Samas on festival elusuurune lauamäng. “Et olla mängunupp, pead ostma kaardi, millega saab ringi käia, templeid koguda. Selleks tuleb töötubades ülesandeid täita,” rääkis Valdma. Õhtul on aga kontsert, millel on lubanud esineda Helen Adamson. Haapsalu taastusraviarstid hoiavad festivalile “Elas kord...” pöialt seepärast, et korraldusest üle jääv tulu läheb neuroloogilisele rehabilitatsioonikeskusele elektrostimulaatori ostuks. “Elektrostimulaator on seade, mille abil saab inimese lihaseid stimuleerida juhul, kui inimene iseseisvalt ei ole võimeline lihaseid pingutama ehk kontraheerima,” tutvustas rehabilitsioonikeskuse juht Priit Eelmäe. Festivali rahateenimismudel jätab inimestele endile võimaluse otsustada, kas maksta või mitte. Festivalialale saab tasuta, raha maksab mängus osalemise kaart. Peoni on aega poolteist nädalat. “Hirmu ei ole, aga pinge on haripunktis. Tegelikult oleme graafikus,” ütles Berta Valdma. Tarmo Õuemaa

Kostüümid selga! Festival “Elas kord...” on võimalus tunda ennast muinasjutu osalisena. Selleks paluvad korraldajad osavõtjatel samuti pingutada ja endale sobivad kostüümid selga panna. Töötubade tegijad on kostüümides nagunii. Kaks laupäeva on muinasjutukostüümides Berta Valdma, Karel Nappus, Urmas Naudre, Karmel Naudre, Janari Schvede, Grete Sammal ja Haapsalu oma hispaanlane Yeray Segura Sanchez käinud kaubamaja ees festivali flaiereid jagamas. “Hästi positiivne tagasiside on. Esimese päevaga jagasime ära ligi 500 flaierit,” ütles Berta Valdma. Peo idee tekkis noorteklubi Innokas aktiivsel liikmel Berta Valdmal 2013. aasta oktoobris. Siis tuli Entrumi koolinoorte ettevõtluskonkurss, mille muinasjutufestivali tegelased käisid läbi mentori Angela Leppiku toel. Angela Leppik on korraldustiimis siiani. “Nüüd on Entrumi konkurss läbi, umbes pooled tegijad vahetunud, oleme tagasilööke saanud, aga ikka liigume edasi,” ütles Berta Valdma.

Tarmo Õuemaa Korraldaja Berta Valdma. Foto: Tarmo Õuemaa


Kuuluta tasuta www.laanlane.ee Saada kiri ivar@laanlane.ee

Suplusturistide seas kuulsust kaotav Haapsalu vajab uut randa H

aapsalu ei saa kunagi endale seesuguse kvaliteediga randa kui seda on Pärnus, aga see ei tähenda, et peaksime end mõnusa rannapuhkuse kohana maha kandma. Meil on võimalus teha (või tegelikult on see juba olemas, aga seda pole väärtustatud ning arendatud) Eestis ainulaadne supluspaik, kus on soolane merevesi, ent siseveekogu plussid ja mugavused. Selleks on Väikse viigi rand, mille saaks muuta suurepäraseks linnasiseseks rannaks ja mille sarnased on paljudes Euroopa linnades väga populaarsed. Väikse viigi rand on viimastel suvedel taasleitud supluspaik, sest linn on sinna liiva vedanud, pannud üles prügikastid ning teisaldatava tualeti. Hakkaks justkui looma, aga mitte ka päris. On rahvast, kes armastab just Väikses viigis ujuda, kuid on ka inimesi, kes peavad seda pigem lasterannaks või siis arvatakse, et ega see vesi seal teab mis puhas ole. Linnalegendid võivad olla tõesed, väärad või vahepealsed, aga need kõrvale jättes tasub arutada, kas Väikse viigi rannast on võimalik teha seesugune rand, millist mujal Eestis pole; mis on nii heal tasemel, et on võrreldav paljudes Euroopa linnades olevate randadega. Paralepa rand on täiskasvanute ujumispaigana oma kuulsuse minetanud. Rannaribal on küll atraktsioonid, saab võrkpalli mängida, kiikuda ja turnida, kuid ujumiseks sobib paremini pigem koduvann kui madal ja mudane Paralepa vesi. Teine linna ametlik rand on Vasikaholmil. Ka sinna on linn liiva vedanud, kuid luksuslikust rannast on asi kaugel. Parkla ja pürgikast ei tee veel rannast head randa. Madal ja mudane põhi Kõigi meie randade probleem on see, et Haapsalu lahe rannik kerkib ja rannad jäävad üha madalamaks ning muutuvad aina mudasemaks. Randadesse võib lõputult liiva vedada, kuid tormivesi võtab selle pikapeale kaasa ja kasu on vähe. Aafrika rand on lasterand ja Tagalahe vee kvaliteet on väga halb. Tagalahe süvendamine on tohutu kallis, keeruline ja samas ohtlik. Keskkonnaameti Hiiu, Lääne ja Saare regiooni juhataja Kaja Lotman rääkis, et Eestis on kogemusi, kui muda eemaldamisega on põhjustatud hoopis vastupidine efekt. Ehk siis sellest vanast mudast, mis veekogu põhja on settinud, lüüakse toitained uuesti lahti ja nad võivad põhjustada uue veekogu õitsemisperioodi, millega vee kvaliteet ja Tagalahe olukord veelgi halveneksid. Tagalahe süvendamine kukub ära. Seega on Haapsalu randade tulevi-

Rannapuhkus ei tähenda ainult suplemist ja päevitamist. See on ka rannatoolis lugemine, pikniku pidamine ja niisama mõnulemine.

kuväljavaated kurvad. Suplusturism on alati olnud üks Haapsalu magneteid, ent kui me selle kaotame ja vabatahtlikult Pärnule loovutame, siis jääme ilma ühest oma linna plussist. Kas Väikest viiki kõlbaks arendada? “Väga hea plaan,” sõnas Haapsalu aselinnapea Peeter Vikman, kui rääkisin talle fantaasiast muuta viigi randa kardinaalselt. Vikmani sõnul on linnavalitsus oma tegevusega ka sinnapoole liikumas. Selleks suveks telliti seireplaan, et viigi vett analüüsida. “Vaatame baktereid, temperatuure,” ütles Vikman. Selleks, et muuta rand ametlikuks rannaks, tuleb veeproove võtta vähemalt ühe suve jooksul ja alles järgmisel suvel, kui vee kvaliteet vastab normidele, saab Terviseamet anda loa. Terviseameti tervisekaitse spetsialist Lea Kiis selgitas, et ametlikus supluskohas ei tohi vee sügavus olla üle 1,8 meetri. Selles suhtes on Väikse viigiga hästi, sest kümmekonna aasta eest süvendati veekogu umbes 1,5 meetri sügavuseks. Süvendamine ongi üks märksõna, mis viigi puhul on tähtis. Kui Paralepa, Vasikaholmi või Tagalahte pole süvendada mõtet, siis viiki saab vajadusel süvendada. Seda on tehtud ja saab teha ka tulevikus. Veekogu on elusorganism ja tahes või tahtmata kasvab see veetaimi täis. Kui viigis võtavad taimed taas võimust, siis seesuguse veekogu puhastamine on mõeldav. Kõige selle juures tuleb aga austada loodust – viigil pesitsevad linnud, aga linnalinnud on inimestega harjunud ja kui seni on

saanud linnud ja inimesed viisakalt läbi, siis saavad ka tulevikus. Kui Väikse viigi rannavette vedada ohtralt liiva, muuta vetteminek laugjamaks, siis pole hirmu, et järgmine torm liiva minema veab, sest viik pole merele avatud. Seega tasub ühekordne investeering end paljudeks aastateks ära. Väikest viiki ümbritseva kergliiklustee ja kaldakindlustuse arendamise projekt on linnavalitsusel hallidest aegadest olemas. Enne, kui alustati promenaadi remonti, oli linnavalitsuse valikus ka viigi kaldaääre korrastamine. Tollal tehti valik promenaadi kasuks. Siis tuli aga masu ja viigi korrastamine jäi ootama paremaid aegu. Vikmani sõnul ongi võib-olla nüüd õige aeg koguda mõtteid ja kaaluda kas või tollal valminud projekti muutmist nii, et seal oleks sees ka Väikse viigi kalda muutmine korralikuks rannaks. Milline Väikse viigi rand võiks olla? Fantaseerime. Heaks rannaks peetakse peene ja puhta liivaga ala. Praegune lühike liivane rannaala võiks olla pikem ja liikuda Vaikse kalda tänavaga paralleelselt kaugemale Vasikaholmi poole. Mururiba on rannaalana samuti sobiv ja mõnus. Peaasi, et vetteminek oleks puhastatud, laugjas ja liivane. Kindlasti oleks vaja lamamistoole ja päiksevarje. Neid võiks terve Vaikse kalda tänava äär kuni viiki merega ühendava truubini täis olla. (Kui paik kogub populaarsust, siis miks mitte ka sealt edasi Vasikaholmini välja.) Rannapuhkus ei tähenda ainult suplemist ja päevitamist. See on ka rannatoolis lugemine, pikniku pidamine ja niisama mõnulemine. Päiksevari ja rannatool on maailma populaarsete rannapiirkondade lahutamatu osa, meil millegipärast vähem. Probleemiks võib osutuda see, kas Vaikse kalda tänaval otse viigi ääres elavad inimesed tahavad, et nende aia taga oleks palju rahvast. Samas on puhkajad seal juba praegugi. Ju on võimalik mõistlik kompromiss. Kohalikud elanikud võiksid seda hoopis ära kasutada – pakkuda puhkajatele kodust einet või külma karastusjooki. Kioskit oleks sinna niikuinii vaja, ja mitte nii, et teeme alles siis, kui kunagi rahvas peaks hakkama viigi äärde rohkem tulema, vaid teha tuleks kohe, et rahvas teaks – seal on, sealt saab. Vahetult enne Vasikaholmi ranna parklat on suur tühi ala, millest saab teha viigi ääres puhkajate autodele parkla. Koos Vasikaholmiga muutuks Väikse viigi rand mõnusaks puhkealaks. Kes tahab rohkem loksuvat vett, astub natuke maad edasi Vasikaholmile ja naudib selle mõnusid. Väikse viigi kaldapiirkonda arendades ja muutes tuleks mõelda ka sellele, kuidas seda teha nii, et paik oleks atraktiivne talvelgi. Tegelikult ongi viik juba praegu talvine magnet, aga ainult uisutamiseks või hokimängimiseks. Viigi ääres võiksid olla kas või needsamad suvised rannatoolid uisutajatele puhkamiseks, teisaldatavad lauad, millele asetada tass kuuma teega, mida müüakse väiksest kioskist. Ja miks mitte ka gaasipõletid, mis annavad puhkajale talvises külmas sooja. Seesugused põletid on efektiivsed. Kui nendega katta mõnemeetriste vahedega üks väike puhkeala, saab lumega ümbritsetud puhkeplatsil nautida plusskraade. Ivar Soopan

Karikatuur: Si­gurður Örn Bryn­jolfs­son

Juhtkiri

arvamus

2

Kooseluviha

Inimeste tunnetega manipuleerimine on lihtne. Tuleb palju, järjepidevalt ja valitud argumentidega rääkida teemast nii, et manipuleerija rõhutab vaid talle meelepärast nüanssi. Selle rõhutamiseks ja enda justkui ainuvõimaliku tõe näitamiseks tuleb otsida veel teisi sobivaid nüansse ja jätta mulje, et muid võimalusi ei ole või need on saatanast. Rääkides saatanast – enda tõe kuulutamisel kulub ära ka rõhumine kristlikele tavadele. Sest nii on ju tavaks ja me oleme kõik ühtäkki kristlased, viimne kui rongaisa ja -ema kaasa arvatud. Kui juba pühakirja on tsiteeritud, siis tuleb joon peale tõmmata 21. sajandile kohastele arengutele. Tõde ei ole kriteerium, mis on ühene ja kõigile ühesuguselt mõistetav või tajutav. Nagu seda pole ka usk. Usk on see, mida inimene tahab uskuda või mida ta on pandud uskuma. Millessegi uskumine on inimesele kergem moodus hakkama saada sellega, mida ta pimesi kardab või millest ta aru ei saa. Tõega on samamoodi. Igal on oma ja osavam tõekuulutaja matab teise tõe. Viimased nädalad on olnud suur usukuulutamise aeg. Kivide alt on välja pugenud oma pühakirjadega jutlustajad, kes oskavad lugeda ainult nende oma keeles ja seepärast suudavad end väljendada ka ainult selles. Nad loodavad, et sama keelt oskab Eestis väga palju inimesi. Oskabki, aga Eesti inimeste seas on ka palju neid, kes on õppinud muid keeli ja lugenud teistsuguseid pühakirju. Nendes inimestes tuleb nüüd külvata kahtlusi uue vastu. Leitakse uues pühakirjas vigu ja öeldakse, et seal ongi ainult vead. Meie pühakiri on aga püha ja veatu – uskuge, ei ole! Ususõjad on kõige jubedamad asjad, mida inimesed korraldavad. Ususõdade põhjuseks pole inimeste heaolu, vaid pealike enda võimu suurendamine. Kellegi teise arvelt. Ususõdade põhjuseks on ka hirm tundmatu ees, kuigi ise pole midagi tehtud, et tundmatut tundma õppida. Igaks juhuks tapame teise inimese ja tema tõe. Ja alati on kuskil veel kiibitsejad, kes näevad ühe või teise tõe kuulutaja pühakirjas kasu enda upitamiseks, võimendades nende sõnumit veelgi (kehtib nii kooseluseaduse kui ka Swedbanki “peksmise” puhul). Kokkuvõttes on maa laipu täis ja kaotavad kõik. Ivar Soopan

Väljaandja: OÜ Läänlane Ivar Soopan: 5680 4407, ivar@laanlane.ee Tarmo Õuemaa: 5698 8050, tarmo@laanlane.ee Reklaami tellimine ja tasuta kuulutuste saatmine: ivar@laanlane.ee, 5680 4407 Läänlane.ee on uudisteportaal, mis vajadusel annab välja ka tasuta paberajalehte Läänlane.


Kuuluta tasuta www.laanlane.ee Saada kiri ivar@laanlane.ee

uudised

3

Ratastel haagissaun ekspordib Nõvalt leili “

Kuus inimest mahub vabalt leili võtma. Eesruumis saab ka kuus inimest istuda. Eesruum on kaks meetrit pikk, saab ka pikali visata ja magada, on telgi eest.

Fotod: Ivar Soopan

N

õval mere ääres on ilus, aga tahaks midagi enamat, mõtlesid kaks sealset peret ühel 2013. aasta igaval jaanuariõhtul. Poolteist aastat hiljem veereb Nõva teedel ratastel haagissaun, mille võib ära kütta ükskõik millises autoparklas. “Lugesin, et rannakalanduse selts avab projektide taotlusvooru,” rääkis sauna mõtte üks autoreid Urmas Õuemaa. “Nõval on puhkajaid, aga mere ääres ei ole midagi. Et võiks olla ka teenus, mida saaks veekogu ääres kasutada.”

Aga ehitada on Nõval metsa alla või mere äärde looduskaitsepiirangute tõttu keeruline. Tuli leida mingi muu lahendus. Sealt tuligi haagissauna plaan. “Autoparklad on Nõval üsna veekogude lähedal. Kus on autoparkla, sinna läheb ka järelhaagis,” selgitas Õuemaa. Kaks peret tegid osaühingu Kulbikeerutaja ja kirjutasid haagissauna projekti, mis sai heakskiidu. See oli lihtne osa. “Paberimajandust oli terve aasta,” meenutas Urmas Õuemaa.

Remonditavale ristmikule tulevad foorid, mitte ringtee Linnajuhid ja eksperdid otsustasid, et Haapsalu fooriga ristmiku asemele ehitatakse nn neljataktiline fooriga ristmik, mitte ringristmik, mille ehitamise plaan on linnaelanikelt saanud palju kriitikat. “Koosolekul oli arutlusel ühe ringristmiku ning kahe fooriga ristmiku eskiislahendused,” ütles linnavalitsuse avalike suhete spetsialist Tõnu Parbus. “Ringristmiku puhul toodi välja, et see on suurema transiidi läbilaskevõimega ehk arvestab pigem transiitliiklust, mitte kohalike elanike vajadusi. Samuti on ringliiklus jalakäijatele ohtlikum,” lisas Parbus. Uus ristmik oleks neljataktiline ehk vasakpöörded toimuksid üheaegselt ja samal ajal otse liikuda ei tohiks. Neljataktiline valgusfooriga ristmik on jalakäija jaoks ohutum kui

ringristmik, kuna õnnetuse võimalus jalakäijatega on miinimumini viidud, tõdesid kokkutulnud. Koosolekul osalesid Haapsalu linna, liikluskomisjoni, volikogu kommunaalkomisjoni ning politsei- ja piirivalveameti esindajad. “Linnavalitsuse seisukoht oli, et transiiti arvestades oleks õige lahendus küll ringristmik, kuid elanike ohutust ja mugavust arvesse võttes on ainuõige lahendus fooridega ristmik,” lausus Parbus. Märtsis otsustas valitsus eraldada riigieelarvest Haapsalule tänavate rekonstrueerimiseks 505 750 eurot. Linnavalitsus peab selle raha eest veel sel aastal koostama projekti ja ümber ehitama Jaama, Posti, Lihula ja Tallinna maantee ristmiku. Linna omaosalus on 15 protsenti ehk 90 000 eurot. Ivar Soopan

“Alguses oli mõte ja projekt, et teeks sauna haagiselt mahavõetava ja isegi parvsaunana, aga ilmnes palju takistusi,” rääkis ta. “Sellise ujuvsauna jaoks oli vaja luba. Küsisime vallast, kes suunas RMK-sse. Nemad keskkonnaametisse, amet keskkonnainspektsiooni. Igaüks venitas nii kaua kui sai, aga ei otsustanud midagi. Lõpuks venis see asi nii palju, et aasta sai mööda.” Tegijad otsustasid projekti ümber kirjutada, nii et päris veekogu peale saunaga enam ei saa.

“Aga veekogu ääres saab ikka ja eks ta on natuke ohutum ka,” ütles Õuemaa. Tänavu aprillis sai saun valmis. Puuküttega. Järelhaagise peal. Liiguta, kuhu tahad. Maksma läks see ligi 10 000 eurot, 60 protsenti ehitusrahast ehk veidi üle 5000 euro tuli PRIA kaudu Euroopa kalandusfondist. “Ei ole aega olnud reklaamida, aga põhimõtteliselt see ongi rendisaun. Tellitakse ja sõidame kohale,” ütles Õuemaa.

Mees kinnitas, et saun on korralikult järele proovitud. “Saun on seest suurem kui väljast paistab,” ütles ta. “Kuus inimest mahub vabalt leili võtma. Eesruumis saab ka kuus inimest istuda. Eesruum on kaks meetrit pikk, saab ka pikali visata ja magada, on telgi eest.” “Väga kaugele ei ole mõtet viia, transport läheb üsna kalliks, aga võimalik on. Huvi on tuntud küll, millal saab, kuidas ja kuhu tuleme,” ütles Urmas Õuemaa. Ivar Soopan


4

toit

Kuuluta tasuta www.laanlane.ee Saada kiri ivar@laanlane.ee

Söögikohtade arvustus Taksi pubi: kindel koht, kus petta ei saa

Foto: Taksi pubi

“ T

Taksi söök on koduselt hea. Taksi teab, et suurele publikule meeldib just seesugune toit ja seda neile ka pakutakse.

aksi pubi võitis 2012. aastal Läänlase parima söögikoha lugejaküsitluse. Pubi oli siis äsja avatud ja toonud Haapsallu pubilikkust nii interjööri kui ka toidu- ja söögivaliku mõttes. See kõik on alles. Nagu mitme Haapsalu hea söögikoha puhul, nii on ka Taksi omanikud tulnud Haapsallu mujalt. See tundub olevat sümptomaatiline, et värske pilguga unist väikelinna vaadates leiavad võõrad õige niši ja saavad edukaks. Ja ühtäkki polegi nad enam võõrad – täitsa omad ja armastatud. Viisin Taksisse Läänlase küsitluse reklaamplakati ja omanik ütles, et oh, mis nüüd meie ja parim söögikoht! Tõsi, sõna “parim” on suhteline, aga Läänlase küsitlusele vastamine ei eeldagi, et hindama peaks ainult toitu. Taksi pubi võlu on lihtsus ja odavus. See kõlab nii sisustuse kui ka toidu kohta. Taksi pubi ei ole à la carte restoran ja seda tulebki sellisena võtta. Seal on sõpradega mõnus olla ja lahkudes avastad, et raha nagu polekski kulunud. Menüü on pubis tavaline. Näiteks lihtsad kodused kotletid, ahjuliha, lisandiks hapukapsas; ahjulõhe, kanaaedviljasupp. Paljud meist teevad kodus samalaadset toitu. Taksist ei maksa oodata põrutavaid maitseelamusi ja uusi katsetusi, vürtsikaid raputusi ja revolutsioonilisi hõrgutisi. See pole nende eesmärk. Samas saab Taksist praekartuleid, mis ei ole liiga õlised ega hangu mõne minuti pärast.

Taksi ahjuliha on alati pehme. Kotletid on ausad – kodused. Nagu öeldud, pole Taksis erilisi katsetusi, mis üllataks. Taksi hoiab kinni seaduspärast: kui katsetad, siis võid eksida. Maitse on ju maitseasi – erilised maitsed võivad ühele meeldida, teisele mitte, on eksimisoht. Kui sööja teatab, et toit on “huvitav”, siis võib see tähendada, et ta on viisakas ja ei julge halba välja öelda või see on hoopis midagi, mida ta pole varem tundnud ning söök ongi huvitav. Võta sa kinni, kumba silmas peetakse, kuigi näoilme peaks sellistel puhkudel rääkima rohkem kui sõnad. Mõni aeg tagasi juhtus ühes söögikohas samalaadne asi, kui tegime proovisöögiks india roa (mis Haapsalu restoranide valikust puudus). Osale hindajaist otsatu maitse- ja aroomibuketiga toit maitses (nägu reedab), aga kui ühelt hindajalt tuli pärast esimest suutäit pikk paus ja mõtliku noogutuse järel sõna “huvitav”, siis oli selge, mida mõeldi. Taksi toiduvalik välistab seesuguse võimaluse, et keegi saaks öelda kahemõtteliselt “huvitav”. Taksi söök on koduselt hea. Taksi teab, et suurele publikule meeldib just seesugune toit ja seda neile ka pakutakse. Taksi on kindel koht, kus sind ei peteta. Taksi on ka kohalikule klientuurile kõige taskukohasem söögikoht, nii et arusaadav, miks seda paika armastatakse. Ivar Soopan

Laterna baar: kõhu saab alati kuhjaga täis Laterna baarist on lihtne kirjutada. Haapsalu üks kõige pikaealisem söögikoht on olnud peaaegu muutumatu. See on nii hea kui ka halb, aga kokkuvõttes kindel värk. Viimati sõin Laternas praeliha sibulaga ja Laterna firmarooga – šnitslit ananassi ja juustuga. Nii palju kui mäletan, on see alati olnud ühesugune. Liha ei tule küll otse pannilt ja tagaruumist on kosta mikrolaineahju äratav ning hoiatav “kõll!”, aga eks see ole paramatus, et väikses söögikohas, kus tahetakse toit lauale tuua võimalikult kiiresti ja odavalt, on mikrolained abiks. Praeliha oli natuke vintske, aga kokkuvõttes okei. Šnitsel pehme ja samuti maitsev. Ei midagi erilist, lihtsalt liha. Maitsestamisega pole Laternas riigipööret kunagi tehtud. Sool ja pipar, nagu koduseid toite ikka maitsestatakse. Üks praad oli püreega, teine ahjukartuliga. Või nimetati seda praekartuliks, aga vahet pole, sest kartulisektorid oli supelnud fritüüriõlis. Ega see teab mis kokakunst ole, aga nii see asi oma olemuselt kiirtoidukohtades käib. Kui toit valmib viie minutiga, siis on see kiirtoidukoht. Laternas on alati prae kõrval väikse küüslauguga peedisalat. See on kohale iseloomulik ja ma isegi ootan seda, kui Laternasse satun, sest see on “vana hea Laterna peedisalat”. Hapendatud kapsa salat on aga nii ja naa. Muutunud on Laternas see, et aastaid muutumatu olnud kaste on nüüd teistsugune. Nüüd on lihtsam koorekaste, millel on vähem omapära. Usun, et Laterna on endiselt üks haapsallaste lemmikkohti. See on nagu Taksigi – lihtne ja kodune. Praed on väga suured. Saab tellida suure või väikse prae. Kui olen Laternasse sattunud, siis olen alati tellinud suure prae ja igal viimsel kui korral vandunud: jälle unustasin, et Laternas pole mõtet suurt praadi tellida, sest väike on sama suur! Võib-olla on miski grammivahe sees ja väiksel prael on väiksem taldrik, aga toidukogus tundub nii suurel kui ka väiksel olevat sama. Ju see on silmapete, aga väiksest saab kõhu täis nagu niuhti. Laterna interjöör on nagu ta on. Suvel saab istuda ka väljas, kuigi välikohvik pole vaatamisväärsus ja hubane, aga suvel on siiski hea väljas süüa. Seda enam, et Laterna baaris sees on ainult neli lauda ja need võivad suvel hõivatud olla. Teenindus võib olla viisakas või nipsakas – iseloomuga. On olnud juhuseid, kui teenindav naisterahvas näib arvavat, et kliendid on tulnud teda meelega kiusama, kui tahavad just Laternas süüa. Samas teinekord on kõik korras. Eks meil kõigil ole halbu päevi. Kokkuvõttes on Laterna selline, nagu seda mäletan 1990-ndate aastate teisest poolest. Menüüs on piisavalt palju eri sööke, kõhu saab alati kuhjaga täis, hinnad ei murra ja baar on iga päev kaua lahti, mis on Haapsalu puhul kindlasti pluss.

Ivar Soopan

Café Tallinn: suurlinlikult mõnus

R

annarootsi keskuses asuvasse Café Tallinnasse satun harva. Hiljutise külastuse ajal sõin päevapakkumist (iga päev erinev). Selleks oli krõbe kanavorm salati ja kartulipüreega. Täpselt seda ka sain. Kanavorm oli maitsev, aga ehk oleks võinud olla vürtsikam. Vormi peale olid pandud krõbedad kanatükid, millel oli hoopis teine maitse kui vormil. Väga hea tegu. Kartulipüree oli mõnusalt sametine, aga mitte liiga vahune. Salat oli maitsestatud suurepäraselt, kogu söögi tegi eriliseks väikeste törtsudena toitu ümbritsevad kastmetilgad. Oli magusaid, vürtsikaid ja hapukaid nüansse, mis sobitusid mõnusaks buketiks. Ja see kõik maksis vaid 3.50 eurot (väike praad 3). Toitu oli piisavalt palju ka väga isuka külalise jaoks. Café Tallinn pakub põhiroana kebabi. Seda on viies eri variandis. Kahjuks pole jõudnud neid proovida. Head kebabi saab Eestis harva. Kui on midagi, mida olen elus üüratus koguses söönud, siis on see kebab, mis on valminud Lähis-Ida riikides, kus seda osatakse teha. Eestis on olnud suuri pettumusi ja mõistmatust, kuidas üldse saab liha niimoodi ära rikkuda. (Mõne aasta eest sõin “kebabi” ka Haapsalus Rootsituru kohvikus. Tookord oli see nii kuiv ja üle soolatud ning veelkord kuiv ja üle soolatud, et tahtnuks kokalt küsida, kus kokakoolis õpetatakse neid

kahte enimkeelatud toidurikkumist. Ja loomulikult polnud see ka mingi kebab oma olemuselt. Ülemaitsestatud kana lõikamine sentimeetripaksusteks tükkideks ei ole veel kebab.) Sellega ei taha üldsegi mitte öelda, et Café Tallinnas poleks hea kebab – puudub lihtsalt kogemus –, aga loodan, et Café Tallinn suhtub sellesse lihtsasse ja kiirelt tehtavasse rooga austusega. Café Tallinnat tuleb kiita, et neil on jätkuvalt menüüs lihtsad hommikusöögid: viiel eri moel valmistatav omlett ja inglise hommikusöök. Samuti puder. Eelmine, mitme kuu tagune kogemus Café Tallinna Caesari salatiga (kanalihaga) oli meeldiv, samuti oli maitsev soe salat pesto ja kanaga. Paar kuud on möödas ajast, kui tellisin põhiroogadest Café Tallinna nimelist šnitslit. See olevat nende enimtellitud toit, seepärast tekitas huvi. Ei mäleta, et oleks erakordse maitseelamuse saanud, aga ju see peabki olema lihtne, aga toitev. Suur oli see praad küll. Café Tallinn on just selline toidukoht, milliseid leiab palju Tallinnast. Sel on suurlinlik hõng. Külaline saab seda, mida on lubatud. Väikelinnas peab olema ka selliseid söögikohti, seda enam, et hind ja kvaliteet on omavahel sõbrad. Ivar Soopan

Neil on jätkuvalt menüüs lihtsad hommikusöögid: viiel eri moel valmistatav omlett ja inglise hommikusöök. Lugejaküsitluse “Vali Haapsalu parim söögikoht” kaheksa paremat

Küsitlusele vastati www.laanlane.ee lehel 2975 korral. Küsitlus toimus 28.04–1.06.2014.


Kuuluta tasuta www.laanlane.ee Saada kiri ivar@laanlane.ee

ajalugu

5

Kuidas relvaga mehed panid Haapsalus jõuga korra maksma K

aitseliidu Lääne malev, Haapsalu linnavalitsus ja Lääne politseiprefektuur käivitasid 6. juunil 1994 lepingu alusel operatsiooni „Linn lukku”. Kolmel linnast välja viival maanteel seisid ööpäev läbi kaks relvastatud meest, kes peatasid autosid ja otsisid neid vajadusel läbi. Neljanda tee kaevas kopp lihtsalt läbi. Organiseeritud kuritegevus, “katuse” pakkumine, röövimised ja tulirelvad olid 1994. aastal Eestis tavalised. “Peterburi maffiapoisid proovisid end Haapsallu umbes sel ajal sisse seada,” kirjeldas “Linn lukku” eelset olukorda praegune Kaitseliidu Lääne maleva pealik, toonane kriminaalpolitsei abikomissar Arnold Juhans. “Justkui normaalsed ärimehed, kes üritasid siin äri ajada, aga samas oli teada, kellega oli tegu – olime suhelnud oma Peterburi kolleegidega.” “Linn lukku” 20. aastapäeva tähistamise üks organiseerijaid oli Heiki Magnus, kes päris kampaania alguse ajal oli Kaitseliidu Ridala malevkonna pealik. Et asi oli tõsine, näitab kas või see, et poisid valvepostidel olid päris lahingmoonas. “Kõigil olid pidemed all 30 padruniga, kõigil oli 30 padrunit veel taskus pidemes või siis salvetäis varuks pidemetaskus,” ütles Magnus. “Nendel ei olnud mingit keeldu, et ei tohi kedagi maha lasta. Vastuhakkamise korral oleks võinud maha ka lasta. Ilma naljata! Tagantjärele on hea, et ühtegi intsidenti ei olnud, ka hoiatuslaske ei olnud,” rääkis ta. Kampaaniast oli kasu. Näiteks saadi siin Sport hotellist kätte suur kogus relvi, mille mafioosod olid sinna varunud. “Need ei olnud mitte õhupüssid või sportpüssid, vaid Kalašnikovid. Nad olid sinna valmis pandud. Saadi jõuk kätte koos relvade ja moonaga,” ütles Magnus. Omanikeks olid needsamad Peterburi kahtlased ärimehed. Maffia õnnestuski Haapsalust välja tõrjuda. “Praktiliselt mõjus see kampaania nii, et Haapsalust kadus ära osa kuriteoliike, mis olid linna sees

või 250 grammi kaupa, vaid nii palju kui poiss tahtis. Postidel olid ka kohvimasinad,” meenutas Magnus. Kuigi tulevahetuseks linnapiiril ei läinud kordagi, oli ärevamaid ja lõbusamaid vahejuhtumeid küll. “Mõni inimene on selline, et on tema, siis tuleb tükk tühja maad ja ülejäänud maailm,” selgitas Heiki Magnus. “Üks papi ja mammi tulid Moskvitšiga. Vaatas patrull, et tuled ei põle. Hea komme oli näidata silmade peale ja nii me tegime. Kinni me neid ei pidanud. Papi võtab selle peale prillid eest ära ja sõidab edasi,” meenutas Magnus. “Viis minutit hiljem jõudsin postile, poisid ütlesid, et see papi sai küll valesti aru. Sõida järgi ja seleta asi ära, muidu paneb veel matsu ka.”

20 aasta tagused sündmused Haapsalus:

Nendel ei olnud mingit keeldu, et ei tohi kedagi maha lasta. Vastuhakkamise korral oleks võinud maha ka lasta. Ilma naljata! Kaitseliitlased ja ajakirjanikud linna piiril.

toime pandud: korterivargused, autoärandamised,” ütles Arnold Juhans. Kurjategijad kartsid kaitseliitlasi Tuimad protsendid on aga üks pool. “See on tunde küsimus,” lausus Juhans. “Kuna olin kriminaalpolitseis kuni 2001. aastani, sain kogu aeg pahade poistega rääkida. Kõik tuletasid meelde, et kui Haapsalu oli lukus, keegi siia ei tulnud. Teati, et kui sisse tuled, siis normaalselt välja ei saa.” Nn vene kandid pelgasid väga kaitseliitlasi. “Politsei käitumine oli etteaimatav, aga kaitseliitlane ei olnud nende jaoks päris arusaadav,” ütles ta. “Haapsalu sai sellise linna kuulsuse, et võid siia tulla, aga peab korralikult käituma,” ütles linnapea Urmas Sukles. Heiki Magnuse sõnul pidid teised maakonnad selle võrra oma töömahtu suurendama, sest pätid tahtsid oma osa ikka kätte. “Seda näitas ka statistika,” ütles Magnus. “Linn lukku” initsiatiiv tuli linnavalitsuselt ja Haapsalu ärimeestelt, kes olid ühtlasi kogu ettevõtmise fi-

nantseerijaiks. “See oli kallis üritus,” meenutab tollane ja praegune linnapea Sukles. “Politseinikud said lisatasu, kaitseliitlased said tasu. Aga sel ajal laekus 60 protsenti politsei tehtud trahvidest linnaeelarvesse, linn pani selle raha omakorda korrakaitsefondi ja maksis kampaania eest. Nüüd võtab selle summa riik ja ma ei tea, kuhu paneb.” Tööle hakkas kampaania aga seepärast, et strateegiliselt oli Haapsalu väga hea koha peal. “Kolm sissesõiduteed panid selle paika ja Pullapää oma sai ju sõna otseses mõttes üles kaevatud. Pärast kampaaniat see taastati linna rahaga ja asfalteeriti uuesti,” ütles Sukles. Katsetusest sai pikk operatsioon Magnus meenutas, et skeptikuid oli alguses palju: “Esialgu oligi plaan, et teeme kuu aega ja vaatame, mis sellest tuleb. Ei julgenud soojakuid ega midagi panna. Poisid käisid ka oma ihuhädasid metsa all tegemas.” Hiljem sai postidele soojakud, neisse hädapärane mööbel ja põõsasse ehi-

Foto: Heiki Magnuse erakogu

tas üks firma korralikud välikäimlad. “See juba näitas, et julgesime mõelda mitte nädala või kuu peale ette, vaid see ikkagi on ja kestab,” ütles ta. Ööpäevas käis “Linn lukku” postidelt läbi 18 kaitseliitlast ja 9 politseinikku. Lisaks oli üks vahetus alati valmis 30 minutiga teenistusse asuma. Osales ligi 80 meest Ööseks paigaldati valvepostide juures teedele triibuliseks värvitud autorehvid, mille vahelt pääses läbi slaalomit sõites ning hoo maha võttes. Operatsioonist võttis osa ligi 80 meest. Ööpäevas oli kolm vahetust: kl 6–14, 14–22 ja 22–6. Igal valvepostil oli kaks meest. Üks vahetus oli alati reservis juhuks, kui peaks midagi juhtuma. “Kogu selle aja jooksul oli ainult kaks juhust, kui postil oli üks kaitseliitlane kahe asemel,” ütles Magnus. Iga vahetuse keskel toodi kaitseliitlastele sooja suppi Haapsalu kaubanduskeskusest, kus seda spetsiaalselt tehti. Sellegi maksis linn korrakaitsefondist kinni. “Suppi oli ikka nii palju, et portse ei arvestatud 100

Ärplejad pandi paika Suurem konflikt oli ühe seltskonnaga, kes tahtis Tallinnast tulla Haapsalu Africa ööklubisse pidutsema. Africa oli tol ajal üks Eesti kuumemaid ööklubisid. “Oli üks ärplev seltskond, ei tahtnud autost välja tulla. Üks tiriti välja, teised tulid ise. Lõpuks käsutati kõik oma heledates riietes kõhuli asfaldi peale maha. Kui nad lõpuks püsti said, vabandasid viisakalt, keerasid otsa ringi ja sõitsin Tallinna tagasi,” kirjeldas Heiki Magnus. “Aga poisid tegid oma tööd. Eriti, kui vahetus oli juba lõpu poole, siis ülbust väga ei kannatatud.” “Linn lukku” kestis peaaegu aasta, lõpuks läks linnal rahaga kitsaks. Magnuse sõnul oli selleks ajaks Haapsalul juba kuulsus, et siia ei maksa pahandust tegema tulla. “Avalikult öeldi klausel, et ainult avalikud postid võetakse maha. Eesti üldsus teadis ka, et siin on struktuur olemas, kes oskab vajadusel reageerida. Ja tegelikult oli ka,” ütles ta. “Vajadusel oleksime patrullid taastanud.” Mitu meest sai kampaaniast tõuke, et politseisse või Kaitseliitu tööle tulla. Näiteks Meelis Laurmann, kes tuli poitseisse tööle just “Linn lukku” postile, paar päeva oli seal õpilane ja nüüd on vanemkomissar. Tarmo Õuemaa


6

suvefoto

Kuuluta tasuta www.laanlane.ee Saada kiri ivar@laanlane.ee

Fotod: Ivar Soopan

Itaalia veinipidu muutis Haapsalu P천hjamaade Veneetsiaks


Kuuluta tasuta www.laanlane.ee Saada kiri ivar@laanlane.ee

edulugu

7

Silma õpikoja koduloomad: Fotod: Liis Moor

Mis sa vaatad, pole enne kitse näinud? Silma õpikoda on nüüd hoopis teistsugune kui varem. Neil on väike loomaaed ja programm, mis tutvustab lastele loomi ja kalu, ning seda nii põneval moel, et tekib küsimus: miks täiskasvanud osaleda ei saa?

S

ilma õpikoda on viimaste aastate Läänemaa üks huvitavamaid algatusi, mis pole ainult jutuks hea, vaid ka edukas. Ja mis peamine – hariv. Iga kord, kui Silma õpikojas käin, imestan, miks sellist loodusekooli pole juba aastakümneid olnud. Ent räägime olevikust ja tulevikust, kui minek on tühja täis. Õpikoja loodusõppe juhendaja, ornitoloogina tuntud Marko Valkeri sõnul on neil välja töötatud kalu tutvustavad õppepäevad. Saunja lahel igaüks ja igal ajal püügivahendit vette visata ei tohi, aga Silma loodusekooli tegijad tohivad. “Kuna Saunja laht on kalade poolest üks kõige kalarikkamaid veekogusid siin rannikumeres, siis on meil tänu koostööle keskkonnaministeeriumiga võimalus õppeotstarbel kalu püüda ja anda lastele lahkamiseks,” selgitab Valker. Seni on kalaõppe programm tekitanud lastes vaimustust. “Sügisest on see üks kõige populaarsemaid õppeprogramme,” ütleb ta. Arusaadav, miks, sest lapsed, kellest enamik on linnakoolide õpilased, saavad teha midagi, mida nad iial pole teinud ja võimalik, et ei tee ka kunagi hiljem. Või siis vastupidi – tekib asja vastu suur huvi ja Silmal saadud kogemus ärgitab looduse peensusi veel rohkem uurima. “On võimalus tavalisemaid kalu määrata, mõõta ja uurida, määrata kala vanust ja ka kalu lahata, et vaadata, milline on kala siseehitus,” räägib Marko Valker. “Ja õppida neid kalu uurima samamoodi, nagu teevad

tegelikult kalateadlased. Uurimismeetodid, mida päris kalauurimises kasutatakse, on sageli lihtsad ja on ka põhikooliõpilasele jõukohased.“ Selle eest, et lastel oleks, mida uurida, seisab Silma õpikoja perenaine Helen Edasi. “Kalaprogrammi puhul me alustame sellest, et võtame paati mõned lapsed, lähme merele, võtame püügivahendid veest välja ja vaatame, mis kalad seal on,” jutustab Edasi. “Oleme ka eeltööd teinud, mõned kalad juba püüdnud ja anname need lastele kandiku peal ette ning nemad hakkavad neid lahkama ja määrama.” Helen Edasi sõnul tekitab püügivahendite väljatõmbamine ja kalade uurimine lastes põnevust. “Meil on mikroskoobid juures, nad saavad uurida soomuseehitust, vaadata kala sisemusse; määrata, kas on emane või isane, kas on niisk või mari,” räägib ta. “Neile väga-väga meeldib. Lõikavad ja lahkavad hea meelega kala. Silm läheb särama! Need, kel nina algul kirtsus oli, nendel pärast enam ei ole.” Peale kalaprogrammi saavad lapsed Silma loodusekoolis lähedalt tutvuda ja katsuda kanu, kitsi, lambaid ja šoti mägiveiseid – neid tohutute sarvedega karvaseid elukaid, kelle võimsas ja hirmuäratavas keres tuksub heatahtlik süda. Kui mõelda, kus enamik inimesi Eestis elab ja mida nad iga päev koduaknast näevad, siis tegelikult pole vaja küsida, miks seesugust loomaaeda ja õppeprogramme lastele vaja on. “Meid külastab aastas umbes

Helen Edasi sügab kana tiibade alt.

Kuidas teha kanale kukke? Tuleb kana tiivanukkide alt sügada ja kana hakkab kiiremini munele.

4000–5000 kooliõpilast ja nendest valdav osa on suurlinnade lapsed,” ütleb Marko Valker ja lisab, et traditsioonilised koduloomad on lastele üsna tundmatud. Eriti aga see, kuidas neid peetakse. “Teine mõte, miks me tahame koduloomade pidamist näidata, on see, et loodus, mis meie õpikoja ümber on, on suuresti kujunenud ka traditsioonilise põllumajanduse tulemusena. Tõsi, siin loomapargis on küll šoti mägiveis, kes ei ole võib-olla traditsiooniline taluloom, keda Eestis on läbi sajandite peetud, aga siin on sajandeid peetud rannas veiseid ja selle tulemusel on saanud siin kujuneda liigirikkad rannaniidud,” räägib Valker. “Üks asi on lastele õpetada elusloodust nende elusolendite kaudu.

Alates sipelgatest, kes mullas elavad ja lõpetades lindudega, aga teine võib-olla veel olulisem pool on anda lastele seda emotsionaalset laengut. See, kuidas nad saavad näha, kuidas loomapidamine tegelikult käib ja kui emotsionaalselt ilus on traditsiooniline põllumajandus. See jääb neile paremini meelde ja selle kaudu nad oskavad maaelu ja elusloodust rohkem väärtustada,” märgib Valker. Lõpetuseks üks Silma õpikojas kuuldud tarkusetera. Kuna loodusekooli tiivulistel veel seltsiks kukke pole, siis tuleb kanu kiiremini ja rohkem munema meelitada nii, et sügad nende tiivaaluseid. Pidavat kana ära petma, kui kukke pole käepärast. Ivar Soopan


8

melu

Kuuluta tasuta www.laanlane.ee Saada kiri ivar@laanlane.ee

American Beauty Car Show kostitab külalisi kuulsate bändidega

Epp Veskimägi. Foto: Ülo Aavik

Salvast on abi saanud tuhanded läänlased REKLAAMTEKST: 7. juunil 1999. aastal alustas Epp Veskimägi Salva Kindlustuse kontori rajamist Haapsalus. Nüüd, 15 aastat hiljem, on Salva kasvanud suurimaks kindlustusseltsiks Lääne- ja Hiiumaal ning Salvast on abi saanud oma kodu, auto, põllutehnika või muu vara kindlustamisel tuhanded läänlased. “Salva väärtustab maakondades kohal olemist, tahame oma klientidega olla vahetus kontaktis ning esindusi maakondades hoida ja arendada,” lausub Salva Kindlustuse Lääne- ja Hiiumaa juhataja Epp Veskimägi. “Klient soovib kindlustusseltsiga otse rääkida ning kõige õigem koht selleks on esindus, seda enam, et osal inimestel puudub ka internetiühenduse võimalus,” märgib Veskimägi. Salva kontor asub Haapsalus nn Salva majas. Peaaegu kogu 15 aasta jooksul on Salva valduses olnud hoone esimene korrus ning osaliselt ka teine. Põhikohaga on piirkonnas tööl viis inimest, lisaks neli müügiagenti. Lisaks kontorile on Salva ainus kindlustusselts Lääne- ja Hiiumaal, kel töötab kohapeal iga päev kahjukäsitleja. Kliendile tähendab see kahju korral kiiret reageerimist ja sujuvat kahjumenetlust. “Kõige enam tunnevad läänlased ja hiidlased huvi ikka oma kodude kindlustamise vastu – olgu selleks siis põlengu-, tormi-, varguse- või veetorustike rikke

risk. Lisaks mõistagi kohustuslik liikluskindlustus ning üha kasvav kalli põllumajandustehnika kindlustamine,” loetleb Veskimägi populaarsemaid tooteid. Lisaks Haapsalule on Veskimägi kontori avanud ka Hiiumaal. Nii on viimased 12 aastat paralleelselt Läänemaal ringi sõites möödunud ka praamil. Intervjuud tehes tabamegi Epu Hiiumaalt praamilt autoga maha sõitmas. Justkui seda kõike vähe oleks, tegeleb Epp Tallinnas veel reisibüroodes reisikindlustuse müügi korraldamisega. Salval endal täitus möödunud aastal kahekümnes tegutsemisaasta. Salva on ühe suurima esinduste arvuga selts Eestis, kokku on neid koos müügipunktidega üle Eestis 18. Salva liikluskindlustust on võimalik sõlmida ka kõikides regionaalsetes liiklusregistri büroodes. Mõistagi saab kõiki teenuseid kasutada ja lepinguid sõlmida kaasaegses e-keskkonnas salva24.ee. Salvas töötab põhikohaga 120 inimest. Salva lepingud on tähendanud klientidele kindlust ning õnnetuse juhtumise korral aidanud leevendada õnnetuse suurust. Kahekümne aasta jooksul on Salva oma klientidele hüvitisteks maksnud 127 miljonit eurot. Salva Kindlustuse Haapsalu esindus asub aadressil Posti 42, kontoriga saab ühendust telefonil 4720 550.

American Beauty Car Show on Baltimaade suurim Ameerika autode näitus, kokkutulek ja kiirendusvõistlus. Tänavused esinejad on Uriah Heep, Matchbox, Arch Enemy, Amaranthe, Winny Puhh, Lenna ja Pete Anderson & The Swamp Shakers. American Beauty Car Showd peetakse idüllilises Haapsalus juuli kolmandal nädalavahetusel – 18.–20. juulil. Kolmel päeval saab näha rohkelt Ameerika päritolu sõidukeid eri aastakümnetest. Näituseautosid saab imetleda piiskopilinnuse hoovis, kuhu tuleb eksponaate Soomest, Rootsist, Norrast, Lätist ja muidugi ka Eestist. Lossihoovi taga Krahviaias on kokkutuleku- ja telkimisala, kuhu kogunevad kõik Ameerika päritolu sõidukid hoolimata vanusest või mootorimahust. Pühapäeval on traditsiooniline rongkäik läbi linna, mis meelitab tänavate äärde palju rahvast kaasa elama. Näitusele paneb võimsa punkti kiirendusvõistlus, kus näeb ohtralt kummisuitsu ja kiireid aegu. Tänavused välisesinejad: Uriah Heep Uriah Heep on Inglise rokkbänd, mis sai alguse Londonis aastal 1969. Uriah Heepi lõid laulja David Byron ja kitarrist Mick Box. Järgneva 20 aasta vältel lindistas bänd oma tuntumad albumid, kuigi bändi koosseis vahetus tihedalt. Uriah Heep on andnud välja 23 stuudioalbumit, 21 kontsertalbumit ning palju muid kogumikke. Surematuteks hittideks on saanud “Lady in Black”, “Easy Livin‘“, “The Wizard” ja loomulikult suurejooneline kompositsioon “July Morning”. Juunis tuleb bändil välja uus stuudioalbum “Outsider”. Arch Enemy Arch Enemy on Rootsi death metal bänd, mis tegutseb aastast 1996. Bänd on välja andnud üheksa stuudioalbumit. Pärast kolmeaastast vaheaega ilmub neil juuni alguses uus album “War Eternal”, mille nimiloo video kogus nelja päevaga miljon vaatamist. Alates 2014. aasta märtsist on Arch Enemyl uus laulja, kelleks on Alissa White-Gluz (endine Kanada grupi The Agonist laulja). Senine laulja Angela Gossow, kes oli bändis 2000. aastast, jääb tagaplaanile bändi tegemistega toimetama. Mai lõpus alustab Arch Enemy oma uue plaadi esitlustuuri, mille raames jõuavad nad ka esimest korda Eestisse. Amaranthe Amaranthe on Rootsi-Taani bänd, mis viljeleb popi sugemetega meloodilist death metalit. Bändi laulja Elize

18.–20. juulil

Uriah Heep

Lenna

Arch Enemy

BÄNDID: Uriah Heep, Matchbox, Arch Enemy, Amaranthe, Winny Puhh, Lenna, Pete Anderson & The Swamp Shakers

Ryd` sõnul ei ole võimalik nende muusikat ühe spetsiifilise žanriga kirjeldada. Tema kirjeldab Amaranthet kui tantsuline metal koos modernsemeloodilise death metaliga ning erinevalt death metalist keskenduvad nad positiivsele energiale, andes edasi kirge, jõudu ja armastust. Bänd tegutseb aastast 2009 ja neil on ilmunud kaks albumit: “Amaranthe” (2011) ja “The Nexus” (2013). Eelmisel aastal sai bänd kuldalbumi tiitli oma esimese singli “Hunger” eest. Bändil ilmub sügisel 2014 uus stuudioalbum. Matchbox Matchbox on Inglise rockabilly bänd, mis asutati 1971. aastal. Algselt oli bändis Iain “Houndog” Terry, Fred Poke, Jimmy Redhead ja Wiffle Smith. Aastal 1978 liitusid bändiga Graham Fenton, Steve Bloomfield ja Gordon Scott. Aastal 1989 moodustas aga Graham Fenton bändi koos Iain Terry, Bob Burgose, Howard Gaddi ja Greg Gaddiga. Bändi nimeks sai Graham Fenton’s Matchbox ja nad lindis-

tasid 1990-ndate alguses kuus albumit. Algupärane Matchbox tuli taas kokku aastal 1995. Pärast comebacki on bänd esinenud igal pool üle Euroopa, eriti aga Saksamaal, Prantsusmaal, Hollandis, Hispaanias, Soomes ja Rootsis. Matchboxi tuntumad lood on “Rockabilly Rebel” (1979), “Midnite Dynamos” (1980) and “Over The Rainbow” (1980). Pete Anderson & The Swamp Shakers Pete Anderson & The Swamp Shakers on Lätist pärit ansambel, mis mängib 1950-ndate rockabillyt, sekka natuke vanamoodsat countryt ja hillbillyt. Bändi laulja ja juhtfiguur Pete Anderson on Läti rock`n`rolli kuningas ja elav legend. Bändi The Swamp Shakers pani Anderson kokku aastal 2009. The Swamp Shakers on esinenud Inglismaal Euroopa ühel mainekamal rockabilly-festivalil ning tuuritanud edukalt Soomes, Norras ja Saksamaal.

Läänlane.ee on Läänemaa suurim tasuta tekstikuulutusi avaldav uudisteportaal. Sajad kuulutused jõuavad lugejani nii internetis kui ka suvises nädalalehes. Läänlane aitab korraldada reklaamikampaaniaid ja annab ettevõtjatele nõu, kuidas teenust või kaupa paremini müüa.


Kuuluta tasuta www.laanlane.ee Saada kiri ivar@laanlane.ee

MÜÜK Müüa digiboks, USB-le salvestav, tasuta Eesti kanalid. Hind 15 eurot. Tel 5290 062.

raam 24 kg + raskused 4 x 31kg (sakslase omad), võimalik veel lisaks panna. Kokku koos rakisega 313 kg. Hind 200 eurot. Tel 5828 5868 või info@nw.ee.

Müüa metsakuiva küttepuid Läänemaal. Hind 30 eurot / ruum. Tel 5893 3409.

Müüa traktori MTZ 80-82 uks. Hind 65 eurot. Tel 58285868 või info@nw.ee.

Müüa julgestuskomplekt. Traksid (suurus m-xl), köis 20m, karabiin terasest ja amortisaator. Ideaalne katustel või puude otsas käimiseks! Täiesti uued! 90 eurot. Info: triamente@gmail.com.

Müüa ZIL-i kast, raam, telg, rattad kilpidega (4tk), käru kallutamise raam. Hind 480 eurot. Tel 5828 5868 või info@nw.ee.

Müüa vanaaegne kamin, 18. sajand. Tel 5566 9722. Haapsalu Tarbijate Ühistu pakub tööd laadimistöötajale. Info telefonil 5886 2066. Tutvuge palun uute kaupadega www. suursuurus.eu. Suurtele meestele uued mudelid. Valik riideid ka väiksematele naistele. Meie näidisteruum Haapsalus Lahe 12 avatud iga päev kl 12-14, teistel aegadel saame kokkuleppele. Tel 5809 0450. Müüa 10 ruumi segaküttepuid. Ruumi hind on 28 eurot ja kohaletoimetamine hinnas. Tel 5836 1641. Müüa korralik ratsasadul. Tel 472 9874. Müüa rattatool -25kg lapsele. Hind 35 eurot. Asub Haapsalus. Tel 5800 9239. Müüa laste Nike tossud nr 28. Kasutatud ainult sisejalatsitena, väga heas korras. Hind 10 eurot. Asuvad Haapsalus. Tel 5800 9239.

Müüa korralik puidust nari 90x200. Helistada õhtuti pärast kl 17. Tel 5342 2454. Müüa LG P880 Optimus 4X. Ostetud 31.10.2013. Seega garantii veel ligi 1,5 aastat. Telefon heas korras, kaasa laadija ja kõrvaklapid ning kõvad kaaned. Poehind 274 eurot. Pakkuge oma hind. Katsuda ja näha saab Haapsalus. Baltex@hot.ee või tel 5687 1615. Müüa pikendatav lastevoodi. Kaasa madrats. Asub Haapsalus. Küsi lisa! E-mail: sillesimson@gmail.com, tel 55 65 80 23. Müüa kajuti ja mootoriga purjekas Crescent Skipper. 4 kohta, pikkus 5m, süvis 60cm, klaasplastist, mootor Parsun 5 hj, koos treileriga, hind 3900 eirot. Tel 504 3104. Müüa sülearvuti Asus x55a. Varuosadeks vms. Arvuti töötab. Vaja korda teha. Hind 100 eurot. Kiire! Huvi korral helista 5638 8010. Müüa heas korras arvuti. Hind 60 eurot. Tel 5612 5318.

Müüa seemnekartulit Gala, 100kg. Tel 5683 0900.

Müüa roostevaba õlleankur (u 25l). Hind 20 eurot. Tel 5612 5318.

Lääne Saemees OÜ müüb sega küttepuid ja valget leppa. Hind alates 31 eurost. Tel 5695 3975.

Müüme liiva ja kruusa Küünimäe karjääris Nõva vallas. Täpsem info meie kodulehel www.varikuliiv.ee.

Kaupluses Pariisi Vesi on müügil firma DOUBLEICE päikeseprillid.

Müüa korralik suitsuahi, roostevaba ja peaaegu uus. Koosneb eraldi ahjust ja küttekoldest, mille peal saab samal ajal midagi praadida. Väga korralik ja kvaliteetne konstruktsioon. Tel 5695 8528.

Müüa IMac 24” (2008), hind 299 eurot. 2.16GHz Intel Core2duo. 3GB 667MHz DDR2 SDRAM. NVIDIA 7300GT 128MB. Lion. Parallels, Windows7. Graafika veidi probleemne. Kontakt: ottvallik@gmail.com. Müüa teler JVC. Diagonaal üle 50 cm. Hea pildiga. Hind 10 eurot. Tel 5612 5318. Müüa arvutikomplekt Celeron, 2.40GHz protsessor. 1GB RAM. 80GB kõvaketas. CD-DWD-kirjutaja. Hetkel peal Windows XP prof. Komplektis kuvar Samsung 17”, klaviatuur, hiir). Arvuti on heas korras. Hind 55 eurot. Tel 5612 5318, seoses kolimisega on müügiga kiire!

Müüa hästi hoitud naiste jalgratas Classic Cruiser. Tel 5564 9939. Müüa kolm puidust siseust (Haapsalu uksetehas). Lengi välismõõt ühel uksel 790x2090mm, kahel uksel on mööt 890x2090mm. Hind ukse kohta 55 eurot. Tel 508 2131. Müüa heas seisukorras kasutatud köök, mis on suurusega 3x3m. Tegemist on pöögipuuus köögimööbliga, 3 aastat vana. Hind 300 eurot. Tel 508 2131, Haapsalus.

Müüa 3-rattaline jalgratas. Jalgratas on punane ja korralik, taga on korv. Hind 210 eurot. Tel 5367 7530.

Müüa kasvuhoone koos klaasidega. Alumiiniumist karkass. Uus. Kontakt: heinar@ tradilo.ee.

Haapsalus soodsalt müüa massaaživoodi, plasmateler, kušett ja muud mööblit. Tel 5840 7225.

Müüa head söögikartulit ja punapeeti. Alates 25 kg toon Haapsalus kohale. Tel 5664 1276.

Kaupluses Ivar Äri (Haapsalus Ehte 5) müügil soodsa hinnaga kasutatud kodumasinad: sügavkülmikud, pesumasinad, telerid jpm kaupa. Tel 5340 5378.

Müüa kasutatud muruniiduk (kondiauruga). Vajab veidi õlitamist ja terade sättimist, et paremini lõikaks. Hind 8 eurot. Asub Haapsalus ja tuleb ise järele tulla. Tel 5895 2790.

Müüa Funai LCD-teler, garantii kestab veel 2 aastat. Hind 150 eurot. Klaasist diivanilaud (pikkus 1.40cm, laius80 cm). Hind 35 eurot. Diivanilauast pildid võin saata e-kirjaga. Tel 5676 3526 Müüa soodsalt kasutatud PVC-aken. Väljast pruun, seest valge. Mõõdud 1420x4000. Kolm avanevat osa. Tel 5664 0940. Müüa arvutikomplekt. Hind 50 eurot. Tel 5612 5318. Müüa erinevad paneelid, soojustusega ja ilma; vaheseinad ja ukseavad; enamik terved, osa katki; 1 x betoonist moodul WC-vannituba 2740x1600x2400mm. Hind 1000 eurot. Hind ei ole betoonist! Tel 5828 5868 või info@nw.ee. Müüa aisad koos pikendustega ja esiraskused. Esiraskused 8 x 19kg + raskuste

Müüa FIBO plokke, mis on enda ehitusest üle jäänud. Taldmiku plokk 20 tk hinnaga 1,50 eurot. Seinaplokk (Fibo3) 6 tükki 200x185x490 hinnaga 0,80 eurot. Vundamendiplokk (Fibo5) 37 tükki 295x185x490 hinnaga 0,80. Sillus 300x1190 hinnaga 15 eurot. Kontakt: kertu@tiiker.ee. Müüa kasutatud televiisorialus. Väga heas korras. Soovi korral televisoor Sony diagonaaliga 70cm kauba peale. Telekaaluse kõrgus 52 cm, sügavus 52 cm. Hind 25 eurot. Asukoht Haapsalu. Müüa ainult järeletulemisega. Tel 5691 6852, ljudmila. muur@gmail.com. Müüa puugaasikatla Atmos DC22S avariiline kere. Puudub täielikult elektroonika. Hind 400 eurot. Asub Haapsalus. Tel 5348 4348 või ingp@hot.ee.

Müüa kasutatud P3 varuosad. Tel 5500 232. Rannarootsi keskuses uues lemmikloomapoes kogu kaup -30%. Kampaania kestab juuni lõpuni. Müüa vana lahtikäiv diivan ja kaks tugitooli. Paku oma hind! Tel 5817 0491. Müüa kapp, hind 35 eurot. Tel 5817 0491. Müüa kokkupandav käimisraam / tugiraam. Hind 18 eurot. Tel 5612 5318 või 5456 2644. Müüa lauaarvuti. Hind 65 eurot. Tel 5456 2644.

OST Soovin leida Radiotehnika kastiga kõlarit (originaali). Hind kokkuleppel. Kontakt: sansann@hot.ee, tel 5891 5097. Helistada pärast kl 17. Ostan kaks 2-3-meetrise läbimõõduga kaevurõngast. Tel 5343 7235. Ostan vanu punaseid telliseid. Ühelt poolt võivad olla ka tahmased. Nõukaaegsed sobivad hästi. Tel 5621 1121. Tahan osta nurgadiivanit. Hind kuni 100 eurot. Tel 5551 0135. Soovin osta loomade jootmisvanni mahutavusega üle 3 tonni. Kontakt: auaste@hot. ee.

KUULUTA TASUTA! Saada kuulutus

ivar@laanlane.ee Kuulutus ilmub veebilehes

www.laanlane.ee ja Läänlase paberlehes

Musta ja värvilise vanametalli ost ning olme, ohtlike ja teiste jäätmete vastuvõtt Pullapääl Läänemaa jäätmejaamas. Kohalevedu tõstukauto ja kaubikuga. Tasuta haagiselaenutus kuni 3 tundi. Suuremahuliste metallijäätmete lõikamine. Avatud E-R 9-17, L 9-14. Info tel 566 81 436. www. feralmet.ee. Koguja ostab aastatel 1920-1940 kasutatud Haapsalu kuurorti hooajamaksu marke. Tel 516 6325. Ostan ära teie auto katkise stange (plastik). Pakkuda võib mistahes vigastustega variante. Kui stange on tükkideks, peaks neist alles olema vähemalt 95%. Oma pakkumised võib edastada meilile tann2250@ gmail.com (soovitatavalt koos pildimaterjaliga) või siis telefonil 5807 0586. Soovin osta kasutatud meestejalgratast. Pakkumised telefonil 529 7120. Soovin osta korrektset malmpada mahuga 20-30 liitrit. Tel 5568 6750. Kas kellelgi on ära anda või sümboolse hinna eest müüa täiskasvanute ratastool? Tel 557 7062.

OTSIN TÖÖD Otsin põhitöö kõrvale lisatööd. Kontakt: milene@hot.ee. Otsin Haapsalu piirkonda tööd, olen avatud kõikidele pakkumistele. Olen 25-aastane noormees, kes oskab parandada ja hooldada arvuteid, oman head tehnilist taipu, huvitun fotograafiast ja mõistan väga heal tasemel inglise keelt. Helista 5557 1710. 34-aastane noormees otsib tööd Haapsalus ja Läänemaal. Oodatud kõik pakku-

kuulutused mised. Tel 5398 7920. 16-aastane noormees soovib leida tööd Haapsalu ligidal, sobivad nädalavahetused. Tel 5629 3203. Olen 19-aastane neiu, kes pärast kooli lõppu (19. juuni) otsib pikaajalist tööd. Olen kokku puutunud klienditeeninduse, lapsehoidmise, ehitusviimistlusega (erialased paberid omandamisel). Olen avatud kõigile pakkumistele! Kontakt: maarja.mikker@ gmail.com. 15-aastane noormees otsib suveks tööd. Läänemaa piires saan tulla ise kohale. Kontakt: daniilmihhailov1@gmail.com või tel 5628 0234. 27-aastane mees otsib tööd. Tehnikataibuga ja korraarmastaja, B-kategooria juhiloaga ja autoga. Tel 5367 7530. 15-aastane neiu otsib suveks tööd. Läänemaa piires saan tulla ise kohale. Kontakt: sandakovailona6@gmail.com või tel 5810 3249.

9

teenida tüdrukule sobiva tööga (näiteks riisumine, koristamine jne). Kirjuta mulle: karin.rautsepp@mail.ee. Oleme kaks õde (12, 13) ja otsime suveks tööd Ridala vallas või Haapsalus. Kontakt: reelika.parna@gmail.com tel 56163081. Suurte kogemustega ehitaja otsib rakendust. Oma tööriistad ja transport. Aitan ka firmasid ja korteriühistuid. Tel 5662 3279. Kaks korralikku saemeest otsivad tööd. Auto ja varustus olemas. Tel 5814 3289. 40-aastane naine otsib tööd. Sobib ka osaline töö, nõus väljaõppega. Tel 5639 3100. Otsin poole kohaga valvuritööd Haapsalu piirkonna. Kontakt: andri.veskioja@mail. ee. 44-aastane mees otsib ehituse abitööd, aiatööd, küttepuude tegemise ja muud tööd. Pakkuda võib kõike. Tel 5561 2067 või janek1970janek@hotmail.com.

Meesterahvas otsib 0,5 kohaga lisatööd. Tel 5645 5120.

Kaks töökat ja aktiivset 15-aastast neidu otsivad endale suveks tööd Haapsalus või Taebla lähedal. Igasugune töö, mis on meile jõukohane, on sobiv. Palun võtke ühendust kontaktandmetel: kattsallikmaa@ hotmail.com, carolplans@hot.ee või tel 5822 5696, 5694 1794.

22-aastane tudeng otsib suveks tööd, soovitavalt ehitusalal. Olemas B-kategooria juhiluba. Tel 5808 3673.

Kogemustega siseviimistleja otsib ametlikku tööd. Olemas tööriistad ning isiklik sõiduvahend. Tel 5837 3327.

Otsin kiiremas korras tööd. Iga tööpakkumine oodatud. Tel 5800 9001, Kristin.

Kuni septembrini võin hoida last kas teie kodus või oma kodus tööpäeviti! Olen lastega ka varem tegelenud, kasvatanud oma õe üles ja hoidnud ka tuttavate lapsi. Lastega läbisaamine väga hea. Tel 5639 9410, võib ka lisainfot küsida.

Naisterahvas otsib tööd, mida saab teha laste kõrvalt. Olemas B-, C-kategooria juhiluba. Tel 528 6379.

Otsin pikemaks ajaks või suveks tööd. Olen 2,5 aastat töötanud kokana ja saan hakkama ka klienditeenindusega. Pakkuda võib kõike! Ühendust võib võtta meili teel: merily02@hotmail.com. Otsin kiiresti Haapsalus tööd. Õpin 11. klassis ja vajan suveks tööd. Tel 5816 0965. Helistage pärast kl 16–17 või saatke e-mail kostja997@gmail.com. 20-aastane, äsja ajateenistuse lõpetanud asjalik noormees otsib suveks tööd. Sobivad juhuotsad, kuid võib pakkuda ka pikemaajalisi tööotsi. Tel 58075788 . Ei pruugi olla koguaeg kättesaadav, vajadusel saata SMS. Sekretär otsib tööd. Oman vastavat kvalifikatsiooni ning 15-aastast töökogemust. Pakun ka asendussekretäri teenust olemasoleva töötaja asendamiseks puhkuse ajal. Huvi korral palun kontakteeruda telefonil 5649 3915. Olen 18-aastane tüdruk ja soovin raha

20-aastane neiu otsib pikemaks ajaks tööd. Olen töötanud klienditeenindajana, 2 aastat õppisin ehitusviimistlust. Kõik pakkumised oodatud. Kontakt: kreemann@gmail.com, tel 5623 5636. Korralik, pahedest vaba, aus, väljaõppinud keskealine mees sooviks santehnilist torumontaažitööd või autode plekimootoritööd. Praktika ja tööriistad olemas. Kontakt: miina13@hot.ee. Mees otsib lisatööd õhtuti pärast kl 18 ja nädalavahetusel. Pakkuda võib kõike, näiteks toitlustus-, ehitustööd jne. Kontakt: kivi1@hot.ee. 32-aastane mees otsib Haapsalus või lähiümbruses ajutist tööd. Tel 5552 3276. Keera lehte! Seal on veel kuulutusi.


10

kuulutused

Positiivne ja energiline keskaealine naine otsib suveks tööd. Tel 5625 5903. 46-aastane mees ootab tööpakkumist autojuhina. Olemas C-, CE-kategooria jubiluba ning kutselise juhi kutsetunnistus. Kohusetunde ja aususega on kõik korras, kogemused kaubaveol ja klientidega suhtlemisel olemas, ei joo, ei suitseta. Valdan vabalt nii riigikeelt kui ka vene keelt, veidi ka soome keelt. Tel 5623 8130. Kaks 16-aastast tütarlast otsivad suveks tööd, soovitavalt Haapsalus. Tel 5612 1041 ja 5686 6370. Kaks 16-aastast tüdrukut otsivad suveks lisatööd Haapsalus. Meile sobivad aiatööd ja lastehoid. Oleme väga tragid tüdrukud. Tel 5305 9290, kassumussu@gmail.com.

PAKUN TÖÖD

Vajatakse osalise tööajaga müüjat lillepoodi, soovitav eelnev kogemus. Tel 507 8509. Salon Boutique (Posti 24, Haapsalu) võtab tööle juuksuri ja kosmeetiku. Info 472 9595 või info@marave.ee. AS Rannarootsi Lihatööstus otsib oma meeskonda hooajatöötajaid. Saada oma CV märgusõnaga “hooaeg” e-posti aadressile: personal.liha@rannarootsi.ee . Info telefonil: 472 5080. Haapsalus asuv pesumaja pakub tööd pesupesijale ja kalandeerijale. Väljaõpe koha peal. Töö vahetustega üks nädal kl 6-14, teine nädal kl 14-22. E-R. Ühendust võtta kl 9-18. Tel 472 0633 või 5670 6306. Vajatakse abitöölisi nii nädala sees kui ka nädalavahetustel. Tel 5692 8642.

Autokäsipesula pakub suveks tööd autopesijale. Tel 526 4667.

Kongo hotelli restoran võtab tööle restorani ettekandja / kelneri. CV saata: cv@kongohotel.ee, info telefonil 472 4800.

Otsin kahte kogemustega krohvijat. Tel 5373 7806.

Pakume tööd tenniseväljakute hooldajale. Tel 502 3047.

Oru kool võtab tööle 25. augustist eesti keele ja kirjanduse õpetaja III kooliastmesse. Töökoormus 14 ainetundi nädalas. Avaldus ja CV saata 28. maiks 2014. e-postiga andres@oru.edu.ee või aadressil Oru Kool, Linnamäe küla, Lääne-Nigula vald, 91001 Läänemaa. Täiendav info tel: 529 8118.

Laine spaahotell pakub tööd vesiravihooldusõele (vanniprotseduurid). Töö graafiku alusel, ka nädalavahetustel, töökoormus 0,5 kohta. Sooviavaldus palun saata aadressile ulla@laine.ee, lisainfot saab tööpäevadel telefonil 5566 3640.

Oru kool võtab tööle 25. augustist klassiõpetaja. Avaldus ja CV saata 28. maiks 2014. e-postiga andres@oru.edu.ee või aadressil Oru Kool, Linnamäe küla, LääneNigula vald, 91001 Läänemaa. Täiendav info tel: 529 8118.

Haapsalu Kuurort AS pakub kohe osalise tööajaga tööd suvekuudeks toateenijale. Sobiv töö ka koolitüdrukutele. Info tel. 521 6291 kl 8-16 või 472 4400 (24 h).

Tööd saab telemarketingi konsultant. Võimalus osaleda erinevates projektides. Osaajaga töö (8.30-15.30) ja paindlikud tingimused. Lisainfo telefonil 55 42 276. Söögikoht Haapsalus pakub tööd kogemustega kokale. Parim palk Haapsalus. Menüü koolitus kohapeal. Tel 506 4881. Pakun tööd aias palgaga 3 eurot tund. Tööriistadeks on reha ja labidas. Asume Läänemaal Karusel. Võta ühendust tel 527 5018. Otsime oma meeskonda MilanFashionFreaksi poodi poole kohaga töötajat. Sobib õpilane, kes kindlasti ka suvel töötaks meil. Kui oled rõõmsameelne, asjalik ja kohusetundlik, siis kirjuta meile! Inglise keele oskus on vajalik! haapsalu@milanfashionfreaks.com. Otsin aktiivset ja rõõmsameelset lapsehoidjat suveks 2 lapsele. Tel 516 0094. Haapsalu Peetri Pizza otsib oma sõbralikku kollektiivi uusi rõõmsaid pitsameistreidklienditeenindajaid. Töö pole keeruline ja eelnev töökogemus pole nõutav – kõik õpetatakse selgeks kohapeal. Töö toimub graafiku alusel ja seega on vajadusel sobiv ka kooli kõrvalt või suvel osalise koormusega käimiseks. Huvi korral saata CV või lühikirjeldus aadressile: aritsaou@gmail. com. Info tel 5301 7407. Tööd pakkuda abitöölisele. Tel 5609 9069. Haapsalu Tarbijate Ühistu Konsum pakub tööd laadimistöötajale. Info telefonil 5886 2066. Haapsalu Tarbijate Ühistu Martna A ja O kauplus pakub tööd müüjale (0,5 kohta). Lisainfo 472 2028 või 472 0652.

Kuuluta tasuta www.laanlane.ee Saada kiri ivar@laanlane.ee

Kongo hotell pakub tööd administraatorile ja restorani ettekandjale ning kokale. Administraatoril ja ettekandjal vajalik inglise keele oskus. Töö vahetustega. CV saata: restoran@kongohotel.ee või tuua kohapaele Kalda 19, Haapsalu. Info tel 472 4800. Spaahotell Laine pakub tööd 0,75 koormusega vee- ja saunakeskuse perenaisele. Töö graafiku alusel, õhtuti kell 17-01. Sooviavaldus ja CV palume saata: ulla@laine. ee Lisainfo telefonil: 5344 3042, Reelika.

ANNAN ÜÜRILE Üürida renoveeritud korter suveks. 2-toaline, saunaga, kesklinnas. Hind 50 eurot öö. Tel. 5373 7806; hannab_11@hotmail. com. Anda rendile asfalteeritud aiaga piiratud plats Haapsalus. Tel 523 3303. Üürile anda 1-toaline möbleerimata korter Haapsalus. Tel 5879 7526. Annan pikemaks ajaks üürile 3-toalise korteri (V korrus, rõdu, köögimööbel, Kastani 24, Haapsalus) üür kuus 115 eurot + maksed KÜ arve alusel. Tel 5622 9930. Annan üürile möbleeritud ahiküttega 2-toalise korteri suveks(juuni keskelt kuni augusti lõpuni). Üür 150 eurot pluss muud maksud. Tel 53305663 või tyynaone@hotmail.com.

Vajatakse Onduline kattega katuse remontijat Lihula vallas. Tel 501 3502.

Vajatakse 7-aastasele kooliminevale tütarlapsele suvekuudeks (kaks korda nädalas a 2-3 tundi) koduõpetajat. Tasu kokkuleppel. Kontakt tel 511 6805. Öölokaal otsib turvamehi. Kontakt: info@ lemon.ee. Pakun tööd tuulekasti laudade paigaldajale. Tel 508 2131. Pakun tööd koduabilisele / lapsehoidjale pikemaks ajaks. Laps 2-aastane poiss. Kontakt: oilmekask@hot.ee Palivere lasteaed võtab 1. augustist tööle kogemustega koka. Vajalik eriharidus. Avaldus ja CV saata e-postiga 26. juuniks: plasteaed@gmail.com või aadressil Raba 2, Palivere, Lääne-Nigula vald, 90802 Läänemaa. Täiendav info tel 5665 3215. Profikeskus OÜ pakub tööd müüja-hooldustehnikule. Nõudmised kandidaadile: hea tehniline taip, arvutioskus, hea suhtlemisoskus, inglise ja vene keele oskus suhtlustasandil. CV saata e-posti aadressil mati.maemurd@profikeskus.ee. Täiendav info tel 5650 6760. www.profikeskus.ee. Rave Mööbel otsib koristajat. Töö on päevasel ajal. Nõudmised kandidaadile: korrektsus ja ausus. CV saata andres@ravemoobel.ee. Laine spaahotell pakub tööd ilu-, vee- ja saunakeskuse administraatorile (puhkuseasendaja) ajavahemikus 23.06–20.07. Töö graafiku alusel. Sooviavaldus saata aadressile ulla@laine.ee , lähem info telefonil 5344 3042, Reelika. OÜ Aardemaa Kauplus Lemmik Haapsalus pakub pikemaks ajaks tööd klienditeenindajatele. Töö on vahetustega. Kandidaat peaks olema täisealine. Täpsem info tel 47 34 438 või kaupluslemmik@hot.ee.

Tel 5463 9922, merekin@hot.ee. Soovin kiiremas korras üürida 1-2-toalist korterit. Tel 5850 3388. Kas kellelgi on välja üürida 2-toalist korterit? Korter võiks olla möbleerimata. Tel 5892 2838. Noor naine lastega soovib üürida 2-3-toalist korterit või majaosa Haapsalus pikemaks ajaks ja hea hinnaga. Tel 5637 0302 või lily2@hot.ee. Naisterahvas, pensionär, soovib pikemaks ajaks üürida 1-toalist korterit Haapsalus. Soovitavalt 1. või 2. korrus ja möbleerimata. Tel 5851 8241. 50-ndates aastates naine soovib üürida soodsalt väiksemat 2- või suuremat 1-toalist korterit Haapsalus või Taeblas. Võib olla ka ahiküttega. Tel 5825 3886. Soovin üürida korterit pikemaks ajaks kor-ralikule vanainimesele. Sobib 1- kuni 2-toaline võimalikult väikse üüriga korter, kuna pensionid Eesti riigis on lihtsalt naeruväärsed. Asjaga on kiire. Võib helistada igal ajal. Tel 5638 1603. Noor pere soovib üürida maja Haapsalus või selle lähiümbruses (15km). Maja peab olema elamiskõlblik (aknad eest ei kuku ja katus vihma läbi ei lase). Hind võiks jääda mõistuse piiresse, ei ole soovi kedagi sellega rikkaks teha. Majal võiks olla ka hilisem ostuvõimalus. Pakkumised ja lisainfo:baltex@hot.ee või tel 5687 1615. Soovin üürile võtta 1 toa. Üürihind kokkuleppel. Tel 5612 5318.

KUULUTA TASUTA! Saada kuulutus

ivar@laanlane.ee

Soovime üürida renoveeritud 2-toalise korteri Haapsalus või Uuemõisas. Eelistatavalt võiks korter olla möbleeritud ning rõduga. Pakkumised palun saata gerdatseresne@ gmail.com.

Läänlase paberlehes

Soovin üürida 1-2-toalist korterit Haapsalus septembrist juuni alguseni. Elaksin sees tööpäevadel esmaspäevast reedeni. Nädalalõppudel ja suvel oleks korter vaba. Eha, tel 5615 5432.

Annan pikemaks ajaks üürile 4-toalise korteri. Korter vabaneb 1. juulist. Korter osaliselt möbileeritud, sees on saun, 2 lodžat. 1. korrus. Tel 5568 3726. riina@nurmevabrik.ee.

Noor pere soovib leida üürikorterit Haapsalus, üürileping pikemaks ajaks. Korter vöib olla ilma mööblita ja puuküte ei ole takistuseks. Pakkumised oodatud tel 55 18 340.

Tegutsevas juuksurisalongis anda rendile ruum kosmeetikule, maniküür-pediküürile, küünetehnikule, ripsmetehnikule või massöörile. Tel 506 6555.

Soovin üürida 1-toalist korterit (rõdu ja vanniga) Haapsalus Kastani poe lähedal. Tel 557 8182.

Kuulutus ilmub veebilehes

www.laanlane.ee ja

VÕTAN ÜÜRILE Noor pere soovib üürida pikemaks ajaks heas korras 3-toalist korterit Haapsalus. Tel 5684 5717, Tõnis. Soovin üürida korterit Haapsalus. Kõik pakkumised palun saata meilile: liisa.peet@ hotmail.com. Võtan üürile 3-toalise korteri Haapsalus või Uuemõisas. Pakkumised palun saata meilile aliisva@gmail.com. Soovin üürida 1-2-toalise korteri. Kiire! Tel 5850 3388. Korralik kristlik pere soovib soodsa üüriga leida Haapsalus 3-toalist ahiküttega korterit või majaosa. Nõus abistama ka üksikut vanainimest. Kiireloomuline. Tel 5564 2262, Külli. Soovin üürida 1-2-toalise korteri (võib-olla ahiküttega) Haapsalus või selle ümbruses.

Kohusetundlik noor neiu soovib üürida pikemaks ajaks 1-2-toalist korterit Haapsalus. Korter võiks olla möbliseeritud. Ühendust saab tel 5621 5813 või reginab@hk.tlu.ee. Noor naisterahvas soovib üürida pikemaks ajaks 1-2-toalist korterit Haapsalus. Tel 56 212 476 , tuuliain93@hot.ee. Noor pere soovib leida üürikorterit Haapsalus või Uuemõisas, üürileping pikemaks ajaks. Asjaga on kiire! Pakkumised oodatud tel 5648 5894.

AUTOD, MÜÜK Müüa Ford Mondeo pickup 2l tervikuna tagavaraosadeks. Mootor ideaalne, põhi läbi. Tel 5604 2850. Müüa 4 sõiduautot. Üks Wolksvagen,üks Daewoo ja kaks Hyundaid. Hinnad vastavalt 500, 800 ja 600 eurot. Lisainfo tel 5615 0474. Müüa kaubik Ford Transit 1996.a. Valge,

2.5 diiselmootor, manuaal. Heas sõidukorras, hiljuti tehtud sildade hooldus. Ülevaatus kuni 09.2014, kehtiv kindlustus. Käivitub poolest pöördest. Liigub, pidurdab omal jõul. Natuke roostetõrjet koobastelt ja läheb ka järgmiselt ülevaatuselt läbi. Nädalavahetusel hind 500! Asukoht Haapsalus, tel 5346 9113. Müüa kaubik Peugeot Partner. 2005. a. Bensiin, istekohti 2 (koos juhiga), läbisõit 135 000km, valge. Heas seisukorras, ülevaatus kehtib kuni 04.2015. Hind 2000 eurot. Tel 5668 4407. Müüa Audi A4 1995.a. 2,6 110kW, sedaan. Auto heas korras, esineb iluvigu nagu selle aasta autole kohane. Hinnaks tahaks 1000 eurot. Võimalik osta koos helisüsteemiga, siis auto hind 1250 eurot. Tel 5822 8066. Müüa Ford Focus 2.0 (1999). Kaasa talverehvid velgedel . Hind 1200 eurot. Müüa heas korras Opel Meriva 2004. Ülevaatus kuni 2015. Läbisõit 230 000 km. Teine omanik. Hooldusraamat, veokonks, velgedel uued talverehvid. Hind 2500 eurot. Info 504 9561. Müüa Renault Megan Scenic. Tel 508 2936. Müüa heas korras Audi A4 (1.6, 74kW). Hind 900 eurot. Tel 518 2734. Müüa Volvo S60 2,4 D5 120 kW, 12/2001 väljalase, ls 317 700 km, helebeež nahksisu, multifunktsionaalne rool, püsikiiruse hoidja jpm. Rohkem infot siin: Tel 5620 8264. Müüa sõiduauto Ford Mondeo, universaal, diisel, tel 5623 8130. Müüa Opel Vectra 1.7 turbo diisel. 1997.a. Hind 450 eurot. Tel 5462 4270.pildid olemas.

AUTOD, OST Ostan kokku autosid kiirmüügihinnaga üle Eesti ja ka romusõidukeid Läänemaal hind kuni 3000 eurot! Seisukord pole oluline. Lisaks pakun puksiirteenust. Hinnad head, arveldamine kohapeal, tulen ise järgi. haapsaluautoplats@gmail.com. Tel 5742 8222.

KINNISVARA Vahetada Taeblas keskküttega 4-toaline soe korter 2. korrusel väiksema 2-toalise vastu. Tel 5360 6735. Ostan või üürin garaaži Haapsalus odavama hinnaga. Tel 5808 0564. Vahetada 3-toaline korter Haapsalus suvila vastu Silmal. Tel 509 3142.

KINNISVARA, MÜÜK Müüa soe ja vaikne 2-toaline korter Haapsalus Metsa tänaval. Korter on kena ja puhas, tubadel uued aknad. Hind 32 000 eurot. Helista ja tule vaatama. Info telefonil 516 9921 või katrin@duoekspert.ee. Kivikülas müüa 0,5 ha suurune maatükk. Lisainfo www.pulss.ee või tel 502 4263. Müüa kahekorruseline silikaatvoodriga maja Lihula linnas Läänemaal. Registritunnus 41201:005:0021. Krundi suurus 2600 m². Esimesel korrusel köök, 3 tuba, vannituba, esik, sahver, kuivkäimla. Teine korrus välja ehitamata. Suur kolme ruumiga kelder. Tsentraalne vesi ja kanalisatsioon, soe vesi elektriboileriga. Esimesel korrusel

www.laanlane.ee


Kuuluta tasuta www.laanlane.ee Saada kiri ivar@laanlane.ee

pakettaknad. Kõrvalhoones garaaž, saun ja puukuur. Esimese talve puud saab majaga kaasa. Väike õuna- ja marjaaed. Kasvavad piparmündid tervisliku tee tegemiseks. Krundil väike kasvuhoone ja privaatne lõkkeplats mõne suure männi ja kuuse all. Rahulikud ja sõbralikud naabrid. Hind 44 000 euot. Tel. 56641276.

Laht (tel. 472 5629, e-post: Maie.Laht@ laane.maavalitsus.ee.

Ostan sobivusel kohe 3-4 magamistoaga korras maja Haapsalus hinnaga kuni 100 000 eurot. Tel 503 5934.

Noor perekond ostab maja Haapsalus (piirkond kaubamajast Holmini). Tel 506 8652.

Haapsalu kesklinnas 2-toaline mugavustega korter müüa või vahetada Haapsalu või Pärnu elamise vastu. Tel 5840 7225.

Soovin osta vähemalt 3-toalist ahiküttega korterit Haapsalus. Tel 5688 7244.

Müüa soodsalt Haapsalu vanalinnas 100-ruutmeertine maja. Tel 506 8737. Müüa 1-toaline saunaga korter Haapsalus Posti 41a. Info: tagalaht@gmail.com. Müüa 2-toaline korter Kastani 32. Keskküttega, vajab remonti, 4. korrus. Toad eraldi läbi maja, vannituba ja WC eraldi, köök rõduga, suur esik. Hind 25 000 eurot. Tel 5623 8778, midrimall@hot.ee. Müüa vana talumaja Haapsalust 11km kaugusel. Tel 512 1552. Müüa avar 4-toaline ridaelamuboks Haapsalus Männi tänaval. Mõeldud inimesele, kes hindab mugavust ja avarust. Uus hind 63 000 eurot, müügiga kiire. Helista ja tule vaatama. Info telefonil 517 2252 või 5665 2260 või maretk@hot.ee. Müüa looduslikult kaunis ja privaatses kohas palkmaja. Lääne-Nigula vallas, Seljaküla külas. Kinnistul asuv hoone vajab remonti. Kandevkonstruktsioonid ja palkseinad rahuldavas seisus. Tehtud uus puitkatus. Majas tuba, köök ja saun- pesuruum. Toas suur Eestiaegne ahi, köögis pliit. Elektri liitumine olemas ja uus kilp hoovis olemas. Oma puurkaev (44 m), ühendus majja toomata. Kinnistul tiik ja keset hoovi tamm. Maja ümbritseb segamets. Lähim naaber 500m, Haapsalust 25 km, Tallinna 65 km. Tel 5668 4407. Müüa ridaelamu Ridala vallas Uuemõisas Ploomi 38. Ridaelamu juurde kuulub kinnistu 406m². Ridaelamu üldpind on 204m². Tubade arv 5, köök, WC-d 2 tk, vannituba, saunaruum, panipaigad. Täiskivimaja, kolmekordse klaasiga puitaknad, 5 katuseakent, tsentraalne veevärk ja kanalisatsioon, kamin, elektriradiaatorid. Võimalus liituda tsentraalse keskküttega. Info tel 372 5021 232. Müüa remonditud 2-toaline korter Haapsalus Tamme 17. Keskküte, 1. korrus (1/5), toad ning vannituba ja WC eraldi, planeering läbi maja. Aknad vahetatud. Fonolukk. Hind 35 000 eurot. Tel 5345 3664, steverhansoo@gmail.com. Müüa garaažiboks Haapsalus Tamme tänaval. Huvi korral helistada tel 506 2845. Otse omanikult ilma vahendajata saad hea ning täielikult renoveeritud korteri Paliveres. Asub alevi põhjapoolses servas eramajade rajoonis. Tel 5623 8130. Müüa 2-toaline, renoveeritud ja keskküttega korter Haapsalu kesklinna vahetus läheduses. Tel 5342 4628. Müüa 2-toaline keskküttega korter, 4. korrus, Kastani 32. Toad eraldi läbi maja, vannituba ja WC eraldi, köök rõduga, suur esik. Hind 23 400 eurot. Tel 5623 8778, midrimall@hot.ee. Lääne maavalitsus müüb 26. juunil kl 11.15 avalikul kirjalikul enampakkumisel Lääne maakonnas asuvad järgmised kinnistud: JÜRIMA kinnistu Kullamaa vallas, pindala 0,5 ha, alghinnaga 500 eurot. REBASESABA kinnistu Hanila vallas, pindala 19,35 ha, alghinnaga 22 200 eurot. VÕILILLE kinnistu Hanila vallas, pindala 25,32 ha, alghinnaga 30100 eurot. Lisainfo: http://laane.maavalitsus.ee/et/uudised-ja-teated või Maie

KINNISVARA, OST Soovin osta Haapsalu kesklinna 2-toalist keskküttega korterit otse omanikult. Tel 511 2558.

Ostan 3-toalise korteri Haapsalus. Soovitatavalt 2.-4. korrus, rõduga. Kõik pakkumise oodatud aadressil: reelika87@gmail.com.

Kellel oleks ära anda või soodsalt müüa kolmerattalist jalgratast. Sõidukorras, võib vajada vähest remonti, naispensionärile. Tel 5632 2184, kuller65@hot.ee Tasuta ära anda puhvetkapp, asub Haapsalus). Tel 5663 8909. 31. mai õhtul kella 19 paiku läks Ellamaal kaduma koer. Koer on valget värvi, alla põlve kõrgune ning reageerib nimele Viki. Kui keegi on näinud minu koera, palun helistada numbril 5388 3360. Igasugune info on oodatud! 3. juuni õhtul leitud Haapsalus Väike-Liiva tänavalt ilmselt mootorsõiduki võti koos võtmehoidjaga. Tel 5373 8817. Tule ja naudi vesijalgratta sõitu Haapsalu kaunil Väikesel viigil.

LOOMAD

Kaotatud valge LG telefon. Tel 552 4842.

Ära anda hästikasvatatud kiisupojad. Sündinud 27. märtsil. Malle, tel 52 988 94.

Ära anda 3 alusetäit kasutatud ahju- ja pliidipotte. Kes oskab ja viitsib, saab nendest kindlasti mõne ahju kokku meisterdada. Asuvad Haapsalus ja neile tuleb ise järele tulla. Tel 5895 2790.

Müüa sümboolse hinnaga 7-kuune hamster (isane ). Lisatasu eest kaasa 2-korruseline puur (maja, redel, ratas, joogipudel, sööginõu, soolakivi, jooksupall, millega saab põrandale jooksma panna + hein, saepuru ja söök). Asukoht: Haapsalu kesklinn. Tel 5670 0525. 1-aastane isane eesti hagijas otsib endale kodu, kus teda armastatakse ja kus saab ringi joosta. Koer on lastesõbralik ja väga truu. Pean ta kahjuks ära andma, kuna lähen ise Soome tööle ja kaasa teda võtta ei saa. Vaktsineeritud 1 korra. Olemas Euroopa pass. Kontakt: 512 7067 või 514 0858 või tiina.sula@hot.ee. Ära anda 3 kiisupoega Noarootsi vallas. Tel 521 8513. Ära anda 4 kassipoega Haapsalus (2 isast mustvalge, 1 isane must, 1 emane must). Tel 557 3471. Ära anda imearmas pikemakarvaline emane kiisupoeg (juuni keskpaigas). Tel 5332 1793. Noarootsi vallas ära anda väikekoera kutsikad. Tel 521 8513. Müüa 2-kuused väiksemat sorti kuked. Koorunud rohelistest munadest. Söövad vähe, laulavad vaikselt, aga muidu nagu täitsa mehed. Tel 524 9942. Ära anda kaks armast kassipoega (emased). Tel 5695 3975 (Ivar) või 5699 6321 (Janete). Kellel on ära anda siiami kassipoega? Tel 5829 7041.

kuulutused Keevitusteenus (mobiilne) ja metallesemete valmistamine Haapsalus ja Läänemaal. Tel 5381 8250. Kiviaedade ehitus ja taastamine: http://kiviaiameister.blogspot.com. Tel 510 1902. Veoteenus Läänemaal ja Haapsalus. Tel 5893 3409. Koristan tuulemurdu metsades ja kruntidel ning puhastan kraavi- ja põlluääri võsast ja puudest. Küttepuude saagimise, lõhkumise ja ladumise teenus. Küttepuude müük. Info tel 5695 3975 või meil ivar_moroz@hotmail.com. Lääne Saemees OÜ pakub murutrimmerdamise, võsalõikuse ja mootorsaetöö teenust. Helista ja küsi lisa 5695 3975. Piksekaitsetööd. Eramajad, kõrvalhooned. Tel 5667 4254. www.piksepoisid.ee. Veoteenus üle Eesti ja Läänemaal väikekaubikuga MB Vito, hind kokkuleppel. Tel 5342 2642. Väiksel viigil sobiva ilmaga avatud vesijalgrattalaenutus (Lahe tänava poolel). Tel 5459 0342. Naha- ja käsitöötuba: tooted ja teenused eri materjalist. Tel 5684 1448. Fotod mõnest tööst leiad facebook.com/nahatuba.

KUULUTA TASUTA! Saada kuulutus

ivar@laanlane.ee Kuulutus ilmub veebilehes

www.laanlane.ee ja Läänlase paberlehes

Murutraktori ja trimmerdamise teenus. AXA A.I OÜ pakub teenust muruniitmisele nii murutraktori kui ka trimmeriga. Võimalik on igale poole transportida asju. Proovime kliendile pakkuda kõige parema hinna. Töö on kiire ja korralik. Tel 5826 3535. Hind kokkuleppel! Helistada võib igal ajal. Värvin maju ja aedu, teen ka sisemisi maalritöid. Hind kokkuleppel. Tel 5612 5318.

11

Helista ja küsi lisa 5695 3975 ja saame kokkuleppele. Katuste ehitus, rookatused, kimmikatused, palkmajade ehitamine ja renoveerimine. www.rooniit.ee. Aadress: Niidu, Sääre küla, 92347, Pühalepa vald, Hiiumaa. Kontakt: 5275570, rooniit@hot.ee. Teeme eramajade remonditöid. Tel 5560 9983. Üldehitustööd, oma tööriistad. Transpordivõimalus. Tel 5560 9983. Vannitubade ehitus, plaatimis- ja santehnilised tööd, korterite ehitus ja remont. Tel 5560 9983. Vean tasuta ära teile jalgu jääva elektroonika. Kõik, milles on metalli ja kaablit sees. Pliidid (nii elektri kui ka gaasi), pesumasinad, elektrikilbid, mootorid, vanad tööpingid ja igasugu rauakola. Kokkuleppel tulen ja koristan ka keldrid ja garaažid puhtaks. Tel 57 441 569, raudrahaks@gmail.com. NB! Külmkappid, telerid ja monitorid viin tasuta, kui on ka muud rauakola. Kui ei ole, siis ainult väikese tasu eest. YERAY SEGURA SÁNCHEZ TRANSLATIONS OÜ. Tõlgin inglise, hollandi, saksa ja eesti keelest hispaania keelde. Lisaks korraldan koolitusi firmadele ja olen keele- ning Lääne-Euroopa majanduse konsultant ja projekti koostaja. Minu andmed on: yeraysegurasanchez@yahoo.es, tel 5608 5704. Inkotuba müüb soodushinnaga mähkmeid ja abivahendeid ning nõustab tasuta uriinipidamatusega inimesi. Inkotuba on avatud K 8-16 aadressil Haapsalu, Vaba 6 (Läänemaa haiglas) kab 25. Tel 472 5845.

Autotreileriga vedu, hinnad kokkuleppel. Tel 5370 0123.

Pakun hooldusteenust abivajaja kodus Paliveres või selle läheduses igapäevatoimingutega toimetulekuks, ka abivajaja lemmikloomadega tegelemine. Lisaks pakun transporditeenust ja abi asjaajamisel, pesupesemisteenust. Tel 5698 8098 või lea.nappus@gmail.com.

Konsultatsioonid väikelaevajuhi eksamiteks valmistumisel, vajadusel nõustan navigatsiooni alal. Tel 5695 8528.

Transporditeenus Citroën Berlingoga Haapsalu-Tallinn-Tartu-Tallinn-Haapsalu. E-R. Tel 5552 8266.

Kas kellelgi on ära anda pesumasinat? Tel 5612 5318.

BMW-de diagnostika ja kodeerimine. Lisaks parandan ka BMW-de näidiku- ja raadioplokke, mille displei pikslid on kustunud. Tööle garantii. Tel 5194 9859, Peeter.

Parandan vanu ja teen uusi aedu, metallist konstruktsioonid ja sepised. Paigaldan ka kónnitee kive ja teen haljastust. Tel 557 7602, Tarmo.

TEENUS

Ehitame ja renoveerimine viil- ja lamekatuseid. Katusetööd OÜ, karel@katusetood. ee, tel 515 3805. www.katusetood.ee

Tänavakivide paigaldus ja müük, haljastustööd, aedade ja terrasside ehitus. Tel 5897 8914.

Vean ära teile mittevajaliku ja mittetöötavaid kodutehnika ja ka jalgujääva raua.

Veelgi rohkem kuulutusi www.laanlane.ee

Pakun tasuta diifenbahhia istikut. TEl 5809 0554. Kellel on ära anda laste jalgratas? Tel 5829 7041. Tasuta ära anda suur tume kahepoolsete sahtlitega kirjutuslaud. Tel 5343 2989. 11. juunil kell 16 kaotatud Nõva vallas Variku teel väga vajalik metallist rull. Leidjal palun helistada tel 513 1641, Riho.

Ohtlike puude langetus ja lõikus, vajadusel raiejääkide äravedu. Küsi lisa: info@puupoisid.eu või 5665 9446.

Teeme ventilatsiooni-, teemantpuurimis-, ehitus-, elektri- ja santehnilisi töid. Tel 5560 9983.

Müüa 3,5-aastane jäär. Tel 5192 3077.

MITMESUGUST Läänemaa naiste tugikeskus – turvaline pelgupaik. Toetus ja abi probleemide lahendamisel, psühholoogiline ja juriidiline nõustamine. Tel 5042300, laanenaistetugi@gmail.com. Üleriigiline tugitelefon 1492. Vägivallast on väljapääs. Aitame Sul seda leida. Ära anda suur tumedat värvi elutoasektsioon Haapsalus. Info tel 5809 0554. Kas kellegil on ära anda või müüa metallist või plastmassist 200–300-liitrist veenõu? Kontakt: alexa7766@hotmail.com. Kui kellelgi on jalus ees, siis viiksin ära väikese töökorras pesumasina, pealt kaanega. Suurem ei mahu tuppa. Palun kirjutage: vmargus@aol.com. Naine (58) kaaslast. Otsin enda kõrvale mõistvat ja toetavat meest, läbimaks rasket aega oma elus. Tel 5666 0280. Uuemõisa Tallis on võimalik nüüd ka algajail ratsutajatel ning lastel võtta ratsatreeninguid. Täpsem info telefonil 5637 9182, Piret.

Haapsalu Tarbijate Ühistu Kaubamaja Köök ja Pagar Kohalik värske toit, värsked pagaritooted iga päev Kaubamaja Konsumi, Uuemõisa Konsumi, Jaama A ja O ning Vanalinna AjaO A ja O kauplustes Ettetellimised Konsumis või telefonil 4720626.


Läänlane.ee on Läänemaa suurim tasuta tekstikuulutusi avaldav uudisteportaal. Sajad kuulutused jõuavad lugejani nii internetis kui ka suvises nädalalehes. Läänlane aitab korraldada reklaamikampaaniaid ja annab ettevõtjatele nõu, kuidas teenust või kaupa paremini müüa.

Kuuluta tasuta www.laanlane.ee Saada tasuta kuulutus või telli reklaam: ivar@laanlane.ee, tel 5680 4407

Haapsalu kultuurikava 14.06–1.07 18. JUUNI 12 „Suvi Iloni aias“ ehk jutu- ja mängutund lastele lasteraamatukogu hoovis (Wiedemanni 11). www.lib.haapsalu.ee. Tasuta. 20 Esinevad rahvatantsijad restoranis Blu

20 Future of Music, Keith Markus ööklubis Lemon Lounge (Posti 41). Tasuta.

21. JUUNI 10–15 Kirbuturg kaupluse „Ehe ja ehtne

Holm (Sadama 9/11). Vaba annetus.

käsitöö“ hoovis (Karja 4).

20.30 Esinevad noored muusikud Laura altsaksofonil ja Hanna klaveril restoranis Blu Holm (Sadama 9/11). Vaba annetus.

20 Haapsalu suvemuusika. Tähistaeva helendus. Hanna Liina Võsa, Rene Soom, Tarmo Eespere kuursaalis. Pilet eelmüügist Piletilevis ja kultuurikeskuse kassas 10, kohapeal 12. Kohtade bron. tel. 513 6338.

20.30 Tantsumuusikat mängib Rain Poolen restoranis Fra Mare. Tasuta. 21 Esinevad rahvatantsijad restoranis Fra Mare (Ranna tee 2). Tasuta. 21 Sanatoorium – elustav tantsuõhtu puhvetis A.P.T.E.K (Karja 1). Tasuta.

19. JUUNI 20 Ivo Linna ja Antti Kammiste kontsert “Päikene sõbra aknas” kuursaalis (Promenaadi 1). Pilet 10 eelmüügis kuursaalis ja Piletilevis, kohapeal 12. 20 Dj Lemon Ed ööklubis Lemon Lounge

(Posti 41). Tasuta.

20 Tantsuõhtu, mängib ansambel restoranis Blu Holm (Sadama 9/11). Tasuta. 20 Russian Party ööklubis Lemon Lounge

21 Jaanituli Aafrika rannas. Esineb

rahvatantsurühm Läki Tantsule, tantsuks mängib ansambel Pankrot. Tasuta.

23. JUUNI 20 Jaanipäeva lintmakidisko Veskiviigi

sadamas. Tasuta.

20.30 Esinevad kaks tantsupaari peo- ja linetantsudega Helve Kruusemendi juhendamisel restoranis Fra Mare (Ranna tee 2). Tasuta.

25. JUUNI

(Posti 41). DJ Bell, parim vene ja popmuusika. Tasuta.

11 Laste tenniselaager Krahviaia tennisekeskuses (Vee 10). Tasuta.

20.30 tantsumuusikat mängib Mati bänd

12 „Suvi Iloni aias“ ehk jutu- ja mängutund

restoranis Fra Mare (Ranna tee 2). Tasuta. 21 muusikadoktorite vastuvõtt puhvetis

A.P.T.E.K (Karja 1). Tasuta.

22 Ansambel Kentukid Talumehe kõrtsis

(Karja 2). Pilet 7.

20. JUUNI

22. JUUNI

20 Klaveril mängib Alari Tamm kuursaalis (Promenaadi 1). Tasuta.

18 kajakimatk õhtusel Haapsalu lahel Holmi rannast. Kestvus 2 tundi, hind 18 inimene. Matka ja matkaeelse instruktaaži

21 Dr Cortes puhvetis A.P.T.E.K. Tasuta.

viivad läbi kogenud matkajuhid. Kasutusel ohutusvarustus. info@kajakimatkad.com.

lastele lasteraamatukogu hoovis (Wiedemanni 11). www.lib.haapsalu.ee. Tasuta. 20 Esinevad rahvatantsijad restoranis Blu

Holm (Sadama 9/11). Vaba annetus.

20 Klaveril mängib Alari Tamm kuursaalis (Promenaadi 1). Tasuta. 20.30 Tantsumuusikat mängib Rain Poolen restoranis Fra Mare. Tasuta. 21 Esinevad rahvatantsijad restoranis Fra Mare (Ranna tee 2). Tasuta.

21 Sanatoorium – elustav tantsuõhtu puhvetis A.P.T.E.K (Karja 1). Tasuta.

26. JUUNI 11 Laste tenniselaager Krahviaia tennise-

keskuses (Vee 10). Tasuta.

20 Kontsert “Armastuse lugu” kuursaalis (Promenaadi 1). EZMA Muusikaagentuuri solistid sopran Elina Netšajeva (“Klassikatähed 2014” finalist) ja tenor Andrei Bogatš esitavad romansse ja duette vokaalmuusika pärlitest. Klaveril saadab Auri Niilo, õhtut juhib Eda Zahharova. Pilet 6 eelmüügis kuursaalis ja Piletilevis, kohapeal 8. 20 DJ Lemon Ed ööklubis Lemon Lounge (Posti 41). Tasuta.

27. JUUNI

28. JUUNI 10–15 Kirbuturg kaupluse „Ehe ja ehtne käsitöö“ hoovis (Karja 4). 12–17 festival „Elas kord…“ piiskopilinnuses. Tasuta.

29. JUUNI 18 Kajakimatk õhtusel Haapsalu lahel Holmi rannast. Kestvus 2 tundi, hind 18 inimene. Matka ja matkaeelse instruktaaži viivad läbi kogenud matkajuhid. Kasutusel ohutusvarustus. info@kajakimatkad.com. 19 Film „Kadumise järjekorras“ kultuurikeskuses (Posti 3). Pilet 3.

30. JUUNI 19 Film „Kadumise järjekorras“ kultuurikeskuses (Posti 3). Pilet 3.

11 Laste tenniselaager Krahviaia tennisekeskuses (Vee 10). Tasuta. 20 Jahta tantsukas koos Marko ja Antoga

Veskiviigi sadamas. Tasuta.

20 Go with the flow, Markus Sein ööklubis Lemon Lounge (Posti 41). Tasuta. 21 Ansambel Almost Natural ja Dr Philhood puhveti A.P.T.E.K hoovilaval. Tasuta.

1. JUULI 19 Film „Kadumise järjekorras“ kultuurikeskuses (Posti 3). Pilet 3.

Allikas: „Kaks nädalat Haapsalus“, koostaja Haapsalu kultuurikeskus

22 Ansambel SOS Talumehe kõrtsis (Karja 2). Pilet 3.

Läänemaa jaanituled ja -peod 21.–23. juunil HAAPSALU 22. juunil kl 21 Aafrika rannas. Rahvatant-

surühm Läki Tantsule, tantsuks ansambel Pankrot. Tasuta.

MARTNA 21. juunil kl 20 Martna jaanituli Martna kaarhalli ees. Valitakse rammumees.

Kohalikule vägilasele Argo Eritile, kes on Eestis jõutõstmises esirinnas, on lubanud konkurentsi pakkuda teised tugevad Läänemaa mehed. Aladest on huvitavaim näiteks tuletõrje auto tõmbamine. Lõke süüdatakse kl 22. Samal ajal astub lavale bänd Parvepoisid. Kohapeal on võimalik nii süüa kui ka juua osta. Pilet on 5 eurot ja kõigi piletiostjate vahel loositakse auhindu.

22. juunil kl 20 Rõude külaplatsil jaanilõke.

Tantsuks mängib Alar Randal bänd. Üllatusesinejad.

NOAROOTSI

ansambel Norrby Verner. Kohapeal on puhvet, kust saab osta head ja paremat.

22. juunil Österby sadamas Noarootsi valla jaanipäev. Kl 16 batuut ja ruubasõit,

Kõige suurem pidu on 23. juunil Hullo lõkkeplatsil, kuhu tuleb bänd, mängitakse

17.30 rahvatriatlon (juhend www.noarootsi. ee), 20 jaanimängud ja võistlused (õhtujuht Kristjan Annuk). 22 jaanitule süütamine. 22.30 Untsakad. Pidu ja sadamakai kohad tasuta. Buss Pürksi-Österby kl 18, 19, 22. Tagasi kl 2 küladest ettetellimisel.

VORMSI 21. juunil kl 12 laat Rälby tuuliku juures.

Samal õhtul peetakse maha korralik jaanipidu lõkke, bändi ja tantsuga Diby külas. Diby jaanitule algus on 21, kui jaanitule avab MTÜ Vormsi Veri juhatuse esimees Toivo Tomingas. Järgneb lõkke süütamine. 21.15 Verner Fribergi eestvedamisel sportlikud mängud. Parimatele auhinnad. 22 rahvatantsurühm “Kalurineiud” Ulrika Graubergi juhendamisel. 22.45 tantsuks

TEHASE POOD Haapsalu kaubamaja, Tallinna mnt 1, 2. korrusel

rahvamänge ja süüdatakse suur lõke. Pidu kestab hilisööni. Janustele on kohale toodud siidri- ja õllekraanid ning piisavalt kehakinnitust. Hullo jaanituli algab 20 vallavanema kõnega. 20.10 muusikaline etteaste Meelis-bandilt. 20.50 rahvamängud. 21 lõkke süütamine. 21.10 jätkuvad pillimäng ja rahvamängud.

LÄÄNE-NIGULA Linnamäe jaaniõhtu 21. juunil kl 20 Linnamäe pargis. Rahvatantsijad ja noorte-

bänd Anfibrius, tantsumuusika ansambel Lahus ja DJ Cozzo. Tasuta.

Kedre jaanituli 22. juuni kl 14 Kedre külaplatsil. Rahvamängud, võistlused, tantsu-

ansambel ja õhtujuht. Tasuta.

Piirsalu jaanituli 22. juunil kl 20 Piirsalu pargis. Koolilõpetajate õnnitlemine, esi-ne-

KULLAMAA

vad Piirsalu laulukoor, linetantsurühm Red Hot Risti, segarühm Heide Tõmme, ekstreemrahvatantsurühm Viisuke. Köievedu suurtele, mängud väikestele. Tantsuks Hellad Velled. 7 eurot. Kuni 16 a tasuta.

23. juunil võidupüha ja jaaniõhtu Kullamaal. Kl 21 võidutule saabumine ja pidu-

Palivere jaanituli Kuliste aasal 23. juunil kl 18. Näomaalingud, suur batuut ja muu

21. juunil kl 20 jaanituli Üdrumal.

jaanipärane tegevus, tantsuks Polero. Tasuta.

Kirimäe jaaniõhtu Kirimäe külaplatsil 23. juunil kl 19. Võntküla küla jaaniõhtu 23. juunil külamaja juures kl 18. Risti jaanituli 23. juunil Risti pargis kl 19. Rahvatantsurüm Tuurit-Tuurit, tantsu-

muusikat mängivad Magus Mari ja DJ Roland Viljat. Võistlused lastele ja täiskasvanutele, õhtut juhib Ilja Golomb. Avatud on Q Cateringi puhvet. Tasuta.

lik tseremoonia Kullamaa vabadussamba jalamil. Kl 21.30 jaaniõhtu Kullamaa Rohumäel.

21. juunil kl 21 jaanituli Liivil.

LIHULA 22. juunil Lihula jaanik kl 21 Lihula linnusemäel. Autode orienteerumine, kont-

sert, simman ja jaanitule süütamine. Esineb Vares&Kalmet. Tasuta.

23. juunil Vanamõisa jaanituli kl 19 Vanamõisa mõisa pargis. Kavas sportlikud

mängud, simman ning jaanitule süütamine. Esineb ansambel TV5.

SOODSAD HINNAD, alates 0,90 € paar!

SOKID KOGU PERELE

Tule ja vali!

Läänlane 18.06.2014  
Advertisement